ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 73
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
15. märts 2019

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/407, 4. märts 2019, Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

1

 

 

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev kokkulepe

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/408, 14. märts 2019, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

9

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/409, 14. märts 2019, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

16

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/410, 29. november 2018, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid sellise makseteenuste valdkonda käsitleva teabe üksikasjade ja struktuuri kohta, mille pädevad asutused peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2366 esitama Euroopa Pangandusjärelevalvele ( 1 )

20

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/411, 29. november 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete tehniliste standarditega ning kehtestatakse makseteenuste valdkonna elektroonilise keskregistri loomise, käitamise ja haldamise ning selles sisalduvale teabele juurdepääsu tehnilised nõuded ( 1 )

84

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/412, 14. märts 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 12 ja 23 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 3 ja 11 ( 1 )

93

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/413, 14. märts 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 selliste kolmandate riikide osas, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega ( 1 )

98

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/414, 14. märts 2019, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) ülemäärast võlgnevust, tarbimist, jõukust ja tööhõivet käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2020. aasta loetelu osas ( 1 )

105

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/415, 14. märts 2019, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

110

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/416, 14. märts 2019, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

117

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/417, 8. november 2018, milles sätestatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7334 all)

121

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2019/418, 13. märts 2019, millega muudetakse otsuseid (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218 ja (EL) 2017/1219 (teatavaks tehtud numbri C(2019) 1851 all)  ( 1 )

188

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/401 (millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2013 liidu registri loomise kohta) parandus ( ELT L 72, 14.3.2019 )

193

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/407,

4. märts 2019,

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on vastavalt ühisele kalanduspoliitikale ainupädev võtma meetmeid mere bioloogiliste ressursside kaitseks ning sõlmima selleks kokkuleppeid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2)

Nõukogu otsuste 98/392/EÜ (2) ja 98/414/EÜ (3) kohaselt on liit Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (edaspidi „kalavarude kokkulepe“) osaline. Nii konventsioonis kui ka kalavarude kokkuleppes nõutakse kõigi riikide koostööd mere bioloogiliste ressursside kaitsel ja majandamisel. Seda kohustust täidetakse Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppega (edaspidi „kokkulepe“).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (4) on sätestatud, et mere bioloogiliste ressursside ja merekeskkonna säästva kasutamise, majandamise ning kaitse tagamiseks arendab liit kalandusalaseid välissuhteid kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja poliitikaeesmärkidega ning kõnealuse määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Kokkulepe on nende eesmärkidega kooskõlas.

(4)

31. märtsil 2016 andis nõukogu komisjonile loa pidada liidu nimel läbirääkimisi Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle. Nimetatud läbirääkimised jõudsid 30. novembril 2017 edukalt lõpule. Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2018/1257 (5) allkirjastati Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev kokkulepe 3. oktoobril 2018, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(5)

Kokkuleppega liitumine edendab liidu kaitsealase lähenemisviisi järjepidevust eri ookeanide puhul ning tugevdab tema pühendumist mere bioloogiliste ressursside üleilmsele pikaajalisele kaitsele ja säästvale kasutamisele ning on seetõttu liidu huvides.

(6)

Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev kokkulepe (edaspidi „kokkulepe“) kiidetakse liidu nimel heaks.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma kokkuleppe artiklis 15 sätestatud heakskiitmiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 4. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A. ANTON

(1)  12. veebruari 2019. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(3)  Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguste konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5)  Nõukogu 18. septembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1257 Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 238, 21.9.2018, lk 1).

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/3

TÕLGE

Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev

KOKKULEPE

Käesoleva kokkuleppe osalised,

TUNNISTADES, et viimase ajani on jää katnud Põhja-Jäämere keskosa avamerd üldiselt aastaringselt ja see on muutnud neis vetes kala püüdmise võimatuks, kuid selle piirkonna jääkate on viimastel aastatel vähenenud;

TUNNISTADES, et ehkki Põhja-Jäämere keskosa ökosüsteemid on olnud inimtegevusest suhteliselt puutumata, on need ökosüsteemid kliimamuutuste ja muude asjaolude tõttu muutumas, ning et kõnealuste muudatuste mõju ei mõisteta hästi;

TUNNISTADES tervete ja jätkusuutlike mereökosüsteemide ning kalanduse olulist rolli toidu ja toitumise seisukohast;

TUNNISTADES Põhja-Jäämere keskosa kaldariikide erilist vastutust ja erihuvi Põhja-Jäämere keskosa kalavarude kaitsel ja säästval majandamisel;

MÄRKIDES sellega seoses ära Põhja-Jäämere keskosa kaldariikide algatuse 16. juulil 2015 allkirjastatud Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva deklaratsiooni näol;

TULETADES MEELDE muu hulgas järgmiste lepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide merel toimuvat kalapüüki käsitlevaid põhimõtteid ja sätteid, mida Põhja-Jäämere keskosa avamere suhtes juba kohaldatakse:

 

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioon (edaspidi „konventsioon“);

 

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkulepe (edaspidi „1995. aasta kokkulepe“) ning

 

1995. aasta vastutustundliku kalapüügi juhend ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni poolt vastuvõetud muud asjaomased dokumendid;

RÕHUTADES koostöö ja kooskõlastamise tagamise tähtsust kokkuleppeosaliste ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni vahel, mis on pädev vastu võtma kaitse- ja majandamismeetmeid Põhja-Jäämere keskosa avamere osa kohta, ning muude asjakohaste kalavarude majandamise mehhanismide vahel, mis on moodustatud ja mis tegutsevad rahvusvahelise õiguse alusel, samuti asjakohaste rahvusvaheliste asutuste ja programmidega;

USKUDES, et Põhja-Jäämere keskosa avamere töönduslik kalapüük ei kujune tõenäoliselt lähitulevikus elujõuliseks, mistõttu on praegustes tingimustes ennatlik luua Põhja-Jäämere keskosa avamerel täiendavaid piirkondlikke või allpiirkondlikke kalandusorganisatsioone või -korraldusi;

SOOVIDES ettevaatusprintsiibil põhineva lähenemisviisi kohaselt vältida Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi algust, hoides pidevalt silma peal vajadusel täiendavate kaitse- ja majandamismeetmete järele;

TULETADES MEELDE ÜRO 2007. aasta põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni;

TUNNISTADES Arktika elanike, sealhulgas põliselanike huve Põhja-Jäämere bioloogiliste ressursside ja tervete mereökosüsteemide pikaajalisel kaitsel ja säästval kasutamisel ning rõhutades nende ja nende kogukondade kaasamise tähtsust, ning

SOOVIDES Põhja-Jäämere bioloogiliste ressursside ja nende areaaliks olevate ökosüsteemide puhul edendada nii teaduslike kui ka põlis- ja kohalike teadmiste kasutamist Põhja-Jäämere keskosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise lähtekohana,

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kokkuleppeala“– Põhja-Jäämere keskosa avamere osa, mida ümbritsevad veed, mis kuuluvad Kanada, Taani Kuningriigi (seoses Gröönimaaga), Norra Kuningriigi, Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide kalapüügialasesse jurisdiktsiooni,

b)   „kalad“– kala-, molluski- ja koorikloomaliigid, mis ei kuulu konventsiooni artiklis 77 määratletud sessiilsete liikide hulka,

c)   „kalapüük“– kalade otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine või tegevus, mille tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist,

d)   „töönduslik kalapüük“– kalapüük töönduslikel eesmärkidel,

e)   „katsepüük“– kalapüük tulevase tööndusliku kalapüügi jätkusuutlikkuse ja teostatavuse hindamiseks, kogudes sellise kalapüügiga seotud teadusandmeid,

f)   „laev“– laev, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks.

Artikkel 2

Kokkuleppe eesmärk

Käesoleva kokkuleppe eesmärk on vältida reguleerimata avamerekalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, rakendades pikaajalise strateegia raames ennetavaid kaitse- ja majandamismeetmeid, et kaitsta terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude säilitamine ja säästev kasutamine.

Artikkel 3

Kalapüügi ajutised kaitse- ja majandamismeetmed

1.   Iga kokkuleppeosaline lubab tema lipu all sõitvate laevadega tegeleda kokkuleppealal tööndusliku kalapüügiga üksnes vastavalt järgmisele:

a)

kalavarude säästva majandamise kaitse- ja majandamismeetmed, mille on vastu võtnud üks või mitu piirkondlikku või allpiirkondlikku kalandusorganisatsiooni või -korraldust, mis on loodud või mille võib luua ja mis toimib kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et majandada sellist kalapüüki vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele standarditele, või

b)

ajutised kaitse- ja majandamismeetmed, mille kokkuleppeosalised võivad vastu võtta vastavalt artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktile ii.

2.   Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles tegelema teadusuuringutega artikli 4 kohaselt loodud teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ning nende vastavate riiklike teadusprogrammide raames.

3.   Kokkuleppeosaline võib lubada tema lipu all sõitvate laevadega tegeleda kokkuleppealal katsepüügiga üksnes vastavalt kokkuleppeosaliste poolt artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt kehtestatud kaitse- ja majandamismeetmetele.

4.   Kokkuleppeosalised tagavad, et nende teadustegevus, mis hõlmab kalapüüki kokkuleppealal, ei kahjusta reguleerimata tööndusliku ja katsepüügi vältimist ega tervete mereökosüsteemide kaitset. Kokkuleppeosalisi kutsutakse üles üksteist oma selliste teadusuuringute lubamise kavadest teavitama.

5.   Kokkuleppeosalised tagavad käesoleva artikli alusel kehtestatud ajutiste meetmete ning kõigi täiendavate ja erinevate ajutiste meetmete, mida nad võivad kehtestada artikli 5 lõike 1 punkti c alusel, järgimise.

6.   1995. aasta kokkuleppe artikli 7 kohaselt teevad kaldariikidest kokkuleppeosalised ja muud kokkuleppeosalised koostööd, et tagada kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete kooskõla nii riiklikku jurisdiktsiooni kuuluvatel kui ka mittekuuluvatel Põhja-Jäämere keskosa aladel, et tagada kõnealuste varude terviklik kaitse ja majandamine.

7.   Välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhtumid, ei tõlgendata ühtki käesoleva kokkuleppe sätet nii, et see kitsendaks konventsioonis sätestatud kokkuleppeosaliste õigusi merealaste teadusuuringute valdkonnas.

Artikkel 4

Teadusuuringute ja seire ühisprogramm

1.   Kokkuleppeosalised soodustavad teadusalast koostööd, et edendada teadmisi Põhja-Jäämere keskosa bioloogiliste ressursside ja nende areaaliks olevate ökosüsteemide kohta.

2.   Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et loovad kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest teadusuuringute ja seire ühisprogrammi, et parandada arusaamist kokkuleppeala ökosüsteemidest, ning eelkõige kindlaks teha, kas kokkuleppealal võiks olla praegu või tulevikus kalavarusid, mida võiks olla võimalik säästvalt kasutada, samuti sellise kalapüügi võimalikust mõjust kokkuleppeala ökosüsteemidele.

3.   Kokkuleppeosalised suunavad teadusuuringute ja seire ühisprogrammi väljatöötamist, kooskõlastamist ja elluviimist.

4.   Kokkuleppeosalised tagavad, et teadusuuringute ja seire ühisprogrammi puhul võetakse arvesse asjaomaste teadus- ja tehniliste organisatsioonide, asutuste ja programmide tööd ning põlis- ja kohalikke teadmisi.

5.   Kokkuleppeosalised võtavad teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastu andmejagamisprotokolli ning jagavad selle kohaselt asjakohaseid andmeid otse või asjakohaste teadus- ja tehniliste organisatsioonide, asutuste ja programmide kaudu.

6.   Kokkuleppeosalised peavad vahetul osalusel või muul viisil teadusalase ühiskoosoleku vähemalt iga kahe aasta tagant ja vähemalt kaks kuud enne kokkuleppeosaliste koosolekuid, mis toimuvad vastavalt artiklile 5, et esitada oma teadusuuringute tulemused, vaadata läbi parimad olemasolevad teadusandmed ja varustada kokkuleppeosaliste koosolekuid õigeaegselt teaduslike nõuannetega. Kokkuleppeosalised määravad kahe aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kindlaks teadusalase ühiskoosoleku pädevuse ja muud toimimismenetlused.

Artikkel 5

Läbivaatamine ja täiendav rakendamine

1.   Kokkuleppeosalised kohtuvad iga kahe aasta järel või soovi korral sagedamini. Oma koosolekutel teevad kokkuleppeosalised muu hulgas järgmist:

a)

vaatavad läbi käesoleva kokkuleppe rakendamise ja asjakohasel juhul arutavad vastavalt artikli 13 lõikele 2 käesoleva kokkuleppe kestusega seotud küsimusi;

b)

vaatavad läbi kogu olemasoleva teadusteabe, mis on kogutud teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames, riikide teadusprogrammidest ja kõigist teistest asjakohastest allikatest, sealhulgas põlis- ja kohalikest teadmistest;

c)

tuginedes teadusuuringute ja seire ühisprogrammi raames, riikide teadusprogrammidest ja teistest asjakohastest allikatest kogutud teadusteabele ning võttes arvesse kalavarude majandamise ja ökosüsteemiga seotud asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas ettevaatusprintsiipi ja kalapüügi võimalikku negatiivset mõju ökosüsteemidele, kaaluvad muu hulgas, kas kalade jagunemine, ränne ja arvukus kokkuleppealal toetaks säästvat töönduslikku kalapüüki, ja otsustavad sellest lähtudes:

i)

kas alustada läbirääkimisi, et luua üks või mitu täiendavat piirkondlikku või allpiirkondlikku kalandusorganisatsiooni või -korraldust kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks; ning

ii)

kas (kui läbirääkimised on vastavalt alapunktile i alanud ja kokkuleppeosalised on kokku leppinud mehhanismides, millega tagatakse kalavarude jätkusuutlikkus) kehtestada kokkuleppealal nende kalavarude täiendavad või erinevad ajutised kaitse- ja majandamismeetmed;

d)

kehtestavad kolme aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kokkuleppeala katsepüügi kaitse- ja majandamismeetmed. Kokkuleppeosalised võivad neid meetmeid aeg-ajalt muuta. Kõnealuste meetmetega nähakse muu hulgas ette, et:

i)

katsepüük ei tohi kahjustada käesoleva kokkuleppe eesmärki;

ii)

katsepüük peab olema kestuselt, ulatuselt ja mahult piiratud, et minimeerida mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele ning selle suhtes tuleb kohaldada standardnõudeid, mis on kehtestatud artikli 4 lõike 5 kohaselt vastu võetud andmejagamisprotokollis;

iii)

kokkuleppeosaline võib katsepüüki lubada üksnes pädevate teadusuuringute alusel ning kui see on kooskõlas teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ja tema enda riikliku/riiklike teadusuuringute programmi(de)ga;

iv)

kokkuleppeosaline võib katsepüüki lubada üksnes pärast teiste kokkuleppeosaliste teavitamist sellise püügi kavadest ja teistele kokkuleppeosalistele kõnealuste kavade kohta märkuste esitamise võimaluse andmist ning

v)

kokkuleppeosaline peab tema poolt lubatud katsepüüki nõuetekohaselt seirama ja sellise püügi tulemustest teistele kokkuleppeosalistele aru andma.

2.   Käesoleva kokkuleppe täitmise edendamiseks, sealhulgas teadusuuringute ja seire ühisprogrammi ning artikli 4 kohaselt võetud muude meetmete seisukohast, võivad kokkuleppeosalised moodustada komiteesid või sarnaseid organeid, mille töös võivad osaleda Arktika kogukondade, sealhulgas sealsete põliselanike esindajad.

Artikkel 6

Otsuste tegemine

1.   Kokkuleppeosaliste otsused menetlusküsimustes võetakse vastu kokkuleppeosaliste enamuse poolt- või vastuhäältega.

2.   Kokkuleppeosaliste otsused sisulistes küsimustes võetakse vastu konsensuslikult. Käesolevas kokkuleppes tähendab „konsensus“, et otsuse tegemisel ei esitata ühtegi ametlikku vastuväidet.

3.   Küsimus loetakse sisuliseks, kui kokkuleppeosaline seda selleks peab.

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud kokkuleppeosaliste vahelise vaidluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis 1995. aasta kokkuleppe VIII osas sätestatud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid sõltumata sellest, kas kokkuleppeosalised on 1995. aasta kokkuleppe osalised või mitte.

Artikkel 8

Kokkuleppevälised riigid

1.   Kokkuleppeosalised innustavad käesoleva kokkuleppe väliseid riike võtma käesoleva kokkuleppe sätetega kooskõlas olevaid meetmeid.

2.   Kokkuleppeosalised võtavad rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid meetmeid, et hoida ära kokkuleppeväliste riikide lipu all sõitvate laevade tegevust, mis kahjustab käesoleva kokkuleppe tõhusat rakendamist.

Artikkel 9

Allkirjastamine

1.   Käesolev kokkulepe on Kanadale, Hiina Rahvavabariigile, Taani Kuningriigile (seoses Fääri saarte ja Gröönimaaga), Islandile, Jaapanile, Korea Vabariigile, Norra Kuningriigile, Venemaa Föderatsioonile, Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule allkirjastamiseks avatud Ilulissatis alates 3. oktoobrist 2018 ning see jääb allkirjastamiseks avatuks 12 kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva.

2.   Käesoleva kokkuleppe allkirjastajad võivad selle igal ajal ratifitseerida või heaks kiita.

Artikkel 10

Ühinemine

1.   Käesolev kokkulepe jääb ühinemiseks alaliselt avatuks artikli 9 lõikes 1 loetletud riikidele, kes ei ole käesolevat kokkulepet allkirjastanud, ja Euroopa Liidule, kui see ei ole käesolevat kokkulepet allkirjastanud.

2.   Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist võivad kokkuleppeosalised kutsuda käesoleva kokkuleppega ühinema teisi tõelise huviga riike.

Artikkel 11

Jõustumine

1.   Käesolev kokkulepe jõustub 30. päeval pärast kuupäeva, mil hoiulevõtja on artikli 9 lõikes 1 loetletud riikidelt ja Euroopa Liidult kätte saanud kõik käesoleva kokkuleppe ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad.

2.   Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist jõustub see iga artikli 10 lõike 2 kohaselt ühinema kutsutud riigi suhtes, kes on 30 päeva jooksul pärast ühinemiskirja hoiule andmise kuupäeva kõnealuse kirja hoiule andnud.

Artikkel 12

Kokkuleppest taganemine

Kokkuleppeosaline võib käesolevast kokkuleppest taganeda igal ajal, saates hoiulevõtjale diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate oma taganemisest, täpsustades kokkuleppest taganemise kuupäeva, mis peab olema vähemalt kuus kuud pärast teate kuupäeva. Käesolevast kokkuleppest taganemine ei mõjuta selle kohaldamist ülejäänud kokkuleppeosaliste poolt ega taganeva kokkuleppeosalise kohustust täita kõiki käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi, mida ta muidu peaks käesolevast kokkuleppest sõltumatult täitma rahvusvahelise õiguse alusel.

Artikkel 13

Kokkuleppe kestus

1.   Käesolev kokkulepe kehtib esialgu 16 aastat alates selle jõustumisest.

2.   Lõikes 1 nimetatud esialgse kestuse lõppedes jääb käesolev kokkulepe kehtima järgneva(te)ks viieaastas(t)eks pikendus(t)eks, välja arvatud juhul kui kokkuleppeosaline:

a)

esitab käesoleva kokkuleppe pikendamise suhtes ametliku vastuväite kokkuleppeosaliste viimasel koosolekul enne esialgse kestuse või järgneva(te) pikendus(t)e lõppu või

b)

saadab pikendamise suhtes hoiulevõtjale ametliku kirjaliku vastuväite mitte hiljem kui kuus kuud enne vastava ajavahemiku lõppemist.

3.   Kokkuleppeosalised näevad ette tõhusa ülemineku käesoleva kokkuleppe ja iga võimaliku uue kokkuleppe vahel, millega luuakse täiendav piirkondlik või allpiirkondlik kalandusorganisatsioon või -korraldus kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks, et kaitsta kokkuleppealal terveid mereökosüsteeme ning tagada kalavarude säilitamine ja säästev kasutamine.

Artikkel 14

Seos muude kokkulepetega

1.   Kokkuleppeosalised tunnistavad, et nad täidavad praegu ja tulevikus oma rahvusvahelise õiguse asjakohastest sätetest tulenevaid kohustusi, samuti neid, mis on sätestatud konventsioonis ja 1995. aasta kokkuleppes, ning tunnistavad koostöö jätkamise tähtsust nende kohustuste täitmisel isegi käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppemisel või selle lõpetamisel, kui ei sõlmita kokkulepet, millega luuakse täiendav piirkondlik või allpiirkondlik kalandusorganisatsioon või -korraldus kokkuleppeala kalapüügi majandamiseks.

2.   Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei mõjuta ühegi kokkuleppeosalise seisukohti seoses nende rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega ning nende seisukohtadega mereõigusega seonduvate võimalike küsimuste suhtes, sealhulgas Põhja-Jäämerel õiguste kasutamist ja jurisdiktsiooni käsitlevate võimalike seisukohtade suhtes.

3.   Ükski käesoleva kokkuleppe säte ei mõjuta ühegi kokkuleppeosalise konventsioonis või 1995. aasta kokkuleppes sätestatud rahvusvahelise õiguse asjakohastest sätetest tulenevaid õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi, sealhulgas õigust alustada läbirääkimisi kokkuleppealal ühe või mitme täiendava piirkondliku või allpiirkondliku kalandusorganisatsiooni või -korralduse loomiseks.

4.   Käesoleva kokkuleppega ei muudeta ühegi kokkuleppeosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva kokkuleppega kooskõlas olevatest muudest kokkulepetest ja mis ei mõjuta teiste kokkuleppeosaliste käesolevast kokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist ega kohustuste täitmist. Käesoleva kokkuleppega ei kahjustata ühegi olemasoleva kalavarude majandamise rahvusvahelise mehhanismi rolli ega pädevust ega minda nendega vastuollu.

Artikkel 15

Hoiulevõtja

1.   Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Kanada valitsus.

2.   Ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale.

3.   Hoiulevõtja teatab kõigile allkirjastajatele ja kokkuleppeosalistele kõigi ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning täidab muid ülesandeid, mis on ette nähtud 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis.

Allkirjastatud kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta oktoobrikuu kolmandal päeval Ilulissatis ühes eksemplaris hiina, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

 

MÄÄRUSED

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/9

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/408,

14. märts 2019,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, eriti selle artikli 14 lõikeid 1, 3 ja 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Nõukogus toimunud läbivaatamise alusel tuleks määruse (EL) nr 269/2014 I lisas muuta teatavaid isikuid ja üksusi käsitlevat teavet ning üht surnud isikut puudutav kanne tuleks loetelust välja jätta.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

LISA

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Välja jäetakse järgmist isikut käsitlev kanne:

96.

Alexander Vladimirovich ZAKHARCHENKO

2)

Allpool loetletud isikuid ja üksusi käsitlevad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

Isikud

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„19.

Aleksandr Viktorovich VITKO

(Александр Викторович ВИТКО)

Sünniaeg: 13.9.1961

Sünnikoht: Vitebsk (Valgevene NSV)

Endine Musta mere laevastiku ülem, admiral. Venemaa laevastiku ülemjuhataja asetäitja.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

17.3.2014

22.

Dmitry Olegovich ROGOZIN

(Дмитрий Олегович РОГОЗИН)

Sünniaeg: 21.12.1963

Sünnikoht: Moskva

Venemaa Föderatsiooni endine asepeaminister. Kutsus avalikult üles Krimmi annekteerima.

Alates 2018. aastast töötab ühe riigiasutuse peadirektorina.

21.3.2014

31.

Valery Kirillovich MEDVEDEV

(Валерий Кириллович МЕДВЕДЕВ)

Valeriy Kyrylovych MEDVEDIEV

(Валерiй Кирилович МЕДВЕДЄВ)

Sünniaeg: 21.8.1946

Sünnikoht: Shmakovka, Primorski oblast

Sevastopoli valimiskomisjoni endine esimees (kuni 26. maini 2017). Vastutav Krimmi „referendumi“ läbiviimise eest. Vastutav Venemaa süsteemi kohaselt „referendumi“ tulemuste allkirjastamise eest.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

21.3.2014

35.

Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV

(Олег Евгеньевич БЕЛАВЕНЦЕВ)

Sünniaeg: 15.9.1949

Sünnikoht: Moskva

Endine Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja nn Krimmi föderaalpiirkonnas, vastutav Venemaa riigipea põhiseaduslike õiguste jõustamise eest annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil. Endine Venemaa julgeolekunõukogu ajutine liige.

Endine Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Põhja-Kaukaasia föderaalpiirkonnas (kuni 2018. aasta juunini).

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.4.2014

36.

Oleg Genrikhovich SAVELYEV

(Олег Генрихович САВЕЛЬЕВ)

Sünniaeg: 27.10.1965

Sünnikoht: Leningrad

Endine Krimmi asjade minister. Vastutav annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

Endine Venemaa valitsuse kantselei ülema asetäitja, vastutav „Krimmi Vabariigi“ sotsiaal-majanduslikku arengut käsitleva valitsuskomisjoni töö korraldamise eest.

Venemaa Föderatsiooni kontrollikoja personaliülem.

29.4.2014

46.

Denys Volodymyrovych PUSHYLIN (Денис Володимирович ПУШИЛIН)

Denis Vladimirovich PUSHILIN (Денис Владимирович ПУШИЛИН)

Sünniaeg: 9.5.1981 või 9.5.1982

Sünnikoht: Makiivka (Donetski oblast)

„Donetski Rahvavabariigi“ üks juhtidest. Osales 2014. aastal Donetskis piirkondlike ametiasutuste hõivamises ja valdusse võtmises. Oli 4. septembrini 2015„Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ nn aseesimees. Alates 4. septembrist 2015„Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ nn esimees. Alates 7. septembrist 2018„Donetski Rahvavabariigi“ nn juhi kohusetäitja. Pärast nn valimisi 11. novembril 2018„Donetski Rahvavabariigi“ nn juht.

29.4.2014

55.

Igor Nikolaevich BEZLER (teise nimega Bes (saatan))

(Игорь Николаевич БЕЗЛЕР)

Ihor Mykolayovych BEZLER

(Iгор Миколайович БЕЗЛЕР)

Sünniaeg: 30.12.1965

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Üks endisi Gorlivka isehakanud omakaitse juhte. Ta võttis oma kontrolli alla Ukraina julgeolekuteenistuse Donetski rajooni büroo hoone ja hiljem siseministeeriumi osakonna Gorlivka linnas. Tal on sidemeid Igor Strelkovi/Girkiniga, kelle juhtimisel ta oli seotud Gorlivka linnanõukogu saadiku Volodymyr Rybaki mõrvaga.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.5.2014

83.

Ekaterina Yurievna GUBAREVA

(Екатерина Юрьевна ГУБАРЕВА)

Kateryna Yuriyivna GUBARIEVA (HUBARIEVA)

(Катерина Юрiївна ГУБАРЄВА)

Sünniaeg: 5.7.1983 või 10.3.1983

Sünnikoht: Kahhovka (Hersoni oblast)

Endise „välisministrina“ vastutas ta „Donetski Rahvavabariigi“ kaitsmise eest, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust ja poliitikat.

Endine „Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ liige (kuni 2018. aasta novembrini).

25.7.2014

89.

Oksana TCHIGRINA

Oksana Aleksandrovna CHIGRINA (CHYHRYNA)

(Оксана Александровна ЧИГРИНА)

Sünniaeg: tõenäoliselt 23.7.1981

„Luganski Rahvavabariigi“ nn valitsuse endine pressiesindaja, kes tegi avaldusi, milles õigustatakse muu hulgas Ukraina sõjalennuki allatulistamist, pantvangide võtmist, ebaseaduslike relvastatud rühmituste võitlustegevust, mis on seetõttu kahjustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

LNRi pressiteenistuse endine pressiesindaja.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

30.7.2014

91.

Sergey Vadimovich ABISOV

(Сергей Вадимович АБИСОВ)

Sergiy (Serhiy) Vadymovych ABISOV

(Сергiй Вадимович АБIСОВ)

Sünniaeg: 27.11.1967

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Võttes vastu „Krimmi Vabariigi“ nn siseministri ametikoha, millele Venemaa president nimetas ta 5. mail 2014 (dekreet nr 301), ning oma tegevusega nn siseministrina on ta kahjustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

Vabastati 2018. aasta juunis „Krimmi Vabariigi“ nn siseministri ametikohalt.

30.7.2014

97.

Vladimir Petrovich KONONOV (teise nimega „Tsaar“)

(Владимир Петровнч КОНОНОВ)

Volodymyr Petrovych KONONOV

(Володимир Петрович КОНОНОВ)

Sünniaeg: 14.10.1974

Sünnikoht: Gorsky, Luganski oblast

Asus 14. augustil 2014 Igor Strelkovi/Girkini asemel „Donetski Rahvavabariigi“ nn kaitseministri ametisse. Ta on väidetavalt juhtinud alates 2014. aasta aprillist separatistlikku võitlejate üksust Donetskis ja lubanud lahendada strateegilise ülesande tõrjuda Ukraina sõjalist agressiooni. Seetõttu on Kononov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

Vabastati 2018. aasta septembris nn kaitseministri ametikohalt.

12.9.2014

102.

Andrei Nikolaevich RODKIN

(Андрей Николаевич РОДКИН)

Sünniaeg: 23.9.1976

Sünnikoht: Moskva

„Donetski Rahvavabariigi“ endine esindaja Moskvas. Oma avaldustes on ta muu hulgas rääkinud sellest, et omakaitse on valmis pidama partisanisõda ja on konfiskeerinud Ukraina relvajõududelt relvastussüsteeme. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

Üks „Donbassi vabatahtlike liidu“ endisi juhte.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.9.2014

103.

Aleksandr Akimovich KARAMAN

(Александр Акимович КАРАМАН)

Alexandru CARAMAN

Sünniaeg: 26.7.1956

Sünnikoht: Cioburciu, Slobozia piirkond, praegune Moldova Vabariik

„Donetski Rahvavabariigi“ endine nn asepeaminister sotsiaalküsimuste vallas. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes oli vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse“ separatistliku „valitsemistegevuse“ eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Venemaa endise asepeaministri Dmitry Rogozini soosik. „Donetski Rahvavabariigi“ ministrite nõukogu administratsiooni endine ülem.

Kuni 2017. aasta märtsini „Transnistria Moldova Vabariigi“ nn presidendi täievoliline esindaja Venemaa Föderatsioonis.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.9.2014

120.

Sergey Yurievich KOZYAKOV

(Сергей Юрьевич КОЗЬЯКОВ)

Serhiy Yuriyovych KOZYAKOV

(Сергiй Юрiйович КОЗЬЯКОВ)

Sünniaeg: 29.9.1982 või 23.9.1982

„Luganski keskvalimiskomisjoni“ endise juhina vastutas ta nn valimiste korraldamise eest 2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigis“. Nende „valimistega“ rikuti Ukraina õiguskorda ja seetõttu olid need ebaseaduslikud. 2015. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta detsembrini „Luganski Rahvavabariigi“ nn justiitsminister.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega ning ebaseaduslike valimiste korraldamisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Jätkab koostöös separatistlike võimudega separatistliku poliitika toetamist ja selle seaduspärastamist.

29.11.2014

122.

Larisa Leonidovna AIRAPETYAN (teise nimega Larysa AYRAPETYAN, Larisa AIRAPETYAN või Larysa AIRAPETYAN)

(Лариса Леонидовна АЙРАПЕТЯН)

(Лариса Леонiдiвна АЙРАПЕТЯН)

Sünniaeg: 21.2.1970

Endine „Luganski Rahvavabariigi“ nn tervishoiuminister. Kandideeris „valimistel“2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigi“ nn juhi kohale.

Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega ning ebaseaduslikel „valimistel“ ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.11.2014

129.

Yevgeniy Eduardovich MIKHAYLOV (teise nimega Yevhen Eduardovych MYCHAYLOV)

(Евгений Эдуардович МИХАЙЛОВ)

(Євген Едуардович МИХАЙЛОВ)

Sünniaeg: 17.3.1963

Sünnikoht: Arhangelsk

Endine „Donetski Rahvavabariigi“ nn ministrite nõukogu minister (valitsusküsimuste administratsiooni ülem).

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.11.2014

132.

Vladyslav Mykolayovych DEYNEGO (teise nimega Vladislav Nykolayevich DEYNEGO)

(Владислав Миколайович ДЕЙНЕГО)

(Владислав Николаевич ДЕЙНЕГО)

Sünniaeg: 12.3.1964

Sünnikoht: Romny, Sumõ oblast

Ромны, Сумская область

Endine „Luganski Rahvavabariigi“„rahvusnõukogu“ nn asejuhataja.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Praegune „Luganski Rahvavabariigi“ nn välisministri kohusetäitja.

29.11.2014

138.

Alexandr Vasilievich SHUBIN

(Александр Васильевич ШУБИН)

Sünniaeg: 20.5.1972 või 30.5.1972

Sünnikoht: Lugansk

Endine ebaseadusliku „Luganski Rahvavabariigi“ nn justiitsminister. Endine „Luganski Rahvavabariigi“ nn keskvalimiskomisjoni aseesimees.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Vabastati 2018. aasta juunis „Luganski Rahvavabariigi“ nn keskvalimiskomisjoni esimehe kohalt.

16.2.2015

142.

Aleksandr Yurievich TIMOFEEV

(Александр Юрьевич ТИМОФЕЕВ)

Oleksandr Yuriyovych TYMOFEYEV

(Олександр Юрiйович ТИМОФЕЄВ)

Sünniaeg: 15.5.1971

Sünnikoht: Nevinnomyssk, Stavropoli krai

Невинномысск, Ставропольский край

Endine „Donetski Rahvavabariigi“ nn rahandus- ja maksustamise minister.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Vabastati 2018. aasta septembris nn rahandus- ja maksustamise ministri ametikohalt.

16.2.2015

149.

Andrei Valeryevich KARTAPOLOV

(Андрей Валерьевич КАРТAПOЛOВ)

Sünniaeg: 9.11.1963

Sünnikoht: Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV)

Lääne sõjaväeringkonna endine ülem. Endine põhioperatsioonide osakonna direktor ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi aseülem. Osaleb aktiivselt Ukrainas toimuva Vene vägede sõjalise kampaania kujundamises ja rakendamises.

Osales peastaabi kindlaksmääratud tegevuse kohaselt relvajõudude üle operatiivkontrolli teostades aktiivselt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavate Venemaa valitsuse poliitikate kujundamises ja rakendamises.

Alates 2018. aasta juulist asekaitseminister.

16.2.2015“

Üksused

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„4.

„Donetsk People's Republic“ („Donetski Rahvavabariik“)

„Донецкая народная республика“

„Donétskaya naródnaya respúblika“

Ametlik teave:

https://dnr-online.ru/

http://smdnr.ru/

https://dnrsovet.su/

https://denis-pushilin.ru/

„Donetski Rahvavabariik“ kuulutati välja 7. aprillil 2014.

Vastutav ebaseadusliku referendumi korraldamise eest 11. mail 2014. Iseseisvusdeklaratsioon 12. mail 2014.

„Donetski Rahvavabariik“ ja „Luganski Rahvavabariik“ kirjutasid 24. mail 2014 alla „Novorossija Föderaalriigi“ loomise lepingule.

See rikub Ukraina põhiseadust ja sellest tulenevalt ka rahvusvahelist õigust, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

„Donetski Rahvavabariik“ on samuti seotud võitlejate värbamisega ebaseaduslikesse relvastatud separatistlikesse rühmadesse, ohustades seega Ukraina stabiilsust ja julgeolekut.

25.7.2014

5.

„Federal State of Novorossiya“ („Novorossija Föderaalriik“)

„Федеративное государство Новороссия“

„Federativnoye Gosudarstvo Novorossiya“

Ametlikud pressiteated:

http://novopressa.ru/

http://novorossia-tv.ru/

http://novorossia.today/

http://novorossiia.ru/

https://www.novorosinform.org/

„Donetski Rahvavabariik“ ja „Luganski Rahvavabariik“ kirjutasid 24. mail 2014 alla tunnustamata „Novorossija Föderaalriigi“ loomise lepingule.

See rikub Ukraina põhiseadust ja sellest tulenevalt ka rahvusvahelist õigust, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

24.

Donetski Vabariik (Donetsk Republic) (ühiskondlik organisatsioon)

Донецкая республика

Ametlik teave:

http://oddr.info/

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Donetski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist. Selle asutajaks on Andriy PURGIN ja juht Alexander ZAKHARCHENKO. Nimetas 2018. aastal „Donetski Rahvavabariigi“ nn juhiks Denis PUSHYLINi.

29.11.2014

25.

Peace to Luhansk Region (Mir Luganschine)

Мир Луганщине

https://mir-lug.info/

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Luganski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

26.

Free Donbass (teise nimega „Free Donbas“, „Svobodny Donbass“)

Свободньιй Донбасс

http://www.odsd.ru/

Ühiskondlik „organisatsioon“, kes esitas kandidaate „Donetski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

28.

Luhansk Economic Union (Luganskiy Ekonomicheskiy Soyuz) - Luganski majandusliit

Луганский экономический союз

Ametlik teave:

https://nslnr.su/about/obshchestvennye-organizatsii/337/

https://vk.com/public97306393

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Luganski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nimetas 2014. aastal Oleg AKIMOVi „Luganski Rahvavabariigi“ nn juhi kandidaadiks ja 2018. aastal „Luganski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ liikmeks. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014“

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/16

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/409,

14. märts 2019,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (1), eriti selle artikli 14 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014.

(2)

Võttes arvesse jõu kasutamist Venemaa Föderatsiooni poolt, mille tulemusel peeti 25. novembril 2018 Kertši väinas kinni Ukraina sõjaväelased ja arestiti laevad, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist, leiab nõukogu, et kaheksa isikut tuleks lisada nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 269/2014 I lisas.

(3)

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas nimetatud isikud kantakse määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.

LISA

Määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetellu lisatakse järgmised isikud:

 

Nimi

Identifiseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„176.

Sergey Nikolayevich STANKEVICH

(Сергей Николаевич СТАНКЕВИЧ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 27.1.1963

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalve direktoraadi juhataja „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli linna“ küsimustes, kontradmiral. Sellel ametikohal tegutsemisega vastutas ta Venemaa Föderatsiooni rannikuvalve laevastiku 25. novembril 2018 toimunud Ukraina vastase tegevuse eest, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

177.

Andrey Borisovich SHEIN

(Андрей Борисович ШЕИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 10.6.1971

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalve direktoraadi juhataja asetäitja „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli linna“ küsimustes, rannikuvalve osakonna juhataja. Sellel ametikohal tegutsemisega osales ta operatsioonides, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

178.

Aleksey Mikhailovich SALYAEV/

Aleksey Mikhailovich SALYAYEV

Oleksii Mykhailovych SALIAIEV

(Алексей Михайлович САЛЯЕВ, Олексій Михайлович САЛЯЄВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 22.8.1978

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse piirivalve patrull-laeva „Don“ (märgistus 353) kapten. Ta juhatas laeva, mis osales aktiivselt meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, ning mis rammis Ukraina mereväe puksiirlaeva „Yany Kapu“. Nende meetmetega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

179.

Andrei SHIPITSIN / SHYPITSIN

(Андрей Шипицин / ШИПІЦИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 25.12.1969

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse piirivalve patrull-laeva „Izumrud“ kapten. Ta juhatas laeva, mis osales aktiivselt meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

180.

Aleksey Vladimirovich SHATOKHIN / Oleksii Volodymyrovich SHATOKHIN

(Алексей Владимирович ШАТОХИН / Олексій Володимирович ШАТОХІН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 26.1.1971

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli“ Kertši kontrollpunkti teenistuse juhataja. Ta osales Ukraina laevade vastastes operatsioonides 25. novembril 2018 kui Venemaa Föderatsioon võttis meetmeid Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

181.

Ruslan Alexandrovich ROMASHKІN

(Руслан Александрович РОМАШКИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 15.6.1976

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli“ kontrollpunkti teenistuse juhataja. Selles rollis vastutas ta meetmete koordineerimise eest, mida Venemaa Föderatsiooni relvajõud võtsid 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

182.

Sergey Alekseevich SHCHERBAKOV

(Сергей Алексеевич ЩЕРБАКОВ; Сергій Олексійович ЩЕРБАКОВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 02.11.1986

Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku allveelaevade tõrjelaeva „Suzdalets“ kapten, 3. järgu kapten. Ta juhatas laeva, mis osales meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, ning osales aktiivselt puksiirlaeva „Yany Kapu“ blokeerimises ja relvastatud kahurilaeva „Nikopol“. Nende meetmetega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

183.

Aleksandr Vladimirovich DVORNIKOV

(Александр Владимирович ДВОРНИКОВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 22.8.1961

Sünnikoht: Ussuriisk, Primorje krai, Vene Föderatsioon

Venemaa relvajõudude Lõuna sõjaväeringkonna ülem, kindralkolonel ja vastutav piirkonnas paiknevate sõjaliste jõudude, sealulgas ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi ja Sevastopoli eest. Selles rollis vastutas ta Musta mere laevastiku ja teiste Venemaa Föderatsiooni sõjaliste jõudude meetmete eest, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019“

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/410,

29. november 2018,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid sellise makseteenuste valdkonda käsitleva teabe üksikasjade ja struktuuri kohta, mille pädevad asutused peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2366 esitama Euroopa Pangandusjärelevalvele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivile (EL) 2015/2366 peab Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“) looma elektroonilise keskregistri, mis sisaldab kõigi makseasutuste ja e-raha asutuste ning nende esindajate ja filiaalide loetelu, ja seda registrit pidama. Sel eesmärgil peavad pädevad asutused teatama EBA-le üksikasjad, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel huvitatud isikutel hõlpsalt ja üheselt kindlaks teha kõik registrisse kantud üksused ja territooriumi, kus kõnealune üksus tegutseb või kavatseb tegutseda. Samuti peaks makseteenuse kasutajatel olema võimalik kindlaks teha nimetatud üksuste osutatavad makseteenused ja elektronrahateenused.

(2)

Elektroonilisse keskregistrisse peaksid kuuluma ka sellised direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkujad, kes tegelevad kõnealuse direktiivi artikli 3 punkti k alapunktis i või ii või punktis l osutatud tegevustega ning kes on oma asjaomast pädevat asutust kõnealuse direktiivi artikli 37 lõike 2 või 3 kohaselt teavitanud. Selleks et tagada kõnealuste sätete järjepidev tõlgendamine ja kohaldamine kõikjal liidus, peaks nende teenusepakkujate kohta registris sisalduva teabe hulka kuuluma nende tegevuse lühikirjeldus, nagu pädev asutus selle esitanud on, sealhulgas teave kasutatava makseinstrumendi ja üldine kirjeldus pakutava teenuse kohta.

(3)

Selleks et tarbijatel oleks võimalik elektroonilises keskregistrist sisalduvat teavet hõlpsalt mõista, tuleks kõnealune teave esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt. Registris sisalduva teabe esitamisel tuleks arvesse võtta iga riigi keelelisi eripärasid.

(4)

Selleks et tagada teabe ühetaoline esitamine, peaksid pädevad asutused kasutama EBA-le teabe edastamiseks standarditud vormi.

(5)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA on esitanud komisjonile.

(6)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimaliku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 15 lõike 1 kohaselt esitatava teabe üksikasjad ja vorm

1.   Direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 15 lõike 1 kohaldamisel teavitavad pädevad asutused EBAd teabest vastavalt lõigetele 2–9.

2.   Selliste makseasutuste ja nende filiaalide puhul, mis osutavad teenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 1 määratletud üksikasjade teatamisel nimetatud tabelis esitatud vormi.

3.   Selliste füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 32, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 2 määratletud üksikasjade teatamiseks nimetatud tabelis esitatud vormi.

4.   Selliste kontoteabe teenuse pakkujate ja nende filiaalide puhul, mis osutavad teenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 3 määratletud üksikasjade teatamisel nimetatud tabelis esitatud vormi.

5.   Selliste e-raha asutuste ja nende filiaalide puhul, mis osutavad teenuseid muus liikmesriigis kui nende päritoluliikmesriik, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 4 määratletud üksikasjade teatamisel nimetatud tabelis esitatud vormi.

6.   Selliste juriidiliste isikute puhul, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ (3) artiklile 9, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 5 määratletud üksikasjade teatamiseks nimetatud tabelis esitatud vormi.

7.   Makseasutuste, kontoteabe teenuse pakkujate ja e-raha asutuste selliste esindajate puhul, selliste füüsiliste või juriidiliste isikute esindajate puhul, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 32, ning selliste juriidiliste isikute esindajate puhul, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ artiklile 9, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 6 määratletud üksikasjade teatamiseks nimetatud tabelis esitatud vormi.

8.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud selliste asutuste puhul, kellel on siseriikliku õiguse alusel õigus osutada makseteenuseid, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 7 määratletud üksikasjade teatamiseks nimetatud tabelis esitatud vormi.

9.   Selliste teenuspakkujate puhul, kes osutavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti k alapunktide i ja ii ja punkti l kohaseid teenuseid, järgivad pädevad asutused lisa tabelis 8 määratletud üksikasjade teatamiseks nimetatud tabelis esitatud vormi.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 337, 23.12.2015, lk 35.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

LISA

Tabel 1. Teave makseasutuste kohta

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Makseasutus (eelmääratud valik)

2

Makseasutuse nimi

Tekst (250 tähemärki)

Makseasutuse ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Asutuse nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik asutuse ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Makseasutuse ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

Makseasutuse ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui makseasutus kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Makseasutuse peakontori aadress

 

Makseasutuse peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Makseasutuse riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

tegevusloa number: number või kood, mille tegevusluba omav makseasutus on saanud selle liikmesriigis pädevalt asutuselt, mille territooriumil üksus on asutatud;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe makseasutuse kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

Makseteenused, mille osutamiseks makseasutus on saanud tegevusloa

Mitu eelmääratud valikuvarianti (1–13 valikuvarianti)

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

8

Makseasutuse tegevusloa staatus

Tekst (10 tähemärki)

Makseasutuse tegevusloa staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Omab tegevusluba

2.

☐ Tegevusluba kehtetuks tunnistatud

9

Tegevusloa andmise kuupäev

Numbrid (8 märki)

Makseasutuse tegevusloa kuupäev. Sõltuvalt asjaomase pädeva asutuse tavast võib see olla kas kuupäev, mil pädev asutus makseasutusele tegevusloa andis, või kuupäev, mil makseasutus kanti pädeva asutuse riiklikku avalikku registrisse

10

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev (vajaduse korral)

Numbrid (8 märki)

Makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev. Kuupäev, mil makseasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistati

11

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus makseasutus osutab või kavatseb osutada makseteenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel, ja asjaomased makseteenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti, millel on kuni 13 eelmääratud allvarianti)

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus makseasutus osutab või kavatseb osutada makseteenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel, ja asjaomased makseteenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele:

☐

Austria:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Belgia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Bulgaaria:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Horvaatia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Küpros:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Tšehhi Vabariik:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Taani:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Eesti:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Soome:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Prantsusmaa:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Saksamaa:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Kreeka:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Ungari:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Island:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Iirimaa:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Itaalia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Läti:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Liechtenstein:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Leedu:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Luksemburg:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Malta:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Madalmaad:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Norra:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Poola:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Portugal:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Rumeenia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Slovakkia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Sloveenia:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Hispaania:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Rootsi:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Ühendkuningriik:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

12

Muus liikmesriigis kui makseasutuse päritoluliikmesriik asuva makseasutuse filiaali nimi

Tekst (kuni 200 tähemärki)

Registris kasutatav filiaali ametlik nimi on kas makseasutuse nimi või asjaomasele filiaalile määratud nimi. See sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Filiaali nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas filiaali nime või ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või filiaali alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik filiaali ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

13

Makseasutuse põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis

 

Makseasutuse põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

13.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

13.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

13.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

13.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

14

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus makseasutus oma filiaali kaudu osutab või kavatseb osutada makseteenuseid asutamisvabaduse alusel, ja asjaomased makseteenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti, millel on kuni 13 eelmääratud allvarianti)

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus makseasutus oma filiaali kaudu osutab või kavatseb osutada makseteenuseid asutamisvabaduse alusel, ja asjaomased makseteenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele:

samad valikuvariandid nagu käesoleva tabeli rea 11 puhul


Tabel 2. Teave selliste füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 32

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Erandi saanud makseasutus (eelmääratud valik)

2

Erandi saanud makseasutuse nimi

Tekst (250 tähemärki)

Erandi saanud makseasutuse ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Asutuse nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik asutuse ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Erandi saanud makseasutuse ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

Erandi saanud makseasutuse ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui erandi saanud makseasutus kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Erandi saanud makseasutuse peakontori aadress

 

Erandi saanud makseasutuse peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Erandi saanud makseasutuse riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe erandi saanud makseasutuse kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

Makseteenused, mille osutamiseks erandi saanud makseasutus on registreeritud

Mitu eelmääratud valikuvarianti (1–13 valikuvarianti)

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

8

Erandi saanud makseasutuse registreeringu staatus

Tekst (10 tähemärki)

Erandi saanud makseasutuse registreeringu staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Registreeritud

2.

