Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1300/2014 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 7 järele lisatakse artikkel 7a: „Artikkel 7a Juurdepääsuandmete kogumine, haldamine ja vahetamine 1.   Üheksa kuu jooksul alates 16. juunist 2019 otsustab iga liikmesriik, millised üksused vastutavad juurdepääsuandmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest. 2.   Liikmesriigid võivad paluda komisjonil tähtaega pikendada. Selline pikendamine peab olema erakorraline, nõuetekohaselt põhjendatud ja ajaliselt piiratud. Eelkõige peetakse seda põhjendatuks juhul, kui Euroopa Liidu Raudteeamet ei tee käesoleva määruse lisaga ette nähtud andmekogumisvahendit ja kasutusviise kättesaadavaks kahe kuu jooksul alates määruse jõustumisest ja need ei ole siis täielikult toimivad. 3.   Iga jaama jaoks peab olema juurdepääsuandmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest vastutav üksus. 4.   Andmete kogumine ja muundamine tuleb lõpule viia 36 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. 5.   Ajani, mil komisjoni määruse (EL) nr 454/2011 (*1) I lisa punktides 7.2, 7.3 ja 7.4 kirjeldatud andmevahetusstruktuur muutub täielikult toimivaks, hõlmab juurdepääsuandmete vahetamine kõnealuste andmete edastamist Euroopa raudteejaamade juurdepääsetavuse andmebaasile (ERSAD), mida peab Euroopa Liidu Raudteeamet. (*1)  Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).“;"

2)	lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

Määruse (EL) nr 1300/2014 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

2. peatüki punkti 2.3 esimese lause järele lisatakse järgmine lõik: „Juurdepääsuandmed – juurdepääsuandmed koosnevad reisirongijaamadele juurdepääsu andmetest, mida on vaja koguda, hallata ja vahetada, st reisirongijaamade näitajate ja seadmete kirjeldusest. Asjakohasel juhul on kõnealusele kirjeldusele lisatud teave jaama vastavuse kohta käesolevale KTK-le.“;

2)

7. peatüki punkti 7.2 alapunktile 7.2.1 lisatakse järgmised alapunktid: „7.2.1.1.   Vara inventarinimestik – taristu 7.2.1.1.1.   Talitluslik ja tehniline ülesehitus Vara inventarinimestiku funktsioonid on järgmised: 1) juurdepääsu tõkestavate asjaolude kindlakstegemine; 2) kasutajatele praktilise teabe andmine; 3) järelevalve tegemine juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja nende edusammude hindamine. Juurdepääsuandmete vahetamiseks kasutatava süsteemi ülesehitus on ette nähtud määrusega (EL) nr 454/2011 (reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK). Juurdepääsu andmete vormindamise ja vahetamise suhtes kohaldatakse järgmisi standardeid: 1) CEN/TS 16614-1:2014 – Ühistransport. Võrgu ja sõiduplaanide infovahetus (NeTEx). Osa 1: Teabevahetusvorming ühistranspordivõrgu topoloogia puhul 2014-05-14 2) EN 12896-1:2016 – Ühistransport. Võrdlusandmete mudel. Ühised mõisted (Transmodel) Konkreetse kasutusotstarbe puhul kasutatakse konkreetset ühtlustatud Transmodeli profiili, mis on esitatud O liite viite nr 1 all. 7.2.1.1.2.   Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad on järgmised: 1) üksused, kes koguvad varaga seotud juurdepääsuandmeid, ei pea olema sõltumatud nende varade igapäevasest haldamisest; 2) juurdepääsuandmete esimese kogumise ajal võib pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/772 (*1) jõustumist olla jaamade vastavuseks käesolevale KTK-le märgitud „hindamata“; 3) kui jaama või selle elemente täiustatakse või uuendatakse või tehakse muu töö, mis on käesoleva KTK puhul ette nähtud riikliku rakenduskavaga, tuleb ajakohastada vastavaid juurdepääsuandmeid ja sh vajaduse korral vastavust käesolevale KTK-le; 4) vastavust käesolevale KTK-le võib ajakohastada käesoleva KTK punkti 6.2.4 kohase vahesertifikaadi alusel; 5) seadmete töökorda ei ole vaja inventeerida. Komisjon teeb kättesaadavaks andmekogumisvahendi, mille kasutusviisi on kirjeldatud O liite viites nr 2 osutatud tehnilistes dokumentides. Kui on olemas struktuursed andmed ja neid saab muundada ühtlustatud profiilile vastavaks, võib need andmed pärast muundamist edastada. Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sideprotokoll on esitatud O liite viites nr 3 osutatud tehnilistes dokumentides. 7.2.1.1.3.   Andmete kasutamise eeskirjad ERSADi puhul: 1) avalikkus pääseb andmetele ligi Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) hallatava avaliku veebisaidi kaudu; 2) registreerunud ametiasutustel on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks asjakohased; 3) komisjonil ja ametil on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid. Ameti hallatavat ERSADi andmebaasi ei ühendata teiste andmebaasidega. 7.2.1.1.4.   Kasutajate tagasiside haldamise eeskirjad Kasutajate tagasiside võib olla järgmises vormis: 1) institutsionaalne tagasiside kasutajate ühendustelt, sh puudega inimesi esindavatelt organisatsioonidelt; võib kasutada olemasolevaid struktuure, kui need hõlmavad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajaid ja kajastavad olukorda asjakohasel tasemel, mitte tingimata riiklikul tasemel. Kasutajate tagasiside andmise kord peab olema selline, mis võimaldab kõnealuste organisatsioonide osalemist võrdsetel alustel; 2) üksikisikute tagasiside: veebisaidi külastajatele antakse võimalus anda teada konkreetse jaama juurdepääsuandmeid käsitlevast ebaõigest teabest ja neile saadetakse märkuse kättesaamise kohta kinnitus. Andmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest vastutav(ad) üksus(ed) võtab (võtavad) mõlemat liiki kasutajate tagasisidet nõuetekohaselt arvesse. (*1)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).“;"

3)

lisatakse järgmine liide: „O liide Tehniliste dokumentide loetelu Viide nr Nimetus 1 Jaamade kirjeldamiseks kasutatav konkreetne ühtlustatud profiil võrgu ja sõiduplaanide infovahetuse jaoks (NeTEx) 2 Andmekogumisvahendi kasutamise viisid 3 Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sh välisliidese ja sideprotokolli kirjeldus.

---

(*1)  Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).“;“

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK), mis on esitatud lisas.

Lisas esitatud KTKd kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 2.5 esitatud käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi suhtes.

Artikkel 2

Liikmesriigid teatavad komisjonile järgmist tüüpi lepingutest hiljemalt 1. jaanuariks 2020, kui neist ei ole komisjoni otsuse 2006/920/EÜ, (6) 2008/231/EÜ, (7) 2011/314/EL (8) või 2012/757/EL alusel juba teatatud:

a)	raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate või ohutusega tegelevate ametiasutuste vahel sõlmitud kahepoolsed või mitmepoolsed lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime;

b)

ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi vahelised või liikmesriikide raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja vahelised rahvusvahelised lepingud, mis tagavad märkimisväärse kohaliku või piirkondliku koostalitlusvõime.

Artikkel 3

Tingimused, mida tuleb koostalitluse tõendamiseks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 kohaselt täita, sätestatakse selle liikmesriigi siseriiklikes eeskirjades, kus veeremit käitatakse, järgmistes olukordades:

a)	käesoleva määruse lisa punktis 7.2 osutatud konkreetsed olukorrad;

b)	kõnealuse lisa I liites osutatud avatud punktid ja siseriiklike eeskirjadega seotud valdkonnad.

Artikkel 4

Amet avaldab hiljemalt 1. juuliks 2019 käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kohaldamise juhendi (kohaldamisjuhend). Amet ajakohastab kohaldamisjuhendit.

Artikkel 5

Otsus 2012/757/EL tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2021.

Otsuse 2012/757/EL lisa liiteid A ja C võib jätkuvalt kohaldada kuni hiljemalt 16. juunini 2024.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2021.

Käesoleva määruse lisa punkte 4.2.2.1.3.2 ja 4.4 kohaldatakse aga alates 16. juunist 2019.

Käesoleva määruse lisa punkti 4.2.2.5 ja D1 liidet kohaldatakse alates 16. juunist 2019 liikmesriikides, kes ei ole ametit ja komisjoni direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud.

Käesoleva määruse lisa punkti 4.2.2.5 ja D1 liidet kohaldatakse alates 16. juunist 2020 liikmesriikides, kes on ametit ja komisjoni direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud.

Käesoleva määruse lisa A ja C liidet kohaldatakse hiljemalt alates 16. juunist 2024.

LISA

SISUKORD

1.

Sissejuhatus

12

1.1.

Tehniline kohaldamisala

12

1.2.

Geograafiline kohaldamisala

12

1.3.

Käesoleva määruse sisu

12

2.

Kohaldamisala kirjeldus

12

2.1.

Töötajad ja rongid

12

2.2.

Põhimõtted

13

2.3.

Kohaldamine olemasolevate KTK-le mittevastavate veeremiüksuste ja taristu suhtes

13

3.

Olulised nõuded

13

3.1.

Vastavus olulistele nõuetele

13

3.2.

Olulised nõuded – ülevaade

13

4.

Allsüsteemi omadused

16

4.1.

Sissejuhatus

16

4.2.

Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

16

4.2.1.

Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

17

4.2.1.1.

Üldnõuded

17

4.2.1.2.

Vedurijuhtide dokumentatsioon

17

4.2.1.2.1.

Vedurijuhi käsiraamat

17

4.2.1.2.2.

Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

18

4.2.1.2.2.1.

Marsruudiraamatu koostamine

18

4.2.1.2.2.2.

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

19

4.2.1.2.2.3.

Vedurijuhi teavitamine reaalajas

19

4.2.1.2.3.

Sõiduplaanid

19

4.2.1.2.4.

Veerem

19

4.2.1.3.

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale vedurijuhtide

19

4.2.1.4.

Dokumendid rongide liikumislube andvatele taristuettevõtja töötajatele

19

4.2.1.5.

Ohutusteabe vahetamine rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

20

4.2.2.

Rongidega seotud nõuded

20

4.2.2.1.

Rongi nähtavus

20

4.2.2.1.1.

Üldnõue

20

4.2.2.1.2.

Esiosa

20

4.2.2.1.3.

Tagaosa

21

4.2.2.1.3.1.

Reisirongid

21

4.2.2.1.3.2.

Kaubarongid

21

4.2.2.2.

Rongi kuuldavus

22

4.2.2.2.1.

Üldnõue

22

4.2.2.2.2.

Seadme käsitsemine

22

4.2.2.3.

Veeremiüksuse identifitseerimine

23

4.2.2.4.

Reisijate ja veose ohutus

23

4.2.2.4.1.

Veose ohutus

23

4.2.2.4.2.

Reisijate ohutus

23

4.2.2.5.

Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis

23

4.2.2.5.1.

Marsruudi ühilduvus

23

4.2.2.5.2.

Rongi koosseis

24

4.2.2.6.

Rongi pidurid

25

4.2.2.6.1.

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

25

4.2.2.6.2.

Pidurdustõhusus ja suurim lubatud kiirus

25

4.2.2.7.

Rongi töökorra tagamine

26

4.2.2.7.1.

Üldnõue

26

4.2.2.7.2.

Väljumiseelsed andmed

26

4.2.2.8.

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded

26

4.2.2.9.

Vedurijuhi valvsus

27

4.2.3.

Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

27

4.2.3.1.

Rongide planeerimine

27

4.2.3.2.

Rongide identifitseerimine

27

4.2.3.2.1.

Ronginumbri vorming

27

4.2.3.3.

Rongi väljumine

27

4.2.3.3.1.

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

27

4.2.3.3.2.

Taristuettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

27

4.2.3.4.

Liikluskorraldus

27

4.2.3.4.1.

Üldnõuded

27

4.2.3.4.2.

Rongi käsitlev aruandlus

28

4.2.3.4.2.1.

Rongi asukoha teatamiseks vajalikud andmed ja prognoositav üleandmisaeg

28

4.2.3.4.3.

Ohtlikud kaubad

28

4.2.3.4.4.

