ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 32 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/162,
1. veebruar 2019,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisas on loetletud Iraagi eelmise valitsuse avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted, füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja üksused, kelle suhtes rakendatakse kõnealuse määruse alusel 22. mail 2003 väljaspool Iraaki asunud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1210/2003 IV lisas on loetletud endise presidendi Saddam Husseini režiimiga seotud füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja üksused, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse ja kelle suhtes kehtib rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld. |
(3) |
29. jaanuaril 2019 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada kaheksa kannet nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. |
(4) |
Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1210/2003 III ja IV lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 1210/2003 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 1. veebruar 2019
Komisjoni nimel
presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse direktor
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisast kustutatakse järgmised kanded:
„45. |
GENERAL ESTABLISHMENT FOR HOSPITALITY AFFAIRS. Aadress: P.O. Box 240, Hay Al-Wihda, Al-Wathik Square, Baghdad, Iraq.“ |
„50. |
GENERAL ESTABLISHMENT FOR TRAVEL AND TOURIST SERVICES. Aadress: P.O. Box 10028, Karrada, No. 19, Hay Al-Wadha, Mahala (904), Baghdad, Iraq.“ |
„93. |
NATIONAL COMPUTER CENTRE. Aadress: P.O. Box 3267, Saadoun Nafoora Square, Baghdad, Iraq.“ |
„121. |
STATE CONTRACTING BUILDINGS COMPANY (alias STATE COMPANY FOR BUILDING CONTRACTS). Aadress: P.O. Box 19036, Al Nahda Area, Baghdad, Iraq.“ |
„149. |
STATE ENTERPRISE FOR RUBBER INDUSTRIES. Aadress: P.O. Box 71, Diwaniya, Iraq.“ |
„175. |
STATE ORGANISATION FOR BUILDINGS (alias a) STATE ORGANISATION OF BUILDING, b) DESIGN AND STUDIES SECTION, c) GENERAL ESTABLISHMENT OF BUILDINGS FOR CENTRAL REGION, d) GENERAL ESTABLISHMENT OF BUILDINGS FOR NORTHERN REGION, e) GENERAL ESTABLISHMENT OF BUILDINGS FOR SOUTHERN REGION). Aadressid: a) Museum Square, Karkh, Baghdad, Iraq; b) Mosul, left side, near Al Hurya Bridge, P.O. Box 368, Baghdad, Iraq; c) Karkh, Karadat Mariam, Baghdad, Iraq; d) Maysan, Iraq.“ |
„189. |
STATE ORGANISATION FOR TOURISM. Aadressid: a) P.O. Box 2387, Alwiyah, Saadoon St., Karrada Al Basra, Baghdad, Iraq; b) Al-Masbah, near Al Fatih Square, Baghdad, Iraq.“ |
II LISA
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1210/2003 IV lisast kustutatakse järgmine kanne:
„94. |
AL-HUDA STATE COMPANY FOR RELIGIOUS TOURISM (teiste nimedega a) AL-HUDA FOR RELIGIOUS TOURISM COMPANY, b) AL-HODA STATE COMPANY FOR RELIGIOUS TOURISM, c) AL-HODA FOR RELIGIOUS TOURISM COMPANY). Aadress: Iraak.“ |
OTSUSED
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/5 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2019/163,
1. veebruar 2019,
millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Üldkohtu 23 kohtuniku ametiaeg lõppeb 31. augustil 2019. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2025. |
(2) |
On esitatud ettepanek nimetada uueks ametiajaks tagasi Stéphane GERVASONI, Mariyana KANCHEVA, Alexander KORNEZOV, Ulf ÖBERG, Inga REINE ja Fredrik SCHALIN. |
(3) |
Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli nr 3, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 1. septembrist 2019 kahest kohtunikust igast liikmesriigist. Nimetatud määruse artikli 2 punktis c määratakse alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatava üheksa täiendava kohtuniku ametiaja kestus kindlaks nii, et ametiaja lõpp langeks kokku Üldkohtus 1. septembril 2022 ja 1. septembril 2025 toimuvate osaliste väljavahetamistega. |
(4) |
Üldkohtu täiendavate kohtunike ametikohtadele on esitatud Mirela STANCU ja Laurent TRUCHOT' kandidatuurid. |
(5) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Stéphane GERVASONI, Mariyana KANCHEVA, Alexander KORNEZOVi, Ulf ÖBERGi, Inga REINE, Fredrik SCHALINi, Mirela STANCU ja Laurent TRUCHOT' sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse ajavahemikuks 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2025 järgmised isikud:
— |
Stéphane GERVASONI, |
— |
Mariyana KANCHEVA, |
— |
Alexander KORNEZOV, |
— |
Ulf ÖBERG, |
— |
Inga REINE, |
— |
Fredrik SCHALIN, |
— |
Laurent TRUCHOT. |
2. Mirela STANCU nimetatakse Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2022.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 1. veebruar 2019
Eesistuja
L. ODOBESCU
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/7 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2019/164,
1. veebruar 2019,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Kohtu kaks kohtunikku ja üks kohtujurist
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 253 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Kohtu neljateistkümne kohtuniku ja viie kohtujuristi ametiaeg lõppes 6. oktoobril 2018. Tuleks ametisse nimetada uued kohtunikud ja kohtujuristid seni täitmata ametikohtadele. |
(2) |
Euroopa Kohtu kohtuniku ametikohale on esitatud Christopher VAJDA kandidatuur. Euroopa Kohtu kohtujuristi ametikohale on esitatud Priit PIKAMÄE kandidatuur. |
(3) |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi esitatud kohtuniku, Christopher VAJDA ametiaeg lõppeb 6. oktoobril 2024 või kuupäeval, mil Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Kohtujuristi ametiaeg lõppeb 6. oktoobril 2024. |
(4) |
Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli nr 3 artiklite 5 ja 7 alusel ning seoses Allan ROSASi tagasiastumisega alates 7. oktoobrist 2019 tuleks tema järelejäänud ametiajaks kuni 6. oktoobrini 2021 ametisse nimetada Euroopa Kohtu kohtunik. |
(5) |
Vabanenud ametikohale on esitatud Niilo JÄÄSKINENi kandidatuur. |
(6) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse nimetatud kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Christopher VAJDA nimetatakse Euroopa Kohtu kohtunikuks käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 6. oktoobrini 2024 või kuni kuupäevani, mil Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
2. Priit PIKAMÄE nimetatakse Euroopa Kohtu kohtujuristiks käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 6. oktoobrini 2024.
3. Niilo JÄÄSKINEN nimetatakse Euroopa Kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 7. oktoobrist 2019 kuni 6. oktoobrini 2021.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 1. veebruar 2019
Eesistuja
L. ODOBESCU
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/9 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/165,
1. veebruar 2019,
millega kehtestatakse sise-eeskirjad andmesubjektide teavitamise ja nende teatavate andmekaitseõiguste komisjonipoolse piiramise kohta haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluse käigus
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 249 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon teostab haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi ja neile eelnevat menetlust ning ametist kõrvaldamise menetlusi Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste (1) artikli 86 alusel ja kooskõlas selle IX lisaga ning vastavalt komisjoni otsusele K(2004) 1588 (2). Neid ülesandeid täidab eelkõige personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi juures tegutsev komisjoni juurdlus- ja distsiplinaaramet (IDOC). Distsiplinaarmenetluse raames võib toimetada juurdlusi komisjoni distsiplinaarnõukogu vastavalt personalieeskirjade IX lisa artiklile 17. |
(2) |
Pädevad komisjoni talitused koguvad ja töötlevad kõnealuse tegevuse raames asjakohast teavet. See teave sisaldab isikuandmeid, eelkõige andmeid isikusamasuse ja käitumise kohta ning kontaktandmeid. Pädevad komisjoni talitused edastavad isikuandmeid nendele komisjoni talitustele, kellel neid on vaja. |
(3) |
Isikuandmeid hoitakse turvatud elektroonilises keskkonnas, et neile ei pääseks ebaseaduslikult juurde isikud, kellel pole nende andmete teadmise vajadust, ja et neid ei saaks sellistele isikutele ebaseaduslikult edastada. Pärast töötlemise lõppu säilitatakse isikuandmeid kooskõlas komisjonis kehtivate eeskirjadega (3). |
(4) |
Oma ülesandeid täites on komisjon kohustatud austama füüsiliste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 1 ja aluslepingu artikli 16 lõikes 1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (4) (millega asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (5)) sätestatud õigusi. Samas peab komisjon järgima rangeid konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse nõudeid ning tagama asjaomaste isikute ja tunnistajate menetlusõiguste kaitse, lähtudes eelkõige asjaomase isiku süütuse presumptsioonist. |
(5) |
Teatavatel juhtudel on vaja leida tasakaal andmesubjektidele määruse (EL) 2018/1725 alusel antud õiguste ning haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ja ametist kõrvaldamise menetluse tulemusliku läbiviimise vajaduse ning teiste andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste täieliku austamise vajaduse vahel. Seda silmas pidades on määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h jäetud komisjonile võimalus piirata määruse artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 ning artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist, kui sätted vastavad kõnealuse määruse artiklites 14–17, 19, 20 ja 35 sätestatud õigustele ja kohustustele. |
(6) |
Eelkõige puudutab see isikuandmete töötlemist käsitleva teabe esitamist asjaomasele isikule haldusjuurdluse alguses. Sellise teabe esitamine võib mõjutada haldusjuurdluse läbiviimist komisjonis. Näiteks võib asjaomane isik hävitada tõendid enne, kui komisjon nendega tutvuda jõuab, või mõjutada tunnistajaid enne nende ärakuulamist. Samuti võib isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine nendel menetluse etappidel, kus asjaomasel isikul puudub juurdepääs toimikule, näiteks eelanalüüsi või haldusjuurdluse ajal, paljastada teavet, mis võib negatiivselt mõjutada haldusjuurdluse läbiviimist. Kummalgi juhul võib olla vajalik piirata asjaomase isiku õigusi, et kaitsta järelevalve-, kontrolli- ja regulatiivsete ülesannete täitmist avaliku võimu teostamise käigus juhtudel, kui kaalul on liidu üldiste huvidega seotud oluline eesmärk – tagada, et komisjoni töötajad täidaksid oma seadusjärgseid kohustusi ja käituksid eetiliselt. |
(7) |
Asjaomase isiku õigust tutvuda isikuandmetega võib olla vaja piirata ka siis, kui nende andmetega tutvumine paljastaks teavet tunnistaja või rikkumisest teataja kohta, kes on palunud oma isikut mitte teatavaks teha. Sellisel juhul võib komisjon otsustada keelata asjaomasel isikul tutvuda avaldusega, et kaitsta tunnistaja või rikkumisest teataja õigusi ja vabadusi. |
(8) |
