ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 293

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
20. november 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1784, 9. juuli 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise tavasid käsitlevate teatavate sätete osas

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1785, 15. november 2018, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1786, 19. november 2018, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muudatus Chianti Classico (KPN)

8

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1787, 19. november 2018, millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta ning pikendatakse selle kehtivust

9

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1788, 19. november 2018, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava

11

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/1789, 19. november 2018, millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu võitlemist Araabia Riikide Liiga liikmesriikides

24

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1790, 16. november 2018, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/623/EÜ, millega kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamise juhised (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7513 all)  ( 1 )

32

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2018/1791, 6. november 2018, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja (EUTM Mali/2/2018)

34

 

*

Euroopa Kohtu otsus, 16. oktoober 2018, menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta

36

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2018, 9. november 2018, millega võetakse vastu ELi-Tuneesia strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020 [2018/1792]

39

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1784,

9. juuli 2018,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise tavasid käsitlevate teatavate sätete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eriti selle artikli 45 lõike 6 punkti b ja artikli 46 lõike 9 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (2) artiklitega 38–48 on kehtestatud määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade asendamise eeskirjad.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2393, (3) millega muudetakse määrusega (EL) nr 1307/2013 kehtestatud mitmeid sätteid keskkonnasäästlikumaks muutmise tavade kohta, jõustus 30. detsembril 2017. Keskkonnasäästlikumaks muutmise tavasid käsitlevaid muudatusi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018. Selleks et selgitada asjaomaste ettevõtjate kohustusi ja tagada järjepidevus nende vahel, on nende muudatuste kohaselt vaja teatavaid delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 sätteid kohandada.

(3)

Kui liikmesriigid otsustavad, et rohumaad, mida ei ole viis aastat või kauem küntud, käsitatakse püsirohumaana määruse (EL) nr 1307/2013 (muudetud määrusega (EL) 2017/2393) artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu punkti a kohaselt, või kui nad otsustavad, et püsirohumaa võib hõlmata muid liike, nagu näiteks teatavad põõsad ja puud vastavalt käesoleva lõigu punktile b, või kui nad otsustavad, et teatavat maa-ala, mis sobib karjatamiseks, käsitatakse püsirohumaana kooskõlas käesoleva lõigu punktiga c, peaksid nad vajaduse korral kohandama oma võrdlussuhtarvu, et võtta arvesse selliste otsuste võimalikku olulist mõju suhtarvule.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 (muudetud määrusega (EL) 2017/2393) artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu punkti a lisatud võimalusele, mille kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et rohumaad, mida ei ole viis aastat või kauem küntud, käsitatakse püsirohumaana, võib püsirohumaa kaotada oma kvalifikatsiooni mitte üksnes selle tõttu, et seal hakatakse kasvatama põllukultuure, vaid ka selle tõttu, et seda küntakse. Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 44 lõiget 1 tuleks kohandada, et seda uut võimalust arvesse võtta.

(5)

Määruse (EL) 2017/2393 artikli 3 lõike 9 punkti b alapunktiga i kehtestatakse kolm uut ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liiki ja laiendatakse praegust loetelu siidpöörise (Miscanthus) kasvualade, kaelus-vaigulille (Silphium perfoliatum) kasvualade ning meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesaga. Määruse (EL) nr 1307/2013 põhjenduses 45 on rõhutatud, kui oluline on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala rajada sidusal moel. Seepärast on vaja selgitada seost uut liiki ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade ning juba olemasolevate liikide vahel.

(6)

Kuna varem moodustas meetaimedele mõeldud kesa osa ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladest, mis hõlmas kesa, tuleks kehtivaid haldusnõudeid jätkuvalt kohaldada kesa suhtes. Eelkõige tuleks põllumajandusliku tootmise keeldu, liikmesriikide kehtestatavat minimaalkestust ja taimekaitsevahendite kasutamise keeldu, mis kehtib kesa puhul, kohaldada ka meetaimedele mõeldud kesa suhtes, isegi kui meetaimede külvamine on sellisel uuel ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alal lubatud.

(7)

Selleks et kõrvaldada kahtlused, mis võivad tekkida seoses uue ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaga, ja selleks et vältida sellisele maa-alale tavapäraste põllukultuuride külvamist, tuleks ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade bioloogilise mitmekesisuse eesmärki arvestades selgitada, et kooskõlas mittetootmise nõudega, ei tohiks sellised maa-alad hõlmata alasid, kus tavaliselt kasvatatakse põllukultuure saagi saamisel eesmärgil.

(8)

Kuna määruse (EL) nr 1307/2013 X lisas, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/2393, antakse uuele ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alale „meetaimedele mõeldud kesa“, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 punktis m, suurem kaalutegur kui „kesale“, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 46 lõike 2 punktis a, tuleks selgitada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kahe liigi vahelist erinevust. Eelkõige selleks, et tagada põllumajandustootjatele õiguskindlus seoses liikidega, mida käsitatakse õietolmu- ja nektaririkaste liikidena ning seega meetaimedena määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 46 lõike 2 esimest lõigu punkti m kohaldamisel, tuleks kehtestada selliste liikide loetelu. Pidades silmas erinevaid põllumajanduslikke tingimusi ja liikide mitmekesisust kogu liidus, tuleks jätta asjakohaste liikide valik liikmesriikide otsustada. Invasiivseid võõrliike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (4) tähenduses ei tohiks nendel maa-aladel kasutada, sest need kujutavad endast ohtu pärismaisele bioloogilisele mitmekesisusele ning takistavad muu hulgas taimede ja tolmeldajate koostoimet.

(9)

Lisaks sellele, et maksimeerida bioloogilisest mitmekesisusest saadavat kasu, peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada võimalike asjakohaste täiendavate haldusnõuete üle, nt liikide segud. Võttes samuti arvesse, et heintaimede mittevaldav esinemine ja tarude kesale paigutamine ei mõjuta meetaimedele mõeldud kesa bioloogilise mitmekesisust, tuleks tarude kesale paigutamist lubada.

(10)

Et kaitsta ja parandada bioloogilist mitmekesisust kooskõlas keskkonnasäästlikumaks muutmise eesmärkidega, tuleks kehtestada haldusnõuded keemiliste lisandite (mineraalväetised ja taimekaitsevahendid) kasutamise kohta hiljuti loodud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel, kus kasvavad siidpööris (Miscanthus) ja kaelus-vaigulill (Silphium perfoliatum). Eelkõige arvestades taimekaitsevahendite suhteliselt kahjulikumat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, tuleks nende kasutamine kõnealustel maa-aladel keeleta, lubades samas nende kasutamist ainult esimesel aastal, et aidata kaasa kõnealuste alade loomisele. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 vastavalt muuta.

(11)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada toetusetaotluste suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2018 alanud kalendriaastaid. Siiski võttes arvesse aega, mida riiklikud ametiasutused ja põllumajandustootjad vajavad käesoleva määrusega kehtestatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kohta käivate nõuetega kohanemiseks, tuleks vastavaid muudatusi kohaldada vaid toetusetaotluste suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2019 alanud kalendriaastaid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 muutmine

Delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigid võivad suhtarvu kohandada, kui nad leiavad, et selle kujunemist on oluliselt mõjutanud teatavad tegurid, eelkõige maa-ala muutmine mahepõllumajanduslikuks alaks või väikepõllumajandustootjate kavas osalejate arvu muutumine või kui liikmesriik võtab vastu otsuse kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu punktiga a, b või c. Kõnealuses olukorras teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata kohandusest ja selle põhjustest.“;

2)

artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad ette näha põllumajandustootja individuaalse kohustuse, et ilma eelneva individuaalse loata ei tohi püsirohumaa pindala muuta, sealhulgas – kui nad kohaldavad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu punkti a – püsirohumaad künda. Põllumajandustootjaid teavitatakse kõnealusest kohustusest viivitamata ja igal juhul enne selle aasta 15. novembrit, kui asjaomane liikmesriik otsuse vastu võtab. Kõnealust kohustust kohaldatakse ainult selliste põllumajandustootjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatüki kohaseid kohustusi selliste püsirohumaa pindalade osas, mille suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõiget 1.

Loa väljaandmine võib sõltuda objektiivsetest ja mittediskrimineerivatest kriteeriumidest, sealhulgas keskkonnakriteeriumidest. Kui esimeses lõigus osutatud luba antakse tingimusel, et mõni teine samaväärse hektarite arvuga maa-ala tuleb muuta püsirohumaaks, või kui liikmesriik kohaldab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 2 kolmanda lõigu punkti a, tingimusel et mõni teine või sama maa-ala luuakse püsirohimaana, käsitatakse kõnealust maad erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h püsirohumaana alates maakasutuse muutmise, sealhulgas kündmise esimesest päevast. Selliseid maa-alasid peab vähemalt viiel järjestikusel aastal alates ümbermuutmise, sealhulgas kündmise päevast kasutama rohu ja muude rohttaimede kasvatamiseks. Kui liikmesriik teeb sellekohase otsuse ja kui põllumajandustootjad muudavad püsirohumaaks maa-alad, kus juba kasvatati rohtu või muid rohttaimi, kasutatakse selliseid maa-alasid rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks nii mitme aasta jooksul, kui on veel vaja viie järjestikuse aasta kokku saamiseks.“;

3)

artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kesa all oleval maal ning meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesal ei toimu põllumajanduslikku tootmist. Liikmesriigid määravad ajavahemiku, mille jooksul peab maa olema vastaval kalendriaastal kesa all. See ajavahemik ei või olla lühem kui kuus kuud. Meetaimedele mõeldud kesa puhul peavad liikmesriigid koostama loetelu kasutatavatest õietolmu- ja nektaririkastest liikidest. Invasiivseid võõrliike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (*1) artikli 3 lõike 2 tähenduses ei tohi loetelus esitada. Selliste maa-alade hulka ei kuulu maa-alad, kuhu tavaliselt külvatakse saagi saamiseks kasvatatavaid põllukultuure. Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavad nõuded. Sellised maa-alad võivad hõlmata rohttaimi, tingimusel et meetaimed jäävad valdavaks. Ilma et see piiraks lõikega 10a kehtestatud „mittetootmise“ nõuet, võib meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesale paigutada mesitarusid.

Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h jääb kesa ning meetaimedele (õietolmu- ja nektaririkkad liigid) mõeldud kesa, mida hoitakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala eesmärgil kesa all üle viie aasta, põllumaaks.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).“;"

b)

lisatakse lõige 8a:

„8a.   Liikmesriigid keelavad taimekaitsevahendite kasutamise maa-aladel, kus kasvavad siidpööris (Miscanthus) ja kaelus-vaigulill (Silphium perfoliatum), välja arvatud kahel esimesel aastal, mil põllumajandustootja on need kaks taimeliiki külvanud. Liikmesriigid keelavad või kehtestavad nõuded mineraalväetiste kasutamise kohta, võttes arvesse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade eesmärki, eelkõige kaitsta ja parandada bioloogilist mitmekesisust.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse toetusetaotluste suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2018 alanud kalendriaastaid.

Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse toetusetaotluste suhtes, mis hõlmavad alates 1. jaanuarist 2019 algavaid kalendriaastaid.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta, (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1785,

15. november 2018,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava ajavahemiku vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Eri pikkusega isoleeritud kaablid (nn pinukaablid), mille mõlemas otsas on pistmikud.

Iga kaabel koosneb 32 üksikust isoleeritud, pingele kuni 1 000 V ette nähtud juhtmest, mis on kimpu seotud 16ks mantliga paariskaabliks ega ole keerutatud. Need paarid on kaetud metallfooliumi ja -niitidega.

Kaablid ühendavad kommutaatoreid, mis moodustavad kommuteerivaid jaamu (nn „pinud“), mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrkudes (kohtvõrgud – LAN). Need võimaldavad Ethernet-tehnoloogiat kasutades kahesuunalist andmeedastust kommutaatorite vahel.

Kaablitel ei ole muid lisafunktsioone (nt varustada elektritoitega).

Vt foto (*1)

8544 42 10

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8544 , 8544 42 ja 8544 42 10 sõnastusega.

Seadmete vahel toimuvat andmeedastust, mille korral kasutatakse telekommunikatsioonitehnoloogiat (nt Ethernet), käsitatakse telekommunikatsioonina CN-koodi 8544 42 10 tähenduses (vt komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1112/2012) (1). Kõnealused kaablid on kavandatud kasutamiseks telekommunikatsioonivõrkudes, mis on konfigureeritud kohtvõrguks. Seega loetakse neid telekommunikatsioonivõrkudes kasutatavateks pistmikega elektrijuhtmeteks (vt ka KN selgitavad märkused alamrubriigi 8544 42 10 kohta).

Järelikult tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 8544 42 10 alla kui telekommunikatsioonis kasutatavad pistikühendustega muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000 V.

Image


(*1)  Foto on üksnes illustreeriv.

(1)  Komisjoni 23. november 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1112/2012 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 329, 29.11.2012, lk 9).


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/8


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1786,

19. november 2018,

millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muudatus „Chianti Classico“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon vaatas läbi Itaalia esitatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohase taotluse saada heakskiit kaitstud päritolunimetuse „Chianti Classico“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Chianti Classico“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT C 100, 16.3.2018, lk 7.


OTSUSED

20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/9


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/1787,

19. november 2018,

millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta ning pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. veebruaril 2010 vastu otsuse 2010/96/ÜVJP (1) Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni loomise kohta.

(2)

Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsusega (ÜVJP) 2016/2239 (2) muudeti otsust 2010/96/ÜVJP ning pikendati missiooni kestust kuni 31. detsembrini 2018.

(3)

Poliitika- ja julgeolekukomitee soovitas pärast missiooni strateegilist läbivaatamist pikendada missiooni volitusi kahe aasta võrra.

(4)

Otsust 2010/96/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva otsuse rakendamises ning seega ei osale ta käesoleva missiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/96/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks lähetatakse Somaaliasse ELi sõjaline missioon, et tegeleda nii institutsioonide ülesehitamisega kaitsesektoris strateegiliste nõuannete abil kui ka toetada otseselt Somaalia riiklikku sõjaväge koolitamise, nõuannete ja juhendamise kaudu. Alates 2019. aastast aitab ELi sõjaline missioon eelkõige kaasa Somaalia riikliku sõjaväe koolitussuutlikkuse arendamisele, et anda taktikaliste üksuste koolitustegevused selleks vajalike tingimuste täitmisel üle; ta juhendab seoses Somaalia enda koostatava ja pakutava koolitusega. Samuti on ELi sõjaline missioon valmis toetama oma vahendite ja võimete piires teisi liidu toimijaid nende vastavate volituste täitmisel Somaalia julgeoleku ja kaitse valdkonnas.“

2)

Artiklisse 10 lisatakse järgmine lõige:

„7.   ELi sõjalise missiooni ühiste kulude lähtesumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 on 22 980 000 eurot. Otsuse (ÜVJP) 2015/528 artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsent on 0 % ja nimetatud otsuse artikli 34 lõikes 3 osutatud protsent on 0 %.“

3)

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   ELi sõjalise missiooni volitused lõpevad 31. detsembril 2020.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 15. veebruari 2010. aasta otsus 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta (ELT L 44, 19.2.2010, lk 16).

