ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 326 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
61. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
20.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 326/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1974,
14. detsember 2018,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004 ja määrus (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 (2) on sätestatud tehnilised nõuded lennutreeningseadmete sertifitseerimiseks, teatavate õhusõidukite käitamisega seotud pilootide sertifitseerimiseks ning pilootide koolitamise, eksamineerimise ja kontrollimisega seotud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimiseks. |
(2) |
Viimasel kümnendil on oluliste riskifaktoritena, mis võivad ärilises reisilennutranspordis kaasa tuua surmaga lõppevaid õnnetusi, määratletud häireolukord lennukis või lennuki üle kontrolli kaotamine ning nende ennetamisest sai strateegiline prioriteet Euroopa (3) ja ülemaailmsel tasandil. See hõlmas uusi koolitusnõudeid, et piloote paremini ette valmistada ohuolukordadeks, mis toovad kaasa häireolukorra lennukis või lennuki üle kontrolli kaotamise. |
(3) |
Komisjoni määrusega (EL) 2015/445 (4) ajakohastati kehtivaid ametipilootide koolitusnõudeid, et muuta häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus (UPRT) pilootide teoreetiliste teadmiste kohustuslikuks osaks. Selleks et parandada pilootide pädevust nii lennuki häireolukorra (mis võib põhjustada lennuki üle kontrolli kaotamise ja ka surmaga lõppeva õnnetuse) ennetamise kui ka lahendamise vallas, on vaja täiendavaid üksikasjalikke koolituselemente ja koolituseesmärke. |
(4) |
UPRT tuleb integreerida kutselise piloodi karjääri erinevatesse etappidesse ja selle kohta tuleks teha märge isiklikul loal märgitud õigustesse. Tuleks tagada kutseliste pilootide põhjalik ja jätkuv pädevus häireolukorra ennetamise ja lahendamise vallas. UPRT tuleks muuta järgmiste koolituskursuste kohustuslikuks osaks: teise piloodi loa (MPL) koolituskursus, lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursus, lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) koolituskursus ja mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite, mitte-kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ning kõrgtehniliste keerukate lennukite klassi- ja tüübipädevusmärgete ning mitmepiloodilennukite pädevusmärgete saamiseks korraldatavad koolituskursused. Selleks et pilootidel oleks võimalik omandada häireolukorra ennetamise ja lahendamise vallas täiendav pädevus, peaks kõnealune koolituskursus hõlmama asjakohast treeningut lennukil. |
(5) |
Seoses uue koolituskursuse kasutuselevõtuga, mille eesmärk on suurendada pilootide pädevust häireolukorra ennetamisel ja lahendamisel, tuleks läbi vaadata instruktoritunnistustele kehtestatud nõuded, et tagada koolituskursuse juhendaja nõuetekohane kvalifikatsioon. |
(6) |
Käesolevas määruses on arvesse võetud sätteid, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon võttis 2014. aastal vastu UPRT kohta seoses teise piloodi lubade ja mitmepiloodilennukite tüübipädevusmärgetega, muutes Chicago konventsiooni 1. lisa, milles käsitletakse lennunduspersonali lube. |
(7) |
Lennuohutuse huvides on see, et uued UPRT elemendid rakendataks võimalikult kiiresti. Kehtestada tuleks üleminekusätted, mis võimaldavad täiendavate kohandusteta lõpule viia sellised praegustele piloodikoolitusnõuetele vastavad kursused, mis algavad enne UPRTga seotud muudatuste jõustumist. Sellega seoses tuleb arvesse võtta, et komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt ärilises lennutranspordis tegutsevate käitajate heaks töötavad piloodid peavad osalema käitajate poolt korrapäraselt korraldatud koolituskursustel, mis sisaldavad UPRT elemente juba praegu. Lisaks tuleks piloodikoolitusorganisatsioonidele kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul on neil võimalik kohandada oma koolitusprogramme selliselt, et need vastaksid uutele UPRT nõuetele. Kõnealuse üleminekuperioodi lõpus tuleks kõik asjaomased koolituskursused läbi viia uutest UPRT nõuetest lähtudes. |
(8) |
Liit peab praegu teatavate kolmandate riikidega läbirääkimisi, mis muu hulgas hõlmavad piloodilubade ja nendega seotud tervisetõendite muutmist. Selleks et liikmesriigid saaksid kuni läbirääkimiste lõppemiseni vahepeal jätkata kolmandate riikide lubade ja tervisetõendite tunnustamist, tuleb pikendada ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määruse (EL) nr 1178/2011 sätteid oma territooriumil nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud teatava õhusõiduki mitteärilises lennutegevuses osalev kolmas riik. |
(9) |
Euroopa Liidu Lennundusohutusamet esitas Euroopa Komisjonile rakenduseeskirjade eelnõu koos arvamusega nr 06/2017. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 alusel moodustatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 4a järele lisatakse artikkel 4b: „Artikkel 4b Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus 1. Häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus muutub järgmiste koolituskursuste kohustuslikuks osaks: teise piloodi loa (MPL) koolituskursus, lennuki liinipiloodi (ATP(A)) integreeritud koolituskursus, lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) koolituskursus ning koolituskursused järgmiste õhusõidukitega seotud klassi- või tüübipädevusmärgete saamiseks:
vastavalt I lisale (FCL osa). 2. Lõikes 1 osutatud koolituskursuste puhul, mis algavad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis enne 20. detsembrit 2019, ei ole häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitus kohustuslik tingimusel, et:
Lõike 1 kohaldamiseks võib pädev asutus omaenda hinnangust lähtudes ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitusele tuginedes võtta arvesse enne 20. detsembrit 2019 läbitud, siseriiklikele koolitusnõuetele vastavat häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.“; |
2) |
artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 20. juunini 2020 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, kes osaleb määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i või ii nimetatud õhusõidukite mitteärilises lennutegevuses. Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.“; |
3) |
artikli 12 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa (FCL osa) punkti FCL.315.A, punkti FCL.410.A alapunkti a teist lauset ja punkti FCL.725.A alapunkti c alates 20. detsembrist 2019.“; |
4) |
määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Kuid:
a) |
artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse alates 20. detsembrist 2019; |
b) |
artikli 1 lõiget 4 kohaldatakse alates 20. detsembrist 2019; |
c) |
olenemata eespool esitatud punktist b kohaldatakse käesoleva määruse lisa punkte 2, 4, 5 ja 12 alates 31. jaanuarist 2022. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2018
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Violeta BULC
(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).
(2) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
(3) Lennundusohutuse Euroopa tegevuskava 2018–2022, punkt 5.3.1, lk 33.
(4) Komisjoni 17. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/445, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas (ELT L 74, 18.3.2015, lk 1).
(5) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
LISA
Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL osa) muudetakse järgmiselt.
