ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 265

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
24. oktoober 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1594, 22. oktoober 2018, millega kiidetakse heaks oluline muudatus garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Bratislavský rožok / Pressburger Kipfel / Pozsonyi kifli (GTT)]

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1595, 23. oktoober 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendusega nr 23 ( 1 )

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1596, 23. oktoober 2018, millega pikendatakse erandit nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Prantsusmaa (Occitanie ja Provence-Alpes-Côte d'Azur) territoriaalvetes kaldanootadega püügi vähima lubatud kaugusega kaldast ja vee sügavusega

9

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1597, 23. oktoober 2018, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 7117 all)  ( 1 )

13

 

 

SOOVITUSED

 

*

ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu soovitus nr 1/2018, 28. september 2018, ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide kohta [2018/1598]

18

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

24.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1594,

22. oktoober 2018,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Bratislavský rožok / Pressburger Kipfel / Pozsonyi kifli (GTT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Slovakkia taotluse saada heakskiit komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 729/2012 (2) alusel registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote „Bratislavský rožok“ / „Pressburger Kipfel“ / „Pozsonyi kifli“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti b kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Bratislavský rožok“ / „Pressburger Kipfel“ / „Pozsonyi kifli“ (GTT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 729/2012, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Bratislavský rožok“ / „Pressburger Kipfel“ / „Pozsonyi kifli“ (GTE)] (ELT L 213, 10.8.2012, lk 9).

(3)  ELT C 19, 19.1.2018, lk 28.


24.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1595,

23. oktoober 2018,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendusega nr 23

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

7. juunil 2017 avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduse nr 23 „Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas“ (IFRIC 23). Selles on täpsustatud, kuidas kajastada ebaselgust tulumaksu arvestamises.

(3)

Seoses IFRIC 23 vastuvõtmisega tuleb muuta rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) nr 1, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

(4)

Konsultatsioonides Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga (EFRAG) leidis kinnitust, et IFRIC 23 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtukriteeriumidele.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendus nr 23 „Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas“ (IFRIC 23), nagu on esitatud käesoleva määruse lisas;

b)

rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) nr 1 muudetakse vastavalt IFRIC 23-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2019 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).


LISA

IFRIC 23

EBASELGUS TULUMAKSUKÄSITLUSTE OSAS

IFRIC 23

EBASELGUS TULUMAKSUKÄSITLUSTE OSAS

VIITED

IAS 1 Finantsaruannete esitamine

IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead

IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi

IAS 12 Tulumaks

TAUST

1.

Standardis IAS 12 Tulumaks on kindlaks määratud tasumisele kuuluvaid ning edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustisi käsitlevad nõuded. Üksus rakendab IAS 12 nõudeid kohaldatava maksuseaduse alusel.

2.

Kuidas maksuseadust konkreetse tehingu või asjaolu suhtes kohaldatakse, võib olla ebaselge. Kas teatav maksukäsitlus on maksuseaduse seisukohast aktsepteeritav, ei pruugi olla teada enne, kui asjaomane maksuhaldusasutus või kohus teeb tulevikus otsuse. Seepärast võib konkreetse maksukäsitluse vaidlustamine või selle kontroll maksuhaldusasutuse poolt mõjutada üksuse tasumisele kuuluvate ning edasilükkunud tulumaksu varade ja kohustiste arvestust.

3.

Käesolevas tõlgenduses on

a)

„maksukäsitlus“ käsitlus, mida üksus on kasutanud või kavatseb kasutada oma tuludeklaratsioonides;

b)

„maksuhaldusasutus“ organ, kes otsustab, kas maksukäsitlused on maksuseaduse alusel aktsepteeritavad. Maksuhaldusasutus võib olla ka kohus;

c)

„ebaselge maksukäsitlus“ selline maksukäsitlus, mille puhul ei ole selge, kas asjaomane maksuhaldusasutus aktsepteerib seda maksuseaduse kohaselt. Näiteks üksuse otsus jätta tuludeklaratsioon maksujurisdiktsioonis esitamata või jätta teatav tulu maksustava kasumi hulka arvamata on ebaselge maksukäsitlus, kui ei ole kindel, et seda maksuseaduse alusel aktsepteeritakse.

RAKENDUSALA

4.

Käesolevas tõlgenduses selgitatakse, kuidas kohaldada IAS 12 kajastamist ja mõõtmist käsitlevaid nõudeid, kui tulumaksukäsitluste osas valitseb ebaselgus. Sellisel juhul peab üksus kajastama ja mõõtma oma tasumisele kuuluvat ning edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustist IAS 12 nõuete kohaselt, lähtudes käesolevat tõlgendust rakendades kindlaks määratud maksustatavast kasumist (maksukahjumist), maksustamisbaasidest, kasutamata maksukahjumitest, kasutamata maksukrediitidest ja maksumääradest.

KÜSIMUSED

5.

Käesolevas tõlgenduses selgitatakse tulumaksukäsitluste ebaselgusega seoses järgmisi küsimusi:

a)

kas üksus peaks kaaluma iga ebaselget maksukäsitlust eraldi;

b)

mida peaks üksus eeldama selle kohta, kuidas maksuhaldusasutus maksukäsitlusi kontrollib;

c)

kuidas peaks üksus kindlaks määrama maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumid, kasutamata maksukrediidid ja maksumäärad ning

d)

kuidas peaks üksus arvesse võtma faktide ja asjaolude muutusi.

KONSENSUS

Kas üksus peaks käsitama iga ebaselget maksukäsitlust eraldi

6.

Üksus peab otsustama, kas käsitada iga ebaselget maksukäsitlust eraldi või koos ühe või mitme muu ebaselge maksukäsitlusega selle alusel, kumb lähenemisviis tõotab ebaselguse paremini kõrvaldada. Selle üle otsustamisel, kumb lähenemisviis tõotab ebaselguse paremini kõrvaldada, võib üksus võtta arvesse nt seda, a) kuidas ta koostab tuludeklaratsioone ja kuidas valitud meetod toetab maksukäsitlusi või b) kuidas teeb tema eeldustel maksuhaldusasutus oma kontrolle ja kuidas ta lahendab küsimused, mis võivad kõnealuste kontrollide alusel tekkida.

7.

Kui üksus kaalub paragrahvi 6 kohaldamisel rohkem kui ühte ebaselget maksukäsitlust koos, loeb üksus käesoleva tõlgenduse viiteid ebaselgele maksukäsitlusele viidetena ebaselgete maksukäsitluste grupile, mida kaalutakse koos.

