ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 91

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
29. märts 2019


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/515, 19. märts 2019, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/516, 19. märts 2019, kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) ( 1 )

19

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/517, 19. märts 2019, mis käsitleb tippdomeeninime .eu kasutuselevõttu ja toimimist, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004 ( 1 )

25

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/518, 19. märts 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega ( 1 )

36

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/519, 19. märts 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduslike sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta ( 1 )

42

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/520, 19. märts 2019, liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta ( 1 )

45

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) parandus ( ELT L 173, 9.7.2018 )

77

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/515,

19. märts 2019,

mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine kooskõlas aluslepingutega. Liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud. See keeld hõlmab kõiki riigisiseseid meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liidusisest kaubavahetust takistada. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud selliste normide liidu tasandil ühtlustamisega, millega kehtestatakse ühtsed nõuded teatavate kaupade turustamisele, või liidu ühtlustamisõigusaktidega ammendavalt hõlmamata kaupade või kaubaaspektide puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega, nagu seda on määratlenud Euroopa Liidu Kohus.

(2)

Hästi toimiv vastastikuse tunnustamise põhimõte on väga oluline täiendus normide liidu tasandil ühtlustamisele, eriti võttes arvesse, et paljudel kaupadel on nii ühtlustatud kui ka ühtlustamata aspekte.

(3)

Takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel võidakse ebaseaduslikult luua, kui kaupade või teatavate kaubaaspektide puhul puuduvad liidu ühtlustamisnormid ning liikmesriigi pädev asutus kohaldab selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis turustatakse seaduslikult, riigisiseseid norme, millega nõutakse, et kaubad vastaksid teatavatele tehnilistele nõuetele, näiteks tähistamise, kuju, suuruse, kaalu, koostise, esitlemise, märgistamise või pakendamise osas. Selliste normide kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes võib olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 34 ja 36, isegi juhul, kui neid kohaldatakse kõikide kaupade suhtes ilma erisusteta.

(4)

Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste kaupade müüki, mida teises liikmesriigis turustatakse seaduslikult, isegi juhul, kui need kaubad on toodetud vastavalt teistsugustele tehnilistele normidele ning kui kaubad ei ole saadud tootmisprotsessi tulemusel. Vastastikuse tunnustamise põhimõte ei ole absoluutne. Liikmesriigid võivad keelduda teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turustamisest, kui sellised piirangud on põhjendatud ELi toimimise lepingu artiklis 36 sätestatud alustel või põhinevad kaupade vaba liikumist käsitlevas Euroopa Liidu Kohtu praktikas tunnustatud muudel ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjustel, ning kui need piirangud on taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. Käesolevas määruses kehtestatakse kohustus selgelt põhjendada, miks turulepääsu piiratakse või see keelatakse.

(5)

Ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on arenev mõiste, mille Euroopa Liidu Kohus on kujundanud ELi toimimise lepingu artikleid 34 ja 36 käsitlevas kohtupraktikas. Kui liikmesriikide vahel on põhjendatud erinevusi, võivad sellised ülekaalukad põhjused õigustada riigisiseste tehniliste normide kohaldamist pädevate asutuste poolt. Haldusotsused peavad aga olema alati nõuetekohaselt põhjendatud, õiguspärased, asjakohased ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, ning pädevad asutused peavad tegema võimalikult vähe piirava otsuse. Selleks et parandada kaupade siseturu toimimist, peaksid riigisisesed tehnilised normid olema selleks sobivad ning ei tohiks tekitada ebaproportsionaalseid mittetariifseid tõkkeid. Lisaks sellele ei tohiks haldusotsuseid, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, teha pelgalt lähtudes asjaolust, et kõnealused kaubad täidavad liikmesriigi järgitavat õigustatud avaliku huviga seotud eesmärki teistmoodi, kui selle liikmesriigi kaubad. Liikmesriikide abistamiseks peaks komisjon esitama mittesiduvad suunised ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuste mõiste ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Pädevatel asutustel peaks olema võimalus aidata suuniseid koostada ning anda nende kohta tagasisidet.

(6)

Oma 2013. aasta detsembri järeldustes märkis konkurentsivõime nõukogu ühtse turu poliitika kohta, et ühtsel turul ettevõtjate ja tarbijate jaoks raamtingimuste parandamiseks tuleks kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas vastastikust tunnustamist, nõuetekohaselt rakendada. Nõukogu palus komisjonil teatada juhtumitest, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on endiselt ebapiisav või problemaatiline. 2015. aasta veebruari järeldustes ühtse turu poliitika kohta kutsus konkurentsivõime nõukogu komisjoni üles võtma meetmeid selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhus rakendamine ja teha selle saavutamiseks ettepanekuid.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008 (3) võeti vastu selleks, et hõlbustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, kehtestades menetlused, millega minimeeritakse võimalused luua õigusvastaseid takistusi selliste kaupade vabale liikumisele, mida teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse. Vaatamata nimetatud määruse vastuvõtmisele esineb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel jätkuvalt palju probleeme. Ajavahemikul 2014–2016 tehtud hindamine näitas, et vastastikuse tunnustamise põhimõte ei toimi nii nagu peaks ning määrus (EÜ) nr 764/2008 on põhimõtte kohaldamise hõlbustamisele vaid väga vähe kaasa aidanud. Nimetatud määrusega ette nähtud vahendid ja menetluslikud tagatised ei ole täitnud eesmärki parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Näiteks ei ole paljud ettevõtjad kuulnud toodete kontaktpunktide võrgustikust, mis loodi selleks, et anda ettevõtjatele teavet riigisiseste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, või seda kasutatakse väga vähe. Ka liikmesriikide asutused ei tee võrgustikus piisavalt koostööd. Nõuet teavitada turulepääsu piiravatest või keelavatest haldusotsustest täidetakse harva. Selle tulemusena säilivad takistused kaupade vabale liikumisele.

(8)

Määruses (EÜ) nr 764/2008 on mitmeid puudujääke ja seetõttu tuleks seda muuta. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. Käesolevas määruses tuleks kehtestada selged menetlused, et kindlustada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumine ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel ning juhul, kui see piirang on õigustatud ja proportsionaalne. Käesolev määrus peaks ka tagama, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide asutused.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks piirata kaupade turustamise tingimuste edasist ühtlustamist, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, kui see on asjakohane.

(10)

Kaubandustõkked võivad tuleneda ka muud liiki meetmetest, mis jäävad ELi toimimise lepingu artiklite 34 ja 36 kohaldamisalasse. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda näiteks riigihankemenetluseks koostatud tehnilised spetsifikatsioonid või kohustus kasutada liikmesriigi ametlikke keeli. Kõnealuseid meetmeid ei tuleks käsitada käesoleva määruse kohaste riigisiseste tehniliste normidena ja need ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(11)

Riigisiseseid tehnilisi norme rakendatakse liikmesriigis mõnikord eellubade taotlemise menetluse teel, mille kohaselt peab enne kaupade laskmist liikmesriigi turule saama pädevalt asutuselt selleks ametliku loa. Eellubade taotlemise menetlus iseenesest piirab kaupade vaba liikumist. Selleks et kõnealune menetlus oleks siseturul kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet arvestades põhjendatud, peaks see järgima liidu õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning olema mittediskrimineeriv ja proportsionaalne. Sellise menetluse vastavust liidu õigusele hinnatakse Euroopa Liidu Kohtu praktikas esitatud kaalutlusi arvesse võttes. Seepärast tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta haldusotsused, mis piiravad turulepääsu või keelavad selle üksnes põhjusel, et kaupadel ei ole kehtivat eelluba. Kui kohustusliku eelloa taotlus on kauba suhtes esitatud, siis tuleks iga haldusotsus, millega jäetakse taotlus rahuldamata selles liikmesriigis kohaldatava riigisisese tehnilise normi tõttu, teha ainult kooskõlas käesoleva määrusega, et taotlejal oleks õigus käesoleva määrusega ette nähtud menetluslikule kaitsele. Sama kehtib vabatahtliku eelloa suhtes, kui selline eksisteerib.

(12)

On oluline selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad hõlmavad põllumajandustooteid. Mõiste „põllumajandustooted“ hõlmab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 38 lõikele 1 ka kalandustooteid. Et aidata kindlaks määrata, missuguste kaubaliikide suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, peaks komisjon hindama, kas oleks teostatav selliste toodete soovitusliku loetelu edasiarendamine, mille puhul kasutatakse vastastikust tunnustamist, ja millist kasu see tooks.

(13)

Samuti on tähtis selgitada, et mõiste „tootja“ ei hõlma üksnes kauba valmistajat, vaid ka isikut, kes toodab kaupu, mis ei ole saadud tootmisprotsessi käigus, näiteks põllumajandustooteid, samuti isikut, kes esitleb ennast kaupade tootjana.

(14)

Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta liikmesriikide kohtute otsused, milles hinnatakse selliste juhtumite õiguspärasust, kus riigisisese tehnilise normi kohaldamise tõttu ei lubata ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu teises liikmesriigis turule, ja liikmesriikide kohtute otsused, millega kohaldatakse karistusi.

(15)

Selleks et kaupade suhtes saaks kohaldada kaupade vastastikuse tunnustamise põhimõtet, tuleb neid teises liikmesriigis turustada seaduslikult. Tuleks selgitada, et kaupu saab pidada teises liikmesriigis seaduslikult turustatuks, kui need vastavad selle liikmesriigi asjakohastele normidele ja on selles liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud.

(16)

Et suurendada liikmesriikide asutuste ja ettevõtjate teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest, peaksid liikmesriigid selle põhimõtte kohaldamise lihtsustamise eesmärgil kaaluma selgete ja ühemõtteliste ühtset turgu käsitlevate klauslite kehtestamist riigisisestes tehnilistes normides.

(17)

Selle tõendamine, et kaupu turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult, toimub liikmesriigiti väga erinevalt. See põhjustab ettevõtjatele tarbetut koormust, viivitusi ja lisakulusid ning takistab liikmesriigi asutustel saada kaupade õigeaegseks hindamiseks vajalikku teavet. See võib takistada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on oluline, et ettevõtjatel oleks lihtsam tõendada, et nende kaupu turustatakse teises liikmesriigis seaduslikult. Ettevõtjad peaksid saama kasutada ettevõtja deklaratsiooni, millega antakse pädevatele asutustele kogu vajalik teave kauba ja selle vastavuse kohta kõnealuses liikmesriigis kehtivatele normidele. Vabatahtliku deklaratsiooni kasutamine ei tohiks takistada liikmesriikide asutustel teha haldusotsust turulepääsu piiramiseks või keelamiseks, tingimusel et selline otsus on proportsionaalne, põhjendatud ning see arvestab vastastikuse tunnustamise põhimõtet ja on kooskõlas käesoleva määrusega.

(18)

Tootjal, importijal või levitajal peaks olema võimalik koostada vastastikuse tunnustamise eesmärgil deklaratsioon kauba seadusliku turustamise kohta („vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“). Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni saab kõige paremini esitada tootja, kuna ta tunneb kaupu kõige paremini ja tal on vajalikud tõendid vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe kontrollimiseks. Tootjal peaks olema võimalik volitada oma volitatud esindajat tootja eest ja tema vastutusel sellist deklaratsiooni koostama. Kui ettevõtjal on võimalik esitada deklaratsioonis ainult teave kaupade turustamise seaduslikkuse kohta, peaks teine ettevõtja suutma esitada teabe, et kõnealused kaubad tehakse asjaomases liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks, tingimusel et ettevõtja vastutab vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe eest ja ta on võimeline esitama selle teabe kontrollimiseks vajalikud tõendid.

(19)

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon peaks alati andma täpset ja täielikku teavet kauba kohta. Seepärast tuleks deklaratsiooni ajakohastada, et kajastada muutusi, näiteks muudatusi asjakohastes riigisisestes tehnilistes normides.

(20)

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe terviklikkuse tagamiseks tuleks kasutusele võtta deklaratsiooni ühtne vorm, mida kasutavad ettevõtjad, kes sellist deklaratsiooni esitada soovivad.

(21)

Tähtis on tagada, et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on täidetud tõeselt ja täpselt. Seepärast on vaja ette näha, et ettevõtjad vastutavad vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis nende poolt esitatud teabe eest.

(22)

Selleks et suurendada selliste ettevõtjate tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet, kes tegutsevad liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmamata kaupadega seotud valdkonnas, peaks vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esitamise hõlbustamiseks olema võimalik kasutada uusi infotehnoloogia vahendeid. Seepärast peaks ettevõtjatel olema võimalik teha oma vastastikuse tunnustamise deklaratsioon internetis üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on lihtsalt juurdepääsetav ja usaldusväärses formaadis.

(23)

Komisjon peaks tagama, et vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni standardvorm ja selle täitmist käsitlevad suunised tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks ühtses digiväravas.

(24)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mille puhul on liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud vaid kauba mõned aspektid. Kui ettevõtja peab vastavalt liidu ühtlustamisõigusaktidele koostama ELi vastavusdeklaratsiooni näitamaks, et tema tooted vastavad asjaomastele õigusaktidele, peaks nimetatud ettevõtja saama käesoleva määruse kohase vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni lisada ELi vastavusdeklaratsioonile.

(25)

Kui ettevõtjad otsustavad vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni mitte kasutada, peaks sihtliikmesriigi pädevad asutused ise selgelt küsima konkreetset teavet, mida nad peavad kaupade hindamiseks vajalikuks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(26)

Ettevõtjatele peaks antama piisavalt aega, et esitada dokumente või muud sihtliikmesriigi pädeva asutuse nõutud teavet ning esitada vastuväiteid või märkusi seoses asjaomaste kaupade hindamisega.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (4) kohaselt on liikmesriigid kohustatud edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele tooteid, sealhulgas põllumajandus- ja kalandustooteid käsitlevate riigisiseste tehniliste normide eelnõud ning põhjused, miks selliste normide jõustamine on vajalik. On vaja siiski tagada, et pärast kõnealuste riigisiseste tehniliste normide vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet üksikjuhtudel konkreetsete kaupade suhtes nõuetekohaselt. Käesoleva määrusega tuleks näha ette menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel, näiteks kehtestades liikmesriikidele kohustuse märkida riigisisesed tehnilised normid, millele haldusotsus tugineb, ning õigustatud avaliku huviga seotud põhjused, millega põhjendatakse mõne riigisisese tehnilise normi kohaldamist kauba suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse. Riigisisese tehnilise normi proportsionaalsus on aluseks, et tõendada sellel normil põhineva haldusotsuse proportsionaalsust. Siiski peaksid haldusotsuse proportsionaalsuse tõendamise võimalused tulenema juhtumipõhisest hindamisest.

(28)

Kuna haldusotsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, peaksid jääma kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaldamisel erandiks, on vaja tagada, et selliste otsuste puhul järgitakse vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Selleks on asjakohane kehtestada selge menetlus, et määrata kindlaks, kas selliseid kaupu turustatakse kõnealuses teises liikmesriigis seaduslikult, ning kui see on nii, kas sihtliikmesriigi kohaldatava riigisisese tehnilise normiga hõlmatud õigustatud avalik huvi on piisavalt kaitstud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 36 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Selle menetlusega peaks tagatama, et haldusotsused on proportsionaalsed ja et nende puhul on kinni peetud vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja et nad vastavad käesolevale määrusele.

(29)

Kui pädev asutus hindab kaupu otsustamaks, kas piirata või keelata nende turulepääsu, ei tohiks nimetatud asutusel olla õigust teha otsust turulepääsu peatamiseks, välja arvatud juhul, kui on vaja kiiresti sekkuda inimeste või keskkonna ohutuse või tervise kahjustamise ärahoidmiseks või kui on vaja ära hoida sellise kauba kättesaadavaks tegemine, mille kättesaadavaks tegemine on üldiselt keelatud kas kõlbluse või avaliku julgeolekuga, sealhulgas kuritegevuse ennetamisega seotud põhjustel.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (5) on loodud akrediteerimise süsteem, mis tagab vastavushindamisasutuste pädevustasemete vastastikuse tunnustamise. Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks seega tagasi lükata akrediteeritud vastavushindamisasutuste väljastatud katseprotokolle ja sertifikaate põhjustel, mis on seotud kõnealuse asutuse pädevusega. Selleks et nii palju kui võimalik vältida teises liikmesriigis juba tehtud katsete ja rakendatud menetluste dubleerimist, ei peaks liikmesriigid keelduma vastu võtmast katsearuandeid ja sertifikaate, mille on väljastanud teised vastavushindamisasutused kooskõlas liidu õigusega. Pädevad asutused peaks võtma esitatud aruannete ja sertifikaatide sisu nõuetekohaselt arvesse.

(31)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ (6) täpsustatakse, et turule tohib lasta ainult ohutuid tooteid, ning sätestatakse tootjate ja levitajate kohustused seoses tooteohutusega. Direktiivi alusel on pädevatel asutustel lubatud keelata viivitamata iga ohtliku toote turule laskmine või keelata ajutiselt ohtlikuks osutuda võiva toote turule laskmine ajavahemikuks, mida on vaja mitmesuguste ohutushindamiste, kontrollimiste ja ülevaatuste tegemiseks. Kõnealuses direktiivis on kirjeldatud ka menetlusi, mille alusel võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid juhul, kui toode osutub ohtlikuks, näiteks kõnealuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punktides b–f osutatud meetmed, ning selles on kehtestatud nõue teavitada nendest meetmetest komisjoni ja teisi liikmesriike. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik jätkata kõnealuse direktiivi ja eelkõige selle artikli 8 lõike 1 punktide b–f ja artikli 8 lõike 3 kohaldamist.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (7) on loodud muu hulgas kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast inimeste tervisele tulenevast otsesest või kaudsest ohust. Määrusega kohustatakse liikmesriike teatama komisjonile kiirhoiatussüsteemi kaudu viivitamata igast inimeste tervise kaitseks võetavast ning kiiret tegutsemist nõudvast meetmest, mille eesmärk on piirata toidu või sööda turule laskmist või nõuda selle turult kõrvaldamist või tagasinõudmist. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätkata kõnealuse määruse ja eelkõige selle artikli 50 lõike 3 ja artikli 54 kohaldamist.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (8) on loodud liidus kogu toidutarneahela ulatuses ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute korraldamise ühtne raamistik, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (9) ja liidu valdkondlikes õigusaktides sätestatud ametlikke kontrolle käsitlevaid norme. Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eraldi menetlus tagamaks, et toidu- ja söödaalaseid õigusakte ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevaid norme rikkunud ettevõtja heastab rikkumise. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätkata määruse (EL) 2017/625 ja eelkõige selle artikli 138 kohaldamist.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 (10) kehtestatakse ühtne liidu raamistik määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud kriteeriumide kohaseks selliste kohustuste täitmise kontrollimiseks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, (11) ning täpsustatakse, et liikmesriigid tagavad igale kõnealuseid kohustusi järgivale ettevõtjale õiguse olla kontrollisüsteemiga hõlmatud. Pädevatel asutused peaks olema võimalik jätkata määruse (EL) nr 1306/2013 ja eelkõige selle artikli 90 kohaldamist.

(35)

Kõikides liikmesriikide pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel tehtud haldusotsustes peaks olema täpsustatud ettevõtjatele kättesaadavad õiguskaitsevahendid, et ettevõtja saaks kooskõlas liikmesriigi õigusega otsuse edasi kaevata või pöörduda liikmesriigi pädevasse kohtusse. Haldusotsuses tuleks osutada ka ettevõtjate võimalusele kasutada siseturu probleemide lahendamise võrgustikku (SOLVIT) ja juurdepääsu probleemide lahendamise menetlustele, mis on käesoleva määrusega ette nähtud.

(36)

Selleks et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine, on oluline luua tõhusad lahendused turulepääsu piiravate või keelavate haldusotsuste vaidlustamiseks nendele ettevõtjatele, kes soovivad kasutada alternatiivseid ettevõtjasõbralikke lahendusi. Selliste lahenduste tagamiseks ja õigusabikulude vältimiseks, pidades eelkõige silmas väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), peaks ettevõtjatel olema võimalus kasutada kohtuvälist probleemide lahendamise menetlust.

(37)

SOLVIT on teenus, mida pakuvad riiklikud asutused igas liikmesriigis ja mille eesmärk on leida lahendusi üksikisikutele ja ettevõtjatele, kui nende õigusi on rikkunud mõne teise liikmesriigi avaliku sektori asutus. SOLVITi toimimise põhimõtted on sätestatud komisjoni soovituses 2013/461/EL, (12) mille kohaselt tagab iga liikmesriik SOLVITi keskuse piisavate inim- ja rahaliste ressursside olemasolu, mis kindlustaks, et SOLVITi keskus osaleb SOLVITi tegevuses. Komisjon peaks suurendama teadlikkust SOLVITi olemasolust ja eelistest, eriti ettevõtjate hulgas.

(38)

SOLVIT on tõhus kohtuväline probleemide lahendamise mehhanism, mida pakutakse tasuta. Tähtajad on süsteemis lühikesed ja selles pakutakse praktilisi lahendusi üksikisikutele ja ettevõtetele, kui neil tekib raskusi oma liidu õiguste tunnustamisega avaliku sektori asutustes. Kui ettevõtja, asjaomane SOLVITi keskus ja asjaomased liikmesriigid jõuavad asjakohases lahenduses kokkuleppele, ei tohiks edasiste meetmete võtmine vajalik olla.

(39)

Kui aga SOLVITi mitteametlik lähenemisviis tulemusi ei anna ning jäävad kahtlused, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas, peaks komisjonil olema õigus iga asjassepuutuva SOLVITi keskuse taotlusel asja uurida. Pärast hindamist peaks komisjon esitama arvamuse, mis edastatakse asjaomase SOLVITi keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja pädevatele asutustele ning mida SOLVITi menetluses tuleks arvesse võtta. Komisjoni sekkumine peaks toimuma 45 tööpäeva jooksul, mis ei sisalda aega, mida komisjonil on vaja lisateabe ja -dokumentide, mida ta peab vajalikuks, saamiseks. Kui juhtum selle tähtaja jooksul lahendatakse, ei peaks komisjon arvamust esitama. Need SOLVITi juhtumid tuleks kanda SOLVITi andmebaasis eraldi töövoogu ja neid ei tohiks võtta arvesse SOLVITi korrapärase statistika koostamisel.

(40)

Komisjoni arvamus turulepääsu piirava või keelava haldusotsuse kohta peaks hõlmama üksnes küsimust, kas haldusotsus on vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas ning vastab käesoleva määruse nõuetele. See ei piira ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi ega liikmesriikide kohustust järgida liidu õigust, kui nad tegelevad süsteemsete probleemidega, mis on esile kerkinud vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel.

(41)

Kaupade siseturu seisukohast on oluline, et ettevõtjad, eelkõige VKEd, saaksid usaldusväärset ja täpset teavet asjaomases liikmesriigis kehtiva õiguse kohta. Toodete kontaktpunktid peaksid mängima liikmesriikide asutuste ja ettevõtjate vahelise teabevahetuse lihtsustamisel olulist rolli, levitades teavet konkreetsete tootenormide ja selle kohta, kuidas vastastikuse tunnustamise põhimõtet nende liikmesriigi territooriumil kohaldatakse. Seepärast on tähtis suurendada toodete kontaktpunktide rolli peamise teabeandjana kõikide tooteid puudutavate normide, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet käsitlevate riigisiseste tehniliste normide puhul.

(42)

Kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks peaksid toodete kontaktpunktid andma mõistlikul määral tasuta teavet oma riigisiseste tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Toodete kontaktpunktide käsutusse tuleks anda vajalikud vahendid ja ressursid. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (13) peaksid nad andma teavet veebisaidi kaudu ja täitma kõnealuses määruses sätestatud kvaliteedinõudeid. Sellise teabe, sealhulgas riigisiseste tehniliste normide elektroonilise koopia esitamise või nendele normidele internetijuurdepääsu andmisega seotud toote kontaktpunktide ülesandeid tuleks täita ilma, et see piiraks sellise teabe edastamise riigisiseseid tehnilisi norme. Lisaks ei peaks kontaktpunktidelt nõudma selliste standardite koopiate esitamist või sellistele standarditele internetijuurdepääsu andmist, mis on hõlmatud standardimisorganite või -organisatsioonide intellektuaalomandiõigustega.

(43)

Koostöö pädevate asutuste vahel on vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuvaks toimimiseks ja vastastikuse tunnustamise kultuuri loomiseks hädavajalik. Toodete kontaktpunktid ja riiklikud pädevad asutused peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet ja oskusteavet, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte ning käesoleva määruse nõuetekohane ja järjekindel kohaldamine.

(44)

Selleks et teada anda turulepääsu piiravatest või keelavatest haldusotsustest, võimaldada teabevahetust toodete kontaktpunktide vahel ja tagada halduskoostöö, on vaja teha liikmesriikidele kättesaadavaks teavitamise ja teabevahetuse süsteem.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14).

(46)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, tuleks seda töötlemist teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. Isikuandmete töötlemisel käesoleva määruse raames kohaldatakse kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (15) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (16).

(47)

Tuleks luua usaldusväärsed ja tõhusad järelevalvemehhanismid, et anda teavet käesoleva määruse kohaldamise ja selle mõju kohta kaupade vabale liikumisele. Sellised mehhanismid ei tohiks minna nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Selleks et suurenda teadlikkust vastastikuse tunnustamise põhimõttest ja tagada, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt ja järjekindlalt, peaks sätestama, et liit rahastab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, koolitusi, ametnike vahetust ja muid seotud tegevusi, mille eesmärk on suurendada pädevate asutuste, toodete kontaktpunktide ja ettevõtjate vahel usaldust ja tihendada nendevahelist koostööd.

(49)

Selleks et lahendada vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist ja selle mõju kaupade ühtsele turule käsitlevate täpsete andmete puudumise probleem, peaks liit selliste andmete kogumist rahastama.

(50)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusrikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(51)

On asjakohane käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata, et anda pädevatele asutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega selle nõuetega kohanemiseks.