Käitamise kvaliteet

29

4.2.3.5.

Andmete salvestamine

29

4.2.3.5.1.

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

29

4.2.3.5.2.

Jälgimisandmete salvestamine rongis

29

4.2.3.6.

Halvenenud töötingimused

30

4.2.3.6.1.

Teiste kasutajate teavitamine

30

4.2.3.6.2.

Vedurijuhtide teavitamine

30

4.2.3.6.3.

Eriolukordades tegutsemise kord

30

4.2.3.7.

Hädaolukordade haldamine

30

4.2.3.8.

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

31

4.3.

Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

31

4.3.1.

Liidesed taristu KTKga

31

4.3.2.

Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKga

32

4.3.3.

Liidesed veeremi KTKgas

32

4.3.3.1.

Liidesed vedurite ja reisijateveoveeremi KTKga

32

4.3.3.2.

Liidesed kaubavagunite KTKga

33

4.3.4.

Liidesed energiavarustuse KTKga

34

4.3.5.

Liidesed raudteetunnelite ohutuse KTKdega

34

4.3.6.

Liidesed müra KTKga

34

4.3.7.

Liidesed määrusega (EL) nr 1300/2014, piiratud liikumisvõimega isikute KTK

35

4.4.

Käitamiseeskirjad

35

4.4.1.

Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamispõhimõtted ja -eeskirjad

35

4.4.2.

Riiklikud eeskirjad

35

4.4.3.

Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

35

4.4.4.

Üleminek riiklike eeskirjade kohaldamiselt käesoleva määruse rakendamisele

36

4.5.

Hoolduseeskirjad

36

4.6.

Ametialane pädevus

36

4.6.1.

Ametialane pädevus

36

4.6.2.

Keeleoskus

36

4.6.2.1.

Põhimõtted

36

4.6.2.2.

Keeleoskuse tase

36

4.6.3.

Töötajate esialgne ja pidev hindamine

37

4.6.3.1.

Põhielemendid

37

4.6.3.2.

Koolitusvajaduste analüüs ja nende ajakohastamine

37

4.6.4.

Abipersonal

37

4.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

37

4.7.1.

Sissejuhatus

37

4.7.2.

Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

38

4.7.2.1.

Enne tööle asumist

38

4.7.2.1.1.

Minimaalsed terviseuuringud

38

4.7.2.1.2.

Psühholoogiline hindamine

38

4.7.2.2.

Pärast tööle asumist

39

4.7.2.2.1.

Korrapärase tervisekontrolli sagedus

39

4.7.2.2.2.

Korrapärase tervisekontrolli miinimumsisu

39

4.7.2.2.3.

Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

39

4.7.3.

Meditsiininõuded

39

4.7.3.1.

Üldnõuded

39

4.7.3.2.

Nägemisnõuded

39

4.7.3.3.

Kuulmisnõuded

40

4.8.

Täiendav teave taristu ja veeremiüksuste kohta

40

4.8.1.

Taristu

40

4.8.2.

Veerem

40

5.

Koostalitluse komponendid

40

5.1.

Määratlus

40

5.2.

Komponentide loetelu

40

6.

Komponentide vastavuse ja/või kasutamiskõlblikkuse hindamine ja allsüsteemi vastavuse tõendamine

40

6.1.

Koostalitluse komponendid

40

6.2.

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

41

6.2.1.

Põhimõtted

41

7.

Rakendamine

41

7.1.

Põhimõtted

41

7.2.

Erijuhud

41

7.2.1.

Sissejuhatus

41

7.2.2.

Erijuhtumite loetelu

41

7.2.2.1.

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari ja Slovakkia alaline erijuhtum („P“-juhtum)

41

7.2.2.2.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi alaline erijuhtum Põhja-Iirimaa puhul

42

7.2.2.3.

Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum („T1“-juhtum)

42

7.2.2.4.

Soome püsiv erijuhtum (P)

42

A liide. ERTMSi käitamispõhimõtted ja -eeskirjad

43

B liide.Ühised käitamispõhimõtted ja -eeskirjad

44

C liide. Ohutusteabe vahetamise metoodika

49

D liide. Marsruudiga ühilduvus ja marsruudiraamat

56

D1 liide. Veeremi ja rongi ühilduvuse parameetrid ettenähtud käitamismarsruudil

56

D2 liide. Elemendid, mille taristuettevõtja peab raudteeveo-ettevõtjale marsruudiraamatu koostamiseks esitama

66

E liide. Keeleoskuse ja teabevahetuse tase

86

F liide. Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

87

G liide. Rongide ettevalmistamiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded

89

H liide. Euroopa raudteeveeremi number ja seonduv tähtmärgistus veeremi kerel

91

I liide. Loetelu valdkondadest, kus riiklikke eeskirju võidakse jätkuvalt kohaldada vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 8

93

J liide. Sõnastik

95

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev koostalitluse tehniline kirjeldus (edaspidi „KTK“) hõlmab käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi, mis on ära toodud direktiivi (EL) 2016/797 II lisa punktis 1 esitatud loetelus ja määratletud kõnealuse lisa punktis 2.5.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva määruse geograafiline kohaldamisala on liidu võrgustik, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 I lisa punktis 1, välja arvatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtumid.

1.3.   Käesoleva määruse sisu

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 3 on käesolevas määruses:

a)	esitatud käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi kavandatav kohaldamisala;

b)	sätestatud olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega;

c)	kehtestatud funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele sihtallsüsteem ja selle liidesed teiste allsüsteemidega peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele;

d)	määratud kindlaks Euroopa kirjelduste, sealhulgas Euroopa standarditega hõlmatud koostalitluse komponendid ja liidesed, mis on vajalikud Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks;

e)	määratud iga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel;

f)	esitatud KTK rakendamise strateegia. Eelkõige on vaja täpsustada etapid, mis tuleb läbida, ning vahendid, mida on võimalik kohaldada, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks;

g)	esitatud asjaomase allsüsteemi käitamise ja hooldamise ning KTK rakendamise puhul nõutav kutsekvalifikatsioon ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused;

h)	osutatud sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate KTK-le mittevastavate allsüsteemide ja veeremiüksuste suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral ning sellise muutmise korral, mis nõuab uue kasutuselevõtuloa taotlemist;

i)

osutatud veeremiüksuste ja püsivate allsüsteemide parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima, ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turule laskmise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse esimest kasutuskorda, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamismarsruutide vastastikune ühilduvus.

Lisaks võib vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõikele 5 iga KTK puhul ette näha erijuhud.

2.   KOHALDAMISALA KIRJELDUS

2.1.   Töötajad ja rongid

Punkte 4.6 ja 4.7 kohaldatakse nende töötajate suhtes, kes täidavad selliseid ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid nagu rongi saatmine.

Punkti 4.6.2 kohaldatakse vedurijuhtide suhtes, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (1) VI lisa punkti 8 kohaldamist.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi rongide lähetamise või rongidele liikumislubade andmisega seotud ülesandeid, kohaldatakse liikmesriikidevahelist kutsekvalifikatsiooni ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimuste vastastikust tunnustamist.

Töötajate suhtes, kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi rongi piiriületuseelse ettevalmistusega seotud ülesandeid ning töötavad väljaspool taristuettevõtja raudteevõrgustiku teadaandes „piirialadena“ määratletud kohti ja kelle töö kuulub töötaja ohutusloa alla, kohaldatakse punkti 4.6, samas kui punkti 4.7 puhul kohaldatakse liikmesriikidevahelise vastastikust tunnustamist. Rongi ei loeta piiriüleseks teenuseks, kui see vastab direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 punkti 8 tingimustele.

2.2.   Põhimõtted

Käesolev määrus hõlmab üksnes raudtee käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi neid elemente, mis sisaldavad raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahelisi rakendusliideseid või on koostalitluse seisukohalt eriti kasulikud.

Raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja peavad tagama, et eeskirjade, menetluste ja dokumentatsiooniga seotud kõikide nõuete täitmiseks kehtestatakse asjakohane kord. Kõnealuse korra kehtestamine on raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi asjakohane osa, nagu on nõutud direktiiviga (EL) 2016/798. Ohutusjuhtimissüsteemi ennast hindab asjaomane riiklik ohutusasutus enne ohutusloa andmist ning Euroopa Liidu Raudteeamet või asjaomane riiklik ohutusasutus enne ohutustunnistuse väljaandmist.

2.3.   Kohaldamine olemasolevate KTK-le mittevastavate veeremiüksuste ja taristu suhtes

Ehkki suurem osa käesolevas määruses sisalduvatest nõuetest on seotud protsesside ja menetlustega, seondub osa neist ka veeremiüksuste ja taristu füüsiliste elementidega, mis on nende kasutamise seisukohalt olulised käesoleva määruse kontekstis.

Need füüsilised elemendid on esitatud struktuursetes KTKdes, mis hõlmavad muid allsüsteeme kui käitamine ja liikluskorraldus. Neid tuleb hinnata kõnealustes KTKdes määratletud menetluste kohaselt.

Käesoleva määruse sätteid ei tohi kasutada struktuurse KTK kohase riikliku eeskirja põhjendamiseks.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Vastavus olulistele nõuetele

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 3 peavad liidu raudteesüsteem, selle allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid vastama kõnealuse direktiivi III lisas sätestatud olulistele üldnõuetele.

3.2.   Olulised nõuded – ülevaade

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus,

—	töökindlus ja käideldavus,

—	tervisekaitse,

—	keskkonnakaitse,

—	tehniline ühilduvus,

—	juurdepääsetavus.

Direktiivi (EL) 2016/797 kohaselt võib olulisi nõudeid kohaldada üldiselt kogu liidu raudteesüsteemi suhtes või konkreetselt iga allsüsteemi ja selle komponentide suhtes.

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud direktiivi (EL) 2016/797 III lisas esitatud oluliste nõuete ja käesoleva määruse vaheline vastavus.

