17.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1990,

11. detsember 2018,

millega kehtestatakse vormid, millele on osutatud nõukogu määruses (EL) 2016/1104, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) 2016/1104 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades), (1) eriti selle artikli 45 lõike 3 punkti b, artikli 58 lõiget 1, artikli 59 lõiget 2 ja artikli 60 lõiget 2,

olles konsulteerinud komiteega registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades kohaldatava õiguse, kohtualluvuse ja otsuste täitmise küsimustes

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2016/1104 nõuetekohaseks kohaldamiseks tuleks kehtestada teatavad vormid.

(2)

Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2016/954, (2) millega antakse luba tõhustatud koostööks rahvusvaheliste paaride varaliste suhete valdkonnas, on määrusega (EL) 2016/1104 rakendatud tõhustatud koostöö kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, milles osalevad Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Soome ja Rootsi. Seetõttu osalevad käesoleva määruse vastuvõtmises ainult need liikmesriigid.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, mis käsitleb kohaldatavat õigust, kohtualluvust ja otsuste täitmist registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EL) 2016/1104 artikli 45 lõike 3 punktis b osutatud tõendi vorm on sätestatud I lisas.

2. Määruse (EL) 2016/1104 artikli 58 lõikes 1 ja artikli 59 lõikes 2 osutatud ametliku dokumendi tõendi vorm on sätestatud II lisas.

3. Määruse (EL) 2016/1104 artikli 60 lõikes 2 osutatud kohtuliku kokkuleppe tõendi vorm on sätestatud III lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 29. jaanuaril 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 11. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 183, 8.7.2016, lk 30.

(2) Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/954, millega antakse luba tõhustatud koostööks kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi (ELT L 159, 16.6.2016, lk 16).

I LISA

Tekst pildi

II LISA

Tekst pildi

Tekst pildi

III LISA

Tekst pildi

Tekst pildi

17.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 320/28

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1993,

11. detsember 2018,

mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsust 2014/415/EL solidaarsusklausli liidupoolse rakendamise kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolevas otsuses käsitletakse seda, kuidas kohandada ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR), mille nõukogu kiitis heaks 25. juunil 2013 ning millele on osutatud otsuse 2014/415/EL artikli 1 lõikes 2. IPCR peaks võimaldama liidu piires või väljaspool liitu aset leidvate ulatusliku mõju ning poliitilise tähtsusega kriiside puhul kiiret koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil.

(2)

IPCR peaks toetama solidaarsusklausli rakendamise korda. Nagu on märgitud otsuses 2014/415/EL, võib IPCRd kasutada enne solidaarsusklausli rakendamist ja pärast reageerimise järkjärgulist lõpetamist. Seetõttu tuleks IPCR välja töötada nii, et ta oleks asjakohane nii solidaarsusklausli rakendamise korral kui ka selle rakendamisest sõltumatult.

(3)	Liidu tasandi reageerimise kord peaks aitama suurendada tõhusust olemasolevatele vahenditele tugineva, nii institutsioonide volitusi kui ka liikmesriikide pädevust ja vastutust arvesse võtva tugevdatud koordineerimise kaudu.

(4)

Et IPCR käsitleb koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil, tuleks IPCR teha ülesandeks nõukogule kui institutsioonile, kellel on Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 16 kohaselt poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 222 lõikega 2 koordineerib solidaarsusklausli liidu ja liikmesriikide poolset rakendamist vastavalt otsuse 2014/415/EL artikli 1 lõikele 2 nõukogu.

(5)

ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu ning nõukogu kodukorra kohaselt vastutab nõukogu kõikidel istungitel toimuva töö ettevalmistamise ning liidu poliitikavaldkondade ja tegevuste kooskõla tagamise eest ELi toimimise lepingu artikli 240 alusel moodustatud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alalistest esindajatest koosnev komitee (COREPER).

IPCRi käsitleva tegevuse keskpunkt nõukogus on liidu kõigi poliitikavaldkondade eest vastutav COREPER, mille töös on ühendatud kiirus ja kõrgetasemelised poliitilised kontaktid. Arvestades eesistujariigi üldist poliitilist vastutust eesistumisperioodil, peaks IPCRi protsessi juhtima eesistujariik COREPERi tasemel.

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 71 alusel moodustatud sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee tagab, et liidus edendatakse ja tugevdatakse sisejulgeolekualast operatiivkoostööd. Ilma et see piiraks artikli 240 kohaldamist, aitab komitee kaasa liikmesriikide pädevate asutuste tegevuse koordineerimisele.

(7)

ELi lepingu artikli 38 alusel moodustatud poliitika- ja julgeolekukomitee jälgib rahvusvahelist olukorda ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) hõlmatud valdkondades ning aitab kaasa poliitika kindlaksmääramisele, esitades nõukogule arvamusi, ilma et see piiraks COREPERi rolli. Kui tekib kriis, mis haarab ÜVJP valdkondi, on vaja, et COREPERi eesistuja ning poliitika- ja julgeolekukomitee esimees teeksid omavahel tihedat koostööd.

(8)	Komisjonil kui liidu üldiste huvide edendamise ja sel eesmärgil asjakohaste algatuste tegemise eest vastutaval institutsioonil, kes tagab aluslepingute kohaldamise ja institutsioonide poolt võetud meetmete rakendamise ELi lepingu artikli 17 alusel, on IPCRis väga oluline roll.

(9)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa välisteenistuse käsutuses on luureandmeid ja sõjalisi eksperditeadmisi hõlmavad struktuurid ning delegatsioonide võrgustik, mis võib välismõõtmega kriisidele reageerimisele kaasa aidata. Sõltuvalt kriisist peaksid vastavalt vajadusele kooskõlas asjakohaste liidu õiguse sätetega kaasa aitama ka muud ÜVJP või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna struktuurid ja liidu asutused.

(10)

Igal kriisil võib olla erinev iseloom, mis vajab nõukogus sobivat käsitlemist. IPCR on välja töötatud nii, et see oleks paindlik ja kohandatav, võimaldades kindlaks määrata poliitilise tasandi kaasatuse ja vajaliku toetuse sõltuvalt kriisist. Paindlikkuse saavutamiseks on ette nähtud kaks aktiveerimisrežiimi, milleks on teabevahetuse režiim ja täieliku aktiveerimise režiim, ning võimalused asjaomaseid osalejaid kaasata. Kohandatavus on seotud poliitilise otsustustasandiga.

(11)

2013. aastal andsid komisjon ja kõrge esindaja oma aktiivse panuse IPCRi kujundamisse ja loomisse. IPCRi loomisest peale on komisjon ja kõrge esindaja otsusekindlalt IPCRi toetanud ning selle rakendamisele püsivalt kaasa aidanud. Komisjoni ja kõrge esindaja poolt IPCRi antud panused tuleks inkorporeerida ka käesolevasse otsusesse, võttes täiel määral arvesse komisjoni ja kõrge esindaja pädevust.

(12)

IPCRi on kasutatud laialdaselt teabevahetuse toetamiseks keerukate kriiside puhul (seirelehed Süüria/Iraagi, Jeemeni, ebola, Ukraina, Nepali jt kohta), kriisikommunikatsioonis (parimad tavad ja kommunikatsioonistrateegiad), humanitaarabi küsimustes ja terrorismivastases võitluses. Esimest korda aktiveeriti see täies mahus 2015. aasta oktoobris pagulas- ja rändekriisi ajal. Aktiveerimisest alates on seda kasutatud selleks, et jälgida kriisidele reageerimist ja seda toetada, andes aru COREPERile, nõukogule ja Euroopa Ülemkogule. IPCRi on kasutatud ka õppuste läbiviimiseks seoses liidu reageerimisega küberrünnakutest, loodusõnnetustest või hübriidohtudest põhjustatud suurtele kriisidele.

(13)	Kehtiva IPCRi raames juba olemasolevat ja eraldi dokumendis esitatud IPCRi standardset töökorda tuleks vajaduse korral edasi arendada ja ajakohastada, et määrata selgelt kindlaks menetlused ning need tegevused, mida igalt osalejalt IPCRi protsessi raames oodatakse.

(14)

Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt nende ülesannete ja kohustuste raames kooskõlas IPCRi standardse töökorraga väljatöötatud integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) standardses töökorras tuleks üksikasjalikult kirjeldada ISAA koostamist ning liikmesriikidelt saadud teabe lisamise korda. ISAA koostamisel on äärmiselt oluline täielikult ära kasutada sidusrühmade ning olemasolevate liidu vahendite, struktuuride ja võimete võimalikku sünergiat, vältides seeläbi olemasolevate struktuuride dubleerimist ja uute alaliste struktuuride loomist.

(15)	Liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste kommunikatsiooniekspertidest on moodustatud IPCRi mitteametlik kriisist teavitamise võrgustik (CCN – Crisis Communication Network), eesmärgiga suurendada valmisolekut eelkõige parimate tavade ja saadud kogemuste vahetamise kaudu.

(16)	Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktile a ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Salastatud teavet käideldakse kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR). IPCR võimaldab liidu piires või väljaspool liitu aset leidvate ulatusliku mõju või poliitilise tähtsusega kriiside puhul kiiret koordineerimist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil.

2. IPCR annab nõukogule vajalikud vahendid ja paindlikkuse, et määrata kindlaks liidu reageerimise käsitlemine, mis hõlmab kiireid konsultatsioone ja võimalikke ettepanekuid meetmete võtmiseks. IPCRi kõikide etappide poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise eesotsas on nõukogu eesistujariik, võttes täielikult arvesse komisjoni ja kõrge esindaja pädevust.

3. IPCR on ühtne kord, et liidu poliitilisel tasandil kooskõlastatult, tõhusalt ja õigel ajal kriisidele reageerida. IPCRi kasutab nõukogu solidaarsusklausli rakendamise koordineerimiseks poliitilisel tasandil, nagu on sätestatud otsuse 2014/415/EL artikli 1 lõikes 2 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 222 lõikele 3.

4. Kõnealune kord ei asenda ega dubleeri olemasolevaid liidu mehhanisme või kordasid.

Artikkel 2

IPCRi ülesehitus

1. IPCRil on kaks aktiveerimisrežiimi, mille käivitamise üle otsustab eesistujariik sõltuvalt kriisi tõsidusest ja reageerimisvajadusest:

a)	teabevahetuse režiim, mis aitab luua selge pildi olukorrast ja valmistuda võimalikuks täielikuks aktiveerimiseks;

b)	täieliku aktiveerimise režiim, mis tähendab reageerimismeetmete ettevalmistamist.

2. IPCR koosneb toetavatest elementidest, mis on äärmiselt olulised, et tagada informeeritud otsustusprotsess nõukogus ja tõhus poliitiline kooskõlastamine liidu tasandil. Need toetavad elemendid on järgmised:

a)	artiklis 7 osutatud mitteametlikud ümarlauad, mille kutsub kokku eesistujariik, keda toetab ja nõustab nõukogu peasekretariaat;

b)	artiklis 8 osutatud integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) tugivõime, mille töötavad oma ülesannete ja kohustuste raames välja komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus;

c)	artiklis 9 osutatud nõukogu spetsiaalne kaitstud veebiplatvorm, mis hõlbustab kiiret teabevahetust, ning

d)	artiklis 10 osutatud ööpäevaringne liidu tasandi keskne kontaktpunkt liikmesriikide pädevate asutuste ja muude sidusrühmadega suhtlemiseks, mille eest vastutab Euroopa Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus.

3. Selleks, et otsuste tegemist liidu poliitilisel tasandil parandada, peavad lõike 2 punktides a, b ja c osutatud toetavatel elementidel olema järgmised omadused:

a)	eesistujariigi juhtimisel pärast IPCRi aktiveerimist ja konsulteerides komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistusega, on nad kohandatud poliitilise otsustustasandi vajadustele;

b)	hõlmavad kõiki peamisi kriisist mõjutatud sektoreid;

c)	on integreeritud, ühendades kriisi erinevaid mõõtmeid sidusal viisil;

d)	on vajaliku nõutava detailsuse astmega ning

e)	on kättesaadavad õigel ajal, piisavalt enne ametlike arutelude algust.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kriis“– olukord, mis on niivõrd suure mõju või poliitilise tähtsusega, et nõuab kiiret poliitika kooskõlastamist ja reageerimist liidu poliitilisel tasandil;

b) „reageerimine“– meetmed, mis võetakse kriisi korral, et leevendada selle kahjulikke tagajärgi.

Artikkel 4

Aktiveerimine

1. Kriisi korral võtab IPCRi aktiveerimise otsuse vastu eesistujariik. Iga liikmesriik võib kutsuda eesistujariiki üles seda tegema.

2. Kui on rakendatud solidaarsusklauslit, aktiveerib eesistujariik kooskõlas otsuse 2014/415/EL artikli 5 lõikega 1 IPCRi viivitamata täielikult, kui seda ei ole veel tehtud.

3. Kui solidaarsusklauslit ei ole rakendatud, konsulteerib eesistujariik enne IPCRi aktiveerimise üle otsustamist olukorrast mõjutatud liikmesriikidega ning komisjoni ja kõrge esindajaga.

4. Eesistujariiki nõustab ja toetab nõukogu peasekretariaat. Eesistujariik võib samuti küsida asjatundjate arvamust komisjoni talitustelt ja Euroopa välisteenistuselt nende ülesannete ja kohustuste raames, ning asjaomastelt liidu asutustelt, liikmesriikidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt ja organisatsioonidelt.

5. IPCRi teabevahetuse režiimi aktiveerimise otsus võidakse vastu võtta ka nõukogu peasekretariaadi, komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse kokkuleppe alusel, konsulteerides eesistujariigiga.

6. Sõltuvalt kriisi arengust ja poliitilistest vajadustest võib eesistujariik igal ajal otsustada kohaldamise ühest režiimist teise ja tagasi lülitada. Solidaarsusklausli rakendamise ajal toimib ka IPCR täielikult.

7. Eesistujariik teavitab nõukogu peasekretariaati IPCRi aktiveerimise otsusest. Nõukogu peasekretariaat teavitab viivitamata komisjoni ja kõrget esindajat ning Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinetti.

Artikkel 5

Deaktiveerimine

IPCRi deaktiveerimise otsuse võtab vastu eesistujariik pärast konsulteerimist vastavalt vajadusele mõjutatud liikmesriikide ning komisjoni ja kõrge esindajaga. IPCRi ei deaktiveerita solidaarsusklausli rakendamise ajal.

