ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 140

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
28. mai 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/855, 27. mai 2019, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/856, 26. veebruar 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas ( 1 )

6

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/857, 27. mai 2019, millega pikendatakse luba kasutada Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 lüpsilammaste ja lüpsikitsede söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 226/2007 (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS) ( 1 )

18

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/858, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste koosolekul võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel SIOFA osaliste koosolekul võetav seisukoht

21

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/859, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (SPRFMO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel SPRFMOs võetav seisukoht

27

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/860, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel IOTC-s võetava seisukoha kohta

33

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/861, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioonis (SEAFO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel SEAFOs võetava seisukoha kohta

38

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/862, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel WCPFC-s võetava seisukoha kohta

44

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/863, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis (NAFO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NAFOs võetava seisukoha kohta

49

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/864, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NASCOs võetava seisukoha kohta

54

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/865, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NEAFC-s võetava seisukoha kohta

60

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/866, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel kõnealusel iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht

66

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/867, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis (CCAMLR) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 24. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel CCAMLRis võetava seisukoha kohta

72

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/868, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 8. juuli 2014. aasta otsus liidu nimel ICCATis võetava seisukoha kohta

78

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/869, 14. mai 2019, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta

84

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/870, 27. mai 2019, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

90

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/871, 26. märts 2019, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2018. eelarveaastal rahastatud Ühendkuningriigi makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2019) 2357 all)

94

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/872, 26. märts 2019, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2018. eelarveaastal rahastatud Ühendkuningriigi makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2019) 2358 all)

98

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/873, 22. mai 2019, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2018. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3817 all)

103

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/874, 22. mai 2019, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2018. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3820 all)

115

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/875, 27. mai 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4045 all)  ( 1 )

123

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/855,

27. mai 2019,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 23. märtsil 2012 vastu määruse (EL) nr 267/2012.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 267/2012 artikli 46 lõikega 7 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse määruse IX ja XIV lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu.

(3)

Nõukogu leidis, et 17 kannet määruse (EL) nr 267/2012 IX lisas tuleks ajakohastada.

(4)

Määrust (EL) nr 267/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

N. HURDUC


(1)  ELT L 88, 24.3.2012, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 267/2012 IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„14.

Brigaadikindral Mohammad NADERI

 

Iraani lennundustööstuse organisatsiooni (Aviation Industries Organisation, IAIO) juhataja. Iraani Aerospace Industries Organisationi (AIO) endine juhataja. AIO on osalenud tundlikes Iraani programmides.

23.6.2008

23.

Davoud BABAEI

 

Praegune julgeolekujuht kaitse- ja relvajõudude logistika ministeeriumi uuringute instituudi kaitsealase innovatsiooni ja uuringute organisatsioonis (Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND)), mida juhib ÜRO poolt loetellu lisatud Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) on SPNDd identifitseerinud seoses Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtmega, mille küsimuses Iraan keeldub koostööd tegemast. Julgeolekujuhina vastutab Babaei teabe avalikustamise vältimise eest, kaasa arvatud IAEAle.

1.12.2011

25.

Sayed Shamsuddin BORBORUDI

teise nimega Seyed Shamseddin BORBOROUDI

Sünniaeg: 21. september 1969

ÜRO poolt loetellu lisatud Iraani aatomienergiaorganisatsiooni asejuht, kus ta allub ÜRO poolt loetellu lisatud Feridun Abbasi Davanile. On olnud seotud Iraani tuumaprogrammiga alates vähemalt astast 2002, sealhulgas on ta olnud AMADi endine hanke- ja logistikajuht, kus ta vastutas selliste variettevõtete kasutamise eest nagu Kimia Madan, et hankida varustust ja materjali Iraani tuumarelvaprogrammi jaoks.

1.12.2011

27.

Kamran DANESHJOO (teise nimega DANESHJOU)

 

Endine teadusuuringute, teaduse ja tehnoloogia minister. Ta on toetanud Iraanis läbiviidavaid tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi.

1.12.2011“

2)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„12.

Fajr Aviation Composite Industries

Mehrabad Airport, PO Box 13445-885, Tehran, Iraan

Kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi alla kuuluva Iraani lennundustööstuse organisatsiooni (EL on mõlemad kandnud loetellu) tütarettevõte, mis toodab peamiselt komposiitmaterjale lennundustööstusele.

26.7.2010

95.

Samen Industries

2nd km of Khalaj Road End of Seyyedi St., P.O. Box 91735-549, 91735 Mashhad, Iran, Tel.: +98 511 3853008, +98 511 3870225

ÜRO poolt loetellu lisatud Khorasan Mettalurgy Industries varinimi, Ammunition Industries Group (AMIG) tütarettevõte.

1.12.2011

153.

Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND)

 

Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND) toetab otseselt Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi. IAEA on nimetanud SPNDd seoses kahtlustega Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtme pärast. SPNDd juhib ÜRO loetellu kantud Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi ning see on kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL, ELi poolt loetellu kantud) osa.

22.12.2012“

3)

II punktis asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„1.

Islami revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) brigaadikindral Javad DARVISH-VAND

 

Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) endine ministri asetäitja ja peainspektor.

23.6.2008

3.

Parviz FATAH

Sündinud 1961. aastal

IRGC liige. Endine energeetikaminister.

26.7.2010

4.

IRGC brigaadikindral Seyyed Mahdi FARAHI

 

Iraani Aerospace Industries Organisationi (AIO) endine juhataja ning ÜRO poolt loetellu kantud Kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) endine tegevdirektor. IRGC liige ning Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) ministri asetäitja.

23.6.2008

5.

IRGC brigaadikindral Ali HOSEYNITASH

 

IRGC liige. Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu liige, kaasatud tuumaküsimuste poliitika kujundamisse.

23.6.2008

12.

IRGC brigaadikindral Ali SHAMSHIRI

 

IRGC liige. On olnud MODAFLi juhtivatel ametikohtadel.

23.6.2008

13.

IRGC brigaadikindral Ahmad VAHIDI

 

MODAFLi endine minister.

23.6.2008

15.

Abolghassem Mozaffari SHAMS

 

Khatam Al-Anbiya Construction Headquarters endine juht.

1.12.2011“

4)

II punktis asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastav kanne järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„11.

Behnam Sahriyari Trading Company

Postiaadress: Ziba Buidling, 10th Floor, Northern Sohrevardi Street, Tehran, Iran

Tegeleb relvatranspordiga IRGC nimel.

23.1.2012“

5)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ alla lisatakse järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„20.

b)

Iran Communications Industries (ICI)

PO Box 19295-4731, Pasdaran Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: PO Box 19575-131, 34 Apadana Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: Shahid Langary Street, Nobonyad Square Ave, Pasdaran, Tehran

Iran Communication Industries, mis on Iran Electronics Industries (ELi poolt loetellu kantud) tütarettevõte, toodab mitmesuguseid esemeid, sealhulgas sidesüsteeme, avioonilisi, optilisi ja elektro-optilisi seadmeid, mikroelektroonikat, infotehnoloogiat, katse- ja mõõtmisvahendeid, telekommunikatsiooni turvalisuse tagamise seadmeid, elektroonilisi sõjapidamisvahendeid, raketiheitjaid, ning tegeleb radariosade tootmise ja hooldusega.

26.7.2010“

6)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„19.

Iran Communications Industries (ICI)

PO Box 19295-4731, Pasdaran Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: PO Box 19575-131, 34 Apadana Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: Shahid Langary Street, Nobonyad Square Ave, Pasdaran, Tehran

Iran Communication Industries, mis on Iran Electronics Industries (vt nr 20) tütarettevõte, toodab mitmesuguseid esemeid, sealhulgas sidesüsteeme, avioonilisi, optilisi ja elektro-optilisi seadmeid, mikroelektroonikat, infotehnoloogiat, katse- ja mõõtmisvahendeid, telekommunikatsiooni turvalisuse tagamise seadmeid, elektroonilisi sõjapidamisvahendeid, raketiheitjaid, ning tegeleb radariosade tootmise ja hooldusega. Nimetatud esemeid saab kasutada programmides, mille suhtes on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737 kehtestatud sanktsioonid.

26.7.2010“

7)

II punktis lisatakse alapealkirja „B. Üksused“ alla järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„12.

Etemad Amin Invest Co Mobin

Pasadaran Av. Tehran, Iran

IRGCi omandis või kontrolli all olev äriühing, mis aitab rahastada Iraani valitsemiskorra strateegilisi huve.

26.7.2010“

8)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„10.

Etemad Amin Invest Co Mobin

Pasadaran Av. Tehran, Iran

Olles tihedalt seotud ettevõtjatega Naftar ja Bonyad-e Mostazafan, aitab rahastada nii valitsemiskorra kui ka Iraani paralleelriigi strateegilisi huve.

26.7.2010“


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/6


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/856,

26. veebruar 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) ja eeskätt selle artikli 10a lõike 8 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Innovatsioonifondi toimimise üksikasjalike eeskirjade kehtestamisel tuleks võtta arvesse õppetunde, mis saadi programmiga NER300, mis loodi direktiiviga 2003/87/EÜ ja mida rakendati komisjoni otsuse 2010/670/EL (2) alusel; eeskätt tuleks arvesse võtta kontrollikoja aruande (3) järeldusi;

(2)

Selleks et korvata rahastamiskõlblike projektide väiksemat kasumlikkust ja suuremaid tehnoloogilisi riske võrreldes traditsiooniliste tehnoloogiatega, peaks oluline osa innovatsioonifondi rahastamisest toimuma abi vormis. Seetõttu tuleks kehtestada üksikasjalikud abi väljamaksmise eeskirjad.

(3)

Kuna rahastamiskõlblike projektide riskid ja kasumlikkus võivad sektorite ja projektitegevuste arvestuses olla erinevad ning aja jooksul muutuda, on asjakohane lubada osa innovatsioonifondi abist anda Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendite raames segarahastamistehingute sissemaksetena, samuti muudes vormides, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (finantsmäärus).

(4)

Asjakohane on kaaluda rahastamiskõlbliku projekti kogukulude ja samaväärse, kuid konventsionaalset tehnoloogiat kasutava projekti kogukulude vahelisi erinevusi, sest need on innovatsioonifondi raames finantseerimisel asjakohased kulud. Selleks aga, et vältida väiksemahuliste projektide puhul ülemäärast halduskoormust ja tegeleda konkreetsete rahastamisprobleemidega, tuleks väiksemahulise projekti asjakohaseid kulusid käsitada sellise projekti kapitalimahutuse kogukuludena.

(5)

Selleks et piisavad rahalised vahendid oleksid rahastamiskõlblikele projektidele õigel ajal kättesaadavad, peaks abi väljamaksmine olenema vahe-eesmärkide saavutamisest. Kõigi projektide puhul peaks vahe-eesmärkide hulka kuuluma ka finantsasjade sulgemine ja projekti alustamine. Kuna mõne projekti puhul võib abi maksmine olla vajalik muul ajal, tuleks ette näha võimalus määratleda lepingu dokumentatsioonis täiendavad vahe-eesmärgid.

(6)

Selleks et suurendada projektide edukuse tõenäosust, tuleks ette näha võimalus maksta osa toetusest välja enne projekti alustamist. Toetuste väljamaksmine peaks põhimõtteliselt algama finantsasjade sulgemisel ning jätkuma projekti arendamise ja elluviimise ajal.

(7)

Valdav osa innovatsioonifondi abist peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heite tõendatud vältimisest. Oluline mahajäämus kasvuhoonegaaside heite kavandatud vältimisel peaks seega tooma kaasa sellisest vältimisest sõltuva abi summa vähendamise ja tagasinõudmise. Abi vähendamise ja tagasinõudmise mehhanism peaks aga olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse innovatsioonifondist toetatavate projektide uuenduslikku iseloomu.

(8)

Innovatsioonifondi raames antavaid toetusi tuleks anda konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel konkursikutsete kaudu. Selleks et vähendada projektide esitajate halduskoormust, tuleks sisse seada kaheetapiline taotlemismenetlus, mis hõlmaks huvi väljendamist ja täieliku taotluse esitamist.

(9)

Projekte, millele innovatsioonifondi abi taotletakse, tuleks hinnata kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete kriteeriumide alusel. Selliste kriteeriumide kombineerimine peaks tagama projekti hindamise terviklikkuse selle tehnoloogilise ja ärialase potentsiaali seisukohast. Õiglase ja tulemuspõhise valiku tagamiseks tuleks projekte valida ühesuguste valikukriteeriumide alusel, kuid neid tuleks hinnata ja järjestada eeskätt teiste sama sektori projektidega võrreldes ning seejärel sektoriüleselt teiste projektidega võrreldes.

(10)

Projekte, mille planeerimine, ärimudel ning finantsiline ja õiguslik struktuur ei tundu piisavalt läbimõeldud, eeskätt asjaomase liikmesriigi abi või vajalike riiklike lubade võimaliku puudumise tõttu, ei tohiks valida innovatsioonifondi abi saajaks. Sellised projektid võivad aga olla paljutõotavad. Seetõttu tuleks sätestada võimalus anda sellistele projektidele arendamisabi. Projektide arendamisabi peaks eeskätt tooma kasu väiksemahulistele projektidele ja väiksema sissetulekuga riikide projektidele, et aidata saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus.

(11)

Oluline on saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus. Vältimaks olukorda, kus mõned liikmesriigid ei ole piisavalt hõlmatud, tuleks ette näha võimalus kehtestada täiendavad valikukriteeriumid, et teise või järgmise konkursikutsega saavutada geograafiline tasakaalustatus.

(12)

Komisjon peaks tagama innovatsioonifondi rakendamise. Komisjonil peaks siiski olema võimalik delegeerida mõningaid rakendustegevusi, sealhulgas näiteks konkursikutse korraldamine, projektide eelvaliku tegemine või toetuste lepinguste küsimuste haldamine, rakendusametitele.

(13)

Innovatsioonifondi tulusid, sealhulgas komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 (5) kohaseid ühise enampakkumisplatvormiga konverteeritud saastekvootide tulusid, tuleks hallata kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega. Komisjon peaks seega seda ülesannet täitma ise ning komisjonil peaks olema võimalus delegeerida see ülesanne Euroopa Investeerimispangale.

(14)

Komisjon peaks kohaldama eri eeskirju olenevalt innovatsioonifondi rakendamise mudelist. Kui innovatsioonifondi rakendatakse komisjoni otsesel juhtimisel, peaksid käesoleva määruse sätted olema täielikult vastavuses finantsmääruse sätetega.

(15)

Liikmesriikidel peaks innovatsioonifondi rakendamisel olema tähtis roll. Eeskätt peaks komisjon pidama liikmesriikidega nõu olulisemate rakendusotsuste üle, samuti innovatsioonifondi arendamise üle.

(16)

Innovatsioonifondi tuleks rakendada kooskõlas usaldusväärsete finantsjuhtimise põhimõtetega, nagu finantsmääruses sätestatud.

(17)

Sätestada tuleks aruandluse, vastutuse ja finantskontrolli selge korraldus tagamaks, et: komisjon saab täieliku ja õigeaegse teabe innovatsioonifondi toetatud projektide edusammude kohta; innovatsioonifondi haldavad üksused kohaldavad usaldusväärseid finantsjuhtimise põhimõtteid ning liikmesriike teavitatakse õigel ajal innovatsioonifondi rakendamisest.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis täiendavad direktiivi 2003/87/EÜ seoses järgmisega:

a)

kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8 loodud innovatsioonifondi tegevuseesmärgid;

b)

innovatsioonifondi raames antava abi vormid;

c)

innovatsioonifondi abi taotlemise menetlus;

d)

innovatsioonifondi raames projektide valimise menetlus ja kriteeriumid;

e)

innovatsioonifondi abi väljamaksmine;

f)

innovatsioonifondi juhtimine;

g)

innovatsioonifondi tegevuse aruandlus, järelevalve, hindamine, kontrollimine ja avalikustamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „finantsasjade sulgemine“– projekti arengutsükli see hetk, kui kõik projekti- ja rahastamislepingud on allkirjastatud ning kõik neis nõutavad tingimused on täidetud;

2)   „projekti alustamine“– projekti arengutsükli see hetk, kui kõik projekti toimimiseks nõutavad elemendid ja süsteemid on kontrollitud ning tegevusi, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heite tõhus vältimine, on alustatud.

