ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 27

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
31. jaanuar 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teatis Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) jõustumise kohta

1

 

*

Teatis Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) jõustumise kohta

1

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/143, 28. jaanuar 2019, Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

2

 

 

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vaheline vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitlev kirjavahetuse vormis leping

4

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/144, 28. jaanuar 2019, milles käsitletakse loa andmist Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi preparaadi kasutamiseks munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, muna- või aretuslindude söödalisandina (loa hoidja Fertinagro Biotech S.L.) ( 1 )

8

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2019/145, 30. jaanuar 2019, millega parandatakse määruse (EL) nr 68/2013 (söödamaterjalide kataloogi kohta) hollandikeelset versiooni ( 1 )

11

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/146, 30. jaanuar 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/502, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae NCYC R404 valmistise kasutamise lubamist lüpsilehmade söödalisandina ( 1 )

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/147, 30. jaanuar 2019, millega kiidetakse heaks toimeaine Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

14

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/148, 30. jaanuar 2019, milles käsitletakse toimeaine propaniili heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ( 1 )

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/149, 30. jaanuar 2019, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1108 ja (EL) nr 540/2011 seoses äädika põhiainena kasutamise tingimustega ( 1 )

20

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/150, 30. jaanuar 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 seoses referentliikmesriigiga järgmiste taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete hindamiseks: deltametriin, diflufenikaan, epoksükonasool, fluoksastrobiin, protiokonasool ja tebukonasool ( 1 )

23

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/151, 30. jaanuar 2019, millega pikendatakse toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 kui madala riskiastmega toimeaine heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

26

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/152, 28. jaanuar 2019, millega nimetatakse ametisse Belgia Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige

31

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/153, 28. jaanuar 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

32

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2019/154, 30. jaanuar 2019, millega kehtestatakse sise-eeskirjad, millega piiratakse andmesubjektide õigust tutvuda oma tervisekaardiga

33

 

*

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus (EL) 2019/155, 23. jaanuar 2019, millega pikendatakse ajutist piirangut turundada, levitada või müüa hinnavahelepinguid jaeklientidele

36

 

 

III   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 83/18/COL, 26. september 2018, Landsvirkjunile tuletislepingutega seoses antud riigigarantiide kohta (Island) [2019/156]

42

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1


Teatis Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames, jõustub lepingu punkti 18 kohaselt 1. veebruaril 2019.


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/1


Teatis Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames, jõustub lepingu punkti 18 kohaselt 1. veebruaril 2019.


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/2


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/143,

28. jaanuar 2019,

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 12. märtsil 2018 komisjonile loa alustada läbirääkimisi Hiinaga vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahenduse leidmiseks WTO vaidluste lahendamise menetluses DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi).

(2)

Läbirääkimised viidi lõpule ning Euroopa Liidu ja Hiina vaheline kirjavahetuse vormis leping (edaspidi „leping“) parafeeriti 18. juunil 2018.

(3)

Leping allkirjastati liidu nimel 30. novembrisl 2018 kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/1252 (2), tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vaheline vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitlev kirjavahetuse vormis leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingus sätestatud teate (3).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Euroopa Parlament on andnud oma nõusolekus 16. jaanuaril 2019 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 18. septembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1252 Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 237, 20.9.2018, lk 2).

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/4


Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vaheline vaidlust DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi) käsitlev kirjavahetuse vormis

LEPING

A.   Euroopa Liidu kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au kirjutada Teile seoses eespool nimetatud WTO vaidlusega ja saata Teile meie läbirääkimiste tulemus vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahenduse leidmiseks.

Euroopa Liit avab järgmised tariifikvoodid (1):

tariifireal 1602.3929 tariifikvoot koguses 6 060 tonni (millest riigile ette nähtud eraldis on Hiina puhul 6 000 tonni ja kõigi muude riikide puhul 60 tonni), kvoodijärgse tollimaksumääraga 10,9 %;

tariifireal 1602.3985 tariifikvoot koguses 660 tonni (millest riigile ette nähtud eraldis on Hiina puhul 600 tonni ja kõigi muude riikide puhul 60 tonni), kvoodijärgse tollimaksumääraga 10,9 %;

tariifireal 1602.3219 tariifikvoot erga omnes koguses 5 000 tonni, kvoodijärgse tollimaksumääraga 8 %.

Lepingu jõustumiseks teatavad Euroopa Liit ja Hiina teineteisele oma riigisiseste menetluste lõpuleviimisest. Leping jõustub 14. päeval pärast viimase teate kättesaamise kuupäeva. Euroopa Liit avab eespool nimetatud tariifikvoodid alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Pärast tariifikvootide avamist teatavad Euroopa Liit ja Hiina sellest lepingust vaidluste lahendamise organile kui vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 3.6 kohaselt vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahendusest vaidluses DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi). Selle põhjal kinnitab Hiina, et vaidluses DS492 ei taotle ta vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 21.5 alusel menetluse algatamist ega taotle vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 22.6 alusel kontsessioonide ega muude kohustuste peatamist nii kaua, kuni Euroopa Liit täidab kõiki oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Mul on au teha ettepanek, et kui Teie valitsus nõustub eespool nimetatuga, moodustaksid käesolev kiri koos Teie kinnitusega Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu.

Lugupidamisega

Koopia: Tai

Съставено в Женева на

Hecho en Ginebra, el

V Ženevě dne

Udfærdiget i Genève, den

Geschehen zu Genf am

Genf,

Έγινε στη Гενεύη, στις

Done at Geneva,

Fait à Genève, le

Sastavljeno u Ženevi

Fatto a Ginevra, addì

Ženēvā,

Priimta Ženevoje,

Kelt Genfben,

Magħmul f'Ġinevra,

Gedaan te Genève,

Sporządzono w Genewie, dnia

Feito em Genebra,

Întocmit la Geneva, la

V Ženeve

V Ženevi,

Tehty Genevessä,

Utfärdat i Genève den

Image

Image

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

Image

B.   Hiina kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au teatada, et sain kätte teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on au kirjutada Teile seoses eespool nimetatud WTO vaidlusega ja saata Teile meie läbirääkimiste tulemus vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahenduse leidmiseks.

Euroopa Liit avab järgmised tariifikvoodid (2):

tariifireal 1602.3929 tariifikvoot koguses 6 060 tonni (millest riigile ette nähtud eraldis on Hiina puhul 6 000 tonni ja kõigi muude riikide puhul 60 tonni), kvoodijärgse tollimaksumääraga 10,9 %;

tariifireal 1602.3985 tariifikvoot koguses 660 tonni (millest riigile ette nähtud eraldis on Hiina puhul 600 tonni ja kõigi muude riikide puhul 60 tonni), kvoodijärgse tollimaksumääraga 10,9 %;

tariifireal 1602.3219 tariifikvoot erga omnes koguses 5 000 tonni, kvoodijärgse tollimaksumääraga 8 %.

Lepingu jõustumiseks teatavad Euroopa Liit ja Hiina teineteisele oma riigisiseste menetluste lõpuleviimisest. Leping jõustub 14. päeval pärast viimase teate kättesaamise kuupäeva. Euroopa Liit avab eespool nimetatud tariifikvoodid alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Pärast tariifikvootide avamist teatavad Euroopa Liit ja Hiina sellest lepingust vaidluse lahendamise organile kui vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 3.6 kohaselt vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahendusest vaidluses DS492 (Euroopa Liit – meetmed, mis mõjutavad teatavate kodulinnulihatoodete suhtes kohaldatavaid tariifseid soodustusi). Selle põhjal kinnitab Hiina, et vaidluses DS492 ei taotle ta vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 21.5 alusel menetluse algatamist ega taotle vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 22.6 alusel kontsessioonide ega muude kohustuste peatamist nii kaua, kuni Euroopa Liit täidab kõiki oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.“

Mul on au kinnitada, et minu valitsus on eespool esitatud kirjaga nõus.

Lugupidamisega

Image

Съставено в Женева на

Hecho en Ginebra, el

V Ženevě dne

Udfærdiget i Genève, den

Geschehen zu Genf am

Genf,

Έγινε στη Гενεύη, στις

Done at Geneva,

Fait à Genève, le

Sastavljeno u Ženevi

Fatto a Ginevra, addì

Ženēvā,

Priimta Ženevoje,

Kelt Genfben,

Magħmul f'Ġinevra,

Gedaan te Genève,

Sporządzono w Genewie, dnia

Feito em Genebra,

Întocmit la Geneva, la

V Ženeve

V Ženevi,

Tehty Genevessä,

Utfärdat i Genève den

Image

Image

За Китайската народна република

Por la República Popular China

Za Čínskou lidovou republiku

For Folkerepublikken Kina

Für die Volksrepublik China

Hiina Rahvavabariigi nimel

Για τη Λαϊκή Δημοκρατία της Κίνας

For the People's Republic of China

Pour la République populaire de Chine

Za Narodnu Republiku Kinu

Per la Repubblica popolare cinese

Ķīnas Tautas Republikas vārdā –

Kinijos Liaudies Respublikos vardu

A Kínai Népköztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Poplu taċ-Ċina

Voor de Volksrepubliek China

W imieniu Chińskiej Republiki Ludowej

Pela República Popular da China

Pentru Republica Populară Chineză

Za Čínsku ľudovú republiku

Za Ljudsko republiko Kitajsko

Kiinan kansantasavallan puolesta

För Folkrepubliken Kina

Image


(1)  Kahe esimese tariifikvoodi Hiinale eraldamine on kokku lepitud Taiga.

(2)  Kahe esimese tariifikvoodi Hiinale eraldamine on kokku lepitud Taiga.


MÄÄRUSED

31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/8


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/144,

28. jaanuar 2019,

milles käsitletakse loa andmist Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi preparaadi kasutamiseks munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, muna- või aretuslindude söödalisandina (loa hoidja Fertinagro Biotech S.L.)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi preparaadile loa saamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse loa andmist Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi preparaadi kasutamiseks munakanade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, muna- või aretuslindude söödalisandina ning nende klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“.

(4)

Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi preparaati, mis kuulub zootehniliste söödalisandite kategooriasse, on komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/895 (2) lubatud kümme aastat kasutada broilerite ja munakanade söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 21. veebruari 2018. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaas kahjulikku mõju ei loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet järeldas ka, et kõnealune söödalisand võib olla tõhus fosfori säilitamise parandamisel broilerkanade puhul ning et seda järeldust võib laiendada munakanadele. Kuna võib põhjendatult eeldada, et kõnealuse söödalisandi toimemehhanism on kodulinnuliikide puhul samasugune, ekstrapoleeris toiduohutusamet järelduse tõhususe kohta vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, muna- ja aretuslindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Samuti kinnitas amet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(6)

3-fütaasi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil saadud 3-fütaasi kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisades esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 24. mai 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/895, milles käsitletakse Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil toodetud 3-fütaasi valmistise kasutamise lubamist broilerkanade ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Fertinagro Nutrientes S.L.) (ELT L 138, 25.5.2017, lk 120).

(3)  EFSA Journal 2018;16(3):5203


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikud 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a25

Fertinagro Nutrientes S.L.

