ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 286
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
61. aastakäik
14. november 2018
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 286 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
61. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1709, 13. november 2018, millega täpsustatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 577/98 ette nähtud tööjõu valikvaatluse tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku tehnilised tunnused 2020. aastaks ( 1 ) |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
DIREKTIIVID |
|
|
|
* |
||
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1708,
13. november 2018,
millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus „Însurăței“ (KPN)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Rumeenia taotluse registreerida nimetus „Însurăței“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). |
|
(2) |
Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Însurăței“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Însurăței“ (KPN) võetakse kaitse alla.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/3 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1709,
13. november 2018,
millega täpsustatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 577/98 ette nähtud tööjõu valikvaatluse tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku tehnilised tunnused 2020. aastaks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 (1) tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, eriti selle artikli 7a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Oma teatises ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014 – 2020 (2) rõhutas komisjon tööõnnetuste ja kutsehaiguste, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutumise ning tööga seonduvate haiguste kohta statistiliste andmete kogumise parandamise olulisust. Tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva 1999., 2007. ja 2013. aasta lisaküsimustiku kordamine peaks võimaldama täiendada liikmesriikide poolt komisjoni määruse (EL) nr 349/2011 (3) alusel edastatud andmeid. Lisaks peaks lisaküsimustiku kordamine andma teavet füüsilise tervise ja vaimse heaolu riskiteguritega kokkupuutumise kohta töökeskkonnas. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1851 (4) täpsustatakse ja kirjeldatakse eriteabe valdkondi („alaküsimustikud“), mis peavad sisalduma tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitlevas 2020. aasta lisaküsimustikus. |
|
(3) |
Komisjon peaks täpsustama tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva lisaküsimustiku andmete edastamise tehnilised tunnused, filtrid, koodid ja tähtpäeva. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tööõnnetusi ja tööga seotud tervisehäireid käsitleva 2020. aasta lisaküsimustiku tehnilised tunnused, kasutatavad filtrid ja koodid ning komisjonile andmete saatmise tähtpäev on sätestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.
(2) COM(2014) 332 (final), 6. juuni 2014.
(3) Komisjoni 11. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 349/2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 97, 12.4.2011, lk 3).
(4) Komisjoni 14. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1851, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2019, 2020 ja 2021 (ELT L 284, 20.10.2016, lk 1).
LISA
Käesolevas lisas kehtestatakse tehnilised tunnused, filtrid ja koodid, mida tuleb kasutada tööõnnetusi ja muid tööga seotud tervisehäireid käsitlevas lisaküsimustikus 2020. aastal. Selles määratakse ka komisjonile andmete esitamise tähtpäev.
Komisjonile tulemuste edastamise tähtaeg: 31. märts 2021.
Andmete saatmiseks kasutatavad filtrid ja koodid: nagu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 377/2008 (1) III lisas.
Veerud, mis on reserveeritud valikulistele kaaluteguritele, mida kasutatakse alavalimi või vastamiskao juhtudel: veerud 226–229 sisaldavad täisarve ja veerud 230–231 sisaldavad komakohtadega arve.
1) Alaküsimustik „Tööõnnetused“
Filter: 15 ≤ AGE ≤ 74
|
Nimi/veerg |
Kood |
Kirjeldus |
Filter |
|
|
|
|
|
|
ACCIDNUM |
|
Tööõnnetuste arv viimase 12 kuu jooksul |
(WSTATOR = 1,2) |
|
211 |
|
Võrdlusnädalale eelnenud 12 kuu jooksul toimunud ja vigastustega lõppenud tööõnnetused |
või (WSTATOR = 3–5 ja EXISTPR = 1 |
|
|
0 |
Mitte kumbki |
ja YEARPR ja |
|
|
1 |
Üks |
MONTHPR ei ole |
|
|
2 |
Kaks või enam |
1 aasta |
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
enne |
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
võrdlusnädalat) |
|
|
|
|
|
|
ACCIDTYP |
|
Tööõnnetuse liik |
ACCIDNUM = 1,2 |
|
212 |
|
Kas viimati toimunud tööõnnetus oli liiklusõnnetus või mitte? |
|
|
|
1 |
Liiklusõnnetus |
|
|
|
2 |
Muu kui liiklusõnnetus |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
ACCIDJOB |
|
Õnnetusega seotud töökoht |
ACCIDNUM = 1,2 |
|
213 |
|
Töökoht viimati toimunud vigastusega lõppenud õnnetuse ajal |
|
|
|
1 |
Praegune põhitöökoht |
|
|
|
2 |
Teine praegune töökoht |
|
|
|
3 |
Viimane töökoht (mittetöötavate isikute puhul) |
|
|
|
4 |
Mõni muu praegune või eelmine töökoht |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
ACCIDBRK |
|
Tööõnnetuse tõttu töölt puudumise kestus |
ACCIDNUM = 1,2 |
|
214–215 |
|
Kalendripäevade arv, välja arvatud õnnetuse päev, 12 kuu jooksul enne võrdlusnädalat, mille jooksul isik ei olnud viimati toimunud vigastusega lõppenud tööõnnetuse tõttu töövõimeline |
|
|
|
00 |
Ei tööta jätkuvalt, kuna pole õnnetusjuhtumist paranenud, kuid kavatseb hiljem tööle naasta |
|
|
|
01 |
Ei kavatse õnnetusjuhtumi tõttu enam tööle naasta |
|
|
|
02 |
Puudus ühe või mitte ühtegi päeva |
|
|
|
03 |
Puudus vähemalt ühe, kuid vähem kui neli päeva |
|
|
|
04 |
Puudus vähemalt neli päeva, kuid vähem kui kaks nädalat |
|
|
|
05 |
Puudus vähemalt kaks nädalat, kuid vähem kui üks kuu |
|
|
|
06 |
Puudus vähemalt ühe kuu, kuid vähem kui kolm kuud |
|
|
|
07 |
Puudus vähemalt kolm kuud, kuid vähem kui kuus kuud |
|