(2)  Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2239, millega muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta ning pikendatakse selle kehtivust (ELT L 337, 13.12.2016, lk 16).


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/11


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/1788,

19. november 2018,

millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“), mida muudeti 2018. aastal ning milles on esitatud suunised liidu tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgiti, et liit pöörab erilist tähelepanu sellele, et toetada piirkondlikke algatusi võitluses ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastu, osutades rahalist ja tehnilist toetust piirkondlikele ja riiklikele organisatsioonidele, kes vastutavad asjakohaste piirkondlike vahendite rakendamise eest. ELi väike- ja kergrelvade strateegias mainiti Lääne-Balkani riike prioriteetse piirkonnana toetuse osutamiseks.

(2)

ELi juhid leppisid 17. mail 2018 toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel Sofias kokku Sofia deklaratsioonis, millest Lääne-Balkani partnerid juhinduvad ning mis sisaldab kohustust tõhustada märkimisväärselt operatiivkoostööd võitluses rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu tulirelvad, uimastid, rändajate smugeldamine ja inimkaubandus.

(3)

Lääne-Balkani piirkond on jätkuvalt liidu suunalise ebaseadusliku relvakaubanduse allikas.

(4)

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) esitasid 13. juunil 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühisteatise „Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid „Tagades relvade turvalisuse, kaitseme kodanikke““.

(5)

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik korraldas 10. juulil 2018 Londonis viienda Lääne-Balkani riikide tippkohtumise, kus võeti vastu piirkondlik tegevuskava, et leida 2024. aastaks Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole (edaspidi „tegevuskava“), mille töötasid välja Lääne-Balkani riikide väike- ja kergrelvade komisjonid, tehes seda Lääne-Balkani riikides tulirelvade ebaseaduslikku kaubandust käsitleva Prantsusmaa ja Saksamaa abiandjate koordinatsioonialgatuse raames. Kõnealused komisjonid töötavad välja oma tegevuskavad nimetatud tegevuskava rakendamiseks.

(6)

25. septembril 2015 vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tegevuskavas 2030 kinnitati, et kestlikku arengut ei ole võimalik saavutada rahu ja julgeolekuta ning et ebaseaduslik relvakaubandus on muu hulgas üks faktor, mis põhjustab vägivalda, kindlusetust ja ebaõiglust.

(7)

2018. aasta juunis toimunud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi rakendamise kolmandal läbivaatamiskonverentsil kohustusid ÜRO liikmesriigid tugevdama partnerlust ja koostööd kõigil tasanditel, et ennetada väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandust ja selle vastu võidelda, ning edendama ja tugevdama piirikoostööd ning piirkondlikku ja allpiirkondlikku koordineerimist.

(8)

Lääne-Balkani partnerite heakskiidetud tegevuskava eesmärgid on kooskõlas liidu ja ÜRO poolt tehtavate jõupingutustega väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks. Seetõttu peaks liit toetama Lääne-Balkani riike kõnealuse tegevuskava rakendamisel.

(9)

SEESAC, mis loodi 2002. aastal Belgradis ning mis tegutseb ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) ühismandaadi alusel, aitab riiklikel ja piirkondlikel sidusrühmadel kontrollida ja vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikut ja väärkasutamist ning toetab seeläbi stabiilsuse, julgeoleku ja arengu suurendamist Kagu- ja Ida-Euroopas. SEESAC pöörab erilist tähelepanu relvade üle piiri toimetamise konkreetseid tahke käsitlevate piirkondlike projektide väljatöötamisele.

(10)

Liit toetas varem SEESACi nõukogu otsusega 2002/842/ÜVJP, (1) mille kehtivust pikendati ja mida muudeti nõukogu otsustega 2003/807/ÜVJP (2) ja 2004/791/ÜVJP, (3) ning nõukogu otsusega 2010/179/ÜVJP, (4) nõukogu otsusega 2013/730/ÜVJP, (5) mille kehtivust pikendati nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/2051, (6) ning nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/2356 (7).

Otsuse (ÜVJP) 2016/2356 alusel sõlmitud leping lõpeb 29. detsembril 2019.

(11)

Liit on seisukohal, et SEESAC on tegevuskava rakendamiseks Lääne-Balkani riikides kõige sobivam rakenduspartner, kuna tal on tõendatud kogemus ja võrgustik, tõendatud töö kvaliteet ja koordineeriv roll tegevuskava väljatöötamisel.

(12)

Lisaks peaks käesolev liidu tegevus toetama ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Et võidelda tuli-, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu Lääne-Balkani riikides ning vähendada ohtu, et ebaseaduslikud relvad sisenevad Lääne-Balkani piirkonnast liitu, toetab liit Lääne-Balkani partnereid piirkondliku tegevuskava rakendamisel, et leida 2024. aastaks jätkusuutlik lahendus seoses Lääne-Balkani riikides väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveoga, ning aitab Lääne-Balkani partneritel saavutada tegevuskava eesmärke, täpsemalt (8):

1)

tagatakse, et 2023. aastaks on vastu võetud relvastuskontrolli alased õigusaktid, mis on täielikult ühtlustatud ELi õigusraamistiku ja muude seonduvate rahvusvaheliste kohustustega, ning et need õigusaktid on kogu piirkonnas standarditud;

2)

tagatakse, et 2024. aastaks on Lääne-Balkani riikides relvastuskontrolli poliitika ja praktika tõendi- ja luureandmete põhised;

3)

2024. aastaks vähendatakse märkimisväärselt tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslikke voogusid Lääne-Balkani riikidesse, Lääne-Balkani riikides ja Lääne-Balkani riikidest;

4)

2024. aastaks vähendatakse märkimisväärselt tulirelvade pakkumist, nõudlust ja väärkasutamist, tõhustades sel eesmärgil teadlikkust, haridust, koostööd ja nõustamist;

5)

2024. aastaks vähendatakse märkimisväärselt Lääne-Balkani riikides ebaseaduslikus valduses olevate tulirelvade arvu;

6)

korrapäraselt vähendatakse üleliigseid varusid ning hävitatakse konfiskeeritud väike- ja kergrelvi ja laskemoona;

7)

märkimisväärselt vähendatakse tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete leviku ja kõrvalesuunamise ohtu.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud eesmärkidele toetab käesolev liidu tegevus ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks toetab liit käesoleva otsusega:

a)

tegevuskava rakendamise koordineerimist ja jälgimist, et leida Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole;

b)

Lääne-Balkani riikide ametiasutusi, et täielikult ühtlustada nende riikide relvastuskontrolli alased õigusaktid liidu õigusraamistikuga ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega, ning

c)

ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust Lääne-Balkani riikides, Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes, hinnates suutlikkust ja osutades tehnilist abi õiguskaitseasutustele ja piiripolitseile.

4.   Projekti geograafiliseks kohaldamisalaks on Lääne-Balkani riigid ning projekti otsesteks kasusaajateks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, (*1) Montenegro, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Lisaks sellele on projekti eesmärk jätkata toetust Moldova Vabariigile, Ukrainale ja Valgevenele, kes tegelevad väike- ja kergrelvade kontrolli sarnaste probleemidega, andes edasi alates 2001. aastast Lääne-Balkani riikides saadud teadmisi, kogemusi ja parimaid tavasid.

5.   Käesolevast otsusest tulenevad meetmed tuginevad alusele, mis on saavutatud endiste nõukogu otsustega SEESACi toetuseks.

6.   Selle projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2.   Artiklis 1 osutatud projekti rakendab tehniliselt SEESAC, tehes seda vajaduse korral koostöös kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT tulirelvad) projektijuhiga.

3.   SEESAC täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja vajalikud korraldused kokku (UNDPga, kes esindab SEESACi.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 4 002 587,52 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 2 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon vajaliku lepingu UNDPga, kes esindab SEESACi. Rahastamislepingus sätestatakse, et SEESAC tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest SEESACi koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2.   Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 21. oktoobri 2002. aasta otsus 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas (EÜT L 289, 26.10.2002, lk 1).

(2)  Nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsus 2003/807/ÜVJP, millega pikendatakse ja muudetakse otsust 2002/842/ÜVJP, millega rakendatakse ühismeede 2002/589/ÜVJP, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas (ELT L 302, 20.11.2003, lk 39).

(3)  Nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsus 2004/791/ÜVJP, millega pikendatakse otsuse 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas, kehtivust ja muudetakse nimetatud otsust (ELT L 348, 24.11.2004, lk 46).

(4)  Nõukogu 11. märtsi 2010. aasta otsus 2010/179/ÜVJP SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48).

(5)  Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/730/ÜVJP SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 332, 11.12.2013, lk 19).

(6)  Nõukogu 16. novembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2051, millega muudetakse otsust 2013/730/ÜVJP SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbi viidavate desarmeerimis- ja relvastuskontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 300, 17.11.2015, lk 19).

(7)  Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).

(8)  http://www.seesac.org/f/docs/News-SALW/Roadmap-for-sustainable-solution.pdf

(*1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


LISA

LIIDU PANUS SEESACI PROJEKTILE, MIS KÄSITLEB VÄIKE- JA KERGRELVADE KONTROLLI LÄÄNE-BALKANI RIIKIDES, ET RAKENDADA TEGEVUSKAVA, MILLE EESMÄRK ON LEIDA LÄÄNE-BALKANI RIIKIDES KESTLIK LAHENDUS VÄIKE- JA KERGRELVADE NING TULIRELVADE NING NENDE LASKEMOONA EBASEADUSLIKULE OMAMISELE, VÄÄRKASUTAMISELE JA SALAKAUBAVEOLE

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Kagu-Euroopa on endiselt murettekitav piirkond ning see on ka oluline väljakutse seoses ELi strateegiaga väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks („ELi väike- ja kergrelvade strateegia“). Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade kontrolli alaste jõupingutuste tõhusust endiselt väike- ja kergrelvade ning laskemoona varud, ebapiisavad ladustamistingimused, ebaseaduslik relvade valdamine ning puudujäägid poliitika kujundamise ja rakendamise suutlikkuses koos poliitilise süsteemi haprusega. Selleks, et tagada edusammude jätkumine, kinnistada seni saavutatu ja sillutada teed pikaajalise kestliku lahenduse saavutamiseks, mis hõlmab täielikku ühtlustamist liidu õigusraamistikuga ja rahvusvaheliste standardite järgimist, on ELi väike- ja kergrelvade strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavates liidu jõupingutustes olulisel kohal toetuse jätkamine, et võidelda ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade levik ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast.

Selleks, et käsitleda väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas järelejäänud probleeme ning tugevdada Lääne-Balkani riikide kohustust võidelda tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ja väärkasutamise vastu, töötasid Lääne-Balkani riikide väike- ja kergrelvade komisjonid 29. mail 2018 Tiranas välja tegevuskava, et leida 2024. aastaks jätkusuutlik lahendus seoses Lääne-Balkani riikides väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja salakaubaveoga (edaspidi „tegevuskava“), tehes seda pärast konsulteerimist asjakohaste institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tegevuskava kinnitati 9. juulil 2018 Londonis asetleidnud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise raames. Tegevuskavas nähakse ette, et Lääne-Balkani piirkond muutub turvalisemaks ja julgeoleku eksportijaks ning et piirkonnas on kehtestatud laiaulatuslikud järelevalve- ja kontrollimehhanismid, mis on täielikult ühtlustatud liidu ja teiste rahvusvaheliste standarditega ning mille abil tuvastatakse, ennetatakse, menetletakse ja kontrollitakse tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslikku omamist, väärkasutamist ja salakaubavedu. Tegevuskava on välja töötatud suunava ja konsensusel põhineva dokumendina, selles nähakse ette kokkulepitud tulemuste tase ja kirjeldatakse kohustusi, mida abisaajatel on vaja täita strateegilisel, poliitilisel ja operatiivsel tasandil, tuginedes Lääne-Balkani riikide ametiasutuste poliitilistele kohustustele seoses ÜRO ja liidu relvastuskontrolli kohustuste ja strateegiliste dokumentidega.

Väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskus (SEESAC) toetas tegevuskava väljatöötamist ning koordineerib ja toetab selle rakendamist. Seega suurendatakse käesoleva meetmega toetust, mida hiljutiste nõukogu otsustega 2010/179/ÜVJP, 2013/730/ÜVJP ja (ÜVJP) 2016/2356 on antud väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas. Sellega edendatakse täiendavalt protsesse ja meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada Lääne-Balkani riikides väike- ja kergrelvade kestlik kontroll.

Käesoleva meetmega a) toetatakse tegevuskva rakendamise koordineerimist, b) toetatakse väike- ja kergrelvade ning tulirelvade õigusraamistiku ühtlustamist liidu õigusraamistikuga ning c) võimaldatakse saada selge arusaam praegustest puudujääkidest ja vajadustest, et parandada veelgi ebaseadusliku tulirelvakaubanduse piiriülese avastamise suutlikkust, tuginedes Kagu-Euroopa tulirelvade kontaktpunktide loomisele. Sellega tagatakse ka parema ülevaate saamine hetkeolukorrast ja tehakse kindlaks valdkonnad suutlikkuse suurendamise alase toetuse andmiseks, et ennetada väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ebaseaduslikku levikut ja kaubandust Ukrainas ja Valgevenes, tuginedes abile, mida on antud otsusega (ÜVJP) 2016/2356, et toetada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas (SEESAC IV). Käesoleva meetme rakendamisega täiendatakse tegevust, mida tehakse otsuse (ÜVJP) 2016/2356 kohaselt, mis võimaldab võimendada tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse vastase võitluse mõju. Sellega tagatakse tulirelvade salakaubaveo vastase võitluse alaste teiste piirkondlike meetmete ja algatuste koordineerimine ning koostoime kasutamine, koostalitlusvõime tõhustamine ja jõupingutuste dubleerimise ärahoidmine (1).

Projekti üldeesmärgiks on toetada Euroopa ja ülemaailmset rahu ja julgeolekut, võideldes ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude hankimine ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast. Samas tõhustatakse sellega piirkondlikku stabiilsust, tehes tööd piirkondliku koostöönõukogu raames ning partnerluses teiste asjakohaste rahvusvaheliste partnerite ja algatustega.