☐ Registreering kehtetuks tunnistatud

9

Registreerimiskuupäev

Numbrid (8 märki)

Erandi saanud makseasutuse registreerimise kuupäev. Sõltuvalt asjaomase pädeva asutuse tavast võib see olla kas kuupäev, mil erandi saanud makseasutus pädeva asutuse juures registreeriti, või kuupäev, mil makseasutus kanti riiklikku avalikku registrisse

10

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev (vajaduse korral)

Numbrid (8 märki)

Erandi saanud makseasutuse registreeringu kehtetuks tunnistamise kuupäev. Kuupäev, mil erandi saanud makseasutuse registreering kehtetuks tunnistati


Tabel 3. Teave kontoteabe teenuse pakkujate kohta

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Kontoteabe teenuse pakkuja (eelmääratud valik)

2

Kontoteabe teenuse pakkuja nimi

Tekst (250 tähemärki)

Kontoteabe teenuse pakkuja ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Kontoteabe teenuse pakkuja nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas kontoteabe teenuse pakkuja nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või teenusepakkuja alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik kontoteabe teenuse pakkuja ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Kontoteabe teenuse pakkuja ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

Kontoteabe teenuse pakkuja ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui kontoteabe teenuse pakkuja kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Kontoteabe teenuse pakkuja peakontori aadress

 

Kontoteabe teenuse pakkuja peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Kontoteabe teenuse pakkuja riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe kontoteabe teenuse pakkuja kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest. Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

Makseteenused, mille osutamiseks kontoteabe teenuse pakkuja on registreeritud

Tekst (26 tähemärki)

Kontoteabe teenused (eelmääratud valik)

8

Kontoteabe teenuse pakkuja registreeringu staatus

Tekst (10 tähemärki)

Kontoteabe teenuse pakkuja registreeringu staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Registreeritud

2.

☐ Registreering kehtetuks tunnistatud

9

Registreerimiskuupäev

Numbrid (8 märki)

Kontoteabe teenuse pakkuja registreerimise kuupäev. Sõltuvalt asjaomase pädeva asutuse tavast võib see olla kas kuupäev, mil kontoteabe teenuse pakkuja pädeva asutuse juures registreeriti, või kuupäev, mil kontoteabe teenuse pakkuja kanti riiklikku avalikku registrisse

10

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev (vajaduse korral)

Numbrid (8 märki)

Kontoteabe teenuse pakkuja registreeringu kehtetuks tunnistamise kuupäev. Kuupäev, mil kontoteabe teenuse pakkuja registreering kehtetuks tunnistati

11

Vastuvõttev liikmesriik, kus kontoteabe teenuse pakkuja pakub või kavatseb pakkuda kontoteabe teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti)

Vastuvõttev liikmesriik, kus kontoteabe teenuse pakkuja pakub või kavatseb pakkuda kontoteabe teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel:

 

☐ Austria

 

☐ Belgia

 

☐ Bulgaaria

 

☐ Horvaatia

 

☐ Küpros

 

☐ Tšehhi Vabariik

 

☐ Taani

 

☐ Eesti

 

☐ Soome

 

☐ Prantsusmaa

 

☐ Saksamaa

 

☐ Kreeka

 

☐ Ungari

 

☐ Island

 

☐ Iirimaa

 

☐ Itaalia

 

☐ Läti

 

☐ Liechtenstein

 

☐ Leedu

 

☐ Luksemburg

 

☐ Malta

 

☐ Madalmaad

 

☐ Norra

 

☐ Poola

 

☐ Portugal

 

☐ Rumeenia

 

☐ Slovakkia

 

☐ Sloveenia

 

☐ Hispaania

 

☐ Rootsi

 

☐ Ühendkuningriik

12

Muus liikmesriigis kui kontoteabe teenuse pakkuja päritoluliikmesriik asuva kontoteabe teenuse pakkuja filiaali nimi

Tekst (kuni 200 tähemärki)

Registris kasutatav filiaali ametlik nimi on kas kontoteabe teenuse pakkuja nimi või asjaomasele filiaalile määratud nimi. See sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Filiaali nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas filiaali nime või ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või filiaali alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik filiaali ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

13

Kontoteabe teenuse pakkuja põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis

 

Kontoteabe teenuse pakkuja põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

13.1.

Riik

Tekst (2 tähemärki)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

13.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

13.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

13.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

14

Vastuvõttev liikmesriik, kus kontoteabe teenuse pakkuja oma filiaali kaudu pakub või kavatseb pakkuda kontoteabe teenuseid asutamisvabaduse alusel

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti)

Vastuvõttev liikmesriik, kus kontoteabe teenuse pakkuja oma filiaali kaudu pakub või kavatseb pakkuda kontoteabe teenuseid asutamisvabaduse alusel

 

☐ Austria

 

☐ Belgia

 

☐ Bulgaaria

 

☐ Horvaatia

 

☐ Küpros

 

☐ Tšehhi Vabariik

 

☐ Taani

 

☐ Eesti

 

☐ Soome

 

☐ Prantsusmaa

 

☐ Saksamaa

 

☐ Kreeka

 

☐ Ungari

 

☐ Island

 

☐ Iirimaa

 

☐ Itaalia

 

☐ Läti

 

☐ Liechtenstein

 

☐ Leedu

 

☐ Luksemburg

 

☐ Malta

 

☐ Madalmaad

 

☐ Norra

 

☐ Poola

 

☐ Portugal

 

☐ Rumeenia

 

☐ Slovakkia

 

☐ Sloveenia

 

☐ Hispaania

 

☐ Rootsi

 

☐ Ühendkuningriik


Tabel 4. Teave e-raha asutuste kohta

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

E-raha asutus (eelmääratud valik)

2

E-raha asutuse nimi

Tekst (250 tähemärki)

E-raha asutuse ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Asutuse nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik asutuse ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

E-raha asutuse ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

E-raha asutuse ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui e-raha asutus kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

E-raha asutuse peakontori aadress

 

E-raha asutuse peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

E-raha asutuse riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis juriidiliste isikute puhul kasutatav riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

tegevusloa number: number või kood, mille tegevusluba omav e-raha asutus on saanud selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, mille territooriumil üksused on asutatud;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe e-raha asutuse kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest. Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

E-raha- ja makseteenused, mille osutamiseks e-raha asutus on saanud tegevusloa

Mitu eelmääratud valikuvarianti (1–15 valikuvarianti)

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

8

E-raha asutuse tegevusloa staatus

Tekst (10 tähemärki)

E-raha asutuse tegevusloa staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Omab tegevusluba

2.

☐ Tegevusluba kehtetuks tunnistatud

9

Tegevusloa andmise kuupäev

Numbrid (8 märki)

E-raha asutuse tegevusloa kuupäev. Sõltuvalt asjaomase pädeva asutuse tavast võib see olla kas kuupäev, mil pädev asutus e-raha asutusele tegevusloa andis, või kuupäev, mil e-raha asutus kanti pädeva asutuse riiklikku avalikku registrisse

10

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev (vajaduse korral)

Numbrid (8 märki)

E-raha asutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kuupäev. Kuupäev, mil e-raha asutuse tegevusluba kehtetuks tunnistati

11

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus e-raha asutus osutab või kavatseb osutada teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel, ja asjaomased teenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti, millel on kuni 14 eelmääratud allvarianti)

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus e-raha asutus osutab või kavatseb osutada teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel, ja asjaomased teenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele:

☐

Austria:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Belgia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Bulgaaria:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Horvaatia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Küpros:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Tšehhi Vabariik:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Taani:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Eesti:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Soome:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Prantsusmaa:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Saksamaa:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Kreeka:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Ungari:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Island:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Iirimaa:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Itaalia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Läti:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Liechtenstein:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Leedu:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Luksemburg:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Malta:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Madalmaad:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Norra:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Poola:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Portugal:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Rumeenia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Slovakkia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Sloveenia:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Hispaania:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Rootsi:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

☐

Ühendkuningriik:

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

7.

☐ Makse algatamise teenused

8.

☐ Kontoteabe teenused

12

Muus liikmesriigis kui e-raha asutuse päritoluliikmesriik asuva e-raha asutuse filiaali nimi

Tekst (kuni 200 tähemärki)

Registris kasutatav filiaali ametlik nimi on kas e-raha asutuse nimi või asjaomasele filiaalile määratud nimi. See sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Filiaali nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas filiaali nime või ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või filiaali alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik filiaali ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

13

E-raha asutuse põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis

 

E-raha asutuse põhifiliaali aadress vastuvõtvas liikmesriigis sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

13.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

13.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

13.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

13.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

14

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus e-raha asutus oma filiaali kaudu osutab või kavatseb osutada teenuseid asutamisvabaduse alusel, ja asjaomased teenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele

Mitu eelmääratud valikuvarianti (kuni 31 valikuvarianti, millel on kuni 14 eelmääratud allvarianti)

Vastuvõtvad liikmesriigid, kus e-raha asutus oma filiaali kaudu osutab või kavatseb osutada teenuseid asutamisvabaduse alusel, ja asjaomased teenused, mis teatati vastuvõtva riigi pädevale asutusele:

samad valikuvariandid nagu käesoleva tabeli rea 11 puhul


Tabel 5. Teave selliste juriidiliste isikute kohta, kellele on tehtud erand vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ artiklile 9

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Erandi saanud e-raha asutus (eelmääratud valik)

2

Erandi saanud e-raha asutuse nimi

Tekst (250 tähemärki)

Erandi saanud e-raha asutuse ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Asutuse nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik asutuse ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Erandi saanud e-raha asutuse ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

Erandi saanud e-raha asutuse ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui erandi saanud e-raha asutus kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Erandi saanud e-raha asutuse peakontori aadress

 

Erandi saanud e-raha asutuse peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Erandi saanud e-raha asutuse riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis juriidiliste isikute puhul kasutatav riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe erandi saanud e-raha asutuse kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest. Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

E-raha- ja makseteenused, mille osutamiseks erandi saanud e-raha asutus on registreeritud

Mitu eelmääratud valikuvarianti (1–15 valikuvarianti)

Eelmääratud loetellu kuuluvad e-raha teenused:

☐ E-raha väljastamine, levitamine ja tagasivõtmine

Eelmääratud loetellu kuuluvad makseteenused:

1.

☐ Teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakset maksekontole, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

2.

☐ Teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt, ning kõik maksekonto toimimiseks vajalikud toimingud

3.

Maksetehingute täitmine, sealhulgas raha ülekanded kasutaja makseteenuse pakkuja või muu makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

4.

Maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse kasutajale antud laenuna:

a)

☐ otsekorralduse, sealhulgas ühekordse otsekorralduse täitmine

b)

☐ maksetehingu täitmine maksekaardi või muu sarnase vahendi abil

c)

☐ kreeditkorralduse, sealhulgas püsikorralduse täitmine

5.

☐ Makseinstrumentide väljastamine

☐ maksetehingute vastuvõtmine

6.

☐ Rahasiire

8

Erandi saanud e-raha asutuse tegevusloa staatus

Tekst (10 tähemärki)

Erandi saanud e-raha asutuse registreeringu staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Registreeritud

2.

☐ Registreering kehtetuks tunnistatud

9

Registreerimiskuupäev

Numbrid (8 märki)

Erandi saanud e-raha asutuse registreerimise kuupäev. Sõltuvalt asjaomase pädeva asutuse tavast võib see olla kas kuupäev, mil pädev asutus erandi saanud e-raha asutusele tegevusloa andis, või kuupäev, mil e-raha asutus kanti pädeva asutuse riiklikku avalikku registrisse

10

Registreeringu kehtetuks tunnistamise kuupäev (vajaduse korral)

Numbrid (8 märki)

Erandi saanud e-raha asutuse registreeringu kehtetuks tunnistamise kuupäev. Kuupäev, mil erandi saanud e-raha asutuse registreering kehtetuks tunnistati


Tabel 6. Teave agentide kohta

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Agent (eelmääratud valik)

2

Agendi nimi

Tekst (250 tähemärki)

Agendi ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Agendi nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas agendi nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või agendi alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik agendi ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Agendi aadress

 

Agendi peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

3.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

3.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

3.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

3.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

4

Agendi riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

5

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe agendi kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

6

Selle füüsilise või juriidilise isiku nimi, kelle nimel agent makseteenuseid osutab

Tekst (250 tähemärki)

Selle füüsilise või juriidilise isiku ametlik nimi, kelle nimel agent makseteenuseid osutab, sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Füüsilise või juriidilise isiku nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas füüsilise või juriidilise isiku nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või füüsilise või juriidilise isiku alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik füüsilise või juriidilise isiku ametlikud nimed

7

Selle füüsilise või juriidilise isiku riiklik identifitseerimisnumber, kelle nimel agent makseteenuseid osutab

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest, mida kasutab päritoluliikmesriigi EBA-le teavet andev pädev asutus:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

tegevusloa number: number või kood, mille tegevusluba omav makseasutus või e-raha asutus on saanud selle liikmesriigis pädevalt asutuselt, mille territooriumil üksused on asutatud;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

8

Agendi registreeringu staatus

Tekst (10 tähemärki)

Agendi registreeringu staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Olemas

2.

☐ Puudub


Tabel 7. Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud asutused, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud asutused, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid (eelmääratud valik)

2

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse nimi, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid

Tekst (250 tähemärki)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse ametlik nimi, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid, sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Asutuse nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik asutuse ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse ärinimi, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid

Tekst (250 tähemärki)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse ärinimi, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid, sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas asutuse ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või asutuse alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui asutus kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse peakontori aadress, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid

 

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse peakontori aadress, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid, sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud sellise asutuse riiklik identifitseerimisnumber, kellel on siseriikliku õiguse kohaselt õigus osutada makseteenuseid

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe makseasutuse kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust


Tabel 8. Vorm, mida kasutatakse teabe esitamiseks teenuspakkujate puhul, kes osutavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti k alapunktide i ja ii ning punkti l kohaseid teenuseid

Rida

Väli

Välja maksimumpikkus

Vorm

1

Füüsilise või juriidilise isiku liik

Eelmääratud tekst

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja (eelmääratud valik)

2

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja nimi

Tekst (250 tähemärki)

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja ametlik nimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Teenusepakkuja nimi esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas teenusepakkuja nime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või teenusepakkuja alternatiivse nime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Nende liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse kõik teenusepakkuja ametlikud nimed. Nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“

3

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja ärinimi

Tekst (250 tähemärki)

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja ärinimi sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas teenusepakkuja ärinime transkriptsiooni ladina tähestikku, selle tõlke või teenusepakkuja alternatiivse ärinime mõnes muus ladina tähestikku kasutavas keeles.

Kui teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja kasutab enam kui üht ärinime, võib sisestada kõik asutuse ärinimed. Need nimed eraldatakse üksteisest märgiga „/“.

Pädevad asutused ei ole kohustatud seda välja täitma

4

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja aadress

 

Teenusepakkuja peakontori aadress sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Aadress esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles. Liikmesriigid, kus kasutatakse kreeka tähestikku või kirillitsat, esitavad lisaks kas transkriptsiooni ladina tähestikku või üldkeelse nimetuse.

Selliste liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui üks ametlik riigikeel, esitatakse aadress vähemalt ühes riigi ametlikest keeltest. Kui aadress esitatakse rohkem kui ühes ametlikest riigikeeltest, eraldatakse eri keeleversioonid üksteisest märgiga „/“

4.1.

Riik

Eelmääratud tekst (valikuvariandid)

ELi liikmesriigid ja muud EMP liikmesriigid:

Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik

4.2.

Linn

Tekst (100 tähemärki)

 

4.3.

Postiaadress

Tekst (50 tähemärki aadressi ühe rea kohta)

 

4.4.

Sihtnumber

Tekst (35 tähemärki)

 

5

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja riiklik identifitseerimisnumber

Tähtnumbriline (50 tähemärki)

Riiklik identifitseerimisnumber võib olla üks järgmistest koodidest:

 

asjaomases liikmesriigis füüsiliste/juriidiliste isikute puhul kasutatav isikukood/riiklik identifitseerimisnumber;

 

juriidilise isiku tunnus: kood, mis võimaldab finantstehingutega tegelevaid õiguslikult eraldiseisvaid üksuseid üheselt identifitseerida;

 

registreerimisnumber: number või kood, mida liikmesriigi pädev asutus kasutab oma riiklikus avalikus registris;

 

muu samaväärne identifitseerimisvahend: füüsilise või juriidilise isiku mis tahes identifitseerimisvahend, mida pädev asutus oma riiklikus registris kasutab

6

Riikliku avaliku registri pidamise eest vastutava pädeva asutuse nimi

Tekst (100 tähemärki)

Selle pädeva asutuse nimi, kes on esitanud EBA-le teabe teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja kohta ja kes vastutab nimetatud teabe eest Pädeva asutuse nimi valitakse eelmääratud variantide loetelust

7

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud tegevuste kirjeldus

Tekst (kuni 500 tähemärki)

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja tegevuste kirjeldus sisestatakse vabatekstina, kasutades kreeka tähestikku, kirillitsat või ladina tähestikku. Teenusepakkuja tegevuste kirjeldus esitatakse asjaomase liikmesriigi riigikeeles.

8

Erand, mille alusel teenusepakkuja tegutseb

Mitu eelmääratud valikuvarianti

Erand, mille alusel teenusepakkuja tegutseb (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

teenused, mis põhinevad konkreetsetel makseinstrumentidel, mida saab kasutada üksnes piiratud viisil ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

1.1.

☐ makseinstrumendid, millega on nende valdajal võimalik omandada kaupu või teenuseid ainult väljastaja ruumides või väljastajaga sõlmitud kaupade müügi või teenuste osutamise otselepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus;

1.2.

☐ makseinstrumendid, mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks;

või

2.

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkuja maksetehingud, mis tehakse lisaks elektroonilise side teenustele võrgu kliendi või teenuse tellija jaoks:

2.1.

☐ digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ning mis lisatakse seonduvale arvele;

2.2.

☐ mis täidetakse elektroonilisest seadmest või selle kaudu ning lisatakse seonduvale arvele heategevuse raames või piletite ostmiseks

9

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja registreeringu staatus

Tekst (kuni 10 tähemärki)

Teise makseteenuste direktiivi kohaldamisalast välja jäetud teenusepakkuja registreeringu staatus (valitakse etteantud variantide loetelust):

1.

☐ Olemas

2.

☐ Puudub

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/84

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/411,

29. november 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete tehniliste standarditega ning kehtestatakse makseteenuste valdkonna elektroonilise keskregistri loomise, käitamise ja haldamise ning selles sisalduvale teabele juurdepääsu tehnilised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 15 lõikele 1 peab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) looma kõnealuse artikli lõike 2 kohaselt pädevate asutuste esitatud teabe hoidmiseks elektroonilise keskregistri ning käitama ja haldama seda.

(2)

Et elektroonilise keskregistri teave oleks õigesti esitletud, peaks EBA tagama teabe registrisse sisestamise või muutmise turvalisuse. Selleks peaks ESMA andma pädeva asutuse töötajatele registri rakendusprogrammile personaalse juurdepääsu. EBA ja pädevad asutused, kes on otsustanud edastada teabe EBA-le automaatselt, peaksid tagama turvaliste ja proportsionaalsete krüpteerimistehnikate kasutamise lõpp-punktides ja kogu teabeedastuse käigus.

(3)

Kuna elektrooniline keskregister peab kõigi liidus asutatud makseasutuste ja e-raha asutuste puhul sisaldama samas vormingus esitatud standardset ja ühtset teavet, peaks registri rakendus valideerima andmed enne, kui pädevate asutuste sisestatud või muudetud teave tehakse avalikult kättesaadavaks.

(4)

Vaja on tagada elektroonilises keskregistris oleva teabe autentsus, terviklus ja tagasivõetamatus. Seepärast peaks EBA tagama andmete turvalise talletamise ja selle, et kogu sisestatud või muudetud teave on nõuetekohaselt salvestatud.

(5)

Et makseteenuse kasutajad ja teised huvitatud isikud saaksid elektroonilist keskregistrit tõhusalt kasutada, peab registri rakendus olema loodud nii, et see tagaks registri usaldusväärse toimimise ja katkematu juurdepääsu sellele.

(6)

Eesmärk on, et elektroonilise keskregistri kasutajad saaksid registrist teavet otsida tõhusalt. Seepärast peaks saama teavet otsida eri otsingukriteeriumide alusel.

(7)

Et rahuldada makseteenustesektori vajadused, peaks EBA tegema registri sisu allalaadimiseks kättesaadavaks standardvormingus failina. See võimaldaks kõigil huvitatud isikutel sellest failist teavet otsida automaatselt.

(8)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Registri sisekasutajad

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel on sisekasutaja pädeva asutuse töötaja, kes vastutab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) keskregistrisse (edaspidi „elektrooniline keskregister“) teabe käsitsi sisestamise ja muutmise eest.

2.   Iga pädev asutus määrab sisekasutajaks vähemalt kaks oma töötajat.

3.   Pädev asutus annab EBA-le teada, kes on lõikes 2 osutatud isikud.

Artikkel 2

Registrihaldus

EBA haldab sisekasutajate nimekirja, tagab sisekasutajate autentimise ja pakub tehnilist tuge pädevatele asutustele.

Artikkel 3

Sisekasutajate juurdepääs registrile

1.   Sisekasutajad saavad juurdepääsu elektroonilisele keskregistrile ainult kaheastmelist autentimist kasutades.

2.   EBA saadab elektroonilisse keskregistrisse pääsemiseks sisekasutajale vaikekasutajanime ja -salasõna ja muud turvavolitused.

3.   Sisekasutaja peab vaikekasutajanime ja -salasõna ära muutma, kui ta logib elektroonilisse keskregistrisse esimest korda sisse.

4.   EBA tagab, et kasutatav autentimismeetod võimaldab tuvastada kõik sisekasutajad.

5.   EBA tagab, et elektroonilise keskregistri rakendus ei võimalda registrisse teavet sisestada ega seda muuta isikutel, kellel puudub juurdepääs registrirakendusele või kellel puudub selleks asjakohane luba.

Artikkel 4

Avalikud kasutajad

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel on elektroonilise keskregistri avalikud kasutajad makseteenuse kasutajad ja teised huvitatud isikud, kes sisenevad elektroonilisse keskregistrisse EBA veebisaidi kaudu.

2.   Avalikud kasutajad saavad elektroonilisele keskregistrile juurdepääsu ilma juurdepääsuvolitusi kasutamata.

3.   Avaliku kasutaja juurdepääs elektroonilisele keskregistrile võimaldab tal registris sisalduvat teavet ainult lugeda, otsida ja alla laadida. Avalikel kasutajatel puudub õigus muuta registri sisu.

4.   Kui avalikud kasutajad sisenevad elektroonilisse keskregistrisse, kuvatakse EBA veebisaidil artikli 15 lõikes 1 kindlaks määratud otsingukriteeriumid.

2. PEATÜKK

TEABE EBA-le EDASTAMINE PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 5

Teabe EBA-le edastamine pädevate asutuste poolt

1.   Pädevad asutused edastavad EBA-le elektroonilise keskregistri jaoks teabe käsitsi veebi kasutajaliidese kaudu või automaatselt rakenduselt rakendusele liidese kaudu.

2.   Pädevad asutused annavad EBA-le teada, millist lõike 1 kohast teabeedastusviisi nad eelistavad.

3.   Pädevatel asutustel, kes on teavitanud EBA oma eelistusest edastada teavet automaatselt, on lubatud teha seda käsitsi, kui nad annavad sellest eelnevalt EBA-le teada.

4.   Pädevad asutused saadavad EBA-le oma riikliku avaliku registri hüperlingi. EBA teeb hüperlingid elektroonilises keskregistris avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 6

Teabe käsitsi sisestamine ja muutmine

1.   Pädevad asutused, kes on otsustanud edastada teabe EBA-le käsitsi, sisestavad nende liikmesriiki käsitleva teabe või muudavad seda elektroonilise keskregistri veebirakenduses. Teave sisestatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/410 (3) artikli 1 lõigetes 2–9 kindlaks määratud vormingus.

2.   Käsitsi sisestatud või muudetud teave tehakse elektroonilises keskregistris avalikult kättesaadavaks pärast seda, kui kõnealuse registri rakendus on teabe vastavalt artiklile 8 valideerinud.

3.   Kui elektrooniline keskregister ei suuda käsitsi sisestatud või muudetud teavet valideerida, lükatakse teave tagasi ja seda avalikkusele kättesaadavaks ei tehta. Sisekasutaja peab teabe uuesti sisestama või seda muutma, kasutades parandatud teavet.

4.   EBA lisab elektroonilisse keskregistrisse käsitsi sisestatud või seal muudetud teabele kuupäeva ja ajatempli. Kõnealune kuupäev ja ajatempel näitavad viimast registri muutmise hetke.

5.   Pädevad asutused tagavad, et nende riiklike avalike registrite sisu muudatused, mis on seotud tegevusloa andmise, ettevõtja registreerimise või tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamisega, sisestatakse EBA elektroonilisse keskregistrisse samal päeval.

Artikkel 7

Teabe automaatne edastamine

1.   Pädevate asutuste puhul, kes on otsustanud edastada teabe ESMA-le automaatselt, toimub teabe edastamine otse nende riiklike avalike registrite rakendustest elektroonilise keskregistrisse rakendusse.

2.   EBA ja pädevad asutused peavad tagama, et vastavate registrite rakenduste vaheline teabeedastus oleks turvaline, et tagada edastatud teabe autentsus, terviklus ja tagasivõetamatus, kasutades tugevaid ja üldtunnustatud krüpteerimistehnikaid.

3.   Pädevad asutused edastavad EBA-le ühes ühtses struktureeritud ja standardvormingus pakkfailis rakendusmääruse (EL) 2019/410 artikli 1 lõigetes 2–9 sätestatud kogu teabe, mida sisaldab nende riiklik avalik register.

4.   Pakkfail edastatakse vähemalt korra igal päeval, mil riiklikku avalikku registrit muudeti.

5.   Kui pädevad asutused muudavad oma riiklike registrite sisu seoses tegevusloa andmise, ettevõtja registreerimise või tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamisega ja pädevad asutused ei suuda neid muudatusi automaatselt edastada, sisestavad nad need samal päeval käsitsi.

6.   EBA lubab pädevatel asutustel edastada pakkfaili korra päevas sõltumata sellest, kas nende riiklike avalike registrite sisu on muudetud.

7.   Elektroonilisse keskregistrisse automaatselt edastatud teave tehakse registris avalikult kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast seda, kui elektroonilise keskregistri rakendus on pakkfaili töödelnud ja artikli 8 kohaselt valideerinud, aga hiljemalt pakkfaili töötlemise ja valideerimise päeva lõpuks. Kogu pädeva asutuse varem edastatud või käsitsi sisestatud teave, mis on elektroonilises keskregistris avalikult kättesaadav, asendatakse pädeva asutuse viimati edastatud teabega.

8.   EBA ei luba pädevatel asutustel saata uut pakkfaili enne, kui nad on saanud varem saadetud pakkfaili valideerimise tulemuse.

9.   Kui elektroonilise keskregistri rakendus ei saa automaatselt edastatud teavet valideerida, lükatakse tagasi kogu pakkfailis olev teave ja seda registris avalikult kättesaadavaks ei tehta.

10.   EBA lisab elektroonilisse keskregistrisse automaatselt saadetud teabele kuupäeva ja ajatempli. Kuupäev ja ajatempel näitavad viimast elektroonilise keskregistri ja riiklike avalike registrite sünkroniseerimise hetke.

Artikkel 8

Teabe valideerimine

1.   Elektroonilise keskregistri rakendus valideerib pädeva asutuse poolt EBA-le edastatud teabe, et vältida mis tahes teabe puudumist või dubleerimist.

2.   Mis tahes teabe puudumise vältimiseks valideerib elektrooniline keskregister nende andmeväljade andmeid, mille pädev asutus on täitnud või EBA-le esitanud, jättes kõrvale füüsilise või juriidilise isiku ärinime sisaldava välja.

3.   Teabe dubleerimise vältimiseks valideerib registrirakendus kõik andmeväljad järgmiselt:

a)

makseasutused, füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 kohast erandit; kontoteabe teenuse pakkujad, e-raha asutused ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (4) artikli 9 kohast erandit; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud asutused ning isikud, kelle tegevusluba või registreering on kehtetuks tunnistatud:

i)

riiklik tunnusnumber;

ii)

rakendusmääruse (EL) 2019/410 artikli 1 lõigetes 2–9 osutatud füüsilise või juriidilise isiku asjaomane liik;

iii)

tegevusloa andmise või ettevõtja registreerimise kuupäev;

b)

makseasutuste agendid, füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 kohast erandit; kontoteabe teenuse pakkujad, e-raha asutused ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 kohast erandit:

i)

agendi riiklik tunnusnumber;

ii)

selle füüsilise või juriidilise isiku riiklik tunnusnumber, kelle nimel agent makseteenuseid osutab;

iii)

ettevõtja registreerimise kuupäev;

c)

teenusepakkujad, kes osutavad teenuseid direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti k alapunktide i ja ii ning punkti l alusel:

i)

teenusepakkuja riiklik tunnusnumber;

ii)

erand, mille alusel teenusepakkuja tegutseb;

iii)

ettevõtja registreerimise kuupäev.

4.   Kui sellise füüsilise või juriidilise isiku tegevusloa või registreeringu staatust, kelle nimel osutavad makseteenuseid agendid, on muudetud nii, et „tegevluba“ või „registreeritud“ asemel on see „kehtetu“, ei tohi elektroonilise keskregistri rakendus kõnealuste isikutega seotud agentide andmeid valideerida.

5.   Pädevad asutused peavad elektroonilise keskregistri rakenduselt saama vastuse andmete valideerimise tulemuse kohta selgelt ja üheselt mõistetavalt võimalikult kiiresti. Andmete valideerimise tulemus sisaldab samuti seda, kui mitu protsenti on muudetud varem edastatud teabe sisu.

6.   Kui edastatud teave valideerimisprotsessi ei läbi, lisab EBA pädevale asutusele saadetavasse vastusesse kõik tagasilükkamise põhjused.

7.   Kui riikliku avaliku registri sisu on muudetud seoses tegevusloa andmise või ettevõtja registreerimise või tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamisega ja kui valideerimine ebaõnnestub, peavad teavet automaatselt edastavad pädevad asutused valideerimise ebaõnnestumise päeva lõpuks edastama parandatud või ajakohastatud pakkfaili kogu teabega või sisestama käsitsi nende riikliku avaliku registri sisus tehtud uued muudatused, mis on seotud tegevusloa andmise või ettevõtja registreerimise või tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamisega.

8.   Riiklike tunnusnumbrite valideerimiseks esitavad pädevad asutused EBA-le oma riiklikes registrites kasutatavate riiklike tunnusnumbrite liigid ja vormingud.

9.   Elektroonilise keskregistri rakendus võimaldab pädevatel asutustel sisestada agendi registrisse rohkem kui ühe korra, kui agent osutab makseteenuseid mitme füüsilise või juriidilise isiku nimel. Iga sisestamist käsitletakse eraldi kirjena.

Artikkel 9

Agente käsitlev teave

1.   EBA ja pädevad asutused tagavad, et elektroonilisse keskregistrisse sisestatud agendid on lingitud füüsilise või juriidilise isikuga, kelle nimel nad makseteenuseid osutavad.

2.   Kui füüsilisel või juriidilisel isikul on makseteenuste osutamiseks agendid ja tema tegevusloa või registreeringu staatus on nüüd „kehtetu“, muudetakse kõnealuse füüsilise või juriidilise isikuga lingitud agentide staatus aktiivsest mitteaktiivseks.

Artikkel 10

Pädevate asutuste vastutus

1.   Pädevad asutused vastutavad selle eest, et nende poolt tegevusloa saanud või registreeritud füüsiliste või juriidiliste isikute, samuti direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti k alapunktide i ja ii ning punkti l alusel teenuseid osutavate agentide ja teenusepakkujate kohta elektroonilisse keskregistrisse käsitsi sisestatud või automaatselt edastatud teave on õige.

2.   Elektroonilise keskregistri rakendus võimaldab sisekasutajatel ja riiklike avalike registrite rakendustel sisestada või muuta teavet, mille eest vastutab nende asjaomane pädev asutus.

3.   Pädevad asutused ei saa muuta teavet, mille eest vastutab teine pädev asutus.

4.   Pädevad asutused ei saa sisestada teavet, mis käsitleb makseasutusi ja füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 32 kohast erandit ja seoses nende agentidega, seoses kontoteabe teenuse pakkujate, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23 osutatud asutuste, e-raha asutuste ja juriidiliste isikutega, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 kohast erandit ja seoses nende agentidega, ning seoses teenusepakkujatega, kes osutavad teenuseid direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 3 punkti k alapunktide i ja ii ning punkti l alusel ja kes on asutatud teises vastuvõtvas liikmesriigis.

3. PEATÜKK

TOIMIMISEGA MITTESEOTUD NÕUDED

Artikkel 11

Turvanõuded

1.   Elektroonilise keskregistri rakenduse andmed peavad olema varundatud ja varukoopiaid tuleb talletada avariitaaste jaoks.

2.   Juhul kui avastatakse ükskõik milline turvaprobleem, peab EBA suutma elektroonilise keskregistri rakenduse kohe sulgeda ja takistama juurdepääsu serverile.

3.   Elektroonilise keskregistri rakendust peab saama tõrke järel põhjendamatult viivitamata taastada, et jätkuks selle normaalne toimimine.

4.   Juhul kui elektroonilise keskregistri rakendus on maas ega saa töödelda pädevate asutuste edastatud pakkfaile, töötleb rakendus pärast normaalse toimimise taastumist pädevate asutuste kõige viimasena edastatud faile.

5.   EBA teavitab pädevaid asutusi kõigist elektroonilise keskregistri tõrgetest või maasolekutest.

6.   Kui elektroonilise keskregistri rakenduse tõrge on mõjutanud pädeva asutuse edastatud pakkfaili töötlemist, palub EBA pädeval asutusel saata uus pakkfail. Kui pädev asutus ei suuda seda teha, palub ta EBA-l taastada andmete versioon, mida sisaldas enne tõrget viimati saadetud valideeritud pakkfail.

7.   EBA arendab oma registrit vastavalt rahvusvahelistele küberturvalisuse standarditele.

Artikkel 12

Kättesaadavuse ja sooritusvõime nõuded

1.   Elektrooniline keskregister suudab mahutada pädevate asutuste avalikes registrites praegu säilitatavad andmed.

2.   Elektroonilise keskregistri rakendus tuleb toime pädevatelt asutustelt saadava teabe mahu kasvuga. Selline kasv ei vähenda registri kättesaadavust.

3.   EBA tagab, et elektrooniline keskregister on pärast registrirakenduse tõrget jälle kättesaadav kohe pärast normaalse toimimise taastamist.

4.   Artiklis 7 osutatud teabe automaatne edastamine ei vähenda elektroonilise keskregistri kättesaadavust.

5.   EBA teavitab avalikke kasutajaid alati, kui elektrooniline keskregister ei ole kättesaadav, samuti selle põhjustest ja registri taastamistest, esitades kõnealuse teabe oma veebisaidil.

Artikkel 13

Hooldust ja tuge käsitlevad nõuded

1.   EBA jälgib registrirakenduse toimimist, analüüsib ja vajaduse korral muudab seda, et tagada rakenduse vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.   EBA jälgib, kuidas pädevad asutused regulaarselt elektroonilisse keskregistrisse teavet edastavad ja seal seda ajakohastavad.

3.   EBA vaatab korrapäraselt läbi käesolevas peatükis kindlaks määratud toimimisega mitteseotud nõuete sobivuse.

4.   EBA pakub pädevatele asutustele seoses elektroonilise keskregistri toimimisega tuge. Selleks loob EBA registrirakenduses funktsiooni, mille kaudu saavad pädevad asutused esitada päringuid. EBA paneb kõik sellised päringud järjekorda.

5.   EBA vastab lõikes 4 osutatud päringutele põhjendamatult viivitamata päringu esitamise päeva lõpuks. EBA vastab päringutele nende saamise järjekorras.

6.   EBA annab pädevatele asutustele kõnealuse tehnilise keskkonna jaoks testimiskeskkonna ja pakub tuge.

7.   EBA loob elektroonilise keskregistri toimimisega seotud juhtumitest teatamiseks spetsiaalse kanali.

Artikkel 14

Kontrolljälg

1.   Elektrooniline keskregister võimaldab registreerida kogu teabe, mille pädevad asutused EBA-le edastavad.

2.   Elektrooniline keskregister võimaldab registreerida kõik riiklike avalike registrite automaatsed või sisekasutajate käsitsi sooritatud tegevused, samuti nende toimumise aja.

3.   EBA-l on juurdepääs lõigete 1 ja 2 kohaselt registreeritud andmetele.

4.   EBA suudab tekitada lõigete 1 ja 2 kohaselt registreeritud andmetest aruandeid, mis võimaldavad tal jälgida ja tõlgendada pädevate asutuste edastatud teavet.

4. PEATÜKK

TEABELE JUURDEPÄÄS

Artikkel 15

Teabe otsimine

1.   Elektrooniline keskregister võimaldab registri kasutajatel otsida registrist teavet eri otsingukriteeriumide, sealhulgas järgmise alusel:

a)

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/410 artikli 1 lõigetes 2–9 osutatud füüsilise või juriidilise isiku asjaomane liik;

b)

füüsilise või juriidilise isiku nimi;

c)

füüsilise või juriidilise isiku riiklik tunnusnumber;

d)

riikliku avaliku registri toimimise eest vastutava pädeva asutuse nimi;

e)

riik, kus füüsiline või juriidiline isik on asutatud;

f)

linn, kus füüsiline või juriidiline isik on asutatud;

g)

osutatud makseteenused või e-raha teenused;

h)

vastuvõttev liikmesriik, kus tegevusloaga või registreeritud makseasutus, e-raha asutus või kontoteabe teenuse pakkuja osutab teenuseid või on andnud teada oma kavatsusest seda teha;

i)

liikmesriigis osutatud makse- ja e-raha teenused;

j)

tegevusloa või registreeringu staatus;

k)

tegevusloa saamise või ettevõtja registreerimise kuupäev;

l)

tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise kuupäev.

2.   Elektrooniline keskregister sooritab teabeotsingu, kui vähemalt üks otsingukriteeriumi väli on täidetud.

3.   Elektrooniline keskregister võimaldab registri kasutajatel kasutada lõikes 1 osutatud kriteeriumide ükskõik millist kombinatsiooni.

4.   Elektrooniline keskregister võimaldab registri kasutajatel valida lõike 1 punkides a, d, e ja j osutatud teabe rippmenüüst.

5.   Elektrooniline keskregister võimaldab registri kasutajatel valida lõike 1 punkides g, h ja i osutatud otsingukriteeriumid mitme valikuga menüüst.

6.   EBA tagab, et registri kasutajad saavad kasutada sümboleid või märke, et asendada üksikuid tähti ja/või sõnu (metamärkidega otsing), et suurendada otsingu ulatust.

7.   EBA teavitab registri kasutajaid oma veebisaidil, kuidas kasutada lõikes 6 osutatud sümboleid.

Artikkel 16

Otsingutulemuste kuvamine

1.   Elektrooniline keskregister kuvab otsingutulemustena kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes vastavad registrikasutaja sisestatud otsingukriteeriumidele.

2.   Füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta kuvatakse järgmine teave:

a)

isiku nimi;

b)

isiku riiklik tunnusnumber;

c)

asutamisriik;

d)

asutamislinn;

e)

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/410 artikli 1 lõigetes 2–9 osutatud füüsilise või juriidilise isiku asjaomane liik;

f)

osutatud makseteenused või e-raha teenused.

3.   Kuvatud otsingutulemuste hulgas füüsilise või juriidilise isiku nime valides kuvatakse vastava isiku kohta rakendusmääruse (EL) 2019/410 artikli 1 lõigetes 2–9 kindlaks määratud teave, sealhulgas EBA viimati lisatud kuupäev ja ajatempel.

4.   Agendid kuvatakse nii eraldi kirjena kui ka selle füüsilise või juriidilise isiku kirje osana, kelle nimel nad makseteenuseid osutavad.

5.   EBA kuvab elektroonilises keskregistris pädevate asutuste esitatud teabe täpselt ja tagab, et kuvatud teave on täielik.

Artikkel 17

Teabe allalaadimine

1.   EBA teeb elektroonilise keskregistri sisu registri avalikele kasutajatele käsitsi ja automaatselt allalaaditavaks, kopeerides sisu standardvormingus faili.

2.   EBA ajakohastab lõikes 1 osutatud standardvormingus faili eelnevalt kindlaksmääratud intervallidega vähemalt kaks korda päevas. EBA avalikustab kõnealuste ajakohastamiste eelnevalt kindlaksmääratud intervallid.

6. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 337, 23.12.2015, lk 35.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Komisjoni 29. novembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/410, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid sellise makseteenuste valdkonda käsitleva teabe üksikasjade ja struktuuri kohta, mille pädevad asutused peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/2366 esitama Euroopa Pangandusjärelevalvele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 20).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/93

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/412,

14. märts 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) 12 ja 23 ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 3 ja 11

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Oma korrapärase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on standardite lihtsustamine ja selgemaks muutmine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 12. detsembril 2017 rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2015-2017. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused (edaspidi „iga-aastased edasiarendused“). Iga-aastaste edasiarenduste eesmärk on käsitleda IASBs projektitsükli käigus arutlusele tulnud küsimusi seoses rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites esinevate vastuolude või sõnastuse täpsustamisega, mis ei ole küll kiireloomulised, kuid on siiski olulised.

(3)

Olles konsulteerinud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG), jõudis komisjon järeldusele, et rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) 12 „Tulumaks“ ja (IAS) 23 „Laenukasutuse kulutused“ ning rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) 3 „Äriühendused“ ja (IFRS) 11 „Ühised ettevõtmised“ muudatused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtukriteeriumidele.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

a)

Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 12 „Tulumaks“ muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

b)

rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 23 „Laenukasutuse kulutused“ muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

c)

rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 3 „Äriühendused“ muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale;

d)

rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 11 „Ühised ettevõtmised“ muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2019 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

LISA

IFRSide iga-aastased edasiarendused 2015.–2017. aasta tsükkel

IFRS 3 „Äriühendused“

muudatused

Lisatakse paragrahvid 42A ja 64O.

Täiendavad juhised omandamismeetodi rakendamiseks teatud liiki äriühenduste suhtes

Äriühenduse toimumine etappidena

…

42A

 Kui ühise ettevõtmise (nagu määratletud IFRS 11-s „Ühised ettevõtmised“) üks osaline omandab kontrolli ettevõttes, mille puhul on tegemist ühise äriüksusega (nagu määratletud IFRS 11-s), ja kui tal olid vahetult enne omandamise kuupäeva õigused selle ühise äriüksuse varadele ja kohustused seoses tema kohustistega, on tehing äriühenduse toimumine etappidena. Seepärast peab omandaja rakendama äriühenduse etappidena toimumise nõudeid, sealhulgas ühises äriüksuses varem olnud osaluste uuesti mõõtmist paragrahvis 42 kirjeldatud viisil. Seda tehes mõõdab omandaja kogu varem ühises äriüksuses olnud osaluse uuesti.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

Jõustumiskuupäev

…

64O

 2017. aasta detsembris välja antud dokumendiga „IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel“ lisati paragrahv 42A. Üksus rakendab neid muudatusi äriühenduste suhtes, mille omandamise kuupäev on 1. jaanuaril 2019 või hiljem algava esimese aruandeaasta alguses või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varem, avalikustab ta selle asjaolu.

IFRS 11 „Ühised ettevõtmised“

muudatused

Lisatakse paragrahvid B33CA ja C1AB.

Ühises äriüksuses osaluse omandamise arvestus

…

B33CA

 Ühise äriüksuse osaline, kellel ei ole selle üle ühiskontrolli, võib saada ühiskontrolli ühise äriüksuse üle, milles ühise äriüksuse tegevus moodustab äri, nagu on määratletud IFRS 3-s. Sellisel juhul ei mõõdeta varem ühises äriüksuses olnud osalust uuesti.

…

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

C1AB

 2017. aasta detsembris välja antud dokumendiga „IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel“ lisati paragrahv B33CA. Üksus rakendab neid muudatusi selliste tehingute suhtes, millega ta omandab ühiskontrolli 1. jaanuaril 2019 või hiljem algava esimese aruandeaasta alguses või hiljem. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varem, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 12 „Tulumaks“

muudatused

Lisatakse paragrahvid 57A ja 98I, paragrahvi 52B all oleva näite pealkirja muudetakse ja paragrahv 52B jäetakse välja.

MÕÕTMINE

…

52B

 [välja jäetud]

Paragrahve 52A ja 57A illustreeriv näide

…

…

TASUMISELE KUULUVA JA EDASI LÜKKUNUD TULUMAKSU KAJASTAMINE

…

57A

 Üksus kajastab dividendide mõju tulumaksule, nagu on määratud kindlaks IFRS 9-s, kui ta kajastab dividendide maksmisega seotud kohustist. Dividendide mõju tulumaksule on otsesemalt seotud pigem varasemate tehingute või sündmustega, mis genereerisid jaotatavat kasumit, kui omanikele jaotamisega. Seepärast peab üksus kajastama dividendide mõju tulumaksule kasumiaruandes, muus koondkasumis või omakapitalis, lähtudes sellest, kus üksus algselt need varasemad tehingud või sündmused kajastas.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

98I

 2017. aasta detsembris välja antud dokumendiga „IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel“ lisati paragrahv 57A ja jäeti välja paragrahv 52B. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varem, avalikustab ta selle asjaolu. Kui üksus hakkab neid muudatusi rakendama, rakendab ta neid dividendide poolt tulumaksule avaldatava mõju suhtes, mida kajastatakse varaseima võrdlusperioodi alguses või hiljem.

IAS 23 „Laenukasutuse kulutused“

muudatused

Muudetakse paragrahvi 14 ning lisatakse paragrahvid 28A ja 29D.

KAJASTAMINE

…

Kapitaliseeritavad laenukasutuse kulutused

…

14.

Kui üksus laenab vahendeid üldotstarbel ja kasutab neid tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks, määrab ta kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa kindlaks vara hankimisega seotud väljaminekute summa suhtes vastavat kapitaliseerimismäära rakendades. Kapitaliseerimismäär on selliste laenukasutuse kulutuste kaalutud keskmine, mida kohaldatakse üksuse kõigi perioodil tagasimaksmata laenude suhtes. Üksus jätab selle arvutamisel kõrvale laenukasutuse kulutused, mida kohaldatakse konkreetselt tingimustele vastava varaobjekti hankimiseks võetud laenude suhtes, kuni kõik selle varaobjekti kavandatud kasutuse või müügi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused on lõppenud. Üksuse poolt perioodi jooksul kapitaliseeritavate laenukasutuse kulutuste summa ei tohi ületada sel perioodil tekkinud laenukasutuse kulutuste summat.

…

ÜLEMINEKUSÄTTED

…

28A

 2017. aasta detsembris välja antud dokumendiga „IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel“ muudeti paragrahvi 14. Üksus rakendab neid muudatusi selliste laenukasutuse kulutuste suhtes, mis tekivad selle aruandeaasta alguses või hiljem, mil üksus hakkab neid muudatusi kohaldama.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

…

29D

 2017. aasta detsembris välja antud dokumendiga „IFRSide iga-aastased edasiarendused – 2015.–2017. aasta tsükkel“ muudeti paragrahvi 14 ja lisati paragrahv 28A. Üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2019 või hiljem algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab muudatusi varem, avalikustab ta selle asjaolu.

