(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine kooskõlas aluslepingutega. Liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud. See keeld hõlmab kõiki riigisiseseid meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liidusisest kaubavahetust takistada. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud selliste normide liidu tasandil ühtlustamisega, millega kehtestatakse ühtsed nõuded teatavate kaupade turustamisele, või liidu ühtlustamisõigusaktidega ammendavalt hõlmamata kaupade või kaubaaspektide puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega, nagu seda on määratlenud Euroopa Liidu Kohus.

(2)

Hästi toimiv vastastikuse tunnustamise põhimõte on väga oluline täiendus normide liidu tasandil ühtlustamisele, eriti võttes arvesse, et paljudel kaupadel on nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata aspekte.

(3)

Takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel võidakse ebaseaduslikult luua, kui kaupade või teatavate kaubaaspektide puhul puuduvad liidu ühtlustamisnormid ning liikmesriigi pädev asutus kohaldab selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis turustatakse seaduslikult, riigisiseseid norme, millega nõutakse, et kaubad vastaksid teatavatele tehnilistele nõuetele, näiteks tähistamise, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitlemise, märgistamise või pakendamise osas. Selliste normide kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes võib olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 34 ja 36, isegi juhul, kui neid kohaldatakse kõikide kaupade suhtes ilma erisusteta.

(4)

Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste kaupade müüki, mida teises liikmesriigis turustatakse seaduslikult, isegi juhul, kui need kaubad on toodetud vastavalt teistsugustele tehnilistele normidele ning kui kaubad ei ole saadud tootmisprotsessi tulemusel. Vastastikuse tunnustamise põhimõte ei ole absoluutne. Liikmesriigid võivad keelduda teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turustamisest, kui sellised piirangud on põhjendatud ELi toimimise lepingu artiklis 36 sätestatud alustel või põhinevad kaupade vaba liikumist käsitlevas Euroopa Liidu Kohtu praktikas tunnustatud muudel ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel, ning kui need piirangud on taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. Käesolevas määruses kehtestatakse kohustus selgelt põhjendada, miks turulepääsu piiratakse või see keelatakse.

(5)

Ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on arenev mõiste, mille Euroopa Liidu Kohus on kujundanud ELi toimimise lepingu artikleid 34 ja 36 käsitlevas kohtupraktikas. Kui liikmesriikide vahel on põhjendatud erinevusi, võivad sellised ülekaalukad põhjused õigustada riigisiseste tehniliste normide kohaldamist pädevate asutuste poolt. Haldusotsused peavad aga olema alati nõuetekohaselt põhjendatud, õiguspärased, asjakohased ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ning pädevad asutused peavad tegema võimalikult vähe piirava otsuse. Selleks et parandada kaupade siseturu toimimist, peaksid riigisisesed tehnilised normid olema selleks sobivad ning ei tohiks tekitada ebaproportsionaalseid mittetariifseid tõkkeid. Lisaks sellele ei tohiks haldusotsuseid, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, teha pelgalt lähtudes asjaolust, et kõnealused kaubad täidavad liikmesriigi järgitavat õigustatud avaliku huviga seotud eesmärki teistmoodi, kui selle liikmesriigi kaubad. Liikmesriikide abistamiseks peaks komisjon esitama mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Pädevatel asutustel peaks olema võimalus aidata suuniseid koostada ning anda nende kohta tagasisidet.

(6)

Oma 2013. aasta detsembri järeldustes märkis konkurentsivõime nõukogu ühtse turu poliitika kohta, et ühtsel turul ettevõtjate ja tarbijate jaoks raamtingimuste parandamiseks tuleks kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas vastastikust tunnustamist, nõuetekohaselt rakendada. Nõukogu palus komisjonil teatada juhtumitest, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on endiselt ebapiisav või problemaatiline. 2015. aasta veebruari järeldustes ühtse turu poliitika kohta kutsus konkurentsivõime nõukogu komisjoni üles võtma meetmeid selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhus rakendamine ja teha selle saavutamiseks ettepanekuid.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008 (3) võeti vastu selleks, et hõlbustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, kehtestades menetlused, millega minimeeritakse võimalused luua õigusvastaseid takistusi selliste kaupade vabale liikumisele, mida teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse. Vaatamata nimetatud määruse vastuvõtmisele esineb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel jätkuvalt palju probleeme. Ajavahemikul 2014–2016 tehtud hindamine näitas, et vastastikuse tunnustamise põhimõte ei toimi nii nagu peaks ning määrus (EÜ) nr 764/2008 on põhimõtte kohaldamise hõlbustamisele vaid väga vähe kaasa aidanud. Nimetatud määrusega ette nähtud vahendid ja menetluslikud tagatised ei ole täitnud eesmärki parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Näiteks ei ole paljud ettevõtjad kuulnud toodete kontaktpunktide võrgustikust, mis loodi selleks, et anda ettevõtjatele teavet riigisiseste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, või seda kasutatakse väga vähe. Ka liikmesriikide asutused ei tee võrgustikus piisavalt koostööd. Nõuet teavitada turulepääsu piiravatest või keelavatest haldusotsustest täidetakse harva. Selle tulemusena säilivad takistused kaupade vabale liikumisele.

(8)

Määruses (EÜ) nr 764/2008 on mitmeid puudujääke ja seetõttu tuleks seda muuta. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. Käesolevas määruses tuleks kehtestada selged menetlused, et kindlustada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumine ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel ning juhul, kui see piirang on õigustatud ja proportsionaalne. Käesolev määrus peaks ka tagama, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide asutused.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks piirata kaupade turustamise tingimuste edasist ühtlustamist, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, kui see on asjakohane.

(10)

Kaubandustõkked võivad tuleneda ka muud liiki meetmetest, mis jäävad ELi toimimise lepingu artiklite 34 ja 36 kohaldamisalasse. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda näiteks riigihankemenetluseks koostatud tehnilised spetsifikatsioonid või kohustus kasutada liikmesriigi ametlikke keeli. Kõnealuseid meetmeid ei tuleks käsitada käesoleva määruse kohaste riigisiseste tehniliste normidena ja need ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(11)

Riigisiseseid tehnilisi norme rakendatakse liikmesriigis mõnikord eellubade taotlemise menetluse teel, mille kohaselt peab enne kaupade laskmist liikmesriigi turule saama pädevalt asutuselt selleks ametliku loa. Eellubade taotlemise menetlus iseenesest piirab kaupade vaba liikumist. Selleks et kõnealune menetlus oleks siseturul kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet arvestades põhjendatud, peaks see järgima liidu õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning olema mittediskrimineeriv ja proportsionaalne. Sellise menetluse vastavust liidu õigusele hinnatakse Euroopa Liidu Kohtu praktikas esitatud kaalutlusi arvesse võttes. Seepärast tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta haldusotsused, mis piiravad turulepääsu või keelavad selle üksnes põhjusel, et kaupadel ei ole kehtivat eelluba. Kui kohustusliku eelloa taotlus on kauba suhtes esitatud, siis tuleks iga haldusotsus, millega jäetakse taotlus rahuldamata selles liikmesriigis kohaldatava riigisisese tehnilise normi tõttu, teha ainult kooskõlas käesoleva määrusega, et taotlejal oleks õigus käesoleva määrusega ette nähtud menetluslikule kaitsele. Sama kehtib vabatahtliku eelloa suhtes, kui selline eksisteerib.

(12)

On oluline selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad hõlmavad põllumajandustooteid. Mõiste „põllumajandustooted“ hõlmab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 38 lõikele 1 ka kalandustooteid. Et aidata kindlaks määrata, missuguste kaubaliikide suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, peaks komisjon hindama, kas oleks teostatav selliste toodete soovitusliku loetelu edasiarendamine, mille puhul kasutatakse vastastikust tunnustamist, ja millist kasu see tooks.

(13)

Samuti on tähtis selgitada, et mõiste „tootja“ ei hõlma üksnes kauba valmistajat, vaid ka isikut, kes toodab kaupu, mis ei ole saadud tootmisprotsessi käigus, näiteks põllumajandustooteid, samuti isikut, kes esitleb ennast kaupade tootjana.

(14)

Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta liikmesriikide kohtute otsused, milles hinnatakse selliste juhtumite õiguspärasust, kus riigisisese tehnilise normi kohaldamise tõttu ei lubata ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu teises liikmesriigis turule, ja liikmesriikide kohtute otsused, millega kohaldatakse karistusi.

(15)

Selleks et kaupade suhtes saaks kohaldada kaupade vastastikuse tunnustamise põhimõtet, tuleb neid teises liikmesriigis turustada seaduslikult. Tuleks selgitada, et kaupu saab pidada teises liikmesriigis seaduslikult turustatuks, kui need vastavad selle liikmesriigi asjakohastele normidele ja on selles liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud.

(16)

Et suurendada liikmesriikide asutuste ja ettevõtjate teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest, peaksid liikmesriigid selle põhimõtte kohaldamise lihtsustamise eesmärgil kaaluma selgete ja ühemõtteliste ühtset turgu käsitlevate klauslite kehtestamist riigisisestes tehnilistes normides.

