Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud avaliku halduse sektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 18. maist 2019.

LISA

1.   SISSEJUHATUS

See sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (1) (edaspidi „parimate tavade aruanne“), mille on koostanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

Asjaomane õiguslik taust

Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), kus organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on see kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001; (3)

—	määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on artikkel 46 sektori võrdlusdokumentide väljatöötamise kohta. Sektori võrdlusdokumentides tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad eri sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, siis tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.

Kuidas dokumenti mõista ja kasutada

EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas sektori võrdlusdokumendis välja sektoripõhised suunised avaliku halduse sektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.

Dokumendi on koostanud Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis JRC, arutas läbi ja leppis lõpuks kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektorite keskkonnatoime näitajad ning tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk oli eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.

Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Käesolev võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, mis on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kaaluvad EMASis registreerimist tulevikus, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki avaliku halduse sektoris tegutsevaid organisatsioone nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Kuidas peaksid EMASi liikmeks registreeritud organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumente arvesse kahel tasandil:

1.

keskkonnaülevaadete tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): organisatsioonid peaksid oma keskkonnaalaste eesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi sobivaid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega.

2.

Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4): a) Keskkonnatoime aruandluseks kasutatavate näitajate (4) valimisel peaksid organisatsioonid arvesse võtma sektori võrdlusdokumendis sisalduvaid asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid. Kui nad valivad aruandluseks näitajate kogumit, peaksid nad arvestama asjaomases sektori võrdlusdokumendis esitatud näitajaid ja nende olulisust seoses organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega. Näitajaid on vaja arvesse võtta üksnes juhul, kui need hõlmavad keskkonnaülevaates kõige olulisemaks hinnatud keskkonnaaspekte. b) Keskkonnatoimest ja muudest organisatsiooni keskkonnatoimet puudutavatest teguritest aru andes peaksid organisatsioonid keskkonnaaruandes märkima, kuidas on arvesse võetud asjaomaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid, kui need on olemas. Nad peaksid kirjeldama, kuidas kasutati asjaomaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Siiski ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaksmääratud tipptaseme võrdlusaluste täitmine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu jääb võrdlusaluste teostatavus ja parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast organisatsioonide endi hinnata. Teostatavust on vaja hinnata ka haldusorganitel, millelt tihti oodatakse teistele eeskujuks olemist. Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja kohaldatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.

Sektori võrdlusdokumentide elemente (näitajaid, parimaid keskkonnajuhtimistavasid või tipptaseme võrdlusaluseid), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide mõttes vajalikuks, ei pea keskkonnaaruandes esitama ega kirjeldama.

EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavatseb oma keskkonnatoimet parandada (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada mõtteid selle kohta, mis küsimused sammsammulisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.

EMASi keskkonnatõendajad kontrollivad, kas ja kuidas võttis organisatsioon oma keskkonnaaruande koostamisel arvesse sektori võrdlusdokumenti (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).

Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud keskkonnatõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas sektori võrdlusdokumenti kasutati suunisena, et määrata näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.

Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamiseks. Eelkõige ei tohi tõendajad nõuda individuaalset põhjendust iga võrdlusdokumendis mainitud parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida organisatsioon ei pea oma keskkonnaülevaadet silmas pidades asjakohaseks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis on üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Dokument koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta; teises peatükis määratletakse võrdlusdokumendi rakendusala. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) koos teabega nende kohaldatavuse kohta. Kui mõne parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõigi keskkonnajuhtimistavade puhul polnud aga võimalik tipptaseme võrdlusaluseid kindlaks määrata, sest mõnes valdkonnas olid kättesaadavad andmed piiratud või kuna konkreetsed tingimused (kohalik kliima, majandus või ühiskond, haldusorganite kohustused jne) erinevad sellisel määral, et tipptaseme võrdlusalusel poleks mõtet. Osa näitajaid ja võrdlusaluseid on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimistava seisukohalt ning seepärast korratakse neid, kui see on vajalik. Neljandas peatükis esitatakse ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, juurdekuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2.   KOHALDAMISALA

Sektori võrdlusdokumendis käsitletakse avaliku halduse sektori tegevuse keskkonnatoimet. Käesoleva dokumendi tähenduses moodustub avaliku halduse sektor organisatsioonidest, mis kuuluvad peamiselt järgmisesse Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodiga tähistatud osasse (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):

—	NACE kood 84: avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus.

Selle NACE koodi all registreeritud organisatsioonid on käesoleva dokumendi sihtrühm.

Ühtlasi võivad selles sektori võrdlusdokumendis kindlaks määratud parimad keskkonnajuhtimistavad pakkuda inspiratsiooni ka teistele organisatsioonidele, näiteks riigi või eraettevõtjatele, kes osutavad teenuseid haldusorganite nimel. Need ettevõtjad võivad muu hulgas kuuluda järgmistesse NACE koodiga tähistatud osadesse:

—	NACE kood 2: metsamajandus ja metsavarumine;

—	NACE kood 36: veekogumine, -töötlus ja -varustus;

—	NACE kood 37: kanalisatsioon;

—	NACE kood 38: jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; materjalide taaskasutusele võtmine;

—	NACE kood 39: saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused;

—	NACE kood 41.2: elamute ja mitteeluhoonete ehitus;

—	NACE kood 49.3.1: sõitjate asulasisene ja linnalähitransport.

Selles sektori võrdlusdokumendis käsitletakse mitut aspekti, mis on igat liiki haldusorganite seisukohast asjakohased, sealhulgas kontorite keskkonnatoime, üldkasutatavate hoonete energiatõhusus ja keskkonnahoidlikud riigihanked (st punktid 3.1, 3.2.5, 3.2.7, 3.2.8, 3.2.10 ja 3.11). Kõiki kohaliku, piirkondliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi haldusorganeid kutsutakse üles nende dokumendi punktidega tutvuma.

Haldusorgani tõhusal keskkonnajuhtimisel tuleb aga keskenduda ka haldusorgani põhitegevusele, millega seoses on võimalik saavutada suurim keskkonnakasu. Käesoleva dokumendi eesmärk on muuta see ülesanne kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusüksustele (7) lihtsamaks, pöörates tähelepanu parimatele tavadele, mis on olulised nende rolli seisukohast ja teenuste seisukohast, mida nad otseselt või kaudselt oma elanikele osutavad (nt reovee puhastamine, kohalik ühistransport). Keskendutakse konkreetselt kohalikele omavalitsustele, kuna nende osakaal on ELi haldusorganite hulgas kõige suurem ning kohalikul tasemel on suurim võimalus parimaid tavasid korrata ja neist õppida.

Peamised keskkonnaaspektid, nendega seotud survetegurid ja dokumendi punktid, milles neid käsitletakse, on esitatud alljärgnevas tabelis. Välja valiti sektori kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid. Siiski tuleks konkreetsete haldusorganite hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt. Tabelis pole eristatud otseseid ja kaudseid keskkonnaaspekte, sest asutusesiseselt ja allhanke korras tehtavad toimingud on eri juhtumite puhul erinevad. Ühtlasi võib paljusid keskkonnaaspekte pidada nii otsesteks kui ka kaudseteks, kuna need viitavad otseselt haldusorgani tegevusele, aga ka elanike, ettevõtjate ja organisatsioonide tegevusele territooriumil, mida haldusorgan haldab või teenindab.

Haldusorganite kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid ja survetegurid ning punktid, milles neid selles dokumendis käsitletakse

Keskkonnaaspekt	Peamised seotud survetegurid	Sektori võrdlusdokumendi asjaomased punktid
Kontorite töös hoidmine	Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Ressursside ammendumine	Punkt 3.1
Hallatava piirkonna ja enda energiakasutuse juhtimine	Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2)	Punkt 3.2
Liikuvuse ja/või ühistranspordi haldamine	Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2)	Punkt 3.3
Maakasutuse planeerimine ja linnade rohealade haldamine	Maakasutus Elurikkuse vähenemine	Punktid 3.4 ja 3.5
Välisõhu kvaliteedi ja müra kontrollimine	Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Müra teke	Punktid 3.6 ja 3.7
Jäätmekäitlus	Tahkete jäätmete teke	Punkt 3.8
Joogiveevarustus	Veetarbimine	Punkt 3.9
Reovee puhastamise haldamine	Heide vette (BHT, KHT, mikrosaasteained jne) Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2)	Punkt 3.10
Kaupade ja teenuste hankimine	Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Ressursside ammendumine	Punkt 3.11
Elanike ja ettevõtjate keskkonnakäitumise parandamine	Tahkete jäätmete teke Veetarbimine Energiatarbimine, kasvuhoonegaaside heide (CO2) Õhku eralduvad saasteained (CO, SO2, NOx, tahked osakesed jne) Heide vette (BHT, KHT, mikrosaasteained jne) Ressursside ammendumine	Punkt 3.12

Parimad keskkonnajuhtimistavad, mida on kirjeldatud 3. peatükis, määrati kindlaks kõige asjakohasemate tehnikate, tegevuste ja meetmetena, mida haldusorganid saavad rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks seoses iga tabelis (vt eespool) loetletud keskkonnaaspektiga. Nende kindlaksmääramisel võeti arvesse avalik-õiguslike asutuste konkreetseid probleeme ja võimalusi võrreldes eraettevõtjatega. Nende alla kuuluvad muu hulgas:

—	rangemad hankemenetlused;

—	karmid rahastamiseeskirjad;

—	otsuste rakendamiseks vajalik pikem aeg;

—	vana taristu;

—	piiratud eelarve;

aga ka:

—	võimalus leppida pikemate tasuvusperioodidega;

—	võimalus eelistada valikuid, mis toovad kaasa kasu ühiskonnale, mitte rahalise kasu;

—	personali püsivus;

—	võimalused mastaabisäästuks kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi haldusorganite koostöö korral.

Selles dokumendis esitatud keskkonnajuhtimistavade rakendamisel peavad kohalikud omavalitsused võtma arvesse oma konkreetseid probleeme ning seda, kuidas konkreetseid olemasolevaid võimalusi ära kasutada (8).

3.   PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED AVALIKU HALDUSE SEKTORIS

3.1.   Parimad keskkonnajuhtimistavad säästlikele kontoritele

See punkt on suunatud kõigile haldusorganitele, kes teevad oma toiminguid kontoris.

3.1.1.   Energiakasutuse juhtimine ja minimeerimine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tsükli „planeeri, teosta, kontrolli, tegutse“ põhimõtete kohane energiajuhtimise rakendamine kontorites, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:

—	energiakasutuse andmete sage kogumine või pidev jälgimine; andmeid võib koguda ehitise tasandil ruumide põhjal (nt fuajee, kontoriruumid, söökla/kohvik), energiaallikate põhjal (nt gaas, elekter) ja lõppkasutuse kategooriate põhjal (nt valgustus, ruumiküte);

—	andmete analüüsimine, eesmärkide seadmine, võrdlusaluste kindlaksmääramine ja nende võrdlemine tegeliku energiakasutusega;

—	strateegia ja tegevuskava koostamine kontorihoone energiatõhususe parandamiseks (vt punktid 3.2.5, 3.2.7, 3.2.8).

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid. Renditud hoonete puhul võivad selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisega seotud meetmed olla aga piiratumad.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i1) Kogu aastane energiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta, (9) väljendatud lõppenergiana (kWh/m2 aastas). Kui andmed on olemas, võib energiakasutuse jaotada ka järgmiselt: — ruumiküte (kWh/m2 aastas) — ruumijahutus (kWh/m2 aastas) — valgustus (kWh/m2 aastas) — muu elektrikasutus (kWh/m2 aastas) i2) Kogu aastane energiakasutus täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/TTT aastas). Kui andmed on olemas, võib energiakasutuse jaotada ka järgmiselt: — ruumiküte (kWh/TTT aastas) — ruumijahutus (kWh/TTT aastas) — valgustus (kWh/TTT aastas) — muu elektrikasutus (kWh/TTT aastas) i3) Kogu aastane primaarenergia kasutus põrandapinna või täistööajale taandatud töötaja kohta (kWh/m2 aastas, kWh/TTT aastas) i4) Kogu aastane kasvuhoonegaaside heide põrandapinna või täistööajale taandatud töötaja kohta (kg CO2ekvivalenti/m2 aastas, kg CO2ekvivalenti/TTT aastas)

—

3.1.2.   Veekasutuse reguleerimine ja minimeerimine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tsükli „planeeri, teosta, kontrolli, tegutse“ põhimõtete kohane veemajanduse rakendamine kontorites, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:

—	veekasutuse andmete sage kogumine või pidev jälgimine; andmeid võib koguda ehitise tasandil asjakohaste ruumide põhjal, kus vett kasutatakse (nt fuajee, kontoriruumid, söökla/kohvik), ja lõppkasutuse kategooriate põhjal (nt tualetid, köögid);

—	andmete analüüsimine, eesmärkide seadmine, võrdlusaluste kindlaksmääramine ja nende võrdlemine tegeliku veekasutusega;

—	strateegia ja tegevuskava koostamine veekasutuse vähendamiseks (nt tõhusa veekasutusega kraanide, duššide ja rõhureduktorite paigaldamisega, nende korrapärase hooldamisega, vihmavee kogumise süsteemide paigaldamisega).

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, tingimusel et eeldatavalt saavutatav veesääst korvab veekasutuse andmete jälgimise ja kogumise süsteemide paigaldamise ja hooldamise kulud. Renditud hoonete puhul võivad selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisega seotud meetmed olla piiratumad.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i5) Kogu veekasutus aastas täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta (m3/TTT aastas), liigitatuna järgmiselt (kui see on asjakohane): — kraanivee kasutus (m3/TTT aastas) — kogutud vihmavee kasutus (m3/TTT aastas) — ringlussevõetud hallvee kasutus (m3/TTT aastas) i6) Kogu veekasutus aastas siseruumide põrandapinna kohta (m3/m2 aastas), liigitatuna järgmiselt (kui see on asjakohane): — kraanivee kasutus (m3/m2 aastas) — kogutud vihmavee kasutus (m3/m2 aastas) — ringlussevõetud hallvee kasutus (m3/m2 aastas)

b1) Kontorihoonete kogu veekasutus on väiksem kui 6,4  m3 täistööajale taandatud töötaja kohta aastas

3.1.3.   Jäätmetekke reguleerimine ja minimeerimine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub täiustatud jäätmekäitluse rakendamine kontorihoonetes, mille omanikud või haldajad on haldusorganid, kasutades järgmisi meetmeid:

—

ennetamine: paberivabade menetluste kehtestamine ja paberivabade arhiivide loomine, seadmete ja tarbekaupade kestvuse tagamine (nt keskkonnahoidlike riigihangetega, vt punkt 3.11), kontorimööbli ja -seadmete korduskasutamise võimaldamine (nt internetipõhise loetelu loomisega olemasolevate seadmete, mööbli ja kirjatarvete kohta, mida enam ei vajata, ning tagamisega, et kõik teenistused ja töötajad vaatavad selle enne uute asjade ostmist läbi; professionaalse puhastuse, paranduse ja hoolduse tagamisega, et nende eluiga pikendada); töötajate motiveerimine tarvitama ühekordselt kasutatavate plasttopside asemel korduskasutatavaid topse; plastpudelite asemel (ilma plasttopsideta) veeautomaatide kättesaadavaks tegemine koosolekutel ja üldkasutatavates ruumides;

—	sortimine: lihtsa juurdepääsu võimaldamine kõige levinumate jäätmeliikide konteineritele ja kõigi muude jäätmeliikide kogumispunktidele, et vähendada jäätmejääkide teket; ringlussevõetavatest materjalidest seadmete ja tarbekaupade ostmine;

—	seire: tekkinud jäätmete kohta jäätmeliikide kaupa korrapärase arvestuse pidamine, mis hõlmab kõiki jäätmeliike (nt liigiti kogutud jäätmed, jäätmejäägid, ohtlikud jäätmed); selle saavutamine on võimalik asjakohaste strateegiatega ja eri teenistuste töötajate kaasamise abil.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab kohaldada kõigis haldusorganites ja see on suunatud kontorite tegevusele. Konkreetsed rakendatavad meetmed (nt liigid, mille kaupa jäätmed sorditakse) peaks kajastama konkreetseid tingimusi (nt tekkivate jäätmete liigid, konkreetsete jäätmeliikide ringlussevõtmise teenuste kohalik kättesaadavus, kohalikud õigusaktid ja jäätmekäitluse kulud).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i7) Kogu kontorijäätmete teke täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta (kg/TTT aastas) i8) Kogu mööbel, seadmed ja kirjatarbed, mida aastas korduskasutatakse (kg/TTT aastas, tegemata jäänud ostud eurodes TTT kohta aastas) i9) Ringlussevõttu saadetud kontorijäätmed protsendina jäätmete kogukaalust (%) i10) Kontori jäätmejäägid (10) protsendina jäätmete kogukaalust (%)	b2) Kontorihoonetes tekkinud jäätmetest ei saadeta midagi prügilasse b3) Kontorihoonete kogu jäätmeteke on väiksem kui 200 kg täistööajale taandatud töötaja kohta aastas

3.1.4.   Kontoripaberi ja tarbekaupade tarbimise minimeerimine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—

selliste sisemenetluste rakendamine ja edendamine (nt paberivabad menetlused, nagu elektroonilised töövood, e-allkirjad ja elektroonilised arhiivid, koosolekute jaoks dokumentide printimata jätmine, teabelehtede/aruannete printimata jätmine, kahepoolne printimine kui vaikevalik), mis aitavad töötajatel ja üldsusel kontoripaberi (st koopia-/trükipaber) ja tarbekaupade (st kõik kontorites kasutatavad asjad, nagu pastapliiatsid, pliiatsid, markerid, märkmikud) kasutamist vältida, vähendades seeläbi nõudlust;

—	keskkonnahoidlike riigihangete kasutamine (vt punkt 3.11), et teha väiksema keskkonnamõjuga valikuid, nt väikse grammkaaluga kontoripaber, kestvamad ja taastäidetavad tooted ning alternatiivid, mille keskkonnamõju ja toksilisus on väiksed.

Kohaldatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava saab üldiselt kohaldada kõigis haldusorganites..

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i11) Päevane kasutatud kontoripaberi lehtede arv (11) täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta (lehtede arv/TTT tööpäevas) i12) Keskkonnahoidliku sertifitseeritud kontoripaberi osakaal kogu ostetud kontoripaberis (%) i13) Täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta ostetud kontoritarvete maksumus aastas (eurot TTT kohta aastas)	b4) Kontoripaberi tarbimine on väiksem kui 15 A4-lehte täistööajale taandatud töötaja kohta tööpäevas b5) Kasutatav kontoripaber on 100 % ringlussevõetud või sertifitseeritud vastavalt ISO I tüübi ökomärgisele (12) (nt ELi ökomärgis)

3.1.5.   Pendelrändamise ja ametisõitude keskkonnamõju vähendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub pendelrändamise ja ametisõitude keskkonnamõju vähendamine järgmiste meetmetega:

—	töötajate kaasamine ja käitumise muutmine, et saavutada säästlikum pendelrändamine (nt kampaaniad digitaalsete vahendite kaudu, majanduslikud stiimulid ja pärssivad tegurid, sotsiaalsete mängude ja preemiapõhiste stiimulite kasutamine);

—	kogu organisatsiooni töötajatele selliste reisiplaanide koostamine, mis edendavad säästlikke pendelrändamise ja ametisõitude viise (nt kokkulepe kohalike ühistransporditeenuste osutajatega liinide kohandamiseks reisijate vajadustele; nn CO2-eelarve rakendamine ametisõitude puhul);

—	transporditeenuste hangetele rangete säästlikkuskriteeriumite kehtestamine (nt lühireisideks lennukite asemel rongide kasutamine; otselendude või mitmeliigilist transporti hõlmavate reiside eelistamine ümberistumisega lendudele);

—	autodega pendelrändamise vähendamine ühistranspordi olemasolu korral ja autode tõhusa kasutamise soodustamine (nt ühe reisijaga autoreiside arvu vähendamine koossõidu edendamisega töötajate seas);

—	töötajatele paindlikuma töökorralduse võimaldamine, vähendades seeläbi kogu transpordivajadust (nt kaugtöö ja kodus töötamise kehtestamine, virtuaalsete koosoleku pidamise vahendite kasutuselevõtt).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav igat liiki ja igasuguse ulatusega haldusorganites. Konkreetsed rakendatavad meetmed erinevad aga olenevalt kohalikest tingimustest, nagu geograafiline asukoht ja ühistranspordi kättesaadavus.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i14) Vahendite rakendamine säästliku pendelrändamise edendamiseks (jah/ei) i15) Iga päev üksi autoga pendelrändavate töötajate osakaal (%) i16) Vähemalt kolm korda nädalas jalgsi, jalgrattaga või ühissõidukiga pendelrändavate töötajate osakaal (%) i17) Ametisõitude kogu aastane CO2-heide (CO2-ekvivalenttonni aastas) i18) Ametisõitude kogu aastane CO2-heide täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta (kg CO2 ekvivalenti/TTT aastas) i19) Nn CO2-eelarve rakendamine kõigi ametisõitude puhul (jah/ei) i20) Videokonverentsisüsteemide kättesaadavus kõigile töötajatele ning nende kasutuse jälgimine ja edendamine (jah/ei)

b6) Vahendeid töötajatele säästliku pendelrändamise propageerimiseks rakendatakse ja arendatakse b7) Nn CO2-eelarvet rakendatakse kõigi ametisõitude puhul b8) Videokonverentsisüsteemid on kõigile töötajatele kättesaadavad ning nende kasutamist jälgitakse ja edendatakse

3.1.6.   Sööklate ja kohvikute keskkonnamõju vähendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—

söökla- ja kohvikuteenuste hankimine või asutuse sööklate ja kohvikute jaoks toidu ja jookide hankimine, kehtestades säästlikkusnõuded, nagu hooajaline ja mahetoit, tagades taime-/veganitoidu olemasolu ning vältides (võimaluse korral) ühekordselt kasutatavates plastpakendites toodete pakkumist; selliste teenuseosutajate valimine, kes saavad osutada teenuseid, ilma et nad tarvitaksid ühekordselt kasutatavaid plastnõusid, nagu joogitopsid, muud nõud ja söögiriistad (vt ka punkt 3.11);

—	töötajate kaasamise kampaaniate korraldamine, et propageerida säästlikke toiduvalikuid;

—	sööklates ja kohvikutes käitumismuutuste esilekutsumine toidu esitlemise viiside kaudu (st selle muutmine, kuidas toiduvalikud on esitatud, et konkreetsest valikust saaks loomulik või vaikevalik) ja hinnapoliitikaga (st säästlikumate toiduvalikute madalamad hinnad);

—	toidujäätmete hulga vähendamise poliitika kehtestamine, millega muudetakse toiduportsjonid väiksemaks, pakutakse eri suuruses portsjoneid, planeeritakse menüüsid hoolikalt jne.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganite igat liiki ja igasuguse suurusega kontorihoonetes, mille juurde kuulub asutusesisene söökla või kohvik.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i21) Väikse mõjuga toiduvalikute (nt hooajaline, mahetoit) osakaal (väikse mõjuga toidu protsent kogu ostumahus) i22) Tekkinud toidujäätmete kogus portsjoni kohta (g/portsjon) i23) Anaeroobsele lagunemisele saadetud toidujäätmete osakaal (anaeroobsele lagunemisele saadetud jäätmete protsent kõigi toidujäätmete kogusest tonnides)	—

3.1.7.   Koosolekute ja ürituste korraldamise keskkonnamõju vähendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	säästlike ürituste korraldamise süsteemi kehtestamine; korraldussüsteemi võib rakendada haldusorgan ise ja/või tuleks leida töövõtjad/tarnijad, kellel on korraldussüsteem juba olemas; tarnijatel ja hotellidel võib olla ka keskkonnajuhtimissüsteem (nt EMAS);

—

kõigi sidusrühmade (tarnijatest delegaatide ja laiema kogukonnani) ning üritusega seotud või sellest osa võtvate isikute teavitamine meetmetest, mida nad saavad võtta, et vähendada üritusel osalemise keskkonnamõju (nt õigete sortimiskonteinerite kasutamine, kraanivee ja korduskasutatavate veepudelite eelistamine, säästlike transpordivahendite valimine);

—	ürituse või koosoleku toimumiskoha valimine, arvestades keskkonnakriteeriume (nt hea ühistranspordiühendus, väiksema keskkonnamõjuga hoone, kehtiva keskkonnajuhtimissüsteemiga toimumiskoht);

—	keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine (vt punkt 3.11) koosolekute ja ürituste korraldamiseks vajalike toodete ja teenuste valimisel ning meenete ja konverentsimaterjalide (nt teabelehed, mälupulgad, märgid) koguse piiramine;

—

toitlustusteenuste hankimine või asutusesiseste toitlustusteenuste kaudu toidu ja jookide hankimine, kehtestades säästlikkusnõuded, nagu hooajaline ja mahetoit, tagades taime-/veganitoidu olemasolu ning vältides (võimaluse korral) ühekordselt kasutatavates plastpakendites toodete pakkumist; teenuseosutajate valimine, kes saavad osutada teenuseid, ilma et nad tarvitaksid ühekordselt kasutatavaid plastnõusid, joogitopse ja söögiriistu, ning veeautomaatide kättesaadavaks muutmine veepudelite kasutamise asemel (vt ka punktid 3.1.6 ja 3.11).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav igat liiki ja igasuguse ulatusega haldusorganites, kes korraldavad koosolekuid ja üritusi.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i24) Tunnustatud säästlike ürituste korraldamise süsteemi (nt ISO 20121) või keskkonnajuhtimissüsteemiga (nt EMAS) tarnijate osakaal (%) i25) Üritustega seotud hangete osakaal, mille kriteeriumites viidatakse tunnustatud säästlike ürituste korraldamise süsteemile (nt ISO 20121) või keskkonnajuhtimissüsteemile (nt EMAS) (%)	—

3.2.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses säästva energia ja kliimamuutustega

See punkt on suunatud kohalikele omavalitsustele seoses nende tegevusega haldajate ja teenuseosutajatena, kelle mitmesugused otsesed toimingud kulutavad energiat, ning seoses nende suunava rolliga piirkonnas, mille eest nad vastutavad. Selles punktis esitatud parimad keskkonnajuhtimistavad on jagatud nelja rühma:

—	poliitikavaldkonna parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud poliitikameetmetega, mida kohalik omavalitsus saab nii asutuse sees kui ka hallataval territooriumil võtta, et kasutada säästvat energiat ning leevendada kliimamuutusi ja kohaneda nendega;

—	parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud otseste toimingutega, millega kohalikud omavalitsused saavad vähendada energiakasutust ning minna oma hoonetes ja taristutes üle taastuvenergiale;

—	parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste reguleeriva ja planeeriva rolliga;

—	parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste mõjuga oma territooriumidele, avaliku sektori võimaliku eeskuju andva rolliga ning sellega, kuidas kohalikud omavalitsused saavad elanike ja organisatsioonide tegevust esile kutsuda.