(52)

Komisjon peaks hindama, kui hästi on määrus saavutanud oma eesmärgid. Määruse hindamiseks peaks komisjon kasutama andmeid, mida on kogutud vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimise ja selle mõju kohta kaupade ühtsele turule, ning info- ja teavitussüsteemis kättesaadavat teavet. Komisjonil peaks olema võimalus nõuda liikmesriikidelt hindamiseks vajaliku lisateabe esitamist. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (17) punktile 22 peaks tõhususele, mõjususele, asjakohasusele, sidususele ja lisaväärtusele tuginev käesoleva määruse hindamine olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks.

(53)

Kuna käesoleva määruse eesmärki tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte sujuv, järjekindel ja nõuetekohane kohaldamine ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määruse eesmärk on tugevdada siseturu toimimist, parandades vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist ja kõrvaldades kaubandusele seatud põhjendamatud piirangud.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel seoses kaupadega, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 34 ja mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

3.   Käesoleva määrusega nähakse samuti ette toodete kontaktpunktide loomine ja haldamine liikmesriikides ning koostöö ja teabevahetus seoses vastastikuse tunnustamise põhimõttega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse igat liiki kaupade, sealhulgas põllumajandustoodete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teise lõigu tähenduses, ning haldusotsuste suhtes, mille teeb sihtliikmesriigi pädev asutus selliste kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, kui haldusotsus vastab järgmistele kriteeriumitele:

a)

haldusotsuse aluseks on sihtliikmesriigis kohaldatav riigisisene tehniline norm ning

b)

haldusotsuse otsene või kaudne mõju on sihtliikmesriigis turulepääsu piirata või keelata.

Haldusotsus hõlmab iga haldustoimingut, mis põhineb riigisisesel tehnilisel normil ning millel on sama või sisuliselt sama õiguslik mõju, nagu on osutatud punktis b.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „riigisisene tehniline norm“ ükskõik millist liikmesriigi õigus- või haldusnormi, millel on järgmised omadused:

a)

see hõlmab kaupu või kaupade aspekte, mida ei ole liidu tasandil ühtlustatud;

b)

sellega kas keelatakse kauba või teatavat liiki kauba kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul või muudetakse sätte täitmine de facto või de jure kohustuslikuks, kui kaup või teatavat liiki kaup turul kättesaadavaks tehakse, ning

c)

sellega tehakse vähemalt ühte järgmisest:

i)

määratakse kindlaks omadused, mis peavad kaubal või teatavat liiki kaubal olema, näiteks seoses kvaliteedi, toimimise või ohutuse või mõõtmetega, sealhulgas selle kauba või teatavat liiki kauba suhtes kohaldatavad nõuded seoses nimetusega, mille all seda kaupa müüakse, terminite, sümbolite, katsetamise ja katsetamisviiside, pakendamise, tähistamise või märgistamisega ning vastavushindamismenetlustega;

ii)

kehtestatakse selle kauba või teatavat liiki kauba suhtes teistsugused nõuded kui tarbija- või keskkonnakaitse eesmärgil kehtestatavad nõuded, mis selle kauba olelustsüklit pärast liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemist mõjutavad, näiteks kasutamise, ringlussevõtu, korduskasutamise või kasutuselt kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada kõnealuse kauba või teatavat liiki kauba koostist või laadi või selle kättesaadavaks tegemist asjaomase liikmesriigi turul.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunkt i hõlmab ka tootmismeetodeid ja -protsesse, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teises lõigus osutatud põllumajandustoodete ning inimtoiduks või loomasöödaks ette nähtud toodete suhtes, samuti muude toodetega seotud tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toote omadusi.

4.   Eelloa andmise menetlus ei ole iseenesest riigisisene tehniline norm käesoleva määruse tähenduses, kuid riigisisese tehnilise normi alusel tehtud eelloa andmisest keeldumise otsust peetakse haldusotsuseks, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, kui nimetatud otsus vastab teistele lõike 1 esimeses lõigus osutatud nõuetele.

5.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

liikmesriikide kohtute otsused kohtumõistmise raames;

b)

kohtumõistmisega seonduvad ning kuriteo uurimise või selle eest vastutusele võtmise käigus õiguskaitseorganite tehtavad otsused seoses terminite, sümbolite või sisuliste viidetega põhiseadusevastastele või kuritegelikele organisatsioonidele või rassismist, diskrimineerimisest või ksenofoobiast ajendatud süütegudele.

6.   Artiklid 5 ja 6 ei mõjuta järgmiste sätete kohaldamist:

a)

direktiivi 2001/95/EÜ artikli 8 lõike 1 punktid b–f ning artikli 8 lõige 3;

b)

määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 punkt a ja artikkel 54;

c)

määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 90 ning

d)

määruse (EL) 2017/625 artikkel 138.

7.   Käesolev määrus ei mõjuta direktiivi (EL) 2015/1535 kohast kohustust teavitada komisjoni ja liikmesriike riigisiseste tehniliste normide eelnõudest enne nende vastuvõtmist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

    „teises liikmesriigis seaduslikult turustatav“ – kaup või sama liiki kaup vastab asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele asjakohastele normidele või seda ei reguleeri asjaomases liikmesriigis ükski selline õigusnorm, ning on asjaomases liikmesriigis lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud;

2)

    „turul kättesaadavaks tegemine“ – kauba turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks asjaomase liikmesriigi territooriumi turule tarnimine kaubandustegevuse käigus tasu eest või tasuta;

3)

    „turulepääsu piiramine“ – selliste tingimuste kehtestamine, mis tuleb täita enne, kui kaup võidakse sihtliikmesriigi turul kättesaadavaks teha, või mis käsitlevad kauba hoidmist asjaomasel turul ning mis eeldavad kummalgi juhul selle kauba ühe või mitme omaduse muutmist, nagu osutatud artikli 2 lõike 2 punkti c alapunktis i, või täiendavate katsete tegemist;

4)

   „turulepääsu keelamine“ – üks järgmistest tegevustest:

a)

keelatakse kauba kättesaadavaks tegemine või selle hoidmine sihtliikmesriigi turul või

b)

nõutakse kauba kõrvaldamist või tagasinõudmist asjaomaselt turult;

5)

    „turult kõrvaldamine“ – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva kauba turul kättesaadavaks tegemist;

6)

    „tagasinõudmine“ – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kaup, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

7)

    „eelloa andmise menetlus“ – liikmesriigi õiguse kohane haldusmenetlus, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus andma ettevõtja taotluse alusel eelneva ametliku heakskiidu kauba kättesaadavaks tegemiseks asjaomase liikmesriigi turul;

8)

   „tootja“:

a)

füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaupa või kes on lasknud kauba projekteerida või valmistada, või kes toodab kaupa, mis ei ole saadud tootmisprotsessi käigus, sealhulgas põllumajandustooted, ning turustab seda nimetatud isiku nime või kaubamärgi all;

b)

füüsiline või juriidiline isik, kes muudab liikmesriigis juba seaduslikult turustatavat kaupa selliselt, et see võib mõjutada selles liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste normide täitmist, või

c)

muu füüsiline või juriidiline isik, kes oma nime, kaubamärki või muud selgesti eristatavat tunnust kaubal või kauba saatedokumentidel kasutades esineb selle kauba tootjana;

9)

    „volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ning kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kauba asjaomasel turul kättesaadavaks tegemisega;

10)

    „importija“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukohta on liidus ning kes teeb kolmandast riigist pärit kauba liidu turul esimest korda kättesaadavaks;

11)

    „levitaja“ – turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kauba liikmesriigi turul kättesaadavaks;

12)

    „ettevõtja“ – kaubaga seoses kas tootja, volitatud esindaja, importija või levitaja;

13)

    „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes elab või on asutatud liidus, kellele kaup on kättesaadavaks tehtud või kättesaadavaks tehakse kui tarbijale, kes kasutab seda väljaspool kaubandus-, majandus-, ametialast või kutsetegevust, või kutselisele lõppkasutajale tema tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus;

14)

    „õigustatud avaliku huviga seotud põhjus“ – mis tahes ELi toimimise lepingu artiklis 36 osutatud põhjus või muu ülekaalukas avaliku huviga seotud põhjus;

15)

    „vastavushindamisasutus“ – määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 13 määratletud vastavushindamisasutus.

II PEATÜKK

MENETLUSED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE PÕHIMÕTTE KOHALDAMISEKS ÜKSIKJUHTUDEL

Artikkel 4

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon

1.   Sihtliikmesriigi turul kättesaadavaks tehtud või tehtava kauba või teatavat liiki kauba tootja võib koostada vastastikuse tunnustamise eesmärgil vabatahtliku deklaratsiooni kauba seadusliku turustamise kohta („vastastikuse tunnustamise deklaratsioon“), et näidata sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, et kaup või sama liiki kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav.

Tootja võib volitada oma volitatud esindajat koostama vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni tootja nimel.

Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koostamisel tuleb järgida lisas esitatud struktuuri ja selles tuleb esitada kogu lisa I ja II osas kirjeldatud teave.

Tootja või tema ametlik esindaja võib vastava volituse olemasolul esitada vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis vaid lisa I osas osutatud teabe. Sellisel juhul esitab lisa II osas osutatud konkreetse teabe importija või levitaja.

Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib koostada ka importija või levitaja, kui allakirjutanu saab esitada artikli 5 lõike 4 punktis a osutatud tõendid.

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon koostatakse ühes liidu ametlikus keeles. Kui tegemist ei ole sihtliikmesriigis nõutud keelega, peab ettevõtja vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni tõlkima sihtliikmesriigi nõutud keelde.

2.   Ettevõtja, kes vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni või selle osa allkirjastab, vastutab tema poolt vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teabe sisu ja täpsuse eest, sealhulgas tema poolt tõlgitud teabe õigsuse eest. Käesoleva lõike kohaldamise eest vastutavad ettevõtjad kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega.

3.   Ettevõtja tagab vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni pideva ajakohastamise, et kajastada muutusi teabes, mille nad on vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitanud.

4.   Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni võib esitada sihtliikmesriigi pädevale asutusele artikli 5 kohaseks hindamiseks. Deklaratsiooni võib esitada paberil või elektroonilisel teel või teha kättesaadavaks internetis vastavalt sihtliikmesriigi nõuetele.

5.   Kui ettevõtja teeb vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni kättesaadavaks internetis, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

kaubaliik või -seeria, mille kohta vastastikuse tunnustamise deklaratsioon kehtib, on kergesti tuvastatav ning

b)

kasutatavad tehnilised vahendid tagavad hõlpsa navigatsiooni ning nende üle tehakse järelevalvet tagamaks, et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on üles pandud ja kättesaadav.

6.   Kui kauba suhtes, mille kohta esitatakse vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtivad ka liidu õigusaktid, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni koostamist, võib vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni lisada ELi vastavusdeklaratsioonile.

Artikkel 5

Kauba hindamine

1.   Kui sihtliikmesriigi pädev asutus kavatseb hinnata kaupa, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, et teha kindlaks, kas kaup või sama liiki kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatud, ning kui on, siis kas sihtliikmesriigi kohaldatava riigisisese tehnilise normiga hõlmatud õigustatud avalik huvi on piisavalt kaitstud, võttes arvesse asjaomase kauba omadusi, võtab ta viivitamata ühendust asjaomase ettevõtjaga.

2.   Võttes ühendust asjaomase ettevõtjaga, teavitab sihtliikmesriigi pädev asutus ettevõtjat hindamisest ja hinnatavast kaubast ning kohaldatavast riigisisesest tehnilisest normist või eelloa andmise menetlusest. Sihtliikmesriigi pädev asutus teavitab samuti ettevõtjat võimalusest esitada hindamise eesmärgil vastastikuse tunnustamise deklaratsioon vastavalt artiklile 4.

3.   Ettevõtjal on lubatud teha kaup sihtliikmesriigis turul kättesaadavaks seni, kuni pädev asutus teeb käesoleva artikli lõike 1 kohast hindamist ja ka pärast seda, välja arvatud juhul, kui ettevõtja saab haldusotsuse kõnealuse kauba turulepääsu piiramise või keelamise kohta. Seda lõiget ei kohaldata, kui hindamine toimub eellubade andmise menetluse raames või kui pädev asutus ajutiselt peatab hinnatava kauba turul kättesaadavaks tegemise kooskõlas artikliga 6.

4.   Kui sihtliikmesriigi pädevale asutusele esitatakse vastavalt artiklile 4 vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, kehtib käesoleva artikli lõike 1 kohasel hindamisel järgmine:

a)

pädev asutus peab vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni koos selle toetuseks esitatud tõenditega, mis on vajalikud selles sisalduva teabe kontrollimiseks pärast pädeva asutuse taotlust, piisavaks, et tõendada, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, ning

b)

pädev asutus ei nõua üheltki ettevõtjalt muud teavet ega dokumente tõendamaks, et kaup on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav.

5.   Kui sihtliikmesriigi pädevale asutusele ei esitata vastavalt artiklile 4 vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni, võib pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 kohase hindamise eesmärgil paluda asjaomastelt ettevõtjatelt järgmist dokumentatsiooni ja teavet, mida on vaja, et hinnata teavet:

a)

asjaomase kauba või kaubaliigi omaduste kohta ning

b)

kauba seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis.

6.   Pärast sihtliikmesriigi pädeva asutuse taotlust antakse asjaomasele ettevõtjale vähemalt 15 tööpäeva lõike 4 punktis a või lõikes 5 osutatud dokumentide ja teabe esitamiseks või ettevõtja väidete või märkuste esitamiseks.

7.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud hindamise eesmärgil võib sihtliikmesriigi pädev asutus kooskõlas artikli 10 lõikega 3 võtta ühendust pädevate asutuste või toodete kontaktpunktidega liikmesriigis, kus ettevõtja väidetavalt oma tooteid seaduslikult turustab, kui pädeval asutusel on vaja kontrollida ettevõtja esitatud teavet.

8.   Lõike 1 kohase hindamise tegemisel võtavad sihtliikmesriigi pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse nende katsearuannete ja sertifikaatide sisu, mille vastavushindamisasutus on väljastanud ja ettevõtjad on hindamise jaoks esitanud. Sihtliikmesriigi pädevad asutused ei tohi tagasi lükata asjakohasteks vastavushindamistoiminguteks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud vastavushindamisasutuse välja antud katseprotokolle või sertifikaate kõnealuse asutuse pädevusega seotud põhjustel.

9.   Kui sihtliikmesriigi pädev asutus teeb pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase hindamise lõpuleviimist hinnatava kauba suhtes haldusotsuse, peab ta selle haldusotsuse viivitamata teatavaks tegema käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomasele ettevõtjale. Pädev asutus teavitab sellest haldusotsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast haldusotsuse tegemisest. Ta kasutab selleks artiklis 11 osutatud süsteemi.

10.   Lõikes 9 osutatud haldusotsuses peavad otsuse põhjused olema esitatud piisavalt üksikasjalikult ja põhjendatult, et oleks hõlpsam hinnata otsuse vastavust vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele.

11.   Eelkõige tuleb lõikes 9 osutatud haldusotsuses esitada järgmine teave:

a)

riigisisene tehniline norm, millel haldusotsus põhineb;

b)

õigustatud avaliku huviga seotud põhjus, mis õigustab selle kohaldatava riigisisese tehnilise normi kohaldamist, millel haldusotsus põhineb;

c)

tehniline või teaduslik tõendusmaterjal, sealhulgas, kui see on asjakohane, asjakohased muudatused tehnika tasemes, mis on aset leidnud pärast riigisisese tehnilise normi jõustumist, mida sihtliikmesriigi pädev asutus on arvesse võtnud;

d)

asjaomase ettevõtja esitatud, lõike 1 kohase hindamise seisukohalt oluliste argumentide kokkuvõte, kui selliseid argumente esitati;

e)

tõendid, mis näitavad, et kavandatud haldusotsus on taotletava eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja haldusotsus ei lähe kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

12.   Käesoleva artikli lõikes 9 osutatud haldusotsuses tuleb nimetada sihtliikmesriigi õiguse alusel kättesaadavad õiguskaitsevahendid ja selliste õiguskaitsevahendite puhul kehtivad tähtajad. Samuti lisatakse viide ettevõtjate võimaluse kohta kasutada SOLVITit ning artikli 8 kohast menetlust.

13.   Lõikes 9 osutatud haldusotsus ei jõustu enne, kui sellest on asjaomast ettevõtjat kõnealuse lõike alusel teavitatud.

Artikkel 6

Turulepääsu ajutine peatamine

1.   Liikmesriigi pädev asutus võib ajaks, mil ta artikli 5 kohaselt kaupa hindab, selle kauba kättesaadavaks tegemise asjaomase liikmesriigi turul ajutiselt peatada, seda ainult juhul, kui:

a)

kaup kujutab endast tavalistes või põhjendatult eeldatavates kasutustingimustes tõsist ohtu inimeste ohutusele või tervisele või keskkonnale, sealhulgas ohtu, mille mõju ei ole kohene, ning see nõuab pädeva asutuse kiiret sekkumist, või

b)

sellise kauba või kaubaliigi kättesaadavaks tegemine asjaomase liikmesriigi turul on selles liikmesriigis kõlbluse või avaliku julgeoleku põhjustel üldjuhul keelatud.

2.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teavitab igast käesoleva artikli lõike 1 kohasest turulepääsu ajutisest peatamisest viivitamata asjaomast ettevõtjat, komisjoni ja teisi liikmesriike. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaste juhtumite puhul peab teatega kaasas olema ka üksikasjalik tehniline või teaduslik põhjendus, milles näidatakse, miks see juhtum selle punkti reguleerimisalasse kuulub.

Artikkel 7

Teatamine RAPEXi või RASFFi kaudu

Kui artiklis 5 osutatud haldusotsus või artiklis 6 osutatud ajutine peatamine on samuti meede, millest tuleb teatada kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ või toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002, ei ole käesoleva määruse kohane komisjoni ja teiste liikmesriikide eraldi teavitamine vajalik, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

RAPEXi või RASFFi teates on märgitud, et meetmest teatamine kehtib ka käesoleva määruse alusel nõutud teavitamisena ning

b)

RAPEXi või RASFFi teatele on lisatud artikli 5 kohase haldusotsuse või artikli 6 kohase ajutise peatamise puhul nõutud tõendid.

Artikkel 8

Probleemide lahendamise menetlus

1.   Kui ettevõtja, kelle suhtes on tehtud haldusotsus, on edastanud selle SOLVITile ja kui kohalik keskus või juhtiv keskus on palunud SOLVITi menetluse käigus komisjoni abi juhtumi lahendamiseks, esitavad kohalik ja juhtiv keskus komisjonile kõik asjaomase haldusotsusega seotud asjakohased dokumendid.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluse saamise järel hindab komisjon, kas haldusotsus vastab vastastikuse tunnustamise põhimõttele ja käesoleva määruse nõuetele.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamisel võtab komisjon arvesse haldusotsust, millest on teatatud artikli 5 lõike 9 kohaselt, ning SOLVITi menetluse raames esitatud dokumente ja teavet. Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hindamise eesmärgil on vaja lisateavet või -dokumente, palub komisjon ilma põhjendamatu viivituseta asjaomasel SOLVITi keskusel võtta ühendust asjaomase ettevõtja või haldusotsuse teinud pädevate asutustega sellise lisateabe või -dokumentide saamiseks.

4.   Komisjon viib 45 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse saamist oma hindamise lõpule ja esitab arvamuse. Vajaduse korral tuuakse komisjoni arvamuses välja kõik probleemid, mida tuleks SOLVITi juhtumi puhul käsitleda, või antakse vajaduse korral soovitusi juhtumi lahendamiseks. Nimetatud 45 tööpäeva pikkune tähtaeg ei sisalda lõikes 3 sätestatud aega, mida komisjon vajab lisateabe ja -dokumentide saamiseks.

5.   Kui komisjoni teavitatakse, et juhtum on lõikes 2 osutatud hindamise käigus lahendatud, ei pea komisjon arvamust avaldama.

6.   Komisjoni arvamus esitatakse asjaomase SOLVITi keskuse kaudu asjaomasele ettevõtjale ja asjaomastele pädevatele asutustele. Komisjon teavitab sellest arvamusest kõiki liikmesriike artiklis 11 osutatud süsteemi kaudu. Arvamust võetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud SOLVITi menetluses arvesse.

III PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ, JÄRELEVALVE JA TEABEVAHETUS

Artikkel 9

Toodete kontaktpunktide ülesanded

1.   Liikmesriigid määravad oma territooriumil toodete kontaktpunktid, haldavad neid ning tagavad, et nendel toodete kontaktpunktidel oleksid piisavad volitused ja piisavad vahendid, et oma ülesandeid korralikult täita. Nad tagavad, et toodete kontaktpunktid osutavad oma teenuseid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724.

2.   Toodete kontaktpunktid teevad interneti teel kättesaadavaks järgmise teabe:

a)

teave vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määruse kohaldamise kohta nende liikmesriigi territooriumil, sealhulgas teave artiklis 5 sätestatud menetluse kohta;

b)

liikmesriigi pädevate asutuste kontaktandmed, mille abil on võimalik pädevate asutustega otse ühendust võtta, sealhulgas andmed asutuste kohta, kes vastutavad nende liikmesriigi territooriumil kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide rakendamise järelevalve eest;

c)

õiguskaitsevahendid ja menetlused, mida saab nende liikmesriigi territooriumil pädevate asutuste ja ettevõtja vahelise vaidluse korral kasutada, sealhulgas artiklis 8 sätestatud menetlus.

3.   Kui on vaja täiendada vastavalt lõikele 2 internetis esitatud teavet, esitavad toodete kontaktpunktid ettevõtja või teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral asjakohase teabe, näiteks kontaktpunkti asukohariigi territooriumil konkreetse kauba või teatavat liiki kauba suhtes kohaldatavate riigisiseste tehniliste normide ja haldusmenetluste kirjelduste elektroonilise koopia või internetilingi neile, ning teabe selle kohta, kas selle kauba või sama liiki kauba jaoks on liikmesriigi õiguse kohaselt vaja taotleda eelluba.

4.   Toodete kontaktpunktid peavad igale lõikes 3 osutatud taotlusele vastama 15 tööpäeva jooksul.

5.   Toodete kontaktpunktid ei võta lõikes 3 osutatud teabe esitamise eest tasu.

Artikkel 10

Halduskoostöö

1.   Komisjon hoolitseb eri liikmesriikide pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide vahelise tõhusa koostöö eest järgmise tegevusega:

a)

hõlbustades ja koordineerides seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega teabe ja parimate tavade jagamist ja nende kogumist;

b)

toetades toodete kontaktpunktide toimimist ja tõhustades nende piiriülest koostööd;

c)

hõlbustades ja koordineerides ametnike liikmesriikidevahelist vahetust ning asutustele ja ettevõtetele mõeldud ühiste koolitusprogrammide ja teadlikkuse suurendamise programmide korraldamist.

2.   Liikmesriigid tagavad oma pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide osalemise lõikes 1 osutatud toimingutes.

3.   Artikli 5 lõike 7 kohase sihtliikmesriigi pädevaasutuse taotlusel esitavad pädevad asutused, mis asuvad liikmesriigis, kus ettevõtja väidetavalt oma tooteid seaduslikult turustab, sihtliikmesriigi pädevale asutusele 15 tööpäeva jooksul kogu asjaomaste toodetega seotud teabe, mis on oluline artikli 5 kohase hindamise käigus ettevõtja poolt esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks. Toodete kontaktpunktid võivad hõlbustada kontakte asjaomaste pädevate asutuste vahel kooskõlas artikli 9 lõikes 4 sätestatud nõutud teabe esitamise tähtajaga.

Artikkel 11

Teavitamise ja teabevahetuse süsteem

1.   Käesoleva määruse artiklite 5, 6 ja 10 kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 23 ette nähtud teavitamise ja teabevahetuse süsteemi, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud juhtudel.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi üksikasju ja selle toimimist käesoleva määruse kohaldamisel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

IV PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 12

Käesolevat määrust toetava tegevuse rahastamine

1.   Liit võib käesoleva määruse toetamiseks rahastada järgmisi tegevusi:

a)

teadlikkuse suurendamise kampaaniad;

b)

haridus ja koolitus;

c)

ametnike ja parimate tavade vahetamine;

d)

toodete kontaktpunktide ja pädevate asutuste vaheline koostöö ning selle koostöö tehniline ja logistiline toetamine;

e)

vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist ja selle mõju kaupade ühtsele turule käsitlevate andmete kogumine.

2.   Liidu rahalist abi käesoleva määrusega ette nähtud tegevuse toetamiseks antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (18) kas otse või usaldades eelarve täitmise ülesanded kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

3.   Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud tegevusele eraldatavad assigneeringud.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastase ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga, rikkumiste avastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (19) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (20) sätete ja korra kohaselt, et teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu finantshuve seoses toetuslepingu või toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastatava lepinguga.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

V PEATÜKK

HINDAMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 14

Hindamine

1.   Hiljemalt 20. aprilliks 2025 ja seejärel iga nelja aasta järel hindab komisjon käesoleva määruse kohaldamist selle eesmärkide saavutamist silmas pidades ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks kasutab komisjon artiklis 11 osutatud süsteemis kättesaadavat teavet ning artikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt kogutud teavet. Samuti võib komisjon paluda liikmesriikidel esitada asjakohast teavet, et hinnata teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumist või hinnata käesoleva määruse tõhusust, ning hinnangu toodete kontaktpunktide toimimise kohta.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 764/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 19. aprillist 2020.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 19. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 5. märtsi 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(12)  Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(17)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(20)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 (1) artikli 4 kohaldamiseks

I osa

1.   Kauba või kaubaliigi kordumatu tunnus: … [Märkus: sisestada kauba tunnusnumber või muu tähis, mille järgi kaup või kaubaliik on eksimatult äratuntav]

2.   Ettevõtja nimi ja aadress: … [Märkus: sisestada vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni I osale allakirjutanu – tootja ja asjakohasel juhul tema volitatud esindaja, importija või levitaja – nimi ja aadress]

3.   Kauba või kaubaliigi kirjeldus, mis on vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esemeks: … [Märkus: kirjeldus peaks olema piisav, et kaupa oleks võimalik kauba jälgitavuse huvides tuvastada. Sellele võib olla lisatud foto, kui see on asjakohane]

4.   Deklaratsioon ja teave kauba või sama liiki kauba turustamise seaduslikkuse kohta

4.1.   Eespool kirjeldatud kaup või sama liiki kaup, sealhulgas selle omadused, vastavad järgmistele normidele, mis on kohaldatavad … [Märkus: määrata kindlaks liikmesriik, kus kaup või sama liiki kaup on väidetavalt seaduslikult turustatud]: … [Märkus: sisestada iga juhtumi puhul kõnealuses liikmesriigis kohaldatavate asjaomaste õigusaktide pealkirjad ja ametlikud avaldamisviited ning viide loa andmise otsusele, kui kauba suhtes kohaldati eelnevalt loa andmise menetlust],

või

eespool kirjeldatud kauba või teatud liiki kauba suhtes ei kohaldata ühtegi asjakohast normi … [Märkus: täpsustada liikmesriik, kus kaupa või sama liiki kaupa väidetavalt seaduslikult turustatakse].