Artikkel 6

COREPERi tasand

1. Selleks, et tagada liidu poliitika ja meetmete ühtsus, on COREPER vaikimisi see tasand, kus IPCRi rakendamist jälgitakse. Eesistujariik teavitab COREPERi viivitamata kriisi peamistest aspektidest ja kavandatavast menetlusest.

2. Lähtuvalt kriisi iseloomust ja sellega seotud poliitilistest reageerimisvajadustest otsustab liikmesriik, kas edastada teemad kooskõlas nõukogu kodukorraga arutamiseks asjakohastele nõukogu ettevalmistavatele organitele. Kuuekuulist eesistumist teostav eesistujariik kooskõlastab vajaduse korral tegevust asjaomaste nõukogu ettevalmistavate organite tööd juhatavate kõrge esindaja esindajatega ning sõjalise komitee esimehega, kes vastutavad kõnealuste organite kohtumiste korraldamise eest.

Artikkel 7

Ümarlauad

1. Ümarlaudade eesmärk on tuvastada kriisiolukord ja seda uurida, nii et poliitiliste otsuste tegemisel tuginetaks asjakohasele teabele.

2. Ümarlauad kutsutakse kokku eesistujariigi algatusel nõukogu peasekretariaadi toetusel ja nõustamisel.

3. Ümarlaudade koosseisu üle otsustab eesistujariik. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus kutsutakse osalema ja andma panust oma vastavates pädevusvaldkondades. Osalema kutsutakse ka Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinet. Mõjutatud liikmesriigid ning muud asjaomased sidusrühmad ja teatavate küsimuste eksperdid, sealhulgas kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning liidu terrorismivastase võitluse koordinaator kutsutakse osalema vastavalt vajadusele.

4. Kui eesistujariik kutsub ümarlaua kokku teabevahetuse režiimis, on ümarlaud peamiselt olukorra jälgimiseks, teabetaotluste hindamiseks ja selle hindamiseks, kas täielik aktiveerimine on vajalik. Täieliku aktiveerimise puhul valmistavad ümarlaual osalejad eesistujariigi juhtimisel ette meetmete ettepanekute eelnõud ning vajaduse korral arendavad ja ajakohastavad neid, esitades need nõukogule arutamiseks ja otsustamiseks, kui see on vajalik.

Artikkel 8

Integreeritud olukorrateadlikkus ja analüüs

1. ISAA tugivõime kohta koostatakse aruanded, mille eesmärk on anda teavet aruteludeks ümarlaudades ning nõukogu ja selle ettevalmistavate organite ning Euroopa Ülemkogu kohtumistel.

2. ISAA aruanded koostatakse lähtuvalt nõukogu eesistujariigi poolt kindlaks määratud liidu poliitilise tasandi vajadustest. Selleks annab eesistujariik pärast komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistusega konsulteerimist poliitilised ja strateegilised suunised ning ajakohastab neid vastavalt vajadusele.

3. ISAA tugivõime kaudu on võimalik

a)	teabe kogumine ja jagamine hetkeolukorra, liidu ja tema liikmesriikide tehtud analüüsi, asjaomaste sidusrühmade tehtud või tehtavate otsuste ning võetud ja võetavate meetmete kohta ning asjaomaste sidusrühmade arvates vajaliku poliitilise kooskõlastamise kohta liidu tasandil;

b)	punktis a osutatud teabe töötlemine ja olukorrast integreeritud ülevaate koostamine ning

c)	integreeritud analüüsi koostamine, sealhulgas olukorra võimaliku arengu ja selle võimalike tagajärgede kohta.

Selleks püüavad liikmesriigid ning asjaomased liidu asutused ja organid toetada nimetatud tööd ning anda õigel ajal asjakohast teavet.

4. ISAA on teabejagamise vahend, millega antakse teavet liikmesriikidele ja toetatakse komisjoni ning kõrge esindaja tegevust.

5. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus arendavad ISAAd oma ülesannete ja kohustuste ning olemasolevate vahendite ja võimete piires. ISAA tugineb samuti asjakohasele teabele ja analüüsidele, mida esitavad liikmesriigid (nt asjaomased riiklikud kriisikeskused) eelkõige veebiplatvormi kaudu ja liidu asutused.

6. IPCRi aktiveerimisel on see toetus kuni IPCRi deaktiveerimiseni püsivalt kättesaadav. Eesistujariigile ja nõukogule tagatakse toetus õigel ajal kogu kriisi vältel, mis võimaldab kriisiohjamisele ennetavalt läheneda. Sõltuvalt kriisi arengust võib eesistujariik otsustada taotleda ISAA kaudu pakutava toetuse suurendamist või sellest loobuda. Liidu valdkondlikud allikad jätkavad korrapärast seiret.

7. Sõltuvalt kriisi olemusest võib COREPER anda kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele partneritele, nagu Schengeni lepinguga ühinenud riikidele loa pääseda ligi konkreetset kriisi käsitlevatele ISAA aruannetele.

Artikkel 9

Veebiplatvorm

1. Nõukogu peasekretariaadi välja töötatud ja hallatav spetsiaalne veebiplatvorm on IPCRi põhivahend, mis toimib asjaomaste sidusrühmade vahelise elektroonilise lülina.

2. Juurdepääs sellele platvormile on lubatud ainult nendele isikutele, kelle on määranud asjaomased sidusrühmad, nimelt nõukogu peasekretariaat (nõukogu ja Euroopa Ülemkogu puhul), liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus (kõrge esindaja puhul) ning asjaomased liidu asutused.

3. Selleks, et innustada veebiplatvormil teabevahetust, eelkõige tundliku teabe puhul, ei avaldata teavet muudele isikutele kui lõikes 2 sätestatud asjaomastele sidusrühmadele, välja arvatud juhul, kui COREPER on andnud selleks sõnaselge loa. Nõukogu peasekretariaat koos eesistujariigiga tegelevad sellistelt isikutelt saadud teabepäringutele vastamisega.

4. Selleks, et vältida tegevuse kattumist, ei asenda veebiplatvorm mitte ühtegi liidu sektoriaalset veebivahendit ning seda ei asendata mitte ühegi sellise vahendiga. Tasemest RESTREINT UE/EU RESTRICTED kõrgemal tasemel salastatud teavet vahetatakse asjakohaste akrediteeritud kanalite kaudu.

5. Veebiplatvorm on kättesaadav ka ilma IPCRi aktiveerimiseta, nimelt asjaomase taustateabe ning õppusi, saadud kogemusi ja koolitusi ning IPCR kontaktpunkte käsitleva teabe puhul. Iga IPCRi aktiveerimise kohta luuakse kriisileht.

6. Kriiside puhul, mille kohta IPCRi ei aktiveerita, võib nõukogu peasekretariaat kokkuleppel eesistujariigiga luua asjaomase liikmesriigi, komisjoni talituste või Euroopa välisteenistuse taotluse korral nn seirelehe. Nimetatud leht aitab hõlbustada teabevahetust ning seda saab kasutada andmekoguna, mis pakub kiiresti ligipääsu aruannetele ja olukorda käsitlevale teabele. Seirelehe loomisega ei seata ISAA aruannete koostamise tingimust.

7. IPCRi veebiplatvorm sisaldab samuti spetsiaalseid temaatilisi foorumeid või nn lülisid, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kriisivabadel perioodidel võrgustike loomise, teabevahetuse ja koostöö eesmärkidel, et toetada kriisiohjeks valmisolekut.

8. Nõukogu peasekretariaat konsulteerib platvormi struktuuriga seotud kohanduste kavandamisel eesistujariigi ja nõukogu delegatsioonidega.

Artikkel 10

Ööpäevaringne keskne kontaktpunkt

IPCRi aktiveerimisel ei mõjuta ööpäevaringse keskse kontaktpunkti toimimine vastutuse jaotust komisjoni talitustes ning Euroopa välisteenistuses ega olemasolevaid teabevõrgustikke.

Artikkel 11

Standardne töökord

1. Eesistujariik arendab ning ajakohastab vastavalt vajadusele nõukogu peasekretariaadi toetusel olemasolevat IPCRi standardset töökorda, et selgelt kindlaks määrata menetlused ning kõikidelt IPCR protsessis osalejatelt oodatavad tegevused. Liikmesriike, komisjoni talitusi ning Euroopa välisteenistust kutsutakse üles sellesse panustama. IPCRi standardse töökorra iga uus versioon esitatakse heakskiidu saamiseks COREPERile.

2. Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus arendavad oma ülesannete ja kohustuste raames ISAA standardset töökorda kooskõlas IPCRi standardse töökorraga, milles täpsustatakse ISAA koostamise üksikasjad ning liikmesriikide poolt esitatud teabe lisamise tingimused.

Artikkel 12

Valmisolek

1. Liidu poliitilisel tasandil kriisidele kiire reageerimise võime edasiseks suurendamiseks töötatakse välja valmisolekumeetmed ja teavitusstrateegia raamistik. Nimetatud meetmete puhul võetakse arvesse kõige asjakohasemaid mureküsimusi IPCRi võimalikuks aktiveerimiseks ning need tuginevad IPCRi valmisoleku poliitikale ning sellega seotud programmile, mille eesmärk on parandada IPCRi tugivõime kõiki komponente.

2. Valmisoleku poliitika esitatakse nõukogule heakskiitmiseks. Valmisoleku programm esitatakse COREPERile.

3. Selleks, et suurendada kõikide asjaomaste sidusrühmade teadmisi ja valmisolekut, korraldatakse liidu poliitilisel tasandil kooskõlastamist vajavate kriisiolukordade puhul kasutatavate menetluste ja vahendite alaseid kohandatud koolitusi.

4. IPCRi valmisoleku poliitikaga nähakse ette valdkondadevahelised õppused ning määratakse kindlaks IPCRiga seotud õppuste kavandamise menetlused ja tingimused. IPCRi õppuseid korraldab eesistujariik nõukogu peasekretariaadi toetusel ning nendesse võib vabatahtlikkuse alusel kaasata liikmesriike. Komisjon ja kõrge esindaja on sellese töösse aktiivselt kaasatud ning neil palutakse sellesse panustada vastavalt vajadusele. Kõik IPCRiga seotud õppused peavad järgima IPCRi valmisoleku poliitikat.

5. IPCRi valmisoleku poliitika aitab samuti tõhustada üldsuse teavitamist ning edastada kriisiperioodil ühtset sõnumit. Kriisist teavitamise mitteametlik võrgustik (CCN) võib seda tööd toetada.

6. Kindlaks tehakse nii õppustelt kui ka IPCRi reaalsel kasutamisel saadud kogemused. Kasutusele võetakse saadud kogemustel põhinev struktureeritud protsess.

Artikkel 13

Euroopa Ülemkogu

Sõltuvalt kriisi iseloomust võib vajalikuks osutuda õigeaegsete konsultatsioonide pidamine või otsuste tegemine Euroopa Ülemkogu tasandil. Sel eesmärgil palutakse Euroopa Ülemkogu eesistuja kabinetil osaleda IPCRi protsessis täies mahus alates selle aktiveerimisest kuni valmisolekuga seotud tegevusteni.

Artikkel 14

Teave ja kommunikatsioon

1. Eesistujariik teatab Euroopa Parlamendile viivitamata IPCRi aktiveerimisest.

2. Sidus teabevahetusstrateegia, milles kasutatakse muu hulgas ühiseid sõnumeid, kuulub meetmete hulka, mis on ette nähtud reageerimiseks juhul, kui IPCR aktiveeritakse.

Artikkel 15

Läbivaatamine

1. Käesoleval otsusel põhinev kord vaadatakse läbi vastavalt kindlaksmääratud vajadustele ning igal juhul kõnealuse korra deaktiveerimisele järgneva 12 kuu jooksul, et tagada oluliste küsimuste kindlakstegemine ja käsitlemine. Läbivaatamise korraldab nõukogu, tuginedes liikmesriikide, komisjoni ja kõrge esindaja panusele.

2. Käesoleva otsuse võib vastavalt vajadusele läbi vaadata, eelkõige selleks, et käsitleda vajadusi, mille nõukogu on läbivaatamisel kindlaks teinud kooskõlas otsuse 2014/415/EL artikli 9 lõikega 3.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL

(1) ELT L 192, 1.7.2014, lk 53.

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

17.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 320/40

KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/1996,

14. detsember 2018,

millega sätestatakse sise-eeskirjad andmesubjektide teavitamise ning nende teatavate õiguste piiramise kohta isikuandmete töötlemisel kaubanduskaitset ja kaubanduspoliitikat käsitlevate uurimiste eesmärgil

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 249 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon juhib liidu kaubanduspoliitikat talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2015/478, (1) (EL) 2015/755, (2) (EL) 2016/1036, (3) (EL) 2016/1037 (4) kohaselt antud volituste raames.

(2)

Paratamatult töödeldakse isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (5) artikli 3 lõike 1 tähenduses eelkõige kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste käigus. Komisjon kogub uurimise seisukohalt huvipakkuvat teavet, sealhulgas isikuandmeid. Vastavalt konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõudele tuleb kogu teave, mille uurimisega seotud isik on kättesaadavaks teinud, teha viivitamata kättesaadavaks teistele uurimisega seotud huvitatud isikutele, tagades juurdepääsu mittekonfidentsiaalsele materjalile. Selline andmete edastamine on huvitatud isikute õigusnõuete kaitsmiseks vajalik ja seadusega nõutav. Komisjoni poolt kaubanduspoliitika ja kaubanduskaitse valdkonnas tehtava töö eest vastutab eelkõige kaubanduse peadirektoraat, kelle organisatsiooniüksused täidavad vastutava töötleja ülesandeid.

(3)

Komisjoni töödeldavad isikuandmed on näiteks isikusamasuse tuvastamiseks vajalikud andmed, kontaktandmed, andmed ametialase tegevuse kohta ja andmed, mis on seotud või esitatud seoses uurimise esemega. Isikuandmeid hoitakse turvatud elektroonilises keskkonnas, et neile ei pääseks ebaseaduslikult juurde komisjoniga mitteseotud isikud või et neid sellistele isikutele ebaseaduslikult ei edastataks. Teatavad isikuandmed võib kanda eraldiseisvasse elektroonilisse keskkonda, millele on juurdepääs kindlal arvul uurimisest huvitatud isikutel. Isikuandmeid säilitatakse uurimise eest vastutavas komisjoni talituses uurimise lõpuni. Andmete halduslik säilitustähtaeg on viis aastat, mida hakatakse arvestama alates uurimise lõpust. Säilitustähtaja lõpus saadetakse juhtumiga seotud teave, sealhulgas isikuandmed komisjoni arhiivi (6).