(17)

Selle tõendamine, et kaupu turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult, toimub liikmesriigiti väga erinevalt. See põhjustab ettevõtjatele tarbetut koormust, viivitusi ja lisakulusid ning takistab liikmesriigi asutustel saada kaupade õigeaegseks hindamiseks vajalikku teavet. See võib takistada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on oluline, et ettevõtjatel oleks lihtsam tõendada, et nende kaupu turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult. Ettevõtjad peaksid saama kasutada ettevõtja deklaratsiooni, millega antakse pädevatele asutustele kogu vajalik teave kauba ja selle vastavuse kohta kõnealuses liikmesriigis kehtivatele normidele. Vabatahtliku deklaratsiooni kasutamine ei tohiks takistada liikmesriikide asutustel teha haldusotsust turulepääsu piiramiseks või keelamiseks, tingimusel et selline otsus on proportsionaalne, põhjendatud ning see arvestab vastastikuse tunnustamise põhimõtet ja on kooskõlas käesoleva määrusega.

(18)

Tootjal, importijal või levitajal peaks olema võimalik koostada vastastikuse tunnustamise eesmärgil deklaratsioon kauba seadusliku turustamise kohta („vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“). Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni saab kõige paremini esitada tootja, kuna ta tunneb kaupu kõige paremini ja tal on vajalikud tõendid vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe kontrollimiseks. Tootjal peaks olema võimalik volitada oma volitatud esindajat tootja eest ja tema vastutusel sellist deklaratsiooni koostama. Kui ettevõtjal on võimalik esitada deklaratsioonis ainult teave kaupade turustamise seaduslikkuse kohta, peaks teine ettevõtja suutma esitada teabe, et kõnealused kaubad tehakse asjaomases liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks, tingimusel et ettevõtja vastutab vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe eest ja ta on võimeline esitama selle teabe kontrollimiseks vajalikud tõendid.

(19)

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon peaks alati andma täpset ja täielikku teavet kauba kohta. Seepärast tuleks deklaratsiooni ajakohastada, et kajastada muutusi, näiteks muudatusi asjakohastes riigisisestes tehnilistes normides.

(20)

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe terviklikkuse tagamiseks tuleks kasutusele võtta deklaratsiooni ühtne vorm, mida kasutavad ettevõtjad, kes sellist deklaratsiooni esitada soovivad.

(21)

Tähtis on tagada, et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on täidetud tõeselt ja täpselt. Seepärast on vaja ette näha, et ettevõtjad vastutavad vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis nende poolt esitatud teabe eest.

(22)

Selleks et suurendada selliste ettevõtjate tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet, kes tegutsevad liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmamata kaupadega seotud valdkonnas, peaks vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esitamise hõlbustamiseks olema võimalik kasutada uusi infotehnoloogia vahendeid. Seepärast peaks ettevõtjatel olema võimalik teha oma vastastikuse tunnustamise deklaratsioon internetis üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on lihtsalt juurdepääsetav ja usaldusväärses formaadis.

(23)

Komisjon peaks tagama, et vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni standardvorm ja selle täitmist käsitlevad suunised tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks ühtses digiväravas.

(24)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mille puhul on liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud vaid kauba mõned aspektid. Kui ettevõtja peab vastavalt liidu ühtlustamisõigusaktidele koostama ELi vastavusdeklaratsiooni näitamaks, et tema tooted vastavad asjaomastele õigusaktidele, peaks nimetatud ettevõtja saama käesoleva määruse kohase vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni lisada ELi vastavusdeklaratsioonile.

(25)

Kui ettevõtjad otsustavad vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni mitte kasutada, peaks sihtliikmesriigi pädevad asutused ise selgelt küsima konkreetset teavet, mida nad peavad kaupade hindamiseks vajalikuks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(26)

Ettevõtjatele peaks antama piisavalt aega, et esitada dokumente või muud sihtliikmesriigi pädeva asutuse nõutud teavet ning esitada vastuväiteid või märkusi seoses asjaomaste kaupade hindamisega.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (4) kohaselt on liikmesriigid kohustatud edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele tooteid, sealhulgas põllumajandus- ja kalandustooteid käsitlevate riigisiseste tehniliste normide eelnõud ning põhjused, miks selliste normide jõustamine on vajalik. On vaja siiski tagada, et pärast kõnealuste riigisiseste tehniliste normide vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet üksikjuhtudel konkreetsete kaupade suhtes nõuetekohaselt. Käesoleva määrusega tuleks näha ette menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel, näiteks kehtestades liikmesriikidele kohustuse märkida riigisisesed tehnilised normid, millele haldusotsus tugineb, ning õigustatud avaliku huviga seotud põhjused, millega põhjendatakse mõne riigisisese tehnilise normi kohaldamist kauba suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Riigisisese tehnilise normi proportsionaalsus on aluseks, et tõendada sellel normil põhineva haldusotsuse proportsionaalsust. Siiski peaksid haldusotsuse proportsionaalsuse tõendamise võimalused tulenema juhtumipõhisest hindamisest.

(28)

Kuna haldusotsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, peaksid jääma kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaldamisel erandiks, on vaja tagada, et selliste otsuste puhul järgitakse vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Selleks on asjakohane kehtestada selge menetlus, et määrata kindlaks, kas selliseid kaupu turustatakse kõnealuses teises liikmesriigis seaduslikult, ning kui see on nii, kas sihtliikmesriigi kohaldatava riigisisese tehnilise normiga hõlmatud õigustatud avalik huvi on piisavalt kaitstud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 36 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Selle menetlusega peaks tagatama, et haldusotsused on proportsionaalsed ja et nende puhul on kinni peetud vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja et nad vastavad käesolevale määrusele.

(29)

Kui pädev asutus hindab kaupu otsustamaks, kas piirata või keelata nende turulepääsu, ei tohiks nimetatud asutusel olla õigust teha otsust turulepääsu peatamiseks, välja arvatud juhul, kui on vaja kiiresti sekkuda inimeste või keskkonna ohutuse või tervise kahjustamise ärahoidmiseks või kui on vaja ära hoida sellise kauba kättesaadavaks tegemine, mille kättesaadavaks tegemine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeolekuga, sealhulgas kuritegevuse ennetamisega seotud põhjustel.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (5) on loodud akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse tunnustamise. Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks seega tagasi lükata akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Selleks et nii palju kui võimalik vältida teises liikmesriigis juba tehtud katsete ja rakendatud menetluste dubleerimist, ei peaks liikmesriigid keelduma vastu võtmast katsearuandeid ja sertifikaate, mille on väljastanud teised vastavushindamisasutused kooskõlas liidu õigusega. Pädevad asutused peaks võtma esitatud aruannete ja sertifikaatide sisu nõuetekohaselt arvesse.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ (6) täpsustatakse, et turule tohib lasta ainult ohutuid tooteid, ning sätestatakse tootjate ja levitajate kohustused seoses tooteohutusega. Direktiivi alusel on pädevatel asutustel lubatud keelata viivitamata iga ohtliku toote turule laskmine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võiva toote turule laskmine ajavahemikuks, mida on vaja mitmesuguste ohutushindamiste, kontrollimiste ja ülevaatuste tegemiseks. Kõnealuses direktiivis on kirjeldatud ka menetlusi, mille alusel võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid juhul, kui toode osutub ohtlikuks, näiteks kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punktides b–f osutatud meetmed, ning selles on kehtestatud nõue teavitada nendest meetmetest komisjoni ja teisi liikmesriike. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik jätkata kõnealuse direktiivi ja eelkõige selle artikli 8 lõike 1 punktide b–f ja artikli 8 lõike 3 kohaldamist.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (7) on loodud muu hulgas kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast inimeste tervisele tulenevast otsesest või kaudsest ohust. Määrusega kohustatakse liikmesriike teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu viivitamata igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu või sööda turule laskmist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätkata kõnealuse määruse ja eelkõige selle artikli 50 lõike 3 ja artikli 54 kohaldamist.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (8) on loodud liidus kogu toidutarneahela ulatuses ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute korraldamise ühtne raamistik, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (9) ja liidu valdkondlikes õigusaktides sätestatud ametlikke kontrolle käsitlevaid norme. Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eraldi menetlus tagamaks, et toidu- ja söödaalaseid õigusakte ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevaid norme rikkunud ettevõtja heastab rikkumise. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätkata määruse (EL) 2017/625 ja eelkõige selle artikli 138 kohaldamist.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (10) kehtestatakse ühtne liidu raamistik määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud kriteeriumide kohaseks selliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, (11) ning täpsustatakse, et liikmesriigid tagavad igale kõnealuseid kohustusi järgivale ettevõtjale õiguse olla kontrollisüsteemiga hõlmatud. Pädevatel asutused peaks olema võimalik jätkata määruse (EL) nr 1306/2013 ja eelkõige selle artikli 90 kohaldamist.

(35)

Kõikides liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel tehtud haldusotsustes peaks olema täpsustatud ettevõtjatele kättesaadavad õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks kooskõlas liikmesriigi õigusega otsuse edasi kaevata või pöörduda liikmesriigi pädevasse kohtusse. Haldusotsuses tuleks osutada ka ettevõtjate võimalusele kasutada siseturu probleemide lahendamise võrgustikku (SOLVIT) ja juurdepääsu probleemide lahendamise menetlustele, mis on käesoleva määrusega ette nähtud.

(36)

Selleks et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine, on oluline luua tõhusad lahendused turulepääsu piiravate või keelavate haldusotsuste vaidlustamiseks nendele ettevõtjatele, kes soovivad kasutada alternatiivseid ettevõtjasõbralikke lahendusi. Selliste lahenduste tagamiseks ja õigusabikulude vältimiseks, pidades eelkõige silmas väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), peaks ettevõtjatel olema võimalus kasutada kohtuvälist probleemide lahendamise menetlust.