Punkt

Punkti pealkiri

Ohutus

Töökindlus ja käideldavus

Tervishoid

Keskkonnakaitse

Tehniline ühilduvus

Juurdepääsetavus

Käitamise ja liikluskorralduse olulised nõuded

1.1.1

1.1.2

1.1.3

1.1.4

1.1.5

1.2

1.3.1

1.3.2

1.4.1

1.4.2

1.4.3

1.4.4

1.4.5

1.5

1.6.1

1.6.2

2.6.1

2.6.2

2.6.3

2.6.4

4.2.1.2

Juhtide dokumentatsioon

X

X

X

4.2.1.2.1

Vedurijuhi käsiraamat

X

X

X

4.2.1.2.2

Marsruudiraamat

X

X

4.2.1.2.2.1

Marsruudiraamatu koostamine

X

4.2.1.2.2.2

Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

X

X

4.2.1.2.2.3

Vedurijuhi teavitamine reaalajas

X

X

X

4.2.1.2.3

Sõiduplaanid

X

X

X

4.2.1.2.4

Veerem

X

X

X

4.2.1.3

Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale juhtide

X

X

X

4.2.1.4

Dokumendid rongide liikumislube andvatele taristuettevõtja töötajatele

X

X

X

4.2.1.5

Ohutusteabe vahetamine rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

X

X

X

X

4.2.2.1

Rongi nähtavus

X

X

X

4.2.2.1.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.1.2

Esiosa

X

X

X

4.2.2.1.3

Tagaosa

X

X

X

4.2.2.2

Rongi kuuldavus

X

X

X

X

4.2.2.2.1

Üldnõue

X

X

X

4.2.2.2.2

Seadme käsitsemine

X

X

4.2.2.3

Veeremiüksuse identifitseerimine

X

X

X

4.2.2.4

Reisijate ja veose ohutus

X

4.2.2.5

Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis

X

4.2.2.5.1

Marsruudi ühilduvus

X

4.2.2.5.2

Rongi koosseis

X

4.2.2.6

Rongi pidurid

X

X

X

4.2.2.6.1

Pidurisüsteemi miinimumnõuded

X

X

X

4.2.2.6.2

Pidurdustõhusus

X

X

X

4.2.2.7

Rongi töökorra tagamine

X

X

X

4.2.2.7.1

Üldnõue

X

X

4.2.2.7.2

Väljumiseelsed andmed

X

X

4.2.2.8

Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded

X

X

4.2.2.9

Vedurijuhi valvsus

X

4.2.3.1

Rongide planeerimine

X

X

X

4.2.3.2

Rongide identifitseerimine

X

X

X

4.2.3.3

Rongi väljumine

X

X

4.2.3.3.1

Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

X

X

X

X

4.2.3.3.2

Taristuettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

X

X

X

X

4.2.3.4

Liikluskorraldus

X

X

X

4.2.3.4.1

Üldnõuded

X

X

X

4.2.3.4.2

Rongi käsitlev aruandlus

X

X

X

4.2.3.4.2.1

Rongi asukoha teatamiseks vajalikud andmed

X

X

4.2.3.4.2.2

Prognoositav üleandmisaeg

X

X

4.2.3.4.3

Ohtlikud kaubad

X

X

4.2.3.4.4

Käitamise kvaliteet

X

X

4.2.3.5

Andmete salvestamine

X

X

4.2.3.5.1

Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

X

X

4.2.3.5.2

Jälgimisandmete salvestamine rongis

X

X

4.2.3.6

Halvenenud töötingimused

X

X

X

4.2.3.6.1

Teiste kasutajate teavitamine

X

X

4.2.3.6.2

Vedurijuhtide teavitamine

X

4.2.3.6.3

Eriolukordades tegutsemise kord

X

X

X

4.2.3.7

Hädaolukordade haldamine

X

X

X

4.2.3.8

Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

X

4.4

ERMTSi käitamiseeskirjad

X

X

4.6

Kutsekvalifikatsioon

X

X

X

4.7

Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

X

4.8

Täiendav teave taristu ja veeremiüksuste kohta

X

4.8.1

Taristu

X

4.8.2

Veeremiüksused

X

4.   ALLSÜSTEEMI OMADUSED

4.1.   Sissejuhatus

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL (2) on taristuettevõtja üldjuhul kohustatud kehtestama kõik vajalikud tingimused, millele tema võrgus liikuma lubatud rongid peavad vastama, võttes arvesse konkreetsete liinide geograafilisi iseärasusi ning käesolevas peatükis sätestatud funktsionaalseid ja tehnilisi spetsifikatsioone.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid hõlmavad järgmist:

—	töötajatega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongidega seotud spetsifikatsioonid,

—	rongide käitamisega seotud spetsifikatsioonid.

4.2.1.   Töötajatega seotud spetsifikatsioonid

4.2.1.1.   Üldnõuded

Käesolevas punktis käsitletakse töötajaid, kes on seotud allsüsteemi käitamisega, täites ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis on seotud raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja vaheliste otseste liidestega.

(1)	Raudteeveo-ettevõtja töötajad: a) kes täidavad rongide juhtimisega seotud ülesandeid (edaspidi „vedurijuht“) ja kuuluvad rongimeeskonda; b) kes täidavad ülesandeid rongis (v.a juhtimine) ja kuuluvad rongimeeskonda; c) kes täidavad rongide ettevalmistamisega seotud ülesandeid.

(2)	Taristuettevõtja töötajad, kes täidavad rongide liikumislubade andmisega seotud ülesandeid. Hõlmatud on järgmised valdkonnad: — dokumendid, — teabe edastamine.

Peale selle kehtestatakse käesoleva määrusega punktis 2.1 kindlaksmääratud töötajate puhul nõuded seoses järgmiste valdkondadega:

—	kvalifikatsioon (vt G liite punkt 4.6),

—	töötervishoiu ja tööohutuse tingimused (vt punkt 4.7).

4.2.1.2.   Vedurijuhtide dokumentatsioon

Rongi käitav raudteeveo-ettevõtja peab andma vedurijuhile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. need võivad olla paberkandjal või elektroonilisel kujul.

Need andmed peavad hõlmama vajalikku teavet rongi käitamiseks normaalsetes, halvenenud ja hädaolukordades, käsitledes marsruute, millel rong sõidab, ning veeremit, mida neil marsruutidel kasutatakse.

4.2.1.2.1.    Vedurijuhi käsiraamat

Kõik vedurijuhi jaoks vajalikud menetlused tuleb koondada dokumenti või arvutipõhisesse dokumendi, mida nimetatakse vedurijuhi käsiraamatuks.

Vedurijuhi käsiraamatus tuleb esitada kõikide kasutatavate marsruutide ja neil marsruutidel kasutatava veeremi kohta nõuded tegutsemiseks normaalsetes, halvenenud ja hädaolukordades, millega vedurijuht võib kokku puutuda.

Vedurijuhi käsiraamat peab sisaldama kaht konkreetset aspekti:

—	neist esimene käsitleb ühiseid eeskirju ja menetlusi (võttes arvesse liidete A, B ja C sisu) ning

—	teine käsitleb konkreetse taristuettevõtja puhul kehtivaid vajalikke eeskirju ja protseduure.

See peab hõlmama vähemalt järgmiste aspektidega seotud toiminguid:

—	töötajate ohutus ja turvalisus,

—	signaalimine ja juhtkäsud,

—	rongi käitamine, sealhulgas halvenenud tingimustes,

—	vedurid ja veerem,

—	vahejuhtumid ja õnnetused.

Raudteeveo-ettevõtja vastutab vedurijuhi käsiraamatu eest ja koostab selle nii, et see oleks täielik ja täpne ning vedurijuhil oleks võimalik rakendada kõiki käitamiseeskirju.

Raudteeveo-ettevõtja peab vedurijuhi käsiraamatu esitama selges vormingus kogu taristu kohta, kus tema vedurijuhid töötavad.

Sellel peab olema kaks liidet:

—	1. liide: sidetoimingute juhend;

—	2. liide: vormide kogu.

Eelnevalt kindlaksmääratud sõnumid ja vormid peavad olema vähemalt taristuettevõtja(te) töökeel(t)es.

Vedurijuhi käsiraamatu koostamisel ja ajakohastamisel peab raudteeveo-ettevõtja järgima järgmisi etappe:

—	taristuettevõtja (või käitamiseeskirjade eest vastutav organisatsioon) peab esitama raudteeveo-ettevõtjale nõuetekohase teabe taristuettevõtja töökeeles;

—	raudteeveo-ettevõtja peab koostama algse või ajakohastatud dokumendi;

—	kui keel, mille raudteeveo-ettevõtja on vedurijuhi käsiraamatu koostamiseks valinud, ei ole sama keel, milles asjakohane teave algselt esitati, on raudteeveo-ettevõtja kohustatud tegema vajaliku tõlke ja/või esitama selgitavad märkused mõnes muus keeles.

Taristuettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatavad dokumendid on täielikud ja täpsed.

4.2.1.2.2.    Liini kirjeldus ja kasutatavate liinidega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus

Vedurijuhtidele tuleb anda liini kirjeldus ja kasutatavatel liinidel juhtimisega seotud raudteeäärsete seadmete kirjeldus. See teave tuleb esitada ühes dokumendis, mida nimetatakse marsruudiraamatuks.

Selles tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

—	käitamise üldnäitajad,

—	andmed tõusude ja languste kohta,

—	üksikasjalik liiniskeem.

4.2.1.2.2.1.   Marsruudiraamatu koostamine

Marsruudiraamat tuleb koostada samas vormingus kõikide taristute jaoks, millel raudteeveo-ettevõtja rongid sõidavad.

Raudteeveo-ettevõtja vastutab marsruudiraamatu täieliku ja nõuetekohase koostamise eest ning kasutab selleks taristuettevõtja(te) antud teavet. Raudteeveo-ettevõtja tagab, et marsruudiraamat on täielik ja täpne, sealhulgas marsruudiraamatus sisalduvasse teabesse tehtud muudatuste koondamise korral. Raudteeveo-ettevõtja tagab, et marsruudiraamatus kirjeldatakse nõuetekohaselt liini ja veeremi omadustega seotud käitamistingimusi.

Taristuettevõtja peab esitama raudteeveo-ettevõtjale marsruudiraamatu koostamiseks vähemalt D2 liites kindlaks määratud teabe taristuregistri kaudu. See teave peab sisaldama asjakohast teavet, mida tuleb arvesse võtta, et kohandada rongi käitamine liini ja veeremi omadustega. Seni, kuni asjakohaseid parameetreid saab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/777 (3) artikli 6 kohasest taristuregistrist, esitab taristuettevõtja selle teabe muude vahendite kaudu tasuta võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul esimese esitamise korral, välja arvatud juhul, kui raudteeveo-ettevõtja nõustub pikema tähtajaga.

Taristuettevõtja teatab raudteeveo-ettevõtjale taristuregistri kaudu marsruudiraamatu teabe muutmisest kohe, kui selline teave muutub kättesaadavaks, või muul viisil seni, kuni taristuregistri selline funktsioon tagatakse.

Taristuettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatav teave on täielik ja täpne. Hädaolukordade või reaalajas teabe puhul peab taristuettevõtja tagama, et raudteeveo-ettevõtja saab viivitamata D2 liite kohase teabe asjakohaste alternatiivsete teabevahendite kaudu.

4.2.1.2.2.2.   Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine

Taristuettevõtja peab teavitama raudteeveo-ettevõtjat kõikidest püsivatest või ajutistest muudatustest punkti 4.2.1.2.2.1 kohaselt edastatud teabes.

Raudtee-ettevõtja peab need muudatused koondama vastavasse dokumenti või arvutipõhisesse dokumenti, mille vorming peab olema ühesugune kõikide nende taristute jaoks, millel raudteeveo-ettevõtja rongid sõidavad.

4.2.1.2.2.3.   Vedurijuhi teavitamine reaalajas

Taristuettevõtja peab teavitama vedurijuhte kõikidest liini või sellega seotud raudteeäärsete seadmete muudatustest, millest ei ole teatatud kui punkti 4.2.1.2.2.2 kohastest marsruudiraamatus sisalduva teabe muudatustest.

4.2.1.2.3.    Sõiduplaanid

Rongide sõiduplaani andmete esitamine soodustab rongide täpset liikumist ja aitab osutada tõhusat teenust.

Raudteeveo-ettevõtja peab vedurijuhtidele esitama rongi normaalseks liiklemiseks vajalikud andmed, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist:

—	rongi identifitseerimistunnus;

—	rongi sõidupäevad (vajaduse korral);

—	peatuspunktid ja nendega seotud tegevus;

—	muud ajaarvestuspunktid;

—	saabumis-/väljumis-/läbisõiduaeg iga kõnealuse punkti kohta.

Need rongi sõiduandmed, mis peavad põhinema taristuettevõtja esitatud teabel, võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal.

Kõikidel liinidel, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, tuleb need andmed esitada vedurijuhile ühtmoodi.

4.2.1.2.4.    Veerem

Raudteeveo-ettevõtja peab vedurijuhile andma kogu teabe, mis on seotud veeremi käitamisega halvenenud olukordades (nt abi vajavate rongide puhul). Need dokumendid peavad keskenduma ka neil juhtudel kasutatavale konkreetsele liidesele taristuettevõtja töötajatega.

4.2.1.3.   Dokumendid raudteeveo-ettevõtja teistele töötajatele peale vedurijuhtide

Raudteeveo-ettevõtja peab kõikidele oma töötajatele (rongis või mujal), kes täidavad ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, mis hõlmavad otsest liidest taristuettevõtja töötajate, seadmete või süsteemidega, esitama eeskirjad, protseduurid ning veeremi ja konkreetsete marsruutidega seotud andmed, mida ta peab nende ülesannete täitmisel vajalikuks. Need andmed peavad olema kohaldatavad nii normaalsetes kui ka halvenenud käitamistingimustes.

Rongides töötavatele töötajatele ette nähtud teabe struktuur, vorming, sisu ning koostamise ja ajakohastamise protsess peavad põhinema punktis 4.2.1.2 sätestatud nõuetel.

4.2.1.4.   Dokumendid rongide liikumislube andvatele taristuettevõtja töötajatele

Kõik andmed, mis on vajalikud ohutusalase teabevahetuse tagamiseks rongide liikumislube andvate töötajate ja rongimeeskondade vahel, tuleb esitada:

—	sidepidamispõhimõtteid kirjeldavates dokumentides (C liide);

—	dokumendis „Vormide kogu“.

Taristuettevõtja peab koostama need dokumendid oma töökeel(t)es.