Selleks et tagada ameti korraldatud haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste ja nendele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluste konfidentsiaalsus ja tulemuslikkus, järgides samas määruses (EL) 2018/1725 sätestatud isikuandmete kaitse nõudeid, tuleb vastu võtta sise-eeskirjad, mille kohaselt oleks komisjonil võimalik piirata andmesubjektide õigusi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h. |
(9) |
Komisjoni sise-eeskirjad peaksid hõlmama kõiki isikuandmete töötlemise toiminguid, mida komisjon teeb oma ülesannete täitmisel, sealhulgas nii neid, mida tehakse enne haldusjuurdluse algatamist, kui ka neid, mida tehakse, kui komisjon osutab riikide ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele abi ja teeb nendega koostööd oma tegevuse väliselt. |
(10) |
Määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14, 15 ja 16 järgimiseks peaks komisjon teavitama kõiki isikuid oma tegevusest, mis hõlmab nende isikuandmete töötlemist, ja nende õigustest läbipaistval ja sidusal viisil isikuandmete kaitset käsitlevates teadetes, mis avaldatakse komisjoni veebisaidil. Lisaks peaks komisjon asjakohases vormis eraldi teavitama iga haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetlusega seotud andmesubjekti. |
(11) |
Peale selle võib komisjonil olla tarvis koostöö tulemuslikkuse tagamiseks piirata andmesubjektide õiguste kohaldamist selleks, et kaitsta teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide isikuandmete töötlemise toiminguid. Selleks peaks komisjon juhul, kui see ei ohusta tema tegevust, konsulteerima nende institutsioonide, organite, asutuste, ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega piirangute kehtestamise põhjuste ning nende kehtestamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse küsimuses. |
(12) |
Komisjonil võib samuti olla tarvis piirata andmesubjektide teavitamist ja nende muude õiguste kohaldamist seoses kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud isikuandmetega, et teha nende riikide ja organisatsioonidega koostööd ning tagada seega liidu üldisest huvist kantud olulise eesmärgi järgimine. Teatavatel juhtudel on andmesubjekti huvid ja tema põhiõigused rahvusvahelise koostöö huvist siiski olulisemad. |
(13) |
Komisjon peaks kõiki piiranguid kohaldama läbipaistval viisil ning kandma kõik kohaldatavad piirangud asjakohasesse dokumendisüsteemi. |
(14) |
Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikele 8 võivad vastutavad töötlejad andmesubjekti suhtes piirangu kohaldamise põhjusi käsitleva teabe esitamise edasi lükata, teabe esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui teave kahjustaks mis tahes viisil piirangu kohaldamise eesmärki. Eelkõige kehtib see määruse (EL) 2018/1725 artiklites 16 ja 35 ette nähtud õiguste suhtes kohaldatavate piirangute korral. |
(15) |
Tagamaks, et andmesubjekti õigust saada määruse (EL) 2018/1725 artiklites 16 ja 35 sätestatud teavet piiratakse vaid seni, kuni selline piirang on vajalik komisjoni haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste ja nendele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluste läbiviimiseks, peaks komisjon kehtestatud piirangud korrapäraselt läbi vaatama. |
(16) |
Juhul kui piiratakse andmesubjekti muid õigusi, peaks vastutav töötleja hindama iga juhtumi puhul eraldi, kas piirangu põhjuse teatamine kahjustaks piirangu eesmärki. |
(17) |
Euroopa Komisjoni andmekaitseametnik peaks piirangute kohaldamist sõltumatult kontrollima, et tagada käesoleva otsuse järgimine. |
(18) |
Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 5. detsembril 2018, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas otsuses on sätestatud eeskirjad, mida komisjon peab järgima, kui ta teavitab andmesubjekte kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 14, 15 ja 16 nende andmete töötlemisest haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluse raames.
2. Lisaks sätestatakse käesolevas otsuses tingimused, mille korral võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h piirata selle määruse artikli 4 lõike 1 punkti a ning artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 kohaldamist.
3. Käesolevat otsust kohaldatakse komisjonis personalieeskirjade artikli 86 ja IX lisa ning komisjoni otsuse K(2004) 1588 kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise suhtes.
4. Käesolevat otsust kohaldatakse komisjonis isikuandmete töötlemise suhtes, kui komisjon töötleb isikuandmeid haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluse läbiviimisel.
5. Käesoleva otsusega hõlmatud isikuandmete liigid on andmed isikusamasuse ja käitumise kohta ning kontaktandmed.
Artikkel 2
Kohaldatavad erandid ja piirangud
1. Määruse (EL) 2018/1725 alusel andmesubjektide õigusi puudutavate kohustuste täitmisel kaalub komisjon, kas oleks vaja kohaldada mõnd kõnealuses määruses sätestatud erandit.
2. Kui käesoleva otsuse artiklitest 3–7 ei tulene teisiti, võib komisjon piirata määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 ning artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist, kui käesoleva otsuse sätted vastavad määruse (EL) 2018/1725 artiklites 14–17, 19, 20 ja 35 ette nähtud õigustele ja kohustustele ning kui nende õiguste teostamine ja kohustuste täitmine ohustaks komisjoni haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluse eesmärki või kahjustaks teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.
3. Kooskõlas artiklitega 3–7 võib komisjon piirata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi seoses teistelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, liikmesriikide ja kolmandate riikide pädevatelt asutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud isikuandmetega järgmistel juhtudel:
a) |
kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata teised liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas selle määruse IX peatükiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (6) või nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (7); |
b) |
kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (8) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (9) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3; |
c) |
kui nende õiguste järgimine ja kohustuste täitmine võiks kahjustada komisjoni koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste ja nendele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluste raames. |
Enne piirangute kohaldamist esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel peab komisjon konsulteerima asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui komisjoni jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides osutatud õigusaktiga, või kui see ohustaks komisjoni tegevust.
Esimese lõigu punkti c ei kohaldata, kui andmesubjekti huvid ning põhiõigused ja -vabadused on kaalukamad kui komisjoni huvi teha koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Artikkel 3
Andmesubjektide teavitamine
1. Komisjon avaldab oma veebisaidil isikuandmete kaitset käsitlevad teated, mille kaudu teavitatakse kõiki andmesubjekte komisjoni tegevusest, millega kaasneb nende isikuandmete töötlemine.
2. Komisjon teavitab neid käsitlevate isikuandmete töötlemisest asjakohases vormis eraldi iga haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetlusega seotud andmesubjekti ja tunnistajat, kellelt on palutud mõne menetluse raames teabe esitamist.
3. Kui komisjon piirab kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 2 täielikult või osaliselt lõikes 2 osutatud teavitamist, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu kehtestamise põhjused kooskõlas artikliga 6.
Artikkel 4
Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda, neid kustutada ja nende töötlemist piirata
1. Kui komisjon piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17, 19 ja 20 osutatud õigust andmetega tutvuda, neid kustutada ja nende töötlemist piirata, teavitab ta andmesubjekti oma vastuses viimase taotlusele andmetega tutvuda, need kustutada või nende töötlemist piirata, piirangu kohaldamisest ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.
2. Lõikes 1 osutatud piirangu põhjustest teavitamise võib edasi lükata, teabe esitamata jätta ja selle esitamisest keelduda seni, kui teabe esitamine kahjustaks piirangu eesmärki.
3. Komisjon dokumenteerib piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 6.
4. Kui õigust andmetega tutvuda on osaliselt või täielikult piiratud, võib andmesubjekt kasutada oma õigust andmetega tutvuda Euroopa Andmekaitseinspektori vahendusel kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõigetega 6, 7 ja 8.
Artikkel 5
Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumistest
Kui komisjon piirab andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumistest, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 35, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 6.
Artikkel 6
Piirangute dokumenteerimine ja registreerimine
1. Komisjon dokumenteerib iga käesoleva otsuse alusel kohaldatava piirangu põhjused, sealhulgas hinnangu piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta.
Selleks tuleb dokumenteerida, kuidas õiguse teostamine ohustaks haldusjuurdluse, distsiplinaarmenetluse ja sellele eelneva menetluse ning ametist kõrvaldamise menetluse eesmärki või artikli 2 lõike 2 või 3 kohaselt kohaldatavate piirangute eesmärki või kuidas see kahjustaks teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.
2. Põhjusi sisaldav dokument ning vajaduse korral ka asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.
Artikkel 7
Piirangute kestus
1. Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad nende kohaldamise põhjused.
2. Kui artiklites 3 ja 5 osutatud piirangu põhjused enam ei kehti, tühistab komisjon piirangu ja teeb andmesubjektile teatavaks piirangu kehtestamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab komisjon andmesubjekti võimalusest esitada igal ajal kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.
3. Komisjon vaatab artiklites 3 ja 5 osutatud piirangute kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant pärast nende vastuvõtmist ning igal juhul siis, kui haldusjuurdlus, distsiplinaarmenetlus või sellele eelnev menetlus või ametist kõrvaldamise menetlus lõpetatakse. Pärast seda hindab komisjon nende pikendamise vajalikkust igal aastal.
Artikkel 8
Läbivaatamine Euroopa Komisjoni andmekaitseametniku poolt
1. Euroopa Komisjoni andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta andmesubjektide õiguste piiramisest käesoleva otsuse alusel. Taotluse korral võimaldatakse andmekaitseametnikule juurdepääs põhjusi sisaldavale dokumendile ning kõigile faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavatele tõendavatele dokumentidele.
2. Andmekaitseametnik võib taotleda piirangu läbivaatamist. Andmekaitseametnikule tuleb taotletud läbivaatamise tulemustest teatada kirjalikult.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 1. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(2) Komisjoni otsus K(2004) 1588, millega nähakse ette haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste üldised rakendussätted.