3-fütaas

EC 3.1.3.8

Söödalisandi koostis

Komagataella pastoris'e (DSM 13094) abil saadud 3-fütaasi preparaat minimaalse aktiivsusega 1 000 FTU (1)/ml

Vedelik

Toimeaine kirjeldus

Komagataella pastoris'e (CECT 13094) abil saadud 3-fütaas (EC 3.1.3.8)

Analüüsimeetod  (2)

Selleks et kvantatiivselt määrata 3-fütaasi aktiivsust söödalisandis:

kolorimeetriline meetod, mis põhineb fütaasi ensümaatilisel reaktsioonil fütaadiga.

Selleks et kvantitatiivselt määrata 3-fütaasi aktiivsust söödas:

kolorimeetriline meetod, mis põhineb fütaasi ensümaatilisel reaktsioonil fütaadiga: EN ISO 30024.

Munakanad

Vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, muna- või aretuslinnud

500 FTU

 

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamiskaitsevahendit.

20. veebruar 2029


(1)  1 FTU on ensüümi hulk, mis vabastab naatriumfütaadi substraadist ühe mikromooli anorgaanilist fosfaati minutis pH-väärtuse 5,5 ja temperatuuri 37 °C juures.

(2)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/145,

30. jaanuar 2019,

millega parandatakse määruse (EL) nr 68/2013 (söödamaterjalide kataloogi kohta) hollandikeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (1), eelkõige selle artikli 26 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 68/2013 (2) hollandikeelses versioonis on lisa C osa kannetes 13.8.1 ja 13.8.2 viga seoses kohustusliku teabena esitatava söödamaterjali koostisainega. Seal on „kaaliumi“ asemel ekslikult nimetatud „niiskussisaldust“ ja see mõjutab söödakäitlejate teatavate kohustuste ulatust.

(2)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 68/2013 hollandikeelset versiooni vastavalt parandada. Teistes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/146,

30. jaanuar 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/502, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae NCYC R404 valmistise kasutamise lubamist lüpsilehmade söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1831/2003 anti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/502 (2) luba kasutada Saccharomyces cerevisiae NCYC R404 preparaati lüpsilehmade söödalisandina.

(2)

Loa hoidja Micron Bio-Systems Ltd on esitanud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohase taotluse ettepanekuga lisada loale oma esindaja nimi.

(3)

Loa hoidja on esitanud asjakohased andmed, millega kinnitatakse asjaolu, et alates 30. märtsist 2019 tegutseb asjaomase söödalisandi puhul esindajana äriühing FeedVision BV.

(4)

Loa tingimuste kavandatav muutmine on oma olemuselt üksnes administratiivne ega too kaasa kõnealuse söödalisandi uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametit teavitati kõnealusest taotlusest.

(5)

Selleks et lubada äriühingul FeedVision BV tegutseda loa hoidja esindajana, on vaja muuta asjaomase loa tingimusi. Seepärast tuleks kõnealuse määruse pealkirjas ja lisas esitada esindaja nimi. Rakendusmääruse (EL) 2015/502 pealkirjas ei olnud loa hoidja nimi õigesti kirjutatud. Järelikult tuleks rakendusmääruse pealkirjas loa hoidja nimi asendada õigesti kirjutatud nimega.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/502 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada alates Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäevast.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/502 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2015/502 muudetakse järgmiselt:

1)

pealkirjas asendatakse sõnad „Micro Bio-System Ltd“ sõnadega „Micron Bio-Systems Ltd, keda esindab FeedVision BV“;

2)

lisa teises veerus asendatakse sõnad „Micron Bio-System Ltd“ sõnadega „Micron Bio-Systems Ltd, keda esindab FeedVision BV“.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 30. märtsist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 24. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/502, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae NCYC R404 valmistise lubamist lüpsilehmade söödalisandina (loa hoidja Micro Bio-System Ltd) (ELT L 79, 25.3.2015, lk 57).


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/147,

30. jaanuar 2019,

millega kiidetakse heaks toimeaine Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

1. oktoobril 2014 said Madalmaad määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõike 1 kohase taotluse ettevõtjalt BASF Corporation toimeaine Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Madalmaad 2. juunil 2015 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)

22. detsembril 2016 esitas referentliikmesriik komisjonile esialgse hindamisaruande (ja selle koopia toiduohutusametile), milles hinnatakse, kas võib eeldada, et kõnealune toimeaine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikele 3 nõudis toiduohutusamet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 2017. aasta novembris.

(5)

Toiduohutusamet esitas 12. märtsil 2018 taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse (2) toimeaine Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 eeldatava vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet tegi oma järelduse avalikkusele kättesaadavaks.

(6)

24. oktoobril 2018 esitas komisjon alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 käsitleva läbivaatamisaruande ja määruse eelnõu Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 heakskiitmise kohta.

(7)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(8)

Seepärast on asjakohane Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339 heaks kiita.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused. Eelkõige on asjakohane lisada vajaduse korral riskivähendusmeetmed.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas määratletud toimeaine Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339 kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance Beauveria bassiana strain PPRI 5339 („Järeldused toimeaine Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2018;16(4):5230, 18 lk doi:10.2903/j.efsa.2018.5230.

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339

Registreerimisnumber USA põllumajandusuuringute kultuuride kogu (NRRL) rahvusvahelises deponeerimisasutuses (Agricultural Research Culture Collection (NRRL) International Depositary Authority): NRRL 50757

Ei kohaldata

Suurim beauveritsiini sisaldus: 0,5 mg/kg

20. veebruar 2019

20. veebruar 2029

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

metaboliidi beauveritsiini sisaldusele kõlblikkusaja uuringus pärast B. bassiana tüve PPRI 5339 sisaldava(te) toote/toodete ladustamist;

mõjule, mis avaldub kasvuhoonetesse toodud tolmeldajatele pärast kokkupuudet tootega/toodetega, mis erineb/erinevad käesoleva heakskiidu saamiseks esitatud tüüpilisest tootest;

käitajate ja töötajate kaitsele, pidades silmas, et B. bassiana tüvi PPRI 5339 võib sarnaselt muudele mikroorganismidele tekitada ülitundlikkust.

Tuleb tagada keskkonnatingimuste range säilitamine ja kvaliteedikontrolli analüüsid tootmisprotsessi ajal, et järgitaks mikrobioloogilise saastumise piiranguid, nagu on osutatud töödokumendis SANCO/12116/2012 (2).

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

(2)  https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

„131

Beauveria bassiana tüvi PPRI 5339

Registreerimisnumber USA põllumajandusuuringute kultuuride kogu (NRRL) rahvusvahelises deponeerimisasutuses (Agricultural Research Culture Collection (NRRL) International Depositary Authority): NRRL 50757

Ei kohaldata

Suurim beauveritsiini sisaldus: 0,5 mg/kg

20. veebruar 2019

20. veebruar 2029

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Beauveria bassiana tüve PPRI 5339 kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

metaboliidi beauveritsiini sisaldusele kõlblikkusaja uuringus pärast B. bassiana tüve PPRI 5339 sisaldava(te) toote/toodete ladustamist;

mõjule, mis avaldub kasvuhoonetesse toodud tolmeldajatele pärast kokkupuudet tootega/toodetega, mis erineb/erinevad käesoleva heakskiidu saamiseks esitatud tüüpilisest tootest;

käitajate ja töötajate kaitsele, pidades silmas, et B. bassiana tüvi PPRI 5339 võib sarnaselt muudele mikroorganismidele tekitada ülitundlikkust.

Tuleb tagada keskkonnatingimuste range säilitamine ja kvaliteedikontrolli analüüsid tootmisprotsessi ajal, et järgitaks mikrobioloogilise saastumise piiranguid, nagu on osutatud töödokumendis SANCO/12116/2012 (*1).

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.


(*1)  https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf“


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/148,

30. jaanuar 2019,

milles käsitletakse toimeaine propaniili heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Itaalia sai 28. detsembril 2015 ettevõtjalt UPL Europe Ltd määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõike 1 kohase taotluse toimeaine propaniili heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik 29. veebruaril 2016 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009. Referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande komisjonile ja toiduohutusametile 14. juulil 2017.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja toiduohutusamet. Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine propaniili pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (2)6. septembril 2018.

(5)

14. septembri 2018. aasta kirjaga võttis UPL Europa Ltd propaniili heakskiitmise taotluse tagasi.

(6)

Taotluse tagasivõtmise tõttu ei tuleks propaniili heaks kiita.

(7)

Käesolev määrus ei piira õigust esitada propaniili kohta uut taotlust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heaks kiitmata jätmine

Toimeainet propaniili ei kiideta heaks.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2018; 16(12):5418, 27 lk, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5418, Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance propanil (Järeldused toimeaine propaniili pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta).


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/20


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/149,

30. jaanuar 2019,

millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1108 ja (EL) nr 540/2011 seoses äädika põhiainena kasutamise tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1108 (2) kiideti äädikas heaks põhiainena kasutamiseks fungitsiidi ja bakteritsiidina ning lisati see komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa C osasse.

(2)

Novembris 2016 esitas äriühing Charbonneaux-Brabant SA komisjonile taotluse laiendada äädika kasutamist herbitsiidina vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõikele 3.

(3)

Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet“) teadusabi. 4. augustil 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile tehnilise aruande, milles käsitletakse äädika herbitsiidina taimekaitseks kasutamise laiendamist (4). Komisjon esitas läbivaatamisaruande alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 23. oktoobril 2018 ning käesoleva määruse eelnõu 12. detsembril 2018.

(4)

Uuringute põhjal võib eeldada, et äädikas vastab üldjoontes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud herbitsiidina kasutamise korral. Seepärast tuleks lubada äädika kasutamist herbitsiidina. Võttes arvesse, et äädika uus kasutusviis on lubatud, on vastuvõetav lubada äädikat kasutada ka muudel võimalikel viisidel, nagu on osutatud äädika kohta koostatud läbivaatamisaruande viimases versioonis. Seega on asjakohane tühistada kehtiv üksnes fungitsiidi ja bakteritsiidina kasutamise piirang.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 ja artikli 6 kohaselt ning arvestades teaduse ja tehnika arengut, oleks siiski vaja järgida teatavaid kasutustingimusi.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärusi (EL) 2015/1108 ja (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1108 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2015/1108 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1108, millega kiidetakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) heaks põhiaine äädikas ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 181, 9.7.2015, lk 75).

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(4)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2017. Technical report on the outcome of the consultation with Member States and EFSA on the basic substance application for vinegar for extension of use in plant protection as a herbicide („Tehniline aruanne liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga peetud konsultatsioonide tulemuste kohta seoses põhiaine äädika taimekaitses herbitsiidina kasutamise laiendamise taotlusega“). Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2017: EN - 1281. 42 lk, doi:10.2903/sp.efsa.20 17.EN – 1281.


I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2015/1108 I lisa viiendas veerus „Erisätted“ asendatakse kanne järgmisega:

„Äädikat kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees äädika kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANCO/12896/2014) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.“


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisas asendatakse kanne äädika kohta C osa tabeli kuuenda veeru „Erisätted“ viiendas reas järgmisega:

„Äädikat kasutatakse vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees äädika kohta koostatud läbivaatamisaruande (SANCO/12896/2014) järeldustes ning eriti selle I ja II liites.“


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/23


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/150,

30. jaanuar 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 seoses referentliikmesriigiga järgmiste taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete hindamiseks: deltametriin, diflufenikaan, epoksükonasool, fluoksastrobiin, protiokonasool ja tebukonasool

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1), eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 686/2012 (2) määrati Ühendkuningriik kui referentliikmesriik teatavate taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete hindajaks.