|
|
08 |
Puudus vähemalt kuus kuud, kuid vähem kui üheksa kuud |
|
|
|
09 |
Puudus üheksa kuni kaksteist kuud |
|
|
|
99 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
2) Alaküsimustik „Tööga seotud tervisehäired“
Filter: 15 ≤ AGE ≤ 74
|
Nimi/veerg |
Kood |
Kirjeldus |
Filter |
|
|
|
|
|
|
HPROBNUM |
|
Tööga seotudtervisehäirete arv viimase 12 kuu jooksul |
(WSTATOR = 1,2) või |
|
216 |
|
12 kuu jooksul enne võrdlusnädalat esinenud füüsiline (füüsilised) või vaimne (vaimsed) tervisehäire(d), mida põhjustas või raskendas töö, mis ei ole seotud eelnevalt registreeritud tööõnnetus(t)ega |
(WSTATOR = 3–5 ja EXISTPR = 1) |
|
|
0 |
Mitte kumbki |
|
|
|
1 |
Üks |
|
|
|
2 |
Kaks või enam |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
HPROBTYP |
|
Tööga seotud tervisehäire liik |
HPROBNUM = 1,2 |
|
217–218 |
|
Tõsiseim tervisehäire, mida põhjustas või raskendas töö |
|
|
|
00 |
Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub kaelale, õlgadele, käsivartele või kätele |
|
|
|
01 |
Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub puusadele, põlvedele, säärtele või jalgadele |
|
|
|
02 |
Luu-, liigese- või lihaseprobleem, mis peamiselt mõjub seljale |
|
|
|
03 |
Hingamis- või kopsuprobleem |
|
|
|
04 |
Nahaprobleem |
|
|
|
05 |
Kuulmisprobleem |
|
|
|
06 |
Stress, depressioon või ärevus |
|
|
|
07 |
Peavalu ja/või silmade väsimus |
|
|
|
08 |
Südamehaigus või -infarkt või muud vereringeprobleemid |
|
|
|
09 |
Nakkushaigus (viirus-, bakteriaalne või muud liiki nakkus) |
|
|
|
10 |
Mao-, maksa-, neeru- või seedeprobleemid |
|
|
|
11 |
Muud tervisehäired |
|
|
|
99 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
HPROBLIM |
|
Igapäevast tegevust piiravad tervisehäired |
HPROBNUM = 1,2 |
|
219 |
|
Kas tõsiseim tööst tingitud või töö tõttu raskendatud tervisehäire avaldas mõju igapäevaste toimingute tegemisele tööl või väljaspool seda? |
|
|
|
0 |
Ei |
|
|
|
1 |
Jah, teataval määral |
|
|
|
2 |
Jah, märgatavalt |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
HPROBJOB |
|
Tervisehäire põhjustanud töökoht |
HPROBNUM = 1,2 |
|
220 |
|
Töökoht, mis põhjustas tõsiseima tervisehäire või raskendas seda |
|
|
|
1 |
Praegune põhitöökoht |
|
|
|
2 |
Teine praegune töökoht |
|
|
|
3 |
Viimane töökoht (mittetöötavate isikute puhul) |
|
|
|
4 |
Mõni muu praegune või eelmine töökoht |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
HPROBBRK |
|
Tööga seotud tervisehäire tõttu töölt puudumise kestus |
HPROBNUM = 1,2 |
|
221–222 |
|
Kalendripäevade arv 12 kuu jooksul enne võrdlusnädalat, mille jooksul ei olnud tööst põhjustatud või selle tõttu raskendatud tõsiseima terviseprobleemi tõttu töövõimeline. |
|
|
|
00 |
Ei tööta jätkuvalt, kuna pole tervisehäirest paranenud, kuid kavatseb hiljem tööle naasta |
|
|
|
01 |
Ei kavatse tervisehäire tõttu enam tööle naasta |
|
|
|
02 |
Puudus ühe või mitte ühtegi päeva |
|
|
|
03 |
Puudus vähemalt ühe, kuid vähem kui neli päeva |
|
|
|
04 |
Puudus vähemalt neli päeva, kuid vähem kui kaks nädalat |
|
|
|
05 |
Puudus vähemalt kaks nädalat, kuid vähem kui üks kuu |
|
|
|
06 |
Puudus vähemalt ühe kuu, kuid vähem kui kolm kuud |
|
|
|
07 |
Puudus vähemalt kolm kuud, kuid vähem kui kuus kuud |
|
|
|
08 |
Puudus vähemalt kuus kuud, kuid vähem kui üheksa kuud |
|
|
|
09 |
Puudus üheksa kuni kaksteist kuud |
|
|
|
99 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
3) Alaküsimustik „Füüsilist tervist ja/või vaimset heaolu ohustavad tegurid“
|
Nimi/veerg |
Kood |
Kirjeldus |
Filter |
|
|
|
|
|
|
PHYSRISK |
|
Kokkupuude füüsilist tervist ohustavate teguritega |
WSTATOR = 1,2 |
|
223–224 |
|
Kokkupuude tööl ühe või enama füüsilist tervist ohustava teguriga Määrake kindlaks füüsilist tervist kõige enam ohustav tegur |
|
|
|
01 |
Jah, peamiselt kurnavad või valu tekitavad sundasendid |
|
|
|
02 |
Jah, peamiselt korduvad käe- ja käsivarre liigutused |
|
|
|
03 |
Jah, peamiselt suurte raskuste käsitsemine |
|
|
|
04 |
Jah, peamiselt müra |
|
|
|
05 |
Jah, peamiselt tugev vibratsioon |
|
|
|
06 |
Jah, peamiselt kemikaalid, tolm, suits või gaasid |
|
|
|
07 |
Jah, peamiselt silmade pingutamist nõudev tegevus |
|
|
|
08 |
Jah, peamiselt libisemine, komistamine ja kukkumine |
|
|
|
09 |
Jah, peamiselt masinate või käsitööriistade (välja arvatud sõidukid) kasutamine |
|
|
|
10 |
Jah, peamiselt sõidukite kasutamine (töö ajal, välja arvatud tööle minnes või töölt tulles) |
|
|
|
11 |
Jah, peamiselt mõni muu märkimisväärne füüsilist tervist ohustav tegur |
|
|
|
00 |
Märkimisväärne füüsilist tervist ohustav tegur puudub |
|
|
|
99 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
|
MENTRISK |
|
Kokkupuude vaimset tervist ohustavate teguritega |
WSTATOR = 1,2 |
|
225 |
|
Kokkupuude tööl ühega allpool toodud vaimset tervist ohustavatest teguritest Määrake kindlaks vaimset tervist kõige enam ohustav tegur |
|
|
|
1 |
Jah, peamiselt ajaline surve või liigne töökoormus |
|
|
|
2 |
Jah, peamiselt vägivald või vägivallaga ähvardamine |
|
|
|
3 |
Jah, peamiselt ahistamine või kiusamine |
|
|
|
4 |
Jah, peamiselt ebapiisav teabevahetus või koostöö organisatsioonis |
|
|
|
5 |
Jah, peamiselt tegelemine probleemsete klientide, õpilaste või patsientidega |
|
|
|
6 |
Jah, peamiselt töökoha ebakindlus |
|
|
|
7 |
Jah, peamiselt autonoomia puudumine, aga ka töötamise kiiruse või tööprotsesside mõjutamise võimaluse puudumine |
|
|
|
8 |
Jah, peamiselt mõni muu märkimisväärne vaimset heaolu ohustav tegur |
|
|
|
0 |
Märkimisväärne vaimset heaolu ohustav tegur puudub |
|
|
|
9 |
Ei kohaldata (väljaspool filtrit) |
|
|
|
Tühi |
Vastus puudub / Ei tea |
|
|
|
|
|
|
(1) Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 377/2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 (tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses) alates 2009. aastast andmeedastuses kasutatavate koodide, struktuuriliste muutujate kohta andmete kogumiseks kasutatava alavalimi ja vaatluskvartalite kindlaksmääramise suhtes (ELT L 114, 26.4.2008, lk 57).