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/98

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/413,

14. märts 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998 selliste kolmandate riikide osas, mille julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 272/2009 (2) on täiendatud määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas esitatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 272/2009 on komisjonile pandud ka kohustus tunnustada kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärsust kõnealuse määruse lisa E osas esitatud kriteeriumide kohaselt.

(3)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (3) lisas on loetletud kolmandad riigid, kelle julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks ühiste põhistandarditega.

(4)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on komisjonile kinnitanud, et ta jätkab liidu õigusaktidega samaväärsete lennundusjulgestuseeskirjade ja -standardite kohaldamist ka pärast Euroopa Liidust väljaastumist 30. märtsil 2019.

(5)

Komisjon on kindlaks teinud, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik vastab määruse (EÜ) nr 272/2009 lisa E osas esitatud kriteeriumidele.

(6)

Komisjon on välja töötanud asjakohase protsessi, et anda teistele liikmesriikidele üle vastutus määrata lennuettevõtjad, kolmanda riigi kokkuleppelised esindajad ja kolmandate riikide tuntud saatjad, kelle ACC3, RA3 ja KC3 staatuse määramise eest vastutab praegu Ühendkuningriik; seda protsessi tuleks reguleerida üleminekuperioodil rakendussätetega.

(7)

Komisjon ja liikmesriigid tunnistavad, et ACC3-d, RA3-d ja KC3-d, kelle Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi heakskiidetud ELi lennundusjulgestuse valideerijad on määranud, annavad väärtusliku panuse ELi turvalise tarneahela toimimisse, ning et liikmesriikidel on võimalus võtta üle vastutus nende määramise eest alates 30. märtsist 2019.

(8)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolevat määrust kohaldatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõike 2 kohaselt sõlmitud võimalikku väljaastumislepingut.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  Komisjoni 2. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 3.4.2009, lk 7).

(3)  Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

3. peatüki liide 3-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 3-B

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Õhusõidukite julgestusega seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernsey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Singapuri Vabariik (Singapuri Changi lennujaam)

 

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.“;

2)

4. peatüki liide 4-B asendatakse järgmisega:

„LIIDE 4-B

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Reisijate ja käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernsey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Singapuri Vabariik (Singapuri Changi lennujaam)

 

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.“;

3)

5. peatüki liide 5-A asendatakse järgmisega:

„LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Registreeritud pagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike ning muid riike ja territooriume, kelle suhtes vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 355 ei kohaldata kõnealuse aluslepingu kolmanda osa VI jaotist, tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid kohaldavana:

 

Kanada

 

Fääri saared (Vagari lennujaam)

 

Gröönimaa (Kangerlussuaqi lennujaam)

 

Guernsey

 

Mani saar

 

Jersey

 

Montenegro

 

Singapuri Vabariik (Singapuri Changi lennujaam)

 

Iisraeli Riik (Ben Gurioni rahvusvaheline lennujaam)

 

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

 

Ameerika Ühendriigid

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.“;

4)

6. peatükki lisatakse punkt 6.8.1.6:

„6.8.1.6.

 Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teatas, et ta kavatseb vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 Euroopa Liidust välja astuda, kohaldatakse kõikide kõnealuse liikmesriigi poolt ACC3 staatuse saanud lennuettevõtjate suhtes järgmist:

a)

vastutus praeguse määramise eest antakse üle komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2009 lisas (muudetud seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust) loetletud liikmesriigi pädevale asutusele;

b)

vastutus selliste ACC3 staatusega lennuettevõtjate eest, keda ei ole loetletud komisjoni määruse (EÜ) nr 748/2009 lisas (muudetud) antakse üle punkti 6.8.1.1 alapunktis c kindlaksmääratud pädevale asutusele;

c)

liikmesriigi pädev asutus, mida on kirjeldatud alapunktides a ja b, võib mõne teise liikmesriigi pädeva asutusega kokku leppida, et vastutuse konkreetse ACC3 staatust omava lennuettevõtja eest võtab endale asjaomase teise liikmesriigi pädev asutus. Sel juhul teatavad asjaomased liikmesriigid kõnealusest kokkuleppest viivitamata komisjonile;

d)

komisjon teavitab Ühendkuningriigi pädevat asutust liikmesriikidest, kes võtavad üle vastutuse Ühendkuningriigi antud ACC3 staatuse eest;

e)

Ühendkuningriigi pädev asutus teeb vastutust üle võtva liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks kõikide vajalike dokumentide koopiad, mille alusel ta andis alapunktis a märgitud lennuettevõtjatele ACC3 staatuse. Nende dokumentide hulka peavad kuuluma vähemalt täielik valideerimisaruanne, julgestusprogramm ja vajaduse korral asjaomase lennuettevõtjaga kokku lepitud tegevuskava;

f)

kui alapunktis e nimetatud kohustused on täidetud, antakse vastutus ACC3 staatuse andmise eest üle päeval, mil Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja;

g)

ACC3 staatusega lennuettevõtjad, kes lendavad ainult Ühendkuningriiki, kaotavad oma staatuse;

h)

selliste lennuettevõtjate ACC3 staatus, kelle puhul vastutus üle antakse, kehtib kuni staatuse kehtivusaja lõpuni ning käesolevas määruses kirjeldatud vastutuse ja kohustused võtab üle vastutust üle võttev liikmesriik;

i)

komisjon hõlbustab halduslikku üleminekut, mis muu hulgas hõlmab asjaomase ACC3 andmete lisamist ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.“;

5)

6. peatükki lisatakse punkt 6.8.4.10:

„6.8.4.10.

 Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teatas, et ta kavatseb vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 Euroopa Liidust välja astuda, kohaldatakse kõikide kõnealuselt liikmesriigilt RA3 ja KC3 staatuse saanute suhtes järgmist:

a)

vastutus lennuettevõtja filiaalist või tütarettevõtjast koosnevale üksusele või lennuettevõtjale antud RA3 või KC3 staatuse eest antakse üle käesoleva määruse punktis 6.8.1.1 kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele;

b)

vastutus sellise üksuse RA3 või KC3 staatuse eest, kes ei ole otseselt lennuettevõtjaga seotud, antakse üle punktis 6.8.1.1 kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele, kes vastutab selle kolmanda riigi riikliku või peamise lennuettevõtja eest, kus asjaomane RA3 või KC3 tegutseb;

c)

vastutus alapunktidega a ja b hõlmamata üksuse RA3 või KC3 staatuse eest antakse üle punktis 6.8.1.1 kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele, kes vastutab mõne sellise liidu lennuettevõtja eest, kes lendab lennujaama, kus asjaomane RA3 või KC3 tegutseb, või kõnealuse üksuse asukohale kõige lähemas lennujaamas;

d)

liikmesriigi päev asutus, mida on kirjeldatud alapunktides a–c, võib mõne teise liikmesriigi pädeva asutusega kokku leppida, et vastutuse konkreetse üksuse või lennuettevõtja RA3 või KC3 staatuse eest võtab endale asjaomase teise liikmesriigi pädev asutus. Sel juhul teatavad asjaomased liikmesriigid kõnealusest kokkuleppest viivitamata komisjonile;

e)

komisjon teavitab Ühendkuningriigi pädevat asutust liikmesriikidest, kes võtavad üle vastutuse Ühendkuningriigi antud RA3 ja KC3 staatuse eest;

f)

Ühendkuningriigi pädev asutus teeb vastutust üle võtva liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks kõikide vajalike dokumentide koopiad, mille alusel ta andis üksusele või lennuettevõtjale RA3 või KC3 staatuse. Nende dokumentide hulka peavad kuuluma vähemalt täielik valideerimisaruanne ja asjaomase üksuse või lennuettevõtja julgestusprogramm;

g)

kui alapunktis f nimetatud kohustused on täidetud, antakse vastutus RA3 ja KC3 staatuse eest üle päeval, mil Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja;

h)

selline RA3 ja KC3 staatus, mille puhul vastutus üle antakse, jääb kehtima kuni staatuse kehtivusaja lõpuni ning käesolevas määruses kirjeldatud vastutuse ja kohustused võtab üle vastutust üle võttev liikmesriik;

i)

komisjon hõlbustab halduslikku üleminekut, mis muu hulgas hõlmab asjaomase RA3 ja KC3 andmete lisamist ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.“;

6)

6. peatüki liide 6-F asendatakse järgmisega:

„LIIDE 6-F

KAUP JA POST

6-Fi

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST NING KEDA TUNNUSTATAKSE TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID KOHALDAVANA

Kauba ja postiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike riikidena, kus kohaldatakse tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid:

 

Montenegro

 

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Komisjon teavitab pädevaid asutusi viivitamata, kui ta saab teavet, mis viitab sellele, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavad julgestusstandardid, mis mõjutavad oluliselt liidu üldist lennundusjulgestustaset, ei ole enam samaväärsed ühiste lennundusjulgestuse põhistandarditega.

Liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui komisjonil on sellist teavet meetmete, sealhulgas kompenseerivate meetmete kohta, mis kinnitab, et kolmandas riigis või muus asjaomases riigis või asjaomasel territooriumil kohaldatavate asjakohaste lennundusjulgestusstandardite samaväärsus on taastatud.

6-Fii

KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST JA KELLELT EI NÕUTA ACC3 STAATUST, ON LOETLETUD KOMISJONI RAKENDUSOTSUSES C(2015) 8005

6-Fiii

VALIDEERIMISTEGEVUS, MIDA TEOSTAVAD KOLMANDAD RIIGID NING MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID, KELLE SUHTES VASTAVALT EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLILE 355 EI KOHALDATA KÕNEALUSE ALUSLEPINGU KOLMANDA OSA VI JAOTIST, NING MIS TUNNUSTATAKSE ELi LENNUNDUSJULGESTUSE VALIDEERIMISEGA SAMAVÄÄRSEKS

Asjakohaseid sätteid ei ole veel vastu võetud.“;

7)

11. peatükki lisatakse punktid 11.6.3.9 ja 11.6.3.10:

„11.6.3.9.

 Alates Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase väljaastumise kuupäevast kohaldatakse selliste ELi lennundusjulgestuse valideerijate suhtes, kes on saanud Ühendkuningriigilt heakskiidu ACC3, RA3 ja KC3 staatust taotlevate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste valideerimiseks, järgmisi sätteid:

a)

neid ei tunnustata enam liidus;

b)

asjaomaste valideerijate poolt enne Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäeva tehtud ELi lennundusjulgestuse valideerimised, sealhulgas enne seda kuupäeva koostatud valideerimisaruanded, jäävad nende valideeritud lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste staatuse osas kehtima.

11.6.3.10.

 Eelmises punktis osutatud isikud ja üksused võivad esitada liikmesriigi pädevale asutuse taotluse, et neid tunnustataks ELi lennundusjulgestuse valideerijana. Sellist taotlust läbi vaatav liikmesriik peab tegema järgmist:

a)

hankima Ühendkuningriigi pädevalt asutuselt vajalikud dokumendid, mille alusel asjaomane füüsiline või juriidiline isik on ELi lennundusjulgestuse valideerijana heaks kiidetud;

b)

kontrollima, kas taotleja vastab käesoleva peatüki kohastele liidu nõuetele. Kui pädev asutus jääb tulemustega rahule, võib ta tunnustada asjaomast isikut või üksust ELi lennundusjulgestuse valideerijana ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui Ühendkuningriigi pädeva asutuse poolt antud heakskiit;

c)

teavitama viivitamata komisjoni, kes tagab, et asjaomase ELi lennundusjulgestuse valideerija andmed kantakse liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi.“

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/105

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/414,

14. märts 2019,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) ülemäärast võlgnevust, tarbimist, jõukust ja tööhõivet käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2020. aasta loetelu osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 2 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1177/2003 kehtestati tulu ja elutingimusi käsitleva Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks ühine raamistik, millega tagatakse, et riiklikul ja liidu tasandil on kättesaadavad võrreldavad ja ajakohastatud läbilõike- ja kestevandmed tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punkti f kohaselt võetakse igal aastal vastu rakendusmeetmed, et määrata kindlaks EU-SILCi läbilõikeosasse asjaomasel aastal lisatavad teisesed sihtvaldkonnad ja -muutujad. Seepärast tuleks vastu võtta rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks ülemäärast võlgnevust, tarbimist, jõukust ja tööhõivet käsitleva 2020. aasta mooduli teisesed sihtmuutujad ja nende tunnuskoodid.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

EU-SILCi läbilõikeosasse kuuluva ülemäärast võlgnevust, tarbimist, jõukust ja tööhõivet käsitleva 2020. aasta mooduli teiseste sihtmuutujate ja tunnuskoodide loetelu on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 165, 3.7.2003, lk 1.

LISA

Teisesed sihtmuutujad ja tunnuskoodid 2020. aasta ülemäärast võlgnevust, tarbimist, jõukust ja tööhõivet käsitleva mooduli jaoks, mis kuulub sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva Euroopa Liidu statistika (EU-SILC) läbilõikeosasse, on järgmised.

1.   Ühikud

Valitud andmeid tööhõive kohta esitatakse kõigi praeguste leibkonnaliikmete kohta või kõigi 16aastaste ja vanemate väljavalitud isikute kohta.

Ülemäärast võlgnevust, tarbimist ja jõukust kajastav teave esitatakse leibkondade tasandil ja see kajastab kogu leibkonda.

2.   Andmete kogumise viis

Üksikisiku tasandi muutujate puhul on andmete kogumise viisiks isikuküsitlus kõigi leibkonnaliikmetega või asjakohasel juhul kõigi valitud andmeesitajatega, kelle vanus on 16 aastat ja üle selle.

Leibkonna tasandil uuritavate muutujate puhul on andmete kogumise viisiks isikuküsitlus leibkonna andmeesitajaga.

Erandina on lubatud asendusküsitlused ajutiselt puuduvate või vastamisvõimetute isikute puhul.

Andmeid võib saada registritest.

3.   Vaatlusperiood

Sihtmuutujad on seotud mitut liiki vaatlusperioodidega:

—

ülemäärase võlgnevusega, välja arvatud „Eluasemega mitteseotud arvete võlgnevused“ ja „Möödunud kuu laenuvõlgnevused“ (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteek) seotud muutujate puhul jooksev vaatlusperiood.

—

Muutuja „Eluasemega mitteseotud arvete võlgnevused“ puhul viimased 12 kuud.

—

Muutuja „Möödunud kuu laenuvõlgnevused“ (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteek) puhul möödunud kuu.

—

Tarbimisega seotud muutujate puhul möödunud kuu.

—

Jõukusega seotud muutujate puhul jooksev vaatlusperiood.

—

Tööhõivega seotud muutuja „Avalik sektor/erasektor“ puhul jooksev vaatlusperiood.

—

Tööhõivega seotud muutuja „Tööga hõivatud kuud“ puhul tulude vaatlusperiood.

—

Tööhõivega seotud muutuja „Töötuna arvelevõtmine“ puhul töötu olemise aeg tulude vaatlusperioodil.

4.   Andmete edastamine

Teisesed sihtmuutujad tuleb komisjonile (Eurostat) saata leibkonnaandmete toimikus (H-toimik) ja isikuandmete toimikus (P-toimik) esmaste sihtmuutujate järel.

 

Testmoodul 2020

Ülemäärane võlgnevus, tarbimine, jõukus ja tööhõive

Muutuja

Kood

Sihtmuutuja

Ülemäärane võlgnevus

HI020

 

Eluasemega mitteseotud arvete võlgnevused

1

Jah, üks kord

2

Jah, kaks korda või rohkem

3

Ei

HI020_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (eluasemega mitteseotud arved puuduvad)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HI090

 

Laenude arv (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteek)

Arv (kahekohaline) 00–99

HI090_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HI100

1-valitud, 2- ei ole valitud

Laenude otstarve (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteek)

HI100_01

1, 2

Vara (sealhulgas leibkonnas kasutatav mööbel, kodumasinad ja sisekujundus)

HI100_02

1, 2

Auto, mootorratas, autoelamu, kaubik, jalgratas või muu transpordivahend

HI100_03

1, 2

Puhkus

HI100_04

1, 2

Tervishoid

HI100_05

1, 2

Haridus

HI100_06

1, 2

Elamiskulude katmine

HI100_07

1, 2

Eraisiku laen oma ettevõtte rahastamiseks

HI100_08

1, 2

Laenu refinantseerimine

HI100_09

1, 2

Muu (eespool loetlemata)

HI100_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (laenude arv = 0)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HI110

1-valitud, 2- ei ole valitud

Laenuandja (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteek)

HI110_01

1, 2

Pank või mõni muu finantsasutus (nt krediidiühistu, mikrokrediidi pakkuja)

HI110_02

1, 2

Sularahakrediidi pakkuja või pandimaja

HI110_03

1, 2

Eraallikas (nt perekond, sõbrad)

HI110_04

1, 2

Muu

HI110_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (laenude arv = 0)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HI120

 

Möödunud kuu laenuvõlgnevused (välja arvatud peamise elukoha ostmiseks võetud hüpoteegid)

0-99999999 (summa)

HI120_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (laenude arv = 0)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

Tarbimine

HC010

 

Toit kodus

0-999999 (summa)

HC010_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HC020

 

Toit või jook väljaspool kodu

0-999999 (summa)

HC020_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (ei kuluta toidule väljaspool kodu)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HC030

 

Ühistransport

0-999999 (summa)

HC030_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (ei kasuta ühistransporti)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HC040

 

Eratransport

1-999999 (summa)

HC040_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (ei kasuta eratransporti)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HC050

 

Säästud (tavaliselt kuu jooksul)

1

Leibkond paneb raha kõrvale

2

Leibkond peab kasutama sääste

3

Leibkond peab raha laenama

4

Leibkond ei pane raha kõrvale, ei pea kasutama sääste ega raha laenama

HC050_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

Jõukus

HV010

 

Peamise elukoha väärtus

1-99999999999 (summa)

HV010_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (ei ole omanik)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HV070

 

Peamise elukoha hüpoteeklaenu jääk (VABATAHTLIK)

1-99999999999 (summa)

HV070_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (hüpoteek puudub)

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HV020

 

Muu kinnisvara kui alalise elukoha omamine

1

Jah

2

Ei

HV020_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

HV080

 

Suutlikkus säilitada säästudega sama elatustase

1

< 3 kuud

2

3–6 kuud

3

6–12 kuud

4

> 12 kuud

HV080_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 7

Ei kohaldata (HB010≠2020)

Tööhõive

PL230

 

Avalik sektor/erasektor

1

Avalik sektor

2

Erasektor

3

Segatüüpi

PL230_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (PL031≠1,2)

– 3

Mitte valitud andmeesitaja

– 7

Ei kohaldata (PB010≠2020)

PL250

 

Tööga hõivatud kuud

0–12 Kuude arv

PL250_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 3

Mitte valitud andmeesitaja

– 7

Ei kohaldata (PB010≠2020)

PL280

 

Töötuna arvelevõtmine

1

Töötu ja registreeritud kogu periood jooksul

2

Töötu ja registreeritud teatava osa periood jooksul

3

Töötu, kuid ei ole üldse registreeritud

PL280_F

1

Täidetud

– 1

Väli täitmata

– 2

Ei kohaldata (PL211≠5)

– 3

Mitte valitud andmeesitaja

– 7

Ei kohaldata (PB010≠2020)

OTSUSED

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/110

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/415,

14. märts 2019,

millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 12. septembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1237, (2) millega pikendati otsuses 2014/145/ÜVJP sätestatud meetmete kehtivust veel kuue kuu võrra.

(3)

Võttes arvesse Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatuse kahjustamise või ohustamise jätkumist, tuleks otsuse 2014/145/ÜVJP kehtivust pikendada veel kuue kuu võrra.

(4)

Nõukogu vaatas läbi otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud kanded ning otsustas muuta teatavaid isikuid ja üksusi käsitlevat teavet.

(5)

Üht surnud isikut puudutav kanne tuleks kõnealusest isikute ja üksuste loetelust välja jätta.

(6)

Otsust 2014/145/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/145/ÜVJP artikli 6 teine lõige asendatakse järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. septembrini 2019.“

Artikkel 2

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 14. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16).

(2)  Nõukogu 12. septembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1237, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 231, 14.9.2018, lk 27).

LISA

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Välja jäetakse järgmist isikut käsitlev kanne:

96.

Alexander Vladimirovich ZAKHARCHENKO.

2)

Allpool loetletud isikuid ja üksusi käsitlevad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

Isikud

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„19.

Aleksandr Viktorovich VITKO

(Александр Викторович ВИТКО)

Sünniaeg: 13.9.1961

Sünnikoht: Vitebsk (Valgevene NSV)

Endine Musta mere laevastiku ülem, admiral. Venemaa laevastiku ülemjuhataja asetäitja.

Vastutav Ukraina suveräänse territooriumi okupeerinud Vene vägede juhatamise eest.

17.3.2014

22.

Dmitry Olegovich ROGOZIN

(Дмитрий Олегович РОГОЗИН)

Sünniaeg: 21.12.1963

Sünnikoht: Moskva

Venemaa Föderatsiooni endine asepeaminister. Kutsus avalikult üles Krimmi annekteerima.

Alates 2018. aastast töötab ühe riigiasutuse peadirektorina.

21.3.2014

31.

Valery Kirillovich MEDVEDEV

(Валерий Кириллович МЕДВЕДЕВ)

Valeriy Kyrylovych MEDVEDIEV

(Валерiй Кирилович МЕДВЕДЄВ)

Sünniaeg: 21.8.1946

Sünnikoht: Shmakovka, Primorski oblast

Sevastopoli valimiskomisjoni endine esimees (kuni 26. maini 2017). Vastutav Krimmi „referendumi“ läbiviimise eest. Vastutav Venemaa süsteemi kohaselt „referendumi“ tulemuste allkirjastamise eest.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

21.3.2014

35.

Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV

(Олег Евгеньевич БЕЛАВЕНЦЕВ)

Sünniaeg: 15.9.1949

Sünnikoht: Moskva

Endine Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja nn Krimmi föderaalpiirkonnas, vastutav Venemaa riigipea põhiseaduslike õiguste jõustamise eest annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil. Endine Venemaa julgeolekunõukogu ajutine liige.

Endine Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Põhja-Kaukaasia föderaalpiirkonnas (kuni 2018. aasta juunini).

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.4.2014

36.

Oleg Genrikhovich SAVELYEV

(Олег Генрихович САВЕЛЬЕВ)

Sünniaeg: 27.10.1965

Sünnikoht: Leningrad

Endine Krimmi asjade minister. Vastutav annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu.

Endine Venemaa valitsuse kantselei ülema asetäitja, vastutav „Krimmi Vabariigi“ sotsiaal-majanduslikku arengut käsitleva valitsuskomisjoni töö korraldamise eest.

Venemaa Föderatsiooni kontrollikoja personaliülem.

29.4.2014

46.

Denys Volodymyrovych PUSHYLIN (Денис Володимирович ПУШИЛIН)

Denis Vladimirovich PUSHILIN (Денис Владимирович ПУШИЛИН)

Sünniaeg: 9.5.1981 või 9.5.1982

Sünnikoht: Makiivka (Donetski oblast)

„Donetski Rahvavabariigi“ üks juhtidest. Osales 2014. aastal Donetskis piirkondlike ametiasutuste hõivamises ja valdusse võtmises. Oli 4. septembrini 2015„Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ nn aseesimees. Alates 4. septembrist 2015„Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ nn esimees. Alates 7. septembrist 2018„Donetski Rahvavabariigi“ nn juhi kohusetäitja. Pärast nn valimisi 11. novembril 2018„Donetski Rahvavabariigi“ nn juht.

29.4.2014

55.

Igor Nikolaevich BEZLER (teise nimega Bes (saatan))

(Игорь Николаевич БЕЗЛЕР)

Ihor Mykolayovych BEZLER

(Iгор Миколайович БЕЗЛЕР)

Sünniaeg: 30.12.1965

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Üks endisi Gorlivka isehakanud omakaitse juhte. Ta võttis oma kontrolli alla Ukraina julgeolekuteenistuse Donetski rajooni büroo hoone ja hiljem siseministeeriumi osakonna Gorlivka linnas. Tal on sidemeid Igor Strelkovi/Girkiniga, kelle juhtimisel ta oli seotud Gorlivka linnanõukogu saadiku Volodymyr Rybaki mõrvaga.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.5.2014

83.

Ekaterina Yurievna GUBAREVA

(Екатерина Юрьевна ГУБАРЕВА)

Kateryna Yuriyivna GUBARIEVA (HUBARIEVA)

(Катерина Юрiївна ГУБАРЄВА)

Sünniaeg: 5.7.1983 või 10.3.1983

Sünnikoht: Kahhovka (Hersoni oblast)

Endise „välisministrina“ vastutas ta „Donetski Rahvavabariigi“ kaitsmise eest, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust ja poliitikat.

Endine „Donetski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ liige (kuni 2018. aasta novembrini).

25.7.2014

89.

Oksana TCHIGRINA

Oksana Aleksandrovna CHIGRINA (CHYHRYNA)

(Оксана Александровна ЧИГРИНА)

Sünniaeg: tõenäoliselt 23.7.1981

„Luganski Rahvavabariigi“ nn valitsuse endine pressiesindaja, kes tegi avaldusi, milles õigustatakse muu hulgas Ukraina sõjalennuki allatulistamist, pantvangide võtmist, ebaseaduslike relvastatud rühmituste võitlustegevust, mis on seetõttu kahjustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

LNRi pressiteenistuse endine pressiesindaja.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

30.7.2014

91.

Sergey Vadimovich ABISOV

(Сергей Вадимович АБИСОВ)

Sergiy (Serhiy) Vadymovych ABISOV

(Сергiй Вадимович АБIСОВ)

Sünniaeg: 27.11.1967

Sünnikoht: Simferopol, Krimm

Võttes vastu „Krimmi Vabariigi“ nn siseministri ametikoha, millele Venemaa president nimetas ta 5. mail 2014 (dekreet nr 301), ning oma tegevusega nn siseministrina on ta kahjustanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust.

Vabastati 2018. aasta juunis „Krimmi Vabariigi“ nn siseministri ametikohalt.

30.7.2014

97.

Vladimir Petrovich KONONOV (teise nimega „Tsaar“)

(Владимир Петровнч КОНОНОВ)

Volodymyr Petrovych KONONOV

(Володимир Петрович КОНОНОВ)

Sünniaeg: 14.10.1974

Sünnikoht: Gorsky, Luganski oblast

Asus 14. augustil 2014 Igor Strelkovi/Girkini asemel „Donetski Rahvavabariigi“ nn kaitseministri ametisse. Ta on väidetavalt juhtinud alates 2014. aasta aprillist separatistlikku võitlejate üksust Donetskis ja lubanud lahendada strateegilise ülesande tõrjuda Ukraina sõjalist agressiooni. Seetõttu on Kononov toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

Vabastati 2018. aasta septembris nn kaitseministri ametikohalt.

12.9.2014

102.

Andrei Nikolaevich RODKIN

(Андрей Николаевич РОДКИН)

Sünniaeg: 23.9.1976

Sünnikoht: Moskva

„Donetski Rahvavabariigi“ endine esindaja Moskvas. Oma avaldustes on ta muu hulgas rääkinud sellest, et omakaitse on valmis pidama partisanisõda ja on konfiskeerinud Ukraina relvajõududelt relvastussüsteeme. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat.

Üks „Donbassi vabatahtlike liidu“ endisi juhte.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.9.2014

103.

Aleksandr Akimovich KARAMAN

(Александр Акимович КАРАМАН)

Alexandru CARAMAN

Sünniaeg: 26.7.1956

Sünnikoht: Cioburciu, Slobozia piirkond, praegune Moldova Vabariik

„Donetski Rahvavabariigi“ endine nn asepeaminister sotsiaalküsimuste vallas. Seotud Vladimir Antyufeyeviga, kes oli vastutav „Donetski Rahvavabariigi valitsuse“ separatistliku „valitsemistegevuse“ eest. Seetõttu on ta toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat. Venemaa endise asepeaministri Dmitry Rogozini soosik. „Donetski Rahvavabariigi“ ministrite nõukogu administratsiooni endine ülem.

Kuni 2017. aasta märtsini „Transnistria Moldova Vabariigi“ nn presidendi täievoliline esindaja Venemaa Föderatsioonis.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

12.9.2014

120.

Sergey Yurievich KOZYAKOV

(Сергей Юрьевич КОЗЬЯКОВ)

Serhiy Yuriyovych KOZYAKOV

(Сергiй Юрiйович КОЗЬЯКОВ)

Sünniaeg: 29.9.1982 või 23.9.1982

„Luganski keskvalimiskomisjoni“ endise juhina vastutas ta nn valimiste korraldamise eest 2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigis“. Nende „valimistega“ rikuti Ukraina õiguskorda ja seetõttu olid need ebaseaduslikud. 2015. aasta oktoobrist kuni 2017. aasta detsembrini „Luganski Rahvavabariigi“ nn justiitsminister.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega ning ebaseaduslike valimiste korraldamisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Jätkab koostöös separatistlike võimudega separatistliku poliitika toetamist ja selle seaduspärastamist.

29.11.2014

122.

Larisa Leonidovna AIRAPETYAN (teise nimega Larysa AYRAPETYAN, Larisa AIRAPETYAN või Larysa AIRAPETYAN)

(Лариса Леонидовна АЙРАПЕТЯН)

(Лариса Леонiдiвна АЙРАПЕТЯН)

Sünniaeg: 21.2.1970

Endine „Luganski Rahvavabariigi“ nn tervishoiuminister. Kandideeris „valimistel“2. novembril 2014„Luganski Rahvavabariigi“ nn juhi kohale.

Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Selle ametikoha vastuvõtmisega ja sellel ametikohal tegutsemisega ning ebaseaduslikel „valimistel“ ametlikult kandideerimisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavaid tegevusi ja poliitikaid ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.11.2014

129.

Yevgeniy Eduardovich MIKHAYLOV (teise nimega Yevhen Eduardovych MYCHAYLOV)

(Евгений Эдуардович МИХАЙЛОВ)

(Євген Едуардович МИХАЙЛОВ)

Sünniaeg: 17.3.1963

Sünnikoht: Arhangelsk

Endine „Donetski Rahvavabariigi“ nn ministrite nõukogu minister (valitsusküsimuste administratsiooni ülem).

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Toetab endiselt aktiivselt separatistlikku tegevust või poliitikat.

29.11.2014

132.

Vladyslav Mykolayovych DEYNEGO (teise nimega Vladislav Nykolayevich DEYNEGO)

(Владислав Миколайович ДЕЙНЕГО)

(Владислав Николаевич ДЕЙНЕГО)

Sünniaeg: 12.3.1964

Sünnikoht: Romny, Sumõ oblast

Ромны, Сумская область

Endine „Luganski Rahvavabariigi“„rahvusnõukogu“ nn asejuhataja.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Praegune „Luganski Rahvavabariigi“ nn välisministri kohusetäitja.

29.11.2014

138.

Alexandr Vasilievich SHUBIN

(Александр Васильевич ШУБИН)

Sünniaeg: 20.5.1972 või 30.5.1972

Sünnikoht: Lugansk

Endine ebaseadusliku „Luganski Rahvavabariigi“ nn justiitsminister. Endine „Luganski Rahvavabariigi“ nn keskvalimiskomisjoni aseesimees.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Vabastati 2018. aasta juunis „Luganski Rahvavabariigi“ nn keskvalimiskomisjoni esimehe kohalt.

16.2.2015

142.

Aleksandr Yurievich TIMOFEEV

(Александр Юрьевич ТИМОФЕЕВ)

Oleksandr Yuriyovych TYMOFEYEV

(Олександр Юрiйович ТИМОФЕЄВ)

Sünniaeg: 15.5.1971

Sünnikoht: Nevinnomyssk, Stavropoli krai

Невинномысск, Ставропольский край

Endine „Donetski Rahvavabariigi“ nn rahandus- ja maksustamise minister.

Nende ametikohtade vastuvõtmisega ja nendel ametikohtadel tegutsemisega on ta seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

Vabastati 2018. aasta septembris nn rahandus- ja maksustamise ministri ametikohalt.

16.2.2015

149.

Andrei Valeryevich KARTAPOLOV

(Андрей Валерьевич КАРТAПOЛOВ)

Sünniaeg: 9.11.1963

Sünnikoht: Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV)

Lääne sõjaväeringkonna endine ülem. Endine põhioperatsioonide osakonna direktor ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi aseülem. Osaleb aktiivselt Ukrainas toimuva Vene vägede sõjalise kampaania kujundamises ja rakendamises.

Osales peastaabi kindlaksmääratud tegevuse kohaselt relvajõudude üle operatiivkontrolli teostades aktiivselt Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavate Venemaa valitsuse poliitikate kujundamises ja rakendamises.

Alates 2018. aasta juulist asekaitseminister.

16.2.2015“

Üksused

 

Nimi

Identifitseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„4.

„Donetsk People's Republic“ („Donetski Rahvavabariik“)

„Донецкая народная республика“

„Donétskaya naródnaya respúblika“

Ametlik teave:

https://dnr-online.ru/

http://smdnr.ru/

https://dnrsovet.su/

https://denis-pushilin.ru/

„Donetski Rahvavabariik“ kuulutati välja 7. aprillil 2014.

Vastutav ebaseadusliku referendumi korraldamise eest 11. mail 2014. Iseseisvusdeklaratsioon 12. mail 2014.

„Donetski Rahvavabariik“ ja „Luganski Rahvavabariik“ kirjutasid 24. mail 2014 alla „Novorossija Föderaalriigi“ loomise lepingule.

See rikub Ukraina põhiseadust ja sellest tulenevalt ka rahvusvahelist õigust, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

„Donetski Rahvavabariik“ on samuti seotud võitlejate värbamisega ebaseaduslikesse relvastatud separatistlikesse rühmadesse, ohustades seega Ukraina stabiilsust ja julgeolekut.

25.7.2014

5.

„Federal State of Novorossiya“ („Novorossija Föderaalriik“)

„Федеративное государство Новороссия“

„Federativnoye Gosudarstvo Novorossiya“

Ametlikud pressiteated:

http://novopressa.ru/

http://novorossia-tv.ru/

http://novorossia.today/

http://novorossiia.ru/

https://www.novorosinform.org/

„Donetski Rahvavabariik“ ja „Luganski Rahvavabariik“ kirjutasid 24. mail 2014 alla tunnustamata „Novorossija Föderaalriigi“ loomise lepingule.

See rikub Ukraina põhiseadust ja sellest tulenevalt ka rahvusvahelist õigust, kahjustades nii Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

25.7.2014

24.

Donetski Vabariik (Donetsk Republic) (ühiskondlik organisatsioon)

Донецкая республика

Ametlik teave:

http://oddr.info/

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Donetski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist. Selle asutajaks on Andriy PURGIN ja juht Alexander ZAKHARCHENKO. Nimetas 2018. aastal „Donetski Rahvavabariigi“ nn juhiks Denis PUSHYLINi.

29.11.2014

25.

Peace to Luhansk Region (Mir Luganschine)

Мир Луганщине

https://mir-lug.info/

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Luganski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

26.

Free Donbass (teise nimega „Free Donbas“, „Svobodny Donbass“)

Свободньιй Донбасс

http://www.odsd.ru/

Ühiskondlik „organisatsioon“, kes esitas kandidaate „Donetski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nende nn valimistega rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014

28.

Luhansk Economic Union (Luganskiy Ekonomicheskiy Soyuz) - Luganski majandusliit

Луганский экономический союз

Ametlik teave:

https://nslnr.su/about/obshchestvennye-organizatsii/337/

https://vk.com/public97306393

Nn ühiskondlik organisatsioon, kes esitas kandidaate „Luganski Rahvavabariigi“ nn valimistele 2. novembril 2014 ja 11. novembril 2018. Nimetas 2014. aastal Oleg AKIMOVi „Luganski Rahvavabariigi“ nn juhi kandidaadiks ja 2018. aastal „Luganski Rahvavabariigi rahvusnõukogu“ liikmeks. Nende „valimistega“ rikutakse Ukraina õiguskorda ja seetõttu on need ebaseaduslikud.

Nendel ebaseaduslikel nn valimistel ametlikult osalemisega on see organisatsioon seega aktiivselt toetanud Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustavat tegevust ja poliitikat ning Ukraina edasist destabiliseerimist.

29.11.2014“

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/117

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/416,

14. märts 2019,

millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP (1).

(2)

Võttes arvesse jõu kasutamist Venemaa Föderatsiooni poolt, mille tulemusel peeti 25. novembril 2018 Kertši väinas kinni Ukraina sõjaväelased ja arestiti laevad, mis kujutab endast rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist, leiab nõukogu, et kaheksa isikut tuleks lisada nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuse 2014/145/ÜVJP lisas.

(3)

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud kantakse otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 14. märts 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1)  Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L 78, 17.3.2014, lk 16).

LISA

Otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetellu lisatakse järgmised isikud:

 

Nimi

Identifiseerimisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„176.

Sergey Nikolayevich STANKEVICH

(Сергей Николаевич СТАНКЕВИЧ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 27.1.1963

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalve direktoraadi juhataja „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli linna“ küsimustes, kontradmiral. Sellel ametikohal tegutsemisega vastutas ta Venemaa Föderatsiooni rannikuvalve laevastiku 25. novembril 2018 toimunud Ukraina vastase tegevuse eest, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

177.

Andrey Borisovich SHEIN

(Андрей Борисович ШЕИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 10.6.1971

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalve direktoraadi juhataja asetäitja „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli linna“ küsimustes, rannikuvalve osakonna juhataja. Sellel ametikohal tegutsemisega osales ta operatsioonides, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

178.

Aleksey Mikhailovich SALYAEV/

Aleksey Mikhailovich SALYAYEV

Oleksii Mykhailovych SALIAIEV

(Алексей Михайлович САЛЯЕВ, Олексій Михайлович САЛЯЄВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 22.8.1978

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse piirivalve patrull-laeva „Don“ (märgistus 353) kapten. Ta juhatas laeva, mis osales aktiivselt meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, ning mis rammis Ukraina mereväe puksiirlaeva „Yany Kapu“. Nende meetmetega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

179.

Andrei SHIPITSIN / SHYPITSIN

(Андрей Шипицин / ШИПІЦИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 25.12.1969

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse piirivalveteenistuse piirivalve patrull-laeva „Izumrud“ kapten. Ta juhatas laeva, mis osales aktiivselt meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

180.

Aleksey Vladimirovich SHATOKHIN / Oleksii Volodymyrovich SHATOKHIN

(Алексей Владимирович ШАТОХИН / Олексій Володимирович ШАТОХІН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 26.1.1971

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli“ Kertši kontrollpunkti teenistuse juhataja. Ta osales Ukraina laevade vastastes operatsioonides 25. novembril 2018 kui Venemaa Föderatsioon võttis meetmeid Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

181.

Ruslan Alexandrovich ROMASHKІN

(Руслан Александрович РОМАШКИН)

Sugu: mees

Sünniaeg: 15.6.1976

Venemaa Föderatsiooni föderaalse julgeolekuteenistuse „Krimmi Vabariigi ja Sevastopoli“ kontrollpunkti teenistuse juhataja. Selles rollis vastutas ta meetmete koordineerimise eest, mida Venemaa Föderatsiooni relvajõud võtsid 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

182.

Sergey Alekseevich SHCHERBAKOV

(Сергей Алексеевич ЩЕРБАКОВ; Сергій Олексійович ЩЕРБАКОВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 02.11.1986

Venemaa Föderatsiooni Musta mere laevastiku allveelaevade tõrjelaeva „Suzdalets“ kapten, 3. järgu kapten. Ta juhatas laeva, mis osales meetmetes, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina laevade ja nende meeskondade vastu, ning osales aktiivselt puksiirlaeva „Yany Kapu“ blokeerimises ja relvastatud kahurilaeva „Nikopol“. Nende meetmetega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019

183.

Aleksandr Vladimirovich DVORNIKOV

(Александр Владимирович ДВОРНИКОВ)

Sugu: mees

Sünniaeg: 22.8.1961

Sünnikoht: Ussuriisk, Primorje krai, Vene Föderatsioon

Venemaa relvajõudude Lõuna sõjaväeringkonna ülem, kindralkolonel ja vastutav piirkonnas paiknevate sõjaliste jõudude, sealulgas ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi ja Sevastopoli eest. Selles rollis vastutas ta Musta mere laevastiku ja teiste Venemaa Föderatsiooni sõjaliste jõudude meetmete eest, mida Venemaa Föderatsioon võttis 25. novembril 2018 Ukraina vastu, millega takistati Ukraina laevade juurdepääs Aasovi mere Ukraina rannikule, millega kahjustati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning julgeolekut, kuna katkestati Ukraina mereväe laevade liikumine ja toimivus.

Nende meetmetega toetati ka Krimmi poolsaare Venemaa Föderatsiooni poolt ebaseadusliku annekteerimise tugevdamist.

15.3.2019“

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/121

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/417,

8. november 2018,

milles sätestatakse üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7334 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõike 1 kolmandat lõiku ning II lisa punkti 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (2),

olles konsulteerinud direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 alusel loodud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 nähti ette Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteem (edaspidi „RAPEX“), et liikmesriigid ja komisjon saaksid vahetada kiirelt teavet meetmete kohta, mis on võetud tarbijate tervisele ja ohutusele tõsist riski kujutavate toodete suhtes.

(2)

Direktiivi 2001/95/EÜ II lisa punkti 8 alusel tuleb suuniseid uusi arengusuundumusi ja kogemusi arvesse võttes korrapäraselt ajakohastada. Suuniseid ajakohastati esimest korda komisjoni otsusega 2010/15/EL (3) ning see on jäänud seni ainsaks ajakohastamiseks.

(3)

Võttes arvesse uusi arengusuundumusi ja eesmärki tagada parimale tavale vastav tõhusam ja tulemuslikum teavitamismenetlus, on vaja suuniseid täiendavalt ajakohastada.

(4)

Osa terminitest ja viidetest on aegunud, samuti on muutunud teatavad komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste vahel ning ametiasutuste endi vahel kasutatavad sidevahendid.

(5)

Suunistes tuleb arvesse võtta viimaste aastate jooksul RAPEXi nõuetekohase toimimise tagamiseks välja töötatud uusi vahendeid (vikid, RAPEXi ja teiste turujärelevalvesüsteemide liidesed).

(6)

RAPEXi teate esitamise kriteeriumid on uute arengusuundumuste tulemusena muutunud ebaselgeks ning vajavad selgitamist.

(7)

Suurenenud on kaupade piiriülene müük internetis. Seda arengusuundumust tuleb arvesse võtta nii teadete esitamise meetodites kui ka võetavates järelmeetmetes.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 laiendati direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud RAPEXi kohaldamist ka selle määruse kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele. RAPEXi kohaldamisala laiendamine tõstatab teatavaid küsimusi, mida tuleb suunistes selgitada.

(9)

Määrust (EÜ) nr 765/2008 kohaldatakse tarbekaupade ja kutsealaseks kasutuseks ettenähtud toodete, näiteks teatavate meditsiiniseadmete suhtes. See määrus hõlmab suuremat hulka riske – lisaks tarbijate tervise ja ohutusega seotud riskidele hõlmab see ka julgeoleku- ja keskkonnariske. Seetõttu ei pruugi teatav risk puudutada ainuüksi tarbijaid, vaid ka määratlemata rühma inimesi, kellele määruses viidatakse kui lõppkasutajatele.

(10)

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaselt tuleb RAPEXi kaudu teatada meetmetest, mida on võetud toodete suhtes, mis kujutavad endast tõsist riski lõppkasutajate tervisele ja ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele.

(11)

Direktiiv 2001/95/EÜ ja määrus (EÜ) nr 765/2008 täiendavad teineteist ning nendega on loodud süsteem toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse parandamiseks.

(12)

RAPEX aitab takistada ja piirata selliste toodete pakkumist, mis kujutavad endast tõsist riski tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodetega, ka muudele asjakohastele avalikele huvidele. See võimaldab komisjonil jälgida liikmesriikides tehtava turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamise meetmete tulemuslikkust ja järjepidevust.

(13)

RAPEXis sisalduva teabe alusel on võimalik kindlaks teha ELi tasandil tegutsemise vajadus ning see soodustab ELi tooteohutusnõuete järjekindlat täitmise tagamist ning seega ühtse turu tõrgeteta toimimist.

(14)

Direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 11 ette nähtud teavitamismenetluse alusel peavad liikmesriigid ja komisjon vahetama teavet meetmete kohta, mis on võetud toodete suhtes, mis kujutavad endast tarbijate tervisele ja ohutusele tõsisemast riskist väiksemat riski. See aitab tagada tarbijate tervise järjepideva kaitse kõrge taseme ning säilitada ühtset turgu.

(15)

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikliga 23 on ette nähtud abistav infosüsteem, milles liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks samas artiklis nõutava teabe tõsisemast riskist väiksema riskiga toodete kohta.

(16)

Kohaldatavate õigusaktide kohaselt ei ole liikmesriigid kohustatud esitama sellist teavet RAPEXi süsteemis.

(17)

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 kohaselt peavad liikmesriigid ja komisjon tegema teabe toodete tõttu tarbijate tervisele ja ohutusele tekkivate riskide kohta avalikkusele kättesaadavaks.

(18)

Selleks et tagada sidus süsteem teabe vahetamiseks toodete kohta, mis kujutavad endast riski tarbijate tervisele ja ohutusele ning määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul ka teistele asjakohastele avalikele huvidele, oleks soovitav, et kogu määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohaldamisalasse kuuluvaid ohtlikke tooteid käsitlev kättesaadav teave tehakse kättesaadavaks RAPEXi süsteemis.

(19)

Selleks et tagada RAPEXi süsteemi toimimine, tuleks suuniste koostamisel arvesse võtta kõnealuste teavitamismenetluste eri tahke ning eeskätt kindlaks määrata teadete sisu. Suunistes tuleks kirjeldada teates esitatavat teavet ning esitada teavitamiskriteeriumid riskide puhul, mille mõju ei ulatu või ei saa ulatuda liikmesriigi territooriumist kaugemale, ning kriteeriumid teadete liigitamiseks nende kiireloomulisuse alusel. Suunistes tuleks sätestada ka töökorraldus, sealhulgas teadete ja järelteadete esitamise menetluste eri etappide tähtajad, samuti konfidentsiaalsuseeskirjad.

(20)

Selleks et tagada teavitamismenetluste nõuetekohane järgimine, tuleks suunistes sätestada ka riskihindamismeetodid koos riskide kindlakstegemise kriteeriumidega, võttes arvesse ka riskijuhtimist.

(21)

Lähtudes direktiivi 2001/95/EÜ II lisa punktist 2, sisaldavad uued suunised tarbekaupade riskihindamissuuniseid, mis hõlmavad ka kutsealaseks kasutuseks ettenähtud tooteid, ning nendega nähakse ette tõsiste riskide kindlakstegemise kriteeriumid.

(22)

Suunised tuleks adresseerida kõigile liikmesriikide ametiasutustele, kes direktiivi 2001/95/EÜ ja määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel osalevad RAPEXi võrgus, sealhulgas toodete ohutusnõuetele vastavuse järelevalve eest vastutavatele turujärelevalveasutustele ja välispiirikontrolli eest vastutavatele asutustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja selle teavitamissüsteemi haldamise suunised on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Otsus 2010/15/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Věra JOUROVÁ

(1)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(2)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(3)  Komisjoni 16. detsembri 2009. aasta otsus 2010/15/EL, milles sätestatakse direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse direktiiv) artikliga 12 ette nähtud ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja artikliga 11 ette nähtud teavitamise korra haldamise suunised (ELT L 22, 26.1.2010, lk 1).

