7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1909,

4. detsember 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses teabevahetusega nõudmiseni varu korra nõuetekohase kohaldamise üle järelevalve tegemiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Selle tagamiseks, et nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (3) nõudmiseni varu lihtsustatud korra üle oleks võimalik teha nõuetekohast järelevalvet, on liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel vaja automaatset juurdepääsu maksukohustuslaselt selliste tehingute kohta kogutud teabele.

(2)	Võttes arvesse asjaolu, et käesolevasse määrusesse lisatud sätted tulenevad nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1910 (4) tehtud muudatustest, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates kõnealuste muudatuste kohaldamise alguskuupäevast.

(3)	Nõukogu määrust (EL) nr 904/2010 (5) tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

punktis b osutatud kaupu tarninud või teenuseid osutanud isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid ning nende isikute käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid, kes on esitanud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 262 lõike 2 kohaselt teabe punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit omavate isikute kohta;“;

punktis e asendatakse sissejuhatavad sõnad järgmisega:

„e)

nende punktis b osutatud kaubatarnete ja teenuseosutamiste koguväärtus, mida iga punktis c osutatud isik on tarninud või osutanud igale isikule, kellel on teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ja iga isiku kohta, kes on esitanud teabe vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 262 lõikele 2, tema käibemaksukohustuslasena registreerimise number ja teave, mille ta on esitanud iga teise liikmesriigi välja antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit omava isiku kohta, järgmistel tingimustel:“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) 3. juuli 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 283, 10.8.2018, lk 35.

(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4) Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(5) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk1).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/3

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1910,

4. detsember 2018,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

1967. aastal, kui nõukogu võttis esimese nõukogu direktiiviga 67/227/EMÜ (3) ja teise nõukogu direktiiviga 67/228/EMÜ (4) vastu ühise käibemaksusüsteemi, võeti kohustus kehtestada lõplik käibemaksusüsteem, mis toimib Euroopa Ühenduses samamoodi, nagu see toimiks ühes liikmesriigis. Kui liikmesriikidevahelised maksupiirid 1992. aasta lõpus kaotati, ei olnud poliitilised ja tehnilised tingimused sellise süsteemi kasutuselevõtuks veel küpsed, seetõttu kehtestati ajutine käibemaksukord. Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (5) on ette nähtud selle ajutise käibemaksukorra asendamine lõpliku korraga.

(2)	Komisjon esitas kooskõlas oma 7. aprilli 2016 käibemaksu tegevuskavaga ettepaneku, milles määratakse kindlaks liikmesriikidevahelise piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi elemendid, mis tuginevad piiriüleste kaubatarnete sihtliikmesriigis maksustamise põhimõttele.

(3)

Nõukogu kutsus oma 8. novembri 2016. aasta järeldustes komisjoni üles täiustama piiriüleste tehingute suhtes kohaldatavaid liidu käibemaksunorme seoses käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri olulisusega ühendusesiseste tarnete maksuvabastuse saamisel, nõudmiseni varu korraga, aheltehingutega ja veo tõendamisega ühendusesiseste tehingute maksuvabastuse eesmärgil.

(4)	Võttes arvesse nõukogu taotlust ja et ühendusesisese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamiseks kulub mitu aastat, on need erimeetmed, mille eesmärk on teatavat korda ettevõtjate huvides ühtlustada ja lihtsustada, asjakohased.

(5)

Mõiste „nõudmiseni varu“ viitab olukorrale, kus tarnija teab juba kauba veo ajal teise liikmesriiki kauba soetaja isikut, kellele kaubad tarnitakse hiljem pärast nende saabumist sihtliikmesriiki. See loob praegu eeldatava tarne (kaupade lähteliikmesriigis) ja eeldatava ühendusesise soetamise (kaupade sihtliikmesriigis), millele järgneb „riigisisene“ tarne sihtliikmesriigis ja mille puhul on nõutav tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimine selles liikmesriigis. Selle vältimiseks tuleks niisuguseid tehinguid, kui need toimuvad kahe maksukohustuslase vahel, lugeda teatavate tingimuste korral üheks maksust vabastatud tarneks lähteliikmesriigis ja üheks ühendusesiseseks soetuseks sihtliikmesriigis.

(6)

Aheltehingud viitavad järjestikustele kaubatarnetele, mis tehakse üheainsa ühendusesisese kaubaveona. Ühendusesisene kaupade liikumine tuleks seostada ainult ühe tarnega ja ainult selle tarne korral tuleks kohaldada ühendusesiseste kaubatarnete suhtes sätestatud käibemaksuvabastust. Muud tarned ahelas tuleks maksustada ja nende puhul võib olla nõutav tarnija registreerimine käibemaksukohustuslasena tarneliikmesriigis. Selleks et vältida liikmesriikides erinevate lähenemisviiside rakendamist, millega võib kaasneda topeltmaksustamine või maksustamata jätmine, ja selleks, et suurendada ettevõtjate jaoks õiguskindlust, tuleks kehtestada üldine reegel, et juhul kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks kaupade vedu seostada tehingute ahelas üheainsa tarnega.

(7)

Mis puudutab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri seost ühendusesise kaubatarne maksuvabastusega, siis tehakse ettepanek, et muu kui kaubaveo alguse liikmesriigi poolt kaupu soetavale isikule väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri lisamine käibemaksualase teabe vahetamise süsteemi (VIES) peaks lisaks kaupade liikmesriigist välja toimetamise tingimusele muutuma maksuvabastuse kohaldamise sisuliseks eeltingimuseks, mitte jääma vormiliseks nõudeks. VIES-loetelu on oluline ka selleks, et teavitada sihtliikmesriiki kaupade olemasolust tema territooriumil ja on seetõttu tähtis element pettusevastaseks võitluseks liidus. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et kui tarnija ei täida VIES-loetellu kandmisest tulenevaid kohustusi, siis maksuvabastust ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui tarnija tegutseb heas usus, see tähendab, kui ta saab pädevatele maksuhalduritele nõuetekohaselt põhjendada kõik puudused oma koondaruandes, milleks ta võib muu hulgas esitada temalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 264 kohaselt nõutava õige teabe.

