(1)

Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades liidu ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad Euroopa investeerimiskava eesmärke ning aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.

(2)

Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 3 lõikes 5 täpsustatakse, et suhetes maailmaga kaitseb ja edendab liit oma väärtusi ja huve ning aitab kaasa oma kodanike kaitsele. Lisaks on liit ja selle liikmesriigid avatud investeeringutele, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja selle liikmesriikide välismaiste otseinvesteeringutega seotud rahvusvahelistes kohustustes.

(3)

Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid teatavatel tingimustel võtta välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Käesoleva määrusega loodud raamistik käsitleb välismaiste otseinvesteeringute tegemist liitu. Väljaspoole liitu tehtavaid investeeringuid ja juurdepääsu kolmandate riikide turgudele käsitletakse muude kaubandus- ja investeerimispoliitika vahenditega.

(4)

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigust teha erandeid kapitali vabale liikumisele vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b. Mitu liikmesriiki on kehtestanud meetmed, mille kohaselt võivad nad piirata sellist liikumist avaliku korra või avaliku julgeoleku kaalutlustel. Kõnealused meetmed peegeldavad liikmesriikide eesmärke ja muret seoses välismaiste otseinvesteeringutega ning nende vastuvõtmise tulemuseks võib olla palju ulatuselt ja menetluskorralt erinevaid mehhanisme. Liikmesriigid, kes soovivad selliseid mehhanisme tulevikus kehtestada, võiksid võtta arvesse olemasolevate mehhanismide toimimist, kogemusi ja parimaid tavasid.

(5)

Hetkel puudub liidu tasandil välismaiste otseinvesteeringute suhtes julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringute tegemise üldine raamistik, samal ajal kui liidu peamised kaubanduspartnerid on sellised raamistikud juba välja töötanud.

(6)

Välismaised otseinvesteeringud kuuluvad ühise kaubanduspoliitika valdkonda. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile e on ühine kaubanduspoliitika liidu ainupädevuses.

(7)

On oluline tagada õiguskindlus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate liikmesriikide taustauuringute mehhanismidele ning tagada üleliiduline koordineerimine ja koostöö seoses nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Nimetatud ühine raamistik ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2. Samuti ei piira see nende oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(8)

Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada taustauuringumehhanism või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.

(9)

Käesoleva määrusega tuleks hõlmata palju eri liiki investeeringuid, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmandate riikide, sealhulgas riiklike üksuste investorite ja liikmesriigis majandustegevusega tegelevate ettevõtjate vahel. See ei peaks siiski hõlmama portfelliinvesteeringuid.

(10)

Liikmesriigid, kellel on taustauuringumehhanismid olemas, peaksid võtma liidu õigusega kooskõlas vajalikke meetmeid, et takistada kõrvalehoidmist nende taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest. See peaks hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira ELi toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist.

(11)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik hinnata julgeoleku või avaliku korra riske, mis tulenevad märkimisväärsetest muutustest välismaise investori omandistruktuuris või olulistes tunnustes.

(12)

Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid käesoleva määruse kohaldamiseks, on asjakohane kehtestada loetelu teguritest, mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. See loetelu parandaks ka liikmesriikide taustauuringumehhanismide läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu välismaise otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut või avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.

(13)

Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik arvesse võtta kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas mõju elutähtsale taristule, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks liikmesriigis või liidus märkimisväärne mõju. Sellega seoses peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema samuti võimalik arvesse võtta välismaise otseinvesteeringu konteksti ja asjaolusid, eeskätt seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt, näiteks olulise rahastuse, sealhulgas toetuste kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta tegeleb riigi juhitud välisprojektide või -programmidega.

(14)

Liikmesriigid või komisjon, sõltuvalt asjaoludest, võiksid kaaluda ettevõtjatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks ametiühingutelt) saadud asjakohast teavet seoses välismaise otseinvesteeringuga, mis võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda.

(15)

Tuleks kehtestada liikmesriigi poolt välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistiku olulised elemendid, et investorid, komisjon ja teised liikmesriigid saaksid aru, kuidas nende investeeringute taustauuringuid teha võidakse. Need elemendid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja välisinvestorite võimalust taustauuringumenetluses tehtud otsused vaidlustada. Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel.

(16)

Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võiks mõjutada julgeolekut või avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada märkusi liikmesriigile, kuhu sellist välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, olenemata sellest, kas asjaomasel liikmesriigil on taustauuringumehhanism või kas selle investeeringu tausta uuritakse. Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks edastada ka komisjonile. Komisjonil peaks olema asjakohasel juhul võimalik esitada arvamus ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigil peaks samuti olema võimalik taotleda, et komisjon esitaks arvamuse või teised liikmesriigid teeksid märkusi tema territooriumil tehtava välismaise otseinvesteeringu kohta.