(1) |
Punkti FCL.010 muudetakse järgmiselt.
|
(2) |
punkt FCL.310 asendatakse järgmisega: „FCL.310 Ametipiloodi luba – teooriaeksam Ametipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(3) |
punkt FCL.410.A asendatakse järgmisega: „FCL.410.A Teise piloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam a) Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva lisa (FCL osa) 5. liitele. b) Eksam. Teise piloodi loa taotleja peab tõendama teoreetiliste teadmiste taset, mida nõutakse vastavalt punktile FCL.515 lennuki liinipiloodi loa omanikelt, ning mitmepiloodi tüübipädevust.“; |
(4) |
punkt FCL.515 asendatakse järgmisega: „FCL.515 Liinipiloodi luba – koolituskursus ja teooriaeksam a) Kursus. Liinipiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud koolituskursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab olema käesoleva lisa (FCL osa) 3. liite kohane integreeritud koolituskursus või moodulkursus. b) Eksam. Liinipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(5) |
punkt FCL.615 asendatakse järgmisega: „FCL.615 Instrumentaallennu pädevusmärge – teoreetilised teadmised ja lennuõpe a) Kursus. Instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad peavad olema läbinud teoreetiliste teadmiste ja lennuõppe kursuse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. See kursus peab olema üks alljärgnevatest kursustest:
b) Eksam. Taotlejad peavad tõendama neile antavatele õigustele vastavat teadmiste taset järgmistes valdkondades:
|
(6) |
punkti FCL.725 alapunkt d asendatakse järgmisega:
|
(7) |
punkt FCL.720.A asendatakse järgmisega: „FCL.720.A Nõutav kogemus ning eeltingimused klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmiseks – lennukid Kui määruse (EL) nr 748/2012 (kasutamissobivuse andmed) I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab klassi- või tüübipädevusmärke taotleja vastava pädevusmärke saamiseks täitma järgmised kogemustega seotud nõuded ja eeltingimused. a) Ühepiloodilennukid. Ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad, kes taotlevad õigust käitada lennukit mitmepiloodilennul, peavad vastama alapunkti b alapunktides 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Lisaks kohaldatakse järgmist. (1) Mitme mootoriga ühepiloodilennukid. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad peavad olema lennanud lennukitel kaptenina vähemalt 70 lennutundi. (2) Kõrgtehnilised mittekeerukad ühepiloodilennukid. Enne lennuõppe alustamist peavad kõrgtehnilise ühepiloodilennuki esmase klassi- või tüübipädevusmärke taotlejad vastama järgmistele nõuetele:
(3) Kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid. Kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärke taotlejad peavad lisaks alapunkti 2 nõuete täitmisele omama või olema omanud vastavat ühe või mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevusmärget vastavalt G alajaole ning täitma punkti b alapunkti 5 nõudeid. b) Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennuki esimese tüübipädevuse kursuse taotlejad peavad olema teise piloodi loa koolituskursusel osalevad piloodiõpilased või vastama järgmistele nõuetele:
c) Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, võib liikmesriik välja anda mitmepiloodilennukite piiratud õigustega tüübipädevusmärke, mis lubab selle omanikel tegutseda teist pilootide vahetuspilootidena ülalpool lennutasandit 200, tingimusel et kaks ülejäänud meeskonnaliiget omavad alapunkti b kohast tüübipädevusmärget. d) Kui kasutamissobivuse andmetes on nii ette nähtud, võivad tüübipädevusmärke õigused algul piirduda instruktori järelevalve all lendamisega. Järelevalve all lennatud lennutundide kohta tehakse instruktori allkirjaga märge pilootide päevikutesse või samaväärsetesse dokumentidesse. Piirang tühistatakse, kui piloodid tõendavad, et ta on kogunud kasutamissobivuse andmetega ettenähtud arvu järelevalve all lennatud lennutunde.“; |
(8) |
punkt FCL.725.A asendatakse järgmisega: „FCL.725.A Teoreetilised teadmised ja lennuõpe klassi- ja tüübipädevusmärgete väljaandmisel – lennukid Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kindlaksmääratud kasutamissobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse järgmist.
|
(9) |
lisatakse uus punkt FCL.745.A: „FCL.745.A Häireolukorra ennetamise ja lahendamise täiendkoolitus — lennukid
|
(10) |
punkti FCL.900 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:
Nimetatud luba kehtib ainult uue õhusõidukitüübi kasutuselevõtuks või uue koolituskursuse läbiviimiseks vajalike õppelendude kohta ning selle kehtivus ei tohi ühelgi juhul ületada üht aastat.“; |
(11) |
punkti FCL.915 muudetakse järgmiselt: „FCL.915 Üldised eeltingimused ja üldnõuded instruktoritele a) Üldist. Instruktoritunnistuse taotlejad peavad olema vähemalt 18-aastased. b) Lisanõuded instruktoritele, kes annavad lennuõpet õhusõidukitel. Õhusõidukitel lennuõppe andmise õigusega instruktoritunnistuse omanikud või taotlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:
c) Kogemuse arvestamine täiendavate pädevusmärgete väljaandmise ja pädevusmärke pikendamise korral.
d) Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohastes kasutamissobivuse andmetes (OSD). e) Punktile FCL.745.A vastava koolituskursuse juhendamise lisanõuded:
|
(12) |
1. liide asendatakse järgmisega: „1. liide Teoreetiliste teadmiste arvestamine TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE SAMA VÕI MUU ÕHUSÕIDUKILIIGI PUHUL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED 1. (LAPL), erapiloodiluba (PPL), õhupalli piloodi luba (BPL) ja purilennuki piloodi luba (SPL) 1.1. Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. 1.2. Ilma et see piiraks alapunkti 1.1. sätete kohaldamist, peavad muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanikud kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:
1.3. Erapiloodiloa ja õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikel täielikult täidetuks nii teooriaõppe nõuded kui ka eksaminõuded. 1.4. Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peavad taotlejad, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2. 2. Ametipiloodi luba 2.1. Muu õhusõidukiliigi ametipiloodi luba omavad ametipiloodiloa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide ametipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele. 2.2. Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:
2.3. Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded inimvõimete ja meteoroloogia vallas, välja arvatud juhul kui nad on läbinud käesoleva lisa (FCL osa) 6. liite Aa jao kohase instrumentaallennupädevusmärke koolituskursuse. 2.4. Ametipiloodiloa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3. Liinipiloodi luba 3.1. Muu õhusõidukiliigi liinilennukipiloodi luba omavad liinilennukipiloodi loa taotlejad peavad olema sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis läbinud sidusõppe tunnustatud teooriakursuse vastavalt erinevate õhusõidukiliikide liinilennukipiloodi loa õppekavade vahelistele erinevustele. 3.2. Taotlejad peavad asjaomase õhusõidukiliigi kohta sooritama käesolevas lisas (FCL osa) sätestatud teooriaeksamid järgmistes valdkondades:
3.3. Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3.4. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud lennuki ametipiloodi loa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
3.5. Lennuki liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutava teooriaeksami, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded sidesüsteemide vallas. 3.6. Kopteri liinipiloodi loa taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud instrumentaallennupädevuse jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
4. Instrumentaallennupädevus 4.1. Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:
4.2. Kopteri instrumentaallennupädevusmärke taotlejatel, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud kopteri liinipiloodiloa ja visuaallennupädevusmärke saamiseks nõutavad teooriaeksamid, tuleb sooritada eksam järgmistes valdkondades:
|
(13) |
