21.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 294/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1795,

20. november 2018,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohase majandusliku tasakaalu katse menetlus ja kriteeriumid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, (1) eriti selle artikli 11 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2012/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2016/2370, (2) avati riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turg eesmärgiga arendada välja ühtne Euroopa raudteepiirkond. See võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee-reisijateveoteenuste korraldust ja rahastamist. Liikmesriigid võivad kehtestada oma õigusaktides võimaluse keelduda taristule juurdepääsu andmisest, kui uued avatud juurdepääsuga raudtee-reisijateveoteenused ohustaksid selliste avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu.

(2)

Teisalt ei pruugi sellised teenused olenevalt nende eripärast, nagu näiteks kvaliteedinäitajad, ajakava, teenindatavad sihtkohad ja sihtrühma kuuluvad võimalikud kliendid, konkureerida vahetult avalike teenustega ning nende mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule oleks seega üksnes piiratud. Lisaks võib sellega kaasneda positiivne võrgumõju avaliku teenuse osutajatele, kasu reisijatele või laiem sotsiaalne kasu, mida tuleks arvesse võtta.

(3)

Seepärast on vaja tasakaalustada ühelt poolt avaliku teenindamise lepingut täitvate ettevõtjate ja pädevate asutuste õigustatud huvi ning teiselt poolt ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljaarendamise üldeesmärgid ja sellest saadav laiem sotsiaalne kasu. Majandusliku tasakaalu katse peaks võimaldama saavutada nende konkureerivate huvide vahelise tasakaalu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 (3) on sätestatud, et raudtee-reisijateveoteenuste osutamisega seotud avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest võib ettevõtjatele anda rahalisi hüvitisi või ainuõigusi või mõlemaid. Ainuõiguste andmine raudtee-ettevõtjatele ei tohiks piirata pääsu riigisisestele reisijateveoturgudele.

(5)

Sellised ainuõigused ei tohiks välistada teiste raudteeveo-ettevõtjate juurdepääsuõigusi, välja arvatud juhul, kui majandusliku tasakaalu katse näitab, et ainuõiguste väärtust arvestades avaldaks uus raudtee-reisijateveoteenus märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste kasumlikkusele või selle osutamise netokulule pädeva asutuse jaoks või mõlemale olenevalt avaliku teenindamise lepingus sätestatud riskijagamise kokkuleppest.

(6)

Majandusliku tasakaalu katse tegemist tuleks taotleda üksnes nende raudtee-reisijateveoteenuste puhul, mida ei osutata avaliku teenindamise lepingu alusel ja mis on kas täiesti uued või millega kaasneb olemasoleva teenuse oluline muutmine. See hõlmab ka ärilist eesmärki taotlevaid teenuseid, mida osutab sama ettevõtja, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

(7)

Reguleeriva asutuse ülesanne oleks hinnata, kas raudtee-reisijateveoteenuse kavandatud muudatust tuleks pidada märkimisväärseks. Teenuse sageduse või peatuste arvu suurenemist võib pidada märkimisväärseks muudatuseks. Hindade muutumist ei tuleks märkimisväärseks muudatuseks pidada, välja arvatud juhul, kui see ei vasta tavapärasele turukäitumisele ja vajaduse korral äriplaanile, mis esitati reguleerivale asutusele eelmise majandusliku tasakaalu katse tegemise ajal.

(8)

Reguleeriva asutuse otsus peaks sisaldama hinnangut kasu kohta, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest lühikeses ja keskpikas plaanis saavad, ning selles tuleks arvesse võtta tehnilist teavet, mida taristuettevõtja on andnud seoses asjaomaste taristunõuetega, võrgu toimimisele avalduva eeldatava mõjuga ja läbilaskevõime optimaalse kasutamisega kõikide taotlejate poolt.

(9)	Reguleerival asutusel peaks olema õigus hinnata uue reisijateveoteenuse tõenäolist mõju ning seda, kas selline mõju oleks märkimisväärne ja ohustaks seega olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

(10)

Selleks et vältida katkestusi juba pakutava uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamises ja tagada selle uue teenuse puhul õiguskindlus seoses selle teenuse toimimise võimalikkusega, peaks majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlemiseks ettenähtud aeg olema piiratud ja seotud ajaga, mil taotleja teatab oma huvist osutada uut raudtee-reisijateveoteenust.

(11)	Selleks et majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlus oleks vastuvõetav, peab see sisaldama põhjendust, miks kavandatav uus teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

(12)

Selleks et tagada õiguskindlus kõikide kaasatud osaliste jaoks ja võimaldada taristuettevõtjal töödelda läbilaskevõime taotlusi vastavalt direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jaos sätestatud menetlusele, peaks reguleeriv asutus tegema otsuse majandusliku tasakaalu kohta eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul ja igal juhul enne läbilaskevõime taotluse vastuvõtmise tähtpäeva, mille on määranud taristuettevõtja kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3.

(13)

Kui aga taotlejalt teatise saamise ajal toimub avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks võistlev pakkumismenetlus ja on taotletud majandusliku tasakaalu katse tegemist, võib reguleeriv asutus otsustada uue raudtee-reisijateveoteenuse taotluse käsitlemise peatada piiratud ajaks, kuni sõlmitakse uus avaliku teenindamise leping. Peatamine ei tohiks kesta kauem kui 12 kuud alates taotleja teatise saamisest või kuni pakkumismenetlus on lõppenud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Need konkreetsed sätted ei piira käesoleva määruse kohaldamist avaliku teenindamise lepingu suhtes, mida täidetakse taotleja teatise kättesaamise ajal. Sellises olukorras ja kui olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu katse näitab, et juurdepääsu andmine on võimalik, peaks selline juurdepääs olema ajaliselt piiratud olemasoleva avaliku teenindamise lepingu kehtivusaja lõppemisega.

(14)	Avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu tuleks pidada ohustatuks, kui kavandatav uus teenus avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenuse osutaja kasumile ja/või selle osutamine tähendaks pädeva asutuse netokulu märkimisväärset suurenemist.

(15)

Hinnates seda, kas mõju on märkimisväärne või mitte, peaks reguleeriv asutus arvesse võtma järgmisi kriteeriume: kas uus teenus ohustaks avaliku teenuse elujõulisust ja järjepidevust, kuna avaliku hanke lepingu täitmine ei oleks avaliku teenuse osutajale majanduslikult jätkusuutlik või kuna see tooks kaasa pädeva asutuse netokulu märkimisväärse suurenemise.

(16)

Lisaks majanduslikule analüüsile peaks reguleeriv asutus hindama ja arvesse võtma ka klientidele lühikeses ja keskpikas plaanis toodavat kasu ning võrgu toimimisele avalduvat mõju ja läbilaskevõime kasutamist. Reguleeriv asutus peaks arvesse võtma tehnilist teavet, mida taristuettevõtja on andnud seoses asjaomaste taristunõuetega, võrgu toimimisele avalduva eeldatava mõjuga ja läbilaskevõime optimaalse kasutamisega kõikide taotlejate poolt.

(17)

Majandusanalüüsis tuleks keskenduda mõjule, mida kavandatav uus teenus avaldab avaliku teenindamise lepingule tervikuna (sh eriti mõjutatud teenustele) kogu selle täitmise jooksul, võttes arvesse mis tahes võimalike olemasolevate ainuõiguste väärtust. Kahjuga seoses ei tuleks kohaldada ühtki eelnevalt kindlaks määratud ranget ega individuaalset kvantitatiivset piirmäära ning selliseid piirmäärasid ei tuleks kehtestada ka siseriiklikes õigusaktides. Hindamisel tuleks aluseks võtta objektiivne metoodika, mille reguleeriv asutus võtab vastu asjaomase liikmesriigi raudteeveo eripärasid silmas pidades.

(18)

Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, siis peaks ta oma otsuses vajaduse korral ära märkima uue raudtee-reisijateveoteenuse võimalikud muudatused, mis võimaldaksid anda juurdepääsu. Reguleeriv asutus võib anda pädevale asutusele soovitusi seoses muude võimalike tingimustega, mis võimaldaksid anda juurdepääsu, eelkõige pidades silmas analüüsi, mille ta tegi kasu kohta, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest saavad.

(19)

Kui juurdepääsutaotlus on seotud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 36 määratletud uue raudtee-reisijateveoteenusega ja reguleeriva asutuse objektiivne majanduslik analüüs näitab, et uus reisijateveoteenus avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule, siis peaks reguleeriv asutus määrama kindlaks tingimused, mis võimaldaksid anda juurdepääsu vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11a.

(20)

Reguleeriv asutus ei tohiks majandusliku tasakaalu katsetega seotud tegevuse käigus avalikustada osapooltelt saadud konfidentsiaalset ega tundlikku äriteavet. Eelkõige peaks ta kõrvaldama sellise teabe avaldatavast otsusest. Kõiki reguleerivate asutuste otsuseid, sealhulgas saadud teabe konfidentsiaalset laadi käsitlevaid otsuseid, on võimalik kohtus vaidlustada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 10.

(21)

Kui uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse suhtes tehakse majandusliku tasakaalu katse, peaksid asjaomased reguleerivad asutused küsimuse mõistlikuks lahendamiseks vahetama teavet ja tegema koostööd, ilma et see piiraks reguleerivate asutuste otsuste tegemisel direktiivi 2012/34/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud sõltumatuse põhimõtte kohaldamist.

(22)	Reguleerivad asutused peaksid vahetama majandusliku tasakaalu katse tegemisega seotud parimaid tavasid eesmärgiga oma metoodikat aja jooksul kohandada ja töötada liikmesriikides välja ühtne metoodika, mis võib olla hõlmatud direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõikega 8.

(23)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 869/2014 (4) on kehtestatud kriteeriumid ja menetlused peamise eesmärgi katse ja majandusliku tasakaalu katse tegemiseks uute rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste puhul. Riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamisega on aga peamise eesmärgi katse aegunud ning kõigi uute raudtee-reisijateveoteenuste suhtes tuleks kohaldada samu kriteeriume ja menetlusi olenemata sellest, kas need teenused on riigisisesed või rahvusvahelised. Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 tunnistada kehtetuks.

(24)

Kuna direktiivi 2012/34/EL artiklit 10 ja artikli 11 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, kuid mitte rongiteenuste suhtes, mida hakatakse osutama enne 12. detsembrit 2020, on vaja ka pärast 1. jaanuari 2019 jätkuvalt kohaldada rakendusmäärust (EL) nr 869/2014, kuid üksnes selliste uute raudtee-reisijateveoteenuste suhtes, mida kavandatakse osutama hakata enne 12. detsembrit 2020. Rakendusmääruse (EL) nr 869/2014 kohaldamine peaks sõltuma sellest, kas taotlejate teatised on esitatud ajavahemiku jooksul, mis jätab mõistlikult aega loa andmise ja liiklusgraafikute koostamise lõpuleviimiseks, nii et teenuseid saab osutama hakata enne 12. detsembrit 2020.

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2012/34/EL artikli 62 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse nende menetluste ja kriteeriumide üksikasjad, mida tuleb järgida siis, kui tehakse kindlaks, kas uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks raudteeveoalase avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse olukordades, kus liikmesriik on otsustanud piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 10 lõikes 2 osutatud juurdepääsuõigust kindla lähte- ja sihtkoha vaheliste uute raudtee-reisijateveoteenuste puhul, kui üks või mitu avaliku teenindamise lepingut hõlmab sama või alternatiivset marsruuti, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 1.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „uus raudtee-reisijateveoteenus“– raudtee-reisijateveoteenus, mida osutatakse kavandatult liiklusgraafikus kajastuva regulaarse teenusena, mis on kas täiesti uus või millega kaasneb olemasoleva teenuse oluline muutmine, eelkõige teenuse sageduse või peatuste arvu suurenemise näol, ja mida ei osutata avaliku teenindamise lepingu alusel;

2) „majandusliku tasakaalu katse“– direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõigetes 1–4 ja artiklis 11a kirjeldatud hindamine, mida on täiendavalt kirjeldatud artiklis 10 ja mille teostab reguleeriv asutus ühe direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksuse taotlusel, et teha kindlaks, kas kavandatav uus raudtee-reisijateveo teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu;

3) „avaliku teenindamise leping“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis i määratletud avaliku teenindamise leping, mis on seotud raudteeveoga;

4) „pädev asutus“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis b määratletud pädev asutus;

5) „netofinantsmõju“– uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju mõistlikku kasumit sisaldavas avaliku teenindamise lepingus sätestatud avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude netotasakaalule;

6) „ainuõigus“– määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis f määratletud õigus.

Artikkel 4

Kavandatavast uuest raudtee-reisijateveoteenusest teavitamine

1. Taotleja teavitab asjaomaseid taristuettevõtjaid ja reguleerivaid asutusi oma kavatsusest osutada uut raudtee-reisijateveoteenust vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 38 lõikes 4 sätestatud tähtajale.

2. Reguleerivad asutused töötavad välja ja avaldavad oma veebisaidil taotlejale täitmiseks ja esitamiseks standardse teatisevormi, milles piirdutakse järgmise teabega:

a)	taotleja nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	taotleja tegevusloa ja ohutustunnistuse andmed või märge selle kohta, mis etapis on nende dokumentide omandamine;

d)	üksikasjalik marsruut, kuhu on märgitud lähte- ja sihtjaamade asukoht ning kõik vahepeatused;

e)	kavandatava uue rahvusvahelise raudtee-reisijateveoteenuse osutamise kavandatud alguskuupäev;

f)	kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse esialgne ajakava, sagedus ja läbilaskevõime, sealhulgas marsruutide kaupa kavandatud väljumisajad, saabumisajad ja ühendused ning samuti teenuse sageduse või peatuste arvuga seotud kõrvalekalded standardsest sõiduplaanist;

g)	esialgne teave veeremi kohta, mida taotleja kavatseb kasutada.

3. Kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamist käsitlev teave peab hõlmama vähemalt kolme esimest ja võimaluse korral viit esimest teenuse osutamise aastat. Reguleeriv asutus võib siiski nõustuda ka lühema perioodiga.

4. Reguleeriv asutus avaldab oma veebisaidil taotleja esitatud standardse teatisevormi ning teatab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kümne päeva jooksul täidetud teatisevormi kättesaamisest:

a)	pädevale asutusele, kes on sõlminud raudtee-reisijateveoteenusega seotud avaliku teenindamise lepingu selles määratletud marsruudil või alternatiivsel marsruudil direktiivi 2012/34/EL tähenduses;

b)	muule huvitatud pädevale asutusele, kellel on õigus piirata direktiivi 2012/34/EL artikli 11 alusel juurdepääsu;

c)	raudteeveo-ettevõtjale, kes osutab teenuseid avaliku teenindamise lepingu alusel uue raudtee-reisijateveoteenuse marsruudil või alternatiivsel marsruudil.

5. Taotleja edastab kogu standardsel teatisevormil esitatud teabe ja kõik lisadokumendid reguleerivatele asutustele ja taristuettevõtjatele elektrooniliselt. Reguleeriv asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel siiski nõustuda, et dokumendid esitatakse paberil.

6. Kui teatis on puudulik, teatab reguleeriv asutus taotlejale, et puudulikke taotlusi ei kaaluta, ja annab taotlejale võimaluse oma taotlust täiendada mõistliku aja jooksul, mis ei ületa kümmet tööpäeva.

Artikkel 5

Majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlemise tähtaeg

1. Direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõike 2 esimeses lõigus osutatud üksused peavad esitama kõik majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlused reguleerivale asutusele kõnealuses sättes kehtestatud tähtajal.