4.2.1.5.   Ohutusteabe vahetamine rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja muude töötajate ja rongide liikumislube andvate töötajate vahel

Rongimeeskonna, raudteeveo-ettevõtja teiste töötajate (nagu on määratletud G liites) ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelises ohutusteabe vahetuses kasutatav keel on asjaomase marsruudi taristuettevõtja töökeel (nagu on määratletud J liites).

Rongimeeskonna ja rongide liikumislube andvate töötajate vahelise ohutusteabevahetuse põhimõtted on esitatud C liites.

Vastavalt direktiivile 2012/34/EL on taristuettevõtja kohustatud avaldama töökeele(d), mida tema personal igapäevases töös kasutab.

Kui kohalikud tavad nõuavad ka mõne teise keele kasutamist, on taristuettevõtja kohustatud kindlaks määrama selle kasutusala geograafilised piirid.

4.2.2.   Rongidega seotud nõuded

4.2.2.1.   Rongi nähtavus

4.2.2.1.1.    Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi esi- ja tagaosa tähistavate vahenditega.

4.2.2.1.2.    Esiosa

Raudteeveo-ettevõtja peab sisselülitatud valgete esilaternate olemasolu ja nende paigutuse abil tagama, et lähenev rong on selgelt nähtav ja äratuntav.

Juhtveeremiüksuse sõidusuunas oleval esiosal peab olema kolm võrdkülgse kolmnurgana asetsevat laternat, nagu on näidatud allpool. Need laternad peavad alati põlema, kui rong sõidab kõnealuses suunas.

Esilaternad peavad võimaldama rongi võimalikult hõlpsalt märgata (gabariidituled), tagama rongijuhile piisava nähtavuse (esituled) öösel ja alavalgustuse tingimustes ega tohi pimestada vastutulevate rongide vedurijuhte.

Laternate vahe, kõrgus rööbastest, läbimõõt, valgustustugevus, valguskiire mõõdud ning kuju päeval ja öösel on kindlaks määratud vedurite ja reisijateveoveeremi KTKga.

Punkti 4.2.2.1.3.2 kohase tagaosa signaalseadme kasutamise ühtlustamise kuupäevadeks, millele on osutatud allpool, peab veeremi esilaternate valgustugevus vastama komisjoni määruse (EL) nr 1302/2014 (4) (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) lisa punkti 4.2.7.1.1 alapunktile 5, et pääseda ligi taristuregistris kindlaksmääratud liinidele, mille puhul antakse sõitmise luba.

4.2.2.1.3.    Tagaosa

Raudteeveo-ettevõtja peab varustama rongi tagaosa tähistamiseks vajalike vahenditega. Tagaosa signaalseade peab olema üksnes rongi viimase veeremiüksuse tagaosal. See peab paiknema järgmiselt.

4.2.2.1.3.1.   Reisirongid

Reisirongi tagaosa signaalseade peab koosnema kahest fikseeritud punasest tulest, mis asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel.

4.2.2.1.3.2.   Kaubarongid

Kaubarongi tagaosa signaalseade peab koosnema kahest valgust peegeldavast märgist, mis asuvad samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel. Kõik kahe pideva punase tulega varustatud rongid loetakse sellele kohustusele vastavaks.

Valgust peegeldavad märgid peavad vastama vagunite KTK E liitele ja neil peab olema järgmine kuju ehk valged kolmnurgad külgedel ja punane kolmnurk ülal ja all:

Märgid peavad asuma samal kõrgusel puhvri kohal põikiteljel.

Erijuhud:

Belgia, Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik võivad jätkuvalt kohaldada riiklikke eeskirju, mille kohaselt peavad kaubarongid olema varustatud kahe pideva punase tulega, et neid tohiks kasutada nende võrgustike lõikudel, kui see on õigustatud juba kehtivate käitamistavadega ja/või enne 2019. aasta jaanuari lõppu teatatud riiklike eeskirjadega.

Aruanded:

Hiljemalt 30. septembriks 2020 esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile valgust peegeldavate märkide kasutamise kohta aruanded, milles on ära toodud kõik riiklike eeskirjade kavandatud kaotamisega seotud suured takistused.

Koostöö naaberriikidega:

Vahepeal peavad asjaomased liikmesriigid, eelkõige raudteeveo-ettevõtjate taotluse korral, hindama, kas aktsepteerida kahe valgust peegeldava märgi kasutamist oma võrgustiku ühel või mitmel lõigul, kui hinnang on positiivne, ja määrama kindlaks asjakohased tingimused, millest lähtutakse riskide ja käitamisnõuete hindamisel. Kõnealune hindamine viiakse lõpule hiljemalt kuue kuu jooksul pärast raudteeveo-ettevõtja taotluse saamist. Valgust peegeldavate märkide kasutamist aktsepteeritakse, v.a juhul, kui liikmesriik saab keeldumist nõuetekohaselt põhjendada hindamise negatiivse tulemuse alusel.

Liikmesriigid peavad eelkõige üritama lubada valgust peegeldavate märkide kasutamist raudtee-kaubaveokoridorides, et seada esmatähtsaks praeguste kitsaskohtade kõrvaldamine. Kõnealused lõigud ja nendega seotud tingimuste üksikasjad tuleb kanda taristuregistrisse. Seni, kuni teave taristuregistrisse kantakse, peab taristuettevõtja tagama, et teave edastatakse raudteeveo-ettevõtjatele muul sobival viisil. Taristuettevõtja määrab kindlaks liinilõigud, millel on taristuregistri kohaselt nõutavad kaks pidevat punast tuld.

Järkjärguline kaotamine:

31. märtsiks 2021 peab komisjon vaatama ameti soovituse põhjal ja liikmesriikide esitatud aruannete tulemusi arvestades asjaomased kuupäevad ja kirjeldused läbi, et ühtlustada tagaosa signaalseadme kasutamist nii, et valgust peegeldavaid märke aktsepteeritakse kogu liidus, võttes arvesse ohutuse ja läbilaskevõimega seotud probleeme ning ka mõju kuludele üleminekuperioodil.

Kui sellise läbivaatamisega ei nähta teisiti ette, kohaldatakse kaubarongidele kinnitatud kahe valgust peegeldava märgi kasutamise aktsepteerimise suhtes järgmisi tähtaegasid:

1)	alates 1. jaanuarist 2022 raudtee-kaubaveokoridorides, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 913/2010 (5).

2)	alates 1. jaanuarist 2026 kogu Euroopa Liidu raudteevõrgustikus.

Komisjon esitab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komiteele aruande punkti 4.2.2.1 rakendamise edusammude kohta.

4.2.2.2.   Rongi kuuldavus

4.2.2.2.1.    Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et rongid oleksid varustatud rongi lähenemisest märku andva helisignaalseadmega.

4.2.2.2.2.    Seadme käsitsemine

Helisignaalseadet peab olema võimalik käivitada kõikidest juhtimisasenditest.

4.2.2.3.   Veeremiüksuse identifitseerimine

Igal veeremiüksusel peab olema kordumatu number, mis võimaldab seda teiste rööbassõidukite seas identifitseerida. Number peab olema selgelt esitatud vähemalt veeremiüksuse mõlemal küljel.

Samuti peab olema võimalik kindlaks teha veeremiüksuse suhtes kehtivaid käitamispiiranguid.

Täiendavad nõuded on esitatud H liites.

4.2.2.4.   Reisijate ja veose ohutus

4.2.2.4.1.    Veose ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama kaubaveeremite ohutu ja kindla laadimise ning veose püsimise sellises seisundis kogu teekonna jooksul.

4.2.2.4.2.    Reisijate ohutus

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama reisijate ohutu veo alates väljumisest kogu teekonna jooksul.

4.2.2.5.   Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis

4.2.2.5.1.    Marsruudi ühilduvus

A)

Raudteeveo-ettevõtja vastutab selle eest, et kõik rongi moodustatavad veeremiüksused ühilduksid kavandatud marsruudiga/kavandatud marsruutidega. Raudteeveo-ettevõtja peab oma ohutusjuhtimissüsteemis ette nägema menetluse, millega tagatakse, et kõik tema kasutatavad veeremiüksused on lubatud, registreeritud ja ühilduvad kavandatud marsruudiga/kavandatud marsruutidega, sealhulgas nõuded, mida tema töötajad peavad järgima. Marsruudi ühilduvuse protsess ei tohi dubleerida komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2018/545 (6) kohaseid veeremile loa andmise protsesse, et tagada tehniline ühilduvus veeremi ja võrgustiku/võrgustike vahel. D1 liites esitatud parameetreid, mida on juba kontrollitud veeremile loa andmise või muude sarnaste protsesside käigus, ei hinnata uuesti marsruudi ühilduvuse kontrollimise käigus. Direktiivi (EL) 2016/797 kohase loa saanud veeremi puhul asjakohased D1 liites loetletud parameetritega seotud veeremiandmed, mida on loaandmise protsessi käigus juba kontrollitud ja mis on osa: — direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 3 osutatud toimikust ja — direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 10 osutatud veeremiloast, esitab direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 22 osutatud taotleja või valdaja raudteeveo-ettevõtjale taotluse korral, kui selline teave ei ole lubatud veeremitüüpide Euroopa registris ega muudes veeremiregistrites kättesaadav. Enne direktiivi (EL) 2016/797 jõustumist loa saanud veeremiüksuste puhul esitab asjakohased D1 liites loetletud parameetritega seotud veeremiandmed raudteeveo-ettevõtjale taotluse korral veeremi loadokumentide omanik või valdaja, kui selline teave ei ole lubatud veeremitüüpide Euroopa registris ega muudes veeremiregistrites kättesaadav. Raudteeveo-ettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi marsruudi ühilduvuse protsessid peavad hõlmama järgmisi kontrolle, mida võib teha samaaegselt sobival ajal või asjakohases järjestuses: — iga veeremiüksus on lubatud ja registreeritud; — rongi kõik veeremiüksused ühilduvad marsruudiga; — rongi koosseis ühildub marsruudi ja teega; — rongi ettevalmistamine, mis tagab, et rong on nõuetekohaselt koostatud ja terviklik.

B)

Taristuettevõtja peab esitama D1 liites kindlaks määratud marsruudi ühilduvuse teabe taristuregistri kaudu. D1 liites on esitatud kõik parameetrid, mida tuleb kasutada raudteeveo-ettevõtja protsessi käigus enne veeremi või rongi konfiguratsiooni esimest kasutuskorda, et tagada kõigi rongi moodustavate veeremiüksuste ühilduvus marsruudiga/marsruutidega, kus rongi kavatsetakse käitada, sh vajaduse korral ümbersõidumarsruutide ja töökojamarsruutidega. Arvesse tuleb võtta marsruudi muutmist ja taristu omaduste muutmist. Kui D1 liites esitatud parameeter on ühtlustatud võrgustiku/võrgustike kasutusala tasandil, võib eeldada vastavust sellele parameetrile sellise veeremi puhul, millele on antud luba selle kasutusala jaoks. Võrgustikule juurdepääsu käsitlevaid riiklikke eeskirju või täiendavaid riiklikke nõudeid, mis on seotud marsruudi ühilduvusega, peetakse põhimõtteliselt kokkusobimatuks D1 liites esitatuga. Taristuettevõtja ei nõua marsruudi ühilduvuse kontrollimise eesmärgil lisaks D1 liite kohases loetelus esitatule täiendavate tehniliste kontrollide tegemist. Nagu on nõutud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 23 lõike 1 punktis b, peab taristuettevõtja seni, kuni taristuregistrist saadakse asjakohaste parameetrite kohta kogu vajalik teave, esitama kõnealuse teabe muul viisil tasuta nii kiiresti kui võimalik ja elektrooniliselt raudteeveo-ettevõtjatele, rongiliini taotluste kinnitatud taotlejatele ning, kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 22 osutatud taotlejale. Esimene teave marsruudi ühilduvuse kohta, mis taristuettevõtja esitab muude vahendite kui taristuregistri kaudu, esitatakse raudteeveo-ettevõtja nõudmisel niipea kui võimalik ja igal juhul 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja lepivad kokku pikemas tähtajas. Taristuettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatav teave on täielik ja täpne. Taristuettevõtja teatab raudteeveo-ettevõtjale taristuregistri kaudu marsruudi omaduste muutmisest kohe, kui selline teave muutub kättesaadavaks, või muul viisil seni, kuni taristuregistri selline funktsioon tagatakse. Hädaolukordade või reaalajas teabe puhul tagab taristuettevõtja, et raudteeveo-ettevõtjatele antakse kohe teave asjakohase alternatiivse sidevahendi kaudu.