Projektiga toetatakse otseselt ELi julgeolekustrateegia, ELi väike- ja kergrelvade strateegia, ELi tulirelvade strateegia, ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvade kaubanduse tegevuskava perioodiks 2015-2019 („2015.–2019. aasta tegevuskava“), organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli, sealhulgas kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT tulirelvad), relvakaubanduslepingu, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) rakendamist ning sellega tõhustatakse konkreetselt piirkondlikku koostööd võitluses ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levik. Projekti tulemused annavad ka otsese panuse, et täita säästva arengu eesmärk nr 16 (rahumeelsed ja õiglased ühiskonnad), eelkõige eesmärgid 16.1 (vägivalla kõikide vormide ja suremuse märkimisväärne vähendamine kõikjal) ja 16.4 (ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärne vähendamine). Lisaks aidatakse projektiga rakendada komisjoni tegevuskava võitluseks ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubanduse vastu liidus.

Täpsemalt öeldes saavutatakse projekti tulemusena järgmised tulemused:

tegevuskava rakendamise koordineerimine ja jälgimine, et leida Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole;

Lääne-Balkani riikide ametiasutuste toetamine, et täielikult ühtlustada nende riikide relvastuskontrolli alased õigusaktid liidu õigusraamistikuga ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega, ning

ebaseadusliku relvakaubanduse vastase võitluse toetamine Lääne-Balkani riikides, Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes, hinnates suutlikust ja osutades tehnilist abi õiguskaitseasutustele ja piiripolitseile.

Tuginedes eelkõige otsuse 2013/730/ÜVJP ja otsuse (ÜVJP) 2016/2356 edukale rakendamisele ning vastavalt ELi väike- ja kergrelvade strateegiale, on käesoleva jätkuprojekti eesmärgiks partnerite kontrollisüsteemide täiendav tugevdamine ja mitmepoolsuse jätkuv edendamine, tugevdades olemasolevaid piirkondlikke mehhanisme, mille abil võideldakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva levikuga. Tagamaks Kagu-Euroopa institutsioonides saavutatud suutlikkuse jagamine ka muude probleemsete geograafiliste piirkondadega, saavutatakse projekti raames ulatuslikum piirkondlik mõõde, tehes sel eesmärgil teadmiste suunatud edastamise alaseid jõupingutusi.

2.   Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

SEESAC on ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu ühisalgatus ning seega on tal keskne roll Kagu-Euroopas läbiviidavates väike- ja kergrelvadega seonduvates tegevustes. Väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatva asutusena on SEESAC alates 2002. aastast teinud Kagu-Euroopas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, et rakendada väike- ja kergrelvade kontrolli terviklikku lähenemisviisi, viies ellu väga erinevaid tegevusi, mis hõlmavad strateegilise ja operatiivse piirkondliku koostöö hõlbustamist, poliitikakujundamise toetamist ja institutsioonide suutlikkuse suurendamist, teadlikkuse suurendamise ning väike- ja kergrelvade kogumise kampaaniaid, varude haldamist, üleliigsete varude vähendamist, märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamist ning relvaekspordi kontrolli parandamist. Sel viisil on SEESAC omandanud ainulaadse suutlikkuse ja kogemuse piirkondlike sekkumiste rakendamiseks paljude sidusrühmade osalusel, mis on tunnistuseks piirkonna partnerite ühistest poliitilistest ja majanduslikest eesmärkidest, misläbi tagatakse riiklik ja piirkondlik omavastutus, SEESACi tegevuste pikaajaline jätkusuutlikkus ning SEESACi kujunemine peamiseks piirkondlikuks osapooleks väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas.

SEESACil on jätkuvalt kahe- ja mitmepoolsed suhtluskanalid kõigi asjaomaste poolte ja organisatsioonidega. Sellega seoses tegutseb SEESAC jätkuvalt väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma sekretariaadina. Lisaks on SEESAC varude vähendamise piirkondliku lähenemisviisi algatuse sekretariaat. SEESAC osaleb samuti väike- ja kergrelvade/MA koordineerimiskoosolekutel, mis on väike- ja kergrelvade kontrolli mitteametlik koordineerimismehhanism NATO, liidu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja SEESACi vahel. SEESAC annab korrapäraselt oma panuse kõikidele asjaomastele piirkondlikele foorumitele. SEESACil on jätkuvalt ulatuslik suhete võrgustik tulenevalt ametlikest ja mitteametlikest partnerlustest selliste organisatsioonidega nagu piirkondlik relvakontrolli kontrolli ja rakendusabi keskus (RACVIAC) – julgeolekukoostöö keskus ning OSCE julgeolekukoostöö foorum (FSC). ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (CASA) kaudu toimuvad korrapärased koordineerimiskohtumised ning teabe- ja andmevahetus teiste ÜRO allasutustega, nagu UNODC ja UNODA. Seega on SEESAC piirkondlik keskus ja keskne kontaktasutus erinevate julgeolekusektori reformiga seotud küsimustes, keskendudes eelkõige väike- ja kergrelvade kontrolli ja varude haldamise küsimustele. SEESAC säilitab tiheda kontakti asjaomaste liidu institutsioonidega ja toetab neid, et tõhustada koostööd Kagu-Euroopa partneritega; eelkõige on tegemist komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi ja Europoliga aga ka liidu juhitud algatustega, nagu EMPACT tulirelvad ja Euroopa tulirelvaekspertide töörühm.

SEESAC asub Belgradis ja tegutseb praegu kogu Kagu-Euroopas – Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Montenegros, Serbias, endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja Moldova Vabariigis, ning osutab piiratud toetust Ukrainale ja Valgevenele. Varem tegutses SEESAC ka Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias. Piirkondlik omavastutus tagatakse piirkondliku koostöönõukogu ning väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma kaudu, milles kõigi Kagu-Euroopa partnerite esindajad annavad SEESACile strateegilisi suuniseid ning esitavad algatusi ja taotlusi.

SEESAC on algatanud lähenemisviisi, mille aluseks on ühiste probleemide lahendamine piirkondlike algatuste abil, mis on Kagu-Euroopas andnud märkimisväärseid tulemusi mitte üksnes olulise teabe vahetamise ja sellest tuleneva positiivse piirkondliku konkurentsi edendamise tõttu, vaid ka seepärast, et ühtse rakendamise tulemusel saavutatakse järjepidevad ja kergesti mõõdetavad tulemused riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Piirkondliku juhtrühma iga-aastaste kohtumiste korraldamine ning SEESACi osalemine kõigis asjakohastes protsessides ja algatustes tagab õigeaegse ja avatud teabevahetuse, hea ülevaate olukorrast ning prognoosimisvõime, mis on vajalik, et tagada rakendamine, mille puhul ei esine dubleerimist ning mis vastab valitsuste ja piirkondade praegustele vajadustele ning kujunevatele suundumustele.

SEESACi tegevuse aluseks on partnerite väljendatud vajadused ja kogutud lähteandmed ning SEESAC tagab oma tegevuse eeltingimusena riigisiseste sidusrühmade heakskiidu ja poliitilise toetuse. Lisaks toetatakse kõigi jõupingutustega liidu juhitavaid protsesse ning liidu standardite ja kriteeriumite saavutamist. SEESAC on rakendanud oma eelmisi liidu rahastatud projekte väga edukalt, saavutanud kestlikke tulemusi projektide elluviimisel, arendades ja tugevdades partnerite omavastutust oma projektide ja tegevuste osas ning edendades piirkondlikku koordineerimist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning piirkondlikke teadusuuringuid. SEESACi kogemused väike- ja kergrelvade valdkonnas ning põhjalikud teadmised piirkondlikest küsimustest ja asjakohastest sidusrühmadest teevad temast käesoleva tegevuse elluviimiseks kõige sobivama rakenduspartneri.

Projekt täiendab ka olemasolevaid riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtavaid jõupingutusi, millega püütakse saavutada maksimaalne koostoime. SEESAC teeb tööd koostoimes järgmiste rahvusvaheliste abialaste jõupingutustega:

Bosnias ja Hertsegoviinas:

liidu projekt varude haldamiseks, tehnilise abi osutamiseks ja laskemoona üleliigsete varude vähendamiseks (EU STAR), mida rahastatakse liidu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi lühiajalisest komponendist ning mida rakendab UNDP büroo Sarajevos; projekt EU STAR tugineb projekti EXPLODE tulemustele ja selle raames omandatud teadmistele; projekti EXPLODE rahastas liit ja rakendas UNDP ajavahemikul aprill 2013 – november 2016, et jätkuvalt toetada kestliku varude haldamise süsteemi loomist Bosnias ja Hertsegoviinas;

Saksamaa välisministeerium rahastatud projekt, mis keskendus relvade ebaseadusliku kaubanduse vastasele võitlusele (projekt CIAT), millega aidati Bosnia ja Hertsegoviina piiripolitseil ning Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeeriumil luua suutlikkust tuvastada, ennetada ja tõkestada tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete salakaubavedu Bosniast ja Hertsegoviinast ning läbi kõnealuse riigi;

koordineerimismehhanism, mille moodustasid Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeerium ja rahvusvahelised osapooled EUFOR Althea koordineerimisel, et tagada pidev tegevuse vastastikune täiendavus rahvusvahelise üldsuse jätkuvate jõupingutustega käsitleda Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeeriumi valduses olevate tavarelvade laskemoona üleliigsete varude küsimust ja pidades silmas võimalikke tulevasi plaane korraldada Bosnias ja Hertsegoviinas ebaseaduslike tavarelvade kogumise kampaania.

Tänaseks on saavutatud märkimisväärset edu, kasutades tihedat koostööd ja kooskõlastamist nende kolme projektiga, mille tulemusel muutusid tulemused tõhusamaks;

tavarelvade laskemoona varude haldamise projekt (CASM) Serbias, mida rahastavad Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang, UNDP ja OSCE ning mille eesmärk on suurendada eelnevalt määratletud tavarelvade laskemoona ladustamiskohtade julgeolekut ja turvalisust ning kõrvaldada üleliigne laskemoon, millest on teavitatud;

Montenegro demilitariseerimise projekt (MONDEM) Montenegros, mida juhib UNDP koostöös OSCEga ning mille eesmärgiks on vähendada leviku tõkestamisega seonduvaid ohtusid, luua ohutud ja turvalised tavarelvade laskemoona ladustamistaristud ja juhtimissüsteemid, vähendada keskkonnasõbraliku demilitariseerimise abil lõhkeainete poolt elanikkonnale tekkivaid ohtusid, hävitada ohtlikke ja mürgiseid jäätmeid (vedel raketikütus) ning toetada kaitsesektori reformi, hävitades piiratud koguse raskerelvastuse süsteeme, mille on kindlaks määranud Montenegro kaitseministeerium;

endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis relvade ja laskemoona levimise ohu vähendamise projekt, mille eesmärk on suurendada väikerelvade ja laskemoona olemasolevate varude turvalisust ning mida juhib siseministeerium ja rakendab Skopjes asuv OSCE missioon;

tulirelvade ja lõhkeainete ohu vähendamise projekt Kosovos (FERM, varem KOSSAC), mille algne eesmärk oli vähendada relvastatud vägivalda Kosovos ja suurendada elanikkonna turvalisust ning millega soovitakse toetada Kosovo sidusrühmade tegevust, et kontrollida väike- ja kergrelvade laialdast ebaseaduslikku valdust ja ringlust ning riskipõhise haldamise ja tõenditel põhineva lähenemisviisi kaudu minimeerida nende relvade ja lõhkematerjalidega seotud ohte;

piirkondlikult julgeolekusektori reformi platvorm (RSSRP), mis on hästitoimiv ressurss, mis reageerib kogu maailmas tehnilisel tasandil kiirelt, tõhusalt ja nõudluspõhiselt õigusriigi alastele vajadustele; RSSRP-l on kiirsiirmise mehhanism, mis tugineb SEESACi unikaalsele ja julgeolekusektori reformi kogemusega julgeolekuekspertide võrgustikule, mille abil osutab RSSRP vajadustepõhist abi, pöörates erilist tähelepanu väike- ja kergrelvade kontrollile ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele julgeolekupoliitikas.

SEESAC suhtleb samuti korrapäraselt OSCE, NATO, Europoli, EMPACTi ja Interpoliga ning teiste asjaomaste pooltega, et tagada tegevuse vastastikune täiendavus, õigeaegne sekkumine ja ressursside kulutõhus kasutamine.

3.   Projekti kirjeldus

SEESACi projekti uus etapp tugineb otsuse 2013/730/ÜVJP raames saavutatule ning täiendab praegu rakendamisel olevat otsust (ÜVJP) 2016/2356.

Uus etapp keskendub kolmele põhivaldkonnale, säilitades tervikliku lähenemisviisi, et võidelda väike- ja kergrelvade poolt piirkonnas tekitatava ohuga. Kolm valdkonda käsitlevad strateegilist/poliitilist tasandit ning operatiivaspekte, aidates seega otseselt väike- ja kergrelvade kontrolli kõiki tasandeid, keskendudes järgmisele: tegevuskava rakendamise piirkondliku lähenemisviisi tihe koordineerimine; relvastuskontrolli alaste õigusaktide ühtlustamise alase suutlikkuse tugevdamine ning parema ülevaate saamine ebaseadusliku kaubanduse vastse võitluse suutlikkusest Ukrainas ja Valgevenes.

Projektil on eelkõige järgmised tulemused:

tegevuskava koordineeritud rakendamine, et leida Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole;

toetuse osutamine Lääne-Balkani riikide ametiasutustele, et täielikult ühtlustada relvastuskontrolli alased õigusaktid liidu õigusraamistikuga ja teiste seonduvate rahvusvaheliste kohustustega, ning kogu piirkonda hõlmav standardimine;

ebaseadusliku relvakaubanduse vastane võitlus Lääne-Balkani riikides, Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes, hinnates suutlikust ja osutades tehnilist abi õiguskaitseasutustele ja piiripolitseile.

