27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/491,

25. märts 2019,

millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate liidust väljaastumise kavatsuse kohta. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb aluslepingute kohaldamine väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või, kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada.

(2)

Väljaastumine leiab aset programmiperioodil 2014–2020, mil Ühendkuningriik osaleb viieteistkümnes Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvas koostööprogrammis. Kaks neist programmidest, nimelt PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) (edaspidi koos „koostööprogrammid“), hõlmavad Põhja-Iirimaad ning toetavad rahu ja leppimist ning põhja ja lõuna vahelist koostööd Põhja-Iirimaa rahulepingu (suure reede kokkulepe) alusel ning liit kavatseb neid jätkata isegi siis, kui Ühendkuningriik astub liidust välja, ilma et väljaastumisleping oleks jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Seetõttu peaks käesolev määrus piirduma nende koostööprogrammidega.

(3)

Neid koostööprogramme reguleeritakse eelkõige määrusega (EL) nr 1299/2013, (3) määrusega (EL) nr 1303/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (5). Käesolevas määruses tuleks näha ette sätted, mis võimaldaksid pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist koostööprogrammide jätkumist vastavalt nimetatud määrustele.

(4)

Koostööprogrammide korraldusasutus on ELi programmide erikolleegium (SEUPB), mis moodustati Iirimaa valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse vahel 8. märtsil 1999 allkirjastatud lepingu alusel, millega luuakse rakendusorganid. Kuna koostööprogrammid hõlmavad Põhja-Iirimaad, tuleks nende jätkamiseks näha ette vajalikud täiendavad sätted.

(5)	Koostööprogrammide jätkamiseks tuleks selgitada, et ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad koostööprogrammid hõlmata Ühendkuningriigi osalevaid piirkondi, mis peaksid olema samaväärsed NUTS 3. tasandi piirkondadega.

(6)

Kõnealuste liidu üldeelarvest rahastatavate koostööprogrammide jätkamiseks peaksid komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused sõlmima halduskokkuleppe, mis jõustub kuupäeval, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, et võimaldada koostööprogrammide vajalikku kontrollimist ja auditeerimist. Kui kontrolle ja auditeid ei ole võimalik teha, peaks komisjonil olema võimalus lükata maksetähtaegu edasi, peatada makseid ja kohaldada finantskorrektsioone vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 83, 142, 144 ja 145 sätestatule.

(7)

Komisjoni 30. novembri 2015. aasta rakendusotsus, millega kiidetakse heaks programm PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik), ning komisjoni 12. veebruari 2015. aasta rakendusotsus, millega kiidetakse heaks programm Interreg VA, on määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 76 kohaselt jätkuvalt rahastamisotsused määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses ja kujutavad seega endast õiguslikult siduvaid kulukohustusi määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses. Ühendkuningriik vastutab jätkuvalt endale liikmesriigina võetud nende rahaliste kohustuste eest, mis on seotud kõnealuste liidu juriidiliste kulukohustustega.

(8)

Alates kuupäevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, lakkab Ühendkuningriik olemast „programmipiirkonna liiduosa“ määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõike 1 tähenduses. Seetõttu tuleks kohandada kõnealuse määruse sätteid, mis käsitlevad tegevuste rahastamiskõlblikkust sõltuvalt asukohast.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt koostööprogrammide jätkumist pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi/eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult olukorras, kus Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumislepingut ei ole jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega kaasnevate tagajärgede käsitlemiseks olukorras, kus Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumislepingut ei ole jõustunud kuupäevaks, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, ning seoses kahe järgmise määrusega (EL) nr 1299/2013 hõlmatud koostööprogrammi, milles Ühendkuningriik osaleb (koos „koostööprogrammid“), jätkamisega:

1)	PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik);

2)	Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa).

2. Koostööprogrammide suhtes jätkatakse määruse (EL) nr 1299/2013 kohaldamist vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Geograafiline kohaldamisala

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, võivad koostööprogrammid hõlmata Ühendkuningriigi osalevaid piirkondi, mis on samaväärsed NUTS 3. tasandi piirkondadega.

Artikkel 3

Programmiasutused

Erandina määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 21 lõikest 1:

—	ELi programmide erikolleegium (SEUPB), mis täidab koostööprogrammide korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse rolli, jätkab oma ülesannete täitmist;

—	Põhja-Iirimaa rahandusministeerium jääb koostööprogrammide auditeerimisasutuseks.

Artikkel 4

Komisjoni pädevus seoses kontrollimistega

Koostööprogrammide suhtes tehtavaid kontrolle ja auditeid käsitlevate õigusnormide kohaldamise lepivad kokku komisjon ja Ühendkuningriigi ametiasutused. Kontrollid ja auditid hõlmavad kogu koostööprogrammide perioodi.

Kui koostööprogrammide vajalikke kontrolle ja auditeid ei ole kõikides asjaomastes piirkondades võimalik teha, käsitatakse seda juhtimis- ja kontrollisüsteemi suure puudusena määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 83, 142, 144 ja 145 sätestatud meetmete kohaldamisel.

Artikkel 5

Tegevuste rahastamiskõlblikkus sõltuvalt asukohast

Määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud ülempiiri koostööprogrammide suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata siiski juhul, kui Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli teises lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2019/493,

25. märts 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 seoses kontrollimenetlusega, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 (3) reguleeritakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste eriomast Euroopa tasandi õiguslikku staatust ning nende rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest. Samuti asutati sellega Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet („amet“).

(2)	Selleks et amet saaks täita oma ülesandeid, sealhulgas käesoleva määrusega ette nähtud uusi ülesandeid, täies ulatuses ja sõltumatult, peavad tal olema alalised töötajad ning ameti direktorile tuleks anda ametisse nimetamise volitused.

(3)

Hiljutised sündmused on näidanud, et isikuandmete ebaseaduslik kasutamine võib seada ohtu valimisprotsessi ja demokraatia. Seepärast on vaja Euroopa demokraatliku protsessi usaldusväärsust kaitsta ning näha ette rahalised karistused juhul, kui Euroopa tasandi erakonnad või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused kasutavad ära isikuandmete kaitse normide rikkumist, et mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi.

(4)

Selleks tuleks kehtestada kontrollimenetlus, mille raames peab amet teatavates olukordades taotlema, et määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 alusel moodustatud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee hindaks, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohaldatavate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Kui kontrollimenetluses leitakse, et see on nii, peaks amet määrama karistused kooskõlas tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava karistussüsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014.

(5)

Kui amet määrab Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele kontrollimenetluse tulemusena karistuse, peaks ta seejuures kohaselt arvesse võtma ne bis in idem põhimõtet, mille kohaselt ei tohi sama süüteo eest mitu korda karistada. Amet peaks ühtlasi tagama õiguskindluse põhimõtte järgimise ning asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse esitada oma seisukoht.

(6)

Uus menetlus peaks kehtima paralleelselt praeguste menetlustega, millega kontrollitakse registreerimistingimuste täitmist ja mida kohaldatakse liidu alusväärtuste ilmse ja tõsise rikkumise korral. Uuele menetlusele ei peaks aga kohalduma samad ajapiirangud, mis on sätestatud registreerimistingimuste ja -nõuete täitmise kontrollimise menetlusele määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 10.

(7)

Kuna uus menetlus algatatakse andmekaitse eest vastutava pädeva riikliku järelevalveasutuse otsusega, peaks asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal või Euroopa tasandi poliitilisel sihtasutusel olema võimalik taotleda karistuse läbivaatamist juhul, kui riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui selle otsuse vastu esitatud kaebus rahuldatakse, tingimusel et kõik riigisisesed õiguskaitsevõimalused on ammendatud.

(8)

Selleks et 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised toimuksid rangelt demokraatlike normide kohaselt ja kooskõlas selliste Euroopa väärtustega nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõiguste austamine, on oluline, et normid uue kontrollimenetluse kohta jõustuks aegsasti ja et uus kontrollimenetlus kohalduks niipea kui võimalik. Selle saavutamiseks peaksid muudatused, mis tuleb määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014 käesoleva määruse kohaselt teha, jõustuma käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(9)	Määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ameti direktorit abistavad töötajad, kelle suhtes ta kasutab Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja muude teenistujatega teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule antud volitusi („ametisse nimetava asutuse volitused“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. Amet võib kasutada kõigis oma töövaldkondades lähetatud riiklikke eksperte või muud personali, kes ei ole ameti töötajad.

Ameti töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning liidu institutsioonide kokkuleppel personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu võetud norme.

Töötajate valikuga ei tohi kaasneda huvide konflikti töötajate tööülesannete vahel ametis ning nende muude ametiülesannete vahel ning töötajad peavad hoiduma tegevusest, mis on vastuolus nende ülesannete olemusega.“

2)	Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Esimeses ja teises lõigus sätestatud menetlust ei alustata Euroopa Parlamendi valimistele eelneva kahe kuu jooksul. See ajapiirang ei kohaldu artiklis 10a sätestatud menetlusele.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Isikuandmete kaitse normide rikkumisega seotud kontrollimenetlus

1. Euroopa tasandi erakond ega Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutada ega püüda mõjutada, kasutades ära kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist mõne füüsilise või juriidilise isiku poolt.

2. Kui amet saab teada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (*1) artikli 4 punkti 21 kohase riikliku järelevalveasutuse otsusest, mille kohaselt on füüsiline või juriidiline isik rikkunud kohalduvaid isikuandmete kaitse norme, ja sellest otsusest tuleneb või on muudel põhjustel alust arvata, et rikkumine on seotud Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poliitilise tegevusega Euroopa Parlamendi valimiste raames, suunab amet juhtumi käsitlemiseks käesoleva määruse artikli 11 alusel moodustatud sõltumatute väljapaistvate isikute komiteele. Amet võib vajaduse korral teha asjaomase riikliku järelevalveasutusega koostööd.

3. Lõikes 2 osutatud komitee esitab oma arvamuse selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on asjaomast rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada. Amet taotleb arvamust viivitamata, ent mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates sellest, kui ta saab teada riikliku järelevalveasutuse otsusest. Amet kehtestab komiteele arvamuse esitamiseks lühikese ja mõistliku tähtaja. Komitee peab nimetatud tähtajast kinni pidama.

4. Komitee arvamuse alusel otsustab amet kooskõlas artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktiga vii, kas määrata asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele rahaline karistus. Ameti otsus peab olema põhjendatud, eriti mis puudutab komitee arvamust, ning see avaldatakse kiiresti.

5. Käesolevas artiklis sätestatud menetlus ei piira artiklis 10 sätestatud menetluse kasutamist.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“"

Artikli 11 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ameti taotlusel esitab komitee arvamuse:

a)	artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud liidu põhiväärtuste iga võimaliku ilmse ja tõsise rikkumise kohta Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poolt;

b)	selle kohta, kas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist ära kasutades Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel võib komitee taotleda ametilt, Euroopa Parlamendilt, asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt, teistelt erakondadelt, poliitilistelt sihtasutustelt või muudelt sidusrühmadelt kõiki asjaomaseid dokumente või tõendeid ning nende esindajate ärakuulamist. Esimese lõigu punktis b osutatud juhul teeb artiklis 10a osutatud riiklik järelevalveasutus komiteega koostööd kooskõlas kohaldatava õigusega.“

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab taotluse esitamise ajal täitma artiklis 23 loetletud kohustusi, olema alates taotluse esitamise kuupäevast kuni selle eelarveaasta või selle tegevuse lõpuni, milleks toetus anti, registris registreeritud ning tema suhtes ei tohi kehtida ükski artikli 27 lõikes 1 ning artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktides v, vi ja vii ettenähtud karistus.“

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkti a lisatakse järgmine alapunkt:

„vii)

kui artiklis 10a sätestatud kontrollimenetluses tehakse kindlaks, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on tahtlikult mõjutanud või püüdnud mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, kasutades ära kohalduvate isikuandmete kaitse normide rikkumist;“

lisatakse järgmine lõige:

„7. Kui artiklis 10a osutatud riikliku järelevalveasutuse otsus tunnistatakse kehtetuks või kui õiguskaitsevahend selle otsuse vastu osutub edukaks, vaatab amet tingimusel, et kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud, asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel läbi kõik lõike 2 punkti a alapunkti vii alusel määratud karistused.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 12. detsembri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (ELT L 317, 4.11.2014, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/494,

25. märts 2019,

lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealuse teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (3) põhieesmärk on luua ja säilitada liidus lennundusohutuse ühtlaselt kõrge tase. Selleks on kehtestatud lennutegevuse sertifikaatide süsteem, et saavutada nõutavad ohutustasemed ning võimaldada vajalike kontrollide tegemist ja väljastatud sertifikaatide vastastikust aktsepteerimist.

(3)

Lennundusohutuse valdkonnas saavad paljud sidusrühmad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju sertifikaatidele ja heakskiitudele erinevate meetmete abil leevendada. Need meetmed hõlmavad sertifikaadi taotlemist mõnelt ülejäänud 27 liikmesriigi tsiviillennundusametilt või enne väljaastumise kuupäeva Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) poolt välja antava sertifikaadi taotlemist, mis jõustub üksnes väljaastumise kuupäeval ja sõltub seega Ühendkuningriigi muutumisest kolmandaks riigiks.

(4)

Erinevalt liidu õiguse muudest valdkondadest on aga mõned konkreetsed juhtumid, kus ei ole võimalik muult liikmesriigilt ega ametilt sertifikaati saada, sest alates väljaastumise kuupäevast saab Ühendkuningriik oma jurisdiktsioonis rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaselt projekteerimisriigi rolli. Ühendkuningriik omakorda võib selles uues rollis sertifikaate välja anda üksnes pärast seda, kui ta on selle rolli saanud, nimelt pärast seda, kui liidu õigus pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist tema suhtes enam ei kohaldu.

(5)

Seepärast on vaja luua ajutine mehhanism teatavate lennundusohutussertifikaatide kehtivuse pikendamiseks, et jätta asjaomastele ettevõtjatele ja ametile piisavalt aega vajalike sertifikaatide väljaandmiseks määruse (EL) 2018/1139 artikli 68 alusel, võttes arvesse Ühendkuningriigi staatust kolmanda riigina.

(6)	Sertifikaatide kehtivuse pikendamise kestus peaks piirduma üksnes sellega, mis on tingimata vajalik, et tulla toime Ühendkuningriigi lahkumisega liidu lennundusohutussüsteemist.

(7)

Selleks et vajaduse korral saaks anda lisaaega määruse (EL) 2018/1139 artikli 68 kohaselt sertifikaatide väljaandmiseks asjaomastele ettevõtjatele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et pikendada käesoleva määruse lisa I jaos osutatud sertifikaatide kehtivust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (4) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)

Peale selle, erinevalt enamikust kaupu käsitlevatest liidu õigusaktidest ei avalda sertifikaatide kehtetus mõju mitte turule laskmisele, vaid lennundustoodete, osade ja seadmete tegelikule kasutamisele liidus, näiteks osade ja seadmete paigaldamisele liidus käitatavale liidu õhusõidukile. Ühendkuningriigi väljaastumine liidust ei tohiks sellist lennundustoodete kasutamist liidus mõjutada.

(9)

Liidu lennundusohutussüsteemis on pilootide ja mehaanikute koolitus rangelt reguleeritud ning koolitusmoodulid on ühtlustatud. Ühes liikmesriigis koolitusmoodulis osalevad isikud ei saa kõnealuse koolituse käigus alati teise liikmesriiki üle minna. Seda konkreetset olukorda tuleks liidu eriolukorra meetmete puhul arvesse võtta.

(10)

Käesoleva määruse sätted peaksid jõustuma kiireloomuliselt ja üldiselt tuleks neid kohaldada alates järgmisest päevast, kui lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud. Selleks et vajalikke haldusmenetlusi oleks võimalik läbi viia võimalikult varakult, tuleks teatavaid sätteid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Pidades silmas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumist Euroopa Liidust, kehtestatakse käesoleva määrusega erisätted teatavate lennundusohutussertifikaatide kohta, mis on välja antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (5) või määruse (EL) 2018/1139 alusel füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, ning teatavad lennunduskoolitust käsitlevad sätted.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse selle lisas loetletud sertifikaatide suhtes, mis kehtivad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval ja mille on välja andnud:

a)	Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, nagu on sätestatud lisa 1. jaos, või

b)	füüsilised või juriidilised isikud, kelle on sertifitseerinud Ühendkuningriigi pädevad asutused, nagu on sätestatud lisa 2. jaos.

3. Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud koolituse moodulite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EL) 2018/1139 ning kõnealuse määruse ja määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud mõisteid.

Artikkel 3

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud sertifikaadid

Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud sertifikaadid kehtivad üheksa kuud alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

Kui määruse (EL) 2018/1139 artiklis 68 osutatud sertifikaatide väljaandmiseks asjaomastele ettevõtjatele on vaja lisaaega, võib komisjon käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud sertifikaatide kehtivust delegeeritud õigusaktidega pikendada.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 4

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima.

