1)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

2)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

3)

II punktis asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

4)

II punktis asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastav kanne järgmisega:

5)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ alla lisatakse järgmine kanne:

6)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne:

7)

II punktis lisatakse alapealkirja „B. Üksused“ alla järgmine kanne:

8)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne:

a)

kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8 loodud innovatsioonifondi tegevuseesmärgid;

b)

innovatsioonifondi raames antava abi vormid;

c)

innovatsioonifondi abi taotlemise menetlus;

d)

innovatsioonifondi raames projektide valimise menetlus ja kriteeriumid;

e)

innovatsioonifondi abi väljamaksmine;

f)

innovatsioonifondi juhtimine;

g)

innovatsioonifondi tegevuse aruandlus, järelevalve, hindamine, kontrollimine ja avalikustamine.

a)

toetada projekte, milles kasutatakse äärmiselt uuenduslikke tehnoloogiaid, protsesse või tooteid, mis on piisavalt läbi mõeldud ning millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet;

b)

pakkuda rahalist abi, mida on kohandatud rahastamiskõlblike projektide turuvajaduste ja riskiprofiili järgi, kaasates samas täiendavaid avaliku ja erasektori vahendeid;

c)

tagada, et innovatsioonifondi tulu hallatakse kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkidega.

a)

toetused;

b)

segarahastamistehingutes osalemine Euroopa Liidu investeeringutoetuse vahendi alusel;

c)

kui see on direktiivi 2003/87/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik, siis ükskõik milline muu rahastamisvorm, mis on ette nähtud määruses (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“), eeskätt auhindade ja hangete puhul.

a)

konkursikutse korraldamine;

b)

taotlemismenetluse korraldamine, sh taotluste kogumine ja kõigi lisadokumentide analüüsimine;

c)

projektide valimise korraldamine, sealhulgas projektile hinnangu andmine või hoolsuskohustuse hindamine ja järjestamine;

d)

komisjoni nõustamine projektide puhul, millele antakse innovatsioonifondi abi, ja nende puhul, mis lisatakse reservnimekirja;

e)

projekti arendamisabi määramine või andmine;

f)

toetuslepingute ja teiste lepingute allkirjastamine olenevalt innovatsioonifondi abi vormist;

g)

abi saanud projekte puudutavate lepingudokumentide ettevalmistamine ja haldamine;

h)

rahastamistingimuste täitmise kontrollimine ja innovatsioonifondi tulude väljamaksmine projekti esitajatele;

i)

projekti rakendamise järelevalve;

j)

projekti esitajatega suhtlemine;

k)

komisjonile aruannete esitamine, sealhulgas üldised suunised innovatsioonifondi edasiseks arenguks;

l)

finantsaruandlus;

m)

teavitus-, suhtlus- ja tutvustustegevus, sealhulgas tutvustavate materjalide tootmine ja innovatsioonifondi logo arendamine;

n)

teadmiste vahetuse juhtimine;

o)

liikmesriikide toetamine nende jõupingutustes tutvustada innovatsioonifondi ja suhelda projekti esitajatega;

p)

kõik muud innovatsioonifondi rakendamisega seotud ülesanded.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SIOFA meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SIOFA raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SIOFAga;

c)

tagab SIOFA raames vastuvõetavate meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SIOFA alal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SIOFA toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

SIOFA alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid, püügikoormust või püügivõimsust käsitlevad eeskirjad SIOFA pädevusse kuuluvate mere bioloogiliste elusressursside puhul, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügisurve kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks SIOFA alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed SIOFA alal, et tagada SIOFAs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, SIOFA ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SIOFA alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SIOFA allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, kohaldades eelkõige ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ning vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ja kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine ning minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele ning võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SPRFMO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SPRFMO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SPRFMO konventsiooni eesmärkidega;

c)

tagab SPRFMO raames vastu võetud meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SPRFMO konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SPRFMO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine SPRFMO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada SPRFMOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, SPRFMO konventsiooni ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SPRFMO konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SPRFMO allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel IOTC meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et IOTC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas IOTC lepinguga;

c)

tagab, et IOTC-s vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele IOTC lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid IOTC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende vastavate volituste piires;

k)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

a)

