25.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 82/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/479,

22. märts 2019,

millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2018. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1969

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2017. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EL) 2016/1903, (2)

—	nõukogu määrus (EL) 2016/2285, (3)

—	nõukogu määrus (EL) 2016/2372 (4) ja

—	nõukogu määrus (EL) 2017/127 (5).

(2)

Püügikvoodid 2018. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	määrus (EL) 2016/2285,

—	nõukogu määrus (EL) 2017/1970, (6)

—	nõukogu määrus (EL) 2017/2360 (7) ja

—	nõukogu määrus (EL) 2018/120 (8).

(3)	Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1969 (9) on vähendatud teatavate kalavarude 2018. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)	Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2018/1969 siiski võimalik ülepüütud kalavarude kvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei ole 2018. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07, mis sisaldab suuniseid kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 (10) artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt, tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(7)	Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(8)	Teatavatel juhtudel võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (11) artikli 16 lõike 8 kohane kalapüügivõimaluste vahetamine mahaarvamist samadest kalavarudest rakendusmääruse (EL) 2018/1969 raames.

(9)

Hispaania teatas 17. oktoobril 2018 komisjonile, et andmed, mis esitati mõõkkala 2017. aasta püügi kohta Atlandi ookeanil lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N), olid ekslikud. Hispaania poolt 3. detsembril 2018 püügi koondandmete aruandlussüsteemi kaudu esitatud parandatud andmetest nähtub, et mõõkkala püügi maht Atlandi ookeanil lõuna pool 5° põhjalaiust oli väiksem kui 2017. aastaks eraldatud kvoot. Seepärast tuleks asjaomased mahaarvamised rakendusmääruse (EL) 2018/1969 lisast välja jätta.

(10)

Hispaania esitas 23. novembril 2018 taotluse oma püügiaruannete ajakohastamiseks seoses kulduim-tuuni püügiga IOTC pädevusalasse kuuluval alal (YFT/IOTC). Hispaania poolt 13. detsembril 2018 edastatud ajakohastatud andmetest nähtub, et ületati Hispaania 2017. aasta kvooti kulduim-tuuni püügiks IOTC pädevusalasse kuuluval alal (YFT/IOTC). Vastav mahaarvamine tuleks seepärast lisada rakendusmääruse (EL) 2018/1969 lisasse.

(11)

Lisaks näivad teatavad rakendusmäärusega (EL) 2018/1969 nõutud vähendamised olevat suuremad kui 2018. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused maha arvata järgmistel aastatel saadaolevatest kohandatud kvootidest, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/1969 vastavalt muuta.

(13)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates päevast, mil jõustus samade kalavarude 2018. aasta püügikvootide mahaarvamisi käsitlev rakendusmäärus (EL) 2018/1969,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud, määrustega (EL) 2016/2285, (EL) 2017/1970, (EL) 2017/2360 ja (EL) 2018/120 aastaks 2018 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2018/1969 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 20. detsembrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 295, 29.10.2016, lk 1).

(3) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(4) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2372, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks (ELT L 352, 23.12.2016, lk 26).

(5) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).

(6) Nõukogu 27. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1970, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2018. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 281, 31.10.2017, lk 1).

(7) Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2360, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks (ELT L 337, 19.12.2017, lk 1).

(8) Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu ja muudetakse määrust (EL) 2017/127 (ELT L 27, 31.1.2018, lk 1).

(9) Komisjoni 12. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1969, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2018. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 316, 13.12.2018, lk 12).

(10) Komisjoni teatis „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2012/C 72/07) (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

I LISA

MAHAARVAMISED MUUDE KALAVARUDE 2018. AASTA PÜÜGIKVOOTIDEST

ÜLEPÜÜTUD KALAVARU

MUU KALAVARU

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Kogus, mida ei saa maha arvata ülepüütud kalavarude 2018. aasta püügikvootidest (kilogrammides)

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude 2018. aasta püügikvootidest (kilogrammides)

NOP

04-N.

Norra tursik

IV püügipiirkonna Norra veed

24 447

NOP

2A3A4.

Norra tursik

3a; 2a. ja 4. püügipiirkonna liidu veed

24 447

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 979

HER

1/2-

Heeringas

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

9 979

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 508

HER

1/2-

Heeringas

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

9 508

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

25 335

RED

1N2AB.

Meriahvenad

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

25 335

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

1 650

RED

1N2AB.

Meriahvenad

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

1 650

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

6 868

RED

1N2AB.

Meriahvenad

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

6 868

HKE

8ABDE.

Euroopa merluus

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

1 300

HKE

571214

Euroopa merluus

6 ja 7; 5b. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

1 300

WHG

56–14

Merlang

VI; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

18 648

WHG

2AC4.

Merlang

4; 2a. püügipiirkonna liidu veed

18 648

II LISA

„LISA

MAHAARVAMISED 2018. AASTA PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Esialgne kvoot 2017. aastal (kilogrammides)

Lubatud lossitavad kogused 2017. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)

Kogupüük 2017. aastal (kilogrammides)

Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe

Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3) (4)

Eelmis(t)e aasta(te) eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised 2018. aasta (6) ja sellele järgnevate aastate püügikvootidest (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised ülepüütud kalavarude 2018. aasta püügikvootidest (7) (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised muude kalavarude 2018. aasta püügikvootidest vastavalt määruse (EL) 2019/479 (8) I lisale (kogus kilogrammides)

Arvatakse maha 2019. ja sellele järgneva(te) aasta(te) püügikvootidest (kogus kilogrammides)

RJU

07D.

Musterrai

VIId püügipiirkonna liidu veed

2 000

5 648

282,40 %

3 648

1,00

3 648

1 031

2 617

SRX

07D.

Railased

VIId püügipiirkonna liidu veed

96 000

91 353

95 695

104,75 %

4 342

SRX

67AKXD

Railased

VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

762 000

907 100

919 333

101,35 %

12 233

MAC

2A34.

