ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 321

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
17. detsember 2018


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1971, 11. detsember 2018, millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009 ( 1 )

1

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) ( 1 )

36

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1971,

11. detsember 2018,

millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2).

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (3) eesmärk on luua liidus elektroonilise side siseturg, kus suurema konkurentsi kaudu tagatakse investeeringute, innovatsiooni ja tarbijakaitse kõrge tase. Kõnealuse direktiiviga kehtestatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametile („BEREC“, Body of European Regulators for Electronic Communications) palju uusi ülesandeid, milleks muu hulgas on mitmesuguseid teemasid käsitlevate suuniste esitamine, tehniliste küsimustega seotud aruandlus, registrite, nimekirjade või andmebaaside pidamine ning arvamuste esitamine turu reguleerimise riigisiseste meetmete kavandeid käsitlevate siseturu menetluste kohta.

(2)

Kogu liitu hõlmava rändluse osas täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 531/2012 (4) elektroonilise side reguleeriva raamistikuga ette nähtud õigusnorme ja toetab nende rakendamist ning sätestab BERECile teatavad ülesanded.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2120 (5) sätestati BERECile lisaülesanded seoses avatud internetiühendusega. Lisaks on BERECi 30. augusti 2016. aasta augusti suunised Euroopa võrgu neutraalsuse eeskirjade rakendamise kohta riigi reguleerivate asutuste poolt olnud väärtuslikud selgitused tugeva, vaba ja avatud interneti kindlustamiseks, tagades õigusnormide järjepideva kohaldamise andmeliikluse võrdseks ja mittediskrimineerivaks käsitlemiseks internetiühenduse teenuste pakkumisel ning sellega kaasnevate lõppkasutajate õiguste tagamiseks.

(4)

Võttes arvesse vajadust tagada järjepidevate reguleerimistavade areng ja liidu elektroonilise side reguleeriva õigusraamistiku järjepidev kohaldamine, asutas komisjon oma otsusega 2002/627/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühma (ERG), (6) kes nõustab ja abistab komisjoni elektroonilise side võrkude ja teenuste siseturu konsolideerimisel ja üldisemalt kujutab endast ühenduslüli riigi reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel.

(5)

BEREC ja selle büroo loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1211/2009 (7). ERG asendati BERECiga, kelle ülesanne oli ühelt poolt aidata kaasa elektroonilise side võrkude ja teenuste siseturu arendamisele ja teiselt poolt selle paremale toimimisele, seades eesmärgiks tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine. BEREC toimib riigi reguleerivate asutuste vahelise ning riigi reguleerivate asutuste ja komisjoni vahelise koostööfoorumina nende liidu õigusraamistikust tulenevate kõikide ülesannete täitmisel. BEREC asutati selleks, et see esitaks eksperdiarvamusi ning tegutseks sõltumatult ja läbipaistvalt.

(6)

BEREC toimib ka asutusena, kes analüüsis ja arutas elektroonilise side valdkonna küsimusi ning andis nende kohta nõu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

(7)

Büroo asutati juriidilise isiku staatusega ühenduse asutusena, mis täidab määruses (EÜ) nr 1211/2009 sätestatud ülesandeid, eelkõige pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid. BERECile tõhusa toe pakkumiseks oli büroo õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult sõltumatu.

(8)

Liikmesriikide valitsuste esindajad määrasid otsusega 2010/349/EL (8) büroo asukohaks Riia. Läti Vabariigi valitsuse ja büroo vahel sõlmitud asukohaleping jõustus 5. augustil 2011.

(9)

Komisjon nägi oma 6. mai 2015. aasta teatisega „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ ette 2016. aastal ettepanekute esitamise elektroonilise side reguleeriva raamistiku ulatuslikuks ümberkorraldamiseks, keskendudes muu hulgas tulemuslikuma reguleeriva institutsioonilise raamistiku kujundamisele, et muuta osana digitaalse ühtse turu jaoks õigete tingimuste loomisest elektroonilise side suhtes kohaldatavad normid eesmärgipäraseks. Need tingimused hõlmavad väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu, raadiospektri traadita võrkude koordineeritumat juhtimist ning võrdsete võimaluste loomist täiustatud digitaalvõrkude ja innovaatiliste teenuste jaoks. Selles teatises rõhutati, et turu ja tehnoloogilise keskkonna muutumisest tulenevalt on vaja tugevdada institutsioonilist raamistikku BERECi rolli suurendamise kaudu.

(10)

Oma 19. jaanuari 2016. aasta resolutsioonis „Ettevalmistused digitaalse ühtse turu aktiks“ kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles digitaalset ühtset turgu paremini integreerima, tagades tõhusama institutsioonilise raamistiku kehtestamise.

(11)

BEREC ja büroo on andnud positiivse panuse elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepideva rakendamise suunas. Liikmesriigiti esineb siiski endiselt suuri erinevusi reguleerimistavade osas, mis mõjutab piiriülese äritegevusega seotud või mitmes liikmesriigis tegutsevaid ettevõtjaid, sealhulgas siis, kui BERECi suunised on küll olemas, kuid neid võiks arendada edasi. Selleks et aidata veelgi enam kaasa elektroonilise side siseturu arengule kogu liidus, edendada väga suure läbilaskevõimega andmesidele juurdepääsu ja selle kasutuselevõttu, konkurentsi elektroonilise side võrkude, teenuste ja seotud vahendite pakkumisel ning liidu kodanike huve, on käesoleva määruse eesmärk suurendada BERECi rolli. Selline rolli tähtsustumine tugevdaks BERECi oluliselt suurenenud rolli pärast määruste (EL) nr 531/2012 ja (EL) 2015/2120 ja direktiivi (EL) 2018/1972 vastuvõtmist.

(12)

Arvestades turu- ja tehnoloogilisi suundumusi, millega sageli kaasneb ulatuslikum piiriülene mõõde, ning seniseid kogemusi elektroonilise side valdkonna reguleeriva raamistiku järjepideva rakendamise tagamises, on vaja lähtuda BERECi ja büroo senisest tööst. Nende juhtimine ja tegevus peaksid olema ühtlustatud ja kohandatud neile antud ülesannete täitmiseks. Väljakujunenud menetlusi ning BERECile ja büroole antud uusi ülesandeid arvesse võttes ning selleks, et nende tulemuslikkust suurendada, tuleks ette näha täiendav stabiilsus nende juhtimiseks ja lihtsustada otsustamisprotsessi.

(13)

BEREC peaks esitama eksperdiarvamusi ja tekitama usalduse tänu oma sõltumatusele, nõuannete ja teabe kvaliteedile, menetluste ja töömeetodite läbipaistvusele ning ülesannete hoolikale täitmisele. BERECi sõltumatus ei tohiks takistada reguleerivate asutuste nõukogul pidamast arutelusid töörühmade poolt koostatud kavandite alusel.

(14)

Büroo uus ametlik nimi peaks olema „BERECi tugiamet“ („BERECi büroo“). Ameti lühinimena tuleks kasutada nimetust „BERECi büroo“. BERECi büroo peaks olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult sõltumatu. Selleks on vajalik ja asjakohane, et BERECi büroo oleks liidu asutus, kes on juriidiline isik ja kes teostab talle antud volitusi. Liidu detsentraliseeritud asutusena peaks BERECi büroo tegutsema oma volituste ja kehtiva institutsioonilise raamistiku piires. BERECi bürood ei tohiks käsitada välismaailmale liidu seisukoha edastajana ega liidu nimel õiguslike kohustuste võtjana.

(15)

Lisaks tuleks BERECi büroo juhtimist ja toimimist reguleerivad õigusnormid viia vajaduse korral vastavusse põhimõtetega, mis sätestati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta.

(16)

BEREC peaks abistama ja nõustama liidu institutsioone ja riigi reguleerivaid asutusi, sealhulgas seoses digitaalsete turgude üldist dünaamikat puudutavate küsimuste asjaomase regulatiivse mõjuga või nende suhetes, aruteludes ja teabevahetuses kolmandate isikutega ning parimate reguleerimistavade levitamisel kolmandatele isikutele. Lisaks oma panusele komisjoni avalikku konsulteerimisse peaks BEREC andma komisjonile taotluse korral nõu seadusandlike ettepanekute koostamisel. Lisaks peaks BEREC olema võimeline andma nõu Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende taotluse korral või omal algatusel.

(17)

BERECil kui riigi reguleerivate asutuste ja komisjoni esindajatest koosneval tehnilisel asutusel, kellel on eriteadmised elektroonilise side alal, on parim positsioon selleks, et talle saaks anda ülesandeid, mis hõlmavad panustamist turu reguleerimise riigisiseste meetmete kavandeid käsitlevatesse tõhusatesse siseturu menetlustesse, vajalike suuniste andmist riigi reguleerivatele asutustele ja muudele pädevatele asutustele ühiste kriteeriumide ja järjepideva regulatiivse lähenemisviisi tagamiseks ning teatavate registrite, andmebaaside ja nimekirjade pidamist liidu tasandil. See ei piira nende ülesannete täitmist, mis on antud riigi reguleerivatele asutustele, kes on elektroonilise side turgudele ja nende kohalikele tingimustele kõige lähemal.

(18)

Oma ülesannete täitmiseks peaks BEREC jätkama riigi reguleerivate asutuste eksperdiarvamuste koondamist. BEREC peaks püüdma tagada kõigi riigi reguleerivate asutuste osalemise tema reguleerimisülesannete täitmises ja toimimises. Selleks, et BERECit tugevdada ja esinduslikumaks muuta ning et säilitada eksperdiarvamusi, kogemusi ja teadmisi kõigi riiklike turgude konkreetse olukorra kohta, peaks iga liikmesriik tagama oma riigi reguleerivale asutusele piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on nõutavad BERECi töös täiel määral osalemiseks.

(19)

Võttes arvesse elektroonilise side teenuseid pakkuvate sektorite üha suurenevat lähenemist ja nende sektorite arenguga seotud õigusküsimuste horisontaalset mõõdet, peaks BERECil ja BERECi bürool olema lubatud teha koostööd riigi reguleerivate asutuste, muude liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, eelkõige komisjoni otsusega 2002/622/EÜ (9) loodud raadiospektripoliitika töörühmaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1972 (10) loodud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (11) loodud Euroopa Andmekaitsenõukoguga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL (12) loodud Euroopa audiovisuaalmeedia teenuseid reguleerivate asutuste töörühmaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 526/2013 (13) loodud Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (14) loodud Euroopa GNSSi Agentuuriga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2006/2004 (15) loodud tarbijakaitsealase koostöö võrgustikuga, Euroopa konkurentsiasutuste võrgustikuga ning Euroopa standardiorganisatsioonidega, ilma et see piiraks nimetatud asutuste ja ametite rolli, samuti olemasolevate komiteedega (nt sidekomitee ja raadiospektrikomitee). Ka peaks BERECil ja BERECi bürool olema õigus teha koostööd liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega konkurentsi, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas ning kolmandate riikide pädevate asutustega, eelkõige reguleerivate asutustega, kes on pädevad elektroonilise side valdkonnas, ja/või nendest asutustest koosnevate rühmadega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. BERECil peaks olema õigus pidada avalikke konsultatsioone huvitatud isikutega.

(20)

BERECil peaks olema õigus sõlmida pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid, millega ei tohiks luua õiguslikke kohustusi. Selliste kokkulepete eesmärk võiks olla näiteks koostöösuhete arendamine ja õigusküsimustes arvamuste vahetamine. Komisjon peaks tagama, et vajalikud koostöökokkulepped on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega, et BEREC tegutseb oma volituste ja kehtiva institutsioonilise raamistiku piires ning et teda ei käsitata välismaailmale liidu seisukoha esitajana ega liidule rahvusvaheliste kohustuste võtjana.

(21)

BEREC peaks koosnema reguleerivate asutuste nõukogust ja töörühmadest. Reguleerivate asutuste nõukogu esimehe rolli roteerumine peaks tagama BERECi töö järjepidevuse. Lisaks tuleks soodustada mitmesuguseid riigi reguleerivaid asutusi esindavate aseesimeeste rollide roteerumist.

(22)

BEREC peaks olema suuteline tegutsema liidu huvides, sõltumata igasugusest välisest sekkumisest, sealhulgas poliitilisest survest või ärilisest sekkumisest. Seetõttu on oluline tagada, et reguleerivate asutuste nõukogu liikmeteks nimetatud isikutel on võimalikult suur isiklik ja funktsionaalne sõltumatus. Sellisel tasemel isiklik ja funktsionaalne sõltumatus on riigi reguleeriva asutuse juhil või selle kollegiaalse kogu liikmel või nende asendajatel. Täpsemalt peaksid nad oma ülesannete täitmisel olema sõltumatud ja objektiivsed, ei peaks taotlema ega võtma vastu juhiseid ning nad peaksid olema kaitstud meelevaldse ametist vabastamise eest. Riigi reguleeriva asutuse asendusliikme ülesandeid võib täita ka riigi reguleeriva asutuse juht, kollegiaalse kogu liige, nende kummagi asendaja või riigi reguleeriva asutuse muu esindaja, kes tegutseb reguleerivate asutuste nõukogu asendatava liikme nimel ja tema volituste piires.

(23)

Kogemused on näidanud, et enamikku BERECi ülesandeid saab paremini täita töörühmade kaudu, mis peaksid alati tagama kõigi riigi reguleerivate asutuste seisukohtade ja panuste võrdse arvessevõtmise. Töörühmade loomise ja nende esimeeste nimetamise eest peaks seetõttu vastutama reguleerivate asutuste nõukogu. Riigi reguleerivad asutused peaksid ametisse nimetamise taotlusele kiiresti reageerima, et tagada töörühmade kiire loomine, seda eelkõige töörühmade puhul, mis on seotud tähtajaliste menetlustega. Töörühmades peaks olema võimalik osaleda komisjoni ekspertidel. BERECi büroo töötajad peaksid töörühmade tegevust toetama ja sellesse panustama.

(24)

Vajaduse korral ja igat üksikjuhtu eraldi käsitledes peaks reguleerivate asutuste nõukogul ja haldusnõukogul olema võimalik kutsuda iga isikut, kelle arvamus võiks olla huvipakkuv, oma koosolekutele ja töörühmade koosolekutele vaatlejana osalema.

(25)

Kui see on asjakohane ja sõltuvalt ülesannete jaotusest igas liikmesriigis tuleks asjaomases töörühmas võtta arvesse muude pädevate asutuste arvamusi, näiteks konsulteerides riigi tasandil või kutsudes muude pädevate asutuste eksperdid asjaomastele koosolekutele, kus nende arvamused on vajalikud. Igal juhul tuleks säilitada BERECi sõltumatus.

(26)

Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu peaksid toimima paralleelselt ning esimene neist peaks tegema otsuseid peamiselt regulatiivsetes küsimustes ja teine sellistes haldusküsimustes nagu eelarve, personal ja audit. Reeglina ja lisaks komisjoni esindajatele peaksid riigi reguleerivate asutuste esindajad haldusnõukogus olema samaaegselt ka reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, kusjuures riigi reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik määrata muid esindajaid, kes vastavad samadele nõutele.

(27)

Varem teostas ametisse nimetava asutuse volitusi büroo juhtkomitee aseesimees. Käesolevas määruses sätestatakse, et haldusnõukogu delegeerib asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile, kellel on õigus need volitused edasi delegeerida. See aitaks kaasa BERECi büroo personali tõhusale juhtimisele.

(28)

Reguleerivate asutuste nõukogul ja haldusnõukogul peaks olema vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Arvestades varasemaid kogemusi ja BERECi suuremat rolli võib reguleerivate asutuste nõukogu või haldusnõukogu vajada täiendavaid koosolekuid.

(29)

Direktor peaks jääma BERECi büroo esindajaks õigus- ja haldusküsimustes. Haldusnõukogu peaks direktori ametisse nimetama avatud ja läbipaistva valikumenetluse tulemusena, et tagada kandidaatide range hindamine ja kõrge sõltumatuse tase. Varem oli büroo haldusdirektori ametiaeg kolm aastat. Direktori volituste kehtivus peab olema piisavalt pikk, et tagada BERECi büroo stabiilsus ja pikaajalise strateegia elluviimine.

(30)

BERECi büroo suhtes tuleks kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (16).

(31)

BERECi büroo peaks andma BERECi töö jaoks kogu vajaliku professionaalse ja haldusalase toe, sealhulgas finants-, organisatsioonilise ja logistilise toe ning panustama BERECi regulatiivsesse töösse.

(32)

Et tagada BERECi büroo sõltumatus ja iseseisvus ning toetada BERECi tööd, peaks BERECi bürool olema oma eelarve, mille vahendid peaksid pärinema peamiselt liidu rahalisest toetusest. See eelarve peaks olema piisav ja kajastama BERECi ja BERECi büroo lisaülesandeid ja suurenenud rolli. BERECi büroo rahastamine peaks toimuma vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (17) (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 31.

(33)

BERECi bürool peaks olema oma ülesannete täitmiseks piisavalt töötajaid. Kõiki BERECi büroole antud ülesandeid, sealhulgas BERECile professionaalsete ja haldusalaste tugiteenuste pakkumist tema regulatiivsete ülesannete täitmisel kooskõlas finants-, personali- ja muude kohaldatavate normidega, ning BERECi büroolt nõutavate operatiivülesannete suuremat osakaalu tema haldusülesannetega võrreldes tuleks vahendite eraldamise programmis nõuetekohaselt hinnata ja kajastada.

(34)

Selleks, et veelgi laiendada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidevat rakendamist, peaksid reguleerivate asutuste nõukogu, töörühmad ja haldusnõukogu olema avatud selliste kolmandate riikide elektroonilise side valdkonnas pädevate reguleerivate asutuste osalusele, kui kolmandad riigid on sõlminud liiduga asjaomase kokkuleppe, nagu EMP EFTA riigid ja kandidaatriigid.

(35)

Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega peaksid BEREC ja BERECi büroo vajaduse korral avaldama oma veebilehel teavet oma töö kohta. Eelkõige peaks BEREC avalikustama kõik oma ülesannete täitmisel väljastatud lõplikud dokumendid, nagu arvamused, suunised, aruanded, soovitused, ühised seisukohad ja parimad tavad ning samuti kõik uuringud, mis on tema tegevuse toetuseks tellitud. BEREC ja BERECi büroo peaksid samuti avalikustama oma ülesannete ajakohastatud nimekirjad ning liikmete, asendusliikmete ja muude korraldusorganite koosolekutel osalejate ajakohastatud nimekirjad ning reguleerivate asutuste nõukogu liikmete, haldusnõukogu liikmete ja direktori huvide deklaratsioonid.

(36)

BEREC, keda toetab BERECi büroo, peaks olema võimeline tegelema oma pädevuse piires teavitustegevusega, mis ei tohiks kahjustada BERECi põhiülesannete täitmist. BERECi teavitusstrateegia sisu ja rakendamine peaks olema järjepidev, objektiivne, asjakohane ja kooskõlas komisjoni ning muude institutsioonide strateegiate ja tegevusega, et võtta arvesse liidu laiemat kuvandit. BERECi büroo teavitustegevus peaks toimuma kooskõlas asjaomaste teavitamis- ja levitamiskavadega, mille on vastu võtnud haldusnõukogu.

(37)

Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks BERECil ja BERECi bürool olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet komisjonilt, riigi reguleerivatelt asutustelt ning viimase abinõuna muudelt asutustelt ja ettevõtjatelt. Teabenõuded peaksid olema põhjendatud, taotletava eesmärgiga proportsionaalsed ega tohiks adressaate liigselt koormata. Riigi reguleerivad asutused peaksid tegema BERECi ja BERECi bürooga koostööd ning andma õigeaegselt täpset teavet tagamaks, et BERECil ja BERECi bürool on võimalik oma ülesandeid täita. BEREC ja BERECi büroo peaksid samuti jagama kogu vajalikku teavet komisjoni, riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutustega vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele. Asjakohastel juhtudel tuleks tagada teabe konfidentsiaalsus. Taotluse piisava põhjendatuse hindamisel peaks BEREC kaaluma, kas taotletud teave on seotud üksnes asjaomastele asutustele ette nähtud ülesannete täitmisega.

(38)

BERECi büroo peaks looma ühise teabe- ja sidesüsteemi, et vältida teabetaotluste dubleerimist ning lihtsustada kõigi asjaomaste asutuste omavahelist suhtlemist.

(39)

Et tagada konfidentsiaalsuse kõrge tase ja hoida ära huvide konflikte, tuleks reegleid, mida neis küsimustes kohaldatakse BERECi ja BERECi büroo korraldusorganite liikmete suhtes, kohaldada ka nende asendusliikmete suhtes.

(40)

Kuna käesoleva määrusega antakse BERECile ja BERECi büroole uusi ülesandeid ja muude liidu õigusaktidega võidakse talle anda lisaülesandeid, peaks komisjon regulaarselt hindama BERECi ja BERECi büroo tegevust ning nende institutsioonilise struktuuri tõhusust muutuvas digitaalses keskkonnas. Kui komisjon leiab selle hindamise tulemusel, et kõnealune institutsiooniline struktuur ei sobi BERECi ja BERECi büroo ülesannete täitmiseks ja eelkõige selleks, et tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine, peaks komisjon uurima kõiki võimalikke variante selle struktuuri parandamiseks.

(41)

Käesoleva määrusega asutatud BERECi büroo asendab büroo, mis asutati määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel juriidilise isiku staatusega ühenduse asutusena, ning on seoses kõigi omandiõiguste, lepingute, sealhulgas asukohalepingu, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane. BERECi büroo peaks üle võtma selle büroo töötajad, kelle õigusi ja kohustusi see ei tohiks mõjutada. BERECi ja büroo töö järjepidevuse tagamiseks peaksid nende esindajad, st reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee esimees ja aseesimehed ning haldusdirektor jääma ametisse oma ametiaja lõpuni.

(42)

Enamikes liikmesriikides tugineb märkimisväärne hulk tarbijaid endiselt traditsioonilistele rahvusvahelise side teenustele nagu telefonikõned ja lühisõnumid, vaatamata sellele, et järjest enamatele tarbijatele on kättesaadavad numbrivaba isikutevahelise side teenused, mis võimaldavad rahvusvahelisi kõnesid teha traditsiooniliste teenustega võrreldes oluliselt madalama tasu eest või hoopis rahalist makset sooritamata.

(43)

2013. aastal esitas komisjon mõjuhinnangul põhineva määruse, mis sisaldas sätet ELi-sisesele sidele kohaldatavate regulatiivsete meetmete kohta. BEREC ja komisjon kogusid ELi-sisese side turu kohta täiendavaid andmeid 2017.–2018. aastal komisjoni uuringu ja Eurobaromeetri kaudu. Nende andmete põhjal selgus, et nii püsivõrgu kui ka mobiilside puhul eksisteerivad jätkuvalt olulised hinnaerinevused riigisiseste ning teises liikmesriigis lõppevate kõnede ja lühisõnumite vahel, kus hinnad erinevad oluliselt sõltuvalt riigist, operaatorist ja tariifipaketist, ning püsivõrgu ja mobiilsete kõnesideteenuste vahel. Üldkasutatavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad küsivad sageli tarbimispõhist ELi-sisese side hinda, mis on oluliselt kallim kui riigisisesed tariifid ja millele lisanduvad täiendavad kulud. ELi-sisese püsivõrgu või mobiilikõne hind on riigisisese kõne standardhinnast keskmiselt kolm korda kõrgem ja ELi-sisese lühisõnumi standardhind on kaks korda kallim riigisisese lühisõnumi hinnast. Kuid need aritmeetilised keskmised varjavad olulisi erinevusi liikmesriikide vahel. Mõnel juhul on ELi-sisese kõne standardhind kuni kaheksa korda kõrgem kui riigisisese kõne standardhind. Selle tulemusel seisavad kliendid mitmes liikmesriigis silmitsi väga kõrgete ELi-sisese side hindadega. Nimetatud kõrged hinnad mõjutavad eeskätt tarbijaid, eriti neid, kes ei kasuta selliseid sideteenuseid sageli või kelle tarbimismaht on väike ehk siis suuremat osa ELi-sisese side teenuseid kasutavatest tarbijatest. Samal ajal teevad mitmed teenusepakkujad eripakkumisi, mis on eriti atraktiivsed äriklientidele ja tarbijatele, kes tarbivad märkimisväärsel hulgal ELi-sisese side teenuseid. Selliste pakkumiste eest ei küsita tavaliselt tegeliku tarbimise hinda ja need võivad sisaldada teataval hulgal ELi-siseseid kõneminuteid või lühisõnumeid igakuise püsitasu eest (täiendav pakkumine) või sisaldada teataval hulgal ELi-siseseid kõneminuteid või lühisõnumeid igakuises kõneminutite või lühisõnumite mahupaketis, kas ilma lisatasuta või väikese lisatasu eest. Nende pakkumiste tingimused ei ole sageli atraktiivsed tarbijatele, kes kasutavad ELi-sisese side teenuseid üksnes harva, prognoosimatul või võrdlemisi väikesel hulgal. Seega on oht, et nimetatud tarbijad maksavad ELi-sisese side eest ülemäära kõrget hinda ja neid tuleks kaitsta.

(44)

ELi-sisese side kõrge hind takistab siseturu toimimist, kuna heidutab otsimast ja ostmast kaupu ja teenuseid teises liikmesriigis asuvalt teenusepakkujalt. Seetõttu on vaja seada konkreetsed ja proportsionaalsed piirangud hinnale, mida avalikult kättesaadavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad võivad tarbijatelt ELi-sisese side eest küsida, et kõrvaldada nimetatud kõrged hinnad.

(45)

Kui avalikult kättesaadavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad küsivad oma tarbijatelt ELi-sisese side eest tasu, mis täielikult või osaliselt põhineb sellise teenuse tarbimisel, sealhulgas juhtudel kui tehakse tarbimispõhine mahaarvamine selliste teenuste kuutasudelt või ettemaksudelt, ei tohi selline tasu ületada 0,19 eurot kõneminuti eest ja 0,06 eurot lühisõnumi eest. Need ülempiirid vastavad maksimaalsele hinnale, mida praegu kohaldatakse reguleeritud rändluskõnede ja lühisõnumite suhtes. Liidusisese rändluse puhul kaitsevad tarbijaid kõneteenuse eurotariif ja SMSi eurotariif, mis on järkjärgult asendatud kontseptsiooniga „rändle nagu kodus“. Neid ülempiire peetakse ka sobivaks võrdlusaluseks, et kehtestada reguleeritud ELi-sisese side maksimummäär viieks aastaks alates 15. maist 2019. Praeguse ülempiiri näol on tegu lihtsa, läbipaistva ja järeleproovitud abinõuga, mis kaitseb kõrgete hindade eest ja sobib ülemmääraks kogu reguleeritud ELi-sisese piiriülese side jaehindadele. Nii liidu piires tehtud rändluskõned kui ka ELi-sisesed kõned on sarnase kulustruktuuriga.

(46)

Ülempiirid peaks võimaldama avalikult kättesaadavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujatel saada tagasi nende kulud, tagades seega proportsionaalse sekkumise nii mobiili- kui ka püsivõrgu kõnede turul. Ülempiire kohaldatakse otseselt üksnes nendele määradele, mis põhinevad tegelikul tarbimisel. Neil peaks olema distsiplineeriv mõju ka sellistele pakkumistele, mille puhul teatav hulk ELi-sisest sidet on hinna sees, ilma et selle eest küsitaks eraldi tasu, kuna tarbijatel on võimalik ELi-sisese side puhul minna üle tariifipõhisele tarbimisele. ELi-sisese side mahtude suhtes, mis ületavad paketis sisalduvat mahtu ja mille eest küsitakse eraldi tasu, tuleks kohaldada ülempiiri. Meede peaks proportsionaalsel viisil tagama, et neid tarbijaid, kelle ELi-sisese side tarbimismaht on väike, kaitstakse kõrgete hindade eest ning samal ajal peaks see avaldama teenusepakkujatele üksnes mõõdukat mõju.

(47)

Avalikult kättesaadavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad peaksid olema võimelised pakkuma oma tarbijatele alternatiivseid rahvusvahelise side tariife, mille määrad erinevad reguleeritud ELi-sisese side määradest, ja tarbijatel peaks olema võimalik selgesõnaliselt väljendada oma otsust sellise pakkumise kasuks teadlikult ning pöörduda eelmise valiku juurde tagasi igal ajal ja tasuta, isegi pakkumiste puhul, millega tarbijad liitusid enne sellise sätte jõustumist. Üksnes rahvusvahelise side alternatiivsed pakkumised, näiteks pakkumised, mis hõlmavad kõiki kolmandaid riike või mõnda nendest, millega tarbija on nõustunud, vabastaks teenusepakkujad nende kohustusest mitte ületada reguleeritud ELi-sisese side hinna ülempiiri. Muud eelised, näiteks subsideeritud lõppseade või allahindlused muudele elektroonilise side teenustele, mida teenusepakkujad tarbijatele pakuvad, on tavapärane osa omavahelisest konkurentsist ja ei tohiks mõjutada hinna ülempiiri kohaldatavust reguleeritud ELi-sisese side puhul.

(48)

Reguleeritud ELi-sisesele sidele hinna ülempiiri kehtestamine võib mõnda avalikult kättesaadavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujat mõjutada märkimisväärselt rohkem kui enamikku teistest teenusepakkujatest liidus. Ennekõike võiks see paika pidada nende teenusepakkujate puhul, kes saavad eriti suure osa oma tulust või tegevuskasumist ELi-sisesest sidest või kelle riigisisene marginaal on sektori võrdlusnäitajatega võrreldes madal. Reguleeritud ELi-sisese side marginaali vähenemise tulemusel ei pruugi teenusepakkuja olla suuteline säilitama riigisisest hinnamudelit. Selline stsenaarium on väga ebatõenäoline, kuna maksimumhinnad on selgelt kõrgemad kui ELi-sisese side pakkumise kulud. Selliste väga erandlike stsenaariumide proportsionaalsel viisil lahendamiseks peaksid riigi reguleerivatel asutustel olema võimalik teha erand sellise teenusepakkuja palvel põhjendatud erandjuhtudel.

(49)

Igasugune erand tuleks teha üksnes juhul, kui teenusepakkuja suudab tõendada, BERECi poolt kehtestatud asjakohase võrdlusnäitajaga võrreldes, et teda mõjutab see olukord rohkem kui teisi liidu teenusepakkujaid, ja kui selline mõju võiks märkimisväärselt nõrgestada kõnealuse teenusepakkuja suutlikkust säilitada riigisisese side hinnamudel. Kui riigi reguleeriv asutus teeb erandi, peaks ta kindlaks määrama maksimaalse hinnataseme, mida teenusepakkuja võiks kohaldada reguleeritud ELi-sisese side puhul ja mis võimaldaks tal säilitada riigisisese side puhul konkurentsivõimelise hinnataseme. Kõik erandid kehtivad maksimaalselt aasta ja erandit on võimalik pikendada, kui teenusepakkuja tõendab, et erandi saamiseks vajalikud tingimused on jätkuvalt täidetud.

(50)

Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, peaks reguleeritud ELi-sisese side hindade ülempiiride kohaldatavus olema ajaliselt piiratud ning kaotama kehtivuse viis aastat pärast selle jõustumist. Selline piiratud kestus peaks võimaldama nõuetekohaselt hinnata meetmete mõju ja otsustada, millisel määral on vaja tarbijaid jätkuvalt kaitsta.

(51)

Et tagada kogu liidus selliste tarbijate, keda mõjutavad ELi-sisese side märkimisväärsed hinnaerinevused negatiivselt, järjepidev, õigeaegne ja kõige tõhusam kaitse, peaksid kõnealused sätted olema vahetult kohaldatavad ja määruses sätestatud. Kõige sobivam määrus nimetatud eesmärgil oleks määrus (EL) 2015/2120, mis võeti vastu pärast mõjuhinnangut, mis muu hulgas hõlmas ettepanekut ELi-sisese side kui vajaliku vahendi kohta, mille abil viia lõpuni elektroonilise side siseturu väljakujundamine. Tõenäolist mõju teenusepakkujate ELi-sisese side pakkumisest saadavale tulule on veelgi leevendanud rändluse eurotariifi kohaldamine ülempiirina nii püsivõrgu- kui ka mobiilside puhul, mille eesmärk on pakkuda suuremat kindlust; ja BERECi 2018. aasta analüüsiga on tõendatud, et sekkumisperioodil meetme poolt mõjutatud püsivõrguside mahud on märkimisväärselt vähenenud. Seetõttu tuleks nimetatud sätted kehtestada määruse (EL) 2015/2120 muudatusena, mida tuleks samuti kohandada selle tagamiseks, et liikmesriigid võtavad vastu õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse kõnealuse õigusnormi rikkumise korral.

(52)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine kindlaksmääratud ulatuses, eelkõige seoses piiriüleste aspektidega ning riigisiseste meetmete kavandeid käsitlevate tõhusate siseturu menetluste kaudu, ning tagada, et tarbijatelt ei küsita liiga kõrget hinda numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kasutamise eest, mis algavad tarbija teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppevad mis tahes püsivõrgu- või mobiiltelefoni numbril teises liikmesriigis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)

Käesolev määrus muudab ja laiendab määruse (EÜ) nr 1211/2009 kohaldamisala. Kuna tehtavad muudatused on laadilt olulised, tuleks see õigusakt selguse huvides kehtetuks tunnistada. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tuleks käsitada viidetena käesolevale määrusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo).

2.   BEREC ja BERECi büroo asendavad määrusega (EÜ) nr 1211/2009 loodud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti ja büroo ning on nende õigusjärglased.

Artikkel 2

BERECi büroo juriidilise isiku staatus

1.   BERECi büroo on liidu amet. Ta on juriidiline isik.

2.   BERECi bürool on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on omistatud juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3.   BERECi bürood esindab tema direktor.

4.   BERECi büroo on ainuvastutav talle määratud ülesannete ja antud volituste täitmise eest.

5.   BERECi büroo asukoht on Riias.

II PEATÜKK

BERECi EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 3

BERECi eesmärgid

1.   BEREC tegutseb määruste (EL) nr 531/2012 ja (EL) 2015/2120 ning direktiivi (EL) 2018/1972 kohaldamisala piires.

2.   BEREC järgib direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 3 sätestatud eesmärke. Eelkõige on BERECi eesmärk tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohaldamisala piires.

3.   BEREC täidab oma ülesandeid sõltumatult, erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt.

4.   BEREC tugineb riigi reguleerivate asutuste käsutuses olevatele eksperdiarvamustele.

5.   Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 9 lõikega 3 peab iga liikmesriik tagama, et tema riigi reguleerivad asutused saavad täiel määral osaleda BERECi korraldusorganite töös.

6.   Liikmesriikides, kus direktiivi (EL) 2018/1972 kohaselt vastutab rohkem kui üks riigi reguleeriv asutus, tagavad need asutused vajaduse korral üksteisega kooskõlastamise.

Artikkel 4

BERECi reguleerimisülesanded

1.   BERECil on järgmised reguleerimisülesanded:

a)

riigi reguleerivate asutuste, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni abistamine ja nõustamine ning koostöö tegemine riigi reguleerivate asutuste ja komisjoniga nende taotluse korral või omal algatusel enda pädevusvaldkonda kuuluvas mis tahes tehnilises küsimuses seoses elektroonilise sidega;

b)

taotluse korral komisjoni abistamine ja nõustamine elektroonilise side valdkonnas seadusandlike ettepanekute koostamisel, sealhulgas kõikide käesoleva määruse või direktiivi (EL) 2018/1972 muutmiseks tehtud ettepanekute puhul;

c)

Määruses (EL) nr 531/2012 ja direktiivis (EL) 2018/1972 osutatud arvamuste esitamine, eelkõige seoses järgmisega:

i)

piiriüleste vaidlusküsimuste lahendamine vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 27;

ii)

turu reguleerimist käsitlevate siseturu menetlustega seotud riigisiseste meetmete kavandid vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklitele 32, 33 ja 68;

iii)

ühtlustamist käsitlevate otsuste või soovituste eelnõud vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklitele 38 ja 93;

vi)

lõppkasutajate vaheline läbivühenduvus vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 61 lõikele 2;

v)

üleliidulise mobiilikõnede lõpetamise ühtse maksimummäära ja üleliidulise püsivõrgukõnede lõpetamise ühtse maksimummäära kindlaksmääramine vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 75;

vi)

Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 102 kohane lepingu kokkuvõtlik vorm;

vii)

üldloa riiklik rakendamine ja toimimine ning selle mõju siseturu toimimisele vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 122 lõikele 3;

viii)

vajaduse korral turu- ja tehnoloogia suundumuste jälgimine seoses elektroonilise side eri liiki teenustega ja nende mõjuga direktiivi (EL) 2018/1972 III jao III jaotise kohaldamisele vastavalt selle direktiivi artikli 123 lõikele 1;

d)

Liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku, eelkõige määrustes (EL) nr 531/2012 ja (EL) 2015/2120 ning direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatu rakendamist käsitlevate suuniste esitamine seoses järgmisega:

i)

Direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 12 kohane teavitamisvorm;

ii)

kohustuste järjepidev täitmine seoses geograafilise ülevaadete ja prognoosidega vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 22;

iii)

asjakohased kriteeriumid, et edendada direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 61 lõike 3 järjepidevat kohaldamist;

iv)

ühise lähenemisviisi kohaldamine võrgu lõpp-punktide tuvastamise suhtes erinevates võrgu topoloogiates vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 61 lõikele 7;

v)

ühised lähenemisviisid, mida kohaldatakse lõppkasutajate piiriülese nõudluse rahuldamisel vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 66;

vi)

standardpakkumise miinimumnõuded vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 69;

vii)

direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 76 lõikes 1 ja IV lisas sätestatud tingimuste riigi reguleerivate asutuste poolse järjepideva kohaldamise edendamine;

viii)

kriteeriumid, millele võrk peab vastama, et seda saaks käsitada väga suure läbilaskevõimega võrguna vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 82;

ix)

numeratsiooniressursside haldamissuutlikkuse ja numeratsiooniressursside ammendumise ohu hindamise ühised kriteeriumid vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 93;

x)

asjakohased teenusekvaliteedi parameetrid, kohaldatavad mõõtmismeetodid, avaldatava teabe sisu ja vorm ning kvaliteedi sertifitseerimise mehhanismid vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 104;

xi)

selle hindamine, kas direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 110 lõike 2 kohaselt üldsusele antavate hoiatuste süsteemi tõhusus on samaväärne kõnealuse artikli lõike 1 alusel antavate hoiatuste tõhususega;

xii)

juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 3 lõikele 8;

xiii)

riigi reguleerivate asutuste kohustuste täitmine seoses avatud internetiühendusega vastavalt määruse (EL) 2015/2120 artikli 5 lõikele 3;

xiv)

parameetrid, millega riigi reguleerivad asutused peavad riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamisel arvestama vastavalt määruse (EL) 2015/2120 artikli 5a lõikele 6;

e)

omal algatusel või mõne riigi reguleeriva asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel muude suuniste esitamine, et tagada elektroonilise side õigusraamistiku järjepidev rakendamine ja riigi reguleerivate asutuste järjepidevad regulatiivsed otsused, eelkõige suuniste esitamine õigusküsimustes, mis mõjutavad paljusid liikmesriike või millel on piiriülene mõõde;

f)

kui see on asjakohane, osalemine vastastikuse hindamise foorumil valikumenetlusi käsitlevate meetmete kavandite küsimuses vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 35;

g)

osalemine töös, mis aitab lahendada küsimusi, mis puudutavad tema pädevusvaldkondi seoses raadiospektrialase turu reguleerimise ja konkurentsiga vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 4;

h)

potentsiaalsete riikidevaheliste turgude analüüsi läbiviimine vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 65 ja lõppkasutajate piiriülese nõudluse analüüsi läbiviimine vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 66;

i)

teabe kogumise jälgimine ja asjakohasel juhul määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine vastavalt selle määruse artiklitele 16 ja 19;

j)

aruandlus ameti pädevusvaldkonda kuuluvate tehniliste küsimuste kohta, eelkõige seoses järgmisega:

i)

punktides c, d ja e osutatud arvamuste ja suuniste praktiline kohaldamine;

ii)

liikmesriikide parimad tavad piisava internetiühenduse lairibateenusele kättesaadavuse kindlaksmääramise toetamisel vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 84;

iii)

hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste areng nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste puhul, rändlusteenuse tegelike hulgihindade areng tasakaalustamata liikluse puhul, seosed rändlusteenuste jaehindade, hulgihindade ning hulgimüügikulude vahel ning tariifide läbipaistvus ja võrreldavus vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artiklile 19;

iv)

määruse (EL) 2015/2120 artikli 5 kohaselt riigi reguleerivate asutuste esitatavate aastaaruannete tulemused, mis avaldatakse iga-aastases koondaruandes;

v)

kord aastas elektroonilise side sektori turuarengud;

k)

riigi reguleerivatele asutustele soovituste ja ühiste seisukohtade andmine ja parimate reguleerimistavade levitamine, et ergutada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidevat ja paremat rakendamist;

l)

järgmiste andmebaaside loomine ja tööshoidmine:

i)

pädevatele asutustele üldloa alusel tegutsevate ettevõtjate poolt edastatud teavituste andmebaas vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 12;

ii)

liidus territooriumivälise kasutusõigusega numeratsiooniressursside andmebaas vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 93 lõike 4 neljandale lõigule;

iii)

asjakohasel juhul liikmesriikide hädaabiteenistuste E.164 numbrite andmebaas vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 109 lõike 8 kolmandale lõigule;

m)

regulatiivsete uuenduste vajaduse hindamine ning riigi reguleerivate asutuste tegevuse kooskõlastamine, et võimaldada uue innovaatilise elektroonilise side väljatöötamist;

n)

riigi reguleerivate asutuste andmekogumise ajakohastamine, koordineerimine ja standardimine. Need andmed tuleks teha BERECi veebisaidil ja Euroopa andmeportaalis avatud, taaskasutataval ja masinloetaval kujul üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusnorme ja nõutavat konfidentsiaalsustaset;

o)

muude ametile liidu õigusaktidega, eelkõige määrustega (EL) nr 531/2012 ja (EL) 2015/2120 ning direktiiviga (EL) 2018/1972 antud ülesannete täitmine.

2.   BEREC avalikustab oma reguleerimisülesanded ja ajakohastab uute ülesannete saamisel seda teavet

3.   BEREC avalikustab lõikes 5 osutatud avaliku konsulteerimise eesmärgil kõik lõplikud arvamused, suunised, aruanded, soovitused, ühised seisukohad, parimad tavad ning kõik tellitud uuringud, nagu ka asjakohased dokumendikavandid.

4.   Ilma et see piiraks asjaomase liidu õiguse järgimist, võtavad riigi reguleerivad asutused ja komisjon täiel määral arvesse kõiki suuniseid, arvamusi, soovitusi, ühiseid seisukohti ja parimaid tavasid, mille BEREC on vastu võtnud, et tagada elektroonilise side reguleeriva raamistiku järjepidev rakendamine artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldamisala piires.

Kui riigi reguleeriv asutus kaldub kõrvale lõike 1 punktis e osutatud suunistest, esitab ta kõrvalekaldumise põhjused.

5.   BEREC konsulteerib vajaduse korral huvitatud isikutega ja annab neile võimaluse esitada märkusi mõistliku ajavahemiku jooksul, mille pikkus oleneb küsimuse keerukusest. Ajavahemik ei tohi olla lühem kui 30 päeva, välja arvatud erandolukorras. Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, teeb BEREC selliste avalike konsultatsioonide tulemused üldsusele kättesaadavaks. Sellised konsultatsioonid toimuvad otsustusprotsessis võimalikult varakult.

6.   BEREC võib vajaduse korral konsulteerida ja teha koostööd asjaomaste riiklike asutustega, kes on pädevad konkurentsi, tarbijakaitse ja andmekaitse valdkonnas.

7.   BEREC võib vajaduse korral teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega ning samuti kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt artikli 35 lõikele 1.

III PEATÜKK

BERECi BÜROO ÜLESANDED

Artikkel 5

BERECi büroo ülesanded

BERECi bürool on järgmised ülesanded:

a)

pakkuda BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid, eeskätt tema reguleerimisülesannete täitmisel vastavalt artiklile 4;

b)

koguda riigi reguleerivatelt asutustelt teavet ning vahetada ja edasi anda teavet seoses artikli 4 alusel BERECile antud reguleerimisülesannetega;

c)

punktis b osutatud teabe põhjal koostada BERECile esitamiseks regulaarseid esialgseid aruandeid Euroopa elektroonilise side turu arengu konkreetsete aspektide kohta, nagu rändlusteenuste ja võrdleva hindamise aruanded;

d)

levitada riigi reguleerivates asutustes head reguleerimistava vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile k;

e)

abistada BERECit registrite ja andmebaaside loomisel ja tööshoidmisel vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile l;

f)

abistada BERECit teabe- ja sidesüsteemi loomisel ja haldamisel vastavalt artiklile 41;

g)

abistada BERECit avalike konsultatsioonide läbiviimisel vastavalt artikli 4 lõikele 5;

h)

abistada töö ettevalmistamisel ning pakkuda muud haldusalast ja sisulist tuge, et tagada reguleerivate asutuste nõukogu tõrgeteta toimimine;

i)

abistada reguleerivate asutuste nõukogu taotlusel töörühmade loomisel, panustada regulatiivsesse töösse ning pakkuda nende rühmade sujuva toimimise tagamiseks haldusalast tuge;

j)

täita muid talle käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega antud ülesandeid.

IV PEATÜKK

BERECi STRUKTUUR

Artikkel 6

BERECi struktuur

BEREC koosneb:

a)

reguleerivate asutuste nõukogust;

b)

töörühmadest.

Artikkel 7

Reguleerivate asutuste nõukogu koosseis

1.   Reguleerivate asutuste nõukokku kuulub üks liige igast liikmesriigist. Igal liikmel on hääleõigus.

Liikme nimetab ametisse riigi reguleeriv asutus, kellel on esmane vastutus jälgida elektroonilise side võrkude ja teenuste turgude igapäevast toimimist direktiivi (EL) 2018/1972 kohaselt. Liige nimetatakse riigi reguleeriva asutuse juhi, selle kollegiaalse kogu liikme või nende asendajate hulgast.

2.   Igal reguleerivate asutuste nõukogu liikmel on asendusliige, kelle nimetab ametisse riigi reguleeriv asutus. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliige nimetatakse ametisse riigi reguleeriva asutuse juhi, riigi reguleeriva asutuse kollegiaalse kogu liikme, nende asendajate või riigi reguleeriva asutuse töötajate seast.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ja asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt nende teadmistele elektroonilise side valdkonnas, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Tagamaks reguleerivate asutuste nõukogu töö järjepidevust, teevad kõik ametisse nimetavad riigi reguleerivad asutused jõupingutusi, et piirata oma liikmete ja kui võimalik, siis ka asendusliikmete vahetumist, ning püüavad saavutada nõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.

4.   Komisjon osaleb hääleõigust omamata kõigis reguleerivate asutuste nõukogu aruteludes ning on esindatud asjakohaselt kõrgel tasandil.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu liikmete, ja asendusliikmete ajakohastatud nimekiri koos huvide deklaratsioonidega tehakse avalikuks.

Artikkel 8

Reguleerivate asutuste nõukogu sõltumatus

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu tegutseb talle antud ülesandeid täites ja ilma et see piiraks selle liikmete tegevust oma asjaomase riigi reguleeriva asutuse nimel, sõltumatult ja objektiivselt liidu huvides, sõltumata mingitest konkreetsetest riiklikest või isiklikest huvidest.

2.   Ilma et see piiraks artikli 3 lõikes 6 osutatud koordineerimist, ei küsi reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ja nende asendusliikmed juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult ega asutuselt ega võta selliseid juhiseid ka vastu.

Artikkel 9

Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded

Reguleerivate asutuste nõukogu täidab järgmisi ülesandeid:

a)

artiklis 4 sätestatud BERECi reguleerimisülesandeid, nimelt võtab vastu selles artiklis osutatud arvamusi, suuniseid, aruandeid, soovitusi ja ühiseid seisukohti ning levitab häid reguleerimistavasid, tuginedes seejuures reguleerivate asutuste nõukogu töörühmade ettevalmistavale tööle;

b)

võtab vastu BERECi töökorraldusega seotud haldusotsuseid;

c)

võtab vastu artiklis 21 osutatud BERECi iga-aastase tööprogrammi;

d)

võtab vastu artiklis 22 osutatud BERECi iga-aastase aruande omategevuse kohta;

e)

võtab vastu artiklis 42 osutatud eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks ning töörühmade liikmete kohta;

f)

võtab vastavalt artiklile 36 vastu üksikasjalikud eeskirjad BERECi valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õiguse kohta;

g)

võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 37 lõikes 2 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

h)

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu oma töökorra ja avalikustab selle;

i)

annab koos direktoriga loa kokku leppida koostöökorrad pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt artiklile 35;

j)

loob töörühmi ja nimetab ametisse nende esimehed;

k)

annab suuniseid BERECi büroo direktorile seoses BERECi büroo ülesannete täitmisega.

Artikkel 10

Reguleerivate asutuste nõukogu esimees ja aseesimehed

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega oma liikmete hulgast ametisse esimehe ja vähemalt kaks aseesimeest.

2.   Üks aseesimeestest asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.

3.   Esimehe ametiaeg kestab üks aasta ja seda võib pikendada ühe korra. BERECi töö järjepidevuse tagamiseks tegutseb tulevane esimees asjakohasel juhul enne oma ametiaja algust ühe aasta aseesimehena. Kodukorras nähakse ette lühem periood, kui tulevasel esimehel ei ole võimalik üks aasta enne oma ametiaja algust aseesimehe ülesandeid täita.

4.   Ilma et see piiraks reguleerivate asutuste nõukogu rolli seoses esimehe ülesannetega, ei küsi esimees juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult või organilt ega võta selliseid juhiseid ka vastu.

5.   Esimees annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastava taotluse korral aru BERECi ülesannete täitmise kohta.

Artikkel 11

Reguleerivate asutuste nõukogu koosolekud

1.   Esimees kutsub kokku reguleerivate asutuste nõukogu koosolekud ja paneb paika nende päevakorra, mis avalikustatakse.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas.

Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku kas esimehe algatusel või vähemalt kolme liikme või komisjoni taotlusel.

3.   BERECi büroo direktor osaleb kõikides aruteludes hääleõiguseta.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena osalema isikuid, kelle seisukoht võib olla talle huvipakkuv.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada oma nõustajate või muude ekspertide abi.

6.   Sekretariaaditeenust pakub reguleerivate asutuste nõukogule BERECi büroo.

Artikkel 12

Reguleerivate asutuste nõukogu hääletuskord

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab otsused vastu oma liikmete lihthäälteenamusega, kui käesolevas määruses või muus liidu õigusaktis ei ole teisiti sätestatud.

Reguleerivate asutuste nõukogu liikmete kahekolmandikuline häälteenamus on nõutav arvamuste puhul, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja v, ning suuniste puhul, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 punkti d alapunktides i – iv, vi, vii ja x.

Olenemata käesoleva lõike teisest lõigust võib reguleerivate asutuste nõukogu otsustada lihthäälteenamusega ja igal üksikjuhul eraldi, et võtab lihthäälteenamusega vastu käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud arvamused, mis on seotud direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 76 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate kavandatavate meetmetega, mille tulemusel algatatakse menetlus kõnealuse direktiivi artikli 33 lõike 5 põhjal.

Reguleerivate asutuste nõukogu otsused avalikustatakse ja liikme taotlusel tuuakse neis ära tema reservatsioonid.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema eest hääletada asendusliige.

Liikme või asendusliikme puudumise korral võib hääleõiguse delegeerida teisele liikmele.

Esimees võib oma hääleõiguse igal ajal delegeerida. Esimees osaleb hääletamisel, välja arvatud siis, kui ta on oma hääleõiguse delegeerinud.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalik hääletuskord, sealhulgas tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, kvoorum ja koosolekutest teatamise tähtajad. Lisaks tagatakse töökorraga, et reguleerivate asutuste nõukogu liikmetele esitatakse enne iga koosolekut täielikud päevakorrad ja kavandatavad ettepanekud, et neil oleks võimalik enne hääletust muudatusettepanekuid esitada. Töökorras võib muu hulgas sätestada kiireloomulises asjades hääletamise korra ja muud reguleerivate asutuste nõukogu töö praktilised üksikasjad.

Artikkel 13

Töörühmad

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu võib moodustada töörühmad, kui see on põhjendatud ja eelkõige, kui see on vajalik BERECi iga-aastase tööprogrammi rakendamiseks.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu nimetab ametisse töörühmade esimehed, kes esindavad võimaluse korral erinevaid riigi reguleerivaid asutusi.

3.   Töörühmades võivad osaleda eksperdid kõikidest BERECi töös osalevatest riigi reguleerivatest asutustest ja komisjonist.

Töörühmades võivad osaleda BERECi büroo töötajad, kes panustavad töörühmade regulatiivsesse töösse ning pakuvad töörühmadele haldusalast tuge.

Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud ülesannete täitmiseks moodustatud töörühmade töös komisjoni eksperdid ei osale.

Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktides iv, vi, vii ja viii, punkti d alapunktides i, ii, ix, x ja xi, punkti j alapunktis ii, punktis l ja asjakohastel juhtudel artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja punkti j alapunktis i osutatud ülesannete täitmiseks moodustatud töörühmades võetakse arvesse direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 5 lõike 4 kohaselt teavitatud muude pädevate asutuste ekspertide arvamusi.

Reguleerivate asutuste nõukogu või töörühmade esimehed võivad vajaduse korral igal üksikjuhul eraldi otsustades kutsuda töörühmade koosolekutele osalema üksikuid asjaomase valdkonna tunnustatud eksperte.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu kodukorra, millega nähakse ette töörühmade töö praktiline kord.

V PEATÜKK

BERECi BÜROO STRUKTUUR

Artikkel 14

BERECi büroo organisatsiooniline struktuur

BERECi büroo koosneb:

a)

haldusnõukogust;

b)

direktorist.

Artikkel 15

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuuluvad isikud, kes on nimetatud reguleerivate asutuste nõukogu liikmeteks, ja üks komisjoni kõrgetasemeline esindaja. Igal haldusnõukogu liikmel on hääleõigus.

Artikli 7 lõike 1 teises lõigus osutatud ametisse nimetav riigi reguleeriv asutus võib nimetada haldusnõukogu liikmeks isiku, kes ei ole reguleerivate asutuste nõukogu liige. See isik peab olema riigi reguleeriva asutuse juht, selle kollegiaalse kogu liige või nende asendaja.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige, kes esindab liiget selle puudumise korral.

Liikmete asendusliikmeteks on isikud, kes on nimetatud reguleerivate asutuste nõukogu liikmete asendusliikmeteks. Ka komisjoni esindajal on asendaja.

Artikli 7 lõike 1 teises lõigus osutatud ametisse nimetav riigi reguleeriv asutus võib nimetada haldusnõukogu asendusliikmeks isiku, kes ei ole reguleerivate asutuste nõukogu asendusliige. See isik peab olema riigi reguleeriva asutuse juht, selle kollegiaalse kogu liige, nende kummagi asendaja või riigi reguleeriva asutuse töötaja.

3.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed ei küsi juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult või asutuselt ega võta selliseid juhiseid ka vastu.

4.   Haldusnõukogu liikmete, sealhulgas nende asendusliikmete ajakohastatud nimekiri koos nende huvide deklaratsioonidega avalikustatakse.

Artikkel 16

Haldusnõukogu haldusülesanded

1.   Haldusnõukogu täidab järgmisi haldusülesandeid:

a)

määrab kindlaks BERECi büroo üldised tegevussuunad ning võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt artiklile 23 ja komisjoni seisukohta arvesse võttes vastu BERECi büroo ühtse programmdokumendi;

b)

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu BERECi büroo aastaeelarve ja täidab muid BERECi büroo eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas VII peatükiga;

c)

võtab vastu ja avalikustab BERECi büroo iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande, millele on osutatud artiklis 27, ja hindab seda ning esitab nii aruande kui ka oma hinnangu hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

d)

võtab kooskõlas artikliga 29 vastu BERECi büroo suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

e)

võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on rakendatavate meetmete kulusid ja kasu arvesse võttes proportsionaalne pettuste ohuga;

f)

tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes;

g)

võtab vastu artikli 42 lõike 3 kohased huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise eeskirjad;

h)

võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artikli 37 lõikes 2 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt;

i)

võtab vastu oma töökorra;

j)

võtab vastu rakendusnormid, et jõustada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (18) vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

k)

ilma et see mõjutaks lõike 2 esimeses lõigus osutatud otsuseid, rakendab BERECi büroo töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

l)

nimetab ametisse direktori ja asjakohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 32;

m)

nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)

teeb kõik otsused BERECi büroo sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse BERECi büroo tegevusega seonduvaid vajadusi ja lähtudes eelarve usaldusväärsest haldamisest.

Esimese lõigu punkti m rakendamisel võib BERECi büroo ametisse nimetada sama peaarvepidaja kui muu liidu organ või institutsioon. Eelkõige võivad BERECi büroo ja komisjon kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka BERECi büroo peaarvepidajana;

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile ja täpsustatakse tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Direktoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse direktorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele töötajale, välja arvatud direktorile.

Artikkel 17

Haldusnõukogu esimees ja aseesimehed

1.   Haldusnõukogu esimees ja aseesimehed on isikud, kes on nimetatud reguleerivate asutuste nõukogu esimeheks ja aseesimeesteks. Ametiaja pikkus on sama.

Erandina esimesest lõigust võib haldusnõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega valida esimeheks või aseesimeheks (aseesimeesteks) mõned teised haldusnõukogu liikmed, kes esindavad liikmesriike. Nende ametiaeg on sama pikk kui reguleerivate asutuste nõukogu esimehel ja aseesimeestel.

2.   Kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda automaatselt üks aseesimeestest.

3.   Haldusnõukogu esimees annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastava taotluse korral aru BERECi büroo ülesannete täitmise kohta.

Artikkel 18

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   BERECi büroo direktor osaleb hääleõiguseta kõikides aruteludes, välja arvatud artikliga 32 seotud aruteludes.

3.   Haldusnõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks kutsub esimees komisjoni taotlusel või vähemalt kolme liikme taotlusel kokku erakorralisi koosolekuid omal algatusel.

4.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena osalema isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

5.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

6.   Sekretariaaditeenust pakub haldusnõukogule BERECi büroo.

Artikkel 19

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   Haldusnõukogu teeb otsused oma liikmete lihthäälteenamuse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

Liikme või tema asendusliikme puudumise korral võib hääleõiguse delegeerida teisele liikmele.

3.   Esimees osaleb hääletamisel liikme rollis, välja arvatud siis, kui tema hääleõigust ei ole delegeeritud.

4.   Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletuskord, eelkõige kiireloomulistel juhtudel kohaldatav hääletuskord ja tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

Artikkel 20

Direktori kohustused

1.   Direktor vastutab BERECi büroo haldusjuhtimise eest. Direktor annab aru haldusnõukogule.

2.   Direktor abistab reguleerivate asutuste nõukogu esimeest ja haldusnõukogu esimeest nende vastavate organite koosolekute ettevalmistamisel.

3.   Ilma et see piiraks reguleerivate asutuste nõukogu, haldusnõukogu ja komisjoni volitusi, on direktor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning ta ei küsi juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, isikult või asutuselt ega võta selliseid juhiseid ka vastu.

4.   Direktor annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastava taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta.

5.   Direktor on BERECi büroo seaduslik esindaja.

6.   Direktor vastutab BERECi büroo ülesannete täitmise eest ning järgib reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu esitatud suuniseid. Eelkõige vastutab direktor järgmise eest:

a)

BERECi büroo igapäevase juhtimise korraldamine;

b)

reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu haldusotsuste rakendamine;

c)

artiklis 23 osutatud ühtse programmdokumendi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

d)

reguleerivate asutuste nõukogu aitamine artiklis 22 osutatud BERECi iga-aastase tegevusaruande koostamisel;

e)

reguleerivate asutuste nõukogu aitamine artiklis 21 osutatud BERECi iga-aastase tööprogrammi koostamisel;

f)

ühtse programmdokumendi rakendamine ning haldusnõukogule selle rakendamist käsitleva aruande esitamine;

g)

artiklis 27 osutatud BERECi büroo iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

h)

auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -hinnangutest ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste põhjal tegevuskava koostamine ning tegevuskava täitmist käsitlevate aruannete esitamine haldusnõukogule vähemalt üks kord aastas;

i)

liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades selleks ennetusmeetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldusmeetmeid, sealhulgas finantskaristusi;

j)

BERECi büroo pettusevastase võitluse strateegia koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

k)

BERECi büroo suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine;

l)

BERECi büroo eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koostamine ja BERECi eelarve täitmine;

m)

koos reguleerivate asutuste nõukoguga loa andmine sõlmida koostöökorrad pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt artiklile 35.

7.   Direktor võtab haldusnõukogu järelevalve all vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sisemised haldusjuhendid ja avaldades teatisi, et tagada käesoleva määruse kohaselt BERECi büroo toimimine.

8.   Direktor otsustab komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomaste liikmesriikide eelneval nõusolekul selle üle, kas BERECi büroo ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki töötaja või mitu töötajat. Otsuses määratakse täpselt kindlaks tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja BERECi büroo haldusülesannete dubleerimist. Enne sellise otsuse tegemist märgitakse selle mõju personali ja eelarve eraldamisele artikli 23 lõikes 4 osutatud mitmeaastases programmdokumendis.

VI PEATÜKK

BERECi TÖÖPROGRAMMI KOOSTAMINE

Artikkel 21

BERECi iga-aastane tööprogramm

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase tööprogrammi kavandi tööprogrammi kehtivuse aastale eelneva aasta 31. jaanuariks. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga nende prioriteetide teemal ning pärast konsulteerimist muude huvitatud isikutega kooskõlas artikli 4 lõikega 5 võtab reguleerivate asutuste nõukogu lõpliku iga-aastase tööprogrammi vastu kõnealuse aasta 31. detsembriks.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu edastab iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile niipea, kui see on vastu võetud.

Artikkel 22

BERECi iga-aastane tegevusaruanne

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu iga-aastase aruande BERECi tegevuse kohta.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu edastab iga-aastase tegevusaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele iga aasta 15. juuniks.

VII PEATÜKK

BERECi BÜROO EELARVE JA PROGRAMM

Artikkel 23

Iga- ja mitmeaastased programmid

1.   Direktor koostab igal aastal vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 32 programmdokumendi kavandi, mis sisaldab iga- ja mitmeaastaseid programme („ühtne programmdokument“), milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

Haldusnõukogu võtab iga aasta 31. jaanuariks vastu ühtse programmdokumendi kavandi ja edastab selle komisjonile, et see esitaks dokumendi kohta oma arvamuse. Ühtse programmdokumendi kavand esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Haldusnõukogu võtab seejärel ühtse programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust. Ta esitab ühtse programmidokumendi koos kõigi hilisemate lisadega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Ühtne programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.   Iga-aastane programmdokument sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust koos igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele, nagu on osutatud artiklis 31. Iga-aastane programmdokument peab olema kooskõlas BERECi iga-aastase tööprogrammi kavandiga, artiklis 21 osutatud lõpliku iga-aastase tööprogrammiga ning BERECi büroo mitmeaastase programmdokumendiga, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt ülesannetele, mis võrreldes eelmise eelarveaastaga on lisatud või kustutatud või mida on muudetud.

3.   Haldusnõukogu muudab vajaduse korral iga-aastast programmdokumenti pärast artiklis 21 osutatud BERECi iga-aastase lõpliku tööprogrammi vastuvõtmist ning iga kord siis, kui BERECile või BERECi büroole antakse uus ülesanne.

Kõik iga-aastase programmdokumendi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane programmdokument. Haldusnõukogu võib delegeerida direktorile õiguse teha iga-aastases programmdokumendis mitteolulisi muudatusi.

4.   Mitmeaastases programmdokumendis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 48 osutatud hindamise tulemuste arvesse võtmiseks.

5.   BERECi büroo ühtses programmdokumendis käsitletakse BERECi sellise strateegia rakendamist, mis käsitleb artikli 35 lõikes 3 osutatud suhteid pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning strateegiaga seotud meetmeid ja täpsustatakse strateegiaga seotud vahendid.

Artikkel 24

Eelarve koostamine

1.   Direktor koostab igal aastal BERECi büroo järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti („eelarvestuse projekt“), mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning esitab selle haldusnõukogule.

Eelarvestuse projektis esitatud teave peab olema kooskõlas artikli 23 lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandiga.

2.   Direktor esitab eelarvestuse projekti iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

3.   Komisjon esitab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava rahalise toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad BERECi büroo toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu BERECi büroo ametikohtade loetelu.

7.   Haldusnõukogu võtab vastu BERECi büroo eelarve. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandused.

8.   Kõikide hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad BERECi büroo eelarvele olulist mõju, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 25

Eelarve struktuur

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse BERECi büroo kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse BERECi büroo eelarves.

2.   BERECi büroo eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad BERECi büroo tulud järgmisest:

a)

liidu rahaline toetus;

b)

liikmesriikide või riigi reguleerivate asutuste võimalik vabatahtlik rahaline toetus;

c)

tasud väljaannete ja muude BERECi büroo pakutavate teenuste eest;

d)

kolmandate riikide või BERECi büroo töös osalevate kolmandate riikide elektroonilise side valdkonnas pädevate reguleerivate asutuste rahaline panus, nagu on sätestatud artiklis 35.

4.   BERECi büroo kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 26

Eelarve täitmine

1.   BERECi büroo eelarvet täidab direktor.

2.   Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu hindamismenetluse tulemuste seisukohast asjakohase teabe.

Artikkel 27

Iga-aastane konsolideeritud tegevusaruanne

Haldusnõukogu võtab vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 47 vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande, võttes arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

Artikkel 28

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   BERECi büroo peaarvepidaja esitab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale lõppenud eelarveaasta esialgse raamatupidamisaruande.

2.   BERECi büroo esitab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale lõppenud eelarveaastale järgneva eelarveaasta 31. märtsiks.

3.   Olles kätte saanud kontrollikoja märkused BERECi büroo esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab BERECi büroo peaarvepidaja omal vastutusel BERECi büroo lõpliku raamatupidamisaruande. Direktor esitab lõpliku raamatupidamisaruande arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

4.   Haldusnõukogu esitab BERECi büroo lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

5.   Direktor esitab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

6.   BERECi büroo avaldab lõpliku raamatupidamisaruande Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

7.   Direktor esitab järgneva eelarveaasta 30. septembriks kontrollikojale selle tähelepanekute kohta vastuse. Direktor esitab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (19) artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 15. maid heakskiidu direktori tegevusele N aasta eelarve täitmisel.

Artikkel 29

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu BERECi büroo suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei lahkne delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on vajalik BERECi büroo toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

VIII PEATÜKK

BERECi BÜROO TÖÖTAJAD

Artikkel 30

Üldsäte

BERECi büroo töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud norme.

Artikkel 31

BERECi büroo töötajate arv

1.   Vastavalt inimressursside tegevuspõhise juhtimise põhimõttele on BERECi büroos büroo kohustuste täitmiseks vajalik arv töötajaid.

2.   Töötajate arv ja vastavad rahalised vahendid kavandatakse vastavalt artikli 23 lõigetele 2 ja 4 ning artikli 24 lõikele 1, võttes arvesse artikli 5 punkti a ja kõiki teisi ülesandeid, mis BERECi büroole on seatud käesoleva määruse või liidu muude õigusaktidega, samuti vajadust järgida norme, mida kohaldatakse kõigi liidu detsentraliseeritud asutuste suhtes.