IOTC lepingualal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine IOTC poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks IOTC lepingualal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed IOTC lepingualal, et tagada IOTC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, UNGA resolutsioonide kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed IOTC lepingu alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad IOTC allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel SEAFO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et SEAFO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas SEAFO konventsiooniga;

c)

tagab, et SEAFOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele SEAFO konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid SEAFO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine SEAFO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada SEAFOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed SEAFO konventsioonialal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad SEAFO allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel WCPFC meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et WCPFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas WCPFC konventsiooniga;

c)

tagab WCPFC raames vastu võetud meetmete kooskõla rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitleva ÜRO kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamere kalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid WCPFC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

töötab vajaduse korral välja ühised lähenemisviisid teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes haldavad sama piirkonna kalavarusid;

l)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

a)

WCPF konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid, püügikoormuse või püügivõimsusega seotud meetmed WCPFC poolt mere bioloogiliste elusressursside puhul, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügisurve kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed WCPF konventsioonialas, et tagada WCPFC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, WCPF konventsiooni kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed WCPF konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad WCPFC allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel NAFO meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et NAFO komisjonis vastu võetud meetmed on kooskõlas NAFO konventsiooniga;

c)

tagab, et NAFOs vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, 1982. aasta eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele NAFO reguleerimispiirkonnas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NAFO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

NAFO reguleerimispiirkonna kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel ja ettevaatusprintsiibi kohaldamisel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NAFO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed reguleerimispiirkonnas, et tagada NAFOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, NAFO konventsiooni kohased ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelisi suuniseid arvesse võtvad ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed reguleerimispiirkonnas, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

reguleerimispiirkonnas mere bioloogilistele ressurssidele avalduva muu tegevuse mõjuga tegelemisega seotud lähenemisviiside väljatöötamine;

j)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

k)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NAFO allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel ja piirata kalapüügi keskkonnamõju, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et NASCO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas NASCO konventsiooniga;

c)

tagab, et NASCO raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni sätete ja selle artikliga 66, kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse vallas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NASCO toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (näiteks teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab kooskõlastamist OSPARiga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NASCO poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral kaalutakse ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks erimeetmete võtmist, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed NASCO konventsioonialas, et tagada NASCOs vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed NASCO konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NASCO allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et NEAFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas NEAFC konventsiooniga;

c)

tagab, et NEAFC raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua NEAFC reguleerimispiirkonnas võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab soovituste ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid NEAFC toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab kooskõlastamist OSPARiga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

reguleerimispiirkonnas kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine NEAFC poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks reguleerimispiirkonnas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed reguleerimispiirkonnas, et tagada NEAFC-s vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed reguleerimispiirkonnas, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad NEAFC allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmed on kooskõlas Beringi mere konventsiooniga;

c)

tagab, et osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele Beringi mere konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid konventsiooni osaliste iga-aastase konverentsi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

k)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

lepingualal kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud püügi tase ja individuaalsed riiklikud kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine osaliste iga-aastase konverentsi poolt, sh Beringi mere konventsiooni lisa muutmine, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Beringi mere konventsiooni alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsiooni alal, et tagada osaliste iga-aastasel konverentsil vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed Beringi mere konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad osaliste iga-aastase konverentsi allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel CCAMLRi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et CCAMLRi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas CCAMLRi konventsiooniga;

c)

tagab, et CCAMLRis vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetutega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, keskkonna, tööhõive, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (1);

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele CAMLRi konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi (2), mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (3), ning toetab meetmeid CCAMLRi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

koostöös liikmesriikidega toetab aktiivselt merekaitsealade representatiivse võrgustiku loomist India ookeani lõunaosas, sealhulgas CCAMLRile liidu ja selle liikmesriikide poolt konkreetsete merekaitsealade ettepanekute esitamise teel;

k)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

l)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

CAMLRi konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine CAMLRi poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks CAMLRi konventsiooni alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine, täiendav teabevahetus piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja riikkondsuseta laevade vastu suunatud meetmed;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed CAMLRi konventsioonialas, et tagada CCAMLRis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll, sh CCAMLRi majandatavate varude ümberlaadimise ulatuslikum kontrollimine ja CCAMLRi kihvkalade püügidokumentide muutmine, et tegeleda võimalike lünkadega kõnealuste liikidega kauplemises ja elavdada kontakte naaberpiirkondade kalandusorganisatsioonidega CCAMLRi püügidokumentide vallas tehtava koostöö eesmärgil;

e)