(3) Euroopa Komisjoni toimikute suhtes kehtiv ühtne komisjoniülene säilitustähtaegade loetelu (SEC(2012) 713).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).
(7) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/14 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/166,
25. jaanuar 2019,
turuinfrastruktuuri nõukogu kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2019/3)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 12.3,
võttes arvesse 18. juuli 2012. aasta suunist EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (1),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Eurosüsteem pakub turuinfrastruktuure, platvorme, rakendusi ja seotud teenuseid sularahaarvelduse, väärtpaberiarvelduse ja tagatiste haldamise valdkonnas, s.h TARGET-teenused, mis hõlmavad TARGET2, T2S ja TIPS teenuseid. |
(2) |
16. märtsil 2016. aastal kiitis EKP nõukogu heaks turuinfrastruktuuri nõukogu asutamise juhtorganina, mis vastutab tehniliste ja käitamise juhtimise ülesannete täitmise eest turuinfrastruktuuride ja platvormide valdkonnas. |
(3) |
Varem on turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekuid peetud erinevates koosseisudes, sõltuvalt vastutusvaldkonda kuuluvast turuinfrastruktuurist, platvormist ja projektist. Alates turuinfrastruktuuri nõukogu loomisest on turuinfrastruktuuri nõukogu ühe erikoosseisuna tegutsenud otsusega EKP/2012/6 (2) asutatud T2Si juhatus vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2017/1403 (EKP/2017/20) (3). |
(4) |
Lisaks T2Si juhatuse asutamise otsusele EKP/2012/6 on selle aluseks ka eurosüsteemi keskpankade allkirjastatud T2Si protokoll. |
(5) |
Turuinfrastruktuuri nõukogu tegevuse läbivaatamisel ilmnes, et nõukogu tõhusaks toimimiseks ei ole erikoosseisud vajalikud. Seetõttu tuleb otsus EKP/2012/6 tunnistada kehtetuks ning turuinfrastruktuuri nõukogu koosseisu muuta selliselt, et turuinfrastruktuuri nõukogu oleks struktureeritud ja tegutseks vastavalt käesolevale otsusele. |
(6) |
Turuinfrastruktuuri nõukogu muudetud koosseis peab toetama EKP nõukogu ja tagama, et eurosüsteemi turuinfrastruktuure, platvorme, rakendusi ja seotud teenuseid sularahaarvelduste, väärtpaberiarvelduste ja tagatiste haldamise valdkonnas hallatakse ja arendatakse, ning asjaomaste valdkondade projekte arendatakse vastavalt aluslepingus sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eesmärkidele, EKPSi vajadustele, tehnoloogia arengule ning kehtivatele õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele. |
(7) |
Käesoleva otsuse III lisa („Tegevusjuhend“) III lisa õigusliku mõju tingimuseks on liidetes 1 ja 2 sätestatud deklaratsioonide allkirjastamine turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete poolt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Kõiki viiteid T2Si juhatusele suunises EKP/2012/13 ning otsustes EKP/2011/20 (4) ja EKP/2011/5 (5) käsitletakse viidetena turuinfrastruktuuri nõukogule. Kõiki muid mõisteid käesolevas otsuses kasutatakse suunistes EKP/2012/27 (6) ja EKP/2012/13 määratletud tähenduses.
Artikkel 2
Turuinfrastruktuuri nõukogu
1. Turuinfrastruktuuri nõukogu volitused, sealhulgas eesmärgid, vastutusala ja ülesanded, sätestatakse käesoleva otsuse I lisas.
2. Turuinfrastruktuuri nõukogu töökord, sealhulgas koosseis ja töökorraldus, sätestatakse käesoleva otsuse II lisas.
3. Turuinfrastruktuuri nõukogu tegevusjuhendi, mis on sätestatud käesoleva otsuse III lisas, on heaks kiitnud EKP nõukogu.
4. Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangaväliste liikmete valimise, ametisse nimetamise ja asendamise kord ja nõuded sätestatakse käesoleva otsuse IV lisas.
5. Käesolevast otsusest ei tulene eeldust, et iga uus turuinfrastruktuuri projekt, mis vastab käesoleva otsuse infrastruktuuri määratlusele, saab automaatselt turuinfrastruktuuri nõukogu ülesandeks. Turuinfrastruktuuri nõukogu juhib ainult neid projekte, mis EKP nõukogu on selgelt talle andnud.
Artikkel 3
Kehtetuks tunnistamine
Otsus EKP/2012/6 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 4
Üleminekusätted
Käesoleva otsuse kohaselt asutatud turuinfrastruktuuri nõukogu töö sujuva ja nõuetekohase ülemineku tagamiseks, sealhulgas liikmete ametisse nimetamiseks, pikendatakse käesoleva otsuse jõustumise hetkel ametisolevate turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete ametiaega maksimaalselt nelja kuu võrra.
Artikkel 5
Lõppsätted
Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 25. jaanuar 2019
EKP president
Mario DRAGHI
(1) ELT L 215, 11.8.2012, lk 19.
(2) Otsus EKP/2012/6, 29. märts 2012, TARGET2-Securities juhatuse asutamise ja otsuse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 117, 1.5.2012, lk 13).
(3) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/1403, 23. juuni 2017, millega muudetakse otsust EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2017/20) (ELT L 199, 29.7.2017, lk 24).
(4) Otsus EKP/2011/20, 16. november 2011, millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (ELT L 319, 2.12.2011, lk 117).
(5) Otsus EKP/2011/5, 20. aprill 2011, TARGET2-Securities võrguteenuse osutajate valimise kohta (ELT L 134, 21.5.2011, lk 22).
(6) Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).
I LISA
TURUINFRASTRUKTUURI NÕUKOGU
VOLITUSED
SISSEJUHATUS
Eurosüsteem pakub turuinfrastruktuure, platvorme, rakendusi ja seotud teenuseid sularahaarvelduse, väärtpaberiarvelduse ja tagatiste haldamise valdkonnas, s.h TARGET-teenuseid, mis hõlmavad TARGET2, T2S ja TIPS teenuseid ning edaspidi eurosüsteemi infrastruktuuri teenuseid.
Turuinfrastruktuuri nõukogu on juhtorgan, mis toetab Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu („EKP nõukogu“) ja tagab, et eurosüsteemi infrastruktuuriteenuseid hallatakse ja arendatakse ning eurosüsteemi infrastruktuuriteenustega seotud projekte („eurosüsteemi infrastruktuuri projektid“ või „projektid“) juhitakse vastavalt aluslepingus sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eesmärkidele, EKPSi vajadustele ja tehnoloogia arengule, eurosüsteemi infrastruktuuriteenustele ja projektidele kohaldatavale õigusraamistikule ning kehtivatele õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele, arvestades EKP kodukorra artiklis 9 sätestatud EKPSi komitee volitusi. Turuinfrastruktuuri nõukogu annab aru EKP otsuseid tegevatele organitele.
Käesolevast otsusest ei tulene eeldust, et iga uus turuinfrastruktuuri projekt, mis vastab käesoleva otsuse infrastruktuuri määratlusele, saab automaatselt turuinfrastruktuuri nõukogu ülesandeks. Turuinfrastruktuuri nõukogu juhib ainult neid projekte, mis EKP nõukogu on selgelt talle andnud.
1. Turuinfrastruktuuri nõukogu roll
EKP nõukogu annab turuinfrastruktuuri nõukogule käesolevates volitustes määratletud ülesannete täitmise.
Ilma et see piiraks EKP nõukogu lõplikku otsustusõigust, annab EKP nõukogu turuinfrastruktuuri nõukogule selgelt määratletud ülesannete täitmise, mis on seotud nii eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste käitamise kui eurosüsteemi infrastruktuuriprojektidega. Ilma et see piiraks RKPde pädevust, mis on sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas, võib EKP nõukogu, lisaks punktis 2 sätestatud ülesannetele, anda turuinfrastruktuuri nõukogule täiendavaid selgelt määratletud ülesandeid, mis muul juhul oleksid EKP nõukogu pädevuses. Võttes arvesse EKP nõukogu lõppvastutust eurosüsteemi infrastruktuuride küsimustes, võib EKP nõukogu üle võtta ja täita kõiki turuinfrastruktuuri nõukogule antud ülesandeid.
2. Turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusala ja ülesanded
2.1. EKP nõukogule ettepanekute tegemine eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektidega seotud otsuste vastu võtmiseks
Ilma et see piiraks EKP juhatuse vastutust EKP nõukogu istungite ette valmistamise ja EKP igapäevase töö korraldamise eest ja võttes arvesse EKP nõukogu poolt turuinfrastruktuuri nõukogule antud konkreetset projekti/infrastruktuuri ulatust ning EKP kodukorra artiklis 9 sätestatud EKPSi komitee volitusi, teeb turuinfrastruktuuri nõukogu EKP nõukogule ettepanekuid otsuste vastu võtmiseks järgmistes küsimustes:
a) |
üldine strateegia, sealhulgas teenuste ulatuse määratlemine ja teenuste kirjeldus; |
b) |
projektide juhtimisega seotud küsimused; |
c) |
finantsküsimused, sealhulgas:
|
d) |
üldplaneerimine; |
e) |
õigusraamistik riikide keskpankadele (RKPd), kes osutavad eurosüsteemile turuinfrastruktuuriteenuseid või viivad ellu eurosüsteemi infrastruktuuriprojekte („teenust osutavad RKPd“), ja klientidele, ning eurosüsteemi ja väliste huvitatud osapoolte vahel sõlmitavad lepingud või tingimused; |
f) |
riskijuhtimise raamistik; |
g) |
teenustaseme lepingud asjaomaste osapooltega; |
h) |
muutmistaotluste heakskiitmine ja tähtsusjärjestamine ning testimise/ülemineku strateegiad; |
i) |
võrgu ühenduvuse strateegiad; |
j) |
kriisijuhtimisstrateegiad; |
k) |
kübervastupidavusvõime ja infoturbe strateegiad ja raamistikud; |
l) |
vastutus ja muud nõuded; ja |
m) |
eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste osalejate vastavus kohaldatavatele kõlblikkuskriteeriumidele. |
2.2. Eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide juhtimine
2.2.1.