Artikkel 32

Direktori ametissenimetamine

1.   Direktor võetakse tööle BERECi büroo ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust pädevuse, juhtimis-, haldus- ja eelarvealaste oskuste ning elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste alaste oskuste ja kogemuste põhjal.

Kandidaatide nimekirja ei või esitada esimees või aseesimees üksinda. Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikult kord, mis reguleerib menetlust kõige sobivamate osalemistingimusi täitvate kandidaatide nimekirja koostamiseks ja hääletuskord.

3.   Direktoriga lepingu sõlmimisel on BERECi büroo esindajaks haldusnõukogu esimees.

4.   Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist palutakse tal esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees, et vastata selle liikmete küsimustele.

5.   Direktori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus viib haldusnõukogu esimees läbi hindamise, milles võetakse arvesse direktori tegevust ning BERECi büroo ülesandeid ja probleeme. Kõnealuse hindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Võttes arvesse lõikes 5 osutatud hindamise tulemusi, võib haldusnõukogu pikendada direktori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

7.   Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada direktori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse direktor kutsuda avaldusega esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

8.   Direktor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või pärast pikendatud ametiaja lõppu osaleda sama ametikoha tulevastes valikumenetlustes.

9.   Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor haldusnõukogu otsusel ametisse ka pärast oma esialgse ametiaja lõppemist, kuni uue direktori ametisse nimetamiseni.

10.   Direktori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille teeb haldusnõukogu liikme ettepaneku alusel.

11.   Direktori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 33

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1.   BERECi büroo võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole. Sellise personali suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad riiklike ekspertide BERECi büroosse lähetamise kohta.

IX PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 34

Privileegid ja immuniteedid

BERECi büroo ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 35

Koostöö liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja BERECi ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide pädevust, võivad BEREC ja BERECi büroo teha koostööd pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmadega, kolmandate riikide pädevate asutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võivad BEREC ja BERECi büroo komisjoni eelneval nõusolekul leppida kokku koostöökorra. Kõnealused kokkulepped ei too kaasa õiguslikke kohustusi.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu, töörühmade ja haldusnõukogu tegevuses võivad osaleda kolmandate riikide reguleerivad asutused, kelle peamiseks vastutusalaks on elektroonilise side valdkond, kui need kolmandad isikud on sõlminud sel eesmärgil liiduga lepingu.

Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja töökord, millega täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide reguleerivate asutuste BERECi ja BERECi büroo töös hääleõiguseta osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad BERECi algatustes osalemist, rahalisi makseid ja BERECi büroo töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu võtab artiklis 21 osutatud iga-aastase tööprogrammi osana vastu BERECi strateegia, mis käsitleb suhteid pädevate liidu organite, asutuste ja nõuanderühmade, kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega küsimustes, mis kuuluvad BERECi pädevusvaldkonda. Komisjon, BEREC ja BERECi büroo lepivad kokku nõuetekohase töökorra, millega tagatakse, et BEREC ja BERECi büroo tegutsevad oma volituste piires ja olemasolevas institutsioonilises raamistikus.

Artikkel 36

Juurdepääs dokumentidele ja andmekaitse

1.   BERECi ja BERECi büroo valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (20).

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu võtavad hiljemalt 21. juuniks 2019 vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta.

3.   BERECis ja BERECi büroos toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725.

4.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu kehtestavad hiljemalt 21. juuniks 2019 meetmed, mida BEREC ja BERECi büroo võtavad määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad BERECi büroo andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Meetmed kehtestatakse pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 37

Läbipaistvus ja teavitamine

1.   BEREC ja BERECi büroo tegutsevad võimalikult läbipaistvalt. BEREC ja BERECi büroo tagavad, et avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele antakse asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti kättesaadavat teavet, eelkõige nende ülesannete ja töö tulemuste kohta.

2.   BEREC, mida toetab BERECi büroo, võib tegeleda teavitustegevusega omal algatusel ja oma pädevuse ulatuses, tehes seda vastavalt asjakohastele teavitamis- ja levitamiskavadele, mille on vastu võtnud reguleerivate asutuste nõukogu. Teavitustegevuse sellise toetamise jaoks vahendite eraldamine BERECi büroo eelarves ei tohi kahjustada artiklis 4 osutatud BERECi ülesannete või artiklis 5 osutatud BERECi büroo ülesannete tulemuslikku täitmist.

BERECi büroo teavitustegevus on kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

Artikkel 38

Konfidentsiaalsus

1.   Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 1 ja artikli 40 lõike 2 kohaldamist, ei avalda BEREC ja BERECi büroo kolmandatele isikutele teavet, mida nad töötlevad või saavad ning mille puhul on esitatud põhjendatud taotlus teabe käsitlemiseks täielikult või osaliselt konfidentsiaalsena.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu, haldusnõukogu ja töörühmade liikmed ning teised nende koosolekutel osalejad, direktor, lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad, kes ei kuulu BERECi büroo personali hulka, järgivad ELi toimimise lepingu artikli 339 kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid ja seda ka pärast oma ametikohustuste lõppemist.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu kehtestavad lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsuseeskirjade rakendamiseks praktilise korra.

Artikkel 39

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad julgeolekunormid

BEREC ja BERECi büroo võtavad vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset, muu hulgas sätted sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (21) ja (EL, Euratom) 2015/444 (22). BEREC või BERECi büroo võivad samuti otsustada kohaldada komisjoni julgeolekunorme mutatis mutandis.

Artikkel 40

Teabevahetus

1.   BERECi või BERECi büroo põhjendatud taotluse korral esitavad komisjon ja reguleerivate asutuste nõukogus esindatud riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused BERECile või BERECi büroole õigeaegselt ja täpselt kogu teabe, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja teabetaotlus on kõnealuse ülesande laadi silmas pidades vajalik.

BEREC või BERECi büroo võivad ka taotleda, et sellist teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

2.   Komisjoni või riigi reguleeriva asutuse põhjendatud taotluse korral esitab BEREC või BERECi büroo komisjonile, riigi reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele õigeaegselt ja täpselt teabe, mis on neile oma ülesannete täitmiseks vajalik, vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele. Kui BEREC või BERECi büroo peab teavet konfidentsiaalseks, siis komisjon, riigi reguleeriv asutus ja asjaomane muu pädev asutus peavad tagama liidu ja riigi õiguse, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaselt selle teabe konfidentsiaalsuse. Ärisaladus ei takista teabe õigeaegset jagamist.

3.   Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist ning selleks, et vältida topeltaruandlust, võtab BEREC või BERECi büroo arvesse olemasoleva asjakohase teabe, mis on avalikult kättesaadav.

4.   Kui riigi reguleerivad asutused ei ole teavet õigeaegselt kättesaadavaks teinud, võib BEREC või BERECi büroo esitada põhjendatud taotluse kas teistele riigi reguleerivatele asutustele ja asjaomase liikmesriigi teistele pädevatele asutustele või otse asjaomastele elektroonilise side võrke, teenuseid ning seotud vahendeid pakkuvatele ettevõtjatele.

BEREC või BERECi büroo teavitab esimese lõigu kohastest taotlustest riigi reguleerivaid asutusi, kes ei ole nõutud teavet esitanud.

BERECi või BERECi büroo taotluse korral abistavad riigi reguleerivad asutused BERECit teabe kogumisel.

5.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatel asutustel ja teistel pädevatel asutustel on volitused nõuda, et teine vastutavad riiklikud ametiasutused või elektroonilise side võrke ja teenuseid, seotud vahendeid või seotud teenuseid pakkuvad ettevõtjad esitaksid kogu teabe, mis on vajalik nende käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks.

Teised vastutavad riiklikud ametiasutused või esimeses lõigus osutatud ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning vastavalt nõutavale ajakavale ja täpsusastmele.

Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatel asutustel ja teistel pädevatel asutustel on volitused jõustada selliseid teabetaotlusi, kehtestades karistusi, mis on asjakohased, tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Info- ja teavitussüsteem

1.   BERECi büroo loob ja haldab info- ja teavitussüsteemi, millel on vähemalt järgmised funktsioonid:

a)

ühine teabevahetusplatvorm, mille kaudu tagatakse BERECile, komisjonile ja riigi reguleerivatele asutustele vajalik teave elektroonilist sidet käsitleva liidu reguleeriva raamistiku järjepidevaks rakendamiseks;

b)

eriotstarbeline liides BERECi, BERECi büroo, komisjoni ja riigi reguleerivate asutuste juurdepääsu jaoks seoses artiklis 40 osutatud teabetaotluste ja taotlustest teatamisega;

c)

platvorm riigi reguleerivate asutuste koordineerimisvajaduste varajaseks kindlakstegemiseks.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused lõikes 1 osutatud info- ja teavitussüsteemi loomiseks. Nimetatud süsteemi suhtes kohaldatakse intellektuaalomandi õigusi ja nõutud konfidentsiaalsustaset.

3.   Info- ja teavitussüsteem peab olema töövalmis hiljemalt 21. juuniks 2020.

Artikkel 42

Huvide deklaratsioon

1.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu liikmed, direktor, lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad, kes ei kuulu BERECi büroo personali hulka, esitavad kirjaliku deklaratsiooni, milles kinnitavad oma kohustusi ning seda, et neil puudub või on olemas otsene või kaudne huvi, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Deklaratsioon esitatakse ülesandeid täitma asudes, see peab olema täpne ja täielik ning seda ajakohastatakse, kui on oht, et on olemas otsene või kaudne huvi, mida võib pidada deklaratsiooni esitava isiku sõltumatust kahjustavaks.

Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu liikmete ning direktori deklaratsioonid avalikustatakse.

2.   Reguleerivate asutuste nõukogu, haldusnõukogu ja töörühmade liikmed ning muud nende organite koosolekutel osalevad isikud, direktor, riikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad, kes ei kuulu BERECi büroo personali hulka, esitavad hiljemalt iga koosoleku alguses täpse ja täieliku deklaratsiooni oma huvide kohta, mida võib pidada päevakorraküsimustega seoses nende sõltumatust kahjustavaks ning nad ei võta osa selliste küsimuste arutamisest ja hääletusest.

3.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu kehtestavad eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise kohta ning eelkõige lõigete 1 ja 2 kohaldamisega seotud praktilist korda käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 43

Pettuse tõkestamine

1.   Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (23) ühineb BERECi büroo hiljemalt 21. juuniks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (24) ja võtab vastu kõikide BERECi büroo töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda BERECi büroo on liidu vahenditest rahastanud.

3.   OLAF võib korraldada uurimis, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (25) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas seoses BERECi büroo rahastatud toetustoetuse andmise otsuse või lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 44

Vastutus

1.   BERECi büroo lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Otsuste tegemine vastavalt BERECi büroo sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab BERECi büroo liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida büroo talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidlusküsimuste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Töötajate isiklik vastutus BERECi büroo ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 45

Haldusuurimine

BERECi ja BERECi büroo tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 46

Keeltekasutuse kord

1.   BERECi büroo suhtes kohaldatakse määrust nr 1 (26).

2.   BERECi büroo tööks vajalikke tõlketeenuseid pakub Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.   Kokkulepped, milles käsitletakse BERECi büroole vastuvõtvas liikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning vastuvõtvas liikmesriigis direktori, haldusnõukogu liikmete, BERECi büroo töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse BERECi büroo ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ja hiljemalt 21. detsembril 2020.

2.   Vastuvõttev liikmesriik tagab BERECi büroo sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 48

Hindamine

1.   Komisjon koostab 21. detsembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel komisjoni suunistele vastava hinnangu, et hinnata BERECi ja BERECi büroo tulemuslikkust seoses nende eesmärkide, volituste, ülesannete ja asukohaga. Hinnangu eesmärk on eelkõige välja selgitada võimalik vajadus muuta BERECi ja BERECi büroo struktuuri või volitusi ja selliste muudatuste finantsmõju.

2.   Kui komisjon leiab, et BERECi või BERECi büroo töö jätkamine ei ole talle seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta või see kehtetuks tunnistada.

3.   Komisjon esitab hindamistulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule ning avalikustab need.

Artikkel 49

Üleminekusätted

1.   BERECi büroo on määrusega (EÜ) nr 1211/2009 asutatud büroo õiglusjärglane kõigi omandiõiguste, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustuste osas.

Eelkõige ei mõjuta käesolev määrus büroo töötajate õigusi ja kohustusi. Töötajate töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega ning BERECi büroo eelarvepiirangutega.

2.   Alates 20. detsembrist 2018 tegutseb määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel ametisse nimetatud haldusdirektor direktorina, täites käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid. Haldusdirektori muud lepingutingimused ei muutu.

3.   Haldusnõukogu võib pikendada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud direktori ametiaega ühe ametiaja võrra. Artikli 32 lõikeid 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis. Direktori ametiaeg kokku ei tohi ületada kümmet aastat.

4.   Käesoleva määruse artiklites 7 ja 15 osutatud reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu moodustatakse kuni uute esindajate ametisse nimetamiseni määruse (EÜ) nr 1211/2009 artiklites 4 ja 7 osutatud reguleerivate asutuste nõukogu ja juhtkomitee liikmetest.

5.   Reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu esimees ja aseesimehed, kes on ametisse nimetatud määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel, jäävad käesoleva määruse artiklis 10 osutatud reguleerivate asutuste nõukogu esimehe ja aseesimeestena ning käesoleva määruse artiklis 17 osutatud haldusnõukogu esimehe ja aseesimeestena ametisse oma üheaastase ametiaja ülejäänud ajaks. Määruse (EÜ) nr 1211/2009 alusel toimunud reguleerivate asutuste nõukogu ja haldusnõukogu esimehe ja aseesimeeste ametisse nimetamised, mis on toimunud enne 20. detsembrit 2018 ja mille kehtivusaeg jätkub pärast nimetatud kuupäeva, jäävad jõusse.

6.   Määruse (EÜ) nr 1211/2009 artikli 11 alusel heaks kiidetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust rakendatakse kooskõlas kõnealuses määruses kehtestatud reeglitega.

Artikkel 50

Määruse (EL) 2015/2120 muutmine

Määrust (EL) 2015/2120 muudetakse järgmiselt.

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, 25. november 2015, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ja reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad, ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ ning määrust (EL) nr 531/2012“.

2)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva määrusega sätestatakse samuti ühised õigusnormid, mis tagavad, et tarbijatelt ei küsita liiga kõrget hinda numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kasutamise eest, mis algavad tarbija teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppevad mis tahes püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril teises liikmesriigis.“

3)

Artikli 2 teise lõiku lisatakse järgmised punktid:

„3)   „reguleeritud ELi-sisene side“ – numbripõhine isikutevahelise side teenus, mis algab tarbija omamaise teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppeb teise liikmesriigi numeratsiooniplaanile vastaval püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril ja mille eest küsitakse täielikult või osaliselt tasu tegeliku tarbimise põhjal;

4)   „numbripõhine isikutevahelise side teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (*1) artikli 2 punktis 6 määratletud numbripõhine isikutevahelise side teenus.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018 aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).“"

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Reguleeritud ELi-sisese side jaehinnad

1.   Alates 15. maist 2019 ei ületa reguleeritud ELi-sisese side eest tarbijatelt võetav tasu (ilma käibemaksuta) 0,19 eurot kõneminuti kohta ja 0,06 eurot lühisõnumi kohta.

2.   Olenemata lõike 1 sätestatud kohustustest võivad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujad pakkuda lisaks – ja tarbijad võivad selgesõnaliselt väljendada oma otsust selle kasuks – reguleeritud ELi-sisese side teenuseid hõlmava rahvusvahelise side tariifi, mis erineb lõike 1 kohasest tariifist, misläbi tarbijad saavad reguleeritud ELi-sisese side puhul kasutada teistsugust tariifi kui nad oleksid nõus olnud sellise valiku puudumisel. Enne kui tarbijad valivad sellise teistsuguse tariifi, teavitavad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujad kõnealuseid tarbijaid nendest eelistest, mis nad loobumisega kaotavad.

3.   Kui lõikes 2 osutatud reguleeritud ELi-sisese sideteenuse tariif ületab lõikes 1 sätestatud ülempiire, kohaldatakse tarbijate suhtes, kes ei ole kahe kuu jooksul alates 15. maist 2019 kinnitanud ühtegi lõikes 2 osutatud tariifi ega nende kasuks otsustanud, automaatselt lõikes 1 sätestatud tariife.

4.   Tarbijad võivad loobuda lõikes 1 sätestatud tariifist või valida selle uuesti ning üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul hetkest, mil teenusepakkuja taotluse kätte saab, ning teenusepakkujad tagavad, et sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui ELi-sisese sideteenuse pakkumisega seotud osadega.

5.   Kui lõikes 1 osutatud maksimumhinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 2019. aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursside keskmist. Muudes vääringutes kui euro väljendatud maksimumhinnad vaadatakse alates 2020. aastast läbi kord aastas. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 15. maist, kasutades sama aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil avaldatud viitekursside keskmist.

6.   Riigi reguleerivad asutused jälgivad reguleeritud ELi-sisese sideteenuse turgu ja hinnaarengut ning annavad sellest aru komisjonile.

Kui reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkuja tõendab, et eriomaste ja erandlike asjaolude tõttu, mis eristavad teda teistest liidu teenusepakkujatest, avaldaks lõike 1 kohaldamine märkimisväärset mõju tema suutlikkusele säilitada riigisisese side puhul kehtivad hinnad, võib riiklik reguleeriv asutus teha teenusepakkuja taotluse korral erandi lõike 1 kohaldamisest üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik, ja üheaastaseks ajavahemikuks, mida saab pikendada. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, reguleeritud ELi-sisese sideteenuse pakkujale eriomastel objektiivsetel teguritel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel.

Kui taotlev teenusepakkuja on täitnud kohaldatava tõendamiskohustuse, teeb riigi reguleeriv asutus kindlaks selle ülempiiri, mis ületab ühte või mõlemat maksimaalset hinnataset, mis on sätestatud lõikes 1, mis oleks vajalik teenusepakkuja riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks. BEREC avaldab suunised parameetrite kohta, millega riigi reguleerivad asutused peavad hindamisel arvestama.“

5)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

„Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse artikli 5a rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 15. mail 2019 artikli 5a rakendamise tagamiseks kehtestatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.“

6)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Artikkel 5a kaotab kehtivuse 14. mail 2024. aastal.“

Artikkel 51

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1211/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 52

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BOGNER-STRAUSS


(1)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 65.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. detsembri 2018. aasta otsus

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 36).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(6)  Komisjoni 29. juuli 2002. aasta otsus 2002/627/EÜ, millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

(8)  Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel 31. mail 2010 tehtud otsus elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) büroo asukoha kohta (2010/349/EL) (ELT L 156, 23.6.2010, lk 12).

(9)  Komisjoni 26. juuli 2002. aasta otsus 2002/622/EÜ, millega luuakse raadiospektripoliitika töörühm (EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 526/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 41).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364 9.12.2004, lk 1).

(16)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(17)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(18)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(21)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(22)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(24)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(25)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(26)  Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).


LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1211/2009

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

Artikli 3 lõiked 2 ja 3

Artikli 1 lõige 4

Artikli 3 lõige 4, ja artikli 4 lõike 1 punktid a ja b

Artikkel 2

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1

Artikkel 6

Artikli 4 lõige 2

Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 4, artikli 8 lõiked 1, 2

Artikli 4 lõige 3

Artikli 11 lõiked 4 ja 5 ning artikkel 36

Artikli 4 lõige 4

Artikli 10 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 4 lõige 5

Artikli 10 lõige 4

Artikli 4 lõige 6

Artikkel 11

Artikli 4 lõige 7

Artikkel 13

Artikli 4 lõige 8

Artikli 7 lõige 4

Artikli 4 lõige 9

Artikli 12 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõige 10

Artikli 12 lõige 3

Artikli 4 lõige 11

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 4

Artikli 6 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikkel 5

Artikli 6 lõige 3

Artikli 14 lõige 1

Artikli 6 lõige 4

Artikli 2 lõige 2

Artikli 6 lõige 5

Artiklid 20 ja 31

Artikli 7 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

Artikli 7 lõige 2

Artikkel 32

Artikli 7 lõige 3

Artikli 20 lõige 6

Artikli 7 lõige 4

Artikli 16 lõike 1 punkt k

Artikli 7 lõige 5

Artikkel 13

Artikkel 8

Artikkel 32

Artikkel 9

Artikkel 20

Artikli 10 lõige 1

Artikkel 30, artikkel 34

Artikli 10 lõige 2

Artikli 16 lõike 1 punkt j

Artikli 10 lõige 3

Artikli 16 lõige 2

Artikli 10 lõige 4

Artikkel 33

Artikkel 11

Artikkel 25

Artikkel 12

Artikkel 24

Artikkel 13

Artikkel 26

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 29

Artikkel 16

Artikkel 43

Artikkel 17

Artikli 4 lõige 5

Artikkel 18

Artikkel 37

Artikkel 19

Artiklid 39 ja 40

Artikkel 20

Artikkel 38

Artikkel 21

Artikkel 42

Artikkel 22

Artikkel 36

Artikkel 23

Artikkel 34

Artikkel 24

Artikkel 44

Artikkel 25

Artikkel 48

Artikkel 26

Artikkel 52


DIREKTIIVID

17.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/36


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972,

11. detsember 2018,

millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2002/19/EÜ, (4) 2002/20/EÜ, (5) 2002/21/EÜ (6) ja 2002/22/EÜ (7) on oluliselt muudetud. Kuna neisse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Komisjon vaatab korrapäraselt läbi elektroonilise side võrkude ja teenuste kehtivasse reguleerivasse raamistikku kuuluva viie direktiivi, nimelt direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (8) toimimise eelkõige selleks, et teha kindlaks tehnoloogia ja turu arengust tulenev muudatuste tegemise vajadus.

(3)

Oma 6. mai 2015. aasta teatises esitatud Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias sedastas komisjon, et telekommunikatsiooniraamistiku läbivaatamisel keskendutakse meetmetele, mis pakuksid stiimuleid investeerida kiiretesse lairibavõrkudesse, muudaksid lähenemise spektripoliitikale ja raadiospektri haldamisele järjekindlamaks ja siseturuga paremini kokku sobivaks, looksid õigusliku killustatuse vähendamisega tingimused tõeliselt siseturu jaoks, tagaksid tarbijate tõhusa kaitse, kõigile turuosalistele võrdsed tingimused ja nõuete järjekindla kohaldamise ning muudaksid reguleeriva institutsioonilise raamistiku tulemuslikumaks.

(4)

Käesolev direktiiv on osa õigusloome ja tulemuslikkuse programmist (REFIT), mis hõlmab nelja direktiivi, nimelt direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1211/2009 (9). Iga nimetatud direktiiv sisaldab meetmeid, mida kohaldatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujate suhtes kooskõlas õigusnormidega, mis kõnealuses sektoris kehtisid ja mille kohaselt olid ettevõtjad vertikaalselt integreeritud, st tegelesid nii võrkude kui ka teenuste pakkumisega. Läbivaatamine annab võimaluse neli direktiivi uuesti sõnastada, et kehtivat ülesehitust lihtsustada ning tugevdada selle ühtsust ja juurdepääsetavust kooskõlas REFITi eesmärkidega. Samuti annab see võimaluse kohandada süsteemi turul valitsevate uute oludega: sideteenuste pakkumine ei pruugi enam olla paketis võrgu pakkumisega. 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (10) on kirjas, et uuesti sõnastamise tulemusena võetakse vastu uus õigusakt, milles pannakse ühte teksti kokku varasemasse õigusakti tehtud sisulised muudatused ja sama õigusakti muutmata sätted. Uuesti sõnastamise ettepanek puudutab varasemasse õigusakti tehtavaid sisulisi muudatusi ning selle käigus kodifitseeritakse nimetatud sisuliste muudatustega teisesel tasandil varasema õigusakti muutmata sätted.

(5)

Käesolev direktiiv loob õigusliku raamistiku selleks, et tagada elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadus, mida piiraksid vaid käesolevas direktiivis sätestatud tingimused ning piirangud, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 52 lõikega 1, eelkõige avaliku korra ja julgeoleku ning rahvatervisega seotud meetmete osas, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta („põhiõiguste harta“) artikli 52 lõikega 1.

(6)

Käesolev direktiiv ei piira ühegi liikmesriigi võimalust võtta õigustatud vajalikke meetmeid selleks, et tagada oma oluliste turvalisusega seotud huvide kaitse, tagada avalik kord ja julgeolek ning võimaldada kriminaalkuritegude uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist, võttes arvesse asjaolu, et põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artiklitega 7, 8 ja 11 tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine, näiteks andmete töötlemise piiramine, tuleb näha ette seadusega, et järgida tuleb nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning et nende suhtes tuleb kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1.

(7)

Telekommunikatsiooni-, meedia- ja infotehnoloogiasektori lähenemine tähendab seda, et kõik elektroonilise side võrgud ja teenused peaksid olema võimalikult suures ulatuses hõlmatud ühe direktiiviga kehtestatud ühtse Euroopa elektroonilise side seadustikuga, kui tegemist ei ole küsimustega, mida saab paremini lahendada määrustega kehtestatavate vahetult kohaldatavate normide kaudu. Elektroonilise side võrkude ja teenuste reguleerimine tuleb lahutada sisu reguleerimisest. Seepärast ei hõlma käesolev direktiiv elektroonilise side võrkude kaudu elektroonilise side teenuseid kasutades osutatud teenuste sisu, näiteks ringhäälingu sisu, finantsteenuseid ja teatavaid infoühiskonna teenuseid, ega piira selliste teenuste kohta liidu või riigi tasandil võetud meetmeid, mis on kooskõlas ühenduse õigusega ning mille eesmärk on edendada kultuurilist ja keelelist mitmekülgsust ja tagada meediakanalite paljusus. Teleprogrammide sisu reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL (11). Audiovisuaalpoliitika ja sisu reguleerimise eesmärk on saavutada sellised üldist huvi pakkuvad eesmärgid nagu sõnavabadus, meediakanalite paljusus, erapooletus, kultuuriline ja keeleline mitmekülgsus, sotsiaalne kaasamine, tarbijakaitse ja alaealiste kaitse. Elektroonilise side ja sisu reguleerimise lahusus ei mõjuta nendevaheliste seoste arvessevõtmist eelkõige selleks, et tagada meediakanalite paljusus, kultuuriline mitmekülgsus ja tarbijakaitse. Pädevad asutused peaksid oma pädevuse piires aitama tagada selle eesmärgi edendamisele suunatud poliitikate rakendamise.

(8)

Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (12) kohaldamist raadioseadmete suhtes, kuid hõlmab siiski autoraadioid ning tarbijatele mõeldud raadiovastuvõtjaid ja tarbijatele mõeldud digitaaltelevisiooniseadmeid.

(9)

Et võimaldada riigi reguleerivatel asutustel ja muudel pädevatel asutustel saavutada käesolevas direktiivis sätestatud eesmärke, eelkõige otspunktide vahelise koostalitlusvõime osas, peaks käesolev direktiiv hõlmama raadioseadmete, nagu need on määratletud direktiivis 2014/53/EL, teatavaid aspekte ning digitaaltelevisiooni tarbijaseadmeid, et hõlbustada puuetega lõppkasutajate juurdepääsu. On oluline, et riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused julgustaksid võrguoperaatoreid ja seadmete tootjaid tegema omavahel koostööd, et soodustada puuetega lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilise side teenustele. Raadiospektri kasutamine ainuõiguseta lõppseadme kasutamisena isiklikul otstarbel ei ole küll majandustegevus, kuid selle suhtes tuleks siiski kohaldada käesolevat direktiivi, et tagada koordineeritud lähenemine lubade andmise korrale.

(10)

Teatavad käesoleva direktiivi kohased elektroonilise side teenused võiksid samuti kuuluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (13) artiklis 1 sätestatud infoühiskonna teenuse mõiste alla. Selle direktiivi infoühiskonna teenuseid reguleerivaid sätteid kohaldatakse selliste elektroonilise side teenuste suhtes niivõrd, kui käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusaktides puuduvad elektroonilise side teenuste suhtes kohaldatavad erisätted. Käesolev direktiiv hõlmab siiski selliseid elektroonilise side teenuseid nagu kõneside, sõnumiteenused ja elektronpost. Üks ja sama ettevõtja, näiteks internetiteenuse pakkuja, võib pakkuda nii elektroonilise side teenuseid, näiteks juurdepääsu internetile, kui ka käesoleva direktiiviga hõlmamata teenuseid, näiteks veebipõhise, aga mitte sidega seotud sisu pakkumist.

(11)

Üks ettevõtja, näiteks kaabellevivõrgu operaator, võib pakkuda nii elektroonilise side teenuseid (näiteks telesignaalide edastamist) kui ka käesoleva direktiiviga hõlmamata teenuseid (näiteks heli- või televisiooniringhäälingu sisuteenuste kaubanduslikku pakkumist) ja seepärast võib nimetatud ettevõtjale seoses tema tegevusega sisu pakkuja või levitajana kehtestada lisakohustusi sätete kohaselt, mis ei ole ette nähtud käesoleva direktiiviga, ja ilma et see piiraks käesoleva direktiivi lisas sätestatud tingimuste kohaldamist.

(12)

Õigusraamistik peaks hõlmama raadiospektri kasutamist kõigis elektroonilise side võrkudes, kaasa arvatud raadiospektri isiklikuks otstarbeks kasutamist uut liiki võrkudes, mis koosnevad üksnes raadiolingiga ühendatud mobiilsete raadioseadmete autonoomsetest süsteemidest, millel ei ole keskset juhtimist ega keskset võrguoperaatorit ning mida ei kasutata ilmtingimata ühe konkreetse majandustegevuse jaoks. Arenevas 5G traadita side keskkonnas luuakse selliseid võrke tõenäoliselt enamasti väljapoole hooneid ja teedel ning on mõeldud kasutamiseks transpordi, energeetika, teadus- ja arendustegevuse, e-tervise, avaliku julgeoleku ja katastroofiabi, asjade interneti ning masinatevahelise raadioside ja võrku ühendatud autode jaoks. Seoses tulemusliku ja tõhusa raadiospektrikasutuse ja kahjulike raadiohäirete vältimisega peaksid liikmesriigid selliste raadioseadmete kasutuselevõttu või kasutamist või mõlemat käsitlevate täiendavate riigisiseste nõuete kohaldamisel direktiivi 2014/53/EL artikli 7 alusel juhinduma siseturu põhimõtetest.

(13)

Nõudmised elektroonilise side võrkude suutlikkusele kasvavad pidevalt. Kui varem keskenduti peamiselt üldiselt ja igale üksikule kasutajale kättesaadava ribalaiuse suurendamisele, siis nüüd muutuvad üha olulisemaks sellised parameetrid nagu hilistus, käideldavus ja töökindlus. Selle nõudluse rahuldamiseks püütakse praegu tuua kasutajale järjest lähemale kiudoptilisi võrke ning ühtlasi peaksid tulevaste väga suure läbilaskevõimega võrkude tööparameetrid olema sellised, mida suudetakse pakkuda vähemalt kuni teenuse pakkumise kohas asuva jaotuspunktini kiudoptikal põhinevate võrkudega. Püsiliiniühenduse mõttes on see samaväärne võrgu jõudlusega, mis saavutatakse teenuse pakkumise kohaks peetava korterelamuni paigaldatud kiudoptilise kaabliga. Traadita ühenduse mõttes on see sarnane sellega, mis saavutatakse teenuse pakkumise kohaks peetava tugijaamani paigaldatud kiudoptilise kaabliga. Kui tehakse kindlaks, kas raadiovõrgu pakutavat jõudlust võib pidada sarnaseks võrgu jõudluseks, ei tuleks arvesse võtta seda, kui lõppkasutajate kogemused varieeruvad võrku ja võrgu lõpp-punkti ühendava meediumi erinevate omaduste tõttu. Vastavalt tehnoloogianeutraalsuse põhimõttele ei tohiks muid tehnoloogiaid ja edastusmeediume kõrvale jätta, kui nende jõudlus on kirjeldatud lähtestsenaariumiga võrreldav. Selliste väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamine suurendab tõenäoliselt veelgi võrkude jõudlust ja rajab teed traadita võrkude uutele põlvkondadele, mis põhinevad täiustatud raadioliidestel ja tihedamal võrguarhitektuuril.

(14)

Määratlusi on vaja kohandada nii, et need vastaksid tehnoloogianeutraalsuse põhimõttele ja tehnoloogia arengule, kaasa arvatud uutele võrguhaldusvormidele, nagu tarkvara abil emuleeritavad või tarkvarapõhised võrgud. Tehnoloogia ja turu arengu tulemusena on võrgud üle läinud internetiprotokolli (IP) kasutamisele ning lõppkasutajatel on võimalus valida mitmete konkureerivate kõneteenuste pakkujate vahel. Seepärast tuleks direktiivis 2002/22/EÜ kasutatud termin „üldkasutatav telefoniteenus“, mille puhul peeti üldiselt silmas tavapäraseid analoogtelefoni teenuseid, asendada nüüdisaegsema terminiga „kõnesideteenus“, mis on tehnoloogiliselt neutraalne. Teenuse pakkumise tingimused tuleks eraldada kõneside teenuse määratlusest, mis on üldkasutatava elektroonilise side teenus, mis otse või kaudselt võimaldab riigisiseste või riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede algatamist ja vastuvõtmist riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva(te) numbri(te) abil, olenemata sellest, kas teenus põhineb ahelkommuteeritud või pakettkommuteeritud andmesideteenuste tehnoloogial. Selline teenus on laadilt kahesuunaline, võimaldades mõlemal poolel sidet pidada. Teenus, mis ei vasta kõigile neile tingimustele, näiteks läbiklikkimise rakendus klienditeeninduse veebisaidil, ei ole selline teenus. Kõneside teenus hõlmab samuti sidepidamisvõimalusi, mis on mõeldud spetsiaalselt puuetega lõppkasutajatele, kes kasutavad tekstiteenuseid või spetsiaalseid kõneteenuseid.

(15)

Sidepidamiseks kasutatavad teenused ja nende pakkumise tehnilised vahendid on märkimisväärselt arenenud. Lõppkasutajad kasutavad traditsiooniliste telefonikõnede, tekstsõnumite (SMSide) ja elektronposti edastamise teenuste asemel üha enam samaväärsete funktsioonidega internetipõhiseid teenuseid, näiteks IP-kõnesid, sõnumiteenuseid ja veebipõhiseid meiliteenuseid. Tagamaks, et lõppkasutajad ja nende õigused on samaväärsete funktsioonidega teenuste kasutamisel tulemuslikult ja samaväärselt kaitstud, ei tohiks elektroonilise side teenuste tulevikkuvaatav määratlus põhineda üksnes tehnilistel parameetritel, vaid peaks toetuma pigem funktsionaalsele lähenemisviisile. Vajaliku regulatsiooni ulatus peaks olema asjakohane, et saavutada selle üldist huvi pakkuvad eesmärgid. Kuigi käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate teenuste kindlaksmääramise seisukohast on signaalide edastamine ka edaspidi üks olulisi parameetreid, peaks määratlus hõlmama ka muid sidepidamist võimaldavaid teenuseid. Lõppkasutaja jaoks ei ole oluline, kas teenusepakkuja edastab signaale ise või toimub sidepidamine internetiühenduse teenuse kaudu. Seepärast peaks elektroonilise side teenuste määratlus hõlmama kolme liiki teenuseid, mis võivad omavahel osaliselt kattuda: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 (14) artikli 2 lõikes 2 esitatud määratluse kohased internetiühenduse teenused, käesolevas direktiivis määratletud isikutevahelise side teenused ja teenused, mis seisnevad täielikult või peamiselt signaalide edastamises. Elektroonilise side teenuse määratlus peaks kõrvaldama enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist kehtinud määratluse rakendamisel täheldatud ebamäärasuse ja võimaldama kohaldada konkreetseid raamistikus sisalduvaid õigusi ja kohustusi kalibreeritult säte-sätte haaval eri liiki teenuste suhtes. Elektroonilise side teenuste raames tasuna või muul moel toimuv isikuandmete töötlemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679. (15)

(16)

Selleks, et teenus kuuluks elektroonilise side teenuse määratluse alla, tuleb seda tavapäraselt pakkuda tasu eest. Digitaalmajanduse tingimustes leiavad turuosalised üha enam, et kasutajate kohta käival teabel on rahaline väärtus. Elektroonilise side teenuseid pakutakse lõppkasutajale sageli mitte üksnes raha eest, vaid üha enam eriti vastutasuks isikuandmete või muude andmete esitamise eest. Seega peaks tasu mõiste hõlmama ka olukordi, kus teenusepakkuja palub lõppkasutajalt määruse (EL) 2016/679 tähenduses isiku- või muid andmeid ning lõppkasutaja esitab need teadlikult kas otse või kaudselt teenusepakkujale. Samuti peaks see hõlmama olukordi, kus lõppkasutaja annab oma andmetele (näiteks isikuandmed, sh IP-aadress, või muu automaatselt genereeritav teave, nt küpsiste kaudu kogutav ja edastatav teave) juurdepääsu seda aktiivselt esitamata. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) kohtulahendile, mis käsitleb ELi toimimise lepingu artiklit 57, (16) on tasu ELi toimimise lepingu tähenduses olemas ka siis, kui teenusepakkujale maksab kolmas isik ja mitte teenusesaaja. Seega peaks tasu mõiste hõlmama ka olukordi, kus teenusele juurdepääsu eeltingimuseks on lõppkasutaja kokkupuude reklaamiga või kus teenusepakkuja teeb kogutud isikuandmed määruse (EL) 2016/679 kohaselt rahaks.

(17)

Isikutevahelise side teenused on teenused, mis võimaldavad isikutevahelist interaktiivset teabevahetust ja mille hulka kuuluvad sellised teenused nagu tavapärane häälkõne kahe isiku vahel, aga ka igat liiki e-kirjad, sõnumiteenused ja grupivestlused. Isikutevahelise side teenused hõlmavad sidepidamist lõpliku, st tõenäoliselt mitte piiramatu arvu füüsiliste isikute vahel, kelle arvu määrab side algataja. Sidepidamine juriidiliste isikutega peaks olema määratlusega hõlmatud, kui füüsilised isikud tegutsevad juriidiliste isikute eest või osalevad sidepidamises vähemalt ühe poolena. Interaktiivne side tähendab, et teenus võimaldab teabe vastuvõtjal reageerida. Teenuseid, mis neile nõuetele ei vasta, näiteks lineaarne ringhääling, tellitavad videod, veebisaidid, suhtlusvõrgustikud, blogid või masinatevaheline teabevahetus, ei tohiks pidada isikutevahelise side teenusteks. Erandlike asjaolude korral ei tohiks teenust pidada isikutevahelise side teenuseks, kui isikutevahelise ja interaktiivse sidepidamise vahend on mõne muu teenuse väheoluline ja selgelt täiendav võimalus ja objektiivsetel tehnilistel põhjustel ei saa seda kasutada ilma põhiteenuseta, ning selle integreerimine ei ole võimalus hoida kõrvale elektroonilise side teenuseid reguleerivate normide kohaldamisest. Määratluse alla mitte kuulumise kindlakstegemisel tähtsust omavaid termineid „väheoluline“ ja „üksnes täiendav võimalus“ tuleks tõlgendada kitsalt ja objektiivsest lõppkasutaja seisukohast lähtudes. Isikutevahelise side pidamise võimalust võiks käsitada väheolulisena, kui selle objektiivne kasu lõppkasutaja jaoks on väga väike ja kui tegelikult kasutavad lõppkasutajad seda väga harva. Isikutevahelise side teenuse määratluse alt välja jääva võimaluse näiteks võiks olla veebimängude suhtluskanal, mis sõltub teenuse sidevõimaluste omadustest.

(18)

Riigi või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluvaid numbreid kasutavad isikutevahelise side teenused võimaldavad luua ühenduse avalikult eraldatud numeratsiooniressurssidega. Sellised numbripõhised isikutevahelise side teenused hõlmavad nii teenuseid, mille puhul eraldatakse lõppkasutajatele läbivühenduse tagamiseks numbrid, kui ka teenuseid, mis võimaldavad lõppkasutajatel saada ühendust isikutega, kellele sellised numbrid on eraldatud. Numbri kasutamist tunnusena ei tohiks pidada samaväärseks sellega, kui numbrit kasutatakse avalikult eraldatud numbritega ühenduse loomiseks, ning seega ei tohiks seda pidada iseenesest piisavaks, et pidada teenust numbripõhiseks isikutevahelise side teenuseks. Numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes tuleks kohustusi kehtestada üksnes siis, kui avalik huvi nõuab konkreetsete regulatiivsete kohustuste kohaldamist isikutevahelise side teenuste kõigi liikide suhtes olenemata sellest, kas teenuse pakkumiseks kasutatakse numbreid või ei. Numbripõhiste isikutevahelise side teenuste teistsugune kohtlemine on põhjendatud, sest sellised teenused on avalikult tagatud koostalitlusvõimelise ökosüsteemi osa ja saavad sellest ka kasu.

(19)

Võrgu lõpp-punkt moodustab reguleerimisotstarbelise piiri, mis eraldab elektroonilise side võrke ja teenuseid reguleerivat raamistikku telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid reguleerivast raamistikust. Võrgu lõpp-punkti asukoha määratlemise eest vastutab riigi reguleeriv asutus. Pidades silmas riigi reguleerivate asutuste tegevust ja arvestades püsivõrkude ja raadiovõrkude mitmekesisust, peaks Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) tihedas koostöös komisjoniga võtma vastu suunised ühiste lähenemisviiside kohta võrgu lõpp-punktide tuvastamiseks vastavalt käesolevale direktiivile.

(20)

Tänu tehnika arengule ei ole lõppkasutajatel juurdepääs hädaabiteenistustele mitte ainult häälkõne kaudu, vaid ka muude isikutevahelise side teenuste kaudu. Seepärast peaks hädaolukorra side mõiste hõlmama kõiki neid isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellistele hädaabiteenistustele. Mõiste tugineb liidu õiguses juba olemas olevatele hädaabisüsteemi elementidele: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/758 (17) määratletud mõistetele „häirekeskus“ ja „kõige sobivam häirekeskus“ ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 305/2013 (18) määratletud mõistele „hädaabiteenistused“.

(21)

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused peaksid käesolevast reguleerivast raamistikust tulenevate ülesannete täitmisel toetuma oma töös ühtlustatud eesmärkidele ja põhimõtetele ning vajaduse korral koordineerima oma tegevust teiste liikmesriikide asutuste ja BERECiga.

(22)

Käesoleva direktiiviga pädevatele asutustele pandud ülesanded aitavad kaasa laiema tegevuspoliitika rakendamisele kultuuri, tööhõive, keskkonna, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja asulaplaneerimise alal.

(23)

Reguleeriv raamistik peaks lisaks senisele kolmele peamisele eesmärgile (edendada konkurentsi, siseturgu ja lõppkasutajate huve) püüdlema veel andmesidega seotud eesmärkide poole, mille tulemused võiksid olla järgmised: kõigile liidu kodanikele ja ettevõtjatele mõistlike hindade ja valikuvõimalustega pakutav laialdane juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele, tulemuslik ja õiglane konkurents, avatud innovatsioon, tõhus raadiospektrikasutus, ühised õigusnormid ja prognoositav regulatiivne lähenemine siseturul ning liidu kodanike huvide tagamiseks vajalikud sektorispetsiifilised õigusnormid. Liikmesriikide, riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste ning sidusrühmade jaoks tähendab see andmesidega seotud eesmärk ühest küljest, et püütakse kasutada kõige suurema läbilaskevõimega võrke ja teenuseid, mis oleksid konkreetses piirkonnas majanduslikult jätkusuutlikud, ning teisest küljest püüeldakse territoriaalse ühtekuuluvuse poole, mis väljenduks eri piirkondades kättesaadavate andmeedastusmahtude ühtlustumises.

(24)

Käesoleva direktiivi üldeesmärkide suunas tehtud edusamme tuleks toetada liikmesriikide järjepideva ja kindla hindamis- ja võrdlussüsteemiga, mida viib läbi komisjon ja millega vaadeldakse väga suure läbilaskevõimega võrkude kättesaadavust kõigile peamistele sotsiaal-majanduslikele mõjukatele üksustele (koolid, transpordisõlmed ja peamised avalike teenuste pakkujad), ning suurel määral digitaliseerunud ettevõtetega, katkematu 5G leviala kättesaadavusega linnapiirkondades ja peamistel maapealsetel transporditeedel ning selliste elektroonilise side võrkude kättesaadavusega iga liikmesriigi kõigile kodumajapidamistele, mis suudavad pakkuda vähemalt 100 Mbit/s kiirust ja mida saab kiiresti suurendada gigabiti kiirusteni. Selleks peaks komisjon jätkama liikmesriikide tegevuse kontrollimist, muu hulgas jälgides näiteks indekseid, milles võetakse kokku liidu digitaalvaldkonna tulemuslikkuse asjakohased näitajad ning jälgitakse liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime kujunemist, näiteks digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks, ja vajaduse korral kehtestama uusi meetodeid ja eesmärke ning konkreetseid ja mõõdetavaid kriteeriumeid liikmesriikides tõhususe võrdlemiseks.

(25)

Põhimõte, et liikmesriigid peaksid kohaldama liidu õigust tehnoloogiliselt neutraalsel viisil, st et riigi reguleeriv või muu pädev asutus ei tohiks soosida ega halvustada konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist, ei välista proportsionaalsete meetmete võtmist teatavate konkreetsete teenuste edendamiseks, kui see on põhjendatud (näiteks digitaaltelevisioon kui raadiospektrikasutuse tõhususe suurendamise vahend), et saavutada õigusliku raamistiku eesmärgid. Ühtlasi ei välista see põhimõte arvestamist asjaoluga, et teatavate edastuskanalite füüsikalised ja arhitektuurilised omadused võivad olla teenusekvaliteedi, läbilaskevõime, hoolduskulude, energiatõhususe, haldamise paindlikkuse, töökindluse ja skaleeritavuse ning lõpuks ka jõudluse mõttes paremad ning see võib avalduda ka mitmesuguste regulatiivsete eesmärkide saavutamiseks võetavates meetmetes.

(26)

Tulemuslikku investeerimist ja konkurentsi tuleks soodustada üheaegselt, et hoogustada majanduskasvu ja innovatsiooni ning suurendada tarbijate valikuvõimalusi.

(27)

Konkurentsi on parim soodustada majanduslikult tõhusa investeerimistaseme abil uutesse ja olemasolevatesse infrastruktuuridesse, täiendades seda vajaduse korral reguleerimisega, et saavutada tulemuslik konkurents jaemüügiteenuste valdkonnas. Infrastruktuuril rajaneva konkurentsi tõhus tase võrdub sellise infrastruktuuri dubleerimise ulatusega, mille saavutamisel investorid võivad eeldada õiglase kasu saamist turuosade arenemist puudutavate mõistlike ootuste alusel.

(28)

Luua tuleb asjakohaseid soodustusi investeeringute tegemiseks uutesse väga suure läbilaskevõimega võrkudesse, mis toetavad innovatsiooni sisumahukate internetiteenuste valdkonnas ja tugevdavad liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellistel võrkudel on ülisuur potentsiaal tuua kasu tarbijatele ja äritegevusele kogu liidus. Seetõttu on ülimalt oluline edendada pidevat investeerimist nende uute võrkude arendamisse, kindlustades samas konkurentsi, sest infrastruktuuri tasandil on turule sisenemisel endiselt kitsaskohti ja tõkkeid, ning tagades prognoositava ja järjekindla reguleerimise kaudu tarbijatele paremad valikuvõimalused.

(29)

Käesoleva direktiivi eesmärk on konkurentsi arenedes turgudel eelnevalt järk-järgult vähendada valdkonnaspetsiifilisi nõudeid tagamaks, et elektrooniline side oleks reguleeritud üksnes konkurentsiõigusega. Võttes arvesse asjaolu, et viimastel aastatel on konkurents elektroonilise side turgudel jõudsalt arenenud, on äärmiselt oluline, et regulatiivseid eelkohustusi kehtestataks vaid juhul, kui asjaomastel turgudel puudub tõhus ja püsiv konkurents. Eelneva reguleerimise eesmärk on jätkusuutlikul tõhusal konkurentsil põhinev jaeturg, millest saab kasu lõppkasutaja. Kohustused hulgimüügi tasandil tuleks kehtestada juhul, kui kõnealuste kohustuste puudumisel ei toimiks üks või mitu jaeturgu konkurentsinõuete kohaselt. Arvestades innovatsiooni ja konkurentsi eeldatavat paranemist, on tõenäoline, et riigi reguleerivad asutused suudavad järk-järgult turuanalüüsi abil leida, et jaeturud on konkurentsivõimelised isegi ilma hulgituru reguleerimiseta. Sellisel juhul peaksid riigi reguleerivad asutused jõudma järeldusele, et hulgituru reguleerimine ei ole enam vajalik, ja hindama vastavat hulgiturgu eesmärgiga eelnev reguleerimine lõpetada. Seda tehes peaksid riigi reguleerivad asutused arvesse võtma võimendavaid mõjusid hulgi- ja nendega seotud jaeturgude vahel, mis võivad vajada takistuste kõrvaldamist infrastruktuuri tasandil sisenemisel, et tagada pikaajaline konkurents jaeturu tasandil.

(30)

Elektrooniline side muutub eluliselt oluliseks üha suurema hulga sektorite jaoks. Asjade internet on hea näide sellest, kuidas elektroonilise side aluseks olev raadiosignaalide edastamine pidevalt areneb ning kujundab ühiskonna ja ärimaailma reaalsust. Et sellest arengust võimalikult palju kasu saada, on oluline võtta raadiospektrihalduses kasutusele uusi traadita side tehnoloogiaid ja -rakendusi ning harjuda neid kasutama. Nõudlus muude raadiospektrile toetuvate tehnoloogiate ja rakenduste järele kasvab samuti ning neid saab tänu elektroonilise side integreerimisele või sellega kombineerimisele veelgi parendada; seepärast tuleks raadiospektrikasutuse tõhusamaks muutmise huvides läheneda raadiospektrihaldusele võimaluse korral sektoriüleselt.

(31)

Strateegiline planeerimine, koordineerimine ja vajaduse korral liidu tasandil toimuv ühtlustamine võib aidata tagada, et raadiospektri kasutajad saavad siseturust täit kasu ja liidu huvisid on võimalik kogu maailmas tulemuslikult kaitsta. Nendel eesmärkidel peaks vajaduse korral olema võimalik vastu võtta raadiospektripoliitikat käsitlevaid mitmeaastaseid programme. Esimene selline programm loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 243/2012/EL, (19) et esitada liidus raadiospektri kasutamise strateegilise planeerimise ja ühtlustamise poliitika suundi ja eesmärke. Kõnealustes poliitikasuundades ja -eesmärkides peaks olema võimalik käsitleda siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavust ja tõhusat kasutamist, kooskõlas käesoleva direktiiviga.

(32)

Riigipiiridel on raadiospektri optimaalse kasutuse kindlaksmääramisel üha väiksem tähtsus. Riikide poliitika tarbetu killustatus põhjustab kulude kasvu ja raadiospektrikasutajate turuvõimaluste kaotust ning pärsib innovatsiooni, kahjustades seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist, tarbijaid ja kogu majandust.

(33)

Käesolevas direktiivis sisalduvad raadiospektri haldamist käsitlevad sätted peaksid olema kooskõlas raadiospektri haldamisega tegelevate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsi (CEPT) tegevusega, et tagada raadiospektri tõhus haldamine ja raadiospektri kasutamise ühtlustamine liidus ning liikmesriikide ja teiste ITU liikmete vahel.

(34)

Kooskõlas reguleerija ja operaatori tegevuse lahususe põhimõttega peaksid liikmesriigid kindlustama riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste sõltumatuse, et tagada nende otsuste erapooletus. Nimetatud sõltumatuse nõue ei piira liikmesriikide institutsionaalset sõltumatust, nende põhiseaduslikke kohustusi ega neutraalsuse põhimõtet seoses omandi õigusliku režiimiga, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 345. Riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste käsutuses peaksid olema kõik nende tööks vajalikud vahendid, nii personal, oskusteave kui ka rahalised vahendid.

(35)

Teatavate direktiivist tulenevate ülesannetega nagu turu eelnev reguleerimine, kaasa arvatud juurdepääsu ja vastastikuse sidumise suhtes kohustuste kehtestamine, ja ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamine, peaksid tegelema üksnes riigi reguleerivad asutused, nimelt organid, mis on sõltumatud nii kõnealusest sektorist kui ka igasugusest välisest poliitilisest survest. Kui ei ole sätestatud teisiti, peaks liikmesriikidel olema õigus määrata muid käesolevas direktiivis sätestatud regulatiivseid ülesandeid kas riigi reguleerivatele asutustele või muudele pädevatele asutustele. Ülevõtmise käigus peaksid liikmesriigid edendama riigi reguleerivate asutuste pädevusstabiilsust seoses 2009. aastal muudetud liidu elektroonilise side õigusraamistiku ülevõtmisest tulenevate ülesannete ja eelkõige nende ülesannete jaotusega, mis on seotud turukonkurentsi ja turule sisenemisega. Kui ülesanded antakse muule pädevale asutusele, peaks ta enne otsuse tegemist konsulteerima riigi pädeva asutusega. Vastavalt hea koostöö põhimõttele peaksid riigi reguleerivad ja muud pädevad asutused oma ülesannete täitmisel vahetama teavet.

(36)

Käesolev direktiiv ei hõlma materiaalõiguslikke sätteid ei avatud internetiühenduse neutraalsuse ega rändluse kohta ega piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 531/2012 (20) ega määruse (EL) 2015/2120 kohast pädevuse jaotamist riigi reguleerivatele asutustele. Käesoleva direktiiviga nähakse siiski ette, et riigi reguleeriv asutus peaks olema pädev hindama ja jälgima tähelepanelikult turulepääsu ja konkurentsiga seotud küsimusi, mis võivad mõjutada lõppkasutajate õigust avatud internetiühendusele.

(37)

Riigi reguleerivate asutuste sõltumatust tugevdati liidu elektroonilise side õigusraamistiku 2009. aastal lõppenud läbivaatamise käigus, et tagada reguleeriva raamistiku tõhusam kohaldamine ning suurendada nende autoriteeti ja otsuste prognoositavust. Selleks tuli liikmesriigi õiguses sõnaselgelt tagada, et riigi reguleeriv asutus on oma ülesannete täitmisel kaitstud välise sekkumise ja poliitilise surve eest, mis võiks kahjustada tema poolt menetletavate küsimuste sõltumatut hindamist. Sellise välise mõju tõttu ei sobi riigisisene õigustloov asutus täitma reguleeriva raamistiku raames riigi reguleeriva asutuse ülesandeid. Sel eesmärgil tuli eelnevalt kehtestada normid riigi reguleeriva asutuse juhi ametist vabastamise põhjuste kohta, et kõrvaldada kõik põhjendatud kahtlused kõnealuse asutuse erapooletuse ning välistest teguritest sõltumatuse suhtes. Meelevaldse ametist vabastamise vältimiseks peaks ametist vabastataval isikul olema õigus taotleda pädevalt kohtult, et see kontrolliks, kas ametist vabastamiseks olid mõjuvad põhjused, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. Selline ametist vabastamine peaks olema seotud ainult juhi või liikme isiklike või tööalaste omadustega. On oluline, et riigi reguleerivatel asutustel oleks oma eelarve, mis võimaldaks neil eelkõige tööle võtta piisava arvu kvalifitseeritud töötajaid. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks see eelarve igal aastal avaldada. Asutused peaksid saama oma eelarve piires iseseisvalt oma ressursse hallata, nii rahalisi kui ka inimressursse. Kui ettevõtjad, kes panustavad riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse eelarvesse haldustasude kaudu, kuuluvad liikmesriigile või kui liikmesriigid kontrollivad selliseid ettevõtjaid, peaksid need liikmesriigid erapooletuse huvides tagama, et omandi või kontrolliga seotud tegevused on struktuuriliselt lahutatud eelarve kontrollimisest.

(38)

Riigi reguleerivate asutuste sõltumatust tuleks veelgi kindlustada, et selle juht ja liikmed ei laseks end mõjutada välisel survel, ning selleks tuleks ette näha minimaalne ametisse määramise kvalifikatsioon ja ametiaja minimaalne kestus. Peale selle peaksid liikmesriigid seaduste ostmise riski maandamiseks, järjepidevuse tagamiseks ja sõltumatuse suurendamiseks kaaluma juhatuse juhi või liikmete ametiaja pikendamise võimaluse piiramist ning looma juhatuse ja tippjuhtkonna asjakohase rotatsiooni korra. Selle võiks korraldada näiteks nii, et esinduskogu esimesed liikmed nimetatakse ametisse erineva pikkusega ajavahemikuks, et nii nende kui ka edaspidi nende järglaste ametiajad ei lõpeks samal ajal.

(39)

Riigi reguleerivad asutused peaksid kandma vastutust selle eest, mil viisil nad oma ülesandeid täidavad, ning neil peaks olema kohustus sellest aru anda. Kohustus peaks tavapäraselt seisnema pigem iga-aastases aruande esitamise kohustuses kui vajaduspõhistes aruandenõuetes; kui vajaduspõhiseid aruandenõudeid peaks esitatama ebaproportsionaalselt, piiraks see asutuste sõltumatust ja takistaks neid oma ülesannete täitmisel. Hiljutistes Euroopa Kohtu lahendites (21) on välja toodud, et liiga ulatuslikud või tingimusteta aruandluskohustused võivad avaldada kaudset mõju asutuse sõltumatusele.

(40)

Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile riigi reguleeriva asutuse ja muude pädevate asutuste nimed. Trasside rajamise õiguste andmiseks pädevate asutuste puhul peaks olema võimalik viidata teatamiskohustuse täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL (22) kohaselt loodud ühtsele teabepunktile.

(41)

Kasutada tuleks võimalikult lihtsat lubade andmise süsteemi, mis võimaldaks elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumist, et stimuleerida uute sideteenuste ning üleeuroopaliste sidevõrkude ja -teenuste arengut, ja laseks ühtlasi teenusepakkujatel ja tarbijatel kasutada siseturu mastaabisääste.

(42)

Siseturu hüvesid on teenusepakkujate ja lõppkasutajate jaoks kõige parem saavutada elektroonilise side võrkude ja elektroonilise side teenustega (v.a numbrivaba isikutevahelise side teenused) seotud üldloaga, mis ei eelda riigi reguleeriva asutuse konkreetset otsust või haldusakti ja mille puhul menetlusnõuded piirduvad ainult kinnitava teatamisega. Kui liikmesriigid nõuavad, et elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad esitaksid tegevuse alustamise korral vastava teate, ei tohiks see teavitamine põhjustada teenuse või võrgu pakkujatele halduskulusid ning selleks võiks kasutada pädevate asutuste veebisaidil olevat kontaktpunkti. Et toetada tõhusat piiriülest kooskõlastamist, eriti üleeuroopaliste operaatorite jaoks, peaks BEREC looma selliste teadete andmebaasi ja seda haldama. Pädevad asutused peaksid BERECile edastama ainult täielikud teatised. Liikmesriigid ei tohiks mitte mingil viisil takistada võrkude või teenuste pakkumist, sealhulgas teatise mittetäielikkuse põhjendusega.

(43)

Teatis peaks sisaldama kõigest pakkuja kinnitust, et ta kavatseb alustada elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumist. Pakkujalt peaks nõudma üksnes seda, et ta lisaks sellisele kinnitusele käesolevas direktiivis kirjeldatud teabe. Liikmesriigid ei tohiks kehtestada täiendava ega eraldi teavitamise nõudeid.

(44)

Erinevalt teistest käesolevas direktiivis määratletud elektroonilise side võrkude ja teenuste kategooriatest ei kasuta numbrivaba isikutevahelise side teenused üldkasutatavaid numeratsiooniressursse ega osale avalikult tagatud koostalitlusvõimelises ökosüsteemis. Seepärast ei ole otstarbekas kohaldada seda liiki teenuste suhtes üldloa korda.

(45)

Raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õiguste andmisel peaksid pädevad asutused teatama asjakohased tingimused ettevõtjatele, kellele nad selliseid õigusi annavad. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada sellised tingimused raadiospektri kasutamiseks individuaalsete kasutusõiguste või üldloa andmise raames.

(46)

Üldload peaksid sisaldama ainult elektroonilise side sektorile iseloomulikke tingimusi. Üldloaga ei tohiks siduda tingimusi, mida juba kohaldatakse muu kehtiva liikmesriigi õigusega, eriti seoses tarbijakaitsega, mis ei käsitle konkreetselt side sektorit. Näiteks peaksid pädevatel asutustel olema õigus teavitada ettevõtjaid keskkonna- ja asulaplaneerimise nõuetest. Üldloa alusel kehtestatud tingimused ei mõjuta kohaldatava õiguse kindlaksmääramist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 593/2008. (23)

(47)

Tingimused, mida võiks üldlubadele lisada, peaksid sisaldama konkreetseid sätteid seoses puuetega lõppkasutajate juurdepääsuga ning riigiasutuste ja hädaabiteenistuste vajadusega edastada omavahel ja riigi elanikkonnale teavet enne ja pärast suurõnnetusi ning nende ajal.

(48)

Ettevõtjate üldloal põhinevad õigused ja kohustused peavad selgelt sisalduma sellistes lubades, et tagada kogu liidus samaväärsed võimalused ja soodustada üldkasutatavate elektroonilise side võrkude vastastikust sidumist käsitlevate piiriüleste läbirääkimiste pidamist.

(49)

Üldluba võimaldab üldsusele elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvatel ettevõtjatel pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle tingimuste kohaselt, mis on kehtestatud käesoleva direktiiviga. Elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kes ei paku oma võrke ja teenuseid üldsusele, võivad pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle kaubandustingimuste kohaselt.

(50)

Pädevad asutused peaksid üldloa suhtes tingimuste kehtestamisel ja haldustasude kohaldamisel võtma nõuetekohaselt arvesse olukordi, kus elektroonilise side võrke või teenuseid pakuvad füüsilised isikud mittetulunduslikul alusel. Kui elektroonilise side võrke ja teenuseid ei pakuta üldsusele, on asjakohane kehtestada üldsusele pakutavate elektroonilise side võrkude ja teenuste puhul otstarbekaks peetavatest tingimustest vähem ja leebemaid tingimusi või neid üldse mitte kehtestada.

(51)

Erikohustused, mida liidu õiguse kohaselt kehtestatakse elektroonilise side võrke ja elektroonilise side teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks vastavalt käesoleva direktiivi määratlusele, tuleks kehtestada üldloa alusel tekkinud üldistest õigustest ja kohustustest eraldiseisvatena.

(52)

On võimalik, et elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvad ettevõtjad vajavad üldloa alusel saadud õiguste kinnitamist seoses vastastikuse sidumisega ja trasside rajamise õigusega eelkõige selleks, et edendada läbirääkimisi muude valitsustasandite (piirkondlike või kohalike) esindajatega või teiste liikmesriikide teenusepakkujatega. Selleks peaksid pädevad asutused esitama ettevõtjatele deklaratsiooni kas nende taotluse korral või vastusena üldloa alusel saadud teatisele. Selline deklaratsioon ei tohiks iseenesest anda õigusi ning samuti ei tohiks üldloa alusel saadavad õigused ega selliste õiguste kasutamine sõltuda deklaratsioonist.

(53)

Selleks, et rahastada riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse tegevust üldloasüsteemi haldamisel ja kasutusõiguste andmisel, peaks olema võimalik kehtestada elektroonilise side teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele haldustasusid. Sellised tasud peaksid katma nimetatud tegevuse haldamise tegelikud kulud. Selleks tuleks tagada, et riigi reguleerivate ja teiste pädevate asutuste tulud ja kulud oleksid kogutud haldustasude ja halduskulude kogusummasid kajastavate aastaaruannete kaudu läbipaistvad, et ettevõtjad saaksid kontrollida, kas halduskulud ja -tasud on tasakaalus.

(54)

Haldustasusüsteem ei tohiks moonutada konkurentsi ega luua takistusi turuletulijatele. Üldloasüsteem teeb võimatuks üksikute ettevõtjate halduskulude ja seega ka tasude eristamise, kui tegemist ei ole numeratsiooniressursside või raadiospektri kasutamise ja seadmete paigaldamise õiguste andmisega. Kõik kohaldatavad haldustasud peaksid olema kooskõlas üldlubade süsteemi põhimõtetega. Käibega seotud jaotuskava võiks olla õiglane, lihtne ja läbipaistev alternatiiv tasude eristamise kriteeriumidele. Kui haldustasud on väga madalad, võib kasutada ka ühtse määraga makse või makse, mille puhul ühtne määr on ühendatud käibeteguriga. Kui üldloasüsteem laieneb väga väikese turuosaga ettevõtjatele, nt kogukonnapõhised võrgu pakkujad, või teenusepakkujatele, kelle ärimudeliga teenitav tulu on väga piiratud ka siis, kui nad on mahtude mõistes hõlvanud väga suure turu, peaksid liikmesriigid hindama võimalust määrata haldustasude kehtestamiseks sobiv miinimumkünnis.

(55)

Liikmesriikidel võib tekkida vajadus muuta üldlubade ja kasutusõigusega seotud õigusi, tingimusi, menetlusi, haldus- ja muid tasusid, kui see on objektiivselt põhjendatud. Sellistest asjaoludest tingitud muudatustest tuleks kõigile huvitatud isikutele teatada nõuetekohaselt ja õigel ajal, andes neile piisava võimaluse väljendada oma arvamust. Kui tehakse väikesi muudatusi kehtivates seadmete paigaldamise õigustes või raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutamise õigustes, tuleks vältida ebavajalikke menetlusi, kui sellised muudatused ei mõjuta kolmandate isikute huve. Õiguste ja kohustuste väiksemad muudatused on peamiselt halduslikud muudatused, mis ei muuda üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste olemust ning seega ei anna muudele ettevõtjatele konkurentsieelist.

(56)

Võttes arvesse, et turvalise investeerimiskeskkonna kujundamiseks on tähtis tagada õiguskindlus ja edendada reguleerimise prognoositavust, eelkõige uue traadita lairibaside jaoks, tuleks iga kehtiva raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutusõiguse või seadmete paigaldamise õiguse piiramise või tühistamise korral kohaldada prognoositavaid ja läbipaistvaid põhjendusi ja menetlusi. Seetõttu võiks kehtestada rangemad nõuded või teavitamise mehhanismi eriti juhuks, kui kasutusõigused on määratud konkurentsil või võrdlemisel põhineva menetluse alusel, ja juhul, kui traadita elektroonilise lairibaside teenuste („traadita lairibaside teenused“) puhul kasutatakse ühtlustatud raadiospektreid. Tulemuslikule ja tõhusale raadiospektri kasutusele ja tehnoloogia arengule osutavad põhjendused võiksid tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ (24) kohaselt vastu võetud tehnilistele rakendusmeetmetele. Lisaks võib eelnevalt konsulteerida huvitatud isikutega, välja arvatud juhul, kui kavandatud muudatused on väikesed, kui üldlubasid ja raadiospektri kasutamise individuaalseid õigusi tuleb piirata, tühistada või muuta ilma õiguste omaniku nõusolekuta. Et üldlubade või õiguste piiramisel või tühistamisel võivad olla nende omanike jaoks märkimisväärsed tagajärjed, peaksid pädevad asutused olema eriti hoolikad ja hindama eelnevalt selliste meetmete võimalikku kahju enne nende võtmist.