3. liite A. jagu muudetakse järgmiselt:
|
(14) |
5. liidet muudetakse järgmiselt:
|
(15) |
9. liide asendatakse järgmisega: „9. liide Teise piloodi loa, liinipiloodi loa, tüübi- ja klassipädevuste koolitus, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll ning instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontroll A. Üldist 1. Lennueksamil osaleda soovijad peavad olema läbinud eksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta lennuõppe. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevuskoolitus viiakse läbi lennu täisimitaatoril (FFS) või lennutreeningseadme(te) (FSTD) ja FFSi kombinatsioonil. Mitmepiloodiõhusõiduki ja vertikaalstardiga õhusõiduki tüübipädevusmärgete ning liinipiloodi ja teise piloodi lubade väljaandmiseks nõutavad lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse võimaluse korral läbi FFSil. Ühepiloodiõhusõiduki ja kopteri klassi- ning tüübipädevuskoolitus, lennueksamid või lennuoskuse tasemekontrollid viiakse läbi järgmiselt:
Kui koolitamisel, eksamineerimisel või kontrollimisel kasutatakse FSTDsid, lähtutakse nende sobivuse kontrollimisel kehtivast „Funktsionaalsete ja subjektiivsete katsete tabelist“ ning kehtivast „FSTD valideerimiskatsete tabelist“, mis on esitatud kasutatava treeningseadme puhul kohaldatavas peamises alusdokumendis. Arvesse võetakse kõiki seadme kvalifikatsioonisertifikaadil märgitud piiranguid. 2. Kui kahe katsega ei õnnestu eksami kõiki osi edukalt sooritada, tuleb õpet jätkata. 3. Lennueksamil võib osaleda piiramatu arv kordi. KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 4. Kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega (OSD) ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt käitussobivuse andmetele. 5. Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloodid on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse õhusõiduki puhul ette nähtud käitussobivuse andmetega. EKSAMI/KONTROLLI LÄBIVIIMINE 6. Kontrollpiloot võib valida erinevate asjaomaste toimingute imitatsioone sisaldavate lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli skeemide vahel. Lennu täisimitaatoreid ja muid treeningseadmeid kasutatakse käesoleva liitega (FCL osa) ettenähtud viisil. 7. Lennuoskuse tasemekontrolli käigus peab kontrollpiloot kontrollima, kas klassi- või tüübipädevusmärke omanikel on säilinud nõuetekohane teoreetiliste teadmiste tase. 8. Kui taotlejad otsustavad lennueksami katkestada põhjustel, mida kontrollpiloot ei pea piisavateks, peavad taotlejad kogu lennueksami uuesti sooritama. Kui lennueksam katkestatakse põhjustel, mida kontrollpiloot peab piisavateks, tuleb edaspidi läbida üksnes eksami sooritamata jäänud osad. 9. Kontrollpiloot võib eksami käigus nõuda, et taotlejad kordaksid mis tahes manöövrit või toimingut ühe korra. Kontrollpiloot võib eksami millal tahes lõpetada, kui ta leiab, et taotlejate lennuoskusi arvestades tuleb tal kogu eksam sooritada uuesti. 10. Taotlejad peavad õhusõidukit piloteerima kohal, kus on võimalik täita vastavalt vajadusele kas kapteni või teise piloodi ülesandeid. Ühepiloodilennu eksami puhul tuleb lähtuda eeldusest, et lennumeeskonnas teisi liikmeid ei ole. 11. Lennueksami lennueelse ettevalmistuse käigus peavad taotlejad määrama mootori töörežiimi ja kiiruse seaded. Taotlejad peavad kontrollpiloodile näitama, mida ta parajasti kontrollib ja mis ülesandeid täidab, kaasa arvatud raadioseadmete kutsungid. Kontrollid tehakse vastavalt selle õhusõiduki kinnitatud kontroll-lehele, millega eksam sooritatakse, ning vajaduse korral lennumeeskonna koostöö raames. Taotlejad peavad välja arvutama stardi, lähenemise ja maandumise suutlikkusnäitajad vastavalt kasutatava õhusõiduki käsiraamatule või lennukäsiraamatule. Otsusekõrgused/kõrgused merepinnast, suhtelised laskumiskõrgused maapinnast/merepinnast ja lähenemise katkestamise punkt tuleb kontrollpiloodiga kokku leppida. 12. Kontrollpiloot ei tohi õhusõiduki piloteerimises osaleda, välja arvatud juhul, kui sekkumine on vajalik ohutuse tagamiseks või muu liikluse põhjendamatu takistamise vältimiseks. MITMEPILOODIÕHUSÕIDUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, MITMEPILOODILENNUL KASUTATAVATE ÜHEPILOODILENNUKITE TÜÜBIPÄDEVUSTE, TEISE PILOODI LOA JA LIINIPILOODILOA LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI ERINÕUDED 13. Mitmepiloodiõhusõidukite või mitmepiloodilennul kasutatavate ühepiloodilennukite puhul tuleb lennueksam korraldada lennumeeskonnaga. Teise piloodina võib tegutseda teine taotleja või teise tüübipädevusega kvalifitseeritud piloot. Õhusõiduki kasutamisel on teine piloot kontrollpiloot või instruktor. 14. Taotlejad peavad kõikides lennueksami osades tegutsema piloteerivate pilootidena, välja arvatud eri- ja hädaolukordade protseduuride puhul, kus nad võivad lennumeeskonna koostöö raames tegutseda piloteerivate või jälgivate pilootidena. Mitmepiloodiõhusõiduki esmase tüübipädevusmärke taotlejad või liinipiloodi loa taotlejad peavad samuti tõendama jälgiva piloodina tegutsemise oskust. Taotlejad võivad lennueksamiks valida vasaku või parema istme, kui valitud istmelt on võimalik sooritada kõiki eksami punkte. 15. Liinipiloodi loa või mitmepiloodiõhusõiduki tüübipädevusmärke või ühepiloodilennuki kapteni ülesandeid hõlmava mitmepiloodilennu tüübipädevusmärke taotlejate puhul peab kontrollpiloot eraldi kontrollima järgmisi aspekte, olenemata sellest, kas taotlejad tegutsevad piloteerivate või jälgivate pilootidena:
16. Instrumentaallennupädevust hõlmav eksam või kontroll tuleb läbi viia instrumentaallennureeglite kohaselt ja ärilise lennutranspordi keskkonda võimalikult täpselt imiteerides. Üks oluline kontrollitav element on taotleja suutlikkus planeerida ja sooritada lende tavapäraste briifingumaterjalide põhjal. 17. Kui tüübipädevuskursus sisaldas vähem kui kaks tundi lennuõpet õhusõidukil, võib lennueksami viia läbi lennu täisimitaatoril (FFS) ning enne lennuõpet õhusõidukil. Heakskiidetud lennuõpet viib läbi kvalifitseeritud instruktor, kelle tegevuse eest vastutab:
Tüübipädevuskursuse ja õhusõidukil lennuõppe läbimise tunnistus saadetakse enne taotlejate lubadele uue pädevuse märkimist pädevatele asutustele. 18. Häireolukorra lahendamise koolituse puhul tähendab „varisemisjuhtum“ kas varisemisele lähenemist või varisemist. Sertifitseeritud koolitusorganisatsioon võib kasutada FFSi, et koolitada varingust väljatulekut või demonstreerida varingu tüübispetsiifilisi omadusi või mõlemat, tingimusel et:
B. Lennukite erinõuded SOORITUSE NÕUDED 1. Ühepiloodilennukite puhul (välja arvatud kõrgtehnilised keerukad ühepiloodilennukid) peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Osa mis tahes punkti mitterahuldava soorituse korral loetakse kogu osa mitterahuldavalt sooritatuks. Kui taotlejad sooritavad mitterahuldavalt üksnes ühe osa, tuleb uuesti sooritada ainult kõnealune osa. Kui enam kui ühe osa sooritus ebaõnnestub, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Kui korduseksamil või korduskontrollil mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kordama kogu eksamit või kontrolli. Mitme mootoriga ühepiloodilennukite puhul tuleb sooritada vastava eksami või kontrolli asümmeetrilise tõmbega lendu käsitlev 6. osa. 2. Mitmepiloodi ja ühepiloodi kõrgtehniliste keerukate lennukite puhul peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli kõik osad. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peavad taotlejad kogu kontrolli või eksami uuesti sooritama. Liinipiloodi või teise piloodi loa lennueksami koosseisu ei kuulu 6. osa. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad üksnes 6. osas või kui nad seda osa ei soorita, antakse tüübipädevusmärge välja ilma CAT II või CAT III õigusteta. Tüübipädevuse õigustele CAT II või CAT III lisamiseks peavad taotlejad vastaval õhusõidukitüübil sooritama 6. osa. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 3. Taotlejad peavad tõendama oskust:
4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 5. Ühepiloodilennukid, välja arvatud kõrgtehnilised keerukad lennukid.
