8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/5

PROTOKOLL,

millega muudetakse Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

KANADA

ühelt poolt, ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid“), ja

EUROOPA LIIT

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik on Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu (1) (edaspidi „leping“), millele kirjutati alla 17. detsembril 2009, lepinguosaline.

Artikkel 2

Lepingu horvaadikeelne tekst (2) on autentne samadel tingimustel kui versioonid muudes keeltes.

Artikkel 3

Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Protokoll jõustub lepingu jõustumise kuupäeval. Kui lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks pärast lepingu jõustumist, siis kooskõlas lepingu artikli 23 lõikega 1 jõustub protokoll üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi käesoleva protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpule viimist.

Koostatud Brüsselis kahekümne seitsmendal jaanuaril kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed.

За държавите членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Канада

Por Canadá

Za Kanadu

For Canada

Für Kanada

Kanada nimel

Για τον Καναδά

For Canada

Pour le Canada

Za Kanadu

Per il Canada

Kanādas vārdā –

Kanados vardu

Kanada részéről

Għall-Kanada

Voor Canada

W imieniu Kanady

Pelo Canadá

Pentru Canada

Za Kanadu

Za Kanado

Kanadan puolesta

För Kanada

(1) Lepingu tekst on avaldatud ELT L 207, 6.8.2010, lk 32.

(2) Lepingu horvaadikeelne tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hilisemal kuupäeval.

8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/705,

2. mai 2019,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Plastvurr (Beyblade spinner) starteri ja tõmbenööriga.

Plastvurr pannakse liikuma starteri ja tõmbenööriga. Seda saab kasutada iseseisvalt inimeste meelelahutuseks. Alternatiivselt saab kaks või rohkem inimest kasutada kahte või enamat toodet (käivitatuina selleks mõeldud kausikujulisel areenil (esitatakse tollile eraldi)) ja võistelda selles, kes vastase vurri areenilt välja tõukab.

Vt fotot (*1).

9503 00 95

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 9503 00 ja 9503 00 95 sõnastusega.

Toode on vurr, mida peetakse rubriiki 9503 00 kuuluvaks mänguasjaks (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9503 , D punkt, xix). Sellel on inimeste meelelahutuseks mõeldud mänguasja objektiivsed omadused.

Kuigi toodet saab kasutada kahe või enama isiku vaheliseks võistluseks, ei ole selline kasutus toote objektiivsete omaduste oluline osa, kuna toode esitatakse tollile eraldi (ilma selleks ettenähtud areenita). Seepärast ei või seda klassifitseerida meelelahutusmänguna rubriiki 9504 .

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9503 00 95 alla kui muu plastist mänguasi.

(*1) Foto on üksnes illustreeriv.

8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/706,

7. mai 2019,

millega pikendatakse toimeaine karvooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2008/44/EÜ (2) kanti toimeaine karvoon nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine karvooni heakskiit, nagu on kehtestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 31. juulil 2019.

(4)	Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus toimeaine karvooni heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 31. mail 2017 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

12. juulil 2018 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas karvoon võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande kavandi karvooni kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 24. jaanuaril 2019.

(9)	Taotlejale anti võimalus esitada pikendamisaruande kavandi kohta märkusi.

(10)

Seoses uute kriteeriumidega endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) 2018/605, (7) märgitakse toiduohutusameti järelduses, et on väga ebatõenäoline, et karvoon oleks östrogeense, androgeense või steroidogeense toimega või kilpnääret mõjutav endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal. Peale selle viitavad kättesaadavad andmed ja toiduohutusameti tehtud teaduslik riskihindamine, et tõenäoliselt puudub karvooni endokriinseid häireid põhjustav mõju. Seetõttu leiab komisjon, et karvooni ei tule pidada endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks.

(11)	Vähemalt ühe toimeainet karvooni sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(12)

Karvooni heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida karvooni sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane taimekasvuregulaatorina kasutamise piirang kaotada. Seepärast on asjakohane karvooni heakskiitu pikendada.

(13)	Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(14)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada toimeaine karvooni heakskiidu aegumise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine karvooni heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete bentiavalikarbi, boskaliidi, karvooni, fluoksastrobiini, Paecilomyces lilacinus'e ja protiokonasooli lisamisega (ELT L 94, 5.4.2008, lk 13).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA Journal (2018); 16(7): 5390. EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance carvone“ (Järeldused toimeaine karvooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta). Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(7) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).

I LISA

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Karvoon

244-16-8 (D-karvoon = S-karvoon = (+)-karvoon)

Karvoon: 602

D-karvoon: määramata

(S)-5-isopropenüül-2-metüültsükloheks-2-een-1-oon

või

(S)-p-menta-6,8-dieen-2-oon

923 g D-karvooni kg kohta

1. august 2019

31. juuli 2034

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse karvooni kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate kaitsele ja selle tagamisele, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist. Eelkõige tuleks arvesse võtta vajalikku ajavahemikku enne hoiuruumidesse sisenemist karvooni sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise järel.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile järgmise kinnitava teabe:

—	veetöötlemisprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinnavett võetakse joogiveeks.