(4)

Oma ülesandeid täites on komisjon kohustatud austama füüsiliste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega nagu on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 1 ja aluslepingu artikli 16 lõikes 1, ning määruses (EL) 2018/1725 sätestatud õigusi. Samal ajal peab komisjon järgima rangeid konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/1036 artiklis 19, määruse (EL) 2016/1037 artiklis 29, määruse (EL) 2015/478 artiklis 8 ja määruse (EL) 2015/755 artiklis 5.

(5)

Teatavatel asjaoludel on vaja leida tasakaal andmesubjektidele määruse (EL) 2018/1725 alusel antud õiguste, uurimiste suhtes kohaldatava tõhususnõude ning teiste andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste täieliku austamise vahel. Selleks on komisjonile määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h ette nähtud võimalus piirata kõnealuse määruse artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 ning artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist, kui asjaomased sätted on kooskõlas kõnealuse määruse artiklites 14–17, 19, 20 ja 35 sätestatud õiguste ja kohustustega.

(6)

Selle tagamiseks, et kaubanduskaitset käsitlevad uurimised oleksid tõhusad ning vastaksid samal ajal määruses (EL) 2018/1725 (millega asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 (7)) sätestatud isikuandmete kaitse standarditele, on vaja vastu võtta sise-eeskirjad, mille alusel komisjonil oleks võimalik piirata andmesubjektide õigusi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h.

(7)

Seepärast tuleks kehtestada sise-eeskirjad, mis hõlmaksid kõiki andmetöötlustoiminguid, mida komisjon teeb oma uurimisülesannete täitmisel kaubanduskaitse valdkonnas. Neid eeskirju tuleks kohaldada nii enne uurimise algust kui ka uurimise ajal tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes, samuti uurimistulemuste järelmeetmete kontrollimise käigus tehtavate andmetöötlustoimingute suhtes.

(8)

Määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14, 15 ja 16 järgimiseks peaks komisjon teavitama kõiki isikuid läbipaistval ja sidusal viisil nii oma tegevusest nende isikuandmete töötlemisel kui ka nende isikute õigustest, avaldades komisjoni veebisaidil isikuandmete kaitse põhimõtteid käsitleva teate. Komisjon peaks asjakohastel juhtudel kehtestama täiendavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et kõiki andmesubjekte teavitatakse eraldi ja sobivas vormis.

(9)	Lisaks on komisjonil määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 alusel võimalik piirata teabe edastamist andmesubjektidele ning asjaomaste andmesubjektide muude õiguste teostamist, et kaitsta komisjoni korraldatavaid kaubanduskaitset käsitlevaid uurimisi ning uurimisega seotud teiste isikute õigusi.

(10)

Peale selle võib komisjonil olla tarvis piirata andmesubjektide õiguste kohaldamist tõhusa koostöö tagamise eesmärgil, et kaitsta teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste või liikmesriikide pädevate asutuste andmetöötlustoiminguid. Selleks peaks komisjon konsulteerima nende institutsioonide, organite ja asutustega piirangute kehtestamise põhjuste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle.

(11)

Komisjonil võib samuti olla tarvis piirata andmesubjektide teavitamist ja nende muude õiguste kohaldamist seoses kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud isikuandmetega, et teha nende riikide või organisatsioonidega koostööd ning tagada seega liidu üldisest huvist kantud olulise eesmärgi järgimine. Teatavatel juhtudel on andmesubjekti huvid või tema põhiõigused rahvusvahelise koostöö huvist siiski olulisemad.

(12)	Komisjon peaks kõiki piiranguid kohaldama läbipaistval viisil ning registreerima kõik kohaldatavad piirangud asjakohases dokumenteerimissüsteemis.

(13)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikele 8 võivad vastutavad töötlejad andmesubjekti suhtes piirangu kohaldamise põhjusi käsitleva teabe esitamise edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui see teave kahjustaks mingil viisil piirangu eesmärki. See kehtib eelkõige määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 16 ja 35 ette nähtud õiguste suhtes kohaldatavate piirangute korral.

(14)	Selle tagamiseks, et andmesubjekti õigust saada määruse (EL) 2018/1725 artiklites 16 ja 35 sätestatud teavet piiratakse vaid seni, kuni selline piirang on komisjoni kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste teostamiseks vajalik, peaks komisjon kehtestatud piirangud korrapäraselt läbi vaatama.

(15)	Juhul kui piiratakse andmesubjekti muid õigusi, peaks vastutav töötleja hindama iga juhtumi korral eraldi, kas piirangu põhjuse teatamine kahjustaks piirangu eesmärki.

(16)	Euroopa Komisjoni andmekaitseametnik peaks piirangute kohaldamise sõltumatult läbi vaatama, et tagada käesoleva otsuse järgimine.

(17)

Määrus (EÜ) nr 45/2001 asendatakse määrusega (EL) 2018/1725 alates selle jõustumise kuupäevast, ilma üleminekuperioodita. Võimalus kohaldada andmesubjektide õiguste suhtes teatavaid piiranguid on sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001. Selleks et vältida kaubanduspoliitika ja kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste ohtu seadmist, kohaldatakse käesolevat otsust alates määruse (EL) 2018/1725 jõustumise kuupäevast.

(18)	Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 30. novembril 2018,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mida komisjon peab järgima, kui ta teavitab andmesubjekte kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artiklitega 14, 15 ja 16 nende andmete töötlemisest komisjoni kaubanduspoliitikat ja kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste raames.

Käesolevas otsuses sätestatakse ka tingimused, mille korral komisjon võib kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c, g ja h piirata kõnealuse määruse artiklite 4, 14–17, 19, 20 ja 35 kohaldamist.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse komisjonis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes, mida komisjon teeb selleks, et teha talle määruste (EL) 2016/1036, (EL) 2016/1037, (EL) 2015/478 ja (EL) 2015/755 kohaselt antud ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid või mis on selliste toimingutega seotud.

3. Käesolevat otsust kohaldatakse kõikides komisjoni talitustes toimuva isikuandmete töötlemise suhtes niivõrd, kuivõrd töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad teabes, mille komisjoni talitused peavad edastama komisjonile või mida komisjon on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toimingute teostamiseks või selliste toimingutega seoses juba töödelnud.

Artikkel 2

Kohaldatavad erandid ja piirangud

1. Määruse (EL) 2018/1725 alusel andmesubjektide õigusi puudutavate kohustuste täitmisel kaalub komisjon, kas oleks vaja kohaldada mõnd kõnealuses määruses sätestatud erandit.

2. Kui käesoleva otsuse artiklitest 3–7 ei tulene teisiti, võib komisjon piirata määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 ning artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist, kui käesoleva otsuse sätted vastavad määruse (EL) 2018/1725 artiklites 14–17, 19, 20 ja 35 ette nähtud õigustele ja kohustustele ning kui nende õiguste teostamine ja kohustuste täitmine ohustaks komisjoni kaubanduspoliitika ja kaubanduskaitsemeetmete eesmärki või kahjustaks teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

3. Kui käesoleva otsuse artiklitest 3–7 ei tulene teisiti, võib komisjon piirata käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusi ja kohustusi, mis on seotud teistelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, liikmesriikide või kolmandate riikide pädevatelt asutustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud isikuandmetega, järgmistel asjaoludel:

kui nende õiguste teostamist ja kohustuste täitmist võiksid piirata teised liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas selle määruse IX peatükiga või kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (8) või nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (9);

kui liikmesriikide pädevad asutused võiksid piirata selliste õiguste teostamist ja kohustuste täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (10) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste siseriiklike meetmete alusel, millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (11) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

c)	kui nende õiguste teostamine ja kohustuste täitmine võiks ohtu seada komisjoni koostöö kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste raames.

Enne piirangute kohaldamist esimese lõigu punktides a ja b osutatud asjaoludel peab komisjon konsulteerima asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui komisjoni jaoks on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõne neis punktides osutatud õigusaktiga.

Esimese lõigu punkti c ei kohaldata, kui andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused on kaalukamad kui komisjoni huvi teha koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4. Lõigetega 1, 2 ja 3 ei piirata muude selliste komisjoni otsuste kohaldamist, millega on kehtestatud sise-eeskirjad andmesubjektide teavitamise ja teatavate õiguste piiramise kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 25 ja komisjoni kodukorra artiklile 23.

Artikkel 3

Andmesubjektide teavitamine

1. Komisjon avaldab oma veebisaidil isikuandmete kaitse põhimõtteid käsitleva teate, millega kõiki andmesubjekte teavitatakse komisjoni kaubanduskaitsega seotud tegevusest, mis hõlmab nende isikuandmete töötlemist. Komisjon peab asjakohastel juhtudel tagama, et andmesubjekte teavitatakse eraldi ja sobivas vormis.

2. Kui komisjon piirab täielikult või osaliselt selliste andmesubjektide teavitamist, kelle andmeid töödeldakse kaubanduspoliitikat või kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste eesmärgil, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas artikliga 6.

Artikkel 4

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda, neid kustutada ja nende töötlemist piirata

1. Kui komisjon piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17, 19 ja 20 osutatud õigusi andmetega tutvuda, neid kustutada või nende töötlemist piirata, teatab ta kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitsevahendi saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse, kui ta vastab asjaomase andmesubjekti taotlusele andmetega tutvuda, need kustutada või nende töötlemist piirata.

2. Lõikes 1 osutatud piirangu kohaldamise põhjusi käsitleva teabe esitamise võib edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui see kahjustaks piirangu eesmärki.

3. Komisjon dokumenteerib piirangu põhjused kooskõlas artikliga 6.

4. Kui õigust andmetega tutvuda on täielikult või osaliselt piiratud, kasutab andmesubjekt oma õigust tutvuda andmetega Euroopa Andmekaitseinspektori vahendusel vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõigetele 6, 7 ja 8.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumistest

Kui komisjon piirab andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumistest, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1725 artiklis 35, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 6.

Artikkel 6

Piirangute dokumenteerimine ja registreerimine

1. Komisjon dokumenteerib iga käesoleva otsuse alusel kohaldatava piirangu põhjused, sealhulgas hinnangu selle vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta, võttes arvesse määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 2 asjakohaseid sätteid.

Selleks tuleb dokumenteerida, kuidas õiguse teostamine ohustaks kaubanduspoliitika ja kaubanduskaitset käsitlevate uurimiste eesmärki või artikli 2 lõike 2 või 3 kohaselt kohaldatavate piirangute eesmärki või kuidas see kahjustaks teiste andmesubjektide õigusi ja vabadusi.

2. Põhjusi sisaldav dokument ning vajaduse korral ka asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Taotluse korral tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 7

Piirangute kestus

1. Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad nende kohaldamise põhjused.

2. Kui artiklis 3 või 5 osutatud piirangu põhjus enam ei kehti, tühistab komisjon selle piirangu ja teatab andmesubjektile piirangu peamised põhjused. Samal ajal teatab komisjon andmesubjektile võimalusest esitada igal ajal kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

3. Komisjon vaatab artiklites 3 ja 5 osutatud piirangute kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant pärast nende vastuvõtmist ning siis, kui uurimine lõpetatakse. Pärast seda hindab piirangu kohaldamise/pikendamise vajalikkust üks kord aastas komisjon või vastutav töötleja.

Artikkel 8

Euroopa Komisjoni andmekaitseametniku teostatav läbivaatamine

1. Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta andmesubjektide õiguste piiramisest käesoleva otsuse alusel. Taotluse korral võimaldatakse andmekaitseametnikule juurdepääs põhjusi sisaldavale dokumendile ning kõigile asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavatele dokumentidele.

2. Andmekaitseametnik võib taotleda piirangute läbivaatamist. Andmekaitseametnikule tuleb taotletud läbivaatamise tulemustest kirjalikult teatada.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 11. detsembrist 2018.

Brüssel, 14. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Toimikute säilitamine komisjonis on reguleeritud üldise säilitustähtaegade loeteluga ehk loendi vormis regulatiivse dokumendiga (viimane versioon on avaldatud numbri SEC(2012) 713 all), millega on kehtestatud säilitustähtajad komisjoni eri liiki toimikute jaoks.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(9) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

17.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 320/45

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 99: ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite tüübikinnituse saanud laternates kasutatavate gaaslahendusvalgusallikate tüübikinnitust [2018/1997]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 13. täiendus – jõustumiskuupäev: 10. oktoober 2017

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Haldussätted

Tehnilised nõuded

Tootmise nõuetele vastavus

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

Tootmise lõpetamine

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Gaaslahendusvalgusallikate andmelehed

Teatis

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis

Elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmise meetod

Kaare asendi ja kuju ning elektroodide asendi mõõtmiseks kasutatav optiline seade

Tootja kvaliteedikontrollimenetluste miinimumnõuded

Valimi võtmine ja tootja katseandmete vastavustasemed

Valimi võtmise miinimumnõuded kontrollijale

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1. lisas osutatud gaaslahendusvalgusallikate suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks mootorsõidukite tüübikinnituse saanud laternates.

2. HALDUSSÄTTED

2.1. Mõisted

2.1.1. Käesolevas eeskirjas kasutatud mõiste „kategooriaŠ“ abil eristatakse standardsete gaaslahendusvalgusallikate põhikonstruktsioone. Igale põhikonstruktsiooni kategooriale vastab eritähis, näiteks „D2S“.

2.1.2. „Eri tüüpi gaaslahendusvalgusallikad“ (1) – ühe ja sama kategooria gaaslahendusvalgusallikad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.1.2.1.

kaubanimi või kaubamärk; see tähendab:

a)	ühe ja sama kaubanime või kaubamärgiga gaaslahendusvalgusallikaid, mis on valmistatud erinevate tootjate poolt, käsitatakse eri tüüpidena;

b)	ühe ja sama tootja valmistatud gaaslahendusvalgusallikaid, mis erinevad üksnes kaubanime või kaubamärgi poolest, võib lugeda sama tüüpi gaaslahendusvalgusallikateks;

2.1.2.2.

kolvi ja/või sokli konstruktsioon, kuivõrd need erinevused mõjutavad optilisi tulemusi.