2. Kui artiklis 4 osutatud taotleja teatise saamise ajal toimub sama või alternatiivset marsruuti hõlmava avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks võistlev pakkumismenetlus ning pädevale asutusele pakkumuste esitamise tähtaeg on möödas, võivad tulevase avaliku teenindamise lepinguga seoses taotleda majandusliku tasakaalu katse tegemist lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksused.

See ei piira käesoleva määruse kohaldamist avaliku teenindamise lepingu suhtes, mida täidetakse taotleja teatise kättesaamise ajal.

3. Kui lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei esitata ühtegi majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlust, teavitab reguleeriv asutus sellest viivitamata taotlejat ja taristuettevõtjat. Taristuettevõtja töötleb juurdepääsutaotlust vastavalt direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jaole.

Artikkel 6

Ainuõigustega avaliku teenindamise lepingud

Kui pädev asutus on andnud ainuõigused raudteeveo-ettevõtjale, kes täidab avaliku teenindamise lepingut kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikliga 3, ei välista selliste õiguste olemasolu seda, et taotlejale antakse juurdepääs uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamiseks, tingimusel et juurdepääs ei ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu.

Katse tegemisel vastavalt artiklile 10 võtab reguleeriv asutus nõuetekohaselt arvesse kõigi selliste ainuõiguste väärtust.

Artikkel 7

Nõuded majandusliku tasakaalu katse puhul esitatava teabe kohta

1. Majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus peab esitama järgmise teabe:

a)	taotleva üksuse nimi, aadress, juriidiline isik, registreerimisnumber (vajaduse korral);

b)	päringute eest vastutava isiku kontaktandmed;

c)	põhjendus, miks uus raudtee-reisijateveoteenus võib ohustada lepingu majanduslikku tasakaalu;

d)	avaliku teenindamise lepingu koopia, kui taotlevaks üksuseks on pädev asutus või raudteeveo-ettevõtja, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

2. Reguleeriv asutus võib paluda mis tahes vajalikku teavet, sealhulgas vastavalt vajadusele:

pädevalt asutuselt:

1)	asjakohaseid liiklus-, nõudlus- ja tuluprognoose, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

2)	vajaduse korral metoodikat ja andmeid, mida kasutati netofinantsmõju arvutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 6 lõikele 1 ja kõnealuse määruse lisale;

avaliku teenindamise lepingut täitvalt raudteeveo-ettevõtjalt:

1)	avaliku teenindamise lepingu koopiat, kui seda ei ole esitatud lõike 1 punkti d alusel;

2)	ettevõtja äriplaani avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud marsruudi kohta või alternatiivse marsruudi kohta;

3)	asjakohaseid liiklus-, nõudlus- ja tuluprognoose, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

4)	teavet tulu ja kasumimarginaali kohta, mida ettevõtja on teeninud lepinguga hõlmatud marsruudil või alternatiivsel marsruudil;

5)	teenustega seotud sõiduplaani, mis sisaldab väljumisaegu, vahepeatusi, saabumisaegu ja ühendusi;

6)	teavet teenuste eeldatava paindlikkuse kohta (nt hinnapaindlikkus, teenuste kvaliteedi paindlikkus);

7)	avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenustega seotud kapitalikulu ja tegevuskulusid ning uue teenusega kaasnevaid kulude ja nõudluse muutumisi;

taotlejalt teavet uue raudtee-reisijateveoteenuse osutamisega seotud kavade kohta, sealhulgas:

1)	äriplaani;

2)	reisijateveo ja tuluprognoosi, sealhulgas teavet prognoosimisel kasutatud metoodika kohta;

3)	hinnakujundusstrateegiaid;

4)	teavet piletimüügikorralduse kohta;

5)	veeremi tehnilist kirjeldust (nt täituvus, kohtade arv, veeremiüksuste konfiguratsioon);

6)	turundusstrateegiat;

taristuettevõtjalt:

1)	teavet asjakohaste liinide või liinilõikude kohta, tagamaks et uut raudtee-reisijateveoteenust saab asjaomases taristus osutada;

2)	teavet kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenuse võimaliku mõju kohta toimivusele ja paindlikkusele;

3)	hinnangut läbilaskevõime kasutamisele avalduva mõju kohta;

4)	kavandatava uue raudtee-reisijateveoteenusega hõlmatud marsruutidega seotud taristuarendamise kavasid, sealhulgas teavet selle kohta, millal need kavad rakendatakse;

5)	teavet asjakohaste raamlepingute kohta, mis on sõlmitud või arutamisel eelkõige ettevõtjaga, kes täidab avaliku teenindamise lepingut.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis d sätestatud taristuettevõtja teavitamiskohustus ei piira tema kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2012/34/EL IV peatüki 3. jao kohasest jaotamismenetlusest.

3. Kogu teave tuleb saata reguleerivale asutusele elektrooniliselt. Reguleeriv asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel siiski nõustuda, et dokumendid esitatakse paberil.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus

1. Reguleeriv asutus ei avalikusta tundlikku äriteavet, mille ta on saanud osapooltelt seoses majandusliku tasakaalu katsega.

2. Majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus ja taotleja peavad tundliku äriteabe reguleerivale asutusele esitamise ajal põhjendama, miks nad teevad ettepaneku kõnealust teavet mitte avalikustada. Selline teave võib sisaldada eelkõige tehnilist või finantsteavet, mis on seotud ettevõtja oskusteabe, äriplaani, kulustruktuuride, turundus- ja hinnakujundusstrateegiate, tarneallikate ja turuosadega. Reguleeriv asutus kõrvaldab oma otsusest kogu tundliku äriteabe, enne kui ta otsuse artikli 11 lõike 5 kohaselt esitab ja avaldab. Standardsel teatisevormil esitatud teavet, mis on täpsustatud artikli 4 lõikes 2, ei loeta tundlikuks äriteabeks.

3. Kui reguleeriv asutus leiab, et lõike 2 alusel esitatud mitteavalikustamise põhjustega ei saa nõustuda, edastatakse see otsus ja selle põhjendused kirjalikult konfidentsiaalsust soovivale osapoolele hiljemalt kaks nädalat enne artikli 11 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist.

4. Reguleeriva asutuse otsust konfidentsiaalsuse kohta on võimalik kohtus vaidlustada vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõikele 10. Reguleeriv asutus ei avalikusta vaidlusalust teavet, kuni liikmesriigi kohus on langetanud konfidentsiaalsuse kohta otsuse.

Artikkel 9

Majandusliku tasakaalu katse tegemise menetlus

1. Reguleeriv asutus võib paluda, et majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlenud üksus esitaks talle mis tahes lisateavet, mida ta peab artikli 7 lõike 2 kohaselt vajalikuks, ühe kuu jooksul pärast sellise palve esitamist. Taotlev üksus esitab sellise teabe mõistliku aja jooksul, nagu on kehtestanud reguleeriv asutus. Reguleeriv asutus võib paluda täiendavat teavet, kui ta leiab, et saadud lisateave ei ole piisav.

2. Juhul kui kuus nädalat enne läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise tähtpäeva, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3, on taotleva üksuse esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et teave ei ole katse tegemiseks piisav, lükkab ta taotluse tagasi.

3. Ühe kuu jooksul pärast majandusliku tasakaalu katse tegemise taotluse kättesaamist palub reguleeriv asutus ka teistel artikli 7 lõikes 2 osutatud osapooltel esitada talle teave, mis on vajalik katse tegemiseks vastavalt kõnealusele sättele, niivõrd kui saab eeldada, et asjaomasel osapoolel on võimalik sellist teavet esitada. Kui see esitatud teave on puudulik, võib reguleeriv asutus paluda täiendavaid selgitusi, seades selleks mõistliku tähtaja.

4. Juhul kui kuus nädalat enne direktiivi 2012/34/EL VII lisa punkti 3 kohaselt kehtestatud läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise lõpptähtpäeva on juurdepääsu taotleja esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et taotleja esitatud teave ei ole katse tegemiseks piisav, võtab ta vastu otsuse, mille tulemusel keeldutakse juurdepääsu andmisest.

5. Kui avaliku teenindamise lepingut täitev ettevõtja ei ole taotlev üksus ja kui kuus nädalat enne läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise tähtpäeva, mis on kehtestatud kooskõlas direktiivi 2012/34/EL VII lisa punktiga 3, on taotleva üksuse esitatud teave endiselt puudulik, teeb reguleeriv asutus katse olemasoleva teabe alusel. Kui reguleeriv asutus leiab siiski, et esitatud teave ei ole katse tegemiseks piisav, võtab ta vastu otsuse, mille tulemusel antakse juurdepääs.

6. Reguleeriv asutus võtab otsuse vastu kuue nädala jooksul pärast kogu asjakohase teabe saamist ja igal juhul enne direktiivi 2012/34/EL VII lisa punkti 3 kohaselt kehtestatud läbilaskevõime taotluste vastuvõtmise lõpptähtpäeva. Reguleeriv asutus teavitab taristuettevõtjat viivitamata oma otsusest.

7. Kui vastavalt artikli 5 lõikele 2 esitatakse majandusliku tasakaalu katse tegemise taotlus avaliku teenindamise lepingu suhtes, mille sõlmimiseks toimub võistlev pakkumismenetlus, võib reguleeriv asutus peatada uue raudtee-reisijateveoteenuse taotluse käsitlemise maksimaalselt kuni 12 kuuks alates uut raudtee-reisijateveoteenust käsitleva taotleja teatise saamisest või kuni pakkumismenetlus on lõppenud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 10

Majandusliku tasakaalu katse sisu ja hindamiskriteeriumid

1. Reguleeriv asutus hindab, kas kavandatud uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Majanduslikku tasakaalu peetakse ohustatuks, kui uus raudtee-reisijateveoteenus avaldab märkimisväärset negatiivset mõju vähemalt ühele järgmistest elementidest:

a)	nende teenuste kasumlikkus, mida raudteeveo-ettevõtja avaliku teenindamise lepingu alusel osutab;

b)	avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutuse netokulud.

2. Analüüsis lähtutakse avaliku teenindamise lepingust kui tervikust, mitte üksikutest lepingu alusel osutatavatest teenustest, kogu selle täitmise jooksul. Eelnevalt kindlaks määratud piirmäärasid või konkreetseid kriteeriume võib kohaldada, kuid mitte rangelt ega teistest kriteeriumidest eraldi.

3. Reguleeriv asutus hindab uue raudtee-reisijateveoteenuse finantsmõju avaliku teenindamise lepingule. Pärast uue raudtee-reisijateveoteenuse turule toomist avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste osutamisega kaasnevate kulude ja saadavate tulude analüüs peab sisaldama järgmist:

a)	avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja poolt kantud kulude ja saadud tulude erinevus (sealhulgas vajaduse korral kulude kokkuhoid, mis tuleneb näiteks sellest, et jäetakse asendamata kasutusaja lõppu jõudnud veerem või töötajad, kelle leping lõpeb);

b)	kavandatud uue raudtee-reisijateveoteenuse finantsmõju avaliku teenindamise lepinguga seotud võrgus (näiteks selliste reisijate lisandumine, kes võivad olla huvitatud avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud piirkondlikust teenusest);

c)	avaliku teenindamise lepingut täitva raudteeveo-ettevõtja võimalik konkurentsivõimeline reageerimine;

d)	mõju asjakohastele investeeringutele, mida teevad näiteks veeremisse raudteeveo-ettevõtjad või pädevad asutused;

e)	olemasolevate ainuõiguste väärtus.

4. Reguleeriv asutus hindab mõju olulisust, võttes eelkõige arvesse pädeva asutuse ja avalikke teenuseid osutava raudteeveo-ettevõtja vahelisi lepingulisi kokkuleppeid, sealhulgas vajaduse korral hüvitise suurust, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisale või mis tuleneb konkurentsil põhineva lepingu sõlmimisest ning riskide (nt liiklus- ja tuluriskide) jagamise mehhanismidest.

5. Reguleeriv asutus hindab ka järgmist:

a)	kasu, mida kliendid uuest raudtee-reisijateveoteenusest lühikeses ja keskpikas plaanis saavad;

b)	uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju raudteeteenuste toimivusele ja kvaliteedile;

c)	uue raudtee-reisijateveoteenuse mõju raudteeteenuste graafiku planeerimisele.

6. Kui reguleeriv asutus vaatab läbi rohkem kui üht juurdepääsutaotlust, võib ta saadud taotluste kohta teha erinevad otsused, võttes aluseks analüüsi, mis käsitleb avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule avalduvat mõju, konkurentsile avalduvat mõju, klientide saadavat kasu ja võrgule avalduvat mõju ning nende kumulatiivset mõju avaliku teenindamise lepingu majanduslikule tasakaalule.

7. Käesoleva artikli kohaselt tehtud hindamine ei piira reguleeriva asutuse kohustust teavitada siseriiklikke asutusi riigiabi käsitlevatest küsimustest vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 56 lõike 12 teisele lõigule.

Artikkel 11

Majandusliku tasakaalu katse tulemus

1. Reguleeriv asutus teeb artiklite 9 ja 10 kohaselt tehtud majandusliku tasakaalu katse tulemusel direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõike 2 alusel otsuse, mille põhjal antakse juurdepääsuõigus taristule, muudetakse seda õigust, antakse see õigus üksnes teatavatel tingimustel või keeldutakse selle õiguse andmisest.

2. Kui uus raudtee-reisijateveoteenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, siis reguleeriv asutus:

peab vastavalt vajadusele ära märkima kõnealuse uue raudtee-reisijateveoteenuse võimalikud muudatused, näiteks teenuse sageduse, rongiliinide, vahepeatuste või sõiduplaani muutmine, millega tagatakse, et direktiivi 2012/34/EL artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõiguse andmise tingimused on täidetud, ja/või

võib – vajaduse korral käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 punktis a osutatud klientide saadavat kasu arvesse võttes – anda pädevatele asutustele soovitusi, mis käsitlevad muid muudatusi, mis ei ole seotud uue reisijateveoteenusega ja millega tagatakse, et juurdepääsuõiguse andmise tingimused on täidetud.

3. Kui juurdepääsutaotlus on seotud direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punktis 36 määratletud uue teenusega, toimib reguleeriv asutus vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 11a, järgides käesolevas määruses sätestatud menetlust ja analüüsi.

4. Artikli 5 lõike 2 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel ja kui olemasoleva avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu katse näitab, et juurdepääsu andmine on võimalik, peab see olema ajaliselt piiratud, kuni selguvad artikli 5 lõike 2 esimese lõigu ja artikli 9 lõike 7 kohaselt tehtava majandusliku tasakaalu katse tulemused.

5. Reguleeriv asutus edastab oma otsuse mittekonfidentsiaalse versiooni direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 3 loetletud üksustele ja avaldab selle ka oma veebisaidil.

Artikkel 12

Kavandatud uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse puhul pädevate reguleerivate asutuste koostöö

1. Kui reguleeriv asutus saab taotlejalt teatise kavatsuse kohta alustada uue rahvusvahelise reisijateveoteenuse osutamist, teavitab kõnealune asutus teisi kavandatud uue teenusega seotud marsruudi puhul pädevaid reguleerivaid asutusi. Asjaomased reguleerivad asutused kontrollivad saadud teavet ja teatavad üksteisele mis tahes vastuoludest.

2. Kui direktiivi 2012/34/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud üksused on esitanud majandusliku tasakaalu katse tegemise taotluse, teavitab reguleeriv asutus sellest teisi pädevaid reguleerivaid asutusi.

3. Reguleerivad asutused teatavad üksteisele vastava majandusliku tasakaalu katse tulemused, et anda teistele reguleerivatele asutustele piisavalt võimalusi esitada kõnealuste katsete tulemuste kohta märkusi, enne kui need lõpule viiakse. Reguleerivad asutused teevad koostööd, et saavutada küsimuse lahendamine vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 57.

