ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 308
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
4. detsember 2018

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1881, 3. detsember 2018, millega muudetakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 I, III, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII lisa seoses ainete nanovormidega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1882, 3. detsember 2018, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel ( 1 )

21

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1883, 3. detsember 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 468/2010, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekiri

30

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1884, 3. detsember 2018, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) ja pikendatakse selle kehtivust

41

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2018/1885, 30. november 2018, millega muudetakse otsust 96/566/Euratom, EÜ, millega antakse Soomele luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7840 all)

43

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2018/1886, 30. november 2018, millega muudetakse otsust 90/184/Euratom, EMÜ, millega antakse Taanile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7854 all)

45

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL, Euratom) 2018/1887, 30. november 2018, millega muudetakse otsust 90/176/Euratom, EMÜ, millega lubatakse Prantsusmaal jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7866 all)

47

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1888, 3. detsember 2018, milles sätestatakse, et Guatemalast ja Peruust pärit banaanide impordi suhtes kehtiva (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 19/2013 artikli 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 kohase) soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane

49

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu ja komisjoni 24. veebruari 2000. aasta otsuse 2000/204/EÜ, ESTÜ (Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) parandus ( EÜT L 70, 18.3.2000 ) (Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 11, köide 33, lk 175)

51

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1881,

3. detsember 2018,

millega muudetakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 I, III, VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII lisa seoses ainete nanovormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artiklit 131,

ning arvestades järgmist:

(1)

määrusega (EÜ) nr 1907/2006 on tootjatele, importijatele ja allkasutajatele kehtestatud konkreetsed registreerimisega seotud ülesanded ja kohustused andmete saamiseks nende toodetavate, imporditavate või kasutatavate ainete kohta, et võimaldada hinnata kõnealuste ainetega seotud riske ning töötada välja asjakohased riskijuhtimismeetmed ja neid soovitada.

(2)

Komisjoni teatises teise nanomaterjale käsitleva õigusalase läbivaatuse kohta (2) on jõutud järeldusele, et määrusega (EÜ) nr 1907/2006 on aine või segu vormina esinevate nanomaterjalide puhul kehtestatud parim võimalik riskijuhtimisraamistik, kuid selles raamistikus on vaja sätestada konkreetsemad nõuded.

(3)

Komisjon tegi mõjuhindamise (3) ja jõudis järeldusele, et on vaja selgitada nanomaterjalide registreerimisega seotud ülesandeid ja kohustusi. Määruses (EÜ) nr 1907/2006 kohaldamiseks tuleks mõiste „nanovorm“ määratlemisel lähtuda komisjoni 18. oktoobri 2011. aasta soovitusest nanomaterjali määratluse kohta.

(4)

Nanovormi mürgisus ja sellega kokkupuutumise viisid võivad olla spetsiifilised ning seepärast võib selle puhul olla vaja eraldi riskihindamist ja piisavaid riskijuhtimismeetmeid.

(5)

Spetsiaalselt nanovorme käsitlevas tehnilises toimikus ja kemikaaliohutuse aruandes sisalduva minimaalse standardteabeta ei ole võimalik kindlaks teha, kas nanovormiga seotud võimalikke riske on piisavalt hinnatud. Määruse (EÜ) nr 1907/2006 I, III ja VI–XII lisasse tuleks lisada selgitused nanovormis aine registreerimise nõuete ja nendega seotud allkasutaja kohustuste kohta. Sellega peaks olema tagatud määruse selge ja tõhus rakendamine proportsionaalsete kuludega ning inimtervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ilma innovatsiooni ja konkurentsivõimet kahjustamata. Vastu võetavad nanovorme käsitlevad muudatused ei tohiks mõjutada asjaomase registreeritud aine muude vormide riskihindamist ega selle dokumenteerimist, välja arvatud juhul, kui asjaomane hindamine hõlmab vaikimisi ka nanovorme.

(6)

Tootjad ja importijad peaksid hindama ja vajaduse korral hankima vajalikku teavet selle kohta, et nende toodetava või imporditava nanovormis aine tuvastatud kasutusaladest tulenevaid riske on piisavalt arvesse võetud, ning dokumenteerima sellise teabe kemikaaliohutuse aruandes. Selguse huvides tuleks kemikaaliohutuse aruandes kirjeldada, kas hindamine hõlmab eri nanovorme ja milliseid neist on hinnatud, samuti seda, kuidas kõnealune teave on aruandes esitatud. Aine nanovorm võib kasutamisel muutuda ning üks nanovorm võib muunduda teiseks või tekkida uus nanovorm. Allkasutajad peaksid edastama sellise teabe tarneahela eelnevatele osadele, et tagada asjaomase kasutusala nõuetekohane kajastatus tootja või importija registreerimistoimikus, või teise võimalusena kirjeldama konkreetset kasutusala oma kemikaaliohutuse aruandes.

(7)

Kuna eeldatavalt on enamik nanomaterjale faasiainete nanovormid, tuleks täiendada tingimusi, mida kohaldatakse väikeses koguses toodetavate või imporditavate faasiainete kohta uue mürgisust käsitleva ja ökotoksikoloogilise teabe saamiseks, et tagada, et hindamiskriteeriumid põhinevad ka nanovormide prognoositud omadustel. Olemasolevad struktuuri ja aktiivsuse kvalitatiivse või kvantitatiivse seose (QSAR) kindlakstegemise viisid ja muud vahendid ei võimalda veel prioriseerimist, mistõttu tuleks aine nanovormide võimalike toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kirjeldamisel kasutada aseteabena andmeid lahustumatuse kohta.

(8)

Nanovormide puhul tuleks minimaalne spetsiifiline kirjeldav teave esitada koostist käsitleva teabe osana aine identifitseerimisandmetes. Nanovormi osakeste suurus, kuju ja pinnaomadused võivad mõjutada selle toksikoloogilisi või ökotoksikoloogilisi omadusi, sellega kokkupuudet ja selle omadusi keskkonnas.

(9)

Rakendatavuse ja proportsionaalsuse huvides tuleks võimaldada sarnaste omadustega nanovormide rühmitamist sarnaste nanovormide rühmadesse. Nanovormirühma kuuluvate eri nanovormide omadused tuleks esitada väärtusevahemikena, mis määratlevad selgelt sarnaste nanovormide rühmade piirid. Kui sarnaste nanovormide rühm on määratletud, tuleb esitada põhjendus, milles selgitatakse, et varieerumine nendes piirides ei mõjuta sarnaste nanovormide rühma kuuluvate üksikute nanovormide ohuhindamist, kokkupuute hindamist ja riskihindamist.

(10)

Ohutuse tõendamisel peaks registreerija käsitlema kõiki registreerimisega hõlmatud eri nanovorme. Samuti tuleks esitada aine iga eri nanovormi puhul eraldi teave tootmise, kasutamise ja kokkupuute kohta, et tõendada nende kasutamise ohutust. Kui on määratletud sarnaste nanovormide rühm, võib seda kasutada rühma kuuluvaid nanovorme kirjeldava teabe ühiseks dokumenteerimiseks.

(11)

Ühisel esitamisel tuleks nanovormide ja nanovormirühmade (kui need on määratletud) identifitseerimisel kasutada samu nanovormi kirjeldamise põhimõtteid ning näidata ära seos eraldi registreerimistaotlustes identifitseeritud nanovormide ja ühiselt esitatud asjaomase teabe vahel.

(12)

Et võimaldada eri nanovorme iseloomustava füüsikalis-keemilise, toksikoloogilise ja ökotoksikoloogilise teabe asjakohasust piisavalt hinnata, peaks katsematerjal olema nõuetekohaselt iseloomustatud. Samal põhjusel tuleks eri nanovormidega seoses esitada dokumenteeritud katsetingimused ja teaduslik põhjendus kasutatud katsematerjali asjakohasuse ja piisavuse kohta, samuti dokumendid selle teabe asjakohasuse ja piisavuse kohta, mida saadi muul viisil kui katsetest.

(13)

Nanovormide puhul tuleb alati arvesse võtta vees ning asjakohastes bioloogilistes keskkondades ja keskkonna osades lahustumise kiirust, sest see on oluline lisateave vees lahustuvuse kui nanovormide põhilise füüsikalis-keemilise omaduse kohta, millest võib tuleneda riskihindamisel ja katsetamisel kasutatav lähenemine.

(14)

Jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi kasutatakse üldiselt adsorptsiooni ja akumuleerumisega seotud asendusnäitajana, kuid nanovormide puhul ei saa seda sageli kasutada. Sellisel juhul tuleks kaaluda dispersiooni stabiilsuse uurimist erinevates asjakohastes katsekeskkondades, mis mõjutavad märkimisväärselt kõnealuseid näitajaid, samuti nanovormidega kokkupuute hindamist.

(15)

Teadaolevate QSARide ja muude prognoosimismudelite puhul, mida saab rakendada mõnele teabega seotud nõudele vastavuse saavutamiseks, kasutatakse sisendandmetena teatavaid füüsikalis-keemilisi omadusi, näiteks vees lahustuvust ja jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi. Kuna selliselt vastavuse saavutamise aluseks olevad eeldused nanomaterjalide puhul alati ei kehti, tuleks seda nanovormide puhul kasutada üksnes teaduslikult põhjendatud juhtudel. Teatavatel juhtudel võib selle asemel kasutada lahustuvuse kiirust asjakohases katsekeskkonnas.

(16)

Et võimaldada tõhusalt hinnata võimalikku kokkupuudet sissehingatavate nanovormidega, eriti töökohal, tuleks esitada teave eri nanovormide tolmususe kohta.

(17)

Aine nanovormi konkreetsed omadused võivad mõnikord takistada selle sisenemist bakteritesse läbi rakukesta, mistõttu on bakteritega tehtavad in vitro mutageensusuuringud (katsemeetodi B.13/14 kohane Amesi test, OECD katsejuhend nr 471) sobimatud. Et tagada mutageensust käsitleva astmelise strateegia rakendatavus ka sellistel juhtudel, tuleks kõnealustel juhtudel esitada täiendavalt ühe või mitme imetajarakkudega tehtud in vitro mutageensusuuringu või muu rahvusvaheliselt tunnustatud in vitro meetodil põhineva uuringu tulemused, seda ka väikeses koguses toodetavate või imporditavate ainete puhul.

(18)

Ehkki ägeda mürgisuse kindlakstegemisel nõutakse väikseima koguse puhul suukaudse kokkupuute hindamist, loetakse nanovormide puhul sobivamaks kokkupuuteviisiks sissehingamist ja selle hindamine peaks olema ka nõutav, välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude nanovormiga on ebatõenäoline.

(19)

Teabe saamiseks lühiajalisel korduvannustamisel täheldatava ja subkroonilise mürgisuse kohta sissehingamise teel peaks nanovormiga tehtav katse vastavalt OECD tehnilistele suunistele alati hõlmama aju- ja kopsukoe histopatoloogilist analüüsi, bronhoalveolaarse lavaaži (BAL) vedeliku uuringut, kineetika analüüsi ja sobivat taastumisperioodi.

(20)

Kui nanovorm organismi sisenenult kiiresti ei lahustu, võib nanovormi jaotus organismis sama aine muude vormidega võrreldes mõjutada aine toksikoloogilisi omadusi. Seepärast peaks juhtudel, kus on nõutud nanovormi kemikaaliohutuse hindamist, olema tehtud nanovormi toksikokineetiliste omaduste hindamine. See peaks võimaldama tõhusa katsestrateegia väljatöötamist või selle kohandamist nanovormis aine jaoks eesmärgiga minimeerida loomkatsete tegemist. Kui see on asjakohane, peaks registreerija kavandama uuringu kogutava olemasoleva toksikokineetilise teabe täiendamiseks; Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „amet“) võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 40 või 41 nõuda sellise uuringu tegemist.

(21)

Nanomaterjaliga seotud ohu ja kokkupuute teaduslikuks iseloomustamiseks võidakse pidada asjakohaseks analüüsida eri nanovormide tuvastamiseks kasutatavate omaduste kõrval mitut füüsikalis-keemilist eriomadust; selleks vajalikud parameetrid sõltuvad konkreetsest juhust. Rakendatavuse ja proportsionaalsuse huvides tuleks sellise lisateabe sõnaselget käsitlemist nõuda registreerijalt üksnes siis, kui turule lastav ainekogus (sealhulgas mis tahes nanovormid) on suurem kui 10 tonni aastas ning muud osakeste omadused mõjutavad olulisel määral asjaomastest nanovormidest tulenevat ohtu või nendega kokkupuudet.

(22)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII–X lisas sätestatud standardsete katsenõuete kohandamisel vastavalt XI lisa punkti 1 kohastele üldistele kohandamiseeskirjadele tuleks eri nanovorme käsitleda eraldi. Eri nanovormide rühmitamisel ei saa analoogmeetodi kohaldamise või rühmitamise põhjendamisel lähtuda üksnes molekulaarstruktuuri sarnasusest.

(23)

Amet peaks koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega välja töötama juhenddokumendid, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaldamiseks käesoleva määrusega ette nähtud katsemeetodite rakendamist ja standardteabe esitamise nõuetest loobumise võimalusi.

(24)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 I, III ja VI–XII lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(25)

Käesoleva määruse sätetele vastavuse nõuet ei tuleks kohaldada viivitamata, vaid anda kõikidele registreerijatele ja allkasutajatele piisavalt aega nanovormis aineid käsitlevate spetsiifilisemate nõuetega kohanemiseks. Registreerijatel peaks siiski olema võimalik saavutada vastavus kõnealustele sätetele juba enne kohaldamiskuupäeva.

(26)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 I, III ja VI–XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Erandina artikli 3 teisest lõigust võivad tootjad ja importijad, kes registreerivad nanovormis aineid mittefaasiainete või faasiainetena vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 5, samuti kemikaaliohutuse aruandeid koostavad allkasutajad saavutada käesoleva määrusega vastavuse enne 1. jaanuari 2020.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  COM(2012) 572 (final).

(3)  Nanomaterjalide registreerimisega seotud võimalikke REACH-määruse lisade muudatusi käsitlev mõjuhinnang [SWD(2018)474]

LISA

1.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 I lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 0.1 asendatakse järgmisega:

„0.1.

 Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas tootjad ja importijad peavad hindama ja dokumenteerima, kas nende toodetud või imporditud ainest tulenevad riskid on tootmise või nende omakasutuse ajal piisavalt ohjatud ja kas tarneahela järgnevates osades on võimalik asjaomaseid riske piisavalt ohjata. Kemikaaliohutuse aruandes kirjeldatakse ka seda, kas ja milliseid VI lisas iseloomustatud ainete eri nanovorme toodetakse või imporditakse, kusjuures iga teabele esitatava nõude puhul esitatakse piisav põhjendus, milles kirjeldatakse, millal ja kuidas kasutatakse ühte vormi käsitlevat teavet muude vormide ohutuse tõendamiseks. Käesolevas lisas esitatud aine nanovorme käsitlevaid spetsiifilisi nõudeid kohaldatakse kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes ja see ei piira asjaomase aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist. Käesolevat lisa kohaldatakse – vajaduse korral kohandatud kujul – ka toodete valmistajate ja importijate suhtes, kes peavad hindama kemikaaliohutust registreerimise osana.“

b)

Punkt 0.3 asendatakse järgmisega:

„0.3.

 Tootja kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse aine tootmist ja kõiki tuvastatud kasutusalasid. Importija kemikaaliohutuse hinnangus käsitletakse kõiki tuvastatud kasutusalasid. Kemikaaliohutuse hindamisel vaadeldakse aine kasutamist tuvastatud kasutusalast olenevalt kas eraldi (koos kõigi peamiste lisandite ja lisaainetega) või segu või toote koostisainena. Hindamisel võetakse arvesse kõiki aine tootmisest ja tuvastatud kasutusaladest tulenevaid aine elutsükli etappe. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Hindamisest tulenevad põhjendused ja järeldused kehtivad ka asjaomaste nanovormide suhtes. Kemikaaliohutuse hindamine põhineb aine võimaliku kahjuliku mõju võrdlemisel inimese ja/või keskkonnaga kokkupuute teadaoleva või mõistlikult eeldatava määraga; seejuures võetakse arvesse rakendatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi.“

c)

Punkt 0.4 asendatakse järgmisega:

„0.4.

 Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või järgivad sarnasest struktuurist tulenevalt teatud kindlat mudelit, võib käsitada ainerühmana või „kategooriana“. Kui tootja või importija leiab, et ühe aine kemikaaliohutuse hinnangust piisab teisest ainest või ainerühmast või „kategooriast“ tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise hindamiseks ja dokumenteerimiseks, võib ta kasutada kõnealust kemikaaliohutuse hinnangut ka asjaomase teise aine või ainerühma või „kategooria“ puhul. Sel juhul esitab tootja või importija asjakohase põhjenduse. Kui mis tahes kõnealune aine esineb ühes või mitmes nanovormis ning ühe vormi kohta saadud andmeid kasutatakse vastavalt XI lisas sätestatud üldeeskirjadele teiste vormide kasutamise ohutuse tõendamiseks, esitatakse teaduslik põhjendus selle kohta, kuidas konkreetsest katsest saadud andmeid või muud teavet (nt meetodeid, tulemusi või järeldusi) saab rühmitamise ja analoogmeetodi eeskirjade kohaldamise teel kasutada asjaomase aine teiste vormide puhul. Samal viisil toimitakse kokkupuutestsenaariumide ja riskijuhtimismeetmete puhul.“

d)

Punkti 0.5 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tootja või importija leiab, et ta vajab kemikaaliohutuse aruande koostamiseks lisateavet ning seda on võimalik saada üksnes IX või X lisa kohaste katsete tegemisega, esitab ta katsestrateegia kava, selgitades selles lisateabe vajalikkust, ning märgib selle ära kemikaaliohutuse aruande vastavas osas. Kui peetakse vajalikuks, võib katsestrateegia kava hõlmata mitut uuringut, millest igaühes vaadeldakse sama teabele esitatava nõude täitmiseks sama aine eri vorme. Enne lisakatsete tulemuste selgumist lisab ta oma kemikaaliohutuse aruandesse ja väljatöötatud kokkupuutestsenaariumisse nii tema kehtestatud kui ka allkasutajatele soovitatavad ajutised riskijuhtimismeetmed, mille eesmärk on vaadeldavaid riske ohjata. Kokkupuutestsenaariumides ja soovitatavates ajutistes riskijuhtimismeetmetes käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.“

e)

Punkt 0.6.3 asendatakse järgmisega:

„0.6.3.

