ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 138

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
24. mai 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/835, 8. aprill 2019, Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta

1

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/836, 13. mai 2019, mis käsitleb protokolli, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, sõlmimist

3

 

 

Protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil

5

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/837, 14. mai 2019, ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, liidu nimel sõlmimise kohta

9

 

 

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös

11

 

*

Teave protokolli, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, jõustumise kohta

30

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/838, 20. veebruar 2019, milles käsitletakse laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 415/2007

31

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/839, 7. märts 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta ( 1 )

70

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/840, 12. märts 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/273 Kanadast pärit veini impordi osas ning vabastatakse jaemüüjad sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamisest

74

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/841, 14. märts 2019, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega) teatavaid keeleversioone

76

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/842, 22. mai 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

79

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/843, 23. mai 2019, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kolmekümne kuuendas osalises hankemenetluses

81

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/844, 14. mai 2019, millega antakse nõukogu peasekretärile volitused seoses Euroopa peaprokuröri ametikoha kandidaatide poolt nõukogule esitatud kaebustega

82

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/845, 17. mai 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepinguga moodustatud geograafiliste tähiste töörühmas seoses selle töökorra vastuvõtmisega

84

 

*

Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2019/846, 21. mai 2019, millega nimetatakse ametisse kaks kontrollikoja liiget

89

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2019/847, 15. mai 2019, mis käsitleb kavandatud kodanikualgatust Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3800 all)

90

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/835,

8. aprill 2019,

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (2) (edaspidi „leping“) sõlmiti 25. juunil 2001 Luksemburgis. Leping jõustus 1. juunil 2004.

(2)

Horvaatia Vabariigist sai Euroopa Liidu liikmesriik 1. juulil 2013.

(3)

Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 tuleb Horvaatia Vabariigi lepinguga ühinemises leppida kokku nimetatud lepingu protokollis, mille sõlmivad nõukogu, kes tegutseb liidu ja ühehäälselt liikmesriikide nimel, ja Egiptuse Araabia Vabariik.

(4)

Nõukogu andis 14. septembril 2012 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Egiptuse Araabia Vabariigiga. Läbirääkimised viidi edukalt lõpule.

(5)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2017/768 (3) kirjutati 10. aprillil 2017. aastal Brüsselis liidu ja selle liikmesriikide nimel alla Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll.

(6)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel) Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll kiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks (4).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu ja selle liikmesriikide nimel protokolli artikli 8 lõikes 1 ette nähtud teate, et väljendada liidu ja selle liikmesriikide nõusolekut end protokolliga siduda (5).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 8. aprill 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  12. märtsi 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.

(3)  ELT L 115, 4.5.2017, lk 1.

(4)  Protokolli tekst on avaldatud ELTs L 115, 4.5.2017 koos allakirjastamise otsusega.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/3


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/836,

13. mai 2019,

mis käsitleb protokolli, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 esimese lõigu punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2019/395 (2) allkirjastati 27. märtsil 2019 protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (edaspidi „protokoll“), eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Selleks et toetada ja tugevdada liikmesriikide ja Taani pädevate asutuste vahelist politseikoostööd terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil, on vaja liidu kaasamist, et võimaldada Taanil osaleda Eurodac-süsteemi õiguskaitsega seotud aspektides.

(3)

Protokoll tuleks heaks kiita.

(4)

Ühendkuningriik ja Iirimaa on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (3) ja võtavad seega osa käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artikli 4 lõikes 2 ette nähtud teate.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  17. aprilli 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 7. märtsi 2019. aasta otsus (EL) 2019/395, mis käsitleb protokolli, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, allkirjastamist (ELT L 71, 13.3.2019, lk 9).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/5


PROTOKOLL, MILLEGA REGULEERITAKSE JUURDEPÄÄSU

Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ja

TAANI KUNINGRIIK, edaspidi „Taani“,

edaspidi koos „protokolliosalised“,

ARVESTADES, et 10. märtsil 2005 allkirjastati Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (edaspidi „10. märtsi 2005. aasta leping“) (1),

MEENUTADES, et 26. juunil 2013 võttis liit vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (2),

OSUTADES Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokollile nr 22 (Taani seisukoha kohta), mille kohaselt ei osale Taani määruse (EL) nr 603/2013 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

MEENUTADES, et õiguskaitse eesmärgil toimuva andmete võrdlemise ja edastamise kord, mis on sätestatud määruses (EL) nr 603/2013, ei kujuta endast Eurodaci acquis muutmist 10. märtsi 2005. aasta lepingu tähenduses ega kuulu seetõttu 10. märtsi 2005. aasta lepingu kohaldamisalasse,

ARVESTADES, et liidu ja Taani vahel tuleks sõlmida protokoll, et võimaldada Taanil osaleda Eurodaci õiguskaitsealastes aspektides ning võimaldada seega Taani määratud õiguskaitseasutustel esitada taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks teiste osalevate riikide poolt Eurodaci kesksüsteemi edastatud andmetega,

ARVESTADES, et määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamine Taani suhtes õiguskaitse eesmärgil peaks samuti võimaldama teiste osalevate riikide määratud õiguskaitseasutustel ja Europolil esitada taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Taani poolt Eurodaci kesksüsteemi edastatud andmetega,

ARVESTADES, et isikuandmete töötlemise suhtes osalevate riikide määratud õiguskaitseasutuste poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil käesoleva protokolli kohaselt tuleks kohaldada isikuandmete kaitse nõudeid, mis on sätestatud nende siseriiklikus õiguses, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (3),

ARVESTADES, et direktiiv (EL) 2016/680 kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt ja et Taani teatas komisjonile 26. oktoobril 2016 kooskõlas protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 4, et ta rakendab kõnealust direktiivi oma siseriiklikus õiguses. Taani peaks seetõttu kohaldama isikuandmete töötlemise suhtes Taani määratud õiguskaitseasutuste poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil seda direktiivi ja muid tingimusi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 603/2013,

ARVESTADES, et kohaldada tuleks ka muid tingimusi, mis on sätestatud määruses (EL) nr 603/2013 seoses isikuandmete töötlemisega osalevate riikide määratud õiguskaitseasutuste ja Europoli poolt terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil,

ARVESTADES, et Taani määratud asutustele tuleks võimaldada juurdepääs ainult tingimusel, et võrdlus taotleva riigi riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja kõigi teiste osalevate riikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidega nõukogu otsuse 2008/615/JSK (4) alusel ei võimaldanud andmesubjekti isikut kindlaks teha. See tingimus nõuab, et taotlev riik võrdleks vastavalt nimetatud otsusele andmeid kõigi teiste osalevate riikide tehniliselt kättesaadavate sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui kõnealune taotlev riik suudab näidata, et on piisavalt alust arvata, et see ei aita andmesubjekti isikut kindlaks teha. Selline piisav alus on olemas eelkõige siis, kui konkreetsel juhul puudub operatiivne või uurimisalane seos asjaomase osaleva riigiga. See tingimus eeldab, et taotlev riik rakendaks eelnevalt tehniliselt ja õiguslikult otsust sõrmejälgede andmete osas, sest enne nimetatud sammude astumist ei tohiks olla lubatud teha õiguskaitse eesmärgil võrdlust Eurodac-süsteemi andmetega,

ARVESTADES, et Taani määratud asutused peaksid juhul, kui võrdlemise tingimused on täidetud, enne Eurodac-süsteemis otsingu tegemist tegema päringu viisainfosüsteemi vastavalt nõukogu otsusele 2008/633/JSK (5),

ARVESTADES, et protokollis sätestatakse, et 10. märtsi 2005. aasta lepinguga ette nähtud muudatuste tegemise korda tuleks kohaldada kõikide muudatuste suhtes, mis on seotud juurdepääsuga Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil,

ARVESTADES, et käesolev protokoll on 10. märtsi 2005. aasta lepingu osa,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Taani rakendab määrust (EL) nr 603/2013 õiguskaitse eesmärgil sõrmejälgede andmete võrdlemise korral Eurodaci kesksüsteemis salvestatud sõrmejälgede andmetega nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis i, ning kohaldab seda rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhetes teiste osalevate riikidega.

2.   Osalevad riigid käesoleva artikli lõike 1 tähenduses on liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani. Nad kohaldavad Taani suhtes määruse (EL) nr 603/2013 õiguskaitseasutuste juurdepääsu käsitlevaid sätteid.

3.   Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits on osalevad riigid lõike 1 tähenduses, kui käesoleva protokolliga samalaadseid kokkuleppeid kohaldatakse nende ja liidu vahel.

Artikkel 2

1.   Käesolevast protokollist tuleneva isikuandmete töötlemise suhtes Taani poolt kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680.

2.   Lisaks lõikele 1 kohaldatakse Taani suhtes isikuandmete töötlemisel tema määratud asutuste poolt määruse (EL) nr 603/2013 artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel määruses (EL) nr 603/2013 isikuandmete töötlemise kohta sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

10. märtsi 2005. aasta lepingu sätteid muudatuste tegemise kohta kohaldatakse kõikide muudatuste suhtes, mis on seotud juurdepääsuga Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil.

Artikkel 4

1.   Protokolliosalised ratifitseerivad käesoleva protokolli või kiidavad selle heaks.

2.   Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, kui protokolliosalised teatavad selleks vajalike nende vastavate menetluste lõpuleviimisest.

3.   Käesolevat protokolli ei kohaldata enne, kui Taani rakendab otsuse 2008/615/JSK 6. peatükki ja Taani suhtes on lõpule viidud otsuse 2008/616/JSK (6) lisa 4. peatüki kohane sõrmejälgede andmete hindamismenetlus.

Artikkel 5

1.   Iga protokolliosaline võib käesolevast protokollist taganeda, teatades sellest teisele poolele. Kõnealune teatis jõustub kuus kuud pärast nimetatud teate esitamist.

2.   Käesolev protokoll kaotab kehtivuse, kui kas liit või Taani on sellest taganenud.

3.   Käesolev protokoll kaotab kehtivuse, kui 10. märtsi 2005. aasta leping kaotab kehtivuse.

4.   Käesolevast protokollist taganemine või selle peatamine või lõpetamine ei mõjuta 10. märtsi 2005. aasta lepingu kohaldamise jätkumist.

Artikkel 6

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на двадесет и седми март две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintisiete de marzo de dos mil diecinueve.

V Bruselu dne dvacátého sedmého března dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende marts to tusind og nitten.

Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten März zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta märtsikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Brussels on the twenty-seventh day of March in the year two thousand and nineteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-sept mars deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog ožujka godine dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventisette marzo duemiladiciannove.

Briselē, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada divdesmit septītajā martā.

Priimta du tūkstančiai devynioliktų metų kovo dvidešimt septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkilencedik év március havának huszonhetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Marzu fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Brussel, zevenentwintig maart tweeduizend negentien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego marca roku dwa tysiące dziewiętnastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e sete de março de dois mil e dezanove.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte martie două mii nouăsprezece.

V Bruseli dvadsiateho siedmeho marca dvetisícdevätnásť.

V Bruslju, dne sedemindvajsetega marca leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Som skedde i Bryssel den tjugosjunde mars år tjugohundranitton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

ЗаКралство Дания

Por el Reino de Dinamarca

Za Dánské království

For Kongeriget Danmark

Für das Königreich Dänemark

Taani Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο της Δανίας

For the Kingdom of Denmark

Pour le Royaume de Danemark

Za Kraljevinu Dansku

Per il Regno di Danimarca

Dānijas Karalistes vārdā –

Danijos Karalystės vardu

A Dán Királyság részéről

Għar-Renju tad-Danimarka

Voor het Koninkrijk Denemarken

W imieniu Królestwa Danii

Pelo Reino da Dinamarca

Pentru Regatul Danemarcei

Za Dánske kráľovstvo

Za Kraljevino Dansko

Tanskan kuningaskunnan puolesta

På Konungariket Danmark


(1)  ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(4)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(5)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(6)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/9


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/837,

14. mai 2019,

ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 74, artiklil 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 82 lõike 1 punkti d, artikli 85 lõiget 1, artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (2) asutati Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (edaspidi „amet“).

(2)

Määruses (EL) nr 1077/2011 on sätestatud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

(3)

Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös (edaspidi „kokkulepe“), üle. Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/1549 (3) allkirjastati kokkulepe 8. novembril 2018, eeldusel et see sõlmitakse.

(4)

14. novembril 2018 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1726 (4). Määrusega (EL) 2018/1726 tunnistati määrus (EL) nr 1077/2011 kehtetuks. Nagu on täpsustatud määruses (EL) 2018/1726, asendab kõnealuse määrusega asutatud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud ameti ning on selle õigusjärglane. Määruse (EL) 2018/1726 kohaselt käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EL) nr 1077/2011 viidetena määrusele (EL) 2018/1726 ning neid loetakse vastavalt kõnealuse määruse lisas esitatud vastavustabelile.

(5)

Määruse (EL) 2018/1726 põhjenduse 52 kohaselt osaleb Ühendkuningriik kõnealuses määruses ning see on tema suhtes siduv. Iirimaa taotles määruses (EL) 2018/1726 osalemist vastavalt Euroopa Liidu lepingule („ELi leping“) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule („ELi toimimise leping“) lisatud protokollile nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta) ning teatas oma soovist kohaldada määrust (EL) 2018/1726 vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklile 4. Seepärast peaksid Ühendkuningriik ja Iirimaa määruse (EL) 2018/1726 artikli 42 jõustamiseks käesolevas otsuses osalema. Seetõttu osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesolevas otsuses.

(6)

Määruse (EL) 2018/1726 põhjenduse 51 kohaselt ei osale Taani kõnealuses määruses ning see ei ole tema suhtes siduv. Seepärast Taani käesolevas otsuses ei osale. Võttes arvesse, et käesoleva otsuse osad, milles on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1987/2006 (5) ning nõukogu otsusega 2007/533/JSK (6) loodud Schengeni infosüsteemi (SIS II), nõukogu otsusega 2004/512/EÜ (7) loodud viisainfosüsteemi (VIS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 (8) loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (9) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS), põhinevad Schengeni acquis'l, otsustab Taani ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) (10) artiklile 3 teatab Taani komisjonile, kas ta rakendab käesoleva otsuse Eurodaci ja DubliNetti käsitlevat osa.

(7)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, kiidetakse liidu nimel heaks (11).

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  13. märtsi 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(3)  Nõukogu 11. oktoobri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1549 ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös, liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 260, 17.10.2018, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(6)  Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(7)  Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(10)  ELT L 66, 8.3.2006, lk 38.

(11)  Nõukogu peasekretariaat avaldab kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/11


Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline

KOKKULEPE,

mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

NORRA KUNINGRIIK, edaspidi „Norra“,

ISLANDI VABARIIK, edaspidi „Island“,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits“, ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi „Liechtenstein“,

teiselt poolt,

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (1) (edaspidi „Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme (2) (edaspidi „Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),

võttes arvesse lepingut Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (3) (edaspidi „Šveitsi Schengeniga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (4) (edaspidi „Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (5) (edaspidi „Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokoll“),

võttes arvesse protokolli Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (6) (edaspidi „Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokoll“),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (7) asutas Euroopa Liit Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“).

(2)

Islandi ja Norra puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga (EES). Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.

(3)

Šveitsi puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.

(4)

Liechtensteini puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.

(5)

Määrusega (EL) nr 1077/2011 on sätestatud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

(6)

Ühinemislepingutes ei ole käsitletud Norra, Islandi, Šveitsi ega Liechtensteini Euroopa Liidu poolt Schengeni acquis' ja Eurodaciga seotud meetmete edasiarendamise raames asutatud uute asutuste töös osalemise tingimusi, samuti tuleks ühinemislepingute osaliste vahelise lisakokkuleppega kindlaks määrata ameti töös osalemise teatud aspektid.

(7)

Komisjon (Eurostat) ei kogu enam andmeid rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) kohta ning seetõttu tuleks Norra ja Islandi osamaksud välja arvutada sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel, nagu seda tehakse Šveitsi ja Liechtensteini osamaksude puhul, hoolimata sellest, et Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu ning Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu kohaselt tuleks seda teha RKT alusel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Osalemise ulatus

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad täiel määral määruse (EL) nr 1077/2011 kohases ameti töös vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Haldusnõukogu

1.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti haldusnõukogus vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 13 lõikele 5.

2.   Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini hääleõigus piirdub nende infosüsteemidega, milles nad osalevad, ja sisaldab järgmist:

a)

otsuste tegemine süsteemide ja sidetaristu katsetamise ning nende arendamise ja käitamise tehnilise kirjelduse kohta;

b)

otsuste tegemine SIS II, VISi, Eurodaci süsteemi ja EESi tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artiklitele 3, 4, 5 ja 5a, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;

c)

otsuste tegemine muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artiklile 6, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;

d)

otsuste tegemine SIS II, VISi ja EESi tehnilist toimimist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile t;

e)

otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruande vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile u;

f)

otsuste tegemine EESi arendamist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile sa;

g)

otsuste tegemine SIS II kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile w;

h)

otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevust kajastava statistika koostamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile x;

i)

otsuste tegemine EESi kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile xa;

j)

otsuste tegemine SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile y;

k)

otsuste tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (8) artikli 27 lõike 2 kohase üksuste nimekirja avaldamise kohta igal aastal vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile z;

l)

otsuste tegemine määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõike 2 kohase pädevate asutuste nimekirja kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile za;

m)

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise toimimise aruannete kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;

n)

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide statistika avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;

o)

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide andmetele juurdepääsu omavate pädevate asutuste nimekirjade iga-aastase avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.

Haldusnõukogu hääletuskorraga tagatakse, et Norral, Islandil, Šveitsil ja Liechtensteinil on hääleõigus punktides a–o osutatud otsuste tegemisel, kui need tehakse mitmeaastaste või aastaste tööprogrammide raames.

3.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein võivad avaldada arvamust kõigis küsimustes, milles neil hääleõigust ei ole.

Artikkel 3

Nõuanderühmad

1.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti nõuanderühmades vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 19 lõikele 2.

2.   Neil on hääleõigus seoses nõuanderühmade arvamustega artikli 2 lõikes 2 osutatud otsuste kohta.

3.   Nad võivad avaldada arvamust kõigis küsimustes, milles neil hääleõigust ei ole.

Artikkel 4

Osamaksud

1.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad ameti eelarvesse osamaksu ainult nende infosüsteemide tarbeks, milles nad osalevad.

2.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses SIS II ja VISiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

3.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses EESiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

4.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses Eurodaciga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus arvutatakse I lisas esitatud valemi alusel vastavalt Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 esimesele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 6.

5.   Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses DubliNetiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on osutatud RKTle.

6.   Ameti eelarvejaotiste 1 ja 2 puhul tuleb lõigetes 2 ja 4 osutatud osamaksu maksta alates 1. detsembrist 2012, mil amet asus täitma oma ülesandeid. Lõikes 5 osutatud osamaksu tuleb maksta alates 31. juulist 2014, mil amet hakkas vastutama DubliNeti operatiivjuhtimise tehnilise toetamise eest. Lõikes 3 osutatud osamaksu tuleb maksta alates 29. detsembrist 2017, mil amet hakkas vastutama EESi arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Osamaksu maksmise kohustus tekib alates käesoleva kokkuleppe jõustumise päevale järgnevast päevast ja see hõlmab ka ajavahemikku alates 1. detsembrist 2012 kuni käesoleva kokkuleppe jõustumise päevani.

Ameti eelarvejaotise 3 puhul tekib vastavatest ühinemislepingutest ja ühinemisprotokollist tulenev osamaksu maksmise kohustus lõigetes 2 ja 4 osutatud osamaksu puhul alates 1. detsembrist 2012, lõikes 5 osutatud osamaksu puhul alates 31. juulist 2014 ja lõikes 3 osutatud osamaksu puhul alates 29. detsembrist 2017.

7.   Kui uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses, laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

8.   Kui Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses uue õigusakti või meetmega laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ja Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on osutatud RKTle.

9.   Kui Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein juba osalevad suuremahulise IT-süsteemi arendamises või haldamises teiste liidu rahastamisvahendite kaudu või kui suuremahulise IT-süsteemi arendamist ja/või operatiivjuhtimist rahastatakse tasudest või muudest sihtotstarbelistest tuludest, siis kohandatakse vastavalt osamaksu, mida Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ametile maksavad.