(2)

29. märtsil 2017 esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda. Aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada.

(3)

Läbirääkijate vahel kokku lepitud väljaastumislepinguga nähakse ette kord liidu õiguse sätete kohaldamiseks Ühendkuningriigis ja selle suhtes ka pärast kuupäeva, mil lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigis ja selle suhtes. Kui nimetatud leping jõustub, kohaldatakse taimekaitsevahendite valdkonnas kehtivaid liidu õigusakte Ühendkuningriigis ja selle suhtes üleminekuperioodi jooksul vastavalt nimetatud lepingule ning üleminekuperioodi lõppedes neid enam ei kohaldata. Kõnealuse lepingu kohaselt ei tegutse Ühendkuningriik üleminekuperioodil riskihindamise, uuringute, heakskiitmiste või lubade andmise eest vastutava asutusena liidu tasandil või ühiselt tegutsevate liikmesriikide tasandil, nagu on osutatud muu hulgas määruses (EÜ) nr 1107/2009.

(4)

Seepärast on vaja jaotada teistele liikmesriikidele hindamiseks need toimeained, mille puhul Ühendkuningriik on referentliikmesriik ja mille puhul eeldatakse, et Euroopa Toiduohutusamet ei tee järeldust enne 29. märtsi 2019. Asjaomased toimeained on deltametriin, diflufenikaan, epoksükonasool, fluoksastrobiin, protiokonasool ja tebukonasool.

(5)

Kõnealune jaotus peaks tagama ülesannete ja töö ühtlase jaotamise liikmesriikide vahel.

(6)

Kuna asjaomaste toimeainete hindamine on lõppjärgus ja teha on jäänud vähe, siis ei ole kõnealuse hindamise jaoks vaja määrata kaasreferentliikmesriiki.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 30. märtsist 2019.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 30. märtsist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained (ELT L 200, 27.7.2012, lk 5).


LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osa muudetakse järgmiselt:

a)

deltametriini käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Deltametriin

AT“

 

b)

diflufenikaani käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Diflufenikaan

CZ“

 

c)

fluoksastrobiini käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Fluoksastrobiin

DE“

 

d)

protiokonasooli käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Protiokonasool

PL“

 

2)

B osa muudetakse järgmiselt:

a)

epoksükonasooli käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Epoksükonasool

PL“

 

b)

tebukonasooli käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Toimeaine

Referentliikmesriik

Kaasreferentliikmesriik

„Tebukonasool

DK“

 


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/151,

30. jaanuar 2019,

millega pikendatakse toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 kui madala riskiastmega toimeaine heakskiitu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 1 koostoimes artikli 20 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiviga 2005/2/EÜ (2) kanti Clonostochys rosea tüvi J1446 toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse vana taksonoomilise nimetusega Gliocladium catenulatum'i tüvi J1446.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiit aegub 31. juulil 2019, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas.

(4)

Äriühing Verdera Oy (edaspidi „taotluse esitaja“) esitas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul taotluse Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 6. juulil 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“) ja komisjonile.

(7)

Amet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Amet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

21. juunil 2017 esitas amet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas Clonostachys rosea tüvi J1446 vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande Clonostachys rosea tüve J1446 kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 11. detsembril 2017.

(9)

Taotlejale anti võimalus esitada pikendamisaruande kohta märkusi.

(10)

Vähemalt ühe toimeainet Clonostachys rosea tüve J1446 sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane pikendada Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiitu.

(11)

Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiidu pikendamise riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutustel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida Clonostachys rosea tüve J1446 sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane üksnes fungitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(12)

Peale selle on komisjon seisukohal, et Clonostachys rosea tüvi J1446 on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22 madala riskiastmega toimeaine. Clonostachys rosea tüvi J1446 ei ole probleemne aine ja vastab tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5.

(13)

Seepärast on asjakohane Clonostachys rosea tüve J1446 kui madala riskiastmega toimeaine heakskiitu pikendada.

(14)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut, oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused.

(15)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes artikli 13 lõikega 4, tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/917 (7) pikendati Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna heakskiidu pikendamise otsus võeti siiski vastu enne heakskiidu pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. aprillist 2019.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. jaanuari 2005. aasta direktiiv 2005/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete Ampelomyces quisqualis ja Gliocladium catenulatum lisamisega (ELT L 20, 22.1.2005, lk 15).

(3)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6)  EFSA Journal 2016;14(7):4517, 16 lk. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(7)  Komisjoni 27. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/917, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete α-tsüpermetriini, beflubutamiidi, benalaksüüli, bentiavalikarbi, bifenasaadi, boskaliidi, bromoksüniili, kaptaani, karvooni, kloroprofaami, tsüasofamiidi, desmedifaami, dimetoaadi, dimetomorfi, dikvaadi, etefooni, etoprofossi, etoksasooli, famoksadooni, fenamidooni, fenamifossi, flumioksasiini, fluoksastrobiini, folpeedi, foraamsulfurooni, formetanaadi, Gliocladium catenulatum'i tüve J1446, isoksaflutooli, metalaksüül-M-i, metiokarbi, metoksüfenosiidi, metribusiini, milbemektiini, oksasulfurooni, Paecilomyces lilacinus'e tüve 251, fenmedifaami, fosmeedi, metüülpirimifossi, propamokarbi, protiokonasooli, pümetrosiini ja S-metolakloori heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 163, 28.6.2018, lk 13).


I LISA

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Clonostachys rosea tüvi J1446

Registreerimisnumber Saksamaa mikroorganismide ja rakukultuuride kogus (DSMZ): DSM 9212

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Gliotoksiini sisaldus: MCPA tehnilise klassi puhul maksimaalselt 50 μg/kg.

1. aprill 2019

31. märts 2034

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

taimekaitsevahendites sisalduva kaubanduslikult toodetud tehnilise materjali kirjeldusele, sealhulgas võimalike probleemsete metaboliitide täielikule kirjeldusele;

käitajate ja töötajate kaitsele, võttes arvesse, et mikroorganisme käsitatakse võimalike sensibiliseerijatena, ning tagada, et kasutamise tingimuseks on piisavate isikukaitsevahendite kasutamine;

hiljuti avaldatud uuringutest või teaduskirjandusest pärit teabele Clonostachys rosea tüve J1446 seentevastase tundlikkuse kohta.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus säilitatakse rangelt keskkonnatingimused ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, et tagada vastavus mikroobse saastumise piirnormidele, nagu on osutatud töödokumendis SANCO/12116/2012 (2).

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskivähendusmeetmeid.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

(2)  https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

A osast jäetakse välja kanne 98 Gliocladium catenulatum'i tüve J1446 kohta;

2)

D osasse lisatakse järgmine kanne:

„15

Clonostachys rosea tüvi J1446

Registreerimisnumber Saksamaa mikroorganismide ja rakukultuuride kogus (DSMZ): DSM 9212

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Gliotoksiini sisaldus: MCPA tehnilise klassi puhul maksimaalselt 50 μg/kg.

1. aprill 2019

31. märts 2034

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse toimeaine Clonostachys rosea tüve J1446 kohta koostatud pikendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

taimekaitsevahendites sisalduva kaubanduslikult toodetud tehnilise materjali kirjeldusele, sealhulgas võimalike probleemsete metaboliitide täielikule kirjeldusele;

käitajate ja töötajate kaitsele, võttes arvesse, et mikroorganisme käsitatakse võimalike sensibiliseerijatena, ning tagada, et kasutamise tingimuseks on piisavate isikukaitsevahendite kasutamine;

hiljuti avaldatud uuringutest või teaduskirjandusest pärit teabele Clonostachys rosea tüve J1446 seentevastase tundlikkuse kohta.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus säilitatakse rangelt keskkonnatingimused ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid, et tagada vastavus mikroobse saastumise piirnormidele, nagu on osutatud töödokumendis SANCO/12116/2012 (*1).

Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskivähendusmeetmeid.


(*1)  https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/plant/docs/pesticides_ppp_app-proc_guide_phys-chem-ana_microbial-contaminant-limits.pdf“


OTSUSED

31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/31


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/152,

28. jaanuar 2019,

millega nimetatakse ametisse Belgia Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Belgia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116 (1), (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3), millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Alain HUTCHINSON (Conseiller communal et échevin à Saint-Gilles) liikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

Alain HUTCHINSON, Commissaire pour l'Europe et l'accueil des organisations internationales (volituste muudatus).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/32


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/153,

28. jaanuar 2019,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116 (1), (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994 (3), millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2016/1670 (4) nimetati 12. septembril 2016 liikmeks uuesti Piero FASSINO.

(2)

Seoses Piero FASSINO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

Virginio MEROLA, Sindaco del Comune di Bologna.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

(4)  Nõukogu 12. septembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1670, millega nimetatakse ametisse üks Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige ja kaks asendusliiget (ELT L 249, 16.9.2016, lk 37).


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/33


KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/154,

30. jaanuar 2019,

millega kehtestatakse sise-eeskirjad, millega piiratakse andmesubjektide õigust tutvuda oma tervisekaardiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 249 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Personalieeskirjade artikli 26a ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 16 ja 91 kohaselt on ametnikel ja teenistujatel õigus tutvuda oma tervisekaardiga institutsioonide ametisse nimetavate asutuste kehtestatud korras.

(2)

Alates 2004. aastast reguleeritakse juurdepääsu tervisekaartidele liidu asutuste juhtide järeldustega nr 221/04 (1). Nende kohaselt ei lubata andmesubjektil vahetult tutvuda kõigi teda käsitlevate psühholoogiliste ega psühhiaatriliste dokumentidega. Tegemist on üldise piiranguga, mille puhul ei ole käsitletud võimalust analüüsida iga juhtumit eraldi.

(3)

Selleks et tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (2), peavad komisjoni kohaldatavad dokumentidele juurdepääsu piirangud olema proportsionaalsed ning võimaldama iga juhtumit eraldi analüüsida.

(4)

Kuigi andmesubjektidele tuleks tagada võimalikult täielik juurdepääs oma tervisekaardile, tuleb teatavatel juhtudel töötaja tervise või kolmandate isikute õigustatud huvide kaitsmiseks kehtestada määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 kohaseid piiranguid. Komisjoni nimel tegutsev meditsiinitöötaja peaks iga sellist piirangut põhjendama ja kandma põhjendused ka asjaomase töötaja tervisekaardile.

(5)

Isikuandmeid hoitakse turvalises füüsilises ja elektroonses keskkonnas, et neile ei pääseks ebaseaduslikult juurde isikud, kellel pole vaja neid andmeid teada, ja et neid ei edastataks ebaseaduslikult sellistele isikutele.

(6)

Tervisekaartide töötlemise suhtes kohaldatavad säilitustähtajad on sätestatud Euroopa Komisjoni toimikute suhtes kehtivas ühtses komisjoniüleses säilitustähtaegade loetelus (3).

(7)

Euroopa Komisjoni andmekaitseametnik peaks piirangute kohaldamist sõltumatult kontrollima, et tagada käesoleva otsuse järgimine.

(8)

Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 10. detsembril 2018.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (4) asendatakse määrusega (EL) 2018/1725 alates selle jõustumise kuupäevast ilma üleminekuperioodita. Võimalus teatavaid õigusi piirata on sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001. Selleks et ei tekiks andmesubjektide õiguste kahjustamise ohtu, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates määruse (EL) 2018/1725 jõustumise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses sätestatakse tingimused, mille korral võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktiga h piirata kõnealuse määruse artikli 17 kohaldamist.