 Kui tootja või importija jõuab 1.–4. etapi tulemuste põhjal järeldusele, et aine või selle nanovorm vastab ühele järgmistest määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisas sätestatud ohuklassidest või -kategooriatest või et tegemist on püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainega, hõlmab kemikaaliohutuse hindamine ka käesoleva lisa punktide 5 ja 6 kohaseid 5. ja 6. etappi:

a)

ohuklassid 2.1–2.4, 2.6, 2.7, 2.8 (tüübid A ja B), 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 (1. ja 2. kategooria), 2.14 (1. ja 2. kategooria) ja 2.15 (tüübid A–F);

b)

ohuklassid 3.1–3.6, 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10;

c)

ohuklass 4.1;

d)

ohuklass 5.1.“

f)

Punkti 0.11 järele lisatakse punkt 0.11.a:

„0.11.a.

 Kui kemikaaliohutuse hindamine hõlmab nanovorme, valitakse punktide 0.6.1 ja 0.6.2 kohastes kemikaaliohutuse hindamise etappides 1–6 saadud tulemuste hindamiseks ja esitamiseks sobiv näitaja ning lisatakse sellekohane põhjendus kemikaaliohutuse aruandesse ja selle kokkuvõte ohutuskaardile. Soovitatavalt esitatakse teave mitme näitaja, sealhulgas massinäitaja kohta. Võimaluse korral märgitakse teisendamiseks kasutatav meetod.“

g)

Punkti 1.0.3 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lause:

„Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme“.

h)

Punkti 1.3.1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Hinnang peaks alati sisaldama kinnitust selle kohta, kas aine või selle nanovorm vastab või ei vasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud kriteeriumidele, mille alusel toimub klassifitseerimine 1A või 1B kategooria kantserogeensete ainete, sugurakke ohustavate 1A või 1B kategooria mutageensete ainete või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksiliste ainete ohuklassi.“

i)

Punkt 1.3.2 asendatakse järgmisega:

„1.3.2.

 Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.“

j)

Punkti 2.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.“

k)

Punkti 3.0.2 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme“.

l)

Punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.

 Esitatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kriteeriumide kohaselt välja töötatud sobiv klassifikatsioon ning vastav põhjendus. Esitatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 10 kohaldamisest tulenev korrutustegur ja kui see tegur ei ole sätestatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas, siis ka vastav põhjendus.

Kõnealust esitamise ja põhjendamise nõuet kohaldatakse ka kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes.“

m)

Punkt 3.2.2 asendatakse järgmisega:

„3.2.2.

 Kui ebapiisav teave ei võimalda otsustada, kas aine või selle nanovorm tuleks klassifitseerida konkreetsesse ohuklassi või -kategooriasse, märgib registreerija, millise meetme ta võttis või millise otsuse tegi, ning põhjendab seda.“

n)

Punkt 4.0.2 asendatakse järgmisega:

„4.0.2.

 Püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele vastavuse hindamine koosneb järgmisest kahest etapist, mis määratletakse selgesõnaliselt kemikaaliohutuse aruande B osa punktis 8. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.

1. etapp

:

võrdlemine kriteeriumidega;

2. etapp

:

emissiooni iseloomustamine.

Hindamise kokkuvõte esitatakse ka ohutuskaardi 12. jaos.“

o)

Punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.

 2. etapp: emissiooni iseloomustamine

Kui aine vastab kriteeriumidele või seda käsitatakse registreerimistoimikus püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva ainena, viiakse läbi emissiooni iseloomustamine, mis hõlmab punktis 5 kirjeldatud kokkupuute hindamise asjakohaseid etappe. Eelkõige hõlmab see tootja või importija kõikide tegevuste käigus või tuvastatud kasutusalade puhul eri keskkonnaosadesse sattuvate ainekoguste hindamist ning tõenäoliste viiside kindlakstegemist, kuidas inimesed ainega ja aine keskkonnaga kokku puutuvad. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme.“

p)

Punkti 5.0 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kokkupuute hindamise eesmärk on hinnata kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt aine kogust/kontsentratsiooni, millega inimesed ja keskkond kokku puutuvad või võivad kokku puutuda. Hindamisel vaadeldakse aine tootmisest ja tuvastatud kasutusaladest tulenevaid aine elutsükli kõiki etappe ning see hõlmab kõiki kokkupuuteviise, mis võivad olla seotud punktides 1–4 kindlaks määratud ohtudega. Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Kokkupuute hindamine toimub järgmises kahes etapis, mis määratletakse selgesõnaliselt kemikaaliohutuse aruandes:“.

q)

Punkti 5.2.2 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Kui registreerimine hõlmab nanovorme, võetakse nende emissiooni hindamisel vajaduse korral arvesse olukordi, kus XI lisa punkti 3.2 alapunktis c esitatud tingimused on täidetud.“

r)

Punkt 5.2.3 asendatakse järgmisega:

„5.2.3.

 Iseloomustatakse võimalikke lagunemis-, muundumis- ja reaktsiooniprotsesse ning hinnatakse aine levikut ja omadusi keskkonnas.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, iseloomustatakse ka lahustumiskiirust, osakeste agregeerumist ja aglomeratsiooni ning nende pinnakeemia muutusi.“

2.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 III lisa muudetakse järgmiselt.

„KOGUSES 1–10 TONNI REGISTREERITAVATE AINETE KRITEERIUMID

Koguses 1–10 tonni registreeritavate ainete ja vajaduse korral nende nanovormide kriteeriumid seoses artikli 12 lõike 1 punktidega a ja b:

a)

ained, mille puhul eeldatakse (st (Q)SARide kohaldamise või muude tõendite alusel), et need vastavad tõenäoliselt kantserogeensuse, sugurakke ohustava mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse ohuklassi 1A või 1B kategooriasse klassifitseerimise kriteeriumidele või XIII lisa kriteeriumidele;

b)

järgmised ained:

i)

ained, mida kasutatakse laialdaselt või hajutatult, eriti kui selliseid aineid kasutatakse tarbijatele ette nähtud segudes või tarbijatele ette nähtud toodete koostises, ning

ii)

ained, mille puhul eeldatakse (st (Q)SARide kohaldamise või muude tõendite alusel), et need tõenäoliselt vastavad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohastesse mis tahes tervise- või keskkonnaohu klassidesse või nende alajaotustesse klassifitseerimise kriteeriumidele või nanovormis ainena klassifitseerimise kriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui asjaomased nanovormid on keskkonnaosades ja bioloogilises keskkonnas lahustuvad.“

3.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Alapealkiri „Selgitav märkus VI–XI lisas esitatud nõuete täitmise kohta“ ja sellega seotud sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„MÄRKUS VI–XI LISAS ESITATUD NÕUETE TÄITMISE KOHTA

VI–XI lisas on täpsustatud, milline teave tuleb esitada registreerimiseks ja hindamiseks vastavalt artiklitele 10, 12, 13, 40, 41 ja 46. Standardnõuded väikseima kogusevahemiku kohta on esitatud VII lisas ja iga kord, kui jõutakse järgmisesse kogusevahemikku, kohaldatakse lisaks vastava lisa nõudeid. Iga registreerimise puhul on konkreetsed teabele esitatavad nõuded kogusest, kasutusalast ja kokkupuutest sõltuvalt erinevad. Seega tuleb lisasid käsitleda ühtse tervikuna koostoimes registreerimise, hindamise ja hoolsuskohustuse suhtes kehtestatud üldiste nõuetega.

Aine määratletakse vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja identifitseeritakse vastavalt käesoleva lisa punktile 2. Ainet toodetakse või imporditakse alati vähemalt ühes vormis. Aine võib esineda ka mitmes vormis.

Kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide kohta tuleb esitada teatavad andmed. Nanovorme iseloomustatakse käesoleva lisa sätete kohaselt. Registreerija peab põhjendama, miks on ühisel registreerimisel esitatud teave, mis vastab registreeritud nanovormis ainetega seotud teabele esitatavatele nõuetele, on asjakohane nanovormide hindamisel. Sellist ainet käsitlevate teabele esitatavate nõuete täitmiseks sobiva teabe võib iga registreerija esitada ka eraldi, kui see on artikli 11 lõike 3 kohaselt põhjendatud.

Kui ohu, kokkupuute ja riski hindamise ja ohjamise seisukohast olulised nanovormide omadused on märkimisväärselt erinevad, võidakse ühe või mitme teabele esitatava nõude puhul nõuda mitme andmestiku esitamist. Teave esitatakse sellisel viisil, et on selge, milline ühiselt esitatud teave hõlmab millist aine nanovormi.

Kui ühe või mitme teabele esitatava nõude või kõikide teabele esitatavate nõuete puhul käsitatakse aine kahte või enamat vormi ühe rühmana, kasutatakse registreerimistoimikus rühmitamiseks XI lisa punktis 1.5 kirjeldatud metoodikat, kui see on tehniliselt ja teaduslikult põhjendatud.

Nanovorme käsitlevate spetsiifiliste nõuete kohaldamisel ei piirata aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist.

Nanovormi ja sarnaste nanovormide rühmade määratlemine.

 

Lähtudes komisjoni 18. oktoobri 2011. aasta soovitusest nanomaterjali määratluse kohta (1) on nanovorm loodusliku või tööstuslikult toodetud aine selline vorm, mis sisaldab sidumata või agregeerunud või aglomereerunud osakesi, mille arvulisest suurusjaotusest vähemalt 50 % moodustavad osakesed, mille üks või mitu välismõõdet on vahemikus 1–100 nm; erandina käsitatakse nanovormina ka fullereene, grafeenihelbeid ja ühekihilisi süsiniknanotorusid, mille üks või mitu välismõõdet on alla 1 nm.

 

Nanovormi puhul kasutatakse järgmisi mõisteid: „osake“ – väga väike aineosa, millel on selged füüsilised piirid; „aglomeraat“ – nõrgalt seotud osakeste või agregaatide kogum, mille välispindala on sarnane selle üksikute koostisosade pindalade summaga; „agregaat“ – tugevalt seotud või liitunud osakestest koosnev osake.

 

Nanovormi iseloomustatakse vastavalt allpool esitatud punktile 2.4. Ainel võib punktides 2.4.2–2.4.5 sätestatud parameetrite erinevusest lähtuvalt olla üks või mitu eri nanovormi.

 

„Sarnaste nanovormide rühm“ on vastavalt punktile 2.4 iseloomustatav nanovormide rühm, kui rühma kuuluvaid üksikuid nanovorme kirjeldavad, punktides 2.4.2–2.4.5 sätestatud parameetrite selged piirid võimaldavad järeldada, et nende nanovormidega seotud ohuhindamise, kokkupuute hindamise ja riskihindamise võib teha ühiselt. Tuleb esitada põhjendus, millega näidatakse, et nendesse piiridesse jääv varieeruvus ei mõjuta rühma kuuluvate sarnaste nanovormidega seotud ohuhindamist, kokkupuute hindamist ja riskihindamist. Üks nanovorm võib kuuluda vaid ühte sarnaste nanovormide rühma.

 

Teistes lisades tähistatakse mõistega „nanovorm“ käesoleva lisa kohaselt määratletud eraldi nanovormi või sarnaste nanovormide rühma.“;

b)

1. etappi käsitlev tekst asendatakse järgmisega:

„1. ETAPP: OLEMASOLEVA TEABE KOGUMINE JA JAGAMINE

Registreerija peaks koguma kokku kõik olemasolevad kättesaadavad katseandmed registreeritava aine kohta; see hõlmab ainet käsitleva asjakohase teabe otsimist kirjandusandmetest.

Võimaluse korral tuleks registreerimisandmed esitada ühiselt vastavalt artiklile 11 või 19. See võimaldab katseandmeid jagada ning hoida seeläbi ära tarbetut katsete tegemist ja vähendada kulusid. Samuti peaks registreerija koguma kokku kõik muud kättesaadavad asjakohased andmed aine kohta, sealhulgas aine kõigi nanovormide kohta, mida registreerimine hõlmab; seda tuleks teha olenemata sellest, kas asjaomases kogusevahemikus on katse tegemine konkreetse lõppnäitaja puhul nõutav või mitte. See peaks hõlmama alternatiivsetest allikatest saadud teavet (nt (Q)SARide põhjal saadud andmed, analoogmeetodiga muude ainete põhjal saadud andmed, in vivo ja in vitro katsete andmed, epidemioloogilised andmed), mis võib aidata kindlaks teha aine ohtlike omaduste olemasolu või puudumist ning asendada teatavatel juhtudel loomkatsete tulemusi.

Peale selle tuleks koguda ka teavet kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete kohta vastavalt artiklile 10 ja käesolevale lisale. Eespool kirjeldatud teavet tervikuna kaaludes on registreerijal võimalik hinnata lisateabe saamise vajadust.“

c)

3. etappi käsitlev tekst asendatakse järgmisega:

„3. ETAPP: TEABELÜNKADE TUVASTAMINE

Seejärel võrdleb registreerija ainega seotud teabevajadust juba olemasoleva teabega ja teeb kindlaks, mil määral saab kättesaadavat teavet kohaldada kõigi registreerimisega hõlmatud nanovormide suhtes, ning tuvastab teabelüngad.

Selles etapis on oluline tagada, et kättesaadavad andmed on asjakohased ja nõuete täitmiseks piisavalt kvaliteetsed.“

d)

4. etappi käsitlev tekst asendatakse järgmisega:

„4. ETAPP: UUTE ANDMETE SAAMINE/KATSESTRATEEGIA KAVANDAMINE

Mõnel juhul ei ole uute andmete saamine vajalik. Kui esineb täitmist vajavaid teabelünki, tuleb sõltuvalt kogusest saada uued andmed (VII ja VIII lisa) või kavandada katsestrateegia (IX ja X lisa). Uusi katseid selgroogsetega viiakse läbi või kavandatakse ainult juhul, kui kõik muud andmeallikad on ammendatud.

Eespool kirjeldatud lähenemisviisi kohaldatakse ka juhul, kui kättesaadavas teabes on lünk, mis hõlmab ühiselt esitatavas registreerimistoimikus käsitletud aine ühte või mitut nanovormi.

Mõnel juhul võib VII–XI lisas sätestatud eeskirjade alusel olla nõutav teatavate katsete tegemine standardnõuetes sätestatud katsetest varem või nende täiendamiseks.

MÄRKUSED

1. märkus. Kui teabe esitamine ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb seda vastavalt asjakohastele sätetele selgesõnaliselt põhjendada.

2. märkus. Registreerija võib soovida teatada, et teatav registreerimistoimikus esitatud teave on tundlik äriteave ja et selle avalikustamine võib teda äriliselt kahjustada. Sellisel juhul loetleb ta asjaomased andmed ja esitab oma põhjenduse.“

e)

Sissejuhatav tekst punktis 2 „AINE IDENTIFITSEERIMINE“ asendatakse järgmisega:

„Iga aine puhul peab käesolevas punktis esitatav teave olema aine identifitseerimiseks ja selle eri nanovormide iseloomustamiseks piisav. Kui teabe esitamine ühes või mitmes allpool esitatud punktis ei ole tehniliselt võimalik või seda ei peeta teaduslikust seisukohast vajalikuks, tuleb seda selgesõnaliselt põhjendada.“

f)

Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

2.3.   Iga aine koostis; kui registreerimine hõlmab ühte või mitut nanovormi, iseloomustatakse neid vastavalt käesoleva lisa punktile 2.4.

2.3.1.   Puhtusaste (%).

2.3.2.   Lisandite laad, sealhulgas isomeerid ja kõrvalsaadused.

2.3.3.   Olulisemate lisandite protsentuaalne sisaldus.

2.3.4.   Kõikide lisaainete (näiteks stabilisaatorid või inhibiitorid) laad ja sisaldus (… ppm, … %).

2.3.5.   Spektraalandmed (nt ultraviolett-, infrapuna-, tuumamagnetresonants- või massispekter).

2.3.6.   Kõrgsurvevedelikkromatogramm, gaaskromatogramm.

2.3.7.   Aine ja vajaduse korral ka lisandite ja lisaainete identifitseerimist võimaldavate analüüsimeetodite kirjeldus või asjakohased kirjandusviited; teave peab olema meetodite reprodutseeritavuse tagamiseks piisav.

