5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1637,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega järelevaatamisfunktsiooni protseduuride ja omaduste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 2016/1011 artikliga 5 on ette nähtud, et võrdlusaluste haldurid loovad alalise ja tulemusliku järelevaatamisfunktsiooni, mida peaks täitma eraldi komitee või mida tuleks täita muude sobivate juhtimisstruktuuride abil.

(2)	Halduritel on õigus luua määruse (EL) 2016/1011 artikli 5 nõuete täitmiseks oma väljaantavatele võrdlustalustele kõige paremini sobiv järelevaatamisfunktsioon. Käesolevas määruses sätestatakse sobivate juhtimisstruktuuride mitteammendav loetelu.

(3)

Kui järelevaatamisfunktsioon usaldatakse välistele sidusrühmadele, võidakse sellega kaasata väärtuslikke teadmisi, lisaks võib nende osalemine suurendada järelevaatamisfunktsiooni tulemuslikkust. Järelevaatamisfunktsiooni sees võivad tekkida huvide konfliktid, mis on tingitud sellest, et selle liikmete huvid on omavahel konfliktis, või mis tulenevad järelevaatamisfunktsiooni liikmete ja nende klientide või muude sidusrühmade suhetest. Selliste konfliktide leevendamiseks tuleks võimaluse korral kaasata turu tervikluse, finantsstabiilsuse, tarbijate, reaalmajanduse ja liikmesriikides majapidamiste ja ettevõtete rahastamise seisukohast kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevaatamisse sõltumatud liikmed, kellel huvide konfliktid puuduvad. Kuigi käesoleva määruse kohaselt ei ole selliste sõltumatute liikmete olemasolu kohustuslik, peaksid haldurid vastu võtma protseduurid võimalike huvide konfliktide lahendamiseks, nt mitte kaasama liikmeid teatavatesse aruteludesse või mitte andma teatavatele liikmetele hääleõigust.

(4)

Kuna võrdlusaluse väljaandmisega otseselt seotud isikud võivad anda halduri töö jaoks kasulikku teavet, võivad nad osaleda järelevaatamisfunktsiooni töös ilma hääleõiguseta. Hääleõiguseta liikme staatus on asjakohane tagamaks, et haldur ei mõjuta sobimatult järelevaatamisfunktsiooni täitjate otsuseid.

(5)

Järelevaatamisfunktsioon võib sisaldada eripädevusega ja spetsialiseerunud komiteesid eri võrdlusaluste või nende kogumite jaoks või see võib hõlmata mitut eri ülesannetega funktsiooni, kui sobivate teadmistega isikud ei saa kõik osaleda ühes komitees, näiteks kui nad asuvad eri geograafilistes piirkondades. Et lihtsustada järelevaatamise tsentraliseerimist, peab kõnealuste funktsioonide juhtimise eest vastutama üks füüsiline isik või komitee, kes vastutab suhtlemise eest halduri juhtorgani ja pädeva asutusega.

(6)

Mõningate vähem kasutatavate ja vähem manipuleeritavate oluliste võrdlusaluste puhul võib järelevaatamisfunktsiooni täita ka üks füüsiline isik, kui ta saab asjaomaste võrdlusaluste järelevaatamisele pühendada piisavalt aega. Kui järelevaatamisfunktsiooni täidab füüsiline isik, on ta vabastatud teatavatest komiteele kohustuslikest protseduuridest. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste suure kasutamise ja nendega teatavatel juhtudel kaasneda võivate riskide tõttu ei peaks nende järele vaatama füüsiline isik.

(7)

Järelevaatamisfunktsiooni ülesannete täitmiseks peavad liikmetel olema eksperditeadmised mitte ainult võrdlusaluste väljaandmise protsessist, vaid ka alusturust, mida võrdlusalusega tahetakse mõõta. Selliseid teadmisi võidakse saada turul tegutsevatelt sisendandmete esitajatelt ja võrdlusaluste kasutajatelt või reguleeritud andmete esitajatelt. Järelevaatamisfunktsioon võib kasutada sisendandmete esitajate teadmisi, kui võetakse asjakohaseid meetmeid, et tagada huvide konfliktide puudumine, ja kui võrdlusaluste kasutajad on huvitatud võrdlusaluse töökindluse tagamisest. Seepärast on asjakohane, et selliste võrdlusaluste puhul kaalutaks järelevaatamisfunktsiooni liikmetena sisendandmete esitajaid ja võrdlusaluste kasutajaid.

(8)

Järelevaatamisfunktsioon on halduri tasandil huvide konfliktide haldamise oluline vahend, ja et tagada funktsiooni terviklus, peaks olema keelatud saada järelevaatamisfunktsiooni liikmeks isikutel, keda on karistatud finantsteenuseid käsitlevate õigusnormide rikkumise eest (eelkõige seoses manipuleerimise või selle katsega) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 alusel (2).

(9)	Välised sidusrühmad võivad olla võrdlusalusest huvitatud, kui seda kasutatakse nende turgudel laialdaselt ja nad saavad pakkuda oma teadmisi. Haldurid võivad kehtestada protseduurid, mis võimaldavad välistel sidusrühmadel osaleda järelevaatamisfunktsioonis vaatlejatena.

(10)

Sõltumatuid komiteesid ei ole võimalik täielikult eraldada halduri organisatsioonistruktuurist, kuna halduri tegevust käsitlevad lõplikud otsused teeb juhtorgan ja eraldiseisev komitee võiks teha otsused, võtmata täielikult arvesse selliste otsuste võimalikku negatiivset mõju halduri tegevusele. Et järelevaatamisfunktsioon saaks vaidlustada halduri poolt seoses tema väljaantavate võrdlusalustega tehtud otsused, on kõige parem, kui järelevaatamisfunktsioon kuulub halduri organisatsioonistruktuuri või tema grupi emaettevõtja organisatsioonistruktuuri.

(11)	Et järelevaatamisorgan saaks täita määruse (EL) 2016/1011 kohaseid funktsioone, on oluline, et ta oleks võimeline täielikult hindama ja vaidlustama halduri juhtorgani otsuseid ning et eriarvamuse korral järelevaatamisfunktsiooni seisukohad registreeritaks.

(12)

Järelevaatamisfunktsiooni takistusteta toimimise tagamiseks on vaja protseduure liikmete ja vaatlejate valimise kriteeriumide, huvide konfliktide juhtimise ja juhul, kui järelevaatamisfunktsiooni täidab komitee, vaidluste lahendamise kohta. Võib olla ka muid protseduure, mis on teatavat liiki võrdlusaluste või haldurite puhul järelevaatamisfunktsiooni seisukohast asjakohased ja mida ei ole käesolevas määruses sätestatud, kuid mida on vaja nende võrdlusaluste nõuetekohaseks juhtimiseks. Seepärast võivad haldurid kehtestada alternatiivseid protseduure tingimusel, et need tagavad asjakohase järelevaatamise.

(13)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(14)	ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(15)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega, et tagada käesoleva määruse nõuete järgimine. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama kaks kuud pärast selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järelevaatamisfunktsiooni koosseis

1. Järelevaatamisfunktsiooni struktuur ja koosseis peab olema proportsionaalne halduri omandi- ja kontrollistruktuuriga ning üldiselt tuleb need kindlaks määrata vastavalt käesoleva määruse lisas loetletud ühele või mitmele juhtimiskorrale. Haldurid põhjendavad pädevatele asutustele iga sellisest korrast kõrvalekaldumist.

2. Kui võrdlusalus on kriitilise tähtsusega, täidab järelevaatamisfunktsiooni komitee, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut liiget. Sõltumatud liikmed on järelevaatamisfunktsiooni täitvad füüsilised isikud, kes ei ole halduriga otse seotud muidu kui järelevaatamisfunktsiooni kaudu ja kellel puudub huvide konflikt eelkõige asjaomase võrdlusaluse tasandil.

3. Järelevaatamisfunktsioon peab koosnema liikmetest, kellel kokku on oskused ja teadmised, mis võimaldavad teha konkreetse võrdlusaluse väljaandmise üle järelevalvet ja vastutada järelevaatamisfunktsiooni täitmise eest. Järelevaatamisfunktsiooni liikmetel peavad olema piisavad teadmised turust või majanduslikust olukorrast, mida võrdlusalus mõõdab.

4. Reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste haldurid nimetavad järelevaatamisfunktsiooni liikmeteks nende üksuste esindajaid, mis on loetletud määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punkti 24 alapunktis a esitatud reguleeritud andmetel põhineva võrdlusaluse määratluses, ja vajaduse korral nende üksuste esindajaid, mis esitavad reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste arvutamiseks andmeid investeerimisfondide varade netoväärtuse kohta. Kui kõnealuste üksuste esindajad jäetakse järelevalvefunktsioonist välja, peavad haldurid seda pädevatele asutustele põhjendama.

5. Kui võrdlusalus põhineb sisendandmetel ja nende esitajate esindajad või järelevalvealused võrdlusalust kasutavad üksused on järelevaatamisfunktsiooni liikmed, tagab haldur, et huvide konfliktiga liikmete arv ei moodusta lihthäälteenamust ega ületa seda. Lisaks peavad haldurid enne liikmete määramist kindlaks tegema võimalike liikmete ja muude väliste sidusrühmade vahelisest suhtest tulenevad konfliktid ja neid arvesse võtma, eriti neid, mis tulenevad võimalikest huvidest seoses asjaomaste võrdlusalustega.

6. Võrdlusaluse väljaandmisega otse seotud isikud, kes võivad olla järelevaatamisfunktsiooni liikmed, ei tohi omada hääleõigust. Juhtorgani esindajad ei saa olla liikmed ega vaatlejad, kuid järelevaatamisfunktsioon võib neid kutsuda koosolekutel osalema ilma hääleõiguseta.

7. Järelevaatamisfunktsiooni liikmete hulka ei tohi kuuluda isikud, kellele on määruse (EL) nr 596/2014 alusel määratud haldus- või kriminaalkaristusi seoses finantsteenustega, eelkõige seoses manipuleerimise või selle katsega.

Artikkel 2

Järelevaatamisfunktsiooni omadused ja paiknemine organisatsioonistruktuuris

1. Järelevaatamisfunktsioon kuulub halduri või tema grupi emaettevõtja organisatsioonistruktuuri, kuid seisab eraldi juhtorganist ja võrdlusaluse halduri muudest juhtimisfunktsioonidest.

2. Et tagada määruse (EL) 2016/1011 nõuete täitmine, hindab ja vajaduse korral vaidlustab järelevaatamisfunktsioon halduri juhtorgani võrdlusaluste väljaandmisega seotud otsuseid. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/1011 artikli 5 lõike 3 punkti i kohaldamist, saadab järelevaatamisfunktsioon kõik soovitused võrdlusaluse järelevaatamise kohta juhtorganile.

3. Kui järelevaatamisfunktsioon saab teada, et juhtorgan on tegutsenud või kavatseb tegutseda vastupidiselt järelevaatamisfunktsiooni soovitustele või otsustele, märgib ta selle selgelt järgmise koosoleku protokolli või otsuste registrisse juhul, kui järelevaatamisfunktsioon on loodud vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud kolmandale juhtimisstruktuurile.

Artikkel 3

Järelevaatamisfunktsiooni tööd käsitlevad protseduurid

1. Järelevaatamisfunktsioon on kehtestanud protseduurid vähemalt järgmistes valdkondades:

a)	vastutusvaldkond, regulaarsete koosolekute toimumise sagedus, koosolekute protokollide ja otsuste säilitamine ning regulaarne teabevahetus halduri juhtorganiga;

b)	liikmete valimise kriteeriumid, sealhulgas kriteeriumid hindamaks võimalike liikmete teadmisi, oskusi ja seda, kas nad saavad panustada piisavalt aega. Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse eelkõige võimalike liikmete rolli mis tahes muus järelevaatamisfunktsioonis;

c)	vaatlejate valimise kriteeriumid, kellel võidakse lubada osaleda järelevaatamisfunktsiooni koosolekutel;

d)	liikmete valimine, ametisse nimetamine, ametist kõrvaldamine ja asendamine;

vajaduse korral kriteeriumid, mille alusel valitakse järelevaatamisfunktsiooni üldiselt juhtiv või tema tööd koordineeriv isiku või komitee, kes või mis oleks ka kontaktpunktiks halduri juhtorganile ja pädevale asutusele vastavalt mitme komiteega järelevaatamisfunktsioone hõlmavale lisas sätestatud juhtimisstruktuurile;

f)	liikmete kohta kokkuvõtlike andmete avalikustamine koos huvide konfliktide deklaratsioonidega ning see, milliseid meetmeid on võetud huvide konfliktide leevendamiseks;

g)	välisliikmete hääleõiguse peatamine otsuste puhul, mis mõjutaksid otseselt nende esindatavate organisatsioonide tegevust;

h)	liikmete kohustus avaldada kõik huvide konfliktid enne järelevaatamisfunktsiooni koosolekul päevakorrapunkti arutelu ja nende kajastamine koosoleku protokollis;

i)	liikmete kõrvalejätmine teatavatest aruteludest, millega seoses neil esineb huvide konflikt, ja selle kajastamine koosoleku protokollis;

j)	juurdepääs kõigile ülesannete täitmiseks vajalikele dokumentidele;

k)	vaidluste lahendamine järelevaatamisfunktsiooni sees;

l)	käitumisjuhendi rikkumise korral võetavad meetmed;

m)	pädeva asutuse teavitamine kõigist sisendandmete esitajate või halduri võimalikest rikkumisest ning kõigist anomaaliatest sisendandmetes või kahtlastest sisendandmetest;

n)	järelevaatamisfunktsiooni saadud, loodud või arutatud konfidentsiaalse või tundliku teabe nõuetevastase avaldamise ennetamine.

2. Kui järelevaatamisfunktsiooni täidab füüsiline isik:

a)	lõike 1 punkte e, g, i ja k ei kohaldata;

b)	haldur määrab alternatiivse sobiva organi või füüsilise isiku, et tagada järelevaatamisfunktsiooni ülesannete pidev täitmine järelevaatamisfunktsiooni eest vastutava isiku puudumise korral.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

LISA

Sobivate juhtimisstruktuuride mitteammendav loetelu

Sõltumatu järelevalvekomitee, milles on sidusrühmad esindatud tasakaalustatult ja kuhu kuuluvad järelevalvealused võrdlusalust kasutavad üksused, võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajad ja muud välised sidusrühmad, näiteks turu infrastruktuuri korraldajad ja muud sisendandmete allikad, samuti sõltumatud liikmed ja halduri töötajad, kes otseselt ei osale asjaomaste võrdlusaluste väljaandmises või sellega seotud tegevustes.

Kui haldur ei kuulu täielikult võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajale või järelevalvealustele võrdlusalust kasutavatele üksustele või need ei oma halduri üle täielikku kontrolli ning järelevaatamisfunktsiooni tasandil ei esine huvide konflikte, peab järelevalvekomiteesse kuuluma:

a)	vähemalt kaks ilma hääleõiguseta isikut, kes osalevad asjaomaste võrdlusaluste väljaandmises;

b)	vähemalt kaks sellist liiget halduri organisatsiooni muid osi esindavate töötajate hulgast, kes otseselt ei osale asjaomaste võrdlusaluste väljaandmises või sellega seotud tegevustes, või

c)	kui selliseid sobivaid töötajaid ei leidu, vähemalt kaks sõltumatut liiget.

Kui võrdlusalus ei ole kriitilise tähtsusega ning välja arvatud juhul, kui selle keerukus, kasutuse ulatus või manipuleeritavus osutavad muule, füüsiline isik, kes on halduri töötaja või mõni muu selline füüsiline isik, kelle teenuseid haldur kasutab või on tema kontrolli all, kes otseselt ei osale ühegi asjaomase võrdlusaluse väljaandmises ja kellel ei ole huvide konflikti, eriti sellist, mis tuleneks võimalikust võrdlusaluse väärtusega seotud huvist.

Järelevaatamisfunktsioon, mis koosneb mitmest komiteest, millest igaüks vastutab võrdlusaluse, teatavat liiki võrdlusaluste või nende kogumi järelevaatamise eest, tingimusel et üks isik või komitee on määratud vastutama järelevaatamisfunktsiooni üldise juhtimise ja selle töö koordineerimise ning võrdlusaluse halduri juhtorgani ja pädeva asutusega suhtlemise eest.

Järelevaatamisfunktsioon, mis koosneb mitmest komiteest, millest igaüks vastutab ainult osa järelevaatamisülesannete eest, tingimusel et üks isik või komitee on määratud vastutama järelevaatamise funktsiooni üldise juhtimise ja selle töö koordineerimise ning võrdlusaluse halduri juhtorgani ja pädeva asutusega suhtlemise eest.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1638,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse, kuidas tagada sisendandmete asjakohasus ja kontrollitavus ning sisendandmete esitaja sellise ettevõtjasisese järelevaatamis- ja kontrollikorra olemasolu, mille kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse haldur peab tagama front office'i funktsiooni kaudu sisendandmete esitamise korral

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 11 lõikes 1 on nõutud, et sisendandmed peavad sobima võrdlusalusega mõõdetava turu või majandusolukorra täpseks ja usaldusväärseks kajastamiseks ning olema kontrollitavad. Kui sisendandmeid esitab front office'i funktsioon, peab haldur kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt tagama, et andmete esitaja on kehtestanud asjakohase ettevõtjasisese järelevaatamis- ja kontrollikorra.

(2)	Võrdlusaluse õigeks arvutamiseks ei ole vaja üksnes täpsete sisendandmete esitamist, vaid need peavad olema ka õiges mõõtühikus ja peegeldama alusvara olulisi tunnuseid.

(3)

See, kas sisendandmed on kontrollitavad, on seotud täpsuse astmega, mis omakorda sõltub suurel määral kasutatud sisendandmete liigist. Kui halduril on andmete piisavaks kontrollimiseks olemas vajalik teave, võivad sisendandmed, mis ei ole ei tehinguandmed ega saada määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 24 loetletud reguleeritud andmete allikast, siiski vastata kontrollitavuse nõudele. Seepärast peaks haldur tagama, et talle on vajalike kontrollide tegemiseks kättesaadav piisavalt teavet.

(4)

Et tagada sisendandmete täpsus ja kontrollitavus, peaks haldur olema kohustatud tegema sisendandmete regulaarset seiret tasemel, mis on kooskõlas konkreetse sisendandmete liigi haavatavusega. Reguleeritud andmete puhul tagavad nende tervikluse sisendandmete esitajate suhtes kehtivad õigusnormid ja nende üle tehtav järelevalve. Seda liiki andmete suhtes tuleks seega kohaldada leebemaid seirenõudeid. Muud liiki sisendandmed, nimelt muud kui tehinguandmed ja eriti front office'i funktsiooni esitatud andmed, vajavad põhjalikumat kontrollimist.

(5)

Sisendandmete esitamisel on seire üks oluline funktsioon tagada, et andmed esitataks halduri määratud tähtajaks. Sellega tagatakse eri esitajate andmeesituste ühtsus. Kui sisendandmeid ei esitata, tuleb erinevate sisendandmete ühtsuse tagamiseks kontrollida ka seda, millal sisendandmeid analüüsitakse. Seepärast peaks haldur olema kohustatud kontrollima, et tema määratud tähtajaks on sisendandmed esitatud või on need kindlaksmääratud allikate hulgast välja valitud.