Artikkel 5

Koolituse moodulite ülekandmine

Erandina komisjoni määrustest (EL) nr 1178/2011 (6) ja (EL) nr 1321/2014 (7) võtavad vastavalt kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse selliseid eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teeb järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, kuid mille tulemusel ei ole veel luba välja antud, enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäeva, nii nagu need eksamid oleks tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis.

Artikkel 6

Artikliga 3 või 4 reguleeritud sertifikaatidega seotud normid ja kohustused

1. Käesoleva määruse artikliga 3 või 4 reguleeritud sertifikaatide suhtes kehtivad normid, mida kohaldatakse nende suhtes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktidele ja delegeeritud õigusaktidele. Ametil on määrusega (EL) 2018/1139 ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega antud volitused üksuste suhtes, mille peamine tegevuskoht on kolmandas riigis.

2. Ameti taotlusel esitavad artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljaandjad koopiad kõikidest auditiaruannetest, järeldustest ja korrigeerivate meetmete kavadest, mis on seotud sertifikaatidega, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole ameti taotluses märgitud tähtajaks esitatud, võib amet vastavalt kas artikli 3 või artikli 4 kohaselt saadud soodustuse kehtetuks tunnistada.

3. Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljaandjad teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega.

Artikkel 7

Pädev asutus

Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve tegemiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike ja väljaandjate üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 alusel ning kõnealuse määruse või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena.

Artikkel 8

Komisjoni määruse (EL) nr 319/2014 kohaldamine

Komisjoni määrust (EL) nr 319/2014 (8) kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidilisest ja füüsilisest isikust sertifikaatide omanike ja väljaandjate suhtes samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes.

Artikkel 9

Nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjal

Amet võib käesoleva määruse kohaldamiseks välja anda nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid ja juhendmaterjali vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikele 3.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva artikli lõike 2 esimeses lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(4) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(6) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(7) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(8) Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007 (ELT L 93, 28.3.2014, lk 58).

LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD SERTIFIKAATIDE LOETELU

1. jagu

Euroopa Lennundusohutusameti („amet“) poolt välja antud sertifikaadid füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle peamine tegevuskoht on Ühendkuningriigis, ja õhusõidukite kohta, millele on osutatud järgmistes sätetes.

1.1.	Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012, (1) I lisa, osa 21, jagu A, alajagu B („Tüübisertifikaadid ja piiratud tüübisertifikaadid“)

1.2.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu D („Muudatused tüübisertifikaatides ja piiratud tüübisertifikaatides“)

1.3.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu E („Täiendavad tüübisertifikaadid“)

1.4.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu M („Remonditööd“)

1.5.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu O („Euroopa tehnilistele normatiividele vastavad load“)

1.6.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, osa 21, jagu A, alajagu J („Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat“)

2. jagu

Ühendkuningriigi pädevate asutuste poolt sertifitseeritud füüsiliste või juriidiliste isikute välja antud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kohta, millele on osutatud järgmistes sätetes.

2.1.	Määrus (EL) nr 748/2012, I lisa, jagu A, alajagu G, punkt 21.A.163, alapunkt c (toodete, osade ja seadmete käitamissertifikaadid)

2.2.	Määrus (EL) nr 1321/2014, II lisa, osa 145, punkt 145.A.75, alapunkt e (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

2.3.	Määrus (EL) nr 1321/2014, II lisa, osa 145, punkt 145.A.75, alapunkt f (ELA 1 õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid)

2.4.	Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, F alajagu, punkt M.A.615, alapunkt d (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

2.5.	Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, F alajagu, punkt M.A.615, alapunkt e (ELA 1 õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid)

2.6.	Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, G alajagu, punkt M.A.711 alapunkt a, alapunkt 4 või alapunkt b, alapunkt 1 (lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadid ja nende pikendamine)

2.7.	Määrus (EL) nr 1321/2014, I lisa, osa M, A jagu, H alajagu, punkt M.A.801 alapunkt b alapunktid 2 ja 3 ning alapunkt c (hooldustõendid hooldustööde lõpetamise kohta)

(1) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/16

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/495,

25. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1316/2013 seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (4) loodi liidu peamise rahastamisvahendina Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa ühendamise rahastu eesmärk on võimaldada üleeuroopaliste võrkude poliitika raames ette valmistada ja rakendada transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite piiriülest ja ühist huvi pakkuvaid projekte, et parandada siseturu toimimist ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele ning kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.

(3)

Määruse (EL) nr 1316/2013 I lisa I osas on loetletud üheksa põhivõrgukoridori. Need koridorid on põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustavad vahendid. Põhivõrgukoridorid peaksid parandama põhivõrgu sidusust parema territoriaalse koostöö kaudu, aitama saavutada laiemaid transpordipoliitika eesmärke ning hõlbustama eri transpordiliikide koostalitlusvõimet, omavahelist lõimimist ja ühendvedusid.

(4)

Ühendkuningriik on osa Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridorist, mis hõlmab Belfasti, Dublini ja Corki vahelisi ühendusi Iirimaa saarel ning ühendusi Suurbritannias Glasgow'st ja Edinburgist riigi põhjaosas kuni Folkestone'i ja Doverini riigi lõunaosas. Ühendkuningriigis asuvad lõigud ja sõlmpunktid on esitatud määruse (EL) nr 1316/2013 I lisa I osa punktis 2 olevas põhivõrgukoridoride tabelis „Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud, sealhulgas projektid“.

(5)

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist liidust, muutuvad Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori trassiloendi Ühendkuningriigiga seotud osad ning Ühendkuningriigis asuvad lõigud ja sõlmpunktid, mis on loetletud tabelis „Eelnevalt kindlaksmääratud lõigud, sealhulgas projektid“, kehtetuks ning nendest ei tulene enam õiguslikke tagajärgi alates päevast, mil Ühendkuningriigi suhtes lõpeb määruse (EL) nr 1316/2013 kohaldamine.

(6)	Iirimaa jaoks on mereühendused peamine vahend Mandri-Euroopaga otseühenduse tagamiseks, eriti pidades silmas, et kaupade Ühendkuningriigi kaudu liikumise edasine areng on ebaselge.

(7)

Selleks, et vältida Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridori kaheks eraldi ja omavahel ühendamata osaks jaotamist ning tagada Iirimaa ja Mandri-Euroopa vaheline ühendus, peaks Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor hõlmama uusi mereühendusi kõnealuse koridori osaks olevate Iirimaa sadamate ning Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaade sadamate vahel. Lisaks peaks ühendus Põhjamere–Vahemere koridori ja Atlandi koridori vahel (Atlandi koridori osaks oleva Le Havre'i kaudu) tagama parema ühenduvuse ja siseturu lõimimise.

(8)

On oluline, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest ühendustele ja liiklusvoogudele keskpikas perspektiivis tulenevat mõju, eelkõige liiklusvoogude võimalikku ümbersuunamist, võetaks arvesse Euroopa ühendamise rahastule järgneva vahendi väljatöötamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (5) hindamisel. Seetõttu peaks komisjon hiljemalt 2021. aastal vaatama ennetähtaegselt läbi määruse (EL) nr 1315/2013, et võtta arvesse võimalikke muutusi, mis võivad tekkida kaupade liikumises pärast Ühendkuningriigi liidust lahkumist.

(9)

Iirimaa ja teiste Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridoris ja Atlandi koridori piiratud osas asuvate liikmesriikide vahelise ühenduse tagamine on äärmiselt oluline praeguste ja tulevaste taristuinvesteeringute jaoks ning õigusselguse ja -kindluse tagamiseks taristu planeerimisel. On väga oluline asjaomast taristut arendada, et säilitada praegused ja tulevased kaubavood Iirimaa ja Mandri-Euroopa vahel ning neid toetada.

(10)	Euroopa ühendamise rahastu praeguse programmitöö perioodi viimases rakendusetapis peaks olema esikohal meetmed, mis hõlmavad investeeringuid välispiiride turvalisuse ja välispiiridel tehtava kontrolli jaoks vajalikesse seadmetesse ja vajalikku taristusse.

(11)	Nendele vajadustele vastamiseks peaks komisjon esitama uue iga-aastase tööprogrammi.

(12)	Mitmeaastase tööprogrammi läbivaatamisel, et kohandada seda tulenevalt Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest, tuleks eeskätt arvesse võtta meetmeid, mille eesmärk on täiustada transporditaristut välispiiride turvalisuse ja välispiiridel tehtava kontrolli tarvis.

(13)	Käesolev määrus peaks jõustuma kiireloomuliselt – järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil Ühendkuningriigi suhtes lõpeb määruse (EL) nr 1316/2013 kohaldamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 7 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„m)	meetmed, millega kohandatakse transporditaristut välispiiride turvalisuse ja välispiiridel tehtava kontrolli tarvis.“

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon vaatab mitmeaastased tööprogrammid läbi vähemalt perioodi keskel. Komisjon vaatab transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi läbi, et kohandada seda Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust. Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusaktid mitmeaastase tööprogrammi muutmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

b)	lisatakse järgmine lõige: „5a. Transpordisektoris on 28. märtsil 2019 või pärast seda vastu võetud iga-aastase tööprogrammi puhul prioriteetsed artikli 7 lõike 2 punktis m nimetatud meetmed.“

3)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil Ühendkuningriigi suhtes lõpeb määruse (EL) nr 1316/2013 kohaldamine.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 301.

(2) ELT C 461, 21.12.2018, lk 173.

(3) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 1316/2013 I lisa muutmine

I lisa I osa punkti 2 „Põhivõrgukoridorid“ jaotise „Põhjameri–Vahemeri“ alajaotisesse „Ühendamine“ lisatakse pärast rida „Belfast – Baile Átha Cliath/Dublin – Cork“ järgmine rida:

„Shannon Foynes/Baile Átha Cliath/Dublin/Corcaigh/Cork – Le Havre/Calais/Dunkerque/Zeebrugge/Terneuzen/Gent/Antwerpen/Rotterdam/Amsterdam“.

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/22

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/497,

25. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 seoses teatavate Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud normidega pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ning artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas19. veebruaril 2019 avaldatud (2) väljaastumislepinguga nähakse ette kord liidu õiguse sätete kohaldamiseks Ühendkuningriigi suhtes pärast kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes. Kui see leping jõustub, kohaldatakse ühist kalanduspoliitikat (ÜKP) Ühendkuningriigi suhtes üleminekuperioodi jooksul vastavalt nimetatud lepingule ning üleminekuperioodi lõppedes selle kohaldamine lõpeb.

(3)

Kui ÜKPd kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb, ei ole Ühendkuningriigi veed (territoriaalmeri ja sellega külgnev majandusvöönd) enam liidu vete osa. Seega võivad liidu laevad lepinguta väljaastumise korral kaotada alates 30. märtsist 2019 juurdepääsu Ühendkuningriigi vetele ja kalapüügivõimalustele. Sellel oleks märkimisväärne mõju liidu kalalaevastiku püügitegevusele ja majanduslikule tasuvusele.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 (3) on juba ette nähtud meetmed, millega leevendada kogu tootmis- ja turustusahela ulatuses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest tulenevat kahjulikku mõju.

(5)

Määruses (EL) nr 508/2014 sätestatakse õigusnormid ja kord, mis käsitlevad kaluritele ja kalalaevade omanikele rahalise hüvitise maksmist püügitegevuse ajutise peatamise korral. Püügitegevuse ajutise peatamise kriteeriumid ei võimalda hüvitada liikmesriigi liidust väljaastumisest ning sellele järgnevast asjaomase riigi vetele juurdepääsu ja kalapüügivõimaluste kaotamisest tekkivat kahju.

(6)

Lisaks määruse (EL) nr 508/2014 raames juba olemasolevatele meetmetele ning selleks, et leevendada liikmesriigi liidust väljaastumisest põhjustatud negatiivset majanduslikku mõju, peaks Ühendkuningriigi vetele juurdepääsust oluliselt sõltuvatel kaluritel ja ettevõtjatel olema võimalik kasutada püügitegevuse ajutise katkestamise tõttu riiklikku toetust.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 508/2014 vastavalt muuta.

(8)	Järelejäänud assigneeringuid on võimalik suunata kõlblikele meetmetele, mis leevendavad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgi.

(9)	Lihtsustamise huvides kutsutakse asjaomaseid liikmesriike üles kaaluma muudatuste liitmist oma rakenduskavadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikli 22 lõike 4 kohaselt.

(10)

Võttes arvesse vajadust tagada enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva toetuse saamise võimalus Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Ühendkuningriigi vetele juurdepääsust oluliselt sõltuvate kalalaevade kalapüügi ajutise katkemise korral, kui Ühendkuningriik ei taga juurdepääsu nimetatud vetele alates Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäevast, mis võib olla 30. märts 2019, peeti asjakohaseks näha ette erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(11)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 508/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 508/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„9. Liikmesriikidel on võimalus ületada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud summat ja jääda käesoleva artikli lõigetes 3–7 sätestatud summadest allapoole, et toetada käesoleva määruse artiklis 33 sätestatud meetmeid, kui Ühendkuningriik ei anna Ühendkuningriigi vetele juurdepääsuõigusi nendele liidu kalalaevadele, kes oma püügitegevuse tõttu sõltuvad olulisel määral juurdepääsust kõnealustele vetele, kui lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 lõikele 3.“

2)	Artiklisse 25 lisatakse järgmine lõige: „3a. EMKFi kogu rahalist toetust käesoleva määruse artikli 33 lõike 1 punktis d osutatud meetmetele ei võeta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas käesoleva artikli lõike 3 punktides a ja b sätestatud ülemmäärad on ületatud.“

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

selleks et tulla toime tagajärgedega olukorras, kui Ühendkuningriik ei anna Ühendkuningriigi vetele juurdepääsuõigusi nendele liidu kalalaevadele, kes oma püügitegevuse tõttu sõltuvad olulisel määral juurdepääsust kõnealustele vetele, kui lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuus kuud laeva kohta ajavahemikul 2014–2020 ning kõnealuse lõike punktis d osutatud toetust võib anda kõige rohkem üheksa kuud laeva kohta ajavahemikul 2014–2020. Lõike 1 punktiga d seotud kulud on abikõlblikud alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/497 (*1) kohaldamise alguskuupäevast.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/497, millega muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 seoses teatavate Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud normidega pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust (ELT L 85 I, 27.3.2019, lk 22).“"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 on Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping jõustunud hiljemalt järgmisel päeval pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(2) ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/25

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/498,

25. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/2403 seoses liidu kalalaevadele kalapüügilubade andmisega püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingutega liidu vetes

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)

Kui ÜKP kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb, ei ole Ühendkuningriigi veed (territoriaalmeri ja sellega külgnev majandusvöönd) enam liidu vete osa. Seega on lepinguta väljaastumise korral oht, et liidu ja Ühendkuningriigi kalalaevad ei saa 2019. aastaks kehtestatud kalapüügivõimalusi täielikult ära kasutada.

(4)

Kalapüügi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võttes arvesse kalanduse tähtsust paljude liidu ja Ühendkuningriigi kogukondade majandusliku toimetuleku seisukohast, tuleks piiratud ajaks säilitada võimalus kehtestada kord, mille kohaselt on liidu ja Ühendkuningriigi kalalaevadel kalapüügiks täielik vastastikune juurdepääs üksteise vetele pärast seda, kui ÜKP kohaldamine Ühendkuningriigi kui liikmesriigi suhtes lõpeb. Käesoleva määruse eesmärk on luua selliseks vastastikuseks juurdepääsuks asjakohane õigusraamistik.

(5)	Käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala ja viited Ühendkuningriigile ei hõlma Gibraltarit.

(6)

2019. aasta kalapüügivõimalused lepiti kokku vastavalt nõukogu määrustele (EL) 2019/124 (3) ja (EL) 2018/2025 (4) (ka Ühendkuningriigi poolt) ajal, mil Ühendkuningriik oli liidu liige. Kõnealused kalapüügivõimalused kehtestati täielikus kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklites 61 ja 62 sätestatud nõuetega. Selleks et tagada mere elusressursside säästev kasutamine ja stabiilsus liidu vetes ja Ühendkuningriigi vetes, peaksid liikmesriikide ja Ühendkuningriigi kokkulepitud eraldatud kvoodid ja jaotusosad jääma kättesaadavaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (5) artiklitega 2 ja 3.