2.   Käesolevat otsust kohaldatakse juurdepääsu suhtes isikute tervisekaartidele, mida komisjon töötleb vastavalt personalieeskirjade artiklitele 26a, 33, 59, 72, 73 ja 78 ning selle VIII lisa artiklitele 1 ja 13–15 ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklitele 13, 16, 28, 32, 33, 83, 91, 95, 100, 101 ja 102.

Artikkel 2

Kohaldatavad piirangud

1.   Kui artiklitest 3–5 ei tulene teisiti, võib komisjon iga juhtumi puhul eraldi piirata andmesubjektide õigust tutvuda oma psühholoogiliste ja psühhiaatriliste terviseandmetega, mida töötleb komisjon, kui selliste andmetega tutvumine võib kujutada ohtu andmesubjekti tervisele. See piirang peab olema proportsionaalne sellega, mis on tingimata vajalik andmesubjekti kaitsmiseks.

2.   Juurdepääs lõikes 1 osutatud teabele antakse andmesubjekti valitud arstile.

3.   Sellisel juhul hüvitab meditsiiniteenistus andmesubjektile tema taotluse alusel selle osa nendest kuludest, mis tal tekkisid seoses selle arsti konsultatsiooniga, kellele võimaldati juurdepääs tervisekaardile, mida ühine ravikindlustusskeem ei hüvita. Hüvitis ei tohi olla suurem kui ravikulude hüvitamise üldiste rakendussätetega (5) ettenähtud ülemmäära ja andmesubjektile ühisest ravikindlustusskeemist nende sätete alusel hüvitatud summa vahe.

4.   Meditsiiniteenistus hüvitab sellised kulud tingimusel, et samadele andmetele juurdepääsu luba ei ole varem antud.

5.   Kui käesoleva otsuse artiklitest 3–5 ei tulene teisiti, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktiga h iga juhtumi puhul eraldi piirata andmesubjekti õigust tutvuda teda puudutavate, komisjoni valduses olevate terviseandmetega, kui selle õiguse kasutamine kahjustaks andmesubjekti või teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

Artikkel 3

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1.   Kui komisjon piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 osutatud andmesubjekti õigust tutvuda oma terviseandmetega, vastab ta andmesubjekti andmetega tutvumise taotlusele kirjalikult, teavitades teda kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest. Komisjon teavitab andmesubjekti ka võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

2.   Lõikes 1 osutatud piirangu põhjustest teavitamise võib edasi lükata, teabe võib esitamata jätta või selle esitamisest keelduda seni, kui see teave võib kahjustada piirangu eesmärki.

3.   Komisjon peab dokumenteerima piirangu põhjused kooskõlas artikliga 5.

4.   Kui õigust andmetega tutvuda on osaliselt või täielikult piiratud, kasutab andmesubjekt oma õigust andmetega tutvuda Euroopa Andmekaitseinspektori vahendusel kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõigetega 6, 7 ja 8.

Artikkel 4

Piirangute dokumenteerimine ja registreerimine

1.   Komisjon dokumenteerib iga käesoleva otsuse alusel kohaldatava piirangu põhjused, sealhulgas hinnangu selle piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, võttes arvesse määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikes 2 esitatud asjaomaseid asjaolusid.

Dokumenti kantakse teave selle kohta, kuidas õiguse kasutamine võib ohustada andmesubjekti tervist või kahjustada teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

2.   Põhjusi sisaldavad dokumendid ning vajaduse korral ka nende aluseks olevad faktilisi ja õiguslikke elemente sisaldavad dokumendid kantakse isiku tervisekaardile.

Artikkel 5

Piirangute kestus

1.   Artiklis 2 osutatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad nende kehtestamise põhjused.

2.   Kui andmesubjekt taotleb uuesti juurdepääsu oma tervisekaardile siis, kui piirangu põhjus enam ei kehti, tühistab komisjon piirangu ja teatab andmesubjektile piirangu peamised põhjused. Samal ajal teavitab komisjon andmesubjekti võimalusest esitada igal ajal kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Artikkel 6

Läbivaatamine Euroopa Komisjoni andmekaitseametniku poolt

1.   Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta andmesubjektide õiguste piiramisest käesoleva otsuse alusel. Taotluse korral võimaldatakse andmekaitseametnikule juurdepääs põhjusi sisaldavale dokumendile ning kõigile faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavatele tõendavatele dokumentidele.

2.   Andmekaitseametnik võib taotleda piirangu läbivaatamist. Andmekaitseametnikule tuleb taotletud läbivaatamise tulemustest teatada kirjalikult.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse alates 11. detsembrist 2018.

Brüssel, 30. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  Selle järelduse kiitsid asutuste juhid heaks 19. veebruaril 2004 toimunud 236. koosolekul.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(3)  Euroopa Komisjoni toimikute suhtes kehtiv ühtne komisjoniülene säilitustähtaegade loetelu (SEK(2007) 970, 4. juuli 2007, ajakohastatud ja täiendatud dokumendiga SEC(2012) 713, 17. detsember 2012).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Komisjoni 2. juuli 2007. aasta otsus K(2007) 3195, millega kehtestatakse ravikulude hüvitamise üldised rakendussätted.


31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/36


EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE OTSUS (EL) 2019/155,

23. jaanuar 2019,

millega pikendatakse ajutist piirangut turundada, levitada või müüa hinnavahelepinguid jaeklientidele

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE JÄRELEVALVENÕUKOGU,

E võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (1), eelkõige selle artikli 9 lõiget 5, artikli 43 lõiget 2 ja artikli 44 lõiget 1;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (2), eriti selle artiklit 40;

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrust (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (3), eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega (EL) 2018/796 (4) piiras Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) hinnavahelepingute turundamist, levitamist või müüki jaeklientidele alates 1. augustist 2018 kolmeks kuuks.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 40 lõikele 6 peab ESMA kohaldatud toodetesse sekkumise ajutise meetme läbi vaatama asjakohaste ajavahemike tagant ja vähemalt kord kolme kuu jooksul.

(3)

Otsusega (EL) 2018/1636 (5) muutis ESMA hinnavahelepingute jaeklientidele turundamise, levitamise või müügi ajutist piirangut ja pikendas seda alates 1. novembrist 2018 veel kolmeks kuuks.

(4)

Hinnavahelepingute piirangu läbivaatamisel toetus ESMA muu hulgas riiklike pädevate asutuste küsitlusele (6), milles käsitleti tootesse sekkumise meetme praktilist rakendamist ja mõju, ning riiklikelt pädevatelt asutustelt ja sidusrühmadelt saadud lisateabele.

(5)

Riiklikud pädevad asutused tuvastasid üksnes piiratud arvu näiteid, kus esines mittevastavusi ESMA toodetesse sekkumise meetmetega; need olid seotud peamiselt riskihoiatustega.

(6)

Riiklikud pädevad asutused teatasid hinnavahelepingute jaeklientide kontode, kauplemismahu ja kogu jaekliendikapitali üldisest vähenemisest kolme kuu jooksul (august kuni oktoober 2018 – edaspidi „2018. aasta periood“) võrreldes 2017. aasta sama perioodiga (edaspidi „2017. aasta periood“). Kasumlike jaekliendikontode osakaal jäi nende perioodide võrdluses üldiselt stabiilseks. Nende jaeklientide keskmised kulud, kes kauplesid hinnavahelepingutega (mis näivad sõltuvat turutingimustest vähem kui klientide üldtulemused), olid 2018. aasta perioodil oluliselt väiksemad kui 2017. aasta perioodil (7). Krüptovääringute hinnavahelepinguid sisaldavate aktiivsete jaekontode keskmised kulud vähenesid muude kontodega võrreldes disproportsionaalselt, ehkki selliste kontodega kaasnesid jätkuvalt suuremad kulud kui krüptovääringute positsioonideta kontodega. Riiklikud pädevad asutused teatasid ka automaatsete sulgemiste, negatiivse omakapitaliga kontode ja negatiivsete saldode suuruse vähenemisest (8).

(7)

Riiklikud pädevad asutused teatasid ka, et 2018. aasta perioodil oli kutseliseks kliendiks hakata soovinud klientide arv suurem kui 2017. aasta samal perioodil. ESMA on teadlik, et mõni hinnavahelepingute pakkuja reklaamib oma jaeklientidele võimalust saada soovi korral kutseliseks kliendiks. Jaeklient võib taotleda kutselise kliendina kohtlemist juhul, kui ta esitab vastava kirjaliku taotluse kooskõlas kõikide asjakohaste õigusaktide nõuetega. Teenusepakkujad peaksid tagama kehtivate nõuete (9) pideva järgimise. ESMA on teadlik ka sellest, et teatud kolmanda riigi ühingud võtavad aktiivselt ühendust liidu klientidega ja mõni hinnavahelepingute pakkuja ELis reklaamib jaeklientidele võimalust viia oma kontod üle kontserni kolmandas riigis asuvasse üksusesse. Ilma tegevusloata või registreeringuta Euroopa Liidus on neil kolmanda riigi ühingutel lubatud pakkuda teenuseid liidus asutatud või asuvatele klientidele üksnes kliendi enda algatusel. Samuti on ESMA teadlik, et ühingud on alustanud muude spekulatiivsete investeerimistoodete pakkumist. ESMA jätkab nende muude toodete pakkumise jälgimist, et otsustada, kas mõni muu liidu tasandi meede oleks asjakohane.

(8)

Pärast otsuse (EL) 2018/796 vastuvõtmist ei saanud ESMA tõendeid, mis vaidlustanuks tema üldjärelduse, et tegu on investorite kaitse olulise probleemiga, mida käsitleti otsustes (EL) 2018/796 ja (EL) 2018/1636 (edaspidi „otsused“). ESMA järeldas seepärast, et otsustes käsitletud investorite kaitse oluline probleem jääb püsima, kui ei pikendata ajutist piirangut turundada, levitada või müüa hinnavahelepinguid jaeklientidele.

(9)

Lisaks ei ole muudetud liidu õiguse alusel kohaldatavaid regulatiivseid nõudeid, mis endiselt ei lahenda ESMA tuvastatud ohtu. Lisaks ei ole riiklikud pädevad asutused võtnud meetmeid, et ohtu lahendada, või ei ole võetud meetmed ohtu piisavalt maandanud. Eelkõige ei ole alates otsuse (EL) 2018/796 vastuvõtmisest ükski pädev asutus vastu võtnud määruse (EL) nr 600/2014 (10) artikli 42 kohast riiklikku tootesse sekkumise meedet.

(10)

Piirangu pikendamine ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis oleks ebaproportsionaalne meetme kasulikkusega, ega põhjusta õigusliku arbitraaži riski samadel põhjustel kui otsustes esitatud põhjused.

(11)

Kui ajutist piirangut ei pikendata, on ESMA arvates tõenäoline, et pakutakse taas hinnavahelepinguid, ilma et võetaks piisavaid meetmeid jaeklientide kaitseks nende toodetega seotud riskide eest, mis tekitasid tarbijatele otsustes kirjeldatud kahju.