3)   „väiksemahuline projekt“– projekt, mille kapitalimahutuse kogukulu ei ületa 7 500 000 eurot.

Artikkel 3

Tegevuseesmärgid

Innovatsioonifondi tegevusel on järgmised eesmärgid:

a)

toetada projekte, milles kasutatakse äärmiselt uuenduslikke tehnoloogiaid, protsesse või tooteid, mis on piisavalt läbi mõeldud ning millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet;

b)

pakkuda rahalist abi, mida on kohandatud rahastamiskõlblike projektide turuvajaduste ja riskiprofiili järgi, kaasates samas täiendavaid avaliku ja erasektori vahendeid;

c)

tagada, et innovatsioonifondi tulu hallatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega.

Artikkel 4

Innovatsioonifondi abi vormid

Innovatsioonifondi abi projektile võib olla järgmises vormis:

a)

toetused;

b)

segarahastamistehingutes osalemine Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendi alusel;

c)

kui see on direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis ükskõik milline muu rahastamisvorm, mis on ette nähtud määruses (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“), eeskätt auhindade ja hangete puhul.

II PEATÜKK

Toetuste suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 5

Asjakohased kulud

1.   Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 kolmanda lõigu neljanda lause puhul tähistavad asjakohased kulud lisakulusid, mida projekti esitajad kannavad seoses uuendusliku tehnoloogia kohaldamisega kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise eesmärgil. Asjakohased kulud arvutatakse erinevusena kapitalimahutuse kogusumma parima prognoosi, tegevuskulude nüüdispuhasväärtuse ja pärast projekti alustamist kümne aasta vältel saadava kasu ning tulemuste vahel, milleni jõutakse samalaadse arvutusega, kuid tuginedes traditsioonilisele tootmisviisile ja samasugusele tootmismahule, mis tagab asjaomase lõpptoote tõhusa tootmise.

Kui esimeses lõigus viidatud traditsiooniline tootmisviis puudub, on asjakohasteks kuludeks kapitalimahutuse kogusumma parim prognoos, tegevuskulude nüüdispuhasväärtus ja pärast projekti alustamist kümne aasta vältel saadav kasu.

2.   Väiksemahuliste projektide asjakohased kulud on projekti kapitalimahutuse kogukulud.

Artikkel 6

Toetuste väljamaksmine

1.   Innovatsioonifondi abi makstakse toetuse vormis välja varem määratud vahe-eesmärkide saavutamisel.

2.   Kõigi projektide puhul tuginevad lõikes 1 viidatud vahe-eesmärgid projekti arendamise tsüklile ja peavad olema vähemalt järgmised:

a)

finantsasjade sulgemine;

b)

projekti alustamine.

3.   Võttes arvesse kasutatud tehnoloogiat ja selle sektori või nende sektorite konkreetseid asjaolusid, milles seda tehnoloogiat kasutatakse, võib lepingudokumentides määrata täiendavad vahe-eesmärgid.

4.   Kuni 40 % konkreetsele projektile ette nähtud innovatsioonifondi abi kogusummast, sealhulgas projekti arendamisabi, makstakse välja finantsasjade sulgemisel või konkreetse vahe-eesmärgi saavutmisel enne finantsasjade sulgemist eeldusel, et selline vahe-eesmärk on määratud kooskõlas lõikega 3.

5.   Kui innovatsioonifondi abi kogusumma konkreetsele projektile ei ole välja makstud kooskõlas lõikega 4, makstakse see summa välja pärast finantsasjade sulgemist. Abi võib osaliselt välja maksta enne projekti alustamist ja aastaste osamaksetena pärast projekti alustamist.

6.   Käesoleva artikli lõigete 4 ja 5 puhul hõlmab konkreetsele projektile antava innovatsioonifondi abi kogusumma innovatsioonifondi abi seda summat, mis on sellele projektile antud projekti arendamisabina kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 7

Üldised tagasinõudmise eeskirjad

1.   Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse innovatsioonifondi finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevuse, tõhusa kontrolli ja alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Summade tagasinõudmist kohaldatakse kooskõlas finantsmäärusega.

3.   Tagasinõudmise alused, samuti tagasinõudmise menetlus, määratletakse veelgi täpsemalt lepingudokumentides.

Artikkel 8

Tagasinõudmise erieeskirjad

1.   Innovatsioonifondi abi summa, mis makstakse välja kooskõlas artikli 6 lõikega 5 pärast finantsasjade sulgemist, sõltub kasvuhoonegaaside heite ärahoidmisest, mida kontrollitakse projekti esitaja esitatavate aastaaruannete põhjal 3–10 aasta jooksul pärast projekti alustamist. Projekti esitaja esitatav lõplik aastaaruanne hõlmab teavet ära hoitud kasvuhoonegaaside heite kogumahu kohta terve aruandlusperioodi jooksul.

2.   Kui terve aruandlusperioodi jooksul ära hoitud kasvuhoonegaaside heite kogumaht on alla 75 % planeeritud kogumahust, siis tuleb projekti esitajale makstud või makstav summa kooskõlas artikli 6 lõikega 5 proportsionaalselt tagasi nõuda või seda vähendada.

3.   Kui projekti ei suudeta kindlaks määratud ajal alustada või kui projekti esitaja ei suuda tõestada, et kasvuhoonegaaside heidet suudetakse reaalselt ära hoida, nõutakse pärast finantsasjade sulgemist kooskõlas artikli 6 lõikega 5 välja makstud summa täielikult tagasi.

4.   Kui lõigetes 2 ja 3 viidatud olukorrad ilmnevad ebatavaliste asjaolude tõttu, mis on väljaspool projekti esitaja kontrolli, ja kui projekti esitaja tõestab projekti potentsiaali saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste ärahoidmine suuremas mahus, kui aruandes märgitud, või kui projekti esitaja tõestab, et projektiga on võimalik saavutada väikese süsinikusisaldusega seotud uuendustegevusest märkimisväärne tulu, võib komisjon otsustada mitte kohaldada lõigete 2 ja 3 kohaseid tagasinõudmismehhanisme.

5.   Tagasinõudmise alused ja tagasinõudmise menetlus määratletakse veelgi täpsemalt lepingudokumentides.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 kehtestatud eeskirjad ei piira artiklis 7 sätestatud üldiste tagasinõudmise eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 9

Konkursikutsed

1.   Projekti esitajaid kutsutakse taotlema innovatsioonifondist abi komisjoni algatatud avatud konkursikutsete kaudu.

Enne kui komisjon võtab vastu otsuse algatada konkursikutse, konsulteerib ta liikmesriikidega otsuse eelnõu üle.

2.   Komisjoni otsus algatada konkursikutsed sisaldab vähemalt järgmist:

a)

innovatsioonifondi abi kogusumma, mis on konkursi jaoks olemas;

b)

innovatsioonifondi abi maksimaalne summa, mis on projekti arendamisabi jaoks olemas;

c)

taotletud projektide või sektorite liigid;

d)

taotlusmenetluse kirjeldus ja üksikasjalik nimekiri teabest ja dokumentidest, mis tuleb igas taotlemismenetluse etapis esitada;

e)

üksikasjalik teave valikumenetluse kohta, sealhulgas hindamise ja pingereastamise metoodika;

f)

juhul, kui väiksemahuliste projektide puhul kohaldatakse kooskõlas artikli 10 lõike 4 ja artikli 12 lõikega 6 konkreetset taotlemis- ja valikumenetlust, siis eeskirjad nende konkreetsete menetluste kohta;

g)

juhul, kui komisjon reserveerib osa olemasolevast innovatsioonifondi abist väiksemahuliste projektide konkursikutseks, siis selle osa maht;

h)

juhul, kui kooskõlas artikli 11 lõikega 2 kohaldatakse innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotuse saavutamiseks täiendavaid valikukriteeriume, siis nimetatud kriteeriumid.

Artikkel 10

Taotluste esitamise kord

1.   Rakendusamet kogub taotlusi ja korraldab taotlemismenetlust kahes järjestikuses etapis:

a)

osalemise huvist teatamine;

b)

lõpliku taotluse esitamine.

2.   Huvist teatamise etapis peab projekti esitaja esitama projekti olulisemate tunnuste kirjelduse kooskõlas konkursikutses kehtestatud nõuetega, sealhulgas kirjeldama projekti tõhusust, uuenduslikkuse määra ja väljatöötamise põhjalikkust, nagu artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c täpsustatud.

3.   Täieliku taotluse esitamise etapis peab projekti esitaja esitama projekti üksikasjaliku kirjelduse ja kõik lisadokumendid, sealhulgas teadmiste jagamise kava.

4.   Väiksemahuliste projektide puhul võib kohaldada lihtsustatud taotlusmenetlust.

Artikkel 11

Valikukriteeriumid

1.   Innovatsioonifondi abi andmiseks projektide valimine tugineb järgmistele kriteeriumidele:

a)

tõhusus kasvuhoonegaaside heite ärahoidmine potentsiaalina, mida vajaduse korral võrreldakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 2 viidatud künnistega;

b)

projekti uuenduslikkuse määr võrreldes hetkeseisuga;

c)

projekti valmidusaste planeerimise, ärimudeli ning finantsilise ja õigusliku struktuuri seisukohast, samuti väljavaade saavutada finantsasjade sulgemine varem määratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui neli aastat alates otsuse tegemisest;

d)

tehniline potentsiaal ja turupotentsiaal projekti laialdaseks kohaldamiseks või kordamiseks või kulude vähendamiseks tulevikus;

e)

projekti tõhusus asjakohaste kulude seisukohast, millest on maha arvatud projekti esitaja poolt nende kulude katmiseks tehtud panus, mis on jagatud ärahoitava kasvuhoonegaaside heite, toodetava või salvestatava energia või esimese kümne tegevusaasta jooksul salvestatava süsinikdioksiidi kavandatud kogumahuga.

2.   Projekti valikul võib kohaldada ka lisakriteeriume, mille eesmärk on saavutada innovatsioonifondi abi geograafiliselt tasakaalustatud jaotus.

Artikkel 12

Valikumenetlus

1.   Tuginedes huvist teatamise etapis saabunud taotlustele, hindab rakendusamet iga projekti puhul selle rahastamiskõlblikkust kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8. Rakendusamet jätkab seejärel rahastamiskõlblike projektide valikumenetlust käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel.

2.   Tuginedes huvist teatamise etapis saadud taotlustele, koostab rakendusamet loetelu projektidest, mis vastavad artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c kehtestatud valikukriteeriumidele, ning kutsub nende projektide esitajaid esitama lõpliku taotluse.

Kui rakendusasutus järeldas, et projekt vastab artikli 11 lõike 1 punktides a ja b sätestatud valikukriteeriumidele, kuid ei vasta artikli 11 lõike 1 punktis c kehtestatud kriteeriumile, hindab rakendusasutus seda, kas projektil on potentsiaali vastata kõigile valikukriteeriumitele juhul, kui seda edasi arendatakse. Kui projektil on selline potentsiaal, võib rakendusamet anda asjaomasele projektile arendamisabi või kui seda ülesannet täidab komisjon, pakkuda komisjonile välja, et komisjon annaks projektile arendamisabi.

3.   Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 saadud lõpliku taotluse alusel jätkab rakendusamet projekti hindamist ja järjestamist, tuginedes kõigile artiklis 11 sätestatud valikukriteeriumidele. Hindamise võrdleb rakendusamet projekte teiste sama sektori projektidega, samuti muude sektorite projektidega ning koostab nimekirja eelvalitud projektidest.

4.   Lõikes 3 viidatud eelvalitud projektide loetelu ja vajaduse korral teave lõike 2 teises lõigus viidatud võimaluse kohta edastatakse komisjonile ning see sisaldab vähemalt järgmist:

a)

kinnitus rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumide täitmise kohta;

b)

projekti hindamise ja järjestamise üksikasjad;

c)

artiklis 5 viidatud projekti kogukulud ja asjakohased kulud (eurodes);

d)

taotlus innovatsioonifondi abi kogusummale (eurodes);

e)

välditava kasvuhoonegaaside heite kavandatav maht;

f)

toodetava või salvestatava energia kavandatav maht;

g)

salvestatava süsinikdioksiidi kavandatav maht;

h)

teave projekti esitaja taotletava innovatsioonifondi abi õigusliku vormi kohta.

5.   Teabe põhjal, mis edastati käesoleva artikli lõike 4 kohaselt, võtab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõikega 2 vastu abi eraldamise otsuse, täpsustades valitud projektile antava abi, ja koostab vajaduse korral reservnimekirja.

6.   Väiksemahuliste projektide puhul võib kohaldada valiku erimenetlust.

Artikkel 13

Projekti arendamisabi

1.   Komisjon määrab pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõike 2 punktiga c kindlaks innovatsioonifondi abi maksimaalse summa, mis on projekti arendamisabiks olemas;

2.   Projekti arendamisabi annab toetuse vormis kas komisjon või rakendusamet kooskõlas artikli 12 lõikega 2.

3.   Projekti arendamisabi kaudu võib rahastada järgmisi tegevusi:

a)

projekti dokumentide või projekti osade täiustamine ja arendamine, et tagada projekti väljatöötamise piisav põhjalikkus;

b)

projekti teostatavuse hindamine, sealhulgas tehnoloogilised ja majanduslikud uuringud;

c)

nõustamine projekti finantsilise ja õigusliku struktuuri alal;

d)

projekti esitaja suutlikkuse arendamine.

4.   Projekti arendamisabi puhul on asjakohasteks kuludeks kõik projekti arendamisega seotud kulud. Innovatsioonifond võib rahastada kuni 100 % asjakohastest kuludest.

III PEATÜKK

Innovatsioonifondi antava abi vormide (v.a toetused) suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 14

Innovatsioonifondi abi andmine segarahastamistehingutes osalemisena Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendi alusel

1.   Kui komisjon otsustab maksta välja innovatsioonifondi abi osalemisena segarahastamistehingutes ELi investeeringutoetuse vahendi alusel, rakendatakse innovatsioonifondi abi kooskõlas ELi investeeringutoetuse vahendi suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Projektide rahastamiskõlblikkust hinnatakse siiski direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 alusel.

2.   Komisjon võtab pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu otsuse, milles täpsustab, kas segarahastamistehingutes osalemine toimub tagastamatu abi või tagasimakstava abi või mõlema vormis, ning märgib ära, milline innovatsioonifondi abi summa on ELi investeeringutoetuse vahendi kaudu väljamaksmiseks olemas.

Artikkel 15

Finantsmääruses sätestatud muudes vormides antavat innovatsioonifondi abi puudutavad sätted

1.   Kui komisjon otsustab innovatsioonifondi abi maksta välja ükskõik millises finantsmääruses sätestatud vormis (v.a toetused), võtab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega vastu otsuse, milles märgib ära innovatsioonifondi abi summa, mis on olemas sellises vormis abi väljamaksmiseks, samuti eeskirjad, mida kohaldatakse sellise abi rakendamise, projektide valimise ja abi väljamaksmise suhtes.