LISA

DIREKTIIVI 2001/95/EÜ (ÜLDISE TOOTEOHUTUSE DIREKTIIV) ARTIKLIGA 12 ETTE NÄHTUD EUROOPA LIIDU KIIRE TEABEVAHETUSE SÜSTEEMI RAPEX JA SELLE TEAVITAMISSÜSTEEMI HALDAMISE SUUNISED

I OSA

SUUNISTE KOHALDAMISALA JA ADRESSAADID

1.    Kohaldamisala, eesmärgid ja ajakohastamine

1.1.   Kohaldamisala

Komisjon (1) on direktiivi 2001/95/EÜ (edaspidi „üldise tooteohutuse direktiiv“) artikli 11 lõike 1 ja II lisa punkti 8 alusel vastu võtnud üldise tooteohutuse direktiivi artikliga 12 ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX haldamise suunised (edaspidi „suunised“). Komisjoni abistab üldise tooteohutuse direktiivi artikli 15 lõike 3 alusel loodud ja ELi liikmesriikide esindajatest koosnev nõuandekomitee.

Üldise tooteohutuse direktiivi II lisa punktis 8 on sätestatud: „Komisjon koostab artikli 15 lõikes 3 sätestatud korras suunised RAPEXi haldamise kohta liikmesriikides ja komisjonis ning ajakohastab neid korrapäraselt.“

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohaselt peaksid liikmesriigid komisjonile teatama meetmetest, millega piiratakse toodete turuleviimist või millega nõutakse toodete turult kõrvaldamist või tagasivõtmist, kui asjaomane teave ei kuulu üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 kohase teate määratluse alla ega ELi konkreetse õigusaktiga ette nähtud mis tahes muu teate määratluse alla.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 22 on sätestatud, et kui liikmesriik võtab või kavatseb võtta meetme, millega välditakse või piiratakse lõppkasutajate tervisele, ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele tõsist riski kujutavate toodete turustamist ja kasutamist või kehtestatakse sellele eritingimusi, teavitab ta kõnealusest meetmest viivitamatult RAPEXi kaudu komisjoni.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile kättesaadavaks tegema nende käsutuses oleva ja artikli 22 alusel veel esitamata teabe (tõsisest riskist väiksemat) riski kujutavate toodete kohta.

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 alusel peavad liikmesriigid ja komisjon avalikkusele kättesaadavaks tegema teabe toodete tõttu tarbijate tervisele ja ohutusele tekkivate riskide kohta. Seetõttu on asjakohane, et kogu teave riski kujutavate toodete suhtes võetud meetmete kohta on tooteohutuse tagamiseks koondatud selleks otstarbeks ette nähtud süsteemi. Seega õhutatakse liikmesriike teatama RAPEXis riski kujutavate ja üldise tooteohutuse direktiivi või määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes võetud meetmetest. Teabe saab esitada otse RAPEXis. Kui vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 tuleb teave esitada teises infosüsteemis, (2) saab liikmesriik koostada RAPEXi teate selles infosüsteemis (vt käesolevate suuniste II osa jao 1.2 punkt h ja jagu 2.2).

Kui üldise tooteohutuse direktiivi kohaldatakse vaid tarbekaupade suhtes, mis kujutavad endast riski tarbijate tervisele ja ohutusele, siis määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvad tarbekaupade kõrval ka liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tooted, mida kasutatakse kutsealasel eesmärgil (nt teatud meditsiiniseadmed ja laevavarustus). Samuti hõlmab see määrus suuremat hulka riske: lisaks tarbijate tervise ja ohutusega seotud riskidele käsitletakse selles ka julgeoleku- ja keskkonnariske. Seetõttu võib teatav risk lisaks tarbijatele mõjutada ka teisi lõppkasutajaid, kui toode kuulub määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse.

Lahutamatu osa RAPEXi suunistest moodustavad 6. lisas (III osa) esitatud riskihindamissuunised. Nende abil on võimalik kindlaks teha tootega kaasneva riski tase ning seeläbi määrata kindlaks võetavad meetmed.

Riskihindamissuunised aitavad hinnata üksiktootega seostatavat riskitaset ning ka võimalikke vigastusi, mida toode võib põhjustada. Üksiktoote riskihindamisega peab kaasnema nõuetekohane riskijuhtimine. Näiteks võib defektse ja seetõttu tuleohtliku kodumasina riskitase olla vaid „väike“ – st tõenäosus, et üks konkreetne kodumasin põhjustab seadme eluea jooksul hukkunu(te)ga tulekahju, on üks miljonist. Kui aga turule on lastud miljoneid defektseid kodumasinaid, on hukkunutega tulekahjud ilma sobivate meetmete võtmiseta peaaegu vältimatud.

Liikmesriigid, (3) taotlejariigid, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigid, samuti teised ELi mittekuuluvad riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid, kellele on tagatud juurdepääs RAPEXile (üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 lõikes 4 kindlaks määratud tingimustel), osalevad süsteemis vastavalt üldise tooteohutuse direktiivis ja käesolevates suunistes sätestatud eeskirjadele (4).

1.2.   Eesmärgid

Käesolevate suuniste eesmärk on:

a)

lihtsustada ja seostada teavitusmehhanismide protsesse;

b)

sätestada teavitusmehhanismide jaoks teavitamiskriteeriumid;

c)

määrata kindlaks teavitusmehhanismide kaudu esitatavate teadete ja järelteadete sisu, eelkõige nõutavad andmed ning kasutatavad vormid;

d)

kehtestada toimingud, mida liikmesriigid peavad rakendama pärast teate kättesaamist, ning esitatava teabe liik;

e)

kirjeldada, kuidas komisjon käsitleb teateid ja järelteateid;

f)

kehtestada tähtajad teavitusmehhanismide alusel võetavate eri liiki meetmete jaoks;

g)

näha ette komisjoni ja liikmesriikide tasandil vajalik tegutsemis- ja tehniline kord, et teavitusmehhanisme rakendataks tõhusalt ja tulemuslikult;

h)

kehtestada riskihindamismeetodid ning eelkõige tõsiste riskide kindlakstegemise kriteeriumid.

1.3.   Ajakohastamine

Komisjon ajakohastab suuniseid korrapäraselt vastavalt nõuandemenetlusele, võttes arvesse kogemusi ja muutusi tooteohutuse valdkonnas.

2.    Suuniste adressaadid

Suunised on mõeldud kõigile liikmesriikide ametiasutustele, kes tegutsevad tooteohutuse valdkonnas ning osalevad RAPEXi võrgus, sealhulgas toodete ohutusnõuetele vastavuse järelevalve eest vastutavatele turujärelevalveasutustele ja välispiirikontrolli eest vastutavatele asutustele.

3.    Tooted

3.1.   Käesolevate suunistega hõlmatud tooted

Käesolevates suunistes käsitletakse üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid.

3.1.1.   Üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tooted

Vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi artikli 2 punktile a on tarbekaubad käesolevate suuniste tähenduses:

a)   „tarbijatele mõeldud tooted“– tooted, mis on kavandatud ja toodetud tarbijatele ning neile kättesaadavaks tehtud;

b)   „tarbijaturule migreeruvad tooted“ (5) – tooted, mis on kavandatud ja toodetud professionaalsetele kasutajatele, kuid mida võivad mõistlikult eeldatavates tingimustes tõenäoliselt kasutada ka tavatarbijad. Need on professionaalsetele kasutajatele valmistatud tooted, mis on tehtud kättesaadavaks tarbijatele, kes võivad neid osta ja kasutada ilma igasuguste eriteadmiste või -väljaõppeta, nt professionaalsetele kasutajatele projekteeritud ja toodetud elektritrell, nurklihvija ja lauasaag, mida tarnitakse ka tarbijaturule (st tarbijad võivad neid vabalt poest osta ja neid ilma igasuguse eriväljaõppeta kasutada).

Nii tarbijatele ettenähtud tooteid kui ka tarbijaturule migreeruvaid tooteid võidakse tarbijatele anda tasuta, tarbijad võivad neid osta ning neid võidakse tarbijatele pakkuda mõne teenuse raames. Kõik kolm olukorda kuuluvad RAPEXi kohaldamisalasse.

Vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi artikli 2 punktile a kuuluvad tarbijatele teenuste raames pakutavate toodete hulka:

a)

tarbijatele pakutavad tooted, mis võetakse endaga kaasa ja mida kasutatakse väljaspool teenuseosutaja ruume, nagu rendiettevõttest renditud või liisitud autod ja muruniidukid ning tätoveerimistint ja implantaadid (mida ei liigitata meditsiiniseadmeteks), mille teenuseosutaja on siirdanud tarbija naha alla;

b)

teenuseosutaja ruumides kasutatavad tooted, juhul kui tarbijad ise toodet aktiivselt kasutavad (nt käivitavad masina või neil on võimalus seda peatada või mõjutada selle töötamist toote kasutamise ajal selle asukohta või tööintensiivsust muutes). Sellisteks toodeteks on näiteks solaariumisalongides ja spordiklubides kasutatavad solaariumid. Tarbijad peavad tooteid aktiivselt kasutama ning neil peab olema üsna suur kontroll vastava toote üle. Üksnes passiivset kasutamist, nt šampooni kasutamist inimese poolt, kelle juukseid peseb juuksur, või bussi kasutamist reisija poolt, ei saa liigitada tarbijapoolseks kasutamiseks.

3.1.2.   Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvad tooted

Määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel käsitatakse RAPEXi kohaldamisel toodetena selle määruse artiklis 15 esitatud kohaldamisalale ja määratlusele vastavaid tooteid, olenemata sellest, kas need on ette nähtud tarbijatele või professionaalsetele kasutajatele.

3.2.   Tooted, mida käesolevad suunised ei hõlma

Käesolevate suuniste kohaldamisalasse ei kuulu alljärgnevad tooted.

a)

Tooted, mis kuuluvad muude ELi õigusaktidega kehtestatud spetsiaalsete ja samaväärsete teavitusmehhanismide kohaldamisalasse, eeskätt:

i)

toit, sööt ja muud tooted, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (6) kohaldamisalasse;

ii)

ravimid, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (7) ning Euroopa Parlamendi ja direktiivi 2001/82/EÜ (8) kohaldamisalasse;

iii)

meditsiiniseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (9) kohaldamisalasse;

iv)

aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) (10) kohaldamisalasse.

b)

Tooted, mis ei kuulu üldise tooteohutuse direktiivi artikli 2 punktis a sätestatud toote määratluse alla, nimelt:

i)

kasutatud tooted, antiikesemed või tooted, mida on enne nende kasutamist vaja parandada või uuendada, tingimusel et tarnija teatab sellest selgelt isikule, kellele ta toodet tarnib (üldise tooteohutuse direktiivi artikli 2 punkt a);

ii)

seadmed, mida professionaalne teenuseosutaja kasutab või käitab teenuse osutamiseks, näiteks seadmed, mida tarbijad kasutavad sõitmiseks või reisimiseks ja mida käitab teenuseosutaja, mitte tarbija (üldise tooteohutuse direktiivi põhjendus 9).

c)

Tooted, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõike 4 kohasele toote määratlusele.

4.    Meetmed

4.1.   Meetmete liigid

Ennetavaid ja piiravaid meetmeid saab endast riski kujutavate toodete suhtes võtta kas toote turule viinud ja/või toodet turul levitanud ettevõtja algatusel (vabatahtlikud meetmed) või nende võtmist võib nõuda liikmesriigi pädev ametiasutus, kes teostab seiret toodete ohutusnõuetele vastavuse üle (kohustuslikud meetmed).

Käesolevate suuniste tähenduses on kohustuslikud ja vabatahtlikud meetmed kindlaks määratud järgmiselt:

a)   Kohustuslikud meetmed– meetmed, mille liikmesriigi ametiasutused on võtnud või otsustanud võtta, sageli haldusotsuse kujul, et kohustada ettevõtjat võtma tema poolt turul kättesaadavaks tehtud konkreetse toote suhtes ennetavaid, parandus- või piiravaid meetmeid;

b)   vabatahtlikud meetmed–

i)

ettevõtja vabatahtlikult, st ilma liikmesriigi ametiasutuse sekkumiseta võetud ennetavad ja piiravad meetmed;

ii)

liikmesriikide ametiasutuste soovitused ettevõtjatele ja kokkulepped ettevõtjatega vastava tegevuse suhtes. Nende hulka kuuluvad suulised kokkulepped, mille tulemusel võtavad ettevõtjad oma vastavas tegevuses ennetavaid või piiravaid meetmeid seoses nende poolt turul kättesaadavaks tehtud tõsiselt ohtlike toodetega.

4.2.   Meetmete kategooriad

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 8 lõike 1 punktides b–f on esitatud nende eri meetmete loetelu, millest tuleb RAPEXi kaudu teavitada, kui täidetud on vastavad teavitamistingimused. Nende hulka kuuluvad järgmiste kategooriate meetmed:

a)

tootele sellega kaasneva võimaliku riski (kaasnevate võimalike riskide) kohta asjakohaste hoiatuste märkimine;

b)

toote turustamise suhtes eeltingimuste kehtestamine;

c)

tarbijate ja lõppkasutajate hoiatamine riskide eest, mis tootega võivad kaasneda;

d)

toote pakkumise, pakkumiseks esitamise või esitlemise ajutine keelamine;

e)

toote turustamise keelamine ja keelu järgimise tagamiseks vajalike kaasnevate meetmete kehtestamine;

f)

toote turult kõrvaldamine;

g)

toote tarbijatelt tagasinõudmine;

h)

kõrvaldatud või tagasinõutud toote hävitamine.

RAPEXi kohaldamisel kasutatakse mõistet „kõrvaldamine“ üksnes meetmete puhul, mille eesmärk on takistada tarbijatele või teistele lõppkasutajatele riski kujutava toote levitamist, esitlemist ja pakkumist, samas kui mõistet „tagasinõudmine“ kasutatakse üksnes meetmete puhul, mille eesmärk on saada turult tagasi toode, mille tootja või levitaja on tarbijatele või teistele lõppkasutajatele juba kättesaadavaks teinud.

4.3.   Meetmete nõuded

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaselt tuleb seoses tõsiste riskidega teavitada RAPEXis nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest meetmetest.

Ettevõtja vabatahtlikult, st ilma liikmesriigi ametiasutuse sekkumiseta võetud ennetavatest ja piiravatest meetmetest ning tõsise riskiga toodetest ja vastavatest ennetavatest või piiravatest meetmetest, mille ettevõtja on nende suhtes algatanud, tuleb üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõike 3 ning määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt viivitamata teatada liikmesriigi pädevatele asutustele.

RAPEXi kaudu teavitamise kohustus kehtib kõikide kategooriate ennetavate ja piiravate meetmete puhul, mis on võetud tarbijate tervisele ja ohutusele tõsist riski kujutavate tarbekaupade suhtes, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodetega, lõppkasutajate tervisele, ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele tõsist riski kujutavate toodete suhtes.

4.4.   Üldiselt kohaldatavaid kohustuslikke meetmeid käsitlev erand

Üldiselt kohaldatavatest meetmetest, mis on vastu võetud riigi tasandil ning mille eesmärk on ennetada või piirata üldiselt kirjeldatud kategooria(te) tarbekaupade turustamist ja kasutamist tõsise riski tõttu tarbijate tervisele ja ohutusele, ei tuleks komisjoni teavitada RAPEXi süsteemi kaudu. Kõigist sellistest riigi tasandi meetmetest, mida kohaldatakse üksnes üldiselt määratletud tootekategooriate suhtes, nagu kõik tooted üldiselt või kõik sama otstarbega tooted, ning mitte nende toodete (tootekategooriate) suhtes, mis tehakse kindlaks konkreetselt nende kaubamärgi, eriomase välimuse, tootja, tarnija, mudeli nime või numbri jms järgi, tuleb komisjoni teavitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535 (11).

5.    Riskitasemed

5.1.   Tõsine risk

Enne kui liikmesriigi ametiasutus otsustab esitada teate RAPEXi kaudu, teostab ta alati nõuetekohase riskihindamise (vt käesolevate suuniste 6. lisa (III osa) või täiendav ELi üldine riskihindamismetoodika määruse (EÜ) nr 765/2008 (12) kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul), et teha kindlaks, kas toode, millest soovitakse teatada, kujutab endast tõsist riski tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluva tootega, lõppkasutajate tervisele, ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele (nt julgeolek või keskkonnakaitse) ning kas vähemalt üks RAPEXi kaudu teatamise kriteerium on seega täidetud.

5.2.   Tõsisest riskist väiksem risk

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 alusel saadetavaid teateid käsitatakse üldiselt teadetena tõsisest riskist väiksema riskiga toodete kohta. Erinevalt tõsist riski kujutavatest toodetest ei pruugi neid tooteid käsitlevate teadetega tingimata kaasneda järelmeetmete võtmise kohustust teistele liikmesriikidele, välja arvatud juhul, kui see on nõutav toote või riski laadi arvesse võttes (vt II osa alljaotis 3.4.6.1).

5.3.   Riskihindamismeetod

Siinsete suuniste 6. lisas (III osa) on sätestatud riskihindamismeetod, mille abil liikmesriigi ametiasutused saavad hinnata, kui suured on riskid, mida tarbekaubad tarbijate tervisele ja ohutusele põhjustavad, ning otsustada, kas RAPEXi kaudu teatamine on vajalik. Kui asjaomane toode kuulub määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse, võib samamoodi olla vaja kasutada täiendavat ELi üldist riskihindamismetoodikat (jagu 5.1).

Riskihindamiseks on RAPEXi veebisaidil ja RAPEXi rakenduses kättesaadav sihtotstarbeline riskihindamissuuniste töövahend (13) (RAG, Risk Assessment Guidelines), mis põhineb 6. lisas esitatud põhimõtetel.

5.4.   Hindamisasutus

Riskihindamise teeb või seda kontrollib alati see liikmesriigi ametiasutus, kes teostas uurimise ja võttis asjakohaseid meetmeid või jälgis nende vabatahtlike meetmete rakendamist, mida ettevõtja riskiga toote suhtes võttis.

Enne RAPEXi rakendamise kaudu teate edastamist lahendab RAPEXi kontaktpunkt (vt II osa jagu 5.1) koos vastutava ametiasutusega kõik ebaselged küsimused.

6.    Piiriülene mõju

6.1.   Rahvusvaheline juhtum

Vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi artiklile 12 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 22 esitab liikmesriik RAPEXi kaudu teate üksnes juhul, kui ta on seisukohal, et tootest tingitud riski(de) mõju ulatub või võib ulatuda tema territooriumist kaugemale (edaspidi „piiriülene mõju“ või „rahvusvaheline juhtum“).

Võttes arvesse kaupade vaba liikumist siseturul ja asjaolu, et tooteid imporditakse ELi eri turustuskanalite kaudu ning tarbijad ostavad tooteid välisreiside ajal ja interneti kaudu, julgustatakse riiklikke ametiasutusi tõlgendama piiriülese mõju kriteeriumi suhteliselt laias tähenduses. Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohane teade esitatakse seetõttu juhul, kui:

a)

ei saa välistada, et riskiga toodet on müüdud rohkem kui ühes ELi liikmesriigis,

b)

ei saa välistada, et riskiga toodet on müüdud interneti kaudu või

c)

toode pärineb kolmandast riigist ning seda on tõenäoliselt imporditud ELi mitmete turustuskanalite kaudu.

6.2.   Kohalik juhtum

Meetmetest, mis on võetud seoses toodetega, mis kujutavad endast tarbijatele tõsist riski ja millel on üksnes kohalik mõju (edaspidi „kohalik juhtum“), ei teavitata üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 alusel. See kehtib olukordades, kus liikmesriigi ametiasutusel on konkreetne ja piisav põhjus välistada võimalus, et toode on tehtud või tehakse (mingil viisil) kättesaadavaks teistes liikmesriikides, nt üksnes ühes liikmesriigis toodetud ja levitatud kohaliku toote suhtes võetud meetmed. Hindamise käigus peavad liikmesriigi ametiasutused hoolikalt kaaluma võimalust, et toodet võidakse müüa internetis või uute kujunemisjärgus turustuskanalite kaudu.

Kohalikku juhtumit käsitlev teade seoses tõsist riski kujutava tootega tuleb komisjonile esitada üksnes juhul, kui see sisaldab teavet, mis võiks tooteohutuse seisukohast liikmesriike huvitada, eelkõige teave meetmete kohta, mis on võetud uut tüüpi riski korral, millest ei ole veel teatatud, toodete kombineerimisest tekkinud uut tüüpi riski korral või uut liiki või uue kategooria toodete korral.

Selline teade esitatakse üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 alusel, täpsemalt artikli 11 lõike 1 teise lõigu alusel.

II OSA

ÜLDISE TOOTEOHUTUSE DIREKTIIVI ARTIKLI 12 ALUSEL LOODUD EUROOPA LIIDU KIIRE TEABEVAHETUSE SÜSTEEM RAPEX

1.    Sissejuhatus

1.1.   RAPEXi eesmärgid

Üldise tooteohutuse direktiivi artikliga 12 on ette nähtud Euroopa Liidu kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX).

RAPEXil on tooteohutuse valdkonnas oluline roll. See täiendab muid meetmeid, mida võetakse nii riigi kui ka Euroopa tasandil kõrgetasemelise tooteohutuse tagamiseks ELis.

RAPEXi andmed aitavad:

a)

ennetada ja piirata ohtlike toodete pakkumist;

b)

kontrollida liikmesriikide ametiasutuste turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamise tegevuse tõhusust ja järjekindlust;

c)

teha kindlaks vajadused ja luua alus meetmete võtmiseks ELi tasandil;

d)

soodustada ELi tooteohutusnõuete järjekindlat täitmise tagamist ning seega toetada ühtse turu tõrgeteta toimimist.

1.2.   RAPEXi osad

RAPEX koosneb mitmest üksteist täiendavast osast, mis on süsteemi tõhusaks ja tulemuslikuks toimimiseks üliolulised. Kõige olulisemad on:

a)

süsteemi toimimist reguleeriv õigusraamistik (st üldise tooteohutuse direktiiv ja suunised);

b)

veebirakendus (edaspidi „RAPEXi rakendus“), mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil veebikeskkonna kaudu kiiresti teavet vahetada;

c)

RAPEXi kontaktpunktide võrk, mis koosneb kõigis liikmesriikides RAPEXi toimimise eest vastutavatest ühtsetest kontaktpunktidest (vt II osa peatükk 5.1);

d)

igas liikmesriigis loodud riiklikud RAPEXi võrgud, mis koosnevad RAPEXi kontaktpunktist (vt II osa jaotis 5.1) ja kõigist tooteohutuse tagamisega seotud ametiasutustest;

e)

üldise tooteohutuse direktiivi eest vastutavas komisjoni talituses loodud RAPEXi töörühm, kes vaatab läbi ja kinnitab RAPEXi rakenduse kaudu esitatud dokumendid, hooldab RAPEXit ja tagab selle nõuetekohase toimimise;

f)

RAPEXi veebisait, (14) kus avaldatakse RAPEXi teadete kokkuvõtted ja ka iganädalased ajakohased ülevaated;

g)

RAPEXi väljaanded, nagu RAPEXi statistika, RAPEXi aastaaruanded ja muud reklaammaterjalid;

h)

RAPEXi ja ICSMSi liides, mis hõlmab süsteemidevahelist ühendust, tänu millele on RAPEXi teateid võimalik kodeerida ICSMSis juba sisalduvate uurimisandmete alusel. Asjaomaste väljade täitmisel ICSMSis saab RAPEXi teate esitada automaatselt.

2.    Teavitamiskriteeriumid

RAPEXi kaudu tuleb teavitada meetmetest, millega välditakse või piiratakse tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodetega, lõppkasutajate tervisele, ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele (nt julgeolek või keskkonnakaitse) tõsist riski kujutavate toodete turustamist ja kasutamist või kehtestatakse sellele eritingimusi.

2.1.   Kohustuslik osalemine RAPEXis: üldise tooteohutuse direktiivi artikkel 12 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikkel 22

Üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse (EÜ) nr 765/2008 alusel on RAPEXis osalemine liikmesriikidele kohustuslik. Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaselt on liikmesriikidel juriidiline kohustus teavitada komisjoni nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest meetmetest, kui täidetud on neli alljärgnevat teavitamiskriteeriumi:

a)

toode kuulub üldise tooteohutuse direktiivi või määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse;

b)

toote suhtes kohaldatakse meetmeid, millega ennetatakse või piiratakse toote võimalikku turustamist või kasutamist või kehtestatakse selle turustamise või kasutamise eritingimused (ennetavad ja piiravad meetmed);

c)

toode ohustab tõsiselt tarbijate tervist ja ohutust, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluva tootega, ka lõppkasutajate muid asjakohaseid avalikke huve;

d)

ei ole võimalik välistada, et tootega tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluva tootega, ka lõppkasutajate muudele asjakohastele avalikele huvidele kaasneva tõsise riski mõju ulatub teavitava liikmesriigi territooriumist kaugemale.

2.2.   Mittekohustuslik osalemine RAPEXis: üldise tooteohutuse direktiivi artikkel 11 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikkel 23

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohaselt peaksid liikmesriigid komisjoni teavitama meetmetest, millega piiratakse toote turuleviimist või millega nõutakse selle turult kõrvaldamist või tagasivõtmist, kui asjaomane teave ei kuulu üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 kohase teate määratluse alla ega ELi konkreetse õigusaktiga ette nähtud mis tahes muu teate määratluse alla.

Lihtsustamise ja tõhustamise huvides võivad liikmesriigid toodete suhtes võetud meetmetest alljärgnevalt loetletud tingimustel RAPEXi rakenduse kaudu teatada ka juhul, kui artikli 12 kohased teavitamiskriteeriumid ei ole täidetud.

Liikmesriikidel on juriidiline kohustus teavitada komisjoni vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi artiklile 11, kui täidetud on järgmised neli kriteeriumi:

a)

asjaomane toode on tarbekaup;

b)

toote suhtes kohaldatakse riiklike ametiasutuste võetud piiravaid meetmeid (kohustuslikud meetmed);

c)

tootega kaasneb tõsisest riskist väiksem risk tarbijate tervisele ja ohutusele ning riski mõju võib ulatuda või ulatub ühe liikmesriigi territooriumist kaugemale või toode ohustab tõsiselt tarbijate tervist ja ohutust ning riski mõju ei ulatu või ei saa ulatuda liikmesriigi territooriumist kaugemale, kuid võetud meetmetega seotud teave pakub tooteohutuse seisukohast tõenäoliselt huvi teistele liikmesriikidele (15);

d)

võetud meetmetest ei tule teavitada ühegi muu ELi õigusaktiga kehtestatud teavitamismenetluse alusel.

Vaatamata asjaolule, et üldise tooteohutuse direktiivi artiklis 11 ei ole sätestatud sõnaselget kohustust teavitada tõsisest riskist väiksema riskiga toodete suhtes võetud vabatahtlikest meetmetest, on direktiivi artiklis 16 sätestatud, et liikmesriik ja komisjon peavad tegema teabe tarbijate tervisele ja ohutusele avalduvate riskide kohta üldiselt avalikkusele kättesaadavaks. Selleks et tagada teavitussüsteemis sidusus ning võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil täita üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 kohaseid kohustusi, on liikmesriikidel seega soovitatav teavitada RAPEXi kaudu ka vabatahtlikest meetmetest, mille on võtnud tõsisest riskist väiksema riskiga toodete tootjad ja levitajad.

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile esitama nende käsutuses oleva ja artikli 22 alusel veel esitamata teabe (tõsisest riskist väiksemat) riski kujutavate toodete kohta. Erinevalt selle määruse artiklist 22 ei sätestata artiklis 23 liikmesriikidele kohustust esitada RAPEXile asjaomast teavet sisaldav teade. Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 alusel on aga komisjon ja liikmesriigid kohustatud tegema üldsusele kättesaadavaks nende käsutuses oleva teabe tarbijate tervisele ja ohutusele avalduvate riskide kohta. Sidususe huvides ja selleks, et tõhustada üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 kohaste kohustuste täitmist, oleks kõige otstarbekam lahendus see, kui RAPEX sisaldab teavet kõikide meetmete kohta, mis on võetud tarbijate tervisele ja ohutusele ning määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamise korral ka muudele asjakohastele avalikele huvidele tõsist riski ja tõsisest riskist väiksemat riski kujutavate ning üldise tooteohutuse direktiivi või määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes. Seetõttu, kui liikmesriigid võtavad määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohaselt meetmeid ja teatavad nendest komisjonile ICSMSi kaudu, julgustatakse neid esitama asjaomane teave RAPEXis. Teabe saab esitada eraldi teatena RAPEXis või edastada selle ICSMSi kaudu.

Süsteemidevaheline ühendus võimaldab teated kodeerida ICSMSis juba sisalduvate uurimisandmete alusel (vt II osa jao 1.2 alapunkt h).

Image 1

Riski liik

Üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamisal asse kuuluv toode

Määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluv toode

Võetud meede

Piiriülene mõju

Ebapiisavad identifitseerimis-andmed

Uut riski kajastav teave

TEATE LIIK

Tõsine risk

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 kohane teade

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohane teade

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohane teade

Ei ole selgelt kindlaks määratud

Informatiivse sisuga teade

Ei ole selgelt kindlaks määratud

Teave ICSMSi jaoks

Soovitatav esitada RAPEXi teade

Tõsisest riskist väiksem risk

Kohustuslikud meetmed

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohane teade

Vabatahtlikud meetmed

Informatiivse sisuga teade

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohane teade

Soovitatav esitada RAPEXi kaudu

Pooleli

Informatiivse sisuga teade (kui see on asjakohane)

Käesolevate suuniste 3. lisas (III osa) on esitatud teavitamisskeem, millel selgitatakse täiendavalt II osa 2. peatükis esitatud teavitamiskriteeriume.

3.    Teated

3.1.   Teadete liigid

3.1.1.   Teated

Liikmesriikide ametiasutused peavad RAPEXi süsteemi kaudu teate esitama järgmistel juhtudel:

a)

kui kõik üldise tooteohutuse direktiivi artiklis 12 sätestatud RAPEXi kaudu teatamise kriteeriumid (16) on täidetud, koostab liikmesriik RAPEXi teate, mis liigitatakse RAPEXi rakenduses artikli 12 kohase teatena, ning edastab selle komisjonile;

b)

kui kõik RAPEXi kaudu teatamise kriteeriumid on täidetud ning lisaks sellele on toode eluohtlik ja/või see on põhjustanud surmaga lõppenud õnnetusi ning muudel juhtudel, kui RAPEXi teade nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist kõigi liikmesriikide poolt, koostab teavitav liikmesriik RAPEXi teate, mis liigitatakse RAPEXi rakenduses kiireloomulisi meetmeid nõudva teatena, ning saadab selle komisjonile;

c)

kui kõik määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 22 sätestatud RAPEXi kaudu teatamise kriteeriumid (17) on täidetud, koostab liikmesriik RAPEXi teate, mis liigitatakse RAPEXi rakenduses artikli 22 kohase teatena, ning edastab selle komisjonile.

Kui kõik üldise tooteohutuse direktiivi artiklis 11 sätestatud teavitamiskriteeriumid (18) on täidetud, koostab liikmesriik teate, mis liigitatakse RAPEXis teatamisel artikli 11 kohase teatena, ning edastab selle komisjonile.

Peale selle julgustatakse liikmesriike esitama teade juhul, kui täidetud on määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohased kriteeriumid (19).

Eespool II osa 2. peatükis esitatud põhjenduskäigu alusel on liikmesriikidel soovitatav koostada ja esitada komisjonile kas kaudselt või otse teade, mis liigitatakse RAPEXis artikli 23 kohase teatena, kui täidetud on artiklis 23 sätestatud kriteeriumid.

Enne teate saatmist komisjonile kontrollib teavitava liikmesriigi RAPEXi kontaktpunkt (vt II osa jaotis 5.1), kas kõik teavitamiskriteeriumid on täidetud.

3.1.2.   Informatiivse sisuga teade

Kui käesolevate suuniste II osa jagudes 2.1 ja 2.2 sätestatud kriteeriumid teadete esitamiseks ei ole täidetud, võib RAPEXi kontaktpunkt (vt II osa jaotis 5.1) otsustada kasutada RAPEXi rakendust asjaomase teabe edastamiseks teavitamise eesmärkidel. Sellised teated liigitatakse RAPEXis kui informatiivse sisuga teated ning need võidakse saata järgmistel juhtudel.

a)

Kui kõik üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohased RAPEXi kaudu teatamise kriteeriumid on täidetud, kuid teates ei esitata kogu teavet (peamiselt toote identifitseerimisandmed ja turustuskanalite teave), mis on teistele liikmesriikidele vajalik, et tagada sellisele teatele tuginevate järelmeetmete võtmine (20). Üks näide teate kohta, mille saab RAPEXi rakenduse kaudu edastada informatiivse sisuga teatena, on teade, mille puhul toote nimi, kaubamärk või pilt puudub ning seetõttu ei ole võimalik teatatud toodet nõuetekohaselt identifitseerida ega eristada seda muudest sama tootekategooria või -liigi toodetest, mis on turul kättesaadavad. Igal üksikjuhtumil tuleb alati eraldi hinnata, kas teade sisaldab teiste liikmesriikide jaoks piisavalt teavet järelmeetmete võtmiseks.

b)

Kui liikmesriik on teadlik asjaolust, et teatav ELi turul kättesaadav tarbekaup kujutab endast tõsist riski tarbijate tervisele ja ohutusele, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluva tootega, et tarbekaup või kutsealasel eesmärgil kasutatav toode kujutab endast tõsist riski lõppkasutajate tervisele ja ohutusele või muudele asjakohastele avalikele huvidele, kuid tootja ega levitaja ei ole veel võtnud või liikmesriigi ametiasutus ei ole veel võtnud ega otsustanud võtta ennetavaid ja piiravaid meetmeid. Kui teavet sellise toote kohta levitatakse RAPEXi rakenduse kaudu enne meetmete võtmist, annab teate esitanud liikmesriik seejärel komisjonile teada (nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas sätestatud tähtajaks) teatatud toote suhtes tehtud lõplikust otsusest (peamiselt sellest, mis liiki ennetavaid või piiravaid meetmeid võeti või miks selliseid meetmeid ei võetud). Kui teate esitanud liikmesriik võtab meetmeid hiljem, teatab ta sellest komisjonile, kes liigitab teate üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaseks teateks.

c)

Kui liikmesriik otsustab teatada ennetavatest ja piiravatest meetmetest, mis on võetud seoses tarbekaubaga, mille puhul tarbijate tervisele ja ohutusele avaldatav tõsine risk on üksnes kohalik (kohalik juhtum). Nagu on selgitatud I osa peatükis 6.2, tuleks teade siiski saata üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohase teatena, kui kohaliku juhtumiga seotud teade sisaldab tooteohutust käsitlevat teavet, mis võib tõenäoliselt huvi pakkuda ka teistele liikmesriikidele.

d)

Kui teates käsitletakse toodet, mille ohutusega seotud aspekte (eelkõige tarbijate tervisele ja ohutusele põhjustatava riski taset) on vaja arutada ELi tasandil, et tagada liikmesriikide ühtne lähenemisviis riskihindamisele ja/või nõuete täitmise tagamise meetmetele (21).

e)

Kui ei ole võimalik kindlalt otsustada, kas üks või mitu teavitamiskriteeriumit on täidetud, kuid teates esitatakse tooteohutuse kohta teavet, mis võib tõenäoliselt huvi pakkuda teistele liikmesriikidele.

Informatiivse sisuga teadet saates märgib RAPEXi kontaktpunkt (vt II osa jaotis 5.1) selgelt ära teate saatmise põhjused.

3.2.   Teate sisu

3.2.1.   Andmete ulatus

Teated, mis saadetakse komisjonile RAPEXi rakenduse kaudu, sisaldavad järgmist liiki andmeid.

a)

Teave, mis võimaldab kindlaks teha teatatud toote, st tootekategooria, -nimi, kaubamärk, mudeli ja/või tüübinumber, vöötkood, partii- või seerianumber, tollikood, toote ja pakendi kirjeldus koos fotodega, millel on kujutatud toode, selle pakend ja märgistus. Toote üksikasjalik ja täpne kindlakstegemine on turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamise meetmete seisukohast olulisim element, kuna see võimaldab riiklikel ametiasutustel teatatud toodet identifitseerida, eristada seda teistest sama või sarnase tooteliigi või -kategooria toodetest, mis on turul kättesaadavad, toodet turult leida ning võtta asjakohaseid meetmeid või nende võtmises kokku leppida.

b)

Teave toote päritolu kohta, st päritoluriik, tootjate ja eksportijate nimed, aadressid ja kontaktandmed, nagu telefoninumber ja e-posti aadress. Liikmesriigid esitavad kogu kättesaadava teabe kolmandates riikides asuvate tootjate ja eksportijate kohta, kes teevad ELiga tihedat koostööd tooteohutuse alal. Vormile lisatakse ka järgmised dokumendid, kui need on olemas: tellimuste, müügilepingute, arvete, veodokumentide, tollideklaratsioonide jms koopiad. Need dokumendid tuleks edastada PDF-vormingus või ükskõik millises muus vormingus, mida rakendus toetab. Üksikasjalik teave kolmandatest riikidest pärit tootjate kohta aitab komisjonil tõhustada nõuete täitmist nendes riikides ning vähendada ELi eksporditavate tarbijaid ohustavate toodete hulka.

c)

Võimaluse korral teave selle kohta, kus täpselt on toode kättesaadavaks tehtud (suurkauplus, kohalik kauplus või turg, internet jms).

d)

Teave teatatud toote suhtes kohaldatavate ohutusnõuete kohta, sealhulgas kohaldatavate õigusaktide ja standardite viitenumbrid ja pealkirjad.

e)

Teatatud toote riskide kirjeldus, sealhulgas labori- või visuaalsete katsete tulemuste kirjeldused, katsearuanded ning tõendid teatatud toote ohutusnõuetele mittevastavuse kohta, täielik riskihinnang koos järeldustega ja teave teadaolevate õnnetus- ja vahejuhtumite kohta (vt käesolevate suuniste I osa jaotis 3.3.1).

f)

Teave teatatud toote tarneahelate kohta liikmesriikides, eelkõige teave sihtriikide, importijate ning võimaluse korral ka teatatud toote Euroopas levitajate kohta.

g)

Teave võetud meetmete kohta, eelkõige nende liik (kohustuslikud või vabatahtlikud), kategooria (nt toote turult kõrvaldamine, tarbijatelt tagasinõudmine), kohaldamisala (nt riiklik, kohalik) ning meetme jõustumise kuupäev ja kestus (nt alaline, ajutine).

h)

Märge selle kohta, kas teade, selle osa ja/või lisa(d) on konfidentsiaalsed. Konfidentsiaalsustaotlusega on alati kaasas põhjendus, kus on selgelt märgitud sellise taotluse põhjused.

i)

Olemasolu korral teave selle kohta, kas toode on võltsitud. Sel otstarbel tagab komisjon liikmesriikidele Euroopa tasandil kättesaadavad erivahendid võltstoodete tuvastamise hõlbustamiseks.

j)

Teave tootega seoses teatatud õnnetusjuhtumite kohta, viidates võimaluse korral õnnetusjuhtumi põhjustele (toote kasutusviisiga seostatav risk või toote olemuslik risk).

k)

Lisateave selle kohta, kas teade on esitatud osana ELi tasandil nõuete täitmise tagamise koordineeritud meetmetest.

l)

Teave selle kohta, kas liikmesriigi ametiasutused kavatsevad saata sama toote või sarnaste toodetega seoses muid teateid. See tuleb märkida algses teates.

Liikmesriike julgustatakse otsima ja esitama teavet teatatud toote tarneahelate kohta neis ELi mittekuuluvates riikides, kes teevad ELiga tihedat koostööd tooteohutuse alal.

3.2.2.   Andmete täielikkus

Teated peaksid olema võimalikult täielikud. Teatesse lisatavad elemendid on loetletud käesolevate suuniste 1. lisas ning need sisalduvad RAPEXi rakenduses. Kõik teate vormi väljad peaksid olema täidetud nõutud andmetega. Kui nõutud teave ei ole teate esitamise ajal kättesaadav, peaks teavitav liikmesriik teate vormil sellele selgelt osutama ja seda selgitama. Puuduva teabe selgumisel ajakohastab teate esitanud liikmesriik oma teadet. Komisjon vaatab ajakohastatud teate enne selle kinnitamist ning süsteemi kaudu edastamist läbi.

RAPEXi kontaktpunktid edastavad kõigile RAPEXi võrgus osalevatele riiklikele ametiasutustele juhtnöörid teate täitmiseks vajalike andmete ulatuse kohta. See aitab tagada, et teave, mida need ametiasutused RAPEXi kontaktpunktile edastavad, on õige ja täielik (vt II osa jaotis 5.1).

Kui osa käesolevate suunistega nõutavast teabest ei ole veel kättesaadav, peaksid liikmesriigid sellegipoolest järgima kehtestatud tähtaegu ega tohiks edasi lükata RAPEXi teate saatmist juhul, kui tegemist on tootega, millega kaasneb eluohtlik risk tarbijate või teiste lõppkasutajate tervisele ja ohutusele, ja/või juhul, kui RAPEXi teade nõuab liikmesriikidelt kiireloomulisi meetmeid.

Enne teate esitamist kontrollib RAPEXi kontaktpunkt (tarbetu kordamise vältimiseks), kas mõni teine liikmesriik on asjaomasest tootest RAPEXi rakenduse kaudu juba teavitanud. Kui tootest on juba teavitatud, esitab RAPEXi kontaktpunkt uue teate koostamise asemel järelteate olemasolevale teatele, lisades täiendava teabe, mis võib olla oluline teiste liikmesriikide ametiasutuste jaoks, nagu täiendavad VIN-koodid, üksikasjalik importijate ja levitajate nimekiri, täiendavad katsearuanded jms (vt ka II osa jaotis 5.1).

3.2.3.   Andmete ajakohastamine

Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile (nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas sätestatud tähtajaks) igast muutusest, mille puhul on vaja RAPEXi rakenduse kaudu edastatud teadet muuta. Eelkõige teavitab liikmesriik komisjoni igast muutusest (nt pärast apellatsioonimenetluse käigus langetatud kohtuotsust) teatatud meetmete staatuses, riskihinnangus ja konfidentsiaalsuses.

Komisjon vaatab teate esitanud liikmesriigi esitatud teabe läbi ja ajakohastab vastavat teavet RAPEXi rakenduses ning vajaduse korral RAPEXi veebisaidil.

3.2.4.   Vastutus edastatud teabe eest

Esitatud teabe eest vastutab teate esitanud liikmesriik (22).

Teate esitanud liikmesriik ja vastutav riiklik ametiasutus tagavad, et kõik RAPEXi rakenduses esitatud andmed on täpsed, et vältida vastava toote segiajamist sama tootekategooria või -liigi sarnase tootega, mis on ELi turul kättesaadav.

Teavitamismenetluses osalev(ad) ametiasutus(ed) (nt teatatud toote riskihindamist teostav või turustuskanalite kohta teavet andev ametiasutus) vastutab (vastutavad) RAPEXi rakenduse kaudu edastatud teabe eest. RAPEXi kontaktpunkt kontrollib kõiki vastutavatelt ametiasutustelt saadud teateid ning kinnitab need enne komisjonile edastamist (vt ka II osa jaotis 5.1).

Selliste toimingutega nagu teadete läbivaatamine, nende kinnitamine ja edastamine RAPEXi rakenduse kaudu ja avaldamine RAPEXi veebisaidil ei võta komisjon endale mingit vastutust edastatud teabe eest, vaid vastutus lasub teate esitanud liikmesriigil.

3.3.   Teavitamismenetluse pooled ja rollid

Alljärgnevalt on loetletud teavitamismenetluses osalevad pooled koos vastavate tööülesannetega.

3.3.1.   Ettevõtjad

Ettevõtjad RAPEXi rakenduses teadete esitamisel otseselt ei osale.

Riskiga toodetest peavad ettevõtjad aga viivitamata teavitama pädevaid asutusi kõikides liikmesriikides, kus toode on kättesaadavaks tehtud. Sellise teabe esitamise tingimused ja üksikasjad on sätestatud üldise tooteohutuse direktiivi I lisas.

Kõnealuse teabega tegeleb liikmesriik, kus teabe esitanud tootja/levitaja on asutatud (edaspidi „peamine liikmesriik“).

Ettevõtjad saavad riskiga toodete kohta teavet esitada „Product Safety Business Alert Gateway“ kaudu, mis on kättesaadav RAPEXi veebisaidil (vt II osa jaotis 5.3.2). Ettevõtjad peaksid esitama üksikasjaliku kirjelduse tootega seotud riski kohta ning selles on neile abiks „RAG tool“ (vt I osa jagu 5.3).

Ettevõtjate tehtud riskihinnang ei ole liikmesriikide ametiasutuste jaoks siduv, vaid liikmesriigi ametiasutused peavad korraldama oma riskihindamise. Seetõttu võib liikmesriigi ametiasutus jõuda „Product Safety Business Alert Gateway“ kaudu esitatud hoiatusteates sisalduva riskihinnangu suhtes teistsugusele järeldusele.

3.3.2.   Liikmesriikide ametiasutused

Liikmesriikide ametiasutused teatavad komisjonile RAPEXi rakenduse kaudu nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest meetmetest, mis on nende territooriumil võetud riskiga toodete suhtes.

Liikmesriigid määravad kindlaks, kes vastutab RAPEXis teadete koostamise, esitamise ja järelmeetmete võtmise eest.

3.3.3.   Välispiirikontrolli eest vastutavad asutused

Välispiirikontrolli eest vastutavate asutuste võetud meetmetest, millega takistatakse tarbijate tervisele ja ohutusele tõsist riski kujutavate tarbekaupade turustamist ELis (nt otsused peatada import ELi piiril), tuleks komisjoni RAPEXi rakenduse kaudu teavitada samal viisil kui turujärelevalveasutuste võetud meetmetest, millega piiratakse toote levitamist või kasutamist.

3.3.4.   Euroopa Komisjon

Komisjon võib RAPEXi kontaktpunktidele (vt II osa jaotis 5.1) teatada tõsiseid riske tekitavatest toodetest, mida imporditakse ühendusse ja Euroopa Majanduspiirkonda või eksporditakse sealt (23).

Komisjon võib edastada liikmesriikidele teavet riskiga toodete kohta, mis pärinevad EList või väljastpoolt ELi ning mis võivad vastavalt kättesaadavale teabele jõuda ELi turule. Tegemist on peamiselt teabega, mille komisjon saab kolmandatelt riikidelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, ettevõtjatelt või muude kiirhoiatussüsteemide kaudu.

Seda teavet võivad liikmesriigid vahetada muude vahendite kui RAPEXi rakenduse kaudu.

3.4.   Töövoog

3.4.1.   Teate koostamine

3.4.1.1.   Liikmesriigi ametiasutuse tasandil

Olenevalt riigi tasandi töökorraldusest võib teate koostamise õigus olla erinevatel RAPEXi menetluses osalevatel riigi ametiasutusel (kohalikud/piirkondlikud turujärelevalveasutused, välispiirikontrolli eest vastutavad asutused jms).

3.4.1.2.   Komisjoni tasandil

Teatavatel juhtudel võib teate koostada komisjon, nagu on selgitatud jaotises 3.3.4.

3.4.2.   Teadete esitamine komisjonile

RAPEXi kontaktpunkt vastutab kõikide teadete komisjonile kinnitamiseks esitamise eest. (vt II osa jaotis 5.1)

3.4.3.   Teadete läbivaatamine komisjonis

Komisjon kontrollib kõiki RAPEXi rakenduse kaudu saadud teateid enne nende edastamist liikmesriikidele, et veenduda nende nõuetekohasuses ja täielikkuses.

3.4.3.1.   Nõuetekohasus

Teate nõuetekohasuse hindamisel kontrollib komisjon eelkõige, kas:

a)

teade vastab kõikidele asjaomastele üldise tooteohutuse direktiivis või määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 22 ja käesolevates suunistes sätestatud nõuetele;

b)

teatatud tootest on juba teavitatud (et vältida tarbetut kordamist, sh ICSMSi ja RAPEXi vahel);

c)

teade, mille teate esitanud liikmesriik kinnitamiseks esitas, on liigitatud vastavalt käesolevate suuniste II osa 2. peatükis sätestatud kriteeriumidele;

d)

esitatud teave, sh riskihinnang, on kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja asjakohaste standarditega;

e)

rakendatud on nõuetekohast teavitamismenetlust.

3.4.3.2.   Täielikkus

Kui teate nõuetekohasus on leidnud kinnitust, kontrollib komisjon, kas see on täielik. Aluseks võetakse käesolevate suuniste II osa jaotised 3.2.1 ja 3.2.2. Eritähelepanu pööratakse teate nendele osadele, milles käsitletakse toote identifitseerimisandmeid, riskikirjeldust, meetmeid, jälgitavust ja turustuskanaleid.