(17)

Kui liikmesriik saab teistelt liikmesriikidelt märkused või komisjonilt arvamuse, peaks ta selliseid märkusi või sellist arvamust kohaselt arvesse võtma, asjakohasel juhul liikmesriigi õiguse kohaste meetmete kaudu või oma laiemas poliitikakujundamises, kooskõlas oma lojaalse koostöö kohustusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 3.

Lõpliku otsuse tegemine seoses välismaise otseinvesteeringuga, mille tausta uuritakse, või mis tahes meetmega, mis on võetud seoses välismaise otseinvesteeringuga, mille tausta ei uurita, jääb selle liikmesriigi ainuvastutusse, kuhu seda välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.

(18)

Koostöömehhanismi tuleks kasutada ainult julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Selleks peaksid liikmesriigid põhjendama iga teabetaotlust seoses teise liikmesriiki tehtava konkreetse välismaise otseinvesteeringuga, samuti ka kõiki märkusi, mida nad võivad asjaomasele liikmesriigile esitada. Samu nõudeid tuleks kohaldada, kui komisjon taotleb teavet konkreetse välismaise otseinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse. Kõnealuste nõuete järgimine on oluline ka olukorras, kus ühe liikmesriigi investor konkureerib kolmandate riikide investoritega, et teha investeering teises liikmesriigis, näiteks omandada vara.

(19)

Lisaks peaks komisjonil olema võimalik esitada arvamus ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud liidu olulised rahalised vahendid või mis on loodud liidu õigusega, ning mis käsitlevad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid. Need liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid tuleks loetleda käesolevas määruses. Liikmesriigile adresseeritud arvamus tuleks samal ajal saata ka teistele liikmesriikidele.

Liikmesriik peaks komisjonilt saadud arvamust igati arvesse võtma, tehes seda asjakohasel juhul liikmesriigi õiguse kohaste meetmete kaudu või oma laiemas poliitikakujundamises, ning juhul, kui ta seda arvamust ei järgi, esitama komisjonile selgituse, kooskõlas oma lojaalse koostöö kohustusega, mis on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 3. Lõpliku otsuse tegemine seoses välismaise otseinvesteeringuga, mille tausta uuritakse, või meetmega, mis on võetud seoses välismaise otseinvesteeringuga, mille tausta ei uurita, jääb selle liikmesriigi ainuvastutusse, kuhu seda välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.

(20)

Selleks et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmidega seotud arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse lisas esitatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (4). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide koostamist.

(21)

Investoritele suurema kindluse pakkumiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada märkusi ja komisjonil peaks olema võimalik esitada arvamus seoses tehtud investeeringutega, mille tausta ei uurita, 15-kuulise perioodi jooksul pärast välismaise otseinvesteeringu tegemist. Koostöömehhanismi ei tuleks kohaldada välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mis on tehtud enne 10. aprilli 2019.

(22)

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning esitama igal aastal aruande oma taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta, sealhulgas otsuste kohta, millega antakse välismaisteks otseinvesteeringuteks luba, keelatakse need või kehtestatakse nende suhtes tingimusi või leevendusmeetmeid, ning otsuste kohta, mis käsitlevad välismaiseid otseinvesteeringuid, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. Kõik liikmesriigid peaksid esitama neile kättesaadava teabe alusel aruande oma territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta. Selleks et parandada liikmesriikide esitatud teabe kvaliteeti ja võrreldavust ning hõlbustada teatamis- ja aruandluskohustuste järgimist, peaks komisjon koostama standardvormid, võttes muu hulgas, kui see on kohane, arvesse asjakohaseid vorme, mida kasutatakse andmete esitamisel Eurostatile.

(23)

Selleks et tagada koostöömehhanismi tõhusus, on oluline tagada ka see, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse miinimumnõuded käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle. Liikmesriik peaks nimetatud teabe tegema kättesaadavaks välismaise otseinvesteeringu kohta, mille tausta uuritakse, samuti taotluse korral muude välismaiste otseinvesteeringute kohta. Asjaomane teave peaks hõlmama selliseid aspekte nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sealhulgas, kui see on kättesaadav, teavet kolmandate riikide antud toetuste kohta. Liikmesriigid peaksid püüdma esitada täpset, terviklikku ja usaldusväärset teavet.