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/10 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1710,
13. november 2018,
millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 kohast otsetoetuste kohandamise määra 2018. kalendriaastaks ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/866
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,
olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/866 (2) on kehtestatud määruse (EL) nr 1306/2013 kohaste otsetoetuste kohandamise määr 2018. kalendriaastaks. Kõnealune kohandamise määr on kehtestatud 2019. aasta eelarveprojekti raames olemasoleva teabe alusel ja selle puhul on võetud eelkõige arvesse finantsdistsipliini 468,7 miljoni euro suurust põllumajandussektori kriisireservi, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 25. |
|
(2) |
Kuigi finantsdistsipliin vajab jätkuvalt 468,7 miljoni euro suurust põllumajandussektori kriisireservi, nähtub olemasolevast teabest, mis on seotud 2019. aasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1, mis hõlmab otsetoetusi ja turuga seotud kulusid käsitlevaid ajakohastatud prognoose, et rakendusmääruses (EL) 2018/866 sätestatud finantsdistsipliini kohandamise määra on vaja muuta. |
|
(3) |
Seepärast on komisjoni käsutuses oleva uue teabe alusel asjakohane kohandada kohandamise määra vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 4 enne selle kalendriaasta 1. detsembrit, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse. |
|
(4) |
Üldjuhul makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise taotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Sellegipoolest võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust teatava tähtaja jooksul ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha järgneval eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamise määra kohaldada selliste maksete suhtes, mille kohta esitati toetustaotlused muudel kalendriaastatel kui finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaasta. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamise määra kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on toetustaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal makse põllumajandustootjatele tehakse. |
|
(5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 kohaselt kindlaks määratud kohandamismäära tuleb kohaldada üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse põllumajandustootjatele asjaomasel kalendriaastal. Lisaks on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikes 2 sätestatud, et otsetoetuste järkjärgulise kehtestamise tulemusel kohaldatakse kohandamise määra Horvaatia suhtes alles alates 1. jaanuarist 2022. Seega ei tuleks käesoleva määrusega kindlaks määratavat kohandamise määra kohaldada nimetatud liikmesriigi põllumajandustootjate suhtes. |
|
(6) |
Uut muudetud kohandamismäära tuleks võtta arvesse 2018. kalendriaasta kohta esitatud toetustaotluse alusel põllumajandustootjale tehtavate kõigi maksete arvutamisel. Selguse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) 2018/866 seetõttu kehtetuks tunnistada. |
|
(7) |
Selle tagamiseks, et muudetud kohandamismäära kohaldatakse alates kuupäevast, mil põllumajandustootjatele hakatakse maksma otsetoetusi vastavalt määrusele (EL) nr 1306/2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2018, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 25 ja 26 sätestatud kohandamismäära kehtestamiseks ning kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikega 1 kohaldatakse määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud toetuskavade raames makstavate selliste 2 000 eurot ületavate otsetoetuste vähendamise korral, mida makstakse põllumajandustootjatele 2018. kalendriaasta kohta esitatud toetustaotluse alusel, kohandamise määra 1,411917 %.
2. Lõikes 1 sätestatud vähendamist ei kohaldata Horvaatias.
Artikkel 2
Rakendusmäärus (EL) 2018/866 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(2) Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/866, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2018. kalendriaastaks (ELT L 149, 14.6.2018, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/12 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1711,
13. november 2018,
millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1371/2013 India eksportivatele tootjatele tehtud erandi kohaldamise kuupäeva osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3, artikli 13 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 3,
pärast konsulteerimist liikmesriikidega
ning arvestades järgmist:
1. KEHTIVAD MEETMED
|
(1) |
9. augustil 2011 kehtestas nõukogu pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärinevate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes 62,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. |
|
(2) |
Pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (3) (edaspidi „alusmäärus“) artiklile 13 laiendas nõukogu 24. juulil 2012 oma rakendusmäärusega (EL) nr 672/2012 (4) meetmeid teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas selline import deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte. |
|
(3) |
Pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist vastavalt alusmääruse artiklile 13 laiendas nõukogu 16. jaanuaril 2013 oma rakendusmäärusega (EL) nr 21/2013 (5) meetmeid teatavate Taiwanist või Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taiwanist või Taist pärinevana või mitte. |
|
(4) |
Pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist vastavalt alusmääruse artiklile 13 laiendas nõukogu 20. detsembril 2013 oma rakendusmäärusega (EL) nr 1371/2013 (6) meetmeid teatavate Indiast ja Indoneesiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas selline import deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte, ning tegi selle tollimaksu suhtes erandi äriühingule Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1371/2013 artikli 1 lõikele 3 kuulus tollimaks tasumisele vaatlusaluse toote kogu impordilt (välja arvatud äriühingu Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. toodetud tooted), mis varem kuulus komisjoni määruse (EL) nr 322/2013 (7) (dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimise alustamise kohta) alusel registreerimisele. |
|
(5) |
21. jaanuaril 2014 taotles Põhja-Ameerika äriühing Pyrotek Incorporated, kelle tehased ja müügikontorid asuvad eri riikides, sh liidu liikmesriikides, et alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tehtaks äriühingu Pyrotek India Pvt. Ltd (India eksportiv tootja) suhtes erand laiendatud meetmete kohaldamisest. |
|
(6) |
Komisjoni saadetud küsimustiku vastuses märkis Pyrotek India Pvt. Ltd., et eksportis vaatlusalust toodet dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimise perioodil, st alates 1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013, mille tulemusena laiendati meetmeid India suhtes. Seetõttu ei vastanud Pyrotek India Pvt. Ltd alusmääruse artikli 11 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Taotlus sisaldas siiski piisavalt tõendeid, et alusmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohaselt algatada India suhtes kohaldatavate laiendatud meetmete osaline vahepealne läbivaatamine. |
|
(7) |
23. septembril 2014 algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohase osalise vahepealse läbivaatamise. Kõnealuse osalise vahepealse läbivaatamise käigus tegi komisjon kindlaks, et Pyrotek India Pvt. Ltd. on tootnud oma tegevuse algusest (alates 2011. aasta augustist) ise vaatlusalust toodet ega ole meetmetest kõrvalehoidmisega seotud. |
|
(8) |
Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 kohast uurimist vabastas komisjon 10. septembril 2015 oma rakendusmäärusega (EL) 2015/1507 (8) teatavad India tootjad, sealhulgas äriühingu Pyrotek India Pvt. Ltd., laiendatud tollimaksust, mida kohaldati Indiast saadetud asjaomase toote impordi suhtes (olenemata sellest, kas toode oli deklareeritud Indiast pärinevana või mitte). Äriühingu Pyrotek India Pvt. Ltd. suhtes tehti seega erand liitu suunatud ekspordi suhtes kehtivatest laiendatud meetmetest alates sellest kuupäevast. |
|
(9) |
Pärast meetmete aegumise läbivaatamist vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 kehtestas komisjon 6. novembril 2017 oma rakendusmäärusega (EL) 2017/1993 (9) teatavate Hiina RVst pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mida laiendati teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need olid deklareeritud nimetatud riikidest pärinevana või mitte. |
2. TOLLIMAKSUST VABASTAMISE UURIMISE TAASAVAMINE
|
(10) |
Nagu eespool põhjenduses 6 märgitud, tegi komisjon kindlaks, et Pyrotek India Pvt. Ltd. on tootnud oma tootmistegevuse algusest (alates 2011. aasta augustist) ise vaatlusalust toodet ega ole meetmetest kõrvalehoidmisega seotud. Seepärast otsustas komisjon, et taasavab osaliselt tollimaksust vabastamise uurimise. |
|
(11) |
18. mail 2018 algatas komisjon osalise tollimaksust vabastamise uurimise taasavamise hõreda koega klaaskiust kangaste (välja arvatud klaaskiust plaadid) impordi suhtes (kanga koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ning kaal üle 35 g/m2) ning need kangad kuuluvad praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla), mis on pärit Hiina RVst või saadetud Indiast, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte). Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10). |
|
(12) |
Algatamisteates märkis komisjon, et taasavamise ulatus piirdub selle hindamisega, kas on asjakohane pikendada ajutist maksuvabastust ajavahemikule alates 21. detsembrist 2013 kuni 10. septembrini 2015. |
|
(13) |
Algatamisteates kutsus komisjon ka huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Eraldi teavitati äriühingut Pyrotek India Pvt. Ltd., liidu tootmisharu ja teisi teadaolevalt tollimaksust vabastamise uurimisega seotud huvitatud isikuid ning paluti neil uurimises osaleda. |
|
(14) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. |
3. VAATLUSALUNE TOODE
|
(15) |
Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode hõreda koega klaaskiust kangas (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm, mis kaalub üle 35 g/m2 ja kuulub praegu CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 (TARICi koodid 7019510014 ja 7019590014) alla ning on pärit Hiina RVst või saadetud Indiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Indiast pärinevana või mitte. |
4. UURIMINE
a) Uurimise ulatus
|
(16) |
Uurimise ulatus piirdub selle hindamisega, kas on asjakohane pikendada ajutist maksuvabastust ajavahemikule alates 21. detsembrist 2013 kuni 10. septembrini 2015. |
b) Pyrotek India Pvt. Ltd.
