ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 25
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
29. jaanuar 2019

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/131, 15. oktoober 2018, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) sõlmimise kohta

1

 

*

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/132, 28. jaanuar 2019, millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/133, 28. jaanuar 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2015/640 seoses uute täiendavate lennukõlblikkustingimuste kehtestamisega

14

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/134, 21. jaanuar 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) muutmise küsimuses ( 1 )

19

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/135, 28. jaanuar 2019, millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

23

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/136, 28. jaanuar 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu kohaselt moodustatud veinide töörühmas seoses Jaapanist pärit veinitoodete Euroopa Liitu importimise sertifikaadi vormide ja enesesertifitseerimisega seotud üksikasjadega

25

 

*

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/137, 23. jaanuar 2019, eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ühtse juurdepääsu võrguteenuse osutajate valimise kohta (EKP/2019/2)

34

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/131,

15. oktoober 2018,

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkti v teise lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (2) artikli 41 punktile b käsitatakse soodustatud riigist pärit toodetena Norras, Šveitsis ja Türgis saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et need materjalid on läbinud piisava töö või töötluse kõnealuse delegeeritud määruse artikli 45 tähenduses.

(2)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikliga 54 kohaldatakse kumulatsioonisüsteemi tingimusel, et Šveits kohtleb vastastikkuse alusel samaväärselt tooteid, mis on pärit soodustatud riikidest ja sisaldavad liidust pärit materjale.

(3)

Šveitsi osas kehtestati kõnealune kumulatsioonisüsteem algselt liidu ja Šveitsi vahelise kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppena. Kõnealune kirjade vahetus toimus 14. detsembril 2000 pärast seda, kui nõukogu oli otsusega 2001/101/EÜ (3) andnud selleks oma heakskiidu.

(4)

Selleks et tagada päritolu mõiste selline kohaldamine, mis vastaks liidu üldiste tariifsete soodustuste süsteemi päritolureeglites sätestatule, on Šveits muutnud oma üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureegleid. Seepärast on vaja liidu ja Šveitsi vahelist kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet muuta.

(5)

Muudetud kirjavahetuse vormis lepingu raames tuleks jätkuvalt kohaldada liidu, Norra ja Šveitsi päritolusertifikaatide vormi A asendussertifikaatide vastastikuse tunnustamise süsteemi ning seda tuleks tingimuslikult kohaldada Türgi suhtes, et soodustada kaubavahetust liidu, Norra, Šveitsi ja Türgi vahel.

(6)

Lisaks nähakse liidu 2010. aastal reformitud üldiste tariifsete soodustuste süsteemi päritolureeglitega ette registreeritud eksportijate päritolutõendite kehtestamise uue süsteemi rakendamine alates 1. jaanuarist 2017. Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet on vaja muuta ka selles osas.

(7)

Selleks et ennetada kõnealuse uue süsteemi ja sellega seotud eeskirjade rakendumist, volitas nõukogu 8. märtsil 2012 komisjoni pidama läbirääkimisi kirjavahetuse vormis lepingu üle Šveitsiga, mille raames käsitletakse päritolusertifikaatide vormi A asendussertifikaatide vastastikust tunnustamist või asenduspäritolukinnitusi ning nähakse ette, et kaupu, mille komponendid on Norra, Šveitsi või Türgi päritoluga, käsitatakse liidu tolliterritooriumile jõudes kui kaupu, mille komponendid on liidu päritolu.

(8)

Komisjon pidas Šveitsiga läbirääkimisi ning nende tulemusel sõlmiti Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames („leping“).

(9)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis leping, milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artiklis 18 sätestatud teate (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1)  Nõusolek Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(3)  Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta otsus 2001/101/EÜ, mis käsitleb heakskiidu andmist ühenduse ja üldise soodustussüsteemi raames EFTA riikide (Norra ja Šveits) vahel kirjavahetuse teel sõlmitud tariifisoodustusi andvale kokkuleppele, mis sätestab, et kaupu, mille komponendid on Norra või Šveitsi päritoluga, käsitletakse ühenduse tolliterritooriumile jõudes kui kaupu, mille komponendid on ühenduse päritolu (vastastikune kokkulepe) (EÜT L 38, 8.2.2001, lk 24).

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/3

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kirjavahetuse vormis

LEPING,

milles käsitletakse Euroopa Liidu, Šveitsi Konföderatsiooni, Norra Kuningriigi ja Türgi Vabariigi vahelist päritolu kumulatsiooni üldise soodustuste süsteemi raames

A.   Liidu kiri

Lugupeetud kirjasaaja

1.   

Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi „Šveits“) on käesoleva lepingu pooled ja tunnistavad, et üldise soodustuste süsteemi (edaspidi „GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

a)

päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

b)

sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

c)

sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

d)

sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

e)

sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

f)

sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

g)

nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

2.   

Liit ja Šveits tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Norrast ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

Liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige esimeses lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

Käesolevat lõiget ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt) gruppidesse 1–24.

3.   

Liit ja Šveits kohustuvad käesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise poole edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

Pooled võivad oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

4.   

Pooled tagavad, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

a)

asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Šveitsi õigusaktidele;

b)

ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

c)

tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

d)

kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

e)

kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

f)

kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad.

5.   

Lõike 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil;

b)

edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks;

c)

kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

6.   

Pooled tagavad, et:

a)

kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Šveitsi GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

b)

kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

7.   

Pooled tagavad, et:

a)

iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

b)

lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

c)

edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

d)

lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

e)

esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

f)

viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

g)

asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

h)

tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, märgib algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi seerianumbri. Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

i)

asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

8.   

Pooled tagavad, et:

a)

edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

1)

kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

2)

kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

3)

üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

4)

edasisaatja nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

5)

liidus või Šveitsis asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

6)

päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

b)

igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

c)

asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

d)

päritolutõendi asendamisel märgib edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

1)

asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

2)

edasisaatja nimi ja aadress;

3)

liidus või Šveitsis asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

e)

esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

f)

asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast;

g)

asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

9.   

Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

10.   

Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

11.   

Pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

12.   

Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat lepingut igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva lepingu võimalike muudatuste kohta. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

13.   

Tõsiste kahtluste korral käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

14.   

Emb-kumb pool võib käesoleva lepingu lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

15.   

Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Norrast pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Norraga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

16.   

Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele (1) ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

17.   

Alates Šveitsi ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva lepingu lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

18.   

Käesolev leping jõustub vastastikku kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui EL ja Šveits on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse käesoleva lepinguga 14. detsembril 2000. aastal allkirjastatud ühenduse ja kummagi üldiste soodustuste süsteemi (GSP) alusel tariifseid soodustusi andva EFTA riigi (Norra ja Šveits) vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega nähakse ette Norrast või Šveitsist pärinevate kaupade käsitlemine ühenduse tolliterritooriumile jõudmisel ühendusest pärineva sisuga kaupadena (2).

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Kui eespool sätestatu on teie valitsusele vastuvõetav, on mul au teha ettepanek, et käesolev kiri ja teie kinnitus sellele moodustaksid Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu.

Lugupidamisega

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Geschehen zu Brüssel am

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Fait à Bruxelles, le

Sastavljeno u Bruxellesu

Fatto a Bruxelles, addì

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

Image

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

B.   Šveitsi Konföderatsiooni kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au kinnitada, et olen kätte saanud Teie kirja, mis kõlab järgmiselt:

„1.

 Euroopa Liit (edaspidi „liit“) ja Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi „Šveits“) on käesoleva lepingu pooled ja tunnistavad, et üldise soodustuste süsteemi (edaspidi „GSP“) puhul kohaldavad pooled samasuguseid päritolureegleid, mille üldpõhimõtted on järgmised:

a)

päritolustaatusega toodete kontseptsiooni määratlemine ühiste kriteeriumide põhjal;

b)

sätted piirkondliku päritolu kumulatsiooni kohta;

c)

sätted kumulatsiooni kohaldamiseks materjalide suhtes, mis GSP-päritolueeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist;

d)

sätted päritolustaatuseta materjalide üldise lubamise kohta;

e)

sätted soodustatud riigist pärit kaupade mittemuutmise kohta;

f)

sätted asenduspäritolutõendite väljaandmise ja koostamise kohta;

g)

nõue halduskoostööks soodustatud riikide pädevate asutustega küsimustes, mis puudutavad päritolutõendeid.

2.