2.4.   Aine nanovormide iseloomustamine: iga iseloomustava parameetri puhul võib esitatav teave hõlmata üksikuid nanovorme või sarnaste nanovormide rühmi, kui rühma piirid on selgelt täpsustatud.

Punktides 2.4.2–2.4.5 esitatav teave peab olema selgelt seostatav punktis 2.4.1 identifitseeritud asjaomaste eri nanovormidega või sarnaste nanovormide rühmadega.

2.4.1.   Aine nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade nimetused ja muud identifitseerimisandmed.

2.4.2.   Osakeste arvuline suurusjaotus, sealhulgas suurusevahemikku 1–100 nm jäävate osakeste arvuline osakaal.

2.4.3.   Pinna funktsionaliseerimise või töötlemise kirjeldus ja iga kasutatud aine identifitseerimisandmed, sealhulgas selle IUPACi nimetus ja CASi või EÜ number.

2.4.4.   Kuju, ristlõikesuhe ja muud morfoloogilised andmed: kristallilisus, vajaduse korral teave moodustuva struktuuri kohta (sh näiteks karpjas struktuur või õõnesstruktuur).

2.4.5.   Pindala (eripind ruumalaühiku ja/või massiühiku kohta)

2.4.6.   Eelmistes punktides esitatud andmete saamiseks kasutatud analüüsimeetodite kirjeldus või asjakohased kirjandusviited; teave peab olema meetodite reprodutseeritavuse tagamiseks piisav“.

g)

Punktis 3 lisatakse pealkirja „TEAVE AINE(TE) TOOTMISE JA KASUTUSALA(DE) KOHTA“ järele järgmine sissejuhatav tekst:

„Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ühes või mitmes nanovormis, hõlmab punktides 3.1–3.7 esitatav tootmist ja kasutusalasid käsitlev teave eraldi teavet punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade kohta.“

h)

Punktis 5 asendatakse sissejuhatav tekst järgmisega:

„Alljärgnev teave on kooskõlas ohutuskaardil oleva teabega, kui ohutuskaart on artikli 31 kohaselt nõutav.

Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ka ühes või mitmes nanovormis, hõlmab käesolevas punktis esitatav teave vajaduse korral ka punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovorme või sarnaste nanovormide rühmi.“

i)

Punktis 6 lisatakse pealkirja „KOKKUPUUDET KÄSITLEV TEAVE AINETE KOHTA, MIS REGISTREERITAKSE KOGUSTES 1–10 TONNI AASTAS TOOTJA VÕI IMPORTIJA KOHTA“ järele järgmine sissejuhatav tekst:

„Kui registreeritavat ainet toodetakse või imporditakse ühes või mitmes nanovormis, hõlmab käesolevas punktis esitatav teave eraldi teavet punktis 2.4 iseloomustatud eri nanovormide või sarnaste nanovormide rühmade kohta.“

4.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatavas tekstis lisatakse kolmanda lõigu järele järgmine tekst:

„Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.“

b)

Punkt 7.7 asendatakse järgmisega:

„7.7.

Lahustuvus vees

Nanovormide korral tuleb lisaks kaaluda vees ning asjakohastes bioloogilistes keskkondades ja keskkonnaosades lahustuvuse kiiruse katselist kontrollimist.

7.7.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

aine on pH väärtustel 4, 7 ja 9 hüdrolüütiliselt ebapüsiv (poolestusaeg alla 12 tunni) või

—

aine on vees hõlpsalt oksüdeeritav.

Kui aine on vees „lahustumatu“, tehakse piirsisalduskatse analüüsimeetodi avastamispiirini.

Nanovormide puhul hinnatakse uuringus dispergeerumise võimalikku segavat mõju.“

c)

Punkt 7.8 asendatakse järgmisega:

„7.8.

Jaotustegur süsteemis n-oktanool/vesi

7.8.

Anorgaanilise aine puhul ei ole uuringut vaja läbi viia. Kui katset ei ole võimalik läbi viia (näiteks aine laguneb, on suure pindaktiivsusega, reageerib katses ägedalt või ei lahustu vees või oktanoolis või ei ole võimalik saada piisavalt puhast ainet), esitatakse log P arvutatud väärtus ning arvutusmeetodi üksikasjad.

Nanovormide puhul hinnatakse uuringus oktanoolis ja vees dispergeerumise võimalikku segavat mõju.

Nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete niisuguste nanovormide puhul, mille korral jaotustegurit süsteemis n-oktanool-vesi ei saa kohaldada, tuleb kaaluda dispersiooni stabiilsuse uuringut.“

d)

Punkti 7.14 järele lisatakse järgmine punkt:

„7.14.a

Tolmusus

Nanovormid

7.14.a.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui kokkupuute ainega selle granuleeritud kujul saab aine elutsükli jooksul välistada.“

e)

Punkt 8.4.1 asendatakse järgmisega:

„8.4.1.

In vitro geenimutatsiooniuuring bakterites

8.4.1.

Nanovormide puhul ei ole uuringut vaja läbi viia, kui see ei ole asjakohane. Sellisel juhul esitatakse imetajarakkudega tehtud ühe või mitme in vitro mutageensusuuringu (VIII lisa punktid 8.4.2 ja 8.4.3 või muud rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid) tulemused.“

f)

Punkt 8.5.1 asendatakse järgmisega:

„8.5.1.

Suukaudne kokkupuude

8.5.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui

on tehtud uuring ägeda mürgisuse kohta sissehingamisel (8.5.2).

Nanovormide puhul asendatakse suukaudse kokkupuutumise katse sissehingamise teel kokkupuutumise katsega (8.5.2), välja arvatud juhul, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel ei ole tõenäoline, kui võtta arvesse aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust.“

g)

Punkt 9.1.1 asendatakse järgmisega:

„9.1.1.

Lühiajalise mürgisuse katse selgrootutega (soovitatav katseloom: Daphnia)

Registreerija võib kaaluda lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist.

9.1.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane.

—

on tehtud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse uuring selgrootutega või

—

on olemas piisav teave keskkonnaohtlikkuse alusel klassifitseerimiseks ja märgistamiseks.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.

Kui aine on vees raskesti lahustuv või kui nanovormide lahustumiskiiruse asjaomases katsekeskkonnas on väike, kaalutakse pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist Daphnia'ga (IX lisa punkt 9.1.5).“

 

 

h)

Punkt 9.1.2 asendatakse järgmisega:

„9.1.2.

Veetaimede kasvu inhibeerimise uuring (soovitatavalt vetikatega)

9.1.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.“

5.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatavas tekstis lisatakse esimese lõigu järele järgmine tekst:

„Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.“

b)

Lisatakse uus punkt:

„7.   TEAVE AINE FÜÜSIKALIS-KEEMILISTE OMADUSTE KOHTA

7.14.

Lisateave füüsikalis-keemiliste omaduste kohta

Üksnes nanovormide puhul

Registreerija kaalub lisakatsete tegemist registreerimisega hõlmatud nanovormidega või nõuab seda amet vastavalt artiklile 41, kui on viiteid sellele, et osakeste konkreetsed lisaomadused mõjutavad olulisel määral asjaomastest nanovormidest tulenevat ohtu või nendega kokkupuudet.“

c)

Punkt 8.5 asendatakse järgmisega:

„8.5.

Äge mürgisus

8.5.

Uuringuid ei ole üldjuhul vaja teha, kui:

—

aine on klassifitseeritud nahka söövitavaks.

Peale suukaudset kokkupuudet käsitleva teabe (8.5.1) või nanovormide puhul sissehingamise teel kokkupuudet käsitleva teabe (8.5.2) esitatakse mittegaasiliste ainete puhul punktides 8.5.1–8.5.3 nimetatud teave veel vähemalt ühe kokkupuuteviisi kohta. Kõnealuse teise kokkupuuteviisi valik sõltub aine omadustest ja tõenäolisest viisist, kuidas inimesed ainega kokku puutuvad. Kui on vaid üks kokkupuuteviis, tuleb esitada teave üksnes selle kohta.“

d)

Punkt 8.6.1 asendatakse järgmisega:

„8.6.1.

Korduvannustamisel põhinev lühiajalise mürgisuse uuring (28 päeva), üks liik, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis lähtuvalt inimeste tõenäolisest ainega kokkupuutumise viisist

8.6.1.

Lühiajalise mürgisuse uuringut (28 päeva) ei ole vaja läbi viia, kui:

—

on tehtud usaldusväärne subkroonilise (90 päeva) või kroonilise mürgisuse uuring, milles on kasutatud sobivat loomaliiki, annustamisrežiimi, lahustit ja manustamisviisi, või

—

aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagunemissaaduste kohta või

—

vastavalt XI lisa punktile 3 saab välistada inimeste asjakohase kokkupuute ainega.

Asjakohase kokkupuuteviisi valikul lähtutakse järgmisest.

Nahakaudse kokkupuute katse tegemine on asjakohane, kui:

—

aine sissehingamine ei ole tõenäoline ning

—

aine kokkupuude nahaga aine tootmise ja/või kasutamise ajal on tõenäoline ning

—

aine füüsikalis-keemilised ja toksikoloogilised omadused viitavad aine võimalikule suurel määral absorbeerumisele naha kaudu.

Sissehingamise teel kokkupuutumise katse tegemine on asjakohane, kui inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, kui võtta arvesse aine aururõhku ja/või aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust.

Nanovormide korral tuleb arvestada toksikokineetikaga, kaasa arvatud taastumisperiood ja vajaduse korral kopsude tühjenemine.

Registreerija kavandab subkroonilise mürgisuse uuringu (90 päeva) (IX lisa punkt 8.6.2), kui: inimeste ainega kokkupuute sagedusest ja kestusest nähtub, et pikemaajaline uuring on asjakohane,

ning on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—

muudest olemasolevatest andmetest ilmneb, et ainel võib olla ohtlikke omadusi, mida lühiajalise mürgisuse uuringuga ei ole võimalik tuvastada, või

—

asjakohaselt kavandatud toksikokineetilistest uuringutest nähtub, et aine või selle metaboliidid akumuleeruvad teatavates kudedes või organites ning see võib jääda lühiajalise mürgisuse uuringus avastamata, kuid tõenäoliselt avaldub selle kahjulikkus pikemaajalisel kokkupuutel.

Vastavalt artiklile 40 või 41 kavandab registreerija lisauuringud või nõuab amet nende tegemist, kui:

—

28- või 90-päevase uuringuga ei ole suudetud kindlaks teha täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldavat annust (NOAEL), välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjuliku mürgise mõju puudumine, või

—

aine on eriti mürgine (nt tõsise/raske mõjuga) või

—

täheldatakse mõju, mille toksikoloogiliseks kirjeldamiseks ja/või millest tuleneva riski iseloomustamiseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellisel juhul võib ka olla otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on kavandatud sellise mõju (nt immunotoksilisuse või neurotoksilisuse või nanovormide puhul kaudse genotoksilisuse) uurimiseks; või

—

algses korduvannustamisel põhinevas uuringus kasutatud kokkupuuteviis ei ole inimeste eeldatavast ainega kokkupuutumise viisist tulenevalt asjakohane ning ühelt kokkupuuteviisilt teisele ekstrapoleerimine ei ole võimalik või

—

ainega kokkupuude on eriti probleemne (nt kasutamine tarbijatele ette nähtud toodetes, mille tulemusena kokkupuute määr on lähedane määrale, millele vastava annuse puhul võib juba eeldada mürgisust inimesele) või

—

28- või 90-päevases uuringus ei ole tuvastatud mõju, mida on täheldatud uuritava ainega molekulaarstruktuurilt selgelt sarnaste ainete uurimisel.“

e)

Punkt 8.8 asendatakse järgmisega:

„8.8.

Toksikokineetika

 

8.8.1.

Aine toksikokineetiliste omaduste hindamine asjakohase kättesaadava teabe põhjal

Nende nanovormide puhul, mille lahustuvuskiirus bioloogilises keskkonnas on väike, kavandab registreerija kooskõlas artikliga 40 või 41 toksikokineetika uuringu või nõuab amet sellise uuringu tegemist, kui vastav hindamine ei ole asjakohase kättesaadava teabe, sealhulgas punkti 8.6.1 kohaselt tehtud uuringu andmete põhjal võimalik.

Uuringumeetodi valimisel lähtutakse täitmata teabelünkadest ja kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.“

f)

Punkt 9.1.3 asendatakse järgmisega:

„9.1.3.

Lühiajalise mürgisuse katse kaladega: registreerija võib kaaluda lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist

9.1.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus veekeskkonnas ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv või ei ole tõenäoliselt võimeline läbima biomembraane, või

—

kaladega on tehtud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse uuring.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.

Kui I lisa kohasest kemikaaliohutuse hindamisest nähtub, et veeorganismidele avalduvat mõju on vaja täiendavalt uurida, kaalutakse IX lisas kirjeldatud pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist. Asjakohas(t)e katsemeetodi(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Kui aine on vees raskesti lahustuv või kui nanovormide lahustumiskiiruse asjaomases katsekeskkonnas on väike, kaalutakse pikaajalise veekeskkonnas avalduva mürgisuse katse tegemist kaladega (IX lisa punkt 9.1.6).“

g)

Punkt 9.1.4 asendatakse järgmisega:

„9.1.4.

Aktiivmuda hapnikutarbimise inhibeerimise katse

9.1.4.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

aine ei satu reoveepuhastisse või

—

esinevad leevendavad asjaolud, millest tulenevalt on mürgisus mikroobidele ebatõenäoline, näiteks kui aine on vees väga raskesti lahustuv, või

—

on leitud, et aine on hõlpsalt biolagundatav ja katses kasutatud kontsentratsioonid jäävad vahemikku, mis vastab aine eeldatavale sisaldusele reoveepuhasti sissevoolus.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.

Kui kättesaadavatest andmetest nähtub, et aine tõenäoliselt pärsib mikroobide, eelkõige nitrifitseerivate bakterite kasvu või talitlust, võib uuringu asendada nitrifitseerumise inhibeerimise katsega.“

h)

Punkt 9.2 asendatakse järgmisega:

„9.2.

Lagundatavus

9.2.

Täiendava(te) lagundatavuskatse(te) tegemist kaalutakse juhul, kui I lisa kohasest kemikaaliohutuse hindamisest nähtub, et aine lagundatavust on vaja täiendavalt uurida.

Niisuguste nanovormide puhul, mis ei ole lahustuvad või mille lahustumiskiirus on väike, vaadeldakse sellis(t)es katse(te)s morfoloogilisi muutusi (nt osakeste suuruse, kuju ja pinnaomaduste pöördumatu muutumine, kattekihi kadu), keemilist muundumist (nt oksüdeerumine, redutseerumine) ja muid abiootilise lagunemise ilminguid (nt fotolüüs).

Asjakohas(t)e katsemeetodi(te) valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.“

i)

Punkt 9.2.2 asendatakse järgmisega:

„9.2.2.

Abiootiline lagundatavus

9.2.2.1.

Hüdrolüüsi sõltuvus pH-st

9.2.2.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

aine on hõlpsalt biolagundatav või

—

aine on vees väga raskesti lahustuv.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.“

j)

Punkt 9.3.1 asendatakse järgmisega:

„9.3.1.

Adsorptsiooni/desorptsiooni sõeluuring

9.3.1.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

—

aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et aine on väheadsorbeeruv (nt ainel on süsteemis oktanool/vesi väike jaotustegur), või

—

aine ja selle asjakohased lagunemissaadused lagunevad kiiresti.

Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese adsobeeruvusega.“

6.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 IX lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatavas tekstis lisatakse teise lõigu järele järgmine tekst:

„Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.“

b)

Punkt 8.6.2 asendatakse järgmisega:

„8.6.2.

Subkroonilise mürgisuse uuring (90 päeva), üks liik, näriline, isas- ja emasloom, kõige asjakohasem manustamisviis lähtuvalt inimeste tõenäolisest ainega kokkupuutumise viisist.

8.6.2.

Subkroonilise mürgisuse uuringut (90 päeva) ei ole vaja läbi viia, kui:

—

on tehtud usaldusväärne lühiajalise mürgisuse uuring (28 päeva), milles on täheldatud aine R48-le vastavaks klassifitseerimise kriteeriumide kohaselt raskeid mürgisuse ilminguid ja milles 28 päeva järel täheldatud NOAELi on asjakohase määramatusteguri kohaldamisel võimalik sama kokkupuuteviisi puhul ekstrapoleerida nii, et saadakse 90 päeva järel täheldatav NOAEL, või

—

on tehtud usaldusväärne kroonilise mürgisuse uuring, milles on kasutatud sobivat loomaliiki ja manustamisviisi, või

—

aine laguneb kohe ja on piisavalt andmeid lagunemissaaduste kohta (nii süsteemse toime kui ka kokkupuutekohas avalduva toime kohta) või

—

aine on reaktsioonivõimetu ja lahustumatu ega ole sissehingatav ning puuduvad tõendid absorbeerumise ja mürgisuse kohta 28-päevases piirsisalduskatses, eriti kui selliste omaduste juures on inimeste kokkupuude ainega piiratud.

Asjakohase kokkupuuteviisi valikul lähtutakse järgmisest.