6. Mitmepiloodilennukid ja ühe piloodiga kõrgtehnilised keerukad lennukid
7. Klassipädevused – vesilend Mitme mootoriga vesilennuki klassipädevuse pikendamiseks tuleb läbida 6. osa üksnes visuaallennureeglite kohaselt, kui eelnenud 12 kuu jooksul ei ole sooritatud kogemusena nõutavad kümme arvestuslikku marsruutlendu.
C. Kopterite erinõuded 1. Tüübipädevuste ja liinipiloodiloa lennueksamil või lennuoskuse tasemekontrollis peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–4. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kogu eksami või kontrolli uuesti sooritama. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. 2. Instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontrolli puhul peavad taotlejad sooritama lennuoskuse tasemekontrolli 5. osa. Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui kolmes punktis, peavad taotlejad kordama kogu 5. osa. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni kolmes punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Korduseksami või korduskontrolli punktide ebaõnnestumise või eelnevalt õnnestunud 5. osa punktide ebaõnnestumise korral peavad taotlejad kordama kogu kontrolli. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 3. Taotlejad peavad tõendama oskust:
4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava kopteri juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU ÜLDIST 5. Sümbolite tähendused:
6. Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->). Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:
7. Tärniga (*) märgitud punktide puhul tuleb lennata reaalse või imiteeritud instrumentaallennuilma tingimustes üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. 8. Instrumentaallennu protseduurid (5. osa) tuleb läbida üksnes nendel taotlejatel, kes soovivad kopteri instrumentaallennupädevuse uuendamist või pikendamist või muule tüübile laiendamist. Selleks võib kasutada lennu täisimitaatorit (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatorit (FTD 2/3). 9. Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik. 10. Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadet (FSTD), kui see moodustab osa tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:
MITMEPILOODIKOPTERID 11. Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse ja kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutava lennueksami taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav. 12. Mitmepiloodikopterite tüübipädevuse pikendamiseks või taastamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli taotlejad peavad läbima üksnes 1.–4. osa ning 6. osa, kui see on kohaldatav.
D. Vertikaalstardiga õhusõidukite erinõuded 1. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuste lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui see on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritus ebaõnnestub kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 2. Taotlejad peavad tõendama oskust:
3. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava vertikaalstardiga õhusõiduki juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 4. Sümbolite tähendused:
5. Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->). 6. Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:
7. Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik. 8. Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid, kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse kinnitamisel võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:
E. Õhulaevade erinõuded 1. Õhulaeva tüübipädevuse lennueksamitel või lennuoskuse tasemekontrollides peavad taotlejad sooritama lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli 1.–5. osa ja 6. osa (kui on kohaldatav). Kui sooritus ebaõnnestub rohkem kui viies punktis, peavad taotlejad kogu eksamit või kontrolli kordama. Kui taotlejate sooritused ebaõnnestuvad kuni viies punktis, sooritavad nad ebaõnnestunud punktid uuesti. Kui korduseksamil või korduskontrollis mõne osa sooritus ebaõnnestub, sealhulgas nende osade sooritus, mis eelmisel katsel õnnestusid, peab taotleja kordama kogu eksamit või kontrolli. Lennueksami või tasemekontrolli kõik osad tuleb läbida kuue kuu jooksul. LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED 2. Taotlejad peavad tõendama oskust:
3. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhulaeva juhitavus- ja lennuomadustele.
KOOLITUSE/LENNUEKSAMI/LENNUOSKUSE TASEMEKONTROLLI SISU 4. Sümbolite tähendused:
5. Praktiline õpe tuleb läbi viia vähemalt treeningseadmetega (P) või mis tahes kõrgema taseme seadmetega, mida tähistab nool (---->). 6. Kasutatavaid treeningseadmeid tähistatakse järgmiste lühenditega:
7. Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ näitab, et harjutus on kohustuslik. 8. Praktiliseks õppeks ja eksami läbiviimiseks kasutatakse lennutreeningseadmeid (FSTD), kui need moodustavad osa kinnitatud tüübipädevuskursusest. Kursuse puhul võetakse arvesse järgmisi kaalutlusi:
|
20.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 326/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1975,
14. detsember 2018,
millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses purilennukite ja elektroonilise lennudokumentatsiooni suhtes kohaldatavate lennutegevusnõuetega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 31,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (2) on sätestatud eri kategooriasse kuuluvate õhusõidukitega käitatavate eri liiki lendude, sealhulgas purilennukilendude ohutuse tagamise tingimused. |
(2) |
Määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii osutatud õhusõidukite käitamisega seotud ettevõtjad peavad täitma kõnealuse määruse V lisas sätestatud lennutegevuse olulisi nõudeid. |
(3) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1976 (3) on sätestatud konkreetsed purilennukite käitamise eeskirjad. Alates kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevast ei kohaldata purilennukilendude suhtes enam määruse (EL) nr 965/2012 kohaseid lennutegevusega seotud üldeeskirju. Sellele vaatamata tuleks purilennukilendude suhtes jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 965/2012 artiklis 3 ja kõnealuse määruse II lisas sätestatud eeskirju järelevalve kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused teostavad lennutegevuse üle, kuna need nõuded ei ole seotud konkreetse lennutegevusliigiga, vaid kehtivad horisontaalselt kõikide lennutegevuste suhtes. |
(4) |
Seega tuleks määrust (EL) nr 965/2012 vastavalt muuta, et võtta arvesse purilennukilendude suhtes kohaldatavaid uusi eeskirju ning täpsustada, milliste kõnealuse määruse sätete kohaldamist purilennukilendude suhtes jätkatakse. |
(5) |
Kuna rakendusmääruse (EL) 2018/1976 ja käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, tuleks nende kohaldamise kuupäevad kooskõlla viia. |
(6) |
2014. aastal lisas ICAO konventsiooni 6. lisa I ja III osa II jaole sätted elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise kohta ärilises lennutranspordis. Kõnealused sätted sisaldavad elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise üldnõudeid ja ka õhusõiduki ohutuks käitamiseks kasutatavatele elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendustele loa taotlemise nõuet. Seetõttu tuleb määrus (EL) nr 965/2012 ühtlustada ICAO sätetega, kehtestades uue eeskirja, mis sisaldab ärilises lennutranspordis elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise suhtes kohaldatavaid üldnõudeid ja uusi sätteid, millega toetatakse loa taotlemist selliste elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduste kasutamisele, mille rikked klassifitseeritakse vähetähtsateks või alla selle. |
(7) |
2014. aastal lisas ICAO konventsiooni 6. lisa II ja III osa III jaole ka sätted elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise kohta üldlennunduses. Kõnealused sätted sisaldavad elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise üldnõudeid ja ka nõuet, et lepinguosalised riigid peavad kehtestama kriteeriumid õhusõiduki ohutuks käitamiseks kasutatavate elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduste kasutamise kohta. Seetõttu tuleb määrus (EL) nr 965/2012 ühtlustada ICAO sätetega, kehtestades keerukate mootorõhusõidukite mitteäriliste lendude ja keerukate mootorõhusõidukite erilendude suhtes uued eeskirjad, mis sisaldavad elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise üldnõudeid ja selliste elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduste kasutamise nõudeid, mille rikked klassifitseeritakse vähetähtsateks või alla selle. Lisaks muudetakse käesoleva määrusega määrust (EL) nr 965/2012, ühtlustades muude kui keerukate mootorõhusõidukitega teostatavatel mitteärilistel lendudel kasutatavatele kaasaskantavatele elektroonilistele seadmetele esitatavad nõuded ICAO üldsätetega elektroonilise lennudokumentatsiooni seadmete kohta. |
(8) |
Euroopa Liidu Lennundusohutusamet on ette valmistanud purilennukite käitamise konkreetsete rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena (4) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1. |
(9) |
Euroopa Liidu Lennundusohutusamet on ette valmistanud elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamise rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena (5) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1. |
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 965/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 965/2012 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
I, II, III, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 9. juulist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(2) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(3) Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 64).