(57)

Oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peavad riigi reguleerivad asutused, muud pädevad asutused ja BEREC koguma andmeid turul tegutsevatelt ettevõtjatelt, sealhulgas hindamist, kas üldtingimused on kooskõlas käesoleva direktiiviga, peatamata nende tingimuste kohaldamist hindamise ajaks. Erandina võib samuti olla vaja koguda teavet teistelt ettevõtjatelt, kes tegutsevad sektorites, mis on tihedalt seotud elektroonilise side teenuste sektoriga, nt sisu pakkujad, kelle käsutuses on vajalik teave oma ülesannete täitmiseks liidu õiguse kohaselt. Võib juhtuda, et sellist teavet tuleb koguda ka komisjoni nimel, et ta saaks täita oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Teabenõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks ettevõtjaid liigselt koormata. Riigi reguleeriva asutuse ja muude pädevate asutuste kogutud teave peab olema avalikkusele kättesaadav, välja arvatud juhul, kui teave on konfidentsiaalne vastavalt siseriiklikele normidele, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teabele, ja kui ärisaladusi käsitlevatest liidu ja liikmesriigi normidest ei tulene teisiti.

(58)

Tagamaks, et riigi reguleerivad asutused täidavad oma reguleerimisülesandeid tõhusalt, peaksid nende kogutavad andmed sisaldama raamatupidamisandmeid jaeturgude kohta, mis on seotud selliste hulgimüügiturgudega, kus mõni ettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ja mida seetõttu reguleerib riigi reguleeriv asutus. Need andmed peaksid ka sisaldama andmeid, mis võimaldaksid riigi reguleerival asutusel hinnata kasutusõigustele seatud tingimuste täitmist, kavandatavate võrgutopoloogia täienduste ja muudatuste mõju konkurentsi arengule ja hulgimüügitoodetele, mida pakutakse teistele isikutele. Teave raadiospektri kasutusõigustele seatud levialaliste kohustuste täitmise kohta on oluline, et oleks tagatud võrkude kasutuselevõtu geograafiliste ülevaadete täielikkus. Seoses sellega peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et teave esitataks kohaliku tasandi järgi liigitatuna ja piisavalt detailselt, et saaks teha võrkude geograafilise ülevaate.

(59)

Et leevendada asjaomastele võrgu ja teenuste pakkujatele ja pädevatele asutustele kehtestatud aruande- ja teavitamiskohustusest tulenevat koormust, peaksid sellised kohustused olema proportsionaalsed ja objektiivselt põhjendatud ning piirduma ainult hädavajalikuga. Eriti tuleks vältida pädeva asutuse ja BERECi teabenõuete dubleerimist ning süstemaatilist ja korrapärast tõendite nõudmist kõigi üldloa või kasutusõiguse tingimuste täitmise kohta. Ettevõtjad peaksid teadma, millisel eesmärgil kavatsetakse küsitud teavet kasutada. Teabe esitamine ei tohiks olla turulepääsu eeltingimus. Statistika eesmärgil võib elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujatelt nõuda teatist, kui nad lõpetavad oma tegevuse.

(60)

See ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust esitada teavet liidu huvide kaitsmiseks rahvusvaheliste kokkulepete alusel ega ka sellistest õigusest, näiteks konkurentsiõigusest tulenevaid aruandekohustusi, mis ei ole eriti seotud elektroonilise side sektoriga.

(61)

Teavet, mida pädev asutus peab konfidentsiaalseks vastavalt ärisaladusi ja isikuandmete kaitset käsitlevatele liidu ja liikmesriikide normidele peaks olema võimalik vahetada komisjoni, BERECi ja teiste asutustega, kui selline teabevahetus on vajalik käesolevat direktiivi üle võtva liikmesriigi õigusakti kohaldamiseks. Vahetada võib ainult teavet, mis on sellise teabevahetuse eesmärgi seisukohast oluline ja proportsionaalne.

(62)

Elektroonilise side lairibavõrkude tehnoloogia, topoloogia, kasutatavad vahendid ja omandisuhted muutuvad üha mitmekesisemaks. Et regulatiivne sekkumine oleks tulemuslik ja sihtotstarbeline, peab see seega tuginema üksikasjalikule teabele võrkude rajamise kohta. See teave on väga oluline investeeringute edendamiseks, ühenduvuse suurendamiseks kogu liidus ning kõigile asjaomastele asutustele ja kodanikele teabe tagamiseks. See teave peaks hõlmama uuringuid nii väga suure läbilaskevõimega võrkude kavandatava kasutuselevõtu kui ka olemasolevate vaskkaablivõrkude või muude selliste võrkude olulise uuendamise või laiendamise kohta, mille jõudlusenäitajad ei pruugi kõigis aspektides vastata väga suure läbilaskevõimega võrkude omadele, näiteks kiudvõrgu rajamine kaablikapini koos aktiivsete tehnoloogiatega nagu vektortehnoloogia (i.k. vectoring). Asjaomased prognoosid peaksid hõlmama kuni kolme aasta pikkuseid ajavahemikke. Pädevate asutuste kogutava teabe üksikasjalisuse ja territoriaalse detailsuse tase peaks lähtuma konkreetsest regulatiivsest eesmärgist ning olema selle regulatiivse eesmärgi jaoks piisav. See tähendab, et territoriaalsete üksuste suurus erineb liikmesriigiti olenevalt konkreetse riigi regulatiivsetest vajadustest ja kohalike andmete kättesaadavusest. Tõenäoliselt ei ole ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 3. tasand enamikel juhtudel piisavalt väike territoriaalne üksus. Riigi reguleerivad asutused ja/või muud pädevad asutused peaksid lähtuma BERECi juhtnööridest selle kohta, millised on parimad tavad sellise ülesande täitmiseks; ühtlasi peaks selliste juhtnööride jaoks saama ära kasutada riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste seniseid kogemusi, mis on saadud võrkude rajamise geograafiliste ülevaadete koostamisel. Ilma et see piiraks ärisaladuse hoidmise nõudeid, peaksid pädevad asutused, juhul kui see teave ei ole juba turul kättesaadav, tegema andmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98/EÜ (25) avatud vormingus vahetult kättesaadavaks ilma selliste uuringute käigus kogutud teabe taaskasutuse piiranguteta ning tegema lõppkasutajatele kättesaadavaks teenusekvaliteediga seotud vahendid, et oleks võimalik aidata suurendada nende teadlikkust kättesaadavatest juurdepääsuteenustest. Selle teabe kogumisel peaksid kõik asjaomased asutused järgima konfidentsiaalsuse põhimõtet ning vältima mis tahes ettevõtja asetamist ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

(63)

Et võimaldada kõigile liidu kodanikele juurdepääs internetile ja digiteenustele, on äärmiselt oluline ületada digitaalne lõhe liidus. Sel eesmärgil peaks asjaomastel asutustel olema konkreetsetes ja täpselt kindlaks määratud piirkondade puhul võimalus paluda ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel anda teada oma kavatsusest võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrke nendes piirkondades, jättes neile piisavalt aega põhjalikult läbi mõeldud vastuse andmiseks. Nendes prognoosides sisalduv teave peaks kajastama elektroonilise side võrkude sektori majanduslikke väljavaateid ning ettevõtjate investeerimisplaane teabe kogumise hetke seisuga, et saaks kindlaks teha, milline saab olema ühenduvus eri piirkondades. Kui ettevõtja või avaliku sektori asutus teatab oma kavatsusest võtta asjaomases piirkonnas selline võrk kasutusele, peaks riigi reguleerival asutusel või muul pädeval asutusel olema õigus nõuda ka teistelt ettevõtjatelt ja avaliku sektori asutustelt teatamist, kas nad kavatsevad võtta asjaomasel alal kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrke või oluliselt uuendada või laiendada oma võrku, et selle jõudlus ulatuks vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiiruseni. Nimetatud menetlus loob läbipaistvust ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste jaoks, kes on väljendanud huvi kõnealuse võrgu kasutuselevõtmise vastu selles piirkonnas, et nad saaksid oma äriplaanide koostamisel hinnata tõenäolist konkurentsi teiste võrkudega. Läbipaistvuse positiivne mõju sõltub sellest, kas turuosalised vastavad ausalt ja heas usus.

(64)

Kuigi turuosalised saavad oma kasutuselevõtukavasid ettenägematutel, objektiivsetel ja õigustatud asjaoludel muuta, peaksid pädevad asutused sekkuma juhul, kui ettevõtja või avaliku sektori asutus on neile teadlikult või raske hooletuse tõttu esitanud eksitavat, vigast või ebatäieliku teavet, ja muu hulgas juhul, kui see mõjutab avaliku sektori vahenditest rahastamist, ning vajaduse korral kehtestama karistusi. Karistusi käsitleva asjakohase sätte kohaldamisel peaks mõiste „raske hooletus“ osutama olukorrale, kus ettevõtja või avaliku sektori asutus annab eksitavat, vale või ebatäielikku teavet käitumise või sisemise korralduse tõttu, mis erineb suurel määral esitatud teabega seotud hoolsuskohustust. Raske hooletuse puhul ei peaks olema nõutav, et ettevõtja või avaliku sektori asutus teab, et esitatud teave on eksitav, vale või ebatäielik, vaid et ta oleks pidanud seda teadma, kui tema tegevus või korraldus oleks olnud kooskõlas hoolsuskohustusega. On oluline, et karistused oleksid piisavalt hoiatavad, võttes arvesse negatiivset mõju konkurentsile ja avaliku sektori vahenditest rahastatavatele projektidele. Karistusi käsitlevad sätted ei tohiks piirata õigust nõuda kahju hüvitamist vastavalt liikmesriigi õigusele.

(65)

Investeerimistingimuste prognoositavuse huvides peaksid pädevad asutused saama jagada ettevõtjatega ja avaliku sektori asutustega, kes on väljendanud huvi väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtu suhtes, teavet selle kohta, kas kõnealuses piirkonnas esineb või kavandatakse muud liiki võrgu uuendamist, kaasa arvatud alla 100 Mbit/s allalaadimiskiiruse puhul.

(66)

On oluline, et riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused konsulteeriksid kavandatavate otsuste üle kõigi huvitatud isikutega, annaksid neile asja keerukust arvestades piisavalt aega oma arvamuse esitamiseks ja võtaksid enne lõpliku otsuse tegemist arvesse nende arvamusi. Tagamaks, et riigi tasandil tehtud otsused ei kahjusta siseturu toimimist ega muid ELi toimimise lepingu eesmärke, peaksid riigi reguleerivad asutused teatama teatavatest otsuse eelnõudest ka komisjonile ja teistele riigi reguleerivatele asutustele, et neil oleks võimalus esitada oma arvamus. Pädevad asutused peaksid käesolevas direktiivis määratletud juhtudel konsulteerima huvitatud isikutega kõigi selliste meetmete eelnõude puhul, mis mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(67)

Konkurentsile rajatud keskkonnas tuleks arvesse võtta huvitatud isikute, sealhulgas ka kasutajate ja tarbijate arvamusi. Kodanike huvide paremaks esindamiseks peaksid liikmesriigid looma sobiva konsultatsioonimehhanismi. Selliseks mehhanismiks võib olla asutus, mis uurib riigi reguleerivast asutusest ja teenusepakkujatest sõltumatult tarbijatega seotud küsimusi, näiteks tarbijakäitumist ja teenusepakkuja vahetamise mehhanisme, ning mille tegevus oleks läbipaistev ja toetaks sidusrühmadega konsulteerimise mehhanisme. Lisaks sellele võiks luua mehhanismi, et võimaldada kohast koostööd õiguspärase sisuga teabe edendamise küsimustes. Sellise mehhanismi kohaselt kokku lepitud koostöökord ei tohiks siiski võimaldada interneti kasutuse süstemaatilist jälgimist.

(68)

Vaidluste kohtuvälise lahendamise kord võib olla lõppkasutajatele, eeskätt tarbijatele ning komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (26) lisas määratletud mikroettevõtetele ja väikeettevõtetele oma õiguste kaitsmiseks kiire ja kulutõhus viis. Liikmesriigid peaksid võimaldama lõppkasutaja õiguste eest vastutavatel riigi reguleerivatel asutustel või muudel pädevad asutustel, või vähemalt lõppkasutaja õigustega tegelemise vallas tõendatud kogemusi omavatel sõltumatutel asutustel tegutseda vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusena. Seoses selliste vaidluste lahendamisega ei tohi nimetatud asutustele anda mitte mingisuguseid juhiseid. Mitmed liikmesriigid on kehtestanud vaidluste lahendamise menetlused ka lõppkasutajate jaoks, kes ei ole tarbijad, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL, (27) ja seepärast on mõistlik säilitada sektorispetsiifiline vaidluste lahendamise menetlus tarbijate jaoks, ja kui liikmesriigid otsustavad seda laiendada, ka muude lõppkasutajate, eelkõige mikroettevõtete ja väikeettevõtete jaoks. Vaidluste kohtuvälise lahendamise osas peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada rangemaid norme kui on sätestatud direktiivis 2013/11/EL, et tagada tarbijakaitse kõrgem tase.

(69)

Kui sama liikmesriigi ettevõtjate vahel tekib vaidlus käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas, näiteks seoses juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohustustega või lõppkasutajate nimekirjade edasiandmisega, peaks olema heas usus läbirääkimisi pidanud kannatajal poolel, kellel ei õnnestunud kokkuleppele jõuda, võimalus taotleda, et riigi reguleeriv asutus lahendaks vaidluse. Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema võimalus teha lahendus vaidluse osapooltele siduvaks. Kui riigi reguleeriv asutus sekkub liikmesriigis elektroonilise side võrkude või teenuste või seotud vahendite pakkujate vahelise vaidluse lahendamisse, peaks sellise sekkumise eesmärk olema tagada käesoleva direktiivi alusel tekkivate kohustuste täitmine.

(70)

Lisaks liidu või liikmesriigi õigusest tulenevale kaebeõigusele on vaja lihtsat menetlust, mille võiks algatada ükskõik kumb vaidluspool, et lahendada piiriülesed vaidlused ettevõtjate vahel, kes pakuvad elektroonilise side võrke ja teenuseid või kellel on luba seda teha eri liikmesriikides.

(71)

Üks BERECile antud oluline ülesanne on vajaduse korral võtta vastu arvamusi piiriüleste vaidluste kohta. Seepärast peaksid riigi reguleerivad asutused mõne ettevõtja suhtes kohustusi kehtestades või muul moel vaidlusi lahendades võtma sellistel juhtudel täies ulatuses arvesse BERECi arvamusi.

(72)

Kui liikmesriikide vahel puudub oma territooriumil raadiospektrikasutuse korraldamisel piisav koordineerimine ning seda ei lahendata liikmesriikidevahelistel kahepoolsetel läbirääkimistel, võib see tekitada ulatuslikke e raadiohäireprobleeme, mis takistavad oluliselt digitaalse ühtse turu arengut. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida omavahelisi piiriüleseid kahjulikke raadiohäireid. Komisjoni otsusega 2002/622/EÜ (28) loodud raadiospektripoliitika töörühmale tuleks teha ülesandeks toetada vajalikku piiriülest koordineerimist ning tegutsema foorumina, kes on määratud lahendama liikmesriikidevahelisi vaidlusi piiriülestes küsimustes. Raadiospektripoliitika töörühma pakutud lahendusele toetudes on mõningatel juhtudel vaja rakendusmeetmeid, et piiriüleste raadiohäirete probleem lõplikult lahendada või tagada liidu õiguse alusel kahe või enama liikmesriigi kahepoolsete läbirääkimiste käigus kokkulepitud koordineeritud lahenduse täitmine. Puudulik koordineerimine liikmesriikide ja liidu naaberriikide vahel võib samuti tekitada ulatuslikke raadiohäireprobleeme. Liikmesriigid peaksid võtma sobivaid meetmeid, et vältida piiriüleseid kahjulikke raadiohäireid liidu naaberriikidega, ning tegema üksteisega selle huvides koostööd. Nende liikmesriikide taotluse korral, keda piiriülesed kolmandatest riikidest lähtuvad raadiohäired mõjutavad, peaks liit neid täieliku toetama.

(73)

Raadiospektripoliitika töörühm on komisjoni kõrgetasemeline nõuanderühm, mis loodi otsusega 2002/622/EÜ, et aidata kaasa siseturu arengule ja toetada liidu tasandi raadiospektripoliitika arengut, võttes arvesse nii majanduslikke, poliitilisi, kultuurilisi, strateegilisi, tervishoiualaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi kui ka tehnilisi parameetreid. Töörühm peaks koosnema selliste asutuste juhtidest, kellel lasub üldine poliitiline vastutus strateegilise raadiospektripoliitika eest. Töörühm peaks komisjoni raadiospektripoliitika valdkonnas abistama ja nõustama. See peaks veelgi suurendama raadiospektripoliitika nähtavust mitmesugustes liidu poliitikavaldkondades ja aitama tagada sektoriülese ühtsuse nii liidu kui liikmesriikide tasandil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotluse korral peaks töörühm andma nõu ka neile. Lisaks peaks raadiospektripoliitika töörühm olema see koht, kus liikmesriigid saaksid koordineerida käesoleva direktiivi kohaste raadiospektriga seotud kohustuste rakendamist; samuti peaks töörühmal olema keskne roll sellistes siseturu jaoks olulistes valdkondades nagu piiriülene koordineerimine või standardimine. Luua võib ka tehnilisi või spetsialistidest koosnevaid töörühmi, kes oleksid abiks üldkoosolekutel, kus liikmesriikide ja komisjoni kõrged esindajad tegelevad strateegilise poliitika väljatöötamisega. Komisjon on viidanud oma kavatsusele muuta kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist otsust nr 2002/622/EÜ, et võtta arvesse käesoleva direktiiviga raadiospektripoliitika töörühmale antud uusi ülesandeid.

(74)

Pädevad asutused peaksid kontrollima üldloa ja kasutusõiguse tingimuste täitmist ja tagama nende täitmise ning eeskätt peaksid nad tagama raadiospektri tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning levialaliste ja teenusekvaliteediga seotud kohustuste täitmise rahaliste või halduskaristustega, sealhulgas võib nende tingimuste rikkumise korral teha ettekirjutusi ja tühistada kasutusõigused. Ettevõtjad peaksid pädevatele asutustele esitama võimalikult täpse ja täieliku teabe, et asutused saaksid täita oma jälgimisega seotud ülesandeid.

(75)

Üldlubadega või individuaalsete kasutusõigustega võib siduda ainult tingimusi, mis on hädavajalikud, et tagada liikmesriigi õiguse ja liidu õiguse kohaste nõudmiste ja kohustuste täitmine.

(76)

Kui pädev asutus teeb otsuse, peab kõigil isikutel, keda see puudutab, olema õigus kaevata see otsus edasi organile, mis ei sõltu asjaomastest isikutest ega mistahes välisest sekkumisest või poliitilisest survest, mis võiks seada ohtu tema poolt käsitletavate küsimuste sõltumatu hindamise. See organ võib olla kohus. Lisaks sellele peab igal ettevõtjal, kes leiab, et tema taotlust seadmete paigaldamise õiguste kohta ei ole läbi vaadatud käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtete kohaselt, olema õigus selline otsus edasi kaevata. Kõnealune edasikaebekord ei tohiks piirata pädevuse jaotust riigi õigussüsteemis ega juriidiliste isikute või füüsiliste isikute liikmesriigi õigusest tulenevaid õigusi. Igal juhul peaksid liikmesriigid võimaldama selliste otsuste puhul tõhusat kohtulikku kontrolli.

(77)

Turuosalistele õiguskindluse tagamiseks peaksid edasikaebusi käsitlevad organid täitma oma funktsioone tõhusalt. Eelkõige tuleks vältida kaebuse lahendamise menetluste põhjendamatut pikalevenimist. Ajutisi meetmeid, mis peatavad pädeva asutuse otsuse elluviimise, tuleks kohaldada ainult kiireloomulistel juhtudel, et vältida neid meetmeid taotlenud isikule tõsise ja pöördumatu kahju tekitamist, ning kui seda nõuab huvide tasakaal.

(78)

Edasikaebusi käsitlevad organid on riigi reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste otsuste peatamiseks kohaldanud ajutisi meetmeid väga erineval viisil. Lähenemisviisi ühtlustamise suurendamiseks tuleks kohaldada ühiseid standardeid vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale. Edasikaebusi käsitlevatel organitel peaks samuti olema õigus taotleda BERECi poolt avaldatud kättesaadavat teavet. Arvestades, et kaebused on reguleeriva raamistiku üldise toimimise seisukohalt olulised, tuleks kõikides liikmesriikides luua mehhanism esitatud kaebusi ning pädevate asutuste tehtud otsuste peatamise otsuseid käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks komisjonile ja BERECile. Selline mehhanism peaks tagama, et komisjon või BEREC saavad liikmesriikidelt kätte otsuste ja kohtuotsuste tekstid, et luua andmebaas.

(79)

Kodanike ja sidusrühmade huvides ja selleks, et võimaldada asjaomastel pooltel esitada oma seisukohad, tuleks kasutada läbipaistvamalt liidu mehhanismi elektroonilise side siseturu konsolideerimiseks, kehtestades sealhulgas reguleerivatele asutustele nõude avaldada meetme eelnõu samal ajal, kui see edastatakse komisjonile, BERECile ja teiste liikmesriikide riigi reguleerivatele asutustele. Iga sellise meetme eelnõu peaks olema põhjendatud ja sisaldama üksikasjalikku analüüsi.

(80)

Komisjonil peaks olema võimalus pärast BERECi arvamuse hoolikalt arvessevõtmist nõuda, et riigi reguleeriv asutus tühistaks meetme eelnõu, kui see käsitleb asjaomaste turgude määratlemist või ettevõtjate tunnistamist või tunnistamata jätmist märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks ning kui sellised otsused looksid siseturul tõkkeid või oleksid vastuolus liidu õigusega ja eelkõige nende poliitika eesmärkidega, mida riigi reguleerivad asutused peaksid järgima. Kõnealune kord ei piira direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud teatamiskorda ega ELi toimimise lepingust tulenevaid komisjoni õigusi liidu õiguse rikkumise korral.

(81)

Enne liidu tasandi konsultatsiooni tuleks läbi viia riigisisene konsultatsioon huvitatud isikutega eesmärgiga konsolideerida elektroonilise side siseturgu parandusmeetme järjekindla kohaldamise korra raames, et huvitatud isikute seisukohad kajastuksid liidu tasandi konsultatsioonis. See välistaks ka vajaduse teise liidu tasandi konsultatsiooni järele juhul, kui kavandatavat meedet riigisisese konsultatsiooni tulemusena muudetakse.

(82)

On oluline, et reguleerivat raamistikku rakendataks ellu õigeaegselt. Kui komisjon on vastu võtnud otsuse, millega nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt kavandatud meetme tagasivõtmist, peaks riigi reguleeriv asutus kavandatud meetme tagasi võtma või esitama komisjonile meetme muudetud versiooni. Tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul tuleb komisjonile teatada muudetud meetmest, et turuosalisi teavitada turu läbivaatamise kestusest ja et suureneks õiguskindlus.

(83)

Liidu mehhanism, mis võimaldab komisjonil nõuda, et riigi reguleerivad asutused loobuksid kavandatavad turu määratlemise ja ettevõtja tunnistamisega märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks seotud meetmetest, on olulisel määral aidanud saavutada järjekindlat lähenemisviisi selliste olukordade ja ettevõtjate kindlaksmääramisel, kus ja kelle puhul võib kohaldada eelnevat reguleerimist. Direktiivi 2002/21/EÜ artikli 7 ja artikli 7a kohaste menetlustega saadud kogemused on näidanud, et kui riigi reguleerivad asutused kohaldavad sarnaste turutingimuste korral parandusmeetmeid erinevalt, õõnestab see elektroonilise side siseturgu. Seetõttu peaksid komisjon ja BEREC osalema oma vastavate vastutusalade piires selliste meetmete järjekindlama kohaldamise tagamises, mis käsitlevad riigi reguleerivate asutuste kavandatavate meetmete eelnõusid. Kui BEREC jagab komisjoni muret, peaks komisjonil olema lisaks võimalik nõuda riigi reguleerivalt asutuselt sellise meetme eelnõu puhul, mis on seotud kohustuste laiendamisega esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kui on vaja käsitleda suuri ja püsivaid majanduslikke või füüsilisi dubleerimistõkkeid ettevõtjatele olenemata sellest kas nad tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks, või kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemisega, meetme eelnõust loobumist. Selleks et ära kasutada riigi reguleerivate asutuste turuanalüüsialaseid ekspertteadmisi, peaks komisjon enne otsuse või soovituse vastuvõtmist konsulteerima BERECiga.

(84)

Liidu tasandi konsultatsioonimehhanismi lühikesi tähtaegu silmas pidades tuleks komisjoni volitada võtma vastu soovitusi või suuniseid komisjoni ja riigi reguleerivate asutuste vahelise teabevahetuse korra lihtsustamiseks – näiteks juhtudel, mis puudutavad stabiilseid turgusid või üksnes eelnevalt teatatud meetmete väheolulisi muudatusi. Komisjoni tuleks volitada ka vabastama teatamiskohustusest, et teatavate juhtumite puhul menetlusi lihtsustada.

(85)

Riigi reguleerivad asutused peaksid olema kohustatud tegema omavahel, BERECiga ja komisjoniga läbipaistvat koostööd, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides.

(86)

Riigi reguleerivate asutuste kaalutlusõigus tuleks viia kooskõlla järjepideva reguleerimistava arengu ning reguleeriva raamistiku järjepideva kohaldamisega, et siseturu arengule ja lõplikule väljakujundamisele tõhusalt kaasa aidata. Riigi reguleerivad asutused peaksid seetõttu toetama komisjoni ja BERECi siseturuga seotud tegevust.

(87)

Liimesriikidevahelist kaubandust mõjutada võivad meetmed on meetmed, millel võiks olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele viisil, mis võib tekitada tõkkeid siseturul. Nende hulka kuuluvad meetmed, millel on märkimisväärne mõju teiste liikmesriikide ettevõtjatele või kasutajatele, ja meetmed, mis mõjutavad teiste liikmesriikide kasutajatelt nõutavat hinda, meetmed, mis mõjutavad teises liikmesriigis tegutseva ettevõtja suutlikkust pakkuda elektroonilise side teenust, eelkõige meetmed, mis mõjutavad riikidevaheliste teenuste pakkumise suutlikkust, ning meetmed, mis mõjutavad turu struktuuri või turulepääsu ja mis võivad teiste liikmesriikide ettevõtjatele kaasa tuua tagasilööke.

(88)

Valikumenetluste elementide ja raadiospektri kasutusõigustele seatud tingimuste, millel on turutingimustele ja konkurentsiolukorrale märkimisväärne mõju, sh turule sisenemise ja turu laiendamise tingimuste, ühetaolisemat kasutamist ja määratlemist tõhustaks koordineerimismehhanism, mille puhul raadiospektripoliitika töörühm kutsuks riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse taotluse korral või erandkorras omal algatusel kokku vastastikuse hindamise foorumi, et parimate tavade vahetamiseks analüüsida meetmete eelnõusid enne, kui konkreetne liikmesriik annab kasutusõiguse. Vastastikuse hindamise foorum on vastastikuse õppe vahendiks. See peaks aitama parandada liikmesriikidevahelist parimate tavade vahetamist ja suurendama asjakohase valikumenetluste läbipaistvust. Vastastikuse hindamise protsess ei peaks olema riikide loamenetluste ametlik tingimus. Arvamuste vahetusel tuleks lähtuda vastastikuse hindamise foorumi korraldamist taotlenud riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse esitatud teabest ning see peaks olema sellise ulatuslikuma riigisisese meetme alamelement, mis seisneb üldisemalt kasutusõiguste andmises, nendega kauplemises või nende rentimises, nende kestuses, pikendamises või muutmises. Seepärast peaks riigi reguleeriv või muu pädev asutus olema suuteline esitama meetme eelnõust teatades ka teavet teiste riigisiseste meetme eelnõude või nende aspektide kohta, mis on seotud raadiospektri kasutuse võrdlushindamisega hõlmamata raadiospektri kasutusõiguste piiramise asjaomase valikumenetlusega. Halduskoormuse vähendamiseks peaks riigi reguleerival või muul pädeval asutusel olema võimalik kasutada raadiospektripoliitika töörühma liikmetele teabe esitamiseks olemasolevat ühtset aruandlusvormi.

(89)

Kui raadiospektri ühtlustatud eraldamine teatud ettevõtjatele on kokku lepitud liidu tasandil, peaksid liikmesriigid riiklikku sageduste jaotamise plaani kuuluva raadiospektri kasutusõiguste andmisel selliseid kokkuleppeid rangelt järgima.

(90)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud kaaluda kasutusõiguste andmisel lubade andmise ühise menetluse kasutamist, kui eeldatav kasutus hõlmab ka piiriüleseid olukordi.

(91)

Käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks peaksid komisjoni tehtud otsused piirduma reguleerimispõhimõtete, lähenemisviiside ja metoodikatega. Kahtluste vältimiseks ei tohiks neis ette näha üksikasju, mis tavapäraselt peaksid kajastama riikide eripärasid ning nendega ei tohiks keelata alternatiivseid lähenemisviise, millel võiks mõistlike ootuste kohaselt olla samaväärne mõju. Selline otsus peaks olema proportsionaalne ega tohiks mõjutada riigi reguleerivate asutuste ega muude pädevate asutuste otsuseid, mis ei takista siseturu toimimist.

(92)

Liit ja liikmesriigid on võtnud endale Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames kohustusi seoses telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste standardite ja reguleeriva raamistikuga.

(93)

Standardimine peaks edaspidigi olema eelkõige turumajanduslik protsess. Siiski võib esineda olukordi, kus on otstarbekas nõuda liidu tasandil vastavust teatavatele standarditele, et parandada koostalitlusvõimet, kasutajate valikuvabadust ning soodustada vastastikust sidumist siseturul. Riigi tasandil peavad liikmesriigid võtma arvesse direktiivi (EL) 2015/1535. Käesoleval direktiivil põhinevad standardimismenetlused ei piira direktiivide 2014/30/EL, (29) 2014/35/EL (30) ja 2014/53/EL kohaldamist.

(94)

Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või teenuste või mõlema pakkujatelt tuleks nõuda, et nad võtaksid meetmeid vastavalt oma võrkude ja teenuste turvalisuse kaitsmiseks ning selleks, et vältida või minimeerida turvaintsidentide mõju. Tehnika taset arvesse võttes peaksid need meetmed tagama võrkude ja teenuste turvalisuse sellise taseme, mis on vastavuses olemasolevate riskidega. Turbemeetmete puhul tuleks arvesse võtta vähemalt järgmiste elementide kõiki asjaomaseid aspekte: võrkude ja seadmete turvalisuse puhul: füüsiline ja keskkonna turvalisus, tarnete turvalisus, võrkudele juurdepääsu kontrollimine ja võrkude terviklus; turvaintsidentide käsitluse puhul: käsitlemise menetlused, turvaintsidentide tuvastamise suutlikkus, turvaintsidente käsitlev aruandlus ja teavitus; talitluspidevuse haldamise puhul: teenuste toimepidevuse strateegia ja hädaolukordade lahendamise plaan, avariitaastesuutlikkus; ning seire, auditeerimise ja testimise puhul: seire- ja logimispõhimõtted, hädaolukorra lahendamise harjutuskavad, võrgu ja teenuste testimine, turvalisuse hindamine ja nõuetele vastavuse seire; ning vastavus rahvusvahelistele standarditele.

(95)

Arvestades et numbrivaba isikutevahelise side teenuste olulisus kasvab, on vaja tagada, et ka nende suhtes kehtivad asjakohased turvalisuse nõuded, mis on vastavuses nende iseärasuse ja majandusliku olulisusega. Seepärast peaksid selliste teenuste pakkujad samuti tagama riskile vastava turvalisuse taseme. Arvestades et numbrivaba isikutevahelise side teenuste pakkujatel puudub tavaliselt tegelik kontroll võrkudes signaalide edastamise üle, võib selliste teenuste riske pidada mõnes mõttes väiksemateks kui tavapäraste elektroonilise side teenuste puhul. Seepärast peaksid numbrivaba isikutevahelise side teenuste pakkujate puhul võetavad meetmed olema leebemad alati, kui see on asjaomaste turvalisuseriskide tegeliku hindamise valguses põhjendatud. Samasugust lähenemisviisi tuleks mutatis mutandis kohaldada ka selliste isikutevahelise side teenuste suhtes, mille jaoks kasutatakse numbreid, kuid mille puhul puudub tegelik kontroll signaalide edastamise üle.

(96)

Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad peaksid kasutajaid teavitama konkreetsetest ja tõsistest turvaohtudest ning meetmetest, mida viimased saavad võtta oma side turvalisuse kaitseks, kasutades näiteks teatavat liiki tarkvara või krüpteerimistehnoloogiaid. Nõue teavitada kasutajaid sellistest ohtudest ei vabasta teenusepakkujat kohustusest võtta oma kulul viivitamata sobivaid meetmeid, et kõrvaldada võimalikud turvaohud ning taastada teenuse turvalisuse tavapärane tase. Selline teave turvaohtude kohta tuleks kasutajale esitada tasuta.

(97)

Selleks et tagada võrkude ja teenuste turvalisus ning ilma et see piiraks liikmesriikide õigust tagada oma oluliste turvalisusega seotud huvide kaitse ja avalik julgeolek ning võimaldada kuritegude uurimist, avastamist ja nende eest vastutusele võtmist, tuleks edendada näiteks otspunktkrüpteerimise kasutamist, kui see on asjakohane, ning vajaduse korral tuleks krüpteerimine teha kohustuslikuks kooskõlas lõimitud ja vaikimisi turvalisuse ning lõimprivaatsuse ja privaatsuse vaikesätete põhimõtetega.

(98)

Pädevad asutused peaksid tagama üldkasutatavate elektroonilise side võrkude tervikluse ja käideldavuse säilimise. Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) peaks toetama elektroonilise side turvalisuse suurendamist, pakkudes muu hulgas oskusteavet ja nõu ning edendades parimate tavade vahetamist. Pädevatel asutustel peaksid olema oma kohususte täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas volitused nõuda võrkude ja teenuste turvalisuse taseme hindamiseks vajalikku teavet. Samuti peaksid neil olema volitused nõuda täielikke ja usaldusväärseid andmeid tegelike turvaintsidentide kohta, mis on oluliselt mõjutanud võrkude või teenuste toimimist. Vajaduse korral peaksid neid abistama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (31) loodud küberturbe intsidentide lahendamise üksused (CSIRT). Eeskätt võidakse nõuda, et CSIRTid esitaksid pädevatele asutustele teavet üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ja üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid mõjutavate riskide ja turvaintsidentide kohta ning soovitaksid, kuidas nendega toime tulla.

(99)

Kui elektroonilise side pakkumine sõltub üldkasutatavatest ressurssidest, mille kasutamiseks on vaja eriluba, peaks liikmesriikidel olema õigus anda selliste lubade andmiseks pädevale asutusele õigus kehtestada nende ressursside optimaalse kasutuse tagamiseks tasusid kooskõlas käesolevas direktiivis kavandatud meetmetega. Kooskõlas Euroopa Kohtu kohtulahenditega ei või liikmesriigid kehtestada sidevõrkude ja elektroonilise side teenuste pakkumise eest muid makse või tasusid kui need, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Liikmesriikide lähenemine selliste maksude või tasude kehtestamisele peaks olema ühtne, et mitte tekitada elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatele seoses üldloa või kasutusõiguste menetlusega põhjendamatut finantskoormust.

(100)

Ressursside optimaalse kasutuse tagamiseks peaksid tasud peegeldama asjaomase turu majanduslikku ja tehnilist olukorda ning muid olulisi tegureid, millest nende väärtus sõltub. Ühtlasi tuleks tasud kehtestada sellisel viisil, mis tagab raadiospektri tõhusa eraldamise ja kasutamise. Käesoleva direktiivi sätted ei piira eesmärke, milleks kasutusõiguse ja seadmete paigaldamise õiguste tasusid kasutatakse. Neid tasusid peaks olema võimalik kasutada näiteks riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste sellise tegevuse finantseerimiseks, mida ei kata haldustasud. Kui konkurentsil või võrdlustel põhineva valikukorra puhul koosnevad tasud raadiospektri kasutusõiguste eest tervikuna või osaliselt ühekordselt makstavast summast, tuleks maksmiskorraga tagada, et sellised tasud ei põhjustaks tegelikkuses valikut kriteeriumide põhjal, mis ei ole seotud raadio spektri optimaalse kasutamise eesmärgiga. Komisjonil peaks olema lubatud avaldada korrapäraselt võrdlevaid uuringuid ja vajadusel muid suuniseid raadiospektri eraldamise, numeratsiooniressursside eraldamise ja trasside rajamise õiguse parimate tavade kohta.

(101)

Ettevõtetele raadiospektri kasutusõiguste eest kehtestatud tasud võivad mõjutada otsuseid, mis puudutavad selliste õiguste taotlemist ja raadiospektri ressursside kasutuselevõttu. Seepärast peaksid liikmesriigid raadiospektri optimaalse kasutuse tagamiseks kehtestama baashinnad viisil, mis toob kaasa nende õiguste tõhusa andmise, olenemata kasutatava valikumenetluse liigist. Samuti võiksid liikmesriigid võtta arvesse võimalikke kulusid, mis on seotud põhimõtteliste eesmärkide edendamiseks kehtestatud loatingimuste täitmisega. Selle käigus tuleks arvesse võtta ka konkurentsiolukorda asjaomasel turul, sealhulgas ressursside võimalikke alternatiivseid kasutamisvõimalusi.

(102)

Raadiospektri ressursside optimaalne kasutamine oleneb sobivate võrkude ja seotud vahendite kättesaadavusest. Sellega seoses peaksid liikmesriigid püüdma tagada, et kui riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused kohaldavad raadiospektri kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õiguste puhul tasusid, võtavad nad arvesse vajadust soodustada infrastruktuuri pidevat arengut, et ressursside kasutamine muutuks võimalikult tõhusaks. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et raadiospektri kasutusõiguste eest tasude maksmise puhul kohaldatakse võimalikult suurel määral selliseid võimalusi, mis on seotud ressursi tegeliku kättesaadavusega, ning see peaks toimuma viisil, mis toetab investeeringuid, mis on vajalikud sellise infrastruktuuri arenguks ja seonduvate teenuste pakkumiseks. Maksmisega seotud võimalused tuleks objektiivselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt paika panna enne, kui alustatakse raadiospektri kasutusõiguste andmise menetlust.

(103)

Õiglase ja tulemusliku konkurentsi tingimuste kindlustamiseks tuleks tagada, et on olemas vähe aega võttev, mittediskrimineeriv ja läbipaistev kord seadmete paigaldamise õiguste andmiseks. Käesolev direktiiv ei piira sundvõõrandamist ja omandi kasutamist reguleerivaid siseriiklikke sätteid, omandiõiguste tavapärast teostamist, avalike hüvede tavapärast kasutamist ega neutraalsuse põhimõtet seoses omandiõiguse süsteemi reguleerivate liikmesriikide normidega.

(104)

Load, mis antakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatele ning mis võimaldavad neil saada juurdepääsu avalikule või eraomandile, on hädavajalikud elektroonilise side võrkude või uute võrguelementide rajamiseks. Seepärast võib trasside rajamise õiguse saamise menetluste tarbetu keerukus või viivitamine märkimisväärselt takistada konkurentsi arengut. Seetõttu tuleks lihtsustada luba omavatel ettevõtjatel trasside rajamise õiguse saamist. Pädevad asutused peaksid trasside rajamise õiguse saamist koordineerima, tehes vajaliku teabe kättesaadavaks oma veebisaitidel.

(105)

On vaja tugevdada liikmesriikide volitusi trasside rajamise õiguste omanike suhtes, et tagada turuletulek või uue võrgu rajamine õiglasel, tõhusal ja keskkonnasõbralikul viisil ning sõltumatult sellest, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjal on kohustus anda juurdepääs oma elektroonilise side võrgule. Vahendite parem ühine kasutamine võib vähendada keskkonnaalaseid kulutusi, mis on seotud elektroonilise side infrastruktuuri kasutuselevõtmisega, toetada rahvatervist ja avalikku julgeolekut ning aidata saavutada asulaplaneerimise eesmärke. Pärast asjakohase kestusega avalikku konsultatsiooni, mille käigus peaks kõigile huvitatud isikutele antama võimalus esitada oma seisukohad, peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda, et ettevõtjad, kes on saanud kasu õigusest paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi külge, kohale või alla, kasutaksid selliseid vahendeid või vara ühiselt (kaasa arvatud füüsiline ühispaiknemine), konkreetsetes piirkondades, kus selline ühiskasutus on vajalik üldiste huvide tõttu. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui aluspinnas on intensiivses kasutuses või kui tuleb ületada looduslikke tõkkeid. Pädevatel asutustel peaks eelkõige olema võimalik kohustada ühiselt kasutama võrguelemente ja nendega seotud vahendeid nagu kaablikanalid, juhtmed, mastid, pääseluugid, kaablikapid, antennid, tornid ja muud tugikonstruktsioonid, ehitised või ehitistesse sissepääsud, ning ehitustöid paremini kooskõlastama keskkonna või avaliku korraga seotud põhjustel. Vahendite või vara ühiskasutusest tulenevate kulude jaotamise reeglite kindlaks määramine peaks aga jääma riigi reguleerivate asutuste ülesandeks, et tagada asjakohane riskide jaotus asjaomaste ettevõtjate vahel. Direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud kohustusi silmas pidades peaksid pädevad asutused, eelkõige kohalikud asutused, kehtestama koostöös riigi reguleerivate asutustega ka riiklike ehitustööde ning muude asjaomaste riiklike vahendite või asjaomase riigivaraga seotud asjakohase koordineerimiskorra, millesse peaks olema võimalik lisada menetlusi, mis tagavad, et huvitatud isikud saavad teavet asjaomaste riiklike vahendite või asjaomase riigivara ning käimasolevate ja kavandatud riiklike ehitustööde kohta, et neid teavitatakse sellistest töödest õigeaegselt, ning et ühiskasutust soodustatakse võimalikult suurel määral.

(106)

Kui mobiilsideoperaatorid peavad keskkonnakaitselistel põhjustel kasutama ühiseid torne või maste, võiks sellisest kohustuslikust ühiskasutusest tuleneda igale operaatorile lubatud maksimaalse edastusmahu vähenemine rahvatervisega seotud põhjustel ja see omakorda võiks sundida operaatoreid paigaldama rohkem edastusjaamu riiki hõlmava leviala tagamiseks. Pädevad asutused peaksid püüdma ühitada kõnealused keskkonna ja rahvatervisega seotud kaalutlused, võttes nõuetekohaselt arvesse nõukogu soovituses 1999/519/EÜ (32) sätestatud ettevaatusprintsiipi.

(107)

Raadiospekter on piiratud üldkasutatav ressurss, millel on oluline avalik ja turuväärtus. See on raadiopõhiste elektroonilise side võrkude ja teenuste oluline osa ja kuivõrd see on selliste võrkude ja teenustega seotud, peaksid riigi reguleerivad või muud pädevad asutused seda tõhusalt eraldama ja määrama oma tegevust reguleerivate ühtsete eesmärkide ja põhimõtete ning objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, võttes arvesse raadiospektri kasutamisega seotud demokraatlikke, sotsiaalseid, keelelisi ja kultuurilisi huve. Otsusega nr 676/2002/EÜ on kehtestatud raadiospektri ühtlustamise raamistik.

(108)

Raadiospektripoliitikaga seotud tegevused liidus ei tohiks piirata liidu või riikide tasandil liidu õigusega kooskõlas üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks võetavaid meetmeid, eelkõige seoses valitsussektori ja kaitsevaldkonna üldkasutatavate võrkudega ning infosisu reguleerimise ja audiovisuaal- ja meediapoliitikaga, ega liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada raadiospektrit avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitse jaoks.

(109)

Laialdase internetiühenduse tagamine igas liikmesriigis on ülimalt oluline majanduse ja ühiskonna arengu, avalikus elus osalemise ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks. Kuna ühenduvusest ja elektroonilise side kasutamisest on saanud Euroopa ühiskonna ja heaolu lahutamatu osa, peaksid liikmesriigid püüdma tagada kogu ELi hõlmava traadita lairibaühenduse. Sellise ühenduse saavutamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama asjakohased levialanõuded, mida tuleks kohandada vastavalt igale teenindatavale piirkonnale ja mis peaksid piirduma proportsionaalse koormusega, et mitte takistada teenusepakkujatepoolset kasutuselevõttu. Arvestades olulist rolli, mida mängivad näiteks raadio-kohtvõrgud kiire traadita lairibaühenduse pakkumisel siseruumides, peaks meetmed olema suunatud piisava raadiospektri eraldamise tagamisele sellistel sagedusaladel, mis kujutavad endast eriti väärtuslikku ressurssi üleüldise kättesaadavusega traadita sidevõrgu kulutõhusaks sisseseadmiseks, eelkõige siseruumides. Peale selle peaksid kvaliteetse maapealse traadita võrguühenduse kogu liidus kättesaadavaks tegemiseks võetavad ühtsed ja kooskõlastatud meetmed, mis tuginevad operaatorite sagedusloast tulenevate kohustuste puhul parimatele riiklikele tavadele, püüdma täita raadiospektripoliitika programmi eesmärki, mille kohaselt peaks 2020. aastaks olema kõigile liidu kodanikele nii sise- kui ka välistingimustes kättesaadav kiireim lairibaühendus, mis on vähemalt 30 Mbit/s, ning püüdma viia liidus ellu ambitsioonikat gigabitiühiskonna visiooni. Selliste meetmetega edendatakse innovatiivseid digitaalteenuseid ja tagatakse pikaajaline sotsiaal-majanduslik kasu. Tagada tuleks, et kõigis liikmesriikides oleks maksimaalne ja usaldusväärne ühtlane territoriaalne kaetus ja ühenduvus, et toetada ühe riigi piires pakutavaid ja piiriüleseid teenuseid ja rakendusi nagu võrku ühendatud autod ja e-tervis.

(110)

Ülimalt tähtis on tagada, et kodanikud ei puutuks kokku elektromagnetväljadega, mille tugevus on rahvatervise seisukohast kahjulik. Liikmesriigid peaksid selle teema käsitlemiseks tegutsema kogu liidus kooskõlastatult ning eriti soovituse 1999/519/EÜ kohast ettevaatusprintsiipi arvesse võttes, et keskenduda oma töös ühtsemate kasutuselevõtutingimuste tagamisele. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral kohaldama direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud korda, muu hulgas selleks, et tagada läbipaistvus sidusrühmade jaoks ning võimaldada teistel liikmesriikidel ja komisjonil reageerida.

(111)

Raadiospektri ühtlustamine ja koordineerimine ning standardimisele tuginev seadmete reguleerimine täiendavad üksteist ning neis küsimustest tuleb teha tihedat koostööd raadiospektripoliitika töörühma toetusel, et nende ühised eesmärgid tulemuslikult saavutada. CEPTi mandaatide sisu ja ajastuse koordineerimine otsuse nr 676/2002/EÜ alusel ning standardimisorganitele (nt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut) esitatavad standardimistaotlused muu hulgas raadiovastuvõtjate parameetrite kohta peaksid hõlbustama tulevaste süsteemide kasutuselevõttu, toetama raadiospektri ühiskasutamise võimalusi ja kindlustama tõhusa raadiospektrihalduse.

(112)

Nõudlus ühtlustatud raadiospektri järele ei ole kõigis liidu osades ühetaoline. Kui piirkondlikul või riigi tasandil puudub nõudlus täiesti ühtlustatud sagedusala või selle osa järele, võiksid liikmesriigid erandina lubada sagedusala alternatiivset kasutamist seni, kuni nõudlus puudub, näiteks selleks, et katta teatava kasutuse puhul pakkumise puudumine turul, ning eeldusel, et alternatiivne kasutus ei kahjusta kõnealuse sagedusala ühtlustatud kasutamist teistes liikmesriikides ja et see lõpetatakse, kui tekib nõudlus ühtlustatud kasutuse järele.

(113)

Raadiospektri haldamise ja raadiospektrile juurdepääsu paindlikkus on tagatud tehnoloogia ja teenuste suhtes neutraalsete lubade abil, et võimaldada raadiospektri kasutajatel valida kooskõlas liidu õigusega asjakohaste riiklike sageduse jaotamise plaanide kohaselt elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud konkreetsete raadiospektri sagedusalade jaoks parim tehnoloogia ja parimad teenused („tehnoloogianeutraalsuse põhimõte ja teenuseneutraalsuse põhimõte“). Tehnoloogia ja teenuste halduskorras kindlaksmääramist tuleks kohaldada üksnes siis, kui seda on vaja üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, ning see peaks olema selgelt põhjendatud ja kuuluma korrapäraselt läbivaatamisele.

(114)

Tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte suhtes kohaldatavad piirangud peaksid olema asjakohased ja põhjendatud vajadusega vältida kahjulikke raadiohäireid, näiteks spektrimaskide ja võimsuse taseme kehtestamise teel, tagada rahvatervise kaitse piirates üldsuse kokkupuudet elektromagnetväljadega, tagada teenuse piisava tehnilise kvaliteedi kindlustamise abil teenuste nõuetekohane toimimine, samal ajal välistamata võimalust kasutada samas raadiospektri sagedusalas rohkem kui üht teenust, tagada raadiospektri asjakohane jagamine, eelkõige juhtudel, kus selle kasutamiseks on vaja üksnes üldlube, kindlustada raadiospektri tõhus kasutamine, või täita üldistest huvidest lähtuvaid eesmärke kooskõlas liidu õigusega.

(115)

Raadiospektri kasutajad peaksid saama ka vabalt valida teenuseid, mida nad soovivad raadiospektri kaudu osutada. Teiselt poolt, kui see on vajalik ja proportsionaalne, tuleks võimaldada meetmeid, millega nõutakse konkreetse teenuse pakkumist, et saavutada selgelt määratletud ja üldist huvi pakkuvaid eesmärke, nagu inimelu kaitse, vajadus toetada sotsiaalset, piirkondlikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, või et vältida raadiospektri ebatõhusat kasutamist. Sellisteks eesmärkideks peaksid muu hulgas olema kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamine, nagu need on liikmesriikide poolt määratletud kooskõlas liidu õigusega. Välja arvatud juhul, kui see on vajalik inimelu kaitseks või erandjuhtudel muude üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, nagu need on liikmesriikide poolt määratletud kooskõlas liidu õigusega, ei tohiks erandiga anda teatavate teenuste kasutamise ainuõigust, vaid üksnes eelisõiguse, nii et samas raadiospektri sagedusalas saaks võimaluse piires kasutada teisi teenuseid ja tehnoloogiaid. Liikmesriikide pädevusse kuulub erandite ulatuse ja laadi kindlaksmääramine, arvestades kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamist.

(116)

Kuna raadiospektri jaotamine konkreetsetele tehnoloogiatele või teenustele on erand tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetest ning vähendab vabadust valida osutatav teenus või kasutatav tehnoloogia, siis peab iga selline jaotamine olema läbipaistev ning selleks peaks korraldama avaliku konsultatsiooni.

(117)

Kui liikmesriigid otsustavad erandkorras piirata elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust avaliku korra, julgeoleku või rahvatervisega seotud põhjustel, peaksid liikmesriigid selgitama sellise piiramise põhjuseid.

(118)

Raadiospektrit tuleks hallata nii, et tagatud oleks kahjulike raadiohäirete vältimine. Seepärast tuleks kahjulike raadiohäirete mõiste nõuetekohaselt määratleda, et häirete vältimise tagamisel piirdutaks üksnes vajalike regulatiivsete meetmete võtmisega, võttes sealjuures arvesse ka vajadust uurida kahjulike raadiohäirete eest kaitsmise täiustatud meetodeid, eesmärgiga kasutada neid tehnoloogiaid ja raadiospektri haldamise meetodeid kasutada, et vältida maksimaalselt häirete ja kaitse puudumise põhimõtte kohaldamist. Transporti iseloomustab tugev piiriülesus ning selle digitaliseerimine on keerukas. Sõidukid (näiteks metroo, buss, autod, veokid, rongid) muutuvad üha autonoomsemaks ja võrku ühendatumaks. Siseturul liiguvad sõidukid väga lihtsalt üle riigipiiride. Usaldusväärne side ja kahjulike raadiohäirete vältimine on sõidukite turvalise ja hea juhtimise ja nende sõidukisiseste sidesüsteemide jaoks hädavajalikud.

(119)

Nõudlus raadiospektri järele kasvab ning mitmesuguste uute rakenduste ja tehnoloogiate tõttu peab juurdepääs raadiospektrile ja selle kasutamine olema paindlikum ning seega peaksid liikmesriigid propageerima raadiospektri ühiskasutust sellega, et määravad kindlaks iga stsenaariumi puhul kõige sobivamad lubade režiimid ja kehtestavad selle jaoks otstarbekad ja läbipaistvad normid ja tingimused. Raadiospektri ühiskasutus tagab üha enam tulemusliku ja tõhusa raadiospektrikasutuse, sest mitmel sõltumatul kasutajal või seadmel on samal ajal juurdepääs samale raadiospektri sagedusalale eri liiki õiguslike režiimide alusel; see vabastab täiendavaid raadiospektriressursse, suurendab kasutuse tõhusust ja hõlbustab uute kasutajate juurdepääsu raadiospektrile. Ühiskasutuse aluseks võib olla üldluba või loavaba kasutus, mis võimaldab mitmele kasutajale spetsiifiliste ühiskasutustingimuste alusel juurdepääsu samale raadiospektrile eri geograafilistes piirkondades või eri aegadel. Samuti võib see põhineda individuaalsetel kasutusõigustel näiteks sellise korra alusel nagu loaga ühiskasutus, mille puhul kõik kasutajad (olemasolev kasutaja ja uued kasutajad) lepivad ühise juurdepääsu tingimustes kokku pädevate asutuste juhendamisel ja teevad seda selliselt, et tagatud oleks raadioedastuse minimaalne garanteeritud kvaliteet. Kui liikmesriigid võimaldavad ühiskasutust eri loarežiimide alusel, et tohiks kasutamise kestus eri loarežiimide alusel väga palju varieeruda.

(120)

Raadiospektri kasutamine üldlubade alusel võib hõlbustada raadiospektri kõige tõhusamat kasutamist ja soodustada mõnel juhul uuendustegevust ning olla konkurentsisõbralik, samas kui mõnel muul juhul võib kõige sobivamaks loakorraks olla raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste alusel. Individuaalseid kasutusõigusi tuleks kaaluda näiteks olukorras, kus raadiospektri sagedusvahemiku soodsad leviomadused või kavandatav edastusvõimsus tähendab seda, et üldload ei saa käsitleda häirete probleeme, pidades silmas nõutavat teenuse kvaliteeti. Üldlubade kasutamist või spektri ühiskasutust võiksid võimaldada sellised tehnilised meetmed nagu vastuvõtja toimekindluse suurendamise tehnilised lahendused ning need võivad vältida häirete puudumise ja kaitse põhimõtete süstemaatilist kasutamist.

(121)

Selleks et tagada prognoositavus ja säilitada õiguskindlus ja investeerimisstabiilsus, peaksid liikmesriigid eelnevalt kehtestama sobivad kriteeriumid, mille põhjal teha kindlaks, kas õiguste omanikud täidavad individuaalsetele kasutusõigustele ja üldlubadele seatud tingimuste rakendamisel raadiospektri tõhusa kasutamise eesmärki. Selliste tingimuste määratlemisse tuleks kaasata huvitatud isikud, keda tuleks läbipaistval viisil teavitada sellest, kuidas nende kohustuste täitmist hindama hakatakse.

(122)

Et vältida turulepääsu tõkete tekitamist näiteks konkurentsi kahjustava liigsete varude soetamise tõttu, peaks raadiospektri kasutamise õiguste tingimuste täitmine olema liikmesriikide poolt tagatud ning vajaduse korral peaksid osalema kõik pädevad asutused. Täitmise tagamise tingimuste hulka peaks kuuluma klausli „võta või jäta“ kohaldamine. Et tagada õiguskindlus seoses võimalike karistustega raadiospektri kasutamatajätmise eest, tuleks eelnevalt kehtestada kasutuskünnised, sealhulgas aja, hõivatuse ja sagedusala osas. Raadiospektriga kauplemine ja raadiospektri rentimine peaks tagama õiguse tegeliku kasutamise algse õiguse omaniku poolt.

(123)

Kui otsuse nr 676/2002/EÜ alusel kehtestatakse raadiospektri sagedusala ühtlustatud tingimused, peavad pädevad asutused otsustama, milline loakord on kõige sobivam vastava sagedusala või selle riba puhul kohaldamiseks. Kui tõenäoliselt esinevad sarnased probleemid kõigis liikmesriikides, mille puhul võivad erinevad lahendused killustada seadmete siseturgu ning lükata seetõttu edasi 5G-süsteemide kasutuselevõtu, võib olla vaja, et komisjon soovitaks raadiospektripoliitika töörühma arvamust hoolikalt arvesse võttes ühiseid lahendusi, tunnistades kehtivaid ühtlustamismeetmeid. See võiks anda liikmesriikidele ühised vahendid, mida nad saaksid kasutada, kui nad tegelevad teatud sagedusalade või nende ribade suhtes kohaldatavate sobivate sidusate loakordade kindlaks määramisega tegurite järgi, nagu rahvastiku tihedus, sagedusalade leviomadused, erinevused linna- ja maapiirkondade kasutuse vahel, võimalik vajadus kaitsta olemasolevaid teenuseid ja sellest tulenev mõju mastaabisäästule tootmises.

(124)

Võrguinfrastruktuuri ühiskasutus ja mõningatel juhtudel ka raadiospektri ühiskasutus võivad võimaldada raadiospektri tulemuslikumat ja tõhusamat kasutamist ning tagada võrkude kiire kasutuselevõtu eriti hõredamalt asustatud piirkondades. Raadiospektri kasutusõigustele seatavaid tingimusi kehtestades peaksid pädevad asutused kaaluma ka seda, kas lubada ettevõtjate vahel mingil kujul ühiskasutust või koordineerimist, et tagada raadiospektri tulemuslik ja tõhus kasutamine või levialaliste kohustuste täitmine kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega.

(125)

Tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse nõue kasutusõiguste andmisel ning võimalus anda õigusi üle ühelt ettevõtjalt teisele toetavad üldsusele elektroonilise side teenuste pakkumise vabadust ja võimalusi ning hõlbustavad seeläbi ühtlasi üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamist. Käesolev direktiiv ei puuduta seda, kas raadiospektrit eraldatakse vahetult elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujatele või üksustele, kes neid võrke ja teenuseid kasutavad. Sellisteks üksusteks võivad olla raadio- või teleringhäälingu sisu pakkujad. Raadiospektri kasutusõigusega seotud tingimuste ja üldloaga seotud asjaomaste tingimuste täitmise eest peaks igal juhul vastutama ettevõtja, kellele on antud raadiospektri kasutusõigus. Teatavad kohustused, mis on ringhäälinguorganisatsioonidele audiovisuaalse meedia teenuste pakkumiseks üldistes huvides kehtestatud, võivad eeldada raadiospektri kasutamise õiguste andmise puhul konkreetsete kriteeriumite ja konkreetse korra kasutamist, et saavutada konkreetne üldist huvi pakkuv eesmärk, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas lidu õigusega. Selliste õiguste andmise menetlus peaks igal juhul olema objektiivne, läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne.

(126)

Euroopa Kohtu kohtulahendite kohaselt peaksid ELi toimimise lepingu artikliga 56 tagatud õigusi käsitlevad riiklikud piirangud olema objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed ega tohiks ületada seda, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik. Ühtlasi ei tohiks ilma avatud menetluseta antud raadiospektrit kasutada muul otstarbel kui see üldist huvi pakkuv eesmärk, milleks see anti. Sellisel juhul tuleks anda huvitatud isikutele võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma märkused. Õiguste andmisega seotud taotluse esitamise korra osana peaksid liikmesriigid kontrollima, kas taotleja suudab täita sellistele õigustele seatavaid tingimusi. Nimetatud tingimused peaksid kajastuma kõlblikkuskriteeriumites, mis sätestatakse objektiivsetes, läbipaistvates, proportsionaalsetes ja mittediskrimineerivates tingimustes enne konkurentsipõhise valikumenetluse käivitamist. Selliste kriteeriumide kohaldamisel võib nõuda, et taotleja esitaks vajalikud andmed, tõendamaks oma suutlikkust täita kõnealuseid tingimusi. Kui selliseid andmeid ei esitata, võib raadiospektri kasutusõigust käsitleva taotluse tagasi lükata.

(127)

Enne õiguste andmist peaksid liikmesriigid kehtestama üksnes selliste elementide kontrollimise, mida tavapärase hoolsusega tegutsev taotleja saab mõistlikult tõendada, võttes nõuetekohaselt arvesse raadiospektri kui piiratud üldkasutatava ressursi olulist avalikku ja turuväärtust. See ei piira võimalust kõlblikkuskriteeriumide täitmist edaspidi kontrollida näiteks verstapostide kaudu, kui esialgu ei olnud võimalik kriteeriume mõistlikult täita. Raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutuse säilitamiseks ei tohiks liikmesriigid anda õigusi, kui nad tuvastavad läbivaatamise käigus, et taotleja ei suuda tingimusi täita, ilma et see piiraks võimalust soodustada ajaliselt piiratud eksperimentaalset kasutust. Raadiospektri kasutamise lubade piisav ajaline kestus peaks suurendama investeeringute prognoositavust, et aidata kaasa võrkude kiiremale rajamisele ja parematele teenustele, ning stabiilsust, et toetada raadiospektriga kauplemist ja selle rentimist. Kui raadiospektri kasutamise luba ei ole tähtajatu, peaks loa kestus lähtuma taotletavatest eesmärkidest ja olema piisav, et hõlbustada tehtud investeeringute tagasiteenimist. Kuigi loa pikk kestus võib tagada investeeringute prognoositavuse, aitavad raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamise meetmed, näiteks pädeva asutuse volitused kasutusõigustele seatud tingimuste täitmata jätmise korral õigusi muuta või need tühistada, või raadiospektriga kauplemise või selle rentimise hõlbustamine vältida raadiospektri sobimatut koondumist ja toetada raadiospektriressursside jaotamise suuremat paindlikkust. Aastatasude ulatuslikum kasutamine on samuti üks vahend, et tagada õiguse omaniku poolse raadiospektrikasutuse pidev hindamine.

(128)

Arvestades tehnilise innovatsiooni olulisust peaks liikmesriikidel olema õigus anda lube raadiospektri kasutamiseks eksperimentaalsel otstarbel vastavalt eripiirangutele ja -tingimustele, mis on rangelt põhjendatud selliste õiguste eksperimentaalse iseloomuga.

(129)

Juba antud ühtlustatud raadiospektri kasutusõiguste pikendamise üle otsustades peaksid pädevad asutused arvesse võtma, kuivõrd edendaks pikendamine õigusraamistiku eesmärke ning muid liidu ja liikmesriigi õiguse kohaseid eesmärke. Kõik sellised otsused tuleks teha avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva menetluse kohaselt ning need peaksid põhinema asjaomastele õigustele seatud tingimuste täitmise läbivaatamisel. Kui liikmesriigid hindavad, kas kasutusõigusi tuleks pikendada, peaksid nad kaaluma määratud õiguste pikendamise mõju konkurentsile ning toetust tõhusamale kasutamisele või uutele innovatiivsetele kasutusviisidele, mis võiksid kaasneda sagedusala uutele kasutajatele avamisega. Pädevatel asutustel peaks olema õigus sellisel juhul otsustada, et lubatud on ainult piiratud tähtajaga pikendamine vältimaks senise kasutuse tõsiseid katkestusi. Kuigi otsused enne käesoleva direktiivi kohaldamist määratud õiguste pikendamise või pikendamata jätmise kohta peaksid järgima kõiki juba kohaldatavaid norme, peaksid liikmesriigid ka tagama, et nad ei kahjusta käesoleva direktiivi eesmärke.

(130)

Olemasolevaid ühtlustatud raadiospektri kasutusõigusi pikendades peaksid liikmesriigid õiguse pikendamise vajadust hinnates vaatama läbi ka sellega seotud tasud, et tagada, et need tasud soodustavad ka edaspidi optimaalset kasutust, võttes muu hulgas arvesse turu arengut. Õiguskindluse tõttu on otstarbekas tugineda kehtivate tasude kohandamisel samadele põhimõtetele kui need, mida kohaldatakse uute kasutusõiguste andmisel.

(131)

Raadiospektri tulemusliku haldamise tagamiseks tuleb aidata kaasa juba määratud raadiospektri jätkuvalt tõhusale kasutamisele. Selleks, et õiguste omajatele oleks tagatud õiguskindlus, tuleks kasutusõiguste pikendamise võimalust kaaluda sobiva aja jooksul enne asjaomaste õiguste lõppemist, näiteks vähemalt kaks aastat enne õiguste lõppemist, kui need on antud 15 aastaks või kauemaks, välja arvatud juhul, kui pikendamise võimalus õiguste andmise ajal sõnaselgelt välistati. Pideva ressursihalduse huvides peaks pädevatel asutustel olema võimalik seda teha omal algatusel ja selle isiku taotluse peale, kellele õigused on määratud. Kasutusõigust tohiks pikendada, kui isik, kellele õigused on määratud, ei soovi seda.

(132)

Raadiospektri kasutusõiguste üleandmine võib olla tulemuslik vahend, mille abil suurendada spektrikasutuse tõhusust. Paindlikkuse ja tõhususe huvides ning selleks, et turg saaks raadiospektri väärtust hinnata, peaksid liikmesriigid vaikimisi lubama raadiospektrikasutajatel oma raadiospektri kasutusõigusi kolmandatele isikutele üle anda või rentida lihtsa menetluse kohaselt ja kooskõlas sellistele õigustele seatud tingimuste ja konkurentsieeskirjadega nende riigi reguleerivate asutuste järelevalve all, kelle vastutuse alla see kuulub. Kui otsuse nr 676/2002/EÜ alusel vastu võetud tehnilistest rakendusmeetmetest peetakse kinni, peaksid liikmesriigid kaaluma ka raadiospektri kasutamise õiguste geograafilises või raadiosageduste mõttes osadeks jaotamise taotlusi ja kasutustingimuste läbivaatamise taotlusi.

(133)

Raadiospektri kasutusõiguste andmise või pikendamise korral konkreetselt konkurentsi edendamiseks võetavate meetmete üle peaksid otsustama riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused, kellel on vajalikud teadmised majanduse, tehnika ja turu kohta. Raadiospektri eraldamise tingimused võivad mõjutada konkurentsiolukorda elektroonilise side turgudel ja turule sisenemise tingimusi. Piiratud juurdepääs raadiospektrile võib eriti raadiospektrinappuse korral luua turule sisenemise tõkke või kahjustada investeeringuid, võrkude rajamist, uute teenuste või rakenduste pakkumist, innovatsiooni ja konkurentsi. Senist konkurentsi võivad mõjutada ka uued kasutusõigused, sh kasutusõigused, mis on omandatud õiguste üleandmise või rentimise tulemusena, ning raadiospektrikasutuse uute paindlike kriteeriumite kehtestamine. Kui teatavaid konkurentsi edendamiseks kasutatud tingimusi kohaldatakse ebaotstarbekalt, võib sellel olla teistsugune mõju; näiteks raadiospektripiirangute kasutamine või raadiospektri reserveerimine võib tekitada kunstliku spektri nappuse, hulgitasandi juurdepääsu kohustused võivad turujõu puudumisel asjata ärimudeleid piirata ning üleandmise piiramine võib takistada järelturgude arengut. Seetõttu on selliste tingimuste kehtestamise jaoks vaja järjekindlat ja objektiivset konkurentsitesti, mida tuleks kohaldada järjepidevalt. Seega tuleks selliste meetmete kasutamisel lähtuda riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste tehtud põhjalikust ja objektiivsest turu ja selle konkurentsitingimuste hindamisest. Riigi pädevad ametiasutused peaksid siiski alati tagama raadiospektri tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning vältima konkurentsi kahjustavast liigsete varude soetamisest põhjustatud konkurentsi moonutamist.