|
(17) |
Pyrotek India Pvt. Ltd. on USAs paikneva rahvusvahelise grupi Pyrotek Indias paiknev tütarettevõtja. Pyrotek on mitmesuguste kulumaterjalide ja tööriistade tarnija metalli- ja alumiiniumitööstusele. |
|
(18) |
Eelkõige toodab taotleja oma Chennai (India) tehases vaatlusalust toodet ja müüb seda oma sidusettevõtjatele liidus. Enamik sidusettevõtjaid liidus töötleb vaatlusalust toodet ümber ja müüb saadud toote lõpptarbijatele. |
c) Uurimise järeldused
|
(19) |
Tuletatakse meelde, et varasema osalise vahepealse läbivaatamise (11) käigus tegi komisjon kindlaks, et Pyrotek India Pvt. Ltd. on vaatlusaluse toote tegelik tootja ega ole meetmetest kõrvalehoidmisega seotud. |
|
(20) |
Nagu on märgitud põhjenduses 6, eksportis Pyrotek India Pvt. Ltd. vaatlusalust toodet dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimise perioodil, st alates 1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013 (kõnealuse uurimise tulemusena laiendati meetmeid India suhtes) ning oli maksnud liitu suunatud ekspordi pealt dumpinguvastast tollimaksu vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 1371/2013. |
|
(21) |
Nagu on märgitud põhjenduses 11, tehti 10. septembril 2015 rakendusmäärusega (EL) 2015/1507 Pyrotek India Pvt. Ltd. suhtes erand, millega vabastati äriühingu poolt liitu suunatud eksport laiendatud meetmetest alates 11. septembrist 2015. Erandi kohaldamise alguskuupäev ei hõlmanud aga sellele kuupäevale eelnevat perioodi, mille vältel pidi Pyrotek India Pvt. Ltd. Euroopa Liitu suunatud ekspordilt dumpinguvastast tollimaksu maksma. |
|
(22) |
Komisjon on olukorda veelkord hinnanud ja leidnud, et Pyrotek India Pvt. Ltd. eksport liitu ajavahemikus alates 21. detsembrist 2013 kuni 10. septembrini 2015 tuleks vabastada dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimiseks kehtestatud tollimaksu maksmisest. |
|
(23) |
Algatamisteates määratletud tähtaja jooksul ei andnud endast teada ükski huvitatud isik. Samuti ei teinud ükski huvitatud isik oma seisukohti teatavaks ega taotlenud ärakuulamist ei komisjonis ega kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. |
|
(24) |
Seega leiab komisjon, et Pyrotek India Pvt. Ltd vabastamine asjaomasest tollimaksust on asjakohane. Erandit kohaldataks alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt ajavahemikus alates 21. detsembrist 2013 kuni 10. septembrini 2015. |
|
(25) |
Seepärast tuleks muuta rakendusmäärust (EL) nr 1371/2013 ja täpsustada, et äriühingute Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. ja Pyrotek India Pvt. Ltd. suhtes tehtud erandeid kohaldatakse alates rakendusmääruse (EL) nr 1371/2013 jõustumise kuupäevast, st alates 21. detsembrist 2013 kuni rakendusmääruse (EL) 2015/1507 jõustuma hakkamiseni 11. septembril 2015. Rakendusmääruse (EL) nr 1371/2013 artikli 1 lõiget 2 tuleks vastavalt muuta. |
|
(26) |
Võttes arvesse märkusi, mis äriühing Pyrotek India Pvt. Ltd. esitas pärast avalikustamist, peab komisjon ka asjakohaseks täpsustada, et ühtlasi on õigus taotleda Pyrotek India Pvt. Ltd. poolt toodetud ja määrusega (EL) nr 322/2013 kehtestatud registreerimisperioodi jooksul liitu imporditud vaatlusaluse toote pealt makstud dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmist või vähendamist. |
|
(27) |
Seepärast on asjakohane pikendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (12) artikli 121 lõikes 1 sätestatud ajavahemikku kuni 1. septembrini 2019, tagamaks, et riikide tolliasutused saaksid põhjendamatult makstud tollimaksu kas tagasi maksta või kehtivate tolliseaduste kohaselt seda vähendada, kui kõnealuses lõikes ettenähtud ajaline piirang aegus enne käesolevas määruses sätestatud kohaldamiskuupäeva. |
5. MENETLUS
|
(28) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) nr 1371/2013 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Äriühingutele Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. ja Pyrotek India Pvt. Ltd antud vabastust kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse lõikega 1 ettenähtud dumpinguvastast tollimaksu. Äriühingutele Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. ja Pyrotek India Pvt. Ltd. tehtud erandit kohaldatakse alates 21. detsembrist 2013.“; |
|
2) |
artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (*1) artikli 121 lõikes 1 osutatud ajavahemikku pikendatakse kuni 1. septembrini 2019, et äriühingute Montex Glass Fibre Industries Pvt. Ltd. ja Pyrotek India Pvt. Ltd. poolt ajavahemikus alates 21. detsembrist 2013 kuni 10. septembrini 2015 või määruse (EL) nr 322/2013 artikliga 2 kehtestatud registreerimisperioodil vaatlusaluse toote impordilt makstud dumpinguvastane tollimaks kehtivate tolliseaduste kohaselt tagasi maksta või seda vähendada. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, viimati muudetud määrusega (EL) 2018/825 (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).
(2) Nõukogu 3. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 791/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 204, 9.8.2011, lk 1).
(3) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 37/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1) (asendatud määrusega (EL) 2016/1036, viimati muudetud määrusega (EL) 2018/825).
(4) Nõukogu 16. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 672/2012, millega laiendatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Malaisiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevana või mitte (ELT L 196, 24.7.2012, lk 1).
(5) Nõukogu 10. jaanuari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 21/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taiwanist ja Taist pärinevatena või mitte (ELT L 11, 16.1.2013, lk 1).
(6) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1371/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Indiast ja Indoneesiast lähetatud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Indiast ja Indoneesiast pärinevatena või mitte (ELT L 346, 20.12.2013, lk 20).
(7) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 322/2013, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Indiast ja Indoneesiast saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Indiast ja Indoneesiast pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 101, 10.4.2013, lk 1).