(4) Euroopa Lennundusohutusameti 23. augusti 2017. aasta arvamus nr 07/2017 Euroopa Komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse purilennukite käitamisega seotud eeskirjade läbivaatamist.
(5) Euroopa Lennundusohutusameti 18. detsembri 2017. aasta arvamus nr 10/2017 Euroopa Komisjoni määruse eelnõu kohta, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 965/2012.
LISA
Määruse (EL) nr 965/2012 I, II, III, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
IV lisa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
V lisale lisatakse M-alajagu: „M-ALAJAGU ELEKTROONILINE LENNUDOKUMENTATSIOON (EFB) SPA.EFB.100. Elektroonilise lennudokumentatsiooni kasutamine – loa taotlemine
|
6) |
VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
7) |
VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
8) |
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
(*1) Komisjoni 13. märtsi 2018. aasta määrus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 71, 14.3.2018, lk 10).
(*2) Komisjoni 14. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64).“;“
20.12.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 326/64 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1976,
14. detsember 2018,
milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 31,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon peab vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse purilennukite ohutu käitamise tingimused vastavalt määrusele (EL) 2018/1139, tingimusel et need õhusõidukid vastavad kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele. |
(2) |
Purilennukilendude eripära silmas pidades tuleb nende jaoks välja töötada konkreetsed käitamiseeskirjad ja sätestada need eraldi määruses. Need eeskirjad peaksid põhinema komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (2) kohastel lennundusvaldkonna ühiseeskirjadel ning neid tuleks ümber struktureerida ja lihtsustada selle tagamiseks, et kõnealused eeskirjad oleksid proportsionaalsed, rajaneksid riskipõhisel lähenemisviisil ja tagaksid ohutud purilennukilennud. |
(3) |
Purilennukilendudega seotud isikute ja organisatsioonide üle teostatava järelevalve suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 965/2012 artiklis 3 ja kõnealuse määruse II lisas sätestatud nõudeid. |
(4) |
Ohutuse ning määruse (EL) 2018/1139 V lisas esitatud oluliste nõuete täitmise huvides peaksid kõik kõnealuse määrusega hõlmatud purilennukikäitajad, välja arvatud konkreetseid toiminguid teostavad projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid, järgima teatavaid põhinõudeid. |
(5) |
Võttes arvesse, et purilennukiga teostatav äriline lennutegevus on muude ärilise lennutranspordi liikidega võrreldes vähem keerukas ja piiratum ning järgides riskipõhist lähenemisviisi, on asjakohane, et purilennukiga teostatava ärilise lennutegevuse suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1139 artikli 30 lõike 1 punktis a sätestatud nõuet, mille kohaselt pädevale asutusele tuleb esitada üksnes eeldeklaratsioon. Käesolevas määruses kehtestatakse selliste deklaratsioonide esitamise üksikasjalikud eeskirjad. |
(6) |
Võttes arvesse teatavate toimingute eripära ja järgides riskipõhist lähenemisviisi, on asjakohane vabastada teatavad purilennukitega tehtavad toimingud eeldeklaratsiooni esitamise nõudest. |
(7) |
Selleks et tagada sujuv üleminek ja anda kõikidele asjaosalistele piisavalt aega, et teha ettevalmistusi uue korra kohaldamiseks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alles alates kuuest kuust pärast jõustumist. |
(8) |
Euroopa Liidu Lennundusohutusamet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena (3) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1. |
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lendude tegemiseks purilennukitega, mis vastavad määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks I lisas sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
1) |
„purilennuk“ – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub õhu dünaamilisest vastumõjust selle püsilennupindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit; |
2) |
„mootor“ – seade, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks mootorpurilennuki jõuallikana; |
3) |
„mootorpurilennuk“ – ühe või mitme mootoriga purilennuk, millel seisatud mootori(te)ga olekus on purilennuki omadused; |
4) |
„äriline lennutegevus“ – purilennukiga tasu eest teostatav avalikkusele kättesaadav lennutegevus või lennutegevus, mida, juhul kui see ei ole avalikkusele kättesaadav, teostatakse ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, kusjuures klient ei oma kontrolli ettevõtja üle; |
5) |
„võistluslend“ – mis tahes lend, kus purilennukit kasutatakse lennuralliks või -võistlusteks, sh lennuralliks või -võistlusteks harjutamiseks ning asjaomase lennuralli või võistluse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks; |
6) |
„demonstratsioonlend“ – purilennukilend, mida tehakse avalikkuse jaoks korraldatud reklaamitud üritusel näitamiseks või meelelahutuse pakkumiseks, sh demonstratsioonlennuks harjutamiseks ning reklaamitud ürituse toimumise kohta või sealt tagasi lendamiseks; |
7) |
„tutvustuslend“ – rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend purilennukiga, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (4) artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks; |
8) |
„vigurlend“ – ettekavatsetud manööver, millega kaasneb purilennuki lennuasendi äkkmuutus, lendamine ebatavalises asendis või kiiruse ebatavaline muutus, mida ei ole vaja tavalennuks ega muuks kui vigurlennuloa, vigurlennutunnistuse või vigurlennupädevusmärke saamiseks ette nähtud lennuõppeks; |
9) |
„peamine tegevuskoht“ – purilennukikäitaja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub põhiline finantstegevus ja käesolevas määruses osutatud tegevuse kontrollimine; |
10) |
„kuivrendi leping“ – ettevõtjatevaheline leping, mille kohaselt purilennukit käitatakse rendilevõtja vastutusel. |
Artikkel 3
Lennutegevus
1. Purilennukite käitajad käitavad purilennukeid kooskõlas II lisas sätestatud nõuetega.
Esimest lõiku ei kohaldata komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (5) artiklite 8 ja 9 kohaste projekteerimisorganisatsioonide ja artikli 9 kohaste tootjaorganisatsioonide suhtes, kes käitavad purilennukitüübi kasutuselevõtu või ümberehitamisega seotud lende oma õiguste piires.