C)

Vajaduse korral kontrollitakse marsruudi ühilduvust käsitlevat lisateavet: — punktis 4.2.3.4.3 osutatud ohtliku kauba vedu; — väiksema liikluskoormusega raudteeliin, nagu on osutatud müra KTKs; — I liites osutatud erakorraline transport; — allmaajaamadele juurdepääsutingimused vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.8.3 osutatud diislimootori ja muude termiliste veosüsteemide puhul.

4.2.2.5.2.    Rongi koosseis

Rongi koosseisu nõuete puhul võetakse arvesse järgmisi elemente vastavalt eraldatud liinile:

a)	kõik rongi moodustatavad veeremiüksused, kaasa arvatud nende koormused, — peavad ühilduma kõikide nõuetega, mida kohaldatakse marsruutidel, kus rong sõidab; — peavad suutma sõita maksimumkiirusel, mille juures rong on ette nähtud sõitma;

b)	rongi kõik veeremiüksused peavad kogu veo kestel järgima ettenähtud hooldusintervalle (nii aja kui ka teekonna pikkuse osas);

c)	rong koos seda moodustavate veeremiüksuste ja sh nende koormustega peab vastama asjaomasel marsruudil kehtivatele tehnilistele ja käitamisega seotud piirangutele ega tohi olla pikem, kui on vahe- ja lõppterminalides maksimaalselt lubatud;

d)	raudteeveo-ettevõtja peab tagama, et kõik rongi moodustavad veeremiüksused ja sh nende koormused on kogu kavandatava veo kestel sobivas tehnilises korras.

Raudteeveo-ettevõtjal võib olla vaja võtta arvesse täiendavaid piiranguid tulenevalt konkreetse rongi pidurdusrežiimi või veduki tüübist (vt punkt 4.2.2.6).

4.2.2.6.   Rongi pidurid

4.2.2.6.1.    Pidurisüsteemi miinimumnõuded

Rongi kõik veeremiüksused peavad olema ühendatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs ning vagunite KTKs kindlaks määratud pidevasse automaatpidurdussüsteemi.

Iga rongi esimeses ja viimases veeremiüksuses (sealhulgas vedukid) peab olema automaatpidurduse juhtseade.

Kui rong jaguneb avarii tõttu kaheks osaks, peavad mõlemad eraldunud veeremikogumid maksimaalse pidurdusjõuga automaatselt seiskuma.

4.2.2.6.2.    Pidurdustõhusus ja suurim lubatud kiirus

1)

Taristuettevõtja peab iga liini puhul teatama taristuregistri kaudu raudteeveo-ettevõtjale kõikidest asjaomase liini järgmistest omadustest: — signaalimiskaugused (hoiatus, peatumine), mis sisaldavad asjaomast ohutusvaru, — kalded, — suurim lubatud kiirus ja — tingimused selliste pidurisüsteemide kasutamiseks, mis võivad taristut mõjutada, näiteks magnet-, regeneratiiv- ja pöörisvoolpidurid. Seni, kuni asjakohaseid parameetreid saab taristuregistrist, esitab taristuettevõtja selle teabe muude vahendite kaudu tasuta võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul esimese esitamise korral, välja arvatud juhul, kui raudteeveo-ettevõtja nõustub pikema tähtajaga. Taristuettevõtja teatab raudteeveo-ettevõtjale taristuregistri kaudu liini omaduste muutmisest kohe, kui selline teave muutub kättesaadavaks, või muude vahendite kaudu seni, kuni taristuregistri selline funktsioon tagatakse. Taristuettevõtja peab tagama, et raudteeveo-ettevõtja(te)le esitatav teave on täielik ja täpne.

2)

Taristuettevõtja võib esitada järgmise teabe: i) rongide puhul, mille maksimumkiirus on suurem kui 200 km/h, aeglustusprofiil ja ekvivalentne reageerimisaeg rõhtsal rööbasteel; ii) rongikoosseisude ja fikseeritud rongikoosseisude puhul, mille maksimumkiirus ei ületa 200 km/h, aeglustusprofiil (nagu eespool punktis i) või pidurdusmassi protsent; iii) muude rongide puhul (muutuvate rongikoosseisude puhul, mille maksimumkiirus ei ületa 200 km/h) pidurdusmassi protsent. Kui taristuettevõtja esitab eespool nimetatud teabe, tehakse see mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks kõigile raudteeveo-ettevõtjatele, kes kavatsevad taristuettevõtja raudteevõrgustikus ronge käitada. Kättesaadavaks tehakse ka käesoleva määruse jõustumise kuupäeval juba kasutusel olevad ja olemasolevate KTK nõuetele mittevastavate liinide puhul aktsepteeritud pidurdustabelid.

3)

Raudteeveo-ettevõtja määrab planeerimisetapi jooksul kindlaks rongi pidurdusvõime, võttes arvesse järgmist: — asjaomase liini omadused, mida on kirjeldatud eespool punktis 1, ja teave, mille taristuettevõtja on esitanud vastavalt eespool esitatud punktile 2 (kui selline teave on kättesaadav), ning — veeremiga seotud varud, mis tuletatakse pidurdussüsteemi töökindlusest ja käideldavusest lähtudes. Lisaks sellele tagab raudteeveo-ettevõtja, et iga rongi käitamisel saavutatakse igal juhul vajalik pidurdustõhusus. Raudteeveo-ettevõtja kehtestab asjakohased eeskirjad ning rakendab ja haldab neid oma ohutusjuhtimissüsteemi raames. Eelkõige peab raudteeveo-ettevõtja kehtestama eeskirjad, mida kasutatakse juhul, kui rong ei saavuta käitamisel vajalikku pidurdustõhusust. Sel juhul peab raudteeveo-ettevõtja viivitamata teavitama taristuettevõtjat. Taristuettevõtja võib võtta asjakohaseid meetmeid, et vähendada mõju üldisele liiklusele oma raudteevõrgustikus.

4.2.2.7.   Rongi töökorra tagamine

4.2.2.7.1.    Üldnõue

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, millega tagatakse, et kõik rongi ohutusseadmed on täielikus töökorras ning et rong on liiklemiseks ohutu.

Raudteeveo-ettevõtja peab taristuettevõtjat teavitama kõikidest rongi omaduste muudatustest, mis mõjutavad selle toimimist, või mis tahes muudatustest, mis võivad mõjutada rongi kasutamist sellele eraldatud liinil.

Taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kindlaks määrama rongi halvenenud tingimustes ajutiselt liiklemise tingimused ja protseduurid ning ajakohastama neid.

4.2.2.7.2.    Väljumiseelsed andmed

Raudteeveo-ettevõtja peab tagama ohutuks ja tõhusaks käitamiseks vajalike järgmiste andmete kättesaadavaks tegemise taristuettevõtja(te)le enne rongi väljumist:

—	rongi identifitseerimistunnus,

—	rongi eest vastutava raudteeveo-ettevõtja identifitseerimistunnus,

—	rongi tegelik pikkus,

—	kas rongis veetakse reisijaid või loomi, kui see ei ole sõiduplaanis ette nähtud,

—	käitamispiirangud ja nendega hõlmatud veeremiüksuste identifitseerimistunnused (rööpmelaius, kiirusepiirangud jne),

—	andmed, mida taristuettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo korral.

Raudteeveo-ettevõtja peab teavitama taristuettevõtjat juhul, kui rong ei kasuta eraldatud liini või kui see tühistatakse.

4.2.2.8.   Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded

Vedurijuhil peab olema võimalik jälgida signaale ja raudteeäärseid märgiseid ning need peavad olema vedurijuhile nähtavad (kui see on asjakohane). See kehtib ka muude ohutusega seotud raudteeäärsete märkide kohta.

Selle soodustamiseks peavad signaalid, raudteeäärsed märgised, märgid ja infotahvlid olema projekteeritud ja paigutatud ühetaoliselt. Muu hulgas tuleb arvesse võtta järgmist:

—	sobiv paigutus, et rongi esilaternad võimaldaksid vedurijuhil teavet lugeda;

—	sobiv ja piisav valgustus, kui see on vajalik teabe valgustamiseks;

—	valguse peegeldavuse kasutamisel peavad kasutatavad materjalid vastama asjakohastele spetsifikatsioonidele ja märgid peavad olema valmistatud nii, et rongi esilaternad võimaldavad vedurijuhil teavet hõlpsasti lugeda.

Juhikabiinid peavad olema projekteeritud sellisel ühetaolisel viisil, et vedurijuhil oleks võimalik talle esitatavat teavet hõlpsasti näha.

4.2.2.9.   Vedurijuhi valvsus

Rongis peab olema vedurijuhi valvsuse jälgimise vahend. See sekkub ja seiskab rongi, kui vedurijuht ei reageeri ettenähtud aja jooksul. Ajavahemik on kindlaks määratud veeremi KTKs.

4.2.3.   Rongiliikluse korraldamise spetsifikatsioonid

4.2.3.1.   Rongide planeerimine

Direktiivi 2012/34/EL kohaselt peab taristuettevõtja teatavaks tegema, milliseid andmeid rongiliini taotlemisel nõutakse.

4.2.3.2.   Rongide identifitseerimine

Iga rong peab olema identifitseeritav ronginumbri järgi. Taristuettevõtja annab ronginumbri rongiliini eraldamisel ning see number peab olema teada raudteeveo-ettevõtjale ja kõikidele kõnealust rongi käitavatele taristuettevõtjatele. Ronginumber peab olema võrgus kordumatu. Ronginumbri muutmist rongi teekonna jooksul tuleks vältida.

4.2.3.2.1.    Ronginumbri vorming

Ronginumbri vorm määratakse kindlaks juhtkäskude ja signaalimise KTKs (komisjoni määrus (EL) 2016/919) (7).

4.2.3.3.   Rongi väljumine

4.2.3.3.1.    Väljumiseelsed kontrollid ja katsed

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama kontrollid ja katsed, et tagada rongi ohutu väljumine (nt uksed, veos, pidurid).

4.2.3.3.2.    Taristuettevõtja teavitamine rongi käitusseisundist

Raudteeveo-ettevõtja teavitab taristuettevõtjat, kui rong on raudteevõrgustikku sisenemiseks valmis.

Raudteeveo-ettevõtja peab enne rongi väljumist ja sõidu ajal teavitama taristuettevõtjat kõikidest rongi või selle käitamist mõjutavatest kõrvalekalletest, mis võivad rongi liikumist kahjulikult mõjutada.

4.2.3.4.   Liikluskorraldus

4.2.3.4.1.    Üldnõuded

Liikluskorraldus peab tagama raudtee ohutu, tõhusa ja täpse toimimise, sealhulgas töö tõhusa taastamise pärast teenuse häireid.

Taristuettevõtja peab määrama kindlaks protseduurid ja vahendid:

—	rongiliikluse korraldamiseks reaalajas;

—	käitamismeetmeteks, mille eesmärk on tagada taristu võimalikult tõhus toimimine tegelike või prognoositavate viivituste või vahejuhtumite korral, ja

—	raudteeveo-ettevõtja(te) teavitamiseks nimetatud juhtudel.

Mis tahes täiendavaid menetlusi, mida raudteeveo-ettevõtja vajab ja mis mõjutavad liidest taristuettevõtjaga, võib kehtestada pärast kokkuleppe sõlmimist taristuettevõtjaga.