(37)

SOLVIT on teenus, mida pakuvad riiklikud asutused igas liikmesriigis ja mille eesmärk on leida lahendusi üksikisikutele ja ettevõtjatele, kui nende õigusi on rikkunud mõne teise liikmesriigi avaliku sektori asutus. SOLVITi toimimise põhimõtted on sätestatud komisjoni soovituses 2013/461/EL, (12) mille kohaselt tagab iga liikmesriik SOLVITi keskuse piisavate inim- ja rahaliste ressursside olemasolu, mis kindlustaks, et SOLVITi keskus osaleb SOLVITi tegevuses. Komisjon peaks suurendama teadlikkust SOLVITi olemasolust ja eelistest, eriti ettevõtjate hulgas.

(38)

SOLVIT on tõhus kohtuväline probleemide lahendamise mehhanism, mida pakutakse tasuta. Tähtajad on süsteemis lühikesed ja selles pakutakse praktilisi lahendusi üksikisikutele ja ettevõtetele, kui neil tekib raskusi oma liidu õiguste tunnustamisega avaliku sektori asutustes. Kui ettevõtja, asjaomane SOLVITi keskus ja asjaomased liikmesriigid jõuavad asjakohases lahenduses kokkuleppele, ei tohiks edasiste meetmete võtmine vajalik olla.

(39)

Kui aga SOLVITi mitteametlik lähenemisviis tulemusi ei anna ning jäävad kahtlused, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas, peaks komisjonil olema õigus iga asjassepuutuva SOLVITi keskuse taotlusel asja uurida. Pärast hindamist peaks komisjon esitama arvamuse, mis edastatakse asjaomase SOLVITi keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja pädevatele asutustele ning mida SOLVITi menetluses tuleks arvesse võtta. Komisjoni sekkumine peaks toimuma 45 tööpäeva jooksul, mis ei sisalda aega, mida komisjonil on vaja lisateabe ja -dokumentide, mida ta peab vajalikuks, saamiseks. Kui juhtum selle tähtaja jooksul lahendatakse, ei peaks komisjon arvamust esitama. Need SOLVITi juhtumid tuleks kanda SOLVITi andmebaasis eraldi töövoogu ja neid ei tohiks võtta arvesse SOLVITi korrapärase statistika koostamisel.

(40)

Komisjoni arvamus turulepääsu piirava või keelava haldusotsuse kohta peaks hõlmama üksnes küsimust, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas ning vastab käesoleva määruse nõuetele. See ei piira ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ega liikmesriikide kohustust järgida liidu õigust, kui nad tegelevad süsteemsete probleemidega, mis on esile kerkinud vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel.

(41)

Kaupade siseturu seisukohast on oluline, et ettevõtjad, eelkõige VKEd, saaksid usaldusväärset ja täpset teavet asjaomases liikmesriigis kehtiva õiguse kohta. Toodete kontaktpunktid peaksid mängima liikmesriikide asutuste ja ettevõtjate vahelise teabevahetuse lihtsustamisel olulist rolli, levitades teavet konkreetsete tootenormide ja selle kohta, kuidas vastastikuse tunnustamise põhimõtet nende liikmesriigi territooriumil kohaldatakse. Seepärast on tähtis suurendada toodete kontaktpunktide rolli peamise teabeandjana kõikide tooteid puudutavate normide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet käsitlevate riigisiseste tehniliste normide puhul.

(42)

Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks peaksid toodete kontaktpunktid andma mõistlikul määral tasuta teavet oma riigisiseste tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktide käsutusse tuleks anda vajalikud vahendid ja ressursid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (13) peaksid nad andma teavet veebisaidi kaudu ja täitma kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedinõudeid. Sellise teabe, sealhulgas riigisiseste tehniliste normide elektroonilise koopia esitamise või nendele normidele internetijuurdepääsu andmisega seotud toote kontaktpunktide ülesandeid tuleks täita ilma, et see piiraks sellise teabe edastamise riigisiseseid tehnilisi norme. Lisaks ei peaks kontaktpunktidelt nõudma selliste standardite koopiate esitamist või sellistele standarditele internetijuurdepääsu andmist, mis on hõlmatud standardimisorganite või -organisatsioonide intellektuaalomandiõigustega.

(43)

Koostöö pädevate asutuste vahel on vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuvaks toimimiseks ja vastastikuse tunnustamise kultuuri loomiseks hädavajalik. Toodete kontaktpunktid ja riiklikud pädevad asutused peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet ja oskusteavet, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte ning käesoleva määruse nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine.

(44)

Selleks et teada anda turulepääsu piiravatest või keelavatest haldusotsustest, võimaldada teabevahetust toodete kontaktpunktide vahel ja tagada halduskoostöö, on vaja teha liikmesriikidele kättesaadavaks teavitamise ja teabevahetuse süsteem.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14).

(46)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda töötlemist teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse raames kohaldatakse kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (16).

(47)

Tuleks luua usaldusväärsed ja tõhusad järelevalvemehhanismid, et anda teavet käesoleva määruse kohaldamise ja selle mõju kohta kaupade vabale liikumisele. Sellised mehhanismid ei tohiks minna nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Selleks et suurenda teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja tagada, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt ja järjekindlalt, peaks sätestama, et liit rahastab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, koolitusi, ametnike vahetust ja muid seotud tegevusi, mille eesmärk on suurendada pädevate asutuste, toodete kontaktpunktide ja ettevõtjate vahel usaldust ja tihendada nendevahelist koostööd.

(49)

Selleks et lahendada vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist ja selle mõju kaupade ühtsele turule käsitlevate täpsete andmete puudumise probleem, peaks liit selliste andmete kogumist rahastama.

(50)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusrikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(51)

On asjakohane käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata, et anda pädevatele asutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega selle nõuetega kohanemiseks.

(52)

Komisjon peaks hindama, kui hästi on määrus saavutanud oma eesmärgid. Määruse hindamiseks peaks komisjon kasutama andmeid, mida on kogutud vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimise ja selle mõju kohta kaupade ühtsele turule, ning info- ja teavitussüsteemis kättesaadavat teavet. Komisjonil peaks olema võimalus nõuda liikmesriikidelt hindamiseks vajaliku lisateabe esitamist. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (17) punktile 22 peaks tõhususele, mõjususele, asjakohasusele, sidususele ja lisaväärtusele tuginev käesoleva määruse hindamine olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks.

(53)

Kuna käesoleva määruse eesmärki tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuv, järjekindel ja nõuetekohane kohaldamine ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

Liidu üldeelarve omavahendite suurima osa arvutamisel võetakse aluseks kogurahvatulu turuhindades („kogurahvatulu“). Seetõttu on vaja täiendavalt tugevdada selle koondnäitaja võrreldavust, usaldusväärsust ja kõikehõlmavust.

(2)

Kui statistikat kasutatakse otseselt haldusotstarbel ja poliitika kujundamiseks liidu ja riigi tasandil, on eriti oluline statistiline andmeterviklus, mis saavutatakse, järgides Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtteid, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee 16. novembril 2017 läbi vaatas ja mida ta ajakohastas, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) põhimõtteid.

(3)

Need statistilised andmed on ka oluliseks analüütiliseks vahendiks riikide majanduspoliitikate ja liidu erinevate poliitikate kooskõlastamisel ning samuti teadusuuringute jaoks.

(4)

Nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (3) artikli 2 lõike 7 kohaselt tähendab kogurahvatulu omavahendite kontekstis aastast kogurahvatulu turuhindades, mis arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013, (4) millega kehtestatakse Euroopa arvepidamissüsteem (edaspidi „ESA 2010“), A lisas sätestatud metoodika alusel. Kooskõlas otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 10 lõikega 1 ja võttes arvesse artikli 10 lõiget 2 tunnistatakse nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom (5) kehtetuks.

(5)

On oluline, et kogurahvatulu andmed on liikmesriigiti võrreldavad ja et need vastavad ESA 2010 asjakohastele määratlustele ja arvepidamiseeskirjadele. Selleks peaksid kasutatud hindamisprotseduurid ja alusandmed võimaldama ESA 2010 määratluste ja arvepidamiseeskirjade õiget rakendamist.

(6)

On oluline, et kogurahvatulu andmete koostamiseks kasutatud allikad ja meetodid on usaldusväärsed. See tähendab, et stabiilsele, sobivale ja ajakohastatud põhistatistikale tuleks võimalikult suures ulatuses rakendada usaldusväärseid tehnikaid.

(7)

On oluline, et kogurahvatulu andmed oleksid kõikehõlmavad. Seepärast tuleks nendes andmetes arvesse võtta ka mitteametlikke, registreerimata ja muid tegevusi ja tehinguid, mida ei esitata statistilistes uuringutes ega maksu-, sotsiaal- või teiste haldusküsimustega tegelevatele ametiasutustele. Kogurahvatulu suurenenud katvus eeldab sobiva statistikabaasi ja hindamisprotseduuride väljaarendamist, et saada usaldusväärset statistikat ning teha vajaduse korral kohandusi, vältides puudusi ja topeltarvestust.

(8)

Nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 608/2014 (6) on ette nähtud liikmesriikides toimuvad kontrollid omavahendite kontrollimiseks. Kogurahvatulu kontrollimiseks peaks komisjonil (Eurostat) olema õigus teha kogurahvatulu asjus teabekäike, et kontrollida kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide kvaliteeti ja kooskõla ESA 2010-ga ning tagada, et kogurahvatulu andmed on võrreldavad, usaldusväärsed ja kõikehõlmavad. Komisjon (Eurostat) peaks järgima statistika konfidentsiaalsuse norme. Liikmesriikide statistikaasutuse esindajate osalemine kogurahvatulu asjus teabekäikudel teistes liikmesriikides on väga oluline selleks, et suurendada kogurahvatulu kontrollimise protsessi läbipaistvust ja kvaliteeti.