Taotleja esitab selle teabe hiljemalt kuupäevaks, mil täitub kaks aastat kuupäevast, mil komisjon avaldab juhenddokumendi, milles käsitletakse pinna- ja põhjavees esinevatele jääkidele veetöötlemisprotsesside tulemusena avalduva mõju hindamist.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.

II LISA

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	A osast jäetakse välja karvooni käsitlev kanne nr 165;

B osasse lisatakse järgmine kanne:

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„135

Karvoon

244-16-8 (D-karvoon = S-karvoon = (+)-karvoon)

Karvoon: 602

D-karvoon: määramata

(S)-5-isopropenüül-2-metüültsükloheks-2-een-1-oon

või

(S)-p-menta-6,8-dieen-2-oon

923 g D-karvooni kg kohta

1. august 2019

31. juuli 2034

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse karvooni kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate kaitsele ja selle tagamisele, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile järgmise kinnitava teabe:

—	veetöötlemisprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinnavett võetakse joogiveeks.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.

8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/707,

7. mai 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S-metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on loetletud toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks.

(2)

Toimeainete famoksadooni, flumioksasiini ja metalaksüül-M-i heakskiidu kehtivusaega pikendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/917 (3)30. juunini 2019. Kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (4) artikliga 4 esitati taotlused toimeainete famoksadooni, flumioksasiini ja metalaksüül-M-i nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (5) I lisasse kuulumise pikendamiseks.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2018/917 pikendati toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, etefooni, etoksasooli, fenamifossi, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaegu 31. juulini 2019.

(4)	Toimeaine diurooni heakskiidu kehtivusaega pikendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1262 (6)30. septembrini 2019.

(5)	Toimeaine tebukonasooli heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 31. augustil 2019 (7).

(6)	Põhjendustes 3–5 osutatud toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (8).

(7)	Kuna ainete hindamine on taotlejatest mittesõltuvatel põhjustel hilinenud, aegub kõnealuste toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne selle pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vaja pikendada nende toimeainete heakskiidu kehtivusaega.

(8)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva.

(9)	Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3) Komisjoni 27. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/917, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, karvooni, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, dikvaadi, etefooni, etoprofossi, etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, isoksaflutooli, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metoksüfenosiidi, metribusiini, milbemektiini, oksasulfurooni, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, pümetrosiini ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 163, 28.6.2018, lk 13).

(4) Komisjoni 7. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1141/2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10).

(5) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(6) Komisjoni 20. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1262, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1-metüültsüklopropeeni, beeta-tsüflutriini, klorotaloniili, klorotolurooni, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dimeteenamiid-p, diurooni, fludioksoniili, flufenatseedi, flurtamooni, fostiasaadi, indoksakarbi, MCPA, MCPB, prosulfokarbi, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 238, 21.9.2018, lk 62).

(7) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(8) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A. osa muudetakse järgmiselt:

1)	35. reas asendatakse famoksadooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. juuni 2020“;

2)	37. reas asendatakse metalaksüül-M-i käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. juuni 2020“;

3)	39. reas asendatakse flumioksasiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. juuni 2020“;

4)	44. reas asendatakse foraamsulfurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

5)	46. reas asendatakse tsüasofamiidi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

6)	83. reas asendatakse α-tsüpermetriini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

7)	84. reas asendatakse benalaksüüli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

8)	85. reas asendatakse bromoksüniili käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

9)	86. reas asendatakse desmedifaami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

10)	88. reas asendatakse fenmedifaami käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

11)	97. reas asendatakse S-metolakloori käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

12)	99. reas asendatakse etoksasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

13)	109. reas asendatakse bifenasaati käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

14)	110. reas asendatakse milbemektiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

15)	141. reas asendatakse fenamifossi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

16)	142. reas asendatakse etefooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

17)	145. reas asendatakse kaptaani käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

18)	146. reas asendatakse folpeeti käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

19)	147. reas asendatakse formetanaati käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

20)	148. reas asendatakse metiokarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

21)	149. reas asendatakse dimetoaati käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

22)	150. reas asendatakse dimetomorfi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

23)	152. reas asendatakse metribusiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

24)	153. reas asendatakse fosmeeti käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

25)	154. reas asendatakse propamokarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

26)	156. reas asendatakse metüülpirimifossi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

27)	158. reas asendatakse beflubutamiidi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

28)	163. reas asendatakse bentiavalikarbi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

29)	164. reas asendatakse boskaliidi käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

30)	166. reas asendatakse fluoksastrobiini käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

31)	167. reas asendatakse Paecilomyces lilacinus'e tüve 251 käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

32)	168. reas asendatakse protiokonasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. juuli 2020“;

33)	192. reas asendatakse diurooni käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „30. september 2020“;

34)	268. reas asendatakse tebukonasooli käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev tekstiga „31. august 2020“.

