1)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusmeditsiinikeskuse peamine tegevuskoht;

2)

amet, kui lennundusmeditsiinikeskuse asukoht on kolmandas riigis;

1)

selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub lennundusarsti peamine tegevuskoht;

2)

selle liikmesriigi määratud asutus, kellelt lennundusarst taotleb lennundusarsti tunnistuse väljaandmist, kui lennundusarsti peamine tegevuskoht asub kolmandas riigis;

1)

on teadlik oma terviseseisundi halvenemisest, mille tagajärjel ta ei pruugi suuta asjaomaseid õigusi ohutult kasutada;

2)

kasutab mõnd retsepti- või käsimüügiravimit, mis tõenäoliselt takistab tema piloodiloaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist;

3)

saab mis tahes meditsiinilist, kirurgilist või muud ravi, mis tõenäoliselt mõjutab asjaomase loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

1)

talle on tehtud kirurgiline operatsioon või invasiivne protseduur;

2)

ta on hakanud regulaarselt kasutama mõnd ravimit;

3)

ta on saanud raske kehavigastuse, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;

4)

ta on põdenud rasket haigust, millega kaasneb suutmatus tegutseda lennumeeskonna liikmena;

5)

ta on rase;

6)

ta on võetud haiglasse või kliinikusse statsionaarsele ravile;

7)

ta vajab esimest korda korrigeerivaid läätsi.

1)

küsib klassi 1 või 2 tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskuselt või lennundusarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst hindab siis tema terviseseisundit ja otsustab, kas isik võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist;

2)

küsib kergõhusõidukipiloodiloaga seotud tervisetõendi omanik lennundusmeditsiinilist nõu lennundusmeditsiinikeskusest, lennundusarstilt või tervisetõendile alla kirjutanud üldarstilt. Lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst hindab seejärel tema terviseseisundit ja otsustab, kas ta võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist.

1)

tagama, et taotlejaga saab suhelda keelebarjäärita;

2)

teavitama taotlejat ebapiisavate, ebatäpsete või valede terviseandmete esitamise tagajärgedest;

3)

teavitama piloodilube väljaandvat asutust või (salongipersonali tunnistuse omanike puhul) asjaomast pädevat asutust, kui taotleja esitab ebapiisavad, ebatäpsed või valed terviseandmed;

4)

teavitama piloodilube väljaandvat asutust, kui taotleja võtab tervisetõendi taotlemise menetluse käigus taotluse tagasi.

1)

teatama taotlejale, kas ta on tunnistatud sobivaks või sobimatuks või kas ta suunatakse edasi vastavalt asjaoludele lennundusmeditsiinikeskusesse, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti või lennundusarsti juurde;

2)

teavitama taotlejat kõikidest piirangutest, mis vastavalt asjaoludele võivad takistada lennutreeninguid või piloodiloa või salongipersonali tunnistusega kaasnevate õiguste kasutamist;

3)

kui taotleja on tunnistatud sobimatuks, teavitama teda õigusest taotleda otsuse läbivaatamist pädeva asutuse kehtestatud korras;

4)

tervisetõendi taotleja puhul esitama piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstile viivitamata käsitsi või elektrooniliselt allkirjastatud aruande, mis sisaldab lennundusmeditsiiniliste läbivaatuste ja hindamiste üksikasjalikke tulemusi (nagu on nõutav asjaomase tervisetõendi klassi puhul) ning taotluse, läbivaatusvormi ja tervisetõendi koopiat;

5)

teavitama taotlejat punktis MED.A.020 sätestatud kohustusest juhuks, kui tema terviseseisund peaks halvenema.

1)

tervisetõendi väljaandmiseks;

2)

järelevalve tegemiseks.

