19.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 47/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/280,

3. detsember 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 viiteid Euroopa Liidus kasutatavale Euroopa rahvamajanduse ja regionaalsele arvepidamise süsteemile

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses, (1) eelkõige selle artikli 2 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013 (2) („ESA 2010“) sisaldab ühistest standarditest, määratlustest“ klassifikaatoritest ja arvepidamiseeskirjadest koosnevat võrdlusraamistikku, mille alusel liikmesriigid saavad koostada liidu statistilistele nõuetele vastavad raamatupidamisaruanded.

(2)	Põllumajanduse arvepidamise puhul on tegemist rahvamajanduse satelliitarvepidamisega, mis on määratletud ESA 2010s ning mille eesmärk on saada liikmesriikide vahel ühtlustatud ja võrreldavaid tulemusi, et koostada liidu jaoks raamatupidamisaruanded.

(3)	Kuna ESA 2010 puhul on tegemist ESA 95 muudatusega, tuleb lisada määruse (EÜ) nr 138/2004 I ja II lisasse uued viited.

(4)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 138/2004 I ja II lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 138/2004 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Määruse (EÜ) nr 138/2004 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 33, 5.2.2004, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 138/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.

Kogu lisa piires:

a)	asendatakse tekst „ESA 95“ tekstiga „ESA 2010“;

b)	asendatakse tekst „SNA 93“ tekstiga „2008 SNA“.

Jaotist „Sisukord“ muudetakse järgmiselt:

a)	punkti III alapunkti F alapunktis 3: asendatakse tekst „Maarendis ja maavararendis“ tekstiga „Maarent ja maavarade rent“;

b)	punkti III alapunkti F alapunktis 4: asendatakse tekst „Kindlustuspoliiside omanike omanditulu (ei kuulu PAP alla)“ tekstiga „Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (ei kuulu PAP alla)“;

c)	punkti VI alapunkti B alapunktis 4: asendatakse tekst „Püsivhindades lisandväärtuse arvutamine“ tekstiga „Kindlaksmääratud aastahindades lisandväärtuse arvutamine“.

Jaotis „Eessõna“ asendatakse järgmisega:

„EESSÕNA

Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi muudatuse (ESA 2010) (*1) tulemusena on tehtud teatavaid muudatusi põllumajanduse arvepidamise jaoks kasutatavas alusmetoodikas, et tagada kooskõla ESAga eesmärgiga ühtlustada PAP eri liikmesriikides ja rahvamajanduse arvepidamise keskraamistikuga ning tagada, et tehtavad muudatused on otstarbekad. Käesolev juhend on koostatud neid kaalutlusi silmas pidades ning seepärast viidatakse selles nii PAP koostamisel kasutatavatele mõistetele, põhimõtetele ja põhireeglitele kui ka kõikidele põllumajanduse valdkonna konkreetsete tunnuste muudatustele.

(*1) Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem – ESA 2010, Luxembourg 2013.“"

Punkti I muudetakse järgmiselt:

alapunkti 1.02 joonealune märkus 2 asendatakse järgmisega:

„(2)	Rahvamajanduse arvepidamise süsteem, 2008. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi, OECD ja Maailmapanga ühisväljaanne.“;

b)	alapunkti 1.03 viimane lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010-le on iseloomulik kahte liiki üksuste ning riigi majanduse kahte eri liiki jaotuse kasutamine.“;

alapunkti 1.08 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Nimetatud kahte liiki tulu (põllumajanduslikust tegevusest saadav tulu ja põllumajanduslike kodumajapidamiste tulu) mõõdetakse kahel eri otstarbel, mis nõuavad kahte erinevat majanduse jaotamise meetodit: esimene, PAPs kasutatav, põhineb tootmisüksustel, mis määratletakse majandustegevuse järgi, teine aga põhineb kodumajapidamistel (st institutsioonilistel üksustel), mille peamine tuluallikas ei sõltu põllumajanduslikust tegevusest.“;

alapunkt 1.09 asendatakse järgmisega:

„1.09.

Tootmisprotsessi ning toodete ja teenuste kasutamisega kaasnevate voogude analüüsimiseks tuleb valida üksused, mis toovad esile tehnilis-majanduslikud seosed. Sellest nõudest tulenevalt tuleb institutsioonilised üksused jaotada tootmise liigi alusel väiksemateks ja homogeensemateks üksusteks. Seda nõuet täidavad praktikas kohalikud tegevusalaüksused (kohalikud TAÜd) (ESA 2010, 2.147) (*2).

(*2) Tuleb märkida, et kuigi ESAs seatakse esikohale kohalikud TAÜd, sobib tootmisprotsessi analüüsimiseks kõige paremini homogeenne tootmisüksus (HTÜ). Seda üksust kasutatakse sisendite ja toodangu analüüsimiseks, kuna see on täielikus vastavuses tegevuse liigiga. Institutsioonilised üksused jagatakse seetõttu nii paljudeks HTÜdeks, kui on tegevusi (välja arvatud abitegevusalad). Neid HTÜsid rühmitades on võimalik majandus jagada „puhasteks“ (homogeenseteks) harudeks. HTÜ ei ole reeglina otseselt jälgitav. Seepärast ei saa homogeensete majandusharude arvepidamist koostada HTÜde rühmade alusel. ESAs kirjeldatakse nende kontode koostamise meetodit. See hõlmab kõrvaltegevuseks oleva tootmise ja tegevusharude vastavate tegevuskulude jaotamist vastavate homogeensete harude vahel (ESA 2010, 2.153–2.156, 9.52–9.63)“;"

alapunkt 1.10 asendatakse järgmisega:

„1.10.

Kohalik tegevusalaüksus (kohalik TAÜ) on TAÜ osa, mis vastab kohalikule üksusele. 2008 SNA ja ISIC Rev. 4 süsteemides nimetatakse kohalikku TAÜd inglise keeles sõnaga „establishment“. TAÜ koondab kõik institutsionaalse üksuse kui tootja osad, mis aitavad kaasa tegevuse sooritamisele vastavalt NACE Rev. 2 (majanduse tegevusalade klassifikaator, vt 1.55) klassile (neljakohaline number) ning vastab ühele või mitmele institutsionaalse üksuse tegevuspõhisele alljaotusele. Institutsioonilise üksuse infosüsteemiga peab olema võimalik esitada või välja arvutada iga kohaliku TAÜ kohta vähemalt toodangu väärtus, vahetarbimine, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejääk, tööhõive ja kapitali kogumahutus põhivarasse (ESA 2010, 2.148). Kohalik üksus on institutsiooniline üksus või osa institutsioonilisest üksusest, mis toodab kaupu ja osutab teenuseid ning asub geograafiliselt määratletud kohas.“;

alapunkt 1.11 asendatakse järgmisega:

„1.11.

Kuigi kohalik TAÜ võib tootjana olla samaväärne institutsioonilise üksuse või selle osaga, ei saa see kunagi kuuluda kahte erinevasse institutsioonilisse üksusse. Kuna praktikas tegelevad enamik tooteid ja teenuseid pakkuvaid institutsioonilisi üksusi samaaegselt mitme erineva tegevusega (põhitegevus ja üks või mitu kõrvaltegevust), võib need jaotada sama suureks arvuks kohalikeks TAÜdeks, kui vajalik teave on saadaval. Abitegevusaladest (ost, müük, turustus, raamatupidamine, transport, ladustamine, hooldus jne vt 1.27) siiski kohalikku TAÜd moodustada ei saa, v.a juhul, kui need viiakse ellu eraldi asukohtades, mis asuvad teenindatavast kohalikust TAÜst erinevas piirkonnas (ESA 2010, 3.13).“;

alapunkt 1.12 asendatakse järgmisega:

„1.12.

Põhimõtteliselt tuleks eristada sama palju kohalikke TAÜsid, kui on kõrvaltegevusi, kuid võib juhtuda, et statistiline (raamatupidamis)teave ei võimalda eristada kohaliku TAÜ kõrvaltegevusi või nende osi põhitegevustest. Kui kaupu tootval ja teenuseid osutaval institutsioonilisel üksusel on põhitegevusala ja üks või mitu kõrvaltegevusala, jagatakse ta sama paljudeks TAÜdeks ja kõrvaltegevusalad klassifitseeritakse põhitegevusalast eraldi. Abitegevusi ei eristata põhi- või kõrvaltegevusalast. TAÜ, mis kuulub klassifikatsioonisüsteemis mingi kindla rubriigi alla, võib toota tooteid ka väljaspool homogeenset gruppi kõrvaltegevusalana, mida ei saa olemasolevate raamatupidamisdokumentide põhjal eraldi identifitseerida. Seega võib TAÜ-l olla üks või mitu kõrvaltegevusala. (ESA 2010, 2.149).“;

alapunkt 1.13 asendatakse järgmisega:

„1.13.

Tegevus toimub siis, kui sellised vahendid nagu seadmed, tööjõud, tootmisviis, infovõrgud ja tooted on omavahel ühendatud, mille tulemusel luuakse konkreetseid kaupu või teenuseid. Tegevust iseloomustavad sisend toodete näol (kaubad ja teenused), tootmisprotsess ja toodang toodete näol. Kohaliku TAÜ põhitegevusala on tegevusala, mille lisandväärtus ületab iga teise sellise tegevusala lisandväärtuse, millega samas üksuses tegeletakse. Põhitegevusala määratakse vastavalt NACE Rev. 2 klassifikaatorile, esmalt klassifikaatori kõrgeimal tasemel ja siis madalamatel tasemetel (ESA 2010, 3.10).“;

alapunkti 1.14 viimane lause asendatakse järgmisega:

„ESA 2010 punkti 2.150 kohaselt koosneb tööstus (ehk tegevusala) kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel kõigist kohalikest tegevusalaüksustest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama põhitegevusalaga, nagu on määratletud NACE Rev. 2 klassifikaatoris.“;

alapunkti 1.16 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	põllumajanduslike üksuste eraldamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused.“;

alapunkti 1.17 kaks viimast lauset asendatakse järgmisega:

„ESA reegli range kohaldamine üksuste ja nende rühma suhtes peaks tegelikult juhtudel, kus sama ettevõte teostab mitut NACE Rev. 2 neljanumbrilise klassi tegevust ja alapunktis 1.10 nõutud teave on saadaval, kaasa tooma põllumajandusettevõtte jagamise mitmeks eri TAÜks. Rahvamajanduse arvepidamises ja PAPs põllumajandusettevõtte käsitamine põllumajandustööstuse kohaliku TAÜna tuleneb statistilisest lähenemisviisist.“;

l)	alapunkti 1.19 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kuna ESA 2010 kohaselt on tööstus oma põhitegevuselt samade või sarnaste tegevustega üksuste rühm, sõltub põllumajandustööstuse määratlus PAPs kõnealuse tööstuse iseloomulike tegevuste ja üksuste määratlemisest.“;

m)	alapunkti 1.20 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Põllumajandustööstust koheldakse kõikide selliste kohalike TAÜde rühmana, mille põhi- või kõrvaltegevuseks oleva majandustegevuse liigid on järgmised (põllumajandustööstuse täpset määratlust vt 1.60–1.66):“;

alapunkt 1.24 asendatakse järgmisega:

„Kuna PAP eesmärk on mõõta, kirjeldada ja analüüsida põllumajanduslikust tegevusest (mis ELi liikmesriikides on peaaegu eranditult kaubanduslik tegevus) saadava tulu teket, otsustati välja jätta üksused, kus põllumajanduslik tegevus seondub üksnes vaba aja veetmisega (*3). Seevastu põllumajanduslikud elatusüksused kuuluvad PAP alla. Tuleb märkida, et PAPsse tuleb kirjendada põllumajandusettevõtete toodang, mis on ette nähtud lõpptarbimiseks samas ettevõttes.