8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/20

KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2019/708,

15. veebruar 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10b lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2003/87/EÜ on sätestatud, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) enampakkumisel müümine on liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi „ELi HKS“) aluspõhimõte.

(2)

2014. aasta oktoobris leidis Euroopa Ülemkogu, et LHÜde tasuta eraldamine ei tohiks lõppeda ja et olemasolevate meetmete rakendamist tuleks jätkata ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu seni, kuni muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi. Kuna kolmandate riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnakasu säilitamiseks jätkata üleminekuperioodil LHÜde tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on kasvuhoonegaaside ülekandumise oht.

(3)

ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused on kinnitanud, et eri sektorid ja allsektorid on kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatud erineval määral ning et LHÜde tasuta eraldamine on kasvuhoonegaaside ülekandumist ära hoidnud. Kui mõnes sektoris ja allsektoris võib kasvuhoonegaaside ülekandumise ohtu pidada suuremaks, siis teised suudavad märkimisväärse osa oma heitkoguseid katvate LHÜde kuludest turuosa kaotamata tootehindadesse üle kanda ja kannavad ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on kasvuhoonegaaside ülekandumise oht väike. Kasvuhoonegaaside ülekandumise ohu vähendamiseks on direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 5 sätestatud, et komisjon määrab kindlaks selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mida peetakse kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatuks. Nimetatud sektoritele ja allsektoritele tuleks eraldada tasuta 100 % LHÜde kogusest, mis on kindlaks tehtud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a.

(4)	Oma otsusega 2014/746/EL (2) määras komisjon kindlaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu aastateks 2015–2019. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410 (3) pikendati kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu kehtivust 31. detsembrini 2020.

(5)	Direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 10b on sätestatud kolme viimase kalendriaasta kättesaadavate andmete põhjal tehtava hindamise kriteeriumid. Sellega seoses kasutas komisjon aastate 2013–2015 andmeid, kuna hindamise ajal olid 2016. aasta andmed kättesaadavad ainult mõne parameetri kohta.

(6)

Selleks et koostada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu aastateks 2021–2030, hindas komisjon sektorite ja allsektorite kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE 4. tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (4). NACE 4. tasandil on andmete kättesaadavus optimaalne ning sektorid täpselt määratletud. Sektor on esitatud NACE klassifikaatori neljanumbrilisel tasandil ja allsektor Prodcomi kuue-või kaheksanumbrilisel tasandil, st kaupade klassifikatsioonis, mida kasutatakse liidu tööstusliku tootmise statistikas ja mis tuleneb NACE klassifikaatorist.

(7)

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumist hinnati kahes etapis. NACE 4. tasandil toimuva esimese astme kvantitatiivse hindamise korral peetakse sektorit kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks juhul, kui „kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja“ ületab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud läviväärtust 0,2. Piiratud arvul juhtudel, mis vastasid ELi HKSi direktiivi artikli 10b lõigetes 2 ja 3 selgelt kindlaks määratud kõlblikkuskriteeriumidele, tehti teise astme hindamine kas konkreetsete kriteeriumidega kvalitatiivse hindamise või üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivse hindamise vormis.

(8)	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10b korrutati kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja saamiseks sektoris kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht sektori heitemahukusega.

(9)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10b arvutati kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi väärtuse summa ning Euroopa Majanduspiirkonna turu koguväärtuse (aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhtena. Komisjon hindas iga sektori ja allsektori kaubandusmahtu Eurostati Comexti andmebaasist saadud andmete põhjal. Komisjoni hinnangul on need kõige täielikumad ja usaldusväärsemad andmed kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi koguväärtuse ja kolmandatest riikidest pärineva impordi koguväärtuse ning samuti aasta kogukäibe kohta liidus.

(10)

Heitemahukus saamiseks jagati asjaomase sektori otsese ja kaudse heite summa kogulisandväärtusega ja seda mõõdetakse ühikuga kg CO2 euro kohta. Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu tehingulogi kõige täpsem ja läbipaistvam CO2 heite andmete allikas käitise tasandil ja seepärast on neid andmeid kasutatud sektorite otsese heite arvutamiseks. Käitised on määratud NACE 4. tasandi sektoritesse nende andmete põhjal, mille liikmesriigid on käitiste kohta esitanud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 ja komisjoni otsuse 2011/278/EL (5) kohaselt esitatavates riiklikes rakendusmeetmetes. Sektoripõhise kogulisandväärtuse arvutamisel kasutati Eurostati koostatud ettevõtluse struktuurstatistikat, kuna seda peetakse kõige täpsemaks allikaks.