2.   Käesoleva artikli alusel innovatsioonifondi abi saavad projektid peavad vastama Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadele.

IV PEATÜKK

Juhtimine

Artikkel 16

Innovatsioonifondi rakendamine

1.   Komisjon rakendab innovatsioonifondi oma otsesel juhtimisel kooskõlas finantsmääruse artiklite 125–153 asjakohaste sätetega või kaudsel juhtimisel finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c viidatud ametite kaudu.

2.   Innovatsioonifondi rakendustegevustega seotud kulud, sealhulgas haldus- ja juhtimiskulud, katab innovatsioonifond.

Artikkel 17

Rakendusametite määramine

1.   Kui komisjon otsustab delegeerida teatavad innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesanded rakendusametile, võtab komisjon vastu otsuse, millega rakendusamet ametisse määratakse.

Komisjon ja ametisse määratud rakendusamet sõlmivad kokkuleppe, milles kehtestavad konkreetsed tingimused, mille alusel rakendusamet oma ülesandeid täitma peab.

2.   Kui komisjon rakendab innovatsioonifondi oma otsesel juhtimisel ja otsustab delegeerida teatavad rakendusülesanded rakendusametile, määrab komisjon rakendusametina ametisse mõne täitevasutuse.

3.   Kui komisjon rakendab innovatsioonifondi oma kaudsel juhtimisel määrab ta rakendusametiks ameti, millele osutatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c.

4.   Kui innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesandeid ei delegeerita rakendusametile, täidab neid ülesandeid komisjon.

Artikkel 18

Rakendusameti ülesanded

Kooskõlas artikli 17 lõikega 1 ametisse määratud rakendusametile võib usaldada konkursikutse üldise korraldamise, innovatsioonifondi abi väljamaksmise ja valitud projektide elluviimise järelevalve. Sel eesmärgil võib rakendusametile usaldada järgmised ülesanded:

a)

konkursikutse korraldamine;

b)

taotlemismenetluse korraldamine, sh taotluste kogumine ja kõigi lisadokumentide analüüsimine;

c)

projektide valimise korraldamine, sealhulgas projektile hinnangu andmine või hoolsuskohustuse hindamine ja järjestamine;

d)

komisjoni nõustamine projektide puhul, millele antakse innovatsioonifondi abi, ja nende puhul, mis lisatakse reservnimekirja;

e)

projekti arendamisabi määramine või andmine;

f)

toetuslepingute ja teiste lepingute allkirjastamine olenevalt innovatsioonifondi abi vormist;

g)

abi saanud projekte puudutavate lepingudokumentide ettevalmistamine ja haldamine;

h)

rahastamistingimuste täitmise kontrollimine ja innovatsioonifondi tulude väljamaksmine projekti esitajatele;

i)

projekti rakendamise järelevalve;

j)

projekti esitajatega suhtlemine;

k)

komisjonile aruannete esitamine, sealhulgas üldised suunised innovatsioonifondi edasiseks arenguks;

l)

finantsaruandlus;

m)

teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevus, sealhulgas tutvustavate materjalide tootmine ja innovatsioonifondi logo arendamine;

n)

teadmiste vahetuse juhtimine;

o)

liikmesriikide toetamine nende jõupingutustes tutvustada innovatsioonifondi ja suhelda projekti esitajatega;

p)

kõik muud innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesanded.

Artikkel 19

Erisätted, mida kohaldatakse innovatsioonifondi rakendamise suhtes otsesel juhtimisel

1.   Kui komisjon määrab käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 alusel rakendusametiks täitevameti, kohaldatakse komisjoni sellise otsuse suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 (6) artiklis 3 viidatud tasuvusanalüüsi tulemusi ja käesoleva määruse artikli 17 lõike 1 teises lõigus osutatud kokkulepe sõlmitakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 volikirja vormis.

2.   Kui otsese juhtimise kaudu välja makstavad summad nõutakse käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 alusel tagasi, moodustavad tagasinõutud summad kooskõlas finantsmääruse artikliga 21 sihtotstarbelise tulu ja seda kasutatakse innovatsioonifondi tegevuse rahastamiseks.

3.   Kõigi komisjoni täidetavate rakendusülesannete, sealhulgas rakendusameti kaudu täidetavate ülesannete puhul, moodustab innovatsioonifondi tulu sihtotstarbelise välistulu finantsmääruse artikli 21 lõigete 1 ja 5 tähenduses. Sihtotstarbeline tulu katab ka kõik innovatsioonifondi rakendamisega seotud halduskulud. Komisjon võib halduskulude katmiseks kasutada kuni 5 % innovatsioonifondi rahastamispaketist.

4.   Innovatsioonifondist toetust saanud projekt võib toetust saada ka muust liidu rahastamisprogrammist, sealhulgas fondidest, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, kui toetus ei hõlma samu kulusid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada projekti rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt.

Artikkel 20

Innovatsioonifondi tulu haldamine

1.   Komisjon tagab, et innovatsioonifondile mõeldud saastekvoodid pannakse enampakkumisele kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud põhimõtete ja tingimustega ning komisjon haldab innovatsioonifondi tulusid kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega.

2.   Komisjon tagab, et lõikes 1 osutatud tulud suunatakse õigel ajal edasi rakendusametile rakendustegevustega seotud kulude katmiseks ja eraldatud projektidele väljamaksmiseks.

3.   Komisjon võib delegeerida saastekvootide konverteerimise ja innovatsioonifondi tulude haldamise Euroopa Investeerimispangale. Sellise delegeerimise puhul sõlmivad komisjon ja Euroopa Investeerimispank kokkuleppe, milles kehtestavad konkreetsed tingimused, mille alusel Euroopa Investeerimispank innovatsioonifondi tulude haldamisega soetud ülesandeid täidab.

4.   Direktiivi 2003/87/EÜ sätete alusel kasutatakse innovatsioonifondi tulusid, mis on rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpus toetatud projektide jaoks alles, uute projektide toetamiseks, mis vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, kuni kogu tulu on innovatsioonifondi eesmärkideks kulutatud. Sellised uued projektid valitakse uute konkursikutsete kaudu kooskõlas artikliga 9 või neid toetatakse kooskõlas artiklitega 14 või 15.

Artikkel 21

Liikmesriikide roll

1.   Innovatsioonifondi rakendamisel konsulteerib komisjon liikmesriikidega ja liikmesriigid abistavad teda.

2.   Liikmesriikidega konsulteeritakse järgmistes küsimustes:

a)

eelvalitud projektide loetelu, sealhulgas reservnimekiri, ja projekti arendamisabi jaoks välja pakutud projektide nimekiri kooskõlas artikli 12 lõikega 2, enne abi andmist;

b)

artikli 9 lõikes 1, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 viidatud komisjoni otsuste eelnõud;

c)

innovatsioonifondi abi maksimaalne summa, mis tuleb teha projekti arendamisabi jaoks kättesaadavaks.

3.   Liikmesriigid nõustavad ja toetavad komisjoni asjakohase taotluse korral järgmistes küsimustes:

a)

üldiste suuniste andmine innovatsioonifondile;

b)

olemasolevate või uute projektide rakendamisega seotud probleemide lahendamine;

c)

kõigi muude projekti rakendamisega seotud probleemidega tegelemine.

4.   Komisjon annab liikmesriikidele ülevaate käesoleva määruse rakendamise, eeskätt artikli 12 lõikes 5 osutatud abi eraldamise otsuste rakendamise kohta.

Artikkel 22

Sidusrühmade roll

Komisjon võib innovatsioonifondi rakendamisega seotud aruteludesse, sealhulgas artikli 21 lõikes 3 loetletud küsimused, kaasata sidusrühmi.

V PEATÜKK

Järelevalve, aruandlus ja hindamine

Artikkel 23

Järelevalve ja aruandlus

1.   Rakendusamet teeb järelevalvet innovatsioonifondi tegevuse üle, sealhulgas abina välja makstud summade üle.

2.   Tagamaks, et lõikes 1 viidatud järelevalve tegemiseks vajalikku teavet kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal, võib projekti esitajate kohta kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded. Projekti esitajate aruanded hõlmavad teavet artikli 27 kohase teadmiste jagamise tegevuste kohta.

3.   Rakendusamet edastab komisjonile korrapäraselt aruandeid oma ülesannete täitmise kohta.

4.   Rakendusamet annab komisjonile aru abi väljamaksmise tsükli kohta tervikuna, eeskätt konkursikutsete korraldamise ja projektide esitajatega sõlmitud lepingute allkirjastamise kohta.

5.   Pärast iga konkursikutse lõppu edastab komisjon liikmesriikidele aruande asjaomase konkursikutse elluviimise kohta.

6.   Komisjon annab Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile kord aastas aru innovatsioonifondi rakendamise kohta.

7.   Rakendusametid, v.a täitevasustused, ja üksused, millele on innovatsioonifondi tulu haldamine kooskõlas artikli 20 lõikega 3 delegeeritud, esitavad komisjonile järgmise teabe:

a)

15. veebruariks auditeerimata finantsaruanded eelnenud majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, nendele rakendusametitele ja üksustele delegeeritud tegevuste kohta;

b)

auditeerimata finantsaruannete edastamise aasta 15. märtsiks auditeerimata finantsaruanded eelnenud majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, nendele rakendusametitele ja üksustele delegeeritud tegevuste kohta.

Komisjon koostab innovatsioonifondi raamatupidamise aastaaruande iga majandusaasta kohta, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini, võttes aluseks esimese lõigu kohaselt esitatud finantsaruanded. Nende aruannete puhul tehakse sõltumatu välisaudit.

Kõik käesolevas lõikes ette nähtud finantsaruanded ja aastaaruanded koostatakse kooskõlas raamatupidamiseeskirjadega, millele viidatakse finantsmääruse artiklis 80.

Artikkel 24

Hindamine

1.   Komisjon hindab innovatsioonifondi tegevust 2025. aastal ja seejärel iga viie aasta järel. Hindamisel keskendutakse muu hulgas innovatsioonifondi ja teiste Euroopa Liidu asjakohaste programmide vahelise sünergia hindamisele, samuti innovatsioonifondi abi väljamaksmise protsessile.

2.   Tuginedes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamiste tulemustele, teeb komisjon asjakohasel juhul ettepanekuid tagamaks, et innovatsioonfond liiguks direktiivis 2003/87/EÜ ja käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamise poole.

3.   Innovatsioonifondi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui 2035. aastal, teeb komisjon innovatsioonifondi tegevuse lõpphindamise.

4.   Komisjon teeb lõigete 1, 2 ja 3 kohaste hindamiste tulemused avalikult kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

Auditid, avalikustamine ja teadmiste jagamine

Artikkel 25

Auditid

1.   Sõltumatute välisaudiitorite, sealhulgas nende, keda Euroopa Liidu institutsioonid või asutused ei ole volitanud, tehtud auditid innovatsioonifondi abi kasutamise kohta on artikli 26 kohase üldise kindluse alus.

2.   Iga isik või üksus, kes saab innovatsioonifondi abi, nõustub kirjalikult andma vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, nagu sätestatud finantsmääruse artiklis 129.

Artikkel 26

Kolmanda isiku audititele tuginemine

Ilma et see piiraks võimalust teha edasisi auditeid, võetakse audit, mille on koostanud sõltumatu audiitor rahvusvaheliselt heakskiidetud auditistandardite kohaselt liidu rahalise abi kasutamist käsitlevate finantsaruannete ja aruannete kohta ning mis annab piisava kindluse, üldise kindluse aluseks, nagu on vajaduse korral täpsustatud valdkondlikes normides, tingimusel, et on olemas piisavad tõendid audiitori sõltumatuse ja pädevuse kohta. Selleks tehakse sõltumatu audiitori aruanne ja seonduvad auditidokumendid taotluse korral kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide auditeerimisasutustele.

Artikkel 27

Teavitamine, teadmiste jagamine ja avalikustamine

1.   Projekti esitaja teeb ennetavalt ja süstemaatiliselt oma veebilehel avalikult kättesaadavaks teabe, mis on seotud projektidega, mida käesoleva määruse alusel toetatakse. Selline teave hõlmab sõnaselget viidet innovatsioonifondist saadud abi kohta.

2.   Projekti esitajad tagavad sidusa, tõhusa ja sihtotstarbelise teabe andmise innovatsioonifondist saadud abi kohta erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele.

3.   Innovatsioonifondi logo või teisi lepingudokumentides nõutavaid reklaamelemente kasutatakse kõigi teavitamistegevuste ja teadmiste jagamise tegevuste puhul ning neid kasutatakse avalikkusele nähtavates strateegilistes kohtades asuvatel teadetetahvlitel.

4.   Projekti esitajad annavad üksikasjalikku teavet kavandatavate tegevuste kohta kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 teadmiste jagamise kavas, mis esitatakse kooskõlas artikli 10 lõikega 3.

5.   Rakendusamet viib ellu innovatsioonifondi abi ja abi andmise tulemustega seotud teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevusi. Rakendusamet korraldab spetsiaalseid seminare, õpikodasid või kui see on asjakohane, siis teist laadi tegevusi, et hõlbustada kogemuste, teadmiste ja parimate tavade vahetust seoses projektide kavandamise, ettevalmistamise ja elluviimisega ning seoses arendamisabi projektide kaudu antava rahastuse tõhususega.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus 2010/670/EL, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (ELT L 290, 6.11.2010, lk 39).

(3)  5. septembri 2018. aasta eriaruanne nr 24/2018: „Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut“, mis on kättesaadav kontrollikoja veebilehel: https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR18_24/SR_CCS_ET.pdf

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5)  Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise) haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(6)  Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/857,

27. mai 2019,

millega pikendatakse luba kasutada Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 lüpsilammaste ja lüpsikitsede söödalisandina ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 226/2007 (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatavate söödalisandite loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise ja kehtivuse pikendamise alused ja kord.

(2)

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 on komisjoni määrusega (EÜ) nr 226/2007 (2) saanud kümneks aastaks loa lüpsikitsede ja lüpsilammaste söödalisandina.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 kohaselt esitas kõnealuse loa hoidja taotluse, mis käsitleb Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 söödalisandina kasutamise loa pikendamist lüpsikitsede ja lüpsilammaste puhul ning kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 14 lõikes 2 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis 5. juuli 2018. aasta arvamuses (3) järeldusele, et taotleja esitatud andmetest nähtub, et söödalisand vastab loa andmise tingimustele.

(5)

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks pikendada kõnealuse söödalisandi loa kehtivust vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 söödalisandina kasutamise loa kehtivuse pikendamise tõttu käesoleva määruse lisas sätestatud tingimustel tuleks määrus (EÜ) nr 226/2007 kehtetuks tunnistada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas kirjeldatud ning söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“ kuuluva söödalisandi loa kehtivust pikendatakse kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 226/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 1. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 226/2007, mis käsitleb Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 (Levucell SC20 ja Levucell SC10 ME) lubamist söödalisandina (ELT L 64, 2.3.2007, lk 26).

(3)  EFSA Journal 2018;16(7):5385.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja nimi

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1711

Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077

Söödalisandi koostis:

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 preparaat, mis sisaldab vähemalt:

1 × 1010 CFU 1 g lisandis (kaetud);

2 × 1010 CFU 1 g lisandis (katmata);

Toimeaine kirjeldus:

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1077 eluvõimelised kuivatatud rakud

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine: süviskülvimeetod, kasutades klooramfenikool-dekstroos-pärmiekstrakti agarit (EN 15789:2009)

Tuvastamine: polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetod (CEN/TS 15790:2008)

Lüpsikitsed

5 × 108

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödalisandi märgistusel esitatakse järgmine teave: „Soovitatav annus lüpsikitsedel ja lüpsilammastel: 4 × 109 CFU looma kohta päevas“

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid riske. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid riske kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas silma- ja hingamiskaitsevahendeid.