Projekti strateegia rajaneb SEESACi ainulaadsel lähenemisviisil, milleks on usalduse ja koostöö tugevdamine kõnealuses piirkonnas, mis on eeltingimuseks, et saavutada konkreetseid ja mõõdetavaid muutusi. Eelkõige piirkondlikul tasandil on erinevad SEESACi toetatud koostööprotsessid, mis hõlmavad nii poliitikakujundajaid kui ka operatiivse tasandi töötajaid, osutunud oluliseks elemendiks, millega tagatakse konkurentsipõhine keskkond, mis soodustab teadmussiiret, kogemuste vahetamist ja teabe jagamist. Seeläbi on saavutatud mitte üksnes piirkonnas suutlikkuse suurendamine, vaid veelgi olulisem on see, et suurendatud on usaldust ning loodud on otsene koostöö institutsioonide ja sõltumatute ekspertide vahel, mis on muu hulgas võimaldanud tegevuskava väljatöötamist. Ametialase usalduse atmosfäär võimaldab omakorda teha riiklikul tasandil edusamme tegevuskavaga hõlmatud küsimustes. Lisaks sellele on piirkondliku koostöö lähenemisviis suurendanud piirkonnas relvakaubanduse kontrollimiseks tehtavate jõupingutuste läbipaistvust ja tõhusust, mille tulemusel on Kagu-Euroopa partnerite relvade üleandmise aruandlus maailma läbipaistvamate hulgas. Seepärast edendatakse projektiga jätkuvalt piirkondlikku koostööd, mis on oluline võimaldav tegur mõõdetavate tulemuste saamiseks.

Projekti geograafiliseks kohaldamisalaks on Lääne-Balkani riigid ning projekti otsesteks kasusaajateks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Lisaks sellele on projekti eesmärk jätkata toetust Ida-Euroopa riikidele, kes tegelevad sarnaste väike- ja kergrelvade kontrolli probleemidega, näiteks Moldova Vabariigile, Ukrainale ja Valgevenele, tehes seda selliste teadmiste, kogemuste ja parimate tavade edasiandmise kaudu, mis on alates 2001. aastast saadud Lääne-Balkani riikides.

3.1.   Tegevuskava rakendamise koordineerimine, et leida Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade ning tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole

Eesmärk

Tagada tulemuslik koordineerimine, mis hõlmab kuue kasusaaja poolt tegevuskava rakendamist ning kaasneva kuue tegevuskava rakendamist, mis on välja töötatud konkreetsetel eesmärkidel ja mille täitmist mõõdetakse tulemuslikkuse põhinäitajate abil. Edusamme mõõdetakse tegevuskava ja selle rakendamiseks kehtestatud partnerite tegevuskavade rakendamisel saavutatud tulemuste järelevalve-, hindamis- ja aruandlusmehhanismi kaudu.

Kirjeldus

Lääne-Balkani partnerid kinnitasid 9. juulil 2018 Londonis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel ühist otsustavust ja tugevdatud pühendumust teha lõpp tulirelvade ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole, kinnitades tegevuskava. Põhjaliku konsultatsiooniprotsessi tulemusel ja SEESACi toetusel välja töötatud piirkondliku tegevuskavaga täiendatakse liidu olemasolevaid meetmeid kõnealuse ohu vastu võitlemiseks, eelkõige 2015.–2019. aasta tegevuskava, komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist „Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid“ ning Europoli poolt piirkonnas tehtavat tööd. Tegevuskava annab tunnistust piirkonna kõigi sidusrühmade üksmeelest praeguste väljakutsete, üldiste eesmärkide ja võetavate meetmete ajakava kohta. Tegevuskavaga luuakse üldine platvorm ühiselt heakskiidetud tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamiseks strateegilisel, poliitilisel ja operatiivsel tasandil. Kõnealuse komponendi raames tehtav töö annab järgmised tulemused: tegevuskava piirkondlikul tasandil rakendamise tulemuslik koordineerimine; vajaduspõhise toetuse osutamine väike- ja kergrelvade komisjonidele ning asjakohastele ametiasutustele nende tegevuskavade rakendamisel; edusammude korrapärane järelevalve ja hindamine ühiselt heakskiidetud tulemuslikkuse põhinäitajate alusel; ning parem arusaamine kasusaajate suutlikkusest rakendada tegevuskava funktsionaalsete valdkondade meetmeid.

Konkreetselt nähakse projektiga ette tegevuskava rakendamise koordineerimine järgmiste meetmete kaudu:

piirkondlikud tegevuskava koordineerimise ametlikud kohtumised, millel keskendutakse edusammude ülevaatele ja teabevahetusele;

ekspert- ja tehnilise abi osutamine kohalikele tegevuskava koordineerimiskohtumistele, millel teostatakse järelevalvet partnerite tegevuskavade rakendamise üle;

kaks korda aastas esitatavate järelevalve- ja hindamisaruannete väljatöötamine, milles dokumenteeritakse tegevuskava rakendamise edusammud, probleemid ja vajadused, tuginedes ühiselt heakskiidetud tulemuslikkuse põhinäitajatele;

tegevuskava tegevuskavade rakendamise vahehindamine, mis hõlmab kuue kasusaaja suutlikkuse hindamist väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas;

tegevuskava koostöö- ja nähtavusmeetmed (sealhulgas veebipõhise platvormi loomine, sidusrühmade kaasamine ja teadlikkuse suurendamine).

Projekti tulemused/rakendamise näitajad:

kuni kuue piirkondliku tegevuskava koordinatsioonikohtumise korraldamine;

edusammude ülevaate võimaldamine, teabevahetus, teadmiste edasiandmine ja standardimine;

kohalike koordinatsioonikohtumiste korraldamine (kuni 36 kohtumist);

kaks korda aastas esitatavate järelevalve- ja hindamisaruannete väljatöötamine (kuni kuus);

vahehindamine, mis hõlmab kuue kasusaaja suutlikkuse hindamist;

veebipõhise platvormi loomine, et tagada tegevuskava nõuetekohane koostöö ja nähtavus.

3.2.   Lääne-Balkani riikide ametiasutuste toetamine, et täielikult ühtlustada nende riikide relvastuskontrolli alased õigusaktid liidu õigusraamistikuga ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustustega, ning kõnealuste õigusaktide standardimine kogu piirkonnas

Eesmärk

Käesoleva komponendiga antakse ulatuslikku tehnilist abi, et töötada välja tugev väike- ja kergrelvade kontrolli õigusraamistik, mis on täielikult ühtlustatud ja kooskõlas liidu õigusraamistikuga ning teiste rahvusvaheliste lepingute ja standarditega, ning seda rakendada.

Kirjeldus

Tegevuskava eesmärgiks 1 on tagada, et Lääne-Balkani riikides on 2023. aastaks kehtestatud relvastuskontrolli alased õigusaktid ning et need on täielikult ühtlustatud liidu õigusraamistiku ja teiste seonduvate rahvusvaheliste kohustustega. Lääne-Balkani riikides on ilmne ja kiireloomuline vajadus sellise väike- ja kergrelvade ning tulirelvade kontrolli õigusraamistiku järele, millega reguleeritakse tulemuslikult relvastuskontrolli ja lihtsustatakse reageerimist asjakohastele ohtudele. Seeläbi saavutatakse Lääne-Balkani riikides relvastuskontrolli õigusaktide ja menetluste kooskõla ning väike- ja kergrelvade ning tulirelvade kontrollimenetluste ja -tavade standardimine. Selline standardimine võimaldaks kõrvaldada takistused, mis segavad õiguskaitse- ja kohtuasutustel teha otsekoostööd, vahetada teavet ning viia läbi ühiseid või paralleelseid uurimisi. Sellega võimaldataks ka riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil paremini ja tõhusamalt reageerida tulirelvadega seotud ohtudele. Kuna Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli reguleerivad õigus- ja poliitikaraamistikud sageli ei tunnista ega käsitle piisavalt soolist perspektiivi, mis muudab relvastuskontrolli alased jõupingutused kõigi kodanike (naiste, meeste, tütarlaste või poiste) turvalisuse tagamisel vähem tõhusaks, siis projektiga antakse panus soolise perspektiivi lisamiseks relvastuskontrolli alastesse õigusaktidesse.

Tuginedes ekspertide osutatavale abile, mida antakse piirkonna ametiasutustele otsuse 2013/730/ÜVJP rakendamise kaudu, toetatakse piirkonna ametiasutusi käesoleva komponendiga, et saavutada järgmised eesmärgid: parema arusaamise saamine kuue kasusaaja õigusraamistiku praegusest olukorrast ja puudujääkidest; tehnilise toetuse tagamine, et saavutada täielik ühtlustamine liidu õigusraamistikuga ning teiste rahvusvaheliste lepingute/standarditega, vajaduspõhiste temaatiliste riiklike ja piirkondlike seminaride väljatöötamine; relvade alaste õigusaktide piirkondliku kogumiku ajakohastamine; projekti kasusaajate õigusraamistiku läbivaatamine soolise perspektiivi alusel, tagamaks et relvastuskontrolli reguleerivates poliitikates ei eirata seoseid väike- ja kergrelvade ning soolise perspektiivi vahel, ning soolise perspektiivi programmi jätkamine. Meetmega toetatakse ka väike- ja kergrelvade komisjonide suutlikkuse tugevdamist koostöö ja nõustamise valdkondades, kasutades selleks meediastrateegia väljatöötamise alast koolitust.

Seda tehakse järgmiste meetmete abil:

väike- ja kergrelvade kontrolli alaste partnerite õigusraamistike hindamise ja puudujääkide analüüsi väljatöötamine ning õigusraamistiku liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega ühtlustamise tase, samuti menetluste standardimise tase piirkonnas;

õigusaktide standardimise ja ühtlustamise toetamine pideva ja nõudluspõhise nõustamistoetuse abil ning temaatiliste seminaride korraldamine, mille käigus käsitletakse relvade alaseid õigusakte, eeskirju ja kriminaalseadustikke nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil;

relvade alaste õigusaktide piirkondliku kogumiku ajakohastamine, mis toimib väike- ja kergrelvade ning tulirelvade kontrollimise alaste õigusaktide suunisena piirkonnas;

õigusraamistiku läbivaatamine soolise perspektiivi alusel ning soolise perspektiivi programmi jätkamine;

meediastrateegia väljatöötamise alane koolitus.

Projekti tulemused/rakendamise näitajad:

iga kasusaaja õigusraamistiku aruande hindamine ja puudujääkide tuvastamine (kuus);

kuni kolm piirkondlikku seminari ja kuus temaatilist seminari kasusaajatele;

nõudluspõhiste ekspertteadmiste osutamine õigusaktide ja poliitika ajakohastamise kohta;

relvade alaste õigusaktide piirkondliku kogumiku ajakohastamine ja selle tõlkimine kõikidesse piirkonnas asjakohastesse keeltesse;

aruanded relvade alase õigusraamistiku läbivaatamise kohta soolise perspektiivi alusel (kuus aruannet);

soolise perspektiivi programm, milles osalevad väike- ja kergrelvade komisjonide kaks juhti;

meediastrateegia väljatöötamine ja koolitus.

3.3.   Ebaseadusliku relvakaubanduse vastase võitluse toetamine Lääne-Balkani riikides, Moldova Vabariigis, Ukrainas ja Valgevenes, hinnates suutlikust ja osutades tehnilist abi õiguskaitseasutustele ja piiripolitseile

Eesmärk

Vähendada tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohtu, tugevdades õiguskaitseasutuste ja piiripolitsei suutlikkust seoses teabe täiendava kogumise, analüüsi ja vahetamisega.

Kirjeldus

Selle komponendiga hinnatakse piirkonna ametiasutuste suutlikkust võtta nii ennetavaid kui ka repressiivseid meetmeid, mis on vajalikud, et edukalt tuvastada, takistada ja tõkestada tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete salakaubavedu nende jurisdiktsioonist ja nende jurisdiktsiooni kaudu. Toetuse osutamisel keskendutakse piirivalveasutuste vajaduste, kriminaalpolitsei inimressursside ning nõuetekohaseks toimimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajaliku varustuse põhjalikule hindamisele. Viiakse läbi katseprojekt, mille eesmärk on luua Kagu-Euroopa ballistilise teabe võrgustik, mis on otse Europoliga seotud kulutõhus operatiivne ballistilise teabe vahetamise struktuur ning mille eesmärkideks on automatiseerida ballistilise teabe kogumine ja vahetamine seoses olemasoleva tulirelvadega seotud piiriülese kuritegevusega, ennetada uute kuritegude toimepanemist ning parandada strateegilisi teadmisi relvadega seotud kuritegevuse olemuse ja suundumuste kohta.

Kavandatavate meetmetega täiendatakse käimasolevaid liidu poolt Kagu-Euroopas toetatavaid meetmeid, eelkõige organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevat ELi poliitikatsüklit, konkreetselt EMPACT tulirelvade operatiivseid tegevuskavasid, ning Europoli, Frontexi ja Interpoli tegevust; samuti koordineeritakse kavandatavaid meetmeid tihedalt eelnimetatud meetmetega. Lõpetuseks, käesoleva komponendi meetmetega toetatakse 2015.–2019. aasta tegevuskava rakendamist.

Lisaks on juba tehtud kindlaks terve hulk väike- ja kergrelvade kontrolliga seotud vajadusi, tuginedes edukale lähenemisviisile, milleks on Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevene ametiasutuste lisamine Kagu-Euroopas käimasolevatesse piirkondlikesse koostööprotsessidesse. Et suurendada Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevene väike- ja kergrelvade kontrollialaste ametiasutuste suutlikkust võidelda kuritegevuse vastu üldiselt ning konkreetsemalt väike- ja kergrelvade ning tulirelvade leviku ja salakaubaveo vastu, hinnatakse käesoleva komponendi raames väike- ja kergrelvade kontrolli kriitilisi valdkondi kõnealustes riikides, et sillutada teed sihipärastele sekkumistele, mille abil käsitletakse ohtu, mida tekitab väike- ja kergrelvade ebaseaduslik kaubandus.

Peamised kavandatud tegevused:

Lääne-Balkani riikide piiri- ja kriminaalpolitsei vajaduste hindamine ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemisel;

tuginemine tulirelvade kontaktpunktide loomisel praegu tehtavale tööle, andes praktilist toetust teabevahetussuutlikkuse suurendamiseks, eelkõige ballistiliste tõendite valdkonnas, ning korraldades hankeid, et saada spetsiaalset varustust tulirelvade kontaktpunktide toetuseks;

Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevene suutlikkuse hindamine seoses väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kontrolli valitud aspektidega ning tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemisega, keskendudes muu hulgas õigus- ja poliitikaraamistikule, füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alasele suutlikkusele, piirikontrollile, kriminaalpolitseile ning tulirelvade salakaubaveo ja väärkasutamise suhtes võetavatele õiguslikele meetmetele. Üksikasjaliku hindamisega tehakse kindlaks võimalused, ohud ja probleemid ning esitatakse soovitusi võimalikeks sihipärasteks sekkumisteks, et käsitleda ohtu, mida tekitab väike- ja kergrelvade ebaseaduslik kaubandus.