Nahakaudse kokkupuute katse tegemine on asjakohane, kui:

1)

aine kokkupuude nahaga aine tootmise ja/või kasutamise ajal on tõenäoline ning

2)

aine füüsikalis-keemilised omadused viitavad aine suurel määral absorbeerumisele naha kaudu ning

3)

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—

nahakaudse ägeda mürgisuse katses on täheldatud mürgisust väiksemate annuste juures kui suukaudse mürgisuse katses või

—

naha ja/või silmade ärrituse uuringutes on täheldatud süsteemset toimet või leitud muid tõendeid absorbeerumise kohta või

—

in vitro katsetest nähtub olulisel määral absorbeerumine naha kaudu või

—

sarnase struktuuriga ainete kohta on teada, et neid iseloomustab märkimisväärne nahakaudne mürgisus või need tungivad nahast läbi.

Sissehingamise teel kokkupuutumise katse tegemine on asjakohane, kui:

—

inimeste kokkupuude ainega sissehingamise teel on tõenäoline, kui võtta arvesse aine aururõhku ja/või aerosoolide või sissehingamiseks sobiva suurusega osakeste või piiskadega kokkupuutumise võimalust.

Nanovormide korral tuleb arvestada toksikokineetikaga, kaasa arvatud taastumisperiood ja vajaduse korral kopsude tühjenemine.

Vastavalt artiklile 40 või 41 kavandab registreerija lisauuringud või nõuab amet nende tegemist, kui:

—

90-päevase uuringuga ei ole suudetud NOAELi kindlaks teha, välja arvatud juhul, kui ebaõnnestumise põhjuseks on kahjuliku mürgise mõju puudumine, või

—

aine on eriti mürgine (nt tõsise/raske mõjuga) või

—

täheldatakse mõju, mille toksikoloogiliseks kirjeldamiseks ja/või millest tuleneva riski iseloomustamiseks vajalik kättesaadav tõendusmaterjal on ebapiisav; sellisel juhul võib ka olla otstarbekam viia läbi toksikoloogilised eriuuringud, mis on kavandatud sellise mõju (nt immunotoksilisuse või neurotoksilisuse või nanovormide puhul kaudse genotoksilisuse) uurimiseks; või

—

ainega kokkupuude on eriti probleemne (nt kasutamine tarbijatele ette nähtud toodetes, mille tulemusena kokkupuute määr on lähedane määrale, millele vastava annuse puhul võib juba eeldada mürgisust inimesele).“

c)

Punkt 9.2.1.2 asendatakse järgmisega:

„9.2.1.2.

Pinnavees täieliku lagunemise simulatsioonkatse

9.2.1.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

 

aine on vees väga raskesti lahustuv või

 

aine on hõlpsalt biolagundatav.

Nanovormide korral ei piisa uuringu ärajätmise põhjendamiseks ainuüksi väga vähesest vees lahustuvusest.“

d)

Punkt 9.3 asendatakse järgmisega:

„9.3.

Liikuvus ja käitumine keskkonnas

 

9.3.2.

Bioakumuleerumine veeorganismides, soovitatavalt kalades

9.3.2.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

 

võib eeldada, et aine on vähe bioakumuleeruv (nt aine log Kow ≤ 3), ja/või on vähetõenäoline, et see läbib biomembraane, või

 

aine otsene ja kaudne kokkupuude veekeskkonnaga on ebatõenäoline.

Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi, lahustuvuskiirust, dispersiooni stabiilsust), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese bioakumuleeruvusega või otsese ja kaudse kokkupuute vähest tõenäosust veekeskkonnas.

9.3.3.

Lisateave adsorbeerumise/desorbeerumise kohta sõltuvalt VIII lisas nõutud uuringu tulemustest

9.3.3.

Uuringut ei ole vaja läbi viia, kui:

 

aine füüsikalis-keemiliste omaduste põhjal võib eeldada, et aine on väheadsorbeeruv (nt ainel on süsteemis oktanool/vesi väike jaotustegur), või

 

aine ja selle lagunemissaadused lagunevad kiiresti.

Kui nanovormide korral kasutatakse uuringu ärajätmise põhjendusena mis tahes füüsikalis-keemilist omadust (nt jaotustegurit süsteemis oktanool-vesi, lahustuvuskiirust, dispersiooni stabiilsust), tuleb asjakohaselt põhjendada selle omaduse seost vähese adsobeeruvusega.“

e)

Punkt 9.4 asendatakse järgmisega:

„9.4.

Mõju maismaaorganismidele

9.4.

Uuringuid ei ole tarvis läbi viia, kui aine otsene ja kaudne kokkupuude pinnasega on ebatõenäoline.

Andmete puudumisel pinnaseorganismidele avalduva mürgisuse kohta võib pinnaseorganismidele avalduva ohu hindamiseks kasutada tasakaalulisel jaotumisel põhinevat meetodit. Kui tasakaalulisel jaotumisel põhinevat meetodit kohaldatakse nanovormide puhul, tuleb seda teaduslikult põhjendada.

Asjakohaste katsemeetodite valik sõltub kemikaaliohutuse hindamise tulemustest.

Registreerija kaalub lühiajalise mürgisuse asemel pikaajalise mürgisuse uurimist eelkõige ainete puhul, mis eeldatavalt adsorbeeruvad pinnases suurel määral või mis on väga püsivad.“

7.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 X lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatavas tekstis lisatakse teise lõigu järele järgmine tekst:

„Ilma et see mõjutaks muude vormide kohta esitatud teavet, hõlmavad kõik asjakohased füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised andmed teavet katsetes kasutatud nanovormi ja asjaomaste katsetingimuste kohta. Kui kasutatakse QSARe või tõendavaid andmeid saadakse muul viisil kui katsetest, esitatakse asjakohane põhjendus ning kirjeldus selle kohta, millises nanovormide näitajate/omaduste vahemikus saab selliseid tõendavaid andmeid kohaldada.“

b)

Punkt 8.6.3 asendatakse järgmisega:

 

„8.6.3.

Vastavalt artiklile 40 või 41 võib registreerija kavandada korduvannustamisel põhineva pikaajalise mürgisuse uuringu (≥ 12 kuud) või amet nõuda sellise uuringu tegemist, kui inimeste ainega kokkupuute sagedusest ja kestusest nähtub, et pikemaajaline uuring on asjakohane ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:

—

28- või 90-päevases uuringus on täheldatud eriti probleemseid tõsiseid või raskeid mürgisuse ilminguid, mille kohta kättesaadavad tõendid on toksikoloogiliseks hindamiseks või riski iseloomustamiseks ebapiisavad, või

—

28- või 90-päevases uuringus ei ole tuvastatud mõju, mida on täheldatud uuritava ainega molekulaarstruktuurilt selgelt sarnaste ainete uurimisel, või

—

ainel võib olla mõni ohtlik omadus, mida ei ole võimalik 90-päevases uuringus tuvastada.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, võetakse ühele eespool nimetatud tingimusele vastavuse kindlakstegemisel arvesse nii füüsikalis-keemilisi omadusi, eelkõige osakeste mõõtmeid, kuju ja muid morfoloogilisi parameetreid, pinna funktsionaliseerimist ja pindala, kui ka molekulaarstruktuuri.“

8.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatavas tekstis lisatakse viimase lõigu järele järgmine tekst:

„Nanovorme käsitlevate spetsiifiliste nõuete kohaldamisel ei piirata aine muude vormide suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist.“

b)

Punkt 1.1.3 asendatakse järgmisega:

„1.1.3.   Varasemad andmed inimesele avalduva mõju kohta

Võetakse arvesse varasemaid andmeid inimesele avalduva mõju kohta, näiteks epidemioloogilisi andmeid ainega kokku puutunud inimrühmade kohta, andmeid juhusliku või kutsealase kokkupuute kohta ja kliinilisi uuringuid.

Teatud kindlat inimtervisele avalduvat mõju kirjeldavate andmete kasutatavus sõltub muu hulgas uuringu liigist, vaadeldud parameetritest ning mõju ulatusest ja spetsiifilisusest ja sellest tulenevalt mõju prognoositavusest. Andmete asjakohasuse hindamise kriteeriumid hõlmavad järgmist:

1)

kokkupuute- ja kontrollrühmade nõuetekohane valimine ja iseloomustamine,

2)

kokkupuute piisav iseloomustamine,

3)

piisavalt pikk haiguse avaldumise jälgimisaeg,

4)

mõju tuvastamise meetodi nõuetekohasus,

5)

andmete kallutatuse ja segavate tegurite nõuetekohane arvessevõtmine ning

6)

piisav statistiline usaldusväärsus järelduste põhjendamiseks.

Kõikidel juhtudel esitatakse asjaomased piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.“

c)

Punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.   Tõendite kaalukus

Mitmest sõltumatust teabeallikast pärit tõendid võivad olla piisavalt kaalukad, et lubada eeldada/järeldada, et ainel on või puudub teatav ohtlik omadus, ent eraldi võetuna on igast üksikust allikast pärit teave selleks ebapiisav.

Piisavalt kaalukaid tõendeid, mis võimaldavad järeldada, kas ainel on või puudub teatav ohtlik omadus, võib saada hiljuti välja töötatud ja artikli 13 lõikes 3 osutatud katsemeetodite hulka veel lisamata katsemeetodite kasutamisel või sellise rahvusvahelise katsemeetodi kasutamisel, mille komisjon või amet on samaväärseks tunnistanud.

Kui on olemas piisavalt kaalukad tõendid teatava ohtliku omaduse olemasolu või puudumise kohta, siis:

 

jäetakse ära sellise omaduse uurimiseks tehtavad lisakatsed selgroogsete loomadega,

 

võib jätta ära lisakatsed, mis ei hõlma selgroogseid loomi.

Kõikidel juhtudel esitatakse asjaomased piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.“

d)

Punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.   Kvalitatiivne või kvantitatiivne struktuuri ja aktiivsuse seos ((Q)SAR)

Kehtivate struktuuri ja aktiivsuse kvalitatiivse või kvantitatiivse seose ((Q)SAR) mudelite põhjal saadud tulemused võivad viidata teatava ohtliku omaduse olemasolule või puudumisele. (Q)SARide põhjal saadud tulemusi võib kasutada katsetulemuste asemel, kui on täidetud järgmised tingimused:

—

tulemuste saamiseks on kasutatud teaduslikult valideeritud (Q)SARi mudelit,

—

aine kuulub asjaomase (Q)SARi mudeli kasutusvaldkonda,

—

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskihindamiseks sobivad ning

—

kasutatud meetodi kohta esitatakse piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Amet töötab koostöös komisjoni, liikmesriikide ja huvitatud isikutega välja ja esitab suunised selle kohta, kuidas hinnata, millised (Q)SARid vastavad kõnealustele tingimustele, ning esitab ka näited.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.“

e)

Punkti 1.4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Sellise kinnitava katse võib ära jätta, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)

tulemused on saadud in vitro meetodiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud valideerimispõhimõtete kohaselt tehtud valideerimisuuringu käigus teaduslikult valideeritud,

2)

tulemused on klassifitseerimiseks ja märgistamiseks ja/või riskihindamiseks piisavad ning

3)

kasutatud meetodi kohta esitatakse piisavad ja usaldusväärsed dokumendid.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool punktides 1–3 kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi.“

f)

Punkti 1.5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Aineid, mille füüsikalis-keemilised, toksikoloogilised ja ökotoksikoloogilised omadused on tõenäoliselt sarnased või järgivad sarnasest struktuurist tulenevalt teatud kindlat mudelit, võib käsitada ainerühmana või „kategooriana“. Rühma mõiste kohaldamisel eeldatakse, et rühma kuuluva(te) võrdlusaine(te) andmete põhjal võib rühmasisese interpoleerimise teel ennustada sama rühma muude ainete füüsikalis-keemilisi omadusi, mõju inimtervisele ja keskkonnale või omadusi keskkonnas (analoogmeetod). Sellega langeb ära vajadus teha iga lõppnäitaja puhul katsed iga ainega. Amet esitab pärast asjaomaste sidusrühmade ja muude huvitatud isikutega konsulteerimist ning piisavalt varakult enne faasiainete registreerimise esimest tähtpäeva suunised ainete rühmitamiseks kasutatava tehniliselt ja teaduslikult põhjendatud metoodika kohta.

Kui registreerimine hõlmab nanovorme, käsitletakse eespool kirjeldatud lähenemisviisi puhul nanovorme eraldi. Sama aine eri nanovormide rühmitamist ei saa põhjendada üksnes molekulaarstruktuuri sarnasusega.

Kui registreerimisele kuuluvad nanovormid loetakse sama registreerimise raames aine muude vormide, sealhulgas muude nanovormidega samasse rühma või „kategooriasse“ kuuluvaks, kohaldatakse eespool kirjeldatud kohustusi samal viisil.“

9.   

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„SISSEJUHATUS

Käesoleva lisa eesmärk on sätestada, kuidas allkasutajad peavad hindama ja dokumenteerima, kas nende kasutatava(te)st aine(te)st tulenevad riskid on neile esitatud ohutuskaardil kajastamata kasutusala puhul piisavalt ohjatud ja kas järgmistel kasutajatel tarneahelas on võimalik asjaomaseid riske piisavalt ohjata. Hindamisel võetakse arvesse aine elutsüklit alates aine jõudmisest allkasutajani ning see hõlmab nii allkasutaja omakasutust kui ka tuvastatud kasutusalasid tarneahela järgnevates osades. Hindamisel käsitletakse aine kasutamist kas eraldi või segu või toote koostisainena.

Hindamisel käsitletakse ka kõiki registreerimisega hõlmatud nanovorme. Hinnangu järeldused ja põhjendused peavad olema nanovormidega seoses asjakohased alates nanovormi jõudmisest allkasutajani ning see hõlmab nii allkasutaja omakasutust kui ka tuvastatud kasutusalasid tarneahela järgnevates osades.

Kemikaaliohutuse hindamisel ja kemikaaliohutuse aruande koostamisel võtab allkasutaja arvesse kemikaali tarnijalt käesoleva määruse artiklite 31 ja 32 kohaselt saadud teavet.

Kui allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala hõlmab aine nanovormi, valitakse punktide 0.6.1 ja 0.6.2 kohastes kemikaaliohutuse hindamise etappides 1–6 saadud tulemuste hindamiseks ja esitamiseks sobiv näitaja ning lisatakse sellekohane põhjendus kemikaaliohutuse aruandesse ja selle kokkuvõte ohutuskaardile. Soovitatavalt esitatakse teave mitme näitaja kohta; seejuures tagatakse massinäitajat käsitleva teabe olemasolu.

Kui see on asjakohane, võetakse kemikaaliohutuse hindamisel võimaluse korral arvesse ühenduse õigusaktide alusel tehtud hindamist (nt määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel tehtud riskihindamist) ning seda kajastatakse kemikaaliohutuse aruandes. Sellisest hindamisest kõrvalekaldumist põhjendatakse. Samuti võib arvesse võtta muid rahvusvaheliste ja riiklike programmide raames tehtud hindamisi.

Allkasutaja jaoks hõlmab kemikaaliohutuse hindamise ja kemikaaliohutuse aruande koostamise protsess järgmist kolme etappi.“

b)

2. etappi käsitlevas tekstis lisatakse esimese lõigu järele järgmine tekst:

„Kui allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala hõlmab aine nanovormi, hõlmab hindamine nanovormi kasutusalale vastavat ohuhindamist, püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise aine kriteeriumidele vastavuse hindamist ning väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele vastavuse hindamist.“

c)

2. etappi käsitlevas tekstis asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Kui allkasutaja hinnangul on kemikaaliohutuse aruande koostamiseks vaja lisaks tarnija esitatule täiendavat teavet, hangib allkasutaja selle teabe. Kui sellist teavet saab üksnes selgroogsete loomadega tehtavatest katsetest, esitab ta ametile artikli 38 kohaselt ettepaneku katsestrateegia kohta. Allkasutaja selgitab, miks ta peab lisateavet vajalikuks. Enne lisakatsete tulemuste selgumist lisab ta oma kemikaaliohutuse aruandesse tema kehtestatud riskijuhtimismeetmed, mille eesmärk on vaadeldavaid riske ohjata. Eespool kirjeldatud teabes käsitletakse kõiki nanovorme, mida hõlmab allkasutaja omakasutus või tarneahela järgnevate osade puhul tuvastatud kasutusala. Selline teave on nanovormide suhtes asjakohane.“

(1)  ELT L 275, 20.10.2011, lk 38.

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1882,

3. detsember 2018,

milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas liidu tasandil probleemsete loetellu kantud taudide prioriseerimise ja kategoriseerimise eeskirjad. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 5 on sätestatud, et loetellu kantud taudide puhul, millele on osutatud selles artiklis ja kõnealuse määruse II lisas, kohaldatakse taudispetsiifilisi ennetus- ja tõrje-eeskirju. Määruse (EL) 2016/429 II lisa muudeti komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/1629 (2) ja kõnealuseid muudatusi kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

(2)

Loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju tuleks kohaldada ainult nende liikide ja liigirühmade suhtes, kellelt sellised loetellu kantud taudid võivad edasi kanduda, sest nad on neile vastuvõtlikud või nende siirutajad.

(3)

Loetellu kantud taudide puhul on vaja võtta eri liiki haldusmeetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artiklis 9 sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirjadega ning pidades silmas nende võimalikku tõsist mõju inimeste või loomade tervisele, majandusele, ühiskonnale või keskkonnale. Need meetmed ulatuvad lihtsamatest ülesannetest ja kohustustest (nt aruandlus ja teavitamine loetellu kantud taudi esinemisest või kahtlusest ja likvideerimisprogrammid) kuni põhjalike kogu liitu hõlmavate konkreetse taudiga seotud seire- ja likvideerimismeetmeteni ning loomade ja loomsete toodete liidusisese liikumise ja liitu toomisega seotud meetmeteni.