17. juuni 2029

Lüpsilambad

1,2 × 109


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


OTSUSED

28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/21


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/858,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste koosolekul võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel SIOFA osaliste koosolekul võetav seisukoht

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (1) India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA), (2) millega loodi SIOFA osaliste koosolek.

(2)

SIOFA osaliste koosolek vastutab SIOFA ala kalavarude majandamis- ja kaitsemeetmete eest. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel SIOFA osaliste koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna iga-aastasel SIOFA osaliste koosolekul vastu võetud kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsusega, millega määratakse kindlaks liidu nimel SIOFA osaliste koosolekul võetav seisukoht, ei nähta ette liidu poolt SIOFA osaliste koosolekul võetava seisukoha läbivaatamist enne 2022. aasta aastakoosolekut. Samas valdava enamiku nõukogu otsuste, millega kehtestatakse liidu seisukoht erinevais piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille lepinguosaline ta on, läbivaatamise tähtaeg on enne kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide 2019. aasta aastakoosolekuid. Seetõttu on liidu poolt kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavate seisukohtade suuremaks sidususeks ja läbivaatamisprotsessi ühtlustamiseks asjakohane tuua 12. juuni 2017. aasta otsuse läbivaatamine varasemaks ja tunnistada kõnealune otsus kehtetuks, asendades selle uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu SIOFA alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne SIOFA osaliste koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA) osaliste koosolekul, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

SIOFA osaliste koosolekul võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt SIOFA osaliste 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste koosolekul võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) raames vastuvõetava liidu seisukoha kehtestamise kohta, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsus 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(2)  ELT L 196, 18.7.2006, lk 15.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osaliste koosolekul võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb SIOFA raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SIOFA meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SIOFA raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SIOFAga;

c)

tagab SIOFA raames vastuvõetavate meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SIOFA alal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SIOFA toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist SIOFA poolt:

a)

SIOFA alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid, püügikoormust või püügivõimsust käsitlevad eeskirjad SIOFA pädevusse kuuluvate mere bioloogiliste elusressursside puhul, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügisurve kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks SIOFA alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed SIOFA alal, et tagada SIOFAs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, SIOFA ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SIOFA alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SIOFA allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe osaliste koosolekul võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne iga osaliste koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab komisjon nõukogule piisavalt varakult enne SIOFA osaliste iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui osaliste koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/27


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/859,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (SPRFMO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel SPRFMOs võetav seisukoht

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 2012/130/EL (1) Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (2) („SPRFMO konventsioon“), millega loodi SPRFMO komisjon.

(2)

SPRFMO komisjon vastutab SPRFMO konventsiooni eesmärkide saavutamiseks kaitse- ja majandamismeetmete vastuvõtmise eest. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel SPRFMO komisjonis võetav seisukoht ajavahemikuks 2020–2024, kuna SPRFMO kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsusega, millega määratakse kindlaks liidu nimel SPRFMOs võetav seisukoht, ei nähta ette liidu poolt SPRFMO komisjonis võetava seisukoha läbivaatamist enne 2022. aasta aastakoosolekut. Samas valdava enamiku nõukogu otsuste, millega kehtestatakse liidu seisukoht erinevais piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille lepinguosaline ta on, läbivaatamise tähtaeg on enne kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide 2019. aasta aastakoosolekuid. Seetõttu on liidu poolt kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavate seisukohtade suuremaks sidususeks ja läbivaatamisprotsessi ühtlustamiseks asjakohane tuua 12. juuni 2017. aasta otsuse läbivaatamine varasemaks ja tunnistada kõnealune otsus kehtetuks, asendades selle uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2020–2024.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu SPRFMO konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne SPRFMO komisjoni koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2020–2024 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) komisjoni koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

SPRFMO komisjoni koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt SPRFMO komisjoni 2025. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (SPRFMO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis vastuvõetava liidu seisukoha kehtestamise kohta, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsus 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(2)  ELT L 67, 6.3.2012, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlikus kalandusorganisatsioonis (SPRFMO) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb SPRFMO raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SPRFMO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SPRFMO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SPRFMO konventsiooni eesmärkidega;

c)

tagab SPRFMO raames vastu võetud meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SPRFMO konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SPRFMO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist SPRFMO poolt:

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine SPRFMO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada SPRFMOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, SPRFMO konventsiooni ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SPRFMO konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SPRFMO allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 (lõplik), 10.11.2016.


II LISA

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustamine

Enne SPRFMO iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud Euroopa Komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne SPRFMO komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui SPRFMO komisjoni koosoleku käigus ei ole võimalik saavutada (sh kohapealset) kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/33


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/860,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel IOTC-s võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 95/399/EÜ (1) India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingu (2) („IOTC leping“).

(2)

IOTC vastutab IOTC lepingu ala kalavarude majandamise ja kaitse eest. IOTC võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada IOTC lepinguga hõlmatud kalavarude kaitse ja edendada nende optimaalset kasutamist. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel IOTC koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna IOTC kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Praegu IOTC koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 19. mai 2014. aasta otsusega liidu nimel IOTC-s võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahenikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu IOTC lepingu alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne IOTC koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

IOTC koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt IOTC 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 19. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjonis võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsus 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(2)  EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel India Ookeani Tuunikomisjonis (IOTC) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb IOTC raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel IOTC meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et IOTC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas IOTC lepinguga;

c)

tagab, et IOTC-s vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele IOTC lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid IOTC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende vastavate volituste piires;

k)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist IOTC poolt:

a)

IOTC lepingualal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine IOTC poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks IOTC lepingualal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed IOTC lepingualal, et tagada IOTC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, UNGA resolutsioonide kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed IOTC lepingu alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad IOTC allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

India Ookeani Tuunikomisjoni koosolekul võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne IOTC iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne IOTC komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui IOTC koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/38


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/861,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioonis (SEAFO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel SEAFOs võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (1) Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni (2) („SEAFO konventsioon“), millega loodi Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO).

(2)

SEAFO komisjon vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada SEAFO konventsiooni alal kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel SEAFO komisjoni koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna SEAFO kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Praegu SEAFO komisjoni koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega liidu nimel SEAFOs võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu SEAFO konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne SEAFO koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni (SEAFO) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

SEAFO komisjoni koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt SEAFO komisjoni 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioonis (SEAFO) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(2)  EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioonis (SEAFO) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb SEAFO raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SEAFO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SEAFO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SEAFO konventsiooniga;

c)

tagab, et SEAFOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SEAFO konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SEAFO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist SEAFO poolt:

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine SEAFO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada SEAFOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SEAFO konventsioonialal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SEAFO allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 (final), 10.11.2016.


II LISA

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustamine

Enne SEAFO komisjoni iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule potentsiaalselt siduvaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne SEAFO komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui SEAFO komisjoni koosoleku käigus ei ole võimalik saavutada (sh kohapealset) kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/44


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/862,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel WCPFC-s võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (1) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega liikide varude kaitse ja majandamise konventsiooni (2) („WCPF konventsioon“), millega loodi Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC).

(2)

WCPFC vastutab WCPF konventsiooni ala kalavarude majandamise ja kaitse eest. WCPFC võtab vastu kaitse- ja majandamismeetmeid, et tagada WCPF konventsiooni alal pika rändega liikide varude pikaajaline jätkusuutlikkus ja edendada nende optimaalset kasutamist. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WCPFC koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna WCPFC kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Praegu WCPFC koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega liidu nimel WCPFC-s võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu WCPF konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne WCPFC koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

WCPFC koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt WCPFC 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsus siirdekalavarude kaitse ja majandamisega seoses Euroopa Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(2)  ELT L 32, 4.2.2005, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjonis (WCPFC) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb WCPFC raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel WCPFC meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et WCPFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas WCPFC konventsiooniga;

c)

tagab WCPFC raames vastu võetud meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid WCPFC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

töötab vajaduse korral välja ühised lähenemisviisid teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes haldavad sama piirkonna kalavarusid;

l)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist WCPFC poolt:

a)

WCPF konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid, püügikoormuse või püügivõimsusega seotud meetmed WCPFC poolt mere bioloogiliste elusressursside puhul, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügisurve kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed WCPF konventsioonialas, et tagada WCPFC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, WCPF konventsiooni kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed WCPF konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad WCPFC allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 (final), 10.11.2016.


II LISA

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne WCPFC iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud Euroopa Komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne WCPFC komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui WCPFC koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/49


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/863,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis (NAFO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NAFOs võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 (1) Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni (2) („NAFO konventsioon“), millega asutati Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO). Liit sõlmis nõukogu otsusega 2010/717/EL (3) NAFO konventsiooni neljanda muudatuse, (4) millega asutati Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni komisjon („NAFO komisjon“).

(2)

NAFO komisjon vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada NAFO konventsiooni ala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (5) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel NAFO komisjoni koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023 ja tunnistada kehtetuks nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NAFOs võetava seisukoha kohta, kuna NAFO kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (6) ja (EÜ) nr 1224/2009 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (8).

(7)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu NAFO konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NAFO komisjoni koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

NAFO komisjoni koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NAFO komisjoni 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis (NAFO) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1).

(2)  EÜT L 378, 30.12.1978, lk 16.

(3)  Nõukogu 8. novembri 2010. aasta otsus 2010/717/EL, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatus (ELT L 321, 7.12.2010, lk 1).

(4)  ELT L 321, 7.12.2010, lk 2.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(7)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonis (NAFO) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb NAFO raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel NAFO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et NAFO komisjonis vastu võetud meetmed on kooskõlas NAFO konventsiooniga;

c)

tagab, et NAFOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, 1982. aasta eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele NAFO reguleerimispiirkonnas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NAFO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist NAFO poolt:

a)

NAFO reguleerimispiirkonna kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibi kohaldamisel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NAFO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed reguleerimispiirkonnas, et tagada NAFOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, NAFO konventsiooni kohased ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid arvesse võtvad ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed reguleerimispiirkonnas, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

reguleerimispiirkonnas mere bioloogilistele ressurssidele avalduva muu tegevuse mõjuga tegelemisega seotud lähenemisviiside väljatöötamine;

j)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

k)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NAFO allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 (final), 10.11.2016.


II LISA

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustamine

Enne NAFO komisjoni iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne NAFO komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui NAFO komisjoni koosoleku käigus ei ole võimalik saavutada (sh kohapealset) kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/54


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/864,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NASCOs võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 82/886/EMÜ (1) Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni (2) („NASCO konventsioon“), millega asutati Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon (NASCO).

(2)

NASCO nõukogu, mida toetavad kolm komisjoni (Põhja-Ameerika komisjon, Kirde-Atlandi komisjon ja Gröönimaa lääneosa komisjon), on NASCO konventsiooni alusel loodud organ, mis tegeleb Atlandi lõhe kaitsmise, taastamise ja ratsionaalse majandamisega rahvusvahelise koostöö teel. NASCO nõukogu võtab vastu tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpeb järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel NASCO nõukogu koosolekutel võetav seisukoht, kuna NASCO kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (4) ja (EÜ) nr 1224/2009 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (6).

(7)

Praegu NASCO nõukogu koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 26. mai 2014. aasta otsusega liidu nimel NASCOs võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu NASCO konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NASCO koosolekuid või nende käigus, tuleb kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsiooni (NASCO) nõukogu koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

NASCO nõukogu koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NASCO nõukogu 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis (NASCO) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 13. detsembri 1982. aasta otsus 82/886/EMÜ Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24).

(2)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 25.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioonis võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb NASCO raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et NASCO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas NASCO konventsiooniga;

c)

tagab, et NASCO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni sätete ja selle artikliga 66, kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse vallas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NASCO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (näiteks teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab kooskõlastamist OSPARiga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist NASCO poolt:

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NASCO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed NASCO konventsioonialas, et tagada NASCOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed NASCO konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NASCO allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne NASCO nõukogu iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule potentsiaalselt siduvaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne NASCO nõukogu iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui NASCO nõukogu koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/60


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/865,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NEAFC-s võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 81/608/EMÜ (1) Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni (2) („NEAFC konventsioon“), millega loodi Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC). NEAFC konventsiooni 2004. ja 2006. aasta muudatused kiideti heaks nõukogu otsusega 2009/550/EÜ (3). Muudatused jõustusid ametlikult 29. oktoobril 2013, kuigi Londoni 18. novembri 2005. aasta deklaratsiooni kohaselt lepiti kokku, et muudatusi kohaldatakse alates nende vastuvõtmisest kuni nende jõustumiseni ajutiselt.

(2)

NEAFC vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada NEAFC konventsiooni ala („konventsiooniala“) kalavarude pikaajaline kaitse ja optimaalne kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (4) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel NEAFC koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023 ning tunnistada kehtetuks nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus liidu nimel NEAFC-s võetava seisukoha kohta, kuna NEAFC kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (5) ja (EÜ) nr 1224/2009 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (7).

(7)

Praegu NEAFC koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud 26. mai 2014. aasta otsusega liidu nimel NEAFC-s võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu konventsioonialal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne NEAFC koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

NEAFC koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt NEAFC 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 13. juuli 1981. aasta otsus 81/608/EMÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).

(2)  EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22.

(3)  Nõukogu 5. märtsi 2009.aasta otsus 2009/550/EÜ Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni paranduste, mis võimaldavad kehtestada vaidluste lahendamise korra, laiendada konventsiooni reguleerimisala ja läbi vaadata konventsiooni eesmärgid, heakskiitmise kohta (ELT L 184, 16.7.2009, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(6)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb NEAFC raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et NEAFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas NEAFC konventsiooniga;

c)

tagab, et NEAFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua NEAFC reguleerimispiirkonnas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab soovituste ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NEAFC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab kooskõlastamist OSPARiga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist NEAFC poolt:

a)

reguleerimispiirkonnas kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NEAFC poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed reguleerimispiirkonnas, et tagada NEAFC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed reguleerimispiirkonnas, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NEAFC allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne NEAFC iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne NEAFC komisjoni iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui NEAFC koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/66


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/866,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ning tunnistatakse kehtetuks 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks liidu nimel kõnealusel iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Poola on Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni („Beringi mere konventsioon“) osaline. Liit ei ole kõnealuse konventsiooni osaline. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 9 haldab liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduskokkuleppeid liit, kes peaks rakendama kõiki Beringi mere konventsiooni raames tehtud otsuseid.

(2)

Nõukogu 11. aprilli 2016. aasta otsusega, millega lubatakse Poola Vabariigil alustada Euroopa Liidu huvides läbirääkimisi Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni muutmiseks, nii et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, nagu Euroopa Liit, võiksid olla konventsiooni osalised, anti Poolale luba pidada liidu huvides läbirääkimisi Beringi mere konventsiooni muutmiseks, mis võimaldaks liidul saada nimetatud konventsiooni osaliseks. See volitus on praegu rakendamisel. Kui liit tunnistatakse Beringi mere konventsiooni täieõiguslikuks osaliseks, lõpetab Poola oma liikmesuse konventsioonis.

