23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1584,

22. oktoober 2018,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (2) artikli 25l lõike 3 punktiga b on lubatud kõnealuse määruse XIIIa lisa 7. jaos osutatud viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) looduslikku sööta kaubakalakasvatuse etapis täiendada. Sööda täiendamine (eelkõige seoses kolesteroolitarbega) on kõnealuste krevettide jaoks edasikasvatusrajatises ja haudemajades nende varasematel eluetappidel olulise tähtsusega. Seepärast on vaja nende krevettide söödale lisada kolesterooli ka nende varasemates eluetappides.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 27 lõike 1 punktile f võib mahepõllumajandusliku toidu töötlemiseks kasutada mineraale (sh mikroelemente), vitamiine, aminohappeid ja mikrotoitaineid ainult ulatuses, mis vastab nende ainete õigusaktides sätestatud kasutusele toiduainetes. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele kohtuasjas C-137/13 (3) on kõnealuste ainete kasutamine mahepõllumajandusliku toidu töötlemiseks õigusaktides ette nähtud ainult juhul, kui liidu õiguse säte või liidu õigusega kooskõlas olev riigisisene õigusnorm näeb otseselt ette nimetatud ainete lisamise toiduainele, et seda toiduainet saaks turustada.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 (4) kohaselt võimaldatakse kasutada mineraale (sh mikroelemente), vitamiine, aminohappeid või mikrotoitaineid imiku mahepiimasegus ja jätkupiimasegus ning teraviljapõhistes töödeldud mahetoitudes ja imikutoitudes, kui nende kasutamine on lubatud asjakohaste liidu õigusaktidega. Selleks et vältida lünka imiku- ja väikelaste toidus kõnealuste ainete kasutamise praeguses tõlgenduses ja tagada kooskõla tulevaste mahepõllumajandust käsitlevate õigusaktidega, on asjakohane lubada nimetatud aineid imiku- ja väikelaste toitudes kasutada.

(4)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 artikliga 42 on lubatud kuni 31. detsembrini 2018 tuua teatavatel tingimustel mahepõllumajanduslikku kasvatusüksusesse kuni 18 nädala vanuseid mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud ja munade tootmiseks mõeldud noorkanu, kui mahepõllumajanduslikult kasvatatud noorkanu ei ole saada.

(5)

Mahepõllumajanduslikult kasvatatud ja munade tootmiseks mõeldud noorkanu ei ole liidu turul olnud saada piisava kvaliteediga või piisavas koguses, et täita munakanade kasvatajate vajadusi. Selleks et anda rohkem aega munade tootmiseks mõeldud noorkanade mahepõllumajanduslikuks tootmiseks ja kehtestada selleks üksikasjalikud eeskirjad, tuleks kuni 18 nädala vanuste mittemahepõllumajanduslikult kasvatatud ja munade tootmiseks mõeldud noorkanade kasutamise erandlike tootmiseeskirjade kohaldamist pikendada kuni 31. detsembrini 2020.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 889/2008 artiklile 43 on 2018. kalendriaastal mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul sigade ja kodulindude puhul 5 %.

(7)

Mahepõllumajanduslikku proteiinsööta ei ole liidu turul olnud saada piisava kvaliteediga või piisavas koguses, et rahuldada mahepõllumajandusettevõtetes kasvatatud sigade ja kodulindude toitainevajadusi. Valgurikaste taimede mahepõllumajanduslik tootmine ei suuda ikka veel nõudlust rahuldada. Seepärast on asjakohane kuni 31. detsembrini 2020 pikendada ajavahemikku, mil on lubatud kasutada piiratud koguses mittemahepõllumajanduslikku proteiinsööta.

(8)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõikega 2 on ette nähtud teabe edastamine eeskirjade eiramise ja rikkumisjuhtude kohta, mis mõjutavad toote mahepõllumajanduslikku seisundit. Kogemustest ilmneb, et praegu kasutatavaid vahendeid teabe edastamiseks juhul, kui liikmesriik tuvastab sellest riigist pärit tootega seotud eeskirjade eiramisi ja rikkumisi, on vaja täiustada. Tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks tuleks sellist teavet edastada määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikes 3 sätestatud korrale on mitmed liikmesriigid esitanud teistele liikmesriikidele ja komisjonile toimikud teatavate ainete kohta, et lubada nende kasutamist ja kanda need määruse (EÜ) nr 889/2008 I, II ja VIIIa lisasse. Mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm“) ja komisjon vaatasid need toimikud läbi.