(4)

Selleks et konkreetseid liike või liigirühmi saaks määruses (EL) 2016/429 sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirjadele vastavalt loetellu kanda, on kõnealuse määruse artikli 8 lõigetes 2 ja 3, artikli 9 lõigetes 1 ja 2 ning IV lisas sätestatud teatavad kriteeriumid, aga ka loetellu kantud taudide suhtes taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamise meetodid.

(5)

Komisjon tegi Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) abiga ja ELi loomatervise referentlaborite teaduslikult põhjendatud teadmisi kasutades selliste loetellu kantud taudide süsteemse hindamise, mille puhul on vajalik liidu sekkumine. Samuti võttis komisjon arvesse Maailma Loomatervise Organisatsioonilt saadud teavet.

(6)

Komisjoni süsteemses hindamises võeti arvesse ka eri tegureid, näiteks seda, millised on teatavatele loetellu kantud taudidele vastuvõtlikud liigid, taudide kandjad ja siirutajad, kas loetellu kantud taudi praegu liidus esineb või ei ning kuidas loetellu kantud taud kandub loomalt loomale ja loomalt inimesele ja milline on selle võimalik mõju inimeste ja loomade tervisele, sh sellesse haigestumuse ja suremuse tase. Süsteemses hindamises vaadeldi ka kõnealuste loetletud taudide laiemat mõju, nt nende mõju majandusele, ühiskonnale, loomade heaolule, keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(7)

Süsteemse hindamise jaoks esitas EFSA kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 8 lõikega 3 ja IV lisaga teaduslikud arvamused, milles käsitleti nakatumist Brucella abortus'ega, B. melitensis'ega ja B. suis'ega, (3) Mycobacterium tuberculosis'e kompleksiga (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis), (4) lammaste katarraalse palaviku viirusega (serotüübid 1–24), (5) põrnatõvega, (6) surraga (Trypanosoma evansi), (7) Ebola viirushaigusega, (8) paratuberkuloosiga, (9) Jaapani entsefaliidiga, (10) Lääne-Niiluse palavikuga, (11) Mycoplasma mycoides subsp. mycoides SC'ga (veiste kontagioosne pleuropneumoonia), (12) veiste nakkava rinotrahheiidiga/nakkava pustuloosse vulvovaginiidiga, (13) veiste viirusdiarröaga, (14) veiste genitaalse kampülobakterioosiga, (15) trihhomonoosiga, (16) veiste enzootilise leukoosiga, (17) kitsede nakkava pleuropneumooniaga, (18) jäärade epididümiidiga (Brucella ovis), (19) hobuste Venezuela entsefalomüeliidiga, (20) hobuste entsefalomüeliidiga (ida- ja lääne-entsefalomüeliit), (21) Aujeszky haiguse viirusega, (22) sigade reproduktiiv-respiratoorse sündroomi viirusega, (23) lindude mükoplasmoosiga (Mycoplasma gallisepticum ja M. meleagridis), (24) Salmonella Pullorumiga, S. Gallinarumiga ja S. arizonae'ga, (25) lindude gripi vähepatogeensete viirustega, (26) Varroa spp.-ga (varroos), (27) Batrachochytrium salamandrivorans'iga (28) ja karpkalade herpesviroosiga, (29) ning järgis meetodit, mille ta oli ette näinud oma 5. aprillil 2017 vastu võetud teadusliku arvamusega loomatervise määruse raames taudide loetlemise ja kategoriseerimise sihtotstarbelise meetodi kohta (30).

(8)

Kuna määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tuleks käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid samuti kohaldada alates nimetatud kuupäevast.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „A-kategooria taud“– loetellu kantud taud, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille suhtes tuleb selle avastamise korral viivitamata võtta likvideerimismeetmeid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a;

2)   „B-kategooria taud“– loetellu kantud taud, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu liidus, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b;

3)   „C-kategooria taud“– loetellu kantud taud, mis on asjakohane mõne liikmesriigi jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada selle levimist liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomase loetellu kantud taudi jaoks olemas likvideerimisprogramm, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis c;

4)   „D-kategooria taud“– loetellu kantud taud, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada selle levikut seoses liitu toomisega või liikmesriikidevahelise liikumisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis d;

5)   „E-kategooria taud“– loetellu kantud taud, mida on liidus vaja seirata, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e.

Artikkel 2

Loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse käesoleva määruse lisa tabelis osutatud loetellu kantud liikide ja liigirühmade puhul esitatud loetellu kantud taudide kategooriate suhtes.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1629, millega muudetakse taudide loetelu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)) II lisas (ELT L 272, 31.10.2018, lk 11).

(3)  EFSA Journal 2017;15(7):4889.

(4)  EFSA Journal 2017;15(8):4959.

(5)  EFSA Journal 2017;15(8):4957.

(6)  EFSA Journal 2017;15(7):4958.

(7)  EFSA Journal 2017;15(7):4892.

(8)  EFSA Journal 2017;15(7):4890.

(9)  EFSA Journal 2017;15(7):4960.

(10)  EFSA Journal 2017;15(7):4948.

(11)  EFSA Journal 2017;15(8):4955.

(12)  EFSA Journal 2017;15(10):4995.

(13)  EFSA Journal 2017;15(7):4947.

(14)  EFSA Journal 2017;15(8):4952.

(15)  EFSA Journal 2017;15(10):4990.

(16)  EFSA Journal 2017;15(10):4992.

(17)  EFSA Journal 2017;15(8):4956.

(18)  EFSA Journal 2017;15(10):4996.

(19)  EFSA Journal 2017;15(10):4994.

(20)  EFSA Journal 2017;15(8):4950.

(21)  EFSA Journal 2017;15(7):4946.

(22)  EFSA Journal 2017;15(7):4888.

(23)  EFSA Journal 2017;15(7):4949.

(24)  EFSA Journal 2017;15(8):4953.

(25)  EFSA Journal 2017;15(8):4954.

(26)  EFSA Journal 2017;15(7):4891.

(27)  EFSA Journal 2017;15(10):4997.

(28)  EFSA Journal 2017;15(11):5071.

(29)  EFSA Journal 2017;15(7):4907.

(30)  EFSA Journal 2017;15(7):4783.

LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD TABEL

Loetellu kantud taudi nimetus

Loetellu kantud taudi kategooria

Loetellu kantud liik

Liik ja liigirühm

Vektorliik

Suu- ja sõrataud

A+D+E

Artiodactyla, Proboscidea

 

Veiste katku viiruse infektsioon

A+D+E

Artiodactyla

 

Rift Valley palaviku viiruse infektsioon

A+D+E

Perissodactyla, Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Hippopotamidae, Moschidae, Proboscidea

Culicidae

Brucella abortus'e, B. melitensis'e ja B. suis'e infektsioon

B+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp., Ovis ssp., Capra ssp.

 

D+E

Artiodactyla, v.a Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp., Ovis ssp., Capra ssp.

E

Perissodactyla, Carnivora, Lagomorpha

Mycobacterium tuberculosis'e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud infektsioon

B+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

D+E

Artiodactyla, v.a Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

E

Mammalia (maismaa)

Marutaudiviiruse infektsioon

B+D+E

Carnivora, Bovidae, Suidae, Equidae, Cervidae, Camelidae

 

E

Chiroptera

Echinococcus multilocularis'e infestatsioon

C+D+E

Canidae

 

Lammaste katarraalse palaviku viiruse (serotüübid 1–24) infektsioon

C+D+E

Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Moschidae, Tragulidae

Culicoides spp.

Epizootilise hemorraagia viiruse infektsioon

D+E

Antilocapridae, Bovidae, Camelidae, Cervidae, Giraffidae, Moschidae, Tragulidae

Culicoides spp.

Põrnatõbi (antraks e Siberi katk)

D+E

Perissodactyla, Artiodactyla, Proboscidea

 

Surra (Trypanosoma evansi)

D+E

Equidae, Artiodactyla

Tabanidae

Ebola viirushaigus

D+E

Ahvilised (inimahvid)

 

Paratuberkuloos

E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp., Ovis ssp., Capra ssp., Camelidae, Cervidae

 

Jaapani entsefaliit

E

Equidae

Culicidae

Lääne-Niiluse palavik

E

Equidae, Aves

Culicidae

Q-palavik

E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp., Ovis ssp., Capra ssp.

 

Nodulaarse dermatiidi viiruse infektsioon

A+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

Verd imevad lülijalgsed

Mycoplasma mycoides subsp. mycoides SC infektsioon (veiste kontagioosne pleuropneumoonia)

A+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp., Syncerus cafer

 

Veiste nakkav rinotrahheiit/nakkav pustuloosne vulvovaginiit

C+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

D+E

Camelidae, Cervidae

Veiste viirusdiarröa

C+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

Veiste genitaalne kampülobakterioos

D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

Trihhomonoos

D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

Veiste enzootiline leukoos

C+D+E

Bison ssp., Bos ssp., Bubalus ssp.

 

Lammaste ja kitsede rõuged

A+D+E

Ovis ssp., Capra ssp.

 

Väikemäletsejaliste katku viiruse infektsioon

A+D+E

Ovis ssp., Capra ssp., Camelidae, Cervidae

 

Kitsede nakkav pleuropneumoonia

A+D+E

Ovis ssp., Capra ssp., Gazella ssp.

 

Jäärade epididümiit (Brucella ovis)

D+E

Ovis ssp., Capra ssp.

 

Hobuste Aafrika katk

A+D+E

Equidae

Culicoides spp.

Burkholderia mallei infektsioon (malleus)

A+D+E

Equidae, Capra ssp., Camelidae

 

Hobuste viirusarteriidi viiruse infektsioon

D+E

Equidae

 

Hobuste infektsioosne aneemia

D+E

Equidae

Tabanidae

Kargtaud

D+E

Equidae

 

Hobuste Venezuela entsefalomüeliit

D+E

Equidae

Culicidae

Hobuste nakkav metriit

D+E

Equidae

 

Hobuste entsefalomüeliit (ida- ja lääne-entsefalomüeliit)

E

Equidae

Culicidae

Sigade klassikaline katk

A+D+E

Suidae, Tayassuidae

 

Sigade Aafrika katk

A+D+E

Suidae

Ornithodoros

Aujeszky haiguse viiruse infektsioon

C+D+E

Suidae

 

Sigade respiratoor-reproduktiivse sündroomi viiruse infektsioon

D+E

Suidae

 

Kõrge patogeensusega linnugripp

A+D+E

Aves

 

Newcastle'i haiguse viiruse infektsioon

A+D+E

Aves

 

Lindude mükoplasmoos (Mycoplasma gallisepticum ja M. meleagridis)

D+E

Gallus gallus, Meleagris gallopavo

 

Salmonella Pullorumi, S. Gallinarumi ja S. arizonae infektsioon

D+E

Gallus gallus, Meleagris gallopavo, Numida meleagris, Coturnix coturnix, Phasianus colchicus, Perdix perdix, Anas spp.

 

Lindude gripi vähepatogeensete viiruste infektsioonid

D+E

Aves

 

Lindude klamüdioos

D+E

Psittaciformes

 

Varroa spp. infestatsioon (varroos)

C+D+E

Apis

 

Aethina tumida (väikse tarumardika) infestatsioon

D+E

Apis, Bombus ssp.

 

Ameerika haudmemädanik

D+E

Apis

 

Tropilaelaps spp. infestatsioon

D+E

Apis

 

Batrachochytrium salamandrivorans'i infektsioon

D+E

Caudata

 

Epizootiline vereloomeelundite nekroos

A+D+E

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), ahven (Perca fluviatilis)

Jämepea (Aristichthys nobilis), kuldkala (Carassius auratus), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix), turb (Leuciscus spp), särg (Rutilus rutilus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca)

Viiruslik hemorraagiline septitseemia

C+D+E

Heeringas (Clupea spp.), piimahven (Coregonus ssp.), harilik haug (Esox lucius), kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus), atlandi tursk (Gadus morhua), idalõhe (Oncorhynchus spp.), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), luts (Onos mustelus), jõeforell (Salmo trutta), harilik kammeljas (Scophthalmus maximus), kilu (Sprattus sprattus), harjus (Thymallus thymallus), kaugida ebapaltus (Paralichthys olivaceus), marmorforell (Salmo marmoratus), järvepaalia (Salvelinus namaycush), huulkala (Labridae spp., merivarblane (Cyclopteridae spp.)

Beluuga tuur (Huso huso), vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii), sterlet (Acipenser ruthenus), sevrjuuga (Acipenser stellatus), atlandi tuur (Acipenser sturio), siberi tuur (Acipenser baerii), jämepea (Aristichthys nobilis), kuldkala (Carassius auratus), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix), turb (Leuciscus spp.), särg (Rutilus rutilus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), aafrika angersäga (Clarias gariepinus), harilik haug (Esox lucius), kärpsägalane (Ictalurus spp.), kass-säga (Ameiurus melas), merihunt (Ictalurus punctatus), panga (Pangasius pangasius), koha (Sander lucioperca), harilik säga (Silurus glanis), harilik huntahven (Dicentrarchus labrax), triipahven (Morone chrysops x Morone saxatilis), harilik kefaal (Mugil cephalus), kotkaskalalane (Sciaenops ocellatus), kotkaskalalane (Argyrosomus regius), hele umbriin (Umbrina cirrosa), tuun (Thunnus spp.), harilik tuun (Thunnus thynnus), valgevööt-kivikoha (Epinephelus aeneus), tume kivikoha (Epinephelus marginatus), senegali merikeel (Solea senegalensis), harilik merikeel (Solea solea), punane besuugo (Pagellus erythrinus), harilik hammasahven (Dentex dentex), kuld-merikoger (Sparus aurata), peitelhammasahven (Diplodus sargus), mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo), suur pagrus (Pagrus major), teravaninaline hammasahven (Diplodus puntazzo), peitelhammasahven (Diplodus vulgaris), harilik pagrus (Pagrus pagrus), kirevahvenlane (Oreochromis), jõeforell (Salvelinus fontinalis), arktika paalia (Salvelinus alpinus)

Nakkuslik vereloomeelundite nekroos

C+D+E

Keta (Oncorhynchus keta), kisutš (Oncorhynchus kisutch), sima e masu (Oncorhynchus masou), vikerforell (Oncorhynchus mykiss), nerka (Oncorhynchus nerka), gorbuuša (Oncorhynchus rhodurus), tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha), atlandi lõhe (Salmo salar), järvepaalia (Salmo namaycush), marmorforell (Salmo marmoratus), jõeforell (Salvelinus fontinalis), arktika paalia (Salvelinus alpinus), kaugida paalia (Salvelinus leucomaenis)

Beluuga tuur (Huso huso), vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii), sterlet (Acipenser ruthenus), sevrjuuga (Acipenser stellatus), atlandi tuur (Acipenser sturio), siberi tuur (Acipenser Baerii), jämepea (Aristichthys nobilis), kuldkala (Carassius auratus), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix), turb (Leuciscus spp.), särg (Rutilus rutilus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), aafrika angersäga (Clarias gariepinus), kärpsägalane (Ictalurus spp.), kass-säga (Ameiurus melas), merihunt (Ictalurus punctatus), panga (Pangasius pangasius), koha (Sander lucioperca), harilik säga (Silurus glanis), hiidlest e paltus (Hippoglossus hippoglossus), lest (Platichthys flesus), atlandi tursk (Gadus morhua), kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), jõevähk (Astacus astacus), signaalvähk (Pacifastacus leniusculus), jõevähklane (Procambarus clarkii)

Lõhilaste nakkusliku aneemia viiruse ülipolümorfse piirkonna (HPR) deletsiooniga tüve põhjustatud infektsioon

C+D+E

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss), Atlandi lõhe (Salmo salar), jõe- ja meriforell (Salmo trutta)

 

Karpkalade herpesviroos

E

Harilik karpkala ja sasaan (Cyprinus carpio)

Kuldkala (Carassius auratus), valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)

Mikrocytos mackini infektsioon

A+D+E

Suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), trompetauster (Ostrea conchaphila) ja söödav auster (Ostrea edulis)

 

Perkinsus marinus'e infektsioon

A+D+E

Suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica)

Euroopa homaar (Homarus gammarus), ronivähilised (Brachyura spp.), Austraalia jõevähk (Cherax destructor), krevetlane (Macrobrachium rosenbergii), langust (Palinurus spp.), samet-ujukrabi (Portunus puber), sametkrabilane (Scylla serrata), viburhännak (Penaeus indicus), jaapani viburhännak (Penaeus japonicus), karamot-viburhännak (Penaeus kerathurus), viburhännaklased (Penaeus stylirostris, Penaeus vannamei)

Bonamia exitiosa infektsioon

C+D+E

Austrid (Ostrea angasi, Ostrea chilensis, Ostrea edulis)

Portugali hiidauster (Crassostrea angulata), suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica)

Bonamia ostreae infektsioon

C+D+E

Austrid (Ostrea angasi, Ostrea chilensis, Ostrea conchaphila, Ostrea denselammellosa, Ostrea edulis, Ostrea puelchana)

Südakarp (Cerastoderma edule), Donax trunculus, liiva-uurikkarp (Mya arenaria), harilik ebaveenuskarp (Mercenaria mercenaria), Meretrix lusoria, veenuskarplane (Ruditapes decussatus), jaapani või filipiini veenuskarplane (Ruditapes philippinarum), Venerupis aurea, kukk-karp (Venerupis pullastra), veenuskarp (Venus verrucosa), suur kammkarp (Pecten maximus)