(7)

Arvestades Ühendkuningriigi kalalaevade pikaajalisi püügitavasid liidu vetes ja vastupidi, peaks liit nägema piiratud ajaks Ühendkuningriigi kalalaevade jaoks ette lubade mehhanismi liidu vetele juurdepääsuks, et neil oleks võimalik püüda kala vastavalt kvoodiosadele, mis on kehtestatud määrustega (EL) 2019/124 ja (EL) 2018/2025, samadel tingimustel, mida kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes. Selliseid kalapüügilube tuleks anda üksnes juhul, kui Ühendkuningriik jätkab liidu kalalaevadele lubade andmist selliste kalapüügivõimaluste kasutamiseks, mis on eraldatud neile kooskõlas määrustega, ja ainult ulatuses, nagu teeb seda Ühendkuningriik.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (6) on sätestatud õigusnormid kolmanda riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes tegutsevatele laevadele kalapüügilubade väljaandmise ja nende haldamise kohta ning liidu vetes püügitoiminguid tegevate kolmandate riikide kalalaevade kohta.

(9)

Määruses (EL) 2017/2403 on sätestatud õigusnormid püügitoimingute kohta, mida liidu kalalaevad teevad kolmanda riigi vetes väljaspool kalanduslepingu raamistikku, ja on ette nähtud, et lipuliikmesriik võib anda otselubasid, ja on kehtestatud selliste lubade andmise tingimused ja menetlused. Võttes arvesse Ühendkuningriigi vetes püügitegevusega tegelevate liidu kalalaevade arvu, põhjustaksid need tingimused ja menetlused märkimisväärseid viivitusi ja suurendaksid halduskoormust, kui väljaastumislepingut või kalanduslepingut ei ole sõlmitud. Seepärast tuleb näha ette eritingimused ja -menetlused, et hõlbustada Ühendkuningriigi poolt liidu kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks Ühendkuningriigi vetes.

(10)	Tuleb teha erand normidest, mida kohaldatakse kolmandate riikide kalalaevade suhtes, ja näha ette eritingimused ja -menetlused, mis võimaldavad liidul anda Ühendkuningriigi kalalaevadele loa püügitegevuseks liidu vetes.

(11)

Määrusega (EL) nr 1380/2013 on antud liikmesriikidele õigus omavahel täielikult või osaliselt vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi. Liikmesriikide ja Ühendkuningriigi vahel toimub aastas ligikaudu 1 000 kvoodivahetust. Ilma et see piiraks liidu ainupädevust, on pärast aluslepingute Ühendkuningriigi suhtes kohaldamise lõppemist vaja paindlikku süsteemi, mis võimaldab liidul vahetada kvoote Ühendkuningriigiga. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik pidada Ühendkuningriigiga arutelu ja vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid. Sellise kvootide ülekandmise või vahetamise eest peaks jätkuvalt vastutama komisjon. Kvootide ülekandmise või vahetamise raames Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalusi tuleks käsitada asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvootidena või need tuleks eraldatud kvootidest maha arvata.

(12)	Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/2403 vastavalt muuta.

(13)

Võttes arvesse vajadust tagada enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva õigusraamistik, mille eesmärk on vältida Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingute katkemist liidu vetes ja liidu kalalaevade püügitoimingute katkemist Ühendkuningriigi vetes alates Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäevast, mis võib olla 30. märts 2019, peeti asjakohaseks näha ette erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(14)

(15)

Selleks et nii liidu kui ka Ühendkuningriigi ettevõtjad saaksid jätkata kalapüüki kooskõlas neile eraldatud asjaomaste kalapüügivõimalustega, tuleks Ühendkuningriigi kalalaevadele anda kalapüügilube püügitegevuseks liidu vetes üksnes juhul, kui komisjon on veendunud, et Ühendkuningriik annab liidu kalalaevade juurdepääsuõigusi püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes vastastikkuse põhimõttel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/2403 muutmine

Määrust (EL) 2017/2403 muudetakse järgmiselt.

II jaotise II peatükki lisatakse järgmine jagu:

„4. Jagu

Liidu kalalaevade püügitoimingud Ühendkuningriigi vetes

Artikkel 18a

Kohaldamisala

Erandina 3. jaost kohaldatakse käesolevat jagu kuni 31. detsembrini 2019 liidu kalalaevade poolt Ühendkuningriigi vetes tehtavate püügitoimingute suhtes.

Artikkel 18b

Määratlus

Käesolevas jaos tähendab mõiste „Ühendkuningriigi veed“ Ühendkuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vesi, mis on kindlaks määratud kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Artikkel 18c

Ühendkuningriigilt kalapüügiloa saamise kord

1. Lipuliikmesriik, kes on kontrollinud, et artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, saadab komisjonile Ühendkuningriigilt loa saamiseks vastava taotluse või taotluste loetelu.

2. Iga taotlus või taotluste loetelu sisaldab sellises vormis, nagu Ühendkuningriik on komisjonile teatanud, teavet, mida Ühendkuningriik nõuab loa väljastamiseks.

3. Komisjon teavitab liikmesriike lõikes 2 osutatud teabest ja vormist. Komisjon võib nõuda lipuliikmesriigilt täiendavat teavet, mida on vaja lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmise kontrollimiseks.

4. Pärast taotluse või lõike 3 kohaselt nõutud täiendava teabe saamist edastab komisjon taotluse viivitamata Ühendkuningriigile.

5. Kui Ühendkuningriik teavitab komisjoni, et ta on otsustanud väljastada liidu kalalaevale loa või keelduda selle väljastamisest, teavitab komisjon sellest viivitamata lipuliikmesriiki.

6. Lipuliikmesriik võib väljastada kalapüügiloa püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes üksnes pärast seda, kui talle on teatatud, et Ühendkuningriik on otsustanud väljastada loa asjaomasele liidu kalalaevale.

7. Püügitoiminguid ei alustata enne, kui nii lipuliikmesriik kui ka Ühendkuningriik on väljastanud kalapüügiloa.

8. Kui Ühendkuningriik teavitab komisjoni, et ta on otsustanud liidu kalalaeva kalapüügiloa peatada või tühistada, teavitab komisjon sellest viivitamata lipuliikmesriiki. See liikmesriik peatab või tühistab vastavalt oma kalapüügiloa püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes.

9. Kui Ühendkuningriik teavitab otse lipuliikmesriigile, et ta on otsustanud väljastada liidu kalalaevale kalapüügiloa, keelduda selle väljastamisest, selle peatada või tühistada, teavitab lipuliikmesriik sellest viivitamata komisjoni. Liikmesriik peatab või tühistab vastavalt oma kalapüügiloa püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes.

Artikkel 18d

Seire

Komisjon jälgib Ühendkuningriigi poolt liidu kalalaevadele kalapüügilubade andmist püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes.“

Lisatakse järgmine jaotis:

„IIIa JAOTIS

ÜHENDKUNINGRIIGI KALALAEVADE PÜÜGITOIMINGUD LIIDU VETES

Artikkel 38a

Kohaldamisala

Erandina III jaotisest kohaldatakse käesolevat jaotist kuni 31. detsembrini 2019 Ühendkuningriigi kalalaevade poolt liidu vetes tehtavate püügitoimingute suhtes.

Artikkel 38b

Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingud

Ühendkuningriigi kalalaevad võivad teha püügitoiminguid liidu vetes vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nõukogu määrustes (EL) 2019/124 (*1) ja (EL) 2018/2025, (*2) millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused.

Artikkel 38c

Üldpõhimõtted

1. Ühendkuningriigi kalalaev ei tohi liidu vetes püügitoiminguid teha, välja arvatud juhul, kui komisjon on väljastanud kalalaevale kalapüügiloa. Selline luba väljastatakse üksnes juhul, kui laev vastab lõikes 2 sätestatud kõlblikkuskriteeriumitele.

2. Komisjon võib väljastada Ühendkuningriigi kalalaevale kalapüügiloa, kui:

a)	kalalaeval on Ühendkuningriigi ametiasutuse väljastatud kehtiv kalapüügiluba;

b)	Ühendkuningriik on kandnud kalalaeva laevastikuregistrisse, millele on komisjonil juurdepääs;

c)	kalalaev ja kõik sellega seotud abilaevad kohaldavad asjakohast IMO laeva identifitseerimisnumbri kava, niivõrd kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav;

d)	kalalaev ei ole kantud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade loetellu, mille piirkondlik kalandusorganisatsioon ja/või liit on vastu võtnud vastavalt ETR-kalapüügi määrusele;

e)	Ühendkuningriik ei ole vastavalt ETR-kalapüügi määrusele kantud koostööd mittetegevate riikide nimekirja ega vastavalt määrusele (EL) nr 1026/2012 ei loeta teda mittesäästvat kalapüüki lubavaks riigiks;

f)	Ühendkuningriigil on kalapüügivõimalused.

3. Ühendkuningriigi kalalaev, millel on luba liidu vetes kala püüda, järgib norme, millega reguleeritakse liidu kalalaevade püügitoiminguid selles püügipiirkonnas, kus Ühendkuningriigi laev tegutseb.

Artikkel 38d

Kalapüügilubade saamise kord

1. Ühendkuningriik saadab komisjonile oma kalalaevadele loa saamiseks taotluse või taotluste loetelu.

2. Komisjon võib nõuda Ühendkuningriigilt lisateavet, mida on vaja selleks, et kontrollida, kas artikli 38c lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

3. Kui komisjon on kindlaks teinud, et artikli 38c lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib ta väljastada kalapüügiloa ning teavitab sellest viivitamata Ühendkuningriiki ja asjaomaseid liikmesriike.

Artikkel 38e

Kalapüügilubade haldamine

1. Kui mõni artikli 38c lõikes 2 sätestatud tingimustest ei ole enam täidetud, võtab komisjon asjakohased meetmed, sealhulgas muudab kalapüügiluba või tühistab selle ning teatab sellest Ühendkuningriigile ja asjaomastele liikmesriikidele.

2. Komisjon võib keelduda Ühendkuningriigi kalalaevale loa väljastamisest, selle peatada või tühistada igal järgmisel juhul:

a)	kui on ilmnenud olulised muutused olukorras;

b)	kui seda tingib tõsine oht mere bioloogiliste ressursside säästvale kasutamisele, majandamisele ja kaitsmisele;

c)	kui see on vajalik ETR-kalapüügi ennetamiseks või tõkestamiseks;

d)	kui komisjon peab seda artikli 18d kohasest seiretegevusest tulenevate järelduste alusel asjakohaseks;

e)	kui Ühendkuningriik põhjendamatult keeldub liidu kalalaevadele loa väljastamisest püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes, selle peatab või tühistab.

3. Kui komisjon keeldub kooskõlas lõikega 2 loa väljastamisest, selle peatab või tühistab, teavitab ta sellest viivitamata Ühendkuningriiki.

Artikkel 38f

Püügitoimingute lõpetamine

1. Kui Ühendkuningriigile antud kalapüügivõimalusi peetakse ammendunuks, teavitab komisjon sellest viivitamata Ühendkuningriiki ja liikmesriikide pädevaid inspekteerimisasutusi. Selleks et tagada püügitoimingute jätkumine selliste ammendamata kalapüügivõimaluste puhul, mis võivad mõjutada ka ammendatud kalapüügivõimalusi, nõuab komisjon Ühendkuningriigilt, et Ühendkuningriik teataks talle tehnilised meetmed, millega hoitakse ära kahjulik mõju ammendatud kalapüügivõimalustele.

2. Alates lõikes 1 osutatud teatamise kuupäevast loetakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatele laevadele antud kalapüügilube asjaomaste püügitoimingute suhtes peatatuks ning laevadel ei ole enam õigust nimetatud püügitoiminguid teha.

3. Kui lõike 2 kohaselt peatatud kalapüügiload hõlmavad kõiki püügitoiminguid, mille jaoks luba oli antud, loetakse kalapüügiluba tühistatuks.

Artikkel 38g

Püügikvootide ületamine liidu vetes

Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriik on ületanud talle kalavaru või kalavarude rühma suhtes eraldatud kvoote, vähendab komisjon muid Ühendkuningriigile eraldatud kvoote. Komisjon püüab tagada, et kvoodi vähendamine on kooskõlas sarnastel tingimustel liikmesriikide suhtes kehtestatud vähendamistega.

Artikkel 38h

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1. Ühendkuningriigi kalalaev, millel on luba liidu vetes kala püüda, järgib kontrollinorme, millega reguleeritakse liidu kalalaevade püügitoiminguid selles püügipiirkonnas, kus Ühendkuningriigi laev tegutseb.

2. Ühendkuningriigi kalalaev, millel on luba liidu vetes kala püüda, esitab komisjonile või komisjoni määratud asutusele ning vajaduse korral ka rannikuäärsele liikmesriigile andmed, mille kontrollimääruse kohaselt on liidu kalalaevad kohustatud lipuliikmesriigile saatma.

3. Komisjon või komisjoni määratud asutus saadab lõike 2 kohaselt saadud andmed rannikuäärsele liikmesriigile.

4. Ühendkuningriigi kalalaev, millel on luba liidu vetes kala püüda, esitab taotluse korral komisjonile või komisjoni määratud asutusele kohaldatava vaatlejate programmi raames koostatud vaatlusaruanded.

5. Rannikuäärne liikmesriik registreerib kõik Ühendkuningriigi kalalaevade rikkumised, sealhulgas seonduvad karistused, kontrollimääruse artiklis 93 sätestatud riiklikus registris.

Artikkel 38i

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1. Liikmesriik võib pidada Ühendkuningriigiga mitteametlikke arutelusid ja kui see on kohane, kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2. Asjaomase liikmesriigi teatise alusel võib komisjon vastavaid kvoote üle kanda või vahetada.

3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4. Kvootide ülekandmise või vahetamise kaudu Ühendkuningriigilt saadud või Ühendkuningriigile üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvootidena või need arvatakse sellistest kvootidest maha alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub. Selline eraldamine või mahaarvamine ei muuda kehtivat kalapüügivõimaluste jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.“

(*1) Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1)."

(*2) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2025, millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 325, 20.12.2018, lk 7)."

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, kuni 31. detsembrini 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(2) ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 1.

(3) Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(4) Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2025, millega kehtestatakse 2019. ja 2020. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 325, 20.12.2018, lk 7).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/35

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/500,

25. märts 2019,

sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas võetavate erandolukorra meetmete kohta pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või väljaastumislepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Kui väljaastumislepingut ei ole sõlmitud ja kaheaastast tähtaega alates Ühendkuningriigi teate esitamisest oma kavatsuse kohta liidust välja astuda ei ole pikendatud, lõpeb 30. märtsil 2019 ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 883/2004 (2) ja (EÜ) nr 987/2009 (3) sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate normide kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

(3)

Selle tagajärjel ei saa isikud, kes on liidu kodanikena enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva õiguspäraselt kasutanud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklites 45 ja 49 sätestatud õigust liikumisvabadusele või asutamisvabadusele, ning nende pereliikmed ja nende ülalpidamisel olevad isikud enam liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonna normidele tugineda seoses oma sotsiaalkindlustusõigustega, mis põhinevad enne väljaastumise kuupäeva aset leidnud asjaoludel ja sündmustel, ning enne väljaastumise kuupäeva täitunud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamise perioodidel ning mis on Ühendkuningriigiga seotud. See mõjutab samuti kodakondsuseta isikuid ja pagulasi, kelle suhtes kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusnorme ja kes on või on olnud olukorras, mis on seotud Ühendkuningriigiga, ning nende pereliikmeid ja ülalpidamisel olevaid isikuid.

(4)

Selleks et kaitsta asjaomaste isikute sotsiaalkindlustusõigusi, peaksid liikmesriigid asjaomaste isikute ning enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumist aset leidnud asjaolude või sündmuste ja täitunud perioodide suhtes jätkuvalt kohaldama määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätestatud võrdset kohtlemist, võrdsustamist ja liitmist käsitlevaid liidu põhimõtteid ning kõnealuste määruste sätteid, mida on vaja nimetatud põhimõtete rakendamiseks.

(5)

Käesolev määrus ei mõjuta Ühendkuningriigi ja ühe või mitme liikmesriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuse konventsioone ja lepinguid, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikliga 9. Käesolev määrus ei mõjuta liidu või liikmesriikide võimalust võtta käesoleva määruse põhimõtete rakendamiseks meetmeid, mis käsitlevad halduskoostööd ja teabevahetust Ühendkuningriigi pädevate asutustega. Lisaks ei mõjuta käesolev määrus liidu ega liikmesriikide pädevust sõlmida kolmandate riikidega või Ühendkuningriigiga sotsiaalkindlustuse konventsioone ja lepinguid, mis hõlmavad ajavahemikku alates päevast, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

(6)

Käesolev määrus ei mõjuta õigusi, mis olid omandatud või mida parasjagu omandati kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega ajavahemikus enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Selliste õiguste kaitsmiseks ja säilitamiseks on vajalik hea koostöö. Oluline on tagada, et asjaomastele isikutele oleks kättesaadav asjakohane ja õigeaegne teave.