(6)	Eriti oluline on nõuetekohaselt kontrollida selliseid põhitunnuseid nagu alusvara valuuta, tähtaeg ja aeg lõpptähtajani või vastaspoolte liik, mis on kindlaks määratud võrdlusaluse arvutamise metoodikas.

(7)

Front office'i funktsiooni poolse sisendandmete esitamise ettevõtjasisene tulemuslik järelevaatamine tugineb sisendandmete esitaja organisatsiooni sees sobivate struktuuride loomisele ja säilitamisele. See peaks üldiselt hõlmama kolmetasandilist kontrolli, välja arvatud juhul, kui sisendandmete esitaja organisatsiooni suurus seda mõistlikult ei võimalda. Esimese tasandi kontroll peaks hõlmama protsesse, millega tagatakse sisendandmete tulemuslik kontrollimine.

(8)

Erilist riski kujutavad endast front office'i funktsiooni esitatud andmed, kuna front office'i ärirolli ja võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise rolli vahel esineb huvide konflikt. Seepärast on oluline, et andmete esitaja kehtestab ja säilitab huvide konfliktide haldamise korra ja järgib seda (kontrolli teine tasand), ning et ta regulaarselt kontrollib kasutatud sisendandmeid. Peale selle võib aidata võrdlusaluse terviklust kahjustavaid rikkumisi või tegevusi avastada rikkumisest teatamise menetluse kehtestamine, mille alusel saab iga töötaja anda asjaomasele vastavuskontrolli funktsioonile või muule asjakohasele ettevõtjasisesele funktsioonile teada ükskõik millisest rikkumisest. Haldur peaks seega veenduma, et andmete esitaja ettevõtjasisene järelevaatamis- ja kontrollikord sisaldab huvide konfliktide haldamise korra kehtestamist, säilitamist ja kasutamist ning rikkumistest teatamise menetluse kehtestamist ja säilitamist.

(9)

Käesolevat määrust kohaldatakse kriitilise tähtsusega ja oluliste võrdlusaluste haldurite suhtes. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega välditakse sellega liigse halduskoormuse tekitamist oluliste võrdlusaluste halduritele, lubades neil otsustada kohaldada huvide konfliktide halduse nõudeid üksnes tegelike või võimalike huvide konfliktide korral, mis on või oleksid olulised. Peale selle tuleks halduritel lubada otsustada, kuidas nad tagavad järelevaatamis- ja kontrollikorra olemasolu sisendandmete esitajate tasandil. Eelkõige peaks neil olema lubatud leevendada nende protseduuride teatavaid nõudeid, võttes arvesse sisendandmete esitaja organisatsiooni laadi, suurust ja keerukust.

(10)	Halduritele tuleks anda käesoleva määruse nõuete järgimise tagamiseks piisavalt aega. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama kaks kuud pärast selle jõustumist.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(12)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust ei kohaldata ebaoluliste võrdlusaluste haldurite suhtes.

Artikkel 2

Sisendandmete täpsuse ja kontrollitavuse tagamine

1. Võrdlusaluse haldur tagab, et tal on juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja, et kontrollida järgmisi võrdlusaluse jaoks kasutatavate sisendandmetega seotud küsimusi:

(a)	kas sisendandmete esitaja töötajal on luba esitada sisendandmeid sisendandmete esitaja nimel määruse (EL) 2016/1011 artikli 15 lõike 2 punkti b kohase loa ükskõik millise tingimuse alusel;

(b)	kas sisendandmeid esitab nende esitaja või need valitakse halduri kindlaksmääratud allikate hulgast halduri määratud aja jooksul;

(c)	kas sisendandmete esitaja esitab need halduri kindlaks määratud vormingus;

(d)	kas sisendandmete allikas on loetletud määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 24;

(e)	kas sisendandmete allikas on usaldusväärne;

(f)	kas sisendandmed vastavad võrdlusaluse metoodika nõuetele, eelkõige nõuetele mõõtmise valuuta või mõõtühiku, tähtaja ja vastaspoolte liigi kohta;

(g)	kas sisendandmete asjaomaseid kvantiteedikünniseid ja kvaliteedistandardeid on metoodika kohaselt järgitud;

(h)	kas eri liiki sisendandmete kasutamisel lähtutakse nende prioriteetsusest vastavalt metoodikale;

(i)	kas sisendandmete esitamisel kasutatakse kaalutlusõigust või antakse hinnanguid vastavalt selgetele reeglitele, mis on kindlaks määratud metoodikas, ja käitumisjuhise kohaselt võrdlusaluse puhul määratletavate põhimõtetega.

2. Haldurid peavad regulaarselt tegema lõikes 1 loetletud kontrolle. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid peavad tegema lõike 1 punktides a, b, c ja d loetletud kontrolle enne võrdlusaluste avaldamist või iga kord, kui võrdlusalus tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 3

Sisendandmete esitaja ettevõtjasisene järelevaatamis- ja kontrollikord

1. Sisendandmete esitaja ettevõtjasisene järelevaatamis- ja kontrollikord, mille olemasolu haldur peab tagama vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 11 lõike 3 punktile b, hõlmab vähemalt järgmist:

(a)

ettevõtjasisese funktsiooni loomine ja säilitamine, mis kujutab endast esimese tasandi kontrolli sisendandmete esitamise üle ja mis vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:

enne sisendandmete esitamist nende tulemuslik kontrollimine, sealhulgas tagamine, et need vastaksid kõigile määruse (EL) 2016/1011 artikli 15 lõike 2 punkti d alapunkti iii kohaselt sisendandmete esitaja suhtes kohaldatavatele sisendandmete valideerimise nõuetele, ning sisendandmete tervikluse ja täpsuse läbivaatamine enne nende esitamist;

ii)	kontrollimine, kas sisendandmete esitaja töötajal on luba esitada sisendandmeid sisendandmete esitaja nimel vastavalt ükskõik millisele määruse (EL) 2016/1011 artikli 15 lõike 2 punkti b alusel sätestatud nõudele;

iii)	selle tagamine, et juurdepääs esitatud sisendandmetele on ainult isikutel, kes osalevad sisendandmete esitamise protsessis, v.a juhul, kui juurdepääsu on vaja auditi või uurimise jaoks või seadusega nõutud eesmärgil;

(b)

ettevõtjasisese funktsiooni loomine ja säilitamine, mis kujutab endast teise tasandi kontrolli sisendandmete esitamise üle ja mis vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:

i)	pärast sisendandmete esitamist nende läbivaatamine sõltumatult esimese tasandi kontrollifunktsiooni läbivaatusest, et kinnitada andmete esitamise terviklust ja täpsust;

ii)	rikkumisest teatajate kaitseõigust sisaldava rikkumisest teatamise menetluse kehtestamine ja säilitamine;

iii)

sellise menetluse kehtestamine ja säilitamine, mis on nähtud ette sisendandmete manipuleerimise mis tahes katsest või tegelikust manipuleerimisest ning sisendandmete esitaja võrdlusalusega seotud põhimõtete mittejärgimisest ettevõtjasiseseks teatamiseks ning selliste juhtumite uurimiseks kohe nende teatavaks saamisel;

iv)	ettevõtjasiseste aruandlusprotseduuride kehtestamine ja säilitamine sisendandmete esitamisel esinevate mis tahes tegevuslikest probleemidest teatamiseks kohe nende tekkimisel;

v)	teise tasandi kontrollifunktsiooni mõne töötaja regulaarse kohaloleku tagamine büroo selles osas, kus asub front office'i funktsioon;

vi)	järelevalve front office'i funktsiooni otseselt sisendandmete esitamisega tegelevate töötajate vahelise suhtluse ning selliste töötajate ja muude ettevõtjasiseste funktsioonide või välisorganite vahelise suhtluse üle;

vii)

huvide konfliktide haldamise korra kehtestamine, säilitamine ja järgimine, millega tagatakse:

—	sisendandmete esitaja front office'i funktsiooni sisendandmete esitamise protsessis osaleva iga töötaja tegeliku või võimaliku huvide konflikti tuvastamine ja sellest haldurile teatamine;

—	otsese või kaudse seose puudumine sisendandmete esitaja töötaja tasustamise ja võrdlusaluse väärtuse, konkreetsete esitatud sisendandmete väärtuse või sisendandmete esitaja tegevuse vahel, mis võib tekitada huvide konflikti seoses võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamisega;

—	front office'i funktsiooni sisendandmete esitamisega seotud töötajate ja ülejäänud töötajate ülesannete selge eristamine;

—	front office'i funktsiooni sisendandmete esitamisega seotud töötajate ja ülejäänud töötajate füüsiline eraldamine;

—	tulemuslik kontroll teabevahetuse üle front office'i funktsiooni töötajate ja teiste sisendandmete esitaja töötajate vahel, kes osalevad tegevustes, mis võivad tekitada huvide konflikti ohu, kui vahetatav teave võib mõjutada esitatud sisendandmeid;

—	viiendas taandes osutatud teabevahetusega seotud kontrollide ajutise katkemise puhuks ettenägematuid olukordi käsitlevate sätete olemasolu;

—	meetmete võtmine ennetamaks, et keegi saab ebasobilikult mõjutada seda, kuidas front office'i funktsiooni sisendandmete esitamises osalevad töötajad täidavad oma ülesandeid;

(c)	ettevõtjasisese funktsiooni loomine ja säilitamine, mis on sõltumatu esimese ja teise tasandi kontrollifunktsioonidest ning mis kujutaks endast kolmanda tasandi kontrolli sisendandmete esitamise üle ja vastutaks ülejäänud kahe kontrollifunktsiooni üle regulaarsete kontrollide tegemise eest;

(d)

protseduurid, millega reguleeritakse järgmist:

i)	käesoleva lõike punktidega a, b ja c nõutud kolme kontrollifunktsiooni koostööviisid ja teabevood;

ii)	regulaarne aruandmine sisendandmete esitaja kõrgemale juhtkonnale kõnealuse kolme kontrollifunktsiooni ülesannete täitmise kohta;

iii)	haldurile tema taotluse korral teabe esitamine sisendandmete esitaja ettevõtjasisese järelevaatamis- ja kontrollikorra kohta.

2. Haldur võib otsustada teha erandi mis tahes nõudest, mis on sätestatud lõike 1 punkti b alapunktis v või punkti b alapunkti vii kolmandas, neljandas või kuuendas taandes, võttes arvesse järgmisi aspekte:

(a)	sisendandmete esitaja tegevuse iseloom, ulatus ja keerukus;

(b)	tõenäosus, et võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise ja sisendandmete esitaja kauplemistegevuse või muude tegevuste vahel tekib huvide konflikt;

(c)	sisendandmete esitamisel kaalutlusõiguse kasutamise ulatus.

3. Võttes eelkõige arvesse sisendandmete esitaja väiksust ning lõike 2 punktides a, b ja c loetletud elemente, võib haldur lubada sisendandmete esitajal kasutada lõikes 1 osutatust lihtsamat organisatsioonilist kontrollistruktuuri. Lihtsam kontrollistruktuur peab siiski tagama kõigi lõike 1 punktides a, b ja c loetletud ülesannete täitmise, välja arvatud nende ülesannete puhul, mille suhtes on lõike 2 alusel tehtud erand. Lõike 1 punkti d alapunkte i ja ii kohaldatakse viisil, mis peegeldab lihtsamat kontrollistruktuuri.

4. Olulise võrdlusaluse haldur võib otsustada kohaldada lõike 1 punkti b alapunktis vii täpsustatud nõudeid üksnes seoses tegelike või võimalike huvide konfliktidega, mis on või oleksid olulised.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1639,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel põhinevate võrdlusaluste haldurite koostatavate käitumisjuhendite nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artiklis on 15 nõutud, et sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel põhineva võrdlusaluse haldur töötaks selle võrdlusaluse kohta välja käitumisjuhendi, milles on selgelt lahti kirjutatud sisendandmete esitajate vastutus sisendandmete esitamisel. Kui haldur annab välja võrdlusaluste kogumit, kuhu kuulub mitu võrdlusalust, mis põhinevad sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, siis võib ta töötada selle võrdlusaluste kogumi jaoks välja ühe käitumisjuhendi. Määruse artikli 15 lõikes 2 on loetletud elemendid, mida selle artikli kohaselt väljatöötatud iga käitumisjuhend peab igal juhul sisaldama. Käitumisjuhendit pole vaja, kui võrdlusalus on määruse artikli 3 lõike 1 punktis 24 määratletud reguleeritud andmetel põhinev võrdlusalus.

(2)

Selleks et võrdlusaluse saaks õigesti kindlaks määrata on ülioluline, et sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel oleks kõik metoodikaga nõutavad omadused ja need oleksid terviklikud. Seega tuleks käitumisjuhendis kirjeldada neid omadusi piisavalt üksikasjalikult ning täpsustada, milliseid andmeid peab sisendandmete esitaja arvesse võtma, millised andmed ta võib välja jätta ja kuidas ta peab sisendandmed haldurile edastama.

(3)

Oluline tegur esitatud sisendandmetel põhineva võrdlusaluse tervikluse tagamisel on, et sisendandmete esitaja poolt sisendandmeid esitama nimetatud töötajatel on selle ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, väljaõpe ja kogemused. Seega peaks käitumisjuhend sisaldama nõudeid, et iga sisendandmete esitaja peab läbima mitu kontrolli, mis käsitlevad tema andmeid esitama hakkavaid töötajaid, enne kui neile antakse sisendandmete esitamiseks vajalik tegevusluba.

(4)

Võrdlusaluse usaldusväärsus oleneb suurel määral selle sisendandmete õigsusest. Seetõttu on ülioluline, et sisendandmete esitajad kontrolliksid andmeid enne ja pärast kahtlaste sisendandmete esitamist ja kontrolliksid ka vastavust käitumisjuhendi nõuetele. Käitumisjuhend peaks seega sisaldama nõudeid, mille kohaselt sisendandmete esitajad peavad korraldama sisendandmete esitamise eelsed ja järgsed andmete kontrollid.

(5)

Vea tekkimise või andmete manipuleerimise risk on vaieldavalt kõige suurem juhtudel, kui sisendandmete esitajad saavad tegutseda sisendandmete esitamise käigus oma parima äranägemise järgi. Käitumisjuhendis tuleks seega nõuda, et sisendandmete esitajad võtaksid kasutusele põhimõtted, milles täpsustatakse millal, kuidas ja kes võib oma parima äranägemise järgi tegutseda.

(6)

Käitumisjuhend peaks sisaldama nõudeid, mille kohaselt sisendandmete esitajad peavad dokumenteerima iga esitamise käigus arvesse võetud andmed ja nende puhul oma parima äranägemise järgi tegutsemise. Selle tulemusel saadud registrid on ülioluline vahend, et teha kindlaks, kas sisendandmete esitaja on järginud käitumisjuhendis nõutud põhimõtteid, mille eesmärk on tagada, et esitatakse kõik asjakohased sisendandmed.

(7)

Huvide konfliktide nõuetekohane väljaselgitamine ja ohjamine sisendandmete esitajate tasandil on vajalik samm võrdlusaluse tervikluse ja täpsuse saavutamiseks. Seetõttu peaks käitumisjuhend sisaldama nõudeid, mille kohaselt sisendandmete esitaja süsteemid ja kontrollid peavad hõlmama huvide konfliktide registrit, kuhu sisendandmete esitaja peaks kandma kõik väljaselgitatud huvide konfliktid ja nende ohjamiseks võetud meetmed.

(8)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega välditakse käesolevas määruses liigse halduskoormuse tekitamist halduritele ja sisendandmete esitajatele oluliste ja ebaoluliste võrdlusaluste puhul, lubades oluliste või ebaoluliste võrdlusaluste halduritel koostada käitumisjuhendeid, mis ei ole nii üksikasjalikud kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluste käitumisjuhendid.

(9)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega, et koostada käitumisjuhendid, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama siis, kui selle jõustumisest on möödunud kaks kuud.

(10)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(11)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisendandmete kirjeldus

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 15 lõike 1 kohaselt halduri koostatav käitumisjuhend (edaspidi „käitumisjuhend“) peab sisaldama esitatavate sisendandmete selget kirjeldust ja nende suhtes kohaldatavaid nõudeid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)	esitatavate sisendandmete tüüp või tüübid;

b)	nõutavad standardid, mida tuleb täita sisendandmete kvaliteedi ja täpsuse puhul;

c)	esitatavate sisendandmete miinimumkogus;

d)	kui esitatakse eri tüüpi sisendandmeid, siis nende tüüpide tähtsuse järjekord;

e)	esitatavate sisendandmete vorm;

f)	sisendandmete esitamise sagedus;

g)	sisendandmete esitamise aeg;

h)	kui neid on, siis menetlused, mis peavad igal sisendandmete esitajal sisendandmete kohandamiseks ja standardimiseks kasutusel olema.

Artikkel 2

Sisendandmete esitaja töötajad

1. Käitumisjuhend peab sisaldama nõudeid, millega tagatakse, et isik võib töötajana sisendandmete esitaja nimel andmeid esitada ainult juhul, kui sisendandmete esitaja on veendunud, et kõnealusel isikul on selleks vajalikud oskused, teadmised, väljaõpe ja kogemused.

2. Käitumisjuhendis tuleb kirjeldada hoolsuskohustuse menetlust, mida sisendandmete esitaja peab rakendama, veendumaks et isikul on tema nimel andmete esitamiseks vajalikud oskused, teadmised, väljaõpe ja kogemused. Selle menetluse kirjeldus peab sisaldama nõuet kontrollida:

a)	andmete esitaja isikut,

b)	tema kvalifikatsioone ning

c)	tema mainet, sealhulgas seda, kas isikul on varem keelatud esitada võrdlusaluse kohta sisendandmeid üleastumiste tõttu.

3. Käitumisjuhendis tuleb märkida teabevahetuse protsess ja meetod, mille abil sisendandmete esitaja teavitab haldurit tema nimel andmeid sisestavast isikust, et halduril oleks võimalik kontrollida, kas esitaja töötajal on luba sisendandmete esitaja nimel andmeid esitada.

Artikkel 3

Põhimõtted, mille eesmärk on tagada, et sisendandmete esitaja esitab kõik asjaomased sisendandmed

Käitumisjuhend peab sisaldama nõudeid, mille kohaselt sisendandmete esitajad peavad rakendama ja järgima vähemalt järgmisi põhimõtteid:

sisendandmete põhimõtted, mis hõlmavad vähemalt järgmise kirjeldust:

i)	esitatavate sisendandmete kindlaksmääramisel arvesse võetavad andmed ning

ii)	andmed, mis sisendandmete esitaja võib esitamisest välja arvata, ning sellise väljaarvamise võimalik(ud) põhjus(ed);

andmete haldurile edastamise põhimõtted, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

i)	turvaliseks andmeülekandeks kasutatava protsessi kirjeldus ning

ii)	ettenägematu olukorra kavad sisendandmete esitamiseks juhul, kui tekivad tehnilised või tegevuslikud probleemid, andmete esitaja töötaja ei ole ajutiselt kättesaadav või puuduvad metoodika kohaselt nõutavad sisendandmed.