(134)

Toetudes raadiospektripoliitika töörühma arvamustele võib ühise tähtaja vastuvõtmine, et lubada kasutada otsuse nr 676/2002/EÜ alusel ühtlustatud raadiospektri sagedusala, osutuda vajalikuks, et vältida piiriüleseid raadiohäireid; ühtlasi võib see olla kasulik, et tagada igakülgne kasu seotud tehnilise ühtlustamise meetmete jaoks seadmeturgudel ja ülikiirete võrkude ja teenuste kasutuselevõtu jaoks. Raadiospektri sagedusala kasutamise lubamisega kaasneb raadiospektri eraldamine üldloa korra või individuaalsete kasutusõiguste alusel, et lubada kasutada raadiospektrit niipea, kui eraldamise protsess on lõpule viidud. Sagedusalade eraldamiseks võib tekkida vajadus vabastada teiste kasutajate poolt juba kasutatav raadiospektri sagedusala ning neile see hüvitada. Ühtse tähtaja kehtestamine selleks, et lubada elektroonilise side teenuste, kaasa arvatud 5G jaoks ühtlustatud sagedusalade kasutamist, võib siiski mõnes liikmesriigis tekitada probleeme, mis on seotud lahendamata piiriüleste kooskõlastusküsimustega liikmesriikide vahel või kolmandate riikidega; sagedusala juba kasutavate kasutajate tehnilise ülemineku tagamise keerukusega; sagedusala kasutamise piiranguga üldhuvi eesmärgil, riigi julgeoleku ja kaitsega seotud kaitsemeetmetega või vääramatu jõuga. Igal juhul peaksid liikmesriigid võtma kõik meetmed, et viia geograafilise ulatuse, ajakava ja raadiospektri sagedusalaga seotud mis tahes viivitused miinimumini. Peale selle peaks liikmesriikidel olema võimalik taotleda asjakohasel juhul liidult omaenda olukorrahinnangust lähtuvalt õigusalast, poliitilist ja tehnilist tuge, et lahendada liidu ja selle naaberriikide, seahulgas kandidaat- ja ühinevate riikide vahelisi raadiospektriga seotud kooskõlastusprobleeme, et asjaomased liikmesriigid saaksid täita oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

(135)

Et tagada 2020. aastaks raadiospektri ulatuslikum koordineeritud kättesaadavus eesmärgiga saavutada ülikiired püsi- ja traadita side võrgud 5G kontekstis, on raadiospektripoliitika töörühm määranud sagedusalad 3,4–3,8 GHz ja 24,25–27,5 GHz kui prioriteetsed sagedusalad, mis sobivad 5G tegevuskava eesmärkide saavutamiseks aastaks 2020. Edasise uuringu jaoks on samuti määratud sagedusalad 40,5–43,5 GHz ja 66–71 GHz. Seepärast on vaja tagada, et 31. detsembriks 2020 on 3,4–3,8 GHz ja 24,25–27,5 GHz sagedusalad või nende osad kättesaadavad maapealsetele süsteemidele, mis suudavad osutada traadita lairibaside teenuseid otsuse nr 676/2002/EÜ kohaselt vastu võetud tehniliste rakendusmeetmete kehtestatud ühtlustatud tehniliste tingimuste alusel, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) 2017/899 (33), sest nimetatud sagedusaladel on spetsiifilised omadused seoses leviala ja andmeedastusmahuga, mis võimaldab neid 5G nõudmistele vastamiseks sobival viisil kombineerida. Siiski võivad liikmesriike mõjutada häired, mis tõenäoliselt tekivad kolmandatest riikidest, kes kooskõlas ITU raadioeeskirjadega on need sagedusalad määranud muude teenuste jaoks kui rahvusvaheline mobiilside. See võib mõjutada kohustust järgida ühist rakendamiskuupäeva. 26 GHz sagedusala kasutamisel maapealse traadita 5G-teenuste jaoks keskendutakse tulevikus tõenäoliselt muu hulgas linnapiirkondadele ja linnalähedastele tiheda asustusega piirkondadele, samas kui mõningast kasutust võib ette näha piki suuri maanteid ja raudteid maapiirkondades. See annab võimaluse kasutada 26 GHz sagedusala muude teenuste kui 5G traadita side jaoks väljaspool neid geograafilisi piirkondi, näiteks äriotstarbelise side jaoks või sisetingimustes, ja seetõttu on liikmesriikidel võimalik määrata see sagedusala ja teha see kättesaadavaks mittevälistaval viisil.

(136)

Kui nõudlus raadiospektri teatud sagedusalal on suurem kui selle kättesaadavus, ja kui selle tulemusena jõuab liikmesriik järeldusele, et raadiospektri kasutusõigusi tuleb piirata, tuleb selliste õiguste andmisel kohaldada asjakohaseid ja läbipaistvaid menetlusi, et vältida igasugust diskrimineerimist ja kasutada olemasolevaid nappe vahendeid optimaalselt. Sellised piirangud peaksid olema õigustatud ja proportsionaalsed ning põhinema turutingimuste põhjalikul analüüsil ja võtma nõuetekohaselt arvesse üldist kasu kasutajate ning riigisiseste ja siseturu eesmärkide seisukohast. Igasuguste piiramismenetluste eesmärgid peaksid olema eelnevalt selgelt kindlaks määratud. Kõige sobivama valikumenetluse üle otsustades peaksid liikmesriigid kooskõlas liidu tasandil võetud koordineerimismeetmetega õigeaegselt ja läbipaistvalt konsulteerima kõigi huvitatud isikutega menetluse põhjendatuse, eesmärkide ja tingimuste üle. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada raadiospektri või erandliku majandusliku väärtusega numeratsiooniressursside eraldamiseks muu hulgas konkurentsil või võrdlustel põhinevat valikukorda. Selliste kavade haldamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse käesoleva direktiivi eesmärke. Kui liikmesriik leiab, et teatava sagedusala kasutamise õigusi võiks olla rohkem, peab ta algatama sellekohase menetluse.

(137)

Nõudlus raadiospektri järele ja lõppkasutajate nõudlus traadita lairibaühenduste järele tähendab, et vaja on alternatiivseid, üksteist täiendavaid ja tõhusa spektrikasutusega lahendusi, mille hulka kuuluvad väikese leviala ja väikese võimsusega raadiovõrgu juurdepääsusüsteemid, näiteks raadio-kohtvõrgud ja väikese võimsusega ja levialaga kärgvõrkude juurdepääsupunktid. Sellised täiendavad raadiovõrgu juurdepääsusüsteemid, eeskätt üldkasutatavad raadioside-kohtvõrkude juurdepääsupunktid suurendavad lõppkasutajate juurdepääsu internetile ning võimaldavad mobiilsideoperaatoritel mobiilse andmeliikluse mujale suunata. Raadioside-kohtvõrgud kasutavad ühtlustatud raadiospektrit ilma, et selleks oleks vaja individuaalset luba või raadiospektri kasutusõigust. Siiani kasutavad enamikku raadio-kohtvõrkude juurdepääsupunkte eraisikutest kasutajad oma paikse lairibaühenduse laiendamiseks raadio-kohtvõrguga. Lõppkasutajaid ei tohiks takistada jagamast juurdepääsu oma raadioside-kohtvõrgule nende internetiteenuse lepingus sätestatud piirides, et suurendada kasutatavate juurdepääsupunktide arvu eriti tiheasustusega piirkondades, maksimeerida andmeedastusmahte raadiovõrgus tänu raadiospektri taaskasutamisele ja luua kulutõhus täiendav lairibalise raadiovõrgu infrastruktuur, mis oleks juurdepääsetav ka teistele lõppkasutajatele. Seepärast tuleks kõrvaldada ka raadioside-kohtvõrkude juurdepääsupunktide kasutuselevõtu ja omavahelise sidumise tarbetud piirangud.

(138)

Riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, kes kasutavad oma ruumides oma töötajate, külastajate või klientide jaoks raadioside-kohtvõrke näiteks selleks, et hõlbustada juurdepääsu e-valitsuse teenustele või pakkuda teavet ühistranspordi või liikluskorralduse kohta, võiksid pakkuda sellistele juurdepääsupunktidele juurdepääsu ka üldotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse poolt ning teha seda neis ruumides üldsusele pakutavate teenuste kõrvalteenusena piirides, mis on lubatud konkurentsi- ja riigihankenormidega. Isiku suhtes, kes pakub sellist juurdepääsu elektroonilise side võrkudele eravaldustes või nende ümber või piiratud avalikus ruumis mitteärilistel alustel või kõrvalteenusena mõnele muule tegevusele, mis ei sõltu sellisest juurdepääsust, näiteks raadioside-kohtvõrgu leviala, mis on tehtud kättesaadavaks selles piirkonnas olevatele muu äritegevuse klientidele või üldsusele, võib kehtida kohustus täita raadiospektri kasutusõiguste üldloa tingimusi, kuid tema suhtes ei tohiks rakendada tingimusi või nõudeid, mis on seatud üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või -teenuste pakkujate suhtes kohaldatavatele üldlubadele, ega lõppkasutajate või vastastikuse sidumisega seotud kohustusi. Samas peaksid sellise juurdepääsu pakkuja suhtes siiski kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/31/EÜ (34) sätestatud vastutust käsitlevad õigusnormid. Kasutusele tulevad uued tehnoloogiad (nt LiFi), mis täiendavad raadio-kohtvõrkude ja raadiovõrgu juurdepääsupunktide praeguseid raadiospektriga seotud omadusi, et hõlmata ka optilisi, nähtaval valgusel põhinevaid juurdepääsupunkte, mille tulemuseks oleksid hübriidsed kohtvõrgud, võimaldaksid optilist traadita sidet.

(139)

Kuna väikese võimsuse ja levialaga traadita juurdepääsupunktid, nagu femto-, piko-, metro- ja mikrorakud, võivad olla väga väikesed ja nende jaoks kasutatakse märkamatuid seadmeid, mis on sarnased kodumajapidamistes kasutatavate raadioside-kohtvõrkude marsruuteritega, mis ei vaja muid lube kui on vaja raadiospektri kasutamiseks, ning arvestades selliste juurdepääsupunktide positiivset mõju raadiospektri kasutamisele ja traadita side arengule, peaksid nende kasutuselevõtu piirangud olema võimalikult minimaalsed. Seetõttu, et soodustada väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu ning piiramata ühtegi raadiospektri haldamisega seotud kohaldatavat nõuet, ei tohiks liikmesriigid kohaldada mingisugust individuaalse loa nõuet selliste seadmete kasutuselevõtmisele hoonetes, mis ei ole teatava keskkonna tõttu ametliku kaitse all või hoone enda spetsiifilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, välja arvatud avaliku korra kaalutlustel. Sel eesmärgil tuleks määratleda liidu tasandil proportsionaalsel viisil nende omadused (näiteks maksimaalne suurus, kaal ja emissioon) kohaliku kasutuselevõtu jaoks ja selleks, et tagada rahvatervise kaitse kõrge tase, nagu on sätestatud soovituses 1999/519/EÜ. Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide käitamise suhtes tuleks kohaldada direktiivi 2014/53/EL artiklit 7. See ei piira liidu ja liikmesriigi õiguses sätestatud eraomandi õigusi. Loataotluste läbivaatamise korda tuleks ühtlustada ning see ei tohiks mõjutada mis tahes ärikokkuleppeid, ja kõik seotud haldustasud peaks piirduma taotluse menetlemise halduskuludega. Loataotluse hindamise protsess peaks olema võimalikult lühike ja põhimõtteliselt mitte pikem kui neli kuud.

(140)

Avalikke hooneid ja muud avalikku infrastruktuuri külastab ja kasutab iga päev suur hulk lõppkasutajaid, kes vajavad internetiühendust, et tarbida e-valitsuse, e-transpordi ja muid teenuseid. Muu avalik infrastruktuur, näiteks tänavalambid, valgusfoorid jms pakub tänu paiknemistihedusele väga väärtuslikke punkte väikese raadiusega tugijaamade kasutamiseks. Piiramata pädevate asutuste võimalust kehtestada väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtu suhtes individuaalse eelneva loa nõue, peaks operaatoritel olema õigus nõudluse piisavaks täitmiseks nendele avalikele punktidele juurde pääseda. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama, et sellised avalikud hooned ja muu avalik infrastruktuur tehakse mõistlikel tingimustel kättesaadavaks väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks direktiivi 2014/61/EL täiendamise eesmärgil, piiramata käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtteid. Direktiivis 2014/61/EL kasutatakse funktsionaalset lähenemist ja kehtestatakse füüsilise infrastruktuuri kättesaadavust käsitlevad kohustused ainult juhul, kui see on osa võrgust ja kui selle omanik või kasutaja on võrguoperaator, millega jäetakse paljud avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevad hooned direktiivi kohaldamisalast välja. Seevastu ei ole konkreetne kohustus vajalik intelligentsete transpordisüsteemide kasutatava füüsilise infrastruktuuri, näiteks kaablite või postide korral, mis kuuluvad võrguoperaatoritele (transporditeenuste pakkujad või üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad) ja kus hostitakse võrguosi, mistõttu selline infrastruktuur kuulub direktiivi 2014/61/EL kohaldamisalasse.

(141)

Käesoleva direktiivi juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid sätteid kohaldatakse üldkasutatavate elektroonilise side võrkude suhtes. Käesolev direktiiv ei loo juurdepääsu ega vastastikuse sidumise kohustusi muudele kui üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujatele, välja arvatud juhul, kui juurdepääsu tõttu üldkasutatavale võrgule võidakse nende suhtes kohaldada liikmesriikide sätestatud tingimusi.

(142)

Mõistel „juurdepääs“ on palju eri tähendusi ja seepärast tuleb nimetatud mõiste kasutamine käesolevas direktiivis täpselt määratleda, ilma et see piiraks mõiste kasutamist muudes liidu meetmetes. Operaator võib olla asjaomase võrgu või sellega seotud vahendite omanik või rentida neid tervikuna või osaliselt.

(143)

Avatud ja konkurentsile rajatud turul ei tohiks olla piiranguid, mis ei lase ettevõtjatel pidada omavahelisi läbirääkimisi juurdepääsu ja võrkude vastastikuse sidumise tingimuste üle, eelkõige ELi toimimise lepingus sätestatud konkurentsinormidega arvestavate piiriüleste lepingute puhul. Selleks et luua tõhusamalt toimiv, tõeliselt üleeuroopaline turg, mis toimib konkurentsinõuete kohaselt ning mis pakub lõppkasutajatele suuremat valikut ja konkurentsivõimelisi teenuseid, peaksid ettevõtjad, kes saavad mõnelt teiselt üldloa alusel tegutsevalt ettevõtjalt elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumiseks juurdepääsu või vastastikust sidumist käsitleva taotluse, sellised lepingud sõlmima kaubanduspõhimõtetest lähtuvalt ning pidama läbirääkimisi heas usus.

(144)

Turgudel, kus erinevused ettevõtjate läbirääkimispositsioonides on jätkuvalt väga suured ja kus ühed ettevõtjad sõltuvad oma teenuste pakkumisel teiste ettevõtjate infrastruktuuridest, on otstarbekas luua reguleeriv raamistik, mis tagaks turu tõhusa toimimise. Kaubandusläbirääkimiste ebaõnnestumise korral peaksid riigi reguleerivatel asutustel olema volitused, et tagada lõpptarbijate huvides piisav juurdepääs ja vastastikune sidumine ning teenuste koostalitlusvõime. Eelkõige võivad nad tagada läbivühenduvuse sellega, et kehtestavad proportsionaalsed kohustused nendele üldloa alusel tegutsevatele ettevõtjatele, kes kontrollivad juurdepääsu lõpptarbijatele. Kontroll juurdepääsuvõimaluste üle võib hõlmata lõpptarbijani viiva füüsilise ühenduse (püsi- või mobiilse) omamist või kontrolli selle üle või võimalust muuta või tühistada lõpptarbija võrgu lõpp-punktile juurdepääsuks vajalik riigisisene number või riigisisesed numbrid. Selline olukord tekib näiteks juhul, kui võrguoperaator peaks põhjendamatult piirama lõpptarbijate võimalusi pääseda juurde internetiportaalidele ja -teenustele.

(145)

Mittediskrimineerimise põhimõtet silmas pidades peaksid riigi reguleerivad asutused tagama, et läbivühenduse ja internetile juurdepääsu pakkumiseks on vastastikune sidumine mõistlikel tingimustel võimalik kõigil ettevõtjatel olenemata nende suurusest ja ärimudelist ning sellest, kas nad on vertikaalselt integreeritud või eraldiseisvad.

(146)

Kui riigisisesed õigus- ja haldusmeetmed seovad juurdepääsu- või vastastikuse sidumise tingimused vastastikust sidumist taotleva poole tegevusega, eriti tema investeeringutega võrgu infrastruktuuri, mitte aga pakutavate vastastikuse sidumise ja juurdepääsuteenustega, võib see tekitada konkurentsimoonutusi ega pruugi seega olla kooskõlas konkurentsinormidega.

(147)

Võrguoperaatorid, kes kontrollivad juurdepääsu oma klientidele, kasutavad selleks individuaalnumbreid või -aadresse avaldatud numbrite või aadresside vahemikust. Teised võrguoperaatorid peavad samuti suutma juhtida liikluse nende klientideni ja seega peavad olema võimelised siduma vastastikku võrke otse või kaudselt. Seepärast tuleks kehtestada vastastikuse sidumise läbirääkimisi käsitlevad õigused ja kohustused.

(148)

Koostalitlusvõime on lõpp-kasutajatele kasulik ja see on käesoleva reguleeriva raamistiku oluline eesmärk. Koostalitlusvõime tugevdamine on käesoleva raamistiku kohaselt riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste üks eesmärke. Nimetatud raamistikuga nähakse ette, et komisjon peaks avaldama elektroonilise side ühtlustamise aluseks oleva standardite või spetsifikatsioonide loetelu, mis hõlmab teenuste pakkumist, tehnilisi liideseid või võrgufunktsioone. Liikmesriigid peaksid toetama avaldatud standardite või spetsifikatsioonide kasutamist ainult sel määral, kui see on hädavajalik teenuste koostalitlusvõime tagamiseks ja kasutajate valikuvabaduse suurendamiseks.

(149)

Praegu eeldab nii läbivühenduvus kui ka juurdepääs hädaabiteenistustele, et lõppkasutajad kasutavad numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid. Tehnika edasine areng ja numbrivaba isikutevahelise side teenuste üha laiem levik võivad kaasa tuua ebapiisava koostalitlusvõime sideteenuste vahel. Selle tagajärjel võivad tekkida märkimisväärsed tõkked turule sisenemisele ja takistused edasiseks innovatsiooniks ning suurde ohtu võib sattuda lõppkasutajate vaheline tulemuslik läbivühenduvus.

(150)

Kui sellised koostalitlusvõimega seotud teemad peaksid esile kerkima, peaks komisjonil olema võimalik taotleda BERECilt aruannet, milles esitatakse faktipõhine hinnang turuolukorrale liidu ja liikmesriigi tasandil. Komisjon peaks BERECi aruannet ja muid kättesaadavaid tõendeid hoolikalt arvesse võttes ning siseturule avalduvat mõju arvestades otsustama, kas on vaja riigi reguleerivate või muude pädevate asutuste regulatiivset sekkumist. Kui komisjon leiab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused peaksid kaaluma sellist regulatiivset sekkumist, peaks tal olema õigus võtta rakendusmeetmeid, milles täpsustatakse, mis laadi ja millise ulatusega võiks riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse sekkumine olla, muu hulgas eeskätt ametiasutuste ja muude pakkujate kohustus avaldada asjakohast teavet ja võimaldada seda teavet kasutada, muuta ja jagada ning meetmed standardite või spetsifikatsioonide kohustusliku kasutamise kehtestamise kohta kõigi või konkreetsete pakkujate suhtes.

(151)

Riigi reguleerivad või muud pädevad asutused peaksid konkreetse riigi olukorrast lähtudes hindama, kas sekkumine on läbivühenduse tagamiseks vajalik ja õigustatud, ning jaatava vastuse korral kehtestama kooskõlas komisjoni rakendusmeetmetega proportsionaalsed kohustused nende numbrivaba isikutevahelise side teenuste pakkujatele, kellel on märkimisväärne ulatus ja märkimisväärselt kasutajaid. Termini „märkimisväärne“ all peetakse silmas seda, et asjaomase pakkuja geograafiline haare ja lõppkasutajate hulk moodustavad lõppkasutajate vahelise läbivühenduse tagamiseks kriitilise massi. Väikese hulga lõppkasutajatega või väikese geograafilise haardega pakkujate suhtes, kes aitaksid ainult vähesel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele, ei tohiks kõnealused koostalitlusvõime kohustused olla üldjuhul kohaldatavad.

(152)

Olukordades, kus ettevõtjatel puudub juurdepääs juhtmestiku, kaablite ja seotud vahendite elujõulistele mittedubleeritavatele alternatiividele hoonetes või kuni esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, ning edendamaks konkurentsivõimelisi tulemusi lõppkasutajate jaoks, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus kehtestada kõigile ettevõtjatele juurdepääsukohustused olenemata nende tunnistamisest märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks. Seoses sellega peaksid riigi reguleerivad asutused võtma arvesse kõiki võrkude tulevase dubleerimise tehnilisi ja majanduslikke tõkkeid. Kuna aga sellised kohustused võivad teatavatel juhtudel olla sekkuvad, pärssida investeerimisstiimuleid ja tugevdada turgu valitsevate osaliste seisundit, tuleks need kehtestada üksnes juhul, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne asjaomastel turgudel jätkusuutliku konkurentsi saavutamiseks. Üksnes asjaolu, et juba on olemas rohkem kui üks selline infrastruktuur, ei tähenda ilmtingimata, et selle varad on dubleeritavad. Vajaduse korral peaksid ettevõtjad olema suutelised tuginema koos selliste juurdepääsukohustustega ka kohustustele võimaldada direktiive 2014/61/EL alusel juurdepääs füüsilisele infrastruktuurile. Kõik käesoleva direktiivi alusel riigi reguleeriva asutuse kehtestatud kohustused ja direktiivi 2014/61/EL alusel teiste pädevate asutuste tehtavad muud otsused juurdepääsu tagamiseks hoonesisesele füüsilisele taristule või füüsilisele taristule esimese kontsentratsioonipunktini peaksid olema ühtsed.

(153)

Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema õigus kehtestada ettevõtjatele vajalikus ulatuses kohustus võimaldada juurdepääs käesoleva direktiivi lisas osutatud vahenditele, eelkõige rakendusliidestele ja elektroonilistele saatekavadele (electronic programme guides – EPG), et mitte tagada lõppkasutajatele üksnes juurdepääsu digitaalsetele raadio- ja teleprogrammide edastamise teenustele, vaid ka nendega seotud täiendavatele teenustele. Need täiendavad teenused peaksid hõlmama programmiga seotud teenuseid, mis on spetsiaalselt mõeldud parandama juurdepääsu puuetega lõppkasutajate jaoks, ja programmiga seotud ühendatud televisiooniteenuseid.

(154)

On oluline, et kui riigi reguleerivad asutused hindavad kontsentratsiooni- või jaotuspunkti, milleni nad kavatsevad juurdepääsukohustused kehtestada, siis nad valivad punkti kooskõlas BERECi suunistega. Punkti valimine lõppkasutajatele lähemal on kasulikum infrastruktuuri alasele konkurentsile ja väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks. Sel viisil peaks riigi reguleeriv asutus kaaluma kõigepealt punkti valimist hoone sees või väljaspool hoonet selle vahetus läheduses. Võiks olla õigustatud juurdepääsukohustuste laiendamine juhtmestikule ja kaablitele esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemal, kuid sellised kohustused peaksid puudutama punkte, mis on lõppkasutajatele võimalikult lähedal ja suutelised majutama piisava arvu lõppkasutajaid, kui tõendatakse, et dubleerimisel on suured ja püsivad füüsilised või majanduslikud tõkked, mis põhjustavad suuri konkurentsiprobleeme või turutõrkeid jaemüügi tasandil lõppkasutajate kahjuks. Võrguelementide dubleeritavuse hindamiseks on vaja turuanalüüsi, mis on erinev märkimisväärse turujõu hindamise analüüsist, ja seega ei pea riigi reguleeriv asutus nende kohustuste kehtestamiseks määrama kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid. Teisest küljest nõuab selline analüüs turutingimuste piisavat majanduslikku hindamist, et teha kindlaks, kas väljaspool esimest kontsentratsiooni- või jaotuspunkti juurdepääsukohustuste kehtestamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud. Selliste laiendatud juurdepääsukohustuste kehtestamine on pigem vajalik geograafilistes piirkondades, kus äritegevus alternatiivse infrastruktuuri rajamiseks on riskantsem, näiteks väikese rahvastikutiheduse või korterelamute arvu tõttu. Seevastu suur rahvastikutihedus võiks viidata sellele, et selliste kohustuste kehtestamine ei ole vajalik. Samuti peaksid riigi reguleerivad asutused kaaluma, kas sellised kohustused võivad tugevdada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate positsiooni. Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada juurdepääsukohustused sellises infrastruktuuris teenuste pakkumiseks kasutatavatele aktiivse või virtuaalse võrgu elementidele, kui juurdepääsu andmine passiivsetele elementidele oleks majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt teostamatu ning kui riigi reguleerivad asutused leiavad, et ilma sellise sekkumiseta hoidutaks kõrvale juurdepääsukohustuste kehtestamise eesmärgist. Reguleerimistavade järjepidevuse edendamiseks kogu liidus peaks komisjonil olema võimalik nõuda, et riigi reguleeriv asutus võtaks tagasi oma meetmete eelnõu, millega laiendatakse juurdepääsukohustusi esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kui BEREC jagab komisjoni tõsiseid kahtlusi selles osas, kas meetme eelnõu on kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige käesoleva direktiivi regulatiivsete eesmärkidega.

(155)

Sellistel juhtudel võib olla proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks otstarbekas, et riigi reguleeriv asutus vabastab teatavad omanike või ettevõtjate või mõlemate kategooriad kohustustest, mis ulatuvad kaugemale esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist, mille peaks kindlaks määrama riigi reguleeriv asutus, sest juurdepääsukohustus, mis ei põhine ettevõtja tunnistamisel märkimisväärse turujõuga, võib kahjustada nende tegevuse ärilist mõttekust hiljuti eelkõige väikeset kohalike projektide poolt kasutusele võetud võrguelementide puhul. Üksnes hulgimüügiga tegelevate ettevõtjate suhtes ei tohiks kohaldada selliseid juurdepääsukohustusi, kui nad pakuvad ärilistel alustel tegelikult alternatiivset juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel, muu hulgas hinna osas. Samadel tingimustel peaks seda olema võimalik laiendada teistele ettevõtjatele. Erand ei pruugi olla asjakohane ettevõtjate puhul, kellele antakse avaliku sektori rahalisi vahendeid.

(156)

Elektroonilise side teenuste pakkumiseks kasutatava raadiovõrgu passiivse infrastruktuuri ühiskasutus kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega võib olla eriti kasulik väga suure läbilaskevõimega andmeside maksimeerimiseks liidus, eriti hõredamalt asustatud piirkondades, kus dubleerimine ei ole praktiline ja lõppkasutajatel on oht jääda sellisest ühendusest ilma. Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused peaksid erandkorras saama kehtestada sellist ühiskasutust või asukohapõhist juurdepääsu rändlusele kooskõlas liidu õigusega, kui selline võimalus on selgelt kindlaks määratud kasutusõiguse algtingimustes ja kui nad toovad välja sellise ühiskasutuse positiivsed aspektid (st ülesaamine ületamatutest majanduslikest või füüsilistest takistustest, mille tõttu on juurdepääs võrkudele või teenustele äärmiselt puudulik või puudub üldse) ja võtavad arvesse muid asjaolusid, sealhulgas eriti vajadust tagada levi piki peamisi transporditeid, valik ja kõrgem teenusekvaliteet lõppkasutajate jaoks ning vajadust säilitada motivatsioon infrastruktuuri rajamiseks. Olukorras, kus lõppkasutajatel puudub juurdepääs ning passiivse infrastruktuuri jagamisest üksi ei piisa olukorra lahendamiseks, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus kehtestada kohustusi aktiivse infrastruktuuri jagamiseks. Seejuures säilitavad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused paindlikkuse seoses kõige asjakohasema ühiskasutuse või juurdepääsu kohustuse valimisega, mis peaks olema proportsionaalne ja põhjendatud lähtuvalt kindlaks tehtud probleemi laadist.

(157)

Kuigi teatud juhtudel on riigi reguleerival asutusel või muul pädeval asutusel vaja kehtestada ettevõtjatele kohustusi olenemata nende tunnistamisest märkimisväärse turujõuta ettevõtjateks, et saavutada näiteks läbivühenduvus või teenuste koostalitlusvõime või suurendada tõhusust ja püsivat konkurentsi ning tagada maksimaalne kasu lõppkasutajatele, on vaja siiski tagada, et selliste kohustuste kehtestamisel järgitakse reguleerivat raamistikku ja eelkõige teatamismenetlusi. Sellised kohustused tuleks kehtestada üksnes siis, kui see on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks põhjendatud ning kui kohustused on objektiivselt põhjendatud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning edendavad tõhusust, püsivat konkurentsi, tõhusat investeerimist ja innovatsiooni, ning annavad maksimaalset kasu lõppkasutajatele, ning kui need kehtestatakse kooskõlas asjaomase teatamismenetlusega.

(158)

Selleks et ületada ületamatud majanduslikud või füüsilised takistused lõppkasutajatele raadiospektri kasutamisel põhinevate teenuste või võrkude pakkumiseks, ja kui mobiililevi lüngad on endiselt alles, võib nende lünkade kõrvaldamiseks vajalik olla juurdepääs passiivsele infrastruktuurile ja selle ühiskasutus, või kui see ei ole piisav, siis aktiivse infrastruktuuri ühiskasutus, või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingud. Ilma et see piiraks ühiskasutuse kohustuste, eelkõige konkurentsi edendamise meetmete täitmist, mis on seotud kasutusõigustega käesoleva direktiivi muude sätete alusel siis kui riigi reguleerivad või muud pädevad asutused kavatsevad võtta meetmeid, et kehtestada passiivse infrastruktuuri ühiskasutus, või kui juurdepääs passiivsele infrastruktuurile ja selle ühiskasutus ei ole piisav, siis aktiivse infrastruktuuri ühiskasutus, või sõlmida asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingud, võib neid siiski paluda ka kaaluda turuosaliste võimalikku riski puuduliku ühendusega piirkondades.

(159)

Konkurentsinormid üksi ei pruugi olla piisavad selleks, et tagada digitaaltelevisiooni alal kultuuriline mitmekülgsus ja meediakanalite paljusus. Tehnoloogia ja turu arengu tõttu on vaja õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tingimusjuurdepääsu pakkumise kohustused liikmesriikides nende riigisiseste turgude seisukohast korrapäraselt läbi vaadata, eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas on põhjendatud kohustuste laiendamine elektroonilistele saatekavadele (electronic programme guides – EPG) ja rakendusliidestele, sellisel määral, mis on vajalik, et tagada lõppkasutajate juurdepääs teatavatele digitaalsetele ringhäälinguteenustele. Liikmesriikidel peaks olema õigus kindlaks määrata need digitaalsed ringhäälinguteenused, millele tuleb tagada lõppkasutajate juurdepääs selliste õiguslike vahenditega, mida nad vajalikuks peavad.

(160)

Samuti peaks liikmesriikidel olema õigus lubada oma riigi reguleerival asutusel uuesti läbi vaadata kohustused seoses tingimusjuurdepääsuga digitaalsetele ringhäälinguteenustele, et teha turuanalüüsi abil kindlaks, kas oleks vaja tühistada või muuta tingimusi, mis on kehtestatud ettevõtjatele, kellel ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu. Tühistamine või muutmine ei tohiks kahjustada lõppkasutajate juurdepääsu nendele teenustele ega tulemuslikku konkurentsi.

(161)

Teatavate asjaolude korral on vaja kehtestada eeltingimused, et tagada areng konkurentsile rajatud turul, mille tingimused soodustavad väga suure läbilaskevõimega võrkude ja teenuste kasutuselevõttu ja käibeleminekut ning lõppkasutajatele võimalikult suure kasu pakkumist. Käesolevas direktiivis kasutatud „märkimisväärse turujõu“ mõiste on samaväärne Euroopa Kohtu kohtulahendites määratletud turgu valitseva seisundi mõistega.

(162)

Võib juhtuda, et kahel või enamal ettevõtjal on ühine turgu valitsev seisund mitte ainult siis, kui nende vahel on struktuurilised või muud seosed, vaid ka siis, kui asjaomase turu struktuur soodustab koordineeritud mõju, st see toetab paralleelset või ühtset konkurentsivastast käitumist turul.

(163)

On oluline, et regulatiivseid eelkohustusi kehtestataks vaid hulgiturul, kus on üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, et tagada jätkusuutlik konkurents, ning kus probleemi lahendamiseks ei piisa liidu ja liikmesriigi konkurentsiõiguse vahenditest. Komisjon on koostanud liidu tasandil konkurentsiõiguse põhimõtete kohased suunised, mida riigi reguleerivad asutused teatava turu konkurentsi tulemuslikkuse ja märkimisväärse turujõu hindamisel peavad järgima. Riigi reguleerivad asutused peaksid analüüsima, kas teatavas geograafilises piirkonnas (kas asjaomase liikmesriigi kogu territooriumil või selle osal või liikmesriikide territooriumide lähestikku paiknevatel osadel koos vaadelduna) on konkurents asjaomasel toote- või teenuseturul tulemuslik. Konkurentsi tulemuslikkuse analüüs peaks hõlmama ka analüüsi selle kohta, kas turg vastab tulevikus konkurentsinõuetele ja kas tulemusliku konkurentsi puudumine on seega kestev või ei. Kõnealustes suunistes tuleks tähelepanu pöörata ka uutele tekkivatele turgudele, kus turuliidril on tegelikult tõenäoliselt oluline turuosa, kuid kus talle ei tohiks kehtestada põhjendamatuid kohustusi. Komisjon peaks suunised regulaarselt läbi vaatama, eelkõige kehtiva õiguse läbivaatamisel, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat, majanduslikku mõtlemist ja tegelikke turukogemusi ning selleks, et tagada nende asjakohasus kiiresti areneval turul. Kui selgub, et asjaomane turg on riikidevaheline, peavad riigi reguleerivad asutused tegema omavahel koostööd.

(164)

Otsustades selle üle, kas ettevõtjal on märkimisväärne turujõud või ei, peavad riigi reguleerivad asutused tegutsema kooskõlas liidu õigusega ja võtma hoolikalt arvesse komisjoni suuniseid turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta.

(165)

Riigi reguleerivad asutused peaksid määratlema oma riigi territooriumil paiknevad asjaomased geograafilised turud, võttes hoolikalt arvesse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud komisjoni soovitust asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta („soovitus“) ning arvestades riigisiseseid ja kohalikke olusid. Seepärast peaksid riigi reguleerivad asutused analüüsima vähemalt soovitusega hõlmatud turge, sealhulgas neid, mis on loetletud, kuid mida enam ei reguleerita konkreetses liikmesriigi või kohalikus kontekstis. Riigi reguleerivad asutused peaksid analüüsima ka turge, mis ei ole soovitusega hõlmatud, kuid mida reguleeritakse nende jurisdiktsiooni all oleval territooriumil, tuginedes eelnevatele turuanalüüsidele, ja muid turge, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesolevas direktiivis sätestatud kolm kriteeriumi on täidetud.

(166)

Riikidevahelisi turge võidakse määratleda, kui seda põhjendab geograafilise turu määratlus, võttes vastavalt konkurentsiõiguse põhimõtetele arvesse kõiki nii pakkumise kui ka nõudluse poole tegureid. Kõige asjakohasem asutus sellise analüüsi tegemiseks on BEREC, kes saab toetuda riigi reguleerivate asutuste ulatuslikele kogemustele, määratledes turge liikmesriigi tasandil. Riigisiseseid tingimusi tuleks potentsiaalsete riikidevaheliste turgude analüüsis arvesse võtta. Kui määratletakse riikidevahelised turud ning esineb vajadus reguleeriva sekkumise järele, peaksid asjaomased riigi reguleerivad asutused tegema koostööd, et asjakohane regulatiivne lähenemine paika panna, seda ka komisjoni teavitamise menetluse käigus. Nad võivad samal moel koostööd teha ka siis, kui riikidevahelisi turge ei määratleta, kuid nende territooriumide turutingimused on piisavalt sarnased, et saada kasu koordineeritud regulatiivsest lähenemisviisist, näiteks seoses sarnaste kulude, turu struktuuride või turuosalistega või siis, kui tegemist on riikidevahelise või võrreldava lõppkasutajate nõudlusega.

(167)

Mõnikord määratletakse geograafilisi turge riigi või sellest madalamal tasandil (näiteks tulenevalt võrkude rajamise riiklikust või kohalikust iseloomust, mis määrab kindlaks ettevõtjate võimaliku turuvõimu piirid seoses hulgitarnetega), kuid ühe või mitme lõppkasutajate kategooria poolt on jätkuvalt oluline riikidevaheline nõudlus. Eelkõige võib see nii olla eri liikmesriikides mitmes kohas tegutsevate ettevõtjatest lõppkasutajate nõudluse puhul. Kui riikidevaheline nõudlus ei saa tarnijate poolt piisavalt rahuldatud, näiteks kui nad on riigiti või piirkonniti killustunud, võib tekkida siseturu tõke. Seetõttu peaks BERECil olema volitus esitada riigi reguleerivatele asutustele suuniseid ühiste regulatiivsete lähenemisviiside kohta, et tagada riikidevahelise nõudluse asjakohane täitmine, mis paneb aluse hulgitasandi juurdepääsutoodete koostalitlusvõimele terves liidus ning võimaldab tõhusust ja mastaabisäästu, hoolimata pakkumise poole killustatusest. BERECi suunised peaksid kujundama riigi reguleerivate asutuste valikuid, kui nad püüdlevad riigi tasandil märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate suhtes regulatiivseid kohustusi kehtestades siseturu eesmärgi poole, andes samal ajal suuniseid, et ühtlustada siseturu huvides sellisele kindlaks tehtud riikidevahelisele nõudlusele vastata suutvate hulgitasandi juurdepääsutoodete tehnilised kirjeldused.

(168)

Eelneva reguleerimise eesmärk on jätkusuutlikul tõhusal konkurentsil põhinev jaeturg, millest kokkuvõttes saab tarbija kasu hinna, kvaliteedi ja valiku osas. Arvestades innovatsiooni ja konkurentsi eeldatavat paranemist, leiavad riigi reguleerivad asutused tõenäoliselt, et jaeturul on üha enam konkurentsi, kuigi hulgiturgu ei reguleerita.

(169)

Selleks, et määrata kindlaks hulgiturud, mis vajavad eelnevat reguleerimist, peaksid riigi reguleerivad asutused kõigepealt analüüsima vastavaid jaeturgusid. Jae- ja hulgimüügi tasandi tõhusa konkurentsi analüüs toimub ettevaatavalt, teatava ajavahemiku jooksul ning juhindudes konkurentsiõigusest ja vajaduse korral Euroopa Kohtu asjaomasest kohtupraktikast. Kui järeldatakse, et jaeturgudel valitseks tõhus konkurents juhul, kui asjaomaseid hulgiturgusid eelnevalt ei reguleerita, peaks riigi reguleeriv asutus jõudma järeldusele, et hulgituru reguleerimine ei ole enam vajalik.

(170)

Järkjärgulisel üleminekul reguleerimata turgudele muutuvad ettevõtjatevahelised kaubandus-, sh kaasfinantseerimis- ja juurdepääsulepingud järjest tavalisemaks ning kui need on jätkusuutlikud ja parandavad konkurentsidünaamikat, võivad need toetada järeldust, et asjaomane hulgiturg ei vaja eelnevat reguleerimist. Sarnane loogika kehtib ka vastupidises olukorras, kaubanduslepingute ettenägematu lõpetamise suhtes dereguleeritud turul. Kõnealuseid lepinguid analüüsides tuleks arvestada seda, et reguleerimise väljavaade võib võrguomanikke motiveerida algatama kaubandusläbirääkimisi. Selleks et asjaomase turu eelneva reguleerimise vajalikkuse kindlaksmääramisel võtta asjakohasel määral arvesse mõju, mida avaldab seonduvate turgude suhtes kehtestatud reguleerimine, peaksid riigi reguleerivad asutused tagama, et turge analüüsitakse ühtsel viisil ja võimaluse korral samal ajal või ajaliselt võimalikult lähedal.

(171)

Jaetasandi probleemide lahendamiseks hulgitasandi reguleerimist hinnates peaksid riigi reguleerivad asutused pidama silmas, et mitmed hulgiturud saavad pakkuda esmaseid hulgimüügisisendeid konkreetsele jaeturule ning samas saab üks hulgiturg pakkuda esmaseid hulgimüügisisendeid ka mitmele jaeturule. Lisaks võivad konkreetse turu konkurentsidünaamikat mõjutada turud, mis on lähedased, kuid ei oma vertikaalset suhet, nagu on olukord näiteks teatavate püsiühenduse ja mobiilsideturgude vahel. Riigi reguleerivad asutused peaksid sellise hindamise korraldama eraldi iga hulgituru puhul, mille suhtes kaalutakse reguleerimist, alates parandusmeetmetest, mis seonduvad juurdepääsuga tsiviilinfrastruktuurile, kuna sellised meetmed suurendavad harilikult konkurentsi jätkusuutlikkust ja ka infrastruktuuri konkurentsi, ning seejärel analüüsides hulgiturge, mis arvatavasti vajavad eelnevat reguleerimist, lähtudes nende tõenäolisest sobivusest jaetasandil tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Konkreetse kehtestatava parandusmeetme üle otsuse langetamisel peaksid riigi reguleerivad asutused hindama selle tehnilist teostatavust ja tegema kulude-tulude analüüsi, võttes arvesse selle sobilikkust jaetasandil tuvastatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks ja võimaldades konkurentsi, tuginedes eristamisele ja tehnoloogianeutraalsusele. Riigi reguleerivad asutused peaksid kaaluma konkreetsete parandusmeetmete kehtestamise tagajärgi, mis üksnes teatava topoloogiaga võrkude suhtes kohaldatuna võiksid pärssida lõppkasutajate huvides olevat väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu.

(172)

Piiramata tehnoloogianeutraalsuse põhimõtte kohaldamist, peaksid riigi reguleerivad asutused tagama stiimulid parandusmeetmete kehtestamise kaudu ning võimaluse korral enne infrastruktuuri kasutuselevõttu stiimulid paindliku ja avatud võrguarhitektuuri väljaarendamiseks, mis vähendaks lõppkokkuvõttes hiljem kehtestatavate parandusmeetmetega seotud koormust ja keerukust. Enne, kui riigi reguleeriv asutus teeb kindlaks, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes tuleks kehtestada mingeid täiendavaid, koormavamaid parandusmeetmeid, peaks ta hindamise igal etapil püüdma selgeks teha, kas asjaomane jaeturg oleks tõhusalt konkurentsivõimeline, võttes arvesse ka mis tahes asjaomaseid kaubanduskokkulepped või muid hulgituru tingimusi, sealhulgas muid juba kehtivaid reguleerimisviise, näiteks üldiseid juurdepääsukohustusi dubleerimatutele varadele või direktiivi 2014/61/EL kohaselt kehtestatud kohustusi või riigi reguleeriva asutuse poolt märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja puhul juba otstarbekaks peetud mis tahes muud reguleerimisviisi. Selline hindamine, mille eesmärk on tagada, et turuanalüüsis kindlaks tehtud probleemide tõhusaks lahendamiseks kehtestatakse vaid kõige sobivamaid parandusmeetmeid, ei välista riigi reguleeriva asutuse võimalikku järeldust, et selle probleemi käsitlemiseks pakub kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kõige vähem sekkuvat moodust selliste parandusmeetmete kombinatsioon, isegi kui need on erineva intensiivsusega. Isegi kui erinevused ei too kaasa erinevate geograafiliste turgude määratlemist, peaks neil olema võimalik õigustada vahetegu asjakohaste parandusmeetmete vahel, mis on kehtestatud konkurentsipiirangute erinevat intensiivsust silmas pidades.

(173)

Selleks et lahendada võimalikke konkurentsiprobleeme seotud järgneval turul või järgnevatel turgudel, peaks piisama hulgiturgude eelnevast reguleerimisest, mis on jaemüügi reguleerimisest põhimõtteliselt vähem sekkuv. Alates elektroonilise side reguleeriva raamistiku kehtestamisest on konkurentsi toimimise arengut ilmestanud jaeturgude järkjärguline dereguleerimine kogu liidus. Lisaks tuleks võimaluse korral lihtsustada ja prognoositavamaks muuta õigusnorme, mis seonduvad eelnevate parandusmeetmete kehtestamisega märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjatele. Seega peaks ülekaalus olema reguleerivate eelkontrollide kehtestamine, võttes aluseks ettevõtja tunnistamist märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks hulgiturgudel.

(174)

Kui riigi reguleeriv asutus tühistab jaemüügi reguleerimise, peaks ta kindlaks määrama piisava etteteatamisaja, et tagada jätkusuutlik üleminek dereguleeritud turule. Kõnealust etteteatamisaega kindlaks määrates peaks riigi reguleeriv asutus arvestama juurdepääsu pakkujate ja taotlejate vahelisi olemasolevaid lepinguid, mis on sõlmitud kehtestatud regulatiivsete kohustuste alusel. Sellised lepingud võivad kindlaksmääratud aja vältel pakkuda juurdepääsu taotlejatele eelkõige lepingulist õiguskaitset. Riigi reguleeriv asutus peaks silmas pidama ka turuosaliste reaalset võimalust võtta vastu turul esindatud kaubanduslikke hulgitasandi juurdepääsu või kaasinvesteerimise pakkumisi ning vajadust vältida võimalikku pikemaajalist regulatiivset arbitraaži. Riigi reguleeriva asutuse kehtestatud üleminekukorra puhul tuleks arvesse võtta varasemate lepingute regulatiivse järelevalve ulatust ja ajastust, kui algab etteteatamisaeg.

(175)

Turuosalistele regulatiivsete tingimuste osas kindlustunde andmiseks on vaja kehtestada turu läbivaatamise tähtaeg. Oluline on teha turuanalüüse korrapäraselt ning mõistliku ja sobiva tähtaja jooksul. Esineb risk, et riigi reguleeriva asutuse suutmatus turgu kindla tähtaja jooksul analüüsida ohustab siseturgu ning tavapärased rikkumismenetlused ei anna õigeks ajaks soovitavat tulemust. Teise võimalusena peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik paluda BERECilt abi turuanalüüsi lõpuleviimiseks. Abistamine võiks toimuda näiteks teiste riigi reguleerivate asutuste esindajatest koosneva konkreetse töökonna vormis.

(176)

Elektroonilise side sektori turgudele omase kõrge tehnilise innovatsiooni taseme ja dünaamilisuse tõttu on vaja reguleerimist liidu tasandil kiiresti, koordineeritult ja ühtlustatult kohandada, kuna kogemus on näidanud, et reguleeriva raamistiku erinev rakendamine riigi reguleerivate asutuste poolt võib takistada siseturu toimimist.

(177)

Regulatiivsete meetmete suurema stabiilsuse ja prognoositavuse huvides tuleks turuanalüüside vahelist lubatud maksimaalset ajavahemikku pikendada kolmelt aastalt viieni, eeldusel et vahepealsel ajal toimuvad turumuudatused ei nõua uut analüüsi. Kui tehakse kindlaks, kas riigi reguleeriv asutus on täitnud oma kohustust turge analüüsida ning on teatanud vastavast meetme eelnõust vähemalt iga viie aasta järel, loetakse uue viieaastase turutsükli alustajaks vaid teatist, mis hõlmab turumääratluse ja märkimisväärse turujõu uut hindamist. Kõnealust kohustust ei loeta täidetuks, kui teavitatakse üksnes uutest või muudetud regulatiivsetest parandusmeetmetest, mis on kehtestatud eelneva ja kaasajastamata turuanalüüsi põhjal. Kui riigi reguleeriv asutus ei täida käesolevas direktiivis sätestatud kohustust turge korrapäraste ajavahemike tagant analüüsida, ei peaks seda iseenesest käsitama põhjusena, mille alusel tunnistada selle riigi reguleeriva asutuse poolt kõnealusel turul kehtestatud olemasolevad kohustused kehtetuks või kohaldamatuks.

(178)

Konkreetse kohustuse kehtestamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale ei eelda täiendavat turuanalüüsi, vaid pigem põhjendust selle kohta, et kõnealune kohustus on kõnealusel turul ja seotud jaeturul kindlakstehtud probleemi olemusest lähtudes asjakohane ja proportsionaalne.

(179)

Kehtestatavate kohustuste ja tingimuste proportsionaalsuse hindamisel peaksid riigi reguleerivad asutused arvestama nende liikmesriikide eri piirkondades valitseva konkurentsiolukorraga, võttes eelkõige arvesse käesoleva direktiivi kohaselt läbiviidud geograafilise ülevaate tulemusi.

(180)

Riigi reguleerivad asutused peaksid hindade kontrollimise meetmete kehtestamise ja nende võimaliku vormi kaalumisel püüdma võimaldada investorile õiglast kasu konkreetse uue investeerimisprojekti puhul. Eelkõige esineb riske seoses konkreetsete uute juurdepääsuvõrgu investeerimisprojektidega, kuna võrk toetab tooteid, mille nõudlus investeerimise hetkel ei ole teada.

(181)

Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustuste analüüsimine turuanalüüsi vältel peaks võimaldama riigi reguleerivatel asutustel võtta arvesse mõju, mida konkurentsitingimustele avaldavad uued arengud, näiteks ettevõtjate vahel sõlmitud uued vabatahtlikud lepingud nagu juurdepääsu ja kaasinvesteerimise lepingud, pakkudes seega paindlikkust, mis on pikemate regulatiivsete tsüklite kontekstis eriti vajalik. Sarnast loogikat tuleks kohaldada kaubanduslepingu ettenägematu rikkumise või lõpetamise korral või kui nende mõju on turuanalüüsist erinev. Kui olemasoleva lepingu lõpetamine leiab aset turul, mille toimimine ei ole reguleeritud, on võimalik, et on vaja teha uus turuanalüüs. Kui turul ei toimu ühte olulist muutust, vaid tegemist on dünaamiliste turgudega, võib olla vajalik teha turuanalüüsi sagedamini kui iga viie aasta tagant, näiteks iga kolme või enama aasta tagant, nagu see oli kuni käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevani. Turge tuleks pidada dünaamiliseks, kui tehnoloogiline areng ja lõppkasutajate nõudlus tunduvad muutuvat viisil, et analüüsis esitatud järeldused aeguvad keskpika perioodi jooksul riigi reguleeriva asutuse määratletud geograafilise turu ja tooteturu suure hulga geograafiliste alade või lõppkasutajate puhul.

(182)

Juurdepääsu- ja vastastikuse sidumise tingimuste, sealhulgas hindade läbipaistvus aitab muuta läbirääkimised kiiremaks, vältida vaidlusi ja annab turul tegutsevatele ettevõtjatele kindlustunde selle kohta, et teenuste pakkumise tingimused ei ole diskrimineerivad. Koostalitlusvõime tagamisel võib eriti oluliseks osutuda tehniliste liideste avatus ja läbipaistvus. Kui riigi reguleeriv asutus kehtestab kohustuse muuta teave avalikuks, peaks ta olema suuteline ta täpsemalt määratlema ka teabe kättesaadavaks muutmise viisi ja selle, kas teave on tasuline, võttes seejuures arvesse asjaomase teabe laadi ja eesmärke.

(183)

Arvestades seda, et 2002. aastast alates on tekkinud erinevaid võrgutopoloogiaid, juurdepääsutooteid ja muutunud on turuolud, saab direktiivi 2002/19/EÜ II lisa eesmärke seoses kliendiliinide eraldamise ning digitelevisiooni- ja -raadioteenuste pakkujate juurdepääsutoodetega saavutada paremini ja paindlikumalt BERECi väljatöötatavate ja regulaarselt ajakohastatavate suuniste kehtestamisega standardpakkumise miinimumnõuete kohta. Seepärast tuleks see lisa välja jätta.

(184)

Mittediskrimineerimise põhimõte tagab, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjad ei moonuta konkurentsi eelkõige juhul, kui tegemist on vertikaalselt integreeritud ettevõtjatega, kes pakuvad teenuseid ettevõtjatele, kellega nad konkureerivad järgneval turul.

(185)

Hinnavälise diskrimineeriva käitumise käsitlemiseks ja ärahoidmiseks on sisendite võrdväärsus põhimõtteliselt kindlaim viis, kuidas tagada tõhus kaitse diskrimineerimise eest. Teisalt, kui reguleeritud hulgimüügisisendeid pakutakse sisendite võrdväärsuse põhimõtte alusel, on nõuete järgimisega kaasnevad kulud tõenäoliselt suuremad kuludest, mis kaasneksid muus vormis esitatud mittediskrimineerimiskohustustega. Kõnealuseid nõuete järgimisega kaasnevaid suuremaid kulusid tuleks võrrelda kasuga, mis kaasneks elavama konkurentsiga järgneval turul ning mittediskrimineerimise tagatiste tähtsusega olukorras, kus märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes ei kohaldata otseseid hinnakontrolle. Riigi reguleerivad asutused võiksid eeskätt arvesse võtta, et hulgimüügisisendite pakkumine uute süsteemide kaudu sisendite võrdväärsuse põhimõttest lähtuvalt võib palju tõenäolisemalt luua piisavalt puhaskasu ning see oleks seega proportsionaalne, võttes arvesse suhteliselt väiksemaid lisakulusid, mis tulenevad nõuete järgimisest ja mille abil tagatakse, et uute süsteemidega on kindlustatud sisendite võrdväärsuse põhimõtte järgimine. Teisest küljest peaksid riigi reguleerivad asutused kaaluma ka seda, kas kohustused on mõjutatud ettevõtjate jaoks proportsionaalsed, näiteks rakenduskulusid arvesse võttes, ning kaaluma uute süsteemide kasutuselevõttu takistavaid võimalikke asjaolusid, võrreldes järkjärgulisema uuendamisega, juhul kui esimese suhtes kohaldataks piiravamaid regulatiivseid kohustusi. Liikmesriikides, kus on palju väikeseid märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaid, ei pruugi sisendite võrdväärsuse põhimõtte kohaldamine kõigi nende ettevõtjate suhtes olla proportsionaalne.

(186)

Raamatupidamise lahusus võimaldab muuta sisemised ülekandehinnad nähtavaks ja seega saavad riigi reguleerivad asutused vajaduse korral kontrollida mittediskrimineerimise kohustuse täitmist. Seoses sellega avaldas komisjon soovituse 2005/698/EÜ. (35)

(187)

Uute võrkude kasutuselevõtul on otsustava tähtsusega tsiviilehituse infrastruktuuri varad, mis saavad majutada elektroonilise side võrku, sest nende dubleerimisega kaasnevad suured kulud ning nende korduskasutamisega võiks kaasneda märkimisväärne kokkuhoid. Seetõttu on lisaks direktiiviga 2014/61/EL kehtestatud füüsilist infrastruktuuri käsitlevatele normidele tarvis konkreetset parandusmeedet olukordades, kus tsiviilehituse infrastruktuuri varad kuuluvad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale. Kui tsiviilehituse infrastruktuuri varad on olemas ja korduskasutatavad, on neile tõhusa juurdepääsu saavutamise positiivne mõju konkureeriva infrastruktuuri rajamise korral väga suur. Seepärast on tarvis tagada, et juurdepääsu sellistele varadele saab kasutada eraldiseisva meetmena parandamaks mis tahes järgneva turu konkurentsi- ja kasutuselevõtu dünaamikat. Seda tuleks kaaluda enne muude võimalike parandusmeetmete kehtestamise vajaduse hindamist ning mitte üksnes muid hulgitooteid või -teenuseid täiendava parandusmeetmena või parandusmeetmena, mida kohaldatakse üksnes ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid muid hulgitooteid või -teenuseid. Riigi reguleerivad asutused peaksid väärtustama korduskasutatavaid, tsiviilehituse pärandinfrastruktuuri varasid sellise raamatupidamisväärtuse alusel, millest on maha arvatud arvutamise hetke akumuleeritud kulum ning mida on indekseeritud asjakohase hinnaindeksi, näiteks jaehinnaindeksiga, jättes kõrvale varad, mis on mitte vähem kui 40aastase ajavahemiku jooksul täielikult amortiseeritud, kuid siiski kasutuses.

(188)

Riigi reguleerivad asutused peaksid uutele ja täiustatud infrastruktuuridele juurdepääsukohustusi kehtestades tagama, et juurdepääsutingimused peegeldavad investeerimisotsuse aluseks olevaid asjaolusid, võttes muu hulgas arvesse väljaarendamiskulusid, uute toodete ja teenuste eeldatavat kasutuselevõtu määra ja eeldatavaid jaehinna tasemeid. Lisaks sellele peaksid riigi reguleerivatel asutustel olema võimalik kehtestada vajaduse korral juurdepääsutingimusi, mis on järjepidevad asjakohastel läbivaatamisperioodidel, et anda investoritele planeerimiskindlust. Kui hinnakontrolle peetakse asjakohaseks, võivad selliste tingimuste hulka kuuluda hinnakujundussüsteemid, mis sõltuvad lepingu mahust või pikkusest kooskõlas liidu õigusega ja tingimusel, et need ei ole diskrimineerivad. Kõikide kehtestatud juurdepääsutingimuste puhul tuleb arvestada vajadusega säilitada tõhusat konkurentsi teenuste pakkumisel tarbijatele ja ettevõtetele.

(189)

Juurdepääsu võimaldamine võrgu infrastruktuurile võib olla põhjendatud konkurentsi suurendamise vahend, kuid riigi reguleerivad asutused peavad tasakaalustama infrastruktuuri omaniku õigused kasutada oma infrastruktuuri enda huvides ja teiste teenusepakkujate õigused kasutada vahendeid, mis on olulised konkureerivate teenuste pakkumiseks.

(190)

Turgudel, kus tulevikus võib oodata rohkem juurdepääsuvõrke, saavad lõppkasutajad tänu infrastruktuuripõhisele konkurentsile võrgukvaliteedi paranemisest tõenäoliselt rohkem kasu kui vaid ühe võrguga turgudel. See, kas konkurents on piisav muude parameetrite nagu hinna ja valiku puhul, sõltub tõenäoliselt riigisisestest ja kohalikest konkurentsitingimustest. Hinnates konkurentsi piisavust selliste parameetrite puhul ja vajadust regulatiivse sekkumise järele, peaksid riigi reguleerivad asutused võtma arvesse ka seda, kas hulgitasandi juurdepääs on igale huvitatud ettevõtjale kättesaadav sellistel mõistlikel kaubandustingimustel, mis võimaldavad lõppkasutajatele jaeturul konkurentsi seisukohast jätkusuutlikke tulemusi. Turgudel, mida iseloomustab jätkusuutlik ja tõhus infrastruktuuripõhine konkurents, peaks piisama üldiste konkurentsinormide kohaldamisest.

(191)

Kui ettevõtjatele kehtestatakse kohustus võtta arvesse põhjendatud taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, võib sellised taotlused tagasi lükata ainult objektiivsete kriteeriumide põhjal (näiteks tehniline teostatavus või vajadus säilitada võrgu terviklikkus). Juurdepääsu andmisest keeldumise puhul peaks kannatajal poolel olema õigus taotleda asja lahendamist käesoleva direktiivi kohaste vaidluste lahendamise korras. Kui ettevõtjale on kehtestatud juurdepääsu võimaldamise kohustus, ei või nõuda, et ta pakuks muud liiki juurdepääsu, mida ta ei ole volitatud pakkuma. Kui riigi reguleerivad asutused kehtestavad juurdepääsu võimaldamise kohustuse, mis suurendab lühiajaliselt konkurentsi, ei tohiks see vähendada konkurentide stiimulit investeerida alternatiivsetesse vahenditesse, mis tagaks jätkusuutlikuma konkurentsi või suurema jõudluse ja lõppkasutajate kasu pikemas perspektiivis. Kõige vähem sekkuva reguleerimisviisi valimisel ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võiksid riigi reguleerivad asutused näiteks otsustada vaadata läbi märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks tunnistatud ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustused ja muuta varasemaid otsuseid, sealhulgas kohustusi tühistades või uusi juurdepääsukohustusi kehtestades või kehtestamata jättes, kui see on kasutajate ja püsiva teenuskonkurentsi huvides. Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada tehnilisi ja töötingimusi kohustusliku juurdepääsu pakkujatele või selle kasutajatele liidu õigusaktide kohaselt. Tehniliste standardite kehtestamine peaks olema eelkõige kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1535.

(192)

Hinnakontroll võib osutuda vajalikuks, kui turuanalüüs näitab, et konkurents konkreetsel turul ei ole tulemuslik. Eelkõige peaksid märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad vältima hindade kokkusurumist, mille korral ei ole erinevus nende tarbijahindade ja samasuguste teenuste jaemüügiga tegelevatelt konkurentidelt nõutavate vastastikuse sidumise või juurdepääsu tasude vahel piisav, et tagada püsiv konkurents. Kui riigi reguleeriv asutus arvutab välja käesoleva direktiivi alusel kohustusliku teenuse loomisega kaasnevad kulud, on otstarbekas arvestada mõistliku kasumi saamisega kasutatud kapitalilt, kaasa arvatud kulutused tööjõule ja ehituskulud, ning kohandada vajaduse korral kapitali väärtust, et see kajastaks varade väärtust ja tegevuse tõhusust kõnealusel ajal. Kulude tagasiteenimise meetod peaks olema kooskõlas oludega ning võtma arvesse vajadust suurendada tõhusust, püsivat konkurentsi ja väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu ning seeläbi võimalikult suurendama lõppkasutajate kasu, arvestades lisaks vajadusega tagada kooskõlas komisjoni soovitusega 2013/466/EL (36) prognoositavad ja stabiilsed hulgihinnad, mis on kõigi operaatorite huvides, kes soovivad võtta kasutusele uued ja täiustatud võrgud.

(193)

Kuna ei ole kindel, kui suur nõudlus tekib järgmise põlvkonna lairibateenuste pakkumise järele, on tõhusate investeeringute ja innovatsiooni edendamiseks oluline võimaldada uutesse või ajakohastatud võrkudesse investeerivatele operaatoritele teatavat hinnastamispaindlikkust. Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema õigus säilitada hulgitasandi reguleeritud juurdepääsuhinnad järgmise põlvkonna võrkude suhtes või jätta need kehtestamata, kui on olemas piisavad konkurentsi kaitsemeetmed. Täpsemalt öeldes, liiga kõrgete hindade vältimiseks turgudel, kus tegutsevad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad, peaksid konkurentsi ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks kaasnema hinnastamispaindlikkusega sellised täiendavad kaitsemeetmed nagu ranged mittediskrimineerimiskohustused, järgneva turu toodete tehnilise ja majandusliku jäljendatavuse tagamise meetmed ning infrastruktuuri konkurentsist tulenev tõendatav jaehinnapiirang või muudest reguleeritud juurdepääsutoodetest tulenev hinnaankur või mõlemad. Kõnealused konkurentsi kaitsemeetmed ei takista riigi reguleerivaid asutusi määratlemast muid asjaolusid, mille alusel oleks asjakohane mitte kehtestada reguleeritud juurdepääsuhindu teatavate hulgimüügisisendite suhtes, näiteks juhul, kui lõppkasutajate nõudluse kõrge hinnaelastsus teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja jaoks konkurentsivõimelisest tasemest märgatavalt kõrgemate hindade küsimise mittekasumlikuks või kui hõredam asustustihedus vähendab stiimuleid väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks ning riigi reguleerivad asutused teevad kindlaks, et tegelik ja mittediskrimineeriv juurdepääs on tagatud käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud kohustuste kaudu.

(194)

Kui riigi reguleeriv asutus kehtestab kohustuse rakendada hinnakontrolli toetamiseks kuluarvestussüsteem, peaks tal olema õigus võtta enda peale iga-aastane auditeerimiskohustus, millega tagatakse kõnealuse kuluarvestussüsteemi järgimine, eeldusel, et asutuses on olemas piisava väljaõppega töötajad, või nõuda, et kõnealuse auditi teostab mõni muu asjaomasest ettevõtjast sõltumatu pädev asutus.

(195)

Häälkõne lõpetamise hulgiteenuse hinda arvestatakse liidus põhimõttel „kes helistab, see maksab“. Nõudluse ja pakkumise asendatavuse analüüs näitab, et praegu ja lähitulevikus puuduvad hulgimüügi tasandil veel asendustooted, mis võiksid piirata kõne lõpetamise hindade kehtestamist asjaomases võrgus. Arvestades, et lõpetamisturgudel on tegemist kahesuunalise juurdepääsuga, võib konkurentsiprobleemiks kujuneda ka operaatoritevaheline ristsubsideerimine. Nimetatud probleeme võib esineda nii püsivõrkudes kui ka mobiilsidevõrkudes kõnede lõpetamise turgudel. Pidades silmas, et kõne lõpetavatel operaatoritel on võimalik tõsta teenuse hinda märksa kõrgemaks tegelikest kuludest ja selleks on ka stiimulid, peetakse selle probleemi sobivaimaks lahenduseks keskpikas perspektiivis hindade kehtestamist kulude põhjal. Tulevased turusuundumused võivad muuta nimetatud turgude dünaamikat sedavõrd, et reguleerimine ei ole enam vajalik.

(196)

Et vähendada liidus häälkõne lõpetamise hulgiteenusega seotud konkurentsiprobleemide ühtse lahendamise regulatiivset koormust, peaks komisjon kehtestama delegeeritud õigusaktiga ühtse kõne lõpetamise maksimummäära mobiilside ja püsivõrgu side teenustele, mida kohaldatakse kogu liidus.

(197)

Käesolevas direktiivis tuleks kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid ja parameetrid, mille alusel sätestatakse häälkõne lõpetamise hindade väärtused. Kõne lõpetamise hinnad on liidus pidevalt vähenenud ja eeldatavalt vähenevad veelgi. Kõne lõpetamise maksimummäärade kehtestamisel käesoleva direktiivi alusel vastu võetava esimese delegeeritud õigusaktiga ei peaks komisjon võtma arvesse põhjendamatut erandlikku riigisisest kõrvalekaldumist sellest suundumusest.

(198)

Kuna praegu ei ole teada, kui suur nõudlus tekib ülikiirete lairibateenuste järele ja ka milline saab olema üldine mastaabi- ja tihedussääst, pakuvad kaasinvesteerimise lepingud olulisi eeliseid seoses kulude ja riskide koondamisega, võimaldades väiksematel ettevõtjatel investeerida majanduslikult ratsionaalsetel tingimustel ning edendades seega jätkusuutlikku ja pikaajalist konkurentsi, sealhulgas piirkondades, kus infrastruktuuripõhine konkurents ei pruugi olla tõhus. Selline kaasinvesteerimine võib toimuda eri kujul, muu hulgas võrgu vara kaasomandina või pikaajalise riskide jagamisena kaasrahastamis- või ostulepingute kaudu. Sellega seoses kaasneb kaasinvesteeringu vormis ostulepingutega konkreetsete õiguste omandamine struktuurset laadi jõudluse suhtes, sealhulgas teatava kaasotsustamisõigus ning sellised ostulepingud võimaldavad kaasinvestoritel konkureerida pikas perspektiivis tõhusalt ja jätkusuutlikult järgmise etapi turgudel, milles märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja on aktiivne. Seevastu kaubanduslikku juurdepääsu käsitlevad lepingud, mis piirduvad jõudluse rentimisega, selliseid õigusi ei anna ja seetõttu ei tuleks neid kaasinvesteeringuna käsitada.