Komisjon ei vastuta toote riskihindamise eest, vaid üksnes kontrollib, kas teates on esitatud nõuetekohane riskihinnang, mis sisaldab kõiki käesolevate suuniste II osa jaotises 3.2.1 loetletud elemente (v.a alljaotises 3.4.3.3 osutatud juhtudel). Vt käesolevate suuniste I osa jagu 5.1.

3.4.3.3.   Üksikasjaliku riskihinnanguta teadete kinnitamine

Liikmesriigid peaksid esitama riskihinnangu iga teate kohta, kuid teatavatel juhtudel võib komisjon kinnitada teated, mis on esitatud ilma üksikasjaliku ja eraldiseisva riskihinnanguta.

a)   Teated keemiliste riskidega toodete kohta

Toote riskitaset võidakse pidada tõsiseks, kui see sisaldab Euroopa õigusaktidega keelatud või neis kehtestatud piirnormi ületavat keemilist ainet. Seetõttu võidakse meetmetest selliseid keemilisi aineid sisaldavate toodete puhul, mille suhtes on ELi õigusaktides kehtestatud piiranguid, teatada ilma üksikasjaliku riskihinnanguta.

b)   Kosmeetikatoodetest teatamine

Üksikasjaliku riskihinnanguta teateid on samamoodi võimalik kinnitada kosmeetikatoodete puhul, mis sisaldavad keelatud või piiratud kasutusega aineid, mille kohta ELi teaduskomitee on avaldanud arvamust, et vastavate ainete esinemine üle kehtestatud piirnormide kujutab endast riski tarbijate tervisele ja ohutusele. Selle konkreetse tootesektori korral võib olla vaja arvesse võtta muid tegureid (nt sisaldus või kokkupuute kestus).

Kui aga meetmed on võetud toote suhtes, mis sisaldab mittelubatud keemilisi aineid, mille kohta ei ole avaldatud toote riski kinnitavat teaduslikku arvamust, võib olenevalt igal üksikjuhul eraldi tehtavast analüüsist olla vaja esitada nõuetekohane riskihinnang eesmärgiga tõendada, et toode kujutab endast tõsist riski või tõsisest riskist väiksemat riski. Juhtudel, kus selline riskihinnang on nõutav, kuid seda ei esitata, kinnitatakse teated RAPEXis vaid liigitusega „Informatiivse sisuga teade“.

Toodete puhul, mille suhtes turujärelevalveasutus on võtnud piiravaid meetmeid seetõttu, et need sisaldavad ELi õigusaktide kohaselt piiratud kasutusega ainete loetellu kantud keemilist ainet, ning juhul, kui puuduvad teaduslikud riskihindamisandmed, tuleb teateid hinnata igal üksikjuhtumil eraldi. Juhtudel, kus selline riskihinnang on nõutav, kuid seda ei esitata, kinnitatakse teated RAPEXis vaid liigitusega „Informatiivse sisuga teade“.

c)   Teistest toodetest teatamine

Kui olemas on põhjalikult dokumenteeritud tõendid selle koha, et teatud toodete konkreetsed omadused põhjustavad järjepidevalt kindlat riski ja riskitaset (nt kaasneb alati tõsine risk lasterõivaste pingutusnööride või tehniliste paeltega, mis jäävad kandmisel pea-, kaela- või ülakeha piirkonda), ei ole asjaomase toote puhul vaja täiendavat riskihinnangut.

3.4.3.4.   Lisateabe nõudmine

Juhul kui komisjonil peaks teate läbivaatamise käigus selle kohta küsimusi tekkima, võib ta teate kinnitamise peatada ja küsida teate esitanud liikmesriigilt lisateavet või selgitusi. Teate esitanud liikmesriik esitab lisateabe komisjoni teabenõudes sätestatud tähtajaks.

3.4.3.5.   Uurimine

Vajaduse korral võib komisjon toote ohutuse hindamiseks korraldada uurimise. Uurimise võib teostada eelkõige juhul, kui esineb tõsiseid kahtlusi seoses riskidega, mida RAPEXi rakenduse kaudu teatatud toode põhjustab. Need kahtlused võivad komisjonil tekkida teate läbivaatamise käigus või neile võib komisjoni tähelepanu juhtida liikmesriik (nt järelteate esitamise teel) või kolmas isik (nt tootja).

Komisjon võib sellise uurimise käigus eelkõige:

a)

nõuda igalt liikmesriigilt teabe või selgituste esitamist;

b)

nõuda uurimise all oleva toote puhul sõltumatu riskihindamise ja sõltumatute katsete (labori- või visuaalsed katsed) tegemist;

c)

pidada nõu teaduskomiteedega, Teadusuuringute Ühiskeskuse või muu tarbekaupade ohutusele spetsialiseerunud asutusega;

d)

korraldada üldise tooteohutuse direktiivi alusel loodud komitee, tarbijaohutuse võrgu ja/või RAPEXi kontaktpunktide koosolekuid ning konsulteerida asjaomaste töörühmadega, et arutada uurimise käiku.

Kui uurimine käsitleb RAPEXi rakenduse kaudu teatatud toodet, võib komisjon peatada teate kinnitamise, või juhul kui teade on juba kinnitatud ja RAPEXi rakenduse kaudu edastatud, ajutiselt eemaldada RAPEXi veebisaidil avaldatud ülevaate. Pärast uurimist ja olenevalt tulemustest võib komisjon (olles vajaduse korral konsulteerinud teate esitanud liikmesriigiga) kinnitada eelnevalt peatatud teate ja selle RAPEXi rakenduse kaudu edastada, jätta kinnitatud teate (koos võimalike muudatustega) RAPEXi rakendusse või eemaldada teate RAPEXist lõplikult.

Komisjon teavitab kõiki liikmesriike:

a)

oma otsusest algatada uurimine, esitades selgelt otsuse põhjused;

b)

oma otsusest lõpetada uurimine, esitades järeldused ja uuritud teate (teadete) muudatused (kui neid tehti);

c)

kõigist uurimise käigus toimunud olulistest sündmustest.

3.4.4.   Teadete kinnitamine ja edastamine

Komisjon kinnitab RAPEXi rakenduse kaudu käesolevate suuniste 5. lisas sätestatud tähtaegadeks kõik teated, mis hinnati läbivaatamise käigus nõuetekohaseks ja täielikuks, ning saadab need laiali.

Kui läbivaatamise käigus saadeti teate esitanud liikmesriigile lisateabe või selgituste esitamise nõue (millele vajaduse korral järgnes meeldetuletus), võib komisjon teha järgmised otsused:

a)

juhul kui nõutud lisateave või selgitused esitati, vaatab komisjon teate uuesti läbi ning võib vajaduse korral teate kinnitada, muutes selle liigitust (nt informatiivse sisuga teade muudetakse artikli 12 kohaseks teateks), või jätta selle ootele edasiseks täpsustamiseks;

b)

juhul kui nõutud lisateavet või selgitusi ei esitatud ettenähtud tähtajaks või need olid puudulikud, teeb komisjon otsuse esitatud teabe põhjal ning olenevalt asjaoludest võib ta teate pärast selle liigituse muutmist (nt artikli 12 kohane teade muudetakse informatiivse sisuga teateks) kinnitada või kinnitamata jätta.

Kui liikmesriigid on kokku leppinud ühtses lähenemisviisis riskihindamisele ja/või nõuete täitmise tagamisele, võib komisjon sõltuvalt asjaoludest ja liikmesriikide seisukohtadest võtta ühe alljärgnevatest meetmetest:

a)

jätta asjakohased teated RAPEXi rakendusse;

b)

muuta RAPEXi rakenduses salvestatud teadete liigitust;

c)

teated RAPEXist lõplikult eemaldada (24).

3.4.5.   Teadete avaldamine

3.4.5.1.   Teabe avalikustamine kui üldreegel

Üldsusel on õigus saada teavet toodete kohta, millega kaasneb risk. Selle kohustuse täitmiseks avaldab komisjon ülevaated uute teadete kohta RAPEXi veebisaidil (25).

Väliskommunikatsiooniga seotud põhjustel hakatakse RAPEXi veebisaiti tulevikus kutsuma ingliskeelse nimega „Safety Gate“.

Samamoodi edastavad liikmesriigid avalikkusele oma riigikeeles teabe toodete kohta, millega kaasneb tõsine risk tarbijatele, ning riski kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta. Sellist teavet võidakse levitada interneti, trükiste, elektroonilise meedia jms kaudu.

Avalikkusele tehakse kättesaadavaks teate kokkuvõte, mis sisaldab eeskätt toote identifitseerimisandmeid ning ka teavet riskide ja nende vältimiseks või piiramiseks võetud meetmete kohta. Komisjon ja liikmesriigid võivad otsustada avalikustada üldsusele teadete muid osi, kui selline teave ei ole oma laadilt konfidentsiaalne (ärisaladus) ning seda ei ole vaja kaitsta.

RAPEXi veebisaidil tehakse kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi artiklis 16 sätestatud nõuetega kättesaadavaks alljärgnevad teated.

a)

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 alusel esitatud teated.

b)

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 alusel esitatud teated.

c)

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 alusel esitatud teated seoses toodetega, millega kaasneb tõsisest riskist väiksem risk, mille puhul on kindlaks tehtud selle piiriülene mõju. Nagu on sätestatud jaos 3.4, määrab piiriülene mõju ära selle, kas vastavast stsenaariumist tuleb teatada artikli 11 alusel.

d)

Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 alusel esitatud teated seoses toodetega, millega kaasnevad tõsisest riskist väiksemad riskid, olenemata sellest, kas võetud meetmed olid kohustuslikud või vabatahtlikud meetmed (26).

e)

Informatiivse sisuga teated üksnes juhul, kui teate esitanud liikmesriik on RAPEXis vastava kastikese märkimisega avaldanud soovi teave avalikustada, eeskätt juhul, kui tegemist on vabatahtlike meetmetega ja asjaomased tooted on piisavalt täpselt identifitseeritud. Nende teadete avaldamist võib olla vaja kaaluda, et tagada nõuetekohane riskijuhtimine.

3.4.5.2.   Erandid üldreeglist

Liikmesriigid ja komisjon ei tohiks RAPEXi rakenduse kaudu teatatud tootega seotud teavet üldsusele avalikustada juhul, kui selline avalikustamine kahjustab kohtumenetluste kaitset, järelevalvet ja uurimistegevust või ametisaladust, välja arvatud toodete ohutusomadusi käsitlev teave, mis tuleb avalikustada tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks, või kui tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamisalasse kuuluvate toodetega, ka lõppkasutajate muude asjakohaste avalike huvide kaitseks, kui asjaolud seda nõuavad (27).

3.4.5.3.   Konfidentsiaalsustaotlused

Teavitav liikmesriik võib teates taotleda konfidentsiaalsust. Sellises taotluses tuleb selgelt märkida, millist teate osa (milliseid teate osi) tuleb hoida konfidentsiaalsena.

Lisaks tuleb igale konfidentsiaalsustaotlusele lisada põhjendus, milles on selgelt märgitud sellise taotluse põhjused (28).

Konfidentsiaalsustaotlused vaatab läbi komisjon. Komisjon kontrollib, kas taotlus on täielik (st kas taotluses on märgitud, milliseid teate osi tuleb hoida konfidentsiaalsena ning kas on esitatud selle põhjendus) ja põhjendatud (st see on kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi ja käesolevate suunistega). Pärast konsulteerimist asjaomase RAPEXi kontaktpunktiga langetab komisjon taotluse kohta otsuse. (vt II osa jaotis 5.1)

3.4.5.4.   Konfidentsiaalsete teadete käsitlemine

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 16 lõike 2 kohaselt ei takista ametisaladuse või konfidentsiaalsuse hoidmine pädevatele asutustele turuseire ja järelevalvetoimingute tõhususe tagamiseks asjakohase teabe jagamist. Komisjon vaatab läbi teated, mida tuleb osaliselt või täielikult hoida konfidentsiaalsena, ning pärast nende kinnitamist ja edastamist RAPEXi rakenduse kaudu võtavad liikmesriigid nende suhtes tavapäraseid järelmeetmeid. Teate või selle osade konfidentsiaalsus ei takista teate käsitlemist RAPEXi rakenduses ega RAPEXi rakenduse kaudu pädevatele riiklikele asutustele edastamist.

Ainus oluline erinevus teate käsitlemisel ja järelmeetmete võtmisel on see, et komisjon ja liikmesriigid ei tohi avalikustada teate konfidentsiaalseid osi. Need osad peavad jääma konfidentsiaalseks ning seega ei tohi neid mitte ühelgi kujul avaldada. Liikmesriigi ametiasutused, kes saavad RAPEXi rakenduse kaudu konfidentsiaalset teavet, tagavad oma toimingutes vastava teabe kaitse.

3.4.5.5.   Konfidentsiaalsustaotluse tühistamine

Kui teate esitanud liikmesriigi ametiasutus saab teada, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole enam põhjendatud, tühistab teavitav liikmesriik viivitamata oma konfidentsiaalsustaotluse ning teatab sellest komisjonile. Pärast teate esitanud liikmesriigilt vastava taotluse saamist teavitab komisjon kõiki liikmesriike konfidentsiaalsustaotluse tühistamisest.

RAPEXi teade, mida ei tule enam täielikult või osaliselt hoida konfidentsiaalsena, tehakse avalikkusele kättesaadavaks vastavalt RAPEXi teadete avaldamise suhtes kohaldatavatele üldeeskirjadele, mis on sätestatud käesolevates suunistes.

3.4.6.   Teadetele tuginevad järelmeetmed

3.4.6.1.   Eri liiki teadetele tuginevad järelmeetmed

Liikmesriigid tagavad, et artikli 12 kohaste teadete, kiireloomulisi meetmeid nõudvate artikli 12 kohaste teadete, määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaste teadete ning teabe korral, mille komisjon on saatnud riskiga toodete kohta (jaotis 3.3.4), võetakse sobivad järelmeetmed võimalikult kiiresti ja hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas sätestatud tähtaegadeks.

Informatiivse sisuga teated, üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohased teated ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 kohased teated (tõsisest riskist väiksemat riski käsitlevad teated) ei vaja konkreetseid järelmeetmeid. Sageli ei ole nendes teadetes esitatud vajalikke andmeid, mis aitaksid võtta teatatud toote suhtes tõhusaid ja tulemuslikke meetmeid nõuete täitmise tagamiseks (nt ei ole teatatud toode ja/või meetmed piisavalt täpselt identifitseeritud), või siis ei peeta riskitaset tõsiseks.

Ehkki nendel juhtudel ei ole konkreetset vajadust järelmeetmete järele, on sellegipoolest oluline, et liikmesriigid kontrolliksid, kas tõsisest riskist väiksema riski liigitus peab paika; seega võib liikmesriik võtta järelmeetmeid teistsuguste järeldustega riskihinnangu teabe alusel. Seetõttu julgustatakse liikmesriike võtma järelmeetmeid selliste teadete korral, mille puhul teatatud toode on nende turul tõenäoliselt tarbijatele kättesaadavaks tehtud ning toote identifitseerimisandmed on piisavad meetmete võtmiseks.

3.4.6.2.   Järelmeetmete eesmärgid

Teate saamisel vaatab liikmesriik läbi teates esitatud teabe ning võtab asjakohaseid meetmeid, et:

a)

teha kindlaks, kas toodet on turustatud tema territooriumil;

b)

hinnata, milliseid ennetavaid või piiravaid meetmeid tuleks võtta tema turult leitud teatatud toote suhtes, võttes arvesse teate esitanud liikmesriigi võetud meetmeid ning mis tahes erilisi asjaolusid, mis võiksid õigustada teistsuguste meetmete võtmist või meetmete võtmata jätmist;

c)

teostada vajaduse korral teatatud toote täiendav riskihindamine ja lisakatsed;

d)

koguda lisateavet, mis võib olla oluline teiste liikmesriikide jaoks (nt teave teatatud toote turustuskanalite kohta teistes liikmesriikides).

3.4.6.3.   Järelmeetmete võtmise meetodid

Tõhusate ja tulemuslike järelmeetmete tagamiseks peavad riiklikud ametiasutused rakendama parimale tavale vastavaid meetodeid, mille hulka kuuluvad alljärgnevad.

a)   Turukontroll

Riiklikud ametiasutused teostavad turul korrapäraseid (plaanilisi ja pistelisi) kontrolle, et teha kindlaks, kas RAPEXi rakenduse kaudu teatatud tooted on tarbijatele kättesaadavaks tehtud. Kui liikmesriik on märgitud sihtriigina, viiakse läbi rangem turukontroll, eeskätt teates viidatud ettevõtja(te)ga ühendust võttes.

b)   Koostöö ettevõtjate ühendustega

Riiklikud ametiasutused esitavad ettevõtjate ühendustele vastavalt vajadusele ülevaateid kõige uuematest teadetest ning teevad järelepärimisi selle kohta, kas ettevõtjate ühenduse liikmed on tootnud või levitanud mõnda teatatud toodet. Riiklikud ametiasutused edastavad ettevõtjatele üksnes teadete kokkuvõtteid, nagu RAPEXi veebisaidil avaldatud iganädalased ülevaated. Teate täistekste ei tohi kolmandatele isikutele edastada, kuna osa teabest (nt riskikirjelduse üksikasjad või teave turustuskanalite kohta) on sageli konfidentsiaalne ning seda tuleb kaitsta.

c)   RAPEXi andmete avaldamine interneti, muu elektroonilise meedia ja trükiste vahendusel

Riiklikud ametiasutused hoiatavad oma veebisaidi ja/või muude meediakanalite vahendusel ettevõtjaid ja tarbijaid korrapäraselt RAPEXi rakenduse kaudu teatatud tarbekaupadest, nt suunates tarbijad ja ettevõtjad RAPEXi veebisaidile. Sellisel viisil avaldatud teave võimaldab tarbijatel kontrollida, kas neil on riskiga tooteid või kas nad kasutavad neid, ning annab ametiasutustele sageli kasulikku tagasisidet.

d)   Veebikontroll

Riiklikud ametiasutused teevad korrapäraselt kontrolle internetis, et teha kindlaks, kas RAPEXi kaudu teatatud tooteid pakutakse veebipõhistes müügikohtades. Veebikontrolli meetodite hulka kuuluvad veebisorimine, andmekaeve, -koorimine jms.

Riiklikud ametiasutused kasutavad paralleelselt mitmesuguseid järelmeetmete võtmise tavasid ning ideaalsel juhul ei piirdu oma tegevuses üksnes üht liiki järelmeetmetega.

Sobivate järelmeetmete võtmise RAPEXi rakenduse kaudu edastatud teadete alusel tagab see liikmesriik, kus teatatud toote tootja, esindaja või importija on asutatud (peamine liikmesriik). Peamisel liikmesriigil on teatatud juhtumi kohta teabe saamiseks sageli paremad juriidilised ja tehnilised vahendid, mis võimaldab teistel liikmesriikidel võtta tõhusaid järelmeetmeid.

3.4.7.   Teadete lõplik/ajutine eemaldamine

3.4.7.1.   Teate lõplik eemaldamine RAPEXist

RAPEXi rakenduse kaudu edastatud teateid hoitakse süsteemis tähtajatult. Käesolevas jaotises kirjeldatud juhtudel võib komisjon teate RAPEXist siiski lõplikult eemaldada.

3.4.7.1.1   Olukorrad, mil on võimalik esitatud või kinnitatud teate eemaldamine

a)

Kui on olemas tõendid, et vähemalt üks teavitamiskriteerium (29) ei ole täidetud ja seega ei ole teade põhjendatud. Eelkõige on tegemist juhtudega, kui on kindlaks tehtud, et esialgne riskihindamine oli teostatud puudulikult ning teatatud toode ei tekita riski. Samuti hõlmab see olukordi, kus teatatud meetmed on kohtus või muus menetluses edukalt vaidlustatud ning need ei kehti enam.

b)

RAPEXi rakenduse kaudu teatatud (informatiivse sisuga teatena) toote suhtes ei olnud enne seda, kui otsustati meetmeid võtta, ühtegi meedet võetud (30).

c)

Pärast ELi tasandil peetud arutelu nõustuvad liikmesriigid, et ei ole kasulik vahetada teavet teatavate ohutusega seotud aspektide kohta, millest on RAPEXi rakenduse kaudu teavitatud (31).

d)

Kui on olemas tõendid, et teates käsitletud tooteid enam ei turustata ja kõik tarbijatele kättesaadavaks tehtud kaubaartiklid on kõigis liikmesriikides juba turult kõrvaldatud ning tagasi nõutud.

Esitatud või kinnitatud teate eemaldamist ei saa taotleda selle põhjal, et teatatud toodet on muudetud nii, et see vastab kõigile kohaldatavatele ohutusnõuetele, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõend, et kõik asjaomased tooted (kaubaartiklid), mis olid turul kättesaadavaks tehtud, on turult kõrvaldatud ning kõigist liikmesriikidest tagasi võetud ning neid enam ei turustata.

3.4.7.1.2   Lõpliku või ajutise eemaldamise taotlus liikmesriikidelt

Komisjon võib teateid RAPEXist eemaldada üksnes teate esitanud liikmesriigi taotlusel, kuna viimane kannab täielikku vastutust süsteemi kaudu edastatud teabe eest. Teisi liikmesriike julgustatakse siiski teavitama komisjoni kõigist asjaoludest, mis võiksid eemaldamist põhjendada.

3.4.7.1.3   Lõpliku või ajutise eemaldamise taotluse sisu

Igale eemaldamistaotlusele tuleb lisada põhjendus, milles kirjeldatakse taotluse põhjuseid, ja kõik kättesaadavad dokumendid, mis tõendavad neid põhjuseid. Komisjon vaatab kõik taotlused läbi ning kontrollib põhjendust ja eelkõige tõendavaid dokumente. Enne otsuse tegemist võib komisjon nõuda lisateavet, selgitusi või teate esitanud ja/või mõne teise liikmesriigi arvamust.

3.4.7.1.4   Otsus teade lõplikult eemaldada

Juhul kui komisjon peaks esitatud põhjenduse alusel otsustama teate RAPEXist lõplikult eemaldada, kõrvaldab ta selle:

a)

RAPEXi rakendusest (või teeb selle kõigile süsteemi kasutajatele muul moel nähtamatuks);

b)

(vajaduse korral) RAPEXi veebisaidilt.

Komisjon teavitab e-posti teel või muu sama tõhusa vahendi kaudu teate lõplikust eemaldamisest kõiki liikmesriike ning vajaduse korral ka avalikkust, avaldades RAPEXi veebisaidil paranduse.

3.4.7.2.   Teate ajutine eemaldamine RAPEXi veebisaidilt

3.4.7.2.1   Olukorrad, mil on võimalik ajutine eemaldamine

Põhjendatud juhtudel võib komisjon teate RAPEXi veebisaidilt ajutiselt eemaldada, eelkõige kui teate esitanud liikmesriigil on kahtlus, et teates esitatud riskihindamine on teostatud puudulikult ning teatatud toode ei pruugi seega riski tekitada. Teate võib RAPEXi veebisaidilt ajutiselt eemaldada, kuni teatatud toote riskihinnangut on korrigeeritud.

3.4.7.2.2   Ajutise eemaldamise taotlus liikmesriikidelt

Komisjon võib teateid RAPEXi rakendusest ajutiselt eemaldada üksnes teate esitanud liikmesriigi taotlusel, kuna viimane kannab täielikku vastutust rakenduse kaudu edastatud teabe eest. Teisi liikmesriike julgustatakse siiski teavitama komisjoni kõigist asjaoludest, mis võiksid sellist eemaldamist õigustada.

3.4.7.2.3   Ajutise eemaldamise taotluse sisu

Igale ajutise eemaldamise taotlusele tuleb lisada põhjendus, milles kirjeldatakse taotluse põhjuseid, ja kõik kättesaadavad dokumendid, mis tõendavad neid põhjuseid. Komisjon vaatab kõik taotlused läbi ning kontrollib põhjendust ja eelkõige tõendavaid dokumente. Enne otsuse tegemist võib komisjon nõuda lisateavet, selgitusi või teate esitanud ja/või mõne teise liikmesriigi arvamust.

3.4.7.2.4   Otsus teade ajutiselt eemaldada

Kui komisjon peaks esitatud põhjenduse alusel otsustama teate RAPEXi veebisaidilt eemaldada, teavitab ta sellest e-posti teel või muu sama tõhusa vahendi kaudu kõiki liikmesriike ning vajaduse korral ka avalikkust, avaldades RAPEXi veebisaidil paranduse.

3.4.7.2.5   Ajutiselt eemaldatud teate uuesti avaldamine

Teate esitanud liikmesriik teatab komisjonile viivitamata, kui põhjused, millele toetudes teade RAPEXi veebisaidilt ajutiselt eemaldati, enam ei kehti. Eelkõige teavitab ta komisjoni uue riskihindamise tulemustest, et võimaldada komisjonil otsustada, kas jätta teade RAPEXi rakendusse, avaldada see uuesti RAPEXi veebisaidil või eemaldada see (pärast teate esitanud liikmesriigilt taotluse saamist) RAPEXist lõplikult.

Komisjon võib teate pärast teate esitanud liikmesriigilt põhjendatud taotluse saamist RAPEXi veebisaidil uuesti avaldada, kui riskihinnangut on korrigeeritud.

Komisjon teavitab teisi liikmesriike ning ka avalikkust teate uuesti avaldamisest RAPEXi veebisaidil e-posti teel või muu sama tõhusa vahendi kaudu, asendades paranduse RAPEXi veebisaidil uuega.

3.4.8.   Enam kui kümme aastat tagasi esitatud teated

Kõik teated, mis on esitatud enam kui kümme aastat tagasi, paigutab komisjon RAPEXi veebisaidi eraldi rubriiki. Need teated jäävad avalikkusele kättesaadavaks.

3.5.   Teadete esitamise aeg ja tähtajad

3.5.1.   Teadete esitamise aeg

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile tõsise riskiga toodete suhtes võetud ennetavatest ja piiravatest meetmetest viivitamata teatama RAPEXi rakenduse kaudu. Kõnealust sätet kohaldatakse nii kohustuslike kui ka vabatahtlike meetmete suhtes, kuigi neist teatamise ajaline kord on erinev.

a)   Kohustuslikud meetmed

Neist meetmetest teavitatakse RAPEXi rakenduse kaudu kohe pärast nende võtmist või pärast nende võtmise otsuse tegemist, isegi kui riiklikul tasandil esitatakse tõenäoliselt nende suhtes kaebus, kui nende suhtes on juba kaebus esitatud või kui nende suhtes kehtib avaldamisnõue.

See lähenemisviis on kooskõlas RAPEXi eesmärgiga, st tagada kiire teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel, et takistada riskiga toodete pakkumist ja kasutamist.

b)   Vabatahtlikud meetmed

Vastavalt üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõikele 3 ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 22 peavad ettevõtjad teavitama liikmesriigi pädevaid asutusi vabatahtlikest meetmetest eesmärgiga vältida riske, mida nende poolt turul kättesaadavaks tehtud tooted võiksid tarbijatele põhjustada (ideaalsel juhul „Business Alert Gateway“ kaudu). Sellise teate saanud liikmesriigi ametiasutus koostab vastava teabe põhjal teate (kui kõik teavitamiskriteeriumid on täidetud) ning edastab selle viivitamata pärast „Business Gateway“ kaudu esitatud teate saamist.

Kui vabatahtlikke meetmeid võetakse ettevõtja ja liikmesriigi ametiasutuse omavahelisel kokkuleppel või ametiasutuselt tootjale või levitajale esitatud soovituse põhjal, esitatakse teade viivitamata pärast sellise kokkuleppe sõlmimist või soovituse vastuvõtmist.

Selleks et tagada teavitamiskohustuse ühtne kohaldamine, on käesolevate suuniste 4. lisas (III osa) sätestatud konkreetsed tähtajad, mille jooksul tuleb komisjonile RAPEXi rakenduse kaudu teated esitada (32).

3.5.2.   Tähtajad (33)

Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud ennetavatest ja piiravatest meetmetest nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas (III osa) sätestatud tähtajaks. Tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks on riiklikul tasandil kehtestatud asjakohased korraldused tooteohutuse eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja RAPEXi kontaktpunkti teabevahetuseks (vt II osa jaotis 5.1).

Esitatud tähtaegu kohaldatakse sõltumata apellatsioonimenetlusest või ametliku avaldamise nõudest.

3.5.3.   Eriolukorrad

Enne kiireloomulisi meetmeid nõudvate teadete esitamist seoses toodetega, millega kaasneb tõsine risk, helistab RAPEXi kontaktpunkt komisjoni RAPEXi töörühma mobiiltelefonile, et hõlbustada viivitamatut tegutsemist ja järelmeetmete võtmist. Eelkõige kehtib see nädalavahetustel või pühade ajal esitatud teadete puhul. (vt ka II osa jaotis 5.1)

4.    Järelmeetmed

4.1.   Järelmeetmetest teavitamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest järeldustest, mis on tehtud pärast RAPEXi teadete (st artikli 12 kohased teated ja kiireloomulisi meetmeid nõudvad teated, samuti määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohased teated) ja komisjonilt riskiga toodete kohta saadud teabe alusel järelmeetmete võtmist (vt jaotis 3.3.4).

Peale selle julgustatakse liikmesriike teavitama komisjoni igast järelmeetmest, mis on võetud tõsisest riskist väiksema riskiga seotud teadete ja informatiivse sisuga teadete suhtes.

4.2.   Järelteadete sisu

4.2.1.   Andmete ulatus

Järelmeetmete tulemusena tehtud järeldused edastatakse komisjonile järelteadetena. Seda tüüpi teabeesituse ühtlustamiseks ja töökoormuse vähendamiseks esitavad liikmesriigid järelteateid eelkõige alljärgnevalt kirjeldatud olukordades.

a)   Pärast teatatud toote leidmist turult

Järelteade esitatakse juhul, kui riiklikud ametiasutused on avastanud turult või välispiiril teatatud toote. Järelteates esitatakse kõik kõnealuse toote andmed (nt nimi, kaubamärk, mudeli number, vöötkood ja partiinumber) ning teave turult leitud kaubaartiklite koguarvu kohta. Lisaks esitatakse järgmised võetud meetmete üksikasjad: liik (kohustuslik või vabatahtlik), kategooria (nt toote turult kõrvaldamine, tarbijatelt tagasinõudmine), kohaldamisala (nt üleriigiline, kohalik), jõustumise kuupäev ja kestus (nt tähtajatu, ajutine). Kui teatatud toode leiti turult, kuid meetmeid ei võetud, tuleb järelteates esitada konkreetsed põhjused, miks meetmeid ei võetud.

Selleks et vähendada riiklike ametiasutuste töökoormust seoses järelmeetmete võtmisega, ei pea liikmesriigid komisjonile järelmeetmete põhjal tehtud järeldustest järelteate kaudu teatama (välja arvatud juhul, kui komisjon seda nõuab) juhul, kui teatatud toodet ei ole turult leitud.

b)   Teistsuguste järeldustega riskihinnang

Järelteade saadetakse juhul, kui järelteadet esitava liikmesriigi ametiasutuse teostatud riskihindamise põhjal tehtud järeldused erinevad algses teates esitatud järeldustest. Selles järelteates esitatakse üksikasjalik riskikirjeldus (sealhulgas katsete tulemused, riskihinnang ja teave teadaolevate õnnetus- ja vahejuhtumite kohta), millele on lisatud lisadokumendid (katsearuanded, sertifikaadid jne). Lisaks peab järelteadet esitav liikmesriik tõendama, et järelteates esitatud riskihinnang tehti sama toote kohta, millest teatati (st sama kaubamärk, nimi, mudeli number, partii number, päritolu jne).

c)   Lisateave

Järelteade esitatakse juhul, kui riiklikud ametiasutused on saanud lisateavet (järelmeetmete võtmise ajal), mis võib olla kasulik turujärelevalve ja nõuete täitmise tagamiseks teistes liikmesriikides.

Liikmesriike julgustatakse koguma lisateavet, mis võib olla oluline nii teiste liikmesriikide kui ka ELiga tooteohutuse alal tihedat koostööd tegevate kolmandate riikide ametiasutuste jaoks. Esitatavate andmete hulka kuuluvad toote päritolu (nt teave päritoluriigi, tootja ja/või eksportijate kohta) ning teave turustusahelate kohta (nt teave sihtriikide, importijate ja levitajate kohta). Järelmeetmeid võttev riik lisab järelteatele kõik kättesaadavad tõendavad dokumendid, nagu tellimuste, müügilepingute, arvete, tollideklaratsioonide jms koopiad.

Liikmesriigid võivad teatada sellest, kas võetud on konkreetseid järelmeetmeid, ka juhul, kui toodet ei ole leitud nende territooriumil.

4.2.2.   Järelteadete täielikkus

Järelteadet esitava liikmesriigi kontaktpunkt tagab koos vastutava ametiasutusega, et kõik nende järelteates esitatud andmed on täpsed ja täielikud ning et toodet ei ole segi aetud teiste sarnaste ELi turul kättesaadavate toodetega. (vt ka II osa jaotis 5.1)

Järelteate tüüpvorm on esitatud käesolevate suuniste 2. lisas (III osa). Kui järelteate esitamise ajal ei ole konkreetne asjakohane teave kättesaadav, osutab järelteadet esitav liikmesriik sellele järelteate vormil. Kui see teave muutub kättesaadavaks, võib järelteate esitanud liikmesriik taotleda järelteate ajakohastamist. Komisjon vaatab ajakohastatud järelteate enne selle kinnitamist ning süsteemi kaudu edastamist läbi.

RAPEXi kontaktpunkt edastab kõigile RAPEXi võrgus osalevatele ametiasutustele oma liikmesriigis juhtnöörid selle kohta, milliseid andmeid on järelteate vormi nõuetekohaseks täitmiseks vaja. See aitab tagada, et teave, mille need ametiasutused RAPEXi kontaktpunktile edastavad, on nõuetekohane ja täielik. (vt II osa jaotis 5.1)

4.2.3.   Kinnitatud järelteadete ajakohastamine

Järelteate esitanud liikmesriik teavitab komisjoni (nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas (III osa) sätestatud tähtaegadeks) igast muutusest, mille tõttu võib olla vaja muuta RAPEXi rakenduse kaudu edastatud järelteadet. Eelkõige teavitab liikmesriik komisjoni muudatustest võetud meetmete staatuses või järelteatega koos esitatud riskihinnangus.

Komisjon vaatab läbi järelteate esitanud liikmesriigi esitatud teabe ning vajaduse korral ajakohastab asjaomast teavet.

4.2.4.   Vastutus järelteadete eest

Järelteadetes esitatud teabe eest vastutab teate esitanud liikmesriik (34).

Järelmeetmete võtmisega seotud ametiasutus(ed) (nt asutus, kes teostas riskihindamise või võttis piiravaid meetmeid) on vastutav(ad) järelteadetes esitatud teabe eest. RAPEXi kontaktpunkt kontrollib kõiki vastava ametiasutuse koostatud järelteateid ning kinnitab need enne komisjonile edastamist. (vt ka II osa jaotis 5.1)

Selliste toimingutega nagu järelteadete läbivaatamine ja kinnitamine ei võta komisjon endale vastutust edastatud teabe eest, vaid vastutus lasub järelteate esitanud liikmesriigil.

4.2.5.   Järelteadetele vastamine

Liikmesriigid saavad kõikidele nende esitatud tea(de)tega seoses esitatud järelteadetele vastata arutelu algatamisega veebipõhises koostöökeskkonnas, mis on tehtud liikmesriikidele kättesaadavaks teabevahetuse eesmärgil (vt II osa jaotis 5.3.2). Nii on vastus nähtav kõikidele RAPEXi liikmetele.

4.3.   Järelmeetmete võtmisel osalevad pooled ja rollid

Alljärgnevalt on loetletud järelmeetmete võtmisel osalevad pooled koos vastavate tööülesannetega.

4.3.1.   Ettevõtjad (35)

Ettevõtjad järelteadete esitamisel otseselt ei osale. Sellegipoolest peavad ettevõtjad tegema koostööd riiklike ametiasutustega ning esitama neile kogu teabe toote kohta, mida käsitletakse esitatud teates, et soodustada järelteadete koostamist ja esitamist RAPEXi rakenduse kaudu.

4.3.2.   Turujärelevalveasutused

Turujärelevalveasutused teavitavad Euroopa Komisjoni RAPEXi rakenduse kaudu kõikidest järelmeetmetest või muust teabest seoses teadetega.

4.3.3.   Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon vaatab läbi ja kinnitab järelteated vastavalt II osa jaos 4.2 sätestatud tingimustele.

4.4.   Töövoog

4.4.1.   Järelteate koostamine ja esitamine liikmesriigi tasandil

Järelteadete esitamise eest RAPEXi rakenduse kaudu vastutab RAPEXi kontaktpunkt. (vt II osa jaotis 5.1)

4.4.2.   Järelteadete läbivaatamine komisjonis

4.4.2.1.   Nõuetekohasus ja täielikkus

Enne järelteadete kinnitamist ja liikmesriikidele edastamist kontrollib komisjon kõiki RAPEXi rakenduse kaudu saadud järelteateid. Kontrollimisel keskendutakse esitatud teabe nõuetekohasusele ja täielikkusele.

Komisjon kontrollib, kas järelteade vastab kõigile asjaomastele üldise tooteohutuse direktiivis ja käesolevates suunistes sätestatud nõuetele ning kas on rakendatud nõuetekohast menetlust. Kui järelteate nõuetekohasus on kinnitust leidnud, kontrollib komisjon selle täielikkust. Uurimise aluseks tuleb võtta käesolevate suuniste jaotis 4.2.2.

Komisjon pöörab eritähelepanu järelteadetele, millele on lisatud riskihinnang. Eelkõige kontrollib komisjon, kas riskikirjeldus on täielik, selgelt esitatud ja hästi dokumenteeritud ning kas riskihinnang on selgelt seotud teates käsitletud tootega.

4.4.2.2.   Lisateabe nõudmine

Komisjon võib enne järelteate kinnitamist nõuda järelteate esitanud liikmesriigilt ettenähtud tähtajaks lisateabe või selgituste esitamist. Järelteate kinnitamine võib sõltuda nõutavate andmete saamisest.

Komisjon võib nõuda iga liikmesriigi, eelkõige teate esitanud liikmesriigi arvamust kinnitatud järelteate kohta. Liikmesriik edastab oma arvamuse komisjonile viimase poolt määratud tähtaja jooksul. Lisaks teavitab teate esitanud liikmesriik komisjoni, kas teadet (nt riskihinnangut) või selle staatust (nt lõplik eemaldamine süsteemist) tuleb muuta.

4.4.3.   Järelteadete kinnitamine ja edastamine

Komisjon kinnitab ja edastab kõik nõuetekohaseks ja täielikuks hinnatud järelteated käesolevate suuniste 5. lisas sätestatud tähtaegadeks.

Komisjon ei kinnita järelteadet, millele lisatud riskihinnang erineb viidatud teatele lisatud riskihinnangust, kui riskihinnang ei ole täielik, selgelt esitatud ega hästi dokumenteeritud või kui ei ole tõendatud, et riskihindamine tehti seoses teates käsitletud tootega.

4.4.4.   Järelteate lõplik eemaldamine RAPEXist

RAPEXi rakenduse kaudu edastatud järelteateid hoitakse süsteemis sama kaua kui teadet, millega need on seotud. Komisjon võib kinnitatud järelteate RAPEXi rakendusest lõplikult eemaldada, kui selle järelteatega seotud teade on RAPEXist eemaldatud (vastavalt käesolevate suuniste II osa punktile 3.4.7.1.1). Lisaks võib komisjon eemaldada kinnitatud järelteate siis, kui selles esitatud teave on selgelt väär, ning eelkõige juhul, kui:

a)

järelteate esitanud liikmesriigi turult leitud toode erineb teates käsitletud tootest;

b)

järelteate esitanud liikmesriigi võetud meetmed on kohtumenetluses või muus menetluses edukalt vaidlustatud ning seejärel tühistatud;

c)

järelteate esitanud liikmesriigi teostatud riskihinnang on osutunud vääraks või on seotud teates käsitletud tootest erineva tootega.

Kohaldatakse käesolevate suuniste punkte 3.4.7.1.2 ja 3.4.7.1.3.

Kui komisjon otsustab järelteate lõplikult eemaldada, kõrvaldatakse see RAPEXist (või tehakse see süsteemi kasutajatele muul moel nähtamatuks).

Komisjon teavitab järelteate lõplikust eemaldamisest kõiki liikmesriike II osa jaotises 5.3.2 osutatud veebipõhise koostöökeskkonna kaudu või muude sama tõhusate meetmete abil.

4.5.   Järelteadete esitamise tähtajad

Liikmesriigid esitavad järelteated komisjonile nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt käesolevate suuniste 4. lisas sätestatud tähtaegadeks.

Tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks on riiklikul tasandil kehtestatud asjakohased korraldused kõigi pädevate asutuste ja RAPEXi kontaktpunkti teabevahetuseks (vt II osa jaotis 5.1).

Tähtaegu kohaldatakse sõltumata apellatsioonimenetlusest või ametliku avaldamise nõudest.

4.6.   Konfidentsiaalsustaotlused

Järelteadet esitav liikmesriik võib järelteates taotleda konfidentsiaalsust. Sellises taotluses tuleb selgelt ära märkida, millist järelteate osa (milliseid järelteate osi) tuleb hoida konfidentsiaalsena. Lisaks tuleb igale konfidentsiaalsustaotlusele lisada põhjendus, milles on selgelt märgitud sellise taotluse põhjused.

Komisjon vaatab konfidentsiaalsustaotlused läbi, et teha kindlaks, kas need on põhjendatud (st kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi ja käesolevate suunistega) ning täielikud (st taotluses on märgitud, milliste osade suhtes taotlus kehtib ning kas see sisaldab põhjendust). Komisjon teeb lõpliku otsuse konfidentsiaalsuse kohta pärast vastutava RAPEXi kontaktpunktiga konsulteerimist. (vt II osa jaotis 5.1)

Komisjon ja liikmesriigid käsitlevad konfidentsiaalsustaotlusega järelteateid samamoodi kui muid järelteateid. Järelteate või selle osade konfidentsiaalsus ei takista selle edastamist RAPEXi rakenduse kaudu pädevatele riiklikele asutustele. Komisjon ja liikmesriigid ei tohi siiski avalikustada järelteate konfidentsiaalseid osi. See teave on konfidentsiaalne ja seetõttu ei tohi seda avaldada mitte ühelgi kujul.

Järelteate esitanud liikmesriik võtab konfidentsiaalsustaotluse tagasi kohe, kui selgub, et taotlus ei ole enam põhjendatud. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike konfidentsiaalsustaotluse tühistamisest pärast vastava taotluse saamist järelteate esitanud liikmesriigilt.

5.    RAPEXi võrgud

5.1.   RAPEXi riiklikud kontaktpunktid

Iga liikmesriik seab RAPEXi käitamiseks riiklikul tasandil sisse ühtse RAPEXi kontaktpunkti. Liikmesriigid otsustavad, millise riikliku ametiasutuse juures seatakse sisse RAPEXi kontaktpunkt. Iga liikmesriik korraldab ka oma riikliku RAPEXi võrgu tööd, et tagada riikliku kontaktpunkti ja RAPEXis osalevate eri ametiasutuste vaheline ladus teabevahetus. (vt I osa jagu 5.4 ja II osa jagu 1.2).

5.1.1.   Korraldus

Iga liikmesriik tagab riiklikule kontaktpunktile vajalikud ressursid ja teabe, mida see vajab oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige süsteemi käitamiseks tõhusa varundamise ja talituspidevuse tagamisega.

RAPEXi kontaktpunktil on RAPEXi jaoks eraldi meilikonto, millele on juurdepääs kõigil vastava kontaktpunkti ametnikel (nt rapex@…). RAPEXi kontaktpunkti meilikontona ei tohi kasutada RAPEXi kontaktpunkti eest vastutavate ametnike tööalaseid ega isiklikke meilikontosid. RAPEXi kontaktpunktil on samuti telefoni otsenumber, mille kaudu saab kontaktpunktiga ühendust võtta nii tööajal kui ka väljaspool tööaega.

5.1.2.   Ülesanded

RAPEXi kontaktpunkti põhiülesanded on:

a)

korraldada ja juhtida riikliku RAPEXi võrgu tööd vastavalt käesolevates suunistes sätestatud eeskirjadele;

b)

õpetada võrku kuuluvaid ametiasutusi RAPEXit kasutama ja abistada neid selle kasutamisel;

c)

tagada kõikide üldise tooteohutuse direktiivist ja käesolevatest suunistest tulenevate RAPEXi ülesannete nõuetekohane täitmine ning eelkõige see, et kogu nõutud teave (st teated, järelteated, lisateave jne) edastatakse komisjonile viivitamata;

d)

vahendada teavet komisjoni ja riiklike turujärelevalveasutuste ning välispiirikontrolli eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel;

e)

kontrollida kõigilt ametiasutustelt saadud teabe täielikkust ja kinnitada see enne RAPEXi rakenduse kaudu komisjonile edastamist;

f)

kontrollida enne teate esitamist, kas tootest on juba RAPEXi rakenduse kaudu teavitatud või kas teavet selle toote kohta on seal vahetatud (et vältida kordamist);

g)

osaleda RAPEXi kontaktpunktide töörühma koosolekutel ning muudel RAPEXi toimimisega seotud üritustel;

h)

esitada soovitusi süsteemi toimimise võimalikuks parandamiseks;

i)

teavitada komisjoni viivitamata igast tehnilisest probleemist RAPEXi rakenduse toimimisel;

j)

koordineerida kõiki RAPEXiga seoses riigi tasandil võetud meetmeid ja rakendatud algatusi;

k)

selgitada sidusrühmadele, kuidas RAPEX toimib ja millised on nende kohustused, eelkõige üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõike 3 kohane ettevõtja teate esitamise kohustus.

5.2.   ELi ja riikide tasandil loodud RAPEXi võrgud

5.2.1.   RAPEXi kontaktpunktide võrk

Komisjon korraldab ja juhib RAPEXi kontaktpunktide võrgu tegevust. Võrk koosneb kõikidest liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide määratud RAPEXi kontaktpunktidest.

Komisjon korraldab korrapäraselt RAPEXi kontaktpunktide võrgu koosolekuid, et arutada süsteemi toimimist (nt teavitada RAPEXiga seotud viimatistest arengusuundumustest, vahetada kogemusi ja oskusteavet) ja parandada koostööd RAPEXi kontaktpunktide vahel.

5.2.2.   Riiklikul tasandil loodud RAPEXi võrgud

RAPEXi kontaktpunktid korraldavad ja juhivad vastava riigi RAPEXi võrgu tööd. Võrku kuuluvad:

a)

RAPEXi kontaktpunkt,

b)

toodete ohutuse üle teostatava järelevalve eest vastutavad turujärelevalveasutused,

c)

välispiirikontrolli eest vastutavad asutused.

RAPEXi kontaktpunkte julgustatakse hoolt kandma RAPEXi riikliku võrgu korralduse ja toimimise eest, et kõik kaasatud ametiasutused oleksid teadlikud oma rollist ja vastutusest RAPEXi toimimises. Seda tuleks teha kooskõlas käesolevates suunistes sisalduvate juhtnööridega.

RAPEXi kontaktpunkte julgustatakse korraldama regulaarset ja järjepidevat teabevahetust ning arutelu riikliku võrguga, et arutada kõigi kaasatud ametiasutustega RAPEXi korraldust ja toimimist, ning vajaduse korral läbi viima koolituskursusi.

5.3.   RAPEXi sisesuhtlusvahendid, RAPEXi praktiline ja tehniline töökorraldus ja parim tava

5.3.1.   Keeled

Otsustades, millist keelt teadetes ja järelteadetes ning ka RAPEXi kontaktpunktide ja komisjoni vahelises suhtluses kasutada, tuleb arvesse võtta RAPEXi eesmärke ning tagada liikmesriikide ja komisjoni vahel kiire teabevahetus seoses toodetega, millega kaasneb tõsine risk.