(8) Komisjoni 9. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1507, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1371/2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu muu hulgas Indiast saadetud impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Indiast pärinevana või mitte (ELT L 236, 10.9.2015, lk 1).
(9) Komisjoni 6. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1993, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse teatavate Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist ja Taist saadetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse neist riikidest pärinevatena või mitte (ELT L 288, 7.11.2017, lk 4).
(10) Algatamisteade dumpinguvastaste meetmete kohta, mida kohaldatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes ja mida on laiendatud Indiast saadetud impordile, olenemata sellest, kas need tooted deklareeritakse Indiast pärinevana või mitte (ELT C 171, 18.5.2018, lk 10).
(11) Rakendusmääruse (EL) 2015/1507 põhjendused 12–16.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1712,
13. november 2018,
millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/1013, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478, (1) eriti selle artikleid 5 ja 7,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755, (2) eriti selle artikleid 3 ja 4,
ning arvestades järgmist:
I. TAUST
|
(1) |
Komisjoni kehtestas 18. juuli 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/1013 (3) ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes. Need meetmed hõlmasid ka Lõuna-Aafrikat. |
|
(2) |
Siiski on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (edaspidi „SADC“) riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (4) artiklis 33 sätestatud, et SADC majanduspartnerluslepingu riigid tuleks ELi poolt WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt võetud kaitsemeetmete kohaldamisalast välja jätta. |
|
(3) |
Praegu on Lõuna-Aafrika ainus SADC majanduspartnerluslepingu riik, kelle suhtes kohaldatakse kahe tootekategooria puhul (tootekategooria 8 (roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad) ning tootekategooria 9 (roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad)) terasega seotud ajutisi kaitsemeetmeid. |
|
(4) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/1013 muuta ja jätta Lõuna-Aafrika eespool nimetatud kahe tootekategooria puhul ajutiste meetmete kohaldamisalast välja. |
II. IMPORDI KASV
|
(5) |
Nagu allpool esitatud tabelitest selgub, ei muuda Lõuna-Aafrika väljajätmine ajutiste meetmete kohaldamisalast eespool nimetatud kahe tootekategooriaga seotud impordi üldisi arengusuundumusi, mis näitavad endiselt impordi märgatavat kasvu.
|
|
(6) |
Laiemast vaatenurgast ei mõjuta Lõuna-Aafrika väljajätmine ka impordi üldiseid arengusuundumusi, kuna asjaomasest riigist pärit import moodustas 2013–2017 aasta koguimpordist alla 0,5 %. Samal põhjusel ei muuda Lõuna-Aafrikast pärit import rakendusmääruse (EL) 2018/1013 põhjenduses 81 esitatud järeldusi muude tegurite mõju kohta liidu tootmisharu olukorrale. |
III. AJUTISTE MEETMETE TASE
|
(7) |
Lõuna-Aafrika tuleks tootekategooriate 8 ja 9 puhul ajutiste kaitsemeetmete kohaldamisalast välja jätta ning tootekategooriate 8 ja 9 suhtes kohaldatava kvoodi taset tuleks vastavalt muuta. Lõuna-Aafrikast pärit import, mis leidis aset pärast ajutiste kaitsemeetmete jõustumist, tuleks ajutiste meetmete ülejäänud kehtivusaja jooksul kohaldatava tollimaksuvaba kvoodi arvutustest tagasiulatuvalt välja jätta. |
|
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2018/1013 V lisas loetletud tootekategooriate 8 ja 9 Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes ei kohaldata rakendusmäärusega (EL) 2018/1013 kehtestatud ajutisi kaitsemeetmeid. Rakendusmääruse (EL) 2018/1013 V lisa asendatakse tootekategooriate 8 ja 9 puhul järgmisega:
V LISA
Tariifikvoodid
|
Tootenumber |
Jrk-nr |
Tootekategooria |
CN-koodid |
Tariifikvootide maht (netotonnides) |
Lisatollimaksu määr |
|
8 |
09.8508 |
Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad |
7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00 |
178 865 |
25 % |
|
9 |
09.8509 |
Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad |
7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80 |
423 442 |
25 % |
Artikkel 2
1. Rakendusmääruse (EL) 2018/1013 IV lisa tuleks muuta niivõrd, kuivõrd see on seotud tooterühmi 8 ja 9 hõlmava Lõuna-Aafrikast pärit impordiga, et kajastada artikli 1 sätteid. Rakendusmääruse (EL) 2018/1013 IV lisa muudetakse Lõuna-Aafrika puhul järgmiselt.
IV LISA
Nendest arenguriikidest pärit toodete loetelu, kelle suhtes kohaldatakse ajutisi meetmeid (tähisega „x“)
|
Riik/tooterühm |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
8 |
9 |
12 |
13 |
14 |
15 |
16 |
17 |
18 |
20 |
21 |
22 |
23 |
25 |
26 |
28 |
|
Lõuna-Aafrika |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Tootekategooriatesse 8 ja 9 kuuluvad Lõuna-Aafrikast pärit kaubad, mis imporditi ELi pärast rakendusmääruse (EL) 2018/1013 jõustumist, tuleks tollimaksuvaba kvoodi arvestusest välja jätta.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.
(2) ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.
(3) Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1013, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes (ELT L 181, 18.7.2018, lk 39).