Turuinfrastruktuuri nõukogu teostab eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide üldist juhtimist EKP nõukogu poolt turuinfrastruktuuri nõukogule antud konkreetse projekti/infrastruktuuri piires ning arvestades EKP kodukorra artiklis 9 sätestatud EKPSi komiteede volitusi. Seoses sellega turuinfrastruktuuri nõukogu:
a) |
tagab eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide vastavuse turu vajadustele; |
b) |
rakendab ja/või juhib üldstrateegiat, sealhulgas määratleb teenus(t)e ulatuse ja/või teenus(t)e kirjelduse; |
c) |
rakendab ja/või juhib juhtimiskorda; |
d) |
rakendab ja/või juhib rahastamise korda ja -strateegiat; |
e) |
juhib uuenduste juhtimisega seotud tegevusi; |
f) |
juhib simulaatorite arendamist, käitamist ja hooldamist vastavalt EKP nõukogu kehtestatud parameetritele ning viib läbi teostatavusuuringuid koostöös eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ja maksete komiteega (MIPC) ja kohastel juhtudel muude asjaomaste EKPSi komiteedega, vastavalt EKP nõukogu otsusele. |
g) |
koordineerib ja tähtsusjärjestab uuendustega seotud muutmismenetlusi, koostab testimise stsenaariumid eurosüsteemi vastuvõtmistestide jaoks, koordineerib erinevat liiki huvitatud osapooli hõlmavate testide ja kasutajatestide läbiviimist; |
h) |
juhib eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide üldkaval põhinevat detailset tegevuskava, mille on heaks kiitnud EKP nõukogu; |
i) |
rakendab ja/või juhib asjakohast riskijuhtimisraamistikku vastavalt EKP nõukogu kehtestatud parameetritele; |
j) |
rakendab ja/või juhib asjakohast üleminekustrateegiat vastavalt EKP nõukogu kehtestatud parameetritele; |
k) |
rakendab ja/või juhib asjakohast tegevusraamistikku, sealhulgas vahejuhtumite haldamise ja riskijuhtimise strateegiat, vastavalt EKP nõukogu kehtestatud parameetritele; |
l) |
tagab eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste kohase toimimise ja kvaliteedi; |
m) |
rakendab ja/või juhib võrgu ühenduvuse strateegiat; |
n) |
rakendab ja/või juhib kriisijuhtimisstrateegiat; |
o) |
rakendab ja/või juhib kübervastupidavusvõime ja infoturbe strateegiat ja raamistikku; ja |
p) |
tagab vastavuse õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele. |
2.2.2.
Turuinfrastruktuuri nõukogu kinnitab ja/või algatab:
a) |
teenust osutavatele RKPdele osamaksete tasumise pärast asjaomaste tulemite vastuvõtmist turuinfrastruktuuri nõukogu poolt vastavalt EKP nõukogu heakskiidetud maksegraafikule; |
b) |
teenust osutavate RKPde poolt eurosüsteemi keskpankadele antud täiendava toetuse kulude hüvitamise kooskõlas asjaomase tasand2-tasand3 lepinguga ja muude seotud lepingutega; |
c) |
EKP-le osamaksete tegemise seoses tema poolt kantud eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide kuludega; ja |
d) |
kohastel juhtudel klientidelt tasude kogumise ja eurosüsteemi keskpankadele hüvitamise. EKP toetab turuinfrastruktuuri nõukogu vajalikus ulatuses. |
2.2.3.
Turuinfrastruktuuri nõukogu:
a) |
tagab teenust osutavate RKPde osalemise kõikides vajalikes küsimustes; |
b) |
peab tasand2-tasand3 lepingu ning teenust osutavate RKPde ja eurosüsteemi keskpankade vahel sõlmitud muude lepingute muutmise läbirääkimisi ning esitab muudatused EKP nõukogule heakskiitmiseks; |
c) |
peab regulaarselt sidet teenust osutavate RKPdega, et saada kogu teavet, mis on vajalik asjaomaste lepingutega kooskõlas olevate ülesannete täitmiseks; |
d) |
valideerib teenust osutavate RKPde ettepanekud ja kiidab heaks (teenust osutavate RKPde poolt välja töötatud) tehnilise ja funktsionaalse kujundusega seotud tulemid; ja |
e) |
abistab EKP nõukogu ühenduvusteenuste pakkujatega suhtlemisel, kui need teenused moodustavad osa eurosüsteemi infrastruktuuriteenustest. |
2.2.4.
Turuinfrastruktuuri nõukogu:
a) |
suhtleb asjakohastel juhtudel EKPSi komiteede, reguleerivate asutuste ja järelevaatamisasutuste ning muude asjaomaste avaliku sektori asutustega eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektidega seotud küsimustes; |
b) |
suhtleb klientide ja EKPSi keskpankadega, et lihtsustada nende üleminekut ning arutab, koordineerib ja püüab leida võimalikke lahendusi vaidlustele, järgides kohaldatavat õigusraamistikku ning vastutavate organite poolt antud volitusi; |
c) |
peab osalemislepingute eelnõude läbirääkimisi (kohastel juhtudel koos eurosüsteemi keskpankadega) eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide osalejatega ja osalemislepingu sõlminud euroalaväliste keskpankadega, sealhulgas nende lepingute muutmise osas; |
d) |
tegutseb koordineeritult teiste eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide juhtorganitega; |
e) |
asjakohastel juhtudel nimetab ametisse tehniliste töörühmade eesistujad pärast konsulteerimist asjaomaste juhtorganitega ja ning võtab vastu nende tehniliste töörühmade aruanded; |
f) |
suhtleb ühenduvusteenuste pakkujatega, kui need teenused moodustavad osa eurosüsteemi infrastruktuuriteenustest; |
g) |
määratleb eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide tehnilise kommunikatsiooni poliitika; ja |
h) |
tagab läbipaistvuse, avaldades asjakohast eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide tehnilist dokumentatsiooni õigeaegselt ja järjepidevalt ning järgides tegevusjuhendis sätestatud konfidentsiaalsuskohustust. |
II LISA
TURUINFRASTRUKTUURI NÕUKOGU
TÖÖKORD
1. PEATÜKK
Ametisse nimetamine ja liikmed
SISSEJUHATUS
Eurosüsteem pakub turuinfrastruktuure, platvorme, rakendusi ja seotud teenuseid sularahaarvelduse, väärtpaberiarvelduse ja tagatiste haldamise valdkonnas, s.h TARGET-teenuseid, mis hõlmavad TARGET2, T2S ja TIPS teenuseid ning edaspidi eurosüsteemi infrastruktuuri teenuseid.
Turuinfrastruktuuri nõukogu on juhtorgan, mis toetab Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu („EKP nõukogu“) ja tagab, et eurosüsteemi infrastruktuuriteenuseid hallatakse ja arendatakse ning olemasolevate või uute eurosüsteemi infrastruktuuriteenustega seotud projekte („eurosüsteemi infrastruktuuri projektid“ või „projektid“) juhitakse vastavalt aluslepingus sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eesmärkidele, EKPSi vajadustele ja tehnoloogia arengule, eurosüsteemi infrastruktuuriteenustele ja projektidele kohaldatavale õigusraamistikule ning kehtivatele õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele, arvestades EKP kodukorra artiklis 9 sätestatud EKPSi komitee volitusi. Turuinfrastruktuuri nõukogu annab aru EKP otsuseid tegevatele organitele.
Käesolevast otsusest ei tulene eeldust, et iga uus turuinfrastruktuuri projekt, mis vastab käesoleva otsuse infrastruktuuri määratlusele, saab automaatselt turuinfrastruktuuri nõukogu ülesandeks. Turuinfrastruktuuri nõukogu juhib ainult neid projekte, mis EKP nõukogu on selgelt talle andnud.
1. Ametisse määramine ja nimetamine
Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed nimetab ametisse EKP nõukogu EKP juhatuse ettepanekul.
Asjaomaste riikide keskpankade (RKP) presidendid esitavad vastavad avaldused EKP juhatusele. Ettepaneku tegemisel EKP nõukogule eelistab EKP juhatus kandidaate, kes annavad aru vahetult nende keskpanga kõrgeimale juhtorganile. EKP juhatus tagab oma ettepanekus käesoleva II lisa punktis 3 sätestatud põhimõtete järgimise.
EKP juhatus võtab vastu avaldusi turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälistelt liikmetelt vastavalt käesoleva otsuse IV lisas sätestatud korrale.
2. Liikmed ja ametiaeg - vaatlejaliikmete osalemine
Ametisse nimetatud turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed tegutsevad iseseisvalt ning eurosüsteemi huvides. Nad ei lähtu oma tegevuses ühegi avaliku ega eraõigusliku organi juhistest. Oma tegevuses turuinfrastruktuuri nõukogu liikmetena annavad turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed ühiselt aru ainult EKP otsuseid tegevatele organitele. Asjakohastel juhtudel võivad turuinfrastruktuuri nõukogu keskpankadest liikmed omal valikul küsida oma keskpanga töötajate seisukohta, kuid nad ei küsi ega võta vastu oma keskpanga juhiseid ega kohustu võtma konkreetset seisukohta turuinfrastruktuuri nõukogu aruteludel ja hääletustel.
Turuinfrastruktuuri nõukogul on eesistuja, kes on EKP kõrgema astme juht.
Turuinfrastruktuuri nõukogul on kolmteist (13) liiget:
a) |
üheksa liiget eurosüsteemi RKPdest, sealhulgas üks liige iga RKP kohta, kes pakub eurosüsteemile turuinfrastruktuuriteenuseid või viib eurosüsteemis ellu eurosüsteemi infrastruktuuriprojekte („teenust osutav RKP“); |
b) |
kaks liiget eurosüsteemi infrastruktuuriteenustes osalevatest eurosüsteemivälistest RKPdest (nt RKPd, kes on sõlminud T2S vääringu lisamise lepingu või kes osalevad TARGET2s); |
c) |
kaks keskpangavälist liiget (hääleõiguseta), kellest ühel on makseteenuste valdkonna kõrgema astme juhi ning teisel väärtpaberivaldkonna kõrgema astme juhi töökogemus. |
Eesistuja tööd toetab eesistuja asetäitja, kelle nimetab ametisse EKP nõukogu turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete hulgast. Eesistuja asetäitja ülesandeks on eesistuja ajutisel puudumisel turuinfrastruktuuri nõukogu koosoleku juhatamine vastavalt eelnevalt kokkulepitud koosoleku päevakorrale.