(9)

Selleks et tagada kogurahvatulu andmete usaldusväärsus, kõikehõlmavus ja võimalikult ulatuslik võrreldavus kooskõlas ESA 2010-ga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte igas kontrollitsüklis käsitletavate teemade loetelu kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused kogurahvatulu koondnäitajate esitamiseks omavahendite arvutamise eesmärgil, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kooskõlas määruse (EL) nr 549/2013 A lisaga kindlaks kogurahvatulu andmete ja nende komponentide koostamiseks kasutatavate allikate ja meetodite kirjelduse struktuur ja üksikasjalik kord, nende ajakohastamise ja edastamise ajakava ning konkreetsed meetmed, mille eesmärk on parandada komisjoni poolt kindlaks määratud teemade loetelu põhjal liikmesriikide kogurahvatulu andmete võrreldavust, usaldusväärsust ja kõikehõlmavust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(11)

Määrusega (EÜ) nr 223/2009 loodud Euroopa statistikasüsteemi komiteel (ESSC) on nimetatud määruse artikli 7 kohaselt palutud anda erialast nõu.

(12)

Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (9) artiklis 4 osutatud rahvamajanduse kogutulu komitee on esitanud komisjonile arvamusi ning nõustanud ja abistanud komisjoni tema rakendamisvolituste teostamisel. Euroopa statistikasüsteemi uut struktuuri käsitleva strateegia kohaselt, mille eesmärk on selge püramiidstruktuuri abil parandada süsteemis koordineerimist ja tõhustada partnerlust, peaks ESSC-l olema nõuandev roll ja ta peaks abistama komisjoni tema rakendamisvolituste teostamisel. Selleks tuleks kogurahvatulu komitee asendada ESSC-ga, kes abistab komisjoni käesoleva määruse kohaste rakendamisvolituste teostamisel. Siiski peaks komisjon moodustama teiste funktsioonide jaoks, mida määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 alusel täitis varem kogurahvatulu komitee ja mis ei ole seotud komisjoni abistamisega rakendamisvolituste teostamisel, ametliku eksperdirühma, kes aitaks komisjoni sellistel puhkudel.

(13)

Nõukogu direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom (10) ja määruses (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 on sätestatud protseduur rahvamajanduse kogutoodangu ja kogurahvatulu andmete võrreldavuse, usaldusväärsuse ja kõikehõlmavuse kontrollimiseks ja hindamiseks rahvamajanduse kogutoodangu komitees ja kogurahvatulu komitees, kus liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd. Seda protseduuri tuleb kohandada, et võtta arvesse ESA 2010 kohast kogurahvatulu andmete kasutamist omavahendite jaoks, omavahendite kättesaadavaks tegemise läbivaadatud ajakava ja hiljutisi arenguid Euroopa statistikasüsteemis. Seega tuleks direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 kehtetuks tunnistada,

(1)

Tippdomeen .eu loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 733/2002 (3) ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 874/2004 (4). Pärast nimetatud määruste vastuvõtmist on liidu poliitiline ja seadusandlik kontekst, internetikeskkond ja turg oluliselt muutunud.

(2)

Tippdomeenituru kiire areng ja dünaamiline digimaastik nõuavad tulevikukindlat ja paindlikku regulatiivset keskkonda. Tippdomeen .eu on üks suurimaid geograafilisi tippdomeene. Tippdomeeni .eu kasutavad liidu institutsioonid, asutused ja organid, sealhulgas Euroopa projektide ja algatuste jaoks. Tippdomeeni .eu eesmärk on aidata edendada hea haldamise kaudu liidu identiteeti ja propageerida internetis liidu väärtusi, näiteks mitmekeelsust, kasutajate privaatsuse austamist ja turvalisust ning inimõiguste austamist, ning samuti edendada konkreetseid veebiprioriteete.

(3)

Tippdomeenid on domeeninimede süsteemi (DNS) hierarhilise struktuuri oluline osa, mis tagavad kordumatute tunnuste koostalitleva süsteemi ning on ligipääsetavad kogu maailmas kõikides rakendustes ja igas võrgus.

(4)

Tippdomeen .eu peaks edendama vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklitele 170 ja 171 internetivõrkude kasutamist ja kättesaadavust, võimaldades täiendavat registreerimist lisaks olemasolevatele geograafilistele tippdomeenidele ja geneeriliste tippdomeenide globaalsele registreerimisele.

(5)

Tippdomeen .eu, mis on selge ja hästi äratuntav märgis, peaks looma selgelt tuvastatava seose liidu ja Euroopa turuga. See peaks võimaldama liidus asuvatel ettevõtjatel, organisatsioonidel ja füüsilistel isikutel registreerida domeeninime tippdomeeni .eu all. Sellise domeeninime olemasolu on oluline liidu veebiidentiteedi tugevdamiseks. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 733/2002 muuta, et võimaldada liidu kodanikel registreerida tippdomeeni .eu domeeninimi sõltumata nende elukohast alates 19. oktoobrist 2019.

(6)

Tippdomeeni .eu domeeninimesid tuleks eraldada nõuetele vastavatele isikutele sõltuvalt domeeninime kättesaadavusest.

(7)

Komisjon peaks edendama registri, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja teiste liidu asutuste vahelist koostööd, et võidelda domeeninimede spekulatiivse ja kuritarvitusliku registreerimise, sealhulgas küberskvottimise vastu, ja pakkuda lihtsaid haldustoiminguid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

(8)

Selleks et paremini kaitsta isiku õigust sõlmida leping kas registri või registripidajatega, peaks domeeninimede registreerimisega tippdomeenis .eu seotud vaidlused lahendama liidus asuvad organid, kohaldades asjakohast liikmesriigi õigust, piiramata sealjuures liikmesriikide või liidu poolt tunnustatud ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(9)

Komisjon peaks määrama tippdomeeni .eu registri avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse abil, võttes arvesse kulutõhusust ja halduslikku lihtsust. Selleks et toetada digitaalset ühtset turgu, arendada Euroopa veebiidentiteeti ja stimuleerida piiriülest tegevust internetis, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nõuetele vastavuse ja valikukriteeriumide ning registri määramise menetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu liikmesriikide poolt reserveeritud ja blokeeritud domeeninimede loetelud, kehtestada komisjoni ja registri vahelises lepingus kajastatavad põhimõtted ning määrata register nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, eelkõige selleks, et tagada teenuse järjepidevus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). Kõnealused loetelud tuleks koostada sõltuvalt domeeninimede kättesaadavusest, võttes arvesse teise tasandi domeeninimesid, mille liikmesriigid on juba reserveerinud või registreerinud.

(11)

Komisjon peaks sõlmima määratud registriga lepingu, milles tuleks määratleda üksikasjalikud põhimõtted ja menetlused, mida registri suhtes tippdomeeni .eu korraldamisel, haldamisel ja juhtimisel kohaldatakse. Leping peaks olema tähtajaline ja pikendatav üks kord, ilma et see nõuaks uut valikumenetlust.

(12)

Tippdomeeni .eu toimimisega seotud põhimõtted ja menetlused tuleks esitada komisjoni ja määratud registri vahelise lepingu lisas.

(13)

Käesolev määrus ei mõjuta ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(14)

Register peaks järgima mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet ning rakendama komisjoni poolt eelnevalt heaks kiidetud meetmeid ausa konkurentsi tagamiseks, eriti kui register osutab teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib järgnevatel turgudel.

(15)

Praegu vastutab geograafiliste tippdomeenide registritele eraldamise eest Interneti Aadressikorporatsioon (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers, ICANN). Register peaks sõlmima ICANNiga asjakohase lepingu, millega nähakse ette geograafilise tippdomeeni .eu koodi delegeerimine, võttes arvesse valitsuste nõuandekomitee poolt vastu võetud asjakohaseid põhimõtteid.

(16)

Register peaks sõlmima asjakohase deponeerimislepingu, et tagada teenuse järjepidevus ning eelkõige tagada, et edasidelegeerimise või muude ettenägematute asjaolude korral on võimalik jätkata teenuste osutamist kohalikule internetikogukonnale minimaalse katkestusega. Register peaks edastama depositaarile iga päev tippdomeeni .eu andmebaasi hetkesisu elektroonilise koopia.

(17)

Kehtestatavad vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL (7) ning neis tuleks võtta arvesse valdkonna rahvusvahelisi parimaid tavasid ja eelkõige asjakohaseid Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni soovitusi, et tagada spekulatiivsete ja kuritarvituslike registreerimiste vältimine niivõrd, kui see on võimalik. Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste puhul tuleks järgida ühtseid menetlusnorme, mis on kooskõlas ICANNi ühtses domeeninimevaidluste lahendamise reeglistikus sätestatutega.

(18)

.eu domeeninimede kuritarvituslike registreerimiste suhtes kohaldatav reeglistik peaks tagama, et register kontrollib laekuvaid andmeid, eriti registreerunute isikuandmeid, samuti seda, et domeeninimed, mis on liikmesriigi kohtu lõpliku otsusega tunnistatud laimavaks, rassistlikuks või muul moel liikmesriigi õigusega vastuolus olevaks, kustutatakse ja välistatakse nende registreerimine tulevikus. Register peaks olema äärmiselt hoolikas, et tagada registrile edastatavate ja seal säilitatavate andmete õigsus. Kustutamisega seotud menetlus peaks andma domeeninime hoidjale enne kustutamist mõistliku võimaluse kõrvaldada nõuetele mittevastavus, lõpetada registreerimisnõuete rikkumine või tasuda võlg.