(8)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on käibemaksukorra parem toimimine piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (6) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(10)	Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

1. Maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade teise liikmesriiki üleviimist nõudmiseni varu korra alusel ei käsitata kaubatarnena tasu eest.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse nõudmiseni varu kord kehtivaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	kaubad lähetab või veab teise liikmesriiki maksukohustuslane või tema nimel tegutsev kolmas isik eesmärgiga tarnida kaubad seal hiljem ja pärast saabumist teisele maksukohustuslasele, kellel on õigus nende kaupade omandiõigusele vastavalt mõlema maksukohustuslase vahel kehtivale kokkuleppele;

b)	kaupu lähetava või vedava maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht ei ole liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse;

maksukohustuslane, kellele tarnitavad kaubad on mõeldud, on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse ning tema isik ja talle selles riigis väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number on punktis b osutatud maksukohustuslasele lähetamise või veo alguse ajal teada;

kaupu lähetav või vedav maksukohustuslane kannab kaupade lähetamise või veo artikli 243 lõikes 3 sätestatud registrisse ning lisab artikli 262 lõikes 2 sätestatud koondaruandele kaupu soetava maksukohustuslase isikuandmed ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mis talle on väljastatud selles liikmesriigis, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse.

3. Kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldatakse järgmisi norme kaupade käsutusõiguse ülemineku ajal lõike 2 punktis c osutatud maksukohustuslasele kui omanikule, tingimusel et üleminek leiab aset lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul:

a)	artikli 138 lõike 1 kohase kaubatarne tegijana käsitatakse maksukohustuslast, kes lähetas või vedas kaubad ise või kelle nimel tegi seda kolmas isik liikmesriigis, kust kaubad lähetati või veeti;

b)	ühendusesisese kaupade soetuse tegijana käsitatakse maksukohustuslast, kellele need kaubad tarnitakse liikmesriigis, kuhu kaubad lähetati või veeti.

4. Kui 12 kuu jooksul pärast kaupade saabumist liikmesriiki, kuhu kaubad lähetati või veeti, ei ole kaubad tarnitud maksukohustuslasele, kellele kaubad on mõeldud, nagu on osutatud lõike 2 punktis c ja lõikes 6, ning ühtegi lõikes 7 kirjeldatud asjaolu ei ole esinenud, loetakse üleviimine artikli 17 tähenduses toimunuks 12-kuulise tähtaja möödumisele järgneval päeval.

5. Üleviimist ei loeta artikli 17 tähenduses toimunuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kaupade käsutusõigus ei ole üle läinud ja need kaubad on saadetud tagasi liikmesriiki, kust kaubad lähetati või veeti, lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul ning

b)	kaubad lähetanud või vedanud maksukohustuslane kannab nende tagasisaatmise artikli 243 lõikes 3 sätestatud registrisse.

6. Kui lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul asendatakse lõike 2 punktis c osutatud maksukohustuslane teise maksukohustuslasega, ei loeta üleviimist artikli 17 tähenduses toimunuks asendamise ajal, tingimusel et:

a)	kõik muud lõikes 2 osutatud kohaldatavad tingimused on täidetud ning

b)	lõike 2 punktis b osutatud maksukohustuslane on kandnud asendamise artikli 243 lõikes 3 sätestatud registrisse.

7. Kui lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul ei ole mõni lõigetes 2 ja 6 kindlaksmääratud tingimus enam täidetud, loetakse kaupade üleviimine artikli 17 tähenduses toimunuks ajal, kui see tingimus ei olnud enam täidetud.

Kui kaubad tarnitakse muule kui lõike 2 punktis c või lõikes 6 osutatud maksukohustuslasele, loetakse lõigetes 2 ja 6 kindlaksmääratud tingimused mittetäidetuks vahetult enne kõnealust tarnet.

Kui kaubad lähetatakse või veetakse muusse riiki kui liikmesriik, kust kaubad algselt teele saadeti, loetakse lõigetes 2 ja 6 kindlaksmääratud tingimused mittetäidetuks vahetult enne kaupade teise riiki lähetamise või veo algust.

Kaupade hävimise, kaotuse või varguse korral loetakse lõigetes 2 ja 6 kindlaksmääratud tingimused mittetäidetuks alates päevast, kui kaubad tegelikult kõrvaldati või hävisid või kui sellist päeva on võimatu kindlaks määrata, siis päevast, mil avastati nende hävimine või kaotus.“

V jaotise 1. peatüki 2. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 36a

1. Kui samu kaupu tarnitakse järjest ning neid kaupu lähetatakse või veetakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki otse tarneahela esimeselt tarnijalt viimase kliendini, siis seostatakse lähetamine või vedu üksnes vahendajale tehtud tarnega.

2. Erandina lõikest 1 seostatakse lähetamine või vedu üksnes vahendaja tehtud tarnega, kui vahendaja on teatanud oma tarnijale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mis talle on väljastatud selles liikmesriigis, kust kaubad lähetatakse või veetakse.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel on „vahendaja“ ahelas osalev muu kui ahela esimene tarnija, kes lähetab või veab kaubad ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikliga 14a hõlmatud olukordades.“

Artiklit 138 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab väljaspool enda territooriumi, kuid ühenduses asuvasse sihtkohta, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	kaubad tarnitakse muule maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik;

b)	maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kellele kaubad tarnitakse, on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik ja on tarnijale esitanud oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.“;

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Lõikes 1 ette nähtud maksuvabastust ei kohaldata juhul, kui tarnija ei ole täitnud artiklites 262 ja 263 ette nähtud kohustust esitada koondaruanne või tema poolt esitatud koondaruanne ei sisalda artiklis 264 nõutavat õiget teavet selle tarne kohta, välja arvatud juhul, kui tarnija saab nõuetekohaselt põhjendada oma puudused pädevaid asutusi rahuldaval viisil.“

Artiklisse 243 lisatakse järgmine lõige:

„3. Iga maksukohustuslane, kes annab kaubad üle artiklis 17a osutatud nõudmiseni varu korra kohaselt, peab registrit, mis võimaldab maksuhalduritel kontrollida kõnealuse artikli korrektset kohaldamist.

Iga maksukohustuslane, kellele kaubad tarnitakse artiklis 17a osutatud nõudmiseni varu korra kohaselt, peab registrit nende kaupade kohta.“

Artikkel 262 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 262

1. Iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitab koondaruandes järgmised andmed:

a)	käibemaksukohustuslasena registreeritud soetajad, kellele ta on tarninud kaubad vastavalt artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c kindlaks määratud tingimustele;

b)	käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud, kellele ta on tarninud kaubad, mis olid talle endale tarnitud artiklis 42 nimetatud ühendusesisese soetusena;

c)	maksukohustuslased ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased, kellele ta on osutanud teenuseid, mis ei ole käibemaksust vabastatud liikmesriigis, kus tehing on maksustatav, ja millelt teenuse saaja peab artikli 196 kohaselt maksu tasuma.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab iga maksukohustuslane teabe selle maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, kellele on mõeldud kaubad, mis lähetatakse või veetakse nõudmiseni varu korra alusel artiklis 17a sätestatud tingimuste kohaselt, ja mis tahes muudatuse kohta esitatud teabes.“

6)	Artiklid 403 ja 404 jäetakse välja.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2020.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) 3. oktoobri 2018. aasta arvamus.