4. Reguleerivad asutused austavad ükskõik millisel katsetega seotud teabe vahetamisel katsetesse kaasatud osapoolte edastatud tundliku äriteabe konfidentsiaalsust. Nad võivad kasutada üksnes asjaomase juhtumiga seotud teavet.

Artikkel 13

Tasud

Liikmesriik või reguleeriv asutus võib otsustada, et majandusliku tasakaalu katse tegemist taotlev üksus peab maksma katse eest tasu.

Artikkel 14

Metoodika

1. Reguleeriva asutuse poolt katse tegemiseks kasutatav metoodika peab olema selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning see tuleb avaldada reguleeriva asutuse veebisaidil.

2. Reguleerivad asutused vahetavad direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõike 1 kohase võrgustiku raames oma vastava metoodika rakendamisel saadud kogemusi ja parimaid tavasid.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 12. detsembrist 2020. Seda kohaldatakse taotlejate teatiste suhtes, mis saadakse pärast 1. jaanuari 2019 üksnes siis, kui need esitatakse piisavalt aegsasti, et uusi raudtee-reisijateveoteenuseid saaks hakata osutama enne 12. detsembrit 2020.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, ajastatuna lähtuvalt 12. detsembril 2020 algavast liiklusgraafikuperioodist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2370, millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (ELT L 352, 23.12.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

(4) Komisjoni 11. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 869/2014 uute raudtee-reisijateveo teenuste kohta (ELT L 239, 12.8.2014, lk 1).

21.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 294/18

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/1797,

19. november 2018,

millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 6,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 11. detsembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2315.

(2)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis e sätestatakse, et nõukogu koostab alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekirja, kajastades nii toetust võimearendusele kui ka vahendite ja võimete raames antavat olulist toetust ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika operatsioonide ja missioonide jaoks.

(3)	Nõukogu võttis 6. märtsil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (2).

(4)	Nõukogu võttis 6. märtsil 2018 vastu soovituse alalise struktureeritud koostöö rakendamise tegevuskava kohta (3) (edaspidi „soovitus“).

(5)

Soovituse punktis 9 märgitakse, et nõukogu peaks alalise struktureeritud koostöö projektide nimekirja ajakohastama 2018. aasta novembriks, et lisada sellesse uued projektid vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artiklis 5 sätestatud korrale, millega on eelkõige ette nähtud, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) võib alalise struktureeritud koostöö sekretariaadi antavate hinnangute alusel esitada nõukogule soovituse võtta pärast Euroopa Liidu sõjaliselt komiteelt (edaspidi „ELi sõjaline komitee“) sõjalise nõuande saamist vastu otsus alalise struktureeritud koostöö projektide kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

(6)	Nõukogu võttis 25. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/909, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid (4).

(7)	Kõrge esindaja esitas 11. oktoobril 2018 nõukogule soovituse alalise struktureeritud koostöö raamistikus projektiettepanekute kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

(8)	Poliitika- ja julgeolekukomitee kiitis 13. novembril 2018 heaks soovitused, mis sisalduvad ELi sõjalise komitee sõjalises nõuandes kõrge esindaja soovituse kohta, mis käsitleb alalise struktureeritud koostöö raamistikus projektiettepanekute kindlaksmääramist ja hindamist.

(9)	Nõukogu peaks seetõttu muutma ja ajakohastama otsust (ÜVJP) 2018/340,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2018/340 muudetakse järgmiselt.

Artiklis 1 lisatakse nimekirja järgmised projektid:

„18)	kopteriharjutused kõrgetel temperatuuridel ja suurtel kõrgustel (H3 harjutused);

19)	ELi ühine luurekool;

20)	ELi testimis- ja hindamiskeskused;

21)	integreeritud mehitamata maapealne süsteem (UGS);

22)	sihtimiseks otsenähtavust mittevajav (BLOS) juhitav ELi raketisüsteem;

23)	siirdav veealuse sekkumise moodulpakett (DIVEPACK);

24)	keskmise lennukõrguse ja pika välbaga kaugjuhitav Euroopa õhusõidukisüsteem - Euroopa MALE RPAS (Eurodrone);

25)	Euroopa ründekopteri TIGER Mark III põlvkond;

26)	mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje (C-UAS);

27)	Euroopa kõrgatmosfääri õhuplatvorm (EHAAP) - püsiv luure-, seire- ja rekkevõime;

28)	siiratavate erioperatsioonijõudude taktikalise juhtimise juhtimispunkt väikesteks ühendoperatsioonideks (SOCC for SJO);

29)	elektroonilise sõjapidamise võime ja koostegutsemisvõime programm tuleviku luure-, seire- ja rekkekoostööks;

30)	keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (KBRT) seire teenusena (CBRN SaaS);

31)	ühisbaasid;

32)	geometeoroloogilise ja okeanograafilise (GeoMETOC) toetuse koordineerimiselement (GMSCE);

33)	ELi raadionavigatsiooni lahendus (EURAS);

34)	Euroopa sõjaline kosmoseseireteadlikkuse võrgustik (EU-SSA-N).“

2)	Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Iga üksikprojekti projektiosaliste nimekiri on esitatud I lisas.“

3)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 2a Iga üksikprojekti projektiosaliste ajakohastatud koondnimekiri esitatakse teavitamise eesmärgil II lisas.“

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)	see nummerdatakse ümber I lisaks,

b)	käesoleva otsuse I lisas esitatud kanded lisatakse tabelisse.

5)	Käesoleva otsuse II lisas esitatud tekst lisatakse II lisana.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.

(2) ELT L 65, 8.3.2018, lk 24.

(3) ELT C 88, 8.3.2018, lk 1.

(4) ELT L 161, 26.6.2018, lk 37.

I LISA

Projekt

Projektiosalised

„18)	Kopteriharjutused kõrgetel temperatuuridel ja suurtel kõrgustel (H3 harjutused)

Kreeka, Itaalia, Rumeenia

19)	ELi ühine luurekool

Kreeka, Küpros

20)	ELi testimis- ja hindamiskeskused

Prantsusmaa, Rootsi, Hispaania, Slovakkia

21)	Integreeritud mehitamata maapealne süsteem (UGS)

Eesti, Belgia, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Ungari, Madalmaad, Poola, Soome

22)	Sihtimiseks otsenähtavust mittevajav (BLOS) juhitav ELi raketisüsteem

Prantsusmaa, Belgia, Küpros

23)	Siirdav veealuse sekkumise moodulpakett (DIVEPACK)

Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa

24)	Keskmise lennukõrguse ja pika välbaga kaugjuhitav Euroopa õhusõidukisüsteem - Euroopa MALE RPAS (Eurodrone)

Saksamaa, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia

25)	Euroopa ründekopteri TIGER Mark III põlvkond

Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania

26)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje (C-UAS)

Itaalia, Tšehhi

27)	Euroopa kõrgatmosfääri õhuplatvorm (EHAAP) - püsiv luure-, seire- ja rekkevõime

Itaalia, Prantsusmaa

28)	Siiratavate erioperatsioonijõudude taktikalise juhtimise juhtimispunkt väikesteks ühendoperatsioonideks (SOCC for SJO)

Kreeka, Küpros

29)	Elektroonilise sõjapidamise võime ja koostegutsemisvõime programm tuleviku luure-, seire- ja rekkekoostööks

Tšehhi, Saksamaa

30)	Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (CBRN) seire teenusena (CBRN SaaS)

Austria, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Sloveenia

31)	Ühisbaasid

Prantsusmaa, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad

32)	Geometeoroloogilise ja okeanograafilise (GeoMETOC) toetuse koordineerimiselement (GMSCE)

Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rumeenia

33)	ELi raadionavigatsiooni lahendus (EURAS)

Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia

34)	Euroopa sõjaline kosmoseseireteadlikkuse võrgustik (EU-SSA-N)

Itaalia, Prantsusmaa“.

II LISA

„

II LISA

IGA ÜKSIKPROJEKTI PROJEKTIOSALISTE AJAKOHASTATUD KOONDNIMEKIRI

Projekt

Projektiosalised

1)	Euroopa meditsiinistaap

Saksamaa, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi

2)	Euroopa turvaline tarkvarapõhine raadio (ESSOR)

Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Soome

3)	Euroopa logistikakeskuste ning operatsioonide toetamise võrgustik

Saksamaa, Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Ungari, Madalmaad, Poola, Sloveenia, Slovakkia

4)	Sõjaväeline liikuvus

Madalmaad, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi

5)	Euroopa Liidu väljaõppemissioonide pädevuskeskus (EU TMCC)

Saksamaa, Belgia, Tšehhi, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Austria, Rumeenia, Rootsi

6)	Euroopa vägede väljaõppe Euroopa sertifitseerimiskeskus

Itaalia, Kreeka

7)	Energiaalane operatiivfunktsioon (EOF)

Prantsusmaa, Belgia, Hispaania, Itaalia

8)	Katastroofiabi siirmist võimaldav sõjaliste võimete pakett

Itaalia, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Austria

9)	(Pool)autonoomsed miinitõrje meresüsteemid (MAS MCM)

Belgia, Kreeka, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia

10)	Sadamate ja mere seire ning kaitse (HARMSPRO)

Itaalia, Kreeka, Poola, Portugal

11)	Mereseire täiustamine

Kreeka, Bulgaaria, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros

12)	Küberohtudele ja -intsidentidele reageerimise teabevahetuse platvorm

Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Ungari, Austria, Portugal

13)	Küberturbe kiirreageerimisrühmad ja küberturvalisuse alane vastastikune abistamine

Leedu, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Soome

14)	ÜJKP missioonide ja operatsioonide strateegilise juhtimise (C2) süsteem

Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Portugal

15)	Jalaväesoomuslahinguliikur / amfiibtank/kergsoomuk

Itaalia, Kreeka, Slovakkia

16)	Kaudtuli (EuroArtillery)

Slovakkia, Itaalia

17)	EUFORi kriisidele reageerimise operatsioonide tuumik (EUFOR CROC)

Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros

18)	Kopteriharjutused kõrgetel temperatuuridel ja suurtel kõrgustel (H3 harjutused)

Kreeka, Itaalia, Rumeenia

19)	ELi ühine luurekool

Kreeka, Küpros

20)	ELi testimis- ja hindamiskeskused

Prantsusmaa, Rootsi, Hispaania, Slovakkia

21)	Integreeritud mehitamata maapealne süsteem (UGS)

Eesti, Belgia, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Läti, Ungari, Madalmaad, Poola, Soome

22)	Sihtimiseks otsenähtavust mittevajav (BLOS) juhitav ELi raketisüsteem

Prantsusmaa, Belgia, Küpros

23)	Siirdav veealuse sekkumise moodulpakett (DIVEPACK)

Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa

24)	Keskmise lennukõrguse ja pika välbaga kaugjuhitav Euroopa õhusõidukisüsteem - Euroopa MALE RPAS (Eurodrone)

Saksamaa, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia

25)	Euroopa ründekopteri TIGER Mark III põlvkond

Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania

26)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide tõrje (C-UAS)

Itaalia, Tšehhi

27)	Euroopa kõrgatmosfääri õhuplatvorm (EHAAP) - püsiv luure-, seire- ja rekkevõime

Itaalia, Prantsusmaa

28)	Siiratavate erioperatsioonijõudude taktikalise juhtimise juhtimispunkt väikesteks ühendoperatsioonideks (SOCC for SJO)

Kreeka, Küpros

29)	Elektroonilise sõjapidamise võime ja koostegutsemisvõime programm tuleviku luure-, seire- ja rekkekoostööks

Tšehhi, Saksamaa

30)	Keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (KBRT) seire teenusena (CBRN SaaS)

Austria, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Sloveenia

31)	Ühisbaasid

Prantsusmaa, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad

32)	Geometeoroloogilise ja okeanograafilise (GeoMETOC) toetuse koordineerimiselement (GMSCE)

Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rumeenia

33)	ELi raadionavigatsiooni lahendus (EURAS)

Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia

34)	Euroopa sõjaline kosmoseseireteadlikkuse võrgustik (EU-SSA-N)

Itaalia, Prantsusmaa

“.

21.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 294/23

ÜLDKOHTU KODUKORRA PRAKTILISTE RAKENDUSSÄTETE MUUDATUSED

ÜLDKOHUS,

arvestades oma kodukorra artiklit 224;

arvestades Üldkohtu kodukorra praktilisi rakendussätteid;

arvestades Üldkohtu poolt 11. juulil 2018 vastu võetud kodukorra muudatusi (1) ja Üldkohtu otsust menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta, mille Üldkohus võttis samuti vastu 11. juulil 2018 (2);

arvestades, et nende aktide kohaselt muutub alates 1. detsembrist 2018 e-Curia rakendus poolte esindajate ja Üldkohtu kantselei vahelise suhtluse ainsaks kanaliks;

arvestades, et seetõttu tuleb kohandada praktiliste rakendussätete teatud punkte;

arvestades, et samuti tuleks poolte ja kohtu huvides täpsustada sätteid, mis reguleerivad tähtaegade arvutamist, õigusakti kohaldamise peatamise või muude ajutiste meetmete võtmise taotluste esitamist, tehniliste vahendite kasutamist kohtuistungil ja sõna võtmist isikute poolt, kes ei ole esindajad;

arvestades, et tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrusest (EL, Euratom) 2016/1192 Euroopa Liidu ja tema teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Üldkohtule üleandmise kohta (3) tuleb kustutada kõik viited Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuste peale Üldkohtule esitatavatele apellatsioonkaebustele;

arvestades, et hetkel kehtivatesse praktilistesse rakendussätetesse tehtavate muudatuste tõttu tuleks parema loetavuse huvides punktid uuesti nummerdada ja kohandada viiteid;

VÕTAB VASTU JÄRGMISED KODUKORRA PRAKTILISTE RAKENDUSSÄTETE MUUDATUSED:

Artikkel 1

Üldkohtu kodukorra praktilisi rakendussätteid (4) muudetakse järgmiselt.

Kümnendasse põhjendusse lisatakse pärast sõnu „kodukorra artikli 105 lõike 11 alusel“ järgmine joonealune märkus:

„Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2387 julgeolekunõuete kohta, mida kohaldatakse kodukorra artikli 105 lõike 1 või 2 alusel esitatud andmetele või dokumentidele (ELT L 355, 24.12.2016, lk 18) (edaspidi „Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsus“).“

2)	Pärast kümnendat põhjendust lisatakse järgmine tekst üheteistkümnenda põhjendusena: „arvestades, et menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise normid on ette nähtud Üldkohtu poolt kodukorra artikli 56a lõike 2 alusel vastu võetud otsuses;“

3)	Üheteistkümnendale põhjendusele lisatakse joonealune märkus järgmises sõnastuses: „Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta (ELT L 240, 25.9.2018, lk 72) (edaspidi „Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus“).“

4)	Viimases põhjenduses, mis algab sõnadega „arvestades, et“, lisatakse pärast sõnu „Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)“ sõnad „nüüd Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)“.

5)	Punktis 7 asendatakse sõnad „Väljaspool kohtukantselei lahtiolekuaega võib menetlusdokumendid“ sõnadega „Väljaspool kohtukantselei lahtiolekuaega võib kodukorra artikli 72 lõikes 4 märgitud lisadokumendid ja artikli 147 lõikes 6 nimetatud menetlusdokumendi“.

6)	Punktis 9 asendatakse viide „Üldkohus kodukorra artikli 105 lõike 11 alusel tehtavas otsuses“ viitega „Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsus“.

Punktis 13:

a)	sõnad „Poolte esitatud menetlusdokumendi originaalile või menetlusdokumendi originaaliks loetavale versioonile2 ning igale neile kätte toimetatud ärakirjale“ asendatakse sõnadega „Kohtuasja toimikusse lisatavale menetlusdokumendile ja pooltele kätte toimetatavale igale ärakirjale“.

b)	joonealune märkus kustutatakse.