(19)

Domeeninimi, mis on identne või segadusseajavalt sarnane nimega, millel on liidu või liikmesriigi õigusega sätestatud õigused, ja mis on registreeritud ilma nime suhtes õiguseid või õigustatud huvi omamata, tuleks üldjuhul kustutada ja anda vajaduse korral üle õigustatud hoidjale. Kui tuvastatakse, et sellist domeeninime on kasutatud pahauskselt, tuleks see igal juhul kustutada.

(20)

Register peaks kehtestama selge reeglistiku, mille eesmärk on tagada domeeninimede kuritarvitusliku registreerimise õigeaegne tuvastamine, ning peaks tegema vajaduse korral koostööd pädevate asutuste ning muude küberturbe ja infoturbega tegelevate avaliku sektori asutustega, kes osalevad konkreetselt võitluses selliste registreerimiste vastu, näiteks riiklike infoturbeintsidentidega tegelevate rühmadega (CERT).

(21)

Register peaks toetama õiguskaitseasutusi kuritegevuse vastases võitluses, rakendades tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis võimaldavad pädevatele asutustele juurdepääsu registris hoitavatele andmetele, et tõkestada, avastada ja uurida kuritegusid ning esitada nende toimepanijaile süüdistusi, nagu on ette nähtud liidu või siseriikliku õigusega.

(22)

Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas eraelu puutumatuse ning isikuandmete kaitse põhimõttega. Register peaks järgima asjakohaseid liidu andmekaitse norme, põhimõtteid ja suuniseid, eelkõige asjakohaseid turvanõudeid ning vajalikkuse, proportsionaalsuse, eesmärgikohasuse ja andmete säilitamise aja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti peaks kõigisse arendatavatesse ja kasutatavatesse andmetöötlussüsteemidesse ja andmebaasidesse olema integreeritud isikuandmete lõimitud kaitse ja vaikimisi andmekaitse.

(23)

Selleks et tagada tõhus korrapärane järelevalve, peaks register laskma ennast vähemalt kord kahe aasta jooksul omal kulul sõltumatul asutusel auditeerida, et saada vastavushindamise aruande abil kinnitust, et register vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Register peaks esitama nimetatud aruande komisjonile vastavalt komisjoniga sõlmitud lepingule.

(24)

Komisjoni ja registri vahelises lepingus peaksid olema sätestatud menetlused, mille abil register saaks täiustada tippdomeeni .eu korraldust, haldamist ja juhtimist vastavalt komisjoni juhistele, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud komisjoni järelevalvemeetmetest.

(25)

Oma 27. novembri 2014. aasta järeldustes interneti haldamise kohta kinnitas nõukogu taas liidu pühendumust edendada mitmel sidusrühmal põhinevaid haldusstruktuure, mis tuginevad interneti haldamise üldpõhimõtete ühtsele kogumile. Kaasav interneti haldamine tähendab interneti arengut ja kasutamist vormivate ühiste põhimõtete, normide, reeglite, otsustamismenetluste ja programmide väljatöötamist ja kohaldamist valitsuste, erasektori, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja tehnilise kogukonna poolt, kes kõik tegutsevad oma vastavates rollides.

(26)

Moodustada tuleks .eu mitut sidusrühma hõlmav nõuanderühm, kelle ülesanne oleks nõustada komisjoni registri heasse juhtimistavasse antava panuse tugevdamise ja laiendamise asjus. Rühm peaks kajastama interneti mitut sidusrühma hõlmava haldamise mudelit ning selle liikmed, välja arvatud liikmesriikide ametiasutustest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest pärit liikmed, peaks nimetama komisjon avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva menetluse alusel. Liikmesriigi ametiasutustest pärit liige tuleks nimetada rotatsiooni alusel, millega tagatakse rühmas osalemise piisav järjepidevus.

(27)

Komisjon peaks viima läbi tippdomeeni .eu mõjususe ja toimimise hindamise. Hindamisel tuleks pidada silmas määratud registri töövõtteid ning registri ülesannete asjakohasust. Samuti peaks komisjon korrapäraselt esitama aruandeid tippdomeeni .eu nime toimimise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid, nagu on sätestatud aluslepingutes, eelkõige isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust ning tarbijakaitset. Selle tagamisel, et käesolevat määrust mõjutavad siseriikliku õiguse sätted on kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige hartaga, tuleks järgida asjakohaseid liidu menetlusi. Liidu õiguse järgimist puudutavate kahtluste korral peaks register küsima nõu komisjonilt.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võtta lisaks riikide geograafilistele tippdomeenidele kasutusele üleeuroopaline tippdomeen, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Selleks et piirata tippdomeeni .eu teenuste katkemise riski uue õigusraamistiku rakendamise ajal, nähakse käesolevas määruses ette üleminekusätted.

(31)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 733/2002 muuta ja see kehtetuks tunnistada ning määrus (EÜ) nr 874/2004 kehtetuks tunnistada,

(1)

Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 2560/2001 (4) ja (EÜ) nr 924/2009 (5) vastuvõtmisest on euroala liikmesriikide piiriüleste euromaksete tasud oluliselt kahanenud ja jõudnud tasemele, mis enamikul juhtudest ei ole märkimisväärne.

(2)

Euroalaväliste liikmesriikide piiriülesed euromaksed moodustavad euroalaväliste liikmesriikide kõikidest piiriülestest maksetest aga ligikaudu 80 %. Selliste piiriüleste maksete tasud on enamikes euroalavälistes liikmesriikides jätkuvalt liiga suured, kuigi euroalavälistes liikmesriikides asuvatel makseteenuse pakkujatel on selliste tehingute väga väikeste kuludega töötlemiseks juurdepääs sama tõhusale taristule nagu euroalal asuvatel makseteenuse pakkujatel.

(3)

Piiriüleste maksete suured tasud on euroalaväliste liikmesriikide ettevõtjate ja kodanike täielikul siseturgu integreerimisel jätkuvalt takistus, mis mõjutab nende konkurentsivõimet. Suured tasud põlistavad liidus kaks makseteenuse kasutajate kategooriat: makseteenuse kasutajad, kes saavad kasu ühtsest euromaksete piirkonnast (SEPA), ja makseteenuse kasutajad, kelle kulud piiriüleste euromaksete puhul on suured.

(4)

Selleks et hõlbustada siseturu toimimist ning kõrvaldada ebavõrdsus euroala ja euroalaväliste liikmesriikide makseteenuse kasutajate vahel seoses piiriüleste euromaksetega, on vaja tagada, et liidus tehtavate piiriüleste euromaksete tasud on kooskõlas selle liikmesriigi omavääringus tehtavate vastavate riigisiseste maksete tasudega, kus asub makseteenuse kasutajale teenust pakkuv makseteenuse pakkuja. Makseteenuse pakkuja loetakse asuvaks liikmesriigis, kus ta makseteenuse kasutajale oma teenuseid pakub.

(5)

Kui maksja liikmesriigis ja makse saaja liikmesriigis kasutatakse erinevaid vääringuid, on vääringu konverteerimise tasudel piiriüleste maksete puhul oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (6) artikliga 45 on ette nähtud, et kasutatavad tasud ja vahetuskurss oleksid läbipaistvad; selle direktiivi artikli 52 lõikes 3 nähakse ette teabele esitatavad nõuded seoses raamlepinguga hõlmatud maksetehingutega ning sama direktiivi artikli 59 lõikega 2 nähakse ette teabele esitatavad nõuded isikutele, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenust müügikohas või sularaha- või makseautomaadis. Need teabele esitatavad nõuded ei ole kaasa toonud vääringu konverteerimise tasude piisavat läbipaistvust ja võrreldavust olukorras, kus sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakutakse alternatiivseid vääringu konverteerimise variante. Läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumine takistab konkurentsi, mis vähendaks vääringu konverteerimise tasusid, ja suurendab ohtu, et maksjad valivad kuluka vääringu konverteerimise variandi. Seepärast on vaja kehtestada lisameetmed, et kaitsta tarbijaid vääringu konverteerimise teenuste ülemääraste tasude eest ning tagada, et tarbijatele antakse teavet, mida on vaja parima vääringu konverteerimise võimaluse valimiseks.

(6)

Tagamaks, et turuosalised ei satuks silmitsi vajadusega teha ebaproportsionaalselt suur investeering, et kohandada suurema läbipaistvuse tagamiseks oma maksetaristut, -seadmeid ja -protsesse, peaksid rakendatavad meetmed olema asjakohased, piisavad ja kulutõhusad. Kuid olukorras, kus maksjal on sularaha- või makseautomaadis või müügikohas erinevad vääringu konverteerimise võimalused, peaks esitatav teave võimaldama teha võrdlusi, et maksja saaks teha teadliku valiku.

(7)

Võrreldavuse saavutamiseks tuleks kõigi kaardipõhiste maksete vääringu konverteerimise tasusid väljendada ühtemoodi, nimelt Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. Kui konverteerimine toimub kahe vääringu vahel, millest kumbki pole euro, tuleks juurdehindlusprotsendi tuletamisel tugineda mõlema vääringu EKP viitekursile.