Harilik makrell

IIIa ja IV; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

22 031

17 525 756

17 992 741

102,66 %

466 985

MAC

2A4A-N

Harilik makrell

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

16 004

14 538 090

14 801 414

101,81 %

263 324

MAC

2CX14-

Harilik makrell

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

5 341 916

5 342 930

100,02 %

1 014

1 014 (12)

NOP

04-N.

Norra tursik ja seotud kaaspüük

IV püügipiirkonna Norra veed

16 298

Ei kohaldata

16 298

1,00

24 447

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 979

Ei kohaldata

9 979

1,00

9 979

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 508

Ei kohaldata

9 508

1,00

9 508

ALB

AN05N

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

14 981 130

13 961 453

13 940 306

99,85 %

– 21 147 (10)

189 117 (11)

189 117

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

19 200

36 090

187,97 %

16 890

1,00

25 335

GHL

N3LMNO

Süvalest

NAFO 3LMNO

4 067 000

4 061 001

4 072 229

100,28 %

11 228

C (9)

11 228

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

86 500

88 150

101,91 %

1 650

YFT

IOTC

Kulduim-tuun

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

45 682 000

48 147 520

105,40 %

2 465 520

327 060

2 138 460

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

6 868

Ei kohaldata

6 868

1,00

6 868

YFT

IOTC

Kulduim-tuun

IOTC pädevusalasse kuuluv ala

29 501 000

29 651 000

29 960 730

101,04 %

309 730

HKE

8ABDE.

Euroopa merluus

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

1 300

Ei kohaldata

1 300

1,00

C (9)

1 300

MAC

2CX14-

Harilik makrell

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

86 426 000

86 319 537

86 520 982

100,23 %

201 445

WHG

56–14

Merlang

VI; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

18 648

Ei kohaldata

18 648

1,00

18 648

COD

3BC+24

Tursk

Alarajoonid 22–24

654 000

915 170

947 501

103,53 %

32 331

C (9)

32 331

ALB

AN05N

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

2 413 800

2 332 800

2 564 017

109,91 %

231 217

ALF

3X14-

Limapead

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

182 000

182 626

185 582

101,62 %

2 956

ANE

9/3411

Anšoovis

IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

6 522 000

8 992 936

9 141 377

101,65 %

148 441

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

52 320

51 259

56 271

109,78 %

5 012

LEZ

8C3411

Megrimid

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

36 000

139 400

142 316

102,09 %

2 916

SBR

09-

Besuugo

IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

37 000

72 027

75 905

105,38 %

3 878

SRX

89-C.

Railased

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

1 156 000

1 132 824

1 211 808

106,97 %

78 984

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

1 170 830

1 738 532

1 854 956

106,70 %

116 424

MAC

2CX14-

Harilik makrell

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

237 677 000

222 116 471

224 288 943

100,98 %

2 172 472

A (9)

2 172 472

“

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohase, aastatel 2016–2017 toimuva kvootide ülekandmise või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise ja mahaarvamise arvessevõtmist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2015, 2016 ja 2017 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5) Eelmis(t)e aasta(te) järelejäänud kogused.

(6) 2018. aastal tehtavad mahaarvamised.

(7) 2018. aastal tehtavad mahaarvamised, mida tegelikult kohaldatakse, võttes arvesse 20. detsembril 2018 kasutada olevat kvooti.

(8) Komisjoni 22. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/479, millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2018. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1969 (ELT L 82, 25.3.2019, lk 6).

(9) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.

(10) Mahaarvamist ei saa selle kasutamata koguse võrra vähendada, kuna määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata ALB/AN05N varu suhtes.

(11) Rakendusmääruse (EL) 2017/2309 kohaselt jagati Hispaania taotluse põhjal 2017. aastal mahaarvatav kogus 2 269 354 kilogrammi võrdselt kahe aasta peale (2017 ja 2018). Kuna määrusega (EL) 2018/120 aastaks 2018 kehtestatud Hispaania esialgsest kvoodist on juba maha arvatud 945 560 kilogrammi, on järelejäänud mahaarvatav kogus 189 117 kilogrammi.

(12) Hoolimata sellest, et Taanil puudus selle ülepüütud kalavaru esialgne kvoot, sõlmis Taani määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohase kalapüügivõimaluste vahetamise, et võimaldada maha arvata samu kalavarusid.

25.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 82/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/480,

22. märts 2019,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada alates 1. aprillist 2019 Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta, (1) eriti selle artikli 12 viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 67 lõike 3 kohaselt koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet“) tulud liidu toetusest ning lõivudest, mida ettevõtjad kõnealusele ametile maksavad. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud selliste lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)	Kõnealused lõivud tuleks 2018. aasta inflatsioonimäärast lähtuvalt ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti avaldatud andmeil (3) oli liidu inflatsioonimäär 2018. aastal 1,7 %.

(3)	Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõivutasemed ümardada lähima 100 euroni.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(5)	Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nõuetekohaste taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2019.

(6)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2019. Seepärast on asjakohane, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates eespool nimetatud kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 297/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „286 900 eurot“ summaga „291 800 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „28 800 eurot“ summaga „29 300 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „111 400 eurot“ summaga „113 300 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „185 500 eurot“ summaga „188 700 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „11 100 eurot“ summaga „11 300 eurot“;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „86 100 eurot“ summaga „87 600 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „21 600 – 64 600 eurot“ vahemikuga „22 000 – 65 700 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „3 100 eurot“ asendatakse summaga „3 200 eurot“;

—	summa „7 200 eurot“ asendatakse summaga „7 300 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „86 100 eurot“ summaga „87 600 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „21 600 – 64 600 eurot“ vahemikuga „22 000 – 65 700 eurot“;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „14 200 eurot“ summaga „14 400 eurot“;

d)	lõike 4 esimeses lõigus asendatakse summa „21 600 eurot“ summaga „22 000 eurot“;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „102 900 eurot“ summaga „104 600 eurot“;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „25 600 – 77 100 eurot“ vahemikuga „26 000 – 78 400 eurot“;

2)	artikli 4 esimeses lõigus asendatakse summa „71 400 eurot“ summaga „72 600 eurot“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „143 700 eurot“ summaga „146 100 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „14 200 eurot“ summaga „14 400 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