(10)

Oma soovitustes väetiste kohta (5) jõudis eksperdirühm muu hulgas järeldusele, et sellised ained nagu suhkruroost suhkru tootmisel tekkiv tööstuslik lubi ja ksüliit vastavad mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidele ja põhimõtetele. Seega tuleks need ained kanda määruse (EÜ) nr 889/2008 I lisasse.

(11)

Oma soovitustes taimekaitsevahendite kohta (6) jõudis eksperdirühm muu hulgas järeldusele, et sellised ained nagu Allium sativum (küüslauguekstrakt), COS-OGA, Salix spp. Cortex (pajukooreekstrakt) ja naatriumvesinikkarbonaat vastavad mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidele ja põhimõtetele. Seepärast tuleks need ained kanda määruse (EÜ) nr 889/2008 II lisasse.

(12)

Oma soovitustes selliste toodete ja ainete kohta, mida kasutatakse mahepõllumajanduslikes toodetes või lisatakse neile teatavates tootmisetappides, ning komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 (7) I lisa A osa kohase töötlemisviisi kohta veinisektoris (8) jõudis eksperdirühm muu hulgas järeldusele, et sellised ained nagu kartulivalgud, pärmi proteiini ekstraktid ja „Aspergillus niger'ist saadud kitosaan“ selitamiseks (määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punkt 10), inaktiveeritud pärm, pärmi ja pärmikestade autolüsaadid lisamiseks (kõnealuse lisa punkt 15), pärmi mannoproteiinid ja Aspergillus niger'ist saadud kitosaan kasutuseks (kõnealuse lisa punktid 6, 35 ja 44) vastavad mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkidele ja põhimõtetele. Seepärast tuleks need ained kanda määruse (EÜ) nr 889/2008 VIIIa lisasse.

(13)	Oma soovitustes puhastus- ja desinfitseerimistoodete kohta (9) jõudis eksperdirühm muu hulgas järeldusele, et naatriumhüdroksiid peaks olema kättesaadav ka mahepõllumajandusliku mesinduse jaoks.

(14)	Määrust (EÜ) nr 889/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 889/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kärjeraamide, tarude ja kärgede puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada naatriumhüdroksiidi.

Kärjeraamide, tarude ja kärgede kaitsmiseks eelkõige kahjurite eest on lubatud kasutada ainult rodentitsiide (kasutamiseks ainult lõksudes) ja II lisas loetletud asjakohaseid tooteid.“;

artikli 25l lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

XIIIa lisa 7. jaos viidatud viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) söödakogus võib sisaldada kuni 25 % ulatuses säästvast kalandusest pärit kalajahu ja kuni 10 % säästvast kalandusest pärit kalaõli. Kõnealuste krevettide koguseliste toitumisvajaduste rahuldamiseks võib nende söödale lisada mahepõllumajanduslikku kolesterooli. Kui mahepõllumajanduslikku kolesterooli ei ole saada, võib kasutada ka villast, karpidest või muudest allikatest saadud mittemahepõllumajanduslikku kolesterooli. Kõnealuste krevettide sööda kolesterooliga täiendamise võimalust kasutatakse nii kaubakalakasvatuse etapis kui ka varasematel eluetappidel edasikasvatusrajatistes ja haudemajades.“;

artikli 27 lõike 1 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

mineraale (sh mikroelemente), vitamiine, aminohappeid ja mikrotoitaineid tingimusel, et:

nende kasutamine tavatarbimiseks ette nähtud toidus on liidu õiguse kohaselt või liidu õigusega kooskõlas olevas liikmesriigi õiguses otseselt nõutav, millest tulenevalt ei ole kõnealust toitu võimalik üldse turule viia tavatarbimiseks ette nähtud toiduna, kui sellele ei ole lisatud neid mineraale, vitamiine, aminohappeid või mikrotoitaineid, või

ii)

tegemist on turule viidud toiduga, millel on eriomadused või mõju tervisele või toitumisele või seoses konkreetsete tarbijarühmade vajadustega:

—	toodetes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 (*1) artikli 1 lõike 1 punktides a ja b, kui nende kasutamine on lubatud kõnealuse määrusega ja nimetatud määruse artikli 11 lõike 1 alusel asjaomaste toodete kohta vastu võetud õigusaktidega,

—	komisjoni direktiiviga 2006/125/EÜ (*2) reguleeritavates toodetes, kui nende kasutamine on nimetatud direktiivi kohaselt lubatud, või

—	komisjoni direktiiviga 2006/141/EÜ (*3) reguleeritavates toodetes, kui nende kasutamine on nimetatud direktiivi kohaselt lubatud.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35)."

(*2) Komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16)."