(2) 14. märtsi 2018. aasta arvamus.

(3) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimene direktiiv 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301).

(4) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (EÜT 71, 14.4.1967, lk 1303).

(5) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(6) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1911,

26. november 2018,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/1588 (2) antakse komisjonile õigus määruste kaudu teatada, et teatavad abi eriliigid sobivad kokku siseturuga ning nende suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust.

(2)

Keskselt hallatavad ELi fondid, st liidu poolt otseselt või kaudselt hallatavad fondid (välja arvatud rahalised vahendid, mille puhul eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega), toetavad rahastamisvahendite või eelarveliste tagatiste abil üha enam meetmeid, mis on ELi ühistes huvides, ning seega annavad need eriti väärtusliku panuse majanduskasvu ja ühtekuuluvusse. Komisjonil peaks olema võimalik teatada, et teatavatel tingimustel on liikmesriikide antav abi, kui sellist abi suunatakse või seda toetatakse selliste keskselt hallatavate finantsinstrumentide või eelarveliste tagatiste abil, siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kehti teatamiskohustus. Komisjoni kogemustest nähtub, et selline abi ei moonuta oluliselt konkurentsi, kuna see on kooskõlas asjaomaste finantsinstrumentide suhtes kohaldatavate tingimustega või liidu asutuste rakendatud eelarveliste tagatistega, ning on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(3)

Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on ELi ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. Komisjonil peaks olema võimalik teatada, et teatavatel tingimustel on Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kehti teatamiskohustus. Komisjoni kogemustest nähtub, et sellise abi mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele on piiratud ning on võimalik määratleda selged kokkusobivustingimused.

(4)	Seega tuleks määruse (EL) 2015/1588 kohaldamisala laiendada sellistele abiliikidele.

(5)	Määrust (EL) 2015/1588 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2015/1588 artikli 1 lõike 1 punktile a lisatakse järgmised alapunktid:

„xv)	ELi keskselt hallatavate rahastamisvahendite või eelarveliste tagatiste kaudu suunatavale või toetatavale rahastusele, kui abi seisneb riigi ressurssidest antavas täiendavas rahastamises;

xvi)	ELi Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu toetatavatele projektidele;“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BOGNER-STRAUSS

(1) 14. novembri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/10

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1912,

4. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artiklit 397,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 7. aprilli 2016. aasta teatises käibemaksu tegevuskava kohta andis komisjon teada oma kavatsusest teha ettepanek liikmesriikidevahelise piiriülese ettevõtjatevahelise kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi kohta. Nõukogu palus oma 8. novembri 2016. aasta järeldustes, et komisjon esitaks vahepeal piiriüleste tehingute suhtes kohaldatavate liidu käibemaksueeskirjade teatavad täiendused, mida on muu hulgas vaja ka ühendusesiseste tehingute maksuvabastuseks.

(2)	Direktiivis 2006/112/EÜ on sätestatud rida tingimusi, mille kohaselt saab kaubatarned teatavate ühendusesiseste tehingute korral vabastada käibemaksust. Üks selline tingimus on, et kaup lähetatakse või veetakse ühest liikmesriigist teise.

(3)

Liikmesriikide erinev lähenemisviis piiriüleste tehingute maksuvabastuse kohaldamisele on põhjustanud ettevõtjatele raskusi ja õiguslikku ebakindlust. See on vastuolus ühendusesisese kaubanduse elavdamise ja maksupiiride kaotamise eesmärgiga. Seepärast on oluline täpsustada ja ühtlustada tingimused, mille kohaselt saab maksuvabastust kohaldada.

(4)	Kuna piiriülesed käibemaksupettused on peamiselt seotud ühendusesiseste tarnete maksuvabastusega, on vaja täpsustada teatavaid tingimusi, mille korral tuleks kaupa käsitada tarnijaliikmesriigi territooriumilt lähetatuna või veetuna.

(5)	Selleks et pakkuda praktilist lahendust ettevõtjatele ja samas ka kindlust maksuhalduritele, tuleks nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 (2) kehtestada kaks vaidlustatavat eeldust.

(6)	Nõudmiseni varu lihtsustatud korraga peaks kaasnema asjakohane andmete registreerimise kohustus, et tagada korra nõuetekohane kohaldamine.

(7)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 muudetakse järgmiselt:

VIII peatükile lisatakse järgmine jagu:

„2.A jagu

Ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastused

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 138–142)

Artikkel 45a

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 138 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisel eeldatakse, et kaup on lähetatud või veetud liikmesriigist väljaspool tema territooriumi, kuid ühenduses asuvasse sihtkohta, mis tahes järgmisel juhul:

müüja näitab, et tema või mõni tema nimel tegutsev kolmas isik on kauba lähetanud või vedanud ja tema valduses on vähemalt kaks lõike 3 punktis a osutatud tõendit, mis ei ole omavahel vastuolus ja mille on väljastanud kaks erinevat, müüjast ja soetajast sõltumatut osapoolt, või üks lõike 3 punktis a osutatud tõend ja üks lõike 3 punktis b osutatud, lähetamist või vedu kinnitav tõend, mis ei ole omavahel vastuolus ja mille on väljastanud kaks erinevat, müüjast ja soetajast sõltumatut osapoolt;

müüja valduses on:

soetaja kirjalik teade selle kohta, et kaup on lähetatud või veetud soetaja või tema nimel tegutseva kolmanda isiku poolt ning milles on märgitud kauba sihtliikmesriik; kirjalikus teates märgitakse väljastamise kuupäev; soetaja nimi ja aadress; kauba kogus ja laad; kauba saabumise kuupäev ja koht; veovahendi tarne korral veovahendi identifitseerimisnumber ning soetaja nimel kaupu vastuvõtva üksikisiku tuvastamisandmed ning

ii)

vähemalt kaks lõike 3 punktis a osutatud tõendit, mis ei ole omavahel vastuolus ja mille on väljastanud kaks erinevat, müüjast ja soetajast sõltumatut osapoolt, või üks lõike 3 punktis a osutatud tõend ja üks lõike 3 punktis b osutatud, lähetamist või vedu kinnitav tõend, mis ei ole omavahel vastuolus ja mille on väljastanud kaks erinevat, müüjast ja soetajast sõltumatut osapoolt.