(*3) Tegemist on väikeste üksustega, mis toodavad enda tarbeks, mitte müügiks, viies ellu põllumajandustegevust majanduslikult teistest tegevustest sõltumata.“;"

alapunkt 1.25 asendatakse järgmisega:

„1.25.

Kohalike TAÜde kasutamine põllumajandustööstuse põhiüksustena tingib mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste kirjendamise, kui neid ei ole võimalik isoleerida põllumajanduslikust põhitegevusest.“;

alapunkt 1.26 asendatakse järgmisega:

„1.26.

Kohalike põllumajanduslike TAÜde tegevusest lahutamatud mittepõllumajanduslikud kõrvaltegevused on PAPs määratletud kui tegevused, mis on tihedalt seotud põllumajandusliku tootmisega ning mille osas andmeid toodangu, vahetarbimise, töötajate hüvitiste, tööjõusisendi ja kapitali kogumahutuse kohta põhivarasse ei ole statistilisel perioodil võimalik lahutada andmetest põllumajandusliku põhitegevuse kohta.“;

alapunkti 1.27 teine ja kolmas taane asendatakse järgmisega:

„—

tegemist ei tohi olla abitegevusaladega. Abitegevusalasid ei isoleerita eraldiseisvate üksuste moodustamiseks ega eraldata pea- või kõrvaltegevusaladest või -üksustest, mida abitegevusalad teenindavad. Seega tuleb abitegevusalad ühendada kohaliku TAÜga, mida need teenindavad, v.a juhul, kui nendega tegeletakse eraldi üksustes, mis asuvad muus piirkonnas. Abitegevusala jääb sama tegevusala alla, millega tegeleb teenindatav kohalik TAÜ. Abitegevusalad on täiendavad tegevusalad (nt müük, turustamine, ladustamine, transport oma kulul; vt ESA 2010, 3.12 ja 3.13 ning 2008 SNA, 5.35–5.44), millega ettevõte tegeleb, et luua tingimused oma põhi- või kõrvaltegevusteks. Üldjuhul väljendub abitegevusalade toodang erinevate tootmistegevuste sisendina;

—

reeglina ei tohi need hõlmata oma tarbeks tehtavaid kapitalimahutusi põhivarasse, milleks ei ole põllumajanduslikud tooted (nt ehitised või masinad). Eeldatakse, et oma tarbimiseks tootmine on lahutatav tegevus ning kirjendatakse piiritletava kohaliku TAÜ tootmisena. Töötajatele loonuspalgana pakutavat majutusteenust tuleb käsitada samal viisil (kirjendada loonustasuna tulukontole),“;

alapunkt 1.29 asendatakse järgmisega:

„1.29.

On võimalik eristada kahte peamist lahutamatu mittepõllumajandusliku kõrvaltegevuse liiki.

Tegevused, mis on põllumajandusliku tegevuse jätkuks ning milles kasutatakse põllumajandustooteid. Seda liiki tegevusi võib leida enamikus ELi liikmesriikides. Sellesse rühma kuuluv tüüpiline tegevus on põllumajandustoodete töötlemine.

Põllumajandustoodete töötlemine:

—	piima töötlemine võiks, kooreks, juustudeks, jogurtiteks ja muudeks piimatoodeteks,

—	puu- ja köögiviljade töötlemine puuviljamahladeks, konservideks, alkohoolseteks jookideks ja muudeks toodeteks,

—	viinamarjade, virde ja veini töötlemine alkohoolseteks jookideks (nt vahuveiniks (šampanja) ja kangeteks alkohoolseteks jookideks (konjak)),

—	taimsete kiudude/tekstiilkiudude/villa ketramine,

—	pasteetide, rasvamaksa ja muude töödeldud lihatoodete tootmine,

—	muude põllumajandustoodete töötlemine.

Põllumajandustoodete, nt munade ja kartulite liigitamine ja pakendamine.

Tegevused, mis hõlmavad põllumajandusettevõtet ja selle põllumajandusliku tootmise vahendeid (seadmed, rajatised, ehitised, tööjõud). Need tegevussuunad on üldjuhul järgmised:

—	põllumajandusturism: telkimine, toitlustus, hotellid, eri liiki majutus jne,

—	talupoed: muude kui talumajapidamisest pärit toodete jaekaubandus. Töötlemata või töödeldud põllumajandustoodete otsemüük kirjendatakse asjaomaste toodete toodanguna,

—	sport ja puhkus maal: maa kasutamine nt golfimänguks, ratsutamiseks, jahipidamiseks, kalastamiseks jne,

—

kolmandatele isikutele osutatavad teenused: nt põllutöömasinate rentimine ja remont, niisutusprojektid, põllumajanduslikud nõustamisteenused, toodete ladustamine, põllumajandushoonete hooldus, põllumajandustoodetega seotud kaubandusteenused, põllumajandustoodete vedu jne. Need teenused kirjendatakse kõrvaltegevusena üksnes juhul, kui neid osutatakse kolmandale isikule. Kui teenuseid osutatakse oma tarbeks, on need abitegevused, mida raamatupidamises ei kirjendata (vt 1.27),

—	aiahooldusteenused: muru niitmine, hekkide pügamine, lumekoristus, haljasalade kavandamine, istutamine ja hooldus jms teenused,

—	kalakasvatus,

—	muud tegevused, mis hõlmavad põllumajandusmaa ja põllumajanduslike tootmisvahendite kasutamist. Need muud tegevused hõlmavad teadus- ja arendustegevust, kui seda ei vii ellu eraldi kohalikud TAÜd ja seda on võimalik prognoosida.“;

alapunkt 1.33 asendatakse järgmisega:

„ESA 2010 kohaselt on tööstusharu (ehk tegevusala) toodanguks kõikide asjaomasesse tööstusharusse kuuluvate üksuste kõik arvestusperioodi tooted, välja arvatud kaubad ja teenused, mille üksus on arvestusperioodil tootnud ja ise ära tarbinud. Põllumajandustoodangu mõõtmise aluseks on selle ESA reegli kohandatud variant, milles arvestatakse põllumajandustoodanguks ka põllumajandusüksuste eneste poolt tarbitud toodanguosa (vt 2.032–2.036). Seega on PAPs põllumajandustoodang kõikide tööstusharu üksuste toodangu summa (välja arvatud samas üksuses vahetarbimiseks mõeldud toodang), millele lisandub samas üksuses vahetarbitav toodang, kui see toodang seondub kahe erineva põhitegevusega (nt põllukultuuride viljelemine loomasöödana kasutamiseks) ning vastab teatavatele kriteeriumidele (mis on sätestatud punktis 2.055).“;

alapunkt 1.37 asendatakse järgmisega:

„1.37.

PAP aluseks on omavahel seotud kontode kogum. ESA 2010 kohaselt hõlmab kontode kogum jooksevkontosid, akumulatsioonikontosid ja bilansse (ESA 2010, 1.113–1.115). Neile erinevatele kontodele on võimalik ettenähtud raamistiku piires kirjendada majandustsükli konkreetsete aspektidega (nt tootmine) seotud tehingud ja muud vood. Tehinguteks on erinevad toimingud alates tulu tekkimisest tulu akumulatsioonil varadesse kuni tulu jaotamise ja ümberjaotamiseni. Neist tuletatavaid tasakaalustavaid kirjeid kasutatakse seejärel majandusliku tulemuslikkuse mõõtmiseks.“;

alapunkt 1.38 asendatakse järgmisega:

„1.38.

Jooksevkontod kajastavad tootmist ja sellega seotud tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ning kasutamist lõpptarbimiseks; nende abil on võimalik välja arvutada „säästud“, mis moodustuvad akumulatsiooni olulise osa. Akumulatsioonikontodel analüüsitakse üksuste varade ja kohustuste muudatuste erinevaid komponente ning need võimaldavad kirjendada netoväärtuse muutusi (varade ja kohustuste vahet). Bilanssides esitatakse erinevate üksuste kõik varad ja kohustused arvestusperioodi alguses ja lõpus koos nende netoväärtusega. Iga akumulatsioonikontole kirjendatud vara ja kohustusega seotud vood kajastuvad uuesti „bilansimuudatuste“ kontol (ESA 2010, 8.02–8.09 ja tabel 8.1).“;

alapunkt 1.39 asendatakse järgmisega:

„1.39.

Eespool kirjeldatud kontode kogumit kohaldatakse üksnes institutsiooniliste üksuste, sektorite ja allsektorite ning kogumajanduse suhtes. ESA 2010s eeldatakse, et kohaliku TAÜ ja tööstusharu puhul ei ole mõtet koostada täielikku kontode kogumit, kuna need üksused suudavad harva kaupu või varasid oma nimel säilitada või tulu saada ja jaotada.“;

alapunkti 1.43 tabelid 1–4 asendatakse järgmistega:

„A. Jooksevkontod
Tabel 1. Tootmiskonto
Kasutamine			Vahendid
P.2	Vahetarbimine	50	P.1	Toodang	100
B.1g	Kogulisandväärtus	50
P.51c	Põhivara kulum	10
B.1n	Netolisandväärtus	40
Tabel 2. Tulutekkekonto
Kasutamine			Vahendid
D.1	Töötajate hüvitised	10	B.1n	Netolisandväärtus	40
D.29	Muud tootmismaksud	5
D.39	Muud tootmistoetused	– 10
B.2n/B.3n	Tegevuse netoülejääk/netosegatulu	35
Tabel 3. Ettevõtlustulu konto
Kasutamine			Vahendid
D.4	Omanditulu	10	B.2n/B.3n	Tegevuse netoülejääk/netosegatulu	35
D.41	Intressid	5
D.45	Rent	5	D.4	Omanditulu	1
			D.41	Intressid	1
			D.42	Ettevõtete jaotatud tulu
			D.43	Reinvesteeritud tulu otsestelt välisinvesteeringutelt
			D.44	Muu investeerimistulu
			D.45	Rent
B.4n	Ettevõtluse netotulu	26
B. Akumulatsioonikontod
Tabel 4. Kapitalikonto
Vara muutused			Kohustuste ja netoväärtuse muutused
B.101	Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused		B.8n	Netosääst
			D.9r	Kapitalisiirded, saadavad	10
			D.92r	Investeerimistoetused, saadavad	5
			D.99r	Muud kapitalisiirded, saadavad	5
			D.9p	Kapitalisiirded, makstavad
			D.91p	Kapitalimaksud, makstavad
			D.99p	Muud kapitalisiirded, makstavad
P.51g	Kapitali kogumahutus põhivarasse	100	B.101	Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused
P.511	Soetatud põhivara, miinus realiseerimine (kapitali kogumahutus põhivarasse põhivara alusel)	89
P.511a	Kapitali kogumahutus istandustesse	10
P.511b	Kapitali kogumahutus karja	15
P.511c	Kapitali kogumahutus masinatesse ja seadmetesse	20
P.511d	Kapitali kogumahutus transpordivahenditesse	20
P.511e	Kapitali kogumahutus põllumajandushoonetesse	20
P.511f	Kapitali kogumahutus muudesse ehitustöödesse, v.a maaparandus (muud ehitised, rajatised jne)	0
P.511g	Olulised maaparandustööd	4
P.511h	Teadus- ja arendustegevus	0
P.511i	Muu kapitali kogumahutus (näiteks arvutiprogrammid, tootmisõigused)	0
P.512	Mittetoodetud vara (maa jms) võõrandamise kulud	1
P.51c	Põhivara kulum	10
P.52	Varude muutus	5
P.53	Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine
NP	Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine (maa jms)
B.9	Neto laenuandmine (+)/-võtmine (-)
K.1	Vara majanduslik tekkimine
K.2	Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine“;

alapunkt 1.44 asendatakse järgmisega:

„1.44.