Artikkel 4

Süsteemid ja kontrollid

1. Käitumisjuhend peab sisaldama nõudeid, millega tagatakse, et määruse (EL) 2016/1011 artikli 15 lõike 2 punktis d osutatud süsteemid ja kontrollid sisaldavad muu hulgas järgmisi elemente:

a)	sisendandmete esitamise eelsed kontrollid, mille käigus tehakse kindlaks kahtlased andmed, sealhulgas kontrollid, mille käigus vaatab andmed läbi teine isik;

b)	sisendandmete esitamise järgsed kontrollid, mille käigus veendutakse, et sisendandmed esitati kooskõlas käitumisjuhendi nõuetega, ja tehakse kindlaks kahtlased sisendandmed;

c)	järelevalve selle üle, kas sisendandmed edastatakse haldurile kooskõlas kohaldatavate põhimõtetega.

2. Käitumisjuhendis võidakse sisendandmete esitajal lubada kasutada automaatset süsteemi sisendandmete esitamiseks, mille puhul füüsilised isikud ei saa muuta esitatavaid sisendandmeid, ainult juhul, kui käitumisjuhendis seatakse loa andmisele järgmised tingimused:

a)	sisendandmete esitaja saab pidevalt kontrollida automaatse süsteemi nõuetekohast toimimist ning

b)	sisendandmete esitaja kontrollib automaatset süsteemi pärast kõiki tarkvarauuendusi või -muudatusi, enne sisendandmete esitamist.

Sel juhul ei tule käitumisjuhendis nõuda, et sisendandmete esitaja võtaks kasutusele lõikes 1 osutatud kontrollid.

3. Käitumisjuhendis tuleb määrata kindlaks menetlused, mis peavad sisendandmete esitajal kasutusel olema, et tegeleda esitatud sisendandmetes leitud vigadega.

4. Käitumisjuhendis tuleb nõuda, et sisendandmete esitaja vaataks korrapäraselt ja vähemalt kord aastas läbi süsteemid ja kontrollid, mille ta on sisendandmete esitamiseks kasutusele võtnud.

Artikkel 5

Sisendandmete esitamisel oma parima äranägemise järgi tegutsemise põhimõtted

Kui käitumisjuhendis antakse sisendandmete esitajale õigus tegutseda sisendandmete esitamisel oma parima äranägemise järgi, siis tuleb seejuures nõuda, et sisendandmete esitaja võtaks kasutusele oma parima äranägemise järgi tegutsemise põhimõtted, milles täpsustatakse vähemalt järgmist:

a)	olukorrad, kui sisendandmete esitaja võib tegutseda oma parima äranägemise järgi;

b)	sisendandmete esitaja organisatsiooni struktuuris isikud, kellel on luba tegutseda oma parima äranägemise järgi;

c)	sisekontroll, mis reguleerib sisendandmete esitaja tegutsemist oma parima äranägemise järgi kooskõlas tema põhimõtetega;

d)	sisendandmete esitaja organisatsiooni struktuuris isikud, kellel on luba teha oma parima äranägemise järgi tegutsemise järelhindamisi.

Artikkel 6

Dokumenteerimise põhimõtted

1. Käitumisjuhend peab sisaldama nõudeid, mille kohaselt sisendandmete esitajad peavad võtma kasutusele dokumenteerimise põhimõtted, millega tagatakse, et sisendandmete esitaja dokumenteerib kogu vajaliku teabe, kontrollimaks et sisendandmete esitaja järgib käitumisjuhendit, sealhulgas dokumenteerima vähemalt järgmise teabe:

a)	sisendandmete esitaja põhimõtted ja menetlused, mis reguleerivad sisendandmete esitamist, ning nende põhimõtete või menetluste kõik olulised muudatused;

b)	käesoleva määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud huvide konfliktide register;

c)	kõik sisendandmete esitaja töötajate puhul võetud distsiplinaarmeetmed, mis on seotud võrdlusaluste alase tegevusega;

d)	sisendandmete esitaja andmeid esitavate ja kontrolle tegevate töötajate loetelu, sealhulgas nende nimed ja ametiülesanded sisendandmete esitaja asutuses, neile tegevusloa väljastamise kuupäevad ning kui nende sisendandmete esitamise tegevusluba on tühistatud, siis loa tühistamise kuupäevad;

kõikide sisendandmete esitamise kordade kohta:

i)	esitatud sisendandmed;

ii)	esitatavate sisendandmete kindlaksmääramisel arvesse võetud andmed ning välja arvatud andmed;

iii)	oma parima äranägemise järgi tegutsemine;

iv)	kõik tehtud sisendandmete kontrollid;

v)	sisendandmete esitamisega seotud teabevahetus andmeid esitava töötaja ja sisendandmete esitaja asutuses andmete esitamise kontrolle tegevate isikute vahel.

2. Käitumisjuhendis tuleb nõuda, et dokumenteerimise põhimõtete kohaselt tuleb seda teavet säilitada vähemalt viis aastat, või kui dokumenteeritakse telefonikõned või elektrooniline teabevahetus, kolm aastat andmekandjal, mis võimaldab teabele tulevikus juurdepääsu saada.

3. Haldur võib otsustada loobuda lõike 1 punkti e alapunktis iv sätestatud nõudest, kui sisendandmete esitaja esitab sisendandmeid olulise võrdlusaluse kohta.

4. Haldur võib otsustada loobuda lõike 1 punkti e alapunktis iv ja/või v sätestatud nõudest, kui sisendandmete esitaja esitab sisendandmeid ebaolulise võrdlusaluse kohta.

Artikkel 7

Kahtlastest sisendandmetest teatamine

1. Käitumisjuhendis tuleb nõuda, et sisendandmete esitaja võtaks kasutusele dokumenteeritud asutusesisesed menetlused, millega nõutakse, et tema töötajad teataksid kõigist kahtlastest sisendandmetest sisendandmete esitaja vastavuskontrolli funktsiooni täitjale, kui ta on olemas, ja kõrgemale juhtkonnale.

2. Käitumisjuhendis tuleb täpsustada tingimused, mille kohaselt sisendandmete esitaja peab teatama haldurile kahtlastest sisendandmetest, ning teabevahetuse protsess ja meetod, mille abil sisendandmete esitaja halduriga ühendust võtab.

Artikkel 8

Huvide konfliktid

1. Käitumisjuhendis tuleb nõuda, et sisendandmete esitaja võtaks kasutusele süsteemid ja kontrollid, mis käsitlevad huvide konfliktide ohjamist ja sisaldavad vähemalt järgmisi elemente:

huvide konflikti põhimõtete kasutuselevõtt, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

i)	huvide konflikti väljaselgitamise ja ohjamise protsess, sealhulgas huvide konflikti asutusesisene eskalatsiooniprotsess, kui see on olemas;

ii)	meetmed, millega välditakse või minimeeritakse huvide konflikti riski andmeid esitavate töötajate värbamise käigus;

iii)	meetmed, millega välditakse või minimeeritakse huvide konflikti riski sisendandmete esitaja töötajate tasustamispoliitika puhul;

iv)	meetmed, millega välditakse või minimeeritakse huvide konflikti riski, mis tekib sisendandmete esitaja juhtimisstruktuurist;

v)	nõuded andmeid esitavate töötajate ja muude töötajate vahelisele teabevahetusele sisendandmete esitaja asutuses;

vi)	sisendandmete esitaja andmeid esitavate töötajate ja nende töötajate füüsiline või organisatsiooniline eraldamine, kelle ülesanne on vältida või minimeerida huvide konflikte;

vii)	eeskirjad ja meetmed, mille abil tegeletakse finantsriskiga, mis sisendandmete esitajal võib olla sellise finantsinstrumendi või -lepingu suhtes, mis tugineb võrdlusalusele, mille jaoks sisendandmete esitaja sisendandmeid esitab;

b)	huvide konfliktide registri loomine, mida kasutatakse, et registreerida kindlaks tehtud huvide konflikte ja mis tahes meetmeid, mida nende ohjamiseks võetakse, ning nõue hoida registrit ajakohasena ja anda sise- või välisaudiitoritele sellele juurdepääs.

2. Käitumisjuhendis tuleb nõuda, et kõik sisendandmete esitaja töötajad, kes osalevad sisendandmete esitamises, on saanud väljaõppe huvide konfliktide väljaselgitamist, ärahoidmist ja ohjamist käsitlevate kõigi põhimõtete, menetluste ja kontrollide valdkonnas.

3. Haldur võib otsustada loobuda lõike 1 punkti a alapunktis iii, v, vi ja vii sätestatud mõnest nõudest, kui sisendandmete esitaja esitab sisendandmeid ebaolulise võrdlusaluse kohta.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1640,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse järelevalvealuste sisendandmete esitajate juhtimisele ja kontrollidele esitatud nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artikliga 16 kehtestatakse järelevalvealuste sisendandmete esitajate juhtimisele ja kontrollidele esitatavad teatavad nõuded, sealhulgas nõue, et nad peavad kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete tervikluse, täpsuse ja usaldusväärsuse, ning nõue, et nad peavad võtma kasutusele tõhusad süsteemid ja kontrollid, et tagada kõigi esitatavate sisendandmete terviklus ja usaldusväärsus. Teatavaid neist nõuetest on juba käsitletud määruse (EL) 2016/1011 artiklites 11 ja 15 ning vastavates delegeeritud määrustes. Käesoleva komisjoni delegeeritud määruse sätted lähevad teataval määral siiski määruse (EL) 2016/1011 artiklite 11 ja 15 sätetest kaugemale ning teatavate järelevalvealuste sisendandmete esitajate suhtes ei pruugita artiklite 11 ja 15 sätteid kohaldada, kuna nad esitavad andmeid määruse (EL) 2016/1011 kohaldamisalast välja jäävate haldurite välja antavate võrdlusaluste jaoks. Selleks et vältida õiguskindlusetust, kohaldatakse käesoleva komisjoni delegeeritud määruse nõudeid piiramata määruse (EL) 2016/1011 artiklite 11 ja 15 ning vastavate delegeeritud määruste nõuete kohaldamist ning seega kohaldatakse neid ainult selles ulatuses, milles need täiendavad eespool nimetatud sätteid.

(2)

Järelevalvealuse sisendandmete esitaja loodud kontrolliraamistik peaks hõlmama menetlust, mille abil avastatakse ja hallatakse määruse (EL) 2016/1011 ning kehtiva käitumisjuhendi rikkumisi ning sisendandmete esitamise protsessi rikkumistest teatamise, järelevalve ja korrapärase ülevaatamise põhimõtteid. Selle eesmärk on, et järelevalvealused sisendandmete esitajad saaksid tagada oma tegevuse õiguspärasuse ning esitatavate sisendandmete täpsuse ja usaldusväärsuse.

(3)

Koolitus, mille järelevalvealuse sisendandmete esitaja töötajad peavad määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti b kohaselt läbima, peaks hõlmama ka koolitust selle kohta, kuidas võrdlusalusega on kavas aluseks olevat turgu või majandusolukorda mõõta, ning koolitust kõigi sisendandmete esitamise elementide suhtes kohaldatavate käitumisjuhendi nõuete kohta. See on ülioluline vahend, et tagada sisendandmete esitaja töötajate nõuetekohane ja võrdlusaluse meetoditele vastav käitumine.

(4)

Huvide konflikti ohjamise meetmed, mis peavad järelevalvealusel sisendandmete esitajal määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti c kohaselt kasutusel olema, peaksid hõlmama meetmeid, mille abil eraldatakse sisendandmeid esitavad töötajad sisendandmete esitaja muudest töötajatest, ning meetmeid, mis käsitlevad sisendandmete esitaja poolt sisendandmeid esitavate töötajate suhtes rakendatavat tasustamispoliitikat, et minimeerida töötajate ajendit manipuleerida esitatavaid sisendandmeid.

(5)

Dokumenteerimissüsteemid, mis järelevalvealusel sisendandmete esitajal peavad määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti d kohaselt kasutusel olema, peaksid sisaldama nõuet dokumenteerida sisendandmete esitamisega seotud teabevahetust, sealhulgas andmete esitaja töötajate nimesid. Selle eesmärk on tagada piisav läbipaistvuse tase.

(6)

Kui anda sisendandmete esitajatele õigus toimida oma parima äranägemise järgi, siis tekib risk, et eri eksperdid kasutavad seda erinevalt või isegi et sama ekspert kasutab seda eri ajahetkedel erinevalt. Oma parima äranägemise järgi tegutsemine suurendab ka asjakohase võrdlusaluse manipuleeritavust. Seetõttu on vaja, et määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 3 kohaselt kasutusele võetud põhimõtted hõlmaksid raamistikku, millega tagatakse hindamise või oma parima äranägemise järgi tegutsemise puhul järjepidevus ning vähendatakse manipuleerimisriski. Selle raamistikuga tuleks kehtestada kohustus tehtud eksperdihinnangud korrapäraselt ettevõtjasiseselt üle vaadata. Selles tuleks määrata kindlaks ka see, millist tüüpi teavet võetakse või ei võeta arvesse, et määrata sobilikult kindlaks kaalutlusruumi piirid.

(7)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega, et tagada vastavus käesoleva määruse nõuetele. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama siis, kui selle jõustumisest on möödunud kaks kuud.

(8)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“).

(9)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolev määrus ei hõlma järelevalvealuste sisendandmete esitajaid, kes esitavad andmeid ainult ebaoluliste võrdlusaluste kohta, ja seda ei kohaldata nende suhtes.

Käesoleva määrusega kehtestatud nõuded ei piira määruse (EL) 2016/1011 artiklitega 11 ja 15 ning määruse (EL) 2016/1011 artikli 11 lõike 5 ja artikli 15 lõike 6 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite (3) kohaldamist.

Artikkel 2

Kontrolliraamistik

Kontrolliraamistik, mille järelevalvealune sisendandmete esitaja peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 1 kohaselt kasutusele võtma, hõlmab vähemalt järgmiste kontrollide loomist ja käigushoidmist:

a)	sisendandmete esitamise protsessi tulemuslik järelevalvemehhanism, mis hõlmab riskijuhtimissüsteemi, andmete esitamise protsessi eest vastutavate juhtivtöötajate kindlaksmääramist ning sisendandmete esitaja organisatsiooni mis tahes nõuetele vastavuse ja siseauditi funktsioone;

b)	rikkumistest teatamise põhimõtted, sealhulgas rikkumistest teatajate sobilikud kaitsemeetmed;

c)	määruse (EL) 2016/1011 ja kõnealuse määruse artikli 15 kohaselt koostatud käitumisjuhendi rikkumiste avastamise ja lahendamise menetlus, sealhulgas avastatud rikkumiste uurimise ja selle tagajärjel võetud meetmete dokumenteerimise menetlus;

d)	sisendandmete esitamise protsessi korrapärane ülevaatamine, mis peab toimuma vähemalt kord aastas ja alati, kui muudetakse kehtivat käitumisjuhendit.

Artikkel 3

Sisendandmete esitaja töötajate kontroll

1. Süsteemid ja kontrollid, mis peavad järelevalvealusel sisendandmete esitajal määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti a kohaselt kasutusel olema, hõlmavad dokumenteeritud ja tulemuslikku protsessi sisendandmete esitamiseks ja vähemalt järgmist:

a)	andmeid esitavate töötajate määramise protsess ja andmete esitamise menetlus, kui töötaja ei ole ootamatult kättesaadav, sealhulgas asendustöötajate määramine;

b)	protseduurid ja süsteemid, mille abil tehakse sisendandmete esitajate kasutatud andmete ja nende endi järelevalvet ning mille abil on võimalik anda hoiatusi kooskõlas näitajatega, mille sisendandmete esitaja on eelnevalt kindlaks määranud.

2. Piiramata määruse (EL) 2016/1011 artikliga 15 kehtestatud mis tahes nõuete kohaldamist, peab sisendandmete esitaja võtma arvesse järgmisi kriteeriume, kui ta määrab kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 punkti a otstarbel kindlaks, kas on proportsionaalne kasutada menetlust, mille kohaselt tuleb saada heakskiit füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja töötaja allub:

a)	sisendandmete esitamisel oma parima äranägemise järgi tegutsemise määr;

b)	järelevalvealuse sisendandmete esitaja tegevuse iseloom, ulatus ja keerukus;

c)	kas võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise ning sisendandmete esitaja kauplemis- või muu tegevusega võib kaasneda huvide konflikt.

3. Kui järelevalvealuse sisendandmete esitaja kasutusele võetud kontrollid hõlmavad heakskiitu füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja töötaja allub, peavad need kontrollid sisaldama selgeid eeskirju heakskiidu andmise aja kohta ning juhul, kui heakskiitu on võimalik anda ka pärast sisendandmete esitamist, siis tingimuste kohta, mille puhul lubatakse heakskiidu anda pärast andmete esitamist, ja tähtaja kohta, mille jooksul see heakskiit tuleb anda.

Artikkel 4

Sisendandmete esitaja töötajate koolitus

1. Süsteemid ja kontrollid, mis peavad järelevalvealusel sisendandmete esitajal määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti b kohaselt kasutusel olema, peavad hõlmama koolitusprogramme, millega tagatakse, et igal esitaja töötajal on:

a)	piisavad teadmised ja kogemused selle kohta, kuidas võrdlusalusega peaks saama aluseks olevat turgu või majandusolukorda mõõta;

b)	piisavad teadmised kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt koostatud käitumisjuhendi nõuete kohta (kui see on koostatud).

2. Andmete esitaja töötajate lõike 1 punktides a ja b osutatud teadmisi ning teadmisi määruse (EL) 2016/1011 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (4) nõuetest, mida kohaldatakse andmete esitaja töötajate suhtes (nagu on asjakohane), hinnatakse korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, et kontrollida, kas neil on jätkuvalt sobilik tegutseda andmete esitaja töötajatena.

3. Lõiget 2 ei kohaldata oluliste võrdlusaluste järelevalvealuste sisendandmete esitajate suhtes.

Artikkel 5

Huvide konfliktid

1. Huvide konflikti ohjamise meetmed, mis peavad järelevalvealusel sisendandmete esitajal määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti c kohaselt kasutusel olema, hõlmavad vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	huvide konfliktide register, mida hoitakse ajakohasena ja kasutatakse, et dokumenteerida mis tahes kindlaks tehtud huvide konfliktid ja nende ohjamise meetmed. Register peab olema kättesaadav sise- ja välisaudiitoritele;

andmeid esitavad töötajad tuleb füüsiliselt eraldada sisendandmete esitaja muudest töötajatest, kui kõnealune eraldamine on asjakohane, võttes arvesse sisendandmete esitamise protsessi käigus oma parima äranägemise järgi tegutsemise määra, sisendandmete esitaja tegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning seda, kas võib tekkida huvide konflikt võrdlusaluse sisendandmete esitamise ning sisendandmete esitaja kauplemis- või muu tegevuse tõttu;

c)	asjakohane ettevõtjasisene järelevaatamiskord, sealhulgas juhul, kui töötajaid organisatsiooniliselt ega füüsiliselt ei eraldata, eeskirjad, millega reguleeritakse andmeid esitavate töötajate suhtlust front office'i töötajatega.