1)

kergõhusõidukipiloodi loaga (LAPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv LAPL-klassi tervisetõend;

2)

erapiloodiloaga (PPL), purilennukipiloodiloaga (SPL) või õhupallipiloodiloaga (BPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

3)

SPL- ja BPL-loaga, peab äriliste purilennuki- või õhupallilendudega tegeleval piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

4)

ametipiloodiloaga (CPL), teise piloodi loaga (MPL) või liinipiloodiloaga (ATPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 1 tervisetõend.

1)

isikut tõendav dokument;

2)

allkirjastatud kinnitus, mis sisaldab:

1)

Klassi 1 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus.

2)

Klassi 2 tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

3)

LAPL-klassi tervisetõendi annab välja lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. Selle võib välja anda ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.

1)

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

2)

LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendab või selle taastab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst. LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust võib pikendada või selle taastada ka üldarst, kui see on lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, mille piloodilube väljaandvale asutusele esitati taotlus tervisetõendi saamiseks.

1)

taotleja on esitanud talle oma täielikud terviseandmed ning lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti nõudmise korral taotleja arsti või muu eriarsti tehtud arstlike läbivaatuste ja analüüside tulemused;

2)

lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst on arstliku läbivaatuse ja analüüside põhjal teinud asjaomase tervisetõendi jaoks nõutava lennundusmeditsiinilise hindamise, et veenduda, kas, taotleja vastab kõigile käesolevas lisas (MED-osa) sätestatud asjakohastele nõuetele.

1)

Klassi 1 tervisetõend kehtib 12 kuud.

2)

Erandina alapunktist 1 on klassi 1 tervisetõendi kehtivusaeg kuus kuud sellisel piloodiloa omanikul, kes:

3)

Klassi 2 tervisetõend kehtib järgmiselt:

4)

LAPL-klassi tervisetõend kehtib järgmiselt:

5)

Tervisetõendi kehtivusperioodi (sh sellega seotud läbivaatus või eriuuringud) arvutatakse esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral alates lennundusmeditsiinilise läbivaatuse kuupäevast ning kehtivuse pikendamise korral alates eelmise tervisetõendi kehtivusaja lõppemisest.

1)

Kui tervisetõendi omanik ei vasta alapunkti b nõuetele, on tervisetõendi kehtivuse taastamiseks vaja uut läbivaatust ja hindamist.

2)

Klassi 1 ja klassi 2 tervisetõendi korral:

3)

LAPL-klassi tervisetõendi korral hindab lennundusmeditsiinikeskus, lennundusarst või üldarst taotleja varasemaid terviseandmeid ning teeb lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja hindamise alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 kohaselt.

1)

Kui taotleja ei vasta täielikult asjaomase klassi tervisetõendi nõuetele, kuid tõenäoliselt ei ohusta see loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist, teeb lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst järgmist:

2)

Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst võib sama(de) piirangu(te)ga tervisetõendi kehtivust pikendada või selle kehtivuse taastada, ilma taotlejat piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde edasi saatmata ja temaga konsulteerimata.

1)

Kui üldarst otsustab pärast LAPL-klassi tervisetõendi taotleja terviseandmete nõuetekohast läbivaatamist, et taotleja ei vasta täielikult terviseseisundi nõuetele, saadab ta taotleja edasi lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde, välja arvatud siis, kui taotleja suhtes tuleb kohaldada üksnes korrigeerivate läätsede kasutamise või tervisetõendi kehtivusajaga seotud piirangut.

2)

Kui LAPL-klassi tervisetõendi taotleja on alapunkti 1 kohaselt edasi saadetud, hindab lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst (võttes nõuetekohaselt arvesse alapunktide MED.B.005 ja MED.B.095 sätteid), kas taotleja suudab üht või mitut tervisetõendis märgitud piirangut järgides täita oma tööülesandeid ohutult, ning vajaduse korral annab välja piirangu(te)ga tervisetõendi. Lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst peab alati kaaluma, kas on vaja piirata piloodi õigust vedada reisijaid (OPL-piirang).

3)

Üldarst võib sama piiranguga LAPL-klassi tervisetõendi kehtivust pikendada või selle taastada ilma taotlejat lennundusmeditsiinikeskusesse või lennundusarsti juurde edasi saatmata.