2.2. Tüübikinnituse taotlemine

2.2.1. Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.2. Igale tüübikinnitustaotlusele lisatakse (vt ka punkt 2.4.2):

2.2.2.1.

kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi kindlakstegemist;

2.2.2.2.

tehniline kirjeldus, kaasa arvatud liiteseadise tähis, kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud;

2.2.2.3.

kolm näidist iga värvuse kohta, mille jaoks tüübikinnitust taotletakse;

2.2.2.4.

üks liiteseadise näidis, kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud.

2.2.3. Juhul kui gaaslahendusvalgusallikas erineb eelnevalt tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, on küllaldane, kui esitatakse:

2.2.3.1.

tootja avaldus, milles tõendatakse esitatud tüübi (välja arvatud kaubanimi või kaubamärk) identsust juba kinnitatud tüübiga, mis on identifitseeritav vastava tüübikinnitusnumbri abil ning sama tootja toodetud;

2.2.3.2.

kaks uue kaubanime või kaubamärgiga näidist.

2.2.4. Tüübikinnitusasutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

2.3. Märgistus

2.3.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud gaaslahendusvalgusallika soklile või kolvile peab olema kantud:

2.3.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

2.3.1.2.

asjaomase kategooria rahvusvaheline tähis;

2.3.1.3.

nimivõimsus; seda ei pea eraldi märkima, kui see on osa asjaomase kategooria rahvusvahelisest tähisest;

2.3.1.4.

piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks.

2.3.2. Punktis 2.3.1.4 osutatud ala näidatakse tüübikinnitustaotlusele lisatud joonistel.

2.3.3. Soklile võib kanda ka muid kui punktidega 2.3.1 ja 2.4.4 hõlmatud märgistusi.

2.3.4. Juhul kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud, kantakse valgusallika tüübikinnitusel kasutatavale liiteseadisele tüübi- ja kaubanimemärgis ning nimipinge ja -võimsus, nagu on osutatud asjaomase gaaslahendusvalgusallika andmelehel.

2.4. Tüübikinnitus

2.4.1. Kui kõik punkti 2.2.2.3 või 2.2.3.2 kohaselt esitatud gaaslahendusvalgusallika tüübi näidised vastavad punkti 2.2.2.4 kohaselt liiteseadisega katsetamisel käesoleva eeskirja nõuetele (juhul kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud), antakse tüübikinnitus.

2.4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimene sümbol näitab muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud olulisi tehnilisi muudatusi.

Sellele järgneb kuni kolmekohaline tunnuskood. Kasutada võib ainult joonealuses märkuses (2) loetletud araabia numbreid ja suurtähti.

Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi ühele gaaslahendusvalgusallika tüübile antud tüübikinnitusnumbrit anda teisele gaaslahendusvalgusallika tüübile. Taotleja soovil võib sama tüübikinnitusnumbri anda nii valget kui ka valikkollast valgust kiirgavatele gaaslahendusvalgusallikatele (vt punkt 2.1.2).

2.4.3. Teade gaaslahendusvalgusallika tüübile käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja joonisel, mille taotleja esitab tüübikinnituse jaoks ja mille formaat ei ületa A4 mõõtmeid (210 × 297 mm) ning mille mõõtkava on vähemalt 2:1.

2.4.4. Igale gaaslahendusvalgusallikale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile, paigaldatakse punktis 2.3.1.4 osutatud alale lisaks punktis 2.3.1 nõutavale märgistusele rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb alljärgnevast:

2.4.4.1.

äralõigatud segmentidega ringis paiknev E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3);

2.4.4.2.

tüübikinnitusnumber äralõigatud segmentidega ringi läheduses.

2.4.5. Kui tüübikinnituse taotleja on saanud mitmele kaubanimele või kaubamärgile ühe ja sama tüübikinnitusnumbri, piisab punkti 2.3.1.1 nõude täitmiseks ühest või mõnest kaubanimest või kaubamärgist.

2.4.6. Punktides 2.3.1 ja 2.4.3 nimetatud märgid ja märgistused peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.

2.4.7. Käesoleva eeskirja 3. lisas on näide tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta.

3. TEHNILISED NÕUDED

3.1. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas resolutsioonis R.E.5 või selle hilisemates muudetud versioonides sätestatud mõisteid.

3.2. Üldnõuded

3.2.1. Iga esitatud näidis peab vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele, kui näidist katsetatakse liiteseadusega (kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud) vastavalt punktile 2.2.2.4.

3.2.2. Gaaslahendusvalgusallikate konstruktsioon peab olema selline, et need oleksid ja püsiksid tavakasutuse korral töökindlad. Peale selle ei tohi neil olla projekteerimis- või tootmisvigu.

3.2.3. Valguskaar peab olema ainus gaaslahendusvalgusallika detail, mis tekitab ja kiirgab pingestamise korral valgust.

3.3. Tootmine

3.3.1. Gaaslahendusvalgusallika kolvil ei tohi olla kriimustusi ega plekke, mis võivad halvendada valgusallika tõhusust ja optilisi omadusi.

3.3.2. Pärast 15-tunnist tööd liiteseadisega või integreeritud liiteseadisega valgusallikaga katsepingel pühitakse värvilise (välimise) kolvi pinda kergelt puuvillase lapiga, mida on leotatud 70 % (mahu järgi) n-heptaanist ja 30 % tolueenist koosnevas segus. Ligikaudu viie minuti pärast kontrollitakse kolvi pinda visuaalselt. Sellel ei tohi olla nähtavaid muutusi.

3.3.3. Gaaslahendusvalgusallikatel peavad olema Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaande 60061 sokliandmelehtede tingimustele vastavad standardsoklid, nagu on määratletud käesoleva eeskirja 1. lisa individuaalsetel andmelehtedel.

3.3.4. Sokkel peab olema tugev ja kindlalt kolvi külge kinnitatud.

3.3.5. Gaaslahendusvalgusallikate vastavus punktide 3.3.3–3.3.4 nõuetele tehakse kindlaks visuaalse vaatluse, mõõtmete kontrolli ja vajaduse korral katsepaigalduse abil.

3.4. Katsed

3.4.1. Gaaslahendusvalgusallikaid vanandatakse vastavalt käesoleva eeskirja 4. lisale.

3.4.2. Kõiki näidiseid katsetatakse koos liiteseadisega vastavalt punktile 2.2.2.4, juhul kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud.

3.4.3. Elektrilised mõõtmised tehakse vähemalt täpsusklassi 0,2 mõõteriistadega (täpsus 0,2 % kogu skaalast).

3.5. Elektroodide, valguskaare ja ribade asend ning mõõtmed

3.5.1. Elektroodide geomeetriline asend peab vastama asjaomasel andmelehel kirjeldatule. Valguskaare ja elektroodide asendi mõõtmise meetodi näidis on esitatud käesoleva eeskirja 5. lisas. Võib kasutada muid meetodeid.

3.5.1.1. Valgusallika elektroodide asendit ja mõõtmeid mõõdetakse enne vanandamisperioodi; gaaslahendusvalgusallikas on mõõtmise ajal välja lülitatud ning mõõtmine tehakse optiliste meetoditega läbi klaasümbrise.

3.5.2. Valguskaare kuju ja asend peab vastama asjaomase andmelehe nõuetele.

3.5.2.1. Mõõtmine tehakse pärast vanandamist nii, et valgusallikas saab toidet katsepingel liiteseadisest, või nii, et valgusallikasse on integreeritud katsepingel liiteseadis.

3.5.3. Ribade asend ja mõõtmed ning valgusläbivus peavad vastama asjaomase andmelehe nõuetele.

3.5.3.1. Mõõtmine tehakse pärast vanandamist nii, et valgusallikas saab toidet katsepingel liiteseadisest, või nii, et valgusallikasse on integreeritud katsepingel liiteseadis.

3.6. Sisselülitamise, stabiliseerimise ja kaare taassüttimise näitajad

3.6.1. Sisselülitamine

Käesoleva eeskirja 4. lisa tingimuste kohasel katsetamisel peab gaaslahendusvalgusallikas lülituma sisse kohe ja jääma põlema.

3.6.2. Stabiliseerimine

3.6.2.1. Gaaslahendusvalgusallikad, mille sihtvalgusvoog on rohkem kui 2 000 lm

Mõõtmisel 4. lisa tingimuste kohaselt peab gaaslahendusvalgusallikas kiirgama:

1 sekundi pärast: 25 % oma sihtvalgusvoost;

4 sekundi pärast: 80 % oma sihtvalgusvoost.

Sihtvalgusvoog on märgitud asjaomasele andmelehele.

3.6.2.2. Gaaslahendusvalgusallikad, mille sihtvalgusvoog on kuni 2 000 lm ja millel ei ole musti ribasid

Mõõtmisel 4. lisa tingimuste kohaselt peab gaaslahendusvalgusallikas kiirgama 1 sekundi pärast vähemalt 800 lm ja 4 sekundi pärast vähemalt 1 000 lm.

Sihtvalgusvoog on märgitud asjaomasele andmelehele.

3.6.2.3. Gaaslahendusvalgusallikad, mille sihtvalgusvoog on kuni 2 000 lm, kuid mis sisaldavad musti ribasid

Mõõtmisel 4. lisa tingimuste kohaselt peab gaaslahendusvalgusallikas kiirgama 1 sekundi pärast vähemalt 700 lm ja 4 sekundi pärast vähemalt 900 lm.

Sihtvalgusvoog on märgitud asjaomasele andmelehele.

3.6.2.4. Gaaslahendusvalgusallikad, millel on rohkem kui üks sihtvalgusvoog ja vähemalt üks sihtvalgusvoogudest ei ületa 2 000 lm

Mõõtmisel 4. lisa tingimuste kohaselt peab gaaslahendusvalgusallikas kiirgama 1 sekundi pärast vähemalt 800 lm ja 4 sekundi pärast vähemalt 1 000 lm.

Sihtvalgusvoog on märgitud asjaomasele andmelehele.

3.6.3. Kaare taassüttimine

Katsetamisel käesoleva eeskirja 4. lisa tingimuste kohaselt peab gaaslahendusvalgusallikas taassüttima kohe pärast andmelehel osutatud ajaks väljalülitamist. Ühe sekundi pärast peab valgusallikas kiirgama vähemalt 80 % oma sihtvalgusvoost.

3.7. Elektrilised näitajad

Mõõtmisel käesoleva eeskirja 4. lisa tingimuste kohaselt peavad valgusallika pinge ja võimsus jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse.

3.8. Valgusvoog

Mõõtmisel käesoleva eeskirja 4. lisa tingimuste kohaselt peab valgusvoog jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse. Kui üht ja sama tüüpi valgusallikale on ette nähtud nii valge kui ka valikkollane valgus, kehtib sihtväärtus valge valgusega valgusallikate suhtes; valikkollase valgusega valgusallika valgusvoog peab aga olema vähemalt 68 % ettenähtud väärtusest.

3.9. Värvus

3.9.1. Kiiratava valguse värvus peab olema valge või valikkollane. Peale selle peavad kolorimeetrilised näitajad (CIE värvsuskoordinaatidena väljendatuna jääma asjaomasel andmelehel märgitud piiridesse.

3.9.2. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatusseeriates sätestatud kiiratava valguse värvuse mõisteid.

3.9.3. Värvust mõõdetakse käesoleva eeskirja 4. lisa punktis 10 sätestatud tingimuste kohaselt.

3.9.4. Gaaslahendusvalgusallika minimaalne punase värvuse sisaldus peab olema niisugune, et:

Formula

kus:

Ee (λ)	[W/nm]	on radiaalse valgusvoo spektraaljaotus;
V (λ)	[1]	on spektraalne valgusefektiivsus;
λ	[nm]	on lainepikkus.

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle.

3.10. Ultraviolettkiirgus

Gaaslahendusvalgusallika ultraviolettkiirguse tase peab olema nii madal, et see vastaks väikese ultraviolettkiirgusega gaaslahendusvalgusallika tüübile, mis vastab valemile:

Formula

kus:

S (λ)	[1]	on spektraalne kaalufunktsioon;
km = 683	[lm/W]	on fotomeetrilise kiirguse ekvivalent.

(Muude sümbolite määratlusi vt punktist 3.9.4.)

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle.

Ultraviolettkiirgus kaalutakse vastavalt järgmises tabelis esitatud väärtustele.

λ	S (λ)	λ	S (λ)	λ	S (λ)
250	0,430	305	0,060	355	0,00016
255	0,520	310	0,015	360	0,00013
260	0,650	315	0,003	365	0,00011
265	0,810	320	0,001	370	0,000090
270	1,000	325	0,00050	375	0,000077
275	0,960	330	0,00041	380	0,000064
280	0,880	335	0,00034	385	0,000053
285	0,770	340	0,00028	390	0,000044
290	0,640	345	0,00024	395	0,000036
295	0,540	350	0,00020	400	0,000030
300	0,300

Valitud lainepikkused on representatiivsed; muud väärtused tuleb interpoleerida.

Väärtused vastavalt Rahvusvahelise Kiirguskaitse Assotsiatsiooni Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Komitee (IRPA/INIRC) suunistele ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise piiramise kohta.

3.11. Standardsed gaaslahendusvalgusallikad

Standardsed gaaslahendusega (etalon-)valgusallikad peavad vastama valgusallikate tüübikinnitusele esitatavatele nõuetele ja asjaomase andmelehe erinõuetele. Valget ja valikkollast valgust kiirgava valgusallikatüübi korral peab standardne valgusallikas kiirgama valget valgust.

4. TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

4.1. Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud gaaslahendusvalgusallikad peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, järgides punktis 3 ning käesoleva eeskirja 1. ja 3. lisas sätestatud märgistusi ja tehnilisi nõudeid.

4.2. Punkti 4.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane tootmise kontroll.

4.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

4.3.1.

tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu;

4.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

4.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega;

4.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi, kasutades käesoleva eeskirja 7. lisa kriteeriume, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

4.3.5.

tagama, et iga gaaslahendusvalgusallika tüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 6. lisas ettenähtud katsed;

4.3.6.

tagama, et kui on võetud näidiseid, millel ilmneb asjaomasele katsetüübile mittevastavust, valitakse uued näidised ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase tootmise vastavus nõuetele.

