(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2016 vastu määruse (EL) 2016/44.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee lisas 16. novembril 2018 ühe isiku selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Määruse (EL) 2016/44 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni direktiiviga 2003/70/EÜ (2) kanti toimeaine propikonasool nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine propikonasooli heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. jaanuaril 2019.

(4)

Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus propikonasooli heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mida nõutakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 15. aprillil 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

Toiduohutusamet esitas 14. juunil 2017 komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas propikonasool võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)

Toiduohutusamet lähtus Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamusest, (7) mis võeti vastu 9. detsembril 2016 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (8) artikli 37 lõikele 4, ning milles tehti ettepanek, et kooskõlas kõnealuse määrusega tuleks propikonasool klassifitseerida 1B-kategooria reproduktiivtoksilise ainena. Seetõttu muudeti komisjoni määrusega (EL) 2018/1480 (9) määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa ja klassifitseeriti propikonasool 1B-kategooria reproduktiivtoksilise ainena.

(10)

Toimikus esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (10) kohast jääkide piirnormi taimsete ja loomsete saaduste jaoks ei saa kinnitada, sest riskihindamises jäägi määratlusega hõlmatud metaboliitide hulka ja mürgisust käsitlevad andmed ei olnud kättesaadavad. Propikonasooli kavandatud kasutusviiside puhul ületavad praegu kehtivad piirnormid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punkti b kohaseid vaikeväärtusi. Seepärast ei saa järeldada, et inimeste kokkupuude toimeainega on tühine. Seega ei ole määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.6.4 sätestatud nõuded täidetud.

(11)

Toiduohutusametit tegi murelikuks ka põhjavee saastumine propikonasooli metaboliitidega. Eelkõige on propikonasooli kõikide kavandatud kasutusviiside ja asjakohaste stsenaariumide puhul metaboliidi NOA436613 eeldatav sisaldus põhjavees suurem kui 0,1 μg/l, isegi kui ainet kasutatakse vaid iga kahe aasta tagant. Enamiku asjakohaste stsenaariumide puhul on veel kahe metaboliidi eeldatav sisaldus põhjavees suurem kui 0,1 μg/l. Need metaboliidid on eriti problemaatilised, kuna ei saa välistada, et nende eeldatav reproduktiivtoksilisus ei ole propikonasooli omaga sarnane. Seepärast ei ole praegu võimalik kindlaks teha, et propikonasooli metaboliitide esinemine põhjavees ei põhjusta vastuvõetamatut mõju põhjaveele ja kahjulikku mõju inimeste tervisele määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõike 3 punktide b ja e tähenduses.

(12)

Lisaks jõudis toiduohutusamet järeldusele, et propikonasoolil on toksiline mõju endokriinsüsteemile. Toiduohutusametil ei olnud toimikus esitatud andmetele tuginedes võimalik lõpule viia teaduslikku hinnangut propikonasooli võimaliku kahjuliku mõju kohta endokriinsüsteemile. Lisaks ei olnud toimikus esitatud teabe põhjal võimalik hinnata mitut aspekti, mis on vajalikud, et teha kindlaks tarbijatele toidu kaudu avalduvat riski.

(13)

Kirjeldatud olukorda arvesse võttes ei ole võimalik anda heakskiitu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikega 7.

(14)

Komisjon palus, et taotleja esitaks oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt ka esialgse pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(15)

Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(16)

Vähemalt ühe propikonasooli sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ei ole leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega on asjakohane jätta toimeaine propikonasooli heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(17)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(18)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega propikonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(19)

Kui liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46 ajapikendust propikonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks, peaks kõnealune ajapikendus lõppema hiljemalt 19. märtsil 2020.

(20)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/84 (11) pikendati propikonasooli heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2019, et uuendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga pikendamata jätmise kohta on otsus tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama nii kiiresti kui võimalik.

(21)

Käesoleva määrusega ei takistata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uue taotluse esitamist propikonasooli heakskiitmise kohta.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 (3) artikli 4 lõike 3 kohaselt on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohast tähtis. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleks nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mille alusel otsustatakse kehtestada nende suhtes tegevuskeeld liidus või muudetakse määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa ja B lisa nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on teavitanud lennuohutuskomiteed käimasolevatest ühiskonsultatsioonidest, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Angola, Valgevene, Benini, Gambia, Indoneesia, Mauritaania, Mehhiko, Moldova, Nepali, Venemaa, Tai Venezuela ja Sambia pädevate asutuste ja lennuettevõtjatega. Samuti andis komisjon lennuohutuskomiteele teavet lennuohutusolukorra kohta Afganistanis, Gabonis, Kasahstanis, Liibüas ja Mosambiigis.

(6)

EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(7)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 474/2006 kohast tegevuskeeldu. EASA andis teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning kolmandate riikide tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamiseks tehtava koostöö kohta, eesmärgiga aidata neil kõrvaldada puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennunduse ohutusstandardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) ohutusalase koostööabi võrgu (Safety Collaborative Assistance Network) andmebaasi kaudu teavet kolmandatele riikidele ettenähtud sellise tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennundusohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(8)

Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet SAFA ja kolmandate riikide käitajate (edaspidi „TCO“) häirefunktsiooni staatuse kohta ning esitas ka praeguse statistika tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete kohta.