Artikkel 5

Õiguslik seisund

Amet on Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on nimetatud riikides kõige laialdasem õigusvõime, mis nende riikide õiguse kohaselt juriidilistel isikutel saab olla. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Vastutus

Ameti vastutus on reguleeritud määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 24 lõigetega 1, 3 ja 5.

Artikkel 7

Euroopa Liidu Kohus

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein tunnustavad vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 24 lõigetele 2 ja 4 ameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteet

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kohaldavad ameti ja selle töötajate suhtes II lisas sätestatud privileege ja immuniteete reguleerivaid norme, mis tulenevad Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollist ning selle protokolli alusel ameti personaliküsimustes vastu võetud normidest.

Artikkel 9

Ameti töötajad

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõikele 1 ja artiklile 37 kohaldatakse ametisse tööle võetud Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning ameti poolt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõike 8 kohaselt vastu võetud rakenduseeskirju.

2.   Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib ameti tegevdirektor Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini täieõiguslikke kodanikke tööle võtta lepinguga vastavalt ameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3.   Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes.

4.   Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikku ei või siiski nimetada ameti tegevdirektori ametikohale.

Artikkel 10

Lähetatud ametnikud ja eksperdid

Lähetatud ametnike ja ekspertide suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

ameti poolt makstavad rahalised tasud, toetused ja muud maksed on vabastatud siseriiklikest maksudest;

b)

seni, kuni nad on hõlmatud selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga, kust nad on ameti juurde lähetatud, on nad vabastatud kõigist kohustuslikest maksetest ameti asukohariikide sotsiaalkindlustusorganisatsioonidele. Sellest tulenevalt ei kohaldata kõnealuse aja jooksul nende suhtes neile tööd andva ameti asukohariigi sotsiaalkindlustuse alaseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui nad on vabatahtlikult liitunud kõnealuse riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse mutatis mutandis lähetatud ekspertide leibkonda kuuluvate pereliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui nad töötavad muu tööandja kui ameti juures või saavad sotsiaalkindlustushüvitisi ameti asukohariigist.

Artikkel 11

Pettusevastane võitlus

1.   Norra suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1077/2011 artiklit 35 ning Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

OLAF ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Riksrevisjonen'ile aegsasti kavatsusest teha kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Norra ametiasutuste soovil teha ühiselt Riksrevisjonen'iga.

2.   Islandi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1077/2011 artiklit 35 ning OLAF ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

OLAF ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Ríkisendurskoðun'ile aegsasti kavatsusest teha kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Islandi ametiasutuste soovil teha ühiselt Ríkisendurskoðun'iga.

3.   Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantskontrolli Šveitsis ameti töös osalejate üle, on esitatud III lisas.

4.   Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantskontrolli Liechtensteinis ameti töös osalejate üle, on esitatud IV lisas.

Artikkel 12

Vaidluste lahendamine

1.   Kui tekib vaidlus käesoleva kokkuleppe kohaldamise üle, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ministritest koosneva segakomitee päevakorda.

2.   Segakomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates 90 päeva aega vaidluse lahendamiseks.

3.   Kui segakomitee ei suuda Schengeniga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 osutatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 30 päeva. Kui lõplikku lahendust ei leita, lõpetatakse käesolev kokkulepe vaidlusega seotud riigi suhtes, kui 30-päevasest tähtajast on möödunud kuus kuud.

4.   Kui ühis- või segakomitee ei suuda Eurodaci süsteemiga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 osutatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 90 päeva. Kui ühis- või segakomitee ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse käesolev kokkulepe vaidlusega seotud riigi osas lõpetatuks nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.

Artikkel 13

Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad on kokkuleppe lahutamatu osa.

Artikkel 14

Jõustumine

1.   Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2.   Euroopa Liit, Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks vastavalt oma menetlustele.

3.   Käesoleva kokkuleppe jõustumiseks on vajalik Euroopa Liidu ja vähemalt ühe käesoleva kokkuleppe teise osalise heakskiit.

4.   Käesoleva kokkuleppe osalise suhtes jõustub kokkulepe selle heakskiitmiskirja hoiulevõtja juures hoiule andmisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

Artikkel 15

Kehtivus ja lõpetamine

1.   Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

2.   Islandi ja Norra suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerimist Islandi või Norra poolt või Euroopa Liidu Nõukogu otsusega või kui nimetatud leping lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud lepingu artikli 8 lõikes 4 või artikli 11 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras. Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 3 või artiklis 15 sätestatud korras.

Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artiklis 17 osutatud kokkuleppe peab hõlmama ka käesoleva kokkuleppe lõpetamise tagajärgi.

3.   Šveitsi suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerib Šveits või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui nimetatud leping lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud lepingu artikli 7 lõikes 4 või artikli 10 lõikes 3 või artiklis 17 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7 või artikli 7 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras.

4.   Liechtensteini suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli denonsseerib Liechtenstein või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui nimetatud protokoll lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud protokolli artiklis 3 või artikli 5 lõikes 4 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli lõpetamist või denonsseerimist nimetatud protokolli artiklis 3 või artikli 5 lõikes 7 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras.

5.   Käesolev kokkulepe on koostatud ühes originaaleksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari, islandi ja norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на осми ноември две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el ocho de noviembre de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne osmého listopadu dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den ottende november to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am achten November zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta novembrikuu kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις οκτώ Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the eighth day of November in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le huit novembre deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu osmog studenoga godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì otto novembre duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada astotajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų lapkričio aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év november havának nyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmien jum ta' Novembru fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, acht november tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia ósmego listopada roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em oito de novembro de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la opt noiembrie două mii optsprezece.

V Bruseli ôsmeho novembra dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne osmega novembra leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä kahdeksantena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den åttonde november år tjugohundraarton.

Utferdiget i Brussel, den åttende november totusenogatten.

Gjört í Brussel hinn áttunda dag nóvembermánaðar árið tvö þúsund og átján.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image 1

For Kongeriket Norge

Image 2

Fyrir Ísland

Image 3

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione Svizzera

Image 4

Für das Fürstentum Liechtenstein

Image 5


(1)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(2)  EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(3)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(4)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(5)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(6)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrusega (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).


I LISA

OSAMAKSU ARVUTAMISE VALEM

1.

Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini osamaks ameti eelarvesse arvutatakse järgmiselt.

Jaotis 3

1.1.

SIS II, VISi, EESi ja muude suuremahuliste IT-süsteemide puhul, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses, jagatakse värskeim lõplik aastal n + 1 (arve koostamise ajal) ühinenud riigi kohta olemas olev n aasta SKPd kajastav arv kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; ühinenud riigi osamaksu moodustab selliselt saadud protsendi ja n aastal seoses eespool nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotisesse 3 tehtud maksete summa korrutis.

1.2.

Eurodaci puhul moodustab iga ühinenud riigi aastase osamaksu kindel protsent Eurodaci eelarveaasta assigneeringutest: Liechtensteinil 0,071 %, Norral 4,995 %, Islandil 0,1 % ja Šveitsil 7,286 %. Iga ühinenud riigi osamaks arvutatakse välja n + 1 aastal ning selle saamiseks korrutatakse kindlaksmääratud protsendimäär n aastal ameti eelarvejaotisse 3 seoses Eurodaciga tehtud maksete summaga.

1.3.

DubliNeti ja muude suuremahuliste IT-süsteemide puhul, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses, jagatakse värskeim lõplik n + 1 aastal (arve koostamise ajal) ühinenud riigi kohta olemas olev n aasta SKPd kajastav arv kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; ühinenud riigi osamaksu moodustab selliselt saadud protsendi ja n aastal seoses eespool nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotisesse 3 tehtud maksete summa korrutis.

Jaotised 1 ja 2

1.4.

Osamaks, mille ühinenud riik maksab ameti eelarvejaotistesse 1 ja 2 seoses punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud süsteemidega, saadakse ühinenud riigi kohta n + 1 aastal (arve koostamise ajal) olemas oleva n aasta SKPd kajastava värskeima lõpliku arvu jagamisel kõigi ameti tegevuses osalevate riikide n aasta SKPd kajastavate arvude summaga; selliselt saadud protsendimäär korrutatakse n aastal seoses punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud süsteemidega ameti eelarvejaotistesse 1 ja 2 tehtud maksete summaga.

1.5.

Kui ametile tehakse ülesandeks hallata uusi laiaulatuslikke IT-süsteeme, milles ühinenud riigid osaleda ei soovi, muudetakse vastavalt ka ühinenud riikide poolt jaotistesse 1 ja 2 makstava osamaksu arvutamise valemit.

2.

Osamaksu makstakse eurodes.

3.

Ühinenud riik maksab oma osamaksu 45 päeva jooksul pärast sissenõudekorralduse saamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab ta maksma laekumata summalt viivist maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

4.

Kui kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) artikliga 44 muudetakse Euroopa Liidu üldeelarvega ette nähtud Euroopa Liidu rahalist toetust, kohandatakse ka käesoleva lisa kohaseid ühinenud riikide osamaksusid.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


II LISA

PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

1.

Ameti ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Ameti omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

2.

Ameti arhiivid on puutumatud.

3.

Amet, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Ameti jaoks Norrasse, Islandile, Šveitsi ja Liechtensteini ametlikuks kasutamiseks eksporditavad kaubad ja teenused on otsestest ja kaudsetest maksudest vabastatud.

Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad ja teenused vabastatakse käibemaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.

Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad vabastatakse aktsiisimaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.

Kõigi muude ameti poolt Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis makstavate kaudsete maksude suhtes kohaldatakse maksutagastust või maksuvähendust.

Maksutagastustaotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul.

Vabastus ei kehti selliste maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamise kord on sätestatud käesoleva lisa liidetes. Island, Šveits, Liechtenstein ja Norra teavitavad Euroopa Komisjoni ja ametit kõikidest muudatustest, mis tehakse neid käsitlevas liites. Võimaluse korral esitatakse sellekohane teade kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Euroopa Komisjon teavitab muudatustest liidu liikmesriike.

4.

Ameti ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või importiva riigi territooriumil müüa ega muul viisil tasu eest ega tasuta võõrandada, välja arvatud kõnealuse riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

Tollimaksudest ning impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest on vabastatud ka ameti väljaanded.

5.

Ametile võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja dokumentide edastamiseks iga ühinenud riigi territooriumil sama kord, mille kõnealune riik võimaldab diplomaatilistele esindustele.

Ameti ametlikku kirjavahetust ja muud ametlikku teabevahetust ei tsenseerita.

6.

Ameti töös osalevatele liikmesriikide ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele ekspertidele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

7.

Ameti töötajatel nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 1 tähenduses on olenemata nende kodakondsusest Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini territooriumil järgmised privileegid ja immuniteedid:

a)

vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ning Euroopa Liidu Kohtu pädevust ameti ja selle töötajate vahelistes vaidlustes on ameti töötajatel kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametikohalt lahkumist;

b)

valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele.

8.

Ameti töötajad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kohustatud maksma liidule maksu töötasult ja muudelt tasudelt, mida amet neile maksab.

Palka, töötasu ja tasusid, mida amet maksab oma töötajatele määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 2 tähenduses, ei maksustata riiklike, piirkondlike, kohalike, föderaal-, kantoni- ega kommuunimaksudega. Šveitsi puhul antakse kõnealune vabastus kooskõlas tema siseriikliku õiguse põhimõtetega.

Ameti töötajad, kes on juba hõlmatud liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustushüvitiste süsteemiga, ei ole kohustatud liituma Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini sotsiaalkindlustussüsteemiga. Ameti töötajate pereliikmed, kes kuuluvad nende leibkonda, on kaetud Euroopa Liidu ühise ravikindlustusskeemiga tingimusel, et nad töötavad muu tööandja kui ameti juures ning nad ei saa sotsiaalkindlustushüvitisi mõnelt liidu liikmesriigilt ega Norralt, Islandilt, Šveitsilt või Liechtensteinilt.

9.

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini ja liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 3 tähenduses ameti töötajate elukohaks, kes üksnes oma ameti teenistusse astumisest tulenevate kohustuste täitmiseks asuvad elama liidu liikmesriiki, kus nad ameti teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et kõnealune riik on liidu liikmesriik või Norra, Island, Šveits või Liechtenstein. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas sättes nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle liidu liikmesriigi territooriumil, kus nad viibivad, on kõnealuses riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara asuvaks riigis, kus need isikud on maksukohustuslased, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Kahe eelmise lõigu kohaldamisel ei võeta arvesse elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

10.

Ameti töötajatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ameti huvidest lähtudes.

Ameti tegevdirektor peab oma töötajale antud immuniteedi ära võtma kõigil juhtudel, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist, ja kui ta leiab, et immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus ameti ega liidu huvidega.

11.

Käesoleva lisa kohaldamisel teeb amet koostööd asjaomaste ühinenud riikide ja liidu liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

(1)  Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1), viimati muudetud nõukogu 27. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 371/2009 (ELT L 121, 15.5.2009, lk 1).

II lisa 1. liide

Norra

Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse kaudu.

Käibemaksu tagastamiseks esitatakse Norra maksuameti käibemaksu osakonnale (Skatt Øst) selleks ettenähtud Norra vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse kaudu. Kohaldatakse sama menetlust kui käibemaksutagastuse puhul.

II lisa 2. liide

Island

Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse kaudu.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 36 400 Islandi krooni (koos käibemaksuga).

Käibemaksutagastuse saamiseks esitatakse Islandi maksuametile (Ríkisskattstjóri) selleks ettenähtud Islandi vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse kaudu. Kohaldatakse sama menetlust kui käibemaksutagastuse puhul.

II lisa 3. liide

Šveits

Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse kaudu ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Šveitsi vormi kohased dokumendid.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).

II lisa 4. liide

Liechtenstein

Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse kaudu ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Liechtensteini vormi kohased dokumendid.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).


III LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE AMETI TÖÖS OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene suhtlus

Amet ja Euroopa Komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad ameti töös lepinguosalistena, ameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid ameti või liidu eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad saata otse Euroopa Komisjonile ja ametile kogu asjaomase teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele, sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele ning kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditeerimine

1.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 (1) ja muudele käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asuvate ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes näha ette, et ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikud ning ameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud võivad nende ja nende alltöövõtjate juures igal ajal teha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi ja muid auditeid.

2.   Ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikele ning muudele ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud auditi tegemiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See juurdepääsuõigus sätestatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis sõlmitakse käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide rakendamiseks.

3.   Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.

4.   Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5.   Šveitsi riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil tehtavatest audititest. See teavitamine ei ole auditite tegemise õiguslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva kokkuleppe raames on Euroopa Komisjonil (OLAF) õigus viia Šveitsi territooriumil läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (3) sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

2.   Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muude Šveitsi pädevate asutusega, kellele teatatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3.   Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.

4.   Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke norme järgides OLAFi inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks tegemiseks.

5.   OLAF teavitab Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muid Šveitsi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti kõikidest asjaoludest ja kahtlustest selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1.   Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Šveitsi ja liidu pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.   Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult ametit ja Euroopa Komisjoni kõikidest neile teatavaks saanud asjaoludest ja kahtlustest seoses rikkumisega käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja liidu institutsioonides rakendatavate asjakohaste sätetega sarnasele teabele kehtestatud kaitse.

Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kel on oma ülesannetest tulenevalt teadmisvajadus; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võivad amet ja Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (4).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Ameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva kokkuleppe kohaldamisalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riigid, kuuluvad Šveitsis täitmisele. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib üksnes dokumendi autentsust ning teavitab sellest ametit ja Euroopa Komisjoni. Täitmisele pööramine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Vahekohtuklausli kohaselt tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele samadel tingimustel.


(1)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(2)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).


IV LISA

FINANTSKONTROLL LIECHTENSTEINI-POOLSETE AMETI TÖÖS OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene suhtlus

Amet ja Euroopa Komisjon suhtlevad otse kõigi Liechtensteinis asuvate isikute ja ettevõtjatega, kes osalevad ameti töös lepinguosalistena, ameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid ameti või liidu eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad saata otse Euroopa Komisjonile ja ametile kogu asjaomase teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele, sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele ning kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditeerimine

1.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, delegeeritud määrusele (EL, Euratom) nr 1271/2013 ja muudele käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele võib Liechtensteinis asuvate ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes näha ette, et ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikud ning ameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud võivad nende ja nende alltöövõtjate juures igal ajal teha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi ja muid auditeid.

2.   Ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikele ning muudele ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud auditi tegemiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See juurdepääsuõigus sätestatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis sõlmitakse käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide rakendamiseks.

3.   Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.

4.   Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5.   Liechtensteini riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Liechtensteini territooriumil tehtavatest audititest. See teavitamine ei ole auditite tegemise õiguslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1.   Käesoleva kokkuleppe raames on Euroopa Komisjonil (OLAF) õigus viia Liechtensteini territooriumil läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist määrustes (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

2.   Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Liechtensteini riigikontrolli või Liechtensteini riigikontrolli poolt määratud muude Liechtensteini pädevate asutusega, kellele teatatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Liechtensteini pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3.   Kui asjaomased Liechtensteini asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.

4.   Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Liechtensteini asutused siseriiklikke norme järgides komisjoni inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks tegemiseks.

5.   OLAF teavitab Liechtensteini riigikontrolli või Liechtensteini riigikontrolli poolt määratud muid Liechtensteini pädevaid asutusi võimalikult kiiresti kõikidest asjaoludest ja kahtlustest selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1.   Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Liechtensteini ja liidu pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.   Liechtensteini pädevad asutused teavitavad viivitamatult ametit ja Euroopa Komisjoni kõikidest neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses rikkumisega käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Liechtensteini õigusaktidega ja liidu institutsioonides rakendatavate vastavate sätetega sarnasele teabele kehtestatud kaitse. Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides ja Liechtensteinis olevatele isikutele, kel on oma ülesannetest tulenevalt teadmisvajadus; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Liechtensteini karistusõiguse kohaldamist, võivad amet ja Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 ja määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95.

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Ameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva kokkuleppe kohaldamisalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riigid, kuuluvad Liechtensteinis täitmisele. Täitekorralduse väljastab Liechtensteini valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib üksnes dokumendi autentsust ning teavitab sellest ametit ja Euroopa Komisjoni. Täitmisele pööramine toimub vastavalt Liechtensteini menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Vahekohtuklausli kohaselt tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele samadel tingimustel.


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/30


Teave protokolli, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, jõustumise kohta

Kuna 13. mail 2019 viidi eespool nimetatud protokolli (1) jõustumiseks vajalikud menetlused lõpule, jõustub kõnealune protokoll 1. juunil 2019 selle artikli 4 lõike 2 kohaselt.


(1)  Protokoll, millega reguleeritakse juurdepääsu Eurodac-süsteemile õiguskaitse eesmärgil ja mis lisatakse Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5).


MÄÄRUSED

24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/838,

20. veebruar 2019,

milles käsitletakse laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 415/2007

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 415/2007 (2) sätestatud laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi tuleks ajakohastada ja selgitada, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi ja tehnoloogia arengut ning nende aluseks olevate rahvusvaheliste standardite ajakohastamist.

(2)

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilised kirjeldused peaksid põhinema direktiivi 2005/44/EÜ II lisas esitatud tehnilistel põhimõtetel.

(3)

Vastavalt direktiivi 2005/44/EÜ artikli 1 lõikele 2 tuleb tehnilistes kirjeldustes nõuetekohaselt arvesse võtta rahvusvaheliste asutuste tehtud tööd. Tuleb tagada ühilduvus muude transpordiliikide liikluskorraldusteenustega, eriti merelaevade liikluskorralduse ja teabeteenustega.

(4)

Siseveetranspordi tõhususe parandamiseks tuleks tehnilisi kirjeldusi laiendada nii, et need hõlmaksid laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide rakendusspetsiifiliste teadetega seotud sätteid.

(5)

Meresõiduohutuse parandamiseks tuleks laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi laiendada, et need hõlmaksid sisevetelaevanduses navigatsioonimärkidega seotud sätteid.