Turuinfrastruktuuri liikmete ametiaeg on 36 kuud ning seda võib uuendada. EKP nõukogu võib ametiaja pikkust lühendada, näiteks juhul, kui liige enne oma volituste lõppemist tagasi astub või pensionile läheb.
Tagamaks, et kõikidel RKPdel (eurosüsteemi RKPdel ja RKPdel, kes osalevad asjaomastes eurosüsteemi infrastruktuuriteenustes ja projektides) oleks võimalus määrata oma esindaja turuinfrastruktuuri nõukokku, tuleks teenuseid mitteosutavatest RKPdest liikmetele kehtestada rotatsiooni kord, kus liikmed vahetuvad üldjuhul pärast turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete 36-kuulise ametiaja lõppu. Nimetatud rotatsiooni kord peab tagama, et teenust mitteosutavat RKPd ei jäetaks rotatsioonist välja rohkem kui kahel järjestikusel rotatsiooni perioodil.
Projektijuhtimise kogemusega liikmete, eurosüsteemi turuinfrastruktuuri kogemusega liikmete ja IT-kogemusega liikmete vahel hoitakse kohast tasakaalu.
Eesistuja kutsub eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide aruteludel oma pädevuse piires osalema hääleõiguseta vaatlejaliikmed asjaomastest EKPSi komiteedest. Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed peavad vähemalt 30 % oma tööajast pühendama turuinfrastruktuuri nõukogu töökohustustele.
Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed ei tohi olla otseselt seotud eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste või nendes osalevate üksuste (nt väärtpaberite keskdepositooriumid, kes allhangivad oma arveldusoperatsioonid T2Silt) järelevaatamisega, kui selline seotus tekitab või võib tekitada huvide konflikti turuinfrastruktuuri nõukogu liikme töökohustustega. Huvide konflikti tuvastamiseks ja vältimiseks kehtestatakse kohased meetmed. Liikmed ei tohi kuuluda eurosüsteemi siseaudiitorite komiteesse (IAC) ega olla igapäevaselt seotud tasand3 tegevustega.
2. PEATÜKK
Töökorraldus
1. Otsuste tegemine
Liikmed osalevad turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekutel regulaarselt, kooskõlas hea juhtimistava põhimõtetega. Osaleja peab olema kohal isiklikult; liikmeid asendada ei ole lubatud.
Turuinfrastruktuuri nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on seitsmest hääleõiguslikust liikmest koosnev kvoorum. Kvoorumi puudumisel võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus otsuseid võetakse vastu, sõltumata kvoorumist.
Võimaluse korral võtab turuinfrastruktuuri nõukogu otsuseid vastu konsensuse alusel. Juhul kui konsensust ei ole võimalik saavutada, võib turuinfrastruktuuri nõukogu eesistuja ettepanekul otsused vastu võtta lihthäälteenamusel põhineva hääletamise teel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl eesistujal.
Turuinfrastruktuuri nõukogu hääletab eesistuja taotlusel. Eesistuja algatab hääletusmenetluse ka vähemalt kolme turuinfrastruktuuri nõukogu hääleõigusliku liikme taotlusel. Liige peab hääletamisest hoiduma tegevusjuhendis kirjeldatud huvide konflikti korral. Puudumise korral võivad hääleõiguslikud liikmed delegeerida oma hääle konkreetses hääletusmenetluses teisele hääleõiguslikule liikmele, kuid ühelgi hääleõiguslikul liikmel ei saa mis tahes küsimuses olla rohkem kui kaks häält.
Otsuseid võib vastu võtta kirjalikus menetluses, v.a juhul kui vastu on kolm või enam hääleõiguslikku liiget. Kirjalikus menetluses on nõutav järgmine: a) otsuse vastu võtmisest ette teatamine vähemalt kaks tööpäeva (v.a erakorralistel juhtudel, mille määratleb turuinfrastruktuuri nõukogu eesistuja), ja b) iga sellist otsust tuleb kajastada turuinfrastruktuuri nõukogu järgmise koosoleku järeldustes.
Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälised liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt. Neil ei ole hääleõigust ja nad ei või oma vastutusala delegeerida teisele turuinfrastruktuuri nõukogu liikmele ega kolmandale isikule.
2. Turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekute läbiviimine
Turuinfrastruktuuri nõukogu otsustab oma koosolekute toimumise kuupäevade üle eesistuja ettepanekul. Turuinfrastruktuuri nõukogu peaks kohtuma regulaarselt ajakava alusel, mille ta koostab õigeaegselt enne iga aasta algust.
Eesistuja võib vajadusel kokku kutsuda turuinfrastruktuuri nõukogu erakorralise koosoleku. Eesistuja kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui vastava taotluse on esitanud vähemalt kolm liiget.
Turuinfrastruktuuri nõukogu peab üldjuhul koosolekuid EKP ruumides.
Koosolekuid võib pidada ka telekonverentsi vahendusel, v.a juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm liiget.
Turuinfrastruktuuri nõukogu võtab igaks koosolekuks vastu päevakorra.
Turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekutel võivad osaleda turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed ja eesistuja poolt kutsutud isikud.
3. Aruandlus EKP otsuseid tegevatele organitele
Turuinfrastruktuuri nõukogu annab regulaarselt aru EKP otsuseid tegevatele organitele. Aruanded koostatakse EKP otsuseid tegevatele organitele vastavalt vajadusele.
4. Siseteabevahetus ja läbipaistvus
Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälistele liikmetele esitatakse rangelt konfidentsiaalsena kõik EKP nõukogule edastatud eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektidega seotud dokumendid.
Turuinfrastruktuuri nõukogus esindamata eurosüsteemi RKPdele tagatakse automaatne juurdepääs kõikidele turuinfrastruktuuri nõukogu dokumentidele, sealhulgas turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekute päevakordadele ja protokollidele samaaegselt turuinfrastruktuuri nõukogu liikmetega ning neil on õigus esitada kirjalikke märkusi enne turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekut, mis võimaldab nende seisukohtade arvestamist turuinfrastruktuuri nõukogu poolt. Samuti võivad nad eesistujalt taotleda turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekul osalemist erilise huvi korral valdkonna vastu. Eesistuja vastutab nende eurosüsteemi RKPde teavitamise eest, kelle puhul eeldatakse nende erilist huvi, ning ta võib edastada turuinfrastruktuuri nõukogule nende eurosüsteemi RKPde poolt esitatud küsimused.
Eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ja maksete komitee (MIPC) kursis hoidmiseks turuinfrastruktuuri nõukogu tööga lisatakse eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ja maksete komitee päevakorda turuinfrastruktuuri nõukogu teemasid käsitlev eraldi punkt. Kohastel juhtudel korraldatakse eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ja maksete komitee ning turuinfrastruktuuri nõukogu ühiskoosolekuid.
Turuinfrastruktuuri nõukogu ja EKPSi komiteede vaheline suhtlus toimub kirjalike konsultatsioonide teel.
Turuinfrastruktuuri nõukogu tegevust kontrollib siseaudiitorite komitee (IAC).
5. Väline teabevahetus, läbipaistvus ja esindus
Eesistuja teavitab asjaomaseid huvitatud osapooli regulaarselt turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusalasse kuuluvatest eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektidega seotud asjakohastest küsimustest. Eesistuja tagab läbipaistvuse, avaldades asjakohase eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide tehnilise dokumentatsiooni õigeaegselt ja järjepidevalt EKP veebilehel, turuinfrastruktuuri nõukogu rubriigis.
Liikmed peavad eesistujat ette teavitama igast olulisest väljapoole suunatud tegevusest/teabevahetusest, mis on seotud turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusala ja ülesannetega, näiteks konverentsidel esinemisest turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusvaldkonda kuuluvatel eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide teemadel või kohtumistest huvitatud osapooltega, ning peavad turuinfrastruktuuri nõukogule esitama kirjaliku kokkuvõtte viie päeva jooksul sündmuse toimumisest. Oluline väline tegevus/teabevahetus peab lähtuma eurosüsteemi huvidest ning olema kooskõlas EKP nõukogu poliitikaotsustega.
6. Tugi
Turuinfrastruktuuri nõukogu saab EKP-lt organisatsioonilist tuge, muu hulgas turuinfrastruktuuri nõukogu koosolekute ettevalmistamisel ja koosoleku dokumentatsiooni koostamisel.
Üldjuhul saadab EKP aruteludokumendid liikmetele viis tööpäeva enne koosolekut. Samas võib lühikesed dokumendid saata üks tööpäev enne koosolekut. Dokumendid, mis on saadetud vähem kui kaks tööpäeva ette, loetakse koosolekul jagatud aruteludokumentideks (table documents), mille osas ei võeta turuinfrastruktuuri nõukogu otsust, v.a juhul, kui kõik liikmed otsustavad teisiti.
Pärast turuinfrastruktuuri nõukogu iga koosolekut koostab EKP koosoleku protokolli kavandi, milles kajastab arutatud teemasid ja arutelude tulemusi ning kokkulepitud tegevusi. Protokolli kavand hõlmab konkreetsete liikmete poolt koosolekul väljendatud seisukohti, kui liikmed on seda soovinud. Protokolli kavand saadetakse liikmetele viie päeva jooksul koosoleku toimumisest.
Pärast turuinfrastruktuuri nõukogu iga koosolekut koostab EKP ka tegevuste nimekirja, mis hõlmab koosolekul kokku lepitud ja omavahel jagatud ülesandeid ja tähtaegu, ning edastab selle liikmetele viie tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest.
Protokolli kavand ja tegevuste nimekiri esitatakse turuinfrastruktuuri nõukogule heaks kiitmiseks järgmisel koosolekul (vajaduse korral varem kirjalikus menetluses) ja neile kirjutab alla eesistuja.
Turuinfrastruktuuri nõukogu määrab ametisse ja saab teavet kontrollerilt, kelleks võib olla turuinfrastruktuuri nõukogu liige.