4.2.   Viide kauba või sama liiki kauba suhtes kohaldatavatele vastavushindamismenetlustele või viide vastavushindamisasutuse tehtavate katsete protokollidele, sealhulgas vastavushindamisasutuse nimi ja aadress (kui sellist menetlust kasutati või kui sellised katsed tehti): …

5.   Muu lisateave, mis võib olla vajalik, et hinnata, kas kaupa või sama liiki kaupa turustatakse punktis 4.1 osutatud liikmesriigis seaduslikult: …

6.   Käesolev vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni osa on koostatud punktis 2 täpsustatud ettevõtja ainuvastutusel.

Alla kirjutanud (kelle eest ja nimel):

(koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):

II osa

7.   Deklaratsioon ja teave kauba või sama liiki kauba turustamise kohta

7.1.   I osas kirjeldatud kaup või sama liiki kaup tehakse punktis 4.1 osutatud liikmesriigi turul lõppkasutajale kättesaadavaks.

7.2.   Teave selle kohta, et kaup või sama liiki kaup on punktis 4.1 osutatud liikmesriigis lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud, sealhulgas kuupäev, mil kaup selle liikmesriigi turul esmakordselt lõppkasutajatele kättesaadavaks tehti: …

8.   Muu lisateave, mis võib olla vajalik, et hinnata, kas kaup või sama liiki kaup on punktis 4.1 osutatud liikmesriigis seaduslikult turustatud: …

9.   Käesolev vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni osa on koostatud … [Märkus: sisestada vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni II osale allakirjutanu – tootja ja asjakohasel juhul tema volitatud esindaja, importija või levitaja – nimi ja aadress] ainuvastutusel.

Alla kirjutanud (kelle jaoks ja nimel):

(koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515 teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise ja määruse (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1).


29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/19


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/516,

19. märts 2019,

kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu üldeelarve omavahendite suurima osa arvutamisel võetakse aluseks kogurahvatulu turuhindades („kogurahvatulu“). Seetõttu on vaja täiendavalt tugevdada selle koondnäitaja võrreldavust, usaldusväärsust ja kõikehõlmavust.

(2)

Kui statistikat kasutatakse otseselt haldusotstarbel ja poliitika kujundamiseks liidu ja riigi tasandil, on eriti oluline statistiline andmeterviklus, mis saavutatakse, järgides Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtteid, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee 16. novembril 2017 läbi vaatas ja mida ta ajakohastas, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) põhimõtteid.

(3)

Need statistilised andmed on ka oluliseks analüütiliseks vahendiks riikide majanduspoliitikate ja liidu erinevate poliitikate kooskõlastamisel ning samuti teadusuuringute jaoks.

(4)

Nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (3) artikli 2 lõike 7 kohaselt tähendab kogurahvatulu omavahendite kontekstis aastast kogurahvatulu turuhindades, mis arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013, (4) millega kehtestatakse Euroopa arvepidamissüsteem (edaspidi „ESA 2010“), A lisas sätestatud metoodika alusel. Kooskõlas otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 10 lõikega 1 ja võttes arvesse artikli 10 lõiget 2 tunnistatakse nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom (5) kehtetuks.

(5)

On oluline, et kogurahvatulu andmed on liikmesriigiti võrreldavad ja et need vastavad ESA 2010 asjakohastele määratlustele ja arvepidamiseeskirjadele. Selleks peaksid kasutatud hindamisprotseduurid ja alusandmed võimaldama ESA 2010 määratluste ja arvepidamiseeskirjade õiget rakendamist.

(6)

On oluline, et kogurahvatulu andmete koostamiseks kasutatud allikad ja meetodid on usaldusväärsed. See tähendab, et stabiilsele, sobivale ja ajakohastatud põhistatistikale tuleks võimalikult suures ulatuses rakendada usaldusväärseid tehnikaid.

(7)

On oluline, et kogurahvatulu andmed oleksid kõikehõlmavad. Seepärast tuleks nendes andmetes arvesse võtta ka mitteametlikke, registreerimata ja muid tegevusi ja tehinguid, mida ei esitata statistilistes uuringutes ega maksu-, sotsiaal- või teiste haldusküsimustega tegelevatele ametiasutustele. Kogurahvatulu suurenenud katvus eeldab sobiva statistikabaasi ja hindamisprotseduuride väljaarendamist, et saada usaldusväärset statistikat ning teha vajaduse korral kohandusi, vältides puudusi ja topeltarvestust.

(8)

Nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 608/2014 (6) on ette nähtud liikmesriikides toimuvad kontrollid omavahendite kontrollimiseks. Kogurahvatulu kontrollimiseks peaks komisjonil (Eurostat) olema õigus teha kogurahvatulu asjus teabekäike, et kontrollida kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide kvaliteeti ja kooskõla ESA 2010-ga ning tagada, et kogurahvatulu andmed on võrreldavad, usaldusväärsed ja kõikehõlmavad. Komisjon (Eurostat) peaks järgima statistika konfidentsiaalsuse norme. Liikmesriikide statistikaasutuse esindajate osalemine kogurahvatulu asjus teabekäikudel teistes liikmesriikides on väga oluline selleks, et suurendada kogurahvatulu kontrollimise protsessi läbipaistvust ja kvaliteeti.

(9)

Selleks et tagada kogurahvatulu andmete usaldusväärsus, kõikehõlmavus ja võimalikult ulatuslik võrreldavus kooskõlas ESA 2010-ga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte igas kontrollitsüklis käsitletavate teemade loetelu kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused kogurahvatulu koondnäitajate esitamiseks omavahendite arvutamise eesmärgil, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kooskõlas määruse (EL) nr 549/2013 A lisaga kindlaks kogurahvatulu andmete ja nende komponentide koostamiseks kasutatavate allikate ja meetodite kirjelduse struktuur ja üksikasjalik kord, nende ajakohastamise ja edastamise ajakava ning konkreetsed meetmed, mille eesmärk on parandada komisjoni poolt kindlaks määratud teemade loetelu põhjal liikmesriikide kogurahvatulu andmete võrreldavust, usaldusväärsust ja kõikehõlmavust. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(11)

Määrusega (EÜ) nr 223/2009 loodud Euroopa statistikasüsteemi komiteel (ESSC) on nimetatud määruse artikli 7 kohaselt palutud anda erialast nõu.

(12)

Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (9) artiklis 4 osutatud rahvamajanduse kogutulu komitee on esitanud komisjonile arvamusi ning nõustanud ja abistanud komisjoni tema rakendamisvolituste teostamisel. Euroopa statistikasüsteemi uut struktuuri käsitleva strateegia kohaselt, mille eesmärk on selge püramiidstruktuuri abil parandada süsteemis koordineerimist ja tõhustada partnerlust, peaks ESSC-l olema nõuandev roll ja ta peaks abistama komisjoni tema rakendamisvolituste teostamisel. Selleks tuleks kogurahvatulu komitee asendada ESSC-ga, kes abistab komisjoni käesoleva määruse kohaste rakendamisvolituste teostamisel. Siiski peaks komisjon moodustama teiste funktsioonide jaoks, mida määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 alusel täitis varem kogurahvatulu komitee ja mis ei ole seotud komisjoni abistamisega rakendamisvolituste teostamisel, ametliku eksperdirühma, kes aitaks komisjoni sellistel puhkudel.

(13)

Nõukogu direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom (10) ja määruses (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 on sätestatud protseduur rahvamajanduse kogutoodangu ja kogurahvatulu andmete võrreldavuse, usaldusväärsuse ja kõikehõlmavuse kontrollimiseks ja hindamiseks rahvamajanduse kogutoodangu komitees ja kogurahvatulu komitees, kus liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd. Seda protseduuri tuleb kohandada, et võtta arvesse ESA 2010 kohast kogurahvatulu andmete kasutamist omavahendite jaoks, omavahendite kättesaadavaks tegemise läbivaadatud ajakava ja hiljutisi arenguid Euroopa statistikasüsteemis. Seega tuleks direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOGURAHVATULU TURUHINDADES MÄÄRATLEMINE JA SELLE ARVUTAMINE

Artikkel 1

1.   Kogurahvatulu turuhindades (edaspidi „kogurahvatulu“) ja sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKP) määratletakse kooskõlas Euroopa arvepidamise süsteemiga (ESA 2010), mis kehtestati määrusega (EL) nr 549/2013.

2.   Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punkti 8.89 kohaselt on SKP residendist tootmisüksuste tootmistegevuse lõpptulemus. Seda saab määratleda kolmel viisil:

a)

tootmise meetodil: SKP on eri institutsionaalsete sektorite või eri tegevusalade kogulisandväärtuste summa, millele on liidetud maksud ning millest on lahutatud tootesubsiidiumid (mida ei eristata sektorite ja tegevusalade lõikes). SKP on kogumajanduse tootmiskonto tasakaalustavaks kirjeks;

b)

kulutuste meetodil: SKP on residendist institutsionaalsete üksuste kaupade ja teenuste lõppkasutuse summa (lõpptarbimine ja kapitali kogumahutus), millele on liidetud kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe;

c)

sissetulekute meetodil: SKP on kogumajanduse tulude moodustamise konto kasutamiste (hüvitised töötajatele, maksud tootmiselt ja impordilt miinus subsiidiumid, tegevuse koguülejääk ja segatulu kogumajanduse kohta) summa.

3.   Määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punkti 8.94 kohaselt on kogurahvatulu residendist institutsionaalsete üksuste poolt saadav esmane tulu kokku: hüvitised töötajatele, tootmis- ja impordimaksude ning subsiidiumide vahe, omanditulu (saadav tulu miinus omandi eest tasumisele kuuluvad summad), tegevuse koguülejääk ja kogusegatulu. Kogurahvatulu võrdub SKP miinus residendist institutsionaalsete üksuste poolt mitteresidendist institutsionaalsetele üksustele makstav esmane tulu pluss residendist institutsionaalsete üksuste poolt välismaailmast saadav esmane tulu.

II PEATÜKK

KOGURAHVATULU ANDMETE JA LISATEABE EDASTAMINE

Artikkel 2

1.   Rahvamajanduse arvepidamise koostamisel arvutavad liikmesriigid kogurahvatulu nagu on määratletud artiklis 1.

2.   Igal aastal enne 1. oktoobrit esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) rahvamajanduse arvepidamise osana kogurahvatulu koondnäitajate ja selle komponentide arvnäitajad kooskõlas artiklis 1 osutatud määratlustega. SKP ja selle komponentide kogusummad esitatakse vastavalt ühele artikli 1 lõikes 2 osutatud kolmest lähenemisviisist. Andmed edastatakse eelnenud aasta kohta ja samal ajal teavitatakse kõigist muudatustest varasemate aastate andmetes.

3.   Koos lõikes 2 osutatud andmete edastamisega tuleb edastada ka kogurahvatulu andmete kvaliteediaruanne. Selles aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult, millist metoodikat andmete koostamiseks kasutati, ning eelkõige kirjeldatakse kõiki olulisi muutusi kasutatud allikates ja meetodites ning selgitatakse muudatusi, mida tehti kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide osas võrreldes varasemate perioodidega.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) ESA 2010 kohaselt kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide koostamiseks kasutatud allikate ja meetodite kirjelduse.

2.   Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjelduse struktuuri ja üksikasjaliku korra kooskõlas määruse (EL) nr 549/2013 A lisaga, ning selle ajakohastamise ja edastamise ajakava. Oma volitusi kasutades tagab komisjon, et kõnealused rakendusaktid ei põhjusta suuri lisakulusid, millega kaasneb liikmesriikidele ebaproportsionaalne ja põhjendamatu koormus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kirjeldus peab olema kooskõlas ESA 2010-ga ning dubleerimist ja ülekoormamist tuleb vältida.

3.   Selleks, et lihtsustada nõuetele vastavuse võrdlevat analüüsi, koostab komisjon tihedas koostöös artiklis 4 osutatud eksperdirühmaga kirjelduse jaoks juhendi.

III PEATÜKK

KOGURAHVATULU ARVUTAMISE MENETLUSED JA KONTROLLIMINE

Artikkel 4

Komisjon asutab ametliku eksperdirühma, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, et nõustada komisjoni kogurahvatulu arvutuste võrreldavuse, usaldusväärsuse ja kõikehõlmavuse osas ning avaldada selle kohta oma arvamust, uurida käesoleva määruse rakendamise küsimusi ja väljastada iga-aastaseid arvamusi liikmesriikide omavahendite eesmärgil esitatud kogurahvatulu andmete asjakohasuse kohta.

Artikkel 5

1.   Komisjon kontrollib artikli 3 lõikes 1 osutatud kirjelduses nimetatud allikaid, nende kasutamist ja meetodeid. Selleks kasutatakse kontrollimeetodit, mille komisjon on koostanud tihedas koostöös artiklis 4 nimetatud eksperdirühmaga. Selle meetodi aluseks on vastastikuse eksperdihinnangu ja kulutasuvuse põhimõtted ning selles võetakse arvesse käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus osutatud delegeeritud õigusakte.

2.   Kogurahvatulu andmed peavad olema usaldusväärsed, kõikehõlmavad ja võrreldavad.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesoleva lõike esimese lõigu sätteid, määrates kindlaks igas kontrollitsüklis käsitletavate teemade loetelu, et tagada kooskõlas ESA 2010-ga kogurahvatulu andmete usaldusväärsus, kõikehõlmavus ning võimalikult ulatuslik võrreldavus.

3.   Komisjon kehtestab rakendusaktidega konkreetsed meetmed, et muuta käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus osutatud delegeeritud õigusaktides komisjoni poolt kindlaks määratud teemade loetelule tuginedes kogurahvatulu andmed võrreldavamaks, usaldusväärsemaks ja kõikehõlmavamaks. Need rakendusaktid peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kooskõlas ESA 2010-ga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklis 2 sätestatud kontrollimiste kohaldamist, võib komisjon (Eurostat) liikmesriikides vajaduse korral läbi viia kogurahvatulu asjus teabekäike.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabekäikude eesmärk on kontrollida kogurahvatulu koondnäitajate ja nende komponentide kvaliteeti ning kooskõla ESA 2010-ga. Selliste teabekäikude korraldamisel järgib komisjon (Eurostat) määruse (EÜ) nr 223/2009 V peatükis kehtestatud statistilise konfidentsiaalsuse norme.

3.   Teabekäikude läbiviimisel liikmesriikides võib komisjon (Eurostat) paluda, ning teda julgustatakse paluma, abi rahvamajanduse arvepidamise ekspertidelt, kes esindavad teiste liikmesriikide riiklikke statistikaasutusi.

Rahvamajanduse arvepidamise eksperdid kantakse nimekirja, mis koostatakse vabatahtlike ettepanekute põhjal, mille saadavad komisjonile (Eurostat) rahvamajanduse arvepidamise aruandluse eest vastutavad riiklikud ametiasutused. Teiste liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamise ekspertide osalemine nendel teabekäikudel on vabatahtlik.

Artikkel 7

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 2 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 8

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

Artikkel 10

Direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. veebruari 2019. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(3)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(5)  Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

(6)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (ELT L 168, 7.6.2014, lk 29).

(7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9)  Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

(10)  Nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta (EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26).


LISA

Vastavustabel

Direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikli 1 lõiked 1 ja 3

Artikkel 2

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 3

Artikli 2 lõiked 1 ja 2

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikkel 5

Artikli 2 lõige 3

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11


Määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 5

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 8

Artikkel 11


29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/25


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/517,

19. märts 2019,

mis käsitleb tippdomeeninime .eu kasutuselevõttu ja toimimist, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 733/2002 ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tippdomeen .eu loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 733/2002 (3) ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 874/2004 (4). Pärast nimetatud määruste vastuvõtmist on liidu poliitiline ja seadusandlik kontekst, internetikeskkond ja turg oluliselt muutunud.

(2)

Tippdomeenituru kiire areng ja dünaamiline digimaastik nõuavad tulevikukindlat ja paindlikku regulatiivset keskkonda. Tippdomeen .eu on üks suurimaid geograafilisi tippdomeene. Tippdomeeni .eu kasutavad liidu institutsioonid, asutused ja organid, sealhulgas Euroopa projektide ja algatuste jaoks. Tippdomeeni .eu eesmärk on aidata edendada hea haldamise kaudu liidu identiteeti ja propageerida internetis liidu väärtusi, näiteks mitmekeelsust, kasutajate privaatsuse austamist ja turvalisust ning inimõiguste austamist, ning samuti edendada konkreetseid veebiprioriteete.

(3)

Tippdomeenid on domeeninimede süsteemi (DNS) hierarhilise struktuuri oluline osa, mis tagavad kordumatute tunnuste koostalitleva süsteemi ning on ligipääsetavad kogu maailmas kõikides rakendustes ja igas võrgus.

(4)

Tippdomeen .eu peaks edendama vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklitele 170 ja 171 internetivõrkude kasutamist ja kättesaadavust, võimaldades täiendavat registreerimist lisaks olemasolevatele geograafilistele tippdomeenidele ja geneeriliste tippdomeenide globaalsele registreerimisele.

(5)

Tippdomeen .eu, mis on selge ja hästi äratuntav märgis, peaks looma selgelt tuvastatava seose liidu ja Euroopa turuga. See peaks võimaldama liidus asuvatel ettevõtjatel, organisatsioonidel ja füüsilistel isikutel registreerida domeeninime tippdomeeni .eu all. Sellise domeeninime olemasolu on oluline liidu veebiidentiteedi tugevdamiseks. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 733/2002 muuta, et võimaldada liidu kodanikel registreerida tippdomeeni .eu domeeninimi sõltumata nende elukohast alates 19. oktoobrist 2019.

(6)

Tippdomeeni .eu domeeninimesid tuleks eraldada nõuetele vastavatele isikutele sõltuvalt domeeninime kättesaadavusest.

(7)

Komisjon peaks edendama registri, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) ja teiste liidu asutuste vahelist koostööd, et võidelda domeeninimede spekulatiivse ja kuritarvitusliku registreerimise, sealhulgas küberskvottimise vastu, ja pakkuda lihtsaid haldustoiminguid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

(8)

Selleks et paremini kaitsta isiku õigust sõlmida leping kas registri või registripidajatega, peaks domeeninimede registreerimisega tippdomeenis .eu seotud vaidlused lahendama liidus asuvad organid, kohaldades asjakohast liikmesriigi õigust, piiramata sealjuures liikmesriikide või liidu poolt tunnustatud ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

(9)

Komisjon peaks määrama tippdomeeni .eu registri avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse abil, võttes arvesse kulutõhusust ja halduslikku lihtsust. Selleks et toetada digitaalset ühtset turgu, arendada Euroopa veebiidentiteeti ja stimuleerida piiriülest tegevust internetis, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nõuetele vastavuse ja valikukriteeriumide ning registri määramise menetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu liikmesriikide poolt reserveeritud ja blokeeritud domeeninimede loetelud, kehtestada komisjoni ja registri vahelises lepingus kajastatavad põhimõtted ning määrata register nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel asjaoludel, eelkõige selleks, et tagada teenuse järjepidevus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). Kõnealused loetelud tuleks koostada sõltuvalt domeeninimede kättesaadavusest, võttes arvesse teise tasandi domeeninimesid, mille liikmesriigid on juba reserveerinud või registreerinud.

(11)

Komisjon peaks sõlmima määratud registriga lepingu, milles tuleks määratleda üksikasjalikud põhimõtted ja menetlused, mida registri suhtes tippdomeeni .eu korraldamisel, haldamisel ja juhtimisel kohaldatakse. Leping peaks olema tähtajaline ja pikendatav üks kord, ilma et see nõuaks uut valikumenetlust.

(12)

Tippdomeeni .eu toimimisega seotud põhimõtted ja menetlused tuleks esitada komisjoni ja määratud registri vahelise lepingu lisas.

(13)

Käesolev määrus ei mõjuta ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(14)

Register peaks järgima mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet ning rakendama komisjoni poolt eelnevalt heaks kiidetud meetmeid ausa konkurentsi tagamiseks, eriti kui register osutab teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib järgnevatel turgudel.

(15)

Praegu vastutab geograafiliste tippdomeenide registritele eraldamise eest Interneti Aadressikorporatsioon (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers, ICANN). Register peaks sõlmima ICANNiga asjakohase lepingu, millega nähakse ette geograafilise tippdomeeni .eu koodi delegeerimine, võttes arvesse valitsuste nõuandekomitee poolt vastu võetud asjakohaseid põhimõtteid.

(16)

Register peaks sõlmima asjakohase deponeerimislepingu, et tagada teenuse järjepidevus ning eelkõige tagada, et edasidelegeerimise või muude ettenägematute asjaolude korral on võimalik jätkata teenuste osutamist kohalikule internetikogukonnale minimaalse katkestusega. Register peaks edastama depositaarile iga päev tippdomeeni .eu andmebaasi hetkesisu elektroonilise koopia.

(17)

Kehtestatavad vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL (7) ning neis tuleks võtta arvesse valdkonna rahvusvahelisi parimaid tavasid ja eelkõige asjakohaseid Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni soovitusi, et tagada spekulatiivsete ja kuritarvituslike registreerimiste vältimine niivõrd, kui see on võimalik. Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluste puhul tuleks järgida ühtseid menetlusnorme, mis on kooskõlas ICANNi ühtses domeeninimevaidluste lahendamise reeglistikus sätestatutega.

(18)

.eu domeeninimede kuritarvituslike registreerimiste suhtes kohaldatav reeglistik peaks tagama, et register kontrollib laekuvaid andmeid, eriti registreerunute isikuandmeid, samuti seda, et domeeninimed, mis on liikmesriigi kohtu lõpliku otsusega tunnistatud laimavaks, rassistlikuks või muul moel liikmesriigi õigusega vastuolus olevaks, kustutatakse ja välistatakse nende registreerimine tulevikus. Register peaks olema äärmiselt hoolikas, et tagada registrile edastatavate ja seal säilitatavate andmete õigsus. Kustutamisega seotud menetlus peaks andma domeeninime hoidjale enne kustutamist mõistliku võimaluse kõrvaldada nõuetele mittevastavus, lõpetada registreerimisnõuete rikkumine või tasuda võlg.

(19)

Domeeninimi, mis on identne või segadusseajavalt sarnane nimega, millel on liidu või liikmesriigi õigusega sätestatud õigused, ja mis on registreeritud ilma nime suhtes õiguseid või õigustatud huvi omamata, tuleks üldjuhul kustutada ja anda vajaduse korral üle õigustatud hoidjale. Kui tuvastatakse, et sellist domeeninime on kasutatud pahauskselt, tuleks see igal juhul kustutada.

(20)

Register peaks kehtestama selge reeglistiku, mille eesmärk on tagada domeeninimede kuritarvitusliku registreerimise õigeaegne tuvastamine, ning peaks tegema vajaduse korral koostööd pädevate asutuste ning muude küberturbe ja infoturbega tegelevate avaliku sektori asutustega, kes osalevad konkreetselt võitluses selliste registreerimiste vastu, näiteks riiklike infoturbeintsidentidega tegelevate rühmadega (CERT).

(21)

Register peaks toetama õiguskaitseasutusi kuritegevuse vastases võitluses, rakendades tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis võimaldavad pädevatele asutustele juurdepääsu registris hoitavatele andmetele, et tõkestada, avastada ja uurida kuritegusid ning esitada nende toimepanijaile süüdistusi, nagu on ette nähtud liidu või siseriikliku õigusega.

(22)

Käesolevat määrust tuleks rakendada kooskõlas eraelu puutumatuse ning isikuandmete kaitse põhimõttega. Register peaks järgima asjakohaseid liidu andmekaitse norme, põhimõtteid ja suuniseid, eelkõige asjakohaseid turvanõudeid ning vajalikkuse, proportsionaalsuse, eesmärgikohasuse ja andmete säilitamise aja proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti peaks kõigisse arendatavatesse ja kasutatavatesse andmetöötlussüsteemidesse ja andmebaasidesse olema integreeritud isikuandmete lõimitud kaitse ja vaikimisi andmekaitse.

(23)

Selleks et tagada tõhus korrapärane järelevalve, peaks register laskma ennast vähemalt kord kahe aasta jooksul omal kulul sõltumatul asutusel auditeerida, et saada vastavushindamise aruande abil kinnitust, et register vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Register peaks esitama nimetatud aruande komisjonile vastavalt komisjoniga sõlmitud lepingule.

(24)

Komisjoni ja registri vahelises lepingus peaksid olema sätestatud menetlused, mille abil register saaks täiustada tippdomeeni .eu korraldust, haldamist ja juhtimist vastavalt komisjoni juhistele, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud komisjoni järelevalvemeetmetest.