Projekti tulemused/rakendamise näitajad:

Lääne-Balkani riikide piiri- ja kriminaalpolitsei vajaduste hindamine ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemisel;

ballistikaekspertide ja uurijate suurem suutlikkus käsitleda tulirelvadega seotud piiriülest kuritegevust;

operatiivse ballistilise teabe vahetamise struktuuri rakendamine;

Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevene suutlikkuse hindamine seoses väike- ja kergrelvade kontrolli valitud aspektidega ning sihipäraste sekkumiste määratlemine.

4.   Kasusaajad

Projekti otsesed kasusaajad on institutsioonid, kes vastutavad Lääne-Balkani riikides väike- ja kergrelvade kontrolli eest. Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Moldova Vabariigi siseasjade ametiasutused, politseitalitused, piirivalve- ja tolliametid saavad kasu suutlikkuse arendamisest, teadmiste suurendamisest, paranenud menetlustest ja spetsiaalsest kulutõhusast varustusest, mis on vajalikud väike- ja kergrelvade kontrolli poliitiliseks, operatiivseks ja tehniliseks edendamiseks. Väike- ja kergrelvade komisjonid ning teised Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad institutsioonid saavad kasu koolituse, teabevahetuse ja piirkondliku koostöö tulemusel. Lisaks saavad Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevene peamised väike- ja kergrelvade kontrolli institutsioonid kasu tänu suurenenud teadmistele tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohu kohta ning suunatud teadmussiire tulemusel.

Kavandatud meetmed on täielikult kooskõlas tegevuskava ning väike- ja kergrelvade kontrolli partnerite prioriteetidega ning väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad asjaomased partnerid on need heaks kiitnud, mis näitab nende osalemist ja tahet saavutada projekti kavandatud tulemused.

Lääne-Balkani riikide, Ida-Euroopa riikide ja liidu elanikud, keda väike- ja kergrelvade ulatuslik levik ohustab, saavad käesolevast projektist kasu, kuna kõnealune oht väheneb.

5.   Liidu nähtavus

SEESAC võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. SEESAC tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse Euroopa Liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatud meetmed on ulatuselt ja olemuselt väga erinevad, kasutatakse mitmesuguseid teavitusvahendeid, sealhulgas: traditsiooniline meedia; veebisaidid; sotsiaalmeedia; ning teabe- ja reklaammaterjalid, mis hõlmavad arvutigraafikat, reklaamlehti, teabelehti, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse ka projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning teostatavate ehitustööde puhul. Selleks, et täiendavalt suurendada projekti mõju ning erinevate riikide valitsuste ja üldsuse, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt. Erilist tähelepanu pööratakse uuele meediale ja esindatusele internetis.

6.   Kestus

Tuginedes otsuste 2010/179/ÜVJP ja 2013/730/ÜVJP rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse projekti piirkondlikku laadi, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 36 kuud.

7.   Üldine korraldus

Käesoleva projekti tehnilise rakendamise eest vastutab UNDP, kes esindab SEESACi, mis on piirkondlik algatus, mis tegutseb UNDP ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) egiidi all. SEESAC on Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks, kes muu hulgas hõlbustab piirkondliku tegevuskava rakendamise koordineerimist.

SEESACi esindaval UNDPl on üldine vastutus projekti tegevuste elluviimise eest ning ta vastutab projekti rakendamise eest. Projekti kestuseks on kolm aastat (36 kuud).

8.   Partnerid

SEESAC rakendab projekti vahetult, tehes seda tihedas koostöös väike- ja kergrelvade komisjonide ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Moldova Vabariigi siseasjade ametiasutustega ning Ukraina ja Valgevene asjakohaste institutsioonidega. Teised asutused osalevad aktiivselt ning teevad seda kooskõlas mitut sidusrühma hõlmava väike- ja kergrelvade kontrolli tervikliku lähenemisviisiga.

9.   Aruandlus

Kirjeldavad aruanded ja finantsaruanded hõlmavad kõiki tegevusi, mida on kirjeldatud asjaomases toetuslepingus ja sellele lisatud eelarves, ning seda hoolimata sellest, kas komisjon rahastab tegevust täielikult või on selle kaasrahastaja.

Kirjeldavad eduaruanded esitatakse kord kvartalis, et jäädvustada põhitulemuste saavutamisel tehtud edusamme ja valvata nende järele.

10.   Hinnanguline eelarve

Liidu rahastatava projekti hinnanguline kogumaksumus on 4 002 587,52 eurot.


(1)  ELi ja Kagu-Euroopa piirkonna vahelise ebaseadusliku tulirelvade kaubanduse tegevuskava perioodiks 2015–2019; nõukogu järeldused organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli rakendamise kohta (2018–2021) – EMPACT tulirelvad.


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/24


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/1789,

19. november 2018,

millega toetatakse väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu võitlemist Araabia Riikide Liiga liikmesriikides

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“), mida muudeti 2018. aastal ning milles on esitatud suunised liidu tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. ELi väike- ja kergrelvade strateegias märgiti, et liit pöörab erilist tähelepanu sellele, et toetada piirkondlikke algatusi võitluses ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastu, osutades rahalist ja tehnilist toetust piirkondlikele ja riiklikele organisatsioonidele, kes vastutavad asjakohaste piirkondlike vahendite rakendamise eest.

(2)

Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) esitasid 13. juunil 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ühisteatise „Ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia elemendid „Tagades relvade turvalisuse, kaitseme kodanikke““.

(3)

25. septembril 2015 vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kinnitati, et kestlikku arengut ei ole võimalik saavutada rahu ja julgeolekuta ning et ebaseaduslik relvakaubandus on muu hulgas üks faktor, mis põhjustab vägivalda, kindlusetust ja ebaõiglust.

(4)

ÜRO peasekretär kutsub oma 24. mail 2018 esitatud desarmeerimiskavas „Meie ühise tuleviku kindlustamine“ üles kasutama riigi tasandil ning mõnel juhul ka allpiirkondlikul tasandil toimuva väikerelvade kontrolli puhul kaasavat, integreeritud ja osaluspõhist lähenemisviisi.

(5)

2018. aasta juunis toimunud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“) rakendamise kolmandal läbivaatamiskonverentsil kohustusid ÜRO liikmesriigid tugevdama partnerlust ja koostööd kõigil tasanditel, et ennetada väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandust ja selle vastu võidelda, ning edendama ja tugevdama piirikoostööd ning piirkondlikku ja allpiirkondlikku koordineerimist. Samuti kohustusid nad tugevdama koostööd asjakohaste allpiirkondlike ja piirkondlike organisatsioonidega, et tugevdada tegevuskava ning tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi rakendamist.

(6)

Araabia Riikide Liiga on piirkondlik organisatsioon, mis ühendab kõiki Araabia riike ning mille eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd oma liikmete vahel.

(7)

Liit ja Araabia Riikide Liiga lõid 2016. aastal ELi ja Araabia Riikide Liiga strateegilise dialoogi ning moodustasid mitu töörühma.

(8)

Strateegilise dialoogi massihävitusrelvade ja relvastuskontrolli töörühm määras kindlaks prioriteetsed valdkonnad võimaliku ja konkreetse koostöö jaoks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Et aidata Araabia Riikide Liiga liikmesriikidel riigisiseselt rakendada ÜRO tegevuskava ning tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit, püüab liit saavutada järgmisi eesmärke:

kestlikult suurendada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide suutlikkust võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ning terrorismi vastu ja tõhustada julgeolekut konfliktijärgsetes olukordades, järgides täiel määral rahvusvahelisi inimõiguste standardeid;

kestlikult suurendada Araabia Riikide Liiga piirkondlikku suutlikkust käsitleda samu küsimusi;

tugevdada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kontrolli väike- ja kergrelvade üle nende elutsükli võtmetähtsusega etappidel;

tõhustada parimate tavade ja omandatud kogemuste vahetamist.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks toetab liit käesoleva otsusega meetmeid järgmistes valdkondades:

rahvusvaheline väike- ja kergrelvade üleandmise kontroll (ebaseadusliku relvakaubanduse vastane võitlus);

ebaseaduslike väikerelvade allikate kindlakstegemine ja kõrvaldamine (õiguskaitseasutuste suutlikkuse suurendamine);

teised väikerelvade kontrolliga seotud meetmed, sealhulgas varude haldamine, seonduvate tarnete kontroll ja julgeolek;

desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine;

ebaseaduslike väike- ja kergrelvade osas asjakohase teabe esitamine ning väike- ja kergrelvade tõhustatud kontroll.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2.   Artiklis 1 osutatud projekti tehnilist rakendamist teostab Small Arms Survey (SAS), mida esindab rahvusvaheliste ja arenguvaldkonna uuringute instituut, tehes seda Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) ja Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) abil ning tihedas koostöös Araabia Riikide Liiga sekretariaadiga.

3.   SAS, keda abistavad Interpol ja WCO, täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja SASiga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 2 858 550 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3.   Järelevalvet lõikes 2 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon SASiga asjakohase lepingu. Lepingus sätestatakse, et SAS tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest SASi koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2.   Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 19. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


LISA

Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu võitlemine Araabia Riikide Liiga liikmesriikides (2018–2020)

1.   ÜVJP alusel antava toetuse taust ja põhjendus

Käesolev projekt tugineb Araabia Riikide Liiga ja liidu varasematele jõupingutustele, et aidata Araabia Riikide Liiga liikmesriikidel võidelda ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastu Araabia riikide piirkonnas. Ebaseaduslike väikerelvade kõrvaldamine Araabia riikide piirkonnast on väga oluline, et vähendada vägivalla kõiki vorme ning edendada kestlikku arengut ja jõukust kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkidega nii Araabia riikide piirkonnas kui ka naaberpiirkondades, sealhulgas Euroopas.

Konkreetsemalt on projekti eesmärk tugevdada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide suutlikkust rakendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“) ning tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit, tehes seda vastavalt Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kindlaks määratud prioriteetidele ja vajadustele. Projekti normatiivne raamistik hõlmab ka kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige seoses eesmärgiga 16.4. Sõltuvalt vastuvõtva Araabia Riikide Liiga liikmesriigi eelistustest võivad ka ÜRO tulirelvade protokoll ja relvakaubandusleping olla võrdluspunktid projektiga seotud jõupingutustes suutlikkuse suurendamiseks (ekspordi ja impordi kontroll, kõrvalesuunamise ennetamine jne).

2.   Projekti eesmärgid ja pikaajaline kestlikkus

Projekti põhieesmärk on kestlikult tugevdada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide suutlikkust rakendada tegevuskava ning tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldavat rahvusvahelist vahendit, sealhulgas et võidelda ebaseaduslike väikerelvade ja terrorismi vastu, tehes seda vastavalt Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kindlaks määratud prioriteetidele ja vajadustele. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on projektil järgmised peamised eesmärgid:

a)

kestlikult suurendada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide suutlikkust võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ning terrorismi vastu ja tõhustada julgeolekut konfliktijärgsetes olukordades;

b)

kestlikult suurendada Araabia Riikide Liiga piirkondlikku suutlikkust käsitleda samu küsimusi;

c)

tugevdada Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kontrolli väike- ja kergrelvade üle nende elutsükli võtmetähtsusega etappidel;

d)

tõhustada parimate tavade ja omandatud kogemuste vahetamist.

Araabia Riikide Liiga liikmesriikidega peetud konsultatsioonide tulemusel on selgunud, et nad vajavad abi ja toetust konkreetsetes valdkondades ning et nende keskmes on vajadus suurendada suutlikkust, et võidelda ebaseaduslike relvavoogude vastu (täiendavad üksikasjad on esitatud 3. osas). Kõik projekti komponendid, sealhulgas vajaduste hindamise ja rakendusjärgse hindamisega seotud komponendid, on välja töötatud viisil, millega tagatakse, et projekti abil suurendatakse kestlikult kasusaajate suutlikkust; kasusaajateks on Araabia Riikide Liiga liikmesriikide valitsusinstitutsioonid ja -ametnikud ning Araabia Riikide Liiga sekretariaat (relvastuskontrolli ja desarmeerimise osakond).

3.   Tegevuse kirjeldus

Liidu projekt väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja leviku vastu võitlemiseks Araabia Riikide Liiga liikmesriikides (2018–2020) on töötatud välja, et reageerida vajadustele, mida Araabia Riikide Liiga liikmesriigid on väljendanud järgmistes prioriteetsetes valdkondades:

Valdkond 1:

Rahvusvaheline väike- ja kergrelvade üleandmise kontroll (ebaseadusliku relvakaubanduse vastane võitlus)

1.1.   Ekspordi-/impordi-/transiidilubade andmine ja kontroll (riskihindamine jne)

1.2.   Väike- ja kergrelvade vastava loata saajatele kõrvalesuunamise ärahoidmine

1.3.   Väike- ja kergrelvade ning nende osade tuvastamine transporditava kauba ja lasti kontrollimise ajal (kontrollimeetodid, tehnika ja varustus jne)

Valdkond 2:

Ebaseaduslike väikerelvade allikate kindlakstegemine ja kõrvaldamine (õiguskaitseasutuste suutlikkuse suurendamine)

2.1.   Maa-, õhu- ja merepiiri kontroll, sealhulgas tehnosiirde kontroll

2.2.   Märgistamine, registreerimine ja päritolu tuvastamine

2.3.   Täiendavad tehnikad ja meetodid relvadega seotud uurimiste ja kontrolli teostamiseks (ballistilise teabe kasutamine, smugeldamismarsruutide ja -meetodite tuvastamine/kõrvaldamine jne)

Valdkond 3:

Muud väikerelvade kontrolli meetmed

3.1.   Varude haldamine ja julgeolek

Valdkond 4:

Desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine

4.1.   Desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise alaste ekspertteadmiste, parimate tavade ja omandatud kogemuste vahetamine

4.2.   Abi osutamine desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise alaste riiklike programmide väljatöötamisel

4.3.   Teised toetusvormid Araabia Riikide Liiga liikmesriikidele konfliktijärgses etapis

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi mõni Araabia Riikide Liiga liikmesriik soovis seda komponenti, oli nõudlus selle järele siiski madalam kui teiste käesolevas osas loetletud valdkondade järele. Seetõttu ei ole see projekti fookuses.