Poliitika valdkonna parimad keskkonnajuhtimistavad

3.2.1.   Energiakasutuse ja heite andmiku koostamine omavalitsusüksuse territooriumi kohta

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	süstemaatiline energiakasutus- ja heiteandmete kogumine omavalitsusüksuse territooriumi kohta; andmik hõlmab energiatarbimist ja heidet territooriumi kõigis sektorites, sealhulgas tööstus-, kaubandus-/teenuste-, põllumajandus-, ehitus-, eluaseme- ja transpordisektoris;

—	kogutud andmete kohta avalike aruannete esitamine ja andmete kasutamine, et määrata kindlaks meetmed, millega piirkonnas kasvuhoonegaaside heidet vähendada (vt punkt 3.2.2).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i26) Omavalitsusüksuse territooriumi kogu aastane CO2-heide: koguheide (t CO2eq) ja heide elaniku kohta (kg CO2eq elaniku kohta) i27) Omavalitsusüksuse territooriumi aastane energiakasutus elaniku kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/elanik)	—

3.2.2.   Omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava väljatöötamine energiakasutuse andmete ja heiteinventuuri põhjal (vt punkt 3.2.1). Tegevuskava sisaldab teadus- ja tõenduspõhiseid lühi- ja pikaajalisi eesmärke, mis on võimalik saavutada mitme kindlaksmääratud meetme rakendamisega (nt erahoonete ja -ettevõtete energiakasutuse vähendamine, munitsipaalhoonete ja kohalike avalike teenuste energiakasutuse vähendamine, ühistranspordi täiustamine).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i28) Olemas on omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava, mis sisaldab eesmärke ja meetmeid (jah/ei) i26) Omavalitsusüksuse territooriumi kogu aastane CO2-heide: koguheide (t CO2eq) ja heide elaniku kohta (kg CO2eq elaniku kohta) i27) Omavalitsusüksuse territooriumi aastane energiakasutus elaniku kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/elanik)	b9) Olemas on energiakasutuse andmetel ja heiteinventuuril põhinev omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava, mis sisaldab eesmärke ja meetmeid

3.2.3.   Omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamine ja rakendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsusüksuse territooriumi jaoks kliimamuutustega kohanemise tervikliku strateegia väljatöötamine; strateegia peab võimaldama kaitsta tehis- ja looduskeskkonda kliimamuutuste kahjuliku mõju (nt üleujutused, kuumalained, põuad) eest. Kliimamuutustega kohanemise strateegia võib tugineda teistele kohalikele ja piirkondlikele kohanemisstrateegiatele ning sellega peaks tagama, et need on omavahel seotud. Strateegia peab olema kooskõlas muu asjaomase poliitika ja muude strateegiatega (nt vooluveekogude majandamiskavad), milles tuleb ühtlasi strateegiat arvestada.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes. Kohanemisstrateegia ulatust tuleks laiendada haldusorgani konkreetsest kontekstist lähtuvalt. Meetmed, mida strateegia hõlmab, peavad olema kooskõlas kliimamuutuste prognoositava mõjuga territooriumil.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i29) Kasutusel on omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia (jah/ei) i30) Strateegia tulemusena kaitstud kodude ja ettevõtete osakaal (%)	b10) Kasutusel on omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia

Otseste toimingutega seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

3.2.4.   Energiatõhusa tänavavalgustuse rakendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	tänavavalgustussüsteemi auditi tegemine;

—	valgustite täiustamine, et vältida ülespoole suunatud ja häirivat valgust ning maksimeerida kasulikku valgust;

—	valgustatuse vähendamine, et see vastaks tegelikele vajadustele (st ülevalgustatuse vältimine);

—	lampide väljavahetamine, eelistades äärmiselt energiatõhusaid tehnoloogiaid (nt LED), milles on arvestatud vastupidavust, värviesitusindeksit (13) ja valguse värvustemperatuuri; (14)

—	öine hämardamine (st valgustuse vähendamine hilja öösel);

—	aruka tänavavalgustuse kasutuselevõtmine (nt sensorite kasutamine, et inimeste kohaloleku tuvastamise korral valgustatust ajutiselt suurendada).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes otseselt või kaudselt (riigi- või eraettevõtja kaudu) tänavavalgustuse tagamist korraldavad. Loetletud meetmete rakendamiseks vajalikud investeeringud võivad mõnel juhul osutuda piiranguks ja mõjutada konkreetsete rakendatavate meetmete valikut, aga üldiselt kaalub energiasääst investeeringud üles ning nende tasuvusaeg on mõistlik.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i31) Tänavavalgustuse aastane energiakasutus elaniku kohta (kWh/elanik aastas) i32) Tänavavalgustuse aastane energiakasutus valgustatud tänavate iga kilomeetri kohta (MWh/km aastas)	b11) Tänavavalgustuse energiakasutus kilomeetri kohta on väiksem kui 6 MWh/km aastas

3.2.5.   Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub üldkasutatavate hoonete energiatõhususe maksimeerimine ja nende energiakasutuse minimeerimine. Selle saavutamine on võimalik hoone energiatõhususe parandamise ja välispiirde (seinte, katuse ja klaaspindade) täiustamisega, õhutiheduse suurendamisega, samuti energiatõhusate seadmete paigaldamisega ning selle tagamisega, et energiasüsteemid vastaksid hoone omaniku või lõppkliendi kehtestatud toimimisnõuetele.

Nii uute kui ka olemasolevate hoonete puhul on võimalik saavutada suurem energiatõhusus kui see, mis vastab riiklikes ehitusalastes õigusaktides (15) kehtestatud miinimumnõuetele, ja projekteerida või renoveerida need hooned liginullenergiahooneteks juba enne, kui see muutub ELis kohustuslikuks (16).

Hoonete energiatõhususe parandamise meetmete kindlaksmääramisel ei tule võtta arvesse üksnes energiatõhusust, mis tuleb saavutada, vaid ka üldist keskkonnamõju hoonete kogu olelusringi jooksul (17). Keskkonnamõju saab minimeerida muu hulgas sellega, kui valida säästlikult ja vähese primaarenergia kasutamisega toodetud ehitusmaterjalid ning tagada projekteerimise etapis lihtne kohandatavus, et soodustada hoone edaspidist korduskasutamist ja hõlpsat rekonstrueerimist (nt paindlike planeeringutega) ning võimalust ehitusmaterjale ja -detaile korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks demonteerida.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites eeldusel, et nad saavad eraldada vajalikud rahalised vahendid üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamiseks. Selle parima keskkonnajuhtimistava kohaldamine võib olla keerulisem renditud kinnisvara puhul. Ühtlasi oleneb hoone energiatõhususe tase, mis on võimalik igal konkreetsel juhul saavutada, hoone omadustest (nt vana hoone).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i1) Kogu aastane energiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/m2 aastas) i33) Kogu aastane primaarenergiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta (kWh/m2 aastas)	b12) Uute hoonete projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 60 kWh/m2 aastas b13) Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 100 kWh/m2 aastas

3.2.6.   Sotsiaalkorterite energiatõhususe parandamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub sotsiaalkorterite energiatõhususe parandamine, nii olemasolevate rekonstrueeritavate kui ka uute hoonete puhul, nagu kirjeldatud eespool seoses üldkasutatavate hoonetega (vt punkt 3.2.5). Parim keskkonnajuhtimistava seoses sotsiaalkorteritega on kaasata kohalikud elanikud rekonstrueerimise planeerimisse või uue hoone projekteerimisse, et võtta arvesse nende vajadusi ning tutvustada neile liginullenergiahoonete häid omadusi ja seda, kuidas neid kasutada.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes haldavad sotsiaalkortereid. Vajalike investeeringute summa võib osutuda selle tava rakendamisel oluliseks takistuseks. Asjaomane kasu ühiskonnale (paranenud heaolu, vähenenud kütteostuvõimetus) ja rahaline kasu (energiasäästust, kui energia eest maksab korterite haldaja, või suuremast üüri maksvate üürnike arvust, kui nad oma energiakulude eest ise vastutavad) kaaluvad aga investeeringud üles.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i1) Kogu aastane energiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/m2 aastas) i33) Kogu aastane primaarenergiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta (kWh/m2 aastas)	b12) Uute hoonete projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 60 kWh/m2 aastas b13) Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 100 kWh/m2 aastas

3.2.7.   Üldkasutatavate hoonete energiatõhususe saavutamine energiatõhususe lepingutega

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub energiatõhususe lepingute rakendamine seoses üldkasutatavate hoonetega. Haldusorgan määrab energiateenuse ettevõtja, kes teeb kindlaks sobivad meetmed üldkasutatavate hoonete energiatõhususe parandamiseks, arendab meetmeid ja kehtestab need ning tagab, et saavutatakse kehtestatud energiasäästu tase, võtab vastutuse investeerimisriski eest ja paljudel juhtudel korraldab projektide rahastamist. See võimaldab haldusorganitel parandada üldkasutatavate hoonete energiatõhusust ilma vajaduseta investeerimiskulusid ette rahastada.

Olemas on kaks energiatõhususe lepingute liiki:

—	jagatud säästu leping, mille kohaselt energiateenuse ettevõtja ja haldusorgan jagavad määratud protsendi alusel ning määratud arvu aastate jooksul omavahel ära energiakulude säästu;

—	garanteeritud säästu leping, mille kohaselt energiateenuse ettevõtja tagab haldusorganile teatava energiasäästu taseme ja haldusorgan saab väiksema energiaarve. Tegelik sääst on aga suurem kui tagatud sääst ja energiateenuse ettevõtja teenib vahe pealt.

Kohaldatavus

Kõik haldusorganid saavad parandada oma hoonete energiatõhusust energiatõhususe lepingute abil. Eriti asjakohane on see nende haldusorganite ja/või projektide seisukohast, mille puhul oleks vajalike investeeringute tegemine finantssuutlikkuse puudumise tõttu või energiatõhususealase tehnilise ja haldussuutlikkuse puudumise tõttu muidu keeruline.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i34) Haldusorgani kogu energiakasutuse osakaal, mille kohta on sõlmitud energiatõhususe lepingud (%)	—

3.2.8.   Olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamine seire ja energiajuhtimisega ning käitumisharjumuste muutumise soodustamisega

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	otseselt ehitus- ja energiajuhtimise eest vastutavatele põhitöötajatele energiatõhusust käsitlevate koolituste pakkumine; koolitused peavad sisaldama teoreetilist ja praktilist õpet, mida toetavad nõuetekohased käsiraamatud ning juhendid;

—	töötajate kaasamine energiakasutust mõjutavatesse tegevustesse (nt tulede kustutamine, ruumi sobiva temperatuuri valimine), keskendudes eelkõige lugupeetud ja mõjukatele töötajatele (nt käitumise muutmise eest võitlejad);

—	käitumise muutmise kampaaniate planeerimine ja korraldamine, et edendada kogu haldusorgani energiatõhusust; kõigepealt tuleb määrata kindlaks iga kampaania sihtrühm ja seejärel on võimalik sihtrühma kuuluvate töötajate seas konkreetseid energiatõhusaid tegevusi korralikult propageerida;

—	selliste energiamärgiste kasutuselevõtmine, millel on esitatud hoone energiatõhusus, et panna need hoones selgelt nähtavale kohale või kasutada neid kaasamisvahendina konkreetsetes teadlikkuse suurendamise kampaaniates.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i1) Kogu aastane energiakasutus põrandapinna pindalaühiku kohta, väljendatud lõppenergiana (kWh/m2 aastas) i35) Kaasatud töötajate osakaal, kes osalevad teadlikkuse suurendamise kampaanias ka aasta pärast selle alustamist (%) i36) Keskkonnaalaste koolituste tundide arv täistööajale taandatud töötaja (TTT) kohta aastas (h/TTT aastas)	—

3.2.9.   Kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtt

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrkude kasutuselevõtt, et tagada üldkasutatavates hoonetes ja/või kodumajapidamistes ruumiküte ja kuum vesi või ruumijahutus. Kui võrku saadetav küte ja/või jahutus on tsentraalsed, võivad need pärineda energia ja soojuse koostootmise süsteemidest või kolmiktootmisjaamadest. Võimaluse korral saab täiendavat keskkonnakasu sellest, kui need süsteemid töötavad taastuval biomassil või kui kasutada geotermilist energiat või tööstusettevõtete heitsoojust.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes. See on eriti asjakohane äsja hoonestatud piirkondade puhul ning üldkasutatavate hoonekomplekside või muude avalike taristute (nt ujulate) olulise rekonstrueerimise puhul. Mõned piirangud esinevad hõredalt asustatud piirkondades ning paikades, kus nõudlus kütte ja jahutuse järele märkimisväärselt kõigub.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i37) Kütte- ja jahutussüsteemide aastane CO2-heide enne ja pärast kaugkütte/-jahutuse rakendamist, esitatud absoluutarvuna või köetavate või jahutatavate hoonete põrandapinna pindalaühiku kohta (CO2-ekvivalenttonni, kg CO2-ekvivalenti/m2)	—

3.2.10.   Taastuvenergia kohapeal tootmise ning minikoostootmise süsteemide rakendamine üldkasutatavates hoonetes ja sotsiaalkorterites

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub vähese CO2-heitega tehnoloogiate pakkumine üldkasutatavatele hoonetele ja sotsiaalkorteritele energianõudluse katmiseks. Need tehnoloogiad võivad hõlmata päikese soojusenergia süsteeme soojusenergia tootmiseks, kohapealseid päikesepaneele elektri tootmiseks või – piisava küttevajaduse korral – väikseid soojus- ja elektrienergia koostootmise süsteeme (minikoostootmise süsteeme), et toota soojust ja elektrit koos ning tõhusamalt. Minikoostootmise süsteemid võivad töötada gaasiga või kui olemas on kohalik kestliku biomassi allikas, siis biomassiga, tuues kaasa täiendava keskkonnakasu.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites. Konkreetsete lahenduste rakendamist võivad aga piirata taastuvate energiaallikate kohalik olemasolu ja vajalikud rahalised investeeringud.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i38) Kohapeal toodetud taastuvenergia põrandapinna pindalaühiku kohta (kWh/m2 aastas) i39) Kohapeal taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal kogu energiakasutuses (%) i40) Kohapeal toodetud vähese CO2-heitega energia osakaal kogu energiakasutuses (%) i41) Kohapeal toodetud taastuvelektri osakaal kogu elektrikasutuses (%) i42) Osa kuuma vee nõudlusest, mis kaetakse taastuvatest energiaallikatest kohapeal toodetud soojusega (%)

b14) 100 % üldkasutatavas hoones tarbitavast elektrist on kohapeal toodetud taastuvelekter b15) 100 % üldkasutatava hoone/sotsiaalkorteri kuuma vee nõudlusest kaetakse taastuvatest energiaallikatest kohapeal toodetud soojusega

Omavalitsusüksuste reguleeriva ja planeeriva rolliga seotud parimad keskkonnajuhtimistavad

3.2.11.   Kohalike ehituseeskirjade, linnaplaneerimise ja ehituslubade abil kõrgemate energiatõhususe standardite ja taastuvenergianõuete kehtestamine maakasutuse planeerimisele, mis on seotud uusehitistega ja hoonetega, mida oluliselt rekonstrueeritakse

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kohalikus planeerimissüsteemis selle sätestamine, et piirkonna uus- ja rekonstrueeritud ehitised peavad vastama eeskujuks olevatele energiastandarditele (st suur energiatõhusus ja taastuvenergia tootmise integreerimine). Autonoomia võimaldab enamikul omavalitsusüksustel kasutada riiklikes õigusaktides kehtestatutest rangemaid energiastandardeid ja taastuvenergianõudeid ning teha kohalikul tasandil positiivseid muudatusi. Kohalikus planeerimissüsteemis kehtestatud nõudeid võib ehitustööstuse arengu ja uute riiklike eesmärkide põhjal korrapäraselt ajakohastada.

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ka hoonete energiatõhususe ning taastuvate energiaallikate kaasamise arvesse võtmine linnaplaneerimises ja ehituslubades, et nõuda organisatsioonidelt ja elanikelt säästva energia lahenduste kasutuselevõttu ja/või neid selleks julgustada.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, mille ülesannete hulka kuulub kohalike ehituseeskirjade kehtestamine ja/või ehituslubade andmine. Riiklikud õigusaktid võivad aga piirata seda, mida neil on võimalik nõuda.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i43) Eeskirjade kehtestamine, milles on sätestatud kõrgemad energiatõhususe standardid ja taastuvenergianõuded (jah/ei) i44) Hoone energiatõhusus, mida nõutakse kohalikes ehituseeskirjades (kWh/m2 aastas) i45) Ehituslubade läbivaatamisel võetakse süsteemselt arvesse hoone energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kaasamist (jah/ei)	—

Parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on seotud omavalitsusüksuste mõjuga oma territooriumidele

3.2.12.   Avaliku sektori eeskuju andev roll

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	edasipüüdlikkuse näitamine, ületades riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke, mis on seatud kohaliku omavalitsuse enda ja omavalitsuse hallatava territooriumi energiakasutusele, ning kindlalt pühendudes omavalitsusüksuse kõrgeimatel tasanditel ja teiste asjaomaste sidusrühmade kaasamisega;

—

eeskuju näitamine: omavalitsusüksus võib rakendada eeskujulikke meetmeid ja saavutada hoone eeskujuliku energiatõhususe, näitamaks, et see on võimalik, ning edendamaks kohalikku säästva energia lahenduste turgu; omavalitsusüksus võib ellu viia ka juhtprojekte, et näidata avaliku sektori asutuse pühendumist säästlikkusele.

—	tõhus üldsusega suhtlemine: haldusorganit tuleb näha eesmärke saavutamas, sest see innustab teisi sidusrühmi eeskuju järgima;

—	stiimulikavade loomise toetamine: kohalike kavade loomine, et rahastada elanike tegevust oma keskkonnamõju vähendamiseks;

—	abi osutamine eesmärgiga ületada säästva energia lahenduste rakendamise institutsioonilised takistused.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes haldusorganites.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i46) Juht- ja näidisprojektide elluviimine (jah/ei) i47) Kõrge energiatõhususe taseme saavutamine seoses haldusorgani kõigi hoonete ja tegevustega (jah/ei)	—

3.2.13.   Energiatõhusust ja taastuvenergiat puudutavad teabe- ja nõustamisteenused kodanikele ja ettevõtjatele ning avaliku ja erasektori partnerluste loomine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	strateegiliste partnerluste loomine, et kaasata laiemat kogukonda CO2-heite vähendamise kavade väljatöötamisse ja elluviimisse;

—	teabe- ja nõustamisteenuste loomine, et aidata elanikel ja ettevõtjatel vähendada oma energiakasutust;

—	avaliku ja erasektori energiaprojektide käivitamine ning projektides osalemine: haldusorganid võivad luua partnerlusi eraorganisatsioonidega, millel on eriteadmised energiatõhususe ja taastuvenergia projektidest;

—	vähese CO2-heitega katseprojektide toetamine: katseprojektid võivad aidata tuua turule energiatõhususe ja taastuvenergia lahendused, mille organisatsioonid ja kodanikud võivad oma piirkonnas kasutusele võtta.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, mille ülesannete hulka kuulub energiatõhususe ja/või taastuvenergia propageerimine elanikele ja ettevõtjatele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i48) Haldusorgan osutab energiatõhusust ja taastuvenergiat puudutavaid teabe- ja nõustamisteenuseid (jah/ei) i49) Haldusorgan toetab vähese CO2-heitega katseprojekte, nt avaliku ja erasektori partnerluste kaudu (jah/ei)	—

3.2.14.   Tehiskeskkonna termograafiline uuring omavalitsusüksuse territooriumil

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub termograafia kasutamine eri ulatusega andmete kogumiseks ning visuaalse teabe pakkumiseks soojuskiirguse kohta, et mõista, kus energiatõhususe lahenduste rakendamine peab olema prioriteet, ning juhtida elanike ja kohalike organisatsioonide tähelepanu hoonete energiatõhususele. Suure piirkonna termograafiline uuring on võimalik ellu viia õhust pildistamisega.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalikes omavalitsustes. Termograafilise uuringu tegemiseks on olulised konkreetsed tingimused, sh kliima (st temperatuur, tuul), aastaaeg (st talv) ja kellaaeg (st varahommik).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i50) Omavalitsusüksuse territooriumi hoonestatud piirkonna protsent, mille kohta tehti termograafiline uuring (%) i51) Võimalik energiasääst, mis tuvastati tänu termograafilise uuringu analüüsile (kWh aastas, eurot aastas)	b16) Värsked (< 5 aasta) kõrgresolutsiooniga (< 50 cm) termograafiaandmed on omavalitsusüksuse territooriumi hoonestatud piirkonna kohta olemas 100 % ulatuses.

3.3.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses liikuvusega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad oma territooriumil liikuvuse ja/või ühistranspordi eest.