(9)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Bulgaaria ja Malta teatasid komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mida nad olid võtnud Bulgaarias ja Maltas serditud lennuettevõtjate suhtes.

(10)

Liikmesriigid kinnitasid uuesti, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustaks otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(11)

Komisjon nõudis 30. aprilli 2018. aasta kirjaga, et Angola pädev asutus Instituto Nacional da Aviação Civil (edaspidi „INAVIC“) esitaks nimekirja dokumentidest ja lõpuleviimist vajavatest meetmetest.

(12)

INAVIC esitas tähtaegselt kõik nõutavad dokumendid. EASA analüüsis INAVICi esitatud dokumente ja jõudis järeldusele, et need olid selgelt esitatud ja hästi struktureeritud. INAVICi esitatud lennuettevõtja sertifikaatide (edaspidi „AOC“) koopiad ja tegevusspetsifikatsioonid vastasid ICAO vormingule. INAVIC andis hea ülevaate sellistest järelmeetmetest, mida võeti seoses Angola lennuettevõtjate ohutusjärelevalve käigus esitatud järeldustega lennutegevuse ja lennukõlblikkuse valdkonnas.

(13)

Alates 2015. aastast on INAVICi menetlusi ja eeskirju ajakohastatud, peamiselt lennukõlblikkuse, lennutegevuse ja lennundusmeditsiini valdkonnas. INAVIC on asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite kohaselt ICAO-le aktiivselt esitanud ajakohastatud teabe oma parandusmeetmete kava kohta.

(14)

Selleks et saada üksikasjalikumat ja tõenduspõhist ülevaadet Angola järelevalvetoimingutest, nõudis komisjon INAVICilt AOCde taasvalideerimiste kontrollimisi või auditeid käsitlevaid aruandeid, mis hõlmavad lennuettevõtjatega Sonair, Air Jet ja Heli Malongo seotud järelduste üksikasjalikku kirjeldust ja nende suhtes kohaldatud järelmeetmeid.

(15)

Kõnealused aruanded edastati EASA-le, kes jõudis järeldusele, et aruannetes esitatud andmed olid asjakohased ja hea sisulise kvaliteediga. INAVICi järeldustele tuginedes ilmnes kõnealustest aruannetest, et asjaomased lennuettevõtjad olid rakendanud asjakohaseid parandusmeetmeid.

(16)

INAVIC teatas komisjonile, et ta oli sertinud kaks uut lennuettevõtjat, nimelt Bestflya Aircraft Management ja SJL. INAVIC teatas komisjonile, et seitsmel lennuettevõtjal, nimelt Air Nave, Air26, Angola Air Services, Diexim, Fly540, Gira Globo ja Mavewa, ei ole enam kehtivat lennuettevõtja sertifikaati.

(17)

Praegu kättesaadava teabe alusel järeldab komisjon, et INAVIC on rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamisel teinud teatavaid edusamme. Enne kui on võimalik vastu võtta otsus Angola lennuettevõtjate suhtes kehtestatud tegevuspiirangute tühistamiseks, tuleb kõnealuseid edusamme tõendada INAVICi ja valitud Angola lennuettevõtjate suhtes tehtava liidu sellise kohapealse kontrollkäigu ajal.

(18)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja lisada uued lennuettevõtjad Bestflya Aircraft Management ja SJL. Lennuettevõtjad Air Nave, Air26, Angola Air Services, Diexim, Fly540, Gira Globo ja Mavewa tuleks määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja jätta, sest nende AOC ei kehti enam.

(19)

Pärast EASA poolt TCO-loa saamise menetluse raames avastatud ohutuspuudujääke alustas komisjon 17. septembril 2018 määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt konsultatsioone Valgevene lennuametiga (edaspidi „AD-BLR“).

(20)

8. novembril 2018 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjon, EASA ja AD-BLR esindajad. Kõnealuse kohtumise käigus rõhutas komisjon asjaolu, kui oluline on olla nõuetekohaselt ja pidevalt kursis oma ohutusjärelevalvetoimingutega. AD-BLR tutvustas parandusmeetmeid, mis võeti selliste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, mille EASA avastas TCO-loa saamise menetluse ja seiretegevuste raames. Kuigi vastavat teavet nõuti juba konsultatsioonide alguses, ei esitanud AD-BLR piisavaid andmeid järelevalvetoimingute kavandamise ega tulemuste kohta. Arvestades TCO-loa saamise menetluse käigus teatavate Valgevenes serditud taotlejate esinenud (peamiselt ohutuspuudujääkidest tingitud) raskusi, rõhutas komisjon, kui oluline on, et ohutusvastutust täites järgiks AD-BLR asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(21)

Võttes arvesse olemasolevaid ohutuspuudujääke, kutsus komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 AD-BLR ärakuulamisele, mis toimus 13. novembril 2018. Ärakuulamise käigus andis AD-BLR komisjonile ja lennuohutuskomiteele üldist teavet Valgevene lennundussektori, järelevalvetoiminguteks kasutada oleva personali ja sellise mooduse kohta, kuidas Valgevene korraldab õnnetusjuhtumite uurimist. Osutades ICAO asjakohasele kriitikale, esitas AD-BLR andmeid ka Valgevene ohutusjärelevalve olukorra kohta. AD-BLR kordas üleskutset luua tihe koostöö ELiga ning teatas, et ta on alustanud mõne ELi määruse rakendamisega, eelkõige lennukõlblikkuse ja lennutegevuse valdkonnas. Olles veendunud, et tema toimingud on teostatud täielikus vastavuses rahvusvaheliste ohutusstandarditega, kutsus AD-BLR ELi kontrollkäigule, et lähemalt tutvuda Valgevene ohutusjärelevalvesüsteemiga.