Tuleks silmas pidada, et tabelites 3 ja 4 kaldkirjas esitatud tehingud ja varud:

—

ei ole PAP seisukohalt olulised, kuna kasutatakse tööstuse mõistet ja kontode kogum on mittetäielik. Kõnealused jaotised on tabeli 3 „Vahendite“ jaotised D.42 „Ettevõtete jaotatud tulu“, D.43 „Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult“, D.44 „Muu investeerimistulu“ ja D.45 „Rent“ ning tabeli 4 jaotised B.8n „Netosääst“, B.101 „Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutused“ ja B.9 „Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-)“ või

—

ei kuulu kirjendamisele, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed või need ei paku hetkel PAP seisukohalt piisavat huvi. Kõnealused jaotised on tabeli 4 jaotised D.9p „Kapitalisiirded, makstavad“, D.91p „Kapitalimaksud, makstavad“ ja D.99p „Muud kapitalisiirded, makstavad“, P.53 „Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine“, NP „Mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine (maa ja muu mittetoodetud vara)“, K.1 „Vara majanduslik tekkimine“, K.2 „Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine“. Neist mõningate kirjendamist (nt D.91, K.1 ja K.2) võidakse PAPs alustada tulevikus.“;

alapunkti 1.46 kaks viimast lauset asendatakse järgmisega:

„Kodumajapidamiste sektorisse kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksuste puhul sisaldab tulude moodustamise konto tasakaalustav kirje kaudselt elementi, mis vastab omaniku või tema pereliikmete töötasule. Sellisel mittepalgalise isiku tulul on nii palgale kui ka ettevõtja kasumile iseloomulikke jooni. Sellist tulu, mis ei ole rangelt võttes ainuüksi ei palk ega kasum, nimetatakse „segatuluks“ (ESA 2010, 8.19).“;

alapunkt 1.59 asendatakse järgmisega:

„1.59.

ESA 2010 kohaselt on tööstus olemuselt sama või samalaadse põhitegevusega tegelevate kohalike TAÜde rühm. Kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel koosneb tööstus kõigist kohalikest TAÜdest, mis kuuluvad samasse NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline number) ja mis tegelevad seetõttu sama tegevusalaga, nagu on määratletud selles nomenklatuuris (ESA 2010, punkt 2.150). Põllumajandustööstuse kui tegevusala määratlemiseks on seega vaja täpselt esitada:

—	selle iseloomulikud tegevused;

—	iseloomulikud PAP üksused.“;

aa)

alapunkt 1.60 asendatakse järgmisega:

„1.60.

Põllumajandustööstus, nagu seda PAPs kirjeldatakse, vastab põhimõtteliselt NACE Rev. 2 osale 01 ja erinevused on märgitud alapunktides 1.62–1.66.“;

bb)

alapunkt 1.63 asendatakse järgmisega:

„1.63.

PAP-le iseloomulike põllumajanduslike tegevuste loend hõlmab neid seitset rühma (01.1–01.7), kuid järgmiste erinevustega:

—	kaasa arvatakse veini ja oliiviõli tootmine (üksnes samas ettevõttes kasvatatud viinamarjadest ja oliividest),

—	välja arvatakse teatavad tegevused, mis NACE Rev. 2-s liigitatakse põllumajanduslikeks teenusteks (nt niisutussüsteemide haldamine – siin võetakse arvesse üksnes põllumajanduslikku allhanget).“;

cc)	alapunkti 1.78 kolmas lause asendatakse järgmisega: „Seepärast tuleb põllumajandustootjate taolisest tegevusest saadavad vood PAPst välja jätta.“;

dd)

alapunkt 1.93 asendatakse järgmisega:

„1.93.

PAP põllumajandustööstus, nagu see on määratletud punktides 1.62–1.66, erineb mõneti rahvamajanduse arvepidamises määratletud tööstusharust. Erinevusi on nii iseloomulike tegevuste kui üksuste määratluses. Neid võib kokku võtta järgmiselt:

PAP põllumajandustööstus = Rahvamajanduse arvepidamise põllumajanduse haru (Nace Rev. 2 osa 01)

—	Nende üksuste toodang, kes osutavad põllumajandusega seonduvaid teenuseid muul viisil, kui põllumajandusliku allhankena (st niisutussüsteemide haldamine).

—	Üksused, kus põllumajanduslik tegevus on üksnes vabaajategevus ja mis on hõlmatud rahvamajanduse arvepidamisega, vt ESA 2010, 3.08.

+	Veini ja oliiviõli tootvate üksuste tootmine (kasutades ainult sama üksuse kasvatatud viinamarju ja oliive (tootjate, ühistute rühmad jms)).

+	Mitte-põllumajandusliku põhitegevusega üksuste eristatav põllumajanduslik kõrvaltegevus (vt 1.18)“.

Punkti II muudetakse järgmiselt:

alapunkt 2.008 asendatakse järgmisega:

„2.008.

ESA 2010s (1.101–1.105) kirjendatakse voogusid (eelkõige tehinguid toodetega ja jaotustehinguid) tekkepõhiselt, ehk teiste sõnadega hetkel, mil majanduslik väärtus, võlgnetav summa või nõue tekib, muutub või kaob, mitte aga ajal, mil sooritatakse tegelik makse.“;

alapunkt 2.010 asendatakse järgmisega:

„2.010.

ESA 2010s käsitatakse tootmist jätkuva protsessina, mille käigus muundatakse tooted ja teenused teisteks toodeteks ja teenusteks. See protsess võib olenevalt tootest toimuda erinevate ajavahemike jooksul, mis võivad olla arvestusperioodist pikemad. Tootmise selline iseloomustus koostoimes tekkepõhise põhimõttega toob kaasa toodangu kirjendamise lõpetamata toodanguna. Seega tuleb põllumajandustoodang (põllumajandussaadused) ESA 2010 (3.54) kohaselt kirjendada nii, nagu valmiks see jätkuvalt kogu tootmisperioodi käigus (mitte üksnes hetkel, mil põllukultuur koristatakse või loomad tapetakse). Kasvavaid põllukultuure, kasvavat metsa ja toiduks kasvatatavaid kala- või loomavarusid käsitatakse tootmisprotsessi jooksul lõpetamata toodangu varudena ja need muudetakse valmistoodangu varudeks, kui tootmisprotsess on lõpule viidud. Toodang ei sisalda muutusi mittekultiveeritavates bioloogilistes ressurssides, näiteks vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade arvu suurenemist ega metsa kasvu, kui see ei tulene kultiveerimisest, kuid sisaldab vabas looduses elavate loomade, lindude ja kalade püüki.“;

alapunkt 2.011 asendatakse järgmisega:

„2.011.

Toodangu kirjendamine lõpetamata toodanguna on majandusanalüüsi seisukohalt soovitav ja ka vajalik juhul, kui tootmisprotsess vältab kauem kui arvestusperiood. See võimaldab kulude ja toodangu kirjendamisel säilitada järjepidevuse, mis tagab usaldusväärsed andmed lisandväärtuse kohta. Kuna PAP põhineb kalendriaastal, kohaldatakse lõpetamata toodangu kirjendamist üksnes toodete puhul, mille tootmisprotsess ei olnud kalendriaasta lõpuks lõppenud (kuid ka juhtudel, kus üldine hinnatase arvestusperioodil väga kiiresti muutub).“;

d)	alapunkti 2.014 viimane lause asendatakse järgmisega: „Tootmisprotsessi käigus saadakse igal aastal kirjendatava lõpetamata toodangu eeldatav väärtus valmistoote väärtuse jaotamisel võrdeliselt iga perioodi kuludega (2008 SNA, 6. 112).“;

alapunkti 2.017 teine lause asendatakse järgmisega:

„Kui noorloomi on võimalik nende tulevase kasutusotstarbe alusel eristada, tuleks tootmisvahenditena kasutamiseks mõeldud loomad alates sünni hetkest kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (oma tarbeks tehtavad kapitalimahutused põhivarasse, mis kirjendatakse siis, kui need toodetakse, st neid käsitatakse lõpetamata toodanguna ning nende kasv kirjendatakse toodanguna, vt ESA 2010, 3.134).“;

f)	B-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.07–3.58)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 3.07–3.54)“;

alapunkt 2.032 asendatakse järgmisega:

„2.032.

Toodang on arvestusperioodi jooksul toodetud tooted kokku (ESA 2010, 3.14). On oluline eristada mõisteid „toodang“ ja „tootmine“: toodang tähistab tootmise tulemusena saadavaid kaupasid ja teenuseid ning tootmine tähistab tootmisprotsessi.“;

h)	alapunkti 2.033 viimane lause asendatakse järgmisega: „Seega ei kirjendata neid TAÜ toodanguna ega vahetarbimise osana.“;

i)	alapunkti 2.036 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kuigi ESA 2010s seda ette ei nähta, lähtub PAP põllumajanduse erilise iseloomu tõttu SNAs sätestatud reeglist ning FAO metoodikajuhendist. (1).“;

alapunkt 2.041 asendatakse järgmisega:

„2.041.

ESA 2010 kohaselt võib tootjatel tekkida kolme liiki kadusid: korduvad kaod varudest (ESA 2010, 3.147), erakorralised kaod (kahjud) varudest (ESA 2010, 6.13.e) ja õnnetustest tingitud kaod (katastroofikahjud) (ESA 2010, 6.08 ja 6.09).“;

alapunkt 2.059 asendatakse järgmisega:

„2.059.