 Liit ja Šveits tunnustavad, et materjale, mis nende vastavate GSP-eeskirjade kohaselt pärinevad liidust, Šveitsist, Norrast või Türgist, käsitatakse kummagi poole GSP-kava kohasest soodustatud riigist pärit materjalidena, tingimusel et need materjalid läbivad kõnealuses soodustatud riigis töö või töötluse, mis on mahukam toimingutest, mida peetakse päritolustaatuse andmiseks ebapiisavaks. Käesolevat lõiku kohaldatakse materjalide suhtes, mis on pärit Norrast ja Türgist, tingimusel et täidetud on tingimused, mis on sätestatud vastavalt lõigetes 15 ja 16.

Liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused teevad asjakohast halduskoostööd, eelkõige esimeses lõigus osutatud materjalidele vastava päritolutõendi järelkontrolli teostamisel. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 22. juulil 1972 sõlmitud lepingu protokolli nr 3 sätteid halduskoostöö kohta.

Käesolevat lõiget ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (mis on vastu võetud 15. detsembril 1950 Brüsselis sõlmitud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooniga asutatud organisatsiooni poolt) gruppidesse 1–24.

3.

 Liit ja Šveits kohustuvad käesolevaga tunnustama asenduspäritolutõendeid vormi A asendussertifikaatide näol (edaspidi „asendussertifikaadid“), mille on väljastanud teise poole tolliasutused, ja asenduspäritolukinnitusi, mille on väljastanud teise poole edasisaatjad, kes on sel eesmärgil registreeritud.

Pooled võivad oma õigusaktide alusel hinnata asenduspäritolutõenditega hõlmatud õigust sooduskohtlemisele.

4.

 Pooled tagavad, et enne asenduspäritolutõendite väljaandmist ja koostamist täidetakse järgmised nõuded:

a)

asenduspäritolutõendeid võib väljastada või koostada ainult juhul, kui esialgne päritolutõend väljastati või koostati vastavalt liidu või Šveitsi õigusaktidele;

b)

ainult siis, kui tooted ei ole lubatud poole territooriumil vabasse ringlusse, võib päritolutõendi või asenduspäritolutõendi asendada ühe või mitme asenduspäritolutõendiga, et saata osa tooteid või kõik tooted, mis on hõlmatud esialgse päritolutõendiga, kõnealuselt poolelt teisele poolele;

c)

tooted on jäänud edasisaatva poole tollijärelevalve alla ning neid ei ole muudetud, ühelgi viisil töödeldud ega viidud läbi muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks („mittemuutmise põhimõte“);

d)

kui tooted on päritolustaatuse saanud poole antud päritolueeskirjade erandi alusel, ei väljastata ega koostata asenduspäritolutõendit, kui tooted saadetakse edasi teisele poolele;

e)

kui teise poole territooriumile edasisaadetavad tooted on saanud päritolustaatuse piirkondliku kumulatsiooni raames, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad;

f)

kui edasisaatev pool ei käsitle teise poole territooriumile edasisaadetavaid tooteid sooduskoheldavatena, võivad asenduspäritolutõendeid väljastada tolliasutused või koostada edasisaatjad.

5.

 Lõike 4 punkti c kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

kui näib olevat põhjust kahelda mittemuutmise põhimõtte järgimises, võivad lõppsihtkoha poole tolliasutused nõuda deklarandilt tõendeid selle põhimõtte järgimise kohta, mille võib esitada mistahes viisil;

b)

edasisaatja taotlusel kinnitavad edasisaatva poole tolliasutused, et tooted olid vastava poole territooriumil viibimise ajal tollijärelevalve all ning et tolliasutused ei andnud toodete vastava poole territooriumil viibimise ajal luba nende muutmiseks, ühelgi viisil töötlemiseks ega muude toimingute läbiviimiseks peale nende, mida oli vaja nende seisundi säilitamiseks;

c)

kui asendustõend on asendussertifikaat, ei taotle lõppsihtkoha poole tolliasutused mittemuutmise tõendit aja kohta, mil tooted olid teise poole territooriumil.

6.

 Pooled tagavad, et:

a)

kui asenduspäritolutõend vastab liidu või Šveitsi GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teevad liidu liikmesriikide ja Šveitsi tolliasutused kõnealuste päritolutõendite järelkontrolli teostamisel asjakohast halduskoostööd. Lõppsihtriigi poole taotlusel algatavad ja korraldavad edasisaatva poole tolliasutused vastavate esialgsete päritolutõendite järelkontrolli menetluse;

b)

kui asenduspäritolutõend vastab vaid lõppsihtriigi poole GSP-kava soodustatud riigi väljastatud või koostatud esialgsele päritolutõendile, teostab esialgse päritolutõendi järelkontrolli kõnealune pool koostöös soodustatud riigiga. Selleks et lõppsihtkoha poole tolliasutused saaksid teostada asenduspäritolutõendi järelkontrolli, esitavad edasisaatva poole tolliasutused neile kontrollitavatele asenduspäritolutõenditele vastavad esialgsed päritolutõendid või vajaduse korral nende koopiad.

7.

 Pooled tagavad, et:

a)

iga asendussertifikaadi ülemisse parempoolsesse lahtrisse märgitakse selle välja andnud edasisaatva vahendajariigi nimi;

b)

lahtrisse 4 tehakse üks järgmistest märkustest: „replacement certificate“ või „certificat de remplacement“, samuti lisatakse sinna algse päritolusertifikaadi vormi A väljaandmise kuupäev ja seerianumber;

c)

edasisaatja nimi märgitakse lahtrisse 1;

d)

lõpliku kaubasaaja nime võib märkida lahtrisse 2;

e)

esialgse sertifikaadi kõik andmed edasisaadetavate toodete kohta tuleb üle kanda lahtritesse 3–9;

f)

viited edasisaatja kaubaarvele võib esitada lahtris 10;

g)

asendussertifikaadi väljastanud tolliasutus teeb oma kinnitusmärke lahtrisse 11. Asutuse vastutus piirdub asendussertifikaadi väljastamisega. Lahtri 12 üksikasjad päritoluriigi ja lõppsihtriigi kohta võetakse algse päritolusertifikaadi vormist A. Edasisaatja allkirjastab päritolusertifikaadi lahtri 12. Lahtrile 12 heauskselt allakirjutanud edasisaatja ei vastuta algse päritolusertifikaadi vormi A tehtud sissekannete õigsuse eest;

h)

tolliasutus, kellelt asendussertifikaadi väljastamist taotleti, märgib algse päritolusertifikaadi vormile A edasisaadetavate toodete massi, arvu ja laadi ning iga vastava asendussertifikaadi seerianumbri. Ta hoiab nii asendussertifikaadi väljastamise taotluse kui ka algse päritolusertifikaadi vormi A alles vähemalt kolm aastat;

i)

asenduspäritolusertifikaadid koostatakse inglise või prantsuse keeles.

8.

 Pooled tagavad, et:

a)

edasisaatja märgib igale asenduspäritolukinnitusele järgmise:

1)

kõik esialgsest päritolutõendist võetud üksikasjad edasisaadetud toodete kohta;

2)

kuupäev, mil esialgne päritolutõend koostati;

3)

üksikasjad esialgse päritolutõendi kohta, sh vajaduse korral teave päritolukinnitusega hõlmatud kaupade suhtes kohaldatava kumulatsiooni kohta;

4)

edasisaatja nimi, aadress ja registreeritud eksportija number;

5)

liidus või Šveitsis asuva kaubasaaja nimi ja aadress;

6)

päritolukinnituse koostamise või päritolusertifikaadi väljastamise kuupäev ja koht;

b)

igale asenduspäritolukinnitusele tehakse märge „Replacement statement“ või „Attestation de remplacement“;

c)

asenduspäritolukinnitusi koostavad eksportijate endi poolt päritolu sertifitseerimise elektroonilises süsteemis (registreeritud eksportijate (REX) süsteemis) registreeritud edasisaatjad, sõltumata esialgses saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete väärtusest;

d)

päritolutõendi asendamisel märgib edasisaatja esialgsele päritolutõendile järgmise:

1)

asenduspäritolukinnitus(t)e koostamise kuupäev ja asenduspäritolukinnitus(t)ega hõlmatud kaupade kogus;

2)

edasisaatja nimi ja aadress;

3)

liidus või Šveitsis asuva(te) kaubasaaja(te) nimi ja aadress;

e)

esialgsele päritolukinnitusele tehakse märge „Replaced“ või „Remplacé“;

f)

asenduspäritolukinnitus kehtib kaksteist kuud alates koostamise kuupäevast;

g)

asenduspäritolukinnitused koostatakse inglise või prantsuse keeles.

9.

 Esialgseid päritolutõendeid ja asenduspäritolutõendite koopiaid säilitab edasisaatja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil asenduspäritolutõendid väljastati või koostati.