Punktid 14–270 ja nende juurde kuuluvad pealkirjad asendatakse järgmise tekstiga:

„14.

Punktis 13 viidatud esitamise kuupäev on olenevalt asjaoludest Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse artiklis 5 märgitud kuupäev, dokumendi kohtukantseleisse saabumise kuupäev, punktis 7 märgitud kuupäev või Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsuse artikli 3 teises taandes märgitud kuupäev. Põhikirja artikli 54 esimeses lõigus ette nähtud juhul on punktis 13 viidatud esitamise kuupäev menetlusdokumendi e-Curia kaudu Euroopa Kohtu kohtusekretärile esitamise kuupäev ja kodukorra artikli 147 lõikes 6 ette nähtud esitamise korral dokumendi Euroopa Kohtu kohtusekretärile esitamise kuupäev.

15.	Vastavalt kodukorra artiklile 125c kantakse kodukorra artiklites 125a–125d ette nähtud vaidluse kompromissiga lahendamise menetluses esitatud dokumendid eraldi registrisse, millele ei laiene kodukorra artiklites 36 ja 37 sätestatud kord.

D. Kohtuasja number

16.	Hagiavalduse registreerimisel antakse kohtuasjale järjekorranumber, millele eelneb „T-“ ja järgneb aastaarv.

17.

Ajutiste meetmete taotlusele, menetlusse astumise avaldusele, kohtuotsuste parandamise või tõlgendamise taotlusele, kohtulahendi täiendamise taotlusele lahendamata jätmise korral, teistmisavaldusele, tagaselja otsuse peale esitatud kajale või kolmanda isiku esitatud kohtulahendi vaidlustamise avaldusele, kulude kindlaksmääramise avaldusele ja menetluses oleva kohtuasjaga seotud tasuta õigusabi taotlusele antakse sama järjekorranumber kui põhimenetluse asjale ning numbri järele tehakse märge, mis näitab, et tegemist on eraldiseisva erimenetlusega.

18.	Tasuta õigusabi taotlusele, mis on esitatud hagi esitamise väljavaatega, antakse järjekorranumber, millele eelneb „T-“ ja järgneb aastaarv ning erimärge.

19.	Hagile, millele eelneb sellega seotud tasuta õigusabi taotlus, antakse sama kohtuasja number, mis anti tasuta õigusabi taotlusele.

20.	Kohtuasjale, mille Euroopa Kohus saadab uueks arutamiseks pärast tühistamist või uuesti läbivaatamist, antakse sellele kohtuasjale varem Üldkohtus antud number, millele järgneb erimärge.

21.	Kohtuasja järjekorranumber koos poolte nimedega märgitakse ära menetlusdokumentides, kohtuasjaga seotud kirjavahetuses ja, ilma et see piiraks kodukorra artikli 66 kohaldamist, Üldkohtu väljaannetes ning Üldkohtu dokumentides, mis pannakse üles Euroopa Liidu Kohtu veebisaidile.

E. Kohtuasja toimik ja toimikuga tutvumine

E.1. Kohtuasja toimiku pidamine

22.

Kohtuasja toimikusse lisatakse: menetlusdokumendid ja kui on, siis nende lisad, millel kõigil on punktis 13 nimetatud märge ja kohtusekretäri allkiri ning mida tuleb kohtuasja lahendamisel arvesse võtta, kirjavahetus pooltega, pooltega kohtumiste protokollid, kui need on toimunud, kohtuistungi ettekanne, suuliste seisukohtade ärakuulamise ja menetlustoimingute teostamise istungi protokollid ning asjas tehtud otsused.

23.	Kohtuasja toimikus sisalduvad dokumendid nummerdatakse järjest.

24.	Menetlusdokumentide ja nende lisade konfidentsiaalsed ja mittekonfidentsiaalsed versioonid paigutatakse toimikus eraldi.

25.	Punktis 17 viidatud erimenetlustega seotud dokumendid paigutatakse toimikus eraldi.

26.	Kodukorra artikli 125a tähenduses vaidluse kompromissiga lahendamise menetluses esitatud dokumendid lisatakse kohtuasja toimikust eraldi toimikusse.

27.	Kohtuasjas esitatud menetlusdokumenti ja selle lisasid, mis on selle asja toimikus, ei saa kasutada mõne teise kohtuasja ettevalmistamiseks.

28.

Pärast menetluse lõppemist Üldkohtus tagab kohtukantselei kohtuasja toimiku ja kodukorra artikli 125c lõikes 1 ette nähtud toimiku sulgemise ja arhiveerimise. Suletud toimikus on nimekiri kohtuasja toimikus sisalduvatest dokumentidest, millele märgitakse nende number, ja kaaneleht, millele märgitakse kohtuasja järjekorranumber, pooled ja kohtuasja lõpetamise kuupäev.

29.	Kodukorra artikli 105 lõike 1 või lõike 2 alusel esitatud andmete ja dokumentide käsitlemise kord määratakse kindlaks Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsuses.

E.2. Kohtuasja toimikuga tutvumine

30.	Üldkohtu menetluses oleva kohtuasja poolte esindajad võivad kohtukantseleis tutvuda kohtuasja toimikuga, sealhulgas Üldkohtule esitatud haldustoimikutega, ja taotleda ärakirju menetlusdokumentidest või väljavõtteid kohtuasja toimikust ja registrist.

31.	Kodukorra artikli 144 alusel menetlusse astumiseks loa saanud menetlusse astujate esindajatel on kohtuasja pooltega võrdne õigus toimikuga tutvumisele, kui kodukorra artikli 144 lõigetest 5 ja 7 ei tulene teisiti.

32.	Liidetud kohtuasjades on kõigi poolte esindajatel õigus tutvuda kõigi liidetud kohtuasjade toimikutega, kui kodukorra artikli 68 lõikest 4 ei tulene teisiti.

33.	Kodukorra artikli 147 alusel ilma advokaadi abita tasuta õigusabi taotluse esitanud isikul on õigus tutvuda tasuta õigusabi puudutava toimikuga.

34.	Menetlusdokumentide ja nende lisade konfidentsiaalse versiooniga lubatakse tutvuda ainult neil pooltel, kelle suhtes ei ole otsustatud teatud andmeid konfidentsiaalsena käsitleda.

35.	Kodukorra artikli 105 lõike 1 või lõike 2 alusel esitatud andmete või dokumentide osas kohaldatakse punkti 29.

36.	Punktides 30–35 sätestatu ei puuduta juurdepääsu kodukorra artikli 125c lõikes 1 ette nähtud toimikule. Selle eraldi toimikuga tutvumist reguleerib nimetatud kodukorra säte.

F. Kohtuotsuste ja -määruste originaalid

37.	Üldkohtu kohtuotsuste ja -määruste originaale hoitakse kronoloogilises järjestuses kohtukantselei arhiivis. Kohtuasja toimikusse lisatakse tõestatud ärakiri.

38.	Poole taotlusel väljastab kohtusekretär talle kohtuotsuse või -määruse – vajaduse korral mittekonfidentsiaalse versiooni – originaali tõestatud ärakirja.

39.	Kohtusekretär võib väljastada kohtuotsuse või -määruse tõestamata ärakirja seda taotlevale kolmandale isikule ainult juhul, kui see ei ole juba avalikkusele kättesaadavaks tehtud ega sisalda konfidentsiaalseid andmeid.

40.

Kohtumäärused, millega parandatakse kohtuotsuseid või -määrusi, kohtuotsused ja -määrused, millega tõlgendatakse kohtuotsuseid või -määrusi, tagaseljaotsuse peale esitatud kaja suhtes tehtud kohtuotsused, kolmanda isiku poolt kohtuotsuse vaidlustamise ja teistmisavalduse suhtes tehtud kohtuotsused ja -määrused ning Euroopa Kohtu poolt apellatsioonkaebuse alusel või uuesti läbivaatamise korral tehtud kohtuotsused ja -määrused märgitakse ära asjaomase otsuse või määruse serval; selle originaal või tõestatud ärakiri lisatakse kohtuotsuse või -määruse originaalile.

G. Tõlked

41.

Kohtusekretär korraldab kohtuniku, kohtujuristi või poole taotlusel kodukorra artikli 47 kohaselt menetluse käigus öeldu ja kirjutatu tõlkimise kohtumenetluse keelde või vajaduse korral muusse kodukorra artikli 45 lõikes 1 viidatud keelde. Kui menetluse takistusteta läbiviimiseks on vajalik tõlge muusse kodukorra artiklis 44 nimetatud keelde, korraldab kohtusekretär ka sellise tõlke tegemise.

H. Tunnistajad ja eksperdid

42.	Kohtusekretär võtab ekspertiisi tegemiseks ja tunnistajate ärakuulamiseks antud määruste täitmiseks vajalikud meetmed.

43.	Kohtusekretär palub tunnistajatel esitada tõendid nende kulude ja saamata jäänud töötasude kohta ning ekspertidel arve nende kulude ja eksperditasude kohta.

44.	Kohtusekretär korraldab vastavalt kodukorrale tunnistajatele ja ekspertidele tasumisele kuuluvate summade maksmise Üldkohtu kassast. Kui nende summade üle tekib vaidlus, palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

I. Registritasud

45.	Kui kohtuasja registri väljavõte väljastatakse vastavalt kodukorra artiklile 37, nõuab kohtusekretär selle eest lõivu 3,50 eurot tõestatud ärakirja lehekülje eest ja 2,50 eurot tõestamata ärakirja lehekülje eest.

46.	Kui menetlusdokumendi ärakiri või kohtuasja toimiku väljavõte väljastatakse kodukorra artikli 38 lõike 1 alusel poole esitatud taotlusel talle paberkandjal, nõuab kohtusekretär selle eest lõivu 3,50 eurot tõestatud ärakirja lehekülje eest ja 2,50 eurot tõestamata ärakirja lehekülje eest.

47.	Juhul kui kohtuotsus või -määrus saadetakse täitmise eesmärgil poolele tema taotlusel, mis esitati kodukorra artikli 38 lõike 1 või artikli 170 alusel, nõuab kohtusekretär selle väljastamise eest lõivu 3,50 eurot lehekülje eest.

48.	Kui kolmandale isikule väljastatakse tema taotlusel kohtuotsuse või -määruse tõestamata ärakiri vastavalt punktile 39, nõuab kohtusekretär selle eest lõivu 2,50 eurot lehekülje eest.

49.	Kui kohtusekretär korraldab poole taotlusel tõlke menetlusdokumendi või kohtuasja toimiku väljavõttest, mille mahtu tuleb vastavalt kodukorra artikli 139 punktile b pidada ülemääraseks, tasutakse selle eest lõiv 1,25 eurot rea eest.

50.	Kui pool või menetlusse astuja on korduvalt rikkunud kodukorra või käesolevate praktiliste rakendussätete norme, nõuab kohtusekretär vastavalt kodukorra artikli 139 punktile c selle eest lõivu, mis ei tohi ületada 7 000 eurot (2 000 korda tasumäär 3,50 eurot, millele viidatakse punktides 45–47).

J. Hüvitatavad summad

51.	Juhul kui Üldkohtule tuleb hüvitada tasuta õigusabiks või tunnistajatele või ekspertidele makstud summad või Üldkohtu kulud, mida ta oleks võinud vältida kodukorra artikli 139 punkti a tähenduses, nõuab kohtusekretär nende summade maksmist poolelt, kes need kulud peab katma.

52.	Kui punktis 51 märgitud summat kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul ära ei maksta, võib kohtusekretär nõuda Üldkohtult vastavasisulise täitedokumendina käsitatava määruse tegemist, mille sundtäitmist ta vajaduse korral nõuab.

53.	Juhul kui Üldkohtule tuleb ära maksta lõiv, nõuab kohtusekretär selle tasumist poolelt või kolmandalt isikult, kes need kulud peab katma.

54.	Kui punktis 53 märgitud summat kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul ära ei maksta, võib kohtusekretär kodukorra artikli 35 lõike 4 alusel võtta vastu vastavasisulise täitedokumendina käsitatava otsuse, mille sundtäitmist ta vajaduse korral nõuab.

K. Väljaanded ja dokumentide avaldamine internetis

55.

Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada Üldkohtu presidendi ja asepresidendi nime, Üldkohtu valitud kodade presidentide nimed, kodade koosseisud ja neile kohtuasjade määramise kriteeriumid, kriteeriumid, mille alusel kas täiendatakse kohtukoosseisu või määratakse kohtukoosseisu ühe liikme takistuse esinemise korral kvoorumi saavutamiseks teine kohtunik, kohtusekretäri nime ja kui see on vajalikuks osutunud, siis Üldkohtu valitud asekohtusekretäri või asekohtusekretäride nimed ning ka kohtutöö vaheaegade kuupäevad.

56.	Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada kodukorra artikli 11 lõikes 3, artikli 56a lõikes 2 ja artikli 105 lõikes 11 märgitud otsused.

57.	Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada tasuta õigusabi taotluse vormi.

58.	Kohtusekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada teadaanded esitatud hagide ja menetlust lõpetavate otsuste kohta, välja arvatud nende menetlust lõpetavate otsuste kohta, mis võetakse vastu enne hagi kättetoimetamist kostjale.

59.	Kohtusekretär tagab Üldkohtu kohtupraktika avaldamise Üldkohtu poolt otsustatud korras. See kord on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

II. KOHTUASJADE MENETLEMISE ÜLDSÄTTED

A. Kättetoimetamine

60.	Dokumentide kättetoimetamisega tegeleb kohtukantselei vastavalt kodukorra artiklile 57.

61.	Kättetoimetatava dokumendi ärakirjale lisatakse kaaskiri, milles märgitakse ära kohtuasja number, registrinumber ja kirjeldatakse lühidalt dokumendi laadi.

62.	Kui dokumendi kättetoimetamine toimub kodukorra artikli 57 lõike 2 kohaselt, edastatakse adressaadile teade kättetoimetamisest e-Curia rakenduse teel nii, et talle saadetakse kättetoimetatava kaaskirja ärakiri, juhtides tema tähelepanu kodukorra artikli 57 lõike 2 sätetele.

63.	Tõendit kättetoimetamise kohta hoitakse kohtuasja toimikus.

64.	Kui hagiavaldust kostjale kätte toimetada ei õnnestu, määrab kohtusekretär hagejale tähtaja, mille jooksul ta kas esitab täiendavat teavet kostjale dokumentide kättetoimetamiseks või vastab küsimusele, kas ta nõustub sellega, et tema kulul osutab kättetoimetamise teenust kohtutäitur.

B. Tähtajad

65.

Kodukorra artikli 58 lõike 1 punktides a ja b on sätestatud, et kui tähtaega on väljendatud päevades, nädalates, kuudes või aastates, lõpeb see tähtajas määratletud viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või arvu kui päev, mil tähtaeg hakkas jooksma, st toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse, mitte aga sellele järgneval päeval.

66.

Kodukorra artikli 58 lõige 2, mis näeb ette, et kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni, on kohaldatav vaid siis, kui lõpptähtaeg, mille hulka on loetud tähtaja pikendus seoses vahemaadega, lõppeb laupäeval, pühapäeval või ametlikul puhkepäeval.

67.	Kohtusekretär määrab kodukorras sätestatud tähtajad vastavalt presidendi poolt antud volitustele.

68.	Vastavalt kodukorra artiklile 62 võetakse menetlusdokument või tõend, mis on esitatud kohtukantseleisse pärast selle esitamiseks määratud tähtaja möödumist, vastu vaid presidendi sellekohase otsuse alusel.

69.