3.3.1.   Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava kehtestamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub säästva linnalise liikumiskeskkonna kava vastuvõtmine, et pakkuda ühtset lähenemist kõigile transpordiliikidele, võttes samas arvesse ümbritseva keskkonna planeerimist. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava eesmärk on parandada ohutust ja turvalisust, vähendada õhu- ja mürasaastet, heidet ja energiatarbimist, parandada transpordi tõhusust ja kulutasuvust ning suurendada linnakeskkonna ja -arhitektuuri atraktiivsust ja kvaliteeti. Järgmistes punktides (3.3.2–3.3.9) kirjeldatakse meetmeid, mida säästva linnalise liikumiskeskkonna kava võib sisaldada.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad liikuvuse ja/või ühistranspordi eest. Kohalikud ja kontekstist tingitud tegurid võivad mõjutada konkreetseid meetmeid, mida on võimalik säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasse lisada, ning nende kohaldatavust.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i52) Eri transpordiliikide kasutamise osakaal (autoga, mootorrattaga, ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi läbitud teekonnad protsentides) i53) Ühistranspordi kättesaadavus (elanike osakaal, kes elavad linnas kuni 300 meetri kaugusel ühistranspordipeatusest, mida teenindatakse vähemalt iga 15–20 minuti järel) (%)	—

3.3.2.   Jalgrattasõidu ja kõndimise soodustamine jalgrattataristuga, jalgrataste ühiskasutuse kavadega ning kõndimise edendamisega

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	jalgrattasõitu ja kõndimist soodustavate poliitikameetmete ja strateegiate vastuvõtmine; jalgrattasõitu ja kõndimist tuleb poliitikas, kavandamisdokumentides ja linna strateegilistes kavades selgelt eristada eraldi transpordiliikidena ning kummagi kohta peavad kehtima konkreetsed meetmed;

—	tõhusa taristu loomine; et muuta kõndimine ja jalgrattasõit ohutuks, kiireks ja huvipakkuvaks, on vaja jalgratta- ja jalakäijate taristuid;

—	metodoloogiliste vahendite kasutamine, et koguda kõndimise ja jalgrattasõidu kohta süstemaatiliselt andmeid; kõndimise ja jalgrattasõidu arengu jälgimine ning rakendatud meetmete mõju hindamine võivad aidata teha edasisi otsuseid ja valikuid, mis edendavad säästlikku transporti;

—	tõhusate ja sihipäraste teavitamisvahendite väljaarendamine, et propageerida kõndimist ja rattasõitu elanike ning pendelrändajate seas.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad liikuvuse eest. Mõned kohalikud ja kontekstist tingitud tegurid (nt topograafia) võivad aga piirata konkreetsete meetmete kohaldatavust, mis kõndimist ja jalgrattasõitu toetavad ning edendavad.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i52) Eri transpordiliikide kasutamise osakaal (autoga, mootorrattaga, ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi läbitud teekonnad protsentides) i54) Jalgrattataristu teede (jalgrattarajad, -teed) pikkus kokku (km) ning selle suhe kogu sõidukite teedevõrgu pikkusega (jalgrattarajad km/teed km) i55) Linnal on jalakäijate/jalgrattataristule pühendatud poliitika või investeerimiskava ning poliitiliselt vastu võetud mõõdetavad eesmärgid kõndimise/jalgrattasõidu edendamiseks (jah/ei)

b17) Jalgrattasõidu osakaal linna transpordiliikides on vähemalt 20 % või linn on suurendanud jalgrattasõidu osakaalu viimase viie aasta jooksul vähemalt 50 % võrra. b18) Vähemalt 10 % linna investeeringutest transporditaristusse või -hooldusesse on pühendatud jalgrattataristule.

3.3.3.   Ulatusliku ühisautode kasutamise programmi rakendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ulatusliku ühisautode kasutamise programmi loomise toetamine ja edendamine omavalitsusüksuse territooriumil. Ühisautode kasutamise teenuste osutaja pole tavaliselt linn, kus neid osutatakse; vaatamata sellele saab omavalitsusüksus luua toetava taristu ning kehtestada asjakohase poliitika ja õigusaktid, et lõimida ühisautode kasutamine linnastruktuuri ja ühistransporti. Haldusorgan võib hakata ka kohaliku ühisautode kasutamise teenuse osutaja ärikliendiks, suurendada üldsuse teadlikkust, edendada teenust ning kehtestada standardid, mida ühisautode kasutamise teenuse osutajad peavad järgima, et linna toetavast taristust kasu saada (nt eelissõidurajad, vähese liiklusega alad). Linnad võivad ühtlasi otsustada ühisautode kasutamise teenuse osutajat subsideerida laienemiseks või kasvu kiirendamiseks.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on eriti oluline kohalikele omavalitsustele, mille territooriumil on üle 200 000 elaniku. Kohalikes omavalitsustes, mille territooriumi rahvaarv on väiksem, võib selle parima keskkonnajuhtimistava kohaldatavusele esineda piiranguid ühisautode kasutamise programmis osalejate väikse arvu, suuremate kulude, vähem arenenud ühistranspordivõrgu jms tõttu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i56) Ühisautode kasutajate arv 10 000 elaniku kohta (arv/10 000 elanikku) i57) Registreeritud kasutajate arv ühisauto kohta (kasutajate arv/sõidukite arv) i58) Elanike arv iga olemasoleva ühisauto kohta (elanike arv/sõidukite arv) i59) Ühisautode kasutajate aastane läbisõit (km/kasutaja aastas) i60) Eraomandis autode arv, mida asendab iga sõiduk ühisautode kasutamise teenuse osutaja sõidukipargis (asendatud eraomandis autode arv/ühisautode arv)

b19) Ühisautode kasutamise teenuse osutaja sõidukipargis asendab iga sõiduk vähemalt kaheksat eraomandis autot b20) 2 500 elaniku kohta on olemas vähemalt üks ühisauto

3.3.4.   Ühistranspordi ühtne piletimüügisüsteem

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ühtse piletimüügisüsteemi kasutuselevõtt aruka süsteemi vormis, mis on võimeline tuvastama mitme transpordiliigiga tehtud reise ja nende eest tasu võtma. Kui haldusorgan on ühistransporditeenuste osutaja (nt linnale kuuluva tütarettevõtja kaudu), võib ta ühtse piletimüügisüsteemi ise kehtestada. Kui omavalitsusüksus annab ühistransporditeenuste osutamise õiguse eraettevõtjatele, võib ta ühtse piletimüügisüsteemi lahendusi nõuda hanketingimustes.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad ühistranspordi eest. Kui kasutajate ja aastas tehtud tehingute arv jääb alla kriitilise massi, võib aga olla keeruline algseid investeeringuid korvata, nii aruka ühtse piletimüügisüsteemi rakendamiseks vajaliku aja kui ka raha mõttes.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i61) Ühtse piletiga tasutud reiside osakaal (%) i62) Ühistranspordi kasutajate arv, kes oleks kasutanud ühtse piletimüügisüsteemi puudumise korral motoriseeritud eratransporti (normaliseeritud teeninduspiirkonna kogu rahvaarvuga)	b21) Vähemalt 75 % reiside eest tasutakse ühtse piletiga

3.3.5.   Elektrisõidukite kasutuselevõtu parandamine linnapiirkondades

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub elektrisõidukite (st elektriautod, -mopeedid ja -jalgrattad) ostmine haldusorgani sõidukipargi jaoks. Lisaks võib kehtestada kavad, mis toetavad elanikke elektrisõidukite ostmisel, eraldades selleks osa eelarvest või sõlmides kohalike pankadega kokkulepped vähendatud intressimäärade kohta. Ühtlasi võib haldusorgan elektrisõidukite kasutuselevõttu toetada, lubades neil liigelda piiratud liiklusega aladel või eelissõiduradadel, luues avalikke laadimispunkte või suurendades nende arvu, vähendades elektrisõidukite maksustamist, luues või toetades ühiselektrisõidukite kasutamise programme ning tutvustades elanikele elektrisõidukite toetusmeetmeid.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes ja see on eriti asjakohane linnades (kus läbitavad vahemaad on tihti lühikesed) ning piirkondades, kus on probleeme liiklusummikute ja õhusaastega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i63) Elektrisõidukite osakaal teedel (liikide kaupa, nt elektriautod, -jalgrattad) võrreldes sõidukite koguarvuga (%) i64) Elektriliste ühissõidukite osakaal (liikide kaupa, nt elektriautod, -jalgrattad) kogu ühissõidukite pargis (%) i65) Avalike laadimispunktide arv elanike kohta (arv/elanikud)	—

3.3.6.   Reisijate mitmeliigilise liikuvuse soodustamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub transpordiliikide vahele mugavate, turvaliste, kiirete ja sujuvate ühenduste loomise edendamine. Mitmeliigilistes transpordisüsteemides on ühendatud taristu ja ühistransporditeenused (bussid, trammid/kergraudtee ja linnalähiliinid), kõndimine, jalgrattasõit ning ühisjalgrataste ja -autode kasutamine. Haldusorganid saavad reisijate mitmeliigilist liikuvust soodustada, tehes koostööd mitmesuguste ühistransporditeenuste osutajatega ning ühisjalgrataste ja -autodega tegelevate ettevõtjatega.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kuid see on eriti asjakohane keerukate transpordivõrkude ja suure territooriumiga linnades.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i52) Eri transpordiliikide kasutamise osakaal (autoga, mootorrattaga, ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi läbitud teekonnad protsentides) i66) Keskmine kohtade arv ühistranspordipeatustes olevates jalgrattahoidjates keskmise reisijate arvu kohta päevas (rattakohtade arv/reisijate arv) i67) Ühistransporti kõndimise/jalgrattasõiduga kombineerivate ühistranspordi kasutajate osakaal nende ühistranspordi kasutajate hulgas, kes elavad mõistlikus raadiuses (800 m jalgsi või 3 km jalgrattaga) suure teenindussagedusega (vähemalt kaks korda tunnis hommikustel ja õhtustel tipptundidel) ühistranspordipeatustest (%) i68) Elanikele kättesaadav mitmeliigilist transporti hõlmavate reiside planeerimise tarkvara sisaldab jalgsi ja jalgrattaga läbitavaid teid (jah/ei)

b22) Linnas kasutatavate säästlike transpordiliikide (nt kõndimine, jalgrattasõit, buss, tramm, rong) osakaal on 60 % või suurem

3.3.7.   Ummikumaksu kehtestamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub ummikumaksu kehtestamine sellistes linnaosades, millele on iseloomulikud liiklusummikud. Ummikumaks on majanduslik negatiivne stiimul (tasu), millega hoida ära ummistunud teede kasutamist suurima liiklustihedusega kellaaegadel. Et ummikumaksust oleks kasu, tuleb see kehtestada osana transpordimeetmete paketist (vt parimad keskkonnajuhtimistavad eespool punktis 3.3), milles on esitatud hea alternatiiv auto kasutamisele.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalike omavalitsuste linnapiirkondades, millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i52) Eri transpordiliikide kasutamise osakaal (autoga, mootorrattaga, ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi läbitud teekonnad protsentides) i69) Õhusaasteainete (tahked osakesed – PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) vähenemise protsent ummikumaksu piirkonnas võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist (%) i70) Maksust vabastamata sõidukitega liiklemise vähenemise protsent ummikumaksu piirkonnas võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist (%) i71) Ühissõidukite keskmise kiiruse ja täpsuse suurenemise protsent ummikumaksu piirkonnas võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist (%)

b23) Õhusaasteainete (tahked osakesed – PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) kontsentratsioon on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud ummikumaksu piirkonnas (keskmiselt) 10 % võrra b24) Maksust vabastamata sõidukitega liiklemine ummikumaksu piirkonnas on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud 20 % võrra b25) Ühistransporditeenuste kiirus ja täpsus on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist paranenud ummikumaksu piirkonnas 5 % võrra

3.3.8.   Tasuta parkimiskohtade arvu piiramine linnades

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub tänavaäärsete tasuta parkimiskohtade arvu piiramine linnapiirkondades ning (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimiskohtade arvu miinimumnõuete tühistamine uute ehitusprojektide puhul. Lisaks võib vastu võtta ametliku poliitika varasemate (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide parkimiskohtade) nõuete järkjärguliseks kaotamiseks olemasolevate ehitiste puhul. Tänavaäärsete tasuta parkimiskohtade arvu piiramine on stiimul muude transpordivahendite kasutamiseks. Need meetmed on kõige tõhusamad koos meetmetega, mille eesmärk on parandada auto kasutamise heade alternatiivide – näiteks ühistransport, rattasõit ja kõndimine – kättesaadavust ning usaldusväärsust.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kohalikes omavalitsustes ning see on eriti asjakohane linnades, millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste või ühistranspordi vähene kasutamine.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i52) Eri transpordiliikide kasutamise osakaal (autoga, mootorrattaga, ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi läbitud teekonnad protsentides) i72) Vabade parkimiskohtade osakaal tööajal (%) i73) (Tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimiskohtade arvu miinimumnõuete olemasolu uute ehitusprojektide puhul (jah/ei)	b26) Tänavaäärsed parkimiskohad on 90 % tööajast 80–90 % hõivatud. b27) Linnal pole uutele ehitusprojektidele (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimiskohtade arvu miinimumnõudeid ning linnal on ametlik poliitika varasemate parkimiskohtade arvu nõuete järkjärguliseks kaotamiseks olemasolevate ehitiste puhul

3.3.9.   Logistika-teeninduskeskuste loomine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub asjaomaste sidusrühmade kaasamine ja omavalitsusüksuse territooriumile logistika-teeninduskeskuse loomise toetamine. Logistika-teeninduskeskus võib asuda suhteliselt lähedal geograafilisele piirkonnale, mida see teenindab, et piirkonnas oleks võimalik vedada ühissaadetisi.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad liikuvuse eest, ning see on eriti asjakohane linnades, kus võetakse vastu palju kaubasaadetisi, ning/või millele on iseloomulikud liiklusummikud ja õhusaaste.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i74) Kaubaveokite CO2-heide konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus) piirkonnas, mida logistika-teeninduskeskus teenindab (kg CO2-ekvivalenti aastas või kg CO2-ekvivalenti kuus) i75) Kaubavedude päevane arv teeninduspiirkonnas (arv päevas)	b28) Kaubaveokite CO2-heide on teeninduspiirkonnas võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 40 % võrra b29) Päevas teeninduspiirkonda tehtud kaubavedude arv on võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 75 % võrra

3.4.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses maakasutusega

See punkt on suunatud kohalikele omavalitsustele, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.

3.4.1.   Valglinnastumise vältimine rohealadel ja põllumajandusmaal

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub valglinnastumise piiramine ja kontrollimine reguleerivate meetmetega (nt ruumiline ja maakasutuse planeerimine, konkreetsetele maakasutusviisidele piirangute seadmine), majandusliku sekkumisega (nt ehituslubade müümine) ning institutsiooniliste muudatuste ja institutsioonilise korraldusega (nt spetsiaalsed asutused linnade taaselustamiseks). Näited valglinnastumise piiramise meetmete kohta on mahajäetud tööstusaladele ehitamise soodustamine, hoonetevaheliste kaetud alade minimeerimine, kasutamata hoonete renoveerimine ja vertikaalse arengu edendamine.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i76) Tehisliku vett läbilaskmatu pinnase osakaal (st igasugused vett läbilaskmatud tehislikud alad: ehitised, teed, taimede ja veeta osad) omavalitsusüksuse territooriumil (km2 tehislik vett läbilaskmatu pinnas/km2 kogupindala) i77) Konkreetsel ajavahemikul (nt 1 aasta, 5 või 10 aastat) loodud uute tehislike alade osakaal kõigi omavalitsusüksuse territooriumi tehislike alade seas võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega (%)

—

3.4.2.   Linna soojussaare vähendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub linna soojussaare leevendamine, kombineerides meetmeid, nagu rohealad, murukatused, peegeldavate materjalide kasutamine, kuumade torude isolatsiooni tõhususe parandamine ning soojuse kaotsimineku vältimine heitsoojuse kasutamise abil.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest suurtes linnapiirkondades. Väiksed omavalitsusüksused puutuvad linna soojussaare probleemiga vähem kokku.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i78) Linna soojussaare leevendamise meetmete rakendamine, näiteks rohealad, murukatused ja peegeldavate materjalide kasutamine (jah/ei)	—

3.4.3.   Väikese mõjuga vee äravoolusüsteemi nõudmine kaetud mulla puhul

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub uute ehitusprojektide (sh olemasolevate ehitiste ulatusliku ümberkorraldamise) puhul väikse mõjuga vee äravoolusüsteemi rakendamise nõudmine, et vältida ja kontrollida üleujutusi, mullaerosiooni ja -reostust ning põhjavee reostust. Väikse mõjuga äravoolumeetmeid, milles rakendatakse säästva äravoolusüsteemi (SUDS) aluseid, peetakse parimaks tavaks, sest säästva äravoolusüsteemi puhul lähtutakse silmapaistvatest põhimõtetest:

—	mille eesmärk on parandada äravoolava vee kvaliteeti, vähendada pinnavee äravoolu, suurendada elurikkust ja luua kasutusväärtust;

—	millega püütakse taastada võimalikult lähedaselt arenduseelne looduslik äravool;

—	millel on terviklik juhtimishierarhia, mis hõlmab ennetamist, allikakontrolli ja kohapealset kontrolli.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest. Konkreetsed vee äravoolu parandamise meetmed on kohaspetsiifilised.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i79) Väikse mõjuga äravoolumeetmete nõudmine uute ehitusprojektide ja olemasolevate ehitiste ulatusliku ümberkorraldamise puhul (jah/ei)	—

3.5.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses linnade rohealadega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest.

3.5.1.   Kohaliku elurikkuse strateegia ja tegevuskava koostamine ning rakendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kohaliku elurikkuse strateegia ja tegevuskava kasutuselevõtmine; nende eesmärgid võivad olla kindlaks määratud tänu dialoogile ekspertide, sidusrühmade ja elanikega. Tegevuskava peab sisaldama rakendatavaid meetmeid, tähtaegu, eelarvet, vahe-eesmärke, rakendamiseks loodud partnerlusi ning kohustusi. Tegevuskava tulemusi võib propageerida ja levitada, et suurendada elanike ja sidusrühmade hulgas teadlikkust.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i80) Pärismaiste liikide protsent ja arv (liikide kategooriate kaupa, nt linnud, liblikad) linnapiirkonnas (%) i81) Looduslike ja poollooduslike alade osakaal kogu linnapiirkonnas (%) i82) Rohealad elaniku kohta (m2/elanik) – eristades linnapiirkondi, pooleldi linnastunud ja maapiirkondi	—

3.5.2.   Siniste ja roheliste võrgustike loomine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub siniste ja roheliste võrgustike (18) arendamine, loodusest lähtuva veeringluse taasloomine ning linna väärtusse panustamine, ühendades selleks veemajanduse ja rohelise taristu. Need võrgustikud võivad kombineerida ning kaitsta linnamaastiku hüdroloogilist ja ökoloogilist väärtust, pakkudes vastupanuvõime ja kohanemisega seotud meetmeid üleujutustega tegelemiseks.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i83) Rohealade ja siniste alade osakaal kogu linnapiirkonnas (%)	—

3.5.3.   Murukatuste kasutuselevõtu soodustamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub asjakohaste poliitikakavade väljatöötamine, millega toetatakse murukatuste ehitamist uutele ning olemasolevatele riigi- ja erahoonetele. Murukatustel võivad olla ka taastuvenergiasüsteemid, nagu päikesepaneelid (vt punkti 3.2.10, et saada lisateavet taastuvenergia tootmise kohta üldkasutatavates hoonetes ja sotsiaalkorterites). Poliitikakavad, millega toetatakse murukatuste kasutuselevõttu, võivad hõlmata majanduslikke stiimuleid, bürokraatia vähendamist ja konkreetset tehnilist tuge murukatuste kaasamiseks hoonete ehitamisse või rekonstrueerimisse.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i84) Murukatustega kaetud pinna osakaal linnapiirkonna kogupindalas (m2 murukatus/m2 linnapiirkond) i85) Murukatustega hoonete protsent või arv konkreetses linnapiirkonnas (%)	—

3.5.4.   Uue keskkonnaväärtuse andmine mahajäetud rohealadele ja äärealadele

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub omavalitsusüksuse territooriumil olevate mahajäetud rohealade ja äärealade taastamise kava vastuvõtmine, et eemaldada mullast ja veest saasteained, parandada liikide elupaiku, vähendada linna soojussaari ning kaitsta mullaerosiooni ja üleujutuste eest, pakkudes samal ajal kohalikele elanikele rohealasid vaba aja veetmiseks.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i86) Linnapiirkonna mahajäetud rohealade ja äärealade taastamise ning keskkonnajuhtimise kava vastuvõtmine (jah/ei)	—

3.6.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses kohaliku välisõhu kvaliteediga

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad õhukvaliteedi juhtimise eest.

3.6.1.   Kohaliku välisõhu kvaliteedi parandamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub struktureeritud kava olemasolu, millega parandatakse õhukvaliteeti korrapäraselt ajakohastatud pika- ja lühiajaliste eesmärkidega, mis on varem kehtestatud ega piirdu vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ (19) (õhukvaliteedi direktiiv) sätestatud sihtväärtuste ja piirnormidega. Kava peab hõlmama kõiki aspekte, sealhulgas transporti (autode kasutamine, kiiruspiirangud, ühistransport jne), tööstusrajatisi, energia tootmist, küttesüsteemide tüüpi hoonetes, hoonete energiatõhusust ja maakasutuse planeerimist, ning see tuleb välja töötada koostöös asjaomaste valdkondlike asutuste ja sidusrühmadega. Vajaduse korral saab kava tõhustada ka selle arendamisega kooskõlastatult kõrgema taseme avaliku sektori asutuste ja naaberomavalitsusüksustega. Õhukvaliteedi parandamise kava võib hõlmata ka elanikele teabe levitamist õhukvaliteedi mõju ja tähtsuse kohta, näiteks säästva transpordi võimaluste kasutamise propageerimisega.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad oma territooriumi õhukvaliteedi juhtimise eest, keskendudes konkreetsetele kohalikele probleemidele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i87) Keskmine PM10 kontsentratsioon aastas (μg/m3) i88) Päevade arv aastas, kui päeva keskmine PM10 kontsentratsioon ületab 50 μg/m3 (päeva aastas) i89) Aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon (μg/m3) i90) Päevade arv aastas, kui päeva keskmine PM2,5 kontsentratsioon ületab 25 μg/m3 (päeva aastas) i91) Päevade arv aastas, kui osooni (O3) kontsentratsioon ületab suurimat päevast kaheksa tunni keskväärtust 120 μg/m3 (päeva aastas) i92) Aasta keskmine lämmastikdioksiidi (NO2) kontsentratsioon (μg/m3) i93) Päevade arv aastas, kui NO2 tunnikontsentratsioon ületab 200 μg/m3 (päeva aastas)

b30) Kõigi selle parima keskkonnajuhtimistava kontekstis kindlaks määratud näitajate puhul on saavutatud Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suunistes sätestatud tasemed

3.7.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses mürasaastega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest.

3.7.1.   Mürasaaste seire, kaardistamine ja vähendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub müra kaardistamine omavalitsusüksuse territooriumil ning üldsuse teavitamine mürasaaste mõjust ja kaardistamise tulemustest tõhusa teavituskampaania kaudu. Müra kaardistamise tulemuste põhjal peavad kohalikud omavalitsused koostama müra käsitlevad tegevuskavad, et vähendada kohalikku mürataset ja säilitada vähene keskkonnamüra.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i94) Kohalikke piirnorme ületavate müra mõõtmiste osakaal mõõtmiste koguarvus (%) i95) Kohalikke piirnorme ületava müraga kokkupuutuvate elanike osakaal kogu elanikkonnas (%) i96) Elanike osakaal (kogu elanikkonnas), kes puutuvad kokku öise müratasemega, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni piirnormide kohaselt tervist kahjustav (%)	—

3.8.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses jäätmekäitlusega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad jäätmekäitluse eest.

3.8.1.   EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumendi arvestamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumendis (20) kindlaks tehtud ja esitatud parimate keskkonnajuhtimistavade arvestamine ning aruannete esitamine selles dokumendis sätestatud näitajate kohta.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad jäätmekäitluse eest.

3.9.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses veevarustusega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad oma territooriumil joogiveevarustuse eest.

3.9.1.   Täieliku veemõõtmise rakendamine kodumajapidamise/lõppkasutaja tasemel

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub veearvestite paigaldamine iga eluaseme ja iga muu üksiku lõppkasutaja (tööstusettevõte, ärihoone, üldkasutatav hoone jne) kohta, et kõik veearved põhineksid tegelikul veetarbimisel. Eelkõige arukate veearvestite kasutuselevõtuga on võimalik jälgida veekasutust kaugside kaudu ja õigel ajal ning näiteks analüüsida klientide tarbimisharjumusi või tuvastada puudusi veejaotusvõrkudes. Arvete esitamine tegeliku veetarbimise kohta ning ebatavalise veekasutuse (nt lekete) varase tuvastamise võimaldamine võivad kaasa tuua märkimisväärse veesäästu.

Kohaldatavus

See tehnika on kohaldatav kõigile olemasolevatele veevarustusvõrkudele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i97) Veemõõtmise osakaal (% tarbijatest, % veetarbimisest, mida mõõdetakse) i98) Arukate arvestite osakaal kõigi kasutusel olevate veearvestite hulgas (%) i99) Lõppkasutajate veekasutuse vähenemine pärast veearvestite/arukate veearvestite paigaldamist (l/kasutaja)	b31) Kodumajapidamise või lõppkasutaja tasandil on veearvestite kasutamise määr 99 % või enam b32) (Vähemalt osa aastast) veepuuduse all kannatavates piirkondades (21) on kodumajapidamise/lõppkasutaja tasandi veearvestid arukad arvestid b33) Kõigis uutes hoonetes on olemas veearvestid (veepuuduse all kannatavates piirkondades arukad arvestid)

3.9.2.   Veelekete minimeerimine veejaotussüsteemis

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	veejaotussüsteemi vee tasakaalu üksikasjalik uurimine ja veesurve reguleerimine, vältides suurt survet;

—	veejaotusvõrgu analüüsimine ning selle jaotamine piisavateks mõõtmispiirkondadeks, et tuvastada veelekkeid manuaalsete või automaatsete akustiliste lekkedetektoritega;

—	võrgus tuvastatud puudustele ja leketele kiirelt ja asjakohaselt reageerimine;

—	andmebaasi loomine, et loetleda kõik tehnilised seadmed, torude vanus ja tüüp, hüdraulilised andmed, eelmised sekkumised jne ning lisada nende kohta geograafilised andmed.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigile uutele ja olemasolevatele veejaotusvõrkudele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i100) Veekao protsent süsteemi sisendmahust (%) i101) Taristu lekkeindeks: arvutatud järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas/tegelik vältimatu veekadu aastas (22)	b34) Taristu lekkeindeks on väiksem kui 1,5

3.10.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses reoveekäitlusega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad reoveekäitluse ja linna äravoolusüsteemi eest.