4.4. Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

4.4.1. Igal kontrollimisel tuleb väliskontrollijale esitada katsearuanded ja tootmise kontrollimise aruanded.

4.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid, mida siis tootja laboris katsetatakse. Näidiste vähima arvu võib kindlaks määrata tootja tehtud kontrollimiste tulemuste põhjal.

4.4.3. Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 4.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele.

4.4.4. Tüübikinnitusasutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. Katsed tehakse juhuslikkuse põhimõttel valitud näidistega, häirimata seejuures tootja tarnekohustusi ja lähtudes käesoleva eeskirja 8. lisa kriteeriumidest.

4.4.5. Tüübikinnitusasutus peab püüdma teha kontrolli kord kahe aasta tagant. Kontrolli sagedus sõltub aga tüübikinnitusasutuse äranägemisest ja sellest, kuivõrd tüübikinnitusasutus usaldab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Negatiivsete tulemuste korral tagab tüübikinnitusasutus, et võimalikult kiiresti võetakse tootmise nõuetele vastavuse taastamiseks vajalikud meetmed.

5. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

5.1. Gaaslahendusvalgusallikale käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui tootmise nõuetele vastavuse suhtes kehtestatud nõuded ei ole täidetud.

5.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

6. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud gaaslahendusvalgusallika tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

7. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

(1) Valikkollast kolbi või valikkollast välimist lisakolbi, mille ainus otstarve on muuta valge valgusega gaaslahendusvalgusallika värvust, kuid mitte muid omadusi, ei loeta muutuseks gaaslahendusvalgusallika tüübis.

(2) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

A B C D E F G H J K L M N P R S T U V W X Y Z

(3) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

1. LISA

GAASLAHENDUSVALGUSALLIKATE ANDMELEHED (1)

Asjaomase gaaslahendusvalgusallika kategooria ja rühm, milles see kategooria on loetletud, koos vastava kategooria kasutuspiirangutega kehtivad sellisena, nagu on sätestatud gaaslahendusvalgusallika tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas resolutsioonis R.E.5 (1) või selle hilisemates muudatustes.

(1) Alates 22. juunist 2017 on gaaslahendusvalgusallikate andmelehed, valgusallikakategooriate loetelu ja rühm koos asjaomase kategooria kasutuspiirangute ja andmelehtede numbritega hõlmatud resolutsioonis R.E.5 (ECE/TRANS/WP.29/2016/111).

2. LISA

Tekst pildi

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS

(vt käesoleva eeskirja punkt 2.4.4)

a = 2,5 mm min.

Gaaslahendusvalgusallika külge kinnitatud ülalkujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et valgusallikas on saanud tüübikinnituse Ühendkuningriigis (E11) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 0A01. Tüübikinnitusnumbri esimene sümbol näitab, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 99 algversiooni nõuetele.

4. LISA

ELEKTRILISTE JA FOTOMEETRILISTE NÄITAJATE MÕÕTMISE MEETOD

1. ÜLDTEAVE

Sisselülitamise, stabiliseerimise ja kaare taassüttimise katsete tegemiseks ning elektriliste ja fotomeetriliste näitajate mõõtmiseks lastakse gaaslahendusvalgusallikal töötada vabas õhus õhutemperatuuril 25 ± 5 °C.

2. LIITESEADIS

Kui liiteseadis ei ole valgusallikaga integreeritud, tehakse kõik liiteseadise katsed ja mõõtmised käesoleva eeskirja punkti 2.2.2.4 kohaselt. Sisselülitamis- ja stabiliseerimiskatsetes kasutatav toiteallikas peab tagama tugevvoolu impulsi kiire tõusu.

3. PÕLEMISASEND

Põlemisasend on ± 10° piires horisontaalne ning juhe on suunatud allapoole. Vanandamis- ja katseasend on identsed. Kui gaaslahendusvalgusallikal lastakse kogemata töötada vales suunas, tuleb see enne mõõtmist uuesti vanandada. Vanandamise ja mõõtmiste ajal ei tohi olla elektrijuhtivusega esemeid 32 mm läbimõõduga ja 60 mm pikkuse silindri kujulises ruumis, mis on nulltelje suhtes kontsentriline ja kaare suhtes sümmeetriline. Peale selle tuleb hoiduda hajunud magnetväljadest.

4. VANANDAMINE

Kõik katsed tehakse valgusallikatega, mida on vanandatud vähemalt 15 tsükli vältel, milles kasutatakse järgmist lülitamistsüklit:

45 minutit sisse lülitatud, 15 sekundit välja lülitatud, 5 minutit sisse lülitatud, 10 minutit välja lülitatud.

5. TOITEPINGE

Kõik katsed tehakse asjaomasel andmelehel osutatud katsepingel.

6. SISSELÜLITAMISKATSE

Sisselülitamiskatse tehakse valgusallikatega, mida ei ole vanandatud ega kasutatud vähemalt 24 tunni vältel enne katset.

7. STABILISEERIMISKATSE

Stabiliseerimiskatse tehakse valgusallikatega, mida ei ole vähemalt üks tund enne katset kasutatud.

8. KAARE TAASSÜTTIMISE KATSE

Valgusallikas lülitatakse sisse ja seda käitatakse (ka integreeritud) liiteseadisega katsepingel 15 minuti vältel. Seejärel lülitatakse liiteseadise või integreeritud liiteseadisega valgusallika toitepinge asjaomasel andmelehel osutatud väljalülitamisperioodiks välja ning seejärel uuesti sisse.

9. ELEKTRILINE JA FOTOMEETRILINE KATSE

Enne mõõtmisi stabiliseeritakse valgusallikas 15 minuti vältel.

10. VÄRVUS

Valgusallika värvust mõõdetakse Ulbrichti kuulis, kasutades mõõtesüsteemi, mis näitab tekkiva valguse CIE värvsuskoordinaate resolutsiooniga ± 0,002.

5. LISA

KAARE ASENDI JA KUJU NING ELEKTROODIDE ASENDI MÕÕTMISEKS KASUTATAV OPTILINE SEADE (1)

Gaaslahendusvalgusallikas asetatakse nii, nagu on näidatud vastava kategooria põhijoonisel.

Optiline süsteem projitseerib ekraanile kaare A kujutise A′ eelistatavalt suurendusega M = s′/s = 20. Optiline süsteem peab olema aplanaatne ja akromaatiline. Optilise süsteemi fookuskaugusel f tekitab diafragma d kaare projektsiooni peaaegu paralleelsete vaatesuundadega. Selleks et poolhajuvuse nurk ei oleks suurem kui μ = 0,5°, ei tohi fookusdiafragma läbimõõt optilise süsteemi fookuskauguse suhtes olla suurem kui d = 2f tan(μ). Optilise süsteemi aktiivne läbimõõt ei tohi olla suurem kui:

D = (1 + 1/M)d + c + (b1 + b2)/2. (c, b1 ja b2 on esitatud elektroodide asendit kirjeldavatel andmelehtedel.)

Elektroodide asendit võimaldab mõõta ekraanil olev skaala. Paigaldist saab kalibreerida paralleelse valgusvihuga eraldiseisva projektori ja mõõturiga, mille vari projitseeritakse ekraanile. Mõõtur näitab nulltelge ja baastasandiga paralleelset ning sellest „e“ mm kaugusel asuvat tasapinda.

Ekraani tasapinnale tuleb paigaldada vastuvõtja, mis liigub vertikaalsuunas sirgjoonel, mis vastab tasapinnale kaugusel „e“ gaaslahendusvalgusallika baastasandist.

Vastuvõtja suhteline spektraaltundlikkus on sama, mis inimsilmal. Vastuvõtja ei tohi olla suurem kui 0,2 M mm horisontaalsuunas ja 0,025 M mm vertikaalsuunas (M = suurendus). Mõõdetava liikumise ulatus peab olema niisugune, et on võimalik mõõta kaare painet r ja kaare hajumist s. Juhukiirte mõõtmiseks peab vastuvõtja olema ringikujuline ja läbimõõduga 0,2 M mm.

(1) Tegemist on mõõtmismeetodi näidisega; kasutada võib mis tahes muud samaväärse mõõtmistäpsusega meetodit.

6. LISA

TOOTJA KVALITEEDIKONTROLLIMENETLUSTE MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDTEAVE

Vastavusnõuded loetakse fotomeetrilisest (sh ultraviolettkiirguse aspektist), geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui ei ületata seeriatootmises olevatele gaaslahendusvalgusallikatele käesoleva eeskirja 1. lisa asjaomasel andmelehel ja soklite asjaomasel andmelehel esitatud lubatud hälbeid.

2. TOOTJAPOOLSELE VASTAVUSKONTROLLILE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Tootja või tüübikinnitusmärgi omanik teeb nõutud ajavahemike järel igat liiki gaaslahendusvalgusallikatega asjakohased katsed vastavalt käesoleva eeskirja sätetele.

2.1. Katsete laad

Kõnealustele nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtavad katsed peavad hõlmama fotomeetrilisi, geomeetrilisi ja optilisi näitajaid.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1. Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2. Käesoleva lisa punkti 2.2.1 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist tüübikinnitusasutuse tehtud mõõtmiste tulemustega.

2.3. Valimi võtmine

Gaaslahendusvalgusallikate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratud sama tüüpi gaaslahendusvalgusallikate rühma.

2.4. Kontrollitud ja dokumenteeritud näitajad

Gaaslahendusvalgusallikad kontrollitakse ja katsetulemused registreeritakse, lähtudes käesoleva eeskirja 7. lisa tabelis 1 loetletud näitajate rühmadest.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja või tüübikinnituse omanik peab katsetulemusi statistiliselt uurima, et täita käesoleva eeskirja punktis 4.1 sätestatud tootmise nõuetele vastavuse kontrolli nõuded.

Vastavus on tagatud, kui ei ületata käesoleva eeskirja 7. lisa tabelis 1 esitatud näitajate rühmale lubatud mittevastavuse taset. See tähendab, et gaaslahendusvalgusallikate arv, mis ei vasta gaaslahendusvalgusallika tüübi mis tahes näitajate rühma nõuetele, ei ületa käesoleva eeskirja 7. lisa asjaomastes tabelites 2, 3 või 4 esitatud piirmäärasid.

Märkus: näitajana käsitletakse iga üksikut gaaslahendusvalgusallikale esitatavat nõuet.

7. LISA

VALIMI VÕTMINE JA TOOTJA KATSEANDMETE VASTAVUSTASEMED

Tabel 1

Näitajad

Näitajate rühmitamine	Gaaslahendusvalgusallikate tüüpide katseandmete rühm (*1)	Vähim näidiste arv 12 kuu vältel rühma kohta (*1)	Lubatav mittevastavuste tase ühe näitajate rühma kohta (%)
Märgistus, loetavus ja vastupidavus	Kõik samade välismõõtmetega tüübid	315	1
Kolvi kvaliteet	Kõik sama kolviga tüübid	315	1
Välismõõtmed (ilma soklita)	Kõik sama kategooria tüübid	315	1
Kaare ja ribade asend ning mõõtmed	Kõik sama kategooria tüübid	200	6,5
Sisselülitamine, stabiliseerimine ja kaare taassüttimine	Kõik sama kategooria tüübid	200	1
Gaaslahendusvalgusallika pinge ja võimsus	Kõik sama kategooria tüübid	200	1
Valgustugevus, värvus ja ultraviolettkiirgus	Kõik sama kategooria tüübid	200	1

Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste arvudel, on loetletud tabelis 2 maksimaalse mittevastavuste arvuna. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 1 protsent, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

Tabel 2

Iga näitaja katsetulemuste arv	Vastuvõetavuse piirmäärad
…–200	5
201–260	6
261–315	7
316–370	8
371–435	9
436–500	10
501–570	11
571–645	12
646–720	13
721–800	14
801–860	15
861–920	16
921–990	17
991 – 1 060	18
1 061 – 1 125	19
1 126 – 1 190	20
1 191 – 1 249	21

Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste arvul, on loetletud tabelis 3 maksimaalse mittevastavuste arvuna. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 6,5 protsenti, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

Tabel 3

Gaaslahendusvalgusallikate arv aruannetes	Piirmäär	Gaaslahendusvalgusallikate arv aruannetes	Piirmäär	Gaaslahendusvalgusallikate arv aruannetes	Piirmäär
– 200	21	541–553	47	894–907	73
201–213	22	554–567	48	908–920	74
214–227	23	568–580	49	921–934	75
228–240	24	581–594	50	935–948	76
241–254	25	595–608	51	949–961	77
255–268	26	609–621	52	962–975	78
269–281	27	622–635	53	976–988	79
282–295	28	636–648	54	989 – 1 002	80
296–308	29	649–662	55	1 003 – 1 016	81
309–322	30	663–676	56	1 017 – 1 029	82
323–336	31	677–689	57	1 030 – 1 043	83
337–349	32	690–703	58	1 044 – 1 056	84
350–363	33	704–716	59	1 057 – 1 070	85
364–376	34	717–730	60	1 071 – 1 084	86
377–390	35	731–744	61	1 085 – 1 097	87
391–404	36	745–757	62	1 098 – 1 111	88
405–417	37	758–771	63	1 112 – 1 124	89
418–431	38	772–784	64	1 125 – 1 138	90
432–444	39	785–798	65	1 139 – 1 152	91
445–458	40	799–812	66	1 153 – 1 165	92
459–472	41	813–825	67	1 166 – 1 179	93
473–485	42	826–839	68	1 180 – 1 192	94
486–499	43	840–852	69	1 193 – 1 206	95
500–512	44	853–866	70	1 207 – 1 220	96
513–526	45	867–880	71	1 221 – 1 233	97
527–540	46	881–893	72	1 234 – 1 249	98

Vastuvõetavuse piirmäärad, mis põhinevad iga näitajate rühma katsetulemuste arvul, on loetletud tabelis 4 tulemuste protsendina, eeldades, et vastuvõetavuse tõenäosus on vähemalt 0,95.