(8)

Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud üldiste teavitamisnõuetega vääringu konverteerimise tasude kohta peavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad avaldama teabe oma vääringu konverteerimise tasude kohta enne maksetehingu algatamist. Isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, peaksid andma teavet oma selliste teenuste eest võetavate tasude kohta selgel ja kättesaadaval viisil, näiteks esitades oma tasud teenindusletis või digitaalselt terminalis või internetiostude korral ekraanil. Lisaks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikes 2 osutatud teabele peaksid need isikud, enne kui makse algatatakse, esitama selge teabe summa kohta, mis makse saajale tasutakse makse saaja kasutatavas vääringus, ja summa kohta, mille maksja tasub maksja konto vääringus. Summa, mis makstakse makse saaja kasutatavas vääringus, peaks väljendama ostetavate kaupade ja teenuste hinda ning seda võiks näidata pigem ostu kinnitamisel kui makseterminalis. Saaja kasutatav vääring on üldiselt kohalik vääring, kuid lepinguvabaduse põhimõttel võib see mõnel juhul olla mõni muu liidu vääring. Kogusumma, mille maksja tasub maksja konto vääringus, peaks koosnema kauba või teenuse hinnast ja vääringu konverteerimise tasudest. Peale selle tuleks mõlemad summad dokumenteerida kviitungil või mõnel muul püsival andmekandjal.

(9)

Seoses direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikega 2 peaks juhul, kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, olema maksjal võimalik sellest teenusest keelduda ja maksta selle asemel makse saaja kasutatavas vääringus.

(10)

Selleks et maksjad saaksid vääringu konverteerimise tasusid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas võrrelda, peaksid maksjate makseteenuse pakkujad lisama oma raamlepingu tingimustesse mitte ainult täielikult võrreldava teabe vääringu konverteerimisel kohaldatavate tasude kohta, vaid tegema selle teabe ka üldsusele laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel andmekandjal, eelkõige oma kliendiveebisaidil, oma internetipanga veebisaidil ja oma mobiilpanganduse rakenduses kergesti mõistetaval ja juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. See võimaldaks välja töötada võrdlusveebisaidid, et tarbijatel oleks lihtsam välismaal reisides või sisseoste tehes hindu võrrelda. Lisaks peaksid maksjate makseteenuse pakkujad tuletama maksjatele meelde kohaldatavat vääringu konverteerimise tasu, kui kaardipõhine makse tehakse teises vääringus, kasutades laialdaselt kättesaadavaid ja kergesti juurdepääsetavaid elektroonilisi sidekanaleid, nagu SMSid, e-kirjad või tõuketeated, mida tehakse maksja mobiilpanganduse rakenduse kaudu. Makseteenuse pakkujad peaksid makseteenuse kasutajatega kokku leppima elektroonilise sidekanali, mille kaudu nad esitavad teabe vääringu konverteerimise tasude kohta, võttes arvesse, millise kanali kaudu jõuab maksjani kõige paremini. Makseteenuse pakkujad peaksid aktsepteerima ka makseteenuse kasutajate taotlust loobuda selliste elektrooniliste sõnumite saamisest, mis sisaldavad teavet vääringu konverteerimise tasude kohta.

(11)

Perioodilised meeldetuletused on asjakohased olukorras, kus maksja viibib välismaal pikemat aega, näiteks juhul, kui maksja on lähetatud välismaale või õpib seal, või kui maksja tasub kohalikus vääringus tehtavate internetiostude eest regulaarselt kaardiga. Selliste meeldetuletuste esitamise kohustus ei nõuaks makseteenuse pakkuja kehtivate äriprotsesside ja maksete töötlemise taristu kohandamiseks ebaproportsionaalseid investeeringuid ning tagaks, et maksja on erinevate vääringu konverteerimise variantide kaalumisel paremini teavitatud.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, mis käsitleb niisuguse reegli kohaldamist, millega võrdsustatakse eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud riikide omavääringutes tehtavate riigisiseste tehingute kuludega, ning seda, kui tulemuslik on käesolevas määruses sätestatud nõue anda vääringu konverteerimise kohta teavet. Komisjon peaks analüüsima ka lisavõimalusi (ja nende võimaluste tehnilist teostatavust) laiendada võrdse tasu reeglit kõigile liidu vääringutele ja veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust ja võrreldavust, aga ka võimalust blokeerida ja lubada valikut, et vääringu konverteerib muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid maksete piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (3) sätestatud T1- ja T2-kategooria sõidukite kirjeldused on vaja muuta selgemaks juhile lähima telje asukoha osas pööratava sõiduasendiga traktoritel ja raskuskeskme kõrguse arvutamise meetodi osas. T2-kategooria sõidukite raskuskeskme kõrguse täpseks ja ühtseks määramiseks tuleks viidata rahvusvaheliselt kohaldatavatele traktori raskuskeskme määramise standarditele.

(2)

Põllumajandustraktorite eripära täpne määratlemine nende tehniliste näitajate analüüsi põhjal on äärmiselt oluline käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetekohaseks ja täielikuks rakendamiseks. Kuna rahvusvahelistel foorumitel, kus liit osaleb, toimuvad arutelud kategooriate määratlemise üle, peaks komisjon seda arvesse võtma, et vältida ebaproportsionaalset ja negatiivset mõju tehniliste nõuete ja katsemenetluste kohaldamisel ning kahju tootjatele, eelkõige väga spetsiifiliste traktorite valmistajatele.

(3)

Kogu määruse (EL) nr 167/2013 ulatuses tuleks tagada mõistete järjepidev kasutamine, seetõttu tuleks selgitada, et mõiste „vahetatavad masinad“ tähendus on „vahetatavad seadeldised“.

(4)

Määruses (EL) nr 167/2013 on importijatelt nõutud vastavustunnistuse koopia säilitamist toodete puhul, mis ei vasta nimetatud määruse nõuetele või kujutavad endast suurt ohtu. Tuleks täpsustada, et siin peetakse silmas ELi tüübikinnitustunnistuse koopiat. Nimetatud määrust tuleks seega muuta, nii et selles osutatakse õigele dokumendile.

(5)

Määruses (EL) nr 167/2013 nõutakse, et ELi tüübikinnitustunnistus peab lisana sisaldama katsetulemusi. Tuleks täpsustada, et siin peetakse silmas katsetulemuste lehte. Nimetatud määrust tuleks seega muuta, nii et selles osutatakse õigele lisale.

(6)

Määrusega (EL) nr 167/2013 anti komisjonile viieks aastaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja see periood lõppes 21. märtsil 2018. Kuna endiselt on vaja ajakohastada mitmesuguseid tüübikinnitusprotsessi elemente, mis on sätestatud nimetatud määruses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige eesmärgiga neid muuta või kohandada vastavalt tehnika arengule, tuleks delegeeritud volituste rakendamise perioodi pikendada koos automaatse pikenemise võimalusega.

(7)

Määruses (EL) nr 167/2013 osutatakse nõukogu direktiivi 74/347/EMÜ (4) kehtetuks tunnistamisele, kuid selle asemel tuleks osutada nimetatud direktiivi kodifitseeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/2/EÜ (5) kehtetuks tunnistamisele. Seepärast on vaja asjaomane viide määruses (EL) nr 167/2013 ära muuta.

(8)

Kuna käesoleva määrusega muudetakse määrust (EL) nr 167/2013 selle reguleerimiseset laiendamata ning kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Määrust (EL) nr 167/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ (4) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Tuleks saavutada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide ulatuslik rakendamine liikmes- ja naaberriikides ning kasutada võimalikult usaldusväärseid, kasutajasõbralikke ja kulutõhusaid süsteeme, mis vastaksid teede maksustamise põhimõtete edasisele kujundamisele liidu tasemel ja tehnika arenguperspektiivile. Seetõttu on vaja muuta elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid koostalitlusvõimeliseks, et vähendada kogu liidus teemaksude tasumisega seotud kulu ja koormust.

(3)

Koostalitlusvõimelised elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid aitavad saavutada teemakse käsitlevas liidu õiguses sätestatud eesmärke.

(4)

Koostalitlusvõime puudumine on suur probleem elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide puhul, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud sõiduki läbitud vahemaaga (vahemaapõhised teemaksud) või sõiduki poolt konkreetse punkti läbimisega (näiteks maksupunktipõhine hinnastamine). Seetõttu tuleks elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõimet käsitlevaid sätteid kohaldada üksnes nimetatud süsteemidele ning neid ei tuleks kohaldada süsteemidele, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud ajaga, mille jooksul sõiduk tasulist taristut kasutab (näiteks ajapõhised süsteemid, nagu teemaksukleebised).

(5)

Teemaksude tasumise kohustuse piiriülese täitmise tagamine liidus on suur probleem iga liiki süsteemide puhul, olgu need kas vahemaa-, maksupunkti- või ajapõhised, elektroonilised või manuaalselt hallatavad. Et lahendada tasumata jäetud teemaksude puhul piiriülese täitmise tagamise probleemi, tuleks piiriülest teabevahetust käsitlevaid sätteid kohaldada kõikide nimetatud süsteemide suhtes.

(6)

Vastavalt liikmesriigi õigusele võib teemaksude tasumata jätmist liigitada kas haldusrikkumiseks või kuriteoks. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõltumata süüteo liigist.

(7)

Kuna liiduüleselt puudub sidus parkimistasude liigitus ja need on taristu kasutamisega seotud vaid kaudselt, tuleks parkimistasud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(8)

Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime nõuab kasutatava tehnoloogia ja koostalitluse komponentide vaheliste liideste ühtlustamist.