—

neljandat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „71 400 eurot“ asendatakse summaga „72 600 eurot“;

—	summa „7 200 eurot“ asendatakse summaga „7 300 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „71 400 eurot“ summaga „72 600 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse summa „121 200 eurot“ summaga „123 300 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „14 200 eurot“ summaga „14 400 eurot“;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

—

viiendat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „35 900 eurot“ asendatakse summaga „36 500 eurot“;

—	summa „7 200 eurot“ asendatakse summaga „7 300 eurot“;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „35 900 eurot“ summaga „36 500 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „8 900 – 27 000 eurot“ vahemikuga „9 100 – 27 500 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „3 100 eurot“ asendatakse summaga „3 200 eurot“;

—	summa „7 200 eurot“ asendatakse summaga „7 300 eurot“;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „43 000 eurot“ summaga „43 700 eurot“;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „10 800 – 32 400 eurot“ vahemikuga „11 000 – 33 000 eurot“;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

d)	lõike 4 esimeses lõigus asendatakse summa „21 600 eurot“ summaga „22 000 eurot“;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „34 400 eurot“ summaga „35 000 eurot“;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „8 500 – 25 600 eurot“ vahemikuga „8 600 – 26 000 eurot“;

4)	artikli 6 esimeses lõigus asendatakse summa „43 000 eurot“ summaga „43 700 eurot“;

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse summa „71 400 eurot“ summaga „72 600 eurot“;

b)	teises lõigus asendatakse summa „21 600 eurot“ summaga „22 000 eurot“;

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „86 100 eurot“ summaga „87 600 eurot“;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „43 000 eurot“ summaga „43 700 eurot“;

iii)	neljandas lõigus asendatakse vahemik „21 600 – 64 600 eurot“ vahemikuga „22 000 – 65 700 eurot“;

iv)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „10 800 – 32 400 eurot“ vahemikuga „11 000 – 33 000 eurot“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „286 900 eurot“ summaga „291 800 eurot“;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „143 700 eurot“ summaga „146 100 eurot“;

iii)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „3 100 – 247 300 eurot“ vahemikuga „3 200 – 251 500 eurot“;

iv)	kuuendas lõigus asendatakse vahemik „3 100 – 123 800 eurot“ vahemikuga „3 200 – 125 900 eurot“;

c)	lõike 3 esimeses lõigus asendatakse summa „7 200 eurot“ summaga „7 300 eurot“.

Artikkel 2

Käesolevat määrust ei kohaldata nõuetekohaste taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2019.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

(3) https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/9499950/2-17012019-AP-EN.pdf/4ea467c3-8ff2-4723-bc6e-b0c85fb991e4

25.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 82/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/481,

22. märts 2019,

millega kiidetakse heaks toimeaine flutianiil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Äriühing Otsuka AgriTechno Co., Ltd. esitas 23. veebruaril 2011 vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõikele 1 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine flutianiili heakskiitmiseks.

(2)	Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Ühendkuningriik 21. oktoobril 2011 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)	Nimetatud referentliikmesriik esitas 19. juunil 2013 esialgse hindamisaruande komisjonile ja selle koopia toiduohutusametile; hindamisaruandes hinnati kõnealuse toimeaine eeldatavat vastavust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõike 1 sätteid. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikega 3 nõudis toiduohutusamet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2. juunil 2014.

(5)	Toiduohutusamet esitas 29. juulil 2014 taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järeldused toimeaine flutianiili eeldatava vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele (2). Toiduohutusamet tegi oma järeldused üldsusele kättesaadavaks.

(6)

Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et flutianiil tuleks liigitada 2. kategooria kantserogeeniks ja 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks (arengutoksiliseks) aineks. Sellest tulenevalt leiti, et kõnealune toimeaine ei vasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(7)

Referentliikmesriik teatas 4. detsembril 2014 oma kavatsusest esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (3) sätete alusel taotlus ühtlustatud klassifikatsiooni kohaldamiseks. Selle ettepaneku kohaselt ei olnud flutianiili liigitamine kantserogeeniks ja reproduktiivtoksiliseks aineks asjakohane ning seepärast leiti, et flutianiil vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud heakskiitmise kriteeriumidele. Ühendkuningriik esitas nimetatud taotluse 23. veebruaril 2015 Euroopa Kemikaaliametile.

(8)

Komisjon esitas 10. detsembril 2015 flutianiili heaks kiitmata jätmist käsitleva esialgse läbivaatamisaruande alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele. Lähtuvalt otsuse tegemisele avalduvast võimalikust mõjust otsustas komisjon enne määruse eelnõu alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele esitamist oodata ära määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel tehtava klassifitseerimise tulemused.

(9)

Euroopa Kemikaaliameti riskihindamiskomitee tegi 2016. aasta märtsis ettepaneku mitte liigitada toimeainet flutianiili kantserogeeniks ega reproduktiivtoksiliseks aineks (4). Euroopa Komisjoni taotlusel avaldas toiduohutusamet 5. juulil 2018 avalduse „Statement on the impact of the harmonised classification on the conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flutianil“ (5) („Avaldus ühtlustatud klassifikatsiooni kohaldamise mõju kohta järeldustele toimeaine flutianiili pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). Selles avalduses möönab toiduohutusamet, et uuele täiendavale teabele tuginedes erineb Euroopa Kemikaaliameti riskihindamiskomitee ettepaneku kohane ühtlustatud klassifikatsioon toiduohutusameti järeldustes kasutatud esialgsest klassifikatsioonist. Toimeaine flutianiil lisati 4. oktoobril 2018 määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osasse ainena, mis ei ole liigitatud kantserogeeniks ega reproduktiivtoksiliseks aineks (6).

(10)	Komisjon muutis esialgset läbivaatamisaruannet, et viia see kooskõlla klassifitseerimise tulemustega, ning esitas selle koos määruse eelnõuga 20. märtsil 2018 taotlejale märkuste tegemiseks. Nimetatud dokumendid esitati 21. märtsil 2018 ka alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele.