Tabel 4

Iga näitaja katsetulemuste arv	Piirmäärad tulemuste protsendina	Piirmäärad tulemuste protsendina
Iga näitaja katsetulemuste arv	Lubatav mittevastavuse tase 1 %	Lubatav mittevastavuse tase 6,5 %
1 250	1,68	7,91
2 000	1,52	7,61
4 000	1,37	7,29
6 000	1,30	7,15
8 000	1,26	7,06
10 000	1,23	7,00
20 000	1,16	6,85
40 000	1,12	6,75
80 000	1,09	6,68
100 000	1,08	6,65
1 000 000	1,02	6,55

(*1) Hindamisel vaadeldakse tavaliselt konkreetse tehase poolt seeriatoodanguna toodetud gaaslahendusvalgusallikaid. Tootja võib rühmitada sama tüübi kohta kehtivaid kirjed mitmest tehasest tingimusel, et neis kasutatakse sama kvaliteedisüsteemi ja kvaliteedijuhtimist.

8. LISA

VALIMI VÕTMISE MIINIMUMNÕUDED KONTROLLIJALE

1. Vastavusnõuded loetakse fotomeetrilisest, geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui ei ületata seeriatootmises olevatele gaaslahendusvalgusallikatele 1. lisa asjaomasel andmelehel ja soklite asjaomasel andmelehel esitatud lubatud hälbeid.

2. Masstoodanguna valmistatud gaaslahendusvalgusallikate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui tulemused vastavad käesoleva lisa punktile 5.

3. Nõuetele vastavus vaidlustatakse ja tootjalt nõutakse tootmise nõuetega vastavusse viimist juhul, kui tulemused ei vasta käesoleva lisa punktile 5.

4. Kui kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3, võetakse kahe kuu jooksul 250 gaaslahendusvalgusallikast koosnev täiendav valim, mis valitakse hiljuti toodetud partii hulgast juhuslikult.

5. Nõuetele vastavuse kinnitamine või mittekinnitamine otsustatakse tabeli väärtuste põhjal. Gaaslahendusvalgusallikad kiidetakse heaks või lükatakse tagasi iga näitajate rühma alusel vastavalt tabelis esitatud väärtustele (1).

Valim	1 % (*1)		6,5 % (*1)
Valim	Heaks kiita	Tagasi lükata	Heaks kiita	Tagasi lükata
Esimese valimi suurus: 125	2	5	11	16
Kui mittevastavate ühikute arv on suurem kui 2 (11) ja väiksem kui 5 (16), tuleb võtta teine 125 ühikust koosnev valim ja hinnata 250 ühikut koos	6	7	26	27

(1) Kava on ette nähtud selleks, et hinnata gaaslahendusvalgusallikate vastavust lubatavate kõrvalekallete tasemete 1 % ja 6,5 % juures ning see põhineb tavakontrolli kaheastmelisel valimivõtukaval, mis on esitatud IEC väljaandes 60410: „Omaduste kontrollimise valimi võtmise kavad ja menetlused“.

(*1) Gaaslahendusvalgusallikaid kontrollitakse ja katsetulemused registreeritakse, lähtudes käesoleva eeskirja 7. lisa tabelis 1 loetletud näitajate rühmadest.

17.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 320/63

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 128: ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternamoodulites kasutatavate valgusdioodiga valgusallikate (leedvalgusallikate) tüübikinnitust [2018/1998]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

eeskirja algversiooni 7. täiendus – jõustumise kuupäev: 16. oktoober 2018

SISUKORD

EESKIRI

Kohaldamisala

Haldussätted

Tehnilised nõuded

Tootmise nõuetele vastavus

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

Tootmise lõpetamine

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Leedvalgusallikate andmelehed

Teatis

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis

Elektriliste ja fotomeetriliste omaduste mõõtmise meetod

Tootjapoolsetele kvaliteedikontrollimenetlustele esitatavad miinimumnõuded

Näidiste võtmine ja tootja katseandmete vastavustasemed

Tüübikinnitusasutuse tehtavatele pistelistele kontrollidele esitatavad miinimumnõuded

Pistelise kontrolliga kinnitatud vastavus

Valgust kiirgava ala heleduskontrasti ja heleduse ühtsuse mõõtmise meetod

1. KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse 1. lisas osutatud leedvalgusallikate suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse saanud laternates.

2. HALDUSSÄTTED

2.1. Mõisted

2.1.1. Kategooria määratlus

Käesolevas eeskirjas kasutatud mõiste „kategooria“ abil eristatakse standardsete leedvalgusallikate põhikonstruktsioone. Igale põhikonstruktsiooni kategooriale vastab eritähis, näiteks „LW1“, „LY2“, „LR2“.

2.1.2. Tüübi määratlus

Ühte ja samasse kategooriasse kuuluvad eri tüüpi leedvalgusallikad võivad erineda järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.1.2.1.

kaubanimi või kaubamärk;

ühe ja sama kaubanime või kaubamärgiga leedvalgusallikaid, mis on valmistatud erinevate tootjate poolt, käsitatakse eri tüüpidena. Kui leedvalgusallikad erinevad ainult kaubanime või kaubamärgi poolest ja need on valmistanud üks ja sama tootja, võib neid pidada ühte tüüpi kuuluvaks;

2.1.2.2.

valgusallika ehitus, juhul kui kõnealused erinevused mõjutavad optilisi mõõtmistulemusi;

2.1.2.3.

nimipinge.

2.2. Tüübikinnituse taotlemine

2.2.1. Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

2.2.2. Igale tüübikinnitustaotlusele lisatakse (vt ka punkt 2.4.2):

2.2.2.1.

kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi kindlaks tegemist;

2.2.2.2.

tehniline lühikirjeldus;

2.2.2.3.

viis näidist.

2.2.3. Juhul kui leedvalgusallikas erineb eelnevalt tüübikinnituse saanud tüübist ainult kaubanime või kaubamärgi poolest, piisab sellest, kui esitatakse:

2.2.3.1.

tootja deklaratsioon selle kohta, et tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüp:

a)	on identne eelnevalt kinnitatud ja tüübikinnitusnumbriga varustatud tüübiga (välja arvatud kaubanime või kaubamärgi poolest);

b)	ning on valmistatud sama tootja poolt;

2.2.3.2.

kaks uue kaubanime või kaubamärgiga näidist.

2.2.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise vastavuse tõhus kontroll.

2.3. Märgistus

2.3.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud leedvalgusallikate soklile peab olema kantud:

2.3.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

2.3.1.2.

nimipinge;

2.3.1.3.

asjaomase kategooria tähis;

2.3.1.4.

piisava suurusega ala tüübikinnitusmärgi jaoks.

2.3.2. Punktis 2.3.1.4 osutatud ala näidatakse tüübikinnitustaotlusele lisatud joonistel.

2.3.3. Valgusallikale võib kanda ka muid kui punktides 2.3.1 ja 2.4.4 nimetatud märgistusi, kui need ei halvenda valgustusomadusi.

2.4. Tüübikinnitus

2.4.1. Kui punktide 2.2.2.3 või 2.2.3.2 kohaselt esitatud leedvalgusallika tüübi kõik näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

2.4.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimene number näitab muudatuste seeriat, mis kehtib tüübikinnituse andmise ajal.

Sellele järgneb kuni kolmekohaline tunnusnumber. Kasutada võib ainult järgmisi araabia numbreid ja suurtähti:

„0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F G H J K L M N P R S T U V W X Y Z“.

Üks ja sama kokkuleppeosaline ei tohi ühele leedvalgusallika tüübile antud numbrit anda teisele leedvalgusallika tüübile.

2.4.3. Teade leedvalgusallika tüübile käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja joonisel, mille taotleja esitab tüübikinnituse jaoks ja mille formaat ei ületa A4 mõõtmeid (210 × 297 mm) ning mille mõõtkava on vähemalt 2: 1.

2.4.4. Lisaks punkti 2.3.1 alusel nõutavale märgistusele kantakse igale leedvalgusallikale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, punktis 2.3.1.4 osutatud alale ka rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

2.4.4.1.

äralõigatud segmentidega ringis olev E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (1);

2.4.4.2.

tüübikinnitusnumber äralõigatud segmentidega ringi läheduses.

2.4.5. Kui taotleja on saanud mitmele kaubanimele või kaubamärgile ühe ja sama tüübikinnitusnumbri, piisab punkti 2.3.1.1 nõude täitmiseks neist ühe või mõne nimetamisest.

2.4.6. Punktides 2.3.1 ja 2.4.4 nimetatud märgid ja märgistus peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud.

2.4.7. Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

3. TEHNILISED NÕUDED

3.1. Mõisted

Kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtinud resolutsioonis R.E.5 või selle hilisemates redaktsioonides esitatud mõisteid.

3.2. Üldnõuded

3.2.1. Iga esitatud näidis peab vastama käesoleva eeskirja asjakohastele nõuetele.

3.2.2. Leedvalgusallikate konstruktsioon peab olema selline, et need püsiksid tavapärase kasutuse korral töökindlana. Peale selle ei tohi neil olla projekteerimis- ega tootmisvigu.

3.2.3. Leedvalgusallikate optilisel pinnal ei tohi olla kriimustusi ega plekke, mis võiksid halvendada nende tööd ja optilisi omadusi. Seda tuleb kontrollida tüübikinnituskatsete alguses ja siis, kui käesoleva eeskirja asjaomases punktis seda nõutakse.

3.2.4. Leedvalgusallikatel peavad olema Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaande 60061 sokliandmelehtede tingimustele vastavad standardsoklid, nagu on ette nähtud 1. lisa individuaalsetel andmelehtedel.

3.2.5. Sokkel peab olema tugev ning kindlalt leedvalgusallika külge kinnitatud.

3.2.6. Leedvalgusallikate vastavus punktide 3.2.3–3.2.5 nõuetele tehakse kindlaks visuaalse vaatluse, mõõtmete kontrollimise ja vajaduse korral katsepaigalduse abil pessa vastavalt IEC väljaandele 60061.

3.2.7. Tahkisühendus(ed) ja võimalusel üks või mitu fluorestsentsil põhineva ülekande elementi peavad olema ainsa(te)ks leedvalgusallika detaili(de)ks, mis tekitavad ja kiirgavad pingestamise korral valgust.

3.3. Katsed

3.3.1. Leedvalgusallikaid tuleb kõigepealt katsepingel 48 tundi vanandada. Mitmeotstarbeliste leedvalgusallikate puhul tuleb iga funktsiooni vanandada eraldi.

3.3.2. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse elektrilistel ja fotomeetrilistel mõõtmistel asjaomaseid katsepingeid.

3.3.3. Elektrilised mõõtmised 4. lisa kohaselt tehakse vähemalt 0,2-klassi mõõteriistadega (täpsus 0,2 % kogu skaalast).

3.4. Valgust kiirgava ala asetus ja mõõtmed

3.4.1. Valgust kiirgava ala asetus ja mõõtmed peavad vastama 1. lisa asjaomase andmelehe nõuetele.

3.4.2. Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.5. Valgusvoog

3.5.1. Mõõtmisel vastavalt 4. lisa tingimustele peab valgusvoog jääma 1. lisa vastaval andmelehel märgitud piiridesse.

3.5.2. Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.6. Valgustugevuse standardjaotus või kumulatiivse valgusvoo jaotus

3.6.1. Mõõtmisel käesoleva eeskirja 4. lisa katsetingimustes peab valgustugevuse standardjaotus ja/või kumulatiivse valgusvoo jaotus jääma 1. lisa vastaval andmelehel märgitud piiridesse.

3.6.2. Mõõtmine tehakse pärast leedvalgusallika vanandamist vastavalt punktile 3.3.1.

3.7. Värvus

3.7.1. Leedvalgusallika valguse värvus peab olema kindlaks määratud asjaomasel andmelehel. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatuste seeriates sätestatud kiiratava valguse värvuse määratlusi.

3.7.2. Kiiratava valguse värvust mõõdetakse 4. lisas kindlaksmääratud meetodil. Värvsuskoordinaatide mõõdetud integraalväärtus peab olema nõutud värvsusalas.

3.7.2.1. Valget valgust kiirgavate leedvalgusallikate puhul, mida kasutatakse sõidusuunas valgustavas seadmes, mõõdetakse värvi suundades, mis vastavad asjaomasel andmelehel ette nähtud valgustugevuse jaotusele, kuid ainult juhul, kui määratletud vähim valgustugevus on suurem kui 50 cd/klm. Värvsuskoordinaatide iga mõõdetud väärtus peab olema hälvete vahemikus 0,025 ühikut x suunas ja 0,050 ühikut y suunas, kusjuures vahemik sisaldab mõõdetud integraalväärtust. Suurima valgustugevuse suunas mõõdetud väärtus ja kõik standardse (etalon-) leedvalgusallika mõõdetud väärtused peavad samuti olema valge valguse puhul nõutud värvsusalas.

3.7.3. Valget valgust kiirgavate leedvalgusallikate puhul peab valguse minimaalne punase värvuse sisaldus olema selline, et:

Formula

kus:

Ee(λ)	(ühik: W)	on kiirgusintensiivsuse spektraaljaotus;
V(λ)	(ühik: 1)	on spektraalne valgusefektiivsus;
λ	(ühik: nm)	on lainepikkus.

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle.

3.8. Ultraviolettkiirgus

Leedvalgusallika ultraviolettkiirguse tase peab olema nii madal, et see vastaks väikese ultraviolettkiirgusega leedvalgusallika tüübile, mis vastab valemile:

Formula

kus:

S(λ) (ühik: 1)	on spektraalne kaalufunktsioon;
km = 683 lm/W	on kiirguse valgusefektiivsuse suurim väärtus.

(Muude tähiste määratlusi vaata punktist 3.7.3.)

Selle väärtuse arvutamisel kasutatakse ühenanomeetriseid intervalle. Ultraviolettkiirgus kaalutakse alljärgnevas tabelis esitatud väärtustega:

λ	S(λ)	λ	S(λ)	λ	S(λ)
250	0,430	305	0,060	355	0,00016
255	0,520	310	0,015	360	0,00013
260	0,650	315	0,003	365	0,00011
265	0,810	320	0,001	370	0,00009
270	1,000	325	0,00050	375	0,000077
275	0,960	330	0,00041	380	0,000064
280	0,880	335	0,00034	385	0,000053
285	0,770	340	0,00028	390	0,000044
290	0,640	345	0,00024	395	0,000036
295	0,540	350	0,00020	400	0,000030
300	0,300

Märkus: väärtused vastavalt Rahvusvahelise Kiirguskaitse Assotsiatsiooni Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Komitee (IRPA/INIRC) suunistele ultraviolettkiirgusega kokkupuutumise piiramise kohta. Valitud lainepikkused (nanomeetrites) on representatiivsed; muud väärtused tuleb interpoleerida.