(12)

Arvestades neid põhjusi koos otsustes esitatud põhjustega on ESMA otsustanud investorite kaitse olulise probleemi lahendamiseks pikendada piirangut otsuses (EL) 2018/1636 sätestatud tingimustel veel ühe kolmekuulise perioodi võrra.

(13)

Kuna kavandatud meede võib olla piiratud ulatuses seotud põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, konsulteeris ESMA pädevate asutustega, kes vastutavad põllumajandustoodete turgude järelevalve, halduse ja reguleerimise eest määruse (EÜ) nr 1234/2007 (11) alusel. Ükski nendest asutustest ei esitanud vastuväiteid meetmete pikendamise vastu.

(14)

ESMA on teatanud pikendusotsuse ettepaneku riiklikele pädevatele asutustele.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   hinnavaheleping– tuletisinstrument, mis ei ole optsioon, futuur, vahetusleping või forvardleping ja mille eesmärk on anda selle omanikule pikk või lühike riskipositsioon alusvara hinna, taseme või väärtuse kõikumise suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on kauplemiskohas kaubeldava alusvaraga või mitte, ning mida peab arveldama rahas või mida võib arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul, kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu;

b)   keelatud mitterahaline soodustus– mis tahes mitterahaline soodustus, välja arvatud hinnavahelepingutega seotud teave ja analüüsivahendid;

c)   esialgne marginaal“'– mis tahes makse, mis tehakse hinnavahelepingu sõlmimise eesmärgil, välja arvatud teenustasu, tehingutasud ja muud seonduvad kulud;

d)   esialgse marginaali kaitse– I lisas kindlaks määratud esialgne marginaal;

e)   marginaali sulgemise kaitse– jaekliendi ühe või mitme avatud hinnavahelepingu sulgemine kliendile soodsaimatel tingimustel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklitele 24 ja 27, juhul kui hinnavahelepingute kauplemiskontol olev rahasumma ja kõikide selle kontoga seotud avatud hinnavahelepingute realiseerimata netokasum langeb alla poole kõikide nende avatud hinnavahelepingute esialgse marginaali kaitse kogusummast;

f)   negatiivse saldo kaitse– jaekliendile kõikidest hinnavahelepingute pakkuja juures avatud hinnavahelepingute kauplemiskontoga seotud hinnavahelepingutest tulenevate kohustuste kogusumma piiramine sellel hinnavahelepingute kauplemiskontol oleva rahasummaga.

Artikkel 2

Ajutine piirang jaeklientide hinnavahelepingutele

Hinnavahelepingute turundamine, levitamine või müük jaeklientidele on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt kõik järgmised tingimused:

a)

hinnavahelepingute pakkuja nõuab, et jaeklient maksaks esialgse marginaali kaitse;

b)

hinnavahelepingute pakkuja annab kliendile marginaali sulgemise kaitse;

c)

hinnavahelepingute pakkuja annab kliendile negatiivse saldo kaitse;

d)

hinnavahelepingute pakkuja ei tee jaekliendile hinnavahelepingu turundamise, levitamise või müügiga seoses otseselt või kaudselt makset ega anna rahalist või keelatud mitterahalist soodustust, välja arvatud hinnavahelepingust saadav realiseeritud kasum;

e)

hinnavahelepingu pakkuja ei saada jaekliendile otse ega kaudselt teadet ega avalda jaekliendile kättesaadavas vormis infot hinnavahelepingu turundamise, levitamise või müügi kohta, kui see ei sisalda sobivat riskihoiatust, mis vastab II lisa sätetele ja tingimustele.

Artikkel 3

Kõrvalehoidmisele suunatud tegevuses osalemise keeld

Keelatud on teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, mille eesmärgiks või tagajärjeks on artikli 2 nõuete täitmisest kõrvalehoidmine, sealhulgas tegutsemine hinnavahelepingute pakkuja asendajana.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kolm kuud alates 1. veebruarist 2019.

Pariis, 23. jaanuar 2019

Järelevalvenõukogu nimel

esimees

Steven MAIJOOR


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(3)  ELT L 87, 31.3.2017, lk 90.

(4)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 22. mai 2018. aasta otsus (EL) 2018/796 hinnavahelepingute ajutise piiramise kohta Euroopa Liidus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 40 (ELT L 136, 1.6.2018, lk 50).

(5)  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 23. oktoobri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1636, millega pikendatakse ja muudetakse ajutist piirangut otsuses (EL) 2018/796, millega piiratakse ajutiselt hinnavahelepingute jaeklientidele turundamine, levitamine või müük (ELT L 272, 31.10.2018, lk 62).

(6)  Vastasid järgmised 26 riiklikku pädevat asutust: Financial Market Authority (AT – FMA), Cyprus Securities and Exchange Commission (CY – CySEC), Czech National Bank (CZ – CNB), Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht (DE – BaFIN), Finanstilsynet (DK – Finanstilsynet), Hellenic Capital Markets Commission (EL – HCMC), Comisión Nacional del Mercado de Valores (ES – CNMV), Finnish Financial Supervisory Authority (FI – FSA), Autorité des Marchés Financiers (FR – AMF), Magyar Nemzeti Bank (HU – MNB), Central Bank of Ireland (IE – CBI), Financial Supervisory Authority (IS – FME), Lietuvos Bankas (LT – LB), Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (IT – Consob), Commission de Surveillance du Secteur Financier (LU – CSSF), Finanšu un kapitāla tirgus komisija (LV – FKTK), Malta Financial Services Authority (MT – MFSA), Autoriteit Financiële Markten (NL – AFM), Finanstilsynet (Finanstilsynet – NO), Komisja Nadzoru Finansowego (PL – KNF), Comissão do Mercado de Valores Mobiliários (PT – CMVM), Romanian Financial Supervisory Authority (RO – FSA), Finansinspektionen (SE – Finansinspektionen), Agencija za trg vrednostnih papirjev (SI – ATVP), National Bank of Slovakia (NBS – SK), Financial Conduct Authority (UK – FCA).

(7)  See on kooskõlas täheldatud vähenemisega kogu kauplemismahus, mille alusel tavaliselt arvutatakse hinnavahed ja tasud. Aktiivsetel jaekliendikontodel suurenes veidi klientide keskmine omakapital, kuid protsentuaalselt oli see oluliselt väiksem muutus kui nende kontode kogu kauplemismahu ja koguriskipositsiooni vähenemine.

(8)  Perioodil august–oktoober 2018 kohaldati negatiivse saldo kaitset. Turul esinevad tehingulüngad võivad aga põhjustada olukordi, kus kliendi leping suletakse algselt hinnaga, mis tekitab negatiivse omakapitali, misjärel teenusepakkuja taaskrediteerib konto tagasi nulli, et vastata uuele negatiivse saldo kaitse nõudele. Nii oli see teenusepakkujatega, kes pakkusid 2017. aasta samal perioodil negatiivse saldo kaitset.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, ELT L 173, 12.6.2014, lk 349) II lisa II jaotis. Vt ka finantsinstrumentide turgude direktiivi ja finantsinstrumentide turgude määruse kohast investorikaitset ja vahendamist käsitleva ESMA küsimuste ja vastuste dokumendi (ESMA35-43–349) jaotis 11, kus ESMA kirjeldab investeerimisfirmades klientide soovi korral kutselisena klassifitseerimisel õigusnõuete kohaldamise ebaõigeid tavasid. Jaotist 11 uuendati viimati 25. mail 2018.

(10)  ESMA võttis arvesse järgmist: a) 4. juunil 2018 võttis EMP EFTA riigi pädev asutus NO-Finanstilsynet vastu riiklikud toodetesse sekkumise meetmed, mille kohaldamistingimused ja -kuupäevad on samad nagu ESMA meetmetel; b) 6. juulil 2018 jõustus Rumeenia riiklik õigusakt, mis kehtestab sarnased tingimused kui ESMA meetmed.

(11)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).


I LISA

ESIALGSE MARGINAALI PROTSENDIMÄÄRAD ALUSVARA LIIKIDE KAUPA

a)

3,33 % hinnavahelepingu nominaalväärtusest, juhul kui alusvaraks olev valuutapaar koosneb mis tahes kahest järgmisest valuutast: USA dollar, euro, Jaapani jeen, naelsterling, Kanada dollar või Šveitsi frank;

b)

5 % hinnavahelepingu nominaalväärtusest, juhul kui alusvaraks olev indeks, valuutapaar või tooraine on:

i)

mõni järgmistest aktsiaindeksitest: Financial Times Stock Exchange 100 (FTSE 100); Cotation Assistée en Continu 40 (CAC 40); Deutsche Börse AG German Stock Index 30 (DAX30); Dow Jones Industrial Average (DJIA); Standard & Poors 500 (S&P 500); NASDAQ Composite Index (NASDAQ), NASDAQ 100 Index (NASDAQ 100); Nikkei Index (Nikkei 225); Standard & Poors/Australian Securities Exchange 200 (ASX 200); EURO STOXX 50 Index (EURO STOXX 50);

ii)

valuutapaar, milles on vähemalt üks eespool punktis a nimetamata valuuta; või

iii)

kuld;

c)

10 % hinnavahelepingu nominaalväärtusest, juhul kui alusvaraks olev tooraine või aktsiaindeks on eespool punktis b nimetamata tooraine või aktsiaindeks;

d)

50 % hinnavahelepingu nominaalväärtusest, juhul kui alusvaraks on krüptoraha; ja

e)

20 % hinnavahelepingu nominaalväärtusest, juhul kui alusvaraks on:

i)

aktsia; või

ii)

käesolevas lisas nimetamata alusvara.


II LISA

RISKIHOIATUSED

A JAGU

Riskihoiatuste tingimused

1.

Riskihoiatus peab olema kujunduses hästinähtaval kohal, vähemalt sama kirjasuurusega, kui peamiselt kasutatav kirjasuurus, ning samas keeles, milles on teade või avaldatav teave.

2.

Kui teade või avaldatav teave on püsival andmekandjal või veebilehel, peab riskihoiatus olema B jaos sätestatud vormingus.

3.

Kui teade või avaldatud teave on muul kujul kui püsival andmekandjal või veebilehel, peab riskihoiatus olema C jaos sätestatud vormingus.

4.

Kui B või C jaos sätestatud vormingus esitatud riskihoiatuse tähemärkide arv ületab kolmandast osapoolest turundaja standardtingimustega lubatud tähemärkide arvu piirangu, võib riskihoiatus erandina punktidest 2 ja 3 olla esitatud D jaos sätestatud vormingus.

5.

Kui riskihoiatus on D jaos sätestatud vormingus, peab teade või avaldatud teave sisaldama ka otselinki hinnavahelepingute pakkuja veebilehele, kus on esitatud B osas sätestatud vormingus riskihoiatus.

6.