2. Huvide konflikti ohjamise meetmed hõlmavad ka sisendandmeid esitavate töötajate suhtes kohaldatavat tasustamispoliitikat, millega tagatakse, et töötaja tasustamine ei ole seotud ühegagi järgmistest:

a)	võrdlusaluse väärtus,

b)	esitatud andmete konkreetsed väärtused ning

c)	järelevalvealuse sisendandmete esitaja igasugune konkreetne tegevus, mille tõttu võib tekkida huvide konflikt võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitamise puhul.

Artikkel 6

Dokumenteerimine

1. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti d kohaselt sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse dokumenteerimine hõlmab kõiki esitatud sisendandmeid ja need esitanud töötajate nimesid.

2. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti d kohaselt sisendandmete esitaja riskide dokumenteerimisel võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides nimetatakse, millist tüüpi järelevalvealuse sisendandmete esitaja tegevuse tõttu risk tekib.

3. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 2 punkti e kohane sise- ja välisauditite dokumenteerimine hõlmab andmeid auditiülevaate, auditiaruande ja iga auditi tulemusena võetud kõigi meetmete kohta.

4. Lõiget 3 ei kohaldata oluliste võrdlusaluste järelevalvealuste sisendandmete esitajate suhtes.

Artikkel 7

Eksperdihinnangud

Põhimõtted, mille järelevalvealune sisendandmete esitaja peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 16 lõike 3 kohaselt kehtestama, kui sisendandmed sõltuvad eksperdihinnangust, hõlmavad vähemalt järgmist:

a)	hinnangute kasutamise või oma parima äranägemise järgi tegutsemise puhul erinevate andmeid esitavate töötajate vahelise ja ajalise järjepidevuse tagamise raamistik;

b)	selle kindlaksmääramine, millist tüüpi teavet võib või ei tohi hinnangute kasutamise või oma parima äranägemise järgi tegutsemise puhul arvesse võtta;

c)	hinnangute kasutamise või oma parima äranägemise järgi tegutsemise ülevaatamise menetlus.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(3) Komisjoni 13. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1638, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse, kuidas tagada sisendandmete asjakohasus ja kontrollitavus ning sisendandmete esitaja sellise ettevõtjasisese järelevaatamis- ja kontrollikorra olemasolu, mille kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse haldur peab tagama front office'i funktsiooni kaudu sisendandmete esitamise korral (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 6), ning komisjoni 13. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1639, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel põhinevate võrdlusaluste haldurite koostatavate käitumisjuhendite nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 11).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/21

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1641,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja täpsustatakse, millist teavet peavad kriitilise tähtsusega või oluliste võrdlusaluste haldurid esitama võrdlusaluse kindlaksmääramise metoodika, metoodika ettevõtjasisese läbivaatamise ja heakskiitmise ning metoodikas oluliste muudatuste tegemise menetluste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 1 kohaselt peab võrdlusaluse või vajaduse korral võrdlusaluste kogumi haldur avaldama või tegema kättesaadavaks võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumisse kuuluvate võrdlusaluste arvutamise metoodika põhielemendid, metoodika ettevõtjasisese läbivaatamise ja heakskiitmise üksikasjad, metoodika olulisi muudatusi käsitleva konsulteerimise korra ja sellistest muudatustest kasutajatele teatamise menetluse. Käesolevas määruses täpsustatakse, millist teavet peavad haldurid esitama seoses oma oluliste ja kriitilise tähtsusega võrdlusalustega. Seda ei kohaldata haldurite suhtes, kes annavad välja ainult ebaolulisi võrdlusaluseid. Kui haldurid annavad välja nii ebaolulisi kui ka olulisi või kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid, peaksid nad käesolevat määrust järgima oluliste ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul. ESMA võib ebaoluliste võrdlusaluste halduritele koostada samal teemal suuniseid.

(2)	Erinevused võrdlusaluste arvutamise metoodikate vahel on väga suured. Käesolevas määruses kindlaks määratud põhielemendid tuleks seega avaldada või kättesaadavaks teha ainult siis, kui need on konkreetse asjaomase võrdlusalusega seotud.

(3)

Kaks põhielementi, mis tuleks metoodika kohta avaldada, et tagada kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse usaldusväärsus ja täpsus, on metoodika kasutamiseks ja arvutuse tegemiseks vajalike sisendandmete minimaalne hulk ja kvaliteet. Peale nende elementide suurendab võrdlusaluse manipuleeritavuse riski see, kui võrdlusaluse kindlaksmääramisel kasutatakse kaalutlusõigust. Manipuleeritavuse riski minimeerimiseks peaks haldur avaldama oma metoodika põhielementide hulgas selged reeglid selle kohta, millal ja kuidas võib kaalutlusõigust kasutada.

(4)

Et aidata võimalikel kasutajatel valida võimalike sobivate võrdlusaluste hulgast kõige sobivam, tuleks neile anda teavet selle mõistmiseks, mida võrdlusalus mõõdab, milliseid sisendandmeid on kasutatud, kuidas on valitud võrdlusaluse koostisosad, kes osalevad andmete kogumises ja võrdlusaluse arvutamises, millal ja mil määral võib kasutada kaalutlusõigust, millised on metoodika puudused ning millal ja kuidas võib võrdlusalust muuta.

(5)

Et kasutajatel ja võimalikel kasutajatel oleks piisavalt teavet halduri kasutatava metoodika läbivaatamise protseduuri kohta, peaks ta avaldama seda käsitlevad põhimõtted ja menetlused koos andmetega osalevate organite kohta, samuti selle, millist määruse (EL) 2016/1011 artikli 4 kohast juhtimiskorda rakendatakse.

(6)	Et kasutajad ja võimalikud kasutajad saaksid aru, kuidas haldur kavatseb konsulteerida kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse olulise muudatuse üle ning kuidas ta seda põhjendab, peaks haldur avaldama teatava teabe, sealhulgas selle, kuidas ta kavatseb kavandatud muudatuse mõju hinnata.

(7)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega välditakse käesolevas määruses liigse halduskoormuse tekitamist oluliste võrdlusaluste (vastandina kriitilise tähtsusega võrdlusalustele) halduritele ja lubatakse neil seoses kõnealuste oluliste võrdlusalustega vähendada avaldatavaid elemente või avaldada teatavate elementide kohta vähem üksikasju.

(8)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(9)

(10)

Et käesolev määrus oleks kooskõlas delegeeritud määrusega, milles täpsustatakse käitumisjuhendite nõudeid, mille peavad koostama selliste võrdlusaluste haldurid, mis põhinevad sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, on asjakohane lükata käesoleva delegeeritud määruse kohaldamist edasi kahe kuu võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust ei kohaldata ebaoluliste võrdlusaluste haldurite suhtes.

Artikkel 2

Kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse kindlaksmääramise metoodika põhielemendid

1. Teave, mille võrdlusaluse või vajaduse korral võrdlusaluste kogumi haldur avaldab vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 1 punktile a, peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente, kui need on kõnealuse võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi või nende kindlaksmääramisel kasutatud sisendandmete seisukohast asjakohased:

a)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi ning sellega mõõdetava turu või majandusolukorra määratlus ja kirjeldus;

b)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi valuuta või muu mõõtühik;

c)	kriteeriumid, mille alusel haldur valib võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kindlaksmääramisel sisendandmete allikaid;

d)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kindlaksmääramisel kasutatud sisendandmete liigid ja nende prioriteetsus;

e)	sisendandmete esitajate rühma koosseis ja kriteeriumid sellesse kuulumise üle otsustamiseks;

f)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi koostisosad ja nende valiku- ja osakaalukriteeriumid;

g)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi koostisosade minimaalse likviidsuse nõuded;

h)	võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kindlaksmääramisel kasutatud sisendandmete minimaalse hulga ja kvaliteedi nõuded;

i)	selged reeglid selle kohta, millal ja kuidas võib võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kindlaksmääramisel kasutada kaalutlusõigust;

j)	kas võrdlusaluses või võrdlusaluste kogumis võetakse arvesse selle koostisosadelt teenitud dividendide või kupongiintresside reinvesteerimist;

kui metoodikat võib muuta regulaarselt selle tagamiseks, et võrdlusalus või võrdlusaluste kogum on asjaomase turu või majandusolukorra seisukohast asjakohane:

i)	muutmisvajaduse kindlakstegemise kriteeriumid;

ii)	selliste muudatuste sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ja

iii)	sellise muudatuse käigus võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi koostisosade tasakaalu taastamise kriteeriumid;

l)	metoodika võimalikud puudused ja eriolukorras kasutatava metoodika üksikasjad, sealhulgas mittelikviidse turu korral või stressiperioodil või kui tehinguandmete allikad ei pruugi olla piisavad, täpsed või usaldusväärsed;

m)	andmete kogumisse või võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi arvutamisse või levitamisse kaasatud mis tahes kolmandate isikute rolli kirjeldus;

n)	võrdlusaluse andmete ekstrapoleerimise või interpoleerimise mudel või meetod.

2. Haldurid võivad otsustada avaldada või kättesaadavaks teha lõike 1 punktides m ja n osutatud teabe üksnes kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul.

Artikkel 3

Metoodika ettevõtjasisese läbivaatamise ja heakskiitmise üksikasjad

1. Teave, mille võrdlusaluse või vajaduse korral võrdlusaluste kogumi haldur avaldab vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 1 punktile b, peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)	metoodika ettevõtjasisese läbivaatamise ja heakskiitmisega seotud põhimõtted ja menetlused;

b)	üksikasjad ettevõtjasisest läbivaatamist tingivate konkreetsete sündmuste kohta, sealhulgas sellise mehhanismi üksikasjad, mida haldur kasutab metoodika jälgitavuse ja kontrollitavuse kindlakstegemiseks;

c)	halduri organisatsioonistruktuuri kuuluvad organid või funktsioonid, mis osalevad metoodika läbivaatamises ja heakskiitmises;

d)	metoodika läbivaatamises või heakskiitmises osalevate isikute täidetavad rollid;

e)	metoodika läbivaatamises või heakskiitmises osalevate isikute kindlaksmääramise ja sellest ülesandest vabastamise menetluse kirjeldus.

2. Haldurid võivad otsustada avaldada või teha kättesaadavaks lõike 1 punktides d ja e osutatud teabe üksnes kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul.

Artikkel 4

Metoodika oluline muutmine

1. Teave, mille võrdlusaluse või vajaduse korral võrdlusaluste kogumi haldur avaldab vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 1 punktile c ja lõikele 2, peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

a)	sellise teabe kirjeldus, mille haldur avaldab iga konsultatsiooni alguses, sealhulgas nõue avaldada metoodika põhielemendid, mida tema arvates kavandantud oluline muudatus mõjutaks;

b)	halduri korraldatud konsultatsiooni tavapärane ajakava;

c)	asjaolud, mille korral võib konsultatsioon toimuda lühema aja jooksul ja sellisel juhul järgitav menetlus.

2. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 1 punkti c kohane halduri põhjendus peab lisaks muule teabele sisaldama seda, kas muudatuse tegemata jätmine ohustaks võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi esinduslikkust ja selle sobivust finantsinstrumentidele ja lepingutele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/25

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1642,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja täpsustatakse kriteeriume, mida pädevad asutused peavad arvesse võtma selle hindamisel, kas oluliste võrdlusaluste haldurid peaksid kohaldama teatavaid nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõikega 1 on olulise võrdlusaluse halduril lubatud otsustada loobuda kõnealuse määruse teatavate sätete kohaldamisest. Kui haldur otsustab üht või mitut sellist sätet mitte kohaldada, on pädeval asutusel õigus otsustada, et haldur peaks siiski üht või mitut nendest kohaldama. Kõnealuse määruse artikli 25 lõikes 3 on kindlaks määratud kriteeriumid, mida pädev asutus peab võtma arvesse selle hindamisel, kas haldur peaks neid sätteid kohaldama.

(2)

Pädeva asutuse lähtekriteeriumid peaksid võtma arvesse määruse (EL) 2016/1011 selliste sätete laadi, mida oluliste võrdlusaluste haldurid võivad otsustada mitte kohaldada. Oluliste võrdlusaluste haldurid võivad otsustada mitte kohaldada teatavaid sätteid, mille kohaselt peavad nad kehtestama organisatsioonilised meetmed niisuguse huvide konfliktide ohu vähendamiseks, mis tuleneb töötajate osalemisest võrdlusaluse väljaandmises. Seepärast peaksid pädevad asutused kõnealuse määruse artikli 25 lõike 3 punktides a, c ja i kindlaks määratud kriteeriume arvesse võttes kaaluma ka seda, kas on olemas muid võrdlusaluse tervikluse kaitsmiseks sobivaid vahendeid peale kõnealuste sätetega nõutud organisatsiooniliste meetmete.

(3)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kriteeriumide arvesse võtmisel peaksid pädevad asutused kaaluma ka võrdlusaluse mõju ühele või mitmele konkreetsele turule, üldist majandusolukorda ja võrdlusaluse olulisust finantsstabiilsuse tagamisel. Selleks peaksid pädevad asutused kasutama üldkasutatavat teavet või teavet, mille on neile avalikustanud haldur või mis on muul viisil kättesaadav.

(4)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 punktis f sätestatud kriteeriumi arvesse võttes peaksid pädevad asutused kaaluma ka seda, kas halduril on piisavad alternatiivsed tehnilised vahendid ja kontrollimehhanismid, et tagada võrdlusaluse väljaandmise jätkumine ja selle töökindlus, võttes arvesse selliste sätete laadi, mida haldur on otsustanud mitte kohaldada.

(5)	Halduritele tuleks anda käesoleva määruse nõuete järgimise ettevalmistamiseks ja neile vastavuse tagamiseks piisavalt aega. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama kaks kuud pärast selle jõustumist.

(6)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(7)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Võrdlusaluse manipuleeritavus

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel võrdlusaluse manipuleeritavuse arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgimistest lisakriteeriumidest:

a)	kas võrdlusalus põhineb tehinguandmetel;

b)	kas sisendandmete esitajad on järelevalvealused üksused;

c)	kas kohaldatakse meetmeid, mis suurendavad sisendandmete kindlust;

d)	kas halduri organisatsioonistruktuur vähendab manipuleerimise ajendeid;

e)	kas halduril on finantshuvi võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides ja -lepingutes või investeerimisfondides;

f)	kas on esinenud tõendatud juhtumeid, et sama võrdlusalust või sarnase suuruse ja organisatsioonistruktuuriga halduri sarnase metoodika alusel välja antud võrdlusalust on manipuleeritud.

Artikkel 2

Sisendandmete laad

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel sisendandmete laadi arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	juhul kui sisendandmed on tehinguandmed, kas haldur osaleb turul või majanduslikus olukorras, mida võrdlusalus peaks mõõtma;

b)	juhul kui sisendandmed saadakse andmete esitajalt, kas andmete esitajal on finantshuvi võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides või -lepingutes või kas ta võiks saada kasu võrdlusalusega mõõdetava investeerimisfondi tulemustest;

c)	juhul kui sisendandmed saadakse kolmandas riigis asuvalt börsilt või kauplemissüsteemilt, kas börsi või kauplemissüsteemi suhtes kohaldatakse õigus- ja järelevalveraamistikku, mis tagab sisendandmete tervikluse;

d)	juhul kui sisendandmed koosnevad noteeringutest, kas noteeringud on kokkulepitud või ligikaudsed ja kas nende suhtes kohaldatakse sobivaid kontrollimehhanisme.

Artikkel 3

Huvide konfliktide ulatus

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel huvide konfliktide ulatuse arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	kas halduril on finantshuvi võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides või -lepingutes või kas ta võiks saada kasu võrdlusalusega mõõdetava investeerimisfondi tulemustest;

b)	juhul kui võrdlusalus põhineb esitatud sisendandmetel, kas halduri suhet sisendandmete esitajaga reguleeritakse sobiva kontrollimehhanismiga;

c)	kas haldur on kehtestanud kontrollimehhanismid või muud meetmed, mis tulemuslikult vähendavad võimalikke huvide konflikte.

Artikkel 4

Halduri kaalutlusõiguse ulatus

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel halduri kaalutlusõiguse ulatuse arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	juhul kui võrdlusaluse arvutamise metoodika võimaldab halduril kasutada eksperdihinnangut, kas hinnangute või kaalutlusõiguse kasutamine on piisavalt läbipaistev;

b)	juhul kui võrdlusalus põhineb prognoosidel, halduri kehtestatud sisekontrollimeetmete tulemuslikkus.

Artikkel 5

Võrdlusaluse mõju turgudele

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel võrdlusaluse turule avaldatava mõju arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	juhul kui võrdlusalus on teatava turu või teatavate turgude jaoks eriti oluline, kas võrdlusaluse mitteusaldusväärsus häiriks selle turu või nende turgude toimimist ja kas kõnealusele võrdlusalusele on sobivaid asendajaid;

juhul kui võrdlusalus liigitub määruse (EL) 2016/1011 artikli 24 lõike 1 punkti b tähenduses oluliseks võrdlusaluseks ja kui pädevale asutusele on selline teave teada, võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide asjaomane kvantitatiivne seos liikmesriigi vastavate instrumentide koguväärtusega.

Artikkel 6

Võrdlusaluse väljaandmise laad, ulatus ja keerukus

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel võrdlusaluse väljaandmise laadi, ulatuse ja keerukuse arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	mil määral põhinevad sisendandmed esitatud andmetel, kas sisendandmed on tehinguandmed ja kuivõrd on haldur kontrollimehhanismide loomisel sellega arvestanud;

b)	töödeldavate sisendandmete hulk ja andmeallikate arv;

c)	kas halduril on piisavad tehnilised vahendid sisendandmete jooksvaks ja nõuetekohaseks töötlemiseks;

d)	kas metoodika tekitab sisendandmete töötlemisel operatsiooniriske;

e)	mil määral tugineb haldur võrdlusaluse kindlaksmääramisel esitatud sisendandmetele.

Artikkel 7

Võrdlusaluse olulisus finantsstabiilsuse seisukohast

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel finantsstabiilsuse seisukohast võrdlusaluse olulisuse arvesse võtmisel lisakriteeriumina hindama vähemalt võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide vahelist suhet liikmesriigi finants- ja pangandussektori koguvarade väärtusega, kui selline teave on pädevale asutusele teada.

Artikkel 8

Võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide väärtus

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtuse arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	kõigi võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus võrdlusaluse kõigi lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui see on pädevale asutusele teada;

b)	kas võrdlusaluse kasutamine on koondunud finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide üksikutesse kategooriatesse;

juhul kui võrdlusalus on oluline võrdlusalus määruse (EL) 2016/1011 artikli 24 lõike 1 punkti a tähenduses ja kui teave on pädevale asutusele teada, kui lähedal on võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktis a ja punkti c alapunktis i osutatud künnisväärtustele.