(25)

Oma 27. novembri 2014. aasta järeldustes interneti haldamise kohta kinnitas nõukogu taas liidu pühendumust edendada mitmel sidusrühmal põhinevaid haldusstruktuure, mis tuginevad interneti haldamise üldpõhimõtete ühtsele kogumile. Kaasav interneti haldamine tähendab interneti arengut ja kasutamist vormivate ühiste põhimõtete, normide, reeglite, otsustamismenetluste ja programmide väljatöötamist ja kohaldamist valitsuste, erasektori, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja tehnilise kogukonna poolt, kes kõik tegutsevad oma vastavates rollides.

(26)

Moodustada tuleks .eu mitut sidusrühma hõlmav nõuanderühm, kelle ülesanne oleks nõustada komisjoni registri heasse juhtimistavasse antava panuse tugevdamise ja laiendamise asjus. Rühm peaks kajastama interneti mitut sidusrühma hõlmava haldamise mudelit ning selle liikmed, välja arvatud liikmesriikide ametiasutustest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest pärit liikmed, peaks nimetama komisjon avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva menetluse alusel. Liikmesriigi ametiasutustest pärit liige tuleks nimetada rotatsiooni alusel, millega tagatakse rühmas osalemise piisav järjepidevus.

(27)

Komisjon peaks viima läbi tippdomeeni .eu mõjususe ja toimimise hindamise. Hindamisel tuleks pidada silmas määratud registri töövõtteid ning registri ülesannete asjakohasust. Samuti peaks komisjon korrapäraselt esitama aruandeid tippdomeeni .eu nime toimimise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta“) tunnustatud põhimõtteid, nagu on sätestatud aluslepingutes, eelkõige isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabadust ning tarbijakaitset. Selle tagamisel, et käesolevat määrust mõjutavad siseriikliku õiguse sätted on kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige hartaga, tuleks järgida asjakohaseid liidu menetlusi. Liidu õiguse järgimist puudutavate kahtluste korral peaks register küsima nõu komisjonilt.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võtta lisaks riikide geograafilistele tippdomeenidele kasutusele üleeuroopaline tippdomeen, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Selleks et piirata tippdomeeni .eu teenuste katkemise riski uue õigusraamistiku rakendamise ajal, nähakse käesolevas määruses ette üleminekusätted.

(31)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 733/2002 muuta ja see kehtetuks tunnistada ning määrus (EÜ) nr 874/2004 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärgid

1.   Käesoleva määrusega võetakse kasutusele geograafiline tippdomeen .eu ja selle teistes tähestikes esitatud variandid, et toetada digitaalset ühtset turgu, arendada liidu veebiidentiteeti ja innustada piiriülest tegevust internetis. Samuti sätestatakse selles domeeni kasutamistingimused, sealhulgas registri määramine ja selle tunnused. Käesoleva määrusega luuakse ka õiguslik ja üldine poliitikaraamistik, milles määratud register tegutseb.

2.   Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta liikmesriikides nende riiklike geograafiliste tippdomeenide suhtes kehtivat korda.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „register“– üksus, mille ülesanne on tippdomeeni .eu korraldamine, haldamine ja juhtimine, sealhulgas asjaomaste andmebaaside pidamine ja seonduvate avalike päringuteenuste osutamine, domeeninimede registreerimine, domeeninimede registri pidamine, registri tippdomeeni nimeserverite töö tagamine ning tippdomeeni tsoonifailide jaotamine nimeserverite vahel;

2)   „registripidaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes registriga sõlmitud lepingu alusel osutab registreerijatele domeeninime registreerimise teenust;

3)   „rahvusvaheliste domeeninimede protokollid“– standardid ja protokollid, mis toetavad selliste domeeninimede kasutamist, mis ei koosne Ameerika infovahetuse standardkoodi (ASCII – American Standard Code for Information Interchange) märkidest;

4)   „WHOIS-andmebaas“– andmekogu, mis sisaldab teavet tippdomeeni .eu registreeringute tehniliste ja halduslike aspektide kohta;

5)   „tippdomeeni .eu toimimise põhimõtted ja menetlused“– tippdomeeni .eu toimimist ja haldamist reguleerivad üksikasjalikud normid;

6)   „registreerimine“– rida toiminguid ja menetlusetappe alates menetluse algatamisest kuni lõpuleviimiseni, mille registripidaja ja register sooritavad füüsilise või juriidilise isiku taotluse alusel eesmärgiga registreerida domeeninimi kindlaksmääratud ajavahemikuks.

II PEATÜKK

TIPPDOMEENI .eu KASUTUSELEVÕTT

1. JAGU

Üldpõhimõtted

Artikkel 3

Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Ühe või enama domeeninime registreerimist tippdomeenis .eu võib taotleda

a)

liidu kodanik olenemata elukohast;

b)

füüsiline isik, kes ei ole liidu kodanik, kuid kes elab liikmesriigis;

c)

ettevõtja, mille asukoht on liidus, ning

d)

organisatsioon, mille asukoht on liidus, ilma et see piiraks siseriikliku õiguse kohaldamist.

Artikkel 4

Domeeninimede registreerimine ja kustutamine

1.   Domeeninimi eraldatakse nõuetele vastavale isikule, kelle taotlus laekus registrile esimesena tehniliselt korrektsel viisil, nagu on kehtestatud artikli 11 punkti b kohastes registreerimistaotlusi käsitlevates menetlustes.

2.   Kui domeeninimi on registreeritud, ei ole see enam teistele registreerimiseks kättesaadav seni, kuni registreering aegub ja seda ei pikendata, või kuni domeeninimi kustutatakse.

3.   Register võib kustutada domeeninime omal algatusel ja esitamata vaidlusküsimust vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluseks või kohtumenetluseks järgmistel põhjustel:

a)

tasumata võlad registrile;

b)

domeeninime hoidja ei vasta artiklis 3 sätestatud nõuetele vastavuse kriteeriumidele;

c)

domeeninime hoidja ei täida artikli 11 punktide b ja c alusel registreerimistaotluste suhtes kehtestatud nõudeid.

4.   Samuti võidakse domeeninimi kustutada ja anda see vajaduse korral üle muule isikule asjakohase vaidluste kohtuvälise lahendamise või kohtumenetluse järel kooskõlas tippdomeeni .eu toimimise põhimõtete ja menetlustega, mis on kehtestatud vastavalt artiklile 11, kui kõnealune nimi on identne või segadusseajavalt sarnane nimega, millel on liidu või liikmesriigi õigusega antud õigused, ja kui

a)

hoidja on selle registreerinud, omamata nimele õigusi ega õigustatud huvi, või

b)

nimi on registreeritud või seda kasutatakse pahauskselt.

5.   Kui liikmesriigi kohtu otsusega on domeeninimi tunnistatud liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva siseriikliku õiguse alusel laimavaks, rassistlikuks või avaliku korra või avaliku julgeoleku vastaseks, blokeerib register kõnealuse domeeninime kohtuotsuse teatavakstegemisel ning kustutab selle lõpliku kohtuotsuse teatavakstegemisel. Register välistab kõnealuse kohtuotsuse objektiks olevate domeeninimede edaspidise registreerimise kuni kohtuotsuse kehtivusaja lõpuni.

6.   Tippdomeeni .eu all registreeritud domeeninimed on üleantavad üksnes isikutele, kellel on õigus tippdomeeni .eu nimesid registreerida.

Artikkel 5

Keeled, kohaldatav õigus ja kohtualluvus

1.   Domeeninimede registreerimiseks võib kasutada kõiki liidu institutsioonide ametlike keelte märke kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste standarditega, kui asjaomased rahvusvaheliste domeeninimede protokollid seda võimaldavad.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (8) kohaldamist või liikmesriikide või liidu poolt tunnustatud ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei saa registri ja registripidajate vaheliste lepingute ega registripidajate ja domeeninime registreerijate vaheliste lepingutega määrata kohaldatavaks õiguseks muud kui mõne liikmesriigi õigust, samuti ei saa nendega määrata vaidlust lahendavaks organiks kohut, vahekohut või muud organit, mis asub väljaspool liitu.

Artikkel 6

Domeeninimede reserveerimine

1.   Register võib artikli 8 lõikes 4 osutatud lepingu alusel reserveerida või registreerida teatava hulga domeeninimesid, mida ta peab oma tegevusfunktsioonide jaoks vajalikuks.

2.   Komisjon võib anda registrile korralduse reserveerida või registreerida liidu institutsioonidele ja organitele kasutamiseks mõeldud domeeninimi otse tippdomeeni .eu all.

3.   Ilma et see piiraks juba reserveeritud või registreeritud domeeninimede kasutamist, võivad liikmesriigid edastada komisjonile loetelu domeeninimedest, mida

a)

nende siseriikliku õiguse kohaselt ei registreerita või

b)

liikmesriigid võivad registreerida või reserveerida üksnes teisel tasemel.

Esimese lõigu punktis b osutatud domeeninimed piirduvad üldtuntud geograafiliste või geopoliitiliste terminitega, mis mõjutavad liikmesriikide poliitilist või territoriaalset korraldust.

4.   Komisjon võtab liikmesriikide edastatud loetelu vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Registripidajad

1.   Register akrediteerib registripidajaid mõistlike, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate akrediteerimismenetluste alusel, mille komisjon on eelnevalt heaks kiitnud. Register teeb akrediteerimismenetlused üldkättesaadavaks hõlpsasti juurdepääsetaval viisil.

2.   Register kohaldab samaväärseid teenuseid osutavate akrediteeritud .eu registripidajate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi. Register osutab kõnealustele registripidajatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda samaväärsete teenuste puhul.

2. JAGU

Register

Artikkel 8

Registri määramine

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, millega kehtestatakse nõuetele vastavuse ja valikukriteeriumid ning registri määramise menetlus.

2.   Komisjon kehtestab komisjoni ja registri vahelises lepingus kajastatavad põhimõtted rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon määrab üksuse registriks pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluse lõpuleviimist.

4.   Komisjon sõlmib määratud registriga lepingu. Lepingus määratakse kindlaks normid, reeglistik ja menetlus, mille alusel register teenuseid osutab, ning tingimused, mille kohaselt komisjon valvab registri poolt tippdomeeni .eu korraldamise, haldamise ja juhtimise järele. Leping on tähtajaline ja pikendatav üks kord, ilma et see nõuaks uue valikumenetluse korraldamist. Leping kajastab registri kohustusi ning sisaldab tippdomeeni .eu toimimise põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib komisjon tungiva kiireloomulisuse korral määrata registri viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Artikkel 9

Registri tunnused

1.   Register on mittetulunduslik ühendus. Tema registreeritud asukoht, juhatuse asukoht ja põhitegevuskoht on liidu territooriumil.

2.   Register võib kehtestada teenustasud. Teenustasud peavad olema otseselt seotud kantud kuludega.

Artikkel 10

Registri kohustused

Registril on järgmised kohustused:

a)

propageerida tippdomeeni .eu liidus ja kolmandates riikides;

b)

järgida käesolevas määruses sätestatud norme, ja menetlust, artikli 8 lõikes 4 osutatud lepingut ning eelkõige liidu andmekaitsealast õigust;

c)

korraldada, hallata ja juhtida tippdomeeni .eu üldistes avalikes huvides ning tagada kõigis tippdomeeni .eu haldamise ja juhtimise aspektides kõrge kvaliteet, läbipaistvus, turvalisus, stabiilsus, prognoositavus, usaldusväärsus, juurdepääsetavus, tõhusus, mittediskrimineerimine, ausad konkurentsitingimused ja tarbijakaitse;

d)

sõlmida asjakohane leping, milles nähakse ette tippdomeeni .eu koodi delegeerimine komisjoni eelneval nõusolekul;

e)

registreerida domeeninimesid tippdomeenis .eu artiklis 3 osutatud nõuetele vastavate isikute taotluse korral;

f)

ilma et see piiraks kohtumenetlusi ja eeldusel, et kõigile osapooltele antakse piisavad menetluslikud tagatised, tagada registripidajatele ja registreerijatele võimalus lahendada kõik lepingulised vaidlused registriga vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse abil;

g)

tagada domeeninimede andmebaaside kättesaadavus ja terviklus;

h)

sõlmida omal kulul ja komisjoni nõusolekul hea mainega usaldusisiku või mõne muu depositaariga, kelle asukoht on liidu territooriumil, leping, millega määratakse komisjon deponeerimislepingu soodustatud isikuks, ning esitada usaldusisikule või depositaarile iga päev tippdomeeni .eu andmebaasi hetkesisu ajakohane elektrooniline koopia;

i)

kasutada artikli 6 lõikes 3 osutatud loetelusid;

j)

propageerida liidu eesmärke interneti haldamise valdkonnas, kaasa arvatud rahvusvahelistel foorumitel osalemisega;

k)

avaldada artiklis 11 sätestatud tippdomeeni .eu toimimise põhimõtted ja menetlused kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes;

l)

lasta end vähemalt kord kahe aasta jooksul omal kulul sõltumatul asutusel auditeerida, et saada kinnitust, et register vastab käesoleva määruse nõuetele, ja saata auditi tulemus komisjonile;

m)

osaleda komisjoni nõudmisel .eu mitut sidusrühma hõlmava nõuanderühma töös ja teha koostööd komisjoniga tippdomeeni .eu toimimise ja haldamise täiustamiseks.

Artikkel 11

Tippdomeeni .eu toimimise põhimõtted ja menetlused

Komisjoni ja määratud registri vahel vastavalt artikli 8 lõikele 4 sõlmitud leping sisaldab tippdomeeni .eu toimimise põhimõtteid ja menetlusi, mis vastavad käesolevale määrusele, sealhulgas järgmist:

a)

vaidluste kohtuvälise lahendamise reeglistik;

b)

registreerimistaotlustele esitatavad nõuded ja nende suhtes kohaldatavad menetlused, registreerimiskriteeriumide ja registreerijate andmete kontrollimise ning domeeninimede spekulatiivse registreerimise suhtes kohaldatav reeglistik;

c)

domeeninimede kuritarvitusliku registreerimise ning artiklis 4 osutatud pahauskselt registreeritud ja kasutatavate domeeninimede õigeaegse tuvastamise suhtes kohaldatav reeglistik;

d)

domeeninimede kustutamise suhtes kohaldatav reeglistik;

e)

intellektuaalomandiõiguste kohaldamine;

f)

meetmed, millega võimaldatakse pädevatele asutustele juurdepääs registris hoitavatele andmetele, et tõkestada, avastada ja uurida kuritegusid ning esitada nende toimepanijaile süüdistusi, vastavalt liidu õiguses või liidu õigusega kooskõlas olevas siseriiklikus õiguses sätestatule, kasutades asjakohast kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi;

g)

lepingu muutmist käsitlevad üksikasjalikud menetlused.

Artikkel 12

WHOIS-andmebaas

1.   Register loob WHOIS-andmebaasi ja haldab seda nõuetekohase hoolsusega, et tagada tippdomeeni .eu turvalisus, stabiilsus ja vastupidavusvõime, andes täpset ja ajakohast teavet geograafilise tippdomeeni .eu alla kuuluvate domeeninimede registreerimise kohta.

2.   WHOIS-andmebaas sisaldab asjakohast teavet tippdomeeni .eu domeeninimesid haldavate kontaktpunktide ja domeeninimede hoidjate kohta. WHOIS-andmebaasis ei tohi sisalduda andmebaasi otstarbe seisukohast ülemäärast teavet. Register järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9).

3. JAGU

Järelevalve registri üle

Artikkel 13

Järelevalve

1.   Komisjon seirab ja kontrollib tippdomeeni .eu korraldamist, haldamist ja juhtimist registri poolt.

2.   Komisjon teeb kindlaks, kas registri finantsjuhtimine on usaldusväärne, ning kas register järgib käesolevat määrust, artiklis 11 osutatud tippdomeeni .eu toimimise põhimõtteid ja menetlusi. Komisjon võib nõuda registrilt sellel otstarbel teavet.

3.   Komisjon võib kooskõlas oma järelevalvemeetmetega anda registrile konkreetseid juhiseid tippdomeeni .eu korralduse, haldamise ja juhtimise parandamiseks või täiustamiseks.

4.   Kui see on asjakohane, võib komisjon konsulteerida .eu mitut sidusrühma hõlmava nõuanderühma ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning küsida nõu ekspertidelt käesolevas artiklis sätestatud järelevalvemeetmete tulemuste ning selle kohta, kuidas täiustada tippdomeeni .eu korraldust, haldamist ja juhtimist registri poolt.

Artikkel 14

.eu mitut sidusrühma hõlmav nõuanderühm

1.   Komisjon loob .eu mitut sidusrühma hõlmava nõuanderühma. .eu mitut sidusrühma hõlmaval nõuanderühmal on järgmised ülesanded:

a)

komisjoni nõustamine seoses käesoleva määruse rakendamisega;

b)

komisjonile arvamuste esitamine tippdomeeni .eu korralduse, haldamise ja juhtimise, sealhulgas küberturvalisuse ja andmekaitsega seotud strateegilistes küsimustes;

c)

komisjoni nõustamine registri seire ja järelevalvega seotud küsimustes, eelkõige seoses artikli 10 punktis l osutatud auditiga;

d)

komisjoni nõustamine seoses parimate tavadega, mis puudutavad reeglistikku ja meetmeteid, mille abil tõkestada domeeninimede kuritarvituslikku registreerimist, eelkõige ilma õiguste või õigustatud huvita registreerimist ja pahauskselt kasutatavat registreerimist.

2.   Käesoleva määruse rakendamisel võtab komisjon arvesse .eu mitut sidusrühma hõlmava nõuanderühma nõuandeid.

3.   .eu mitut sidusrühma hõlmav nõuanderühm moodustatakse liidus asuvate sidusrühmade esindajatest. Nendeks on erasektori, tehnilise kogukonna, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade ning liikmesriikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Muud kui liikmesriikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad nimetab komisjon avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva menetluse alusel, võttes võimalikult suures ulatuses arvesse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

4.   Olenemata lõikest 3 võib .eu mitut sidusrühma hõlmavasse nõuanderühma kuuluda üks väljaspool liitu asuvate sidusrühmade esindaja.

5.   .eu mitut sidusrühma hõlmavat nõuanderühma juhib komisjoni esindaja või komisjoni nimetatud isik. Komisjon tagab .eu mitut sidusrühma hõlmavale nõuanderühmale sekretariaaditeenuste osutamise.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Õiguste reservatsioon

Liit jätab endale kõik tippdomeeniga .eu seotud õigused, sealhulgas eelkõige käesoleva määruse rakendamise tagamiseks vajalike registri andmebaaside intellektuaalomandi või muud õigused ning õiguse määrata uus register.

Artikkel 16

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab hiljemalt 13. oktoobriks 2027 ning seejärel iga kolme aasta järel tippdomeeni .eu kasutuselevõttu, mõjusust ja toimimist, tuginedes eelkõige teabele, mille register esitab vastavalt artikli 10 punktile l.

2.   Hiljemalt 30. juuniks 2020 hindab komisjon praegusi tavasid arvesse võttes, kas ja kuidas peab register tegema koostööd EUIPO ja teiste liidu asutustega, et võidelda domeeninimede spekulatiivse ja kuritarvitusliku registreerimise vastu, ning kas ja kuidas tuleb pakkuda lihtsaid haldustoiminguid, eelkõige seoses VKEdega. Sellega seoses võib komisjon vajaduse korral pakkuda välja täiendavaid meetmeid.

3.   Hiljemalt 13. oktoobriks 2024 hindab komisjon artiklis 9 sätestatud kriteeriumide laiendamise võimalikkust ning võib, kui see on asjakohane, esitada seadusandliku ettepaneku.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise tulemuste kohta.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab sidekomitee (COCOM), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972 (10). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Need domeeninimede hoidjad, kes on registreerinud domeeninimed määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt, säilitavad olemasolevate registreeritud domeeninimedega seotud õigused.

2.   Komisjon võtab hiljemalt 12. oktoobril 2021 vajalikud meetmed teatava üksuse registriks määramiseks ja registriga lepingu sõlmimiseks vastavalt käesolevale määrusele. Leping kehtib alates 13. oktoobrist 2022.

3.   Komisjoni ja registri vahel määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt sõlmitud leping jääb kehtima kuni 12. oktoobrini 2022.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 733/2002 muutmine

Määruse (EÜ) nr 733/2002 artikli 4 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

akrediteeritud registripidajate vahendusel domeeninimede registreerimine tippdomeeni .eu alla, kui seda taotleb

i)

liidu kodanik olenemata elukohast;

ii)

füüsiline isik, kes ei ole liidu kodanik, kuid kes elab liikmesriigis;

iii)

ettevõtja, mille asukoht on liidus, või

iv)

organisatsioon, mille asukoht on liidus, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktide kohaldamist.“

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 733/2002 ja (EÜ) nr 874/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 13. oktoobrist 2022.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. oktoobrist 2022.

Artiklit 20 kohaldatakse aga alates 19. oktoobrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 112.

(2)  Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. veebruari 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 733/2002 tippdomeeni .eu kasutuselevõtu kohta (EÜT L 113, 30.4.2002, lk 1).

(4)  Komisjoni 28. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 874/2004, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted (ELT L 162, 30.4.2004, lk 40).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).


29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/36


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/518,

19. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 2560/2001 (4) ja (EÜ) nr 924/2009 (5) vastuvõtmisest on euroala liikmesriikide piiriüleste euromaksete tasud oluliselt kahanenud ja jõudnud tasemele, mis enamikul juhtudest ei ole märkimisväärne.

(2)

Euroalaväliste liikmesriikide piiriülesed euromaksed moodustavad euroalaväliste liikmesriikide kõikidest piiriülestest maksetest aga ligikaudu 80 %. Selliste piiriüleste maksete tasud on enamikes euroalavälistes liikmesriikides jätkuvalt liiga suured, kuigi euroalavälistes liikmesriikides asuvatel makseteenuse pakkujatel on selliste tehingute väga väikeste kuludega töötlemiseks juurdepääs sama tõhusale taristule nagu euroalal asuvatel makseteenuse pakkujatel.

(3)

Piiriüleste maksete suured tasud on euroalaväliste liikmesriikide ettevõtjate ja kodanike täielikul siseturgu integreerimisel jätkuvalt takistus, mis mõjutab nende konkurentsivõimet. Suured tasud põlistavad liidus kaks makseteenuse kasutajate kategooriat: makseteenuse kasutajad, kes saavad kasu ühtsest euromaksete piirkonnast (SEPA), ja makseteenuse kasutajad, kelle kulud piiriüleste euromaksete puhul on suured.

(4)

Selleks et hõlbustada siseturu toimimist ning kõrvaldada ebavõrdsus euroala ja euroalaväliste liikmesriikide makseteenuse kasutajate vahel seoses piiriüleste euromaksetega, on vaja tagada, et liidus tehtavate piiriüleste euromaksete tasud on kooskõlas selle liikmesriigi omavääringus tehtavate vastavate riigisiseste maksete tasudega, kus asub makseteenuse kasutajale teenust pakkuv makseteenuse pakkuja. Makseteenuse pakkuja loetakse asuvaks liikmesriigis, kus ta makseteenuse kasutajale oma teenuseid pakub.

(5)

Kui maksja liikmesriigis ja makse saaja liikmesriigis kasutatakse erinevaid vääringuid, on vääringu konverteerimise tasudel piiriüleste maksete puhul oluline osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (6) artikliga 45 on ette nähtud, et kasutatavad tasud ja vahetuskurss oleksid läbipaistvad; selle direktiivi artikli 52 lõikes 3 nähakse ette teabele esitatavad nõuded seoses raamlepinguga hõlmatud maksetehingutega ning sama direktiivi artikli 59 lõikega 2 nähakse ette teabele esitatavad nõuded isikutele, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenust müügikohas või sularaha- või makseautomaadis. Need teabele esitatavad nõuded ei ole kaasa toonud vääringu konverteerimise tasude piisavat läbipaistvust ja võrreldavust olukorras, kus sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakutakse alternatiivseid vääringu konverteerimise variante. Läbipaistvuse ja võrreldavuse puudumine takistab konkurentsi, mis vähendaks vääringu konverteerimise tasusid, ja suurendab ohtu, et maksjad valivad kuluka vääringu konverteerimise variandi. Seepärast on vaja kehtestada lisameetmed, et kaitsta tarbijaid vääringu konverteerimise teenuste ülemääraste tasude eest ning tagada, et tarbijatele antakse teavet, mida on vaja parima vääringu konverteerimise võimaluse valimiseks.

(6)

Tagamaks, et turuosalised ei satuks silmitsi vajadusega teha ebaproportsionaalselt suur investeering, et kohandada suurema läbipaistvuse tagamiseks oma maksetaristut, -seadmeid ja -protsesse, peaksid rakendatavad meetmed olema asjakohased, piisavad ja kulutõhusad. Kuid olukorras, kus maksjal on sularaha- või makseautomaadis või müügikohas erinevad vääringu konverteerimise võimalused, peaks esitatav teave võimaldama teha võrdlusi, et maksja saaks teha teadliku valiku.

(7)

Võrreldavuse saavutamiseks tuleks kõigi kaardipõhiste maksete vääringu konverteerimise tasusid väljendada ühtemoodi, nimelt Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. Kui konverteerimine toimub kahe vääringu vahel, millest kumbki pole euro, tuleks juurdehindlusprotsendi tuletamisel tugineda mõlema vääringu EKP viitekursile.

(8)

Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud üldiste teavitamisnõuetega vääringu konverteerimise tasude kohta peavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad avaldama teabe oma vääringu konverteerimise tasude kohta enne maksetehingu algatamist. Isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, peaksid andma teavet oma selliste teenuste eest võetavate tasude kohta selgel ja kättesaadaval viisil, näiteks esitades oma tasud teenindusletis või digitaalselt terminalis või internetiostude korral ekraanil. Lisaks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikes 2 osutatud teabele peaksid need isikud, enne kui makse algatatakse, esitama selge teabe summa kohta, mis makse saajale tasutakse makse saaja kasutatavas vääringus, ja summa kohta, mille maksja tasub maksja konto vääringus. Summa, mis makstakse makse saaja kasutatavas vääringus, peaks väljendama ostetavate kaupade ja teenuste hinda ning seda võiks näidata pigem ostu kinnitamisel kui makseterminalis. Saaja kasutatav vääring on üldiselt kohalik vääring, kuid lepinguvabaduse põhimõttel võib see mõnel juhul olla mõni muu liidu vääring. Kogusumma, mille maksja tasub maksja konto vääringus, peaks koosnema kauba või teenuse hinnast ja vääringu konverteerimise tasudest. Peale selle tuleks mõlemad summad dokumenteerida kviitungil või mõnel muul püsival andmekandjal.