1)

kas akrediteeritud meditsiinilises otsuses on erandjuhul märgitud, et kuigi taotleja ei vasta mõnele numbrilisele või muule nõudele, ei ohusta taotletava piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamine tõenäoliselt lennuohutust;

2)

millised on taotleja võimed, oskused ja kogemused seoses sooritatava tegevusega.

1)

Teise piloodina või teise piloodiga lendamist käsitlev piirang (OML-piirang, ainult klassi 1 tervisetõendi puhul)

2)

Ohutuspiloodiga lendamist käsitlev piirang (OSL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)

3)

Reisijateveo piirang (OPL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi tervisetõendiga kaasnevad õigused)

4)

Piloodina tegutsemise piirang (ORL-piirang, klassi 2 ja LAPL-klassi õigused)

5)

Eripiirang (SSL-piirang)

Kui tervisetõendile kantakse SSL-piirang, tuleb lisada selle kirjeldus.

1)

Tehakse tavaline 12 lülitusega rahuoleku-EKG ja aruanne kliinilistel näidustustel ning järgmistel juhtudel:

2)

Kliinilistel näidustustel on nõutav südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll.

3)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks tehakse südame-veresoonkonna ulatuslik kontroll esimesel tervisetõendi kehtivuse pikendamisele või taastamisele eelneval läbivaatusel pärast tõendiomaniku 65-aastaseks saamist ning pärast seda iga nelja aasta järel.

4)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks nõutakse tervisetõendi esmasele väljaandmisele eelneval läbivaatusel ja esimesel läbivaatusel pärast tõendiomaniku 40-aastaseks saamist seerumi lipiidisisalduse (sh kolesterooli) analüüsi.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

2)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse enne taotluse menetlemise jätkamist edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:

3)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejaid, kellel on diagnoositud üks alapunktides 1 ja 2 esitatud seisunditest, hindab enne nende sobivuse üle otsustamist kardioloog, konsulteerides piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga.

4)

Muude kui alapunktides 1 ja 2 esitatud südameprobleemidega taotlejad võib tunnistada kardioloogilise hindamise rahuldavate tulemuste korral sobivaks.

1)

Taotleja vererõhku mõõdetakse igal läbivaatusel.

2)

Taotlejal, kelle vererõhk ei ole normi piires, hinnatakse ka südame-veresoonkonna tervist ja ravimite kasutamist, et teha kindlaks, kas ta tuleks tunnistada alapunktide 3 ja 4 kohaselt sobimatuks.

3)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

4)

Taotleja, kes on hakanud kasutama vererõhuravimit, tunnistatakse sobimatuks seni, kuni on kindlaks tehtud, et sellega ei kaasne olulisi kõrvalmõjusid.

1)

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kes hindab tema südant, et välistada müokardi isheemia, kui taotlejal on mõni järgmine terviseprobleem:

2)

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja edasi südamekontrolli, kui tal on mõni alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem.

3)

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

4)

Klassi 1 tervisetõendi esmase väljaandmise taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tema terviseandmed sisaldavad mõne järgmise terviseprobleemiga seotud märget või diagnoosi:

5)

Enne taotluse edasist menetlemist peab klassi 2 tervisetõendi taotleja, kes on müokardiinfarkti või koronaartõvest tingitud operatsiooni tagajärjel asümptomaatiline, läbima kardioloogilise kontrolli, mille raames konsulteeritakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga. Selline klassi 1 tervisetõendi pikendamise taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

1)

Taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal on mõni järgmine terviseprobleem:

2)

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde, kui tal on olulised südame erutustekke või rütmi häired, sh mõni järgmistest:

3)

Enne taotluse menetlemise jätkamist saadetakse klassi 2 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktis 2 nimetatud terviseprobleem, edasi südamekontrolli, mis toimub piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

4)

Taotleja, kellel on mõni järgmistest terviseprobleemidest, võib tunnistada sobivaks, kui tal ei ole muud häiret ja ta on läbinud kardioloogilise kontrolli rahuldava tulemusega:

5)

Taotleja peab enne sobivaks tunnistamist läbima südame-veresoonkonna hindamise rahuldava tulemusega, kui tema terviseandmetes on märge järgmise kohta:

Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde. Sellise klassi 2 tervisetõendi taotleja sobivust hinnatakse pärast piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerimist.