(3)

Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastane konverents („osaliste iga-aastane konverents“) vastutab Beringi mere konventsiooni ala süsikavarude majandamis- ja kaitsemeetmete eest. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (1) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(5)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(6)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetavad kaitse- ja täitemeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (2) ja (EÜ) nr 1224/2009 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (4).

(8)

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsusega, millega määratakse kindlaks liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht, ei nähta ette liidu poolt konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetava seisukoha läbivaatamist enne 2022. aasta aastakoosolekut. Samas valdava enamiku nõukogu otsuste, millega kehtestatakse liidu seisukoht erinevais piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, mille lepinguosaline ta on, läbivaatamise tähtaeg on enne kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide 2019. aasta aastakoosolekuid. Seetõttu on liidu poolt kõigis piirkondlikes kalandusorganisatsioonides võetavate seisukohtade suuremaks sidususeks ja läbivaatamisprotsessi ühtlustamiseks asjakohane tuua 12. juuni 2017. aasta otsuse läbivaatamine varasemaks ja tunnistada kõnealune otsus kehtetuks, asendades selle uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(9)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu Beringi mere konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne osaliste iga-aastase konverentsi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt Beringi mere konventsiooni osaliste 2024. aasta aastakonverentsiks.

Artikkel 4

Nõukogu 12. juuni 2017. aasta otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu 10. juuli 2012. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni raames, tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

1.   Liidu ühinemisel Beringi mere konventsiooniga esindab liitu Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil komisjon.

2.   Kuni liidu ühinemiseni Beringi mere konventsiooniga esitab liidu seisukoha Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil Poola.

3.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(3)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Beringi mere konventsiooni osaliste iga-aastasel konverentsil võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb Beringi mere konventsiooni raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmed on kooskõlas Beringi mere konventsiooniga;

c)

tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele Beringi mere konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid konventsiooni osaliste iga-aastase konverentsi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist osaliste iga-aastase konverentsi poolt:

a)

lepingualal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud püügi tase ja individuaalsed riiklikud kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine osaliste iga-aastase konverentsi poolt, sh Beringi mere konventsiooni lisa muutmine, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Beringi mere konventsiooni alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsiooni alal, et tagada osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed Beringi mere konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad osaliste iga-aastase konverentsi allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Osaliste iga-aastasel konverentsil võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne iga osaliste iga-aastast konverentsi, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud Euroopa Komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne osaliste iga-aastase konverentsi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui osaliste iga-aastase konverentsi käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/72


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/867,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis (CCAMLR) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 24. juuni 2014. aasta otsus liidu nimel CCAMLRis võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 81/691/EMÜ (1) Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni (2) („CAMLRi konventsioon“), mis jõustus 7. aprillil 1982 ja millega loodi Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR). Ka Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik on CAMLRi konventsiooni osalised. Kreeka, Madalmaad ja Soome on CAMLRi konventsiooni osalised, aga mitte CCAMLRi liikmed.

(2)

CAMLRi konventsiooni IX artikli lõike 1 kohaselt vastutab CCAMLR kaitsemeetmete vastuvõtmise eest oma aastakoosolekutel, et tagada Antarktika vete elusressursside kaitse, sealhulgas nende ratsionaalne kasutamine. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel CCAMLRi koosolekutel võetav seiskoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna CCAMLRi kaitsemeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1035/2001, (4) (EÜ) nr 600/2004, (5) (EÜ) nr 601/2004, (6) (EÜ) nr 1005/2008 (7) ja (EÜ) nr 1224/2009 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (9).

(7)

Kõnealune seisukoht peaks puudutama liidu jagatud pädevusse kuuluvaid küsimusi üksnes määral, mil need mõjutavad liidu ühiseid norme. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele liidetud kohtuasjades C-626/15 ja C-659/16 (10) peaks liit toetama CCAMLRi alal merekaitsealade loomist üksnes koos oma liikmesriikidega. Käesolev otsus ei peaks mõjutama liidu ja selle liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust.

(8)

Praegu CCAMLRi koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud 24. juuni 2014. aasta otsusega liidu nimel CCAMLRis võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(9)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu CAMLRi konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne CCAMLRi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) koosolekutel, on esitatud I lisas. Kõnealune seisukoht puudutab liidu jagatud pädevusse kuuluvaid küsimusi üksnes määral, mil need mõjutavad liidu ühiseid norme

Artikkel 2

CCAMLRi koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt CCAMLRi 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis (CCAMLR) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 4. septembri 1981. aasta otsus 81/691/EMÜ Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26).

(2)  EÜT L 252, 5.9.1981, lk 27.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1035/2001 Dissostichus spp. püügidokumentide kehtestamise kohta (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 1).

(5)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 600/2004, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed kalastustegevuses suhtes Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 1).

(6)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(7)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(8)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(10)  ECLI:EU:C:2018:925.


I LISA

Euroopa Liidu nimel Antarktika vete elusressursside kaitse komisjonis (CCAMLR) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb CCAMLRi raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel CCAMLRi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et CCAMLRi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas CCAMLRi konventsiooniga;

c)

tagab, et CCAMLRis vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetutega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, keskkonna, tööhõive, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (1);

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele CAMLRi konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi (2), mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (3), ning toetab meetmeid CCAMLRi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

koostöös liikmesriikidega toetab aktiivselt merekaitsealade representatiivse võrgustiku loomist India ookeani lõunaosas, sealhulgas CCAMLRile liidu ja selle liikmesriikide poolt konkreetsete merekaitsealade ettepanekute esitamise teel;

k)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

l)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist CCAMLRi poolt:

a)

CAMLRi konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine CAMLRi poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks CAMLRi konventsiooni alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine, täiendav teabevahetus piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja riikkondsuseta laevade vastu suunatud meetmed;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed CAMLRi konventsioonialas, et tagada CCAMLRis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll, sh CCAMLRi majandatavate varude ümberlaadimise ulatuslikum kontrollimine ja CCAMLRi kihvkalade püügidokumentide muutmine, et tegeleda võimalike lünkadega kõnealuste liikidega kauplemises ja elavdada kontakte naaberpiirkondade kalandusorganisatsioonidega CCAMLRi püügidokumentide vallas tehtava koostöö eesmärgil;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed CAMLRi konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad CCAMLRi allorganite ja töörühmade nõuannetel;

k)

koostöös liikmesriikidega merekaitsealade loomine parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel, pidades silmas Antarktika vete elusressursside ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning ohualdiste mereökosüsteemide ja keskkonnategurite kaitset.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni iga-aastasel koosolekul võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne CCAMLRi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne CCAMLRi komisjoni iga-aastast koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui CCAMLRi koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/78


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/868,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 8. juuli 2014. aasta otsus liidu nimel ICCATis võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (1) rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (2) („ICCATi konventsioon“), millega loodi Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT).

(2)

ICCAT vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada ICCATi konventsiooni ala kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ICCATi koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna ICCATi kaitsemeetmed on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (4) (EÜ) nr 1984/2003, (5) (EÜ) nr 520/2007, (6) (EÜ) nr 1005/2008 (7) ja (EÜ) nr 1224/2009 (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1627 (9) ja (EL) 2017/2403 (10).

Selle põhjuseks on asjaolu, et ICCATi poolt vastu võetud soovitused võivad täiendada, muuta või asendada kehtivates liidu õigusaktides sätestatud kohustusi.

(7)

Praegu ICCATi koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsusega liidu nimel ICCATis võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mis hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(8)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu ICCATi konventsiooni alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne ICCATi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

ICCATi koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt ICCATi 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(2)  EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(5)  Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(6)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(7)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(8)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb ICCATi raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel ICCATi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et ICCATi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas ICCATi konventsiooniga;

c)

tagab, et ICCATi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (1);

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid ICCATi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab koostööd OSPARi, HELCOMi ja Barcelona konventsiooniga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist ICCAT poolt:

a)

ICCATi konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine ICCATi poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada ICCATis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele ning UNGA resolutsioonide kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed ICCATi konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad ICCATi allorganite ja töörühmade nõuannetel.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne ICCATi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule potentsiaalselt siduvaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud Euroopa Komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne iga ICCATi koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui ICCATi koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/84


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/869,

14. mai 2019,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht ja tunnistatakse kehtetuks 19. mai 2014. aasta otsus liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis nõukogu otsusega 98/416/EÜ (1) Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamise lepingu („GFCMi leping“). Ka Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia on GFCM lepingu osalised.

(2)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastutab selliste meetmete vastuvõtmise eest, mille eesmärk on tagada GFCMi lepingu alal kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning vesiviljeluse säästev areng. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud, et liit tagab selle, et püügitegevus ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning neid majandatakse sellisel viisil, mis on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase kasu saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. Samuti on selles sätestatud, et liit kohaldab kalapüügi majandamise suhtes ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ning ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid. Lisaks on selles sätestatud, et liit võtab parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, toetab teaduslike nõuannete ja teadmiste edasiarendamist, lõpetab järk-järgult tagasiheite ja edendab püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mereökosüsteemile ja kalavarudele. Lisaks on määruses (EL) nr 1380/2013 konkreetselt sätestatud, et liit kohaldab neid eesmärke ja põhimõtteid oma kalandusalastes välissuhetes.

(4)

Vastavalt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatisele „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ ja nõukogu järeldustele kõnealuse ühisteatise kohta on liidu tegevuse keskmes piirkondlike kalandusorganisatsioonide tegevuse tulemuslikkuse toetamise ja suurendamise ning vajaduse korral nende juhtimise parandamise meetmete edendamine kõnealustel foorumitel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ viidatakse konkreetsetele meetmetele, mille eesmärk on vähendada plasti- ja merereostust ning samuti püügivahendite kaotamist merel või sinna jätmist.

(6)

Vastavalt järeldustele Vahemere kalanduse jätkusuutlikkust käsitlevast ministrite konverentsist, millel võeti 30. märtsil 2017 vastu Malta MedFish4Ever ministrite deklaratsioon, ja kõrgetasemelisest konverentsist Musta mere kalanduse ja vesiviljeluse teemal, millel võeti 7. juunil 2018 vastu Sofia ministrite deklaratsioon, on liidu GFCMi alaste meetmete puhul kesksel kohal selliste meetmete edendamine, millega toetatakse ja tõhustatakse andmete kogumist ja nende teaduslikku hindamist, ökosüsteemipõhist kalavarude majandamist, koostöö tegemise kultuuri ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks, jätkusuutlikku väikesemahulist kalapüüki ja vesiviljelust ning suuremat solidaarsust ja koordineerimist.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel GFCMi koosolekutel võetav seisukoht ajavahemikuks 2019–2023, kuna GFCMi kaitse- ja majandamismeetmed on liidu jaoks siduvad ning võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu, nimelt nõukogu määruseid (EÜ) nr 1005/2008 (3) ja (EÜ) nr 1224/2009 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2403 (5).

(8)

Praegu GFCMi koosolekutel liidu nimel võetav seisukoht on kehtestatud nõukogu 19. mai 2014. aasta otsusega liidu nimel GFCMis võetava seisukoha kohta. On asjakohane tunnistada kõnealune otsus kehtetuks ja asendada see uue otsusega, mi hõlmaks ajavahemikku 2019–2023.

(9)

Arvestades kalavarude muutuvat iseloomu GFCMi lepingu alal ja sellest tulenevat vajadust võtta liidu seisukohas arvesse uut arengut, sealhulgas uut teaduslikku ja muud asjakohast teavet, mis esitatakse enne GFCMi koosolekuid või nende käigus, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2 sätestatud liidu institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõttega kehtestada ajavahemikuks 2019–2023 kord liidu seisukoha iga-aastaseks täpsustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) koosolekutel, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

GFCMi koosolekutel võetavat liidu seisukohta täpsustatakse igal aastal vastavalt II lisale.

Artikkel 3

Nõukogu annab I lisas esitatud liidu seisukohale hinnangu ja vajaduse korral vaatab selle komisjoni ettepaneku põhjal läbi hiljemalt GFCMi 2024. aasta aastakoosolekuks.

Artikkel 4

Nõukogu 19. mai 2014. aasta otsus Euroopa Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetava seisukoha kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsus 98/416/EÜ Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(4)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Liidu nimel Vahemere üldises kalanduskomisjonis (GFCM) võetav seisukoht

1.   PÕHIMÕTTED

Euroopa Liit teeb GFCMi raames järgmist:

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel GFCMi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas GFCMi lepinguga;

c)

tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

kavatseb rakendada meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud 30. märtsil 2017 Maltal allkirjastatud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja 7. juunil 2018 Sofias allkirjastatud ministrite deklaratsioonis, mille eesmärk on eelkõige andmete kogumine ja nende teaduslik hindamine, ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise võrgustiku loomine, koostöö tegemise kultuuri välja kujundamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamine, jätkusuutliku väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamine ning suurema solidaarsuse ja kooskõlastatuse tagamine Vahemerel;

e)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

f)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

g)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

h)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

i)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele GFCMi lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

j)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid GFCMi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

k)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

l)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

2.   TEGEVUSSUUNAD

Euroopa Liit püüab vajaduse korral toetada järgmiste meetmete võtmist GFCMi poolt:

a)

GFCMi lepingualal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas püügikeelupiirkondade ja -aegade, selektiivsusmeetmete või püügivõimaluste kohaldamine GFCMi poolt reguleeritud mere bioloogiliste elusressursside suhtes, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega; pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 29, juhul kui mõne Vahemere kalavaru või kalavarude rühma iga-aastased majandamiskavad on vastu võetud ELi tasandil, tuleks neid võtta arvesse, kui need seonduvad nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks GFCMi alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed GFCMi alal, et tagada GFCMis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed GFCMi lepingualal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed, millega edendatakse säästva vesiviljeluse arendamist kooskõlas liidu asjaomase õigusega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad GFCMi allorganite ja töörühmade nõuannetel;

j)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

k)

MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja Sofia ministrite deklaratsioonis võetud kohustustega kooskõlas olevad meetmed.


(1)  7087/12 REV 1 ADD 1 COR 1.

(2)  7348/1/17 REV 1, 24.3.2017.

(3)  JOIN(2016) 49 final, 10.11.2016.


II LISA

Vahemere üldise kalanduskomisjoni koosolekutel võetava liidu seisukoha iga-aastane täpsustus

Enne GFCMi iga koosolekut, kui kõnealust organit kutsutakse üles vastu võtma liidule õiguslikke tagajärgi tekitavaid otsuseid, võetakse vajalikud meetmed, et liidu nimel vastavalt I lisas sätestatud põhimõtetele ja suunistele väljendatavas seisukohas võetaks arvesse viimaseid teaduslikke ja muid asjakohaseid andmeid, mis on edastatud komisjonile.

Sel eesmärgil ja nimetatud teabele tuginedes edastab Euroopa Komisjon nõukogule piisavalt varakult enne GFCMi iga koosolekut kirjaliku dokumendi, milles esitatakse liidu seisukoha kavandatud täpsustused, et neid arutada ja kiita heaks liidu nimel väljendatava seisukoha üksikasjad.

Kui GFCMi koosoleku käigus (sh kohapeal) ei ole võimalik saavutada kokkulepet, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/90


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/870,

27. mai 2019,

millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (1), eriti selle artikli 23 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/413/ÜVJP.

(2)

Kooskõlas otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 26 lõikega 3 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse otsuse II lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu.

(3)

Nõukogu leidis ühtlasi, et 17 kannet otsuse 2010/413/ÜVJP II lisas tuleks ajakohastada.