Kohtusekretär võib pikendada määratud tähtaegu vastavalt selleks presidendi antud volitusele; vajaduse korral teeb ta presidendile ettepanekuid tähtaegade pikendamiseks. Tähtaegade pikendamise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja esitatud piisava ajavaruga enne määratud tähtaja möödumist.

70.	Tähtaega võib pikendada rohkem kui üks kord ainult erandjuhtudel.

C. Anonüümsus

71.	Kui pool peab vajalikuks, et Üldkohtule esitatud kohtuasja raames ei avaldataks tema nime, tuleb tal kodukorra artikli 66 alusel taotleda Üldkohtult, et viimane muudaks kohtuasja täielikult või osaliselt anonüümseks.

72.	Anonüümsustaotlus tuleb esitada eraldi dokumendina ja see peab olema kohaselt põhjendatud.

73.

Anonüümsuse tõhususe huvides on oluline taotlus esitada kohe menetluse alguses. Internetis kohtuasja kohta teabe avaldamisega seatakse isiku anonüümseks muutmise tarvilik toime ohtu, kui asjasse puutuv kohtuasi nimetatakse ära Üldkohtule esitatud kohtuasjade loetelus, mis avaldatakse Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil, või kui kohtuasja kohta on juba avaldatud teadaanne Euroopa Liidu Teatajas.

D. Teatud andmete väljajätmine üldsusele juurdepääsetavatest dokumentidest

74.	Kodukorra artikli 66 tingimustel võib pool esitada taotluse menetluses mainitava kolmanda isiku nime või teatud konfidentsiaalsete andmete väljajätmiseks üldsusele juurdepääsetavatest kohtuasja dokumentidest.

75.	Andmete väljajätmise taotlus tuleb esitada eraldi dokumendina. Selles tuleb täpselt ära märkida asjasse puutuvad andmed ja iga andme kohta eraldi põhjendus, miks see on konfidentsiaalne.

76.

Üldsusele juurdepääsetavatest dokumentidest andmete väljajätmise tõhususe huvides on soovitatav taotlus esitada vastavalt kas kohe menetluse alguses või koos menetlusdokumendiga, mis sisaldab asjasse puutuvaid andmeid, või viivitamatult pärast sellest teadasaamist. Kohtuasja kohta teabe avaldamise tõttu internetis on nimelt teatud andmete väljajätmine üldsusele juurdepääsetavatest dokumentidest äärmiselt raske siis, kui kohtuasja kohta on juba avaldatud teadaanne Euroopa Liidu Teatajas või kui Üldkohtu poolt menetluses tehtud otsus või menetlust lõpetav otsus on tehtud kättesaadavaks Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

III. MENETLUSDOKUMENDID JA NENDE LISAD

A. Menetlusdokumentide ja nende lisade esitamine e-Curia kaudu

77.

Kui punktides 89–91 ei ole ette nähtud teisiti, esitatakse kõik menetlusdokumendid kohtukantseleile vaid elektrooniliselt e-Curia rakenduse kaudu (https://curia.europa.eu/e-Curia), järgides Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsust ja e-Curia rakenduse kasutustingimusi. Viidatud otsus ja kasutustingimused on kättesaadavad Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

78.	Esindaja, kes esitab menetlusdokumente e-Curia kaudu, peab vastama kõigile põhikirja artiklis 19 sätestatud nõuetele ja juhul, kui esindaja on advokaat, peab ta olema esindatavast poolest sõltumatu.

79.

Vastavalt Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse artiklile 3 võrdub menetlusdokumendi esitamiseks esindaja isikliku kasutajatunnuse ja parooli kasutamine menetlusdokumendi allkirjastamisega, tagades dokumendi autentsuse. Kasutades isiklikku kasutajatunnust ja parooli võtab esindaja endale vastutuse esitatud dokumendi sisu eest.

B. Menetlusdokumentide ja nende lisade vormistamine

B.1. Menetlusdokumendid

80.

Iga menetlusdokumendi esimesele lehele tuleb märkida:

a)	kohtuasja number (T-…/…), kui kohtukantselei on selle juba teatanud;

b)	menetlusdokumendi nimetus (hagiavaldus, kostja vastus, repliik, vasturepliik, menetlusse astumise avaldus, menetlusse astuja seisukoht, vastuvõetamatuse vastuväide, seisukohad … kohta, vastused küsimustele, jne);

c)	hageja ja kostja nimed, vajaduse korral menetlusse astuja nimi ning intellektuaalomandivaidluses menetluse kõigi teiste poolte nimed;

d)	poole nimi, kelle nimel menetlusdokument on esitatud.

81.

Menetlusdokumentidega elektroonilise tutvumise hõlbustamiseks tuleb need esitada:

a)	A4 formaadis;

b)	kasutades üldkasutatavat kirjastiili (näiteks Times New Roman, Courier või Arial) vähemalt 12-punktise suurusega kirjas teksti osas ja vähemalt 10-punktise suurusega kirjas joonealuste märkuste osas, reavahega 1 ning vähemalt 2,5 cm leheservaga üleval, all, vasakul ja paremal;

c)	iga lõige nummerdatult numbreid vahele jätmata kasvavas järjestuses;

d)	iga lehekülg nummerdatult numbreid vahele jätmata kasvavas järjestuses.

B.2. Lisade nimekiri

82.	Menetlusdokumendi lõpus peab olema lisade nimekiri. Lisasid, mis esitatakse lisade nimekirjata, vastu ei võeta.

83.

Lisade nimekirjas tuleb iga lisatud tõendi kohta märkida:

lisa number (viide menetlusdokumendile, millele tõendid on lisatud, kasutades üht tähte ja üht numbrit: näiteks hagiavalduse lisade puhul märkida lisa A.1, A.2 jne; kostja vastuse puhul märkida lisa B.1, B.2 jne; repliigi lisade puhul märkida lisa C.1, C.2 jne; vasturepliigi puhul märkida lisa D.1, D.2 jne);

b)	lisa lühike kirjeldus ja selle laad (näiteks „kiri“, selle kuupäev, autor, saaja ja lehekülgede arv);

c)	lehekülje number, millel lisa algab ja lõpeb lisade lehekülgede katkematus numeratsioonis (näiteks: lisade leheküljed 43–49);

d)	lõike number, milles lisale esimest korda viidati ja lisa esitamise vajadust põhjendati.

84.	Kohtukantselei töö optimeerimiseks tuleb lisade nimekirjas ära märkida lisad, mis on värvilised.

B.3. Lisad

85.	Lisadena võib esitada vaid menetlusdokumendis nimetatud ja selle sisu tõendamiseks või näitlikustamiseks vajalikke lisade nimekirjas märgitud dokumente.

86.

Menetlusdokumendile lisatud tõendid peavad olema esitatud viisil, mis hõlbustab Üldkohtul nendega tutvumist elektrooniliselt ja hoiab ära segaduse tekkimise võimaluse. Seetõttu peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)	iga lisa on nummerdatud vastavalt punkti 83 alapunktile a;

b)	soovitatav on lisa algust tähistada asjakohase tiitellehega;

c)	kui lisadel on omakorda lisad, tuleb need nummerdada ja vormistada nii, et segaduse tekkimine oleks välistatud;

d)	menetlusdokumentidele lisatud tõenditel on leheküljenumbrid, mis märgitakse kasvavas järjestuses üleval paremas nurgas. Tõendite leheküljenumbrid peavad olema katkematus järjestuses, kuid nende numeratsioon peab olema eraldiseisev menetlusdokumendist, millele tõendid on lisatud;

e)	lisad peavad olema kergesti loetavad.

87.	Viidates esitatud tõendile tuleb märkida ka asjasse puutuva lisa number lisade nimekirjas ja menetlusdokument, millega koos lisa esitatakse (näiteks: hagi lisa A.1).

C. E-Curia kaudu esitatavate failide vormistamine

88.

Menetlusdokumendid ja nende lisad, mis esitatakse e-Curia kaudu, esitatakse faili kujul. Et hõlbustada nende töötlemist kohtukantseleis, on soovitatav järgida Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil olevas e-Curia kasutustingimustes antud praktilisi nõuandeid, sealhulgas järgmisi nõudeid:

—	failidel peab olema nimetus, millest selgub, millise menetlusdokumendiga on tegemist (Hagi või Kostja vastus, Lisade 1. osa, Lisade 2. osa, Kaaskiri jne);

—	menetlusdokumendi teksti võib salvestada tekstitöötlusprogrammi abil otse PDF formaadis, ilma dokumenti skaneerimata;

—	menetlusdokument peab sisaldama lisade nimekirja;

—

lisad peavad olema ühes või mitmes failis, mis on eraldi menetlusdokumenti sisaldavast failist. Üks fail võib sisaldada mitut lisa. Iga lisa kohta ei pea eraldi faili looma. Lisade esitamisel on soovitatav need lisada kasvavas järjestuses, märkides piisavalt täpselt nende nimetuse (näiteks: Lisad 1–3, Lisad 4–6, jne).

D. Esitamine muul viisil kui e-Curia kaudu

89.	Üldreegel, et kõik menetlusdokumendid esitatakse kohtukantseleile e-Curia kaudu, ei mõjuta artikli 105 lõigetes 1 ja 2 ning kodukorra artikli 147 lõikes 6 ettenähtud olukordi.

90.

Samuti võib esitada posti teel või otse kohtukantseleile eraldi menetlusdokumendis mainitud lisasid, mida nende laadi tõttu ei ole võimalik e-Curia kaudu esitada, nagu on ette nähtud kodukorra artikli 72 lõikes 4, tingimusel et e-Curia kaudu esitatud menetlusdokumendi lisade nimekirjas on neid lisasid mainitud. Lisade nimekirjas tuleb ära näidata need lisad, mis esitatakse eraldi. Need lisad peavad jõudma kohtukantseleisse hiljemalt kümnendaks päevaks pärast menetlusdokumendi esitamist e-Curia kaudu. Menetlusdokumendid tuleb esitada järgmisele aadressile:

Greffe du Tribunal de l'Union européenne

Rue du Fort Niedergrünewald

L-2925 Luxembourg

91.

Kui menetlusdokumenti on tehniliselt võimatu e-Curia kaudu esitada, tuleb esindajal tegutseda Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse artiklis 7 ette nähtud korras. Kui vastavalt Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsuse artikli 7 teisele lõigule esitatakse dokumendi koopia e-Curiast erineval viisil, tuleb esitada ka lisade nimekiri ja kõik selles loetletud lisad. Nii esitatud menetlusdokument ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

E. Menetlusdokumentide ja tõendite vastuvõtmisest keeldumine

92.	Kohtusekretär keeldub registrisse kandmast ja toimikusse lisamast menetlusdokumente või ka tõendeid, mida ei ole kodukorras ette nähtud. Kahtluse korral palub kohtusekretär küsimuse otsustada presidendil.

93.	Välja arvatud kodukorras otseselt sätestatud juhtudel ja ilma, et see piiraks punktide 99 ja 100 kohaldamist, keeldub kohtusekretär registrisse kandmast ja toimikusse lisamast menetlusdokumente või tõendeid, mis on koostatud kohtumenetluse keelest erinevas keeles.

94.	Kui pool vaidlustab kohtusekretäri keeldumise kanda menetlusdokument või tõend registrisse ja lisada toimikusse, esitab kohtusekretär küsimuse lahendamiseks presidendile, et otsustataks, kas asjasse puutuv dokument või tõend tuleb vastu võtta.

F. Menetlusdokumentidest ja nende lisadest puuduste kõrvaldamine

F.1. Üldsätted

95.	Kohtusekretär tagab, et toimikusse lisatud menetlusdokumendid ja nende lisad on vastavuses põhikirja ja kodukorra sätetega ning käesolevate praktiliste rakendussätetega.

96.	Vajaduse korral määrab ta tähtaja, et võimaldada pooltel esitatud menetlusdokumentide vormilised puudused kõrvaldada.

97.

Kui kodukorra sätete või käesolevate praktiliste rakendussätete korduva täitmata jätmise tõttu on tulnud nõuda puuduste kõrvaldamist, nõuab kohtusekretär poolelt või menetlusse astumise avalduse esitanud isikult vastavalt kodukorra artikli 139 punktile c kulude hüvitamist, mis on seotud dokumentide vajaliku menetlemisega Üldkohtus.

98.	Kui poolel on palutud korduvalt puudused lisadest kõrvaldada, kuid sellest hoolimata ei ole lisasid esitatud kodukorra sätete või käesolevate praktiliste rakendussätete nõuetele vastavana, annab kohtusekretär sellest teada presidendile, kes otsustab, kas need lisad tuleb vastu võtmata jätta.

99.	Kui menetlusdokumendile lisatud tõendile ei ole lisatud tõlget kohtumenetluse keelde, palub kohtusekretär asjasse puutuval poolel see puudus kõrvaldada, kui tõlge on vajalik menetluse takistusteta läbiviimiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, eemaldatakse asjasse puutuv lisa toimikust.

100.

Kui menetlusse astumise avaldus, mis on pärit kolmandalt isikult, kes ei ole liikmesriik, ei ole koostatud kohtumenetluse keeles, nõuab kohtusekretär avalduse puuduse kõrvaldamist, enne kui ta selle pooltele kätte toimetab. Kui kohtumenetluse keeles koostatud avalduse versioon esitatakse kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul, siis loetakse registrisse kandmisel menetlusdokumendi esitamise kuupäevaks kuupäev, mil selle esimene versioon esitati muus keeles.

F.2. Puuduste kõrvaldamine hagiavaldusest

101.

Kui hagiavaldus ei vasta käesolevate praktiliste rakendussätete lisas 1 täpsustatud nõuetele, ei toimeta kohtukantselei seda kätte ning puuduste kõrvaldamiseks määratakse mõistlik tähtaeg. Kui puudusi ei kõrvaldata, võidakse hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6, artikli 177 lõikele 6 ja artikli 194 lõikele 5.

102.	Kui hagiavaldus ei vasta käesolevate praktiliste rakendussätete lisas 2 täpsustatud vorminõuetele, oodatakse hagiavalduse kättetoimetamisega ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse mõistlik tähtaeg.

103.	Kui hagiavaldus ei vasta käesolevate praktiliste rakendussätete lisas 3 täpsustatud vorminõuetele, toimetatakse hagiavaldus kätte ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse mõistlik tähtaeg.

F.3. Puuduste kõrvaldamine muudest menetlusdokumentidest

104.	Punktides 101–103 nimetatud puuduste kõrvaldamise sätted kohalduvad vajaduse korral ka hagiavaldusest erinevatele menetlusdokumentidele.

IV. MENETLUSE KIRJALIK OSA

A. Menetlusdokumentide pikkus

A.1. Hagimenetlus

105.

Hagimenetluses kodukorra artikli 1 tähenduses on menetlusdokumentide (5) maksimaalsed lehekülgede arvud järgmised.

Muud kui ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid:

—	hagiavaldus ja kostja vastus 50 lehekülge;

—	repliik ja vasturepliik 25 lehekülge;

—	vastuvõetamatuse vastuväide ja selle kohta esitatud märkused 20 lehekülge;

—	menetlusse astuja seisukohad 20 lehekülge ja märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta 15 lehekülge.

ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid:

—	hagiavaldus ja kostja vastus 30 lehekülge;

—	repliik ja vasturepliik 15 lehekülge;

—	vastuvõetamatuse vastuväide ja selle kohta esitatud märkused 10 lehekülge;

—	menetlusse astuja seisukohad 10 lehekülge ja märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta 5 lehekülge.

106.	Nimetatud maksimumpikkusi on lubatud ületada vaid juhul, kui tegemist on õiguslikult või faktiliselt eriti keerulise asjaga.

A.2. Intellektuaalomandi õigustega seotud menetlus

107.