Marteilia refringens'i infektsioon

C+D+E

Austrid (Ostrea angasi, Ostrea chilensis, Ostrea edulis, Ostrea puelchana)

Südakarp (Cerastoderma edule), Donax trunculus, liiva-uurikkarp (Mya arenaria), harilik ebaveenuskarp (Mercenaria mercenaria), Meretrix lusoria, veenuskarplane (Ruditapes decussatus), jaapani või filipiini veenuskarplane (Ruditapes philippinarum), Venerupis aurea, kukk-karp (Venerupis pullastra), veenuskarp (Venus verrucosa)

Taura sündroomi viiruse infektsioon

A+D+E

Viburhännaklased (Penaeus setiferus, Penaeus stylirostris, Penaeus vannamei)

Atrina spp., tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum), portugali hiidauster (Crassostrea angulata), südakarp (Cerastoderma edule), suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), Donax trunculus, Haliotis discus hannai, tavaline merikõrv (Haliotis tuberculata), harilik ranniklane (Littorina littorea), harilik ebaveenuskarp (Mercenaria mercenaria), Meretrix lusoria, liiva-uurikkarp (Mya arenaria), söödav rannakarp (Mytilus edulis), vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis), kaheksajalg (Octopus vulgaris), söödav auster (Ostrea edulis), suur kammkarp (Pecten maximus), veenuskarplane (Ruditapes decussatus), jaapani või filipiini veenuskarplane (Ruditapes philippinarum), harilik seepia (Sepia officinalis), tiibkodalane (Strombus spp.), Venerupis aurea, kukk-karp (Venerupis pullastra), veenuskarp (Venus verrucosa), euroopa homaar (Homarus gammarus), ronivähilised (Brachyura spp.), austraalia jõevähk (Cherax destructor), krevetlane (Macrobrachium rosenbergii), langust (Palinurus spp.), samet-ujukrabi (Portunus puber), sametkrabilane (Scylla serrata), viburhännak (Penaeus indicus), jaapani viburhännak (Penaeus japonicus), karamot-viburhännak (Penaeus kerathurus)

Krevettide kollapäisuse viiruse infektsioon

A+D+E

Viburhännaklased (Penaeus aztecus, Penaeus duorarum, Penaeus japonicus, Penaeus monodon, Penaeus setiferus, Penaeus stylirostris, Penaeus vannamei)

Atrina spp., tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum), portugali hiidauster (Crassostrea angulata), südakarp (Cerastoderma edule), suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), Donax trunculus, Haliotis discus hannai, tavaline merikõrv (Haliotis tuberculata), harilik ranniklane (Littorina littorea), harilik ebaveenuskarp (Mercenaria mercenaria), Meretrix lusoria, liiva-uurikkarp (Mya arenaria), söödav rannakarp (Mytilus edulis), vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis), kaheksajalg (Octopus vulgaris), söödav auster (Ostrea edulis), suur kammkarp (Pecten maximus), veenuskarplane (Ruditapes decussatus), jaapani või filipiini veenuskarplane (Ruditapes philippinarum), harilik seepia (Sepia officinalis), tiibkodalane (Strombus spp.), Venerupis aurea, kukk-karp (Venerupis pullastra), veenuskarp (Venus verrucosa)

Valgelaiksuse sündroomi viiruse infektsioon

C+D+E

Kõik seltsi Decapoda kuuluvad koorikloomad

Atrina spp., tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum), portugali hiidauster (Crassostrea angulata), südakarp (Cerastoderma edule), suur hiidauster (Crassostrea gigas), virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), Donax trunculus, Haliotis discus hannai, tavaline merikõrv (Haliotis tuberculata), harilik ranniklane (Littorina littorea), harilik ebaveenuskarp (Mercenaria mercenaria), Meretrix lusoria, liiva-uurikkarp (Mya arenaria), söödav rannakarp (Mytilus edulis), vahemere rannakarp (Mytilus galloprovincialis), kaheksajalg (Octopus vulgaris), söödav auster (Ostrea edulis), suur kammkarp (Pecten maximus), veenuskarplane (Ruditapes decussatus), jaapani või filipiini veenuskarplane (Ruditapes philippinarum), harilik seepia (Sepia officinalis), tiibkodalane (Strombus spp.), Venerupis aurea, kukk-karp (Venerupis pullastra), veenuskarp (Venus verrucosa)

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/30

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1883,

3. detsember 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 468/2010, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ELi nimekiri

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, (1) eriti selle artiklit 30,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 V peatükis on sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga („ETR-kalapüük“) tegelevate laevade kindlaksmääramise kord, samuti selliste laevade ELi nimekirja koostamise kord. Kõnealuse määruse artiklis 37 on sätestatud sellisesse nimekirja kantud kalalaevade suhtes võetavad meetmed.

(2)

Liidu nimekiri kehtestati komisjoni määrusega (EL) nr 468/2010 (2) ning seejärel muudeti nimekirja komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 724/2011, (3) (EL) nr 1234/2012, (4) (EL) nr 672/2013, (5) (EL) nr 137/2014, (6) (EL) 2015/1296, (7) (EL) 2016/1852 (8) ja (EL) 2017/2178 (9).

(3)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 30 lõike 1 kohaselt tuleb piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastuvõetud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevad kanda ka liidu nimekirja.

(4)

Kõik piirkondlikud kalandusorganisatsioonid näevad ette ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirjade koostamise ja korrapärase ajakohastamise vastavalt nende asjakohastele eeskirjadele (10).

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 30 ajakohastab komisjon ELi nimekirja pärast seda, kui on saanud piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt nende laevade nimekirja, mis eeldatavalt või tõendatult tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga. Kuna komisjon on saanud uued nimekirjad piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt, tuleks liidu nimekiri nüüd ajakohastada.

(6)

Arvestades asjaolu, et üks ja sama laev võib olla kantud nimekirja eri nimede ja/või lipuriikide all sõltuvalt sellest, millal lisati laev piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirja, peaks liidu ajakohastatud nimekiri sisaldama vastavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt kindlaks tehtud eri nimesid ja/või lipuriike.

(7)

Laevad Itziar II (11) ja Tchaw, (12) mis on praegu liidu nimekirjas, on välja jäetud Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) kehtestatud nimekirjast, kuna need laevad on kasutuselt kõrvaldatud. Need laevad tuleks jätta välja liidu nimekirjast, hoolimata asjaolust, et need ei ole veel välja jäetud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) kehtestatud nimekirjast.

(8)

Laev Xin Shi Ji 16, (13) mis on praegu liidu nimekirjas, on välja jäetud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) kehtestatud nimekirjast vastavalt kõnealuse piirkondliku kalandusorganisatsiooni resolutsioonile C-15–01. See laev tuleks seega liidu nimekirjast välja jätta, hoolimata asjaolust, et see ei ole veel välja jäetud Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kehtestatud nimekirjast.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 468/2010 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 468/2010 lisa B osa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2)  ELT L 131, 29.5.2010, lk 22.

(3)  ELT L 194, 26.7.2011, lk 14.

(4)  ELT L 350, 20.12.2012, lk 38.

(5)  ELT L 193, 16.7.2013, lk 6.

(6)  ELT L 43, 13.2.2014, lk 47.

(7)  ELT L 199, 29.7.2015, lk 12.

(8)  ELT L 284, 20.10.2016, lk 5.

(9)  ELT L 307, 23.11.2017, lk 14.

(10)  Viimased ajakohastamised: Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR): Mittelepinguosaliste ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri, mis võeti vastu CCAMLR 37. aastakoosolekul 22. oktoobril – 2. novembril 2018; Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM): ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu 41. istungjärgul 16.–20. oktoobril 2017; Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC): 2017. aasta nimekiri võeti vastu IATTC 93. koosolekul 24. augustil ja 27.–30. augustil 2018; Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT): 2017. aasta ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu komisjoni 25. koosolekul 14.–21. novembril 2017; India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC): IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade 2018. aasta nimekiri kiideti heaks IOTC 22. istungjärgul 21.–25. mail 2018; Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO): NAFO ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu 40. aastakoosolekul 17.–21. septembril 2018; Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC): ETR-kalapüügi B nimekiri AM 2017-18 võeti vastu 36. aastakoosolekul 13.–17. novembril 2017; Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon (NPFC): NPFC ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu komisjoni 4. koosolekul 3.–5. juulil 2018; Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO): SEAFO ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu komisjoni 14. aastakoosolekul 27.–30. novembril 2017; India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (SIOFA): SIOFA ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri võeti vastu osapoolte 5. koosolekul 25.–29. juunil 2018; Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO): ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade 2018. aasta nimekiri võeti vastu komisjoni 6. koosolekul 30. jaanuaril – 3. veebruaril 2018; Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC): WCPFC ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri, mida kohaldatakse alates 7. veebruarist 2018, võeti vastu komisjoni 14. korralisel istungjärgul 3.–7. detsembril 2017.

(11)  Laeva IMO number: 6803961.

(12)  Laeva IMO number: 6818930.

(13)  Viited piirkondlikule kalandusorganisatsioonile: 20140001 [ICCAT] ja 15579 [IATTC].

LISA

Laeva IMO (1) identifitseerimisnumber / viide piirkondlikule kalandusorganisatsioonile

Laeva nimi (2)

Lipuriik või lipupiirkond (2)

Piirkondlik kalandusorganisatsioon (2), mille nimekirjas laev on

20150046 [ICCAT]

ABUNDANT 1 (eelmine nimi ICCATi andmetel: YI HONG 6; eelmine nimi IOTC andmetel: YI HONG 06)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150042 [ICCAT]

ABUNDANT 12 (eelmine nimi: YI HONG 106)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150044 [ICCAT]

ABUNDANT 3 (eelmine nimi: YI HONG 16)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20170013 [ICCAT]

ABUNDANT 6 (eelmine nimi: YI HONG 86)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150043 [ICCAT]

ABUNDANT 9 (eelmine nimi: YI HONG 116)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20060010 [ICCAT]

ACROS No. 2

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Honduras)

ICCAT, GFCM

20060009 [ICCAT]

ACROS No. 3

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Honduras)

ICCAT, GFCM

Ei kohaldata.

AL'AMIR MUHAMMAD

Egiptus

GFCM

7306570

ALBORAN II (eelmine nimi NAFO, NEAFC andmetel: WHITE ENTERPRISE; eelmine nimi SEAFO, GFCMi andmetel: WHITE, ENTERPRISE, ENXEMBRE, ATALAYA, REDA IV, ATALAYA DEL SUR)

Teadmata [NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel], Panama [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel: Panama, Saint Kitts ja Nevis)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

7036345

AMORINN (eelmised nimed CCAMLRi, GFCMi andmetel: ICEBERG II, LOME, NOEMI)

Teadmata [CCAMLRi, GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Togo, Belize)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

7236634

ANTONY (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: URGORA, ATLANTIC OJI MARU No. 33, OJI MARU No. 33)

Teadmata [CCAMLRi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Indoneesia, Belize, Panama, Honduras, Venezuela)

CCAMLR, SEAFO

2015001 [ICCAT]

ANEKA 228

Teadmata

IOTC, ICCAT

2015002 [ICCAT]

ANEKA 228; KM.

Teadmata

IOTC, ICCAT

7322897/20150024 [ICCAT]

ASIAN WARRIOR [CCAMLRi, SEAFO andmetel], KUNLUN [ICCATi, IOTC andmetel], HUANG HE 22 [GFCMi andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: KUNLUN, TAISHAN, CHANG BAI, HONGSHUI, HUANG HE 22, SIMA QIAN BARU 22, CORVUS, GALAXY, INA MAKA, BLACK MOON, RED MOON, EOLO, THULE, MAGNUS, DORITA; eelmine nimi ICCATi, IOTC andmetel: TAISHAN; eelmised nimed GFCMi andmetel: SIMA QIAN BARU 22, DORITA, MAGNUS, THULE, EOLO, RED MOON, BLACK MOON, INA MAKA, GALAXY, CORVUS)

Saint Vincent ja Grenadiinid [CCAMLRi andmetel], Ekvatoriaal-Guinea [ICCATi, IOTC andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Indoneesia, Tansaania, Põhja-Korea (DPRK), Panama, Sierra Leone, Ekvatoriaal-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Uruguay)

CCAMLR, SEAFO, GFCM, IOTC, ICCAT

9042001 [CCAMLR, SEAFO, GFCM]/90420011 [IOTC]/20150047 [ICCAT]

ATLANTIC WIND [CCAMLRi, SEAFO andmetel], SHAANXI HENAN 33 [GFCMi andmetel], YONGDING [ICCATi, IOTC andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: ZEMOUR 2, LUAMPA, YONGDING, JIANGFENG, CHENGDU, SHAANXI HENAN 33, XIONG NU BARU 33, DRACO I, LIBERTY, CHILBO SAN 33, HAMMER, SEO YANG No. 88, CARRAN; eelmised nimed GFCMi andmetel: XIONG NU BARU 33, LIBERTY, CHILBO SAN 33, HAMMER, CARRAN, DRACO-1; eelmine nimi ICCATi, IOTC andmetel: JIANGFENG)

Teadmata [CCAMLRi andmetel], Ekvatoriaal-Guinea [ICCATi ja IOTC andmetel], Tansaania [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Tansaania, Ekvatoriaal-Guinea, Indoneesia, Tansaania, Kambodža, Panama, Sierra Leone, Põhja-Korea (DPRK), Togo, Korea Vabariik, Uruguay)

CCAMLR, SEAFO, GFCM, IOTC, ICCAT

9037537

BAROON [CCAMLRi, SEAFO andmetel], LANA [GFCMi andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: LANA, ZEUS, TRITON I; eelmised nimed GFCMi andmetel: ZEUS, TRITON-1, KINSHO MARU No. 18)

Tansaania [CCAMLRi, SEAFO andmetel], teadmata [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Nigeeria, Mongoolia, Togo, Sierra Leone)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

2017003 [ICCAT]

BENAIAH

India

IOTC, ICCAT

2017004 [ICCAT]

BEO HINGIS

India

IOTC, ICCAT

12290 [IATTC]/20110011 [ICCAT]

BHASKARA No. 10

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC, ICCATi andmetel: Indoneesia)

IATTC, ICCAT, GFCM

12291 [IATTC]/20110012 [ICCAT]

BHASKARA No. 9

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC, ICCATi andmetel: Indoneesia)

IATTC, ICCAT, GFCM

20060001 [ICCAT]

BIGEYE

Teadmata

ICCAT, GFCM

20040005 [ICCAT]

BRAVO

Teadmata

ICCAT, GFCM

9407 [IATTC]/20110013 [ICCAT]

CAMELOT

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC andmetel: Belize)

IATTC, ICCAT, GFCM

7330399

CAPE FLOWER (eelmine nimi NEAFC, SEAFO andmetel: CAPE WRATH II)

Boliivia (viimased teadaolevad lipuriigid NEAFC, SEAFO andmetel: Sao Tome ja Principe, Lõuna-Aafrika, Panama, Kanada)

NEAFC, SEAFO

2017005 [ICCAT]

CARMAL MATHA

India

IOTC, ICCAT

71 [IOTC]

CHAICHANACHOKE 8

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid: Djibouti, Tai)

IOTC

72 [IOTC]

CHAINAVEE 54

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid: Djibouti, Tai)

IOTC

73 [IOTC]

CHAINAVEE 55

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid: Djibouti, Tai)

IOTC

6622642

CHALLENGE (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: PERSEVERANCE, MILA; eelmised nimed GFCMi andmetel: MILA, ISLA, MONTANA CLARA, PERSEVERANCE)

Teadmata [CCAMLRi andmetel], Panama [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Panama, Ekvatoriaal-Guinea, Ühendkuningriik

CCAMLR, SEAFO, GFCM

20150003 [ICCAT]

CHI TONG

Teadmata

IOTC, ICCAT

125 [IATTC]/20110014 [ICCAT]

CHIA HAO No. 66

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC andmetel: Belize; viimane teadaolev lipuriik IATTC andmetel: Belize, Ekvatoriaal-Guinea)

IATTC, ICCAT, GFCM

7913622

DAMANZAIHAO (eelmine nimi: LAFAYETTE)

Peruu (viimane teadaolev lipuriik: Venemaa)

SPRFMO

20080001 [ICCAT]

DANIAA (eelmine nimi: CARLOS)

Teadmata [ICCAT andmetel], Guinea [GFCMi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik ICCATi andmetel: Guinea)

ICCAT, GFCM

2017006 [ICCAT]

DIGNAMOL 1

India

IOTC, ICCAT

6163 [IATTC]/20130005 [ICCAT]

DRAGON III

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC andmetel: Kambodža)

IATTC, ICCAT, GFCM

2017007 [ICCAT]

EPHRAEEM

India

IOTC, ICCAT

8604668

EROS DOS (eelmine nimi: FURABOLOS)

Teadmata [NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel], Panama [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel: Panama, Seišellid)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

20150004 [ICCAT]

FU HSIANG FA 18

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150005 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 01

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150006 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 02

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150007 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 06

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150008 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 08

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150009 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 09

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150010 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 11

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150011 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 13

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150012 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 17

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150013 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 20

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150014 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 21

Teadmata

IOTC, ICCAT

20130003 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 21 [ICCATi, IOTC andmetel], FU HSIANG FA [GFCMi andmetel]