(4)

Otsust 2010/413/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

N. HURDUC


(1)  ELT L 195, 27.7.2010, lk 39.


LISA

Otsuse 2010/413/ÜVJP II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„14.

Brigaadikindral Mohammad NADERI

 

Iraani lennundustööstuse organisatsiooni (Aviation Industries Organisation, IAIO) juhataja. Iraani Aerospace Industries Organisationi (AIO) endine juhataja. AIO on osalenud tundlikes Iraani programmides.

23.6.2008

23.

Davoud BABAEI

 

Praegune julgeolekujuht kaitse- ja relvajõudude logistika ministeeriumi uuringute instituudi kaitsealase innovatsiooni ja uuringute organisatsioonis (Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND)), mida juhib ÜRO poolt loetellu kantud Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) on nimetanud SPNDd seoses Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtmega, mille küsimuses Iraan keeldub koostööd tegemast. Julgeolekujuhina vastutab Babaei teabe avalikustamise takistamise eest, kaasa arvatud IAEA-le.

1.12.2011

25.

Sayed Shamsuddin BORBORUDI

teise nimega Seyed Shamseddin BORBOROUDI

Sünniaeg: 21. september 1969

ÜRO poolt loetellu lisatud Iraani aatomienergiaorganisatsiooni asejuht, kus ta allub ÜRO poolt loetellu kantud Feridun Abbasi Davanile. On olnud seotud Iraani tuumaprogrammiga alates vähemalt aastast 2002, sealhulgas on ta olnud AMADi endine hanke- ja logistikajuht, kus ta vastutas selliste variettevõtete kasutamise eest nagu Kimia Madan, et hankida varustust ja materjali Iraani tuumarelvaprogrammi jaoks.

1.12.2011

27.

Kamran DANESHJOO (teise nimega DANESHJOU)

 

Endine teadusuuringute, teaduse ja tehnoloogia minister. Ta on toetanud Iraanis läbiviidavaid tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi.

1.12.2011“

2)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

„12.

Fajr Aviation Composite Industries

Mehrabad Airport, PO Box 13445-885, Teheran, Iraan

Kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi alla kuuluva Iraani lennundustööstuse organisatsiooni (EL on mõlemad kandnud loetellu) tütarettevõte, mis toodab peamiselt komposiitmaterjale lennundustööstusele.

26.7.2010

95.

Samen Industries

2nd km of Khalaj Road End of Seyyedi St., P.O. Box 91735-549, 91735 Mashhad, Iran, Tel.: +98 511 3853008, +98 511 3870225

ÜRO poolt loetellu kantud Khorasan Mettalurgy Industries varinimi, Ammunition Industries Group (AMIG) tütarettevõte.

1.12.2011

153.

Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND)

 

Organisation of Defensive Innovation and Research (SPND) toetab otseselt Iraani tuumarelva leviku seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi. IAEA on nimetanud SPNDd seoses kahtlustega Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtme pärast. SPNDd juhib ÜRO loetellu kantud Mohsen Fakhrizadeh-Mahabadi ning see on kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL, ELi poolt loetellu kantud) osa.

22.12.2012“

3)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„1.

IRGCi brigaadikindral Javad DARVISH-VAND

 

Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) endine ministri asetäitja ja peainspektor.

23.6.2008

3.

Parviz FATAH

Sündinud aastal 1961

IRGC liige. Endine energeetikaminister.

26.7.2010

4.

IRGC brigaadikindral Seyyed Mahdi FARAHI

 

Iraani Aerospace Industries Organisationi (AIO) endine juhataja ning ÜRO poolt loetellu kantud Kaitsetööstuse organisatsiooni (DIO) endine tegevdirektor. IRGC liige ning Iraani kaitse- ja relvajõudude logistilise toe ministeeriumi (MODAFL) ministri asetäitja.

23.6.2008

5.

IRGC brigaadikindral Ali HOSEYNITASH

 

IRGC liige. Kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu liige, kaasatud tuumaküsimuste poliitika kujundamisse.

23.6.2008

12.

IRGCi brigaadikindral Ali SHAMSHIRI

 

IRGC liige. On olnud MODAFLi juhtivatel ametikohtadel.

23.6.2008

13.

IRGC brigaadikindral Ahmad VAHIDI

 

MODAFLi endine minister.

23.6.2008

15.

Abolghassem Mozaffari SHAMS

 

Khatam Al-Anbiya Construction Headquarters endine juht.

1.12.2011“

4)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastav kanne järgmisega:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„11.

Behnam Sahriyari Trading Company

Postiaadress: Ziba Buidling, 10th Floor, Northern Sohrevardi Street, Tehran, Iran

Tegeleb relvatranspordiga IRGC nimel.

23.1.2012“

5)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all lisatakse alapealkirja „B. Üksused“ all järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„20.

(b) Iran Communications Industries (ICI)

PO Box 19295-4731, Pasdaran Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: PO Box 19575-131, 34 Apadana Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: Shahid Langary Street, Nobonyad Square Ave, Pasdaran, Tehran

Iran Communication Industries, mis on Iran Electronics Industries (ELi poolt loetellu kantud) tütarettevõte, toodab mitmesuguseid esemeid, sealhulgas sidesüsteeme, avioonilisi, optilisi ja elektro-optilisi seadmeid, mikroelektroonikat, infotehnoloogiat, katse- ja mõõtmisvahendeid, telekommunikatsiooni turvalisuse tagamise seadmeid, elektroonilisi sõjapidamisvahendeid, raketiheitjaid, ning tegeleb radariosade tootmise ja hooldusega.

26.7.2010“

6)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„19.

Iran Communications Industries (ICI)

PO Box 19295-4731, Pasdaran Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: PO Box 19575-131, 34 Apadana Avenue, Tehran, Iran; Teine aadress: Shahid Langary Street, Nobonyad Square Ave, Pasdaran, Tehran

Iran Communication Industries, mis on Iran Electronics Industries (vt nr 20) tütarettevõte, toodab mitmesuguseid esemeid, sealhulgas sidesüsteeme, avioonilisi, optilisi ja elektro-optilisi seadmeid, mikroelektroonikat, infotehnoloogiat, katse- ja mõõtmisvahendeid, telekommunikatsiooni turvalisuse tagamise seadmeid, elektroonilisi sõjapidamisvahendeid, raketiheitjaid, ning tegeleb radariosade tootmise ja hooldusega. Nimetatud esemeid võidakse kasutada programmides, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1737.

26.7.2010“

7)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ alapealkirja „B. Üksused“ alla lisatakse järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„12.

Etemad Amin Invest Co Mobin

Pasadaran Av. Tehran, Iran

IRGC omandis või kontrolli all olev äriühing, mis aitab rahastada Iraani valitsemiskorra strateegilisi huve.

26.7.2010“

8)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne:

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendus

Loendisse kandmise kuupäev

„10.

Etemad Amin Invest Co Mobin

Pasadaran Av. Tehran, Iran

Olles tihedalt seotud ettevõtetega Naftar ja Bonyad-e Mostazafan, aitab Etemad Amin Invest Co Mobin rahastada nii Iraani valitsemiskorra kui ka riigi strateegilisi huve.

26.7.2010“


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/94


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/871,

26. märts 2019,

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2018. eelarveaastal rahastatud Ühendkuningriigi makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 2357 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 51,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust käsitleva auditiarvamuse põhjal.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N-1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Eelarveaasta 2018 raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta Ühendkuningriigis ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018 tehtud kulutusi.

(3)

Kuna Ühendkuningriik on vajalikud raamatupidamisandmed juba komisjonile edastanud, on asjakohane võtta vastu asjaomane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 51.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

(5)

Pärast seda, kui Ühendkuningriik on edastanud teabe, võib komisjon pärast kõiki vajalikke kontrolle ja muudatusi teha otsuse järgmiste makseasutuste raamatupidamisaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatud kulutuste osas: „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“, „Welsh Government“ ja „Rural Payments Agency“. Komisjon on kontrollinud Ühendkuningriigi esitatud teavet ning teatanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused Ühendkuningriigile enne käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(6)

Komisjon saab teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide põhjal otsuse kõnealuste makseasutuste aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(7)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5 lõikele 5 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada. Osa kuludest, mis Ühendkuningriik nendel 2018. aasta kuudel deklareeris, tehti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(8)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2018. eelarveaasta igakuiseid makseid Ühendkuningriigi puhul, kuna maksetähtaegadest ei ole kinni peetud. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtavaid makseid või hüvitamisi, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt esitatavatele raamatupidamise aastaaruannetele kinnitatud tabeli summadega, mida neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt kanda tuleb. Eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavate summade kohta teabe esitamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, tuleks tagasinõudmise puudumise finantstagajärjed katta 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul Ühendkuningriik otsustas tagasinõudemenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse vastavalt koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv esimese lõiguga. Seepärast ei peaks Ühendkuningriik neid summasid katma ja need kaetakse seega liidu eelarvest.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei tohiks käesolev otsus piirata komisjoni edasiste otsuste tegemist selle kohta, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on kontrollitud ja kiidetud heaks Ühendkuningriigi makseasutuste „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“, „Welsh Government“ ja „Rural Payments Agency“ 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud kulusid.

Käesoleva otsuse lisas on sätestatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse Ühendkuningriigilt tagasi või makstakse Ühendkuningriigile, kaasa arvatud summad, mis tulenevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest.

Artikkel 2

Käesolev otsus ei piira selliste vastavuskontrolli käsitlevate otsuste tegemist tulevikus, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 26. märts 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(3)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).


LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

EELARVEAASTA 2018

Liikmesriigilt tagasi nõutav või liikmesriigile makstav summa

LIIKMESRIIK

 

2018 – Makseasutuse kulud / sihtotstarbelised tulud, mille puhul raamatupidamisarvestus on

Kokku a + b

Kogu eelarveaasta vähendamised ja peatamised (1)

Tagasinõutav summa vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2

Kokku, sh vähendamised ja peatamised

Liikmesriigile eelarveaastal tehtud maksed

Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad (2)

kontrollitud ja heakskiidetud

välja jäetud

= aastaaruandes esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud

= igakuistes deklaratsioonides esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud kokku

 

 

a

b

c = a + b

d

e

f = c + d + e

g

h = f – g

UK

GBP

0,00

0,00

0,00

0,00

– 81 567,52

– 81 567,52

0,00

– 81 567,52

UK

eurodes

3 134 431 581,76

0,00

3 134 431 581,76

– 7 568 165,96

0,00

3 126 863 415,80

3 131 942 681,20

– 5 079 265,40

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LIIKMESRIIK

 

Kulud (3)

Sihtotstarbeline tulu (3)

Artikli 54 lõige 2 (= e)

Kokku (= h)

 

05 07 01 06

6701

6702

i

j

k

l = i + j + k

UK

GBP

0,00

0,00

– 81 567,52

– 81 567,52

UK

eurodes

0,00

– 5 079 265,40

0,00

– 5 079 265,40

NB!

2019. aasta nomenklatuur: 05 07 01 06, 6701, 6702


(1)  Vähendamisi ja peatamisi on arvestatud maksesüsteemis, millele lisanduvad eelkõige korrektsioonid selle eest, et 2018. aasta augustis, septembris ja oktoobris ette nähtud tähtaegadest ei olnud kinni peetud, samuti määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 kohased muud vähendamised.

(2)  Liikmesriigilt tagasi nõutavate või liikmesriigile makstavate summade arvutamisel on arvestatud aastase kontrollitud ja heaks kiidetud kuludeklaratsiooni kogusummat (veerg a) või käesolevast otsusest välja jäetud igakuiste kuludeklaratsioonide kogusummat (veerg b). Kohaldatav vahetuskurss: delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu teine lause.

(3)  Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 43 jagatakse eelarverida 05 07 01 06 eelarvereal 67 01 esitatud tulude negatiivsete korrektsioonide ja liikmesriikide puhul tehtud positiivsete korrektsioonide vahel, mis arvestatakse nüüd eelarverea 05 07 01 06 kulude alla.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/98


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/872,

26. märts 2019,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2018. eelarveaastal rahastatud Ühendkuningriigi makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 2358 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 51,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust käsitleva auditiarvamuse põhjal.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N-1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Et viia vastavusse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude võrdlusperioodid, tuleks 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel võtta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõikele 1 arvesse Ühendkuningriigis ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018 tehtud kulutusi.

(3)

Kuna Ühendkuningriik on vajalikud raamatupidamisandmed juba komisjonile edastanud, on asjakohane võtta vastu asjaomane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 51.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed sama aasta kohta artikli 33 lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest.

(5)

Pärast seda, kui Ühendkuningriik on edastanud teabe, võib komisjon pärast kõiki vajalikke kontrolle ja muudatusi teha otsuse järgmiste makseasutuste raamatupidamisaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta EAFRD rahastatud kulutuste osas: „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“ ja „Rural Payments Agency“. Komisjon on kontrollinud Ühendkuningriigi esitatud teavet ning teatanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused Ühendkuningriigile enne käesoleva otsuse vastuvõtmist.

(6)

Komisjon saab teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide põhjal otsuse kõnealuste makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(7)

Ühendkuningriigi makseasutuse „Welsh Government“ esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja seepärast ei saa tema raamatupidamisarvestust käesoleva otsusega kontrollituks lugeda ja heaks kiita.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast, või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 4 peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt esitatavasse raamatupidamise aastaaruandesse kinnitatud tabeli summadega, mis neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavate summade kohta teabe esitamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, tuleks tagasinõudmise puudumise finantstagajärjed katta 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul Ühendkuningriik otsustas tagasinõudemenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse vastavalt koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv esimese lõiguga. Seepärast ei peaks Ühendkuningriik neid summasid katma ja need tuleb seega katta liidu eelarvest.

(10)

Käesolevas otsuses tuleks arvesse võtta ka summasid, mis tuleb alles nõuda Ühendkuningriigilt tagasi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt seoses EAFRD programmitöö perioodiga 2007–2013.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 punkti b kohaselt ei tohi vahemaksete tegemisel ületada programmiga kaetud perioodi tarbeks ette nähtud EAFRD osaluse kogusummat. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 23 lõikega 2 on ette nähtud, et kui kuludeklaratsioonide kogusumma ületab maaelu arengu programmi jaoks kavandatud kogusumma, on makstava summa ülemmääraks programmi jaoks kavandatud summa, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kohaldamist. Ülemmäära ületava summa hüvitab komisjon hiljem pärast muudetud rahastamiskavade vastuvõtmist või programmiperioodi lõppedes.

(12)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei tohiks käesolev otsus piirata komisjoni edasiste otsuste tegemist selle kohta, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on kontrollitud ja kiidetud heaks Ühendkuningriigi makseasutuste „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“ ja „Rural Payments Agency“ 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud kulusid.

I lisas on esitatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse Ühendkuningriigilt tagasi või makstakse Ühendkuningriigile maaelu arengu iga programmi raames.

Artikkel 2

Ühendkuningriigi makseasutuse „Welsh Government“ raamatupidamisarvestus, mis on esitatud II lisas ja käsitleb 2018. eelarveaastal EAFRD poolt seoses maaelu arengu programmidega rahastatud kulusid, mis kuuluvad 2014.–2020. aasta programmiperioodi alla, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse hiljem.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse III lisas on esitatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt Ühendkuningriigilt seoses EAFRD programmitöö perioodidega 2014–2020 ja 2007–2013 sisse nõutavad summad.

Artikkel 4

Käesolev otsus ei piira selliste vastavuskontrolli käsitlevate otsuste tegemist tulevikus, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 26. märts 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).