Intellektuaalomandi õigustega seotud menetluses on menetlusdokumentide (6) maksimaalsed lehekülgede arvud järgmised:

—	hagiavaldus ja kostja vastus 20 lehekülge;

—	vastuhagi ja vastus vastuhagile 15 lehekülge;

—	vastuvõetamatuse vastuväide ja selle kohta esitatud märkused 10 lehekülge;

—	menetlusse astuja seisukohad 10 lehekülge ja märkused menetlusse astuja seisukohtade kohta 5 lehekülge.

108.	Nimetatud maksimumpikkusi on lubatud ületada vaid juhul, kui tegemist on õiguslikult või faktiliselt eriti keerulise asjaga.

A.3. Puuduste kõrvaldamine menetlusdokumendist selle liigse pikkuse korral

109.	Kui menetlusdokumendi lehekülgede arv ületab vastavalt kas punktis 105 või 107 ette nähtud maksimaalset pikkust 40 % võrra, tuleb see puudus kõrvaldada, kui president ei otsusta teisiti.

110.	Kui menetlusdokumendi lehekülgede arv ületab vastavalt kas punktis 105 või 107 ette nähtud maksimaalset pikkust vähem kui 40 %, võib president otsustada, et see puudus tuleb kõrvaldada.

111.	Kui poolel palutakse menetlusdokumendist kõrvaldada puudus, milleks on dokumendi liigne pikkus, oodatakse mahu tõttu puudulikuna käsitletud dokumendi kättetoimetamisega.

B. Menetlusdokumentide struktuur ja sisu

B.1. Hagimenetlus

1. Menetlust algatav hagiavaldus

112.	Menetlust algatav hagiavaldus peab sisaldama kodukorra artiklis 76 sätestatud kohustuslikke andmeid.

113.	Hagiavalduse sissejuhatavale osale peaks järgnema lühike kokkuvõte vaidluse aluseks olevatest asjaoludest.

114.	Nõuded peavad olema sõnastatud täpselt ning asuma hagiavalduse alguses või lõpus.

115.	Õiguslik argumentatsioon peaks olema struktureeritud esitatud väidetest lähtudes. Üldjuhul on kasulik enne argumentatsiooni esitada väidete lühikirjeldus. Lisaks on tungivalt soovitatav panna pealkiri igale väitele, millele tuginetakse, et need oleksid kergemini eristatavad.

116.	Koos hagiavaldusega tuleb esitada kodukorra artikli 51 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 78 nimetatud dokumendid.

117.

Selleks et esitada kodukorra artikli 51 lõikes 2 ette nähtud tõend, mis näitab, et poolt esindaval või poole esindajat abistaval advokaadil on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus, võib viidata dokumendile, mis on Üldkohtule mõnes kohtuasjas juba esitatud.

118.	Et hõlbustada kodukorra artikli 79 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teadaande koostamist, tuleb igale hagiavaldusele lisada kokkuvõte väidetest ja peamistest argumentidest.

119.

Üldkohtu töö hõlbustamiseks peab kokkuvõte väidetest ja peamistest argumentidest:

—	olema esitatud eraldi hagiavalduse põhitekstist ja hagis mainitud lisadest;

—	mitte olema pikem kui kaks lehekülge;

—	olema koostatud kohtumenetluse keeles vastavalt näidisele, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil;

—	olema esitatud e-kirja teel tekstitöötlusprogrammi abil koostatud lihtsa elektroonilise failina aadressile GC.Registry@curia.europa.eu, märkides ära kohtuasja, mille juurde see kuulub.

120.	Kui hagiavaldus on esitatud pärast tasuta õigusabi taotluse esitamist, mille tõttu hagiavalduse esitamise tähtaeg on vastavalt kodukorra artikli 147 lõikele 7 peatunud, tuleb menetlust algatava hagiavalduse algusesse teha selle kohta märkus.

121.

Kui hagiavaldus on esitatud pärast tasuta õigusabi küsimust lahendava määruse kättetoimetamist – või kui selles määruses ei ole määratud advokaati tasuta õigusabi taotlenud isikut esindama, siis pärast taotlejat esindava advokaadi määramise määruse kättetoimetamist –, tuleb hagiavalduses ära märkida kuupäev, mil see määrus hagejale kätte toimetati.

122.	Hagi koostamisel selle vormistamise hõlbustamiseks palutakse poolte esindajatel tutvuda dokumendiga „Hagiavalduse meelespea“, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

2. Kostja vastus

123.	Kostja vastus peab sisaldama kodukorra artikli 81 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke andmeid.

124.	Kostja nõuded peavad olema sõnastatud täpselt ning asuma kostja vastuse alguses või lõpus.

125.	Hageja esitatud faktide vaidlustamisel tuleb olla sõnaselge ja täpselt märkida, milliseid fakte vaidlustatakse.

126.	Kuna asja õiguslik raamistik on määratud hagiavaldusega, peab kostja vastuses esitatud argumentatsioon olema struktureeritud võimalikult samamoodi kui hagiavalduse väited või argumendid.

127.	Kostja vastusele kohaldatakse punkte 116 ja 117.

128.	ELTL artikli 270 alusel esitatud kohtuasjades on soovitatav, et institutsioonid lisaksid kostja vastusele osundatud üldaktid, mida ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära nende vastuvõtmise, jõustumise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva, kui viimane on asjakohane.

3. Repliik ja vasturepliik

129.	Juhul kui seisukohti lubatakse vahetada teistkordselt, võivad kohtuasja pooled oma argumentatsiooni täiendada vastavalt repliigi ja vasturepliigiga.

130.

Kuna vaidluse raamistik ja väited või argumendid on esitatud (või vaidlustatud) põhjalikult hagiavalduses ja kostja vastuses, on repliigi ja vasturepliigi eesmärk võimaldada hagejal ja kostjal oma seisukohta täpsustada või nüanseerida oma argumentatsiooni olulises küsimuses ning vastata uutele asjaoludele, millele on viidatud kostja vastuses ja repliigis. President võib vastavalt kodukorra artikli 83 lõikele 3 ka ise täpsustada, milliseid küsimusi need menetlusdokumendid peaksid käsitlema.

B.2. Intellektuaalomandivaidlused

1. Menetlust algatav hagiavaldus

131.	Menetlust algatav hagiavaldus peab sisaldama kodukorra artikli 177 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke andmeid.

132.	Hagiavaldus peab ka sisaldama kodukorra artikli 177 lõigetes 2 ja 3 märgitud teavet.

133.	Koos hagiavaldusega tuleb esitada kodukorra artikli 177 lõigetes 3–5 märgitud dokumendid.

134.	Intellektuaalomandivaidlustes kohaldatakse hagidele punktides 113–115, 117 ja 120–122 sätestatut.

2. Vastus

135.	Vastus peab sisaldama kodukorra artikli 180 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke andmeid.

136.	Kostja või menetlusse astuja nõuded peavad olema sõnastatud täpselt ning asuma vastuse alguses või lõpus.

137.	Koos menetlusse astuja vastusega tuleb esitada kodukorra artikli 177 lõigetes 4 ja 5 märgitud dokumendid, kui neid ei ole esitatud varem vastavalt kodukorra artikli 173 lõikele 5.

138.	Vastusele kohaldatakse punkte 117, 125 ja 126.

3. Vastuhagi ja vastus vastuhagile

139.

Kui apellatsioonikoja menetluses osalenud teine pool, kes ei ole hageja, soovib pärast seda, kui hagiavaldus on talle kätte toimetatud, kaevata vaidlustatud otsuse edasi osas, mida ei ole hagiavalduses vaidlustatud, peab ta üheaegselt oma vastusega esitama vastuhagi. Vastuhagi tuleb esitada eraldi dokumendina ja see peab vastama kodukorra artiklites 183 ja 184 sätestatud nõuetele.

140.	Vastuhagi esitamise korral võivad kohtuasja kõik teised pooled esitada vastuse, milles võib käsitleda vaid vastuhagi nõudeid, väiteid ja argumente.

V. MENETLUSE SUULINE OSA

A. Kohtuistungi korraldamise taotlus

141.	Nagu on ette nähtud kodukorra artiklis 106, korraldab Üldkohus kohtuistungi omal algatusel või kohtuasja poole taotlusel.

142.

Kohtuasja pool, kes soovib, et teda kohtuistungil ära kuulataks, peab esitama asjakohase põhjendatud taotluse kolme nädala jooksul alates pooltele menetluse kirjaliku osa lõpetamise teatise kättetoimetamisest. Taotluse põhjenduses – mis ei tohi olla segiaetav muu menetlusdokumendi või kirjalike seisukohtadega ega olla pikem kui kolm lehekülge – tuleb lähtuda konkreetsest hinnangust kohtuistungi kasulikkusele selle poole jaoks ja viidata nendele toimiku või argumentatsiooni osadele, mida see pool peab vajalikuks kohtuistungil üksikasjalikumalt täpsustada või ümber lükata. Selleks et kohtuistungil saaks vaidlust paremini suunata, on soovitatav, et põhjendus ei oleks üldine, piirdudes näiteks ainult kohtuasja tähtsuse rõhutamisega.

143.	Kui kumbki kohtuasja pooltest ei esita tähtaegselt põhjendatud taotlust, võib Üldkohus kohtuasja lahendada ilma menetluse suulise osata.

B. Kohtuistungi ettevalmistamine

144.	Kohtukantselei kutsub pooled kohtuistungile vähemalt üks kuu enne selle toimumist, ilma et see välistaks olukorrad, mille puhul on põhjendatud poolte istungile kutsumine kiiremas korras.

145.

Vastavalt kodukorra artikli 107 lõikele 2 rahuldatakse kohtuistungi kuupäeva edasilükkamise taotlus ainult erandlike asjaolude esinemisel. Taotlus, mille saab esitada ainult kohtuasja pool, peab olema piisavalt põhjendatud, sellele lisatakse asjakohased tõendid ja see esitatakse Üldkohtule võimalikult kiiresti pärast kohtuistungile kutsumist.

146.	Kui poole esindaja ei soovi kohtuistungist osa võtta, palutakse tal sellest Üldkohtule teada anda võimalikult kiiresti pärast kohtuistungile kutsumist.

147.	Üldkohus püüab kohtuistungi lühiettekande esitada poolte esindajatele kolm nädalat enne kohtuistungit. Kohtuistungi lühiettekannet kasutatakse kohtuistungi ettevalmistamiseks.

148.	Ettekandja-kohtuniku koostatavas kohtuistungi lühiettekandes märgitakse vaid väited ja poolte argumentide lühikirjeldus.

149.	Vajaduse korral võivad pooled esitada kohtuistungi lühiettekande kohta oma märkused kohtuistungil. Sel juhul tehakse kohtuistungi protokolli märge nende märkuste kohta.

150.	Kohtuistungi lühiettekanne tehakse üldsusele kättesaadavaks kohtuistungi päeval kohtusaali ees, välja arvatud juhul, kui istung on kogu ulatuses kinnine.

151.	Enne iga avalikku kohtuistungit paneb kohtusekretär kohtuistungi saali ette üles kohtumenetluse keeles järgmise teabe: istungi kuupäev ja kellaaeg, asja lahendav kohtukoosseis, istungil arutusele tulev kohtuasi või kohtuasjad ning poolte nimed.

152.

Teatud tehniliste vahendite kasutamist esitluse tegemiseks tuleb taotleda vähemalt kaks nädalat enne kohtuistungi kuupäeva. Kui president selle taotluse rahuldab, lepitakse nende vahendite kasutamise kord kokku kohtukantseleiga, et saaks arvestada võimalike tehniliste või praktiliste piirangutega. Esitluse ainus eesmärk on näitlikustada kohtuasja toimikus olevaid andmeid ja seega ei saa see sisaldada uusi väiteid või tõendeid. Esitluse materjale kohtuasja toimikusse ei lisata ja seetõttu ei toimetata neid ka kätte teistele pooltele, kui president ei otsusta teisiti.

153.

Arvestades Euroopa Liidu Kohtu hoonetesse sisenemisel rakendatavaid turvameetmeid on soovitatav, et poolte esindajad teeksid endast oleneva selleks, et olla kohtuistungi saalis vähemalt 15 minutit enne kohtuistungi algust, sest tavaliselt arutavad kohtukoosseisu liikmed nendega kohtuistungi korraldust.

154.	Kohtuistungil osalemise ettevalmistamiseks palutakse poolte esindajatel tutvuda dokumendiga „Kohtuistungi meelespea“, mis on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

C. Kohtuistungi käik

155.	Poolte esindajad esinevad kohtuistungil talaaris.

156.

Kohtuistungil:

—	korratakse vajaduse korral väga lühidalt poole seisukohta, toonitades kirjalikult esitatud väidetest olulisemaid;

—	antakse vajaduse korral selgitusi menetluse kirjalikus osas esitatud teatud argumentide kohta ja esitatakse vajaduse korral uued asjaolud, mis on seotud pärast menetluse kirjaliku osa lõppu aset leidnud sündmustega ja mida seetõttu ei saanud esitada kirjalikes seisukohtades;

—	vastatakse Üldkohtu küsimustele, kui neid on.

157.

Iga pool hindab punktis 156 määratletud kohtuistungi eesmärki arvestades, kas kohtukõne esitamine on asjas tõesti vajalik või piisab viitest esitatud seisukohtadele või kirjalikele menetlusdokumentidele. Kohtuistungil võidakse sel juhul keskenduda Üldkohtu küsimustele vastamisele. Juhul kui esindaja peab vajalikuks sõna võtta, on tal soovitatav piirduda selgitustega teatud küsimuste kohta ning ülejäänu osas viidata menetlusdokumentidele.

158.	Kui enne kohtuistungit on Üldkohus palunud pooltel vastavalt kodukorra artikli 89 lõikele 4 keskenduda oma suulistes seisukohtades ühele või mitmele kindlaksmääratud küsimusele, tuleb suulistes seisukohtades kõigepealt käsitleda neid küsimusi.

159.	Kui pool jätab kohtukõne esitamata, ei tõlgendata tema vaikimist nõusolekuna teise poole kohtukõnes esitatuga, kui asjasse puutuvale argumentatsioonile on kirjalikult juba vastu vaieldud. Vaikimine ei takista poolel vastamast teise poole kohtukõnele suulise repliigiga.

160.

Kohtukõne selguse huvides ja selleks, et Üldkohtu kohtunikud sellest paremini aru saaksid, on üldiselt eelistatav rääkida peast, juhindudes ülestähendatud märksõnadest, mitte teksti maha lugeda. Samuti palutakse esindajatel oma seisukoht esitada võimalikult arusaadavalt ja eelistada lühikesi lauseid. Lisaks hõlbustavad esindajad Üldkohtu tööd, kui kohtukõne on hästi liigendatud ja see algab kõne ülesehituse kirjeldusega.

161.

Üldkohtule teatud tehnilist laadi küsimuste selgitamiseks võib kohtukoosseisu president lubada poolte esindajatel anda sõna isikutele, kes ei ole küll esindaja staatuses, kuid kes oskavad seisukohta paremini väljendada. Need isikud võtavad sõna ainult asjasse puutuva poole esindaja kohalolekul ja vastutusel. Enne sõnavõttu tuleb neil end tutvustada.

162.

Kohtukõnede kestus võib olla erinev, olenedes kohtuasja keerukusest ja uute asjaolude puudumisest või ilmsikstulekust. Kohtuasja poole esindajal palutakse piirduda 15 minutilise kohtukõnega ja menetlusse astuja esindajal 10-minutilise kõnega (liidetud kohtuasjades on kohtuasja poolel 15 minutit iga kohtuasja kohta ja menetlusse astujal 10 minutit iga kohtuasja kohta), kui kohtukantselei ei ole neid informeerinud teisiti. See piirang puudutab vaid poole enda ettevalmistatud kohtukõnet ega hõlma aega, mis on vajalik kohtuistungil esitatud küsimustele vastamiseks või lõppsõnaks.