Tootjatepoolse töötlemise alla kirjendatakse need kogused, mida põllumajandustootjad toodavad töötlemiseks (nt piim, mis töödeldakse võiks või juustuks, õunad, mis töödeldakse õunamahlaks või siidriks), kuid üksnes selliste töötlemistegevuste raames, mis on lahutatavad põllumajanduslikust põhitegevusest (raamatupidamisdokumentide alusel, vt 1.26). Kirjendatakse üksnes töötlemata tooted (nt toorpiim, õunad), mitte aga neist valmistatud tooted (nt või, õunamahl ja siider). Niisiis ei võeta käesoleva kirje puhul arvesse põllumajandustoodete töötlemisega seotud tööd.“;

l)	alapunkti 2.065 teine lause asendatakse järgmisega: „Tuleb märkida, et tootmiskarjast eraldatavate põhivarana arvel olevate loomade müüki (ekspordiks või tapmiseks) ei kirjendata müügina.“;

alapunkt 2.077 asendatakse järgmisega:

„2.077.

„Kogutoodangu“ mõiste põllumajandustoodangu mõõtmiseks hõlmab põllumajanduslike üksuste vahelist põllumajanduslike kaupade ja teenustega kauplemist ning (turustuskõlblike või -kõlbmatute) söödatoodete üksusesisest tarbimist.“;

lisatakse alapunkt 2.080.1:

„2.080.1.

ESA 2010 punkti 3.82 kohaselt on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärgiks on suurendada teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute toodete leidmiseks või väljatöötamiseks, sealhulgas olemasolevate toodete paremate versioonide või omaduste leidmiseks või väljatöötamiseks, või uute või tõhusamate tootmisprotsesside leidmiseks või väljatöötamiseks. Põhitegevusalaga võrreldes olulise suurusega teadus- ja arendustegevus kirjendatakse kohaliku TAÜ kõrvaltegevusalana. Võimaluse korral eristatakse teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldi kohalik TAÜ, mida ei omistata põllumajandustööstusele. Kui üksused tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega, mida ei saa omistada eraldi kohalikule TAÜ-le, ja on võimalik prognoosida põllumajandustegevuse teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi, tuleks need prognoosid kirjendada põllumajandustoodangu „muude lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste“ (enda tarbeks tootmine) ja kapitali kogumahutusena põhivarasse.“;

alapunkt 2.081 asendatakse järgmisega:

„2.081.

Vastavalt põllumajandustööstuse toodangu määratlusele (vt 1.16) on põllumajandustööstuse toodang põllumajandustoodangu (vt 2.076–2.077) ja lahutamatute mittepõllumajanduslike kõrvaltegevuste toodangu (vt 2.078–2.080.1) summa.“;

alapunkt 2.082 asendatakse järgmisega:

„2.082.

Toodangu väärtus määratakse baashinna alusel. Baashind (alushind) on hind, mille ostjad maksavad tootjatele toodanguna väljastatud kauba või teenuse ühiku eest, millest arvatakse maha kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud maksud (st tootemaksud) ja millele lisatakse kõik kõnealuse ühiku tootmise või müügiga seotud toetused (st toodetele makstavad toetused). Baashind ei sisalda tootja poolt eraldi sissenõutavaid transpordikulusid. Samuti ei sisalda see finants- ja mittefinantsvarast tulenevat kapitalikasumit või -kahjumit (vt ESA 2010, 3.44).“;

q)	alapunkti 2.085 esimene lause asendatakse järgmisega: „Tootja poolt selliselt arvutatud hind on 2008 SNAs, 6.51–6.54 määratletud käibemaksuvaba tootjahind (st hind põllumajandusettevõttest tarnimisel).“;

r)	C-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.69–3.73)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 3.88–3.92)“;

alapunkt 2.089 asendatakse järgmisega:

„2.089.

Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste väärtust, välja arvatud põhivara, mille tarbimine kirjendatakse põhivara kulumina. Asjaomased tooted ja teenused tootmisprotsessis kas muundatakse või kasutatakse ära (vt ESA 2010, 3.88). Erinevate sisendiliikide klassifikatsioonis kajastab vahetarbimine põllumajanduse sisenditest tulenevaid vastastikuseid seoseid teiste majandusharudega. Vahetarbimist kasutatakse ka tootmistegurite intensiivsuse (st kahe tootmisteguri, näiteks vahetarbimise ja tööjõusisendi suhte) arvutamiseks.“;

alapunkt 2.090 asendatakse järgmisega:

„2.090.

Vahetarbimise alla ei kuulu uus või olemasolev omandatud põhivara, mis on rahvamajanduses toodetud või imporditud; see kirjendatakse kapitali kogumahutusena põhivarasse (vt 2.109 c–f). See hõlmab mittepõllumajandusliku põhivara objekte, näiteks ehitisi või muid rajatisi, masinaid ja seadmeid ning põllumajanduslikku põhivara, näiteks istandikke ja tulundusloomi. Mittetoodetud vara, näiteks maa soetamine ei kuulu samuti vahetarbimise alla. Tavatöödeks kasutatavad odavad tööriistad, näiteks saed, haamrid, kruvikeerajad, mutrivõtmed ja teised käsitööriistad ning väikesed seadmed, näiteks taskuarvutid, kirjendatakse vahetarbimisena.“;

alapunkt 2.094 asendatakse järgmisega:

„2.094.

Põllumajanduslike üksuste vahelist kauplemist elusloomadega, mis on sarnased lõpetamata toodangu varudega (nt põrsad, inkubeerimiseks ette nähtud munad) ja elusloomade importi ei kirjendata vahetarbimisena (ega toodanguna) (vt 2.066–2.070).“;

alapunkt 2.107.1 asendatakse järgmisega:

„2.107.1.

Vastavalt ESA 2010-le tuleks põllumajandustööstuses kasutatavate kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste väärtus võtta arvele põllumajandustööstuse vahetarbimisena (vt ESA 2010, peatükk 14).“;

alapunkti 2.108 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

mitteelamute ja muu (materiaalse või immateriaalse) põhivara, näiteks masinate ja seadmete ilma operaatorita rentimise (vt 1.23) või tarkvara kasutamise eest otseselt või rendilepingu alusel makstav renditasu. Kui kohalik TAÜ aga ei erista mitteelamute ja maa rentimist, kirjendatakse kõik eespool nimetatu ettevõtte tulukontole maa rentimisena (vt 3.082);“;

ii)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kulutused turu-uuringute ja reklaamiga seotud teenustele, personali koolitusele jms teenustele;“

iii)

alapunkt o asendatakse järgmisega:

„o)

riigiasutustele makstavad tasud kaubandus- või kutsetegevuseks vajalike litsentside või lubade saamiseks, kui kõnealuste lubade saamiseks on ette nähtud põhjalik kontroll (v.a juhul, kui tasud on võrreldes pakutava teenusega ebaproportsionaalselt suured, vt 3.048 alapunkt e ja ESA 2010, 4.80 alapunkt d);“

iv)

alapunkt p asendatakse järgmisega:

„p)	odavate väiketööriistade, tööriietuse, varuosade ja püsiseadmete ost, mida kasutatakse suhteliselt lihtsateks toiminguteks (ESA 2010 punkti 3.89 alapunkti f alapunkt 1 ja 2008 SNA, 6.225);“

alapunkt q asendatakse järgmisega:

„q)	tasud lühiajaliste rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside eest, mis kirjendatakse mittetoodetud varadena; siia hulka ei kuulu selliste mittetoodetud varade otsene ostmine.“;

alapunkti 2.109 muudetakse järgmiselt:

i)	alapunkti b viimane lause asendatakse järgmisega: „Sellele vaatamata loetakse, et tööandjad vajavad seda liiki teenust töötajate ligimeelitamiseks ja hoidmiseks (kuna tavajuhul peaksid nad niikuinii ise enda eest maksma), mitte aga tootmisprotsessi huvides (vt 2008 SNA, 7.51);“

ii)

alapunkti f esimene lause asendatakse järgmisega:

„f)	maa, ehitiste või muude olemasolevate kapitalikaupade omandiõiguse omandamisega seotud teenuste ost, näiteks vahendajate, notarite, inspektorite, inseneride jne tasud ning kinnistusraamatusse kandmise tasud (vt ESA 2010, 3.133).“;

alapunkti 2.111 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Ostuhind hõlmab ka transpordikulusid, mida ostja maksab eraldi toote kohaletoimetamise eest nõutud ajal ja kohta; maha on arvatud allahindlus hulgikoguse või hooajaväliste ostude standardhinnast või -kuludest; ostuhind ei sisalda vastavalt krediiditingimustele lisatud intressi või teenuskulusid ega lisatasusid, mis tuleb tasuda, kui makset ei tehta ostu tegemise ajal kokkulepitud ajavahemiku jooksul (ESA 2010, 3.06).“;

aa)	D-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 3.100–3.116)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 3.122–3.157)“;

bb)

alapunkt 2.115 asendatakse järgmisega:

„2.115.

Kapitali kogumahutuse alla kuulub:

—	kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51g),

—	varude muutus (P.52);

—	väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53).“;

cc)

alapunkt 2.117 asendatakse järgmisega:

„2.117.

Kapitali kogumahutuse määramisel jäetakse põhivara kulum maha arvestamata (P.51c).

Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus (P.51n). Põhivara kulum on kapitalikaupade amortisatsioon tootmisprotsessi käigus tekkiva tavapärase kulumi tulemusena (vt 3.099).“;

dd)	D-osa alapealkiri „1. Kapitali kogumahutus põhivarasse“ asendatakse järgmisega: „1. Kapitali kogumahutus põhivarasse“;

ee)

alapunkt 2.118 asendatakse järgmisega:

„2.118.

Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine miinus põhivara realiseerimine teatud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootliku tegevuse kaudu. (ESA 2010, 3.125–3.129). Põhivara on toodetud vara, mida kasutatakse tootmises enam kui ühe aasta vältel (vt ESA 2010, 3.124 ja lisa 7.1).“;

ff)

alapunkt 2.122 asendatakse järgmisega:

„2.122.

Majanduse mõningate sektorite või harude puhul arvestatakse kapitali kogumahutust põhivarasse omandi (soetamine, realiseerimine) kriteeriumi alusel, mitte aga kaupade kasutuse põhjal. Tuleb märkida, et kapitalirendiga soetatud põhivara (mis ei ole lihtsalt renditud) käsitatakse liisinguvõtja (kui liisinguvõtja on tootja), mitte aga liisinguandja varana, kellele jääb tinglikule nõudele vastav finantsvara (kestvuskaupade erinevate rentimisviiside eristamise kohta vt 2.109 alapunkt d ja ESA 2010 15. peatükk). (1)“;

gg)	alapunkti 2.123 esimene lause asendatakse järgmisega: „Omandi kriteeriumi kohaldamine oleneb statistikasüsteemist, mille alusel kapitali kogumahutust põhivarasse arvutatakse.“;

hh)

alapunkt 2.124 asendatakse järgmisega:

„2.124.

Põhivara soetamine hõlmab uut või olemasolevat põhivara, mis on soetatud (ostetud, omandatud bartertehingutega, mitterahalise kapitalisiirdena või kapitalirendiga), toodetud ja tootja oma kasutusse jäetud põhivara, põhivara ja mittetoodetud materiaalse vara olulisi parendusi, põllumajandusliku vara looduslikku juurdekasvu (kari ja istandikud) ning kulutusi, mis on seotud mittetoodetud vara üleminekuga (vt ESA 2010, 3.125 alapunkt a).“;

ii)	alapunkt 2.125 jäetakse välja;

jj)	alapunkti 2.126 esimene lause asendatakse järgmisega: „Esmaseks paigaldamiseks vajalike kestvuskaupade oma tarbeks ostmine või tootmine on mahutus põhivarasse.“;

kk)

alapunkt 2.129 asendatakse järgmisega:

„2.129.