(9)

Tehnoloogia ja liideste ühtlustamist tuleks toetada selliste asjakohaste avatud ja avalike standardite väljatöötamise ja haldamisega, mis on mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad kõigile süsteemi tarnijatele.

(10)

Nõutud sidetehnoloogiate hõlmamiseks sõiduki seadmestikuga tuleks Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajatel lubada kasutada sõidukisse juba paigaldatud muid riist- ja tarkvarasüsteeme, näiteks satelliitnavigatsioonisüsteeme või pihuseadmeid, ning nendega ühenduda.

(11)

Arvesse tuleks võtta nende elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide konkreetseid omadusi, mida praegu rakendatakse kergsõidukite puhul. Kuna sellistes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides ei kasutata praegu satelliitsidel põhinevat asukoha määramise tehnoloogiat ega mobiilsidet, tuleks EETSi osutajatel lubada pakkuda piiratud aja jooksul kergsõidukite kasutajatele sõiduki seadmestikku, mis sobib kasutamiseks üksnes 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiaga. See erand ei tohiks piirata liikmesriikide õigust rakendada kergsõidukite puhul satelliidipõhist maksustamist.

(12)

Numbrimärgi automaatse tuvastamise (ANPR) tehnoloogial põhinevad teemaksu kogumise süsteemid nõuavad teemaksutehingute suuremal määral käsitsi kontrollimist tugisüsteemis kui sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid. Sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid on tõhusamad suurte elektrooniliste teemaksude kogumise piirkondade puhul ning ANPR-tehnoloogiat kasutavad süsteemid sobivad rohkem väikeste piirkondade jaoks, näiteks linnade teemaksud, kus sõiduki seadmestiku kasutamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulu või halduskoormuse. ANPR-tehnoloogia võib olla kasulik eeskätt kombineerituna teiste tehnoloogiatega.

(13)

Võttes arvesse ANPR-tehnoloogial põhinevate lahendustega seotud tehnilist arengut, tuleks standardiorganisatsioone innustada määrama kindlaks vajalikud tehnilised standardid.

(14)

EETSi osutajate spetsiifilised õigused ja kohustused peaksid kehtima ettevõtetele, kes tõendavad, et nad on täitnud teatavad nõuded, ja kes on registreerinud ennast oma asukohaliikmesriigis EETSi osutajatena.

(15)

Peamiste EETSi osalejate, see tähendab EETSi osutajate, teemaksu kogujate ja EETSi kasutajate õigused ja kohustused peaksid olema selgelt kindlaks määratud, et tagada turu õiglane ja tõhus toimimine.

(16)

Väga tähtis on tagada teatavad EETSi osutajate õigused, näiteks õigus tundliku äriteabe kaitsele, mõjutamata seejuures negatiivselt teemaksu kogujatele ning EETSi kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteeti. Eelkõige tuleks kehtestada nõue, et teemaksu koguja ei tohi avalikustada tundlikku äriteavet EETSi osutaja konkurentidele. Nende andmete hulk ja liik, mida EETSi osutajad edastavad teemaksu kogujatele eesmärgiga arvutada ja kohaldada teemakse või kontrollida EETSi kasutajate sõidukitele kohaldatud teemaksu, tuleks hoida minimaalsena.

(17)

EETSi osutajad peaksid olema kohustatud tegema teemaksu kogujatega teemaksu sissenõudmise alastes jõupingutustes täielikku koostööd, et suurendada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide üldist tõhusust. Seepärast, kui on teemaksu tasumata jätmise kahtlus, peaksid teemaksu kogujad saama EETSi osutajalt nõuda andmeid sõiduki ja selle omaniku või valdaja kohta, kes on EETSi osutaja klient, tingimusel et neid andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui teemaksu sissenõudmiseks.

(18)

Et võimaldada EETSi osutajatel konkreetses EETSi piirkonnas klientide pärast mittediskrimineerival viisil konkureerida, on oluline anda neile võimalus saada kõnealuses piirkonnas akrediteering piisavalt varakult, et nad saaksid pakkuda kasutajatele teenuseid alates teemaksu kogumise süsteemi toimimise esimesest päevast.

(19)

Teemaksu kogujad peaksid kedagi diskrimineerimata võimaldama EETSi osutajatele juurdepääsu oma EETSi piirkonnale.

(20)

Selleks et tagada kõigile EETSi osutajatele läbipaistvus ja diskrimineerimata juurdepääs EETSi piirkondadele, peaksid teemaksu kogujad avaldama EETSi piirkondi käsitlevas teatises kogu juurdepääsuõigustega seotud vajaliku teabe.

(21)

Kõik liikmesriigi või teemaksu koguja poolt sõiduki seadmestiku kasutajale pakutavad teemaksu hinnasoodustused või allahindlused peaksid olema läbipaistvad, avalikud ja EETSi osutajate klientidele samadel tingimustel kättesaadavad.

(22)

EETSi osutajatel peaks olema õigus õiglasele tasule, mis arvutatakse läbipaistva, mittediskrimineeriva ja identse metoodika alusel.

(23)

Teemaksu kogujal peaks olema lubatud arvestada EETSi osutajate tasust maha kulud, mis tulenevad EETS-spetsiifiliste elementide pakkumisest, käitamisest ja hooldamisest elektroonilise teemaksu kogumise süsteemis.

(24)

EETSi osutaja peaks tasuma teemaksu kogujale kõigi oma klientide poolt tasumisele kuuluva teemaksu. EETSi osutajad ei peaks siiski vastutama oma klientide poolt tasumata teemaksude eest, kui need kliendid kasutasid sõiduki seadmestikku, mille kohta on teemaksu kogujale teatatud, et need on kehtetud.

(25)

Kui juriidiline isik, kes on teemaksu kogumise teenuse osutaja, täidab elektroonilises teemaksu kogumise süsteemis ka muid ülesandeid või tegutseb muul alal, mis ei ole vahetult seotud elektroonilise teemaksu kogumisega, tuleks temalt nõuda sellise raamatupidamisarvestuse pidamist, mis võimaldab teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid selgelt eristada muu tegevusega seotud kuludest ja tuludest, ning taotluse alusel teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid käsitleva teabe esitamist asjaomasele lepituskomisjonile või õigusasutusele. Ristsubsideerimine teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemise ja muu tegevuse vahel ei tohiks olla lubatud.

(26)

Kasutajatel peaks olema võimalik registreeruda EETSi kasutajaks ükskõik millise EETSi osutaja juures, olenemata tema kodakondsusest, elukohaliikmesriigist või liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud.

(27)

Topeltmaksmise vältimiseks ja kasutajatele õiguskindluse pakkumiseks tuleks EETSi osutajale teemaksu tasumist käsitada asjaomase teemaksu koguja ees kohustuste täitmisena kasutaja poolt.

(28)

Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate lepinguliste suhetega tuleks muu hulgas tagada, et teemaksud tasutakse nõuetekohaselt.

(29)

Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate vahel lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste ajal ning lepingulistes suhetes tekkida võivate vaidluste lahendamiseks tuleks ette näha vahendusmenetlus. EETSi piirkondadele diskrimineerimata juurdepääsu õigusega seotud vaidluste lahendamiseks peaksid teemaksu kogujad ja EETSi osutajad konsulteerima riiklike lepituskomisjonidega.

(30)

Lepituskomisjonidel peaks olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajale kehtestatud lepingutingimused on diskrimineerivad. Eelkõige peaks neil olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajatele teemaksu koguja poolt makstav tasu on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega.

(31)

EETSi kasutajate liiklusandmed on väärtuslik sisend liikmesriikide transpordipoliitika tõhustamisel. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse normidega taotleda teemaksu kogumise teenuse osutajatelt, sealhulgas EETSi osutajatelt selliseid andmeid oma liikluspoliitika kujundamiseks ja liikluskorralduse tõhustamiseks või riigi poolt muuks kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.

(32)

EETSi piirkonnas EETSi osutajate akrediteerimise menetluste jaoks on tarvis raamistikku, millega tagatakse õiglane juurdepääs turule ja mis tagaks samal ajal asjakohasel tasemel teenuse. EETSi piirkonda käsitlevas teatises tuleks üksikasjalikult sätestada EETSi osutaja EETSi piirkonda akrediteerimise menetlus, ja eelkõige koostalitluse komponentide kirjeldusele vastavuse kontrollimise ja kasutussobivuse hindamise menetlus. Menetlus peaks olema kõigi EETSi osutajate puhul sama.

(33)

Et tagada EETSi turuosalejatele lihtne juurdepääs teabele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad koguksid kokku kõik EETSi puudutavad olulised andmed ja avaldaksid need üldsusele ligipääsetavates riiklikes registrites.

(34)

Tehnoloogiliste edusammude võimaldamiseks on oluline, et teemaksu kogujatel oleks võimalik katsetada uusi teemaksu kogumise tehnoloogiaid ja kontseptsioone. Sellised katsetamised peaksid olema siiski piiratud ulatusega ja EETSi osutajatelt ei tohiks nõuda nendes osalemist. Komisjonil peaks olema võimalik neid katsetusi mitte lubada, kui need võiksid ohustada tavapärase elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi või EETSi nõuetekohast toimimist.