DIREKTIIVID
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/20 |
NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1713,
6. november 2018,
millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes kohaldatavate käibemaksumääradega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (3) on ette nähtud, et liikmesriigid võivad füüsilisel kandjal väljaannete suhtes kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid. Vähendatud käibemaksumäära ei saa aga kohaldada elektrooniliselt levitatavate väljaannete suhtes, mis tuleb maksustada hariliku käibemaksumääraga. |
|
(2) |
Kooskõlas komisjoni 6. mai 2015. aasta teatisega Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia kohta ja et pidada sammu tehnoloogia arenguga digitaalmajanduses, peaks liikmesriikidel olema võimalik ühtlustada elektrooniliselt levitatavate väljaannete käibemaksumäärad füüsilisel kandjal väljaannete madalamate käibemaksumääradega. |
|
(3) |
Oma 7. aprilli 2016. aasta teatises käibemaksu tegevuskava kohta tõi komisjon välja, et elektrooniliselt levitatavate väljaannete suhtes peaks olema võimalik kohaldada sama soodsaid käibemaksumäärasid kui füüsilisel kandjal väljaannete suhtes. Euroopa Kohus oli oma hiljutises otsuses kohtuasjas C-390/15 (4) seisukohal, et digitaalsete väljaannete tarne füüsilisel kandjal ja elektrooniliselt on sarnased olukorrad. Seetõttu on asjakohane, et kõik liikmesriigid saavad võimaluse kohaldada vähendatud käibemaksumäära raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete tarnimisele, olenemata sellest, kas neid levitatakse füüsilisel kandjal või elektrooniliselt. Samal põhjusel on asjakohane võimaldada nendel liikmesriikidel, kes praegu kohaldavad liidu õiguse kohaselt direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamaid käibemaksumäärasid või võimaldavad maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega teatavate raamatute, ajalehtede või perioodikaväljaannete tarnimisele füüsilisel kandjal, kohaldada sama käibemaksumäära nendele raamatutele, ajalehtedele või perioodikaväljaannetele, kui neid tarnitakse elektrooniliselt. |
|
(4) |
Alates 1. jaanuarist 2015 maksustatakse kõik elektrooniliselt osutatavad teenused käibemaksuga kliendi asukohaliikmesriigis. Võttes arvesse sihtriigi põhimõtte rakendamist, ei ole elektrooniliselt levitatavatele väljaannetele enam vaja kohaldada harilikku käibemaksumäära, et tagada siseturu väljakujundamine ja toimimine ning vältida konkurentsimoonutusi. |
|
(5) |
Selleks et vältida vähendatud käibemaksumäärade laialdast kohaldamist audiovisuaalsisu suhtes, peaks liikmesriikidel olema võimalus kohaldada vähendatud käibemaksumäära raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete suhtes ainult siis, kui kõnealused väljaanded, nii füüsilisel kandjal kui ka elektrooniliselt levitatuna, ei koosne täielikult või peamiselt muusika- või videosisust. |
|
(6) |
Liikmesriikidele peaks jääma õigus kehtestada väljaannete käibemaksumäärasid ja piirata vähendatud käibemaksumäärade kohaldamisala, sealhulgas sellistel objektiivselt põhjendatud juhtudel, kui digitaalsed väljaanded pakuvad lugemiseks sama sisu. |
|
(7) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kohaldada elektrooniliselt levitatavate väljaannete suhtes samu käibemaksumäärasid kui käibemaksumäärad, mida praegu kohaldatakse füüsilisel kandjal väljaannete suhtes, ei ole liikmesriikidel võimalik piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(8) |
Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 98 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes, välja arvatud need, mis kuuluvad III lisa punkti 6 alla.“ |
|
2) |
Artiklisse 99 lisatakse järgmine lõige: „3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ning lisaks artikli 98 lõikes 1 osutatud maksumääradele võivad liikmesriigid, kes kohaldasid 1. jaanuaril 2017 vastavalt liidu õigusele käesolevas artiklis sätestatud miinimumist madalamaid vähendatud maksumäärasid või võimaldasid maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega III lisa punktis 6 osutatud teatavate kaupade suhtes, kohaldada sama käibemaksumäära, kui tarne toimub elektrooniliselt, nagu on osutatud III lisa punktis 6.“ |
|
3) |
III lisa punkt 6 asendatakse järgmisega:
|
Artikkel 2
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 6. november 2018
Nõukogu nimel
eesistuja
H. LÖGER
(1) ELT C 307, 30.8.2018, lk 205.
(2) ELT C 345, 13.10.2017, lk 79.
(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(4) Euroopa Kohtu 7. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas C-390/15, RPO, ECLI:EU:C:2017:174, punkt 49.
OTSUSED
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/22 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1714,
6. november 2018,
Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetava seisukoha kohta seoses ühiskomitee töökorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelisele raamlepingule (1) (edaspidi „leping“) kirjutati alla 7. augustil 2017 Manilas ja seda on osaliselt ajutiselt kohaldatud alates 4. oktoobrist 2018. |
|
(2) |
Lepingu artikli 56 lõike 1 kohaselt moodustatakse ühiskomitee, kelle ülesanneteks on muu hulgas toetada lepingu tõhusat täitmist („ühiskomitee“). |
|
(3) |
Lepingu artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu oma töökorra ning võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi. |
|
(4) |
Lepingu tõhusa täitmise tagamiseks tuleks ühiskomitee töökord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused võtta vastu võimalikult kiiresti. |
|
(5) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastu võtmisega põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelise raamlepingu artikli 56 kohaselt moodustatud ühiskomitee esimesel koosolekul seoses ühiskomitee töökorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmisega põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 6. november 2018
Nõukogu nimel
eesistuja
H. LÖGER
EELNÕU
ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2018,
…,
ühiskomitee töökorra vastuvõtmise kohta
ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelist raamlepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 56,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu teatavaid osi on ajutiselt kohaldatud alates 4. oktoobrist 2018. |
|
(2) |
Vastavalt lepingu artikli 56 lõikele 1 moodustatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee. |
|
(3) |
Vastavalt lepingu artikli 56 lõikele 4 võtab ühiskomitee vastu oma töökorra, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Allkirjastatud …,
ELi ja Austraalia ühiskomitee nimel
kaaseesistujad
LISA
ÜHISKOMITEE TÖÖKORD
Artikkel 1
Ülesanded ja koosseis
1. Ühiskomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu artiklis 56.
2. Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.
Artikkel 2
Eesistuja
Ühiskomitee eesistujaks on ühiselt mõlema lepinguosalise esindajad.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kord aastas, kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti. Koosoleku kutsuvad kokku kaaseesistujad ja koosolekud toimuvad ühiselt määratud kuupäeval vaheldumisi Brüsselis ja Canberras. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel, kui mõlemad lepingupooled ühiselt nii otsustavad.
2. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, ent võib kohtuda ministrite tasandil.
Artikkel 4
Avalikustamine
Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud kui lepinguosalised otsustavad teisiti.
Artikkel 5
Koosolekutel osalejad
1. Enne iga koosolekut teatatakse kaaseesistujatele sekretäride vahendusel kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
2. Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste nõusolekul võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.
Artikkel 6
Sekretärid
Euroopa välisteenistuse esindaja ning Austraalia välis-ja kaubandusministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee kaaseesistujate kirjavahetus edastatakse sekretäridele.
Artikkel 7
Koosolekute päevakord
1. Kaaseesistujad koostavad iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
2. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on kaaseesistujatele esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku toimumist.
3. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu lõpliku päevakorra. Päevakorda võidakse võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole, kui mõlemad lepinguosalised ühiselt nii otsustavad.
4. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad kaaseesistujad vajaduse korral artikli 7 punktides 1 ja 2 osutatud tähtaegu lühendada.
Artikkel 8
Koosolekute protokollid
1. Sekretärid koostavad 30 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli. Esialgne protokoll tugineb kaaseesistujate kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.
2. Mõlemad lepinguosalised peavad esialgse protokolli heaks kiitma 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu või lepinguosaliste poolt ühiselt kokku lepitud kuupäevaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud mõlemapoolsele kokkuleppele, kirjutavad kaaseesistujad ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.
Artikkel 9
Otsused ja soovitused
1. Ühiskomitee võib võtta oma otsuseid või soovitusi vastu lepinguosaliste konsensuse alusel kooskõlas lepingu artikli 56 lõikega 4.
2. Ühiskomitee võib otsustada võtta otsus või soovitus vastu kirjaliku menetluse teel. Sellisel juhul määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks menetluse tähtaja. Kui tähtaja möödumisel ei ole kumbki lepinguosaline otsuse või soovituse ettepanekule vastu, kuulutavad kaaseesistujad otsuse või soovituse ühisel nõusolekul vastuvõetuks.
3. Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus,“ millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.
4. Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused koostatakse kahes eksemplaris, millele ühiskomitee kaaseesistujad alla kirjutavad.
5. Mõlemad lepinguosalised võivad avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.
Artikkel 10
Kirjavahetus
1. Ühiskomiteele saadetud kirjad suunatakse selle lepinguosalise sekretärile, kellega kirja saatja seotud on, ja see sekretär omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Sekretärid tagavad, et ühiskomiteele saadetud kirjad edastatakse kaaseesistujatele, ja kui see on asjakohane, saadetakse edasi vastavalt artiklile 11.