I LISA

EAFRD KONTROLLITUD JA HEAKS KIIDETUD KULUD SEOSES MAAELU ARENGU PROGRAMMIGA 2018. EELARVEAASTAKS

LIIKMESRIIGILT IGA PROGRAMMI PUHUL TAGASI NÕUTAVAD VÕI TALLE MAKSTAVAD SUMMAD

Aastateks 2014–2020 kinnitatud programmid, mille kulud on EAFRD-le deklareeritud

(eurodes)

LIIKMESRIIK

CCI

Kulud 2018

Parandused

Kokku

Ühekordselt kasutatavad summad

2018. eelarveaastal kontrollitud, heaks kiidetud ja kinnitatud summa

Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed

Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad

 

 

i

ii

iii = i + ii

iv

v = iii – iv

vi

vii = v – vi

UK

2014UK06RDRP001

341 029 324,58

0,00

341 029 324,58

0,00

341 029 324,58

340 987 294,18

42 030,40

UK

2014UK06RDRP002

17 901 684,45

0,00

17 901 684,45

0,00

17 901 684,45

17 901 330,80

353,65

UK

2014UK06RDRP003

127 217 147,23

0,00

127 217 147,23

0,00

127 217 147,23

127 388 490,41

– 171 343,18


II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2018. EELARVEAASTA – EAFRD

Nende makseasutuste loetelu, mille raamatupidamisarvestus on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik

Makseasutus

Programm

Ühendkuningriik

Walesi valitsus

2014UK06RDRP004


III LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2018. EELARVEAASTA – EAFRD

Korrektsioonid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2

 

 

2014.–2020. aasta programmitöö perioodiga seotud korrektsioonid

2007.–2013. aasta programmitöö perioodiga seotud korrektsioonid

Liikmesriik

Vääring

Omavääringus

Eurodes

Omavääringus

Eurodes

UK (*1)

Inglise nael

48 141,99


(*1)  Nende makseasutuste puhul, kelle raamatupidamisarvestus jäetakse otsusest välja, kohaldatakse artikli 54 lõikes 2 osutatud vähendamist siis, kui raamatupidamisarvestus esitatakse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/103


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/873,

22. mai 2019,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 2018. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3817 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 51,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks auditiarvamuse põhjal, mis käsitleb liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Selleks et viia vastavusse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude võrdlusperioodid, tuleks 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel võtta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 11 lõikele 1 arvesse liikmesriikides ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018 tehtud kulutusi (2).

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed sama aasta kohta artikli 33 lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama selle summa järgmisest vahe- või lõppmaksest või liitma selle järgmisele vahe- või lõppmaksele.

(4)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused liikmesriikidele enne 30. aprilli 2019.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja seepärast ei saa nende raamatupidamisarvestust käesoleva otsusega heaks kiita.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 83 võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 5 kohase vahemaksetähtaja edasi lükata kuni kuueks kuuks, et teha täiendav kontrollimine, kui saadakse teavet, mille kohaselt on maksetaotluses sisalduvad kulud seotud õigusnormide rikkumisega, millel on rängad rahalised tagajärjed. Käesoleva otsuse vastuvõtmisel peaks komisjon väljamaksmiseks peatatud summasid arvesse võtma, et vältida mis tahes ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 4 peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt saadetavasse raamatupidamise aastaaruandesse kinnitatud tabeli, milles on summad, mis neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast sellekohase taotluse kuupäeva või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad tagasinõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul teatav liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse vastavalt koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 punkti c alapunkti iv esimese lõiguga. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja need kaetakse liidu eelarvest.

(10)

Käesolevas otsuses tuleks arvesse võtta ka summasid, mis tuleb alles nõuda liikmesriikidelt tagasi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt seoses EAFRD programmitöö perioodiga 2007–2013.

(11)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2018. eelarveaasta vahemakseid tulenevalt kuludest, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega. Käesolevas otsuses peaks komisjon võtma arvesse asjaomaseid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel vähendatud või peatatud summasid, et vältida mis tahes alusetuid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon.

(12)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatud kulusid ja kuuluvad 2014.–2020. aasta programmiperioodi alla, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestus.

I lisas on esitatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või makstakse liikmesriigile maaelu arengu iga programmi raames.

Artikkel 2

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on esitatud II lisas ja käsitlevad 2018. eelarveaastal EAFRD poolt seoses maaelu arengu programmidega rahastatud kulusid, mis kuuluvad 2014.–2020. aasta programmiperioodi alla, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse hiljem.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse III lisas on esitatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt liikmesriikidelt seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) programmitöö perioodidega 2014–2020 ja 2007–2013 tagasi nõutavad summad.

Artikkel 4

Käesolev otsus ei piira selliste vastavuskontrolli käsitlevate otsuste tegemist tulevikus, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).


I LISA

EAFRD KONTROLLITUD JA HEAKS KIIDETUD KULUD SEOSES MAAELU ARENGU PROGRAMMIGA 2018. EELARVEAASTAKS

LIIKMESRIIGILT IGA PROGRAMMI PUHUL TAGASI NÕUTAVAD VÕI TALLE MAKSTAVAD SUMMAD

Aastateks 2014–2020 kinnitatud programmid, mille kulud on EAFRD-le deklareeritud

(Eurodes)

Liikmesriik

CCI

Kulud 2018

Parandused

Kokku

Ühekordselt kasutatavad summad

2018. eelarveaastal kontrollitud, heaks kiidetud ja kinnitatud summa

Liikmesriigile eelarveaasta eest hüvitatud vahemaksed

Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad

 

 