1)

ravimravi vajav astma;

2)

hingamiselundkonna aktiivne põletik;

3)

aktiivne sarkoidoos;

4)

pneumotooraks;

5)

uneapnoe sündroom;

6)

ulatuslik rindkereoperatsioon;

7)

pneumektoomia;

8)

krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on alapunktis d nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

1)

korduv ravimravi vajav düspepsia;

2)

pankreatiit;

3)

sümptomaatilised sapikivid;

4)

krooniline soolepõletik (taotleja terviseandmed sisaldavad asjakohast märget või diagnoosi);

5)

seedetrakti või -elundite operatsiooni (sh nendest mõne täieliku või osalise eemaldamise või möödaviiguoperatsiooni) järgne seisund.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on diagnoositud mõni alapunkti c alapunktides 2, 4 ja 5 nimetatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on diagnoositud mõni alapunkti 2 alapunktis c nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

1)

Taotleja, kellel on insuliinsõltuv diabeet, tunnistatakse sobimatuks.

2)

Taotleja, kellel on II tüüpi (insuliinsõltumatu) diabeet, tunnistatakse sobimatuks, kui ei saa tõendada, et vereglükoosi sisaldus allub ravile ja on stabiilne.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on vereglükoosi sisalduse reguleerimiseks vaja muud ravimravi kui insuliinravi, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

1)

hemoglobiiniprobleem (nt aneemia, erütrotsütoos või hemoglobinopaatia);

2)

lümfisõlmede oluline suurenemine;

3)

suurenenud põrn;

4)

koagulatsiooni-, hemorraagia- või tromboosihäire;

5)

leukeemia.

1)

neeruhaigus;

2)

üks või mitu kivi kuseteedes või varem esinenud neerukoolik.

1)

Raseduse korral võib taotleja jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist raseduse 26. nädala lõpuni, kuid ainult siis, kui lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst arvab, et taotleja tervislik seisund on selleks sobiv.

2)

Raseduse korral kohaldatakse klassi 1 tervisetõendi omaniku suhtes OML-piirangut. Ilma et see mõjutaks punkti MED.B.001 kohaldamist, võib OML-piirangu sellisel juhul seada ja kõrvaldada lennundusmeditsiinikeskus või lennundusarst.

3)

Taotleja võib jätkata oma loaga kaasnevate õiguste kasutamist pärast raseduse lõppu ja sünnitusest taastumist.

1)

meeleoluhäire;

2)

neurootiline häire;

3)

isiksusehäire;

4)

psüühika- või käitumishäire;

5)

psühhoaktiivse aine kuritarvitamine.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunktides c, d või e esitatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

1)

epilepsia (v.a alapunkti b alapunktides 1 ja 2 nimetatud juhud);

2)

teadmata põhjusega teadvushäire korduvad episoodid.

1)

epilepsia, mis ei ole kordunud pärast viieaastaseks saamist;

2)

epilepsia, mis ei ole kordunud ega ravi vajanud üle kümne aasta;

3)

epilepsiataolised anomaaliad ja fokaalsed aeglased lained EEGs;

4)

närvisüsteemi progresseeruv või mitteprogresseeruv haigus;

5)

kesk- või perifeerse närvisüsteemi põletikuline haigus;

6)

migreen;

7)

teadmata põhjusega teadvushäire üksikepisood;

8)

teadvusekaotus pärast peavigastust;

9)

läbistav ajuvigastus;

10)

seljanärvi või perifeerse närvi kahjustus;

11)

vaskulaarsete puuduste (veritsus- ja isheemiatõbi) põhjustatud närvisüsteemihäired.