3.10.1.   Energiatõhus reovee puhastamine, millega saavutatakse kõik nitrifitseerivad tingimused

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub:

—	ülesseatud võimsus, millega on võimalik puhastada kuiva ilma veevoolust vähemalt kaks korda rohkem vett (vihma või sula korral);

—	reovee puhastamine nitrifitseerivates tingimustes (toitainete ja mikroorganismide suhe < 0,15 kg BHT5/kg MLSS (23) päevas) ning denitrifikatsiooni tegemine ja fosfori eemaldamine;

—	hõljuvaine eemaldamine tundlike suublate korral liivfiltrimise (või veealuste membraanidega);

—	kolmanda astme puhastamine mikrosaasteainete vähendamiseks (vt punkt 3.10.2);

—	orgaaniliste ühendite (orgaanilise süsiniku kogusisaldus), ammoniaagi, nitraadi ja fosfori sisalduse pidev seire, kui puhasti võimsus on üle 100 000 inimekvivalendi (ie) (24) või päevane sissevool on BHT5 korral üle 6 000 kg;

—	primaar- ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides (vt punkt 3.10.3);

—	anaeroobselt stabiliseeritud muda kuivatamine ja põletamine (vt punkt 3.10.4);

—	energiatõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtt, näiteks energiatõhusad peenmullõhustussüsteemid bioloogilise puhastuse etapis ning energiatõhusad pumbad ja kruvikonveierid.

Kohaldatavus

See tehnika on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate reoveepuhastite puhul.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i102) Lõpliku heitvee KHT, BHT5, ammoniaagi, üldlämmastiku ja üldfosfori kontsentratsioon või ärastusefektiivsus (mg/l, %) i103) Reoveepuhasti elektrikasutus ärastatud BHT5 massi kohta (kWh/kg ärastatud BHT5 kohta) i104) Reoveepuhasti elektrikasutus puhastatud ruumalaühiku kohta (kWh/m3 puhastatud reovee kohta) i105) Reoveepuhasti aastane elektrikasutus inimekvivalendi kohta (kWh/inimekvivalent aastas)

b35) Saavutatud ärastusefektiivsus on: BOD5 puhul vähemalt 98 %, KHT puhul vähemalt 90 %, ammoniaagi puhul vähemalt 90 %, orgaaniliste lämmastikuühendite puhul kokku vähemalt 80 % ja üldfosfori puhul vähemalt 90 % b36) Reoveepuhasti elektrikasutus on: — vähem kui 18 kWh/inimekvivalent aastas suurte asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on enam kui 10 000 inimekvivalenti) — vähem kui 25 kWh/inimekvivalent aastas väikeste asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on vähem kui 10 000 inimekvivalenti)

3.10.2.   Reoveetekke minimeerimine, võttes eriti arvesse mikrosaasteaineid

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub mikrosaasteainete märkimisväärne eemaldamine, rakendades selleks kolmanda astme puhastamist, näiteks pulberaktiivsöega adsorbeerimise või kloorivabade oksüdeerijatega (eriti osooniga) oksüdeerimise teel.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate asulareoveepuhastite puhul; olemasolevate puhastite puhul võib esineda ruumipiiranguid, mille saab kõrvaldada seadmete konstruktsiooni kohandamisega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i106) Mikrosaasteainete ärastusefektiivsus adsorptsiooni või osoneerimise etapis KHT või DOC (25) seisukohast (%) i107) Reovee aastane osakaal, mis läbib mikrosaasteainete eemaldamiseks kolmanda astme puhastuse (%)	b37) Mikrosaasteainete keskmine ärastusefektiivsus on suurem kui 80 % b38) Mikrosaasteained eemaldatakse vähemalt 90 % aastasest reoveevoost

3.10.3.   Muda anaeroobne lagunemine ja optimaalne energia taaskasutamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub esmase ja liigmuda stabiliseerimine anaeroobsetes kääritustankides ning toodetud biogaasi rakendamine, kasutades tõhusaid pumpasid ja kruvikonveiereid kohapeal tõhusaks elektritootmiseks ja muda kuivatamiseks.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate suurte reoveepuhastite puhul, mille võimsus on enam kui 100 000 inimekvivalenti või mille päevase sissevoolu BHT5 on enam kui 6 000 kg.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i108) Reoveepuhasti elektri- ja küttevajaduse osakaal, mis rahuldatakse igal aastal ise biogaasist toodetud elektri ja soojusega (%) i109) Biogaasiga töötava generaatori elektrienergia tootmise kasutegur (%) i110) Spetsiaalne biogaasi tootmine (Nℓ (26) kg orgaanilise kuivaine kohta)	b39) Asulareoveepuhastite puhul, mille koormus on enam kui 100 000 inimekvivalenti, katavad ise biogaasist toodetud elekter ja soojus 100 % energiakasutusest, kui muda kohapeal termiliselt ei kuivatata, ja 50 %, kui muda kohapeal termiliselt kuivatatakse

3.10.4.   Muda kuivatamine ja põletamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub anaeroobselt stabiliseeritud muda tõhus mehaaniline veetustamine, nt kamberfilterpressidega, ning selle täielik oksüdeerimine monopõletustehases (nagu täpsustatud tööstusheidete direktiivi (27) kohastes viitedokumentides, (28) mis käsitlevad parimaid võimalikke tehnikaid). Põletamisel tekkivast tuhast on võimalik fosfor eraldada.

Kohaldatavus

See tehnika on kohaldatav haldusorganites, kes vastutavad reoveekäitluse eest, nii uute kui ka olemasolevate reoveepuhastite puhul. Väikeste puhastite puhul võib mehaaniliselt veetustatud muda saata eraldi monopõletuskeskusesse, selle asemel et seda kohapeal põletada.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i111) Protsent reoveepuhastis tekkinud reoveesettest, mis monopõletatakse (%) i112) Protsent reoveepuhasti põletustuhas olevast fosforist, mis eraldatakse (%)	—

3.10.5.   Reoveepuhastite puhastatud heitvee kasutamise edendamine

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub reoveepuhastite puhastatud taaskasutatava vee kasutamise edendamine. Taaskasutatavat vett võib kasutada näiteks:

—	niisutamiseks, sealhulgas mittepõllumajanduslikuks niisutamiseks, näiteks parkides;

—	linnades otstarbeks, mis pole seotud joogiveega, näiteks tänavapuhastus, lume valmistamine lähedastele suusakuurortidele, WC loputusvesi üldkasutatavates hoonetes, avalikud purskkaevud;

—	tööstuslikuks otstarbeks, nt jahutamiseks;

—	põhjaveevarude taastamiseks.

Kohalikud haldusorganid saavad tagada võimaluse tarvitada taaskasutatavat vett konkreetsetel viisidel, paigaldades reoveepuhastitesse vajalikud kolmanda astme puhastuse ja desinfitseerimissüsteemid. Seda tehes peavad kohalikud haldusorganid suhtlema asjakohaste sidusrühmadega (nt kohalikud põllumajandusettevõtjad, -ühistud), kes võivad olla huvitatud taaskasutatava vee kasutamisest.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, kes vastutavad reovee puhastamise eest. Vee taaskasutamine on eriti oluline veepuuduse all kannatavates piirkondades, kus see võib vähendada mõju veevarudele ning kus lisainvesteeringud ja käitamiskulud on majanduslikult otstarbekad.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i113) Vaatlusalusel perioodil reovee puhastamisega toodetud taaskasutatava vee kogus (m3/aasta, m3/tund) i114) Taaskasutatava vee osakaal kogu puhastatud reovees (%)	—

3.10.6.   Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude ülevoolu ning eraldi kanalisatsioonivõrkude sademevee säilitamine ja puhastamine

Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude (29) puhul on parim keskkonnajuhtimistava puhastada säilitusmahutite ülevoolu peente sõelade (4–6 mm) ja settemahutite abil ning – olenevalt puhastatava vee kvaliteedist – mullafiltrite või muude tehnikatega, millel on sarnane hõljuvaine, KHT, raskemetallide ja orgaaniliste saasteainete ärastamise efektiivsus.

Eraldi kanalisatsioonivõrkude korral on parim keskkonnajuhtimistava puhastada sademevett olenevalt selle reostatusest ning juhtida kohe ära vaid see sademevesi, mille reostatus on olematu või väike.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad reoveekäitluse ja linna äravoolusüsteemi eest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i115) Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude korral reoveepuhastitest veekogudesse suunatud saasteainete (hõljuvaine, KHT ja raskemetallid kokku) suhe kõigi heitkogustega (puhastatud reoveest ja sademevee ülevoolust) (%) i116) Eraldi kanalisatsioonivõrkude korral vett läbilaskmatu pinnasega saastunud alade osakaal, mille sademevett nõuetekohaselt puhastatakse (%)	—

3.10.7.   Säästev äravoolusüsteem linnapiirkonnas

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kombineeritud või eraldi kanalisatsioonisüsteemidesse jõudva sademevee hulga vähendamine, parandades selleks vee imbumist pinnasesse (nt mulla katmise vähendamisega). See võimaldab tagada, et ülevool tekib vaid väga tugevate vihmasadude korral ja et linnapiirkonna äravoolu hallatakse hästi, vältimaks asjaomaste saasteainete jõudmist suublasse. Kohalikud omavalitsused saavad linnapiirkonna säästvat äravoolusüsteemi edendada kohaliku maakasutuspoliitika asjakohaste sätetega, mis põhinevad vesikonna tasandi terviklikul lähenemisel (vt punkt 3.4.3).

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis kohalikes omavalitsustes, kes vastutavad linnapiirkonna äravoolusüsteemi ja maakasutuse planeerimise eest. Linnapiirkonna säästva äravoolusüsteemi meetmeid saab rakendada uute ja olemasolevate ehitusprojektide puhul. Olemasolevates hoonestatud piirkondades võib aga esineda piiranguid (nt ruumi puudumine kohalikuks infiltratsiooniks).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i76) tehisliku pinnase osakaal (st igasugused vett läbilaskmatud tehislikud alad: ehitised, teed, taimede ja veeta osad) omavalitsusüksuse territooriumil (km2 tehislik pinnas/km2 kogupindala) i117) Vihmavee, mis säilitatakse ja millel lastakse maapinda imbuda, aastane hinnanguline osakaal kogu hinnangulises vihmavee koguses, mis omavalitsusüksuse linnapiirkonnas sajab (%)	—

3.11.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses keskkonnahoidlike riigihangetega

See punkt on suunatud kõigile haldusorganitele.

3.11.1.   Keskkonnakriteeriumite süsteemne lisamine kõigile riigihangetele

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub keskkonnakriteeriumite kehtestamine toodete (kaupade, teenuste ja tööde) hangetele ning hankekriteeriumites kõige säästlikumaga arvestamine, pöörates tähelepanu toote või teenuse olelusringi kulule, mitte üksnes esialgsele investeeringule selle ostmiseks.

Keskkonnakriteeriumid võib lisada iga hanke tehnilisele kirjeldusele, kvalifitseerimise tingimustele, pakkumuste hindamise kriteeriumitele ja lepingu täitmise klauslitele, kui oodata on olulist keskkonnamõju.

Haldusorganid, kes vajavad keskkonnakriteeriumite koostamisel suuniseid, võivad:

—	kehtestada tehnilises kirjelduses, kvalifitseerimise tingimustes, pakkumuste hindamise kriteeriumites ja lepingu täitmise klauslites ELi keskkonnahoidliku riigihanke (30) (ELi KHR) kriteeriumid, kui need on konkreetse toote kohta olemas;

—	ELi KHRi soovituste puudumise korral ja kui konkreetse toote kohta on olemas ELi ökomärgise kriteeriumid, lähtuda neist, kasutades riigihankes ELi ökomärgise kriteeriume; (31)

—

kehtestada kaupade, teenuste ja tööde hangete pakkumuste hindamise kriteeriumina tarnijate EMASis registreerituse, mis annab pakkumuste hindamisel lisapunkte, eeldusel et keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on lepingu sisu seisukohast asjakohane. Sektorites või valdkondades, kus EMASis registreeritud turul tegutsevaid isikuid on vähe ning see võib pakkumuste arvu piirata, võib lähtuda ka keskkonnajuhtimissüsteemidest, mis põhinevad rahvusvahelisel standardil (st ISO 14001). Haldusorganid võivad aga EMASi usaldusväärsust ja kindlust tunnustada, andes rohkem punkte EMASis registreeritud organisatsioonidele, mitte organisatsioonidele, mille keskkonnajuhtimissüsteemid ei sisalda samasuguseid garantiisid.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i118) Keskkonnakriteeriume sisaldavate hangete osakaal kõigis hangetes, liigitatuna tootekategooriate kaupa (%)	b40) 100 % hangetest sisaldavad keskkonnakriteeriume, millega nõutakse vähemalt ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumites kehtestatud taset, kui toodete kohta on ELi KHRi kriteeriumid olemas (nt kontoripaber, puhastusvahendid, mööbel)

3.12.   Parimad keskkonnajuhtimistavad seoses keskkonnahariduse ja teabe levitamisega

See punkt on suunatud haldusorganitele, kes vastutavad kodanike keskkonnahariduse eest ja ettevõtjatele keskkonnateabe edastamise eest

3.12.1.   Keskkonnaharidus ning teave kodanikele ja ettevõtjatele

Parimate keskkonnajuhtimistavade hulka kuulub kodanikele ja ettevõtjatele keskkonnahariduse ja -teabe pakkumine, mille eesmärk on:

—	suurendada üldsuse teadlikkust keskkonnaprobleemidest;

—	pakkuda praktilist teavet panuse kohta, mida kodanikud ja ettevõtjad saavad iga päev anda keskkonnakaitsesse ning ressursside tõhusasse kasutamisse;

—	tekitada uued käitumisharjumused eri ühiskonnarühmades;

—	innustada kodanikke kohalikku keskkonda tundma õppima ja hindama ning oma sidet loodusega taastama;

—	soodustada linnapiirkondade ning ümbritsevate maapiirkondade ja looduslike alade keskkondliku seotuse tundmaõppimist.

Nende eesmärkide saavutamiseks võib korraldada üldsusele või konkreetsetele kodaniku-, ettevõtjate või professionaalide rühmadele hariduslikke seminare, konverentse ning õpikodasid, kus käsitletakse konkreetseid teemasid (nt energiatõhusad hooned). Ühtlasi võivad haldusorganid pakkuda konkreetset teavet keskkonnaga seotud õiguslike (ja muude) aspektide kohta ning olemasolevate stiimulite kohta (nt energiatõhususe parandamise stiimulid). Kogu tegevuse võib korraldada nende elanike, organisatsioonide ja ettevõtjate kaasamise ja koostööga, kes toetavad keskkonnaharidust ja kodanike teavitamist.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on kohaldatav kõigis haldusorganites, mille ülesannete hulka kuulub üldsuse teavitamine keskkonnaküsimustest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
i119) Kodanike osakaal, keda otseselt või kaudselt keskkonnaharidusega seotud tegevusega mõjutatakse (%) i120) Munitsipaalteenuse või -asutuse olemasolu ettevõtjatele keskkonnateabe edastamiseks (jah/ei)	—

4.   SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

Alljärgnevas tabelis on esitatud valik avaliku halduse sektori keskkonnatoime põhinäitajaid. Need moodustavad kõikide 3. peatükis nimetatud näitajate kogumi. Tabel on üles ehitatud vastavalt selle dokumendi struktuurile.