Valdkond 5:

Ebaseaduslike väike- ja kergrelvade osas asjakohase teabe esitamine ning väike- ja kergrelvade tõhustatud kontroll:

5.1.   Araabia Riikide Liiga liikmesriikide õigusnormide hindamine; nõustamine seoses võimalike muudatustega

5.2.   Asjakohaste uuringute, avaldatud analüüside ja teiste dokumentide tõlkimine araabia keelde

Eelnimetatud vajadustele reageerimiseks koosneb projekt järgmistest elementidest:

1)

Piirkondlik kooskõlastamine: avakohtumine Kairos

2)

Allpiirkondlik koordineerimine: allpiirkondlikud seminarid

3)

Hindamismissioonid

4)

Riigisisene koolitus

5)

Seadusandlik abi

6)

Teabe edastamine araabia keeles

7)

Piirkondlik kooskõlastamine: kokkuvõttekoosolek Kairos

8)

Projekti seire ja hindamine (sealhulgas finantsaudit)

3.1.   Piirkondlik kooskõlastamine: avakohtumine Kairos

3.1.1.   Eesmärk: teadlikkuse suurendamine projekti kohta, kontaktide loomine Araabia Riikide Liiga liikmesriikidega ja konkreetsete riigipõhiste vajaduste kindlakstegemise alustamine (esialgne vajaduste hindamine) (prioriteetsed valdkonnad 1–5).

3.1.2.   Meetmed: ühenädalane avakohtumine Kairos, mille käigus käsitletakse projekti kõiki aspekte (prioriteetsed valdkonnad 1–5), sihtrühmaks on Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kõrgemad ametnikud, samuti projektiga seotud küsimuste eest vastutavad Araabia Riikide Liiga töötajad.

3.1.3.   Meetme tulemused: kontaktide loomine Araabia Riikide Liiga liikmesriikidega; konkreetsete riigipõhiste vajaduste kindlakstegemine; koosoleku kokkuvõtliku aruande koostamine.

3.2.   Allpiirkondlik koordineerimine: allpiirkondlikud seminarid

3.2.1.   Eesmärk: Araabia Riikide Liiga liikmesriikidel võimaldatakse allpiirkondlikul tasandil vahetada kogemusi ja häid tavasid ning teha kindlaks rakendusalased prioriteedid projektiga seotud valdkondades (prioriteetsed valdkonnad 1–4).

3.2.2.   Meetmed: umbes projekti keskfaasis korraldatakse kolmes erinevas allpiirkonnas ühenädalased seminarid (esialgne kava: Magribi riigid, Saheli Araabia riigid ja Ida-Aafrika; Mashreq; Araabia poolsaar ja Iraak) (kokku kolm nädalat). Igal seminaril osalevad Araabia Riikide Liiga liikmesriigid määratakse kindlaks Kairos toimuval avakoosolekul (punkt 3.1) või peatselt pärast seda.

3.2.3.   Meetme tulemused: kogemuste ja heade tavade vahetamine projektiga seonduvates valdkondades; rakendusalaste prioriteetide kindlakstegemine; seminari kokkuvõtliku aruande koostamine.

3.3.   Hindamismissioonid

3.3.1.   Eesmärk: teha kindlaks konkreetsed riigipõhised vajadused ja töötada välja järelmeetmed seoses riigisisese koolituse ja abiga (prioriteetsed valdkonnad 1–5).

3.3.2.   Meetmed: visiidid abi taotlevatesse Araabia Riikide Liiga liikmesriikidesse.

3.3.3.   Meetme tulemused: hindamismissioonide lõpuleviimine; iga missiooni kohta lühikese aruande koostamine, mis on vastuvõtva Araabia Riikide Liiga liikmesriigi jaoks konfidentsiaalne ning mille eesmärk on teha kindlaks tema konkreetsed vajadused (olemasoleva poliitika ja meetmete kindlakstegemine, normatiivsed või muud puudujäägid ning takistused puudujääkide kõrvaldamisel).

3.4.   Riigisisene koolitus

3.4.1.   Eesmärk: luua vastuvõtvates Araabia Riikide Liiga liikmesriikides kestlik väikerelvade kontrolli suutlikkus vastavalt kõnealuse riigi huvidele ja vajadustele (prioriteetsed valdkonnad 1–4).

3.4.2.   Meetmed

Riigisisene koolitus toetust taotlenud Araabia Riikide Liiga liikmesriikidele. Koolituskursustest võiks abi saada kõik 22 Araabia Riikide Liiga liikmesriiki (üks nädal riigi kohta) või väiksem arv Araabia Riikide Liiga liikmesriike (mitu visiiti nendesse riikidesse; nt kaks nädalat koolitust 11 Araabia Riikide Liiga liikmesriigile).

Iga ühenädalane koolituskursus hõlmab järgmist: a) avapäev, mille käigus tutvustatakse kõrgetele valitsusametnikele projekti kõiki aspekte, mis on Araabia Riikide Liiga liikmesriigi jaoks huvitavad/asjakohased; b) kahepäevane koolitus eesliini juhtidele (projekti eksperdid, kes töötavad paralleelselt Araabia Riikide Liiga liikmesriigi jaoks huvitavates/asjakohastes valdkondades); c) kahepäevane praktiline koolitus valdkonnas töötavatele inimestele (projekti eksperdid, kes töötavad paralleelselt Araabia Riikide Liiga liikmesriigi jaoks huvitavates/asjakohastes valdkondades).

Korduvate visiitide puhul püütakse projektiga tõhustada riiklikku isevastutust, laiendades ja tugevdades esimese visiidi ajal osutatud koolitust, eelkõige valdkondades, mille vastuvõttev Araabia Riikide Liiga liikmesriik on kindlaks määranud peamiste prioriteetidena.

3.4.3.   Meetme tulemused: koolituskursuste mõju hinnatakse, et teha kindlaks, mil määral on täidetud projekti suutlikkuse suurendamise alased eesmärgid.

3.5.   Seadusandlik abi

3.5.1.   Eesmärk: hinnata väikerelvadega seonduvat seadusandlust toetust taotlenud Araabia Riikide Liiga liikmesriikides; teha kindlaks võimalikud seadusandlikud muudatused (prioriteetsed valdkonnad 1–4).

3.5.2.   Meetmed: dokumendipõhised uuringud ja koostöö toetust taotlenud Araabia Riikide Liiga liikmesriigiga; riikide külastused (üks nädal) ning järelmeetmeid käsitlev aruanne ja koostöö toetust taotlenud Araabia Riikide Liiga liikmesriigiga.

3.5.3.   Meetme tulemused: lühikese aruande koostamine, mis on vastuvõtva Araabia Riikide Liiga liikmesriigi jaoks konfidentsiaalne ning milles määratakse kindlaks võimalikud seadusandlikud muudatused.

3.6.   Teabe edastamine araabia keeles

3.6.1.   Eesmärk: täita Araabia Riikide Liiga liikmesriikide vajadused saada araabia keeles sõltumatut ja usaldusväärset teavet väikerelvade ja relvavägivalla kohta (prioriteetne valdkond 5).

3.6.2.   Meetmed: võtmetähtsusega trükiste ja dokumentide tõlkimine araabia keelde (avaldatud aruanded, parimate tavade suunised jne). Näitena võib tuua Small Arms Survey suunised seoses ÜRO väikerelvade protsessi ning väikerelvade füüsilise julgeoleku ja varude haldamise maatriksiga.

3.6.3.   Meetme tulemused: konkreetsed tulemused hõlmavad oluliste raamatute, aruannete ja teavitusdokumentide tõlkimist ning netisaadete ja blogipostituste tootmist araabia keeles. Selle meetme tulemusel suureneks märkimisväärselt sõltumatu ning usaldusväärse ja araabiakeelse teabe kättesaadavus väikerelvade ja relvavägivalla kohta.

3.7.   Piirkondlik kooskõlastamine: kokkuvõttekoosolek Kairos

3.7.1.   Eesmärk: projekti ja tulevase koostöö kava hindamine (prioriteetsed valdkonnad 1–5).

3.7.2.   Meetmed: projekti lõpus Kairos toimuv kahepäevane kohtumine, millel osalevad Araabia Riikide Liiga liikmesriikide kõrgemad ametnikud, samuti projektiga seotud küsimuste eest vastutavad Araabia Riikide Liiga töötajad.

3.7.3.   Meetme tulemused: projekti arutamine ja hindamine; tulevase koostöö kavade väljatöötamine väikerelvade kontrolli valdkonnas; koosoleku kokkuvõtliku aruande koostamine.

3.8.   Projekti järelevalve ja hindamine

3.8.1.   Eesmärk: selle tagamine, et projekt on saavutanud oma sisulised eesmärgid ning et projekti raames tehtud kulutused on tehtud vastavalt heakskiidetud eelarvele.

3.8.2.   Meetmed: eri projektikomponentide mõju mõõtmiseks sisaldab projekt nii sisemist kui välist järelevalvemehhanismi. Sisemist järelevalvemehhanismi juhib keskuse enda tulemuspõhise juhtimise spetsialist, keda toetab projektimeeskond. Välishindamine hõlmab välishindamise meeskonna värbamist, mis reisib projekti lõpus Kairos toimuvale kahepäevasele kohtumisele, valitud osalevatesse Araabia Riikide Liiga liikmesriikidesse (kuni 8 riiki) ning peamiste projekti rakendajate – Small Arms Survey, Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni – peakorteritesse. Projekt hõlmab ka finantsauditi tegemist vastavalt liidu nõuetele.

3.8.3.   Meetme tulemused: projekti mõju hindamise lõpuleviimine; finantsauditi lõpuleviimine.

4.   Rakendusasutused ja partnerlused

Juhtiv rakendusasutus on Šveitsis Genfis paiknevas rahvusvaheliste ja arenguvaldkonna uuringute instituudis asuv uurimiskeskus Small Arms Survey (SAS). Projekti rakendamisel tugineb SAS eelkõige panustele, mida annavad Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol) ja Maailma Tolliorganisatsioon (WCO). Interpol on eelkõige vastutav prioriteetsete valdkondade 2.2 ja 2.3 eest (õiguskaitseasutuste suutlikkuse suurendamine) ning WCO prioriteetsete valdkondade 1 ja 2.1 eest (rahvusvaheline üleandmise kontroll, sealhulgas piirikontroll).

Vajaduse korral sõlmib SAS allhankelepinguid teiste organisatsioonidega, et need aitaksid projekti teiste komponentide elluviimist (võivad hõlmata varude haldamise ja julgeoleku komponenti). Sõltuvalt osalevate Araabia Riikide Liiga liikmesriikide vajadustest ja eelistustest võivad projekti rakendamisel oma panuse anda ka teised organisatsioonid, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid ning Araabia Riikide Liiga teatavad spetsialiseerunud asutused.

Rakendusasutused kooskõlastavad oma tegevust ka Araabia Riikide Liiga liikmesriikides töötavate valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega ning kõigi kohapeal tegutsevate liidu programmidega, tagamaks et kõik projekti raames toimuvad tegevused täiendavad olemasolevaid algatusi ning tuginevad neile.

SAS ja selle rakenduspartnerid võtavad samuti asjakohaseid meetmeid, et tagada projekti nähtavus vastavalt liidu suunistele.

5.   Kestus

Projekti läbiviimiseks on kavandatud 24 kuud. Araabia Riikide Liiga liikmesriikide huvi ja rahastamise olemasolu korral võimaldaks projekti pikendamine üle esialgselt kavandatud kaheaastase perioodi jätkata ja tugevdada projekti sissejuhatavas etapis tehtud suutlikkuse suurendamise alaseid jõupingutusi. Näiteks saaks korrata, laiendada ja katsetada asjaomasele Araabia Riikide Liiga liikmesriigile esialgses etapis osutatud koolitust, hõlmates kestlikkuse tagamise eesmärgil suuremat arvu töötajaid. Araabia Riikide Liiga liikmesriigid, kes ei saanud projekti esimeses etapis kogu taotletavat koolitust või seadusandlikku abi, võivad seda saada teise etapi käigus. Araabia Riikide Liiga liikmesriigid, kes tegid kindlaks uued relvastuskontrolli vajadused või prioriteedid, tuginedes näiteks projekti esimese etapi käigus omandatud suutlikkusele, võiksid nendes valdkondades saada abi teise etapi käigus.


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/32


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1790,

16. november 2018,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2002/623/EÜ, millega kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamise juhised

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7513 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle II lisa esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2002/623/EÜ (2) kehtestati juhised direktiivi 2001/18/EÜ II lisas osutatud keskkonnariski hindamise eesmärkide, elementide, üldpõhimõtete ja meetodite kohta.

(2)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) ja Euroopa Ravimiameti (edaspidi „ravimiamet“) vastu võetud uuemates ja üksikasjalikumates suunisdokumentides geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski kohta on antud põhjalikke täiendavaid selgitusi seoses direktiivi 2001/18/EÜ II lisa rakendamisega. Pärast kõnealuste üksikasjalikumate suunisdokumentide vastuvõtmist on otsus 2002/623/EÜ järk-järgult oma täiendava kohaldatavuse minetanud.

(3)

Komisjoni direktiiviga (EL) 2018/350, (3) millega muudeti direktiivi 2001/18/EÜ, ajakohastati direktiivi 2001/18/EÜ II lisa, lisades toiduohutusameti 2010. aasta oktoobris vastu võetud täiustatud suunised geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamise kohta (4) kõnealusesse lisasse ja selles aluseks võtta, arvestades samas, et kõnealust II lisa kohaldatakse kõikide geneetilistelt muundatud organismide, mitte ainult geneetiliselt muundatud taimede suhtes. Otsust 2002/623/EÜ kasutati toiduohutusameti suuniste väljatöötamise alusena. Selle tulemusel on direktiivi 2001/18/EÜ II lisa sätted nüüd üksikasjalikumad ning otsusega 2002/623/EÜ kehtestatud juhiseid ei ole enam vaja.

(4)

Seepärast tuleks otsus 2002/623/EÜ kehtetuks tunnistada.

(5)

Otsus 2002/623/EÜ tuleks seega lihtsustamise huvides kehtetuks tunnistada, et vähendada selliste suunisdokumentide arvu, mida ettevõtjad ja pädevad asutused peavad arvesse võtma direktiivi 2001/18/EÜ II lisa kohase keskkonnariski hindamisel.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus 2002/623/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(2)  Komisjoni 24. juuli 2002. aasta otsus 2002/623/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ II lisa täiendavate juhiste kehtestamise kohta (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 22).

(3)  Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/350, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ seoses geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamisega (ELT L 67, 9.3.2018, lk 30).

(4)  Toiduohutusameti geneetiliselt muundatud organismide komisjon; suunised geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamise kohta. EFSA Journal 2010; 8(11): 1879. [111 lk] doi:10.2903/j.efsa.2010.1879


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/34


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2018/1791,

6. november 2018,

millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja (EUTM Mali/2/2018)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 5 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid EUTM Mali poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas võtma vastu otsused EUTM Mali järgmiste ELi missiooni vägede juhatajate ametisse nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 23. jaanuaril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/135, (2) millega nimetati EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Enrique MILLÁN MARTÍNEZ.