(11)	Pärast toiduohutusameti avalduse avaldamist esitas komisjon 24. oktoobril 2018 alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele muudetud läbivaatamisaruande ja eelnõu määruse kohta, mille sätete kohaselt kiidetakse flutianiil heaks.

(12)	Taotlejale anti võimalus esitada muudetud läbivaatamisaruande ja toiduohutusameti avalduse kohta märkusi.

(13)

Lähtuvalt endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemise uutest kriteeriumidest, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) 2018/605 (7) ja mida hakati kohaldama alates 10. novembrist 2018, ning endokriinfunktsiooni kahjustavate ainete tuvastamist käsitlevast ühisest juhenddokumendist (8) saab toiduohutusameti järeldustes sisalduva teabe alusel jõuda järeldusele, et on äärmiselt ebatõenäoline, et flutianiil on östrogeense, androgeense või steroidogeense toimega või kilpnääret mõjutav endokriinfunktsiooni kahjustav aine. Ehkki on täheldatud kilpnäärmele avalduvat mõju (kaalutõus), esines see üksnes suurimatel kontsentratsioonidel, mis ületasid maksimumkontsentratsiooni, mida on soovitatav kasutada selliste uuringute puhul, kus kõnealust mõju täheldati. Munanditele, eesnäärmele ja emakale avalduv täheldatud toime (histopatoloogilised muutused) jäi varasemate kontrollväärtuste piiresse või ei olnud kahte põlvkonda hõlmavas reproduktiivtoksilisuse uuringus reprodutseeritav, samuti ei mõjutanud see viljakusnäitajaid. Kahte põlvkonda hõlmava reproduktiivtoksilisuse uuringu läbiviimisel kasutati OECD uusimate suuniste kohast katsemeetodit, (9) nagu on ette nähtud endokriinfunktsiooni kahjustavate ainete tuvastamist käsitlevas ühises juhenddokumendis; uuringus ei täheldatud mingeid muutusi sellistes endokriinsüsteemi häirete suhtes tundlikes reproduktiiv- ja arengunäitajates nagu innatsükli kestus, paaritumisindeks, pesastumiskohtade keskmine arv, eesnaha eraldumine ja tupe avanemine.

(14)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(15)	Seepärast on asjakohane flutianiil heaks kiita.

(16)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks on siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on põhjenduses 13 esitatud komisjoni järelduse usaldusväärsuse suurendamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 2.2 alapunktile b asjakohane nõuda täiendava kinnitava teabe esitamist muu hulgas selle kohta, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktide 3.6.5 ja 3.8.2 kohaselt ei ole flutianiil endokriinfunktsiooni kahjustav aine.

(17)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (10) lisa vastavalt muuta.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas määratletud toimeaine flutianiil kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) EFSA Journal 2014; 12(8): 3805 [89 lk]; doi: 10.2903/j.efsa.2014.3805.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(4) Committee for Risk Assessment (RAC) Opinion proposing harmonised classification and labelling at EU level of Flutianil (ISO); (2Z)-[2-fluoro-5-(trifluoromethyl)phenyl]thio[3-(2-methoxyphenyl)-1,3-thiazolidin-2-ylidene]acetonitrile; EC Number: -; CAS Number: 958647-10–4; CLH-O-0000001412-86–101/F („Riskihindamiskomitee arvamus, milles tehakse ettepanek kohaldada ELi tasandil ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistust järgmise toimeaine puhul: flutianiil (ISO); (2Z)-[2-fluoro-5-(trifluorometüül)fenüül]sulfanüül[3-(2-metoksüfenüül)-1,3-tiasolidiin-2-ülideen]atsetonitriil; EÜ number: –; CASi number: 958647-10–4; CLH-O-0000001412-86–101/F“). Vastu võetud 10. märtsil 2016.

https://echa.europa.eu/documents/10162/efc05a0b-a819-51d6-6f43-5396ee76e29f.

(5) EFSA Journal 2018; 16(7): 5383 [19 lk]; doi: 10.2903/j.efsa.2018.5383.

(6) Komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1480, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse komisjoni määrust (EL) 2017/776 (ELT L 251, 5.10.2018, lk 1).

(7) Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/605, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks (ELT L 101, 20.4.2018, lk 33).

(8) Guidance for the identification of endocrine disruptors in the context of Regulations (EU) No 528/2012 and (EC) No 1107/2009 („Juhenddokument endokriinsüsteemi kahjustavate ainete kindlakstegemiseks seoses määrustega (EL) nr 528/2012 ja (EÜ) nr 1107/2009“). https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/j.efsa.2018.5311.

(9) OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon), 2001. Test No. 416: Two-Generation Reproduction Toxicity Study („Katsemeetod nr 416: kahte põlvkonda hõlmav reproduktiivtoksilisuse uuring“). Väljaandes: OECD Guideline for the Testing of Chemicals: Section 4. OECD Publishing, Pariis. 13 lk https://doi.org/10.1787/9789264070868-en.

(10) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Flutianiil

CASi nr: 958647-10–4

CIPACi nr: 835

(Z)-[3-(2-metoksüfenüül)-1,3-tiasolidiin-2-ülideen](α,α,α,4-tetrafluoro-m-tolüültio)atsetonitriil

≥ 985 g/kg

14. aprill 2019

14. aprill 2029

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse flutianiili kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	käitlejate ja töötajate kaitsele;

—	veeorganismidele avalduvale ohule;

—	põhjavee metaboliitidega saastumise ohule, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- või kliimatingimustega piirkondades.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile järgmise kinnitava teabe:

1.	toodetava toimeaine tehniline kirjeldus (kaubandusliku tootmise põhjal) ja mürgisuse määramiseks kasutatavate partiide vastavus kinnitatud tehnilisele kirjeldusele;

2.	veetöötlemisprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinna- või põhjavett võetakse joogiveeks;

esitatud teavet käsitlev ajakohastatud hinnang ja vajaduse korral täiendav teave selle kinnitamiseks, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktide 3.6.5 ja 3.8.2 kohaselt ei ole flutianiil endokriinfunktsiooni kahjustav aine; seejuures kohaldatakse ka Euroopa Kemikaaliameti ja toiduohutusameti suuniseid endokriinfunktsiooni kahjustavate ainete kindlakstegemise kohta (2).