(22)

Komisjon järeldab, et puudulikult dokumenteeritud teabe ja ametlike konsultatsioonide algusest peale raskendatud teabevahetuse tõttu on keeruline hinnata, kuidas AD-BLR oma kohustusi täidab. Komisjon on seetõttu seisukohal, et liidu kohapealne kontrollkäik on vaja korraldada enne järgmist lennuohutuskomitee koosolekut.

(23)

Lisaks sellele jõudis komisjon järeldusele, et SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud Valgevenes serditud, ainukese planeeritud tegevusega reisijateveo-ettevõtja BELAVIA kontrollide tulemused ei andnud praegu konkreetset põhjust selle lennuettevõtja pärast muretsemiseks. EASA on juba võtnud täitemeetmed kaubalende korraldavate lennuettevõtjate JSC Aircompany Grodno ja Transaviaexport Airlines suhtes.

(24)

Kuigi on selge, et kindlaks tehtud eri liiki puudujäägid vajavad parandamist, ei ole need sellised puudused, mis õigustaks Valgevene lennuettevõtjate lisamist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(25)

Praegu kättesaadava teabe alusel on komisjon seepärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Valgevene lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(26)

Liikmesriigid peavad jätkama Valgevene asjakohaste ohutusstandardite tulemusliku järgimise kontrollimist, seades prioriteediks Valgevenes serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(27)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(28)

2017. aasta mais jättis komisjon määruse (EÜ) nr 474/2006 (6) A lisast välja kõik Beninis serditud lennuettevõtjad.

(29)

Komisjon nõudis 14. septembri 2018. aasta kirjaga, et Benini tsiviillennundusamet Agence Nationale de l'Aviation Civile du Bénin (edaspidi „ANAC Bénin“) esitaks nimekirja dokumentidest, milles käsitletakse ameti struktuuri, selle järelevalvesüsteemi ja -tegevusi, sh nimekirja lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja registreeritud õhusõidukite, aga ka täitemeetmete kohta.

(30)

15. oktoobril 2018 esitas ANAC Bénin nõutud teabe, sh lennundusameti ANAC Bénin sisemise korralduse, personali kvalifikatsiooni, koolituspoliitika, järelevalvemenetluse, lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi ning litsentside väljastamis- ja valideerimismenetluse kohta.

(31)

Esitatud dokumentidest ilmnes, et ANAC Bénin oli sertinud kaks lennuettevõtjat, nimelt Air Taxi Bénin ja ASAB.

(32)

Komisjon ergutab ANAC Bénini andma korrapäraselt aru meetmetest, mis on võetud rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamiseks ning igast uuest asjakohasest teabest, eelkõige seoses uute lennuettevõtjate sertimisega.

(33)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Benini lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(34)

Gambia lennuettevõtjaid ei ole kunagi lisatud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. Komisjon palus 24. augusti 2018. aasta kirjaga Gambia tsiviillennundusametil (edaspidi „CAAG“) esitada dokumendid, milles käsitletakse ameti ülesehitust, selle järelevalvesüsteemi ja -tegevusi, sh nimekirja lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja registreeritud õhusõidukite, aga ka võetud täitemeetmete kohta. CAAG edastas nõutud teabe 28. septembril 2018.

(35)

CAAG teatas komisjonile, et tollal ei olnud riigis lennuettevõtja sertifikaadi omanikke ja õhusõidukite registris oli 18 õhusõidukit. Osa kõnealustest õhusõidukitest on hoiule pandud ning ülejäänud ei ole enam kasutuskõlblikud.

(36)

CAAG kinnitas, et alates 2017. aasta augustist ei ole lennuettevõtjal Sonnig International Private Jets Gambia – SIPJ(G) kehtivat lennuettevõtja sertifikaati.

(37)

Samas kirjaga teatas CAAG, et 16.–26. juulil 2018 tegi ICAO lennundusametis ICAO üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi (USOAP) raames pideva seire põhimõttest (CMA) lähtuva kohapealse kontrollikäigu. CAAG kohustus esitama komisjonile auditi aruande niipea kui see on kättesaadav. 2005. aastal tehtud eelmise auditi tulemuste kohaselt oli tõhusa rakendamise määr 78,46 %.

(38)

Kõnealuse teabe alusel leiab komisjon, et praegu puuduvad märgid selle kohta, et CGAAG ei oleks suuteline täitma oma rahvusvahelisi kohustusi seoses ohutusjärelevalve teostamisega.

(39)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Gambia lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(40)

2018. aasta juunis jäeti määruse (EÜ) nr 474/2006 (7) A lisast välja kõik Indoneesias serditud lennuettevõtjad. Ohutusjärelevalve edasise teostamise jälgimiseks Indoneesias jätkavad komisjon ja Indoneesia tsiviillennunduse peadirektoraat (edaspidi „DGCA Indonesia“) konsultatsioone vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Komisjon jälgib edusamme, mida DGCA Indonesia on teinud selleks, et tagada Indoneesia lennuohutuse järelevalvesüsteemi vastavusse viimine rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Sellega seoses edastas DGCA Indonesia komisjonile 26. septembri 2018. aasta kirjaga lisateavet ja ajakohastatud andmed Indoneesia lennunduse kohta ning ajavahemikul 2018. aasta maist kuni augustini tehtud ohutusjärelevalvetoimingute ja kokkulepitud parandusmeetmete kava kohta.