(*3) Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/141/EÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).“;"

4)	artikli 42 punktis b asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2018“ kuupäevaga „31. detsembrini 2020“;

5)	artikli 43 teine lõik asendatakse järgmisega: „Mittemahepõllumajandusliku proteiinsööda maksimaalne lubatud osakaal 12-kuulisel ajavahemikul kõnealuste liikide puhul on 5 % 2018., 2019. ja 2020. kalendriaastal.“;

artiklisse 92a lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui liikmesriik tuvastab käesoleva määruse kohaste eeskirjade eiramisi või rikkumisi seoses sellest liikmesriigist pärit tootega, mis kannab määruse (EÜ) nr 834/2007 IV jaotises ning käesoleva määruse III jaotises või XI lisas osutatud märgiseid, ning kui sellistel eeskirjade eiramistel või rikkumistel on mõju ühele või mitmele teisele liikmesriigile, teavitab ta sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki või asjaomaseid liikmesriike, teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva määruse artikli 94 lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu.“;

7)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

8)	II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga;

9)	VIIIa lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(3) Euroopa Kohtu 5. novembri 2015. aasta otsus kohtuasjas C-137/13, ECLI:EU:C:2014:2335.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(5) Lõpparuanne väetiste kohta (II) https://ec.europa.eu/agriculture/organic/eu-policy/expert-advice/documents/final-reports_en.

(6) Lõpparuanne taimekaitsevahendite kohta (III) https://ec.europa.eu/agriculture/organic/eu-policy/expert-advice/documents/final-reports_en.

(7) Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1).

(8) Lõpparuanne veini kohta https://ec.europa.eu/agriculture/organic/eu-policy/expert-advice/documents/final-reports_en.

(9) Lõpparuanne puhastus- ja desinfitseerimistoodete kohta https://ec.europa.eu/agriculture/organic/sites/orgfarming/files/docs/body/final_report_egtop_on_cleaning_disinfection_en.pdf

I LISA

„

I LISA

Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 6d lõikes 2 osutatud väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained

Märkused:

A	:	lubatud vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2092/91 ja üle kantud vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõike 3 punktile c
B	:	lubatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 834/2007

Luba

Nimetus

Liittooted või ainult järgmisi aineid sisaldavad tooted

Kirjeldus, koostisele esitatavad nõuded, kasutustingimused

Laudasõnnik

Virtsa ja taimse päritoluga ainete (allapanu) segust koosnev toode.

Tööstuslikust tootmisest pärinev toode on keelatud.

Kuivatatud laudasõnnik ja kuivatatud linnusõnnik

Tööstuslikust tootmisest pärinev toode on keelatud.

Kompostitud virts, k.a linnusõnnik ja laudasõnniku kompost

Tööstuslikust tootmisest pärinev toode on keelatud.

Vedel virts

Kasutamine pärast kontrollitud kääritamist ja/või asjakohast lahjendamist.

Tööstuslikust tootmisest pärinev toode on keelatud.

Majapidamisjäätmete kompostitud või kääritatud segu

Toode, mis on saadud tekkeallika järgi eraldatud majapidamisjäätmetest, mida on biogaasi tootmiseks kompostitud või anaeroobselt kääritatud.

Ainult taimset ja loomset päritolu majapidamisjäätmed.

Ainult juhul, kui need on toodetud liikmesriigi poolt aktsepteeritavas suletud ja järelevalvatavas kogumissüsteemis.

Suurimad sisaldused milligrammides kuivaine kilogrammi kohta:

kaadmium: 0,7; vask: 70; nikkel: 25; plii: 45; tsink: 200; elavhõbe: 0,4; kroom (kokku): 70; kroom (VI): ei ole tuvastatav

Turvas

Kasutamiseks üksnes aianduses (köögiviljanduses, lillekasvatuses, puuviljeluses, puukoolis).

Seenekasvatuse jäätmed

Substraadi algne koostis peab piirduma käesolevas lisas loetletud toodetega.

Putukate ja usside väljaheide (vermikompost)

Guaano

Taimsete ainete kompostitud või kääritatud segu

Toode, mis on saadud tekkeallika järgi eraldatud majapidamisjäätmetest, mida on biogaasi tootmiseks kompostitud või anaeroobselt kääritatud.

Biogaasi käärimissaadused, mis sisaldavad koos käesolevas lisas loetletud taimse või loomse materjaliga käärinud loomseid kõrvalsaadusi

3. kategooria loomsed kõrvalsaadused (sh metsloomade loomsed kõrvalsaadused) ja 2. kategooria seedetrakti sisu (2. ja 3. kategooria vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (1) määratlusele) ei tohi pärineda tööstuslikust tootmisest.