Artikkel 9

Halduri suurus, organisatsiooniline vorm või struktuur

Pädev asutus peab määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 3 kohasel halduri suuruse, organisatsioonilise vormi või struktuuri arvesse võtmisel lähtuma vähemalt järgmistest lisakriteeriumidest:

a)	juhul kui võrdlusaluste väljaandmine ei ole halduri põhitegevus, kas võrdlusaluste väljaandmine on organisatsioonis eraldiseisev funktsioon või kas on kehtestatud muud asjakohased vahendid, millega vältida huvide konflikte;

b)	juhul kui haldur kuulub gruppi ja üks või mitu üksust grupis on tegelikud või võimalikud võrdlusaluse kasutajad, kas haldur tegutseb sõltumatult ja kas haldur on kehtestanud muid asjakohaseid vahendeid huvide konfliktide vältimiseks.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/29

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1643,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse võrdlusaluse halduri avaldatava võrdlusaluse kirjelduse sisu ja juhtumeid, kui seda on vaja ajakohastada

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2016/1011 artikli 27 lõikes 1 on nõutud, et haldurid avaldaks võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, võrdlusaluste kogumi kirjelduse, kui seda võidakse liidus kasutada.

(2)

Võrdlusaluste kirjeldused peaksid sisaldama põhjalikku teavet turu ja majandusolukorra kohta, mida võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumiga tahetakse mõõta, ning selgitust selle kohta, millal selle turu või majandusolukorra mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks. See on vajalik, kuna kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad usaldavad seda teavet, et võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit täielikult mõista.

(3)

Võrdlusaluste kirjeldustes tuleks märkida võrdlusaluses metoodikas oma parima äranägemise järgi tegutsemisel põhinevad elemendid ning selliselt oma parima äranägemise järgi tegutsemise järelhindamise protsessid. See teave on oluline, tagamaks et kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad mõistavad, kuivõrd on võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit võimalik manipuleerida.

(4)

Eri tüüpi võrdlusaluste (s.o reguleeritud andmetel põhinevad võrdlusalused, intressimäära võrdlusalused, kauba võrdlusalused, kriitilise tähtsusega võrdlusalused, olulised võrdlusalused ja ebaolulised võrdlusalused) suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/1011 kohaseid erinevaid nõudeid. Võrdlusaluse kirjelduses tuleks seega esitada selge ja üheselt mõistetav teave võrdlusaluse tüübi või tüüpide kohta, mille alla kõnealune võrdlusalus või võrdlusaluste kogum kuulub.

(5)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul peaks võrdlusaluse kirjeldus sisaldama lisateavet, milles selgitatakse, miks käsitatakse võrdlusalust määruse (EL) 2016/1011 kohaselt kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, et kasutajatel ja potentsiaalsetel kasutajatel oleks vajalik teave, et mõista, millest lähtuvalt käsitatakse võrdlusalust kriitilise tähtsusega võrdlusalusena.

(6)

Reguleeritud andmete kasutamine vabastab haldurid ja nende sisendandmete esitajad teatavatest määrusest (EL) 2016/1011 tulenevatest kohustustest. Reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste puhul tuleks halduritelt seega nõuda, et nad märgiksid oma andmeallikad ja võrdlusaluse reguleeritud andmetel põhineva võrdlusalusena käsitamise põhjuse.

(7)

Intressimäära võrdlusalused ja kauba võrdlusalused peavad oma laadi tõttu vastama määruse (EL) 2016/1011 II jaotise nõuete asemel või neile lisaks selle määruse vastavates lisades sätestatud nõuetele. Nende võrdlusaluste haldurid peaksid märkima selle asjaolu võrdlusaluse kirjeldusse, et kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad seda teadvustaksid.

(8)	Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurid peavad järgima määrusega (EL) 2016/1011 kehtestatud rangemat regulatiivset korda. Seetõttu on oluline kasutajaid ja potentsiaalseid kasutajaid sellest faktist nõuetekohaselt teavitada.

(9)

Kui võrdlusalusel on eri tüüpi võrdlusaluste omadused, siis tuleks kohaldada üldiste avalikustamise nõuete kõrval ja nendega samal ajal kõnealuste võrdlusaluste eri tüüpide suhtes käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid, et kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad saaksid tervikliku teabe kõigi võrdlusaluse omaduste kohta.

(10)	Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega välditakse käesolevas määruses liigse halduskoormuse tekitamist oluliste ja ebaoluliste võrdlusaluste halduritele, nõudes oluliste ja ebaoluliste võrdlusaluste kirjelduste puhul vähema teabe esitamist.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(12)

(13)	Selleks et käesolev määrus oleks kooskõlas delegeeritud määrusega, milles täpsustatakse sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel põhinevate võrdlusaluste haldurite koostatud käitumisjuhendite nõudeid, on asjakohane lükata käesoleva delegeeritud määruse kohaldamist edasi kahe kuu võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Avalikustamise üldnõuded

1. Võrdlusaluse kirjelduses märgitakse:

a)	kirjelduse avaldamise kuupäev ja viimase ajakohastamise kuupäev, kui see on kohaldatav;

b)	võrdlusalus(t)e rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (edaspidi „ISIN kood“), kui see on saadaval; võrdlusaluste kogumi puhul võib kirjelduses alternatiivina esitada andmed selle kohta, kus on üldsusel võimalik ISIN koodidega tasuta tutvuda;

c)	kas võrdlusalus või võrdlusaluste kogum on kindlaks määratud esitatud sisendandmete põhjal;

d)	kas võrdlusalus või võrdlusaluste kogumi mõni võrdlusalus kuulub mõne määruse (EL) 2016/1011 III jaotises loetletud võrdlusaluse tüübi alla, sealhulgas erisäte, mille kohaselt võrdlusalus selle tüübi alla kuulub.

2. Turu või majandusolukorra kindlaksmääramisel peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	turu või majandusolukorra üldine kirjeldus;

b)	turu või majandusolukorra geograafilised piirid, kui need on olemas;

muu teave, mida haldur peab mõistlikult asjakohaseks või kasulikuks, et võrdlusaluse kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad mõistaksid turu või majandusolukorra omandusi, sealhulgas vähemalt järgmisi elemente, kui nende kohta on saadaval usaldusväärseid andmeid:

i)	teave tegelike või potentsiaalsete turuosaliste kohta;

ii)	turu või majandusolukorra suurus;

3. Võrdlusaluse võimalike piirangute ja nende olukordade kindlaksmääramiseks, mille puhul turu või majandusolukorra mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks, peaks võrdlusaluse kirjeldus sisaldama vähemalt järgmist:

a)	nende asjaolude kirjeldus, mille puhul halduril ei oleks piisavalt sisendandmeid, et võrdlusalus metoodika kohaselt koostada;

b)	kui see on asjakohane, siis nende olukorda kirjeldus, mille puhul ei ole enam võimalik tagada võrdlusaluse koostamiseks kasutatava metoodika täpsust ja usaldusväärsust, näiteks kui halduri hinnangul ei ole aluseks olev turg piisavalt likviidne;

c)	muu teave, mida haldur peab mõistlikult asjakohaseks või kasulikuks, et kasutajad ja potentsiaalsed kasutajad mõistaksid, millises olukorras võib turu või majandusolukorra mõõtmine osutuda ebausaldusväärseks, sealhulgas kirjeldus selle kohta, mida võiks pidada erakordseks turusündmuseks.

4. Kui määratakse kindlaks kontrollid ja eeskirjad, mis reguleerivad halduri või sisendandmete esitajate poolset oma parima äranägemise järgi tegutsemist, kui nad arvutavad võrdlusalust või võrdlusaluseid, peab võrdlusaluse kirjeldus sisaldama oma parima äranägemise järgi tegutsemise järelhindamise protsessi kõigi etappide kirjeldust ning selget teavet kõigi nende töötajate ametiülesannete kohta, kes vastutavad hindamise eest.

5. Kui võrdlusaluse kirjelduses määratakse kindlaks metoodika läbivaatamise menetlused, siis kirjeldatakse selles vähemalt avaliku konsultatsiooni menetlusi metoodika kõigi oluliste muudatuste puhul.

6. Lõike 3 punkti c ja lõiget 5 ei kohaldata järgmiste võrdlusaluste kirjelduste suhtes:

a)	oluline võrdlusalus või

b)	kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid mittesisaldav ja mitte ainult ebaolulistest võrdlusalustest koosnev võrdlusaluste kogum.

7. Ebaolulise võrdlusaluse või ainult ebaolulistest võrdlusalustest koosneva võrdlusaluste kogumi kirjelduse puhul kehtib järgmine:

ei kohaldada käesoleva artikli järgmisi sätteid:

i)	lõike 2 punkt c,

ii)	lõike 3 punktid b ja c,

iii)	lõiked 4 ja 5 ning

b)	lõike 2 punktide a ja b nõudeid võib täita ka selliselt, et võrdlusaluse kirjeldusesse lisatakse selge osutus avaldatud dokumendile, mis sisaldab sama teavet ja on tasuta kättesaadav.

8. Haldurid võivad lisada oma võrdlusaluse kirjelduste lõppu täiendavat teavet, eeldusel et, kui selleks osutatakse teavet sisaldavale avaldatud dokumendile, on see dokument tasuta kättesaadav.

Artikkel 2

Reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste avalikustamise erinõuded

Lisaks artikli 1 kohaselt märgitavale teabele peab reguleeritud andmetel põhineva võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste kogumi kirjeldus sisaldama sisendandmete kirjelduse jaotises vähemalt järgmist teavet:

a)	kasutatud sisendandmete allikad;

b)	iga allika puhul selle tüüp, nagu on loetletud määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 24.

Artikkel 3

Intressimäära võrdlusaluste avalikustamise erinõuded

Lisaks artikli 1 kohaselt märgitavale teabele peab intressimäära võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, intressimäära võrdlusaluste kogumi kirjeldus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	märkus, millega hoiatatakse kasutajaid, et intressimäära võrdlusaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/1011 I lisa kohaselt täiendavat regulatiivset korda;

b)	selle lisa nõuete täitmiseks võetud meetmete kirjeldus.

Artikkel 4

Kauba võrdlusaluste avalikustamise erinõuded

Lisaks artikli 1 kohaselt märgitavale teabele peab kauba võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, kauba võrdlusaluste kogumi kirjeldus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	kas määruse (EL) 2016/1011 artikli 19 nõuete kohaselt kohaldatakse võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi suhtes selle määruse II jaotise või II lisa nõudeid;

b)	selgitus, miks kohaldatakse määruse II lisa või II jaotist;

c)	põhimõistete jaotises nende kriteeriumide täpne kirjeldus, millega määratakse kindlaks aluseks olev füüsiline kaup;

d)	kui see on kohaldatav, siis teave selle kohta, kus on avaldatud selgitused, mille haldur peab kõnealuse määruse II lisa punkti 7 kohaselt avaldama.

Artikkel 5

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste avalikustamise erinõuded

Lisaks artikli 1 kohaselt märgitavale teabele peab kriitilise tähtsusega võrdlusaluse või, kui see on kohaldatav, vähemalt üht kriitilise tähtsusega võrdlusalust sisaldava võrdlusaluste kogumi kirjeldus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	märkus, millega hoiatatakse kasutajaid, et kriitilise tähtsusega võrdlusaluste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/1011 kohaselt rangemat regulatiivset korda;

b)	selle kirjeldus, kuidas kasutajaid teavitatakse võrdlusaluse väljaandmisel tekkivatest viivitustest või võrdlusaluse uuesti koostamisest, ning võetavate meetmete (eeldatav) kestus.

Artikkel 6

Ajakohastamine

Lisaks määruse (EL) 2016/1011 artikli 27 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud juhtudele on vaja võrdlusaluse kirjeldust ajakohastada, kui kirjelduses esitatud teave ei ole enam õige või piisavalt täpne, sealhulgas järgmistel juhtudel:

a)	alati kui võrdlusaluse tüüp muutub;

b)	kui oluliselt muutub võrdlusaluse koostamiseks kasutatud metoodika, või kui võrdlusaluse kirjeldus käsitleb võrdlusaluste kogumit, võrdlusaluste kogumi mõne võrdlusaluse koostamiseks kasutatud metoodika.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/33

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1644,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja määratakse kindlaks selliste kolmandate riikide pädevate asutustega sõlmitavate koostöölepingute miinimumsisu, kelle õigusraamistik ja järelevalvetavad on tunnistatud liidu omadega samaväärseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/1011 artiklis 30 on sätestatud tingimused, mille alusel lubatakse liidus kasutada kolmandas riigis asuva halduri väljaantud võrdlusaluseid. Üks selline tingimus on, et vastu peab olema võetud samaväärsusotsus, millega tunnistatakse kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad samaväärseks liidu omadega. Artikli 30 lõike 4 kohaselt peab ESMA sõlmima koostöölepingu kõigi selliste kolmandate riikide pädevate asutustega, mille kohta on vastu võetud samaväärsusotsus.

(2)

Koostööleping peaks ESMA-l ja kolmanda riigi pädeval asutusel võimaldama vahetada kogu teavet, mida neil on vaja oma järelevalveülesannete täitmiseks. Komisjon võib võtta vastu eri riike käsitlevaid samaväärsusotsuseid, mille järel võivad liidus järelevalve alla kuuluvad üksused kasutada nendes riikides asuvate haldurite väljaantud võrdlusaluseid. Seepärast on oluline, et kõik koostöölepingud sisaldaksid samu miinimumnõudeid teabevahetusel kasutatavatele vormidele ja protseduuridele, sealhulgas samu konfidentsiaalsussätteid ja samu tingimusi, mis reguleerivad koostöölepingute alusel saadud teabe kasutamist.

(3)

Kolmandate riikide pädevad asutused, kelle õigusraamistik ja järelevalvetavad on tunnistatud samaväärseks, on teadlikud kõigist olulistest sündmustest ja asjaolude muutustest, mis võivad mõjutada nende jurisdiktsiooni kuuluvaid võrdlusaluste haldureid. Kui järelevalvealused üksused kasutavad liidus nendesse jurisdiktsioonidesse kuuluvate haldurite väljaantud võrdlusaluseid, on asjakohane, et kõnealuste jurisdiktsioonide pädevad asutused teavitavad ESMAt sellistest sündmustest ja muutustest. Koostöölepingud peaksid seega sisaldama kohustust teavitada ESMAt sellistest sündmustest ja muutustest.

(4)

Sarnaselt tuleb kolmandate riikide pädevaid asutusi hoida kursis haldurite tegevustega, mille üle nad teevad järelevalvet. Seepärast tuleks koostöölepingutega ette näha, et ESMA teavitab kolmanda riigi pädevat asutust, kui kõnealuse asutuse järelevalve alla kuuluvad haldurid teatavad ESMA-le, et nad on nõus, et nende võrdlusaluseid kasutavad liidus järelevalvealused üksused.

(5)

Kui arvata välja määruse (EL) 2016/1011 artikli 31 kohane kohustus tunnistada kehtetuks kolmandas riigis asuva halduri registreering, ei ole ESMA-l otsest õigust teha järelevalvet kolmandas riigis asuvate haldurite üle. Selle asemel tugineb ta kolmanda riigi pädeva asutuse tehtavale järelevalvele ja temaga tehtavale koostööle. Seepärast peaksid koostöölepingud sisaldama sätteid, millega kehtestatakse järelevalvealases koostöös osalejate ülesanded, sealhulgas kohapealsete kontrollide tegemine.

(6)

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 lõike 5 kolmanda lõigu punkti a kohaselt peab kolmandate riikide pädevate asutuste ja asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vaheliste koostöölepingute miinimumsisu olema sama mis ESMA ja kolmandate riikide pädevate asutuste vaheliste koostöölepingute oma. Seepärast on ESMAga sõlmitavate koostöölepingute miinimumsisu kindlaksmääramisel vaja tagada, et see sobib ka artikli 32 lõike 5 kohastele koostöölepingutele.

(7)	Käesolev määrus tugineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõule.

(8)

ESMA ei korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikke konsultatsioone ega analüüsinud kulusid ega tulusid, kuna ESMA leidis, et see oleks olnud nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ulatuse ja mõjuga võrreldes ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et need oleksid otse seotud üksnes kolmandate riikide pädevate asutuste, liikmesriikide pädevate asutuste ja ESMAga, mitte aga turuosalistega.

(9)	ESMA on küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(10)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega, et tagada käesoleva määruse nõuete järgimine. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama kaks kuud pärast selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Koostöölepingute kohaldamisala

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 30 lõikes 4 osutatud koostöölepingutes määratakse selgelt kindlaks nende kohaldamisala. See hõlmab osaliste koostööd vähemalt järgmistes valdkondades:

a)	nende järelevalveülesannete täitmiseks vajaliku teabe vahetamine ja teadete esitamine;

kõik probleemid, mis võivad olla olulised kõnealuste koostöölepingutega hõlmatud haldurite tehingute, tegevuste või teenuste seisukohast, sealhulgas ESMA-le teabe esitamine haldus- ja õigusnormide kohta, mida kohaldatakse haldurite suhtes kolmandas riigis, ning kõnealuste haldus- ja õigusnormide kõigi oluliste muudatuste kohta;

kõik kolmanda riigi pädeva asutuse võetud regulatiivsed või järelevalvealased meetmed või antud heakskiidud seoses mis tahes halduriga, kes on andnud nõusoleku kasutada tema väljaantud võrdlusaluseid liidus, sealhulgas halduri kohustuste ja talle kehtivate nõuete muudatused, mis võivad mõjutada halduri võimet jätkata kohaldatavate haldus- ja õigusnormide täitmist.

Artikkel 2

Teabevahetus ja teadete esitamine

Koostöölepingud sisaldavad vähemalt järgmisi sätteid lepingu alusel vahetatava teabe või esitatavate teadete kohta:

a)	nõue, et teabenõue sisaldab vähemalt seda, millist teavet asutus soovib saada, taotluse sisu kokkuvõtet ja seda, miks teavet küsitakse ning milliseid asjaomaseid haldus- ja õigusnorme kohaldatakse võrdlusalusega seotud tegevuse suhtes;

b)	andmed teabe vahetamise ja teadete esitamise mehhanismide kohta;

c)	nõue, et teavet tuleb vahetada ja teated esitada kirjalikult;

d)	nõue võtta meetmeid teabe vahetamise või esitamise turvalisuse tagamiseks;

e)	nõue, et teave ja teated tuleb esitada kiiresti ja vajaduse korral lepingus kindlaksmääratud tähtajaks.

Artikkel 3

Järelevalvealane koostöö

1. Koostöölepingutes määratakse kindlaks osaliste võrdlusaluseid käsitleva järelevalvealase tegevuse koordineerimise raamistik, sealhulgas vähemalt järgmised nõuded:

a)	järelevalvet teha sooviv lepinguosaline peab esitama selle tegevusega seoses esmase kirjaliku taotluse;

b)	taotluses tuleb tutvustada kõnealuse tegevuse faktilist ja õiguslikku tausta ning hinnangulist ajakava;

c)	teine lepinguosaline peab kinnitama kirjalikult, et ta on taotluse kätte saanud, kümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist.