(7)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt saavutada võrdset kohtlemist, võrdsustamist ja liitmist käsitlevate sotsiaalkindlustuspõhimõtete ühetaoline ühepoolne kohaldamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda tegevuse koordineerimise abil paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Võttes arvesse asjaolu, et kui väljaastumislepingut ei sõlmita või kui kaheaastast tähtaega alates Ühendkuningriigi teate esitamisest oma kavatsuse kohta liidust välja astuda ei pikendata, lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes 30. märtsil 2019, ning arvestades vajadust tagada õiguskindlus, peeti asjakohaseks näha ette erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(9)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 1 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 1 sätestatud mõisteid.

Artikkel 2

Isikuline kohaldamine

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

liikmesriigi kodanikud ning kodakondsuseta isikud ja pagulased, kelle suhtes enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusnorme ja kes enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva on või on olnud olukorras, mis hõlmab Ühendkuningriiki, ning nende pereliikmed ja ülalpidamisel olevad isikud;

b)	Ühendkuningriigi kodanikud, kelle suhtes enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kohaldatakse või on kohaldatud ühe või mitme liikmesriigi õigusnorme, ning nende pereliikmed ja ülalpidamisel olevad isikud.

Artikkel 3

Sisuline kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide suhtes.

Artikkel 4

Võrdne kohtlemine

Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 4 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 2 osutatud isikute suhtes iga sellise olukorra puhul, mis tekkis enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Artikkel 5

Võrdsustamine ja liitmine

1. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 5 sätestatud võrdsustamise põhimõtet kohaldatakse enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva omandatud hüvitiste või tulu suhtes ning selliste asjaolude ja sündmustega seoses, mis leidsid aset Ühendkuningriigis enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2. Määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 6 sätestatud liitmispõhimõtet kohaldatakse enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva täitunud kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamise perioodide suhtes.

3. Kohaldatakse kõiki muid määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 sätteid, mis on vajalikud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rakendamiseks.

Artikkel 6

Seos muude koordineerimisvahenditega

1. Käesolev määrus ei piira selliste Ühendkuningriigi ja ühe või mitme liikmesriigi vaheliste kehtivate sotsiaalkindlustuse konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 artikliga 9.

2. Käesolev määrus ei piira selliste Ühendkuningriigi ja ühe või mitme liikmesriigi vaheliste sotsiaalkindlustuse konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud pärast kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 ja mis hõlmavad ajavahemikku enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva, juhul kui kõnealuste konventsioonide ja lepingutega jõustatakse käesoleva määruse artikli 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid ja kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 3 osutatud sätteid ning põhinevad määruse (EÜ) nr 883/2004 põhimõtetel ja on kooskõlas selle eesmärgiga.

Artikkel 7

Aruanne

Komisjon esitab ühe aasta möödumisel käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealuses aruandes käsitletakse eelkõige asjaomaseid isikuid puudutavaid praktilisi probleeme, sealhulgas probleeme, mis tulenevad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise järjepidevuse puudumisest.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast kuupäeva, mil vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 lõike 2 alusel sõlmitud väljaastumisleping on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks jõustunud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/39

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/501,

25. märts 2019,

ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline kaupade ja sõitjate veoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 50 kohase teate liidust väljaastumise kavatsuse kohta. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Ühendkuningriigi väljaastumine liidust lõpetaks erisätete puudumise korral suhetes ülejäänud 27 liikmesriigiga kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad turulepääsu käsitlevast liidu õigusest, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1072/2009 (3) ning (EÜ) nr 1073/2009 (4).

(3)

Ainuke alternatiivne õigusraamistik, mille alusel kaupade autovedu liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast väljaastumiskuupäeva toimuda saaks, on Euroopa Transpordiministrite Konverentsi mitmepoolne kvoodisüsteem. Kuna Euroopa Transpordiministrite Konverentsi süsteemi kohaste lubade arv ning sellega hõlmatud autoveoliigid on piiratud, ei ole see süsteem praegu liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaupade autoveo vajaduste täielikuks rahuldamiseks piisav.

(4)

Et hoida ära sellest tulenevaid tõsiseid häireid, sealhulgas seoses avaliku korraga, tuleb kehtestada ajutised meetmed, millega võimaldatakse Ühendkuningriigis tegevusloa saanud veoseveo-ettevõtjatel ja bussiveo-ettevõtjatel tegeleda kaupade ja sõitjate autoveoga Ühendkuningriigi ja ülejäänud 27 liikmesriigi territooriumi vahel või Ühendkuningriigi territooriumilt ühe või enama liikmesriigi kaudu Ühendkuningriigi territooriumile. Selleks et tagada nõuetekohane tasakaal Ühendkuningriigi ja ülejäänud liikmesriikide vahel, peab selliselt antavate õiguste tingimuseks olema samaväärsete õiguste andmine ning nende suhtes tuleb kohaldada teatavaid ausat konkurentsi tagavaid tingimusi.

(5)	Gibraltar ei kuulu käesoleva määruse territoriaalse kohaldamise alasse ning selles esitatud viited Ühendkuningriigile ei hõlma Gibraltarit.

(6)

Õigus teha vedusid liikmesriigi territooriumil või liikmesriikide vahel on siseturu oluline saavutus ning pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja vastupidist võimaldavate erisätete puudumise korral ei peaks Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatel, kes ei ole liidus asutatud, seda õigust enam olema võimalik kasutada. Ette tuleks aga näha ajutised järk-järgult kaotatavad meetmed, et lubada Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatel teha liidu territooriumil Ühendkuningriigi ja liidu vaheliste vedude raames piiratud arvul lisavedusid. Vahetult pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ilma väljaastumislepinguta peaksid sellised meetmed aitama ära hoida selliseid häireid liiklusvoos, mida on oodata sõidukite ja veetava kauba täiendava kontrollimise tõttu ning aitama ära hoida ohtu avalikule korrale. Iseäranis peaksid need aitama leevendada survet väga neile vähestele piiripunktidele, kus häired on kõige tõenäolisemad, kuna sõidukid ei pea koheselt tagasi pöörduma. Need meetmed peaksid olema proportsionaalsed, need ei tohiks anda samal tasemel õigusi, mis on siseturu reeglite alusel antud liidu veoseveo-ettevõtjatele, ning need tuleks kooskõlas käesoleva määrusega järk-järgult kaotada.

(7)

Erisätete puudumise korral põhjustaks Ühendkuningriigi liidust väljaastumine tõsiseid häireid ka sõitjateveo teenustes, sealhulgas seoses avaliku korraga,. Ainuke alternatiivne õigusraamistik, mille alusel sõitjate bussivedu liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast väljaastumiskuupäeva toimuda saaks, on Interbusi kokkulepe bussidega toimuva rahvusvahelise sõitjate juhuveo kohta (edaspidi „Interbusi kokkulepe“) (5). Ühendkuningriigist saab Interbusi kokkuleppe iseseisev osaline 1. aprillil 2019. Interbusi kokkulepe hõlmab aga üksnes juhuvedusid ja on seetõttu väljaastumisest tingitud häirete kõrvaldamiseks ebapiisav, sest liidu ja Ühendkuningriigi vahel jätkuvalt reisida soovivate isikute arv on suur. Kokkuleppeosalised on pidanud läbirääkimisi Interbusi kokkuleppe sõitjate liinivedusid käsitleva protokolli üle, kuid eeldatavalt ei jõustu see õigeaegselt, et pakkuda praegusele olukorrale toimivat alternatiivset lahendust vahetult Ühendkuningriigi liidust väljaastumisele järgnevaks ajaks. Seega ei ole kehtivates õigusaktides käsitletud liidu ja Ühendkuningriigi vahelise sõitjateveo vajadusi, mis on seotud bussidega toimuva sõitjate liiniveo ja eriotstarbelise liiniveoga. Et leevendada tekkivaid tõsiseid häireid, mis võivad seada ohtu avaliku korra, on asjakohane lubada Ühendkuningriigi vedajatel vedada sõitjaid Ühendkuningriigist liitu ja vastupidi eeldusel, et Ühendkuningriik annab ELi vedajatele vähemalt samaväärsed õigused. Need käesoleva määruse alusel antavad õigused peaksid kehtima lühikest aega, et Interbusi kokkuleppe liinivedusid käsitlev protokoll saaks jõustuda ja Ühendkuningriik saaks selle protokolliga ühineda.

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelised piiriülesed bussiveoteenused on eriti olulised piirialadel elavate kogukondade jaoks, pidades silmas muu hulgas ühise reisipiirkonna raames kogukondadevahelise põhilise ühenduse tagamist. Mõlemal pool piiri asuvatel aladel sõitjate pealevõtmine ja mahapanek suurendab niisuguste teenuste elujõulisust. Seetõttu peaks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel toimuva rahvusvahelise sõitjate bussiveo teenuste raames olema Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatel Iirimaa piirialadel sõitjate pealevõtmine ja mahapanek jätkuvalt lubatud. Need õigused tuleks anda piiratud ajaks (kuni 30. septembrini 2019), et saaks kasutusele võtta alternatiivsed lahendused.

(8)

Meetmete ajutise iseloomu arvessevõtmiseks, kuid pretsedenti loomata, peaksid käesolevas määruses sätestatud meetmed olema piiratud lühikese ajavahemikuga. Veosevedude puhul kehtestatakse ajaline piirang, pidades silmas võimaliku põhilise ühenduskorra kehtestamist Euroopa Transpordiministrite Konverentsi süsteemiga ning piiramata võimalikke läbirääkimisi liidu ja Ühendkuningriigi vahelist kaupade autovedu käsitleva tulevase kokkuleppe üle ja sellise kokkuleppe jõustumist ega ka vedusid käsitlevaid liidu tulevasi norme. Sõitjate bussiveo puhul kehtestatakse ajaline piirang selleks, et Interbusi kokkuleppe liinivedusid käsitlev protokoll saaks jõustuda ja Ühendkuningriik saaks selle protokolliga ühineda, piiramata liidu ja Ühendkuningriigi vahel selleteemalise kokkuleppe võimalikku sõlmimist tulevikus.

(9)	ELi lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda kui lõpetatakse aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui selleks kuupäevaks on jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping. Käesoleva määruse kohaldamine peaks igal juhul lõppema 31. detsembril 2019. Pärast nimetatud kuupäeva lõpetab liit seetõttu käesoleva määruse alusel antud pädevuste teostamise. Ilma et see piiraks muude liidu meetmete kohaldamist ja tingimusel, et neid meetmeid järgitakse, teostavad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 2 lõikega 2 seejärel seda pädevust taas liikmesriigid. Liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste lepingute sõlmimise alased asjakohased pädevused autoveo valdkonnas määratakse kindlaks kooskõlas aluslepingutega ja asjakohaseid liidu õigusakte arvesse võttes.

(11)

Kui see on vajalik turuvajaduste täitmiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise (ELi toimimise leping) lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et taastada samaväärsus õiguste vahel, mille liit on andnud Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatele ja Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele ning Ühendkuningriik liidu veoseveo-ettevõtjatele ja liidu bussiveo-ettevõtjatele, sealhulgas juhul, kui Ühendkuningriigi antud õigused on antud päritoluliikmesriigi alusel või need ei ole muul viisil samaväärselt kõigile liidu ettevõtjatele kättesaadavad, ning heastada liidu veoseveo-ettevõtjaid ja liidu bussiveo-ettevõtjaid kahjustanud ebaausa konkurentsi juhtumeid.

(12)

Delegeeritud õigusaktid peaksid olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning nende tingimused peaksid olema sama ulatusega kui probleemid, mida tekitavad samaväärsete õiguste andmata jätmine või ebaõiglased konkurentsitingimused. Komisjon peaks kaaluma käesoleva määruse kohaldamise peatamist ainult kõige tõsisemate juhtumite korral, kui Ühendkuningriik ei anna liidu veoseveo-ettevõtjatele või liidu bussiveo-ettevõtjatele samaväärseid õigusi või kui antud õigused on minimaalsed või kui Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjate või Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjate konkurentsitingimused erinevad liidu ettevõtjate omadest nii palju, et kõnealuste teenuste pakkumine ei ole liidu ettevõtjate jaoks majanduslikult tasuv.

(13)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Peaks olema tagatud, et ükski selline delegeeritud õigusakt ei mõjuta põhjendamatult siseturu nõuetekohast toimimist.

(14)

Tagamaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu veoseveo-ettevõtjatele ja liidu bussiveo-ettevõtjatele antud õigused, mis on samaväärsed käesoleva määrusega Ühendkuningriigi veiseveo-ettevõtjatele ja Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele antud õigustega, on võrdselt kättesaadavad kõigile liidu ettevõtjatele, tuleks määruste (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 kohaldamisala ajutiselt laiendada. Need määrused hõlmavad juba liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise sõidu käigus läbitava transiidiliikmesriigi territooriumil kulgevat osa. Niisugusel juhul tuleb aga tagada, et määrust (EÜ) nr 1072/2009 kohaldatakse ka sõidu selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, ning et määrust (EÜ) nr 1073/2009 kohaldatakse ka sõidu selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus sõitjad peale võetakse või kus sõitjad väljuvad. Niisuguse laienduse eesmärk on tagada, et liidu ettevõtjad saavad teha kolmanda riigi sõidukiga maanteevedusid Ühendkuningriiki või Ühendkuningriigist ning sõitjateveo puhul lisapeatusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ajutised meetmed, millega reguleeritakse kaupade autovedu ning bussidega toimuvat sõitjate liinivedu ja eriotstarbelist liinivedu liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi („Ühendkuningriik“) vahel pärast viimase liidust väljaastumist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „sõiduk“– veoseveo puhul Ühendkuningriigis registreeritud mootorsõiduk või ühendatud autorong, millest vähemalt mootorsõiduk on Ühendkuningriigis registreeritud, ja mida kasutatakse eranditult selliste veoste veoks, mis kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on selle järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral peab sõiduk vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/1/EÜ (7) sätestatud tingimustele ning sõitjateveo puhul peab sõiduk olema buss;

2) „lubatud veosevedu“–

a)	koormaga vedu, mis tehakse sõidukiga liidu territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile või vastupidi ning mis võib, aga ei pruugi läbida ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi;

käesoleva punkti alapunktiga a hõlmatud koormaga veo järel Ühendkuningriigi territooriumilt kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimist seitsme päeva jooksul pärast mahalaadimist liidu territooriumil ja seda nelja kuu jooksul alates artikli 12 teises lõigus sätestatud esimesest kohaldamise päevast, ning üks täiendav peale- ja mahalaadimine seitsme päeva jooksul pärast mahalaadimist liidu territooriumil järgneva kolme kuu jooksul;

c)	koormaga vedu sõidukiga Ühendkuningriigi territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile, läbides liidu territooriumi;

d)	punktides a ja c osutatud veoga seotud tühisõit;

3) „sõitjate lubatud bussivedu“–

a)	sõit, mis tehakse bussiga sõitjate liidu territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile vedamiseks või vastupidi ning mis võib, aga ei pruugi läbida ühe või mitme liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumi;

b)	sõit, mis tehakse bussiga sõitjate Ühendkuningriigi territooriumilt Ühendkuningriigi territooriumile vedamiseks, läbides liidu territooriumi;

c)	punktides a ja b osutatud veoga seotud sõit, mille puhul sõitjaid ei veeta;

d)	kuni 30. septembrini 2019 Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel toimuvate rahvusvaheliste liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedude raames Iirimaa piirialadel sõitjate pealevõtmine ja sõitjate väljumine;

4) „Iirimaa piiriala“– Iirimaa maakonnad, mis asuvad Iirimaa ja Põhja-Iirimaa maapiiril;

5) „liidu veoseveo-ettevõtja“– kaupade autoveoga tegelev ettevõtja, kellel on määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 kohane kehtiv ühenduse tegevusluba;

6) „Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtja“– Ühendkuningriigis asutatud ettevõtja, kellel on luba tegeleda kaupade autoveoga ja kes omab kehtivat Ühendkuningriigi tegevusluba;

7) „Ühendkuningriigi tegevusluba“– Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjate puhul tegevusluba, mille Ühendkuningriik on välja andnud rahvusvaheliseks lubatud veoseveoks, ning Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjate puhul tegevusluba, mille Ühendkuningriik on välja andnud rahvusvaheliseks sõitjate lubatud bussiveoks;

8) „buss“– Ühendkuningriigis registreeritud sõiduk, mis on oma ehituse ja varustuse poolest sobiv ja ette nähtud rohkem kui üheksa sõitja (koos juhiga) vedamiseks;

9) „liinivedu“– sõitjate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures sõitjad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaks määratud peatustes;

10) „eriotstarbeline liinivedu“– mis tahes vedaja korraldatav teatavate sõitjaterühmade liinivedu, millest muud sõitjad on välja arvatud;

11) „liidu bussiveo-ettevõtja“– sõitjate bussiveoga tegelev ettevõtja, kellel on määruse (EÜ) nr 1073/2009 kohane kehtiv ühenduse tegevusluba;

12) „Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtja“– Ühendkuningriigis asutatud ettevõtja, kellel on luba tegeleda sõitjate bussiveoga ja kes omab kehtivat Ühendkuningriigi tegevusluba;

13) „ettevõtja“– veoseveo-ettevõtja või bussiveo-ettevõtja;

14) „konkurentsiõigus“– mis tahes õigus, milles käsitletakse järgmisi teguviise, juhul kui need võivad mõjutada veoste veoseveo- või bussiveoteenuseid:

teguviisid, mis seisnevad järgmises:

i)	veoseveo-ettevõtjate või bussiveo-ettevõtjate vahelised kokkulepped, veoseveo-ettevõtjate või bussiveo-ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine;

ii)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme veoseveo-ettevõtja või bussiveo-ettevõtja poolt;

iii)	meetmed, mille Ühendkuningriik on jõustanud või säilitanud riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele Ühendkuningriik annab eri- või ainuõigused, ja mis on vastuolus punktiga i või ii, ning

b)	veoseveo-ettevõtjate või bussiveo-ettevõtjate koondumised, mis märkimisväärselt takistavad tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tõttu;

15) „subsiidium“– igasugune kasutoov rahaline panus, mille valitsus või muu mis tahes tasandi avaliku sektori asutus on ettevõtjale andnud ja mis hõlmab järgmist:

a)	raha otsene ülekandmine (näiteks toetused, laenud, paigutused omakapitali), võimalik raha otsene ülekandmine, kohustuste ülevõtmine (näiteks laenugarantiid, kapitalisüstid, ettevõtja omandamine, pankrotikaitse või kindlustus);

b)	loobumine laekuma pidavast tulust või selle kogumata jätmine;

c)	selliste kaupade või teenustega varustamine, mis ei ole osa üldisest taristust, või kaupade või teenuste ostmine või

maksete tegemine rahastamismehhanismi või ühe või mitme punktides a, b ja c osutatud ja tavaliselt valitsuse või muu avalik-õigusliku asutuse kohustuseks oleva ülesande usaldamine või suunamine eraõiguslikule asutusele, nii et selle täitmine ei erine sisuliselt valitsuste tavapärasest tegevusest.