163.

Kui asjaolud nõuavad, võib kohtukantseleile vähemalt kaks nädalat enne kohtuistungi toimumist (või hiljem, kui esinevad põhjendatud erakorralised asjaolud) esitada taotluse kohtukõne normaalaja pikendamiseks; taotlus peab olema põhjendatud ning selles peab olema ära näidatud sõnavõtuks vajalik aeg. Nimetatud taotluse korral antakse esindajale teada, kui palju talle kohtukõne esitamiseks aega antakse.

164.	Kui poolel on mitu esindajat, võivad kohtukõnega üldjuhul esineda kõige rohkem kaks esindajat ja nende sõnavõttude kogukestus ei tohiks ületada punktis 162 sätestatud aega. Kohtunike küsimustele võivad anda vastuseid ja lõppsõnaga võivad esineda ka need esindajad, kes kohtukõnega ei esinenud.

165.	Kui mitu poolt esitavad Üldkohtule sama väite (mis on tavaline just menetlusse astumisel või kohtuasjade liitmisel), on nende esindajatel soovitatav sõnavõtud enne kohtuistungit kooskõlastada, et vältida kohtukõnede kordamist.

166.	Esindajatel palutakse Euroopa Kohtu, Üldkohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu lahendi tsiteerimisel märkida ära kohtuasja tavaline nimetus, kohtuasja number ja vajaduse korral täpsustada asjasse puutuv(ad) punkt(id).

167.	Vastavalt kodukorra artikli 85 lõikele 3 võivad kohtuasja pooled erandkorras esitada tõendeid kohtuistungil. Sel juhul kuulatakse teised pooled ära nende vastuvõetavuse ja sisu küsimuses. Igaks juhuks tuleks kaasa võtta piisav arv eksemplare.

D. Suuline tõlge

168.	Suulise tõlke lihtsustamiseks palutakse poolte esindajatel saata kohtukõne tekst või selleks tehtud kirjalikud märkmed eelnevalt kohtu tõlketeenistusele e-postiga (interpret@curia.europa.eu).

169.	Edastatud kohtukõne märkmete konfidentsiaalsus on tagatud. Mis tahes eksituste vältimiseks tuleb nendes ära näidata poole nimi. Kohtukõne märkmeid ei lisata kohtuasja toimikusse.

170.

Esindajate tähelepanu juhitakse sellele, et olenevalt arutatavast asjast kuulab vaid osa Üldkohtu kohtunikke kohtukõnet selle esitamise keeles, ülejäänud kuulavad sünkroontõlget. Esindajatel soovitatakse tungivalt kohtuistungi takistusteta kulgemise ja kvaliteetse sünkroontõlke tagamise huvides rääkida aeglaselt ja otse mikrofoni.

171.	Kui esindaja kavatseb tsiteerida teatud tekstide või dokumentide lõike, eriti selliseid lõike, mida kohtuasja toimikus ei ole, tuleks sellest tõlkidele enne kohtuistungi algust teada anda. Samuti võib kasuks tulla, kui tõlkide tähelepanu juhitakse võimalikele raskesti tõlgitavatele mõistetele.

E. Kohtuistungi protokoll

172.

Kohtusekretär koostab kohtumenetluse keeles kohtuistungi protokolli, mis sisaldab järgmisi andmeid: kohtuasja number, kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht, vajaduse korral viide sellele, et kohtuistung on kuulutatud kinniseks, kohalviibinud kohtunike ja kohtusekretäri nimed, kohalviibinud poolte esindajate nimed ja ametinimetused, vajaduse korral märge, et kohtuistungi lühiettekande kohta esitati märkusi, vajaduse korral ärakuulatud tunnistajate või ekspertide perekonnanimed, eesnimed, ametinimetused ja aadressid, vajaduse korral märge kohtuistungil esitatud menetlusdokumentide või tõendite kohta ja vajaduse korral kohtuistungil esitatud seisukohad ning Üldkohtu või presidendi poolt istungil tehtud otsused.

VI. KONFIDENTSIAALSENA KÄSITLEMINE

A. Üldsätted

173.

Vastavalt kodukorra artiklile 64 ja ilma, et see piiraks kodukorra artikli 68 lõike 4, artikli 104, artikli 105 lõike 8 ning artikli 144 lõike 7 kohaldamist, võtab Üldkohus arvesse vaid neid menetlusdokumente ja tõendeid, mis on tehtud kättesaadavaks poolte esindajatele ja mille kohta neile on antud võimalus avaldada oma arvamust.

174.	Piiramata kodukorra artiklite 103–105 kohaldamist jäetakse seetõttu tähelepanuta hageja taotlus käsitleda kostja suhtes konfidentsiaalsena kohtuasja toimikus sisalduvaid teatud andmeid. Sellist taotlust ei saa esitada ka kostja hageja suhtes.

175.	Kohtuasja pool võib aga taotleda, et menetlusse astujal ei võimaldataks tutvuda kohtuasja toimikus sisalduvate teatud konfidentsiaalsete andmetega vastavalt kodukorra artikli 144 lõikele 7.

176.	Iga pool võib kodukorra artikli 68 lõike 4 alusel ka taotleda, et liidetud kohtuasjade mõni pool ei saaks tutvuda liidetud kohtuasjade toimikute teatud andmetega nende väidetava konfidentsiaalsuse tõttu.

B. Konfidentsiaalsena käsitlemine menetlusse astumise avalduse esitamise korral

177.	Kui kohtuasjas esitatakse menetlusse astumise avaldus, palutakse kohtuasja pooltel kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul teatada, kas nad taotlevad, et teatavaid andmeid, mis sisalduvad kohtuasja toimikusse juba lisatud menetlusdokumentides või tõendites, käsitletaks konfidentsiaalsena.

178.	Kui kohtuasja pool esitab menetlusdokumendi või tõendi hiljem, peab ta samal ajal selle dokumendi või tõendiga esitama vajaduse korral ka konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse. Kui taotlust ei esitata, edastatakse esitatud menetlusdokument või tõend menetlusse astujale.

179.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus tuleb esitada eraldi dokumendina. Taotlust ei saa esitada konfidentsiaalses versioonis ja see ei saa seetõttu sisaldada konfidentsiaalseid andmeid.

180.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses tuleb märkida, millise poole suhtes konfidentsiaalsust taotletakse.

181.

Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus peab piirduma vaid hädavajalikuga ning see ei saa mingil juhul puudutada kogu menetlusdokumenti ja ainult erandjuhul võib see puudutada lisa tervikuna. Nimelt on enamasti võimalik vastavaid huve kaitsta nii, et edastatakse menetlusdokumendi või tõendi mittekonfidentsiaalne versioon, millest on välja jäetud teatud lõigud, sõnad või arvud.

182.	Konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses tuleb täpselt märkida vastavad asjaolud või lõigud ja lisada iga asjaolu või lõigu konfidentsiaalsuse kohta põhjendus. Selle teabe puudumisel võib Üldkohus taotluse rahuldamata jätta.

183.	Ühe või mitme menetlusdokumendi konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esitamisel tuleb poolel esitada menetlusdokumendi/menetlusdokumentide või tõendi/tõendite mittekonfidentsiaalne tervikversioon, millest on välja jäetud taotluses viidatud asjaolud või lõigud.

184.

Juhul kui konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus ei vasta punktides 179, 180 ja 183 kehtestatud nõuetele, palub kohtusekretär poolel puudused kõrvaldada. Kui sellest hoolimata ei viida konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust vastavusse käesolevate praktiliste rakendussätete nõuetega, jäetakse taotlus rahuldamata ning menetlusse astujale edastatakse kõik menetlusdokumendid ja tõendid.

C. Konfidentsiaalsena käsitlemine kohtuasjade liitmisel

185.	Kui on kavas mitme kohtuasja liitmine, palutakse pooltel kohtusekretäri määratud tähtaja jooksul teatada, kas nad taotlevad, et teatavaid andmeid, mis sisalduvad liidetavate kohtuasjade toimikutesse juba võetud menetlusdokumentides või tõendites, käsitletaks konfidentsiaalsena.

186.	Kui pool esitab menetlusdokumendi või tõendi hiljem, peab ta samal ajal selle dokumendi või tõendiga esitama vajaduse korral ka konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse. Kui taotlust ei esitata, võimaldatakse teiste liidetud kohtuasjade pooltel tutvuda esitatud menetlusdokumendi või tõendiga.

187.	Kohtuasjade liitmisel kohaldatakse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustele punkte 179–184.

D. Konfidentsiaalsena käsitlemine kodukorra artikli 103 raames

188.

Kodukorra artiklis 91 loetletud menetlustoimingute raames võib Üldkohus nõuda, et pool esitaks andmeid või kohtuasjaga seotud dokumente. Kodukorra artikli 92 lõike 3 kohaselt võib sellist esitamist määrusega nõuda üksnes juhul, kui pool, keda menetlustoiming puudutab, ei ole täitnud varem samal eesmärgil võetud menetlust korraldavat meedet, või kui pool, keda menetlustoiming puudutab, seda sõnaselgelt taotleb ja põhjendab vajadust määrata menetlustoiming määrusega.

189.

Kui kohtuasja pool tugineb andmete või dokumentide konfidentsiaalsusele selleks, et vältida nende edastamist tema vastuses menetlust korraldava meetme võtmise taotlusele või taotledes menetlustoimingu tegemist, teeb Üldkohus juhul, kui ta leiab, et need andmed või dokumendid võivad olla vaidluse lahendamisel asjasse puutuvad, määruse nende väljanõudmise kohta menetlustoiminguna vastavalt kodukorra artikli 91 punktile b. Üldkohtule selliselt esitatud andmete või dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemine toimub vastavalt kodukorra artiklile 103. Kehtestatud kord ei näe ette mingit erandit menetluse võistlevuse põhimõttest, vaid määrab kindlaks selle põhimõtte rakendamise tingimused.

190.

Viidatud sätte alusel hindab Üldkohus, kas andmed ja dokumendid on vaidluse lahendamiseks asjasse puutuvad, ning kontrollib nende konfidentsiaalset laadi. Kui ta leiab, et kõnesolev teave on vaidluse lahendamisel igati asjasse puutuv ja konfidentsiaalset laadi, kaalub Üldkohus seda konfidentsiaalsust ja nõudeid, mis on seotud õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele, eelkõige võistlevuse põhimõtte seisukohast, ning tal on selle kaalumisel tulemusel võimalik tegutseda kahel viisil.

191.

Üldkohus võib otsustada, et andmed või dokument tuleb teisele kohtuasja poolele teatavaks teha olenemata selle konfidentsiaalsusest. Sel juhul võib Üldkohus menetlust korraldava meetmena paluda, et nende poolte esindajad, kes ei ole konfidentsiaalsete andmete esitajad, võtaksid endale kirjalikult kohustuse hoida dokumendi või tõendi konfidentsiaalsust ega edastaks nende poolt esindatavale isikule või kolmandatele isikutele andmeid, millega neil võimaldatakse tutvuda. Selle kohustuse rikkumisel kohaldatakse kodukorra artiklit 55.

192.

Teise võimalusena võib Üldkohus otsustada konfidentsiaalseid andmeid mitte edastada, võimaldades teisel kohtuasja poolel tutvuda mittekonfidentsiaalsete andmetega, et ta saaks võistlevuse põhimõtet järgides esitada oma seisukohad võimalikult suures ulatuses. Üldkohus määrab, et kohtuasja pool, kes esitas konfidentsiaalsed andmed, esitaks teatava teabe viisil, mis võimaldab ühildada andmete konfidentsiaalsena hoidmise ja võistlevuse põhimõtte. Teabe võib esitada näiteks kokkuvõttena. Kui Üldkohus leiab, et teine kohtuasja pool ei saa tõhusalt oma kaitseõigusi teostada, võib ta teha määruse või mitu määrust, kuni ta on kindel, et menetlus saab reaalselt jätkuda võistlevana.

193.

Kui Üldkohus asub seisukohale, et teave, mis edastati teisele kohtuasja poolele kodukorra artikli 103 lõike 3 alusel tehtud määruses ette nähtud korras, võimaldas sel poolel esitada tõhusalt oma seisukoht, ei võta Üldkohus arvesse konfidentsiaalseid andmeid või dokumente, millega sel poolel tutvuda ei võimaldatud. Konfidentsiaalne teave või dokumendid eemaldatakse toimikust ja sellest teavitatakse pooli.

E. Konfidentsiaalsena käsitlemine kodukorra artikli 104 raames

194.	Kontrollides institutsiooni niisuguse akti õiguspärasust, millega keeldutakse juurdepääsust teatud dokumendile, võib Üldkohus kodukorra artikli 91 punkti c alusel tehtava menetlustoiminguga nõuda määrusega selle dokumendi esitamist.

195.	Seda dokumenti ei edastata teistele pooltele, välja arvatud juhul, kui vaidlus muutuks esemetuks.

F. Konfidentsiaalsena käsitlemine kodukorra artikli 105 raames

196.

Vastavalt kodukorra artikli 105 lõigetele 1 ja 2 võib kohtuasja pool omal algatusel või Üldkohtu tehtud menetlustoimingu tulemusel esitada andmeid või dokumente, mis võivad kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist. Selle artikli lõigetes 3–10 nähakse ette niisugustele andmetele või dokumentidele kohaldatav menetluskord.

197.

Arvestades liidu või ühe või mitme liikmesriigi julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete korraldamist kahjustada võivate andmete või dokumentide tundlikkust ja konfidentsiaalsust, nõuab kodukorra artiklis 105 kehtestatud korra rakendamine sobivate turvameetmete võtmist, mis tagaks nende andmete või dokumentide kõrgetasemelise kaitse. Need meetmed on määratud kindlaks Üldkohtu 14. septembri 2016. aasta otsuses.

VII. TASUTA ÕIGUSABI

198.	Vastavalt kodukorra artikli 147 lõikele 2 on tasuta õigusabi taotluse esitamisel kohustuslik kasutada selleks ette nähtud vormi. Vorm on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil.

199.

Kui tasuta õigusabi taotluse vormi esitamisel ei esinda õigusabi taotlejat advokaat, võib ta kodukorra artikli 147 lõike 6 kohaselt esitada nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud vormi kohtukantseleile paberkandjal kas posti teel või punktis 90 märgitud aadressile füüsiliselt kohale toimetades. Kui vormile ei ole omakäeliselt alla kirjutatud, jäetakse taotlus käiguta.

200.	Kui tasuta õigusabi taotluse vormi esitamisel esindab õigusabi taotlejat advokaat, esitatakse tasuta õigusabi taotlus kodukorra artikli 72 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse punktides 77–79 ette nähtud nõudeid.

201.

Tasuta õigusabi taotluse vormi eesmärk on teha Üldkohtule vastavalt kodukorra artikli 147 lõigetele 3 ja 4 kättesaadavaks teave, mis on vajalik tasuta õigusabi taotluse lahendamiseks. See teave on järgmine:

—	andmed taotleja majandusliku olukorra kohta ning,

—	kui hagiavaldust ei ole veel esitatud, siis andmed hagi eseme, faktiliste asjaolude ja esitatava argumentatsiooni kohta.

202.	Taotleja on kohustatud koos tasuta õigusabi taotluse vormiga esitama ka tõendid, mis kinnitavad punktis 201 märgitud teavet.

203.	Olenevalt asjaoludest tuleb koos tasuta õigusabi taotluse vormiga esitada ka kodukorra artikli 51 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 78 lõikes 4 märgitud dokumendid.

204.	Nõuetekohaselt täidetud õigusabi taotluse vorm ja sellele lisatud tõendid peavad olema iseenesest arusaadavad.

205.