2. Et koordineerida kolmanda riigi pädeva asutuse jurisdiktsioonis kohapealsete kontrollide tegemist, tuleb koostöölepingutes sätestada kord, mille alusel lepivad osalised kokku sellise kohapealse kontrolli tegemise tingimused, sealhulgas vähemalt nende asjaomased ülesanded ja vastutuse, kolmanda riigi pädeva asutuse õiguse osaleda kohapealses kontrollis ja kõnealuse asutuse kõik ülesanded seoses abistamisega avalike ja mitteavalike raamatupidamisdokumentide läbivaatamisel, tõlgendamisel ja analüüsimisel ning teabe hankimisel lepingu kohaldamisalasse kuuluva mis tahes halduri direktoritelt või kõrgemalt juhtkonnalt.

Artikkel 4

Konfidentsiaalsus, teabe kasutamine ja andmekaitse

1. Koostöölepingutega nõutakse, et osalised hoiduksid nende alusel vahetatud või esitatud teabe avaldamisest, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud osaline on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, või kui andmete avaldamine on liidu või siseriikliku õiguse kohaselt vajalik ja proportsionaalne kohustus, eelkõige seoses uurimise või sellele järgneva kohtumenetlusega.

2. Koostöölepingutega nõutakse, et asutus säilitaks lepingu alusel saadud teavet turvaliselt, ja lubatakse teavet kasutada ainult asutuse teabenõudes märgitud eesmärgil, või kui teave esitati muul viisil kui taotluse alusel, üksnes selleks, et kõnealune asutus saaks täita oma regulatiivseid ja järelevalvealaseid ülesandeid. Kõnealune asutus võib siiski kasutada teavet muul eesmärgil, kui ta on saanud selleks lepingu alusel teabe esitanud asutuselt eelneva kirjaliku nõusoleku.

3. Kui koostöölepinguga lubatakse vahetada isikuandmeid, peab see sisaldama sätteid, millega tagatakse vajalike vahendite olemasolu kõnealuste andmete kaitsmiseks vastavalt kõigile kohaldatavatele andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele sellise pädeva asutuse jurisdiktsioonis, mis on koostöölepingu osaline.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/36

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1645,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad viiteliikmesriigi pädevale asutusele esitatava tunnustamise taotluse vormi ja sisu ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) teatistes esitatavat teavet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kolmandas riigis asuv võrdlusaluse haldur võib taotleda liidus tunnustamist. See haldur peab tunnustamise taotluses esitama põhjaliku ülevaate enda kasutusele võetud kordadest, põhimõtetest ja menetlusest, mille eesmärk on täita määruses (EL) 2016/1011 sätestatud kohaldatavad nõuded. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et liidu pädevad asutused saaksid ELi mittekuuluvates riikides asuvatelt ja tunnustamist taotlevatelt võrdlusaluste halduritelt ühtse ja järjepideva teabe.

(2)

Tunnustamise taotlus peaks sisaldama teavet valitud viiteliikmesriigi kohta kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 lõikega 4 ning esindaja kohta selles viiteliikmesriigis. Viiteliikmesriigi pädeval asutusel peaks olema võimalik selle teabe abil veenduda, et viiteliikmesriik on õigesti kindlaks tehtud ja et ELi mittekuuluvas riigis asuva halduri esindaja on asutatud kõnealuses liikmesriigis ning tal on volitus tegutseda määruse (EL) 2016/1011 nõuete kohaselt.

(3)	Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas taotleja omanike ärihuvidest tekkivad huvide konfliktid võivad mõjutada taotleja sõltumatust ning seega kahjustada tema võrdlusaluste täpsust ja terviklust, peaks taotleja esitama teabe enda omanike ja emaettevõtjate omanike tegevuse kohta.

(4)	Taotleja peaks esitama teabe oma juhtorganite koosseisu, toimimise ja sõltumatuse kohta, et pädev asutus saaks hinnata, kas üldjuhtimisstruktuuriga tagatakse halduri sõltumatus võrdlusaluse arvutamisel ning huvide konfliktide vältimine.

(5)	Selleks et hinnata, kuidas huvide konfliktid kõrvaldatakse või neid ohjatakse ja need avalikustatakse, peaks taotleja selgitama pädevale asutusele, kuidas tekkivad huvide konfliktid kindlaks tehakse ja dokumenteeritakse ning neid ohjatakse, leevendatakse, ära hoitakse ja heastatakse.

(6)	Selleks et pädev asutus saaks hinnata sisekontrolli struktuuri, järelevaatamis- ja aruandlusraamistiku asjakohasust ja kindlust, peaks taotleja esitama pädevale asutusele põhimõtted ja menetlused, mille kohaselt tehakse võrdlusaluste või nende kogumi väljaandmise järelevalvet.

(7)	Tunnustamise taotlus peaks sisaldama teavet, millest nähtub, et sisendandmete kontrollid, mille alusel taotleja välja antud võrdlusalused on arvutatud, on piisavad, et tagada andmete esindavus, täpsus ja terviklus.

(8)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas taotleja välja antud võrdlusalused on sobilikud, et neid saaks jätkuvalt või tulevikus liidus kasutada ning lisada need lõpuks määruse (EL) 2016/1011 artikli 36 kohasesse registrisse, tuleks tunnustamise taotluses esitada loetelu kõigist taotleja välja antud võrdlusalustest, mida liidus juba kasutatakse või on kavas tulevikus kasutada, ning nende kirjeldus.

(9)

Teave taotleja välja antavate võrdlusaluste laadi ja omaduste kohta on vajalik, et tõendada pädevale asutusele, kas määruse (EL) 2016/1011 kohaldatavatele nõuetele vastavuse hindamisel tuleb võtta arvesse mingeid erikordasid, mida kohaldatakse reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusaluste ja selliste kauba võrdlusaluste suhtes, mis ei põhine sisendandmetel, mille esitajatest enamik on järelevalvealused isikud, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/1011.

(10)

Kui taotleja hinnangul on mõni tema võrdlusalustest oluline või ebaoluline, siis peaks ta tunnustamise taotlusesse lisama teabe kõnelus(t)e võrdlusalus(t)e kasutamise määra kohta liidus, et pädev asutus saaks hinnata, kas oluliseks või ebaoluliseks liigitamine on õige. Taotleja välja antavad võrdlusalused, mida veel liidus ei kasutata ja mis on lisatud tunnustamise taotlusesse nende liidus võimaliku tulevase kasutamise tõttu, on ebaolulised võrdlusalused kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktiga 27.

(11)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“).

(12)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(13)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega taotluste koostamiseks ning käesoleva määruse ja lisas osutatud regulatiivsete tehniliste standardite nõuetele vastavuse tagamiseks. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama siis, kui selle jõustumisest on möödunud kaks kuud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldnõuded

1. Kolmandas riigis asuv haldur, kes esitab määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 kohaselt tunnustamise taotluse, peab esitama lisas loetletud teabe.

2. Kui taotleja on mingi osa nõutud teabest esitamata jätnud, siis peab taotluses olema selgitatud, miks seda teavet ei esitatud.

Artikkel 2

Taotluse vorm

1. Tunnustamise taotlus tuleb esitada viiteliikmesriigi ühes ametlikus keeles, kui lisas ei ole märgitud teisiti. Lisa punktis 8 osutatud dokumendid esitatakse rahvusvahelise rahanduse valdkonnas tavapäraselt kasutatavas keeles, viiteliikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest.

2. Tunnustamise taotlus tuleb esitada elektrooniliselt või, kui asjaomane pädev asutus on sellega nõus, paberkandjal. Nende elektrooniliste vahenditega on edastamise ajal tagatud teabe täielikus, terviklus ja konfidentsiaalsus. Taotleja peab tagama, et igas esitatud dokumendis on selgelt märgitud, millise konkreetse määruse nõude kohta see on koostatud.

Artikkel 3

Spetsiifiline teave põhimõtete ja menetluste kohta

1. Mis tahes põhimõtted ja menetlused, mis on võetud kasutusele määruse (EL) 2016/1011 nõuete täitmiseks ja mida on taotluses kirjeldatud, peavad sisaldama järgmist või nendega peab olema kaasas järgmine:

a)	teave põhimõtete ja menetluste heakskiitmise ja kohaldamise eest vastutava(te) isiku(te) kohta;

b)	põhimõtete ja menetluste järgimise järelevalve kirjeldus ning kõnealuse järelevalve eest vastutav(ad) isik(ud);

c)	põhimõtete ja menetluste rikkumise korral võetavate meetmete kirjeldus.

2. Kui taotleja kuulub kontserni, siis võib ta täita lõike 1 nõuded, esitades oma kontserni põhimõtted või menetlused, mis käsitlevad võrdlusaluste välja andmist.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

LISA

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 kohaselt tunnustamise taotluses esitatav teave

JAOTIS A – TEAVE ANDMEID ESITAVA ISIKU JA TEMA ESINDAJA KOHTA LIIDUS

1. ÜLDINE TEAVE

a)	Taotleja täisnimi ja tema juriidilise isiku tunnus (LEI)

b)	Tegevuskoha aadress asukohariigis

c)	Õiguslik seisund

d)	Veebisait, kui see on olemas

Kui taotleja on oma ELi mittekuuluvas asukohariigis järelevalve all, siis teave tema praeguse tegevusloa olemasolu kohta, sealhulgas tegevuste kohta, mille jaoks tal on tegevusluba olemas, ELi mittekuuluva riigi pädeva asutuse nimi ja aadress ning link selle pädeva asutuse registrile, kui see on saadaval; kui järelevalve eest vastutab mitu asutust, esitatakse üksikasjad vastavate pädevusvaldkondade kohta.

f)	Taotleja Euroopa Liidus ja ELi mittekuuluvates riikides toimuva tegevuse kirjeldus, olenemata sellest, kes selle suhtes kohaldatakse ELi või ELi välist finantsalast reguleerimist või mitte, kui see on oluline võrdlusaluste välja andmise puhul, ning selle tegevuse elluviimise kohtade kirjeldus.

Kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni struktuur koos omandisuhete skeemiga, mis näitab seoseid emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel. Kõigi skeemil kajastatud ettevõtjate ja tütarettevõtjate kohta tuleb märkida nende täisnimi, õiguslik seisund ning registrijärgse asukoha ja peakontori aadress.

Enda kinnitus hea maine kohta, mis sisaldab teavet:

i)	tema suhtes algatatud varasemate ja käimasolevate distsiplinaarmenetluse kohta (kui nendest pole loobutud);

ii)	finantsasutuse poolt tegevusloa andmisest või registreerimisest keeldumise kohta;

iii)	finantsasutuse poolt tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

2. ESINDAJA VIITELIIKMESRIIGIS

a)	Viiteliikmesriigi valikut toetavad tõendavad dokumendid, kohaldades määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 lõikes 4 sätestatud kriteeriume.

Viiteliikmesriigis asutatud esindaja kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 lõikes 3, tuleb esitada järgmine teave:

täisnimi;

ii)	füüsilise isiku puhul ametikoht ja juriidilise isiku puhul õiguslik seisund;

iii)	juriidilise isiku puhul asutamisleping, põhikiri või muud asutamisdokumendid ning selgitus, kas isik on järelevalveasutuse järelevale all;

iv)

aadress;

v)	e-posti aadress;

vi)	telefoninumber;

vii)	kirjalik kinnitus esindaja volituste kohta tegutseda taotleja nimel kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 32 lõikega 3;

viii)

üksikasjad esindaja poolt järelevaatamise funktsiooni täitmise kohta nende võrdlusaluste välja andmise puhul, mida võidakse liidus kasutada;

ix)	esindaja kontaktisiku nimi, ametikoht, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber.

3. ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

Asutusesisene organisatsiooniline struktuur, millest on näha juhatus, kõrgema juhtkonna komiteed, järelevaatamise funktsioon ja mis tahes muu asutusesisene organ, kes täidab olulisi juhtimisülesandeid ja osaleb võrdlusaluse välja andmises, sealhulgas nende

i)	pädevus või selle kokkuvõte ning

ii)	järgitavad juhtimiseeskirjad või sarnased nõuded.

Menetlus, millega tagatakse, et halduri töötajatel ja kõigil muudel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid ta kasutab või kes on tema kontrolli all ja osalevad otseselt võrdlusaluse väljaandmises, on vajalikud oskused, teadmised ja kogemused neile antud ülesannete täitmiseks ning nad tegutsevad kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 4 lõike 7 nõuetega.

c)	Võrdlusaluse välja andmises osalevate (ajutiste ja alaliste) töötajate arv.

4. HUVIDE KONFLIKTID

Põhimõtted ja menetlused, mis on seotud järgmisega:

i)	kuidas määratakse kindlaks, dokumenteeritakse, ohjatakse, leevendatakse, hoitakse ära või heastatakse praeguseid ja potentsiaalseid huvide konflikte;

ii)

taotleja või taotleja välja antud konkreetse võrdlusalusega, mida võidakse liidus kasutada, seotud eriasjaolud seoses sellega, millised huvide konfliktid kõige suurema tõenäosusega tekivad, sealhulgas kui võrdlusaluse koostamise protsessis kasutatakse eksperdihinnangut või tegutsetakse oma parima äranägemise järgi, kui taotleja kuulub samasse kontserni kui võrdlusaluse kasutaja ja kui taotleja osaleb sellel turul või majandusolukorras, mida tahetakse võrdlusalusega mõõta.

b)	Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul loetelu kindlaks tehtud olulistest huvide konfliktidest koos nende leevendamise meetmetega.

c)	Tasustamispoliitika struktuur, täpsustades võrdlusaluste väljaandmises otseselt või kaudselt osalevate töötajate tasu kindlaks määramiseks kasutatavad kriteeriume.

5. SISEKONTROLLI STRUKTUUR, JÄRELEVAATAMIS- JA ARUANDLUSRAAMISTIK

Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise järelevalve põhimõtted ja menetlused, sealhulgas järgmistes valdkondades:

i)	infotehnoloogiasüsteemid;

ii)	riskijuhtimine koos selliste võimalike riskide kaardistamisega, mis võivad mõjutada välja antud võrdlusaluste täpsust, terviklust ja esindavust või välja andmise järjepidevust, ning nende riskide leevendamise meetmetega;

iii)

järelevaatamise funktsiooni koosseis, roll ja toimimine, nagu on kirjeldatud määruse (EL) 2016/1011 artiklis 5 ja täpsustatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 5 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites (1) või vastavates finantssektori võrdlusaluste põhimõtetes, milles leppis kokku Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (edaspidi „IOSCO“) 17. juulil 2013 (edaspidi „IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtted“), või naftahinna teabeagentuuride põhimõtetes, milles leppis kokku IOSCO 5. oktoobril 2012 (edaspidi „IOSCO naftahinna teabeagentuuride põhimõtted“), nagu on kohaldatav, sealhulgas järelevaatamise funktsiooni täitvate töötajate ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused;

iv)

määruse (EL) 2016/1011 artiklis 6 kirjeldatud kontrolliraamistiku koosseis, roll ja toimimine või vastavad IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtted või naftahinna teabeagentuuride põhimõtted (nagu on kohaldatav), sealhulgas selle raamistiku eest vastutavate töötajate ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused;

määruse (EL) 2016/1011 artiklis 7 kirjeldatud aruandlusraamistik või vastavad IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtted või naftahinna teabeagentuuride põhimõtted (nagu on kohaldatav), sealhulgas selle raamistiku eest vastutavate töötajate ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused.

b)	Hädaolukorrakavad, milles pannakse paika võrdlusaluse koostamise ja avaldamise ajutine kord.

c)	Juhtide, töötajate ja muude füüsiliste isikute (kelle teenuseid väljaandja kasutab või kes on tema kontrolli all) poolse määruse (EL) 2016/1011 rikkumisi käsitleva sisemise aruandluse menetlused.

6. EDASIANDMINE

Kui võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise protsessi osaks olev tegevus antakse edasi, siis kehtib järgmine:

a)	edasiandmise kord, sealhulgas teenustaseme kokkulepped, mis tõendavad vastavust määruse (EL) 2016/1011 artiklile 10 või vastavatele IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele või naftahinna teabeagentuuride põhimõtetele, nagu on kohaldatav;

b)	edasiantud ülesannete kirjeldus, välja arvatud juhul, kui see teave on juba märgitud asjakohastes lepingutes;

c)	edasiantud tegevuse järelevaatamise põhimõtted ja menetlused, välja arvatud juhul, kui see teave on juba märgitud asjakohastes lepingutes.

7. IOSCO PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE

a)	Kui see on saadaval, siis sõltumatu välisaudiitori hinnang selle kohta, kas järgitud on finantssektori võrdlusaluste põhimõtteid, milles IOSCO leppis kokku 17. juulil 2013, või naftahinna teabeagentuuride põhimõtteid, milles IOSCO leppis kokku 5. oktoobril 2012, nagu on kohaldatav.

b)	Kui taotleja kuulub järelevalve alla ja see on saadaval, siis taotleja ELi mittekuuluva asukohariigi pädeva asutuse väljastatud sertifikaat, mis tõendab vastavust punktis a osutatud IOSCO põhimõtetele.

8. MUU TEAVE

a)	Taotleja võib esitada lisateavet, mida ta peab oma taotluse jaoks asjakohaseks.

b)	Taotleja peab esitama selle teabe pädeva asutuse nõutud viisil ja vormis.

JAOTIS B – TEAVE VÕRDLUSALUSTE KOHTA

9. LIIDUS PRAEGU VÕI VÕIMALIKE TULEVIKUS KASUTATAVATE VÕRDLUSALUSTE VÕI VÕRDLUSALUSTE KOGUMITE KIRJELDUS

a)	Taotleja välja antavate kõigi nende võrdlusaluste loetelu, mida juba liidus kasutatakse, ning võimaluse korral nende rahvusvahelised väärtpaberite identifitseerimisnumbrid (edaspidi „ISIN kood“).

Juba liidus kasutatava välja antud võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kirjeldus, sealhulgas võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumiga mõõdetava aluseks oleva turu või majandusolukorra kirjeldus ning teave nende kirjelduste koostamiseks kasutatud andmeallikate kohta ja selle võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi jaoks sisendandmete esitajate kirjeldus (kui neid on).

c)	Loetelu kõigist liidus kasutamiseks turustatavatest võrdlusalustest ja võimaluse korral nende ISIN koodid.

Liidus kasutamiseks turustatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kirjeldus, sealhulgas võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumiga mõõdetava aluseks oleva turu või majandusolukorra kirjeldus ning teave nende kirjelduste koostamiseks kasutatud andmeallikate kohta ja selle võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi jaoks sisendandmete esitajate kirjeldus (kui neid on).

Tõendavad dokumendid selle kohta, et punktides b ja d kirjeldatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit võib käsitada reguleeritud andmetel põhinevate võrdlusalustena kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 24 esitatud määratlusega ning selle puhul kehtivad seega selle määruse artikli 17 lõikes 1 loetletud erandid.