(199)

Kui märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja teeb pakkumise õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kaasinvesteeringute tegemiseks väga suure läbilaskevõimega võrkudesse, mis koosnevad kuni lõppkasutaja ruumideni või tugijaamani optilisest kiust, ning pakub seeläbi eri suuruse ja finantssuutlikkusega ettevõtjatele võimaluse saada infrastruktuuri kaasinvestoriteks, peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik hoiduda käesoleva direktiivi kohaste kohustuste kehtestamisest uue väga suure läbilaskevõimega võrgu suhtes, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud ettevõtjaga kaasinvesteerimise lepingu. Kui riigi reguleeriv asutus otsustab muuta siduvaks kaasinvesteerimispakkumise, mille kohta ei ole veel lepingut sõlmitud, ja otsustab täiendavaid regulatiivseid kohustusi mitte kehtestada, võib ta seda teha, tingimusel et selline leping sõlmitakse enne dereguleerimismeetme jõustumist. Kui tehniliselt ei ole võimalik kasutada optilist kiudu kuni lõppkasutaja ruumideni, võivad väga suure läbilaskevõimega kiudoptilised võrgud ulatuda ka kuni selliste ruumide vahetu läheduseni, st olla lihtsalt õues ning väljaspool lõppkasutaja ruumi tuleks kohaldada samasugust regulatsiooni.

(200)

Kui riigi reguleerivad asutused otsustavad hoiduda kohustuste kehtestamisest, peaksid nad enne seda kindlaks tegema, et kaasinvesteerimispakkumised vastavad vajalikele kriteeriumidele ja on tehtud heas usus. Uute väga suure läbilaskevõimega võrkude erinev regulatiivne käsitlemine tuleks läbi vaadata järgnevates turuanalüüsides, milles võidakse nõuda, eeskätt pärast teatava ajavahemiku möödumist, reguleerimise kohandamist. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel peaks riigi reguleerivatel asutustel olema võimalik kehtestada selliste uute võrguelementide suhtes kohustusi, kui nad on teinud kindlaks, et teatavatel turgudel võivad ilma regulatiivse sekkumiseta tekkida märkimisväärsed konkurentsiprobleemid. Eeskätt, kui on palju järgmise etapi turgusid, milles konkurents ei pruugi olla samal tasemel, võivad riigi reguleerivad asutused nõuda konkreetsete asümmeetriliste parandusmeetmete võtmist tõhusa konkurentsi edendamiseks, näiteks vähemalt sellistel nišijaeturgudel nagu elektroonilise side tooted ettevõtjatest lõppkasutajatele. Turgude konkurentsivõime säilitamiseks peaksid riigi reguleerivad asutused tagama ka asjaomases kaasinvesteeringus mitte osalevate juurdepääsu taotlejate õigused. Seda tuleks teha olemasolevate juurdepääsutoodete säilitamise kaudu või – juhul, kui pärandvõrgu elemendid kuuluvad peagi lammutamisele – selliste juurdepääsutoodete pakkumise kohustuse kehtestamise kaudu, millel on pärandinfrastruktuuris varasemalt kättesaadavatega vähemalt võrreldavad funktsioonid ja kvaliteet, mõlemal juhul vastavalt riigi reguleeriva asutuse valideeritud asjakohasele kohandatavale mehhanismile, mis ei vähenda kaasinvestorite stiimuleid.

(201)

Reguleerimistavade järjepidevuse suurendamiseks kogu liidus peaks juhul, kui riigi reguleerivad asutused otsustavad, et kaasinvesteerimise lepingus sätestatud tingimused on täidetud, olema komisjonil võimalik nõuda, et riigi reguleeriv asutus võtaks tagasi oma meetme eelnõud, millega kas hoidutakse kohustuste kehtestamisest või siis sekkutakse reguleerivate kohustuste kehtestamisega, et käsitleda märkimisväärseid konkurentsiprobleeme, kui BEREC jagab komisjoni tõsiseid kahtlusi selles osas, kas meetme eelnõu on kooskõlas liidu õigusega ja eelkõige käesoleva direktiivi regulatiivsete eesmärkidega. Tõhususe huvides peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik esitada komisjonile ühtne teade meetme kavandi kohta, mis on seotud kaasinvesteerimiskavaga, mis vastab asjaomastele tingimustele. Kui komisjon ei kasuta oma volitusi nõuda meetme kavandi tagasivõtmist, oleks järgnevate lihtsustatud teadete suhtes, mis käsitlevad riigi reguleeriva asutuse poolt sama kava alusel tehtud üksikute otsuste eelnõusid (mis lisaks sisaldavad tõendeid vähemalt ühe kaasinvestoriga lepingu tegeliku sõlmimise kohta), ebaproportsionaalne kohaldada otsust, millega nõutakse meetme kavandi tagasivõtmist juhul, kui asjaolud ei muutu. Lisaks kohaldatakse jätkuvalt kohustusi, mis on ettevõtjate suhtes kehtestatud käesoleva direktiivi alusel või direktiivi 2014/61/EL alusel olenemata sellest, kas nad on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks. Kaasinvesteerimise lepingutega seotud kohustused ei piira liidu õiguse kohaldamist.

(202)

Funktsioonipõhine eraldamine, mis kohustab vertikaalselt integreeritud ettevõtjat looma eraldiseisvalt tegutsevaid majandusüksusi, on ette nähtud selleks, et tagada kõikidele järgmise tasandi ettevõtjatele – sealhulgas vertikaalselt integreeritud ettevõtja järgmise tasandi üksustele – täiesti võrdsed juurdepääsutooted. Funktsioonipõhine eraldamine võimaldab parandada konkurentsi mitmel asjaomasel turul, vähendades oluliselt diskrimineerimise ajendeid ning hõlbustades võrdse kohtlemise kohustuste täitmise kontrollimist ja tagamist. Erandjuhtudel peaks olema võimalik funktsioonipõhist eraldamist kui parandusmeedet põhjendada, kui mitmel asjaomasel turul ei ole suudetud pika aja jooksul saavutada tegelikku mittediskrimineerimist ning infrastruktuuri alase konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul on väike või olematu pärast seda, kui on võetud üks või mitu eelnevalt asjakohaseks peetud parandusmeedet. On siiski väga oluline tagada, et selle meetme kehtestamisel säiliks asjaomasel ettevõtjal motivatsioon oma võrku investeerida ning see ei kahjustaks mingil viisil tarbijate heaolu. Selle kehtestamine eeldab erinevate juurdepääsuvõrguga seotud asjaomaste turgude kooskõlastatud analüüsi vastavalt turuanalüüsi korrale. Turuanalüüsi tehes ja selle parandusmeetme üksikasju välja töötades peaksid riigi reguleerivad asutused pöörama erilist tähelepanu eraldi majandusüksuste haldusse antavatele toodetele, võttes arvesse võrgu katvust ja tehnoloogia arengu taset, mis võib mõjutada püsivõrkude ja raadiovõrkude abil pakutavate teenuste asendatavust. Et siseturul konkurentsimoonutusi vältida, peaks komisjon funktsioonipõhise eraldamise ettepanekud eelnevalt heaks kiitma.

(203)

Funktsioonipõhise eraldamise rakendamine ei tohiks välistada eri majandusüksuste vahelisi asjakohaseid kooskõlastusmehhanisme, millega tagatakse emaettevõtja majanduslike ja juhtimisalaste õiguste kaitse.

(204)

Kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja otsustab olulise osa oma paiksest juurdepääsuvõrgust või kogu võrgu üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, millel on teised omanikud, või luues juurdepääsutoodetega tegelemiseks eraldiseisva majandusüksuse, peaks riigi reguleeriv asutus hindama kavandatava tehingu, sealhulgas kõigi kõnealuse ettevõtja välja pakutud juurdepääsukohustuste mõju kõikidele kehtivatele regulatiivsetele kohustustele, mis on sellele vertikaalselt integreeritud ettevõtjale kehtestatud, et tagada mis tahes uue korralduse vastavus käesolevale direktiivile. Asjaomane riigi reguleeriv asutus peaks uuesti analüüsima neid turge, kus eraldatud üksus tegutseb, ning vastavalt kas kehtestama kohustusi või neid säilitama, muutma või tühistama. Selleks peaks riigi reguleerival asutusel olema võimalik ettevõtjalt teavet nõuda.

(205)

Praegu on mõnel turul juba võimalik, et osana turuanalüüsist saavad märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjad välja pakkuda kohustusi, mille eesmärk on kõrvaldada riigi reguleeriva asutuse tuvastatud konkurentsiprobleeme ning mida riigi reguleeriv asutus asjakohaste turgu reguleerivate kohustuste kohta otsuse tegemisel arvesse võtab. Kõige asjakohasemate parandusmeetmete kohta otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta mis tahes uusi turusuundumusi. Ilma et see piiraks kaasinvesteeringute regulatiivse kohtlemise sätete kohaldamist, ei piira välja pakutud kohustuste kui selliste laad siiski riigi reguleerivale asutusele antud kaalutlusõigust. Läbipaistvuse suurendamiseks ja kogu liidus õiguskindluse tagamiseks tuleks käesolevas direktiivis sätestada menetlus, mida järgides ettevõtjad pakuvad välja kohustusi ja riigi reguleerivad asutused neid hindavad, võttes turuanalüüsi abil arvesse turuosaliste seisukohti, ning teevad need asjakohasel juhul siduvaks kohustusi võtva ettevõtja jaoks ja jõustatavaks riigi reguleeriva asutuse poolt. Välja arvatud siis, kui riigi reguleeriv asutus on muutnud kaasinvesteerimiskohustused siduvaks ning otsustanud kohustuste kehtestamisest loobuda ei piira kõnealune menetlus turuanalüüsi menetluse kohaldamist ning kohustust kehtestada asjakohased ja proportsionaalsed parandusmeetmed tuvastatud turuhäirete kõrvaldamiseks.

(206)

Pärast seda, kui riigi reguleerivad asutused on teinud huvitatud isikutega avalikult konsulteerides turuanalüüsi, peaks neil olema võimalik muuta mõned või kõik kohustused siduvaks konkreetseks ajavahemikuks, mis ei tohiks olla pikem kui ajavahemik, milleks need välja pakuti. Kui kohustused on muudetud siduvaks, peaks riigi reguleeriv asutus uurima selle otsuse tagajärgi oma turuanalüüsis ja võtma neid arvesse kõige asjakohasema(te) turgu reguleeriva(te) meetmete valimisel. Riigi reguleerivad asutused peaksid võetud kohustusi kaaludes lähtuma tulevikku suunatud jätkusuutlikkuse perspektiivist, eelkõige valides ajavahemikku, mille suhtes need muudetakse siduvaks, ning peaksid võtma arvesse väärtust, mida sidusrühmad omistavad stabiilseid ja prognoositavaid turutingimusi käsitlevale avalikule konsultatsioonile. Siduvad kohustused, mis on seotud sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja vabatahtliku eraldamisega, kes on tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saavad muuta protsessi prognoositavamaks ja läbipaistvamaks, sätestades kavandatud eraldamise rakendusprotsessi, nähes näiteks ette rakenduse tegevuskava koos selgete vahe-eesmärkide ja prognoositavate tagajärgedega, kui teatavaid vahe-eesmärke ei täideta.

(207)

Kõnealused kohustused võivad hõlmata järelevalve eest vastutava usaldusisiku ametisse nimetamist. Tema isiku ja mandaadi peaks heaks kiitma riigi reguleeriv asutus ning ettevõtjatel peaks olema kohustus esitada talle regulaarseid rakendusaruandeid.

(208)

Võrguomanikud, kelle ärimudel on piiratud teistele hulgiteenuste pakkumisega, võivad aidata kaasa elujõulise hulgituru loomisele ja mõjutada seeläbi positiivselt jaemüügikonkurentsi järgmise etapi turgudel. Lisaks võib nende ärimudel olla atraktiivne finantsinvestorite jaoks, kes võiksid investeerida vähem volatiilsetesse infrastruktuuri varadesse ning kes on huvitatud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtust pikemas perspektiivis. Siiski ei too üksnes hulgimüügile suunatud ettevõtjate olemasolu tingimata kaasa tõhusa konkurentsiga jaeturge ning nad võidakse tunnistada konkreetsel toote- või geograafilisel turul märkimisväärset turujõudu omavaks ettevõtjaks. Üksnes hulgimüügile suunatud ärimudeleid järgivate ettevõtjate käitumisest tulenevad teatavad konkurentsiriskid võivad olla väiksemad kui vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel, eeldusel et hulgimüügimudel on tõeline ning puuduvad stiimulid järgneva turu pakkujate vaheliseks diskrimineerimiseks. Regulatiivne reaktsioon peaks seega olema samas mahus vähem sekkuv, kuid säilitama eeskätt võimaluse kehtestada kohustusi seoses õiglase ja mõistliku hinnastamisega. Samas peaks riigi reguleerivatel asutustel olema võimalik sekkuda, kui on tekkinud lõppkasutajaid kahjustavad konkurentsiprobleemid. Hulgiturul tegutsevat ettevõtjat, kes tarnib jaemüügiteenuseid ainult väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatest suurematele ärikasutajatele, tuleks käsitada üksnes hulgimüügiga tegeleva ettevõtjana.

(209)

Et hõlbustada lõppkasutajate huvides olevat üleminekut pärandvaskkaablivõrkudelt järgmise põlvkonna võrkudele, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema võimalik jälgida võrguoperaatorite endi sellekohaseid algatusi ning kehtestada vajaduse korral asjakohase üleminekumenetluse tingimused, näiteks eelneva teavitamise, läbipaistvuse ja alternatiivse, vähemalt võrreldava kvaliteediga juurdepääsutoote kättesaadavuse alusel, kui võrguomanik on tõendanud oma kavatsust ja valmisolekut ajakohastatud võrkudele üle minna. Üleminekul põhjendamatute viivituste ärahoidmiseks peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus tühistada vaskkaablivõrguga seotud juurdepääsukohustused, kui asjakohane üleminekumenetlus on kehtestatud ning tagatud pärandinfrastruktuurilt ülemineku tingimuste ja menetluse järgimine. Võrguomanikel peaks siiski olema võimalik pärandvõrgud kasutusest kõrvaldada. Juurdepääsu taotlejatel, kes lähevad pärandinfrastruktuuril põhinevalt juurdepääsutootelt üle arenenumal tehnoloogial või meediumil põhinevale juurdepääsutootele, peaks soovi korral olema võimalik ajakohastada oma juurdepääs mis tahes reguleeritud toote tasemele, mis on suurema läbilaskevõimega, kuid neilt ei peaks seda nõudma. Ajakohastamise korral peaksid juurdepääsu taotlejad järgima suurema võimsusega tootele juurdepääsu reguleerivaid tingimusi, mille riigi reguleeriv asutus on oma turuanalüüsi käigus kindlaks määranud.

(210)

Telekommunikatsioonisektori liberaliseerimise ning tihedama konkurentsi ja sideteenuste suurema valikuga kaasnevad samaaegsed meetmed, mille eesmärk on luua ühtne reguleeriv raamistik, mis tagaks universaalteenuse pakkumise. Universaalteenuse mõiste peaks arenema nii, et selles kajastuksid tehnoloogia ja turu areng ning muudatused kasutajate nõudmistes.

(211)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 169 peab liit edendama tarbijakaitset.

(212)

Kui sellise juurdepääsu puudumisest tulenev sotsiaalse tõrjutuse risk ei võimalda kodanikel olla ühiskonda täiel määral sotsiaalselt ja majanduslikult kaasatud, on universaalteenus see turvaabinõu, mis tagab, et vähemalt teenuste miinimumkogum on tarbijate jaoks taskukohase hinnaga ja kõigile lõppkasutajatele kättesaadav.

(213)

Lairibaühenduse baasteenus on liidus pea kõigile kättesaadav ning seda kasutatakse laialdaselt paljudeks tegevusteks. Üldise käibelemineku määr on kättesaadavusest siiski madalam, sest jätkuvalt leidub neid, kel teadlikkuse, maksumuse, oskuste või valikutega seotud põhjustel ühendus puudub. Taskukohane piisav lairibaühendus on muutunud ühiskonnale ja majandusele laiemalt ülioluliseks. Elementaarsete internetiteenuste kaudu loob see aluse digitaalmajanduses ja ühiskonnas osalemiseks.

(214)

Universaalteenusega seotud põhinõue on tagada kõigile tarbijatele taskukohase hinnaga juurdepääs kättesaadava piisava lairibaühenduse ja kõneside teenustele määratud asukohas. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus tagada liikvel olevatele kodanikele piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste taskukohasus mujal kui määratud asukohas, kui nad peavad seda vajalikuks, et tagada tarbijate täielik sotsiaalne ja majanduslik kaasatus ühiskonda. Seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata selle tagamisele, et puuetega lõppkasutajatel oleks samaväärne juurdepääs. Ühenduse pakkumise tehnilistele vahenditele ei tohiks kehtestada piiranguid ning lubatud peaksid olema nii traadiga kui ka traadita tehnoloogia; piirata ei tohiks ka seda, mis kategooria ettevõtjad täidavad osaliselt või täies mahus universaalteenuse pakkumisega seotud kohustusi.

(215)

Konkreetse kasutaja internetiühenduse kiirus sõltub hulgast teguritest, sealhulgas internetiteenuse pakkuja ühenduvusest ja rakendusest, mille jaoks ühendust kasutatakse. Võttes arvesse BERECi aruannet parimate tavade kohta, peavad liikmesriigid määratlema piisava lairibaühenduse, pidades silmas riigisiseseid tingimusi ja liikmesriigi territooriumil tarbijate enamiku poolt kasutatavat minimaalset ribalaiust, et võimaldada oma territooriumil piisaval tasemel sotsiaalset kaasatust ja osalust digitaalmajanduses ja -ühiskonnas. Taskukohasel piisava lairibaühenduse teenusel peaks olema piisav ribalaius, et toetada juurdepääsu vähemalt põhiteenuste miinimumkogumile, mis vastab enamiku lõppkasutajate kasutatavatele teenustele, ning nende põhiteenuste kasutust. Selleks peaks komisjon jälgima internetikasutuse arengut, et teha kindlaks need internetipõhised teenused, mida kasutab liidus lõppkasutajate enamik ja mis on vajalikud ühiskonnas sotsiaalse ja majandusliku osalemise jaoks, ning seda loetelu vastavalt ajakohastama. Iga piisava lairibaühenduse teenuse suhtes tuleks kohaldada avatud internetiühendust käsitlevaid liidu õigust, eeskätt määrust (EL) 2015/2120.

(216)

Tarbijatele ei tohiks teha kohustuslikuks selliste teenuste kasutamist, mida nad ei taha, ning seega peaks teatud tingimustele vastavatel tarbijatel olema taotluse korral võimalik piirata taskukohaseid universaalteenuseid kõneside teenustega.

(217)

Liikmesriikidel peaks olema õigus laiendada taskukohasusega seotud meetmeid ja kulude kontrollimise meetmeid mikroettevõtjatele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mittetulundusühendustele, kui nad täidavad vastavaid tingimusi.

(218)

Riigi reguleerivad asutused peaksid koostöös muude pädevate asutustega suutma jälgida universaalteenuse pakkumise kohustusega hõlmatud teenuste jaemüügitariifide arengut ja taset. Järelevalve peaks toimuma viisil, mis ei põhjustaks liigset halduskoormust riigi reguleerivatele asutustele ja muudele pädevatele asutustele ega selliste teenuste pakkujatele.

(219)

Taskukohased hinnad on liikmesriikides riigisisesel tasandil riigi konkreetseid tingimusi arvesse võttes määratletud hinnad. Kui liikmesriigid teevad kindlaks, et piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste jaehinnad ei ole taskukohased väikese sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijate jaoks, sealhulgas eakamate inimeste, puuetega lõppkasutajate ning maapiirkondades või geograafiliselt eraldatud piirkondades elavate tarbijate jaoks, peaksid nad võtma asjakohaseid meetmeid. Sel eesmärgil võiksid liikmesriigid anda neile tarbijatele sidepidamiseks otsetoetust kas sotsiaaltoetuste raames või vautšeritena otsemakseteks või otsemaksetena. See võib olla asjakohaseks alternatiiviks, võttes arvesse vajadust vähendada turumoonutusi. Teise võimalusena või sellele lisaks võiksid liikmesriigid nõuda, et selliste teenuste pakkujad pakuksid kõnealustele tarbijatele põhitariifivõimalusi või -pakette.

(220)

Taskukohase hinna tagamisega võib kaasneda eritariifi võimaluste või pakettide pakkumine, et rahuldada väikese sissetulekuga või sotsiaalsete erivajadustega kasutajate vajadusi. Turu toimimise moonutuste vältimiseks peaksid sellised pakkumised hõlmama põhifunktsioone. Individuaalsete tarbijate puhul peaks hinna taskukohasus põhinema õigusel sõlmida teenusepakkujaga leping, numbri kättesaadavusel, teenuse jätkuvusel ning nende suutlikkusel jälgida ja kontrollida oma kulutusi.

(221)

Kui liikmesriik nõuab, et teenusepakkujad pakuksid väikese sissetulekuga või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele tariifivõimalusi või -pakette, mis on erinevad tavaliste äritingimuste kohaselt pakutavatest, peaksid neid tariifivõimalusi või -pakette pakkuma kõik internetiühenduse ja kõneside teenuste pakkujad. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei peaks kõikidelt internetiühenduse ja kõneside teenuste pakkujatelt tariifivõimaluste või -pakettide pakkumise nõudmine põhjustama neile ega liikmesriikidele liigset haldus- või rahalist koormust. Kui liikmesriik tõendab objektiivse hinnangu alusel sellise liigse haldus- või rahalise koormuse olemasolu, võib ta erandkorras otsustada, et kohustab eritariifivõimalusi või -pakette pakkuma ainult määratud teenusepakkujad. Objektiivses hinnangus tuleks arvesse võtta ka seda, millised on teenusepakkujate valimisest tekkivad hüved väikese sissetulekuga või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele ja millised on kõigile nendele teenusepakkujatele tekkivad hüved, kes saavad osutada universaalteenust. Kui liikmesriik otsustab erandkorras kehtestada eritariifivõimaluste või -pakettide pakkumise kohustuse ainult määratud teenusepakkujatele, peaks ta tagama, et väikese sissetulekuga või sotsiaalsete erivajadustega tarbijad saavad sotsiaalseid tariife pakkuvate teenusepakkujate vahel valida. Siiski ei pruugi liikmesriikidel olla teatavates olukordades võimalik teenusepakkujate valimist tagada, näiteks siis, kui tarbija elukoha piirkonnas pakub teenuseid ainult üks ettevõtja või kui valiku võimaldamine põhjustaks liikmesriigile liigset täiendavat korralduslikku ja rahalist koormust.

(222)

Kallidus ei peaks enam olema takistuseks tarbijate juurdepääsul ühenduvusteenuste miinimumkogumile. Õigus sõlmida teenusepakkujaga leping peaks tähendama seda, et eelkõige madala sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatel, kelle soov võib saada tagasi lükatud, peaks olema võimalik sõlmida leping taskukohase ja piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste pakkumiseks vähemalt määratud asukohas kõigi teenusepakkujatega, kes asjaomases asukohas selliseid teenuseid pakuvad, või määratud teenusepakkujaga, kui liikmesriik on erandkorras otsustanud määrata ühe või mitu teenusepakkujat, kes neid tariifivõimalusi või -pakette peavad pakkuma. Selliste finantsriskide, nagu arvete maksmata jätmine, vähendamiseks peaks teenusepakkujatel olema õigus sõlmida leping ettemakse tingimusel, tuginedes taskukohastele individuaalsetele ettemakstud ühikutele.

(223)

Selle tagamiseks, et kodanikud oleksid kõneside teenuste abil kättesaadavad, peaksid liikmesriigid tagama numbri kasutatavuse mõistliku ajavahemiku jooksul, samuti ajal, kui kõneside teenuseid ei kasutata. Teenusepakkujad peaksid saama kehtestada mehhanisme, et kontrollida tarbija jätkuvat huvi numbri kasutatavana hoidmise vastu.

(224)

Kompensatsiooni maksmine teenusepakkujatele, kes osutavad sellistes oludes kõnealuseid teenuseid, ei pruugi põhjustada konkurentsi moonutamist, kui neile kompenseeritakse konkreetne netokulu ja kui netokuluga kaasnev koormus kaetakse konkurentsi seisukohast neutraalsel viisil.

(225)

Taskukohasuse meetmete tarviduse hindamiseks peaks riigi reguleerivatel asutustel koostöös muude pädevate asutustega olema võimalik jälgida madala sissetuleku või sotsiaalsete erivajadustega tarbijatele suunatud tariifivõimaluste või pakettide pakkumuste muutumist ja üksikasju.

(226)

Liikmesriigid peaksid kehtestama meetmed, et edendada taskukohaste toodete ja teenuste, sealhulgas puuetega tarbijatele mõeldud abitehnoloogiaga seadmeid hõlmavate vahendite turu loomist. Selle võib saavutada muu hulgas Euroopa standarditele osutamisega või toetades selliste liidu õiguse kohaste nõuete täitmist, mis ühtlustavad toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid. Liikmesriigid peaksid kehtestama riiklikule olukorrale vastavad asjakohased meetmed, võimaldades liikmesriikidele paindlikkust võtta konkreetseid meetmeid näiteks siis, kui turg ei paku tavapärastel majandustingimustel taskukohaseid tooteid ja teenuseid, mis hõlmaksid puuetega tarbijatele mõeldud vahendeid. Need meetmed võiksid hõlmata otsest rahalist toetust lõppkasutajatele. Vahendusteenuste hind puuetega tarbijatele peaks olema võrdne kõnesideteenuste keskmise hinnaga.

(227)

Vahendusteenused on teenused, mis võimaldavad kahepoolset kaugsidet eri sideviise, näiteks tekst, märgid, kõne kasutavate lõppkasutajate vahel, pakkudes nende sideviiside teisendamist ühest viisist teise, tavaliselt inimoperaatori poolt. Reaalajas tekstiedastus määratletakse kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega ning see osutab kakspunkt- või multipunkt-ühendusel põhinevale tekstivestlusele, kus sisestatava teksti tähemärgid edastatakse järjekorras, nii et kasutaja tajub kommunikatsiooni pidevana.

(228)

Piisavat lairibaühendust võimaldava andmeedastuskiirusega andmeside puhul on püsiliiniühendused pea kõigile kättesaadavad ning neid kasutab enamik liidu kodanikke. Standardse lairiba püsiühenduse leviala ja kättesaadavuse ulatus liidu kodudes 2015. aastal 97 %ni, keskmine kasutuse määr oli 72 % ning traadita tehnoloogial põhinevatel teenustel on veelgi suurem ulatus. Liikmesriigiti esineb linna- ja maapiirkondades siiski erinevusi lairiba püsiühenduse kättesaadavuses ja taskukohasuses.

(229)

Turg peab etendama juhtrolli pidevalt kasvava kiirusega lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisel. Piirkondades, kus turg ei suuda soovitut pakkuda, näivad muud piisava lairibaühenduse kättesaadavuse toetamisele suunatud riiklikud poliitikavahendid olevat universaalteenuse pakkumise kohustustest põhimõtteliselt kulutõhusamad ja turgu vähem häirivad. Sellisteks näideteks on näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa ühendamise rahastu raames pakutavate rahastamisvahendite kasutamine, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest pärinevate riiklike vahendite kasutamine, levialaliste kohustuste seadmine raadiospektri kasutusõigustele, et toetada lairibavõrkude kasutuselevõttu hõredamalt asustatud piirkondades, ning liidu riigiabi normidele vastavad avaliku sektori investeeringud.

(230)

Kui pärast nõuetekohast hindamist, võttes arvesse pädeva asutuse poolt läbi viidud võrkude kasutuselevõtu geograafilise ülevaate tulemusi või liikmesriikide jaoks kättesaadavat viimast teavet enne esimese geograafilise ülevaate tulemuste avaldamist, selgub, et tõenäoliselt ei paku ei turusekkumismehhanism ega riikliku sekkumise mehhanism lõppkasutajatele teatavates piirkondades ühendust, mis oleks suuteline tagama piisava lairibaühenduse teenuse, mille liikmesriigid määratlevad, ja kõneside teenuseid määratud asukohas, peaks liikmesriikidel olema erandjuhtudel võimalik määrata kõnealuste teenuste pakkumiseks riigi territooriumi erinevates asjaomastes osades eri teenusepakkujad või teenusepakkujate rühmad. Lisaks geograafilisele ülevaatele peaks liikmesriikidel olema õigus vajaduse korral kasutada mis tahes täiendavaid tõendeid, et määrata kindlaks, millises ulatuses on piisava lairibaühenduse ja kõneside teenused määratud asukohas kättesaadavad. Täiendavad tõendid võiksid hõlmata andmeid, mis on riigi reguleerivatele asutustele kättesaadavad turuanalüüsi menetluse kaudu, ja kasutajatelt kogutud andmeid. Liikmesriikidel peaks olema õigus piirata piisava lairibaühenduse teenuse kättesaadavust toetava universaalteenuse pakkumise kohustust lõppkasutaja peamise asukohaga/elukohaga. Määratud asukohas pakutava piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste tehnilistele vahenditele ei tohiks kehtestada piiranguid ning lubatud peaksid olema nii traadiga kui ka traadita tehnoloogia; piirata ei tohiks ka seda, millised ettevõtjad täidavad osaliselt või täies mahus universaalteenuse pakkumise kohustusi.

(231)

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide põhjal otsustama, millised ettevõtjad määratakse universaalteenuse pakkujaks, võttes vajaduse korral arvesse ettevõtjate suutlikkust ja tahet aktsepteerida kõiki universaalteenuse pakkumise kohustusi või osa nendest. See ei takista liikmesriike kehtestamast sellise pakkuja määramise käigus tulemuslikkuse põhjendusel eritingimusi, sealhulgas geograafiliste piirkondade või komponentide rühmitamine või universaalteenuse pakkumise miinimumperioodi sätestamine.

(232)

Kulusid, mis tulenevad sellest, et universaalteenuse kohustuste raames tagatakse käesoleva direktiivi kohaselt kindlaks määratud piisava lairibaühenduse teenust võimaldava ühenduse ning kõneside teenuste kättesaadavus määratud asukohas ja taskukohase hinnaga, tuleks hinnata. Seejuures tuleks eelkõige hinnata eeldatavat rahalist koormust elektroonilise side sektori teenusepakkujate ja kasutajate jaoks.

(233)

Määramismenetluse raames kehtestatud kogu riigi territooriumi levialaga katmise tagamise nõuded tähendavad a priori tõenäoliselt, et teatavad ettevõtjad jäetakse universaalteenuse pakkujaks määramise taotlemisest kõrvale või loobuvad sellest. Universaalteenuse pakkumise kohustusega pakkujate määramine ülemäära pikaks ajaks või tähtajatult võib samuti tuua kaasa teatavate teenusepakkujate a priori väljajätmise. Kui liikmesriik otsustab määrata ühe või mitu teenusepakkujat taskukohase teenusetagamiseks, peaks nimetatud teenusepakkujatel olema võimalik erineda nendest, kes määrati universaalteenuse kättesaadavust silmas pidades.

(234)

Kui teenusepakkuja, kes on erandkorras määratud pakkuma tariifivõimalusi või -pakette, mis on erinevad tavaliste äritingimuste kohaselt pakutavatest, nagu need on määratletud käesoleva direktiivi kohaselt või tagama määratud asukohas piisava lairibaühenduse teenuse või kõneside teenuste kättesaadavuse, nagu see on määratletud käesoleva direktiivi kohaselt, otsustab seoses universaalteenuse pakkumise kohustusega kogu oma riigi territooriumil asuva kohaliku juurdepääsuvõrgu vara või selle osa üle anda erineva lõpliku omandilise kuuluvusega eraldiseisvale juriidilisele isikule, peaks pädev asutus hindama tehingu mõju, et tagada universaalteenuse pakkumise jätkumine kogu riigi territooriumil või selle osades. Selleks peaks teenusepakkuja võõrandamisest eelnevalt teavitama universaalteenuse pakkumise kohustuse määranud pädevat asutust. Pädeva asutuse hinnang ei tohiks piirata tehingu sooritamist.

(235)

Stabiilsuse tagamiseks ja järkjärgulise ülemineku toetamiseks peaks liikmesriikidel olema käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval õigus jätkata oma territooriumil selliste universaalteenuste pakkumise tagamist, mille hulka ei kuulu piisav lairibaühendus ja kõneside teenused määratud asukohas, mis kuuluvad direktiivi 2002/22/EÜ alusel nende universaalteenuse pakkumise kohustuste ulatusse, tingimusel et teenused või võrreldavad teenused ei ole tavalistel kaubandustingimustel kättesaadavad. Avalike taksofonide, mille eest tasutakse müntide, krediitkaartide või deebetkaartide või ettemaksekaartidega, sealhulgas koodikaartidega, kataloogide ja numbriinfoteenuste universaalteenuse korra raames üldsusele pakkumise jätkuv võimaldamine seni, kuni nende järele on nähtav vajadus, pakuks liikmesriikidele vajalikku paindlikkust liikmesriikide eri olude nõuetekohaseks arvestamiseks. See võib hõlmata avalike taksofonide olemasolu peamistes riiki sisenemise punktides, nagu lennu-, rongi- ja bussijaamad, ning hädaolukorraga seotud kohtades, nagu haiglad, politseijaoskonnad ja kiirteede hädapeatuskohad, et täita lõppkasutajate, eelkõige puuetega lõppkasutajate mõistlikke vajadusi.

(236)

Liikmesriigid peaksid jälgima tarbijate olukorda seoses piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste kasutamise ja eelkõige nende teenuste hinna taskukohasusega. Piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste hinna taskukohasus on seotud teabega, mida kasutajad saavad kasutamise kulude kohta ja kasutamise suhtelise kulu kohta võrreldes teiste teenustega, ning lisaks sellele on see seotud ka kasutajate suutlikkusega kontrollida kulutusi. Seega tähendab taskukohasus, et teenusepakkujatele kehtestatud kohustustega antakse tarbijatele teatavad volitused. Kõnealuste kohustuste hulka kuuluvad näiteks arvete kindlaksmääratud detailsusaste, tarbijate võimalus blokeerida teatavad kõned, näiteks kulukad kõned tasulistele teenustele, kontrollida kulutusi ettemaksete abil ja tasaarvestada eelnevalt makstud liitumistasud. Selliseid meetmeid võib turu arengut silmas pidades läbi vaadata ja muuta. Üksikasjalikel arvetel internetikasutuse kohta peaks olema näidatud ainult aeg, kestus ja kasutusmaht ühe kasutuskorra ajal, mitte aga selle kasutuskorra ajal külastatud veebisaidid või interneti lõpp-punktid.

(237)

Kui tegemist ei ole pideva maksmisega hilinemise või arvete tasumata jätmisega, peaksid tarbijad, kel on õigus taskukohastele hindadele, olema kuni vaidluse lahendamiseni kaitstud viivitamatu ühenduse katkestamise eest maksmata arve tõttu, ja eelkõige juhul, kui tegemist on tasuliste teenuste eest nõutavat suurt arvet käsitleva vaidlusega, peaks neil säilima juurdepääs olulistele kõneside teenustele ja liikmesriikide määratletud internetiühenduse miinimumteenustele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada, et sellise juurdepääsu pakkumist jätkatakse ainult juhul, kui abonent jätkab liinitasu või interneti baasteenuse eest maksmist.

(238)

Kui piisava lairibaühenduse ja kõneside teenuste pakkumisega või muude teenuste käesoleva direktiivi kohase pakkumisega kaasneb teenusepakkujale ebaõiglane koormus, võttes nõuetekohaselt arvesse kulusid ja tulusid ning asjaomaste teenuste pakkumisest tulenevat immateriaalset kasu, võib seda võtta arvesse universaalteenuse pakkumise kohustuse netokulu arvestuses.

(239)

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid looma mehhanismid universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulude rahastamiseks juhul, kui on tõendatud, et teenust on võimalik osutada ainult kahjumiga või netomaksumusega, mis ei mahu tavaliste kaubandusstandardite raamidesse. Oluline on tagada, et universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulud on arvestatud nõuetekohaselt ning et võimalik rahastamine mõjutab turgu ja ettevõtjaid võimalikult vähe ning on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108.

(240)

Universaalteenuse pakkumise kohustuse netokulude arvestamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kulusid ja tulusid ning universaalteenuse pakkumisega kaasnevaid immateriaalseid hüvesid, kuid selline arvestamine ei tohiks takistada kulude kajastamist hinnakujunduses. Kõigi universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulude arvestamiseks tuleks kasutada läbipaistvaid menetlusi.

(241)

Immateriaalse kasu arvessevõtmine tähendab seda, et üldkulude kindlaksmääramiseks lahutatakse universaalteenuse pakkumise kohustuste otsestest netokuludest see kaudne kasu, mis tuleneb ettevõtja universaalteenuse pakkuja seisundist.

(242)

Kui universaalteenuse pakkumise kohustusega kaasneb teenusepakkujale ebaõiglane koormus, on otstarbekas lubada liikmesriikidel luua mehhanisme netokulude tulemuslikuks katmiseks. Üks võimalus universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulude katmiseks on riigi vahendite kasutamine. Teiseks meetodiks on jagada universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulu elektroonilise side võrkude ja -teenuste pakkujate vahel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik rahastada universaalteenuse eri elementide netokulud eri mehhanismide abil või rahastada mõne või kõigi elementide netokulud kahest mehhanismist ühe või nende kahe kombineerimise abil. Piisav lairibaühendus on kasulik nii elektroonilise side sektorile kui ka laiemale digitaalmajandusele ja ühiskonnale tervikuna. Lairibaühenduse kiirust toetava ühenduse pakkumine aina rohkematele lõppkasutajatele võimaldab neil kasutada internetipõhiseid teenuseid ja seeläbi aktiivselt osaleda digiühiskonnas. Selliste ühenduste tagamine universaalteenuse pakkumise kohustuste alusel teenib nii avalikku huvi kui ka elektroonilise side pakkujate huve. Neid asjaolusid peaksid liikmesriigid arvesse võtma, kui nad valivad ja kujundavad mehhanisme netokulude katmiseks.

(243)

Kui kulude katmisel jagatakse universaalteenuse pakkumise kohustuste netokulu elektroonilise side võrkude ja -teenuste pakkujate vahel, peaksid liikmesriigid tagama, et teenusepakkujate vahelise eraldamise meetod põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ning on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. See põhimõte ei takista liikmesriikidel vabastada lõivust uusi turuletulijaid, kes ei ole saavutanud märkimisväärset turuosa. Kõigi rahastamismehhanismide puhul tuleks tagada, et turul tegutsevad ettevõtjad osalevad ainult universaalteenuse pakkumise kohustuste rahastamises ega toeta toiminguid, mis ei ole otseselt seotud universaalteenuse pakkumise kohustustega. Kulude katmise mehhanismid peaksid alati olema kooskõlas liidu õigusega ja eriti jagamismehhanismide puhul ka mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kõik rahastamismehhanismid peaksid tagama, et ühe liikmesriigi kasutajad ei aita katta universaalteenuse pakkumise kulusid teises liikmesriigis. Universaalteenuse pakkumise kohustuste kulud peaks olema võimalik jagada kõigi teenusepakkujate või kindlaksmääratud klassi kuuluvate teenusepakkujate vahel. Liikmesriigid peaksid tagama, et jagamismehhanismi puhul järgitakse läbipaistvuse, minimaalse turumoonutuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Minimaalne turumoonutus tähendab seda, et maksed tuleb sisse nõuda nii, et lõppkasutajate kanda jääv rahaline koormus on võimalikult väike, kasutades selleks näiteks maksere võimalikult ulatuslikku jaotamist.

(244)

Teenusepakkujad, kes saavad kasu universaalteenuse rahastamisest, peaksid esitama riigi reguleerivatele asutustele oma taotluse põhjendamiseks piisavad üksikasjad konkreetsete elementide kohta, mille jaoks sellist rahastamist vaja on. Liikmesriikide skeemid universaalteenuse pakkumise kohustuste kuluarvestuse ja finantseerimise kohta tuleks edastada komisjonile, kes kontrollib nende vastavust ELi toimimise lepingule. Liikmesriigid peaksid tagama universaalteenuse pakkumise kohustuste rahastamiseks sissenõutavate tasude tegeliku läbipaistvuse ja kontrolli nende summade üle. Universaalteenuse pakkumise netokulude arvutamine peaks baseeruma objektiivsel ja läbipaistval metoodikal, et tagada universaalteenuse kulutõhus pakkumine ja edendada võrdsete tingimuste loomist turuosaliste jaoks. Läbipaistvust võiks aidata suurendada see, kui universaalteenuse üksikelementide netokulude arvutamiseks kasutatav metoodika tehtaks eelnevalt teatavaks.

(245)

Liikmesriigid ei või turuosalistele kehtestada rahalist osalust seoses meetmetega, mis ei kuulu universaalteenuse pakkumise kohustuste hulka. Individuaalselt on liikmesriikidel vabadus kehtestada erimeetmeid (väljaspool universaalteenuse pakkumise kohustuste ulatust) ja rahastada neid liidu õiguse kohaselt, kuid mitte turuosaliste osamakseid kasutades.

(246)

Selleks, et tõhusalt toetada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist liidus, peaks olema võimalik teatavaid riiklikke numeratsiooniressursse, eelkõige teatavaid mittegeograafilisi numbreid, kasutada territooriumiväliselt, väljaspool määrava liikmesriigi territooriumi. Isikutevahelise sidega seonduvat arvestatavat pettuse ohtu arvesse võttes peaks selline territooriumiväline kasutus olema lubatud ainult nende elektroonilise side teenuste pakkumiseks, mis ei ole isikutevahelise side teenused. Liikmesriigid peaksid tagama asjaomaste õigusnormide, eelkõige tarbijakaitse normide ja numeratsiooniressursside kasutusega seotud muude normide jõustamise sõltumata sellest, kus kasutusõigused on antud ja kus numeratsiooniressursse liidus kasutatakse. Liikmesriikidele jääb pädevus kohaldada oma õigust tema territooriumil kasutatavate numeratsiooniressursside suhtes, sealhulgas siis, kui õigused on antud teises liikmesriigis.

(247)

Teise liikmesriigi numeratsiooniressursse kasutavate liikmesriikide riigi reguleerivatel asutustel või muudel pädevatel asutustel ei ole kõnealuste numeratsiooniressursside üle kontrolli. Seetõttu on oluline, et territooriumivälise kasutuse õiguse andnud liikmesriigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus tagaks ka lõppkasutajate tõhusa kaitse liikmesriikides, kus neid numbreid kasutatakse. Tõhusa kaitse tagamiseks peaksid territooriumivälise kasutuse õiguse andnud riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused kehtestama kooskõlas käesoleva direktiiviga tingimused, mis käsitlevad tarbijakaitsenormide ja numeratsiooniressursside kasutamisega seotud muude normide järgimist teenusepakkuja poolt nendes liikmesriikides, kus neid ressursse kasutatakse.

(248)

Teise liikmesriigi numeratsiooniressursse kasutavate liikmesriikide reguleerivatel asutustel või muudel pädevatel asutustel peaks olema võimalik taotleda numeratsiooniressursside kasutusõigused andnud riigi reguleerivatelt asutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt abi nende normide jõustamisel. Kasutusõigused andnud riigi reguleerivate asutuste või muude pädevate asutuste poolt võetavad jõustamismeetmed peaksid hõlmama hoiatavaid karistusi, eeskätt olulise rikkumise korral eelkõige asjaomasele ettevõtjale määratud numeratsiooniressursside territooriumivälise kasutamise õiguse äravõtmist. Territooriumivälise kasutuse nõuded ei tohiks piirata liikmesriikide voli tõkestada juhtumipõhiselt juurdepääs numbritele või teenustele, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Numeratsiooniressursside territooriumiväline kasutus ei tohiks piirata rändlusteenuste pakkumisega seonduvaid liidu norme, sealhulgas neid, mis seonduvad selliste rändlusteenuste anomaalse või lubamatu kasutamise ärahoidmisega, mille suhtes kohaldatakse jaehinna reguleerimist ja mille puhul saab kasutada reguleeritud rändlusteenuse hulgihindu. Liikmesriikidel peaks jätkuvalt olema võimalik sõlmida kolmandate riikidega numeratsiooniressursside territooriumivälist kasutust käsitlevaid erilepinguid.

(249)

Liikmesriigid peaksid elektroonilise side pakkujate vahetamise hõlbustamiseks soodustama numeratsiooniressursside eraldamist raadiolainete abil. Numeratsiooniressursside eraldamine raadiolainete abil võimaldab kommunikatsiooniseadmete tunnuste ümberprogrammeerimist ilma, et oleks vaja füüsilist juurdepääsu asjaomastele seadmetele. See võimalus on iseäranis oluline masinatevaheliste teenuste puhul, st teenuste puhul, mis hõlmavad andmete ja teabe automaatset edastamist seadmete või tarkvarapõhiste rakenduste vahel nii, et inimeste sekkumine on piiratud või puudub täielikult. Selliste masinatevaheliste teenuste pakkujatel ei pruugi olla füüsilist juurdepääsu oma seadmetele, kuna neid kasutatakse kaugel või kasutatavate seadmete arv on suur või tulenevalt nende kasutustavadest. Pidades silmas tärkavat masinatevahelist turgu ja uusi tehnoloogiaid, peaksid liikmesriigid püüdlema selle poole, et tagada raadiolainete abil eraldamise tehnoloogianeutraalsus.

(250)

Läbipaistvatel, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhinev juurdepääs numeratsiooniressurssidele on ettevõtjatele äärmiselt oluline konkureerimiseks elektroonilise side sektoris. Liikmesriikidel peaks olema õigus anda numeratsiooniressursside kasutusõigusi muudele ettevõtjatele kui elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad, võttes arvesse numbrite kasvavat olulisust asjade interneti mitmesuguste teenuste jaoks. Kõiki riikliku numeratsiooniplaani elemente, sealhulgas võrkudes adresseerimiseks kasutatavaid punktikoode, peaksid haldama riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused. Kui üleeuroopaliste teenuste või piiriüleste teenuste, eelkõige selliste uute masinatevaheliste teenuste nagu võrku ühendatud autod, arendamiseks on vaja ühtlustada liidu numeratsiooniressursside kasutamist ning kui olemasolevate numeratsiooniressursside alusel ei ole nõudlust võimalik täita, võib komisjon võtta BERECi abil rakendusmeetmeid.

(251)

Numeratsiooniressursside kasutusõiguste andmise otsuste avaldamise nõude täitmiseks peaks olema võimalik teha kõnealused otsused avalikult kättesaadavaks koduleheküljel.

(252)

Arvestades kadunud lastest teavitamise eriomaseid aspekte, peaksid liikmesriigid järgima võetud kohustust tagada, et nende territooriumil oleks hästitoimiv kadunud lastest teavitamise teenus numbri 116000 all kättesaadav. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada numbri 116000 piisav teenusekvaliteet.

(253)

Üheaegselt kadunud lastest teavitamise abitelefoni numbriga 116000 tagavad paljud liikmesriigid lastele kasutamiseks lapsesõbraliku nõuandetelefoni (number 116111), millelt saavad abi hoolt ja kaitset vajavad lapsed. Nimetatud liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama elanikkonna, ennekõike laste, ja riigisiseste lastekaitsesüsteemide suurema teadlikkuse abiliini 116111 olemasolust.

(254)

Siseturg tähendab seda, et liidu mittegeograafilisi numbreid kasutades on lõppkasutajatel juurdepääs kõigile teiste liikmesriikide numeratsiooniplaani numbritele ja juurdepääsuteenustele, sealhulgas tasuta ja tasulistele numbritele, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja, kellele helistatakse, on ärilistel põhjustel otsustanud piirata juurdepääsu teatavatest geograafilistest piirkondadest. Lõppkasutajatel peaks olema juurdepääs ka rahvusvahelistele tasuta numbritele. Piiriülest juurdepääsu numeratsiooniressurssidele ning seotud teenustele ei tohiks keelata, välja arvatud objektiivselt põhjendatud juhtudel, näiteks vajaduse korral võidelda pettuse ja kuritarvitamisega, näiteks seoses teatavate tasuliste teenustega, kui number on määratud ainult riigisiseseks kasutamiseks (näiteks riigisisene lühinumber) või kui see ei ole majanduslikult teostatav. Väljastpoolt asjaomast liikmesriiki helistavate isikute puhul ei pea nõutavad hinnad olema samasugused kui sellest liikmesriigist helistavate isikute puhul. Kasutajaid tuleks varem selgelt teavitada kõigist tasuta numbrite puhul rakendatavatest tasudest, näiteks tasudest standardsete rahvusvaheliste koodide valimise abil tehtavate rahvusvaheliste kõnede eest. Kui elektroonilise side teenuste pakkujad peatavad pettuse või väärkasutuse tõttu vastastikuse sidumise või muude teenuste müügi, peaksid liikmesriigid tagama, et peatatud teenustelt saadud tulu makstakse võimaluse korral tagasi lõppkasutajatele, keda asjaomane pettus või väärkasutus mõjutab.

(255)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks jätta mitmed käesoleva direktiivi lõppkasutajate õigusi käsitlevad sätted kohaldamata numbrivaba isikutevahelise side teenuseid pakkuvate mikroettevõtjate suhtes. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb mikroettevõtjaid hõlmavat väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust tõlgendada rangelt. Selleks et hõlmata ainult need ettevõtjad, kes on tõepoolest sõltumatud mikroettevõtjad, on vaja hinnata selliste mikroettevõtjate struktuuri, kes moodustavad ühest niisugusest ettevõtjast võimsama majanduskontserni, ning tagada, et mikroettevõtjate määratlust ei kasutataks ära puhtformaalsetel põhjendustel.

(256)

Elektroonilise side ühtse turu lõpuleviimine eeldab nende tõkete kõrvaldamist, mis takistavad lõppkasutajate juurdepääsu elektroonilise side teenustele kogu liidus. Üldsusele elektroonilise side pakkujad ei tohiks keelata ega piirata lõppkasutajate juurdepääsu või neid diskrimineerida kodakondsuse, elukohaliikmesriigi või asutamise liikmesriigi alusel. Eristamine peaks siiski olema kulude ja riskide objektiivselt põhjendatavate erinevuste alusel võimalik jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste anomaalse või lubamatu kasutamise suhtes, mitte piirduma määruses (EL) nr 531/2012 sätestatud meetmetega.

(257)

Lõppkasutajate kaitse normide erinev rakendamine on loonud olulisi siseturu tõkkeid, mis mõjutavad nii elektroonilise side teenuste pakkujaid kui ka lõppkasutajaid. Kõnealuseid tõkkeid tuleks vähendada samade normide kohaldamisega, mis tagaks kõrge ja ühtse kaitsetaseme kogu liidus. Käesoleva direktiiviga hõlmatud lõppkasutajate õiguste kohandatud ja täielik ühtlustamine peaks nii lõppkasutajate kui ka elektroonilise side teenuste pakkujate jaoks suurendama märkimisväärselt õiguskindlust ning märgatavalt alandama killustunud normidest johtuvaid turulepääsu tõkkeid ja tarbetut nõuete täitmise koormust. Täielik ühtlustamine aitab ületada siseturu toimimise tõkked, mis on tingitud sellistest lõppkasutajaid käsitlevatest siseriiklikest sätetest, mis samaaegselt kaitsevad siseriiklikke pakkujaid teistest liikmesriikidest tuleneva konkurentsi eest. Ühtse ja kõrge kaitsetaseme saavutamiseks tuleks käesolevas direktiivis mitmeid lõppkasutajaid käsitlevaid sätteid tõhustada, tuginedes liikmesriikide parimatele tavadele. Õiguste täielik ühtlustamine suurendab lõppkasutajate usaldust siseturu vastu, sest elektroonilise side teenuseid kasutades laieneb neile võrdselt kõrge kaitsetase mitte üksnes oma liikmesriigis, vaid ka teistes liikmesriikides elades, töötades või reisides. Täielik ühtlustamine peaks laienema ainult küsimustele, mis on hõlmatud käesolevas direktiivis lõppkasutajate õigusi käsitlevate sätetega. Seetõttu ei peaks see mõjutama liikmesriigi õigust seoses lõppkasutajate kaitse nende aspektidega, sealhulgas teatavate läbipaistvusmeetmete aspektidega, mida need sätted ei hõlma. Näiteks läbipaistvuskohustustega seotud meetmeid, mida käesolev direktiiv ei hõlma, tuleks pidada kokkusobivaks täieliku ühtlustamise põhimõttega, samas kui käesoleva direktiiviga hõlmatud läbipaistvusküsimustega seotud lisanõudeid, näiteks teabe avaldamist, tuleks pidada selle põhimõttega kokkusobimatuks. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik säilitada või kehtestada riigisiseseid õigusnorme küsimuste kohta, mida käesolevas direktiivis konkreetselt ei käsitleta, eelkõige uutmoodi probleemidega tegelemiseks.

(258)

Lepingud on lõppkasutajatele oluline vahend, et tagada teabe läbipaistvus ja õiguskindlus. Konkurentsile rajatud turul sõlmib suurem osa teenusepakkujaid oma klientidega lepingud, sest see on kaubanduslikult soovitav. Lisaks käesolevale direktiivi kohaldatakse elektroonilise side võrkude ja teenustega seotud tarbijatehingute suhtes lepingunõudeid, mis on sätestatud kehtivas liidu tarbijakaitseõiguses, eelkõige nõukogu direktiivis 93/13/EMÜ (37) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL (38). Käesolevasse direktiivi selliste teabenõuete lisamine, mida võidakse esitada ka direktiivi 2011/83/EL alusel, ei tohiks kaasa tuua teabe dubleerimist lepingueelsetes dokumentides ja lepingudokumentides. Käesoleva direktiivi alusel asjakohase, sealhulgas mis tahes ettekirjutavama või üksikasjalikuma nõude kohase teabe esitamist tuleks pidada direktiivi 2011/83/EL vastavate nõuetega kooskõlas olevaks.

(259)

Teatavaid lõppkasutajate kaitse sätteid, mida kohaldatakse a priori ainult tarbijate suhtes, täpsemalt sätteid lepingulise teabe, lepingu maksimaalse kestuse ja pakettide kohta, ei tuleks kohaldada mitte ainult tarbijate, vaid ka mikroettevõtjate ja väikeettevõtjate ning siseriiklikus õiguses määratletud mittetulundusühenduste suhtes. Nende ettevõtjate ja ühenduste kategooriate läbirääkimispositsioon on võrreldav tarbijate omaga ja seetõttu peaks neile laienema samaväärne kaitse, välja arvatud siis, kui nad sõnaselgelt neist õigustest loobuvad. Käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi lepingulise teabe kohta, sealhulgas direktiivis 2011/83/EL sätestatud kohustusi, millele on käesolevas direktiivis osutatud, tuleks kohaldada olenemata tarbija poolt mis tahes makse tegemisest ja selle makse summast. Lepingulist teavet käsitlevaid kohustusi, sealhulgas direktiivis 2011/83/EL sisalduvaid kohustusi tuleks kohaldada mikroettevõtjate, väikeste ettevõtjate ja mittetulundusühenduste suhtes automaatselt, välja arvatud siis, kui nad eelistavad individuaalsete lepingutingimuste üle elektroonilise side teenuste pakkujatega läbi rääkida. Erinevalt mikroettevõtjatest ja väikeettevõtjatest ning mittetulundusühendustest on suurematel ettevõtjatel tavaliselt tugevam läbirääkimispositsioon ning seetõttu ei sõltu nad samadest lepingulise teabe nõuetest kui tarbijad. Muid sätteid, nagu näiteks numbri liikuvust, mis on olulised ka suuremate ettevõtjate jaoks, tuleks jätkuvalt kohaldada kõigi lõppkasutajate suhtes. „Mittetulundusühendused“ on juriidilised isikud, mis ei teeni oma omanikele või liikmetele kasumit. Mittetulundusühendused on tavaliselt heategevuslikud või muud liiki üldsuse huvisid esindavad organisatsioonid. Pidades silmas võrreldavat olukorda, on käesoleva direktiivi kohaselt seega õiguspärane kohelda selliseid organisatsioone mikroettevõtjate ja väikeettevõtjatega samaväärselt määral, mil tegemist on lõppkasutajate õigustega.

(260)

Elektroonilise side sektori spetsiifika nõuab lisaks horisontaalsetele lepingunormidele piiratud arvu täiendavaid kaitsesätteid lõppkasutajate kohta. Lõppkasutajaid tuleks muu hulgas teavitada pakutavatest teenusekvaliteedi tasemetest, soodustuste ja lepingu lõpetamise tingimustest, kohaldatavatest hinnakirjadest ja nende teenuste tariifidest, mille suhtes kohaldatakse eraldi hinnatingimusi. Kõnealune teave on oluline muude üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kui masinatevaheliste teenuste pakkumiseks kasutatavate ülekandeteenuste pakkujatele. Ilma et see piiraks isikuandmete kaitse suhtes kohaldatavaid norme, ei tuleks üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkuja suhtes kohaldada kohustuslikke teavitamisnõudeid lepingute puhul, kui pakkuja ja temaga seotud äriühingud või isikud ei saa mingisugust tasu, mis on otseselt või kaudselt seotud elektroonilise side teenuste pakkumisega, näiteks kui ülikooli annab oma külastajatele tasuta juurdepääsu ülikoolilinnaku WiFi-võrgule ning ei saa selle elektroonilise side teenuse pakkumise eest mingisugust tasu, ei kasutajate maksete ega ka reklaamitulude kujul.

(261)

Selleks, et võimaldada lõppkasutajal langetada teadlikke otsuseid, on oluline, et nõutav asjakohane teave esitatakse lepingu sõlmimise eel selges ja mõistetavas keeles ning püsival andmekandjal või, kui see ei ole teostatav ja ilma et see piiraks direktiivis 2011/83/EL sätestatud püsiva andmekandja määratlust, dokumendis, mis tehakse teenusepakkujale kättesaadavaks ja millest teatatakse kasutajale ning mida on kerge alla laadida, avada ja lugeda tarbijate poolt tavaliselt kasutatavate seadmetega. Valiku lihtsustamiseks peaksid pakkujad esitama oluliste lepingutingimuste kokkuvõtte. Võrreldavuse hõlbustamiseks ja nõuete täitmise kulude vähendamiseks peaks komisjon võtma pärast BERECiga konsulteerimist vastu lepingu kokkuvõtliku vormi. Lepingueelselt esitatud teave ja kokkuvõtlik vorm peaksid olema lõpliku lepingu lahutamatud osad. Lepingu kokkuvõte peaks olema lühike ja lihtsalt loetav, ideaaljuhul mitte pikem kui üks A4 lehekülg või juhul kui üks leping käsitleb mitut eri teenust, kuni kolm ühepoolset A4 lehte.

(262)

Määruse (EL) 2015/2120 vastuvõtmise järel on aegunud käesoleva direktiivi sätted, milles käsitletakse teavet tingimuste kohta, mis piiravad teenustele ja rakendustele juurdepääsu või nende kasutamist ning samuti andmeliikluse juhtimist, ja need tuleks kehtetuks tunnistada.

(263)

Seoses lõppseadmetega tuleks tarbijalepingus täpsustada tingimused, mille teenusepakkuja on kehtestanud seadme kasutamisele, näiteks mobiilsidevahendite lukustamine SIM-kaardiga, kui sellised tingimused ei ole siseriikliku õigusega keelatud, ning lepingu ennetähtaegse või kokkulepitud kehtivusaja lõpul selle lõpetamise kulud, sealhulgas seadme endale jätmisega seotud kulud. Kui lõppkasutaja otsustab endale jätta lõppseadmed, mis olid lepinguga seotud selle sõlmimisel, ei tohiks nende eest nõutav hüvitis ületada seadmete pro rata temporis väärtust, mis arvutatakse lepingu sõlmimise hetkel oleva väärtuse alusel, või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud teenustasu osast, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Liikmesriikidel peaks olema õigus valida hüvitise määra arvutamiseks teisi meetodeid, kui see määr on võrdne arvutatud hüvitisega või sellest väiksem. Teenusepakkuja peaks tasuta kaotama kõik lõppseadmete muudes võrkudes kasutamise piirangud hiljemalt nimetatud hüvitise maksmisel.

(264)

Piiramata teenusepakkuja käesoleva direktiivi kohast sisulist kohustust seoses turvalisusega, peaks leping täpsustama nende meetmete liigi, mida teenusepakkuja võib võtta turvaintsidentide või turvaohtude puhul. Lisaks tuleks lepingus täpsustada ka võimalikud hüvitised ja tagasimaksekord juhul, kui teenusepakkuja reageerib turvaintsidendile ebapiisavalt, sealhulgas juhul, kui teenusepakkujale teada antud turvaintsident leiab aset teadaolevate tarkvara või riistvara turvaohtude tõttu, mille jaoks on tootja või arendaja väljastanud parandused ja teenusepakkuja ei ole neid kohaldanud ega võtnud muid asjakohaseid vastumeetmeid.

(265)

Selliste konkurentsipõhiste turgude puhul, kus teenusepakkujaid on rohkem, on tarbijate jaoks suurima tähtsusega pakkumisi ja teenuseid käsitleva läbipaistva, ajakohastatud ja võrreldava teabe olemasolu. Lõppkasutajatel peaks olema kergesti kättesaadaval kujul avaldatud teabe põhjal võimalik lihtsalt võrrelda turul pakutavate eri teenuste hindu. Selleks et teha neile hindade ja teenuste võrdlemine lihtsaks, peaks pädevatel asutustel olema vajadusel oma tegevust riigi reguleerivate asutustega koordineerides võimalik nõuda internetiühenduse teenuste või üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste pakkujatelt teabe, sealhulgas tariifid, teenusekvaliteet, tarnitud lõppseadme tingimused ja muu asjakohane statistika, suuremat läbipaistvust. Kõigi selliste nõuete puhul peaks nõuetekohaselt arvesse võtma kõnealuste võrkude või teenuste omadusi. Nad peaksid samuti tagama, et kolmandatel isikutel on õigus tasuta kasutada selliste ettevõtjate poolt võrdlusvahendina üldkasutatavat teavet.

(266)

Lõppkasutajad ei ole sageli teadlikud oma tarbimisharjumustega kaasnevatest kuludest või neil on elektroonilise side teenuseid kasutades raske hinnata kulunud aega või andmemahtu. Läbipaistvuse suurendamiseks ning sideteenuste eelarve parema kontrollimise võimaldamiseks on oluline pakkuda lõppkasutajatele vahendid, mis võimaldaksid neil pidevalt jälgida oma tarbimist. Lisaks peaks liikmesriikidel olema õigus säilitada või kehtestada sätteid tarbimispiirangute kohta, et kaitsta lõppkasutajaid arvetega seotud halbade üllatuste eest, sealhulgas seoses tasuliste teenustega ja muude teenustega, mille suhtes kohaldatakse eraldi hinnatingimusi. See võimaldab pädevatel asutustel nõuda, et selliseid hindu käsitlev teave esitataks enne teenuse pakkumist ja see ei piira liikmesriikide võimalust säilitada või kehtestada üldiseid kohustusi tasuliste teenuste osas, et tagada lõppkasutajate tõhus kaitse.

(267)

Sõltumatud võrdlusvahendid, nagu veebisaidid, on lõppkasutajatele tõhus vahend, et hinnata internetiühenduse teenuste ja isikutevahelise side teenuste erinevate pakkujate eeliseid seoses korrapäraste või tarbimispõhiste otseste rahaliste tasudega ning saada erapooletut teavet, eelkõige võrreldes ühes kohas hindu, tariife ja kvaliteediparameetreid. Sellised vahendid peaksid toimima teenusepakkujatest sõltumatult, ühtegi teenusepakkujat ei tohiks kohelda otsingutulemustes soodsamalt. Kõnealuste vahendite eesmärk peaks olema pakkuda teavet, mis on üheaegselt selge, täpne, täielik ja põhjalik. Selliste vahendite eesmärk peaks samuti olema hõlmata pakkumisi võimalikult laial skaalal, et anda esinduslik ülevaade ja katta märkimisväärne osa turust. Selliste vahendite kaudu pakutav teave peaks olema usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Lõppkasutajaid tuleks teavitada selliste vahendite kättesaadavusest. Liikmesriigid peaksid tagama lõppkasutajatele vaba juurdepääsu vähemalt ühele sellisele vahendile nende vastaval territooriumil. Juhul kui liikmesriigis on kasutusel ainult üks võrdlusvahend ja see lõpetab töö või ei vasta enam kvaliteedinõuetele, peaks liikmesriik tagama, et lõppkasutajad saavad mõistliku aja jooksul riigi tasandil juurdepääsu mingile muule võrdlusvahendile.

(268)

Sõltumatuid võrdlusvahendeid võidakse hallata eraettevõtjate poolt või pädevate ametiasutuste poolt või nimel. Nende haldamine peab siiski toimuma kooskõlas kindlaksmääratud kvaliteedinõuetega, mille hulka kuulub nõue esitada andmeid nende omanike kohta, anda täpset ja ajakohastatud teavet, märkida viimase ajakohastamise aeg, esitada selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlused põhinevad, ning võrrelda võimalikult laia skaalat pakkumisi, hõlmates märkimisväärse osa turust. Liikmesriikidel peaks olema õigus teha kindlaks, kui sageli tuleks võrdlusvahendite puhul vaadata üle ja ajakohastada lõppkasutajatele pakutavat teavet, võttes arvesse seda, millise sagedusega internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste pakkujad üldiselt oma tariife ja kvaliteeti käsitlevat teavet ajakohastavad.

(269)

Internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste kasutamist puudutavate üldist huvi pakkuvate küsimustega tegelemiseks ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse edendamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus selliste teenusepakkujate abiga koostada ja levitada või lasta levitada selliste teenuste kasutamist käsitlevat üldist huvi pakkuvat teavet. See teave võiks hõlmata üldist huvi pakkuvat teavet kõige levinumate rikkumiste ning nende õiguslike tagajärgede kohta, näiteks seoses autoriõiguste rikkumise, muude ebaseaduslike kasutamisviiside ja kahjustava sisu levitamisega ning nõuandeid ja kaitsevahendeid juhuks, kui ohus on isiku turvalisus, mis võib juhtuda näiteks isikuandmete teatud tingimustel avalikustamisel, või kui ohus on eraelu puutumatus või isikuandmed, samuti teavet kergesti kasutatava ja konfigureeritava tarkvara või tarkvara suvandite kohta, mis võimaldavad kaitsta lapsi või kergesti mõjutatavaid isikuid. Teavet võiks koordineerida käesoleva direktiiviga kehtestatud koostöömenetluse korras. Sellist üldist huvi pakkuvat teavet tuleks vajaduse korral ajakohastada ja see tuleks esitada kergesti arusaadaval viisil, mille üksikasjad määrab kindlaks iga liikmesriik, ning avaldada ametiasutuse veebisaidil. Liikmesriikidel peaks olema õigus kohustada internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujaid levitama seda standardset teavet kõikidele oma klientidele viisil, mida liikmesriikide ametiasutused peavad sobivaks. Sellise teabe levitamine ei tohiks samas põhjustada teenusepakkujatele liigset koormust. Vastasel juhul peaksid liikmesriigid edendama teabe levitamist nende sidevahendite teel, mida teenusepakkujad kasutavad lõppkasutajatega sidepidamiseks tavapärase äritegevuse käigus.