Näitaja	Ühtne ühik	Peamine sihtrühm	Lühikirjeldus	Soovituslik seire miinimumtase	Seotud põhinäitaja määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisa (punkti C alapunkti 2) kohaselt	Tipptaseme võrdlusalus	Seotud parim keskkonnajuhtimistava
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD KESTLIKELE KONTORITELE
1. Kogu aastane energiakasutus	kWh/m2 aastas kWh/TTT aastas	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Kogu aastane energiakasutus jagatuna siseruumide põrandapinna pindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga. Tulemused võib jaotada ka järgmiselt: — ruumiküte; — ruumijahutus; — valgustus; — - muu elektrikasutus.	Hoone tasand	Energiatõhusus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1
2. Kasvuhoonegaaside koguheide aastas	kg CO2eq/m2 aastas kg CO2eq/TTT aastas	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Kontorihoonete kasutamisest tekkinud kasvuhoonegaaside aastane koguheide jagatuna siseruumide põrandapinna kogupindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga.	Hoone tasand	Energiatõhusus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1
3. Kogu aastane veekasutus	m3/TTT aastas m3/m2 aastas	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Kontorihoonete kogu aastane veetarbimine jagatuna siseruumide põrandapinna pindalaga või täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga ning liigitatuna järgmiselt (kui see on asjakohane): — kraanivee kasutus; — kogutud vihmavee kasutus; — - ringlussevõetud hallvee kasutus.	Hoone tasand	Vesi	Kontorihoonete veekasutus on väiksem kui 6,4  m3 täistööajale taandatud töötaja kohta aastas	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.2
4. Kogu kontorijäätmete teke aastas	kg/TTT aastas	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Kontorihoonete kogu aastane kontorijäätmete teke jagatuna täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga	Hoone tasand	Jäätmed	Kontorihoonete kogu jäätmeteke on väiksem kui 200 kg täistööajale taandatud töötaja kohta aastas	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.3
5. Kõigi aastas ringlusse võetud kontorijäätmete osakaal	%	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Kõigi kontorites tekkinud jäätmete massiprotsent, mida eraldi ringlussevõtuks kogutakse	Hoone tasand	Jäätmed	Kontorihoonetes tekkinud jäätmetest ei saadeta midagi prügilasse	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.3
6. Päevas kasutatud kontoripaberi kogus täistööajale taandatud töötaja kohta	paberilehtede arv TTT kohta tööpäevas	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Aastas kasutatud kontoripaberi lehtede koguarv jagatuna täistööajale taandatud töötajate (TTT) arvuga ja tööpäevade arvuga	Organisatsiooni tasand	Materjalitõhusus	Kontoripaberi tarbimine on väiksem kui 15 A4-lehte täistööajale taandatud töötaja kohta tööpäevas	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.4
7. Ostetud keskkonnahoidliku sertifitseeritud kontoripaberi osakaal	%	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Keskkonnahoidliku sertifitseeritud kontoripaberi osakaal (pakkide arv) kogu ostetud kontoripaberis (pakkide arv) (%)	Organisatsiooni tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited	Kasutatav kontoripaber on 100 % ringlussevõetud või sertifitseeritud vastavalt ISO I tüübi ökomärgisele (nt ELi ökomärgis).	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.4
8. Töötajatele säästliku pendelrändamise propageerimise vahendite kasutuselevõtt	jah/ei	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Töötajad on teadlikud säästlikust pendelrändamisest tänu käitumise muutmise vahendite rakendamisele ja edendamisele	Organisatsiooni tasand	Heited	Vahendeid töötajatele säästliku pendelrändamise propageerimiseks rakendatakse ja arendatakse	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5
9. Nn CO2-eelarve rakendamine ametisõitude puhul	jah/ei	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Ametisõitude kogu nn CO2-eelarve kehtestatakse kindlaks määratud perioodiks. Iga sõiduga lahutatakse vastav CO2-heite ekvivalent allesjäänud CO2-eelarvest.	Organisatsiooni tasand	Heited	Nn CO2-eelarvet rakendatakse kõigi ametisõitude puhul	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5
10. Videokonverentsisüsteemide kättesaadavus ja nende kasutuse jälgimine	jah/ei	Haldusorganid, kes on kontorite omanikud või haldajad	Organisatsioonis edendatakse videokonverentsisüsteemide kasutamist ja nende kasutamise tundide arvu jälgitakse. Kõik töötajad saavad kasutada videokonverentsisüsteeme.	Organisatsiooni tasand	Heited	Videokonverentsisüsteemid on kõigile töötajatele kättesaadavad ning nende kasutamist jälgitakse ja edendatakse	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5
11. Toidujäätmete teke	g/portsjon	Haldusorganid, kes on sööklate ja kohvikute omanikud või haldajad	Tekkinud toidujäätmete kogus sööklates ja kohvikutes pakutud portsjoni kohta	Organisatsiooni tasand	Jäätmed	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.6
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES SÄÄSTVA ENERGIA JA KLIIMAMUUTUSTEGA
12. Omavalitsusüksuse territooriumi CO2-heide	kg CO2-ekvivalenttonni/elanik	Kõik kohalikud omavalitsused	Omavalitsusüksuse kogu aastane CO2-heide (CO2-ekvivalenttonnides) (sh eluasemete, tööstusharude, põllumajanduse ja kaubanduse/teenuste, nt ehituse puhul) jagatuna territooriumi elanike arvuga	Hallatav territoorium	Heited	—	Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.2.1, 3.2.2
13. Omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava olemasolu	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused	Pika- ja lühiajalisi eesmärke ning meetmeid sisaldav omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava põhineb territooriumi energiakasutuse andmetel ja heiteinventuuril	Hallatav territoorium	Heited	Olemas on energiakasutuse andmetel ja heiteinventuuril põhinev omavalitsuse energia ja kliima tegevuskava, mis sisaldab eesmärke ning meetmeid	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.2
14. Kliimamuutustega kohanemise strateegia vastuvõtmine	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused	Omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia võib tugineda teistele kohalikele ja piirkondlikele kohanemisstrateegiatele	Hallatav territoorium	—	Kasutusel on omavalitsusüksuse territooriumi kliimamuutustega kohanemise terviklik strateegia	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.3
15. Tänavavalgustuse energiakasutus	kWh/elanik aastas MWh/km aastas	Haldusorganid, kes haldavad otseselt või kaudselt tänavavalgustust	Tänavavalgustuse aastane energiakasutus elaniku kohta või valgustatud tänavate iga kilomeetri kohta	Hallatav territoorium	Energiatõhusus	Tänavavalgustuse energiakasutus kilomeetri kohta on väiksem kui 6 MWh/km aastas	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.4
16. Üldkasutatavate hoonete kogu aastane energiakasutus	kWh/m2 aastas	Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad	Vaatlusaluse üldkasutatava hoone kogu aastane energiakasutus (arvestades ruumikütet ja -jahutust ning elektrit), väljendatud energia lõpptarbimisena ning jagatud hoone põrandapinnaga	Hoone tasand	Energiatõhusus	Uute hoonete projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 60 kWh/m2 aastas Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise projekteerimisel on primaarenergia kogukasutus (sh kõik kasutusviisid) väiksem kui 100 kWh/m2 aastas	Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.2.5, 3.2.6, 3.2.7, 3.2.8
17. Energiatõhusust käsitlevate koolituste pakkumine töötajatele	tundi/TTT aastas	Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad	Töötajatele pakutud keskkonnateemaliste, hoonete energiatõhusust parandavate koolituste tundide arv aastas Koolituste tundide arv aastas jagatakse täistööajale taandatud töötajate (TTT) koguarvuga	Hoone tasand	Energiatõhusus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.8
18. Kaugkütte/-jahutuse CO2-heide	t CO2eq kg CO2eq/m2	Kõik kohalikud omavalitsused	Kaugkütte ja -jahutussüsteemi heide CO2-ekvivalenttonnides enne ja pärast kaugkütte- ja/või kaugjahutusvõrgu kasutuselevõttu kokku või köetavate/jahutatavate hoonete põrandapinna pindalaühiku kohta	Kaugkütte-/kaugjahutusvõrk	Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.9
19. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal	%	Haldusorganid, kes on hoonete omanikud või haldajad	Kohapeal/lähedal toodetud taastuvenergia (elektri- ja soojusenergia eraldi), jagatuna üldkasutatavate hoonete või sotsiaalkorterite energiakasutusega (elektri- ja soojusenergia eraldi)	Hoone tasand	Energiatõhusus Heited	100 % üldkasutatavas hoones kasutatavast elektrist on kohapeal toodetud taastuvelekter 100 % üldkasutatava hoone/sotsiaalkorteri kuuma vee nõudlusest kaetakse taastuvatest energiaallikatest kohapeal toodetud soojusega	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.10
20. Kehtib kohalik planeerimissüsteem, milles on kehtestatud rangemad energiastandardid ja taastuvenergia tootmise nõuded	jah/ei	Kohalikud omavalitsused, kes kehtestavad kohalikke ehituseeskirju ja/või annavad ehituslube	Kohalik planeerimissüsteem sisaldab nõuet, et piirkonna uus- ja rekonstrueeritud ehitised peavad vastama eeskujuks olevatele energiastandarditele ning neile kehtib taastuvenergia tootmise miinimumnõue	Hallatav territoorium	Energiatõhusus Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.11
21. Teabe- ja nõustamisteenuste osutamine	jah/ei	Haldusorganid, kes propageerivad elanikele ja ettevõtjatele energiatõhusust ning taastuvenergiat	Haldusorgan osutab elanikele ja ettevõtjatele energiatõhusust ning taastuvenergiat puudutavaid teabe- ja nõustamisteenuseid, et vähendada elanike energiatarbimist	Hallatav territoorium	Energiatõhusus Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.13
22. Termograafiliselt uuritud territooriumi osakaal	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Omavalitsusüksuse linnapiirkonna pindala, mida on termograafiliselt uuritud, jagatuna omavalitsusüksuse linnapiirkonna kogupindalaga	Hallatav territoorium	Energiatõhusus Heited	Värsked (< 5 aasta) kõrgresolutsiooniga (< 50 cm) termograafiaandmed on omavalitsusüksuse territooriumi hoonestatud piirkonna kohta olemas 100 % ulatuses	Parim keskkonnajuhtimistava 3.2.14
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES LIIKUVUSEGA
23. Eri transpordiliikide osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Vaatlusalusel territooriumil eri transpordivahenditega (nt auto, bussi, jalgrattaga) tehtud reiside arv, jagatuna reiside koguarvuga	Hallatav territoorium	Heited	Jalgrattasõidu osakaal linna transpordiliikides on vähemalt 20 % või linn on suurendanud jalgrattasõidu osakaalu viimase viie aasta jooksul vähemalt 50 % võrra. Linnas kasutatavate säästlike transpordiliikide (nt kõndimine, jalgrattasõit, buss, tramm, rong) osakaal on 60 % või suurem	Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.3.1, 3.3.2, 3.3.6, 3.3.7, 3.3.8
24. Kehtestatud on kõndimisele/jalgrattasõidule pühendatud poliitika	jah/ei	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Linnal on poliitiliselt vastu võetud spetsiaalsed meetmed, millega soodustatakse kõndimist/jalgrattasõitu; lisaks on määratletud eesmärgid jalakäijate ja jalgrattataristute täiustamiseks ning neisse investeerimiseks	Hallatav territoorium	Heited	Vähemalt 10 % linna investeeringutest transporditaristusse või -hooldusesse on pühendatud jalgrattataristule.	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.2
25. Jalgrattataristu teede kogupikkus	km jalgrattarajad km/teed km	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Jalgrattataristu (jalgrattaradade) pikkust võib mõõta absoluutarvuna (km) või jagatuna sõidukite teedevõrgu pikkusega	Hallatav territoorium	Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.2
26. Ühisautode kasutajate arv	Kasutajate arv 10 000 elaniku kohta Kasutajate arv ühisautode arvu kohta	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Ühisautode kasutajate arvu võib arvutada järgmiselt: — ühisautode kasutajate koguarv jagatuna elanike arvuga ja korrutatuna 10 000 ga — ühisautode kasutajate koguarv jagatuna ühisautode arvuga	Hallatav territoorium	Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3
27. Kättesaadavad ühisautod	Elanike arv/ühisautode arv	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Omavalitsusüksuse territooriumi elanike arv jagatakse ühisautode pargis olevate autode arvuga	Hallatav territoorium	Heited	2 500 elaniku kohta on olemas vähemalt üks ühisauto	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3
28. Eraomandis autod, mis on asendatud	Asendatud eraomandis autode arv/ühisautode arv	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Eraomandis autod, mida asendavad ühisautod (omanikud ei vaja neid enam), jagatuna autode koguarvuga ühisautode pargis	Hallatav territoorium	Heited	Ühisautode kasutamise teenuse osutaja sõidukipargis asendab iga sõiduk vähemalt kaheksat eraomandis autot	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3
29. Ühtse piletiga tasutud reiside osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad ühistranspordi eest	Ühistranspordiga mitme transpordiliigiga tehtud reiside arv, mille eest maksti ühtse piletiga, jagatuna ühistranspordiga mitme transpordiliigiga tehtud reiside koguarvuga	Hallatav territoorium	Heited	Vähemalt 75 % reiside eest tasutakse ühtse piletiga	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.4
30. Elektrisõidukite osakaal	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Elektrisõidukite koguarv (liikide kaupa, nt elektriautod, -jalgrattad) teedel jagatuna sama liigi sõidukite koguarvuga	Hallatav territoorium	Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.5
31. Laadimispunktide arv	Laadimispunktide arv elaniku kohta	Kõik kohalikud omavalitsused	Elektrisõidukite laadimispunktide koguarv jagatuna vaatlusaluse territooriumi elanike arvuga	Hallatav territoorium	Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.5
32. Õhusaasteainete kontsentratsiooni vähendamine	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Õhusaasteainete (PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) kontsentratsiooni mõõdetakse linna teatavates piirkondades (nt koolide, parkide, elamurajoonide lähedal) korrapäraselt. Õhusaasteainete kontsentratsiooni vähenemise arvutamiseks lahutatakse iga õhusaasteaine algsest kontsentratsioonist (enne ummikumaksu kehtestamist) õhusaasteaine lõplik kontsentratsioon (pärast ummikumaksu kehtestamist) ja jagatakse tulemus õhusaasteaine algse kontsentratsiooniga	Hallatav territoorium	Heited	Õhusaasteainete (tahked osakesed – PM10, ammoniaak ja lämmastikoksiid) kontsentratsioon on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud ummikumaksu piirkonnas (keskmiselt) 10 % võrra	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7
33. Sõidukitega liiklemise vähendamine ummikumaksu piirkonnas	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Ummikumaksu piirkonnas liiklevate erasõidukite arv jagatuna samas piirkonnas liiklevate erasõidukite arvuga enne ummikumaksu kehtestamist	Ummikumaksu piirkond	Heited	Maksust vabastamata sõidukitega liiklemine ummikumaksu piirkonnas on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist vähenenud 20 % võrra	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7
34. Ühistranspordi suurenenud kiirus ja täpsus	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Ühistranspordi keskmine kiirus pärast ummikumaksu kehtestamist jagatuna ühistranspordi keskmise kiirusega enne ummikumaksu kehtestamist Sama valemit võib kasutada ühistranspordi täpsuse arvutamiseks enne ja pärast ummikumaksu kehtestamist	Ummikumaksu piirkond	Heited	Ühistransporditeenuste kiirus ja täpsus on võrreldes olukorraga enne ummikumaksu kehtestamist paranenud 5 % võrra	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.7
35. Vabade parkimiskohtade osakaal tööajal	%	Kõik kohalikud omavalitsused	Vabade parkimiskohtade arv tööajal jagatuna parkimiskohtade koguarvuga	Hallatav territoorium	Heited	Tänavaäärsed parkimiskohad on 90 % tööajast 80–90 % hõivatud.	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.8
36. Parkimise miinimumnõuded	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused	Haldusorgan võib uute ehitusprojektide puhul piirata tasuta parkimiskohtade arvu (tänava ääres ja maa-alustes garaažides) ning haldusorganil võib olla ametlik poliitika varasemate parkimisnõuete järkjärguliseks tühistamiseks olemasolevate ehitiste puhul	Hallatav territoorium	Heited Elurikkus	Linn ei ole uutele ehitusprojektidele kehtestanud (tänavaäärsete parkimiskohtade ja maa-aluste garaažide) parkimisega seotud miinimumnõudeid ning linnal on ametlik poliitika varasemate parkimisnõuete järkjärguliseks kaotamiseks olemasolevate ehitiste puhul	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.8
37. Kaubaveokite CO2-heide	kg CO2-ekvivalenti aastas kg CO2-ekvivalenti kuus	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Kaubaveokite kogu CO2-heide konkreetsel ajavahemikul (nt aastas, kuus) piirkonnas, mida logistika-teeninduskeskus teenindab	Piirkond, mida logistika-teeninduskeskus teenindab	Heited	Kaubaveokite CO2-heide on teeninduspiirkonnas võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 40 % võrra	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.9
38. Kaubavedude päevane arv teeninduspiirkonnas	Kaubavedude arv päevas	Haldusorganid, kes vastutavad liikuvuse eest	Kaubaveokite kaubavedude päevane arv piirkonnas, mida logistika-teeninduskeskus teenindab	Piirkond, mida logistika-teeninduskeskus teenindab	Heited	Päevas teeninduspiirkonda tehtud kaubavedude arv on võrreldes olukorraga enne logistika-teeninduskeskuse loomist vähenenud 75 % võrra	Parim keskkonnajuhtimistava 3.3.9
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES MAAKASUTUSEGA
39. Uute tehislike alade osakaal	%	Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest	Uute tehislike alade osakaal (m2), arvestades igasuguseid vett läbilaskmatuid alasid (ehitised, teed, taimede ja veeta osad) jagatuna tehislike alade pindalaga vaatlusaluse perioodi (nt 1, 5 või 10 aastat) alguses	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.1
40. Edendatakse linna soojussaare vähendamise meetmeid	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest	Linna soojussaare leevendamise meetmeid (nt rohealad, murukatused ja peegeldavate materjalide kasutamine) edendatakse hallataval territooriumil seoses nii avaliku kui ka erasektori hoonete ja aladega	Hallatav territoorium	Heited Energiatõhusus Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.2
41. Nõutakse väikse mõjuga äravoolumeetmeid	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest	Väikse mõjuga äravoolumeetmete nõudmine uute ehitusprojektide, sh olemasolevate ehitiste ulatusliku ümberkorraldamise puhul	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.3
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES LINNADE ROHEALADEGA
42. Looduslike ja poollooduslike alade osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest	Linnapiirkonna looduslike ja poollooduslike keskkondade pindala (km2) jagatuna linnapiirkonna kogupindalaga	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.1
43. Linnapiirkonna rohealade ja siniste alade osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad linnade rohealade haldamise eest	Linnapiirkonna rohealade ja siniste alade pindala (km2) jagatuna linnapiirkonna kogupindalaga	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.2
44. Murukatuste osakaal	%	Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest	Murukatustega hoonete arv jagatuna hoonete koguarvuga omavalitsusüksuse territooriumil	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.3
45. Mahajäetud rohe- ja äärealadega seotud kava olemasolu	jah/ei	Kõik kohalikud omavalitsused, kes vastutavad maakasutuse planeerimise eest	Haldusorganil on kava, milles käsitletakse linnapiirkonna mahajäetud rohealade ja äärealade taastamist ning keskkonnajuhtimist	Hallatav territoorium	Elurikkus	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.5.4
PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA SEOSES KOHALIKU VÄLISÕHU KVALITEEDIGA
46. Õhusaasteainete kontsentratsioon	μg/m3	Kõik haldusorganid, kes vastutavad õhukvaliteedi juhtimise eest	Õhusaasteainete (PM10, PM2.5, NO2) (aasta keskmine) sisaldus linnapiirkonna teatavates kohtades, kus seda mõõdetakse (nt koolid, pargid, elamurajoonid)	Hallatav territoorium	Heited	Kõigi selle parima keskkonnajuhtimistava kontekstis kindlaks määratud näitajate puhul on saavutatud Maailma Terviseorganisatsiooni õhukvaliteedi suunistes sätestatud tasemed	3.6.1
PARIM KESKKONNAJUHTIMISTAVA SEOSES MÜRASAASTEGA
47. Kohalikke piirnorme ületavate müra mõõtmise tulemuste osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad mürasaaste vähendamise eest	Kohalikke piirnorme ületavate müra mõõtmiste arv jagatuna müra mõõtmiste koguarvuga	Hallatav territoorium	—	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.7.1
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES VEEVARUSTUSEGA
48. Veemõõtmise osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest	Eraldi arvestitega tarbijate arv (üksikkasutaja tasandil) jagatuna tarbijate koguarvuga	Hallatav territoorium	Vesi	Kodumajapidamise või lõppkasutaja tasandil on veearvestite kasutamise määr 99 % või enam	Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.1
49. Arukate veearvestite osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest	Arukate veearvestitega tarbijate arv jagatuna veearvestitega tarbijate koguarvuga	Hallatav territoorium	Vesi	(Vähemalt osa aastast) veepuuduse all kannatavates piirkondades on kodumajapidamise/lõppkasutaja tasandi veearvestid arukad arvestid Kõigis uutes hoonetes on olemas veearvestid (veepuuduse all kannatavates piirkondades arukad arvestid)	Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.1
50. Veetaristu lekkeindeks	%	Haldusorganid, kes vastutavad joogiveevarustuse eest	Lekkeindeks arvutatakse järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas/tegelik vältimatu veekadu aastas	Hallatav territoorium	Vesi	Taristu lekkeindeks on väiksem kui 1,5	Parim keskkonnajuhtimistava 3.9.2
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES REOVEEKÄITLUSEGA
51. Veesaasteainete ärastusefektiivsus	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Iga veesaasteaine (KHT, BHT5, ammoniaak, üldlämmastik ja üldfosfor) ärastusefektiivsuse arvutamiseks lahutatakse iga veesaasteaine algsest kontsentratsioonist veesaasteaine lõplik kontsentratsioon ja jagatakse tulemus veesaasteaine algse kontsentratsiooniga	Reoveepuhasti	Vesi	Saavutatud ärastusefektiivsus on: BOD5 puhul vähemalt 98 %, KHT puhul vähemalt 90 %, ammoniaagi puhul vähemalt 90 %, orgaaniliste lämmastikuühendite puhul kokku vähemalt 80 % ja üldfosfori puhul vähemalt 90 %	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.1
52. Reovee puhastamisele kuluv elekter	kWh/inimekvivalent aastas	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Aastas reovee puhastamisele kuluv elekter jagatuna inimekvivalentide arvuga, mille jaoks reoveepuhasti on projekteeritud/mille jaoks seda käitatakse	Reoveepuhasti	Vesi	Reoveepuhasti elektrikasutus on: — vähem kui 18 kWh/inimekvivalent aastas suurte asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on enam kui 10 000 inimekvivalenti) — vähem kui 25 kWh/inimekvivalent aastas väikeste asulareoveepuhastite puhul (mille koormus on vähem kui 10 000 inimekvivalenti)	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.1
53. Mikrosaasteainete ärastusefektiivsus	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Ärastusefektiivsuse arvutamiseks lahutatakse mikrosaasteainete algsest kontsentratsioonist mikrosaasteainete lõplik kontsentratsioon ja jagatakse tulemus mikrosaasteainete algse kontsentratsiooniga	Reoveepuhasti	Vesi	Mikrosaasteainete keskmine ärastusefektiivsus on suurem kui 80 %	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.2
54. Reovee osakaal, mis läbib mikrosaasteainete eemaldamiseks kolmanda astme puhastuse	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Reovee aastane osakaal, mis läbib mikrosaasteainete eemaldamiseks kolmanda astme puhastuse, jagatuna kogu aastase reoveevooga	Reoveepuhasti	Vesi	Mikrosaasteained eemaldatakse vähemalt 90 % aastasest reoveevoost	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.2
55. Ise toodetud elektri— ja soojusenergia osakaal reoveepuhastis	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Muda anaeroobsest lagunemisest kohapeal toodetud energia (biogaasist toodetud elekter ja soojus), mida reoveepuhastis kasutatakse, jagatuna reoveepuhasti kogu energiakasutusega	Reoveepuhasti	Vesi	Asulareoveepuhastite puhul, mille koormus on enam kui 10 000 inimekvivalenti, katavad ise biogaasist toodetud elekter ja soojus 100 % energiakasutusest, kui muda kohapeal termiliselt ei kuivatata, ja 50 %, kui muda kohapeal termiliselt kuivatatakse	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.3
56. Monopõletatud reoveesette osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Reoveepuhastis tekkinud reoveesette kogus, mis monopõletatakse, jagatuna reoveepuhastis tekkinud kogu reoveesette kogusega	Reoveepuhasti	Vesi	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.4
57. Taaskasutatava vee osakaal	%	Haldusorganid, kes vastutavad reoveekäitluse eest	Reoveepuhastis toodetud taaskasutatava vee kogus jagatuna kogu puhastatud reovee kogusega	Hallatav territoorium	Vesi	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.5
58. Vihmavee osakaal, mis linnapiirkondades säilitatakse ja millel lastakse maapinda imbuda	%	Haldusorganid, kes vastutavad linnapiirkonna äravoolusüsteemi ja maakasutuse planeerimise eest	Vihmavee, mis säilitatakse ja millel lastakse maapinda imbuda, aastane hinnanguline osakaal kogu hinnangulises vihmavee koguses, mis omavalitsusüksuse linnapiirkonnas sajab	Hallatav territoorium	Vesi	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.10.7
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES KESKKONNAHOIDLIKE RIIGIHANGETEGA
59. Keskkonnakriteeriumitega hangete osakaal	%	Kõik haldusorganid	Keskkonnakriteeriume sisaldavate hangete arv jagatuna kõigi hangete arvuga (liigitatuna tootekategooriate kaupa)	Organisatsiooni tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited	100 % hangetest sisaldab keskkonnakriteeriume, millega nõutakse vähemalt ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumites kehtestatud taset, kui toote kohta on ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid olemas (nt kontoripaber, puhastusvahendid, mööbel)	Parim keskkonnajuhtimistava 3.11.1
PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD SEOSES KESKKONNAHARIDUSE JA TEABE LEVITAMISEGA
60. Kodanike osakaal, keda keskkonnaharidusega seotud tegevusega otseselt või kaudselt mõjutatakse	%	Haldusorganid	Kodanike osakaal, keda keskkonnaharidusega seotud tegevusega otseselt või kaudselt mõjutatakse	Hallatav territoorium	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heited	—	Parim keskkonnajuhtimistava 3.12.1

---

(1)  Teadus- ja poliitikaaruanne on avalikult kättesaadav JRC veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Käesolevas sektori võrdlusdokumendis esitatud järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende kohaldatavuse kohta, samuti kindlaks määratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.

(2)  Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(4)  EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt on keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaeesmärkide ja -ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on märgitud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“

(5)  Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on esitatud JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada rohkem teavet mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(7)  Selles EMASi sektori võrdlusdokumendis käsitatakse termineid „kohalikud omavalitsused“ ja „omavalitsusüksused“ sünonüümidena, mis viitavad avalik-õiguslikele asutustele, kes juhivad tegevust ning osutavad kodanikele teenuseid kohalikul tasandil.

(8)  Parimate keskkonnajuhtimistavadega seotud konkreetseid probleeme ja võimalusi käsitletakse kas selles dokumendis või praktilistes juhistes tavade rakendamiseks, mis on esitatud JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/PublicAdminBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, et saada sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parimatest tavadest täpsem ülevaade.

(9)  Põrandapinna saab arvutada, võttes arvesse hoone kasulikku pinda, näiteks seda, mis on esitatud energiamärgistes.

(10)  Jäätmejäägid on jäätmete osa, mida korduskasutamisse, ringlussevõttu, komposti ega anaeroobsele lagunemisele ei saadeta.

(11)  Eri suuruses paberilehtede (nt A4, A3) arvu saab arvutada ümber samaväärseks A4-lehtede arvuks (nt üks A3-leht on võrdne kahe A4-lehega).

(12)  Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) on keskkonnastandardite ISO 14000 seeria osana koostanud konkreetselt keskkonnamärgiste jaoks allseeria (ISO 14020), mis hõlmab kolme liiki märgisesüsteeme. Seega on I tüübi ökomärgis mitme kriteeriumiga märgis, mille on välja töötanud kolmas isik. Selle näideteks on ELi tasandil ELi ökomärgis või riiklikul või mitmepoolsel tasandil Saksamaa sinise ingli ökomärgis, Austria ökomärgis ja Põhjamaade luigemärgis.

(13)  Lambi värviesitusindeks näitab inimsilma võimet selles valguses värve eristada. Suur värviesitusindeks on vajalik paikades, kus värvide eristamine on oluline.

(14)  Tugeva valge/külma valgusega lampidel võib olla kohalikule loomastikule suur kahjulik mõju.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13) (hoonete energiatõhususe direktiiv) nõutakse liikmesriikidelt hoonete energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist, mis peavad kajastuma riiklikes ehitusalastes õigusaktides. Direktiivis võeti kasutusele võrdlusanalüüsi süsteem, et järk-järgult suurendada kõnealuste energiatõhususe nõuete kõrgetasemelisust nende korrapärase läbivaatamise teel.

(16)  Hoonete energiatõhususe direktiivis on ette nähtud, et kõik uued hooned tarbivad väga vähe või peaaegu ei tarbigi energiat (liginullenergiahooned) 2020. aastaks või – kui neid kasutavad ja omavad riigiasutused – 2018. aastaks.

(17)  Euroopa Komisjon katsetab praegu vabatahtlikku aruandlusraamistikku Level(s) hoonete üldise kestlikkuse hindamiseks kogu nende olelusringi jooksul. Lisateave on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/eussd/buildings.htm

(18)  Sinised ja rohelised võrgustikud on looduslikud ja poollooduslikud alad, mis hõlmavad rohealasid (ja/või siniseid alasid, kui tegemist on veeökosüsteemidega) ning muid maismaa- (sh ranniku-) ja merealade füüsilisi omadusi.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).

(20)  EMASi jäätmekäitlussektori võrdlusdokumenti koostatakse praegu. Vahetulemused ja ka lõplik dokument, kui see on vastuvõetud, on kättesaadavad aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/waste_mgmt.html.

(21)  Veepuuduse all kannatavad piirkonnad on sellised, kus veevarud pole piisavad pikaajalise keskmise vajaduse rahuldamiseks. Lisateave on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/water/quantity/about.htm

(22)  Tegeliku veekao tehniline näitaja kajastab vee kogust, mis jaotusvõrgust tegelikult kaduma läheb (st mis ei jõua lõppkasutajateni). Tegeliku vältimatu veekao puhul on arvestatud asjaolu, et veejaotusvõrgus on alati lekkeid. Tegeliku vältimatu veekao arvutamine põhineb teguritel, nagu võrgu pikkus, ühenduste arv ja surve, millega võrk töötab.

(23)  Selle parima keskkonnajuhtimistava kirjelduses kasutatakse järgmisi lühendeid: BHT5: biokeemiline hapnikutarve viie päeva jooksul; MLSS: hõljuvaine aktiivmudas (biomassi kontsentratsioon aktiivmudas); KHT: keemiline hapnikutarve.

(24)  „Inimekvivalent“ ehk ie, nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivis 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) (ELT L 135, 30.5.1991, lk 40) kasutatud termin, mis hõlmab suurlinna, linna või küla elanike tekitatud või muudest allikatest, näiteks inimestelt, kes pole kohalikud, või põllumajanduslikest toidutööstustest, pärit orgaanilist saastet.

(25)  DOC: lahustunud orgaaniline süsinik.

(26)  Nℓ: normaalliiter, st gaasi kogus standardtingimustes mõõdetuna (rõhk: 1,01325 bar; temperatuur: 0 oC)

(27)  Tööstusheidete direktiivi kohased parimaid võimalikke tehnikaid käsitlevad (PVT) viitedokumendid on kättesaadavad aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/.

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(29)  Kombineeritud kanalisatsioonivõrkude puhul kogutakse reovesi ja sademevesi (tormidest ja vihmasadudest) samasse kanalisatsioonivõrku. Eraldi kanalisatsioonivõrkude puhul saadetakse kogutud reo- ja sademevesi puhastamisele või ärajuhtimisele eri kanalisatsioonivõrkude kaudu.

(30)  Lisateave ELi keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumite kohta ja täielik loetelu toodetest, mida kriteeriumid hõlmavad, on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/gpp/index_en.htm.

(31)  Et pakkumuste arvu mitte piirata, võib tehnilises kirjelduses viidata konkreetse toote- või teenuserühma ELi ökomärgise kriteeriumitele; kontrollimiseks võib nõuda ELi ökomärgise kehtiva litsentsi esitamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65) artikli 44 lõike 2 kohaselt peavad avaliku sektori hankijad aktsepteerima ka muid asjakohaseid tõendeid.

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud autotootmissektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 18. maist 2019.

LISA

1.   SISSEJUHATUS

Käesolev autotööstussektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (edaspidi „parimate tavade aruanne“), (1) mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC).

Õiguslik taust

Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), milles organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on süsteem kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (3);

—	määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis on sätestatud artiklis 46. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad konkreetsete sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.

Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?

EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid autosektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.

Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis Teadusuuringute Ühiskeskus, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk on eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.

Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Käesolev sektori võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Seega on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki autotööstussektoris tegutsevaid organisatsioone nii otseste kui ka kaudsete parandamist vajavate keskkonnaaspektidega tegelemisel ja teabe leidmisel parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta oma keskkonnatoime mõõtmiseks, samuti teabe leidmisel tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Kuidas peaksid EMASi liikmeks olevad organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.

1.

Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b): peaksid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi asjakohaseid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega.

2.

Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4): a) peaksid organisatsioonid keskkonnatoimet käsitlevaks aruandluseks kasutatavate näitajate valimisel võtma arvesse sektori võrdlusdokumendis sisalduvaid asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid (4). Aruandluseks vajalike näitajate kogumi valimisel peaksid nad võtma arvesse asjaomases sektori võrdlusdokumendis esitatud näitajaid ja nende olulisust organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast. Näitajaid on vaja arvesse võtta üksnes juhul, kui need on asjakohased keskkonnaülevaates kõige olulisemaks hinnatud keskkonnaaspektide jaoks; b) keskkonnatoimest ja muudest organisatsiooni keskkonnatoimet puudutavatest teguritest aru andes peaksid organisatsioonid keskkonnaaruandes märkima, kuidas on arvesse võetud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid, kui need on olemas.

Nad peaksid kirjeldama, kuidas on kasutatud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaks määratud tipptaseme võrdlusaluste järgimine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast.

Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja rakendatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.

Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parimad keskkonnajuhtimistavad või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.

EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada ideid selle kohta, millised küsimused etapiviisilisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.

EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).

Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud tõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas on sektori võrdlusdokumenti kasutatud suunisena, mille abil määrata kindlaks näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.

Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Dokument koosneb viiest jaost. 1. jaos tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. jaos määratletakse võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. ja 4. jaos kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) koos teabega nende kohaldatavuse kohta vastavalt tootmise ja romusõidukite alamsektori puhul. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõikide parimate keskkonnajuhtimise tavade kohta ei ole leitud tipptaseme võrdlusaluseid kas andmete kättesaadavuse piiratuse tõttu või on äriühingutel/käitistel olnud eritingimusi (erinevused tootmisprotsessis eri tootmiskohtades, vertikaalse integratsiooni taseme tõttu jne) sellises ulatuses, et tipptaseme võrdlusaluse kindlaksmääramine ei olnud otstarbekas. Kui tipptaseme võrdlusalused on esitatud, ei ole need mõeldud eesmärkidena, mida kõik ettevõtted peavad saavutama, ega parameetritena, mille alusel võrrelda sektoris tegutsevate äriühingute keskkonnatoimet, vaid pigem võimalikke saavutusi iseloomustavate näitajatena, mis aitavad üksikutel äriühingutel tehtud edusamme hinnata ja motiveerivad neid oma keskkonnatoimet veelgi parandama. Osa näitajaid ja võrdlusaluseid on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimistava seisukohalt ning seepärast korratakse neid, kui see on vajalik. Viimasena esitatakse 5. jaos ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2.   KOHALDAMISALA

Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse autotööstussektori keskkonnatoimet ja romusõidukite käitlemise sektori teatud aspekte. Selle dokumendi sihtrühm on ettevõtted, mis kuuluvad autotööstussektorisse vastavalt järgmistele Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodidele (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile):

—	NACE 29.1 Mootorsõidukite tootmine

—	NACE 29.2 Mootorsõidukikerede tootmine

—	NACE 29.3 Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmine

—	NACE 38.31 Vrakkide demonteerimine

Lisaks eespool toodule võib seoses romusõidukite käitlemisega arvesse võtta kahte täiendavat tegevusala, mis moodustavad laiemate valdkondade kogumid: sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine (NACE 38.32, sh romusõidukite purustamine) ning jäätmete ja jääkide hulgikaubandus (NACE 46.77, sh romusõidukite demonteerimine kasutuskõlblike varuosade saamiseks ja edasimüümiseks).

Käesolevas võrdlusdokumendis käsitletakse meetmeid, mida autotootjad ning auto varuosade ja komponentide tootjad saavad võtta ning mille tulemusena keskkonnatoime kogu autotööstuse väärtusahelas paraneb, nagu näitab joonis 1. Joonisel on välja toodud käesoleva dokumendi kohaldamisalasse kuuluvad põhisektorid.

Joonis 1

Autotööstuse väärtusahela tegevusalade ülevaade

Autotööstuse tegevusalade kohaldamisala piires on käsitletud protsessi mitmeid etappe, kaasa arvatud: pressimistsehh, keretoorikute tootmine, värvitöökoda, komponentide ja sõlmede tootmine, jõuseadmete ja raamide tootmine. Käesolevas dokumendis on parimad keskkonnajuhtimistavad välja töötatud võimalikult laialdaselt kohaldatavatena erinevat tüüpi tehaste puhul. Ent võttes arvesse eespool nimetatud tegevusalade vertikaalse integratsiooni suuri erinevusi sama tehase piires, on raske tehastevahelist keskkonnatoimet otseselt hinnata ja võrrelda; seega parimate tavade (näitajate ja võrdlusaluste) kohaldatavust ja asjakohasust tuleb hinnata iga üksuse omadusi silmas pidades.

Alljärgnevas tabelis (tabel 1) on esitatud autotööstussektori jaoks kõige olulisemad otsesed ja kaudsed keskkonnaaspektid, mis on lisatud käesoleva võrdlusdokumendi kohaldamisalasse. Lisaks on tabelis 1 esitatud kõige olulisemate keskkonnaaspektidega seotud peamised survetegurid ja viisid, kuidas nendega käesolevas dokumendis tegeldakse: neid on käsitletud kas 3. ja 4. jaos kirjeldatud parimas keskkonnajuhtimistavas või viidates muudele olemasolevatele viitedokumentidele, nagu dokument parimate võimalike tehnikate kohta (PVT-viitedokumendid, (7) millele on siin viidatud nende koodiga).

Tabel 1

Autotööstussektori jaoks olulisimad keskkonnaaspektid ja survetegurid ning nende käsitlus sektori võrdlusdokumendis

Peamine keskkonnaaspekt	Seotud survetegur					Parimad keskkonnajuhtimistavad
	energeetika ja kliimamuutused,	Ressursid/jäätmed	Vesi	Heide	Elurikkus
Tarneahela haldamine						Parimad keskkonnajuhtimistavad tarneahela haldamiseks (punkt 3.6)
Inseneritöö ja projekteerimine						Parim keskkonnajuhtimistava jätkusuutlikkusest lähtuvaks kujundamiseks (punkt 3.6.3) Parim keskkonnajuhtimistava komponentide ümbertöötlemiseks (punkt 3.7.1)
Tootmis- ja koosteetapp
Pressimistsehh						Viide metalltoodete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele (8) Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)
Keretoorik						Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)
Värvitöökoda						Viide parimale võimalikule tehnikale PVT-viitedokumentides (STS, STM)
Jõuseadme ja raami tootmine						Viide metalltoodete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)
Muude komponentide tootmine						Viide parimale võimalikule tehnikale PVT-viitedokumentides (FMP, SF, IS, TAN, GLS, POL, TXT jne) Viide elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimatele keskkonnajuhtimistavadele (9)
Koosteliinid						Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)
Tehase taristu						Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses, energia- ja veemajanduses, jäätmekäitluses ja elurikkuse majandamises (punktid 3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)
Kasutusetapp						Ei kuulu kohaldamisalasse, vt joonis 1
Romusõidukite etapp
Reostusohu kõrvaldamine						Viide direktiivile 2000/53/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ (10) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava sõidukite reostusohu tõhusamaks kõrvaldamiseks (punkt 4.2.1)
Jäätmekasutus ja korduskasutamine						Direktiivid 2000/53/EÜ ja 2006/66/EÜ (vt eespool toodud viited) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava komponentide ja materjali tagasivõtuvõrgustike jaoks (punkt 4.1.1)
Komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt						Direktiivid 2000/53/EÜ ja 2006/66/EÜ (vt eespool toodud viited) Parim keskkonnajuhtimistava täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks (punkt 3.1.1) Parim keskkonnajuhtimistava plast- ja komposiitosade jaoks (punkt 4.2.2)
Järelpurustamine						Ei kuulu kohaldamisalasse (viide parimale võimalikule tavale PVT-viitedokumendis (WT)), vt joonis 1

Tabelis 1 toodud keskkonnaaspektid on välja valitud kui sektori üldiselt kõige asjakohasemad. Konkreetsete ettevõtete hallatavaid keskkonnaaspekte tuleks hinnata juhtumipõhiselt.

Lisaks on parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine jätkuvalt vabatahtlik protsess, mida tuleb kohandada iga organisatsiooni konkreetse olukorraga. Seetõttu on oluline, et sidusrühmad seaksid prioriteediks parimad keskkonnajuhtimistavad, mis on kõige tõenäolisemalt nende jaoks kasulikud. Alljärgnevas tabelis on välja toodud käesolevas dokumendis käsitletud konkreetsed sidusrühmad, kes leiavad kõige tõenäolisemalt parimad keskkonnajuhtimistavad igast asjakohasest jaost:

Tabel 2

Peamised sihtrühmad parima keskkonnajuhtimistava rühma kohta (X = põhisihtrühm, (x) = võivad olla samuti asjakohased)

	Pindala	Põhiaspekt	Sidusrühmad
			OEMid (11)	Esimese taseme tarnijad	Teise taseme ja muud tarnijad	Ümbertöötlejad	Volitatud käitlusüksused (12)	Purustajad
TÖÖTLEV TÖÖSTUS	VALDKONDADEVAHELINE TOOTMINE	Keskkonnajuhtimine	X	X	X	X	X	(x)
		Energiamajandus	X	X	X	X	X	(x)
		Jäätmekäitlus	X	X	X	X	X	(x)
		Veemajandus	X	X	X	X	X	(x)
		Elurikkus	X	X	X	X	X	(x)
	TARNEAHEL, KAVANDAMINE JA ÜMBERTÖÖTLEMINE	Tarneahela haldamine, logistika ja kujundamine	X	X	X
		Ümbertöötlemine	x)			X
ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMINE	Romusõidukite logistika	Kogumine				(x)	X
	Romusõidukite käitlemine						X	(x)

3.   PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED AUTOTÖÖSTUSSEKTORIS

3.1.   Parimad keskkonnajuhtimistavad keskkonnakorralduses

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid ning laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

3.1.1.   Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi ettevõtte kõigis tegevuskohtades. See võimaldab pidevalt jälgida ja täiustada kõikides olulisimates keskkonnaaspektides.

Keskkonnajuhtimissüsteem on vabatahtlik vahend, mis aitab organisatsioonidel välja töötada, rakendada, jätkata, läbi vaadata ja jälgida keskkonnapoliitikat ning parandada oma keskkonnatoimet. Täiustatud süsteeme saab rakendada vastavalt standardile ISO 14001-2015 või eelistatavalt EMAS standardile, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemid, mille on sertifitseerinud või tõendanud kolmas isik, ning need keskenduvad organisatsiooni keskkonnatoime pidevale parandamisele ja võrdlemisele.

Rakendatavus

Keskkonnajuhtimissüsteem sobib tavaliselt kõigile organisatsioonidele ja tegevuskohtadele. Keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala ja laad võivad erineda olenevalt organisatsiooni ja selle protsesside ulatusest ja keerukusest ning kaasnevatest konkreetsetest keskkonnamõjudest. Mõnel juhul ei tarvitseta autotööstuse ettevõtete rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemides käsitleda ega jälgida veemajanduse, elurikkuse või pinnase saastamise aspekte; käesolev võrdlusdokument (punktid 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5) võib anda kasulikke suuniseid nende aspektide kohta.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalus
(i1) Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemiga tegevuskohad (% üksustest/toimingutest) (i2) Nende keskkonnatoime näitajate arv, mis on üldkasutatavad kogu organisatsiooni ulatuses ja/või millest teavitatakse keskkonnaaruannetes; (i3) Sisemiste või väliste võrdlusaluste kasutamine keskkonnatoime parandamiseks (jah/ei)	(b1) Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatakse kõigis tootmisüksustes üle kogu maailma.

3.2.   Parimad keskkonnajuhtimistavad energiamajanduses

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

3.2.1.   Üksikasjalike energiakasutuse seire ja juhtimise süsteemide rakendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on teostada energiatarbimise optimeerimiseks kõigis tootmisüksustes protsessi tasandil energiakasutuse üksikasjalikku seiret koos energiajuhtimissüsteemiga, mille on sertifitseerinud või tõendanud kolmas isik.

Parima tava energiajuhtimiskavad hõlmavad järgmisi aspekte ja need on vormistatud vastavalt juhtimissüsteemile, mis nõuab organisatsioonilisi parendusi, nt standardi ISO 50001 sertifikaadiga või EMASi lisatud süsteem:

—	energiapoliitika, -strateegia ja -tegevuskava loomine;

—	kõrgema juhtkonna aktiivse pühendumise saavutamine;

—	keskkonnatoime mõõtmine ja jälgimine;

—	töötajate koolitamine;

—	teabevahetus;

—	pidev täiustamine;

—	investeerimine.

Kohaldatavus

ISO 50001 sertifikaadiga või EMASi lisatud energiajuhtimissüsteemi kohaldatakse kõigi tehaste või tegevuskohtade suhtes.

Üksikasjalike energiakasutuse seire ja juhtimise süsteemide kasutuselevõtmine, ehkki see ei ole pidevalt vajalik, võib olla kasulik igale üksusele ning seda tuleks kaaluda asjakohasel tasandil meetmete edendamiseks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i4) Üksikasjalike energiakasutuse seire süsteemidega üksuste arv (üksuste arv/toimingute arv (#) või osakaal (%)) (i5) ISO 50001 sertifikaadiga või EMASi lisatud energiajuhtimissüsteemiga üksuste arv (üksuste arv/toimingute arv (#) või osakaal (%))	(b2) Konkreetseid energiajuhtimiskavasid rakendatakse kõigis tegevuskohtades (organisatsiooni tasand) (b3) Üksikasjalikku seiret protsessi kohta rakendatakse kohapeal (tegevuskoha tasand) (b4) Tehas rakendab energia juhtimise kontrollereid, näiteks tehasealade väljalülitamiseks mittetootlikul ajal üksikasjaliku seirega tegevuskohtade puhul (tegevuskoha tasand)

3.2.2.   Energiat kasutavate protsesside tõhususe suurendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on tagada suure energiatõhususe säilimine, vaadates korrapäraselt läbi energiat kasutavad protsessid ning tehes kindlaks seadmete täiustatud kontrollimise, haldamise, parandamise ja/või asendamise võimalused.

Peamised põhimõtted, mida võib järgida energiatõhususe suurendamiseks kõigis üksustes, on:

—	energiatõhususe läbivaatamine;

—	automatiseerimine ja ajastamine baaskoormuse vähendamiseks;

—	tsoonideks jaotamine;

—	lekete ja kadude kontrollid;

—	torudele ja seadmetele soojustuse paigaldamine;

—	soojustagastussüsteemide (nt soojusvahetite) paigaldamise võimaluste otsimine;

—	koostootmissüsteemide paigaldamine (soojus- ja elektrienergia koostootmine);

—	moderniseerimine;

—	energiaallikate vahetamine või kombineerimine.

Kohaldatavus

Selles parimas keskkonnajuhtimistavas nimetatud meetodid on põhimõtteliselt kohaldatavad nii uute tehaste kui ka olemasolevate käitiste suhtes. Ent optimeerimisvõimalus on tavaliselt suurem olemasolevates käitistes, mis on paljude aastate jooksul orgaaniliselt arenenud, et vastata kasvavatele tootmispiirangutele, kus sünergiad ja ratsionaliseerimised võivad anda selgemaid tulemusi.

Mitte kõik tehased ei suuda koostootmist rakendada: tehastes, kus termilise protsessi või küttega seotud nõudmisi on vähe, ei ole koostootmine tasuv strateegia.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i6) Süsteemide korrapärane läbivaatamine, automatiseerimine, parandamine, hooldus ja uuendamine (% tegevuskohtadest) (i7) Üldine energiakasutus (kWh) funktsionaalühiku kohta (13)	—

3.2.3.   Taastuv- ja alternatiivenergia kasutamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada kohapeal või mujal toodetud taastuvenergiat autotootmisüksuse energiavajaduste rahuldamiseks.

Kui energia tarbimist on püütud võimalikult palju vähendada (vt punkt 3.2.2), on võimalik valida järgmisi taastuv- ja alternatiivenergia allikaid:

—	kohapeal toodetud taastuvenergia, nt päikesesoojusenergia, päikesepaneelid, tuulikud, maasoojus-, biomassi- või hüdroenergia;

—	kohapealsed alternatiivsed allikad (võimaluse korral väiksema CO2-heitega energiaallikad), nt soojus- ja elektrienergia koostootmine või soojuse, elektri ja jahutusenergia koostootmine;

—	väljaspool tegevuskohta toodetud taastuvenergia ostmine, kas otse või suuremate kommunaalettevõtjate kaudu.

Kohaldatavus

Saavutatavus, maksumus ja vajalikud tehnoloogiad erinevad märkimisväärselt olenevalt kohalikust taastuvast allikast. Taastuvenergia kohapeal tootmise teostatavus on väga erinev sõltuvalt üldpiirkonnale ja tegevuskohale endale omastest teguritest, näiteks kliima, maastik ja pinnas, varjutatus ja eksponeeritus ning vaba ruum. Samuti võivad planeerimisload kujutada endast piirkonnale omast haldustõket.

Väljaspool tegevuskohta toodetud energia ostmine on üldisemalt rakendatav, kas läbi partnerluse energiatootjatega (näiteks kohalikul tasandil) või valides lihtsalt välja kommunaalettevõtte pakutava taastuvenergia variandi, millest on saamas valitsev lahendus enamikus liikmesriikides.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i8) Nende tootmisüksuste osakaal, mille võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks on hinnatud (%) (i9) Tegevuskoha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal (%) (i10) Fossiilkütustest toodetud energia tarbimine (MWh või TJ) funktsionaalühiku kohta	(b5) Hinnatakse kõigi tootmisüksuste võimet kasutada taastuvaid energiaallikaid (b6) Esitatakse aruanne energiakasutuse kohta, märkides fossiil- ja muu kui fossiilenergia osakaalu (b7) On olemas poliitika taastuvenergia suurema kasutamise kannustamiseks

3.2.4.   Autotehastes valgustuse optimeerimine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada valgustusele kuluvat energiakasutust optimaalse projekteerimise, paigutuse, säästliku valgustustehnoloogia kasutamise ja tsoonilise juhtimise strateegiate kombineerimise teel.

Terviklik lähenemine valgustuse energiatõhususe optimeerimisele peab arvesse võtma järgmiseid elemente:

—	ruumikujundus: võimaluse korral loomuliku valguse kasutamine koos tehisvalgusega;

—	valgustite paigutuse ja jaotuse optimeerimine: valgustite kõrgus ja vahekaugus, võttes arvesse hooldust, puhastamist, parandatavust ja maksumust;

—	valgustite energiatõhususe suurendamine: säästlike tehniliste lahenduste valik (süsteemi tasandil), mis pakub piisavat heledust ohutuks töötamiseks;

—	valgustuse tsooniline juhtimine: valgustus lülitakse sisse või välja vastavalt nõudmistele ja kohalolekule.

Eespool nimetatud meetmete kombineerimine võib olla kõige tõhusam ja põhjalikum viis valgustite energiakasutuse vähendamiseks.

Kohaldatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on üldiselt kohaldatav, kuigi erinevatel valgustustehnoloogiatel on erinevad kasutusvaldkonnad ja piirangud, mis võivad muuta mõned neist teatud töökeskkondade jaoks sobimatuks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i11) Parema paigutusega energiasäästliku valgustuse kasutamine (% valgustatud aladest tegevuskoha piires, % kõigist tegevuskohtadest). (i12) Valgustuse tsoonideks jaotamise strateegiate rakendamine (% valgustatud aladest tegevuskoha piires, % kõigist tegevuskohtadest). (i13) Valgustusseadmete energiakasutus (14) (kWh aastas tehase kohta) (i14) Valgustite keskmine valgusviljakus kogu tehases (lm/W)

(b8) Kõigis tegevuskohtades on kasutatud kõige energiasäästlikumaid valgustuslahendusi, mis vastavad konkreetse töökoha nõuetele (b9) Kõigis tegevuskohtades on kasutusele võetud tsoonideks jaotamise skeemid

3.2.5.   Suruõhu otstarbekas ja tõhus kasutamine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada energiatarbimist suruõhu kasutuse väljaselgitamise ja hindamise, suruõhusüsteemide optimeerimise ja lekete kõrvaldamise, õhu pakkumise ja nõudluse parema ühtlustamise, kompressorite energiatõhususe suurendamise ning heitsoojuse taaskasutamise teel.

Suruõhu kasutamist saab optimeerida vastavalt meetmete laiale valikule kolmes valdkonnas:

—	nõudlusega seotud meetmed: — suruõhu väärkasutamise vältimine ja asendamine; — suruõhutööriistade kasutamise läbivaatamine; — nõudluse jälgimine ja juhtimine; — teadlikustamisprogrammide koostamine;

—	jaotusvõrgustiku ja -süsteemiga seotud meetmed: — lekete kindlaks tegemine ja vähendamine; — dekompressioon; — tsoonideks jaotamine; — klappide kasutamine;

—

pakkumisega seotud meetmed: — kompressorisüsteemi suuruse järgi sortimine ja haldamine vastavalt nõudlusele; — suruõhusüsteemi üldise energiatõhususe parandamine; — süsteemirõhu korrapärane ülevaatus; — peamiste süsteemikomponentide energiatõhususe parandamine; — filtrite korrapärane ülevaatus; — energiasäästlikud kuivatid ja äravoolu optimaalne valik; — heitsoojuse taaskasutussüsteemi paigaldamine.

Kohaldatavus

Suruõhusüsteemide energiatõhususe parandamise meetodeid saavad kohaldada kõik ettevõtted, kelle käsutuses selline süsteem on, olenemata suurusest.

Suruõhuseadmete asendamist ja lekete kõrvaldamist kohaldatakse laialdaselt kõikides süsteemides, sõltumata nende vanusest ja hetkeseisukorrast.

Süsteemide projekteerimise optimeerimise asjus on soovitused eriti asjakohased aastakümnete jooksul laienenud süsteemide puhul – hinnanguliselt on see meetod kohaldatav vähemalt 50 % kõigi suruõhusüsteemide puhul.

Seoses heitsoojuse kasutamisega on vajalik pidev nõudlus protsessisoojuse järele, et realiseerida olemasoleva energia ja kulude kokkuhoiu võimalusi.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

i15) Suruõhusüsteemi elektrikasutus lõppkasutuskohas mõõdetud suruõhu mahu ühiku kohta (kWh/m3).

b10) Suruõhusüsteemi energiakasutus on väiksem kui 0,11 kWh kohaletoimetatud suruõhu kuupmeetri kohta suurtes käitistes, mis töötavad ülerõhuga 6,5 bar ning milles mahuline vooluhulk on arvutatud rõhule 1 013 mbar ja temperatuurile 20 oC ja rõhu hälbed ei ületa rõhku 0,2 bar. (b11) Pärast kõigi õhutarbijate väljalülitamist püsib võrgu rõhk stabiilsena ja kompressorid (ooterežiimis) ei lülitu ümber koormusolekusse.

3.2.6.   Elektrimootori kasutamise optimeerimine

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada elektritarbimist elektrimootorite optimaalse kasutuse teel, eriti reguleeritava kiirusega ajamite kasutamisega mootori kiiruse kohandamiseks vastavalt nõudlusele, tavaliselt selliste rakenduste puhul nagu pumbad.

Elektrimootoreid leidub enamikus tootmisprotsessides ja neid saab optimeerida tõhususe suurendamiseks. Esialgsed etapid hõlmavad mootorite koormuse vähendamise võimaluste uurimist ning võimsuse kvaliteedi, mootorite juhtseadiste, mootori ja ülekandesüsteemi tõhususe läbivaatamist. Võib kaaluda väljavahetamist, sest moodsate energiasäästlike mootorite abil on võimalik vähendada energiatarbimist kuni 40 % võrreldes vanemate mudelitega.

Muudetava kiiruse/koormusega rakenduste täiendav parendus on reguleeritava kiirusega ajamite paigaldamine, et kohandada mootori tööd elektrooniliselt minimaalsete kadudega. See on eriti oluline ning võimaldab tavakasutuse (nt pumpade ja ventilaatorite) puhul suurimat kulude kokkuhoidu. Lühike tasuvusaeg muudab need investeeringud sageli majanduslikult ligitõmbavaks.