Riskihoiatus peab sisaldama konkreetse teenusepakkuja ajakohast kahjumiprotsenti, milleks on selle hinnavahelepingute pakkuja juures kahjumisse jäänud jaeklientide hinnavahelepingute kauplemiskontode protsent. Arvutus tehakse iga kolme kuu järel ja hõlmab arvutamise kuupäevale eelnenud 12-kuulist perioodi („12-kuuline arvutusperiood“). Arvutamisel:

a)

loetakse konkreetse jaekliendi hinnavahelepingute kauplemiskonto kahjumisse jäänuks, kui kõikide selle hinnavahelepingute kauplemiskontoga seotud hinnavahelepingute realiseeritud ja realiseerimata netokasumite kogusumma on 12-kuulisel arvutusperioodil negatiivne;

b)

arvutamisel võetakse arvesse kõiki hinnavahelepingute kauplemiskontoga seotud hinnavahelepingute kulusid, sealhulgas kõik püsitasud, tehingutasud ja teenustasud;

c)

arvutusest jäetakse välja:

i)

kõik hinnavahelepingute kauplemiskontod, millega polnud arvutusperioodil seotud ühtki avatud hinnavahelepingut;

ii)

kõik kasumid või kahjumid muudelt toodetelt peale hinnavahelepingute kauplemiskontoga seotud hinnavahelepingute;

iii)

hinnavahelepingute kauplemiskontole tehtud sissemaksed ja sellelt tehtud väljamaksed;

7.

Erandina punktidest 2–6 peab hinnavahelepingute pakkuja, kes eelmisel 12-kuulisel arvutusperioodil ei ole avanud ühtki jaekliendi hinnavahelepingute kauplemiskontoga seotud hinnavahelepingut, kasutama vastavalt kas D või E jaos sätestatud standardriskihoiatust.

B JAGU

Konkreetse teenusepakkuja riskihoiatus püsival andmekandjal ja veebilehel

Hinnavahelepingud on keerukad instrumendid, millega võimendusest tulenevalt kaasneb suur kiire kahjumi risk.

[sisestada teenusepakkuja protsent] % jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse.

Palume teil kaaluda, kas hinnavahelepingute toimimine on teile arusaadav ja kas te olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.

C JAGU

Konkreetse teenusepakkuja riskihoiatuse lühiversioon

[sisestada teenusepakkuja protsent] % jaeinvestorite kontodest jääb selle teenusepakkuja juures hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse.

Palume teil kaaluda, kas olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.

D JAGU

Konkreetse teenusepakkuja väikse tähemärgiarvuga riskihoiatus

[sisestada teenusepakkuja protsent] % hinnavahelepingute jaeinvestorite kontodest jääb kahjumisse.

E JAGU

Standardriskihoiatus püsikandjal ja veebilehel

Hinnavahelepingud on keerukad instrumendid, millega võimendusest tulenevalt kaasneb suur kiire kahjumi risk.

74–89 % jaeinvestorite kontodest jääb hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse.

Palume teil kaaluda, kas hinnavahelepingute toimimine on teile arusaadav ja kas olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.

F JAGU

Standardriskihoiatuse lühiversioon

74–89 % jaeinvestorite kontodest jääb hinnavahelepingutega kauplemisel kahjumisse.

Palume teil kaaluda, kas olete valmis võtma riski, et suure tõenäosusega jääte te kahjumisse.

G JAGU

Väikse tähemärgiarvuga standardriskihoiatus

74–89 % hinnavahelepingute jaeinvestorite kontodest jääb kahjumisse.


III Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 27/42


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 83/18/COL,

26. september 2018,

Landsvirkjunile tuletislepingutega seoses antud riigigarantiide kohta (Island) [2019/156]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (edaspidi „järelevalveamet“),

võttes arvesse

Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 61,

EMP lepingu protokolli nr 26,

EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24,

järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“), eriti selle II osa artikli 7 lõiget 2,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Järelevalveamet alustas 3. mail 2017 ametlikku uurimist, et selgitada välja, kas ettevõtte Landsvirkjun tuletislepingutele riigigarantii andmine oli riigiabi (edaspidi „algatamisotsus“) (2).

(2)

2017. aasta 15. septembri kirjaga (3) esitas Landsvirkjun oma märkused (4). Järelevalveamet saatis märkused edasi Islandile (5). Ükski teine huvitatud isik märkusi ei esitanud.

(3)

Island esitas märkused 2017. aasta 25. septembri kirjas (6).

(4)

Järelevalveamet kohtus Landsvirkjuni ja Islandi esindajatega 23. märtsil 2018. Pärast kohtumist ja 27. märtsil 2018 järelevalveametilt küsimuste saamist (7) esitas Landsvirkjun 11. aprillil 2018 lisateabe (8). 12. aprillil 2018 andis Island järelevalveametile teada, et on Landsvirkjuni argumentidega nõus ega pea vajalikuks lisamärkuste esitamist (9).

(5)

Järelevalveamet arutas küsimust Islandi ja Landsvirkjuniga edasi 6. juunil 2018 toimunud kohtumisel. 7. juunil 2018 saatis Landsvirkjun järelevalveametile lisateavet (10). Pärast kohtumist ja Landsvirkjunilt lisateabe saamist küsis järelevalveamet Islandilt lisaselgitusi (11). Island saatis soovitud teabe 29. juuni 2018. aasta kirjaga (12).

2.   MEETME KIRJELDUS

2.1   Abisaaja: Landsvirkjun

(6)

Landsvirkjun on riigi täisühing, mille tegevust reguleerib Landsvirkjuni seadus (13). 1. jaanuaril 2007 võttis Landsvirkjuni kogu omandi üle riigikassa. Landsvirkjun kuulub riigile: 99,9 % otseselt riigikassale ja 0,1 % kaudselt Eignarhlutir ehf-ile, mis on täielikult riigikassale kuuluv piiratud vastutusega äriühing.

2.2   Landsvirkjuni sõlmitud tuletislepingud ja riigigarantiid

(7)

Islandi sõnul (14) mõjutab Landsvirkjuni nii valuutarisk kui ka võlaportfelli intressirisk. Landsvirkjun kasutab nende riskide juhtimiseks mitmesuguseid tuletislepinguid.

(8)

Nagu algatamisotsuses selgitatud, uuris järelevalveamet järgmisi Landsvirkjuni sõlmitud tuletislepinguid: välisvaluuta vahetuslepingud, välisvaluutaoptsioonid ja intressimäära vahetuslepingud (15). Järelevalveamet kirjeldas neid lepinguid algatamisotsuses Islandi selgituste alusel (16).

2.3   Olemasoleva riigiabi menetlus seoses piiramatute riigigarantiidena antud riigiabiga

(9)

26. septembri 2006. aasta kirjaga (17) algatas järelevalveamet protokolli nr 3 II osa artikli 17 lõikes 2 sätestatud menetluse olemasolevate abimeetmete kohta seoses teatud meetmetega, mis on kasulikud Islandi elektriettevõtetele (sh piiramatud riigigarantiid Landsvirkjunile). Selles kirjas andis järelevalveamet Islandile teada oma esialgsest arvamusest, et need meetmed on riigiabi, mis ei ole kooskõlas EMP lepinguga.

(10)

Järelevalveamet jõudis otsuses nr 302/09/COL (18) järeldusele, et piiramatud riigigarantiid Landsvirkjunile on olemasolev riigiabi. Samas otsuses tegi järelevalveamet Islandile ettepaneku võtta õiguslikke, halduslikke ja muid meetmeid, et kaotada EMP lepinguga kokkusobimatu riigiabi, mis tuleneb Landsvirkjunile antud piiramatutest riigigarantiidest.

(11)

8. augusti 2009. aasta kirjas (19) nõustus Island nende meetmetega ja kohustus teavitama järelevalveametit meetmetest, mida otsuse nr 302/09/COL täitmiseks võetakse. Pärast edasist kirjavahetust Islandiga dokumenteeris järelevalveamet otsuses nr 159/13/COL (20) Islandi nõusoleku sobivaid meetmeteid võtta ja lõpetas menetluse.

3.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(12)

Algatamisotsuses esitas järelevalveamet esialgse seisukoha asjaomaste garantiidega seotud riigiabi olemasolu ja võimaliku vastuolu kohta EMP lepinguga.

(13)

Järelevalveameti esialgse arvamuse kohaselt oli Landsvirkjunile tuletislepingutega seoses antud riigigarantiisid vähemalt alates 2013. aastast. Järelevalveamet selgitas algatamisotsuses, et paljud küsimused, mille alusel hinnata, kas Landsvirkjunile tuletislepingutega seoses antud garantiid on riigiabi, olid segased (21).

(14)

Järelevalveamet ei saanud välistada, et garantiid ei ole riigiabi. Majandusliku eelise küsimuses oli järelevalveamet esialgsel seisukohal, et kõnesolevad garantiid ei vasta riigigarantiidega seotud riigiabisuuniste (edaspidi „garantiisuunised“) (22) punktis 3.2 esitatud tingimustele b, c ja d kujutavad endast riigiabi eeskirjade kohaselt eelist. Järelevalveamet väljendas kahtlust, kas garantiisid saab pidada EMP lepinguga kokkusobivaks.

(15)

Island ja Landsvirkjun on esitanud märkused nii Landsvirkjuni sõlmitud tuletislepingute kui ka riigigarantiide kohta. Käesoleva otsuse seisukohalt oluliste märkuste kokkuvõte on punktides 4 ja 5.

4.   ISLANDI MÄRKUSED

4.1   Üldised märkused tuletislepingute ja riigigarantiide kohta

(16)

Seoses algatamisotsuse punktiga 20 (23) väidab Island, et erinevalt järelevalveameti 27. juuni 2016. aasta järelmeetmeid käsitlevas kirjas väidetust sai Landsvirkjun sõlmida riske maandavad tuletislepingud ilma riigigarantiita. Järelmeetmeid käsitlevas kirjas esitatud vastupidine väide oli eksitus, mida Island õigel ajal ei märganud. Peale selle ei ole Landsvirkjunil asjakohase õigusraamistiku kohaselt vaja tuletislepingu sõlmimiseks riigigarantiid saada. Landsvirkjun võib igal aastal taotleda riskide maandamise tuletislepingute jaoks garantiisid konkreetses kumulatiivses nominaalväärtuses.

(17)

Seoses algatamisotsuse punktidega 20, 24, 33 ja 39 (24) selgitab Island, et garantiid andis finants- ja majandusministeerium, mitte valitsuse võla haldamise üksus (edaspidi „võlahaldamisüksus“), mis on keskpanga riigikassa ja turutoimingute üksuse allüksus. Võlahaldamisüksusele on antud mõned riigigarantiidega seotud ülesanded, aga see ei tähenda, et ta neid garantiisid väljastaks (25).

4.2   Riigiabi olemasolu

(18)

Island ei vaidlusta, et kõnealused riigigarantiid on riigi antud, ega seda, et kui leitakse, et need on valikuline eelis, võivad need moonutada konkurentsi ja mõjutada EMP lepinguosaliste vahelist kaubandust.

(19)

Ent Island ei ole nõus järelevalveameti esialgse arvamusega (26), et need garantiid võivad anda Landsvirkjunile eelise.

(20)

Islandi sõnul on tegu maksegarantiidega, millel ei ole Landsvirkjuni jaoks konkreetset väärtust. Võimalus nõuda maksmata jäänud summad välja riigilt on ainult teoreetiline. Islandi väitel sõlmib Landsvirkjun tuletislepingud ainult riskide maandamiseks ehk selleks, et maandada aluseks olevatest finantstehingutest tulenevaid finantsriske. Seda nõuab riik kui omanik ning selline nõue on ka Landsvirkjuni riskijuhtimispoliitikas, mille on kehtestanud selle nõukogu. Samuti väidab Island, et Landsvirkjun sõlmib riigigarantiita tuletislepingud garanteeritud lepingutega samadel tingimustel.