10.

 Pooled lepivad kokku REX-süsteemi kulude jagamises vastavalt poolte pädevate asutuste vahel kehtestatavale koostöökorrale.

11.

 Pooltevahelised erimeelsused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse üksnes pooltevaheliste kahepoolsete läbirääkimiste teel. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui erimeelsused võivad mõjutada nende huve.

12.

 Vastastikusel kokkuleppel võivad pooled käesolevat lepingut igal ajal kirjalikult muuta. Pooled alustavad ühe poole taotlusel konsultatsioone käesoleva lepingu võimalike muudatuste kohta. Norra ja/või Türgiga konsulteeritakse juhul, kui muudatused võivad mõjutada nende huve. Sellised muudatused jõustuvad omavahel kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud oma vastavate siseriiklike nõuete täitmisest.

13.

 Tõsiste kahtluste korral käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise osas võib emb-kumb pool selle kohaldamise peatada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

14.

 Emb-kumb pool võib käesoleva lepingu lõpetada, tingimusel et teist poolt teavitatakse kirjalikult kolm kuud ette.

15.

 Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Norrast pärit materjalidele ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Norraga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

16.

 Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse Türgist pärit materjalidele (3) ainult juhul, kui pooled on sõlminud samalaadse kokkuleppe Türgiga ja teineteist selle tingimuse täitmisest teavitanud.

17.

 Alates Šveitsi ja Türgi vahelise kokkuleppe jõustumisest vastavalt käesoleva lepingu lõike 2 esimesele lõigule ja kui Türgi vastab samaga, võib kumbki pool ette näha, et poolte territooriumil võib välja anda või koostada selliste toodete asenduspäritolutõendeid, mis sisaldavad Türgist pärit materjale, mida on GSP-süsteemi soodustatud riikides töödeldud kahepoolse kumulatsiooni raames.

18.

 Käesolev leping jõustub vastastikku kokku lepitud kuupäeval pärast seda, kui EL ja Šveits on teineteisele teatanud nõutavate siseriiklike vastuvõtmismenetluste lõpuleviimisest. Nimetatud kuupäevast alates asendatakse käesoleva lepinguga 14. detsembril 2000. aastal allkirjastatud ühenduse ja kummagi üldiste soodustuste süsteemi (GSP) alusel tariifseid soodustusi andva EFTA riigi (Norra ja Šveits) vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega nähakse ette Norrast või Šveitsist pärinevate kaupade käsitlemine ühenduse tolliterritooriumile jõudmisel ühendusest pärineva sisuga kaupadena (4).

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus on eespool nimetatuga nõus.

Kui eespool sätestatu on teie valitsusele vastuvõetav, on mul au teha ettepanek, et käesolev kiri ja teie kinnitus sellele moodustaksid Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu.“

Võin kinnitada, et minu valitsus on Teie kirja sisuga nõus.

Lugupidamisega

Geschehen zu Brüssel am

Fait à Bruxelles, le

Fatto a Bruxelles, addì

Съставено в Брюксел на

Hecho en Bruselas, el

V Bruselu dne

Udfærdiget i Bruxelles, den

Brüssel,

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις

Done at Brussels,

Sastavljeno u Bruxellesu

Briselē,

Priimta Briuselyje,

Kelt Brüsszelben,

Magħmul fi Brussell,

Gedaan te Brussel,

Sporządzono w Brukseli, dnia

Feito em Bruxelas,

Întocmit la Bruxelles,

V Bruseli

V Bruslju,

Tehty Brysselissä

Utfärdat i Bryssel den

Image

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione Svizzera

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Za Švicarsku Konfederaciju

Šveices Konfederācijas vārdā –

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

För Schweiziska edsförbundet

Image

(1)  Liit täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi (ELT C 134, 15.4.2016, lk 1).

(2)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 25.

(3)  Liit täitis selle tingimuse, avaldades määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega rakendatakse ühenduse tolliseadustiku sätteid) artikli 85 kohase komisjoni teatise, millega laiendati Türgile kõnealuse artikliga kehtestatud kahepoolse kumulatsiooni süsteemi (ELT C 134, 15.4.2016, lk 1).

(4)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 25.

MÄÄRUSED

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/12

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/132,

28. jaanuar 2019,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias, (1) eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011.

(2)

Lähtudes määruse (EL) nr 101/2011 I lisas esitatud loetelu läbivaatamisest, tuleks välja jätta kanne ühe isiku kohta.

(3)

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1)  ELT L 31, 5.2.2011, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisast jäetakse välja kanne nr 28 (Mohamed Marwan Ben Ali Ben Mohamed MABROUK).

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/133,

28. jaanuar 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/640 seoses uute täiendavate lennukõlblikkustingimuste kehtestamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 216/2008, (1) eriti selle artikli 17 lõike 1 punkti h,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) 2015/640 (2) on sätestatud täiendavad lennukõlblikkusnõuded õhusõidukite puhul, mille konstruktsioon on juba sertifitseeritud. Sellised täiendavad lennukõlblikkusnõuded on vajalikud jätkuva lennukõlblikkuse ja ohutuse suurendamise tagamiseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) ajakohastab tema poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 3 kohaselt välja antud sertifitseerimistingimusi, et tagada nende otstarbekohasus, ei pea ajakohastatud tingimusi täitma juba sertifitseeritud projektiga lennuki puhul, kui seda toodetakse või kasutatakse.

(2)

Selleks et säilitada Euroopas kõrgetasemeline lennundusohutus ja keskkonnanõuded, võib olla vajalik volitada selliste täiendavate lennukõlblikkusnõuete täitmist õhusõidukite puhul, mille täitmist amet ei olnud volitanud projekti sertifitseerimise ajal, kuna need ei kuulunud sel ajal kohaldatavate sertifitseerimistingimuste hulka. Määruse (EL) 2015/640 käesolevas muudatuses käsitletakse sertifitseerimistingimuste kolme arengut.

(3)

Esiteks kehtestasid Ühinenud Lennuametid (JAA) 1989. aastal suurte lennukite reisijate ja salongipersonali istmete dünaamiliste tingimuste suhtes uued projekteerimisnormid, et suurendada reisijate turvalisust. Kõnealuste normide eesmärk oli vähendada vigastuste või hukkumise ohtu hädamaandumise korral. Kõnealused normid võeti üle ameti poolt suurte lennukite suhtes kehtestatud sertifitseerimistingimustesse (CS-25), kuid neid kohaldatakse üksnes selliste suurte lennukite puhul, mille projekti sertifitseerimist taotleti pärast 1989. aastat. Võttes arvesse, et teatavad suured lennukid ei pruugi kõnealustele nõuetele vastata, tuleks seega kehtestada täiendavad lennukõlblikkustingimused. Võttes nõuetekohaselt arvesse suurte lennukite käitamise laadi ja nendega seotud riski, kuid säilitades samal ajal liidus tsiviillennundusohutuse ühtlaselt kõrge taseme, peetakse proportsionaalseks ja kulutõhusaks kohaldada kõnealuseid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi üksnes uute, ameti poolt juba sertifitseeritud projekti alusel toodetud suurte lennukite suhtes. Kõnealuseid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ei tuleks kohaldada lennumeeskonnaliikmete istmete ja ärilisi mitteregulaarseid nõudelende tegevate madala istmete hõivatusastmega lennukite istmete suhtes, kuna seda ei peeta proportsionaalseks ega kulutõhusaks.

(4)

Teiseks lisas amet 2009. aastal (CS-25 6. muudatusega) suurte lennukite sertifitseerimistingimustesse süttivust käsitlevad nõuded soojus- ja müraisolatsioonimaterjalide kohta, millega parandati lennukikeresse tule leviku ja läbipääsu tõkestamiseks paigaldatud isolatsioonimaterjalide teatud omadusi. Kõnealuseid uusi süttivust käsitlevaid nõudeid kohaldatakse üksnes selliste suurte lennukite puhul, mille projekti sertifitseerimist taotleti pärast 2009. aastat. Võttes arvesse, et teatavad suured lennukid ei pruugi kõnealustele nõuetele vastata, tuleks kehtestada täiendavad lennukõlblikkustingimused. Võttes nõuetekohaselt arvesse suurte lennukite käitamise laadi ja nendega seotud riski, kuid säilitades samal ajal liidus tsiviillennundusohutuse ühtlaselt kõrge taseme, peetakse proportsionaalseks ja kulutõhusaks kehtestada lennu ajal tule leviku ohtu käsitlevad täiendavad lennukõlblikkustingimused kehtestamist üksnes uute, ameti poolt juba sertifitseeritud projekti alusel toodetud suurte lennukite suhtes. Kõnealuseid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi tuleks kohaldada ka teenistuses olevate suurte lennukite suhtes soojus- ja müraisolatsioonimaterjalide asendamise puhul. Samuti tuleks õnnetuse järel lennukisse leekide läbipääsu ohtu käsitlevaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi kohaldada kahekümne ja enama reisijakohaga suurte lennukite suhtes ja seda üksnes uute, ameti poolt juba sertifitseeritud projekti alusel toodetud suurte lennukite suhtes.