Tõendavad dokumendid selle kohta, et punktides b ja d kirjeldatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit võib käsitada kauba võrdlusalustena kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 23 esitatud määratlusega ja see ei põhine selliste sisendandemete esitajate esitatud teabel, kellest enamik on järelevalvealused isikud, ning tõendid määruse II lisas ja artiklis 19 või IOSCO naftahinna teabeagentuuride põhimõtetes sätestatud erikorra nõuete rakendamise kohta.

Tõendavad dokumendid selle kohta, et punktides b ja d kirjeldatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit võib käsitada intressimäära võrdlusalustena kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 22 esitatud määratlusega ning tõendid määruse I lisas ja artiklis 18 sätestatud erikorra nõuete rakendamise kohta.

Tõendavad dokumendid selle kohta, et punktis b kirjeldatud võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kasutatakse liidu territooriumil määral, mille tõttu käsitatakse seda võrdlusalust või võrdlusaluste kogumisse kuuluvaid kõiki võrdlusaluseid oluliste võrdlusalustena, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 26, või ebaoluliste võrdlusalustena, nagu on määratletud määruse (EL) 2016/1011 artikli 3 lõike 1 punktis 27. Esitatav teave peab olema võimaluste piires koostatud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/66 (2) sätetega, kui liidus hinnatakse finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ja investeerimisfondide varade puhasväärtust, mille puhul liidus osutatakse ELi mittekuuluvate riikide võrdlusalustele, sealhulgas kui kaudselt osutatakse mõnele kõnealusele võrdlusalusele võrdlusaluste kogumis.

Halduri poolt oluliste võrdlusaluste puhul võrdlusaluse suhtes määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõikes 1 loetletud erandite ja ebaoluliste võrdlusaluste puhul võrdlusaluse suhtes määruse (EL) 2016/1011 artikli 26 lõikes 1 loetletud erandite kohaldamise põhjendus; teave tuleb võimaluste piires esitada lähtuvalt määruse (EL) 2016/1011 artikli 25 lõike 8 ja artikli 26 lõike 5 kohaselt vastu võetud rakenduslike tehniliste standarditega (3) kehtestatud vormist.

j)	Teave meetmete kohta, mille abil parandatakse võrdlusaluse koostamisel või väljaandmisel tekkinud vead.

k)	Teave menetluste kohta, mida väljaandja rakendab juhul, kui võrdlusalus muutub või selle väljaandmine lõpetatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 28 lõikega 1 või vastavate IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või naftahinna teabeagentuuride põhimõtetega, nagu on kohaldatav.

10. SISENDANDMED JA METOODIKA

Iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul sisendandmetega seotud põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:

i)	kasutatud sisendandmete tüüp, eri tüüpi sisendandmete kasutamise prioriteetsus ning oma parima äranägemise järgi tegutsemine või eksperdihinnangu kasutamine;

ii)	mis tahes protsess, millega tagatakse sisendandmete piisavus, asjakohasus ja kontrollitavus;

iii)	kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

iv)	sisendandmete esitaja sisendandmete hindamine ja sisendandmete valideerimise protsess.

Iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul järgmine teave metoodika kohta:

i)	metoodika kirjeldus, tuues esile määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 kohased metoodika põhielemendid, mida on täpsustatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites (4);

ii)

Põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:

—	meetmed, mille abil metoodika valideeritakse ja vaadatakse üle, sealhulgas kõik katsed või järeltestid;

—	metoodikas välja pakutud oluliste muudatustega soetud konsultatsioonimenetlus.

(1) Komisjoni 13. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1637, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega järelevaatamise funktsiooni protseduuride ja omaduste kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(2) Komisjoni 29. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/66, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb hinnata finantsinstrumentide (v.a tuletisinstrumendid) nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ja investeerimisfondide varade puhasväärtust (ELT L 12, 17.1.2018, lk 11).

(3) Komisjoni 8. august 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1106, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 kohaselt olulisi ja ebaolulisi võrdlusaluseid väljaandvate haldurite avaldatavate ja säilitatavate vastavuskinnituste vorme (ELT L 202, 9.8.2018, lk 9).

(4) Komisjoni 13. juuli 2018.aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1641, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kriitilise tähtsusega või oluliste võrdlusaluste haldurite poolt võrdlusaluse koostamise metoodika kohta esitatavat teavet, ettevõtjasisese ülevaatamise ja heakskiitmise metoodikat ning metoodikas oluliste muudatuste tegemise menetlust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/43

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1646,

13. juuli 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tegevusloa taotluses ja registreerimistaotluses esitatava teabe kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolevas määruses sätestatakse teave, mille pädev asutus peaks saama võrdlusaluste halduri tegevusloa taotluses või registreerimistaotluses, olenevalt taotleja või välja antud ja liidus kasutamiseks mõeldud võrdlusaluse omadustest. Kõnealune tegevusloa taotluses ja registreerimistaotluses esitatava teabe kirjeldus edendab kogu liidus ühise ja järjepideva protsessi kasutuselevõttu.

(2)	Pädeva asutuse jaoks on oluline saada käesolevas määruses sätestatud teave, et tal oleks võimalik hinnata, kas tegevusloa taotluses või registreerimistaotluses esitatud kord vastab määruses (EL) 2016/1011 sätestatud nõuetele.

(3)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kas võrdlusaluse tegevusest ja taotleja omanike ärihuvidest tekkivad huvide konfliktid võivad mõjutada kõnealuse taotleja sõltumatust võrdlusaluse arvutamisel ning seega kahjustada võrdlusaluse täpsust ja usaldusväärsust, tuleks taotlejatelt nõuda, et nad esitaksid teabe enda omanike ja emaettevõtjate omanike tegevuse kohta.

(4)	Taotleja peaks esitama teabe oma juhtorganite koosseisu, toimimise ja sõltumatuse kohta võrdlusaluste arvutamisel, et pädev asutus saaks hinnata, kas üldjuhtimisstruktuuriga tagatakse taotleja sõltumatus võrdlusaluse arvutamisel ning huvide konfliktide vältimine ja ohjamine.

(5)

Taotleja peaks esitama teabe oma põhimõtete ja menetluste kohta, mida rakendatakse, et teha kindlaks, ohjata, leevendada ja avalikustada huvide konflikte võrdlusaluste või nende kogumite väljaandmise puhul. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul peaks taotleja nende suuremat süsteemset olulisust arvesse võttes esitama pädevale asutusele ajakohase olemasolevate huvide konflikte nimistu koos selgitusega nende ohjamise viisi kohta.

(6)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata sisekontrolli struktuuri, järelevaatamis- ja aruandlusraamistiku asjakohasust ja kindlust, peaks taotleja esitama põhimõtted ja menetlused, mille kohaselt tehakse võrdlusaluste või nende kogumi väljaandmise järelevalvet. See teave on pädevale asutusele vajalik, et ta saaks hinnata, kas need põhimõtted ja menetlused vastavad määruse (EL) 2016/1011 nõuetele.

(7)

Taotlusesse tuleks lisada teave, mis tõendab pädevale asutusele, et taotleja välja antavate võrdlusaluste kindlaksmääramiseks kasutatavate sisendandmete kontrollid on piisavad, et tagada nende andmete esindavus, täpsus ja terviklus, ning et võrdlusaluste arvutusmeetodid vastavad kõigile määruse (EL) 2016/1011 nõuetele.

(8)

Selleks et pädev asutus saaks hinnata, kuivõrd võrdlusalus kajastab mõõdetavat majandusolukorda, peaks taotleja esitama pädevale asutusele välja antud või välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kirjelduse ning võrdlusaluse tüübi, kuhu see kuulub, kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 nõuetega. Tüüpi, mille alla võrdlusalus kuulub, hinnatakse taotleja parimate teadmiste kohaselt ja see tuleks esitada koos teabega kasutatud andmeallikate kohta, et pädev asutus mõistaks alusteabe usaldusväärsust ja ammendavust.

(9)	Kui taotleja on füüsiline isik, siis tuleb esitada tegevusloa taotluse või registreerimistaotluse sisu spetsiifiliselt, kuna halduri organisatsiooniline korraldus erineb juriidiliste isikute korraldusest suurel määral.

(10)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve.

(11)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(12)	Halduritele tuleks anda piisavalt aega taotluste koostamiseks ning käesoleva määruse ja lisas osutatud regulatiivsete tehniliste standardite nõuetele vastavuse tagamiseks. Seetõttu tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama siis, kui selle jõustumisest on möödunud kaks kuud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldnõuded

1. Määruse (EL) 2016/1011 artikli 34 kohaselt esitatav taotlus peab sisaldama järgmist teavet (nagu on asjakohane):

a)	I lisas loetletud teave, kui taotleja on tegevusluba taotlev juriidiline isik;

b)	II lisas loetletud teave, kui taotleja on registreerimisluba taotlev juriidiline isik;

c)	I lisas loetletud teave, kui taotleja on tegevusluba taotlev füüsiline isik, välja arvatud I lisa punkti 1 alapunktides c, f, h ja i loetletud teave;

d)	II lisas loetletud teave, kui taotleja on registreerimisluba taotlev füüsiline isik, välja arvatud II lisa punkti 1 alapunktides c, f, h ja i loetletud teave.

2. Taotlus võib sisaldada võrdlusaluste kogumi tasandil teavet ainult juhul, kui ükski kogumi võrdlusalustest ei ole kantud määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 kohaselt koostatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetellu.

3. Kui taotleja on mingi osa nõutud teabest esitamata jätnud, siis peab taotluses olema selgitatud, miks seda teavet ei esitatud.

4. Taotleja ei pea esitama I või II lisa punkti 1 alapunktides f kuni j loetletud teavet, kui taotleja kuulub liikmesriigis juba sama pädeva asutuse järelevalve alla muude tegevuste kui võrdlusaluste väljaandmise tõttu.

Artikkel 2

Võrdlusaluste tüüpide kohta esitatav teave

1. Taotleja võib esitada kõigi ebaoluliste võrdlusaluste kohta I lisa punktis 6 või II lisa punktis 6 nõutava teabe kokkuvõttena.

2. Kriitilise tähtsusega ja olulisi võrdlusaluseid välja andvad isikud, kes ei ole järelevalve all, peavad esitama I lisas loetletud teabe.

3. Järelevalvealused isikud, kes annavad välja ainult võrdlusaluseid, mis ei ole kriitilise tähtsusega, peavad esitama II lisa esimeses tulbas loetletud teabe.

4. Ainult ebaolulisi võrdlusaluseid välja andev taotleja peab esitama II lisa teises tulbas loetletud teabe.

5. Piiramata lõigete 1–4 kohaldamist ei pea taotleja, kes annab välja ainult reguleeritud andmetel põhinevaid võrdlusaluseid, esitama I ja II lisa punkti 5 alapunktis c, punkti 6 alapunkti a alapunktis iii ja punkti 6 alapunkti a alapunktis iv loetletud teavet.

6. Taotleja, kes annab välja ainult intressimäära võrdlusaluseid, peab esitama käesoleva määruse lisas loetletud teabe ja täpsustama, kuidas rakendatakse määruse (EL) 2016/1011 I lisas loetletud erinõudeid, kui määruse (EL) 2016/1011 I lisa nõudeid kohaldatakse lisaks määruse (EL) 2016/1011 II jaotise nõuetele või nende asemel, kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 18.

7. Ainult kauba võrdlusaluseid välja andev taotleja peab esitama käesoleva määruse I lisas loetletud teabe, kui ta ei ole järelevalve all olev isik või kui ta annab välja kriitilise tähtsusega võrdlusalust. Kui tegemist on järelevalve all oleva isikuga ja ükski tema välja antavatest võrdlusalustest ei ole kriitilise tähtsusega võrdlusalus, siis peab ta esitama II lisa esimeses tulbas loetletud teabe. Taotleja täpsustab, kuidas rakendatakse määruse (EL) 2016/1011 II lisas sätestatud nõudeid mis tahes kauba võrdlusaluse puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/1011 II jaotise asemel II lisa jaotist kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikliga 19.

Artikkel 3

Spetsiifiline teave põhimõtete ja menetluste kohta

1. Taotluses kajastatud põhimõtted ja menetlused peavad sisaldama järgmist või neile peab olema lisatud järgmine:

a)	teave põhimõtete ja menetluste heakskiitmise ja kohaldamise eest vastutava(te) isiku(te) kohta;

b)	kirjeldus selle kohta, kuidas tehakse põhimõtete ja menetluste järgimise järelevalvet ning kõnealuse järelevalve eest vastutavad isikud;

c)	põhimõtete ja menetluste rikkumise korral võetavate meetmete kirjeldus.

2. Kontserni kuuluv taotleja võib täita lõike 1 nõuded, esitades oma kontserni põhimõtted või menetlused, mis käsitlevad võrdlusaluste välja andmist.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

I LISA

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 34 kohaselt tegevusloa taotluses esitatav teave

1. ÜLDINE TEAVE

a)	Taotleja täisnimi ja tema juriidilise isiku tunnus (LEI)

b)	Tegevuskoha aadress Euroopa Liidus

c)	Õiguslik seisund

d)	Veebisait, kui see on olemas

Järgmised andmed taotluse kontaktisiku kohta:

nimi;

ii)	ametikoht;

iii)

aadress;

iv)	e-posti aadress;

v)	telefoninumber.

f)	Kui taotleja on järelevalve all olev isik, siis teave tema praeguse tegevusloa kohta, sealhulgas tegevuste kohta, mille jaoks tal on tegevusluba olemas, ja tema pädeva asutuse kohta päritoluliikmesriigis.

g)	Taotleja Euroopa Liidus toimuva tegevuse kirjeldus, olenemata sellest, kas selle suhtes kohaldatakse finantsalast reguleerimist või mitte, kui see on oluline võrdlusaluste välja andmise puhul, ning selle tegevuse elluviimise kohtade kirjeldus.

h)	Asustamisleping, põhikiri või muu asutamisdokument

Enda kinnitus hea maine kohta, mis sisaldab teavet:

i)	tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse kohta (kui sellest pole loobutud);

ii)	finantsasutuse poolt tegevusloa andmisest või registreerimisest keeldumise kohta;

iii)	finantsasutuse poolt tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

k)	Välja antud võrdlusaluste arv

2. ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

i)	pädevus või selle kokkuvõte ning

ii)	järgitavad juhtimiseeskirjad või sarnased nõuded.

c)	Võrdlusaluse väljaandmises osalevate (ajutiste ja alaliste) töötajate arv

3. HUVIDE KONFLIKTID

Põhimõtted ja menetlused, mis on seotud järgmisega:

i)	kuidas määratakse kindlaks, dokumenteeritakse, ohjatakse, leevendatakse, hoitakse ära või heastatakse praeguseid ja potentsiaalseid huvide konflikte;

ii)

taotleja või taotleja välja antud konkreetse võrdlusalusega seotud eriasjaolud seoses sellega, millised huvide konfliktid kõige suurema tõenäosusega tekivad, sealhulgas kui võrdlusaluse koostamise protsessis kasutatakse eksperdihinnangut või tegutsetakse oma parima äranägemise järgi, kui taotleja kuulub samasse kontserni kui võrdlusaluse kasutaja ja kui taotleja osaleb sellel turul või majandusolukorras, mida tahetakse võrdlusalusega mõõta.

b)	Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul loetelu kindlaks tehtud olulistest huvide konfliktidest koos nende leevendamise meetmetega. Iga kriitilise tähtsusega võrdlusaluse puhul ajakohane nimistu olemasolevatest ja potentsiaalsetest huvide konfliktidest koos nende leevendamise meetmetega.

c)	Tasustamispoliitika struktuur, täpsustades võrdlusaluste väljaandmises otseselt või kaudselt osalevate töötajate tasu kindlaks määramiseks kasutatavad kriteeriume.

4. SISEKONTROLLI STRUKTUUR, JÄRELEVAATAMIS- JA ARUANDLUSRAAMISTIK

Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise järelevalve põhimõtted ja menetlused, sealhulgas järgmistes valdkondades:

i)	infotehnoloogiasüsteemid;

ii)	riskijuhtimine koos selliste võimalike riskide kaardistamisega, mis võivad mõjutada välja antud võrdlusaluse täpsust, terviklust ja esindavust või välja andmise järjepidevust, ning nende riskide leevendamise meetmetega;

iii)

määruse (EL) 2016/1011 artiklis 5 sätestatud ning määruse (EL) 2016/1011 artikli 5 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites (1) täpsustatud järelevaatamise funktsiooni koosseis, roll ja toimimine, sealhulgas järelevaatamise funktsiooni täitvate isikute ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused;

iv)	määruse (EL) 2016/1011 artiklis 6 kirjeldatud kontrolliraamistiku koosseis, roll ja toimimine, sealhulgas selle raamistiku eest vastutavate töötajate ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused;

v)	määruse (EL) 2016/1011 artiklis 7 kirjeldatud aruandlusraamistik, sealhulgas selle raamistiku eest vastutavate töötajate ametisse nimetamise, asendamise või ametist kõrvaldamise menetlused.

b)	Hädaolukorrakavad, milles pannakse paika võrdlusaluse koostamise ja avaldamise ajutine kord, sealhulgas talitluspidevuse ja avariitaastekavad.

c)	Juhtide, töötajate ja muude füüsiliste isikute (kelle teenuseid taotleja kasutab või kes on tema kontrolli all) poolse määruse (EL) 2016/1011 rikkumisi käsitleva sisemise aruandluse menetlused.

5. VÄLJA ANTUD VÕRDLUSALUSTE VÕI VÕRDLUSALUSTE KOGUMITE KIRJELDUS

a)	Taotleja välja antud või välja antava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kirjeldus ning tüüp, mille alla võrdlusalus kuulub, taotleja parimate teadmiste kohaselt ja võttes arvesse määruse (EL) 2016/1011 sätteid koos teabega võrdlusaluse tüübi kindlaksmääramiseks kasutatud andmeallikate kohta.

b)	Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumiga mõõdetava aluseks oleva turu või majandusolukorra kirjeldus ja teave selle kirjelduse esitamiseks kasutatud andmeallikate kohta.

c)	Võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi sisendandmete esitajate kirjeldus koos määruse (EL) 2016/1011 artiklis 15 kirjeldatud käitumisjuhendiga ning kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul sisendandmete esitajate nimi ja asukoht.

d)	Teave meetmete kohta, mille abil parandatakse võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi koostamisel või väljaandmisel tekkinud vead.

e)	Teave halduri rakendatava menetluse kohta, kui võrdlusalus või võrdlusaluste kogum muutub või selle väljaandmine lõpetatakse kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 28 lõikega 1.

6. SISENDANDMED JA METOODIKA

Iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul sisendandmetega seotud põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:

i)	kasutatud sisendandmete tüüp, eri tüüpi sisendandmete kasutamise prioriteetsus ning oma parima äranägemise järgi tegutsemine või eksperdihinnangu kasutamine;

ii)	mis tahes protsessid, millega tagatakse sisendandmete piisavus, asjakohasus ja kontrollitavus;

iii)	kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

iv)	sisendandmete esitaja sisendandmete hindamine ja sisendandmete valideerimise protsess.