(41)

Kõnealune teave hõlmas Indoneesias serditud lennuettevõtjate, registreeritud õhusõidukite ja ohutusjärelevalvetoimingute nimekirja, DGCA Indonesia võetud täitemeetmete nimekirja, 2018. aasta märtsis toimunud liidu-poolse kohapealse kontrollkäigu tulemusel ajakohastatud parandusmeetmete kavasid, aga ka suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN“) tegevuskava rakendamise ja DGCA Indonesiale osutatud tehnilise abi ajakohastatud andmeid.

(42)

Seoses lennuettevõtjate, registreeritud õhusõidukite ja ohutusjärelevalvetoimingute nimekirjaga andis DGCA Indonesia kõnealusel ajavahemikul välja ühe uue lennuettevõtja sertifikaadi osa 121 nõuetele vastava sertifikaadi ja kaks uut lennuettevõtja sertifikaadi osa 135 nõuetele vastavat sertifikaati.

(43)

Seoses täitemeetmetega peatas DGCA Indonesia kaks lennuettevõtja sertifikaati (üks lennuettevõtja sertifikaadi osa 121 nõuetele vastav sertifikaat ja üks lennuettevõtja sertifikaadi osa 135 nõuetele vastav sertifikaat), tühistas ühe valideerimissertifikaadi ja määras ühe halduskaristuse lennuettevõtja sertifikaadi osa 135 nõuetele vastava sertifikaadi omaniku suhtes. Lisaks sellele tegi DGCA Indonesia esimesed sammud litsentsimismenetluse meditsiinilist järelevalvet käsitleva osa tugevdamise suunas, et lahendada 2018. aasta märtsis ELi kontrollkäigu ajal kindlakstehtud probleemid, kui DGCA Indonesia peatas kahe akrediteeritud lennundusarsti litsentsid.

(44)

Samuti võeti arvesse soovitust suutlikkusel põhineva navigatsiooni rakendamiseks. 2018. aasta lõpuks loodab Indoneesia prioriteetse ülesandena rakendada PBN-protseduurid kokku 25st rahvusvahelisest lennujaamast 23 lennujaamas. PBN-protseduuride rakendamine kohalikes ja kaugel asuvates lennujaamades edeneb, kuigi mitte ühtlases tempos.

(45)

DGCA Indonesia teatas komisjonile ka parandusmeetmetest, mida võeti pärast 2017. aastal toimunud ICAO koordineeritud valideerimisauditit. 25. juulil 2018 vaatas ICAO üle lennukõlblikkuse parandusmeetmete kava. Kõik parandusmeetmed kiitis ICAO heaks täielikult või osaliselt.

(46)

Pärast 29. oktoobril 2018 lennuettevõtja Lion Air lennu JT610 inimohvritega toimunud õnnetust võttis DGCA Indonesia komisjoniga 24 tunni jooksul ühendust ja jätkab teabe esitamist, sh seoses ennetusmeetmetega, mis võeti pärast õnnetust selliste lennuettevõtjate suhtes, kelle õhusõidukipargis on sama tüüpi õhusõidukid (lennuettevõtja Garuda käitab ühte ja lennuettevõtja Lion Air kümmet õhusõidukit).

(47)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Indoneesia lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(48)

Liikmesriigid peavad jätkama Indoneesia asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemusliku järgimise kontrollimist, seades prioriteediks Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(49)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(50)

2012. aasta detsembris otsustas komisjon jätta määruse (EÜ) nr 474/2006 (8) A lisast välja kõik Mauritaanias serditud lennuettevõtjad.

(51)

Komisjon nõudis 30. augusti 2018. aasta kirjaga, et Mauritaania pädev ametiasutus Agence Nationale de l'Aviation Civile (edaspidi „ANAC Mauritania“) esitaks dokumendid, milles käsitletakse ameti struktuuri, selle järelevalvesüsteemi ja -tegevusi, sh nimekirja lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja registreeritud õhusõidukite, aga ka võetud täitemeetmete kohta.

(52)

ANAC Mauritania esitas 10. oktoobril 2018 nõutud teabe, sh teabe organisatsiooni struktuuri ja personali, lennuettevõtja sertifikaatide ja tegevusspetsifikatsioonide omanike ning Mauritaanias registreeritud õhusõidukite, aga ka ohutusjärelevalvetoimingute, täitemeetmete ning alates 2016. aastast toimunud intsidentide ja õnnetuste kohta.

(53)

ANAC Mauritania teatas komisjonile, et kõnealusel ajal serditi Mauritaanias kaks lennuettevõtjat, nimelt Nouakchott'is asuv riiklik lennuettevõtja Mauritania Airlines ja lennutaksona tegutsev lennuettevõtja Class Aviation.

(54)

Komisjon innustab ANAC Mauritaniat andma korrapäraselt aru meetmetest, mis on võetud rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamiseks.