2008 SNAs on sätestatud, et põhivara parendused tuleb kindlaks määrata kas põhivara omaduste muutumise ulatuse järgi (st suuruse, kuju, jõudluse, mahu või oodatava tööea oluline muutus) või selle järgi, et parendused ei ole sellist tüüpi muudatused, mis muude sama liiki varade puhul on harilike hoolde- ja remondiprogrammide raames tavapärased (vt 2008 SNA,10.43 ja 10.46).“;

ll)

alapunkt 2.130 asendatakse järgmisega:

„2.130.

Põhivara realiseerimine hõlmab põhivara müüki, lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt või nende loovutamist bartertehingute käigus või mitterahaliste kapitalisiiretena (vt ESA 2010, 3.125 alapunkt b ja 3.126). Realiseerimine peab üldjuhul kaasa tooma omandiõiguse muutumise ning sellel peab olema otsene majanduslik eesmärk (seepärast ei arvata kõnealuse realiseerimise hulka põhivara lammutamist, vanametalliks lammutamist või hävitamist omaniku poolt juhul, kui taoline kasutusest kõrvaldamine ei hõlma edasist majanduslikku kasutamist) (vt 2008 SNA, 10.38). Teatavat liiki realiseerimine võib siiski jääda sama institutsioonilise üksuse piiresse, näiteks põllumajandustootja poolt loomade tapmine ja äratarbimine tema perekonna poolt.“;

mm)	alapunkti 2.134 teine lause asendatakse järgmisega: „Vara väärtuse muutus määratletakse (vt ESA 2010, 7.12 ja 7.13) arvestusperioodi lõpus ja alguses hinnatud väärtuse vahena ning seda võib väljendada järgmiselt:“;

nn)

alapunkti 2.136 viimane taane asendatakse järgmisega:

„—	põhivara klassifikatsiooni või struktuuri muutused: nt põllumajandusmaa majandusliku otstarbe muutumine, lihatoodanguks suunatav piimakari (vt 2.149, allmärkus 2) või põllumajandushoonete kasutuselevõtt eraotstarbel või muul majanduslikul eesmärgil.“;

oo)

alapunkt 2.138 asendatakse järgmisega:

„2.138.

ESA 2010s eristatakse mitut tegurit, mis tuleb kirjendada kapitali kogumahutusena põhivarasse (vt ESA 2010, 3.127):

—	eluruumid;

—	muud hooned ja rajatised, see sisaldab olulist maaparandust;

—	masinad ja seadmed, näiteks laevad, autod ja arvutid;

—	kaitseotstarbeline põhivara;

—	kultiveeritavad bioloogilised ressursid, näiteks puud ja kariloomad;

—	mittetoodetud varade, näiteks maa, rendi-/üüri- ja muude lepingute ning litsentside omandiõiguse ülemineku kulud;

—	teadus- ja arendustegevus, sealhulgas vabalt kasutatava teadus- ja arendustegevuse tootmine;

—	maavarade uurimine ja hindamine;

—	arvutitarkvara ja andmebaasid;

—	meelelahutus-, kirjandus- ja kunstialgupärandid;

—	muud intellektuaalomandi õigused.“;

pp)

alapunkt 2.139 asendatakse järgmisega:

„2.139.

PAP koostamisel eristatakse kapitali kogumahutusel põhivarasse järgmist liiki tegureid:

—	korduvalt toodangut andvad istandikud,

—	kari põhivarana,

—

põhivara (v.a põllumajanduslik vara):

—	masinad ja muud kapitalikaubad,

—	transpordivahendid,

—	põllumajandushooned (mitteeluruumid),

—	muud rajatised, v.a maaparandus (muud hooned ja rajatised jms),

—	muud (arvutitarkvara jms),

—	olulised maaparandustööd,

—	mittetoodetud vara, näiteks maa ja tootmisõiguste omandi üleminekuga seotud kulud,

—	teadus- ja arendustegevus, mis hõlmab spetsialiseeritud üksuse ja oma tootmise otstarbel toimuvat teadus- ja arendustegevust.“;

qq)

alapunkt j asendatakse järgmisega:

„j)	Korduvalt toodangut andvad istandikud“;

rr)

alapunkt 2.141 asendatakse järgmisega:

„2.141.

Vastavalt ESA 2010-le (3.125) on istandikesse tehtud kapitali kogumahutuse väärtus vastavuses korduvalt toodangut andvate täisikka jõudnud loodusvarade (näiteks viljapuud) soetamisega arvestusperioodil, millest arvatakse maha realiseerimine, pluss nimetatud loodusvarad, mis ei ole veel täisikka jõudnud (st ei kanna vilja).“;

ss)

alapunkt 2.144 asendatakse järgmisega:

„2.144.

Istandike realiseerimine (kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse) võib toimuda kahel viisil: kasvavaid istandikke võib müüa teistele (põllumajanduslikele) üksustele, millisel juhul kantakse PAPsse üksnes omandi üleminekuga seotud kulud. Teiseks võimaluseks on istandike langetamine. Sellisel juhul peab aga langetatud istandikel vastavalt realiseerimise üldisele määratlusele olema otsene majanduslik kasutusotstarve; teiste sõnadega, tarvis on kaupade ja teenustena väljenduvat tasakaalustavat kirjet (näiteks müük puidu müügiga tegelevale ettevõttele (1)). Viimasel juhul peaks istandike realiseerimisväärtus, mis kirjendatakse negatiivse kapitali kogumahutusena põhivarasse, jääma mõõdukuse piiresse.“;

tt)

alapunkt 2.148 asendatakse järgmisega:

„2.148.

Kasvatatavate taimekasvatustoodanguvaradega, st istandikega seotud töö kirjendatakse müügina, kui tegu on seda liiki põllumajanduslikule allhankele spetsialiseerunud ettevõtetega (mullaharimine, masinate, taimede, tööjõu jms pakkumine), või oma tarbeks toodetud kapitalikaupade toodanguna (vt 1.75).“;

uu)

alapunkt 2.151 asendatakse järgmisega:

„2.151.

Kariloomade puhul on kapitali kogumahutus põhivarasse vaid üks varade väärtuse muutuse element. Tegelikult on kariloomade puhul kapitali kogumahutust põhivarasse võimalik mõõta üksnes kalendriaasta keskmise hinna alusel hinnatavate loomade arvu muutusena igas kariloomade kategoorias (kvantitatiivne meetod), kui täidetud on järgmised tingimused:

—	ei esine nominaalset kapitalikasumit ega -kahjumit (st kariloomade hinna ja arvu muutused on tavapärased),

—	ei esine muid mahu muutusi (st loodusõnnetustest tingitud kadusid, muutusi klassifikatsioonis jms).

Teine arvutusmeetod (otsene meetod) hõlmab iga kariloomade kategooria sissetulekuid ja väljaminekuid vastavates hindades: lisaks soetustele ja realiseerimistele tuleb selle meetodi puhul võtta arvesse sissetulekuid (eelkõige sünnid) ja väljaminekuid põllumajandusettevõtetes.“;

vv)	alapunkti 2.152 lõppu lisatakse järgmine lause: „See ei ole kooskõlas ESA 2010ga.“;

ww)

alapunkt 2.153 asendatakse järgmisega:

„2.153.

Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis tuleks teoorias kariloomade puhul arvestada põhivara kulumit. (*4) Tegelikult aga on põhivara kulum kariloomade puhul tootmiseks kasutatavate loomade oodatav produktiivsuse vähenemine, mis omakorda kajastub kõnealustest loomadest saadava tulevase tulu muutumises. Põhivara kulumi hindamisega seotud praktilisi probleeme silmas pidades (arvutusparameetrite määratlemine on väga raske, vt 3.105 ja 3.106) ei tohiks siiski produktiivloomade puhul põhikapitali kulumit arvestada.

(*4) Erinevalt ESA 2010st (3.140) on 2008 SNAs (10.94) sätestatud, et kariloomade osas tuleb arvestada põhivara kulumit.“;"

xx)

alapunkt l asendatakse järgmisega:

„l)	Põhivara (v.a põllumajanduslik vara)“;

yy)

alapunkt 2.162 asendatakse järgmisega:

„2.162.

Põhivara, välja arvatud põllumajanduslik vara (istandikud ja kariloomad), hõlmab järgmisi elemente:

—	masinad ja muud kapitalikaubad,

—	transpordivahendid,

—	põllumajandushooned (mitteeluruumid),

—	muud (muud ehitised ja rajatised, arvutitarkvara jms),“;

zz)

alapunkt m asendatakse järgmisega:

„m)	Olulised maaparandustööd“;

aaa)

alapunkt 2.166 asendatakse järgmisega:

„2.166.

Mittetoodetud materiaalse põhivara olulised parendused on enamasti seotud maaparandusega (maa parem kvaliteet ja kõrgem saagikus tänu niisutus-, kuivendus- ja tulvaennetusmeetmetele jms) ning neid tuleks käsitada sarnaselt muude kapitali kogumahutustega põhivarasse (ESA 2010, 3.128).“;

bbb)	alapunkti 2.167 viimane lause asendatakse järgmisega: „See kehtib eelkõige infrastruktuurikulutuste puhul, näiteks kändudest puhastamine, tasandamine, kuivendamine, niisutamine ja eraldiasetsevate maatükkide ühendamine (vt ESA 2010, 3.128 ja 2008 SNA, 10.79–10.81).“;

ccc)

lisatakse alapunkt 2.168.1:

„o) Teadus- ja arendustegevus

2.168.1

Teadus- ja arendustegevus hõlmab teadmiste hulga suurendamise eesmärgil ellu viidud süstemaatilise loomingulise tegevusega ning nende teadmiste uute rakendusalade leidmiseks kasutamisega seoses kantud kulude väärtust. Kui väärtust ei ole põhjendatult võimalik prognoosida, siis võetakse selle hindamisel kokkuleppe kohaselt aluseks tehtud kulutuste summa, mille hulka arvatakse ka teadus- ja arendustegevus, mis ei andnud tulemusi (vt ESA 2010 lisa 7.1).“;

ddd)

alapunkti 2.169 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	väiketööriistad, tööriietus, varuosad ja püsiseadmed, isegi juhul, kui nende kasutusiga on pikem kui üks aasta; kuna neid uuendatakse korrapäraselt, ning raamatupidamistava järgimiseks, käsitatakse kõnealuste kaupade ostu vahetarbimisena (vt 2.105 ja 2.106);“

ii)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	reklaam, turu-uuringud jms teenused. Nende teenuste ost kuulub vahetarbimise alla (vt 2.108 alapunkt d);“

eee)	alapunkti 2.176 viimane lause asendatakse järgmisega: „Lisandunud lõpetamata toodangu väärtust võib hinnata ka tootmiskulude väärtuse alusel, millele lisatakse oodatavale tegevuse ülejäägile või (prognoositavale) segatulule vastav hinnalisand (vt ESA 2010, 3.47 ja 3.48).“;

fff)	alapunkti 2.178 viimane lause asendatakse järgmisega: „Seda põllumajandusele iseloomulikku probleemi on tunnistatud ka ESA 2010s (vt 3.153 alapunkt c).“;

ggg)

alapunkt 2.186 asendatakse järgmisega:

„2.186.