i

ii

iii = i + ii

iv

v = iii – iv

vi

vii = v – vi

AT

2014AT06RDNP001

522 020 035,12

0,00

522 020 035,12

0,00

522 020 035,12

512 890 738,99

9 129 296,13

BE

2014BE06RDRP001

38 520 111,32

0,00

38 520 111,32

0,00

38 520 111,32

38 520 095,94

15,38

BE

2014BE06RDRP002

30 294 877,02

0,00

30 294 877,02

0,00

30 294 877,02

30 319 674,43

– 24 797,41

BG

2014BG06RDNP001

205 686 970,07

0,00

205 686 970,07

0,00

205 686 970,07

206 442 232,26

– 755 262,19

CY

2014CY06RDNP001

14 520 014,26

0,00

14 520 014,26

0,00

14 520 014,26

14 520 014,26

0,00

CZ

2014CZ06RDNP001

323 611 581,76

0,00

323 611 581,76

0,00

323 611 581,76

323 613 468,79

– 1 887,03

DE

2014DE06RDRN001

676 761,19

0,00

676 761,19

0,00

676 761,19

676 761,19

0,00

DE

2014DE06RDRP003

85 593 723,78

0,00

85 593 723,78

0,00

85 593 723,78

85 594 307,99

– 584,21

DE

2014DE06RDRP004

192 663 260,91

0,00

192 663 260,91

0,00

192 663 260,91

192 663 260,91

0,00

DE

2014DE06RDRP007

107 756 134,37

0,00

107 756 134,37

0,00

107 756 134,37

107 756 187,14

– 52,77

DE

2014DE06RDRP010

37 547 775,80

0,00

37 547 775,80

0,00

37 547 775,80

37 547 775,80

0,00

DE

2014DE06RDRP011

106 103 576,84

0,00

106 103 576,84

0,00

106 103 576,84

106 103 576,84

0,00

DE

2014DE06RDRP012

159 980 251,69

0,00

159 980 251,69

0,00

159 980 251,69

159 980 251,69

0,00

DE

2014DE06RDRP015

74 846 524,24

0,00

74 846 524,24

0,00

74 846 524,24

74 863 576,45

– 17 052,21

DE

2014DE06RDRP017

28 525 458,51

0,00

28 525 458,51

0,00

28 525 458,51

28 525 458,51

0,00

DE

2014DE06RDRP018

5 712 422,22

0,00

5 712 422,22

0,00

5 712 422,22

5 712 422,22

0,00

DE

2014DE06RDRP019

96 236 434,91

0,00

96 236 434,91

0,00

96 236 434,91

96 236 434,91

0,00

DE

2014DE06RDRP020

82 615 965,52

0,00

82 615 965,52

0,00

82 615 965,52

82 615 967,05

– 1,53

DE

2014DE06RDRP021

50 602 977,48

0,00

50 602 977,48

0,00

50 602 977,48

50 602 995,25

– 17,77

DE

2014DE06RDRP023

88 724 913,44

0,00

88 724 913,44

0,00

88 724 913,44

88 789 431,82

– 64 518,38

DK

2014DK06RDNP001

88 173 489,16

0,00

88 173 489,16

0,00

88 173 489,16

90 286 808,00

– 2 113 318,84

EE

2014EE06RDNP001

128 116 444,94

0,00

128 116 444,94

0,00

128 116 444,94

128 116 573,13

– 128,19

ES

2014ES06RDNP001

17 496 370,85

0,00

17 496 370,85

0,00

17 496 370,85

17 496 370,83

0,02

ES

2014ES06RDRP001

159 160 971,25

0,00

159 160 971,25

0,00

159 160 971,25

159 160 882,11

89,14

ES

2014ES06RDRP002

59 746 787,83

0,00

59 746 787,83

0,00

59 746 787,83

59 746 781,59

6,24

ES

2014ES06RDRP003

29 251 334,24

0,00

29 251 334,24

0,00

29 251 334,24

29 257 571,77

– 6 237,53

ES

2014ES06RDRP004

11 807 069,47

0,00

11 807 069,47

0,00

11 807 069,47

11 826 785,09

– 19 715,62

ES

2014ES06RDRP005

27 976 434,37

0,00

27 976 434,37

0,00

27 976 434,37

27 976 434,38

– 0,01

ES

2014ES06RDRP006

14 557 450,46

0,00

14 557 450,46

0,00

14 557 450,46

14 557 451,27

– 0,81

ES

2014ES06RDRP007

113 236 476,41

0,00

113 236 476,41

0,00

113 236 476,41

113 221 366,35

15 110,06

ES

2014ES06RDRP008

97 338 070,90

0,00

97 338 070,90

0,00

97 338 070,90

97 335 793,72

2 277,18

ES

2014ES06RDRP009

43 693 511,34

0,00

43 693 511,34

0,00

43 693 511,34

43 693 511,02

0,32

ES

2014ES06RDRP010

89 910 498,20

0,00

89 910 498,20

0,00

89 910 498,20

89 910 463,71

34,49

ES

2014ES06RDRP011

131 571 942,91

0,00

131 571 942,91

0,00

131 571 942,91

131 571 922,68

20,23

ES

2014ES06RDRP012

4 328 278,65

0,00

4 328 278,65

0,00

4 328 278,65

4 328 277,55

1,10

ES

2014ES06RDRP013

31 330 225,16

0,00

31 330 225,16

0,00

31 330 225,16

31 330 220,23

4,93

ES

2014ES06RDRP015

17 357 722,06

0,00

17 357 722,06

0,00

17 357 722,06

17 357 732,12

– 10,06

ES

2014ES06RDRP016

9 152 786,14

0,00

9 152 786,14

0,00

9 152 786,14

9 152 782,54

3,60

ES

2014ES06RDRP017

23 179 771,16

0,00

23 179 771,16

0,00

23 179 771,16

23 179 771,15

0,01

FI

2014FI06RDRP001

348 074 461,43

0,00

348 074 461,43

0,00

348 074 461,43

348 076 443,41

– 1 981,98

FI

2014FI06RDRP002

3 711 545,03

0,00

3 711 545,03

0,00

3 711 545,03

3 711 545,03

0,00

FR

2014FR06RDNP001

197 685 587,50

0,00

197 685 587,50

0,00

197 685 587,50

197 685 587,50

0,00

FR

2014FR06RDRN001

1 833 799,23

0,00

1 833 799,23

0,00

1 833 799,23

1 833 799,23

0,00

FR

2014FR06RDRP001

24 153 447,95

0,00

24 153 447,95

0,00

24 153 447,95

24 153 456,07

– 8,12

FR

2014FR06RDRP002

6 561 044,21

0,00

6 561 044,21

0,00

6 561 044,21

6 561 044,19

0,02

FR

2014FR06RDRP003

5 760 322,88

0,00

5 760 322,88

0,00

5 760 322,88

5 760 322,88

0,00

FR

2014FR06RDRP004

37 876 388,14

0,00

37 876 388,14

0,00

37 876 388,14

37 876 380,02

8,12

FR

2014FR06RDRP006

4 879 050,25

0,00

4 879 050,25

0,00

4 879 050,25

4 879 050,25

0,00

FR

2014FR06RDRP011

7 620 346,22

0,00

7 620 346,22

0,00

7 620 346,22

7 620 346,23

– 0,01

FR

2014FR06RDRP021

22 926 000,33

0,00

22 926 000,33

0,00

22 926 000,33

22 926 000,32

0,01

FR

2014FR06RDRP022

8 204 484,56

0,00

8 204 484,56

0,00

8 204 484,56

8 204 484,58

– 0,02

FR

2014FR06RDRP023

8 862 307,25

0,00

8 862 307,25

0,00

8 862 307,25

8 862 307,25

0,00

FR

2014FR06RDRP024

48 604 047,72

0,00

48 604 047,72

0,00

48 604 047,72

48 604 047,72

0,00

FR

2014FR06RDRP025

44 564 654,55

0,00

44 564 654,55

0,00

44 564 654,55

44 564 654,56

– 0,01

FR

2014FR06RDRP026

79 594 052,61

0,00

79 594 052,61

0,00

79 594 052,61

79 594 052,60

0,01

FR

2014FR06RDRP031

12 002 300,22

0,00

12 002 300,22

0,00

12 002 300,22

12 002 300,22

0,00

FR

2014FR06RDRP041

41 062 964,63

0,00

41 062 964,63

0,00

41 062 964,63

41 062 964,64

– 0,01

FR

2014FR06RDRP042

12 973 287,27

0,00

12 973 287,27

0,00

12 973 287,27

12 973 287,25

0,02

FR

2014FR06RDRP043

60 350 115,32

0,00

60 350 115,32

0,00

60 350 115,32

60 350 115,31

0,01

FR

2014FR06RDRP052

65 791 635,41

0,00

65 791 635,41

0,00

65 791 635,41

65 791 635,39

0,02

FR

2014FR06RDRP053

59 541 153,53

0,00

59 541 153,53

0,00

59 541 153,53

59 541 153,54

– 0,01

FR

2014FR06RDRP054

60 363 799,95

0,00

60 363 799,95

0,00

60 363 799,95

60 363 799,96

– 0,01

FR

2014FR06RDRP072

84 473 332,28

0,00

84 473 332,28

0,00

84 473 332,28

84 473 332,28

0,00

FR

2014FR06RDRP073

213 889 042,17

0,00

213 889 042,17

0,00

213 889 042,17

213 889 042,15

0,02

FR

2014FR06RDRP074

88 417 755,10

0,00

88 417 755,10

0,00

88 417 755,10

88 417 755,09

0,01

FR

2014FR06RDRP082

150 503 849,61

0,00

150 503 849,61

0,00

150 503 849,61

150 503 849,60

0,01

FR

2014FR06RDRP083

174 012 973,41

0,00

174 012 973,41

0,00

174 012 973,41

174 012 973,41

0,00

FR

2014FR06RDRP091

89 559 508,54

0,00

89 559 508,54

0,00

89 559 508,54

89 559 508,48

0,06

FR

2014FR06RDRP093

78 272 207,24

0,00

78 272 207,24

0,00

78 272 207,24

78 272 207,23

0,01

EL

2014GR06RDNP001

579 944 680,26

0,00

579 944 680,26

0,00

579 944 680,26

579 944 679,97

0,29

HR

2014HR06RDNP001

206 317 522,64

0,00

206 317 522,64

0,00

206 317 522,64

206 367 510,78

– 49 988,14

HU

2014HU06RDNP001

385 929 543,71

0,00

385 929 543,71

0,00

385 929 543,71

385 929 564,57

– 20,86

IE

2014IE06RDNP001

318 665 239,75

0,00

318 665 239,75

0,00

318 665 239,75

318 693 515,27

– 28 275,52

IT

2014IT06RDNP001

112 491 724,71

0,00

112 491 724,71

0,00

112 491 724,71

112 491 671,79

52,92

IT

2014IT06RDRN001

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

IT

2014IT06RDRP001

10 085 080,90

0,00

10 085 080,90

0,00

10 085 080,90

10 086 920,19

– 1 839,29

IT

2014IT06RDRP002

31 172 695,15

0,00

31 172 695,15

0,00

31 172 695,15

31 173 334,82

– 639,67

IT

2014IT06RDRP003

55 799 478,01

0,00

55 799 478,01

0,00

55 799 478,01

55 716 038,08

83 439,93

IT

2014IT06RDRP004

14 395 930,94

0,00

14 395 930,94

0,00

14 395 930,94

14 395 931,16

– 0,22

IT

2014IT06RDRP005

37 431 739,83

0,00

37 431 739,83

0,00

37 431 739,83

37 432 438,25

– 698,42

IT

2014IT06RDRP006

7 876 005,89

0,00

7 876 005,89

0,00

7 876 005,89

7 876 005,97

– 0,08

IT

2014IT06RDRP007

41 819 104,69

0,00

41 819 104,69

0,00

41 819 104,69

41 823 648,02

– 4 543,33

IT

2014IT06RDRP008

16 380 168,96

0,00

16 380 168,96

0,00

16 380 168,96

16 380 168,83

0,13

IT

2014IT06RDRP009

63 175 360,10

0,00

63 175 360,10

0,00

63 175 360,10

63 175 359,91

0,19

IT

2014IT06RDRP010

39 645 804,71

0,00

39 645 804,71

0,00

39 645 804,71

39 645 804,22

0,49

IT

2014IT06RDRP011

16 604 563,71

0,00

16 604 563,71

0,00

16 604 563,71

16 604 563,76

– 0,05

IT

2014IT06RDRP012

35 345 143,27

0,00

35 345 143,27

0,00

35 345 143,27

35 354 956,27

– 9 813,00

IT

2014IT06RDRP013

9 687 512,97

0,00

9 687 512,97

0,00

9 687 512,97

9 687 512,88

0,09

IT

2014IT06RDRP014

63 566 185,57

0,00

63 566 185,57

0,00

63 566 185,57

63 566 205,10

– 19,53

IT

2014IT06RDRP015

14 815 565,50

0,00

14 815 565,50

0,00

14 815 565,50

14 815 565,50

0,00

IT

2014IT06RDRP016

64 784 415,43

0,00

64 784 415,43

0,00

64 784 415,43

64 785 375,84

– 960,41

IT

2014IT06RDRP017

29 206 933,27

0,00

29 206 933,27

0,00

29 206 933,27

29 206 933,08

0,19

IT

2014IT06RDRP018

91 232 709,95

0,00

91 232 709,95

0,00

91 232 709,95

91 232 707,48

2,47

IT

2014IT06RDRP019

127 792 613,65

0,00

127 792 613,65

0,00

127 792 613,65

127 792 612,64

1,01

IT

2014IT06RDRP020

61 337 381,19

0,00

61 337 381,19

0,00

61 337 381,19

61 420 145,93

– 82 764,74

IT

2014IT06RDRP021

101 184 836,76

0,00

101 184 836,76

0,00

101 184 836,76

101 185 876,24

– 1 039,48

LT

2014LT06RDNP001

217 968 916,81

0,00

217 968 916,81

0,00

217 968 916,81

217 968 915,16

1,65

LU

2014LU06RDNP001

14 421 021,16

0,00

14 421 021,16

0,00

14 421 021,16

14 423 917,80

– 2 896,64

LV

2014LV06RDNP001

192 664 100,71

0,00

192 664 100,71

0,00

192 664 100,71

192 664 100,71

0,00

MT

2014MT06RDNP001

9 391 258,52

0,00

9 391 258,52

0,00

9 391 258,52

9 391 233,59

24,93

NL

2014NL06RDNP001

78 454 999,06

0,00

78 454 999,06

0,00

78 454 999,06

78 872 015,79

– 417 016,73

PL

2014PL06RDNP001

944 566 130,00

0,00

944 566 130,00

0,00

944 566 130,00

944 571 175,78

– 5 045,78

PT

2014PT06RDRP001

42 549 866,78

0,00

42 549 866,78

0,00

42 549 866,78

42 549 858,14

8,64

PT

2014PT06RDRP002

440 013 783,91

0,00

440 013 783,91

0,00

440 013 783,91

440 007 910,96

5 872,95

PT

2014PT06RDRP003

20 033 947,26

0,00

20 033 947,26

0,00

20 033 947,26

20 033 941,68

5,58

RO

2014RO06RDNP001

1 151 317 715,84

– 5 183 398,75

1 146 134 317,09

0,00

1 146 134 317,09

1 146 256 355,04

– 122 037,95

SE

2014SE06RDNP001

195 643 074,19

0,00

195 643 074,19

0,00

195 643 074,19

195 664 681,71

– 21 607,52

SI

2014SI06RDNP001

111 078 221,00

0,00

111 078 221,00

0,00

111 078 221,00

111 078 257,04

– 36,04

SK

2014SK06RDNP001

200 198 632,37

0,00

200 198 632,37

0,00

200 198 632,37

200 196 935,13

1 697,24


II LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2018. EELARVEAASTA – EAFRD

Nende makseasutuste loetelu, mille raamatupidamisarvestus on otsusest välja jäetud ning mille kontrollimise ja heakskiitmise kohta tehakse otsus hiljem

Liikmesriik

Makseasutus

Programm

ES

Departamento de Desarrollo Rural, Medio Ambiente y Administración Local del Gobierno de Navarra

2014ES06RDRP014

FR

Office du Développement Agricole et Rural de Corse

2014FR06RDRP094


III LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

2018. EELARVEAASTA – EAFRD

Korrektsioonid vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013  (*1) artikli 54 lõikele 2

 

 

2014.–2020. aasta programmitööperioodiga seotud korrektsioonid

2007.–2013. aasta programmitööperioodiga seotud korrektsioonid

Liikmesriik

Vääring

Omavääringus

Eurodes

Omavääringus

Eurodes

AT

EUR

BE

EUR

651,26

BG

BGN

443 050,55

CY

EUR

CZ

CZK

838 197,75

DE

EUR

287 200,70

DK

DKK

721 265,67

EE

EUR

148 651,02

ES (*1)

EUR

992 954,85

FI

EUR

34 956,43

FR (*1)

EUR

728,90

1 877 775,76

EL

EUR

480 848,59

HR

HRK

HU

HUF

582 882 245,00

IE

EUR

364,95

409 240,92

IT

EUR

422 224,89

LT

EUR

56 868,65

LU

EUR

LV

EUR

34 361,54

MT

EUR

14 557,28

NL

EUR

6 180,20

PL

PLN

1 961 962,42

PT

EUR

1 226 109,23

RO

RON

664 129,21

SE

SEK

151 557,03

SI

EUR

25 660,59

SK

EUR

309 851,55


(*1)  Nende makseasutuste puhul, kelle raamatupidamisarvestus jäetakse otsusest välja, kohaldatakse artikli 54 lõikes 2 osutatud vähendamist siis, kui raamatupidamisarvestus esitatakse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.


28.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/115


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/874,

22. mai 2019,

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) 2018. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3820 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 51,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks auditiarvamuse põhjal, mis käsitleb liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nende kontrollimiseks ja heakskiitmiseks lisatud vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete terviklikkust, täpsust ja õigsust enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N-1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Eelarveaasta 2018 raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta liikmesriikides ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2017 kuni 15. oktoobrini 2018 tehtud kulutusi (2).

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liitma summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tekkinud kuludega.

(4)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused liikmesriikidele enne 30. aprilli 2019.

(5)

Kõikide asjaomaste makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5 lõikele 5 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada. Osa kuludest, mis teatavad liikmesriigid nendel 2018. aasta kuudel deklareerisid, tehti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(7)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2018. eelarveaasta igakuiseid makseid või need peatanud, kuna rahastamismääradest või maksetähtaegadest ei ole kinni peetud või on kontrollimisel avastatud puudusi. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud või väljamaksmiseks peatatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt saadetavale raamatupidamise aastaaruandele kinnitatud tabeli, milles on summad, mida neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt kanda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad õigusnormide rikkumisega seotud tagasinõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse vastavalt koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunkti iv esimese lõiguga. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja seega kaetakse need liidu eelarvest.

(10)

I lisa veerus e esitatud vähendamised vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 puudutavad üksnes Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) summasid. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt liikmesriikidelt tagasi nõutavad, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) vahenditest rahastatud maaelu arengu ajutise rahastamisvahendi (TRDI) summad (4) on esitatud II lisas.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste 2018. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud kulusid.

Käesoleva otsuse I ja II lisas on esitatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või makstakse liikmesriigile, kaasa arvatud summad, mis tulenevad määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest.

Artikkel 2

Käesolev otsus ei piira selliste vastavuskontrolli käsitlevate otsuste tegemist tulevikus, mida komisjon võib teha vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(3)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(4)  Komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 27/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud üleminekueeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 kohaldamiseks seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias EAGGF tagatisrahastust rahastatavate maaelu arendamise meetmetega (ELT L 5, 9.1.2004, lk 36).


I LISA

MAKSEASUTUSTE RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLLIMINE JA HEAKSKIITMINE

EELARVEAASTA 2018

Liikmesriigilt tagasi nõutav või liikmesriigile makstav summa

Liikmesriik

 

2018 – makseasutuse kulud / sihtotstarbelised tulud, mille puhul raamatupidamisarvestus on

Kokku a + b

Kogu eelarveaasta vähendamised ja peatamised (1)

Tagasinõutav summa vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2

Kokku, sh vähendamised ja peatamised

Liikmesriigile eelarveaastal tehtud maksed

Liikmesriigilt tagasi nõutavad (–) või liikmesriigile makstavad (+) summad (2)

kontrollitud ja heakskiidetud

välja jäetud

= aastaaruandes esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud

= igakuistes deklaratsioonides esitatud kulud / sihtotstarbelised tulud kokku

 

 

a

b

c = a + b

d

e

f = c + d + e

g

h = f + g

AT

EUR

716 420 978,95

0,00

716 420 978,95

– 37 170,38

0,00

716 383 808,57

715 609 830,36

773 978,21

BE

EUR

601 303 115,40

0,00

601 303 115,40

– 114 596,75

– 1 626,78

601 186 891,87

601 394 318,15

– 207 426,28

BG

BGN

0,00

0,00

0,00

0,00

– 1 063 919,18

– 1 063 919,18

0,00

– 1 063 919,18

BG

EUR

807 146 800,18

0,00

807 146 800,18

– 334 145,99

0,00

806 812 654,19

807 673 988,10

– 861 333,91

CY

EUR

56 393 523,10

0,00

56 393 523,10

0,00

0,00

56 393 523,10

56 387 865,72

5 657,38

CZ

CZK

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

CZ

EUR

838 161 503,79

0,00

838 161 503,79

0,00

0,00

838 161 503,79

838 147 041,76

14 462,03

DE

EUR

4 985 090 101,50

0,00

4 985 090 101,50

0,00

– 33 688,08

4 985 056 413,42

4 985 034 668,19

21 745,23

DK

DKK

0,00

0,00

0,00

0,00

– 125 077,44

– 125 077,44

0,00

– 125 077,44

DK

EUR

840 515 032,68

0,00

840 515 032,68

– 26 565,01

0,00

840 488 467,67

840 392 409,55

96 058,12

EE

EUR

125 125 241,18

0,00

125 125 241,18

0,00

0,00

125 125 241,18

125 117 498,73

7 742,45

ES

EUR

5 470 755 305,48

0,00

5 470 755 305,48

– 2 766 915,88

– 621 928,73

5 467 366 460,87

5 466 953 232,06

413 228,81

FI

EUR

528 528 562,98

0,00

528 528 562,98

– 161 352,27

– 28 687,91

528 338 522,80

528 456 887,44

– 118 364,64

FR

EUR

7 648 093 429,39

0,00

7 648 093 429,39

– 6 120 649,32

– 460 572,15

7 641 512 207,92

7 656 033 220,25

– 14 521 012,33

EL

EUR

2 011 103 975,47

0,00

2 011 103 975,47

– 3 028 436,21

– 1 638 086,99

2 006 437 452,27

2 008 075 711,50

– 1 638 259,23

HR

HRK

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

0,00

HR

EUR

247 188 806,71

0,00

247 188 806,71

– 6 040,18

0,00

247 182 766,53

247 212 246,42

– 29 479,89

HU

HUF

0,00

0,00

0,00

0,00

– 135 165 891,00

– 135 165 891,00

0,00

– 135 165 891,00

HU

EUR

1 295 635 431,84

0,00

1 295 635 431,84

– 6 020 231,35

0,00

1 289 615 200,49

1 289 615 200,46

0,03

IE

EUR

1 223 596 530,54

0,00

1 223 596 530,54

– 62 608,10

– 21 661,81

1 223 512 260,63

1 222 580 002,15

932 258,48

IT

EUR

4 103 975 978,84

0,00

4 103 975 978,84

– 28 260 620,76

– 2 680 831,62

4 073 034 526,46

4 073 733 454,03

– 698 927,57

LT

EUR

486 858 049,12

0,00

486 858 049,12

– 15 736,20

– 360,43

486 841 952,49

486 843 109,25

– 1 156,76

LU

EUR

33 289 659,49

0,00

33 289 659,49

0,00

– 3 565,63

33 286 093,86

33 238 794,75

47 299,11

LV

EUR

236 722 594,21

0,00

236 722 594,21

– 25,73

– 5 168,56

236 717 399,92

236 722 568,48

– 5 168,56

MT

EUR

5 242 305,77

0,00

5 242 305,77

0,00

– 188,03

5 242 117,74

5 242 197,66

– 79,92

NL

EUR

771 773 154,17

0,00

771 773 154,17

– 598 043,02

– 30 577,93

771 144 533,22

771 207 737,79

– 63 204,57

PL

PLN

0,00

0,00

0,00

0,00

– 404 820,57

– 404 820,57

0,00

– 404 820,57

PL

EUR

3 307 605 902,16

0,00

3 307 605 902,16

– 1 032 358,05

0,00

3 306 573 544,11

3 306 631 578,16

– 58 034,05

PT

EUR

741 596 343,22

0,00

741 596 343,22

– 357 889,15

– 1 149 963,88

740 088 490,19

740 070 095,58

18 394,61

RO

RON

0,00

0,00

0,00

0,00

– 1 046 041,22

– 1 046 041,22

0,00

– 1 046 041,22

RO

EUR

1 766 218 852,60

0,00

1 766 218 852,60

– 10 850 789,64

0,00

1 755 368 062,96

1 768 957 065,95

– 13 589 002,99

SE

SEK

0,00

0,00

0,00

0,00

– 142 754,87

– 142 754,87

0,00

– 142 754,87

SE

EUR

697 300 129,50

0,00

697 300 129,50

– 339 025,48

0,00

696 961 104,02

696 962 292,44

– 1 188,42

SI

EUR

141 823 320,05

0,00