(6)

Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (3) (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) sätete kohaldamist.

(7)

Vastavalt direktiivi 2005/44/EÜ artikli 12 lõikele 2 peaksid tehnilised kirjeldused jõustuma kohe pärast nende avaldamist ning liikmesriigid peaksid olema kohustatud neid kirjeldusi kohaldama hiljemalt 12 kuu möödumisel nende jõustumisest.

(8)

Määrus (EÜ) nr 415/2007 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2005/44/EÜ artiklis 11 osutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide tehnilised kirjeldused siseveetranspordivahendite jaoks on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 415/2007 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. juunist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 152.

(2)  Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 415/2007, milles käsitletakse laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemide tehnilisi kirjeldusi, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) artiklis 5 (ELT L 105, 23.4.2007, lk 35).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).


LISA

Standardne laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine sisevetelaevanduses

SISUKORD

1.

Üldsätted 37

1.1.

Sissejuhatus 37

1.2.

Viited 37

1.3.

Mõisted 38

1.4.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teenused ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide nõuded 40

2.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise etapid 41

2.1.

Sissejuhatus 41

2.2.

Navigeerimine 41

2.2.1.

Navigeerimine keskpikalt ette 41

2.2.2.

Navigeerimine lühidalt ette 41

2.2.3.

Navigeerimine väga lühidalt ette 42

2.3.

Laevaliikluse korraldamine 42

2.3.1.

Laevaliiklusteenused 42

2.3.1.1.

Teabeteenus 42

2.3.1.2.

Navigatsiooniabi teenus 42

2.3.1.3.

Liikluskorraldusteenus 42

2.3.2.

Lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine 43

2.3.2.1.

Lüüsitöö kavandamine pikalt ette 43

2.3.2.2.

Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette 43

2.3.2.3.

Lüüside käitamine 43

2.3.3.

Sillatöö kavandamine ja silla käitamine 43

2.3.3.1.

Sillatöö kavandamine keskpikalt ette 43

2.3.3.2.

Sillatöö kavandamine lühidalt ette 44

2.3.3.3.

Silla käitamine 44

2.4.

Õnnetusabi 44

2.5.

Veokorraldus 44

2.5.1.

Reisi planeerimine 44

2.5.2.

Transpordilogistika 44

2.5.3.

Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine 44

2.5.4.

Lasti- ja laevastikukorraldus 45

2.6.

Nõuete täitmise tagamine 45

2.7.

Veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud 45

2.8.

Teabevajadused 45

3.

Sisevete-AISi tehniline kirjeldus 46

3.1.

Sissejuhatus 46

3.2.

Kohaldamisala 47

3.3.

Nõuded 48

3.3.1.

Üldnõuded 48

3.3.2.

Teabesisu 48

3.3.2.1.

Laeva püsiteave 49

3.3.2.2.

Laeva muutuvteave 49

3.3.2.3.

Laeva reisiga seotud teave 50

3.3.2.4.

Inimeste arv pardal 50

3.3.2.5.

Ohutussõnumid 50

3.3.3.

Teabe edastamise intervall 50

3.3.4.

Tehnoloogiline platvorm 52

3.3.5.

Ühilduvus AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega 52

3.3.6.

Kordumatu identifikaator 52

3.3.7.

Kohaldamisnõuded 52

3.3.8.

Tüübikinnitus 52

3.4.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama protokolli muudatused 52

3.4.1.

Tabel 3.2. Asukohateade 52

3.4.2.

Laeva püsi- ja reisiga seotud andmed (sõnum 5) 54

3.4.3.

Ühiskäsk (sõnum 23) 57

3.5.

Sisevete-AISi sõnumid 57

3.5.1.

Sisevete-AISi lisasõnumid 57

3.5.2.

Rakenduse identifikaator sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite jaoks 57

3.5.3.

Rakendusspetsiifiliste sõnumite teabesisu 57

3.5.3.1.

Sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 10) 57

3.5.3.2.

Inimeste arv pardal (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 55) 58

4.

Muud AISi liikuvad raadiojaamad siseveeteedel 59

4.1.

Sissejuhatus 59

4.2.

Üldnõuded veeteedel kasutatavatele AISi B-klassi liikuvatele raadiojaamadele 60

5.

AISi navigatsioonimärgid sisevetelaevanduses 60

5.1.

Sissejuhatus 60

5.2.

Sõnumi 21 kasutamine: navigatsioonimärkide teade 60

5.3.

Sõnumi 21 laiendamine sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga 64

1.   ÜLDSÄTTED

1.1.   Sissejuhatus

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise (Vessel Tracking and Tracing, VTT) süsteemide tehnilised kirjeldused põhinevad asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles valdkonnas tehtud tööl, nimelt sisevetelaevanduses, merelaevanduses või muudes asjakohastes valdkondades juba kehtivatel standarditel ja tehnilistel kirjeldustel.

Kuna VTT süsteeme kohaldatakse segaliikluspiirkondades, sealhulgas nii sisevete- kui ka merelaevanduse keskkondades, nagu meresadamad ja rannikualad, peavad VTT süsteemid ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega, nagu on osutatud SOLASi konventsiooni V peatükis.

Kui VTT süsteemid pakuvad olulisi teenuseid, nagu on määratletud direktiivis (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, (1) kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid.

1.2.   Viited

Käesolevas lisas osutatakse järgmistele rahvusvahelistele kokkulepetele, soovitustele, standarditele ja suunistele:

Dokumendi pealkiri

Organisatsioon

Avaldamise kuupäev

The World Association for Waterborne Transport Infrastructure (PIANC) „Guidelines and Recommendations for River Information Services“

PIANC

2011

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS), V peatükk — meresõiduohutus, 1974, muudetud.

IMO

1974

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)

MSC.74(69), 3. lisa, „Recommendation on Performance Standards for a Ship-borne Automatic Identification System (AIS)“, 1998

IMO

1998

IMO resolutsioon A.915(22), „Revised Maritime Policy and Requirements for a future Global Navigation Satellite System (GNSS)“, 2002

IMO

2002

IMO resolutsioon A.1106 (29), „Revised Guidelines for the Onboard Operational Use of Shipborne Automatic Identification System (AIS)“, 2015

IMO

2015

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitus ITU-R M.585, „Assignment and use of identities in the maritime mobile service“, 2015

ITU

2015

Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovitus ITU-R M.1371, „Technical characteristics for a universal shipborne automatic identification system using time division multiple access in the VHF maritime mobile band“

ITU

2014

Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvaheline standard

61993-2, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems – Automatic Identification system“,

2. osa: „Class A shipborne equipment of the universal automatic identification system (AIS)“

IEC

2018

Rahvusvaheline standard IEC 61162-seeria, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems — Digital interfaces“

1. osa: „Single talker and multiple listeners“; 2. osa: „Single talker and multiple listeners, high speed transmission“

IEC

1. osa: 2016

2. osa: 1998

Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvaheline standard:

62287-seeria, „Maritime navigation and radio communication equipment and systems - Class B shipborne equipment of the automatic identification system (AIS)“

1. osa: „Carrier-sense time division multiple access (CSTDMA) techniques“;

2. osa: „Self-organising time division multiple access (SOTDMA) techniques“

IEC

2017

Radio Technical Commission for Maritime Services (RTCM), „Recommended Standards for Differential GNSS (Global Navigation Satellite Systems) Service“

RTCM

2010

UNECE soovitus nr 28 „Transpordivahendiliikide koodid“

UN/ECE

2010

1.3.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

a)

Automaatne identifitseerimissüsteem

Automaatne identifitseerimissüsteem (AIS)

„Automaatne identifitseerimissüsteem“– automaatne side- ja identifitseerimissüsteem, mis on ette nähtud meresõiduohutuse parandamiseks, toetades laevaliiklusteeninduse (VTS) tõhusat toimimist, laevaettekannete esitamist, laevadevahelist ning laeva ja kalda vahelist suhtlust.

Sisevete-AIS

„Sisevete-AIS“– sisevetelaevanduses kasutatav ja (mere-)AISiga koostalitlusvõimeline AIS, mida tehniliselt võimaldavad (mere-)AISi muudatused ja laiendused.

Kindlaksmääramine ja jälgimine

„Kindlaksmääramine ja jälgimine“– laeval oleva kaubasaadetise varasema ja praeguse asukoha jälgimine ja salvestamine võrgu kaudu selle kulgemisel sihtkohta läbi erinevate käitlejate. Jälgimine viitab sellele, kus toode on olnud, samas kui kindlaksmääramine viitab sellele, kuhu see järgmisena liigub.

Teekond

„Teekond“– tee, mida järgitakse või mida tuleb järgida kahe asukoha vahel.

b)

Teenused

Jõeteabeteenused (RIS)

„Jõeteabeteenused (RIS)“– teenused, mida osutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (2) artikli 3 punktile a.

Laevaliikluse korraldamine (VTM)

„Laevaliikluse korraldamine (VTM)“– ühtlustatud meetmete ja teenuste funktsionaalne raamistik, et suurendada ohutust, turvalisust, laevanduse tõhusust ja merekeskkonna kaitset kõikides laevatatavates vetes.

Sisevete laevaliiklusteenused (VTS)

„Sisevete laevaliiklusteenused (VTS)“– teenused komisjoni määruse (EÜ) nr 414/2007 (3) lisa punkti 2.5 tähenduses.

Navigatsiooniteave

Navigatsiooniteave– teave, mida edastatakse laevajuhile, et toetada otsuste tegemist pardal.

Taktikaline liiklusteave (TTI)

„Taktikaline liiklusteave“– teave, mis mõjutab vahetuid navigatsiooniotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses. Taktikalist liiklusteavet kasutatakse taktikalise liikluspildi loomiseks.

Strateegiline liiklusteave (STI)

„Strateegiline liiklusteave“– teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid. Strateegilist liiklusteavet kasutatakse strateegilise liikluspildi loomiseks.

Laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine (VTT)

„Laeva teekonna kindlaksmääramine ja jälgimine“– funktsioon määruse (EÜ) nr 414/2007 lisa punkti 2.12 tähenduses.

Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI)

„Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood“– üheksast numbrist koosnev jada, mis edastatakse raadio teel, et tuvastada üheselt laev, jaamad, kaldajaamad ja rühmakõned.

Rahvusvahelised elektroonilised teated (ERI)

„Rahvusvahelised elektroonilised teated“– direktiivi 2005/44/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt kehtestatud tehnilised suunised ja kirjeldused.

Sisevete elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem (sisevete-ECDIS)

„Sisevete elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem“– direktiivi 2005/44/EÜ artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud tehnilised suunised ja kirjeldused.

Osalised

Kapten

„Kapten“– isik laeval, kes juhib laeva ja kellel on volitused kõigi otsuste tegemiseks navigeerimise ja laeva juhtimise kohta. Mõisteid „kapten“, „väikelaeva kapten“ ja „kipper“ peetakse samaväärseteks.

Laevajuht

„Laevajuht (navigeeriv kipper)“– isik, kes juhib laeva vastavalt kapteni antavatele reisiplaanijuhistele.

Jõeteabeteenuste pädev asutus

„Jõeteabeteenuste pädev asutus“– asutus, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2005/44/EÜ artiklile 8.

Jõeteabeteenuste operaator

„Jõeteabeteenuste operaator“– isik, kes täidab üht või mitut jõeteabeteenuste pakkumisega seotud ülesannet.

Jõeteabeteenuste kasutajad

„Jõeteabeteenuste kasutajad“– kõik direktiivi 2005/44/EÜ artikli 3 punktis g määratletud kasutajarühmad.

1.4.   Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teenused ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemide nõuded

VTT süsteemid peavad suutma toetada järgmisi teenuseid:

navigatsioon,

liiklusteave,

liikluskorraldus,

õnnetusabi,

veokorraldus,

nõuete täitmise tagamine,

veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud,

faarvaatriteabeteenused,

statistika.

See ei piira kõnealuste teenuste puhul kehtivate määruse (EÜ) nr 414/2007 sätete kohaldamist.

VTT kõige olulisem teave on seotud laeva identifitseerimise ja asukohaga. VTT peab võimaldama anda automaatselt ja korrapäraselt teistele laevadele ja kaldajaamadele vähemalt järgmist teavet, tingimusel et need laevad või kaldajaamad on asjakohaselt seadistatud:

laeva kordumatu identifitseerimisnumber: Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)/Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (IMO number),

laeva nimi,

laeva kutsungsignaal,

navigatsiooniolek,

laeva või koosseisu tüüp,

laeva või koosseisu mõõtmed,

süvis,

ohtliku lasti märgid (siniste koonuste arv vastavalt ADNile),

laadimisolek (lastitud/lossitud),

sihtkoht,

sihtkohta saabumise eeldatav aeg (ETA),

inimeste arv pardal,

asukoht (+ kvaliteedi näitaja),

kiirus (+ kvaliteedi näitaja),

põhjakurss (COG) (+ kvaliteedi näitaja),

suund (HDG) (+ kvaliteedi näitaja),

pöördekiirus (ROT),

teave siniste märkide kohta,

asukoha määramise ajatempel.

Kõnealused miinimumnõuded näitavad ära kasutajate vajadused ja VTT süsteemide jaoks vajalikud andmed sisevetelaevanduses.

VTT süsteem on ette nähtud olema piisavalt paindlik, et võtta arvesse tulevasi lisanõudeid.

2.   LAEVA TEEKONNA KINDLAKSMÄÄRAMISE JA JÄLGIMISE ETAPID

2.1.   Sissejuhatus

Käesolevas jaos sätestatakse VTT teabega seotud nõuded jõeteabeteenuste eri kategooriate jaoks. Iga teenusekategooria kohta on loetletud nõuded, milles kirjeldatakse kasutajarühmi ja VTT teabe kasutamist.

VTT teabe vajaduste ülevaade on esitatud käesoleva jao lõpus tabelis 2.1.

2.2.   Navigeerimine

Laeva teekonna kindlaksmääramist ja jälgimist võib kasutada aktiivse navigeerimise toetamiseks pardal. Peamine kasutajarühm on laevajuhid.

Navigeerimisprotsessi võib jagada kolme etappi:

a)

navigeerimine keskpikalt ette,

b)

navigeerimine lühidalt ette,

c)

navigeerimine väga lühidalt ette.

Kasutajate nõudmised on iga etapi puhul erinevad.

2.2.1.   Navigeerimine keskpikalt ette

Navigeerimine keskpikalt ette on navigeerimisetapp, mille käigus laevajuht jälgib ja analüüsib liiklusolukorda, kavandades mõned minutid kuni tund aega ette, ning kaalub võimalusi, kus teiste laevadega kohtuda, neist mööduda või ette minna.

Vajalik liikluspilt on „nurga taha vaatamise“ tüüpi ning jääb üldjuhul pardal oleva radari tööraadiusest välja.

Ajakohastamise sagedus sõltub ülesandest ja erineb vastavalt olukorrale, milles laev viibib.

2.2.2.   Navigeerimine lühidalt ette

Navigeerimine lühidalt ette on navigeerimisprotsessi otsustamisetapp. Kõnealusel etapil on liiklusteave navigeerimisprotsessi jaoks oluline, sisaldades vajaduse korral kokkupõrke vältimise meetmeid. Kõnealuses etapis tegeldakse laeva lähiümbruses paiknevate muude laevade jälgimisega.

Tegelikku liiklusteavet vahetatakse pidevalt vähemalt iga kümne sekundi järel. Mõne marsruudi puhul võivad ametiasutused määrata varem kindlaks ajakohastamise sageduse (maksimaalselt iga kahe sekundi järel).

2.2.3.   Navigeerimine väga lühidalt ette

Navigeerimine väga lühidalt ette on navigeerimisprotsessi operatiivetapp. See seisneb varem tehtud otsuste kohapealses elluviimises ja nende mõju jälgimises. Liiklusteave, mida eelkõige selles olukorras teistelt laevadelt vajatakse, on seotud oma laeva olukorraga, näiteks suhteline asukoht või suhteline kiirus. Sellel etapil on vaja järgida väga täpset teavet.

Seepärast ei ole võimalik kasutada laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise teavet väga lühidalt ette toimuva navigeerimise korral.

2.3.   Laevaliikluse korraldamine

Laevaliikluse korraldamine (VTM) koosneb vähemalt järgmistest osadest:

a)

laevaliiklusteenused,

b)

lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine,

c)

sillatöö kavandamine ja silla käitamine.

2.3.1.   Laevaliiklusteenused

Laevaliiklusteenused hõlmavad järgmisi teenuseid:

a)

teabeteenus,

b)

navigatsiooniabi teenus,

c)

liikluskorraldusteenus.

Laevaliiklusteenuste (VTS) kasutajarühmad on VTSi operaatorid ja laevajuhid.

Liiklusteabega seotud kasutajate vajadused on esitatud punktides 2.3.1.1–2.3.1.3.

2.3.1.1.   Teabeteenus

Teabeteenuse pakkumiseks edastatakse teavet kindlaksmääratud aegadel ja ajavahemike tagant või kui seda peab vajalikuks VTS keskus või kui laev seda soovib ning see võib sisaldada teateid teiste laevade asukoha, identifitseerimisandmete ja kavatsuste, veetee tingimuste, ilmastikuolude, ohuolukordade või mis tahes muude tegurite kohta, mis võivad mõjutada laeva läbisõitu asjaomasest piirkonnast.

Teabeteenuste jaoks on vaja ülevaadet liiklusest asjaomases võrgustikus või faarvaatrilõigus.

Pädev asutus võib varem määrata kindlaks ajakohastamise sageduse, kui see on vajalik asjaomasest piirkonnast ohutu ja kindla läbisõidu jaoks.

2.3.1.2.   Navigatsiooniabi teenus

Navigatsiooniabi teenusega teatatakse laevajuhile keerulistest navigatsioonilistest või meteoroloogilistest asjaoludest või abistatakse teda vigade või puudujääkide korral. Seda teenust osutatakse tavaliselt laeva soovil või kui VTS keskus seda vajalikuks peab.

Selleks et anda laevajuhile individuaalset teavet, vajab VTS operaator tegelikku üksikasjalikku liikluspilti.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt (iga kolme sekundi tagant, peaaegu reaalajas või pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega).

Mis tahes muu teave tuleb teha kättesaadavaks VTS operaatori nõudmisel või erijuhul.

2.3.1.3.   Liikluskorraldusteenus

Liikluskorraldusteenus hõlmab liikluse operatiivset juhtimist ja laeva liikumise kavandamist, et vältida liigkogunemist ja ohtlikke olukordi, ning on eriti oluline suure liiklustiheduse korral või kui eritranspordi liikumine võib mõjutada muu liikluse voogu. Teenus võib sisaldada ka liikumislubade süsteemi või VTS keskuse laevaliikumiskavade või mõlema kehtestamist ja kasutamist seoses eesõigust omava liikumisega, ruumi eraldamist (kaikohad, lüüsikoht, laevateed), kohustuslikke VTSi piirkonnas liikumise teateid, kohustuslikke marsruute, järgitavaid kiiruspiiranguid ja muid asjakohaseid meetmeid, mida VTS asutus vajalikuks peab.

2.3.2.   Lüüsitöö kavandamine ja lüüsi käitamine

Lüüsitöö kavandamist – pikalt ja keskpikalt ette – ning lüüside käitamist on kirjeldatud punktides 2.3.2.1–2.3.2.3. Peamised kasutajarühmad on lüüside käitajad, laevajuhid, laevakaptenid ja laevastiku haldajad.

2.3.2.1.   Lüüsitöö kavandamine pikalt ette

Lüüsitöö kavandamine pikalt ette tähendab kavandamist mõned tunnid kuni päev ette.

Sellisel juhul kasutatakse liiklusteavet selleks, et täpsustada teavet ooteaja ja lüüside läbimiseks vajaliku aja kohta, mis algselt põhineb statistilistel andmetel.

Eeldatav saabumisaeg (ETA) peab olema kättesaadav nõudmise korral või seda tuleb vahetada, kui kõrvalekaldumine esialgsest eeldatavast saabumisajast ületab pädeva asutuse lubatud kõrvalekallet. Nõutav saabumisaeg (RTA) on vastus eeldatava saabumisaja teatele või see võidakse saata lüüsist, et pakkuda välja lüüsiaeg.