Hooajaliste toodete varude hindamiseks võib kasutada ka laos olevate kaupade hinnasuundumuste jälgimise meetodit. Kauba hind võib laosoleku ajal muutuda vähemalt kolmel põhjusel (2008 SNA, 6.143):

—	tootmisprotsess on piisavalt pikk selleks, et allahindlust kohaldatakse toodangu suhtes varakult enne tarnimist,

—	selle füüsilised omadused võivad aja jooksul paraneda või halveneda,

—	hooajalised tegurid võivad mõjutada selle pakkumist ja nõudlust, põhjustades prognoositavaid muutusi aasta keskmistes hindades, kuigi füüsilised omadused muus osas ei muutu,“;

hhh)

alapunkt 2.187 asendatakse järgmisega:

„2.187.

Varudesse lisandumise ning varudest väljamineku aja hindade erinevus peaks kajastama ladustamisajal tekkinud täiendavat väärtust (2008 SNA, 6.143), kuna mitu kuud pärast saagikoristust laost väljavõetud tooted erinevad majanduslikult nendest toodetest, mis ladustati. Sellist toodete väärtuse suurenemist ei tohiks käsitada nominaalse kapitalikasumina.“

Punkti III muudetakse järgmiselt:

alapunkt 3.009 asendatakse järgmisega:

„3.009.

Brutopalgad ja sotsiaalmaksed (tööandjate poolt tasutavad) kirjendatakse perioodil, mil töö tehti, samas kui preemiad ja muud erakorralised maksed kirjendatakse nende tasumise ajal (vt ESA 2010, 4.12).“;

alapunkt 3.010 asendatakse järgmisega:

„3.010.

Tootmismaksud kirjendatakse ajal, mil toimuvad maksukohustuse tekkimise aluseks olevad tegevused, tehingud või muud sündmused (vt ESA 2010, 4.26). Ka tootmissubsiidiumid kirjendatakse ajal, mil toimub nende aluseks olev tehing või muu sündmus (tootmine, müük, import jms) (vt ESA 2010, 4.39).“;

alapunkt 3.011 asendatakse järgmisega:

„3.011.

Intress kirjendatakse perioodil, mil see maksmisele kuulub, olenemata sellest, kas seda ka tegelikult maksti (vt ESA 2010, 4.50 jj). Kirjendatakse selliselt, nagu koguneks asjaomasele kapitalisummale intressi püsivalt. Ka renditasud kirjendatakse perioodil, mil need maksmisele kuuluvad (vt ESA 2010, 4.75).“;

alapunkt 3.012 asendatakse järgmisega:

„3.012.

Kapitalisiirded (investeeringutoetused või muud siirded) kirjendatakse maksekohustuse tekkimise ajal (või, kui tegemist on mitterahalise maksega, vara omandi ülemineku või võla kustutamise ajal) (vt ESA 2010, 4.162 ja 4.163).“;

e)	C-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 4.02–4.13)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 4.02–4.13)“;

f)	alapunkti 3.015 esimene lause asendatakse järgmisega: „Töötajate hüvitised on kõik tasud, mis tööandja maksab töötajale sularahas või loonustasuna töötaja poolt arvestusperioodil tehtud töö eest (vt ESA 2010, 4.02).“;

alapunkti 3.018 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

tööandja ostetavad kaubad ja teenused, mis vastavad loonusena makstava palga mõistele (st ei kuulu vahetarbimise alla). Eelkõige kuulub loonuspalga hulka töötajate vedu tööle ja tagasi koju, välja arvatud juhul, kui sõit toimub tööajal. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka tasulised majutusteenused, lasteaiateenused jms (vt ESA 2010, 4.05).“;

h)	alapunkti 3.020 viimane lause asendatakse järgmisega: „Kõik need summad kirjendatakse tööandja vahetarbimisena (vt ESA 2010, 4.07).“;

alapunkt 3.023 asendatakse järgmisega:

„3.023.

Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed kujutavad endast muude sotsiaalkindlustushüvitiste vastaskirjet, mida tööandjad maksavad otse oma töötajatele või endistele töötajatele ja teistele vastavate õigustega isikutele, kaasamata kindlustusandjat või autonoomset pensionifondi (*5) (vt ESA 2010, 4.10). Need maksed kirjendatakse perioodil, mil töö tehakse (kui need on seotud kohustuslike sotsiaaltoetustega) või toetuste maksmise ajal (kui need on seotud vabatahtlike sotsiaaltoetustega). Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed jaotatakse kahte kategooriasse: a) tööandjate arvestuslikud pensionimaksed ja b) tööandjate arvestuslikud maksed, mis ei ole pensionimaksed (ESA 2010, 4.10 ja 4.97).

(*5) Eelkõige palgad, mille maksmist tööandjad jätkavad ajutiselt oma töötajate haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste, töövõimetuse või koondamise puhul, tingimusel et asjaomaseid summasid on võimalik eristada.“;"

j)	D-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 4.14–4.29)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 4.14–4.29)“;

k)	alapunkti 3.025 viimane lause asendatakse järgmisega: „Need maksud tuleb tasuda kasumi tekkest olenemata (vt ESA 2010, 4.14).“;

alapunkt 3.026 asendatakse järgmisega:

„3.026.

Tootmis- ja impordimaksud jagunevad järgmiselt:

—

tootemaksud (D.21):

—	lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (D.211),

—	impordimaksud ja -tollimaksud, välja arvatud käibemaks (lisandväärtusmaks) (D.212) ning

—	tootemaksud, välja arvatud käibemaks ja impordimaksud (D.214);

—	muud tootmismaksud (D.29).“;

alapunkti 3.027 viimane lause asendatakse järgmisega:

„3.027.

Neid võib väljendada rahasummana, mis määratakse kindlaks kauba või teenuse ühiku kohta, või arvutada väärtuse alusel kindlaksmääratud protsendina kauba või teenuse ühikuhinnast või väärtusest (vt ESA 2010, 4.16).“;

n)	alapunkti 3.028 esimene lause asendatakse järgmisega: „Lisandväärtusmaksu tüüpi maks on kaupade ja teenuste suhtes kehtestatud maks, mida ettevõtted koguvad eri etappides ja mis lõppkokkuvõttes kantakse täies mahus üle lõppostjatele (vt ESA 2010, 4.17).“;

alapunkt 3.029 asendatakse järgmisega:

„3.029.

Impordimaksud ja imporditollimaksud, v.a käibemaks, on valitsemissektori või Euroopa Liidu institutsioonide poolt sissenõutavad maksud imporditud kaupadelt, v.a käibemaks, nende majandusterritooriumil vabasse ringlusse lubamise eest ja residentidest üksuste poolt mitteresidentidest üksustele osutatavatelt teenustelt (vt ESA 2010, 4.18).“;

p)	alapunkti 3.030 esimene lause asendatakse järgmisega: „Nende hulka kuuluvad imporditollimaksud ja muud maksud, näiteks põllumajandustoodete impordimaksud, impordilt võetavad kursikompensatsioonid, aktsiisimaksud jms.“;

alapunkt 3.031 asendatakse järgmisega:

„3.031.

Tootemaksud, v.a käibemaks ja impordimaksud, on maksud residentidest ettevõtete poolt toodetavatelt kaupadelt ja teenustelt, mis tuleb tasuda nende kaupade või teenuste tootmise, ekspordi, müügi, üleandmise, rentimise või tarnimise korral või nende kasutamisel oma lõpptarbimiseks või oma kapitalimahutuseks (vt ESA 2010, 4.19 ja 4.20).“;

alapunkti 3.035 esimene lause asendatakse järgmisega:

„ESA 2010 kirjelduses (4.17) on viidatud standardsele käibe- ehk lisandväärtusmaksusüsteemile, mille kohaselt lubatakse igal ettevõttel oma müügilt tasumisele kuuluva lisandväärtusmaksu summast maha arvata maksusumma, mille ta on tasunud vahesisendite või kapitalikaupade ostmisel.“;

s)	alapunkti 3.038 esimene lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010 punktis 4.17 on sätestatud ühtne käibe- ehk lisandväärtusmaksu kirjendamise meetod.“;

alapunkt 3.044 asendatakse järgmisega:

„3.044.

Muud tootmismaksud on kõik maksud, mida ettevõtted tasuvad seoses tootmistegevusega, sõltumata toodetud või müüdud kaupade või teenuste hulgast või väärtusest (vt ESA 2010, 4.22). Need võivad olla kehtestatud tootmisprotsessis kasutatavale maale, põhivarale või tööjõule või teatud tegevustele või tehingutele.“;

alapunkti 3.050 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	trahve ja karistusmakseid ning kogumise ja sissenõudmisega seotud kulusid ei tohi kirjendada koos seonduvate maksudega, välja arvatud juhul, kui neid ei saa kõnealustest maksudest eristada (vt ESA 2010, 4.133);“

v)	E-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 4.30–4.40)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 4.30–4.40)“;

w)	alapunkti 3.051 viimane lause asendatakse järgmisega: „Tava kohaselt ei kirjendata tootesubsiidiume muu turuvälise toodanguna (P.13) (vt ESA 2010, 4.30).“;

alapunkt 3.052 asendatakse järgmisega:

„3.052.

Subsiidiumide liigid on järgmised:

—

tootesubsiidiumid (D.31):

—	imporditoetused (D.311),

—	muud tootesubsiidiumid (D.319) ning

—	muud tootmissubsiidiumid (D.39).“;

y)	alapunkti 3.053 viimane lause asendatakse järgmisega: „Tava kohaselt võib subsiidiume anda üksnes turutoodangule (P.11) või oma lõppkasutuseks mõeldud toodangule (P.12) (vt ESA 2010, 4.33).“;

alapunkti 3.054 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Need võivad sisaldada kahjumeid, mis tekivad valitsuse teadliku poliitika tulemusena nendes valitsemissektori kaubandusorganisatsioonides, mille tegevuseks on osta mitteresidentidelt kaupu ja müüa neid siis residentidele madalama hinnaga (ESA 2010, 4.34).“;

aa)

alapunkt 3.058 asendatakse järgmisega:

„3.058.

Muud tootmissubsiidiumid hõlmavad tootesubsiidiumide hulka mittekuuluvaid subsiidiume, mida residentidest tootmisüksused võivad saada tootmistegevusest tulenevalt. Muid tootmissubsiidiume võivad turuvälised tootjad valitsemissektorilt saada turuvälisele toodangule ainult siis, kui need maksed sõltuvad nii turutootjate kui ka turuväliste tootjate suhtes kehtivatest üldistest eeskirjadest. (vt ESA 2010, 4.36). ESA 2010s nimetatakse nelja liiki muid tootmissubsiidiume (vt ESA 2010, 4.37): palga- või tööjõusubsiidiumid, subsiidiumid reostuse vähendamiseks, intressitoetused ja käibemaksu ettenähtust suurem tagasimaksmine (ülehüvitamine). Neid toetusi antakse peamiselt tootmiskulude katteks või tootmismeetodite muutmise soodustamiseks.“;

bb)

alapunkti 3.064 teise taande esimene lause asendatakse järgmisega:

„—	residentidest tootmisüksustele makstavad intressitoetused (vt ESA 2010, 4.37 alapunkt c), ka juhul, kui need on mõeldud kapitalimahutuse soodustamiseks (*6).