1)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

2)

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

1)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

2)

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

3)

Taotleja peab suutma näha N5-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 30–50 cm kauguselt ja N14-kaarti (või sellega samaväärset kaarti) 100 cm kauguselt (vajaduse korral vastava nägemiskorrektsiooni abil).

1)

Refraktsioonihäire või anisometroopiaga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui tema oftalmoloogilise hindamise tulemus on rahuldav.

2)

Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on mõni järgmine terviseprobleem, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks:

3)

Ilma et see mõjutaks alapunkti c alapunkti 1 kohaldamist, saadetakse klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on hüpermetroopia, mis on suurem kui + 5,0 dioptrit, piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde ja ta võib tunnistada pärast oftalmoloogilise hindamise rahuldavat tulemust sobivaks, kui tal on piisavalt fusiooni reservi, tema silmarõhk ja eeskambri nurgad on korras ning tal ei ole ühtegi rasket patoloogilist leidu. Ilma et see mõjutaks alapunkti b alapunkti 1 alapunkti i kohaldamist, peab mõlema silma korrigeeritud nägemisteravus olema vähemalt 6/6.

4)

Keratokoonuse diagnoosiga taotleja võib tunnistada sobivaks, kui oftalmoloogilise läbivaatuse tulemus on rahuldav. Selline klassi 1 tervisetõendi taotleja saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja tunnistatakse sobimatuks, kui tal ei ole normaalset binokulaarset funktsiooni ja see tõenäoliselt ohustab (ka korrigeeritult) loaga kaasnevate õiguste ohutut kasutamist.

2)

Taotleja, kellel on diploopia, tunnistatakse sobimatuks.

1)

Kui rahuldav nägemine saavutatakse üksnes korrektsiooni abil, peavad prillid või kohtaktläätsed andma optimaalse nägemise, olema hästi talutavad ja lendamiseks sobivad.

2)

Asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel ei või nägemisnõuete täitmiseks kasutada korraga mitut prillipaari.

3)

Kaugele nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel kanda prille või kontaktläätsi.

4)

Lähedale nägemiseks tuleb asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamiseks hoida prillid kättesaadavas kohas.

5)

Asjaomase piloodiloaga kaasnevate õiguste kasutamisel peab olema kohe kasutusvalmis samasuguse korrektsiooniga (kaugele või lähedale vaatamise) prillide varupaar.

6)

Kui asjaomase loaga kaasnevate õiguste kasutamisel kantakse kontaktläätsi, peavad need olema kaugele vaatamiseks, monofokaalsed, toonimata ja hästi talutavad.

7)

Taotleja, kellel on suur refraktsioonihäire, peab kasutama prille või kontaktläätsi, millel on suur refraktsioonitegur.

8)

Ortokeratoloogilisi läätsi kasutada ei tohi.

1)

Tervisetõendi esmaseks väljaandmiseks tehakse taotlejale Ishihara test. Selle edukalt läbinud taotleja võib tunnistada sobivaks.

2)

Klassi 1 tervisetõendi jaoks:

3)

Klassi 2 tervisetõendi jaoks:

1)

Taotleja kuulmist kontrollitakse kõigil läbivaatustel.

2)

Klassi 1 tervisetõendi esmaseks väljastamiseks tehakse põhjalik kõrva-, nina- ja kurgukontroll, mis seejärel toimub perioodiliselt kliinilistel näidustustel.

1)

hüpoakuusia;

2)

sise- või keskkõrva aktiivne patoloogiline haigus;

3)

kuulmekile düsfunktsioon või paranemata perforatsioon;

4)

kuulmetõri düsfunktsioon;

5)

vestibulaarfunktsiooni häired;

6)

ninakäikude oluline ahenemine;

7)

ninakõrvalurgete düsfunktsioon;

8)

suuõõne või ülemiste hingamisteede oluline väärareng või oluline põletik;

9)

raske hääle- või kõnehäire;

10)

sise- või keskkõrva operatsiooni tüsistus.