2.3.2.2.   Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette

Lüüsitöö kavandamine keskpikalt ette tähendab lüüsitöö kavandamist kuni kaks või neli lüüsitsüklit ette.

Sel juhul kasutatakse liiklusteavet saabuvate laevade suunamiseks olemasolevatesse lüüsitsüklitesse ja kava alusel teatatakse laevajuhtidele nõutav saabumisaeg.

Eeldatav saabumisaeg peab olema kättesaadav nõudmise korral või seda tuleb vahetada, kui kõrvalekaldumine esialgsest eeldatavast saabumisajast ületab pädeva asutuse lubatud kõrvalekallet. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata lüüsist, et pakkuda välja lüüsiaeg.

2.3.2.3.   Lüüside käitamine

Lüüsi käitamise etapis toimub lüüsimine.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt või pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega.

VTT teabe täpsus ei ole suurt täpsust nõudvate kasutusalade, näiteks lüüsiväravate sulgemise jaoks piisav.

2.3.3.   Sillatöö kavandamine ja silla käitamine

Sillatöö kavandamist – keskpikalt ja lühidalt ette – ning sildade käitamist on kirjeldatud punktides 2.3.3.1–2.3.3.3. Peamised kasutajarühmad on sildade käitajad, laevajuhid, laevakaptenid ja laevastiku haldajad.

2.3.3.1.   Sillatöö kavandamine keskpikalt ette

Sillatöö kavandamine keskpikalt ette hõlmab liiklusvoo optimeerimist selliselt, et sillad avatakse õigeks ajaks laevade läbisõidu jaoks (roheline laine). Kavandamisaeg võib kõikuda 15 minutist 2 tunnini. Ajakava sõltub kohapealsest olukorrast.

ETA ja asukohateave peab olema kättesaadav nõudmisel või seda teavet tuleb jagada niipea, kui ajakohastatud ETA ja esialgse ETA vaheline erinevus ületab pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud väärtust. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata sillalt, et pakkuda välja läbisõiduaeg.

2.3.3.2.   Sillatöö kavandamine lühidalt ette

Sillatöö kavandamisel lühidalt ette tehakse otsused silla avamise strateegia alusel.

Tegelik liiklusteave asukoha, kiiruse ja suuna kohta peab olema kättesaadav nõudmisel või seda tuleb vahetada pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud ajakohastamise sagedusega, näiteks iga viie minuti tagant. ETA ja asukohateave peab olema kättesaadav nõudmisel või seda teavet tuleb jagada niipea, kui ajakohastatud ETA ja esialgse ETA vaheline erinevus ületab pädeva asutuse poolt varem kindlaks määratud väärtust. Muu teave peab olema kättesaadav kohe esimesel kontakteerumisel või nõudmisel. RTA on vastus ETA teatele või see võidakse saata sillalt, et pakkuda välja läbisõiduaeg.

2.3.3.3.   Silla käitamine

Silla käitamise etapis toimub silla avamine ja laeva läbisõit.

Tegelikku liiklusteavet tuleb vahetada pidevalt või pädeva asutuse poolt kindlaks määratud muu ajakohastamise sagedusega.

VTT teabe täpsus ei ole suurt täpsust nõudvate kasutusalade, näiteks silla avamise või sulgemise jaoks piisav.

2.4.   Õnnetusabi

Käesolevas kontekstis keskendub õnnetusabi reageerimismeetmetele: tegelike õnnetustega tegelemine ja abi andmine hädaolukorras. Peamised kasutajarühmad on õnnetusabikeskuste töötajad, VTSi operaatorid, laevajuhid, laevakaptenid ja pädevad asutused.

Õnnetuse korral võib liiklusteabe edastada automaatselt või päästetöötaja nõudmisel või vastutav organisatsioon küsib vastavat teavet.

2.5.   Veokorraldus

Veokorraldus (TS) koosneb järgmisest neljast tegevusest:

a)

reisi planeerimine,

b)

transpordilogistika,

c)

sadama- ja terminalikorraldus,

d)

lasti- ja laevastikukorraldus.

Peamised kasutajarühmad on laevakaptenid, kaubaveomaaklerid, laevastiku haldajad, kaubasaatjad, kaubasaajad, ekspediitorid, sadamavaldajad, terminalioperaatorid, lüüside käitajad ja sildade käitajad.

2.5.1.   Reisi planeerimine

Käesolevas kontekstis keskendub reisi planeerimine selle kavandamisele reisi vältel. Laevakapten kontrollib reisi vältel oma esialgselt kavandatud reisi.

2.5.2.   Transpordilogistika

Transpordilogistika koosneb transpordi korraldamisest, kavandamisest, teostamisest ja kontrollimisest.

Kogu liiklusteave on vaja edastada laevaomaniku või logistikaga tegelevate isikute nõudmisel.

2.5.3.   Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine

Ühendveosadama ja -terminali töö korraldamine hõlmab ressursside kavandamist sadamates ja terminalides.

Terminali- ja sadamajuht küsivad liiklusteavet või lepivad kokku, et varem kindlaks määratud olukordades edastatakse liiklusteavet automaatselt.

2.5.4.   Lasti- ja laevastikukorraldus

Lasti- ja laevastikukorraldus tegeleb laevade kasutamise kavandamise ja optimeerimisega ning lasti ja transpordi korraldamisega.

Lastisaatja või laevaomanik küsib liiklusteavet või liiklusteave edastatakse varem kindlaks määratletud olukordades.

2.6.   Nõuete täitmise tagamine

Nõuete täitmise tagamine piirdub teenustega, mis on seotud ohtlike kaupade, immigratsiooni- ja tollikontrolliga. Peamised kasutajarühmad on toll, pädevad asutused ja laevakaptenid.

Liiklusteavet tuleb vahetada asjaomaste ametiasutustega. Liiklusteavet vahetatakse nõudmise korral, varem kindlaks määratud kohtades või vastutava asutuse poolt kindlaks määratud eriolukordades.

2.7.   Veeteemaksud ja sadamataristu kasutamise tasud

Paljudes liidu piirkondades tuleb veetee ja sadamate kasutamise eest maksta tasu. Peamised kasutajarühmad on pädevad asutused, laevakaptenid, laevastiku haldajad, veeteede ametid ja sadamavaldajad.

Liiklusteavet vahetatakse nõudmise korral või pädeva veeteede ameti või sadamavaldaja poolt kindlaks määratud kohtades.

2.8.   Teabevajadused

Tabelis 2.1 antakse ülevaade eri teenistuste teabevajadustest.

Tabel 2.1

Ülevaade teabevajadustest

 

Identifitseerimisandmed

Nimi

Raadiokutsung

Navigatsiooniolek

Tüüp

Mõõtmed

Süvis

Ohtlik last

Laadimisolek

Sihtkoht

Sihtkohta saabumise eeldatav aeg

Isikute arv

Asukoht ja kellaaeg

Kiirus

Kurss/suund

Suund (heading)

Pöördekiirus

Sinine märk

Muu teave

Navigeerimine, keskpikalt ette

X

X

 

X

X

X

 

X

X

X

 

 

X

X

X

 

 

X

 

Navigeerimine, lühidalt ette

X

X

 

X

X

X

 

X

X

X

 

 

X

X

X

X

 

X

 

Navigeerimine, väga lühidalt ette

VTT ei vasta praegu nõuetele

VTM – VTS teenused

X

X

 

X

X

X

X

X

X

X

 

X

X

X

X

 

 

X

 

VTM – lüüsi käitamine

X

X

 

X

X

 

X

X

 

 

 

 

X

 

X

 

 

 

Õhksüvis

VTM – lüüsitöö kavandamine

X

X

 

X

X

X

X

X

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

Abistavate puksiiride arv, õhksüvis, ETA/RTA

VTM – sildade käitamine

X

X

 

 

X

X

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

Õhksüvis

VTM – sillatöö kavandamine

X

X

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

Õhksüvis, ETA/RTA

Õnnetusabi

X

X

 

 

X

 

 

X

X

X

 

X

X

 

X

 

 

 

 

TM – reisi planeerimine

X

X

 

 

 

X

X

 

X

X

 

 

X

X

 

 

 

 

Õhksüvis, ETA/RTA

TM – transpordilogistika

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

X

 

X

 

 

 

 

TM – sadama- ja terminalikorraldus

X

X

 

X

X

X

 

X

X

 

 

 

X

 

X

 

 

 

ETA/RTA

TM – lasti- ja laevastikukorraldus

X

X

 

X

 

 

X

 

X

X

 

 

X

 

X

 

 

 

ETA/RTA

Nõuete täitmise tagamine

X

X

 

X

X

 

 

X

 

X

X

X

X

 

X

 

 

 

 

Veetee- ja sadamamaksud

X

X

 

 

X

X

X

 

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

3.   SISEVETE-AISI TEHNILINE KIRJELDUS

3.1.   Sissejuhatus

Merelaevanduses on IMO kasutusele võtnud automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS): kõik SOLASi konventsiooni V peatüki alla kuuluvad rahvusvahelisi reise tegevad merelaevad tuli AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega varustada 2004. aasta lõpuks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/59/EÜ (4) luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ohtlikke või saastavaid kaupu vedavatele merelaevadele, kasutades laevade teatamiseks ja seireks AISi.

AISi peetakse sobivaks lahenduseks automaatse identifitseerimise ning laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise jaoks sisevetelaevanduses. Just AISi toimimine reaalajas ning ülemaailmsete standardite ja suuniste olemasolu on ohutusega seotud rakenduste puhul kasulik.

Et AIS vastaks sisevetelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, arendati sellest nn sisevete-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse mere-AISi ning olemasolevate standardite ja tehniline kirjeldustega sisevetelaevanduses.

Kuna sisevete-AIS on mere-AISiga ühilduv, võimaldab see otsest andmevahetust segaliikluspiirkondades liikuvate mere- ja sisevetelaevade vahel.

AIS

on IMO poolt kasutusele võetud süsteem meresõiduohutuse toetamiseks; kõigile laevadele vastavalt SOLASi konventsiooni V peatükile kehtestatud kohustuslik veonõue,

toimib otse laevalt-laevale režiimis, aga ka laevalt-kaldale ja kaldalt-laevale režiimis,

on ohutussüsteem, millele on seatud kõrged kättesaadavuse, pidevuse ja usaldusväärsuse nõuded,

on tänu otsesele laevalt-laevale andmevahetusele reaalajas toimiv süsteem,

on sõltumatult toimiv, iseorganiseeruv süsteem, mis ei vaja peajaama. Puudub vajadus keskse juhtimissüsteemi järele,

põhineb SOLASi konventsiooni V peatüki kohastel standarditel ja menetlustel,

on tüübikinnituse saanud süsteem, mis suurendab sertifitseerimismenetluse järgselt navigeerimisohutust,

on ülemaailmselt koostalitlusvõimeline.

Käesoleva jao eesmärk on määrata olemasolevate AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade jaoks kindlaks kõik vajalikud tehnilised nõuded, muudatused ja laiendused, et luua sisevetelaevanduses kasutatav sisevete-AISi liikuv raadiojaam.

3.2.   Kohaldamisala

AIS on laevale paigaldatud raadioandmesidesüsteem, mille abil vahetatakse kõnealuse süsteemiga laevade vahel ning kõnealuse süsteemiga laevade ja kaldajaamade vahel laeva püsi-, muutuv- ja reisiga seotud andmeid. Laevadele paigaldatud AIS-jaamad edastavad laeva identifitseerimis- ja asukohaandmeid ning muid andmeid korrapäraste intervallide tagant. Kõnealuste edastuste vastuvõtmisel saavad raadiolainete levimisulatuses paiknevad laevale paigaldatud või kaldal asuvad AISi jaamad teha automaatselt kindlaks AISiga varustatud laevade asukohad ja nende identifitseerimisandmed ning neid jälgida radari või elektrooniliste kaartide kuvamise süsteemi, nagu sisevetelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevete-ECDIS) sarnaselt kuvarilt, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 909/2013 (5). AIS on mõeldud meresõiduohutuse suurendamiseks laevalt-laevale kasutuses, järelevalveks (VTS), laeva teekonna kindlaksmääramiseks ja jälgimiseks ning õnnetusabi toetamiseks.

AISi liikuvad raadiojaamad on järgmist tüüpi:

a)

A-klassi liikuvad jaamad, mis on mõeldud kasutamiseks kõigil SOLASi konventsiooni V peatüki veonõuete alla kuuluvatel merelaevadel;

b)

sisevete-AISi liikuv jaam, millel on kõrgsagedusliku andmeside tasandil täielikud A-klassi funktsioonid ja millel esinevad kõrvalekalded täiendfunktsioonides, mis on ette nähtud kasutamiseks sisevetelaevadel;

c)

B-klassi SO/CS liikuvad jaamad, mille funktsioonid on piiratud ja mida võib kasutada laevadel, mis ei kuulu A-klassi või sisevete-AISi liikuvate raadiojaamadega seotud veonõuete alla;

d)

kaldal asuvad AISi jaamad, sh AISi tugijaamad ja AISi repiiterjaamad.

Eristada võib järgmisi toimimismooduseid:

a)

laevalt-laevale toimimine: kõik AISiga varustatud laevad on võimelised vastu võtma püsi- ja muutuvteavet teistelt raadiolainete leviulatuses paiknevatelt AISiga varustatud laevadelt;

b)

laevalt-kaldale toimimine: AISiga varustatud laevadelt saadetud andmeid on võimelised vastu võtma ka kaldal asuvad AISi jaamad, mis on ühenduses jõeteabeteenuste keskusega, kus luuakse liikluspilt (taktikaline ja/või strateegiline liikluspilt);

c)

kaldalt-laevale toimimine: võimalik on ohutusega seotud andmete edastamine kaldalt laevale.

AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab ajajaotus-ühispöördust (self-organized time division multiple access, SOTDMA) ja ei vaja korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilisteks ajaakendeks, mis koosnevad 2 250 ajapilust raadiokanali kohta, mida sünkroniseeritakse GNSS UTC aja alusel. Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile, valides endale vabad ajapilud, võttes arvesse ajapilude tulevast kasutust teiste jaamade poolt. Sel juhul ei vajata ajapilude jaotamiseks keskseadet.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest:

a)

VHF-transiiver (üks saatja, kaks vastuvõtjat);

b)

GNSS-vastuvõtja;

c)

andmetöötlusseade.

IMO, ITU ja IEC poolt määratletud universaalne laevale paigaldatud AIS, mida soovitatakse kasutada sisevetelaevanduses, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas SOTDMAd. AIS toimib rahvusvaheliselt kindlaks määratud VHF-sagedustel AIS 1 (161,975 MHz) ja AIS 2 (162,025 MHz) ning seda on mere-mobiilside VHF-ribas võimalik ümber lülitada teistele sagedustele.

Et AIS vastaks sisevetelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada nn sisevete-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse mere-AISiga.

Laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise süsteemid sisevetelaevanduses peavad ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega, nagu see on IMO poolt kindlaks määratud. Seepärast peab sisevete-AISi sõnumitega olema võimalik anda järgmist liiki teavet:

a)

püsiteave, näiteks laeva ametlik number, laeva kutsungsignaal, laeva nimi, laeva tüüp;

b)

muutuvteave, näiteks laeva asukoht koos täpsuse ja tervikluse astmega;

c)

reisiga seotud teave, näiteks koosseisu pikkus ja laius, pardal olev ohtlik last;

d)

sisevetelaeva spetsiifiline teave, näiteks siniste koonuste/tulede arv vastavalt ADNile või eeldatav lüüsi/silla/terminali/piiri juurde saabumise aeg.

Liikuvatel laevadel on muutuvteabe ajakohastamise sagedus taktikalisel tasandil kaks kuni kümme sekundit. Ankrus olevate laevade puhul on soovituslik ajakohastamise sagedus mitu minutit või toimub ajakohastamine siis, kui teave muutub.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam ei asenda, küll aga toetab navigeerimisteenuseid, näiteks radarisignaali jälgimine ja VTS. Sisevete-AISi liikuv raadiojaam annab navigeerimisteabesse täiendava sisendi: selle lisaväärtuseks on sisevete-AISiga varustatud laevade järelevalve ja jälgimine. Sisemist (korrigeerimata) GNSSi kasutava sisevete-AISi liikuva raadiojaama abil tuletatud asukoha täpsus on tavaliselt üle 10 meetri. Kui asukoha korrigeerimiseks kasutatakse DGNSSi kas DGPS tugijaamade diferentsiaalparandi teenuse, AIS-sõnumi 17 või EGNOSi (SBAS) abil, on täpsus tavaliselt alla 5 meetri. Oma erinevate omaduste tõttu täiendavad sisevete-AISi liikuv raadiojaam ja radar teineteist.

3.3.   Nõuded

3.3.1.   Üldnõuded

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam põhineb SOLASi konventsiooni kohasel AISi A-klassi liikuval raadiojaamal.

Sisevete-AISi liikuval raadiojaamal peavad olema AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade põhifunktsioonid, võttes samas arvesse sisevetelaevanduse erinõudeid.

Sisevete-AIS ühildub mere-AISiga ning võimaldab otsest andmevahetust segaliikluspiirkonnas liikuvate mere- ja sisevetelaevade vahel.

Punktides 3.3–3.5 esitatud nõuded on sisevete-AISi jaoks ette nähtud täiendavad või lisanõuded, mis on AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul erinevad.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama projekteerimisel võetakse arvesse laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise standardi tehnilisi selgitusi (Technical clarifications on the Vessel Tracking and Tracing standard).

Ülekandevõimsuse vaikeseade peab olema kõrge ja selle võib seada madalamaks üksnes pädeva asutuse ettepanekul.

3.3.2.   Teabesisu

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama kaudu edastatakse üksnes laeva teekonna kindlaksmääramise ja jälgimise ning ohutusalast teavet.

Punktides 3.3.2.1–3.3.2.5 esitatud teabesisu saab saata sisevete-AISi liikuvast raadiojaamast, ilma et selleks oleks vaja välisrakendust.

Sisevete-AISi sõnumites tuleb esitada järgmine teave (tärniga (*) märgistatud punkte tuleb käsitleda erinevalt kui merelaevade puhul):

3.3.2.1.   Laeva püsiteave

Sisevetelaevade püsiteabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Kui see on teostatav, toimub üleminek sisevetelaevanduse parameetritelt merelaevanduse parameetritele automaatselt. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline püsiteave.

Laeva püsiteavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Kasutaja identifikaator (MMSI)

Kõikides sõnumites

Laeva nimi

AIS-sõnum 5

Laeva kutsungsignaal

AIS-sõnum 5

IMO number

AIS-sõnum 5 (ei ole saadaval sisevetelaevade puhul)

Laeva/koosseisu tüüp ja lasti liik*

AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10

Kogupikkus (detsimeetri täpsusega)*

AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10

Kogulaius (detsimeetri täpsusega)*

AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)

Sisevetelaeva FI 10

Laeva teatatud asukoha lähtepunkt (antenni asukoht)*

AIS-sõnum 5

3.3.2.2.   Laeva muutuvteave

Sisevetelaevade muutuvteabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline muutuvteave.

Laeva muutuvteavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Asukoht vastavalt 1984. aasta rahvusvahelisele geodeetiliste koordinaatide süsteemile (WGS 84)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Põhjakiirus (SOG)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Põhjakurss (COG)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Suund (HDG)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Pöördekiirus (ROT)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Asukoha täpsus (GNSS/DGNSS)

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Navigatsiooniolek

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Sinise märgi olek*

AIS-sõnumid 1, 2 ja 3

Kiirusteabe kvaliteet

Sisevetelaeva FI 10

Kursiteabe kvaliteet

Sisevetelaeva FI 10

Suunateabe kvaliteet

Sisevetelaeva FI 10

3.3.2.3.   Laeva reisiga seotud teave

Sisevetelaeva reisiga seotud teabel on samad parameetrid ja sama struktuur kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul, niivõrd kui seda on võimalik kohaldada. Mittekasutatavate parameetrite väljadele tuleb märkida „pole saadaval“ (not available).