(11)

Kaudse heite kindlakstegemiseks peetakse kõige usaldusväärsemaks allikaks otse liikmesriikidelt kogutavaid andmeid elektritarbimise kohta, sest EL 28 tasandil ei ole andmed kättesaadavad. Elektritarbimise konverteerimiseks kaudseks heiteks kasutatakse elektrienergia heitekoefitsienti. Komisjon kasutas kontrollväärtusena ELi keskmist elektrienergiaallikate jaotust. Selle aluseks on energeetikasektorist, mis hõlmab kõiki elektrienergia tootmise allikaid Euroopas, pärinev liidu aastane koguheide jagatuna vastava elektritootmismahuga. Elektrienergia heitekoefitsienti on ajakohastatud, võttes arvesse elektrienergiasüsteemi CO2-heite vähendamist ja taastuvenergiaallikate osakaalu suurenemist. Uus väärtus tuleks siduda 2015. aastaga, mis on kooskõlas kolme viimase kalendriaasta (2013–2015) kättesaadavate andmetega. Ajakohastatud väärtus on 376 grammi süsinikdioksiidi kWh kohta.

(12)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad konkreetsete sektorite ja allsektorite kõlblikkust teiseks hindamiseks, kui need ei vasta peamisele kasvuhoonegaaside heite ülekandumise kriteeriumile, mille alusel saaks neid kanda kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite loetellu. Kui kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja oli vahemikus 0,15–0,2, võis sektor taotleda kvalitatiivset hindamist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10b lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. Artikli 10b lõike 3 kohaselt võisid sektorid ja allsektorid heitemahukusega üle 1,5 taotleda kas kvalitatiivset hindamist või üksikasjalikumal tasandil (Prodcomi kuue- või kaheksanumbriline tasand) kvantitatiivset hindamist. Sektorid ja allsektorid, mille jaoks tasuta eraldatavad LHÜd arvutatakse rafineerimistehaste võrdlusaluste põhjal, võisid samuti taotleda mõlemat liiki hindamist. Need sektorid ja allsektorid, mis on loetletud otsuse 2014/746/EL lisa punktis 1.2, võisid esitada taotluse kvantitatiivseks hindamiseks üksikasjalikumal tasandil.

(13)

Alates 2017. aasta novembrist kuni 2018. aasta veebruarini toimunud veebipõhise konsulteerimise käigus paluti sidusrühmadel esitada oma seisukohad kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite loetelu koostamiseks kasutatava metoodika valiku kohta. Üldiselt pooldasid vastajad selliseid teise astme hindamisi, mis oleksid sama usaldusväärsed, õiglased ja läbipaistvad kui esimese astme kvantitatiivsed hindamised, ning toetasid ühtset hindamisraamistikku, mis kaasab sidusrühmi. Ajavahemikus veebruarist maini 2018 peeti neli kohtumist liikmesriikide ja sidusrühmadega, et valmistada ette kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu ning tulevaste hindamistega seotud edasist tööd.

(14)

Tehti mõju hindamine (6) selle tagamiseks, et kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu koostamiseks aastateks 2021–2030 vajalikud esimese ja teise astme hindamised teostatakse võrreldaval viisil, st et mõlema hindamise tulemusena tehakse kindlaks ainult kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorid. Mõjuhinnangus keskenduti teise astme hindamisraamistikuga seotud tegevusvariantidele.

(15)	Kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite esialgne loetelu aastateks 2021–2030 (7) avaldati 8. mail 2018 koos komisjoni juhenddokumentidega kvalitatiivsete ja üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivsete hindamiste kohta (8).

(16)	Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad hindamised tehti mitme sellise sektori puhul, mida ei peetud artikli 10b lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsete kriteeriumide põhjal kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(17)

Komisjon hindas NACE klassifikaatori jagude „Mäetööstus“ ja „Töötlev tööstus“ alla kuuluvat 245 tööstussektorit. Käesoleva otsuse lisa punktis 1 loetletud sektorid ja allsektorid vastavad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning neid tuleks pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(18)

Mitme sektori puhul teostati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad kvalitatiivsed hindamised. Jõuti järeldusele, et järgmiste sektorite lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumise ohuga sektorite loetellu on õigustatud: „Soola kaevandamine“ (NACE kood 0893), „Tekstiili viimistlemine“ (NACE kood 1330), „Põhifarmaatsiatoodete tootmine“ (NACE kood 2110), „Kodu- ja ehiskeraamika tootmine“ (NACE kood 2341), „Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine“ (NACE kood 2342) ja „Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine“ (NACE kood 2332). Neid sektoreid tuleks seega ajavahemikus 2021–2030 pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(19)

Sektori „Pruunsöe kaevandamine“ (NACE kood 0520) puhul tehti kvalitatiivse hindamise käigus kindlaks mitu puudust, nt ei saa sektorit pidada mõjutatuks otsese heite kuludest. Samuti tekitas kahtlusi seos muudest kütuseliikidest tuleneva liidusisese konkurentsi ja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vahel. Tõendati mõningast liiduväliste pruunsöe elektrijaamade tekitatavat piirkondlikku konkurentsi, ent kogu liitu hõlmava hinnangu kohaselt on väliskonkurents äärmiselt piiratud. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealuse sektori lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatud sektorite ja allsektorite loetellu ei ole põhjendatud.