4.2.3.4.2.    Rongi käsitlev aruandlus

4.2.3.4.2.1.   Rongi asukoha teatamiseks vajalikud andmed ja prognoositav üleandmisaeg

Taristuettevõtja peab:

a)	looma võimalused, et registreerida reaalajas kellaajad, millal rongid väljuvad nende võrgustikust asjakohastest varem kindlaks määratud meldepunktidest, saabuvad neisse või läbivad neid, ja deltaaja;

b)	nägema ette menetluse, mis võimaldab kindlaks määrata prognoositava kõrvalekalde minutites rongi plaanijärgsel üleandmisel teisele taristuettevõtjale; see peab hõlmama teenuse häirete andmeid (kirjeldus ja probleemi asukoht);

c)

esitama vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1305/2014 (8) (kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete KTK) ja komisjoni määrusele (EL) nr 454/2011 (9) (reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste KTK) konkreetsed andmed, mida nõutakse seoses rongi asukoha teatamisega. Selline teave peab sisaldama järgmist: 1) rongi identifitseerimistunnus; 2) meldepunkti identifitseerimistunnus; 3) liin, millel rong sõidab; 4) plaanijärgne meldepunkti saabumise aeg; 5) tegelik meldepunkti saabumise aeg (olenemata sellest, kas tegemist on saabumise, väljumise või läbisõiduga, tuleb esitada eraldi saabumis- ja väljumisaeg ka vahemeldepunktide kohta, mida rong läbib); 6) meldepunkti varem või hiljem saabumise aeg minutites; 7) esialgne selgitus kõikide üle kümneminutiliste viivituste kohta või muude viivituste kohta, mille selgitamine on liikluskontrolli süsteemiga ette nähtud; 8) teave selle kohta, et rongi andmed ei ole saabunud õigel ajal, ja viivituse aeg minutites; 9) rongi varasem(ad) identifitseerimistunnus(ed), kui see (need) on olemas; 10) rongi tühistamine kogu marsruudi ulatuses või osaliselt.

4.2.3.4.3.    Ohtlikud kaubad

Raudteeveo-ettevõtja peab kindlaks määrama ohtlike kaupade veo korra.

See kord peab hõlmama järgmist:

—	sätted, mis on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/68/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/35/EL, (11) olenevalt asjaoludest.

—	vedurijuhi teavitamine rongis olevatest ohtlikest kaupadest ja nende asukohast;

—	teave, mida taristuettevõtja nõuab ohtlike kaupade veo puhul;

—	koos taristuettevõtjaga sidekanalite kindlaksmääramine ja erimeetmete kavandamine kaupadega seotud hädaolukordade puhuks.

4.2.3.4.4.    Käitamise kvaliteet

Taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad kehtestama menetlused kõikide asjaomaste teenuste tõhusa toimimise järelevalveks.

Järelevalve menetluste eesmärk peab olema andmete analüüs ja põhisuundumuste kindlakstegemine nii inimeksimuste kui ka süsteemivigade vallas. Analüüsi tulemuste alusel töötatakse välja parendusmeetmed, mille eesmärk on vältida või leevendada juhtumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu tõhusat toimimist.

Kui kõnealustest parendusmeetmetest oleks teisi taristuettevõtjaid ja raudteeveo-ettevõtjaid hõlmates kasu kogu võrgule, tuleb need vastavalt teatavaks teha, pidades silmas ärisaladuse kaitset.

Käitamist oluliselt häirinud juhtumeid peab taristuettevõtja analüüsima võimalikult kiiresti. Vajaduse korral ja eelkõige juhul, kui asjaga on seotud mõni tema töötaja, kutsub taristuettevõtja analüüsis osalema ka kõnealuse juhtumitega seotud raudteeveo-ettevõtja(d). Kui analüüsi tulemusena töötatakse välja võrgu parendamise soovitused, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada õnnetuste/vahejuhtumite põhjusi, edastatakse need kõikidele asjaomastele taristuettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele.

Need toimingud dokumenteeritakse ja nende suhtes rakendatakse sisekontrolli.

4.2.3.5.   Andmete salvestamine

Rongi sõiduandmed tuleb salvestada ja säilitada, et:

—	toetada süstemaatilist ohutusjärelevalvet kui vahejuhtumite ja õnnetuste vältimise vahendit;

—	teha kindlaks vedurijuhi tegevus ning rongi ja taristu toimimine enne ja (kui vaja) vahetult pärast vahejuhtumit või õnnetust, et võimaldada põhjuste väljaselgitamist ning põhjendada uusi või muudetud meetmeid, mille eesmärk on vältida juhtunu kordumist;

—	salvestada veduri/veduki toimimisega ja vedurijuhi tegevusega seotud andmed.

Salvestatud andmete puhul peab olema võimalik kindlaks teha:

—	salvestamise kuupäev ja kellaaeg;

—	salvestatava sündmuse täpne geograafiline asukoht;

—	rongi identifitseerimistunnus;

—	vedurijuhi isik.

ETCSi/GSM-Ri jaoks jäädvustatakse andmed, mis on määratud kindlaks juhtkäskude ja signaalimise KTKs ning on asjakohased käesolevat punkti 4.2.3.5 silmas pidades.

Andmeid tuleb kindlalt kaitsta ja säilitada ning need peavad olema kättesaadavad volitatud asutustele, sealhulgas uurimisasutustele, kes täidavad oma ülesandeid vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 22.

4.2.3.5.1.    Jälgimisandmete salvestamine väljaspool rongi

Taristuettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	rongide liikumisega seotud raudteeäärsete seadmete (signaalimine, punktid jne) tõrked;

—	teljepukside tuvastatud ülekuumenemine, kui asjaomased seadmed on olemas;

—	vedurijuhi ja signalisti vaheline ohutusteabe vahetus.

4.2.3.5.2.    Jälgimisandmete salvestamine rongis

Raudteeveo-ettevõtja peab salvestama vähemalt järgmised andmed:

—	ohuolekus signaalidest või „liikumisloa lõpust“ möödasõidu tuvastamine;

—	hädapiduri rakendamine;

—	rongi sõidukiirus;

—	rongis olevate kontroll- või signaalseadmete isoleerimine või eiramine;

—	helisignaalseadme kasutamine;

—	ukse juhtseadiste käitamine (avamine, sulgemine), kui need on olemas;

—	rongis asuvate rongi ohutu käitamisega seotud häireseadmete (kui need on olemas) tuvastamine;

—	selle juhikabiini identifitseerimistunnus, kus kontrollimisele kuuluvaid andmeid salvestatakse.

Salvestusseadet käsitlevad täiendavad tehnilised spetsifikatsioonid on sätestatud vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs.

4.2.3.6.   Halvenenud töötingimused

4.2.3.6.1.    Teiste kasutajate teavitamine

Taristuettevõtja peab raudteeveo-ettevõtja(te)ga kooskõlastatult kehtestama menetluse üksteise viivitamatuks teavitamiseks mis tahes olukordadest, mis halvendavad raudteevõrgu või veeremi ohutust, toimivust ja/või sellele juurdepääsu.

4.2.3.6.2.    Vedurijuhtide teavitamine

Taristuettevõtja peab kõikide oma vastutusalaga seotud halvenenud käitamistingimuste korral andma juhtidele ametlikud juhised meetmete kohta, mida on vaja võtta, et halvenenud olukord ohutult lahendada.

4.2.3.6.3.    Eriolukordades tegutsemise kord

Taristuettevõtja peab kooskõlastatult kõikide tema taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega ja vajaduse korral naabruses asuvate taristuettevõtjatega koostama ja avaldama sobivad meetmed eriolukordadeks ning määrama vastutusalad, lähtudes vajadusest vähendada halvenenud käitamistingimustest tulenevat kahjulikku mõju.

Planeerimisnõuded ja kõnealustele sündmustele reageerimine peavad olema proportsioonis tingimuste halvenemise laadi ja potentsiaalse raskusastmega.

Need meetmed, mis peavad hõlmama vähemalt võrgu normaalse olukorra taastamise kavasid, võivad käsitleda ka järgmist:

—	veeremirikked (näiteks rikked, mis võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid, protseduurid rikkis rongide päästmiseks);

—	taristutõrked (näiteks elektrikatkestuse puhul või tingimustes, kus ronge võidakse planeeritud marsruudilt kõrvale suunata);

—	äärmuslikud ilmastikuolud.

Taristuettevõtja peab koguma ja ajakohastama taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja nende töötajate kontaktandmeid, kellega tuleb kontakteeruda halvenenud käitamistingimusi põhjustavate teenusehäirete korral. Need andmed peavad hõlmama kontaktandmeid nii tööajal kui ka töövälisel ajal.

Raudteeveo-ettevõtja peab need andmed edastama taristuettevõtjale ja teatama taristuettevõtjale nimetatud kontaktandmete muutustest.

Taristuettevõtja peab kõiki raudteeveo-ettevõtjaid teavitama andmete kõikidest muutustest.

4.2.3.7.   Hädaolukordade haldamine

Taristuettevõtja peab kooskõlastatult:

—	kõikide tema taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjatega või vajaduse korral kõnealuste ettevõtjate esindusasutustega,

—	vastavalt vajadusele naabruses asuvate taristuettevõtjatega,

—	vastavalt vajadusele kohalike omavalitsustega ning kohaliku või riigi tasandi avariiteenistuste (sealhulgas tuletõrje ja päästeameti) esindusorganitega

kindlaks määrama, avaldama ja kättesaadavaks tegema asjakohased meetmed hädaolukordade haldamiseks ja normaalse töö taastamiseks liinil.

Need meetmed hõlmavad tavaliselt järgmist:

—	kokkupõrked,

—	rongitulekahjud,

—	rongide evakueerimine,

—	õnnetused tunnelites,

—	ohtlike kaupadega seotud vahejuhtumid,

—	rööbastelt mahasõidud.

Raudteeveo-ettevõtja esitab taristuettevõtjale kõik üksikasjalikud andmed nimetatud juhtumite kohta, eelkõige rongide remondi või rööbastele tagasitõstmise puhul.

Lisaks peavad raudteeveo-ettevõtjal olema menetlused reisijate teavitamiseks rongi avarii- ja ohutustoimingutest.

4.2.3.8.   Rongimeeskonna abistamine veeremiga seotud vahejuhtumi või veeremi olulise rikke korral

Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama vajalikud protseduurid rongimeeskonna abistamiseks halvenenud olukordades, et vältida või vähendada veeremi tehnilistest või muudest riketest tingitud viivitusi (nt sidekanalid, rongi evakueerimise korral võetavad meetmed).

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid

Käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud olulisi nõudeid silmas pidades on liideste funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid järgmised.

4.3.1.   Liidesed taristu KTKga

Käesoleva määruse viide		Taristu KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Pidurdustõhusus ja suurim lubatud kiirus	4.2.2.6.2	Rööbastee vastupidavus pikijõule	4.2.6.2
Marsruudiraamatus sisalduva teabe muutmine	4.2.1.2.2.2	Käitamiseeskirjad	4.4
Halvenenud käitamistingimused	4.2.3.6
Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide	Taristu ja veeremi ühilduvuse kindlaks määramine pärast veeremi kasutusloa väljastamist	7.6

4.3.2.   Liidesed juhtkäskude ja signaalimise KTKga

Käesoleva määruse viide		Juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Vedurijuhi käsiraamat	4.2.1.2.1	Käitamiseeskirjad (normaal- ja halvenenud tingimused)	4.4
Käitamiseeskirjad	4.4
Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded	4.2.2.8	Raudteeäärsete juhtimis- ja signaalimisobjektide nähtavus	4.2.15
Rongi pidurid	4.2.2.6	Rongi pidurdustõhusus ja omadused	4.2.2
Vedurijuhi käsiraamat	4.2.1.2.1	Liivatamisseadmete kasutamine Rattaharjade määrimise pardaseadmed Komposiitmaterjalist piduriklotside kasutamine	4.2.10
Ronginumbri vorming	4.2.3.2.1	ETCSi DMI	4.2.12
		GSM-R DMI	4.2.13
Andmete salvestamine	4.2.3.5	Järelevalveotstarbelise andmesalvestuse liides	4.2.14
Rongi töökorra tagamine	4.2.2.7	Võtmehaldus	4.2.8
Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide	Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist	4.9