Valitsuse või muu avalik-õigusliku asutuse rahalist panust ei loeta kasutoovaks, kui üksnes kasumlikkuse väljavaadetest lähtuv eraõiguslik turuosaline oleks samasuguses olukorras nagu asjaomane avalik-õiguslik asutus andnud samasuguse rahalise panuse;

16) „sõltumatu konkurentsiasutus“– konkurentsiõiguse kohaldamise ja selle täitmise tagamise ning subsiidiumide järelevalve eest vastutav asutus, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	asutus on oma tegevuses sõltumatu ning tal on oma ülesannete täitmiseks piisavalt vajalikke vahendeid;

b)	asutusele on oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vajalikul moel tagatud sõltumatus poliitilisest ja muust välismõjust ja ta tegutseb erapooletult ning

c)	asutuse otsused alluvad kohtulikule kontrollile;

17) „diskrimineerimine“– igasugune objektiivse põhjenduseta vahetegemine kaupade autoveo teenuste või bussiveoteenuste osutamiseks kasutatavate kaupade või teenuste, sealhulgas avalike teenuste pakkumisel või kaupade autoveo teenuste või bussiveoteenuste käsitlemisel asjaomaste avalik-õiguslike asutuste poolt;

18) „liidu territoorium“– liikmesriikide territoorium, mille suhtes kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut nimetatud lepingutes sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Lubatud veoseveo õigus

1. Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtja võib lubatud veoseveoga tegeleda käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

2. Ühendkuningriigis registreeritud asukohta omav füüsiline või juriidiline isik võib ilma artikli 2 punkti 7 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda järgmiste lubatud veoseveo liikidega:

a)	postivedu universaalteenusena;

b)	kahjustatud või rikkis sõidukite vedu;

c)	veosevedu mootorsõidukitega, mille suurim lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3,5 tonni;

d)	meditsiinitoodete, -aparaatide, -seadmete ja muude arstiabiks vajalike kaupade vedu hädaolukorras, eelkõige looduskatastroofide korral;

veosevedu järgmistel tingimustel:

i)	veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud;

ii)	sõidu eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või kauba ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma vajadusteks;

iii)	sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhib ettevõtja poolt tööle võetud töötaja või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötaja;

iv)	veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2006/1/EÜ, ning

v)	selline vedu on ettevõtjale üksnes lisategevusala.

Artikkel 4

Liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedude bussiga korraldamise õigus

1. Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtja võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel korraldada sõitjate lubatud bussivedu, kui tegemist on liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedudega.

2. Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjal peab olema lubatud liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedude rendi või tasu eest korraldamiseks määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklite 6–11 kohane luba, mis on välja antud hiljemalt enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaseid kehtivaid lube võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklites 6–11 sätestatud normide ja menetlustega edasi kasutada kuni 31. detsembrini 2019, tingimusel et need senikaua kehtivad ning neid on samadel tingimustel pikendatud või nende puhul on muudetud peatusi, hindu või graafikuid.

4. Füüsiline või juriidiline isik, kelle asukoht on Ühendkuningriigis, võib ilma artikli 2 punkti 7 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda sõitjate lubatud bussiveoga mitteärilistel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	sõitjate vedu on füüsilisele või juriidilisele isikule üksnes kõrvaltegevus ning

kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule või ta on need omandanud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisingulepingu alusel ja neid juhib füüsilise või juriidilise isiku töötaja või kõnealune füüsiline isik või tema poolt tööle võetud isik või ettevõtja poolt tööle võetud või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötaja.

Kõnealuste vedude puhul ei kohaldata ühtegi liidus kehtivat loasüsteemi, tingimusel et sellega tegeleval isikul on riiklik tegevusluba, mis on välja antud hiljemalt enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kooskõlas määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 3 lõikega 2.

5. Sõiduki vahetus või veo katkestamine selleks, et kasutada sõiduks osaliselt muud transpordivahendit, ei mõjuta käesoleva määruse kohaldamist.

Artikkel 5

Kahepoolsed lepingud või kokkulepped

Liikmesriigid ei räägi Ühendkuningriigiga läbi ega sõlmi temaga kahepoolseid lepinguid ega kokkuleppeid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse kohaldamise aega. Ilma et see piiraks kehtivate mitmepoolsete lepingute kohaldamist, ei anna nad kohaldamisaja kohta Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatele või Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele muul viisil muid õigusi peale käesoleva määrusega antud õiguste.

Artikkel 6

Sotsiaalsed ja tehnilised normid

Käesoleva määruse kohase veoste lubatud autoveo või sõitjate lubatud bussiveo käigus tuleb täita järgmisi norme:

a)	liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/15/EÜ (8) kohaselt liikmesriikides sätestatud nõudeid;

b)	teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 (9) nõudeid;

c)	autovedudel kasutatavate sõidumeerikute puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 165/2014 (10) sätestatud nõudeid;

d)	juhtide alus- ja jätkuõppe puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ (11) nõudeid;

e)	teatavate maanteesõidukite maksimaalmõõtmete ja täismassi puhul nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (12) kohaselt liikmesriikides sätestatud nõudeid;

f)	teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise puhul nõukogu direktiivi 92/6/EMÜ (13) kohaselt liikmesriikides sätestatud nõudeid;

g)	turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise suhtes sõidukites nõukogu direktiivi 91/671/EMÜ (14) kohaselt liikmesriikides sätestatud nõudeid;

h)	töötajate lähetamise puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (15) kohaselt liikmesriikides sätestatud nõudeid;

i)	sõitjate õiguste puhul määruse (EL) nr 181/2011 (16) nõudeid.

Artikkel 7

Õiguste samaväärsus

1. Komisjon teeb järelevalvet õiguste üle, mille Ühendkuningriik on liidu veoseveo-ettevõtjatele ja liidu bussiveo-ettevõtjatele andnud, ja nende õiguste teostamise tingimuste üle.

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et õigused, mille Ühendkuningriik on liidu veoseveo-ettevõtjatele või liidu bussiveo-ettevõtjatele andnud, ei ole kas de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi ettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu veoseveo-ettevõtjatele või liidu bussiveo-ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võtab ta samaväärsuse taastamiseks viivitamatult ja kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusaktid, et teha järgmist:

a)	peatada käesoleva määruse artikli 3 lõigete 1 ja 2 või artikli 4 lõigete 1–4 kohaldamine, kui liidu ettevõtjatele ei anta samaväärseid õigusi või kui antud õigused on minimaalsed, või

b)	piirata Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatele või Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat või

c)	kehtestada sõiduki liikide või liiklemistingimustega seotud tegevuspiirangud.

Artikkel 8

Aus konkurents

1. Komisjon teeb järelevalvet tingimuste üle, mille kohaselt liidu ettevõtjad konkureerivad Ühendkuningriigi ettevõtjatega käesoleva määrusega hõlmatud kaupade autoveo teenuste ja bussiteenuste osutamisel.

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimused on mõne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi ettevõtjatele kehtivad tingimused, võtab ta olukorra parandamiseks viivitamatult ja kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusaktid, et teha järgmist:

peatada artikli 3 lõigete 1 ja 2 või artikli 4 lõigete 1–4 kohaldamine juhul, kui Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatele või Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele kehtivad konkurentsitingimused erinevad liidu ettevõtjatele kehtivatest konkurentsitingimustest nii palju, et teenuste pakkumine ei ole viimaste jaoks enam majanduslikult tasuv, või

b)	piirata Ühendkuningriigi veoseveo-ettevõtjatele või Ühendkuningriigi bussiveo-ettevõtjatele lubatud mahtu, reiside arvu või mõlemat või

c)	kehtestada sõiduki liikide või liiklemistingimustega seotud tegevuspiirangud.

3. Lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse nimetatud lõikes osutatud tingimustel vastu järgmiste olukordade parandamiseks:

a)	Ühendkuningriik annab subsiidiume;

b)	Ühendkuningriigis ei ole kehtestatud või ei kohaldata tulemuslikult konkurentsiõigust;

c)	Ühendkuningriigis ei ole asutatud või säilitatud sõltumatut konkurentsiasutust;

Ühendkuningriigis kohaldatakse töötajakaitse, ohutuse, turvalisuse või keskkonna alal standardeid, mis on leebemad, kui on sätestatud liidu õiguses, või asjakohaste liidu õiguse sätete puudumise korral leebemad kui need, mida kohaldatakse kõikides liikmesriikides, või igal juhul leebemad kui asjakohased rahvusvahelised standardid;

e)	Ühendkuningriik kohaldab veoseveo-ettevõtjatele või bussiveo-ettevõtjatele tegevusloa andmisel standardeid, mis on leebemad kui need, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1071/2009 (17);

f)	Ühendkuningriik kohaldab kutseliste juhtide alus- ja jätkuõppe suhtes standardeid, mis on leebemad kui need, mis on ette nähtud direktiiviga 2003/59/EÜ;

g)	Ühendkuningriigis kohaldatakse teede maksustamise norme, mis erinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/62/EÜ (18) sätestatud normidest, ning

h)	liidu ettevõtjaid diskrimineeritakse mis tahes viisil.

4. Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon taotleda Ühendkuningriigi pädevatelt asutustelt või Ühendkuningriigi ettevõtjatelt teavet. Kui nad ei esita taotletud teavet komisjoni määratud mõistliku ajavahemiku jooksul või kui nad ei esita täielikku teavet, võib komisjon toimida vastavalt lõikele 2.

Artikkel 9

Määruste (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) nr 1073/2009 kohaldamisala laiendamine

1. Kui liidu veoseveo-ettevõtja veab liidu territooriumi ja Ühendkuningriigi territooriumi vahel kaupu kooskõlas Ühendkuningriigi antud õigustega, mis on käesoleva määruse artikli 7 kohaselt samaväärsed käesoleva määrusega antud õigustega, kohaldatakse sõidu selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub veose peale- või mahalaadimine, määrust (EÜ) nr 1072/2009.

2. Kui liidu bussiveo-ettevõtja veab liidu territooriumi ja Ühendkuningriigi territooriumi vahel sõitjaid kooskõlas Ühendkuningriigi antud õigustega, mis on käesoleva määruse artikli 7 kohaselt samaväärsed käesoleva määrusega antud õigustega, kohaldatakse sõidu selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus sõitjad peale võetakse või kus sõitjad väljuvad, määrust (EÜ) nr 1073/2009.

Artikkel 10

Konsulteerimine ja koostöö

1. Liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad ja teevad koostööd Ühendkuningriigi pädevate asutustega, kui see on vajalik käesoleva määruse rakendamise tagamiseks.

2. Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teabe või muu artiklite 7 ja 8 rakendamise seisukohalt asjakohase teabe komisjonile põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2019.

2. Enne artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

3. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui selleks kuupäevaks on jõustunud Ühendkuningriigiga vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 sõlmitud väljaastumisleping.

Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).

(5) EÜT L 321, 26.11.2002, lk 13.

(6) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.2.2006, lk 82).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

(12) Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).

(13) Nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27).

(14) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/671/EMÜ turvavööde ja lapse turvasüsteemide kohustusliku kasutamise kohta sõidukites (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/49

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/502,

25. märts 2019,

põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjade kohta, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendkuningriik esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 (3) on sätestatud liidu lennuettevõtjatele lennutegevusloa andmise tingimused ja kehtestatud ELi siseste lennuteenuste osutamise vabadus.

(3)	Mis puudutab Ühendkuningriigi ja ülejäänud 27 liikmesriigi vahelisi suhteid, siis erisätete puudumisel lõpeksid Ühendkuningriigi liidust väljaastumise korral kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohastest turulepääsu käsitlevatest liidu õigusaktidest.

(4)

Seepärast on vaja kehtestada ajutised meetmed, mis võimaldavad Ühendkuningriigis litsentseeritud lennuettevõtjatel osutada lennutransporditeenuseid Ühendkuningriigi territooriumi ja ülejäänud 27 liikmesriigi vahel. Selleks et tagada vajalik tasakaal Ühendkuningriigi ja ülejäänud 27 liikmesriigi vahel, peaksid sel viisil antud õigused sõltuma sellest, kas Ühendkuningriik on andnud samaväärsed õigused liidus litsentseeritud lennuettevõtjatele, ning kas on täidetud teatavad tingimused, mis tagavad ausa konkurentsi.

(5)

Käesoleva määruse ajutise iseloomu kajastamiseks peaks seda kohaldama lühiajaliselt, ilma et see piiraks võimalikke läbirääkimisi Ühendkuningriigiga lennuteenuseid käsitleva tulevase lepingu üle, milles liit on osaline, ja sellise lepingu jõustumist. Komisjonile tuleks võimalikult kiiresti anda komisjoni soovituse kohaselt luba pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi laiaulatusliku lennutranspordilepingu sõlmimiseks. Sellise lepingu üle tuleks läbirääkimisi pidada ja see tuleks sõlmida viivitamata.

(6)	Selleks et säilitada vastastikku kasulikud ühendustasemed, peaks nii Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele kui ka liidu lennuettevõtjatele olema ette nähtud vastastikkuse põhimõtte kohased turustuskoostöölepped, nagu koodijagamine.

(7)

Arvestades erakorralist ja enneolematut olukorda, mis on tinginud vajaduse võtta vastu käesolev määrus, ja tulenevalt aluslepingutest, on asjakohane, et liit teostab ajutiselt talle aluslepingutega selles valdkonnas antud jagatud pädevust. Määruse võimalik mõju pädevuse jaotusele liidu ja liikmesriikide vahel peaks siiski olema ajaliselt rangelt piiratud. Seetõttu peaks liit teostama oma pädevust üksnes määruse kohaldamisajal. Seega peaks liit lõpetama jagatud pädevuse teostamise kohe, kui käesoleva määruse kohaldamine lõpeb. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõikele 2 hakkavad sellest hetkest alates liikmesriigid taas oma pädevust teostama. Lisaks tuletatakse meelde, et vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile nr 25 (jagatud pädevuse teostamise kohta) hõlmab liidu pädevuse teostamine käesolevas määruses üksnes määrusega reguleeritavaid elemente ja mitte tervet valdkonda. Liidu ja liikmesriikide pädevus rahvusvaheliste lennutranspordilepingute sõlmimisel määratakse kindlaks kooskõlas aluslepingutega ja võttes arvesse asjaomaseid liidu õigusakte.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt peavad liidu lennuettevõtjad kehtivate lennutegevuslubade säilitamiseks alati täitma kõnealuses määruses sätestatud omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevaid nõudeid. Kui Ühendkuningriik astub liidust välja ilma väljaastumislepinguta, tekib osal liidu lennuettevõtjatel nende nõuete täitmisega alates väljaastumise kuupäevast tõenäoliselt raskusi. Seepärast tuleb kehtestada erakorralised meetmed. Vastavalt võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetele peaksid need meetmed piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selleks, et lahendada probleeme, mis tulenevad Ühendkuningriigi lepinguta väljaastumisest liidust. Samu põhimõtteid silmas pidades tuleb luua ka mehhanismid, mis võimaldavad jälgida tähelepanelikult omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevate nõuete täitmist ning lennutegevusloa kehtetuks tunnistada, kui see on põhjendatud. Selleks et vältida tegevuse järsku lõpetamist ja võimaldada nende reisijate repatrieerimist, keda see mõjutab, peaks nõuetele mittevastava lennutegevusloa kehtetuks tunnistamine juhul, kui ei ole esitatud sobivat parandusmeetmete kava, jõustuma kahe nädala möödumisel kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest.