(9)

Seoses direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikega 2 peaks juhul, kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, olema maksjal võimalik sellest teenusest keelduda ja maksta selle asemel makse saaja kasutatavas vääringus.

(10)

Selleks et maksjad saaksid vääringu konverteerimise tasusid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas võrrelda, peaksid maksjate makseteenuse pakkujad lisama oma raamlepingu tingimustesse mitte ainult täielikult võrreldava teabe vääringu konverteerimisel kohaldatavate tasude kohta, vaid tegema selle teabe ka üldsusele laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel andmekandjal, eelkõige oma kliendiveebisaidil, oma internetipanga veebisaidil ja oma mobiilpanganduse rakenduses kergesti mõistetaval ja juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. See võimaldaks välja töötada võrdlusveebisaidid, et tarbijatel oleks lihtsam välismaal reisides või sisseoste tehes hindu võrrelda. Lisaks peaksid maksjate makseteenuse pakkujad tuletama maksjatele meelde kohaldatavat vääringu konverteerimise tasu, kui kaardipõhine makse tehakse teises vääringus, kasutades laialdaselt kättesaadavaid ja kergesti juurdepääsetavaid elektroonilisi sidekanaleid, nagu SMSid, e-kirjad või tõuketeated, mida tehakse maksja mobiilpanganduse rakenduse kaudu. Makseteenuse pakkujad peaksid makseteenuse kasutajatega kokku leppima elektroonilise sidekanali, mille kaudu nad esitavad teabe vääringu konverteerimise tasude kohta, võttes arvesse, millise kanali kaudu jõuab maksjani kõige paremini. Makseteenuse pakkujad peaksid aktsepteerima ka makseteenuse kasutajate taotlust loobuda selliste elektrooniliste sõnumite saamisest, mis sisaldavad teavet vääringu konverteerimise tasude kohta.

(11)

Perioodilised meeldetuletused on asjakohased olukorras, kus maksja viibib välismaal pikemat aega, näiteks juhul, kui maksja on lähetatud välismaale või õpib seal, või kui maksja tasub kohalikus vääringus tehtavate internetiostude eest regulaarselt kaardiga. Selliste meeldetuletuste esitamise kohustus ei nõuaks makseteenuse pakkuja kehtivate äriprotsesside ja maksete töötlemise taristu kohandamiseks ebaproportsionaalseid investeeringuid ning tagaks, et maksja on erinevate vääringu konverteerimise variantide kaalumisel paremini teavitatud.

(12)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, mis käsitleb niisuguse reegli kohaldamist, millega võrdsustatakse eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud riikide omavääringutes tehtavate riigisiseste tehingute kuludega, ning seda, kui tulemuslik on käesolevas määruses sätestatud nõue anda vääringu konverteerimise kohta teavet. Komisjon peaks analüüsima ka lisavõimalusi (ja nende võimaluste tehnilist teostatavust) laiendada võrdse tasu reeglit kõigile liidu vääringutele ja veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust ja võrreldavust, aga ka võimalust blokeerida ja lubada valikut, et vääringu konverteerib muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid maksete piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 924/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevas määruses sätestatakse nõuded liidus tehtavatele piiriülestele maksetele ning vääringu konverteerimise tasude läbipaistvusele.“;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 3a ja 3b kõigi riigisiseste ja piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud kas eurodes või muus liikmesriigi omavääringus kui euro ja mis hõlmavad vääringu konverteerimise teenust.“

2)

Artikli 2 punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)   „tasu“– makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajalt võetav summa, mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga, või summa, mida makseteenuse pakkuja või vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik võtab makseteenuse kasutajalt vääringu konverteerimise teenuse eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 59 lõike 2 kohaselt, või nende summade kombinatsioon;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“"

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt piiriüleste euromaksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt selle liikmesriigi omavääringus tehtavate sama väärtusega riigisiseste maksete eest, kus asub makseteenuse kasutajale teenuseid pakkuv makseteenuse pakkuja.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt sellise liikmesriigi omavääringus tehtavate piiriüleste maksete eest, kes on teatanud oma otsusest laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma omavääringule vastavalt artiklile 14, sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus tehtavate riigisiseste maksete eest.“;

c)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikeid 1 ja 1a ei kohaldata vääringu konverteerimise tasudele.“

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Vääringu konverteerimise tasud kaardipõhiste maksetehingute puhul

1.   Seoses teabega, mis tuleb direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõike 1, artikli 52 lõike 3 ja artikli 59 lõike 2 kohaselt vääringu konverteerimise tasude ja kohaldatava vahetuskursi kohta esitada, väljendavad makseteenuse pakkujad ja isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid nimetatud direktiivi artikli 59 lõikes 2 osutatud sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, kogu vääringu konverteerimise tasu Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. See juurdehindlus avalikustatakse maksjale enne maksetehingu algatamist.

2.   Makseteenuse pakkujad teevad lõikes 1 osutatud juurdehindluse üldsusele kättesaadavaks arusaadaval ja kergesti juurdepääsetaval viisil ning laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel platvormil.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab sularaha- või makseautomaadis või müügikohas vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik maksjale enne maksetehingu algatamist järgmise teabe:

a)

summa, mis makstakse makse saajale makse saaja kasutatavas vääringus;

b)

summa, mille maksja maksab maksja konto vääringus.

4.   Isik, kes pakub vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, esitab lõikes 1 osutatud teabe selgelt sularaha- või makseautomaadis või müügipunktis. Enne maksetehingu algatamist annab nimetatud isik maksjale teada ka võimalusest maksta makse saaja kasutatavas vääringus ja lasta vääring konverteerida hiljem maksja makseteenuse pakkuja poolt. Lõigetes 1 ja 3 osutatud teave tehakse maksjale püsival andmekandjal kättesaadavaks ka pärast maksetehingu algatamist.

5.   Maksja makseteenuse pakkuja saadab maksjale elektroonilise sõnumi koos lõikes 1 osutatud teabega iga maksekaardi kohta, mille maksja makseteenuse pakkuja on maksjale väljastanud ja mis on seotud sama kontoga, põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui maksja makseteenuse pakkuja saab maksekäsundi müügikohast või sularaha väljavõtmisel sularaha- või makseautomaadist, mis on nomineeritud liidu mis tahes vääringus, mis ei ole maksja konto vääring.

Esimesest lõigust olenemata saadetakse selline sõnum üks kord igas kuus, mil maksja makseteenuse pakkuja saab maksjalt samas vääringus nomineeritud maksekäsundi.

6.   Makseteenuse pakkuja lepib makseteenuse kasutajaga kokku laialdaselt kättesaadava(d) ja kergesti juurdepääsetava(d) elektroonilise(d) sidekanali (või -kanalid), mille kaudu makseteenuse pakkuja lõikes 5 osutatud teate saadab.

Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust lõikes 5 osutatud elektrooniliste sõnumite saamisest loobuda.

Makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad kokku leppida, et lõiget 5 ja käesolevat lõiget ei kohaldata täielikult või osaliselt juhul, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija.

7.   Käesolevas artiklis osutatud teave esitatakse tasuta erapooletul ja arusaadaval viisil.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3b

Vääringu konverteerimise tasud kreeditkorralduste puhul

1.   Kui maksja makseteenuse pakkuja pakub vääringu konverteerimise teenust seoses kreeditkorraldusega, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 24 ning mis algatatakse otse internetis, kasutades makseteenuse pakkuja veebisaiti või mobiilpanganduse rakendust, teavitab makseteenuse pakkuja maksjat kõnealuse direktiivi artikli 45 lõike 1 ja artikli 52 lõike 3 tähenduses enne maksetehingu algatamist selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse suhtes kohaldatavate vääringu konverteerimise teenuste eeldatavast tasust.

2.   Enne maksetehingu algatamist edastab makseteenuse pakkuja maksjale selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse eeldatava kogusumma maksja konto vääringus, sealhulgas kõik tehingutasud ja vääringu konverteerimise tasud. Makseteenuse pakkuja esitab makse saajale ülekantava eeldatava summa ka makse saaja konto vääringus.“

6)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Läbivaatamine

1.   Hiljemalt 19. aprilliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a)

hinnang viisi kohta, kuidas makseteenuse pakkujad kohaldavad käesoleva määruse (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/518 (*2)) artiklit 3;

b)

hinnang liikmesriikide omavääringutes ja eurodes tehtavate riigisiseste ja piiriüleste maksete mahu ja tasude muutuse kohta alates määruse (EL) 2019/518 vastuvõtmisest;

c)

hinnang selle kohta, kuidas käesoleva määruse (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/518) artikkel 3 on mõjutanud vääringu konverteerimise tasusid ja muid makseteenustega seotud tasusid nii maksjate kui ka makse saajate jaoks;

d)

hinnang käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 niisuguse muutmise hinnangulise mõju kohta, mis tehakse eesmärgiga hõlmata kõik liikmesriikide vääringud;

e)

hinnang selle kohta, kuidas kohaldavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad käesoleva määruse artiklites 3a ja 3b ning riigisisestes õigusaktides, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, sätestatud teabele esitatavaid nõudeid ning kas need õigusnormid on suurendanud vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust;

f)

hinnang selle kohta, kas ja mil määral on vääringu konverteerimise teenuste pakkujatel tekkinud raskusi käesoleva määruse artiklite 3a ja 3b ning riigisiseste õigusaktide, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 59 lõiget 2, tegeliku kohaldamisega;

g)

kulude-tulude analüüs vääringu konverteerimise teenuste pakkujate kasutatavate või neile kättesaadavate kommunikatsioonikanalite ja -tehnoloogiate kohta, mis võivad veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust, sealhulgas hinnang selle kohta, kas makseteenuse pakkujad peaksid artiklis 3a osutatud teabe saatmiseks pakkuma teatavaid olemasolevaid kanaleid; kõnealune analüüs hõlmab ka hinnangut selle kohta, kas käesoleva määruse artikli 3a lõigetes 1 ja 3 osutatud teavet kõigi vääringu konverteerimise võimaluste kohta, mis on olemas sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, on tehniliselt võimalik enne iga tehingu algatamist üheaegselt avaldada;

h)

kulude-tulude analüüs maksjatele antava võimaluse kohta blokeerida vääringu konverteerimise võimalus, mida sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakub muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja, ja oma sellealast eelistust muuta;

i)

kulude-tulude analüüs maksja makseteenuse pakkuja suhtes esitatava nõude kohta esitada üksiku maksetehinguga seotud vääringu konverteerimise teenuste osutamisel, kui toimub tehingu kliirimine ja arveldamine, kohaldatav vääringu konverteerimiskurss tehingu algatamise hetkel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt ajavahemikku alates 15. detsembrist 2019 kuni 19. oktoobrini 2021. Selles võetakse arvesse eri maksetehingute eripära, eristades eelkõige sularaha- või makseautomaadis ja müügikohas algatatud tehinguid.

Komisjon võib aruande ettevalmistamisel kasutada andmeid, mida liikmesriigid on seoses lõikega 1 kogunud.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/518, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).“"

Artikkel 2

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2019 järgmiste eranditega:

a)

artikli 1 punkti 6 kohaldatakse alates 18. aprillist 2019;

b)

artikli 1 punkte 4 ja 5 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõigetega 1–4 ning artikliga 3b kohaldatakse alates 19. aprillist 2020;

c)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõigetega 5 ja 6 kohaldatakse alates 19. aprillist 2021;

d)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõikega 7 niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse artikli 3a lõigetega 1–4, kohaldatakse alates 19. aprillist 2020;

e)

artikli 1 punkti 4 seoses määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 3a lõikega 7 niivõrd, kuivõrd see on seotud kõnealuse määruse artikli 3a lõigetega 5 ja 6, kohaldatakse alates 19. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 382, 23.10.2018, lk 7.

(2)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 28.

(3)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).


29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/42


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/519,

19. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduslike sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (3) sätestatud T1- ja T2-kategooria sõidukite kirjeldused on vaja muuta selgemaks juhile lähima telje asukoha osas pööratava sõiduasendiga traktoritel ja raskuskeskme kõrguse arvutamise meetodi osas. T2-kategooria sõidukite raskuskeskme kõrguse täpseks ja ühtseks määramiseks tuleks viidata rahvusvaheliselt kohaldatavatele traktori raskuskeskme määramise standarditele.

(2)

Põllumajandustraktorite eripära täpne määratlemine nende tehniliste näitajate analüüsi põhjal on äärmiselt oluline käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetekohaseks ja täielikuks rakendamiseks. Kuna rahvusvahelistel foorumitel, kus liit osaleb, toimuvad arutelud kategooriate määratlemise üle, peaks komisjon seda arvesse võtma, et vältida ebaproportsionaalset ja negatiivset mõju tehniliste nõuete ja katsemenetluste kohaldamisel ning kahju tootjatele, eelkõige väga spetsiifiliste traktorite valmistajatele.

(3)

Kogu määruse (EL) nr 167/2013 ulatuses tuleks tagada mõistete järjepidev kasutamine, seetõttu tuleks selgitada, et mõiste „vahetatavad masinad“ tähendus on „vahetatavad seadeldised“.

(4)

Määruses (EL) nr 167/2013 on importijatelt nõutud vastavustunnistuse koopia säilitamist toodete puhul, mis ei vasta nimetatud määruse nõuetele või kujutavad endast suurt ohtu. Tuleks täpsustada, et siin peetakse silmas ELi tüübikinnitustunnistuse koopiat. Nimetatud määrust tuleks seega muuta, nii et selles osutatakse õigele dokumendile.

(5)

Määruses (EL) nr 167/2013 nõutakse, et ELi tüübikinnitustunnistus peab lisana sisaldama katsetulemusi. Tuleks täpsustada, et siin peetakse silmas katsetulemuste lehte. Nimetatud määrust tuleks seega muuta, nii et selles osutatakse õigele lisale.

(6)

Määrusega (EL) nr 167/2013 anti komisjonile viieks aastaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja see periood lõppes 21. märtsil 2018. Kuna endiselt on vaja ajakohastada mitmesuguseid tüübikinnitusprotsessi elemente, mis on sätestatud nimetatud määruses ja selle alusel vastu võetud õigusaktides, eelkõige eesmärgiga neid muuta või kohandada vastavalt tehnika arengule, tuleks delegeeritud volituste rakendamise perioodi pikendada koos automaatse pikenemise võimalusega.

(7)

Määruses (EL) nr 167/2013 osutatakse nõukogu direktiivi 74/347/EMÜ (4) kehtetuks tunnistamisele, kuid selle asemel tuleks osutada nimetatud direktiivi kodifitseeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/2/EÜ (5) kehtetuks tunnistamisele. Seepärast on vaja asjaomane viide määruses (EL) nr 167/2013 ära muuta.

(8)

Kuna käesoleva määrusega muudetakse määrust (EL) nr 167/2013 selle reguleerimiseset laiendamata ning kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Määrust (EL) nr 167/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 167/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 167/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata vahetatavate seadeldiste suhtes, mis tõstetakse täielikult maapinnast kõrgemale või mis ei saa vertikaaltelje suhtes liikuda, kui sõidukit, mille külge nad kinnitatakse, kasutatakse teel.“

2)

Artikli 4 punktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2)

„T1-kategooria“ hõlmab ratastraktoreid, mille juhile lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1 000 mm; pööratava sõiduasendiga (pööratava juhiistme ja rooliga) traktorite puhul on juhile lähim telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid;

3)

„T2-kategooria“ hõlmab ratastraktoreid, mille minimaalne rööbe on väiksem kui 1 150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ning mille kliirens ei ole üle 600 mm; kui traktori raskuskeskme kõrgus (määratuna vastavalt ISO standardile 789–6:1982 ja mõõdetuna maapinnast), jagatuna iga telje rataste keskmise minimaalse rööpmega, on üle 0,90, ei tohi maksimaalne valmistajakiirus olla üle 30 km/h;“.

3)

Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Importija säilitab kümme aastat pärast sõiduki turulelaskmist ja viis aastat pärast süsteemi, osise või eraldi seadmestiku turulelaskmisest ELi tüübikinnitustunnistuse koopiat kinnitus- ja turujärelevalveasutustele esitamiseks ning tagab, et artikli 24 lõikes 10 nimetatud infopakett on nimetatud asutuste nõudmisel neile kättesaadav.“

4)

Artikli 25 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

katsetulemuste leht;“.

5)

Artikli 39 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimest lõiku kohaldatakse ainult liidu territooriumil asuvate sõidukite suhtes, mis olid tootmise ajal hõlmatud kehtiva ELi tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud ega võetud kasutusele enne ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu.“

6)

Artikli 71 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 17 lõikes 5, artikli 18 lõikes 4, artikli 19 lõikes 6, artikli 20 lõikes 8, artikli 27 lõikes 6, artikli 28 lõikes 6, artikli 45 lõikes 4, artikli 49 lõikes 3, artikli 53 lõikes 12, artiklis 61 ja artiklis 70 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 22. märtsist 2013. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 22. juuniks 2022 ja üheksa kuud enne iga järgneva viieaastase ajavahemiku lõppu.“

7)

Artikli 76 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 73 lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse direktiivid 76/432/EMÜ, 76/763/EMÜ, 77/537/EMÜ, 78/764/EMÜ, 80/720/EMÜ, 86/297/EMÜ, 86/298/EMÜ, 86/415/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2000/25/EÜ, 2003/37/EÜ, 2008/2/EÜ, 2009/57/EÜ, 2009/58/EÜ, 2009/59/EÜ, 2009/60/EÜ, 2009/61/EÜ, 2009/63/EÜ, 2009/64/EÜ, 2009/66/EÜ, 2009/68/EÜ, 2009/75/EÜ, 2009/76/EÜ ja 2009/144/EÜ alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 104.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 25. juuni 1974. aasta direktiiv 74/347/EMÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhasteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 191, 15.7.1974, lk 5).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/2/EÜ põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta (ELT L 24, 29.1.2008, lk 30).


DIREKTIIVID

29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/45


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/520,

19. märts 2019,

liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/52/EÜ (4) on oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Tuleks saavutada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide ulatuslik rakendamine liikmes- ja naaberriikides ning kasutada võimalikult usaldusväärseid, kasutajasõbralikke ja kulutõhusaid süsteeme, mis vastaksid teede maksustamise põhimõtete edasisele kujundamisele liidu tasemel ja tehnika arenguperspektiivile. Seetõttu on vaja muuta elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid koostalitlusvõimeliseks, et vähendada kogu liidus teemaksude tasumisega seotud kulu ja koormust.

(3)

Koostalitlusvõimelised elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid aitavad saavutada teemakse käsitlevas liidu õiguses sätestatud eesmärke.

(4)

Koostalitlusvõime puudumine on suur probleem elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide puhul, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud sõiduki läbitud vahemaaga (vahemaapõhised teemaksud) või sõiduki poolt konkreetse punkti läbimisega (näiteks maksupunktipõhine hinnastamine). Seetõttu tuleks elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõimet käsitlevaid sätteid kohaldada üksnes nimetatud süsteemidele ning neid ei tuleks kohaldada süsteemidele, kus tasumisele kuuluv teemaks on seotud ajaga, mille jooksul sõiduk tasulist taristut kasutab (näiteks ajapõhised süsteemid, nagu teemaksukleebised).

(5)

Teemaksude tasumise kohustuse piiriülese täitmise tagamine liidus on suur probleem iga liiki süsteemide puhul, olgu need kas vahemaa-, maksupunkti- või ajapõhised, elektroonilised või manuaalselt hallatavad. Et lahendada tasumata jäetud teemaksude puhul piiriülese täitmise tagamise probleemi, tuleks piiriülest teabevahetust käsitlevaid sätteid kohaldada kõikide nimetatud süsteemide suhtes.

(6)

Vastavalt liikmesriigi õigusele võib teemaksude tasumata jätmist liigitada kas haldusrikkumiseks või kuriteoks. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada sõltumata süüteo liigist.

(7)

Kuna liiduüleselt puudub sidus parkimistasude liigitus ja need on taristu kasutamisega seotud vaid kaudselt, tuleks parkimistasud käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(8)

Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime nõuab kasutatava tehnoloogia ja koostalitluse komponentide vaheliste liideste ühtlustamist.

(9)

Tehnoloogia ja liideste ühtlustamist tuleks toetada selliste asjakohaste avatud ja avalike standardite väljatöötamise ja haldamisega, mis on mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad kõigile süsteemi tarnijatele.

(10)

Nõutud sidetehnoloogiate hõlmamiseks sõiduki seadmestikuga tuleks Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuse (EETS) osutajatel lubada kasutada sõidukisse juba paigaldatud muid riist- ja tarkvarasüsteeme, näiteks satelliitnavigatsioonisüsteeme või pihuseadmeid, ning nendega ühenduda.

(11)

Arvesse tuleks võtta nende elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide konkreetseid omadusi, mida praegu rakendatakse kergsõidukite puhul. Kuna sellistes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides ei kasutata praegu satelliitsidel põhinevat asukoha määramise tehnoloogiat ega mobiilsidet, tuleks EETSi osutajatel lubada pakkuda piiratud aja jooksul kergsõidukite kasutajatele sõiduki seadmestikku, mis sobib kasutamiseks üksnes 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiaga. See erand ei tohiks piirata liikmesriikide õigust rakendada kergsõidukite puhul satelliidipõhist maksustamist.

(12)

Numbrimärgi automaatse tuvastamise (ANPR) tehnoloogial põhinevad teemaksu kogumise süsteemid nõuavad teemaksutehingute suuremal määral käsitsi kontrollimist tugisüsteemis kui sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid. Sõiduki seadmestikku kasutavad süsteemid on tõhusamad suurte elektrooniliste teemaksude kogumise piirkondade puhul ning ANPR-tehnoloogiat kasutavad süsteemid sobivad rohkem väikeste piirkondade jaoks, näiteks linnade teemaksud, kus sõiduki seadmestiku kasutamine tooks kaasa ebaproportsionaalse kulu või halduskoormuse. ANPR-tehnoloogia võib olla kasulik eeskätt kombineerituna teiste tehnoloogiatega.

(13)

Võttes arvesse ANPR-tehnoloogial põhinevate lahendustega seotud tehnilist arengut, tuleks standardiorganisatsioone innustada määrama kindlaks vajalikud tehnilised standardid.

(14)

EETSi osutajate spetsiifilised õigused ja kohustused peaksid kehtima ettevõtetele, kes tõendavad, et nad on täitnud teatavad nõuded, ja kes on registreerinud ennast oma asukohaliikmesriigis EETSi osutajatena.

(15)

Peamiste EETSi osalejate, see tähendab EETSi osutajate, teemaksu kogujate ja EETSi kasutajate õigused ja kohustused peaksid olema selgelt kindlaks määratud, et tagada turu õiglane ja tõhus toimimine.

(16)

Väga tähtis on tagada teatavad EETSi osutajate õigused, näiteks õigus tundliku äriteabe kaitsele, mõjutamata seejuures negatiivselt teemaksu kogujatele ning EETSi kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteeti. Eelkõige tuleks kehtestada nõue, et teemaksu koguja ei tohi avalikustada tundlikku äriteavet EETSi osutaja konkurentidele. Nende andmete hulk ja liik, mida EETSi osutajad edastavad teemaksu kogujatele eesmärgiga arvutada ja kohaldada teemakse või kontrollida EETSi kasutajate sõidukitele kohaldatud teemaksu, tuleks hoida minimaalsena.

(17)

EETSi osutajad peaksid olema kohustatud tegema teemaksu kogujatega teemaksu sissenõudmise alastes jõupingutustes täielikku koostööd, et suurendada elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide üldist tõhusust. Seepärast, kui on teemaksu tasumata jätmise kahtlus, peaksid teemaksu kogujad saama EETSi osutajalt nõuda andmeid sõiduki ja selle omaniku või valdaja kohta, kes on EETSi osutaja klient, tingimusel et neid andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui teemaksu sissenõudmiseks.

(18)

Et võimaldada EETSi osutajatel konkreetses EETSi piirkonnas klientide pärast mittediskrimineerival viisil konkureerida, on oluline anda neile võimalus saada kõnealuses piirkonnas akrediteering piisavalt varakult, et nad saaksid pakkuda kasutajatele teenuseid alates teemaksu kogumise süsteemi toimimise esimesest päevast.

(19)

Teemaksu kogujad peaksid kedagi diskrimineerimata võimaldama EETSi osutajatele juurdepääsu oma EETSi piirkonnale.

(20)

Selleks et tagada kõigile EETSi osutajatele läbipaistvus ja diskrimineerimata juurdepääs EETSi piirkondadele, peaksid teemaksu kogujad avaldama EETSi piirkondi käsitlevas teatises kogu juurdepääsuõigustega seotud vajaliku teabe.

(21)

Kõik liikmesriigi või teemaksu koguja poolt sõiduki seadmestiku kasutajale pakutavad teemaksu hinnasoodustused või allahindlused peaksid olema läbipaistvad, avalikud ja EETSi osutajate klientidele samadel tingimustel kättesaadavad.

(22)

EETSi osutajatel peaks olema õigus õiglasele tasule, mis arvutatakse läbipaistva, mittediskrimineeriva ja identse metoodika alusel.

(23)

Teemaksu kogujal peaks olema lubatud arvestada EETSi osutajate tasust maha kulud, mis tulenevad EETS-spetsiifiliste elementide pakkumisest, käitamisest ja hooldamisest elektroonilise teemaksu kogumise süsteemis.