Soetaja peab esitama punkti b alapunktis i osutatud kirjaliku teate müüjale hiljemalt tarnele järgneva kuu kümnendal päeval.

2. Maksuhaldur võib lõike 1 kohase eelduse ümber lükata.

3. Lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritakse lähetamise või vedamise tõendina järgmisi dokumente:

a)	kauba lähetamise või veoga seotud dokumendid, nt allkirjastatud CMR-saateleht, veokiri, lennulasti arve või kauba vedaja esitatud arve;

järgmised dokumendid:

i)	kauba lähetamise või veoga seotud kindlustusleping või kauba lähetamise või veo eest tasumist tõendavad pangadokumendid;

ii)	mõne ametiisiku, nt notari välja antud ametlikud dokumendid, milles on kinnitatud kauba saabumist sihtliikmesriiki;

iii)	sihtliikmesriigis laopidaja poolt välja antud tõend, milles on kinnitatud kauba ladustamist kõnealuses liikmesriigis.“

X peatükile lisatakse järgmine jagu:

„1.A jagu

Üldised kohustused

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 242–243)

Artikkel 54a

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 243 lõikes 3 osutatud register, mida peab iga nõudmiseni varu korra kohaselt kaupu üle andev maksukohustuslane, sisaldab järgmist teavet:

a)	liikmesriik, kust kaubad lähetati või veeti, ning kauba lähetamise või vedamise kuupäev;

b)	maksukohustuslase, kellele kaubad on mõeldud, käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille on väljastanud liikmesriik, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse;

c)	liikmesriik, kuhu kaubad lähetatakse või veetakse, laopidaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kaupade saabumisjärgselt nende ladustamiseks kasutatava lao aadress ja kaupade lattu saabumise kuupäev;

d)	lattu saabunud kauba väärtus, kirjeldus ja kogus;

e)	selle maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kes asendab käesoleva lõike punktis b osutatud isikut direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a lõikes 6 osutatud tingimustel;

f)	tarnitud kauba maksustatav väärtus, kirjeldus ja kogus ning kuupäev, mil direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a lõike 3 punktis a osutatud kauba tarne toimus, ning soetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

g)	kauba maksustatav väärtus, kirjeldus ja kogus ning mis tahes tingimuse tekkimise kuupäev ja selle põhjus vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a lõikele 7;

h)	tagasisaadetud kauba väärtus, kirjeldus ja kogus ning direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a lõikes 5 osutatud kauba tagasisaatmise kuupäev.

2. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 243 lõikes 3 osutatud register, mida peab iga maksukohustuslane, kellele kaubad tarnitakse nõudmiseni varu korra kohaselt, sisaldab järgmist teavet:

a)	nõudmiseni varu korra kohaselt kaupu üle andva maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number;

b)	talle mõeldud kauba kirjeldus ja kogus;

c)	kuupäev, mil talle mõeldud kaubad lattu saabuvad;

d)	talle tarnitud kauba maksustatav väärtus, kirjeldus ja kogus ning kuupäev, mil direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a lõike 3 punktis b osutatud kauba ühendusesisene soetus aset leidis;

e)	kauba kirjeldus ja kogus ning kuupäev, mil kaubad eemaldati laost punktis a osutatud maksukohustuslase korraldusel;

f)	hävinud või kadumaläinud kauba kirjeldus ja kogus ning eelnevalt lattu saabunud kauba hävimise, kaotuse või varguse kuupäev või kuupäev, mil avastati kauba hävimine või kaotus.

Kauba lähetamise või vedamise korral nõudmiseni varu korra kohaselt laopidajale, kes ei ole maksukohustuslane, kellele tarnitavad kaubad on mõeldud, ei pea kõnealuse maksukohustuslase register sisaldama esimese lõigu punktides c, e ja f osutatud teavet.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1913,

6. detsember 2018,

millega pikendatakse toimeaine tribenurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2005/54/EÜ (2) kanti toimeaine tribenuroon nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine tribenurooni heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 31. oktoobril 2019.

(4)	Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus tribenurooni heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisearuande ning esitas selle 23. juunil 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

29. juunil 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas tribenuroon võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande tribenurooni kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 12. detsembril 2017.

(9)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(10)	Vähemalt ühe tribenurooni sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane tribenurooni heakskiitu pikendada.

(11)

Tribenurooni heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida tribenurooni sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seetõttu on asjakohane kaotada üksnes fungitsiidina kasutamise piirang.

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(13)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1262 (7) pikendati tribenurooni heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Arvestades, et heakskiidu uuendamist käsitlev otsus on vastu võetud enne pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. veebruarist 2019.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

Toimeaine tribenurooni heakskiitu pikendatakse vastavalt I lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 19. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/54/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, arvates toimeainete hulka tribenurooni (ELT L 244, 20.9.2005, lk 21).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2017. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance tribenuron („Järeldused toimeaine tribenurooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2017; 15(7): 4912, 39 lk, doi: 10.2903/j.efsa.2017.4912.

(7) Komisjoni 20. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1262, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 1-metüültsüklopropeeni, beeta-tsüflutriini, klorotaloniili, klorotolurooni, klomasooni, tsüpermetriini, daminosiidi, deltametriini, dimeteenamiid-p, diurooni, fludioksoniili, flufenatseedi, flurtamooni, fostiasaadi, indoksakarbi, MCPA, MCPB, prosulfokarbi, metüültiofanaadi ja tribenurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 238, 21.9.2018, lk 62).

I LISA

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Tribenuroon (algne)

CASi nr 106040-48-6

CIPACi nr: 546

2-[[(4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-üül)-metüülkarbamoüül]sulfamoüül]bensoehape

≥ 960 g/kg (väljendatud metüültribenuroonina)

1. veebruar 2019

30. jaanuar 2034

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse tribenurooni heakskiidu pikendamist käsitleva aruande järeldusi, eriti selle I ja II liidet.

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	tarbijate kaitsele, eelkõige loomsetel saadustel esinevatele jääkidele;

—	põhjavee kaitsele;

—	veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskide vähendamise meetmete võtmist.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamist käsitlevas aruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	A osast jäetakse välja kanne 106 tribenurooni kohta.