1)

Klassi 1 tervisetõendi taotleja, kellel on alapunkti b alapunktides 1, 4 või 5 nimetatud diagnoos, saadetakse edasi piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarsti juurde.

2)

Klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktides 4 või 5 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

3)

Instrumentaallennupädevusmärkega või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärkega klassi 2 tervisetõendi taotlejat, kellel on mõni alapunkti b alapunktis 1 nimetatud terviseprobleem, hinnatakse piloodilube väljaandva asutuse lennundusmeditsiini ekspertarstiga konsulteerides.

1)

arstlik läbivaatus;

2)

vererõhu mõõtmine;

3)

uriinianalüüs;

4)

nägemiskontroll;

5)

kuulmiskontroll.

1)

LAPL-loa omaniku varasemate terviseandmete hindamine;

2)

alapunktis c nimetatud toimingud vastavalt lennundusmeditsiinikeskuse, lennundusarsti või üldarsti otsusele kooskõlas lennundusmeditsiini parimate tavadega.“;

1)

asjaomane liikmesriik on andnud talle loa tegutseda seal eriarstina;

2)

ta on teatanud asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele oma kavatsusest teha lennundusmeditsiinilisi läbivaatusi ja hindamisi ning anda lennundusarstina välja tervisetõendeid;

3)

ta on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt üldjuhised.

1)

isikuandmed ja kutsetegevuse aadress;

2)

dokumendid, millega tõendatakse tema vastavust punktis MED.D.010 sätestatud nõuetele (sh tõendusmaterjal taotletavate õigustega sobiva lennundusmeditsiini kursuse eduka läbimise kohta);

3)

kirjalik kinnitus, et lennundusarst hakkab pärast vastava tunnistuse saamist välja andma tervisetõendeid käesoleva määruse nõuete kohaselt.

1)

lennundusmeditsiinilisteks läbivaatusteks sobivad ruumid, tegevuskord, dokumentatsioon ja töökorras varustus;

2)

arstisaladuste tagamiseks vajalik tegevuskord ja tingimused.

1)

meditsiinivaldkonda reguleeriv asutus on algatanud lennundusarsti suhtes distsiplinaarmenetluse või -uurimise;

2)

tunnistuse väljaandmise aluseks olnud tingimused (sh taotlusega esitatud avalduste paikapidavus) on muutunud;

3)

lennundusarsti tunnistuse väljaandmisnõuded ei ole enam täidetud;

4)

lennundusarsti tegevuskoht või postiaadress on muutunud.

1)

vastab endiselt arstina tegutsemise üldtingimustele ja tal on arstilitsents;

2)

on viimase kolme aasta jooksul läbinud lennundusmeditsiinialase täiendusõppe;

3)

on igal aastal teinud vähemalt kümme lennundusmeditsiinilist (või samaväärset) läbivaatust;

4)

vastab jätkuvalt tunnistuses kehtestatud tingimustele;

5)

kasutab oma tunnistusega kaasnevaid õigusi kooskõlas käesoleva lisa (MED-osa) nõuetega;

6)

on tõendanud, et säilitab oma lennundusmeditsiinilist pädevust pädeva asutuse kehtestatud korra kohaselt.

1)

vastab endiselt arstina tegutsemise üldtingimustele ja tal on arstilitsents;

2)

ta on eelmise aasta jooksul läbinud lennundusmeditsiinialase täiendusõppe;

3)

ta on eelmise aasta jooksul edukalt läbinud praktika kas lennundusmeditsiinikeskuses või pädeva asutuse järelevalve all;

4)

ta vastab endiselt punkti MED.D.010 nõuetele;

5)

on tõendanud, et säilitab oma lennundusmeditsiinilist pädevust pädeva asutuse kehtestatud korra kohaselt.