(*6) Kui aga toetusel on kaks eesmärki – nii laenu amortisatsiooni kui selle intresside katmine – ja seda ei ole võimalik nimetatud kaheks elemendiks jagada, käsitatakse kogu toetust investeerimistoetusena.“;"

cc)

alapunkti 3.067 muudetakse järgmiselt:

teises taandes asendatakse esimesed kaks lauset järgmisega:

„—	turgu reguleeriva asutuse jooksvad maksed põllumajanduslikele tootmisüksustele. Need tuleb kirjendada selle toote toodangu komponentidena, mille eest toetust makstakse, kui turgu reguleeriv asutus tegeleb üksnes kaupade ostu, müügi ja ladustamisega.“;

ii)

viiendas taandes asendatakse teine ja kolmas lause järgmisega:

„Olenemata sellest, kas tehingud tehakse sularahas või mitterahaliselt, peaks nende tulemuseks olema finants- või mittefinantsvara sama suur muutus, mida näidatakse tehingu ühe või mõlema osalise bilansis (vt ESA 2010, 4.145). Kapitalisiirded on kapitalimaksud, investeerimistoetused ja muud kapitalisiirded (vt ESA 2010, 4.147).“;

dd)

alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	Turgu reguleerivad asutused“;

ee)

alapunkt 3.068 asendatakse järgmisega:

„Rahvamajanduses jaotatakse turgu reguleerivad asutused järgmiselt:

kui tegeletakse üksnes kaupade ostu, müügi ja ladustamisega:

i)	tööstuste järgi kaubanduse alla; see tegevus loetakse tava kohaselt turustatavateks mittefinantsteenusteks;

ii)	sektori järgi korporatiivsete ja kvaasikorporatiivsete mittefinantsettevõtete alla, kui neid turukorraldusasutusi käsitatakse institutsiooniliste üksustena ESA 2010 tähenduses, vastasel juhul aga sektorisse, kuhu kuulub suurem üksus;

kui tegeletakse üksnes subsiidiumide maksmisega:

i)	tööstuste järgi valitsemissektori turuvälise toodangu alla, kuna vastavalt ESA 2010 reeglitele saab subsiidiume (lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele) maksta vaid valitsus;

ii)	sektori järgi valitsemissektori alla (vt eelmine taane);

kui tegeletakse nii kaupade ostu, müügi ja ladustamise kui ka subsiidiumide maksmisega:

i)	tööstuste järgi kaubandusharude alla, kui tegemist on nende tootmisüksustega (kohaliku TAÜ tüüpi), mis ostavad, müüvad või ladustavad kaupu, ning valitsemissektori ja selle tootmisüksuste turuvälise toodangu harude alla,

ii)	sektori järgi valitsemissektori alla, kuna subsiidiume võib maksta üksnes valitsemissektor. Muusse sektorisse liigitamine tähendaks, et turukorraldusasutuste poolt makstavad toetused ei oleks enam ESA 2010 tähenduses subsiidiumid.“;

ff)

alapunkti 3.069 teine lause asendatakse järgmisega:

„Eelkõige juhul, kui turgu reguleerivad asutused on sektori jaoks määratud valitsemissektori poolt, kajastuvad asutustele seoses turukorraldusprotsessidega (ost, ladustamine ja edasimüük) valitsemissektori kontol nii „kasutuste“ kui ka „vahenditena“.“;

gg)	F-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 4.41–4.76)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 4.41–4.76)“;

hh)

alapunkt 3.070 asendatakse järgmisega:

„3.070.

Omanditulu on tulu, mille finantsvara või materiaalse mittetoodetud väärtuse omanik saab tasuks teisele institutsioonilisele üksusele summade andmise või materiaalse mittetoodetud väärtuse tema käsutusse andmise eest (ESA 2010, 4.41).“;

ii)

alapunkt 3.071 asendatakse järgmisega:

„3.071.

ESA 2010s liigitatakse omanditulu järgmiselt:

—	intressid (D.41);

—	ettevõtete jaotatud tulu (dividendid ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulu väljavõtmine) (D.42);

—	reinvesteeritud tulu välismaistelt otseinvesteeringutelt (D.43);

—	muu investeerimistulu (D.44): kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (D.441), pensioniõigustelt makstav investeerimistulu (D.442); kollektiivsete investeerimisfondide osanike investeerimistulu (D.443);

—	rent ja üür (D.45).“;

jj)

alapunkt 3.073 asendatakse järgmisega:

„3.073.

PAP seisukohalt on oluline üksnes kolme liiki omanditulu:

—	intressid (D.41), rent ja üür (D.45) ja kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (D.441).“;

kk)	alapealkiri „2. Intressid“ asendatakse järgmisega: „2. Intressid (ESA 2010, 4.42–4.52)“;

ll)

alapunkt 3.077 asendatakse järgmisega:

„Kirjendada tuleks ka korporatiivsete põllumajandusettevõtete koosseisu kuuluvate üksuste põllumajandusliku tegevusega seoses saadavad intressid. Üksikute ettevõtjate saadavaid intresse põllumajandustööstuse ettevõtlustulu mõõtmisel arvesse ei võeta, kuna leiti, et enamus intressi toovatest varadest ei ole seotud üksuste põllumajandusliku tegevusega ning perekonna vara on väga raske eristada tootmises kasutatavast varast. (*7)

(*7) Saadavad intressid on vastavuses finantskonto „Muude saadaolevate arvetega“ (F.8).“;"

mm)	alapunkti 3.079 viimane lause asendatakse järgmisega: „Kõnealuseid kulusid käsitatakse tasuna finantsteenuste pakkujate poolt klientidele osutatud teenuste eest, mitte aga intressimaksetena (vt 2.107.1 ja 2.108 alapunkt i; ESA 2010, 4.51).“;

nn)	alapealkiri „3. Maarendis ja maavararendis“ asendatakse järgmisega: „3. Maarent ja maavarade rent (ESA 2010, 4.72–4.76)“;

oo)	alapunkti 3.080 esimene lause asendatakse järgmisega: „Rent (rendis) tähendab makseid, mis tasutakse mittetoodetud materiaalsete väärtuste (maa ja maavarade) omanikule nende väärtuste teisele üksusele kättesaadavaks tegemise eest.“;

pp)	alapunkti 3.082 viimane lause asendatakse järgmisega: „See reegel on ESA soovituse kohandatud versioon (vt ESA 2010, 4.73) (2).“;

qq)	alapealkiri „4. Omanike omanditulu“ asendatakse järgmisega: „4. Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu (ei kuulu PAP alla)“;

rr)	alapunkti 3.086 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu vastab kindlustustehniliste eraldiste ja pensionifondide investeeringult saadud esmaste tulude kogusummale (vt ESA 2010, 4.68).“;

ss)	alapunkti 3.087 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kindlustuspoliiside omanike investeerimistulu ei kuulu PAP alla.“;

tt)	G-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 4.145–4.167)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 4.145–4.167)“;

uu)

alapunkt 3.089 asendatakse järgmisega:

„3.089.

Investeerimistoetused on rahalised või mitterahalised kapitalisiirded, mida valitsussektor või teised riigid teevad residentidest või mitteresidentidest institutsioonilistele üksustele, et osaliselt või täielikult rahastada kapitalikaupade soetamist (vt ESA 2010, 4.152). Investeerimistoetused teistest riikidest hõlmavad otse Euroopa Liidu institutsioonide poolt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu antavaid toetusi.“;

vv)	alapunkti 3.091 esimene lause asendatakse järgmisega: „Kõige olulisemad EAGFi ja EAFRD antavad muud toetused ja investeerimistoetused põllumajandusele on:“;

ww)

alapunkt 3.092 asendatakse järgmisega:

„3.092.

Rahalised investeerimistoetused tuleb kirjendada ajal, mil need tuleb tasuda. Mitterahalised investeerimistoetused kirjendatakse siis, kui vara omandiõigus üle antakse (vt ESA 2010, 4.162).“;

xx)

alapunkt 3.093 asendatakse järgmisega:

„3.093.

Muude kapitalisiirete hulka kuuluvad siirded, mis ei ole investeerimistoetused ega kapitalimaksud ja mis iseenesest ei too kaasa tulu ümberjaotamist, kuid millega jaotatakse ümber sääste või vara (rikkust) majanduse erinevate sektorite või allsektorite või teiste riikide vahel. Need võivad olla rahalised või mitterahalised (võlgade ülevõtmine või võlgade kustutamine) ja need vastavad vara vabatahtlikele siiretele (ESA 2010, 4.164).“;

yy)	alapunkti 3.095 viimane lause asendatakse järgmisega: „Nende hulka kuuluvad ka valitsussektori siirded, et katta mitme majandusaasta jooksul tekkinud kahjumid või ettevõttest mitteolenevail põhjustel tekkinud erandlikud kahjumid (vt ESA 2010, 4.165).“;

zz)

alapunkt 3.096 asendatakse järgmisega:

„3.096.

Põllumajanduse puhul hõlmavad muud kapitalisiirded ka:

—	toetusi viljapuuaedade või viinamarjaistanduste lõplikuks likvideerimiseks,

—	toetusi piimatootmise lõpetamiseks või vähendamiseks (kui need mõjutavad otseselt või kaudselt kvootide mahtu),

—	hüvitisi põllumajandustoodete toomiseks kasutatavate kapitalikaupade (nt loomad ja seadmed) erakorraliste ja õnnetustest tingitud kadude eest (vt 2.045 ja 3.067),

—	muuks kui vara soetamiseks ette nähtud tegevuse alustamise toetusi noortele põllumajandustootjatele,

—	toetusi vara väärtuse vähenemise hüvitamiseks või võlgade vähendamiseks,

—

suuri kompensatsioonimakseid kahjude või vigastuste eest, mida kindlustuspoliisid ei kata (v.a ESA 2010 punkti 4.165 alapunktis a kirjeldatud valitsemissektori või välismaailma maksed)), mis tehakse kas kohtu korraldusel või kohtuvälisel kokkuleppel, näiteks kompensatsioonimaksed suurte plahvatuste, naftalekete jne poolt põhjustatud kahju kompenseerimiseks (ESA 2010, punkti 4.165 alapunkt h).“;

aaa)	H-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 6.02–6.05)“ tekstiga „(vt ESA 2010, 3.139–3.145)“;

bbb)	alapunkti 3.106 viimane lause asendatakse järgmisega: „See käsitlusviis tagab ka PAP ja ESA 2010 (vt ESA 2010, 3.140) ja põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu mikromajanduslike kontode ühilduvuse ning kõrvaldab vajaduse teha vahet põhikapitali ja varude hulka kuuluvatel loomadel.“

7)	Punkti IV alapunkti 4.06 esimene lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010 sisaldab selgitust selle kohta, mida töötundide koguarv hõlmab ja mida mitte (11.27 ja 11.28).“

Punkti V muudetakse järgmiselt:

alapunktis 5.03 esitatud tabel asendatakse järgmisega:

„Tootmiskonto			Tulutekkekonto			Ettevõtlustulu konto
P.1		Toodang	B.1n		Netolisandväärtus	B.2n B.3n		Tegevuse netoülejääk/netosegatulu
P.2	–	Vahetarbimine	D.1	–	Töötajate hüvitised	D.41	+	Saadavad intressid (*8)
P.51c	–	Põhivara kulum	D.29	–	Muud tootmismaksud	D.41	–	Makstavad intressid
			D.39	+	Muud tootmissubsiidiumid	D.45	–	Makstud renditasu
B.1n	=	Netolisandväärtus	B.2n B.3n	=	Tegevuse netoülejääk/netosegatulu	B.4n	=	Ettevõtluse netotulu
D.29	–	Muud tootmismaksud
D.39	+	Muud tootmissubsiidiumid
	=	Lisandväärtus tegurikuludes/ressursitulu

alapunkt 5.16 asendatakse järgmisega:

„5.16.