Teadmata

IOTC, ICCAT, GFCM

20150015 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 23

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150016 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 26

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150017 [ICCAT]

FU HSIANG FA No. 30

Teadmata

IOTC, ICCAT

7355662/20130001 [ICCAT]/M-01432 [WCPFC]

FU LIEN No. 1

Teadmata [WCPFC andmetel], Teadmata/Gruusia [ICCATi andmetel], Gruusia [GFSMi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik WCPFC, ICCATi andmetel: Gruusia)

WCPFC, ICCAT, GFCM

20130004 [ICCAT]

FULL RICH

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IOTC andmetel: Belize)

IOTC, ICCAT, GFCM

20080005 [ICCAT]

GALA I (eelmised nimed: MANARA II, ROAGAN)

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid ICCATi andmetel: Liibüa, Mani saar)

ICCAT, GFCM

6591 [IATTC]/20130006 [ICCAT]

GOIDAU RUEY No. 1 (eelmised nimed IATTC, ICCAT andmetel: GOIDAU RUEY 1)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Panama)

IATTC, ICCAT, GFCM

7020126

GOOD HOPE (eelmine nimi CCAMLRi andmetel: TOTO; eelmised nimed GFCMi andmetel: TOTO, SEA RANGER V)

Nigeeria

CCAMLR, SEAFO, GFCM

6719419 [NEAFC, SEAFO]/6714919 [NAFO]

GORILERO (eelmine nimi: GRAN SOL)

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid GFCMi, NAFO, NEAFC andmetel: Sierra Leone, Panama)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

2009003 [ICCAT]

GUNUAR MELYAN 21

Teadmata

IOTC, ICCAT, GFCM

13 [NPFC]

HAI DA 705

Teadmata

NPFC

6607666

HAI LUNG [CCAMLRi andmetel], RAY [NEAFC, GFCMi andmetel], RAY/YELE [SEAFO andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: YELE, RAY, KILY, CONSTANT, TROPIC, ISLA GRACIOSA; eelmised nimed NEAFC andmetel: KILLY, TROPIC, ISLA GRACIOSA, CONSTANT; eelmised nimed SEAFO andmetel: KILLY, TROPICS, ISLA, GRACIOSA, CONSTANT; eelmised nimed GFCMi andmetel: KILLY, TROPIC, CONSTANT, ISLA RACIOSA)

Teadmata [CCAMLRi andmetel], Belize [NEAFC andmetel], Belize / Sierra Leone [SEAFO andmetel], Belize/Teadmata [GFCMi andmetel) (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Sierra Leone, Belize, Ekvatoriaal-Guinea, Lõuna-Aafrika; viimased teadaolevad lipuriigid NEAFC andmetel: Lõuna-Aafrika, Ekvatoriaal-Guinea, Mongoolia) viimased teadaolevad lipuriigid GFCMi andmetel: Belize, Mongoolia, Ekvatoriaal-Guinea, Lõuna-Aafrika)

CCAMLR, NEAFC, SEAFO, GFCM

7322926

HEAVY SEA (eelmine nimi CCAMLRi andmetel: DUERO, JULIUS, KETA, SHERPA UNO; eelmised nimed GFCMi andmetel: DUERO, KETA, SHERPA UNO)

Teadmata [CCAMLRi andmetel], Panama [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Panama, Saint Kitts ja Nevis, Belize)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

20150018 [ICCAT]

HOOM XIANG 101

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Malaisia)

IOTC, ICCAT

20150019 [ICCAT]

HOOM XIANG 103

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Malaisia)

IOTC, ICCAT

20150020 [ICCAT]

HOOM XIANG 105

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Malaisia)

IOTC, ICCAT

20100004 [ICCAT]

HOOM XIANG II [ICCATi, IOTC andmetel], HOOM XIANG 11 [GFCMi, ICCATi andmetel]

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik ICCATi, IOTC andmetel: Malaisia)

IOTC, ICCAT, GFCM

7332218

IANNIS 1 [NEAFC andmetel], IANNIS I [GFCMi, NAFO, SEAFO andmetel] (eelmised nimed GFCMi andmetel: MOANA MAR, CANOS DE MECA)

Teadmata [NEAFC, NAFO, SEAFO andmetel], Panama/Teadmata [GFCMi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel: Panama)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

9505 [IATTC]/20130007 [ICCAT]

JYI LIH 88

Teadmata

IATTC, ICCAT, GFCM

20150021 [ICCAT]

KIM SENG DENG 3

Boliivia [IOTC andmetel], Teadmata [ICCATi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik ICCAT andmetel: Boliivia)

IOTC, ICCAT

2017008 [ICCAT]

KING JESUS

India

IOTC, ICCAT

7905443

KOOSHKA 4 (eelmine nimi GFCMi andmetel: EGUZKIA)

Iraan

CCAMLR, SEAFO, GFCM

20150022 [ICCAT]

KUANG HSING 127

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150023 [ICCAT]

KUANG HSING 196

Teadmata

IOTC, ICCAT

7325746

LABIKO [NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel], MAINE [GFCMi andmetel] (eelmised nimed SEAFO andmetel: MAINE, CLAUDE MOINIER, CHEVALIER D'ASSAS; eelmine nimi NAFO, NEAFC andmetel: MAINE; eelmised nimed GFCMi andmetel: MAPOSA NOVENO, GUINESPA I)

Teadmata [NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel], Guinea [GFCMi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik NAFO, NEAFC andmetel: Guinea)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

1 [NPFC]

LIAO YUAN YU 071

Teadmata

NPFC

2 [NPFC]

LIAO YUAN YU 072

Teadmata

NPFC

3 [NPFC]

LIAO YUAN YU 9

Teadmata

NPFC

20060007 [ICCAT]

LILA No. 10

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Panama)

ICCAT, GFCM

7388267

LIMPOPO (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: ROSS, ALOS, LENA, CAP GEORGE; eelmised nimed GFCMi andmetel: ROSS, ALOS, LENA, CAP GEORGE, CONBAROYA, TERCERO)

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Togo, Ghana, Seišellid, Prantsusmaa; viimased teadaolevad lipuriigid GFCMi andmetel: Togo, Ghana, Seišellid)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

14 [NPFC]

LU RONG YU 1189

Teadmata

NPFC

24 [NPFC]

LU RONG YU 612

Teadmata

NPFC

17 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 101

Teadmata

NPFC

18 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 102

Teadmata

NPFC

19 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 103

Teadmata

NPFC

20 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 105

Teadmata

NPFC

21 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 106

Teadmata

NPFC

22 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 108

Teadmata

NPFC

23 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 109

Teadmata

NPFC

25 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 787

Teadmata

NPFC

27 [NPFC]

LU RONG YUAN YU 797

Teadmata

NPFC

26 [NPFC]

LU RONG YUAN YU YUN 958

Teadmata

NPFC

20150025 [ICCAT]

MAAN YIH HSING

Teadmata

IOTC, ICCAT

20040007 [ICCAT]

MADURA 2

Teadmata

ICCAT, GFCM

20040008 [ICCAT]

MADURA 3

Teadmata

ICCAT, GFCM

20060002 [ICCAT]

MARIA

Teadmata

ICCAT, GFCM

20060005 [ICCAT]

MELILLA No. 101

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Panama)

ICCAT, GFCM

20060004 [ICCAT]

MELILLA No. 103

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Panama)

ICCAT, GFCM

7385174

MURTOSA

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik NAFO, NEAFC, SEAFO andmetel: Togo; viimased teadaolevad lipuriigid GFCMi andmetel: Togo, Portugal)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

9009918

MYS MARII

Venemaa

SPRFMO

M-00545 [WCPFC]/14613 [IATTC]/C-00545, 20110003 [ICCAT]

NEPTUNE

Teadmata [WCPFC andmetel], Gruusia [IATTC, GFCMi andmetel], Gruusia/Teadmata [ICCATi andmetel] (viimane teadaolev lipuriik WCPFC, ICCATi andmetel: Gruusia)

IATTC, ICCAT, WCPFC, GFCM

20160001 [ICCAT]

NEW BAI I No. 168 (eelmine nimi: SAMUDERA)

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid: Libeeria, Indoneesia)

ICCAT

20060003 [ICCAT]

No. 101 GLORIA (eelmine nimi: GOLDEN LAKE)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Panama)

ICCAT, GFCM

20060008 [ICCAT]

No. 2 CHOYU

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Honduras)

ICCAT, GFCM

20060011 [ICCAT]

No. 3 CHOYU

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Honduras)

ICCAT, GFCM

8808903

NORTHERN WARRIOR (eelmine nimi CCAMLRi andmetel: MILLENNIUM, SIP 3)

Angola [CCAMLRi, SEAFO andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Curaçao, Hollandi Antillid, Lõuna-Aafrika, Belize, Maroko)

CCAMLR, SEAFO

20040006 [ICCAT]

OCEAN DIAMOND

Teadmata

ICCAT, GFCM

7826233/20090001 [ICCAT]

OCEAN LION

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Ekvatoriaal-Guinea)

IOTC, ICCAT, GFCM

7816472

OKAPI MARTA

Belize

GFCM

11369 [IATTC]/20130008 [ICCAT]

ORCA

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Belize)

IATTC, ICCAT, GFCM

20060012 [ICCAT]

ORIENTE No. 7

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Honduras)

ICCAT, GFCM

5062479

PERLON (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: CHERNE, BIGARO, HOKING, SARGO, LUGALPESCA; eelmised nimed GFCMi andmetel: CHERNE, SARGO, HOKING, BIGARO, UGALPESCA)

Teadmata [CCAMLRi, GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi, GFCMi andmetel: Mongoolia, Togo, Uruguay)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

9319856/20150033 [ICCAT]

PESCACISNE 1/PESCACISNE 2 [CCAMLRi andmetel], ZEMOUR 1 [SEAFO andmetel], SONGHUA [ICCATi, IOTC andmetel], HUIQUAN/WUTAISHAN ANHUI 44 [GFCMi andmetel], (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: ZEMOUR 1, KADEI, SONGHUA, YUNNAN, NIHEWAN, HUIQUAN, WUTAISHAN ANHUI 44, YANGZI HUA 44, TROSKY, PALOMA V; eelmine nimi SEAFO andmetel: SONGHUA; eelmine nimi ICCATi, IOTC andmetel: YUNNAN; eelmised nimed GFCMi andmetel: WUTAOSHAN ANHUI 44, YANGZI HUA 44, TROSKY, PALOMA V, JIAN YUAN)

Teadmata [CCAMLRi, IOTC andmetel], Mauritaania [SEAFO andmetel], Tansaania/Teadmata [GFCMi andmetel], Teadmata / Ekvatoriaal-Guinea [ICCAT andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Mauritaania, Ekvatoriaal-Guinea, Indoneesia, Tansaania, Mongoolia, Kambodža, Namiibia, Uruguay; viimane teadaolev lipuriik ICCATi, IOTC andmetel: Ekvatoriaal-Guinea)

CCAMLR, SEAFO, GFCM, ICCAT, IOTC

95 [IATTC]/20130009 [ICCAT]

REYMAR 6

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Belize)

IATTC, ICCAT, GFCM

2017009 [ICCAT]

SACRED HEART

India

IOTC, ICCAT

20130013 [ICCAT]

SAMUDERA PASIFIK No. 18 (eelmised nimed ICCATi andmetel: KAWIL No. 03, LADY VI-T-III)

Indoneesia

ICCAT, GFCM

20150026 [ICCAT]

SAMUDERA PERKASA 11

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150027 [ICCAT]

SAMUDRA PERKASA 12 [IOTC andmetel], SAMUDERA PERKASA 12 [ICCATi andmetel]

Teadmata

IOTC, ICCAT

7424891

SEA URCHIN [CCAMLRi andmetel], ALDABRA [GFCMi, SEAFO andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: ALDABRA, OMOA I; eelmine nimi GFCMi andmetel: OMOA I)

Gambia [CCAMLRi andmetel], Tansaania [GFCMi andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Tansaania, Honduras)

CCAMLR, SEAFO, GFCM

20170010 [ICCAT]

SHALOM

India

IOTC, ICCAT

20080004 [ICCAT]

SHARON 1 (eelmine nimi GFCMi andmetel: MANARA I, POSEIDON; eelmised nimed ICCATi andmetel: MANARA 1, POSEIDON)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik GFCMi andmetel: Liibüa; viimased teadaolevad lipuriigid ICCAT andmetel: Liibüa, Ühendkuningriik)

ICCAT, GFCM

20170014 [ICCAT]

SHENG JI QUN 3

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150028 [ICCAT]

SHUEN SIANG

Teadmata

IOTC, ICCAT

20170015 [ICCAT]

SHUN LAI (eelmine nimi: HSIN JYI WANG No. 6)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150029 [ICCAT]

SIN SHUN FA 6

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150030 [ICCAT]

SIN SHUN FA 67

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150031 [ICCAT]

SIN SHUN FA 8

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150032 [ICCAT]

SIN SHUN FA 9

Teadmata

IOTC, ICCAT

20050001 [ICCAT]

SOUTHERN STAR 136 (eelmine nimi: HSIANG CHANG)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Saint Vincent ja Grenadiinid)

ICCAT, GFCM

20150034 [ICCAT]

SRI FU FA 168

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150035 [ICCAT]

SRI FU FA 18

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150036 [ICCAT]

SRI FU FA 188

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150037 [ICCAT]

SRI FU FA 189

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150038 [ICCAT]

SRI FU FA 286

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150039 [ICCAT]

SRI FU FA 67

Teadmata

IOTC, ICCAT

20150040 [ICCAT]

SRI FU FA 888

Teadmata

IOTC, ICCAT

8514772

STS-50 [CCAMLRi andmetel], AYADA [SEAFO andmetel] (eelmised nimed CCAMLRi andmetel: AYDA, SEA BREEZE, ANDREY DOLGOV, STD No. 2, SUN TAI No. 2, SHINSEI MARU No. 2)

Togo [CCAMLRi, SEAFO andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid CCAMLRi andmetel: Kambodža, Korea Vabariik, Filipiinid, Jaapan, Namiibia)

CCAMLR, SEAFO

74 [IOTC]

SUPPHERMNAVEE 21

Teadmata (viimased teadaolevad lipuriigid: Djibouti, Tai)

IOTC

9405 [IATTC]/20130010 [ICCAT]

TA FU 1

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC andmetel: Belize)

IATTC, ICCAT, GFCM

9179359

TAVRIDA (eelmine nimi: AURORA, PACIFIC CONQUEROR)

Venemaa (viimane teadaolev lipuriik: Peruu)

SPRFMO

13568 [IATTC]/20130011 [ICCAT]

TCHING YE No. 6 (eelmine nimi ICCATi andmetel: EL DIRIA I)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik IATTC, GFCMi andmetel: Belize; viimased teadaolevad lipuriigid ICCATi andmetel: Belize, Costa Rica)

IATTC, ICCAT, GFCM

20150041 [ICCAT]

TIAN LUNG No.12

Teadmata

IOTC, ICCAT

7321374

TRINITY [NEAFC, NAFO, SEAFO andmetel], TRINITY/YUCATAN BASIN [GFCMi andmetel] (eelmised nimed NAFO andmetel: YUCUTAN BASIN, ENXEMBRE, FONTE NOVA, JAWHARA; eelmised nimed NEAFC andmetel: ENXEMBRE, YUCUTAN BASIN, FONTENOVA, JAWHARA; eelmised nimed SEAFO andmetel: YUCUTAN BASIN, FONTE NOVA, JAWHARA; eelmised nimed GFCMi andmetel: YUCATAN BASIN, EXEMBRE/ENXEMBRE, FONTENOVA, JAWHARA)

Teadmata [NAFO, NEAFC andmetel], Ghana [GFCMi, SEAFO andmetel] (viimased teadaolevad lipuriigid NAFO andmetel: Ghana, Panama; viimased teadaolevad lipuriigid NEAFC andmetel: Ghana, Panama, Maroko)

NEAFC, NAFO, SEAFO, GFCM

20170011 [ICCAT]

VACHANAM

India

IOTC, ICCAT

8994295/129 [IATTC]/20130012 [ICCAT]

WEN TENG No. 688/MAHKOIA ABADI No. 196 [IATTC, GFCMi andmetel], WEN TENG No. 688 [ICCATi andmetel] (eelmine nimi ICCATi andmetel: MAHKOIA ABADI No. 196)

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Belize)

IATTC, ICCAT, GFCM

20170012 [ICCAT]

WISDOM

India

IOTC, ICCAT

7637527

WISDOM SEA REEFER

Honduras

IOTC

20150045 [ICCAT]

YI HONG 3

Teadmata

IOTC, ICCAT

20130002 [ICCAT]

YU FONG 168

Hiina Taipei [GFCMi ICCAT andmetel] Teadmata [WCPFC andmetel] (viimane teadaolev lipuriik WCPFC andmetel: Hiina Taipei)

WCPFC, ICCAT, GFCM

20150048 [ICCAT]

YU FONG 168

Teadmata

IOTC, ICCAT

2009002 [ICCAT]

YU MAAN WON

Teadmata (viimane teadaolev lipuriik: Gruusia)

IOTC, ICCAT, GFCM

20170016 [ICCAT]

YUTUNA 3 (eelmine nimi: HUNG SHENG No. 166)

Teadmata

IOTC, ICCAT

20170017 [ICCAT]

YUTUNA No.1

Teadmata

IOTC, ICCAT

15 [NPFC]

ZHE LING YU LENG 90055

Teadmata

NPFC

16 [NPFC]

ZHE LING YU LENG 905

Teadmata

NPFC

4 [NPFC]

ZHOU YU 651

Teadmata

NPFC

5 [NPFC]

ZHOU YU 652

Teadmata

NPFC

6 [NPFC]

ZHOU YU 653

Teadmata

NPFC

7 [NPFC]

ZHOU YU 656

Teadmata

NPFC

8 [NPFC]

ZHOU YU 657

Teadmata

NPFC

9 [NPFC]

ZHOU YU 658

Teadmata

NPFC

10 [NPFC]

ZHOU YU 659

Teadmata

NPFC

11 [NPFC]

ZHOU YU 660

Teadmata

NPFC

12 [NPFC]

ZHOU YU 661

Teadmata

NPFC

(1)  Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

(2)  Lisateabe saamiseks vaadake piirkondlike kalandusorganisatsioonide veebisaite.