(9)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike andmast liidu lennuettevõtjatele luba osutada regulaarlennuteenuseid neile Ühendkuningriigi poolt antud õiguste alusel, nagu see on rahvusvaheliste lepingutega seotud olukordades. Liikmesriigid ei tohiks lubade andmisel ühtegi liidu lennuettevõtjat diskrimineerida.

(10)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid lahendama probleemid, mis võivad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu mõjutada olemasolevaid liiklusjaotussüsteeme. Eelkõige tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, mis tagaksid nende süsteemide täieliku järgimise ja võimalikult korrakohase ülemineku, et vältida liidu reisijate ja ettevõtjate häirimist.

(11)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused meetmete vastuvõtmiseks, et tagada õiglane vastastikkuse määr liidu ja Ühendkuningriigi poolt teineteise lennuettevõtjatele ühepoolselt antud õiguste vahel ning tagada, et lennuteenuste osutamisel saaksid liidu lennuettevõtjad konkureerida Ühendkuningriigi lennuettevõtjatega õiglastel tingimustel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4). Arvestades nende võimalikku mõju liikmesriikide lennuühendustele, tuleks kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust. Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olukorra kiireloomulisuse tõttu tungivalt vajalik. Sellised nõuetekohaselt põhjendatud juhtumid võivad tekkida olukorras, kus Ühendkuningriik ei anna liidu lennuettevõtjatele samaväärseid õigusi ja põhjustab seega ilmset tasakaalustamatust või kui liidu lennuettevõtjate majanduslikku elujõulisust ohustavad käesoleva määrusega hõlmatud lennutransporditeenuste osutamisel konkurentsitingimused, mis on ebasoodsamad kui need, mis on Ühendkuningriigi lennuettevõtjatel.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada liidu ja Ühendkuningriigi vahelist lennutransporti käsitlevad ajutised meetmed väljaastumislepingu puudumise korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Gibraltar ei kuulu käesoleva määruse territoriaalsesse kohaldamisalasse ning selles esitatud viited Ühendkuningriigile ei hõlma Gibraltarit.

(14)	Käesolev määrus ei piira Hispaania Kuningriigi õiguslikku seisukohta selle territooriumi suveräänsuse suhtes, kus paikneb Gibraltari lennujaam.

(15)

Käesoleva määruse sätted peaksid jõustuma võimalikult kiiresti ja neid tuleks põhimõtteliselt kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud. Selleks et vajalikke haldusmenetlusi saaks läbi viia võimalikult varakult, tuleks teatavaid sätteid kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajutised meetmed, millega reguleeritakse liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) vahelist lennutransporti pärast Ühendkuningriigi lahkumist liidust.

Artikkel 2

Pädevuse teostamine

1. Käesoleva määruse kohase liidu pädevuse teostamine piirdub määruse kohaldamisajaga, mis on kindlaks määratud artikli 16 lõikes 4. Pärast kohaldamisaja lõppu lõpetab liit viivitamata kõnealuse pädevuse teostamise ja liikmesriigid hakkavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõikele 2 taas oma pädevust teostama.

2. Käesoleva määruse kohane liidu pädevuse teostamine ei piira liikmesriikide pädevust liiklemisõiguste küsimustes, kui nad peavad praegu või edaspidi läbirääkimisi rahvusvaheliste lennunduslepingute üle, allkirjastavad või sõlmivad neid Ühendkuningriigi ja muude kolmandate riikidega ajaks, mis algab pärast käesoleva määruse kehtivuse lõppemist.

3. Lõikes 1 osutatud liidu pädevuse teostamine hõlmab üksnes käesoleva määrusega reguleeritud elemente.

4. Käesolev määrus ei piira liidu ja liikmesriikide pädevust lennutranspordi valdkonnas seoses muude kui käesoleva määrusega reguleeritud elementidega.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „lennutransport“– üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, kauba ja posti (kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukiga, sealhulgas regulaar- ja mitteregulaarlennud;

2) „rahvusvaheline lennutransport“– lennutransport, mis läbib rohkem kui ühe riigi territooriumi kohal asuvat õhuruumi;

3) „ühenduse lennuettevõtja“– lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud lennutegevuslube väljaandev pädev asutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 II peatükile;

4) „Ühendkuningriigi lennuettevõtja“– lennuettevõtja,

a)	kelle põhitegevuskoht on Ühendkuningriigis ja

kes vastab ühele järgmisest kahest tingimusest:

i)	üle 50 % ettevõtjast kuulub Ühendkuningriigile ja/või Ühendkuningriigi kodanikele, kes kontrollivad seda tegelikult otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, või

ii)

üle 50 % ettevõtjast kuulub liidu liikmesriikidele ja/või liidu liikmesriikide kodanikele ja/või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidele ja/või nende liikmesriikide kodanikele mis tahes kombinatsioonis, kas üksi või koos Ühendkuningriigiga ja/või Ühendkuningriigi kodanikega, kes kontrollivad seda tegelikult otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheettevõtja kaudu;

c)	punkti b alapunktis ii osutatud juhul omab päev enne artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast kehtivat lennutegevusluba;

5) „tegelik kontroll“– suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või muudel vahenditel, mis kas üksikult või koos ning arvestades asjaomast asjaolu või õigusakti, annavad võimaluse otseselt või kaudselt avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eelkõige

a)	ettevõtja kogu või osa vara kasutamise õiguse kaudu;

b)	õiguste või lepingute kaudu, mis avaldavad otsustavat mõju ettevõtja üksuste ülesehitusele, hääletamisele või otsustele või avaldavad muul viisil otsustavat mõju ettevõtja äritegevusele;

6) „konkurentsiõigus“– õigus, mis käsitleb järgmist tegevust, kui see võib mõjutada lennutransporditeenuseid:

tegevus, mis seisneb järgmises:

i)	lennuettevõtjate vahelised kokkulepped, lennuettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine;

ii)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või enama lennuettevõtja poolt;

iii)	meetmed, mille Ühendkuningriik on jõustanud või jätnud kehtima riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele Ühendkuningriik annab eri- või ainuõigused, ja mis on vastuolus punktiga i või ii, ning

b)	lennuettevõtjate koondumised, mis oluliselt takistavad toimivat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi tekke või tugevnemise tõttu;

7) „subsiidium“– rahaline toetus, mida valitsus või muu avalik-õiguslik asutus annab mis tahes tasandil lennuettevõtjale või lennujaamale ning mis annab eelise ja hõlmab järgmist:

a)	raha otsene ülekandmine (näiteks toetused, laenud või paigutused omakapitali), võimalik raha otsene ülekandmine või ettevõtja kohustuste ülevõtmine (näiteks laenutagatiste kujul, kapitalisüstid, ettevõtja omandamine, pankrotikaitse või kindlustus;

b)	loobumine laekuma pidavast tulust või selle kogumata jätmine;

c)	selliste kaupade või teenustega varustamine, mis ei ole osa üldisest taristust, või kaupade või teenuste ostmine, või

d)	maksete tegemine rahastamismehhanismi või ühe või mitme punktides a, b ja c nimetatud ja tavaliselt valitsuse või muu avalik-õigusliku asutuse pädevusse kuuluva ülesande andmine eraõiguslikule asutusele, nii et selle täitmine ei erine sisuliselt valitsuste tavapärasest tegevusest.

8) „sõltumatu konkurentsiasutus“– asutus, kes vastutab konkurentsiõiguse kohaldamise ja jõustamise ning subsiidiumide järelevalve eest ja vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)	asutus on oma tegevuses sõltumatu ning tal on oma ülesannete täitmiseks piisavalt vajalikke vahendeid;

b)	asutusele on oma ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel vajalikul moel tagatud sõltumatus poliitilisest ja muust välismõjust ja ta tegutseb erapooletult ning

c)	asutuse otsused alluvad kohtulikule kontrollile;

9) „diskrimineerimine“– objektiivse põhjenduseta vahetegemine kaupade või teenuste, sealhulgas lennutransporditeenuste pakkumiseks kasutatavate avalike teenuste pakkumisel või nende teenuste käsitlemisel asjaomaste teenustega seotud avalik-õiguslike asutuste poolt;

10) „regulaarne lennutransporditeenus“– lendude sari, millel on kõik järgmised tunnused:

a)	igaühel on võimalik osta igale lennule üksikkohti ja/või kauba ja/või posti veoteenust (kas otse lennuettevõtjalt või tema volitatud esindajalt);

lennud toimuvad kahe või enama lennujaama vahel kas

i)	avaldatud sõiduplaani kohaselt või

ii)	nii regulaarselt või nii sageli, et need moodustavad ilmse süstemaatilise sarja;

11) „ebaregulaarne lennutransporditeenus“– äriline lennutransporditeenus, mida ei osutata regulaarteenusena;

12) „liidu territoorium“– liikmesriikide maismaaosa, siseveed, territoriaalveed ja nende kohal olev õhuruum, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel;

13) „Ühendkuningriigi territoorium“– Ühendkuningriigi maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed ning nende kohal olev õhuruum;

14) „Chicago konventsioon“– rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allkirjastamiseks 7. detsembril 1944 Chicagos.

Artikkel 4

Liiklemisõigus

1. Ühendkuningriigi lennuettevõtjad võivad käesolevas määruses sätestatud tingimustel:

a)	lennata ilma maandumiseta üle liidu territooriumi;

b)	teha liidu territooriumil Chicago konventsiooni tähenduses mittekaubanduslikke vahemaandumisi;

c)	osutada rahvusvahelisi regulaarseid ja mitteregulaarseid lennutransporditeenuseid, mis hõlmavad nii reisijatevedu, reisijateveo ja kaubalennu kombinatsioone ning kõiki kaubalende mis tahes kahe punkti vahel, millest üks asub Ühendkuningriigi territooriumil ja teine liidu territooriumil;

osutada maksimaalselt viie kuu jooksul alates artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohaldamise alguskuupäevast ainult kaubalendude eesmärgil rahvusvahelisi regulaarseid ja mitteregulaarseid lennutransporditeenuseid kahe punkti vahel, millest üks asub liidu territooriumil ja teine kolmanda riigi territooriumil, teenuse raames, mille lähte- või sihtkoht asub Ühendkuningriigi territooriumil. Ühendkuningriigi lennuettevõtjate osutatavate teenuste hooajaline kogumaht ei tohi nende teenuste puhul ületada kõnealuseid teenuseid osutavate lennuettevõtjate poolt 2018. aastal vastaval IATA talve- ja suvehooajal käitatud lendude koguarvu (pro rata temporis);

pakkuda alates artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohaldamise alguskuupäevast marsruutidel, mille puhul kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, kuni seitsme kuu jooksul regulaarset lennutransporditeenust, kui selleks on enne käesoleva määruse kohaldama hakkamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklitega 16 ja 17 antud vastava lennuliini teenindamise õigus ning tingimusel, et määruses (EÜ) nr 1008/2008 selliste teenuste kohta ette nähtud tingimused on täidetud.

2. Liikmesriigid kasutavad lõike 1 punktis e osutatud ajavahemikku meetmete võtmiseks selle tagamise eesmärgil, et vajalike avalike teenuste osutamine jätkub vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklitele 16 ja 17 ka pärast kõnealuse ajavahemiku lõppu.

3. Liikmesriigid ei räägi Ühendkuningriigiga läbi ega sõlmi temaga kahepoolseid lepinguid ega kokkuleppeid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, mis puudutavad määruse kohaldamise aega. Nad ei anna kohaldamisaja kohta Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele lennutranspordiga seoses muid õigusi kui need, mis on antud käesoleva määrusega.

Artikkel 5

Turunduskoostöölepped

1. Käesoleva määruse artikli 4 kohaseid lennutransporditeenuseid võib osutada turunduskoostöölepete alusel (plokk-broneeringud või koodijagamine) järgmiselt:

Ühendkuningriigi lennuettevõtja võib tegutseda turustava lennuettevõtjana koos lendu teostava lennuettevõtjaga, kes on liidu või Ühendkuningriigi lennuettevõtja, või vajaduse korral koos lendu teostava kolmanda riigi lennuettevõtjaga, kellel on liidu või asjaomase liikmesriigi/asjaomaste liikmesriikide õiguse kohane liiklemisõigus ja kelle vedajatel on õigus kõnealuseid õigusi asjaomase korra alusel kasutada;

Ühendkuningriigi lennuettevõtja võib tegutseda lendu teostava lennuettevõtjana koos mis tahes turustava lennuettevõtjaga, kes on liidu või Ühendkuningriigi lennuettevõtja, või vajaduse korral koos kolmanda riigi turustava lennuettevõtjaga, kellel on liidu või asjaomase liikmesriigi/asjaomaste liikmesriikide õiguse kohane lennuliini kasutamise õigus ja kelle vedajatel on õigus kõnealuseid õigusi asjaomase korra alusel kasutada.

2. Turunduskoostöölepete kasutamine lendu teostava lennuettevõtjana või turustava lennuettevõtjana ei anna Ühendkuningriigi lennuettevõtjale õigust kasutada muid õigusi peale nende, millele osutatakse artikli 4 lõikes 1.

3. Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud lõike 1 kohased õigused ei anna kolmanda riigi lennuettevõtjatele mingeid muid õigusi peale nende, mida nad kasutavad liidu või asjaomase liikmesriigi/asjaomaste liikmesriikide õiguse kohaselt.

4. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad lõikes 1 osutatud korra heaks kiitma, et kontrollida, kas käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud ning kas järgitakse liidu ja riigisisese õiguse kohaldatavaid sätteid, eelkõige ohutuse ja julgestuse osas.

Artikkel 6

Lennukite rentimine

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud õigusi kasutav Ühendkuningriigi lennuettevõtja võib osutada lennutransporditeenust kas oma lennukitega või järgmiselt:

a)	kasutades mis tahes rendileandjalt ilma meeskonnata renditud lennukit;

b)	kasutades teiselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjalt koos meeskonnaga renditud lennukit;

c)	kasutades muu riigi kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjalt koos meeskonnaga renditud lennukit, tingimusel et rentimine on vajalik erakorraliste vajaduste, veomahu hooajalise suurenemise või rentniku tegevusraskuste tõttu ja lennuk renditakse üksnes vajaduste katmise või raskuste ületamise ajaks.

2. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad lõikes 1 osutatud korra heaks kiitma, et kontrollida, kas nimetatud lõikes sätestatud tingimused on täidetud ning kas järgitakse liidu ja riigisisese õiguse kohaldatavaid sätteid, eelkõige ohutuse ja julgestuse osas.

Artikkel 7

Lennutegevusloa käsitlemine seoses omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevate nõuetega

1. Kui muus liikmesriigis kui Ühendkuningriik välja antud lennutegevusluba omav lennuettevõtja ei täida Ühendkuningriigi väljaastumise tõttu liidust enam nimetatud määruse artikli 4 punktis f sätestatud tingimusi (omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevate nõuete kohta), kehtib tema lennutegevusluba erandina määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklist 8 tingimuste mittetäitmisele vaatamata edasi kuus kuud alates käesoleva määruse artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohaldamise alguskuupäevast, tingimusel et käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud tingimused on täidetud.

2. Lennuettevõtja esitab kahe nädala jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist lube välja andvale pädevale asutusele parandusmeetmete kava. Kavas tuuakse terviklikult ja täpselt välja meetmed, mille abil kavatsetakse omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevad nõuded hiljemalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikule järgnevaks päevaks täielikult täita. Kui lennuettevõtja kava tähtajaks ei esita, annab lennutegevuslube väljaandev pädev asutus asjaomasele lennuettevõtjale võimaluse oma seisukohad teatavaks teha ning tunnistab seejärel lennutegevusloa viivitamatult kehtetuks, kõige varem alates artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus osutatud kuupäevast, ning teavitab sellest komisjoni. Lennutegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub kahe nädala jooksul pärast lube välja andva pädeva asutuse otsust, aga kõige varem alates artikli 16 lõikes 2 osutatud kuupäevast. Lube väljaandev pädev asutus teeb oma otsuse teatavaks lennuettevõtjale ja komisjonile.