Pikaajalise suundumuse analüüsimiseks arvutatakse Euroopa Liidu tulunäitajate muutused ELi koondsummade alusel, mis väljendatakse eurodes fikseeritud vahetuskursside järgi: kui väärtused esitatakse reaalskaalal (st pärast keskmise hinnatõusu mõju mahaarvamist), võetakse deflaator samuti fikseeritud baasaasta järgi.“

Punkti VI muudetakse järgmiselt:

a)	A-osa pealkirjas asendatakse tekst „(vt ESA 95, 10. peatükk)“ tekstiga: „(vt ESA 2010, 10. peatükk)“;

b)	alapunkti 6.01 teine lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010s (10.13–10.23) on selgesõnaliselt sätestatud, et hinnakomponent peaks hõlmama üksnes hinnamuutusi ning kõik muud muutused peaksid kajastuma mahukomponendis.“;

c)	alapunkti 6.02 viimane lause asendatakse järgmisega: „Teine PAP seisukohalt oluline kvaliteedierinevus on toote müük kahel erineva hinnatasemega turul, st riigisisesel ja välisturul või tööstuskasutajatele ja tarbijatele (vt ESA 2010, 10.13–10.18).“;

d)	alapunkti 6.04 viimane lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010 kohaselt (10.32) on sellisel juhul soovitav mahumuutuste leidmiseks deflateerida jooksva aasta väärtust sobiva hinnaindeksiga (ESA 2010, 10.01).“;

e)	alapunkti 6.06 viimane lause asendatakse järgmisega: „See tähendab, et asjaomase voo väärtuse mis tahes muutus kajastub kas hinnamuutuse, mahumuutuse või nende kombinatsioonina (vt ESA 2010, 10.12).“;

f)	alapunkt 6.08 jäetakse välja;

g)	alapunkti 6.09 esimene lause asendatakse järgmisega: „ESA 2010 (10.20) kohaselt mõõdetakse PAP puhul mahumuutusi Laspeyresi indeksi ja hinnamuutusi Paasche indeksi abil.“;

alapunkt 6.13 asendatakse järgmisega:

„6.13.

Püsivhindades andmete esitamiseks ja koostamiseks kasutatav aasta ei pruugi olla baasaasta; seda nimetatakse võrdlusaastaks. Indeksite reas on võrdlusaasta see aasta, mille puhul indeksi väärtus on 100.“;

alapunkt 6.14 asendatakse järgmisega:

„6.14.

Mahuindeksite rida võrdlusaasta hindades saadakse eelmise aasta hindades arvutatud indeksite ühendamisel (vt ESA 2010, 10.20).“;

alapunkt 6.16 asendatakse järgmisega:

„6.16.

Näide:

võtame kaks homogeenset elementaartoodet, A ja B. Eelmise aasta hinnastruktuurist tuleneb järgmine rida:

	n P n	n – n + 1 mahuindeks	n + 1 P n	n – n + 1 hinnaindeks	n + 1P n + 1	n + 1 – n + 2 mahuindeks	n + 2P n + 1	n + 2 – n + 1 hinnaindeks	n + 2 P n + 2
A	100	105,0	105	110,0	115	102,0	117	108,0	126
B	300	110,0	330	95,0	314	90,0	283	105,0	297
Kokku	400	108,8	435	98,6	429	93,2	400	105,8	423

Terviku (A + B) mahu- ja hinnaindeksid olenevad toodetele A ja B antud osakaalust.

Kui need read esitatakse seostatuna kindlaksmääratud võrdlusaastaga (nt n), on võimalik samad n/n – 1 mahuindeksid säilitada üksnes indeksite eraldi ühendamise teel. Selle tulemusena saadakse järgmine rida (baasväärtus aastal n on 100):

	n	n + 1	n + 2
A	100	105,0	107,1
B	100	110,0	99,0
Kokku	100	108,8	101,4

(101,4 = 108,8*93,2/100)

Väärtused püsivhindades, mis esitatakse seostatuna võrdlusaastaga n, on:

	n	n + 1	n + 2
A	100	105	107,1
B	300	330	297,0
Kokku	400	435	405,6

(405,6 = 400*101,4/100)

Selle tulemusena ei ole konto summad enam kokkuliidetavad. A ja B püsivhindades väärtuste lisamisel tekib järgmine rida:

	n	n + 1	n + 2
A + B	400	435	404,1

Uuesti võrreldud read ei ole kokkuliidetavad, välja arvatud võrdlusaastale järgneval aastal.“;

alapunkti 6.17 esimene lause asendatakse järgmisega:

„ESA 2010 kohaselt (10.23) avaldatakse mitteliidetavad püsivhindades andmed kohandusteta. (*9).

(*9) See ei välista võimalust, et teatavatel juhtudel võivad koostajad eelistada lahknevused likvideerida, parandamaks andmete üldist järjepidevust.“;"

l)	B-osa alapunkti 4 pealkiri asendatakse järgmisega: „4. Kindlaksmääratud aastahindades lisandväärtuse arvutamine“;

m)	alapunkti 6.18 viimane lause asendatakse järgmisega: „Kindlaksmääratud aastahindades lisandväärtuse arvutamise teoreetiliselt õige meetod on „topeltdeflateerimine“ (vt ESA 2010, 10.31–10.32).“;

alapunkt 6.20 asendatakse järgmisega:

„6.20.

Näide:

jooksvate väärtuste ja eelmise aasta hindades esitatud väärtuste (mahtude) rida toodangu ja vahetarbimise osas on järgmine:

	n P n	n + 1 P n	n + 1 P n + 1	n + 2 P n + 1	n + 2 P n + 2
Toodang	150	160	170	180	200
Vahetarbimine	40	30	35	40	45

Lisandväärtuse mahu saamiseks lahutatakse toodangu mahust vahetarbimise maht. Saadakse järgmine rida:

	n P n	n + 1 P n	n + 1 P n + 1	n + 2 P n + 1	n + 2 P n + 2
Kogulisandväärtus	110	130	135	140	155

Nii saadakse järgmised mahuindeksid eelmise aasta hindades:

	n + 1	n + 2
Kogulisandväärtus	118,2	103,7

(118,2 = 130/110 * 100) (103,7 = 140/135 * 100)

Konkreetse aasta kogulisandväärtus aasta n hindades (kindlaksmääratud aastahinnad) saadakse aasta n jooksva väärtuse korrutamisel ühendatud mahuindeksitega.

Lisandväärtus n + 1 (aasta n hindades) = 110 * 1,182 = 130

Lisandväärtus n + 2 (aasta n hindades) = 110 * 1,182 * 1,037 = 135“.

(*1) Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem – ESA 2010, Luxembourg 2013.“

(*3) Tegemist on väikeste üksustega, mis toodavad enda tarbeks, mitte müügiks, viies ellu põllumajandustegevust majanduslikult teistest tegevustest sõltumata.“;

(*4) Erinevalt ESA 2010st (3.140) on 2008 SNAs (10.94) sätestatud, et kariloomade osas tuleb arvestada põhivara kulumit.“;

(*7) Saadavad intressid on vastavuses finantskonto „Muude saadaolevate arvetega“ (F.8).“;

(*9) See ei välista võimalust, et teatavatel juhtudel võivad koostajad eelistada lahknevused likvideerida, parandamaks andmete üldist järjepidevust.“;“

(*8) Üksnes ettevõtetena korraldatud põllumajanduslike üksuste saadud intressid.“;

II LISA

Määruse (EÜ) nr 138/2004 II lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 32.2 asendatakse järgmisega:

		„Andmed vaatlusaasta n kohta
		a	b	c
Punkt	Muutujate loend	November aasta n (PAP prognoosid)	Jaanuar aasta n + 1 (PAP prognoosid)	September aasta n + 1 (lõplikud PAP andmed)
32.2	KAPITALI KOGUMAHUTUS KARJA	—	—	X“.

Punkt 33.3 asendatakse järgmisega:

		„Andmed vaatlusaasta n kohta
		a	b	c
Punkt	Muutujate loend	November aasta n (PAP prognoosid)	Jaanuar aasta n + 1 (PAP prognoosid)	September aasta n + 1 (lõplikud PAP andmed)
33.3	MUU KAPITALI KOGUMAHUTUS PÕHIVARASSE (sh olulised maaparandustööd ning teadus- ja arendustegevus)	—	—	X“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 47

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 19. veebruar 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2019/278, 18. veebruar 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/279, 18. veebruar 2019, millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011 (milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis) artikli 11 lõiget 4	4
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/280, 3. detsember 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 viiteid Euroopa Liidus kasutatavale Euroopa rahvamajanduse ja regionaalsele arvepidamise süsteemile ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/281, 12. veebruar 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (The Vale of Clwyd Denbigh Plum (KPN))	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/282, 15. veebruar 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2080 pakkumuste esitamise tähtaegade osas	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/283, 18. veebruar 2019, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes	36
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/284, 18. veebruar 2019, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta	38
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2019/285, 18. veebruar 2019, millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis	42
	*	Komisjoni otsus (EL) 2019/286, 12. veebruar 2019, mis käsitleb kavandatud kodanikualgatust Veipimine olgu arukamalt reguleeritud! (teatavaks tehtud numbri C(2019) 926 all)	45

	Nimed (ja võimalikud varjunimed)
3.	Chiwenga, Constantine
4.	Shiri, Perence (teise nimega Bigboy) Samson Chikerema
5.	Sibanda, Phillip Valerio (teise nimega Valentine)

Nimi	Identifitseerimisandmed	Loetellu kandmise põhjused
Zimbabwe Defence Industries	10th floor, Trustee House, 55 Samora Machel Avenue, PO Box 6597, Harare, Zimbabwe	Kaitseministeeriumi ja valitsuse ZANU-PF fraktsiooniga seotud ettevõte.