OTSUSED

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/41

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/1884,

3. detsember 2018,

millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 12. augustil 2010 vastu otsuse 2010/452/ÜVJP, (1) millega pikendati nõukogu ühismeetmega 2008/736/ÜVJP (2) loodud Euroopa Liidu vaatlusmissiooni Gruusias (EUMM Georgia).

(2)

Nõukogu võttis 12. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2238, (3) millega pikendati EUMM Georgia volitusi kuni 14. detsembrini 2018 ja nähti ette lähtesumma kuni 14. detsembrini 2017.

(3)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2263, (4) millega nähti ette lähtesumma kuni 14. detsembrini 2018.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee soovitas pärast 2018. aasta strateegilist läbivaatamist pikendada EUMM Georgia volitusi kuni 14. detsembrini 2020.

(5)

Otsust 2010/452/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(6)

EUMM Georgia viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/452/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Missiooni tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 15. detsembrist 2018 kuni 14. detsembrini 2020 on 38 200 000 eurot.“

2)

Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega:

„See kehtib kuni 14. detsembrini 2020.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 2018.

Brüssel, 3. detsember 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

N. HOFER

(1)  Nõukogu 12. augusti 2010. aasta otsus 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43).

(2)  Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühismeede 2008/736/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias, EUMM Georgia (ELT L 248, 17.9.2008, lk 26).

(3)  Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2238, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 337, 13.12.2016, lk 15).

(4)  Nõukogu 7. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2263, millega muudetakse otsust 2010/452/ÜVJP Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 324, 8.12.2017, lk 51).

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/43

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2018/1885,

30. november 2018,

millega muudetakse otsust 96/566/Euratom, EÜ, millega antakse Soomele luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7840 all)

(Ainult soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 3 teist taanet,

olles konsulteerinud omavahendite nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 379 lõike 2 alusel võib Soome seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata nimetatud direktiivi X lisa B osa punktis 2 loetletud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 9 ja 10 loetletud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsusega 96/566/Euratom, EÜ (3) anti Soomele luba muu hulgas kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktides 2, 9 ja 10 osutatud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste, teatavate maa võõrandamiste ning reisijateveo puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)

26. aprilli 2018. aasta kirjas taotles Soome komisjonilt luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktides 2, 9 ja 10 osutatud vabakutseliste teenuste, uute ehitiste või ehitiste aluse maa võõrandamise, ehitusmaa võõrandamise ning reisijateveo puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel kindlat protsendimäära vahebaasist. Soome on tõendanud, et vahebaasi suhtes kohaldatavad protsendimäärad on püsinud aastatel 2014–2016 (punktid 2 ja 10) ning aastatel 2012–2016 (punkt 9) stabiilsena. Luba kasutada kõnealuste tehingute puhul kindlaid protsendimäärasid vähendaks veelgi käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisega kaasnevat halduskoormust. Seetõttu tuleks Soomele anda luba kasutada vabakutseliste teenuste, uute ehitiste või ehitiste aluse maa võõrandamise, ehitusmaa võõrandamise ning reisijateveo puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel kindlat protsendimäära.

(4)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane loa kohaldatavust ajaliselt piirata.

(5)

Seepärast tuleks otsust 96/566/Euratom, EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 96/566/Euratom, EÜ lisatakse artiklid 2a, 2b ja 2c:

„Artikkel 2a

Erandina käesoleva otsuse artikli 2 lõikest 1 lubatakse Soomel käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (*1) X lisa B osa punktis 2 osutatud tehingute puhul kasutada protsendimäära 0,0002 % vahebaasist.

Artikkel 2b

Erandina käesoleva otsuse artikli 2 lõikest 2 lubatakse Soomel käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 9 osutatud tehingute puhul kasutada protsendimäära 0,53 % vahebaasist.

Artikkel 2c

Erandina käesoleva otsuse artikli 2 lõikest 3 lubatakse Soomel käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 osutatud tehingute puhul kasutada protsendimäära 0,11 % vahebaasist.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 30. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1)  EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(3)  Komisjoni 11. septembri 1996. aasta otsus 96/566/Euratom, EÜ, millega lubatakse Soomel jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (EÜT L 247, 28.9.1996, lk 43).

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/45

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2018/1886,

30. november 2018,

millega muudetakse otsust 90/184/Euratom, EMÜ, millega antakse Taanile luba jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7854 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 3 esimest taanet,

olles konsulteerinud omavahendite nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 371 kohaselt võib Taani jätkata selle direktiivi X lisa B osas loetletud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1978 kehtinud tingimuste kohaselt. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsusega 90/184/Euratom, EMÜ (3) anti Taanile luba muu hulgas jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 osutatud tehingud, st autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenused. Seejärel aga tunnistati kõnealune luba komisjoni rakendusotsusega 2012/814/EL (4) kehtetuks.

(3)

2012. aastal vaatas komisjon liikmesriikidele antud load läbi, eesmärgiga mittevajalikud load tühistada. Läbivaatamise käigus jättis Taani direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 osutatud tehingutega seotud loa tahtmatult komisjonile esitatud lubade loetelust välja. Komisjon tõlgendas seda väljajätmist kui Taani kaudset kinnitust, et kõnealuse loa võib tühistada ning võttis sellest tulenevalt vastu rakendusotsuse 2012/814/EL, millega tühistati otsuse 90/184/Euratom, EMÜ artikliga 1 antud luba. Kui komisjoni käsutuses oleks olnud õige teave, ei oleks seda luba tühistatud.

(4)

Taani märkis 30. aprilli 2018. aasta kirjas, et otsusega 90/814/Euratom, EÜ antud luba tunnistati kehtetuks arusaamatuse tõttu. Rakendusotsuses 2012/814/EL märgiti eksitavalt, et Taani maksustab direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 osutatud tehinguid ning seetõttu tuleks otsusega 90/814/Euratom,EMÜ antud luba kehtetuks tunnistada. Taani kinnitas, et ei ole autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuseid kunagi maksustanud ning need tarned on seotud direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 2 osutatud tehingutega, mida liikmesriigid võivad jätkuvalt maksust vabastada. Kuna loa kehtetuks tunnistamiseks puudus alus, palub Taani komisjonil otsusega 90/184/Euratom, EMÜ antud loa kehtivus taastada.

(5)

Komisjon on Taani 2012. aastal esitatud dokumentide analüüsi ja Taani 2018. aastal esitatud teabe alusel seisukohal, et loa kehtivus tuleks otsuse 90/184/Euratom, EMÜ tingimustes paranduste tegemiseks taastada ning seda tuleks kohaldada sellest kuupäevast alates.

(6)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane kõnealuse loa kohaldatavust ajaliselt piirata.

(7)

Seepärast tuleks otsust 90/184/Euratom, EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 90/184/Euratom, EMÜ lisatakse artikkel 2a:

„Artikkel 2a

Taanil lubatakse alates 20. detsembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2022 jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel arvesse võtmata direktiivi 2006/112/EÜ (*1) X lisa B osa punktis 2 osutatud tehinguid, mida kohaldatakse autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste suhtes.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 30. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1)  EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(3)  Komisjoni 23. märtsi 1990. aasta otsus 90/184/Euratom, EMÜ, millega lubatakse Taanil jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (EÜT L 99, 19.4.1990, lk 37).

(4)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/814/EL, Euratom, millega muudetakse otsust 90/184/Euratom, EMÜ, millega lubatakse Taanil jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (ELT L 352, 21.12.2012, lk 56).

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/47

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL, Euratom) 2018/1887,

30. november 2018,

millega muudetakse otsust 90/176/Euratom, EMÜ, millega lubatakse Prantsusmaal jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7866 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 3 teist taanet,

olles konsulteerinud omavahendite nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 371 kohaselt võib Prantsusmaa jätkata selle direktiivi X lisa B osas nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1978 kehtinud tingimuste kohaselt. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsusega 90/176/Euratom, EMÜ (3) anti Prantsusmaale luba muu hulgas kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 8 osutatud avalik-õiguslike asutuste korraldatava veevarustuse puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel teatavaid ligikaudseid arvestusi.

(3)

26. aprilli 2018. aasta kirjas taotles Prantsusmaa komisjonilt luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 8 osutatud avalik-õiguslike asutuste korraldatava veevarustuse puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel kindlat protsendimäära vahebaasist. Prantsusmaa on tõendanud, et vahebaasi suhtes kohaldatav protsendimäär on püsinud aastatel 2012–2016 stabiilsena. Luba kasutada kõnealuste tehingute puhul kindlaid protsendimäärasid vähendaks veelgi käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisega kaasnevat halduskoormust. Seepärast tuleks Prantsusmaal lubada kasutada avalik-õiguslike asutuste korraldatava veevarustuse puhul käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamiseks kindlat protsendimäära.

(4)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane loa kohaldatavust ajaliselt piirata.

(5)

Seepärast tuleks otsust 90/176/Euratom, EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 90/176/Euratom, EMÜ lisatakse artikkel 2c:

„Artikkel 2c

Erandina käesoleva otsuse artikli 2 lõikest 3 lubatakse Prantsusmaal käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 8 osutatud tehingute puhul kasutada protsendimäära 0,02 % vahebaasist.“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 30. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER

(1)  EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(3)  Komisjoni 23. märtsi 1990. aasta otsus 90/176/Euratom, EMÜ, millega lubatakse Prantsusmaal jätta käibemaksupõhiste omavahendite baasi väljaarvutamisel arvesse võtmata teatavat liiki tehinguid ning kasutada teatavaid ligikaudseid arvestusi (EÜT L 99, 19.4.1990, lk 22).

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/49

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1888,

3. detsember 2018,

milles sätestatakse, et Guatemalast ja Peruust pärit banaanide impordi suhtes kehtiva (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 19/2013 artikli 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 kohase) soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 19/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia, Peruu ja Ecuadori vahelise kaubanduslepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 20/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (2) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Banaane käsitlev stabiilsusmehhanism on kehtestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepinguga. Sarnane mehhanism lisati ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia, Peruu ja Ecuadori vahel sõlmitud kaubanduslepingusse. Neid lepinguid (edaspidi „lepingud“) hakati ajutiselt kohaldama 1. augustil 2013 Guatemala ja 1. märtsil 2013 Peruu suhtes.

(2)

Määrustega (EL) nr 20/2013 ja (EL) nr 19/2013 rakendatavate stabiilsusmehhanismide kohaselt võib komisjon pärast seda, kui ühest asjaomasest riigist imporditavate värskete banaanide (3) kindlaksmääratud käivituskogus on ületatud, asjaomasest riigist imporditavatele värsketele banaanidele kehtestatud soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane. Seda tuleks teha rakendusaktiga, mis võetakse vastu vastavalt määruse (EL) nr 20/2013 artikli 14 lõikes 4 ja määruse (EL) nr 19/2013 artikli 14 lõikes 4 sätestatud kiirmenetlusele.

(3)

10. septembril ja 15. oktoobril 2018 ületas vastavalt Guatemalast ja Peruust pärit värskete banaanide import liitu nimetatud lepingus kindlaks määratud künnise vastavalt 70 000 tonni ja 97 500 tonni.

(4)

Sellega seoses analüüsis komisjon vastavalt määruste (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõikele 3 ja (EL) nr 19/2013 artikli 15 lõikele 3 vaatlusaluse impordi mõju liidu banaanituru olukorrale, et otsustada, kas soodustollimaks tuleks peatada või mitte. Komisjon uuris asjaomase impordi mõju liidu hinnatasemele ning teistest allikatest lähtuva impordi arengut ja liidu värskete banaanide turu üldist stabiilsust.

(5)

Banaane käsitleva stabiilsusmehhanismiga hõlmatud värskete banaanide import Guatemalast ja Peruust moodustas 15. oktoobril 2018 vastavalt 2,95 % ja 2,80 % värskete banaanide impordist liitu. Lisaks moodustas Guatemalast ja Peruust pärit import vastavalt 1,8 % ja 2,2 % värskete banaanide koguimpordist liitu.

(6)

Samal ajal moodustas import stabiilsusmehhanismiga hõlmatud suurtest eksportivatest riikidest (täpsemalt Colombiast, Ecuadorist ja Costa Ricast) nende vastavatest künnistest 51 %, 64,3 % ja 64,3 %. Stabiilsusmehhanismi raames „kasutamata“ kogused (ligikaudu 2,4 miljonit tonni) on seepärast märkimisväärselt suuremad kui Guatemalast ja Peruust pärit koguimpordi praegune seis (105 366 ja 99 698 tonni).

(7)

Guatemalast ja Peruust pärit impordi hinnad olid 2018. aasta esimese kaheksa kuu jooksul keskmiselt 527 eurot tonni kohta ja 730 eurot tonni kohta, mis on vastavalt 20 % madalam ja 10,7 % kõrgem kui liitu imporditavate värskete banaanide muu impordi keskmine hind.

(8)

Hoolimata Guatemalast imporditud banaanide madalast hinnast ei registreeritud 2018. aasta juuliks banaanide keskmise hulgimüügihinna langust liidu turul ja see oli endiselt kõrge. 2018. aasta augustis oli (eri päritolu) banaanide keskmine hulgimüügihind 911,5 eurot tonni kohta, mis on 2,8 % kõrgem kui vastav hind 2017. aasta augustis (855,3 eurot tonni kohta). Lisaks oli liidu toodetud banaanide keskmine hulgimüügihind 2018. aasta augustis 1 228,6 eurot tonni kohta, mis on 38,9 % kõrgem kui 2017. aasta augusti tase (884,6 eurot tonni kohta). Seda ka hoolimata asjaolust, et Nicaraguast pärit import on nüüdseks ületanud oma künnise 409 %.

(9)

Kuna Guatemalast ja Peruust pärit banaanide import on suhteliselt väike, ei mõjutanud need banaanide turuhindu liidus. Seega ei ole praeguses etapis mingit alust arvata, et Guatemalast ja Peruust pärit värskete banaanide import, mis ületab kindlaksmääratud iga-aastast impordi käivituskogust, häiriks liidu turu stabiilsust või mõjutaks märkimisväärselt liidu tootjate olukorda.

(10)

Lisaks ei ole liidu turu või liidu äärepoolseimate piirkondade majanduslik olukord 2018. aasta augustis märgatava halvenemise ohus ega märgatavalt halvenenud.

(11)

Seetõttu ei ole Guatemalast ja Peruust pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine praegu asjakohane.

(12)

Komisjon jätkab olukorra seiret ja võib vajaduse korral vastu võtta meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 0803 90 10 kuuluvate Guatemalast ja Peruust pärit värskete banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 3. detsember 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 17, 19.1.2013, lk 1.

(2)  ELT L 17, 19.1.2013, lk 13.

(3)  11. oktoobri 2018. aasta Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri alamrubriik 0803 90 10.

Parandused

4.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 308/51

Nõukogu ja komisjoni 24. veebruari 2000. aasta otsuse 2000/204/EÜ, ESTÜ (Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) parandus

( Euroopa Ühenduste Teataja L 70, 18. märts 2000 )

(Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 11, köide 33, lk 175)

Sisukorra lehel asuvas pealkirjas

asendatakse

„Nõukogu ja komisjoni otsus 2000/204/EÜ, ESTÜ,

24. veebruar 2000,

Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel“

järgmisega:

„Nõukogu ja komisjoni otsus,

26. jaanuar 2000,

Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) sõlmimise kohta

(2000/204/EÜ, ESTÜ)“.

Pealkirjas leheküljel 175

asendatakse

„NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS 2000/204/EÜ, ESTÜ,

24. veebruar 2000,

Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel“

järgmisega:

„NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

26. jaanuar 2000,

Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) sõlmimise kohta

(2000/204/EÜ, ESTÜ)“.

Leheküljel 175 põhjenduses

asendatakse

„Brüsselis 26. veebruaril 1996 alla kirjutatud Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonileping ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel tuleks heaks kiita,“

järgmisega:

„26. veebruaril 1996 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa-Vahemere piirkonna leping (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) tuleks heaks kiita,“.

Leheküljel 175 artikli 1 esimeses lõigus

asendatakse

„Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel heaks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonileping, sellele lisatud protokollid ning lõppaktile lisatud deklaratsioonid ja kirjade vahetus.“

järgmisega:

„Käesolevaga kiidetakse Euroopa Ühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nimel heaks Euroopa-Vahemere piirkonna leping (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel), sellele lisatud protokollid ning lõppaktile lisatud deklaratsioonid ja kirjade vahetus.“