(55)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Mauritaania lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(56)

Mehhiko lennuettevõtjaid ei ole kunagi lisatud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. Pärast 18. mail 2018 toimunud Mehhiko lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) inimohvritega õnnetust Kuubal võttis komisjon ühendust Mehhiko tsiviillennundusametiga Dirección General de Aeronáutica Civil (edaspidi „DGAC Mexico“), nõudes üksikasjalikku teavet. DGAC Mexico teatel peatati lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) AOC ning pärast DGAC Mexico korraldatud kontrollimisi tühistati peatamine seejärel 29. augustil 2018. Lennuõnnetus ise ning lühike ajavahemik AOC peatamise ja selle tühistamise vahel tekitasid teatavaid mureküsimusi DGAC Mexico korraldatud ohutusjärelevalve kohta. Lisaks kõnealusele lennuõnnetusele on mitmeid märke selle kohta, et lennuohutuse tase Mehhikos võib olla vähenenud, sest lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 2018. aastal on suurenenud.

(57)

16. oktoobril 2018 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjon, EASA ja DGAC Mexico esindajad. Kõnealusel kohtumisel andis DGAC Mexico asjakohast teavet oma struktuuri, litsentsimise, sertimise ja järelevalvetoimingute, aga ka järelevalve eest vastutavate töötajate, järelevalvemenetluste ja õigusraamistiku kohta. DGAC Mexico selgitas ka lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.). AOC peatamise ja selle kiire tühistamise põhjuseid.

(58)

Komisjon täheldas 2017. aastal Mehhiko lennundussektori kiiret kasvu eelkõige registreeritud õhusõidukite, lennuettevõtjate ja lennuliinide arvu osas ning väljendas konkreetset muret selle üle, kas DGAC Mexico suudab korraldada nõuetekohast ohutusjärelevalvet. DGAC Mexico vastuses oli järeldus selle kohta, et tal on piisav suutlikkus ja rõhutas asjaolu, et suur lennuettevõtja (Mexicana de Aviación) on pankroti välja kuulutanud ning et uued lennuettevõtjad (nt Volaris, Aerojet) kasutasid samu õhusõidukimudeleid. DGAC Mexico andmete kohaselt ei ole seega registreeritud õhusõidukite arvu suurenemisel olulist mõju DGAC Mexico järelevalvesuutlikkusele.

(59)

Seoses lennuettevõtjaga Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) selgitas DGAC Mexico, et lennuettevõtja Global Air on kohtule esitanud kaebuse oma AOC peatamist ja DGAC Mexico kehtestatud erikontrollikorda käsitleva otsuse peale. Kohtuprotsessi lõpus taotles lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) oma õhusõiduki registreerimise ja oma AOC tühistamist. Selle taotluse tulemusena ei ole lennuettevõtjal Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) luba Mehhikos tegutseda.

(60)

Kõnealusel kohtumisel andis DGAC Mexico komisjoni taotlusel ka teavet viimase viie aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide kohta, ning 2017. ja 2018. aasta peatamiste, kehtetuks tunnistamiste ja muude täitemeetmete arvu kohta. DGAC Mexico saatis komisjonile ka lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) suhtes pärast Kuubal toimunud õnnetust tehtud lisakontrollidest tingitud järeldused ja parandusmeetmete kava ning järeldused ja parandusmeetmete kava veel kolme järgmise Mehhiko lennuettevõtja kohta.

(61)

Peetud konsultatsioonide ja esitatud teabe alusel järeldab komisjon, et praegu korraldab DGAC Mexico ohutusjärelvalvet piisava järjepidevusega (nt sertifikaatide uuendamine iga kahe aasta järel). Mehhiko lennundust käsitlev õigusraamistik näib olevat laiaulatuslik ja vastab asjakohastele rahvusvahelistele lennunduse ohutusstandarditele. SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud Mehhiko õhusõidukite kontrollide tulemused ei anna praegu konkreetset põhjust muretsemiseks.

(62)

Praegu kättesaadava teabe alusel ning sealhulgas 16. oktoobri 2018. aasta tehnilisel nõupidamisel ja pärast seda esitatud teabe alusel leiab komisjon, et DGAC Mexico-l on vajalik võimekus ja tahe kõrvaldada ohutusalaseid puudujääke.

(63)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Mehhiko lennuettevõtjad.

(64)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(65)

Komisjon teatas 27. septembri 2018. aasta kirjaga Moldova tsiviillennundusametile (edaspidi „CAAM“) CAAMi serditud lennuettevõtjatega seotud teatavatest ohutusprobleemidest. Samal ajal teatas komisjon CAAMile määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaste konsultatsioonide alustamisest.

(66)

CAAM esitas 12. oktoobril 2018 komisjonile teavet Moldovas viimasel kolmel aastal serditud lennuettevõtjate suhtes tehtud järelevalvetoimingute kohta ja lennuettevõtja Air Moldova suhtes korraldatud järelevalvetoimingu kirjelduse.

(67)

Praegu kättesaadavate andmete, sh EASA poolt TCO-loa taotluse hindamise käigus kogutud teabe, liikmesriikide poolt SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide käigus kogutud teabe ning CAAMi esitatud teabe alusel järeldab komisjon, et CAAM peaks veelgi suurendama kontrollisuutlikkust oma sertimis- ja järelevalvekohustustega hõlmatud lennuettevõtjate suhtes.