(270)

Asjakohaste liidu normide puudumisel loetakse sisu, rakendusi ja teenuseid õiguspärasteks või kahjulikeks riigisisese materiaal- ja menetlusõiguse kohaselt. Selle üle, kas sisu, rakendused või teenused on õiguspärased või kahjulikud, teevad nõuetekohase menetluse kohaselt otsuse liikmesriigid, mitte elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujad. Käesolev direktiiv ja direktiiv 2002/58/EÜ ei piira võimalust kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ, mis muu hulgas sisaldab „pelga edastamise“ reeglit vahendusteenuse pakkujate jaoks.

(271)

Riigi reguleerivatel asutustel peaks olema muude pädevate asutustega koordineeritult või, kui see on asjakohane, muudel pädevatel asutustel peaks koordineeritult riigi pädevate asutustega olema õigus jälgida teenuste kvaliteeti ja koguda süstemaatiliselt teavet internetiühenduse teenuste ja üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste pakkujate pakutavate teenuste kvaliteedi kohta sellisel määral, et viimased oleksid suutelised pakkuma teenusekvaliteedi miinimumtaset, kas siis kontrollides vähemalt mõningaid võrguelemente või selleks sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel, sealhulgas kvaliteeti seoses teenuste pakkumisega puuetega lõppkasutajatele. Kõnealuse teabe kogumisel tuleks lähtuda kriteeriumidest, mis võimaldavad võrrelda teenusepakkujaid ja liikmesriike. On tõenäoline, et konkurentsil põhinevas keskkonnas selliste elektroonilise side teenuste pakkujad muudavad piisava ja ajakohastatud teabe avalikult kättesaadavaks äriliste eeliste saavutamiseks. Sellest hoolimata peaks riigi reguleerivatel asutustel olema koordineeritult muude pädevate asutustega või, kui see on asjakohane, muudel pädevatel asutustel peaks koordineeritult riigi pädevate asutustega olema võimalik nõuda sellise teabe avaldamist, kui on tõendatud, et teave ei ole tegelikult avalikult kättesaadav. Kui üldkasutatavate isikutevahelise side teenuste kvaliteet sõltub mis tahes välistest teguritest, näiteks signaali edastamise kontrollist või võrguühendusest, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema muude pädevate asutustega kooskõlastatud viisil võimalik nõuda, et selliste teenuste pakkujad oma tarbijaid vastavalt teavitaksid.

(272)

Riigi reguleerivad asutused peaksid muude pädevate asutustega koordineeritult kehtestama ka teenusepakkujate kohaldatavad mõõtmismeetodid, et parandada esitatud teabe võrreldavust. Võrreldavuse hõlbustamiseks liidus ja nõuete täitmise maksumuse vähendamiseks peaks BEREC võtma vastu suunised asjakohaste teenusekvaliteedi parameetrite kohta, mida riigi reguleerivad asutused peaksid muude pädevate asutustega koordineeritult hoolikalt arvesse võtma.

(273)

Konkurentsikeskkonna kõigi eeliste ärakasutamiseks peaks tarbijatel olema võimalik teha teadlikke otsuseid ning vahetada teenusepakkujat, kui see on nende parimates huvides. Samuti on oluline tagada, et neile ei tehtaks sealjuures õiguslikke, tehnilisi ega praktilisi takistusi, sealhulgas seoses lepingutingimuste, menetluste ja tasudega. See ei välista tarbijalepingutes mõistlike minimaalsete ja kuni 24 kuu pikkuste lepinguperioodide kehtestamist teenusepakkujate poolt. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalus säilitada või kehtestada sätteid lühema maksimaalse kestuse kehtestamiseks ja lubada tarbijatel lepinguperioodil hinnakirju muuta või leping lõpetada ilma lisakuludeta, võttes arvesse tingimusi oma riigis, nagu näiteks konkurentsi taset ja võrguinvesteeringute stabiilsust. Elektroonilise side teenuse lepingust sõltumatult võivad tarbijad eelistada füüsiliste ühenduste puhul pikemat hüvitamise aega ja sellest kasu saada. Sellised tarbija kohustused võivad olla oluline tegur, et hõlbustada ülikiirete võrkude kasutuselevõttu kuni lõppkasutaja valduseni või sellele väga lähedale, sealhulgas nõudluse koondamise mehhanismide kaudu, mis võimaldavad võrguinvestoritel vähendada algseid käibelemineku riske. Siiski ei tohiks füüsilisi ühendusi käsitlevates lepingutes sätestatud hüvitamise ajad piirata käesoleva direktiiviga kehtestatud tarbijate õigust vahetada elektroonilise side teenuste pakkujaid ning sellised lepingud ei tohiks hõlmata terminali- või internetiühenduse seadmeid, nagu mobiiltelefonid, ruuterid või modemid. Liikmesriigid peaksid tagama selliste üksuste, kaasa arvatud operaatorid, võrdse kohtlemise, kes rahastavad ülisuure läbilaskevõimega füüsilise ühenduse loomist lõppkasutaja valdustes, sealhulgas juhul, kui selline rahastamine toimub järelmaksulepingu alusel.

(274)

Samuti on võimalik elektroonilise side teenuste lepingut automaatselt pikendada. Sellisel juhul peaks lõppkasutajatel olema õigus oma leping pärast selle kehtivusaja lõppemist ilma lisakuludeta lõpetada.

(275)

Üldkasutatavate elektroonilise side teenuste, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuste pakkujate poolt lepingutingimustes kavandatud olulisi muudatusi, mis ei ole lõppkasutajale kasulikud, näiteks seoses tasude, tariifide, andmemahu või kiirusepiirangu, leviala või isikuandmete töötlemisega, peaks andma lõppkasutajale õiguse lõpetada leping ilma lisakuludeta, isegi kui need on seotud mõningate kasulike muudatustega. Seetõttu peaks pakkuja poolne lepingutingimuste mis tahes muutmine andma lõppkasutajale õiguse leping lõpetada, välja arvatud siis, kui kõik muudatused on iseenesest lõppkasutajale kasulikud või kui muudatused on puhtalt halduslikku laadi, näiteks pakkuja aadressi muutumine, ega mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui muudatused on rangelt tingitud õiguslikest või regulatiivsetest muudatustest, näiteks liidu või liikmesriigi õigusega kehtestatud uutest lepinguteabe nõuetest. Seda, kas muudatus on üksnes lõppkasutaja huvides, tuleks hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel. Lõppkasutaja õigus leping lõpetada tuleks välistada ainult siis, kui pakkuja suudab tõendada, et kõik muudatused lepingus on üksnes lõppkasutaja huvides või on puhtalt halduslikku laadi ega avalda lõppkasutajale mingit negatiivset mõju.

(276)

Lõppkasutajatele tuleks teatada lepingutingimuste kõikidest muudatustest püsiva andmekandja kaudu. Lõppkasutajad, kes ei ole tarbijad, mikroettevõtjad või väikeettevõtjad või mittetulundusühingud, ei peaks saama õigust leping selle muutumise korral lõpetada, kui tegemist on masinatevaheliste teenuste pakkumiseks kasutatavate ülekandeteenustega. Liikmesriikidel peaks olema õigus pakkuda lõppkasutajale erikaitset seoses lepingu lõpetamisega lõppkasutaja elukohavahetuse tõttu. Lepingu lõpetamist käsitlevad sätted ei tohiks piirata liidu või liikmesriigi õiguse muude sätete kohaldamist, mis käsitlevad põhjusi, mille alusel saavad teenusepakkuja või lõppkasutaja lepinguid lõpetada või lepingutingimusi muuta.

(277)

Teenusepakkujate vahetamine on konkurentsitihedas keskkonnas tõhusa konkurentsi võimaldaja. Teenusepakkuja vahetamise kohta läbipaistva, täpse ja õigeaegse teabe kättesaadavus peaks suurendama lõppkasutajate usaldust vahetamise vastu ja ka nende tahet osaleda aktiivselt konkurentsiprotsessis. Teenusepakkujad peaksid tagama teenuse järjepidevuse nii, et lõppkasutajal oleks teenusepakkujat võimalik vahetada, ilma et teda ohustaks teenuse katkemine, ning tehnilise teostatavuse korral võimaldama vahetust lõppkasutaja soovitud kuupäeval.

(278)

Numbri liikuvus on põhiline toetav tegur tarbijate valiku ja konkurentsile rajatud elektroonilise side turgude tulemusliku konkurentsi puhul. Lõppkasutajatel, kes seda taotlevad, peaks olema võimalik säilitada oma numbrid olenemata teenusepakkujast ja piiratud aja jooksul ühe teenusepakkuja juurest teise juurde siirdumise vahel. Käesolev direktiiv ei reguleeri kõnealuse võimaluse pakkumist üldkasutatava telefonivõrgu ühenduste vahel määratud asukohas ja määratlemata asukohas. Liikmesriikidel peaks olema siiski õigus kohaldada sätteid numbrite liikuvuse suhtes määratud asukohas teenuseid osutavate võrkude ja mobiilsidevõrkude vahel.

(279)

Numbri liikuvuse mõju suureneb märgatavalt, kui on olemas läbipaistev teave tariifide kohta nii oma numbreid mujale viia soovivate lõppkasutajate kui ka sellistele teisaldatud numbritele helistavate lõppkasutajate jaoks. Kui võimalik, peaksid riigi reguleerivad asutused soodustama asjakohast tariifide läbipaistvust kui osa numbri liikuvuse rakendamisest.

(280)

Tagades, et numbri liikuvusega seotud vastastikuse sidumise hinnad on kuludele orienteeritud, peaks riigi reguleerivatel asutustel olema õigus võtta arvesse ka hindu võrreldavatel turgudel.

(281)

Kõige olulisem tegur, mis tagab konkurentsipõhistel elektroonilise side turgudel tõhusa konkurentsi ning aitab tarbijatel teha valikuid, on numbri liikuvus, mida peaks olema võimalik rakendada võimalikult väikese viivitusega, nii et number oleks funktsionaalselt aktiveeritud ühe tööpäeva jooksul ning et lõppkasutaja ei peaks teenuse puudumist taluma kauem kui üks tööpäev alates kokkulepitud kuupäevast. Õigus numbri teisaldamisele tuleks anda lõppkasutajale, kellel on teenusepakkujaga sõlmitud asjakohane (ette- või järelmakstav) leping. Teenusepakkuja vahetamist lõppkasutajate jaoks sujuvaks muutva ühtse kontaktpunkti töö hõlbustamiseks peaks vahetusprotsessi juhtima üldsusele elektroonilist sidet pakkuv vastuvõttev teenusepakkuja. Riigi reguleerivatel asutustel või, kui see on asjakohane, muudel pädevatel asutustel, peaks olema õigus kehtestada teenusepakkuja vahetamise ja numbrite liikuvuse üldine kord, võttes arvesse lepinguid käsitlevaid riigisiseseid sätteid ja tehnoloogia arengut. Võimaluse korral peaks see hõlmama nõuet, et teisaldamine teostatakse raadiolainete abil, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja palub teha teisiti. Mõne liikmesriigi kogemused on näidanud, et teenusepakkujat võidakse vahetada ilma lõppkasutajate nõusolekuta. Kuigi kõnealuse küsimusega peaksid tegelema eeskätt õiguskaitseasutused, peaks liikmesriikidel olema õigus sellise ohu vähendamiseks kehtestada teenusepakkuja vahetamise suhtes vajalikud proportsionaalsed miinimummeetmed, sealhulgas kohased karistused, ja tagada lõppkasutajate kaitse kogu vahetusprotsessi jooksul, ilma et see protsessi atraktiivsust nende silmis vähendaks. Lepingutingimused ei tohiks piirata õigust numbri teisaldamisele.

(282)

Tagamaks, et teenusepakkujate vahetamine ja numbrite teisaldamine toimub käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul, peaksid liikmesriigid sätestama, et teenusepakkujad maksaksid lõppkasutajatele lihtsal ja õigeaegsel viisil hüvitist, juhul kui teenusepakkuja ja lõppkasutaja vahelist lepingut ei täideta. Sellised meetmed peaksid olema proportsionaalsed kokkuleppe täitmisel tekkiva viivituse pikkusega. Lõppkasutajad peaksid hüvitist saama vähemalt viivituste eest, mis on pikemad kui üks tööpäev teenuse aktiveerimise, numbri teisaldamise või teenuse lõpetamise korral, ning juhul, kui teenusepakkuja ei ilmu kokkulepitud ajal kohale seadme hoolduseks või paigaldamiseks. Lisahüvitis võiks olla ka tasu automaatse vähendamise vormis, juhul kui üleandev teenusepakkuja peab jätkama oma teenuste pakkumist kuni vastuvõtva teenusepakkuja teenuste aktiveerimiseni.

(283)

Paketid, mis sisaldavad vähemalt kas ühte internetiühenduse teenust või üldkasutatavat numbripõhist isikutevahelise side teenust ja samuti muud teenust, nagu üldkasutatavad numbrivaba isikutevahelise side teenused, lineaarsed ringhäälinguteenused ning masinatevahelised teenused või lõppseadmed, on muutunud üha levinumaks ja konkurentsi seisukohast väga oluliseks. Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil tuleks paketti pidada olemasolevaks, kui paketi elemente pakutakse või müüakse sama teenusepakkuja poolt sama lepingu või tihedalt seotud või liidetud lepingu alusel. Ehkki paketid on sageli tarbijate jaoks kasulikud, võivad need teha teenusepakkuja vahetamise raskemaks või kulukamaks ning suurendada lepinguga seotuks jäämise ohtu. Kui paketi osaks olevate erinevate teenuste ja lõppseadmete suhtes kohaldatakse erinevaid lepingu lõpetamist ja teenusepakkuja vahetamist või lõppseadme omandamist käsitlevaid lepingutingimusi, takistab see tarbijatel kasutada käesoleva direktiivi kohast õigust kogu paketti või selle osa konkureeriva pakkumise vastu välja vahetada. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi teatavaid peamisi sätteid, mis käsitlevad lepingu kokkuvõtlikku teavet, läbipaistvust, lepingu pikkust ja lõpetamist ning teenusepakkuja vahetamist, kohaldada paketi kõigi elementide suhtes, sealhulgas lõppseadme, muude teenuste, näiteks digitaalse sisu või digiteenuste, ning nende elektroonilise side teenuste suhtes, mida asjaomaste sätete kohaldamisala otseselt ei hõlma. Kõiki käesoleva direktiivi alusel kohaldatavaid lõppkasutajate kohustusi konkreetse elektroonilise side teenuse korral, mida pakutakse või müüakse eraldi teenusena, tuleks kohaldada ka siis, kui see on osa paketist, kuhu kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või üldkasutatav numbripõhine isikutevahelise side teenus. Muude lepinguliste küsimuste, näiteks lepingu täitmata jätmise korral kohaldatavate õiguskaitsevahendite suhtes peaksid kehtima normid, mida kohaldatakse paketi vastava elemendi suhtes, näiteks kaupade müüki või digitaalse infosisu pakkumist käsitlevad lepingueeskirjad. Lepingu tingimuste täitmatajätmise või teenuse pakkumata jätmise korral peaks õigus lõpetada enne lepingu kokkulepitud tähtaja lõppu mis tahes element paketist, kuhu kuulub vähemalt internetiühenduse teenus või üldkasutatav numbripõhine isikutevahelise side teenus, andma tarbijale siiski õiguse lõpetada kõik selle paketi elemendid. Et säilitada võimalus pakkujaid hõlpsalt vahetada, ei tohiks tarbijad jääda teenusepakkujaga seotuks lepingu esialgse kehtivusaja lepingulise de facto pikendamise kaudu.

(284)

Numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad peavad pakkuma hädaolukorra side kaudu juurdepääsu hädaabiteenistustele. Erandjuhtudel, nimelt siis, kui see ei ole tehniliselt teostatav, ei pruugi nad olla võimelised pakkuma juurdepääsu hädaabiteenistustele või helistaja asukohale või mõlemale. Sellisel juhul peaksid nad oma tarbijaid sellest lepingus teavitama. Need teenusepakkujad peaksid andma oma tarbijatele esialgses lepingus ja seejärel hädaabiteenistustele juurdepääsu iga muudatuse korral selget ja läbipaistvat teavet näiteks arvetes. Nimetatud teave peaks hõlmama kõiki territoriaalset leviala puudutavaid piiranguid, põhinedes side teenuse kavandatavatel tehnilistel tööparameetritel ning kasutadaoleval infrastruktuuril. Kui teenust ei pakuta ühenduse kaudu, mida hallatakse tagamaks ettenähtud teenusekvaliteeti, peaks teave hõlmama ka juurdepääsu ja helistaja asukohateabe usaldusväärsuse taset võrreldes teenusega, mida pakutakse sellise ühenduse kaudu, võttes arvesse praegust tehnoloogiat ja kvaliteedistandardeid ning käesolevas direktiivis täpsustatud teenuse kvaliteedi parameetreid.

(285)

Lõppkasutajatele peaks olema tagatud tasuta ja maksevahendeid mitte eeldav juurdepääs hädaabiteenistustele hädaolukorra side kaudu ning mis tahes seadme kaudu, mis võimaldavad numbripõhiseid isikutevahelise side teenuseid, sealhulgas liikmesriigis rändlusteenuseid kasutades. Hädaolukorra side on sidevahend, mis hõlmab lisaks kõneside teenustele ka lühisõnumeid, kiirsõnumeid, videot või muid sideliike, näiteks reaalajas tekstiedastust, spetsiaalseid kõneteenuseid ja vahendusteenuseid. Häirekeskuste suutlikkust ja tehnilist varustust arvesse võttes peaksid liikmesriigid saama otsustada, millised numbripõhised isikutevahelise side teenused on asjakohased hädaabiteenistuste jaoks, sealhulgas võimaluse üle piirata need valikud kõneside teenustega ja nende vastega puuetega lõppkasutajate jaoks või lisada kokkuleppel riiklike häirekeskustega täiendavaid võimalusi. Hädaolukorra side saab isiku asemel käivitada sõidukisisese hädaabikõne või määruses (EL) 2015/758 määratletud eCall-kõne abil.

(286)

Liikmesriigid peaksid tagama, et numbripõhise isikutevahelise side teenuste pakkujad tagaksid usaldusväärse ja täpse juurdepääsu hädaabiteenistustele, arvestades riigisiseseid nõudeid ja kriteeriume ning riiklike häirekeskuste suutlikkust. Liikmesriigid peaksid uurima häirekeskuste võimet pidada hädaolukorras sidet rohkem kui ühes keeles. Kui numbripõhist isikutevahelise side teenust ei pakuta ühenduse kaudu, mida hallatakse tagamaks ettenähtud teenusekvaliteeti, ei pruugi teenusepakkuja olla võimeline tagama, et nende teenuse kaudu tehtavad hädaabikõned suunatakse sama usaldusväärsusega kõige sobivamale häirekeskusele. Selliste võrgust sõltumatute teenusepakkujate, st üldkasutatavate elektroonilise side võrkude teenuse pakkujaga integreerimata teenusepakkujate puhul ei pruugi helistaja asukohateabe esitamine olla alati tehniliselt võimalik. Liikmesriigid peaksid tagama, et standardid, mis võimaldavad kõnede täpset ja usaldusväärset suunamist ja ühendamist hädaabiteenistustega, rakendatakse niipea kui võimalik, et võimaldada võrgust sõltumatutel numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujatel täita hädaabiteenistustele juurdepääsuga ning helistaja asukohateabega seonduvaid kohustusi teistelt selliste teenuste pakkujatelt nõutavaga võrreldaval tasemel. Kui asjaomaseid standardeid ja seonduvaid häirekeskuste süsteeme ei ole veel rakendatud, ei peaks võrgust sõltumatutelt numbripõhistelt isikutevahelise side teenustelt nõudma hädaabiteenistuste kättesaadavuse tagamist, välja arvatud tehniliselt võimalikul või majanduslikult tasuval viisil. See võib näiteks tähendada, et liikmesriik määrab hädaolukorra side vastuvõtuks ühe keskse häirekeskuse. Asjaomased teenusepakkujad peaksid siiski teavitama lõppkasutajaid sellest, kui nad ei toeta juurdepääsu Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või helistaja asukohateavet.

(287)

Selleks et parandada liikmesriikidepoolset aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmist seoses hädaabikõnedele vastamise ja nende käsitlemisega, peaks komisjon iga kahe aasta tagant andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kasutamise tulemuslikkuse kohta.

(288)

Liikmesriigid peaksid võtma erimeetmeid, et tagada võrdväärne juurdepääs hädaabiteenistustele, sealhulgas Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112, puuetega lõppkasutajate, eelkõige kurtide, kuulmis- või kõnepuudega ning pimekurtide lõppkasutajate jaoks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustava liidu õigusega. Meetmed võiksid sisaldada puuetega lõppkasutajatele eriotstarbeliste lõppseadmete pakkumist, kui muud kommunikatsiooniviisid ei ole neile sobivad.

(289)

Selleks et parandada liidus reisivate kodanike kaitset ja turvalisust, on vaja Euroopa ühtset hädaabinumbrit 112 rohkem tutvustada. Selleks tuleks mis tahes liikmesriigis reisivatele kodanikele selgitada, eelkõige rahvusvahelistes bussiterminalides, raudteejaamades, sadamates ja lennujaamades ning telefonikataloogides, lõppkasutajale suunatud materjalides ja arvetel antava teabe kaudu, et Euroopa ühtne hädaabinumber 112 kehtib kogu liidus. See on peamiselt liikmesriigi ülesanne, kuid komisjon peaks jätkuvalt toetama ja täiendama liikmesriikide algatusi, mille eesmärk on parandada teadlikkust Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta, ja hindama korrapäraselt üldsuse teadlikkust sellest numbrist.

(290)

Helistaja asukohateave, mis on kohaldatav igasuguse hädaolukorra side suhtes, suurendab kaitstuse taset ja lõppkasutajate julgeolekut ning aitab hädaabiteenistustel täita oma tööülesandeid tingimusel, et häirekeskuste riikliku süsteemi kaudu on tagatud hädaolukorra side ja sellega seotud andmete edastamine asjaomastele hädaabiteenistustele. Helistaja asukohateabe vastuvõtmine ja kasutamine, mis hõlmab nii võrgupõhist asukohateavet kui ka võimaluse korral täiustatud mobiiltelefonipõhist helistaja asukohateavet, peaks olema kooskõlas asjaomaste liidu õigusnormidega isikuandmete töötlemise kohta ja turvameetmetega. Võrgupõhist helistaja asukohateavet pakkuvad ettevõtjad peaksid tegema helistaja asukohateabe hädaabiteenistustele kättesaadavaks kohe, kui kõne jõuab nimetatud teenistusse, sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Samas on käsiseadmepõhised asukoha määramise tehnoloogiad osutunud palju täpsemaks ja kulutõhusamaks tänu Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi, Galileo satelliitsüsteemi ning muude globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide ja WiFi pakutavate andmete kättesaadavusele. Seepärast peaks mobiiltelefoni kaudu saadav helistaja asukohateave täiendama võrgupõhist asukohateavet isegi siis, kui mobiiltelefoni kaudu saadav asukohateave muutub kättesaadavaks üksnes pärast hädaolukorra side loomist. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui mobiiltelefoni kaudu saadav helistaja asukohateave on kättesaadav, edastatakse see kõige asjakohasemale häirekeskusele. See ei pruugi alati olla võimalik, näiteks siis, kui asukohateave ei ole kättesaadav mobiiltelefoni või kasutatava isikutevahelise side teenuse kaudu või kui sellise teabe saamine ei ole tehniliselt teostatav. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et häirekeskused on suutelised hankima ja haldama kättesaadavat helistaja asukohateavet, kui see on teostatav. Helistaja asukohateabe kindlakstegemine ja edastamine peaks olema nii lõppkasutaja kui ka hädaolukorra sidet käsitleva asutuse jaoks tasuta, olenemata side loomise vahendist, näiteks mobiiltelefoni või võrgu kaudu, või edastusvahenditest, näiteks kõnekanal, lühisõnum või IP-l põhinev.

(291)

Helistaja asukoha täpse teabe, puuetega lõppkasutajate võrdväärse juurdepääsu ning kõige sobivamale häirekeskusele kõne suunamisega seonduva tehnoloogia arengule reageerimiseks peaks komisjonil olema õigus võtta delegeeritud õigusaktiga meetmeid, mis on vajalikud hädaolukorra side ühilduvuse, koostalitlusvõime, kvaliteedi, usaldusväärsuse ja järjepidevuse tagamiseks liidus, näiteks funktsionaalseid sätteid, millega määratletakse sideahela eri osapoolte (nt numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujate, võrguoperaatorite ja häirekeskuste) rollid, ning ka tehnilisi sätteid, millega määratakse funktsionaalsete sätete täitmiseks tehnilised vahendid. Sellised meetmed ei tohiks piirata hädaabiteenistuste korraldust liikmesriikides.

(292)

Ühes liikmesriigis asuv kodanik ei saa vajaduse korral ühendust võtta teise liikmesriigi hädaabiteenistustega, kuna hädaabiteenistustel ei pruugi olla teiste liikmesriikide hädaabiteenistuste kontaktandmeid. Seetõttu tuleks luua iga riigi juhtivale hädaabiteenistusele liiduülene turvaline numbrite andmebaas. Kui turvalist andmebaasi ei halda muu organisatsioon, peaks liikmesriikide hädaabiteenistuste E.164 numbrite turvalist andmebaasi haldama BEREC tagamaks, et ühe liikmesriigi hädaabiteenistused saaksid võtta ühendust teise liikmesriigi hädaabiteenistustega.

(293)

Elektroonilise side teenuste abil üldsuse hoiatamine peatse või kujuneva suure hädaolukorra või katastroofi korral on liikmesriikide õiguses erinevalt reguleeritud. Et õigust kõnealuses valdkonnas ühtlustada, tuleks käesoleva direktiivis sätestada, et kui üldsuse hoiatamise süsteemid on sisse seatud, peaksid numbripõhiste isikutevahelise mobiilside teenuste pakkujad edastama üldsusele mõeldud hoiatusi kõigile asjaomastele lõppkasutajatele. Asjaomasteks lõppkasutajateks tuleks pidada neid lõppkasutajaid, kes asuvad geograafilises piirkonnas, mida peatne või kujunev suur hädaolukord või katastroof võib potentsiaalselt tabada hoiatusperioodil, mille on kindlaks määranud pädevad asutused.

(294)

Kui on tagatud tõhus jõudmine kõikide asjaomaste lõppkasutajateni sõltumata nende asukohast või elukohaliikmesriigist ning see vastab andmeturbe kõrgeimale tasemele, peaks liikmesriikidel olema õigus ette näha üldsusele mõeldud hoiatuste edastamist muude üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu kui numbripõhised isikutevahelised mobiilside teenused ja ringhäälingu jaoks kasutatavad ülekandeteenused, või internetiühenduse teenuste vahendusel edastatava mobiilirakenduse kaudu. Selleks et teavitada liikmesriiki sisenevaid lõppkasutajaid sellistest olemasolevatest üldsuse hoiatamise süsteemidest, peaks vastav liikmesriik tagama, et nimetatud lõppkasutajad saavad automaatselt, viivitamata ja tasuta lühisõnumi, mis sisaldab hõlpsalt arusaadavat teavet selle kohta, kuidas saada üldsusele mõeldud hoiatusi, kaasa arvatud mobiilse lõppseadme abil, millel puudub juurdepääs internetiteenustele. Muud kui numbripõhiste isikutevahelise mobiilside teenuste kaudu üldsusele saadetavad hoiatused tuleks lõppkasutajatele edastada kergelt kättesaadaval viisil. Kui üldsuse hoiatamise süsteem põhineb rakendusel, ei peaks see nõudma lõppkasutajatelt sisselogimist või registreerumist ametiasutuste või rakenduse pakkuja juures. Lõppkasutajate asukohaandmeid tuleks kasutada vastavalt direktiivile 2002/58/EÜ. Üldsusele antavate hoiatuste edastamine peaks olema lõppkasutajatele tasuta. Käesoleva direktiivi rakendamise läbivaatamisel võiks komisjon samuti hinnata seda, kas liidu õiguse kohaselt on võimalik ja kas on otstarbekas luua ühtne kogu liitu hõlmav üldsuse hoiatamise süsteem peatsest või kujunevast katastroofist või ulatuslikust hädaolukorrast erinevates liikmesriikides.

(295)

Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks, kas väljapakutud alternatiivsed süsteemid, mis ei kasuta numbripõhiseid isikutevahelise mobiilside teenuseid, on tõepoolest selliste teenustega samaväärsed, võttes hoolikalt arvesse BERECi vastavaid suuniseid. Need suunised tuleks koostada pärast konsulteerimist riikide häirekeskuste eest vastutavate ametiasutustega, et tagada päästeekspertide osalus nende suuniste väljatöötamises ning eri liikmesriikide ametiasutuste ühine arusaam sellest, mida on vaja selliste üldsuse hoiatamise süsteemide täieliku rakendamise tagamiseks liikmesriikides ning selle tagamiseks, et liidu kodanikud oleksid teise liikmesriiki reisides tõhusalt kaitstud.

(296)

Vastavalt harta eesmärkidele ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustustele peaks reguleeriv raamistik tagama kõikidele lõppkasutajatele, sealhulgas puuetega lõppkasutajatele, eakatele ning sotsiaalsete erivajadustega isikutele hõlpsa ja võrdse juurdepääsu soodsa hinnaga kvaliteetsetele teenustele, sõltumata nende elukohast liidus. Amsterdami lõppaktile lisatud 22. deklaratsioonis on sätestatud, et liidu institutsioonid võtavad ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaste meetmete kavandamisel arvesse puuetega inimeste vajadusi.

(297)

Tagamaks, et puuetega lõppkasutajad saavad kasu konkurentsist ja teenusepakkujate valimise võimalusest, nagu enamik lõppkasutajaid, peaksid pädevad asutused vajaduse korral ja riigisiseseid tingimusi arvestades ning pärast puuetega lõppkasutajatega konsulteerimist täpsustama puuetega lõppkasutajatega seonduvaid tarbijakaitsenõudeid, mida üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad peavad täitma. Sellised nõuded võivad eelkõige sisaldada teenusepakkujate kohustust tagada, et puuetega lõppkasutajad saaksid nende teenuseid kasutada samaväärsetel tingimustel, sealhulgas nii hinna, tariifide kui ka kvaliteedi mõttes, kui teised lõppkasutajad, sõltumata kõnealustele teenusepakkujatele tekkivatest mis tahes lisakuludest. Muud nõuded võivad käsitleda teenusepakkujatevahelist hulgimüügikorda. Teenusepakkujatele üleliigse koormuse tekitamise vältimiseks peaksid pädevad asutused kontrollima, kas võrdse juurdepääsu ja valiku eesmärke oleks võimalik saavutada ilma selliste meetmeteta.

(298)

Lisaks toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid ühtlustavale liidu õigusele sätestatakse käesolevas direktiivis uued tugevdatud taskukohasuse ja kättesaadavuse nõuded seonduvate lõpp- ja eriseadmete kohta ning puuetega lõppkasutajatele pakutavate eriteenuste kohta. Seepärast on direktiiviga 2002/22/EÜ ettenähtud vastav kohustus, mille kohaselt liikmesriigid pidid soodustama puuetega lõppkasutajatele suunatud lõppseadmete kättesaadavust, aegunud ja see tuleks kehtetuks tunnistada.

(299)

Numbriinfoteenuse ja kataloogide pakkumise vallas on tulemuslik konkurents välja arenenud muu hulgas komisjoni direktiivi 2002/77/EÜ (39) artikli 5 kohaselt. Selle tõhusa konkurentsi hoidmiseks peaksid kõik numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad, kes jagavad oma lõppkasutajatele numeratsiooniplaani numbreid, olema jätkuvalt kohustatud muutma asjaomase teabe kättesaadavaks õiglasel, kuludele orienteeritud ja mittediskrimineerival viisil.

(300)

Lõppkasutajaid tuleks teavitada nende õigusest otsustada, kas nad soovivad oma andmete lisamist kataloogi. Numbripõhiste isikutevahelise side teenuste pakkujad peaksid kataloogiteenuse pakkujale andmeid kättesaadavaks tehes austama lõppkasutajate otsust. Direktiivi 2002/58/EÜ artikliga 12 tagatakse lõppkasutajate õigus eraelu puutumatusele seoses nende isikuandmete avaldamisega telefonikataloogis.

(301)

Hulgimüügi tasandi meetmed, millega tagatakse lõppkasutajate andmete lisamine andmebaasidesse, peaksid järgima isikuandmete kaitse meetmeid vastavalt määrusele (EL) 2016/679 ning direktiivi 2002/58/EÜ artiklile 12. Ette tuleks näha kulupõhine andmete edastamine teenusepakkujatele (kusjuures liikmesriikidel peaks olema võimalus kehtestada keskne mehhanism mitmekülgse koondteabe andmiseks kataloogiteenuse pakkujatele), samuti võrgule juurdepääsu võimaldamine mõistlikel ning läbipaistvatel tingimustel, et tagada lõppkasutajatele täielik kasu konkurentsist, mis on suuresti võimaldanud teha võimalikuks jaemüügi reguleerimise kaotamise nende teenuste puhul ja kataloogiteenuste pakkumise mõistlikel ning läbipaistvatel tingimustel.

(302)

Pärast kataloogiteenustega seonduva universaalteenuse pakkumise kohustuse kaotamist ning arvestades, et kõnealustel teenustel on olemas toimiv turg, ei ole enam vaja õigust juurdepääsuks numbriinfoteenustele. Riigi reguleerivatel asutustel peaks kõnealusel turul juurdepääsu ja konkurentsi säilitamiseks siiski olema võimalik kehtestada kohustusi ja tingimusi ettevõtjatele, kes kontrollivad lõppkasutajatele juurdepääsu.

(303)

Lõppkasutajatele peaks kõigi liidus uute M-kategooria sõidukite raadiovastuvõtu ja digitaaltelevisiooni vastuvõtu jaoks müüdavate seadmete puhul olema tagatud nende koostalitlusvõime. Liikmesriikidel peaks selliste seadmete puhul olema õigus nõuda ühtlustatud miinimumstandardite kohaldamist. Selliseid standardeid tuleks aeg-ajalt kohandada, pidades silmas tehnoloogia ja turu arengut.

(304)

Kui liikmesriigid otsustavad kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/1535 vastu võtta meetmeid tarbijate raadiovastuvõtjate koostalitlusvõime kohta, peaksid raadioseadmed olema suutelised vastu võtma ja taasesitama raadioteenuseid, mida edastatakse maapealse raadio digitaalringhäälingu või IP-võrkude kaudu, et tagada koostalitlusvõime säilitamine. See võib suurendada ka avalikku julgeolekut, võimaldades kasutajatel kasutada laiemat valikut tehnoloogiaid, et pääseda liikmesriikides juurde hädaolukorda käsitlevale teabele ja sellist teavet vastu võtta.

(305)

Tarbijatele tuleks tagada digitaalteleviisorite võimalikult ulatuslik ühenduvus. Dünaamilistel turgudel on koostalitlusvõime muutuv mõiste. Standardiorganisatsioonid peaksid tegema kõik võimaliku, et tagada asjaomaste standardite areng vastavalt asjaomastele tehnoloogiatele. Sama oluline on ka see, et digitaal televiisorite puhul tagataks selliste ühenduste olemasolu, mis suudavad edastada kõiki vajalikke digitaalsignaali elemente, sealhulgas audio- ja videovooge, ning teavet tingimusjuurdepääsu, teenuse, API ja koopiakaitse kohta. Seega tuleks käesoleva direktiiviga tagada, et võrguoperaatorid, teenusepakkujad ja seadmete tootjad ei piira ühendustega seotud või neis rakendatud funktsioone ja need arenevad edasi vastavalt tehnoloogia arengule. Ühendatud televisiooniteenuste kuvamise ja esitamise seisukohast on ühtse standardi rakendamine turukeskse mehhanismi kaudu tarbijatele kasulik. Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema õigus teha kõnealuse suundumuse toetamiseks poliitikasuundumuste algatusi kooskõlas aluslepingutega.

(306)

Tarbijate raadio- ja televisiooniseadmete koostalitlusvõimet käsitlevad sätted ei piira uute M-kategooria sõidukite raadiovastuvõtjate võimet võtta vastu ja taasesitada ka raadioteenuseid, mida edastatakse maapealse raadio analoogringhäälingu kaudu, samuti ei takista need sätted liikmesriikidel kehtestada kohustusi selleks, et tagada digitaalsete raadiovastuvõtjate võime vastu võtta ja taasesitada maapealse raadio analoogringhäälingu kaudu edastavaid raadioteenuseid.

(307)

Ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist, ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel võtta vastu tehnilisi norme seoses digitaaltelevisiooni maapealsete seadmetega, et valmistada ette tarbijate üleminekut uutele maapealse ringhäälingu standarditele ning vältida seadmete tarnimist, mis kasutuselevõetavatele standarditele ei vastaks.

(308)

Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele ettevõtjatele proportsionaalseid edastamiskohustusi seoses avaliku poliitika õigustatud huvidega, kuid selliseid kohustusi tuleks määrata ainult siis, kui need on vajalikud liikmesriikides vastavalt liidu õigusnormidele selgelt määratletud üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks, ning need peaksid olema proportsionaalsed ja läbipaistvad. Edastamiskohustusi peaks olema võimalik kohaldada kindlaksmääratud meediateenuste pakkujate pakutavate kindlate raadio- ja televisioonikanalite ning lisateenuste suhtes. Liikmesriikide kehtestatavad edastamiskohustused peaksid olema mõistlikud, see tähendab, et selgelt määratletud üldist huvi pakkuvaid eesmärke silmas pidades peaksid need olema proportsionaalsed ja läbipaistvad. Tagamaks, et edastamiskohustused on läbipaistvad, proportsionaalsed ja selgelt määratletud, peaksid liikmesriigid oma õigusega kehtestatavaid edastamiskohustusi objektiivselt põhjendama. Kohustused tuleks kavandada selliselt, et need soodustaksid piisavalt tõhusate investeeringute tegemist infrastruktuuri.

(309)

Selleks et edastamiskohustused arvestaksid tehnoloogia ja turu arengut ning taotletavate eesmärkidega proportsionaalsuse säilitamiseks, tuleks edastamiskohustused korrapäraselt läbi vaadata vähemalt iga viie aasta järel. Vajaduse korral peaks kohustuste puhul olema sätestatud ka proportsionaalse tasu võimalus, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriigi õiguses. Sellisel juhul tuleks liikmesriigi õiguses määrata kindlaks ka asjakohase tasu arvutamiseks kohaldatav meetod. Selle meetodi puhul tuleks vältida ebakõla juurdepääsu parandusmeetmetega, mida riigi reguleerivad asutused võivad kehtestada ringhäälingu jaoks kasutatavate ülekandeteenuste pakkujate suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kui enne 20. detsembrit 2018 allkirjastatud tähtajalises lepingus nähakse ette erinev meetod, võib seda meetodit erandina jätkuvalt kohaldada kuni lepingu kehtivuse lõpuni. Kui puuduvad riigisisesed sätted tasu osas, peaksid raadio- ja televisioonikanalite pakkujad ning nende kanalite edastamiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad saama proportsionaalse tasu kokku leppida lepingus.

(310)

Üldsusele raadio- ja televisiooniülekannete edastamiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude ja teenuste hulka kuuluvad kaabellevivõrgud, IP-televisioon, satelliitvõrgud ja maapealsed ringhäälinguvõrgud. Lisaks sellele võivad sellised võrgud hõlmata ka muid võrke, kuivõrd märkimisväärse hulga lõppkasutajate jaoks on sellised võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend. Televisiooni analoogedastusega seotud edastamiskohustuste kehtestamist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui sellise kohustuse puudumine põhjustaks märkimisväärseid häireid märkimisväärsele hulgale lõppkasutajatele või kui kindlaksmääratud televisioonikanalite puhul puuduvad muud edastusvõimalused. Edastamiskohustuste hulka võib kuuluda selliste teenuste edastamine, mis on välja töötatud spetsiaalselt puuetega lõppkasutajatele võrdväärse juurdepääsu võimaldamiseks. Seega hõlmavad lisateenused puuetega lõppkasutajate juurdepääsu parandamiseks mõeldud teenuseid, näiteks videoteksti, subtiitreid kurtidest ja vaegkuuljatest lõppkasutajatele, audiokirjeldust, helisubtiitreid ja viipekeele tõlget, ning võivad vajaduse korral hõlmata juurdepääsu seonduvatele töötlemata andmetele. Arvestades ühendatud televisiooniteenuste kasvavat pakkumist ja vastuvõtmist ning elektrooniliste saatekavade jätkuvat tähtsust lõppkasutajate valikute jaoks, võivad edastamiskohustused hõlmata saatega seonduvate andmete edastamist, mida on vaja ühendatud tele- ja elektroonilise saatekava funktsioonide toetamiseks. Saadetega seonduvad andmed peaksid hõlmama teavet saate sisu kohta ja selle kohta, kuidas saatele juurde pääseda, mitte saate sisu ennast.

(311)

Helistaja numbri kuvamise võimalused on tänapäevaste telefonijaamade puhul üldjuhul kättesaadavad ja seega saab neid üha enam pakkuda vähese kuluga või kulutusi tegemata. Liikmesriigid ei ole kohustatud kehtestama selliste võimaluste pakkumise kohustusi, kui need on juba olemas. Direktiiviga 2002/58/EÜ kaitstakse kasutajate eraelu puutumatust üksikasjalike arvete puhul, andes kasutajatele võimaluse kaitsta oma õigust eraelu puutumatusele, kui rakendatakse helistaja numbri kuvamist. Selliste teenuste üleeuroopaline arendamine oleks tarbijatele kasulik ja käesolev direktiiv toetab seda. Internetiühenduse teenuste pakkujate levinud tava on anda tarbijatele oma ärinime või kaubamärgiga e-posti aadress. Et tagada, et lõppkasutajatel ei tekiks seotuse efekti, st ohtu kaotada internetiühenduse teenuse muutmise korral juurdepääs e-postile, peaks liikmesriikidel olema õigus kehtestada selliste teenuste pakkujatele kohustus võimaldada taotluse korral kas juurdepääsu e-postile või saata asjaomas(t)ele meilikonto(de)le saadetud e-post edasi. Selliste süsteemi tuleks pakkuda tasuta ja aja jooksul, mida riigi reguleeriv asutus peab sobivaks.

(312)

Teabe avaldamine liikmesriikides tagab, et turul tegutsevad ettevõtjad ja tõenäolised uued turuletulijad mõistavad oma õigusi ja kohustusi ning teavad, kust leida asjakohast üksikasjalikumat teavet. Teabe avaldamine riigi ametlikus väljaandes aitab teistest liikmesriikidest pärit huvilistel leida asjakohast teavet.

(313)

Üleeuroopalise elektroonilise side turu tõhususe ja toimivuse tagamiseks peaks komisjon kontrollima lõppkasutajate jaoks kehtestatava hinna määramisel arvessevõetavaid tasusid ja avaldama sellekohase teabe.

(314)

Liidu õigusnormide õigeks kohaldamiseks peab komisjon teadma, milliseid ettevõtjad tunnistatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks ja millised kohustused on riigi reguleerivad asutused turul tegutsevatele ettevõtjatele kehtestanud. Seepärast on lisaks kõnealuse teabe avaldamisele liikmesriigis vaja, et liikmesriigid esitaksid selle teabe komisjonile. Kui liikmesriigid peavad saatma teabe komisjonile, peaksid nad saama seda teha elektrooniliselt, võttes arvesse kokkulepitud autentimiskorda.

(315)

Turu, ühiskonna ja tehnika arengu, sealhulgas tehniliste standardite muutumise arvessevõtmiseks, võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riskide maandamiseks ning hädaabiteenistustele hädaolukorra side kaudu tõhusa juurdepääsu tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üleliiduline kõnede lõpetamise ühtne maksimummäär püsiühenduse ja mobiilside turgudel, millega võetakse vastu liidu hädaolukorra sidega seonduvad meetmed ning kohandatakse käesoleva direktiivi lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (40) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(316)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu otsuseid, millega lahendatakse liikmesriikide vahelisi kahjulikke piiriüleseid raadiohäireid; määrata kindlaks ühtlustatud või kooskõlastatud lähenemisviis eesmärgiga tegeleda probleemidega, milleks on reguleerimispõhimõtete ebajärjekindel rakendamine riigi reguleerivate asutuste poolt elektroonilise side turgude reguleerimise suhtes, samuti numbrid, sealhulgas numbrivahemikud, numbrite ja tunnuste liikuvus, numbrite ja aadresside translatsioonisüsteemide ning hädaabiteenuste kättesaadavus Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112; muuta standardite ja spetsifikatsioonide rakendamine kohustuslikuks või eemaldada standardite nimekirja kohustuslikust osast standardeid või spetsifikatsioone; võtta vastu tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et asjakohaselt maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske, ning turvaintsidentide teatamisnõuete suhtes kohaldatavaid asjaolusid, vorminguid ja menetlusi; täpsustada kaubeldavate individuaalsete õiguste asjaomaseid üksikasju standardiseeritud elektroonilisel kujul raadiospektri kasutusõiguste loomise ajal; täpsustada väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide füüsilised ja tehnilised näitajad; lubada või takistada reguleerival asutusel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjatele teatavaid juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega seotud kohustusi; ühtlustada teatavaid numbreid või numeratsioonialasid, et käsitleda piiriülest või üleeuroopalist rahuldamata nõudlust numeratsiooniressursside järele ning täpsustada tarbijatele pakutava lepingukokkuvõtte vormi. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (41).

(317)

Lisaks peaks komisjonil olema õigus võtta vajaduse korral vastu soovitusi seoses asjaomaste toote- ja teenuseturgude kindlaksmääramise, siseturu konsolideerimise menetluse kohaste teavituste ning reguleeriva raamistiku sätete ühtlustatud kohaldamisega, olles võtnud hoolikalt arvesse BERECi arvamust.

(318)

Komisjon peaks käesoleva direktiivi toimimise korrapäraselt läbi vaatama eelkõige selleks, et teha kindlaks vajadus seda muuta seoses tehnoloogia ja turutingimuste muutumisega.

(319)

Käesoleva direktiivi toimimise läbivaatamisel hindab komisjon, kas turu arengusuundi ning konkurentsi ja tarbijakaitset arvesse võttes on vajadus sektorispetsiifilise eelneva reguleerimise järele või kas neid sätteid tuleks muuta või kehtetuks tunnistada. Kuna käesolevas direktiivis kehtestatakse elektroonilise side sektorite reguleerimise suhtes uued lähenemisviisid, näiteks laiendatud võimalus laiendada sümmeetrilisi kohustusi esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale ja kaasinvesteeringute regulatiivset kohtlemist, tuleks eelkõige hinnata nende toimimist.

(320)

Tulevased tehnoloogia- ja turuarengud, eelkõige muutused eri elektroonilise side teenuste kasutamises ja nende võimes tagada tõhus juurdepääs hädaabiteenistustele, võivad ohustada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist. Seetõttu peaks BEREC neid arenguid liikmesriikides jälgima ja avaldama korrapäraselt arvamuse, mis sisaldab hinnangut selle kohta, milline on nende arengute mõju käesoleva direktiivi sätete praktilisele kohaldamisele seoses lõppkasutajatega. Komisjon peaks BERECi arvamust hoolikalt arvesse võttes avaldama aruande ja esitama seadusandliku ettepaneku, kui ta peab seda käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

(321)

Direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ, 2002/22/EÜ ja otsuse nr 243/2012/EL artikkel 5 tuleks kehtetuks tunnistada.

(322)

Komisjon peaks jälgima üleminekut kehtivalt raamistikult uuele.

(323)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on elektroonilise side võrkude, elektroonilise side teenuste, nendega seotud vahendite ja teenuste, võrkude ja teenustega seotud lubade andmise tingimuste, raadiospektrikasutuse ja numeratsiooniressursside, elektroonilise side võrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise ning lõppkasutaja kaitse reguleerimise ühtlustatud ja lihtsustatud raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(324)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (42) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(325)

Kohustus võtta käesolev direktiiv üle liikmesriigi õigusesse piirdub sätetega, mida on võrreldes kehtetuks tunnistatud direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb kehtetuks tunnistatud direktiividest.

(326)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XII lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I OSA

RAAMISTIK (SEKTORI KORRALDUSE ÜLDNORMID)

I JAOTIS

KOHALDAMISALA, EESMÄRK JA MÕISTED

I PEATÜKK

Reguleerimisese, eesmärk ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese, kohaldamisala ja eesmärgid

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse elektroonilise side võrke, elektroonilise side teenuseid ja nendega seotud vahendeid ja teenuseid ning teatavaid lõppseadmetega seotud aspekte reguleeriv ühtlustatud raamistik. Käesolevas direktiivis sätestatakse riigi reguleerivate asutuste ja, kui see on kohaldatav, muude pädevate asutuste kohustused ning kehtestatakse kord reguleeriva raamistiku ühtse kohaldamise tagamiseks kogu liidus.

2.   Käesoleva direktiivi eesmärgid on

a)

viia ellu elektroonilise side võrkude ja teenuste siseturg, millega saavutatakse väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt ja käibelevõtmine, jätkusuutlik konkurents, elektroonilise side teenuste koostalitlusvõime, juurdepääsetavus, võrkude ja teenuste turvalisus ning lõppkasutajate kasu, ning

b)

tagada tulemusliku konkurentsi ja valikuvabaduse abil kogu liidus hea kvaliteedi ja taskukohase hinnaga üldkasutatavate teenuste pakkumine, käsitleda olukordi, kus turg ei rahulda tulemuslikult lõppkasutajate, sh puuetega kasutajate vajadusi, et nad saaksid teistega võrdsetel alustel teenustele juurde pääseda, ning kehtestada vajalikud lõppkasutajate õigused.

3.   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta:

a)

kohustusi, mis on elektroonilise side võrkude või teenuste abil osutatavate teenuste kohta kehtestatud liidu õiguse kohaselt liikmesriigi õigusega või liidu õigusega;

b)

meetmeid, mis on võetud liidu tasandil või liikmesriikide tasandil liidu õiguse kohaselt, et saavutada üldist huvi pakkuvad eesmärgid, eriti eesmärgid, mis on seotud isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga;

c)

liikmesriikide poolt avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil võetud meetmeid;

d)

määruste (EL) nr 531/2012 ja (EL) 2015/2120 ning direktiivi 2014/53/EL kohaldamist.

4.   Komisjon, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja asjaomased asutused tagavad isikuandmete töötlemise vastavuse liidu andmekaitsenormidele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„elektroonilise side võrk“ – ülekandesüsteemid, mis võivad, aga ei pruugi põhineda püsitaristul või kesksel juhtimisel, ja vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrguelemendid, mis ei ole aktiivsed, mis võimaldavad edastada signaale kaabli kaudu, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, püsivõrke (ahel- ja pakettkommuteeritud võrgud, k.a internet) ja mobiilsidevõrke, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälinguvõrke ja kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;

2)

„väga suure läbilaskevõimega võrk“ – kas elektroonilise side võrk, mis koosneb vähemalt kuni teenuse pakkumise kohas asuva jaotuspunktini täielikult optilisest kiust, või elektroonilise side võrk, mis suudab sideliikluse tippkoormuse tingimustes pakkuda kättesaadava alla- ja üleslüli ribalaiuse, toimekindluse, vigadega seotud parameetrite ning hilistuse ja selle varieeruvuse näitajate osas samalaadset võrgu jõudlust; võrgu jõudlust võib pidada samalaadseks hoolimata sellest, et lõppkasutaja kogemus võib varieeruda, kuna võrku ja võrgu lõpp-punkti ühendavate meediumide omadused on erinevad;

3)

„riikidevahelised turud“ – artikli 65 kohaselt kindlaks määratud rohkem kui ühes liikmesriigis asuvad turud, mis hõlmavad kogu liidu või märkimisväärse osa sellest;

4)

„elektroonilise side teenus“ – elektroonilise side võrkude kaudu tavaliselt tasu eest osutatav teenus, välja arvatud teenused, millega osutatakse või mille abil teostatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste abil edastatava sisu redigeerimist, mis hõlmab järgmist tüüpi teenuseid:

a)

määruse (EL) 2015/2120 artikli 2 teise lõigu punktis 2 määratletud internetiühenduse teenus;

b)

isikutevahelise side teenus;

c)

teenused, mis seisnevad tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, näiteks masinatevaheliste teenuste pakkumiseks ja ringhäälingu jaoks kasutatavad ülekandeteenused;

5)

„isikutevahelise side teenus“ – tavaliselt tasu eest osutatav teenus, mis võimaldab elektroonilise side võrkude kaudu isikutevahelist otsest ja interaktiivset teabevahetust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja(d), see ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist ja interaktiivset suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähemolulise lisavõimalusena;

6)

„numbripõhine isikutevahelise side teenus“ – isikutevahelise side teenus, mis ühendub avalikult eraldatud numeratsiooniressurssidega, nimelt riigi või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbritega, või riigi või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbritega side võimaldamise kaudu;

7)

„numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – isikutevahelise side teenus, mis ei ühendu avalikult eraldatud numeratsiooniressursside abil, nimelt riigi või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil, või mis ei võimalda sidet riigi või rahvusvahelisse numbrite numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbritega;

8)

„üldkasutatav elektroonilise side võrk“ – elektroonilise side võrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt avalikult kättesaadavate elektroonilise side teenuste pakkumiseks ning mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;

9)

„võrgu lõpp-punkt“ – füüsiline koht, kus lõppkasutajale pakutakse juurdepääsu üldkasutatavale elektroonilise side võrgule ning kus identifitseeritakse võrgu lõpp-punkt konkreetse võrguaadressi abil, juhul kui võrgus kasutatakse kommuteerimist või marsruutimist, mis võib olla seotud lõppkasutaja numbri või nimega;

10)

„seotud vahendid“ – elektroonilise side võrgu või teenusega seotud teenused, füüsilised infrastruktuurid ja muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste pakkumist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha, ning mis hõlmavad ehitisi või ehitiste sissepääse, hoonesiseseid juhtmestikke, antenne, torne ja muid tugikonstruktsioone, kaablikanalisatsiooni, juhtmeid, maste, pääsuluuke ja kaablikappe;

11)

„seotud teenus“ – elektroonilise side võrgu või teenusega seotud teenus, mis võimaldab või toetab teenuste pakkumist, iseteenindust või automaatteenuseid kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võib seda teha, ning mis hõlmab numbri transleerimist või samaväärset funktsionaalsust pakkuvaid süsteeme, tingimusjuurdepääsusüsteeme ja elektroonilisi saatekavasid, samuti muid teenuseid nagu identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus;

12)

„tingimusjuurdepääsusüsteem“ – tehniline vahend, autentimissüsteem ja/või kord, millega tehakse arusaadaval kujul juurdepääs kaitstud raadio- või teleringhäälinguteenusele sõltuvaks abonementlepingust või muul kujul antavast eelnevast individuaalsest loast;

13)

„kasutaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või taotleb selle kasutamist;

14)

„lõppkasutaja“ – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid;

15)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või taotleb selle kasutamist eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandustegevuse, äritegevuse, oskustöö või erialaga;

16)

„elektroonilise side võrgu pakkumine“ — elektroonilise side võrgu loomine, käitamine, juhtimine või teistele kasutada andmine;

17)

„täiustatud digitaaltelevisiooniseadmed“ – teleritega ühendatavad digiboksid või integreeritud seadmetega digitelerid, mis suudavad vastu võtta interaktiivseid digitaaltelevisiooni teenuseid;

18)

„rakendusliides“ – ringhäälinguorganisatsioonide või teenusepakkujate pakutav rakendustevaheline tarkvaraliides ja täiustatud digitaaltelevisiooniseadmete vahendid digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks;

19)

„raadiospektri jaotamine“ – kindlaksmääratud raadiospektri sagedusala määramine üht või mitut liiki raadiosideteenuste kasutamiseks, vajaduse korral konkreetsete tingimuste kohaselt;

20)

„kahjulik raadiohäire“ – häire, mis seab ohtu raadionavigatsiooniteenuse või muude turvateenuste kasutamise või mis muul viisil oluliselt moonutab, takistab või korduvalt katkestab raadiosideteenust, mis toimib vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele, liidu või riigi normidele;

21)

„võrkude ja teenuste turvalisus“ – elektroonilise side võrkude ja teenuste suutlikkus panna teatava kindlusega vastu mis tahes tegevusele, mis kahjustab elektroonilise side võrkude või teenuste endi, nende võrkude või teenuste kaudu pakutavate või kättesaadavate salvestatud, edastatud või töödeldud andmete või seotud teenuste käideldavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust;

22)

„üldluba“ – liikmesriigi loodud õiguslik raamistik, millega tagatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise õigused ja kehtestatakse sektorispetsiifilised kohustused, mida võib kohaldada kõigi või teatud liiki elektroonilise side võrkude ja teenuste suhtes vastavalt käesolevale direktiivile;

23)

„väikese levialaga traadita juurdepääsupunkt“ – raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega väikeseade, mis kasutab loaalust või loavaba spektrit või neid mõlemat, mida võib kasutada osana üldkasutatavast elektroonilise side võrgust, mis võib olla varustatud ühe või mitme väikese või peidetud antenniga ja mis võimaldab kasutajatele traadita juurdepääsu mobiilsetele elektroonilise side võrkudele või püsivõrkudele;

24)

„raadio-kohtvõrk“ – väikese võimsuse ja tööulatusega traadita juurdepääsusüsteem, mille puhul oht tekitada raadiohäireid teiste kasutajate poolt vahetus läheduses kasutatavatele muudele süsteemidele on väike ja mis kasutab ainuõiguseta ühtlustatud raadiospektrit;

25)

„ühtlustatud raadiospekter“ – raadiospekter, mille kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega seotud ühtlustatud tingimused on kehtestatud tehniliste rakendusmeetmetega vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artiklile 4;

26)

„raadiospektri ühiskasutus“ – kahe või enama kasutaja juurdepääs samade raadiospektri sagedusalade kasutamisele kindlaksmääratud ühiskasutuskorra alusel, mis on üldloa või raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste või nende kahe kombinatsiooni põhjal lubatud, sh vastab sellistele õiguslikele lähenemisviisidele nagu litsentsitud ühiskasutus, mille eesmärk on hõlbustada raadiospektri sagedusala ühiskasutust vastavalt kõigi asjaosaliste vahelisele siduvale kokkuleppele kooskõlas raadiospektri kasutusõigustes sisalduvate ühiskasutusreeglitega, et tagada kõigile kasutajatele prognoositav ja usaldusväärne ühiskasutuse kord, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist;

27)

„juurdepääs“ – vahendite või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele määratletud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte, eesmärgiga pakkuda elektroonilise side teenuseid, sealhulgas kui neid kasutatakse infoühiskonna teenuste või ringhäälingu sisuteenuste pakkumiseks; muu hulgas hõlmab see järgmist: juurdepääs võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine fikseeritud või fikseerimata vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste pakkumiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääs füüsilisele infrastruktuurile, sealhulgas hoonetele, kaablikanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääs vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääs eeltellimise, teenuste pakkumise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remondi taotluste ning arvelduse teabesüsteemidele või andmebaasidele; juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset funktsiooni pakkuvatele süsteemidele; juurdepääs püsivõrkudele ja mobiilsidevõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääs digitaaltelevisiooniteenuste tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääs virtuaalvõrguteenustele;

28)

„vastastikune sidumine“ – spetsiifiline juurdepääsu liik, mida kasutatakse üldkasutatava võrgu operaatorite vahel ühe ja sama ettevõtja või eri ettevõtjate kasutatavate üldkasutatavate elektroonilise side võrkude füüsilise ja loogilise ühendamise teel, mis võimaldab ühe ettevõtja tarbijatel suhelda sama või muu ettevõtja tarbijatega või kasutada teise ettevõtja osutatavaid teenuseid, kui teenuseid võivad osutada seotud isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule;

29)

„operaator“ – ettevõtja, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavat elektroonilise side võrguteenust või sellega seotud vahendeid;

30)

„kliendiliin“ – füüsiline ühendus, mida mööda liiguvad elektroonilise side signaalid ja mis ühendab võrgu lõpp-punkti jaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas püsivõrgus;

31)

„kõne“ – üldkasutatava isikutevahelise side teenuse abil loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset kõnesidet;

32)

„kõneside teenus“ – üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis otse või kaudselt võimaldab riigisiseste või riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede algatamist ja vastuvõtmist riigi või riigi ja rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või numbrite abil;

33)

„geograafiline number“ – liikmesriigi numeratsiooniplaani number, milles osa numbrikohti tähistab geograafilist piirkonda ja mida kasutatakse kõnede suunamiseks võrgu lõpp-punkti füüsilisse asukohta;

34)

„mittegeograafiline number“ – liikmesriigi numeratsiooniplaani number, mis ei ole geograafiline number, näiteks mobiiltelefonide numbrid ning tasuliste ja tasuta teenuste numbrid;

35)

„spetsiaalne kõneteenus“ – reaalajas multimeedia-kõneteenus, mis võimaldab kahesuunalist sümmeetrilist liikuva video, teksti ja hääle reaalajas edastamist kahes või enamas asukohas olevate kasutajate vahel;

36)

„häirekeskus“ – füüsiline koht, kus ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side esimesena vastu võetakse;

37)

„kõige sobivam häirekeskus“ – häirekeskus, mis on vastutavate ametiasutuste poolt määratud vastama teatavast piirkonnast tulevale või teatavat liiki hädaolukorra sidele;

38)

„hädaolukorra side“ – isikutevahelise side teenuse kaudu lõppkasutaja ja häirekeskuse vahel toimuv side, mille eesmärk on paluda ja saada hädaabi hädaabiteenistuselt;

39)

„hädaabiteenistus“ – teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades, kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele, era- või riigivarale või keskkonnale;

40)

„helistaja asukohateave“ – avaliku mobiilsidevõrgu kontekstis – töödeldud andmed, mis on saadud võrgu infrastruktuurist või mobiiltelefonist ning viitavad lõppkasutaja mobiilse lõppseadme geograafilisele asukohale –, ja üldkasutatava püsivõrgu kontekstis – andmed võrgu lõpp-punkti füüsilise aadressi kohta;

41)

„lõppseade“ – komisjoni direktiivi 2008/63/EÜ (43) artikli 1 punktis 1 määratletud lõppseade;

42)

„turvaintsident“ – sündmus, mis tegelikult kahjustab elektroonilise side võrkude ja teenuste turvalisust.

II PEATÜKK

Eesmärgid

Artikkel 3

Üldised eesmärgid

1.   Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete täitmisel võtavad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused kõik mõistlikud meetmed, mis on vajalikud ja proportsionaalsed, et saavutada lõikes 2 sätestatud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka liikmesriigid, komisjon, raadiospektripoliitika töörühm ja BEREC.

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused aitavad oma pädevuste piires kaasa sõna- ja teabevabaduse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe edendamisele suunatud põhimõtete rakendamisele.

2.   Käesoleva direktiivi kontekstis järgivad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused, samuti BEREC, komisjon ja liikmesriigid kõiki alljärgnevaid üldeesmärke, mis ei ole loetletud tähtsuse järjekorras:

a)

edendavad kõigi liidu kodanike ja ettevõtjate ühendust väga suure läbilaskevõimega võrkudega, sealhulgas püsi-, mobiilside- ja traadita võrkudega, nende juurdepääsu kõnealustele võrkudele ja kõnealuste võrkude käibelevõtmist;

b)

toetavad konkurentsi elektroonilise side võrkude ja nendega seotud vahendite pakkumisel, sh tõhusat infrastruktuuripõhist konkurentsi, ning elektroonilise side teenuste ja seotud teenuste pakkumisel;

c)

aitavad kaasa siseturu arengule ning kõrvaldavad selleks kogu liidus allesjäänud takistused, mis mõjutavad ühest küljest investeeringuid elektroonilise side võrkudesse, elektroonilise side teenustesse, nendega seotud vahenditesse ja teenustesse ning teisest küljest nende võrkude, vahendite ja teenuste pakkumist, ning soodustavad nende jaoks ühetaoliste tingimuste loomist; selleks töötavad nad välja ühised normid ja prognoositava regulatiivse lähenemisviisi, soosivad tegelikku, tõhusat ja koordineeritud raadiospektri kasutust, avatud innovatsiooni, üleeuroopaliste võrkude loomist ja arendamist, üleeuroopaliste teenuste pakkumist, kättesaadavust ja koostalitlusvõimet ning läbivühenduvust;

d)

edendavad liidu kodanike huve sellega, et tagavad ühenduse väga suure läbilaskevõimega võrkudega, sealhulgas püsi-, mobiilside- ja traadita võrkudega ning elektroonilise side teenustega, ja nende laialdase kättesaadavuse ja käibelevõtmise, võimaldades tulemusliku konkurentsi põhjal maksimaalset kasu valikuvõimaluste, hinna ja kvaliteedi näol, hoiavad ülal võrkude ja teenuste turvalisust, tagavad vajalike sektorispetsiifiliste normide kaudu lõppkasutajate kaitse kõrge ja ühtse taseme ning pööravad tähelepanu konkreetsete sotsiaalsete rühmade, eeskätt puuetega lõppkasutajate, eakate lõppkasutajate ja sotsiaalsete erivajadustega lõppkasutajate vajadustele, näiteks taskukohaste hindade järele, ning valikule ja võrdväärsele juurdepääsule puuetega lõppkasutajate jaoks.

3.   Kui komisjon kehtestab võrdlusaluseid ja koostab aruandeid liikmesriikide meetmete tõhususe kohta lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamisel, abistavad komisjoni vajaduse korral liikmesriigid, riigi reguleerivad asutused, BEREC ja raadiospektripoliitika töörühm.

4.   Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused tegutsevad lõikes 2 osutatud ja käesolevas lõikes nimetatud üldiste eesmärkide saavutamiseks muu hulgas järgmiselt:

a)

edendavad reguleerimise prognoositavust, tagades asjakohastel läbivaatamisperioodel järjepidevad reguleerimispõhimõtted ning tehes koostööd omavahel, BERECi, raadiospektripoliitika töörühma ja komisjoniga;

b)

tagavad, et ühesugustes olukordades ei toimu elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujate diskrimineerimist;

c)

kohaldavad liidu õigust tehnoloogianeutraalsuse põhimõtete kohaselt, kuivõrd see on kooskõlas lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamisega;

d)

edendavad tulemuslikku investeerimist uutesse ja täiustatud infrastruktuuridesse ning nende infrastruktuuride alast innovatsiooni, tagades seejuures, et juurdepääsukohustustes võetakse asjakohaselt arvesse investeerivate ettevõtjate riske, ning võimaldades erinevaid koostöövorme investorite ja juurdepääsu soovivate isikute vahel, et hajutada investeerimisriske, tagades samal ajal turukonkurentsi ja mittediskrimineerimise põhimõtte säilitamise;

e)

võtavad nõuetekohaselt arvesse infrastruktuuri, konkurentsi, lõppkasutajatega seotud tingimuste eripära ning eelkõige tarbijaid liikmesriikide erinevates geograafilistes piirkondades, sh kohalikku infrastruktuuri, mida haldavad mittetulunduslikul eesmärgil füüsilised isikud;

f)

kehtestavad regulatiivseid eelkohustusi ainult ulatuses, mis on vajalik, et tagada tõhus ja jätkusuutlik konkurents lõppkasutajate huvides ning lõdvendavad eelkohustusi või kaotavad need niipea, kui see tingimus on täidetud.

Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused tegutsevad erapooletult, objektiivselt, läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt.

Artikkel 4

Raadiospektripoliitika strateegiline planeerimine ja koordineerimine

1.   Liikmesriigid teevad omavahel ja komisjoniga koostööd raadiospektri kasutamise strateegilisel planeerimisel, koordineerimisel ja ühtlustamisel liidus kooskõlas elektroonilise side siseturu rajamist ja toimimist käsitleva liidu poliitikaga. Selleks võtavad nad muu hulgas arvesse liidu poliitika majanduslikke, julgeoleku, tervise, avalike huvide, sõnavabadusega seonduvaid, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiospektri kasutajaskondade erinevaid huve, et tagada raadiospektri optimaalne kasutamine ning vältida kahjulikke raadiohäireid.