3. Kui asjaomane lennuettevõtja on lõikes 2 osutatud tähtajaks parandusmeetmete kava esitanud, hindab lube väljaandev pädev asutus kahe kuu jooksul alates kava kättesaamisest, kas selles esitatud meetmetega on võimalik omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevad nõuded hiljemalt lõikes 1 osutatud ajavahemikule järgnevaks päevaks täielikult täita või mitte ning kas on tõenäoline, et lennuettevõtja suudab need meetmed selleks kuupäevaks ellu viia. Lube väljaandev pädev asutus teeb oma hinnangu teatavaks lennuettevõtjale ja komisjonile.

4. Kui lube väljaandev pädev asutus on andnud asjaomasele lennuettevõtjale võimaluse oma seisukohad teatavaks teha, kuid leiab siiski, et kavas välja toodud meetmetega ei ole võimalik omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevaid nõudeid hiljemalt lõikes 1 osutatud ajavahemikule järgnevaks päevaks täielikult täita või et tõenäoliselt ei jõua asjaomane lennuettevõtja meetmeid selleks kuupäevaks ellu viia, võib lube väljaandev pädev asutus lennuettevõtja lennutegevusloa viivitamatult kehtetuks tunnistada. Lennutegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub kahe nädala möödumisel lube välja andva pädeva asutuse otsusest. Lube väljaandev pädev asutus teeb oma otsuse teatavaks lennuettevõtjale ja komisjonile.

5. Kui lube väljaandev pädev asutus leiab, et kavas kindlaks määratud meetmetega täidetakse omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevad nõuded täiel määral hiljemalt lõikes 1 osutatud ajavahemikule järgnevaks päevaks, ja kui on tõenäoline, et lennuettevõtja jõuab need meetmed nimetatud kuupäevaks ellu viia, jälgib ta tähelepanelikult ja pidevalt kava rakendamist ning teavitab komisjoni korrapäraselt oma järeldustest.

6. Lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõpuks otsustab lube väljaandev pädev asutus, kas lennuettevõtja täidab täielikult omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevaid nõudeid või mitte. Kui lube väljaandev pädev asutus otsustab pärast seda, kui ta on asjaomasele lennuettevõtjale andnud võimaluse oma seisukohad teatavaks teha, et lennuettevõtja ei täida täielikult omandiõigust ja ettevõtja kontrolli käsitlevaid nõudeid, tunnistab ta lennutegevusloa kehtetuks alates lõikes 1 osutatud ajavahemikule järgnevast päevast.

7. Kui komisjon leiab pärast seda, kui ta andis lube väljaandvale pädevale asutusele ja asjaomasele lennuettevõtjale võimaluse oma seisukohad teatavaks teha, et lube väljaandev pädev asutus ei ole asjaomast lennutegevusluba kehtetuks tunnistanud, kuigi see oli käesoleva artikli lõike 2 või 6 alusel nõutav, nõuab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 15 lõike 3 teisele lõigule, et lube väljaandev pädev asutus tunnistaks lennutegevusloa kehtetuks. Kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 15 lõike 3 kolmandat ja neljandat lõiku.

8. Käesoleva määrusega ei piirata määruse (EÜ) nr 1008/2008 muude sätete kohaldamist.

Artikkel 8

Õiguste samaväärsus

1. Komisjon jälgib Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigusi ja nende kasutamise tingimusi.

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigused ei ole de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu lennuettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võtab komisjon viivitamata ja selleks, et taastada samaväärsus, vastu rakendusaktid, et:

a)	kehtestada Ühendkuningriigi lennuettevõtjate osutatavatele regulaarsetele lennutransporditeenustele lubatud mahu piirmäärad ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile antavaid lennutegevuslube;

b)	nõuda liikmesriikidelt kõnealuste lennutegevuslubade andmisest keeldumist, nende peatamist või kehtetuks tunnistamist või

c)	määrata finantskohustused või tegevuspiirangud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud kiirmenetluse kohaselt, kui see on lõikes 2 osutatud samaväärsuse olulise puudumise korral, mida on nõuetekohaselt põhjendatud, juhtumi kiireloomulisuse tõttu tungivalt vajalik.

Artikkel 9

Aus konkurents

1. Komisjon jälgib tingimusi, mille alusel liidu lennuettevõtjad ja lennujaamad konkureerivad käesoleva määrusega hõlmatud lennutransporditeenuste osutamisel Ühendkuningriigi lennuettevõtjate ja lennujaamadega.

2. Kui komisjon teeb kindlaks, et nimetatud tingimused on mõne käesoleva artikli lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele kehtivad tingimused, võtab komisjon viivitamata ja selleks, et olukorra parandada, vastu rakendusaktid, et teha järgmist:

a)	kehtestada Ühendkuningriigi lennuettevõtjate osutatavatele regulaarsetele lennutransporditeenustele lubatud mahu piirmäärad ning nõuda, et liikmesriigid kohandaksid vastavalt Ühendkuningriigi lennuettevõtjate olemasolevaid või neile lennutegevuseks väljastatavaid lube;

b)	nõuda liikmesriikidelt Ühendkuningriigi mõnele lennuettevõtjale või kõikidele lennuettevõtjatele kõnealuste lennutegevuseks väljastatavate lubade andmisest keeldumist, nende peatamist või kehtetuks tunnistamist või

c)	määrata finantskohustused või tegevuspiirangud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need võetakse vastu artikli 15 lõikes 3 osutatud kiirmenetluse kohaselt, kui see on tungivalt vajalik kiireloomulisuse tõttu, mille põhjuseks on oht liidu lennuettevõtjate ühe või mitme tegevuse majanduslikule elujõulisusele ja see oht on nõuetekohaselt põhjendatud.

3. Lõikes 2 osutatud rakendusaktid võetakse nimetatud lõikes osutatud tingimustel vastu järgmiste olukordade parandamiseks:

a)	Ühendkuningriik annab subsiidiume;

b)	Ühendkuningriigi suutmatus kehtestada või tulemuslikult kohaldada konkurentsialaseid õigusakte;

c)	Ühendkuningriigi suutmatus luua või hoida töös sõltumatut konkurentsiasutust;

Ühendkuningriik kohaldab töötajate kaitse, ohutuse, julgestuse, keskkonna ja reisijate õiguste suhtes standardeid, mis on madalamad kui liidu õiguses sätestatud standardid, või liidu õiguse asjakohaste sätete puudumise korral madalamad kui kõigi liikmesriikide poolt kehtestatud standardid või igal juhul madalamad kui asjaomased rahvusvahelised standardid;

e)	liidu lennuettevõtjaid diskrimineeritakse mis tahes vormis.

4. Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon nõuda teavet Ühendkuningriigi pädevatelt asutustelt, Ühendkuningriigi lennuettevõtjatelt või Ühendkuningriigi lennujaamadelt. Kui Ühendkuningriigi pädev asutus, Ühendkuningriigi lennuettevõtja või Ühendkuningriigi lennujaam ei esita nõutud teavet komisjoni poolt ette nähtud mõistliku tähtaja jooksul või esitab mittetäieliku teabe, võib komisjon toimida vastavalt lõikele 2.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 868/2004 (5) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate küsimuste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 10

Lennutegevuseks väljastatav luba

1. Ilma et see piiraks liidu ja liikmesriikide lennundusohutuse alase õiguse kohaldamist, peavad Ühendkuningriigi lennuettevõtjad neile artikli 4 kohaselt antud õiguste kasutamiseks taotlema lennutegevuseks väljastatavat luba igalt liikmesriigilt, kus nad soovivad tegutseda.

2. Pärast Ühendkuningriigi lennuettevõtjalt lennutegevuseks väljastatava loa taotluse saamist annab asjaomane liikmesriik asjakohase lennutegevuseks väljastatava loa põhjendamatu viivituseta, tingimusel et

a)	taotluse esitanud Ühendkuningriigi lennuettevõtjal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Ühendkuningriigi õigusaktidega ning

b)	Ühendkuningriigi lennuettevõtja on Ühendkuningriigi tegeliku ja jätkuva õiguskontrolli all, pädev asutus on selgelt kindlaks määratud ja Ühendkuningriigi lennuettevõtjal on nimetatud asutuse väljastatud lennuettevõtja sertifikaat.

3. Ilma et see piiraks vajadust anda piisavalt aega vajalike hindamiste tegemiseks, on Ühendkuningriigi lennuettevõtjatel õigus esitada lennutegevuseks väljastatavate lubade taotlusi alates käesoleva määruse jõustumise päevast. Liikmesriikidel on õigus neid taotlusi alates sellest päevast heaks kiita, tingimusel et heakskiitmise tingimused on täidetud. Sel viisil antud load jõustuvad kõige varem artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kohaldamise päeval.

Artikkel 11

Tegevus- ja lennukavad ning sõiduplaanid

1. Ühendkuningriigi lennuettevõtjad esitavad lennuteenuste tegevus- ja lennukavad ning sõiduplaanid iga asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele heakskiitmiseks. Need tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne lennutegevuse alustamist.

2. Kui artiklis 10 ei ole sätestatud teisiti, võib tegevus- ja lennukavad ning sõiduplaanid artikli 16 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud käesoleva määruse kohaldamise esimesel päeval kestva IATA hooaja ja sellele järgneva hooaja kohta esitada ja heaks kiita enne nimetatud kuupäeva.

3. Käesolev määrus ei takista liikmesriike andmast liidu lennuettevõtjatele regulaarsete lennutransporditeenuste osutamise luba selleks, et nad saaksid kasutada neile Ühendkuningriigi poolt antud õigusi. Liikmesriigid ei diskrimineeri nimetatud lubade andmisel ühtegi liidu lennuettevõtjat.

Artikkel 12

Loa andmisest keeldumine, selle kehtetuks tunnistamine, peatamine ja piiramine

1. Liikmesriigid keelduvad Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lennutegevuseks väljastatava loa andmisest või vajaduse korral tunnistavad selle kehtetuks või peatavad selle, kui

a)	lennuettevõtja ei kvalifitseeru käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjaks või

b)	artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

2. Liikmesriigid keelduvad Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lennutegevuseks väljastatava loa andmisest, tunnistavad selle kehtetuks või peatavad selle, piiravad seda või kehtestavad sellele tingimused või piiravad tema tegevust või kehtestavad tema tegevusele tingimused mis tahes järgmisel juhul:

a)	kohaldatavaid ohutus- ja julgestusnõudeid ei järgita;

b)	kohaldatavaid nõudeid, mis on seotud lennuliikluses osaleva õhusõiduki asjaomase liikmesriigi territooriumile lubamise, seal viibimise või sealt lahkumisega, ei järgita;

kohaldatavaid nõudeid, mis on seotud õhusõiduki reisijate, meeskonna, pagasi, kauba ja/või posti asjaomase liikmesriigi territooriumile lubamise, seal viibimise või sealt lahkumisega (sh riiki sisenemise, vormistuse, sisserände, passide, tolli ja karantiini reeglid või postiveo korral postinormid), ei järgita.

3. Liikmesriigid keelduvad Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lennutegevuseks väljastatava loa andmisest, tunnistavad selle kehtetuks või peatavad selle, piiravad seda või kehtestavad sellele tingimused või piiravad tema tegevust või kehtestavad tema tegevusele piirangud, kui komisjon seda artikli 8 või 9 kohaselt nõuab.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta kõikidest otsustest Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lõigete 1 ja 2 kohaselt lennutegevuseks väljastatava loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise kohta.

Artikkel 13

Sertifikaadid ja litsentsid

Käesoleva määruse kohaselt tunnistavad liikmesriigid lennutransporditeenuste osutamiseks kehtivaks Ühendkuningriigi lennuettevõtjate lennukõlblikkussertifikaadid, pädevustunnistused ja litsentsid, mille Ühendkuningriik on välja andnud või kehtivaks tunnistanud ja mis on endiselt kehtivad, tingimusel et sellised sertifikaadid või litsentsid on välja antud või kehtivaks tunnistatud vähemalt vastavalt Chicago konventsioonis sätestatud asjakohastele rahvusvahelistele standarditele ja nendega kooskõlas.

Artikkel 14

Konsulteerimine ja koostöö

1. Käesoleva määruse rakendamise tagamiseks konsulteerivad liikmesriikide pädevad asutused vajaduse korral Ühendkuningriigi pädevate asutustega ja teevad nendega koostööd.

2. Taotluse korral esitavad liikmesriigid komisjonile põhjendamatu viivituseta kogu käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kogutud teabe või muu teabe, mis on asjakohane artiklite 8 ja 9 rakendamiseks.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle määruse artikliga 5.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb liidu õiguse kohaldamise Ühendkuningriigi suhtes.

Artiklit 7, artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 2 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on lõike 2 esimeses lõigus osutatud kuupäevaks jõustunud.

4. Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb kuupäeval, mis on järgmisest kahest kuupäevast varasem:

a)	kuupäev, mil jõustub Ühendkuningriigiga sõlmitud lennutransporditeenuste osutamist käsitlev laiaulatuslik leping, milles liit on osaline, või alustatakse nimetatud lepingu ajutist kohaldamist, või

b)	30. märts 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 20. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 868/2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju (ELT L 162, 30.4.2004, lk 1).

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/60

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/503,

25. märts 2019,

raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, nimelt 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

(2)

Raudteetranspordi valdkonnas saavad asjaomased ettevõtjad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju sertifikaatidele ja lubadele leevendada mitmesuguste meetmetega. Nimetatud meetmed hõlmavad ettevõtjate asutamist ühes ülejäänud liikmesriigis ning seal asjakohaste lubade ja sertifikaatide omandamist asjaomases liikmesriigis.

(3)

Et käsitleda küsimusi, mis puudutavad otseselt piiriüleseid raudteeteenuseid ja taristut, tagades nii selliste teenuste järjepidevuse ja minimeerides häireid, on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (2) artiklis 14 sätestatud erikokkuleppeid. Kooskõlas kõnealuse direktiiviga tagaksid sellised kokkulepped ka piiriülest taristut kasutavate liidu ettevõtjate ja Ühendkuningriigis asutatud ettevõtjate samaväärse kohtlemise.

(4)

Selliste kokkulepete sõlmimine asjaomaste liikmesriikide ja Ühendkuningriigi vahel on võimalik üksnes pärast seda, kui Ühendkuningriigist saab kolmas riik. Liidu ohutusreeglite kohaldamine on praegu eelkõige tehtud ülesandeks valitsustevahelisele komisjonile, mis loodi 12. veebruaril 1986 allkirjastatud Canterbury lepingu alusel ning mida ohutusvaldkonnas nõustab Kanalitunneli ohutusasutus. Kõnealuse lepinguga loodud süsteemi tuleks kohandada, võttes arvesse Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi staatust. Eelkõige peaks Prantsusmaa territooriumil paikneva kanalitunneli osa kontrollimise eest ainuisikuliselt vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (3) artikli 3 lõikes 7 määratletud pädev asutus, tagamaks, et selle tunneli osa suhtes kohaldatakse liidu õigust. Nimetatud pädev asutus võiks sellele vaatamata oma ülesannete täitmiseks parimal võimalikul viisil ning arvestamaks tunneli ühiste joontega mõlemal pool piiri ning selleks et hõlbustada otsuste kooskõla, võtma arvesse lepingu alusel loodud kahe riigi vahelise asutuse arvamusi, näiteks arvamusi, mille on esitanud Cantebury lepingu alusel loodud Kanalitunneli ohutusasutus, mis nõustab valitsustevahelist komisjoni, või arendada teisi koostöövõimalusi ametiasutustega, kes on vastutavad Ühendkuningriigi territooriumil paikneva tunneliosa eest.

(5)

Käesoleva määruse meetmete tingimuseks on ohutusnormid ja menetlused, raudtee-ettevõtja tegevusalale juurdepääsu käsitlevad nõuded ning rongi juhtimisele esitatavad nõuded, mis on identsed liidu nõuetega, mida kohaldatakse Ühendkuningriigiga piiriülese raudteeühenduse tagamiseks kasutatava taristu suhtes ning sellel taristul tegutsevate ettevõtjate ja ronge juhtivate vedurijuhtide suhtes.

(6)	Selleks et asjaomased pooled saaksid sõlmida vajalikke lepinguid ja võtta muid meetmeid, mis on vajalikud häirete vältimiseks, ning võttes arvesse Ühendkuningriigi kui kolmanda riigi staatust, on vaja pikendada teatavate sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade kehtivust.

(7)

Sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade pikendatud kehtivusaeg peaks olema piiratud ajaga, mis on hädavajalik selleks, et asjaomased liikmesriigid saaksid võtta vajalikke meetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ (5) ja direktiivi 2012/34/EL sätetega.