2. Määruse (EL) 2018/1139 artikli 30 lõike 1 punkti a kohaselt alustavad purilennukite käitajad ärilist lennutegevust alles pärast seda, kui nad on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, et nad suudavad täita purilennukite käitamisega seotud kohustusi ja neil on selleks vastavad vahendid.
Esimest lõiku ei kohaldata järgmiste purilennukilendude suhtes:
a) |
lennud, mille kulud jagatakse, tingimusel et purilennukilennuga seotud otseseid kulusid ning purilennuki ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaseid kulusid kannavad proportsionaalselt pardalviibijad; |
b) |
võistluslennud või demonstratsioonlennud, tingimusel et kõnealuste lendude eest makstav rahaline või muu tasu ei hõlma enamat kui purilennukilennuga seotud otseste kulude katmist ja proportsionaalset panust purilennuki ladustamise, kindlustamise ja hooldamisega seotud iga-aastaste kulude kandmisse ning et saadud auhinnad ei ole suuremad kui pädeva asutuse kindlaksmääratud piirväärtus; |
c) |
tutvustuslennud, langevarjuhüpetega seotud lennud, purilennuki pukseerimine või vigurlennud, mida käitab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon käitab purilennukit kas omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et selliste lendude käitamine moodustab ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest; |
d) |
õppelennud, mida korraldab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis. |
Artikkel 4
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 9. juulist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. detsember 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.
(2) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(3) Euroopa Liidu Lennundusohutusameti 23. augusti 2017. aasta arvamus nr 07/2017 Euroopa Komisjoni määruse eelnõu kohta, milles käsitletakse purilennukite käitamisega seotud eeskirjade läbivaatamist.
(4) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
(5) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
I LISA
MÕISTED
[DEF-OSA]
II lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid“ (AMC) – ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud ja rakendusaktide nõuete täitmise vahendeid; |
2. |
„nõuete täitmise alternatiivsed meetodid“ (AltMoC) – olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud ja rakendusaktide täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud; |
3. |
„õhusõiduki kapten“ (PIC) – lendu juhtima ja lennu ohutuse eest vastutama määratud piloot; |
4. |
„õhusõiduki lennukäsiraamat“ (AFM) – dokument, mis sisaldab asjaomase purilennukiga seotud kohaldatavaid ja kinnitatud käitamispiiranguid ning teavet; |
5. |
„psühhoaktiivne aine“ – alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas; |
6. |
„kriitilised lennuetapid“ – start, lõpplähenemine, katkestatud lähenemine, maandumine ja õhusõiduki kapteni äranägemisel mis tahes muud lennu etapid, mis on purilennuki ohutu käitamise seisukohalt olulised; |
7. |
„käitamiskoht“ – koht, välja arvatud lennuväli, mille õhusõiduki kapten või käitaja on valinud maandumiseks või stardiks; |
8. |
„meeskonnaliige“ – käitaja poolt määratud isik, kes täidab purilennuki pardal ülesandeid; kui tegu ei ole õhusõiduki kapteni endaga, siis õhusõiduki kapteni alluvuses; |
9. |
„elektrooniline lennudokumentatsioon“ (EFB) – elektrooniline infosüsteem, mis hõlmab lennumeeskonnale mõeldud seadmeid ja rakendusi, mis võimaldavad salvestada, uuendada, kuvada ja töödelda elektroonilise lennudokumentatsiooni ülesandeid, et toetada lennutegevust või -ülesandeid; |
10. |
„ohtlikud kaubad“ – kaubad või ained, mis võivad kahjustada tervist, ohutust, vara või keskkonda ning mis on loetletud tehnilistes juhendites esitatud ohtlike kaupade loetelus või mida liigitatakse vastavalt nendele juhenditele; |
11. |
„tehnilised juhendid“ – ICAO välja antud dokumendi „Ohtlike kaupade ohutu õhuveo tehnilised juhendid“ uusim kehtiv väljaanne koos lisade ja täiendustega, avaldatud numbri 9284-AN/905 all; |
12. |
„purilennuki erilend“ – mis tahes äriline või mitteäriline lennutegevus, kus purilennuki kasutamise peamine eesmärk ei ole tavapärased spordi- või harrastuslennud, vaid langevarjulennud, uudiste-, tele- või filmilennud, demonstratsioonlennud või muud seesugused erilennud; |
13. |
„öö“ – ajavahemik õhtuse päevavalguse lõpu ja hommikuse päevavalguse alguse vahel. Päevavalgus lõpeb õhtul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti ja algab hommikul, kui päikeseketta keskpunkt asub 6° allpool horisonti. |
II LISA
PURILENNUKILENNUD
[SAO-OSA]
GEN-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
SAO.GEN.100 Kohaldamisala
Käesolevas alajaos kehtestatakse vastavalt artiklile 3 nõuded, mida peavad täitma muud purilennukikäitajad kui artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud projekteerimis- või tootjaorganisatsioonid.
SAO.GEN.105 Pädev asutus
Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht, või kui käitajal puudub peamine tegevuskoht, siis selle liikmesriigi määratud asutus, kus käitaja asub või elab. Pädeva asutuse suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 965/2012 artikli 1 lõikele 7 kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud nõudeid.
SAO.GEN.110 Nõuete täitmise tõendamine
a) |
Kui seda nõuab pädev asutus, kes kontrollib kooskõlas määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.300 alapunkti a alapunktiga 2, kas käitaja täidab jätkuvalt asjakohaseid nõudeid, peab asjaomane käitaja tõendama, et ta täidab määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid. |
b) |
Nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada järgmisi võimalusi:
|
SAO.GEN.115 Tutvustuslennud
Tutvustuslendude suhtes kohaldatakse järgmist:
a) |
neid käitatakse päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt ning |
b) |
nende ohutuse üle teostab järelevalvet isik, kelle on määranud tutvustuslendude eest vastutav organisatsioon. |
SAO.GEN.120 Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile
Käitaja peab rakendama:
a) |
pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 II lisa punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt nõutavaid ohutusmeetmeid ning |
b) |
lennukõlblikkusdirektiive ja muud ameti poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 77 lõike 1 punkti h kohaselt esitatud kohustuslikku teavet. |
SAO.GEN.125 Õhusõiduki kapteniks määramine
Käitaja määrab õhusõiduki kapteni, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa kohane õhusõiduki kapteni kvalifikatsioon.