2.   Liikmesriigid edendavad raadiospektripoliitikaga seotud lähenemisviiside koordineerimist liidus ning vajaduse korral ühtlustatud tingimusi seoses elektroonilise side siseturu loomiseks ja toimimiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamisega, tehes koostööd omavahel ja komisjoniga.

3.   Liikmesriigid teevad kooskõlas lõikega 1 omavahel ja komisjoniga ning nende taotlusel ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd raadiospektripoliitika töörühma kaudu, et toetada liidus raadiospektripoliitika lähenemisviiside strateegilist planeerimist ja koordineerimist, tehes järgmist:

a)

töötades käesoleva direktiivi rakendamiseks välja parimad tavad raadiospektriga seotud küsimustes;

b)

hõlbustades liikmesriikidevahelist koordineerimist, et rakendada käesolevat direktiivi ja muid liidu õigusakte ning panustada siseturu väljaarendamisse;

c)

koordineerides oma lähenemisviise raadiospektri eraldamisele ja kasutamise lubamisele ning avaldades aruandeid või arvamusi raadiospektriga seotud küsimuste kohta.

BEREC osaleb küsimuste puhul, mis seonduvad tema pädevusega raadiospektrialase turu reguleerimise ja konkurentsi valdkonnas.

4.   Komisjon võib esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepanekuid raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide algatamiseks, raadiospektri kasutuse strateegilise planeerimise ja ühtlustamise poliitikasuundade ja eesmärkide sätestamiseks vastavalt käesolevale direktiivile ning ühtlustatud raadiospektri vabastamiseks ühiskasutuseks ja kasutuseks, mille suhtes ei kehti individuaalsed kasutusõigused, võttes seejuures hoolikalt arvesse raadiospektripoliitika töörühma arvamust.

II JAOTIS

INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS JA JUHTIMINE

I PEATÜKK

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused

Artikkel 5

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga käesoleva direktiiviga ette nähtud ülesandega tegeleb selleks pädev asutus.

Käesoleva direktiivi kohaldamisala raames vastutavad riigi reguleerivad asutused vähemalt järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)

rakendavad turu eelreguleerimismeetmed, sh kehtestavad juurdepääsu- ja vastastikuse sidumise kohustused;

b)

tagavad ettevõtjatevaheliste vaidluste lahendamise;

c)

haldavad raadiospektrit ja viivad ellu otsuseid, või kui need ülesanded on antud mõnele muule pädevale asutusele, annavad nõu raadiospektri kasutusõiguste osas elektroonilise side võrkude ja teenuste puhul seoses riiklike protsesside nende elementidega, mis käsitlevad turu kujundamist ja konkurentsi;

d)

annavad panuse elektroonilise side sektoris lõppkasutajate õiguste kaitsesse, asjakohasel juhul teiste pädevate asutustega koordineeritult;

e)

hindavad ja jälgivad tähelepanelikult turu kujunemist ja konkurentsiküsimusi seoses avatud internetiühendusega;

f)

hindavad ebaõiglast koormust ja arvutavad universaalteenuse pakkumise netokulu;

g)

tagavad numbrite liikuvuse teenusepakkujate vahel;

h)

tegelevad kõikide muude käesoleva direktiiviga riigi reguleerivatele asutustele pandud ülesannetega.

Liikmesriigid võivad riigi reguleerivatele asutustele määrata muid käesolevas direktiivis ja liidu õigusaktides sätestatud ülesandeid, eelkõige turukonkurentsi või turule sisenemisega seotud ülesandeid, näiteks üldloa andmine, ning BERECile antud rolliga seotud ülesandeid. Kui turukonkurentsi või turule sisenemisega seotud ülesanded antakse mõnele muule pädevale asutusele, peab viimane enne otsuse tegemist konsulteerima riigi reguleeriva asutusega. BERECi abistamise eesmärgil on riigi reguleerivatel asutustel õigus koguda turuosalistelt vajalikke andmeid ja muud teavet.

Liikmesriigid võivad riigi reguleerivatele asutustele panna siseriikliku õiguse, sealhulgas liidu õigust rakendava siseriikliku õigusega muid ülesandeid.

Eelkõige peavad liikmesriigid edendama käesoleva direktiivi ülevõtmisel riigi reguleerivate asutuste pädevuse stabiilsust seoses ülesannete jaotusega, mis tuleneb 2009. aastal muudetud liidu elektroonilise side õigusraamistikust.

2.   Sama liikmesriigi või teiste liikmesriikide reguleerivad ja muud pädevad asutused sõlmivad vajaduse korral regulaarse koostöö soodustamiseks üksteisega koostöölepinguid.

3.   Liikmesriigid avaldavad oma reguleerivate ja muude pädevate asutuste ülesanded lihtsalt juurdepääsetaval kujul eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid ühist huvi pakkuvates küsimustes konsulteerimise ja koostöö kõnealuste asutuste vahel ning kõnealuste asutuste ja nende riigiasutuste vahel, kes vastutavad konkurentsiõiguse ja tarbijakaitseõiguse rakendamise eest. Kui asutusi, kes on pädevad tegelema selliste küsimustega, on rohkem kui üks, tagavad liikmesriigid, et iga asutuse vastavad ülesanded avaldatakse lihtsalt juurdepääsetaval kujul.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõik oma reguleerivad ja muud pädevad asutused, kellele on käesoleva direktiivi alusel ülesandeid määratud, ja nende kohustused ning kõik muudatused nimetatud teabes.

Artikkel 6

Riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste sõltumatus

1.   Liikmesriigid kindlustavad riigi reguleerivate asutuste ja muude pädevate asutuste sõltumatuse, tagades, et kõnealused asutused on juriidiliselt eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud kõigist elektroonilise side võrke, seadmeid ja teenuseid pakkuvatest füüsilistest või juriidilistest isikutest. Liikmesriigid, kes säilitavad omandi või kontrolli elektroonilise side võrke või teenuseid pakkuvates ettevõtjates, tagavad reguleeriva funktsiooni tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud toimingutest.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivad ja muud pädevad asutused teostavad oma õigusi erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt. Liikmesriigid tagavad, et neil on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised, rahalised ja inimressursid.

Artikkel 7

Riigi reguleeriva asutuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1.   Riigi reguleeriva asutuse juht või riigi reguleerivas asutuses seda funktsiooni täitva esinduskogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse vähemalt kolme aasta pikkuseks ametiajaks ning nad valitakse tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute seast nende teenete, oskuste, teadmiste ja kogemuste põhjal avatud ja läbipaistva valikumenetluse kohaselt. Liikmesriigid tagavad otsustuste tegemise järjepidevuse.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleeriva asutuse juhti või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmeid ja nende asendusliikmeid saab ametiaja jooksul ametist vabastada üksnes juhul, kui nad ei vasta enam tingimustele, mis on nende ametiülesannete täitmiseks eelnevalt liikmesriigi õiguses sätestatud.

3.   Asjaomase riigi reguleeriva asutuse juhi või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmete ametist vabastamise otsus tuleb ametist vabastamise ajal avalikustada. Riigi reguleeriva asutuse ametist vabastatud juhile või, kui see on asjakohane, vastavat ülesannet täitva esinduskogu liikmetele esitatakse vabastamise põhjused. Kui vabastamise põhjuseid ei ole avaldatud, avaldatakse need nimetatud isiku taotluse korral. Liikmesriigid tagavad, et otsuse faktilist ja juriidilist külge saab vaidlustada kohtus.

Artikkel 8

Riigi reguleerivate asutuste poliitiline sõltumatus ja vastutus

1.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, tegutsevad riigi reguleerivad asutused, sealhulgas sisemenetluste väljatöötamisel ja personali töö korraldamisel, sõltumatult ja objektiivselt, toimivad läbipaistvalt ja vastutustundlikult kooskõlas liidu õigusega ning nad ei taotle ega täida ühegi teise organi juhiseid kõnealuste ülesannete täitmisel, mis on neile määratud liidu õigust rakendava liikmesriigi õigusega. See ei välista liikmesriigi riigiõiguse kohast järelevalvet. Riigi reguleeriva asutuse otsuseid võivad peatada või tühistada üksnes artikli 31 kohaselt asutatud edasikaebusi käsitlevad organid.

2.   Riigi reguleerivad asutused annavad igal aastal muu hulgas aru elektroonilise side turu olukorra, enda tehtud otsuste, oma personali ja rahaliste ressursside ning nende ressursside jaotuse, aga ka tulevikuplaanide kohta. Aruanded avalikustatakse.

Artikkel 9

Riigi reguleerivate asutuste regulatiivne suutlikkus

1.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivatel asutustel on eraldiseisev aastaeelarve ja nad on eraldatud eelarve täitmisel sõltumatud. Eelarved avalikustatakse.

2.   Ilma et see piiraks kohustust tagada, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised ja inimressursid, et tulla toime neile pandud ülesannetega, ei välista rahaline sõltumatus järelevalvet või kontrolli vastavalt liikmesriigi riigiõigusele. Kontrolli riigi reguleeriva asutuse eelarve üle teostatakse läbipaistvalt ja selle tulemused avaldatakse.

3.   Liikmesriigid tagavad samuti, et riigi reguleerivatel asutustel on piisavad rahalised ja inimressursid, mis võimaldavad neil aktiivselt osaleda BERECi töös ja sellele kaasa aidata.

Artikkel 10

Riigi reguleerivate asutuste osalemine BERECi töös

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomased riigi reguleerivad asutused toetavad aktiivselt BERECi eesmärke reguleerimise koordineeritumaks ja ühtsemaks muutmisel.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad asutused järgivad riigisiseseid turgusid käsitlevate otsuste vastuvõtmisel hoolikalt BERECi vastu võetud suuniseid, arvamusi, soovitusi, ühiseid seisukohti, parimaid tavasid ja metoodikaid.

Artikkel 11

Koostöö riigi ametiasutustega

Riigi reguleerivad asutused, muud käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused ja riigi konkurentsiasutused varustavad üksteist teabega, mis on vajalik käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Vahetatava teabe puhul kohaldatakse liidu andmekaitsenorme ning teabe vastu võtnud asutus peab tagama sama konfidentsiaalsustaseme kui asutus, kust teave pärit on.

II PEATÜKK

Üldluba

1. jagu

Üldnormid

Artikkel 12

Elektroonilise side võrkude ja teenuste üldluba

1.   Liikmesriigid tagavad elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabaduse käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel. Selle saavutamiseks ei tee liikmesriigid ettevõtjatele takistusi elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumisel, välja arvatud juhul, kui see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 52 lõikes 1 sätestatud põhjustel. Elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumise vabaduse piirangud peavad olema piisavalt põhjendatud ja nendest tuleb komisjonile teatada.

2.   Ilma et see piiraks artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustusi või artiklites 46 ja 94 osutatud kasutusõigusi, võib elektroonilise side võrke ja teenuseid, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid, pakkuda ainult üldloa alusel.

3.   Kui liikmesriik leiab, et teatamiskohustus on üldloa alusel tegutseva ettevõtja puhul põhjendatud, võib liikmesriik ettevõtjalt nõuda üksnes teatise esitamist riigi reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele. Liikmesriik ei nõua sellistelt ettevõtjatelt, et nad peavad saama kõnealuselt asutuselt või muult ametiasutuselt selgesõnalise otsuse või muu haldusakti enne, kui nad hakkavad üldloast tulenevaid õigusi teostama.

Kui teatise esitamine on nõutav, võib ettevõtja pärast teatise esitamist hakata tegutsema, järgides käesoleva direktiivi kohaseid kasutusõigusi käsitlevaid sätteid.

4.   Lõikes 3 osutatud teatis ei sisalda muud kui füüsilise või juriidilise isiku deklaratsiooni riigi reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele selle kohta, et alustatakse elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumist, ja minimaalset teavet, mis on vajalik, et BEREC ja nimetatud asutus saaks pidada elektroonilise side võrkude ja -teenuste pakkujate registrit või nimekirja. Kõnealune teave peab piirduma järgmiste andmetega:

a)

pakkuja nimi;

b)

pakkuja õiguslik staatus, vorm ja registreerimisnumber, kui pakkuja on liidus registreeritud äriregistris või muus samalaadses avalikus registris;

c)

pakkuja peamise tegevuskoha geograafiline aadress liidus, kui see on olemas, ja kui tal on mõnes liikmesriigis täiendav filiaal, siis ka selle geograafiline aadress;

d)

pakkuja veebiaadress, mis on seotud elektroonilise side võrkude ja/või teenuste pakkumisega, kui see on olemas;

e)

kontaktisik ja kontaktandmed;

f)

nende võrkude või teenuste lühike kirjeldus, mida kavatsetakse pakkuda;

g)

asjaomased liikmesriigid ning

h)

tegevuse alustamise eeldatav kuupäev.

Liikmesriigid ei tohi kehtestada täiendava ega eraldi teavitamise nõudeid.

Et ühtlustada teavitamisnõudeid, avaldab BEREC suunised teatise vormide kohta ja haldab liidu andmebaasi pädevatele asutustele esitatud teadetest. Selleks edastavad pädevad asutused BERECile põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt iga saadud teate. Teated, mis on pädevatele asutustele esitatud enne 21. detsembrit 2020, edastatakse BERECile hiljemalt 21. detsembriks 2021.

Artikkel 13

Üldloa ning raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõigustega seotud tingimused ja erikohustused

1.   Elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumise üldloale ning raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõigustele võib seada ainult I lisas loetletud tingimusi. Need tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad. Raadiospektri kasutusõiguste osas peavad need tingimused tagama raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutuse vastavalt artiklitele 45 ja 51 ning numeratsiooniressursside kasutusõiguste osas artiklile 94.

2.   Erikohustused, mida võib kehtestada elektroonilise side võrkusid ja teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele artikli 61 lõigete 1 ja 5 ning artiklite 62, 68 ja 83 kohaselt, või universaalteenust pakkuma määratud ettevõtjatele käesoleva direktiivi kohaselt, on õiguslikult lahus üldloast tulenevatest õigustest ja kohustustest. Selleks, et süsteem oleks läbipaistev, viidatakse üldloas kriteeriumidele ja korrale, mida kohaldatakse selliste erikohustuste kehtestamisel üksikettevõtjatele.

3.   Üldluba sisaldab ainult kõnealusele sektorile iseloomulikke tingimusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi I lisa A, B ja C osades, ega kattu tingimustega, mida kohaldatakse muu siseriikliku õiguse põhjal.

4.   Raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutusõiguse andmisel ei dubleeri liikmesriigid üldloa tingimusi.

Artikkel 14

Seadmete paigaldamise õiguste ja võrkude vastastikuse sidumise õiguste kasutamist soodustavad deklaratsioonid

Ettevõtja taotluse korral väljastavad pädevad asutused ühe nädala jooksul standarddeklaratsiooni, milles kinnitatakse vajaduse korral, et ettevõtja on esitanud artikli 12 lõike 3 kohase teatise. Nimetatud deklaratsioonides täpsustatakse, millistel tingimustel on üldloa alusel elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuval ettevõtjal õigus taotleda seadmete paigaldamise õigusi, pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle ja saada juurdepääs või vastastikune sidumine, selleks et soodustada kõnealuste õiguste kasutamist näiteks muudel valitsustasanditel või suheldes teiste ettevõtjatega. Olenevalt asjaoludest võib selliseid deklaratsioone väljastada ka automaatse vastusena artikli 12 lõikes 3 osutatud teatisele.

2. jagu

Üldloaga seotud õigused ja kohustused

Artikkel 15

Üldloast tulenevate miinimumõiguste nimekiri

1.   Artikli 12 alusel üldloa saanud ettevõtjatel on järgmised õigused:

a)

pakkuda elektroonilise side võrke ja teenuseid;

b)

lasta seadmete paigaldamiseks vajalikke õigusi käsitlevad taotlused läbi vaadata artikli 43 kohaselt;

c)

kasutada raadiospektrit seoses elektroonilise side võrkude ja teenustega vastavalt artiklitele 13, 46 ja 55;

d)

lasta numeratsiooniressursside kasutamiseks vajalikke õigusi käsitlev taotlus läbi vaadata kooskõlas artikliga 94.

2.   Kui kõnealused ettevõtjad pakuvad üldsusele elektroonilise side võrke ja teenuseid, annab üldluba neile järgmised õigused:

a)

pidada läbirääkimisi võrkude vastastikuse sidumise üle liidu piires üldloa alusel tegutsevate üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja -teenuste pakkujatega ning vajaduse korral saada neilt juurdepääs või võrkude vastastikune sidumine käesoleva direktiivi kohaselt;

b)

saada võimalus olla määratud pakkuma universaalteenuse eri elemente või hõlmama riigi territooriumi eri osi vastavalt artiklile 86 või 87.

Artikkel 16

Haldustasud

1.   Kui üldloa alusel elektroonilise side võrke või teenuseid pakkuvatele ettevõtjatele või kasutusõiguse saanud ettevõtjatele on kehtestatud haldustasud, vastavad need järgmistele tingimustele:

a)

haldustasud kokku katavad ainult halduskulusid, mis tekivad üldloa süsteemi, kasutusõiguste ja artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustuste juhtimise, kontrollimise ja jõustamise käigus ja mis võivad sisaldada kulusid, mis on seotud rahvusvahelise koostöö, ühtlustamise ja standardimise, turuanalüüsi, tingimuste täitmise kontrollimise ja muu turukontrolliga ning regulatiivse tööga, millega kaasneb teiseste õigusaktide ja haldusotsuste, näiteks juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevate otsuste ettevalmistamine ja jõustamine, ning

b)

haldustasud määratakse üksikule ettevõtjatele objektiivsel, läbipaistval ja proportsionaalsel viisil, mis muudab võimalikult väikseks lisahalduskulud ja muud kaasnevad tasud.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte nõuda haldustasusid ettevõtjatelt, kelle käive ei ulatu teatava künniseni või kelle tegevus ei kata minimaalset turuosa või toimub väga piiratud territooriumil.

2.   Kui riigi reguleerivad või muud pädevad asutused kehtestavad haldustasud, avaldavad nad iga-aastase ülevaate halduskulude ja laekunud tasude kogusumma kohta. Erinevuste korral tasude kogusumma ja halduskulude vahel tehakse asjakohane korrigeerimine.

Artikkel 17

Raamatupidamise lahusus ja finantsaruanded

1.   Liikmesriigid nõuavad, et üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või üldkasutatava elektroonilise side teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kellel on eri- või ainuõigused muudes sektorites teenuste pakkumiseks samas või mõnes muus liikmesriigis,

a)

peaksid eraldi raamatupidamisarvestust elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumisega seotud toimingute kohta sellises ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui kõnealuseid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud üksused, et teha kindlaks kõik sellised kulu- ja tuluelemendid koos nende arvutamisaluste ja kasutatud üksikasjalike omistamismeetoditega, sealhulgas põhivara ja struktuuriliste kulude liigendus, või

b)

eraldaksid elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumisega seotud toimingud struktuuriliselt muudest toimingutest.

Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda esimeses lõigus sätestatud kohustusi ettevõtjate suhtes, kelle elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumisega seotud toimingute käive liidus on alla 50 miljoni euro.

2.   Kui üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid pakkuvate ettevõtjate suhtes ei kohaldata äriühinguõigusest tulenevaid nõudeid ja nad ei vasta väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kriteeriumidele, mis on ette nähtud liidu õiguse raamatupidamisnormidega, siis antakse nende koostatud finantsaruanded läbivaatamiseks sõltumatule audiitorile ja avaldatakse. Audit toimub asjakohaste liidu ja siseriiklike normide kohaselt.

Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse ka lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel nõutavate eraldi raamatupidamisarvestuste suhtes.

3. jagu

Muutmine ja tühistamine

Artikkel 18

Õiguste ja kohustuste muutmine

1.   Liikmesriigid tagavad, et raadiospektri või numeratsiooniressursside üldlubade ja kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õigustega seotud õigusi, tingimusi ja korda saab muuta ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel ja proportsionaalselt, võttes vajaduse korral arvesse üleantavate raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste suhtes kohaldatavaid eritingimusi.

2.   Kui kavandatud muudatused on väikesed ja nendes on üldloas või õiguse omanikuga kokku lepitud, teatatakse asjakohasel viisil kavatsusest teha selliseid muudatusi. Huvitatud isikutele ning kasutajatele ja tarbijatele antakse piisavalt aega, et nad saaksid väljendada oma seisukohti kavandatud muudatuste kohta. Nimetatud tähtaeg peab olema vähemalt neli nädalat, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega.

Muudatused avaldatakse koos nende põhjustega.

Artikkel 19

Õiguste piiramine või tühistamine

1.   Ilma et see piiraks artikli 30 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei piira ega tühista liikmesriigid seadmete paigaldamise õigusi ega raadiospektri ega numeratsiooniressursside kasutusõigusi enne selliste õiguste kehtivusaja lõppemist, kui piiramine või tühistamine ei ole põhjendatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 või vajaduse korral I lisa ja õiguste tühistamise kompenseerimist käsitlevate siseriiklike sätete kohaselt.

2.   Kooskõlas vajadusega tagada raadiospektri tulemuslik ja tõhus kasutamine või otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 alusel vastu võetud tehniliste rakendusmeetmete rakendamine, võivad liikmesriigid lubada raadiospektri kasutusõigusi, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 49 osutatud õigusi piirata või tühistada, tuginedes eelnevalt kehtestatud ja selgelt määratletud korrale ning järgides proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sellistel juhtudel võib kõnealuste õiguste omanikele maksta kohast hüvitist, kui see on asjakohane ning kooskõlas liidu õiguse ja asjaomaste siseriiklike sätetega.

3.   Kui artikli 45 lõike 4 või 5 kohaldamise tulemusena muudetakse raadiospektri kasutamist, ei õigusta see iseenesest raadiospektri kasutusõiguse tühistamist.

4.   Kui kavatsetakse piirata üldloa kohaseid õigusi või raadiospektri või numeratsiooniressursside individuaalseid kasutusõigusi või need tühistada ilma õiguste omaniku nõusolekuta, tuleb konsulteerida huvitatud isikutega vastavalt artiklile 23.

III PEATÜKK

Teabe esitamine, ülevaated ja konsultatsioonimehhanismid

Artikkel 20

Teabenõuded ettevõtjatele

1.   Liikmesriigid tagavad, et elektroonilise side võrke ja teenuseid, seotud vahendeid või seotud teenuseid pakkuvad ettevõtjad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida riigi reguleeriv asutus, muu pädev asutus või BEREC vajab, et tagada käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1971 (44) sätete või nimetatud õigusaktide kohaselt vastu võetud otsuste või esitatud arvamuste täitmine. Riigi reguleerivatel asutustel ja muudel pädevatel asutustel juhul, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, on õigus nõuda kõnealustelt ettevõtjatelt eelkõige teabe esitamist võrgu ja teenuste edasiarendamise kohta, mis võib mõjutada nende poolt konkurentidele kättesaadavaks tehtavaid hulgimüügiteenuseid ning ka elektroonilise side võrke ja seotud vahendeid käsitlevat teavet, mis oleks kohaliku tasandi järgi liigitatud ja piisavalt üksikasjalik, et võimaldada geograafilist ülevaadet ja alade kindlaks määramist vastavalt artiklile 22.

Kui esimese lõigu kohaselt kogutud teave ei ole piisav, et riigi reguleerivad asutused, muud pädevad asutused ja BEREC saaks oma liidu õigusest tulenevaid reguleerimisülesandeid täita, võib sellist teavet küsida muudelt asjaomastelt ettevõtjatelt, kes tegutsevad elektroonilise side sektoris või sellega tihedalt seotud sektorites.

Hulgimüügiturgudel märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjatelt võidakse samuti nõuda raamatupidamisandmeid nimetatud hulgimüügiturgudega seotud jaeturgude kohta.

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused võivad nõuda teavet direktiivi 2014/61/EL kohaselt loodud ühtsetest teabepunktidest.

Teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja põhjendatud.

Ettevõtjad esitavad nõutava teabe viivitamata ning nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende reguleerivad ja muud pädevad asutused esitavad komisjonile pärast põhjendatud taotluse saamist teabe, mida komisjon vajab ELi toimimise lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Komisjoni nõutav teave peab olema kõnealuste ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne. Kui esitatud teabes viidatakse teabele, mille ettevõtjad on varem esitanud asutuse taotlusel, teatatakse sellest nendele ettevõtjatele. Kui see on vajalik ja kui teavet esitav asutus ei ole selgelt ja põhjendatult taotlenud teisiti, teeb komisjon esitatud teabe kättesaadavaks teistele sellistele asutustele teistes liikmesriikides.

Võttes arvesse lõike 3 nõudeid, tagavad liikmesriigid, et ühele asutusele esitatud teabe võib teha kättesaadavaks teisele sellisele asutustele samas liikmesriigis või mõnes muus liikmesriigis ja BERECile pärast põhjendatud taotlust, kui see on vajalik selleks, et kumbki asutus, või BEREC saaks täita liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

3.   Kui riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus peab lõike 1 kohaselt kogutud teavet, sealhulgas geograafilise ülevaate raames kogutud teavet, konfidentsiaalseks ärisaladusi käsitlevate liidu või siseriiklike normide kohaselt, tagavad komisjon, BEREC ja kõik muud asjaomased pädevad asutused sellise konfidentsiaalsuse. Selline konfidentsiaalsusnõue ei takista teabe õigeaegset jagamist pädeva asutuse, komisjoni, BERECi ja muude asjaomaste pädevate asutustega käesoleva direktiivi kohaldamise läbivaatamise, seire ja järelevalve eesmärgil.

4.   Liikmesriigid tagavad, et tegutsedes kooskõlas siseriiklike normidega, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teabele, ja võttes arvesse ärisaladusi ja isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu ja siseriiklikke norme, avaldavad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused teavet, mis toetab avatud ja konkurentsile rajatud turgu.

5.   Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused avaldavad lõikes 4 osutatud tingimused üldsuse juurdepääsuks teabele, sealhulgas juurdepääsu korra.

Artikkel 21

Seoses üldloa, kasutusõiguste ja erikohustustega nõutav teave

1.   Ilma et see piiraks artikli 20 kohaselt nõutavat teavet ning siseriiklikust õigusest tulenevaid teabe ja aruandmisega seotud kohustusi, mis ei põhine üldloal, võivad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused nõuda, et ettevõtjad esitaksid seoses üldloa või kasutusõiguste ja artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustustega teavet, mis on proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud, eelkõige järgmiste eesmärkide seisukohast:

a)

käesoleva direktiivi I lisa A osa tingimuse 1, D osa tingimuste 2 ja 6 ja E osa tingimuste 2 ja 7 täitmise ja artikli 13 lõikes 2 osutatud kohustuste täitmise kontrollimine süstemaatiliselt või üksikjuhtude kaupa;

b)

käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tingimuste täitmise kontrollimine üksikjuhtude kaupa, kui on saabunud kaebus või kui pädeval asutusel on mingil muul põhjusel alust arvata, et teatavat tingimust ei täideta, või pädeva asutuse enda algatusel toimuva uurimise korral;

c)

kasutusõiguste andmist käsitlevate taotluste esitamise ja hindamise kord;

d)

teenuste kvaliteeti ja hinda võrdlevate ülevaadete avaldamine tarbijate huvides;

e)

täpselt määratletud statistika, aruannete või uuringute koostamine;

f)

turuanalüüs käesoleva direktiivi kohaldamiseks, sh andmed järgmise etapi turgude või jaeturgude kohta, mis on seotud turuanalüüsi aluseks olevate turgudega;

g)

raadiospektri ja numeratsiooniressursside tulemusliku kasutamise kindlustamine ja nende tõhusa haldamise tagamine;

h)

võrgu või teenuse edasise arengu hindamine, mis võiks mõjutada konkurentidele kättesaadavaks tehtud hulgimüügiteenuseid, territoriaalset leviala, lõppkasutajatele kättesaadavaks tehtud ühenduvust või alade nimetamist vastavalt artiklile 22;

i)

geograafiliste ülevaadete tegemine;

j)

BERECi põhjendatud teabenõuetele vastamine.

Esimese lõigu punktides a ja b ning d–j nimetatud teavet ei tohi nõuda enne turulepääsemist või turulepääsu eeltingimusena.

BEREC võib vajaduse korral töötada välja teabetaotluste vormid, et hõlbustada saadud teabe konsolideeritud esitamist ja analüüsi.

2.   Raadiospektri kasutusõiguste puhul viitab lõikes 1 osutatud teave eeskätt raadiospektri tulemuslikule ja tõhusale kasutamisele ning raadiospektri kasutusõigustega seotud igasuguste leviala ja teenusekvaliteedi kohustuste täitmisele ning nende kontrollimisele.

3.   Kui riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused nõuavad, et ettevõtjad esitaksid lõikes 1 nimetatud teavet, teatavad nad, mis otstarbel sellist teavet kasutatakse.

4.   Riigi reguleerivad asutused ega muud pädevad asutused ei või dubleerida teabenõudeid, mille BEREC on vastavalt määruse (EL) 2018/1971 artiklile 40 juba esitanud, kui BEREC on teinud saadud teabe neile asutustele kättesaadavaks.

Artikkel 22

Võrkude kasutuselevõtu geograafiline ülevaade

1.   Riigi reguleerivad ja/või muud päevad asutused teevad geograafilise ülevaate sellest, milline on lairibaühendust pakkuvate elektroonilise side võrkude („lairibavõrgud“) ulatus 21. detsembriks 2023 ning ajakohastavad ülevaadet seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant.

Geograafiline ülevaade sisaldab ülevaadet lairibavõrkude geograafilisest ulatusest nende territooriumil, mis on nõutav riigi reguleerivate ja/või muude pädevate asutuste käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks ja riigiabi normide kohaldamiseks vajalike ülevaadete jaoks.

Geograafiline ülevaade võib samuti sisaldada nende territooriumi lairibavõrkude, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuse prognoosi perioodi kohta, mille on kindlaks määranud asjaomane asutus.

Prognoos peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas teavet kõikide ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kavandatud väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttude kohta ning vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega võrkude oluliste uuenduste ja laienduste kohta. Selleks nõuavad riigi reguleerivad asutused ja/või muud pädevad asutused ettevõtjatelt ja avaliku sektori asutustelt sellise teabe esitamist määral, mil see teave on kättesaadav ja mõistlikke pingutusi tehes esitatav.

Riigi reguleeriv asutus otsustab seoses ülesannetega, mis talle on käesoleva direktiivi alusel antud, millises ulatuses on asjakohane tugineda sellise prognoosi raames kogutud teabele või selle osale.

Kui riigi reguleeriv asutus geograafilist ülevaadet ei koosta, tuleb see koostada koostöös kõnealuse asutusega ulatuses, mis võib olla tema ülesannete seisukohast asjakohane.

Geograafilise ülevaate jaoks kogutud teave peab sisaldama parajalt üksikasju kohalike olude kohta ja piisavalt teavet teenusekvaliteedi ja selle parameetrite kohta ning seda tuleb käsitleda kooskõlas artikli 20 lõikega 3.

2.   Riigi reguleerivad asutused ja/või muud pädevad asutused võivad määrata kindlaks territoriaalselt selgelt piiritletud ala, mille kohta on lõikes 1 kogutud teabe ja koostatud prognoosi põhjal kindlaks tehtud, et prognoosiga hõlmatud aja jooksul ei ole ükski ettevõtja ega avaliku sektori asutus seal väga suure läbilaskevõimega võrke kasutusele võtnud ega plaani seda teha ega plaani oluliselt uuendada ega laiendada oma võrku, et selle jõudlus ulatuks vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiiruseni. Riigi reguleerivad asutused ja/või muud pädevad asutused avaldavad kindlaks määratud alad.

3.   Asjaomased asutused võivad esitada kindlaks määratud ala piires ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele üleskutse, et nad teataksid oma kavatsustest võtta asjaomase prognoosiga hõlmatud aja jooksul kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrke. Kui selle üleskutse tulemusel teatab mõni ettevõtja või avaliku sektori asutus oma kavatsusest seda teha, võib asjaomane asutus nõuda, et teised ettevõtjad ja avaliku sektori asutused teataksid kavatsusest võtta asjaomasel alal kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrke või oluliselt uuendada või laiendada oma võrku, et selle jõudlus ulatuks vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiiruseni. Asjaomane asutus täpsustab, millist teavet peaks selline esildis sisaldama, et tagada vähemalt samasugune üksikasjalikkuse tase nagu see, millel põhineb lõike 1 kohane prognoos. Ühtlasi teatab ta igale huvi väljendanud ettevõtjale ja avaliku sektori asutusele, kas kindlaks määratud ala on kaetud või saab tõenäoliselt kaetud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrguga, mille allalaadimiskiirus on alla 100 Mbit/s, lähtudes lõike 1 kohaselt kogutud teabest.

4.   Lõike 3 kohaseid meetmeid võetakse tulemusliku, objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva korra kohaselt ilma ühtegi ettevõtjat eelnevalt välistamata.

5.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleerivad ja muud pädevad asutused ning kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused, mis vastutavad oma territooriumil elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu, lairibaühenduste riiklike kavade väljatöötamise, raadiospektri kasutusõigustega seotud levialaliste kohustuste määratlemise ja universaalteenuse pakkumise kohustuse kohaste teenuste kättesaadavuse kontrollimise jaoks mõeldud riigi vahendite jaotamise eest, võtavad arvesse lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt tehtud geograafilise ülevaate tulemusi ja kindlaks määratud alasid.

Liikmesriigid tagavad, et geograafilise ülevaate teinud asutused jagavad neid tulemusi tingimusel, et vastuvõttev asutus tagab sama konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse hoidmise taseme kui andmed esitanud asutus ning teavitab teabe esitanud isikuid. Nimetatud tulemused tehakse samadel tingimustel kättesaadavaks ka BERECile ja komisjonile, kui need seda soovivad.

6.   Kui asjaomane teave ei ole turul kättesaadav, teevad pädevad asutused geograafiliste ülevaadete muud kui ärisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud andmed vahetult kättesaadavaks vastavalt direktiivile 2003/98/EÜ, et võimaldada nende taaskasutamist. Kui sellised vahendid ei ole turul kättesaadavad, teevad nad ühtlasi kättesaadavaks teabevahendid, mis võimaldavad lõppkasutajatel kindlaks teha ühenduvuse kättesaadavuse eri piirkondades piisavalt üksikasjalikult, et sellest oleks kasu operaatori või teenusepakkuja valimisel.

7.   Et aidata kaasa geograafiliste ülevaadete ja prognooside järjepidevale kohaldamisele, annab BEREC hiljemalt 21. juuniks 2020 pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoni ja asjakohase riigi ametiasutustega välja suunised, et aidata riigi reguleerivatel ja/või muudel pädevatel asutustel järjepidevalt täita oma käesolevast artiklist tulenevad kohustusi.

Artikkel 23

Konsulteerimis- ja läbipaistvusmehhanism

1.   Liikmesriigid tagavad, välja arvatud artikliga 26 või 27 või artikli 32 lõikega 10 hõlmatud juhtudel, et juhul kui riigi reguleeriv või muu pädev asutus kavatseb käesoleva direktiivi kohaselt võtta meetmeid või kui ta kavatseb kehtestada artikli 45 lõigete 4 ja 5 kohaseid piiranguid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annab ta huvitatud pooltele võimaluse esitada meetme eelnõu kohta arvamuse mõistliku aja jooksul, võttes arvesse küsimuse keerukust, kui tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega, jättes selleks aega igal juhul vähemalt 30 päeva.

2.   Artikli 35 kohaldamiseks teavitavad pädevad asutused raadiospektripoliitika töörühma iga kavandatava meetme avaldamisest, mille suhtes kohaldatakse artikli 55 lõike 2 alusel konkurentsil või võrdlustel põhinevat valikumenetlust ning mis on seotud sellise raadiospektri kasutamisega, mille suhtes on otsuse nr 676/2002/EÜ kohaste tehniliste rakendusmeetmetega kehtestatud ühtlustatud tingimused, et võimaldada lairibaühendust pakkuvate traadita elektroonilise side võrkude („traadita lairibavõrgud ja -teenused“) kasutamist.

3.   Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused avaldavad siseriikliku konsulteerimiskorra.

Liikmesriigid tagavad, et luuakse üks teabepunkt, mille kaudu on võimalik saada teavet kõigi käimasolevate konsultatsioonide kohta.

4.   Konsulteerimismenetluse tulemused avalikustatakse, kui ärisaladuse hoidmise kohustust käsitleva liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole tegu konfidentsiaalse teabega.

Artikkel 24

Konsulteerimine huvitatud isikutega

1.   Liikmesriigid tagavad, kui see on asjakohane, et pädevad asutused võtavad asjakohasel juhul koostöös riigi reguleerivate asutustega arvesse lõppkasutajate, eelkõige tarbijate ja puuetega lõppkasutajate, tootjate ning elektroonilise side võrke või teenuseid pakkuvate ettevõtjate arvamusi küsimustes, mis käsitlevad kõiki üldkasutatavate elektroonilise side teenustega seotud lõppkasutajate ja tarbijate õigusi, sealhulgas samaväärset juurdepääsu ja valikut puuetega lõppkasutajate jaoks, eelkõige juhul, kui neil on märkimisväärne mõju turule.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad asjakohasel juhul koostöös riigi reguleerivate asutustega puuetega lõppkasutajatele kättesaadava konsultatsioonimehhanismi, tagades sellega, et otsuste tegemisel küsimustes, mis puudutavad lõppkasutajate ja tarbijate õigusi seoses üldkasutatavate elektroonilise side teenustega, võetakse piisavalt arvesse tarbijate huve elektroonilise side sektoris.

2.   Huvitatud isikud võivad pädevate asutuste juhendamisel, kes teevad asjakohasel juhul koostööd riigi reguleerivate asutustega, töötada välja mehhanismid, mis hõlmavad tarbijaid, kasutajarühmi ja teenusepakkujaid ja mis aitaksid tõsta teenuste pakkumise üldist kvaliteeti muu hulgas tegevusjuhendite ja tööstandardite väljatöötamise ja jälgimise kaudu.

3.   Ilma et see piiraks liidu õigusega kooskõlas olevaid siseriiklikke norme, millega edendatakse selliseid kultuuri- ja meediapoliitika eesmärke nagu kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning meediakanalite paljusus, võivad pädevad asutused edendada asjakohasel juhul koostöös riigi reguleerivate asutustega koostööd elektroonilise side võrke või teenuseid pakkuvate ettevõtjate ning elektroonilise side võrkude ja -teenuste puhul õiguspärase sisu edendamisest huvitatud sektorite vahel. Kõnealune koostöö võib hõlmata ka artikli 103 lõike 4 kohaselt osutatava üldist huvi pakkuva teabe koordineerimist.

Artikkel 25

Vaidluste kohtuväline lahendamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleeriv või muu pädev asutus, kes vastutab käesoleva direktiivi artiklite 102–107 ja artikli 115 kohaldamise eest, või vähemalt üks sõltumatu asutus, kellel on nimetatud kohaldamises tõendatud kogemusi, kantakse direktiivi 2013/11/EL artikli 20 lõike 2 kohaselt vaidluste kohtuvälise lahendamise üksuste nimekirja, et ta tegutseks käesoleva direktiivi alusel teenusepakkujate ja tarbijate vahel tekkivate ja lepingute täitmisega seotud vaidluste lahendajana. Liikmesriigid võivad laiendada muude lõppkasutajate kui tarbijate, eeskätt mikro- ja väikeettevõtjate juurdepääsu kõnealuse asutuse või organi pakutavatele vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustele.

2.   Kui selliste vaidluste osapooled on pärit eri liikmesriikidest, kooskõlastavad liikmesriigid oma jõupingutused, et vaidlus lahendada, ilma et see piiraks direktiivi 2013/11/EL kohaldamist.

Artikkel 26

Ettevõtjatevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine

1.   Kui tekib vaidlus seoses käesolevast direktiivist tulenevate kohustustega liikmesriigis elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujate vahel või sellise ettevõtja ja liikmesriigi muude ettevõtjate vahel, kes saavad kasu juurdepääsu või vastastikuse sidumise kohustustest, või liikmesriigis elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujate ja seotud vahendite pakkujate vahel, teeb asjaomase riigi reguleeriv asutus ühe poole taotlusel ja ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik selgete ja tõhusate menetluste alusel ning igal juhul nelja kuu jooksul, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega. Asjaomane liikmesriik nõuab, et kõik pooled teeksid riigi reguleeriva asutusega tihedat koostööd.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada, et riigi reguleeriv asutus võib keelduda vaidluse lahendamisest, kui on olemas muid vahendeid, nagu lepitus, mis aitaksid paremini kaasa vaidluse kiirele lahendamisele artiklis 3 sätestatud eesmärkide kohaselt. Riigi reguleeriv asutus teatab sellest pooltele viivitamatult. Kui vaidlust ei ole lahendatud nelja kuu jooksul ja kui kaebuse esitanud pool ei ole vaidlusküsimusega kohtusse pöördunud, teeb riigi reguleeriv asutus ükskõik kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.

3.   Vaidlusküsimuste lahendamisel juhindub riigi reguleeriv asutus artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisest. Kui riigi reguleeriv asutus määrab vaidlusküsimuse lahendamisel ettevõtjale kohustusi, peavad need olema kooskõlas käesoleva direktiiviga.

4.   Riigi reguleeriva asutuse otsus tehakse avalikult teatavaks, võttes arvesse ärisaladuse hoidmise nõuet. Riigi reguleeriv asutus esitab asjaomastele pooltele kõik otsuse põhjendused.

5.   Lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud kord ei takista kumbagi poolt kohtule hagi esitamast.

Artikkel 27

Piiriüleste vaidlusküsimuste lahendamine

1.   Kui eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate vahel tekib käesoleva direktiivi alusel vaidlus, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4. Neid sätteid ei kohaldata artiklis 28 käsitletud raadiospektri koordineerimisega seotud vaidluste suhtes.

2.   Vaidluspool võib pöörduda vaidlusküsimusega riigi reguleeriva asutuse või asjaomaste asutuste poole. Kui vaidlus mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, teatab/teatavad riigi pädev(ad) reguleeriv(ad) asutused vaidlusest BERECile, et lahendada vaidlus järjepidevalt artiklis 3 sätestatud eesmärkide kohaselt.

3.   Kui selline teade on esitatud, avaldab BEREC arvamuse, milles palutakse riigi reguleerival asutusel või asjaomastel asutustel võtta konkreetseid meetmeid vaidluse lahendamiseks või hoiduda meetmetest nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul, kui tegemist ei ole erandlike asjaoludega.

4.   Riigi reguleeriv asutus või asjaomased asutused ootavad enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse. Erandlike asjaolude korral, kui tuleb kiiresti tegutseda, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate huve, võib ükskõik milline riigi pädev reguleeriv asutus poolte taotlusel või omal algatusel võtta ajutisi meetmeid.

5.   Kui riigi reguleeriv asutus kehtestab vaidlusküsimuse lahendamise osana ettevõtjale kohustusi, peavad need olema kooskõlas käesoleva direktiiviga ning arvestama hoolikalt BERECi vastu võetud arvamusega ja need tuleb vastu võtta ühe kuu jooksul pärast sellise arvamuse esitamist.

6.   Lõikes 2 sätestatud kord ei takista kumbagi poolt kohtule hagi esitamast.

Artikkel 28

Raadiospektri koordineerimine liikmesriikide vahel

1.   Liikmesriigid ja nende pädevad asutused tagavad, et raadiospektri kasutamine on nende territooriumil korraldatud nii, et see ei takista ühtegi teist liikmesriiki lubamast eelkõige liikmesriikide vaheliste piiriüleste kahjulike raadiohäirete tõttu oma territooriumil ühtlustatud raadiospektri kasutamist vastavalt liidu õigusele.

Liikmesriigid võtavad selleks kõik vajalikud meetmed, ilma et see piiraks nende kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ja asjakohastest rahvusvahelistest lepingutest, näiteks ITU raadioeeskirjadest ja ITU piirkondlikest raadiokokkulepetest.

2.   Liikmesriigid teevad omavahel ja asjakohasel juhul raadiospektripoliitika töörühma kaudu raadiospektri kasutamise piiriülese koordineerimise alal koostööd, et

a)

tagada lõike 1 järgimine;

b)

lahendada piiriülese koordineerimise või piiriüleste kahjulike raadiohäiretega seotud probleemid ja vaidlused liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega, mis ei lase liikmesriikidel oma territooriumil ühtlustatud raadiospektrit kasutada.

3.   Et tagada lõike 1 järgimine, võib iga mõjutatud liikmesriik paluda raadiospektripoliitika töörühmalt abi mis tahes probleemi või vaidlusega tegelemiseks seoses piiriülese koordineerimise või piiriüleste kahjulike raadiohäiretega. Kui see on asjakohane, võib raadiospektripoliitika töörühm anda arvamuse, pakkudes välja koordineeritud lahenduse sellisele probleemile või vaidlusele.

4.   Kui lõigetes 2 või 3 osutatud meetmetega ei ole suudetud probleemi või vaidlust lahendada ja kui mõjutatud liikmesriik seda taotleb, võib komisjon, võttes hoolikalt arvesse raadiospektripoliitika töörühma arvamust, milles soovitatakse lõike 3 kohast koordineeritud lahendust, võtta rakendusaktidena vastu nendele asjaomastele liikmesriikidele adresseeritud otsuseid, keda lahendamata kahjuliku raadiohäire probleem puudutab, et lahendada kahe või enama liikmesriigi vahelised piiriülesed kahjulikud raadiohäired, mis ei lase neil oma territooriumil ühtlustatud raadiospektrit kasutada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Liit annab iga mõjutatud liikmesriigi taotlusel õigusalast, poliitilist ja tehnilist tuge, et lahendada liidu ja selle naaberriikide, seahulgas kandidaat- ja ühinevate riikide vahelisi raadiospektriga seotud kooskõlastusküsimusi, et asjaomased liikmesriigid saaksid täita oma liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Sellise toe andmisel edendab liit oma poliitiliste strateegiate elluviimist.

III JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 29

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, sealhulgas trahvide ja vajaduse korral muude kui kriminaalõiguslike eelnevalt kindlaks määratud või perioodiliste karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide või komisjoni, riigi reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse poolt käesoleva direktiivi alusel tehtud siduva otsuse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Siseriikliku õigusega ettenähtud piirides on selliste karistuste määramise õigus riigi reguleerivatel asutustel ja muudel pädevatel asutustel. Kehtestatud karistused peavad olema asjakohased, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Artikli 22 lõikes 3 osutatud menetlusega seoses näevad liikmesriigid karistused ette üksnes juhul, kui ettevõtja või avaliku sektori asutus esitab teadlikult või raske hooletuse tõttu eksitavat, vigast või ebatäielikku teavet.

Artikli 22 lõikes 3 osutatud menetluse kontekstis teadlikult või raske hooletuse tõttu eksitava, vigase või ebatäieliku teabe esitamise eest ettevõtjale või avaliku sektori asutusele määratud trahvi või perioodilise karistuse summa kindlaksmääramisel võetakse muu hulgas arvesse, kas ettevõtja või avaliku sektori asutuse käitumine on avaldanud kahjulikku mõju konkurentsile ja eelkõige kas erinevalt algselt esitatud teabest või selle ajakohastustest on ettevõtja või avaliku sektori asutus võrgu kasutusele võtnud, seda laiendanud või uuendanud või ei ole võrku kasutusele võtnud ja ei ole plaanimuutust objektiivselt põhjendanud.

Artikkel 30

Üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste tingimuste ning erikohustuste täitmine

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende asjaomased pädevad asutused kontrollivad ja jälgivad üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste tingimuste, artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustuste ja artiklis 4, artikli 45 lõikes 1 ning artiklis 47 sätestatud raadiospektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise kohustuse täitmist.

Pädevatel asutustel on õigus nõuda, et üldloa alusel tegutsevad ettevõtjad või raadiospektri või numeratsiooniressursside kasutusõigustega ettevõtjad esitaksid kooskõlas artikliga 21 kogu teabe, mis on vajalik üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste tingimuste või artikli 13 lõikes 2 või artiklis 47 osutatud erikohustuste täitmise kontrollimiseks.

2.   Kui pädev asutus leiab, et ettevõtja ei täida üht või mitut üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste tingimust või artikli 13 lõikes 2 osutatud erikohustusi, teavitab ta ettevõtjat sellest ja annab ettevõtjale võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma seisukoht.

3.   Pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 2 osutatud rikkumine lõpetataks viivitamatult või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab täitmise tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed meetmed.

Seoses sellega annavad liikmesriigid pädevatele asutustele järgmised volitused:

a)

määrata vajaduse korral hoiatav rahatrahv, mis võib sisaldada perioodilisi makseid, millel on tagasiulatav jõud, ning

b)

anda korraldus lõpetada või edasi lükata sellise teenuse või teenuste paketi pakkumine, mis võib põhjustada konkurentsi tõsist kahjustamist, kuni vastavuse saavutamiseni juurdepääsukohustustega, mis on kehtestatud vastavalt artikli 67 kohasele turuanalüüsile.

Pädevad asutused teatavad meetmed ja nende põhjused asjaomasele ettevõtjale viivitamata ning määravade mõistliku tähtaja, mille jooksul ettevõtja peab meetmed täitma.

4.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 annavad liikmesriigid pädevale asutusele volitused määrata ettevõtjatele vajaduse korral rahatrahv, kui nad ei ole pädeva asutuse määratud mõistliku aja jooksul esitanud teavet vastavalt artikli 21 lõike 1 esimese lõigu punkti a või b ja artikli 69 alusel kehtestatud kohustustele.

5.   Kui üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguste tingimuste või artikli 13 lõikes 2 või artikli 47 lõikes 1 või 2 osutatud erikohustuste raske või korduva rikkumise korral ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täitmise tagamiseks võetud meetmed andnud tulemusi, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused võivad takistada ettevõtjal elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumist või peatada või tühistada nimetatud kasutusõigused. Liikmesriigid annavad pädevale asutusele volitused määrata karistusi, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Sellised karistused võib määrata kogu rikkumise aja eest, isegi kui rikkumine on hiljem lõpetatud.

6.   Olenemata käesoleva artikli lõigetest 2, 3 ja 5, võib pädev asutus võtta kiireloomulisi ajutisi meetmeid olukorra heastamiseks enne lõpliku otsuse tegemist, kui tal on tõendeid üldloa või raadiospektri ja numeratsiooniressursside kasutusõiguse tingimuste või artikli 13 lõikes 2 või artikli 47 lõigetes 1 või 2 osutatud erikohustuste rikkumise kohta, mille näol on tegemist vahetu ja suure ohuga avalikule korrale, julgeolekule või rahvatervisele või mis võivad põhjustada tõsiseid majanduslikke või toimimisprobleeme teistele elektroonilise side võrkude või teenuste pakkujatele või kasutajatele või muudele raadiospektri kasutajatele. Pädev asutus annab asjaomasele ettevõtjale mõistliku võimaluse oma seisukoha väljendamiseks ja heastamisettepanekute tegemiseks. Vajaduse korral võib pädev asutus kiita heaks ajutised meetmed kestusega kuni kolm kuud, ent kui jõustamismenetlusi ei ole veel lõpule viidud, võib kestust pikendada maksimaalselt veel kolme kuu võrra.

7.   Ettevõtjatel on õigus kaevata käesoleva artikli alusel võetud meetmed edasi artiklis 31 osutatud korras.

Artikkel 31

Kaebeõigus

1.   Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil on olemas toimivad mehhanismid, mille alusel on pädeva asutuse otsuse mõjuvälja jäävatel kasutajatel ja elektroonilise side võrke või teenuseid või seotud vahendeid pakkuvatel ettevõtjatel õigus esitada kaebus sellise otsuse peale edasikaebusi käsitlevale organile, mis on sõltumatu asjaomastest pooltest ja igasugusest välisest sekkumisest ja poliitilisest survest, mis võiks seada ohtu tema poolt menetletavate küsimuste sõltumatu hindamise. Kõnealusel organil, milleks võib olla kohus, peavad olema oma funktsioonide tõhusaks täitmiseks asjakohased teadmised. Liikmesriigid tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Kuni kaebuse lahendamiseni kehtib pädeva asutuse otsus, kui vastavalt liikmesriigi õigusele ei kohaldata ajutisi meetmeid.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused esitama alati kirjalikult. Lisaks saab sellisel juhul tema otsuse kaevata edasi kohtusse ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses.

Liikmesriigid tagavad, et edasikaebamise mehhanism on toimiv.

3.   Liikmesriigid koguvad teavet kaebuste üldise sisu, kaebuste arvu, kaebuste lahendamise menetluse kestuse ning ajutiste meetmete kohaldamise otsuste arvu kohta. Liikmesriigid esitavad komisjonile ja BERECile nende põhjendatud taotluse korral nimetatud teabe ning otsused või kohtu otsused.

IV JAOTIS

SISETURU MENETLUSED

I PEATÜKK

Artikkel 32

Elektroonilise side siseturu konsolideerimine

1.   Käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmisel võtab riigi reguleeriv asutus hoolikalt arvesse artiklis 3 sätestatud eesmärke.

2.   Riigi reguleerivad asutused teevad siseturu arengule kaasaaitamiseks omavahel ning komisjoni ja BERECiga läbipaistval viisil koostööd, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides. Selleks püüavad nad koostöös komisjoni ja BERECiga eelkõige kindlaks määrata vahendite ja parandusmeetmete liigid, mis sobivad konkreetse turuolukorraga toimetulekuks kõige paremini.

3.   Kui riigi reguleeriv asutus – välja arvatud juhul, kui artikli 34 kohaselt vastu võetud soovitustes või suunistes on sätestatud teisiti – kavatseb pärast nõutaval juhul artikli 23 kohase avaliku konsultatsiooni läbiviimist võtta meetme, mis

a)

kuulub artikli 61, 64, 67, 68 või 83 kohaldamisalasse ja

b)

mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust,

avaldab ta meetme eelnõu ja edastab selle artikli 20 lõike 3 kohaselt samaaegselt komisjonile, BERECile ja teiste liikmesriikide riigi reguleerivatele asutustele, põhjendades meetme vajalikkust. Riigi reguleerivad asutused, BEREC ja komisjon võivad esitada ühe kuu jooksul oma arvamusi nimetatud meetme eelnõu kohta. Ühe kuu pikkust tähtaega ei või pikendada.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud meetme eelnõu vastuvõtmine lükatakse veel kaks kuud edasi kui kõnealuse meetme eesmärk on

a)

määratleda asjaomane turg, mis erineb artikli 64 lõikes 1 osutatud soovituses määratletud turgudest, või

b)

otsustada, kas konkreetsel ettevõtjal on kas üksi või teistega ühiselt märkimisväärne turujõud artikli 67 lõike 3 või 4 alusel,

ja kui see meede mõjutaks liikmesriikidevahelist kaubandust ning komisjon on andnud riigi reguleerivale asutusele teada, et tema arvates looks meede takistusi siseturul, või kui komisjonil on alust kahelda meetme vastavuses liidu õigusele ja eelkõige artiklis 3 nimetatud eesmärkidele. Nimetatud kahekuulist tähtaega ei või pikendada. Komisjon teavitab sellisel juhul BERECit ja riigi reguleerivaid asutusi oma reservatsioonidest ja avalikustab need samaaegselt.

5.   BEREC avaldab lõikes 4 osutatud komisjoni reservatsiooni kohta arvamuse, milles märgib, kas tema arvates tuleks meetme eelnõu juurde jääda, seda tuleks muuta või see tuleks tagasi võtta, ning esitab asjakohasel juhul selleks konkreetsed ettepanekud.

6.   Lõikes 4 nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul võib komisjon

a)

teha otsuse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus peab meetme eelnõu tagasi võtma, või

b)

teha otsuse oma reservatsioonide tagasivõtmiseks lõikes 4 nimetatud meetme eelnõu suhtes.

Enne otsuse tegemist võtab komisjon hoolikalt arvesse BERECi arvamust.

Esimese lõigu punktis a osutatud otsusele lisatakse üksikasjalik ja objektiivne analüüs selle kohta, miks komisjon leiab, et meetme eelnõu ei tohiks vastu võtta, ja konkreetsed ettepanekud selle muutmiseks.

7.   Kui komisjon on vastu võtnud käesoleva artikli lõike 6 esimese lõigu punkti a kohase otsuse, milles nõutakse riigi reguleerivalt asutuselt meetme eelnõu tagasivõtmist, muudab riigi reguleeriv asutus meetme eelnõu või võtab selle tagasi kuue kuu jooksul alates komisjoni otsuse kuupäevast. Meetme eelnõu muutmise korral viib riigi reguleeriv asutus läbi avaliku konsultatsiooni vastavalt artiklile 23 ning teatab muudetud meetme eelnõust komisjonile vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

8.   Asjaomane riigi reguleeriv asutus võtab hoolikalt arvesse teiste riigi reguleerivate asutuste, BERECi ja komisjoni arvamusi ning, kui tegemist ei ole lõikes 4 ja lõike 6 punktis a osutatud juhtumiga, võib lõpliku meetme eelnõu vastu võtta ning edastada selle seejärel komisjonile.

9.   Riigi reguleeriv asutus teeb komisjonile ja BERECile teatavaks kõik lõike 3 punktide a ja b kohaselt vastu võetud lõplikud meetmed.

10.   Kui riigi reguleeriv asutus leiab erandlike asjaolude korral, et on vaja kiiresti tegutseda, et kindlustada konkurentsi ja kaitsta kasutajate huvisid, võib ta erandina lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrast võtta viivitamata proportsionaalseid ja ajutisi meetmeid. Riigi reguleeriv asutus teeb kõnealused meetmed koos kõigi põhjendustega viivitamata teatavaks komisjonile, teistele riigi reguleerivatele asutustele ja BERECile. Riigi reguleeriva asutuse otsus selliste meetmete alaliseks muutmise või nende kohaldamisaja pikendamise kohta peab vastama lõigetele 3 ja 4.

11.   Riigi reguleeriv asutus võib meetme eelnõu igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 33

Parandusmeetmete järjekindla kohaldamise kord

1.   Kui artikli 32 lõike 3 kohase kavandatud meetme eesmärk on kehtestada, muuta või tühistada ettevõtja kohustus vastavalt artiklile 61 või 67 koostoimes artiklitega 69–76 ja artiklile 83, võib komisjon artikli 32 lõikes 3 osutatud ühekuulise tähtaja jooksul teatada asjaomase riigi reguleerivale asutusele ja BERECile põhjused, miks ta arvab, et meetme eelnõu oleks takistuseks siseturule, või et tal on tõsiseid kahtlusi selle vastavuse osas liidu õigusele. Sellisel juhul ei võeta meetme eelnõu vastu kolme kuu jooksul alates komisjonilt teatamise saamisest.

Sellise teatamise puudumise korral võib asjaomase riigi reguleeriv asutus võtta meetme eelnõu vastu, arvestades hoolikalt komisjoni, BERECi või teise riigi reguleeriva asutuse märkustega.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud kolmekuulise tähtaja jooksul teevad komisjon, BEREC ja asjaomase riigi reguleeriv asutus tihedat koostööd, et selgitada välja kõige sobivam ja tõhusam meede artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmiseks, arvestades samas nõuetekohaselt turuosaliste arvamustega ja vajadusega tagada õigusaktide järjekindel kohaldamine.

3.   Kuue nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud kolmekuulise tähtaja algusest avaldab BEREC arvamuse lõikes 1 osutatud komisjoni teate kohta, milles märgib, kas meetme eelnõu tuleks muuta või see tuleks tagasi võtta, ning esitab vajaduse korral selleks konkreetsed ettepanekud. Kõnealune põhjendatud arvamus avalikustatakse.

4.   Kui BEREC jagab oma arvamuses komisjoni tõsiseid kahtlusi, teeb ta tihedat koostööd asjaomaste riigi reguleerivate asutustega, et selgitada välja asjakohaseim ja kõige tulemuslikum meede. Enne lõikes 1 osutatud kolmekuulise tähtaja lõppemist võib riigi reguleeriv asutus

a)

oma meetme eelnõu muuta või tagasi võtta, võttes hoolikalt arvesse lõikes 1 osutatud komisjoni teatamist ning BERECi arvamust ja soovitust, või

b)

oma meetme eelnõu juurde jääda.

5.   Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud kolmekuulise tähtaja lõppemist ning võttes hoolikalt arvesse BERECi võimalikku arvamust

a)

esitada soovituse, milles nõutakse, et asjaomase riigi reguleeriv asutus muudaks oma meetme eelnõu või võtaks selle tagasi, ning antakse soovituse põhjendused, eelkõige juhul, kui BEREC ei jaga komisjoni tõsiseid kahtlusi, ja sellega seonduvad konkreetsed ettepanekud;

b)

teha otsuse oma reservatsioonide tagasivõtmise kohta vastavalt lõikele 1 või

c)

artikli 61 lõike 3 teise lõigu või artikli 76 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate meetmete eelnõude puhul teha otsuse, milles nõutakse, et asjaomane riigi reguleeriv asutus võtaks kavandatud meetme eelnõu tagasi, kui BEREC jagab komisjoni tõsiseid kahtlusi. Otsusele lisatakse üksikasjalik ja objektiivne analüüs selle kohta, miks komisjon leiab, et meetme eelnõu ei tohiks vastu võtta, ja konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 32 lõikes 7 osutatud korda mutatis mutandis.

6.   Asjaomase riigi reguleeriv asutus edastab komisjonile ja BERECile vastu võetud lõpliku meetme ühe kuu jooksul alates lõike 5 punkti a kohasest komisjoni soovituse väljaandmisest või lõike 5 punkti b kohasest reservatsioonide tagasivõtmisest.

Seda tähtaega võib pikendada, et võimaldada riigi reguleerival asutusel avaliku konsultatsiooni läbiviimist vastavalt artiklile 23.

7.   Kui riigi reguleeriv asutus otsustab lõike 5 punkti a kohaselt antud soovituse alusel meetme eelnõu mitte muuta või tagasi võtta, siis esitab ta oma põhjenduse.

8.   Riigi reguleeriv asutus võib meetme eelnõu tagasi võtta menetluse igas etapis.

Artikkel 34

Rakendussätted

Pärast avalikku konsultatsiooni ja pärast konsulteerimist riigi reguleerivate asutustega ning võttes hoolikalt arvesse BERECi arvamust, võib komisjon vastu võtta artikliga 32 seotud soovitused või suunised, millega määratakse kindlaks artikli 32 lõike 3 kohaste teatiste vorm, sisu ja üksikasjalikkuse tase, olukorrad, kus teatamist ei nõuta, ning tähtaegade arvutamine.

II PEATÜKK

Järjekindel raadiospektri eraldamine

Artikkel 35

Vastastikuse hindamise protsess

1.   Kui riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus kavatseb viia läbi valikumenetluse vastavalt artikli 55 lõikele 2 seoses raadiospektriga, mille suhtes on otsuse nr 676/2002/EÜ kohaselt kehtestatud tehnilised rakendusmeetmed, et seda oleks võimalik kasutada traadita lairiba võrkude ja teenuste jaoks, teavitab ta vastavalt artiklile 23 raadiospektripoliitika töörühma kõigist meetmete eelnõudest, mille suhtes kohaldatakse artikli 55 lõike 2 alusel konkurentsil või võrdlustel põhinevat valikumenetlust, ja märgib, kas ja millal taotleb ta raadiospektripoliitika töörühmalt vastastikuse hindamise foorumi kokkukutsumist.

Kui raadiospektripoliitika töörühm sellise taotluse saab, korraldab ta vastastikuse hindamise foorumi eesmärgiga arutada edastatud meetmete eelnõusid ja nende üle arvamusi vahetada ning hõlbustab kogemuste ja parimate tavade vahetamist seoses nimetatud meetmete eelnõudega.

Vastastikuse hindamise foorum koosneb raadiospektripoliitika töörühma liikmetest ning selle tööd korraldab ja juhib raadiospektripoliitika töörühma esindaja.

2.   Hiljemalt artikli 23 kohaselt läbiviidava avaliku konsultatsiooni ajal võib raadiospektripoliitika töörühm kutsuda erandjuhul omal algatusel ja kooskõlas foorumi korraldamiseks kehtestatud korraga kokku vastastikuse hindamise foorumi, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid seoses valikumenetlusega seotud meetme eelnõuga, kui ta leiab, et meetme eelnõu piiraks märkimisväärselt riigi reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse suutlikkust täita artiklites 3, 45, 46 ja 47 sätestatud eesmärke.

3.   Raadiospektripoliitika töörühm määrab eelnevalt kindlaks ja avaldab objektiivsed kriteeriumid vastastikuse hindamise foorumi erandlikuks kokkukutsumiseks.

4.   Vastastikuse hindamise foorumi ajal selgitab riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus, mil viisil meetme eelnõu

a)

soodustab siseturu arengut, teenuste piiriülest pakkumist ja konkurentsi ning pakub võimalikult suuri hüvesid tarbijatele ja üldiselt saavutab käesoleva direktiivi artiklites 3, 45, 46 ja 47 ning otsustes nr 676/2002/EÜ ja nr 243/2012/EL sätestatud eesmärgid;

b)

tagab raadiolainete tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning

c)

tagab raadiospektri praegustele ja tulevastele kasutajatele stabiilsed ja prognoositavad investeerimistingimused raadiospektril põhinevate elektroonilise side teenuste pakkumise jaoks vajalike võrkude kasutusele võtmiseks.

5.   Vastastikuse hindamise foorumi töös võivad vabatahtlikkuse alusel osaleda teiste pädevate asutuste ja BERECi eksperdid.

6.   Ühte või mitut raadiospektri sagedusala käsitleva koondvalikumenetluse üldise riikliku ettevalmistus- ja konsultatsiooniprotsessi ajal kutsutakse vastastikuse hindamise foorum kokku ainult üks kord, välja arvatud juhul, kui riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus taotleb foorumi kokkukutsumist.

7.   Koosoleku kokkukutsumist taotlenud riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse taotluse alusel võib raadiospektripoliitika töörühm võtta vastu aruande, milles kirjeldatakse, kuidas aitab meetme eelnõu saavutada lõikes 4 sätestatud eesmärke, kajastades vastastikuse hindamise foorumi raames vahetatud seisukohti.

8.   Raadiospektripoliitika töörühm avaldab iga aasta veebruaris aruande, mis käsitleb meetmete eelnõusid, mida on arutatud vastavalt lõigetele 1 ja 2. Aruandes märgitakse teadmiseks võetud kogemused ja parimad tavad.

9.   Pärast vastastikuse hindamise foorumit võib raadiospektripoliitika töörühm koosolekut taotlenud riigi reguleeriva või muu pädeva asutuse taotluse alusel võtta meetme eelnõu kohta vastu arvamuse.

Artikkel 36

Raadiospektri ühtlustatud eraldamine

Kui raadiospektri kasutamine on ühtlustatud, juurdepääsutingimused ja -kord kokku lepitud ja ettevõtjad, kellele raadiospekter eraldatakse, valitud kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja liidu normidega, annavad liikmesriigid sellise raadiospektri kasutusõiguse nende kohaselt. Kui lubade andmise ühise valikumenetluse puhul on kõik kõnealuse raadiospektri kasutamisega seotud siseriiklikud tingimused täidetud, ei kehtesta liikmesriigid muid tingimusi, lisakriteeriume ega menetlusi, mis piiraksid, muudaksid või lükkaksid edasi sellise raadiospektri ühise eraldamise asjakohase rakendamise.