(20)

Kolm taotlust saadi sektoritelt, mida ei olnud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatud sektorite esialgses loetelus: „Maagaasi tootmine“ (NACE kood 0620), „Kipsist ehitustoodete tootmine“ (NACE kood 2362) ja „Kergmetallide valu“ (NACE kood 2453). Nende taotluste hindamisel keskenduti sellele, kas need sektorid vastavad NACE 4. tasandil esimese astme kvantitatiivse hindamise põhjal kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetellu lisamise tingimustele. Esimese astme hindamistel kasutatud ametlikud andmed edastati sidusrühmadele ning neid peeti kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite esialgse loetelu avaldamiseks piisavalt usaldusväärseks. Komisjon analüüsis asjaomase kolme sektori taotlustes esitatud lisateavet ja leiab, et esialgse seisukoha muutmine ei ole õigustatud. Neid sektoreid ei peeta ka edaspidi kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatuks, kuna asjakohased kasvuhoonegaaside ülekandumise näitajad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud läviväärtust 0,2. Lisaks ei vasta need sektorid jätkuvalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, mille täitmine on vajalik täiendava hindamise taotlemiseks.

(21)

Mitme allsektori puhul teostati direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõigetes 1 ja 3 sätestatud kriteeriumidel põhinevad üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivsed hindamised. Jõuti järeldusele, et järgmiste sektorite lisamine kasvuhoonegaaside ülekandumise ohuga sektorite loetellu on õigustatud: „Kaoliin ja muu kaoliinsavi“ (Prodcomi kood 08.12.21), „Toiduks valmistatud või konserveeritud kartulid külmutatult (sh täielikult või osaliselt õlis keedetud ja seejärel külmutatud) (v.a äädikaga või äädikhappega töödeldud)“ (Prodcomi kood 10.31.11.30), „Kuivatatud kartulid pulbrina, jahuna, helvestena, graanulitena ja teradena“ (Prodcomi kood 10.31.13.00), „Kontsentreeritud tomatipüree ja -pasta“ (Prodcomi kood 10.39.17.25), „Lõssipulber“ (Prodcomi kood 10.51.21), „Täispiimapulber“ (Prodcomi kood 10.51.22), „Kaseiin“ (Prodcomi kood 10.51.53), „Laktoos ja laktoosisiirup“ (Prodcomi kood 10.51.54), „Vadak ja töödeldud vadak pulbrina, graanulitena või muus tahkes vormis, kontsentreeritud või kontsentreerimata, lisatud magusainet sisaldav või mittesisaldav“ (Prodcomi kood 10.51.55.30), „Pagaripärm“ (Prodcomi kood 10.89.13.34), „Klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri) ja samalaadsed valmistised keraamika-, emaili- ja klaasitööstuses kasutamiseks“ (Prodcomi kood 20.30.21.50), „Vedelad läikelakid ja samalaadsed valmistised, klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed“ (Prodcomi kood 20.30.21.70), „Vabasepistatud raudosad ülekandevõllide, nukkvõllide, väntvõllide ja väntade jms jaoks“ (Prodcomi kood 25.50.11.34). Neid allsektoreid tuleks seega ajavahemikus 2021–2030 pidada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

(22)

Allsektorite „Rasvatustatud või rasvatustamata kakaopasta“ (Prodcomi kood 10.82.11), „Kakaovõi, -rasv ja -õli“ (Prodcomi kood 10.82.12) ja „Suhkruta või muu magusainelisandita kakaopulber“ (Prodcomi kood 10.82.13) puhul tehti üksikasjalikumal tasandil kvantitatiivse hindamise käigus kindlaks mitu kõrvalekaldumist ühtlustatud metoodikast, mis põhjustas kasvuhoonegaaside heite ülekandumise näitaja märkimisväärse ülehindamise ohu. Seetõttu jõuti järeldusele, et nende allsektorite lisamine kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetellu ei ole põhjendatud.

(23)	Kuna kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu kehtib ajavahemikus 2021–2030, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud sektoreid ja allsektoreid peetakse ajavahemikus 2021–2030 kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Brüssel, 15. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni 27. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/746/EL, millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 308, 29.10.2014, lk 114).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(5) Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

(6) Komisjoni talituste töödokument SWD(2019) 22.

(7) Komisjoni teatis kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite esialgse loetelu kohta aastateks 2021–2030 (ELT C 162, 8.5.2018, lk 1).