Võrgu töö hõlbustamiseks julgustatakse liikmesriikide ametiasutusi kasutama Euroopa Komisjoni elektroonilise tõlkevahendi (eTranslation) veebilehte, veendumaks, et kõik liikmesriigid mõistavad RAPEXi kaudu esitatud teavet.

Veebipõhises koostöökeskkonnas on esitatud link sellele tõlkevahendile, mille abil on võimalik esitada dokumente või tekstiväljavõtteid tõlkimiseks kõikidesse ELi keeltesse ja kõikidest ELi keeltest (36) (vt II osa jaotis 5.3.2). (vt II osa jaotis 5.3.2)

5.3.2.   RAPEXi veebivahendid

a)   RAPEXi süsteem

Komisjon on RAPEXi raames toimuva teabevahetuse jaoks loonud veebipõhise rakenduse ja hooldab seda korrapäraselt. Seda süsteemi kasutavad liikmesriigid RAPEXi rakenduse kaudu teadete ja järelteadete koostamiseks ja esitamiseks ning komisjon saadud dokumentide kinnitamiseks ja edastamiseks.

Komisjon tagab kõigile RAPEXi kontaktpunktidele, pädevatele riiklikele asutustele ning asjaomastele komisjoni talitustele juurdepääsu sellele süsteemile. Samuti kehtestab komisjon süsteemile juurdepääsu andmise eeskirjad ning tagab juurdepääsu nii paljudele kasutajatele kui võimalik, võttes arvesse vajadusi ja tehnilisi piiranguid.

Kui RAPEX ajutiselt ei tööta (muudel põhjustel kui korrapärane ja plaaniline hooldus), peaksid liikmesriigid komisjonile esitama üksnes tõsise riskiga seotud teateid (st artikli 12 kohased teated, kiireloomulisi meetmeid nõudvad artikli 12 kohased teated või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohased teated).

Teiste teadete ja järelteadete esitamine on peatatud, kuni RAPEXi süsteemi töö taastatakse. Kui süsteem ei ole kättesaadav, tuleb RAPEXi teated komisjonile saata e-posti aadressil just-rapex@ec.europa.eu või mõnel muul eelnevalt teatatud e-posti aadressil. Kui e-kirjade saatmine ei ole võimalik, tuleb RAPEXi teated komisjonile saata muul sobivaks peetaval viisil (37).

b)   „Product Safety Business Alert Gateway“

„Product Safety Business Alert Gateway“ (või ka „Business Gateway“) eesmärk on lihtsustada praktilist tööd seoses tootjatele ja levitajatele (või nende volitatud esindajale) üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 3 sätestatud kohustusega teavitada liikmesriigi pädevaid asutusi, kui nad enda valduses oleva teabe põhjal ja spetsialistidena teavad või peaksid teadma, et toode, mille nad on turule lasknud, on ohtlik.

„Business Gateway“ sisaldab kaht elementi: i) teatamisvorm ja ii) veebiandmebaas. Teatamisvormi saavad tootjad ja levitajad kasutada selleks, et teavitada liikmesriikide pädevaid asutusi üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõikes 3 sätestatud kohustuse alusel sellest, et toode, mille nad on turule lasknud, on ohtlik. Veebiandmebaasi saavad kasutada liikmesriikide ametiasutused, kes võtavad vastu ohtlikke tarbekaupu käsitlevaid teateid tootjatelt ja levitajatelt. Kui täidetud on kõik vastavad kriteeriumid, võib riigi pädev asutus asjaomase teabe alusel esitada RAPEXi teate.

c)   Koostöökeskkond

Komisjon haldab ka koostöökeskkonda, mis on ette nähtud komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste teabevahetuseks. See hõlmab tarbekaupade ohutuse ELi platvormi, mis on kättesaadav RAPEXi kontaktpunktidele ja tooteohutuse valdkonnaga tegelevatele ametnikele kõikides RAPEXiga seotud küsimustes pädevatest riiklikest asutustest. Keskkonnale saavad juurdepääsu taotleda asjaomase liikmesriigi määratud ja komisjoni heakskiidetud RAPEXi kontaktpunktid.

Koostöökeskkond hõlmab ka komisjoni hallatavat jaotist, kus esitatakse nõuandeid ja teavet RAPEXi toimimise kohta ning liikmesriikidelt saadud sisendandmeid.

d)   „RAG tool“ (38)

Komisjon töötas kõnealuse RAPEXi veebisaidil kättesaadava töövahendi välja selleks, et hõlbustada RAPEXi süsteemi kaudu teatatud toodete riskide hindamist kooskõlas 6. lisas sätestatud põhimõtetega.

5.3.3.   Kontaktandmed

Komisjon edastab RAPEXi kontaktpunktidele komisjoni RAPEXi töörühma kontaktandmed, sealhulgas ametnike nimed, e-posti aadressid ja telefoninumbrid.

RAPEXi kontaktpunktid edastavad komisjonile oma kontaktandmed, sealhulgas kontaktpunktis töötavate ametnike nimed, selle ametiasutuse nimi ja aadress, mille juurde kontaktpunkt on asutatud, ning ametnike e-posti aadressid ja telefoninumbrid. RAPEXi kontaktpunktid teavitavad komisjoni viivitamata igast kontaktandmete muutusest. Komisjon avaldab RAPEXi kontaktpunktide kontaktandmed RAPEXi veebisaidil ja ajakohastab neid.

Liikmesriigid töötlevad isikuandmeid sisaldavaid kontaktandmeid kooskõlas andmekaitsealaste ELi õigusaktidega. Mis puudutab RAPEXi kaudu toimuvat teabevahetust, siis peavad liikmesriigid isikuandmete töötlemisel veenduma, et isikuandmete edastamisel ja levitamisel piirdutakse üksnes rangelt vajalikuga.

5.3.4.   RAPEXi toimimine väljaspool tavapärast tööaega

RAPEX töötab katkematult. Komisjon ja RAPEXi kontaktpunktid tagavad, et RAPEXi toimimise eest vastutavate ametnikega on võimalik alati ühendust võtta (telefoni, e-posti või muude sama tõhusate vahendite kaudu) ning et need ametnikud saavad võtta kõik vajalikud meetmed, sealhulgas eriolukordades ja väljaspool tavapärast tööaega, näiteks nädalavahetustel ja pühade ajal.

Komisjon edastab RAPEXi kontaktpunktidele hädaabinumbri, mille kaudu saab komisjoni RAPEXi töörühmaga ühendust võtta väljaspool tööaega ning mis on eriolukordades peamine sidekanal.

RAPEXi kontaktpunktid edastavad komisjonile oma kontaktandmed, sealhulgas nende ametnike telefoninumbrid, kellega saab võtta ühendust tööajal ja väljaspool tööaega. RAPEXi kontaktpunktid teavitavad komisjoni viivitamata igast kontaktandmete muutusest.

III OSA

LISAD

1.    Teadete väljad ja teadetes esitatav teave  (39)

Veebisaidil avaldatavad väljad on esile tõstetud varjustusega.

Teate vorm

1. jaotis. Üldteave

Juhtumi number

Loomiskuupäev

Kinnitamis-/edastamiskuupäev

Teate liik *

Teate esitanud liikmesriik

Teavitava ametiasutuse täielikud kontaktandmed *

2. jaotis. Toode

Kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud toode / tarbekaup

Tootekategooria *

OECD portaali kategooria (kui on teada) *

Toode (toote nimetus) *

Nimi *

Kaubamärk *

Mudeli tüüp/number: *

Partiinumber/vöötkood *

Tollikood *

Toote ja pakendi kirjeldus *

Teatega hõlmatud kaubaartiklite koguarv (kui on teada) *

Fotod:

3. jaotis. Kohaldatavad määrused ja standardid

Õigusnormid (direktiiv, otsus, määrus vms) *

Standardid *

Vastavusdeklaratsioon *

Kas toode on võltsitud? *

Sertifikaadid

4. jaotis. Jälgitavus

Päritoluriik (riik, kus toode valmistati) *

Sihtriigid *

Tootja või tema esindaja(te) täielikud kontaktandmed *

Eksportija(te) täielikud kontaktandmed *

Importija(te) täielikud kontaktandmed *

Levitaja(te) täielikud kontaktandmed *

Jaemüüja(te) täielikud kontaktandmed *

Kas toodet müüakse (ka) internetis?

Palun esitage andmed: internetiaadress (URL)

5. jaotis. Riskihindamine

Riskikategooria *

Riskitase

Katsetulemuste kokkuvõte *

Kõrgeimat riskitaset põhjustava tehnilise probleemi kirjeldus

Riski kirjeldus (kuidas tehniline viga põhjustab riski) *

ELi õigusnormid ja/või standardid, mille alusel toodet kontrolliti ja millele toode ei vastanud *

Teave teadaolevate vahe- ja õnnetusjuhtumite kohta *

6. jaotis. Meetmed

Võetud meetmete liik *

Vabatahtliku meetme (vabatahtlike meetmete) korral:

Teatatud meetme(d) võtnud ettevõtja kategooria *

Teatatud meetme(d) võtnud ettevõtja nimi *

Kohustusliku meetme (kohustuslike meetmete) korral:

Teatatud meetme(te) võtmist nõudnud ametiasutuse nimi *

Selle ettevõtja kategooria, kellelt meetme(te) võtmist nõuti *

Meetmete kategooria *

Jõustumiskuupäev *

Kestus *

Kohaldamisala *

Kas teate on esitanud tootja või levitaja üldise tooteohutuse direktiivi artikli 5 lõike 3 alusel? *

Ettevõtjapoolse tagasinõudmise veebilehe (kui see on olemas) URL

7. jaotis. Konfidentsiaalsus

Kas teade on konfidentsiaalne? *

Mille suhtes konfidentsiaalsustaotlus kehtib?

Põhjendus

8. jaotis. Muu

Lisateave

Informatiivse sisuga teate saatmise põhjendus

Lisad

Fotod (tootest, pakendist ja märgistusest)

Sertifikaadid

Katsearuanne ja riskihinnang

Teade, mille on saatnud ettevõtja „Business Gateway“ kaudu

Võetud meetmed

„*“ tähistab kohustuslikku välja.

2.    Järelteadete väljad ja järelteadetes esitatav teave  (40)

Veebisaidil avaldatavad väljad on esile tõstetud varjustusega.

1. jaotis. Üldteave

Juhtumi number

Kinnitatud teate liik

Teate esitanud liikmesriik

Loomiskuupäev

Kinnitamis-/edastamiskuupäev

Esitamisnumber

Järelteate number

Järelteadet esitav riik

Teate esitanud ametiasutuse täielikud kontaktandmed *

Kinnitatud teates käsitletud toote kategooria

Teatatud toode

Teatatud toote nimi

Toode (toote nimetus)

Nimi (tootel või pakendil)

Kaubamärk (tootel või pakendil)

Mudeli tüüp/number

Partiinumber/vöötkood (või muu teave, mis võimaldab tuvastada mõjutatud tooted)

Fotod (tootest, pakendist ja märgistusest)

2. jaotis. Järelteate liik

Leitud toode *

Leitud kaubaartiklite koguarv (kui on teada) *

Võetud/võtmata meetmed

Võetud meetmete liik: *

Vabatahtliku meetme (vabatahtlike meetmete) korral:

Teatatud meetme(d) võtnud ettevõtja kategooria *

Teatatud meetme(d) võtnud ettevõtja nimi *

Kohustusliku meetme (kohustuslike meetmete) korral:

Teatatud meetme(te) võtmist nõudnud ametiasutuse nimi *

Selle ettevõtja kategooria, kellelt meetme(te) võtmist nõuti *

Meetmete kategooria *

Jõustumiskuupäev *

Kestus *

Kohaldamisala *

Võetud meetmed

Ettevõtjapoolse tagasinõudmise veebilehe URL (kui on olemas):

Teistsuguste järeldustega riskihinnang *

Riskikategooria *

Katsetulemuste kokkuvõte (tehniliste vigade kirjeldus) *

Viide õigusnormidele ja standarditele (klauslitega), mille alusel toodet kontrolliti *

Teistsuguste järeldustega riskihinnang *

Teave teadaolevate vahe- ja õnnetusjuhtumite kohta *

Manused (sertifikaadid, katsearuanne, riskihinnang jms)

Lisateave *

Täiendav teave turustuskanalite ja/või toote päritolu kohta

Täiendav teave riskihindamise kohta

Muu täiendav teave

3. jaotis. Konfidentsiaalsus

Kas järelteade on konfidentsiaalne? *

Mille suhtes konfidentsiaalsustaotlus kehtib?

Põhjendus

Lisad

Fotod (tootest, pakendist ja märgistusest)

Katsearuanded ja riskihinnangud

Sertifikaadid

Võetud meetmed

„*“ tähistab kohustuslikku välja.

3.    Teavitamisskeem

Image 2

Üldise tooteohutuse direk-tiivi artikli 12 kohane teade / määruse (EÜ) nr 768/2008 artikli 22 kohane teade

Kas riskil on piiriülene mõju? (2)

Kas identifitseerimis-andmed on piisavad?

Kas tegemist on vabatahtliku meetmega?

Kas tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohalda-misalasse kuuluva tootega? (3)

Informatiivse sisuga teade (kui on asjakohane) (1)

Kas riskil on piiriülene mõju? (2)

Kas tegemist on tõsise riskiga?

Soovitavat esitada teade

Kas tegemist on määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaldamis-alasse kuuluva tootega? (3)

Kas tegemist on uut riski kajastava teabega?

Soovitatav esitada informatiivse sisuga teade

Soovitatav esitada informatiivse sisuga teade

Kas riskitase on kindlaks tehtud ja meelde võetud?

Kas identifitseerimis-andmed on piisavad?

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohane teade

Informatiivse sisuga teade

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

pooleli

Jah

Ei

Jah

Jah

Ei

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

(1) Ajakohastatakse meetme võtmisel.

(2) Piiriülese mõju mõistet tuleks tõlgendada laias tähenduses (vt käesolevate suuniste II osa jagu 6.1).

(3) Vt käesolevate suuniste I osa jagu 3.1.

4.    Liikmesriikidele määratud tähtajad

Liikmesriigid peavad kinni pidama ettenähtud tähtaegadest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Teavitamismenetlus

Meede

Tähtaeg

 

Teated

Artikli 12 kohase kiireloomulisi meetmeid nõudva teate saatmine

3 päeva jooksul pärast:

—

kohustuslike meetmete võtmist või kohustuslike meetmete võtmise otsuse tegemist või

—

teabe saamist vabatahtlike meetmete kohta.

Artikli 12 kohase teate või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohase teate saatmine

10 päeva jooksul pärast:

—

kohustuslike meetmete võtmist või kohustuslike meetmete võtmise otsuse tegemist või

—

teabe saamist vabatahtlike meetmete kohta.

Meetmete kinnitamine, kui teade saadeti enne meetmete võtmise otsust

45 päeva jooksul pärast teate esitamist

Teate ajakohastamine

5 päeva jooksul pärast teabe saamist muutuste kohta, mille tõttu tuleb teadet muuta

Järelteated

Järelmeetmete võtmine:

artikli 12 kohase kiireloomulisi meetmeid nõudva teate alusel

20 päeva jooksul pärast teate saamist

artikli 12 kohase teate, Euroopa Komisjoni saadetud teate ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohase teate alusel

45 päeva jooksul pärast teate saamist

Järelteate saatmine:

artikli 12 kohasele kiireloomulisi meetmeid nõudvale teatele

3 päeva jooksul pärast:

—

teatatud toote leidmist turult,

—

sellise riskihindamise teostamist, mille puhul on saadud teistsugused tulemused, või

—

lisateabe saamist.

artikli 12 kohase teate, Euroopa Komisjoni saadetud teate ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohase teate alusel

5 päeva jooksul pärast:

—

teatatud toote leidmist turult,

—

riskihindamise teostamist, mille puhul on saadud teistsugused tulemused, või

—

lisateabe saamist.

Järelteate ajakohastamine

5 päeva jooksul pärast teabe saamist muutuste kohta, mille tõttu tuleb järelteadet muuta

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohane teavitamismenetlus

Teated

Artikli 11 kohase teate saatmine

10 päeva jooksul pärast kohustuslike meetmete võtmist

Teate ajakohastamine

5 päeva jooksul pärast teabe saamist muutuste kohta, mille tõttu tuleb teadet muuta

5.    Komisjonile määratud tähtajad

Teavitamismenetlus

Meede

Tähtaeg

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 12 alusel loodud ELi kiire teabevahetuse süsteem RAPEX

Teated

Artikli 12 kohase kiireloomulisi meetmeid nõudva teate kinnitamine

3 päeva jooksul pärast teate saamist

Artikli 12 kohase teate ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohase teate kinnitamine

5 päeva jooksul pärast teate saamist

Informatiivse sisuga teate kinnitamine

10 päeva jooksul pärast teate saamist

Järelteated

Kiireloomulisi meetmeid nõudvale artikli 12 kohasele teatele esitatud järelteate kinnitamine

3 päeva jooksul pärast järelteate saamist

Artikli 12 kohasele teatele, Euroopa Komisjoni saadetud teatele ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 kohasele teatele esitatud järelteate kinnitamine

5 päeva jooksul pärast järelteate saamist

Informatiivse sisuga teatele esitatud järelteate kinnitamine

10 päeva jooksul pärast järelteate saamist

Üldise tooteohutuse direktiivi artikli 11 kohane teavitamismenetlus

Teated

Artikli 11 kohase teate kinnitamine

10 päeva jooksul pärast teate saamist

Järelteated

Artikli 11 kohasele teatele esitatud järelteate kinnitamine

10 päeva jooksul pärast järelteate saamist

TARBEKAUPADE RISKIHINDAMISE SUUNISED (41)

1.    Sissejuhatus

Tarbekaubad võivad kasutamisel tekitada kahjustusi, nt kuum triikraud võib tekitada põletushaavu, käärid või nuga lõikehaavu, puhastusvahend kahjustada nahka. Selliseid vigastusi ei teki siiski sageli, sest üldteadmised või kasutusjuhend aitavad tarbekaupu ohutult kasutada. Risk siiski jääb.

Seda riski saab hinnata mitmel erineval viisil. Tarbekaupade riski suuruse määramiseks on kasutatud mitmesuguseid meetodeid, nagu nomograafimeetod, (42) maatriksimeetod (43) ja ELi kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX jaoks varem soovitatud meetod (44). Kuigi riskihindamise üldpõhimõtetes on kogu aeg üksmeelel oldud, muudetakse riski suuruse määramise meetodeid pidevalt. See on toonud kaasa eri tulemusi ning pidevaid arutelusid ja mitmesuguseid arvamusi selle kohta, milline võiks olla parim tava.

Käesolevate riskihindamissuuniste eesmärk on seetõttu olukorda parandada ning pakkuda üldise tooteohutuse direktiivi (45) raames läbipaistvat ja kasutuskõlblikku meetodit, millest liikmesriikide pädevad asutused saaksid lähtuda toiduks mittekasutatavate tarbekaupade põhjustatavate riskide hindamiseks. Siinsed suunised põhinevad muuks otstarbeks välja töötatud riskihindamismeetodil, mida on kohandatud toiduks mittekasutatavate tarbekaupadega seotud erinõuetele.

Enne käesolevate suuniste rakendamist on mõistagi vaja teataval määral koolitust, kuid seda ülesannet lihtsustavad oluliselt asjatundjate kogemused riskihindamise valdkonnas. Abiks on ka riskihindajatevaheline arvamuste vahetamine, kuna aastate jooksul kogutud teadmised ja kogemused on hindamatu väärtusega.

Kuna riskihindamismeetod on üles ehitatud väikeste ülevaatlike etappidena, aitavad käesolevad suunised keskenduda olulistele küsimustele seoses toote, selle kasutaja(te) ja kasutusviisi(de)ga ning teha riskihindajate võimalikud lahkarvamused kindlaks juba eos, vältides sel moel aeganõudvaid arutelusid. Suunised peaksid seega viima sidusate ja kindlate riskihindamistulemusteni, mis on tõendatud ja teaduslikult põhjendatud, ning lõppkokkuvõttes laialdase üksmeeleni riski suhtes, mida paljud toiduks mittekasutatavad tarbekaubad võivad tekitada.

Lühiülevaade ja vooskeem selle kohta, kuidas hinnata riske vastavalt käesolevatele suunistele, on esitatud 5. peatükis. Käesolevates suunistes tähendavad „tarbekaubad“ toiduks mittekasutatavaid tarbijale mõeldud tooteid.

Siinsete suunistega ei püüta asendada teisi suuniseid, milles võidakse käsitleda konkreetseid tooteid või mis on ette nähtud õigusaktidega, näiteks kemikaale, kosmeetikatooteid, ravimeid või meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusaktidega. Käesolevate erisuuniste kasutamine on tungivalt soovitatav, kuna need on koostatud just kõnealuste toodete jaoks, kuid alati jääb riskihindaja otsustada, kuidas tootega kaasnevaid riske kõige paremini hinnata.

Samuti ei ole käesolevad suunised ette nähtud selleks, et tootjad saaksid neid toodete kavandamisel ja tootmisel kasutada üksnes tõsiste riskide vältimiseks. Tarbekaubad peavad olema ohutud ning kõnealuste suuniste eesmärk on aidata ametiasutustel tuvastada tõsiseid riske, kui hoolimata tootja jõupingutustest ei ole toode ohutu.

2.    Riskihindamine – ülevaade

2.1.   Risk – ohu ja tõenäosuse kombinatsioon

Riski all mõistetakse üldiselt midagi, mis ohustab inimeste tervist või isegi elu või võib põhjustada märkimisväärset varalist kahju. Inimesed siiski riskivad, olles teadlikud võimalikust kahjust, sest kahju ei pruugi alati tekkida. Alljärgnevalt on esitatud teatavad näited.

—

Redelil ronides on alati võimalus alla kukkuda ja end vigastada. Allakukkumisoht on seega n-ö redelisse sisse ehitatud, see on redeli kasutamisele iseloomulik ning seda ei saa välistada. Allakukkumisohtu peetakse seega redelile iseloomulikuks ohuks.

—

See oht ei realiseeru aga alati, sest paljud inimesed ronivad redelil ilma sellelt alla kukkumata ja end vigastamata. See näitab, et on olemas teatav tõenäosus (või võimalikkus), kuid puudub kindlus, et tootele iseloomulik oht realiseerub. Kuigi oht on kogu aeg olemas, saab redelil roniv inimene ohu realiseerumise tõenäosust minimeerida näiteks ettevaatlikkusega.

—

Naatriumhüdroksiidi sisaldava puhastusvahendi kasutamisega ummistunud äravoolutorude puhastamiseks kaasneb väga tõsise nahakahjustuse tekkimise võimalus, kui toode satub nahale, või isegi eluks ajaks pimedaksjäämise võimalus, kui toote tilgad satuvad silma. See on tingitud sellest, et naatriumhüdroksiid on väga söövitav, mis tähendab seda, et puhastusvahend on oma olemuselt ohtlik.

Oht ei realiseeru siiski, kui puhastusvahendit kasutatakse nõuetekohaselt. Nõuetekohane kasutamine võib tähendada kummikinnaste ja kaitseprillide kandmist. Sellisel juhul on nahk ja silmad kaitstud ning kahju tekkimise tõenäosus oluliselt väiksem.

Risk on seega tarbijale tekitatava võimaliku kahju raskusastme ja kahju tekke tõenäosuse kombinatsioon.

2.2.   Riskihindamise kolm etappi

Riski kindlakstegemiseks tuleb läbida järgmised kolm etappi.

1.

Lähtepunktiks on vigastusstsenaarium, mille järgi saab tarbija tootele iseloomuliku ohu tõttu vigastada (vt tabel 1). Kindlaks tuleb teha tarbija vigastuse raskus.

Tootele iseloomuliku ohu suurust hinnatakse tarbija tervisele avalduva kahjuliku mõju ulatuse järgi. Riskihindaja näeb seega ette vigastusstsenaariumi, milles kirjeldatakse samm-sammult, kuidas oht viib tarbija vigastuse tekkeni (vt tabel 2). Lühidalt kirjeldatakse vigastusstsenaariumis õnnetusjuhtumit, millesse tarbija kõnealuse toote tõttu sattus, ning õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse raskust.

Õnnetusjuhtumid võivad raskuse poolest erineda, olenevalt tootega kaasnevast ohust, viisist, kuidas tarbija toodet kasutab, toodet kasutava tarbija tüübist ja paljust muust (vt 3. peatükk). Mida raskem on vigastus, seda tõsisem on oht, mis vigastuse põhjustas, ning vastupidi. Vigastuse raskus on seega ohu suuruse määramise vahend. Käesolevates suunistes esitatakse neli vigastuse raskusastet, alates vigastustest, millest on võimalik täielikult paraneda, lõpetades väga raskete vigastustega, mis põhjustavad rohkem kui 10protsendilist püsivat invaliidsust või isegi surma (vt tabel 3).

2.

Kindlaks tuleb teha, kui suur on tõenäosus, et tarbija saab ka tegelikult vigastada tootele iseloomuliku ohu tõttu.

Vigastusstsenaariumis kirjeldatakse, kuidas tarbija ohu tõttu vigastada saab, kuid tuleb arvestada, et stsenaarium teostub tegelikult üksnes teatava tõenäosusega. Tõenäosust võib väljendada murdosana, nagu „> 50 %“ või „> 1/1 000“ (vt tabeli 4 vasak pool).

3.

Riski kindlaksmääramiseks tuleb omavahel kombineerida oht (vigastuse raskus) ja tõenäosus (väljendatud murdosana).

Kombineerimisel võib lähtuda mõlema väärtustest, mis on esitatud vastavas tabelis (vt tabel 4); tabelis on esitatud riskitase järgmiste astmetena: „tõsine“, „suur“, „keskmine“ ja „väike“.

Kui on võimalik ette näha eri vigastusstsenaariume, tuleks iga stsenaariumi puhul määrata risk kindlaks suurima riski põhjal, mida nimetatakse „toote riskiks“. Suurim risk on tavaliselt väga oluline, kuna üksnes suurima riski suhtes võetud meetmete abil on võimalik tagada kõrgetasemelist kaitset.

Teisest küljest võib kindlakstehtud risk olla väiksem kui suurim risk, kuid selle puhul võib olla vajalik võtta konkreetseid riski vähendamise meetmeid. Seetõttu on oluline, et kõikide riskide tõhusaks vähendamiseks võetaks meetmeid ka selle riski suhtes.

Kui eespool nimetatud kolm etappi on läbitud, on riskihindamine põhimõtteliselt lõpetatud. Diagramm riskihinnangu ülesehituse kohta on esitatud 5. peatüki lõpus.

2.3.   Kasulikke nõuandeid

Teabe hankimine

Jaos 2.1 esitatud näidetest ilmneb, et kõigi kolme riskihindamisetapi (vt jagu 2.2) puhul tuleb ette näha, mis võib juhtuda ning kui tõenäoline on, et see juhtub, kuna vaatlusalune toode ei põhjusta tavaliselt õnnetusjuhtumeid ning seega ei pruugi oht olla (veel) realiseerunud. Selles on abiks varasemad kogemused sarnase tootega ning mis tahes teave toote kohta, nagu andmed ehituse, mehaanilise stabiilsuse, keemilise koostise ja toimimise kohta, kasutusjuhend, sealhulgas võimalikud riskijuhtimisalased nõuanded, teave tarbija tüübi kohta, kellele toode on mõeldud (ning kellele mitte), katsearuanded, õnnetusjuhtumite statistika, ELi vigastuste andmebaas (IDB), (46) teave tarbijate kaebuste ja eri tarbijate käitumise kohta toote kasutamisel ning toote tagasinõudmise juhtumite kohta. Kasulikud teabeallikad võivad olla ka õigusaktides, tootestandardites või kontroll-loendites (nt ISO 14121. „Masinate ohutus. Riskide hindamine“) sätestatud tootenõuded.

Siiski võivad hinnatavad tooted olla küllaltki spetsiifilised ning seega ei pruugi nimetatud allikad sisaldada vajalikku teavet. Kogutud teave võib olla ebapiisav, vastuoluline ega pruugi olla täielikult usaldusväärne. Eelkõige võib see nii olla õnnetusjuhtumite statistika puhul, kui on märgitud üksnes toote kategooria. Õnnetusjuhtumite puudumine või üksikud või kerged õnnetused ei tähenda, et risk on väike. Konkreetse toote statistikasse tuleb suhtuda ettevaatusega, kuna toode võib olla kas ehituse või koostise poolest aja jooksul muutunud. Teavet tuleb alati hinnata kriitiliselt.

Eriti kasulik võib olla asjatundlikelt kolleegidelt saadud tagasiside, kuna nemad saavad paralleele tõmmata tegelike kogemuste põhjal ning esitada soovitusi, mis ei ole toote riski hindamisel kohe enesestmõistetavad. Samuti võivad nad anda nõu riski hindamisel eri tüüpi tarbijate puhul, sealhulgas kaitsetute tarbijate puhul, nagu lapsed (vt tabel 1), kuna viimased võivad toodet kasutada teistmoodi. Samuti võivad nad aidata hinnata riske eri vigastuste puhul, mida toode võib põhjustada, ning viisi, kuidas need vigastused seda toodet kasutades tekivad. Samuti võivad nad otsustada, kas vigastusstsenaarium on täielikult kujutlematu ehk väga ebatõenäoline, ning juhtida seejärel riskihindaja realistlikumate eelduste juurde.

Seega võib kogenud kolleegidelt saadud tagasiside (kuigi see ei ole kohustuslik) olla mitmes mõttes kasulik. Ametiasutuse riskihindaja võib küsida nõu oma kolleegidelt, kes töötavad samas asutuses, teistes asutustes, tööstuses, teistes riikides, teadusrühmades või mujal. Samas võib iga tööstuse riskihindaja kasutada oma sidemeid ametiasutuste ja teiste isikutega, kui uut või täiustatud toodet on vaja enne turulelaskmist hinnata.

Uue teabe alusel tuleks loomulikult ajakohastada mis tahes olemasolevat riskihinnangut.

Muutke oma riskihindamine tundlikkusanalüüsiks

Kui teabeotsingute ja asjatundlike kolleegide küsitlemise tulemusel ei saada vajalikku ja väga konkreetset teavet, võib aidata nn tundlikkusanalüüs. Selles analüüsis võetakse riskihindamise iga parameetri puhul eelduseks varem valitust väiksem ja suurem väärtus ning seda eeldust kasutatakse kogu riskihindamise menetluse käigus. Tulemuseks saadud riskitase näitab, kui suurel määral mõjutab riskitaset lähtumine väiksematest ja suurematest väärtustest. Sellisel viisil saab hinnata toote tegeliku riski ulatust.

Kui on võimalik hinnata iga parameetri kõige tõenäolisemat väärtust, tuleks neid kõige tõenäolisemaid väärtusi kasutada kogu menetluse käigus ning tulemuseks saadud riskitase on kõige tõenäolisem risk.

Tundlikkusanalüüsi näide on esitatud 6. peatükis.

Lubage teistel oma riskihindamist kontrollida

Kolleegidelt saadud tagasiside on abiks ka riskihindamise lõplikul vormistamisel. Nemad võivad osata anda nõu jaos 2.2 nimetatud kolme etapi jooksul tehtud eelduste ja hinnangute kohta. Oma kogemuste varal aitavad nad seega koostada kindlama, usaldusväärsema, läbipaistvama ja lõppkokkuvõttes vastuvõetavama riskihinnangu. Seetõttu soovitatakse enne riskihindamise lõpetamist küsida nõu asjatundlikelt kolleegidelt ja teha seda võimaluse korral rühmaarutelu vormis. Neisse (näiteks kolme- kuni viieliikmelistesse) rühmadesse peaks kuuluma mitmesugused hinnatava toote asjatundjad: insenerid, keemikud, (mikro)bioloogid, statistikud, tooteohutusosakondade juhid jt. Rühmaarutelud on eriti kasulikud siis, kui toode on turul uus ja seda ei ole varem hinnatud.

Riskihinnangud peaksid olema usaldusväärsed ja realistlikud. Kuna nende puhul tuleb arvesse võtta mitmeid eeldusi, võivad eri riskihindajad jõuda siiski erinevate järeldusteni, kas andmete ja muude tõendite tõttu, mida nad on suutnud leida, või teistsuguste kogemuste tõttu. Seega peavad riskihindajad omavahel rääkima, et jõuda kokkuleppele või vähemalt üksmeelele. Käesolevates suunistes kirjeldatud etapiviisiline riskihindamine peaks siiski tegema sellised arutelud tulemuslikumaks. Iga riskihindamisetappi tuleb kirjeldada selgelt ja üksikasjalikult. Nii saab lahkhelid kiiresti tuvastada ning üksmeelele jõudmine on lihtsam. See muudab riskihinnangud vastuvõetavamaks.

Dokumenteerige oma riskihindamine

Oluline on riskihindamine dokumenteerida, kirjeldades toodet ja kõiki näitajaid, millest riskihindamisel lähtusite, nagu katsetulemused, vigastusstsenaariumi jaoks valitud tarbija tüüp (tüübid) ning tõenäosus koos aluseks võetud andmete ja eeldustega. See võimaldab teil üheselt tõendada, kuidas te hindasite riskitaset, oma hinnangut ajakohastada ning jälgida kõiki muutusi.

Palju ohte, palju vigastusi, kuid ainult üks risk

Kui on kindlaks tehtud mitu ohtu, mitu vigastusstsenaariumi või eri raskusega vigastused või nende tekke võimalused, tuleks neid kõiki kogu riskihindamismenetluse käigus kasutada, et määrata igaühe puhul kindlaks risk. Selle tulemusena võib tootel olla mitu riskitaset. Toote üldine risk on seega kõrgeim kindlakstehtud riskitase, sest meetmete võtmine kõrgeimast riskitasemest lähtudes on tavaliselt kõige tõhusam riski vähendamise viis. Suurimast riskist väiksemat riski võib pidada eriti oluliseks üksnes erijuhtudel, kuna selle puhul võib vaja minna konkreetsete riskijuhtimismeetmete võtmist.

Mitme riski näiteks võib tuua haamri, millel võib olla nõrk pea ja nõrk vars, mõlemad võivad haamri kasutamise ajal murduda ning tarbija võib viga saada. Kui vastavad stsenaariumid annavad tulemuseks erineva riskitaseme, tuleb haamri riskina teatada suurim risk.

Võiks väita, et:

—

tõenäoliselt peaks otsustav olema kõige märkimisväärsem oht, kuna see võib põhjustada kõige rängemaid vigastusi. Jaos 2.1 esitatud haamrinäites võiks selleks olla haamri pea purunemine, kuna puruneva haamripea tükid võivad sattuda silma ja kasutaja võib selle tagajärjel pimedaks jääda. Haamri vars aga ei purune kunagi väikesteks tükkideks, mis võiks silmadele sama suurt kahju tekitada.

—

See oleks siiski ohuhindamine, mitte riskihindamine. Riskihindamisel hinnatakse ka vigastuse tegeliku tekkimise tõenäosust. Seega võib kõige suurem oht põhjustada vigastuse, mille tõenäosus on palju väiksem kui väiksema ohu puhul, ning seega võib sellega kaasnev risk olla väiksem. Samuti võib kergema vigastuse stsenaarium olla palju tõenäolisem kui surmaga lõppev stsenaarium ning seega võib kergem vigastus tähendada palju suuremat riski.

—

Kõige tõenäolisem vigastusstsenaarium peaks olema toote riski otsustav näitaja. Kui jaos 2.1 esitatud haamrinäites on haamri vars väga nõrk, siis kõige tõenäolisem vigastusstsenaarium oleks varre purunemine ning seetõttu peaks see olema otsustav.

Selles ei arvestataks aga siiski silmavigastuse raskust, mida võib tekitada haamri pea purunemine. Ainuüksi tõenäosuse hindamine ei annaks seega täielikku ülevaadet.

Kokkuvõttes on risk nii ohu kui ka ohuga kaasneva võimaliku vigastuse tekke tõenäosuse tasakaalustatud kombinatsioon. Risk ei kirjelda ohtu ega tõenäosust, vaid mõlemat korraga. Kõige tõhusam tooteohutus tagatakse siis, kui toote riskina käsitatakse suurimat riski (välja arvatud konkreetset riskijuhtimist nõudvad eririskid, nagu on mainitud käesoleva jaotise alguses).

Kas riskid võivad kumuleeruda?

Tegelikult on peaaegu iga toote kohta võimalik koostada mitmeid eri riskini viivaid vigastusstsenaariume. Näiteks on nurklihvija puhul olemas nii elektrilöögi risk, sest elektrikaablid võivad olla piisava varjestuseta, kui ka tulekahju risk, kuna masin võib üle kuumeneda ja süttida tavapärase kasutamise käigus. Kui mõlemat riski peetakse suureks, siis kas need koos muudavad lihvija üldist tõsist riski põhjustavaks tooteks?

Kui sama tootega on seotud mitu riski, siis üks neist realiseerub tõenäolisemalt ja põhjustab vigastuse. Seega on vigastuse üldine tõenäosus suurem. See ei tähenda, et üldine risk on automaatselt suurem, kuid arvesse tuleb võtta alljärgnevaid aspekte.

—

Üldist tõenäosust ei arvutata tõenäosusi lihtsalt kokku liites. Selleks tuleb teha keerulisemaid arvutusi ning need annavad tulemuseks alati väiksema tõenäosuse kui kõigi tõenäosuste kokkuliitmine.

—

Kahe järjestikuse tõenäosustaseme vahel valitseb kümnekordne erinevus (tabel 4). See tähendab, et vaja oleks palju eri stsenaariume samal riskitasemel, et tulemus oleks suurem üldine tõenäosus (ja võimalik risk).

—

Tõenäosusväärtused on hinnangud, mis ei pruugi olla täiesti täpsed, kuna nende puhul peetakse silmas eelkõige ohutust, et tagada kaitse kõrge tase. Seetõttu on kasulikum püüda täpsemalt hinnata suurima riskini viiva stsenaariumi tõenäosust, kui liita kokku eri liiki stsenaariumide tõenäosuse ligikaudsed hinnangulised väärtused.

—

Väikese vaevaga võib välja töötada sadu vigastusstsenaariume. Kui riskid lihtsalt kokku liita, sõltuks üldine risk koostatud vigastusstsenaariumide arvust ning võiks lõputult suureneda. See ei oleks mõttekas.

Seega ei ole riskid kumuleeruvad. Kui esineb siiski rohkem kui üks asjakohane risk, võib olla vajadus võtta meetmeid kiiremini või need peavad olema tõhusamad. Näiteks võib osutuda vajalikuks kõrvaldada kahe riskiga toode turult viivitamata või nõuda see tarbijatelt tagasi, samas kui ühe riskiga toote puhul piisab müügi peatamisest.

Riskijuhtimine sõltub paljudest teguritest, mitte üksnes nende riskide arvust, mida toode võib üheaegselt tekitada. Seetõttu käsitletakse 4. peatükis riski ja riskijuhtimise seost.

Vastavus õigusaktides ja standardites sätestatud piirnormidele

Turujärelevalve teostamisel kontrollitakse sageli tarbekaupade vastavust õigusaktides ja tooteohutuse standardites sätestatud piirnormidele või nõuetele. Piirnormi(de)le või nõudele (nõuetele) (47) vastavat toodet peetakse ohutuks selle (nende) normi(de) või nõudega (nõuetega) hõlmatud ohutusnäitajate seisukohast. Seda võib eeldada, kuna piirnormi(de) või nõude (nõuete) kehtestamisel on arvesse võetud toote riske, mis tekivad selle otstarbekohasel ja mõistlikult eeldataval kasutamisel. Tootjad peavad seega oma tooted viima vastavusse nende piirnormide ja nõuetega, sest sellisel juhul peavad nad hindama üksnes neid toodetega kaasnevaid riske, mida piirnorm(id) ja nõue (nõuded) ei hõlma.

Näide piirnormist

—

õigusaktis: benseeni sisalduse piirnorm mänguasjades on 5 mg/kg ning seda ei tohi ületada vastavalt REACH-määruse (48) (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 552/2009 (49)) XVII lisa punktile 5;

—

standard: väikeste osade mõõtmise silinder: alla 3aastaste laste jaoks ette nähtud mänguasjade väikesed osad ei tohi mahtuda täielikult mänguasjade standardis (50) kirjeldatud silindrisse. Kui need mahuvad sinna täielikult, siis kaasneb nendega risk.

—

Toodet ei peeta ohutuks, kui see ei vasta kehtestatud piirnormidele. Nende piirnormide ületamise korral, mis on sätestatud:

—

õigusaktides, nagu õigusaktid kosmeetikatoodete või turustamise ning kasutamise piirangute kohta, ei tohi toodet turul kättesaadavaks teha;

—

standardites, võib tootja siiski püüda tõendada, et see toode on sama ohutu kui siis, kui see vastaks standardis sätestatud piirnormidele, esitades oma toote kohta põhjaliku riskihinnangu. See võib siiski nõuda rohkem jõupingutusi kui sellise toote tootmine, mis vastab standardis sätestatud piirnormidele, ning osutuda isegi võimatuks, nagu selle loetelu esimeses punktis nimetatud väikeste osade silindri puhul.

Piirnormidele mittevastamine ei tähenda automaatselt seda, et tootega kaasneb tõsine risk (mis on käesolevate suunistega hõlmatud kõrgeim riskitase). Seetõttu on vaja asjakohaste riskivähendamismeetmete võtmise tagamiseks teostada toote nende osade riskihindamine, mis ei vasta õigusaktidele või standarditele või mis ei kuulu nende kohaldamisalasse.

Lisaks tuleb teatud toodete, nagu kosmeetikatoodete puhul teostada riskihindamine isegi siis, kui need vastavad õigusaktides sätestatud piirnormidele. Riskihinnang peaks tõendama kogu toote ohutust (51).

Kokkuvõttes võimaldab õigusaktides ja standardites sätestatud piirnormidele vastavus eeldada, et toode on ohutu, kuid sellest ei pruugi alati piisata.

Erijuhtudel kohaldatavad riskihindamise erisuunised

Kemikaalide riskihindamiseks on olemas erijuhised (52) ning seetõttu neid käesolevates suunistes üksikasjalikult ei käsitleta. Siiski järgitakse nende puhul samu põhimõtteid kui tavapäraste tarbekaupade puhul:

—

ohu kindlakstegemine ja hindamine – see vastab vigastuse raskuse määramisele, nagu on kirjeldatud jaos 2.2;

—

kokkupuute hindamine – selles etapis väljendatakse kokkupuudet kemikaali tõenäolise doosina, mida tarbija võib manustada suu kaudu, sisse hingates või naha kaudu, eraldi või koos, kasutades toodet nagu vigastusstsenaariumis eeldatud; see etapp vastab vigastuse tõenäosuse määramisele;

—

riski iseloomustus – see etapp hõlmab põhimõtteliselt tarbija poolt tõenäoliselt manustatava kemikaalidoosi (kokkupuude) võrdlemist selle kemikaali jaoks tuletatud mittetoimiva tasemega (DNEL). Kui kokkupuude jääb piisavalt alla DNELi, st teisisõnu on riski iseloomustuse suhtarv (RCR) selgelt alla ühe, siis peetakse riski nõuetekohaselt kontrollituks. See vastab riskitaseme määramisele. Riskijuhtimismeetmete võtmine ei pruugi olla vajalik, kui riskitase on piisavalt madal.

Kuna kemikaal võib olla ohtlik mitmeti, määratakse risk tavaliselt peamise tervisele avalduva mõju suhtes, mis on kõige olulisemaks peetav tervisele avalduv mõju (või näitaja, nagu akuutne toksilisus, ärritavus, sensibiliseerimine, kantserogeensus, mutageensus, reproduktiivtoksilisus).

Ka kosmeetikatoodete jaoks on olemas erisuunised (53) ning erisuunised võivad olemas olla ka muude toodete või kasutusotstarvete jaoks.

Selliste erisuuniste kasutamine on tungivalt soovitatav, kuna need on koostatud spetsiaalselt kõnealuste erijuhtumite jaoks. Kui erisuunistes nõutavat teavet ei ole või seda ei ole võimalik hinnata, võidakse käesolevaid suunised siiski kasutada esialgseks riskihindamiseks. Riskihindamist tuleb teha hoolikalt ja tähelepanelikult, et vältida väärtõlgendusi.

3.    Etapiviisiline riskihindamine

Käesolevas jaos kirjeldatakse üksikasjalikult, mida tuleb arvesse võtta ning milliseid küsimusi esitada riskihindamise läbiviimisel.

3.1.   Toode

Toode tuleb üheselt identifitseerida. See hõlmab toote nime, kaubamärki, mudeli nime, tüübinumbrit, toote võimalikku partiinumbrit, tootega kaasas olevaid sertifikaate, lapselukke, kui need on olemas, toote turule lasknud isiku identifitseerimisandmeid ning toote päritoluriiki. Tootekirjelduse osaks võib pidada ka fotot tootest, pakendist ja (vajaduse korral) märgistusest ning toote ohtu (ohte) kindlaks määravat katsearuannet (-aruandeid).

Erijuhtudel võib oht piirduda toote kindla osaga, mida saab tootest eraldada ja mida võidakse ka tarbijatele eraldi kättesaadavaks teha. Sellisel juhul piisab üksnes eraldatava tooteosa hindamisest. Selle näide on sülearvutite taaslaetavad akud, mis võivad üle kuumeneda.

Tootekirjeldus hõlmab mis tahes märgistust, mis võib riskihindamise seisukohast asjakohane olla, eelkõige hoiatussildid. Kasutusjuhend võib sisaldada ka asjakohast teavet toote tekitatava riski ning selle kohta, kuidas hoida seda riski võimalikult väiksena, nt kasutades isikukaitsevahendeid või tehes toote lastele kättesaamatuks. Sellise toote näide on kettsaag.

On ka tooteid, mille tarbijad peavad enne kasutamist ise kokku panema, nagu kokkupandav mööbel. Kas toote kokkupanemise õpetus on piisavalt selge veendumaks, et kasutusvalmis toode vastab kõigile asjakohastele ohutusnõuetele? Või võivad tarbijad teha toote kokkupanemisel vigu, mis võivad põhjustada ettenägematuid riske?

Riskihindamisel peaks alati arvesse võtma toote kogu kasutusiga. See on eriti oluline, kui töötatakse välja uut toodet ning hinnatakse selle riske. Kas toote vanus ja kasutamine muudavad ohu liiki või ulatust? Kas uued ohud ilmnevad toote vananedes või näiteks mõistlikult eeldataval sobimatul kasutamisel? Kui kaua läheb aega toote kasutuskõlbmatuks muutumiseks? Kui pikk on toote kasutusiga, sealhulgas kõlblikkusaeg? Kui kaua tarbija toodet reaalselt kasutab, enne kui see muutub jäätmeks?

Kui toode muutub pärast teatavat ajavahemikku kõlbmatuks, isegi kui seda ei ole kunagi kasutatud, võib osutuda vajalikuks täiendavate kaalutluste arvessevõtmine. Näiteks võib tuua elektrilised soojendustekid või -padjad. Toodetes sisalduvad elektrijuhtmed on tavaliselt õhukesed ning muutuvad 10 aastaga hapraks, isegi kui toodet pole kunagi kasutatud. Soojendusjuhtmed võivad üksteisega kokku puutuda, põhjustada lühise ning süüdata voodiriided.

Iga riskihindamine peaks hõlmama ka toote pakendit.

3.2.   Toote oht

Oht on toote omadus, mis võib põhjustada toodet kasutaval tarbijal vigastuse. Oht võib ilmneda eri kujul:

—

mehaaniline oht, nagu teravad servad, mis võivad sõrme lõigata, või kitsad avaused, kuhu sõrmed võivad kinni jääda;

—

lämbumisoht hingamisteede ummistuse tõttu, nt mänguasja küljest lahti tulevate väikeste osakeste tõttu, mille laps võib alla neelata ja mis võivad lapsele kurku kinni jääda;

—

lämbumisoht hingamisteede välise takistuse tõttu, nt kõrist pigistavate tuulepluusi kapuutsi paelte tõttu, mis võib viia kägistamiseni;

—

elektrilöögioht, nt toote elektrilised osad võivad põhjustada elektrilöögi;

—

kuumenemise või tulekahju oht, nt soojapuhuri tõttu, mis kuumeneb üle, süttib põlema ja tekitab põletushaavu;

—

põletusoht, nt praeahju kuum pind võib tekitada põletuse;

—

keemiline oht, nagu mürgine aine, mis võib tekitada mürgistuse, kui tarbija seda alla neelab, või kantserogeenne aine, mis võib pikema aja jooksul põhjustada vähki; mõni kemikaal võib tarbijat kahjustada üksnes pärast korduvat kokkupuudet;

—

mikrobioloogiline oht, nt kosmeetikatoodete bakteriaalne saastumine, mis võib põhjustada nahainfektsiooni;

—

müraoht, nagu mängumobiiltelefonide liiga vali helin, mis võib kahjustada lapse kuulmist;

—

muud ohud, nagu plahvatus, implosioon, heli- ja ultrahelisurve, vedeliku surve või laserallikate kiirgus.