B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Tavanimetus, identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

„128

Tribenuroon (algne)

CASi nr 106040-48–6

CIPACi nr 546

2-[[(4-metoksü-6-metüül-1,3,5-triasiin-2-üül)-metüülkarbamoüül]sulfamoüül]bensoehape

≥ 960 g/kg (väljendatud metüültribenuroonina)

1. veebruar 2019

30. jaanuar 2034

Üldhindamisel pööravad liikmesriigid erilist tähelepanu:

—	tarbijate kaitsele, eelkõige loomsetel saadustel esinevatele jääkidele;

—	põhjavee kaitsele;

—	veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.“

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamist käsitlevas aruandes.

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1914,

6. detsember 2018,

milles käsitletakse toimeaine kinoksüfeeni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2004/60/EÜ (2) kanti toimeaine kinoksüfeen nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine kinoksüfeeni heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 30. aprillil 2019.

(4)	Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus kinoksüfeeni heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt määruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 5. detsembril 2016 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)

Rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 11 lõike 4 kohaselt piirdus kõnealune hindamine sihipärase hindamisega. Kuna määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.7.2 ja 3.7.3 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid ei olnud täidetud, käsitleti hinnangus üksnes kinoksüfeeni iseloomulikke tunnuseid, analüüsimeetodeid, keskkonnas käitumist ning ökotoksilisust seoses kinoksüfeeni võimalike püsivate bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste (PBT), väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste (vPvB) ja püsivate orgaaniliste omadustega (POP).

(8)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(9)

24. novembril 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas kinoksüfeen võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Kõnealune järeldus põhineb ohu sihipärasel hindamisel (mis keskendub määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.7 esitatud üksikasjadele) ning see ei hõlma kõiki heakskiitmise kriteeriume. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kinoksüfeen on püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine (PBT-aine) ning ka väga püsiv ja väga bioakumuleeruv aine (vPvB-aine.)

(10)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(11)	Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(12)

Tuvastatud riskide põhjal võib öelda, et vähemalt ühe kinoksüfeeni sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisi puhul ei ole leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega on asjakohane jätta kinoksüfeeni heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(13)	Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega kinoksüfeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(14)	Kui liikmesriigid annavad kinoksüfeeni sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 27. märtsil 2020.

(15)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/524 (7) pikendati kinoksüfeeni heakskiidu kehtivusaega 30. aprillini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga pikendamata jätmise kohta on otsus tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama nii kiiresti kui võimalik.

(16)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust kinoksüfeeni heakskiitmiseks.

(17)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine kinoksüfeeni heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osast jäetakse välja 82. rida, milles käsitletakse kinoksüfeeni.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid võtavad toimeainet kinoksüfeeni sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi hiljemalt 27. juuniks 2019.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõppeb hiljemalt 27. märtsiks 2020.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 23. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/60/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka kinoksüfeen (ELT L 120, 24.4.2004, lk 39).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Peer review of the targeted hazard assessment of the pesticide active substance quinoxyfen („Vastastikused eksperdiarvamused pestitsiidina kasutatava toimeaine kinoksüfeeni sihipärase ohuhindamise kohta“). EFSA Journal 2018; 16(1):5085, 11 lk DOI: 10.2903/j.efsa.2018.5085.

(7) Komisjoni 28. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/524, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete Bacillus subtilis'e ((Cohn 1872) tüvi QST 713, identne tüvega AQ 713), klodinafopi, klopüraliidi, tsüprodiniili, diklorprop-P, fosetüüli, mepanipüriimi, metkonasooli, metrafenooni, pirimikarbi, Pseudomonas chlororaphis'e tüve MA 342, pürimetaniili, kinoksüfeeni, rimsulfurooni, spinosaadi, tiaklopriidi, tiametoksaami, tiraami, metüültolklofossi, triklopüüri, trineksapaki, tritikonasooli ja tsiraami heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 88, 4.4.2018, lk 4).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1915,

6. detsember 2018,

millega kiidetakse heaks toimeaine Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

ning arvestades järgmist:

(1)	Äriühing Koppert B.V esitas 30. septembril 2014 vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõikele 1 Prantsusmaale taotluse toimeaine Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 heakskiitmiseks.

(2)	Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Prantsusmaa 3. juunil 2015 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)	17. oktoobril 2016 esitas referentliikmesriik komisjonile esialgse hindamisaruande (ja selle koopia toiduohutusametile), milles hinnatakse, kas võib eeldada, et kõnealune toimeaine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 3 nõudis toiduohutusamet 20. märtsil 2017, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja ametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 12. septembril 2017.

(5)

Toiduohutusamet esitas 24. novembril 2017 taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse (2) toimeaine Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 eeldatava vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet tegi oma järelduse üldsusele kättesaadavaks.

(6)	20. juulil 2018 esitas komisjon alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 käsitleva läbivaatamisaruande ja määruse eelnõu toimeaine Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 heakskiitmise kohta.

(7)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(8)	Seepärast on asjakohane kiita heaks Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328.

(9)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused.

(10)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (3) lisa vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas kirjeldatud toimeaine Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328 kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2018. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance Metschnomawia fructicola NRRL Y-27328 (Järeldus toimeaine Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta). EFSA Journal 2017; 15 (12): 5084, 19 lk doi:10.2903/j.efsa.2017.5084.

(3) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328

Registreerimisnumber Ameerika Ühendriikide põllumajandusuuringute keskuse kultuuride kogus (Agriculture Research Service Culture Collection at the National center for agricultural utilisation research in Peoria, Illinois, USA)

Puudub

Minimaalne sisaldus:

1 × 1010 CFU/g

27. detsember 2018

27. detsember 2028

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate ja töötajate kaitsele, arvestades seda, et Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 tuleb käsitada võimaliku sensibiliseeriva ainena.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus säilitatakse rangelt keskkonnatingimused ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„129

Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328

Puudub

Minimaalne sisaldus:

1 × 1010 CFU/g

27. detsember 2018

27. detsember 2028

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate ja töötajate kaitsele, arvestades seda, et Metschnikowia fructicola tüve NRRL Y-27328 tuleb käsitada võimaliku sensibiliseeriva ainena.

Tootja tagab, et tootmisprotsessi käigus säilitatakse rangelt keskkonnatingimused ja tehakse kvaliteedikontrolli analüüsid.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.“

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1916,

6. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine bispüribaki heakskiidu kehtivusaja pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa B osas on esitatud toimeained, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud.

(2)	Toimeaine bispüribaki heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 31. juulil 2021.

(3)

Kõnealuse toimeaine heakskiidu pikendamise taotlus esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (3). Tõenäoliselt lõpeb heakskiidu kehtivusaeg siiski taotleja tahtest sõltumatutel põhjustel enne, kui on vastu võetud otsus heakskiidu pikendamise kohta. Seepärast on vaja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 17 pikendada kõnealuse aine heakskiidu kehtivusaega.