meetmed püügitegevuse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed CAMLRi konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

h)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

i)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad CCAMLRi allorganite ja töörühmade nõuannetel;

k)

koostöös liikmesriikidega merekaitsealade loomine parimate olemasolevate teaduslike nõuannete alusel, pidades silmas Antarktika vete elusressursside ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning ohualdiste mereökosüsteemide ja keskkonnategurite kaitset.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel ICCATi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et ICCATi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas ICCATi konventsiooniga;

c)

tagab, et ICCATi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooni sätetega, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

e)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

f)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

g)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta (1);

h)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele konventsiooni kohaldamisalal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

i)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid ICCATi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

j)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires, eelkõige edendab koostööd OSPARi, HELCOMi ja Barcelona konventsiooniga, mille osaline liit samuti on;

k)

edendab ühist huvi pakkuvates küsimustes kooskõlastamist ja koostööd teiste tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige taaselustades tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessi ja laiendades seda kõigile piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

a)

ICCATi konventsiooni alal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas lubatud kogupüük ja kvoodid või mere bioloogiliste elusressursside püügikoormuse reguleerimine ICCATi poolt, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks konventsioonialas, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed konventsioonialas, et tagada ICCATis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele ning UNGA resolutsioonide kohased tundlike mereökosüsteemide kaitsemeetmed ICCATi konventsiooni alal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed peibutuspüügivahendite kasutamise haldamiseks, eelkõige andmete kogumise parandamiseks, et täpselt mõõta, jälgida ja kontrollida peibutuspüügivahendite kasutamist, et vähendada ohualdistele tuunivarudele avalduvat mõju, leevendada nende võimalikku mõju siht- ja mittesihtliikidele ning ökosüsteemile;

g)

meetmed, et vähendada maha jäetud, kaotatud või muul moel kõrvale heidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist ning piirata mereprügi suurendamist;

h)

meetmed sellise kalapüügi keelamiseks, mille ainus eesmärk on haiuimede kogumine, ning nõude kehtestamiseks, et kõik haid tuleb lossida ühes tükis koos uimedega;

i)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

j)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad ICCATi allorganite ja töörühmade nõuannetel.

a)

tegutseb vastavalt liidu eesmärkidele ja põhimõtetele ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikusega seotud eesmärke, et edendada ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamist kalavarude majandamisel, vältida ja vähendada võimalikult palju soovimatut saaki ning kaotada järk-järgult saagi tagasiheitmine, minimeerida kalapüügi mõju mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, võimaldada majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise liidu kalanduse edendamise kaudu rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvale elanikkonnale ning võtta arvesse tarbijate huve;

b)

töötab sidusrühmade asjakohase kaasamise nimel GFCMi meetmete ettevalmistusetapis ja tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas GFCMi lepinguga;

c)

tagab, et GFCMi raames vastu võetud meetmed on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige 1982. aasta ÜRO mereõiguse konventsiooniga, 1995. aasta ÜRO piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitleva kokkuleppega, 1993. aasta kokkuleppega, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, ning 2009. aasta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppega;

d)

kavatseb rakendada meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud 30. märtsil 2017 Maltal allkirjastatud MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja 7. juunil 2018 Sofias allkirjastatud ministrite deklaratsioonis, mille eesmärk on eelkõige andmete kogumine ja nende teaduslik hindamine, ökosüsteemipõhise kalavarude majandamise võrgustiku loomine, koostöö tegemise kultuuri välja kujundamine ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamine, jätkusuutliku väikesemahulise kalapüügi ja vesiviljeluse toetamine ning suurema solidaarsuse ja kooskõlastatuse tagamine Vahemerel;

e)

toetab seisukohti, mis on kooskõlas sama piirkonna piirkondlike kalandusorganisatsioonide parimate tavadega;

f)

taotleb kooskõla ja koostoimet liidu poliitikaga, mis moodustab osa kahepoolsetest kalandussuhetest kolmandate riikidega, ja tagab kooskõla muude valdkondade poliitikaga, eelkõige välissuhete, tööhõive, keskkonna, kaubanduse, arendustegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas;

g)

tagab liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimise;

h)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta; (1)

i)

seab eesmärgiks luua liidu kalalaevadele GFCMi lepingualal võrdsed võimalused, mis põhinevad samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel, ning edendab kõnealuste põhimõtete ja standardite ühetaolist rakendamist;

