11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/33,

17. oktoober 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikleid 109, 114 ja 122,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1234/2007 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 (2). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. ja 3. jaos kehtestatakse eeskirjad päritolunimetuste, geograafiliste tähise, traditsiooniliste nimetuse, märgistamise ja esitlusviisi kohta veinisektoris ning antakse komisjonile õigus vastu võtta vastavasisulisi delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Veinituru sujuva toimimise tagamiseks uues õigusraamistikus tuleb nimetatud õigusaktidega vastu võtta teatavad eeskirjad. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, (3) mis tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 607/2009 kohaldamise käigus saadud kogemused näitavad, et praegune liidu või kolmanda riigi päritolunimetuste või geograafiliste tähiste registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlus võib olla keerukas, koormav ja aeganõudev. Määrusega (EL) nr 1308/2013 tekkis õiguslikke tühimikke, seda eeskätt seoses tootespetsifikaatide muutmistaotluste menetlemisega. Veinisektori päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele kehtivad menetluseeskirjad ei ole kooskõlas liidu õiguse alusel toiduainetele, piiritusjookidele ja aromatiseeritud veinidele kehtivate eeskirjadega. See tekitab ebakõla antud kategooria intellektuaalomandi õiguse rakendamises. Nende lahknevustega tegelemisel tuleks lähtuda Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2 sätestatud intellektuaalomandi kaitse õigusest. Seepärast tuleks käesoleva määrusega asjaomaseid menetlusi lihtsustada, selgemaks muuta, täpsustada ja ühtlustada. Menetlused peaksid võimalikult palju võtma eeskujuks tõhusaid ja järeleproovitud menetlusi seoses põllumajandustoodete ja toiduainete intellektuaalomandiõigustega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012, (4) komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 664/2014 (5) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 668/2014, (6) ning neid tuleks kohandada, et võtta arvesse veinisektori eripärasid.

(3)

Päritolunimetus ja geograafiline tähis on liikmesriigi territooriumiga lahutamatult seotud. Vastavaid asjaolusid tunnevad kõige paremini riiklikud ja kohalikud asutused. Eelnev peaks kajastuma asjaomastes menetluseeskirjades, võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet.

(4)

Kaitstav päritolunimetus või geograafiline tähis tuleks registreerida keeles, millel on vähemalt ajalooline seos geograafilise piirkonnaga, kus toodet valmistatakse. Tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise keelelise esitamise kohta, et ettevõtjatel ja tarbijatel kõigis liikmesriikides oleks neid nimetusi lihtsam lugeda ja mõista.

(5)

Tuleks määratleda, millistel tingimustel loetakse üksiktootja sobivaks kandidaadiks. Üksiktootjaid ei tohiks karistada, kui valitsevad tingimused ei võimalda tootjarühma moodustamist. Siiski tuleb selgitada, et kaitstud nimetust võivad kasutada ka teised määratletud geograafilises piirkonnas asutatud tootjad, eeldusel et tootespetsifikaadis kehtestatud tingimused on täidetud, isegi juhul kui kaitstud nimetus koosneb taotleva üksiktootja ettevõtte nimest või sisaldab seda.

(6)

Kui veinisektori päritolunimetuse või geograafilise tähisega toode peab vastavalt tootespetsifikaadile olema pakendatud üksnes määratletud geograafilises piirkonnas, siis on tegemist kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piiramisega. Euroopa Kohtu praktikat arvestades võib selliseid piiranguid kehtestada üksnes siis, kui need on vajalikud ja proportsionaalsed kvaliteedi tagamiseks, toote päritolu kinnitamiseks või kontrollimise tagamiseks. Seepärast tuleb sätestada, et kõik pakendamisele kehtivad piirangud oleksid kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse seisukohast nõuetekohaselt põhjendatud.

(7)	Määrusega (EÜ) nr 607/2009 on kehtestatud mitmed erandid tootmise suhtes määratletud geograafilises piirkonnas. Erandid peaksid säilima, et hoida traditsioonilisi tootmistavasid. Õiguskindluse ja selguse jaoks peaksid erandid olema selgelt välja toodud.

(8)

Kaitsetaotlusi hindavad asjaomase liikmesriigi ametiasutused riikliku eelmenetluse käigus. Kaitstud päritolunimetuste korral peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu seose kirjeldusele kvaliteedi ja toote eripära ning konkreetse geograafilise keskkonna vahel. Kaitstud geograafiliste tähise korral peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu selle kirjeldamisele, mis seos on toote konkreetse kvaliteedi, maine või muu tunnusjoone ja geograafilise päritolu vahel, arvestades seejuures määratletud geograafilise piirkonna ja toote eripära. Geograafilise piirkonna määratlus peaks olema üksikasjalik, täpne ja ühemõtteline, nii et tootjatel, pädevatel asutustel ja kontrolliasutustel oleks võimalik kindlaks teha, kas toimingud on tehtud määratletud geograafilises piirkonnas.

(9)

Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskused ning juurdepääs andmetele ja faktidele, tänu millele on nemad kõige õigemad hindama, kas päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimistaotlus vastab kaitse saamise nõuetele. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et tulemus sellest hindamisest, mida tuleks nõuetekohaselt kajastada tootespetsifikaadi asjaomaseid elemente kokkuvõtvas koonddokumendis, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigust ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huve.

(10)	Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste jaoks ühistaotluste esitamise lihtsustamiseks tuleks menetluses määratleda spetsiaalsed etapid nende taotluste jaoks.

(11)

Kui liikmesriigid leiavad, et nimetus, millele kaitset taotletakse, vastab päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimise tingimustele kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013, peaks liikmesriikidel olema võimalus võtta nimetus riigi tasandil ajutise kaitse alla, kuni komisjon kaitsetaotlust hindab.

(12)	Taotluste menetlemise hõlbustamiseks ja dokumentide läbivaatamise kiirendamiseks peaks olema sätestatud nõuetekohane teave, mille taotleja peab esitama kaitse registreerimise, muutmise, vastuväite esitamise või tühistamise taotlemiseks.

(13)	Vastuväite esitamise menetlust tuleks lühendada ja parendada. Õiguskindluse huvides tuleks kindlaks määrata eri menetlusetappide tähtajad ja täpsustada vastuväidete alused. Sisse tuleks viia läbirääkimiste etapp, mille käigus saaksid pooled omavahel suhelda ja võimalusel kokkuleppele jõuda.

(14)

Tuleks ette näha konkreetsed erandid, mille kohaselt saaksid tootespetsifikaadile mittevastavad viinamarjasaadused kaitstud nimetust kasutada ajutiselt. Ajutiste raskuste ületamiseks ja selle tagamiseks, et kõik tootjad järgiksid spetsifikaate pikas perspektiivis, peaksid liikmesriigid saama teatud juhul teha erandeid kuni 10-aastaseks perioodiks.

(15)

Kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate viinamarjasaaduste tootjad peavad muutlikul ja keerulisel turul toime tulema. Nad vajavad menetlust, mis aitaks sujuvalt turunõudmistega kaasas käia, kuid paraku karistatakse neid praeguse pikaleveniva ja keeruka muutmismenetlusega, mis pärsib tootjate võimet turul toimuvale kiiresti reageerida. Kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate viinamarjasaaduste tootjad peaksid saama ära kasutada teaduse ja tehnikaalast arengut ning keskkonnamuutusi. Selleks et menetluse etappe vähendada ja tugineda subsidiaarsuse põhimõttele, tuleks teatud muudatuste üle, mis ei puuduta tootespetsifikaadi põhielemente, otsustada liikmesriikide tasandil. Tootjatel peaks olema võimalik muudatusi taotleda vahetult siseriikliku menetluse lõpus. Liidu tasandil taotluse uuesti läbi vaatamise nõuet ei peaks olema.

(16)

Kuid väljaspool seda liikmesriiki, kus viinamarjasaadust toodetakse, asutatud kolmandate osapoolte huvide kaitsmiseks peaks komisjonile jääma vastutus muudatuste heakskiitmise eest, mille jaoks on vaja vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil. Seepärast tuleks muudatusi liigitada uutmoodi: standardmuudatused, mida kohaldatakse kohe, kui liikmesriik on need kinnitanud, sest ei nõuta vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil, ja liidu muudatused, mida kohaldatakse ainult siis, kui komisjon on need pärast liidu tasandil vastuväite esitamise menetluse lõppu heaks kiitnud.

(17)

Tuleks ette näha ajutiste muudatuste võimalus, mille korral saaks jätkata kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate viinamarjasaaduste turustamist loodusõnnetuse või halbade ilmastikutingimuste või sanitaar- või fütosanitaarmeetmete võtmise korral, mis tingib olukorra, kus tootmine ei vasta ajutiselt tootespetsifikaadile. Erakorralise olemuse tõttu peaks ajutised muudatused kohalduma viivitamata pärast liikmesriigis kinnitamist. Kiireloomulisusega põhjendatud ajutiste muudatuste loetelu on ammendav, kuna ajutised muudatused on erakorralised.

(18)

Liidu muudatuste puhul tuleks järgida kaitsetaotluste menetlust, et kindlustada samaväärne tõhusus ja tagatised. Seda tuleks kohaldada mutatis mutandis, välja arvatud teatavad etapid, millest tuleks loobuda halduskoormuse vähendamiseks. Tuleks kehtestada standardmuudatuste ja ajutiste muudatuste menetlused, et liikmesriigid saaksid taotlusi asjakohaselt hinnata ja tagada ühtse lähenemisviisi kõikides liikmesriikides. Liikmesriikides läbi viidud hindamine peaks olema sama täpne ja ammendav kui hindamine kaitsetaotluse menetluse käigus.

(19)	Kolmandate riikide kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste standard- ja ajutiste muudatuste puhul tuleks järgida liikmesriikide lähenemisviisi ning nende kinnitamise üle peaks otsustama vastavalt kõnealuses kolmandas riigis kehtivale süsteemile.

(20)

Tühistamismenetlus peaks olema läbipaistvam ja selgem. Eelkõige peaks olema võimalik esitada tühistamistaotlusele vastuväide. Seepärast tuleks tühistamismenetluse puhul järgida tavapärast kaitsetaotluste menetlust mutatis mutandis, välja arvatud teatavad etapid, millest tuleks loobuda halduskoormuse vähendamiseks. Kaitstud nimetuse tühistamine peaks olema võimalik, kui nimetust enam turul ei kasutata.

(21)

Tuleks vastu võtta eeskirjad päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esemeks olnud viinamarjasaaduste ajutise märgistamise ja esitlusviisi kohta, et tagada ettevõtjate õigustatud huvide kaitse ja ühtlasi arvestada ausa konkurentsi printsiipi ning kohustust tagada asjakohase teabe edastamine tarbijatele.

(22)	Teatavate kaitstud päritolunimetuste korral on tehtud mööndused, vabastades need kohustusest kasutada märgistusel väljendit „kaitstud päritolunimetus“. Selle varasema möönduse säilitamiseks oleks asjakohane tagada nende nimetuste jaoks vastava erandi olemasolu.

(23)

Traditsiooniliste nimetuste kasutamine viinamarjasaaduste kirjeldamiseks on liidus pikaajaline traditsioon. Need nimetused tähistavad tootmis- või laagerdamisviisi, kvaliteeti, värvust, koha eripära või önoloogilist sündmust, mis on kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kandva viinamarjasaadusega seotud või viitab sellele, et tegemist on viinamarjasaadusega, millel on kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 112 ja 113 kehtestatakse üldised eeskirjad traditsioonilise nimetuse kasutamise ja kaitsmise kohta. Ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks tuleks selliste nimetuste kaitse ja registreerimise jaoks kehtestada ühine raamistik. Lisaks peaks traditsioonilise nimetuse kaitsega seotud menetlus olema lihtsam ja võimaluse korral ühtlustatud kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise menetlustega.

(24)	Traditsiooniline nimetus annab teavet nimetust kandva viinamarjasaaduse omaduste kohta. Seepärast tuleks teabe selge edastamise huvides esitada nimetus alati harjumuspärases keeles, algupärase kirjaviisi ja kirjakujuga.

(25)

Tarbijate eksitamise vältimise tagamiseks tuleks võimaldada traditsioonilise nimetuse kasutamine kolmandates riikides toodetud viinamarjasaadustel, eeldusel et need täidavad samu või võrdväärseid tingimusi, kui on kehtestatud liikmesriikidele. Seepärast peaks nii liikmesriikidel kui ka kolmandatel riikidel olema võimalik taotleda traditsioonilise nimetuse kaitsmist liidu tasandil. Pidades silmas tõsiasja, et mõnes kolmandas riigis ei ole traditsiooniliste nimetuste kaitsmiseks samasugust tsentraliseeritud süsteemi kui on liidus, siis tuleks määratleda kolmandates riikides tegutsevad „kutseala esindusorganisatsioonid“, et saavutada samasugused tagatised kui on liidu õigusnormidega ette nähtud.

(26)

Liikmesriigid, kolmandad riigid või kolmandates riikides tegutsevad kutseala esindusorganisatsioonid peaksid tagama, et komisjonile esitatud kaitsetaotlus on täielik ja sisaldab kogu asjakohast teavet, mille alusel komisjon saab otsustada, kas traditsiooniline nimetus vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 112 kehtestatud tingimustele, ja tõestab, et traditsiooniline nimetus on juba liikmesriigis kaitstud.

(27)

Kaitstud peaks olema ainult need traditsioonilised nimetused, mis on üldtuntud ja millel on oluline majanduslik mõju viinamarjasaadustele, mis seda nimetust kanda võivad. Seepärast peaks komisjon kaitsetaotluse rahuldama ainul juhul, kui taotluses on esitatud piisavalt tõendeid, et nimetust on tavapäraselt kasutatud viinamarjasaadustele suurel osal liidu territooriumil või et see on tavapäraselt kasutatud mainekas nimetus kogu liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil, et tagatud on aus konkurents tootjatele, kes kasutasid nimetust enne kaitse andmist ning et traditsiooniline nimetus ei ole üldnimetus. Sel eesmärgil tuleks „tavapärane kasutus“ ja „üldnimetus“ käesoleva määrusega määratleda.

(28)

Komisjon peaks traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlust hindama, tagamaks, et taotlus on nõuetekohaselt täidetud ja vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Kui taotlus nõuetele ei vasta, siis kutsub komisjon taotlejat üles vajalikke muudatusi tegema või taotlust tagasi võtma. Taotleja tegevusetuse korral tuleks taotlus tagasi lükata.

(29)

Selle kindlakstegemiseks, et traditsioonilise nimetuse kasutamisele ei ole takistusi, peaks igal liikmesriigil või kolmandal riigil või füüsilisel või juriidilisel isikul, kellel on õigustatud huvi, olema võimalus kaitstud traditsioonilise nimetuse kohta vastuväiteid esitada. Vastuväide loetakse vastuvõetavaks, kui see on põhjendatud ja selles näidatakse, et taotlus ei vasta traditsioonilist nimetust käsitlevatele liidu eeskirjadele. Juhul kui vastuväide on vastuvõetav, tuleb komisjonil pooltevahelise kokkuleppe soodustamiseks esitada saadud vastuväite koopia taotlejale. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, peaks komisjon vastuväite kohta otsuse langetama ja traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse kas rahuldama või tagasi lükkama.

(30)	Tarbijatele selguse tagamiseks toote olemuse ja päritolu kohta ning ausa konkurentsi võimaldamiseks tootjate vahel, tuleb kehtestada tingimused sellise kaubamärgi kasutamiseks, mis koosneb traditsioonilisest nimetusest või sisaldab seda, ja homonüümsete traditsiooniliste nimetuste kasutamiseks.

(31)

Võtmaks arvesse muudatusi tarbijakäitumises ja muudatusi viinamarjasaaduste tootmises ja turustamises, peaks liikmesriikidel ja kolmandatel riikidel olema võimalus taotleda traditsioonilise nimetuse muutmist või tühistamist. Selleks et muutmis- või tühistamistaotlus loetaks vastuvõetavaks, peab see olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(32)

Kolmandates riikides kehtiv traditsiooniliste nimetuste kaitsmise süsteem võib erineda sellest, mida kasutatakse liidus. Järjepidevuse tagamiseks peaks olema lubatud traditsioonilise nimetuse kasutamine kolmandates riikides toodetud viinamarjasaaduse kirjeldamiseks, eeldusel et see ei ole vastuolus liidu õigusega.

(33)	Arvesse tuleks võtta traditsioonilisele nimetusele määruse (EÜ) nr 607/2009 alusel antud kaitset. Seepärast peaksid need nimetused olema jätkuvalt kaitstud käesoleva määruse alusel.

(34)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 117 kuni 121 kehtestatakse viinamarjasaaduste märgistuse ja esitlusviisi üldised eeskirjad. Käesoleva määrusega ühtlustatakse ka nende nimetuste kasutamine, mis ei ole liidu õiguses sõnaselgelt välja toodud, eeldusel et need ei ole eksitavad. Siseturu sujuvaks toimimiseks tuleks kehtestada eeskirjad viinamarjasaaduste kohustusliku märgistamise elementide kohta. Lisaks tuleks tarbijate eksitamise ärahoidmiseks sätestada ka märgistamise vabatahtlikud elemendid.

(35)

Tarbijate abistamiseks tuleks kohustuslik teave pakendil rühmitada ühte nägemisvälja. Samas, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1169/2011, (7) peaks kehtima erand teatavatele kohustuslikele elementidele, näiteks importija nimi ja allergiaid või talumatust põhjustada võivate koostisainete loetelu.

(36)

Määruse (EL) nr 1169/2011 kohaselt tuleb toiduaine märgistusel märkida need allergiat või talumatust tekitada võivad ained või tooted, mis on loetletud määruse II lisas, kus on toodud ka see, kuidas neid märkima peab. Viinamarjasaaduste korral kasutatakse ka muid väljendeid, mis viitavad muna- või piimasaadustele ja sulfititele. Seega tuleks viinamarjasaaduste märgistamisel kasutada neid väljendeid.

(37)

Liidus toodetud viinamarjasaadusi eksporditakse kolmandatesse riikidesse. Nende riikide tarbijatele ostetud toote kohta arusaadava teabe tagamiseks peaks märgistust olema võimalik tõlkida importiva riigi keelde. Lisaks tuleks kaubavahetuse soodustamiseks sätestada, et märgistusel esitatakse kõik importiva riigi õigusega ette nähtud elemendid, olenemata sellest, kas neid liidu õigusega nõutakse või mitte. Peale selle peaks julgestusega seotud põhjustel olema võimalik teha erand viinamarjasaaduste esitlusviisist, kui tooted on mõeldud tarbimiseks lennuki pardal; selline erand puudutab nõuet kasutada vahuveinide puhul klaaspudelit.

(38)	Pliid sisaldavate kapslite kasutamine määrusega (EL) nr 1308/2013 reguleeritavaid tooteid sisaldavate mahutite sulgurite katmisel peaks olema jätkuvalt keelustatud, et vältida saastumist kokkupuute tõttu sellise kapsliga ja hoida ära jäätmetest lähtuva keskkonnareostuse ohtu.

(39)	Piisavalt tuleks arvesse võtta viinamarjasaaduste erilist olemust ja suuresti varieeruvat alkoholisisaldust. Seepärast tuleks tegeliku alkoholisisalduse mahuprotsentide esitamisel märgistusel lubada positiivseid ja negatiivseid kõrvalekaldeid.

(40)	Jälgitavuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad seoses „lähtekoha nimetusega“. Lisaks peaks nendes eeskirjades arvesse võtma tarbijate ootusi seoses viinamarjasaaduse päritolu ja lõpptootes kasutatud viinamarjasordi ja viinamarjavirde päritoluga.

(41)	Siseturu sujuvaks toimimiseks ja tarbijate eksitamise ärahoidmiseks peaks villija, tootja, edasimüüja või importija nime ja aadressi esitamine olema kohustuslik.

(42)

Tarbija langetab vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini ostuotsuse sageli suhkrusisalduse alusel. Seepärast peaks seda liiki viinamarjasaaduste suhkrusisalduse esitamine olema kohustuslik, kuid muud liiki viinamarjasaaduste korral peaks see jääma vabatahtlikuks.

(43)	Tarbija ei ole tingimata teadlik gaseeritud vahuveini ja gaseeritud poolvahuveini omadustest ja tootmismeetoditest, eriti mis puutub süsihappegaasi. Seepärast on nende veinide märgistusel vaja öelda, et neile on lisatud süsihappegaasi.

(44)

Aastakäigu ja ühe või mitme veiniviinamarjasordi esitamise kohta on vaja täpsemaid eeskirju, tagamaks, et tarbijale antud teave ei oleks eksitav. Eeskätt tuleks kehtestada piirangud veiniviinamarjasordi nime kasutamisele, mis täielikult või osaliselt koosneb kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest.

(45)

Tarbija langetab ostuotsuse sageli ka kasutatud veiniviinamarjasordi alusel. Eksitava märgistamise vältimiseks tuleks kehtestada eeskirjad veiniviinamarjasordi nimede kasutamise tingimustele. Lisaks, arvestades sordiveinide majanduslikku olulisust veinitootjate jaoks, peaks viinamarjasaaduste tootjatel, kelle tootel ei ole kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist, olema võimalus esitada märgistusel „sordiveini“ teave koos riigi nimega, kus viinamarjasaadus toodeti.

(46)

Selliste viinamarjasaaduste, mis ei ole vahuvein, gaseeritud vahuvein, kvaliteetvahuvein ega aromatiseeritud kvaliteetvahuvein, suhkrusisaldus ei ole tarbijale esitatava teabe oluline element. Seepärast peaks nende viinamarjasaaduste suhkrusisalduse esitamine märgistusel olema tootjatele vabatahtlik. Kuid selleks, et tarbijat mitte eksitada, peaksid väljendid suhkrusisalduse vabatahtlikuks esitamiseks olema reguleeritud.

(47)

Tarbijale esitatud teabe õigsuse ja täpsuse tagamiseks tuleks kehtestada konkreetsed tingimused tootmismeetodi esitamiseks märgistusel, eeskätt seoses vahuveinide tootmismeetodite ja kõigi viinamarjasaaduste laagerdumisprotsessiga. Need väljendid seostuvad tarbija jaoks viinamarjasaaduse kõrgema standardiga ja peaksid seepärast jääma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste pärusmaaks.

(48)

Sellise ettevõtte nimi, kes kasutab viinamarjaistandusi, kust viinamarjasaadused saadakse ja kus viinamarjasaaduse valmistamine toimub, võib tootjale anda lisandväärtust ja tähendada tarbijale paremat kvaliteeti. Seepärast peaks olema tootjatel lubatud kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega viinamarjasaaduse märgistusel esitada ettevõtte nimi.

(49)

Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnast väiksema või suurema geograafilise piirkonna esitamine märgistusel peaks olema lubatud viinamarjasaaduste korral, millel on kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis, eesmärgiga anda tarbijale teavet selle kohta, kus viinamarjasaadus toodeti, eriti juhul, kui koht on tarbijatele hästi teada.

(50)

Kindla kujuga pudelite kasutamine teatavate viinamarjasaaduste jaoks, millel on kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis, on liidus levinud pikaajaline tava ja võib tarbijatel seostuda nende viinamarjasaaduste teatud omaduste või lähtekohaga. Seetõttu tuleks sellist tüüpi pudelite kasutamine võimaldada üksnes kõnealuste veinide puhul.

(51)

Vahuveinide tavapärased klaaspudelid ja korgid viitavad tootmis- ja villimistavale. Seepärast peaks neid kasutama ainult vahuveinide jaoks. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalik anda luba sellist liiki pudelite ja sulgurite kasutamiseks muude jookide jaoks, eeldusel, et seeläbi ei eksitata tarbijat toote tegeliku olemuse osas.

(52)	Liikmesriigid peaksid kvaliteedi tagamise eesmärgil saama kehtestada täiendavaid eeskirju nende territooriumil toodetud viinamarjasaaduste märgistamisele, eeldusel et need on kooskõlas liidu õigusega.

(53)

Komisjonile esitatud dokumendid ja teave seoses kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või traditsioonilise nimetuse kaitsmise taotluse, muutmise taotluse või tühistamise taotlusega peaksid olema ühes liidu ametlikus keeles või nendega peaks kaasas olema tõlge ühte ametlikku keelde, et komisjon saaks esitatud dokumente ja teavet õigesti analüüsida.

(54)

Sujuva ülemineku tagamiseks määrusega (EÜ) nr 607/2009 kehtestatud eeskirjadelt uutele käesoleva määruse ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/34 (8) kehtestatud eeskirjadele tuleks kehtestada üleminekuperioodid, et liidus ja kolmandates riikides asutatud ettevõtjad saaksid oma tegevuse märgistamisnõuetega kooskõlla viia. Tuleks kehtestada sätted, mille kohaselt saab jätkata seni kehtinud eeskirjade alusel märgistatud viinamarjasaaduste turustamist kuni varude lõppemiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAV SÄTE

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1308/2013 kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste osas ning märgistamise ja esitlusviisi osas veinisektoris seoses järgmisega:

a)	kaitsetaotlused;

b)	vastuväite esitamise menetlus;

c)	kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kasutamispiirangud;

d)	tootespetsifikaadi muutmine ja traditsioonilise nimetuste muutmine;

e)	kaitstud nimetuse tühistamine;

f)	märgistus ja esitlusviis.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS JA KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Kaitstav nimetus

1. Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitstav nimetus tuleb registreerida üksnes keeltes, mida kasutatakse või on varem kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks.

2. Kaitstud päritolunimetus või geograafilise tähis registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

Artikkel 3

Taotleja

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla üksiktootja, kui:

a)	asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning

b)	määratletud geograafilisel piirkonnal on omadusi, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, või erinevad asjaomase toote omadused naaberpiirkondades toodetud toodete omadustest.

Asjaolud, mille alusel kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis osaliselt või täielikult koosneb taotlejast üksiktootja organisatsiooni nimest, ei takista teistel tootjatel nimetust kasutada, eeldusel et see on kooskõlas tootespetsifikaadiga.

Artikkel 4

Täiendavad nõuded tootespetsifikaatidele

1. Viinamarjasaaduse kirjelduses tuleb esitada viinamarjasaaduste kategooria või kategooriad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud kategooriatele.

2. Kui tootespetsifikaadi kohaselt peab pakendamine, sh villimine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas või asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses, siis peab see sisaldama ka põhjendust selle kohta, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta.

Artikkel 5

Erandid seoses määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega

1. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja punkti b alapunktist iii ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda järgmistes asukohtades:

a)	asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b)	sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

c)	piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning kui kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, siis asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal.

2. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii ja tingimusel, et spetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool määratletud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.

3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iii seoses liköörveinidega, millel on kaitstud päritolunimetus „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“, võib kuivatatud viinamarjadest saadud virre, millele on käärimise ärahoidmiseks lisatud veinist saadud naturaalset alkoholi, mis on saadud viinamarjasordist „Pedro Ximénez“, olla pärit „Montilla-Morilese“ piirkonnast.

Artikkel 6

Riiklik menetlus

Kaitsetaotluse esitamisel komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 5 peab liikmesriik lisama kinnituse, et liikmesriik peab taotleja esitatud taotlust nõuetekohaseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao 2. alajaos esitatud ja selle alusel vastu võetud sätetele, ning kinnitama ühtlasi, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument on tootespetsifikaadi tõene kokkuvõte.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni riikliku menetluse käigus saadud vastuvõetavatest vastuväidetest. Liikmesriigid hoiavad komisjoni kursis riiklike kohtumenetlustega, mis võivad kaitse taotlemist mõjutada.

Artikkel 7

Ühistaotlus

Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus esitatakse ühiselt, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 lõikes 3, teostavad kõik asjaomased liikmesriigid vastavad eelmenetlused, sealhulgas ka vastuväidete esitamise etapi.

Artikkel 8

Ajutine riigisisene kaitse

1. Liikmesriik võib kaitstud nimetuse kasutamist riigis pärast komisjonile taotluse esitamise kuupäeva lubada üksnes ajutiselt.

Kõnealune ajutine riigisisene kaitse lakkab alates määruse (EL) nr 1308/2013 kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.

2. Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale määrusele ei kaitsta, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik. Liikmesriikide poolt lõike 1 alusel võetud meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 9

Taotluse vastuvõetavus

1. Kaitsetaotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 94, 95 ja 96 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 5 lõikega 3 ning on täidetud nõuetekohaselt.

Kaitsetaotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõigetega 1 ja 3 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 2 ning kui koonddokument on nõuetekohaselt täidetud.

Koonddokument, milles on kokkuvõtlikult esitatud tootespetsifikaat vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktile d, loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Tootespetsifikaat loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2. Kui komisjon leiab, et taotlus on vastuvõetamatu, teavitab ta liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis asutatud taotlejat põhjustest, miks taotlus vastuvõetamatuks loeti.