Lisada tuleb sisevetelaeva spetsiifiline reisiga seotud teave.

Laeva reisiga seotud teavet edastatakse laevalt sõltumatult või nõudmisel.

Sihtkoht (ISRSi asukohakood)

AIS-sõnum 5

Ohtliku lasti kategooria

AIS-sõnum 5

ETA

AIS-sõnum 5

Maksimaalne staatiline süvis hetkel *

AIS-sõnum 5 + sisevetelaeva FI 10

Ohtliku lasti märge

Sisevetelaeva FI 10

Lastitud/lossitud laev

Sisevetelaeva FI 10

3.3.2.4.   Inimeste arv pardal

Pardal olevate inimeste arv edastatakse nõudmise või vajaduse korral raadiosõnumina või laevalt kaldale adresseeritud sõnumina.

Meeskonnaliikmete arv pardal

Sisevetelaeva FI 55

Reisijate arv pardal

Sisevetelaeva FI 55

Pardapersonali arv pardal

Sisevetelaeva FI 55

3.3.2.5.   Ohutussõnumid

Ohutussõnumid (st tekstsõnumid) edastatakse vajaduse korral raadio- või adresseeritud sõnumina.

Adresseeritud ohutussõnum

AIS-sõnum 12

Ohutusega seotud raadiosõnum

AIS-sõnum 14

3.3.3.   Teabe edastamise intervall

Sisevete-AISi sõnumite eri tüüpi teavet edastatakse erineva sagedusega.

Siseveeteedel liikuvatel laevadel võib muutuvteabe edastamise kiirust ümber lülitada sõltumatu ja määratud režiimi vahel. Määratud režiimis võib seda suurendada kuni 2 sekundini. Teabe edastamist peab olema võimalik ümber lülitada AISi tugijaamast (AIS-sõnumiga 23 ühiskäskude puhul või sõnumiga 16 üksikkäskude puhul) ja laevadele paigaldatud välissüsteemidelt saadavate käskude abil, näiteks liidese IEC 61162 kaudu, nagu on kindlaks määratud B liites.

Püsi- ja reisiga seotud teabe puhul on edastamise intervall 6 minutit nõudmise korral või kui teave muutub.

Kohaldatakse järgmisi teabe edastamise intervalle.

Laeva püsiteave:

iga 6 minuti tagant, nõudmise korral või kui andmeid on muudetud

Laeva muutuvteave:

sõltub navigatsiooniolekust ja laeva töörežiimist, kas sõltumatu (vaikimisi) režiim või määratud režiim, vt tabel 3.1

Laeva reisiga seotud teave:

iga 6 minuti tagant, nõudmise korral või kui andmeid on muudetud

Inimeste arv pardal:

vajaduse või nõudmise korral

Ohutussõnumid:

vajaduse korral

Rakendusspetsiifilised sõnumid:

vajaduse korral (määrab kindlaks pädev asutus)


Tabel 3.1

Laeva muutuvteabe ajakohastamise sagedus

Laeva muutuvad tingimused

Nominaalne teabe edastamise intervall

Laeva olek „ankrus“, liikumine kiirusega kuni 3 sõlme

3 minutit (6)

Laeva olek „ankrus“, liikumine kiirusega üle 3 sõlme

10 sekundit (6)

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 0–14 sõlme

10 sekundit (6)

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 0–14 sõlme ja muudab kurssi

3 1/3 sekundit (6)

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 14–23 sõlme

6 sekundit (6)

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus 14–23 sõlme ja muudab kurssi

2 sekundit

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus üle 23 sõlme

2 sekundit

Laev töötab sõltumatul režiimil, liikumiskiirus üle 23 sõlme ja muudab kurssi

2 sekundit

Laev töötab määratud režiimil (7)

määratud 2 ja 10 sekundi vahel

3.3.4.   Tehnoloogiline platvorm

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama platvorm on AISi A-klassi liikuv raadiojaam.

Sisevete-AISi liikuva raadiojaama tehniline lahendus põhineb samadel tehnilistel standarditel kui AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade puhul (soovitus ITU-R M.1371 ja rahvusvaheline standard IEC 61993-2).

3.3.5.   Ühilduvus AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega

Sisevete-AISi liikuvad raadiojaamad peavad ühilduma AISi A-klassi liikuvate raadiojaamadega ning peavad olema võimelised vastu võtma ja töötlema kõiki AIS-sõnumeid (vastavalt soovitusele ITU-R M.1371 ja soovituse ITU-R M.1371 tehnilistele selgitustele, mille on koostanud Rahvusvaheline Navigatsioonimärgistuse Ametkondade Liit (IALA)) ning lisaks ka punktis 3.4 kindlaks määratud sõnumeid.

3.3.6.   Kordumatu identifikaator

Merelaevadega ühilduvuse tagamiseks tuleb sisevete-AISi liikuvate raadiojaamade puhul kasutada jaama kordumatu identifikaatorina (raadioseadmete identifikaator) liikuva mereside raadiosaatja tunnuskoodi (MMSI).

3.3.7.   Kohaldamisnõuded

Punktis 3.3.2 osutatud teave sisestatakse, salvestatakse ja kuvatakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas.

Sisevete-AISi liikuv raadiojaam peab olema võimeline salvestama sisemällu ka sisevetelaeva spetsiifilisi püsiandmeid, et säilitada teavet juhuks, kui seadmel puudub elektritoide.

Vajalik andmete teisendamine sisevete-AISi teabesisu kuvamiseks minimaalsel seadmel (Minimum Keyboard Display, MKD) (nt sõlmede teisendamine kiirusühikuks km/h) või sisevetelaevade tüüpe käsitleva teabe sisestamiseks ja kuvamiseks toimub sisevete-AISi liikuva raadiojaama abil.

Rakendusspetsiifilised sõnumid (ASM) tuleks sisestada ja kuvada välisrakenduse abil, välja arvatud sisevete-AISi ASM DAC = 200 FI = 10 (sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave) ja DAC = 200 FI = 55 (inimeste arv laeva pardal), mida töödeldakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas.

Sisevetelaeva spetsiifiliste andmete sisestamiseks AISi transponderisse on B liites esitatud digitaalliidese lausungid.

Sisevete-AISi liikuval raadiojaamal peab olema vähemalt välisliides, et sisestada DGNSSi parandusi ja tervisklusandmeid vastavalt DGNSSi käsitlevatele Radio Technical Commission for Maritime Services Special Committee 104 koostatud sätetele.

3.3.8.   Tüübikinnitus

Sisevete-AISi liikuvale raadiojaamale antakse tüübikinnitus käesolevatele tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta.

3.4.   Sisevete-AISi liikuva raadiojaama protokolli muudatused

Tänu soovituse ITU-R M.1371 arengusuundumustele võimaldavad mitmed parameetrid kasutada uusi olekukoode. See ei kahjusta AISi toimimist, kuid seadmes võidakse kuvada tundmatud olekukoodid, mis põhinevad standardi varasematel läbivaatamistel.

3.4.1.   Tabel 3.2. Asukohateade

Tabel 3.2

Asukohateade

Parameeter

Bittide arv

Kirjeldus

Sõnumi identifikaator

6

Sõnumi 1, 2 või 3 identifikaator

Kordusindikaator

2

Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud

0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata

Kasutaja identifikaator (MMSI)

30

MMSI number

Navigatsiooniolek

4

0 = käigus, kasutades jõuajamit; 1 = ankrus; 2 = juhitavuse kaotanud; 3 = piiratud manööverdusvõimega; 4 = süviselt piiratud; 5 = haalatud; 6 = madalal;

7 = kalapüügiga tegelev; 8 = käigus, kasutades purjeid;

9 = jäetud kiirlaevade navigatsioonioleku muutmiseks tulevikus;

10 = jäetud laugurite (WIG) navigatsioonioleku muutmiseks tulevikus;

11 = jõuajamiga laev, ahtris pukseerimine (piirkondlik kasutus) (8);

12 = jõuajamiga laev, tõukamine või pardati pukseerimine (piirkondlik kasutus) (8);

13 = jäetud kasutamiseks tulevikus; 14 = AIS-SART (aktiivne);

15 = määratlemata = vaikimisi (kasutatakse ka AISis)

Pöördekiirus ROTAIS

8

0 kuni +126 = pöörab paremale kiirusega 708° kraadi minutis või kiiremini

0 kuni -126 = pöörab vasakule kiirusega 708° kraadi minutis või kiiremini

Väärtused vahemikus 0 ja 708 kraadi minutis, kodeeritud kui ROTAIS = 4,733 SQRT (ROTsensor) kraadi minutis, kus ROTsensor on pöördekiirus, mille on fikseerinud väline pöördekiiruse näitur. ROTAIS ümardatakse täisarvuni.

+ 127 = pöörab paremale kiiremini kui 5° kraadi 30 sekundi jooksul (pöördekiiruse näitur puudub)

– 127 = pöörab vasakule kiiremini kui 5° kraadi 30 sekundi jooksul (pöördekiiruse näitur puudub)

– 128 (80 kuueteistkümnendsüsteemis) näitab, et pöörde kohta teave puudub (vaikimisi).

ROT andmeid ei tohiks tuletada COG teabest

Põhjakiirus

10

Põhjakiirus astmetega 1/10 sõlme (0–102,2 sõlme)

1 023 = pole saadaval; 1 022 = 102,2 või enam sõlme (9)

Asukoha täpsus

1

Asukoha täpsuse (PA) tähis tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt

1 = suur (≤ 10 m)

0 = väike (> 10 m)

0 = vaikimisi

Geograafiline pikkus

28

Pikkuse täpsus 1/10 000 min (± 180 kraadi, ida = positiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), lääs = negatiivne (vastavalt kahe täiendkoodile),

181 (6791AC0 kuueteistkümnendsüsteemis) = pole saadaval = vaikimisi)

Geograafiline laius

27

Laiuse täpsus 1/10 000 min (± 90 kraadi, põhi = positiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), lõuna = negatiivne (vastavalt kahe täiendkoodile), 91= (3412140 kuueteistkümnendsüsteemis) = pole saadaval = vaikimisi)

Põhjakurss

12

Põhjakursi täpsus 1/10 kraadi (0–3 599 ). 3 600 (E10 kuueteistkümnendsüsteemis)

= pole saadaval = vaikimisi;

3 601 –4 095 ei kasutata

Tõeline kurss

9

Kraadid (0–359) (511 tähendab, et pole saadaval = vaikimisi).

Ajatempel

6

UTC sekund, mil elektrooniline asukohamääramissüsteem (EPFS) teate koostas (0–59, või 60, kui ajatempel pole saadaval, mis on ühtlasi vaikimisi seatud väärtus, või 61, kui asukohamääramissüsteem on käsitsi sisestamise režiimis, või 62, kui elektrooniline asukohamääramissüsteem toimib arvestuslikus režiimis (laakimine), või 63, kui asukohamääramissüsteem ei toimi)

Erimanöövri indikaator: sinine märk

2

Näit, kui sinine märk on seatud (10)

0 = pole saadaval = vaikimisi,

1 = ei osale erimanöövris = sinine märk ei ole seatud

2 = osaleb erimanöövris = sinine märk on seatud

jah,

3 ei kasutata

Vaba

3

Ei kasutata. Seatakse nulli. Jäetud kasutamiseks tulevikus.

RAIM tähis

1

Elektroonilise asukohamääramisseadme vastuvõtja autonoomse tervikluse seire (RAIM) tähis; 0 = RAIMi ei kasutata = vaikimisi; 1 = RAIMi kasutatakse. RAM tähis tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt

Side olek

19

Side olek tuleks kindlaks määrata ITU-R M. 1371 kohaselt

Kokku

168

Hõivab ühe ajapilu

3.4.2.   Laeva püsi- ja reisiga seotud andmed (sõnum 5)

Tabel 3.3

Laeva püsi- ja muutuvandmete teade

Parameeter

Bittide arv

Kirjeldus

Sõnumi identifikaator

6

Sõnumi 5 identifikaator

Kordusindikaator

2

Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud 0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata

Kasutaja identifikaator (MMSI)

30

MMSI number

AISi versiooni indikaator

2

0 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-1;

1 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-3 (või hilisemale väljaandele);

2 = jaam vastab soovitusele ITU-R M. 1371-5 (või hilisemale väljaandele);

3 = jaam vastab järgmistele väljaannetele

IMO number

30

0 = pole saadaval = vaikimisi – ei kohaldata pääste-õhusõiduki puhul

0000000001–0000999999 ei kasutata

0001000000–0009999999 = kehtiv IMO number;

0010000000–1073741823 = ametlik lipuriigi number (11)

Raadiokutsung

42

7 × 6-bitine ASCII kooditabel, „@@@@@@@“ = pole saadaval = vaikimisi

Laevaga seotud veesõidukite puhul: „A“, millele järgneb laeva MMSI kuus viimast numbrit. Näiteks pukseeritavad laevad, valvepaadid, saatelaevad, päästepaadid ja päästeparved

Nimi

120

Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII, vt ITU-R M. 1371;

@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ = pole saadaval = vaikimisi. Pääste-õhusõiduki (SAR) puhul: „SAR AIRCRAFT NNNNNNN“, kus NNNNNNN on õhusõiduki registreerimistunnus

Laeva ja lasti tüüp

8

0 = pole saadaval või laev puudub = vaikimisi;

1–99 = ITU-R M. 1371 kohaselt; (12)

100–199 = jäetud piirkondlikuks kasutamiseks;

200–255 = jäetud tulevaseks kasutamiseks.

Ei kohaldata pääste-õhusõiduki puhul

Laeva/koosseisu gabariitmõõtmed ja asukoht

30

Teatatud asukoha lähtepunkt; näitab ka laeva mõõtmeid meetrites (vt ITU-R M. 1371).

Pääste-õhusõiduki puhul otsustab selle välja kasutamise üle vastutav ametiasutus. Kui seda välja kasutatakse, siis tuleks märkida veesõiduki maksimaalsed mõõtmed. Vaikimisi peaks A = B = C = D olema „0“ (13)  (14)  (15)

Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp

4

0 = määratlemata (vaikimisi);

1 = GPS,

2 = GLONASS,

3 = kombineeritud GPS/GLONASS,

4 = Loran-C,

5 = Chayka,

6 = ühildatud navigatsioonisüsteem,

7 = ülevaatusel,

8 = Galileo

9–14 = ei kasutata

15 = sisemine GNSS

ETA

20

ETA; MMDDHHMM UTC

Bitid 19–16: kuu; 1–12; 0 = pole saadaval = vaikimisi;

Bitid 15–11: päev; 1–31; 0 = pole saadaval = vaikimisi;

Bitid 10–6: tund; 0–23; 24 = pole saadaval = vaikimisi;

Bitid 5–0: minutid; 0–59; 60 = pole saadaval = vaikimisi

Pääste-õhusõiduki puhul otsustab selle välja kasutamise üle vastutav ametiasutus.

Maksimaalne staatiline süvis hetkel

8

Täpsusega 1/10 m, 255 = süvis 25,5 m või suurem, 0 = pole saadaval = vaikimisi (16)

Sihtkoht

120

Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII; @@@@@@@@@@@@@@@@@@@@ = pole saadaval (17)

Andmeside lõppseadmed (DTE)

1

Andmeterminal valmis (0 = saadaval, 1 = pole saadaval = vaikimisi)

Vaba

1

Vaba. Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks

Kokku

424

Hõivab kaks ajapilu

Joonis 3.1

Teatatud asukoha lähtepunkt ja laeva/koosseisu gabariitmõõtmed

Image 6

 

Bittide arv

Bitiväljad

Vahemaa (m)

 

A

9

Bitt 21 – bitt 29

0–511

511 = 511 m või rohkem

Teatatud asukoha lähtepunkt

B

9

Bitt 12 – bitt 20

0–511

511 = 511 m või rohkem

C

6

Bitt 6 – bitt 11

0–63

63 = 63 m või rohkem

D

6

Bitt 0 – bitt 5

0–63

63 = 63 m või rohkem

L = A + B

Sisevetelaeva FI 10 kohaselt

Sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas kasutatud gabariitmõõtmed

W = C + D

Mõõtmed peaksid vastama edastatud suunateabe (vöör) suunale.

Teatatud asukoha lähtepunkt pole saadaval, kuid laeva/koosseisu mõõtmed on olemas: A = C = 0 ja B ≠ 0 ja D ≠ 0.

Teatatud asukoha lähtepunkt ega laeva/koosseisu mõõtmed pole saadaval: A = B = C = D = 0 (= vaikimisi).

Sõnumitabeli kasutamisel: A = kõige olulisem väli; D = kõige vähem oluline väli.

3.4.3.   Ühiskäsk (sõnum 23)

Sisevete-AISi liikuvatele raadiojaamadele saadetakse ühiskäsk sõnumiga 23, kasutades jaama tüüpi „6 = siseveeteed“.

3.5.   Sisevete-AISi sõnumid

3.5.1.   Sisevete-AISi lisasõnumid

Teabevajaduse täitmiseks määratakse kindlaks konkreetsed sisevete-AISi sõnumid. Lisaks teabesisule, mida rakendatakse otse sisevete-AISi jaamas, võivad sisevete-AISi liikuvad raadiojaamad edastada rakendusspetsiifiliste sõnumite (ASM) abil lisateavet. Kõnealust teabesisu käsitleb tavaliselt välisrakendus, nagu näiteks sisevete-ECDIS.

Vastutus sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite kasutamise eest lasub jõekomisjonil või pädevatel asutustel.

3.5.2.   Rakenduse identifikaator sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite jaoks

Rakendusspetsiifilised sõnumid koosnevad AISi A-klassi liikuvate raadiojaamade raamistikust vastavalt soovitusele ITU-R M.1371 (sõnumi identifikaator, kordusindikaator, allika identifikaator, sihtkoha identifikaator), rakenduse identifikaatorist (AI = DAC + FI) ja andmesisust (muutuva pikkusega, etteantud maksimumini).

16-bitine rakenduse identifikaator (AI = DAC + FI) koosneb järgmistest osadest:

a)

10-bitine määratud piirkonnakood (DAC): rahvusvaheline (DAC = 1) või piirkondlik (DAC > 1),

b)

6-bitine funktsiooni identifikaator (FI), mis võimaldab 64 kordumatut rakendusspetsiifilist sõnumit.

Euroopa ühtlustatud sisevete-AISi rakendusspetsiifiliste sõnumite puhul kasutatakse DAC 200.

Kohalike rakendusspetsiifiliste sõnumite puhul võib lisaks kasutada ka riiklikku (piirkondlikku) DACi. Sellegipoolest soovitatakse tungivalt vältida piirkondlike rakendusspetsiifiliste sõnumite kasutamist.

3.5.3.   Rakendusspetsiifiliste sõnumite teabesisu

Sisevete-AISi rakendusspetsiifilisi sõnumeid DAC = 200 FI = 10 (sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave) ja DAC = 200 FI = 55 (inimeste arv pardal) rakendatakse otse sisevete-AISi liikuvas raadiojaamas (vt punktid 3.5.3.1 ja 3.5.3.2).

3.5.3.1.   Sisevetelaeva püsi- ja reisiga seotud teave (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 10)

Seda sõnumit kasutavad üksnes sisevetelaevad, et edastada laeva püsi- ja reisiga seotud teavet lisaks sõnumile 5. Sõnum edastatakse koos kahendvormingus sõnumiga 8 niipea kui võimalik (AISi vaatenurgast) pärast sõnumit 5.

Tabel 3.4

Sisevetelaeva andmete teade

 

Parameeter

Bittide arv

Kirjeldus

Sõnumi identifikaator

6

Sõnumi 8 identifikaator; alati 8

Kordusindikaator

2

Kasutab repiiter, et näidata teate kuvamiskordade arvu.