SAO.GEN.130 Õhusõiduki kapteni kohustused
Õhusõiduki kapten:
a) |
vastutab purilennukilennu ajal purilennuki ning selle pardal olevate isikute ohutuse eest; |
b) |
vastutab lennu alustamise, jätkamise või lõpetamise eest ohutuse huvides; |
c) |
tagab, et täidetakse kõiki käitamisprotseduure ja kontroll-lehti; |
d) |
alustab lendu üksnes juhul, kui ta on veendunud, et on täidetud kõik järgmised lennutegevusnõuded:
|
e) |
tagab, et on tehtud õhusõiduki lennukäsiraamatu kohane lennueelne ülevaatus; |
f) |
ei tohi täita tööülesandeid purilennuki pardal ühel järgmistest juhtudest:
|
g) |
keeldub vedamast kõiki purilennukit või selles veetavaid isikuid ohustada võivaid isikuid või ükskõik millist pagasit, või saadab need pardalt maale; |
h) |
ei luba vedada purilennukis isikut, kes näib olevat psühhoaktiivsete ainete tugeva mõju all ja võib seetõttu ohustada purilennukit või selles veetavaid isikuid; |
i) |
tagab, et kriitilistel lennuetappidel või olukorras, kui seda peetakse ohutuse huvides vajalikuks, istuvad kõik pardal viibivad isikud oma istekohtadel ja nad on kinnitanud oma turvavöö; |
j) |
lennu ajal:
|
k) |
tegutseb kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras nii, nagu ta antud olukorras vajalikuks peab. Sel juhul võib ta eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda niivõrd, kuivõrd see on ohutuse huvides vajalik; |
l) |
ei jätka lendu kaugemale kui lähima ilmastikutingimuste poolest sobiva lennuvälja või käitamiskohani, kui tema töövõime on väsimuse, haiguse, hapnikupuuduse vms tõttu oluliselt vähenenud; |
m) |
registreerib kasutamisega seotud andmed ning purilennuki kõik teadaolevad või arvatavad defektid purilennuki tehnilises päevikus või lennupäevikus lennu või lendude seeria lõppemisel; |
n) |
teatab purilennukiga juhtunud lennuõnnetuse või olulise lennuintsidendi korral toimunust viivitamata ja kiireimate kättesaadavate vahendite abil selle riigi lennuõnnetuste uurimisorganile ning pääste- ja hädaabiteenistustele, mille territooriumil asjaomane lennuõnnetus või -intsident aset leidis; |
o) |
esitab ebaseadusliku sekkumise korral juhtumi kohta viivitamata ettekande pädevale asutusele ning selle riigi kindlaksmääratud kohalikule asutusele, mille territooriumil ebaseaduslik sekkumine aset leidis ning |
p) |
teatab asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) viivitamata ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid. |
SAO.GEN.135 Meeskonnaliikmete kohustused
a) |
Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest purilennuki käitamisel. |
b) |
Ükski meeskonnaliige ei tohi täita purilennuki käitamisega seotud ülesandeid, kui ta mingil põhjusel, sh vigastuse, haiguse, väsimuse, ravimite või psühhoaktiivsete ainete mõju vms tõttu ei suuda oma tööülesandeid täita või tunneb end muul viisil töövõimetuna. |
c) |
Iga meeskonnaliige peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:
|
SAO.GEN.140 Õigusaktide, eeskirjade ja protseduuride järgimine
a) |
Õhusõiduki kapten ja kõik muud meeskonnaliikmed peavad täitma nende riikide õigusakte, eeskirju ja protseduure, kus lennutegevus toimub. |
b) |
Õhusõiduki kapten peab tundma oma tööülesannete täitmisega seotud õigusakte, eeskirju ja protseduure, mida kohaldatakse piirkondades, millest kavatsetakse üle lennata, lennuväljadel ja käitamiskohtades, mida kavatsetakse kasutada, samuti sellekohaste aeronavigatsiooniseadmete suhtes. |
SAO.GEN.145 Kaasaskantavad elektroonikaseadmed
Õhusõiduki kapten ei luba ühelgi purilennuki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid (PED), sh elektroonilist lennudokumentatsiooni, mis mõjutab purilennuki süsteemide ja seadmete tööd või purilennuki käitamise võimet ebasoodsalt.
SAO.GEN.150 Ohtlikud kaubad
a) |
Õhusõiduki kapten ei luba ühelgi isikul tuua pardale ohtlikke kaupu. |
b) |
Mõistlikes kogustes kaubad ja ained, mis muul juhul liigitataks ohtlikeks kaupadeks ja mida kasutatakse lennuohutuse toetamiseks, loetakse lubatuks, kui nende vedu purilennuki pardal peetakse vajalikuks selleks, et tagada nende õigeaegne kättesaadavus lennutegevuse eesmärkidel. |
SAO.GEN.155 Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave
a) |
Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena:
|
b) |
Kui vastavalt punktile SAO.DEC.100 nõutakse lisaks deklaratsiooni, kantakse selle koopiat kaasas igal lennul. |
c) |
Kui kõiki järgmisi dokumente, käsiraamatuid ja teavet ei kanta kaasas pardal, peavad need olema kättesaadavad lennuväljal või käitamiskohas originaalis või koopiatena:
|
d) |
Erandina alapunktidest a ja b võib nendes sätestatud dokumente, käsiraamatuid ja teavet hoida lennuväljal või käitamiskohas järgmiste lendude puhul:
|
e) |
Õhusõiduki kapten või käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel originaaldokumendid kättesaadavaks asjaomase pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 24 tundi. |
SAO.GEN.160 Lennupäevik
Purilennuki, selle meeskonna ja iga reisiga seotud üksikasjalikud andmed kõikide lendude või lennuseeriate kohta talletatakse lennupäevikus või samaväärses dokumendis.
OP-ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
SAO.OP.100 Lennuväljade ja käitamiskohtade kasutamine
Õhusõiduki kapten kasutab üksnes selliseid lennuvälju ja käitamiskohti, mis vastavad asjaomasele purilennukitüübile ja lennutegevuse laadile.
SAO.OP.105 Müra vähendamise protseduurid — mootorpurilennukid
Õhusõiduki kapten peab võtma arvesse mootorpurilennuki tööga kaasneva müra mõju vähendamise protseduure ja tagama, et ohutusele pööratakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele.
SAO.OP.110 Reisijate teavitamine
Õhusõiduki kapten peab tagama, et reisijat teavitatakse enne lendu või vajaduse korral lennu ajal tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduuridest.
SAO.OP.115 Erikategooriate reisijate vedu
Õhusõiduki kapten peab tagama, et eritingimusi, abistamist või eriseadmeid vajavaid isikuid veetakse tingimustes, millega tagatakse purilennuki ning selles asuvate isikute või vara ohutus.
SAO.OP.120 Lennu ettevalmistus
Enne lennu alustamist tagab õhusõiduki kapten kõik järgneva:
a) |
purilennuki ohutuks käitamiseks vajalikud vahendid sobivad kavandatava lennuliigi jaoks; |
b) |
ilmastikutingimused võimaldavad kavandatud lennu ohutult lõpule viia; |
c) |
mootorpurilennuki puhul ja kui kavatsetakse kasutada mootorit, piisab kütusekogusest/muust energiast lennu ohutuks lõpuleviimiseks. |
SAO.OP.125 Tankimine ning akude laadimine või asendamine isikute pardalviibimise ajal – mootorpurilennukid
Kui mootorpurilennuki pardal on reisija,
a) |
siis mootorpurilennukit ei tangita ega |
b) |
laeta ega asendata mootorpurilennuki liikumapanemiseks kasutatavaid akusid. |
SAO.OP.130 Suitsetamine pardal
Suitsetamine on keelatud purilennuki pardal kõikide lennuetappide ajal.
SAO.OP.135 Ilmastikutingimused
Õhusõiduki kapten võib alustada või jätkata lendu üksnes juhul, kui kõige värskem kättesaadav meteoroloogiateave näitab, et ohutu maandumise võimalus on jätkuvalt alles.