(5)

Kolmandaks, selleks et järk-järgult leevendada tuletõrjeseadmetes kasutatava halooni keskkonnamõju, andis Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) välja uued nõuded, millega muudetakse ICAO 6. lisa (kohaldatakse alates 15. detsembrist 2011). Kõnealuste nõuete täitmiseks tuleks kehtestada täiendavad lennukõlblikkustingimused uutele suurtele lennukitele ja suurtele kopteritele, mille projekti on amet juba sertifitseerinud sertifitseerimistingimuste alusel, millega sobiva ainena on lubatud kasutada halooni.

(6)

Seepärast tuleb komisjoni määrust (EL) 2015/640 vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikega 1.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõike 3 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2015/640 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)   „suur lennuk“– lennuk, mille suhtes kehtivad suurte lennukite sertifitseerimistingimused CS-25 või samaväärsed sertifitseerimisalused;“;

b)

lisatakse punktid c ja d:

„c)   „suur kopter“– kopter, mille suhtes kehtivad suurte tiivikõhusõidukite sertifitseerimistingimused CS-29 või samaväärsed sertifitseerimisalused.

d)   „madala istmete hõivatusastmega lennuk“– lennuk, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on:

1)

kuni (kaasa arvatud) 19 või

2)

kuni (kaasa arvatud) üks kolmandik tüübisertifikaadiga lennuki tüübisertifikaadi andmelehel märgitud suurimast lubatud reisijate istekohtade arvust, tingimusel et täidetud on mõlemad järgnevad tingimused:

a)

nende reisijakohtade koguarv, mis võivad olla hõivatud ruleerimisel, õhkutõusul ja maandumisel, ei ületa salongi kohta ühtsadat;

b)

suurim lubatud reisijakohtade arv ruleerimisel, õhkutõusul ja maandumisel üheski avariiväljapääsude paaride vahelises eraldi tsoonis (ega üheski salongi lõpuosas) ei ületa üht kolmandikku kõnealust tsooni piiritlevate avariiväljapääsude paaride vaheliste reisijakohtade arvude summast (kasutades iga avariiväljapääsude paari vahelist reisijakohtade arvu, mis on kindlaks määratud lennuki suhtes kohaldatavas sertifitseerimisaluses). Kõnealuse tsoone käsitleva piirangu täitmise kindlaksmääramiseks eeldatakse deaktiveeritud avariiväljapääsudega lennuki puhul, et kõik avariiväljapääsud toimivad.“;

2)

I lisa (osa 26) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

sisukord asendatakse järgmisega:

„SISUKORD

ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED

26.10 Pädev asutus

26.20 Ajutiselt mittetöötavad seadmed

26.30 Nõuetele vastavuse tõendamine

ALAJAGU B — SUURED LENNUKID

26.50 Istmed, lamamisasemed, turvavööd ja ohutusrihmad

26.60 Hädamaandumine — dünaamilised tingimused

26.100 Avariiväljapääsude asukoht

26.105 Avariiväljapääsudele juurdepääs

26.110 Avariiväljapääsude märgistus

26.120 Õhusõidukisisene avariitulede süsteem ja selle kasutamine

26.150 Reisijatesalongi ja lennumeeskonnakabiini sisustus

26.155 Lastiruumi sektsioonide vooderdise süttivus

26.156 Soojus- ja müraisolatsioonimaterjalid

26.160 Tualettruumi tuletõrjesüsteem

26.170 Tulekustutid

26.200 Telikuasendi helisignalisatsioon

26.250 Lennumeeskonnakabiini uksemehhanismide kasutamine ainsa lennumeeskonnaliikme teovõimetuse korral

ALAJAGU C — SUURED KOPTERID

26.400 Tulekustutid“;

2)

lisatakse punkt 26.60:

„26.60 Hädamaandumine — dünaamilised tingimused

Käitajad, kes käitavad reisijate ärilises lennutranspordis kasutatavaid suuri lennukeid, mille tüübisertifikaat on välja antud 1. jaanuaril 1958 või hiljem ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on esmakordselt välja antud 18. veebruaril 2021 või hiljem, tõendavad iga tüüpi projektiga istmete puhul, mis võivad olla hõivatud ruleerimisel, õhkutõusul ja maandumisel, et kasutaja on kaitstud hädamaandumistingimustest tuleneva koormuse eest. Tõendamine toimub ühel järgmistest viisidest:

a)

edukalt läbitud dünaamilised katsed;

b)

sarnast tüüpi istmeprojekti dünaamilistel katsetel põhinev, samaväärse ohutuse tagav ratsionaalne analüüs.

Esimeses lõigus sätestatud kohustust ei kohaldata järgmiste istmete suhtes:

a)

lennumeeskonnaliikmete istmed,

b)

üksnes ärilisi mitteregulaarseid nõudelende tegevate madala istmete hõivatusastmega lennukite istmed.“;

3)

lisatakse punkt 26.156:

„26.156 Soojus- ja müraisolatsioonimaterjalid

Käitajad, kes käitavad selliseid ärilises lennutranspordis kasutatavaid suuri lennukeid, mille tüübisertifikaat on välja antud 1. jaanuaril 1958 või hiljem, peavad tagama, et:

a)

lennukitesse, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 18. veebruari 2021, vanade soojus- või müraisolatsioonimaterjalide asendamiseks uute paigaldamisel 18. veebruaril 2021 või hiljem, peavad kõnealused uued materjalid olema selliste tule levikut takistavate omadustega, millega välditakse või vähendatakse lennukis tule leviku ohtu;

b)

lennukitel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 18. veebruaril 2021 või hiljem, peavad soojus- või müraisolatsioonimaterjalid olema selliste tule levikut takistavate omadustega, millega välditakse või vähendatakse lennukis tule leviku ohtu;

c)

lennukitel, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 18. veebruaril 2021 või hiljem ja mille reisijakohtade arv on 20 või rohkem, peavad lennuki alumisse poolde paigaldatud soojus- või müraisolatsioonimaterjalid (sh materjalide kere külge kinnitamise vahendid) olema selliste tule levikut takistavate omadustega, millega välditakse või vähendatakse õnnetuse järel lennukisse tule läbipääsu ohtu ning tagatakse salongis lennukist evakueerumiseks vajalikuks ajavahemikuks ellujäämist võimaldavad tingimused.“;

4)

lisatakse punkt 26.170:

„26.170 Tulekustutid

Suurte lennukite käitajad peavad tagama, et halooni ei kasutataks tulekustutusainena järgmistes tulekustutites:

a)

sisseehitatud tulekustutid kõigile tualettide prügikastidele (rätikute, paberi ja jäätmete jaoks) suurtes lennukites, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 18. veebruaril 2020 või hiljem;

b)

käsitulekustutid suurtes lennukites, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 18. mail 2019 või hiljem.“;

5)

lisatakse alajagu C:

„ALAJAGU C — SUURED KOPTERID

26.400 Tulekustutid

Suurte kopterite käitajad peavad tagama, et halooni ei kasutataks tulekustutusainena järgmistes tulekustutites:

a)

sisseehitatud tulekustutid kõigile tualettide prügikastidele (rätikute, paberi ja jäätmete jaoks) suurtes kopterites, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on esmakordselt välja antud 18. veebruaril 2020 või hiljem;

b)

käsitulekustutid suurtes kopterites, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on esmakordselt välja antud 18. mail 2019 või hiljem.“

OTSUSED

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/19

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/134,

21. jaanuar 2019,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa („Finantsteenused“) muutmise küsimuses

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

EMP lepingu artikli 98 kohaselt võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu IX lisa, mis sisaldab finantsteenuseid käsitlevaid sätteid.

(3)

EMP lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 (3).

(4)

EMP lepingu IX lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) muutmise ettepaneku kohta põhineb EMP ühiskomitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

…,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse on vaja inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012, (1) parandatud ELTs L 349, 21.12.2016, lk 8.

(2)

EMP lepingu IX lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punktidesse 16b (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ) ja 31ba (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL) lisatakse järgmine taane:

„—

 32014 R 0909: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1), parandatud ELTs L 349, 21.12.2016, lk 8.“

2.