0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata

Allika identifikaator

30

MMSI number

Vaba

2

Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks

Kahendvormingus andmed

Rakenduse identifikaator

16

DAC = 200, FI = 10

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber (ENI)

48

8 × 6-bitised ASCII tähemärgid

00000000 = ENI ei ole määratud = vaikimisi

Laeva/koosseisu pikkus

13

1–8 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva/koosseisu pikkus täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi

Laeva/koosseisu suurim laius

10

1–1 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva/koosseisu suurim laius täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi

Laeva ja koosseisu tüüp

14

Numbriline laeva ja koosseisu tüüp, nagu on kirjeldatud C liites

0 = pole saadaval = vaikimisi

Ohtliku lasti märge

3

Siniste koonuste/tulede arv 0–3; 4 = B-tähis, 5 = vaikimisi = pole teada

Maksimaalne staatiline süvis hetkel

11

1–2 000 (ülejäänut ei kasutata), süvise täpsus 1/100 m, 0 = vaikimisi = pole teada

Lastitud/lossitud

2

1 = lastitud, 2 = lossitud, 0 = pole saadaval/vaikimisi, 3 ei kasutata

Kiirusteabe kvaliteet

1

1 = kõrge, 0 = madal/GNSS = vaikimisi (*1)

Kursiteabe kvaliteet

1

1 = kõrge, 0 = madal/GNSS = vaikimisi (*1)

Suunateabe kvaliteet

1

1 = kõrge, 0 = madal = vaikimisi (*1)

Vaba

8

Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks

 

Kokku

168

Hõivab ühe ajapilu

3.5.3.2.   Inimeste arv pardal (sisevetelaeva spetsiifiline sõnum FI 55)

Seda sõnumit edastavad üksnes sisevetelaevad, et teatada inimeste (reisijate, meeskonnaliikmete, pardapersonali) arv pardal. See sõnum tuleb edastada koos kahendvormingus sõnumiga 6, eelistatult vajaduse või nõudmise korral, kasutades rahvusvahelise rakendusidentifikaatori kahendvormingus sõnumit 2.

Tabel 3.5

Teade inimeste arvu kohta pardal

 

Parameeter

Bitid

Kirjeldus

Sõnumi identifikaator

6

Sõnumi 6 identifikaator; alati 6

Kordusindikaator

2

Kasutab repiiter, et näidata teate kuvamiskordade arvu.

0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata

Allika identifikaator

30

Allika jaama MMSI number

Järjenumber

2

0–3

Sihtkoha identifikaator

30

Sihtkoha jaama MMSI number

Tähise kordusedastus

1

Tähise kordusedastus määratakse kordusedastuse korral: 0 = kordusedastus puudub = vaikimisi;

1 = kordusedastus teostatud.

Vaba

1

Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks

Kahendvormingus andmed

Rakenduse identifikaator

16

DAC = 200, FI = 55

Meeskonnaliikmete arv pardal

8

0–254 meeskonnaliiget, 255 = pole teada = vaikimisi

Reisijate arv pardal

13

0–8 190 reisijat, 8 191 = pole teada = vaikimisi

Pardapersonali arv pardal

8

0–254 pardapersonali liiget, 255 = pole teada = vaikimisi

Vaba

51

Ei kasutata. Seatakse nulli. Jäetud kasutamiseks tulevikus.

 

Kokku

168

Hõivab ühe ajapilu

4.   MUUD AISI LIIKUVAD RAADIOJAAMAD SISEVEETEEDEL

4.1.   Sissejuhatus

Laevad, mis ei ole kohustatud kasutama sisevete-AISi liikuvaid raadiojaamu, võivad kasutada muid AISi liikuvaid raadiojaamu. Kasutada võib järgmisi liikuvaid raadiojaamu:

a)

AISi A-klassi liikuv raadiojaam, mis vastab komisjoni direktiivi 2014/90/EL (18) artikli 35 lõigetele 2 ja 3;

b)

AISi B-klassi liikuv raadiojaam, mis vastab punktile 4.2.

Selliste jaamade kasutamise üle otsustab pädev asutus, kes vastutab selles piirkonnas siseveeteedel navigeerimise eest.

Kui selliste jaamade kasutamine on vabatahtlik, ajakohastab laevakapten käsitsi sisestatud AISi andmeid pidevalt. AISi kaudu ei edastata ebatäpseid andmeid.

4.2.   Üldnõuded veeteedel kasutatavatele AISi B-klassi liikuvatele raadiojaamadele

AISi B-klassi funktsioonid on piiratud võrreldes sisevete-AISi liikuvate raadiojaamadega. AISi B-klassi liikuva raadiojaamaga saadetud sõnumitele omistatakse madalam prioriteet kui sisevete-AISi liikuva raadiojaamaga saadetud sõnumitele.

Lisaks muudest liidu õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 1999/5/EÜ (19) ja komisjoni otsusest 2005/53/EÜ (20) tulenevatele nõuetele peavad liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele paigaldatud AISi B-klassi liikuvad raadiojaamad vastama nõuetele, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:

a)

soovitus ITU-R M. 1371;

b)

IEC rahvusvaheline standard 62287 (sh DSC-kanali haldamine).

Märkus.

Pädev asutus, kes vastutab selles piirkonnas navigeerimise eest, on kohustatud kindlaks tegema AISi B-klassi liikuvate raadiojaamade vastavuse teises lõigus loetletud standarditele ja nõuetele, enne kui ta väljastab laeva raadiojaamaloa ja määrab liikuva mereside raadiosaatja tunnuskoodi (MMSI), kasutades näiteks asjakohase AISi B-klassi liikuva raadiojaama tüübikinnitust.

5.   AISi NAVIGATSIOONIMÄRGID SISEVETELAEVANDUSES

5.1.   Sissejuhatus

Navigatsioonimärk (Aids to Navigation, AtoN) on märgistus, mis abistab laevajuhtimisel. Selliste vahendite hulka kuuluvad tuletornide, poide, udusignaalide ja päevamärkide märgistused. Navigatsioonimärkide liigid on loetletud tabelis 5.2.

AIS-tehnoloogia võimaldab dünaamiliselt edastada navigatsioonimärkide kohta käivat teavet.

Sisevetelaevanduses kasutamise jaoks on vaja mere-AISi navigatsioonimärkide teadet (sõnum 21) laiendada, et see kajastaks sisevete-märgistussüsteemi üksikasju.

Mere-AISi navigatsioonimärkide teade põhineb IALA märgistussüsteemil. Sisevetelaevanduse puhul peab AISi navigatsioonimärkide teade kajastama 5. jaos kirjeldatud Euroopa sisevetelaevanduse navigatsioonimärkide süsteemi.

AISi navigatsioonimärkide teatega edastatakse navigatsioonimärgi asukoht ja tähendus ning teave selle kohta, kas poi on nõutud asukohas (ettenähtud asukohas) või mitte (ettenähtud asukohast ära).

5.2.   Sõnumi 21 kasutamine: navigatsioonimärkide teade

Siseveeteedel kasutatakse AISi navigatsioonimärkide teadet (sõnum 21), nagu see on kindlaks määratud soovituses ITU-R M.1371. Kodeeritakse Täiendavad Euroopa sisevetelaevanduse navigatsioonimärkide liigid kodeeritakse, kasutades „Navigatsioonimärgi oleku“ bitte.

Tabel 5.1

AISi navigatsioonimärkide teade

Parameeter

Bittide arv

Kirjeldus

Sõnumi identifikaator

6

Sõnumi 21 identifikaator

Kordusindikaator

2

Kasutab repiiter, et näidata, mitu korda on sõnumit korratud

0–3; vaikimisi = 0; 3 = enam mitte korrata

Identifikaator

30

MMSI number, (vt RR artikkel 19 ja soovitus ITU-R M.585)

Navigatsioonimärgi liik

5

0 = pole saadaval = vaikimisi; viide IALA koostatud asjakohasele määratlusele; vt joonis 5-1 (21)

Navigatsioonimärgi nimi

120

Kuni 20 tähemärki, 6-bitine ASCII, nagu on kindlaks määratud tabelis 47 „@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@“ = pole saadaval = vaikimisi.

Navigatsioonimärgi nime võib laiendada allpool oleva parameetriga „Navigatsioonimärgi nime laiendus“

Asukoha täpsus (PA)

1

1 = suur (≤ 10 m) 0 = väike (> 10 m) 0 = vaikimisi. Asukoha täpsuse (PA) tähis tuleks kindlaks määrata vastavalt soovituse ITU-R M.1371 tabelile „Asukoha täpsuse teabe kindlaksmääramine“

Geograafiline pikkus

28

Pikkuse täpsus 1/10 000 min navigatsioonimärgi asukohast (± 180°, ida = positiivne, lääs = negatiivne 181 = (6791AC0h) = pole saadaval = vaikimisi)

Geograafiline laius

27

Laiuse täpsus 1/10 000 min navigatsioonimärgist (± 90 kraadi, põhi = positiivne, lõuna = negatiivne 91 (3412140h) = pole saadaval = vaikimisi)

Mõõtmed/asukoha lähtepunkt

30

Teatatud asukoha lähtepunkt; näitab ka navigatsioonimärgi mõõtmeid (m) (vt joonis 5-1), kui see on asjakohane (22)

Elektroonilise asukohamääramisseadme tüüp

4

0 = määratlemata (vaikimisi);

1 = GPS

2 = GLONASS

3 = kombineeritud GPS/GLONASS

4 = Loran-C

5 = Chayka

6 = integreeritud navigatsioonisüsteem

7 = ülevaatusel. Püsi- ja virtuaalnavigatsioonimärgi puhul tuleks kasutada asukohta kaardil. Täpne asukoht parandab selle funktsiooni radarimärgina.

8 = Galileo

9–14 = ei kasutata.

15 = sisemine GNSS

Ajatempel

6

UTC sekund, mil EPFS teate koostas (0–59, või 60, kui ajatempel pole saadaval, mis on ühtlasi vaikimisi seatud väärtus, või 61, kui asukohamääramissüsteem on käsitsi sisestamise režiimis, või 62, kui elektrooniline asukohamääramissüsteem toimib arvestuslikus režiimis (laakimine), või 63, kui asukohamääramissüsteem ei toimi)

Indikaator „Ettenähtud asukohast ära“

1

Üksnes ujuvmärgi jaoks: 0 = ettenähtud asukohas; 1 = ettenähtud asukohast ära.

MÄRKUS 1. Selle tähise saab kehtivaks lugeda üksnes teate saanud jaam, kui tegemist on ujuvmärgiga ja kui ajatempel on 59 või alla selle. Ujuvmärgi puhul tuleks valvetsooni parameetrid määrata kindlaks installeerimisel

Navigatsioonimärgi olek

8

Jäetud navigatsioonimärgi oleku näitamiseks

00000000 = vaikimisi (23)

RAIM tähis

1

Elektroonilise asukohamääramisseadme vastuvõtja autonoomse tervikluse seire (RAIM) tähis; 0 = RAIMi ei kasutata = vaikimisi; 1 = RAIMi kasutatakse; vt soovituse ITU-R M.1371 tabel „Asukoha täpsuse teabe kindlaksmääramine“

Virtuaalmärgi tähis

1

0 = vaikimisi = tegelik navigatsioonimärk märgitud asukohas; 1 = virtuaalmärk, mida füüsiliselt pole olemas (24)

Määratud režiimi tähis

1

0 = sõltumatul ja pidevrežiimil töötav jaam = vaikimisi; 1 = määratud režiimil töötav jaam

Vaba

1

Vaba. Ei kasutata. Seatakse nulli. Reserveeritud tulevikus kasutamiseks

Navigatsioonimärgi nime laiendus

0, 6, 12, 18, 24, 30, 36, ... 84

Seda parameetrit, mis koosneb 14 täiendavast tähemärgist (6-bitine ASCII, kahe ajapilu pikkune sõnum), võib kombineerida parameetriga „Navigatsioonimärgi nimi“ selle parameetri lõpus, kui navigatsioonimärgi nime jaoks on vaja rohkem kui 20 tähemärki. See parameeter tuleks ära jätta, kui navigatsioonimärgi nime jaoks ei ole vaja kokku rohkem kui 20 tähemärki. Edastada tuleks üksnes vajalik tähemärkide arv, st et ei tohiks kasutada ühtki @-märki

Vaba

0, 2, 4 või 6

Vaba. Kasutatakse üksnes parameetri „Navigatsioonimärgi nime laiendus“ kasutamise korral. Seatakse nulli. Vabade bittide arvu tuleks kohandada, et järgida baidi piire

Kokku

272–360

Hõivab kaks ajapilu

Joonis 5-1

Meremärkide teatatud asukoha lähtepunkt või meremärgi mõõtmed

Image 7

 

Bittide arv

Bitiväljad

Vahemaa (m)

A

9

Bitt 21 – bitt 29

0–511

511 = 511 m või rohkem

B

9

Bitt 12 – bitt 20

0–511

511 = 511 m või rohkem

C

6

Bitt 6 – bitt 11

0–63

63 = 63 m või rohkem

D

6

Bitt 0 – bitt 5

0–63

63 = 63 m või rohkem

Kui edastatav navigatsioonimärgi liik kuulub olemasolevate IALA koostatud navigatsioonimärkide liikide hulka (vastavalt tabelile 5.2), ei tule kohaldada mingeid muudatusi.

Tabel 5.2

Navigatsioonimärkide liigid

Kood

Merenduslik määratlus

 

0

Vaikimisi, navigatsioonimärgi liik täpsustamata

 

1

Lähtepunkt

 

2

RACON

 

3

Püsiavamererajatised, nt naftapuurplatvorm, tuulepark.

(MÄRKUS 1. Selle koodiga tuleks identifitseerida takistus, mis on varustatud navigatsioonimärgi AIS jaamaga.)

 

4

Ajutine vrakipoi

Püsimärk

5

Tuli, sektoriteta

6

Tuli, sektoritega

7

Alumine sihituli

8

Ülemine sihituli

9

Põhjamärk

10

Idamärk

11

Lõunamärk

12

Läänemärk

13

Vasaku külje märk

14

Parema külje märk

15

Märk „Eelistatav laevatee vasakul“

16

Märk „Eelistatav laevatee paremal“

17

Üksiku ohu märk

18

Teljemärk

19

Erimärk

Ujuvmärk

20

Põhjapoi

21

Idapoi

22

Lõunapoi

23

Läänepoi

24

Vasaku külje poi

25

Parema külje poi

26

Poi „Eelistatav laevatee vasakul“

27

Poi „Eelistatav laevatee paremal“

28

Üksiku ohu poi

29

Teljepoi

30

Eripoi

31

Tulelaev/hiidpoi/puurplatvorm

MÄRKUS 1. Eespool loetletud navigatsioonimärkide liigid põhinevad IALA ujuvmärgistuse süsteemil, kui see on kohaldatav.

MÄRKUS 2. Võib tekkida segadus otsustamisel, kas märk on tulega või tuleta. Pädevad asutused võivad kasutada selle näitamiseks sõnumi piirkondlikku/kohalikku osa.

5.3.   Sõnumi 21 laiendamine sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga

Sõnumi 21 laiendamiseks sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigiga kasutatakse parameetri „Navigatsioonimärgi olek“ välja.

Parameetri „Navigatsioonimärgi olek“ väli koosneb kaheksast leheküljest; lehekülje identifikaator 0 on 0 = vaikimisi, lehekülje identifikaatorid 1–3 on piirkondlikuks kasutuseks ja lehekülje identifikaatorid 4–7 on rahvusvaheliseks kasutuseks. Välja „Navigatsioonimärgi olek“ esimest kolm bitti määravad lehekülje identifikaatori ja ülejäänud viis bitti sisaldavad lehekülje sisu.

Piirkond, mille puhul kohaldatakse lehekülje identifikaatoreid 1–3, määratakse navigatsioonimärgi edastava AISi jaama MMSI-s sisalduvate mereside tunnuskoodidega. Seega on välja „Navigatsioonimärgi olek“ viie infobiti kodeerimine võimalik ainult selles konkreetses piirkonnas.

Liidu siseveeteede puhul sisaldab välja „Navigatsioonimärgi olek“ lehekülje identifikaator 1 kasutatud sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liikide loetelu.

Sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liik seatakse sõnumis 21 kahe sammuga. Esiteks tuleb parameeter „Navigatsioonimärgi liik“ sõnumis 21 seada väärtusele „0 = vaikimisi, navigatsioonimärgi liik täpsustamata“. Teiseks tuleb parameeter „AISi olek“ seada lehekülje identifikaatorile 1 ja vastavale sisevetelaevanduse spetsiifilise navigatsioonimärgi liigi koodile.

Sõnum 21 – Navigatsioonimärgi olek:

Bitid:

Image 8

Image 9

LSB

kodeerimine:

lehekülje identifikaator

navigatsioonimärgi liik (0–31)

 


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 414/2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) artiklis 5 osutatud tehnilisi suuniseid jõeteabeteenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks (ELT L 105, 23.4.2007, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

(5)  Komisjoni 10. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 909/2013, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/44/EÜ osutatud sisevetelaevanduse elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteemi (sisevete-ECDIS) tehnilisi kirjeldusi (ELT L 258, 28.9.2013, lk 1).

(6)  Kui liikuv raadiojaam teeb kindlaks, et tegemist on semaforiga (vt soovitus ITU-R M.1371, 2. lisa, § 3.1.1.4), tuleb edastussagedust suurendada ühe korrani kahe sekundi jooksul (vt soovitus ITU-R M.1371, 2. lisa, § 3.1.3.3.2).

(7)  Ümberlülituse teostab vajaduse korral pädev asutus.

(8)  Ei kohaldata liidus käesoleva määruse kohaldamisel.

(9)  Sõlmed arvutab km/h-deks pardale paigaldatud välisseade.

(10)  Hinnatakse üksnes juhul, kui teade tuleb sisevete-AISi liikuvalt raadiojaamalt ja kui teave saadakse automaatselt (otseühendus ümberlülitiga).

(11)  Seatakse sisevetelaevade puhul nulli.

(12)  Sisevetelaevanduses kasutatakse kõige lähedasemat laevatüüpi (vt C liide).

(13)  Mõõtmed tuleb esitada koosseisust moodustuva maksimaalse ristküliku mõõtmetena.

(14)  Sisevetelaeva teabes ümardatakse detsimeetrid suurema väärtuse suunas.

(15)  Lähtepunkti teave tuleb võtta SSD liidese lausungist, eristades selleks välja „allika identifikaator“. Asukoha lähtepunkti teave koos allika rakendusidentifikaatoriga (AI) tuleb salvestada siseteabena. Teised allika identifikaatorid viivad välist lähtepunkti käsitleva lähtepunkti teabeni.

(16)  Sisevetelaeva teabes ümardatakse sentimeetrid suurema väärtuse suunas.

(17)  ISRSi asukohakoode, mis on osa RIS indeksist, tuleks kasutada lähtuvalt Euroopa Komisjoni peetavast Euroopa võrdlusandmete haldussüsteemist (ERDMS).

(*1)  Seatakse nulli, kui transponderiga ei ole ühendatud kinnitatud tüüpi andurit (nt güroskoop).

(18)  Komisjoni 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).

(20)  Komisjoni 25. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/53/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ artikli 3 lõike 3 punkti e kohaldamise kohta raadioseadmete suhtes, mis on ette nähtud osalemiseks automaatses identifitseerimissüsteemis (AIS) (ELT L 22, 26.1.2005, lk 14).

(21)  Sisevetelaevanduse navigatsioonimärgi liigi koodi edastamisel seatakse selle välja (navigatsioonimärgi liik) väärtuseks 0 = määratlemata.

(22)  Kui navigatsioonimärgi puhul kasutatakse joonist 5–1, tuleb järgida järgmist:

Püsi- ja virtuaalmärgi ning avamererajatiste puhul peab mõõtega A määratud suund näitama tõelise põhja suunas.

Ujuvmärkide puhul, mis on suuremad kui 2 m × 2 m, peavad navigatsioonimärgi mõõtmed olema alati lähendatud ringile, st et mõõtmed peavad alati olema A = B = C = D ≠ 0. (See on tingitud asjaolust, et ujuvmärgi orientiiri ei edastata. Teatatud asukoha lähtepunkt on ringi keskel.)

A = B = C = D = 1 näitab objekte (püsi- või ujuvobjektid) väiksemana kui 2 m × 2 m või sellega võrdsena. (Teatatud asukoha lähtepunkt on ringi keskel.)