3. Vähemalt kord kuus avaldab komisjon loetelu, mis sisaldab nimetusi, mille kohta on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus esitatud, taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi nime ning taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 10

Taotluse nõuetele vastavus

Komisjon vaatab taotluse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 2 kohaselt läbi, kontrollides, et taotluses ei ole ilmseid vigu. Taotluse läbivaatamisel uurib komisjon konkreetselt koonddokumenti. Läbivaatamine tuleks lõpule viia kuue kuu jooksul. Kui seda tähtaega ületatakse, esitab komisjon selle viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 11

Vastuvõetavus ja vastuväite alused

1. Põhjendatud vastuväite esitamise taotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 tähenduses vastuvõetav, kui:

a)	komisjon saab selle kätte määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 98 sätestatud tähtaja jooksul;

b)	see on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõikes 1 toodud tingimustega ning:

selles on näidatud, et kaitsetaotlus, tootespetsifikaadi muutmise või kaitse tühistamise taotlus ei vasta päritolunimetuse ja geograafilise tähise eeskirjadele, sest:

i)	see oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 92 kuni 95 või artikliga 105 või 106 ja nende alusel vastu võetud sätetega;

ii)	kavandatava nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 100 või 101;

iii)

kavandatava nimetuse registreerimine ohustaks kaubamärgi omaniku õigusi või täielikult homonüümse nimetuse kasutajat või liitnimetuse kasutajat, mille üks osa on identne kavandatava nimega või osaliselt homonüümsete nimede olemasolu või muude nimede olemasolu, mis on sarnased kavandatavale nimele, mis viitavad viinamarjasaadustele, mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 3 sätestatud avaldamise kuupäeva.

Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Kui vastuväite esitab füüsiline või juriidiline isik, on nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide vastuvõetav ainult siis, kui selles on ära näidatud vastuväite esitaja õigustatud huvi.

2. Kui komisjon leiab, et vastuväide ei ole vastuvõetav, teavitab ta vastuväite saatnud asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse aluseks olnud põhjustest.

Artikkel 12

Vastuväite esitamise menetlus

1. Kui komisjon leiab, et vastuväide on vastuvõetav, kutsub ta vastuväite esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku ning kaitsetaotluse esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku alustama asjakohaseid konsultatsioone kolme kuu jooksul. Kutse tuleb esitada nelja kuu jooksul alates vastuväite esemeks olnud kaitsetaotluse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast, ja sellega koos tuleb esitada koopia vastuväite põhjendustest. Kõnealuse kolme kuu jooksul võib komisjon taotluse esitanud ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku palvel konsultatsioonide tähtaega pikendada maksimaalselt kolme kuu võrra.

2. Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või isik alustavad viivitamata asjakohast konsulteerimist. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas kaitsetaotlus vastab käesoleva määruse ning määruse (EL) nr 1308/2013 tingimustele.

3. Kui osapooled jõuavad kokkuleppele, siis teavitab kolmandas riigis asutatud taotleja või liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutused, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni toimunud konsultatsioonide tulemustest ja kõikidest teguritest, mis aitasid kaasa kokkuleppe sõlmimisele, sealhulgas poolte arvamused. Kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 3 kohaselt avaldatud üksikasju on oluliselt muudetud, peab komisjon pärast riiklikku menetlust uuesti läbi viima nimetatud määruse artikli 97 lõikes 2 osutatud hindamise, tagamaks, et muudetud üksikasjad on avaldatud asjakohaselt. Kui pärast kokkuleppele jõudmist tootespetsifikaadis muudatusi ei tehta või kui muudatused ei ole olulised, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 vastu otsuse registreerida kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis.

4. Kui osapooled kokkuleppele ei jõua, siis teavitab kolmanda riigi taotleja või liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutus, kellele kaitsetaotlus esitati, komisjoni toimunud konsultatsioonide tulemustest ning sellega seotud teabest ja dokumentidest. Komisjon võtab vastu otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99, millega antakse kaitse või lükatakse taotlus tagasi.

Artikkel 13

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamise piirangud

1. Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 102 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse kuni viie aasta pikkune üleminekuperiood selleks, et liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete puhul, mille nimetus koosneb osaliselt või täielikult nimetusest, mille kasutamine on vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2, võiks jätkata nimetuse kasutamist, millega toodet on seni turustatud.

Niisuguse üleminekuperioodi võimaldamine sõltub vastuvõetava vastuväite esitamisest vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 3 või artiklile 98, milles näidatakse, et nimetusele kaitse andmise otsus ohustaks:

a)	täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või

b)	osaliselt homonüümset või muud nimetust, mis on sarnane kavandatavale nimele, mis viitab viinamarjasaadustele ja mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 3 sätestatud avaldamise kuupäeva.

2. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu võtta rakendusakte, millega pikendatakse lõikes 1 osutatud üleminekutähtaega kuni 15 aastale, kui on näidatud, et:

a)	lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;

b)	lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvelt kasu saamine ning tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

4. Ajutiste raskustega toime tulemiseks, pidades silmas pikaajalist eesmärki tagada kõigi vastava piirkonna tootjate tegutsemine kooskõlas tootespetsifikaadiga, võib liikmesriik anda kaitse ajutiseks perioodiks alates kuupäevast, mil taotlus komisjonile saadetakse, tingimusel et asjaomased tootjad on kõnealust viinamarjasaadust õiguspäraselt turustanud, kasutades asjaomaseid nimetusi järjepidevalt vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist liikmesriigi ametiasutustele ja et neid ajutisi raskusi on nimetatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikes 3 osutatud vastuväite esitamise menetluses. Üleminekuperiood peab olema võimalikult lühike ega tohi olla pikem kui kümme aastat.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväite esitamise menetluse korral.

Nimetatud üleminekuperioodid tuleb esitada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 1 osutatud taotluses.

3. JAGU

Tootespetsifikaadi muutmine

Artikkel 14

Muudatuste liigid

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 tähenduses on tootespetsifikaadi muudatused vastavalt olulisusele liigitatud kahte kategooriasse: muudatused, mille korral on vaja kohaldada vastuväite esitamise menetlust liidu tasandil („liidu muudatus“) ja muudatused, millega tegeletakse liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil („standardmuudatus“).

Muudatust loetakse liidu muudatuseks, kui:

a)	see sisaldab nimetuse või kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise muudatust;

b)	see sisaldab viinamarjasaaduse kategooria muutmist, kustutamist või lisamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osale;

c)	see võib kaotada seose, millele on viidatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või punkti b alapunktis i;

d)	see sisaldab täiendavaid piiranguid toote turustamisele.

Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu tasandi muudatuste taotlus peab sisaldama tõendeid, et taotletav muudatus on kooskõlas vastava kolmanda riigi kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kehtiva õigusega.

Kõik muud muudatused loetakse standardmuudatusteks.

2. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 tähenduses on ajutine muudatus standardmuudatus tootespetsifikaadi ajutine muutmise tõttu, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult tunnustatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

Artikkel 15

Tootespetsifikaadi muutmise liidu tasandi menetlus

1. Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse taotluse korral, nagu see on määratletud käesoleva määruse artiklis 14, järgitakse mutatis mutandis menetlust, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 94 ja artiklites 96 kuni 99, käesoleva määruse II peatüki 1., 2. ja 3. jaos ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 II peatüki 1., 2. ja 3. jaos.

2. Kui komisjon leiab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 2 kohase hindamise alusel, et kõnealuse määruse artikli 97 lõikega 3 nõutud tingimused on täidetud, avaldab ta rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 9 lõikes 1 osutatud liidu tasandi muudatuse taotluse Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Lõplik otsus muudatuse kinnitamise kohta langetatakse ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud hindamismenetluseta, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuvõetav vastuväide või kui muutmistaotlus tagasi lükatakse, mille korral kohaldatakse nimetatud määruse artikli 99 teist lõiget.

3. Liidu muudatuse taotlus peab sisaldama ainult liidu muudatusi. Kui liidu muudatuse taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu muudatuse menetlust ainult liidu muudatuste suhtes. Standard- ja ajutised muudatused loetakse mitteesitatuks.

4. Muutmistaotluste hindamisel keskendub komisjon taotletud muudatustele.

Artikkel 16

Liidu muudatuse taotluse vastuvõetavus

1. Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 105 ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 9 lõikega 2 mutatis mutandis ning on täidetud nõuetekohaselt.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on põhjalik ja ammendav ning vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 1 esitatud tingimustele.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse rahuldamine komisjoni poolt hõlmab üksnes muudatusi, mis on taotluses esitatud.

2. Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.

Artikkel 17

Standardmuudatused

1. Standardmuudatused kinnitatavad ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on.

Tootespetsifikaadi standardmuudatuse taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on. Taotleja peab täitma määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 sätestatud tingimused. Kui standardmuudatuse taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste registreerimise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavad muudatused kvalifitseeruvad standardmuudatustena vastavalt käesoleva määruse artiklile 14.

2. Kui liikmesriik leiab, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel vastu võetud sätetele, võib ta standardmuudatuse avaldada. Muutmisotsus peab sisaldama uut konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja uut konsolideeritud tootespetsifikaati.

Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

3. Kolmandast riigist pärineva viinamarjasaaduse standardmuudatuse otsuse peab langetama vastavalt kõnealuses riigis kehtivale süsteemile ja teatama komisjonile vahetult või kolmanda riigi ametiasutuste vahendusel üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi, mitte hiljem kui üks kuu pärast avaldamist.

4. Standardmuudatuste teatis loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklile 10.

5. Kui standardmuudatus tingib muudatuse koonddokumendis, peab komisjon avaldama rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 10 osutatud tavapärase muudatuse kirjelduse ja uue koonddokumendi Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teatise saamise kuupäeva.

6. Kui standardmuudatus ei tingi muudatust koonddokumendis, peab komisjon rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32 osutatud infosüsteemide kaudu avaldama tavapärase muudatuse kirjelduse Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi taotlejalt teatise saamise kuupäeva.

7. Standardmuudatused hakkavad liidu territooriumil kehtima pärast avaldamist Euroopa Liidu Teataja C-seerias või komisjoni infosüsteemis, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32.

8. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele osale, mis iga liikmesriigi territooriumil asub. Standardmuudatus hakkab kehtima alles siis, kui viimane riiklik kinnitus on antud. Liikmesriik, kes kinnitab standardmuudatuse viimasena, saadab komisjonile lõikes 4 osutatud teatise mitte hiljem kui üks kuu pärast standardmuudatuse heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei kohalda esimeses lõigus viidatud riiklikku kinnitust, võib mis tahes liikmesriik esitada selle taotluse vastavalt liidu tasandi muutmismenetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

Artikkel 18

Ajutised muudatused

1. Ajutised muudatused kinnitatakse ja avaldatakse liikmesriikidele, kellele päritolunimetuse või geograafilise tähise geograafiline piirkond kuulub. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva. Ajutine muudatus kehtib liikmesriigis pärast selle avaldamist.

2. Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi vastavalt osale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui riiklikku heakskiitmise otsust hakatakse kohaldama. Liikmesriik, kes kinnitab ajutise muudatuse viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast kinnitamisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmas riik.

3. Kolmandast riigist pärinevate viinamarjasaaduste ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.

4. Ajutiste muudatuste teatis loetakse täielikuks, kui see sisaldab kõiki rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 11 osutatud elemente.

5. Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriik, kolmas riik või kolmanda riigi üksiktootja või tootjate rühm teatise kätte saab. Ajutine muudatus kehtib liidus pärast seda, kui komisjon on selle avaldanud.

4. JAGU

Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tühistamine

Artikkel 19

Tühistamismenetlus

Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tühistamise taotluse korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 106, järgitakse mutatis mutandis menetlust, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklis 94 ja artiklites 96 kuni 99, käesoleva määruse II peatüki 1., 2. ja 4. jaos ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 II peatüki 1., 2., 4. ja 5. jaos.

Komisjon avaldab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 13 osutatud tühistamistaotluse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 20

Tühistamise alus

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 tähenduses loetakse tootespetsifikaadile mittevastavuseks ka seda, kui kaitstud nimetusega toodet vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul turule ei lasta.

Artikkel 21

Tühistamistaotluste vastuvõetavus

1. Põhjendatud tühistamistaotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 tähenduses vastuvõetav, kui:

a)	tühistamistaotlus on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 13 lõikes 1 esitatud tingimustega ja

b)	tühistamistaotlus põhineb määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 106 osutatud alustel.

2. Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

3. Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.

5. JAGU

Sümbolite, tähiste ja lühendite kasutamine

Artikkel 22

Ajutine märgistus ja esitlusviis

Pärast seda, kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus on komisjonile saadetud, võib tootja märgistamisel ja esitlusviisis näidata ja kasutada riiklike logosid ja tunnuseid vastavalt liidu õigusele ja eeskätt määruse (EL) nr 1169/2011 sätetele.

Kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist näitavat liidu sümboolikat, liidu väljendit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ja liidu lühendeid „KPN“ või „KGT“ võib märgistusel kasutada ainult pärast päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmise otsuse avaldamist.

Kui taotlus tagasi lükatakse, võib esimese lõigu kohaselt märgistatud viinamarjasaadust turustada kuni olemasolevate varude lõppemiseni.

Artikkel 23

Erandid kohustusest kasutada märgistusel väljendit „kaitstud päritolunimetus“

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikele 3 võib väljendi „kaitstud päritolunimetus“ ära jätta veinidel, millel on järgmised kaitstud päritolunimetused:

a)	Kreeka: Σάμος (Samos);

b)	Hispaania: Cava, Jerez, Xérès või Sherry, Manzanilla;

c)	Prantsusmaa: Champagne;

d)	Itaalia: Asti, Marsala, Franciacorta;

e)	Küpros: Κουμανδαρία (Commandaria);

f)	Portugal: Madeira või Madère, Port või Porto.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILINE NIMETUS

1. JAGU

Kaitsetaotlused ja läbivaatamismenetlus

Artikkel 24

Traditsioonilise nimetuse keel ja kirjaviis

1. Traditsiooniline nimetus registreeritakse

a)	kas selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või

b)	keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse.

2. Traditsiooniline nimetus tuleb registreerida algupärase kirjakuju ja kirjaviisiga. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

Artikkel 25

Taotlejad

1. Liikmesriikide või kolmandate riikide pädevad asutused või kolmandates riikides registreeritud kutseala esindusorganisatsioonid võivad taotleda traditsioonilise nimetuse kaitsmist.

2. „Kutseala esindusorganisatsioon“ – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb ühes või mitmes veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas/piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna/piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna/piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende viinamarjasaaduste kohta, mida ta toodab.

Artikkel 26

Taotluse vastuvõetavus

1. Kaitsetaotlusi käsitatakse vastuvõetavatena, kui need on esitatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 25, rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 21 ja artikli 30 lõikega 3 ning täidetud nõuetekohaselt.

Taotlus on nõuetekohaselt täidetud, kui see sisaldab järgmist teavet:

a)	traditsioonilise nimetusena kaitstav nimetus;

b)	traditsioonilise nimetuse tüüp kas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 lõike a või b alusel;

c)	keel, milles kaitstav traditsiooniline nimetus on;

d)	viinamarjasaaduse kategooria või kategooriad;

e)	määratluse ja kasutustingimuste kokkuvõte;

f)	asjaomane kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

2. Koos taotlusega tuleb esitada koopia asjaomase liikmesriigi õigusaktist või kolmanda riigi või kolmandate riikide veinitootjatele kohaldatavatest eeskirjadest, mis hõlmavad kõnealuse nimetuse kasutamist ja viide nende õigusaktide või eeskirjade avaldamisele.

3. Kui taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud või kui lõikes 2 osutatud dokumente koos taotlusega ei esitata, loetakse taotlus vastuvõetamatuks.

4. Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest ja informeeritakse neid sellest, et neil on õigus esitada uus nõuetekohane taotlus.

Artikkel 27

Kehtivad nõuded

1. Kaitstud traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus loetakse kehtivaks, kui nimi, millele kaitset taotletakse:

a)	vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 112 esitatud traditsioonilise nimetuse määratlusele ja käesoleva määruse artikliga 24 kehtestatud nõuetele;

koosneb ainult kas:

i)	suurel osal liidu või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetusest, et eristada teatavaid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi, või

ii)	asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekast nimetusest, et eristada teatavaid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi;

c)	ei ole saanud üldnimetuseks ning

d)	seda määratletakse ja reguleeritakse liikmesriigi õigusega või sellele kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades sätestatud kasutustingimusi.

Punkti b ei kohaldata traditsioonilistele nimetustele, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 lõikes a.

2. Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on järgmine:

a)	kasutamine vähemalt viie aasta jooksul nimetuste korral, mis esitati liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb;

b)	kasutamine vähemalt 15 aasta jooksul nimetuste korral, mis esitati keeles, mida kasutatakse kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lõike 1 punkti c tähenduses tähendab „üldnimetus“ nimetust, mis vaatamata sellele, et see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, on muutunud liidus asjaomase viinamarjasaaduse üldnimeks.

Artikkel 28

Komisjoni kontroll

1. Traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon vastuväite kätte saab.

2. Komisjon hindab, kas kaitsetaotlus vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

3. Kui komisjon leiab, et artiklites 26 ja 27 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusakti seoses kaitsetaotluse avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui traditsioonilise nimetuse kaitse taotlus ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon taotlejat keeldumise põhjustest ja määrab tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.

5. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 115 lõikele 2.

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 29

Vastuväite esitamine

Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon vastuväite kätte saab.

Artikkel 30

Vastuvõetavus ja vastuväite alused

1. Põhjendatud vastuväide on vastuvõetav, kui:

a)	selle esitab liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi;

b)	komisjon saab selle kätte rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 22 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;

c)	see tõendab, et kaitsetaotlus ei vasta traditsioonilisi nimetusi reguleerivatele eeskirjadele, kuna see ei ole kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27, sest kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus käesoleva määruse artikliga 32 või 33.

2. Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmanda riigi kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 31

Vastuväite menetlemine

1. Kui komisjon ei lükka vastuväidet tagasi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 23 lõikega 3, peab vastuväite sisu teatama taotlejale, kes taotluse tegi ja kutsuma teda üles esitama märkused rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul. Selle ajavahemiku jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus kutsub komisjon pooli üles esitama võimaluse korral rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul oma märkused teise poole teadete kohta.

2. Kui taotleja või vastuväite esitaja märkusi ei esita või kui rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 24 toodud tähtaja jooksul vastuväidete ja märkuste esitamise tähtajast kinni ei peeta, siis jätkab komisjon vastuväite menetlemisega.

3. Komisjon otsustab traditsioonilise nimetuse tunnustamise või tagasilükkamise kättesaadava teabe põhjal. Komisjon kaalub, kas käesoleva määruse artiklis 27, 32 või 33 sätestatud tingimused on täidetud. Traditsioonilise nimetuse tagasilükkamise otsus teatatakse vastuväite esitajale ja taotlejale.

4. Kui esitatakse mitu vastuväidet, võib ühe või mitme kõnealuse vastuväite esialgse läbivaatamise tõttu kaitsetaotluse menetlemise jätkamine olla takistatud. Sellisel juhul võib komisjon teise vastuväite menetluse peatada. Komisjon teatab teistele vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväite esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

3. JAGU

Kaitse

Artikkel 32

Seos kaubamärkidega

1. Sellise kaubamärgi registreerimine, mis koosneb traditsioonilisest nimetusest või sisaldab traditsioonilist nimetust, mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 kohasele traditsioonilise nimetuse määratlusele ega kasutamise tingimustele ning mis puudutab mõnda nimetatud määruse VII lisa II osas loetletud kategooriatesse kuuluvat toodet, tuleb:

a)	tagasi lükata, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse pärast traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse komisjonile esitamise kuupäeva ja traditsioonilisele nimele antakse kaitse, või

b)	tühistada.

2. Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat viinamarjasaaduse tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib lõikes 1 osutatud kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või saadud liidu territooriumil heauskse kasutamise teel, kui selline võimalus on ette nähtud riiklikus õiguses, liidu territooriumil jätkuvalt kasutada ja uuendada enne traditsioonilise nimetuse päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva olenemata traditsioonilise nimetuse kaitsest, tingimusel et kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 (10) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel (11).

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

Artikkel 33

Homonüümid

1. Nimetus, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus ja mis on täielikult või osaliselt homonüümne traditsioonilise nimetusega, mis on juba kaitstud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 113, registreeritakse, võttes nõuetekohaselt arvesse selle nimetuse kohalikku ja traditsioonilist kasutamist ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis eksitab tarbijat toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust võib kasutada üksnes tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse piisav eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid võrdselt ning mitte eksitada tarbijaid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või IV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuse või selle sünonüümiga.

4. JAGU

Muutmine ja tühistamine

Artikkel 34

Traditsioonilise nimetuse muutmine

Taotleja, kes vastab artikli 25 kohastele nõuetele, võib taotleda registreeritud traditsioonilise nimetuse kinnituse muutmist, võttes arvesse artikli 26 lõike 1 punktides b, c ja d kirjeldatud elemente.

Artikleid 26 kuni 31 kohaldatakse muutmistaotluste suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 35

Traditsioonilise nimetuse tühistamine

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 115 lõikele 2 võib komisjon liikmesriigi, kolmanda riigi või õigustatud huvi omava füüsilise või juriidilise isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakte traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamiseks.

Artikleid 26 kuni 31 kohaldatakse muutmistaotluste suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 36

Tühistamise alus

Traditsioonilise nimetuse kaitse tühistatakse, kui:

a)	nimetus ei vasta enam artiklis 27, 32 või 33 kehtestatud nõuetele;

b)	kooskõla vastava määratlusega ja kasutamise tingimused ei ole enam tagatud.

Artikkel 37

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1. Põhjendatud tühistamistaotlus on vastuvõetav, kui:

a)	selle esitas komisjonile liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi, ning

b)	see tugineb artiklis 36 osutatud alustele.

Nõuetekohaselt põhjendatud tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks ainult juhul, kui selles näidatakse ära taotleja õigustatud huvi.

2. Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud asutust või isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

3. Komisjon avaldab tühistamistaotluse puudutatud asutustele ja isikutele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 30 lõikele 4.

4. Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult jätkuvalt sõltuv.

Artikkel 38

Kolmandates riikides kasutatavate traditsiooniliste nimetuste eeskirjad

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 112 sätestatud traditsioonilise nimetuse määratlust kohaldatakse mutatis mutandis nimetuste suhtes, mida tavapäraselt kasutatakse kolmandates riikides geograafilise tähise või päritolunimetusega viinamarjasaaduste korral asjaomase riigi õigusaktide kohaselt.

2. Kui kolmanda riigi viinamarjasaaduse märgistusel kasutatakse muid kui elektroonilises andmebaasis E-Bacchus loetletud traditsioonilisi nimetusi, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 25 lõikes 1, võib neid kasutada märgistusel vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

5. JAGU

Artikkel 39

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Määruse (EÜ) nr 607/2009 alusel kaitstud traditsiooniline nimetus on automaatselt kaitstud ka käesoleva määruse alusel.

IV PEATÜKK

MÄRGISTUS JA ESITLUSVIIS

1. JAGU

Kohustuslikud elemendid

Artikkel 40

Kohustuslike elementide esitlus

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 osutatud kohustuslikud elemendid peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

2. Erandina lõikest 1 võivad artikli 41 lõikes 1 osutatud ning partii numbrit käsitlevad kohustuslikud elemendid paikneda väljaspool lõikes 1 viidatud nägemisvälja.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 41 lõikes 1 osutatud elementide kirjasuurus peab olema 1,2 mm või suurem, olenemata kasutatavast kirjavormingust.

Artikkel 41

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

1. Teatavate määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul väljendeid, mis on esitatud I lisa A osas.

2. Lõikes 1 osutatud väljenditele võib vajaduse korral lisada I lisa B osas esitatud vastava piktogrammi.

Artikkel 42

Turustamine ja eksport

1. Viinamarjasaadusi, mille märgistus või esitlusviis ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi liidus turustada ega eksportida.

2. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid viinamarjasaaduse eksportimisel lubada elemente ja esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate märgistamise ja esitlusviisi nõuetega, kui vastavad elemendid või esitlusviis on nõutud asjaomase kolmanda riigi õiguse alusel. Need elemendid võivad olla muus kui liidu ametlikus keeles.

3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid lubada kasutada lennuki pardal tarbitavate viinamarjasaaduste puhul esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate eeskirjadega, kui viinamarjasaaduste selline esitlusviis tuleneb julgestusega seotud põhjustest.

Artikkel 43

Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine

Viinamarjasaaduste sulgureid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16, ei tohi katta pliid sisaldavakapsli ega fooliumiga.

Artikkel 44

Tegelik alkoholisisaldus

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis c osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuportsentides väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega.

Numbrile järgneb sümbol „% vol“ ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus“, „tegelik alkohol“ või „alk“. Osaliselt kääritatud viinmarjavirde või kääriva toorveini korral võib tegeliku alkoholisisalduse väljendid asendada või neile lisada üldalkoholisisaldusega arvu, millele järgneb sümbol „% vol“ ja järgnevad sõnad „üldalkoholisisaldus“ või „üldalkohol“.

Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või üle kolme aasta pudelis hoitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %.

Artikkel 45

Viide lähtekohale

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 1, punktides 3 kuni 9 ning punktides 15 ja 16 osutatud viinamarjasaaduste korral tuleb kasutada sõnu „[…] vein“, „toodetud […]“, „[…] toode“ või „[…] sekt“ või samaväärset väljendit, millele on lisatud liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus viinamarjad on korjatud ja neist vein valmistatud;

b)	sõnad „Euroopa Liidu vein“ või „Euroopa Liidu riikidest pärit veinide segu“ või samaväärne väljend, kui vein on valmistatud mitmest liikmesriigist pärit veinide segamise teel;

c)	sõnad „Euroopa Liidus valmistatud vein“ või „vein, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“, kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud liikmesriigis mõnest teisest liikmesriigist pärit viinamarjadest;

d)	sõnad „[…] veinide segu“ või samaväärne väljend, millele on lisatud kõnealuste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud mitmest kolmandast riigist pärit veini segamise teel;

e)	sõnad „vein, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“, kuhu on lisatud asjaomaste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud kolmandas riigis mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest.

Erandina esimese lõigu punktist a võib määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 4, 5 ja 6 osutatud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta viinamarjasaaduste korral asendada selle punktis a viidatud väljendi asendada väljendiga „toodetud […]“ või samaväärse nimetusega, millele on lisatud liikmesriigi nimi, kus teine kääritamine toimus.

Esimene ja teine lõik ei piira artiklite 47 ja 56 kohaldamist.

2. Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 2, 10, 11 ja 13 nimetatud viinamarjasaaduste puhul viidatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmisel viisil:

a)	„[…] virre“ või „[…] toodetud virre“ või samaväärne väljend, millele on lisatud liikmesriigi nimi;

b)	„kahe või enama Euroopa Liidu riigi toodangust valmistatud segu“ kahes või enamas liikmesriigis valmistatud viinamarjasaaduste kupaaži puhul;

c)	„virre, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“ viinamarjavirde puhul, mida ei ole valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud.

3. Ühendkuningriigi ja lõike 1 punktide a ja c ning lõike 2 punktide a ja c sätete puhul võib liikmesriigi nime asendada vastava maa nimega, mis on Ühendkuningriigi osa, kus viinamarjasaaduse valmistamiseks kasutatud viinamarjad kasvatati ja koristati.

Artikkel 46

Viide villijale, tootjale, importijale ja müüjale

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„villija“ – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b)	„villimine“ – asjaomase toote pakendamine müügi eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

c)	„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes töötleb või laseb enda nimel töödelda viinamarjad, viinamarjavirde veiniks või viinamarjavirde või veini vahuveiniks, gaseeritud vahuveiniks, kvaliteetvahuveiniks või aromaatne kvaliteetvahuveiniks;

d)	„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 24 tähenduses (12);

e)	„müüja“ – füüsiline või juriidiline isik või sellise isikute rühm, kes ei kuulu määratluse „tootja“ alla ning kes ostab ja seejärel laseb ringlusesse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatset kvaliteetvahuveini;

f)	„aadress“ viitab kohaliku tasandi halduspiirkonnale ja liikmesriigile või kolmandale riigile, kus asub villija, tootja, müüja või importija peakorter.

2. Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

a)	sõnad „villija“ või „villitud […]“, millele võib lisada tootja ettevõttele viitavaid sõnu, või

asjakohane märge, mille kasutustingimused määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste villimine toimub:

i)	tootja ettevõttes või

ii)	tootjarühma tööruumides või

iii)	ettevõttes, mis asub määratletud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses.

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud […] jaoks“ või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud […] […] jaoks“.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud elementidele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi. Kõnealuseid tingimusi ei kohaldata, kui villimine toimub villija asukoha vahetus läheduses.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija“ ja „villinud […]“ vastavalt sõnadega „pakendaja […]“ ja „pakendanud […]“, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3. Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja“ või „tootnud“ ja „müüja“ või „müünud“ või muu samaväärne väljend.

Liikmesriigid võivad otsustada:

a)	teha kohustuslikuks tootja nime esitamise;

b)	anda loa asendada sõna „tootja“ või „tootnud“ sõnadega, mis on esitatud II lisas.

4. Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija“ või „importinud […]“. Lõike 2 kohaselt võib vaadis imporditud ja liidus villitud viinamarjasaaduste korral importija nime asendada või sellele lisada villija nime.

5. Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, esitatakse samuti asjaomase toote märgistusel.

6. Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, esitatakse see märgistusel:

a)	kirjas, mis on vähemalt poole väiksem kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud kirjast või asjaomase viinamarjasaaduse kategooria märkimiseks kasutatud kirjast, või

b)	lõike 5 teises lõigus osutatud koodi abil.

Liikmesriigid võivad otsustada, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes.

Artikkel 47

Vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini suhkrusisalduse esitamine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g sätestatud viinamarjasaaduste märgistusel esitatakse käesoleva määruse III lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.

2. Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi, glükoosi ja sahharoosina, võimaldab kahe III lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3. Ilma et see piiraks III lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda toote märgistusel esitatust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

Artikkel 48

Erieeskirjad gaseeritud vahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide kohta

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein“ ja „gaseeritud poolvahuvein“ lisatakse samas kirjatüübis sama suures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel“ või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel“, isegi kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõiget 2.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui juba keelekasutus viitab, et lisatud on süsinikdioksiidi.

3. Kvaliteetvahuveinide puhul võib juhul, kui toote märgistusel sisaldub nimetus „Sekt“, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

2. JAGU

Vabatahtlikud elemendid

Artikkel 49

Aastakäik

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu võib lisada määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viidatud viinamarjatoote märgistusele, kui vähemalt 85 % selle toote valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal. See ei hõlma:

a)	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur'i või tirage liqueur'i, olenemata nende kogusest;

b)	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest.

2. Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on näidatud aastakäik, vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 (13) artiklile 12.

3. Viinamarjasaaduste korral, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, esitatakse viinamarjasaaduse märgistusel aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

Artikkel 50

Veiniviinamarjasordi nimi

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis b osutatud viinamarjasortide nimed või nende sünonüümid, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viinamarjasaaduste valmistamisel, võib esitada nende toodete märgistusel punktidega a ja b sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud liidus või punktides a ja c sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud kolmandates riikides.

Veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüümi võib esitada järgmistel tingimustel:

kui märgitakse ainult ühe veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm, peab vähemalt 85 % tootest olema valmistatud sellest sordist, välja arvatud:

—	viinamarjasaadused, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur või tirage liqueur, olenemata nende kogusest, või

—	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest;

ii)

kui märgitakse kaks või rohkem veiniviinamarjasordi nime või nende sünonüümi, peab 100 % asjaomastest toodetest olema valmistatud nendest sortidest, välja arvatud:

—	viinamarjasaadused, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur või tirage liqueur, olenemata nende kogusest, või

—	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest.

Veiniviinamarjasordi nime peab märgistusel esitama sisalduse kahanevas järjekorras ja sama suurte tähtedega.

Liidus toodetud viinamarjasaaduste puhul peab märgistusel esitatud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 lõikes 2 sätestatud liigituses.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 lõike 3 kohaselt liigitamiskohustusest vabastatud liikmesriikide puhul peab märgistusel esitatud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, mis on toodud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni hallatavas „Rahvusvahelises veiniviinamarjasortide ja nende sünonüümide nimekirjas“.

Kolmandatest riikidest pärit viinamarjasaaduste korral peab veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüümide märgistus olema kooskõlas asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjadega, kusjuures veiniviinamarjasordi nimi või kasutatav sünonüüm peab esinema ühes järgmiste organisatsioonide nimekirjadest:

i)	Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon;

ii)	Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit;

iii)	Rahvusvaheline Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu.

2. Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on esitatud viinamarjasort, vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/274 artiklile 12.

Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc“, „Pinot noir“, „Pinot meunier“, „Pinot gris“ ja samaväärsed nimed teistes liidu keeltes asendada sünonüümiga „Pinot“.

3. Veiniviinamarjasortide nimed ja nende sünonüümid, mis täielikult või osaliselt koosnevad kaitstud päritolunimetusest või kaitstud geograafilisest tähisest, mida võib kasutada kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel, on esitatud käesoleva määruse IV lisa A osas.

IV lisa A osa võib komisjon muuta üksnes selliselt, et võetaks arvesse uutes liikmesriikides pärast liitumist kehtivaid märgistamise tavasid.

4. Käesoleva määruse IV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele piirkonnale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel.

Artikkel 51

Erieeskirjad veiniviinamarjasordi kasutamise kohta kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide korral

Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 9 ning punktis 16 osutatud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta viinamarjasaaduse korral ja juhul, kui see vastab kõnealuse määruse artikli 120 lõike 2 tingimustele, võib liikmesriik lubada kasutada väljendit „sordivein“, millele lisatakse üks või mõlemad järgmisest:

a)	asjaomase liikmesriigi (liikmesriikide) nimi;

b)	veiniviinamarjasordi (-sortide) nimi.

Lõikes 1 osutatud päritolunimetuseta, geograafilise tähiseta ja kolmanda riigi geograafilise tähiseta viinamarjasaaduse korral, mille märgistusel on esitatud ühe või mitme viinamarjasordi nimi, võib kolmas riik lubada kasutada märgistusel väljendit „sordivein“, millele lisatakse asjaomase kolmanda riigi nimi / asjaomaste kolmandate riikide nimed.

Käesoleva määruse artiklit 45 ei kohaldata liikmesriigi/liikmesriikide või kolmanda riigi / kolmandate riikide nimetustele.

Ühendkuningriigi puhul võib liikmesriigi nime asendada vastava maa nimega, mis on Ühendkuningriigi osa, kus viinamarjasaaduse valmistamiseks kasutatud viinamarjad kasvatati.

Artikkel 52

Suhkrusisalduse esitamine veinidel, mis ei ole vahuvein, gaseeritud vahuvein, kvaliteetvahuvein ega aromaatne kvaliteetvahuvein

1. Käesoleva määruse III lisa B osas sätestatud fruktoosi ja glükoosina väljendatud suhkrusisalduse võib esitada viinamarjasaaduse märgistusel, kui tegemist ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g osutatud viinamarjasaadusega.

2. Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus võimaldab kahe käesoleva määruse III lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse III lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda märgistusel esitatust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.

4. Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 3, 8 ja 9 osutatud viinamarjasaaduste suhtes liikmesriikidele, kes on suhkrusisalduse märkimise tingimused ise kehtestanud, ega kolmandatele riikidele, kus sellised tingimused on reguleeritud kehtivate eeskirjadega, sh kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadega.

Artikkel 53

Teatavatele tootmismeetoditele viitavad väljendid

1. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile f võib viinamarjasaadustel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16, märkida viite konkreetsete valmistamismeetodite kohta. Viited võivad sisaldada valmistamismeetodeid, millele on osutatud käesolevas artiklis.

2. Puust mahutis käärinud, küpsenud või laagerdunud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega viinamarjasaaduste korral võib kasutada üksnes V lisas loetletud teatavate valmistamismeetoditele viitavaid väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste viinamarjasaaduste jaoks muid, V lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui viinamarjasaadus on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud viinamarjasaaduse märgistusel ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahutitega.

3. Väljendit „pudelis kääritatud“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode on valmistatud, on vähemalt üheksa kuud, arvestades süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c)	kui süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel kestis vähemalt 90 päeva;

d)	sete on eraldatud tootest transfeermeetodil filtreerimise teel või purustamismeetodil (dégorgement).

4. Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud“, „traditsiooniline meetod“, „klassikaline meetod“ või „klassikaline traditsiooniline meetod“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b)	toodet on hoitud ühes ja samas ettevõttes pidevalt kontaktis settega vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c)	sete on eraldatud tootest purustamismeetodil (dégorgement).

5. Nimetust „Crémant“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a)	viinamarjad on koristatud käsitsi;

b)	vein on tehtud virdest, mis on saadud tervete või seemneteta viinamarjade pressimisel. 150 kg viinamarjade kohta ei tohi tulla rohkem kui 100 liitrit virret;

c)	maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei tohi ületa 150 mg/l;

d)	suhkrusisaldus on alla 50 g/l;

e)	toode on kooskõlas lõikes 4 sätestatud nõuetega.

Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, esitatakse väljend „Crémant“ kvaliteetvahuveini märgistusel koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Esimese lõigu punkti a ja teist lõiku ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant“ sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6. Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 (14).

Artikkel 54

Viide põllumajandusettevõttele

1. VI lisas loetletud põllumajandusettevõttele viitavaid väljendeid, mis ei sisalda villija, tootja või müüja nime, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste puhul, eeldusel et:

neid nimetusi tohib kasutada ainult juhul, kui viinamarjasaadus on valmistatud ainult selle põllumajandusettevõtte kasutuses olevate viinamarjaistanduste viinamarjadest ja kogu valmistamine toimub selles põllumajandusettevõttes.

2. VI lisas loetletud nimetuste kasutamist reguleerivad liikmesriigid. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad VI lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjad.

3. Niisuguses põllumajandusettevõttes valmistatud viinamarjasaaduse turustamises osalevad ettevõtjad võivad selle põllumajandusettevõtte nime viinamarjasaaduse märgistusel ja esitlemisel kasutada ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõus on.

Artikkel 55

Viide selliste geograafiliste üksuste nimele, mis on väiksemad või suuremad kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond

1. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile g ja ilma et see piiraks artiklite 45 ja 46 kasutamist, võib üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduse märgistusel viidata sellise geograafilise üksuse nimele, mis on väiksem või suurem kui kõnealuse päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond.

2. Kui viidatakse selliste geograafiliste üksuste nimele, mis on väiksemad kui päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond, peab taotleja tootespetsifikaadis ja koonddokumendis asjaomase geograafilise üksuse täpselt määratlema. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes.

Väiksemas geograafilises üksuses toodetud viinamarjasaadustele kehtib järgmine:

vähemalt 85 % viinamarjadest, millest viinamarjasaadus on valmistatud, peab pärinema kõnealusest väiksemast geograafilisest üksusest. See ei hõlma:

i)	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse magustamiseks, „expedition liqueur'i“ või „tirage liqueur'i“, olenemata nende kogusest;

ii)	viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest;

b)	tootmises kasutatavad muud viinamarjad peavad olema pärit asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise määratletud geograafilisest piirkonnast.

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada teise lõigu punktides a ja b sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3. Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema või suurema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale peab viitama järgmisele:

a)	asula või asulate rühm;

b)	kohalik haldusüksus või selle osa;

c)	viinamarjakasvatusala alampiirkond või selle osa;

d)	halduspiirkond.

3. JAGU

Eeskirjad erikujuga pudelite ja sulgurite kohta

Artikkel 56

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused

VII lisas sätestatud erikujuga pudelitüüpide loetelusse lisamiseks peab asjaomane pudelitüüp vastama järgmistele nõuetele:

a)	seda on ainu-, algu- ja tavapäraselt kasutatud mõne kindla kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega viinamarjasaaduse korral vähemalt 25 aastat ning

b)	selle kasutamine kujutab tarbija jaoks viidet viinamarjasaaduse kindlale kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele.

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused on esitatud VII lisas.

Artikkel 57

Eeskirjad teatavate viinamarjasaaduste esitlusviisi kohta

1. Liidus toodetud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini turustatakse ja eksporditakse tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

pudelite puhul, mille nimimaht on suurem kui 0,20 liitrit: seenekujulise sulguriga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab sulguri täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt;

b)	pudelite puhul, mille nimimaht ei ületa 0,20 liitrit: mis tahes muu sobiva sulguriga.

Muid liidus toodetud jooke ei turustata ega ekspordita tüüpilises klaasist vahuveinipudelis või suletuna esimese lõigu punktis a kirjeldatud viisil.

2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et muid jooke võib turustada või eksportida „vahuveini“ tüüpi klaaspudelis või sulguriga, mida on kirjeldatud lõike 1 esimese lõigu punktis a, juhul kui neid on traditsiooniliselt sellistesse pudelitesse villitud ja see ei eksita tarbijat seoses joogi tegeliku olemusega.

Artikkel 58

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted märgistamise ja esitlusviisi kohta

1. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 49, 50, 52, 53 ja 55 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 13 osutatud üksikasjade esitamise vastavate viinamarjasaaduste tootespetsifikaatidega kohustuslikuks muuta, need keelata või nende kasutamist piirata enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, kehtestades selleks rangemad tingimused, kui on sätestatud käesolevas peatükis.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 52 ja 53 osutatud üksikasjade esitamise kohustuslikuks muuta enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

3. Liikmesriigid võivad kontrollimise eesmärgil otsustada oma territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes kehtestada muid kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikes 1 ja artikli 120 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.

4. Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud viinamarjasaaduste suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 118, 119 ja 120.

V PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Menetluskeel

Kõik komisjonile esitatud dokumendid ja kogu teave seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotluse, tootespetsifikaadi muutmistaotluse, vastuväite esitamise menetluse ja tühistamismenetlusega vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 94 kuni 98 ning artiklitele 105 ja 106, ning traditsioonilise nimetusega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 25 kuni 31 ning artiklitele 34 ja 35 peavad olema ühes liidu ametlikus keeles või sellega peab kaasas olema kinnitatud tõlge ühte neist keeltest.

Artikkel 60

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 607/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 61

Üleminekumeetmed

1. Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 2 kuni 12 ja artikkel 72 kaitsetaotluse ja ajutise märgistamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

2. Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 13 kuni 16 vastuväidete esitamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille koonddokumendid on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

3. Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 21, 22 ja 23 kaitse tühistamise kohta kehtivad tühistamistaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

4. Käesoleva määruse ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 sätted vastuväidete esitamise kohta jäävad kehtima menetluses olevatele taotlustele, mille koonddokument on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

5. Lõiked 1, 2 ja 3 kehtivad mutatis mutandis traditsiooniliste nimetuste menetlustele, mille kaitse- või tühistamismenetlus on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.

6. Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 20 ja 72 tootespetsifikaadi muutmise ja ajutise märgistamise kohta kehtivad nii tootespetsifikaadi muutmistaotlustele, mis on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kui ka väheoluliste või oluliste liidu muudatuste tingimustele vastavate muudatuste taotlustele, mille on esitanud liikmesriigid.

Mis puutub pooleliolevatesse muutmistaotlustesse, mida esimeses lõigus ei käsitleta, siis liikmesriigi otsust esitada sellised muudatused komisjonile käsitatakse kui standardmuudatuse heakskiitmist vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 2.

Liikmesriigid esitavad menetluses olevate muudatuste loetelu komisjonile elektronpostiga kolm kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Loetelu jagatakse kahte järgmisesse rühma:

a)	muudatused, mis loetakse vastavaks liidu muudatuse tingimustele;

b)	muudatused, mis loetakse vastavaks standardmuudatuse tingimustele.

Komisjon avaldab standardmuudatuste loetelu iga liikmesriigi kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul alates iga liikmesriigi täieliku nimekirja saamisest ning avalikustab kõnealuste standardmuudatustega seotud taotluse ja koonddokumendid.

7. Määruse (EÜ) nr 607/2009 sätted jäävad kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate traditsiooniliste nimetuste muutmistaotluste suhtes.

8. Tootespetsifikaadi muudatus, mis on esitatud liikmesriigi pädevale asutusele 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille pädev asutus on komisjonile edastatud enne 30. juunit 2014, vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 73 lõikele 2, loetakse vastuvõetuks, kui komisjon on seda tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c.

Muudatused, mida komisjon on tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c, loetakse standardmuudatuse taotluseks ja nende osas järgitakse üleminekueeskirju, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6.

9. Viinamarjasaadusi, mis on toodud turule või märgistatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 607/2009, võib turustada kuni olemasolevate varude lõppemiseni.

10. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 118s sätestatud menetlust kohaldatakse tootespetsifikaadi mis tahes muudatusele, mis on liikmesriigile esitatud 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille kõnealune liikmesriik on saatnud komisjonile enne 31. detsembrit 2011.

Artikkel 62

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3) Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(5) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.6.2014, lk 17).

(6) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(8) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 46).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(13) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

(14) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

I LISA

A OSA

Artikli 41 lõikes 1 osutatud väljendid

Keel	Sulfiteid tähistavad väljendid	Mune ja munatooteid tähistavad väljendid	Piima ja piimtooteid tähistavad väljendid
bulgaaria keeles	„сулфити“ ehk „серен диоксид“	„яйце“, „яйчен протеин“, „яйчен продукт“, „яйчен лизозим“ ehk „яйчен албумин“	„мляко“, „млечни продукти“, „млечен казеин“ ehk „млечен протеин“
hispaania keeles	„sulfitos“ ehk „dióxido de azufre“	„huevo“, „proteína de huevo“, „ovoproducto“, „lisozima de huevo“ ehk „ovoalbúmina“	„leche“, „productos lácteos“, „caseína de leche“ ehk „proteína de leche“
tšehhi keeles	„siřičitany“ ehk „oxid siřičitý“	„vejce“, „vaječná bílkovina“, „výrobky z vajec“, „vaječný lysozym“ ehk „vaječný albumin“	„mléko“, „výrobky z mléka“, „mléčný kasein“ ehk „mléčná bílkovina“
taani keeles	„sulfitter“ehk„svovldioxid“.	„æg“,„ægprotein“,„ægprodukt“,„æglysozym“ehk„ægalbumin“	„mælk“,„mælkeprodukt“,„mælkecasein“ehk„mælkeprotein“,
saksa keeles	„Sulfite“ ehk „Schwefeldioxid“	„Ei“, „Eiprotein“, „Eiprodukt“, „Lysozym aus Ei“ ehk „Albumin aus Ei“	„Milch“, „Milcherzeugnis“, „Kasein aus Milch“ ehk „Milchprotein“
eesti keeles	„sulfitid“ ehk „vääveldioksiid“	„muna“, „munaproteiin“, „munatooted“, „munalüsosüüm“ ehk „munaalbumiin“	„piim“, „piimatooted“, „piimakaseiin“ ehk „piimaproteiin“
kreeka keeles	„θειώδη“, „διοξείδιο του θείου“ ehk „ανυδρίτης του θειώδους οξέος“	„αυγό“, „πρωτεΐνη αυγού“, „προϊόν αυγού“, „λυσοζύμη αυγού“ ehk „αλβουμίνη αυγού“	„γάλα“, „προϊόντα γάλακτος“, „καζεΐνη γάλακτος“ ehk „πρωτεΐνη γάλακτος“
inglise keeles	„sulphites“, „sulfites“, „sulphur dioxide“ ehk „sulfur dioxide“	„egg“, „egg protein“, „egg product“, „egg lysozyme“ ehk „egg albumin“	„milk“, „milk products“, „milk casein“ ehk „milk protein“
prantsuse keeles	„sulfites“ ehk „anhydride sulfureux“	„œuf“, „protéine de l'œuf“, „produit de l'œuf“, „lysozyme de l'œuf“ ehk „albumine de l'œuf“	„lait“, „produits du lait“, „caséine du lait“ ehk „protéine du lait“
horvaadi keeles	„sulfiti“ ehk „sumporov dioksid“	„jaje“, „bjelančevine iz jaja“, „proizvodi od jaja“, „lizozim iz jaja“ ehk „albumin iz jaja“	„mlijeko“, „mliječni proizvodi“, „kazein iz mlijeka“ ehk „mliječne bjelančevine“
itaalia keeles	„solfiti“ ehk „anidride solforosa“	„uovo“, „proteina dell'uovo“, „derivati dell'uovo“, „lisozima da uovo“ ehk „ovoalbumina“	„latte“, „derivati del latte“, „caseina del latte“ ehk „proteina del latte“
läti keeles	„sulfīti“ ehk „sēra dioksīds“	„olas“, „olu olbaltumviela“, „olu produkts“, „olu lizocīms“ ehk „olu albumīns“	„piens“, „piena produkts“, „piena kazeīns“ ehk „piena olbaltumviela“
leedu keeles	„sulfitai“ ehk „sieros dioksidas“	„kiaušiniai“, „kiaušinių baltymai“, „kiaušinių produktai“, „kiaušinių lizocimas“ ehk „kiaušinių albuminas“	„pienas“, „pieno produktai“, „pieno kazeinas“ ehk „pieno baltymai“
ungari keeles	„szulfitok“ ehk „kén-dioxid“	„tojás“, „tojásból származó fehérje“, „tojástermék“, „tojásból származó lizozim“ ehk „tojásból származó albumin“	„tej“, „tejtermékek“, „tejkazein“ ehk „tejfehérje“
malta keeles	„sulfiti“ ehk „diossidu tal-kubrit“	„bajd“, „proteina tal-bajd“, „prodott tal-bajd“, „liżożima tal-bajd“ ehk „albumina tal-bajd“	„ħalib“, „prodotti tal-ħalib“, „kaseina tal-ħalib“ ehk „proteina tal-ħalib“
hollandi keeles	„sulfieten“ ehk „zwaveldioxide“	„ei“, „eiproteïne“, „eiderivaat“, „eilysozym“ ehk „eialbumine“	„melk“, „melkderivaat“, „melkcaseïne“ ehk „melkproteïnen“
poola keeles	„siarczyny“, „dwutlenek siarki“ ehk „ditlenek siarki“	„jajo“, „białko jaja“, „produkty z jaj“, „lizozym z jaja“ ehk „albuminę z jaja“	„mleko“, „produkty mleczne“, „kazeinę z mleka“ ehk „białko mleka“
portugali keeles	„sulfitos“ ehk „dióxido de enxofre“	„ovo“, „proteína de ovo“, „produto de ovo“, „lisozima de ovo“ ehk „albumina de ovo“	„leite“, „produtos de leite“, „caseína de leite“ ehk „proteína de leite“
rumeenia keeles	„sulfiți“ ehk „dioxid de sulf“	„ouă“, „proteine din ouă“, „produse din ouă“, „lizozimă din ouă“ ehk „albumină din ouă“	„lapte“, „produse din lapte“, „cazeină din lapte“ ehk „proteine din lapte“
slovaki keeles	„siričitany“ ehk „oxid siričitý“	„vajce“, „vaječná bielkovina“, „výrobok z vajec“, „vaječný lyzozým“ ehk „vaječný albumín“	„mlieko“, „výrobky z mlieka“, „mliečne výrobky“, „mliečny kazeín“ ehk „mliečna bielkovina“
sloveeni keeles	„sulfiti“ ehk „žveplov dioksid“	„jajce“, „jajčne beljakovine“, „proizvod iz jajc“, „jajčni lizocim“ ehk „jajčni albumin“	„mleko“, „proizvod iz mleka“, „mlečni kazein“ ehk „mlečne beljakovine“
soome keeles	„sulfiittia“, „sulfiitteja“ ehk „rikkidioksidia“	„kananmunaa“, „kananmunaproteiinia“, „kananmunatuotetta“, „lysotsyymiä (kananmunasta)“ ehk „kananmuna-albumiinia“	„maitoa“, „maitotuotteita“, „kaseiinia (maidosta)“ ehk „maitoproteiinia“
rootsi keeles	„sulfiter“ ehk „svaveldioxid“	„ägg“, „äggprotein“, „äggprodukt“, „ägglysozym“ ehk „äggalbumin“	„mjölk“, „mjölkprodukter“, „mjölkkasein“ ehk „mjölkprotein“

B OSA

Artikli 41 lõikes 2 osutatud piktogrammid

II LISA

Artikli 46 lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud sõnad

Keel	Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootja“ asemel	Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootnud“ asemel
BG	„преработвател“	„преработено от“
ES	„elaborador“	„elaborado por“
CS	„zpracovatel“ ehk „vinař“	„zpracováno v“ ehk „vyrobeno v“
DA	„forarbejdningsvirksomhed“ehk„vinproducent“	„forarbejdet af“
DE	„Verarbeiter“	„verarbeitet von“ ehk „versektet durch“ „Sektkellerei“
ET	„töötleja“	„töödelnud“
EL	„οινοποιός“	„οινοποιήθηκε από“,
EN	„processor“ ehk „winemaker“	„processed by“ ehk „made by“
FR	„élaborateur“	„élaboré par“
IT	„elaboratore“ ehk „spumantizzatore“	„elaborato da“ ehk „spumantizzato da“
LV	„izgatavotājs“	„vīndaris“ ehk„ražojis“
LT	„perdirbėjas“	„perdirbo“
HU	„feldolgozó:“	„feldolgozta:“
MT	„proċessur“	„ipproċessat minn“
NL	„verwerker“ ehk „bereider“	„verwerkt door“ ehk „bereid door“
PL	„przetwórca“ ehk „wytwórca“	„przetworzone przez“ ehk „wytworzone przez“
PT	„elaborador“ ehk „preparador“	„elaborado por“ ehk „preparado por“
RO	„elaborator“	„elaborat de“
SI	„pridelovalec“	„prideluje“
SK	„spracovateľ“	„spracúva“
FI	„valmistaja“	„valmistanut“
SV	„bearbetningsföretag“	„bearbetat av“

III LISA

A OSA

Artikli 47 lõikes 1 osutatud väljendite loetelu, mida kasutatakse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini kohta

Väljend	Kasutustingimused
brut nature, naturherb, bruto natural, pas dosé, dosage zéro, natūralusis briutas, īsts bruts, přírodně tvrdé, popolnoma suho, dosaggio zero, брют натюр, brut natur	Kui suhkrusisaldus on alla 3 grammi liitri kohta; neid väljendeid võib kasutada üksnes niisuguste toodete puhul, millele ei ole järelkäärimise ajal suhkrut lisatud.
ekstra brut, ekstra herb, ekstra briutas, ekstra brut, ekstra bruts, zvláště tvrdé, ekstra bruto, izredno suho, ekstra wytrawne, екстра брют	Kui suhkrusisaldus on 0–6 grammi liitri kohta.
brut, herb, briutas, bruts, tvrdé, bruto, zelo suho, bardzo wytrawne, брют	Kui suhkrusisaldus on alla 12 grammi liitri kohta.
ekstra dry, ekstra trocken, ekstra seco, labai sausas, ekstra kuiv, ekstra sausais, különlegesen száraz, wytrawne, suho, zvláště suché, ekstra suché, екстра сухо, ekstra sec, ekstra tør, vrlo suho	Kui suhkrusisaldus on 12–17 grammi liitri kohta.
sec, trocken, secco, asciutto, dry, tør, ξηρός, seco, torr, kuiva, sausas, kuiv, sausais, száraz, półwytrawne, polsuho, suché, сухо, suho	Kui suhkrusisaldus on 17–32 grammi liitri kohta.
demi-sec, halbtrocken, abboccato, medium dry, halvtør, ημίξηρος, semi seco, meio seco, halvtorr, puolikuiva, pusiau sausas, poolkuiv, pussausais, félszáraz, półsłodkie, polsladko, polosuché, polosladké, полусухо, polusuho	Kui suhkrusisaldus on 32–50 grammi liitri kohta.
doux, mild, dolce, sweet, sød, γλυκός, dulce, doce, söt, makea, saldus, magus, édes, ħelu, słodkie, sladko, sladké, сладко, dulce, saldais, slatko	Kui suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta.

B OSA

Artikli 52 lõikes 1 osutatud väljendite loetelu, mida kasutatakse toodete kohta, mis ei ole A osas loetletud tooted

Väljend

Kasutustingimused

сухо, seco, suché, tør, trocken, kuiv, ξηρός, dry, sec, secco, asciuttto, sausais, sausas, száraz, droog, wytrawne, seco, sec, suho, kuiva

Kui suhkrusisaldus ei ületa:

—	4 grammi liitri kohta;

—	9 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem;

полусухо, semiseco, polosuché, halvtør, halbtrocken, poolkuiv, ημίξηρος, medium dry, demi-sec, abboccato, pussausais, pusiau sausas, félszáraz, halfdroog, półwytrawne, meio seco, adamado, demisec, polsuho, puolikuiva, halvtorrt, polusuho

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa:

—	12 grammi liitri kohta;

—	18 grammi liitri kohta, kui viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 10 grammi väiksem;

полусладко, semidulce, polosladké, halvsød, lieblich, poolmagus, ημίγλυκος, medium, medium sweet, moelleux, amabile, pussaldais, pusiau saldus, félédes, halfzoet, półsłodkie, meio doce, demidulce, polsladko, puolimakea, halvsött, poluslatko

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta.

сладко, dulce, sladké, sød, süss, magus, γλυκός, sweet, doux, dolce, saldais, saldus, édes, ħelu, zoet, słodkie, doce, dulce, sladko, makea, sött, slatko.

Kui suhkrusisaldus on üle 45 grammi liitri kohta.