Punkti 29f (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012) lisatakse järgmine tekst:

„, mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—

32014 R 0909: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1), parandatud ELTs L 349, 21.12.2016, lk 8.“

3.

Punkti 31bea (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 594/2014) järele lisatakse järgmine punkt:

„31bf.

 32014 R 0909: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1), parandatud ELTs L 349, 21.12.2016, lk 8.

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

a)

Olenemata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)

Viited „EKPSi liikmetele“ või „keskpankadele“ hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riikide keskpankasid.

c)

Liechtenstein võib lubada kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumidel, kes juba osutavad Liechtensteinis finantsvahendajatele artikli 25 lõikes 2 osutatud teenuseid või juba on asutanud Liechtensteinis filiaali, jätkata artikli 25 lõikes 2 osutatud teenuste osutamist kuni viie aasta jooksul pärast EMP ühiskomitee … otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäeva.

d)

Artikli 1 lõikes 3 asendatakse sõnad „liidu õiguse“ sõnadega „EMP lepingu“.

e)

Artikli 12 lõikes 3 asendatakse sõnad „arveldusvaluutasid kõige olulisemana liidus“ sõnadega „EMP lepingu osalisriikide ametlikke valuutasid kõige olulisemana“.

f)

Artiklis 13 ja artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus lisatakse sõnade „kaasatud asutused“ järele sõnad „EFTA järelevalveamet“.

g)

Artikli 19 lõikes 3, artikli 33 lõikes 3, artikli 49 lõikes 4, artikli 52 lõikes 2 ja artikli 53 lõikes 3 asendatakse vastavalt sõnad „Väärtpaberiturujärelevalvele, mis“ ja „Väärtpaberiturujärelevalvele, kes“ sõnadega „Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või olenevalt asjaoludest EFTA järelevalveamet“.

h)

Artikli 24 lõike 5

i)

esimeses ja teises lõigus lisatakse sõna „Väärtpaberiturujärelevalvele“ järele sõnad „ning EFTA riikide puhul EFTA järelevalveametile“;

ii)

kolmandas lõigus asendatakse sõnad „Väärtpaberiturujärelevalvele, kes“ sõnadega „Väärtpaberiturujärelevalvele“. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või olenevalt asjaoludest EFTA järelevalveamet“.

i)

Artikli 34 lõikes 8 asendatakse sõnad „liidu konkurentsieeskirjade“ sõnadega „EMP lepingu alusel kohaldatavate konkurentsieeskirjade“.

j)

Artikli 38 lõikes 5 asendatakse sõnad „17. septembril 2014“ sõnadega „EMP ühiskomitee … otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäeval“.

k)

Artikli 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „hiljemalt 18. detsembriks 2014“ EFTA riikide puhul sõnadega „kolme kuu jooksul alates EMP ühiskomitee … otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäevast“.

l)

Artikli 55

i)

lõikes 5 asendatakse sõnad „liidu muude õigusaktide“ sõnadega „EMP lepingu“ ja lõikes 6 asendatakse sõnad „liidu õigusega“ sõnadega „EMP lepinguga“.

ii)

lõikes 6 lisatakse sõna „Väärtpaberiturujärelevalve“ järele sõnad „või olenevalt asjaoludest EFTA järelevalveamet“.

m)

Artikli 58 lõikes 3 ja artikli 69 lõikes 1 asendatakse sõnad „hiljemalt 16. detsembriks 2014“ EFTA riikide puhul sõnadega „kolme kuu jooksul alates EMP ühiskomitee … otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäevast“.

n)

Artikli 61 lõikes 1 asendatakse sõnad „hiljemalt 18. septembriks 2016“ EFTA riikide puhul sõnadega „ühe aasta jooksul alates EMP ühiskomitee … otsuse nr …/… [käesolev otsus] jõustumise kuupäevast“.

o)

Artikli 69 lõigetes 2 ja 5 lisatakse sõna „jõustumise“ ette EFTA riikide puhul sõna „EMPs“.

p)

Artikli 76 (EFTA riikide puhul)

i)

lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad „võetavate delegeeritud aktide“ sõnadega „võetavaid delegeeritud akte sisaldava EMP ühiskomitee otsuse“ ning lõikes 6 sõnad „võetava rakendusakti“ sõnadega „võetavat rakendusakti sisaldava EMP ühiskomitee otsuse“;

ii)

lõikes 5 asendatakse sõnad „13. juunini 2017“ sõnadega „kuus kuud alates direktiivi 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 600/2014 sisaldava EMP ühiskomitee otsuse jõustumise kuupäevast“;

iii)

lõikes 7 asendatakse sõnad „3. jaanuari 2017“ sõnadega „nende õigusaktide kohaldamist EMPs““.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 909/2014 (parandatud ELTs L 349, 21.12.2016, lk 8) islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […], tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*1).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee sekretärid

(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 1.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/23

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/135,

28. jaanuar 2019,

millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias.

(2)

Otsuse 2011/72/ÜVJP läbivaatamise tulemusel tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada 31. jaanuarini 2020 ning välja tuleks jätta kanne ühe isiku kohta.

(3)

Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/72/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Käesolev otsus kehtib kuni 31. jaanuarini 2020. Otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, 2.2.2011, lk 62).

LISA

Otsuse 2011/72/ÜVJP lisast jäetakse välja kanne nr 28 (Mohamed Marwan Ben Ali Ben Mohamed MABROUK).

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/25

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/136,

28. jaanuar 2019,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu kohaselt moodustatud veinide töörühmas seoses Jaapanist pärit veinitoodete Euroopa Liitu importimise sertifikaadi vormide ja enesesertifitseerimisega seotud üksikasjadega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (EL) 2018/1907 (1) sõlmis liit Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (2) (edaspidi „leping“). Leping jõustub 1. veebruaril 2019.

(2)

Vastavalt lepingu artikli 2.28 lõikele 1 piisab selle tõendamiseks, et lepingu artiklis 2.25, 2.26 või 2.27 osutatud Jaapanist pärit veinitooted vastavad liitu importimise ja seal toimuva müügi suhtes kehtestatud nõuetele, Jaapani õigusnormide kohaselt tõendatud sertifikaadist, mis hõlmab Jaapani pädevalt asutuselt enesesertifitseerimisvolitused saanud tootja omakäelist kinnitust.

(3)

Vastavalt lepingu artikli 2.28 lõikele 2 võtab veinide töörühm oma otsusega vastu kõnealuse artikli lõike 1 rakendamise eeskirjad, eelkõige näidisvormid, mida kasutada, ja sertifikaadile kantava teabe.

(4)

Lepingu artikli 2.35 lõike 2 punktis a on sätestatud, et veinide töörühm võtab vastu enesesertifitseerimisega seotud üksikasjad.

(5)

Vastavalt lepingu artikli 2.35 lõikele 3 korraldab veinide töörühm oma esimese koosoleku lepingu jõustumise kuupäeval.

(6)

Veinide töörühm võtab oma esimesel koosolekul 1. veebruaril 2019 vastu otsuse Jaapanist pärit veinitoodete liitu importimise sertifikaadi vormide ja enesesertifitseerimisega seotud üksikasjade kohta, et tagada lepingu tulemuslik rakendamine ja hõlbustada seega Jaapanist pärit veinitoodete importi. Kavandatud vormid ja enesesertifitseerimise üksikasjad on kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega, mis käsitlevad kaubanduse edendamist ja koostööd liiduga lepingu sõlminud kolmandate riikidega, et hoida ära pettusi.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel veinide töörühmas võetav seisukoht.

(8)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht veinide töörühmas põhinema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel veinide töörühma esimesel koosolekul, põhineb käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

P. DAEA

(1)  ELT L 330, 27.12.2018, lk 3.

(2)  Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1).

EELNÕU

ELi-JAAPANI VEINIDE TÖÖRÜHMA OTSUS nr 1/2019,

…,

Jaapanist pärit veinitoodete Euroopa Liitu importimise sertifikaadi vormide ja enesesertifitseerimisega seotud üksikasjade vastuvõtmise kohta

VEINIDE TÖÖRÜHM,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut, eriti selle artikleid 2.28 ja 2.35,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“) jõustub 1. veebruaril 2019.

(2)

Lepingu artikli 22.4 kohaselt on moodustatud veinide töörühm, mis muu hulgas vastutab lepingu C jao ja 2-E lisa tulemusliku rakendamise ja toimimise eest.