(4)

Arvestades aega ja ressursse, mida on vaja suure arvu aastatel 2019–2021 lõppeva kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks, loodi komisjoni rakendusotsusega C(2016)6104 (4) tööprogramm, milles rühmitatakse samalaadsed toimeained ja seatakse prioriteedid selle põhjal, millised on nendega seotud ohud inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 18.

(5)

Kuna käesoleva määruse alla kuuluv toimeaine ei kuulu rakendusotsuses C(2016)6104 esitatud prioriteetsetesse kategooriatesse, tuleks heakskiidu kehtivusaega pikendada kahe aasta võrra, võttes arvesse kehtivaid aegumistähtaegu, nõuet esitada toimeainete täiendavad toimikud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 6 lõikele 3 hiljemalt 30 kuud enne heakskiidu kehtivusaja lõppu, vajadust tagada referent- ja kaasreferentliikmesriikide vahel ülesannete ja töö ühtlane jaotamine, samuti hindamiseks ja otsustamiseks vajalike ressursside olemasolu. Seepärast on asjakohane pikendada toimeaine bispüribaki heakskiidu kehtivusaega kahe aasta võrra.

(6)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja aegumist ei ole kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 esitatud ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(7)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kui komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu kehtivusaja pikendamine, püüab komisjon konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kehtestada varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva.

(8)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(4) Komisjoni 28. septembri 2016. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse tööprogramm 2019., 2020. või 2021. aastal lõppeva kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (ELT C 357, 29.9.2016, lk 9).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osa muudetakse järgmiselt:

reas asendatakse bispüribakki käsitleva kande kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine“) kuupäev järgmisega: „31. juuli 2023“.

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1917,

6. detsember 2018,

milles käsitletakse toimeaine flurtamooni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2003/84/EÜ (2) kanti toimeaine flurtamoon nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine flurtamooni heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, lõpeb 31. oktoobril 2019.

(4)	Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus flurtamooni heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 29. mail 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)	10. augustil 2017 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas flurtamoon võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)

Toiduohutusamet tegi kindlaks konkreetsed probleemid. Eelkõige jõudis ta järeldusele, et tema käsutuses oleva teabe põhjal ei saa välistada flurtamooni võimalikku mutageenset toimet ning ei ole võimalik määrata terviseohutusepõhiseid võrdlusväärtusi. Seega jõudis toiduohutusamet otsusele, et ei ole võimalik hinnata riski tarbijatele ega toiduga mitteseotud riske. Lisaks jõudis toiduohutusamet järeldusele, et mitme puuduse tõttu toimikus ei ole võimalik lõpule viia üldist tarbijatele avalduva riski hindamist kokkupuute kohta metaboliidiga trifluoroäädikhape, mis kõigi asjakohaste stsenaariumide puhul eeldatavalt esineb põhjavees ja jäägina taimedes. Lisaks järeldas toiduohutusamet, et tema käsutuses olevate uuringute alusel ei saa teha endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamist.

(10)	Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(11)	Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(12)

Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seetõttu on asjakohane jätta toimeaine flurtamooni heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(13)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(14)	Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega flurtamooni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(15)	Kui liikmesriigid annavad flurtamooni sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 27. märtsil 2020.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1262 (7) pikendati flurtamooni heakskiidu kehtivusaega 31. oktoobrini 2019, et pikendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga pikendamata jätmise kohta on otsus tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama nii kiiresti kui võimalik.

(17)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust flurtamooni heakskiitmiseks.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine flurtamooni heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osast jäetakse välja 64. rida, milles käsitletakse flurtamooni.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid võtavad toimeainet flurtamooni sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi hiljemalt 27. juuniks 2019.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõppeb hiljemalt 27. märtsiks 2020.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 25. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/84/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete flurtamoon, flufenatseet, jodosulfuroon, dimeteenamiid-p, pikoksüstrobiin, fostiasaat ja siltiofaam lisamisega (ELT L 247, 30.9.2003, lk 20).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2017. Conclusion on the updated peer review of the pesticide risk assessment of the active substance flurtamone („Järeldused toimeaine flurtamooni pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse ajakohastatud eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2017; 15(8):4976, 25 lk https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.4976.

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/30

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1918,

4. detsember 2018,

millega antakse Ühendkuningriigile luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 16 ja 168

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2006/659/EÜ (2) anti Ühendkuningriigile luba kohaldada erilihtsustamismeedet (edaspidi „meede“), et kindlaks määrata kindla maksumäära alusel sellise mahaarvamisele mittekuuluva käibemaksu suurus, mis on seotud nende ametiautode kütusele tehtavate kulutustega, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse tarbeks. See süsteem, mis on maksukohustuslastele vabatahtlik, põhineb auto süsinikdioksiidi (CO2) heite tasemel, kuna heite kogus ja kütusekulu on omavahel proportsionaalses vastavuses ja seega ka vastavuses kütusele tehtavate kulutustega.

(2)	Otsus 2006/659/EÜ asendati nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/2109, (3) mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2018.

(3)	Komisjonis 27. aprillil 2018. aastal registreeritud kirjas taotles Ühendkuningriik luba jätkata meetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2020.

(4)	Komisjon teatas Ühendkuningriigi taotlusest teistele liikmesriikidele 11. juuni 2018. aasta kirjaga. Komisjon teatas 12. juuni 2018. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)	Ühendkuningriik esitas vastavalt rakendusotsuse (EL) 2015/2109 artiklile 4 aruande erimeetme toimimise kohta. Ühendkuningriigi sõnul on see kord nii maksukohustuslaste kui ka maksuhaldurite jaoks lihtsustanud käibemaksu kogumist seoses ametiautode kütusele tehtud kulutustega.

(6)	Seepärast on asjakohane anda Ühendkuningriigile luba kohaldada meedet 31. detsembrini 2020.

(7)	Erandit kehtestav meede ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklitest 16 ja 168 antakse Ühendkuningriigile luba määrata alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 kindla maksumäära alusel kindlaks sellise käibemaksu suurus, mis on seotud kütusele tehtud kulutustega ametiautode kasutamisel isiklikuks otstarbeks.