Iga võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi puhul järgmine teave metoodika kohta:

i)	metoodika kirjeldus, tuues esile määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 kohased metoodika põhielemendid, mida on täpsustatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 13 lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites (2);

ii)

Põhimõtted ja menetlused, mis käsitlevad muu hulgas järgmist:

1)	meetmed, mille abil metoodika valideeritakse ja vaadatakse üle, sealhulgas kõik katsed või järeltestid;

2)	metoodikas välja pakutud oluliste muudatustega soetud konsultatsioonimenetlus.

7. EDASIANDMINE

Kui võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmise protsessi osaks olev tegevus antakse edasi, siis kehtib järgmine:

a)	asjakohased edasiandmislepingud, sealhulgas teenustaseme kokkulepped, mis tõendavad vastavust määruse (EL) 2016/1011 artiklile 10;

b)	edasiantud ülesannete kirjeldus, välja arvatud juhul, kui see teave on juba märgitud asjakohastes lepingutes;

c)	edasiantud tegevuse järelevaatamise põhimõtted ja menetlused.

8. MUU TEAVE

a)	Taotleja võib esitada lisateavet, mida ta peab oma taotluse jaoks asjakohaseks.

b)	Taotleja peab esitama nõutava teabe pädeva asutuse nõutud viisil ja vormis.

(2) Komisjoni 13. juuli 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1641, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kriitilise tähtsusega või oluliste võrdlusaluste haldurite poolt võrdlusaluse koostamise metoodika kohta esitatavat teavet, ettevõtjasisese ülevaatamise ja heakskiitmise metoodikat ning metoodikas oluliste muudatuste tegemise menetlust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

II LISA

Määruse (EL) 2016/1011 artikli 34 kohaselt registreerimistaotluses esitatav teave

„K“ tähendab „kohaldatav“

„—“ tähendab „ei kohaldata“

I lisa teave		Järelevalvealused isikud, kes annavad välja ainult võrdlusaluseid, mis ei ole kriitilise tähtsusega	Isikud, kes annavad välja ainult ebaolulisi võrdlusaluseid
1) Üldine teave
1(a)	Täisnimi	K	K
1(b)	Aadress	K	K
1(c)	Õiguslik seisund	K	K
1(d)	Veebisait	K	K
1(e)	Kontaktisik	K	K
1(f)	Tegevusloa olemasolu	K (1)	K (1) järelevalvealuste isikute puhul — isikute puhul, kes ei ole järelevalve all
1(g)	Tehtud toimingud	K (1)	K (1)
1(h)	Asutamisdokumendid	K (1)	K (1)
1(i)	Konsolideerimisgrupi struktuur	K (1)	K (1)
1(j)	Enda kinnitus hea maine kohta	K (1)	K (1)
1(k)	Võrdlusaluste arv	K	K
2) Organisatsiooniline struktuur ja juhtimine
2(a)	Asutusesisene organisatsiooniline struktuur	K	K
2(b)	Palgatöötajad	K	K
2(c)	Personal	K	—
3) Huvide konfliktid
3(a)	Põhimõtted ja menetlused	K (2)	K (2) kokkuvõttena
3(b)	Olulised huvide konfliktid	K	—
3(c)	Tasustamise struktuur	K	K
4) Sisekontrolli struktuur, järelevaatamis- ja aruandlusraamistik
4(a)	Võrdlusaluse väljaandmise järelevalve põhimõtted ja menetlused	K	K (3) kokkuvõttena
4(b)	Asutusesisene kord, mille kohaselt võrdlusalus koostatakse ja välja antakse	K	K kokkuvõttena
4(c)	Ettevõtjasisene aruandlus rikkumiste kohta	K	K kokkuvõttena
5) Välja antud võrdlusaluste kirjeldus
5(a)	Kirjeldus	K (4)	K kokkuvõttena
5(b)	Aluseks olev turg	K (4)	K kokkuvõttena
5(c)	Sisendandmete esitajad	K (4)	K kokkuvõttena
5(d)	Parandused	K (4)	K kokkuvõttena
5(e)	Muudatused ja väljaandmise lõpetamine	K (4)	K kokkuvõttena
6) Sisendandmed ja metoodika
6(a)(i)	Kasutatud sisendandmete kirjeldus	K (4)	K kokkuvõttena
6(a)(ii)	Sisendandmed – piisavad, asjakohased ja kontrollitavad	K (4)	K (5) kokkuvõttena
6(a)(iii)	Sisendandmete esitajad	K (4)	K kokkuvõttena
6(a)(iv)	Sisendandmete esitaja sisendandmete hindamine ja valideerimine	K (6)	—
6(b)(i)	Metoodika kirjeldus	K (4)	K kokkuvõttena
6(b)(ii)(1)	Valideerimine/läbivaatamine	K (4)	K kokkuvõttena
6(b)(ii)(2)	Olulised muudatused	K (6)	—
7) Edasiandmine
7(a)	Lepingud	K (6)	—
7(b)	Edasiantud ülesanded	K (6)	K kokkuvõttena
7(c)	Kontroll	K (6)	K kokkuvõttena
8) Muu teave
8(a)	Lisateave	K	K
8(b)	Vorm	K	K

(1) Välja arvatud juhul, kui isik on juba sama pädeva asutuse järelevalve all muu tegevuse kui võrdlusaluste väljaandmise tõttu.

(2) Taotleja võib otsustada mitte esitada I lisa punkti 3 alapunkti a alapunktis iii osutatud teavet enda välja antava olulise või ebaolulise võrdlusaluse kohta.

(3) Taotleja võib loobuda I lisa punkti 4 alapunkti a alapunktis iii käsitletud teabe (välja arvatud teave alalise järelevaatamise funktsiooni loomise ja käigushoidmise kohta) ning I lisa punkti 4 alapunkti a alapunktis iv ja punkti 4 alapunki a alapunktis v käsitletud teabe (kontrolli- ja aruandlusraamistiku kohta esitatava teatava teabe puhul) esitamisest enda välja antavate teatavate ebaoluliste võrdlusaluste kohta.

(4) Järelevalvealune isik, kes annab välja nii olulisi kui ka ebaolulisi võrdlusaluseid, võib esitada selle teabe oma ebaoluliste võrdlusaluste puhul kokkuvõttena.

(5) Taotleja võib otsustada mitte esitada teavet enda välja antava ebaolulise võrdlusaluse sisendandmete kontrollitavuse kohta.

(6) Järelevalvealune isik, kes annab välja nii olulisi kui ka ebaolulisi võrdlusaluseid, võib esitada selle teabe ainult oma välja antavate oluliste võrdlusaluste kohta.

5.11.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 274/51

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1647,

31. oktoober 2018,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule munakestahüdrolüsaat ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)	Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)	Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon tegema otsuse uuendtoidu lubamise ja liidu turule laskmise ning liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

Äriühing Biova, LLC (edaspidi „taotleja“) esitas 5. augustil 2016 Taani pädevale asutusele taotluse lasta liidu turule munakestahüdrolüsaat toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses. Taotluse kohaselt soovitakse kasutada munakestahüdrolüsaati toidulisandites, mis on ette nähtud kõigile täiskasvanutele.

(5)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 35 lõike 1 kohaselt käsitatakse uuendtoidu liidus turule laskmise iga taotlust, mis on esitatud liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ja mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust enne 1. jaanuari 2018, määruse (EL) 2015/2283 kohaselt esitatud taotlusena.

(6)	Taotlus munakestahüdrolüsaadi uuendtoiduna liidus turule laskmiseks esitati liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ning see vastab ühtlasi määruses (EL) 2015/2283 sätestatud nõuetele.

(7)	Taani pädev asutus esitas 7. juunil 2017 oma esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et munakestahüdrolüsaat vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud toidu uuendkoostisosa kriteeriumidele.

(8)

Komisjon edastas esialgse hindamisaruande 12. juunil 2017 teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid esitasid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul põhjendatud vastuväited seoses tootmisprotsessi, koostise, toksikoloogiliste andmete ning võimaliku koostoimega uuendtoidu ja liigesevalu puhul kasutatavate ravimite vahel.

(9)

Taotleja esitas 5. jaanuaril 2018 komisjonile järeltaotlusega palve konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks, mis sisaldusid taotluse toetuseks esitatud järgmistes uuringutes: tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus, BiovaFlexi üldiselt ohutuks peetava toote staatust käsitlev ekspertrühma aruanne, (4) lahustatud munakoorekile analüüs raadioallergosorbenttestiga inhibeerimise teel, (5) munaallergeenide kvantitatiivse analüüsi tulemused, (6) imetajarakkude mikrotuuma in vitro uuring TK6 rakkudes, (7) ägeda suukaudse mürgisuse uuring, (8) bakteritega tehtav pöördmutatsiooniuuring, (8) kliinilise ohutuse ja tõhususe pilootuuring inimestega, (9) merisigade sensibiliseerimise uuring (Buehleri katse), (10) hematoloogilised ja vere biokeemilised näitajad ning asjaomase uuringu aruanne (11).

(10)	Komisjon konsulteeris 20. aprillil 2018 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „amet“), paludes ametil teha munakestahüdrolüsaadi kui uuendtoidu täiendav hindamine vastavalt määrusele (EL) 2015/2283.

(11)

Amet võttis 27. juunil 2018 vastu teadusliku arvamuse „Scientific Opinion on the safety of egg membrane hydrolysate as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ („Teaduslik arvamus munakestahüdrolüsaadi kui uuendtoidu ohutuse kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/2283“) (12). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(12)	Kõnealune arvamus annab piisavalt alust kinnitada, et munakestahüdrolüsaat vastab toidulisandite koostisosana kasutamisel ning kavandatud kasutusviiside ja koguste puhul määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõike 1 sätetele.

(13)

Oma arvamuses munakestahüdrolüsaadi kui uuendtoidu kohta jõudis amet järeldusele, et munakestahüdrolüsaadi ohutuse hindamise aluseks on tootmisprotsessi käsitlevad andmed. Seepärast on amet arvamusel, et ilma avaldamata aruandest saadud kõnealust tootmisprotsessi käsitlevate andmeteta, ei oleks amet saanud teha järeldusi munakestahüdrolüsaadi ohutuse kohta.

(14)	Pärast ameti arvamuse saamist palus komisjon taotlejal esitada täiendava selgituse põhjenduse kohta, mis oli esitatud seoses kõnealuste uuringute andmete kaitse ja neile uuringutele viitamise ainuõiguse taotlemisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktides a ja b.

(15)

Taotleja kinnitas ühtlasi, et talle kuulusid taotluse esitamise ajal siseriikliku õiguse alusel kõnealuste uuringute andmete omandiõigused ja nendele uuringutele viitamise ainuõigus ning seepärast ei ole kõnealuste uuringute tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad. Komisjon on hinnanud kogu taotleja esitatud teavet ning leiab, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele.

(16)

Sellest tulenevalt ei tohiks amet vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõikele 2 ühegi hilisema taotleja hüvanguks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kasutada taotleja toimikus sisalduvat üksikasjalikku tootmisprotsessi kirjeldust, ilma milleta amet ei oleks saanud kõnealust uuendtoitu hinnata. Seepärast tuleks viie aasta jooksul võimaldada käesoleva määruse alusel lubatud uuendtoitu turule lasta üksnes taotlejal.

(17)

Kõnealuse uuendtoidu loa ja taotleja toimikus sisalduvale üksikasjalikule tootmisprotsessi kirjeldusele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, mis põhineb käesoleva määruse kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(18)

Kuna kõnealune uuendtoit on pärit munadest, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (13) II lisas esitatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete loetelus, tuleks munakestahüdrolüsaati sisaldavad toidulisandid asjakohaselt märgistada, järgides kõnealuse määruse artikli 21 nõudeid.

(19)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (14) on sätestatud toidulisandeid käsitlevad nõuded. Munakestahüdrolüsaadi kasutamine tuleks lubada, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(20)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse lisas kirjeldatud munakestahüdrolüsaat lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võib lõikes 1 osutatud uuendtoitu lasta liidus turule üksnes järgmine esmataotleja:

äriühing Biova, LLC

aadress: 5800 Merle Hay Rd, Suite 14, PO Box 394, Johnston, 50131 Iowa, USA,

lasta lõikes 1 osutatud uuendtoitu liidus turule, välja arvatud juhul, kui mõni hilisem taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kaitstud andmetele osutamata või äriühingu Biova, LLC nõusolekul.

3. Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

4. Käesolevas artiklis sätestatud loaga ei piirata direktiivi 2002/46/EÜ sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Taotlustoimikus esitatud uuringuandmeid, mille alusel amet hindas artiklis 1 osutatud uuendtoitu ja mis taotleja väitel vastavad määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõikes 2 sätestatud nõuetele, ei kasutata viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast äriühingu Biova, LLC. nõusolekuta ühegi järgneva taotleja hüvanguks.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2) Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1).

(4) Biova, LLC; veebruar 2015 (avaldamata).

(5) Food Allergy Research and Resource Program, University of Nebraska, Lincoln; aprill 2014 (avaldamata).

(6) Food Allergy Research and Resource Program, University of Nebraska, Lincoln; veebruar 2008b (avaldamata).

(7) BioReliance Corporation, Rockville (MD) for NIS Labs, Klamath Falls (OR); jaanuar 2016 (avaldamata).

(8) ST&T Consultants, San Francisco (CA) for Biova LLC, Johnston (IA); jaanuar 2009a (avaldamata).

(9) ST&T Consultants, San Francisco (CA) for Biova LLC; juuli 2009c (avaldamata).

(10) ST&T Consultants, San Francisco (CA) for Biova LLC, Johnston (IA); veebruar 2009a (avaldamata).

(11) ST&T Consultants, San Francisco (CA); juuli 2009c (avaldamata).

(12) EFSA Journal (2018); 16 (7): 5363.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine viimane veerg: „Andmekaitse“

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse Echium plantagineum'i õli käsitleva kande järele järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

„Munakestahüdrolüsaat

Määratud toidugrupp

Piirnorm

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine etiketil on „munakestahüdrolüsaat“.

Luba antud 25. novembril 2018. Käesolev kanne põhineb määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja teadusandmetel.

Taotleja: Biova, LLC., 5800 Merle Hay Rd, Suite 14, PO Box 394, Johnston, 50131 Iowa, USA. Andmekaitseperioodi vältel võib uuendtoitu munakestahüdrolüsaati liidus turule lasta üksnes Biova, LLC., välja arvatud juhul, kui mõni hilisem taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetele teaduslikele tõenditele ja teadusandmetele osutamata või Biova, LLC. nõusolekul.

Andmekaitse aegumiskuupäev: 25. november 2023.“

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, täiskasvanud üldelanikkonnale

450 mg päevas

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse Echium plantagineum'i õli käsitleva kande järele järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit	Spetsifikatsioon
„Munakestahüdrolüsaat	Kirjeldus Munakestahüdrolüsaat saadakse kanamunade koorealusest kestast. Munakoored läbivad kesta eraldamiseks hüdro-mehhaanilise protsessi; seejärel kestad töödeldakse patenteeritud lahustamismeetodil. Lahustamisel saadud lahus filtreeritakse, kontsentreeritakse, pihustuskuivatatakse ja pakendatakse. Omadused/koostis
	Keemilised parameetrid	Meetodid
	Lämmastikku sisaldavate ühendite üldsisaldus (massiprotsentides): ≥ 88	Põletamine AOAC 990.03 ja AOAC 992.15 kohaselt
	Kollageen (massiprotsentides): ≥ 15	SircolTM Soluble Collagen Assay (Sircoli lahustuva kollageeni analüüs)
	Elastiin (massiprotsentides): ≥ 20	FastinTM Elastin Assay (Fastini elastiini analüüs)
	Glükoosaminoglükaanide üldsisaldus (massiprotsentides): ≥ 5	USP26 (kondroitiinsulfaadi K0032 meetod)
	Kaltsium: ≤ 1 %
	Füüsikalised parameetrid pH: 6,5–7,6 Tuhk (massiprotsentides): ≤ 8 Niiskus (massiprotsentides): ≤ 9 Vee aktiivsus: ≤ 0,3 Lahustuvus vees: lahustuv Puistetihedus: ≥ 0,6 g/cm3 Raskmetallid Arseen ≤ 0,5 mg/kg Mikrobioloogilised kriteeriumid Aeroobsete bakterite üldsisaldus: ≤ 2 500 CFU/g Escherichia coli: ≤ 5 MPN/g Salmonella: 25 grammis ei leidu Koliformsed bakterid: ≤ 10 MPN/g Staphylococcus aureus: ≤ 10 CFU/g Mesofiilsete mikroorganismide arv: ≤ 25 CFU/g Termofiilsete mikroorganismide arv: ≤ 10 CFU/10 g Pärmseened: ≤ 10 CFU/g Hallitusseened: ≤ 200 CFU/g CFU: kolooniat moodustav ühik; MPN: kõige tõenäosem arv USP: United States Pharmacopeia (USA farmakopöa).“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 274

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 5. november 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1637, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega järelevaatamisfunktsiooni protseduuride ja omaduste kohta ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1638, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse, kuidas tagada sisendandmete asjakohasus ja kontrollitavus ning sisendandmete esitaja sellise ettevõtjasisese järelevaatamis- ja kontrollikorra olemasolu, mille kriitilise tähtsusega või olulise võrdlusaluse haldur peab tagama front office'i funktsiooni kaudu sisendandmete esitamise korral ( 1 )	6
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1639, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel põhinevate võrdlusaluste haldurite koostatavate käitumisjuhendite nõudeid ( 1 )	11
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1640, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse järelevalvealuste sisendandmete esitajate juhtimisele ja kontrollidele esitatud nõudeid ( 1 )	16
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1641, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja täpsustatakse, millist teavet peavad kriitilise tähtsusega või oluliste võrdlusaluste haldurid esitama võrdlusaluse kindlaksmääramise metoodika, metoodika ettevõtjasisese läbivaatamise ja heakskiitmise ning metoodikas oluliste muudatuste tegemise menetluste kohta ( 1 )	21
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1642, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja täpsustatakse kriteeriume, mida pädevad asutused peavad arvesse võtma selle hindamisel, kas oluliste võrdlusaluste haldurid peaksid kohaldama teatavaid nõudeid ( 1 )	25
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1643, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse võrdlusaluse halduri avaldatava võrdlusaluse kirjelduse sisu ja juhtumeid, kui seda on vaja ajakohastada ( 1 )	29
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1644, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 regulatiivsete tehniliste standarditega ja määratakse kindlaks selliste kolmandate riikide pädevate asutustega sõlmitavate koostöölepingute miinimumsisu, kelle õigusraamistik ja järelevalvetavad on tunnistatud liidu omadega samaväärseks ( 1 )	33
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1645, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad viiteliikmesriigi pädevale asutusele esitatava tunnustamise taotluse vormi ja sisu ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) teatistes esitatavat teavet ( 1 )	36
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1646, 13. juuli 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tegevusloa taotluses ja registreerimistaotluses esitatava teabe kohta ( 1 )	43
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1647, 31. oktoober 2018, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule munakestahüdrolüsaat ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )	51


	(1) EMPs kohaldatav tekst