Kohaldatavus

Enne optimeerimise parendamisvõimaluse hindamist tuleb arvesse võtta koormuse ja asjakohase elektrimootori tüüpi. Moderniseerimine pakub suurimat optimeerimisvõimalust; võib hinnata seda, kas on võimalik paigaldada väiksema nimivõimsusega mootorit (kui koormus on väiksem), ning arvestada näiteks suurust, kaalu ja käivitusvõimet. Ent ka uues ehitatud mudelis või uutes ostetud toodetes võimaldab mootorivaliku kohandamine võimalikult lähedaselt kasutusega tööd optimeerida.

Reguleeritava kiirusega ajamite paigaldamise kaalumisel on peamised kahjulikud mõjud, mida tuleb arvesse võtta, harmoonmoonutus, jahutusprobleemid väikestel pöörlemissagedustel ning mehaaniline resonants teatud pöörlemissagedustel.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i16) Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamitega elektrimootorite osakaal (% paigaldatud koguvõimsusest või koguarvust) (i17) Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamitega pumpade osakaal (% paigaldatud koguvõimsusest või koguarvust) (i18) Pumba keskmine kasutegur (%)	—

3.3.   Parimad keskkonnajuhtimistavad jäätmekäitluses

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid ning suures osas ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

3.3.1.   Jäätmete vältimine ja käitlemine

Parim keskkonnajuhtimistava on koostada organisatsiooni üldine jäätmekäitlusstrateegia koos jäätmete vähendamise kõrgete eesmärkidega ning rakendada seda tegevuskoha tasandil koos kohandatud jäätmekavadega, mis vähendavad toimingute käigus jäätmete tootmist ja loovad strateegilised partnerlused ülejäänud osale jäätmetest turgude leidmiseks.

Organisatsiooni tõhusa jäätmekäitlusstrateegia eesmärk on vältida lõplikku kõrvaldamist, järgides jäätmehierarhiat (15) ehk tähtsusjärjestust:

—	vähendamine ettenägeliku kavandamise, enne jäätmeks muutumist toote kasutusaja pikendamise, täiustatud tootmismeetodite ning tarneahela jooksul tekitatud jäätmete käitlemise teel;

—	materjalide korduskasutamine nende praegusel kujul;

—	ringlussevõtt, seades sisse järgmised toimingud: — kogumine ja sortimine; — jäätmetekke hindamine ja seire; — menetlused ja metoodika; — jäätmete logistika pakkumine; — partnerlused ja sidusrühmade kaasamine;

—	jäätmetest põlemise või täiustatumate meetodite teel saadud energia taaskasutamine.

Kohaldatavus

Teatud piirkondade piiratud kohalik ringlussevõtu taristu ja jäätmete kõrvaldamist käsitlevad õigusnormid võivad olla takistuseks jäätmete prügilast kõrvale juhtimisel. Neil juhtudel on jäätmekava oluline aspekt koostöö kohalike sidusrühmadega.

Kõige sobivama jäätmekäitlusvõimaluse valimisel tuleb arvesse võtta nii logistikat kui ka materjali omadusi ja majanduslikku väärtust.

VKEd ei suuda tagada jäätmete mõningate selliste vähendamisviiside kapitalikulu, mis võivad vajada uusi seadmeid, uut väljaõpet või tarkvara.

Väga suuri eesmärke nagu üldse mitte jäätmete prügilasse ladustamine ei tarvitseta mõnes üksuses saavutada, olenevalt tehase protsesside vertikaalse lõimituse astmest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i19) Jäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta (kg funktsionaalühiku kohta) (i20) Ohtlike jäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta (kg funktsionaalühiku kohta) (i21) Konkreetsetesse voogudesse, kaasa arvatud ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja prügilasse saadetud jäätmed (kg funktsionaalühiku kohta, % kõikidest jäätmetest). (i22) Üldise jäätmestrateegia koostamine ja rakendamine koos seire ja parendamiseesmärkidega (jah/ei) (i23) [Mitme tegevuskohaga organisatsioonide puhul] Olemasolevate täiustatud jäätmekavadega tegevuskohtade arv (#) (i24) [Mitme tegevuskohaga organisatsioonide puhul] Nende tegevuskohtade arv, mis saavutavad nulljäätmete ladustamise prügilasse (#)

(b12) Kasutuselevõetud jäätmekavad [kõigis tegevuskohtades] (b13) Nulljäätmete prügilasse ladustamine kõigist tootmis- ja muudest kui tootmistegevustest/-üksustest

3.4.   Parimad keskkonnajuhtimistavad veemajanduses

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

3.4.1.   Veekasutuse strateegia ja juhtimine

Veemajandus on üha murettekitavam probleem, mida tavalistes keskkonnajuhtimissüsteemides üldjuhul väga üksikasjalikult ei käsitleta. Seetõttu on parim keskkonnajuhtimistava teha seiret ja vaadata läbi veemajandusküsimused vastavalt veemajanduse tunnustatud ühendatud raamistikule, mis võimaldab organisatsioonidel teha järgmist:

—	hinnata veekasutust ja -heidet;

—	hinnata kohaliku valgala ja tarneahela ohte;

—	koostada kava selle kohta, kuidas vett säästlikumalt kasutada ja heitvee väljalaset parendada;

—	teha tarneahelas ja teiste organisatsioonidega koostööd;

—	panna organisatsioon ja teised vastutama;

—	teha tulemused teatavaks.

Kohaldatavus

Veemajandus on väga lokaliseeritud probleem: samasugune veetarbimine võib panna veepuuduse all kannatavates piirkondades erakordse surve kättesaadavatele veevarudele, kuid ei tekita mingeid probleeme külluslike veevarudega piirkondades. Seega peavad ettevõtete veemajandusega seotud jõupingutused olema proportsionaalsed kohaliku olukorraga.

Veemõju täielikuks hindamiseks piisavate andmete kogumisega on probleeme. Seetõttu peaksid organisatsioonid prioriteetseks pidama oma jõupingutusi kõige veemahukamatele protsessidele, valdkondadele ja toodetele keskendumise nimel ning jõupingutusi piirkondades, kus veenappuse oht on suur.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i25) Veekasutus funktsionaalühiku kohta (m3 funktsionaalühiku kohta) (i26) Tegevuskohad, mis on vaadanud läbi veestrateegia (% üksustest/toimingutest) (i27) Tegevuskohad, mis jälgivad veekasutust (%) (i28) Tegevuskohad, mis jälgivad eraldi tootmisprotsessides kasutatavat vett ja tarbevett (%)	(b14) Veestrateegia kasutuselevõtt vastavalt sellisele tunnustatud vahendile nagu CEO Water Mandate, mis sisaldab veenappuse hindamist (b15) Veekasutust mõõdetakse kohapeal tegevuskoha- ja protsessipõhiselt, vajaduse korral automatiseeritud tarkvara abil

3.4.2.   Vee säästmise võimalused autotehastes

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada veekasutust kõigis üksustes, vaadata korrapäraselt läbi veesäästumeetmete rakendamine ja tagada, et enamus tavadest ja seadmetest on liigitatud väga säästlikeks.

Vee säästmiseks kogu tehases (16) on võimalik teha järgmist:

—	veekasutuse vältimine: — puhastada kuivalt kõik kohad enne voolikuga kastmist; — kõrvaldada lekked; — kasutada vesirõngaspumpade alternatiive;

—

veekasutuse vähendamine: — toimingute tõhususe parandamine; — voolukulupiirajate paigaldamine kraaniveetorustikule; — veesäästlike otsakute kasutamine pihustusloputuseks/voolikuga kastmiseks; — taimeriga loputuskontrollerite kasutamine; — töötajatele mõeldud veesäästlike mugavuste loomine; — ultrahelipuhastusprotsesside kasutamine; — vastuvooluloputus; — etapivaheline loputus.

Kohaldatavus

Vett säästvad seadmed on laialdaselt kohaldatavad ega ohusta keskkonnatoimet, kui need on õigesti valitud ja paigaldatud.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i25) Veekasutus funktsionaalühiku kohta (m3 funktsionaalühiku kohta) (i29) Toimingute osakaal vett säästvate seadmete ja protsessidega olemasolevates moderniseeritud tegevuskohtades (%) (i30) Vett säästvate seadmete ja protsessidega projekteeritud uute tegevuskohtade osakaal (%)	(b16) Kõik uued tegevuskohad on projekteeritud vett säästva sanitaartehnikaga ning vett säästvate seadmete moderniseerimine toimub järk-järgult kõigis olemasolevates tegevuskohtades

3.4.3.   Vee ringlussevõtt ja vihmavee kogumine

Parim keskkonnajuhtimistava on kvaliteetse vee kasutamise vältimine/kõrvaldamine protsessides, kus see ei ole vajalik, ning samuti korduskasutamise ja ringlussevõtu suurendamine ülejäänud vajadustele vastamiseks.

Paljudeks muudeks kasutusteks (näiteks jahutusveeks, WC-pottide ja pissuaaride loputamiseks, sõiduki/komponentide pesemiseks ning muuks kui taimede kastmiseks) on võimalik asendada joogivesi või kvaliteetne vesi vihmaveekogumisel taaskasutusse võetud veega või muudest kasutustest ringlusse võetud veega.

Selliste süsteemide paigaldamiseks läheb tavaliselt vaja järgmisi elemente:

—	heitvee ringlussevõtusüsteemide puhul: — eelpuhastuspaagid; — käitlussüsteem; — pumpad;

—	vihmavee kogumissüsteemide puhul: — valgala; — varustussüsteem; — mahutid; — jaotussüsteem.

Kohaldatavus

Vee ringlussevõtusüsteeme saab projekteerida kõikidesse uutesse hoonetesse. Olemasolevate hoonete moderniseerimine on kallis ja võib olla ebapraktiline, kui hoonet ulatuslikult ei renoveerita.

Vihmavee kogumissüsteemide majanduslik teostatavus sõltub suuresti kliimast.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i25) Veekasutus funktsionaalühiku kohta (m3 funktsionaalühiku kohta) (i31) Heitvee ringlussevõtusüsteemi paigaldamine (jah/ei) (i32) Vihmavee ringlussevõtusüsteemi paigaldamine (jah/ei) (i33) Kasutatud vihmavee ja korduskasutatud heitvee aastane kogus (m3/aasta) (i34) Kogu ringlusse võetud vihma- või heitveest saadud vee kasutuse osakaal (%)	(b17) Võimaluse korral võetakse vesi suletud ahelas ringlusse vähemalt 90 % taaskasutusmääraga (b18) 30 % veevajadustest rahuldab kogutud vesi (piisavate sademetega piirkondades)

3.4.4.   Haljaskatused sademevee majandamiseks

Parim keskkonnajuhtimistava on paigaldada või moderniseerida haljaskatused tööstusaladel, eriti tundliku keskkonnaga piirkondades, kus sademevee ärajuhtimine on oluline.

Haljaskatuste paigaldamine, kui see on konstruktsiooniliselt võimalik, võib aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

—	veevoolu nõrgenemine, eriti tõsiste tagajärgedega ilmastikunähtuste korral;

—	katuse pikem kasutusiga (väiksem materjalikulu);

—	isolatsiooniefekt (vähendab kütmiseks, ventileerimiseks ja õhu konditsioneerimiseks tarbitavat energiat);

—	elurikkuse kaitse;

—	vee parem kvaliteet.

Kohaldatavus

Haljaskatuseid saab kasutada paljudes olemasolevate ja uute hoonete projektides, kuid tegelikult sobivad selle lahenduse laialdaseks kasutuselevõtuks vähesed asukohad. Piirangute hulka kuuluvad: tormide oht; hoone konstruktsioonipiirangud; päikesepaiste; niiskus; hüdroisolatsioon; olemasolevad katusesüsteemid ning kogutud vihmavee majandamine.

Lisaks tuleb kaaluda sellise katuse kasutamist võrreldes muude keskkonnahoidlike kasutustega, näiteks päikeseenergial põhinevate (päikesesoojus-/fotoelektriliste) süsteemide paigaldamise ja päevavalguse sisselaskmisega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i35) Nende paigaldatud haljaskatustega tegevuskohtade osakaal, mis sobivad haljaskatustele (%) (i36) Haljaskatuse veemahutavus: veehoidvuse osakaal (%), vee äravool (m3) (i37) Jahutusefekt: energianõudluse vähendamine kütmise, ventileerimise ja õhu konditsioneerimise puhul (MJ) (i38) Elurikkuse kvalitatiivsed näitajad (nt katusel elavate liikide arv), sõltuvalt kohalikest tingimustest.	—

3.5.   Parimad keskkonnajuhtimistavad elurikkuse majandamises

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid. Peamised põhimõtted puudutavad laialdaselt ka romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

3.5.1.   Ökosüsteemide ja elurikkuse majandamise läbivaatamine ja strateegia kogu väärtusahelas

Parim keskkonnajuhtimistava on läbi vaadata ökosüsteemi majandamine, et ökosüsteemi teenuste mõjud kogu väärtusahelas oleksid selgelt mõistetavad, ning teha koostööd asjaomaste sidusrühmadega kõikide probleemide minimeerimiseks.

Organisatsioonid saavad järgida sellist metoodikat nagu Corporate Ecosystem Services Review (mille töötas välja Maailma Loodusvarade Instituut koos maailma kestliku arengu ärinõukoguga), mis sisaldab viit etappi:

—	ulatuse valimine;

—	prioriteetsete ökosüsteemi teenuste kindlakstegemine (kvalitatiivne);

—	prioriteetsete teenuste suundumuste analüüsimine;

—	ettevõtlusriskide ja -võimaluste kindlakstegemine;

—	strateegiate väljatöötamine.

Kohaldatavus

Ökosüsteemide läbivaatust saavad hõlpsasti teostada igasuguse suurusega ettevõtted tarneahelas erineva detailsuse ja põhjalikkusega. Kirjeldatud meetodid hõlmavad elurikkuse majandamise süvalaiendamist organisatsiooni (keskkonna-) juhtimiskavva ning võivad seetõttu hõlpsalt ühineda ettevõtte paljude muude olemasolevate protsesside ja analüüsimeetoditega, näiteks olelusringi hindamiste, maakorralduskavade, majandusliku mõju hindamiste, ettevõtte aruandluse ja jätkusuutlikkuse hindamistega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i39) Ökosüsteemi teenuste hindamise metoodika kohaldamine väärtusahelas (jah/ei või % katvusest) (i40) Asjakohase ulatuse katvus, nagu on prioriteetide seadmisel kindlaks määratud (jah/ei või % katvusest).	(b19) Kogu väärtusahelas teostatakse kõrgetasemeline ökosüsteemide läbivaatus, millele järgneb ökosüsteemide üksikasjalikum läbivaatus tuvastatud suure riskiga piirkondades (b20) Koostöös kohalike sidusrühmade ja välisekspertidega on välja töötatud strateegiad tarneahela kindlaks tehtud prioriteetsete valdkondade probleemide leevendamiseks

3.5.2.   Elurikkuse majandamine tegevuskoha tasandil

Parim keskkonnajuhtimistava on parandada otsest mõju elurikkusele ettevõtte valdustes elurikkusega seotud jõupingutuste hindamise ja haldamise ning neist teavitamise teel, koostöös kohalike sidusrühmadega.

Kohapeal elurikkusele avalduvate mõjude parandamisel on olulised kolm põhietappi:

—

elurikkuse hindamine selle kindlakstegemiseks, millist positiivset ja negatiivset mõju organisatsioon elurikkusele avaldab, näiteks keskendudes maakasutusele, keskkonnamõjudele ja kaitsealustele liikidele. Parim tava hõlmab näiteks asukohapõhiseid elurikkuse või ohtude seireid, kaasa arvatud ümbritsevate piirkondade hindamist, ning mõõtmist vastavalt näitajatele ja liikide nimistutele;

—	majandamine ja koostöö sidusrühmadega: tegevuskoha majandamine elurikkuse edendamiseks ja säilitamiseks, ökoloogiliste kompensatsioonimeetmete võtmine, tehes samal ajal koostööd elurikkusega seotud erialaorganisatsioonidega ning koolitades töötajaid ja töövõtjaid;

—	teavitamine: organisatsiooni elurikkusega seotud tegevust, mõju ja tulemusi käsitleva teabe jagamine sidusrühmadega.

Kohaldatavus

Paljud meetodid on üldiselt kohaldatavad ning neid võib kasutusele võtta igal ajal tegevuskoha tegevuse käigus. Olemasolevatel tegevuskohtadel võib olla vähe või üldse mitte hoonestamata maa-alasid uute arenduste jaoks, kuigi mõnede lahenduste puhul võib kasutada juba hoonestatud pindasid (vt punkt 3.4.4).

Üks probleem, millega seda parimat keskkonnajuhtimistava rakendavad organisatsioonid silmitsi seisavad, on oht, et elurikkusele pühendunud piirkonnad võivad muutuda kaitsealadeks, näiteks takistades tulevase kasutuse kavandatud pikaajalisteks laiendusteks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i41) Sidusrühmadega elurikkusega seotud probleemide lahendamiseks tehtavate koostööprojektide arv (#) (i42) Klientidelt, sidusrühmalt, tarnijatelt saadud elurikkusega seotud tagasiside analüüsimiseks on olemas menetlus/vahendid (jah/ei) (i43) Nende ettevõtte omanduses olevate, renditavate või hallatavate maade või muude piirkondade loetelu, mis on kaitse- või elurikkuse poolest väärtuslikel aladel või nende läheduses (m2) (i44) Elurikkust hoidva aianduse plaan ettevõtte omanduses olevate, renditavate või hallatavate valduste või muude piirkondade jaoks (jah/ei) (i45) Elurikkuse indeks (töötatakse välja vastavalt kohalikele tingimustele)

(b21) On olemas põhjalik elurikkuse kava, et tagada selle süsteemne hõlmamine hindamise, seire ja teavitamise kaudu (b22) Tehakse koostööd ekspertide ja kohalike sidusrühmadega

3.6.   Parimad keskkonnajuhtimistavad väärtusahela juhtimises ja kujundamises

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid.

3.6.1.   Keskkonnatoime parandamise soodustamine kogu tarneahelas

Parim keskkonnajuhtimistava on nõuda, et kõigil suurematel tarnijatel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid, nad seavad keskkonnakriteeriumide eesmärgid ja teostavad suure riskiga tarnijate auditeid nõuete täitmise tagamiseks. Seda toetavad väljaõpe ja koostöö tarnijatega selle tagamiseks, et nende keskkonnatoime paraneb.

Eesrindlikemad organisatsioonid püüavad parandada keskkonnatoimet oma tarneahelas, tehes järgmist:

—	jälgides materjale IMDSi (International Material Data System) abil;

—	nõudes, et otsetarnijatel oleks sertifitseeritud või tõendatud keskkonnajuhtimissüsteemid;

—

seades keskkonnaseisundi parandamise eesmärgid ja tehes koostööd esimese tasandi tarnijatega selles vallas, kuidas neid saavutada (tavaliselt jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks; energiatarbimise ja CO2-heite vähendamiseks; ostetud komponentides kestlike materjalide osakaalu suurendamiseks ja elurikkuse parandamiseks);

—	tarnijate toetamine nende keskkonnamõju parandamisel;

—	järelevalve ja jõustamine.

Kohaldatavus

Paljud algseadmete valmistajad nõuavad, et kõik nende esimese tasandi tarnijad lepiksid kokku ühesuguses keskkonnaalases üldtegevusjuhendis, mis on lõimitud ostulepingutesse. Esialgu on võib-olla kasulik keskenduda esimese taseme tarnijatele, kes esindavad suurimat osa koguostueelarvest, või neile, kelle keskkonnamõju on suur. Esimese taseme tarnijate auditeerimisel tuleb teha märkimisväärseid jõupingutusi, mis näib olevat teostatav üksnes suuremate organisatsioonide jaoks, kes juba uurivad lähemalt tarnijate toiminguid. Pikemas perspektiivis saab nõudeid rakendada rohkemate tarnijate suhtes.

Seoses kõnealuse parima tava kohaldamisega pigem esimese taseme tarnijate kui algseadmete valmistajate suhtes peaks need nõuded arvesse võtma mõjuvõimu, mida organisatsioon on võimeline kasutama nõuete laiendamiseks oma tarnijatele, pidades silmas nende suurust või ostuvõimet ja suhtelist osakaalu oma tarnijate portfellis.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

(i46) Nende esimese tasandi (otseste) tarnijate osakaal (arvu või ostueelarve/-väärtuse järgi), kes vastavad nõutud standarditele sise- või välisauditite kohaselt (%) (i47) Suure riskiga otsetarnijatele saadetakse enesehindamise küsimustikud (jah/ei) (i48) Otsetarnijaid arendatakse ja koolitatakse (jah/ei)

(b23) Kõikidel peamistel tarnijatel peab ostulepingute sõlmimiseks olemas olema keskkonnajuhtimissüsteem (b24) Kõikides keskkonnamõjuga piirkondades on ostulepingutele kehtestatud keskkonnakriteeriumid (b25) Kõikidele otsetarnijatele saadetakse enesehindamise küsimustikud ning suure riskiga tarnijaid auditeerivad kliendid või kolmandad isikud (b26) Otsetarnijaid arendatakse ja koolitatakse (b27) Nõuete rikkumise jaoks on kindlaks määratud täitemenetlused

3.6.2.   Koostöö tegemine tarnijate ja klientidega pakendite vähendamiseks

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada ja korduskasutada materjalide ja komponentide tarneks kasutatavaid pakendeid.

Kõnealune parim tava põhineb järgmistel põhimõtetel:

—	tarbetute pakendite vähendamine, tagades samal ajal piisava funktsionaalsuse (varuosade terviklikkus, juurdepääsetavus);

—	selliste alternatiivsete pakkematerjalide uurimine, mis on kas vähem ressursimahukad või mida on lihtsam korduskasutada/ringlusse võtta;

—	tagastuslogistika väljatöötamine suletud ahelas tühjade pakendite tarnijatele tagastamiseks/klientidelt tagasisaamiseks;

—	ühekordselt kasutatavate pakendite alternatiivsete kasutusvõimaluste uurimine kõrvaldamiselt ümbersuunamiseks (jäätmehierarhias (17) kõrgemale).

Kohaldatavus

Neid põhimõtteid saab kohaldada suures ulatuses kõikide hetkel kasutusel olevate pakendite puhul. Uudsete lahenduste konkreetne teostatavus piirdub tarnijate või klientide tahtega teha koostööd süsteemiga.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i20) Jäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta (kg funktsionaalühiku kohta) (i49) Pakendijäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta (kg funktsionaalühiku) (i50) Pakendijäätmete tekitamine tegevuskoha või hooldusrühma kohta (kg tegevuskoha kohta, kg hooldusrühma kohta)	—

3.6.3.   Jätkusuutlikkusest lähtuv kujundamine olelusringi hindamise abil

Olelusringi hindamise läbiviimine aitab kindlaks teha võimalikud parendused ja kompromissid erinevate keskkonnamõjude vahel ning aitab vältida keskkonnakoormuse üleviimist ühelt toote olelusringi poolelt teisele.

Parim keskkonnajuhtimistava on teostada projekteerimisetapil ulatuslikke olelusringi hindamisi, toetada erinevate keskkonnamõjude parandamiseks konkreetsete eesmärkide seadmist ja tagada nende eesmärkide saavutamine ja toetada otsuse tegemist olelusringi hindamise vahendite abil, et:

—	tagada ressursside kestlikkus;

—	tagada ressursside minimaalne kasutus tootmisel ja transportimisel;

—	tagada ressursside minimaalne kasutus kasutusetapil;

—	tagada toote ja komponentide asjakohane vastupidavus;

—	võimaldada monteerida, sorteerida ja puhastada;

—	võimaldada võrrelda erinevaid liikuvuskontseptsioonide liike.

Kohaldatavus

Põhimõtteliselt puuduvad olelusringi hindamise kohaldatavusel piirangud kujundamisotsustest teavitamiseks sõiduki ning ka üksikute varuosade ja materjalide tasandil. Enamikul VKEdel puuduvad aga teadmised ja ressursid olelusringi keskkonnatoimet puudutavate teabenõuete käsitlemisel ning lisatoetus võib olla vajalik.

Samuti on praegused olelusringi hindamise meetodid piiratud, sest mõningaid mõjukategooriaid ei ole olelusringi hindamise meetodites hästi selgitatud – näiteks elurikkuse kadumine ja kaudne mõju põllumajandusliku tootmise kõrvaletõrjumise tõttu.