Artikkel 2

Maksu suurust, millele osutatakse artiklis 1, väljendatakse kindlaksmääratud summadena, mis on kehtestatud sõiduki tüübi CO2-heite taseme põhjal, mis näitab kütusekulu. Ühendkuningriik kohandab kõnealuseid kindlaksmääratud summasid igal aastal, selleks et näidata kütuse keskmise maksumuse muutusi.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse alusel kehtestatud süsteem on maksukohustuslastele vabatahtlik.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 25. septembri 2006. aasta otsus 2006/659/EÜ, millega antakse Ühendkuningriigile luba kehtestada erimeede, mis kaldub kõrvale kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva direktiivi 77/388/EMÜ artikli 5 lõikest 6 ja artikli 11 A osa lõike 1 punktist b (ELT L 272, 3.10.2006, lk 15).

(3) Nõukogu 17. novembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2109, millega antakse Ühendkuningriigile luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 305, 21.11.2015, lk 49).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/32

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1919,

4. detsember 2018,

millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, mille kohaselt lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktile 14 võib Poola kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi omavääringus ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi järgi arvutatult ei ületa 10 000 eurot.

(2)

Nõukogu otsuse 2009/790/EÜ (2) kohaselt lubati Poolal kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi omavääringus ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületanud 30 000 eurot. Kõnealuse erimeetme kohaldamisaega pikendati seejärel nõukogu rakendusotsusega 2012/769/EL (3) kuni 31. detsembrini 2015 ja nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/1173 (4) kuni 31. detsembrini 2018. Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/2090 (5) suurendati maksuvabastuse piirmäära 40 000 euroni omavääringus.

(3)	Kirjas, mille komisjon registreeris 15. mail 2018, taotles Poola luba jätkata käibemaksuvabastuse kohaldamist selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive omavääringus ei ületa 40 000 eurot.

(4)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga edastas komisjon 20. juuli 2018. aasta kirjaga Poola taotluse teistele liikmesriikidele, välja arvatud Hispaania, kellele edastati taotlus 23. juuli 2018. aasta kirjaga. Komisjon teatas 23. juuli 2018. aasta kirjas Poolale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Poola esitatud teabest nähtub, et erandi taotlemise põhjused jäävad suures osas samaks. Erandiga lihtsustatakse ettevõtlusega seotud koormust suurema arvu maksukohustuslaste jaoks, kelle äritegevus on piiratud. Samuti vähendab meede maksuhalduri halduskoormust, vähendades vajadust kontrollida väikeseid maksukohustuslasi, mis võrreldes asjaomase käibemaksusummaga on suhteliselt kulukas. See erimeede on maksukohustuslaste jaoks täielikult vabatahtlik.

(6)

Kuna kõnealune kõrgem ülempiir on vähendanud väikeettevõtjate käibemaksukohustusi, kuid võimaldanud kõnealustel ettevõtjatel samal ajal kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290 vabalt valida tavapärase käibemaksusüsteemi, tuleks Poolal lubada kohaldada erimeedet veel ühe piiratud ajavahemiku võrra kuni 31. detsembrini 2021.

(7)

Kuna praegu vaadatakse läbi direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 281–294 sätteid väikeettevõtjate suhtes kohaldatava erikorra kohta, on võimalik, et sellise direktiivi vastuvõtmisel, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kõnealuseid artikleid, määratakse kindlaks kuupäev, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama siseriiklikke sätteid enne erandi kehtivusaja lõppu 31. detsembril 2021. Sel juhul tuleks käesoleva otsuse kohaldamine lõpetada.

(8)	Erandil ei ole mõju käibemaksust saadavatele liidu omavahenditele, sest Poola arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (6) artikli 6 kohase hüvitise.

(9)	Seetõttu tuleks otsust 2009/790/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/790/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010, kuni saabub esimene järgmisest kahest kuupäevast:

a)	31. detsember 2021;

b)	kuupäev, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama kõiki siseriiklikke sätteid, mille nad on kohustatud vastu võtma juhul, kui võetakse vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294 väikeettevõtjate suhtes kohaldatava erikorra kohta.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2019.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 20. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/790/EÜ, mille kohaselt lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 (ELT L 283, 30.10.2009, lk 53).

(3) Nõukogu 4. detsembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/769/EL, millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, millega lubatakse Poola Vabariigil kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 kõrvale kalduvat meedet (ELT L 338, 12.12.2012, lk 27).

(4) Nõukogu 14. juuli 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1173, millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, mille kohaselt lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 287 (ELT L 189, 17.7.2015, lk 36).

(5) Nõukogu 21. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2090, millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, millega lubatakse Poola Vabariigil kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 kõrvale kalduvat meedet (ELT L 324, 30.11.2016, lk 7).

(6) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/34

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1920,

4. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 15. mai 2006. aasta otsusega 2006/388/EÜ (2) lubati Leedul kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (3) artiklist 21, et muuta kaupu või teenuseid saav maksukohustuslane vastutavaks käibemaksu tasumise eest.

(2)

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 lubati Leedul nõukogu rakendusotsusega 2010/99/EL (4) kohaldada kuni 31. detsembrini 2012 erimeedet, et jätkuvalt määrata käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kaupu või teenuseid saav maksukohustuslane (edaspidi „erimeede“). Luba kohaldada erimeedet pikendati seejärel nõukogu rakendusotsusega 2012/704/EL (5) kuni 31. detsembrini 2015 ja nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/2395 (6) kuni 31. detsembrini 2018.

(3)	Komisjonis 27. aprillil 2018 registreeritud kirjaga taotles Leedu luba jätkuvalt kohaldada erimeedet. Komisjonis 23. juulil 2018 registreeritud kirjaga esitas Leedu komisjonile aruande erimeetme kohaldamise kohta, nagu on nõutud rakendusotsuse 2010/99/EL artikli 2 kolmandas lõigus.

(4)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teavitas komisjon 16. augusti 2018. aasta kirjaga Leedu taotlusest teisi liikmesriike, välja arvatud Hispaaniat ja Küprost, keda teavitati 17. augusti 2018. aasta kirjaga. Komisjon teavitas 20. augusti 2018. aasta kirjaga Leedut, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Kaupu ja teenuseid tarniv maksukohustuslane, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus või ümberstruktureerimine, ei ole sageli rahaliste raskuste tõttu võimeline kaupadelt või teenustelt sissenõutavat käibemaksu tasuma. Samuti esineb Leedu puiduturul probleeme, mis on tingitud turu ja ettevõtjate olemusest. Turul domineerivad väikesed kohalikud ettevõtjad (sageli edasimüüjad ja vahendajad), kelle kontrollimine on osutunud maksuhaldurile raskeks. Kõige levinumaks maksudest kõrvalehoidmise viisiks on ettevõtja kadumine maksu maksmata, kuid olles jätnud kliendile maksu mahaarvamiseks kehtiva arve. Leedu sõnul ei ole erimeetme kohaldamist õigustav olukord muutunud. Leedu maksuhalduri tehtud erimeetme kohaldamise uurimine ja analüüs on näidanud, et see on tõhus vahend käibemaksupettuse vältimisel maksukohustuslaste puhul, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus või ümberstruktureerimine, ning puidutehingute puhul.