IV LISA

NENDE VEINIVIINAMARJASORTIDE JA SÜNONÜÜMIDE LOETELU, MIDA VÕIB KASUTADA VEINIDE MÄRGISTUSES (1)

A OSA

Loetelu viinamarjasortidest ja nende sünonüümidest, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 50 lõike 3 alusel

	Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi	Sordinimi või selle sünonüüm	Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (2)
1	Alba (IT)	Albarossa	Itaaliao
2	Alicante (ES)	Alicante Bouschet	Kreeka, Itaalia, Portugal, Alžeeria, Tuneesia, Ameerika Ühendriigid, Küpros, Lõuna-Aafrika Vabariik, Horvaatia NB! Sordinime ’Alicante’ ei tohi kasutada iseseisva veininimetusena.
3		Alicante Branco	Portugal o
4		Alicante Henri Bouschet	Prantsusmaa, Serbia ja Montenegro (6)
5		Alicante	Itaalia o
6		Alikant Buse	Serbia ja Montenegro (4)
7	Avola (IT)	Nero d'Avola	Itaalia
8	Bohotin (RO)	Busuioacă de Bohotin	Rumeenia
9	Borba (PT)	Borba	Hispaania o
10	Bourgogne (FR)	Blauburgunder	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (13–20-30), Austria (18–20), Kanada (20–30), Tšiili (20–30), Itaalia (20–30), Šveits
11		Blauer Burgunder	Austria (10–13), Serbia ja Montenegro (17–30)
12		Blauer Frühburgunder	Saksamaa (24)
13		Blauer Spätburgunder	Saksamaa (30), endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–20-30), Austria (10–11), Bulgaaria (30), Kanada (10–30), Tšiili (10–30), Rumeenia (30), Itaalia (10–30)
14		Burgund Mare	Rumeenia (35, 27, 39, 41)
14a		Borgonja istarska	Horvaatia
15		Burgundac beli	Serbia ja Montenegro (34)
15a		Burgundac bijeli	Horvaatia
17		Burgundac crni	Serbia ja Montenegro (11–30), Horvaatia
18		Burgundac sivi	Horvaatiao, Serbia ja Montenegro o
19		Burgundec bel	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik o
20		Burgundec crn	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–13-30)
21		Burgundec siv	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik o
22		Early Burgundy	Ameerika Ühendriigid o
23		Fehér Burgundi, Burgundi	Ungari (31)
24		Frühburgunder	Saksamaa (12), Madalmaad o
25		Grauburgunder	Saksamaa, Bulgaaria, Ungario, Rumeenia (26)
26		Grauer Burgunder	Kanada, Rumeenia (25), Saksamaa, Austria
27		Grossburgunder	Rumeenia (37, 14, 40, 42)
28		Kisburgundi kék	Ungari (30)
29		Nagyburgundi	Ungario
30		Spätburgunder	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–13-20), Serbia ja Montenegro (11–17), Bulgaaria (13), Kanada (10–13), Tšiili, Ungari (29), Moldova, Rumeenia (13), Itaalia (10–13), Ühendkuningriik, Saksamaa (13)
31		Weißburgunder	Lõuna-Aafrika Vabariik (33), Kanada, Tšiili (32), Ungari (23), Saksamaa (32, 33), Austria (32), Ühendkuningriik, Itaalia
32		Weißer Burgunder	Saksamaa (31, 33), Austria (31), Tšiili (31), Sloveenia, Itaalia
33		Weissburgunder	Lõuna-Aafrika Vabariik (31), Saksamaa (31, 32), Ühendkuningriik, Itaalia, Šveits
34		Weisser Burgunder	Serbia ja Montenegro (15)
35	Calabria (IT)	Calabrese	Itaalia
36	Cotnari (RO)	Grasă de Cotnari	Rumeenia
37	Franken (DE)	Blaufränkisch	Tšehhi Vabariik (39), Austria, Saksamaa, Sloveenia (Modra frankinja, Frankinja), Ungari, Rumeenia (14, 27, 39, 41)
38		Frâncușă	Rumeenia
39		Frankovka	Tšehhi Vabariik (37), Slovakkia (40), Rumeenia (14, 27, 38, 41), Horvaatia,
40		Frankovka modrá	Slovakkia (39)
41		Kékfrankos	Ungari, Rumeenia (37, 14, 27, 39)
42	Friuli (IT)	Friulano	Itaalia
43	Graciosa (PT)	Graciosa	Portugal o
44	Мелник (BU) Melnik	Мелник Melnik	Bulgaaria
45	Montepulciano (IT)	Montepulciano	Itaalia o
46	Moravské (CZ)	Cabernet Moravia	Tšehhi Vabariik o
47		Moravia dulce	Hispaania o
48		Moravia agria	Hispaania o
49		Muškat moravský	Tšehhi Vabariiko, Slovakkia
50	Odobești (RO)	Galbenă de Odobești	Rumeenia
51	Porto (PT)	Portoghese	Itaalia o
52	Rioja (ES)	Torrontés riojano	Argentina o
53	Sardegna (IT)	Barbera Sarda	Itaalia
54	Sciacca (IT)	Sciaccarello	Prantsusmaa
55	Teran (SI)	Teran	Horvaatia (3)

B OSA

Loetelu viinamarjasortidest ja nende sünonüümidest, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 50 lõike 4 alusel

	Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi	Sordinimi või selle sünonüüm	Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (4)
1	Mount Athos – Agioritikos (GR)	Agiorgitiko	Kreeka, Küpros
2	Aglianico del Taburno (IT)	Aglianico	Itaaliao, Kreekao, Maltao, Ameerika Ühendriigid
2a	Aglianico del Taburno	Aglianico crni	Horvaatia
	Aglianico del Vulture (IT)	Aglianicone	Itaalia o
4	Aleatico di Gradoli (IT) Aleatico di Puglia (IT)	Aleatico	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
5	Ansonica Costa dell'Argentario (IT)	Ansonica	Itaalia, Austraalia
6	Conca de Barbera (ES)	Barbera Bianca	Itaalia o
7		Barbera	Lõuna-Aafrika Vabariiko, Argentinao, Austraaliao, Horvaatiao, Mehhikoo, Sloveeniao, Uruguayo, Ameerika Ühendriigido, Kreekao, Itaaliao, Maltao
8		Barbera Sarda	Itaalia o
9	Malvasia di Castelnuovo Don Bosco (IT) Bosco Eliceo (IT)	Bosco	Itaalia o
10	Brachetto d'Acqui (IT)	Brachetto	Itaalia, Austraalia
11	Etyek-Buda (HU)	Budai	Ungari o
12	Cesanese del Piglio (IT) Cesanese di Olevano Romano (IT) Cesanese di Affile (IT)	Cesanese	Itaalia, Austraalia
13	Cortese di Gavi (IT) Cortese dell'Alto Monferrato (IT)	Cortese	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
14	Duna (HU)	Duna gyöngye	Ungari
15	Dunajskostredský (SK)	Dunaj	Slovakkia
16	Côte de Duras (FR)	Durasa	Itaalia
17	Korinthos-Korinthiakos (GR)	Corinto Nero	Itaalia o
18	Korinthos-Korinthiakos (GR)	Korinthiaki	Kreeka o
19	Fiano di Avellino (IT)	Fiano	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
20	Fortana del Taro (IT)	Fortana	Itaalia, Austraalia
21	Freisa d'Asti (IT) Freisa di Chieri (IT)	Freisa	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
22	Greco di Bianco (IT) Greco di Tufo (IT)	Greco	Itaalia, Austraalia
23	Grignolino d'Asti (IT) Grignolino del Monferrato Casalese (IT)	Grignolino	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
24	Izsáki Arany Sárfehér (HU)	Izsáki Sárfehér	Ungari
25	Lacrima di Morro d'Alba (IT)	Lacrima	Itaalia, Austraalia
26	Lambrusco Grasparossa di Castelvetro	Lambrusco grasparossa	Itaalia
27	Lambrusco Grasparossa di Castelvetro	Lambrusco	Itaalia, Austraalia, (5) Ameerika Ühendriigid
28	Lambrusco di Sorbara (IT)
29	Lambrusco Mantovano (IT)
30	Lambrusco Salamino di Santa Croce (IT)
31	Lambrusco Salamino di Santa Croce (IT)	Lambrusco Salamino	Itaalia
32	Colli Maceratesi	Maceratino	Itaalia, Austraalia
33	Nebbiolo d'Alba (IT)	Nebbiolo	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia
34	Colli Orientali del Friuli Picolit (IT)	Picolit	Itaalia
35	Colli Orientali del Friuli Picolit (IT)	Pikolit	Sloveenia
36	Colli Bolognesi Classico Pignoletto (IT)	Pignoletto	Itaalia, Austraalia
37	Primitivo di Manduria	Primitivo	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia
38	Rheingau (DE)	Rajnai rizling	Ungari (41)
39	Rheinhessen (DE)	Rajnski rizling	Serbia ja Montenegro (40–41-46), Horvaatia
40		Renski rizling	Serbia ja Montenegro (39–43-46), Sloveenia o (45)
41		Rheinriesling	Bulgaariao, Austria, Saksamaa (43), Ungari (38), Tšehhi Vabariik (49), Itaalia (43), Kreeka, Portugal, Sloveenia
42		Rhine Riesling	Lõuna-Aafrika Vabariiko, Austraaliao, Tšiili (44), Moldovao, Uus-Meremaao, Küpros, Ungari o
43		Riesling renano	Saksamaa (41), Serbia ja Montenegro (39–40-46), Itaalia (41)
44		Riesling Renano	Tšiili (42), Malta o
45		Radgonska ranina	Sloveenia, Horvaatia
46		Rizling rajnski	Serbia ja Montenegro (39–40-43)
47		Rizling Rajnski	Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariiko, Horvaatiao
48		Rizling rýnsky	Slovakkia o
49		Ryzlink rýnský	Tšehhi Vabariik (41)
50	Rossese di Dolceacqua (IT)	Rossese	Itaalia, Austraalia
51	Sangiovese di Romagna (IT)	Sangiovese	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia
52	Štajerska Slovenija (SI)	Štajerska belina	Sloveenia, Horvaatia
52a	Štajerska Slovenija (SI)	Štajerka	Horvaatia
53	Teroldego Rotaliano (IT)	Teroldego	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid
54	Vinho Verde (PT)	Verdea	Itaalia o
55		Verdeca	Itaalia
56		Verdese	Itaalia o
57	Verdicchio dei Castelli di Jesi (IT) Verdicchio di Matelica (IT)	Verdicchio	Itaalia, Austraalia
58	Vermentino di Gallura (IT) Vermentino di Sardegna (IT)	Vermentino	Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia
59	Vernaccia di San Gimignano (IT) Vernaccia di Oristano (IT) Vernaccia di Serrapetrona (IT)	Vernaccia	Itaalia, Austraalia
60	Zala (HU)	Zalagyöngye	Ungari

(1)

SELGITUS:

—	:	kaldkirjas väljendid	:	viide veiniviinamarjasordi nime sünonüümile
—	:	o	:	sünonüümi pole
—	:	paksus kirjas väljendid	:	3. veerg: veiniviinamarjasordi nimi 4. veerg: riik, kus see nimi vastab viinamarjasordile ja viide sellele sordile
—	:	tavalises kirjas väljendid	:	3. veerg: viinamarjasordi sünonüüm 4. veerg: riik, kus kasutatakse viinamarjasordi nime sünonüümi

(2) Asjaomaste riikide puhul on lisas sätestatud erandid lubatud üksnes kõnealustest sortidest toodetud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul.

(3) Ainult kaitstud päritolunimetuse „Hrvatska Istra“ (PDO-HR-A1652) puhul tingimusel, et „Hrvatska Istra“ ja „Teran“ paiknevad samas nägemisväljas ning et nime „Teran“ tähemärgi suurus on väiksem „Hrvatska Istra“ kirjutamisel kasutatud tähemärgi suurus.

(4) Asjaomaste riikide puhul on lisas sätestatud erandid lubatud üksnes kõnealustest sortidest toodetud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul.

(5) Kasutamine on lubatud vastavalt Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise 1. detsembri 2008. aasta veinikaubanduslepingu artikli 22 lõige 4 sätetele (ELT L 28, 30.1.2009, lk 3).

V LISA

Veini märgistuses artikli 53 lõike 2 alusel kasutatavad väljendid

vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

[…] vaadis kääritatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis laagerdatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis küpsenud

[märkida puu liik]

vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

Inglisekeelne sõna vaadi kohta võib olla nii „cask“ kui ka „barrel“.

VI LISA

Artikli 54 lõikes 1 osutatud väljendid

Liikmesriik	Väljend
Austria	Burg, Domäne, Eigenbau, Familie, Gutswein, Güterverwaltung, Hof, Hofgut, Kloster, Landgut, Schloss, Stadtgut, Stift, Weinbau, Weingut, Weingärtner, Winzer, Winzermeister
Tšehhi Vabariik	Sklep, vinařský dům, vinařství
Saksamaa	Burg, Domäne, Kloster, Schloss, Stift, Weinbau, Weingärtner, Weingut, Winzer
Prantsusmaa	Abbaye, Bastide, Campagne, Chapelle, Château, Clos, Commanderie, Cru, Domaine, Mas, Manoir, Mont, Monastère, Monopole, Moulin, Prieuré, Tour
Kreeka	Αγρέπαυλη (Agrepavlis), Αμπελι (Ampeli), Αμπελώνας(-ες) (Ampelonas-(es)), Αρχοντικό (Archontiko), Κάστρο (Kastro), Κτήμα (Κtima), Μετόχι (Metochi), Μοναστήρι (Monastiri), Ορεινό Κτήμα (Orino Ktima), Πύργος (Pyrgos)
Itaalia	abbazia, abtei, ansitz, burg, castello, kloster, rocca, schlofl, stift, torre, villa
Küpros	Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es), Κτήμα (Ktima), Μοναστήρι (Monastiri), Μονή (Moni)
Portugal	Casa, Herdade, Paço, Palácio, Quinta, Solar
Sloveenia	Klet, Kmetija, Posestvo, Vinska klet
Slovakkia	Kaštieľ, Kúria, Pivnica, Vinárstvo, Usadlosť

VII LISA

Piirangud konkreetset tüüpi pudelite kasutamisele vastavalt artiklile 56

Flûte d'Alsace:

tüüp: sirge silindrilise kereosa ja pika kaelaga klaaspudel, mille mõõdud on umbes järgmised:

—	kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 5:1;

—	silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/3;

eeldusel, et vein valmistatakse Prantsusmaa territooriumil koristatud viinamarjadest, on seda tüüpi pudelite kasutamine võimalik järgmiste kaitstud päritolunimetuste puhul:

—	„Alsace“ või „vin d'Alsace“, „Alsace Grand Cru“;

—

„Crépy“;

—	„Château-Grillet“;

—	„Côtes de Provence“, punane ja roosa;

—

„Cassis“;

—	„Jurançon“, „Jurançon sec“;

—	„Béarn“, „Béarn-Bellocq“, roosa;

—	„Tavel“, roosa.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Prantsusmaa territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.

Bocksbeutel ehk Cantil:

tüüp: lühikese kaelaga klaaspudel, mis on otsevaates ümmargune, kuid külgvaates lame; põhja ja pudeli ristlõige on kõige kumeramas punktis ellipsikujuline:

—	ellipsikujulise läbilõike pikkade ja lühikeste telgede suhe on 2:1;

—	ümara kereosa ja silindrilise kaela suhe on umbes 2,5:1;

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

Saksa veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

—

Franken;

—

Baden:

—	mis on pärit Taubertalist ja Schüpfergrundist;

—	mis on pärit Baden-Badeni kohaliku haldusüksuse järgmistest osadest: Neuweier, Steinbach, Umweg ja Varnhalt;

ii)

Itaalia veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

—	Santa Maddalena (St. Magdalener);

—	Valle Isarco (Eisacktaler), mis on valmistatud sortidest ’Sylvaner’ ja ’Müller-Thurgau’;

—	Terlaner, mis on valmistatud sordist ’Pinot bianco’;

—	Bozner Leiten;

—	Alto Adige (Südtiroler), mis on valmistatud sortidest ’Riesling’, ’Müller-Thurgau’, ’Pinot nero’, ’Moscato giallo’, ’Sylvaner’, ’Lagrein’, ’Pinot blanco’ (Weissburgunder) ja ’Moscato rosa’ (Rosenmuskateller);

—	Greco di Bianco;

—	Trentino, mis on valmistatud sordist ’Moscato’;

iii)

Kreeka veinid:

—	Agioritiko;

—	Rombola Kephalonias;

—	Kefalonia saare veinid;

—	Parose saare veinid;

—	Peloponnesose kaitstud päritolunimetusega veinid;

iv)

Portugali veinid:

—	roosad veinid ja ülejäänud kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinid, mille puhul on võimalik tõestada, et need on enne päritolunimetuse või geograafilise tähise tunnustamist nõuetekohaselt ja traditsiooniliselt villitud cantil-tüüpi pudelitesse.

Clavelin:

tüüp: lühikese kaelaga 0,62-liitrine klaaspudel, millele annab kaelasuunas laienev silindriline kere masaja ilme ja mille mõõdud on umbes järgmised:

—	kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe = 2,75;

—	silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/2;

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

—	Prantsuse veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

—	Côte du Jura;

—

Arbois;

—

L'Etoile;

—	Château Chalon.

Tokaj:

tüüp: sirge, pika kaelaga värvitust klaasist pudel, mille silindrilisel kereosal on järgmised mõõdud:

—	silindrilise osa kõrguse ja kogukõrguse suhe on 1:2,7;

—	kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 1:3,6;

—	maht: 500 ml, 375 ml, 250 ml, 100 ml või 187,5 ml (kolmandasse riiki eksportimisel);

—	pudelile võib panna samast materjalist plommi, millel on viide piirkonnale või tootjale;

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

Ungari ja Slovakkia veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

—

Tokaj;

—	Vinohradnícka oblasť Tokaj,

millele on lisatud üks järgmistest kaitstud traditsiooniline nimetus:

—	aszú/výber;

—	aszúeszencia/výberová esencia;

—	eszencia/esencia;

—	máslas/mášláš;

—	fordítás/forditáš;

—	szamorodni/samorodné.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Ungari ja Slovakkia territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.

11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/46

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/34,

17. oktoober 2018,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 90 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3) on tunnistatud kehtetuks ja asendatud nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. ja 3. jaos on sätestatud eeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimuse kohta. 2. ja 3. jaoga on antud komisjonile sellega seoses õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada veinituru sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb nimetatud õigusaktidega võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealuste õigusaktidega tuleks asendada komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, (4) mis on tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/33 (5).

(2)

Määruse (EÜ) nr 607/2009 kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimise, muutmise ja tühistamise menetlused on praegu keerulised, koormavad ja aeganõudvad. Määrus (EL) nr 1308/2013 on tekitanud õigusliku vaakumi, eelkõige seoses menetlusega, mida tuleb järgida tootespetsifikaatide muutmise taotluste puhul. Veinisektori päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevad menetluseeskirjad on vastuolus toiduainete kvaliteedikavade, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide suhtes kohaldatavate liidu õiguse eeskirjadega. See tekitab ebakõla viisis, kuidas kõnealuse kategooria intellektuaalomandi õigusi rakendatakse. Nende erinevuste käsitlemisel tuleks võttes arvesse intellektuaalomandi kaitse õigust, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2. Seepärast tuleks käesoleva määrusega asjaomaseid menetlusi selgitada, lihtsustada, täiendada ja ühtlustada. Menetluste puhul tuleks võimalikult palju võtta eeskujuks põllumajandustoodete ja toiduga seotud intellektuaalomandiõiguste kaitset käsitlevaid tõhusaid ja hästi kontrollitud menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012, (6) komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 664/2014 (7) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 668/2014, (8) samuti peaksid menetlused olema kohandatud veinisektori eripäraga arvestamiseks.

(3)

Päritolunimetused ja geograafilised tähised on liikmesriikide territooriumiga lahutamatult seotud. Riiklikel ja kohalikel ametiasutustel on parimad kogemused ja teadmised asjakohastest andmetest. See peaks kajastuma asjaomastes menetluseeskirjades, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3.

(4)	Selguse huvides tuleks veinisektori päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotlusi reguleeriva menetluse teatavad etapid sätestada üksikasjalikult.

(5)	Tuleks kehtestada täiendavad eeskirjad rohkem kui ühe riigi territooriumi hõlmavate ühistaotluste kohta.

(6)

Selleks et koonddokumendid oleksid ühetaolised ja võrreldavad, on vaja täpsustada kõnealustes dokumentides esitatav minimaalne sisu. Päritolunimetuste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata toote kvaliteedi ja omaduste ning konkreetse geograafilise keskkonna vahelise seose kirjeldusele. Geograafiliste tähiste puhul tuleks pöörata erilist tähelepanu toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste ning toote geograafilise päritolu vahelise seose kindlaksmääramisele.

(7)

Selliste päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste, millele kaitset taotletakse, määratletud geograafilist piirkonda tuleks tootespetsifikaadis üksikasjalikult, täpselt ja üheselt mõistetaval viisil kirjeldada, et tootjad, pädevad asutused ja kontrolliasutused saaksid tegutseda kindlatel, põhjalikel ja usaldusväärsetel alustel.

(8)

Selleks et tagada süsteemi sujuv toimimine, on vaja kehtestada ühtsed eeskirjad, milles käsitletakse kaitsetaotluste suhtes kohaldatava menetluse tagasilükkamise etappi. Samuti on vaja ühtseid eeskirju, milles käsitletakse liidu muudatuste, standardmuudatuste ja ajutiste muudatuste sisu ning tühistamistaotluste sisu.

(9)	Õiguskindluse huvides tuleks kindlaks määrata vastuväidete esitamise tähtajad ja kehtestada kõnealuste tähtaegade alguskuupäeva määramise kriteeriumid.

(10)	Selleks et tagada ühtsed ja tõhusad menetlused, tuleks ette näha vormid taotluste, vastuväidete, muudatuste ja tühistamiste esitamiseks.

(11)

Läbipaistvuse ja ühtsuse tagamiseks kõigis liikmesriikides on vaja vastu võtta eeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 104 alusel loodud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilise registri (edaspidi „register“) sisu ja vormi kohta. Register on elektrooniline andmebaas, mis on salvestatud teabesüsteemis ja avalikkusele kättesaadav. Kõik andmed, mis on esitatud varasemas kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris, mis loodi elektroonilise andmebaasiga e-Bacchus, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklis 18, tuleks sisestada registrisse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(12)

Jätkuvalt tuleks kasutada rakendusmääruses (EL) nr 668/2014 sätestatud kehtivaid eeskirju liidu sümboli kujutamise kohta põllumajandustoodete ning toidu kaitstud päritolunimetustel ja kaitstud geograafiliste tähistel, et tarbijad kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandva veini ära tunneksid.

(13)

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise lisaväärtus põhineb tarbijatele antud garantii väärtusel. Kava on usaldusväärne üksnes siis, kui seda toetab tõhus järelevalve, kontroll ja auditeerimine, mis hõlmab kontrollisüsteemi kõigis tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides ja mida haldavad pädevad asutused, kelle liikmesriigid on määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (9) artiklile 4. Sellega seoses tuleb arvesse võtta määrusega (EÜ) nr 882/2004 kehtestatud eeskirju kontrollide ja auditite kohta ning kohandada neid kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega seotud toimingute jaoks veinisektoris.

(14)	Tuleks kehtestada eeskirjad kontrollide kohta kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul.

(15)

Kontrolliasutuste akrediteerimine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (10) ning vastama rahvusvahelistele standarditele, mille on välja töötanud Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO). Akrediteeritud kontrolliasutused peaksid kõnealuseid standardeid oma tegevuses järgima.

(16)	Selleks et Küpros saaks piisavalt aega oma kontrollisüsteemi kohandamiseks ja vastavusse viimiseks määrusega (EÜ) nr 765/2008, on asjakohane teha talle kaheks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest erand nõudest, et sertifitseerimisasutused peaksid järgima ISO standardeid.

(17)	Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada ettevõtjatele tasu kontrollisüsteemi loomise ja toimimisega seotud kulude katmiseks.

(18)	Et tagada ühtsus selles, kuidas eri liikmesriikides kaitstakse registrisse kantud nimesid ebaõiglaste kasutusviiside eest ja hoitakse ära tarbijate eksitamist, tuleks kehtestada ühtsed tingimused meetmete kohta, mida tuleb liikmesriikide tasandil selles osas rakendada.

(19)

Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile pädevate asutuste ja kontrolliasutuste nimed ja aadressid. Et hõlbustada liikmesriikidevahelist koordineerimist ja koostööd seoses kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste jaoks loodud kontrollisüsteemidega, peaks komisjon need nimed ja aadressid avalikustama. Kontrollisüsteemide ühtsuse huvides peaksid kolmandate riikide pädevad asutused saatma komisjonile teavet nendes riikides liidu kaitstavate nimetuste suhtes tehtavate kontrollide kohta.

(20)

Selguse ja läbipaistvuse huvides ning liidu õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja sätestada konkreetsed tehnilised sätted selliste kontrollide laadi ja sisu kohta, mida tehakse igal aastal lisaks liikmesriikidevahelist koostööd käsitlevatele asjakohastele eeskirjadele, osutades eelkõige komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (11) sätetele.

(21)

Selleks et traditsioonilised nimetused, mille jaoks kaitset taotletakse, vastaksid määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud tingimustele, samuti õiguskindluse tagamise huvides on vaja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kaitsetaotluste menetluste, vastuväidete esitamise, muutmise või tühistamise kohta seoses teatavate viinamarjasaaduste traditsiooniliste nimetustega. Nendes eeskirjades tuleks kindlaks määrata üksikasjad seoses taotluse sisuga, samuti seoses asjaomase täiendava teabe ja nõutud tõendavate dokumentidega, järgitavate tähtaegadega ning komisjoni ja iga menetluse osapoolte vahelise teabevahetusega.

(22)

Selleks et tarbijad ja kaubandusettevõtjad saaksid teada, millised traditsioonilised nimetused on liidus kaitstud, tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad traditsiooniliste nimetuste registreerimise ja nende kandmise kohta liidu registrisse. Et kõigil oleks juurdepääs registrile, peaks see olema elektrooniliselt kättesaadav.

(23)	Arvestades traditsiooniliste nimetuste majanduslikku tähtsust ja tagamaks, et tarbijaid ei eksitataks, peaksid riigi ametiasutused võtma meetmeid, et võidelda traditsiooniliste nimetuste ebaseadusliku kasutamise vastu ja keelama selliste toodete turustamine.

(24)

Tõhusa haldusjuhtimise huvides ning võttes arvesse komisjoni loodud teabesüsteemide kasutamisel saadud kogemusi, tuleks lihtsustada teabevahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel ning teavet tuleks vahetada komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1183 (12) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1185 (13) kohaselt.

(25)

Komisjon on loonud teabesüsteemi E-Ambrosia kaitsetaotluste haldamiseks ning veinisektori kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste tootespetsifikaadi muutmiseks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid jätkama selle süsteemi kasutamist, et saada teavet kaitsetaotlustega seotud menetluste ja muudatuste heakskiitmise kohta. Siiski ei tohiks range akrediteerimissüsteemi tõttu seda süsteemi kasutada teabevahetuseks liikmesriikidega seoses vastuväite esitamise menetluse ja tühistamistaotlustega, samuti ei tohiks seda kasutada kolmandate riikidega suhtlemisel. Selle asemel peaksid liikmesriigid, kolmandate riikide pädevad asutused ja kutseala esindusorganisatsioonid, samuti käesoleva määruse alusel õiguspäraselt tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud suhtlema komisjoniga elektronposti teel.

(26)

Traditsiooniliste nimetuste registreerimise, muutmise või tühistamise taotlusi ei hallata veel keskse infosüsteemi kaudu. Need taotlused tuleks jätkuvalt esitada e-posti teel, kasutades lisades VIII–XI sätestatud vorme. Traditsioonilisi nimetusi käsitlev muu teave või sellekohane teabevahetus peaks samuti toimuma e-posti teel.

(27)	Tuleks kindlaks määrata viis, kuidas komisjon teeb veinisektori kaitstud päritolunimetused, kaitstud geograafilised tähised ja traditsioonilised nimetused avalikkusele kättesaadavaks.

(28)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses veinisektori kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega ning seoses järgmisega:

a)	kaitsetaotlused;

b)	vastuväite esitamise menetlus;

c)	tootespetsifikaadi muudatused ja traditsiooniliste nimetuste muudatused;

e)	kaitse tühistamine;

f)	liidu sümbolite kasutamine;

kontroll;

teated.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Liikmesriikide kaitsetaotlused

Kui kaitsetaotlus edastatakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 5, lisavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 3 osutatud tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 6 osutatud deklaratsiooni käsitleva viite.

Artikkel 3

Kolmandate riikide kaitsetaotlused

Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotluse esitab üksiktootja delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 3 tähenduses või õigustatud huvi omav tootjarühm kas otse komisjonile või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu ning see peab vastama määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Ühistaotlused

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 lõikes 3 osutatud ühistaotluse esitab komisjonile üks asjaomastest liikmesriikidest või ühes asjaomastes kolmandates riikides asutatud taotleja artikli 3 tähenduses otse või nimetatud kolmanda riigi ametiasutuste kaudu. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 94 ning käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud nõudeid tuleb täita kõigis asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides

2. Komisjon edastab kõik asjakohased teated ja otsused liikmesriigile, kolmandale riigile või artikli 3 tähenduses kolmandas riigis asutatud taotlejale, kes lõikes 1 nimetatud ühistaotluse komisjonile esitasid

Artikkel 5

Koonddokument

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument sisaldab järgmisi tootespetsifikaadi põhielemente:

a)	päritolunimetus või geograafiline tähis, mida tuleb kaitsta;

b)	liikmesriik või kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub;

c)	geograafilise tähise tüüp;

d)	veini või veinide kirjeldus;

e)	viinamarjasaaduste kategooriad;

f)	maksimaalne saagikus hektari kohta;

g)	andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;

h)	määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus;

i)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või punkti b alapunktis i osutatud seose kirjeldus;

j)	kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavad eritavad ning veini või veinide valmistamisel kehtivad asjakohased piirangud;

k)	vajaduse korral pakendamist ja märgistamist käsitlevad erieeskirjad ning kõik muud olulised nõuded.

2. Lõike 1 punktis i osutatud seose kirjeldus hõlmab järgmist:

kaitstud päritolunimetuse puhul põhjuslik seos toote kvaliteedi või omaduste ning geograafilise keskkonna vahel koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega, millega need on peaasjalikult või eranditult seotud, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavad tootekirjelduse või tootmismeetodi konkreetsed üksikasjad;

geograafilise tähise puhul põhjuslik seos geograafilise päritolu ja asjaomase erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast, millele on lisatud märge selle kohta, millistel antud teguritel – eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast – põhjuslik seos põhineb. Kirjeldus peab hõlmama ka seost tõendavaid tootekirjelduse või tootmismeetodi konkreetseid üksikasju.