Ilma et see mõjutaks Üldkohtu võimalust paluda kodukorra artiklite 89 ja 90 alusel täiendavat teavet või dokumente, ei ole tasuta õigusabi taotlust hiljem esitatavate lisadega lubatud täiendada. Kui Üldkohus neid lisasid esitada ei ole palunud, keeldutakse nende vastuvõtmisest. Erandjuhtudel võib kohus vastu võtta tõendeid, mis näitavad abi vajalikkust taotlejale, kui tõenditega koos esitatakse selgitus nende hilise esitamise kohta.

206.

Vastavalt kodukorra artikli 147 lõikele 7 peatub tasuta õigusabi taotluse esitamisega selles viidatud hagi esitamise tähtaeg kuni selle taotluse üle otsustava määruse kättetoimetamiseni või juhul, kui selles määruses ei ole nimetatud advokaati õigusabi taotlejat esindama, siis kuni tema esindamiseks advokaadi nimetamise määruse kättetoimetamiseni.

207.

Kuna tasuta õigusabi taotluse esitamisega peatub hagi esitamise tähtaeg kuni punktis 206 viidatud määruse kättetoimetamiseni, võib hagi esitamiseks jäänud tähtaeg olla väga lühike. Seetõttu on soovitatav, et õigusabi saaja, keda esindab nõuetekohaselt advokaat, pööraks selle seadusliku tähtaja järgimisele erilist tähelepanu.

VIII. KIIRMENETLUSED

A. Kiirendatud menetlus

A.1. Kiirendatud menetluse taotlus

208.	Vastavalt kodukorra artikli 152 lõikele 1 tuleb kiirendatud menetluse taotlus esitada eraldi dokumendina vastavalt kas koos hagiavalduse või kostja vastusega ning see peab sisaldama põhjendust kohtuasja erilise kiireloomulisuse ja muude asjasse puutuvate asjaolude kohta.

209.	Selleks et kohtukantselei saaks kiirendatud menetluse taotlust viivitamatult menetleda, peab taotluse esilehel olema märge selle esitamise kohta kodukorra artiklite 151 ja 152 alusel.

210.	Hagiavaldus, mille pool palub lahendada kiirendatud menetluses, ei tohiks üldjuhul olla pikem kui 25 lehekülge. Hagiavaldus peab olema esitatud punktides 112–121 märgitud nõuete kohaselt.

211.

On soovitatav, et kiirendatud menetlust taotlev pool täpsustaks oma taotluses, millised väited, argumendid või asjasse puutuva menetlusdokumendi (hagiavalduse või kostja vastuse) osad on esitatud vaid juhuks, kui asja ei vaadata läbi kiirendatud menetluses. Need täpsustused, millele viidatakse kodukorra artikli 152 lõikes 2, tuleb taotluses välja tuua täpselt, viidates teksti asjasse puutuvate lõikude numbritele.

A.2. Lühendatud versioon

212.	On soovitatav, et kiirendatud menetluse taotlusele, milles on välja toodud punktis 211 nimetatud teave, oleks lisatud asjasse puutuva menetlusdokumendi lühendatud versioon.

213.

Juhul kui taotlusele on lisatud menetlusdokumendi lühendatud versioon, peab see vastama järgmistele nõuetele:

a)	see on esitatud samas vormis, mis asjasse puutuva menetlusdokumendi esialgne versioon, kus kustutatud laused on märgistatud nurksulgudega, millesse on märgitud sõna „omissis“;

b)	lühendatud versiooni allesjäetud lõikudel on samad numbrid, mis asjasse puutuva menetlusdokumendi esialgses versioonis;

c)	lühendatud versioonile lisatud lisade nimekirjas on märgistatud sõnaga „omissis“ kõik esitamata jäetud lisad, kui lühendatud versioon ei viita kõigile menetlusdokumendi esialgse versiooni lisadele;

d)	lühendatud versioonile lisatud lisadel on samad numbrid, mis on märgitud menetlusdokumendi esialgsele versioonile lisatud lisade nimekirjas;

e)	lühendatud versiooni lisade nimekirjas loetletud lisad peavad olema sellele menetlusdokumendi versioonile lisatud.

214.	Selleks et taotlus vaadataks läbi võimalikult kiiresti, peab lühendatud versioon vastama eespool esitatud nõuetele.

215.	Kui Üldkohus palub menetlusdokumendi lühendatud versiooni esitamist kodukorra artikli 151 lõike 3 alusel, tuleb see esitada eespool sätestatud nõuetele vastavana, kui poolele ei anta teisi juhiseid.

A.3. Kostja vastus

216.	Kui hageja ei ole taotluses viidanud hagiavalduse väidetele, argumentidele või lõikudele, mida tuleb arvesse võtta vaid siis, kui asja ei vaadata läbi kiirendatud menetluses, tuleb kostjal hagiavaldusele vastata ühe kuu jooksul.

217.

Kui hageja on taotluses viidanud hagiavalduse väidetele, argumentidele või lõikudele, mida tuleb arvesse võtta vaid siis, kui asja ei vaadata läbi kiirendatud menetluses, tuleb kostjal ühe kuu jooksul vastata hagiavalduses esitatud väidetele ja argumentidele kiirendatud menetluse taotluses esitatud seisukohast.

218.	Kui hageja on taotlusele lisanud hagiavalduse lühendatud versiooni, tuleb kostjal ühe kuu jooksul vastata selles hagiavalduse lühendatud versioonis esitatud väidetele ja argumentidele.

219.	Kui Üldkohus otsustab kiirendatud menetluse taotluse rahuldamata jätta enne, kui kostja on jõudnud kostja vastuse esitada, pikeneb selle menetlusdokumendi esitamiseks kodukorra artikli 154 lõikes 1 ette nähtud ühekuuline tähtaeg ühe kuu võrra.

220.

Kui Üldkohus otsustab kiirendatud menetluse taotluse rahuldamata jätta pärast seda, kui kostja on oma vastuse artikli 154 lõikes 1 ette nähtud ühekuulise tähtaja jooksul esitanud, antakse poolele kostja vastuse täiendamiseks uus ühekuuline tähtaeg, mis hakkab kulgema kiirendatud menetluse taotluse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest.

A.4. Menetluse suuline osa

221.

Kuna kiirendatud menetluse korral piirdutakse menetluse kirjalikus osas üldjuhul ainult seisukohtade ühekordse vahetamisega, on oluline menetluse suuline osa ja kohtuistung korraldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast menetluse kirjaliku osa lõpetamist. Üldkohus võib aga otsustada lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata, kui kohtuasja pooled teatavad presidendi määratud tähtaja jooksul, et nad loobuvad kohtuistungil osalemast ja kui Üldkohus leiab, et tal on kohtuasja toimikus sisalduvate dokumentide põhjal piisavalt teavet.

222.	Kui Üldkohus menetlusse astuja seisukohtade esitamist ei luba, saab menetlusse astuja oma seisukohad esitada ainult suuliselt ja ainult juhul, kui korraldatakse kohtuistung.

B. Õigusakti kohaldamise peatamine ja muude ajutiste meetmete võtmine

223.	Vastavalt kodukorra artikli 156 lõikele 5 tuleb taotlus õigusakti kohaldamise peatamiseks või muude ajutiste meetmete võtmiseks esitada eraldi dokumendina. Taotlus peab olema iseenesest arusaadav, ilma et selle juurde peaks vaatama põhikohtuasja hagiavaldust, sealhulgas selle lisasid.

224.

Selleks et kohtukantselei saaks viivitamatult menetleda taotlust õigusakti kohaldamise peatamiseks või muude ajutiste meetmete võtmiseks, peab taotluse esilehel olema märge, et see on esitatud kodukorra artikli 156 alusel ja vajaduse korral märge, et dokument sisaldab kodukorra artikli 157 lõike 2 alusel esitatavat taotlust.

225.

Taotluses õigusakti kohaldamise peatamiseks või muude ajutiste meetmete võtmiseks tuleb väga lühidalt ja kokkuvõtlikult märkida vaidluse ese, need fakti- ja õigusväited, mis on põhikohtuasja aluseks ja millest esmapilgul ilmneb hagi põhjendatus (fumus boni iuris), ning asja kiireloomulisust tõendavad asjaolud. Taotletud meede või meetmed tuleb täpselt ära nimetada. Taotluses peavad olema ajutise meetme võtmise põhjendatust näitavad kõik tõendid või kättesaadavate tõendite kogumise taotlus.

226.	Kuna ajutiste meetmete võtmise taotluse eesmärk on võimaldada fumus boni iuris'e hindamist lühimenetluses, ei tohi see mingil juhul korrata kogu põhikohtuasja hagiavalduse teksti.

227.	Et ajutiste meetmete taotluse saaks kiiresti läbi vaadata, on selle maksimaalne lehekülgede arv 25, mida ei tohiks käsitletavast valdkonnast ja kohtuasja asjaoludest lähtudes üldjuhul ületada.

IX. PRAKTILISTE RAKENDUSSÄTETE JÕUSTUMINE

228.

Käesolevad praktilised rakendussätted muudavad kehtetuks ja asendavad 5. juuli 2007. aasta kohtusekretäri ametijuhendi (ELT L 232, 4.9.2007, lk 1), mida on muudetud 17. mail 2010 (ELT L 170, 6.7.2010, lk 53) ja 24. jaanuaril 2012 (ELT L 68, 7.3.2012, lk 20), ning 24. jaanuari 2012. aasta „Praktilised juhised pooltele Üldkohtus“ (ELT L 68, 7.3.2012, lk 23).

229.	Käesolevad praktilised rakendussätted avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need jõustuvad avaldamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.“

Lisa 1 tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„

LISA 1

Tingimused, mille täitmata jätmisel ei toimetata hagiavaldust kätte (käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 101)

Kui alljärgnevalt toodud punktides esitatud nõuete osas puudusi ei kõrvaldata, võidakse hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata vastavalt kodukorra artikli 78 lõikele 6, artikli 177 lõikele 6 ja artikli 194 lõikele 5.

	Hagimenetlus	Intellektuaalomandivaidlused
a)	esitada tõend advokaadi pädevuse kohta (kodukorra artikli 51 lõige 2)	esitada tõend advokaadi pädevuse kohta (kodukorra artikli 51 lõige 2)
b)	esitada hiljutine tõend eraõigusliku juriidilise isiku olemasolu kohta (kodukorra artikli 78 lõige 4)	esitada hiljutine tõend eraõigusliku juriidilise isiku olemasolu kohta (kodukorra artikli 177 lõige 4)
c)	esitada volikiri, kui esindatav isik on eraõiguslik juriidiline isik (kodukorra artikli 51 lõige 3)	esitada volikiri, kui esindatav isik on eraõiguslik juriidiline isik (kodukorra artikli 51 lõige 3)
d)	esitada vaidlustatud õigusakt (tühistamishagi korral) või dokument, mis tõendab kuupäeva, mil institutsioonilt nõuti toimingu tegemist (tegevusetuse hagi korral) (põhikirja artikli 21 teine lõik; kodukorra artikli 78 lõige 1)	esitada apellatsioonikoja vaidlustatud otsus (kodukorra artikli 177 lõige 3)
e)	esitada ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt esitatud kaebus ja kaebuse rahuldamata jätmise otsus (kodukorra artikli 78 lõige 2)
f)	esitada ärakiri vahekohtuklauslit sisaldavast lepingust (kodukorra artikli 78 lõige 3)
g)		märkida apellatsioonikoja menetluse kõikide poolte nimed ning teavitamiseks esitatud aadressid (kodukorra artikli 177 lõige 2)
h)	märkida personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohase kaebuse esitamise kuupäev ja kaebuse rahuldamata jätmise otsusest teadaandmise kuupäev (kodukorra artikli 78 lõige 2)	märkida kuupäev, mil apellatsioonikoja otsusest teada anti (kodukorra artikli 177 lõige 3)

“

10)

Lisa 2 tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„

LISA 2

Vorminõuded, mille täitmata jätmisel oodatakse hagiavalduse kättetoimetamisega (käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 102)

a)	märkida hageja aadress (põhikirja artikli 21 esimene lõik, kodukorra artikli 76 punkt a, artikli 177 lõike 1 punkt a ja artikli 194 lõike 1 punkt a)
b)	märkida hageja esindaja aadress (kodukorra artikli 76 punkt b, artikli 177 lõike 1 punkt b ja artikli 194 lõike 1 punkt b)
c)	esitada hagiavalduse uus lühem originaal (käesolevate praktiliste rakendussätete punktid 109 ja 110)
d)	esitada samasisulise hagiavalduse uus originaal, mille lõigud on nummerdatud (käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 81 alapunkt c)
e)	esitada samasisuline hagiavalduse uus originaal, mille leheküljed on nummerdatud (käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 81 alapunkt d)
f)	esitada lisade nimekiri, milles on märgitud kohustuslikud andmed (kodukorra artikli 72 lõige 3, käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 83)
g)	esitada hagis mainitud lisad, mida ei ole lisatud (kodukorra artikli 72 lõige 3)
h)	esitada lisad, millel on lehekülje numbrid (käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 86 alapunkt d)
i)	esitada nummerdatud lisad (käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 86 alapunkt a)

“

11)

Lisa 3 tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„

LISA 3

Vorminõuded, mille järgimata jätmine ei takista hagiavalduse kättetoimetamist (käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 103)

a)	esitada tõend abistava advokaadi pädevuse kohta (kodukorra artikli 51 lõige 2)
b)	esitada muudes kui intellektuaalomandivaidlustes kokkuvõte väidetest ja peamistest argumentidest (käesolevate praktiliste rakendussätete punktid 118 ja 119)
c)	dokumentidele, mis on koostatud muus keeles kui kohtumenetluse keel, lisada tõlge kohtumenetluse keelde (kodukorra artikli 46 lõige 2; käesolevate praktiliste rakendussätete punkt 99)

“

Artikkel 2

Käesolevad Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Need jõustuvad 1. detsembril 2018.

Luxembourg, 17. oktoober 2018.

Kohtusekretär

E. COULON

President

M. JAEGER

(1) ELT L 240, 25.9.2018, lk 68.

(2) ELT L 240, 25.9.2018, lk 72.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL, Euratom) 2016/1192 Euroopa Liidu ja tema teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Üldkohtule üleandmise kohta (ELT L 200, 26.7.2016, lk 137).

(4) ELT L 152, 18.6.2015, lk 1.

(5) Tekst tuleb esitada vastavalt käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 81 alapunktis b toodud nõuetele.

(6) Tekst tuleb esitada vastavalt käesolevate praktiliste rakendussätete punkti 81 alapunktis b toodud nõuetele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 294

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 21. november 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/1793, 20. november 2018, millega kiidetakse heaks määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisas loetletud piiritusjoogi geograafilise tähise tehnilise toimiku muudatus, mis tuleneb peamiste spetsifikaatide muutmisest [Ron de Guatemala (GT)]	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1794, 20. november 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/220, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 (millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk) rakenduseeskirjad	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1795, 20. november 2018, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 11 kohase majandusliku tasakaalu katse menetlus ja kriteeriumid ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1796, 20. november 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete amidosulfurooni, bifenoksi, kloropürifossi, metüülkloropürifossi, klofentesiini, dikamba, difenokonasooli, diflubensurooni, diflufenikaani, dimoksüstrobiini, fenoksaprop-P, fenpropidiini, lenatsiili, mankotseebi, mekoprop-P, metiraami, nikosulfurooni, oksamüüli, pikloraami, püraklostrobiini, püriproksüfeeni ja tritosulfurooni heakskiidu kehtivusaja pikendamisega ( 1 )	15
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1797, 19. november 2018, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri	18
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Üldkohtu kodukorra praktiliste rakendussätete muudatused	23