Käesolevates suunistes on ohud rühmitatud vastavalt toote suurusele, kujule ja pinnale, potentsiaalsele, kineetilisele või elektrienergiale, äärmuslikele temperatuuridele jms, nagu on esitatud tabelis 2. Tabel on üksnes suunav ning iga riskihindaja peaks stsenaariumi kohandama vastavalt vaatlusalusele tootele. Loomulikult ei ilmne kõik ohuliigid kõigi toodete puhul.

Tabel 2 peaks siiski aitama riskihindajail leida ja kindlaks teha kõik hinnatava tarbekauba võimalikud ohud. Kui tootega kaasneb mitu ohtu, tuleks igat ohtu käsitleda eraldi ja teha eraldi riskihindamine ning toote riskina tuleks käsitada suurimat kindlakstehtud riski. Loomulikult tuleks konkreetsete riskijuhtimismeetmete võtmist nõudvatest riskidest teada anda, et tagada kõikide riskide vähendamine.

Tuleb märkida, et üks oht võib põhjustada sama stsenaariumi järgi mitut vigastust. Näiteks võib mootorratta pidurite rike põhjustada õnnetuse, mille tagajärjel saab juht pea-, käte ja jalgade vigastusi või isegi põletushaavu, kui bensiin õnnetusjuhtumi käigus süttib. Sellisel juhul oleksid kõik vigastused sama vigastusstsenaariumi osad ning hinnata tuleks kõigi vigastuste raskust kokku. Loomulikult on need vigastused koos väga tõsised. Erinevate stsenaariumide vigastusi ei tohiks siiski kokku liita.

Igapäevase turujärelevalve teostamisel võib olla piisav, kui hinnata isegi ühest ohust tulenevat riski. Kui sellest ohust tuleneva riski tõttu on vaja võtta riskijuhtimismeetmeid, võib neid võtta viivitamata. Riskihindaja peaks siiski olema kindel, et kindlakstehtud risk on (üks) suurim(atest) risk(idest), et tagada riskijuhtimismeetmete piisav tulemuslikkus. See kehtib alati juhul, kui risk on tõsine, kuna see on käesolevastes suunistes ette nähtud kõrgeim võimalik riskitase. Tõsisest riskist väiksemate riskide korral võib siiski vajalikuks osutuda täiendav riskihindamine ning hiljem võib vajalik olla konkreetsete riskijuhtimismeetmete võtmine. Riskihindamise kogemus turujärelevalve teostamisel minimeerib nõutavate riskihindamiste arvu.

Ohu kindlakstegemine katsete ja standardite abil

Oht tehakse kindlaks ja seda mõõdetakse sageli katsete abil. Katsed ning nende tegemise kord võib olla sätestatud Euroopa või rahvusvahelistes tootestandardites. Toote vastamine ühtlustatud Euroopa standarditele („EN …“), mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, võimaldab eeldada, et toode on ohutu (kuigi üksnes nende väärtus(t)e või nõudega (nõuetega) hõlmatud ohutusnäitajate seisukohast). Sellistel juhtudel võib eeldada, et toode kujutab endast üksnes minimaalset riski ning kaitse tase on selle konkreetse uuritud ohu suhtes kõrge.

Siiski võib esineda juhtumeid, kus toote ohutust ei saa eeldada, ning sellistel juhtudel tuleb teha iseäranis põhjalikult dokumenteeritud riskihindamine, sealhulgas ettepanekud ühtlustatud standardi muutmiseks.

Teisest küljest võib tavaliselt eeldada riski olemasolu, kui toode katset ei läbi, välja arvatud juhul, kui tootja suudab tõendada, et toode on ohutu.

Toodetega võib kaasneda risk ka siis, kui need ei põhjusta vigastusi

Tooted ei pruugi olla ohtlikud, kuid nendega võib siiski kaasneda risk, kui need ei täida oma otstarvet. Selle näiteid võib tuua isikukaitse- või päästevahendite valdkonnast, nt helkurvestid, mille autojuhid selga panevad, kui on toimunud avarii. Sellised vestid on ette nähtud lähenevate autojuhtide ning liikluses osalejate tähelepanu püüdmiseks, et hoiatada neid õnnetusjuhtumist, eelkõige öösel. Kui aga helkurribad on liiga kitsad või ei peegelda valgust piisavalt tagasi, ei pruugi vest nähtav olla ega kaitse seetõttu kasutajaid nii, nagu peaks. Seetõttu kaasneb nende vestidega risk, isegi kui need ei ole iseenesest ohtlikud. Teiseks näiteks on päikesekaitsetoode, mis etiketil lubab „suurt kaitset“ (päikesekaitsetegur on 30), kuid pakub tegelikult üksnes „väikest kaitset“ (tegur on 6). See võib põhjustada tõsise päikesepõletuse.

3.3.   Tarbija

Riskitaset võivad suuresti mõjutada toodet kasutava tarbija võimed ja käitumine. Seepärast on esmatähtis, et riskihindajal oleks selge ettekujutus vigastusstsenaariumis ette nähtud tarbija tüübist.

Vajalikuks võib osutuda vigastusstsenaariumide loomine eri tüüpi tarbijatega, et teha kindlaks suurim risk ning seega toote risk. Seega ei piisa üksnes kõige kaitsetumate tarbijate vaatluse alla võtmisest, sest tõenäosus, et nemad selles stsenaariumis vigastada saavad, võib olla nii väike, et risk on väiksem kui sellises vigastusstsenaariumis, kus vaatluse all ei ole kõige kaitsetumad tarbijad.

Arvesse tuleks võtta ka neid isikuid, kes tegelikult toodet ei kasuta, kuid võivad viibida kasutaja läheduses. Näiteks võib kettsaelt õhku paiskuda puidutükke, mis satuvad kõrvalseisja silma. Kuigi kasutaja võib ise olla kettsaega kaasneva riski vastu tõhusalt kaitstud, kandes kaitsevahendeid ning olles võtnud kõik tootja määratud riskijuhtimismeetmed, võib kõrvalseisja olla tõsises ohus. Seetõttu peaks näiteks kettsae kasutusjuhend sisaldama hoiatavaid märkusi kõrvalseisjatele kaasnevate riskide kohta ning selle kohta, kuidas neid riske minimeerida.

Vigastusstsenaariumi koostamisel tuleks seega arvesse võtta järgmisi aspekte, lähtudes tarbija tüübist ja sellest, kuidas tarbija toodet kasutab. See loetelu ei ole täielik, kuid peaks julgustama riskihindajaid kirjeldama vigastusstsenaariume piisavalt üksikasjalikult. Tuleb märkida, et „tarbija“ all mõistetakse ka inimesi, kes tegelikult toodet ei kasuta, kuid keda toode võib mõjutada, kuna nad viibivad selle läheduses.

—

Sihtkasutaja/mittesihtkasutaja. Toote sihtkasutaja võib toodet hõlpsasti kasutada, sest ta teeb seda juhendi järgi või on tuttav sellist liiki tootega, sealhulgas selle ilmse(te) ja varjatud ohuga (ohtudega). Toote tekitatav oht ei pruugi seega realiseeruda ning tootega kaasnev risk võib olla väike.

Mittesihtkasutaja ei pruugi olla tootega tuttav ega ohtu (ohte) ära tunda. Seetõttu kaasneb tema puhul toote kasutamisega vigastuse risk ning risk tarbijale on seega suurem.

Seega võib risk olla siht- ja mittesihtkasutaja puhul erinev, sõltudes tootest ja selle kasutamise viisist.

—

Kaitsetud tarbijad. Eristada võib mitmeid kaitsetute ja väga kaitsetute tarbijate kategooriaid: lapsed (0–3aastased, 3–8aastased, 8–14aastased) ja teised, nt eakad (vt tabel 1). Neil kõigil on väiksem võime ohtu ära tunda, nt kuuma pinda puudutavad lapsed panevad kuumust tähele alles umbes 8 sekundi pärast (ning selleks ajaks on põletus juba tekkinud), samal ajal kui täiskasvanud tunnetavad kuumust otsekohe.

Kaitsetutel tarbijatel võib esineda probleeme ka hoiatussiltide arvessevõtmisel, eriti aga probleeme sellise toote kasutamisel, mida nad ei ole varem kasutanud. Samuti võivad nad oma käitumise tõttu – nt väiksed lapsed roomavad ja panevad suhu kõikvõimalikke asju – ohuga kergemini kokku puutuda. Lapsed võivad toote vastu huvi tunda ka selle ligitõmbavuse pärast, mistõttu kaasneb selliste toodetega laste kätte sattumisel suur risk. Teisest küljest peaks lapsevanemate ja teiste täiskasvanute järelevalve laste üle tavaliselt aitama õnnetusi vältida.

Lisaks võivad tarbijad, kes ei ole tavaliselt kaitsetud, muutuda teatavates olukordades kaitsetuks, nt kui kasutusjuhend või hoiatused toote kohta on võõrkeeles, mida tarbija ei mõista.

Konkreetselt kemikaalide puhul võivad lapsed olla nende mürgisusele vastuvõtlikumad kui keskmine täiskasvanu. Seetõttu ei tohi laste puhul kasutada samu eeldusi mis täiskasvanute puhul.

Kokkuvõttes võib öelda, et täiskasvanu jaoks tavaliselt ohutu toode ei pruugi seda olla kaitsetumate tarbijate jaoks. Seda tuleb arvesse võtta vigastuse raskuse ja tõenäosuse (vt jagu 3.5) ning seega riski kindlaksmääramisel.

—

Otstarbekohane ja mõistlikult eeldatav kasutus. Tarbijad võivad kasutada toodet muul eesmärgil kui kavandatud, kuigi kasutusjuhend, sealhulgas hoiatused, on selgelt mõistetavad. Kuna hoiatustel ei pruugi alati olla oodatud mõju, tuleb riskihindamisel seega arvesse võtta ka muid kui otstarbekohaseid kasutusviise. See aspekt on eriti oluline toote tootja jaoks, kuna ta peab tagama, et toode on ohutu mõistlikult eeldatavate kasutustingimuste korral.

Mõistlikult eeldatava kasutuse puhul võib olla vaja tugineda kogemustele, sest ametlikus õnnetusjuhtumite statistikas või muudes teabeallikates ei pruugi vastavat teavet olla. Seetõttu võib olla raske teha vahet mõistlikult eeldatavatel ning täiesti etteaimamatutel stsenaariumidel. Siiski võiks käesolevate suuniste raames kaaluda ka täiesti etteaimamatuid stsenaariume, isegi kui need viivad väga tõsiste vigastusteni, sest selliste stsenaariumide tõenäosus on alati väga väike. See hoiab ära selle, et taolisi stsenaariume võetakse üldise riski kindlaksmääramisel arvesse liiga suurel määral.

—

Kasutuse sagedus ja kestus. Eri tarbijad võivad toodet kasutada sagedamini või harvemini, pikema või lühema aja jooksul. See sõltub toote ligitõmbavusest ja selle kasutamise hõlpsusest. Igapäevasel või pikaajalisel kasutamisel õpib tarbija toodet ja selle omadusi, sealhulgas sellega kaasnevaid ohte, kasutusjuhendit ja hoiatussilte täielikult tundma, mis muudab riski võimalikult väikseks. Teisest küljest võib igapäevane või pikaajaline kasutamine muuta toote tarbijale liiga harjumuspäraseks, mis võib põhjustada tarbija väsimust, mistõttu ta eirab hoolimatult kasutusjuhendit ja hoiatusi, suurendades seega riski.

Igapäevane või pikaajaline kasutamine võib samuti kiirendada toote vananemist ning osad, mis ei pea vastu sagedasele kasutamisele, võivad kergesti puruneda ning põhjustada ohtu ja võimalik, et ka vigastust, mis samuti suurendab riski.

—

Ohu äratundmine ning kaitsev käitumine ja varustus. Mõned tooted, nagu käärid, noad, koduseks kasutuseks mõeldud elektritrellid, kettsaed, rulluisud, jalgrattad, mootorrattad ja autod on tuntud oma ohtude poolest. Kõigil neil juhtudel on tootega kaasnev oht selgelt teada, kergesti äratuntav või kirjeldatud kasutusjuhendis, kus on esitatud ka riskijuhtimismeetmed. Tarbija võib toimida ettevaatlikult või kasutada isikukaitsevahendeid, nt kindaid, kiivrit või turvavööd, kasutades seega toodet viisil, mis muudab riski võimalikult väikeseks.

Teistel juhtudel ei pruugi toote oht olla nii kergesti äratuntav, nt lühis triikrauas, hoiatussilte ei pruugita tähele panna või mõistetakse neid valesti ning tarbija on üksnes harva suuteline võtma ennetavaid meetmeid.

—

Tarbija käitumine vahejuhtumi korral. Kui tarbija on sattunud ohtu, võib see põhjustada vigastuse. Seega on riskihindamisel oluline kaaluda seda, kuidas tarbija võib reageerida. Kas ta paneb toote rahulikult kõrvale ja võtab ennetavaid meetmeid, nt püüab kustutada toote põhjustatud tulekahju, või viskab toote paanikasse sattudes eemale? Kaitsetud tarbijad, eelkõige lapsed, ei pruugi käituda samamoodi kui mittekaitsetud tarbijad.

—

Tarbija kultuuriline taust ning toote kasutamise viis tema koduriigis võib mõjutada tootega kaasnevat riski. Neid kultuurilisi erinevusi peavad arvesse võtma eelkõige tootjad, kui nad lasevad turule uue toote. Tootjate kogemus selles valdkonnas võib seega olla väärtuslik teabeallikas riskihindamist teostavatele ametiasutustele.

3.4.   Vigastusstsenaarium: vigastus(t)eni viivad etapid

Paljud vigastusstsenaariumid koosnevad järgmisest kolmest etapist:

1.

tootel on rike või see võib põhjustada oma eeldatava kasutusaja jooksul ohtliku olukorra;

2.

rike või ohtlik olukord põhjustavad õnnetusjuhtumi;

3.

õnnetusjuhtumi tagajärg on vigastus.

Need on kolm põhilist etappi, mille võib omakorda jagada alametappideks, et näidata, kuidas tootega kaasnev oht võib põhjustada vigastuse ja muid kahjustusi. Need vigastuseni viivad etapid peavad olema selged ja lühikesed ilma üksikasjade ja etappide arvuga liialdamata. Kogemuste suurenedes muutub iga konkreetse vigastuse tekkimise tingimuste ning vigastuseni viiva lühima tee (või vigastuseni viiva kriitilise tee) kindlakstegemine oluliselt lihtsamaks.

Tõenäoliselt on kõige kergem luua algul stsenaarium tarbijaga, kellele toode on mõeldud ning kes kasutab toodet kasutusjuhendi kohaselt või selle puudumisel käsitseb ja kasutab toodet tavapärasel viisil. Kui selle hindamise tulemuseks saadakse kõrgeim riskitase, siis ei ole tavaliselt täiendavat hindamist vaja ning võtta võib asjakohased riski vähendamise meetmed. Kui konkreetses tarbijakaebuses on teada antud vahejuhtumist, võib samuti üks vigastusstsenaarium olla piisav, et otsustada asjakohaste riski vähendamise meetmete võtmine.

Vastasel korral tuleb koostada täiendavad stsenaariumid, et hõlmata kaitsetud tarbijad, eelkõige lapsed (vt tabel 1), väiksemad ja suuremad kõrvalekalded tavapärasest kasutusest, kasutus eri kliimaoludes (nt väga külmas või väga palavas), ebasoodsad kasutustingimused (nt ilma korraliku päevavalguseta või valgustuseta), kasutus toote müümisel soovitatud viisil (nt mänguasjapoes müüdava lambi puhul peaks olema samuti hinnatud riski, mis kaasneb juhul, kui seda kasutab laps), kasutus toote kogu kasutusea jooksul (sealhulgas kulumine) jne. Iga stsenaariumi puhul tuleks läbida kogu riskihindamismenetlus.

Kui toote puhul on esile toodud mitu ohtu, tuleks iga ohu kohta luua vigastus- ja seega riskistsenaariumid. Vigastusstsenaariumide arvu saab siiski vähendada, kui läbi viia usutavuse kontroll selle kohta, kas vigastusstsenaarium võiks viia riskini, mille puhul on vaja võtta meetmeid.

Kõigist loodud stsenaariumidest on tavaliselt kõige suuremat riski (ehk toote riski) ette näinud stsenaarium otsustav riski vähendamise meetmete võtmiseks, sest suurima riski suhtes võetud meetmed vähendavad riski kõige tõhusamalt. Erandiks võiks olla spetsiifiline, teistsugusest ohust tulenev suurimast riskist väiksem risk, millega võib toime tulla erimeetmete abil ja mis peaks loomulikult hõlmama ka suurimat riski.

Üldjuhul võib vigastusstsenaarium viia suurima riskini, kui:

—

vaatluse all olev(ad) vigastus(ed) on kõrgeima raskusastmega (3. või 4. aste);

—

vigastusstsenaariumi üldine tõenäosus on küllaltki suur (vähemalt > 1/100).

Tabelis 4 on esitatud selle kohta täiendavad suunised. See võib aidata vähendada stsenaariumide arvu.

Vigastusstsenaariumi arvu eest vastutab mõistagi riskihindaja ning see sõltub mitmest tegurist, mida tuleb toote riski kindlaksmääramisel arvesse võtta. Seetõttu on võimatu ette anda iga konkreetse juhtumi puhul vajaminevate vigastusstsenaariumide täpset arvu.

Selleks et aidata välja töötada sobival arvul stsenaariume, on käesolevates suunistes esitatud tüüpiliste vigastusstsenaariumide tabel (tabel 2). Neid tuleks kohandada vastavalt konkreetsele tootele, tarbijatüübile ning muudele asjaoludele.

3.5.   Vigastuse raskus

Vigastus, mis võib tarbijale ohust tingituna tekkida, võib olla eri raskusastmega. Vigastuse raskus kajastab seega mõju, mida oht võib tarbijale avaldada vigastusstsenaariumis kirjeldatud tingimustel.

Vigastuse raskus võib sõltuda alljärgnevast.

—

Ohu tüüp (vt ohtude loetelu jaos 3.2 ja tabelis 2). Mehaaniline oht, näiteks teravad servad, millega võib sõrme lõigata, kuid mida on võimalik otsekohe märgata ja tarbija saab võtta abinõusid vigastuse ravimiseks. Teisalt aga võib keemiline oht põhjustada vähki. Seda tavaliselt ei märgata ning haigus võib ilmneda alles paljude aastate pärast; vähki peetakse väga raskeks haiguseks, kuna seda on väga raske, kui mitte võimatu ravida.

—

Nt põhjustab 50 °C temperatuurini kuumutatud pind kerge põletuse, samal ajal kui 180 °C kuum pind põhjustab raske põletuse.

—

Aeg, mille jooksul oht tarbijat mõjutab. Lühiajaline kokkupuude marrastusohuga kahjustab tarbija nahka üksnes pindmiselt, pikaajaline kokkupuude võib kahjustada suurt osa nahast.

—

Vigastatud kehaosa. Nt teravaotsalise eseme torge käenahka on valus, kuid torge silma palju raskem ning võib-olla isegi eluohtlik vigastus.

—

Ohu mõju ühele või mitmele kehaosale. Elektrilöögioht võib põhjustada elektrišoki koos teadvusekaotusega ning tulekahju, mis võib kahjustada kopse, kui teadvuseta isik hingab suitsu sisse.

—

Tarbija tüüp ja käitumine. Hoiatusega märgistatud toodet võib täiskasvanud tarbija kasutada ilma end kahjustamata, sest ta võtab hoiatust toote kasutamisel arvesse. Teisest küljest võib laps või mõni muu kaitsetu tarbija (vt tabel 1), kes ei oska lugeda või ei mõista hoiatussilti, saada tõsiselt vigastada.

Vigastuse raskuse määramiseks on käesolevate suuniste tabelis 3 näidatud, kuidas liigitada vigastusi nelja kategooriasse olenevalt sellest, kas vigastus on pöörduv, st kas vigastusest paranemine on võimalik ja millises ulatuses. Selline liigitamine on üksnes suunav ning riskihindaja peaks kategooriat vajaduse korral muutma ning selle riskihinnangus ära märkima.

Kui riskihindamisel käsitletakse mitut vigastusstsenaariumi, tuleks iga vigastus liigitada eraldi vastavalt raskusastmele ning seda tuleks arvesse võtta kogu riskihindamisprotsessi käigus.

Näide: tarbija kasutab haamrit naela seina löömiseks. Haamri pea on liiga nõrk (ebasobiva materjali tõttu) ning puruneb, üks tükk lendab tarbija silma nii rängalt, et tarbija jääb selle tõttu ühest silmast pimedaks. Selline vigastus on seega „silmavigastus, võõrkeha silmas: püsiv nägemise kaotus (ühest silmast)“, mis on 3. astme vigastus tabelis 3.

3.6.   Vigastuse tõenäosus

Vigastuse tõenäosus on tõenäosus, et vigastusstsenaarium võib tõepoolest toote eeldatava kasutusea jooksul realiseeruda.

Sellist tõenäosust ei ole lihtne hinnata, kuid kui kirjeldada stsenaariumit eraldi etappidena, võib igale etapile anda teatava tõenäosuse ning nende osade tõenäosuste korrutamisega saada stsenaariumi üldise tõenäosuse. Selline järkjärguline lähenemine peaks muutma üldise tõenäosuse hindamise lihtsamaks. Kui luuakse mitu stsenaariumi, tuleb loomulikult iga stsenaariumi puhul leida selle üldine tõenäosus.

Kui vigastusstsenaariumi kirjeldatakse siiski ühe etapina, võib stsenaariumi tõenäosuse kindlaks määrata samuti ühe üldetapina. See oleks üksnes ligikaudne hinnang, mida on siiski võimalik tugevalt kritiseerida ja mis seetõttu võib asetada kogu riskihindamise kahtluse alla. Seega eelistatakse tõenäosuse läbipaistvamat hindamist mitmeetapiliste stsenaariumide kaudu, eelkõige seepärast, et osade tõenäosusi on võimalik toetada ümberlükkamatute tõenditega.

Käesolevates suunistes eristatakse üldise tõenäosuse määramiseks kaheksat tõenäosuse astet: alates < 1/1 000 000 kuni > 50 % (vt tabeli 4 vasak pool). Järgmine näide haamripea kohta, mis puruneb, kui kasutaja lööb naela seina, peaks illustreerima seda, kuidas määrata iga etapi tõenäosust ning liigitada üldist tõenäosust.

1. etapp:

haamripea puruneb, kui kasutaja püüab naela seina lüüa, sest haamripea on liiga rabedast materjalist. Materjali rabedus tehti kindlaks katse käigus ning registreeritud rabeduse puhul on haamri pea purunemise tõenäosus selle eluea jooksul 1/10.

2. etapp:

üks haamri tükk tabab purunemisel kasutajat. Selle juhtumi tõenäosuseks on määratud 1/10, sest ülakeha, mida tükid võivad tabada, moodustab seinale projitseeritavast poolsfäärist 1/10. Kui kasutaja seisaks seinale väga lähedal, hõlmaks tema keha suurema osa poolsfäärist ning juhtumi tõenäosus oleks suurem.

3. etapp:

tükk tabab kasutaja pead. Pea moodustab ülakehast hinnanguliselt 1/3 ning selle juhtumi tõenäosus on seega 1/3.

4. etapp:

tükk satub kasutajale silma. Silmad moodustavad peast hinnanguliselt 1/20 ning seetõttu on juhtumi tõenäosus 1/20.

Nende etappide tõenäosuste korrutamisel saame stsenaariumi üldiseks tõenäosuseks 1/10 × 1/10 × 1/3 × 1/20 = 1/6 000. See annab tulemuseks > 1/10 000 (vt tabeli 4 vasak pool).

Kui vigastusstsenaariumi üldine tõenäosus on välja arvutatud, tuleks kontrollida selle usutavust. See eeldab palju kogemusi, mis tähendab, et riskihindamisel on soovitatav paluda kogenud isikute abi (vt jagu „Lubage teistel oma riskihindamist kontrollida“). Kuna käesolevate suunistega saadakse juurde uusi kogemusi, peaks tõenäosuse hindamine muutuma ajapikku lihtsamaks ning ülesande täitmist peaks lihtsustama ka suurem arv näiteid.

Sama toote eri vigastusstsenaariumide tõenäosuse määramine võib anda alljärgnevaid tulemusi.

—

Kui toodet kasutab stsenaariumi järgi kaitsetum tarbija, tuleb tõenäosust üldiselt suurendada, sest kaitsetum tarbija võib palju kergemini viga saada. See kehtib eelkõige laste kohta, sest lastel ei ole tavaliselt ennetavate meetmete võtmise kogemust (vt ka „Kaitsetud tarbijad“ jaos 3.3).

—

Kui risk on kergesti äratuntav, sealhulgas hoiatussiltide abil, tuleb tõenäosust võib-olla väiksemaks muuta, sest kasutaja kasutab toodet hoolikamalt, et vältida nii palju kui võimalik vigastuse tekkimist. See ei pruugi kehtida vigastusstsenaariumi puhul, kus vaatluse all on (väike) laps või mõni muu kaitsetu kasutaja (vt tabel 1), kes ei oska lugeda.

—

Kui on teatatud õnnetusjuhtumitest, mis sobivad vigastusstsenaariumiga, võib selle stsenaariumi tõenäosus suureneda. Juhtudel, kus selliseid õnnetusjuhtumeid on registreeritud üksnes harva või neid ei ole üldse teada, võib olla kasulik küsida toote tootjalt, kas ta on teadlik toote tõttu tekkinud õnnetusjuhtumitest või toote kahjulikust mõjust.

—

Kui vigastuse tekkimiseks on vaja üsna paljude eeltingimuste täitmist, on stsenaariumi üldine tõenäosus tavaliselt väiksem.

—

Kui vigastuse tekkimiseks vajalikud eeltingimused on kergesti täidetavad, võib tõenäosus suureneda.

—

Kui toote katsetulemused jäävad nõutud piirnormidest (mis on ette nähtud asjakohaste standardite või õigusaktidega) suuresti allapoole, võib vigastuse tekkimise (stsenaariumi) tõenäosus olla suurem kui siis, kui toode vastab ligilähedaselt piirnormidele.

Vigastuse tõenäosus selles näites on tõenäosus, et vigastusstsenaarium võib tegelikkuses realiseeruda. Tõenäosus ei kirjelda seega elanikkonna üldist kokkupuudet tootega, mis arvutatakse näiteks, võttes arvesse miljoneid turul müüdud tooteid ning asjaolu, et mõned neist toodetest ei pruugi toimida nii, nagu ette nähtud. Sellist liiki kaalutlustel on siiski oluline osa asjakohaste riskivähendusmeetmete kindlaksmääramisel (vt 4. peatükk).

Ka õnnetusjuhtumite statistikasse – isegi kui see puudutab konkreetset toodet – tuleb tõenäosuse hindamisel ettevaatlikkusega suhtuda. Õnnetusjuhtumite asjaoludest ei pruugita teada anda piisavalt üksikasjalikult, toodet võib olla aja jooksul muudetud või tootja võib olla vahetunud jne. Lisaks ei ole statistiliste andmete kogujatele võib-olla kergematest õnnetusjuhtumitest teatatud. Õnnetusjuhtumite statistika võib siiski teataval määral selgitada õnnetusjuhtumite stsenaariume ja nende tõenäosust.

3.7.   Riski kindlaksmääramine

Kui vigastuse raskus ja tõenäosus on kindlaks määratud, võimaluse korral mitme vigastusstsenaariumi puhul, tuleb riskitaset kontrollida tabeli 4 alusel. Tabelis 4 on kombineeritud vigastuse raskus ja tõenäosus ning suurim risk on toote risk. Registreerida tuleks ka riskid, mille puhul on vajalik võtta konkreetseid riskijuhtimismeetmeid, et tagada kõikide riskide vähendamine miinimumini.

Käesolevates suunistes eristatakse nelja riskitaset: tõsine, suur, keskmine ja väike. Kõrvutiste vigastuse raskusastmete või tõenäosuste vaheline riskitase muutub tavaliselt ühe astme võrra. See lähtub üldisest kogemusest, et risk ei suurene aste-astmelt, kui sisendtegurid muutuvad järk-järgult. Kui vigastuse raskus suureneb 1. astmelt 2. astmele (tabeli 4 parem pool), suurenevad teatavad riskitasemed kahe astme võrra ehk keskmiselt tõsisele ja väikeselt suurele. See tuleneb sellest, et käesolevates suunistes on vigastused liigitatud nelja raskusastmesse, samas kui esialgses meetodis (vt sissejuhatus) oli neid viis. Siiski peetakse nelja raskusastet tarbekaupade puhul tavaliseks, sest need võimaldavad raskust piisavalt usaldusväärselt hinnata. Viie taseme kasutamine oleks liiga keeruline, kuna vigastuse raskust ega ka tõenäosust ei ole võimalik väga täpselt määrata.

Riskihindamise lõpus tuleks nii üksiku vigastusstsenaariumi kui ka toote üldise riski puhul arvesse võtta riskitaseme usutavust ja hinnangute määramatust. Selleks võib olla vajalik kontrollida, kas riskihindaja kasutas oma hinnangute ja eelduste tegemisel parimat kättesaadavat teavet. Kolleegidelt ja teistelt asjatundjatelt saadav tagasiside võib olla samuti kasulik.

Väga väärtuslik võib olla ka tundlikkusanalüüs (vt jagu 6.3). Kuidas muutub riskitase, kui vigastuse raskus või tõenäosus muutub ühe astme võrra üles- või allapoole? Kui riskitase ei muutu üldse, siis on küllalt usutav, et seda on nõuetekohaselt hinnatud. Kui see aga muutub, siis võib riskitase olla küsitava väärtusega. Sel juhul tuleb vigastusstsenaariumid ning vigastus(t)e raskus ja tõenäosus(ed) uuesti läbi vaadata. Tundlikkusanalüüsi lõpus peaks riskihindaja olema kindel, et riskitase on piisavalt usutav ning et ta saab seda dokumenteerida ning teabe edastada.

4.    Riskist meetmeteni – vastutustundlik riskijuhtimine

Kui riskihinnang on valmis, tehakse selle alusel tavaliselt otsus, kas riski vähendamiseks on vaja võtta meetmeid, et vältida sel viisil kahju tarbijate tervisele. Kuigi meetmete võtmine ei kuulu riskihindamise juurde, on käesolevas jaos käsitletud teatavaid aspekte, et näitlikustada kindlakstehtud riskide võimalikke järelmeetmeid.

Turujärelevalve teostamisel võtab pädev asutus meetmeid sageli koostöös tootja, importija või levitajaga. See võib aidata pädeval asutusel kindlaks määrata kõige tõhusama ja tulemuslikuma viisi riskiga toimetulekuks.

Tarbekaubaga kaasneva tõsise riski puhul võib riski vähendamise meetmeks olla toote turult kõrvaldamine või tarbijatelt tagasinõudmine. Väiksema riski puhul võetakse leebemaid meetmeid. Sellisel juhul võib olla piisav, kui lisada tootele hoiatussilt või muuta toote kasutusjuhendit, et toode oleks ohutum. Seega peaks ametiasutus iga riskitaseme puhul kaaluma, kas ja milliseid meetmeid võtta.

Automaatset seost riski ja meetmete vahel siiski ei ole. Kui tootega kaasneb mitu riski, mis on tõsisest riskist väiksemad, ning toote üldine risk ei ole seepärast tõsine, võib olla vaja võtta kiireloomulisi meetmeid, kuna need riskid võivad üsna kiiresti realiseeruda. Toote riskide struktuur võib osutada tootmise kvaliteedikontrolli puudumisele (54).

Samuti on oluline võtta arvesse kogu elanikkonna kokkupuudet. Kui turul on suures koguses tooteid ja seda toodet kasutab seega suur arv tarbijaid, võib isegi tõsisest riskist väiksema riski puhul olla vajalik võtta kiireid meetmeid, et vältida kahjulikku mõju tarbijate tervisele.

Tõsisest riskist väiksema riski puhul võib samuti olla vajalik võtta meetmeid, kui asjaomane toode võib põhjustada surmaga lõppevaid õnnetusi, isegi kui sellised õnnetusjuhtumid on äärmiselt ebatõenäolised. Selle näiteks võib tuua piimapakendi sulguri, mis võib paki küljest lahti tulla – laps võib selle alla neelata ja lämbumise tõttu surra. Paki sulguri lihtsa muutmise abil on võimalik risk kõrvaldada ning lisameetmete võtmine ei pruugi vajalik olla. Sellisel juhul võidakse lubada isegi lõpumüügi korraldamist teataval ajavahemikul, kui surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite risk on tõesti äärmiselt väike.

Muudeks riskiga seotud aspektideks võivad olla inimeste ettekujutus riskist, riski võimalikud tagajärjed, kultuuriliselt ja poliitiliselt tundlikud küsimused ning see, kuidas seda meedias kujutatakse. Need aspektid võivad olla asjakohased eelkõige siis, kui asjaomased tarbijad on kaitsetud, eriti lapsed. Vajalikud meetmed määravad kindlaks riiklikud turujärelevalveasutused.

Meetmete võtmine riski kõrvaldamiseks võib sõltuda ka tootest endast ning toote kasutusele vastavatest minimaalsetest riskidest, mida peetakse aktsepteeritavaks ning kaitse kõrgele tasemele vastavaks (55). Minimaalne risk on tõenäoliselt palju väiksem mänguasjade puhul, millega on seotud lapsed, kui kettsae puhul, mida peetakse nii suure riskiga tooteks, et riski hoidmiseks kontrollitaval tasemel tuleb kasutada kaitsevahendeid.

Isegi kui riski ei ole, võib meetmete võtmine olla vajalik, nt kui toode ei vasta kohaldatavatele määrustele/õigusaktidele (nt puudulik märgistus).

Kokkuvõttes võib öelda, et automaatset seost riski ja meetmete vahel ei ole. Järelevalveasutused võtavad arvesse mitmeid eespool jaos 3.3 osutatud tegureid. Alati tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ning meetmed peavad olema tõhusad.

5.    Kuidas teostada riskihindamist – kokkuvõtlik ülevaade

1.   Kirjeldage toodet ja sellega kaasnevat ohtu.

Kirjeldage toodet ühemõtteliselt. Kas oht on seotud kogu tootega või üksnes toote teatud (eraldatava) osaga?

Kas tootega kaasneb ainult üks oht? Kas tootega kaasneb mitu ohtu? Vt tabel 2. Tehke kindlaks toote suhtes kohaldatav(ad) standard(id) või õigusaktid.

Tehke kindlaks toote suhtes kohaldatav(ad) standard(id) või õigusaktid.

2.   Tehke kindlaks, millist tüüpi tarbija te soovite ohtliku toote jaoks loodavasse vigastusstsenaariumisse kaasata.

Oma esimese vigastusstsenaariumi puhul alustage toote sihtkasutajast ning otstarbekohasest kasutusest. Täiendavate stsenaariumide puhul võtke juurde teist tüüpi tarbijad (vt tabel 1) ja kasutusviisid.

3.   Kirjeldage vigastusstsenaariumi, milles teie valitud tootega kaasnev(ad) oht (ohud) põhjustab (põhjustavad) vigastuse (vigastusi) või avaldab (avaldavad) teie valitud tarbija tervisele kahjulikku mõju.

Kirjeldage vigastus(t)eni viivaid etappe selgelt ja lühidalt ilma üksikasjadega liialdamata (lühim tee vigastuseni, kriitiline tee vigastuseni). Kui teie stsenaariumi järgi tekib mitu samaaegset vigastust, lisage need kõik samasse stsenaariumisse.

Vigastusstsenaariumi kirjeldamisel võtke arvesse toote kasutamise sagedust ja kestust, seda, kuidas tarbija ohu ära tunneb, kas tegemist on kaitsetu tarbijaga (eelkõige lapsega), kaitsevahendeid, tarbija käitumist õnnetusjuhtumi korral, tarbija kultuurilist tausta ning muid tegureid, mida peate riskihindamisel oluliseks.

Vt jagu 3.3 ja tabel 2.

4.   Määrake vigastuse raskus.

Määrake tarbija vigastuse raskusaste (1–4). Kui tarbijale tekib teie vigastusstsenaariumi järgi mitu vigastust, hinnake kõigi vigastuste raskust koos.

Vt tabel 3.

5.   Määrake vigastusstsenaariumi tõenäosus.

Määrake iga vigastusstsenaariumi etapi tõenäosus. Vigastusstsenaariumi üldise tõenäosuse arvutamiseks korrutage selle osade tõenäosused.

Vt tabeli 4 vasak pool.

6.   Määrake riskitase.

Kombineerige vigastuse raskus ja vigastusstsenaariumi üldine tõenäosus ning kontrollige riskitaset tabeli 4 alusel.

7.   Kontrollige, kas riskitase on usutav.

Kui riskitase ei tundu usutav või kui te ei ole kindel vigastus(t)e raskuses või tõenäosus(t)es, muutke nende taset ühe astme võrra suuremaks või väiksemaks ning arvutage riskitase uuesti. Sellise tundlikkusanalüüsi põhjal näete, kas sisendite muutmisel riskitase muutub.

Kui riskitase jääb samaks, võite oma riskihindamist pidada suhteliselt usaldusväärseks. Kui see muutub kergesti, peaksite kindluse mõttes kasutama tarbekaubaga kaasneva riski kindlaksmääramiseks kõrgemat riskitaset.

Samuti võiksite arutada riskitaseme usutavust kogenud kolleegidega.

8.   Toote suurima riski kindlakstegemiseks koostage mitu vigastusstsenaariumi.

Kui esimese vigastusstsenaariumi järgi jääb riskitase alla käesolevates suunistes esitatud kõrgeimat riskitaset ning kui te arvate, et tootega võib kaasneda kindlakstehtust suurem oht, siis:

—

valige uued tarbijad (sealhulgas kaitsetud tarbijad, eelkõige lapsed);

—

tehke kindlaks muud kasutusviisid (sealhulgas mõistlikult eeldatavad kasutusviisid);

et teha kindlaks, milline vigastusstsenaarium näitab toote puhul suurimat riski.

Suurim risk on tavaliselt toote see risk, mis võimaldab võtta kõige tõhusamaid riskijuhtimismeetmeid. Erijuhtudel võidakse teatava ohu põhjal jõuda väiksema riskini kui suurim risk ning vajalikuks võivad osutuda konkreetsed riskijuhtimismeetmed. Seda tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.

Üldjuhul võidakse vigastusstsenaariumides jõuda käesolevates suunistes sätestatud suurima riskitasemeni juhul, kui:

—

asjaomane (asjaomased) vigastus(ed) on vähemalt 3. või 4. raskusastmega; —

—

vigastusstsenaariumi üldine tõenäosus on vähemalt > 1/100.

Vt tabel 4.

9.   Dokumenteerige riskihinnang ning edastage see.

Riskihinnang peab olema läbipaistev ning seal tuleb märkida ka kõik ebakindlust tekitanud tegurid, millega riskihindamisel kokku puutusite.

Käesolevate suuniste 6. peatükis on esitatud näiteid ka riskihindamise dokumenteerimise kohta.

Image 3

Schematic flow of risk assessment

Pass on the risk assessment

Highest risk identified?

Yes

No

6. Look up the Risk in Table 4

See table 4: Probability levels from high (&gt; 50 %) to low (&lt; 1/1 000 000)

See table 3: Severity of injury

— Laceration, cut

— Bruising

— Concussion

— Entrapment/pinching

— Sprain, strain, musculoskeletal disorder

— Dislocation

— Fracture

— Crushing

— Amputation

— etc.

5. Determine the probability

Assign a probability to each step.

Multiply to get the overall probability

4. Determine the severity of the injury

3. Describe the Injury scenario in several steps: ‘Shortest path to injury’

See table 1: Consumer types, incl. vulnerable consumers (in particular children)

— Intended/non-intended user

— Intended and reasonably foreseeable use

— Frequency and duration of use

— Hazard recognition/protective behaviour …

— Consumer behaviour in the case of an incident

— Consumer's cultural background

See table 2: Hazards …

— Size, shape and surface

— Potential energy

— Kinetic energy

— Electrical energy

— Extreme temperatures

— Radiation

— Fire and explosion

— etc.

2. Identify consumer(s)

1. Describe the product unambiguously, and its hazard(s)

6.    Näited

6.1.   Klapptool

Image 4

Klapptooli kokkupanemise mehhanism on ehitatud nii, et kasutaja sõrmed võivad istme ja kokkupanemismehhanismi vahele kinni jääda. See võib põhjustada luumurde või isegi ühe või mitme sõrme kaotust.

Riski kindlaksmääramine

Vigastusstsenaarium

Vigastuse tüüp ja asukoht

Vigastuse raskusaste

Vigastuse tõenäosus

Üldine tõenäosus

Risk

Inimene teeb tooli lahti, haarates ekslikult (inimene on tähelepanematu/häiritud) istme taganurga lähedalt, sõrm jääb istme ja seljatoe vahele.

Sõrme kerge muljumine

1

Tooli lahtitegemine

1

1/500

Väike risk

Lahtitegemise ajal istme taganurgast haaramine

1/50

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

> 1/1 000

Kerge muljumine

1

 

Inimene teeb tooli lahti, haarab ekslikult (inimene on tähelepanematu/häiritud) istme servast, sõrm jääb istme ja ühenduslüli vahele.

Sõrme kerge muljumine

1

Tooli lahtitegemine

1

1/500

Väike risk

Lahtitegemise ajal istme servast haaramine

1/50

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

> 1/1 000

Kerge muljumine

1

 

Inimene teeb tooli lahti, tool jääb kinni, inimene püüab istet allapoole suruda ja haarab ekslikult (inimene on tähelepanematu/häiritud) istme nurga lähedalt, sõrm jääb istme ja seljatoe vahele.

Sõrmeluu murd

2

Tooli lahtitegemine

1

1/500 000

Väike risk

Tooli kinnijäämine

1/1 000

 

Lahtitegemise ajal istme nurgast haaramine

1/50

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

> 1/1 000 000

Sõrmeluu murd

1

 

Inimene teeb tooli lahti, tool jääb kinni, inimene püüab istet allapoole suruda ja haarab ekslikult (inimene on tähelepanematu/häiritud) istme servast, sõrm jääb istme ja ühenduslüli vahele.

Sõrmeluu murd

2

Tooli lahtitegemine

1

1/500 000

Väike risk

Tooli kinnijäämine

1/1 000

 

Lahtitegemise ajal istme servast haaramine

1/50

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

> 1/1 000 000

Sõrmeluu murd

1

 

Inimene istub toolil, ta soovib tooli liigutada ja püüab seda tõsta, haarates tooli tagumisest osast, sõrm jääb istme ja seljatoe vahele.

Sõrme kaotus

3

Toolile istumine

1

1/6 000

Suur risk

Tooli liigutamine sellel istudes

1/2

 

Tooli tagaosast haaramine sellel istudes

1/2

 

Tooli osaline kokkuminek, mis tekitab seljatoe ja istme vahele vahe

1/3

> 1/10 000

Sõrm on seljatoe ja istme vahel

1/5

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

 

Sõrme (või selle osa) kaotus

1/10

 

Inimene istub toolil, ta soovib tooli liigutada ja püüab seda tõsta, haarates tooli tagumisest osast, sõrm jääb istme ja ühenduslüli vahele.

Sõrme kaotus

3

Toolile istumine

1

1/6 000

Suur risk

Tooli liigutamine sellel istudes

1/2

 

Tooli tagaosast haaramine sellel istudes

1/2

 

Tooli osaline kokkuminek, mis tekitab seljatoe ja istme vahele vahe

1/3

> 1/10 000

Sõrm on seljatoe ja istme vahel

1/5

 

Sõrme vahelejäämine

1/10

 

Sõrme (või selle osa) kaotus

1/10

 

Klapptooliga kaasnev üldine risk on seega suur.

6.2.   Pistikupesa kaitsmed

Image 5

Käesolevas juhtumis käsitletakse pistikupesa kaitsmeid. Need on vahendid, mille kasutajad (lapsevanemad) asetavad pistikupesa avadesse, et lastel ei oleks võimalik ligi pääseda pingestatud osadele; näiteks võivad lapsed torgata pika metalleseme avasse ning saada (surmava) elektrilöögi.

Selle konkreetse kaitsme avaused (kuhu torgatakse pistikuotsad) on nii kitsad, et pistikuotsad võivad kinni jääda. See tähendaks tõenäoliselt seda, et kasutaja tõmbab kaitsme pesast välja koos pistikuga. Kasutaja ei pruugi seda märgata.

Riski kindlaksmääramine

Vigastusstsenaarium

Vigastuse tüüp ja asukoht

Vigastuse raskusaste

Vigastuse tõenäosus

Üldine tõenäosus

Risk

Kaitse eemaldatakse pistikupesast, mis ei ole enam kaitstud.

Laps mängib peenikese elektrit juhtiva esemega, mida on võimalik pistikupesasse torgata, satub nii suure elektripinge alla ja saab surmava elektrilöögi.

Surmav elektrilöök

4

Kaitsme eemaldamine

9/10

27/160 000

Tõsine risk

Kaitsme eemaldamise mittemärkamine

1/10

 

Laps mängib peene elektrit juhtiva esemega

1/10

 

Laps on mängimise ajal järelevalveta

1/2

> 1/10 000

Laps torkab eseme pistikupesasse

3/10

 

Elektripinge alla sattumine

1/2

 

Pinge tõttu (ilma vooluringi katkestita) surmava elektrilöögi saamine

1/4

 

Kaitse eemaldatakse pistikupesast, mis ei ole enam kaitstud.

Laps mängib peenikese elektrit juhtiva esemega, mida on võimalik pistikupesasse torgata, satub nii suure elektripinge alla ja saab elektrilöögi.

Teise astme põletus

1

Kaitsme eemaldamine

9/10

81/160 000

Väike risk

Kaitsme eemaldamise mittemärkamine

1/10

 

Laps mängib peenikese elektrit juhtiva esemega

1/10

 

Laps torkab eseme pistikupesasse

3/10

 

Elektripinge alla sattumine

1/2

> 1/10 000

Laps on mängimise ajal järelevalveta

1/2

 

Elektrivoolu tõttu (ilma vooluringi katkestita) põletuse tekkimine

3/4

 

Pistikupesa ei ole kaitstud.

Laps mängib peenikese elektrit juhtiva esemega, mida on võimalik pistikupesasse torgata, satub nii suure elektripinge alla ja saab surmava elektrilöögi.

Surmav elektrilöök

4

Laps mängib peenikese elektrit juhtiva esemega

1/10

3/80 000

Suur risk

Laps on mängimise ajal järelevalveta

1/100

 

Laps torkab eseme pistikupesasse

3/10

 

Elektripinge alla sattumine

1/2

> 1/100 000

Pinge tõttu (ilma vooluringi katkestita) surmava elektrilöögi saamine

1/4

 

Pistikupesa kaitsmega kaasnev üldine risk on seega tõsine.

6.3.   Tundlikkusanalüüs

Sageli tuleb vigastusstsenaariumi riski arvutamiseks kasutatavad tegurid, eelkõige vigastuse raskus ja tõenäosus, määrata hinnangute alusel. See tekitab ebakindlust. Eriti keeruliseks võib osutuda tõenäosuse hindamine, kuna näiteks tarbijate käitumist on raske ennustada. Kas isik sooritab teatavat tegevust sageli või üksnes aeg-ajalt?

Seetõttu on oluline kaaluda kahe teguri mõõtemääramatust ja teha tundlikkusanalüüs. Selle analüüsi eesmärk on kindlaks teha, mil määral varieerub riskitase juhul, kui hinnatavad tegurid muutuvad. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud üksnes tõenäosuse variatsiooni, kuna vigastuse raskust on võimalik tavaliselt täpsemalt ette näha.