Kui taotlus hõlmab eri kategooriate viinamarjasaadusi, täpsustatakse seos geograafilise piirkonnaga iga kategooria puhul eraldi

3. Koonddokument koostatakse vastavalt artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemis kättesaadavaks tehtud vormile. Kolmandad riigid kasutavad I lisas esitatud koonddokumendi näidist.

Artikkel 6

Geograafiline piirkond

Määratletud geograafiline piirkond määratakse täpselt ja vääritimõistmist välistaval viisil kindlaks, osutades määratluses võimaluse korral alati füüsilistele või halduspiiridele.

Artikkel 7

Kontrollimenetlus

1. Kui vastuvõetav taotlus ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao 2. alajaos sätestatud tingimustele, teavitab komisjon asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või kolmandas riigis asutatud taotlejat taotluse tagasilükkamise põhjustest, sätestades tähtaja taotluse tühistamiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks

Kui pärast kõnealust teatamist tehakse tootespetsifikaati olulisi muudatusi enne, kui koonddokumendi uus versioon saadetakse komisjonile, tuleb tagada kõnealuste muudatuste nõuetekohane avaldamine, nii et iga õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on asjaomases liikmesriigis või kes on asjaomase liikmesriigi territooriumil asutatud, saaks esitada muudatuste kohta oma vastuväite. Tootespetsifikaadi avaldamist käsitlevat elektroonilist viidet ajakohastatakse ning see peab osutama vastava tootespetsifikaadi konsolideeritud versioonile.

2. Kui asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus või kolmandas riigis asutatud taotleja ei kõrvalda kaitse alla võtmisega seotud takistusi kehtestatud tähtaja jooksul, lükkab komisjon taotluse kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikega 4 tagasi.

3. Otsuse lükata asjaomane taotlus tagasi teeb komisjon kättesaadavate dokumentide ja teabe põhjal. Komisjon teatab tagasilükkamisotsuse liikmesriigile või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis asutatud taotlejale.

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 8

Menetluseeskirjad vastuväidete kohta

1. Nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 98 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõikes 1, peab sisaldama järgmist:

a)	viide Euroopa Liidu Teataja L-seerias avaldatud nimetusele, mis on vastuväite aluseks;

b)	vastuväite esitanud asutuse või isiku nimi ja kontaktandmed;

c)	vastuväite esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi kirjeldus, välja arvatud riiklikud asutused, kellel on oma riigi õiguskorra kohaselt juriidilise isiku staatus;

d)	delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 11 lõikes 1 osutatud vastuväite põhjendused;

e)	vastuväite tõenduseks esitatud faktide, tõendite ja märkuste üksikasjad.

Vajaduse korral võib sellele lisada täiendavaid dokumente.

Kui vastuväide põhineb varasema kaubamärgi mainel ja tuntusel, peab vastuväitele olema lisatud:

a)	tõend varasema kaubamärgi taotlemise ja registreerimise kohta või tõendid varasema kaubamärgi kasutamise kohta ning

b)	tõend selle maine ja tuntuse kohta.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

Nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide koostatakse II lisas esitatud vormi kohaselt.

2. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 12 lõikes 1 osutatud kolmekuuline tähtaeg algab kuupäevast, mil konsultatsioonides osalemise kutse esitatakse huvitatud isikutele elektrooniliselt.

3. Komisjoni teavitatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 12 lõigetes 3 ja 4 osutatud konsultatsioonide tulemustest ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppu vastavalt käesoleva määruse III lisas kehtestatud vormile.

3. JAGU

Tootespetsifikaadi muudatused

Artikkel 9

Taotlused liidu muudatuste kohta

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 105 ning delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklites 15 ja 16 osutatud tootespetsifikatsiooni liidu muudatuse taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida muudatus hõlmab;

b)	taotleja nimi ja taotleja õigustatud huvi kirjeldus;

c)	spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab;

d)	põhjalik kirjeldus ja konkreetsed põhjused iga kavandatud muudatuse kohta;

e)	konsolideeritud ja nõuetekohaselt täidetud koonddokument muudetud kujul;

f)	elektrooniline viide konsolideeritud ning nõuetekohaselt täidetud ja muudetud kujul tootespetsifikaadi avaldamisele.

2. Liidu muudatuse taotlus koostatakse vastavalt artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemis kättesaadavaks tehtud vormile. Kolmandad riigid kasutavad IV lisas esitatud vormi.

Muudetud koonddokument koostatakse vastavalt artiklile 5. Tootespetsifikaadi avaldamise elektrooniline viide peab osutama vastava tootespetsifikaadi konsolideeritud versioonile. Kolmanda riigi taotlus võib tootespetsifikaadi avaldatud koopiat käsitleva elektroonilise viite asemel sisaldada tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni koopiat

3. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 avaldatav teave sisaldab nõuetekohaselt täidetud taotlust, nagu on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2

Artikkel 10

Standardmuudatuse edastamine

1. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 17 osutatud tootespetsifikaadi standardmuudatuste teade sisaldab järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida standardmuudatus hõlmab;

b)	heakskiidetud muudatuste kirjeldus ja põhjendused;

c)	otsus, millega kiidetakse heaks delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud standardmuudatus;

d)	konsolideeritud koonddokument, kui see on asjakohane;

e)	muudetud konsolideeritud tootespetsifikaadi avaldamist käsitlev elektrooniline viide.

2. Liikmesriigi teade sisaldab kinnitust, et asjaomane liikmesriik peab heakskiidetud muudatust määruse (EL) nr 1308/2013 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/33 nõuetele vastavaks.

3. Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul sisaldab kolmanda riigi ametiasutuste või artikli 3 tähenduses õigustatud huvi omava taotleja teade kinnitust selle kohta, et muudatust kohaldatakse kolmandas riigis. See võib tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite asemel sisaldada avaldatud konsolideeritud tootespetsifikaati.

4. Artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemides kättesaadavaks tehtud vormi kasutatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuseks.

5. Lõikes 3 osutatud teabevahetuseks kasutatakse V lisas esitatud vormi.

Artikkel 11

Ajutise muudatuse edastamine

1. Delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 18 osutatud tootespetsifikaadi ajutise muudatuse teade sisaldab järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida muudatus hõlmab;

b)	heakskiidetud ajutise muudatuse kirjeldus koos delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 2 osutatud ajutist muudatust toetavate põhjendustega;

c)	ajutise muudatuse heakskiitmise siseriikliku otsuse avaldamist käsitlev elektrooniline viide.

2. Liikmesriigi teade sisaldab kinnitust, et asjaomane liikmesriik peab heakskiidetud muudatust määruse (EL) nr 1308/2013 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/33 nõuetele vastavaks.

4. Artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemides kättesaadavaks tehtud vormi kasutatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetuseks.

5. Lõikes 3 osutatud teabevahetuseks kasutatakse VI lisas esitatud vormi.

4. JAGU

Artikkel 12

1. Päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel kannab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 104 kohaselt loodud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilisse registrisse järgmised andmed:

a)	päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus;

b)	toimiku registreerimisnumber;

c)	kas nimi on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena;

d)	päritoluriigi/päritoluriikide nimi;

e)	registreerimise kuupäev;

f)	elektrooniline viide õigusaktile, mille alusel nimetust kaitstakse;

g)	elektrooniline viide koonddokumendile;

h)	kui geograafiline piirkond jääb liikmesriikide territooriumi piiresse, siis elektrooniline viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta.

2. Kui komisjon kiidab heaks tootespetsifikaadi muudatuse või kui ta saab tootespetsifikaadi heakskiidetud muudatuse kohta teate, mis tähendab teabe muutmist registris, registreerib ta uued andmed alates muudatuse heakskiitmise otsuse jõustumisest.

3. Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nime registrist ja registreerib tühistamise.

4. Kõik praegused andmed, mis sisalduvad määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklis 18 osutatud elektroonilises andmebaasis e-Bacchus, kantakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud elektroonilisse registrisse.

5. Register tehakse avalikkusele kergesti kättesaadavaks.

5. JAGU

Tühistamine

Artikkel 13

Tühistamistaotlused

1. Taotlus tühistada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 106, sisaldab järgmist:

a)	viide kaitstud nimetusele, mida muudatus hõlmab;

b)	kaitset tühistada sooviva ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku nimi ja kontaktandmed;

c)	kaitset tühistada sooviva füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi kirjeldus, välja arvatud riiklikud asutused, kellel on oma riigi õiguskorra kohaselt juriidilise isiku staatus;

d)	märge tühistamise põhjuste kohta;

e)	asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused tühistamistaotluse toetuseks.

Vajaduse korral võib sellele lisada täiendavaid dokumente.

Tühistamistaotlus koostatakse VII lisas esitatud vormi kohaselt.

6. JAGU

Liidu sümboli kasutamine

Artikkel 14

Liidu sümbol

Kaitstud päritolunimetusele või kaitstud geograafilisele tähisele osutavat liidu sümbolit, millele on viidatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis e, kasutatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 X lisas sätestatule.

7. JAGU

Kontrollid

Artikkel 15

Tootespetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused

1. Käesolevas jaos sätestatud kontrollide tegemisel järgivad vastutavad pädevad asutused ja kontrolliasutused määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud nõudeid.

2. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul kontrollivad igal aastal tootespetsifikaatide vastavust tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt:

a)	kolmanda riigi määratud üks või mitu ametiasutust või

b)	üks või mitu sertifitseerimisasutust.

3. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrolliasutused ning käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud üks või mitu sertifitseerimisasutust peavad vastama rahvusvahelisele standardile ISO/IEC 17065:2012 ja olema sellekohaselt akrediteeritud.

Erandina lõikest 1 ja kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ei ole Küpros kohustatud vastama rahvusvahelisele standardile ISO/IEC 17065:2012 ega olema sellekohaselt akrediteeritud.

4. Kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõikes 2 osutatud ametiasutus ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud üks või mitu ametiasutust kontrollivad tootespetsifikaadile vastavust, on nad piisavalt objektiivsed ja erapooletud ning nende käsutuses peavad olema kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

5. Iga ettevõtja, kes soovib osaleda kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote valmistamis- või vajaduse korral pakendamisprotsessis või selle mõnes etapis, teatab sellest määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõikes 2 osutatud pädevale asutusele.

6. Liikmesriikidel on õigus nõuda kontrollitavatelt ettevõtjatelt tasu, et katta kontrollisüsteemi loomise ja toimimisega seotud kulud.

Artikkel 16

Liikmesriikide meetmed kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise ärahoidmiseks

Liikmesriigid teevad riskianalüüsi alusel kontrolle, et hoida ära ja lõpetada territooriumil toodetud või turustatud kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist omavate toodete ebaseaduslik kasutamine.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, sealhulgas halduslikud ja kohtumeetmed mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad kõnealuste meetmete võtmise eest vastavalt iga liikmesriigi poolt kindlaksmääratud korrale. Määratud asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

Artikkel 17

Teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel

Liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse andmed, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 16 osutatud ametiasutuste ning vajaduse korral määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõikes 3 osutatud kontrolliasutuste andmed. Komisjon avalikustab pädeva asutuse või ametiasutuste või kontrolliasutuste nimed ja aadressid.

Artikkel 18

Teabevahetus kolmandate riikide ja komisjoni vahel

Kui kolmanda riigi veini puhul kasutatakse kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist, saadab asjaomane kolmas riik komisjonile viimase nõudmisel järgmised dokumendid:

a)	teave määratud asutuste või sertifitseerimisasutuste kohta, kes kontrollivad igal aastal tootespetsifikaatidele vastavust tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt;

b)	teave kontrollidega hõlmatud aspektide kohta;

c)	tõend selle kohta, et asjaomane vein vastab asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise tingimustele.

Artikkel 19

Iga-aastane kontroll

1. Iga-aastane kontroll, mida määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 90 lõike 3 kohaselt korraldab pädev kontrolliasutus, seisneb järgmises:

a)	päritolunimetusega kaitstud toodete organoleptiline ja analüütiline uuring;

b)	geograafilise tähisega kaitstud toodete analüütiline uuring üksinda või nii analüütiline kui ka organoleptiline uuring;

c)	tootespetsifikaadis sätestatud muudele nõuetele vastavuse kontroll.

Iga-aastane kontroll tehakse liikmesriigis, kus toode on spetsifikaadi kohaselt valmistatud, ning see toimub ühe või mitme järgmise meetodi abil:

a)	riskianalüüsil põhinev juhukontroll;

b)	proovivõtt;

c)	süstemaatilised kontrollid.

Kui liikmesriigid otsustavad teha teise lõigu punktis a osutatud pistelisi kontrolle, valivad nad kindla arvu ettevõtjaid keda kontrollida.

Kui liikmesriigid valivad teise lõigu punktis b osutatud proovivõtu, tagavad nad kontrollide arvu, laadi ja sageduse kaudu, et võetud proovide valim oleks representatiivne kogu asjaomase määratletud geograafilise piirkonna osas ja vastaks veinisektori toodete kogusele, mida on turustatud või turustamise eesmärgil ladustatud.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud uuring tehakse anonüümsete proovidega ja nende abil peab saama kinnitada, et uuritaval tootel on asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise spetsifikaadis kirjeldatud tunnused ja omadused.

Uuringu võib teha tootmisprotsessi igas etapis ja vajaduse korral pakendamise etapis. Kõik võetavad proovid peavad esindama asjaomaseid ettevõtja omanduses olevaid veine.

3. Tootespetsifikaadile vastavuse kontrolli puhul, millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis c, kontrollib kontrolliasutus:

a)	ettevõtja tööruume kohapeal, et teha kindlaks, kas ettevõtjal on võimalik tootespetsifikaadis sätestatud nõudeid järgida;

b)	tooteid tootmisprotsessi igas etapis ja vajaduse korral pakendamise etapis kontrollikava alusel, mis hõlmab toote kõiki tootmisetappe ning mille on eelnevalt koostatud kontrolliasutused ja mis on ettevõtjatele teada.

4. Iga-aastase kontrolli abil tagatakse, et toote puhul kasutatakse asjaomast kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist üksnes juhul, kui:

a)	lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b ning lõikes 2 osutatud uuringu tulemused näitavad, et asjaomane toode vastab tootespetsifikaadi tingimustele ning sellel on kõik asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise saamiseks vajalikud tunnused;

b)	lõike 3 kohaselt tehtud kontrollid kinnitavad, et muud tootespetsifikaadis loetletud tingimused on täidetud.

5. Piiriülese kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise puhul võib kontrolli teha ükskõik kumma asjaomase liikmesriigi kontrolliasutus.

6. Toodet, mis ei vasta lõigetes 1–5 sätestatud tingimustele, võib eeldusel, et see vastab muudele õiguslikele nõuetele, turule lasta, kuid üksnes ilma asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähiseta.

7. Erandina lõikest 1 võib iga-aastase kontrolli teha toote pakendamise etapis muu liikmesriigi territooriumil kui see liikmesriik, kus toode valmistati; sel juhul kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklit 43.

Eri liikmesriikide pädevad asutused või kontrolliasutused, kes vastutavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega seotud kontrollide eest, teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada, et ettevõtjad, kes asuvad muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus valmistatakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena registreeritud veini, täidavad pakendamisega seotud kohustusi vastavalt asjaomase tootespetsifikaadi kontrollikohustustele.

8. Lõikeid 1–5 kohaldatakse veinide suhtes, mille suhtes kehtib ajutine riigisisene kaitse delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 8 alusel.

Artikkel 20

Analüütiline ja organoleptiline uuring

Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud analüütiline ja organoleptiline uuring hõlmab järgmist:

asjaomase veini füüsilised ja keemilised analüüsid, mille puhul mõõdetakse järgmisi iseloomulikke omadusi:

i)	üld- ja tegelik alkoholisisaldus;

ii)	üldsuhkrusisaldus fruktoosi ja glükoosina (sealhulgas igasugune sahharoos poolvahuveinide ja vahuveinide puhul);

iii)	üldhappesus;

iv)	lenduvate hapete sisaldus;

v)	üldine vääveldioksiidi sisaldus;

asjaomase veini täiendavad analüüsid, mille puhul mõõdetakse järgmisi iseloomulikke omadusi:

i)	süsinikdioksiidi sisaldus (poolvahuveinide ja vahuveinide puhul ülerõhk baarides temperatuuril 20 °C);

ii)	muud iseloomulikud omadused, mille mõõtmine on ette nähtud liikmesriigi õigusaktide või asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadiga;

c)	organoleptiline uuring, mille abil hinnatakse toote välimust, lõhna ja maitset.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILISED NIMETUSED

1. JAGU

Kaitsetaotlused

Artikkel 21

Kaitsetaotlus

1. Traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse edastavad komisjonile liikmesriikide pädevad asutused või kolmandate riikide pädevad asutused või vastavalt artikli 30 lõikele 3 kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon.

2. Kui taotluse esitab kolmandas riigis tegutsev kutseala esindusorganisatsioon, edastab taotleja komisjonile asjaomase kutseala esindusorganisatsiooni ja selle liikmete kohta vajaliku teabe artikli 30 lõikes 3 sätestatud viisil. Komisjon avalikustab selle teabe.

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 22

Vastuväite esitamine

1. Liikmesriik, kolmas riik või iga õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik võib esitada vastuväite traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse kohta kahe kuu jooksul alates delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 28 lõikes 3 osutatud rakendusakti avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2. Vastuväide edastatakse komisjonile vastavalt artikli 30 lõikele 3.

Artikkel 23

Vastuväidet tõendavad dokumendid

1. Nõuetekohaselt põhjendatud vastuväites sisalduvad üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused ning sellele on lisatud asjakohased tõendavad dokumendid.

2. Kui vastuväide põhineb varasema kaubamärgi mainel ja tuntusel, peab vastuväitele olema lisatud:

a)	tõend varasema kaubamärgi taotlemise ja registreerimise kohta või tõendid varasema kaubamärgi kasutamise kohta ning

b)	tõend selle maine ja tuntuse kohta.

Varasema kaubamärgi kasutamist tõendav teave ja tõendusmaterjal kajastab varasema kaubamärgi kasutamise kohta, kestust, ulatust ja laadi ning kaubamärgi mainet ja tuntust.

3. Kui lõigetes 1–2 osutatud üksikasjalikku kirjeldust varasema õiguse, selle aluste ja asjaolude kohta, tõendusmaterjali või märkusi või tõendavaid dokumente ei ole esitatud ühel ajal vastuväitega või kui mõni dokument puudub, teatab komisjon vastuväite esitanud ametiasutusele või isikule sellest ja kutsub neid üles puudused kahe kuu jooksul kõrvaldama. Kui nimetatud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldata, lükkab komisjon vastuväite tagasi kui vastuvõetamatu. Vastuvõetamatuna käsitatava vastuväite tagasilükkamise otsusest teavitatakse vastuväite esitanud ametiasutust või isikut ja asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutust või asjaomases kolmandas riigis tegutsevat kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 24

Osapoolte märkused

1. Kui komisjon teatab kaitsetaotluse esitajale vastuväitest, mida ei ole artikli 23 lõike 3 kohaselt tagasi lükatud, peab taotleja esitama märkused kahe kuu jooksul alates sellise teate välja andmise kuupäevast.

2. Kui komisjon seda vastuväite menetlemise käigus nõuab, peavad osapooled esitama teise osapoole teadete kohta märkusi võimaluse korral kahe kuu jooksul alates sellise nõude esitamise kuupäevast.

3. JAGU

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

Artikkel 25

Registreerimine

1. Traditsioonilise nimetuse kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel kannab komisjon kaitstud traditsiooniliste nimetuste elektroonilisse registrisse järgmised andmed

a)	traditsioonilise nimetusena kaitstav nimetus;

b)	traditsioonilise nimetuse tüüp vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 112;

c)	delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 24 osutatud keel;

d)	kaitsega seotud viinamarjasaaduse kategooria või kategooriad;

viide selle liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktidele, kus traditsiooniline nimetus on määratletud ja reguleeritud, või kui kolmandas riigis ei ole nimetus õigusaktidega reguleeritud, selles riigis veinitootjate suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, sealhulgas esindavate kutseorganisatsioonide kehtestatud eeskirjadele;

f)	määratluse või kasutustingimuste kokkuvõte;

g)	päritoluriigi/päritoluriikide nimi;

h)	registrisse kandmise kuupäev.

2. Kaitstud traditsiooniliste nimetuste elektrooniline register peab olema avalikkusele kättesaadav.

Artikkel 26

Kaitse jõustamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 113 kohaldamisel võtavad riiklikud pädevad asutused kaitstud traditsioonilise nimetuse ebaseadusliku kasutamise puhul omal initsiatiivil või osapoole nõudel kõik vajalikud meetmed asjaomaste toodete turustamise, sealhulgas ekspordi ennetamiseks ja peatamiseks.

4. JAGU

Muutmine ja tühistamine

Artikkel 27

Muudatuse taotlus

1. Artikleid 21–24 kohaldatakse kaitstud traditsioonilise nimetuse muutmise taotluse suhtes mutatis mutandis.

2. Kui komisjon kiidab traditsioonilise nimetuse muudatuse heaks, registreerib ta uue spetsifikaadi alates muudatuse heakskiitmise rakendusakti jõustumise kuupäevast.

Artikkel 28

Tühistamistaotlus

1. Traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamise taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	viide traditsioonilisele nimetusele;

b)	tühistamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku nimi ja kontaktandmed;

c)	tühistamistaotluse esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi kirjeldus;

d)	märge delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 36 osutatud tühistamise põhjuste kohta;

e)	asjaolude üksikasjalik kirjeldus, tõendusmaterjal ja märkused tühistamistaotluse toetuseks.

Vajaduse korral võib sellele lisada täiendavaid dokumente.

2. Kui tühistamise põhjuste ja asjaolude üksikasjalikku kirjeldust, tõendusmaterjali või märkusi või lõikes 1 osutatud tõendavaid dokumente ei ole esitatud tühistamistaotlusega samal ajal, teatab komisjon tühistamistaotluse esitajale sellest ja palub tal puudused kahe kuu jooksul kõrvaldada.

Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, loeb komisjon tühistamistaotluse vastuvõetamatuks ja lükkab selle tagasi. Otsus, millega tunnistatakse taotlus vastuvõetamatuks, teatatakse tühistamistaotluse esitajale.

Artikkel 29

Tühistamistaotluse kontrollimine

1. Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus on artikli 28 lõike 2 kohaselt vastuvõetav, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis asutatud taotlejale ning kutsub viimast üles esitama kahe kuu jooksul alates kutse väljastamisest oma tähelepanekud. Kõik kahe kuu jooksul saadud tähelepanekud edastatakse tühistamistaotluse esitajale.

Tühistamistaotluse läbivaatamise käigus palub komisjon osapooltel esitada märkused teistelt osapooltelt saadud teadete kohta kahe kuu jooksul alates sellise nõude esitamise kuupäevast.

2. Kui asjaomane liikmesriik või kolmanda riigi ametiasutus või kolmandas riigis asutatud taotleja või tühistamistaotluse esitaja ei saada oma märkusi või ei pea kinni tähtajast, teeb komisjon taotluse kohta oma otsuse.

3. Otsuse tühistada traditsioonilise nimetuse kaitse teeb komisjon oma käsutuses olevate tõendite põhjal. Komisjon hindab, kas delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 36 osutatud tingimused on täidetud.

Traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamise otsusest teatatakse tühistamistaotluse esitajale ning asjaomastele liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutustele.

4. Kui traditsioonilise nimetusega seoses esitatakse mitu tühistamistaotlust ja kui ühe või mitme sellise taotluse esialgse läbivaatamise põhjal on võimalik järeldada, et enam ei ole võimalik traditsioonilise nimetuse kaitset jätkata, võib komisjon muud tühistamismenetlused peatada. Komisjon teatab tühistamistaotluste esitanud osapooltele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui võetakse vastu otsus traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamise kohta, loetakse peatatud tühistamismenetlused lõpetatuks ning tühistamistaotluste esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

5. Traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamise otsuse jõustumisel kustutab komisjon nime registrist ja registreerib tühistamise.

IV PEATÜKK

TEAVITAMINE, AVALDAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Teabevahetus komisjoni, liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude ettevõtjate vahel

1. II peatüki rakendamiseks nõutavad dokumendid ja teave edastatakse komisjonile järgmiselt:

a)	liikmesriikide pädevatele asutustele: komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teabesüsteemide kaudu kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183 ja rakendusmäärusega (EL) 2017/1185;

b)	kolmandate riikide pädevatele asutustele ja kutseala esindusorganisatsioonidele, samuti käesoleva määruse alusel õigustatud huvi omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele: elektronposti teel, kasutades lisades I–VII sätestatud vorme.

2. Erandina lõike 1 punktist a esitavad liikmesriikide pädevad asutused komisjonile põhjendatud vastuväited ning teated selliste konsultatsioonide tulemuste kohta, mis on peetud kokkulepe saavutamiseks seoses vastuväite esitamise menetluse ja tühistamistaotlustega, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklites 11, 12 ja 21, elektronposti teel, kasutades vastavalt käesoleva määruse lisades II, III ja VII esitatud vorme.

3. III peatüki rakendamiseks nõutavad dokumendid ja teave edastatakse komisjonile elektronposti teel, kasutades lisades VIII–XI sätestatud vorme.

4. Komisjon edastab teabe ja teeb selle kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele asutustele komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud teabesüsteemide kaudu vastavalt lõike 1 punktile a. Komisjon edastab lõike 1 punktis b ning lõigetes 2 ja 3 osutatud menetluste kohase teabe liikmesriikidele, kolmandate riikide pädevatele asutustele ja kutseala esindusorganisatsioonidele ning käesoleva määruse alusel õigustatud huvi omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele elektronposti teel.

Liikmesriigid, kolmandate riikide pädevad asutused ja kutseala esindusorganisatsioonid ning käesoleva määruse alusel õigustatud huvi omavad füüsilised ja juriidilised isikud võivad võtta komisjoniga ühendust XII lisas osutatud kahe elektronposti aadressi kaudu, et saada praktilist teavet infosüsteemile juurdepääsu, teabevahetuse meetodite ning selle kohta, kuidas teha II ja III peatüki rakendamiseks vajalik teave kättesaadavaks.

Artikkel 31

Teadete esitamine ja kättesaamine

1. Artiklis 30 osutatud teated ja esildised loetakse tehtuks kuupäeval, mil komisjon need kätte saab.

2. Komisjon kinnitab liikmesriikide pädevatele asutustele teabesüsteemide kaudu kõigi artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemide kaudu saadud teadete ja esitatud dokumentide kättesaamist.

Komisjon määrab toimiku numbri igale uuele kaitsetaotlusele, liidu muudatuste taotlusele, standardmuudatusi käsitlevate taotluste teatele ja ajutisi muudatusi käsitlevate taotluste teatele.

Kättesaamiskinnitus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	toimiku number;

b)	asjaomane nimetus;

c)	kättesaamise kuupäev.

Komisjon teeb selliseid teateid ja esildisi käsitleva teabe ja märkused teatavaks ja kättesaadavaks artikli 30 lõike 1 punktis a osutatud teabesüsteemide kaudu.

3. Komisjon kinnitab e-postiga saadetud teadete ja toimikute esildiste kättesaamist elektronposti teel.

Ta määrab toimiku numbri igale uuele kaitsetaotlusele, liidu muudatuste taotlusele, standardmuudatusi käsitlevate taotluste teatele ja ajutisi muudatusi käsitlevate taotluste teatele.

Kättesaamiskinnitus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	toimiku number;

b)	asjaomane nimetus;

c)	kättesaamise kuupäev.

Komisjon teeb selliseid teateid ja esildisi käsitleva teabe ja märkused teatavaks ja kättesaadavaks elektronposti teel.

4. Delegeeritud määruse (EL) 2017/1183 artiklit 4 ja rakendusmääruse (EL) 2017/1185 artikleid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis teatamise ja teabe kättesaadavaks tegemise suhtes, nagu on osutatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2.

Artikkel 32

Avaldatav teave

Teave, mida komisjon peab avalikustama vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jaole, delegeeritud määrusele (EL) 2019/33 ja käesolevale määrusele, avaldatakse komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt kättesaadavaks tehtud teabesüsteemide kaudu.

Artikkel 33

Otsuse avaldamine

Kaitse alla võtmise või tagasilükkamise otsused, liidu muudatuste heakskiitmise või tagasilükkamise otsused, nagu on osutatud II peatükis, ning vastuvõetamatuna käsitatavate vastuväidete tagasilükkamise otsused, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 111, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias.

Kaitse alla võtmise või tagasilükkamise otsused ning muudatuste heakskiitmise või tagasilükkamise otsused, nagu on osutatud III peatükis, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4) Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60).

(5) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (ELT L 179, 19.6.2014, lk 17).

(8) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(11) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

(12) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).

(13) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).