(6)	Seepärast tuleks Leedule anda luba kohaldada erimeedet täiendaval piiratud ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2021.

(7)

Üldiselt on erandid lubatud piiratud ajavahemikul, et oleks võimalik hinnata konkreetse erimeetme asjakohasust ja tõhusust. Erandid annavad liikmesriikidele aega võtta vastu muid tavapäraseid meetmeid, et lahendada probleem enne konkreetse erimeetme kehtivuse lõppemist, mis muudaks erandi pikendamise ülearuseks. Erand, millega lubatakse kasutada pöördmaksustamist, antakse ainult erandkorras spetsiifiliste pettuste puhuks ning see on viimane abinõu. Kuni erimeetme kehtivuse lõppemiseni peaks Leedu seega rakendama muid tavapäraseid meetmeid, et võidelda käibemaksupettuse edasise leviku vastu ja seda vältida kaupu tarnivate ja teenuseid osutavate maksukohustuslaste puhul, kelle suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus või ümberstruktureerimine, ja puidutarnete puhul, millest tulenevalt ei oleks nende tarnete puhul enam vaja teha erandeid direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193.

(8)	Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(9)	Rakendusotsust 2010/99/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2010/99/EL artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2021.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Leedu Vabariigile.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 15. mai 2006. aasta otsus 2006/388/EÜ, millega lubatakse Leedu Vabariigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 21 (ELT L 150, 3.6.2006, lk 13).

(3) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).

(4) Nõukogu 16. veebruari 2010. aasta rakendusotsus 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 45, 20.2.2010, lk 10).

(5) Nõukogu 13. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/704/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 319, 16.11.2012, lk 7).

(6) Nõukogu 10. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2395, millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 140).

7.12.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 311/36

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1921,

4. detsember 2018,

millega muudetakse rakendusotsust 2013/191/EL, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu rakendusotsusega 2013/191/EL (2) lubati Lätil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (edaspidi „erimeede“). Seejärel erimeetme kohaldamise luba muudeti ja selle kehtivust pikendati 31. detsembrini 2018 nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/2429 (3).

(2)

Erimeede piirab 50 % määraga õigust arvata maha käibemaks, mida makstakse teatavatelt ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud sõiduautodelt, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, samuti kõnealuste sõiduautode hooldus-, remondi- ja kütusekuludelt.

(3)	Komisjonis 20. juunil 2018 registreeritud kirjas taotles Läti luba jätkata teatavatel tingimustel erimeetme kohaldamist, et piirata mahaarvamise õigust selliste sõiduautodega seotud kulude suhtes, mida ei kasutata üksnes ettevõtluse tarbeks.

(4)	Komisjon edastas Läti taotluse teistele liikmesriikidele 7. septembri 2018. aasta kirjaga. Komisjon teatas 10. septembri 2018. aasta kirjaga Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)	Kooskõlas rakendusotsuse (EL) 2015/2429 artikli 6 lõikega 2 esitas Läti käibemaksu mahaarvamiseks kehtestatud protsendimäära läbivaatamise aruande. Praegu olemasoleva teabe alusel on Läti seisukohal, et 50 % määr on endiselt põhjendatud ja asjakohane.

(6)

Erimeetme kohaldamise pikendamist tuleks ajaliselt piirata, et oleks võimalik hinnata selle tõhusust ja protsendimäära sobivust. Võttes arvesse erimeetme kohaldamisest tulenevat positiivset mõju maksukohustuslaste ja maksuhaldurite halduskoormuse vähendamisele, tuleks Lätil lubada jätkata erimeetme kohaldamist veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul kuni 31. detsembrini 2021.

(7)	Kui Läti arvates on vaja erimeedet pikendada ka pärast 2021. aastat, peaks ta 31. märtsiks 2021 esitama komisjonile loa pikendamise taotluse koos aruandega kohaldatud protsendimäära läbivaatamise kohta.

(8)	Erimeetme kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta negatiivselt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid.

(9)	Rakendusotsust 2013/191/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2013/191/EL artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2016 ning see kehtib kuni 31. detsembrini 2021.

2. Käesolevas otsuses sätestatud loa pikendamise taotlus tuleb esitada komisjonile 31. märtsiks 2021 koos artiklis 1 sätestatud protsendimäära läbivaatamise aruandega.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.

Brüssel, 4. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

H. LÖGER

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsus 2013/191/EL, mille kohaselt lubatakse Lätil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 113, 25.4.2013, lk 11).

(3) Nõukogu 10. detsembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/2429, mille kohaselt lubatakse Lätil kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a (ELT L 334, 22.12.2015, lk 15).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 311

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 7. detsember 2018

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2018/1909, 4. detsember 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses teabevahetusega nõudmiseni varu korra nõuetekohase kohaldamise üle järelevalve tegemiseks	1
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2018/1910, 4. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel	3

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) 2018/1911, 26. november 2018, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes ( 1 )	8
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/1912, 4. detsember 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastuste osas	10
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1913, 6. detsember 2018, millega pikendatakse toimeaine tribenurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	13
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1914, 6. detsember 2018, milles käsitletakse toimeaine kinoksüfeeni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	17
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1915, 6. detsember 2018, millega kiidetakse heaks toimeaine Metschnikowia fructicola tüvi NRRL Y-27328 kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	20
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1916, 6. detsember 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine bispüribaki heakskiidu kehtivusaja pikendamisega ( 1 )	24
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1917, 6. detsember 2018, milles käsitletakse toimeaine flurtamooni heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	27
	OTSUSED
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1918, 4. detsember 2018, millega antakse Ühendkuningriigile luba kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklitest 16 ja 168	30
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1919, 4. detsember 2018, millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, mille kohaselt lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287	32
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1920, 4. detsember 2018, millega muudetakse rakendusotsust 2010/99/EL, millega lubatakse Leedu Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193	34
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2018/1921, 4. detsember 2018, millega muudetakse rakendusotsust 2013/191/EL, mille kohaselt lubatakse Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ning artiklitest 168 ja 168a	36


	(1) EMPs kohaldatav tekst