4.3   Islandi riigigarantiidega seotud õigusraamistiku kohaldatavus

(21)

Seoses algatamisotsuse punktiga 65 (27) väidab Island, et kõnealustele garantiidele kohaldati õigusraamistikku, millele omakorda kohaldati järelevalveameti otsust nr 302/09/COL (nii enne kui ka pärast otsusekohaste muudatuste tegemist). Island viitab enda ja järelevalveameti vahelisele kirjavahetusele, mis seda kinnitab.

5.   LANDSVIRKJUNI MÄRKUSED (28)

5.1   Islandi õigusraamistik Landsvirkjunile antavate riigigarantiide jaoks

(22)

Landsvirkjunile riigigarantiide andmise aluseks olev õigusraamistik põhineb riigigarantiide seadusel (29) ja Landsvirkjuni seadusel. Landsvirkjun oli juba eelmise Landsvirkjuni seaduse (30) kohaselt asutatud täisühinguna.

(23)

Riigigarantiide seaduse artikli 1 kohaselt ei või riik kunagi väljastada garantiid, kui selleks ei ole õiguslikku alust (31). Landsvirkjuni riigigarantiide saamise aluseks on Landsvirkjuni seadus. Landsvirkjuni seaduse kohaselt on omaniku garantii (nii enne kui ka pärast olemasoleva abi menetlust) maksegarantii. Peale selle annab garantiisid finants- ja majandusministeerium, mitte võlahaldamisüksus.

(24)

Maksegarantii erineb tavapärastest täisühingute omanike kohustustega seotud eeskirjadest. Täisühingute seaduse nr 50/2007 kohaselt vastutavad omanikud täisühingu kõigi kohustuste eest otsese, piiramatu ja tingimusteta garantii alusel ning seega piiranguteta.

(25)

Maksegarantii kohaselt peab võlausaldaja enne riigile nõude esitamist kasutama Landsvirkjuni vastu ära kõik õiguskaitsevahendid. Tegelikkuses tähendab see, et võlausaldaja peab Islandi õiguse üldpõhimõtete kohaselt tõendama võlgniku maksejõuetust. Niisiis, enne kui võlausaldaja võib oma nõude esitada garantii andjale, peab tema arestimisnõue osutuma edutuks või ta (ise või koos teistega) peab ametlikult algatama pankrotiseaduses sätestatud menetluse (32). Kuna võlgnevuse garantii andjalt väljanõudmine tähendab väga rasket ja pikka menetlust ning kõik õiguskaitsevahendid äriühingu vastu peavad olema enne seda ammendatud, on maksegarantii väärtus võlausaldajate jaoks palju väiksem. Landsvirkjun juhib tähelepanu ka järelevalveameti varasemale tavale selles küsimuses (33).

5.2   Kuidas Landsvirkjun tuletislepinguid kasutas

(26)

Kõnealused riigigarantiiga tuletislepingud olid seotud aluseks olevate finantskohustustega (laenud ja võlakirjad), mis võeti enne olemasoleva abi menetluse kohaselt nõutud meetme rakendamist (34).

(27)

Landsvirkjun väidab, et korraldab rahastamist täies kooskõlas OECD riikide suurettevõtete tavapraktikaga ja tuletislepingud on riskijuhtimise lahutamatu osa. Landsvirkjun sõlmib vastaspooltega ISDA raamlepingud (35), kus on kirjas tüüptingimused, mida kohaldatakse kõigile nendevahelistele tuletistehingutele (36).

(28)

Landsvirkjuni finantskohustused on USA dollarites ja teistes valuutades ning nii muutuva kui ka fikseeritud intressimääraga (37). Seetõttu mõjutab Landsvirkjuni nii valuuta- kui ka intressirisk. Landsvirkjun maandab neid tuletislepingutega nii, et konverdib muus kui USA dollarites finantskohustused USA dollaritesse (ettevõtte arvestusvaluuta alates aastast 2008) ja muutuva intressimääraga finantskohustused fikseeritud intressiga kohustusteks.

(29)

Landsvirkjun kasutab tuletislepinguid ainult riskide maandamiseks (38). Landsvirkjun ei sõlmi tuletislepinguid spekulatiivsel ega arbitraaži eesmärgil (39). Tuletislepingute kasutamine vaid riskide maandamiseks on tingitud ka omaniku ehk riigi nõudmisest. Landsvirkjun esitas nende väidete kinnituseks sisedokumendid ja omaniku kirjad (40).

(30)

Samuti selgitab Landsvirkjun, et äriühingu poliitika on mitte kasutada ühegi tehingu jaoks erasektori ega riigigarantiisid. Pärast riigigarantiide süsteemi muutmist hakkas Landsvirkjun pidama läbirääkimisi garantiiga tuletislepingute muutmiseks ja viimane riigigarantii kaotati 2017. aasta juulis. (41) Landsvirkjun suudab sõlmida ja sõlmib tuletislepingud riigigarantiita. Landsvirkjun on esitanud ka tõendid selle kohta, et riigigarantiide kaotamine ei muutnud tuletislepingute majanduslikke tingimusi (42).

5.3   Eelise puudumine

(31)

Landsvirkjun on seisukohal, et kõnealuste tuletislepingute riigigarantiid ei andnud mingit eelist.

(32)

Riski maandamise tuletisleping vähendab põhimõtteliselt riskipositsiooni, mis peaks vähendama aluseks oleva tehinguga seotud garantii eest makstavat tasu. Landsvirkjun kordab, et tuletislepingute muutmine riigigarantii kaotamiseks ei tähendanud äriühingule mingit lisakulu. Landsvirkjuni rahastamise tingimused ega nõuded ei ole riigigarantii kaotamisega muutunud (43).

(33)

Landsvirkjun on esitanud kaks aruannet riigigarantiide mõju kohta tuletislepingutele (44). Nende aruannete kohaselt ei andnud tuletislepingutega seotud riigigarantiid mingit eelist.

(34)

Landsvirkjun selgitab ka, et perioodil 2010–2017 oli äriühingul 142–287 miljonit USA dollarit vaba raha. Sellist summat on hoitud likviidsusriski maandamiseks (puhvrina ootamatu riski puhuks). Suur likviidsus toob kaasa alternatiivkulu, mis on otseselt seotud praegu riigile makstavate tasudega. Selle asemel, et vaba raha hoida, oleks äriühing võinud osta turult tagasi võlakirju ja/või laenuandjatelt ettemakstud/amortiseerunud laene. Sellega oleks hoitud kokku mitte ainult intressiraha, vaid ka [0,1–2] % garantiitasu, mida Landsvirkjun praegu garantiiga võlakirjade ja laenude eest maksab.

6.   RIIGIABI OLEMASOLU

(35)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.“

(36)

Seepärast peab selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud kõik järgmised tingimused: i) abimeetme annab riik või see on antud riigi ressurssidest; ii) see annab ettevõttele eelise; iii) see eelistab teatud ettevõtteid ning iv) see võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust (45). Järelevalveamet arvab, et õige oleks hindamist alustada küsimusest, kas kõnealused tuletislepingute garantiid andsid Landsvirkjunile eelise.

6.1   Eelis

6.1.1   Sissejuhatavad märkused

(37)

Järelevalveamet on Islandi ja Landsvirkjuniga nõus, et kõnealustele garantiidele kohaldatakse Islandi riigigarantiidega seotud õigust, kaasa arvatud Landsvirkjuni seadust, mida käsitleti olemasoleva abi menetluses. (46)

(38)

Praeguses ametlikus uurimises, mis algatati algatamisotsusega, keskendutakse kitsamale teemale kui olemasoleva abi menetlus ehk ainult Landsvirkjuni seaduse kohaldamisele teatud tuletislepingute riigigarantiide suhtes.

(39)

Järelevalveamet seadis algatamisotsuses kahtluse alla selle, kas need garantiid vastasid garantiisuuniste punktis 3.2 sätestatud tingimustele b, c ja d (47), mis lubavad riigiabi olemasolu välistada. (48)

(40)

Ilma et see mõjutaks küsimust, kas garantiisuunistega ette nähtud riigiabi puudumise tingimused on täidetud, leiab järelevalveamet ametliku uurimise käigus Islandilt ja Landsvirkjunilt saadud teabe alusel (selgitus allpool), et kõnealused riigigarantiid ei andnud Landsvirkjunile eelist (49).

6.1.2   Tuletislepingute riigigarantiidest tingitud eelise välistamine

(41)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses on eelis majanduslik kasu, mida ettevõte ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (50). Järelevalveamet on mitmel korral otsustanud, et garantii võib olla EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 sätestatud eelis. (51)

(42)

Garantii eelis on see, et sellega seotud riski kannab riik. Riigi riskivalmidus tuleks tavaliselt hüvitada asjakohase garantiitasuga. (52) Ent garantiisuunistes on sätestatud, et „kui riigi üksikgarantii või garantiikavaga ei kaasne ettevõtte jaoks mingit eelist, siis ei ole see riigiabi“. (53) Garantiisuuniste punktides 3.2–3.5 on kirjas üksikgarantiide ja garantiikavadega seotud abi välistamise tingimused. Garantiisuuniste punktis 3.6 on sätestatud, et „kui ükskõik milline punktides 3.2–3.5 ettenähtud tingimustest jääb täitmata, ei tähenda see, et selline garantii või garantiikava loetaks automaatselt riigiabiks“.

(43)

Pärast 1. jaanuari 2010 on Landsvirkjunil õnnestunud pidada tuletislepingute vastaspooltega läbirääkimisi riigigarantiide kaotamiseks ja viimane riigigarantii kaotati 2017. aasta juulis. (54) Ametliku uurimise käigus esitatud tõenditest on näha, et riigigarantiide kaotamine ei muutnud tuletislepingute majanduslikke tingimusi. (55)

(44)

Järelevalveameti arvates tähendab vastaspoolte nõusolek loobuda riigigarantiidest paremaid majanduslikke tingimusi nõudmata seda, et garantiid ei andnud Landsvirkjunile eelist.

(45)

Pealegi ei ole Landsvirkjun kasutanud erasektori garantiisid ja ametliku uurimise ajal esitatud info alusel ei ole võimalik välja selgitada riskide maandamise tuletislepingute garantiide turuhinda.

(46)

Garantiisuuniste kohaselt tuleb garantii antava võimaliku eelise kvantifitseerimiseks (kui turuhinda ei ole võimalik välja selgitada) võrrelda garantiiga ja ilma selleta tehingute majanduslikke tingimusi. (56)

(47)

Kõnesolevate riigigarantiide kaotamine ei muutnud asjaomaste tuletislepingute majanduslikke tingimusi. Seetõttu ei saa neid garantiisid pidada Landsvirkjunile antud eeliseks. Peale selle ei ole järelevalveametil mingit alust arvata ega infot, mis viitaks sellele, et asjaomaste tuletislepingute majanduslikud tingimused oleks ilma riigigarantiideta lepingute puhul olnud riigigarantiide andmise ajal teistsugused. Järelikult peab järelevalveamet eeldama, et riigigarantiide kaotamine (või puudumine) ei muutnud asjaomaste tuletislepingute majanduslikke tingimusi nende garantiide olemasolu ajal mitte kunagi.