I LISA

KOONDDOKUMENT

„NIMETUS“

KPN/KGT-XX-XXXX

Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

…

2. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub:

…

3. Geograafilise tähise tüüp:

…

4. Viinamarjasaaduste kategooriad:

…

5. Veini(de)kirjeldus:

…

5.1. Organoleptilised omadused:

Visuaalne välimus

Lõhn

Maitse

5.2. Analüütilised omadused:

…


Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6. Veinivalmistustavad:

6.1. Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud:

6.2. Maksimaalne saagikus hektari kohta:

7. Viinamarjasort või -sordid, millest vein(id) on valmistatud:

…

8. Määratletud piirkonna määratlus:

…

9. Seos(t)e kirjeldus:

…

10. Kohaldatavad lisanõuded:

10.1. Pakendamise erinõuded:

10.2. Märgistamise erinõuded:

10.3. Täiendavad nõuded:

11. Kontrollid

11.1. Kontrolli eest vastutavad pädevad ametiasutused või sertifitseerimisasutused:

11.2. Kontrolli eest vastutavate pädevate ametiasutuste või sertifitseerimisasutuste eriülesanded:

II LISA

VASTUVÄITE PÕHJENDUS

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] ☐ KPN ☐ KGT

1. Toote nimetus

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

…

2. Ametlik viide

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

Viitenumber: …

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev: …

3. Vastuväite esitaja (isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik) nimi

…

4. Kontaktandmed

Kontaktisik: Tiitel (hr, pr …): … Nimi: …

Rühm/organisatsioon/üksikisik: …

või liikmesriigi asutus:

Osakond: …

Aadress: …

Telefoninumber + …

E-posti aadress: …

5. Õigustatud huvi (ei nõuta riiklikelt ametiasutustelt)

[Esitage selgitus vastuväite esitaja õigustatud huvi kohta. Riiklikud ametiasutused on käesoleva nõude täitmisest vabastatud.]

6. Vastuväite esitamise põhjus:

☐ Kaitse-, muutmis- või tühistamistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest see oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 92–95, artikliga 105 või 106 ning selle alusel vastuvõetud sätetega.

☐ Kaitse- või muutmistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 100 või 101.

☐ Kaitse- või muutmistaotlus on vastuolus päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevate eeskirjadega, sest kavandatud nimetuse registreerimine kahjustaks kaubamärgi omaniku õigusi või sellise täielikult homonüümse nimetuse või liitnimetuse, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, kasutajat või olemasolevaid osaliselt homonüümseid nimetusi või muid registreeritava nimetusega sarnaseid nimesid, millega tähistatakse viinamarjasaadusi, mida on turustatud seaduslikult juba vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõike 3 kohast avaldamise kuupäeva.

7. Vastuväite üksikasjad

[Esitage vastuväite nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja põhjendused, üksikasjalik kirjeldus vastuväitega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused. Esitage vajalikud dokumendid, kui vastuväide põhineb varasema kaubamärgi mainel ja tuntusel (rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõige 1).]

8. Tõendavate dokumentide loetelu

[Esitage vastuväite toetuseks saadetud dokumentide loetelu.]

9. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-post: ]

III LISA

VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSE KOHASELT TOIMUNUD KONSULTATSIOONIDE LÕPPEMISE TEATIS

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] ☐ KPN ☐ KGT

1. Toote nimetus

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

2. Ametlik viide

[nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas]

Viitenumber:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev:

3. Vastuväite esitaja (isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik) nimi

…

4. Konsultatsioonide tulemus

4.1 Kokkuleppele jõuti järgmis(t)e vastuväiteesitaja(te)ga:

[Lisage kokkuleppele jõudmist tõendavate kirjade koopiad ja kõik tegurid, mis võimaldasid kokkulepet saavutada (delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 12 lõige 3).]

4.2 Kokkuleppele ei jõutud järgmis(t)e vastuväiteesitaja(te)ga:

[Lisage delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 12 lõikes 4 osutatud teave]

5. Tootespetsifikaat ja koonddokument

5.1 Tootespetsifikaati on muudetud:

… Jah* … Ei

*	Kui „Jah“, lisage muudatuste kirjeldus ja muudetud tootespetsifikaat

5.2 Koonddokumenti on muudetud:

… Jah ** … Ei

**	Kui „Jah“, lisage ajakohastatud dokumendi koopia

6. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-post: ]

IV LISA

TOOTESPETSIFIKAATI TEHTAVA LIIDU MUUDATUSE TAOTLUS

[Registreeritud nimetus] „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkida „X“ asjakohasesse kasti:] ☐ KPN ☐ KGT

1. Taotleja ja õigustatud huvi

[Märkige muudatust taotleva isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. Esitage ka selgitus muudatusettepaneku esitanud taotleja õigustatud huvi kohta.]

2. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☐ Viinamarjasaaduse kategooria

☐ Seos piirkonnaga

☐ Turustamiskeeld

4. Muudatus(t)e liik

[Esitage selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „liidu muudatus“ alla, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1.]

5. Muudatus(ed)

[Esitage põhjalik kirjeldus ja konkreetsed põhjused iga muudatuse kohta. Muutmistaotlus peab olema täielik ja põhjalik. Käesolevas punktis esitatav teave peab olema täielik, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 16 lõikes 1.]

6. Lisad

6.1. Konsolideeritud ja nõuetekohaselt täidetud koonddokument muudetud kujul

6.2. Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versioon või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

V LISA

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

[Registreeritud nimetus] „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] ☐ KPN ☐ KGT

1. Saatja

Üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm või sellise kolmanda riigi ametiasutus, kuhu määratletud piirkond kuulub (vt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikkel 3).

2. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

[Esitage standardmuudatuse kirjeldus ja selle põhjused ning selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „standardmuudatus“ alla, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1.]

3. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

4. Lisad

4.1. Heakskiidetud standardmuudatuse taotlus

4.2. Standardmuudatuse heakskiitmise otsus

4.3. Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

4.4. Konsolideeritud koonddokument, vajaduse korral muudetud kujul

4.5. Avaldatud tootespetsifikaadi konsolideeritud versiooni koopia või viide tootespetsifikaadi avaldamisele

VI LISA

AJUTISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

[Registreeritud nimetus] „“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Valige üks, tähistades ristikesega „X“:] ☐ KPN ☐ KGT

1. Saatja

Üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm või sellise kolmanda riigi ametiasutus, kuhu määratletud piirkond kuulub (vt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikkel 3).

2. Heakskiidetud muudatuse/muudatuste kirjeldus

[Esitage ajutise muudatuse (ajutiste muudatuste) kirjeldus ja konkreetsed põhjused, sh viide pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetustele või ebasoodsatele ilmastikutingimustele või kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisele. Esitage ka selgitus selle kohta, miks muudatus(ed) kuulub (kuuluvad) mõiste „ajutine muudatus“ alla, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 2.]

3. Kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

4. Lisad

4.1. Heakskiidetud ajutise muudatuse taotlus

4.2. Ajutise muudatuse heakskiitmise otsus

4.3. Tõend muudatuse kohaldamise kohta kolmandas riigis

VII LISA

TÜHISTAMISTAOTLUS

[Registreeritud nimetus]: „…“

ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]

[Märkige „X“ asjakohasesse kasti:] ☐ KGT ☐ KPN

1. Registreeritud nimetus, mille tühistamist taotletakse

…

2. Liikmesriik või kolmas riik, kuhu määratletud piirkond kuulub

…

3. Tühistamistaotlust esitav isik, asutus, liikmesriik või kolmas riik

[Esitage tühistamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress (kolmandate riikide nimetusi hõlmavate taotluste puhul esitage ka tootespetsifikaadile vastavust kontrollivate asutuste või sertifitseerimisasutuste nimi ja aadress). Esitage ka selgitus tühistamist taotleva füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi kohta (ei ole nõutav juriidilise isiku staatusega riiklike asutuste puhul)].

4. Tühistamise alus

☐ Vastavus asjaomasele tootespetsifikaadile ei ole enam tagatud (määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 106).

☐ Vastavus asjaomasele tootespetsifikaadile ei ole enam tagatud, kuna kaitstud nimetusega toodet ei ole vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul turule viidud (määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 106 koostoimes delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikliga 20).

5. Tühistamistaotluse üksikasjad

[Esitage tühistamistaotluse nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja põhjendused, üksikasjalik kirjeldus tühistamistaotlusega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused. Vajaduse korral esitage tõendavad dokumendid.]

6. Tõendavate dokumentide loetelu

[Esitage dokumentide loetelu, mis on saadetud tühistamistaotluse toetuseks.]

7. Kuupäev ja allkiri

[Nimi]

[Osakond/organisatsioon]

[Aadress]

[Telefon: +]

[E-post: ]

VIII LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE KAITSE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Taotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Taotleja

Liikmesriigi pädev asutus (*)

Kolmanda riigi pädev asutus (*)

Kutseala esindusorganisatsioon (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Aadress (maja number, tänav, asula/linn, postikood, riik) …

Juriidiline isik (täidavad kutseala esindusorganisatsioonid) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Traditsiooniline nimetus, millele kaitset taotletakse …

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 punkti a kohane traditsiooniline nimetus (*)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 punkti b kohane traditsiooniline nimetus (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Keel …

Asjakohaste kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste loetelu …

Viinamarjasaaduste kategooria …

Määratlus …

Eeskirjade koopia

[lisada vormile]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

IX LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE KAITSE TAOTLUSE KOHTA ESITATAV VASTUVÄIDE

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Vastuväite keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Traditsiooniline nimetus, mille kohta on vastuväide esitatud …

Vastuväite esitaja

Vastuväite esitaja (liikmesriik või kolmas riik või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik) nimi

Täielik aadress (maja number, tänav, asula/linn, sihtnumber, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Vahendaja

—	Liikmesriik/liikmesriigid (*)

—	Kolmanda riigi asutus (vabatahtlik) (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Vahendaja(te) nimi/nimed …

Täielik(ud) aadress(id) (maja number, tänav, asula/linn, sihtnumber, riik) …

Varasemad õigused

—	Kaitstud päritolunimetus (*)

—	Kaitstud geograafiline tähis (*)

—	Riiklik geograafiline tähis () [() kustutage ebasobiv variant] Nimi … Registreerimisnumber … Registreerimise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

—	Kaubamärk Märk … Kaupade ja teenuste loetelu … Registreerimisnumber … Registreerimiskuupäev … Päritoluriik … Maine/tuntus () … [() kustutage ebasobiv variant]

Vastuväite alus

—	delegeeritud määruse artikkel 27 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 32 lõige 2 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 33 lõige 1 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 33 lõige 2 (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Põhjuse (põhjuste) selgitus …

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

X LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE MUUTMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Muutmistaotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Traditsiooniline nimetus, mille muutmist taotletakse …

Muutmist taotleva juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (maja number, tänav, asula/linn, sihtnumber, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Muudatuse kirjeldus …

Muudatuse põhjuste selgitus

[Esitage muudatuse nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja põhjendused, üksikasjalik kirjeldus muutmisega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused.]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

XI LISA

TRADITSIOONILISE NIMETUSE TÜHISTAMISE TAOTLUS

Kättesaamise kuupäev (PP/KK/AAAA) …

[täidab komisjon]

Lehekülgede arv (sealhulgas käesolev lehekülg) …

Tühistamistaotluse keel …

Registreerimisnumber …

[täidab komisjon]

Traditsiooniline nimetus, mille tühistamist taotletakse …

Tühistamistaotluse esitaja

Tühistamist taotleva juriidilise või füüsilise isiku nimi …

Täielik aadress (maja number, tänav, asula/linn, sihtnumber, riik) …

Kodakondsus …

Telefon, faks, e-post …

Taotluse esitaja õiguspärane huvi …

Tühistamise alus

—	delegeeritud määruse artikkel 27 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 32 lõige 2 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 33 lõige 1 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 33 lõige 2 (*)

—	delegeeritud määruse artikli 36 punkt b (*)

[(*) kustutage ebasobiv variant]

Tühistamise põhjuse (põhjuste) selgitus …

[Esitage tühistamise nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja põhjendused, üksikasjalik kirjeldus tühistamisega seotud asjaoludest, tõendusmaterjal ja märkused. Esitage vajalikud dokumendid, kui tühistamine põhineb varasema kaubamärgi mainel ja tuntusel.]

Allakirjutaja nimi …

Allkiri …

XII LISA

A OSA

PRAKTILINE TEAVE TEABEVAHETUSE JA AVALDAMISE KOHTA SEOSES II PEATÜKI RAKENDAMISEGA, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 30 LÕIKE 4 TEISES LÕIGUS

Et saada praktilist teavet teabesüsteemidele juurdepääsu, teabevahetuse meetodite kohta ning artikli 30 lõike 4 teises lõigus osutatud II peatüki rakendamiseks nõutava teabe kättesaadavaks tegemise kohta, saavad ametiasutused ja käesoleva määrusega hõlmatud isikud võtta komisjoniga ühendust järgmisel e-posti aadressil:

Funktsionaalne postkast: AGRI-CONTACT-E-Ambrosia@ec.europa.eu

B OSA

PRAKTILINE TEAVE TEABEVAHETUSE JA AVALDAMISE KOHTA SEOSES III PEATÜKI RAKENDAMISEGA, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 30 LÕIKE 4 TEISES LÕIGUS

Et saada praktilist teavet teabesüsteemidele juurdepääsu, teabevahetuse meetodite kohta ja artikli 30 lõike 4 teises lõigus osutatud III peatüki rakendamiseks nõutava teabe kättesaadavaks tegemise kohta, saavad ametiasutused ja käesoleva määrusega hõlmatud isikud võtta komisjoniga ühendust järgmisel e-posti aadressil:

Funktsionaalne postkast: AGRI-CONTACT-EBACCHUS@ec.europa.eu

11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/77

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/35,

8. jaanuar 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5 ja artikli 63 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud eeskirjad kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise kohta, mida tuleb teha selle määruse I lisas loetletud mitteloomse sööda ja toidu (edaspidi „nimekiri“) impordi korral määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemiseks määratud kohas (edaspidi „määratud sisenemiskoht“).

(2)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kaks korda aastas aruande nimekirjas oleva mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta, sh iga saadetise täpse kirjelduse, selliste saadetiste arvu, millest on analüüsimiseks proove võetud, ning määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt tehtud ametlike kontrollide tulemused. Mõned liikmesriigid registreerivad oma pädevate asutuste välja antud ühtsed sisseveodokumendid kas vastavalt määrusele (EÜ) nr 669/2009 vabatahtlikult kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis (TRACES), mis loodi komisjoni otsustega 2003/24/EÜ (3) ja 2004/292/EÜ, (4) seega edastavad nad komisjonile iga saadetise täpse kirjelduse, selliste saadetiste arvu, millest on analüüsimiseks proove võetud, ning määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt tehtud ametlike kontrollide tulemused. Seega loetakse aruandluskohustus täidetuks juhul, kui liikmesriigid registreerivad määruses (EÜ) nr 669/2009 sätestatud aruandlusperioodi jooksul kõnealuse määruse kohaselt välja antud ühtsed sisseveodokumendid TRACESis.

(3)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 19 lõikega 1 on ette nähtud üleminekuperiood, mille vältel võib määratud sisenemiskoha suhtes kehtestatud miinimumnõudeid järk-järgult rakendada ning saadetise identsus- ja füüsilist kontrollimist korraldada mõnes muus kontrollpunktis kui määratud sisenemiskohas. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 718/2014 (5) pikendati seda üleminekuperioodi 14. augustini 2019, et ära oodata määratud sisenemiskohtade ja üldisemalt piirikontrollide suhtes kohaldatavate sätete läbivaatamise tulemused. Läbivaatamise tulemusel võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, (6) mida tuleks hakata kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Kõnealuses määruses on sätestatud, et tuleb kehtestada delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse eeskirju, kus on kindlaks määratud, millistel juhtudel ja mis tingimustel võivad pädevad asutused ajutise rangema ametliku kontrollimise käigus kaubasaadetiste identsus- ja füüsilist kontrollimist teha mujal kui piiripunktis. Kuna neid eeskirju tuleb hakata kohaldama alates 14. detsembrist 2019, on asjakohane pikendada üleminekuperioodi kõnealusele kuupäevale eelneva päevani.

(4)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et kõnealuse määruse I lisas esitatud nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kaks korda aastas, võttes arvesse selles artiklis osutatud teabeallikaid.

(5)

Viimasel ajal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 (7) loodud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu edastatud (toiduga seotud) juhtumite esinemissagedus ja olulisus, mitteloomset päritolu toidu- ja sööda osas liikmesriikide poolt tehtud ametlike kontrollide andmed ning määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud liikmesriikide poolaastaaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viidanud sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(6)

Eelkõige on nende teabeallikate kohaselt Dominikaani Vabariigist pärit baklažaanide, Keeniast pärit ubade ja Ugandast pärit piparde (v.a paprika) saadetiste puhul osutatud inimeste tervisele avalduvatele uutele ohtudele tulenevalt nende toodete võimalikust saastumisest pestitsiidide jääkidega, seepärast on vaja sisse seada kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine. Lisaks on asjakohaste teabeallikate kohaselt Brasiiliast pärit musta pipra, Hiina RVst pärit paprika ja Etioopiast pärit seesamiseemnete saadetiste puhul osutatud inimeste tervisele avalduvatele uutele ohtudele tulenevalt nende toodete võimalikust saastumisest Salmonella'ga, seepärast on vaja sisse seada kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine. Seega tuleks nimekirja lisada kanded kõnealuste saadetiste kohta.

(7)

Lisaks on asjakohane kustutada nimekirjast kanded nende toodete kohta, mis kättesaadava teabe kohaselt vastavad üldjoontes rahuldaval määral liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomastele ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Seepärast tuleks nimekirjast välja jätta kanne Beninist pärit ananasside kohta.

(8)

Lisaks on asjakohane suurendada identsus- ja füüsiliste kontrollimiste sagedust toodete puhul, mis on asjakohastele teabeallikatele tuginedes liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomaste ohutusnõuetega teatud määral vastuolus ja mille puhul on seega vaja jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Egiptusest pärit paprika ja piparde, Indiast ja Pakistanist pärit piparde, Sri Lankalt pärit paprika ja piparde ning Gruusiast pärit sarapuupähklite kandeid selles nimekirjas tuleks vastavalt muuta.

(9)

Selle nimekirja Gruusiast pärit sarapuupähkleid käsitleva kande kohaldamisala tuleks muuta nii, et see hõlmaks lisaks praegu loetletutele ka toote muid vorme, kui selliste muude vormidega kaasneb sama risk. On asjakohane muuta Gruusiast pärit sarapuupähkleid käsitlevat kannet, lisades sellesse sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ja pulbri ning muul viisil töödeldud või konserveeritud sarapuupähklid.

(10)	Järjepidevuse ja selguse huvides on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 669/2009 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 15 lisatakse lõige 4: „4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruandluskohustus loetakse täidetuks juhul, kui liikmesriigid registreerivad käesoleva määruse kohaselt välja antud ühtsed sisseveodokumendid TRACESis lõikes 1 sätestatud aruandlusperioodi jooksul.“

Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Juhul, kui määratud sisenemiskohas puuduvad artikli 8 lõike 1 punkti b kohaseks identsus- ja füüsilisteks kontrollimisteks nõutavad vahendid, võib kuni 13. detsembrini 2019 enne kaupade vabasse ringlusse lubamist nimetatud kontrollimist korraldada mõnes teises sama liikmesriigi kontrollpunktis, millele pädev asutus on vastava loa andnud, kui kontrollpunkt vastab artiklis 4 sätestatud miinimumnõuetele.“

3)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(3) Komisjoni 30. detsembri 2002. aasta otsus 2003/24/EÜ ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi väljatöötamise kohta (EÜT L 8, 14.1.2003, lk 44).

(4) Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2004/292/EÜ süsteemi TRACES kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63).

(5) Komisjoni 27. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 718/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil (ELT L 190, 28.6.2014, lk 55).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

LISA

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohas

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedus (%)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Boliivia (BO)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

(Sööt ja toit)

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Must pipar (Piper)

(Toit – purustamata ja jahvatamata)

ex 0904 11 00

Brasiilia (BR)

Salmonella (2)

Taralõnga (Lycium barbarum L.) marjad

(Toit – värske, jahutatud või kuivatatud)

ex 0813 40 95 ;

ex 0810 90 75

Hiina (CN)

Pestitsiidijäägid (3) (4)

Paprika (Capsicum annuum)

(Toit – purustatud või jahvatatud)

ex 0904 22 00

Hiina (CN)

Salmonella (2)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

(Toit)

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidijäägid (3) (5)

Baklažaanid

(Solanum melongena)

(Toit – värske või jahutatud)

0709 30 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidijäägid (3)

—	Paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidijäägid (3) (6)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis, vigna unguiculata spp. unguiculata)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0708 20 00 ; ex 0710 22 00

—	Paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Egiptus (EG)

Pestitsiidijäägid (3) (7)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0709 60 99 ; ex 0710 80 59

Seesamiseemned

(Toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

Etioopia (ET)

Salmonella (2)

—	Koorimata sarapuupähklid

—	0802 21 00

Gruusia (GE)

Aflatoksiinid

—	Kooritud sarapuupähklid

—	0802 22 00

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud sarapuupähklid

(Toit)

—	ex 2008 19 19 ; ex 2008 19 95 ; ex 2008 19 99

Palmiõli

(Toit)

1511 10 90 ;

1511 90 11 ;

(Ghana) GH

Sudaanvärvained (8)

ex 1511 90 19 ;

1511 90 99

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

(Sööt ja toit)

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

Söödav muskushibisk

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 99 90 ;

ex 0710 80 95

India (IN)

Pestitsiidijäägid (3) (9)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

India (IN)

Pestitsiidijäägid (3) (10)

Aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

(Toit – värske või jahutatud)

0708 20

Keenia (KE)

Pestitsiidijäägid (3)

Lehtseller (Apium graveolens)

(Toit – värske või jahutatud)

ex 0709 40 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidijäägid (3) (11)

Spargeload

(Vigna unguiculata spp. sesquipedalis, vigna unguiculata spp. unguiculata)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0708 20 00 ;

ex 0710 22 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidijäägid (3) (12)

Naeris (Brassica rapa spp. Rapa)

(Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud)

ex 2001 90 97

11 ; 19

Liibanon (LB)

Rodamiin B

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – kuivatatud, röstitud, purustatud või jahvatatud)

ex 2008 99 99 ;

Sri Lanka (LK)

Aflatoksiinid

0904 21 10 ;

ex 0904 21 90 ;

ex 0904 22 00

11 ; 19

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Madagaskar (MG)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

(Sööt ja toit)

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

Seesamiseemned

(Toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

Nigeeria (NG)

Salmonella (2)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

Pakistan (PK)

Pestitsiidijäägid (3)

Vaarikad

(Toit – külmutatud)

0811 20 31 ;

Serbia (RS)

Noroviirus

ex 0811 20 11 ;

ex 0811 20 19

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

(Sööt ja toit)

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

Seesamiseemned

(Toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

Sudaan (SD)

Salmonella (2)

Arbuusi Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted

(Toit)

ex 1207 70 00 ;

ex 1106 30 90 ;

ex 2008 99 99

Sierra Leone (SL)

Aflatoksiinid

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Senegal (SN)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

(Sööt ja toit)

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

Naeris (Brassica rapa spp. Rapa)

(Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud)

ex 2001 90 97

11 ; 19

Süüria (SY)

Rodamiin B

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

Tai (TH)

Pestitsiidijäägid (3) (13)

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Türgi (TR)

Sulfitid (15)

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud aprikoosid (14)

(Toit)

—	2008 50 61

Kuivatatud viinamarjad (sealhulgas katki lõigatud või pastaks purustatud kuivatatud täiendavalt töötlemata viinamarjad)

(Toit)

0806 20

Türgi (TR)

Ohratoksiin A

Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0805 50 10

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3)

Granaatõunad

(Toit – värske või jahutatud)

ex 0810 90 75

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3) (16)

Paprika (Capsicum annuum)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0709 60 10 ;

0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3) (17)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99

ex 0710 80 59

Uganda (UG)

Pestitsiidijäägid (3)

Seesamiseemned

(Toit – värske või jahutatud)

1207 40 90

Uganda (UG)

Salmonella (2)

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 51 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Koorimata pistaatsiapähklid

—	0802 52 00

—	Röstitud pistaatsiapähklid

(Toit)

—	ex 2008 19 13 ; ex 2008 19 93

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Usbekistan (UZ)

Sulfitid (15)

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud aprikoosid (14)

(Toit)

—	2008 50 61

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (18)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86

—

Münt

—	ex 1211 90 86

—	Aedpetersell

(Toit – värske või jahutatud)

—	ex 0709 99 90

Söödav muskushibisk

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 99 90

ex 0710 80 95

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (18)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (18)

“

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid ja asjaomase koodi all puudub vastav alajaotis, on CN-koodile lisatud märge „ex“.

(2) Standardmeetod EN/ISO 6579-1 või meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel EN/ISO 16140 uusima versiooni või muu sarnase rahvusvaheliselt tunnustatud protokolli kohaselt.

(3) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida mitme jäägi samaaegset määramist võimaldava GC-MSil ja LC-MSil põhineva meetodiga (pestitsiidide esinemist tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(4) Amitraasijäägid.

(5) Tolfeenpüraadijäägid.

(6) Järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud aldikarbina), amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinijääki sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ning metiokarb (metiokarbi ning metiokarbsulfoksiidi ja -sulfooni summa, väljendatud metiokarbina).

(7) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenooli sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.

(8) Käesolevas lisas tähistatakse nimetusega „sudaanvärvained“ järgmisi kemikaale: i) sudaan I (CASi number 842–07-9); ii) sudaan II (CASi number 3118-97–6); iii) sudaan III (CASi number 85–86-9); iv) sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85–83-6).

(9) Diafentiuroonijäägid.

(10) Karbofuraanijäägid.

(11) Fentoaadijäägid.

(12) Kloorbufaamijäägid.

(13) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.

(14) Identsus- ja füüsilisi kontrolle võib teha sisenemisdokumendil märgitud sihtkoha pädev asutus vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikele 2.

(15) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.

(16) Prokloraasijäägid.

(17) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.

(18) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.

11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/94

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/38,

10. jaanuar 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses iprodioonijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 18 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Iprodioonijääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas.

(2)

Pärast heakskiitmise uuendamise taotluse esitamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (2) artikli 7 lõikega 1 ei pikendatud toimeaine heakskiitmist komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2091, (3) milles on sätestatud, et kõigi kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad kasutamisload tuleb tühistada 5. juuniks 2018. Seega on kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 17 koostoimes kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktiga a asjakohane jätta II lisast välja kõnealus aine kohta kehtestatud jääkide piirnormid.

(3)

Võttes arvesse toimeaine iprodiooni heakskiitmata jätmist, tuleks selle aine jääkide piirnormid sätestada määramispiiriga võrdsel tasemel kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 18. Toimeainete puhul, mille kõiki jääkide piirnorme tuleks vähendada asjakohase määramispiirini, tuleks vastavad vaikeväärtused loetleda määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt kõnealuse määruse V lisas.

(4)	Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu referentlaboritega. Need laborid tegid järelduse, et tänu tehnika arengule võib teatavatele kaupadele sätestada madalamad määramispiirid.

(5)	Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 31. juulist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(3) Komisjoni 14. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2091, milles käsitletakse toimeaine iprodiooni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT L 297, 15.11.2017, lk 25).