3. Sekretärid edastavad kaaseesistujate saadetud kirjad lepinguosalistele ja kui see on asjakohane, saadavad need edasi vastavalt artiklile 11.
4. Kaaseesistujate kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas e-posti teel.
Artikkel 11
Dokumendid
Kui ühiskomitee arutelud põhinevad dokumentidel, nummerdavad sekretärid kõnealused dokumendid ning saadavad need edasi koosolekutel osalejatele.
Artikkel 12
Kulud
1. Lepinguosalised kannavad ise kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.
Artikkel 13
Töökorra muutmine
Lepinguosalised võivad ühiselt otsustada käesolevat töökorda vastavalt artiklile 9 muuta.
Artikkel 14
Allkomiteed ja töörühmad
1. Ühiskomitee võib otsustada moodustada allkomiteesid ja töörühmi, mis aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.
2. Ühiskomitee võib otsustada muuta allkomitee või töörühma pädevustingimusi või otsustada enda moodustatud allkomitee või töörühma laiali saata.
EELNÕU
ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2018,
…,
allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmise kohta
ELi JA AUSTRAALIA ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Austraalia vahelist raamlepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 56, ning ühiskomitee töökorra artiklit 14,
ning arvestades, et ühiskomitee töökorra artikli 14 lõikes 1 nähakse ette, et ühiskomitee võib moodustada allkomiteesid ja töörühmi, mis aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga võetakse vastu ühiskomitee allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Allkirjastatud …,
ELi ja Austraalia ühiskomitee nimel
kaaseesistujad
LISA
ÜHISKOMITEE ALLKOMITEEDE JA TÖÖRÜHMADE PÄDEVUSTINGIMUSED
Artikkel 1
Allkomiteed ja töörühmad võivad arutada lepingu rakendamisega seotud küsimusi nende pädevusse kuuluvates valdkondades. Nad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.
Artikkel 2
1. Allkomiteed ja töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma koosolekute protokollid ja järeldused kaaseesistujatele 30 kalendripäeva jooksul pärast iga koosoleku lõppu.
2. Allkomiteedel ja töörühmadel puudub otsustuspädevus, aga nad võivad esitada ühiskomiteele soovitusi.
Artikkel 3
1. Allkomiteed ja töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.
2. Allkomiteed ja töörühmad võivad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.
Artikkel 4
Allkomiteesid ja töörühmi juhivad ühiselt mõlemad lepinguosalised.
Artikkel 5
Lepinguosaliste esindajad tegutsevad ühiselt allkomiteede ja töörühmade sekretäridena.
Artikkel 6
1. Allkomiteed ja töörühmad tulevad kokku, kui asjaolud seda nõuavad, emma-kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel. Iga koosoleku toimumise koha ja kuupäeva otsustavad lepinguosalised ühiselt.
2. Kui üks lepinguosaline teeb taotluse allkomitee või töörühma koosoleku kokkukutsumiseks, vastab teine lepinguosaline 15 tööpäeva jooksul pärast nimetatud taotluse kättesaamist. Eriti pakilistel juhtudel võidakse allkomiteede ja töörühmade koosolekud mõlema lepinguosalise nõusolekul kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.
3. Allkomiteede ja töörühmade koosoleku kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.
Artikkel 7
1. Kumbki lepinguosaline võib esitada kaaseesistujatele taotluse lisada teatav punkt koosoleku päevakorda. Taotlus esitatakse sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva ja kõik täiendavad dokumendid vähemalt 10 tööpäeva enne koosolekut.
2. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra lepinguosalistele hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Erandjuhtudel võivad lepinguosalised ühiselt otsustada, et päevakorrale lisatakse punkte lühikese etteteatamisajaga.
Artikkel 8
Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli.
Artikkel 9
Allkomiteede ja töörühmade koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud kui lepinguosalised otsustavad teisiti.
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/30 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1715,
12. november 2018,
mis käsitleb liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2020. aasta ülemmäära, 2019. aasta osamaksu ja 2019. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2021. ja 2022. aasta osamaksu suuruse kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (1), eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) 2015/323 artikli 21 lõikes 2 sätestatud menetlusele esitab komisjon 15. oktoobriks 2018 ettepaneku, millega nähakse ette a) liikmesriikide aastase osamaksu ülemmäär 2020. aastal, b) 2019. aasta osamaksu suurus, c) 2019. aasta osamaksu esimese osa suurus ning d) hinnanguline mittesiduv prognoos aastase osamaksu suuruse kohta aastateks 2021-2022. |
|
(2) |
Euroopa Investeerimispank (EIP) edastas komisjonile oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt määruse (EL) 2015/323 artiklile 52. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2015/323 artikli 22 lõikes 1 on sätestatud, et osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide (EAFide) raames ette nähtud summad. Seetõttu tuleks esitada nõue tasuda 10. EAFi osamaks EIP-le ja 11. EAFi osamaks komisjonile. |
|
(4) |
Nõukogu otsusega (EL) 2017/2171 (3) on kehtestatud, et liikmesriikide EAFi makstava aastase osamaksu ülemmäär 2019. aastal on komisjoni puhul 4 600 000 000 eurot ja EIP puhul 300 000 000 eurot, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liikmesriikide EAFi osamaks 2020. aastal on 4 900 000 000 eurot. See jagatakse nii, et komisjoni osa on 4 600 000 000 eurot ja EIP osa on 300 000 000 eurot.
Artikkel 2
Liikmesriikide EAFi osamaks 2019. aastal on 4 700 000 000 eurot. See jagatakse nii, et komisjoni osa on 4 400 000 000 eurot ja EIP osa on 300 000 000 eurot.
Artikkel 3
EAFi osamaksude summad, mille liikmesriigid maksavad komisjonile ja EIP-le 2019. aasta osamaksu esimese osana, on esitatud lisas sätestatud tabelis.
Artikkel 4
Hinnanguline mittesiduv prognoos 2021. aasta osamaksu suuruse kohta on komisjoni puhul 4 000 000 000 eurot ja EIP puhul 300 000 000 eurot ning 2022. aasta osamaksu kohta komisjoni puhul 3 500 000 000 eurot ja EIP puhul 400 000 000 eurot.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 12. november 2018
Nõukogu nimel
eesistuja
G. BLÜMEL
(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.
(2) ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.
(3) Nõukogu 20. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2171, mis käsitleb liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2019. aasta ülemmäära, 2018. aasta osamaksu ja 2018. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2020. ja 2021. aasta osamaksu suuruse kohta (ELT L 306, 22.11.2017, lk 21).