Avamere ujuvrajatised, mis ei ole püsivad, nagu näiteks puurplatvormid, vastavad koodile 31 tabelis 5.2. Nende rajatiste parameeter „Mõõtmed/asukoha lähtepunkt“ määratakse kindlaks vastavalt märkusele 1.

Püsiavamererajatiste (kood 3 tabelist 5.2) parameeter „Mõõtmed/asukoha lähtepunkt“ määratakse kindlaks vastavalt märkusele 1. Seega määratakse kõikide avamere navigatsioonimärkide ja rajatiste mõõtmed kindlaks samal viisil ning tegelikud mõõtmed sisalduvad sõnumis 21.

(23)  Sisevete-AISi navigatsioonimärgi teate puhul märgitakse sellele väljale sisevetelaevanduse navigatsioonimärgi liik, kasutades lehekülge 001.

(24)  Kui edastatakse virtuaalmärgi teavet, st et virtuaal-/pseudomärgi sihttähise väärtuseks on seatud üks (1), peavad mõõtmed olema A = B = C = D = 0 (vaikimisi). Sama kehtib ka lähtepunkti teabe edastamisel.

A liide

LÜHENDID

AI

Rakenduse identifikaator (Application Identifier)

AIS

Automaatne identifitseerimissüsteem (Automatic Identification System)

ADN

Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe

ASCII

Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood (American Standard Code for Information Interchange)

ASM

Rakendusspetsiifiline sõnum (Application Specific Message)

AtoN

Navigatsioonimärgid (Aids to Navigation)

DAC

Määratud piirkonnakood (Designated Area Code)

DGNSS

Diferentsiaalne GNSS (Differential GNSS)

FI

Funktsiooni identifikaator (Functional Identifier)

GLONASS

(Venemaa) globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem ((Russian) Global Navigation Satellite System)

GNSS

Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem (Global Navigation Satellite System)

GPS

Globaalne positsioneerimissüsteem (Global Positioning System)

HDG

Suund (Heading)

IAI

Rahvusvaheline rakendusidentifikaator (International Application Identifier)

ID

Identifikaator (Identifier)

ITU

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit

MMSI

Liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood vastavalt ITU soovitusele ITU-R M585

ROT

Pöördekiirus (Rate Of Turn)

B-klassi SO/CS

B-klassi liikuvad raadiojaamad, mis kasutavad kas liikluse tuvastuse ajajaotusliku ühispöörduse (CSTDMA) meetodit („CO“) või iseorganiseeruva ajajaotusliku ühispöörduse (SOTDMA) meetodit („SO“).

SOLAS

Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel

SQRT

Ruutjuur (Square Root)

UTC

Koordineeritud maailmaaeg

VHF

Ülikõrgsagedus

VTS

Laevaliiklusteenused (Vessel Traffic Services)

B liide

DIGITAALLIIDESE LAUSED SISEVETE-AISi JAOKS

B.1   Sisendlaused

AISi digitaalset seerialiidest toetavad olemasolevad IEC 61162 laused. Kõnealuseid digitaalliidese lauseid on üksikasjalikult kirjeldatud standardis IEC 61162.

Lisaks on sisevete-AISi liikuva raadiojaama jaoks kindlaks määratud järgmised digitaalliidese laused.

B.2   Sisevetelaeva püsiandmed

Seda lauset kasutatakse selliste seadistuste muutmiseks, mida ei hõlma SSD ja VSD.

$PIWWSSD,cccccccc,xxxx,x.x,x.x,x,x,x,x.x,x.x,x.x,x.x*hh<CR><LF>

väli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Väli

Vorming

Kirjeldus

1

cccccccc

ENI number

2

xxxx

Sisevetelaeva liik vastavalt C liitele

3

x.x

Laeva pikkus 0–800,0 meetrit

4

x.x

Laeva laius 0–100,0 meetrit

5

x

Kiirusteabe kvaliteet, 1 = kõrge või 0 = madal

6

x

Kursiteabe kvaliteet, 1 = kõrge või 0 = madal

7

x

Suunateabe kvaliteet, 1 = kõrge või 0 = madal

8

x.x

Sisemise lähtepunkti kauguse väärtus B (kaugus lähtepunktist ahtrini)

9

x.x

Sisemise lähtepunkti kauguse väärtus C (kaugus lähtepunktist vasakpardani)

10

x.x

Välise lähtepunkti kauguse väärtus B (kaugus lähtepunktist ahtrini)

11

x.x

Välise lähtepunkti kauguse väärtus C (kaugus lähtepunktist vasakpardani)

B.3   Sisevetelaeva reisiga seotud andmed

Sisevetelaeva reisiga seotud andmete sisestamiseks AISi liikuvasse raadiojaama kasutatakse seda lauset. Sisevetelaeva reisiga seotud andmete seadmiseks kasutatakse lauset $PIWWIVD järgmise sisuga:

$PIWWIVD,x,x,x,x.x,x.x,x,xxx,xxxx,xxx,x.x,x.x,x.x,x.x*hh<CR><LF>

väli 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13

Väli

Vorming

Kirjeldus

1

x

Vt soovitus ITU-R M.1371, sõnum 23, teatamisintervalli seaded, vaikeseade: 0

2

x

Siniste koonuste arv: 0–3, 4 = B-tähis, 5 = vaikimisi = pole teada

3

x

0 = pole saadaval = vaikimisi, 1 = lastitud, 2 = lossitud, ülejäänut ei kasutata

4

x.x

Laeva staatiline süvis 0–20,00 meetrit, 0 = pole teada = vaikimisi, ülejäänut ei kasutata

5

x.x

Laeva kõrgus veepinnast 0–40,00 meetrit, 0 = pole teada = vaikimisi, ülejäänut ei kasutata

6

x

Abistavate puksiiride arv 0–6, 7 = vaikimisi = pole teada, ülejäänut ei kasutata

7

xxx

Meeskonnaliikmete arv pardal 0–254, 255 = pole teada = vaikimisi, ülejäänut ei kasutata

8

xxxx

Reisijate arv pardal 0–8 190 , 8 191 = pole teada = vaikimisi, ülejäänut ei kasutata

9

xxx

Pardapersonali arv pardal 0–254, 255 = pole teada = vaikimisi, ülejäänut ei kasutata

10

x.x

Koosseisu ulatus vööri suunas (meeter.detsimeeter = resolutsioon detsimeetrites)

11

x.x

Koosseisu ulatus ahtri suunas (meeter.detsimeeter = resolutsioon detsimeetrites)

12

x.x

Koosseisu ulatus vasakparda suunas (meeter.detsimeeter = resolutsioon detsimeetrites)

13

x.x

Koosseisu ulatus paremparda suunas (meeter.detsimeeter = resolutsioon detsimeetrites)

Tühjade väljade („null“) puhul vastavat konfiguratsiooni seadistust ei muudeta.

C liide

SISEVETELAEVA JA KOOSSEISU TÜÜP

See vastavustabel põhineb UNECE soovituse nr 28 „Codes for Types of Means of Transport“ väljavõttel ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu soovituses ITU-R M.1371 „Technical characteristics for a universal shipborne automatic identification system using time division multiple access in the VHF maritime mobile band“ määratletud merelaevatüüpidel.

Laeva ja koosseisu tüüp

Merelaeva tüüp

Kood

Laeva kirjeldus

1. number

2. number

8000

Laev, tüüp teadmata

9

9

8010

Mootorkaubalaev

7

9

8020

Mootortanker

8

9

8021

Mootortanker, vedellast, tüüp N

8

0

8022

Mootortanker, vedellast, tüüp C

8

0

8023

Mootortanker, kuivlast, nagu oleks see vedel (nt tsement)

8

9

8030

Konteinerilaev

7

9

8040

Gaasitanker

8

0

8050

Mootorkaubalaev, puksiir

7

9

8060

Mootortanker, puksiir

8

9

8070

Mootorkaubalaev, ühe või enama kõrval oleva laevaga

7

9

8080

Mootorkaubalaev koos tankeriga

8

9

8090

Mootorkaubalaev, mis tõukab ühte või enamat kaubalaeva

7

9

8100

Mootorkaubalaev, mis tõukab vähemalt ühte tankerit

8

9

8110

Puksiir, kaubalaev

7

9

8120

Puksiir, tanker

8

9

8130

Puksiir, kaubalaev, puksiirseadmega ühendatud

3

1

8140

Puksiir, kaubalaev/tanker, puksiirseadmega ühendatud

3

1

8150

Kaubapraam

9

9

8160

Tankerpraam

9

9

8161

Tankerpraam, vedellast, tüüp N

9

0

8162

Tankerpraam, vedellast, tüüp C

9

0

8163

Tankerpraam, kuivlast, nagu oleks see vedel (nt tsement)

9

9

8170

Kaubapraam koos konteineritega

8

9

8180

Tankerpraam, gaas

9

0

8210

Vedur-tõukurpuksiir, üks kaubapraam

7

9

8220

Vedur-tõukurpuksiir, kaks kaubapraami

7

9

8230

Vedur-tõukurpuksiir, kolm kaubapraami

7

9

8240

Vedur-tõukurpuksiir, neli kaubapraami

7

9

8250

Vedur-tõukurpuksiir, viis kaubapraami

7

9

8260

Vedur-tõukurpuksiir, kuus kaubapraami

7

9

8270

Vedur-tõukurpuksiir, seitse kaubapraami

7

9

8280

Vedur-tõukurpuksiir, kaheksa kaubapraami

7

9

8290

Vedur-tõukurpuksiir, üheksa või enam kaubapraami

7

9

8310

Vedur-tõukurpuksiir, üks tanker-/gaasipraam

8

0

8320

Vedur-tõukurpuksiir, kaks praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8330

Vedur-tõukurpuksiir, kolm praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8340

Vedur-tõukurpuksiir, neli praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8350

Vedur-tõukurpuksiir, viis praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8360

Vedur-tõukurpuksiir, kuus praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8370

Vedur-tõukurpuksiir, seitse praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8380

Vedur-tõukurpuksiir, kaheksa praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8390

Vedur-tõukurpuksiir, üheksa või enam praami, millest vähemalt üks on tanker- või gaasipraam

8

0

8400

Puksiir, üksinda

5

2

8410

Puksiir, üks või enam pukseeritavat laeva

3

1

8420

Puksiir, mis abistab ühte laeva või seotud kombinatsiooni

3

1

8430

Tõukurlaev, üksinda

9

9

8440

Reisilaev, parvlaev, Punase Risti laev, merematkelaev

6

9

8441

Parvlaev

6

9

8442

Punase Risti laev

5

8

8443

Merematkelaev

6

9

8444

Reisilaev, majutuseta

6

9

8445

Ühepäevareiside kiirlaev

6

9

8446

Ühepäevareiside tiiburlaev

6

9

8447

Purje-merematkelaev

6

9

8448

Purjereisilaev, majutuseta

6

9

8450

Teeninduslaev, politsei patrull-laev, sadama teeninduslaev

9

9

8451

Teeninduslaev

9

9

8452

Politsei patrull-laev

5

5

8453

Sadama teeninduslaev

9

9

8454

Navigatsiooniseirelaev

9

9

8460

Laev, hooldustööde laev, ujuvkraana, kaablilaev, poilaev, süvendaja

3

3

8470

Objekt, pukseeritav, täpsemalt määratlemata

9

9

8480

Kalalaev

3

0

8490

Punkerlaev

9

9

8500

Praam, tanker, kemikaalid

8

0

8510

Objekt, täpsemalt määratlemata

9

9

1500

Segalasti merelaev

7

9

1510

Tükklasti merekaubalaev

7

9

1520

Puistlasti merekaubalaev

7

9

1530

Tanker

8

0

1540

Veeldatud gaasi tanker

8

0

1850

Lõbusõidulaev, pikem kui 20 meetrit

3

7

1900

Kiirlaev

4

9

1910

Tiiburlaev

4

9

1920

Kiirkatamaraan

4

9


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/70


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/839,

7. märts 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ, (1) eelkõige selle artikli 8 teist lõiku ja artiklit 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 540/2014 on sätestatud ELi tüübikinnituse nõuded uutele M-kategooria (reisijate veoks ettenähtud sõidukid) ja N-kategooria (kaupade veoks ettenähtud sõidukid) sõidukitele seoses nende müratasemega. Nimetatud määruses on sätestatud ka meetmed, mis käsitlevad hübriid- ja täiselektrisõidukite helihoiatussüsteemi ja on suunatud vähem kaitstud liiklejate hoiatamiseks.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (2) I lisa kohane teabedokument, mis käsitleb sõiduki ELi tüübikinnitust seoses lubatud müratasemega, tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse helihoiatussüsteemi täpsustatud nõudeid.

(3)

Tulenevalt sellest, et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) sõidukieeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi 171. istungjärgul võeti vastu vaiksete maanteesõidukite tüübikinnitust käsitleva ÜRO eeskirja nr 138 muudatusseeria 01, tuleks läbi vaadata määruse (EL) nr 540/2014 VIII lisa, et keelustada sõiduki helihoiatussüsteemi pausifunktsioon.

(4)

Määrust (EL) nr 540/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Kuna käesolev määrus sisaldab kohandust, mis kajastab helihoiatussüsteemi pausifunktsiooni suhtes kehtivaid nõudeid, mida UNECE 1958. aasta kokkuleppe alusel juba kohaldatakse, ja kuna määrusega nähakse ette vajalikud üleminekusätted selle kohaldamiseks aastast 2019, peaks määrus jõustuma kiireimas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 540/2014 I ja VIII lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 158, 27.5.2014, lk 131.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).


LISA

Määrust (EL) nr 540/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa 1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 12.8 jäetakse välja;

b)

lisatakse punkt 12.9 järgmises sõnastuses:

„12.9.   Sõiduki helihoiatussüsteem

12.9.1.   Sõidukitüübi tüübikinnitusnumber seoses müratasemega UNECE eeskirja nr 138 (1) kohaselt

või

12.9.2.   Täielik viide määruse (EL) nr 540/2014 (1) kohaselt mõõdetud sõiduki helihoiatussüsteemi mürataseme katsetulemustele.“

2)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I jaotis asendatakse järgmisega:

„I jaotis

Käesolevas lisas sätestatakse hübriid- ja täiselektrisõidukite helihoiatussüsteemi käsitlevad meetmed.

I.1.   Olenemata punkti I.2 alapunktidest a ja b ning punkti I.3 alapunktidest a ja b kohaldatakse II jaotise sätteid sõiduki helihoiatussüsteemi suhtes, mis on paigaldatud:

a)

mis tahes tüüpi sõidukisse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. juulit 2019;

b)

mis tahes uude sõidukisse, mille aluseks on punktis a osutatud sõidukitüüp ja mis on registreeritud enne 1. juulit 2021.

I.2.   Olenemata punkti I.3 alapunktidest a ja b kohaldatakse III jaotise sätteid sõiduki helihoiatussüsteemi suhtes, mis on paigaldatud:

a)

mis tahes tüüpi sõidukisse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. juulit 2019, kui tootja seda soovib;

b)

mis tahes uude sõidukisse, mille aluseks on punktis a osutatud sõidukitüüp;

c)

mis tahes tüüpi sõidukisse, mis on saanud tüübikinnituse alates 1. juulist 2019, kuid enne 1. septembrit 2021;

d)

mis tahes uude sõidukisse, mille aluseks on punktis c osutatud sõidukitüüp ja mis on registreeritud enne 1. septembrit 2023.

I.3.   IV jaotise sätteid kohaldatakse sõiduki helihoiatussüsteemi suhtes, mis on paigaldatud:

a)

mis tahes tüüpi sõidukisse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. septembrit 2021, kui tootja seda soovib;

b)

mis tahes uude sõidukisse, mille aluseks on punktis a osutatud sõidukitüüp;

c)

mis tahes tüüpi sõidukisse, mis on saanud tüübikinnituse 1. septembril 2021 või hiljem;

d)

mis tahes uude sõidukisse, mille aluseks on punktis c osutatud sõidukitüüp;

e)

kõikidesse uutesse sõidukitesse, mis registreeritakse 1.septembril 2023 või hiljem.“;

b)

lisatakse IV jaotis järgmises sõnastuses:

„IV jaotis

Kohaldatakse III jaotise sätteid, välja arvatud punkti III.2 alapunkti b. Lisaks kohaldatakse ka järgmist:

Lüliti

Mehhanism, mis võimaldab juhil peatada sõiduki helihoiatussüsteemi töö („pausifunktsioon“), peab vastama UNECE eeskirja nr 138 algversiooni 1. täienduse 01-seeria muudatuste punkti 6.2.6 nõuetele (ELT L 204, 5.8.2017, lk 112).“


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/74


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/840,

12. märts 2019,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/273 Kanadast pärit veini impordi osas ning vabastatakse jaemüüjad sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamisest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) ja eelkõige selle artikli 89 punkti a ja artikli 147 lõike 3 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/273 (2) on kehtestatud määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad liidus vabasse ringlusse lubatud imporditud veinitoodete saatedokumentide kohta.

(2)

Euroopa Ühenduse ja Kanada vahel sõlmitud veinide ja piiritusjookidega kauplemist käsitleva kokkuleppe (3) (edaspidi „kokkulepe“) artiklis 23 on sätestatud, et Kanadast pärit veine, mis on toodetud mõne VI lisas loetletud pädeva asutuse järelevalve ja kontrolli all, võib importida liidu õigusaktides ettenähtud lihtsustatud sertifitseerimist käsitlevate sätete kohaselt. Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 26 kohaselt võivad kolmandate riikide veinitootjad koostada ja allkirjastada sertifitseerimisdokumendi, tingimusel et üks kõnealuste kolmandate riikide pädevatest asutustest on andnud tootjatele individuaalse heakskiidu ja kontrollib nende tegevust. Kokkuleppe artikli 23 rakendamiseks tuleks delegeeritud määrust (EL) 2018/273 muuta, et lisada säte, mis võimaldab kõnealuse määruse artiklis 26 sätestatud lihtsustatud korra kasutamist Kanadast pärit veinide impordil liitu.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikega 2 on ette nähtud, et füüsilised või juriidilised isikud, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega veinisektori tooteid, peavad kõnealuste toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid. Delegeeritud määruses (EL) 2018/273 on tehtud teatavatele ettevõtjate kategooriatele erand kõnealuse kohustuse täitmisest. Kõnealuse erandi eesmärk on vähendada selliste ettevõtjate ebaproportsionaalset halduskoormust, kes müüvad või omavad veinitooteid väikeses koguses. Erand ei ole siiski ette nähtud jaemüüjatele, kelle tegevusala hõlmab väikestes kogustes veini või virde müüki.

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 436/2009, (4) mis tunnistati kehtetuks delegeeritud määrusega (EL) 2018/273, vabastati jaemüüjad sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamise kohustusest. Sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamise kohustus on jaemüüjate jaoks märkimisväärne halduskoormus, samas ei vähenda jaemüüjatele tehtav erandi taastamine veinitoodete jälgitavuse rahuldavat taset. Seetõttu oleks vaja muuta määrust (EL) 2018/273, et teha jaemüüjatele erand sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamise kohustusest.

(5)

Kuna käesoleva määrusega taastatakse erand, mis tehti määruse (EÜ) nr 436/2009 alusel, tuleks vältida olukorda, kus jaemüüjal tekib kohustus pidada sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit ajavahemikul, mil delegeeritud määrus (EL) 2018/273 kehtib, kuid käesolev muudatus ei ole veel jõustunud. Seepärast ja õiguskindluse huvides tuleks erandit kohaldada tagasiulatuvalt alates delegeeritud määruse (EL) 2018/273 jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2018/273 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 28 lõikele 1 lisatakse punkt c:

„c)

jaemüüjad.“

2)

VII lisa IV osa B-jagu asendatakse järgmisega:

„B.

Artiklis 26 osutatud kolmandate riikide loetelu:

Ameerika Ühendriigid

Austraalia

Kanada

Tšiili“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 3. märtsist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(2)  Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

(3)  Euroopa Ühenduse ja Kanada vaheline veine ja piiritusjooke käsitlev 16. septembri 2003. aasta kokkulepe („Veine ja piiritusjooke käsitlev 2003. aasta kokkulepe“), mida on muudetud ning mis on inkorporeeritud laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingusse (CETA) ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (ELT L 11, 14.1.2017, lk 23).