Turuinfrastruktuuri nõukogu võib EKPga kooskõlastatult moodustada allstruktuure. Allstruktuur võib erineda turuinfrastruktuuri nõukogu koosseisust, võimaldades osaleda kõikidel eurosüsteemi RKPdel ja kohastel juhtudel eurosüsteemivälistel RKPdel.
7. Volituste läbivaatamine
Turuinfrastruktuuri nõukogu volitusi võib iga viie aasta järel läbi vaadata, arvestades saadud kogemusi.
III LISA
TURUINFRASTRUKTUURI NÕUKOGU
TEGEVUSJUHEND
SISSEJUHATUS
Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed nimetab ametisse Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu („EKP nõukogu“). Liikmed peavad tegutsema eurosüsteemi huvides ning neil peab olema piisavalt aega turuinfrastruktuuri nõukoguga seotud töökohususteks.
Turuinfrastruktuuri nõukogu on juhtorgan, mis toetab EKP nõukogu ja tagab, et eurosüsteemi turuinfrastruktuure, platvorme, rakendusi ja seotud teenuseid sularahaarvelduse, väärtpaberiarvelduse ja tagatiste haldamise valdkonnas („eurosüsteemi infrastruktuuriteenused“) hallatakse ja arendatakse ning olemasolevate või uute eurosüsteemi infrastruktuuriteenustega seotud projekte („eurosüsteemi infrastruktuuriprojektid“ või „projektid“) juhitakse vastavalt aluslepingus sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eesmärkidele, EKPSi vajadustele ja tehnoloogia arengule, eurosüsteemi infrastruktuuriteenustele ja projektidele kohaldatavale õigusraamistikule ning kehtivatele õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele, arvestades EKP kodukorra artiklis 9 sätestatud EKPSi komitee volitusi. Turuinfrastruktuuri nõukogu annab aru EKP otsuseid tegevatele organitele.
Teabel põhinevate EKP nõukogu otsuste erapooletuks tegemiseks on oluline, et turuinfrastruktuuri nõukogu tööd ei mõjutaks mis tahes asjaolud, millest võiks tuleneda liikme huvide konflikt. Samuti on eurosüsteemi ja EKPSi hea maine ja usaldusväärsuse ning eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste ja projektide õiguskindluse jaoks oluline, et turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed nähtavalt juhinduksid eurosüsteemi üldistest huvidest. Seetõttu peavad liikmed: a) vältima olukordi, kus esineb või näib esinevat huvide konflikt; b) tegutsema ainult eurosüsteemi huvides suhetes ametiasutuste, keskpankade, väärtpaberituru valdkonna esindajate ja muude väliste huvitatud osapooltega, kes on seotud eurosüsteemi pakutavate turuinfrastruktuuride, platvormide, rakenduste ja seotud teenuste kujunduse, arenduse ja toimimisega; ja c) tagama eurosüsteemi pakutavatest turuinfrastruktuuridest, platvormidest, rakendustest ja seotud teenustest huvitatud tarnijate vahel erapooletuse, neutraalsuse ja ausa konkurentsi.
Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklis 37.1 sätestatud ametisaladus kehtib nii EKP töötajate kui ka riikide keskpankade (RKPd) töötajate suhtes, kes täidavad EKPSi ülesandeid, ja hõlmab konfidentsiaalset teavet, mis on seotud ärisaladuste või majanduslikku väärtust omava teabega. Samasugust kohustust kohaldatakse turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangaväliste liikmete suhtes. Keskpangavälised liikmed peavad järgima ka täiendavat tegevusjuhendit, mis võidakse sätestada nende ametisse nimetamise dokumendis või lepingus EKPga.
Kooskõlas hea haldustavaga tuleb turuinfrastruktuuri nõukogu eesistuja suhtes kohaldatavates töölepingutingimustes, samuti RKP töötajatest turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete suhtes kohaldatavates sätetes ette näha õiguslikud tagajärjed käesoleva tegevusjuhendi rikkumise eest. Samasugust sätet kohaldatakse turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangaväliste liikmete suhtes, vastavalt IV lisas kirjeldatule.
Käesolev tegevusjuhend ei piira mis tahes eetikasätete nõudeid, mida võidakse kohaldada turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete suhtes seoses EKPs või RKPs töötamisega.
1. Mõisted
Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„eesistuja“ – EKP nõukogu poolt turuinfrastruktuuri eesistuja ametisse nimetatud isik; |
b) |
„eesistuja asetäitja“ – EKP nõukogu poolt turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete hulgast ametisse nimetatud isik, kes asendab eesistujat tema äraolekul; eesistuja asetäitja ülesandeks on eesistuja ajutisel puudumisel turuinfrastruktuuri nõukogu koosoleku juhatamine vastavalt eelnevalt kokkulepitud koosoleku päevakorrale. |
c) |
„konfidentsiaalne teave“ (ilma et see mõjutaks EKPSi põhikirja artiklis 37.1 sätestatud ametisaladuse kohustust või EKP konfidentsiaalsuskorra alusel salastatud dokumente, mis esitatakse kõikidele turuinfrastruktuuri nõukogu liikmetele) - i) eurosüsteemi või kolmandate isikute ärisaladused ja iga majanduslikku väärtust omav teave, mille eesmärk ei ole turuinfrastruktuuri nõukogu töö; ii) mis tahes teave, mille lubamatu avaldamine võiks kahjustada eurosüsteemi olulisi huve; ja iii) mis tahes teave, mida mõistlik isik peaks konfidentsiaalseks; „konfidentsiaalne teave“ ei hõlma järgmist teavet: i) teave, mis on üldsusele kättesaadav või muutub selleks viisil, mis ei ole käesoleva tegevusjuhendi rikkumine; või ii) teave, mille on koostanud kolmas isik iseseisvalt ja ilma juurdepääsuta konfidentsiaalsele teabele; või iii) teave, mille avaldamine on seadusega nõutav punkti 3 kohaselt; |
d) |
„keskpangaväline liige“ – turuinfrastruktuuri nõukogu liige, kes ei ole EKP või RKP töötaja; |
e) |
„volitused“ – I lisas sätestatud volitused; |
f) |
„liige“ – turuinfrastruktuuri nõukogu liige, sh eesistuja; |
g) |
„tarnijad“ – äriühingud ja kaubandusorganisatsioonid, kes toodavad või kellel on huvi toota eurosüsteemi pakutavate turuinfrastruktuuride, platvormide, rakenduste ja seotud teenustega seotud kaupu ja/või teenuseid. |
2. Huvide konflikti vältimine
a) |
Huvide konflikt seoses asjaomaste kaupade ja/või teenuste tootmisega esineb turuinfrastruktuuri nõukogu volituste osas EKP ametieeskirjade artiklis 0.2.1.2 sätestatud juhul, eelkõige siis, kui liikmel on tarnija osas äriline või ametialane huvi või osalus, mis võib esineda omandi, valitseva mõju, investeeringu, isikliku sideme või muu kaudu ning mõjutab või võib mõjutada liikme kohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. |
b) |
Liikmed tegutsevad turuinfrastruktuuri nõukogu vastutusvaldkonda kuuluvate ülesannete täitmisel eurosüsteemi üldistes huvides. Nad hoiduvad olukordadest, milles võib esineda huvide konflikt. |
c) |
Juhul kui huvide konflikt esineb või selle esinemine seoses turuinfrastruktuuri nõukogu ülesannetega on tõenäoline, teavitab asjaomane liige sellest esinevast või võimalikust huvide konfliktist oma keskpanga õigusjärelevalve teostajat (EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitust, kui tegemist on keskpangavälise liikmega), kasutades vormi liites 2 ja samaaegselt teavitades eesistujat. Kui õigusjärelevalve teostaja (või EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus, kui tegemist on keskpangavälise liikmega) järeldab, et huvide konflikt esineb, annab ta asjaomase keskpanga presidendile soovituse (EKP presidendile, kui tegemist on keskpangavälise liikmega) huvide konflikti kohase käsitlemise kohta. |
d) |
Kui liikmel on turuinfrastruktuuri nõukogu koosoleku ajal põhjust arvata, et muu liikme osalemisega turuinfrastruktuuri nõukogu arutelus, hääletamises või kirjalikus menetluses võib kaasneda huvide konflikt, teavitab ta viivitamata eesistujat. |
e) |
Eesistuja palub liiget, kelle osas esitati huvide konflikti kahtlused punktide c või d alusel, kinnitada, kas huvide konflikt või selle võimalus esineb. Eesistuja teavitab mis tahes sellisest juhust viivitamata asjaomase keskpanga õigusjärelevalve teostajat (keskpangavälise liikme puhul EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitust), vajadusel ka EKP nõukogu. |
f) |
Kui asjaolu punktide c, d või e alusel puudutab eesistujat, teavitab eesistuja EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitust. |
g) |
Liige tagandab end viivitamatult mis tahes aruteludest ja hääletustest, mille osas tal esineb huvide konflikt, ning talle ei edastata seotud dokumente. |
3. Konfidentsiaalse teabe kasutamine
a) |
Liikmed kasutavad konfidentsiaalset teavet ainuüksi eurosüsteemi ja turuinfrastruktuuri nõukogu eesmärkidel ja huvides ning kooskõlas turuinfrastruktuuri nõukogu volitustega. |
b) |
Liikmed ei tohi mingil juhul oma volitusi ületades avaldada konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ja/või eurosüsteemisisestele või -välistele üksustele. Turuinfrastruktuuri nõukogu eesistuja ja RKP töötajad võivad konfidentsiaalset teavet avaldada ainult oma keskpanga töötajatele ning ainult siis, kui see on rangelt vajalik konkreetses küsimuses kujundatava arvamuse nõustamiseks. Konfidentsiaalset teavet, mis on märgistatud „ainult liikmetele“, ei tohi liikmed üldjuhul avaldada oma keskpanga töötajatele, v.a juhul, kui turuinfrastruktuuri nõukogu lepib kokku teisiti. |
c) |
Liikmed võtavad kõik vajalikud meetmed, et ära hoida konfidentsiaalse teabe juhuslik avaldamine või loata juurdepääs. |
d) |
Liikmed ei tohi kasutada konfidentsiaalset teavet isiklikes või mis tahes muu isiku huvides vastavalt EKP eetikaraamistiku artiklile 4.1.3 ja riigisisestele meetmetele, millega rakendatakse Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/855 (1) artikli 7 lõiget 2. Eelkõige ei tohi liikmed kasutada konfidentsiaalset teavet isiklike finantstehingute tegemiseks ega soovitada selliste tehingute tegemist või neist hoidumist. |
e) |
Kui kohus, seadusandlik, järelevalve või muu liikme üle jurisdiktsiooni omav pädev ametiasutus kohustab liiget avaldama või andma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, peab liige:
|
Juhul kui käesolev punkt puudutab eesistujat, teavitab eesistuja sellest EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitust.