(3)

Saksamaa tegi 5. oktoobril 2018 ettepaneku nimetada alates 12. novembrist 2018 brigaadikindral Enrique MILLÁN MARTÍNEZi järglasena EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Peter MIROW.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetas 5. oktoobril 2018 kõnealust soovitust.

(5)

Sellest tulenevalt tuleks teha otsus brigaadikindral Peter MIROWi ametisse nimetamise kohta. Otsus (ÜVJP) 2018/135 tuleks kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Brigaadikindral Peter MIROW nimetatakse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhatajaks alates 12. novembrist 2018.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2018/135 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 12. novembril 2018.

Brüssel, 6. november 2018

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

S. FROM-EMMESBERGER


(1)  ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 23. jaanuari 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/135, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja (EUTM Mali/1/2018) (ELT L 24, 27.1.2018, lk 1).


20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/36


EUROOPA KOHTU OTSUS,

16. oktoober 2018,

menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta

EUROOPA KOHUS,

võttes arvesse kodukorda, eriti selle artikli 48 lõiget 4 ja artikli 57 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kommunikatsioonitehnoloogia arengut arvestades on välja töötatud veebirakendus, mille abil on võimalik menetlusdokumente elektrooniliselt esitada ja kätte toimetada.

(2)

Nimetatud rakendus, mis põhineb elektroonilisel tuvastamisel isikliku kasutajatunnuse ja salasõna abil, vastab vahetatud dokumentide ehtsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuetele.

(3)

Arvestades rakendust saatnud edu ning selle eeliseid, eelkõige nimetatud viisil dokumentide edastamise kiirust, tuleb laiendada isikute ringi, kes seda kasutada saavad, ja anda liikmesriikide kohtutele võimalus selle kanali kaudu esitada või kätte saada menetlusdokumente Euroopa Kohtus toimuva eelotsusemenetluse raames.

(4)

Korrakohase kohtumõistmise huvides – ja üksnes eelotsuseasjade menetlemise tarvis – tuleb see võimalus anda ka isikutele, kes ei ole küll esindajad või advokaadid, kuid kes võivad siiski liikmesriigi menetlusnormide alusel esindada poolt liikmesriigi kohtus.

OTSUSTAB:

Artikkel 1

Määratlus

Euroopa Liidu Kohtu kohtute ühise elektroonilise rakenduse „e-Curia“ abil on võimalik menetlusdokumente käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel elektrooniliselt esitada ja kätte toimetada.

Artikkel 2

Rakenduse kasutamine

Rakenduse kasutamine eeldab kasutajakonto avamist ning isikliku kasutajatunnuse ja salasõna omamist.

Artikkel 3

Menetlusdokumendi esitamine

E-Curia kaudu esitatud menetlusdokumenti loetakse kodukorra artikli 57 lõike 1 tähenduses selle menetlusdokumendi originaaliks, kui selle esitamiseks on kasutatud poole esindaja või liikmesriigi kohtu nimel tegutseva isiku isiklikku kasutajatunnust ja salasõna. Kasutajatunnuse ja salasõna kasutamine võrdub asjasse puutuva menetlusdokumendi allkirjastamisega.

Artikkel 4

Lisad ja ärakirjad

E-Curia kaudu esitatud menetlusdokumendile tuleb lisada selles märgitud lisad ja nende nimekiri.

E-Curia kaudu esitatud menetlusdokumendi ja selle võimalike lisade tõestatud ärakirju ei ole vaja esitada.

Artikkel 5

Esitamise kuupäev ja kellaaeg

Menetlusdokumendi esitamise ajaks kodukorra artikli 57 lõike 7 tähenduses loetakse aega, mil poole esindaja või liikmesriigi kohtu nimel tegutsev isik kinnitab selle menetlusdokumendi esitamist.

Kellaajaks loetakse Luksemburgi Suurhertsogiriigi kellaaega.

Artikkel 6

Menetlusdokumentide kättetoimetamine

Menetlusdokumendid, sealhulgas kohtuotsused ja -määrused toimetatakse e-Curia kaudu kätte e-Curia kasutajakonto omanikele, kes kohtuasjas esindavad poolt või tegutsevad liikmesriigi kohtu nimel, ja nende võimalikele assistentidele.

Menetlusdokumendid toimetatakse e-Curia kaudu kätte ka liikmesriikidele, muudele Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidele ning liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, kes on sellise kättetoimetamise viisiga nõustunud.

Menetlusdokumente võib kätte toimetada ka kodukorras ette nähtud muul edastamisviisil, kui dokumendi maht või laad seda nõuab või kui e-Curia kasutamine osutub tehniliselt võimatuks.

Artikkel 7

Kättetoimetamise kuupäev ja kellaaeg

Eelmises artiklis silmas peetud kättetoimetatud menetlusdokumentide adressaatidele teatatakse e-kirjaga kõikidest e-Curia kaudu neile kätte toimetatud menetlusdokumentidest.

Menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks hetkel, mil adressaat sellega tutvub. Kui dokumendiga ei ole tutvutud, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks seitsmenda päeva möödumisel e-kirjaga teate saatmisele järgnevast päevast.

Kui poolt esindavad mitu isikut või kui liikmesriigi kohtu nimel võivad tegutseda mitu isikut, võetakse tähtaegade arvutamisel arvesse aega, mil esimene neist menetlusdokumendiga tutvub.

Kellaajaks loetakse Luksemburgi Suurhertsogiriigi kellaaega.

Artikkel 8

Rakenduse kasutustingimused

Kohtusekretär kehtestab e-Curia kasutustingimused ja kontrollib nende järgimist. E-Curia kasutamine neid tingimusi rikkudes võib kaasa tuua asjasse puutuva kasutajakonto inaktiveerimise.

Euroopa Kohus võtab kõik vajalikud meetmed e-Curia igasuguse kuritarvitamise ja väärkasutuse vältimiseks.

Kasutajale teatatakse e-kirjaga kõikidest käesoleva artikli alusel võetud meetmetest, mis takistavad tema konto kasutamist.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse Euroopa Kohtu 13. septembri 2011. aasta otsus menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta (1).

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Luxembourg, 16. oktoober 2018

Kohtusekretär

A. CALOT ESCOBAR

President

K. LENAERTS


(1)  ELT C 289, 1.10.2011, lk 7.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

20.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/39


ELi-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2018,

9. november 2018,

millega võetakse vastu ELi-Tuneesia strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020 [2018/1792]

ELi-TUNEESIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel (edaspidi „Euroopa – Vahemere piirkonna leping“) allkirjastati 17. juulil 1995 ja see jõustus 1. märtsil 1998.

(2)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu artikliga 80 antakse assotsiatsiooninõukogule volitused teha lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsuseid.

(3)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu artikli 90 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmeid, mida on vaja nende lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)

Euroopa naabruspoliitika 2016. aasta läbivaatamise raames tehti ettepanek partneritega tehtava koostöö uue etapi alustamiseks, mis võimaldaks mõlemal lepinguosalisel võtta koostöö veelgi suuremal määral omaks.

(5)

Euroopa Liit ja Tuneesia Vabariik on otsustanud tugevdada oma privilegeeritud partnerlust, kiites heaks strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020, et toetada üleminekut demokraatiale ja sotsiaal-majanduslikku arengutTuneesias.

(6)

Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguosalised peaksid leppima kokku strateegiliste prioriteetide tekstis, milles kirjeldatakse konkreetselt ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerlust ajavahemikuks 2018–2020. Kõnealused prioriteedid peaksid toetama Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu ELi-Tuneesia strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020, mis on esitatud lisas sisalduvas dokumendis pealkirjaga „Tugevam ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerlus: strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020“, ja soovitab lepinguosalistel neid rakendada.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. november 2018

ELi-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.


LISA

Tugevam ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerlus: strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020

1.   Sissejuhatus

Tuneesia tegi ennast Euroopa ruumiga sidudes strateegilise valiku ning Tuneesia demokraatia edukas ja stabiilne areng Euroopa Liidu naabruses on nii liidu kui ka Tuneesia strateegilistes huvides.

ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerlus näitab nende kahepoolsete suhete erilisust ja dünaamikat ning ühist eesmärki edendada omavahelisi suhteid, et siduda Tuneesia veelgi enam Euroopa ruumiga. Pikaajaline eesmärk on koostada 2020. aasta järgsete suhete ambitsioonikas raamistik, tuginedes juba saavutatud tulemustele ja kasutades täielikult kõiki Euroopa naabruspoliitika pakutavaid lähenemisvõimalusi ajavahemikus 2018–2020.

Tuneesia võtab privilegeeritud partnerluse raames täieliku kohustuse teha riigi jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu jaoks vajalikud reformid ja teha aja jooksul edusamme demokraatiale ülemineku suunas. Euroopa Liit, kes mõistab Tuneesia ülesannete ja probleemide suurust, kinnitab oma toetust nende reformide võimalikult kiirele rakendamisele.

Käesolevas dokumendis esitatud strateegilised prioriteedid kirjeldavad privilegeeritud partnerluse konkreetset rakendamist aastatel 2018–2020. Mõlema lepinguosalise tegevuse peamine eesmärk on luua noortele tulevikuvõimalusi. Keskendutakse sotsiaal-majanduslike reformide kiirendamisele, sealhulgas ettevõtluskeskkonna soodustamisele, ning põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduslepingu sõlmimisele. Samuti jääb oluliseks demokraatia kindlustamine, eelkõige 2014. aasta põhiseaduse ja heade valitsemistavade tulemuslik rakendamine. Mõlemad lepinguosalised tihendavad oma koostööd julgeoleku ja terrorismivastase võitluse ning rände ja liikuvuse valdkonnas, jõudes kokkuleppele viisatingimuste lihtsustamise ja tagasivõtu teemal peetavates läbirääkimistes, ning tänu Tuneesia aktiivsemale osalemisele Euroopa programmides. Nende jõupingutustega kaasneb kõrgetasemelise poliitilise dialoogi ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tugevdamine ning partnerluse märgatavuse suurendamine.

Need prioriteedid põhinevad Tuneesia viieaastasel arengukaval 2016–2020 (1) ja ühisteatisel „Tuneesiale antava ELi toetuse tugevdamine“ (2).

2.   ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerluse strateegilised prioriteedid ajavahemikuks 2018–2020

Partnerlus noortele

EL ja Tuneesia peavad noorte tulevikuperspektiivi oluliseks eesmärgiks, mida tõendab ELi-Tuneesia partnerlus noortele, mille algatasid Tuneesia president ning kõrge esindaja ja komisjoni asepresident 1. detsembril 2016. Selleks et reageerida paremini noorte tuneeslaste vajadustele, tuleb muuta järjepidevamaks mitmesugused praegu rakendatavad ja tulevikus võetavad meetmed. EL ja Tuneesia võtsid partnerluse loomiseks algatatud dialoogi alusel eesmärgiks tugevdada meetmeid, millega toetatakse noorte tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ning noorte suuremat osalemist ühiskondlikus ja poliitilises elus, eelkõige kohalikes algatustes. Tööalast konkurentsivõimet suurendatakse haridussüsteemi ja kutseõppe reformi abil ning luues tihedama sideme erasektori ning haridus- ja õppesüsteemide vahel ning samuti edendades ja toetades noorte tehtud uuenduslikke algatusi, eelkõige uute tehnoloogiate ja kultuuri valdkonnas. Tuneesia riikliku noorsoostrateegia arendamisele antav toetus on partnerluse oluline osa, nagu ka noortega tegelevate asutuste ja organisatsioonide tugevdamine.

Lisaks sellele noorsooalasele tegevusele töötavad lepinguosalised järgmiste strateegiliste prioriteetidega.

2.1.   Kaasav ja jätkusuutlik sotsiaal-majanduslik areng

Pikaajalisi poliitilisi edusamme on võimalik teha üksnes siis, kui nendega kaasnevad sama ulatusega majanduslikud edusammud. Võttes arvesse Tuneesia ebakindlat sotsiaal-majanduslikku olukorda, suurt noorte (eelkõige ülikooliharidusega noorte) tööpuudust ning suuri piirkondlikke ja sotsiaalseid erinevusi, on üks peamistest eesmärkidest elavdada Tuneesia majandust, muuta see konkurentsivõimelisemaks ja mitmekesisemaks ning muuta seda kaasaval ja jätkusuutlikul viisil, täites keskkonna- ja kliimamuutuste alaseid rahvusvahelisi kohustusi. EL toetab ka edaspidi struktuurireforme ning kutsub üles neid ellu viima.

Täpsemalt seisnevad sotsiaal-majandusliku arengu valdkonnas võetavad meetmed järgmistes kohustustes:

ettevõtluskeskkonna parandamine ning erasektori investeeringute ja erasektori arengu toetamine, eelkõige järgmiselt: i) ettevõtjate puhul rakendatavate haldusmenetluste lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine, ii) rahastamisvõimaluste parandamine ning iii) avaliku ja erasektori investeeringute soodustamine, eelkõige kohaldades tulemuslikult 2016. aasta investeerimisseadust ja 2017. aasta seadust maksusoodustuste kava uuesti sõnastamise kohta, võttes arvesse tühistatavate maksusoodustuste kahjulikku mõju;

samuti edendatakse aktiivselt ettevõtlust ning VKEde ja väga väikeste ettevõtjate arengut;

puuduvate sektoripõhiste strateegiate koostamine ja rakendamine, näiteks turismi valdkonnas;

keskkonnakaitse ja loodusvarade (sealhulgas vee) majandamise parandamine, eelkõige rakendades keskkonnahoidlikku riiklikku strateegiat, ning Tuneesia rahvusvaheliste kohustuste rakendamine kliimamuutuste (kindlaks määratud riiklik panus), sinise majanduse ja kalavarude valdkonnas;

traditsiooniliste sektorite ning tööstuse ja põllumajanduse valdkonnas kasvavate sektorite konkurentsivõime parandamine – eelkõige tänu innovatsiooni toetamisele ja tagades, et ressursse hallatakse jätkusuutlikult – ning eksporditurgude mitmekesistamine;

energeetikasektori arendamine, tagades muu hulgas elektriühenduse ELi ja Tuneesia vahel ning edendades taastuvenergia kasutamist ja energiatõhusust;

ohutu, turvalise, jätkusuutliku ja tõhusa transpordisüsteemi arendamine ühtlustatud transpordistandardite ja integreeritud mitmeliigilise võrgustiku abil, et võimaldada transpordiühendust lõuna-lõuna ja põhja-lõuna suunal;

riigi rahanduse juhtimise süsteemi tugevdamine, võttes vastu uue eelarvet käsitleva alusseaduse ja rakendades seda, reformides avaliku sektori raamatupidamisarvestuse auditeerimise süsteemi ning parandades avalik-õiguslike äriühingute juhtimist. Maksureformi (maksusüsteemi lihtsustamine, õiglane maksustamine, detsentraliseerimine, halduse ajakohastamine, maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus ning asjasse puutuvate rahvusvaheliste kohustuste rakendamine) elluviimine on ülioluline samm riigi kaasavama arengu suunas. Oluline on ka käimasoleva pangandusreformi ning teenustele juurdepääsu, nende kasutamist ja kvaliteeti käsitleva rahandusliku kaasamise riikliku strateegia 2017–2021 toetamine;

detsentraliseerimisprotsessi rakendamine, et arendada avaliku sektori teenuseid ja sotsiaalset taristut (eelkõige hariduse, kultuuri, tervishoiu, veevarustuse ja kanalisatsiooni puhul), võimaldab reageerida kohalike kogukondade vajadustele; riigisiseste piirkondade arengu protsessi kiirendamine – mõlema lepinguosalise ühine kohustus, et vähendada järk-järgult sotsiaal-majanduslikke erinevusi.