(24)

EETSi osutaja peaks tasuma teemaksu kogujale kõigi oma klientide poolt tasumisele kuuluva teemaksu. EETSi osutajad ei peaks siiski vastutama oma klientide poolt tasumata teemaksude eest, kui need kliendid kasutasid sõiduki seadmestikku, mille kohta on teemaksu kogujale teatatud, et need on kehtetud.

(25)

Kui juriidiline isik, kes on teemaksu kogumise teenuse osutaja, täidab elektroonilises teemaksu kogumise süsteemis ka muid ülesandeid või tegutseb muul alal, mis ei ole vahetult seotud elektroonilise teemaksu kogumisega, tuleks temalt nõuda sellise raamatupidamisarvestuse pidamist, mis võimaldab teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid selgelt eristada muu tegevusega seotud kuludest ja tuludest, ning taotluse alusel teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid käsitleva teabe esitamist asjaomasele lepituskomisjonile või õigusasutusele. Ristsubsideerimine teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemise ja muu tegevuse vahel ei tohiks olla lubatud.

(26)

Kasutajatel peaks olema võimalik registreeruda EETSi kasutajaks ükskõik millise EETSi osutaja juures, olenemata tema kodakondsusest, elukohaliikmesriigist või liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud.

(27)

Topeltmaksmise vältimiseks ja kasutajatele õiguskindluse pakkumiseks tuleks EETSi osutajale teemaksu tasumist käsitada asjaomase teemaksu koguja ees kohustuste täitmisena kasutaja poolt.

(28)

Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate lepinguliste suhetega tuleks muu hulgas tagada, et teemaksud tasutakse nõuetekohaselt.

(29)

Teemaksu kogujate ja EETSi osutajate vahel lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste ajal ning lepingulistes suhetes tekkida võivate vaidluste lahendamiseks tuleks ette näha vahendusmenetlus. EETSi piirkondadele diskrimineerimata juurdepääsu õigusega seotud vaidluste lahendamiseks peaksid teemaksu kogujad ja EETSi osutajad konsulteerima riiklike lepituskomisjonidega.

(30)

Lepituskomisjonidel peaks olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajale kehtestatud lepingutingimused on diskrimineerivad. Eelkõige peaks neil olema õigus kontrollida, kas EETSi osutajatele teemaksu koguja poolt makstav tasu on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetega.

(31)

EETSi kasutajate liiklusandmed on väärtuslik sisend liikmesriikide transpordipoliitika tõhustamisel. Liikmesriikidel peaks seetõttu olema võimalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse normidega taotleda teemaksu kogumise teenuse osutajatelt, sealhulgas EETSi osutajatelt selliseid andmeid oma liikluspoliitika kujundamiseks ja liikluskorralduse tõhustamiseks või riigi poolt muuks kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil.

(32)

EETSi piirkonnas EETSi osutajate akrediteerimise menetluste jaoks on tarvis raamistikku, millega tagatakse õiglane juurdepääs turule ja mis tagaks samal ajal asjakohasel tasemel teenuse. EETSi piirkonda käsitlevas teatises tuleks üksikasjalikult sätestada EETSi osutaja EETSi piirkonda akrediteerimise menetlus, ja eelkõige koostalitluse komponentide kirjeldusele vastavuse kontrollimise ja kasutussobivuse hindamise menetlus. Menetlus peaks olema kõigi EETSi osutajate puhul sama.

(33)

Et tagada EETSi turuosalejatele lihtne juurdepääs teabele, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad koguksid kokku kõik EETSi puudutavad olulised andmed ja avaldaksid need üldsusele ligipääsetavates riiklikes registrites.

(34)

Tehnoloogiliste edusammude võimaldamiseks on oluline, et teemaksu kogujatel oleks võimalik katsetada uusi teemaksu kogumise tehnoloogiaid ja kontseptsioone. Sellised katsetamised peaksid olema siiski piiratud ulatusega ja EETSi osutajatelt ei tohiks nõuda nendes osalemist. Komisjonil peaks olema võimalik neid katsetusi mitte lubada, kui need võiksid ohustada tavapärase elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi või EETSi nõuetekohast toimimist.

(35)

Elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide suured erinevused võivad takistada kogu liitu hõlmava elektrooniliste teemaksude koostalitlusvõime saavutamist ja seega soodustada praeguse olukorra jätkumist, kus kasutajatel on vaja liidus teemaksu tasumiseks mitut sõiduki seadmestikku. See olukord kahjustab transporditoimingute tõhusust, teemaksu kogumise süsteemide kulutõhusust ja transpordipoliitika eesmärkide saavutamist. Seepärast tuleks tegeleda selle olukorra põhjustega.

(36)

Kuigi piiriülene koostalitlusvõime paraneb kogu liidus, on keskmise ja pika perspektiivi eesmärk võimaldada kõikjal liidus reisida nii, et sõidukil on ainult üks sõiduki seadmestik. Seepärast on maanteekasutajate halduskoormuse ja kulude vältimiseks oluline, et komisjon koostaks tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks ning isikute ja kaupade vaba liikumise hõlbustamiseks liidus, ilma et see mõjutaks negatiivselt konkurentsi turul.

(37)

Kuna EETS on turupõhine teenus, ei tohiks EETSi osutajaid kohustada osutama teenuseid kogu liidus. Kasutajate huvides peaksid EETSi osutajad aga teenusega hõlmama kõik EETSi piirkonnad kõigis liikmesriikides, kus nad soovivad oma teenuseid osutada. Lisaks peaks komisjon hindama, kas EETSi osutajatele võimaldatud paindlikkus jätab EETSist välja väikesi või äärepoolseid EETSi piirkondi, ja kui ta leiab, et jätab, võtma vajaduse korral meetmeid.

(38)

EETSi piirkonda käsitlev teatis peaks kirjeldama üksikasjalikult EETSi osutajate äritegevuse raamtingimusi asjaomases EETSi piirkonnas. Eelkõige tuleks teatises kirjeldada metoodikat, mida kasutatakse EETSi osutajate tasu arvutamiseks.

(39)

Kui käivitatakse uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem või olemasolevat süsteemi muudetakse oluliselt, peaks teemaksu koguja avaldama EETSi piirkonda käsitleva uue või ajakohastatud teatise nii, et EETSi osutajatel oleks võimalik saada süsteemi kasutamise akrediteering või uus akrediteering vähemalt üks kuu enne süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks kujundama EETSi osutajate akrediteerimise või uuesti akrediteerimise menetluse ja kasutama seda viisil, mis võimaldab menetluse lõpule viia hiljemalt üks kuu enne uue või oluliselt muudetud süsteemi käivitamist. Teemaksu koguja peaks täitma oma osa kavandatud menetluses nii, nagu see on EETSi piirkonna teatises kindlaks määratud.

(40)

Teemaksu kogujad ei tohiks nõuda EETSi osutajatelt konkreetseid tehnilisi lahendusi, mis võiksid kahjustada koostalitlusvõimet teiste EETSi piirkondade ja EETSi osutaja olemasolevate koostalitluse komponentidega.

(41)

EETSil on potentsiaali märkimisväärselt vähendada rahvusvaheliste autoveo-ettevõtjate ja veokijuhtide halduskulusid ja -koormust.

(42)

EETSi osutajatel peaks olema lubatud väljastada EETSi kasutajatele arveid. Teemaksu kogujatel peaks siiski olema lubatud nõuda, et arved saadetakse nende ülesandel ja nende nimel, kuna arvete esitamisel otse EETSi osutaja nimel võib teatavates EETSi piirkondades olla ebasoodne haldus- ja maksualane mõju.

(43)

Iga vähemalt kahe EETSi piirkonnaga liikmesriik peaks määrama kontaktpunkti EETSi osutajatele, kes soovivad liikmesriigis EETSi osutada, et hõlbustada nende suhtlust teemaksu kogujatega.

(44)

Elektroonilise teemaksu kogumise ja muude selliste teenuste, nt koostoimivate arukate transpordisüsteemide rakendustes kasutatakse sõidukite- ning sõiduki ja taristu vahelises lähitoimesides sarnaseid tehnoloogiaid ja naabersagedusalasid. Olles põhjalikult hinnanud kulusid, tulusid, tehnilisi tõkkeid ja nende ületamise võimalusi, vääriks tulevikus uurimist võimalus kasutada elektroonilises teemaksude kogumises teisi kujunemisjärgus tehnoloogiaid. Tähtis on rakendada meetmeid, et kaitsta muude tehnoloogiate häiriva mõju eest 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiasse juba tehtud investeeringuid.

(45)

Ilma et see piiraks riigiabi normide ja konkurentsiõiguse kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema lubatud töötada välja meetmed elektrooniliste teemaksude kogumise ja arveldamise edendamiseks.

(46)

Kui standardiorganisatsioonid vaatavad läbi EETSiga seotud standardeid, tuleks kehtestada kohane üleminekukord, et tagada EETSi katkestusteta töö ning standardite muutmise ajal juba kasutusel olevate koostalitluse komponentide koostalitlusvõime teemaksu kogumise süsteemidega.

(47)

EETS peaks võimaldama arendada koostalitlusvõimet, järgides ühtlasi „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtteid.

(48)

Probleemid mitteresidentidest õigusrikkujate väljaselgitamisega takistavad elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide laiemat kasutuselevõttu ning „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtete ulatuslikumat rakendamist liidu teedel ning seetõttu tuleb leida viis selliste isikute tuvastamiseks ja nende isikuandmete töötlemiseks.

(49)

Järjepidevuse ja vahendite tõhusa kasutamise huvides peaksid teemaksu tasumata jätnuid ja nende sõidukeid käsitleva teabe vahetamise süsteemid kasutama samu vahendeid kui süsteemid, mida kasutatakse selleks, et vahetada teavet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/413 (5) sätestatud liiklusohutusnõuete rikkumise kohta.

(50)

Mõnes liikmesriigis saab teemaksu tasumata jäetuks tunnistada üksnes pärast seda, kui kasutajat on teemaksu tasumise kohustusest teavitatud. Kuna käesoleva direktiiviga liikmesriikide vastavaid õigusnorme ei ühtlustata, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi kasutajate ja sõidukite tuvastamiseks teavitamise eesmärgil. Selline laiendatud kohaldamine peaks olema siiski lubatud üksnes teatavate tingimuste täitmise korral.

(51)

Järelmeetmed, mis võetakse pärast teemaksu tasumata jätmist, ei ole liidus ühtlustatud. Sageli antakse tuvastatud teekasutajale võimalus tasuda tasumata jäetud teemaks või kindel asendussumma otse teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele, enne kui liikmesriigi ametiasutused algatavad haldus- või kriminaalmenetluse. On tähtis, et selline tõhus kord teemaksu tasumata jätmise likvideerimiseks kehtiks samadel tingimustel kõikidele teekasutajatele. Selleks peaks liikmesriikidel olema lubatud edastada teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnud sõiduki ja selle omaniku või valdaja tuvastamiseks, tingimusel et on tagatud nõuetekohane isikuandmete kaitse. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomase asutuse esitatud maksekorralduse täitmisega on teemaksu tasumata jätmine likvideeritud.

(52)

Sõiduki seadmestiku puudumist või tõrget peetakse mõnes liikmesriigis teemaksu tasumata jätmiseks, kui teemaksu saab tasuda üksnes sõiduki seadmestiku kasutamise kaudu.

(53)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile sellise teabe ja andmed, mis on vajalikud teemaksu tasumata jätnuid käsitleva teabe vahetamise süsteemi tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks. Komisjon peaks saadud andmeid ja teavet hindama ning esitama vajaduse korral käesoleva direktiivi muutmise ettepanekud.

(54)

Analüüsides võimalikke meetmeid, kuidas teemaksude tasumise kohustuse piiriülest täitmise tagamist liidus veelgi hõlbustada, peaks komisjon oma aruandes hindama ka liikmesriikide vastastikuse abistamise vajadust.

(55)

Teemaksude tasumise kohustuse täitmise tagamine, teemaksu tasumata jätmisega seotud sõiduki ning sellise sõiduki omaniku või valdaja tuvastamine ning kasutaja kohta teabe kogumine eesmärgiga võimaldada teemaksu kogujal täita oma kohustusi maksuhaldurite ees hõlmab isikuandmete töötlemist. Selliseid andmeid tuleb töödelda kooskõlas liidu õigusnormidega, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/680 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (8). Isikuandmete kaitse õigust on sõnaselgelt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8.

(56)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada õigusnorme, mis reguleerivad maanteede taristutasude ja maksustamise küsimusi.

(57)

Selleks et hõlbustada teemaksude tasumata jätmisega seotud sõidukeid ning nende omanikke ja valdajaid käsitlevat piiriülest teabevahetust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa vastavalt liidu õiguses tehtud muudatustele. Samuti peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selleks, et sätestada sõidukite klassifitseerimise üksikasjad kohaldatavate tariifiskeemide kehtestamise eesmärgil, täpsustada EETSi kasutajate kohustused seoses andmete esitamisega EETSi osutajale ning sõiduki seadmestiku kasutamise ja käsitlemisega, sätestada koostalitlusvõime komponentide nõuded, mis hõlmavad ohutust ja tervist, usaldusväärsust ja kättesaadavust, keskkonnakaitset, tehnilist ühilduvust, turvalisust ja eraelu puutumatust ning käitamist ja haldamist, sätestada koostalitluse komponentide üldised taristunõuded ning sätestada teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(58)

Käesoleva direktiivi rakendamine nõuab ühtseid tingimusi tehniliste ja halduskirjelduste kohaldamiseks, et võtta liikmesriikides kasutusele EETSi osalejaid puudutavad menetlused ja nende vahelised liidesed eesmärgiga hõlbustada koostalitlusvõimet ja tagada, et liikmesriikide teemaksu kogumise turud oleksid reguleeritud samaväärsete normidega. Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused ning määrata kindlaks nimetatud tehnilised ja halduskirjeldused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(59)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga.

(60)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitset.

(61)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (11) artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas direktiivis sätestatakse tingimused, mis on vajalikud:

a)

elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks kogu liidu teedevõrgu ulatuses: linnades ja linnade vahel, kiirteedel, põhi- ja kõrvalmaanteedel, erinevatel rajatistel (näiteks tunnelid või sillad) ja parvlaevadel; ning

b)

selleks, et hõlbustada sõidukite registreerimisandmete piiriülest vahetamist sõidukite kohta, mille puhul on liidus jäetud mis tahes liiki teemaks tasumata, või selliste sõidukite omanike või valdajate kohta.

Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise huvides ei mõjuta käesoleva direktiivi kohaldamine liikmesriikide otsuseid koguda teemakse teatavat tüüpi sõidukitelt, määrata kindlaks nende maksude suurus ja nende kogumise eesmärk.

2.   Artikleid 3–22 ei kohaldata:

a)

teemaksu kogumise süsteemide suhtes, mis ei ole elektroonilised artikli 2 punkti 10 tähenduses, ja

b)

väikeste, üksnes kohalike teemaksu kogumise süsteemide suhtes, mille artiklite 3–22 nõuetega vastavuse tagamise kulud oleksid võrreldes tuluga ebaproportsionaalselt suured.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata parkimistasude suhtes.

4.   Liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime eesmärk saavutatakse Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenusega (EETS), mis täiendab liikmesriikide omamaiseid elektroonilisi teemaksu kogumise teenuseid.

5.   Kui liikmesriigi õiguses nõutakse kasutaja teavitamist teemaksu tasumise kohustusest, enne kui teemaksu saab tunnistada tasumata jäetuks, võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat direktiivi ka sõiduki omaniku või valdaja või sõiduki tuvastamiseks teavitamise eesmärgil üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

sõiduki omanikku või valdajat ei ole võimalik muul moel tuvastada ning

b)

sõiduki omaniku või valdaja teavitamine teemaksu tasumise kohustusest on liikmesriigi õiguse kohaselt teemaksu tasumise menetluse kohustuslik osa.

6.   Kui liikmesriik kohaldab lõiget 5, võtab ta vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki teemaksu tasumise kohustusega seotud järelmenetlusi viivad läbi avaliku sektori asutused. Käesolevas direktiivis esinevad viited teemaksu tasumata jätmisele hõlmavad lõikes 5 osutatud juhtumeid juhul, kui liikmesriik, kus maksmata jätmine toimub, nimetatud lõiget kohaldab.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „teemaksu kogumise teenus“– teenus, mis võimaldab kasutajatel kasutada sõidukit ühes või mitmes EETSi piirkonnas ühtse lepingu alusel ja vajaduse korral ühe sõiduki seadmestikuga ning mis hõlmab järgmist:

a)

vajaduse korral kasutajatele kohandatud sõiduki seadmestiku pakkumine ja selle töökorras hoidmine;

b)

selle tagamine, et teemaksu kogujale makstakse kasutaja poolt tasumisele kuuluv teemaks;

c)

kasutajale makseviisi pakkumine või olemasoleva makseviisi aktsepteerimine;

d)

kasutajalt teemaksu kogumine;

e)

kasutajaga loodud kliendisuhete haldamine ning

f)

teemaksu kogumise süsteemide suhtes turvalisuse ja eraelu puutumatuse põhimõtete rakendamine ning järgimine;

2)   „teemaksu kogumise teenuse osutaja“– juriidiline isik, kes osutab teemaksu kogumise teenuseid ühes või mitmes EETSi piirkonnas ühe või mitme sõidukiklassi puhul;

3)   „teemaksu koguja“– avalik- või eraõiguslik asutus, mis kogub sõidukite liiklemise eest EETSi piirkonnas teemakse;

4)   „määratud teemaksu koguja“– avalik- või eraõiguslik asutus, mis on määratud teemaksu kogujaks tulevases EETSi piirkonnas;

5)   „Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenus (EETS)“– teemaksu kogumise teenus, mida EETSi osutaja osutab ühte või mitut EETSi piirkonda käsitleva lepingu alusel EETSi kasutajale;

6)   „EETSi osutaja“– ettevõte, kes annab EETSi kasutajale eraldiseisva lepingu alusel juurdepääsu EETSile, kannab teemaksud üle asjaomasele teemaksu kogujale ja kes on oma asukohaliikmesriigis registreeritud;

7)   „EETSi kasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kellel on EETSi kasutamiseks leping EETSi osutajaga;

8)   „EETSi piirkond“– tee, teedevõrk, rajatis (näiteks sild või tunnel) või praam, millel kogutakse teemakse, kasutades elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi;

9)   „EETSi nõuetele vastav süsteem“– elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi osade komplekt, mis on spetsiifiliselt vajalik EETSi osutajate integreerimiseks süsteemi ja EETSi toimimiseks;

10)   „elektrooniline teemaksu kogumise süsteem“– teemaksu kogumise süsteem, mille puhul kasutaja kohustus maksta teemaksu tekib ja on seotud üksnes sõiduki teatavas asukohas viibimise automaatse tuvastamisega sõiduki seadmestikuga toimuva kaugside või numbrimärgi automaatse tuvastamise kaudu;

11)   „sõiduki seadmestik“– teemaksu kogumise teenuse osana kasutatav riist- ja tarkvara tervikkomplekt, mis on sõidukisse paigaldatud või sõidukis andmete kogumise, salvestamise, töötlemise ning kaugvastuvõtmise ja -edastamise otstarbel ning mis on kas eraldi seade või juba sõidukisse integreeritud;

12)   „peamine teenuseosutaja“– teemaksu kogumise teenuse osutaja, kellel on teatavad kohustused, näiteks kohustus kirjutada alla lepingud kõigi huvitatud kasutajatega, või teatavad õigused, näiteks spetsiifiline tasu või garanteeritud pikaajaline leping, mis erinevad muude teenuseosutajate õigustest ja kohustustest;

13)   „koostalitlusvõime komponent“– seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida EETSi ning millest teenuse koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed, näiteks tarkvara;

14)   „kasutussobivus“– koostalitlusvõime komponendi võime saavutada töötamise ajal kindlaksmääratud tööjõudlus ja seda säilitada, olles seoses teemaksu koguja süsteemiga nõuetekohaselt EETSi integreeritud;

15)   „teemaksu taustaandmed“– vastutava teemaksu koguja määratletud teave, mis on vajalik teemaksu kehtestamiseks konkreetses teemaksupiirkonnas liiklevatele sõidukitele ja teemaksutehingu tegemiseks;

16)   „teemaksu deklaratsioon“– teemaksu kogumise teenuse osutaja ja teemaksu koguja vahel kokku lepitud vormis teatis teemaksu kogujale, mis kinnitab sõiduki liiklemist EETSi piirkonnas;

17)   „sõiduki klassifikatsiooni parameetrid“– teave sõiduki kohta, mille alusel arvutatakse teemaksu taustaandmete põhjal teemaks;

18)   „tugisüsteem“– elektrooniline kesksüsteem, mida teemaksu koguja, rühm teemaksu kogujaid, kes on loonud koostalitlusvõime sõlmsüsteemi, või EETSi osutaja kasutab elektroonilise teemaksu kogumise süsteemis teabe kogumiseks, töötlemiseks ja saatmiseks;

19)   „oluliselt muudetud süsteem“– olemasolev elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, milles on tehtud või tehakse muudatus, mis nõuab EETSi osutajatelt kasutusel olevate koostalitlusvõime komponentide muutmist, näiteks sõiduki seadmestiku ümberprogrammeerimist või tugisüsteemi liideste kohandamist sellises ulatuses, et on vajalik uus akrediteerimine;

20)   „akrediteerimine“– teemaksu koguja poolt kindlaks määratud ja hallatav protsess, mille EETSi osutaja peab läbima, enne kui ta saab loa osutada EETSi piirkonnas EETSi;

21)   „teemaks“– maks, mille tee kasutaja peab teel, teedevõrgus, rajatisel (näiteks sillal või tunnelis) või praamiga liiklemise eest tasuma;

22)   „teemaksu tasumata jätmine“– õigusrikkumine, mis seisneb teekasutaja poolt liikmesriigis teemaksu tasumata jätmises ja mis on määratletud kõnealuse liikmesriigi asjakohaste siseriiklike õigusnormidega;

23)   „registreerimisliikmesriik“– liikmesriik, kus sõiduk, mille eest tuleb tasuda teemaks, on registreeritud;

24)   „riiklik kontaktpunkt“– sõidukite registreerimisandmete piiriüleseks vahetamiseks määratud liikmesriigi pädev asutus;

25)   „automaatne päring“– sidusjuurdepääs ühe, mitme või kõikide liikmesriikide andmebaasidele päringu tegemiseks;

26)   „sõiduk“– mootorsõiduk või liigendsõiduk, mis on ette nähtud või mida kasutatakse reisijate või kauba maanteeveoks;

27)   „sõiduki valdaja“– isik, kelle nimele sõiduk on registreeritud, nagu on määratletud registreerimisliikmesriigi õiguses;

28)   „raskesõiduk“– sõiduk, mille lubatud täismass ületab 3,5 tonni;

29)   „kergsõiduk“– sõiduk, mille lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni.

Artikkel 3

Tehnoloogilised lahendused

1.   Kõikides uutes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides, mille puhul tuleb paigaldada sõiduki seadmestik või seda kasutada, kasutatakse üht või enamat järgmist tehnoloogiat:

a)

satelliitsidel põhinev asukoha määramine;

b)

mobiilside;

c)

5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogia.

Olemasolevad elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid, mille puhul tuleb paigaldada sõiduki seadmestik või seda kasutada ja milles kasutatakse muid tehnoloogiaid, peavad oluliste tehnoloogiliste täiustuste tegemise korral vastama käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud nõuetele.

2.   Komisjon palub asjaomastel standardiorganisatsioonidel võtta kiiresti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/1535 (12) sätestatud menetlusele vastu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide suhtes kohaldatavad standardid seoses lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiatega ja ANPR-tehnoloogiaga ning neid vajaduse korral ajakohastada. Komisjon nõuab standardiorganisatsioonidelt koostalitluse komponentide jätkuva koostalitlusvõime tagamist.

3.   Sõiduki seadmestik, milles kasutatakse satelliitsidel põhinevat asukoha määramise tehnoloogiat ja mis lastakse turule pärast 19. oktoobrit 2021, peab ühilduma asukoha määramise teenustega, mida osutavad süsteemid Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS).

4.   Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, teevad EETSi osutajad EETSi kasutajatele kättesaadavaks sõiduki seadmestiku, mis on sobiv kasutamiseks liikmesriikides kasutatavates asjakohastes elektroonilistes teemaksu kogumise süsteemides, on nendega koostalitlusvõimeline ja ühenduv, kasutades lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiaid.

5.   Sõiduki seadmestikus võib kasutada selle enda riist- ja tarkvara, sõiduki muu riist- ja tarkvara elemente või mõlemat. Ühendumiseks sõiduki teiste riistvarasüsteemidega võidakse sõiduki seadmestikus kasutada muid kui lõike 1 esimeses lõigus loetletud tehnoloogiaid, tingimusel et tagatakse turvalisus, teenuse kvaliteet ja eraelu puutumatus.

EETSi puhul kasutatava sõiduki seadmestikuga on lubatud hõlbustada ka muid teenuseid kui teemaksu kogumine, tingimusel et selliste teenuste kasutamine ei mõjuta teemaksu kogumise teenuseid üheski EETSi piirkonnas.

6.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kehtestada kergsõidukite suhtes satelliitsidel põhineval asukoha määramisel või mobiilsidel põhinevaid elektroonilisi teemaksu kogumise süsteeme, võivad EETSi osutajad kuni 31. detsembrini 2027 pakkuda kergsõidukite kasutajatele sellistes EETSi piirkondades kasutamiseks, mis ei nõua satelliitsidel põhineva asukoha määramise ega mobiilsidetehnoloogiaid, sõiduki seadmestikke, mis sobivad kasutamiseks üksnes 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiaga.