3.9. Standardsed leedvalgusallikad

Täiendavad nõuded standardsetele (etalon-) leedvalgusallikatele on esitatud vastavatel andmelehtedel 1. lisas.

3.10. Maksimaalne katsetemperatuur

Kui 1. lisa asjaomasel andmelehel on kindlaks määratud maksimaalne katsetemperatuur, kohaldatakse järgmisi nõudeid.

3.10.1.

Mõõtmisel vastavalt 4. lisa punkti 5 tingimustele:

a)	peavad kõrgel temperatuuril mõõdetud valgusvoo väärtused jääma 1. lisa vastaval andmelehel märgitud piiridesse ja

b)	värvivariatsioon ei või olla suurem kui 0,010.

3.10.2.

Pärast punktis 3.10.1 ette nähtud mõõtmise lõpetamist peab leedvalgusallikas töötama nõutud katsepinge(te)l pidevalt 1 000 tundi ning

a)	integreeritud soojusvaheti puhul ümbritseva õhu temperatuuril, mis vastab 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud maksimaalsele katsetemperatuurile;

b)	kui on kindlaks määratud punkt Tb, siis väärtusel Tb, mis vastab 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud maksimaalsele katsetemperatuurile.

3.10.3.

Pärast punktis 3.10.2 ette nähtud menetluse lõpetamist, kui mõõtmine toimub vastavalt 4. lisa punkti 5 tingimustele:

a)	ei tohi kõrgel temperatuuril mõõdetud valgusvoo väärtused erineda punkti 3.10.1 kohaselt mõõdetud üksiknäidise vastavast väärtusest rohkem kui ± 10 % ja

b)	värvivariatsioon ei või erineda punkti 3.10.1 kohaselt mõõdetud üksiknäidise vastavast väärtusest rohkem kui ± 0,010 võrra.

3.10.4.

Pärast punktis 3.10.3 ette nähtud mõõtmise lõpetamist tuleb uuesti kontrollida punkti 3.2.3 nõuete täitmist.

3.11. Üldiste piiranguteta leedvalgusallikad

3.11.1. Valgust kiirgava ala omadused

Nominaalkiirguskasti suurus ja asend ning valgust kiirgava ala valguspiiri tekitav(ad) külg (küljed) on ette nähtud 1. lisa asjaomasel andmelehel.

Järgmiste omaduste väärtused määratakse kindlaks 9. lisas kirjeldatud meetodi alusel:

a)	heleduskontrast;

b)	alade 1a ja 1b suurus ja asend;

c)	pinna suhted R0,1 ja R0,7;

d)	suurima hälbe ΔL väärtus.

3.11.2. Valgust kiirgava ala heleduskontrast

3.11.2.1. Valgust kiirgava ala heleduskontrasti väärtused peavad jääma 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud piiridesse.

3.11.2.2. Kui asjaomasel andmelehel on valguspiiri tekitavana määratletud ainult üks valgust kiirgava ala külg, peab ala 1b asetsema lähemal asjaomasele ala 1a küljele kui vastasküljele.

3.11.3. Valgust kiirgava ala heleduse ühtlus

3.11.3.1. Ala 1a (valgust kiirgav ala) peab jääma 1. lisa asjaomasel andmelehel määratletud nominaalkiirguskasti sisse ja valgust kiirgava ala suurus peab olema 1. lisa asjaomasel andmelehel kindlaksmääratud piirides.

3.11.3.2. R0,1 väärtus peab jääma 1. lisa asjaomasel andmelehel sätestatud piiridesse.

3.11.3.3. R0,7 väärtus peab jääma 1. lisa asjaomasel andmelehel sätestatud piiridesse.

3.11.3.4. Heleduse hälve ΔL ei või olla suurem kui ± 20 protsenti.

4. TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

4.1. Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud leedvalgusallikad peavad olema valmistatud nii, et nad vastaksid kinnitatud tüübile, kusjuures tuleb järgida käesoleva eeskirja punkti 3 ning 1., 4. ja 5. lisa märgistus- ja tehnilisi nõudeid.

4.2. Punkti 4.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

4.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

4.3.1.

tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu;

4.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

4.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tüübikinnitusasutusega;

4.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi ja kohaldama 6. lisa kriteeriume, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

4.3.5.

tagama, et iga leedvalgusallika tüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 5. lisas ettenähtud katsed;

4.3.6.

4.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

4.4.1. Igal kontrollimisel tuleb kontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.

4.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu võib kindlaks määrata tootja tehtud kontrollide tulemuste põhjal.

4.4.4. Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. Kui pädev asutus otsustab teha pistelisi kontrolle, rakendatakse käesoleva eeskirja 7. ja 8. lisa kriteeriume.

4.4.5. Tavapärane pädeva asutuse poolt heakskiidetud inspekteerimiste sagedus on üks kord kahe aasta kohta. Nende kontrollide käigus avastatud ebarahuldavate tulemuste korral tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed tootmise nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

5. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

5.1. Leedvalgusallika tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev leedvalgusallikas ei vasta kinnitatud tüübile.

6. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud leedvalgusallika tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

7. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2).

1. LISA

LEEDVALGUSALLIKATE ANDMELEHED (1)

Asjaomase leedvalgusallika kategooria andmelehti ja rühma, kus nimetatud kategooria on koos selle suhtes kohaldatavate piirangutega loetletud, kohaldatakse nii, nagu need on inkorporeeritud resolutsiooni R.E.5 või selle hilisematesse redaktsioonidesse, mis kehtisid leedvalgusallika tüübikinnitustaotluse esitamise ajal.

(1) Leedvalgusallikate andmelehed, valgusallikakategooriate loetelu ja rühm koos selle kategooria suhtes kohaldatavate piirangutega ning andmelehtede numbrid on inkorporeeritud resolutsiooni R.E.5 märke ECE/TRANS/WP.29/2016/111 all.

2. LISA

Tekst pildi

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS

(vt punkt 2.4.4)

Leedvalgusallikale kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et valgusallikas on saanud tüübikinnituse Suurbritannias (E11) tüübikinnitusnumbri 0A01 all. Tüübikinnitusnumbri esimene number näitab, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 128 (*1) algversiooni nõuetele.

(*1) Ei vaja tüübikinnitusnumbri muutmist.

4. LISA

ELEKTRILISTE JA FOTOMEETRILISTE OMADUSTE MÕÕTMISE MEETOD

Kõikide kategooriate leedvalgusallikaid, millel on integreeritud soojusvaheti, mõõdetakse tuulevaikuses ümbritseva õhu temperatuuril 23 ± 2 °C. Nende mõõtmiste puhul tuleb hoida andmelehtedel ette nähtud minimaalset vaba õhuruumi.

Kõikide selliste kategooriate leedvalgusallikate mõõtmisel, millele on ette kirjutatud temperatuur Tb, stabiliseeritakse Tb-punkt vastava kategooria andmelehel määratud temperatuuril.

Kui 1. lisa asjaomasel andmelehel on kindlaks määratud maksimaalne katsetemperatuur, tehakse käesoleva lisa punktis 5 kirjeldatud meetodi kohaselt täiendavad mõõtmised kõrgetel temperatuuridel.

1. VALGUSVOOG

1.1. Valgusvoo mõõtmine integreeritud meetodi abil tehakse:

a)	integreeritud soojusvaheti puhul 1 minut ja 30 minutit pärast sisselülitamist või

b)	pärast temperatuuri stabiliseerumist punktis Tb.

1.2. Valgusvoo väärtused, mõõdetuna

a)	30 minuti järel või

b)	pärast temperatuuri Tb stabiliseerumist

peavad vastama miinimumi ja maksimumi nõuetele.

Variandi a puhul peab kõnealune väärtus olema vahemikus 100–80 % 1 minuti järel mõõdetud väärtusest, kui andmelehel ei ole ette nähtud teisiti.

1.3. Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel ning asjaomase pingevahemiku miinimum- ja maksimumväärtuste juures. Kui andmelehel ei ole sätestatud teisiti, ei tohi valgusvoo kõrvalekalle ületada järgmisi lubatud hälbe piire.

Nimipinge	Miinimumpinge	Maksimumpinge
6	6,0	7,0
12	12,0	14,0
24	24,0	28,0
Valgusvoo lubatud hälve (*1)	± 30 %	± 15 %

2. NORMALISEERITUD VALGUSTUGEVUS/KUMULATIIVNE VALGUSVOOG

2.1. Valgustugevuse mõõtmine algab:

a)	integreeritud soojusvaheti puhul 30 minutit pärast sisselülitamist või

b)	kui asjaomasel andmelehel on kindlaks määratud punkt Tb, pärast temperatuuri stabiliseerumist punktis Tb.

2.2. Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

2.3. Katsenäidise normaliseeritud valgustugevuse arvutamiseks jagatakse käesoleva lisa punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt mõõdetud valgustugevuse jaotus käesoleva lisa punkti 1.2 kohaselt mõõdetud valgusvooga.

2.4. Katsenäidise kumulatiivne valgusvoog arvutatakse CIE väljaande nr 84-1989 jao 4.3 põhjal, liites kokku ruuminurka sisaldava koonuse punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt mõõdetud valgustugevuse väärtused.

3. VÄRVUS

Käesoleva lisa punkti 1.1 tingimustega võrdsetel tingimustel mõõdetud kiiratava valguse värvus peab olema samas nõutud värvusevahemikus.

4. VÕIMSUSTARVE

4.1. Võimsustarvet mõõdetakse samadel tingimustel, nagu on sätestatud käesoleva lisa punktis 1.1, ja käesoleva eeskirja punkti 3.3.3 nõuete kohaselt.

4.2. Võimsustarbe mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

4.3. Saadud väärtused peavad vastama asjaomasel andmelehel esitatud miinimum- ja maksimumväärtuste nõuetele.

5. FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE, KUI MAKSIMAALNE KATSETEMPERATUUR ON KINDLAKS MÄÄRATUD

5.1. Temperatuur ja temperatuurivahemik

5.1.1. Punktides 5.3, 5.4 ja 5.5 ette nähtud fotomeetrilised mõõtmised tehakse kõrgetel temperatuuridel T, tõstes temperatuuri korraga kuni 25 °C võrra ja hoides leedvalgusllikat pidevalt töös.

5.1.1.1. Kui leedvalgusallikas kuulub kategooriasse, millel on integreeritud soojusvaheti, ulatub temperatuurivahemik ümbritseva õhu temperatuurist 23 ± 2 °C kuni 1. lisa asjaomasel andmelehel määratletud maksimaalse katsetemperatuurini; sealjuures tuleb säilitada asjaomasel andmelehel ette nähtud minimaalset vaba õhuruumi ning valgusallikas peab enne iga ümbritseva õhu temperatuuri tõstmist töötama 30 minutit.

5.1.1.2. Kui leedvalgusallikas kuulub kategooriasse, mille puhul on kindlaks määratud temperatuur Tb, ulatub temperatuurivahemik asjaomasel andmelehel ette nähtud temperatuurist Tb kuni 1. lisa asjaomasel andmelehel määratletud maksimaalse katsetemperatuurini; sealjuures stabiliseeritakse enne iga mõõtmist temperatuur punktis Tb.

5.2. Pinge

Mõõtmised tuleb teha nõutud katsepingel.

5.3. Valgustugevuse ja värvuskoordinaatide mõõtmise suund

Kõiki valgustugevuse ja värvuskoordinaatide väärtusi võib punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikus mõõta samas suunas. Suund peab olema selline, kus valgustugevus on kõigi mõõtmiste puhul suurem kui 20 cd.

5.4. Valgusvoo väärtused kõrgetel temperatuuridel

Valgusvoo väärtusi punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikku kuuluvatel kõrgetel temperatuuridel T võib arvutada, kui korrigeerida käesoleva lisa punkti 1.2 kohaselt mõõdetud valgusvoo väärtust punktis 5.3 kirjeldatud valgustugevuse väärtuste ja järgmistel temperatuuridel mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhtega:

a)	23 °C integreeritud soojusvaheti puhul;

b)	Tb, kui temperatuur Tb on kindlaks määratud.

5.5. Värvivariatsioon

Värvivariatsioon on kõigi värvipunktide (määratud värvsuskoordinaatidega x, y) maksimaalne hälve värvipunktist (x0, y0) punktis 5.1 määratletud temperatuurivahemikku kuuluvatel kõrgetel temperatuuridel T järgmiselt:

a)	23 °C integreeritud soojusvaheti puhul: max{√[(x(T) – x0(23 °C))2 + (y(T) – y0(23 °C))2]};

b)	Tb, kui temperatuur Tb on kindlaks määratud: max{√[(x(T) – x0(Tb))2 + (y(T) – y0(Tb))2]}.

(*1) Valgusvoo maksimaalne kõrvalekalle lubatud hälbe piiridest arvutatakse katsepingel mõõdetud valgusvoogu aluseks võttes. Katsepinge ja pingevahemiku piiride vahel peab valgusvoo käitumine olema üldjoontes ühtlane.

5. LISA

TOOTJA KVALITEEDIKONTROLLIMENETLUSTELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDOSA

Vastavusnõuded loetakse fotomeetrilisest, geomeetrilisest, visuaalsest ja elektrilisest aspektist täidetuks, kui seeriatootmise leedvalgusallikate puhul ei ületata 1. lisa vastavatel andmelehtedel ja soklite vastavatel andmelehtedel esitatud lubatud hälbeid.

2. TOOTJAPOOLSELE VASTAVUSKONTROLLILE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Tootja või tüübikinnitusmärgi omanik peab vajalike ajavahemike tagant iga leedvalgusallika tüüpi vastavalt käesoleva eeskirja sätetele kontrollima.

2.1. Katsete laad

Käesolevatele spetsifikatsioonidele vastavuse kontrollimiseks tehtavad katsed peavad hõlmama fotomeetrilisi, geomeetrilisi ja optilisi omadusi.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1. Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2. Käesoleva lisa punkti 2.2.1 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega.