Taotleja esitab:

—	punktis 1 osutatud teabe hiljemalt 14. aprilliks 2020,

—	punktis 2 osutatud teabe hiljemalt kuupäevaks, mil täitub kaks aastat kuupäevast, mil komisjon avaldab juhenddokumendi, milles käsitletakse pinna- ja põhjavees esinevatele jääkidele veetöötlemisprotsesside tulemusena avalduva mõju hindamist, ning

—	punktis 3 osutatud teabe hiljemalt 14. aprilliks 2021.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

(2) Guidance for the identification of endocrine disruptors in the context of Regulations (EU) No 528/2012 and (EC) No 1107/2009 („Juhenddokument endokriinsüsteemi kahjustavate ainete kindlakstegemiseks seoses määrustega (EL) nr 528/2012 ja (EÜ) nr 1107/2009“). EFSA Journal 2018; 16(6): 5311; ECHA-18-G-01-EN.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

„133

Flutianiil

CASi nr: 958647-10–4

CIPACi nr: 835

(Z)-[3-(2-metoksüfenüül)-1,3-tiasolidiin-2-ülideen](α,α,α,4-tetrafluoro-m-tolüültio)atsetonitriil

≥ 985 g/kg

14. aprill 2019

14. aprill 2029

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	käitlejate ja töötajate kaitsele;

—	veeorganismidele avalduvale ohule;

—	põhjavee metaboliitidega saastumise ohule, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- või kliimatingimustega piirkondades.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile järgmise kinnitava teabe:

1.	toodetava toimeaine tehniline kirjeldus (kaubandusliku tootmise põhjal) ja mürgisuse määramiseks kasutatavate partiide vastavus kinnitatud tehnilisele kirjeldusele;

2.	veetöötlemisprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinna- või põhjavett võetakse joogiveeks;

Taotleja esitab:

—	punktis 1 osutatud teabe hiljemalt 14. aprilliks 2020.

—	punktis 2 osutatud teabe hiljemalt kuupäevaks, mil täitub kaks aastat kuupäevast, mil komisjon avaldab juhenddokumendi, milles käsitletakse pinna- ja põhjavees esinevatele jääkidele veetöötlemisprotsesside tulemusena avalduva mõju hindamist, ning

—	punktis 3 osutatud teabe hiljemalt 14. aprilliks 2021.

(*1) Guidance for the identification of endocrine disruptors in the context of Regulations (EU) No 528/2012 and (EC) No 1107/2009 („Juhenddokument endokriinsüsteemi kahjustavate ainete kindlakstegemiseks seoses määrustega (EL) nr 528/2012 ja (EÜ) nr 1107/2009“). EFSA Journal 2018; 16(6): 5311; ECHA-18-G-01-EN.“

25.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 82/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/482,

22. märts 2019,

millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/1368, millega kehtestatakse finantsturgudel kasutatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võrdlusalustel on oluline roll paljude finantsinstrumentide ja finantslepingute hinna kindlaksmääramisel ning paljude investeerimisfondide tootluse mõõtmisel. Võrdlusaluste jaoks sisendandmete esitamise ja võrdlusaluste haldamise puhul on paljudel juhtudel manipuleerimise oht ning asjaomastel isikutel esineb sageli huvide konflikte.

(2)

Oma majandusliku rolli täitmiseks peavad võrdlusalused kajastama nende mõõdetavat ja aluseks olevat turu- või majandusolukorda. Kui võrdlusalus enam ei kajasta aluseks olevat turgu, nt pankadevahelisi intressimäärasid, võib sellel liidus olla negatiivne mõju muu hulgas turu usaldusväärsusele, kodumajapidamiste rahastamisele (eluasemelaenud ja muud laenud) ja ettevõtjatele.

(3)

Oht liidu kasutajatele, turgudele ja majandusele suureneb tavaliselt juhul, kui teatava võrdlusalusega seotud finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on suur. Seepärast on määrusega (EL) 2016/1011 kehtestatud erinevad võrdlusaluste kategooriad ja täiendavad nõuded, millega tagatakse teatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste usaldusväärsus ja kindlus; sealhulgas on antud pädevatele asutustele õigus nõuda teatavatel tingimustel kriitilise tähtsusega võrdlusaluse sisendandmete esitamist või sellise võrdlusaluse haldamist.

(4)	Vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõikele 1 on komisjonil õigus vastu võtta rakendusakte, et kehtestada ja vaadata vähemalt iga kahe aasta järel läbi kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu.

(5)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1368 (2) on kehtestatud finantsturgudel kasutatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu vastavalt määrusele (EL) 2016/1011.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punktiga b võidakse võrdlusalused lisada kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetellu, kui kõnealused võrdlusalused põhinevad peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning neid peetakse kõnealuses liikmesriigis kriitilise tähtsusega võrdlusalusteks.

(7)

10. oktoobril 2018 esitas Poola pädev asutus (Komisja Nadzoru Finansowego („KNF“)) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ettepaneku tunnustada määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punkti b alusel kriitilise tähtsusega võrdlusalusena Varssavi pankadevahelist intressimäära (Warsaw Interbank Offered Rate (edaspidi „WIBOR“)), kuna see on Poolas kriitilise tähtsusega ja põhineb ainult Poolas asuvate sisendandmete esitajate andmetel.

(8)	WIBOR on viiteintressimäär, mis põhineb selliste intressimäärade keskmisel, millega Poola rahaturul tegutsevad pangad on nõus andma üksteisele tagatiseta eri lõpptähtaegadega laene. 10. oktoobri 2018. aasta seisuga osales WIBORi rühmas 11 panka, mis kõik asuvad Poolas.