Olelusringi hindamine võib olla ebatõhus vahend sõidukite algseadmete valmistajate vaheliseks võrdlemiseks, sest piirangud, näitajad ja andmekogumid võivad märkimisväärselt erineda, isegi ISO standardi suuniste järgimisel. See polnudki algsel väljatöötamisel selle vahendi eesmärk. Ent – sarnaselt sellistele keskkonnajuhtimissüsteemidele nagu EMAS – on olelusringi hindamine väga kasulik selle parenduse hindamiseks, mida ettevõttel on võimalik saavutada oma toodete keskkonnatoime puhul, tavaliselt võrreldes sõidukit sama tooteseeria eelkäijaga.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i51) Peamiste tooteseeriate olelusringidele hinnangute andmine kujundamis- ja arendamisotsuste toetamiseks (jah/ei) (i52) Keskkonnanäitajate (CO2, energiatarbimine, reostus jne) paranemine põhitooteseeriate uute mudelite puhul eelmiste mudelitega võrreldes (%) (i53) Erinevate liikuvuskontseptsioonide liikide võrdlemine (jah/ei)	(b28) Põhitooteseeriate olelusringi hindamine toimub vastavalt ISO 14040:2006 standarditele või samaväärsetele standarditele (b29) Uute sõidukite keskkonnamõju pideva paranemise tagamiseks on seatud eesmärgid

3.7.   Parimad keskkonnajuhtimistavad ümbertöötlemises

Käesolev jagu puudutab sõidukite, varuosade ja komponentide tootjaid.

3.7.1.   Üldised parimad tavad komponentide ümbertöötlemises

Suurema ümbertöötlemistaseme saavutamine avaldab märkimisväärset mõju materjalide säilitamisele ja energia säästmisele.

Parim keskkonnajuhtimistava on suurendada ümbertöötlemistoimingute ulatust, kehtestades menetlused ümbertöödeldud varuosade kvaliteedi tagamiseks, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja laiendades toiminguid rohkemate komponentide hõlmamiseks.

Kohaldatavus

Tavaliselt on ümbertöötlemine mõistlik suurema edasimüügiväärtusega toodete puhul ning teatud komponentide (nt starterid, generaatorid jms) turud on juba väljakujunenud. Muud valdkonnad (nt elektri- ja elektroonikakomponendid) on varajases arengustaadiumis, kus keerukus on palju suurem, ning neis valdkondades on olemas märkimisväärne potentsiaal turu kasvuks. Samuti võib ümbertöötlemisest olla kasu olukordades, kus eelmised tootepõlvkonnad on endiselt turul alles ja vajavad hooldust, kuid tootmises neid enam ei ole.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i54) Ümbertöötlemistase (kaal komponendi kohta (%)) (i55) Üldised ümbertöötlemistasemed (% taaskasutusse võetud komponentidest).	—

4.   PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMISE SEKTORIS

4.1.   Parimad keskkonnajuhtimistavad romusõidukite kogumises

Käesolev jagu puudutab romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

4.1.1.   Komponentide ja materjali tagasivõtuvõrgustikud

Parim keskkonnajuhtimistava on võtta kasutusele tagasivõtuvõrgustikud, et suurendada romusõidukite käitlemisel korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutuse määra, mis on majanduslikult saavutatav. See hõlmab ulatuslikku koostööd erinevate tööstuses osalejate vahel komponentide taaskasutusele võtmiseks ja võimaluse korral muude jäätmevoogudega ühendamiseks ning ka koolitust ja toetust.

Eesrindlikemad volitatud käitlusüksused on rakendanud parimat tava järgmise tegevuse kaudu:

—	koostöö tööstuses osalejatega: et kooskõlastada komponentide ja materjalide jälgimist, kogumist ja vedamist ning tagada, et ahelas osalejate jaoks on olemas õiged stiimulid;

—	toodete tagastuse haldamine/stimuleerimine;

—	muude jäätmevoogudega ühendamine, et vähendada halduskoormust ja koondada oskusteavet;

—	tehnilise toe pakkumine ja teadlikkuse suurendamine.

Kohaldatavus

Suurim võimalik keskkonnakasu näib olevat piiratud kasutuseaga tipptehnoloogia (nt hübriid- või elektriautode akud) ja selliste komponentide/materjalide (näiteks plast- ja klaaskomponendid) kogumine, mille lahtivõtmine on rahaliselt vähem ligitõmbav. Seoses toodete tagastuse haldamise/stimuleerimisega sõltub alternatiivsete ärimudelite (kui üldse) kohaldatavus kohalikest õigusnormidest, kliendibaasist, geograafilisest hajutatusest ja asjaomase toote liigist.

Mõnedes liikmesriikides võivad tagasivõtuskeemid seista silmitsi mitteametliku sektori pakutava konkurentsiga romusõidukite demonteerimisel.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i56) Konkreetsete toodete või materjalide romusõidukite võrgustiku kaudu tagastamise määr (%)	(b30) Tagasivõtuvõrgustike rakendamiseks on olemas koostöö- ja partnerlussuhted kohalike/riiklike organisatsioonidega

4.2.   Romusõidukite käitlemine

Käesolev jagu puudutab romusõidukite volitatud käitlusüksusi.

4.2.1.   Sõidukite reostusohu tõhusam kõrvaldamine

Parim keskkonnajuhtimistava on viia hoolikalt läbi sõidukite reostusohu kohustuslik kõrvaldamine võimaluse korral kindlaks otstarbeks kavandatud seadmete abil. Keskkonnakaalutlused on pinnase ja vee saastumise seisukohast olulised, kuid on seotud ka korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgil materjalide taaskasutamise võimalusega.

Parim tava on omada tõhusaid reostusohu kõrvaldamise süsteeme, näiteks:

—	seadmed, mis puurivad kütusepaakidesse ohutult augu ja eemaldavad hüdrauliliselt kütuse;

—	tühjendamis-/kogumisseadmed õlide, hüdrovedelike jms tarbeks ning amortisaatoritest õli eemaldamiseks;

—	katalüüsmuunduri eemaldamise tööriistad;

—	kliimaseadme gaaside eemaldamise ja ohutu säilitamise seadmed;

—	turvapadja avamise seadmed ja

—	turvavöö pingutite eemaldamise seadmed

või kasutada alternatiivseid meetodeid reostusohu kõrvaldamise samasuguste tasemete saavutamiseks.

Kohaldatavus

Reostusohu kõrvaldamismäära mõjutab see, kas romusõiduki käitlusüksus spetsialiseerub teatud liiki sõidukile (nt sõiduki suurusele). Samuti on nõutavad teatud muud tegurid, näiteks mõnedel juhtudel reostusohu kõrvaldamise kaubanduslikud masinad või piisavad säilitus- ja käitlusüksused selle tagamiseks, et reostusohu kõrvaldamine on keskkonnale ohutu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i57) Komponentide eemaldamise määr (%) (i58) Vedelike ringlussevõtu määr (%) (i59) Reostusohu kõrvaldamise kommertsmasina või samaväärselt toimiva seadme paigaldamine (jah/ei) (i60) Massibilansi meetodite kasutamine reostusohu kõrvaldamismäärade jälgimiseks (jah/ei) (i61) Kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtt (jah/ei)	(b31) Organisatsioonis on olemas sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem

4.2.2.   Üldised parimad tavad plast- ja komposiitosade puhul

On olemas kaks peamist plast- ja komposiitosade käitlemismeetodit – komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt ning järelpurustusjäätmete ringlussevõtt. Nende meetodite suhtelised eelised ja puudused sõltuvad suuresti romusõidukite käitlemistehnoloogia kättesaadavusest ja tulemuslikkusest.

Seetõttu on parim keskkonnajuhtimistava hinnata plusse ja miinuseid, mis põhinevad konkreetsel plast- ja komposiitosade seisukohast olulisel teabel. Eesrindlikemad organisatsioonid on loonud valitud komponentide jaoks suletud ahelas ringlussevõtu ning arendavad jätkuvalt uusi valdkondi oma sõidukite ringlussevõetavuse taseme suurendamiseks.

Kohaldatavus

Parimat tava saab kohaldada nii eel- kui ka järelpurustusjäätmete ringlussevõtuga seotud liikumisteede kontekstis.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad	Tipptaseme võrdlusalused
(i62) Olelusringi hindamise uuringute arvesse võtmine materjalide optimaalsete liikumisteede kindlakstegemiseks vastavalt kohalikele teguritele (jah/ei) (i63) Olelusringi hindamise optimaalse tee kohaselt käideldud komponentide osakaal (%)	—

5.   SEKTORI SOOVITUSLIKUD KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

Järgmises tabelis on esitatud teatavad tähtsaimad autotööstussektori keskkonnatoime põhinäitajad, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parimatele keskkonnajuhtimistavadele. Need moodustavad kõigi 3. ja 4. jaos nimetatud näitajate kogumi.

#	Soovituslik näitaja	Ühtne ühik	Peamine sihtrühm	Lühikirjeldus	Soovituslik seire miinimumtase	EMASi vastav põhinäitaja (18)	Tipptaseme võrdlusalus	Seotud parim keskkonnajuhtimistava (19)
AUTOTÖÖSTUS
1	Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemiga tegevuskohad	% üksustest/toimingutest	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemiga (nt EMASis registreeritud või ISO 14001 sertifikaadiga ja see, mida on parimas keskkonnajuhtimistavas kirjeldatud) tegevuskohtade arvu ja tegevuskohtade koguarvu jagatis	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide	Täiustatud keskkonnajuhtimissüsteemi rakendatakse kõigis tootmisüksustes üle kogu maailma	Parim keskkonnajuhtimistava 3.1.1
2	Üksikasjalike energiakasutuse seire süsteemidega üksuste arv	# üksusi/toiminguid % üksustest/toimingutest	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Piisavate energiakasutuse seiresüsteemidega üksuste arv Seda saab väljendada ka osakaaluna ettevõtte üksuste koguarvust	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus	Konkreetseid energiajuhtimiskavasid rakendatakse kõigis tegevuskohtades Üksikasjalikku seiret protsessi kaupa rakendatakse kohapeal Tehas rakendab energia juhtimise seadiseid, näiteks tehasealade väljalülitamiseks mittetootlikul ajal üksikasjaliku seirega tegevuskohtade puhul	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.1
3	Üldine energiakasutus funktsionaalühiku kohta	kWh/funktsionaalühik/aasta	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Tootmisüksuses kasutatud aastane energiakogus (soojus-, jahutus- ja elektrienergia) ja valitud funktsionaalühiku (nt toodetud sõidukid) jagatis	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.2
4	Nende tootmisüksuste osakaal, mille võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks on hinnatud	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Nende tootmisüksuste arvu, mille võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks on hinnatud, ja tootmisüksuste koguarvu jagatis	Ettevõtte tasand	Heide	Hinnatakse kõigi tootmisüksuste võimet ja võimalusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks On olemas meetmed taastuvenergia parema kasutamise kannustamiseks	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.3
5	Tegevuskoha taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Kasutatud taastuvenergia (kaasa arvatud kohapeal toodetud või ostetud energia) koguse ja kohapeal kasutatud koguenergia jagatis.	Ettevõtte tasand	Heide	Esitatakse aruanne energiakasutuse kohta, märkides osakaalu fossiil- ja muu kui fossiilenergia vahel	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.3
6	Valgustusseadmete energiakasutus	kWh aastas	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Valgustuse aastane energiakasutus, mis on mõõdetud tootmistsehhi/üksuse tasandil	Üksuse tasand	Energiatõhusus Heide	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4
7	Parema paigutusega energiasäästliku valgustuse kasutamine	% valgustatud aladest tegevuskoha piires % kõigist tegevuskohtadest	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Üksuses on kasutatud parema paigutusega ja energiasäästlikke valgustussüsteeme	Üksuse tasand	Energiatõhusus Heide	Kõigis tegevuskohtades on kasutatud kõige energiasäästlikumaid valgustuslahendusi, mis vastavad konkreetse töökoha nõuetele	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4
8	Valgustuse tsoonideks jaotamise strateegia rakendamine	% valgustatud aladest tegevuskoha piires % kõigist tegevuskohtadest	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Valgustust juhitakse tsoonipõhiselt, st valgustus lülitatakse sisse või välja vastavalt nõudmistele ja kohalolekule igal üksuse alal	Üksuse tasand	Energiatõhusus Heide	Kõigis tegevuskohtades on kasutusele võetud tsoonideks jaotamise skeemid vastavalt parima tava tasemetele	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.4
9	Suruõhusüsteemi elektrikasutus lõppkasutuskohas mõõdetud suruõhu mahu ühiku kohta	kWh/Nm3 edastatud suruõhu kohta, suruõhusüsteemi kindlaksmääratud töörõhu korral	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Edastatud suruõhu standardkuupmeetri kohta kasutatud elektrienergia lõpptarbimiskohas kindlal rõhutasemel	Üksuse tasand	Energiatõhusus Heide	Suruõhusüsteem kasutab energiat alla 0,11 kWh/Nm3 suruõhusüsteemi puhul, mille töörõhk on umbes 6,5 baari	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.5
10	Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga elektrimootorite osakaal	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga elektrimootorite arvu ja mootorite koguarvu jagatis. Teise võimalusena võib selle näitaja arvutada ka kui paigaldatud reguleeritava kiirusega ajamiga mootorite elektrivõimsuse suhte kõigi elektrimootorite koguelektrivõimsusesse.	Üksuse tasand	Energiatõhusus Heide	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.6
11	Jäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta	kg funktsionaalühiku kohta	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Tekitatud kogujäätmed (st ohtlikud ja mitteohtlikud), mis on jagatud valitud funktsionaalühikutega (nt toodetud sõidukid)	Üksuse tasand	Jäätmed	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.2.7
12	Üldise jäätmestrateegia koostamine ja rakendamine koos seire ja parandamiseesmärkidega	jah/ei	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Kasutusele on võetud jäätmekäitlusstrateegia tegevuskoha tasandil koos seire ja parendamiseesmärkidega	Üksuse tasand	Jäätmed	Kasutuselevõetud jäätmekavad [kõigis tegevuskohtades]	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.1
13	Konkreetsetesse voogudesse, kaasa arvatud ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja prügilasse saadetud jäätmed	kg funktsionaalühiku kohta	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Jälgitakse tekitatud jäätmeid ning registreeritakse erinevad ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja prügilasse ladestatud kogused	Üksuse tasand	Jäätmed	Nulljäätmete prügilasse ladustamine kõigist tootmis- ja muudest kui tootmistegevustest/-üksustest	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.3.1
14	Veekasutus funktsionaalühiku kohta	liitrit funktsionaalühiku kohta	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Ühe üksuse tasandil kasutatud kogu veekoguse ja valitud funktsionaalühikute (nt toodetud sõidukid) jagatis	Üksuse tasand	Vesi	Veestrateegia kasutuselevõtt vastavalt sellisele tunnustatud vahendile nagu CEO Water Mandate, mis sisaldab veenappuse hindamist Veekasutust mõõdetakse kohapeal tegevuskoha- ja protsessipõhiselt, võimaluse korral automatiseeritud tarkvara abil On kehtestatud heitvees olevate saasteainete vähendamise künnised, mis on suuremad kui õigusaktides sätestatud miinimumnõuded	Parimad keskkonnajuhtimistavad 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3
15	Toimingute osakaal vett säästvate seadmete ja protsessidega moderniseeritud olemasolevates tegevuskohtades	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Toimingute arv vett säästvate seadmete ja protsessidega moderniseeritud olemasolevates tegevuskohtades toimingute koguarvust	Üksuse tasand	Vesi	Kõik uued tegevuskohad on projekteeritud vett säästva sanitaartehnikaga ning vett säästvate seadmete moderniseerimine toimub järk-järgult kõigis olemasolevates tegevuskohtades	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.2
16	Vett säästvate seadmete ja protsessidega projekteeritud uute tegevuskohtade osakaal	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Vett säästvate seadmete ja protsessidega projekteeritud uute tegevuskohtade arv uute tegevuskohtade koguarvust	Üksuse tasand	Vesi	Kõik uued tegevuskohad on projekteeritud vett säästva sanitaartehnikaga ning vett säästvate seadmete moderniseerimine toimub järk-järgult kõigis olemasolevates tegevuskohtades	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.4.2
17	Kogu ringlusse võetud vihma- või heitveest saadud vee kasutuse osakaal	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Üksuses kasutatud veekogus, mis on tootmisprotsessides ringlusse võetud vesi või vihmaveekogumissüsteemist kogutud vihmavesi	Üksuse tasand	Vesi	Võimaluse korral võetakse vesi suletud ahelas ringlusse vähemalt 90 % taaskasutusmääraga 30 % kasutatud veest on saadud kogutud vihmaveest, üksnes piisavate sademetega piirkondades	Parim keskkonnajuhtimistava 3.4.3
18	Ökosüsteemi teenuste hindamise meetodite kohaldamine väärtusahelas	jah/ei % väärtusahela katvusest	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad	Kohaldatakse ökosüsteemi teenuste hindamist väärtusahelas. Lisaks saab arvutada selle väärtusahela osakaalu, mille puhul kohaldatakse ökosüsteemi teenuste hindamist	Ettevõtte tasand	Elurikkus	Kogu väärtusahelas teostatakse kõrgetasemeline ökosüsteemi läbivaatus, millele järgneb ökosüsteemide üksikasjalikum läbivaatus tuvastatud suure riskiga piirkondades Koostöös kohalike sidusrühmade ja välisekspertidega on välja töötatud strateegiad tarneahela kindlaks tehtud prioriteetsete valdkondade probleemide leevendamiseks	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.1
19	Sidusrühmadega elurikkusega seotud probleemide lahendamiseks tehtavate projektide või koostööde arv	#	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Saab jälgida elurikkuse käsitlemisega tegelevate kohalike sidusrühmade ja ekspertidega tehtavate erinevate koostööprojektide arvu	Üksuse tasand	Elurikkus	On olemas põhjalik elurikkuse kava, et tagada selle süsteemne hõlmamine hindamise, seire ja teavitamise kaudu Tehakse koostööd ekspertide ja kohalike sidusrühmadega	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.5.2
20	Nende esimese tasandi (otseste) tarnijate osakaal, kes vastavad nõutud standarditele sise- või välisauditite kohaselt	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad	Nende esimese tasandi (otseste) tarnijate osakaal (arvu või ostetud toodete väärtuse järgi), kes vastavad nõutud standarditele sise- või välisauditite kohaselt	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide	Kõikidel peamistel tarnijatel peab ostulepingute sõlmimiseks olemas olema keskkonnajuhtimissüsteem Kõikides keskkonnamõjuga piirkondades on ostulepingutele kehtestatud keskkonnakriteeriumid Kõikidele otsetarnijatele saadetakse enesehindamise küsimustikud ning suure riskiga tarnijaid auditeerivad kolmandad isikud Otsetarnijaid arendatakse ja koolitatakse Nõuete rikkumise jaoks on kindlaks määratud täitemenetlused	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.1
21	Pakendijäätmete tekitamine funktsionaalühiku kohta	kg funktsionaalühiku kohta	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad	Tekitatud pakendijäätmete ja valitud funktsionaalühikute (nt toodetud sõidukid) jagatis	Üksuse tasand	Jäätmed	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 3.6.2
22	Peamiste tooteseeriate olelusringi hindamise läbiviimine kujundamis- ja arendamisotsuste toetamiseks	jah/ei	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad	Peamiste tooteseeriate olelusringi hindamine viiakse läbi kujundamis- ja arendamisotsuste toetamiseks	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide	Olelusringi hindamine viiakse läbi põhitooteseeriate puhul vastavalt ISO 14040:2006 standarditele või samaväärsetele standarditele	Parim keskkonnajuhtimistava 3.6.3
23	Keskkonnanäitajate (CO2, energiatarbimine, reostus jne) paranemine põhitooteseeriate uute mudelite puhul eelmiste mudelitega võrreldes	%	Sõidukite, varuosade ja komponentide tootjad	Keskkonnanäitajate (CO2, energiatarbimine, reostus jne) paranemine on kehtestatud põhitooteseeriate uute mudelite puhul eelmiste mudelitega võrreldes Kõnealune näitaja jälgib, kui paljud erinevad toote näitajad paranesid	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide	Uute sõidukite keskkonnamõju pideva paranemise tagamiseks on seatud eesmärgid	Parim keskkonnajuhtimistava 3.6.3
ROMUSÕIDUKITE KÄITLEMINE
24	Konkreetsete toodete või materjalide romusõidukite võrgustiku kaudu tagastamise määr (%)	% (tagastatud/turule toodud toode või materjal)	Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Romusõidukite võrgustike kaudu tagastatud konkreetsete toodete või materjalide koguse ja töödeldud romusõidukitelt saadud materjalide üldkoguse jagatis	Ettevõtte tasand	Jäätmed Materjalitõhusus	On olemas koostöö- ja partnerlussuhted kohalike/riiklike organisatsioonidega	Parim keskkonnajuhtimise tava 4.1.1
25	Kvaliteedijuhtimissüsteemi kasutuselevõtt	jah/ei	Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Romusõidukeid käitlevas organisatsioonis on olemas sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem	Ettevõtte tasand	Jäätmed Materjalitõhusus	Organisatsioonis on olemas sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteem	Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.1
26	Reostusohu kõrvaldamise kommertsmasina või samaväärselt toimiva seadme paigaldamine	jah/ei	Romusõidukite volitatud käitlusüksused	Reostusohu kõrvaldamise kommertsseade või samaväärselt toimiv seade on paigaldatud üksusse	Üksuse tasand	Aastas tekitatud kogujäätmed	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.1
27	Olelusringi hindamise uuringute arvesse võtmine materjalide optimaalsete liikumisteede kindlakstegemiseks vastavalt kohalikele teguritele	jah/ei	Volitatud käitlusüksused	Olelusringi hindamise uuringuid kasutatakse materjalide optimaalsete liikumisteede kindlaksmääramiseks (komponentide demonteerimine ja ringlussevõtt vs. järelpurustamisjäätmete ringlussevõtt), vastavalt kohalikele teguritele	Ettevõtte tasand	Energiatõhusus Materjalitõhusus Vesi Jäätmed Elurikkus Heide	—	Parim keskkonnajuhtimise tava 4.2.2

---

(1)  See teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_CarManufacturing.pdf. Käesolevas võrdlusdokumendis esitatud järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende kohaldatavuse kohta, samuti kindlaks määratud konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad selles teadus- ja poliitikaaruandes avaldatud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.

(2)  Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(4)  EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on öeldud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“

(5)  Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende rakendamiseks on kättesaadav JRC avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/BEMP_CarManufacturing.pdf. Lugejal palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada rohkem teavet mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(7)  PVT-viitedokumendid: parima võimaliku tehnika viitedokumendid. Täpsem teave PVT-viitedokumentide sisu kohta ning mõistete, akronüümide ja dokumendi koodide täielik selgitus on esitatud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa büroo veebisaidil: http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/

(8)  Metalltoodete tootmise sektori parimad keskkonnajuhtimistavad on hetkel kindlakstegemisel ning lisateave ja värskendused avaldatakse aadressil: http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/fab_metal_prod.html.

(9)  Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise sektori parimad keskkonnajuhtimistavad on hetkel kindlakstegemisel ning lisateave ja värskendused avaldatakse aadressil: http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/eeem.html.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1), nn patareidirektiiv.

(11)  OEMid = algseadmete valmistajad, st sõiduki valmistajad autotööstuse kontekstis.

(12)  ATFS = tegevusloaga töötlemiskojad, nagu on määratletud direktiivis 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta).

(13)  Selle ja mitme muu näitaja puhul viitab termin „funktsionaalühik“ iga organisatsiooni valitud toote-, tegevusala või ressursikasutuse ühikule selle kajastamiseks, mis on konkreetsel juhul kõige olulisem (ja seda saab kohandada olenevalt tegevuskohast, käsitletud keskkonnaaspektist jne). Tööstuses funktsionaalühikutena kasutatavate tüüpparameetrite (tavaliselt arvutatakse vaatlusperioodi kohta, nt üks aasta) hulka kuuluvad nt:

—	toodetud ühikute (sõidukite, mootorite, käigukastide, varuosade jne) arv,

—	käive eurodes,

—	lisandväärtus eurodes,

—	toodang kilogrammides,

—	täistööajale taandatud töötajate arv,

—	tööliste töötundide arv.

(14)  Kui on üksikasjalikult mõõdetud.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiviga 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3), ehk jäätmete raamdirektiiviga on kehtestatud jäätmete vähendamise ja käitlemise meetmete tähtsusjärjekord. Seda nimetatakse jäätmehierarhiaks. Selle kõige tähtsamaks osaks on jäätmete vältimine, millele järgneb jäätmete korduskasutamine, seejärel ringlussevõtt ja jäätmete selle osa (energia) taaskasutamine, mida ei saa vältida, korduskasutada ega ringlusse võtta. Jäätmete kõrvaldamist kaalutakse kõige lõpuks ja vaid siis, kui ühtki eelnimetatud võimalust ei saa kasutada.

(16)  Selles parimas keskkonnajuhtimistavas ei ole konkreetselt käsitletud värvitöökodasid (kus on võimalik märkimisväärselt vett säästa), kuna olemasolevad suunised on saadaval asjaomastes PVT-viitedokumentides (STS, STM).

(17)  Vt punkt 3.3.1.

(18)  EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).

(19)  Esitatud numbrid viitavad käesoleva dokumendi osadele.