2.3. Valimi võtmine

Leedvalgusallikate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi leedvalgusallikate rühma.

2.4. Kontrollitud ja dokumenteeritud parameetrid

Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühmadele.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja või tüübikinnituse omanik vastutab katsetulemuste statistilise uurimise eest, et täita tehnilised nõuded, mis on sätestatud käesoleva eeskirja punktis 4.1 seoses tootmise nõuetele vastavuse kontrollimisega.

Nõuetele vastavus on tagatud siis, kui 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühma puhul ei ületata lubatavate kõrvalekallete taset. See tähendab, et nõuetele mittevastavate leedvalgusallikate arv mis tahes leedvalgusallika tüübi mis tahes omaduste rühmas ei ületa 6. lisa vastavas tabelis 2, 3 või 4 esitatud nõuetele vastavuse norme.

Märkus: iga üksikut leedvalgusallika suhtes kohaldatavat nõuet tuleb käsitada ühe omadusena.

6. LISA

NÄIDISTE VÕTMINE JA TOOTJA KATSEANDMETE VASTAVUSTASEMED

Tabel 1

Omadused

Omaduste rühmitamine	Katseandmete rühmitamine (*1) valgusallika tüüpide järgi	Vähim näidiste arv 12 kuu vältel rühma kohta (*1)	Lubatav mittevastavuste tase ühe omaduste rühma kohta (%)
Märgistus, loetavus ja vastupidavus	Kõik samade välismõõtmetega tüübid	315	1
Leedvalgusallika välismõõtmed (ilma sokli/aluseta)	Kõik sama kategooria tüübid	200	1
Soklite ja aluste mõõtmed	Kõik sama kategooria tüübid	200	6,5
Valgust kiirgava pinna ja siseosade mõõtmed (*2)	Kõik ühte tüüpi leedvalgusallikad	200	6,5
Võimsuse, värvuse ja valgusvoo esialgsed lugemid (*2)	Kõik ühte tüüpi leedvalgusallikad	200	1
Valgustugevuse standardjaotus või kumulatiivse valgusvoo jaotus	Kõik ühte tüüpi leedvalgusallikad	20	6,5

Tabelis 2 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 1 protsent, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 2

Iga omaduse katsetulemuste arv	Lubatud hälbe ülemmäärad
20	0
21–50	1
51–80	2
81–125	3
126–200	5
201–260	6
261–315	7
316–370	8
371–435	9
436–500	10
501–570	11
571–645	12
646–720	13
721–800	14
801–860	15
861–920	16
921–990	17
991 – 1 060	18
1 061 – 1 125	19
1 126 – 1 190	20
1 191 – 1 249	21

Tabelis 3 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta. Need määrad põhinevad eeldusel, et lubatav mittevastavuse tase on 6,5 protsenti, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 3

Leedvalgusallikate arv vastavalt katsearuandele	Lubatud hälve	Leedvalgusallikate arv vastavalt katsearuandele	Lubatud hälve	Leedvalgusallikate arv vastavalt katsearuandele	Lubatud hälve
20	3	500–512	44	881–893	72
21–32	5	513–526	45	894–907	73
33–50	7	527–540	46	908–920	74
51–80	10	541–553	47	921–934	75
81–125	14	554–567	48	935–948	76
126–200	21	568–580	49	949–961	77
201–213	22	581–594	50	962–975	78
214–227	23	595–608	51	976–988	79
228–240	24	609–621	52	989–1 002	80
241–254	25	622–635	53	1 003 – 1 016	81
255–268	26	636–648	54	1 017 – 1 029	82
269–281	27	649–662	55	1 030 – 1 043	83
282–295	28	663–676	56	1 044 – 1 056	84
296–308	29	677–689	57	1 057 – 1 070	85
309–322	30	690–703	58	1 071 – 1 084	86
323–336	31	704–716	59	1 085 – 1 097	87
337–349	32	717–730	60	1 098 – 1 111	88
350–363	33	731–744	61	1 112 – 1 124	89
364–376	34	745–757	62	1 125 – 1 138	90
377–390	35	758–771	63	1 139 – 1 152	91
391–404	36	772–784	64	1 153 – 1 165	92
405–417	37	785–798	65	1 166 – 1 179	93
418–431	38	799–812	66	1 180 – 1 192	94
432–444	39	813–825	67	1 193 – 1 206	95
445–458	40	826–839	68	1 207 – 1 220	96
459–472	41	840–852	69	1 221 – 1 233	97
473–485	42	853–866	70	1 234 – 1 249	98
486–499	43	867–880	71

Tabelis 4 on loetletud lubatud hälbe ülemmäärad protsendina, mis põhinevad erineval arvul katsetulemustel iga omaduste rühma kohta, eeldades, et usaldusnivoo on vähemalt 0,95.

Tabel 4

Iga omaduse katsetulemuste arv	Katsetulemuste lubatud hälbe ülemmäär protsendina. Lubatav mittevastavuste tase 1 %	Katsetulemuste lubatud hälbe ülemmäär protsendina. Lubatav mittevastavuste tase 6,5 %
1 250	1,68	7,91
2 000	1,52	7,61
4 000	1,37	7,29
6 000	1,30	7,15
8 000	1,26	7,06
10 000	1,23	7,00
20 000	1,16	6,85
40 000	1,12	6,75
80 000	1,09	6,68
100 000	1,08	6,65
1 000 000	1,02	6,55

(*1) Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangu leedvalgusallikaid. Tootja võib koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

(*2) Juhul kui leedvalgusallikal on enam kui üks valgustusfunktsioon, kohaldatakse omaduste (mõõtmete, võimsuse, värvuse ja valgusvoo) rühma igale funktsioonile eraldi.

7. LISA

TÜÜBIKINNITUSASUTUSE TEHTAVATELE PISTELISTELE KONTROLLIDELE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

1. Üldosa

2. Masstootmises olevate leedvalgusallikate nõuetele vastavust ei vaidlustata, kui tulemused on kooskõlas käesoleva eeskirja 8. lisaga.

3. Nõuetele vastavus vaidlustatakse ja tootjale antakse korraldus viia tootmine nõuetega vastavusse, kui tulemused ei ole käesoleva eeskirja 8. lisaga kooskõlas.

4. Kui kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3, tuleb kahe kuu jooksul võtta juhuslikult mõnest hiljutisest tootmistsüklist täiendav 250 leedvalgusallikast koosnev valim.

8. LISA

PISTELISE KONTROLLIGA KINNITATUD VASTAVUS

Vastavuse kinnitamine või mittekinnitamine otsustatakse tabelis esitatud väärtuste alusel. Iga omaduste rühma kohta kinnitatakse leedvalgusallikate vastavust või jäetakse see kinnitamata vastavalt tabelis esitatud väärtustele (1).

	1 % (*1)		6,5 % (*1)
	Kinnitada	Tagasi lükata	Kinnitada	Tagasi lükata
Esimese valimi suurus: 125 ühikut	2	5	11	16
Kui mittevastavate ühikute arv on suurem kui 2 (11) ja väiksem kui 5 (16), tuleb võtta teine 125 ühikust koosnev valim ja hinnata 250 ühikut koos	6	7	26	27

(1) Kava on ette nähtud selleks, et hinnata leedvalgusallikate vastavust lubatavate kõrvalekallete tasemete 1 % ja 6,5 % juures ning see põhineb tavakontrolli kaheastmelisel valimi võtmise kaval, mis on esitatud IEC väljaandes 60410 „Omaduste kontrollimise valimi võtmise kavad ja menetlused“.

(*1) Leedvalgusallikaid tuleb kontrollida ja katsetulemused registreerida vastavalt 6. lisa tabelis 1 esitatud omaduste rühmadele.

9. LISA

VALGUST KIIRGAVA ALA HELEDUSKONTRASTI JA HELEDUSE ÜHTLUSE MÕÕTMISE MEETOD

1. Heleduse mõõtmise seadmete abil peab saama selgelt kindlaks määrata, kas valgust kiirgava ala heleduskontrast on ülal- või allpool katsetatava leedvalgusallika puhul nõutavat taset.

Seadme resolutsioon peab alal, mis on suurem kui katsetatava leedvalgusallika valgust kiirgav ala, olema 20 μm või väiksem. Kui seadme resolutsioon on väiksem kui 10 μm, arvutatakse heleduse kahe lähima mõõteväärtuse aritmeetiline keskmine, mis esindab ala heleduse väärtust vahemikus 10–20 μm.

2. Ala heleduse mõõtmine toimub mõlemas suunas võrdsel kaugusel asuvas ruudustikus.

3. Alad 1a ja 1b määratakse kindlaks heleduse mõõtmise põhjal alal, mis koosneb 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskastist, mille mõõtmeid on kõigil külgedel suurendatud 10 % võrra (vt joonis 1). Väärtus L98 on heleduse kõigi mõõdetud väärtuste 98. protsentiil.

3.1. Ala 1a (valgust kiirgav ala) on väikseim nominaalkiirguskasti sees olev ja sellega samasuunaline ristkülik, mis sisaldab kõiki heleduse mõõtmisi väärtusega vähemalt 10 % väärtusest L98. Väärtus L1 on kõigi alal 1a mõõdetud heleduse väärtuste aritmeetiline keskmine (vt joonis 2). Väärtus R0,1 on sellise pinna osa alast 1a, mille heleduse väärtus on suurem kui 10 % väärtusest L1. Väärtus R0,7 on sellise pinna osa alast 1a, mille heleduse väärtus on suurem kui 70 % väärtusest L1.

3.2. Ala 1b on väikseim nominaalkiirguskasti sees olev ja sellega samasuunaline ristkülik, mis sisaldab kõiki heleduse mõõtmisi väärtusega vähemalt 70 % väärtusest L98.

4. Ala 2 on mõlemas suunas 1,5 korda suurem kui 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskast ning see asetseb nominaalkiirguskastiga sümmeetriliselt kaugusel d0 = 0,2 mm alast 1a, kui andmelehel ei ole ette nähtud teisiti (vt joonis 3). Väärtus L2 on aritmeetiline keskmine 1 %st kõigist alal 2 mõõdetud heleduse väärtustest (suurimad väärtused).

Kui asjaomasel andmelehel on valguspiiri tekitavana määratletud rohkem kui üks ala 1a (valgust kiirgava ala) külg, määratakse iga külje puhul väärtus L2 kindlaks eespool kirjeldatud viisil.

5. Heleduskontrasti väärtus(t)eks on ala 1a heleduse väärtuse L1 ja ala(de) 2 heleduse väärtuse L2 suhe.

6. Kui 1. lisa asjaomasel andmelehel ette nähtud nominaalkiirguskast on jagatud n alaks (nt n = 1 × 4), kehtib sama jaotus ka ala 1a puhul.

6.1. Iga ala puhul n alast on väärtus L1,i (i = 1, …, n) vastava ala kõigi mõõdetud heleduse väärtuste aritmeetiline keskmine.

6.2. Väärtus ΔL on kõigi heleduse väärtuste L1,i suurim suhteline hälve heleduse väärtusest L1.

ΔL = Max {(L1,i – L1)/L1; i = 1, …, n}

Joonis 1

Nominaalkiirguskasti suurendamine

Nominaalkiirguskast (andmelehel ette nähtud suurus ja asend)

Heleduse mõõtmise ala

Baastasand

Nulltelg

Joonis 2

Alade 1a ja 1b piiritlemine

Ala 1a (kõik väärtused, mis on ≥ 10 % väärtusest L98)

Ala 1b (kõik väärtused, mis on ≥ 70 % väärtusest L98)

Baastasand

Nulltelg

Joonis 3

Ala 2 piiritlemine

— Nominaalkiirguskasti 1,5 × mõõtmed

— kaugus d0 ala 1a valguspiiripoolsest küljest

Ala 2

Baastasand

Nulltelg

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 320

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 17. detsember 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1990, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse vormid, millele on osutatud nõukogu määruses (EL) 2016/1104, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1991, 13. detsember 2018, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta kolmandast riigist pärit traditsioonilise toiduna turule Lonicera caerulea L.-i marju ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )	22
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1992, 14. detsember 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1191/2014 seoses määruse (EL) nr 517/2014 artiklis 19 osutatud andmete esitamisega Ühendkuningriigis ja 27 liikmesriigiga liidus turule lastud fluorosüsivesinike kohta	25
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1993, 11. detsember 2018, mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele	28
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1994, 11. detsember 2018, millega antakse Horvaatiale luba võtta erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168	35
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1995, 13. detsember 2018, millega kiidetakse heaks uluksigadel leviva sigade Aafrika katku likvideerimisprogramm Rumeenia teatavates piirkondades (teatavaks tehtud numbri C(2018) 8448 all) ( 1 )	38
	*	Komisjoni otsus (EL) 2018/1996, 14. detsember 2018, millega sätestatakse sise-eeskirjad andmesubjektide teavitamise ning nende teatavate õiguste piiramise kohta isikuandmete töötlemisel kaubanduskaitset ja kaubanduspoliitikat käsitlevate uurimiste eesmärgil	40
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 99: ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite tüübikinnituse saanud laternates kasutatavate gaaslahendusvalgusallikate tüübikinnitust [2018/1997]	45
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 128: ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega laternamoodulites kasutatavate valgusdioodiga valgusallikate (leedvalgusallikate) tüübikinnitust [2018/1998]	63

	AUTOMAATSELT ARVUTATAVAD KOGUSED	MÄRKUSED
13aA	Turule lastud fluorosüsivesinike kogus, välja arvatud erandi alla kuuluvad kasutusotstarbed	13aA = 4M – jaotises 5 (5A–5F) esitatud, erandi alla kuuluvate kasutusotstarvete summa
	ESITATAV TEAVE
13aB	Sellest Ühendkuningriigis esmakordselt turule lastud kogus	Ühendkuningriigis turule lastud kogused, võtmata arvesse hiljem mahtkaubana liitu (v.a Ühendkuningriik) tarnitud koguseid Arvesse tuleb võtta Ühendkuningriigi turule mahtkaubana tarnitud kogused, mis olid eelnevalt lastud liidu (v.a Ühendkuningriik) turule
	AUTOMAATSELT ARVUTATAVAD KOGUSED
13aC	Sellest liidu (v.a Ühendkuningriik) turule lastud kogus	13aC = 13aA – 13aB“


	(1) EMPs kohaldatav tekst