(3)

Vastavalt lepingu artikli 2.28 lõikele 1 piisab selle tõendamiseks, et lepingu artiklis 2.25, 2.26 või 2.27 osutatud Jaapanist pärit veinitooted vastavad Euroopa Liitu importimise ja seal toimuva müügi suhtes kehtestatud nõuetele, Jaapani õigusnormide kohaselt tõendatud sertifikaadist, mis hõlmab Jaapani pädevalt asutuselt enesesertifitseerimisvolitused saanud tootja omakäelist kinnitust.

(4)

Vastavalt lepingu artikli 2.28 lõike 2 punktile a võetakse näidisvormid, mida kasutada, ja sertifikaadile kantav teave vastu lepingu artikli 22.4 kohaselt moodustatud veinide töörühma otsusega.

(5)

Vastavalt lepingu artikli 2.35 lõike 2 punktile a võetakse enesesertifitseerimisega seotud üksikasjad vastu veinide töörühma otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Jaapani õigusnormide kohaselt tõendatud sertifikaadi vorm on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

2.   Jaapani pädevalt asutuselt enesesertifitseerimisvolitused saanud tootja omakäelise kinnituse vorm on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

3.   Jaapani pädevalt asutuselt volitused saanud tootja enesesertifitseerimisega seotud üksikasjad on esitatud käesoleva otsuse III lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Veinide töörühma eest

[…]

I LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

II LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

III LISA

Enesesertifitseerimisega seotud üksikasjad

1.

 Riiklik joogitehnoloogia instituut (the National Research Institute of Brewing), kes tegutseb Jaapani rahandusministeeriumi järelevalve all,

a)

nimetab eraldi tootjad, kellele on Jaapanis antud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu artiklis 2.28 osutatud enesesertifitseerimisvolitused;

b)

korraldab järelevalvet ja kontrolli volitatud tootjate üle ning

c)

teatab Euroopa Liidule

—

kaks korda aastas (jaanuaris ja juulis) volitatud tootjate nimed ja aadressid koos nende ametlike registreerimisnumbritega ning

—

viivitamata igast muudatusest seoses volitatud tootja nime ja aadressiga.

2.

 Euroopa Liit avaldab ja ajakohastab viivitamata volitatud tootjate nimed ja aadressid, mis on kantud loetellu „Kolmandate riikide pädevad asutused, määratud laborid ja volitatud veinitootjad ja töötlejad, kes on volitatud koostama dokumente VI-1 veinitoodete ELi importimiseks“, mis on kättesaadav Euroopa Komisjoni ametlikul veebisaidil:

ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/wine/lists/06.pdf

29.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/34

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/137,

23. jaanuar 2019,

eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ühtse juurdepääsu võrguteenuse osutajate valimise kohta (EKP/2019/2)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1 ja 12.1 ning artikleid 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

eurosüsteemi turuinfrastruktuuri ühtne juurdepääs (ESMIG) on T2-T2S konsolideerimisprojekti osana loodav tehniline komponent, mis konsolideerib otseosalejate juurdepääsu kõikidele eurosüsteemi turuinfrastruktuuridele. ESMIG annab neile osalejatele ühetaolise tehnilise lahenduse juurdepääsuks TARGET2-le (T2), k.a TARGET välkmaksete arvelduse (TIPS) teenusele, TARGET2-Securities (T2S) platvormile, eurosüsteemi tagatiste halduse süsteemile (ECMS) ja muudele võimalikele eurosüsteemi turuinfrastruktuuri teenustele ja rakendustele.

(2)

Turuinfrastruktuuri nõukogu otsustas oma 23. Ja 24. aprilli 2018 koosolekul, et Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d'Italia (edaspidi „käitavad RKPd“ teevad vajalikud ettevalmistused, et valida kolm võrguteenuse osutajat, kes tagavad ESMIGi ühenduvusteenused; valimise menetlust juhib Banca d'Italia.

(3)

Samal koosolekul otsustas turuinfrastruktuuri nõukogu, et Banca d'Italia tegutseb valimise menetluse läbiviijana. Samuti otsustati, et turuinfrastruktuuri nõukogu vastutab valimiskomisjoni liikmete ametisse nimetamise eest, kuna eurosüsteemi keskpangad vastutavad valikukriteeriumide eest ja valimiskomisjoni valikukriteeriumidel põhineva otsuse tulemuse eest. Banca d'Italia vastutab valimismenetluse õige teostamise eest ja tema valimise menetlusega seotud konkreetne vastutus on eraldatud käitavate RKPde vastutusest tasand2-tasand3 lepingu alusel.

(4)

Valimise menetluse eesmärk on tellida võrguteenuse osutajatelt eelnevalt määratletud ühenduvusteenuste kogum, mille põhjal ESMIGi võrguteenuse pakkujad kujundaksid, rakendaksid, annaksid üle ja käitaksid ühenduvuslahendusi, mille eesmärk on äriteabe turvaline vahetamine ESMIGi kaudu otseosalejate ja eurosüsteemi turuinfrastruktuuride vahel.

(5)

ESMIGi võrguteenuste osutajate valimise menetlus jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (1) kohaldamisalasse, vastavalt selle ülevõtmisele volitatud keskpanga liikmesriigi õigusaktidesse.

(6)

EKP nõukogu andis Banca d'Italiale ülesande teostada ESMIGi võrguteenuse osutajate valimise menetlus.

(7)

Banca d'Italia võttis selle vastu ja kinnitas oma tahet tegutseda käesoleva otsuse kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)   „turuinfrastruktuuri nõukogu“ (Market Infrastructure Board)– juhtimisorgan, mille eesmärgiks on toetada EKP nõukogu ja tagada eurosüsteemi turuinfrastruktuuride ja platvormide haldus ja edasiarendus sularahaarvelduste, väärtpaberite arvelduste ja tagatiste halduse valdkonnas kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) aluslepingust tulenevate eesmärkide, EKPSi tegevuse vajaduste ja tehnoloogiliste arengutega ning õigusaktide ja järelevaatamise nõuetega vastavalt kehtivale korrale;

b)   „ESMIGi võrguteenuse osutaja“ (ESMIG network service provider)– võrguteenuse osutaja, kes on allkirjastanud kontsessioonilepingu ühenduvusteenuste osutamise kohta;

c)   „ühenduvusteenused“ (connectivity services)– võrgu otseühendus ESMIGiga, mida võrguteenuse osutaja peab otseosalejale pakkuma eurosüsteemi turuinfrastruktuuri teenuste kasutamiseks või sellega seotud ülesannete ja vastutuse täitmiseks;

d)   „kontsessioon“ (concession)– eurosüsteemi keskpankade poolt võrguteenuse osutajale antud õigus pakkuda otseosalejatele eelnevalt määratletud ühenduvusteenuste kogumit, mille põhjal ESMIGi võrguteenuse pakkujad kujundaksid, rakendaksid, annaksid üle ja käitaksid lahendusi, mille eesmärk on elektroonilise teabe turvaline vahetamine otseosalejate ja eurosüsteemi turuinfrastruktuuride vahel ESMIGi kaudu;

e)   „valimiskomisjon“ (selection panel) – komisjon, mis koosneb kolmest eksperdist, kellest kaks on volitatud keskpanga esindajad (sh eesistuja) ja üks eurosüsteemi keskpanga esindaja, kes määratakse turuinfrastruktuuri nõukogu poolt ja nimetatakse ametisse volitatud keskpanga poolt;

f)   „eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem central bank) – Euroopa Keskpank (EKP) ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro;

g)   „tasand2-tasand3 leping“ (Level 2-Level 3 agreement)– turuinfrastruktuuri nõukogu ja käitavate keskpanga vahel läbiräägitav, nõukogu poolt heakskiidetav ning seejärel eurosüsteemi keskpankade ja käitavate keskpankade poolt allkirjastatav tarne- ja kasutusleping. Lepingus täpsustatakse käitavate keskpankade, turuinfrastruktuuri nõukogu ja eurosüsteemi keskpankade ülesandeid ja vastutust;

h)   „otseosaleja“ (directly connected market participant)– mis tahes üksus, kellele on antud luba vahetada elektroonilisi andmeid eurosüsteemi turuinfrastruktuuriga;

i)   „volitatud keskpank“ (mandated central bank)– euroala RKP, kelle EKP nõukogu määrab ESMIGi võrguteenuste osutajate valimise menetluse teostajaks ja kellele eurosüsteemi keskpangad annavad pädevuse valitud osalejatega eurosüsteemi keskpankade nimel ja nende huvides alla kirjutada kontsessioonilepingud;