SAO.OP.140 Jää ja muu saaste – maapealsed protseduurid
Õhusõiduki kapten võib alustada starti üksnes juhul, kui purilennuki välispind on puhas igasugusest saastest, mis võib kahjustada purilennuki lennutehnilisi omadusi või juhitavust, välja arvatud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) lubatud juhtudel.
SAO.OP.145 Lennuaegne kütuse- või muu energiakasutuse korraldamine – mootorpurilennukid
Mootorpurilennuki puhul peab õhusõiduki kapten lennu ajal korrapäraselt kontrollima, et kütuse või muu energia jääk ei oleks väiksem kui kogus, mis on vajalik ohutu maandumise tagamiseks.
SAO.OP.150 Lisahapniku kasutamine
Õhusõiduki kapten peab tagama, et kõik pardal viibivad isikud kasutaksid lisahapnikku, kui ta teeb kindlaks, et kavandatava lennu kõrgusel võib hapnikupuuduse tõttu väheneda nende töövõime või see võib neile kahjulikult mõjuda.
SAO.OP.155 Purilennukite erilennud
a) |
Enne purilennuki erilennu või erilendude seeria alustamist peab õhusõiduki kapten tegema riskianalüüsi, hinnates lennutegevuse keerukust, et määrata kindlaks kavandatava lennuga kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta vajaduse korral leevendavaid meetmeid. |
b) |
Purilennuki erilend teostatakse vastavalt kontroll-lehele. Õhusõiduki kapten koostab riskianalüüsi põhjal kontroll-lehe ja tagab, et see oleks vastavuses asjaomase erilennu ja selleks kasutatava purilennukiga, võttes arvesse kõiki käesolevas lisas esitatud nõudeid. Kontroll-leht peab olema õhusõiduki kaptenile ja kõigile teistele meeskonnaliikmetele igal lennul kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav, kui see on asjakohane nende tööülesannete täitmiseks. |
c) |
Õhusõiduki kapten vaatab kontroll-lehe korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda, et võtta nõuetekohaselt arvesse riskianalüüsi. |
POL-ALAJAGU
SUUTLIKKUS JA KÄITAMISPIIRANGUD
SAO.POL.100 Kaalumine
a) |
Purilennukit peab kaaluma purilennuki tootja kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (2) I lisaga. |
b) |
Käitaja tagab, et enne purilennuki esmast kasutuselevõttu on kaalumise teel kindlaks tehtud selle mass. Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile modifikatsioonid ja remondid, ning see nõuetekohaselt dokumenteerida. See teave tuleb teha õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks. Purilennuk tuleb uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide või remondi mõju massile ei ole täpselt teada. |
SAO.POL.105 Suutlikkus – üldist
Õhusõiduki kapten käitab purilennukit üksnes juhul, kui selle suutlikkus on piisav, et vastata rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisas sätestatud nõuetele ning lennu, õhuruumi, lennuvälja või kasutatavate käitamiskohtadega seotud muude piirangute järgimiseks, ning tagab, et kasutatakse plaanide ja kaartide kõige värskemaid kättesaadavaid versioone.
IDE-ALAJAGU
INSTRUMENDID, ANDMED JA VARUSTUS
SAO.IDE.100 Mõõteriistad ja seadmed – üldist
a) |
Käesoleva alajaoga nõutavad mõõteriistad ja seadmed peavad olema sertifitseeritud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa või, kui õhusõiduk on registreeritud kolmandas riigis, registreerimisriigi lennukõlblikkusnõuete kohaselt, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
|
b) |
Erandina alapunktist a ei pea olema sertifitseeritud käesoleva alajaoga ette nähtud järgmised mõõteriistad ja seadmed:
|
c) |
Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava õhusõiduki kapteni või muu lennumeeskonnaliikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad. |
SAO.IDE.105 Lennu- ja navigeerimismõõteriistad
a) |
Purilennukitel peavad olema vahendid kõigi järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
b) |
Lisaks alapunktile a peavad purilennukitel, mida käitatakse tingimustes, kus soovitud lennutrajektoori ei ole võimalik hoida ühe või mitme lisamõõteriista abita, pilvelennul või öisel ajal, olema vahendid kõigi järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
SAO.IDE.110 Lennuvalgustus
Öisel ajal käitatavas purilennukis peavad olema kõik järgmised valgustusseadmed:
a) |
kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem; |
b) |
navigatsiooni-/asukohatuled; |
c) |
maandumistuli; |
d) |
ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus, mis saab toidet purilennuki elektrisüsteemist; |
e) |
kaasaskantavad valgustid õhusõiduki kaptenile ja kõigile teistele lennumeeskonna liikmete jaoks ette nähtud töökohtadele. |
SAO.IDE.115 Lisahapnik
Purilennukites, mida käitatakse lendudel, kus punkti SAO.OP.150 kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur.
SAO.IDE.120 Päästevarustus ja signaalseadmed – lennud veekogu kohal
Kui purilennukit käitatakse veekogu kohal, määrab õhusõiduki kapten enne lennu alustamist kindlaks iga purilennukil veetava isiku ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral. Nende riskide põhjal otsustab purilennuki kapten, kas päästevarustus ja signaalseadmed peavad pardal olema või mitte.
SAO.IDE.125 Päästevarustus ja signaalseadmed – rasked otsingu- ja päästetingimused
Purilennukis, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema ülelennualale vastavad signaalseadmed ja päästevarustus.
SAO.IDE.130 Raadiosideseadmed
Purilennukil peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad pidada sidet kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 4. liite nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega.
SAO.IDE.135 Transponder
Purilennukil peab olema sekundaarradari (SSR) transponder, mille tehnilised võimalused on täielikult kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa punkti SERA.6005 alapunkti b kohaste nõuetega, ja kui lend toimub kolmanda riigi õhuruumis, kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega.
DEC-ALAJAGU
DEKLARATSIOON
SAO.DEC.100 Deklaratsioon
a) |
Käitaja peab artikli 3 lõikes 2 osutatud deklaratsioonis kinnitama, et ta täidab praegu ja ka edaspidi määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulisi nõudeid ja käesoleva määruse nõudeid. |
b) |
Käitaja esitab deklaratsioonis kogu järgmise teabe:
|
c) |
Käitaja esitab pädevale asutusele koos deklaratsiooniga nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMOC) loendi, et tõendada vajaduse korral nõuetele vastavust kooskõlas punktiga SAO.GEN.110. Loend peab sisaldama viiteid asjaomastele nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele (AMC). |
d) |
Käitaja kasutab deklaratsiooni koostamisel käesoleva lisa liites esitatud vormi. |
SAO.DEC.105 Deklaratsiooni muutmine ja ärilise lennutegevuse lõpetamine
a) |
Käitaja peab pädevale asutusele viivitamata teatama kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema vastavust määruse (EL) 2018/1139 V lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse kohastele nõuetele, mille kohta ta on pädevale asutusele esitanud deklaratsiooni, ning kõikidest muudatustest punkti SAO.DEC.100 alapunktis b osutatud teabes ja punkti SAO.DEC.100 alapunktis c osutatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite (AltMoC) loendis, mis sisalduvad deklaratsioonis või on sellele lisatud. |
b) |
Käitaja peab pädevale asutusele viivitamata teatama sellest, et ta on lõpetanud purilennukitega seotud ärilise lennutegevuse. |
(1) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
(2) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).
Liide
Tekst pildi