(8) https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/allowances/leakage/docs/framework_for_qualitative_assessments.pdf https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/ets/allowances/leakage/docs/framework_for_disaggregated_assessments.pdf

LISA

Sektorid ja allsektorid, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b kohaselt peetakse kasvuhoonegaaside ülekandumisest ohustatuks

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 1 sätestatud kriteeriumide põhjal

NACE kood	Kirjeldus
0510	Kivisöe kaevandamine
0610	Toornafta tootmine
0710	Rauamaagi kaevandamine
0729	Muude mitteraudmetallide maakide kaevandamine
0891	Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine
0899	Muu mujal liigitamata kaevandamine
1041	Õli ja rasva tootmine
1062	Tärklise ja tärklisetoodete tootmine
1081	Suhkrutootmine
1106	Linnasetootmine
1310	Tekstiilkiudude ettevalmistamine ja ketramine
1395	Lausriide ja lausriidest toodete tootmine, v.a rõivad
1411	Nahkrõivaste tootmine
1621	Spooni ja puitplaatide tootmine
1711	Paberimassi tootmine
1712	Paberi- ja papitootmine
1910	Koksitootmine
1920	Puhastatud naftatoodete tootmine
2011	Tööstusgaaside tootmine
2012	Värvainete ja pigmentide tootmine
2013	Muude anorgaaniliste põhikemikaalide tootmine
2014	Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
2015	Väetiste ja lämmastikuühendite tootmine
2016	Plasti tootmine algkujul
2017	Sünteeskautšuki (toorkummi) tootmine algkujul
2060	Keemilise kiu tootmine
2311	Lehtklaasi tootmine
2313	Klaasanumate tootmine
2314	Klaaskiutootmine
2319	Muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas
2320	Tulekindlate toodete tootmine
2331	Keraamiliste kivide ja plaatide tootmine
2351	Tsemenditootmine
2352	Lubja- ja kipsitootmine
2399	Mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
2410	Raua, terase ja ferrosulamite tootmine
2420	Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine
2431	Külmtõmbamine lattideks
2442	Alumiiniumitootmine
2443	Plii-, tsingi- ja tinatootmine
2444	Vasetootmine
2445	Muude mitteraudmetallide tootmine
2446	Tuumkütuse töötlemine
2451	Malmivalu

2. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõikes 2 sätestatud kriteeriumide põhjal

NACE kood	Kirjeldus
0893	Soola kaevandamine
1330	Tekstiili viimistlemine
2110	Põhifarmaatsiatoodete tootmine
2341	Kodu- ja ehiskeraamika tootmine
2342	Keraamiliste sanitaarseadmete tootmine

3. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 3 esimeses lõigus sätestatud kriteeriumide põhjal

NACE kood	Kirjeldus
2332	Põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine

4. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10b lõike 3 viiendas lõigus sätestatud kriteeriumide põhjal

Prodcomi kood	Kirjeldus
081221	Kaoliin ja muu kaoliinsavi
10311130	Toiduks valmistatud või konserveeritud kartulid külmutatult (sh täielikult või osaliselt õlis keedetud ja seejärel külmutatud) (v.a äädikaga või äädikhappega töödeldud)
10311300	Kuivatatud kartulid pulbrina, jahuna, helvestena, graanulitena ja teradena
10391725	Kontsentreeritud tomatipüree ja -pasta
105121	Lõssipulber
105122	Täispiimapulber
105153	Kaseiin
105154	Laktoos ja laktoosisiirup
10515530	Vadak ja töödeldud vadak pulbrina, graanulitena või muus tahkes vormis, kontsentreeritud või kontsentreerimata, lisatud magusainet sisaldav või mittesisaldav
10891334	Pagaripärm
20302150	Klaasjad emailid ja glasuurid, angoobid (savilobri) ja samalaadsed valmistised keraamika-, emaili- ja klaasitööstuses kasutamiseks
20302170	Vedelad läikelakid ja samalaadsed valmistised, klaasfritt ning klaasipulber, -graanulid ja -helbed
25501134	Vabasepistatud raudosad ülekandevõllide, nukkvõllide, väntvõllide ja väntade jms jaoks

8.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 120/27

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/709,

6. mai 2019,

millega määratakse võrgu haldaja, kes vastutab ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide rakendamise eest

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3228 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (1) eriti selle artikli 6 lõike 2 punkti b,

pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõike 6 kohaselt on liikmesriigid usaldanud Eurocontrolile lennuliiklusvoo juhtimise ülesande lennuliiklusvoo juhtimise kesküksuse (Central Flow Management Unit, CFMU) kaudu.

(2)	Komisjon määras oma 7. juuli 2011. aasta otsusega K(2011) 4130 (lõplik) Eurocontroli võrgu haldajaks, kes täidab ajavahemikus juuli 2011 kuni detsember 2019 ülesandeid, mis on vajalikud ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide rakendamiseks.

(3)	Komisjon kontrollis korrapäraselt, kui tõhusalt Eurocontrol aastatel 2011–2016 neid ülesandeid täitis. Komisjon järeldas, et Eurocontrol tegi seda viisil, mis on operatiivsest seisukohast rahuldav.

(4)

Komisjon vaatas 2017. aastal läbi lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide juhtimissüsteemi, rahastamiskorra, kulubaasi ja -tõhususe aspektid ning jõudis järeldusele, et võrgu haldajal peaks olema suurem juhtimisalane autonoomia. Eurocontroli peadirektor andis võrgu haldusdirektorile, kes täidab võrgu haldaja ülesandeid Eurocontrolis, sellise autonoomia 1. novembri 2017. aasta otsusega nr XI/91 (2017) (2).