j)   „eurosüsteemi turuinfrastruktuuri teenused“ (Eurosystem market infrastructure services)– teenused, mida osutavad eurosüsteemi keskpankade turuinfrastruktuurid, sh TARGET teenused (sh T2 teenus, TARGETi välkmaksete arveldamise teenus (TIPS) ja TARGET2-Securities teenus (T2S)), eurosüsteemi tagatiste halduse süsteem (ECMS), ja muud eurosüsteemi turuinfrastruktuuride poolt osutatavad teenused, platvormid ja rakendused sularaha arvelduse, väärtpaberite arvelduse ja tagatiste halduse valdkonnas;

k)   „kontsessioonileping“ (concession contract)– volitatud keskpanga liikmesriigi õigusest juhenduv leping, mille kohta teeb ettepaneku turuinfrastruktuuri nõukogu ja kiidab heaks EKP nõukogu, milles sätestatakse eurosüsteemi keskpankade ja asjaomase ESMIGi võrguteenuse pakkuja vastastikused õigused ja kohustused;

l)   „valitud osaleja“ (selected participant)– ESMIGi võrguteenuse osutajate valimise menetluses osaleja, kellega sõlmitakse kontsessioonileping;

m)   „hanketeade“ (contract notice)– volitatud keskpanga poolt avaldatav teade valimismenetluse kohta kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga e;

n)   „võitjaks kuulutamise reeglid“ (awarding rules)– üksikasjalikud reeglid, mida kohaldatakse valimismenetluses ja mis moodustavad avaldamisele kuuluvate valimisdokumentide osa;

o)   „valimisdokumendid“ (selection acts)– võitjaks kuulutamise teade, hanketeade ja võitjaks kuulutamise reeglid koos lisadega;

p)   „võrgulahenduse kontroll“ (Network Acceptance Test)– ESMIGi võrguteenuse osutaja poolt pärast kontsessioonilepingu allkirjastamist läbiviidav test, mille eesmärgiks on kinnitada pakutud lahenduse kooskõla põhiliste funktsionaalsuse, vastupidavuse ja turvalisuse nõuetega;

q)   „alguskuupäev“ (go-live date)– kuupäev, mil esimene eurosüsteemi turuinfrastruktuur alustab igapäevases tegevuses ühenduvusteenuste kasutamist.

Artikkel 2

Volitatud keskpank

1.   EKP nõukogu määras, et Banca d'Italia on eurosüsteemi keskpank, kes viib läbi ESMIGi võrguteenuse osutajate valimise menetluse ja allkirjastab kontsessioonilepingu valitud osalejatega käesoleva otsuse alusel.

2.   Esindades eurosüsteemi keskpanku, on volitatud keskpanga kohustused järgmised:

a)

valimise menetluse kavandamine ning valimisdokumentide ja muu asjakohase dokumentatsiooni koostamine kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktiga b;

b)

ESMIGi võrguteenuse osutajate valimise menetluse teostamine oma nimel ja esindades eurosüsteemi keskpanku ning täielikus koostöös valimiskomisjoniga; selleks tuleb võimaldada materiaalne ja inimressurss, mis on vajalik valimise menetluse kooskõla tagamiseks volitatud keskpanga liikmesriigis kehtiva õigusega;

c)

ESMIGi võrguteenuse pakkujatega kontsessioonilepingute allkirjastamine kooskõlas valimiskomisjoni otsusega artikli 4 lõike 1 alusel, kusjuures nende koguarv ei tohi mis tahes hetkel ületada kolme;

d)

eurosüsteemi keskpankade esindamine suhetes ESMIGi võrguteenuse osutajatega ja kolmandate isikutega ning kontsessioonilepingute haldamine kooskõlas artikli 4 lõikega 5.

Artikkel 3

Valimise ja võitjaks kuulutamise tingimused

1.   Volitatud keskpank viib läbi ESMIGi võrguteenuse osutajate valimise menetluse kooskõlas direktiiviga 2014/23/EL ja selle ülevõtmisega volitatud keskpanga liikmesriigi õigusesse. ESMIGi võrguteenuse osutajate koguarv ei ületa mis tahes hetkel kolme.

2.   Valimise menetluse läbiviimisel järgib volitatud keskpank eelkõige järgmisi tingimusi:

a)

volitatud keskpank viib läbi valimismenetluse kontsessioonilepingute sõlmimise eesmärgil ning kõik huvitatud ettevõtjad võivad esitada pakkumise;

b)

kõik valimisdokumendid valmistavad eurosüsteemi keskpangad ja volitatud keskpank ette ühiselt ja need kiidab heaks turuinfrastruktuuri nõukogu;

c)

ESMIGi võrguteenuse osutajad valitakse madalaima maksimumhinna põhjal teenuste kogumi eest, mida osutatakse otseosalejatele kooskõlas turuinfrastruktuuri nõukogu poolt heaks kiidetud mudeliga; kõik valimisdokumendid avaldatakse inglise keeles. Volitatud keskpank võib avaldada hanketeade ka oma ametlikus keeles. Valimismenetluses osalejad esitavad oma pakkumised ja kõik täiendavad dokumendid inglise keeles;

d)

volitatud keskpank täpsustab hanketeates, et valimismenetlus teostatakse tema nimel ja huvides ning samuti eurosüsteemi keskpankade huvides;

e)

volitatud keskpank avaldab hanketeate vähemalt järgmistes väljaannetes: a) Euroopa Liidu Teataja; b) volitatud keskpanga asukoha liikmesriigi ametlikud teadaanded; c) kaks üleriigilist ajalehte; ja d) Financial Times ja The Economist. Valimisdokumendid avaldatakse volitatud keskpanga veebilehel. Hanketeade avaldatakse ka EKP veebilehel koos lingiga volitatud keskpanga veebilehele juurdepääsuks valimisdokumentidele;

f)

volitatud keskpank vastab hanketeates osutatud e-posti aadressile valimismenetluses saadetud selgitustaotlustele. Need vastused avaldatakse volitatud keskpanga ja EKP poolt nende veebilehtedel;

g)

turuinfrastruktuuri nõukogu määrab valimiskomisjoni liikmed ja need nimetab ametisse volitatud keskpank vahetult pärast pakkumiste tegemise ajavahemiku lõppemist;

h)

valimiskomisjoni liikmed peavad allkirjastama huvide konflikti puudumise deklaratsiooni, mille on heaks kiitnud turuinfrastruktuuri nõukogu;

i)

volitatud keskpank teostab valimismenetluse toiminguid;

j)

valimiskomisjon peab muu hulgas läbi vaatama haldusteabe ning otsustama millised osalejad tuleb valimismenetluses kõrvaldada osalemisnõuete mittetäitmise tõttu. Valimiskomisjon hindab ebatavaliselt odavaid pakkumisi kooskõlas valimisdokumentides sätestatud reeglitega. Valimiskomisjon järjestab osalejad, keda ei kõrvaldatud valimismenetluses, nende pakkumiste majandusliku sisu tõusvas järjekorras;

k)

volitatud keskpank teavitab asjaomaseid osalejaid valimiskomisjoni kõikidest otsustest kirjalikult, kasutades turvalisi ja kiireid kanaleid.

3.   Kui valimiskomisjon on osalejad järjestanud kooskõlas lõike 2 punktiga j (võitjaks kuulutamise ettepanek), teostab volitatud keskpank omal vastutusel legitiimsuse sisekontrolli, mis annab kinnituse valimismenetluse õige läbiviimise kohta. Selle kontrolli edukal lõpuleviimisel kuulutab volitatud keskpank välja lõpliku võitja ja kontrollib, et kõik valitud osalejad vastavad nõuetele ja et nende deklaratsioonid vastavad tõele. Kui legitiimsuskontroll on negatiivne, lükatakse lõplik võitjaks kuulutamine edasi ja volitatud keskpank peab võtma vajalikud meetmed oma liikmesriigi õigusaktide alusel, mis tagaksid rikkumise kõrvaldamise ja uue, positiivse tulemusega legitiimsuskontrolli. Ilma et see mõjutaks volitatud keskpanga sõltumatust hankijana oma liikmesriigi õigusaktide alusel, võib ta konsulteerida turuinfrastruktuuri nõukoguga rikkumise kõrvaldamisega seotud põhimõtete osas.

4.   Volitatud keskpank tegutseb valimismenetlusest tulenevate õiguste ja kohustuste osas oma nimel ja huvides ning eurosüsteemi keskpankade huvides. Ta esitab turuinfrastruktuuri nõukogule aruande valimise menetluse seisu kohta ja, kui esinevad sündmused, mis võivad tegevuskava negatiivselt mõjutada, võib ta konsulteerida turuinfrastruktuuri nõukoguga, ilma et see mõjutaks volitatud keskpanga sõltumatust avaliku sektori hankijana oma liikmesriigi õigusaktide alusel.