(68)

29. oktoobril 2018 toimus tehniline kohtumine, millest võtsid osa komisjon, EASA, CAAM ja lennuettevõtja Air Moldova esindajad. Sellel nõupidamisel esitas CAAM teavet oma järelevalvetoimingute kohta, sealhulgas tehnilise personali värbamis- ja koolituskavade ning oma järelevalvevõimekuse strateegilise lähenemisviisi kohta. Lennuettevõtja Air Moldova esitas teavet selle kohta, kuidas ta käsitles probleeme, mis olid seotud teatavates SAFA järeldustes tõstatatud sobiva ohutuskultuuri väidetava puudumisega ettevõttes.

(69)

Võttes arvesse avastatud ohutuspuudujääke kutsus komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 CAAMi ning lennuettevõtjad Air Moldova ja Aerotranscargo lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele. Ärakuulamine toimus 13. novembril 2018. CAAM tutvustas oma organisatsioonilist struktuuri (sh üksikasju tööjõu kohta) ning esitas teavet Moldova tsiviillennunduse õigusraamistiku ning selle edasiste arengusuundade kohta, sh „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu“ (9) rakendamise kohta. CAAMi esitatud teabe kohaselt võeti 2018. aastal Moldova riiklikesse õigusaktidesse üle 14 ELi õigusakti ning 2019. aasta jooksul võetakse üle täiendavad 17 õigusakti.

(70)

Ärakuulamise käigus võttis CAAM endale kohustuse teavitada komisjoni jätkuvalt oma järelevalvetoimingutest ja Moldovas tsiviillennunduse ohutuse parandamiseks võetavatest meetmetest. CAAM kinnitas, et liidu kohapealne kontrollkäik Moldovasse oleks oodatud ja leiaks toetust.

(71)

Ärakuulamise käigus tutvustas lennuettevõtja Air Moldova oma struktuuri ning oma kvaliteedi- ja ohutusjuhtimise süsteemi toimimist. Kõnealune lennuettevõtja teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele edusammudest, mis ta oli teinud oma tegevuse ohutuse tagamiseks, sh ohu kindlakstegemine, lennuandmete jälgimine, riskide hindamine ja tuvastatud riskide maandamine. Air Moldova andis selgitusi seoses uurimisega, mille eesmärk oli vaadelda 2017. aastal Rooma Fiumicino lennujaamas ühe tema õhusõiduki maandumisel juhtunud tõsist intsidenti, aga ka vahetult pärast seda intsidenti võetud ohutusmeetmete kohta.

(72)

Ärakuulamise käigus esitas Aerotranscargo teavet oma ohutusjuhtimissüsteemi, lennuandmete analüüsiprotsessi ja ohutustulemuse näitajate kohta. Eelkõige esitas ta üksikasju oma lennutegevuse ohutusalase tulemuslikkuse ja ohutuse tagamise kohta.

(73)

Komisjon kavatseb koostöös EASA ja liikmesriikide abiga teha liidu kohapealse kontrollkäigu Moldovasse eesmärgiga kontrollida, kas CAAM teostab lennuettevõtjate sertimist ja järelevalvet vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Kõnealuse kohapealse kontrollkäigu raames keskendutakse CAAMile ja valitud Moldova lennuettevõtjatele.

(74)

Kuigi on selge, et kindlaks tehtud eri liiki puudujäägid vajavad parandamist, ei ole need sellised puudused, mis õigustaks Moldova lennuettevõtjate lisamist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(75)

Praegu kättesaadava teabe alusel on komisjon seepärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Moldova lennuettevõtjad.

(76)

Liikmesriigid peavad jätkama Moldova asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemusliku järgimise kontrollimist, seades prioriteediks Moldovas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(77)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(78)

Nepali tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAN“) teatas 26. augusti 2018. aasta kirjaga komisjonile kõnealuse ameti tehtud edusammudest rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel. Edastatud teabest ilmneb, et CAAN on teinud rahvusvaheliste lennuohutusstandardite rakendamisel väikeseid edusamme. Edastatud teave on aga ebapiisav, et teha järeldusi ohutuse tegeliku olukorra kohta Nepalis.

(79)

Kättesaadavatest tõenditest ilmneb, et alates 2018. aasta algusest on Nepalis toimunud vähemalt neli tsiviillennuõnnetust. Viimane lennuõnnetus juhtus 1. septembril 2018 Tribhuvani rahvusvahelises lennujaamas (Kathmandu, Nepal) lennuettevõtja Yeti Airlines käitatava õhusõidukiga. Komisjon palub CAANil teha tööd õnnetuste uurimise ametlikes aruannetes esitatud soovituste elluviimisel, korraldada algpõhjuse analüüse ning tegeleda põhjusele lahenduse leidmisega.

(80)

Võttes arvesse, et CAAN on taotlenud liidu kohapealset hindamiskäiku, peab komisjon koos lennuohutuskomiteega sellist käiku enneaegseks, sest õnnetuste suhtarv Nepalis on ikka veel vastuvõetamatult suur. Seega peaks Nepal esmalt püüdma õnnetuste arvu vähendada ja esitama piisaval arvul vastavasisulisi tõendeid vähemalt kaheaastase ajavahemiku kohta.

(81)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Nepali lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(82)

Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on viimase ajavahemiku jooksul hoolikalt jätkanud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil tehtud kontrollimise prioriteediks seadmist vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(83)

5. oktoobril 2018 kohtusid komisjon, EASA ja üks liikmesriik Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega, et vaadata üle Venemaa serditud õhusõidukite ohutusalased tulemused ajavahemikul 19. septembrist 2017 kuni 18. septembrini 2018 seisuplatsil tehtud kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks juhtumid, mille puhul FATA peaks järelevalvet tugevdama.