Selleks et soodustada sotsiaalset arengut, võtavad lepinguosalised kohustuse edendada ka tulevikus järgmist:

tööhõivet, eelkõige reforme, et tagada õiglane juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja kutsekoolitusele kooskõlas tööturu vajadustega tööturule sisenemise võimalusi suurendava aktiivse poliitika raames;

Tuneesia integreeritud ja tulemuslikku tõhusa sotsiaalse kaasamise ja sotsiaalkaitse poliitikat, suurendades eelkõige selle valdkonna avaliku sektori asutuste võimekust, toetades Tuneesia reforme sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning rakendades ELi-Tuneesia assotsieerimislepingu artiklit 67, mis käsitleb sotsiaalkindlustuse kordade kooskõlastamist ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide puhul võrdse kohtlemise põhimõtete kohaldamise tagamist, ning

kaasavat sotsiaaldialoogi, et suurendada võimet leevendada sotsiaal-majanduslikke erinevusi, vähendada sotsiaalseid pingeid ja edendada tõelist sotsiaalset rahu ning samal ajal suurendada riigi atraktiivsust välisinvestorite jaoks.

Mõlemad lepinguosalised jäävad täielikult pühendunuks põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduslepingu üle peetavatele läbirääkimistele ning on leppinud kokku 2018. aasta konkreetses tegevuskavas, mis võimaldab teha edusamme, et kiirendada läbirääkimisi eesmärgiga need võimalikult kiiresti lõpule viia. EL ja Tuneesia jätkavad tegevust, et soodustada kõigi huvides Tuneesia majanduse ajakohastamist, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade ja kogukondade puhul, ning luua uusi töökohti, eelkõige noorte jaoks. Mõlemad lepinguosalised võtavad kohustuse suurendada Tuneesia majanduslikku integratsiooni Euroopa turul ning Magribi piirkonnas.

Selleks et toetada innovatsiooni ja teadusuuringud majandusliku, sotsiaalse ja piirkondliku arengu huvides, tegutsevad EL ja Tuneesia selle nimel, et kaasata Tuneesia Euroopa teadusruumi, eelkõige edendades kõrgharidust ning toetades avaliku sektori teadusuuringute juhtimist ja väärtustamismeetodeid ning tehnosiiret akadeemikute ja tööstusvaldkonna vahel.

2.2.   Demokraatia, hea valitsemistava ja inimõigused

EL ja Tuneesia omistavad jätkuvalt suurt tähtsust demokraatia reformi protsessile, heade valitsemistavade edendamisele ja õigusriigile, austades inimõigusi ja põhivabadusi ning toetades kodanikuühiskonna rolli ja osalemist. Mõlemad lepinguosalised toetavad ka edaspidi poliitilise reformi protsessi, rakendades tulemuslikult põhiseadust ja Tuneesia võetud rahvusvahelisi kohustusi.

Heade valitsemistavade ja õigusriigi põhimõtte austamise puhul on peamise tähtsusega eelkõige järgmised aspektid:

parlamendi tugevdamine ning sõltumatute asutuste tulemuslik loomine ja rakendamine;

konstitutsioonikohtu asutamine;

demokraatlike, läbipaistvate ja sõltumatute valimiste protsessi tagamine;

võitlus korruptsiooni ja pettuste vastu, sealhulgas toetades riiklikku korruptsioonivastase võitluse asutust;

kohtusüsteemi reform, sealhulgas selle lähendamine Euroopa Nõukogu rahvusvahelistele normidele;

avaliku halduse reformi ja ajakohastamise strateegia rakendamine, mis hõlmab kesk- ja kohalikul tasandil osutatavate teenuste täiustamist, tõenditel põhineva otsustusprotsessi kasutuselevõttu, haldusmenetluste lihtsustamist ning digitaalse halduse arendamist;

detsentraliseerimise protsessi toetamine, mis hõlmab kohalike omavalitsuste pädevuste ja eelarvete suurendamist, eelkõige 2018. aasta mai kohalike valimiste kontekstis; kodanikuühiskonna organisatsioonide, nende rolli ja otsustusprotsessis osalemise toetamine ning kodanike ja eelkõige noorte poliitilises elus ja otsustusprotsessis osalemise toetamine.

Inimõiguste austamise ja toetamise puhul on peamised kohustused järgmised:

õigusaktide lõplik ühtlustamine põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega, Tuneesia koostöö mitmepoolsetel foorumitel ning inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise käigus võetud kohustuste täitmine;

igasuguse diskrimineerimise ja piinamise (ÜRO piinamisvastase komitee raames võetud kohustuste täitmine) vastase võitluse ning haavatavas olukorras olevate isikute, naiste, laste ja rändajate õiguste kaitse ja edendamise valdkonnas tehtud jõupingutuste toetamine;

Tuneesia eesrindliku meetmete toetamine naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks, meeste ja naiste täieliku võrdsuse tagamine ning naiste rolli edendamine kõigis valdkondades, eelkõige majandus- ja poliitikavaldkonnas;

sõna- ja ühinemisvabaduse kaitse;

õigus isikuandmete kaitsele ning

inimõiguste austamine julgeoleku valdkonnas.

2.3.   Rahvaste lähenemine, liikuvus ja ränne

Tuneesia ja Euroopa ühiskondade lähenemine inimeste, ühiskondade ja kultuuride tihedama suhtlemise teel on privilegeeritud partnerluse oluline sammas. See liikuvuse mõõde on eriti oluline noortepartnerluse rakendamise puhul. Tuneesia tulemuslik ühinemine programmiga „Horisont 2020“ ja osalemine programmides „Loov Euroopa“ ja „Erasmus+“ on nende jõupingutuste nurgakivid.

Rände koordineeritud juhtimine on nii Tuneesia kui ka ELi poliitiline prioriteet. Mõlemad lepinguosalised võtavad kohustuse tõhustada dialoogi ja koostööd, eelkõige rakendades liikuvuspartnerlust ning tugevdades võitlust ebaseadusliku rände algpõhjuste vastu ja Euroopa valmidust toetada Tuneesia varjupaigasüsteemi kasutuselevõttu. See koostöö, mis kajastab ka nende probleemide piirkondlikku mõõdet, hõlmab järgmist:

Tuneesia riikliku rändestrateegia rakendamine, mis hõlmab nii varjupaikasid kui ka rahvusvahelist kaitset, sealhulgas asjakohase õigusraamistiku rakendamist;

tagasivõtulepingute ja viisatingimuste lihtsustamise üle peetavates läbirääkimistes kokkuleppele jõudmine;

seadusliku rände heal tasemel juhtimine, kooskõlastades paremini tegevust ELi liikmesriikidega, austades nende pädevusi, võttes kasutusele katselised liikuvuskavad ja integreerides rändajad paremini vastuvõtvatesse riikidesse;

välisriikides elavate tuneeslaste liikuvuse toetamine, et saada investeeringuid Tuneesia innovatiivsetesse sektoritesse;

toetus ebaseadusliku rände vältimisele, eelkõige arvestades arengustrateegiates rohkem rändeküsimustega; see toimub samuti parema piiride haldamise ning ebaseaduslikust rändest tulenevatest riskidest teavitamise kampaaniate teel;

rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastaseks võitluseks ning vältimiseks võetavate meetmete toetamine, sealhulgas tuvastades kriminaalvõrgustikke ja esitades neile süüdistusi, ning

tagasisaatmise ja tagasivõtmise alase koostöö parandamine, sealhulgas toetades tagasipöörduvate tuneeslaste jätkusuutlikku taasintegreerimist.

2.4.   Julgeolek ja terrorismivastane võitlus

ELil ja Tuneesial on ühiseid julgeolekuga seotud väljakutseid, mis eeldavad mõlema lepinguosalise kooskõlastatud meetmeid, mille puhul tuleb austada ühiseid demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi.

Tuneesia kavatseb rakendada oma üldist ja mitut valdkonda hõlmavat terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastase võitluse strateegiat. Peamised koostöövaldkonnad on järgmised:

terrorismivastase võitluse riikliku strateegia rakendamine, eelkõige tugevdades ja ajakohastades selle valdkonna õigusakte ning julgeoleku- ja kohtuasutusi, austades seejuures põhiseaduses sätestatud demokraatlikke väärtusi;

julgeolekusektori reformi ja ajakohastamise toetamise programmi kiirem rakendamine, sealhulgas julgeolekujõudude vastutuse tagamine ja koostöö süvendamine, tuginedes tehtud edusammudele;

võitlus rahapesu ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamise vastu, sealhulgas rahapesuvastase töökonnaga kokku lepitud tegevuskava tulemuslik rakendamine;

radikaliseerumise vältimise üldise poliitika koostamine;

välisvõitlejate tagasipöördumine;

terrorismiohvrite abistamise ja kaitse poliitika väljatöötamine;

võitlus organiseeritud kuritegevuse, eelkõige tulirelva- ja uimastikaubanduse vastu;

piirijulgeoleku riikliku strateegia rakendamise toetamine;

pädevate Euroopa Liidu asutustega tehtava koostöö tugevdamine ning

katastroofiriskide vältimise ja juhtimise alane koostöö.

Euroopa Liit jätkab muu hulgas täielikku osalemist G7 + 6 rühmas, mis tagab Tuneesia peamiste partnerite tegevuse kooskõlastamise.

Võidakse edasi arendada ka muid julgeoleku või kaitse valdkonna partnerlusi.

3.   ELi-Tuneesia privilegeeritud partnerluse tugevdamiseks võetavad meetmed

Lepinguosalised näitavad omavahelistele suhetele omistatud olulisust aktiivsete poliitiliste kontaktide ja korrapäraste visiitide teel, mis on osa laiemast poliitilisest dialoogist kõigil vastastikust huvi pakkuvatel teemadel, kaasa arvatud piirkondlikud ja rahvusvahelised küsimused. Tuleb suurendada nende arutelude piirkondlikku mõõdet. Mõlemad lepinguosalised rõhutavad siinkohal Vahemere Liidu raames tehtava koostöö olulisust. Lisaks toimuvatele dialoogidele tegutsevad lepinguosalised selle nimel, et pidada ELi ja Tuneesia kõrgetasemelisi kohtumisi ning et Tuneesia ministrid saaksid osaleda Euroopa Liidu Nõukogu liikmete teatavatel mitteametlikel temaatilistel kohtumistel. Lepinguosalised kutsuvad üles parlamentaarsele koostööle Euroopa Parlamendi ja Tuneesia rahvaesindajate kogu vahel.

Assotsieerimislepinguga moodustatud organid (assotsiatsiooninõukogu, assotsiatsioonikomitee ja tehnilised allkomiteed) jäävad eelistatud foorumites, kus suunatakse partnerluse tulemuslikku rakendamist. EL ja Tuneesia võtavad kohustuse suurendada oma töö tõhusust ja sellest saadavat lisaväärtust ning võimaluse korral rühmitada tegevus suurtesse prioriteetsetesse teemavaldkondadesse kooskõlas strateegiliste prioriteetidega.

Selleks et eespool märgitud prioriteedid oleksid kergemini saavutatavad, pakub Tuneesia välja tegevuskava, mille EL kinnitab. Selles avalikus dokumendis esitatakse kõige kiireloomulisemad (seadusandlikud, strateegilised ja tegevuslikud) meetmed, mida on vaja riigi sotsiaal-majandusliku olukorra parandamiseks. Tegevuskava on paindlik ja operatiivne mehhanism, mida hinnatakse iga kahe aasta tagant.

EL võttis ühisteatises kohustuse suurendada märkimisväärselt Tuneesiale Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kaudu antavat rahalist abi. EL ja Tuneesia proovivad rakendada maksimaalselt olemasolevaid rahalisi võimalusi, sealhulgas ELi välisinvesteeringute kava uusi rahastamisvahendeid, väärtustades vastastikust täiendavust ja finantsvõimenduse määra ELi antavate toetuste ning finantseerimisasutuste antud laenude vahel. Lepinguosalised võtavad kohustuse suurendada poliitiliste ja valdkondlike dialoogide vahelist koostoimet ning finantskoostöö rakendamist. Nad proovivad ka tugevdada koostöömehhanisme ja dialoogi rahvusvaheliste rahastajate ja finantspartneritega Tuneesia vastutusel nii prioriteetide määramiseks kui ka nende rakendamisel.

Viimaks võtavad lepinguosalised kohustuse suurendada ELi ja Tuneesia strateegiliste suhete märgatavust ning edendada nende koostööst Vahemere mõlemal kaldal elavatele kodanikele tekkivat kasu.


(1)  See kava toetab jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu uut arengumudelit ja põhineb järgmisel viiel prioriteedil: i) head valitsemistavad, haldusreform ja korruptsioonivastane võitlus, ii) üleminek odavalt majanduselt majanduskeskusele, iii) inimareng ja sotsiaalne kaasamine, iv) piirkondade eesmärkide saavutamine ning v) keskkonnasäästlik majandus, mis on kestliku arengu alustala.

(2)  Selles liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. septembri 2016. aasta teatises (JOIN (2016)47 final) on sätestatud viis eesmärki: i) hea valitsemistava ja avaliku halduse reformi edendamine; ii) kodanikuühiskonna rolli suurendamine; iii) investeerimine tulevikku: töökohtade loomine ja jätkusuutliku majandusarengu soodustamine; iv) ebavõrdsuste kõrvaldamine kogu ühiskonnas; v) toetus julgeolekuprobleemidega tegelemisel; vi) ühised jõupingutused rände ja liikuvuse paremaks haldamiseks.