(5)

Samuti jõudis komisjon järeldusele, et lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioone tuleks täita (kulu)tõhusamalt kui aastatel 2011–2016, eelkõige vältides topelttööd, nii et liikmesriikidel kuluks nende ülesannete täitmiseks varasemast vähem või vähemalt mitte rohkem rahalisi vahendeid ja inimressursse.

(6)

Kuna Eurocontroli kui võrgu haldaja tegevuse kulutõhususele anti komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 (3) artiklis 8 sätestatud tulemuslikkuse kava esimese ja teise võrdlusperioodi jooksul üldiselt positiivne hinnang, ning arvestades vajadust tagada järjepidevus lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide rakendamisel, kutsus komisjon 17. juulil 2018 Eurocontroli üles esitama ettepaneku. Komisjon palus, et Eurocontrol täpsustaks, kas tal on piisavalt tahet ja suutlikkust olla taas määratud võrgu haldajaks, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Sellega seoses palus komisjon Eurocontrolil ka kirjeldada, kuidas ta vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 (4) artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning esitada ülevaade sellest, kuidas ta pärast määramist täidab määruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõikes 4 kindlaks määratud nõuded.

(7)	Eurocontrol esitas oma 17. detsembri 2018. aasta ettepanekus teabe rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohta.

(8)	Pärast komisjoni asjakohast taotlust esitas Eurocontrol täiendavaid selgitusi.

(9)	Komisjon on hinnanud Eurocontroli esitatud elemente ja leidnud, et rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud.

(10)

Eurocontrol käsitleb oma ettepanekus rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktis a osutatud küsimusi, osutades eelkõige tulemustele, mille ta saavutas võrgu haldajana esimese ja teise võrdlusperioodi jooksul. Ettepanek näitab tema pädevust ja suutlikkust täita kõnealuse määruse artiklis 7 sätestatud ülesandeid.

(11)

Eurocontrol andis vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktile b oma ettepanekus kvalitatiivse ja kvantitatiivse ülevaate peamistest eesmärkidest, mida ta kavatseb saavutada võrgu funktsioonide haldamisel, ja sellest, kuidas ta tagab operatiivses lennutegevuses osalevatele sidusrühmadele osutatavate teenuste hea kvaliteedi.

(12)	Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktile c kirjeldas Eurocontrol lähenemisviisi ja vahendeid, mida ta kavatseb kasutada võrguhaldajana tegutsedes, viidates muu hulgas esimesest ja teisest võrdlusperioodist saadud õppetundidele.

(13)

Kui võrgu haldaja täidab ka muid ülesandeid peale nende, mis on võrgufunktsioonide täitmise seisukohalt olulised, nõutakse rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktis d, et haldaja tõendaks, et kõnealuseid muid ülesandeid täidetakse sõltumatult võrgu haldaja ülesannetest, mis on sätestatud artiklis 7. Eurocontrol märkis oma ettepanekus, et võrgu funktsioonide täitmisega seonduvaid võrgu haldaja ülesandeid hakkaks täitma võrgu haldamise direktoraat ning et see osa tema tegevusest on piisavalt eraldatud tema muust tegevusest.

(14)	Lisaks artikli 4 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmisele tegi Eurocontrol ettepaneku jätkata võrgu haldaja ülesannete täitmise ajal kulutõhususe suurendamist.

(15)	Seepärast tuleks Eurocontrol määrata võrgu haldajaks.

(16)

Kõnealune määramine peaks hõlmama nii kolmandat kui ka neljandat võrdlusperioodi, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 (5) artiklis 7, võttes arvesse investeeringuid, mida on vaja lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide täitmist toetava nüüdisaegse süsteemi kasutuselevõtuks, ning vajadust tagada võrgutoimingute stabiilsus ja järjepidevus.

(17)	Rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 4 punkti a kohaselt peaks Euroopa Liidu Lennundusohutusamet võrgu haldaja sertifitseerima enne kolmanda võrdlusperioodi algust.

(18)

Võrgu haldaja sõltumatuse tagamiseks on oluline, et võrguhaldajaks määratud organisatsioonis oleksid ülesanded piisavalt eraldatud. Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktile d peaks Eurocontrol seega täitma oma ülesandeid võrgu haldajana sõltumatult mis tahes muust tegevusest, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tööga seotud tegevusest.

(19)	Õiglaste tingimuste tagamiseks liikmesriikide ja kolmandate riikide suhtes, kellele võrgu haldusasutus oma teenuseid osutab, peaks võrgu haldajal olema kehtestatud asjakohane rahastamise ja kulutuste kord ning ta peaks kinni pidama raamatupidamisarvestuste haldamise erieeskirjadest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võrgu haldaja määramine

1. Võrgu haldajaks määratakse Eurocontrol.

2. Lõikes 1 osutatud määramine hõlmab rakendusmääruse (EL) 2019/317 artiklis 7 sätestatud kolmandat ja neljandat võrdlusperioodi.