(8)

Et vältida tõsiseid häireid piiriüleste raudteeteenuste osutamisel Ühendkuningriigi ja liidu vahel, on lisaks oluline, et raudteeveo-ettevõtjad ja riiklikud ametiasutused võtaksid vajalikud meetmed kiiresti, et tagada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade väljastamine aegsasti enne käesoleva määruse kohaldamise lõppemist ning muude liidu territooriumil tegutsemiseks vajalike sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade väljastamine enne Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäeva.

(9)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade omanikele antud soodustuste lõpetamiseks, kui vastavus liidu nõuetele ei ole tagatud. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6). Arvestades kõnealuste meetmete võimalikku mõju raudteeohutusele, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(10)

Pidades silmas Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud kiireloomulisust, on asjakohane näha ette erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ajutiste meetmete kehtestamist raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega väljaastumislepingu puudumise korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Käesoleva määruse sätted peaksid jõustuma võimalikult kiiresti ja neid tuleks kohaldada alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, välja arvatud juhul, kui Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on selleks kuupäevaks jõustunud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Pidades silmas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumist Euroopa Liidust, kehtestatakse käesoleva määrusega erisätted teatavate direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt väljastatud ohutussertifikaatide ja ohutuslubade, teatavate direktiivi 2007/59/EÜ kohaselt väljastatud vedurijuhilubade ja teatavate direktiivi 2012/34/EL kohaselt väljastatud raudtee-ettevõtjate lubade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade suhtes, mis kehtivad käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale eelneval päeval:

a)	direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 alusel taristuettevõtjatele liitu ja Ühendkuningriiki ühendava piiriülese taristu haldamiseks ja käitamiseks väljastatud ohutusload;

b)	direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 alusel Ühendkuningriigis asutatud raudtee-ettevõtjatele väljastatud ohutussertifikaadid;

c)	direktiivi 2012/34/EL III peatüki alusel Ühendkuningriigis asutatud raudteeveo-ettevõtjatele välja antud tegevusload;

d)	direktiivi 2007/59/EÜ artiklis 14 osutatud menetluse kohaselt väljastatud vedurijuhiload.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse direktiivides 2004/49/EÜ, 2012/34/EL ja 2007/59/EÜ ning nende direktiivide alusel vastu võetud rakendusaktides määratletud asjaomaseid mõisteid. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse direktiivis (EL) 2016/798 ja nimetatud direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides määratletud asjakohaseid mõisteid alates kuupäevast, mil nimetatud direktiivi hakatakse kohaldama artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud lubade ja sertifikaatide suhtes.

Artikkel 3

Ohutuslubade, ohutussertifikaatide, tegevuslubade ja vedurijuhilubade kehtivus

1. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud ohutusload ja artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ohutussertifikaadid kehtivad veel üheksa kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ohutussertifikaadid kehtivad üksnes Ühendkuningriigist käesoleva määruse lisas osutatud piirijaamadesse ja -terminalidesse jõudmiseks või nendest jaamadest ja terminalidest Ühendkuningriiki lahkumiseks.

2. Artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud tegevusload kehtivad üheksa kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Erandina direktiivi 2012/34/EL artikli 23 lõikest 1 kehtivad need tegevusload üksnes käesoleva määruse lisas osutatud piirijaamade ja -terminalide ning Ühendkuningriigi vahelisel territooriumil.

3. Artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud vedurijuhiload kehtivad veel üheksa kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vedurijuhtide puhul, kes tegutsevad käesoleva määruse lisas osutatud piirijaamade ja -terminalide ning Ühendkuningriigi vahelisel territooriumil.

Artikkel 4

Ohutussertifikaatide, ohutuslubade, tegevuslubade ning vedurijuhilubadega seotud normid ja kohustused

1. Käesoleva määruse artikliga 3 reguleeritud ohutussertifikaatide, ohutuslubade, tegevuslubade ning vedurijuhilubade suhtes kohaldatakse norme, mille kohaldamine on ette nähtud direktiivis 2004/49/EÜ, direktiivis (EL) 2016/798 (alates selle kohaldamise alguskuupäevast kõnealuste lubade suhtes), direktiivis 2012/34/EL ja direktiivis 2007/59/EÜ ning nende direktiivide alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega.

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud ohutussertifikaatide, ohutuslubade, tegevuslubade ja vedurijuhilubade omanikud ja lube väljastav asutus, kui tegemist ei ole selle riigi ohutusasutusega, mille territooriumil taristu liidus asub või mille pädevusse lisas loetletud piirijaamad ja -terminalid kuuluvad, teevad kõnealuse riikliku ohutusasutusega koostööd ja esitavad talle kogu asjakohase teabe ja kõik asjakohased dokumendid.

3. Kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud riikliku ohutusasutuse taotluses nimetatud tähtaja jooksul ei ole teavet või dokumente esitatud, võib komisjon võtta riikliku ohutusasutuse teate alusel vastu rakendusaktid, millega tühistatakse loa omanikule artikli 3 kohaselt antud soodustus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja d osutatud ohutussertifikaatide, ohutuslubade, tegevuslubade ja vedurijuhilubade omanikud teavitavad komisjoni ja Euroopa Liidu Raudteeametit viivitamata muude pädevate ohutusasutuste tegevusest, mis võib olla vastuolus nende kohustustega, mis tulenevad käesolevast määrusest, direktiivist 2004/49/EÜ, direktiivist 2007/59/EÜ või direktiivist (EL) 2016/798.

Artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud tegevuslubade omanikud teavitavad komisjoni viivitamata muude pädevate asutuste tegevusest, mis võib olla vastuolus käesolevast määrusest või direktiivist 2012/34/EL tulenevate kohustustega.

5. Enne artikli 3 kohaselt antud soodustuste tühistamist teatab komisjon käesoleva artikli lõikes 2 osutatud riiklikule ohutusasutusele, artikli 1 lõikes 2 osutatud ohutussertifikaadid, ohutusload, tegevusload ning vedurijuhiload väljastanud asutusele ja asjaomaste ohutussertifikaatide, ohutuslubade, tegevuslubade ning vedurijuhilubade omanikele õigeaegselt oma kavatsusest soodustused tühistada ja annab neile võimaluse oma seisukohad teatavaks teha.

6. Artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud tegevuslubade puhul käsitatakse viiteid riiklikule ohutusasutusele käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaldamisel viidetena direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 15 määratletud tegevusluba väljastavale asutusele.

Artikkel 5

Liidu õiguse järgimise järelevalve

1. Artikli 4 lõikes 2 osutatud riiklik ohutusasutus teostab järelevalvet artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud piiriülest taristut kasutavate Ühendkuningriigis asutatud raudtee-ettevõtjate ja kõnealuse piiriülese taristu suhtes kohaldatavate raudteeohutuse standardite üle. Lisaks kontrollib riiklik ohutusasutus, kas taristuettevõtjad järgivad liidu õiguses sätestatud ohutusnõudeid ja kas tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil tegutsevad vedurijuhid vastavad liidu õiguse asjaomaste sätetega kehtestatud nõuetele. Riiklik ohutusasutus esitab komisjonile ja Euroopa Liidu Raudteeametile selle kohta aruandeid, millele lisatakse vajaduse korral soovitus, et komisjon tegutseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

Käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 6 osutatud tegevusluba väljaandev asutus teostab järelevalvet selle üle, kas Ühendkuningriigis tegevusloa saanud raudteeveo-ettevõtjate puhul, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis c, on direktiivi 2012/34/EL artiklites 19–22 sätestatud nõuded jätkuvalt täidetud.

2. Kui komisjonil on põhjendatud kahtlus, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate piiriüleste raudteeteenuste või taristu või sellise taristu Ühendkuningriigis asuva osa käitamisel kohaldatavad ohutusstandardid ei ole kooskõlas liidu õiguse asjaomaste sätetega, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse loa omanikule artikli 3 kohaselt antud soodustus.. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. See kehtib mutatis mutandis ka juhul, kui komisjonil on põhjendatud kahtlusi raudteeveo-ettevõtja tegevusloa või vedurijuhiloa saamise nõuete kohaldamise suhtes.

3. Riiklik ohutusasutus või artikli 4 lõigetes 2 ja 6 osutatud tegevusluba väljaandev asutus võib käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõuda pädevatelt asutustelt teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui asjaomased pädevad asutused ei esita teavet määratud tähtaja jooksul või esitatud teave ei ole täielik, võib komisjon riikliku ohutusasutuse või asjakohasel juhul artikli 4 lõigetes 2 ja 6 osutatud tegevusluba väljaandva asutuse teate alusel võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse loa omanikule artikli 3 kohaselt antud soodustus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Enne artikli 3 kohaselt antud soodustuste tühistamist teatab komisjon artikli 4 lõikes 2 osutatud riiklikule ohutusasutusele, artikli 1 lõikes 2 osutatud ohutussertifikaadi, ohutusloa, tegevusloa ja vedurijuhiloa väljastanud asutusele, selliste sertifikaatide, lubade ja tegevuslubade omanikele ning Ühendkuningriigi riiklikule ohutusasutusele ja tegevusluba väljastavale asutusele õigeaegselt oma kavatsusest soodustused tühistada ja annab neile võimaluse oma seisukohad teatavaks teha.

Artikkel 6

Konsulteerimine ja koostöö

1. Liikmesriikide pädevad asutused konsulteerivad ja teevad koostööd Ühendkuningriigi pädevate asutustega, kui see on vajalik käesoleva määruse rakendamise tagamiseks.

2. Komisjoni taotlusel edastavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt saadud teabe või muu käesoleva määruse rakendamise seisukohalt asjakohase teabe talle asjatu viivituseta.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (7) artiklis 51 osutatud komitee ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 62 osutatud komitee. Nimetatud komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping on lõikes 2 osutatud kuupäevaks jõustunud.

4. Käesoleva määruse kohaldamine lõpeb üheksa kuu möödumisel selle kohaldamise alguskuupäevast vastavalt lõikele 2.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 25. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. märtsi 2019. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

LISA

Artiklites 3 ja 4 osutatud piirijaamad ja -terminalid on järgmised:

1. IIRIMAA

Dún Dealgan / Dundalk

2. PRANTSUSMAA

Calais-Fréthun

27.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

LI 85/66

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/504,

19. märts 2019,

millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, ning määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, tulenevalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 ja artikli 194 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb alates väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast või väljaastumislepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel kõnealusest teatest, s.t alates 30. märtsist 2019, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt kõnealust tähtaega pikendada.

(2)

Läbirääkijate vahel kokku lepitud väljaastumislepinguga nähakse ette kord liidu õiguse sätete kohaldamiseks Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes ka pärast kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes. Kui väljaastumisleping jõustub, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 (3), millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (4), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 (5) Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu kohase üleminekuperioodi jooksul; nimetatud direktiivi ja määruse kohaldamine lõpeb kõnealuse üleminekuperioodi lõpus.

(3)

Direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõikega 5, mis kehtestati direktiiviga (EL) 2018/2002, nähakse ette, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud energiatõhususpanused, et saavutada liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärk, milleks on vähemalt 32,5 %. Nende energiatõhususpanuste kehtestamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse primaar- ja/või lõppenergia tarbimist liidus 2030. aastal.

(4)

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kohaselt peavad liikmesriigid liidu energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks vajalike soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kehtestamisel võtma arvesse primaar- ja/või lõppenergia tarbimist liidus 2030. aastal. Energiatarbimist liidu tasandil võetakse nimetatud määruse artikli 29 lõike 3 esimese lõike kohaselt arvesse ka siis, kui komisjon hindab, milliseid edusamme on tehtud liidu eesmärkide ühisel saavutamisel.

(5)

Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu on vaja muuta liidus 2030. aastal energiatarbimist käsitlevaid prognoositud arvnäitajaid, et kajastada ilma Ühendkuningriigita liidu 27 liikmesriigi (EL 27) näitajaid. Võttes aluseks prognoosid, mille kohaselt on liidu energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5 %, peaks 2030. aastal olema liidu 28 liikmesriigis primaarenergia tarbimine 1 273 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergia tarbimine 956 miljonit naftaekvivalenttonni. Võttes aluseks samaväärsed EL 27 prognoosid, peaks 2030. aastal olema primaarenergia tarbimine 1 128 miljonit naftaekvivalenttonni ja lõppenergia tarbimine 846 miljonit naftaekvivalenttonni. Seepärast on vaja muuta energiatarbimist käsitlevaid 2030. aasta arvnäitajaid.

(6)	Samad 2030. aasta energiatarbimist käsitlevad prognoosid on asjakohased ka seoses määruse (EL) 2018/1999 artiklitega 6 ja 29.

(7)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (6) artikli 4 lõikele 3 toimub õigusaktide teatava kuupäevaga seotud kohaldamise lõpetamine kõnealusele kuupäevale vastava päeva viimase tunni lõpus. Käesolevat otsust tuleks seetõttu kohaldada alates päevast, mis järgneb päevale, mil lõpeb direktiivi 2012/27/EL ja määruse (EL) 2018/1999 kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

(8)	Seepärast tuleks direktiivi 2012/27/EL ja määrust (EL) 2018/1999 vastavalt muuta.

(9)	Selleks et et valmistuda viivitamatult Ühendkuningriigi väljaastumiseks liidust, peaks käesolev otsus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2012/27/EL muutmine

Direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Iga liikmesriik kehtestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (*1) artiklite 4 ja 6 kohaselt soovituslikud riiklikud energiatõhususpanused, pidades silmas käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 1 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärki. Kõnealuste energiatõhususpanuste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse, et liidu energiatarbimine ei tohi 2030. aastal ületada 1 128 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat ja/või 846 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Liikmesriigid teatavad kõnealused energiatõhususpanused komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artiklites 3 ja 7–12 osutatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade raames ning nimetatud artiklite kohaselt.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2018/1999 muutmine

Määrust (EL) 2018/1999 muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 lõike 1 esimesene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik võtab oma soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse puhul aastaks 2030 ja järgmiste riiklike kavadega hõlmatud ajavahemiku käesoleva määruse artikli 4 punkti b alapunkti 1 kohase viimase aasta puhul arvesse, et vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 3 ei tohi liidu 2020. aasta energiatarbimine ületada 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul ning liidu 2030. aasta energiatarbimine ei tohi ületada 1 128 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja/või 846 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul.“

Artikli 29 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Energiatõhususe valdkonnas hindab komisjon lõikes 1 osutatud hindamise raames edusamme, mis on tehtud ühiselt seoses eesmärgiga, et liidu tasandil on suurim energiatarbimine 2030. aastal 1 128 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja 846 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõikele 5.“

Artikkel 3

Tähtajad

Käesoleva otsuse artiklid 1 ja 2 ei piira direktiivi (EL) 2018/2002 artiklis 2 ja määruse (EL) 2018/1999 artiklis 59 sätestatud tähtaegade kohaldamist.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikleid 1 ja 2 kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast seda, mil lõpeb direktiivi 2012/27/EL ning määruse (EL) 2018/1999 kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 23. jaanuari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. märtsi 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(6) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 085I

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 27. märts 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/491, 25. märts 2019, millega võimaldatakse jätkata territoriaalse koostöö programme PEACE IV (Iirimaa-Ühendkuningriik) ja Ühendkuningriik-Iirimaa (Iirimaa – Põhja-Iirimaa – Šotimaa) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/492, 25. märts 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ( 1 )	5
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2019/493, 25. märts 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 seoses kontrollimenetlusega, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames	7
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/494, 25. märts 2019, lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ( 1 )	11
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/495, 25. märts 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1316/2013 seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ( 1 )	16
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/496, 25. märts 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, andes teatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks liidust Ühendkuningriiki liidu üldise ekspordiloa	20
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/497, 25. märts 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 seoses teatavate Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud normidega pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust	22
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/498, 25. märts 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2403 seoses liidu kalalaevadele kalapüügilubade andmisega püügitoiminguteks Ühendkuningriigi vetes ja Ühendkuningriigi kalalaevade püügitoimingutega liidu vetes	25
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/499, 25. märts 2019, millega nähakse ette sätted määrusega (EL) nr 1288/2013 loodud programmi Erasmus+ käimasolevate õpirändetegevuste jätkamiseks Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kontekstis	32
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/500, 25. märts 2019, sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas võetavate erandolukorra meetmete kohta pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ( 1 )	35
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/501, 25. märts 2019, ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline kaupade ja sõitjate veoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ( 1 )	39
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/502, 25. märts 2019, põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjade kohta, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ( 1 )	49
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/503, 25. märts 2019, raudteeohutuse ja -ühenduse teatavate aspektide kohta seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust ( 1 )	60
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/504, 19. märts 2019, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, ning määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, tulenevalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust ( 1 )	66

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määruse (EL) 2019/216 (milles käsitletakse liidu WTO loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamist pärast Ühendkuningriigi väljaastumist liidust ja millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000) parandus ( ELT L 38, 8.2.2019 )	69


	(1) EMPs kohaldatav tekst