(9)

KNF väitis ESMA-le esitatud hinnangus, et kui WIBORi väljaandmine lõpetataks või kui seda antaks välja sellistele sisendandmetele või sellisele sisendandmete esitajate rühmale tuginedes, mis ei peegelda enam aluseks olevat turgu või majandusolukorda, võiks sellel olla märkimisväärne kahjulik mõju Poola finantsturgude toimimisele.

(10)

KNFi hinnang näitab, et WIBORit kasutatakse võrdlusalusena 60 % puhul Poolas kodumajapidamistele antud laenude kogusummast ja 70,1 % puhul tasumata hüpoteeklaenudest. Alates 2013. aastast antud hüpoteeklaenude puhul on WIBORile tuginemine kasvanud 98,5 %-ni. Lisaks sellele on WIBOR kupongimaksete võrdlusalus ligikaudu 26 % puhul Poola võlakirjade kogunimiväärtusest. KNF esitas ka andmed, mille kohaselt kasutatakse WIBORit võrdlusalusena börsiväliste intressimäära tuletisinstrumentide puhul; kõnealuste väärtpaberite tagasimaksmata tinglik väärtus on 366 miljardit eurot. Peale selle väitis KNF uuringu põhjal, et WIBORit kasutatakse võrdlusalusena investeerimisfondides, mille varade kogunetoväärtus on 2,6 miljardit eurot. WIBORit järgivate finantsinstrumentide ja -lepingute koguväärtus ületab seega Poola rahvamajanduse kogutoodangut. Hinnangus järeldati, et WIBOR on Poola finantsstabiilsuse ja turu usaldusväärsuse seisukohast ülioluline ning et WIBORi väljaandmise lõpetamisel või ebausaldusväärsusel oleks märkimisväärne kahjulik mõju Poola finantsturgude toimimisele ning äriühingutele ja tarbijatele, kuna sellega on seotud laenud, tarbijakrediiditooted ja investeerimisfondid.

(11)

8. novembril 2018 saatis ESMA komisjonile arvamuse, milles ta sedastas, et KNF on arvesse võtnud kõiki määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõikes 3 sätestatud elemente ja kriteeriume ning et ta on esitanud kvantitatiivsed andmed, mis toetavad taotlust tunnustada WIBORit kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, samuti analüüsi, mis näitab WIBORi väga olulist rolli Poola majanduses.

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/1368 vastavalt muuta.

(13)	Pidades silmas WIBORi olulisust, selle laialdast kasutamist ja selle rolli kapitali paigutamisel Poolas, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2016/1368 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 11. augusti 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1368, millega kehtestatakse finantsturgudel kasutatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1011 (ELT L 217, 12.8.2016, lk 1).

LISA

„LISA

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 kohane kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu

Nr	Võrdlusalus	Haldur	Asukoht
1	Euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär (Euro Interbank Offered Rate (EURIBOR®))	Euroopa rahaturgude instituut (EMMI)	Brüssel, Belgia
2	Euroala pankadevahelise üleööturu keskmine aastaintressimäär (Euro Overnight Index Average (EONIA®))	Euroopa rahaturgude instituut (EMMI)	Brüssel, Belgia
3	Londoni pankadevaheline intressimäär (London Interbank Offered Rate (LIBOR))	ICE võrdlusaluste haldamise osakond (ICE Benchmark Administration (IBA))	London, Ühendkuningriik
4	Stockholmi pankadevaheline intressimäär (Stockholm Interbank Offered Rate (STIBOR))	Rootsi pankurite assotsiatsioon (Svenska Bankföreningen)	Stockholm, Rootsi
5	Varssavi pankadevaheline intressimäär (WIBOR)	GPW Benchmarks S.A.	Varssavi, Poola

“

25.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 82/29

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/483,

19. märts 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) muutmise küsimuses (kapitalinõuete määrus (EL) nr 575/2013 ja direktiiv 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiivi IV pakett))

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)	Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu IX lisa, mis sisaldab finantsteenuseid käsitlevaid sätteid.

(3)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (4).

(4)	Seetõttu tuleks EMP lepingu IX lisa vastavalt muuta.

(5)	EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) muutmise ettepaneku suhtes, põhineb EMP ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2019,

…,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2.

(2)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses üleminekukorraga, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja seoses üleminekukorraga, mis käsitleb riskide kontsentreerumise sätete kohaldamist ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele (2).

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (3) parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.

(4)

Määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL osutatakse mõistetele „ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud“, „ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad“ ja „ELis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad“, mida EMP lepingu kontekstis käsitatakse viidetena Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud üksustele, mis vastavad asjaomases määruses sätestatud asjakohastele määratlustele, ja mis ei ole muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.

(5)	Direktiiviga 2013/36/EL tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2006/48/EÜ (4) ja 2006/49/EÜ, (5) mis on EMP lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta.

(6)

Omavahendite nõuete põhjendamatu vähendamise võimalust sisemudelite abil piirati muu hulgas riigisiseste õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 152, mis asendati 2017. aasta lõpuks määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 500. Siiski võimaldavad veel mitu muud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätet pädevatel asutustel sama küsimust käsitleda, sealhulgas võimalus võtta meetmeid, et tasakaalustada riskiga kaalutud vara põhjendamatut vähendamist, vt näiteks direktiivi 2013/36/EL artikkel 104, ning kehtestada sisemudelite kalibreerimise suhtes mõistlikud konservatiivsed marginaalid, vt näiteks määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 144 ja direktiivi 2013/36/EL artikkel 101.

(7)	Seetõttu tuleks EMP lepingu IX lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt:

Punkti 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ) tekst asendatakse järgmisega:

„32013 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses.

a)	Sõltumata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses direktiivis ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)	Viited „EKPSi keskpankadele“ või „keskpankadele“ hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses direktiivis ka EFTA riikide keskpankasid.

c)	Direktiivis olevaid viiteid teistele õigusaktidele kohaldatakse sellises ulatuses ja vormis, nagu need õigusaktid on lepingu osa.

d)	Viiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohastele Euroopa Pangandusjärelevalve volitustele käsitatakse EFTA riikide puhul käesoleva lisa punktis 31g sätestatud juhtudel ja kooskõlas kõnealuse punktiga viidetena EFTA järelevalveameti volitustele.