Maksuhaldusasutuse kontroll

8.

Kui üksus hindab, kas ja kuidas ebaselge maksukäsitlus mõjutab maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja maksumäärade kindlaksmääramist, peab ta lähtuma sellest, et maksuhaldusasutus kontrollib summasid, mida tal on õigus kontrollida, ja et tal on kogu asjakohane teave kõnealuste kontrollide tegemiseks.

Maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja maksumäärade kindlaksmääramine

9.

Üksus peab otsustama, kas on tõenäoline, et maksuhaldusasutus aktsepteerib ebaselget maksukäsitlust.

10.

Kui üksus jõuab järeldusele, et maksuhaldusasutus ebaselget maksukäsitlust tõenäoliselt aktsepteerib, määrab üksus kindlaks maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumid, kasutamata maksukrediidid ja maksumäärad vastavalt maksukäsitlusele, mida ta kasutas või plaanib kasutada tuludeklaratsioonides.

11.

Kui üksus jõuab järeldusele, et maksuhaldusasutus ebaselget maksukäsitlust tõenäoliselt ei aktsepteeri, kajastab üksus maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja maksumäärade kindlaksmääramisel ebaselguse mõju. Üksus peab peegeldama iga ebaselge maksukäsitluse ebaselguse mõju, kasutades üht järgmistest meetoditest sõltuvalt sellest, kumb meetod tõotab üksuse arvates paremini kõrvaldada ebaselguse:

a)

kõige tõenäolisem summa – summa, mis on võimalike tulemuste hulgast kõige tõenäolisem. Kõige tõenäolisem summa võib paremini ennustada ebaselguse kõrvaldamist, kui võimalikud tulemused on binaarsed või keskendunud ühele väärtusele;

b)

eeldatav väärtus – võimalike tulemuste tõenäosusega kaalutud summad kokku liidetuna. Eeldatav väärtus võib paremini ennustada ebaselguse kõrvaldamist, kui olemas on erinevad võimalikud tulemused, mis ei ole ei binaarsed ega keskendunud ühele väärtusele.

12.

Kui ebaselge maksukäsitlus mõjutab tasumisele kuuluvat ja edasilükkunud tulumaksu (nt kui see mõjutab nii maksustatavat kasumit, mida kasutatakse tasumisele kuuluva tulumaksu kindlaksmääramiseks, ja maksubaase, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kindlaksmääramiseks), peavad üksuse hinnangud olema nii tasumisele kuuluva kui ka edasilükkunud tulumaksu osas järjepidevad.

Faktide ja asjaolude muutumine

13.

Üksus vaatab käesoleva tõlgendusega nõutud hinnangud uuesti läbi, kui hinnangu aluseks olevad faktid või asjaolud muutuvad või kui saadakse uut teavet, mis mõjutab kõnealust hinnangut. Näiteks võib faktide või asjaolude muutumine muuta üksuse otsuseid maksukäsitluse aktsepteeritavuse kohta või tema hinnanguid ebaselguse mõjule või mõlemat. Paragrahvides A1–A3 esitatakse juhised faktide ja asjaolude muutumise juhuks.

14.

Üksus peab kajastama faktide ja asjaolude muutumise või uue teabe mõju IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead kohase arvestushinnangu muutusena. Et otsustada, kas pärast aruandeperioodi toimuv muutus on korrigeeriv või mittekorrigeeriv sündmus, peab üksus rakendama standardit IAS 10 Sündmused pärast aruandeperioodi.

Lisa A

Rakendusjuhis

Käesolev lisa on IFRIC 23 lahutamatu osa ja sellel on sama õiguslik jõud nagu IFRIC 23 teistel osadel.

FAKTIDE JA ASJAOLUDE MUUTUMINE (PARAGRAHV 13)

A1   Käesoleva tõlgenduse paragrahvi 13 rakendamisel peab üksus hindama faktide ja asjaolude muutuse või uue teabe asjakohasust ja mõju kohaldatavat maksuseadust arvestades. Näiteks võib olla vaja teatava sündmuse tõttu ühe maksukäsitlusega seotud hinnangut uuesti läbi vaadata, kuid seda ei ole vaja teha teise maksukäsitluse puhul, kui nende maksukäsitluste suhtes kohaldatakse eri maksuseadusi.

A2   Näidetena sellistest faktide ja asjaolude muutumisest või uuest teabest, mis sõltuvalt asjaoludest võib tingida vastavalt käesolevale tõlgendusele hinnangu uue läbivaatamise, võib muu hulgas (aga mitte ainult) nimetada järgmist:

a)

maksuhaldusasutuse kontrollid või võetud meetmed, näiteks:

i)

üksuse kasutatud maksukäsitluse või sarnase maksukäsitluse heakskiitmine või heakskiitmata jätmine maksuhaldusasutuse poolt;

ii)

teave selle kohta, et maksuhaldusasutus on kiitnud heaks või jätnud heaks kiitmata sarnase maksukäsitluse, mida kasutab teine üksus; ja

iii)

teave sarnase maksukäsitluse korral tasutud või saadud summa kohta;

b)

maksuhaldusasutuse kehtestatud normide muutmine;

c)

maksuhaldusasutuse maksukäsitluse kontrollimise või taaskontrollimise õiguse lõppemine.

A3   Asjaolu, et maksuhaldusasutus ei ole maksukäsitlust heaks kiitnud või tagasi lükanud, tõenäoliselt ei kujuta endast eraldi faktide või asjaolude muutust või uut teavet, mis mõjutab käesoleva tõlgenduse kohaseid hinnanguid.

AVALIKUSTAMINE

A4   Kui tulumaksukäsitluse osas valitseb ebaselgus, otsustab üksus, kas ta avaldab

a)

maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja maksumäärade kindlaksmääramisel IAS 1 Finantsaruannete esitamine paragrahvi 122 kohaselt tehtud hinnangud; ja

b)

teabe selliste eelduste ja hinnangute kohta, mis on IAS 1 paragrahvide 125–129 kohaselt maksustatava kasumi (maksukahjumi), maksustamisbaasi, kasutamata maksukahjumite, kasutamata maksukrediitide ja maksumäärade kindlaksmääramisel tehtud.

A5   Kui üksus jõuab järeldusele, et on tõenäoline, et maksuhaldusasutus aktsepteerib ebaselget maksukäsitlust, peab ta otsustama, kas ta avaldab IAS 12 paragrahvi 88 kohaselt ebaselguse võimaliku mõju tulumaksuga seotud tingimusliku kohustisena.

Lisa B

Jõustumiskuupäev ja üleminek

Käesolev lisa on IFRIC 23 lahutamatu osa ja sellel on sama õiguslik jõud nagu IFRIC 23 teistel osadel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

B1   Üksus rakendab käesolevat tõlgendust 1. jaanuaril 2019 või pärast seda algavate aruandeperioodide suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab käesolevat tõlgendust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

ÜLEMINEK

B2   Käesoleva tõlgenduse esmasel rakendamisel rakendab üksus seda kas:

a)

tagasiulatuvalt, rakendades IAS 8, kui see on võimalik ilma tagantjärele tarkust kasutamata; või

b)

tagasiulatuvalt koos tõlgenduse esmasest rakendamisest tuleneva kumulatiivse mõjuga, mida kajastatakse esmase rakendamise kuupäeval. Kui üksus valib selle ülemineku lähenemisviisi, ei pea ta võrdlusandmeid ümber arvestama. Selle asemel kajastab üksus käesoleva tõlgenduse esmasest rakendamisest tuleneva kumulatiivse mõju jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali mõne muu komponendi) algsaldo korrigeerimisena. Esmase rakendamise kuupäev tähendab selle aruandeperioodi algust, mil üksus rakendab käesolevat tõlgendust esmakordselt.

Lisa C

Üksus rakendab selle lisa muudatust siis, kui ta rakendab IFRICi tõlgendust nr 23.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatus

Lisatakse paragrahv 39AF.

39AF   IFRICi tõlgendusega nr 23 Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas lisatakse paragrahv E8. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRICi tõlgendust nr 23.

Lisasse E lisatakse paragrahv E8 ja selle pealkiri.

Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas

E8   Esmakordne kasutuselevõtja, kes läheb IFRSidele üle enne 1. juulit 2017, võib otsustada mitte kajastada IFRICi tõlgenduse nr 23 Ebaselgus tulumaksukäsitluste osas rakendamist oma esimestes IFRSi kohaste finantsaruannete võrdlusandmetes. Üksus, kes sellise otsuse teeb, kajastab IFRICi tõlgenduse nr 23 rakendamisest tuleneva kumulatiivse mõju jaotamata kasumi (või vajaduse korral omakapitali mõne muu komponendi) algsaldo korrigeerimisena esimese IFRSi kohase aruandeperioodi alguses.


24.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1596,

23. oktoober 2018,

millega pikendatakse erandit nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Prantsusmaa (Occitanie ja Provence-Alpes-Côte d'Azur) territoriaalvetes kaldanootadega püügi vähima lubatud kaugusega kaldast ja vee sügavusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 kohaselt on keelatud veetavate püügivahendite kasutamine kaldale lähemal kui kolm meremiili või 50 m samasügavusjoonest madalamal, kui selline sügavus asub kaldale lähemal.

(2)

Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 1 erandi, kui on täidetud teatavad artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused.

(3)

Erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 1 esimesest lõigust kaldanootade kasutamiseks teatavates Prantsusmaa territoriaalvetes asuvates merepiirkondades, olenemata veesügavusest, oli antud kuni 31. detsembrini 2014 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 587/2014 (2).

(4)

Erandit pikendati kuni 25. augustini 2018 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1421 (3).

(5)

23. mail 2018 sai komisjon Prantsusmaalt taotluse pikendada erandi kehtivusaega, mis lõppes 25. augustil 2018. Prantsusmaa esitas ajakohase teabe, mis õigustab erandi pikendamist.

(6)

Prantsusmaa võttis kõnealuse majandamiskava vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 (4) artikli 19 lõikele 2.

(7)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF“) hindas Prantsusmaa poolt 2018. aasta juulis esitatud eranditaotlust (5). STECF rõhutas vajadust parandada andmete kogumist. Prantsusmaa on võtnud kohustuse parandada andmete kogumist, algatades teadusliku uuringu, et teostada püügi üle järelevalvet ja suurendada proovivõttude hulka ning on samuti võtnud kohustuse parandada kontrolliraamistikku suuremas ulatuses kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (6) asjaomaste laevade jaoks sätestatud kohustused, kahekordistades kontrollide arvu, suurendades püügiaruannete esitamise sagedust ja paludes saata kontrolliasutustele eelteatise 24 tundi enne mis tahes püügiretke.

(8)

2013. aastal leidis STECF, et võttes arvesse püügivahendite omadusi, asjaolu, et käsitsi pardalehiivamine on aeglane, ning asjaolu, et kalurid püüavad tegutseda „puhtal“ merepõhjal, võib selle tegevuse mõju merekeskkonnale pidada tühiseks.

(9)

Prantsusmaa taotletud erandi pikendamine vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(10)

Kõnealustes merepiirkondades esinevad erilised geograafilised piirangud, sest mandrilava ei ulatu kaugele.

(11)

Kaldanootadega püük toimub kaldal madalas vees ja selle käigus püütakse eri liike. Sellist liiki püüki ei ole võimalik teostada ühegi muu püügivahendiga, kuna ei ole olemas muid kindlaksmääratud püügivahendeid, millega saaks asjaomaseid sihtliike püüda.

(12)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1421 kohaselt antud erandit kohaldatakse 23 laeva suhtes. Prantsusmaa taotletud erandi pikendus hõlmas üksnes 20 laeva.

(13)

Prantsusmaa vastu võetud majandamiskavaga tagatakse, et tulevikus püügikoormust ei suurendata, sest kalapüügiload väljastatakse üksnes Prantsusmaalt juba eelnevalt püügiloa saanud konkreetsele 20 laevale, mille püügivõimsus on kokku 1 386 päeva. Lisaks sellele piiras Prantsusmaa iga püügivarustuse maksimaalset lubatud püügikoormust.

(14)

Majandamiskava peaks võimaldama aja jooksul laevastikku vähendada, kuna kalapüügiload on laevadega seotud ja tühistatakse automaatselt, kui luba omav laev asendatakse.

(15)

Taotlus hõlmab laevu, mis on püügiregistris olnud kauem kui viis aastat.

(16)

Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 nõuetele.

(17)

Asjaomane püük vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 tingimustele, kuna Prantsusmaa majandamiskavas on selgesõnaliselt keelatud kalapüük kaitsealuste elupaikade kohal.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h sätestatud nõuet ei kohaldata, sest see on seotud traaleritega.

(19)

Seoses nõudega järgida artikli 9 lõiget 5, millega kehtestatakse võrgusilma väikseim suurus, märgib komisjon, et Prantsusmaa andis kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõikega 7 oma majandamiskavas loa teha kõnealustest sätetest erand, arvestades, et asjaomane püük on väga selektiivne, mõjutab merekeskkonda väga vähe ja ei toimu kaitsealuste elupaikade kohal.

(20)

Asjaomase püügitegevuse puhul on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud registreerimisnõuded.

(21)

Asjaomane püügitegevus ei häiri selliste laevade tegevust, mis kasutavad muid kalapüügivahendeid kui traalid, noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud.

(22)

Kaldanootadega püük on reguleeritud Prantsusmaa majandamiskavaga, millega tagatakse, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas esitatud liikide püük oleks minimaalne.

(23)

Kaldanootadega püügi eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(24)

Prantsusmaa majandamiskavas on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 15 lõikega 3 tehtud sardiinimaimude puhul erandid selliste inimtoiduks lossitud mereorganismide miinimumsuurusest, kes on püütud nimetatud kavaga reguleeritud püügitegevuse käigus.

(25)

STECF leidis, et tuleks taotleda erandit vähimast võrgusilma suurusest koos minimaalse kaugusega kaldast või minimaalse sügavusega. Euroopa Komisjon on siiski seisukohal, et Vahemere piirkonna määruses loetletud asjakohased tingimused on täidetud: artikli 9 lõike 5 kohaselt on vähim võrgusilma suurus, mida kohaldatakse ümbritsevate võrkude, näiteks kaldanootade suhtes, 14 mm vastavalt artikli 15 lõikele 3, vähimat võrgusilma suurust ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui on kehtestatud kaldanootadega püügi riiklik majandamiskava ning Prantsusmaa majandamiskavas on seadusjärgselt ette nähtud vähim võrgusilma suurus 2 mm kaldanootade puhul, mis on ette nähtud sardiinimaimude püüdmiseks.

(26)

STECF arvas, et püügi mõju ei ole võimalik täielikult hinnata, sest teatavaid kõnealuse püügi käigus püütud liike ei hinnata teaduslikult. Euroopa Komisjon on siiski seisukohal, et kõnealuse püügi mõju tuleks hinnata, võttes arvesse püügi tegelikku ulatust, mis on minimaalne: kalamaimude püük, mis keskendub eelkõige sardiinimaimudele, on seotud ainult 10 laevaga, mille aastane püük on vaid 1,6 tonni.

(27)

Prantsusmaa majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 kolmandas lõigus.

(28)

28. septembril 2016. aastal hakkas piirkond Languedoc-Roussillon kandma nime Occitanie (7). Seega tuleb viide „Languedoc-Roussillon“ asendada viitega „Occitanie“.

(29)

Seepärast tuleks erandi taotletud pikendamist lubada.

(30)

Prantsusmaa peaks esitama komisjonile aruande ettenähtud ajaks ja kooskõlas Prantsusmaa majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(31)

Erandi kehtivusaja piiramine annab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui majandamiskava seire osutab püütava liigi kehvale kaitsestaatusele, samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(32)

Prantsusmaa kaldanootade majandamiskavaga ei ole ette nähtud lõppkuupäeva ning seepärast peab selle kohaldamisperiood olema pikem kui taotletud erandi kohaldamisaeg. Seega ei teki õiguslikku lünka.

(33)

Erandit tuleks seepärast kohaldada kuni 25. augustini 2021.

(34)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erand

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõiget 1 ei kohaldata Occitanie ja Provence-Alpes-Côte d'Azuri ranniku äärsetes Prantsusmaa territoriaalvetes kaldanootade suhtes, mida kasutatakse laevades,

a)

millel on Prantsusmaa majandamiskavas esitatud registreerimisnumber;

b)

millega on kala püütud üle viie aasta ja mille puhul tulevikus ei suurendata varem kasutatud püügikoormust ning

c)

millel on püügiluba ja mis tegutsevad Prantsusmaa poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2 vastuvõetud majandamiskava alusel.

Artikkel 2

Seirekava ja aruandlus

Prantsusmaa esitab komisjonile ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest aruande, mis on koostatud vastavalt artikli 1 punktis c osutatud majandamiskavas kehtestatud seirekavale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 25. augustini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

(2)  Komisjoni 2. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 587/2014, millega tehakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Prantsusmaa (Languedoc-Roussillon ja Provence-Alpes-Côte d'Azur) territoriaalvetes kaldanootadega püügi miinimumkaugusega rannikust ja vee sügavusega (ELT L 164, 3.6.2014, lk 13).

(3)  Komisjoni 24. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1421, millega pikendatakse erandit nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Prantsusmaa (Languedoc-Roussillon ja Provence-Alpes-Côte d'Azur) territoriaalvetes kaldanootadega püügi vähima lubatud kaugusega kaldast ja vee sügavusega (ELT L 222, 25.8.2015, lk 1).

(4)  27. mai 2014. aasta Prantsuse Vabariigi Teataja nr 0122, lk 8669, tekst nr 6, NOR: DEVM1407280A.

(5)  https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2147402/STECF+PLEN+18-02.pdf

(6)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(7)  https://www.legifrance.gouv.fr/eli/decret/2016/9/28/INTB1617888D/jo/texte/fr


OTSUSED

24.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/13


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1597,

23. oktoober 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 7117 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/247 (3) võeti vastu pärast H5-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid mitmes liikmesriigis (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) ning asjaomaste liikmesriikide pädeva asutuse poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 (4).

(2)

Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on sätestatud, et asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on samuti sätestatud, et direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 kohaselt tuleb kaitse- ja järelevalvetsoonides kohaldatavaid meetmeid jätkata vähemalt nende tsoonide kohta kõnealuse rakendusotsuse lisas kindlaksmääratud kuupäevani.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2017/247 vastuvõtmist on seda mitu korda muudetud, et võtta arvesse linnugripi epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti eriti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/696, (5) et kehtestada eeskirjad seoses ööpäevaseid tibusid sisaldavate saadetiste lähetamisega rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitatud piirkondadest. Kõnealuses muudatuses võeti arvesse asjaolu, et võrreldes muude linnukasvatussaadustega on ööpäevaste tibude puhul kõrge patogeensusega linnugripi leviku risk väike.

(4)

Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti seejärel komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1841, (6) millega tõhustatakse kohaldatavaid tauditõrje meetmeid juhul, kui esineb suurem risk kõrge patogeensusega linnugripi levikuks. Sellest tulenevalt on rakendusotsusega (EL) 2017/247 nüüd ette nähtud pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhangut või puhanguid kehtestada liidu tasandil asjaomastes liikmesriikides täiendavad piirangutsoonid, nagu on osutatud direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikes 4, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on nüüd sätestatud ka eeskirjad eluskodulindude, ööpäevaste tibude ja haudemunade lähetamiseks täiendavatest piirangutsoonidest teistesse liikmesriikidesse teatavaid ohutusnõudeid arvestades.

(5)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti seejärel mitu korda peamiselt selleks, et võtta arvesse asjaomaste liikmesriikide poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piiride muudatusi.

(6)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1307 (7) pärast seda, kui Bulgaaria teatas kõrge patogeensusega linnugripi uuest puhangust linnukasvatusettevõttes, mis asub kõnealuse liikmesriigi Plovdivi piirkonnas. Bulgaaria on ühtlasi komisjonile teatanud, et pärast kõnealust taudipuhangut on ta nõuetekohaselt võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutud vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega linnukasvatusettevõtte ümber.

(7)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2018/1307 rakendusotsuses (EL) 2017/247 tehtud viimase muudatuse kuupäeva on Bulgaaria teatanud komisjonile H5-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi kolmest uuest puhangust linnukasvatusettevõtetes, mis asuvad selle liikmesriigi Plovdivi ja Haskovo piirkonnas.

(8)

Bulgaaria on ühtlasi komisjonile teatanud, et pärast kõnealuseid uusi taudipuhanguid on ta nõuetekohaselt võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutud vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega linnukasvatusettevõtete ümber.

(9)

Komisjon on koostöös Bulgaariaga need meetmed läbi vaadanud ja on veendunud, et Bulgaaria pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel linnukasvatusettevõtetest, kus uute haiguspuhangute esinemine on kinnitust leidnud.

(10)

Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Bulgaariaga kiiresti kirjeldada liidu tasandil kaitse- ja järelevalvetsoone, mis on kehtestatud Bulgaarias direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt pärast kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid kõnealuses liikmesriigis.

(11)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/247 ajakohastada, et võtta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga arvesse ajakohastatud epidemioloogilist olukorda Bulgaarias. Eelkõige tuleks rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitada kanded Bulgaarias hiljuti kehtestatud selliste kaitse- ja järelevalvetsoonide kohta, mille suhtes praegu kohaldatakse piiranguid vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ.

(12)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa tuleks muuta, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ Bulgaarias pärast kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid kõnealuses liikmesriigis kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus.

(13)

Rakendusotsust (EL) 2017/247 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. oktoober 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 36, 11.2.2017, lk 62).

(4)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(5)  Komisjoni 11. aprilli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/696, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 101, 13.4.2017, lk 80).

(6)  Komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1841, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 261, 11.10.2017, lk 26).

(7)  Komisjoni 27. septembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1307, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 244, 28.9.2018, lk 117).


LISA

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A osas asendatakse Bulgaariat käsitlev kanne järgmisega:

Liikmesriik: Bulgaaria

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1

Haskovo region:

Municipality of Haskovo:

Konush

Manastir

Voyvodovo

18.11.2018

Plovdiv region:

Municipality of Maritsa:

Manole

Manolsko Konare

Yasno pole

27.10.2018“

2)

B osas asendatakse Bulgaariat käsitlev kanne järgmisega:

Liikmesriik: Bulgaaria

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

Haskovo region:

Municipality of Haskovo:

Konush

Manastir

Voyvodovo

19.11.2018–27.11.2018

Municipality of Haskovo:

Dolno Voyvodino

Galabets

Gorno Voyvodino

Haskovo

Knizhovnik

Kozlets

Malevo

Mandra

Orlovo

Stamboliyski

Teketo

Trakiets

Vaglarovo

27.11.2018

Municipality of Stambolovo:

Zhalti Bryag

27.11.2018

Plovdiv Region:

Municipality of Maritsa:

Manole

Manolsko Konare

Yasno pole

28.10.2018–5.11.2018

Municipality of Rakovski:

Land of Stryama – State hunting farm „Chekeritsa“

12.10.2018–5.11.2018

Municipality of Maritsa:

Trilistnik

12.10.2018–5.11.2018

Municipality of Maritsa:

Rogosh

Skutare

5.11.2018

Municipality of Maritsa:

Dink

Krislovo

Kalekovets

Zhelyazno

Voivodino

21.10.2018

Municipality of Rakovski:

Rakovski

Shishmatsi

Stryama

Bolyarino

Belozem

Chalakovtsi

5.11.2018

Municipality of Sadovo:

Sadovo

Cheshengirovo

5.11.2018“


SOOVITUSED

24.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/18


ELi-ASERBAIDŽAANI KOOSTÖÖNÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2018,

28. september 2018,

ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide kohta [2018/1598]

ELi-ASERBAIDŽAANI KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, (1) eriti selle artiklit 81,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping“) kirjutati alla 22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999.

(2)

Lepingu artikli 81 kohaselt võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi, et saavutada lepingu eesmärgid.

(3)

Lepingu artikli 98 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja hoolitsevad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

(4)

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtavas koostöös uut etappi, mis looks mõlemal poolel suurema omalustunde.

(5)

Euroopa Liit ja Aserbaidžaan soovivad tugevdada partnerlust, leppides kokku reas prioriteetides aastateks 2018–2020, et toetada ja tugevdada Aserbaidžaani toimetulekuvõimet ja stabiilsust.

(6)

Sellest tulenevalt on lepinguosalised leppinud kokku ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide tekstis, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

Artikkel 1

ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada lisas esitatud ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteedid.

Artikkel 2

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. september 2018

Koostöönõukogu nimel

F. MOGHERINI

E. MAMMADYAROV


(1)  EÜT L 246, 17.9.1999, lk 3.


LISA

EUROOPA LIIDU JA ASERBAIDŽAANI PARTNERLUSE PRIORITEEDID

I.   TAUST

1.

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise raames on EL ja Aserbaidžaan leppinud kokku ühistes partnerluse prioriteetides, et veelgi tugevdada omavahelisi suhteid, mis põhinevad vastastikusel huvil ja ühistel väärtustel, nagu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine ning kohustus austada ja toetada territoriaalset terviklikkust, rahvusvaheliste riigipiiride puutumatust, teineteise sõltumatust ja suveräänsust, et vormida omavahelist koostööd, võttes asjakohaselt arvesse majanduslikku jätkusuutlikkust ning suunata partnerlust peamiselt järgmise perioodi (2018–2020) vältel. Partnerluse prioriteedid on kindlaks määratud kaasavas protsessis, milles on osalenud eri sidusrühmad, sh kodanikuühiskond.

2.

Partnerluse prioriteedid tuginevad varasemale viljakale koostööle, sealhulgas ENP tegevuskava rakendamisele, ja asendavad kõnealuse tegevuskava. Need kajastavad nii ELi kui ka Aserbaidžaani huve, väljendades partnerlussuhtes valitsevat võrdsust ja vastastikkust. Uuendatud partnerluse eesmärk on teravdada meie suhte fookust osana laiemast poliitilisest raamistikust, mis on ette nähtud uues ELi-Aserbaidžaani lepingus selleks, et aidata saavutada ühiseid eesmärke, nagu rahu ja julgeolek, jõukus, vastupanuvõime ja stabiliseerimine, ning toetada reforme, mida Aserbaidžaan kavatseb selles kontekstis ette võtta, ja saavutada konkreetseid tulemusi kõikide kodanike hüvanguks. ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetidega vormitakse läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika eesmärgid konkreetseteks koostöövaldkondadeks ja need kujundavad edaspidist tegevust korrapärase poliitilise ja valdkondliku dialoogi pidamisel, mis tuleb ELi-Aserbaidžaani uues lepingus kokku leppida.

3.

Partnerluse prioriteetides kajastub keskendumine õigusriigile, põhiõigustele ja üldinimlikele väärtustele. Samuti toetatakse prioriteetidega kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärke, sealhulgas ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki, 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ja poolte kindlat tahet tegeleda kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, vaesuse ja ebavõrdsuse probleemidega.

4.

Need Aserbaidžaani partnerluse prioriteedid on rühmitatud sama nelja teemavaldkonna alla nagu Brüsselis toimunud idapartnerluse tippkohtumisel 24. novembril 2017 kokku lepitud tegevuskavas „20 tulemust aastaks 2020“, järgides samas diferentseerimise põhimõtet. Partnerluse prioriteedid ja „20 tulemust aastaks 2020“ peaksid võimaluse korral teineteist toetama.

5.

Aserbaidžaan püüab oma majandust mitmekesistada ja tegeleb kaugeleulatuva majandusreformide kava väljatöötamisega. EL on riigis üks peamisi investoreid, andes üle poole välismaistest otseinvesteeringutest nii naftasektoris kui ka muudes sektorites. Sellega seoses on EL ja Aserbaidžaan nõus jätkama oma majanduslikku dialoogi ja koostööd majanduse mitmekesistamise ja jätkusuutliku majanduskasvu heaks, keskendudes Aserbaidžaani toetamisele ärikliima ja äritingimuste parandamisel kõigis sektorites, nagu on põhjalikumalt käsitletud punktis 19. Tuginedes Aserbaidžaani ja ELi ühisele strateegilisele eesmärgile luua otsesed energia- ja transpordiühendused, annab Aserbaidžaani roll strateegilise energiapartnerina ja tema geograafiline asukoht loomuliku transpordisõlmena võimaluse laiendada lepinguosaliste tegevuskava ühenduste loomise valdkonnas, elavdada kaubandust ja logistikat ning teha piirkonnas võimalikuks olulised ida-lääne- ja põhja-lõuna-suunalised transpordiprojektid.

6.

Tuginedes muu hulgas taasalanud dialoogile inimõiguste alal, tihendatakse koostööd õigusriigi, kohtusüsteemi reformi ja avaliku halduse reformi alal. Kiirendatakse liikuvuspartnerluse ning viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu rakendamist. Et edendada teadmiste ja oskusteabe vaba liikumist, tugevdatakse koostööd hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ning kultuuri valdkonnas.

7.

Partnerlusprioriteedid on aluseks ka ELi ja Aserbaidžaani tulevasele finantskoostööle ja programmitööle, eelkõige järgmisele, 2018.–2020. aasta ühtsele toetusraamistikule Aserbaidžaani jaoks. Et kokku lepitud eesmärgid ellu viia, vaatavad lepinguosalised koos sidusrühmadega partnerluse prioriteetide rakendamise korrapäraselt läbi.

II.   PRIORITEEDID

8.

Koostöö ulatub heast valitsemistavast, õigusriigist ja inimõigustest, kodanikuühiskonnaga peetavast dialoogist ja inimestevahelistest kontaktidest kestliku arengu ja moderniseerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni, transpordi, energia ja kliimameetmeteni ning kõrgete keskkonnastandardite edendamiseni.

9.

Kestva ja jätkusuutlikuma majanduskasvu saavutamiseks tehtav majanduskoostöö on suurt vastastikust huvi pakkuv valdkond, kus uuritakse kõiki võimalusi, kuidas parandada ettevõtluskeskkonda. Jätkusuutliku ja kaasavama majanduskasvu kiirendamine nõuab pikas perspektiivis tugevaid avalikke institutsioone ja paremat juhtimist, kindlamat tööõiguse normidest kinnipidamist, paremaid taristuühendusi, loodusvarade kestlikku majandamist ning sobivaid oskusi ja inimkapitali. Nende küsimustega tegelemine loob soodsad tingimused tihedamaks koostööks olulisemates sektorites ja suuremaks liikuvuseks, mis on kasulik nii Aserbaidžaani kui ka ELi kodanikele. Kuna eesmärkide saavutamiseks on vaja multidistsiplinaarset ja valdkondadevahelist lähenemist, hõlmab iga prioriteetne teema mitut elementi.

10.

Allpool kirjeldatud poliitilise, majandusliku ja tehnilise koostöö valdkonnad ei ole ammendavad; ELi ja Aserbaidžaani vaheline koostöö võib hõlmata rohkemaid valdkondi, mida ka soovitatakse. Koostööd võib arendada kahepoolselt ning mitmepoolses kontekstis, kus Aserbaidžaani osalust võiks veelgi suurendada.

11.

Erasektori arengu, jätkusuutliku majanduskasvu, eesmärgikindla keskkonnapoliitika ja sotsiaalse innovatsiooni jaoks on väga tähtis elujõuline kodanikuühiskond. Kvaliteetseks dialoogiks sektori reformi üle on vaja tehnilisi eriteadmisi. Koostöö eesmärk on tugevdada kõikide sidusrühmade suutlikkust.

12.

Kodanikuühiskonnal võimaldatakse suurendada oma osalust avalikus elus. Muud asjakohased valdkondadevahelised küsimused, nagu soo-, kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsed küsimused, peavoolustatakse kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades. Erilist tähelepanu pööratakse tööhõivevõimaluste edendamisele naiste ja noorte jaoks.

1.   Institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine

13.

Aserbaidžaan ja EL edendavad head valitsemistava ja parandavad pidevalt Aserbaidžaani avalikku haldust, sealhulgas avalikku teenistust ja kohtusüsteemi. See hõlmab koostööd julgeolekuküsimustes.

14.

Erilist tähelepanu pööratakse õigusriigile, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatusele, erapooletusele, kvaliteedile ja tõhususele. Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi, et reformida avalikku haldust kõigil valitsustasanditel, sealhulgas kohalikke omavalitsusi ja õiguskaitseasutusi ning riigi rahanduse juhtimist. Koostöö eesmärk on tugevdada eespool nimetatud institutsioonide vastutust ja tulemuslikkust ning avaliku teenuse osutamise läbipaistvust ja tõhusust, võttes aluseks head tavad ja kasutades muu hulgas laialdaselt e-valitsust. Ühtlasi püüavad lepinguosalised võtta poliitika väljatöötamise ja hindamise aluseks selged tõendid, mida saadakse muu hulgas kvaliteetselt statistikateenistuselt, ja kaasata poliitika kujundamise protsessi ka kodanikuühiskonna.

15.

Haldusreformi ja õigusriigi tugevdamiseks tehtava koostöö üks olulisi elemente on võitlus korruptsiooni vastu. Koostöö eesmärk on tugevdada korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste suutlikkust ja avardada nende tegevusvälja, parandada õiguskeskkonda, võttes arvesse parimaid rahvusvahelisi tavasid ja standardeid, eelkõige riigihangete süsteemi ja avaliku sektori ülesannete haldamist, kus majanduslikud ja muud huvid on kõige suuremad (nt hanked ja load), et tagada kõrged eetikanormid. Läbipaistvus on oluline element, mis aitab vältida huvide konflikte ja suurendada vastutust rikkumiste korral. Samuti tugevdatakse koostööd võitluses ELi ja Aserbaidžaani finantshuve kahjustavate pettuste vastu. Lepinguosalised teevad koostööd ka kuritegelikul teel saadud vara sissenõudmise alal ning võitluses rahapesu vastu, kasutades selleks sobivat institutsioonilist ja õigusraamistikku, sealhulgas kaaludes riikliku kriminaaltulu jälitamise talituse loomist.

16.

Koostööga julgeolekusektoris püütakse suurendada asjaomaste ametivõimude suutlikkust ja laiendada nende vastutusala ning tegelda ühiste mureküsimustega võitluses organiseeritud kuritegevuse, uimastite ja terrorismi vastu, sealhulgas terrorismi rahastamine vastu, kasutades selleks viise, mis on kooskõlas mitmesuguste ELi-Aserbaidžaani suhteid reguleerivate lepingute vabadust, turvalisust ja õigust käsitlevate sätetega. Lepinguosalised teevad ka rohkem jõupingutusi, et suurendada võimet küberohtudele vastu panna.

2.   Majandusareng ja turuvõimalused

17.

EL toetab Aserbaidžaani püüdeid mitmekesistada oma majanduse struktuuri ja suurendada oma ekspordipotentsiaali ja sissetulekuallikaid, et saavutada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv, mis tuleneb arukast, keskkonnahoidlikust ja sotsiaalsest ringmajandusest. Lepinguosalised edendavad kahepoolset kaubandust kõigis sektorites, sealhulgas tegeldes vastastikuse turulepääsu küsimuste ja investeerimisprobleemidega.

18.

Aserbaidžaani liikmesus Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) on siinkohal oluline eesmärk ja EL on valmis seda protsessi aktiivselt toetama.

19.

Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada Aserbaidžaanis välja ettevõtlust võimaldav ja soodustav keskkond, mis põhineb makromajanduslikul stabiilsusel, õiglasel konkurentsil ja avalikul sektoril, mis kohaldab tõhusalt ja erapooletult õigusriigi põhimõtteid. Avaliku sektori poliitika, mis juhindub strateegilisest tegevuskavast riigi majanduse väljavaadete kohta ning on saanud inspiratsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ hinnangus esitatud sellekohastest soovitustest, seab eesmärgiks väikeste ja keskmiste ettevõtjate (VKEd) toimimise lihtsustamine, sest VKEd on peamised töökohtade loojad. Selline lihtsustamine võib toimuda rahastamise kättesaadavuse parandamise, intellektuaalomandi õiguste tugevama kaitse ja jõustamise või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õiguskeskkonna ja taristu uuendamise vormis. Ka ettevõtlust toetavate organisatsioonide edendamine ja VKEde juurdepääs parematele äriteenustele soodustab Aserbaidžaani ettevõtete lõimumist üleilmsetesse väärtusahelatesse, aitab jagada teadmisi ja arendada välja tööstusharusid. Ettevõtluse arengut aitab hoogustada Aserbaidžaani aktiivne osalus ELi programmides, nagu VKEde programmid (COSME) ja teadusuuringute ja innovatsiooni programmid (Horisont 2020). Soodustatakse tihedamaid sidemeid hariduse ja ettevõtluse vahel, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite kaudu.

20.

Selleks et tagada tasakaalustatud, jätkusuutlik ja kaasav areng ning majanduse mitmekesistamine, teevad EL ja Aserbaidžaan koostööd piirkondliku ja maaelu arengu alal, et tugevdada kohalikku haldust ja kodanikuühiskonda ning eelkõige suurendada põllumajanduses ja maapiirkondades tegutsevate VKEde, iseäranis väikeste pere-ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet.

21.

Lepinguosalised teevad koostööd digitaalmajanduse edendamiseks, sealhulgas Aserbaidžaani digikeskkonna ühtlustamiseks ELi digitaalse ühtse turuga, küberturvalisuse suurendamiseks ning rohe- ja ringmajanduse mehhanismide väljatöötamiseks, lähtudes ELi õigusnormidest ja heast tavast, kui see on asjakohane.

22.

Majanduse mitmekesistamise raames tagatakse tööhõivealaste ja sotsiaalmeetmetega, et elanikkond ja eriti selle haavatavamad rühmad on võimelised tööturul toimuvate muutustega kohanema. EL jagab oma kogemusi sotsiaalabialaste sätete parandamisel, et kaitsta töötuid ja sotsiaalselt haavatavaid elanikkonnarühmi, ja soodustada nende kaasamist ühiskonda. EL ja Aserbaidžaan edendavad tulemuslikku sotsiaaldialoogi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardite teemal.

3.   Ühenduvus, energiatõhusus, keskkond ja kliimameetmed

23.

Aserbaidžaani mitmekesistamisstrateegia toetub suures osas riigi soodsale asukohale transpordiühenduste ristumispunktis ja lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada Aserbaidžaani võimet tegutseda kaubandus-, logistika- ja transpordikeskusena, tagamaks, et tema füüsiline ja õiguskeskkond toetavad seda eesmärki. Erilist tähelepanu pööratakse tõhusale piirihaldus- ja transiidisüsteemile ning ELi-Aserbaidžaani lennunduslepingu kiirele sõlmimisele. Otsustava tähtsusega on ka transpordisektori juhtimine, sealhulgas õiguslikud ja institutsioonilised reformid.

24.

Nii Aserbaidžaani kui ka ELi jaoks on oluliseks prioriteediks energiaühenduste parandamine partnerriikide vahel ning ELiga. Tänu oma suutlikkusele ja geograafilisele asukohale võib Aserbaidžaan anda otsustava panuse Euroopa energiavarustuskindluse suurendamisse. EL võib aga olla oluline kaasaaitaja Aserbaidžaani energeetikasektori tõhususe, konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse suurendamisel. Sel otstarbel peaks kumbki lepinguosaline andma teisele oma energiasektoris avatud ja moonutamata kauplemis- ja investeerimisvõimaluse. Sellega seoses suurendavad lepinguosalised ka oma jõupingutusi, et parandada oma energeetikasektoris ja -turgudel üldist investeerimiskliimat. Energiakaubanduse küsimuses püüavad lepinguosalised uuendada vastavate energiasüsteemide toimimist ja suurendada stabiilsust energiaturgudel, kuhu ja mille kaudu energiavood liiguvad ja hakkavad liikuma. Sellega seoses ja vastavalt 13. jaanuaril 2011 allkirjastatud lõunapoolse gaasikoridori ühisdeklaratsiooni sätetele on olulisemad prioriteedid lõunapoolse gaasikoridori kiire valmisehitamine ja õigeaegne alustamine gaasitarnetega Euroopa turule. See suurendab Aserbaidžaani rolli mitte ainult Euroopa jaoks olulise energiatarnijana, vaid ka potentsiaalse transiidiriigina, mis võiks pakkuda Kaspia mere piirkonnas ja kaugemalgi energiatootjatele lõunapoolse gaasikoridori raames kõiki edastus- ja logistikateenuseid, arvestades lõunapoolse gaasikoridori võimalikku laienemist teistesse riikidesse ja piirkondadesse. Samuti jagab EL oma kogemusi õiguspoliitika ning jätkusuutlikule rohemajandusele ülemineku küsimustes, edendades eelkõige suurema energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergialahendusi, nagu on sätestatud 7. novembril 2006 allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumis ELi ja Aserbaidžaani strateegilise partnerluse kohta energeetikavaldkonnas. Sellega seoses on hädasti vaja energeetikasektori reforme.

25.

Jätkusuutliku arengu saavutamiseks on vaja paremat keskkonnaalast juhtimist, loodusvarade säästvat majandamist ja üleminekut rohe- ja ringmajandusele ning samuti koostööd keskkonnasõbraliku transpordipoliitika väljatöötamisel asjakohaste projektide rakendamise kaudu. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada selles valdkonnas hea tava rakendamine. Aserbaidžaani keskkonnaalaste eesmärkide täitmisel hakkab otsustavat rolli mängima energiatõhusus, linna- ja maapiirkondade keskkonnajuhtimine, eelkõige parem reostuse vältimine ja tõhus materjalikasutus ning jäätmekäitlus. Peamiste prioriteetide hulgas, millega tuleb selles valdkonnas tegeleda, on ka jätkusuutlik metsade ja valgalade majandamine. Tihedam koostöö kliimameetmete alal aitab Aserbaidžaanil arendada oma riiklikult kindlaksmääratud panuste kohaselt majandust, mis on tõhusam, konkurentsivõimelisem, vastupidavam ja stabiilsem. Pariisi kliimakokkuleppe ja vastavate riiklikult kindlaksmääratud panuste täielik rakendamine on peamiste prioriteetide hulgas. Oma koostöös Aserbaidžaaniga keskendub EL eriti vähest kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate pikaajaliste arengustrateegiate väljatöötamisele ning kliimameetmete ja keskkonnaküsimuste peavoolustamisele riikide poliitikas, pannes rõhku kiiret edu toovatele valikutele, heitkoguste mõõtmise, teatamise ja kontrollimise raamistike kasutuselevõtule ja kliimamuutustega kohanemisele.

4.   Liikuvus ja inimestevahelised kontaktid

26.

Lepinguosaliste eesmärk on suurendada kodanike liikuvust (olenevalt olukorrast) ja koostööd hariduse, noorsoo, kultuuri, aga ka teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

27.

Partnerid on pühendunud liikuvuspartnerluse tulemuslikule rakendamisele ning viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu täielikule rakendamisele ja tõrgeteta toimimisele, et kaaluda sobival ajal, kui tingimused seda võimaldavad, Aserbaidžaaniga viisanõude kaotamise dialoogi alustamist, eeldusel et on olemas tingimused hästi juhitud ja turvaliseks liikuvuseks, sealhulgas on ellu rakendatud viisalihtsustus- ja tagasivõtuleping. Ses suhtes teevad lepinguosalised koostööd eesmärgiga tugevdada dokumentide turvalisuse, piirihalduse, rände- ja varjupaigapoliitika õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega.

28.

Tuginedes jätkuvale koostööle programmi „Erasmus+“, Bologna protsessi ning tehnilise ja kutsehariduse arendamise raames, keskendub tulevane koostöö Aserbaidžaani haridussüsteemi nüüdisajastamisele alates alusharidusest kuni kolmanda taseme hariduseni. See aitab viia nõuded, mida inimesed esitavad haridusele, ja tööandjate nõutavad oskused omavahel paremini vastavusse. Eelkõige keskendutakse õpetajate oskuste arendamisele ja väljaõppele ning kutseõppe maine ja kvaliteedi parandamisele. Edendatakse koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni alal. Koostöö kultuuridevahelise dialoogi alal soodustab kultuurilist mitmekesisust ja paremat vastastikust mõistmist ning suurendab meie ühiskondade sallivust.