(4)  Komisjoni 26. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/76


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/841,

14. märts 2019,

millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega) teatavaid keeleversioone

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikleid 7, 62, 156, 160, 212 ja 253,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (2) saksakeelses versioonis on viga artikli 1 punktis 21 esitatud mõiste „mittekaubanduslikku laadi kaup“ määratluses. See viga muudab kõnealuse mõiste kohaldamisala.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 slovakikeelses versioonis on viga artikli 128 lõikes 2 (mis lisati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/341 (3)) seoses liidu kauba tollistaatust omava kauba väärtusega. See viga muudab kõnealuse sätte mõtte kavatsetule vastupidiseks.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 itaaliakeelses versioonis on viga artikli 226 lõike 1 punktis b seoses seal nimetatud töötajaga.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 eestikeelses versioonis on viga artikli 226 lõike 3 sissejuhatavas lauses. See viga muudab kõnealuse sätte mõtte kavatsetule vastupidiseks.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 hispaania-, hollandi-, kreeka-, prantsus-, saksa-, soome- ja taanikeelses versioonis on viga lisas 22-01 seoses kõnealuses lisas loetletud kaupadega.

(6)

Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 eesti-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, prantsus-, saksa-, slovaki-, soome- ja taanikeelset versiooni vastavalt muuta. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 parandatakse järgmiselt:

1)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

2)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

3)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

4)

artikli 226 lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Täielikku imporditollimaksuvabastust ei anta professionaalsetele töövahenditele, mida kasutatakse mõnel järgmisel otstarbel:“;

5)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

6)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

7)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

8)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

9)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

10)

(ei puuduta eestikeelset versiooni);

11)

(ei puuduta eestikeelset versiooni).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/79


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/842,

22. mai 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. mai 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3)  Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).


LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot/100 kg)

Artiklis 3 osutatud tagatis

(eurot/100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 90

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 65 % kanarümbad, külmutatud

120,2

0

AR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

255,6

13

AR

207,8

28

BR

219,7

24

TH

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

276,2

3

BR


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/81


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/843,

23. mai 2019,

milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kolmekümne kuuendas osalises hankemenetluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1)

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas, (2) eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Kolmekümne kuuenda osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kolmekümne kuuendas osalises hankemenetluses, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille puhul pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 21. mail 2019, kehtestatakse madalaim müügihind 167,50 eurot / 100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 206, 30.7.2016, lk 71.

(3)  Komisjoni 25. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2080, millega avatakse lõssipulbri müük hankemenetluse teel (ELT L 321, 29.11.2016, lk 45).


OTSUSED

24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/82


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/844,

14. mai 2019,

millega antakse nõukogu peasekretärile volitused seoses Euroopa peaprokuröri ametikoha kandidaatide poolt nõukogule esitatud kaebustega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2018. aasta rakendusotsust (EL) 2018/1696 määruse (EL) 2017/1939 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel) artikli 14 lõikega 3 ette nähtud valikukomisjoni tööeeskirjade kohta (1) ning eeskätt selle lisa reegli VI punkti 1 ja reegli VII punkti 1,

võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (2) („personalieeskirjad“), eelkõige nende artiklit 2 ja artikli 90 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusotsuse (EL) 2018/1696 lisa reegli VI punkti 1 alusel („valikukomisjoni tööeeskirjad“) võivad Euroopa peaprokuröri ametikoha valikumenetlusest välja jäetud kandidaadid esitada kaebuse nõukogu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses.

(2)

Valikukomisjoni tööeeskirjade reegli VII punkti 1 alusel võivad Euroopa peaprokuröri ametikoha valikukomisjoni väljavalitud kandidaatide nimekirjast välja jäetud kandidaadid esitada kaebuse nõukogu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses.

(3)

Personalieeskirjade artiklis 2 nõutakse, et iga institutsioon määraks kindlaks, kes kasutab personalieeskirjade kohaselt antud volitusi, sealhulgas artikli 90 lõikes 2 ettenähtud ametisse nimetavale asutusele antud volitusi.

(4)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 240 lõike 2 esimesele lõigule abistab nõukogu peasekretariaat, mida juhatab peasekretär.

(5)

Ametisse nimetava asutuse volitused seoses personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebustega, mille esitavad nõukogule Euroopa peaprokuröri ametikoha valikumenetluses osalevad kandidaadid valikukomisjoni tööeeskirjade reegli VI punkti 1 ja reegli VII punkti 1 alusel, tuleks anda nõukogu peasekretärile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Personalieeskirjade artikli 90 lõikega 2 ametisse nimetavale asutusele antavaid volitusi seoses kaebustega, mille valikukomisjoni tööeeskirjade reegli VI punkti 1 ja reegli VII punkti 1 alusel esitavad nõukogule kandidaadid, kes on välja jäetud Euroopa peaprokuröri ametikoha valikumenetlusest või kes on välja jäetud Euroopa peaprokuröri ametikoha valikukomisjoni väljavalitud kandidaatide nimekirjast, teostab nõukogu nimel ja vastutusel nõukogu peasekretär.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 14. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  ELT L 282, 12.11.2018, lk 8.

(2)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/84


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/845,

17. mai 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepinguga moodustatud geograafiliste tähiste töörühmas seoses selle töökorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit sõlmis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping“) (1) nõukogu otsusega (EL) 2015/2169 (2). Leping jõustus 13. detsembril 2015.

(2)

Lepingu artikli 15.1 lõike 1 alusel moodustatud kaubanduskomitee juurde on vastavalt lepingu artikli 15.3 lõikele 1 loodud geograafiliste tähiste töörühm.

(3)

ELi-Korea kaubanduskomitee otsusega nr 1 (3) vastu võetud kaubanduskomitee töökorra artikli 15 lõike 4 kohaselt võib iga töörühm vastu võtta oma töökorra, mis tuleb edastada kaubanduskomiteele.

(4)

Tuleks vastu võtta geograafiliste tähiste töörühma töökord.

(5)

On asjakohane kehtestada liidu nimel geograafiliste tähiste töörühmas selle töökorra suhtes võetav seisukoht, kuna kõnealune töökord on liidu jaoks siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel geograafiliste tähiste töörühmas seoses selle töökorra vastuvõtmisega, põhineb kõnealuse töörühma otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI


(1)  ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

(2)  Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2169 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (ELT L 307, 25.11.2015, lk 2).

(3)  ELi-Korea kaubanduskomitee 23. detsembri 2011. aasta otsus nr 1 kaubanduskomitee töökorra vastuvõtmise kohta [2013/110/EL] (ELT L 58, 1.3.2013, lk 9).


ELi-KOREA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE TÖÖRÜHMA OTSUS nr 1/2019,

…,

millega võetakse vastu töörühma töökord

ELi-KOREA GEOGRAAFILISTE TÄHISTE TÖÖRÜHM,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut (1) (edaspidi „leping“),

võttes arvesse ELi-Korea kaubanduskomitee 23. detsembri 2011. aasta otsust nr 1 kaubanduskomitee töökorra vastuvõtmise kohta [2013/110/EU], (2) eriti selle lisa artikli 15 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubanduskomitee otsusega nr 1 vastu võetud ELi-Korea kaubanduskomitee töökorra artikli 15 lõike 4 kohaselt võib iga erikomitee ja töörühm võtta vastu oma töökorra, mis tuleb edastada kaubanduskomiteele.

(2)

Tuleks vastu võtta geograafiliste tähiste töörühma töökord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu geograafiliste tähiste töörühma töökord, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Geograafiliste tähiste töörühma nimel

Rühma juht

Üksuse juhataja

Korea Vabariigi kaubandus-, tööstus- ja energeetikaministeerium

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

Geograafiliste tähiste töörühma kaasesimees

Geograafiliste tähiste töörühma kaasesimees


(1)  ELT L 127, 14.5.2011, lk 6.

(2)  ELT L 58, 1.3.2013, lk 9.

LISA

GEOGRAAFILISTE TÄHISTE TÖÖRÜHMA TÖÖKORD

Artikkel 1

Koosseis ja esimehed

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (edaspidi „leping“) artikli 15.3 lõike 1 punkti g alusel moodustatud geograafiliste tähiste töörühm täidab lepingu artiklis 10.25 sätestatud ülesandeid.

2.   Geograafiliste tähiste töörühm koosneb ühelt poolt Korea Vabariigi (edaspidi „Korea“) ja teiselt poolt Euroopa Liidu esindajatest.

3.   Lepingu artikli 15.3 lõike 3 kohaselt on geograafiliste tähiste töörühma kaasesimeesteks Korea ja Euroopa Liidu esindajad.

4.   Kumbki kaasesimees võib delegeerida kõik või osa kaasesimehe ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited kaasesimehele samaväärselt ka määratud asetäitja kohta.

5.   Kumbki kaasesimees määrab kõigi geograafiliste tähiste töörühmaga seotud küsimuste käsitlemiseks kontaktisiku. Need kontaktisikud vastutavad ühiselt geograafiliste tähiste töörühma sekretariaadi tööülesannete täitmise eest.

Artikkel 2

Koosolekud

Vastavalt lepingu artikli 10.25 lõikele 2 toimuvad koosolekud vaheldumisi kummagi lepinguosalise riigis. Geograafiliste tähiste töörühm tuleb kokku lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil, sealhulgas videokonverentsi vahendusel, ent hiljemalt 90 päeva jooksul pärast seda, kui üks lepinguosalistest on selleks soovi avaldanud.

Artikkel 3

Kirjavahetus

1.   Geograafiliste tähiste töörühma esimeestele saadetud kirjad edastatakse kontaktisikutele, kes saadavad need geograafiliste tähiste töörühma liikmetele.

2.   Kirjavahetust võib pidada mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas e-posti teel.

3.   Vastavalt kaubanduskomitee töökorra artiklile 15 edastatakse kaubanduskomiteele geograafiliste tähiste töörühma määratud kontaktisikute andmed. Geograafiliste tähiste töörühma kontaktisikute vaheline kogu kirjavahetus, kõik dokumendid ja kogu muu teave, ka e-kirjad, mis on seotud lepingu rakendamisega, saadetakse ühel ja samal ajal ka kaubanduskomitee sekretariaadile, Euroopa Liidu delegatsioonile Korea Vabariigis ning Korea Vabariigi esindusele Euroopa Liidu juures.

Artikkel 4

Koosolekute päevakord

1.   Enne iga koosolekut koostavad kontaktisikud esialgse päevakorra. See saadetakse hiljemalt 15 päeva enne koosolekut koos asjakohaste dokumentidega geograafiliste tähiste töörühma liikmetele, sealhulgas kaasesimeestele. Esialgne päevakord võib sisaldada punkte, mis on hõlmatud lepingu artikliga 10.25.

2.   Kumbki lepinguosaline võib hiljemalt 21 päeva enne koosolekut avaldada soovi lisada esialgsesse päevakorda lepingu artikliga 10.25 hõlmatud punkte. Need punktid lisatakse esialgsesse päevakorda.

3.   Esialgse päevakorra viimane versioon saadetakse kaasesimeestele vähemalt viis päeva enne koosolekut.

4.   Kaasesimehed võtavad päevakorra ühehäälselt vastu iga koosoleku alguses. Mõlema kaasesimehe kokkuleppel võib päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.

Artikkel 5

Lepingu 10-A ja 10-B lisa muutmise taotlused

1.   Kumbki lepinguosaline võib oma kaasesimehe allkirjastatud kirjaga taotleda lepingu 10-A ja 10-B lisasse üksikute geograafiliste tähiste lisamist või tähiste lisadest väljajätmist.

2.   Vastavalt lepingu artikli 10.25 lõigetele 1 ja 3 võib geograafiliste tähiste töörühm ühehäälselt otsustada muuta 10-A ja 10-B lisa Euroopa Liidu või Korea üksikute geograafiliste tähiste lisamiseks pärast lepingus osutatud asjakohase menetluse lõpuleviimist. Geograafiliste tähiste töörühm võib samuti ühehäälselt otsustada soovitada geograafiliste tähiste lisamist või väljajätmist lõplikuks otsustamiseks kaubanduskomitees kooskõlas artikli 10.21 lõikega 4, artikliga 10.24 ja artikliga 10.25.

3.   Vastavalt artikli 15.3 lõikele 5 võib kaubanduskomitee täita ise geograafiliste tähiste töörühmale määratud ülesannet ja otsustada muuta 10-A ja 10-B lisa. Peale selle võib vastavalt artikli 15.5 lõikele 2 kaubanduskomitee otsustada muuta 10-A ja 10-B lisa ning lepinguosalised võivad võtta vastu otsuse oma vastavate kohaldatavate õiguslike nõuete ja menetluste kohaselt.

4.   Lepinguosalised püüavad 10-A ja 10-B lisa muutes võtta arvesse kummagi lepinguosalise huve seoses geograafiliste tähistega.

Artikkel 6

Otsused ja soovitused

1.   Vastavalt lepingu artiklile 10.25 võtab geograafiliste tähiste töörühm soovitused ja otsused vastu ühehäälselt.

2.   Geograafiliste tähiste töörühma soovitused lepingu artikli 10.25 tähenduses adresseeritakse lepinguosalistele ja neile kirjutab alla kumbki kaasesimees.

3.   Geograafiliste tähiste töörühma otsustele lepingu artikli 10.25 tähenduses kirjutab alla kumbki kaasesimees. Igas otsuses määratakse kindlaks selle jõustumise kuupäev.

4.   Geograafiliste tähiste töörühma vastu võetud otsustele ja soovitustele on märgitud seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus.

Artikkel 7

Kirjalik menetlus

1.   Geograafiliste tähiste töörühma soovituse või otsuse võib lepinguosaliste kokkuleppel võtta vastu kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus hõlmab teadete vahetamist geograafiliste tähiste töörühma kaasesimeeste vahel.

2.   Kirjaliku menetluse kasutamiseks ettepaneku teinud lepinguosalise kaasesimees esitab soovituse või otsuse eelnõu teise lepinguosalise kaasesimehele, kes annab teada, kas ta nõustub soovituse või otsuse eelnõuga või mitte. Teise lepinguosalise kaasesimees võib esitada ka muudatusettepanekuid või paluda kaalumiseks lisaaega. Kui eelnõu heaks kiidetakse, võetakse see vastu kooskõlas artikliga 6.

Artikkel 8

Koosolekute protokoll

1.   Kontaktisikud koostavad 21 päeva jooksul pärast iga koosolekut koosoleku protokolli kavandi. Protokolli kavandis märgitakse vastuvõetud soovitused ja otsused ning muud tehtud järeldused.

2.   Kumbki lepinguosaline peab koosoleku protokolli 28 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist või muu lepingusoaliste poolt kokkulepitud tähtaja jooksul kirjalikult heaks kiitma. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastavad kaasesimehed kaks originaaleksemplari. Kumbki kaasesimees säilitab ühe originaaleksemplari.

Artikkel 9

Aruanded

Vastavalt lepingu artikli 15.3 lõikele 4 annab geograafiliste tähiste töörühm kaubanduskomiteele oma tegevuse kohta aru igal kaubanduskomitee korralisel koosolekul.

Artikkel 10

Kulud

1.   Kumbki lepinguosaline kannab geograafiliste tähiste töörühma koosolekutel osalemisega seotud kulud ise.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut korraldav lepinguosaline.

Artikkel 11

Avalikustamine ja konfidentsiaalsus

1.   Kui kaasesimehed ei otsusta teisiti, ei ole geograafiliste tähiste töörühma koosolekud avalikud.

2.   Lepingu artikli 15.1 lõikes 7 on sätestatud, et kui lepinguosaline annab geograafiliste tähiste töörühmale teavet, mis on tema õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, säilitab teine lepinguosaline selle teabe konfidentsiaalsuse.

3.   Kumbki lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada geograafiliste tähiste töörühma otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/89


NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2019/846,

21. mai 2019,

millega nimetatakse ametisse kaks kontrollikoja liiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 286 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Rumeenia ja Horvaatia Vabariigi ettepanekuid,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

George PUFANI ametiaeg lõpeb 30. juunil 2019.

(2)

Neven MATESI ametiaeg lõpeb 14. juulil 2019.

(3)

Seetõttu tuleks nimetada ametisse kaks uut kontrollikoja liiget,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontrollikoja liikmeteks nimetatakse järgmised isikud:

a)

Viorel ȘTEFAN ajavahemikuks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2025,

b)

Ivana MALETIĆ ajavahemikuks 15. juulist 2019 kuni 14. juulini 2025.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. mai 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  16. aprilli 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).


24.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/90


KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/847,

15. mai 2019,

mis käsitleb kavandatud kodanikualgatust „Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas“

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3800 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kavandatud kodanikualgatuse „Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas“ sisu on järgmine: „Me vajame putukaid oma ökosüsteemi toimimiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks. Komisjon peab vastu võtma õigusaktid, mille abil säilitatakse ja parandatakse putukate elupaikaide olukorda. Elupaikade olukord näitab keskkonnale tekkinud kahju taset“.

(2)

Kavandatud kodanikualgatuse eesmärgid on järgmised: „Elu loomuliku aluse märgatavaks parandamiseks kutsume üles püstitama kohustuslikud eesmärgid: muuta elurikkuse edendamine ühise põllumajanduspoliitika üldiseks eesmärgiks; vähendada oluliselt pestitsiidide kasutamist, keelustada ilma eranditeta kahjulikud pestitsiidid ja reformida kõlblikkuskriteeriume; edendada struktuurilist mitmekesisust põllumajandusmaastikel; vähendada tõhusalt toitainete kasutamist (nt Natura 2000); luua tõhusalt kaitsealasid (nt veepoliitika raamdirektiiv); tõhustada teadusuuringuid ja järelevalvet ning tõsta teadlikkust.“

(3)

Euroopa Liidu lepinguga (ELi leping) tugevdatakse liidu kodakondsust ja täiustatakse liidu demokraatlikku toimimist, nähes selleks muu hulgas ette, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias Euroopa kodanikualgatuse kaudu.

(4)

Seepärast peaksid kodanikualgatuse kord ja tingimused olema selged, lihtsad ja kasutajasõbralikud ning vastama kodanikualgatuse olemusele, et julgustada kodanikke osalema ja muuta liit ligipääsetavamaks.

(5)

Aluslepingute rakendamiseks võib võtta vastu liidu õigusakte:

et kehtestada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 alusel ühine põllumajanduse turukorraldus ja muud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted;

et ühtlustada ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

et võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b alusel veterinaaria- ja fütosanitaaralal meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse;

et võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 182 lõike 1 alusel vastu mitmeaastane raamprogramm, milles esitatakse liidu kogu tegevus teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise valdkonnas;

et võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõike 1 alusel (mida tõlgendatakse koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõike 1 esimese ja kolmanda taandega) meetmeid keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise ning loodusvarade kaalutletud ja mõistliku kasutamise eesmärkide saavutamiseks.

(6)

Nimetatud põhjustel ei jää kavandatud kodanikualgatus ilmselgelt välja komisjoni volituste ulatusest, mille kohaselt on komisjonil õigus esitada ettepanek liidu õigusakti kohta, millega rakendatakse aluslepinguid vastavalt eespool nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(7)

Lisaks on moodustatud kodanike komitee ja määratud kontaktisikud, nagu on ette nähtud eespool nimetatud määruse artikli 3 lõikega 2, ning kavandatud kodanikualgatus ei ole ilmselgelt ebaõiglane, põhjendamatu ega pahatahtlik ega ilmselgelt vastuolus liidu väärtustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2.

(8)

Seepärast tuleks kavandatud kodanikualgatus „Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga registreeritakse kavandatud kodanikualgatus „Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 27. mail 2019.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud kavandatud kodanikualgatuse „Päästke mesilased! Elurikkuse kaitse ja putukate elupaikade olukorra parandamine Euroopas“ korraldajatele (kodanike komitee liikmed), keda esindavad kontaktisikutena Manuela RIPA ja Clara BORASIO.

Brüssel, 15. mai 2019

Komisjoni nimel

esimene asepresident

Frans TIMMERMANS


(1)  ELT L 65, 11.3.2011, lk 1.