4.3.3.   Liidesed veeremi KTKgas

4.3.3.1.   Liidesed vedurite ja reisijateveoveeremi KTKga

Käesoleva määruse viide		Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Päästetööde haakeseadis	4.2.2.2.4
		Otsahaakeseadis	4.2.2.2.3
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Teljekoormuse parameeter	4.2.3.2.1
Rongi pidurid	4.2.2.6	Pidurdustõhusus	4.2.4.5.
Rongi nähtavus	4.2.2.1	Välistuled	4.2.7.1
Rongi kuuldavus	4.2.2.2	Helisignaalseade (heliline hoiatusseade)	4.2.7.2
Signaalide ja raudteeäärsete märgiste nähtavuse nõuded	4.2.2.8	Väline nähtavus	4.2.9.1.3
		Tuuleklaasi optilised omadused	4.2.9.2.2
		Sisevalgustus	4.2.9.1.8
Vedurijuhi valvsus	4.2.2.9	Vedurijuhi tegevuse kontrollimise funktsioon	4.2.9.3.1
Jälgimisandmete salvestamine rongis	4.2.3.5.2	Salvestusseade	4.2.9.6
Hädaolukordade haldamine	4.2.3.7	Tõsteskeem ja -juhised	4.2.12.5
		Päästetöödega seotud kirjeldused	4.2.12.6
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Käitusdokumentatsioon	4.2.12.4
Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded	F liide
Liivatamine	B liide	Rööbastee vooluahelatel põhinevate rongituvastussüsteemidega ühilduvust käsitlevad veeremi omadused – isolatsiooniemissioonid	4.2.3.3.1.1
Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide	Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist	4.9

4.3.3.2.   Liidesed kaubavagunite KTKga

Käesoleva määruse viide		Vagunite KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Tagaosa	4.2.2.1.3	Tagaosa signaaltule kinnitusseadmed	4.2.6.3
Kaubarongid	4.2.2.1.3.2	Tagaosa signaaltuli	E liide
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Gabariit	4.2.3.1
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Ühilduvus liinide kandevõimega	4.2.3 2
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Üksuse tugevus – tõstmine	4.2.2.2
Rongi pidurid	4.2.2.6	Pidur	4.2.4
Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide	Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist	4.9

4.3.4.   Liidesed energiavarustuse KTKga

Käesoleva määruse viide		Energiavarustuse KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Suurim voolutugevus rongis	4.2.4.1
Marsruudiraamatu koostamine	4.2.1.2.2.1
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Eraldustsoonid:
Marsruudiraamatu koostamine	4.2.1.2.2.1	Etapp	4.2.15
		Süsteem	4.2.16
Veeremiüksuse ja rongi ühilduvuse parameetrid kasutamiseks ette nähtud marsruudil	D1 liide	Marsruudi ühilduvuse kontrollid enne lubatud veeremiüksuste kasutamist	7.3.5

4.3.5.   Liidesed raudteetunnelite ohutuse KTKdega

Käesoleva määruse viide		Raudteetunnelite ohutuse KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Rongi töökorra tagamine	4.2.2.7	Hädaolukorras kohaldatav eeskiri	4.4.1
Rongi väljumine	4.2.3.3
Halvenenud töötingimused	4.2.3.6
Hädaolukordade haldamine	4.2.3.7	Tunnelis hädaolukorra lahendamise plaan	4.4.2
		Õppused	4.4.3
		Sõitjatele rongis ohutust ja hädaolukordi käsitleva teabe jagamine	4.4.5
Ametialane pädevus	4.6.1	Rongimeeskonna ja muu personali tunnelitealane pädevus	4.6.1

4.3.6.   Liidesed müra KTKga

Käesoleva määruse viide		Müra KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Täiendavad sätted käesoleva KTK kohaldamiseks olemasolevate vagunite suhtes	7.2.2
Rongide planeerimine	4.2.3.1	Väiksema liikluskoormusega raudteeliinid	D liide
Eriolukordades tegutsemise kord	4.2.3.6.3	Erieeskirjad vagunite käitamise kohta väiksema liikluskoormusega raudteeliinidel halvenenud töötingimuste korral	4.4.1

4.3.7.   Liidesed määrusega (EL) nr 1300/2014, (12) piiratud liikumisvõimega isikute KTK

Käesoleva määruse viide		Piiratud liikumisvõimega isikute KTK viide
Parameeter	Punkt	Parameeter	Punkt
Ametialane pädevus	4.6.1	Taristu allsüsteem	4.4.1
Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded	F liide
Ametialane pädevus	4.6.1	Veeremi allsüsteem	4.4.2
Rongi saatmiseks vajaliku kutsekvalifikatsiooni miinimumnõuded	F liide
Marsruudi ühilduvus ja rongi koosseis	4.2.2.5	Veeremi allsüsteem	4.4.2

4.4.   Käitamiseeskirjad

4.4.1.   Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamispõhimõtted ja -eeskirjad

Kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemis kohaldatavad käitamispõhimõtted ja -eeskirjad on täpsustatud A (ERTMSi käitamispõhimõtted ja -eeskirjad) ja B liites (ühised käitamispõhimõtted ja -eeskirjad).

4.4.2.   Riiklikud eeskirjad

Riiklikud eeskirjad ei ole käesoleva KTKga kooskõlas, v.a I liide, kus on loetletud valdkonnad, mille puhul ühised käitamispõhimõtted ja -eeskirjad puuduvad ning mille puhul võib endiselt kohaldada riiklikke eeskirju. Kooskõlas otsusega (EL) 2017/1474 teeb amet avatud punktide hindamisel koostööd asjaomase liikmesriigiga/asjaomaste liikmesriikidega, et

a)	veelgi ühtlustada üksikasjalike sätete või nõuete täitmise vastuvõetavate viiside abil käesoleva määruse nõudeid või

b)	hõlbustada selliste riiklike eeskirjade integreerimist raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemidesse või

c)	kinnitada vajadust riiklike eeskirjade järele.

4.4.3.   Nõuete täitmise vastuvõetavad viisid

Amet võib tehnilise arvamuse abil kindlaks määrata nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mis peaksid eeldatavasti tagama käesoleva määruse nõuete täitmise ja ohutuse direktiivi (EL) 2016/798 kohaselt.

Komisjon, liikmesriigid või mõjutatud sidusrühmad võivad paluda ametil määrata kindlaks nõuete täitmise vastuvõetavad viisid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määruse (EL) 2016/796 (13) artikliga 10. Amet konsulteerib liikmesriikide ja mõjutatud sidusrühmadega ning esitab direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komiteele tehnilise arvamuse enne selle vastuvõtmist.

Hiljemalt 16. juunil 2021 esitab amet tehnilise arvamuse, milles on kindlaks määratud nõuete täitmise vastuvõetavad viisid, mis hõlmavad vähemalt järgmisi valdkondi:

—	veose ohutus (vt 4.2.2.4.1),

—	reisijate ohutus (vt 4.2.2.4.2),

—	väljumiseelsed kontrollid ja katsed, sh pidurid ja kontrollid käitamise ajal (vt 4.2.3.3.1),

—	rongi väljumine (vt 4.2.3.3),

—	halvenenud käitamistingimused (vt 4.2.3.6).

Kui liikmesriigid ja mõjutatud sidusrühmad arvavad, et konkreetset riiklikku eeskirja tuleb eespool osutatud valdkondade nõuete täitmise vastuvõetava viisiga seoses arvesse võtta, teavitavad nad enne 15. oktoobrit 2019 kõnealustest üksikasjadest ametit, kes toimib punktis 4.4.3. osutatud korra kohaselt.

4.4.4.   Üleminek riiklike eeskirjade kohaldamiselt käesoleva määruse rakendamisele

Üleminekul riiklike eeskirjade kohaldamiselt käesoleva määruse rakendamisele vaatavad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad oma ohutusjuhtimissüsteemid läbi, et tagada ohutu käitamise jätkumine. Vajaduse korral ajakohastavad nad oma ohutusjuhtimissüsteeme.

Puuduste korral kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 6 kohast korda.

4.5.   Hoolduseeskirjad

Ei kohaldata

4.6.   Ametialane pädevus

4.6.1.   Ametialane pädevus

Raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja töötajad peavad olema omandanud vajaliku ametialase pädevuse, et täita kõiki vajalikke ohutusega seotud ülesandeid normaalsetes, halvenenud ja hädaolukordades. Kõnealune pädevus hõlmab ametialaseid teadmisi ja oskust neid teadmisi rakendada.

Konkreetsete ülesannetega seotud kutsekvalifikatsiooni miinimumelemendid on esitatud F ja G liites.

4.6.2.   Keeleoskus

4.6.2.1.   Põhimõtted

Taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja peavad tagama, et nende asjaomased töötajad oskavad kasutada C liites sätestatud sideprotokolle ja -põhimõtteid.

Kui taristuettevõtja töökeel ei ole sama mis raudteeveo-ettevõtja töötajate tavaliselt kasutatav keel, peab keele- ja suhtluskoolitus moodustama olulise osa raudteeveo-ettevõtja üldisest kvalifikatsioonijuhtimise süsteemist.

Raudteeveo-ettevõtja töötajad, kes peavad oma ülesannete täitmisel normaalsetes, halvenenud või hädaolukordades suhtlema olulistes ohutusküsimustes taristuettevõtja personaliga, peavad piisaval tasemel valdama taristuettevõtja töökeelt.

4.6.2.2.   Keeleoskuse tase

Taristuettevõtja töökeelt tuleb osata ohutuse tagamiseks piisaval tasemel.

a)	Vedurijuht peab suutma vähemalt: — saata kõiki C liites täpsustatud sõnumeid ja neist aru saada; — suhelda tõhusalt normaalsetes, halvenenud ja hädaolukordades; — täita vormide kogu vorme.

b)	Teised rongimeeskonna liikmed, kellel on oma ülesannete täitmiseks vaja ohutuse seisukohalt olulistes küsimustes suhelda taristuettevõtjaga, peavad suutma vähemalt saata rongi ja selle käitamisega seotud teavet ning sellest aru saada.

Nendel rongi saatvatel töötajatel, kes ei ole vedurijuhid, peab olema vähemalt 2. taseme keeleoskus, nagu on kirjeldatud E liites.

4.6.3.   Töötajate esialgne ja pidev hindamine

4.6.3.1.   Põhielemendid

Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peavad kindlaks määrama oma töötajate hindamise menetluse, et täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (14) või komisjoni määrustes (EL) nr 1158/2010 (15) ja (EL) nr 1169/2010 (16) sätestatud nõudeid.

4.6.3.2.   Koolitusvajaduste analüüs ja nende ajakohastamine

Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peavad analüüsima oma asjaomaste töötajate koolitusvajadusi ning määrama kindlaks koolitusvajaduste läbivaatamise ja ajakohastamise menetluse, et täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 või määrustes (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 sätestatud nõudeid.

Analüüsis tuleb esitada koolituse ulatus ja keerukus ning võtta arvesse rongide, vedukite ja veeremi kasutamisega seotud ohte. Raudteeveo-ettevõtja peab kehtestama menetluse, mille abil rongipersonal õpib tundma marsruute, millel töötatakse, ja säilitab vastavad teadmised. See protsess peab:

—	põhinema taristuettevõtja antaval marsruudiinfol ning

—	olema kooskõlas punktis 4.2.1 kirjeldatud menetlusega.

Rongi saatmise ja ettevalmistamisega seotud ülesannete puhul arvesse võetavad elemendid on esitatud vastavalt F ja G liites. Võimaluse korral tuleb kõnealused elemendid kindlaks määrata töötajate koolitamise raames.

Raudteeveo-ettevõtja kavandatavast käitamisest või taristuettevõtja hallatava võrgu omadustest tulenevalt võivad osa F ja G liites nimetatud elementidest olla mittevajalikud. Koolitusvajaduste analüüsis tuleb sätestada, milliseid elemente ei peeta vajalikuks ja miks.

4.6.4.   Abipersonal

Raudteeveo-ettevõtja tagab, et abipersonal (nt toitlustajad ja koristajad), kes ei kuulu rongimeeskonda, saavad lisaks baasväljaõppele ka koolitust rongimeeskonna täielikult koolitatud liikmete juhiste täitmiseks.

4.7.   Töötervishoiu ja tööohutuse tingimused

4.7.1.   Sissejuhatus

Punktis 4.2.1 nimetatud töötajad, kes täidavad punkti 2.1 kohaselt ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, peavad olema piisavalt heas füüsilises vormis, et tagada üldiste töö- ja ohutusnormide täitmine.

Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peavad välja töötama ja dokumenteerima menetluse, mille nad kehtestavad ohutusjuhtimissüsteemi alla kuuluvate töötajate meditsiiniliste, psühholoogiliste ja tervisenõuete täitmiseks.

Punktis 4.7.2 sätestatud terviseuuringud ja otsused konkreetsete töötajate füüsilise vormi kohta peab tegema arst.

Töötajad ei tohi täita ohutuse seisukohalt olulisi ülesandeid, kui nende valvsus on vähenenud alkoholi, narkootikumide ja psühhotroopsete ravimite vms kasutamise tõttu. Seepärast peavad raudteeveo-ettevõtjal ja taristuettevõtjal olema kehtestatud protseduurid, millega piiratakse ohtu, et töötajad võivad töötada kõnealuste ainete mõju all või tööl olles neid aineid tarbida.

Eespool nimetatud ainete lubatud määr organismis on ette nähtud selle liikmesriigi normidega, kus rongiliiklus toimub.

4.7.2.   Terviseuuringud ja psühholoogiline hindamine

4.7.2.1.   Enne tööle asumist

4.7.2.1.1.    Minimaalsed terviseuuringud

Terviseuuringud peavad hõlmama järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll.

4.7.2.1.2.    Psühholoogiline hindamine

Psühholoogilise hindamise eesmärk on aidata raudteeveo-ettevõtjal määrata ametisse ja juhtida töötajaid, kellel on oma ülesannete ohutuks täitmiseks vajalikud kognitiivsed, psühhomotoorsed, käitumis- ja isiksuseomadused.

Psühholoogilise hindamise sisu kindlaksmääramisel tuleb iga ohutusfunktsiooniga seoses arvesse võtta vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)	kognitiivsed võimed: — tähelepanu- ja keskendumisvõime, — mälu, — taju erksus, — otsustusvõime, — suhtlus,

b)	psühhomotoorsed võimed, — reaktsiooni kiirus, — liigutuste koordinatsioon;

c)	käitumine ja isiksuseomadused, — emotsionaalne enesevalitsemine, — käitumise usaldusväärsus, — sõltumatus, — kohusetunne.

Kui mõni nimetatud elementidest kõrvale jäetakse, peab psühholoog vastavat otsust põhjendama ja selle dokumenteerima.

Taotlejad läbivad oma psühholoogilise sobivuse tõendamiseks kontrolli, mille teostab psühholoog või arst või mis vastavalt liikmesriigi otsusele teostatakse psühholoogi või arsti järelevalve all.

4.7.2.2.   Pärast tööle asumist

4.7.2.2.1.    Korrapärase tervisekontrolli sagedus

Vähemalt üks põhjalik terviseuuring tuleb teha

—	kuni 40-aastaste töötajate puhul iga viie aasta järel;

—	41–62-aastaste töötajate puhul iga 3 aasta järel;

—	üle 62-aastaste töötajate puhul kord aastas.

Arst peab ette nägema sagedasemad uuringud, kui töötaja tervislik seisund seda nõuab.

4.7.2.2.2.    Korrapärase tervisekontrolli miinimumsisu

Kui töötaja vastab enne tööle asumist tehtavate uuringute kriteeriumidele, peab korrapärane erikontroll hõlmama vähemalt järgmist:

—	üldine tervisekontroll;

—	sensoorsete funktsioonide (nägemine, kuulmine, värvitaju) kontroll;

—	uriini- või vereanalüüs, et avastada suhkurtõbe ja teisi haigusi, millele viitab kliiniline läbivaatus;

—	narkootikumide kuritarvitamise kontroll, kui esinevad vastavad kliinilised näitajad.

4.7.2.2.3.    Täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine

Lisaks korrapärasele tervisekontrollile tuleb teha spetsiaalne täiendav tervisekontroll ja/või psühholoogiline hindamine, kui on piisavalt alust kahelda töötaja füüsilises või psühholoogilises seisundis või kui on piisav alus kahtlustada narkootikumide tarvitamist või lubatud piire ületavat alkoholitarvitamist. See kehtib eelkõige juhul, kui kõnealuse isiku inimeksituse tõttu on toimunud vahejuhtum või õnnetus.

Raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja peavad kehtestama süsteemid, millega tagatakse vajaduse korral kõnealuse lisakontrolli ja -hindamise tegemine.

4.7.3.   Meditsiininõuded

4.7.3.1.   Üldnõuded

Töötajad ei tohi põdeda haigusi ega saada ravi, mis võib põhjustada järgmist:

—	ootamatu teadvusekaotus;

—	teadvuse või keskendumisvõime nõrgenemine;

—	ootamatu teovõimetus;

—	tasakaalu või koordinatsiooni halvenemine;

—	oluline liikumisvõime halvenemine.

Täidetud peavad olema järgmised nägemis- ja kuulmisnõuded.

4.7.3.2.   Nägemisnõuded

—	Kaugnägemisteravus abivahenditega või ilma: 0,8 (parem silm + vasak silm – eraldi mõõdetuna); nõrgemal silmal vähemalt 0,3.

—	Maksimaalsed korrektiivklaasid: kaugelenägevus +5/lühinägevus –8. Arst võib erandjuhtudel lubada nimetatud vahemikust väljapoole jäävaid näitajaid, olles eelnevalt konsulteerinud silmaarstiga.

—	Kesknägevus ja lähinägevus: piisav, abivahenditega või ilma.

—	Lubatud on kontaktläätsed.

—	Normaalne värvieristusvõime: tunnustatud testi (nt Ishihara) alusel, vajaduse korral kasutada täiendavat tunnustatud testi.

—	Vaateväli: normaalne (puuduvad kõrvalekalded, mis mõjutaksid tööülesannete täitmist).

—	Mõlema silma nägevus: olemas.

—	Binokulaarne vaateväli: olemas.

—	Kontrastitundlikkus: hea.

—	Puuduvad progresseeruvad silmahaigused.

—	Läätseimplantaadid, keratotoomia ja keratektoomia on lubatud üksnes juhul, kui neid kontrollitakse igal aastal või arsti määratud ajavahemike järel.

4.7.3.3.   Kuulmisnõuded

Toonaudiogrammiga kontrollitud piisav kuulmine, st

—	kuulmine on piisavalt hea, et pidada telefonivestlust ning kuulda samal ajal hoiatussignaale ja raadiosõnumeid.

—	Kuulmisaparaadi kasutamine on lubatud.

4.8.   Täiendav teave taristu ja veeremiüksuste kohta

4.8.1.   Taristu

Nõuded raudteetaristuga seotud andmeühikutele seoses käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemiga, mis tehakse raudteeveo-ettevõtjatele kättesaadavaks taristuregistri kaudu, on täpsustatud D liites.

Kuni taristuregistri lõpliku loomiseni esitab taristuettevõtja selle teabe muul viisil tasuta võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul esimese esitamise korral, välja arvatud juhul, kui raudteeveo-ettevõtja nõustub pikema tähtajaga.

Taristuettevõtja teatab raudteeveo-ettevõtjale taristuregistri kaudu taristuandmete muutmisest kohe, kui selline teave muutub kättesaadavaks, või muude vahendite kaudu seni, kuni taristuregistri selline funktsioon tagatakse. Taristuettevõtja vastutab andmete õigsuse eest.

Hädaolukordade või reaalajas teabe puhul tagab taristuettevõtja raudteeveo-ettevõtjale viivitamata teabe esitamise asjakohaste alternatiivsete teabevahendite kaudu.

4.8.2.   Veerem

Taristuettevõtjale peavad olema kättesaadavad järgmised veeremiga seotud andmed:

—	kas veeremiüksus on ehitatud materjalidest, mis võivad õnnetuste või tulekahju korral ohtlikud olla (nt asbest); valdaja vastutab andmete õigsuse eest;

—	veeremiüksuse, k.a puhvrid (olemasolu korral), kogupikkus; raudteeveo-ettevõtja vastutab andmete õigsuse eest.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Määratlus

Koostalitluse komponendid on määratletud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 7.

5.2.   Komponentide loetelu

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemis koostalitluse komponendid puuduvad.

6.   KOMPONENTIDE VASTAVUSE JA/VÕI KASUTAMISKÕLBLIKKUSE HINDAMINE JA ALLSÜSTEEMI VASTAVUSE TÕENDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

Kuna käesoleva määrusega veel koostalitluse komponente ette ei nähta, ei käsitleta selles ka hindamise korda.

6.2.   Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem

6.2.1.   Põhimõtted

Käitamise ja liikluskorralduse allsüsteem on direktiivi (EL) 2016/797 II lisa kohane funktsionaalne allsüsteem.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artiklitega 9 ja 10 peavad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad mis tahes uue või muudetud ohutustunnistuse või tegevusloa kohaldamisel tõendama ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva määruse nõuetele.

Vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite ning ohutusjuhtimissüsteemi ühiste ohutusmeetodite kohaselt peavad liikmesriikide ohutusasutused kehtestama inspekteerimiskorra, et kontrollida ja jälgida igapäevast vastavust kõiki KTKsid hõlmavale ohutusjuhtimissüsteemile. Tuleb silmas pidada, et ühtki käesolevas määruses sisalduvat elementi ei pea teavitatud asutus eraldi hindama.

Käesolevas määruses sisalduvaid nõudeid, mis on seotud struktuursete allsüsteemidega ja loetletud liidestes (punkt 4.3), hinnatakse asjakohaste struktuursete KTKde alusel.

7.   RAKENDAMINE

7.1.   Põhimõtted

Kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 9 peavad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad tõendama käesoleva määruse nõuete täitmist oma ohutusjuhtimissüsteemi alusel.

7.2.   Erijuhud

7.2.1.   Sissejuhatus

Allpool loetletud erijuhtudel võib kohaldada järgmisi erisätteid.

Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse:

a)	sätteid kohaldatakse püsivalt („P“-juhtum) või ajutiselt („T“-juhtum).

b)	Ajutise kohaldamise juhtudel täidavad liikmesriigid asjakohase allsüsteemi nõuded 2024. aastaks („T1“-juhtum).

7.2.2.   Erijuhtumite loetelu

7.2.2.1.   Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari ja Slovakkia alaline erijuhtum („P“-juhtum)

Punkti 4.2.2.1.3.2 rakendamisel võib üksnes Eesti, Läti, Leedu Poola, Ungari ja Slovakkia raudteevõrgustikus rööpmelaiusega 1 520 mm käitatavate rongide tähistamiseks kasutada järgmist tagaosa signaalseadet.

Selle valgust peegeldava ketta läbimõõt peab olema 185 mm ja punase ringi läbimõõt 140 mm.

7.2.2.2.   Iirimaa ja Ühendkuningriigi alaline erijuhtum Põhja-Iirimaa puhul

Punkti 4.2.2.1.3.2 rakendamisel võib üksnes Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgustikus rööpmelaiusega 1 600 mm käitatavate rongide tagaosa signaalseadmena kasutada kaht pidevat punast tuld.

7.2.2.3.   Iirimaa ja Ühendkuningriigi ajutine erijuhtum („T1“-juhtum)

Punkti 4.2.3.2.1 rakendamisel kasutatakse Iirimaa ja Ühendkuningriigi olemasolevates süsteemides tähtnumbrilist ronginumbrit. Liikmesriigid kehtestavad nõuded ja ajakava seoses üleminekuga tähtnumbrilistelt ronginumbritelt numbrilistele ronginumbritele sihtsüsteemis.

7.2.2.4.   Soome püsiv erijuhtum (P)

Punkti 4.2.2.1.3.2 ja B liite ühise kasutuseeskirja 5 kohaldamise korral ei kasutata Soomes kaubarongide tagaosa signaalseadet. Soomes võib kasutada ka punkti 4.2.2.1.3.2 kohast kaubarongi tagaosa signaalseadet.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/777, 16. mai 2019, milles käsitletakse raudteetaristuregistri ühtseid kirjeldusi ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/880/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 312).

(4)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1302/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 228).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

(6)  Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

(7)  Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1).

(8)  Komisjoni 11. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1305/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 62/2006 (ELT L 356, 12.12.2014, lk 438).

(9)  Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused“ koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

(12)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1300/2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(14)  Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (ELT L 129, 25.5.2018, lk 26).

(15)  Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

(16)  Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).