j)

järgib nõukogu järeldusi, (2) mis käsitlevad liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisteatist „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“, (3) ning toetab meetmeid GFCMi toetamiseks ja selle tõhususe suurendamiseks ning vajaduse korral parandab selle juhtimist ja toimimist (eelkõige teaduse, eeskirjade järgimise, läbipaistvuse ja otsustamise vallas), aidates kaasa ookeanide säästvale majandamisele kõigis selle mõõtmetes;

k)

edendab vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja piirkondlike merekonventsioonide vahelist kooskõlastamist ning koostööd üleilmsete organisatsioonidega nende volituste piires;

l)

edendab muude kui tuunivarusid majandavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide koostöömehhanisme, mis sarnanevad tuunikalaga tegelevate piirkondlike kalandusorganisatsioonide nn Kobe protsessile.

a)

GFCMi lepingualal kalavarude kaitse ja majandamise meetmed, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teaduslikel nõuannetel, sealhulgas püügikeelupiirkondade ja -aegade, selektiivsusmeetmete või püügivõimaluste kohaldamine GFCMi poolt reguleeritud mere bioloogiliste elusressursside suhtes, mille abil saavutataks maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks või säilitataks see tase. Vajaduse korral hõlmavad kõnealused kaitse- ja majandamismeetmed erimeetmeid ülepüügi all kannatavate kalavarude kaitseks, et hoida püügikoormus kooskõlas olemasolevate kalapüügivõimalustega; pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklit 29, juhul kui mõne Vahemere kalavaru või kalavarude rühma iga-aastased majandamiskavad on vastu võetud ELi tasandil, tuleks neid võtta arvesse, kui need seonduvad nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamisega;

b)

meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks GFCMi alal, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja koostamine;

c)

meetmed, millega tugevdatakse kalavarusid käsitlevate teadusandmete kogumist ning edendatakse kalandussektori ja teadlaste vahelist koostööd;

d)

seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed GFCMi alal, et tagada GFCMis vastu võetud meetmete järgimine ja tõhus kontroll;

e)

meetmed püügitegevuse ja vesiviljeluse negatiivse mõju vähendamiseks mere bioloogilisele mitmekesisusele ning mereökosüsteemidele ja kalade elupaikadele, sealhulgas meetmed, millega vähendatakse merereostust ja välditakse plasti merreheitmist ning vähendatakse meres oleva plasti mõju mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mereökosüsteemidele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste kohased ohualdiste mereökosüsteemide kaitsemeetmed GFCMi lepingualal, meetmed soovimatu püügi võimalikult suureks vältimiseks ja vähendamiseks, sealhulgas ohualdiste mereliikide puhul, ja tagasiheite järkjärguliseks likvideerimiseks;

f)

meetmed, et vähendada mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendite mõju ookeanile ning lihtsustada selliste vahendite avastamist ja eemaldamist;

g)

meetmed, millega edendatakse säästva vesiviljeluse arendamist kooskõlas liidu asjaomase õigusega;

h)

vajaduse korral ühiste seisukohtade arendamine teiste piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, eelkõige nendega, kes tegelevad kalavarude majandamisega samas piirkonnas;

i)

täiendavad tehnilised meetmed, mis põhinevad GFCMi allorganite ja töörühmade nõuannetel;

j)

vajaduse korral soovitused, et asjaomaste alusdokumentidega ettenähtud võimaluste piires edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni rakendamist;

k)

MedFish4Ever ministrite deklaratsioonis ja Sofia ministrite deklaratsioonis võetud kohustustega kooskõlas olevad meetmed.

1)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

2)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

3)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ all asendatakse alapealkirja „A. Isikud“ all esitatud vastavad kanded järgmisega:

4)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ all asendatakse alapealkirja „B. Üksused“ all esitatud vastav kanne järgmisega:

5)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all lisatakse alapealkirja „B. Üksused“ all järgmine kanne:

6)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja kanne:

7)

Pealkirja „II. Islami Revolutsiooniline Kaardivägi (IRGC)“ alapealkirja „B. Üksused“ alla lisatakse järgmine kanne:

8)

Pealkirja „I. Tuuma- või ballistiliste rakettide alastes programmides osalevad isikud ja üksused ning Iraani valitsust toetavad isikud ja üksused“ all jäetakse alapealkirja „B. Üksused“ all välja järgmine kanne: