30.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1618,

12. juuli 2018,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 depositooriumide hoidmiskohustuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 17,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna väärtpabereid ja maksejõuetust käsitlevad erinevad siseriiklikud õigusaktid ja neid ei ole liidu tasandil ühtlustatud, on kolmandate isikute poolt alternatiivsetest investeerimisfondidest (AIFid) klientide eest hoitavate finantsinstrumentide kaitse maksejõuetuse riskide eest erineval tasemel. Kui soovitakse tagada klientide varade kindel kaitse, nagu on nähtud ette direktiiviga 2011/61/EL, ja võimaldada samal ajal kõnealustes ühtlustamata valdkondades siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid rangemaid nõudeid, tuleb direktiivis 2011/61/EL sätestatud varade hoidmisega seotud kohustusi selgitada.

(2)

Pädevad asutused ja asjaomane sektor kohaldavad praegu komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 (2) sätestatud varade lahushoidmise nõudeid erinevalt. Kuigi hoidmisahela esimesel tasandil olevatel depositooriumidel on kohustus luua iga AIFist kliendi finantsinstrumentide hoidmiseks individuaalne konto, on vaja selgitada, et juhul, kui hoidmisfunktsioon on delegeeritud kolmandale isikule, peaks see kolmas isik saama hoida ühe depositooriumi klientide varasid, sealhulgas AIFide ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) eest hoitavaid varasid, ühel esindajakontol. Sellel esindajakontol ei tohiks kunagi olla depositooriumi omandis olevaid varasid, kolmanda isiku omandis olevaid varasid ega kolmanda isiku teistele klientidele kuuluvaid varasid. Kui hoidmisfunktsioon on veel edasi delegeeritud, peaks alamhaldur saama hoida delegeeriva halduri klientide varasid ühel esindajakontol. Sellel esindajakontol ei tohiks kunagi olla alamhalduri omandis olevaid varasid, delegeeriva halduri omandis olevaid varasid ega alamhalduri teistele klientidele kuuluvaid varasid. See on vajalik selleks, et saavutada hea tasakaal turu tõhususe ja investorite kaitse vahel.

(3)

Selleks et minimeerida riski, et kaduma lähevad varad, mida hoitakse selliste kolmandate isikute loodud finantsinstrumentide esindajakontodel, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, peaks AIFist kliendi depositooriumi väärtpaberikontode ja registrite ning kolmanda isiku kontode ja registrite võrdlemise sagedus, või juhul, kui hoidmisfunktsioon on hoidmisahelas veel edasi delegeeritud, kolmandate isikute kontode ja registrite võrdlemise sagedus tagama asjakohase teabe õigeaegse edastamise depositooriumile. Selliste võrdlemiste sagedus peaks sõltuma liikumistest esindajakontol, muu hulgas tehingutest, mis on seotud depositooriumi teistele klientidele kuuluvate varadega, mida hoitakse AIFi varadega samal esindajakontol.

(4)

Kui AIFidest klientidele kuuluvate varade hoidmine on delegeeritud kolmandale isikule, peab depositooriumil olema võimalik jätkata tulemuslikult oma kohustuste täitmist. Seepärast tuleb nõuda, et depositoorium peaks tema poolt AIFist kliendi nimel või AIFi eest tegutseva AIFi valitseja nimel avatud finantsinstrumentide kontol arvestust, millest on näha, et kolmanda isiku hoitavad varad kuuluvad asjaomasele AIFist kliendile.

(5)

Selleks et tugevdada depositooriumide positsiooni selliste kolmandate isikute suhtes, kellele varade hoidmine on delegeeritud, tuleks nende suhe dokumenteerida kirjalikus delegeerimislepingus. Leping peaks võimaldama depositooriumil astuda kõik vajalikud sammud tagamaks, et hoitavad varad on nõuetekohaselt kaitstud ja et kolmas isik järgib alati delegeerimislepingut ning direktiivi 2011/61/EL ja delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 nõudeid. Lisaks peaksid depositoorium ja kolmas isik leppima ametlikult kokku, kas kolmandal isikul on luba hoidmisfunktsiooni edasi delegeerida. Sel juhul tuleks selle kokkuleppe või lepingu suhtes, mille sõlmivad delegeeriv kolmas isik ja kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon edasi delegeeritakse, kohaldada õigusi ja kohustusi, mis on samaväärsed õiguste ja kohustustega, mis kehtivad depositooriumi ja delegeeriva kolmanda isiku suhtes.

(6)

Selleks et depositoorium saaks täita oma funktsioone, tuleb tugevdada depositooriumi järelevalvet kolmandate isikute üle, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või sellest väljaspool. Tuleks nõuda, et depositooriumid kontrolliksid, kas AIFide finantsinstrumendid on kolmanda isiku raamatupidamises õigesti kajastatud, ning et arvepidamise täpsus võimaldaks teha kindlaks hoitavate varade laadi, asukoha ja omandiõiguse. Depositooriumi kohustuste tulemusliku täitmise huvides peaksid kolmandad isikud edastama talle aruande kõigi muutuste kohta, mis mõjutavad depositooriumi AIFidest klientide eest hoitavaid varasid.

(7)

Depositooriumi kohustus toimida hoidmisfunktsiooni delegeerimisel ettevaatuse ja hoolikusega hõlmab nõuet saada enne hoidmisfunktsiooni delegeerimist väljaspool liitu asuvale kolmandale isikule sõltumatu õiguslik arvamus, milles hinnatakse kolmanda isiku asukohariigis kohaldatavaid maksejõuetust käsitlevaid õigusakte, sealhulgas lahus hoitavate finantsinstrumentide kontodega võimaldatava kaitse taset selles jurisdiktsioonis. Asjaomase valdkonna ühenduste või advokaadibüroode poolt iga jurisdiktsiooni puhul eraldi mitme depositooriumi jaoks esitatud arvamus peaks olema vastuvõetav. Lisaks peaks depositoorium tagama, et väljaspool liitu asuv kolmas isik teavitab teda asjaolude või selles kolmandas riigis kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide muutustest, mis võivad mõjutada depositooriumi AIFidest klientide varade staatust.

(8)	Selleks et depositooriumidel oleks aega käesolevas määruses sisalduvate uute nõuetega kohaneda, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaheksateist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ESMA arvamusega (3).

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühma arvamusega.

(11)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artiklit 89 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust võrreldakse nii sageli, kui on vaja, sellise kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on hoidmisfunktsioonid delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11;“;

ii)

lisatakse teine lõik:

„Esimese lõigu punkti c kohaldamisel määratakse võrdlemise sagedus kindlaks järgmise põhjal:

a)	AIFi tavapärane kauplemistegevus;

b)	tehingud, mis tehakse väljaspool tavapärast kauplemistegevust;

c)	tehingud, mis tehakse mõne muu sellise kliendi eest, kelle varasid kolmas isik hoiab AIFi varadega samal finantsinstrumentide kontol.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsiooni kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikega 11, kohaldatakse tema suhtes jätkuvalt käesoleva artikli lõike 1 punkte a–e. Ta tagab ka, et kolmas isik täidab lõike 1 punktides b–g sätestatud nõudeid ning artiklis 99 sätestatud varade lahushoidmise kohustust.“;

(2)

artiklisse 98 lisatakse lõige 2a:

„2a. Leping, millega depositoorium määrab kolmanda isiku hoidma depositooriumi AIFidest klientide varasid, peab vähemalt:

tagama, et depositooriumil on õigus saada teavet, teha kontrolle ja pääseda juurde varasid hoidva kolmanda isiku asjakohastele registritele ja kontodele, et depositooriumil oleks võimalik täita oma järelevalve- ja hoolsuskohustusi ning eelkõige

i)	teha kindlaks kõik üksused hoidmisahelas;

ii)

kontrollida, et selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogus, mis on kajastatud finantsinstrumentide kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises AIFi nimel või AIFi eest tegutseva AIFi valitseja nimel, vastab selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mida kolmanda isiku raamatupidamises avatud finantsinstrumentide konto kohaselt kolmas isik selle AIFi eest hoiab;

iii)

kontrollida, et selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogus, mis on kajastatud ja mida hoitakse depositooriumi klientide eest kolmanda isiku nimel finantsinstrumentide kontol, mis on avatud emitendi väärtpaberite keskdepositooriumis või tema esindaja juures, vastab selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mis on kajastatud finantsinstrumentide kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises iga tema AIFist kliendi või AIFi eest tegutseva AIFi valitseja nimel;

b)	sisaldama selliste samaväärsete õiguste ja kohustuste üksikasju, milles kolmas isik ja muu kolmas isik on hoidmisfunktsiooni edasi delegeerimise korral kokku leppinud.“

(3)

Artiklit 99 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui hoidmisfunktsioon on täielikult või osaliselt delegeeritud kolmandale isikule, tagab depositoorium, et kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11, tegutseb vastavalt osutatud direktiivi artikli 21 lõike 11 punkti d alapunktis iii kehtestatud varade lahushoidmise kohustusele, tagades ja kontrollides et kolmas isik teeb järgmist:

kajastab õigesti kõik kindlaks tehtud finantsinstrumendid finantsinstrumentide kontol, mis on avatud kolmanda isiku raamatupidamises eesmärgiga hoida depositooriumi klientide eest finantsinstrumente ja millel ei ole depositooriumi, kolmanda isiku ega kolmanda isiku teiste klientide omandis olevaid finantsinstrumente, et depositoorium saaks tagada vastavuse selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mis on kajastatud kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises iga tema AIFist kliendi või AIFi eest tegutseva AIFi valitseja nimel;

b)	peab kogu vajalikku arvestust ja finantsinstrumentide kontosid, mis võimaldavad depositooriumil igal ajal ja viivitamata eristada depositooriumi klientide varasid kolmandate isikute enda varadest, kolmandate isikute teiste klientide varadest ja depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest;

c)	peab arvestust ja finantsinstrumentide kontosid viisil, millega tagatakse andmete täpsus ja eelkõige nende vastavus varadele, mida hoitakse depositooriumi AIFidest klientide nimel, ning mis võimaldab depositooriumil teha igal ajal kindlaks varade täpse laadi, asukoha ja omandiõiguse;

d)	esitab depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi AIFidest klientide varade kohta;

võrdleb nii sageli, kui on vaja, depositooriumi finantsinstrumentide kontode ja sisemiste registrite vastavust selle kolmanda isiku finantsinstrumentide kontode ja sisemiste registritega, kellele depositoorium on vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11 hoidmisfunktsiooni delegeeritud.

Võrdlemise sagedus määratakse kindlaks vastavalt artikli 89 lõikele 1;

f)	kehtestab asjakohase organisatsioonilise korralduse, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski finantsinstrumentide väärkasutamise, pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

kui kolmas isik on direktiivi 2006/73/EÜ artikli 18 lõike 1 punktides a, b või c osutatud isik, kelle suhtes kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnõudeid ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, mis on liidu õigusega sama mõjuga ja mida jõustatakse tulemuslikult, võtab depositoorium vajalikud meetmed tagamaks, et AIFi raha hoitakse kontol või kontodel vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 7.“;

lisatakse lõige 2a:

„2a. Kui depositoorium delegeerib oma hoidmisfunktsiooni kolmandas riigis asuvale kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikega 11, peab depositoorium peale käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise tagama järgmise:

depositoorium saab õigusnõu sõltumatult füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes kinnitab, et kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides tunnustatakse:

i)	depositooriumi klientide varade lahusust kolmanda isiku enda varadest, kolmanda isiku teiste klientide varadest ja kolmanda isiku poolt depositooriumi enda kontol hoitavatest varadest;

ii)	depositooriumi AIFidest klientide vara ei kuulu maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka;

iii)	depositooriumi AIFidest klientide vara ei saa kasutada selle kolmanda isiku kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikega 11;

kolmas isik teeb järgmist:

i)	tagab, et punktis a osutatud tingimused on täidetud depositooriumiga delegeerimislepingu sõlmimisel ning ka edaspidi kogu delegeerimise kehtivuse ajal;

ii)	teavitab depositooriumi kohe, kui mõni punktis i osutatud tingimus ei ole enam täidetud;

iii)	teavitab depositooriumi muudatustest kohaldatavates maksejõuetust käsitlevates õigusaktides ning nende tulemuslikust kohaldamisest.“

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Lõikeid 1, 2 ja 2a kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele on hoidmisfunktsioon vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11 delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmisfunktsioonist muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 kolmandale lõigule.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1).

(3) ESMA arvamus, 20.7.2017, 34 45 277.

30.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 271/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1619,

12. juuli 2018,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/438 depositooriumide hoidmiskohustuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 26b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna väärtpabereid ja maksejõuetust käsitlevad erinevad siseriiklikud õigusaktid ja neid ei ole liidu tasandil ühtlustatud, on kolmandate isikute poolt vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatest (eurofondid) klientide eest hoitavate finantsinstrumentide kaitse maksejõuetuse riskide eest erineval tasemel. Kui soovitakse tagada klientide varade kindel kaitse, nagu on nähtud ette direktiiviga 2009/65/EÜ, ja võimaldada samal ajal kõnealustes ühtlustamata valdkondades siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid rangemaid nõudeid, tuleb direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud varade hoidmisega seotud kohustusi selgitada.

(2)

Pädevad asutused ja asjaomane sektor kohaldavad praegu komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/438 (2) sätestatud varade lahushoidmise nõudeid erinevalt. Kuigi hoidmisahela esimesel tasandil olevatel depositooriumidel on kohustus luua iga eurofondist kliendi finantsinstrumentide hoidmiseks individuaalne konto, on vaja selgitada, et juhul, kui hoidmisfunktsioon on delegeeritud kolmandale isikule, peaks see kolmas isik saama hoida ühe depositooriumi klientide varasid, sealhulgas eurofondide ja alternatiivsetest investeerimisfondide (AIFid) eest hoitavaid varasid, ühel esindajakontol. Sellel esindajakontol ei tohiks kunagi olla depositooriumi omandis olevaid varasid, kolmanda isiku omandis olevaid varasid ega kolmanda isiku teistele klientidele kuuluvaid varasid. Kui hoidmisfunktsioon on veel edasi delegeeritud, peaks alamhaldur saama hoida delegeeriva halduri klientide varasid ühel esindajakontol. Sellel esindajakontol ei tohiks kunagi olla alamhalduri omandis olevaid varasid, delegeeriva halduri omandis olevaid varasid ega alamhalduri teistele klientidele kuuluvaid varasid. See on vajalik selleks, et saavutada hea tasakaal turu tõhususe ja investorite kaitse vahel.

(3)

Selleks et minimeerida riski, et kaduma lähevad varad, mida hoitakse selliste kolmandate isikute loodud finantsinstrumentide esindajakontodel, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, peaks eurofondist kliendi depositooriumi väärtpaberikontode ja registrite ning kolmanda isiku kontode ja registrite võrdlemise sagedus, või juhul, kui hoidmisfunktsioon on hoidmisahelas veel edasi delegeeritud, kolmandate isikute kontode ja registrite võrdlemise sagedus tagama asjakohase teabe õigeaegse edastamise depositooriumile. Selliste võrdlemiste sagedus peaks sõltuma liikumistest esindajakontol, muu hulgas tehingutest, mis on seotud depositooriumi teistele klientidele kuuluvate varadega, mida hoitakse eurofondi varadega samal esindajakontol.

(4)

Kui eurofondidest klientidele kuuluvate varade hoidmine on delegeeritud kolmandale isikule, peab depositooriumil olema võimalik jätkata tulemuslikult oma kohustuste täitmist. Seepärast tuleb nõuda, et depositoorium peaks tema poolt eurofondi nimel või eurofondi eest tegutseva fondivalitseja nimel avatud finantsinstrumentide kontol arvestust, millest on näha, et kolmanda isiku hoitavad varad kuuluvad asjaomasele eurofondile.

(5)

Selleks et tugevdada depositooriumide positsiooni selliste kolmandate isikute suhtes, kellele varade hoidmine on delegeeritud, tuleks nende suhe dokumenteerida kirjalikus delegeerimislepingus. Leping peaks võimaldama depositooriumil astuda kõik vajalikud sammud tagamaks, et hoitavad varad on nõuetekohaselt kaitstud ja et kolmas isik järgib alati delegeerimislepingut ning direktiivi 2009/65/EÜ ja delegeeritud määruse (EL) 2016/438 nõudeid. Lisaks peaksid depositoorium ja kolmas isik leppima ametlikult kokku, kas kolmandal isikul on luba hoidmisfunktsiooni edasi delegeerida. Sel juhul tuleks selle lepingu suhtes, mille sõlmivad delegeeriv kolmas isik ja kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon edasi delegeeritakse, kohaldada õigusi ja kohustusi, mis on samaväärsed õiguste ja kohustustega, mis kehtivad depositooriumi ja delegeeriva kolmanda isiku suhtes.

(6)

Selleks et depositoorium saaks täita oma funktsioone, tuleb tugevdada depositooriumi järelevalvet kolmandate isikute üle, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või sellest väljaspool. Tuleks nõuda, et depositooriumid kontrolliksid, kas eurofondide finantsinstrumendid on kolmandate isikute raamatupidamises õigesti kajastatud Kolmanda isiku arvepidamise täpsus peaks võimaldama teha kindlaks vara laadi, asukoha ja omandiõiguse. Depositooriumi kohustuste tulemusliku täitmise huvides peaksid kolmandad isikud edastama talle aruande kõigi muutuste kohta, mis mõjutavad depositooriumi eurofondidest klientide eest hoitavaid varasid.

(7)	Delegeeritud määruse (EL) 2016/438 selguse ja õiguskindluse suurendamiseks on vaja parandada mõned vigased siseviited. Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/438 vastavalt muuta.

(8)	Selleks et depositooriumidel oleks aega uute nõuetega kohaneda, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kaheksateist kuud pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ESMA arvamusega (3).

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühma arvamusega.

(11)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/438 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2016/438 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust võrreldakse nii sageli, kui on vaja, sellise kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on hoidmisfunktsioonid delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a;“;

ii)

lisatakse teine lõik:

„Esimese lõigu punkti c kohaldamisel määratakse võrdlemise sagedus kindlaks järgmise põhjal:

a)	eurofondi tavapärane kauplemistegevus;

b)	tehingud, mis tehakse väljaspool tavapärast kauplemistegevust;

c)	tehingud, mis tehakse mõne muu sellise kliendi eest, kelle varasid kolmas isik hoiab eurofondi varadega samal finantsinstrumentide kontol.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsiooni hoiul hoitavate varade puhul kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a, kohaldatakse tema suhtes jätkuvalt lõike 1 punkte a–e. Depositoorium tagab ka, et kolmas isik täidab lõike 1 punktides b–g sätestatud nõudeid.“

(2)

Artiklisse 15 lisatakse lõige 2a:

„2a. Leping, millega depositoorium määrab kolmanda isiku hoidma depositooriumi eurofondidest klientide varasid, peab vähemalt:

tagama, et depositooriumil on õigus saada teavet, teha kontrolle ja pääseda juurde varasid hoidva kolmanda isiku asjakohastele registritele ja finantsinstrumentide kontodele, et depositooriumil oleks võimalik täita oma järelevalve- ja hoolsuskohustusi ning eelkõige

i)	teha kindlaks kõik üksused hoidmisahelas;

ii)

kontrollida, et selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogus, mis on kajastatud finantsinstrumentide kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises eurofondi nimel või eurofondi eest tegutseva fondivalitseja nimel, vastab selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mida kolmanda isiku raamatupidamises avatud finantsinstrumentide konto kohaselt kolmas isik selle eurofondi eest hoiab;

iii)

kontrollida, et selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogus, mis on kajastatud ja mida hoitakse depositooriumi klientide eest kolmanda isiku nimel finantsinstrumentide kontol, mis on avatud emitendi väärtpaberite keskdepositooriumis või tema esindaja juures, vastab selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mis on kajastatud finantsinstrumentide kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises iga tema eurofondist kliendi või eurofondi eest tegutseva fondivalitseja nimel;

b)	sisaldama selliste samaväärsete õiguste ja kohustuste üksikasju, milles kolmas isik ja muu kolmas isik on hoidmisfunktsiooni edasi delegeerimise korral kokku leppinud.“

(3)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui hoidmisfunktsioon on täielikult või osaliselt delegeeritud kolmandale isikule, tagab depositoorium, et kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artiklile 22a, tegutseb vastavalt osutatud direktiivi artikli 22a lõike 3 punktis c kehtestatud varade lahushoidmise kohustusele, tagades ja kontrollides et kolmas isik teeb järgmist:

kajastab õigesti kõik kindlaks tehtud finantsinstrumendid finantsinstrumentide kontol, mis on avatud kolmanda isiku raamatupidamises eesmärgiga hoida depositooriumi klientide eest finantsinstrumente ja millel ei ole depositooriumi, kolmanda isiku ega kolmanda isiku teiste klientide omandis olevaid finantsinstrumente, et depositoorium saaks tagada vastavuse selliste kindlaks tehtud finantsinstrumentide kogusele, mis on kajastatud kontodel, mis on avatud depositooriumi raamatupidamises iga tema eurofondist kliendi või eurofondi eest tegutseva fondivalitseja nimel;

b)	peab kogu vajalikku arvestust ja finantsinstrumentide kontosid, mis võimaldavad depositooriumil igal ajal ja viivitamata eristada depositooriumi klientide varasid kolmandate isikute enda varadest, kolmandate isikute teiste klientide varadest ja depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest;

c)	peab arvestust ja väärtpaberikontosid viisil, millega tagatakse andmete täpsus ja eelkõige nende vastavus varadele, mida hoitakse depositooriumi eurofondidest klientide nimel, ning mis võimaldab depositooriumil teha igal ajal kindlaks varade täpse laadi, asukoha ja omandiõiguse;

d)	esitab depositooriumile regulaarselt ja muutuste korral alati aruande, milles esitab üksikasjad depositooriumi eurofondidest klientide varade kohta;

võrdleb nii sageli, kui on vaja, depositooriumi finantsinstrumentide kontode ja sisemiste registrite vastavust selle kolmanda isiku finantsinstrumentide kontode ja sisemiste registritega, kellele depositoorium on vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22a lõike 3 punktile c hoidmisfunktsiooni delegeeritud.

Võrdlemise sagedus määratakse kindlaks vastavalt artikli 13 lõikele 1;

f)	kehtestab asjakohase organisatsioonilise korralduse, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotuse või vähenemise riski finantsinstrumentide väärkasutamise, pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

hoiab kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikli 22 lõike 4 punktiga c eurofondi raha kontol või kontodel kolmanda riigi keskpangas või kolmandas riigis tegevusluba omavas krediidiasutuses, eeldusel, et eurofondi päritoluliikmesriigi pädevad asutused käsitavad usaldatavus-, järelevalve- ja regulatiivsed nõudeid, mida kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste suhtes, liidus kohaldatavatega vähemalt samaväärsena.“

(4)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„saab õigusnõu sõltumatult füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes kinnitab, et kohaldatavad maksejõuetust käsitlevad õigusaktid tunnustavad depositooriumi klientide varade lahusust kolmanda isiku enda ja tema teiste klientide varadest ning kolmanda isiku poolt depositooriumi kontol hoitavatest varadest ja et depositooriumi eurofondidest klientide vara ei kuulu maksejõuetuse korral kolmanda isiku vara hulka ja ei ole kasutatav sellise kolmanda isiku kreeditoride vahel jagamiseks või nende huvides realiseerimiseks, kellele hoidmisfunktsioon on üle antud kooskõlas direktiivi 2009/65/EÜ artikliga 22a;“

b)	lõike 2 punktid d ja e jäetakse välja;

c)	lõige 3 jäetakse välja.

(5)

Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond näitab eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, et ta on depositooriumi määramisega rahul ja et määramine on toimunud üksnes eurofondi ja eurofondi investorite huvides. Fondivalitseja või äriühinguna asutatud fond teeb lõikes 2 osutatud dokumendid eurofondi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(2) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/438, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses depositooriumide kohustustega (ELT L 78, 24.3.2016, lk 11).

(3) ESMA arvamus, 20.7.2017, 34 45 277.

30.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 271/10

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/1620,

13. juuli 2018,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artiklit 460,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/61 (2) tuleks muuta, et viia see paremini kooskõlla rahvusvaheliste standarditega ja soodustada tõhusamat likviidsusjuhtimist krediidiasutustes.

(2)

Eelkõige selleks et võtta piisavalt arvesse krediidiasutuste tegevust kolmandates riikides, tuleks loobuda kolmandas riigis asuva tütarettevõtja hoitavate varade suhtes minimaalse emissioonimahu nõude kohaldamisest, et selliseid varasid saaks kajastada konsolideerimise eesmärgil. Vastasel juhul võib emaettevõtjal tekkida konsolideeritud tasandil likviidsete varade puudujääk, kuna kolmandas riigis asuvast tütarettevõtjast tulenev likviidsusnõue sisalduks konsolideeritud likviidsusnõudes, kuid varade suhtes, mida see tütarettevõtja hoiab oma likviidsusnõude täitmiseks selles kolmandas riigis, konsolideeritud likviidsusnõuet ei kohaldataks. Siiski tuleks kolmandas riigis asuva tütarettevõtja varasid aktsepteerida ainult sellises ulatuses, mis vastab sellest tütarettevõtjast tuleneva likviidsete vahendite netoväljavoolule stressiperioodil samas valuutas, milles varad on nomineeritud. Nagu kõigi muude kolmanda riigi varade puhul, peaksid ka need varad olema arvessevõetavad ainult siis, kui need kvalifitseeruvad likviidseteks varadeks selle kolmanda riigi õigusnormide kohaselt.

(3)

Tõdetakse, et keskpangad saavad pakkuda likviidsust oma riigi valuutas ja et keskpankade krediidireiting on likviidsuse eesmärgil vähem oluline kui maksejõulisuse eesmärgil. Seetõttu ja selleks et viia delegeeritud määruse (EL) 2015/61 eeskirjad paremini kooskõlla rahvusvahelise standardiga ja tagada rahvusvaheliselt tegutsevatele krediidiasutustele võrdsed tingimused, peaksid reservid, mida liidu krediidiasutuse kolmandas riigis asuv tütarettevõtja või filiaal hoiab sellise kolmanda riigi keskpangas, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi astmele 1 vastavat krediidikvaliteedi hinnangut, peaksid teatavate tingimuste täitmise korral kvalifitseeruma 1. tasandi likviidseteks varadeks. Konkreetselt tuleks neid reserve pidada kvalifitseeruvaks, kui krediidiasutus võib need mis tahes ajal stressiperioodi jooksul välja võtta ja lisaks on sellise väljavõtmise tingimused kindlaks määratud asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades. Siiski peaks neid reserve olema võimalik kajastada 1. tasandi varana üksnes eesmärgiga katta likviidsete vahendite netoväljavoolu stressiperioodil samas valuutas, milles reservid on nomineeritud.

(4)

Asjakohane on arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/2402 (3). Kõnealune määrus sisaldab kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, kas väärtpaberistamist saab pidada lihtsaks, läbipaistvaks ja standarditud väärtpaberistamiseks. Kuna need kriteeriumid tagavad lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamiste hea kvaliteedi, tuleks neid kasutada ka selleks, et määrata kindlaks, millised väärtpaberistamised on kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad likviidsuskatte nõude arvutamise eesmärgil. Kui väärtpaberistamised vastavad lisaks delegeeritud määruses (EL) 2015/61 juba sätestatud ja nende likviidsusomadustest sõltuvatele kriteeriumide ka kõikidele määruse (EL) 2017/2402 nõuetele, peaksid need seega olema delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohaldamisel aktsepteeritavad 2B tasandi varadena.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 rakendamine ei peaks takistama rahapoliitika tulemuslikku ülekandumist majandusse. Tehinguid EKPga või liikmesriigi keskpangaga suurte pingete korral eeldatavasti pikendatakse. Seega peaks pädevatel asutustel olema võimalik loobuda likviidsuspuhvri arvutamiseks kasutatava tagasipööramismehhanismi rakendamisest EKP või liikmesriigi keskpangaga sõlmitud tagatud tehingute puhul, kui tehingu vähemalt ühel poolel on tegemist kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega ja tehingud tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul. Siiski tuleks nõuda, et pädevad asutused konsulteeriksid enne loobumiseks nõusoleku andmist tehingu vastaspooleks oleva keskpangaga, ja kui see keskpank on eurosüsteemi keskpank, ka EKPga. Lisaks tuleks loobumiseks nõusoleku andmise suhtes kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida võimalikku õiguslikku arbitraaži ja negatiivseid stiimuleid krediidiasutuste jaoks. Samuti tuleks tuletistehingute kaudu saadud tagatised tagasipööramismehhanismi kohaldamisalast välja jätta, et ühtlustada liidu eeskirjad veelgi rohkem Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud rahvusvahelise standardiga.

(6)

Lisaks tuleks repotehingutest, pöördrepotehingutest ja tagatise vahetustehingutest tulenevate vahendite välja- ja sissevoolude käsitlemine viia täielikult kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud rahvusvahelise standardi kohase likviidsuskattekordaja käsitlusega. Konkreetselt peaks väljaminevate rahavoogude arvutus olema otseselt seotud tehingu pikendamismääraga (mis on vastavuses antud tagatise väärtuskärpega, mida kohaldatakse sularahakohustuse suhtes, nagu on ette nähtud Baseli pangajärelevalve komitee standardis), mitte aluseks oleva tagatise likviidsuse väärtusega.

(7)

Kuna praktikas on ette tulnud lahknevaid tõlgendusi, on oluline täpsustada mitut delegeeritud määruse (EL) 2015/61 sätet, eriti neid, mis käsitlevad likviidsuskatte nõude täitmist; puhvrisse kvalifitseerumist kokkuleppimata krediidiliinide alusel rahastamise saamiseks kättesaadavasse keskpanga hallatavasse kogumisse kuuluvate varade puhul, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ning koostöövõrgustike, krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide hoiuste ja muude rahaliste vahendite puhul; muudest toodetest ja teenustest tulenevate täiendavate likviidsete vahendite väljavoolude arvutamist; grupisiseste krediidi- ja likviidsuslimiitide eeliskohtlemise võimaldamist; lühikese positsiooni kohtlemist ning järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevate rahaliste vahendite arvessevõtmist.

(8)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/61 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2015/61 muudetakse järgmiselt.

(1)

Artikli 2 lõikes 3 asendatakse punkt a järgmisega:

„a)

kolmanda riigi varasid, mida hoiab kolmandas riigis asuv tütarettevõtja, võib aktsepteerida konsolideerimise eesmärgil likviidsete varadena, kui need kvalifitseeruvad likviidseteks varadeks selliste kolmanda riigi õigusaktide kohaselt, millega kehtestatakse likviidsuskatte nõue, ja vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)	varad vastavad kõikidele käesoleva määruse II jaotises sätestatud nõuetele;

ii)	varad ei vasta käesoleva määruse II jaotises emissioonimahu suhtes sätestatud erinõudele, kuid vastavad kõikidele selle jaotise ülejäänud nõuetele.

Punkti ii alusel aktsepteeritavaid varasid võib aktsepteerida ainult sellise summa ulatuses, mis vastab sellest tütarettevõtjast tulenevale likviidsete vahendite netoväljavoolule stressiperioodil vara nomineerimise valuutas;“.

(2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	punktid 8 ja 9 jäetakse välja;

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11. „stress“– krediidiasutuse maksevõime- või likviidsuspositsiooni järsk või tõsine halvenemine, mis on tingitud turutingimuste või idiosünkraatiliste tegurite muutusest ja mille tulemusel tekib märkimisväärne oht, et krediidiasutus ei suuda täita tähtajaks oma kohustusi, mille täitmise tähtaeg on järgneva 30 kalendripäeva jooksul;“.

(3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Krediidiasutused arvutavad ja jälgivad likviidsuskattekordajat aruandlusvaluutas kõikide kirjete puhul olenemata sellest, mis valuutas need on tegelikult nomineeritud.

Lisaks sellele arvutavad ja jälgivad krediidiasutused teatavate kirjate puhul eraldi likviidsuskattekordajat järgmiselt:

a)	kirjete puhul, mille kohta esitatakse eraldi aruanded muus valuutas kui aruandlusvaluuta kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 lõikega 2, arvutavad ja jälgivad krediidiasutused eraldi likviidsuskattekordajat selles muus valuutas;

aruandlusvaluutas nomineeritud kirjete puhul, kui muudes valuutades kui aruandlusvaluuta nomineeritud kohustuste koondsumma on võrdne 5 %ga krediidiasutuse kogukohustustest või suurem, välja arvatud regulatiivne kapital ja bilansivälised kirjed, arvutavad ja jälgivad krediidiasutused eraldi likviidsuskattekordajat aruandlusvaluutas.

Krediidiasutused teatavad pädevale asutusele likviidsuskattekordaja vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014.“;

c)	lisatakse lõige 6: „6. Krediidiasutused ei arvesta likviidseid varasid, vahendite sissevoolusid ja väljavoolusid topelt.“

(4)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Varad on omand, õigus või huvi, mida hoiab krediidiasutus või mis kuuluvad punktis a osutatud kogumisse ja mis ei ole mingil viisil koormatud. Selle kohaldamisel arvatakse vara olevaks koormamata juhul, kui selle suhtes ei kohaldata mingeid õiguslikke, lepingulisi, regulatiivseid või muid piiranguid, mis takistavad krediidiasutusel sellise vara likvideerimist, müümist, ülekandmist, määramist või üldiselt võõrandamist kohese müügi või repolepingu kaudu järgneva 30 kalendripäeva jooksul. Koormamata varadena käsitatakse järgmisi varasid:

kogumisse kuuluvad varad, mis on kättesaadavad koheseks kasutamiseks tagatisena, et saada täiendavat rahastamist krediidiasutusele kättesaadavate kokkulepitud, kuid veel rahastamata krediidiliinide alusel, või kui kogumit haldab keskpank, siis krediidiasutusele kättesaadavate kokkuleppimata ja veel rahastamata krediidiliinide alusel. See punkt hõlmab varasid, mille krediidiasutus on paigutanud koostöövõrgustiku või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutusse. Krediidiasutused eeldavad, et kogumisse kuuluvad varad on koormatud suurenevas likviidsuse järjekorras, võttes aluseks 2. peatüki kohase likviidsete vahendite liigituse ja alustades varadest, mida likviidsuspuhvri puhul ei aktsepteerita;

b)	varad, mille krediidiasutus on saanud krediidiriski maandamise eesmärgil tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ning mida krediidiasutus võib võõrandada.“;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

teine krediidiasutus, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

i)	emitent on artikli 10 lõike 1 punktis c või artikli 11 lõike 1 punktis a või b osutatud avaliku sektori asutus;

ii)	vara on artikli 10 lõike 1 punktis f või artikli 11 lõike 1 punktis c või d või artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud pandikiri;

iii)	vara kuulub artikli 10 lõike 1 punktis e kirjeldatud kategooriasse;“;

ii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)	mis tahes muu üksus, kes teostab oma peamise majandustegevusena ühte või enamat direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust. Käesoleva artikli kohaldamisel ei peeta väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid kuuluvaks käesolevas punktis osutatud üksuste hulka.“;

lõikele 7 lisatakse punkt aa:

„aa)	artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud nõuded keskvalitsuse vastu;“.

(5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 teise lõigu punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	artikli 10 lõike 1 punktides b ja d osutatud nõuded keskpankade vastu;“;

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kehtestades sisemised süsteemid ja kontrollimeetmed, et anda likviidsuse juhtimise funktsioonile tegelik tegevuslik kontroll ja õigus muuta likviidsed varad rahaks mis tahes ajal 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul ja saada juurdepääs tingimuslikele rahalistele vahenditele, minemata otseselt vastuollu olemasolevate äri- või riskijuhtimisstrateegiatega. Eelkõige ei kaasata vara likviidsuspuhvrisse juhul, kui vara rahaks muutmine ilma asendamiseta 30 kalendripäeva pikkuse stressiperioodi jooksul kõrvaldaks riskimaanduse, mille tulemusel tekiks krediidiasutuse sisemisi piiranguid ületav avatud riskipositsioon;“.

(6)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkti b alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

reservid, mida krediidiasutus hoiab alapunktis i või ii osutatud keskpangas, tingimusel et krediidiasutus võib sellised reservid mis tahes ajal stressiperioodi jooksul välja võtta ja et sellise väljavõtmise tingimused on kindlaks määratud krediidiasutuse pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Käesoleva punkti kohaldamisel kehtib järgmine:

—

kui reserve hoiab tütarettevõtjast krediidiasutus, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks olenevalt olukorrast tütarettevõtjast krediidiasutuse liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;

—	kui reserve hoiab filiaal, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks olenevalt olukorrast filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;“;

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

järgmised varad:

varad, milleks on sellise kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevad või tema poolt garanteeritud nõuded, kellele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus ei ole andnud krediidikvaliteedi astmele 1 vastavat krediidikvaliteedi hinnangut kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõikega 2;

ii)

reservid, mida krediidiasutus hoiab alapunktis i osutatud keskpangas, tingimusel et krediidiasutus võib sellised reservid mis tahes ajal stressiperioodi jooksul välja võtta ja et sellise väljavõtmise tingimused on kindlaks määratud selle kolmanda riigi pädevate asutuste ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või selle kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Alapunkti ii kohaldamisel kehtib järgmine:

—	kui reserve hoiab tütarettevõtjast krediidiasutus, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks tütarettevõtjast krediidiasutuse kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades;

—	kui reserve hoiab filiaal, määratakse väljavõtmise tingimused kindlaks filiaali asukohaks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse ja selle keskpanga, kus reserve hoitakse, vahelises lepingus või kolmanda riigi asjaomastes eeskirjades.

Selliste varade kogusumma, mis kuuluvad esimese lõigu alapunktide i ja ii alla ning on nomineeritud teatavas valuutas, mida krediidiasutus võib aktsepteerida 1. tasandi varadena, ei või ületada summat, mis vastab krediidiasutuse likviidsete vahendite netoväljavoolule stressiperioodil samas valuutas.

Kui esimese lõigu alapunktide i ja ii alla kuuluvad varad on osaliselt või täielikult nomineeritud valuutas, mis ei ole asjaomase kolmanda riigi omavaluuta, võib krediidiasutus aktsepteerida neid varasid 1. tasandi varadena ainult mahus, mis vastab sellisele osale krediidiasutuse likviidsete vahendite netoväljavoolust stressiperioodil selles välisvaluutas, mis on seotud krediidiasutuse tegevusega riigis, kus likviidsusrisk võetakse;“;

lõike 1 punkti f alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„tagatiste kogumisse kuuluvad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, või kui pädev asutus kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 viimase lõigu kohast osalist loobumist, selles lõigus osutatud tingimustele;“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade turuväärtuse suhtes kohaldatakse vähemalt 7 % suurust väärtuskärbet. Välja arvatud seoses ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate ja osakutega artikli 15 lõike 2 punktides b ja c sätestatud juhtudel, ei pea ülejäänud 1. tasandi varade suhtes väärtuskärbet kohaldama.“

(7)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkti c alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

tagatiste kogumisse kuuluvad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele, või kui pädev asutus kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 viimase lõigu kohast osalist loobumist, selles lõigus osutatud tingimustele;“;

lõike 1 punkti d alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

(8)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud varaga tagatud väärtpaberitest tulenevad riskipositsioonid kvalifitseeruvad 2B tasandi väärtpaberistamistena, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	nimetust „lihtne, läbipaistev ja standarditud“ või nendele omadustele otseselt või kaudselt osutavat nimetust on lubatud väärtpaberistamise kohta kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (*1) kohase väärtpaberistamise korral ning kasutamine toimub sellega kooskõlas;

b)	käesoleva artikli lõikes 2 ja lõigetes 10–13 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).“;"

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

a)	„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on andnud krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 264 kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, või lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu korral samaväärsele krediidikvaliteedi astmele;“

„positsiooni puhul on tegemist kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria või seeriatega ja kõige kõrgem nõudeõiguse järk säilib kogu tehingu kehtivusaja jooksul. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise seeriat olevaks kõige kõrgema nõudeõiguse järguga, kui pärast täitmisele pööramise teate, ja kui see on kohaldatav, siis kiirendatud menetluse teate kättetoimetamist ei ole väärtpaberistamise seeria põhisumma- ja intressimaksete saamise seisukohast allutatud sama väärtpaberistamise tehingu või skeemi teistele seeriatele, võtmata vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 242 lõikele 6 arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid tasumisele kuuluvaid summasid, teenustasusid ja muid sarnaseid makseid;“;

ii)	punktid c–f ja h–k jäetakse välja;

iii)

punkti g muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„väärtpaberistamise positsioon on tagatud aluseks olevate riskipositsioonide kogumiga ja kõik need aluseks olevad riskipositsioonid kuuluvad ainult ühte järgmistest alakategooriatest või hõlmavad nii alapunktis i kui ka alapunktis ii osutatud eluasemelaene:“;

alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)

autolaenud ja -liisingud, mis on antud liikmesriigis asutatud või selle residendiks olevatele laenu- või liisinguvõtjatele. Sel eesmärgil hõlmavad autolaenud ja -liisingud laene ja liisinguid, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (*2) artikli 3 punktides 11 ja 12 määratletud mootorsõidukite ja haagiste, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (*3) osutatud põllu- või metsamajanduslike traktorite, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 (*4) osutatud kaherattaliste mootorrataste ja kolmerattaliste mootorsõidukite või direktiivi 2007/46/EÜ artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud roomiksõidukite rahastamiseks. Sellised laenud ja liisingud võivad hõlmata abitegevusena pakutavaid kindlustus- ja hooldustooteid või sõidukite täiendavaid osi ning liisingu puhul liisitud sõidukite jääkväärtust. Kõik kogumisse kuuluvad laenud ja liisingud peavad olema tagatud väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja kasuks sõidukile seatud esimese järjekoha koormatise või tagatise või asjakohase garantiiga, näiteks omandiõiguse säilitamise sättega;

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).“;"

c)	lõiked 3–9 jäetakse välja.

(9)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui krediidiasutus ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, peab ta alusvarade likviidsuse taseme kindlaksmääramisel ja neile asjakohase väärtuskärpe määramisel eeldama, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib likviidsetesse varadesse maksimaalse volituste kohaselt lubatud summa samas kasvavas järjekorras, nagu likviidsed varad on lõike 2 kohaldamise eesmärgil liigitatud, alustades lõike 2 punktis h osutatud likviidsetest varadest, kuni koguinvesteeringute ülemmäära saavutamiseni.“;

lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete kindlaksmääramiseks ettevõtja depositooriumi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja tehtavate arvutuste õigsust peab vähemalt kord aastas kinnitama välisaudiitor.“

(10)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Hoiused ja muu rahastamine koostöövõrgustikes ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemides

1. Kui krediidiasutus kuulub liikmesriigis kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, võrgustikku, mille suhtes saaks kohaldada kõnealuse määruse artiklis 10 sätestatud erandit, või koostöövõrgustikku, võib krediidiasutuse poolt keskasutuses hoitavaid nõudmiseni hoiuseid käsitada likviidsete varadena, välja arvatud juhul, kui hoiuseid saav keskasutus käsitab neid tegevushoiustena. Kui hoiuseid käsitatakse likviidsete varadena, käsitatakse neid kooskõlas ühega järgmistest sätetest:

kui siseriikliku õiguse või õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt, mida kohaldatakse skeemi või võrgustiku suhtes, on keskasutus kohustatud hoidma hoiuseid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetes varades või investeerima neid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetesse varadesse, siis käsitatakse hoiuseid käesoleva määruse kohaselt sama tasandi või kategooria likviidsete varadena;

kui keskasutus ei ole kohustatud hoidma hoiuseid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetes varades või investeerima neid ettenähtud taseme või kategooria likviidsetesse varadesse, siis käsitatakse hoiuseid käesoleva määruse kohaselt 2B tasandi varadena ja nende jääksumma suhtes kohaldatakse vähemalt 25 % suurust väärtuskärbet.

2. Kui liikmesriigi õiguse või õiguslikult siduvate dokumentide kohaselt, mida kohaldatakse ühe lõikes 1 kirjeldatud skeemi või võrgustiku suhtes, on krediidiasutusel 30 kalendripäeva jooksul juurdepääs keskasutusest või mõnest teisest samasse võrgustikku või skeemi kuuluvast krediidiasutusest või investeerimisühingust saadavatele kasutamata likviidsetele vahenditele, siis käsitatakse selliseid vahendeid 2B tasandi varadena, tingimusel et need ei ole tagatud likviidsete varadega ja neid ei käsitleta vastavalt artiklile 34. Likviidsete vahendite kasutamata siduva põhisumma suhtes kohaldatakse vähemalt 25 % suurust väärtuskärbet.“

(11)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid kohaldatakse pärast selliste tagatud rahastamistehingute, tagatud laenuandmistehingute või tagatise vahetustehingute poolt, kus kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, likviidsete varade seisule avaldatava mõju arvessevõtmiseks tehtavat korrigeerimist, mis tehakse mis tahes kohaldatavate väärtuskärbete mahaarvamise järel, tingimusel et krediidiasutus täidab artiklis 8 sätestatud tegevusnõudeid.“;

lisatakse lõige 4:

„4. Pädev asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda täielikult või osaliselt lõigete 2 ja 3 kohaldamisest ühe või mitme tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu suhtes, milles kasutatakse vähemalt ühel tehingu poolel likviidseid varasid ja mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	tehingu(te) vastaspool on EKP või liikmesriigi keskpank;

b)	esinevad erandlikud asjaolud, mis tekitavad ühe või mitme liikmesriigi pangandussektorit mõjutava süsteemse riski;

c)	pädev asutus on enne loobumiseks nõusoleku andmist konsulteerinud tehingu või tehingute vastaspooleks oleva keskpangaga, ja kui see keskpank on eurosüsteemi keskpank, ka EKPga.“;

lisatakse lõige 5:

„5. EBA esitab komisjonile 19. novembri 2020 aruande lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi tehnilise sobivuse kohta ja selle kohta, kuivõrd tõenäoline on, et see võiks kahjustada liidus asutatud krediidiasutuste äri- ja riskiprofiili, finantsturgude stabiilsust ja nõuetekohast toimimist, majandust või rahapoliitika tulemuslikku ülekandumist majandusse. Selles aruandes hinnatakse lõigetes 2–4 sätestatud tagasipööramismehhanismi muutmise võimalikkust, ja kui EBA leiab, et praegune tagasipööramismehhanism ei ole tehniliselt sobiv või mõjub kahjustavalt, tuleks aruandes soovitada alternatiivseid lahendusi ja hinnata nende mõju.

Komisjon võtab eelmises lõigus osutatud EBA aruannet arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 460 antud õiguse kohaselt muude delegeeritud õigusaktide koostamisel.“

(12)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Tuletistehingute tasaarvestamine

1. Krediidiasutused arvutavad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva pikkuse perioodi jooksul oodatavad likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolud vastaspoolte kaupa netopõhiselt, tingimusel et on sõlmitud kõnealuse määruse artiklis 295 sätestatud tingimustele vastavad kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped.

2. Erandina lõikest 1 arvutavad krediidiasutused sellistest valuutatuletistehingutest, mille puhul põhisummade täies ulatuses vahetamine toimub samal ajal (või sama päeva jooksul), tulenevad raha välja- ja sissevoolud netopõhiselt, isegi kui need tehingud ei ole kaetud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „netopõhiselt“ seda, et järgmise 30 kalendripäeva jooksul antavat või saadavat tagatist ei võeta arvesse. Järgmise 30 kalendripäeva jooksul saadava tagatise puhul seevastu tähendab „netopõhiselt“ seda, et seda tagatist ei võeta arvesse üksnes juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)	tagatis on saamise ajal käsitatav käesoleva määruse II jaotise kohase likviidse varana;

b)	krediidiasutus on seaduslikult õigustatud ja oma tegevuse käigus võimeline saadavat tagatist uuesti kasutama.“

(13)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	stabiilsete jaehoiuste ja muude jaehoiuste jääksumma, mis on kindlaks määratud kooskõlas artiklitega 24 ja 25;

b)	muude selliste kohustuste jäägid, mille tähtaeg saabub, mille väljamaksmist saab väljaandja või rahastaja nõuda või mis sisaldavad rahastaja ootust krediidiasutuse poolt võla tagasimaksmiseks järgneva 30 kalendripäeva jooksul ning mis on kindlaks määratud kooskõlas artiklitega 27, 28 ja 31a;“;

b)	lisatakse lõige 3: „3. Kooskõlas lõikega 1 likviidsete vahendite väljavoolu arvutamisel arvatakse sellest maha sellega artikli 26 kohaselt vastastikuses sõltuvuses olevad likviidsete vahendite sissevoolud.“

(14)

Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutused hindavad regulaarselt likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosust ja võimalikku mahtu 30 kalendripäeva jooksul toodete ja teenuste puhul, millele ei ole osutatud artiklites 27–31a ning mida need krediidiasutused pakuvad või sponsoreerivad või mida võimalikud ostjad peaksid nendega seotuks. Kõnealused tooted ja teenused hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)	muud bilansivälised ja tingimuslikud rahastamiskohustused, sealhulgas mittesiduvad rahastamisvahendid;

b)	kasutamata laenud ja ettemaksed suurklientidest vastaspooltele;

c)	hüpoteeklaenud, mis on kokku lepitud, kuid mida ei ole veel kasutusse võetud;

d)	krediitkaardid;

e)	arvelduskrediit;

f)	kavandatavad väljavoolud seoses seniste erakliendi- või suurkliendilaenude pikendamise või uute erakliendi- või suurkliendilaenude andmisega;

g)	tuletisinstrumentidest tulenevad kohustused, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;

h)	kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud tooted.“

(15)

Artikli 25 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	hoiuse puhul on tegemist ainult interneti teel juurdepääsetava kontoga;“.

(16)	Artikli 26 lõppu lisatakse järgmine lõige: „Pädevad asutused teatavad EBA-le, millised krediidiasutused võivad käesoleva määruse kohaselt väljavoolusid tasaarvestada vastastikuses sõltuvuses olevate sissevooludega. EBA võib nõuda täiendavaid dokumente.“

(17)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Krediidiasutused korrutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mis tähtaeguvad 30 kalendripäeva jooksul:

0 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt 1. tasandi mis tahes kategooria likviidsete varadena, millele on osutatud artiklis 10, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena;

b)	7 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

c)	15 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 11 kohaselt artiklis 11 osutatud mis tahes 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

d)	25 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

e)	30 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

f)	35 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

g)	50 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

minimaalse väärtuskärpe protsendiga, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõigetele 2 ja 3, kui need on tagatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutega, mis kvalifitseeruksid – kui neid ei kasutataks neis tehingutes tagatisena – käesoleva määruse artiklite 7 ja 15 kohaselt alusvaraks olevate likviidsete varadega sama tasandi likviidsete varadena;

i)	100 %ga, kui need on tagatud varadega, mis ei kuulu käesoleva lõigu punktide a–h alla.

Erandina esimesest lõigust on juhul, kui tagatud laenuandmistehingu või kapitaliturupõhise tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, vahendite väljavoolu määr 0 %. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust on muidu esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist nõudvate tagatud laenuandmistehingute või kapitaliturupõhiste tehingute puhul vahendite väljavoolu määr 25 %, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.

4. Järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud ja muud samalaadsed tehingud toovad kaasa vahendite väljavoolu, kui laenuks võetud vara suhtes kohaldatakse 2. peatüki alusel väiksemat väärtuskärbet kui laenuks antud vara suhtes. Vahendite väljavoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks võetud vara turuväärtus kooskõlas lõikega 3 kindlaks määratud laenuks antud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra ja laenuks võetud vara suhtes kohaldatava vahendite väljavoolu määra vahega. Kõnealuses arvutuses kohaldatakse selliste varade suhtes, mis ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, 100 % suurust väärtuskärbet.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse juhul, kui tagatise vahetustehingu või muu samalaadse tehingu vastaspool on krediidiasutuse kodukeskpank, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 0 % suurust vahendite väljavoolu määra. Siiski kohaldatakse filiaali kaudu filiaali asukohaks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangaga tehtavate tehingute korral 0 %-list vahendite väljavoolu määra üksnes juhul, kui filiaalil on keskpanga likviidsusliinidele sama juurdepääs, sh stressiperioodidel, nagu selles liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud krediidiasutustel.

Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste tagatise vahetustehingute või muude samalaadsete tehingute puhul, mis nõuaksid esimese lõigu kohaselt 25 %st kõrgema vahendite väljavoolu määra kohaldamist, laenuks võetud vara turuväärtuse suhtes 25 % suurust vahendite väljavoolu määra, juhul kui tehingu vastaspool on võrdne vastaspool.“;

lisatakse lõiked 7, 8 ja 9:

„7. Varade puhul, mis on võetud laenuks ilma tagatiseta ja mis tähtaeguvad järgmise 30 kalendripäeva jooksul, eeldatakse nende täies ulatuses väljavoolu, mis toob kaasa likviidsete varade 100 % suuruse väljavoolu, välja arvatud juhul, kui laenuks võetud varad kuuluvad krediidiasutusele ja need ei ole osaks tema likviidsuspuhvrist.

8. Käesolevas artiklis tähendab „kodukeskpank“ üht järgmistest:

a)	eurosüsteemi keskpank, kui krediidiasutuse päritoluliikmesriik on rahaühikuna kasutusele võtnud euro;

b)	krediidiasutuse päritoluliikmesriigi keskpank, kui see liikmesriik ei ole rahaühikuna kasutusele võtnud eurot;

c)	selle kolmanda riigi keskpank, kus krediidiasutus on asutatud.

9. Käesolevas artiklis tähendab „võrdne vastaspool“ üht järgmistest:

a)	krediidiasutuse päritoluliikmesriigi keskvalitsus, avaliku sektori asutus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

b)	selle liikmesriigi või kolmanda riigi, kus krediidiasutus on tehingute tegemiseks asutatud, keskvalitsus, avaliku sektori asutus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;

c)	mitmepoolne arengupank.

Siiski loetakse avaliku sektori asutusi, kohalikke omavalitsusi ja avaliku sektori asutusi võrdseks vastaspooleks üksnes siis, kui neile on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 või 116 kohaselt määratud 20 % suurune või väiksem riskikaal.“

(18)

Artikli 29 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsusriski profiil on pärast lõikes 1 välja pakutud madalama vahendite väljavoolu määra ja selle lõike punktis c osutatud vahendite sissevoolu määra kohaldamist madal;“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel võetakse asjakohaselt arvesse likviidsuse saaja likviidsusriski profiili.“

(19)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2–5 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutus arvutab ja teatab pädevale asutusele täiendava vahendite väljavoolu, mis tuleneb kõikidest sõlmitud lepingutest, mille lepingutingimustega kaasneb 30 kalendripäeva jooksul ja krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulise halvenemise järel likviidsete vahendite täiendav väljavool või täiendavad tagatisevajadused. Krediidiasutus teatab pädevale asutusele kõnealusest vahendite väljavoolust hiljemalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 415 kohaste aruannete esitamise ajal. Kui pädev asutus peab sellist vahendite väljavoolu oluliseks seoses krediidiasutuse likviidsete vahendite võimaliku väljavooluga, nõuab ta, et krediidiasutus lisaks kõnealuste lepingute puhul täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab täiendava tagatise vajadusele või täiendavale raha väljavoolule, mis tuleneb krediidiasutuse krediidikvaliteedi olulisest halvenemisest, mis vastab tema välise krediidikvaliteedi hinnangu langetamisele vähemalt kolme astme võrra. Selliste täiendavate tagatiste ja raha väljavoolude suhtes kohaldab krediidiasutus 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Krediidiasutus vaatab kõnealuse olulise halvenemise ulatuse korrapäraselt läbi, arvestades tema sõlmitud lepingutest tulenevaid asjaolusid, ning teatab läbivaatamise tulemuse pädevale asutusele.

3. Krediidiasutus lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab tagatise vajadustele, mis tuleneksid negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse tuletistehingutele, kui need on olulised. See arvutus tehakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/208 (*5) sätestatud korras.

4. Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavaid vahendite sisse- ja väljavoolusid võetakse arvesse netopõhiselt kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21. Vahendite netoväljavoolu korral korrutab krediidiasutus tulemuse 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga. Krediidiasutused jätavad sellistest arvutustest välja likviidsusnõuded, mis tulenevad käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest.

5. Kui krediidiasutusel on lühike positsioon, mis on kaetud laenuks võetud tagatiseta väärtpaberitega, lisab krediidiasutus täiendava vahendite väljavoolu, mis võrdub 100 %ga lühikeseks müüdud väärtpaberite või muude varade turuväärtusest, välja arvatud juhul, kui tingimused, mille alusel krediidiasutus need laenuks võttis, näevad ette nende tagastamist alles pärast 30 kalendripäeva möödumist. Kui lühike positsioon on kaetud tagatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguga, eeldab krediidiasutus, et lühikest positsiooni hoitakse kogu 30 kalendripäeva pikkuse perioodi kestel, ja selle suhtes kohaldatakse 0 % suurust vahendite väljavoolu määra.

(*5) Komisjoni 31. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/208, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega sellise täiendava likviidsete vahendite väljavoolu kohta, mis vastab negatiivse turustsenaariumi mõjust krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletistehingutele tulenevale tagatise vajadusele (ELT L 33, 8.2.2017, lk 14).“;"

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Tagatisena saadud hoiuseid ei käsitata kohustustena artikli 24, 25, 27, 28 või 31a tähenduses, kuid nende suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikeid 1–6. Saadud raha seda osa, mis ületab tagatisena saadud rahasummat, käsitatakse hoiustena kooskõlas artikliga 24, 25, 27, 28 või 31a.“;

c)	lõige 11 jäetakse välja;

lõige 12 asendatakse järgmisega:

„12. Kui seoses peamaakleri teenuste osutamisega on krediidiasutus katnud kliendipoolseid lühikeseks müümisi, sobitades neid sisemiselt teise kliendi varadega, ja need varad ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, kohaldatakse sellistest tehingutest tuleneva tingimusliku kohustuse suhtes 50 % suurust vahendite väljavoolu määra.“

(20)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kasutamata likviidsuslimiit, mida on võimaldatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, et ta saaks osta finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt muid varasid kui väärtpaberid, korrutatakse 10 %-ga selles ulatuses, milles see ületab praegu klientidelt ostetud varade summat, ja kui maksimaalne kasutatav summa on lepinguga piiratud praegu ostetud varade summaga.“;

lõike 9 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui neid tugilaene antakse vahendatud laenudena muu krediidiasutuse vahendusel, võib vahendajana tegutsev krediidiasutus erandina artikli 32 lõike 3 punktist g kohaldada sümmeetrilist sisse- ja väljavoolu. Sisse- ja väljavoolu arvutamisel kohaldatakse saadud ja antud kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidi suhtes käesoleva lõike esimese lõigu alusel kohaldatavat määra, järgides muul juhul käesoleva lõike kohaselt sellega seoses kohaldatavaid tingimusi ja nõudeid.“;

c)	lõige 10 jäetakse välja.

(21)

Lisatakse artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Kohustustest tulenevad vahendite väljavoolud, mida ei käsitleta käesoleva peatüki muudes sätetes

1. Krediidiasutused korrutavad 100 % suuruse vahendite väljavoolu määraga mis tahes kohustused, mis kuuluvad tasumisele 30 kalendripäeva jooksul, välja arvatud artiklites 24–31 osutatud kohustused.

2. Kui kõikide finantssektorisse mittekuuluvate klientide rahastamisega seotud lepinguliste kohustuste (v.a artiklites 24–31 osutatud kohustused) kogusumma ületab 30 kalendripäeva jooksul nendest klientidest tulenevate sissevoolude summat, mis on arvutatud kooskõlas artikli 32 lõike 3 punktiga a, kohaldatakse selle ületava osa suhtes 100 % suurust vahendite väljavoolu määra. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad finantssektorisse mittekuuluvad kliendid muu hulgas füüsilisi isikuid, VKEsid, äriühinguid, riike, mitmepoolseid arengupankasid ja avaliku sektori asutusi ning ei hõlma finantssektorisse kuuluvaid kliente ja keskpanku.“

(22)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Krediidiasutused kohaldavad lõikes 1 osutatud likviidsete vahendite sissevoolude suhtes 100 % suurust sissevoolu määra ning need hõlmavad eelkõige järgmisi vahendite sissevoolusid:

a)	rahalised nõuded keskpankade ja finantssektorisse kuuluvate klientide vastu, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 162 lõike 3 teises lõigu punktis b osutatud kaubanduse rahastamise tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva;

c)	rahalised nõuded, mis tulenevad 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest väärtpaberitest;

rahalised nõuded, mis tulenevad omakapitaliinstrumentide oluliste indeksite positsioonidest, tingimusel et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega. Kõnealused rahalised nõuded hõlmavad lepingujärgselt 30 kalendripäeva jooksul tasumisele kuuluvaid rahalisi nõudeid, nagu nendest olulistest indeksitest saadavad rahalised dividendid ja raha, mis kuulub tasumisele asjaomaste omakapitaliinstrumentide veel arveldamata müügist, kui neid ei võeta II jaotise kohaselt arvesse likviidsete varadena.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud vahendite sissevoolude suhtes järgmisi nõudeid:

finantssektorisse mittekuuluvate klientide vastu olevate selliste rahaliste nõuete (v.a nendelt klientidelt kaubanduse rahastamise tehingutest või tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad rahalised nõuded) väärtust, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva, vähendatakse põhisumma makse puhul 50 %. Käesoleva punkti kohaldamisel kasutatakse mõistet „finantssektorisse mittekuuluvad kliendid“ artikli 31a lõikes 2 määratletud tähenduses. Siiski võivad vahendajana tegutsevad krediidiasutused, kelle ees on võtnud artikli 31 lõikes 9 osutatud kohustuse krediidiasutus, mille on asutanud ja mida sponsoreerib vähemalt ühe liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik valitsus, et nad maksaksid lõplikule laenusaajale välja tugilaenu, või kelle ees on võtnud sarnase kohustuse mitmepoolne arengupank või avaliku sektori asutus, arvesse võtta sissevoolu kuni selle väljavoolu summani, mida nad kohaldavad asjaomase tugilaenude andmise kohustuse suhtes;

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 192 punktides 2 ja 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille järelejäänud tähtaeg ei ole pikem kui 30 kalendripäeva, korrutatakse:

0 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt 1. tasandi mis tahes kategooria likviidsete varadena, millele on osutatud artiklis 10, välja arvatud artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjadena;

ii)	7 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 kohaselt artikli 10 lõike 1 punktis f osutatud kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

iii)	15 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 11 kohaselt artiklis 11 osutatud mis tahes 2A tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

iv)

25 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis i, ii või iv osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

v)	30 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis e osutatud 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

vi)	35 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – käesoleva määruse artiklite 7 ja 13 kohaselt artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktis iii või v osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

vii)	50 %ga, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – artiklite 7 ja 12 kohaselt artikli 12 lõike 1 punktis b, c või f osutatud mis tahes 2B tasandi vara kategooriasse kuuluvate likviidsete varadena;

viii)

minimaalse väärtuskärpe protsendiga kooskõlas käesoleva määruse artikli 15 lõigetega 2 ja 3, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid – olenemata sellest, kas neid kasutatakse uuesti muus tehingus – artiklite 7 ja 15 kohaselt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakutena, mis on samal tasandil alusvaraks olevate likviidsete varadega;

ix)	100 %ga, kui need on tagatud varadega, mis ei kuulu käesoleva punkti alapunktide i–viii alla.

Vahendite sissevoolu ei võeta siiski arvesse juhul, kui krediidiasutus kasutab tagatist lühikese positsiooni katmiseks kooskõlas artikli 30 lõike 5 teise lausega;

rahaliste nõuete suhtes, mis tulenevad järgmise 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvatest lepingulistest võimenduslaenudest, mille tagatiseks on mittelikviidsed varad, võib kohaldada 50 % suurust vahendite sissevoolu määra. Neid vahendite sissevoolusid võib arvesse võtta ainult juhul, kui krediidiasutus ei kasuta laenudele algselt saadud tagatist lühikeste positsioonide katmiseks;

rahalised nõuded, mida krediidiasutus, kelle vastu need nõuded on, käsitleb artikli 27 kohaselt, välja arvatud artikli 27 lõikes 3 osutatud keskasutuses hoitavad hoiused, korrutatakse neile vastava sümmeetrilise sissevoolu määraga. Kui neile vastavat määra ei saa kindlaks teha, kohaldatakse 5 % suurust sissevoolu määra;

30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvad tagatise vahetustehingud ja muud samalaadsed tehingud toovad kaasa vahendite sissevoolu, kui laenuks antud vara suhtes kohaldatakse 2. peatüki alusel väiksemat väärtuskärbet kui laenuks võetud vara suhtes. Vahendite sissevoolu arvutamiseks korrutatakse laenuks antud vara turuväärtus kooskõlas punktis b sätestatud määradega laenuks võetud vara suhtes kohaldava vahendite sissevoolu määra ja laenuks antud vara suhtes kohaldatava vahendite sissevoolu määra vahega. Kõnealuses arvutuses kohaldatakse selliste varade suhtes, mis ei kvalifitseeru likviidseteks varadeks, 100 % suurust väärtuskärbet;

kui pöördrepotehingute, väärtpaberite laenuks võtmiste, tagatise vahetustehingute või muude samalaadsete tehingute raames saadud 30 kalendripäeva jooksul tähtaeguvat tagatist kasutatakse selliste lühikeste positsioonide katmiseks, mille kestus võib olla pikem kui 30 kalendripäeva, eeldab krediidiasutus, et selliseid pöördrepotehinguid, väärtpaberite laenuks võtmisi, tagatise vahetustehinguid või muid samalaadseid tehinguid pikendatakse ja neist ei tulene mingeid raha sissevoolusid, kajastades selliselt vajadust jätkata lühikese positsiooni katmist või osta asjaomased väärtpaberid tagasi. Lühikesed positsioonid hõlmavad nii juhtusid, kus krediidiasutus müüs sobitatud kauplemisportfellis osana oma kauplemis- või riskimaandamisstrateegiast väärtpaberi lühikeseks kohese müügi teel, kui ka juhtusid, kus krediidiasutus on sobitatud kauplemisportfellis väärtpaberi teatavaks perioodiks laenuks võtnud ja selle pikemaks perioodiks laenuks andnud;

g)	sissevooluna ei võeta arvesse kasutamata krediidi- või likviidsuslimiite, sealhulgas keskpankadelt saadud kasutamata likviidsuslimiite, ega muid siduvaid kohustusi peale nende, millele on osutatud artikli 31 lõike 9 teises lõigus ja artiklis 34;

rahalisi nõudeid, mis tulenevad krediidiasutuse enda või krediidiasutusega tihedalt seotud väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud väärtpaberitest, võetakse arvesse netopõhiselt, kohaldades sissevoolu määra, mis põhineb alusvara suhtes käesoleva artikli kohaselt kohaldataval sissevoolu määral;

i)	laene, mille lepinguline lõpptähtaeg on kindlaks määramata, võetakse arvesse 20 % suuruse sissevoolu määraga, eeldusel et leping võimaldab krediidiasutusel lepingust taganeda või nõuda makse tegemist 30 kalendripäeva jooksul.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul 30 kalendripäeva jooksul oodatavad vahendite sisse- ja väljavoolud arvutatakse netopõhiselt kooskõlas artikliga 21 ning need korrutatakse vahendite netosissevoolu puhul 100 % suuruse sissevoolu määraga.“

(23)

Artikli 34 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsusriski profiil on pärast lõikes 1 välja pakutud kõrgema vahendite sissevoolu määra ja selle lõike punktis c osutatud vahendite väljavoolu määra kohaldamist madal;“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel võetakse asjakohaselt arvesse likviidsuse saaja likviidsusriski profiili.“

(24)

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Likviidsete varade ülejäägi summa: see summa koosneb järgnevalt määratletud komponentidest:

muude 1. tasandi varade kui pandikirjade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste muude 1. tasandi likviidsete varade kui 1. tasandi pandikirjade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel;

1. tasandi pandikirjade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 1. tasandi pandikirjade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel;

2A tasandi varade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 2A tasandi varade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel, ja

2B tasandi varade korrigeeritud summa, mis võrdub kõigi selliste 2B tasandi varade väärtuskärbetejärgse väärtusega, mida krediidiasutus hoiaks mis tahes sellise tagatud rahastamistehingu, tagatud laenuandmistehingu või tagatise vahetustehingu tagasipööramise korral, mis tähtaegub 30 kalendripäeva jooksul alates arvutamise kuupäevast ning mille puhul krediidiasutus ja vastaspool vahetavad likviidseid varasid vähemalt ühel tehingu poolel.“;

b)	punkt 5 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama 30. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).

30.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 271/26

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1622,

29. oktoober 2018,

milles käsitletakse teatavate biotsiidides sisalduvate toimeainete heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014, (2) mida on muudetud delegeeritud määrusega (EL) 2017/698, (3) on kõnealuse määruse II lisas kehtestatud toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonide nimekiri, mis on lisatud biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete läbivaatamisprogrammi 3. veebruari 2017. aasta seisuga.

(2)	Kõnealusesse nimekirja lisatud mitme toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni puhul on kõik osalised oma toetusest õigeaegselt loobunud.

(3)	Mõne in situ valmistatud toimeaine puhul on kõnealuste toimeainete ja nende prekursorite (mis on hõlmatud läbivaatamisprogrammiga) nimetusi täpsemalt selgitatud. Selle tulemusena on teatavatel juhtudel toimeaine uuesti määratletud vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artiklile 13.

(4)	Avaldati teatis, millega kutsuti isikuid, kes soovivad toetada kõnealuseid uuesti määratletud ja praegu toetuseta toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone, s.h delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisas loetletud tooteliikide jaoks toimeaine in situ valmistamist, võtma üle osaleja rolli.

(5)	Mõne toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni puhul ei ole teatist esitatud või on teatis delegeeritud määruse (EL) 1062/2014 artikli 17 lõigete 4 ja 5 kohaselt esitatud ja tagasi lükatud.

(6)	Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artiklile 20 ei tohi selliseid toimeaine ja tooteliigi kombinatsioone heaks kiita biotsiidides kasutamiseks.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud toimeaineid ei kiideta heaks lisas osutatud tooteliikides kasutamiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(3) Komisjoni 3. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/698, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 103, 19.4.2017, lk 1).

LISA

Heakskiitmata toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonid, sealhulgas nanomaterjali kujul:

—	delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisas loetletud tooteliikide jaoks toimeainete in situ valmistamine, välja arvatud juhul, kui toimeaine valmistatakse kõnealuse lisa tabelis asjaomase toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kirjes nimetatud prekursori(te)st;

—

allolevas tabelis loetletud toimeaine ja tooteliigi kombinatsioonid, sealhulgas kõigi loetletud toimeaine in situ valmistamine mistahes prekursori(te)st, mida ei ole nimetatud delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisas:

Kande number delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 II lisas	Aine nimetus	Referentliikmesriik	EÜ number	CASi number	Tooteliik (-liigid)
60	Sidrunhape	BE	201-069-1	77-92-9	1
172	Tsetüülpüridiiniumkloriid	UK	204-593-9	123-03-5	2
195	Naatrium-2-bifenülaat	ES	205-055-6	132-27-4	1, 2, 3
288	N-(diklorofluorometüültio)-N′,N′-dimetüül-N-fenüülsulfamiid (diklofluaniid)	UK	214-118-7	1085-98-9	7
365	Püridiin-2-tiool-1-oksiidi naatriumisool (naatriumpüritioon)	SE	223-296-5	3811-73-2	3
401	Hõbe	SE	231-131-3	7440-22-4	9
405	Vääveldioksiid	DE	231-195-2	7446-09-5	4
424	Naatriumbromiid	NL	231-599-9	7647-15-6	2, 11, 12
458	Ammooniumsulfaat	UK	231-984-1	7783-20-2	11,12
1016	Hõbekloriid	SE	232-033-3	7783-90-6	10, 11
515	Ammooniumbromiid	SE	235-183-8	12124-97-9	11, 12
526	Kaalium-2-bifenülaat	ES	237-243-9	13707-65-8	6, 9, 10, 13
529	Broomkloriid	NL	237-601-4	13863-41-7	11
541	Naatrium-p-kloro-m-kresolaat	FR	239-825-8	15733-22-9	1, 2, 3, 6, 9, 13
609	Cis- ja trans-p-mentaan-3,8-diooli segu (tsitriodiool)	UK	Puudub	Puudub	19
620	Tetrakis(hüdroksümetüül)fosfooniumsulfaat (2:1) (THPS)	MT	259-709-0	55566-30-8	2
673	Didetsüüldimetüülammooniumkloriid (DDAC (C8-10))	IT	270-331-5	68424-95-3	5
785	6-(ftaalimido)peroksüheksaanhape (PAP)	IT	410-850-8	128275-31-0	3, 4
792	Tetraklorodekaoksiidi kompleks (TCDO)	DE	420-970-2	92047-76-2	1
952	Bacillus sphaericus, v.a Bacillus sphaericus 2362, tüvi ABTS-1743	IT	Mikroorganism	143447-72-7	18
955	Bacillus thuringiensis subsp. israelensis serotüüp H14, v.a tüvi AM65-52 ja v.a tüvi SA3A	IT	Mikroorganism	Puudub	18
957	Bacillus subtilis	DE	Mikroorganism	Puudub	3
939	Aktiivkloor: hüpokloorishappe ja naatriumhüpokloriti reaktsiooni saadus in situ	SK	Segu	Puudub	2, 3, 4, 5, 11, 12
824	Hõbetsinktseoliit	SE	Puudub	130328-20-0	5
1013	Hõbevasktseoliit	SE	Puudub	130328-19-7	5
835	Esfenvaleraat / (S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(S)-2-(4-klorofenüül)-3-metüülbutüraat (esfenvaleraat)	PT	Taimekaitsevahend	66230-04-4	18

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 271

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 30. oktoober 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1618, 12. juuli 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 depositooriumide hoidmiskohustuste osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1619, 12. juuli 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/438 depositooriumide hoidmiskohustuste osas ( 1 )	6
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1620, 13. juuli 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1621, 26. oktoober 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/2080 hankemenetluse teel müüdud lõssipulbri lattu saabumise kuupäeva osas	25
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1622, 29. oktoober 2018, milles käsitletakse teatavate biotsiidides sisalduvate toimeainete heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 ( 1 )	26
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1623, 29. oktoober 2018, vektorikontrolli eesmärgil organismiga Wolbachia kunstlikult nakatatud sääskede kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõikele 3 ( 1 )	30


	(1) EMPs kohaldatav tekst