Üks praktiline viis tundlikkusanalüüsi tegemiseks on korrata teatava stsenaariumi riskihindamist, kuid kasutada stsenaariumi ühe või mitme etapi puhul teistsugust tõenäosust. Näiteks võib seemneid sisaldav küünal põhjustada tulekahju, sest seemned võivad süttida ning tekitada suuri leeke. Mööbel või kardinad võivad põlema süttida ning ruumis viibivad isikud mürgist suitsu sisse hingata ning saada surmava mürgistuse.

Vigastusstsenaarium

Vigastuse liik ja koht

Vigastuse raskusaste

Vigastuse tõenäosus

Saadav tõenäosus

Risk

Seemned või oad süttivad, tekitades suuri leeke. Mööbel ja kardinad süttivad põlema. Inimesed ei viibi ruumis, kuid hingavad sisse mürgist suitsu.

Surmaga lõppev mürgistus

4

—

Seemned või oad süttivad: 90 % (0,9)

—

Inimesed ei viibi mõnda aega ruumis: 30 % (0,3)

—

Mööbel ja kardinad süttivad põlema: 50 % (0,5) (sõltuvalt pinnast, millele küünal on asetatud)

—

Inimesed hingavad sisse mürgist suitsu: 5 % (0,05)

0 00675 > 1/1 000

Tõsine

Tõenäosuse tasemeid stsenaariumi etappide puhul hinnati vastavalt tabelis näidatule.

Üldine tõenäosus on 0,00675, mis vastab tabelis 4 väärtusele > 1/1 000. Selle põhjal on tulemuseks tõsine risk. Tuleb arvesse võtta, et täpne tõenäosus on lähemal väärtusele 1/100 kui 1/1 000, mis juba mingil määral võimaldab usaldada riskitaset, sest see ulatub pisut kaugemale tabelis 4 esitatud tõsise riski alale, kui seda lubab oletada rida > 1/1 000.

Oletame, et me pole kindlad, kas tõenäosus, et inimesed hingavad sisse mürgist suitsu, on 5 %. Me võiksime seda märkimisväärselt vähendada – 0,1 %-le (0,001 = 1 tuhandest). Kui me arvutame sellisele oletusele tuginedes väärtuse ümber, saame üldiseks tõenäosuseks 0,000135, mis annab tulemuseks > 1/10 000. Risk on siiski tõsine. Isegi kui teataval põhjusel oleks tõenäosus 10 korda väiksem, oleks risk ikkagi suur. Seega, isegi kui tõenäosus muutub 10- või 100-kordselt, saame tulemuseks ikkagi tõsise või suure riski (viimane on küllaltki lähedal tõsisele riskile). Seega võimaldab tundlikkusanalüüs meil usaldusväärselt hinnata, et risk on tõsine.

Üldiselt peaks riskihindamine siiski põhinema nn halvimal mõeldaval stsenaariumil, st mitte olema liiga pessimistlik iga teguri suhtes, kuid kindlasti ka mitte ülemäära optimistlik.

Tabel 1

Tarbijad

Tarbijad

Kirjeldus

Kõige kaitsetumad tarbijad

Väga väikesed lapsed: 0–3aastased.

Muud: raske või mitme puudega inimesed.

Kaitsetud tarbijad

Väikesed lapsed: 3–8 aasta vanused lapsed.

Vanemad lapsed: 8–14 aasta vanused lapsed.

Muud: keha-, meele- või vaimupuudega inimesed (nt osalise puudega isikud, eakad, sh üle 65aastased, kelle füüsilised ja vaimsed võimed on vähenenud) või inimesed, kellel puuduvad kogemused ja teadmised.

Muud tarbijad

Muud tarbijad, v.a kõige kaitsetumad ja kaitsetud tarbijad.


Tabel 2

Ohud, tüüpilised vigastusstsenaariumid ja tüüpilised vigastused

Ohurühm

Oht

(toote omadus)

Tüüpiline vigastusstsenaarium

Tüüpiline vigastus

Suurus, kuju ja pind

Toode takistab liikumist

Inimene komistab toote otsa ja kukub või jookseb tootele otsa.

Muljumishaav, luumurd, põrutus

Toode ei lase õhku läbi

Toode katab inimese suu ja/või nina (tavaliselt lapse puhul) või sulgeb hingamisteed.

Lämbumine hingamisteede välise takistuse tõttu

Toode on väike või koosneb väikestest osadest

Inimene (laps) neelab alla väikese tooteosa, mis jääb kõrri kinni ning sulgeb hingamisteed

Lämbumine hingamisteede ummistuse tõttu

Toote küljest on võimalik hammustada väikseid tükke

Inimene (laps) neelab alla väikese tooteosa, mis jääb kinni seedetrakti

Seedetrakti ummistus

Terav nurk või ots

Inimene jookseb vastu teravat nurka või saab löögi liikuvalt teravalt esemelt. See põhjustab torkavaid või läbistavaid vigastusi

Torkehaav, pimedaksjäämine, võõrkeha silmas, kuulmiskahjustus, võõrkeha kõrvas

Terav serv

Inimene puudutab teravat serva. See vigastab nahka või lõikab läbi nahakoe.

Rebimis- või lõikehaav, jäseme kaotus

Libe pind

Inimene kõnnib mööda pinda, libiseb ja kukub

Muljumishaav, luumurd, põrutus

Kare pind

Inimene kukub karedal pinnal. See põhjustab hõõrdumise ja/või marrastuse.

Marrastus

Vahe või avaus osade vahel

Inimene paneb oma jäseme või keha avausse ning sõrm, käsivars, kael, pea, keha või riided jäävad sinna kinni. Vigastus tekib gravitatsiooni või liikumise tõttu.

Lömastus, luumurd, jäseme kaotus, kägistus

Potentsiaalne energia

Vähene mehaaniline stabiilsus

Toode vajub kaldu; selle peal olev inimene kukub kõrgelt alla või toote lähedal viibinud inimene saab tootelt löögi. Elektriline toode vajub kaldu, puruneb ja avaneb juurdepääs pingestatud osadele või toode töötab edasi, kuumutades ümbritsevat pinda

Muljumishaav; nihestus; nikastus; luumurd, põrutus; lömastus; elektrišokk; põletus

Vähene mehaaniline tugevus

Toode variseb ülekoormuse tõttu kokku, selle peal olev inimene kukub kõrgelt alla või toote lähedal viibinud inimene saab tootelt löögi. Elektriline toode vajub kaldu, puruneb ja avaneb juurdepääs pingestatud osadele või toode töötab edasi, kuumutades ümbritsevat pinda

Muljumishaav; nihestus; luumurd, põrutus; lömastus; elektrišokk; põletus

Kasutaja kõrge asukoht

Kõrgel tootel olev inimene kaotab tasakaalu, tal ei ole kusagilt kinni hoida ja ta kukub kõrgelt alla.

Muljumishaav; nihestus; luumurd, põrutus; lömastus

Elastne element või vedru

Pinge all olev elastne element või vedru annab äkitselt järele, toote liikumise teel viibiv inimene saab tootelt löögi

Muljumishaav; nihestus; luumurd, põrutus; lömastus

Surve all olev vedelik või gaas või vaakum

Surve all olev vedelik või gaas vabaneb äkitselt; läheduses viibiv inimene saab löögi või toote implosioon tekitab lendavaid tükke

Nihestus luumurd, põrutus; lömastus; lõikehaavad (vt ka tulekahju ja plahvatuse osa)

Kineetiline energia

Liikuv toode

Toote liikumisteel viibiv inimene saab tootelt löögi või jääb toote alla.

Muljumishaav; nikastus; luumurd, põrutus; lömastus

Toote osad liiguvad üksteise vastu

Inimene paneb oma kehaosa liikuvate osade vahele, kui need koos liiguvad. Kehaosa jääb kinni ning satub surve alla (lömastub).

Muljumishaav; nihestus; luumurd; lömastus

Lähestikku liikuvad osad

Inimene paneb oma kehaosa liikuvate osade vahele, kui need liiguvad üksteise lähedalt mööda (kääride liikumine). Kehaosa jääb liikuvate osade vahele kinni ning satub surve alla (lõikamine).

Rebimis- või lõikehaav, jäseme kaotus

Toote pöörlevad osad

Inimese kehaosa, juuksed või rõivad takerduvad toote pöörlevate osade vahele, tekib tõmbejõud

Muljumishaav; luumurd; rebimishaav (peanahk); kägistus

Lähestikku pöörlevad osad

Pöörlevad osad tõmbavad vahele inimese kehaosa, juuksed või riided, tekib tõmbejõud ning surve kehaosale

Lömastus, luumurd, jäseme kaotus, kägistus

Kiirendamine

Kiirendaval tootel seisev inimene kaotab tasakaalu, tal ei ole kusagilt kinni hoida ning ta kukub teatava kiirusega.

Nihestus luumurd, põrutus; lömastus

Lendavad osad

Inimene saab löögi lendavalt osalt; saadav vigastus sõltub löögi tugevusest.

Muljumishaav; nihestus; luumurd, põrutus; lömastus

Vibratsioon

Toodet käes hoidev inimene kaotab tasakaalu ja kukub või pikaajaline kontakt vibreeriva tootega põhjustab neuroloogilisi ja osteoartikulaarseid haigusi, selgrootraumat või vaskulaarseid häireid

Muljumishaav; nihestus; luumurd; lömastus

Müra

Inimene puutub kokku toote tekitatava müraga. Sõltuvalt müratasemest ja kaugusest võib see põhjustada kõrvade kumisemist ja kuulmiskaotust.

Kuulmiskahjustus

Elektrienergia

Kõrgepinge/madalpinge

Inimene katsub kõrge pinge all olevaid tooteosi. Ta saab elektrilöögi, mis võib olla surmav.

Elektrišokk

Kuumuse tekkimine

Toode kuumeneb, toodet katsuv inimene võib saada põletushaavu. Tootest võivad eralduda sulanud osakesed, aur jne, mis tabavad inimest.

Põletus

Pingestatud osad paiknevad liiga lähestikku

Pingestatud osade vahel tekib elektrikaar või sädemeid. See võib põhjustada tulekahju ja tugevat kiirgust.

Silmakahjustus, põletus

Äärmuslikud temperatuurid

Lahtised leegid

Leekide lähedal viibiv inimene võib saada põletushaavu, tõenäoliselt pärast riiete süttimist.

Põletus

Kuumad pinnad

Inimene ei märka kuuma pinda, puudutab seda ning saab põletada

Põletus

Kuumad vedelikud

Vedelikumahutit käsitsev inimene loksutab sellest pisut vedelikku välja, vedelik satub nahale ja põhjustab põletushaavu.

Põletus

Kuumad gaasid

Inimene hingab sisse tootest eralduvat kuuma gaasi, mis põhjustab kopsukahjustuse. Pikaajaline viibimine kuumas õhus võib põhjustada vedelikupuuduse.

Põletus

Külmad pinnad

Inimene ei märka külma pinda, puudutab seda ning saab külmakahjustuse.

Põletus

Kiirgus

Ultraviolettkiirgus, laserikiirgus

Inimese nahk või silmad puutuvad kokku tootest eralduva kiirgusega

Põletus; neuroloogilised häired; silmakahjustus; nahavähk, mutatsioonid

Suure intensiivsusega elektromagnetvälja allikas, madal või kõrge sagedus (mikrolained)

Inimene viibib elektromagnetvälja allika läheduses, tema keha (kesknärvisüsteem) puutub sellega kokku

Neuroloogiline (aju-) kahjustus, leukeemia (lastel)

Tulekahju ja plahvatus

Tuleohtlikud ained

Inimene viibib tuleohtliku aine läheduses, süttimisallikas süütab aine ja inimene saab vigastada.

Põletus

Plahvatusohtlik segu

Inimene viibib plahvatusohtliku segu lähedal, süttimisallikas põhjustab plahvatuse, inimest tabavad lööklaine, põlev materjal ja/või leegid.

Põletus; silmakahjustus, võõrkeha silmas, kuulmiskahjustus, võõrkeha kõrvas

Süttimisallikad

Süttimisallikas põhjustab tulekahju, leegid kahjustavad inimest või ta saab hoone põlengus tekkinud gaasidest mürgistuse.

Põletus, mürgistus

Ülekuumenemine

Toode kuumeneb üle, tekib tulekahju, plahvatus

Põletus; silmakahjustus, võõrkeha silmas, kuulmiskahjustus, võõrkeha kõrvas

Mürgisus

Mürgine tahke aine või vedelik

Inimene neelab alla tootes sisalduvat ainet,

nt pannes toote suhu, ja/või aine satub nahale.

Äge mürgistus, ärritus, nahapõletik

Inimene hingab sisse tahket või vedelat ainet, nt okse (aspiratsioon)

Äge mürgistus kopsudes (aspiratsioonipneumoonia), nakkus

Mürgine gaas, aur või tolm

Inimene hingab sisse tootes sisalduvat ainet ja/või aine satub nahale.

Äge mürgistus kopsudes, ärritus, nahapõletik

Sensibiliseeriv aine

Inimene neelab alla tootes sisalduvat ainet,

nt pannes toote suhu, ja/või aine satub nahale ja/või inimene hingab sisse gaasi, auru või tolmu.

Sensibiliseerimine, allergiline reaktsioon

Ärritust tekitav või söövitav tahke aine või vedelik

Inimene neelab alla tootes sisalduvat ainet,

nt pannes toote suhu, ja/või aine satub nahale või silma

Ärritus, nahapõletik, nahapõletus, silmakahjustus, võõrkeha silmas

Ärritust tekitav või söövitav gaas või aur

Inimene hingab sisse tootes sisalduvat ainet ja/või aine satub nahale või silma.

Ärritus, nahapõletik, nahapõletus, äge mürgistus või söövitav toime kopsudes või silmades

Kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine

Inimene manustab tootes sisalduvat ainet, nt pannes toote suhu, ja/või aine satub nahale ja/või inimene hingab ainet sisse gaasi, auru või tolmuna.

Vähk, mutatsioonid, reproduktiivtoksilisus

Mikrobioloogiline saastumine

Mikrobioloogiline saastumine

Inimene puutub saastunud tootega kokku seda alla neelates, seda sisse hingates või naha kaudu.

Paikne või süsteemne nakkus

Toote kasutamisel tekkivad ohud

Ebatervislik asend

Toote ehituse tõttu peab kasutaja selle kasutamiseks võtma ebatervisliku asendi.

Venitus, luu- ja lihaskonna vaevused

Ülepingutus

Toote ehituse tõttu on vaja selle kasutamisel kasutada tugevat jõudu.

Nikastus või venitus; luu- ja lihaskonna vaevused

Anatoomiline ebasobivus

Toote ehituses ei ole arvestatud inimese anatoomiaga, mistõttu on seda raske või võimatu kasutada.

Nikastus või venitus

Välistab isikukaitsevahendite kasutamise

Toote ehituse tõttu on kaitsevahendeid kandval inimesel toodet raske käsitseda või kasutada.

Mitmesugused vigastused

Tahtmatu käivitamine/seiskamine

Inimene võib toote kergesti käivitada või seisata, mis viib soovimatu tegevuseni.

Mitmesugused vigastused

Puudulik töötamine

Toote ehitus ajendab inimest vääralt tegutsema või kaitsefunktsiooniga toode ei paku oodatud kaitset

Mitmesugused vigastused

Seiskamise ebaõnnestumine

Inimene tahab toodet seisata, kuid toode jätkab töötamist olukorras, kus seda ei soovita.

Mitmesugused vigastused

Ootamatu käivitumine

Toode lülitub välja elektrikatkestuse ajal, kuid hakkab uuesti tööle ohtlikul viisil.

Mitmesugused vigastused

Suutmatus toodet seisata

Inimene ei ole hädaolukorras võimeline töötavat toodet seiskama.

Mitmesugused vigastused

Osad ei ole piisavalt sobivad

Inimene püüab toodet kokku monteerida, kuid peab kasutama selleks liigset jõudu ja toode puruneb või ei ole vastav osa piisavalt tugevasti kinnitatud ning tuleb toote kasutamise ajal lahti

Nikastus või venitus; rebimis-, lõikehaav, rebend muljumishaav, kinnijäämine

Kaitse puudub või ei ole nõuetekohane

Ohtlikud osad võivad olla inimesele kättesaadavad.

Mitmesugused vigastused

Ebapiisavad hoiatusjuhised, -märgid ja -sümbolid

Kasutaja ei märka hoiatusjuhiseid või -märke ja/või ei saa aru sümbolitest.

Mitmesugused vigastused

Ebapiisavad hoiatussignaalid

Kasutaja ei näe või ei kuule (optilisi või heli-) hoiatussignaale, mis põhjustab ohtlikke toiminguid.

Mitmesugused vigastused

NB! Käesolev tabel on üksnes suunav, tüüpilist vigastusstsenaariumi tuleks riskihindamise tegemisel kohandada. Kemikaalide, kosmeetikatoodete jms kohta on kehtestatud spetsiaalsed riskihindamissuunised. Selliste toodete hindamiseks soovitatakse tungivalt kasutada neid erisuuniseid. Vt jagu 3.2.

Tabel 3

Vigastuse raskusaste

Sissejuhatus

Käesolevates riskihindamissuunistes eristatakse nelja vigastuse raskusastet. Oluline on mõista, et raskusastet tuleks hinnata täiesti objektiivselt. Selles etapis tuleb võrrelda eri vigastusstsenaariumide raskust ning kehtestada prioriteedid, mitte otsustada üksiku vigastuse aktsepteeritavuse üle. Tarbijal on raske aktsepteerida iga vigastust, mida oleks saanud hõlpsasti vältida. Ametiasutused võivad siiski põhjendatult teha rohkem jõupingutusi pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks kui ajutise ebamugavuse vältimiseks.

Tagajärgede raskuse hindamiseks (raske vigastus või muu tervisekahjustus) võib leida objektiivseid kriteeriume ühest küljest seoses meditsiinilise sekkumise ulatusega ning teisest küljest sellega, millised on tagajärjed ohvri edasisele teovõimele. Mõlemaid võiks väljendada kuluna, kuid tervisekahjustuse tagajärgede maksumust võib olla keeruline kvantifitseerida.

Neid kriteeriume kombineerides võib määratleda neli alljärgnevat raskusastet.

1.

Kahjustus või järelmõju, mis pärast esialgset ravi (esmaabi, mida tavaliselt ei osuta arst) ei piira olulisel määral inimese teovõimet ega põhjusta liigset valu. Järelmõju on tavaliselt täielikult pöörduv.

2.

Kahjustus või järelmõju, mille puhul võib olla vajalik külastada traumapunkti, kuid haiglaravi ei ole üldjuhul vajalik. Teovõime võib olla lühiajaliselt, kuid mitte üle kuue kuu piiratud ning vigastusest on võimalik peaaegu täielikult paraneda.

3.

Kahjustus või järelmõju, mis tavaliselt nõuab haiglaravi ning piirab teovõimet enam kui kuue kuu jooksul või põhjustab teovõime püsiva kaotuse.

4.

Kahjustus või järelmõju, mis lõppeb või võib lõppeda surmaga, sealhulgas ajusurmaga; järelmõju, mis kahjustab paljunemisvõimet või avaldab mõju järglastele; jäseme tõsine/raske kaotus ja/või selle funktsioneerimise häire, mis põhjustab ligikaudu üle 10 % puude.

Järgmises tabelis (mida tuleks käsitada pigem suunava kui ettekirjutava või täielikuna) on esitatud näited kõigi nelja astme vigastuste kohta. Riikide vahel võib esineda erinevusi, mis on tingitud kultuurilisest taustast või erinevast tervishoiusüsteemist ja rahastamiskorrast. Tabelis esitatud liigitusest kõrvale kaldumine mõjutab riskide ühtset hindamist ELis, mistõttu tuleks seda riskihindamise aruandes selgelt märkida ja põhjendada.

Vigastuse liik

Vigastuse raskusaste

1

2

3

4

Rebimis-, lõikehaav, rebend

Pindmine

Väline (sügav)

(> 10 cm pikkune kehal)

(> 5 cm pikkune näol), vajab õmblemist

Kõõluse või liigese rebend

Silmavalge või sarvkesta rebend

Nägemisnärv Kaelaarter Hingetoru Siseorganid

Kopsutoru Söögitoru Aort

Seljaaju (alaosa)

Siseorganite sügav rebend

Seljaaju ülaosa trauma

Aju (raske kahjustus

/talitushäire)

Muljumishaav (marrastus/põrutus, paistetus, turse)

Pindmine

≤ 25 cm2 näol

≤ 50 cm2 kehal

Suur

> 25 cm2 näol

> 50 cm2 kehal

Hingetoru

Siseorganid (väiksed)

Süda Aju

Kops, veri või õhk rindkeres

Ajutüvi

Seljaajuvigastus, mis põhjustab halvatuse

Põrutus

—

Väga lühiajaline teadvusekaotus (mõni minut)

Pikemaajalisem teadvusekaotus

Kooma

Kinnijäämine/pigistus

Kerge muljumine

—

(Tagajärjed vastavalt olukorrale muljumine, lömastus, luumurd, nihestus, jäseme kaotus).

(Sama mis hingamisteede välise takistuse tõttu tekkinud lämbumise / kägistuse korral.)

Nikastus, venitus, luu- ja lihaskonna vaevused

Jäsemed

Liigesed

Selgroog (muu kui nihestus või murd)

Põlveliigese sidemete venitus

Sideme või kõõluse rebend

Lihase rebend

Lülisambavigastus

—

Nihestus

—

Jäsemed (sõrm, varvas, käsi, jalg)

Küünarnukk

Lõualuu

Hamba logisemine

Pahkluu

Ranne

Õlg

Puus

Põlv

Selgroog

Selgroog

Luumurd

—

Jäsemed (sõrm, varvas, käsi, jalg)

Ranne

Käsivars

Ribi

Rinnak

Nina

Hammas

Lõualuu

Silmaümbruse luud

Pahkluu

Jalg

(reieluu ja säär)

Puus

Reis

Kolju

Selgroog (kerge kompressioonmurd)

Lõualuu (raske murd)

Kõri

Ribide hulgimurd Veri või õhk rindkeres

Kael

Selgroog

Lömastus

—

—

Jäsemed (sõrm, varvas, käsi, jalg)

Küünarnukk

Pahkluu

Ranne

Küünarvars

Jalg

Õlg

Hingetoru

Kõri

Vaagen

Seljaaju Kaela keskmine ja alumine osa Rindkere

(tugev lömastus)

Ajutüvi

Jäseme kaotus

—

—

Sõrm(ed)

Varvas (varbad)

Käsi

Jalg

Käsivars (käsivarre osa)

Jalg

Silm

Mõlemad jäsemed

Torkehaav

Väike sügavus, haaratud on üksnes nahk

Nahast sügavamal

Kõhusein (organid ei ole vigastatud)

Silm

Siseorganid

Rindkeresein

Aort Süda

Kopsutoru

Siseorganite (maks, neer, soolestik jne) sügav vigastus

Allaneelamine

—

—

Siseorgani vigastus

(Osutada ka hingamisteede ummistusele, kui allaneelatud ese jääb söögitorru kinni).

Siseorgani püsiv kahjustus

Hingamisteede ummistus

—

—

Hapnikuvool ajju on blokeeritud, püsivaid tagajärgi ei ole

Hapnikuvool ajju on blokeeritud, millel on püsivad tagajärjed

Lämbumine hingamisteede välise takistuse tõttu / kägistus

—

—

Hapnikuvool ajju on blokeeritud, püsivaid tagajärgi ei ole

Surmaga lõppev lämbumine hingamisteede välise takistuse tõttu / kägistus

Uppumine

—

—

—

Surmaga lõppev uppumine

Põletushaav (kuuma aine tõttu), külmakahjustus (külma aine tõttu) või söövitushaav (keemilise aine tõttu)

1. aste: kuni 100 % kehapinnast

2. aste: < 6 % kehapinnast

2. aste: 6–15 % kehapinnast

2. aste: 16–35 % kehapinnast või 3. aste: kuni 35 % kehapinnast

Sissehingamisel saadud kahjustus

2. või 3. aste: > 35 % kehapinnast

Sissehingamisel saadud kahjustus, mille puhul on vaja hingamisabi

Elektrišokk

(Vt ka tabeli põletuste osa, sest elektrivool võib põhjustada ka põletushaavu).

Lokaalne toime (lühiajaline kramp või lihase halvatus)

—

Surmav elektrilöök

Neuroloogilised häired

—

—

Esilekutsutud epilepsiahoog

—

Silmakahjustus, võõrkeha silmas

Ajutine valu silmas, ravi ei ole vaja

Ajutine nägemise kaotus

Osaline nägemise kaotus

Püsiv nägemise kaotus (ühes silmas)

Püsiv nägemise kaotus (mõlemas silmas)

Kuulmiskahjustus, võõrkeha kõrvas

Ajutine valu kõrvas, ravi ei ole vaja

Ajutine kuulmishäire

Osaline kuulmise kaotus

Täielik kuulmise kaotus (ühes kõrvas)

Täielik kuulmise kaotus (mõlemas kõrvas)

Ainetest tingitud mürgistus (alla neelates, sisse hingates, naha kaudu)

Kõhulahtisus, oksendamine, lokaalsed sümptomid

Siseorgani, nt maksa või neeru pöörduv kahjustus, kerge hemolüütiline aneemia

Siseorgani, nt söögitoru, mao, maksa või neeru pöördumatu kahjustus, hemolüütiline aneemia, närvisüsteemi pöörduv kahjustus

Närvisüsteemi pöördumatu kahjustus

Surm

Ärritus, nahapõletik, põletik või ainete söövitav toime (sisse hingates, naha kaudu)

Kerge lokaalne ärritus

Pöörduv silmakahjustus

Pöörduv süsteemne toime

Põletikuline toime

Kopsud, hingamispuudulikkus, keemiline kopsupõletik

Pöördumatu süsteemne toime

Osaline nägemise kaotus Söövitav toime

Kopsud, vaja on hingamisabi

Lämbumine

Allergiline reaktsioon või sensibiliseerimine

Kerge või lokaalne allergiline reaktsioon

Allergiline reaktsioon, levinud allergiline kontaktdermatiit

Tugev tundlikustumine, mis kutsub esile allergia mitme aine suhtes

Anafülaktiline reaktsioon, šokk

Surm

Pikaajaline kahjustus ainete või kiirgusega kokkupuute tõttu

Kõhulahtisus, oksendamine, lokaalsed sümptomid

Siseorgani, nt maksa või neeru pöörduv kahjustus, kerge hemolüütiline aneemia

Närvisüsteemi kahjustus, nt orgaaniline psühhosündroom (OPS ehk krooniline toksiline entsefalopaatia). Siseorgani, nt söögitoru, mao, maksa või neeru pöördumatu kahjustus, hemolüütiline aneemia, närvisüsteemi pöörduv kahjustus

Vähk (leukeemia)

Mõju paljunemisvõimele Mõju järglastele

Kesknärvisüsteemi depressioon

Mikroorganismide põhjustatav nakkus

 

Pöörduv kahjustus

Pöördumatu mõju

Pikaajalist haiglaravi nõudev nakkus, antibiootikumiresistentsed organismid

Surm

Tabel 4

Vigastuse raskuse ja tõenäosuse kombineerimisel saadud riskitase

Kahju tekkimise tõenäosus toote ettenähtud kasutusaja jooksul

Vigastuse raskusaste

1

2

3

4

Suur

Image 6

Väike

>50 %

S

T

T

T

> 1/10

K

T

T

T

> 1/100

K

T

T

T

> 1/1 000

V

S

T

T

> 1/10 000

V

K

S

T

> 1/100 000

V

V

K

S

> 1/1 000 000

V

V

V

K

< 1/1 000 000

V

V

V

V

T – tõsine risk

S – suur risk

K – keskmine risk

V – väike risk

Kasutatud terminid

Oht– ohuallikas, mis võib põhjustada vigastuse või kahjustuse. Ohu suuruse määramise vahendiks riskihindamises on võimaliku vigastuse või kahjustuse raskus.

Toote oht– toote omadustest tingitud oht.

Risk– ohu ja kahju tekke tõenäosuse tasakaalustatud kombinatsioon. Risk ei tähenda ohtu ega tõenäosust, vaid mõlemat korraga.

Riskihindamine– ohtude kindlakstegemise ja hindamise menetlus, mis koosneb kolmest etapist:

1.

ohu raskuse kindlakstegemine;

2.

tarbijale kõnealusest ohust tingitud vigastuse tekkimise tõenäosuse kindlaksmääramine;

3.

ohu kombineerimine tõenäosusega.

Riskitase– riski suurus, mis võib olla „tõsine“, „suur“, „keskmine“ või „väike“. Kui (kõrgeim) riskitase on kindlaks tehtud, on riskihindamine lõpule viidud.

Riskijuhtimine– riskihindamisest eraldiseisvad järelmeetmed, mille abil püütakse riski vähendada või kõrvaldada.

(1)  Kõnealuste suuniste teistes osades tähendab „komisjon“ üldiselt RAPEXi töörühma, mis loodi direktiivi 2001/95/EÜ eest vastutavas komisjoni talituses, ning vajaduse korral teisi asjaomaseid komisjoni talitusi.

(2)  Turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS). Selle platvormi eesmärk on soodustada ELi ja EFTA riikide turujärelevalveasutuste teabevahetust seoses nõuetele mittevastavate toodetega.

(3)  Käesolevas dokumendis tuleb terminit „liikmesriigid“ tõlgendada nii, et see ei välista siinsetes suunistes sisalduvate sätete adresseerimist kõikidele teistele pooltele.

(4)  Vt viimane Euroopa Komisjoni rakendusotsus, mis on avaldatud veebisaidil https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/pages/rapex/index_en.htm.

(5)  Vt direktiivi 2001/95/EÜ põhjendus 10.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(10)  Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(12)  Vt ELi üldine riskihindamismetoodika (meede 5 ELis toimuva toodete järelevalve mitmeaastases tegevuskavas (COM(2013) 76)), mis sisaldab ametiasutustele suuniseid määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 lõike 2 kohta: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/17107/attachments/1/translations

(13)  Vt https://ec.europa.eu/consumers/consumer-safety/rag/#/screen/home

(14)  www.ec.europa.eu/rapex

(15)  Vt käesolevate suuniste I osa jagu 6.2.

(16)  Vt käesolevate suuniste II osa jaotis 2.2.1.

(17)  Vt käesolevate suuniste II osa jaotis 2.2.1.

(18)  Vt käesolevate suuniste II osa jaotis 2.2.2.

(19)  Vt käesolevate suuniste II osa jaotis 2.2.2.

(20)  Järelmeetmete kohta lisateabe saamiseks vt käesolevate suuniste II osa jaotis 4.4.5.

(21)  Teadete kohta, mis käsitlevad ohutusega seotud aspekte, mida on vaja arutada ELi tasandil, lisateabe saamiseks vt käesolevate suuniste II osa jaotis 3.4.4 ja alajaotis 3.4.7.1.1 .

(22)  Vt direktiivi 2001/95/EÜ II lisa punkt 10.

(23)  Vt direktiivi 2001/95/EÜ II lisa punkt 9.

(24)  ELi tasandil arutamist vajavaid ohutusaspekte käsitlevate teadete kohta lisateabe saamiseks vt II osa jaotise 3.1.2 alapunkt d ja punkt 3.4.7.1.1.

(25)  https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/?event=main.search.

(26)  Selles tavas lepiti kokku juba üldise tooteohutuse direktiivi alusel loodud komitee 24. septembri 2012. aasta koosolekul ning RAPEXi kontaktpunkte teavitati sellest RAPEXi kontaktpunktide 4. oktoobri koosolekul (päevakorrapunkt nr 4); seda kohaldatakse alates 2013. aastast.

(27)  Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 16 lõike 1 esimene lõik ja määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 23 lõige 3 seoses määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 19 lõikega 5.

(28)  Direktiivi 2001/95/EÜ artikli 16 lõiked 1 ja 2.

(29)  Teavitamiskriteeriumide kohta lisateabe saamiseks vt I osa 2. peatükk.

(30)  RAPEXi rakenduse kaudu enne meetmete võtmist saadetud teadete kohta lisateabe saamiseks vt jaotise 3.1.2 alapunkt b.

(31)  ELi tasandil arutamist nõudvaid ohutusega seotud aspekte käsitlevate teadete kohta lisateabe saamiseks vt II osa jaotise 3.1.2 alapunkt d ja jaotis 3.4.4.

(32)  Tähtaegade kohta lisateabe saamiseks vt käesolevate suuniste 4. lisa (III osa).

(33)  Kõik käesolevates suunistes osutatud tähtajad on väljendatud kalendripäevades.

(34)  Vt direktiivi 2001/95/EÜ II lisa punkt 10.

(35)  Käesolevate suuniste tähenduses on ettevõtja füüsiline või juriidiline isik, kelle kohta kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 mõistet „ettevõtja“ ning üldise tooteohutuse direktiivis mõisteid „tootja“ ja „levitaja“.

(36)  https://webgate.ec.europa.eu/etranslation/translateDocument.html

(37)  Teadete saatmine liikmesriigi alalise esinduse kaudu ELi juures ei ole vajalik.

(38)  Vt käesolevate suuniste I osa jagu 5.3.

(39)  Vormis sisalduvaid välju võidakse komisjoni ja liikmesriikide kokkulepitud muudatuste tulemusena ajakohastada.

(40)  Vormis sisalduvaid välju võidakse komisjoni ja liikmesriikide kokkulepitud muudatuste tulemusena ajakohastada.

(41)  Lisateabe saamiseks ühtlustatud toodete (nii tarbekaubad kui ka kutsealaseks kasutamiseks ettenähtud tooted) riskihindamismeetodi kohta seoses ELi ühtlustamisõigusaktide alusel kaitstavate avalike huvide laiemate kategooriatega vt I osa jagu 5.3.

(42)  Benis, H.G. 1990. „A Product Risk Assessment Nomograph“ (e k „Toote riskihindamise nomograaf“), Uus-Meremaa tarbijakaitseministeeriumi tellimusel koostatud aruanne, veebruar 1990. Tsiteeritud dokumendis: Euroopa Komisjon. 2005. „Establishing a Comparative Inventory of Approaches and Methods Used by Enforcement Authorities for the Assessment of the Safety of Consumer Products Covered by Directive 2001/95/EC on General Product Safety and Identification of Best Practices“ (e k „Lähenemisviiside ja meetodite võrdleva loendi kehtestamine, mida täitevasutused kasutavad üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate tarbekaupade ohutuse hindamiseks, ning parima tava kindlakstegemine“). Aruande on koostanud Risk & Policy Analysts (RPA), London, Norfolk, Ühendkuningriik.

(43)  Belgia ametiasutuste kasutatav meetod. Tsiteeritud dokumendis: Euroopa Komisjon. 2005. „Establishing a Comparative Inventory of Approaches and Methods Used by Enforcement Authorities for the Assessment of the Safety of Consumer Products Covered by Directive 2001/95/EC on General Product Safety and Identification of Best Practices“ (e k „Lähenemisviiside ja meetodite võrdleva loendi kehtestamine, mida täitevasutused kasutavad üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 2001/95/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate tarbekaupade ohutuse hindamiseks, ning parima tava kindlakstegemine“). Aruande on koostanud Risk & Policy Analysts (RPA), London, Norfolk, Ühendkuningriik.

(44)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/418/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) juhtimise ja teadete edastamise suunised kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 11 (ELT L 151, 30.4.2004, lk 83).

(45)  Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta.

(46)  https://webgate.ec.europa.eu/idbpa/.

(47)  

NB! Katsetulemuse võrdlemisel piirväärtusega tuleb alati arvesse võtta määramatust. Vt nt: Vt nt:

—

„Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation …“ (e k „Aruanne analüütiliste tulemuste, mõõtemääramatuse, saagisetegurite ning ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide sätete seoste kohta…“) https://ec.europa.eu/food/safety/chemical_safety/contaminants/catalogue_en

—

Koondaruanne „Preparation of a working document in support of the uniform interpretation of legislative standards and the laboratory quality standards prescribed under Directive 93/99/EEC“ („Töödokumendi koostamine direktiiviga 93/99/EMÜ ette nähtud õigusnormide ja laborite kvaliteedistandardite ühtse tõlgenduse toetamiseks“). http://ec.europa.eu/food/fs/scoop/9.1_sr_en.pdf

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(49)  ELT L 164, 26.6.2009, lk 7.

(50)  Standard EN 71-1:2005, jagu 8.2 + A6:2008.

(51)  Määruse (EÜ) nr 1223/2009 (EÜT L 342, 22.12.2009, lk 59) artikkel 10.

(52)  REACH-määrus ja juhenddokumendid REACHi kohta, vt http://echa.europa.eu/. Euroopa Kemikaaliamet. 2008. Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend: http://guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/information_requirements_et.htm

(53)  Komisjoni 25. novembri 2013. aasta rakendusotsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) I lisa käsitlevate suuniste kohta (ELT L 315, 26.11.2013, lk 82); tarbijaohutuse komitee suunavad märkused kosmeetikatoodete koostisainete katsetamise ja nende ohutuse hindamise kohta, 9. versioon, 29. september 2015, SCCS/1564/15, 25. aprilli 2016. aasta läbivaadatud versioon: http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_190.pdf

(54)  Vt käesolevate suuniste II osa jao 1.1 eelviimane lõik.

(55)  Vt direktiivi 2001/95/EÜ artikli 2 punktis b sätestatud „ohutu toote“ mõiste.

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/188

KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/418,

13. märts 2019,

millega muudetakse otsuseid (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218 ja (EL) 2017/1219

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 1851 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel võib ELi ökomärgise anda toodetele, mille keskkonnamõju kogu toote olelusringi jooksul on väike. Igale tooterühmale tuleb kehtestada konkreetsed ELi ökomärgise kriteeriumid.

(2)

Komisjoni otsustega (EL) 2017/1214, (2) (EL) 2017/1215, (3) (EL) 2017/1216, (4) (EL) 2017/1217, (5) (EL) 2017/1218 (6) ja (EL) 2017/1219 (7) on kehtestatud kriteeriumid ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vastavalt käsinõudepesuvahenditele, tööstuslikele ja asutustes nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele, nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele, kõvade pindade puhastamise vahenditele, pesumasinas kasutatavatele detergentidele ning tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele pesupesemisvahenditele.

(3)

Mitu ELi ökomärgist andvat riigiasutust on komisjonile teatanud kõnealuste otsustega kehtestatud teatavate kriteeriumide rakendamisega seotud raskustest. Eelkõige peavad detergendid lõpptoodetena olema vabad ainetest, mis esinevad mõnede koostisainete lisanditena, sõltumata nende kontsentratsioonist, kuid selliste lisandite kõrvaldamine on praegu tehniliselt võimatu.

(4)

Põhjenduses 2 loetletud otsustega tunnistati kehtetuks ja asendati sama valdkonda käsitlevad komisjoni varasemad otsused. Varasemate otsuste kohaselt pidid lisandid ja kõrvalsaadused kriteeriumidele vastama üksnes juhul, kui nende kontsentratsioon lõpptoote koostises oli 0,010 massiprotsenti või rohkem. Komisjon tegi hindamise ja jõudis järeldusele, et põhjenduses 2 loetletud otsuste kõikidele kriteeriumidele vastavuse tagamist silmas pidades tuleks nii kõrvalsaaduste kui ka toorainest pärinevate lisandite puhul kehtestada kontsentratsiooni miinimumkünnis, mis oleks kooskõlas varasemate otsustega 0,010 massiprotsenti lõpptootest.

(5)

Otsusega (EL) 2017/1217 tunnistati kehtetuks ja asendati komisjoni otsus 2011/383/EL (8) universaalpuhastusvahendite ja sanitaarpuhastusvahendite tooterühma kohta. Otsusega (EL) 2017/1217 nähti ette 18 kuu pikkune üleminekuperiood, et anda tootjatele, kelle toodetele on antud universaalpuhastusvahendite ja sanitaarpuhastusvahendite ELi ökomärgis vastavalt otsuses 2011/383/EL sätestatud kriteeriumidele, piisavalt aega oma toodete vastavusse viimiseks otsuses (EL) 2017/1217 sätestatud kriteeriumide ja nõuetega. Üleminekuperiood lõppes 26. detsembril 2018. Mitu pädevat riigiasutust on komisjonile teatanud, et üleminekuperioodi on vaja kuue kuu võrra pikendada, kuna taotluste hulk ELi ökomärgise andmist käsitlevate lepingute uuendamiseks on suur. Komisjon hindas olukorda ja leidis, et käesoleval juhul on erandkorras vaja pikendada üleminekuperioodi kuue kuu võrra.

(6)

Otsused (EL) 2017/1218 ja (EL) 2017/1219 sisaldavad määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 7 kohaselt tehtud erandit seoses ε-ftaalimidoperoksüheksaanhappega (PAP), kui sellele on antud klassifikatsioon „Ohtlik veekeskkonnale – ägeda mürgisuse 1. ohukategooria“ (H400) või „Ohtlik veekeskkonnale – kroonilise mürgisuse 3. ohukategooria“ (H412), kui selle maksimaalne kontsentratsioon on 0,6 g kg pesu kohta. Kõnealused erandid tehti seepärast, et tõdeti PAP olulist toimet nimetatud otsustega hõlmatud detergentides sisalduva pleegitusainena ning seepärast, et aine lagunes pesu käigus oluliselt.

(7)

Pesu käigus laguneb PAP ε-ftaalimidoheksaanhappeks (PAC). See aine ei ole peroksiidne, on kergesti biolagunev ning ei ohusta keskkonda. Kuna PAP laguneb kiiresti PAC-ks ning ei jõua heitvette, on toote kriitilise lahjendusmäära arvutamisel asjakohasem kasutada PAC kui PAP lagunevustegureid. Sarnast lähenemisviisi on juba rakendatud otsuses (EL) 2017/1219, kus kriitilise lahjendusmäära arvutamiseks kohaldati eraldi eeskirju vesinikperoksiidi puhul, mis laguneb pesemisprotsessi jooksul peräädikhappeks. Seega tuleks otsust (EL) 2017/1219 muuta, et kohaldada eraldi eeskirju PAP kriitilise lahjendusmäära arvutamiseks PAC lagunevusteguritest lähtuvalt.

(8)

PAP-d kasutatakse pleegitusainena peamiselt tööstuslikes mitmekomponendilistes pesupesemisvahendites, mitte kodustes pesupesemisvahendites. Seega on kehtiv PAP-d käsitlev erand otsuses (EL) 2017/1218 tarbetu ja see tuleks välja jätta.

(9)

Selguse huvides tuleks muuta otsuse (EL) 2017/1218 lisa tabelit 3 ning lisada sellele veerg, kus on näidatud aine klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

(10)

Seepärast tuleks otsuseid (EL) 2017/1214, (EL) 2017/1215, (EL) 2017/1216, (EL) 2017/1217, (EL) 2017/1218 ja (EL) 2017/1219 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on vastavuses määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (EL) 2017/1214 lisa osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

Artikkel 2

Otsuse (EL) 2017/1215 lisa osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

Artikkel 3

Otsuse (EL) 2017/1216 lisa osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

Artikkel 4

Otsust (EL) 2017/1217 muudetakse järgmiselt.

a)

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   ELi ökomärgise lubasid, mis on antud otsuses 2011/383/EL sätestatud kriteeriumide alusel, võib kasutada 30. juunini 2019.“

b)

Lisa osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

Artikkel 5

Otsuse (EL) 2017/1218 lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

b)

5. kriteeriumi (keelatud ja piiratud kasutusega ained) punkti b alapunkti ii tabel 3 („Ained, mille suhtes on tehtud erand“) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tabeliga.

Artikkel 6

Otsuse (EL) 2017/1219 lisa muudetakse järgmiselt.

a)

1. kriteeriumi (mürgine toime veeorganismidele) viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Kuna teatavad ained pesemisprotsessi jooksul lagunevad, kehtivad järgmistele ainetele eraldi eeskirjad:

—

vesinikperoksiid (H2O2) – ei võeta kriitilise lahjendusmäära (CDV) arvutamisel arvesse;

—

peräädikhape – võetakse arvutustes arvesse äädikhappena;

—

ε-ftaalimidoperoksüheksaanhape (PAP) – võetakse arvutustes arvesse ε-ftaalimidoheksaanhappena (PAC).

ε-ftaalimidoheksaanhappe (PAC) CDV[ krooniline ] arvutamiseks kasutatakse järgmisi väärtusi:

 

DF(i) = 0,05

 

TFkrooniline(i) = 0,256 mg/l

 

Aeroobne = R

 

Anaeroobne = O“.

b)

Osas pealkirjaga „Hindamine ja kontroll“ asendatakse punkti b (Mõõtmispiirid) tabelis 1 tärniga (*) märgistatud märkus järgmisega:

„(*)   Piirnorm puudub– kõik koostisained olenemata kontsentratsioonist (analüütiline tuvastuspiir), välja arvatud kõrvalsaadused ning toorainest pärinevad lisandid, mida võib esineda lõpptootes kontsentratsioonis kuni 0,010 massiprotsenti.“

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. märts 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1214, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid käsinõudepesuvahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 1).

(3)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1215, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid tööstuslikele ja asutustes nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 16).

(4)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1216, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 31).

(5)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1217, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid kõvade pindade puhastamise vahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 45).

(6)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1218, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid pesumasinas kasutatavatele detergentidele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 63).

(7)  Komisjoni 23. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1219, millega kehtestatakse ELi ökomärgise kriteeriumid tööstuslikele ja asutustes kasutatavatele pesupesemisvahenditele (ELT L 180, 12.7.2017, lk 79).

(8)  Komisjoni 28. juuni 2011. aasta otsus 2011/383/EL, millega kehtestatakse universaalpuhastusvahenditele ja sanitaarpuhastusvahenditele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 169, 29.6.2011, lk 52).

LISA

Aine

Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008

Ohulause

Pindaktiivsed ained

Ohtlik veekeskkonnale – ägeda mürgisuse 1. ohukategooria

H400: Väga mürgine veeorganismidele

Ohtlik veekeskkonnale – kroonilise mürgisuse 3. ohukategooria

H412: Ohtlik veeorganismidele, pikaajalise toimega

Subtilisiin

Ohtlik veekeskkonnale – ägeda mürgisuse 1. ohukategooria

H400: Väga mürgine veeorganismidele

Ohtlik veekeskkonnale – kroonilise mürgisuse 2. ohukategooria

H411: Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ensüümid (1)

Naha sensibiliseerimine, 1., 1.A ja 1.B ohukategooria

H317: Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni

Hingamiselundite sensibiliseerimine, 1., 1.A ja 1.B ohukategooria

H334: Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi

NTA (trinaatriumnitrilotriatsetaat) lisandina MGDAs (metüülglütsiindiatsetaat) ja GLDAs (dikarboksümetüülglutamiinhape) (2)

Kantserogeensus, 2. ohukategooria

H351: Arvatavasti põhjustab vähktõbe

(1)  

(*2)

 Sealhulgas valmististes sisalduvad stabilisaatorid ja muud lisaained.

(2)  

(*3)

 Kontsentratsioon tooraines alla 0,2 % juhul, kui üldkontsentratsioon lõpptootes on alla 0,10 %.

Parandused

15.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/193

Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/401 (millega muudetakse määrust (EL) nr 389/2013 liidu registri loomise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 72, 14. märts 2019 )

Leheküljel 5 artiklis 1

asendatakse

„Artikkel 1

Määruse (EL) nr 389/2013 artikli 41 lõikesse 4 lisatakse järgmine tekst:

„4.   Alates sellele päevale järgnevast päevast, mil mõlemad lepinguosalised on väljaastumislepingut käsitleva ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ei tähistata 2019. ja 2020. aastaks eraldatud LHÜsid riigikoodiga, kui nendel aastatel tekkivate heitkoguste vastavus direktiivile 2003/87/EÜ on tagatud lepinguga, milles sätestatakse sellise liikmesriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord.““

järgmisega:

„Artikkel 1

Määruse (EL) nr 389/2013 artikli 41 lõikesse 4 lisatakse järgmine tekst:

„Alates sellele päevale järgnevast päevast, mil mõlemad lepinguosalised on väljaastumislepingut käsitleva ratifitseerimiskirja hoiule andnud, ei tähistata 2019. ja 2020. aastaks eraldatud LHÜsid riigikoodiga, kui nendel aastatel tekkivate heitkoguste vastavus direktiivile 2003/87/EÜ on tagatud lepinguga, milles sätestatakse sellise liikmesriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord.““