LISA
|
LIIKMESRIIK |
Osatähtsus 10. EAFis (%) |
Osatähtsus 11. EAFis (%) |
2019. aasta osamaksu 1. osa (eurodes) |
Kokku |
|
|
Komisjon |
EIP |
||||
|
11. EAF |
10. EAF |
||||
|
BELGIA |
3,53 |
3,24927 |
64 985 400,00 |
3 530 000,00 |
68 515 400,00 |
|
BULGAARIA |
0,14 |
0,21853 |
4 370 600,00 |
140 000,00 |
4 510 600,00 |
|
TŠEHHI |
0,51 |
0,79745 |
15 949 000,00 |
510 000,00 |
16 459 000,00 |
|
TAANI |
2,00 |
1,98045 |
39 609 000,00 |
2 000 000,00 |
41 609 000,00 |
|
SAKSAMAA |
20,50 |
20,57980 |
411 596 000,00 |
20 500 000,00 |
432 096 000,00 |
|
EESTI |
0,05 |
0,08635 |
1 727 000,00 |
50 000,00 |
1 777 000,00 |
|
IIRIMAA |
0,91 |
0,94006 |
18 801 200,00 |
910 000,00 |
19 711 200,00 |
|
KREEKA |
1,47 |
1,50735 |
30 147 000,00 |
1 470 000,00 |
31 617 000,00 |
|
HISPAANIA |
7,85 |
7,93248 |
158 649 600,00 |
7 850 000,00 |
166 499 600,00 |
|
PRANTSUSMAA |
19,55 |
17,81269 |
356 253 800,00 |
19 550 000,00 |
375 803 800,00 |
|
HORVAATIA |
0,00 |
0,22518 |
4 503 600,00 |
0,00 |
4 503 600,00 |
|
ITAALIA |
12,86 |
12,53009 |
250 601 800,00 |
12 860 000,00 |
263 461 800,00 |
|
KÜPROS |
0,09 |
0,11162 |
2 232 400,00 |
90 000,00 |
2 322 400,00 |
|
LÄTI |
0,07 |
0,11612 |
2 322 400,00 |
70 000,00 |
2 392 400,00 |
|
LEEDU |
0,12 |
0,18077 |
3 615 400,00 |
120 000,00 |
3 735 400,00 |
|
LUKSEMBURG |
0,27 |
0,25509 |
5 101 800,00 |
270 000,00 |
5 371 800,00 |
|
UNGARI |
0,55 |
0,61456 |
12 291 200,00 |
550 000,00 |
12 841 200,00 |
|
MALTA |
0,03 |
0,03801 |
760 200,00 |
30 000,00 |
790 200,00 |
|
MADALMAAD |
4,85 |
4,77678 |
95 535 600,00 |
4 850 000,00 |
100 385 600,00 |
|
AUSTRIA |
2,41 |
2,39757 |
47 951 400,00 |
2 410 000,00 |
50 361 400,00 |
|
POOLA |
1,30 |
2,00734 |
40 146 800,00 |
1 300 000,00 |
41 446 800,00 |
|
PORTUGAL |
1,15 |
1,19679 |
23 935 800,00 |
1 150 000,00 |
25 085 800,00 |
|
RUMEENIA |
0,37 |
0,71815 |
14 363 000,00 |
370 000,00 |
14 733 000,00 |
|
SLOVEENIA |
0,18 |
0,22452 |
4 490 400,00 |
180 000,00 |
4 670 400,00 |
|
SLOVAKKIA |
0,21 |
0,37616 |
7 523 200,00 |
210 000,00 |
7 733 200,00 |
|
SOOME |
1,47 |
1,50909 |
30 181 800,00 |
1 470 000,00 |
31 651 800,00 |
|
ROOTSI |
2,74 |
2,93911 |
58 782 200,00 |
2 740 000,00 |
61 522 200,00 |
|
ÜHENDKUNINGRIIK |
14,82 |
14,67862 |
293 572 400,00 |
14 820 000,00 |
308 392 400,00 |
|
EL-28 KOKKU |
100,00 |
100,00 |
2 000 000 000,00 |
100 000 000,00 |
2 100 000 000,00 |
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/33 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1716,
13. november 2018,
millega muudetakse rakendusotsust 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artiklit 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1475 (2) sätestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik, et pakkuda noortele võimalusi solidaarsustegevuses osalemiseks. Programmiga aidatakse katta ühiskonna rahuldamata vajadusi ja tugevdada kogukondi ning toetatakse ühtlasi noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kodanikuks olemisega seotud ja erialast arengut. |
|
(2) |
Euroopa solidaarsuskorpuse osade meetmete juhtimine hõlmab selliste tehniliste projektide rakendamist, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ning milleks on kogu projekti vältel vaja kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi. |
|
(3) |
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (edaspidi „amet“) on näidanud, et kasutab liidu programmide juhtimisel tulemuslikku lähenemisviisi. Aastate jooksul on amet arendanud välja pädevuse, oskused ja suutlikkuse talle delegeeritud programmide juhtimiseks. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõike 1 kohaselt läbi viidud tasuvusanalüüs tõi esile nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed eelised, mille toob kaasa Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete ühe osa juhtimise delegeerimine ametile. |
|
(5) |
Tasuvusanalüüsis leiti kulude võrdlemisel komisjonisisese variandiga, et ülesannete juhtimine ameti poolt on nüüdispuhasväärtuses väljendatuna 30 % tulemuslikum ja kulutõhusam. Uued tegevused, mis kavatsetakse ametile delegeerida, on kooskõlas ameti praeguste volituste ja ülesannetega. Samuti on need jätkuks ameti praegusele tegevusele, mille alla kuuluvad Euroopa vabatahtliku teenistuse projektid, mis on ametile delegeeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (3) loodud programmist „Erasmus+“. Lisaks saaksid ametis programmijuhtimisel omandatud kogemustest kasu Euroopa solidaarsuskorpuse sidusrühmad. Seevastu komisjonisisene juhtimine katkestaks järjepidevuse, kuna tegevusi, mida kavatsetakse delegeerida, ei ole kunagi juhitud vastutavas peadirektoraadis, kellel puudub selleks majasisene suutlikkus. |
|
(6) |
Seepärast tuleks vastutus uue Euroopa solidaarsuskorpuse meetme osade rakendamise eest vastavalt määrusele (EL) 2018/1475 anda ametile ja rakendusotsust 2013/776/EL (4) tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(7) |
Selleks et tagada käesoleva otsuse ja asjaomase meetme järjepidev rakendamine aja jooksul, on vaja tagada, et amet täidaks kõnealuse meetme rakendamisega seotud ülesandeid alates määruse (EL) 2018/1475 jõustumise kuupäevast. |
|
(8) |
Käesoleva rakendusotsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas rakendusasutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni rakendusotsuse 2013/776/ELartikli 3 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse punkt f:
|
„f) |
Euroopa solidaarsuskorpus.
Ameti ülesanne on osutada ka teenuseid muudele liidu programmidele, mis aitavad saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke, millele on osutatud Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistiku kehtestamist käsitleva määruse (*1) artikli 5 lõikes 3. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mil jõustub alusakt, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik (5).
Brüssel, 13. november 2018
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
(4) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (ELT L 343, 19.12.2013, lk 46).
(5) Vt joonealune märkus 2.
Parandused
|
14.11.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 286/35 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1289/2013 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2013 )
Leheküljel 77 artikli 1 punkti a (millega asendatakse määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõige 4), punkti f esimese lõigu teises lauses
asendatakse
|
„f) |
… Rakendusaktiga määratakse kindlaks II lisa kohaldamise peatamise alguskuupäev, mis saabub 90 päeva jooksul rakendusakti jõustumisest, võttes arvesse liikmesriikide konsulaatide käsutuses olevaid ressursse, ning muudetakse vastavalt II lisa. …“ |
järgmisega:
|
„f) |
… Delegeeritud õigusaktiga määratakse kindlaks II lisa kohaldamise peatamise alguskuupäev, mis saabub 90 päeva jooksul delegeeritud õigusakti jõustumisest, võttes arvesse liikmesriikide konsulaatide käsutuses olevaid ressursse, ning muudetakse vastavalt II lisa. …“ |