(84)

Kõnealuse kohtumise käigus vaatas komisjon üksikasjalikumalt läbi seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide tulemused Venemaal serditud nelja lennuettevõtja kohta. Kuna ohutusalaseid probleeme kindlaks ei tehtud, teavitas FATA komisjoni, et kuna mõnda lennuettevõtjat on vähe kontrollitud, siis peaks FATA järgmisel kvartalil kahe vähekontrollitud lennuettevõtja suhtes tegema lisakontrolle.

(85)

Praegu kättesaadava teabe alusel, sealhulgas 5. oktoobri 2018. aasta kohtumisel esitatud teabe alusel leiab komisjon, et FATA-l on vajalik suutlikkus ja tahe kõrvaldada ohutusalased puudujäägid. Selle alusel jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa lennuametil ega ühelgi Venemaal serditud lennuettevõtjal ei ole vaja tulla lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele.

(86)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa lennuettevõtjad.

(87)

Liikmesriigid peaksid ka edaspidi kontrollima, et Venemaa lennuettevõtjad järgivad tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi lennuohutusstandardeid, seades prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(88)

Kui kõnealusest kontrollimisest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla kohustatud kehtestama teatavate Venemaa lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu ning lisama nad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse või B lisasse.

(89)

Komisjon nõudis 17. septembri 2018. aasta kirjaga Tai tsiviillennundusametilt (edaspidi „CAAT“) eduaruande esitamist CAATi sertifitseerimis- ja järelevalvetoimingute kohta.

(90)

24. oktoobril 2018 esitas CAAT eduaruande Tai tsiviillennunduse olukorra, CAATi organisatsiooni, selle järelevalvesüsteemi ja võetud täitemeetmete kohta.

(91)

Kõnealustes eduaruannetes esitati üksikasjalikku teavet seoses CAATi jätkusuutlikkuse plaaniga, mis hõlmas organisatsiooni sisekontrolli, nõutud paranduste määratlemist, kavandatud rakendus- ja õigusaktide läbivaatamist ning majanduslikku jätkusuutlikkust ja eelarvevajadusi.

(92)

CAATil on endiselt pooleli AOC omanike taassertimine. 2018. aasta septembri seisuga on taasserditud 22 lennuettevõtjat, kusjuures kaks lennuettevõtjat on tutvustus- ja kontrollietapis ning veel kaks lennuettevõtjat dokumentide hindamise etapis. Kõik rahvusvahelisi lende teostavad lennuettevõtjad on taasserditud.

(93)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Tai lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(94)

Liikmesriigid peavad jätkama Tai asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemusliku järgimise kontrollimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(95)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(96)

Venezuelas serditud lennuettevõtja Avior Airlines esitas 6. märtsil 2017 EASA-le taotluse TCO-loa saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust ning lükkas 4. oktoobril 2017 TCO-loa väljaandmistaotluse ohutuskaalutlustel tagasi, sest lennuettevõtja Avior Airlines ei vastanud komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele.

(97)

Komisjon ja lennuohutuskomitee kuulasid 14. novembril 2017 ära Venezuela tsiviillennundusameti (edaspidi „INAC“) ja lennuettevõtja Avior Airlines ettekanded kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005. Pärast kõnealust ärakuulamist muutis komisjon 2017. aasta novembris nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ning lennuettevõtja Avior Airlines lisati määruse (EÜ) nr 474/2006 (10) A lisasse.

(98)

Komisjon jätkas konsultatsioone INACiga vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. 29. augustil 2018 toimus komisjoni, EASA ja INACi tehniline kohtumine, mille käigus selgitas komisjon oma mureküsimusi, et kas INAC on suuteline täitma rahvusvahelisi kohustusi seoses ohutusjärelevalve teostamisega oma lennuettevõtjate üle.

(99)

Tehnilise kohtumise käigus andis INAC üldise ülevaate oma lennundusjärelevalve menetlusest ja riiklikust ohutusprogrammist ning esitas mõned näited täitemeetmetest, mis võeti seoses Venezuela lennundust käsitleva teabega. Kõnealuse kohtumise järelmeetmena esitas INAC täiendavaid tehnilisi dokumente. INAC selgitas ka, et pärast lennuohutuskomitee 2017. aasta novembris toimunud kohtumist võttis ta ühendust lennuettevõtjatega, kelle puhul SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemusena avastatud puudused olid veel kõrvaldamata, ning nõudis neile puudustele lahenduste leidmist. Inspekteerivate liikmesriikide esitatud teabe kohaselt on mõned Venezuela lennuettevõtjad kõnealuste puuduste kõrvaldamisega alustanud, aga teevad seda mõnikord järjekindlusetult. Näiteks kavandati samade või sarnaste puuduste puhul erilaadseid parandusmeetmeid ning mõned parandusmeetmed näisid avastatud puuduste suhtes olevat võetud ainult osaliselt.