5.   Volitatud keskpank katab oma kulud, mis on seotud valimismenetluses teostatavate ülesannetega.

Artikkel 4

Kontsessioonileping

1.   Kui volitatud keskpank on valimise menetluse ja võitjaks kuulutamise eespool osutatud tingimustel lõpetanud, teeb volitatud keskpank kõik vajalikud ettevalmistused, et eurosüsteemi keskpankade nimel ja huvides sõlmida iga valitud osalejaga kontsessioonileping. Selleks annavad eurosüsteemi keskpangad volitatud keskpangale pädevuse kontsessioonileping alla kirjutada, andes eurosüsteemi keskpankade nimel ja huvides tegutsemise eraldi volituse (disclosed agency).

2.   Pärast kontsessioonilepingu alla kirjutamist teostab ESMIGi võrguteenuse osutaja võrgulahenduse kontrolli. Kontsessioonileping lõpetatakse, kui ESMIGi võrguteenuse osutaja ei saa kontrolli edukalt läbi viia. Sellisel juhul annab volitatud keskpank kontsessiooni osalejale, kes on paremusjärjestuses järgmisel kohal pärast valitud osalejat, samadel tingimustel nagu esialgne kontsessioonileping ja pakkumise põhjal, mille järgmisel kohal olev osaleja esitas valimise menetluses.

3.   Ilma et see mõjutaks järgmisi lõikeid antakse valimise menetluses antud kontsessioon kümneks aastaks pärast alguskuupäeva, et võimaldada ESMIGi võrguteenuse osutajal tagasi teenida teenuste käitamisse tehtud investeeringud koos investeeritud kapitalilt teenitud tuluga, võttes arvesse investeeringuid, mis on vajalikud konkreetsete lepingueesmärkide saavutamiseks.

4.   Juhul kui kontsessioonileping ESMIGi võrguteenuse osutajaga lõpetatakse enne tähtaja lõppu, kuid pärast võrgulahenduse edukat kontrolli, võib turuinfrastruktuuri nõukogu omal valikul asendavat kontsessioonilepingut mitte anda, anda see osalejale, kes on valimise menetluse paremusjärjestuses järgmisel kohal pärast valitud osalejat, või, juhul kui eespool osutatud valik ei ole paremusjärjestusest tulenevalt võimalik, anda uus kontsessioonileping muule võrgulahenduse pakkujale pärast volitatud keskpanga poolt uue valimise menetluse teostamist. Uue kontsessioonilepingu kehtivus on kümme aastat.

5.   Volitatud keskpangal on pädevus esindada eurosüsteemi keskpankasid suhetes ESMIGi võrguteenuse osutajatega ja kolmandate isikutega seoses ühenduvusteenustega, samuti kontsessioonilepingute jooksval haldamisel eurosüsteemi keskpankade nimel ja huvides; seda nii eurosüsteemi pankade õiguste ja kohustuste teostamisel, sh kohtumenetlused, kui ka lepingu rikkumiste, kahjunõuete, lõpetamise, ettepanekute või lepingu muutmise osas. Volitatud keskpanga aruandlus toimub turuinfrastruktuuri nõukogule, kelle juhiseid ta peab järgima.

6.   Volitatud keskpank peab võtma kõik meetmed, mis on vajalikud eurosüsteemi keskpankade või volitatud keskpanga ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses kontsessioonilepingutega, ja aru andma turuinfrastruktuuri nõukogule, kelle juhiseid ta peab järgima.

7.   Kõik teated, deklaratsioonid ja nõuded, sh menetluskäik, mis on seotud kontsessioonilepinguga, mis võimaldavad volitatud keskpangal täita eurosüsteemi keskpankade või volitatud keskpanga kontsessioonilepinguga seotud õigusi ja kohustusi, tuleb esitada volitatud keskpangale.

8.   Ilma et see piiraks artiklit 5, hüvitavad eurosüsteemi keskpangad volitatud keskpangale kõik mõistlikud kulud, mis tekivad seoses kontsessioonilepingu juhtimise ja jälgimisega, kooskõlas lõigetega 5 kuni 7.

Artikkel 5

Hüvitusnõuded

1.   Volitatud keskpangal on eurosüsteemi keskpankade ees piiramatu vastutus seoses kahjumi või kahjuga, mis tekib tema käesolevast otsusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisega seotud pettusest või tahtlikust väärtäitmisest. Ta vastutab eurosüsteemi keskpankade ees mis tahes kahjumi või kahju eest, mis tekib raskest hooletusest tema käesolevast otsusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisel; sellisel juhul on vastutus piiratud maksimumsummaga kokku 2 000 000 eurot kalendriaasta kohta.

2.   Kui kolmas isik kannab kahjumi ja kahju, mis tekib käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud volitatud keskpanga pettusest või tahtlikust väärtäitmisest, vastutab volitatud keskpank sellele kolmandale isikule hüvitise maksmise eest.

3.   Kui kolmas isik kannab kahjumi ja kahju, mis tekib käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud volitatud keskpanga raskest hooletusest või ettevaatamatusest, vastutab volitatud keskpank sellele kolmandale isikule hüvitise maksmise eest. Eurosüsteemi keskpangad hüvitavad volitatud keskpangale hüvituse, mis ületab maksimumsummaga kokku 2 000 000 eurot kalendriaasta kohta, mille aluseks on kohtulahend, või kokkulepe volitatud keskpanga ja kolmanda isiku vahel, kui kokkuleppe on eelnevalt heaks kiitnud turuinfrastruktuuri nõukogu.

4.   Eurosüsteemi keskpangad hüvitavad täies ulatuses ja viivitamata volitatud keskpangale hüvitise, mis maksti kolmandale isikule järgmistel juhtudel: a) osalemise tingimused ja võitjaks kuulutamise kriteeriumid, b) valimiskomisjoni poolt osalemisnõuete ja võitjaks kuulutamise kriteeriumide põhjal tehtud otsus; c) valimiskomisjoni ebaõige tegevus, v.a juhul, kui tegutseti kooskõlas volitatud keskpanga kirjaliku soovitusega või ei saadud asjaomases küsimuses eelnevalt volitatud keskpangalt vastavat kirjalikku soovitust, kui seda oli eelnevalt taotletud; d) mis tahes otsus või sündmus, mis väljus volitatud keskpanga pädevusest, sh need, mis võivad mõjutada antud kontsessioonide kehtivust.

5.   Eurosüsteemi keskpangad ei hüvita volitatud keskpangale hüvitist, mis maksti kolmandatele isikutele tema vastutusel oleva tegevuse või toimingute tõttu, v.a juhul kui volitatud keskpank tegutses kooskõlas turuinfrastruktuuri nõukogult saadud juhistega artikli 3 lõike 4 alusel vastupidiselt tema enda nägemusega.

6.   Kui kolmas isik on esitanud hagi, mis on seotud valimismenetluse tegevuse või tegevusetusega, mille eest peavad ainuvastutuse võtma eurosüsteemi keskpangad, annavad eurosüsteemi keskpangad pärast konsulteerimist volitatud keskpangaga volitatud keskpangale õigeaegse juhise võetavate meetmete kohta, näiteks sõltumatu õigusnõuniku esinduse või volitatud keskpanga õigusosakonna esinduse osas. Pärast otsuse tegemist tegutsemise strateegia kohta sellises menetluses, kannavad eurosüsteemi keskpangad mis tahes sellisest menetlusest tulenevaid kulud ja tasud.

7.   Eurosüsteemide keskpangad võtavad vastutuse iga valimiskomisjoni liikme valimismenetlusega seotud tegevuse ja tegevusetusega.

8.   Kui kolmas isik esitab hagi, mis on seotud tegevuse või tegevusetusega volitatud keskpanga ainuvastutuses olevas valimismenetluses, peab volitatud keskpank tegema täielikku koostööd eurosüsteemi keskpankadega tema poolt võetavate meetmete osas, näiteks sõltumatu õigusnõuniku esinduse või volitatud keskpanga õigusosakonna esinduse osas, ning ta kannab sellest tulevad kulud.

9.   Kui eurosüsteemi keskpangad ja volitatud keskpank vastutavad kolmanda isiku poolt kantud kahjumi ja kahju eest ühiselt, kannab igaüks võrdse osa kuludest.

Artikkel 6

Lõppsätted

1.   Volitus kehtib kümme aastat alates alguskuupäevast.

2.   Volituse lõppemine ei mõjuta kontsessioonilepingute kehtivust.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 25. jaanuaril 2019.

Frankfurt Maini ääres, 23. jaanuar 2019

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).