(48)

Järeldust, et tuletislepingute garantiid ei andnud Landsvirkjunile eelist, toetavad ka põhjenduses 33 nimetatud aruanded. Täpsemalt uuris finantsteenustele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Zanders Landsvirkjuni palvel valikut Landsvirkjuni tuletislepingutest ja arvutas nende lepingute marginaali. (57) Aruandest selgus, et sellised marginaalid olid [(–)2…2] ja [10…15] baaspunkti vahel ning samas suurusjärgus sarnase krediidireitinguga ettevõtete (kellel erinevalt Landsvirkjunist ei olnud maksegarantiid) sarnaste tuletislepingute marginaalidega. Selle alusel järeldas Zanders oma aruandes, et Landsvirkjunil ei ole maksegarantii tõttu teiste äriühingute ees mingit hinnaeelist. Seega jõuti aruandes järeldusele, et selline garantii ei andnud Landsvirkjunile mingit majanduslikku kasu.

(49)

Teise konsultatsioonifirma (Summa Consulting slf) aruandes märgitakse seoses riskide maandamise tuletislepingute hinnakujundusega, et „Landsvirkjuni korralikku bilanssi, likviidsuspositsiooni ja krediidikvaliteeti arvestades ei ole tõenäoline, et riigigarantii olemasolu või puudumine võiks märkimisväärselt mõjutada Landsvirkjuni tuletislepingute hinda“. (58)

(50)

Pealegi kasutas Landsvirkjun tuletislepinguid vaid riskide maandamiseks ehk muus kui USA dollarites finantskohustuste konvertimiseks USA dollaritesse (ettevõtte arvestusvaluuta alates aastast 2008) ja muutuva intressimääraga finantskohustuste konvertimiseks fikseeritud intressiga kohustusteks. (59) Ametliku juurdluse ajal esitatud teabe kohaselt tähendas olemasoleva abi menetluse käigus nõutud meetmete võtmine seda, et riigigarantiisid piirati nii, et need kataks 80 % kõnesolevate tuletislepingute väärtusest, ja riskide maandamise tuletislepingute garantiid piirati konkreetse kumulatiivse nimiväärtusega. (60) Seega ei saa öelda, et Landsvirkjun või riik kui garantii andja oleks nende garantiide tõttu olnud avatud piiramatutele kohustustele.

(51)

Peale selle on kõnealused garantiid Landsvirkjuni seaduse artikli 1 kohaselt maksegarantiid. Maksegarantii kohaselt peab võlausaldaja enne riigile nõude esitamist kasutama Landsvirkjuni vastu ära kõik muud õiguskaitsevahendid. (61) Järelevalveamet on varem jõudnud järeldusele, et kuigi see ei välista eelise olemasolu, kaasneb sellise garantiiga väiksem risk. (62) Nagu Landsvirkjun tõendas, ületasid selle raha ja raha ekvivalendid igal aastal perioodil 2010–2017 garantiiga tuletislepingutest tingitud kahju. (63) Seega olid garantii andja riskid väiksemad.

(52)

Nagu selgitatud põhjenduses 36, peavad meetme EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabiks liigitamiseks olema täidetud kõik neli tingimust. Kuna kõnealused garantiid Landsvirkjunile eelist ei anna, ei ole vaja teiste tingimuste täitmist hinnata.

7.   JÄRELDUS

(53)

Eespool esitatud hinnangu alusel järeldab järelevalveamet, et Landsvirkjuni valuuta- ja intressiriskide maandamiseks kasutatud tuletislepingutele antud riigigarantiid, millest viimane kaotati 2017. aasta juulis, ei olnud EMP lepingu artikli 61 lõike 1 seisukohalt riigiabi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Landsvirkjuni valuuta- ja intressiriskide maandamiseks kasutatud tuletislepingutele antud riigigarantiid, millest viimane kaotati 2017. aasta juulis, ei olnud EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

Ametlik uurimine on sellega lõpetatud.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Islandile.

Artikkel 3

Autentne on ainult otsuse ingliskeelne tekst.

Brüssel, 26. september 2018

EFTA järelevalveameti nimel

president

vastutav kolleegiumi liige

Bente ANGELL-HANSEN

kolleegiumi liige

Frank J. BÜCHEL

kolleegiumi liige

Högni KRISTJÁNSSON

allkirjastab õigus- ja täitevasjade osakonna direktorina

Carsten ZATSCHLER


(1)  3. mai 2017. aasta otsus nr 85/17/COL algatada uurimismenetlus selle kohta, kas Landsvirkjuni tuletislepingutele riigigarantii andmine oli riigiabi (ELT C 242, 27.7.2017, lk 6 ja EMP kaasanne nr 46, 27.7.2017, lk 1).

(2)  Samas.

(3)  Dokument nr 874341.

(4)  Landsvirkjuni 8. augustil 2017 esitatud taotluse (dokument nr 869480) alusel pikendas järelevalveamet märkuste esitamise tähtaega 15. septembrini 2017 (dokument nr 869479).

(5)  Dokument nr 878807.

(6)  Dokument nr 875032.

(7)  Dokument nr 905567.

(8)  Dokument nr 908632.

(9)  Dokument nr 908885.

(10)  Dokumendid nr 918376 ja 918377.

(11)  Dokumendid nr 917646 ja 917656.

(12)  Dokumendid nr 920923 ja 920925.

(13)  Landsvirkjuni seadus, nr 42/1983.

(14)  Dokument nr 793116.

(15)  Algatamisotsuse punkt 14.

(16)  Algatamisotsuse I osa punktid 2.3.1–2.3.3.

(17)  Dokument nr 280834.

(18)  Järelevalveameti 8. juuli 2009. aasta otsus nr 302/09/COL, millega pakuti välja sobivad meetmed seoses Landsvirkjunile ja Orkuveita Reykjavíkurile antud riigiabiga.

(19)  Dokument nr 527076.

(20)  Järelevalveameti 24. aprilli 2013. aasta otsus nr 159/13/COL lõpetada menetlus, mis käsitleb piiramatute riigigarantiidena Landsvirkjunile ja Orkuveita Reykjavíkurile antud olemasolevat abi (ELT C 237, 15.8.2013, lk 3, ja EMP kaasanne nr 45, 15.8.2013, lk 28).

(21)  Algatamisotsuse punkt 24.

(22)  ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasanne nr 23, 21.4.2011, lk 1.

(23)  Algatamisotsuse punkti 20 kohaselt oli järelevalveamet saanud 31. mail 2016 toimunud kohtumisel Islandi antud selgitustest aru, et Landsvirkjun ei saa riske maandavaid tuletislepinguid riigigarantiita sõlmida.

(24)  Algatamisotsuse punktides 20, 24, 33 ja 39 kajastub järelevalveameti algne arusaam, et kõnealused garantiid väljastas võlahaldamisüksus.

(25)  Dokument nr 875032.

(26)  Algatamisotsuse punkt 58.

(27)  Algatamisotsuse punkti 65 kohaselt (viitega I osa punktile 2.5) oli järelevalveamet esialgsel arvamusel, et garantiid ei ole kooskõlas Islandi muudetud riigigarantiide õigusraamistikuga ega garantiisuunistega. Täpsemalt ei paistnud, et Landsvirkjun maksaks garantiide tõttu saadava kasu eest mingit tasu; paistis, et garantiid katavad üle 80 % kohustustest; ning näis, et garantiid ei olnud seotud konkreetsete rahaliste tehingutega, neil ei olnud kindlat maksimumsummat ja ajalist piirangut.

(28)  Järelevalveamet märgib, et nagu punktis 1 selgitatud, on Island Landsvirkjuni esitatud märkustega nõus.

(29)  Seadus nr 121/1997.

(30)  Seaduse nr 59/1965 artikkel 1 Landsvirkjuni tõlkes: „Valitsus ja Reykjavíki linna volikogu asutavad elektriettevõtte Landsvirkjun. See äriühing on sõltumatu juriidiline isik, kes on rahaliselt ja raamatupidamislikult iseseisev. Selle registreeritud aadress ja tegevuskoht on Reykjavík. Landsvirkjun on riigi ja Reykjavíki linna täisühing, millest kummalegi kuulub pool. Mõlemad vastutavad äriühingu kohustuste eest individuaalselt, aga ühingu sees oleneb nende vastutus omandiprotsendist. Kumbki pool ei või teise poole nõusolekuta ühingus osalemisest loobuda.“

(31)  Sama oli kirjas ka varasemas riigigarantiide seaduses (nr 37/1961).

(32)  Dokumendid nr 874341 ja 92092.

(33)  Järelevalveameti 19. juuli 2006. aasta otsus nr 227/06/COL seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf. (ELT L 36, 5.2.2009, lk 69, ja EMP kaasanne nr 6, 5.2.2009, lk 9).

(34)  Dokument nr 917656.

(35)  ISDA raamleping on tüüpdokument, mida kasutatakse regulaarselt tuletisinstrumentidega tehtud börsiväliste tehingute korral. ISDA raamlepingu avaldab rahvusvaheline vahetus- ja tuletistehingute assotsiatsioon (International Swaps and Derivatives Association ehk ISDA).

(36)  Dokument nr 874341.

(37)  Dokument nr 908632.

(38)  Dokument nr 908632.

(39)  Dokument nr 874341.

(40)  Dokument nr 875032.

(41)  Samas.

(42)  Dokumendid nr 908633 ja 920923.

(43)  Dokumendid nr 874341, 908633 ja 920923.

(44)  Dokumendid nr 874344 (Zandersi aruanne, september 2017) ja nr 874345 (Summa aruanne, september 2017).

(45)  Vt muu hulgas liidetud kohtuasjad C-20/15 P ja C-21/15 P: komisjon vs. World Duty Free Group, EU:C:2016:981, punkt 53.

(46)  Punktid 4.3 ja 5.1.

(47)  Järelevalveamet ei seadnud algatamisotsuses kahtluse alla seda, et Landsvirkjun vastas garantiisuuniste punkti 3.2 tingimusele a (laenuvõtja ei ole rahalistes raskustes), ja selles polekski olnud põhjust kahelda.

(48)  Algatamisotsuse II osa punkt 1.1.3.

(49)  Järelevalveamet märgib, et järeldus käib algatamisotsuses käsitletud garantiide ja käesoleva otsuse kohta, mitte teiste Landsvirkjunile või mõnele teisele äriühingule antud riigigarantiide kohta.

(50)  Vt nt kohtuotsus: SFEI ja teised, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 60, ning kohtuotsus: Hispaania vs. komisjon, C-342/96, ECLI:EU:C:1999:210, punkt 41.

(51)  Muu hulgas on järelevalveamet leidnud eelise olemasolu 15. juuli 2005. aasta otsuses nr 177/05/COL (Liechtensteinische Landesbankile antud riigigarantii kohta) (avaldamata) ja otsuses nr 227/06/COL (seoses riigiabiga ettevõtjale Farice hf.) (ELT L 36, 5.2.2009, lk 69 ja EMP kaasanne nr 6, 5.2.2009, lk 9).

(52)  Garantiisuunised, punkt 2.1.

(53)  Garantiisuunised, punkt 3.1.

(54)  Dokument nr 908632.

(55)  Punkt 5.2.

(56)  Garantiisuunised, punkt 4.2.

(57)  Dokument nr 874344.

(58)  Dokument nr 874345.

(59)  Punkt 5.2 ja dokument nr 874345.

(60)  Dokumendid nr 875032, 874341 ja 908632.

(61)  Punkt 5.1.

(62)  Joonealune märkus 34.

(63)  Dokument nr 874345.