(24)

Asjaomane välisinvestor või ettevõtja peaks nõutud teabe esitama selle liikmesriigi taotlusel, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Erandkorras, kui liikmesriigil ei ole vaatamata oma jõupingutustele võimalik sellist teavet kätte saada, peaks ta sellest viivitamata teavitama asjaomast liikmesriiki või komisjoni. Sellisel juhul peaks koostöömehhanismi raames olema teisel liikmesriigil võimalik esitada märkusi või komisjonil esitada arvamus üksnes talle kättesaadava teabe alusel.

(25)

Nõutud teabe kättesaadavaks tegemisel peavad liikmesriigid järgima liidu õigust ja liidu õigusega kooskõlas olevat siseriiklikku õigust.

(26)

Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaksid tõhustama igas liikmesriigis käesoleva määruse rakendamiseks loodavad kontaktpunktid ja komisjon.

(27)

Liikmesriikide loodavad kontaktpunktid ja komisjon peaksid asjakohaselt paiknema vastavas haldusüksuses ning neil peaksid olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et täita oma ülesandeid koordineerimismehhanismi alusel ja tagada konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käsitlemine.

(28)

Terviklike ja tõhusate poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist peaks toetama komisjoni 29. novembri 2017. aasta otsusega loodud komisjoni Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm, (5) mis koosneb liikmesriikide esindajatest. Eeskätt peaks see rühm arutama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega seotud küsimusi, jagama parimaid tavasid ja saadud kogemusi ning vahetama arvamusi ühist huvi pakkuvate suundumuste ja küsimuste kohta seoses välismaiste otseinvesteeringutega. Komisjon peaks kaaluma eksperdirühmalt nõu küsimist käesoleva määruse rakendamisega seotud süsteemsetes küsimustes. Komisjon peaks eksperdirühmaga konsulteerima delegeeritud õigusaktide eelnõude osas kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

(29)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema koostööd samu seisukohti jagavate kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Sellise haldusalase koostöö eesmärk peaks olema suurendada selle raamistiku tõhusust, mis on ette nähtud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks liikmesriikide poolt ning liikmesriikide ja komisjoni koostööks käesoleva määruse alusel. Komisjonil peaks samuti olema võimalik jälgida arenguid seoses taustakontrolli mehhanismidega kolmandates riikides.

(30)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7) ning nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (8). Eeskätt hõlmab see kohustust salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta (9). Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalselt esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käsitleda.

(31)

Isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse kohta kohaldatavate reeglitega. Isikuandmete töötlemine kontaktpunktide ja muude üksuste poolt liikmesriikides peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (10). Isikuandmete töötlemine komisjoni poolt peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (11).

(32)

Tuginedes muu hulgas kõigi liikmesriikide esitatud iga-aastastele aruannetele ning võttes nõuetekohaselt arvesse nendes aruannetes sisalduva teatava teabe konfidentsiaalset iseloomu, peaks komisjon koostama igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks komisjoni aruanne avaldada.

(33)

Euroopa Parlamendil peaks olema võimalik kutsuda komisjon oma vastutava parlamendikomisjoni koosolekule tutvustama ja selgitama käesoleva määruse rakendamisega seotud süsteemseid küsimusi.

(34)

Hiljemalt 12. oktoobriks 2023 ja seejärel iga viie aasta möödudes peaks komisjon hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(35)

Käesoleva määruse rakendamine liidu ja liikmesriikide poolt peaks toimuma kooskõlas asjaomaste nõuetega piiravate meetmete kehtestamiseks julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel, mis on ette nähtud WTO lepingutes, sealhulgas eelkõige teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) (12) XIV artikli punktis a ja artiklis XIVa. Samuti peaks see toimuma kooskõlas liidu õigusega ning kohustustega, mis on võetud muude kaubandus- ja investeerimislepingute alusel, mille osaline on liit või selle liikmesriigid, ning kaubandus- ja investeerimiskokkulepete alusel, millega liit ja selle liikmesriigid on liitunud.

(36)

Kui välismaise otseinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (13) kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada ühetaoliselt. Juhul kui nende kahe määruse vastavad kohaldamisalad kattuvad, tuleks käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada ühetaoliselt, ilma et see piiraks selle hindamist, kas nimetatud huvide kaitseks võetud riiklikud meetmed on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude normidega.

(37)

Käesolev määrus ei mõjuta liidu õigusnorme, mis käsitlevad finantssektoris olulise osaluse omandamise usaldusväärsuse hindamist, mis on konkreetse eesmärgiga erimenetlus (14).

(38)

Käesolev määrus on kooskõlas liidu õiguses kehtestatud muude seda valdkonda käsitlevate teavitus- ja taustauuringumenetlustega ega piira nende kohaldamist,