Artikli 2 lõikele 5 lisatakse järgmine punkt:

„11a)

Islandil „Byggðastofnun“, „Íbúðalánasjóður“ ja „Lánasjóður sveitarfélaga ohf.“;“.

Artikli 6 punkti a lisatakse järgmine lõik:

„EFTA riikide pädevate asutuste koostöö rajaneb usaldusel ja täielikul vastastikusel lugupidamisel, eelkõige tagades enda ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete ning EFTA järelevalveameti vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise. ELi liikmesriikide pädevad asutused teevad EFTA riikide pädevate asutustega koostööd samade põhimõtete alusel.“

Artikli 47 lõiget 3 ei kohaldata EFTA riikide suhtes. EFTA riik võib ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepete alusel nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis võimaldavad kolmandates riikides paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist selle EFTA riigi territooriumil.

Lepinguosalised teavitavad üksteist ja konsulteerivad omavahel enne kolmandate riikidega kokkulepete sõlmimist asjakohasel juhul artikli 47 lõike 3 või käesoleva punkti esimese lõigu alusel.

Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks artikli 47 lõike 3 alusel ja selline kokkulepe käsitleb selliste krediidiasutuste filiaalide, mille peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis, võrdset kohtlemist või tegelikku turulepääsu asjaomastes kolmandates riikides, püüab Euroopa Liit saavutada selliste krediidiasutuste filiaalide võrdset kohtlemist, mille peakontor asub mõnes EFTA riigis.

Artiklit 48 ei kohaldata. Kui EFTA riik sõlmib ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe, mis käsitleb vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ning kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle, mille emaettevõtja (olgu see siis krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja) peakontor asub kõnealuses EFTA riigis, püütakse kõnealuse kokkuleppega tagada, et Euroopa Pangandusjärelevalvel on võimalik saada kõnealuse EFTA riigi pädevalt asutuselt teavet, mis on saadud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 35 kolmandate riikide ametiasutustelt.

i)	Artikli 53 lõikes 2 lisatakse enne sõnu „käesoleva direktiivi“ sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveametile“.

j)	Artikli 58 lõike 1 punktis d lisatakse sõnade „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“ järele vastavalt sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveamet“.

k)	Artikli 89 lõikes 5 asendatakse sõnad „avalikustamisnõudeid käsitlev tulevane liidu õigusakt“ sõnadega „EMP lepingu kohaselt kohaldatavates tulevastes õigusaktides sätestatakse avalikustamisnõuded, mis lähevad“.

l)	Artikli 114 lõikes 1 asendatakse Liechtensteini puhul sõnad „EKPSi keskpank“ sõnadega „pädev asutus“.

m)	Artikli 117 lõike 1 teises lõigus lisatakse sõnade „Euroopa Pangandusjärelevalve“ järele sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveamet“.

n)	Artikli 133 lõikes 14 ja lõikes 15 lisatakse sõna „komisjon“ järele sõnad „või EFTA riikide puhul, EFTA riikide alaline komitee“.

o)	Artikli 151 lõikes 1 lisatakse EFTA riikide puhul sõna „kooskõlas“ järele sõnad „EMP Ühiskomitee otsusega, mis sisaldab“.“

Punkti 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL) järele lisatakse järgmine tekst:

„14a.

32013 R 0575: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2, muudetud järgmiste aktidega:

—

32017 R 2395: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 27).

Käesolevas lepingus loetakse määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Sõltumata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)	Viited „EKPSi keskpankadele“ või „keskpankadele“ hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riikide keskpankasid.

c)	Määruses sisalduvaid viiteid muudele õigusaktidele kohaldatakse sellises ulatuses ja sellisel kujul, nagu need õigusaktid on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse.

d)	Viiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohastele Euroopa Pangandusjärelevalve volitustele käsitatakse EFTA riikide puhul käesoleva lisa punktis 31g sätestatud juhtudel ja kooskõlas kõnealuse punktiga viidetena EFTA järelevalveameti volitustele.

e)	Artikli 4 lõike 1 punktis 75 lisatakse sõna „Rootsi“ ette sõnad „Norra ja“.

f)	Artikli 31 lõike 1 punktis b asendatakse EFTA riikide puhul sõna „komisjon“ sõnadega „EFTA järelevalveamet“.

g)	Artikli 80 lõigetes 1 ja 2 lisatakse sõna „komisjon“ järele sõnad „või EFTA riigi puhul EFTA järelevalveamet“.

h)	Artikli 329 lõikes 4, artikli 344 lõikes 2, artikli 352 lõikes 6, artikli 358 lõikes 4 ja artikli 416 lõikes 5 lisatakse EFTA riikide puhul sõna „jõustumist“ ette sõnad „tehnilisi standardeid sisaldavate EMP Ühiskomitee otsuste“.

Artiklis 395

i)	lõigetes 7 ja 8 EFTA riikide puhul sõna „nõukogu“ ei kohaldata;

ii)	sõnastatakse lõike 8 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt: „EFTA riikide alalisele komiteele antakse õigus võtta vastu rakendusakt lõikes 7 osutatud kavandatavate riiklike meetmete heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks.“;

iii)

lõike 8 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ühe kuu jooksul alates lõikes 7 osutatud teate saamisest esitab EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse lõikes 7 osutatud elementide kohta, või kui kõnealune arvamus käsitleb EFTA riigi poolt välja pakutud riiklikke meetmeid, EFTA riikide alalisele komiteele ja asjaomasele EFTA riigile.“