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa muudetakse järgmiselt:

1)	II lisast jäetakse välja iprodiooni käsitlev veerg;

V lisasse lisatakse järgmine iprodiooni käsitlev veerg:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Iprodioon (R)

(1)

(2)

(3)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01 (*1)

0110000

Tsitrusviljad

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud (2)

0120000

Pähklid

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud (2)

0130000

Õunviljad

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud (2)

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud (2)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

maasikad

0153000

c)	koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud (2)

0154000

d)	muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud (2)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a)	söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid (kumkvaadid)

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud (2)

0162000

b)	mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud (2)

0163000

c)	mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0163020

Banaanid

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud (2)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,01 (*1)

0211000

kartulid

0212000

b)	troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava juured / jahumaniokk

0212020

Bataadid

0212030

Jamss

0212040

Roogmarantad

0212990

Muud (2)

0213000

c)	muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeedid

0213020

Porgandid

0213030

Juursellerid

0213040

Mädarõikad

0213050

Maapirnid

0213060

Pastinaagid

0213070

Juurpetersellid

0213080

Redised

0213090

Aed-piimjuured

0213100

Kaalikad

0213110

Naerid

0213990

Muud (2)

0220000

Sibulköögivili

0,01 (*1)

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibulad

0220040

Harilik sibul / roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud (2)

0230000

Viliköögivili

0,01 (*1)

0231000

a)	maavitsalised ja kassinaerilised

0231010

Tomatid

0231020

Harilikud paprikad

0231030

Baklažaanid

0231040

Söödavad muskushibiskid

0231990

Muud (2)

0232000

b)	kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurgid

0232020

Kornišonid

0232030

Rullkõrvitsad (kabatšokid)

0232990

Muud (2)

0233000

c)	kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melonid

0233020

Suureviljalised kõrvitsad

0233030

Arbuusid

0233990

Muud (2)

0234000

d)	suhkrumais

0239000

e)	muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a kapsasköögivilja juured ja perekonna Brassica noorlehtedega põllukultuurid)

0,01 (*1)

0241000

a)	õisik-kapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsad

0241990

Muud (2)

0242000

peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud (2)

0243000

c)	lehtkapsad

0243010

Hiina lehtnaeris / paksoi

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud (2)

0244000

nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	salatid ja salatitaimed

0,01 (*1)

0251010

Kännakud

0251020

Salatid

0251030

Sile endiiviasigur

0251040

Kressid, muud võrsed ja võsud

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud (2)

0252000

b)	spinatid ja muu samalaadne (lehed)

0,01 (*1)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Varspeedi/peedi pealsed

0252990

Muud (2)

0253000

c)	hariliku viinapuu lehed ja sarnased liigid

0,01 (*1)

0254000

d)	ürt-allikkersid

0,01 (*1)

0255000

e)	salatsigurid

0,01 (*1)

0256000

f)	maitsetaimed ja söödavad õied

0,02 (*1)

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud (2)

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*1)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud (2)

0270000

Varsköögivili

0,01 (*1)

0270010

Spargel

0270020

Kardi

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Harilik artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

0270090

Palmisäsi

0270990

Muud (2)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01 (*1)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*1)

0300000

KAUNVILI

0,01 (*1)

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud (2)

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01 (*1)

0401000

Õliseemned

0401010

Hariliku lina seemned

0401020

Maapähklid

0401030

Unimagunaseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned

0401110

Värvisafloori seemned

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0401130

Põldtudra seemned

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuseseemned

0401990

Muud (2)

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Harilik kapokipuu

0402990

Muud (2)

0500000

TERAVILI

0,01 (*1)

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Harilik hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud (2)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,05 (*1)

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed, mille valmistamise alus on

0631000

õied

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Harilik pärn

0631990

Muud (2)

0632000

b)	lehed ja maitsetaimed

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas/rooibos

0632030

Matepuu / paraguai iileks

0632990

Muud (2)

0633000

juured

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud (2)

0639000

d)	muud taimeosad

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0700000

HUMAL

0,05 (*1)

0800000

MAITSEAINED

0,05 (*1)

0810000

Seemned

0810010

Aniis/aniisiseemned

0810020

Mustköömen/mugul-haukaputk

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud (2)

0820000

Viljad

0820010

Piment

0820020

Koldpuu

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarindipuu

0820990

Muud (2)

0830000

Puukoor

0830010

Kaneel

0830990

Muud (2)

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud (2)

0850000

Pungad

0850010

Harilik nelgipuu

0850020

Kappar

0850990

Muud (2)

0860000

Õite emakasuudmed

0860010

Safrankrookus

0860990

Muud (2)

0870000

Seemnerüüd

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud (2)

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01 (*1)

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud (2)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Saadused, mille aluseks on

0,01 (*1)

1011000

sead

1011010

Lihas

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

1011040

Neerud

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud (2)

1012000

veised

1012010

Lihas

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

1012040

Neerud

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud (2)

1013000

lambad

1013010

Lihas

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

1013040

Neerud

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud (2)

1014000

kitsed

1014010

Lihas

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

1014040

Neerud

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud (2)

1015000

e)	hobuslased

1015010

Lihas

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

1015040

Neerud

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud (2)

1016000

f)	kodulinnud

1016010

Lihas

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud (2)

1017000

g)	muud tehistingimustes peetavad maismaaloomad

1017010

Lihas

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

1017040

Neerud

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud (2)

1020000

Piim

0,01 (*1)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud (2)

1030000

Linnumunad

0,01 (*1)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud (2)

1040000

Mesi ja muud mesindustooted (7)

0,05 (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01 (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01 (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01 (*1)

1100000

LOOMSED TOOTED – KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

Iprodioon (R)

(R)

jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul:

iprodioon – kood 1000000 , välja arvatud 1040000 : iprodiooni ja kõigi 3,5-dikloroaniliinijääki sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud iprodioonina.“

(*1) Analüütiline määramispiir

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/114

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/41,

3. detsember 2018,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) moodustatud assotsiatsioonikomitees seoses nimetatud lepingu protokolli nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (1) (edaspidi „leping“) jõustus 1. mail 2002. Lepingu artikli 89 kohaselt moodustati assotsiatsiooninõukogu, kes vaatab läbi kõik lepingu raames tekkinud olulisemad küsimused ning muud ühist huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

(2)	Lepingu artikli 92 kohaselt on moodustatud assotsiatsioonikomitee, kes vastutab lepingu rakendamise eest ja kellele assotsiatsiooninõukogu võib osaliselt või täielikult delegeerida oma volitused.

(3)	Assotsiatsioonikomitee on vastavalt lepingu artikli 94 lõikele 1 volitatud tegema otsuseid lepingu haldamise kohta ning assotsiatsiooninõukogu poolt temale delegeeritud valdkondades.

(4)	Nõukogu ja komisjoni otsuse 2002/357/EÜ, ESTÜ (2) artikli 2 kohaselt määrab liidu seisukoha assotsiatsioonikomitees kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku alusel.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitees võetav seisukoht, kuna assotsiatsioonikomitee otsus muuta lepingu protokolli nr 3 sätteid seoses mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendiga, mis annavad päritolustaatuse teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi „Jordaania“) territooriumil valmistatud tootekategooriatele ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele, on liidu jaoks siduv.

(6)	Lepingu protokolli nr 3 (mida on muudetud ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2006 (3)) artikli 39 kohaselt võib assotsiatsioonikomitee otsustada kõnealuse protokolli sätteid muuta.

(7)

Jordaania esitas lepingu protokolli nr 3, mida on muudetud otsusega nr 1/2016 (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendit, mis annavad päritolustaatuse teatavatele Jordaania territooriumil valmistatud tootekategooriatele ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele), kohaselt ettepanekud otsusega nr 1/2016 kehtestatud kava edasiseks leevendamiseks.

(8)

Jordaania taotluse läbivaatamise tulemusena peab nõukogu liidu nimel õigustatuks, et lepitakse kokku päritolureeglite kava paindlikumaks muutmises selliselt, et piirkondadele kehtestatud nõuetest loobutakse ning kehtestatakse nõue, et Süüria päritolu tööjõu osakaal moodustab 15 % kogu tööjõust iga tootmisrajatise puhul kogu kava ulatuses ning kava kehtivust pikendatakse kuni 31. detsembrini 2030.

(9)	Käesolevale otsusele lisatud assotsiatsioonikomitee otsuse (edaspidi „assotsiatsioonikomitee otsus“) lisa tuleks kohaldada kuni 31. detsembrini 2030.

(10)

Kui Jordaania saavutab eesmärgi luua Süüria pagulastele vähemalt 60 000 seaduslikku ja aktiivset töökohta, mis eelkõige vastavad aktiivsetele töölubadele või muudele mõõdetavatele viisidele, mis on assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud ja mis vastavad seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, tähendab see ka olulist saavutust assotsiatsioonikomitee otsuse rakendamise seisukohast. Seega peaksid liit ja Jordaania pärast kõnealuse eesmärgi saavutamist, võttes seejuures arvesse ka Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ajakohastamist, laiendama assotsiatsioonikomitee otsuse kohaldamisala, et lisada kõik Jordaanias toodetud ja kõnealuse otsusega hõlmatud tooted, ilma et oleks vaja täita assotsiatsioonikomitee otsuse lisa artikli 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

(11)

Kui eesmärki luua Süüria pagulastele kokku vähemalt 60 000 seaduslikku ja aktiivset töökohta, mis eelkõige vastavad aktiivsetele töölubadele või muudele mõõdetavatele viisidele, mis on assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud ja mis vastavad seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, ei saavutata, tuleks kohaldada assotsiatsioonikomitee otsuse lisa artikli 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

(12)	Assotsiatsioonikomitee otsuse lisa kohaldamisega peaks kaasnema piisav järelevalve- ja aruandluskohustus ning kohaldamine võidakse peatada, kui kohaldamise tingimused ei ole enam täidetud või kui kaitsemeetmeid käsitlevad tingimused on täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepingu artikliga 92 moodustatud ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitees seoses nimetatud lepingu protokolli nr 3 (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) muutmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud assotsiatsioonikomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Assotsiatsioonikomitee otsus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 3. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

N. HOFER

(1) EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.

(2) Nõukogu ja komisjoni 26. märtsi 2002. aasta otsus Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu sõlmimise kohta, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 129, 15.5.2002, lk 1).

(3) ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu 15. juuni 2006. aasta otsus nr 1/2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 209, 31.7.2006, lk 30).

EELNÕU

ELi-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONIKOMITEE OTSUS nr …/…,

…,

millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli nr 3 sätteid seoses mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendiga, mis annavad päritolustaatuse teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigi territooriumil valmistatud tootekategooriatele ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele

ELi-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONIKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (edaspidi „leping“), eriti lepingu artiklit 94 ja lepingu protokolli nr 3 artiklit 39,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitee otsuse nr 1/2016 (1) jõustumisest kuni 2018. aasta märtsini on 11 ettevõtjat registreerinud end päritolukava leebemate reeglite kasutamiseks.

(2)	Ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta oktoobrini väljastas Jordaania Hašimiidi Kuningriik (edaspidi „Jordaania“) Süüria pagulastele üle 120 000 tööloa, millest ligikaudu 42 000 olid aktiivsed tööload 2018. aasta kolmanda kvartali jooksul.

(3)

2017. aasta detsembris esitas Jordaania esimese aastaaruande otsuse nr 1/2016 (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendit, mis annavad päritolustaatuse teatavatele Jordaania territooriumil valmistatud tootekategooriatele ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele) rakendamise kohta.

(4)	Aruande järeldustele tuginedes esitas Jordaania taotluse vaadata otsus nr 1/2016 läbi ja muuta see veel paindlikumaks. Liit leidis, et kava teatavad parandused aitavad veelgi kaasa Süüria pagulaste ja jordaanlaste tööhõive edendamisele.

(5)	Selliste ettevõtjate suhtes kohaldatavate nõuete uuel läbivaatamisel, kes soovivad päritolureeglite kava kasutada, järgitakse teatavaid tingimusi, millega tagatakse, et nõuetest saadav kasu käiks käsikäes Jordaania püüdlustega pakkuda tööd Süüria pagulastele.

(6)	Käesoleva otsuse lisa kohaldatakse kaupadele, mis on toodetud Jordaanias asuvates tootmisrajatistes ning mille tootmisega aidatakse luua töökohti Süüria pagulastele ja Jordaania elanikele.

(7)	Muudatusega soovitakse parandada esialgset algatust eesmärgiga suurendada kava mõju Jordaania majandusele ja aidata suurendada selliste Süüria pagulaste arvu, kellel on Jordaanias ametlik töökoht, samuti selliste jordaanlaste arvu.

(8)	Kui käesoleva otsuse lisa artikli 1 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimusi ei täideta, peaks olema võimalik peatada ajutiselt käesoleva otsuse lisa kohaldamine.

(9)

Samuti peaks olema võimalik ajutiselt peatada käesoleva otsuse lisa kohaldamine seoses käesoleva otsuse lisa artiklis 2 loetletud toodetega, mida imporditakse niivõrd suures koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele kogu liidus või osal selle territooriumist, või tõsiseid häireid liidu majanduse mis tahes sektoris kooskõlas lepingu artiklitega 24 ja 26.

(10)	Käesolev otsus peaks kehtima piiratud ajavahemikul, mis on piisav, et luua täiendavate investeeringute ja töökohtade loomise stiimuleid. Seetõttu peaks käesolev otsus kehtima 31. detsembrini 2030.

(11)

Kui Jordaania saavutab eesmärgi luua Süüria pagulastele vähemalt 60 000 seaduslikku ja aktiivset töökohta, mis eelkõige vastavad aktiivsetele töölubadele või muudele mõõdetavatele viisidele, mis on assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud ja mis vastavad seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, tähendab see ka olulist saavutust. Seega peaksid liit ja Jordaania pärast kõnealuse eesmärgi saavutamist, võttes seejuures arvesse ka Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ajakohastamist, laiendama käesoleva otsuse kohaldamisala, et lisada kõik Jordaanias toodetud ja käesoleva otsusega hõlmatud tooted, ilma et oleks vaja täita käesoleva otsuse lisa artikli 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

(12)

Kui eesmärki luua Süüria pagulastele vähemalt 60 000 seaduslikku ja aktiivset töökohta, mis eelkõige vastavad aktiivsetele töölubadele või muudele mõõdetavatele viisidele, mis on assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud ja mis vastavad seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, ei saavutata, tuleks kohaldada käesoleva otsuse lisa artikli 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

(13)

Jordaania töötab välja selge ja stabiilse õigusliku raamistiku, mille alusel pakutakse Süüria pagulastele inimväärset tööd. Täpsemalt jätkab Jordaania pagulastele mõeldud sektorite ja kutsealade lisamist, peamiselt tehnilisel tasandil ja keskendudes naiste tööturul osalemisele. Riikliku jõudluse ja tööhõive programmi (NEEP) rakendamisel ning arvutades selliste mittejordaanlaste osakaalu, kes töötavad eri sektorites, ei kasuta Jordaania mittejordaanlaste protsendi arvutamisel pagulaste võimalikku lahutamist. Jordaania tagab samuti, et Süüria pagulastele tööloa andmise eest tasu nõudmisest on lõplikult loobutud.

(14)

Jordaania tagab asjakohasel juhul ELi abiga selge õigusraamistiku jordaanlaste ja kolmandate riikide kodanike, sealhulgas Süüria pagulaste, vaheliste ühisettevõtete asutamiseks, keskendudes eelkõige naistele ja tagades, et mõlema poole õigusi kaitstakse, et omandisuhted on selged ja et lihtsustatakse juurdepääsu rahastamisvahenditele.

(15)

Jordaania astub vajalikke samme investeeringute soodustamiseks ja üldise ärikliima parandamiseks. Selleks võtab Jordaania tihedas koostöös Euroopa Liiduga vastu tegevuskava ja rakendab seda. Eelkõige loob Jordaania tugevama sünergia riikliku sektori asutuste, erasektori ja rahastajate vahel, püüab parandada ettevõtluskeskkonda ja meelitada ligi investeeringuid. Tegevuse tõhustamiseks pakub rahvusvaheline üldsus ettevõtjapõhist tuge ja programme, mille eesmärk on suurendada Jordaania ettevõtjate ekspordisuutlikkust sektorites, kus riigil on üleilmsel turul konkurentsieeliseid.

(16)

Jordaania tagab regulatiivse prognoositavuse ning püüab vähendada bürokraatiat ja investorite kulusid. Sealhulgas arendab riik välja ettevõtte loomise soodustused, muudab sujuvamaks ettevõtte registreerimise, võtab vastu ettevõtte maksejõuetuse puhul kehtiva stabiilse õigusraamistiku, kehtestab äriühingute maksustamise ja pangalaenudega seonduvad reeglid, loob pangandusväliseid finantseerimisasutusi ning vähendab ettevõtjate halduskoormust ekspordilitsentsi taotlemisel.

(17)	Jordaania korraldab reformitud kava tutvustamiseks Jordaanias sobival ajal ettevõtjate ja investorite konverentsi, mis pidi algselt Jordaanias toimuma 2017. aasta sügisel.

(18)	Jordaania toetab Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ajakohastamist eesmärgiga parandada Jordaania ekspordi jaoks Euroopa Liidus turulepääsu tingimusi, suurendada piirkondlikku kaubavahetust ja majandusintegratsiooni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Lepingu protokolli nr 3 IIa lisa, milles on esitatud kohaldamistingimused ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loend, mis annavad Süüria pagulaste täiendava tööhõivega seotud ja Jordaanias toodetud tootele päritolustaatuse, asendatakse lepingu protokolli nr 3 IIa lisa uue versiooniga, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

2. Lepingu protokolli nr 3 IIa lisa kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2030.

Artikkel 2

Lisa on käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle assotsiatsioonikomitees vastuvõtmise päeval.

[Amman], [Brüssel], [x/x/]2018

ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitee nimel

eesistuja

(1) EL ja Jordaania assotsiatsioonikomitee 19. juuli 2016. aasta otsus nr 1/2016, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli nr 3 sätteid seoses mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlusega ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendiga, mis annavad päritolustaatuse teatavatele tootekategooriatele, mis on valmistatud konkreetsetes arendus- ja tööstuspiirkondades ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele) (ELT L 233, 30.8.2016, lk 6).

LISA

„IIa LISA

LOENDI, MILLES LOETLETAKSE PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAD TÖÖD VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUD, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE, LIIDE

Artikkel 1

Üldsätted

A. Päritolu määratlus

Artiklis 2 loetletud toodete suhtes võidakse protokolli nr 3 II lisas sätestatud reeglite asemel kohaldada ka järgmisi reegleid, tingimusel et kõnealused tooted vastavad järgmistele tingimustele:

a)	päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad tootele päritolustaatuse, toimuvad tootmisrajatistes, mis asuvad Jordaania territooriumil, ning

b)	Jordaania territooriumil asuvas tootmisrajatises, kus selliseid tooteid toodetakse või töödeldakse, moodustab Süüria pagulaste osakaal tööjõust vähemalt 15 % kogutööjõu hulgast (iga tootmisrajatise puhul eraldi arvestatuna).

Asjaomane punkti 1 punkti alapunkti b kohane osakaal arvutatakse mis tahes hetkel pärast käesoleva lisa jõustumist ja seejärel igal aastal, võttes täistööaja ekvivalendi alusel arvesse ametlikel ja inimväärsetel töökohtadel töötavate Süüria pagulaste arvu, kes on saanud Jordaania kohaldatavate õigusaktide kohase tööloa, mis kehtib vähemalt kaksteist kuud.

Jordaania pädevad asutused jälgivad, et kõlblikud tootmisrajatised vastavad punktis 1 sätestatud tingimustele, annavad tingimused täitnud tootmisrajatisele loa numbri ja tunnistavad kõnealuse loa numbri kehtetuks kohe, kui tootmisrajatis kõnealustele tingimustele enam ei vasta.

B. Päritolutõend

Käesoleva lisa kohaselt koostatud päritolutõend peab sisaldama järgmist ingliskeelset lauset: „Derogation – Annex II(a) of Protocol 3 – authorisation number granted by the competent authorities of Jordan“.

C. Halduskoostöö

Kui Jordaania tolliasutused teavitavad Euroopa Komisjoni või kontrolli taotlenud Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi „liikmesriigid“) tolliasutusi kontrolli tulemustest vastavalt käesoleva protokolli (mida on muudetud ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2006) (1) artikli 33 lõikele 5, täpsustavad nad, et artiklis 2 loetletud tooted vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Kui kontrollimenetlusest või muust olemasolevast teabest nähtub, et lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teeb või korraldab Jordaania omal algatusel või Euroopa Komisjoni või liikmesriikide tolliasutuste nõudmisel piisavalt kiire uurimise, et sellised rikkumised tuvastada ja neid ära hoida. Sel eesmärgil võivad Euroopa Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused kõnealustes uurimistes osaleda.

D. Aruandlus, järelevalve ja läbivaatamine

Igal aastal pärast käesoleva lisa jõustumist esitab Jordaania Euroopa Komisjonile aruande käesoleva lisa toimimise ja mõju kohta, sealhulgas kavaga hõlmatud toodete tootmis- ja ekspordistatistika kohta kaheksakohalisel tasandil või nii detailselt kui võimalik. Jordaania esitab samuti Jordaanias asuvate tootmisrajatiste loetelu, milles on märgitud, kui suur oli igal aastal igas sellises rajatises töötavate Süüria pagulaste protsent tööjõust. Jordaania annab samuti kord kvartalis aru aktiivsete töölubade koguarvu või muude assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud seaduslikule ja aktiivsele töötamisele vastavate mõõdetavate viiside kohta. Pooled vaatavad ühiselt läbi kõnealused aruanded ja kõik käesoleva lisa rakendamisel ja järelevalves esinevad probleemid, tehes seda assotsieerimislepinguga loodud organites, eelkõige tööstuse, kaubanduse ja teenuste allkomitees. Pooled tagavad ka asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailmapanga kaasamise järelevalveprotsessi.

Kui Jordaania saavutab eesmärgi hõlbustada Süüria pagulaste suuremat osalust ametlikul tööturul, andes Süüria pagulastele välja vähemalt 60 000 aktiivset tööluba või võimaldades tööturul osalemist muul mõõdetaval viisil, mis vastab assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, kohaldavad pooled käesoleva lisa sätteid kõikide käesoleva lisaga hõlmatud toodete suhtes, ilma et oleks vaja täita punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

Kui liit leiab, et tõendid Jordaania vastavuse kohta punktis 8 sätestatud tingimustele on ebapiisavad, võib liit esitada esildise assotsiatsioonikomiteele. Kui assotsiatsioonikomitee ei kinnita 90 päeva jooksul esildise esitamisest, et punktis 8 sätestatud tingimused on täidetud või või ei muuda käesolevat lisa, võib liit otsustada, et kohaldatakse punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

E. Ajutine peatamine

10.

Ilma et see piiraks punktide 8 ja 9 kohaldamist, võib liit, kui ta leiab, et tõendid Jordaania või konkreetse tootmisrajatise vastavuse kohta punktides 1, 2 ja 3 sätestatud tingimustele on ebapiisavad, võib liit esitada esildise assotsiatsioonikomiteele. Kõnealuses esildises tuleb täpsustada, kas punktis 1 sätestatud tingimuste mittetäitmine tuleneb Jordaaniast või mõnest konkreetsest tootmisrajatisest.

b)	Kui assotsiatsioonikomitee ei kinnita 90 päeva jooksul esildise esitamisest, et punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud või ei muuda käesolevat lisa, peatatakse käesoleva lisa kohaldamine. Peatamise ulatus peab olema kindlaks määratud assotsiatsioonikomiteele esitatud liidu esildises.

c)	Assotsiatsioonikomitee võib ka otsustada 90päevast tähtaega pikendada. Sel juhul hakkab peatamine kehtima, kui assotsiatsioonikomitee ei ole võtnud pikendatud tähtaja jooksul vastu ühtegi alapunktis b esitatud meedet.

d)	Käesoleva lisa kohaldamist võidakse jätkata, kui assotsiatsioonikomitee teeb vastavasisulise otsuse.

Peatamise korral jätkatakse käesoleva lisa kohaldamist neljakuulise tähtaja jooksul toodete puhul, mis lisa ajutise peatamise kuupäeval on kas teel või ajutiselt ladustatud liidus asuvas tollilaos või vabatsoonis ja mille päritolutõend on koostatud enne ajutise peatamise kuupäeva kooskõlas käesoleva lisa sätetega.

F. Kaitsemehhanism

11.

Kui artiklis 2 loetletud toodet, mis saab kasu käesoleva lisa kohaldamisest, imporditakse niivõrd suures koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele kogu liidus või osal selle territooriumist, või tõsiseid häireid liidu majanduse mis tahes sektoris vastavalt lepingu artiklitele 24 ja 26, võib liit esitada assotsiatsioonikomiteele esildise küsimuse hindamiseks. Kui assotsiatsioonikomitee ei võta 90 päeva jooksul esildise esitamisest vastu otsust sellise tõsise kahju või selle ohu või tõsiste häirete kõrvaldamiseks või kui ei ole leitud muud rahuldavat lahendust, peatatakse käesoleva lisa kohaldamine kõnealuse toote suhtes nii kauaks, kuni assotsiatsioonikomitee võtab vastu otsuse, millega kõnealune oht või häired kõrvaldatakse või kuni pooled on jõudnud rahuldavale lahendusele ja teavitanud sellest assotsiatsioonikomiteed.

G. Jõustumine ja kohaldamine

12.

Käesolevat lisa kohaldatakse alates kuupäevast, kui jõustub assotsiatsioonikomitee otsus, millele käesolev lisa on lisatud, ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030.

Artikkel 2

Toodete ning vajalike tööde ja töötlemistoimingute loetelu

Allpool on esitatud selliste toodete loetelu, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, ning tööde ja töötlemistoimingute reeglid, mida võib kohaldada alternatiivina II lisas loetletutele.

Lepingu protokolli nr 3 I lisa, mis sisaldab sissejuhatavaid märkusi lepingu protokolli nr 3 II lisas esitatud loendi kohta, kohaldatakse alljärgneva loetelu suhtes mutatis mutandis, võttes arvesse järgmisi muudatusi.

Märkuse 5 punkti 2 teise lõiku lisatakse järgmised põhimaterjalid:

—	klaaskiud;

—	metallkiud.

Märkuse 7 punkt 3 asendatakse järgmisega:

Rubriikides ex 2707 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtreerimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2707

Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja millest üle 65 mahu% destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks.

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristale naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil vm menetluste abil saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3)

või

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2840

Naatriumperboraat

Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2843

Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid; väärismetallide amalgaamid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 2843 kuuluvatest materjalidest

ex 2852

—	sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

—	kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2852 , 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesolevasse rubriiki kuuluvast alkoholist kui ka etanoolist; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2905 43 ;

2905 44 ;

2905 45

Mannitool; D-glütsitool (sorbitool); glütserool

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriikidesse 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2932

—	sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfoon-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

—	tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

2933

Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriikidesse 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

Grupp 31

Väetised

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfleraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

—	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted, välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

3806 30

Estervaigud

Valmistamine vaikhapetest

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3807

Puupigi (puidutõrva pigi)

Puidutõrva destilleerimine

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

3809 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid): tärklisainete baasil

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3823 kuuluvast materjalist,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

Valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki ja alamrubriiki 2905 44 kuuluv materjal. Tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex grupp 39

Plastid ja plasttooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal.

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3907

—	Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

—

polüester

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3920

Ionomeerlehed ja -kiled

Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd

—	protekteeritud kummist õhk-, täis- ja padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4101 –4103

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata; lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a grupi 41 märkuse 1 punktis c nimetatud; muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a grupi 41 märkuse 1 punktis b või c nimetatud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata.

Alamrubriiki 4104 11 , 4104 19 , 4105 10 , 4106 21 , 4106 31 või 4106 91 kuuluvate pargitud või eelpargitud nahkade järelparkimine,

või

valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

4107 , 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud nahad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Alamrubriikidesse 4104 41 , 4104 49 , 4105 30 , 4106 22 , 4106 32 ja 4106 92 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui pargitud või toornaha järelparkimine toimub kuivalt

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

—	nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

—

muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted

Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4408

Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, servjätkatud, ja muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4410 kuni ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest

ex 4418

—	puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja laaste võib siiski kasutada.

—	profileeritud liistud

Profileerimine

ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5111 –5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie

Kudumine (7)

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

ex grupp 52

Puuvill, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5208 –5212

Puuvillane riie

Kudumine (7)

või

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng paberlõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie

Kudumine (7)

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5401 –5406

Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine (7)

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie

Kudumine (7)

või

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie

Kudumine (7)

või

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine (7)

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

—	nõeltöödeldud vilt

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine

Kasutada võib siiski:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi,

kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (7)

—

muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine,

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (7)

5603

Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga

—	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael;

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

muud

—	Keemilist kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ketramine (7)

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine (7)

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

ketramine, millega kaasneb flokeerimine

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine (7)

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine,

või

valmistamine kookos-, sisal- või džuutlõngast

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

taftingtöötlus, millega kaasneb värvimine või trükkimine

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil (7)

Kasutada võib siiski:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

Kudumine (7)

või

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikauba, ribade või motiividena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast

—	mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

—

muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine (7)

5905

Tekstiilseinakatted:

—	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

—

muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

5906

Kummeeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

—	silmkoelised ja heegeldatud kangad

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (7)

—	muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

—

muud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

—	impregneeritud hõõgsukad:

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

—	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Kudumine

—

tavaliselt paberivalmistamisel vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriiki 5911 kuuluv riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Kudumine (7)

—

muud

Keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon VÕI looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine (7),

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb silmuskudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

—	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

Valmistamine kangast

—

muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks),

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks) (7)

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Valmistamine kangast

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

—	tikanditega

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (8)

või

kokkuõmblemine, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (7) (8)

—

muud

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

kokkuõmblemine, millele järgneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast (7) (8)

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

—	tikanditega

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikanditeta kangast, kui kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, (8)

—	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (8)

—	valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

—	vildist, lausriidest

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

—

muud:

—	tikanditega

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine).

või

valmistamine tikanditeta kangast, kui kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (8) (9)

—

muud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Kudumine või silmuskudumine ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

—	lausriidest

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

—

muud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7) (8)

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehasehinnast

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Valmistamine töödeldud kiltkivist

ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

ex 6814

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk)

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

7006

Rubriigi 7003 , 7004 või 7005 klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud

—	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (10)

Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

—

muud

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Valmistamine:

värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust, või

klaasvillast

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

—	survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

Pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest

ex 7107 , ex 7109 ja ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallist osadest, kui kasutatava materjali koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 73

Raud- ja terastooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvast materjalist

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304 , 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 , 7207 , 7208 , 7209 , 7210 , 7211 , 7212 , 7218 , 7219 , 7220 või 7224 kuuluvatest materjalidest

ex 7307

Roostevabast terasest toruliitmikud

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex 7315

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 7606 kuuluv materjal

ex grupp 78

Plii ja pliitooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7801

Survetöötlemata plii:

—	rafineeritud plii

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvad materjalid. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast

8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad, nende lõiketerad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 8302

Muud kinnitusvahendid, tarvikud jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm dekoratiivesemed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8401

Tuumareaktorid; tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata; seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8427

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8501 , 8502

Elektrimootorid ja -generaatorid; voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8513

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8523

Salvestuseta heli- jm infokandjad (v.a gruppi 37 kuuluvad tooted)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja muud salvestavad videokaamerad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8528

Televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8535 –8537

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused; puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, voolulülitus- ja jaotusseadme jaoks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8540 11 ja 8540 12

Kineskoobid, sh videomonitoridele

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 8542 31 –ex 8542 33 ja ex 8542 39

Monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

difusioon, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või testimine toimub muudes riikides kui lepinguosalistes riikides

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8548

Primaarelementide, primaarpatareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparaatide osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9601 ja 9602

Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted).