(100)

EASA, liikmesriigid ja komisjon analüüsisid esitatud dokumente, EASA tehtud TCO ohutushindamisi, aga ka SAFA kontrollide käigus avastatud puudusi ja neile leitud lahendusi. Kuigi järelevalvesüsteemi teatavaid elemente on rakendatud ja näisid olevat piisavad struktuuri, järelevalvepersonali arvu, menetlusdokumentide ja kontrollide kavandamise osas, ilmnevad sellega seoses kasutada oleva teabe analüüsist võimalikud vastuolud. Tegelikult kirjeldatakse mõnes kontrolliaruandes tõsiseid puudusi, mida tavapäraselt ei oleks tohtinud esineda, kui INAC oleks lennuettevõtjate suhtes teostanud nõuetekohast pidevat järelevalvet. INACi kontrolliaruannetes tõstatatud puudustele reageerimiseks võetud lennuettevõtjate meetmetest tundub ilmnevat, et puudus põhjalik algpõhjuste analüüs, mille alusel oleks saanud ära hoida samasuguste või sarnaste nõuetele mittevastavuse kordumise. Kõnealune probleem ei näi olevat kindlaks tehtud ega ole sellele lahendust leitud üheski pärast INACi enda tehtud kontrolle võetud järelmeetmes.

(101)

Eespool öeldut arvesse võttes kutsus komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikliga 7 INACi lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele. 14. novembril 2018 toimunud ärakuulamise ajal andis INAC komisjonile ja lennuohutuskomiteele ülevaate Venezuela lennundust käsitlevast õigusraamistikust, INACi struktuurist, arvandmetest personali ja lennundustööstuse kohta, aga ka üksikasjalikumat teavet 2017. ja 2018. aasta järelevalvetoimingutest, tehtud ja kavandatud kontrollkäikudest, täitemeetmetest, riikliku ohutusprogrammi rakendamise seisust ning asjakohast tehnilist teavet hõlmava riskipõhise järelevalve rakendamisest. INAC kordas oma pühendumust lennundusohutust käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning väljendas tahet EASAga koos kehtestada koostööraamistik.

(102)

Ärakuulamise käigus küsisid liikmesriigid küsimusi, et saada aru, kas järelevalvesüsteem Venezuelas on tõesti tõhusalt rakendatud. Mitte kõik INACi antud vastused ei olnud nõutud üksikasjalikul tasemel.

(103)

Komisjon märkis, et ICAO üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) tõhus rakendamine Venezuela puhul on 93,51 %. ICAO USOAP raames pideva seire põhimõtte (CMA) kohane audit tehti 2009. aastal ja viimane koordineeritud valideerimisaudit toimus 2013. aastal.

(104)

Komisjon märkis ka, et kaheksa Venezuela lennuettevõtjat on EASA-le esitanud ametliku taotluse TCO-loa saamiseks. Ükski Venezuela lennuettevõtja ei ole praegu TCO-luba saanud. EASA lükkas lennuettevõtja Avior Airlines taotluse tagasi ohutuskaalutlustel ning ülejäänud seitse taotlust lükkas EASA halduslikel põhjustel tagasi või võtsid lennuettevõtjad need ise tagasi.

(105)

Komisjon tunnustab asjaolu, et Venezuela on näidanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd ja esitada talle pidevalt ajakohastatud teavet järelevalvekohustuste täitmist käsitleva olukorra kohta. Komisjon märkis ära INACi valmisoleku vajaduse korral kohtuda komisjoni, EASA ja liikmesriikidega.

(106)

Kuigi on selge, et kindlaks tehtud eri liiki puudujäägid vajavad parandamist, ei ole need sellised puudused, mis õigustaks Venezuela lennuettevõtjate lisamist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse või B lisasse.

(107)

Praegu kättesaadava teabe alusel on komisjon seepärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venezuela lennuettevõtjad.

(108)

Liikmesriigid peavad jätkama Venezuela asjakohaste ohutusstandardite tulemusliku järgimise kontrollimist, seades prioriteediks Venezuelas serditud lennuettevõtjate seisuplatsil kontrollimise vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(109)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste lennunduse ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(110)

2016. aasta juunis otsustas komisjon jätta määruse (EÜ) nr 474/2006 (11) A lisast välja kõik Sambias serditud lennuettevõtjad.

(111)

Komisjon nõudis 3. mai 2018. aasta kirjaga Sambia tsiviillennundusametilt (edaspidi „ZCAA“), et ta esitaks dokumendid, milles käsitletakse ameti struktuuri, selle järelevalvesüsteemi ja -tegevusi, sh nimekirja lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja registreeritud õhusõidukite, aga ka täitemeetmete kohta.

(112)

ZCAA esitas 1. juunil 2018 nõutud teabe, sh teabe organisatsiooni struktuuri ja personali, lennuettevõtja sertifikaatide ja tegevusspetsifikatsioonide omanike ning Sambias registreeritud õhusõidukite, aga ka ohutusjärelevalvetoimingute, täitemeetmete ning 2016. aastal toimunud intsidentide ja õnnetuste kohta. ZCAA esitas ka teavet edusammudest, mis on tehtud pärast ICAO 2016. aasta märtsis korraldatud koordineeritud valideerimisauditi lõpparuandes avaldatud soovituste järgimisel.

(113)

Komisjon innustab ZCAAd andma korrapäraselt aru meetmetest, mis on võetud rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamiseks.

(114)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja Sambia lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(115)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega.

(116)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta,

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta kõnealuse lepingu IX lisa, mis sisaldab finantsteenuseid käsitlevaid sätteid.

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/51/EL (3).

(4)

EMP lepingu IX lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee lisas 16. novembril 2018 ühe isiku selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 I ja III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,