II PEATÜKK

EETSI ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 4

EETSi osutajate registreerimine

Iga liikmesriik kehtestab menetluse EETSi osutajate registreerimiseks. Liikmesriik registreerib oma territooriumil asutatud ettevõtted, kes taotlevad registreerimist ja suudavad tõendada, et nad täidavad järgmised nõuded:

a)

nad omavad EN ISO 9001 sertifikaati või samaväärset sertifikaati;

b)

neil on tehnilised seadmed ja EÜ deklaratsioon või sertifikaat, mis kinnitab koostalitlusvõime komponentide vastavust spetsifikatsioonidele;

c)

nad on pädevad elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutamisel või mõnes muus asjaomases valdkonnas;

d)

nende finantsseisund on nõuetekohane;

e)

nad rakendavad koguriski juhtimise kava, mida auditeeritakse vähemalt kord kahe aasta jooksul, ning

f)

neil on hea maine.

Artikkel 5

EETSi osutajate õigused ja kohustused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad sõlmiksid 36 kuu jooksul pärast artikliga 4 kohast registreerimist EETSi lepingud, mis hõlmavad kõiki EETSi piirkondi vähemalt neljas liikmesriigis. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused EETSi osutajad sõlmiksid lepingud, mis hõlmavad asjaomase liikmesriigi kõiki EETSi piirkondi, 24 kuu jooksul pärast esimese lepingu sõlmimist kõnealuses liikmesriigis, välja arvatud nende EETSi piirkondade puhul, kus vastutavad teemaksu kogujad ei järgi artikli 6 lõiget 3.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajate tegevus hõlmaks pärast asjaomase lepingu sõlmimist pidevalt kõiki EETSi piirkondi. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul kui EETSi osutaja ei suuda säilitada mõne EETSi piirkonna hõlmatust, kuna teemaksu koguja ei järgi käesolevat direktiivi, taastaks EETSi osutaja oma tegevuse asjaomases piirkonnas nii kiiresti kui võimalik.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad avaldaksid teabe nende poolt hõlmatud EETSi piirkondade kohta ja kõik muudatused selles teabes, ning ühe kuu jooksul pärast registreerimist üksikasjalikud kavad oma teenuste laiendamise kohta mõnda teise EETSi piirkonda, ning ajakohastaks seda teavet igal aastal.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad või need EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, varustaksid vajaduse korral EETSi kasutajad sõiduki seadmestikuga, mis vastab käesolevas direktiivis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/53/EL (13) ning 2014/30/EL (14) sätestatud nõuetele. Liikmesriigid võivad nõuda asjaomastelt EETSi osutajatelt tõendeid nimetatud nõuete täitmise kohta.

5.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, haldaksid loetelu kehtetutest sõiduki seadmestikest, mis on seotud teenuse kasutajatega sõlmitud EETS lepingutega. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliste loetelude puhul järgitaks rangelt liidu isikuandmete kaitse norme, mis on muu hulgas sätestatud määruses (EL) 2016/679 ja direktiivis 2002/58/EÜ.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende poolt registreeritud EETSi osutajad avalikustaksid teenuse kasutajatega lepingute sõlmimise põhimõtted.

7.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, edastaksid teemaksu kogujatele EETSi kasutajate sõidukite suhtes teemaksu arvutamiseks ja kohaldamiseks vajaliku teabe või edastaksid teemaksu kogujatele kogu teabe, mis võimaldab neil kontrollida EETSi osutajate poolt EETSi kasutajate sõidukite suhtes kohaldatud teemaksu arvutamist.

8.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajad, kes osutavad EETSi nende territooriumil, teeksid arvatavate õigusrikkujate tuvastamiseks koostööd teemaksu kogujatega. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmist, saaks teemaksu koguja EETSi osutajalt andmed sõiduki kohta, millega seoses on teemaksu tasumata jätmise kahtlus, ning kõnealuse sõiduki omaniku või valdaja kohta, kes on asjaomase EETSi osutaja klient. EETSi osutaja teeb sellised andmed kohe kättesaadavaks.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ei avaldaks selliseid andmeid teistele teemaksu kogumise teenuse osutajatele. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui teemaksu koguja ja teemaksu kogumise teenuse osutaja moodustavad ühe üksuse, kasutataks andmeid üksnes arvatavate õigusrikkujate tuvastamiseks või kooskõlas artikli 27 lõikega 3.

9.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territooriumil EETSi piirkonna eest vastutav teemaksu koguja saaks EETSi osutajalt andmed kõikide sõidukite kohta, mida EETSi osutaja kliendid omavad või valdavad ning mis on teatava ajavahemiku jooksul sõitnud EETSi piirkonnas, mille eest teemaksu koguja vastutab, samuti andmed nende sõidukite omanike ja valdajate kohta niivõrd, kui teemaksu koguja vajab neid andmeid oma kohustuste täitmiseks maksuhaldurite ees. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutaja esitaks nõutud andmed hiljemalt kaks päeva pärast taotluse saamist. Samuti võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ei avaldaks selliseid andmeid teistele teemaksu kogumise teenuse osutajatele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui teemaksu koguja ja teemaksu kogumise teenuse osutaja moodustavad ühe üksuse, kasutataks andmeid üksnes teemaksu koguja kohustuste täitmiseks maksuhaldurite ees.

10.   EETSi osutajate poolt teemaksu kogujatele esitatud andmeid töödeldakse kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate liidu normide ning liikmesriikide õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiivid 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

11.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et täpsustada EETSi osutajate kohustusi seoses järgmisega:

a)

teenustaseme tulemuslikkuse seire ning koostöö teemaksu kogujatega kontrollauditite puhul;

b)

koostöö teemaksu kogujatega teemaksu kogujate süsteemitestide tegemisel;

c)

teenuste tugi ja tehniline abi EETSi kasutajatele ning sõiduki seadmestiku individualiseerimine;

d)

arveldamine EETSi kasutajatega;

e)

lõikes 7 osutatud teave, mille EETSi osutajad peavad esitama teemaksu kogujatele, ning

f)

EETSi kasutaja teavitamine tuvastatud teemaksu mittedeklareerimise juhtumist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Teemaksu kogujate õigused ja kohustused

1.   Kui EETSi piirkond ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud EETSi koostalitlusvõime tehnilistele ja menetlustingimustele, võtab liikmesriik, kelle territooriumil EETSi piirkond asub, vajalikud meetmed tagamaks, et vastutav teemaksu koguja hindaks probleemi koos asjaomaste sidusrühmadega ning võtaks oma pädevuse piires parandusmeetmed, et tagada teemaksusüsteemi koostalitusvõime EETSiga. Vajaduse korral ajakohastab liikmesriik artikli 21 lõikes 1 osutatud registrit seoses kõnealuse artikli lõike 1 punktis a osutatud teabega.

2.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõik tema territooriumil EETSi piirkonna eest vastutavad teemaksu kogujad koostaksid kooskõlas lõikes 9 osutatud rakendusaktidega EETSi piirkonda käsitleva teatise, milles esitatakse EETSi osutajatele üldtingimused nende EETSi piirkondadele juurdepääsuks, ja hoiavad seda ajakohasena.

Kui liikmesriigi territooriumil luuakse uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutavaks määratud teemaksu koguja avaldaks EETSi piirkonda käsitleva teatise piisavalt vara, et võimaldada huvitatud EETSi osutajate akrediteerimist vähemalt üks kuu enne uue süsteemi käivitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 15 lõikes 1 osutatud koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise menetluse kestust.

Kui elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi liikmesriigi territooriumil oluliselt muudetakse, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutav teemaksu koguja avaldaks EETSi piirkonda käsitleva ajakohastatud teatise piisavalt vara, et juba akrediteeritud EETSi osutajad saaksid oma koostalitlusvõime komponendid uute nõudmistega kohandada ja uuesti akrediteerida hiljemalt üks kuu enne muudetud süsteemi käivitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse artikli 15 lõikes 1 osutatud koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise menetluse kestust.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territooriumil EETSi piirkondade eest vastutav teemaksu koguja nõustuks kedagi diskrimineerimata mis tahes EETSi osutaja taotlusega osutada EETSi asjaomastes EETSi piirkondades.

EETSi osutaja tegevuse lubamine teatavas EETSi piirkonnas sõltub EETSi piirkonda käsitlevas teatises sätestatud kohustuste ja üldtingimuste täitmisest kõnealuse osutaja poolt.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad ei nõuaks EETSi osutajatelt konkreetsete tehniliste lahenduste või menetluste kasutamist, mis takistaksid EETSi osutaja koostalitluse komponentide koostalitlusvõimet elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemidega teistes EETSi piirkondades.

Kui teemaksu koguja ja EETSi osutaja kokkulepet ei saavuta, võib küsimuse edastada asjaomase teemaksu kogumise piirkonna lepituskomisjonile.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja ja EETSi osutaja vahelised lepingud kõnealuse liikmesriigi territooriumil EETSi osutamise kohta lubaksid teemaksu arve esitamist EETSi osutajalt otse EETSi kasutajale.

Teemaksu koguja võib nõuda, et EETSi osutaja koostaks kasutajale arve teemaksu koguja nimel ja ülesandel, ning EETSi osutaja peab nimetatud nõude täitma.

5.   Teemaks, mida teemaksu kogujad EETSi kasutajatelt küsivad, ei tohi olla suurem kui asjaomane riiklik või kohalik teemaks. See ei piira liikmesriikide õigust kehtestada hinnasoodustusi või allahindlusi teemaksu elektroonilise tasumise edendamiseks. Kõik liikmesriigi või teemaksu koguja poolt sõiduki seadmestiku kasutajale pakutavad hinnasoodustused ja allahindlused peavad olema läbipaistvad, avalikud ja EETSi osutajate klientidele samadel tingimustel kättesaadavad.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad lubaksid oma EETSi piirkonnas kasutada kõiki töökorras sõiduki seadmestikke, mida pakuvad EETSi osutajad, kellega neil on lepingulised suhted, ning mis on sertifitseeritud kooskõlas artikli 15 lõikes 7 osutatud rakendusaktides sätestatud menetlusega ja mis ei ole kantud artikli 5 lõikes 5 osutatud kehtetute sõiduki seadmestike loetellu.

7.   Juhul kui EETSi osutamine ei toimi teemaksu koguja süül nõuetekohaselt, osutab teemaksu koguja halvenenud tingimustega teenust, mis võimaldab lõikes 6 osutatud seadmestikega sõidukeil liigelda ohutult võimalikult väikese viivitusega ning ilma, et neid kahtlustataks teemaksu tasumata jätmises.

8.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujad teeksid kedagi diskrimineerimata koostööd EETSi osutajate või tootjate või teavitatud asutustega, et hinnata koostalitlusvõime komponentide kasutussobivust oma EETSi piirkondades.

9.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et kehtestada EETSi piirkonda käsitleva teatise minimaalne sisu, mis hõlmab järgmist:

a)

nõuded EETSi osutajatele;

b)

menetlustingimused, mis hõlmavad kaubanduslikke tingimusi;

c)

EETSi osutajate akrediteerimise menetlus ning

d)

teemaksu taustaandmed.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Tasustamine

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajatel oleks õigus saada teemaksu kogujalt tasu.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutajate tasu kindlaksmääramise metoodika oleks läbipaistev, mittediskrimineeriv ja kõigi asjaomases EETSi piirkonnas akrediteeritud EETSi osutajate puhul identne. Nad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune metoodika avaldataks kaubanduslike tingimuste osana EETSi piirkonda käsitlevas teatises.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi piirkondades, kus on üks peamine teenuseosutaja, järgiks EETSi osutajate tasu arvutamise metoodika sama struktuuri, mida kasutatakse peamise teenuseosutaja osutatud samaväärsete teenuste eest tasu arvutamisel. EETSi osutajatele makstav tasu võib erineda peamisele teenuseosutajale makstavast tasust juhul, kui see on põhjendatud järgmisega:

a)

peamise teenuseosutaja kulud seoses erinõuete ja -kohustustega, mis EETSi osutajatele ei kehti, ning

b)

vajadus võtta EETSi osutajate tasust maha teemaksu koguja poolt kehtestatud püsitasud, mille aluseks on teemaksu koguja kulud seoses EETSi nõuetele vastava süsteemi pakkumise, käitamise ja hooldamisega oma EETSi piirkonnas, sealhulgas akrediteerimiskulud, kui need ei ole arvestatud teemaksu sisse.

Artikkel 8

Teemaksud

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui EETSi osutaja ja teemaksu koguja kasutavad konkreetse sõiduki suhtes kohaldatava teemaksu tariifi kindlaksmääramisel erinevaid sõidukite klassifikatsioone, kohaldataks teemaksu koguja klassifikatsiooni, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et tehti viga.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogujal oleks õigus saada EETSi osutajalt tasu iga tõendatud teemaksudeklaratsiooni eest ning iga tõendatud teemaksu deklareerimata jätmise eest kõigi kõnealuse EETSi osutaja hallatavate EETSi kasutajakontode puhul.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui EETSi osutaja on saatnud teemaksu kogujale artikli 5 lõikes 5 osutatud loetelu kehtetutest sõiduki seadmestikest, ei vastutaks EETSi osutaja enam teemaksude eest, mida selliste kehtetute sõiduki seadmestike kasutamisel edaspidi määrata võidakse. Teemaksu kogujad ja EETSi osutajad lepivad omavahel kokku kehtetute sõiduki seadmestike loetelu kannete arvus, loetelu vormingus ja selle ajakohastamise sageduses.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõrgsageduslainetehnoloogial põhinevate teemaksusüsteemide puhul edastaksid teemaksu kogujad EETSi osutajatele tõendatud deklaratsioonid teemaksude kohta, mille tasumise kohustus on nende asjaomastel EETSi kasutajatel tekkinud.

5.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada kohaldatavate tariifikavade kehtestamiseks vajaliku sõidukite klassifitseerimise üksikasjad, sealhulgas selliste kavade kehtestamiseks vajalikud menetlused. EETSi toetatavad sõiduki klassifikatsiooni parameetrid ei piira teemaksu kogujate tariifikavade valikut. Komisjon tagab piisava paindlikkuse, et võimaldada EETSi toetatavaid sõiduki klassifikatsiooni parameetreid vastavalt prognoositavatele tulevikuvajadustele edasi arendada. Nimetatud delegeeritud õigusaktid ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/62/EÜ (15) sätestatud parameetrite määratlust, mille alusel teemaksumäärasid diferentseeritakse.

Artikkel 9

Raamatupidamisarvestus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu kogumise teenust osutavad juriidilised isikud peaksid raamatupidamisarvestust, mis võimaldab teemaksu kogumise teenuse osutamisega seotud kulusid ja tulusid selgelt eristada muu tegevusega seotud kuludest ja tuludest. Teemaksu kogumise teenusega seotud kulusid ja tulusid käsitlev teave esitatakse taotluse alusel asjaomasele lepituskomisjonile või õigusasutusele. Samuti võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et ristsubsideerimine teemaksu kogumise teenuse osutajana tegutsemise ja muu tegevuse vahel ei oleks lubatud.

Artikkel 10

EETSi kasutajate õigused ja kohustused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada kasutajatel registreeruda EETSi kasutajaks ükskõik millise EETSi osutaja juures, olenemata nende kodakondsusest, elukohaliikmesriigist või liikmesriigist, kus sõiduk on registreeritud. Lepingu sõlmimisel teavitatakse EETSi kasutajaid nõuetekohaselt kasutatavatest makseviisidest ning kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 nende isikuandmete töötlemisest ja isikuandmete kaitset käsitlevatest kohaldatavatest õigusaktidest tulenevatest õigustest.

2.   Teemaksu tasumist EETSi kasutaja poolt EETSi osutajale käsitatakse EETSi kasutaja maksekohustuste täitmisena asjaomase teemaksu koguja ees.

Kui sõidukisse on paigaldatud või sõidukis on kaks või enam sõiduki seadmestikku, vastutab asjassepuutuva sõiduki seadmestiku kasutamise või aktiveerimise eest konkreetses EETSi piirkonnas EETSi kasutaja.

3.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada EETSi kasutajate kohustusi seoses järgmisega:

a)

andmete esitamine EETSi osutajale ning

b)

sõiduki seadmestiku kasutamine ja käsitlemine.

III PEATÜKK

LEPITUSKOMISJON

Artikkel 11

Asutamine ja ülesanded

1.   Iga vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriik määrab või asutab lepituskomisjoni, et hõlbustada vahendamist tema territooriumil EETSi piirkonda omavate teemaksu kogujate ja selliste EETSi osutajate vahel, kellel on lepingud või kes peavad läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks kõnealuste teemaksu kogujatega.

2.   Lepituskomisjonil on eelkõige õigus kontrollida, kas teemaksu koguja poolt EETSi osutajatele kehtestatud lepingutingimused on mittediskrimineerivad. Lepituskomisjonil on õigus kontrollida, kas EETSi osutajatele makstakse tasu kooskõlas artiklis 7 sätestatud põhimõtetega.

3.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende lepituskomisjon on oma korralduse ja õigusliku struktuuri poolest sõltumatu teemaksu kogujate ja teemaksu kogumise teenuse osutajate ärihuvidest.

Artikkel 12

Vahendusmenetlus

1.   Iga vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriik kehtestab vahendusmenetluse, et võimaldada teemaksu kogujal või EETSi osutajal taotleda asjaomaselt lepituskomisjonilt sekkumist lepinguliste suhete või lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega seotud vaidlusse.

2.   Lõikes 1 osutatud vahendusmenetluse puhul nõutakse, et lepituskomisjon teataks ühe kuu jooksul alates sekkumistaotluse saamisest, kas tal on olemas kõik vahendamiseks vajalikud dokumendid.

3.   Lõikes 1 osutatud vahendusmenetluse puhul nõutakse, et lepituskomisjon esitaks oma arvamuse vaidluse kohta hiljemalt kuue kuu jooksul pärast sekkumistaotluse saamist.

4.   Lepituskomisjoni ülesannete täitmise hõlbustamiseks annavad liikmesriigid lepituskomisjonile õiguse nõuda asjakohast teavet teemaksu kogujatelt, EETSi osutajatelt ja kõigilt kolmandatelt isikutelt, kes on asjaomases liikmesriigis EETSi osutamisega seotud.

5.   Vähemalt ühe EETSi piirkonnaga liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et tagada lepituskomisjonide vaheline teabevahetus nende töö, juhtpõhimõtete ja tavade kohta.

IV PEATÜKK

TEHNILISED SÄTTED

Artikkel 13

Ühtne katkematu teenus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutatakse EETSi kasutajatele ühtse katkematu teenusena.

See tähendab, et:

a)

kui sõiduki klassifikatsiooni parameetrid, sealhulgas muutuvad parameetrid, on salvestatud või deklareeritud, või mõlemat, ei ole sõidu jooksul täiendav sõidukisisene inimsekkumine nõutav, välja arvatud juhul, kui muudetakse sõiduki omadusi; ning

b)

inimese ning konkreetse sõiduki seadmestiku vaheline infovahetus toimub kõigis EETSi piirkondades samamoodi.

Artikkel 14

EETSiga seotud lisaelemendid

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi kasutajate infovahetus teemaksu kogujatega oleks EETSi raames asjakohasel juhul piiratud artikli 6 lõike 4 kohaselt toimuva arvete esitamise protsessi ja teemaksu sissenõudmise protsessiga. EETSi kasutajate ja EETSi osutajate (või nende sõiduki seadmestiku) infovahetus võib iga EETSi osutaja puhul toimida erineval viisil, ilma et seataks ohtu EETSi koostalitlusvõimet.

2.   Liikmesriigid võivad nõuda, et teemaksu kogumise teenuse osutajad, sealhulgas EETSi osutajad, esitaksid liikmesriikide ametiasutuste taotlusel oma klientide liiklusandmed, tingimusel et on täidetud kohaldatavad andmekaitsenormid. Liikmesriigid võivad kasutada selliseid andmeid üksnes liikluspoliitika kujundamise ja liikluskorralduse tõhustamise eesmärgil ning neid andmeid ei tohi kasutada klientide tuvastamiseks.

3.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse teemaksu kogujate, EETSi osutajate ja EETSi kasutajate koostalitlusvõime komponentide vaheliste elektrooniliste liideste kirjeldused, sealhulgas kohasel juhul asjaosaliste vahel kõnealuste liideste kaudu vahetatavate sõnumite sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Koostalitlusvõime komponendid

1.   Kui liikmesriigi territooriumil võetakse kasutusele uus elektrooniline teemaksu kogumise süsteem, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et määratud teemaksu koguja, kes vastutab süsteemi eest, koostab ja avaldab EETSi piirkonda käsitlevas teatises üksikasjaliku kava koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse hindamise protsessi kohta, mis võimaldab huvitatud EETSi osutajad akrediteerida hiljemalt üks kuu enne uue süsteemi käivitamist.

Kui liikmesriigi territooriumil asuvat elektroonilist teemaksu kogumise süsteemi oluliselt muudetakse, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et süsteemi eest vastutav teemaksu koguja kehtestaks EETSi piirkonda käsitlevas teatises lisaks esimeses lõigus osutatud elementidele ka üksikasjaliku kava süsteemis juba akrediteeritud EETSi osutajate koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse uuesti hindamise kohta enne süsteemi olulist muutmist ning avaldaks selle. Kava peab võimaldama asjaomased EETSi osutajad uuesti akrediteerida hiljemalt üks kuu enne muudetud süsteemi käivitamist.

Teemaksu koguja on kohustatud seda kava järgima.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teemaksu koguja, kes vastutab EETSi piirkonna eest asjaomases liikmesriigis, looks testkeskkonna, kus EETSi osutaja või ta volitatud esindaja saab kontrollida oma sõiduki seadmestiku kasutussobivust teemaksu koguja EETSi piirkonnas ning kus talle antakse sertifikaat vastavate testide eduka läbimise kohta. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teemaksu kogujad saaksid luua ühe testkeskkonna mitme EETSi piirkonna kohta ja et ühel volitatud esindajal oleks õigus kontrollida ühte liiki sõiduki seadmestike kasutussobivust mitme EETSi osutaja nimel.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teemaksu kogujad saaksid EETSi osutajatelt või nende volitatud esindajatelt nõuda vastavate testidega seotud kulude katmist.

3.   Kui koostalitlusvõime komponendid kannavad CE-vastavusmärgist või nende kohta on väljastatud kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse deklaratsioon või mõlemad, ei keela, piira ega takista liikmesriigid nende komponentide turulelaskmist EETSis kasutamiseks. Eelkõige ei nõua liikmesriigid sellist kontrollimist, mis on kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse või mõlema kontrollimise menetluse käigus juba tehtud.

4.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada koostalitlusvõime komponentide nõuded, mis hõlmavad ohutust ja tervist, usaldusväärsust ja kättesaadavust, keskkonnakaitset, tehnilist ühilduvust, turvalisust ja eraelu puutumatust ning käitamist ja haldamist.

5.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu ka delegeeritud õigusaktid, et sätestada üldised taristunõuded seoses järgmisega:

a)

teemaksu deklaratsiooniga seotud andmete õigsus, et tagada EETSi kasutajate võrdne kohtlemine teemaksude ja muude maksude osas;

b)

vastutava EETSi osutaja tuvastamine sõiduki seadmestiku abil;

c)

avatud standardite kasutamine EETSi seadmestiku koostalitlusvõime komponentides;

d)

sõiduki seadmestiku integreerimine sõidukisse ning

e)

sõidukijuhi teavitamine teetasu maksmise nõudest.

6.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et sätestada järgmised taristu erinõuded:

a)

nõuded teemaksu kogujate ja EETSi osutajate seadmestike vaheliste ühiste sideprotokollide kohta;

b)

nõuded mehhanismide kohta, mille abil teemaksu kogujad teevad kindlaks, kas nende EETSi piirkonnas liiklev sõiduk on varustatud kehtiva ja toimiva sõiduki seadmestikuga;

c)

nõuded sõiduki seadmestiku kasutajaliidese kohta;

d)

nõuded, mida kohaldatakse spetsiifiliselt kõrgsageduslainetehnoloogial põhinevate teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime komponentide suhtes, ning

e)

nõuded, mida kohaldatakse spetsiifiliselt ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS) põhinevate teemaksu kogumise süsteemide suhtes.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 vastu rakendusaktid, et sätestada liikmesriikide poolt kohaldatav menetlus koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse ja kasutussobivuse, sealhulgas EÜ deklaratsioonide sisu ja vormi hindamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

KAITSEKLAUSLID

Artikkel 16

Kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui liikmesriigil on alust arvata, et turule lastud ja CE-vastavusmärgist kandvad koostalitlusvõime komponendid ei vasta nende eesmärgipärasel kasutamisel tõenäoliselt asjaomastele nõuetele, võtab ta kõik vajalikud abinõud nende kasutusala piiramiseks, nende kasutamise keelamiseks või nende turult kõrvaldamiseks. Liikmesriik teatab võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja esitab oma otsuse põhjendused, märkides eelkõige, kas nõuetele mittevastavus tulenes:

a)

tehniliste kirjelduste ebaõigest kohaldamisest või

b)

tehniliste kirjelduste ebapiisavusest.

2.   Komisjon konsulteerib võimalikult kiiresti asjaomase liikmesriigi, tootja, EETSi osutaja või nende liidus asutatud volitatud esindajatega. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui aga komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile, samuti tootjale või tema liidus asutatud volitatud esindajale ja teistele liikmesriikidele.

3.   Kui CE-vastavusmärgist kandvad koostalitlusvõime komponendid ei vasta koostalitlusvõime nõuetele, nõuab pädev liikmesriik tootjalt või tema liidus asutatud volitatud esindajalt koostalitlusvõime komponendi kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse või mõlema taastamist kõnealuse liikmesriigi sätestatud tingimustel ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 17

Hindamiste läbipaistvus

Liikmesriigi või teemaksu koguja otsustes koostalitlusvõime komponentide kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse hindamise kohta ning kõikides artikli 16 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjendused. Otsusest teatatakse asjaomasele tootjale, EETSi osutajale või nende volitatud esindajatele niipea kui võimalik, osutades asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusnormide alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

VI PEATÜKK

HALDUSKORRALDUS

Artikkel 18

Ühtne kontaktasutus

Iga liikmesriik, kelle territooriumil on vähemalt kaks EETSi piirkonda, määrab EETSi osutajate jaoks ühtse kontaktasutuse. Liikmesriik avaldab nimetatud asutuse kontaktandmed ja esitab need nõudmisel huvitatud EETSi osutajatele. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et EETSi osutaja taotlusel hõlbustab ja koordineerib kontaktasutus EETSi osutaja ning liikmesriigi territooriumil asuvate EETSi piirkondade eest vastutavate teemaksu kogujate vahelisi varajasi haldusalaseid kontakte. Kontaktasutus võib olla füüsiline isik, avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus.