Töödeldud taimsed või mineraalsed nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest; vahast, steariinist, kautšukist, looduslikest vaikudest ja modelleerimispastadest voolitud või nikerdatud tooted, mujal nimetamata voolitud või nikerdatud tooted; töödeldud želatiin, kõvastumata (v.a želatiin rubriigist 3503 ), tooted sellest

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

9603

Luuad, pintslid, harjad (k.a harjad seadmete, mehhanismide ja sõidukite osadena), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, mopid ja sulgedest tolmupühkijad; eeltöödeldud köitesõlmed ja harjasekimbud luudade ja harjade valmistamiseks; maalrirullid ja -tampoonid, kuivatuskaabitsad (v.a kuivatusrullid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine:

mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9613 20

Korduvtäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9614

Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

“

(1) EL-Jordaania assotsiatsiooninõukogu 15. juuni 2006. aasta otsus nr 1/2006, millega muudetakse Euroopa ja Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 209, 31.7.2006, lk 30).

(2) Eritöötlustoimingute eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(3) Eritöötlustoimingute eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(4) „Rühm“ tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on alla 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Vt sissejuhatav märkus 6.

(9) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(10) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated (pooljuhtseadmete

11.1.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 9/147

ELi-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONIKOMITEE OTSUS nr 1/2018,

4. detsember 2018,

ELi-JORDAANIA ASSOTSIATSIOONIKOMITEE,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitee otsuse nr 1/2016 (1) jõustumisest kuni 2018. aasta märtsini on 11 ettevõtjat registreerinud end päritolukava leebemate reeglite kasutamiseks.

(2)	Ajavahemikus 2016. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta oktoobrini väljastas Jordaania Hašimiidi Kuningriik (edaspidi „Jordaania“) Süüria pagulastele üle 120 000 tööloa, millest ligikaudu 42 000 olid aktiivsed tööload 2018. aasta kolmanda kvartali jooksul.

(3)

(4)	Aruande järeldustele tuginedes esitas Jordaania taotluse vaadata otsus nr 1/2016 läbi ja muuta see veel paindlikumaks. Liit leidis, et kava teatavad parandused aitavad veelgi kaasa Süüria pagulaste ja jordaanlaste tööhõive edendamisele.

(5)	Selliste ettevõtjate suhtes kohaldatavate nõuete uuel läbivaatamisel, kes soovivad päritolureeglite kava kasutada, järgitakse teatavaid tingimusi, millega tagatakse, et nõuetest saadav kasu käiks käsikäes Jordaania püüdlustega pakkuda tööd Süüria pagulastele.

(6)	Käesoleva otsuse lisa kohaldatakse kaupadele, mis on toodetud Jordaanias asuvates tootmisrajatistes ning mille tootmisega aidatakse luua töökohti Süüria pagulastele ja Jordaania elanikele.

(7)	Muudatusega soovitakse parandada esialgset algatust eesmärgiga suurendada kava mõju Jordaania majandusele ja aidata suurendada selliste Süüria pagulaste arvu, kellel on Jordaanias ametlik töökoht, samuti selliste jordaanlaste arvu.

(8)	Kui käesoleva otsuse lisa artikli 1 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimusi ei täideta, peaks olema võimalik peatada ajutiselt käesoleva otsuse lisa kohaldamine.

(9)

(10)	Käesolev otsus peaks kehtima piiratud ajavahemikul, mis on piisav, et luua täiendavate investeeringute ja töökohtade loomise stiimuleid. Seetõttu peaks käesolev otsus kehtima 31. detsembrini 2030.

(11)

Kui Jordaania saavutab eesmärgi luua Süüria pagulastele vähemalt 60 000 seaduslikku ja aktiivset töökohta, mis eelkõige vastavad aktiivsetele töölubadele või muudele mõõdetavatele viisidele, mis on assotsiatsioonikomitees kindlaks määratud ja mis vastavad seaduslikule ja aktiivsele töötamisele, tähendab see ka olulist saavutust. Seega peaksid liit ja Jordaania pärast kõnealuse eesmärgi saavutamist, võttes seejuures arvesse ka Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ajakohastamist, laiendama käesoleva otsuse kohaldamisala, et lisada kõik Jordaanias toodetud ja käesoleva otsusega hõlmatud tooted, ilma et oleks vaja täita käesoleva otsuse lisa artikli 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

(12)

(13)

(14)

(15)

(16)

(17)	Jordaania korraldab reformitud kava tutvustamiseks Jordaanias sobival ajal ettevõtjate ja investorite konverentsi, mis pidi algselt Jordaanias toimuma 2017. aasta sügisel.

(18)	Jordaania toetab Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ajakohastamist eesmärgiga parandada Jordaania ekspordi jaoks Euroopa Liidus turulepääsu tingimusi, suurendada piirkondlikku kaubavahetust ja majandusintegratsiooni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2. Lepingu protokolli nr 3 IIa lisa kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2030.

Artikkel 2

Lisa on käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle assotsiatsioonikomitees vastuvõtmise päeval.

Amman, 4. detsember 2018

ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitee nimel

eesistuja

Yousef AL SHAMALI

LISA

„IIa LISA

LOENDI, MILLES LOETLETAKSE PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAD TÖÖD VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUD, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE, LIIDE

Artikkel 1

Üldsätted

A. Päritolu määratlus

a)	päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad tootele päritolustaatuse, toimuvad tootmisrajatistes, mis asuvad Jordaania territooriumil, ning

b)	Jordaania territooriumil asuvas tootmisrajatises, kus selliseid tooteid toodetakse või töödeldakse, moodustab Süüria pagulaste osakaal tööjõust vähemalt 15 % kogutööjõu hulgast (iga tootmisrajatise puhul eraldi arvestatuna).

B. Päritolutõend

C. Halduskoostöö

D. Aruandlus, järelevalve ja läbivaatamine

Kui liit leiab, et tõendid Jordaania vastavuse kohta punktis 8 sätestatud tingimustele on ebapiisavad, võib liit esitada esildise assotsiatsioonikomiteele. Kui assotsiatsioonikomitee ei kinnita 90 päeva jooksul esildise esitamisest, et punktis 8 sätestatud tingimused on täidetud või ei muuda käesolevat lisa, võib liit otsustada, et kohaldatakse punkti 1 alapunktis b sätestatud konkreetseid tingimusi.

E. Ajutine peatamine

10.

b)	Kui assotsiatsioonikomitee ei kinnita 90 päeva jooksul esildise esitamisest, et punktis 1 sätestatud tingimused on täidetud või ei muuda käesolevat lisa, peatatakse käesoleva lisa kohaldamine. Peatamise ulatus peab olema kindlaks määratud assotsiatsioonikomiteele esitatud liidu esildises.

c)	Assotsiatsioonikomitee võib ka otsustada 90päevast tähtaega pikendada. Sel juhul hakkab peatamine kehtima, kui assotsiatsioonikomitee ei ole võtnud pikendatud tähtaja jooksul vastu ühtegi alapunktis b esitatud meedet.

d)	Käesoleva lisa kohaldamist võidakse jätkata, kui assotsiatsioonikomitee teeb vastavasisulise otsuse.

F. Kaitsemehhanism

11.

G. Jõustumine ja kohaldamine

12.

Käesolevat lisa kohaldatakse alates kuupäevast, kui jõustub assotsiatsioonikomitee otsus, millele käesolev lisa on lisatud, ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030.

Artikkel 2

Toodete ning vajalike tööde ja töötlemistoimingute loetelu

Allpool on esitatud selliste toodete loetelu, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, ning tööde ja töötlemistoimingute reeglid, mida võib kohaldada alternatiivina II lisas loetletutele.

Märkuse 5 punkti 2 teise lõiku lisatakse järgmised põhimaterjalid:

—	klaaskiud,

—	metallkiud.

Märkuse 7 punkt 3 asendatakse järgmisega:

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2519

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2707

Kõrgtemperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlide sarnased õlid, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja millest üle 65 mahuprotsent destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

2710

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3)

või

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut

või

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristale naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil vm menetluste abil saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (3)

või

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2)

või

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2840

Naatriumperboraat

Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2843

Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid; väärismetallide amalgaamid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muudest rubriiki 2843 kuuluvatest materjalidest

ex 2852

–	sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

–	kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2852 , 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesolevasse rubriiki kuuluvast alkoholist kui ka etanoolist; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2905 43 ;

2905 44 ;

2905 45

Mannitool; D-glütsitool (sorbitool); glütserool

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriikidesse 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 2932

–	sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfoon-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

–	tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist.

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2933

Üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kõikide kasutatavate rubriikidesse 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide väärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriikidesse 2932 , 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 31

Väetised

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3301

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

—	mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted, välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

3806 30

Estervaigud

Valmistamine vaikhapetest

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3807

Puupigi (puidutõrva pigi)

Puidutõrva destilleerimine

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

3809 10

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3823 kuuluvast materjalist,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 39

Plastid ja plasttooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal.

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3907

–	polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

–

polüester

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3920

Ionomeerlehed ja -kiled

Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 3921

Metalliseeritud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6)

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd

–	protekteeritud kummist õhk-, täis- ja padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine

–

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4101 –4103

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

4104 –4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Alamrubriiki 4104 11 , 4104 19 , 4105 10 , 4106 21 , 4106 31 või 4106 91 kuuluvate pargitud või eelpargitud nahkade järelparkimine,

või

valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

4107 , 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist muul viisil töödeldud nahad

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

4301

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikides 4101 , 4102 või 4103 nimetatud toornahad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

–	nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele

–

muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted

Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4408

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

ex 4410 kuni ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest

ex 4418

–	puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

–	profileeritud liistud

Profileerimine

ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5106 –5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5111 –5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie

Kudumine (7)

või

ex grupp 52

Puuvill, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5204 –5207

Puuvillane lõng ja niit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5208 –5212

Puuvillane riie

Kudumine (7)

või

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5306 –5308

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng paberlõng

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5309 –5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie

Kudumine (7)

5401 –5406

Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine (7)

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie

Kudumine (7)

või

5501 –5507

Keemilised staapelkiud

Keemiliste kiudude ekstrusioon

5508 –5511

Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit

Looduslike kiudude ketramine või keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine (7)

5512 –5516

Keemilistest staapelkiududest riie

Kudumine (7)

või

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike kiudude ketramine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine (7)

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

–	nõeltöödeldud vilt

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine

Kasutada võib siiski:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi,

kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (7)

–

muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kanga moodustumine,

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult kanga valmistamine (7)

5603

Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

–	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast

–

muud

Keemilist kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike kiudude ketramine (7)

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine või looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine (7)

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb ketramine, või looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

ketramine, millega kaasneb flokeerimine

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine (7)

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine,

või

valmistamine kookos-, sisal- või džuutlõngast

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

taftingtöötlus, millega kaasneb värvimine või trükkimine

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil (7)

Kasutada võib siiski:

—	rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,

—	rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või

—	rubriiki 5501 kuuluvaid polüpropüleenfilamentköisikuid,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, võib kasutada juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Aluskihina võib kasutada džuutriiet

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

Kudumine (7)

või

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5810

Tikandid meetrikauba, ribade või motiividena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:

–	mis sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale

Kudumine

–

muud

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine (7)

5905

Tekstiilseinakatted:

–	kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

–

muud

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtudel kudumine,

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

5906

Kummeeritud tekstiilriie (v.a rubriiki 5902 kuuluv):

–	silmkoelised ja heegeldatud kangad

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (7)

–	muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist

Keemiliste kiudude ekstrusioon, millega kaasneb kudumine

–

muud

Kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb kudumine

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Kudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

5908

–	impregneeritud hõõgsukad:

Tootmine ringkootud hõõgsukakangast

–

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

5909 –5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

–	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Kudumine

–

Kudumine (7)

–

muud

Keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon VÕI looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine, millega kaasneb kudumine (7),

või

kudumine, millega kaasneb värvimine või pealistamine

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad

Looduslike kiudude ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest filamentkiududest lõnga ekstrusioon, millega kaasneb kõigil juhtumitel silmuskudumine,

või

silmuskudumine, millega kaasneb flokeerimine või pealistamine,

või

flokeerimine, millega kaasneb värvimine või trükkimine,

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine,

või

korrutamine ja tekstureerimine, millega kaasneb silmuskudumine, kui kasutatava korrutamata/tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

–	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

Valmistamine kangast

–

muud

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks) (7)

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Valmistamine kangast

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

–	tikanditega

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (8)

või

–

muud

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad:

–	tikanditega

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikanditeta kangast, kui kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (8)

–	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Kudumine, millega kaasneb lõppviimistlus (sealhulgas väljalõikamine),

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (8)

–	valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

6301 –6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

–	vildist, lausriidest

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

–

muud:

–	tikanditega

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine).

või

valmistamine tikanditeta kangast, kui kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (8) (9)

–

muud

Kudumine või silmuskudumine, millega kaasneb lõpptöötlus (sealhulgas väljalõikamine)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Kudumine või silmuskudumine ja kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7)

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

–	lausriidest

Igasugune lausriide valmistamine, sealhulgas nõeltorkemeetodil, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

–

muud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine) (7) (8)

või

pealistamine, kui kasutatud pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine)

6307

Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed

6406

Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 6803

Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted

Valmistamine töödeldud kiltkivist

ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex 6814

Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk)

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

7006

Rubriigi 7003 , 7004 või 7005 klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud

–	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (10)

Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest

–

muud

Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvast materjalist

7010

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Valmistamine:

—	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust, või

—	klaasvillast

ex grupp 71

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

7106 , 7108 ja 7110

Väärismetallid:

–	survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 7106 , 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid,

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega

–	pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest

ex 7107 , ex 7109 ja ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallist osadest, kui kasutatava materjali koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 73

Raud- ja terastooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvast materjalist

7302

Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvast materjalist

7304 , 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriiki 7206 , 7207 , 7208 , 7209 , 7210 , 7211 , 7212 , 7218 , 7219 , 7220 või 7224 kuuluvatest materjalidest

ex 7307

Roostevabast terasest toruliitmikud

7308

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada

ex 7315

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

ex grupp 74

Vask ja vasktooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 7606 kuuluv materjal

ex grupp 78

Plii ja pliitooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

7801

Survetöötlemata plii:

–	rafineeritud plii

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

–

muud

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada

Grupp 80

Tina ja tinatooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast

8211

Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad, nende lõiketerad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 8302

Muud kinnitusvahendid, tarvikud jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm dekoratiivesemed

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8401

Tuumareaktorid; tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata; seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8427

Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8482

Veerelaagrid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8501 , 8502

Elektrimootorid ja -generaatorid; voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8503 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8513

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8522 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8523

Salvestuseta heli- jm infokandjad (v.a gruppi 37 kuuluvad tooted)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8525

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8526

Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8528

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8529 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8535 –8537

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki ja rubriiki 8538 kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8540 11 ja 8540 12

Kineskoobid, sh videomonitoridele

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 8542 31 –ex 8542 33 ja ex 8542 39

Monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

8544

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8546

Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8547

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8548

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparaatide osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 91

Kellad ja nende osad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted, välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9601 ja 9602

Töödeldud elevandiluu, luu, kilpkonnaluu, sarv, hirvesarv, korallid, pärlmutter jms loomse päritoluga nikerdusmaterjalid, tooted nendest materjalidest (sh voolitud tooted).

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

9603

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9608

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada

9612

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

—	mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast

9613 20

Korduvtäidetavad gaaskütusel taskuvälgumihklid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

9614

Piibud (k.a piibukahad) ja sigari- või sigaretipitsid, nende osad

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

“

(2) Eritöötlustoimingute eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(3) Eritöötlustoimingute eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(4) „Rühm“ tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on alla 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Vt sissejuhatav märkus 6.

(10) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated (pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut))

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 9

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 11. jaanuar 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu jõustumise kuupäeva	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/33, 17. oktoober 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/34, 17. oktoober 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga	46
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/35, 8. jaanuar 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ( 1 )	77
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/36, 10. jaanuar 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisa aine N-(2-metüültsükloheksüül)-2,3,4,5,6-pentafluorobensamiidi osas ( 1 )	85
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/37, 10. jaanuar 2019, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ( 1 )	88
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/38, 10. jaanuar 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses iprodioonijääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	94
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/39, 10. jaanuar 2019, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )	106
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/40, 10. jaanuar 2019, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kolmekümnendas osalises hankemenetluses	113
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/41, 3. detsember 2018, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) moodustatud assotsiatsioonikomitees seoses nimetatud lepingu protokolli nr 3 (mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) muutmisega	114
	*	ELi-Jordaania assotsiatsioonikomitee otsus nr 1/2018, 4. detsember 2018, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli nr 3 sätteid seoses mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loendiga, mis annavad päritolustaatuse teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigi territooriumil valmistatud tootekategooriatele ning on seotud töökohtade loomisega Süüria pagulastele ja jordaanlastele [2019/42]	147
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/43, 29. november 2018, riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses ja otsuse EKP/2013/28 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2018/27)	178
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/44, 29. november 2018, Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmise kohta eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt, otsuse EKP/2014/61 muutmise kohta ja otsuse EKP/2013/30 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2018/28)	180
	*	Eeuroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/45, 29. november 2018, millega kehtestatakse tingimused Euroopa Keskpanga kapitaliosade ülekanneteks riikide keskpankade vahel ja sissemakstud kapitali korrigeerimiseks ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2013/29 (EKP/2018/29)	183
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/46, 29. november 2018, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga akumuleeritud omakapitali sissemaksmiseks ja riikide keskpankade ülekantud välisvaluutareservidega samaväärsete nõuete korrigeerimiseks ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2013/26 (EKP/2018/30)	190
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/47, 29. november 2018, millega muudetakse otsust EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2018/31)	194
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/48, 30. november 2018, Euroopa Keskpanga kapitali sissemaksmise kohta euroalaväliste riikide keskpankade poolt ja otsuse EKP/2013/31 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2018/32)	196

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	2,5280 %
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	0,8511 %
Česká národní banka	1,6172 %
Danmarks Nationalbank	1,4986 %
Deutsche Bundesbank	18,3670 %
Eesti Pank	0,1968 %
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	1,1754 %
Bank of Greece	1,7292 %
Banco de España	8,3391 %
Banque de France	14,2061 %
Hrvatska narodna banka	0,5673 %
Banca d'Italia	11,8023 %
Central Bank of Cyprus	0,1503 %
Latvijas Banka	0,2731 %
Lietuvos bankas	0,4059 %
Banque centrale du Luxembourg	0,2270 %
Magyar Nemzeti Bank	1,3348 %
Central Bank of Malta	0,0732 %
De Nederlandsche Bank	4,0677 %
Oesterreichische Nationalbank	2,0325 %
Narodowy Bank Polski	5,2068 %
Banco de Portugal	1,6367 %
Banca Naţională a României	2,4470 %
Banka Slovenije	0,3361 %
Národná banka Slovenska	0,8004 %
Suomen Pankki	1,2708 %
Sveriges Riksbank	2,5222 %
Bank of England	14,3374 %

Euroala RKP	EUR
Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	273 656 178,72
Deutsche Bundesbank	1 988 229 048,48
Eesti Pank	21 303 613,91
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	127 237 133,10
Bank of Greece	187 186 022,25
Banco de España	902 708 164,54
Banque de France	1 537 811 329,32
Banca d'Italia	1 277 599 809,38
Central Bank of Cyprus	16 269 985,63
Latvijas Banka	29 563 094,31
Lietuvos bankas	43 938 703,70
Banque centrale du Luxembourg	24 572 766,05
Bank Ċentrali ta' Malta/Central Bank of Malta	7 923 905,17
De Nederlandsche Bank	440 328 812,57
Oesterreichische Nationalbank	220 018 268,69
Banco de Portugal	177 172 890,71
Banka Slovenije	36 382 848,76
Národná banka Slovenska	86 643 356,59
Suomen Pankki	137 564 189,84

	31. detsembril 2018 märgitud osa (EUR)	Alates 1. jaanuarist 2019 märgitud osa (EUR)	Ülekantav osa (EUR)
Euroala RKP
Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	268 222 025,17	273 656 178,72	5 434 153,55
Deutsche Bundesbank	1 948 208 997,34	1 988 229 048,48	40 020 051,14
Eesti Pank	20 870 613,63	21 303 613,91	433 000,28
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	125 645 857,06	127 237 133,10	1 591 276,04
Bank of Greece	220 094 043,74	187 186 022,25	– 32 908 021,49
Banco de España	957 028 050,02	902 708 164,54	– 54 319 885,48
Banque de France	1 534 899 402,41	1 537 811 329,32	2 911 926,91
Banca d'Italia	1 332 644 970,33	1 277 599 809,38	– 55 045 160,95
Central Bank of Cyprus	16 378 235,70	16 269 985,63	– 108 250,07
Latvijas Banka	30 537 344,94	29 563 094,31	– 974 250,63
Lietuvos bankas	44 728 929,21	43 938 703,70	– 790 225,51
Banque centrale du Luxembourg	21 974 764,35	24 572 766,05	2 598 001,70
Bank Ċentrali ta' Malta/Central Bank of Malta	7 014 604,58	7 923 905,17	909 300,59
De Nederlandsche Bank	433 379 158,03	440 328 812,57	6 949 654,54
Oesterreichische Nationalbank	212 505 713,78	220 018 268,69	7 512 554,91
Banco de Portugal	188 723 173,25	177 172 890,71	– 11 550 282,54
Banka Slovenije	37 400 399,43	36 382 848,76	– 1 017 550,67
Národná banka Slovenska	83 623 179,61	86 643 356,59	3 020 176,98
Suomen Pankki	136 005 388,82	137 564 189,84	1 558 801,02
Euroalaväline RKP
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	92 986 810,73	92 131 635,17	– 855 175,56
Česká národní banka	174 011 988,64	175 062 014,33	1 050 025,69
Danmarks Nationalbank	161 000 330,15	162 223 555,95	1 223 225,80
Hrvatska narodna banka	65 199 017,58	61 410 265,11	– 3 788 752,47
Magyar Nemzeti Bank	149 363 447,55	144 492 194,37	– 4 871 253,18
Narodowy Bank Polski	554 565 112,18	563 636 468,10	9 071 355,92
Banca Naţională a României	281 709 983,98	264 887 922,99	– 16 822 060,99
Sveriges Riksbank	246 041 585,69	273 028 328,31	26 986 742,62
Bank of England	1 480 243 941,72	1 552 024 563,60	71 780 621,88
Kokku (1)	10 825 007 069,61	10 825 007 069,61	0,00

	31. detsembril 2018 sisse makstud osa (EUR)	Alates 1. jaanuarist 2019 sisse makstud osa (EUR)	Ülekande summa (EUR)
Euroala RKP
Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	268 222 025,17	273 656 178,72	5 434 153,55
Deutsche Bundesbank	1 948 208 997,34	1 988 229 048,48	40 020 051,14
Eesti Pank	20 870 613,63	21 303 613,91	433 000,28
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	125 645 857,06	127 237 133,10	1 591 276,04
Bank of Greece	220 094 043,74	187 186 022,25	– 32 908 021,49
Banco de España	957 028 050,02	902 708 164,54	– 54 319 885,48
Banque de France	1 534 899 402,41	1 537 811 329,32	2 911 926,91
Banca d'Italia	1 332 644 970,33	1 277 599 809,38	– 55 045 160,95
Central Bank of Cyprus	16 378 235,70	16 269 985,63	– 108 250,07
Latvijas Banka	30 537 344,94	29 563 094,31	– 974 250,63
Lietuvos bankas	44 728 929,21	43 938 703,70	– 790 225,51
Banque centrale du Luxembourg	21 974 764,35	24 572 766,05	2 598 001,70
Bank Ċentrali ta' Malta/Central Bank of Malta	7 014 604,58	7 923 905,17	909 300,59
De Nederlandsche Bank	433 379 158,03	440 328 812,57	6 949 654,54
Oesterreichische Nationalbank	212 505 713,78	220 018 268,69	7 512 554,91
Banco de Portugal	188 723 173,25	77 172 890,71	– 11 550 282,54
Banka Slovenije	37 400 399,43	36 382 848,76	– 1 017 550,67
Národná banka Slovenska	83 623 179,61	86 643 356,59	3 020 176,98
Suomen Pankki	136 005 388,82	137 564 189,84	1 558 801,02
Euroalaväline RKP
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	3 487 005,40	3 454 936,32	– 32 069,08
Česká národní banka	6 525 449,57	6 564 825,54	39 375,97
Danmarks Nationalbank	6 037 512,38	6 083 383,35	45 870,97
Hrvatska narodna banka	2 444 963,16	2 302 884,94	– 142 078,22
Magyar Nemzeti Bank	5 601 129,28	5 418 457,29	– 182 671,99
Narodowy Bank Polski	20 796 191,71	21 136 367,55	340 175,84
Banca Naţională a României	10 564 124,40	9 933 297,11	– 630 827,29
Sveriges Riksbank	9 226 559,46	10 238 562,31	1 012 002,85
Bank of England	55 509 147,81	58 200 921,14	2 691 773,33
Kokku (1)	7 740 076 934,57	7 659 443 757,27	– 80 633 177,30

Euroala RKP	EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga samaväärne nõue 31. detsembril 2018 (EUR)	EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga samaväärne nõue alates 1. jaanuarist 2019 (EUR)	Ülekande summa (EUR)
Nationale Bank van Belgiė/Banque Nationale de Belgique	1 435 910 942,87	1 465 002 366,44	29 091 423,57
Deutsche Bundesbank	10 429 623 057,57	10 643 868 063,45	214 245 005,88
Eesti Pank	111 729 610,86	114 047 652,58	2 318 041,72
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	672 637 755,83	681 156 559,14	8 518 803,31
Bank of Greece	1 178 260 605,79	1 002 089 435,15	– 176 171 170,64
Banco de España	5 123 393 758,49	4 832 595 424,83	– 290 798 333,66
Banque de France	8 216 994 285,69	8 232 583 116,25	15 588 830,56
Banca d'Italia	7 134 236 998,72	6 839 555 945,19	– 294 681 053,53
Central Bank of Cyprus	87 679 928,02	87 100 417,59	– 579 510,43
Latvijas Banka	163 479 892,24	158 264 298,37	– 5 215 593,87
Lietuvos bankas	239 453 709,58	235 223 283,44	– 4 230 426,14
Banque centrale du Luxembourg	117 640 617,24	131 548 867,56	13 908 250,32
Bank Ċentrali ta' Malta/Central Bank of Malta	37 552 275,85	42 420 163,46	4 867 887,61
De Nederlandsche Bank	2 320 070 005,55	2 357 274 575,15	37 204 569,60
Oesterreichische Nationalbank	1 137 636 924,67	1 177 854 948,49	40 218 023,82
Banco de Portugal	1 010 318 483,25	948 484 720,39	– 61 833 762,86
Banka Slovenije	200 220 853,48	194 773 455,44	– 5 447 398,04
Národná banka Slovenska	447 671 806,99	463 840 147,98	16 168 340,99
Suomen Pankki	728 096 903,95	736 441 854,14	8 344 950,19
Kokku (1)	40 792 608 416,64	40 344 125 295,04	– 448 483 121,60

%
Euroopa Keskpank	8,0000
Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique	3,3410
Deutsche Bundesbank	24,2720
Eesti Pank	0,2600
Banc Ceannais na hÉireann/Central Bank of Ireland	1,5535
Bank of Greece	2,2850
Banco de España	11,0200
Banque de France	18,7735
Banca d'Italia	15,5970
Central Bank of Cyprus	0,1985
Latvijas Banka	0,3610
Lietuvos bankas	0,5365
Banque centrale du Luxembourg	0,3000
Central Bank of Malta	0,0965
De Nederlandsche Bank	5,3755
Oesterreichische Nationalbank	2,6860
Banco de Portugal	2,1630
Banka Slovenije	0,4440
Národná banka Slovenska	1,0575
Suomen Pankki	1,6795
KOKKU	100,0000

Euroalaväline RKP	Märgitud kapital 1. jaanuaril 2019 (eurodes)	Sissemakstud kapital 1. jaanuaril 2019 (eurodes)
Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)	92 131 635,17	3 454 936,32
Česká národní banka	175 062 014,33	6 564 825,54
Danmarks Nationalbank	162 223 555,95	6 083 383,35
Hrvatska narodna banka	61 410 265,11	2 302 884,94
Magyar Nemzeti Bank	144 492 194,37	5 418 457,29
Narodowy Bank Polski	563 636 468,10	21 136 367,55
Banca Naţională a României	264 887 922,99	9 933 297,11
Sveriges Riksbank	273 028 328,31	10 238 562,31
Bank of England	1 552 024 563,60	58 200 921,14


	(1) EMPs kohaldatav tekst