Artikkel 37

Lubade andmise ühine menetlus raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmiseks

Kaks või enam liikmesriiki võivad teha koostööd üksteise ja raadiospektripoliitika töörühmaga, võttes arvesse turuosaliste väljendatud mis tahes huve, ning koos kehtestada lubade andmise menetluse ühised aspektid ja, kui see on asjakohane, viia koos läbi ka raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmiseks vajaliku valikumenetluse.

Lubade andmise ühise menetluse väljatöötamisel võivad liikmesriigid võtta arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

individuaalse loa andmise riigisiseseid menetlusi algatavad ja viivad läbi pädevad asutused vastavalt ühiselt kokku lepitud ajakavale;

b)

vajaduse korral nähakse sellega ette ühised tingimused ja menetlused valiku tegemiseks ja raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmiseks asjaomastes liikmesriikides;

c)

vajaduse korral nähakse sellega ette ühised või võrreldavad tingimused, mis seotakse raadiospektri individuaalsete kasutusõigustega asjaomastes liikmesriikides, võimaldades muu hulgas määrata kasutajatele sarnaseid raadiospektri plokke;

d)

kuni lubade andmise ühise menetluse lõpuleviimiseni on see igal ajal avatud teistele liikmesriikidele.

Kui vaatamata turuosaliste väljendatud huvile ei tegutse liikmesriigid ühiselt, teavitavad nad asjaomaseid turuosalisi oma otsuse põhjustest.

III PEATÜKK

Ühtlustamiskord

Artikkel 38

Ühtlustamiskord

1.   Kui komisjon leiab, et käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesannete erinev täitmine riigi reguleerivate või muude pädevate asutuste poolt võib takistada siseturu toimimist, võib ta, võttes hoolikalt arvesse BERECi või asjakohasel juhul raadiospektripoliitika töörühma arvamust, anda soovitusi või kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 võtta rakendusaktidega vastu otsuseid, et tagada käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamine ning aidata kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riigi reguleeriv asutus ja muud pädevad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel lõikes 1 osutatud soovitusi hoolikalt arvesse. Kui riigi reguleeriv või muu pädev asutus otsustab soovitust mitte järgida, teatab ta sellest komisjonile ja põhjendab oma seisukohta.

3.   Lõike 1 kohaselt vastu võetavad otsused võivad hõlmata üksnes ühtlustatud või kooskõlastatud lähenemisviisi kindlaksmääramist järgmiste küsimuste lahendamise eesmärgil:

a)

reguleerimispõhimõtete ebajärjekindel rakendamine riigi reguleerivate asutuste poolt artiklite 64 ja 67 kohaldamisel elektroonilise side turgude reguleerimise suhtes, kui see takistab siseturgu; kõnealustes otsustes ei viidata artikli 32 alusel riigi reguleerivate asutuste poolt edastatud eriteadetele; sellisel juhul esitab komisjon otsuse eelnõu üksnes

i)

vähemalt kaks aastat pärast komisjoni samateemalise soovituse vastuvõtmist ning

ii)

võttes hoolikalt arvesse BERECi arvamust sellise otsuse vastuvõtmise kohta, mille BEREC esitab kolme kuu jooksul alates komisjoni taotlusest;

b)

numbrid, sealhulgas numbrivahemikud, numbrite ja tunnuste liikuvus, numbrite ja aadresside translatsioonisüsteemid ning hädaabiteenistuste kättesaadavus Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   BEREC võib omal algatusel komisjonile soovitada, kas meede tuleks lõike 1 kohaselt vastu võtta või mitte.

6.   Kui komisjon ei ole alates BERECi vastu võetud otsuse kuupäevast ühe aasta jooksul võtnud vastu soovitust ega otsust, milles ta osutab, et riigi reguleerivad või muud pädevad asutused täidavad käesolevas direktiivis sätestatud reguleerimisülesandeid erinevalt ning see võib takistada siseturu toimimist, teavitab ta Euroopa Parlamenti ja nõukogu selle põhjustest ja avalikustab need.

Kui komisjon on vastu võtnud soovituse vastavalt lõikele 1, kuid siseturu toimimist takistav ülesannete ebajärjekindel täitmine jätkub kaks aastat pärast soovituse vastuvõtmist, võtab komisjon lõiget 3 järgides rakendusaktiga vastu otsuse vastavalt lõikele 4.

Kui komisjon ei ole otsust vastu võtnud ühe aasta jooksul pärast teise lõigu kohaselt vastu võetud soovitust, teavitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle põhjustest ja avalikustab need põhjused.

Artikkel 39

Standardimine

1.   Komisjon koostab ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas mittekohustuslike standardite ja spetsifikatsioonide loetelu, mille alusel soodustatakse elektroonilise side võrkude ja teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste ühtlustatud pakkumist. Pärast konsulteerimist direktiivi (EL) 2015/1535 kohaselt loodud komiteega võib komisjon vajaduse korral nõuda, et Euroopa standardiorganisatsioonid (Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite instituut (ETSI)) koostaksid standardid.

2.   Liikmesriigid toetavad lõikes 1 nimetatud standardite ja spetsifikatsioonide kasutamist teenuste, tehniliste liideste ja võrgufunktsioonide pakkumisel ulatuses, mis on hädavajalik selleks, et tagada teenuste koostalitlusvõime, läbivühenduvus, hõlpsam teenuspakkuja vahetamine ja numbri ja tunnuste liikuvus ja suurendada kasutajate valikuvabadust.

Kuni standardeid ja spetsifikatsioone ei ole lõike 1 kohaselt avaldatud, soodustavad liikmesriigid Euroopa standardiorganisatsioonide vastu võetud standardite ja spetsifikatsioonide rakendamist.

Selliste standardite ja spetsifikatsioonide puudumise korral soodustavad liikmesriigid Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU), Euroopa postiside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT), Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnika komisjoni (IEC) vastu võetud rahvusvaheliste standardite ja soovituste rakendamist.

Kui on olemas rahvusvahelised standardid, soovitavad liikmesriigid Euroopa standardiorganisatsioonidel neid või nende asjakohaseid osi kasutada koostatavate standardite alusena, välja arvatud juhul, kui selliste rahvusvaheliste standardite või nende asjakohaste osade kasutamine ei oleks tulemuslik.

Ükski lõikes 1 või käesolevas lõikes osutatud standard või spetsifikatsioon ei tohi takistada juurdepääsu, nagu seda käesoleva direktiivi kohaselt võidakse teostataval juhul nõuda.

3.   Kui lõikes 1 osutatud standardeid ja spetsifikatsioone ei ole piisavalt rakendatud ning seetõttu ei saa ühes või enamas liikmesriigis tagada teenuste koostalitlusvõimet, võib selliste standardite ja spetsifikatsioonide rakendamise muuta kohustuslikuks lõikes 4 nimetatud korra kohaselt, kui see on hädavajalik sellise koostalitlusvõime tagamiseks ja kasutajate valikuvabaduse suurendamiseks.

4.   Kui komisjon kavatseb teatavate standardite või spetsifikatsioonide rakendamise kohustuslikuks muuta, avaldab ta sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas ja palub kõigil asjaomastel isikutel esitada oma avalik arvamus. Komisjon teeb rakendusaktidega asjaomaste standardite rakendamise kohustuslikuks, viidates neile kui kohustuslikele standarditele Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardite ja spetsifikatsioonide loetelus.

5.   Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud standardid ja spetsifikatsioonid ei aita enam kaasa ühtlustatud elektroonilise side teenuste pakkumisele, ei vasta enam tarbijate vajadustele või pidurdavad tehnoloogia arengut, eemaldab komisjon need lõikes 1 osutatud standardite ja spetsifikatsioonide loetelust.

6.   Kui komisjon leiab, et lõikes 4 osutatud standardid ja spetsifikatsioonid ei aita enam kaasa ühtlustatud elektroonilise side teenuste pakkumisele, ei vasta enam tarbijate vajadustele või pidurdavad tehnoloogia arengut, eemaldab komisjon rakendusaktidega need standardid ja spetsifikatsioonid lõikes 1 osutatud nimekirjast.

7.   Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata selliste oluliste nõuete, liideste spetsifikatsioonide ega harmoneeritud standardite suhtes, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/53/EL.

V JAOTIS

TURVALISUS

Artikkel 40

Võrkude ja teenuste turvalisus

1.   Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad võtavad asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et asjakohaselt maandada võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riske. Tehnika taset arvesse võttes tagatakse nende meetmetega olemasolevale ohule vastav turvalisuse tase. Eelkõige võetakse meetmeid, mis asjakohasel juhul hõlmavad krüpteerimist, selleks et vältida ja minimeerida turvaintsidentide mõju kasutajatele ja teistele võrkudele ja teenustele.

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) hõlbustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 526/2013 (45) liikmesriikide tegevuse koordineerimist eesmärgiga vältida riigisiseste nõuete lahknemist, mis võib põhjustada turvariske ja takistada siseturu toimimist.

2.   Liikmesriigid tagavad, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad teatavad pädevale asutusele ilma põhjendamatu viivituseta igast turvaintsidendist, mis on olulisel määral mõjutanud võrkude või teenuste toimimist.

Turvaintsidendi mõju olulisuse kindlaks tegemisel võetakse kättesaadavuse korral arvesse eeskätt järgmisi parameetreid:

a)

kasutajate arv, keda turvaintsident mõjutab;

b)

turvaintsidendi kestus;

c)

turvaintsidendi mõjuala geograafiline ulatus;

d)

kui suures ulatuses on võrgu või teenuse toimimine mõjutatud;

e)

majanduslikule ja ühiskondlikule tegevusele avalduva mõju ulatus.

Asjaomane pädev asutus teavitab vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ning ENISAt. Kui asjaomane pädev asutus leiab, et avalik huvi nõuab turvaintsidendi avalikustamist, võib ta teavitada üldsust või nõuda asjaomastelt võrkude või teenuste pakkujatelt üldsuse teavitamist.

Asjaomane pädev asutus esitab kord aastas komisjonile ja ENISA-le koondaruande käesoleva lõike kohaselt saadud teadetest ja võetud meetmetest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et kui üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste puhul esineb konkreetne ja märkimisväärne turvaintsidendi oht, teavitavad selliste võrkude ja teenuste pakkujad oma kasutajaid, keda selline oht võib mõjutada, kõigist võimalikest kaitse- ja parandusmeetmetest, mida kasutajad saavad võtta. Kui see on asjakohane, peaksid võrkude ja teenuste pakkujad ka oma kasutajaid ohust endast teavitama.

4.   Käesolev artikkel ei piira määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamist.

5.   Komisjon võib ENISA arvamust hoolikalt arvesse võttes võtta vastu rakendusaktid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult lõikes 1 osutatud tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning lõike 2 kohaste teatamisnõuete suhtes kohaldatavaid asjaolusid, vorminguid ja menetlusi. Rakendusaktid põhinevad võimalikult suurel määral Euroopa ja rahvusvahelistel standarditel ning need ei takista liikmesriike võtmast vastu lisanõudeid lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 41

Rakendamine ja jõustamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 40 rakendamiseks on pädevatel asutustel volitused anda üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujatele siduvaid suuniseid, sealhulgas meetmete kohta, mida on vaja, et turvaintsident heastada või märkimisväärse ohu tuvastamise korral ära hoida, ja rakendamise ajaliste piirangute kohta.

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on volitused üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujatelt nõuda, et nad

a)

esitaksid oma võrkude ja teenuste turvalisuse hindamiseks vajaliku teabe, sealhulgas dokumenteeritud turvalisusnõuded ning

b)

telliksid pädeva sõltumatu asutuse või pädeva asutuse läbi viidava turvaauditi ning teeksid selle tulemused pädevale asutusele kättesaadavaks. Auditi läbiviimisega seotud kulud katab võrkude või teenuste pakkuja.

3.   Liikmesriigid tagavad, et pädeval asutusel on kõik vajalikud volitused rikkumiste, samuti nende võrkude ja teenuste turvalisusele avalduvate mõjude uurimiseks.

4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on artikli 40 rakendamiseks õigus saada abi direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 9 kohaselt määratud küberturbe intsidentide lahendamise üksuselt (CSIRT), kui tegemist on küsimustega, mis kuuluvad CSIRTi ülesannete hulka vastavalt nimetatud direktiivi I lisa punktile 2.

5.   Pädevad asutused konsulteerivad asjaomaste liikmesriigi õiguskaitseasutustega, direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 8 lõike 1 tähenduses pädevate asutustega ja riigi andmekaitseasutustega ning teevad nendega koostööd asjakohasel juhul ja kooskõlas liikmesriigi õigusega.

II OSA

VÕRGUD

I JAOTIS

TURULE SISENEMINE JA KASUTUSELEVÕTT

I PEATÜKK

Tasud

Artikkel 42

Tasu raadiospektri kasutusõiguste ja seadmete paigaldamise õiguste eest

1.   Liikmesriigid võivad lubada pädeval asutusel kehtestada tasu raadiospektri kasutusõiguste eest või elektroonilise side võrkude või teenuste ning seotud vahendite pakkumiseks kasutatavate seadmete paigaldamise eest riigivara või eraomandi külge, kohale või alla, et tagada kõnealuste vahendite optimaalne kasutamine. Liikmesriigid tagavad, et tasud on objektiivselt põhjendatud, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed, võrreldes nende kavandatud eesmärgiga, ja et nende puhul on arvesse võetud käesoleva direktiivi üldeesmärke.

2.   Seoses raadiospektri kasutusõigustega püüavad liikmesriigid tagada, et kohaldatavad tasud kehtestatakse tasemel, mis tagab raadiospektri tõhusa eraldamise ja kasutamise, ning teevad muu hulgas järgmist:

a)

kehtestavad baashinnad raadiospektri kasutusõiguste miinimumtasuna, võttes arvesse nimetatud õiguste väärtust nende võimaliku alternatiivse kasutamise korral;

b)

võtavad arvesse nimetatud õigustega seotud tingimustega kaasnevaid kulusid ning

c)

kohaldavad võimalikult suures ulatuses makseviise, mis on seotud raadiospektri tegeliku kasutamiseks kättesaadavusega.

II PEATÜKK

Juurdepääs maale

Artikkel 43

Trasside rajamise õigus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui pädev asutus vaatab läbi avaldust, millega

üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkumise loaga ettevõtja taotleb õigust paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi külge, kohale või alla, või

ettevõtja, kellel on luba pakkuda muid kui üldkasutatavaid elektroonilise side võrke, taotleb õigust paigaldada seadmeid avaliku omandi külge, kohale või alla,

siis pädev asutus

a)

tegutseb lihtsate, tõhusate, läbipaistvate ja avalikult kättesaadavate menetluste kohaselt, mida kohaldatakse diskrimineerimata ja viivitusteta, ning teeb oma otsuse igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast avalduse esitamist, välja arvatud sundvõõrandamisega seotud juhtumite korral, ja

b)

järgib selliste õiguste sidumisel teatavate tingimustega läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Punktides a ja b nimetatud menetlused võivad olla erinevad, olenevalt sellest, kas taotleja pakub üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või mitte.

2.   Kui üldkasutatavaid elektroonilise side võrke või üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid pakkuvad ettevõtjad jäävad riigi- või kohalike asutuste omandisse või nimetatud asutused säilitavad kontrolli nende üle, siis tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud õiguste andmise funktsioon ja omandi või kontrolliga seotud toimingud on üksteisest struktuuriliselt tõhusalt lahutatud.

Artikkel 44

Võrguelementide ja seotud vahendite ühispaiknemine ja ühiskasutus elektroonilise side võrkude pakkujate puhul

1.   Kui operaator on kasutanud siseriikliku õiguse kohast õigust paigaldada seadmeid avaliku või eraomandi külge, kohale või alla, või on kasutanud vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust, on pädevatel asutustel võimalik kehtestada sellisel alusel paigaldatud võrguelementide ja seotud vahendite ühispaiknemise või ühiskasutuse kohustus, et kaitsta keskkonda, rahvatervist ja avalikku julgeolekut või järgida linnade või maapiirkondade planeerimiseesmärke.

Paigaldatud võrguelementide ja vahendite ühispaiknemise või ühiskasutuse ja vara ühiskasutuse kohustuse võib kehtestada üksnes pärast asjakohase kestusega avaliku konsultatsiooni perioodi, mille jooksul antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus oma seisukohtade väljendamiseks, ja ainult konkreetsetes piirkondades, kus sellist ühiskasutust peetakse vajalikuks, et saavutada esimeses lõigus sätestatud eesmärgid. Pädevad asutused võivad kehtestada selliste vahendite või vara, sh maa, ehitiste, ehitiste sissepääsude, hoonesisese juhtmestiku, mastide, antennide, tornide ja muude tugikonstruktsioonide, kaablikanalite, juhtkanalite, pääsuluukide ja kaablikappide ühise kasutamise kohustuse või kehtestada meetmed riiklike ehitustööde koordineerimise hõlbustamiseks. Vajaduse korral võib liikmesriik määrata ühe või mitme alljärgneva ülesandega tegelema riigi reguleeriva asutuse või muu pädeva asutuse:

a)

käesolevas artiklis sätestatud menetluse koordineerimine;

b)

ühtse teabepunktina tegutsemine;

c)

vahendite või vara ühiskasutusest ja riiklike ehitustööde koordineerimisest tulenevate kulude jaotamise eeskirjade kehtestamine.

2.   Meetmed, mida pädev asutus käesoleva artikli alusel võtab, peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Asjakohasel juhul viiakse need meetmed ellu riigi reguleerivate asutustega koordineeritult.

III PEATÜKK

Juurdepääs raadiospektrile

1. jagu

Load

Artikkel 45

Raadiospektri haldamine

1.   Võttes arvesse asjaolu, et raadiospekter on ühiskondlik vara millel on oluline sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik väärtus, tagavad liikmesriigid oma territooriumil elektroonilise side võrkude ja teenuste jaoks kasutatava raadiospektri tulemusliku haldamise kooskõlas artiklitega 3 ja 4. Nad tagavad, et pädevad asutused jaotavad elektroonilise side võrkude ja teenuste jaoks kasutatavat raadiospektrit ja annavad raadiospektri kasutamise üldlube või individuaalseid kasutusõigusi objektiivsete, läbipaistvate, konkurentsi soodustavate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumite põhjal.

Käesoleva artikli kohaldamisel järgivad liikmesriigid asjaomaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas ITU raadioeeskirju ja muid ITU raames vastu võetud raadiospektri suhtes kohaldatavaid kokkuleppeid, näiteks 2006. aasta piirkondlikul raadiosidekonverentsil sõlmitud kokkulepe, ja võivad võtta arvesse avaliku korraga seotud kaalutlusi.

2.   Liikmesriigid toetavad elektroonilise side võrkude ja teenuste käsutuses oleva raadiospektri kasutuse ühtlustamist liidus kooskõlas vajadusega tagada raadiospektri tõhus ja tulemuslik kasutamine ning selleks, et tarbijad saaksid kasu konkurentsist, mastaabisäästust ning võrkude ja teenuste koostalitlusvõimest. Seda tehes toimivad nad kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 4 ja otsusega nr 676/2002/EÜ ning teevad muu hulgas järgmist:

a)

seavad eesmärgiks tagada oma riigi territooriumi ja rahvastiku kaetus kvaliteetse ja kiire traadita lairibaühendusega, samuti peamiste riigisiseste ja Euroopa transporditeede kaetus, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (46) osutatud üleeuroopalise transpordivõrgustiku puhul;

b)

hõlbustavad liidus uute traadita side tehnoloogiate ja rakenduste kiiret arendamist, sealhulgas asjakohasel juhul ka sektoriülese lähenemise kaudu;

c)

tagavad raadiospektri kasutusõiguste andmisel, pikendamisel, muutmisel, piiramisel ja tühistamisel prognoositavuse ja järjepidevuse, et edendada pikaajalisi investeeringuid;

d)

tagavad piiriüleste ja riigisiseste kahjulike raadiohäirete vältimise kooskõlas vastavalt artiklitega 28 ja 46 ning võtavad selleks sobivaid ennetavaid ja parandusmeetmeid;

e)

edendavad raadiospektri ühiskasutust samalaadsete või erinevate raadiospektri kasutamise viiside vahel kooskõlas konkurentsiõigusega;

f)

kohaldavad kõige sobivamat ja kõige vähem töömahukat loasüsteemi kooskõlas artikliga 46 selliselt, et maksimeerida raadiospektri paindlikku, ühist ja tõhusat kasutamist;

g)

kohaldavad raadiospektri kasutusõiguste andmise, üleandmise, pikendamise, muutmise ja tühistamise norme, mis on selgelt ja läbipaistvalt kindlaks määratud, et tagada õiguskindlus, järjepidevus ja prognoositavus;

h)

seavad eesmärgiks, et rahvatervise kaitse valdkonnas toimub raadiospektri kasutamise lubade andmine kogu liidus järjekindlalt ja prognoositavalt, võttes arvesse soovitust 1999/519/EÜ.

Esimese lõigu kohaldamiseks ning raadiospektri sagedusala tehniliste rakendusmeetmete otsuse nr 676/2002/EÜ kohase väljatöötamise kontekstis võib komisjon küsida raadiospektripoliitika töörühma arvamust selle kohta, millised on kõige asjakohasemad soovituslikud lubade andmise menetlused raadiospektri kasutamiseks kõnealusel sagedusalal või selle osades. Komisjon võtab sellist arvamust hoolikalt arvesse võttes vajaduse korral vastu soovituse, mille eesmärk on edendada liidus kõnealuse sagedusala kasutamise lubade andmise puhul sidusat lähenemisviisi.

Kui komisjon kaalub artikli 39 lõigete 1, 4, 5 ja 6 kohaste meetmete vastuvõtmist, võib ta küsida raadiospektripoliitika töörühma arvamust selle kohta, kuidas mõjutaksid sellised standardid või spetsifikatsioonid raadiospektri koordineerimist, ühtlustamist ja kättesaadavust. Kõigis edasistes sammudes võtab komisjon raadiospektripoliitika töörühma arvamust hoolikalt arvesse.

3.   Kui riigis või piirkonnas puudub turunõudlus sellise ühtlustatud raadiospektri sagedusala kasutamise järele, võivad liikmesriigid lubada seda sagedusala osaliselt või täies ulatuses kasutada alternatiivsel otstarbel, sealhulgas senisel kasutusotstarbel, kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 5, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

tõdemus, et puudub turunõudlus sellise sagedusala kasutamise järele, põhineb avalikul konsultatsioonil vastavalt artiklile 23, sealhulgas tulevase turunõudluse prognoosil;

b)

alternatiivne kasutusotstarve ei välista ega takista sellise sagedusala kättesaadavust ega kasutamist teistes liikmesriikides ning

c)

asjaomane liikmesriik võtab nõuetekohaselt arvesse sellise sagedusala pikaajalist kättesaadavust või kasutamist liidus ning seadmetega seotud mastaabisäästu, mis tuleneb ühtlustatud raadiospektri kasutamisest liidus.

Otsus lubada erandkorras alternatiivset kasutusotstarvet vaadatakse läbi korrapäraselt ja igal juhul kiiresti siis, kui tulevane kasutaja esitab pädevale asutusele nõuetekohaselt põhjendatud taotluse sagedusala kasutamiseks kooskõlas tehnilise rakendusmeetmega. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele tehtud otsusest ja selle põhjustest ning kõigi läbivaatamiste tulemustest.

4.   Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et vastavalt liidu õigusele riikliku sageduste jaotamise plaaniga elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektris võib kasutada elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumiseks kasutatavat igat liiki tehnoloogiat.

Liikmesriigid võivad elektroonilise side teenuste jaoks kasutatava raadiovõrgu või traadita juurdepääsu tehnoloogia liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, kui see on vajalik

a)

kahjulike raadiohäirete vältimiseks;

b)

rahvatervise kaitsmiseks elektromagnetväljade eest, võttes hoolikalt arvesse soovitust 1999/519/EÜ;

c)

teenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks;

d)

raadiospektri maksimaalse ühiskasutuse tagamiseks;

e)

raadiospektri tõhusa kasutamise kindlustamiseks või

f)

üldistest huvidest lähtuva eesmärgi järgimise tagamiseks vastavalt lõikele 5.

5.   Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et vastavalt liidu õigusele riikliku sageduste jaotamise plaaniga elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektris võib osutada ükskõik millist liiki elektroonilise side teenuseid. Liikmesriigid võivad pakutavate elektroonilise side teenuste liikide osas siiski kehtestada proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid piiranguid, sealhulgas vajaduse korral ITU raadioeeskirjade nõuete täitmiseks.

Meetmed, millega nõutakse elektroonilise side teenuse pakkumist konkreetses elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks tehtud sagedusalas, peavad olema vajalikud selleks, et täita liikmesriikide poolt liidu õiguse kohaselt sätestatud üldistest huvidest lähtuvaid eesmärke, mille hulka kuuluvad muu hulgas, kuid mitte ainult

a)

inimelu kaitse;

b)

sotsiaalse, piirkondliku või territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine;

c)

ebatõhusa spektrikasutuse vältimine või

d)

kultuurilise ja keelelise mitmekülgsuse ning meediakanalite paljususe edendamine, näiteks raadio- ja teleringhäälinguteenuste pakkumine.

Meetme, millega konkreetses sagedusalas keelatakse muude elektroonilise side teenuste pakkumine, võib kehtestada üksnes juhul, kui see on vajalik inimelu kaitsega seotud teenuste tagamiseks. Liikmesriigid võivad erandjuhtudel samuti laiendada nimetatud meetme ulatust muude üldistest huvidest lähtuvate eesmärkide täitmiseks, nagu need on liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega sätestatud.

6.   Liikmesriigid vaatavad korrapäraselt läbi lõigetes 4 ja 5 osutatud piirangute vajalikkuse ning avaldavad nimetatud läbivaatamiste tulemused.

7.   Enne 25. maid 2011 kehtestatud piirangud tuleb viia kooskõlla lõigetega 4 ja 5 hiljemalt 20. detsembriks 2018.

Artikkel 46

Raadiospektri kasutamise luba

1.   Liikmesriigid hõlbustavad raadiospektri kasutamist, sh ühiskasutust, üldloa alusel ning annavad raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi ainult siis, kui need on vajalikud, et kasutus oleks võimalikult tõhus, pidades silmas nõudlust ja võttes arvesse teises lõigus esitatud kriteeriume. Kõigil muudel juhtudel kehtestavad nad raadiospektri kasutamise tingimused üldloas.

Selleks kehtestavad liikmesriigid raadiospektri kasutamise lubade andmise kõige asjakohasema korra, võttes arvesse järgmist:

a)

asjaomase raadiospektri spetsiifilised omadused;

b)

vajadus pakkuda kaitset kahjulike raadiohäirete eest;

c)

raadiospektri ühiskasutuse töökindlate tingimuste väljatöötamine, kui see on asjakohane;

d)

vajadus tagada side või teenuse tehniline kvaliteet;

e)

liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega sätestatud üldist huvi pakkuvad eesmärgid;

f)

vajadus kindlustada raadiospektri tõhus kasutamine.

Selle kaalumisel, kas kohaldada üldloasüsteemi või anda ühtlustatud raadiospektri individuaalsed kasutusõigused, ja võttes arvesse otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 alusel vastu võetud tehnilised rakendusmeetmeid, püüavad liikmesriigid minimeerida kahjulike raadiohäirete põhjustatavaid probleeme, muu hulgas juhul, kui tegemist on raadiospektri ühiskasutusega, mis põhineb üldloa ja individuaalsete kasutusõiguste kombineerimisel.

Kui see on asjakohane, kaaluvad liikmesriigid võimalust lubada raadiospektri kasutamist üldloa ja individuaalsete kasutusõiguste kombinatsioonina, võttes arvesse seda, milline on üldlubade ja individuaalsete kasutusõiguste erinevate kombinatsioonide ning järkjärgulise ühest kategooriast teise ülemineku arvatav mõju konkurentsile, innovatsioonile ja turule sisenemisele.

Liikmesriigid püüavad minimeerida raadiospektri kasutamise piiranguid, võttes asjakohaselt arvesse tehnoloogilisi lahendusi kahjulike raadiohäirete ohjamiseks, et kehtestada võimalikult vähe koormav loakord.

2.   Kui pädev asutus teeb raadiospektri ühiskasutuse hõlbustamiseks otsuse vastavalt lõikele 1, tagab ta, et raadiospektri ühiskasutuse tingimused on selgelt sätestatud. Sellised tingimused hõlbustavad raadiospektri tõhusat kasutamist, konkurentsi ja innovatsiooni.

Artikkel 47

Raadiospektri individuaalsete kasutusõigustega seotud tingimused

1.   Pädevad asutused seavad raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste suhtes tingimused kooskõlas artikli 13 lõikega 1 sellisel viisil, et tagatud oleks raadiospektri optimaalne ning kõige tulemuslikum ja tõhusam kasutamine. Enne selliste õiguste andmist või pikendamist kehtestavad nad kõik sellised tingimused, muu hulgas määratakse kindlaks nõutav kasutustase ning võimalused saavutada see kauplemise ja rentimise kaudu, et tagada nende tingimuste täitmine kooskõlas artikliga 30. Raadiospektri kasutusõiguse pikendamisega seotud tingimused ei või anda põhjendamatuid eeliseid nende õiguste senistele omanikele.

Selliste tingimustega määratakse kindlaks kohaldatavad parameetrid, sealhulgas õiguste kasutuselevõtmise tähtpäev, mille järgimata jätmine annab pädevale asutusele õiguse kasutusõigus tühistada või muid meetmeid kehtestada.

Pädevad asutused konsulteerivad aegsasti ja läbipaistval viisil huvitatud isikutega ja teavitavad neid individuaalsete kasutusõigustega seotud tingimustest enne nende kehtestamist. Nad määravad eelnevalt kindlaks kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse nende tingimuste täitmist, ja teavitavad huvitatud isikuid neist läbipaistval viisil.

2.   Raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste suhtes tingimusi seades võivad pädevad asutused, eeskätt selleks, et tagada raadiospektri tulemuslik ja tõhus kasutus või leviala kasv, näha ette järgmised võimalused:

a)

kasutada ühiselt raadiospektril põhinevat passiivset või aktiivset infrastruktuuri või raadiospektrit;

b)

sõlmida äriotstarbelisi rändlusjuurdepääsulepinguid;

c)

võimaluse rajada ühiselt infrastruktuur raadiospektrit kasutavate võrkude või teenuste pakkumiseks.

Pädevad asutused ei takista raadiospektri ühiskasutust raadiospektri kasutusõigustega seotud tingimustel. Ettevõtjad täidavad käesoleva lõike kohaselt seatud tingimusi vastavalt konkurentsiõigusele.

2. jagu

Kasutusõigused

Artikkel 48

Raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmine

1.   Kui on vaja anda raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi, annavad liikmesriigid sellised õigused taotluse alusel igale ettevõtjale elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumiseks artiklis 12 osutatud üldloa alusel, võttes arvesse artikli 13, artikli 21 lõike 1 punkti c ja artikli 55 sätteid ning muid norme, millega tagatakse kõnealuste vahendite tulemuslik kasutamine kooskõlas käesoleva direktiiviga.

2.   Ilma et see piiraks liikmesriigi eelnevalt määratletud konkreetseid kriteeriume ja korda, mille alusel antakse raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks kooskõlas liidu õigusega, antakse raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi avatud, objektiivse, läbipaistva, mittediskrimineeriva ja proportsionaalse menetlusega vastavalt artiklile 45.

3.   Avatud menetluse nõudest võib teha erandi, kui raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmine raadio või televisiooni sisuteenuste pakkujatele on vajalik, et saavutada liikmesriigi sätestatud üldist huvi pakkuv eesmärk kooskõlas liidu õigusega.

4.   Pädevad asutused kaaluvad raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste taotlusi valikumenetluste käigus, lähtudes objektiivsetest, läbipaistvatest, proportsionaalsetest ja mittediskrimineerivatest kõlblikkuskriteeriumidest, mis on eelnevalt paika pandud ja milles kajastuvad selliste õigustega seotavad tingimused. Pädevatel asutustel peab olema võimalik nõuda taotluse esitajatelt kogu vajalikku teavet, et hinnata nimetatud kriteeriumide põhjal nende suutlikkust nimetatud tingimusi täita. Kui pädev asutus jõuab järeldusele, et taotleja ei ole selleks suuteline, esitab ta selle kohta nõuetekohaselt põhjendatud otsuse.

5.   Raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmisel täpsustavad liikmesriigid, kas ja millistel tingimustel võib õiguste omanik neid õigusi üle anda või rentida. Kohaldatakse artikleid 45 ja 51.

6.   Pädev asutus võtab vastu, edastab ja avalikustab raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste andmist käsitlevad otsused võimalikult kiiresti pärast seda, kui on täidetud taotluse kätte saanud, riiklikus raadiosagedusplaanis elektroonilise side teenuste jaoks kättesaadavaks kuulutatud raadiospektri puhul kuue nädala jooksul. See tähtaeg ei piira artikli 55 lõike 7 ning raadiospektri või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

Artikkel 49

Õiguste kestus

1.   Kui liikmesriigid annavad loa raadiospektri kasutamiseks individuaalsete kasutusõigustega piiratud ajavahemikuks, tagavad nad, et kasutusõigus antakse ajavahemikuks, mis on sobiv, arvestades artikli 55 lõike 2 kohaselt taotletavaid eesmärke, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada konkurents ning eelkõige raadiospektri tulemuslik ja tõhus kasutus ning edendada innovatsiooni ning soodustada tõhusaid investeeringuid, muu hulgas võimaldades investeeringute puhul asjakohast amortisatsiooniperioodi.

2.   Kui liikmesriigid annavad piiratud ajavahemikuks raadiospektri individuaalsed kasutusõigused, millele on otsusega nr 676/2002/EÜ kohaste tehniliste rakendusmeetmetega kehtestatud ühtlustatud tingimused eesmärgiga võimaldada selle kasutamist traadita elektroonilise lairibaside teenuste („traadita lairibaside teenused“) pakkumiseks, tagavad nad õiguste omanikele õiguskindluse vähemalt 20 aastaks seoses sellise raadiospektri kasutamisele tuginevasse infrastruktuuri investeerimise tingimustega, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõudeid. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse nende kasutusõigustega seotud tingimuste muutmist vastavalt artiklile 18.

Selleks tagavad liikmesriigid, et sellised õigused kehtivad vähemalt 15 aastat ja sisaldavad, kui see on vajalik esimeses lõigus sätestatud nõude täitmiseks, kehtivusaja asjakohast pikendamist käesolevas lõikes sätestatud tingimustel.

Artikli 55 lõigetes 3 ja 6 sätestatud tingimuste osana teevad liikmesriigid kasutusõiguste kehtivusaja pikendamise üldised kriteeriumid läbipaistval viisil kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele enne kasutusõiguste andmist. Sellised kriteeriumid on seotud järgmisega:

a)

vajadus tagada asjaomase raadiospektri tõhus ja tulemuslik kasutamine, artikli 45 lõike 2 punktides a ja b sätestatud eesmärkide täitmine või vajadus täita üldist huvi pakkuvad eesmärgid, mis on seotud inimelude, avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaitsega või riigikaitsega, ja

b)

vajadus tagada moonutusteta konkurents.

Hiljemalt kaks aastat enne individuaalse kasutusõiguse esmakordse kehtivusaja lõppemist viib pädev asutus läbi asjaomase kasutusõiguse kehtivusaja pikendamiseks kehtestatud üldiste kriteeriumide objektiivse ja tulevikku suunatud hindamise, võttes arvesse artikli 45 lõike 2 punkti c. Kui pädev asutus ei ole algatanud kasutusõiguste tingimuste täitmata jätmise korral jõustamismenetlust vastavalt artiklile 30, pikendab ta kasutusõiguse kehtivusaega, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et selline kehtivusaja pikendamine ei oleks kooskõlas käesoleva lõike kolmanda lõigu punktide a ja b kohaselt kehtestatud üldiste kriteeriumidega.

Kõnealuse hindamise alusel teatab pädev asutus õiguste omanikule, kas tema kasutusõiguse kehtivusaega saab pikendada.

Kui kehtivusaega ei pikendata, kohaldab pädev asutus artiklit 48, et anda kasutusõigused selle konkreetse raadiospektri sagedusala jaoks.

Kõik käesoleva lõike kohaselt võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja põhjendatud.

Erandina artiklist 23 peab huvitatud isikutel olema võimalus avaldada käesoleva lõike kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt võetavate meetmete eelnõude suhtes arvamust vähemalt kolme kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

Käesolev lõige ei piira artiklite 19 ja 30 kohaldamist.

Kasutusõiguste eest võetavate tasude kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva lõike kohaselt ette nähtud mehhanismi.

3.   Liikmesriigid võivad teha erandi käesoleva artikli lõikest 2 järgmistel juhtudel:

a)

piiratud geograafilistes piirkondades, kus juurdepääs kiiretele võrkudele on äärmiselt puudulik või puudub üldse ja kus see on vajalik, et tagada artikli 45 lõike 2 eesmärkide saavutamine;

b)

konkreetsete lühiajaliste projektide puhul;

c)

testimise puhul;

d)

sellise raadiospektri kasutamise puhul, mis kooskõlas artikli 45 lõigetega 4 ja 5 saab eksisteerida koos traadita lairiba teenustega, ja

e)

artikli 45 lõike 3 kohase raadiospektri alternatiivse kasutamise puhul.

4.   Liikmesriigid võivad kohandada käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud kasutusõiguste kestust, et tagada õiguste kehtivusaja üheaegne lõppemine ühes või mitmes sagedusalas.

Artikkel 50

Ühtlustatud raadiospektri kasutusõiguste pikendamine

1.   Riigi reguleerivad või muud pädevad asutused teevad otsuse ühtlustatud raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste pikendamise kohta aegsasti enne nende õiguste kehtivusaja lõppemist, välja arvatud juhul, kui pikendamise võimalus on õiguste andmise ajal sõnaselgelt välistatud. Sel eesmärgil hindavad need asutused sellise pikendamise vajadust omal algatusel või õiguse omaniku taotlusel ning viimati nimetatud juhul ei tee nad seda varem kui viis aastat enne asjaomaste õiguste kehtivusaja lõppemist. See ei piira olemasolevate õiguste suhtes kehtivate pikendamisklauslite kohaldamist.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse tegemisel võtavad pädevad asutused muu hulgas arvesse järgmist:

a)

artikli 3, artikli 45 lõike 2 ja artikli 48 lõike 2 eesmärkide ning siseriikliku või liidu õiguse kohaste avaliku poliitika eesmärkide täitmine;

b)

otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 kohaselt vastu võetud tehnilise rakendusmeetme rakendamine;

c)

asjaomasele õigusele seatud tingimuste nõuetekohase rakendamise läbivaatamine;

d)

vajadus edendada konkurentsi või vältida selle igasugust moonutamist kooskõlas artikliga 52;

e)

vajadus muuta raadiospektri kasutamine tõhusamaks, pidades silmas tehnika või turu arengut;

f)

vajadus hoiduda tõsistest teenusekatkestustest.

3.   Kui pädevad asutused kaaluvad individuaalsete kasutusõiguste võimalikku pikendamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ühtlustatud raadiospektri puhul, mille kasutusõiguste arv on piiratud, viivad nad läbi avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse ning teevad muu hulgas järgmist:

a)

annavad kõigile huvitatud isikutele võimaluse väljendada oma arvamust avaliku konsultatsiooni käigus kooskõlas artikliga 23 ning

b)

esitavad selgelt sellise võimaliku pikendamise põhjused.

Kui riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus teeb otsuse selle kohta, kas kasutusõigusi pikendada või korraldada uus valikumenetlus, et anda kasutusõigused vastavalt artiklile 55, võtab ta arvesse käesoleva lõike esimese lõigu kohase konsulteerimise käigus ilmnevaid kõiki tõendeid turunõudluse olemasolu kohta muudel ettevõtjatel kui neil, kellel on raadiospektri kasutusõigused asjaomasel sagedusalal.

4.   Koos ühtlustatud raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste kehtivusaja pikendamise otsuse tegemisega võib läbi vaadata ka nendega seotud tasud ning muud tingimused. Vajaduse korral võib riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus kasutusõiguste eest võetavaid tasusid kohandada kooskõlas artikliga 42.

Artikkel 51

Raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste üleandmine või rentimine

1.   Liikmesriigid tagavad ettevõtjatele võimaluse raadiospektri individuaalseid kasutusõigusi teistele ettevõtjatele üle anda või rentida.

Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat lõiget ei kohaldata, kui ettevõtja raadiospektri kasutamise individuaalne õigus oli algselt tasuta antud või eraldatud ülekandeteenuste jaoks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja kavatsusest raadiospektri kasutusõigusi üle anda või rentida ja nende õiguste tegelikust üleandmisest teavitatakse siseriiklike menetluste kohaselt pädevat asutust ning et see teave avaldatakse. Ühtlustatud raadiospektri puhul peab selline üleandmine olema kooskõlas kõnealuse raadiospektri ühtlustatud kasutamisega.

3.   Liikmesriigid lubavad raadiospektri kasutusõiguste üleandmist või rentimist, kui kasutusõigustele algselt seatud tingimustest peetakse kinni. Ilma et see piiraks vajadust tagada konkurentsimoonutuste puudumine, eeskätt kooskõlas artikliga 52, teevad liikmesriigid järgmist:

a)

kohaldavad üleandmiste ja rentimiste suhtes võimalikult vähe koormavaid menetlusi;

b)

ei keela raadiospektri kasutusõiguste rentimist, kui rendileandja kohustub jääma vastutavaks kasutusõigustele algselt seatud tingimuste täitmise eest;

c)

ei keela raadiospektri kasutusõiguste üleandmist, välja arvatud juhul, kui on selge oht, et õiguste uus omanik ei suuda täita kasutusõigustele algselt seatud tingimusi.

Haldustasu, mida kohaldatakse ettevõtjate suhtes seoses raadiospektri kasutusõiguste üleandmise või rentimise taotluse menetlemisega, peab olema kooskõlas artikliga 16.

Esimese lõigu punktid a, b ja c ei piira liikmesriikide pädevust tagada igal ajal kasutusõigustele seatud tingimuste täitmine nii rendileandja kui ka rendilevõtja puhul kooskõlas nende liikmesriigi õigusega.

Pädevad asutused hõlbustavad raadiospektri kasutusõiguste üleandmist või rentimist, kaaludes kõiki õigusele seatud tingimuste kohandamise taotlusi õigeaegselt ja tagades, et õigusi või asjaomast raadiospektrit võib optimaalses ulatuses osadeks jaotada või lahutada.

Raadiospektri kasutusõiguste võimalikku üleandmist või rentimist silmas pidades avaldavad pädevad asutused kaubeldavate individuaalsete õiguste asjaomased üksikasjad standardiseeritud elektroonilisel kujul õiguste loomise ajal ning säilitavad need üksikasjad, kuni õigused on olemas.

Komisjon võib nende asjaomaste üksikasjade täpsustamiseks vastu võtta rakendusaktid.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Konkurents

1.   Käesoleva direktiivi kohaselt elektroonilise side võrkude ja teenuste jaoks raadiospektri kasutusõiguste andmise, muutmise või pikendamise üle otsustades edendavad riigi reguleerivad ja muud pädevad asutused tõhusat konkurentsi ja hoiduvad konkurentsimoonutustest siseturul.

2.   Kui liikmesriigid annavad, muudavad või pikendavad raadiospektri kasutusõigusi, võib asjaomase riigi reguleeriv või muu pädev asutus riigi reguleeriva asutuse nõuande alusel võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks:

a)

piirata selle raadiospektri sagedusala mahtu, mille kasutusõigused antakse ettevõtjatele, või põhjendatud asjaoludel seada sellistele kasutusõigustele tingimusi – näiteks hulgitasandi juurdepääsu, riigisisese või piirkondliku rändluse pakkumise näol – teatavatel sagedusaladel või samalaadsete omadustega sagedusalade rühmades;

b)

reserveerida raadiospektri sagedusala teatava osa või sagedusalade kogumi uutele turuletulijatele eraldamiseks, kui see on vajalik ja põhjendatud konkreetse olukorra tõttu riigi turul;

c)

keelduda uute raadiospektri kasutusõiguste andmisest või mitte lubada uut raadiospektri kasutust teatavatel sagedusaladel või seada uute raadiospektri kasutusõiguste andmisele või uute raadiospektri kasutusviiside lubamisele tingimusi, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamise, üleandmise või koondumise tõttu;

d)

kehtestada tingimused, millega keelatakse raadiospektri kasutusõiguste üleandmine, või seada sellele tingimused, kui üleandmise suhtes ei kohaldata liidu või riigi tasandil ühinemiskontrolli, kui sellised üleandmised võivad oluliselt kahjustada konkurentsi;

e)

muuta olemasolevaid õigusi vastavalt käesolevale direktiivile, kui see on vajalik, et kõrvaldada tagantjärele konkurentsimoonutus, mis on tekkinud raadiospektri kasutusõiguste üleandmise või koondumise tõttu.

Riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused võtavad arvesse turutingimusi ja kättesaadavaid võrdlusandmeid ning lähtuvad otsuste tegemisel objektiivsest ja tulevikku suunatud hinnangust turul valitsevatele konkurentsitingimustele ja sellele, kas sellised meetmed on vajalikud tõhusa konkurentsi säilitamiseks või saavutamiseks, ning sellele, milline on selliste meetmete tõenäoline mõju turuosaliste tehtud ja tulevastele investeeringutele eeskätt seoses võrkude rajamisega. Selliselt toimides võtavad nad arvesse artikli 67 lõikes 2 sätestatud lähenemisviisi turuanalüüsile.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel toimivad riigi reguleerivad asutused ja muud pädevad asutused artiklites 18, 19, 23 ja 35 sätestatud korras.

3. jagu

Menetlused

Artikkel 53

Eraldamiste koordineeritud ajastamine

1.   Selleks et koordineerida ühtlustatud raadiospektri kasutamist liidus elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkumiseks, teevad liikmesriigid koostööd, võttes nõuetekohaselt arvesse riikide erinevaid turuolukordi. Koostöö võib hõlmata ühe või asjakohasel juhul mitme sellise ühise lõppkuupäeva kindlaksmääramist, enne mida tuleb anda luba konkreetsete ühtlustatud raadiospektri sagedusalade kasutamiseks.

2.   Kui otsuse nr 676/2002/EÜ kohaste tehniliste rakendusmeetmetega kehtestatakse ühtlustatud tingimused raadiospektri kohaldamiseks, et seda saaks kasutada traadita lairiba võrkude ja teenuste pakkumiseks, annavad liikmesriigid nimetatud raadiospektri sagedusala kasutamise loa võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 kuud pärast nimetatud meetme vastuvõtmist või võimalikult kiiresti pärast sellise otsuse tühistamist, millega lubatakse erandkorras alternatiivset kasutusotstarvet vastavalt käesoleva direktiivi artikli 45 lõikele 3. See ei piira otsuse (EL) 2017/899 täitmist ja komisjoni algatusõigust esitada seadusandlike aktide ettepanekuid.

3.   Liikmesriik võib käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtpäeva konkreetse sagedusala puhul edasi lükata järgmistel tingimustel:

a)

sellises ulatuses, nagu on põhjendatud asjaomase sagedusala kasutamisele seatud piiranguga, mis tuleneb artikli 45 lõike 5 punktis a või d sätestatud üldist huvi teenivast eesmärgist;

b)

juhul kui lahendamata piiriülesed koordineerimisküsimused põhjustavad kahjulikke raadiohäireid kolmandate riikidega, tingimusel et mõjutatud liikmesriik on taotlenud asjakohasel juhul liidu abi vastavalt artikli 28 lõikele 5;

c)

riikliku julgeoleku ja riigikaitse tagamiseks või

d)

vääramatu jõu korral.

Asjaomane liikmesriik vaatab sellise edasilükkamise läbi vähemalt iga kahe aasta järel.

4.   Liikmesriik võib lõikes 2 sätestatud tähtpäeva konkreetse sagedusala puhul edasi lükata vajalikus ulatuses ja 30 kuud järgmistel juhtudel:

a)

eksisteerivad piiriülesed koordineerimisprobleemid, mille lahendamata jätmine põhjustab kahjulikke raadiohäireid liikmesriikide vahel, tingimusel et mõjutatud liikmesriik võtab õigeaegselt kõik vajalikud meetmed vastavalt artikli 28 lõigetele 3 ja 4;

b)

on vaja tagada asjaomase sagedusala olemasolevate kasutajate tehniline üleviimine ning see on keerukas.

5.   Lõikes 3 või 4 sätestatud edasilükkamise korral teavitab asjaomane liikmesriik sellest õigeaegselt teisi liikmesriike ja komisjoni, esitades edasilükkamise põhjused.

Artikkel 54

Eraldamiste koordineeritud ajastamine konkreetsete 5G sagedusalade puhul

1.   Kui see on vajalik 5G tehnoloogia kasutuselevõtu hõlbustamiseks, võtavad liikmesriigid 31. detsembriks 2020 selliste maapealsete süsteemide puhul, mis suudavad osutada traadita lairiba teenuseid, kõik asjakohased meetmed eesmärgiga

a)

korraldada ümber piisavalt suured 3,4–3,8 GHz sagedusala plokid ja lubada nende kasutamist;

b)

lubada kasutada vähemalt 1 GHz 24,25–27,5 GHz sagedusalast, tingimusel et on olemas selged tõendid turunõudluse kohta ja puuduvad märkimisväärsed piirangud olemasolevate kasutajate üleviimiseks või sagedusala puhastamiseks.

2.   Liikmesriigid võivad põhjendatud juhul käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaega siiski pikendada vastavalt artikli 45 lõikele 3 või artikli 53 lõikele 2, 3 või 4.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud meetmed peavad olema kooskõlas otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 kohaste tehniliste rakendusmeetmetega kehtestatud ühtlustatud tingimustega.

Artikkel 55

Raadiospektri kasutamiseks antavate kasutusõiguste arvu piiramise kord

1.   Ilma et see piiraks artikli 53 kohaldamist, kui liikmesriik jõuab järeldusele, et raadiospektri kasutamise õigust ei saa anda üldloa alusel, ja kaalub, kas piirata raadiospektri kasutamiseks antavate kasutusõiguste hulka, siis ta muu hulgas

a)

esitab selgelt põhjused, miks kasutusõiguste arvu piiratakse, eeskätt võttes piisavalt arvesse vajadust võimalikult suurendada kasutajate heaolu ja soodustada konkurentsi arengut, ning vaatab piirangu asjakohasel juhul läbi korrapäraste ajavahemike järel või mõjutatud ettevõtjate põhjendatud taotluse korral;

b)

annab kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele ja tarbijatele, võimaluse väljendada oma arvamust võimalike piirangute kohta avaliku konsultatsiooni käigus artikli 23 kohaselt.

2.   Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et kasutusõiguste arv peab olema piiratud, kehtestab ta selgelt käesoleva artikli kohase konkurentsil või võrdlustel põhineva valikumenetluse eesmärgid ja põhjendab neid ning võimaluse korral esitab need arvuliste näitajatena, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust täita riigisisesed ja siseturu eesmärgid. Eesmärgid, mida liikmesriik võib konkreetse valikumenetluse kavandamisel seada, piirduvad lisaks konkurentsi edendamisele ühe või mitmega järgmistest:

a)

leviala kasvu soodustamine;

b)

nõutava teenusekvaliteedi tagamine;

c)

raadiospektri tõhusa kasutuse edendamine, sealhulgas kasutusõigustele seatud tingimuste ja tasude suuruse arvessevõtmisega;

d)

innovatsiooni ja ettevõtluse arengu edendamine.

Riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus määrab valikumenetluse selgelt kindlaks ja põhjendab sellist valikut, seda ka kõigi valikumenetluses osalemisele eelnevate etappide puhul. Ta teatab samuti selgelt kõigi turu konkurentsialast, tehnilist ja majanduslikku olukorda käsitlevate seotud hindamiste tulemused ning põhjendab meetmete võimalikku kasutamist ja valikut vastavalt artiklile 35.

3.   Liikmesriigid avaldavad kõik valitud valikumenetlust ja sellega seonduvaid reegleid käsitlevad otsused koos selgete põhjendustega. Ühtlasi avaldavad nad tingimused, mis kasutusõigustele seatakse.

4.   Pärast valikumenetluse kindlaksmääramist kutsub liikmesriik üles esitama taotlusi kasutusõiguste saamiseks.

5.   Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et raadiospektri kasutusõigusi või üldloa ja individuaalsete kasutusõiguste kombinatsioone võib anda, avaldab ta selle järelduse ja algatab selliste õiguste andmise protsessi.

6.   Kui raadiospektri kasutusõiguste andmist tuleb piirata, annavad liikmesriigid selliseid õigusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete valikukriteeriumide ja valikumenetluste põhjal. Kõigi selliste valikukriteeriumide puhul tuleb asjakohaselt arvesse võtta artiklites 3, 4, 28 ja 45 sätestatud eesmärkide ja nõuete täitmise saavutamist.

7.   Kui kasutatakse konkurentsil või võrdlustel põhinevat valikumenetlust, võivad liikmesriigid pikendada artikli 48 lõikes 6 nimetatud maksimaalselt kuue nädala pikkust tähtaega nii palju kui vaja, tagamaks, et selline menetlus on kõigi huvitatud isikute jaoks õiglane, mõistlik, avatud ja läbipaistev, kuid mitte rohkem kui kaheksa kuu võrra, võttes arvesse kõiki konkreetseid ajakavasid, mis on kehtestatud vastavalt artiklile 53.

Nimetatud tähtajad ei piira raadiospektri kasutamist ja satelliitide koordineerimist käsitlevate kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete kohaldamist.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira raadiospektri kasutusõiguste üleandmist artikli 51 kohaselt.

IV PEATÜKK

Traadita võrgu seadmete kasutuselevõtt ja kasutamine

Artikkel 56

Juurdepääs raadio-kohtvõrkudele

1.   Pädevad asutused lubavad pakkuda juurdepääsu üldkasutatavale elektroonilise side võrgule raadio-kohtvõrkude kaudu ning kasutada sellise juurdepääsu pakkumiseks ühtlustatud raadiospektrit üksnes artikli 46 lõikes 1 osutatud raadiospektri kasutamise suhtes kohaldatava üldloa tingimuste alusel.

Kui juurdepääsu pakkumine ei ole majandustegevuse osa või kui tegemist on mõne muu sellise majandustegevuse või avaliku teenuse tugiteenusega, mis ei sõltu signaalide edastamisest sellistes võrkudes, ei nõuta sellist juurdepääsu pakkuvalt ettevõtjalt, riigiasutuselt või lõppkasutajalt elektroonilise side võrkude või teenuste pakkumise üldluba vastavalt artiklile 12 ning tema suhtes ei kohaldata lõppkasutajate õigustega seotud kohustusi vastavalt III osa II jaotisele ega oma võrkude vastastikuse sidumise kohustust vastavalt artikli 61 lõikele 1.

2.   Kohaldatakse direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 12.

3.   Pädevad asutused ei takista üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujaid lubamast avalikku juurdepääsu oma võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, mis võivad asuda lõppkasutaja valdustes, eeldusel et täidetud on kohaldatavad üldloa tingimused ja olemas on lõppkasutaja eelnev teadlik nõusolek.

4.   Kooskõlas eeskätt määruse (EL) 2015/2120 artikli 3 lõikega 1 tagavad pädevad asutused, et üldkasutatavate elektroonilise side võrkude või üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkujad ei piira ühepoolselt ega takista lõppkasutajatel

a)

saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavatele vabalt valitud raadio-kohtvõrkudele või

b)

lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste pakkujate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult kättesaadavaks.

5.   Pädevad asutused ei piira lõppkasutajate õigust lubada ega takista neid lubamast teistele lõppkasutajatele vastastikku või muul viisil juurdepääsu oma raadio-kohtvõrkudele, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja tehakse need avalikult kättesaadavaks.

6.   Pädevad asutused ei piira põhjendamatult avalikku juurdepääsu pakkumist raadio-kohtvõrkudele,

a)

kui seda pakuvad avaliku sektori asutused või kui see toimub avalikes ruumides selliste avaliku sektori asutuste ruumide lähedal ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega;

b)

kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või avaliku sektori asutuste algatustel, millega koondatakse ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ning tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas asjakohasel juhul raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt punktile a.

Artikkel 57

Väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtt ja käitamine

1.   Pädevad asutused ei piira põhjendamatult väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu. Liikmesriigid püüavad tagada, et kõik väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõttu reguleerivad normid on riigiti ühtsed. Sellised normid tuleb avaldada enne nende kohaldamist.

Eelkõige ei kehtesta pädevad asutused lõike 2 kohaselt sätestatud näitajatele vastavate väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtu suhtes ühegi individuaalse linnaplaneerimisalase loa või muu individuaalse eelneva loa nõuet.

Erandina käesoleva lõike teisest lõigust võivad pädevad asutused nõuda luba väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtuks selliste arhitektuuriliselt, ajalooliselt või looduslikult väärtuslike hoonete või kohtade puhul, mida kaitstakse kooskõlas liikmesriigi õigusega, või juhul, kui see on vajalik avaliku julgeoleku kaalutlustel. Nimetatud lubade andmisel kohaldatakse direktiivi 2014/61/EL artiklit 7.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse selliseid väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide füüsilisi ja tehnilisi näitajaid nagu maksimaalne suurus, kaal ja asjakohasel juhul kiirgusvõimsus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimene rakendusakt võetakse vastu hiljemalt 30. juunil 2020.

3.   Käesolev artikkel ei piira direktiivis 2014/53/EL sätestatud põhinõudeid ega asjaomase raadiospektri kasutamise suhtes kohaldatavat loa andmise korda.

4.   Kohaldades asjakohasel juhul kooskõlas direktiiviga 2014/61/EL vastu võetud menetlusi, tagavad liikmesriigid, et ettevõtjatel on juurdepääsuõigus füüsilisele infrastruktuurile, mida kontrollivad riigi, piirkonna või kohalikud avaliku sektori asutused ja mis on tehniliselt sobiv väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide hostimiseks või mis on vajalik selliste juurdepääsupunktide ühendamiseks tuumvõrguga, sealhulgas tänavainventar, nagu valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused ning metroojaamad. Avaliku sektori asutused rahuldavad kõik mõistlikud juurdepääsutaotlused õiglastel, mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis avalikustatakse ühtse teabepunkti kaudu.

5.   Ilma et see piiraks ärikokkuleppeid, ei kohaldata väikese levialaga traadita juurdepääsupunktide kasutuselevõtu suhtes lõive ega tasusid, mis on suuremad, kui kooskõlas artikliga 16 kehtestatud haldustasud.

Artikkel 58

Elektromagnetväljade tehnilised normid

Direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud menetlusi kohaldatakse liikmesriigi iga kavandatava meetme puhul, millega kehtestataks elektromagnetväljade suhtes nõuded, mis erinevad väikese levialaga raadiovõrgu juurdepääsupunktide kasutuselevõttu käsitlevas soovituses 1999/519/EÜ esitatud nõuetest.

II JAOTIS

JUURDEPÄÄS

I PEATÜKK

Üldsätted, juurdepääsu põhimõtted

Artikkel 59

Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise üldine raamistik

1.   Liikmesriigid tagavad, et ei kehtesta ühtegi piirangut, mis takistaks sama liikmesriigi või eri liikmesriikide ettevõtjatel pidada omavahelisi läbirääkimisi juurdepääsu või vastastikuse sidumise tehnilisi ja kaubanduslikke aspekte käsitlevate kokkulepete üle kooskõlas liidu õigusnormidega. Juurdepääsu või vastastikust sidumist taotlev ettevõtja ei vaja luba, et tegutseda liikmesriigis, kus juurdepääsu või vastastikust sidumist taotletakse, kui ta ei osuta kõnealuses liikmesriigis teenuseid ega ole võrguoperaator.

2.   Ilma et see piiraks artikli 114 kohaldamist, ei jäta liikmesriigid kehtima õiguslikke ega haldusmeetmeid, mis kohustaksid ettevõtjaid juurdepääsu või vastastikuse sidumise lubamisel pakkuma eri ettevõtjatele samaväärsete teenuste korral erinevaid tingimusi, ega meetmeid, mis näevad ette kohustusi, mis ei ole seotud tegelike juurdepääsu- ja vastastikuse sidumise teenustega, ilma et see piiraks I lisas esitatud tingimusi.

Artikkel 60

Ettevõtjate õigused ja kohustused

1.   Üldkasutatavate elektroonilise side võrkude operaatoritel on õigus, ja artikli 15 kohast luba omavate teiste ettevõtjate taotluse korral ka kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate elektroonilise side teenuste pakkumiseks, et tagada teenuste pakkumine ja koostalitlusvõime kogu liidus. Operaatorid pakuvad teistele ettevõtjatele juurdepääsu ja vastastikust sidumist tingimustel, mis on kooskõlas riigi reguleeriva asutuse poolt artiklite 61, 62 ja 68 kohaselt kehtestatud kohustustega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et ettevõtjad, kes saavad teiselt ettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal või pärast neid, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Ettevõtjad ei edasta saadud teavet ühelegi kolmandale isikule, eelkõige teistele üksustele, tütarettevõtjatele ega partneritele, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.

3.   Liikmesriigid võivad ette näha läbirääkimiste pidamise erapooletute vahendajate kaudu, kui konkurentsitingimused seda nõuavad.

II PEATÜKK

Juurdepääs ja vastastikune sidumine

Artikkel 61

Riigi reguleerivate ja muude pädevate asutuste volitused ja vastutus seoses juurdepääsu ja vastastikuse sidumisega

1.   Artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks soodustavad riigi reguleerivad asutused või, käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktide b ja c puhul, muud pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiiviga piisavat juurdepääsu ja vastastikust sidumist ning teenuste koostalitlusvõimet ja vajaduse korral tagavad selle, täites oma kohustusi viisil, mis aitab kaasa tõhususele, püsivale konkurentsile, väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisele, tõhusale investeerimisele ja innovatsioonile ning millest on lõppkasutajatel kõige rohkem kasu.

Nad annavad suuniseid ja teevad avalikult kättesaadavaks kohaldatava korra, et saavutada juurdepääs ja vastastikune sidumine, eesmärgiga tagada, et kehtestatud kohustused tooksid kasu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning piiratud geograafilise tegevusulatusega operaatoritele.

2.   Ilma et see piiraks meetmeid, mida võib võtta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjate puhul artikli 68 kohaselt, võivad riigi reguleerivad asutused või käesoleva lõigu punktide b ja c puhul muud pädevad asutused teha eelkõige järgmist:

a)

kui see on vajalik läbivühenduvuse tagamiseks, kehtestada kohustusi ettevõtjatele, kellel on vaja üldluba ja kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele, kaasa arvatud põhjendatud juhtudel kohustus siduda oma võrgud vastastikku, kui need ei ole veel seotud;

b)

põhjendatud juhtudel ja kui see on vajalik, kehtestada kohustusi ettevõtjatele, kellel on vaja üldluba ja kes kontrollivad juurdepääsu lõppkasutajatele, et teha nende teenused koostalitlusvõimelisteks;

c)

põhjendatud juhtudel, kui isikutevahelise side teenuste vahelise koostalitlusvõime puudumise tõttu on ohustatud lõppkasutajate vaheline läbivühenduvus, ja määral, mil see on vajalik lõppkasutajate vahelise läbivühenduvuse tagamiseks, kehtestada kohustusi vastavatele numbrivaba isikutevahelise side teenuste pakkujatele, kes tegutsevad märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha nende teenused koostalitlusvõimeliseks;

d)

kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs liikmesriigi määratletud digitaalsetele raadio- ja teleringhäälinguteenustele ja seotud lisateenustele, kehtestada operaatoritele kohustus pakkuda juurdepääsu muudele II lisa II osas nimetatud vahenditele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Esimese lõigu punktis c osutatud kohustusi kehtestatakse üksnes

i)

sel määral, mil see on vajalik isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõime tagamiseks, ning need võivad hõlmata nende teenuste pakkujate proportsionaalseid kohustusi avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet ametiasutuste ja muude pakkujate poolt või kasutada ja rakendada artikli 39 lõikes 1 loetletud standardeid või spetsifikatsioone või muid asjakohaseid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid;

ii)

juhul, kui komisjon on pärast BERECiga konsulteerimist ja tema arvamuse hoolikalt arvessevõtmist tuvastanud, et kogu liidus või vähemalt kolmes liikmesriigis on lõppkasutajate vaheline läbivühenduvus reaalselt ohustatud ning on võtnud vastu rakendusmeetmeid, milles täpsustatakse nende kohustuste laadi ja ulatust, mida võidakse kehtestada.

Teise lõigu punktis ii osutatud rakendusmeetmed võetakse vastu kooskõlas artikli 118 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Eelkõige, ja ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on riigi reguleerivatel asutustel õigus kehtestada põhjendatud taotluse korral kohustus võimaldada juurdepääsu hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, nagu see on riigi reguleeriva asutuse poolt kindlaks määratud. Kui see on põhjendatud seetõttu, et selliste võrguelementide dubleerimine oleks majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, võib sellised kohustused kehtestada elektroonilise side võrkude pakkujatele või juhtmestiku ja kaablite omanikele, kui ettevõtjad ei ole elektroonilise side võrkude pakkujad. Kehtestatud juurdepääsutingimused võivad hõlmata erisätteid, mis käsitlevad juurdepääsu kõnealustele võrguelementidele ning seotud vahenditele ja seotud teenustele, läbipaistvust ja mittediskrimineerimist ning juurdepääsukulude jaotamist, mida on vajaduse korral kohandatud riskitegurite arvesse võtmiseks.

Kui riigi reguleeriv asutus järeldab asjakohasest turuanalüüsist tulenevaid kohustusi vajaduse korral arvesse võttes, et esimese lõiguga kooskõlas kehtestatud kohustused ei ole piisavad selliste suurte ja püsivate majanduslike või füüsiliste dubleerimistõkete käsitlemiseks, mis on põhjustanud või põhjustavad lõppkasutajate jaoks märkimisväärselt konkurentsitulemusi piirava olemasoleva või esilekerkiva turuolukorra, võib ta õiglastel ja mõistlikel tingimustel laiendada selliste juurdepääsukohustuste kehtimist esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajatele lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla tõhusa juurdepääsu taotlejate jaoks majanduslikult tasuv. Kui riigi reguleeriv asutus määrab kindlaks, mil määral laiendatakse juurdepääsukohustusi esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, võtab ta hoolikalt arvesse BERECi asjaomaseid suuniseid. Kui see on tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhjendatud, võib riigi reguleeriv asutus kehtestada aktiivse või virtuaalse juurdepääsu kohustusi.

Riigi reguleerivad asutused ei kehtesta elektroonilise side võrkude pakkujatele teise lõigu kohaseid kohustusi, kui nad teevad kindlaks, et

a)

pakkuja vastab artikli 80 lõikes 1 loetletud omadustele ning teeb igale ettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja sarnase alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel. Riigi reguleerivad asutused võivad laiendada seda erandit muudele pakkujatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule, või

b)

kohustuste kehtestamine kahjustaks uue võrgu kasutuselevõtmise majanduslikku või rahalist elujõulisust, eelkõige väiksemate kohalike projektide puhul.

Erandina kolmanda lõigu punktist a võivad riigi reguleerivad asutused kehtestada kohustusi nimetatud punktis sätestatud kriteeriumidele vastavate elektroonilise side võrkude pakkujate suhtes, kui asjaomane võrk on riiklikult rahastatud.

BEREC avaldab hiljemalt 21. detsembriks 2020 suunised, et edendada käesoleva lõike sidusat kohaldamist, kehtestades asjakohased kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks

a)

esimene kontsentratsiooni- või jaotuspunkt;

b)

punkt esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemal, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et võimaldada tulemuslikul ettevõtjal üle saada kindlakstehtud dubleerimistõketest;

c)

milliseid kasutuselevõetavaid võrke saab pidada uueks;

d)

milliseid pr