Artikkel 19

Teavitatud asutused

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutustest, kellel on õigus viia läbi artikli 15 lõikes 7 osutatud rakendusaktides osutatud kirjeldustele vastavuse või kasutussobivuse hindamise menetlust või selle menetluse üle järelevalvet teha, nimetades iga asutuse pädevusala ja komisjonilt eelnevalt saadud tunnusnumbrid. Komisjon avaldab asutuste nimekirja, nende tunnusnumbrid ja pädevusalad Euroopa Liidu Teatajas ning ajakohastab seda nimekirja.

2.   Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriume. Asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele vastavaid asutusi loetakse kõnealustele kriteeriumidele vastavaks.

3.   Kui asutus ei vasta enam käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele, võtab liikmesriik sellisele asutusele antud heakskiidu tagasi. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4.   Kui liikmesriik või komisjon leiab, et teise liikmesriigi poolt teavitatud asutus ei vasta käesoleva artikli lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele, edastatakse küsimus artikli 31 lõikes 1 osutatud elektrooniliste maksukogumissüsteemide komiteele, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul. Kõnealuse komitee arvamuse põhjal teatab komisjon kõnealusest asutusest teavitanud liikmesriigile kõigist muudatustest, mis on vajalikud selleks, et teavitatud asutus saaks säilitada temale määratud staatuse.

5.   Komisjon võtab hiljemalt 19. oktoobriks 2019 kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, et sätestada teavitatud asutuste sobivuse miinimumkriteeriumid.

Artikkel 20

Koordineerimisrühm

Artikli 19 lõike 1 kohaselt teavitatud asutustest moodustatakse artikli 31 lõikes 1 osutatud elektrooniliste maksukogumissüsteemide komitee töörühmana koordineerimisrühm („koordineerimisrühm“) kooskõlas kõnealuse komitee töökorraga.

Artikkel 21

Registrid

1.   Käesoleva direktiivi rakendamise eesmärgil peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit, kuhu kantakse järgmine teave:

a)

tema territooriumil asuvad EETSi piirkonnad, sealhulgas teave järgmise kohta:

i)

asjaomased teemaksu kogujad;

ii)

kasutatavad teemaksu kogumise tehnoloogiad;

iii)

teemaksu taustaandmed;

iv)

EETSi piirkonda käsitlev teatis ning

v)

EETSi osutajad, kes on sõlminud kõnealuse liikmesriigi territooriumil tegutsevate teemaksu kogujatega EETSi lepingud;

b)

EETSi osutajad, kelle liikmesriik on registreerinud kooskõlas artikliga 4, ning

c)

artiklis 18 osutatud EETSi tarvis ettenähtud ühtse kontaktpunkti andmed, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kontrollivad liikmesriigid vähemalt kord aastas, kas artikli 4 punktides a, d, e ja f sätestatud nõuded on jätkuvalt täidetud, ning ajakohastavad sellele vastavalt registrit. Register sisaldab ka artikli 4 punktis e ette nähtud auditi järeldusi. Liikmesriik ei vastuta tema registrisse kantud EETSi osutajate tegevuse eest.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklikus elektroonilises registris sisalduvad andmed on ajakohastatud ja täpsed.

3.   Registrid on üldsusele elektrooniliselt kättesaadavad.

4.   Registrid tehakse kättesaadavaks alates 19. oktoobrist 2021.

5.   Iga kalendriaasta lõpus teavitavad registri eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused komisjoni elektrooniliselt EETSi piirkondade ning EETSi osutajate registritest. Komisjon teeb selle teabe teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Kõigist ebakõladest liikmesriigis valitsevas olukorras teavitatakse liikmesriiki, kus teenuse osutaja on registreeritud, ja komisjoni.

VII PEATÜKK

KATSESÜSTEEMID

Artikkel 22

Teemaksu kogumise katsesüsteemid

1.   EETSi tehnilise arengu võimaldamiseks võivad liikmesriigid ajutiselt lubada oma teemaksupiirkonna piiratud osades kasutada samaaegselt EETSi nõuetele vastava süsteemiga teemaksu kogumise katsesüsteeme, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid või kontseptsioone, mis ei ole vastavuses ühe või mitme käesoleva direktiivi sättega.

2.   EETSi osutajad ei ole kohustatud teemaksu kogumise katsesüsteemides osalema.

3.   Enne teemaksu kogumise katsesüsteemi kasutuselevõtmist taotleb asjaomane liikmesriik komisjonilt luba. Komisjon väljastab loa või keeldub selle andmisest otsuse vormis kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon võib loa andmisest keelduda, kui teemaksu kogumise katsesüsteem võiks kahjustada tavapärase elektroonilise teemaksu kogumise süsteemi või EETSi nõuetekohast toimimist. Selline luba ei või esialgu kehtida üle kolme aasta.

VIII PEATÜKK

TEEMAKSUDE TASUMATA JÄTMIST KÄSITLEV TEABEVAHETUS

Artikkel 23

Liikmesriikidevahelise teabevahetuse kord

1.   Selleks et võimaldada tuvastada sõiduk, mille puhul on kindlaks tehtud teemaksu tasumata jätmine, ning sellise sõiduki omanik või valdaja, annavad liikmesriigid juurdepääsu sõidukite riiklikele registreerimisandmetele üksnes teiste liikmesriikide riiklikele kontaktpunktidele, kellel on õigus teha automaatset päringut järgmise kohta:

a)

sõidukitega seotud andmed ning

b)

sõidukite omanike või valdajatega seotud andmed.

Punktides a ja b osutatud andmekategooriates sisalduv teave, mis on vajalik automaatse päringu tegemiseks, peab vastama I lisas sätestatule.

2.   Lõikes 1 osutatud andmete vahetamiseks määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et liikmesriikidevaheline teabevahetus toimub üksnes riiklike kontaktpunktide vahel. Riiklike kontaktpunktide pädevuse puhul lähtutakse asjaomase liikmesriigi kohaldatavast õigusest. Selles teabevahetusprotsessis pööratakse erilist tähelepanu isikuandmete nõuetekohasele kaitsele.

3.   Väljamineva taotluse alusel automaatset päringut tehes kasutab selle liikmesriigi riiklik kontaktpunkt, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, täielikku registreerimisnumbrit.

Kõnealused automaatsed päringud tehakse nõukogu otsuse 2008/616/JSK (16) lisa 3. peatüki punktides 2 ja 3 osutatud korra ning käesoleva direktiivi I lisa nõuete kohaselt.

Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, kasutab saadud andmeid kõnealuse teemaksu tasumata jätmise eest vastutava isiku väljaselgitamiseks.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et teavet vahetatakse kasutades Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) tarkvararakendust ja selle tarkvara muudetud versioone, kooskõlas käesoleva direktiivi I lisaga ning otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatüki punktidega 2 ja 3.

5.   Iga liikmesriik kannab ise oma kulud, mis on seotud lõikes 4 osutatud tarkvararakenduste haldamise, kasutamise ja hooldamisega.

Artikkel 24

Teemaksu tasumata jätmist käsitlev teatis

1.   Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab, kas alustada teemaksu tasumata jätmise puhul järelmenetlust või mitte.

Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab sellist menetlust alustada, teavitab ta sellest vastavalt oma siseriiklikule õigusele sõiduki omanikku, valdajat või muud tuvastatud isikut, keda kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmises.

Kui siseriiklik õigus seda võimaldab, hõlmab nimetatud teave teemaksu tasumata jätmise õiguslikke tagajärgi liikmesriigis, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele.

2.   Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, saadab teatise sõiduki omanikule, valdajale või muule tuvastatud isikule, keda kahtlustatakse teemaksu tasumata jätmises, lisab ta kooskõlas oma siseriikliku õigusega talle kogu asjakohase teabe (nimelt ülevaade teemaksu tasumata jätmise kohta, teemaksu tasumata jätmise koht, kuupäev ja kellaaeg, rikutud siseriiklike õigusaktide nimetus, õigus otsus edasi kaevata ja õigus saada juurdepääs teabele ning karistus) ning vajadusel teabe selle kohta, millise seadmega teemaksu tasumata jätmine tuvastati. Selleks koostab liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, II lisas esitatud vormi põhjal teatise.

3.   Kui liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, otsustab alustada teemaksu tasumata jätmise suhtes järelmenetlust, saadab asjaomane liikmesriik põhiõiguste tagamiseks teatise keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokument (kui see on teada) või registreerimisliikmesriigi ühes ametlikus keeles.

Artikkel 25

Teemaksude kogumise eest vastutavate asutuste järelmeetmed

1.   Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, võib esitada teemaksude kogumise eest vastutavale asutusele artikli 23 lõikes 1 osutatud menetluse käigus saadud andmed üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

edastatud andmed piirduvad sellega, mida kõnealune asutus vajab tasumisele kuuluva teemaksu kättesaamiseks;

b)

tasumisele kuuluva teemaksu kättesaamise menetlus vastab artiklis 24 sätestatud menetlusele;

c)

asjaomane asutus vastutab selle menetluse läbiviimise eest; ning

d)

andmed saanud asutuse poolt esitatud maksekorralduse täitmisega likvideeritakse teemaksu tasumata jätmine.

2.   Liikmesriigid tagavad, et vastutavale asutusele edastatud andmeid kasutatakse üksnes selleks, et saada kätte tasumisele kuuluv teemaks, ja need kustutatakse kohe pärast teemaksu tasumist või, kui teemaks jääb jätkuvalt tasumata, liikmesriigi poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul pärast andmete edastamist.

Artikkel 26

Liikmesriikide aruandlus komisjonile

Iga liikmesriik saadab komisjonile üksikasjaliku aruande hiljemalt 19. aprilliks 2023 ja seejärel iga kolme aasta tagant.

Üksikasjalikus aruandes märgitakse selle liikmesriigi poolt, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, tema territooriumil teemaksu tasumata jätmise juhtumite järel tehtud ja registreerimisliikmesriigi riiklikule kontaktpunktile saadetud automaatsete päringute arv ning vastuseta jäänud taotluste arv.

Üksikasjalikus aruandes kirjeldatakse ka teemaksu tasumata jätmise järelkontrolli üleriigilist hetkeseisu, võttes aluseks väljasaadetud teatistega hõlmatud tasumata jäetud teemaksu osakaalu.

Artikkel 27

Andmekaitse

1.   Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2016/679 ning liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle direktiivid 2002/58/EÜ ja (EL) 2016/680.

2.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega vajalikud meetmed, et tagada järgmist:

a)

isikuandmete töötlemine artiklites 23, 24 ja 25 osutatud eesmärkidel piirdub käesoleva direktiivi I lisas loetletud andmeliikidega;

b)

isikuandmed on täpsed ja ajakohastatud ning parandamise või kustutamise taotlusi menetletakse põhjendamatu viivituseta, ning

c)

isikuandmete säilitamiseks on kehtestatud tähtaeg.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi kohaselt töödeldavaid isikuandmeid kasutataks üksnes järgmistel eesmärkidel:

a)

arvatavate õigusrikkujate tuvastamine seoses teemaksude tasumise kohustusega artikli 5 lõike 8 kohaldamisala piires;

b)

teemaksu koguja kohustuste täitmine maksuhalduri ees artikli 5 lõike 9 kohaldamisala piires; ning

c)

sellise sõiduki ning selle omaniku või valdaja tuvastamine, mille puhul on kindlaks tehtud teemaksu tasumata jätmine, artiklite 23 ja 24 kohaldamisala piires.

Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed tagamaks, et andmesubjektidel oleksid samad õigused saada teavet, pääseda andmetele ligi, neid parandada, kustutada ja töötlemist piirata, esitada andmekaitse järelevalveasutusele kaebusi, saada hüvitist ja tõhusat kohtulikku kaitset, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679, või kui see on asjakohane, siis direktiivis (EL) 2016/680.

3.   Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust piirata määruse (EL) 2016/679 teatud sätetega ette nähtud kohustuste ja õiguste ulatust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 23 kõnealuse artikli esimeses lõigus loetletud eesmärkidel.

4.   Kõigil asjaomastel isikutel on õigus põhjendamatu viivituseta saada teavet selle kohta, millised registreerimisliikmesriigis talletatud isikuandmed edastati liikmesriigile, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti, kaasa arvatud taotluse kuupäev ja pädev asutus liikmesriigis, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Aruanne

1.   Komisjon esitab hiljemalt 19. aprilliks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige seoses EETSi edasiarendamise ja kasutuselevõtmisega ning teemaksu tasumata jätmise juhtumite uurimise raames toimuva andmevahetuse mehhanismi tõhususe ja tulemuslikkusega.

Aruandes käsitletakse eelkõige järgmisi aspekte:

a)

artikli 5 lõigete 1 ja 2 mõju EETSi kasutuselevõtmisele, keskendudes eelkõige teenuse kättesaadavusele väikestes ja äärepoolsetes EETSi piirkondades;

b)

artiklite 23, 24 ja 25 tulemuslikkus teemaksu tasumata jätmiste arvu vähendamisel liidus, ning

c)

edusammud satelliitsidel põhinevat asukoha määramist ja 5,8 GHz kõrgsageduslaine tehnoloogiat kasutavate elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide vahelise koostalitlusvõime valdkonnas.

2.   Aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi täiendavaks läbivaatamiseks, eelkõige seoses järgmiste elementidega:

a)

täiendavad meetmed tagamaks, et EETS on kättesaadav kõigis EETSi piirkondades, sealhulgas väikestes ja äärepoolsetes EETSi piirkondades;

b)

meetmed teemaksude tasumise kohustuse piiriülese täitmise tagamise edasiseks hõlbustamiseks liidus, sealhulgas vastastikuse abistamise kokkulepped; ning

c)

piiriülest täitmise tagamist hõlbustavate sätete laiendamine vähese heitega aladele, piiratud juurdepääsuga tsoonidele või muudele sõidukite juurdepääsu linnas reguleerivatele skeemidele.

Artikkel 29

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse I lisa, et võtta arvesse asjakohaseid muudatusi nõukogu otsustes 2008/615/JSK (17) ja 2008/616/JSK või kui seda nõutakse mõne muu asjaomase liidu õigusaktiga.

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 3, artikli 15 lõigetes 4 ja 5, artikli 19 lõikes 5 ning artiklis 29 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 8 lõikes 5, artikli 10 lõikes 3, artikli 15 lõigetes 4 ja 5, artikli 19 lõikes 5 ning artiklis 29 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 5, artikli 10 lõike 3, artikli 15 lõigete 4 ja 5, artikli 19 lõike 5 ning artikli 29 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab elektrooniliste maksukogumissüsteemide komitee.

Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 32

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 1–27 ning I ja II lisa täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 19. oktoobriks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 19. oktoobrist 2021.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/52/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2021, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses käesoleva direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga, mis on sätestatud III lisa B osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 181.

(2)  ELT C 176, 23.5.2018, lk 66.

(3)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/52/EÜ ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 124).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).

(16)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

(17)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).


I LISA

Artikli 23 lõikes 1 osutatud automaatse päringu tegemiseks vajalikud andmekategooriad

Komponent

K/V (1)

Märkused

Sõidukiga seotud andmed

K

 

Registreerimisliikmesriik

K

 

Registreerimisnumber

K

(A) (2)

Teemaksu tasumata jätmisega seotud andmed

K

 

Liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti

K

 

Juhtumi kuupäev

K

 

Juhtumi kellaaeg

K

 

Artikli 23 lõike 1 kohase automaatse päringu tulemusena edastatavad andmekategooriad

I osa.   Andmed sõiduki kohta

Komponent

K/V (3)

Märkused

Registreerimisnumber

K

 

Kerenumber/VIN

K

 

Registreerimisliikmesriik

K

 

Mark

K

(D.1) (4) nt Ford, Opel, Renault

Sõiduki mudel

K

(D.3) nt Focus, Astra, Megane

ELi kategooria kood

K

J) nt mopeed, mootorratas, sõiduauto

EURO heitgaasiklass

K

nt Euro 4, EURO 6

II osa.   Andmed sõiduki omaniku või valdaja kohta

Komponent

K/V (5)

Märkused

Sõiduki valdajatega seotud andmed

 

(C.1) (6)

Konkreetse registreerimistunnistuse omanikule viitavad andmed.

Registreerimistunnistuse omaniku (ettevõtja) nimi

K

(C.1.1)

Perekonnanimi, infiksid, tiitlid jms kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus.

Eesnimi

K

(C.1.2)

Eesnimi/eesnimed ja initsiaalid kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus.

Aadress

K

(C.1.3)

Tänav, majanumber, postiindeks, elukoht, elukohariik jne kantakse eraldi väljadele ning aadress esitatakse trükivormingus.

Sugu

V

Mees, naine

Sünniaeg

K

 

Juriidiline isik

K

Isik, ühendus, ettevõte, firma jne

Sünnikoht

V

 

Identifitseerimisnumber

V

Isiku või ettevõtte kindlat identifitseerimist võimaldav tunnus.

Sõiduki omanikega seotud andmed

 

(C.2) Andmed sõiduki omaniku kohta.

Omaniku (ettevõtte) nimi

K

(C.2.1)

Eesnimi

K

(C.2.2)

Aadress

K

(C.2.3)

Sugu

V

Mees, naine

Sünniaeg

K

 

Juriidiline isik

K

Isik, ühendus, ettevõte, firma jne

Sünnikoht

V

 

Identifitseerimisnumber

V

Isiku või ettevõtte kindlat identifitseerimist võimaldav tunnus.

 

 

Kasutamiskõlbmatute sõidukite, varastatud sõidukite või numbrimärkide või vananenud registreerimisandmete korral omanikku/valdajat puudutavaid andmeid ei esitata. Selle asemel edastatakse sõnum „Teavet ei avaldata“.


(1)  K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(2)  Liidu ühtlustatud kood, vt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57).

(3)  K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(4)  Liidu ühtlustatud kood, vt direktiiv 1999/37/EÜ.

(5)  K – kohustuslik, kui on riiklikus registris olemas; V – vabatahtlik.

(6)  Liidu ühtlustatud kood, vt direktiiv 1999/37/EÜ.


II LISA

TEATISE VORM

(osutatud artiklis 24)

[Esileht]

[Saatja nimi, aadress ja telefoninumber]

[Adressaadi nimi ja aadress]

TEATIS

teemaksu tasumata jätmise kohta …

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti]

Lehekülg 2

… jäeti teemaks tasumata sõidukiga, mille registreerimisandmed on järgmised:

[kuupäev]

registreerimisnumber, … mark, … mudel, …

mille tuvastas …

[vastutava asutuse nimi]

[Variant 1] (1)

Teie olete registreeritud kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanikuna.

[Variant 2] (1)

Kõnealuse sõiduki registreerimistunnistuse omanik teatas, et Teie juhtisite nimetatud sõidukit teemaksu tasumata jätmise ajal.

Täpsemad andmed teemaksu tasumata jätmise kohta on esitatud leheküljel 3.

Teemaksu tasumata jätmise eest määratud rahatrahv on … eurot/riigi omavääringus (1).

Tasumisele kuuluva teemaksu summa on … eurot/riigi omavääringus (1).

Tasumise tähtpäev on …

Kui Te ei maksa kõnealust rahatrahvi (1)/teemaksu, (1) soovitame Teil täita lisatud vastuse vorm (lk 4) ja saata see osutatud aadressil.

Käesolevat teatist menetletakse vastavalt … õigusele ….

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti].

Lehekülg 3

Teemaksu tasumata jätmise üksikasjad

a)

Andmed sõiduki kohta, mida teemaksu tasumata jätmisel kasutati:

 

Registreerimisnumber: …

 

Registreerimisliikmesriik: …

 

Mark ja mudel: …

b)

Teemaksu tasumata jätmise andmed:

 

Teemaksu tasumata jätmise koht, kuupäev ja kellaaeg:

 

Teemaksu tasumata jätmise olemus ja õiguslik liigitus:

 

Teemaksu tasumata jätmise üksikasjalik kirjeldus:

 

Viide asjakohas(t)e õigusakti(de) sät(e)tele:

 

Teemaksu tasumata jätmise tõendusmaterjali kirjeldus või viide sellele:

c)

Andmed teemaksu tasumata jätmise tuvastamiseks kasutatud seadme kohta (2):

 

Seadme spetsifikatsioon:

 

Seadme identifitseerimisnumber:

 

Viimase kalibreerimise kehtivuse lõppkuupäev:

(1)

Mittevajalik maha tõmmata.

(2)

Ei kohaldata, kui seadet ei kasutatud.

Lehekülg 4

Vastuse vorm

(palun täitke trükitähtedega)

A.

Juhi isik:

Ees- ja perekonnanimi:

Sünnikoht ja -aeg:

Juhiloa number: … välja antud (kuupäev): … (koht): …

Aadress: …

B.

Küsimused:

1.

Kas sõiduk, mille mark on … ja registreerimisnumber …, on registreeritud Teie nimele? … jah/ei (1)

Kui ei, siis sõiduki registreerimistunnistuse omanik on:

(perekonna- ja eesnimi, aadress)

2.

Kas Te tunnistate, et jätsite teemaksu tasumata? jah/ei (1)

3.

Kui Te ei tunnista seda, siis palun selgitage, miks:

Palun saatke täidetud vorm 60 päeva jooksul alates käesoleva teatise kuupäevast järgmisele asutusele: …

järgmisel aadressil: …

TEAVE

(Juhul kui teatise saadab teemaksude kogumise eest vastutav asutus vastavalt artiklile 25):

 

Kui tasumisele kuuluv teemaks ei ole tasutud käesolevas teatises sätestatud tähtaja jooksul, edastatakse see juhtum …

[liikmesriigi nimi, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti]

pädevale asutusele, kes vaatab selle läbi.

 

Kui juhtumi suhtes ei algatata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse või maksekinnituse (1) kättesaamist.

/

(Juhul kui teatise saadab liikmesriigi pädev asutus):

 

Juhtumi vaatab läbi … pädev asutus

[liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti].

 

Kui juhtumi suhtes ei algatata menetlust, teavitatakse Teid sellest 60 päeva jooksul pärast vastuse või maksekinnituse (1) kättesaamist.

(1)

Mittevajalik maha tõmmata.

Kui juhtumi suhtes algatatakse menetlus, kohaldatakse järgmist korda:

[täidab liikmesriik, kelle territooriumil teemaks tasumata jäeti – teave menetluse korra, sealhulgas menetluse algatamise otsuse edasikaebamise võimaluste ja korra kohta. Kõnealune teave hõlmab igal juhul järgmist: juhtumit menetleva asutuse nimi ja aadress; maksetähtaeg; asutuse nimi ja aadress, kellele saab otsuse edasi kaevata; edasikaebamise tähtaeg].

Käesolev teatis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

Andmekaitsealase vastutuse välistamine

 

[Kui kohaldatakse määrust (EL) 2016/679:

Vastavalt määrusele (EL) 2016/679 on teil õigus taotleda juurdepääsu isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või oma isikuandmete töötlemise piiramist või esitada isikuandmete töötlemisele vastuväide, samuti on teil isikuandmete ülekandmise õigus. Teil on ka õigus esitada kaebus [asjaomase järelevalveasutuse nimi ja aadress].]

 

[Kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/680:

Vastavalt [direktiivi (EL) 2016/680 kohaldava siseriikliku õigusakti pealkiri] on teil õigus taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu isikuandmetele ja nende parandamist või kustutamist ning oma isikuandmete töötlemise piiramist. Teil on ka õigus esitada kaebus [asjaomase järelevalveasutuse nimi ja aadress].]


III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ

ELT L 166, 30.4.2004, lk 124.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

ELT L 87, 31.3.2009, lk 109.

B OSA

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäev

(osutatud artiklis 33)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Direktiiv 2004/52/EÜ

20. november 2005


IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/52/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 1 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 3 lõike 2 esimene lause

Artikli 1 lõike 1 teine lõik

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 6

Artikkel 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 2 lõike 2 esimene lause

Artikli 4 lõige 7

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 teine ja kolmas lause

Artikli 3 lõige 4

Artikli 2 lõike 2 neljas lause

Artikli 3 lõige 5

Artikli 3 lõige 6

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 5

Artikli 2 lõige 6

Artikli 2 lõige 7

Artikkel 27

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõike 2 esimene lause

Artikli 1 lõike 1 teine lõige

Artikli 3 lõike 2 teine lause

Artikli 3 lõike 2 kolmas lause

 

Artikli 3 lõige 3

 

Artikli 3 lõige 4

Artikli 4 lõige 1

 

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

 

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõige 7

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõige 8

Artikli 5 lõige 4

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 26

Artikli 2 lõige 7

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 5

Artikkel 31

Artikkel 6

Artikli 32 lõige 1

Artikli 32 lõige 2

Artikkel 33

Artikkel 7

Artikkel 34

Artikkel 8

Artikkel 35

Lisa

I lisa

II lisa

III lisa

IV lisa


Parandused

29.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 91/77


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 173, 9. juuli 2018 )

Leheküljel 22 artikli 1 punkti 2 alapunkti c teises lõigus

asendatakse

„Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu punkti h kohaldamist, hüvitab tööandja lähetatud töötajale kõnealused kulud vastavalt lähetatud töötaja töösuhtele kohaldatavale liikmesriigi õigusele ja/või tavale.“

järgmisega:

„Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu punkti i kohaldamist, hüvitab tööandja lähetatud töötajale kõnealused kulud vastavalt lähetatud töötaja töösuhtele kohaldatavale liikmesriigi õigusele ja/või tavale.“