4. Väliste osapooltega suhtlemise põhimõtted
a) |
Võttes arvesse konfidentsiaalse teabega seotud nõudeid, püüavad liikmed oma kontaktides tarnijatega või tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonidega järgida ausa konkurentsi reegleid ning anda kõikidele tarnijatele või nende esindajatele objektiivset ja asjakohast teavet koordineeritult ja diskrimineerimata. Olenevalt antavast teabest võib olla eesmärgikohane kutsuda nad osalema konstruktiivses dialoogis ja esitada dokumentatsiooni nõuanderühmades. |
b) |
Liige peab kohaselt kaaluma tarnijate või tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonide iga kirjalikku pöördumist tema poole. Liige käsitleb neid pöördumisi konfidentsiaalsetena, v.a juhul, kui tarnija või esindaja on selgelt väljendanud vastupidist. |
c) |
Punkti 4 alapunkte a ja b ei tohi tõlgendada turuinfrastruktuuri nõukogu ja tarnijate või tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonide vahelisi lepinguid takistavalt. |
5. Eetikaküsimustes nõustamine
Kui liikmel on mis tahes küsimus tegevusjuhendi kohaldamise kohta, peab ta konsulteerima EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitusega.
6. Sanktsioonid ja lõppsätted
a) |
Ilma et see mõjutaks töölepingutingimustest tulenevaid distsiplinaarmeetmeid või kohalduvaid kriminaal-, distsiplinaar-, haldus- või lepingulisi trahve, võidakse liige, kes rikub käesolevat tegevusjuhendit, turuinfrastruktuuri nõukogust vabastada ja asendada. |
b) |
Kui liikme kohustused turuinfrastruktuuri nõukogu liikmena on lõppenud, peavad nad endiselt järgima punkte 2 ja 3. |
c) |
Endine liige ei või kasutada konfidentsiaalset teavet tarnija juures töölepingu saamiseks ega avaldada või kasutada mis tahes konfidentsiaalset teavet, mille ta on saanud seoses oma osalemisega turuinfrastruktuuri nõukogus või tarnija töötajana. |
d) |
Esimese aasta jooksul pärast kohustuste lõppemist peavad liikmed endiselt hoiduma huvide konfliktist, mis võib tuleneda seoses uue ametialase tegevuse või ametisse nimetamisega. Eelkõige peavad nad eesistujale kirjalikult teatama oma ametialase tegevuse või ametisse nimetamise kavatsusest ning peavad konsulteerima turuinfrastruktuuri nõukoguga enne kohustuste võtmist. Turuinfrastruktuuri nõukogu teavitab sellest vajadusel EKP vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitust. |
e) |
Juhul kui endine liige ei järgi punktides c ja d sätestatud nõudeid, võib turuinfrastruktuuri nõukogu teatada endise liikme tööandjale huvide konfliktist uue ja endise ametikoha vahel. |
7. Adressaadid ja koopiate edastamine
Käesolev tegevusjuhend on adresseeritud liikmetele. Koopia edastatakse igale tegevliikmele ja uutele liikmetele nende ametisse nimetamisel. Liikmed peavad allkirjastama liited 1 ja 2 enne turuinfrastruktuuri nõukogu esimesel koosolekul osalemist.
(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/855, 12. märts 2015, millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted ja tunnistatakse kehtetuks suunis EKP/2002/6 miinimumnõuete kohta Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade jaoks rahapoliitiliste toimingute teostamisel, EKP välisreservidega valuutatehingute teostamisel ning EKP välisvaluutareservide haldamisel (EKP/2015/11) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 23).
Liide 1
TEGEVUSJUHENDILE VASTAVUSE KINNITUS
Deklareerin, et järgin lisatud tegevusjuhendit ja olen teadlik oma kohustustest, eelkõige kohustusest a) käsitleda rangelt konfidentsiaalsena ning mitte avaldada saadud konfidentsiaalset teavet vastavalt EKP konfidentsiaalsuskorrale; b) vältida ja deklareerida olukordi, milles esineb turuinfrastruktuuri nõukogu liikme kohustuste täitmisega ja turuinfrastruktuuri nõukogu pädevusega seotud huvide konflikt; ja c) mitte kasutada konfidentsiaalset teavet enda või mis tahes muu isiku huvides, eelkõige mitte kasutada konfidentsiaalset teavet isiklike finantstehingute tegemiseks ega soovitada selliste tehingute tegemist või neist hoidumist.
…
(Allkiri ja kuupäev)
…
(Täielik nimi)
…
(Aadress)
…
Liide 2
MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON (1)
…
(Täielik nimi)
…
(Aadress)
…
(Ametikoht)
Turuinfrastruktuuri nõukogu pädevusele avaldavad otsest või kaudset (näiteks seoses pereliikmega) mõju järgmised majanduslikud ja/või mittemajanduslikud huvid, millest võib tuleneda huvide konflikt käesoleva tegevusjuhendi mõistes: (2)
Investeering (näiteks otseselt või kaudselt äriühingusse, sh tütarettevõtjatesse või muudesse samasse kontserni kuuluvatesse üksustesse, kellel esineb tarnijana huvi, v.a investeerimisfondi, pensionifondi vm kaudu):
…
…
…
…
Ametikoht (näiteks praegune või endine, tasuline või tasuta ametikoht äriühingus, kellel esineb huvi tarnijana):
…
…
…
…
…
Sissetulek või kingitused (näiteks praegune, endine või oodatav tasu, sh edasilükatud maksed, hiljem teostatavad optsioonid ja pensioniõiguste ülekanded, kingitused, mis on saadud äriühingult, kellel esineb tarnijana huvi):
…
…
…
…
Muu:
…
…
…
…
…
Kinnitan minu poolt esitatud teabe õigust ja täielikkust kooskõlas mulle teadaolevaga.
…
(Allkiri ja kuupäev)
…
(Täielik nimi)
(1) Juhul kui liikmel puuduvad asjaomased majanduslikud huvid, märgitakse asjaomastele väljadele „puudub“.
(2) Asjaomaste huvidega liige peaks kirjeldama kõiki asjaomaseid fakte ja olukordi, kasutades vajadusel täiendavat ruumi.
IV LISA
TURUINFRASTRUKTUURI NÕUKOGU KESKPANGAVÄLISTE LIIKMETE VALIMISE, AMETISSE NIMETAMISE JA ASENDAMISE MENETLUS JA NÕUDED
1. Hanketeade
1.1. |
Euroopa Keskpank (EKP) kuulutab välja hanke ekspertide nimetamiseks turuinfrastruktuuri nõukogu liikmete ametikohale ja reservnimekirja moodustamiseks. Konkurss viiakse läbi kooskõlas Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2016/245 (EKP/2016/2) (1). Samas kaldub see otsuse (EL) 2016/245 (EKP/2016/2) artiklist 22 kõrvale. Järgitakse vähemalt avaliku hanke peamisi põhimõtteid ja tagatakse kohane ja läbipaistev hankemenetlus. |
1.2. |
Hanketeates sätestatakse muu hulgas järgmine: a) turuinfrastruktuuri nõukogu roll; b) turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangaväliste liikmete roll; c) valikukriteeriumid; d) asjaomased rahalised aspektid ja e) avalduste esitamise kord, sh tähtaeg. |
1.3. |
Hanketeade avaldatakse samaaegselt Euroopa Liidu Teatajas ja EKP veebilehel. Kohastel juhtudel võib EKP kasutada täiendavaid vahendeid konkursi teate avaldamiseks. Erinevuste korral on muude versioonide suhtes ülimuslik Euroopa Liidu Teatajas avaldatud versioon. |
1.4. |
Kandidaatide avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 35 kalendripäeva pärast konkursi teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
2. Valiku tegemise menetlus
2.1. |
EKP nõukogu nimetab turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälised liikmed ametisse EKP juhatuse ettepaneku põhjal pärast asjakohase hankemenetluse lõpetamist. |
2.2. |
EKP juhatus hindab kandidaate kooskõlas IV lisa punktis 3 sätestatud valikukriteeriumidega. |
2.3. |
Turuinfrastruktuuri nõukogu eesistuja, eurosüsteemi riikide keskpankade esindajad ja EKP töötajad võivad abistada EKP juhatust kandidaatide hindamise vormide täitmisel, mis hõlmab ka eeliste ja puuduste kokkuvõtet valikukriteeriumide suhtes ja soovitust kandidaadi sobivuse kohta ametisse nimetamiseks. |
2.4. |
Erinevalt otsuse (EL) 2016/245 (EKP/2016/2) artikli 22 lõikest 6 nimetatakse kaks kandidaati ametisse otse ning tulevaste ametikohtade täitmiseks koostatakse kandidaatide reservnimekiri. |
3. Valikukriteeriumid
Valikukriteeriumid on järgmised:
a) |
ekspertteadmised makseteenuste valdkonna või väärtpaberivaldkonna kõrgema astme juhina, kas teenuse pakkujana või teenuse kasutajana asjaomases valdkonnas, samuti ekspertteadmised üldise liidu finantssektori osas; |
b) |
vähemalt kümneaastane kogemus suhetes liidu finantsturgude suuremate turuosalistega; |
c) |
asjakohased kogemused, eelistatavalt projektijuhtimises; ja |
d) |
võime tulemuslikult inglise keeles suhelda. |
4. Reservnimekiri
4.1. |
EKP hoiab igal ajahetkel kandidaatide reservnimekirja turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangaväliste liikmete ametikohtade täitmiseks. |
4.2. |
Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälise liikme täitmata ametikoha korral võib EKP juhatus valida kandidaadid reservnimekirjast vastavalt reservnimekirja järjestusele ja teha ettepaneku EKP nõukogule anda neile turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälise liikme volitused kuni 36 kuuks. Neid volitusi võib pikendada mitte enam kui 36 kuu võrra, nii et ametiaja kogupikkus ei ületaks keskpangavälistele liikmetele ette nähtud maksimaalset kuueaastast ametiaega. |
4.3. |
Reservnimekiri kehtib 36 kuud pärast heaks kiitmist EKP nõukogu poolt. EKP nõukogu võib reservnimekirja kehtivust vajadusel pikendada veel 36 kuu võrra. |
4.4. |