(35)

Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide suured erinevused võivad takistada kogu liitu hõlmava elektrooniliste teemaksude koostalitlusvõime saavutamist ja seega soodustada praeguse olukorra jätkumist, kus kasutajatel on vaja liidus teemaksu tasumiseks mitut sõiduki seadmestikku. See olukord kahjustab transporditoimingute tõhusust, teemaksu kogumise süsteemide kulutõhusust ja transpordipoliitika eesmärkide saavutamist. Seepärast tuleks tegeleda selle olukorra põhjustega.

(36)

Kuigi piiriülene koostalitlusvõime paraneb kogu liidus, on keskmise ja pika perspektiivi eesmärk võimaldada kõikjal liidus reisida nii, et sõidukil on ainult üks sõiduki seadmestik. Seepärast on maanteekasutajate halduskoormuse ja kulude vältimiseks oluline, et komisjon koostaks tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks ning isikute ja kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks liidus, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkurentsi turul.

(37)

Kuna EETS on turupõhine teenus, ei tohiks EETSi osutajaid kohustada osutama teenuseid kogu liidus. Kasutajate huvides peaksid EETSi osutajad aga teenusega hõlmama kõik EETSi piirkonnad kõigis liikmesriikides, kus nad soovivad oma teenuseid osutada. Lisaks peaks komisjon hindama, kas EETSi osutajatele võimaldatud paindlikkus jätab EETSist välja väikesi või äärepoolseid EETSi piirkondi, ja kui ta leiab, et jätab, võtma vajaduse korral meetmeid.

(38)

EETSi piirkonda käsitlev teatis peaks kirjeldama üksikasjalikult EETSi osutajate äritegevuse raamtingimusi asjaomases EETSi piirkonnas. Eelkõige tuleks teatises kirjeldada metoodikat, mida kasutatakse EETSi osutajate tasu arvutamiseks.

(39)

Kui käivitatakse uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem või olemasolevat süsteemi muudetakse oluliselt, peaks teemaksu koguja avaldama EETSi piirkonda käsitleva uue või ajakohastatud teatise nii, et EETSi osutajatel oleks võimalik saada süsteemi kasutamise akrediteering või uus akrediteering vähemalt üks kuu enne süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks kujundama EETSi osutajate akrediteerimise või uuesti akrediteerimise menetluse ja kasutama seda viisil, mis võimaldab menetluse lõpule viia hiljemalt üks kuu enne uue või oluliselt muudetud süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks täitma oma osa kavandatud menetluses nii, nagu see on EETSi piirkonna teatises kindlaks määratud.

(40)

Teemaksu kogujad ei tohiks nõuda EETSi osutajatelt konkreetseid tehnilisi lahendusi, mis võiksid kahjustada koostalitlusvõimet teiste EETSi piirkondade ja EETSi osutaja olemasolevate koostalitluse komponentidega.

(41)

EETSil on potentsiaali märkimisväärselt vähendada rahvusvaheliste autoveo-ettevõtjate ja veokijuhtide halduskulusid ja -koormust.

(42)

EETSi osutajatel peaks olema lubatud väljastada EETSi kasutajatele arveid. Teemaksu kogujatel peaks siiski olema lubatud nõuda, et arved saadetakse nende ülesandel ja nende nimel, kuna arvete esitamisel otse EETSi osutaja nimel võib teatavates EETSi piirkondades olla ebasoodne haldus- ja maksualane mõju.

(43)

Iga vähemalt kahe EETSi piirkonnaga liikmesriik peaks määrama kontaktpunkti EETSi osutajatele, kes soovivad liikmesriigis EETSi osutada, et hõlbustada nende suhtlust teemaksu kogujatega.

(44)

Elektroonilise teemaksu kogumise ja muude selliste teenuste, nt koostoimivate arukate transpordisüsteemide rakendustes kasutatakse sõidukite- ning sõiduki ja taristu vahelises lähitoimesides sarnaseid tehnoloogiaid ja naabersagedusalasid. Olles põhjalikult hinnanud kulusid, tulusid, tehnilisi tõkkeid ja nende ületamise võimalusi, vääriks tulevikus uurimist võimalus kasutada elektroonilises teemaksude kogumises teisi kujunemisjärgus tehnoloogiaid. Tähtis on rakendada meetmeid, et kaitsta muude tehnoloogiate häiriva mõju eest 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiasse juba tehtud investeeringuid.

(45)

Ilma et see piiraks riigiabi normide ja konkurentsiõiguse kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud töötada välja meetmed elektrooniliste teemaksude kogumise ja arveldamise edendamiseks.

(46)

Kui standardiorganisatsioonid vaatavad läbi EETSiga seotud standardeid, tuleks kehtestada kohane üleminekukord, et tagada EETSi katkestusteta töö ning standardite muutmise ajal juba kasutusel olevate koostalitluse komponentide koostalitlusvõime teemaksu kogumise süsteemidega.

(47)

EETS peaks võimaldama arendada koostalitlusvõimet, järgides ühtlasi „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtteid.

(48)

Probleemid mitteresidentidest õigusrikkujate väljaselgitamisega takistavad elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide laiemat kasutuselevõttu ning „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtete ulatuslikumat rakendamist liidu teedel ning seetõttu tuleb leida viis selliste isikute tuvastamiseks ja nende isikuandmete töötlemiseks.

(49)

Järjepidevuse ja vahendite tõhusa kasutamise huvides peaksid teemaksu tasumata jätnuid ja nende sõidukeid käsitleva teabe vahetamise süsteemid kasutama samu vahendeid kui süsteemid, mida kasutatakse selleks, et vahetada teavet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/413 (5) sätestatud liiklusohutusnõuete rikkumise kohta.

(50)

Mõnes liikmesriigis saab teemaksu tasumata jäetuks tunnistada üksnes pärast seda, kui kasutajat on teemaksu tasumise kohustusest teavitatud. Kuna käesoleva direktiiviga liikmesriikide vastavaid õigusnorme ei ühtlustata, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi kasutajate ja sõidukite tuvastamiseks teavitamise eesmärgil. Selline laiendatud kohaldamine peaks olema siiski lubatud üksnes teatavate tingimuste täitmise korral.

(51)

Järelmeetmed, mis võetakse pärast teemaksu tasumata jätmist, ei ole liidus ühtlustatud. Sageli antakse tuvastatud teekasutajale võimalus tasuda tasumata jäetud teemaks või kindel asendussumma otse teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele, enne kui liikmesriigi ametiasutused algatavad haldus- või kriminaalmenetluse. On tähtis, et selline tõhus kord teemaksu tasumata jätmise likvideerimiseks kehtiks samadel tingimustel kõikidele teekasutajatele. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud edastada teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnud sõiduki ja selle omaniku või valdaja tuvastamiseks, tingimusel et on tagatud nõuetekohane isikuandmete kaitse. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomase asutuse esitatud maksekorralduse täitmisega on teemaksu tasumata jätmine likvideeritud.

(52)

Sõiduki seadmestiku puudumist või tõrget peetakse mõnes liikmesriigis teemaksu tasumata jätmiseks, kui teemaksu saab tasuda üksnes sõiduki seadmestiku kasutamise kaudu.

(53)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile sellise teabe ja andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnuid käsitleva teabe vahetamise süsteemi tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks. Komisjon peaks saadud andmeid ja teavet hindama ning esitama vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud.

(54)

Analüüsides võimalikke meetmeid, kuidas teemaksude tasumise kohustuse piiriülest täitmise tagamist liidus veelgi hõlbustada, peaks komisjon oma aruandes hindama ka liikmesriikide vastastikuse abistamise vajadust.

(55)

Teemaksude tasumise kohustuse täitmise tagamine, teemaksu tasumata jätmisega seotud sõiduki ning sellise sõiduki omaniku või valdaja tuvastamine ning kasutaja kohta teabe kogumine eesmärgiga võimaldada teemaksu kogujal täita oma kohustusi maksuhaldurite ees hõlmab isikuandmete töötlemist. Selliseid andmeid tuleb töödelda kooskõlas liidu õigusnormidega, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (8). Isikuandmete kaitse õigust on sõnaselgelt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.

(56)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada õigusnorme, mis reguleerivad maanteede taristutasude ja maksustamise küsimusi.

(57)

Selleks et hõlbustada teemaksude tasumata jätmisega seotud sõidukeid ning nende omanikke ja valdajaid käsitlevat piiriülest teabevahetust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa vastavalt liidu õiguses tehtud muudatustele. Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et sätestada sõidukite klassifitseerimise üksikasjad kohaldatavate tariifiskeemide kehtestamise eesmärgil, täpsustada EETSi kasutajate kohustused seoses andmete esitamisega EETSi osutajale ning sõiduki seadmestiku kasutamise ja käsitlemisega, sätestada koostalitlusvõime komponentide nõuded, mis hõlmavad ohutust ja tervist, usaldusväärsust ja kättesaadavust, keskkonnakaitset, tehnilist ühilduvust, turvalisust ja eraelu puutumatust ning käitamist ja haldamist, sätestada koostalitluse komponentide üldised taristunõuded ning sätestada teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(58)

Käesoleva direktiivi rakendamine nõuab ühtseid tingimusi tehniliste ja halduskirjelduste kohaldamiseks, et võtta liikmesriikides kasutusele EETSi osalejaid puudutavad menetlused ja nende vahelised liidesed eesmärgiga hõlbustada koostalitlusvõimet ja tagada, et liikmesriikide teemaksu kogumise turud oleksid reguleeritud samaväärsete normidega. Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused ning määrata kindlaks nimetatud tehnilised ja halduskirjeldused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(59)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga.

(60)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitset.

(61)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (11) artikli 28 lõikega 2,