Artikkel 2

Võrgu haldaja ülesanded

1. Eurocontrol, kes tegutseb võrgu haldajana, täidab rakendusmääruse (EL) 2019/123 artiklis 7 osutatud ülesandeid, mis on vajalikud lennuliikluse korraldamise võrgu funktsioonide rakendamiseks.

2. Eurocontrol, kes tegutseb võrgu haldajana, täidab oma ülesandeid kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/123 artiklis 4 sätestatud nõuetega.

Artikkel 3

Sertifitseerimine

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/373 (6) peab amet võrgu haldajana tegutseva Eurocontroli sertifitseerima 2. jaanuariks 2020, st enne, kui Eurocontrol hakkab täitma talle määratud ülesandeid.

Artikkel 4

Võrgu haldaja ja võrgu haldusnõukogu

1. Võrgu haldaja juht, kellele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 18 lõike 4 punktis c, on Eurocontroli võrgu haldamise direktoraadi direktor.

2. Rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 18 lõike 4 punktis f osutatud Eurocontroli esindaja on Eurocontroli peadirektor.

3. Võrgu haldaja katab võrgu haldusnõukogu esimehe haldustoega seotud kulud.

Artikkel 5

Osalemine konsultatsioonides liikmesriikidega

Komisjoni taotlusel osaleb võrgu haldaja rakendusmääruse (EL) 2019/123 artiklis 21 osutatud konsultatsioonides liikmesriikidega.

Artikkel 6

Ülesannete sõltumatu täitmine

Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 4 lõike 3 punktile d täidab Eurocontrol oma ülesandeid võrgu haldajana sõltumatult mis tahes muust tegevusest, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide tööga seotud tegevusest.

Artikkel 7

Võrgu haldaja rahastamise ja kulude jaotamise kord ning raamatupidamisarvestuste eristamine

1. Ilma et see piiraks rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 24 lõikes 1 osutatud lepingute kohaldamist, kehtestab võrgu haldaja korra, millega tagatakse, et liikmesriigid ja kõnealuse määruse artikli 24 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandad riigid annavad talle usaldatud ülesannete täitmiseks õiglase ja proportsionaalse rahalise toetuse. Oma raamatupidamissüsteemi haldamisel järgib ta lõikeid 3 ja 4.

2. Võrgu haldaja tagab, et rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 25 lõike 1 kohaselt liidu liikmesriikide poolt tehtud makseid ei kasutata muude kui kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud ülesannetega seotud või kõnealuse määruse artikli 24 lõigete 3 ja 4 kohaselt kolmandate riikide osalemise tõttu kantavate kulude rahastamiseks.

3. Vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 25 lõike 3 punktile c on Eurocontroli eelarves eraldi raamatupidamisarvestus ülesannete kohta, mida Eurocontrol võrgu haldajana peab täitma.

4. Lõikes 3 osutatud raamatupidamisarvestuses toob võrgu haldaja eraldi välja kantud kulud ja tehtud maksed, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 24 lõigetes 3 ja 4 osutatud koostöökokkulepetest.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(2) Otsus, milles käsitletakse direktorile pädevuste ja/või allkirjastamisvolituse delegeerimist küsimustes, mis on seotud ameti teiste üksuste pakutavate tugiteenustega, võrgu haldamise eelarvemenetlusega, operatiivvõrgu haldamisega tegelevate töötajatega peetavat sotsiaaldialoogi käsitlevate tehniliste kohtumistega ning selliste operatiiv- ja tehniliste kokkulepetega, mis on vajalikud võrgufunktsioonide rakendamiseks Eurocontroli poolt.

(3) Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).

(4) Komisjoni 24. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/123, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 677/2011 (ELT L 28, 31.1.2019, lk 1).

(5) Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (ELT L 56, 25.2.2019, lk 1).

(6) Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 8.3.2017, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 120

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 8. mai 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/702, 15. aprill 2019, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise lennutranspordilepingu liidu nimel sõlmimise kohta	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/703, 8. oktoober 2014, Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	3
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/704, 15. aprill 2019, Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise lennutranspordilepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	4
		Protokoll, millega muudetakse Kanada ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist lennutranspordilepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	5
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/705, 2. mai 2019, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/706, 7. mai 2019, millega pikendatakse toimeaine karvooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/707, 7. mai 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, diurooni, etefooni, etoksasooli, famoksadooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metribusiini, milbemektiini, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, S-metolakloori ja tebukonasooli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega ( 1 )	16
		OTSUSED
	*	Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2019/708, 15. veebruar 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses selliste sektorite ja allsektorite kindlaksmääramisega ajavahemikuks 2021–2030, mida peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest ohustatuks ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/709, 6. mai 2019, millega määratakse võrgu haldaja, kes vastutab ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgu funktsioonide rakendamise eest (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3228 all)	27
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi ja Ukraina kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus nr 1/2019, 25. märts 2019, ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu artikli 323 lõikes 1 osutatud vahekohtunike nimekirja koostamise kohta [2019/710]	31