Erinevalt otsuse (EL) 2016/245 (EKP/2016/2) artikli 22 lõikest 7 ei ole reservnimekiri avatud uutele taotlustele. |
4.5. |
Erinevalt otsuse (EL) 2016/245 (EKP/2016/2) artikli 22 lõikest 8 võivad kandidaadid oma andmeid avada, ajakohastada või parandada, kuid nad ei või ajakohastada ega parandada oma nõuetele vastavuse kriteeriume ja valikukriteeriume pärast hankemenetluse tähtaja lõppu. |
5. Ametisse nimetamine
5.1. |
Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälised liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt. Nad ei või oma vastutusala delegeerida teisele liikmele ega kolmandale isikule. |
5.2. |
Iga ametisse nimetamise aluseks on ametisse nimetatava poolt ametisse nimetamise lepingu sõlmimine turuinfrastruktuuri nõukogu eesistujaga, lepingu sõlmimine EKPga tasude ja kuluhüvitiste kohta ja punktis 6.1 osutatud deklaratsioonide allkirjastamine. |
5.3. |
EKP nõukogu nimetab turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälise liikme ametisse turuinfrastruktuuri nõukogu hääleõiguseta liikme volitustes kuni 36 kuuks, mida võib pikendada mitte enam kui 36 kuu võrra, nii et ametiaja kogupikkus ei ületaks keskpangavälistele liikmetele ette nähtud maksimaalset kuueaastast ametiaega. |
6. Kinnitused
6.1. |
Turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälised liikmed kohustuvad järgima turuinfrastruktuuri nõukogu tegevusjuhendit. Seega on nõutav, et nad allkirjastavad tegevusjuhendile vastavuse kinnituse III lisa liites 1 ning täidavad ja allkirjastavad majanduslike huvide deklaratsiooni III lisa liites 2. |
6.2. |
Turuinfrastruktuuri nõukogu liikmed peavad allkirjastama ka kinnitused, mis on osutatud hanketeates. |
7. Lõpetamine ja asendamine
7.1. |
EKP nõukogu võib lõpetada turuinfrastruktuuri nõukogu keskpangavälise liikme volitused asjaomase liikmega seotud huvide konflikti, kohustuste rikkumise, kohustuste täitmise võimetuse, tegevusjuhendi rikkumise ja/või tõsise üleastumise korral. |
7.2. |
Keskpangavälise liikme volitused loetakse lõppenuks, kui keskpangaväline liige astub tagasi või tema volitused lõpevad ilma uuendamiseta. |
7.3. |
Juhul kui volitused lõpetatakse enne 36 kuu möödumist, kohaldatakse punkte 4.2 ja 4.3. |
(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/245, 9. veebruar 2016, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2016/2) (ELT L 45, 20.2.2016, lk 15).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
4.2.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 32/32 |
IDA- JA LÕUNA-AAFRIKA RIIKIDE NING ELi VAHELISE TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE OTSUS nr 1/2019,
14. jaanuar 2019,
millega kehtestatakse erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistiku loomiseks sõlmitud vahelepingu protokollis nr 1, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses soolatud snuukiga [2019/167]
TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE,
võttes arvesse vahelepingut, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik, eriti selle protokolli nr 1 artikli 41 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vahelepingut, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik (1) (edaspidi „vaheleping“), kohaldatakse ajutiselt alates 14. maist 2012 liidu ja Madagaskari Vabariigi, Mauritiuse Vabariigi, Seišelli Vabariigi ja Zimbabwe Vabariigi vahel. |
(2) |
Majanduspartnerluse vahelepingu protokoll nr 1, milles käsitletakse mõistet „päritolustaatusega tooted“ ja halduskoostöö meetodeid, sisaldab Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidest pärit toodete ELi importimise suhtes kohaldatavaid päritolureegleid. |
(3) |
Vahelepingu protokolli nr 1 artikli 42 lõike 1 kohaselt lubatakse erandeid kõnealustest päritolureeglitest juhul, kui olemasolevate majandusharude areng seda nõuab. |
(4) |
2. oktoobril 2017 võttis Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning ELi vahelise tollikoostöö komitee vastu otsuse nr 2/2017 [2017/1924] (2), millega tehti majanduspartnerluse vahelepingu protokolli nr 1 artikli 42 lõike 1 kohaselt erand päritolureeglitest seoses soolatud snuukiga, mida imporditakse liitu 2. oktoobrist 2017 kuni 1. oktoobrini 2018. Viivituste tõttu tellimuste saamisel kasutati erandi kvooti vähe. |
(5) |
Mauritius on kooskõlas vahelepingu protokolli nr 1 artikliga 42 taotlenud uut erandit päritolureeglitest seoses 100 tonni soolatud snuukiga, mis kuulub HS rubriigi 0305 69 alla ja mida imporditakse liitu ajavahemikus alates 2018. aasta oktoobrist kuni 2019. aasta oktoobrini. Mauritius märgib oma taotluses, et liidu või Mauritiuse päritolu snuuki ei ole saada ja et muudest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit snuuk ei vasta kvaliteedi ja korrapärase tarne osas nõuetele. Seepärast on Mauritiusel jätkuvalt vaja oma töötleva tööstuse jaoks päritolustaatuseta toorainet sisse osta. Mauritius eeldab, et ajavahemikus 2018–2019 on tal võimalik taotletav kvoot täielikult ära kasutada. |
(6) |
Erandi tegemine aitaks kaasa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengu edendamisele ja võimaldaks mitmekesistada Mauritiuse mereandide sektorit, mis põhineb peamiselt tuunitoodetel. Mauritius on teatanud, et erandi kohaldamise korral eeldatavalt eksporditavate toodete väärtus on 390 000 eurot. HSi grupi 03 alla kuuluvate Mauritiuselt liitu imporditud kalandustoodete väärtus oli 2017. aastal 21 217 843 eurot. Väike kogus, mis moodustab sellest impordist väärtuseliselt ainult 1,84 %, ja taotletud erandi lühike kestus ei tekita ühelegi liidu ega ühe või mitme liikmesriigi majandusharule suurt kahju. |
(7) |
Seepärast on asjakohane kehtestada Mauritiusele erand 100 tonnile soolatud snuukile ja võimaldada olemasoleval tööstusharul jätkata eksporti liitu ühe aasta jooksul. |
(8) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. Neid eeskirju tuleks kohaldada käesoleva otsusega tehtud erandile vastava koguse haldamisel. |
(9) |
Selleks et erandi toimimist saaks tõhusalt kontrollida, peaksid Mauritiuse ametiasutused komisjonile korrapäraselt edastama välja antud liikumissertifikaatide EUR.1 üksikasjad, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina vahelepingu protokollist nr 1 ning kooskõlas kõnealuse protokolli artikli 42 lõikega 1 loetakse HSi rubriiki 0303 89 kuuluvast päritolustaatuseta snuukist toodetud, HSi rubriiki 0305 69 (CN-kood 0305 69 80) kuuluv soolatud snuuk käesoleva otsuse artiklites 2–5 sätestatud tingimustel Mauritiuselt pärinevaks.
Artikkel 2
Artikliga 1 ette nähtud erandit kohaldatakse käesoleva otsuse lisas sätestatud tootele ja kogusele, mis deklareeritakse Mauritiuselt liitu vabasse ringlusse lubamiseks ühe aasta jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.
Artikkel 3
Lisas esitatud kogust hallatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 49–54.
Artikkel 4
Mauritiuse tolliasutused kontrollivad artiklis 1 nimetatud toodete ekspordi koguseid.
Enne igale kvartalile järgneva kuu lõppu saadavad Mauritiuse tolliasutused komisjonile tollikoostöö komitee sekretariaadi kaudu aruande, kus on toodud kogused, mille kohta on vastavalt käesolevale otsusele liikumissertifikaadid EUR.1 välja antud, ja sertifikaatide seerianumbrid.
Artikkel 5
Käesoleva otsuse alusel välja antud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtris 7 peab olema üks järgmistest märgetest:
„Derogation - Decision No 1/2019 of the ESA-EU Customs Cooperation Committee of 14 January 2019 “;
„Dérogation - Décision no 1/2019 du Comité de Coopération Douanière AfOA-UE du 14 janvier 2019 “.
Artikkel 6
1. Mauritius ja Euroopa Liit võtavad vajalikud meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.
2. Kui liit on objektiivse teabe põhjal avastanud eeskirjade eiramise või pettuse või artiklis 4 sätestatud kohustuste korduva täitmata jätmise, võib ta taotleda vahelepingu artikli 22 lõigetes 5 ja 6 ette nähtud menetluse kohaselt artiklis 1 osutatud erandi ajutist peatamist.
Artikkel 7
Käesolev otsus jõustub 14. jaanuaril 2019.
Brüssel, 14. jaanuar 2019
B. SAMSON
Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide nimel
Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide esindaja
J.G. SANCHEZ
Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu nimel
(1) ELT L 111, 24.4.2012, lk 2.
(2) Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning ELi vahelise tollikoostöö komitee 2. oktoobri 2017. aasta otsus nr 2/2017, millega kehtestatakse erand päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistiku loomiseks sõlmitud vahelepingu protokollis nr 1, et võtta arvesse Mauritiuse eriolukorda seoses soolatud snuukiga [2017/1924] (ELT L 271, 20.10.2017, lk 47).
(3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
LISA
Jrk-nr |
CN-kood |
TARICi kood |
Kauba kirjeldus |
Periood |
Netokaal (tonnides) |
09.1611 |
ex 0305 69 80 |
25 |
snuuk, soolatud |
14.1.2019–13.1.2020 |
100 |