Artiklis 458

sõnastatakse lõike 2 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asutus teeb kindlaks makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutuse finantssüsteemis, mis võib põhjustada tõsiseid negatiivseid mõjusid finantssüsteemile ja reaalmajandusele konkreetses EFTA riigis, ning kui nimetatud asutus leiab, et neid riske saaks paremini maandada rangemate riiklike meetmetega, siis teavitab see asutus sellest EFTA riikide alalist komiteed, EFTA järelevalveametit, ESRBd ja EBAd ning esitab vastavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendavad andmed järgmise kohta:“;

ii)	sõnastatakse lõike 4 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt: „EFTA riikide alalisele komiteele antakse õigus võtta EFTA järelevalveameti ettepaneku alusel vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis d osutatud riiklike meetmete kavandid.“;

iii)	lõike 4 teise lõiku lisatakse järgmine lause: „Kui nende arvamused käsitlevad EFTA riigi riiklike meetmete kavandit, esitavad ESRB ja EBA oma arvamuse EFTA riikide alalisele komiteele, EFTA järelevalveametile ja asjaomasele EFTA riigile.“;

iv)

sõnastatakse lõike 4 kolmas kuni kaheksas lõik EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Võttes eriti arvesse teises lõigus osutatud arvamusi ja kui esinevad kindlad, tugevad ja üksikasjalikud tõendid, et meetmel on negatiivne mõju siseturule, mis ületab kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemsete riskide vähendamisest tuleneva finantsstabiilsusega seotud kasu, võib EFTA järelevalveamet ühe kuu jooksul esitada EFTA riikide alalisele komiteele rakendusakti ettepaneku, et lükata tagasi riiklike meetmete kavandid.

Kui EFTA järelevalveamet ei esita selle ühekuulise perioodi jooksul ettepanekut, võib asjaomane EFTA riik viivitamata kehtestada riiklike meetmete kavandid kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.

EFTA riikide alaline komitee teeb EFTA järelevalveameti ettepaneku põhjal otsuse ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest ning esitab oma põhjendused riiklike meetmete kavandite tagasilükkamise või nende tagasilükkamisest keeldumise kohta.

EFTA riikide alaline komitee lükkab riiklike meetmete kavandid tagasi üksnes juhul, kui ta leiab, et vähemalt üks järgmistest tingimustest ei ole täidetud:

a)	makrotasandi usaldatavusriski või süsteemise riski intensiivsuse muutus on olemuselt selline, mis ohustab finantsstabiilsust riiklikul tasandil;

b)	käesoleva määruse artiklite 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklite 101, 103, 104, 105, 133 ja 136 alusel ei saa piisavalt maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski, võttes arvesse nende meetmete suhtelist tõhusust;

riiklike meetmete kavandid on sobivamad selleks, et maandada makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski ning nendega ei kaasne ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude lepinguosaliste või kogu EMP finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues takistuse siseturu toimimisele;

d)	tegemist on üksnes ühe EFTA riigi probleemiga ning

e)	riske ei ole juba maandatud käesoleva määruse või direktiivi 2013/36/EL kohaste muude meetmetega.

EFTA riikide alaline komitee võtab hindamisel arvesse ESRB ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud andmetest.

Kui ühe kuu jooksul alates EFTA järelevalveameti ettepaneku saamisest ei ole EFTA riikide alaline komitee võtnud vastu otsust riiklike meetmete kavandite tagasilükkamiseks, võib EFTA riik kehtestada meetmed ja neid kohaldada kuni kahe aasta jooksul või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.“

v)	EFTA riikide puhul sõnastatakse lõige 6 järgmiselt: „Kui EFTA riik tunnustab käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmeid, teavitab ta EFTA riikide alalist komiteed, EFTA järelevalveametit, EBAd, ESRBd ja EMP lepingu osalist, kellel on luba meetmeid kohaldada.“

k)	Artikli 467 lõikes 2 asendatakse EFTA riikide puhul sõnad „komisjon on võtnud määruse“ sõnadega „jõustub EMP ühiskomitee otsus, mis sisaldab määrust, mis on vastu võetud“.

Artiklis 497 (EFTA riikide puhul):

i)	lõigetes 1 ja 2 lisatakse sõnade „regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“ ette sõnad „EMP ühiskomitee otsuses sisalduvast regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“;

ii)	lõikes 1 asendatakse sõnad „vastu võeti“ sõnadega „EMPs kohaldati“.“

Punktis 31bc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012):

lisatakse järgmine taane:

„—	32013 R 0575: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2.“;

kohandusse zh lisatakse järgmine tekst:

„v)	lõikes 5a lisatakse sõnade „regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“ ette sõnad „EMP ühiskomitee otsuses sisalduvast regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“.“

Punkti 31ea (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73, ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.“

5)	Punkti 31 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ) tekst jäetakse välja.

Artikkel 2

Määruste (EL) nr 575/2013 (parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6, ELT L 20, 25.1.2017, lk 2) ja (EL) 2017/2395 ning direktiivi 2013/36/EL (parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73, ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1) islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud. (*1)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee sekretärid

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) ELT L 345, 27.12.2017, lk 27.

(3) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon otsuse nr …/2019 kohta, millega inkorporeeritakse EMP lepingusse direktiiv 2013/36/EÜ

Lepinguosalised jagavad seisukohta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) inkorporeerimine EMP lepingusse ei piira välismaiste otseinvesteeringute julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel tehtud kontrolle käsitlevate riigisiseste õigusnormide üldist kohaldamist.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 82

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 25. märts 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kuupäeva	1
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/477, 12. märts 2019, Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/478, 14. jaanuar 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selliste saadetiste kategooriate osas, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/479, 22. märts 2019, millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2018. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1969	6
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/480, 22. märts 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada alates 1. aprillist 2019 Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga ( 1 )	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/481, 22. märts 2019, millega kiidetakse heaks toimeaine flutianiil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/482, 22. märts 2019, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/1368, millega kehtestatakse finantsturgudel kasutatavate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/1011 ( 1 )	26
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/483, 19. märts 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) muutmise küsimuses (kapitalinõuete määrus (EL) nr 575/2013 ja direktiiv 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiivi IV pakett)) ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/484, 21. märts 2019, millega kiidetakse heaks uluksigadel leviva sigade Aafrika katku likvideerimisprogramm Bulgaaria teatavates piirkondades (teatavaks tehtud numbri C(2019) 2133 all) ( 1 )	38