Menetlused peavad olema kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011 (2).

Ei kasutata taime söödavatel osadel

Järgmised loomsed saadused või kõrvalsaadused:

verejahu

kabja- ja sõrajahu

sarvejahu

kondijahu või želatiinisisalduseta kondijahu

kalajahu

lihajahu

sule- ja karvajahu, jahvatatud karusnaha- ja nahatükid

vill

karusnahk (1)

karvad

piimatooted

hüdrolüüsitud valgud (2)

1)	Maksimaalne kroom (VI) sisaldus milligrammides kuivaine kilogrammi kohta: ei ole tuvastatav

2)	Ei kasutata taime söödavatel osadel

Väetistena kasutatavad taimsed saadused ja kõrvalsaadused

Näiteks õlikoogijahu, kakaoubade kestad, linnaseidud

Taimset päritolu hüdrolüüsitud valgud

Merevetikad ja merevetikatooted

Ainult juhul, kui need on saadud otse:

i)	füüsikalisel töötlemisel, k.a dehüdraatimine, külmutamine ja jahvatamine

ii)	ekstraheerimisel vees või happe ja/või leelise lahuses

iii)	kääritamine

Saepuru ja puidulaastud

Pärast langetamist keemiliselt töötlemata puu

Puukoorekompost

Pärast langetamist keemiliselt töötlemata puu

Puutuhk

Pärast langetamist keemiliselt töötlemata puu

Looduslik fosfaat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 (3) (väetiste kohta) I lisa A.2 osa punktis 7 määratletud toode.

Sisaldab kuni 90 mg kaadmiumi 1 kg P205 kohta.

Alumiiniumisisaldusega kaltsiumfosfaat

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa A.2 osa punktis 6 määratletud toode.

Sisaldab kuni 90 mg kaadmiumi 1 kg P205 kohta.

Kasutamiseks üksnes leeliselisel pinnasel (pH > 7,5).

Toomasräbu

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa A.2 osa punktis 1 määratletud tooted.

Töötlemata kaaliumsool või kainiit

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa A.3 osa punktis 1 määratletud tooted.

Kaaliumsulfaat, mis võib sisaldada magneesiumsoola

Toode, mis on saadud töötlemata kaaliumsoolast füüsilise ekstraheerimise teel, võib sisaldada ka magneesiumsooli.

Destilleerimisjääk ja destilleerimisekstrakt

Välja arvatud ammooniumdestillaat.

Kaltsiumkarbonaat

(kriit, mergel, jahvatatud lubjakivi, lubivetikatest lubiväetis, (maerl), fosfaatkriit)

Ainult loodusliku päritoluga.

Magneesium- ja kaltsiumkarbonaat

Ainult loodusliku päritoluga,

nt magneesiumkriit, jahvatatud magneesium, lubjakivi.

Magneesiumsulfaat (kiseriit)

Ainult loodusliku päritoluga.

Kaltsiumkloriidi lahus

Õunapuulehtede töötlemiseks kaltsiumivaeguse puhul.

Kaltsiumsulfaat (kips)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa D osa punktis 1 määratletud tooted.

Ainult loodusliku päritoluga.

A, B

Suhkrutootmisel tekkiv tööstuslik lubi

Suhkrupeedist ja suhkruroost suhkru tootmise kõrvalsaadus.

Vaakummeetodil soola tootmisel tekkiv tööstuslik lubi

Mägedes leiduvatest soolajärvedest vaakummeetodil soola tootmise kõrvalprodukt.

Looduslik väävel

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa D.3 osas määratletud tooted.

Mikroelemendid

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa E osas loetletud anorgaanilised mikrotoitained.

Naatriumkloriid

Ainult kivisool.

Kivijahu ja savid

Leonardiit (suure humiinhappesisaldusega orgaaniline sete)

Ainult juhul, kui see on saadud kaevandamise kõrvalsaadusena

Ksüliit

Ainult juhul, kui see on saadud kaevandamise kõrvalsaadusena (nt pruunsöe kaevandamise kõrvalsaadus)

Kitiin (koorikloomade kestadest saadud polüsahhariid)

Ainult juhul, kui see on saadud nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (4) artikli 3 punkti e kohaselt määratletud säästva kalapüügi teel või mahepõllumajandusliku vesiviljeluse teel

Mageveekogudest pärit orgaaniliselt rikas sete, mis on tekkinud hapnikuta tingimustes

(nt sapropeel)

Ainult mageveekogude majandamise kõrvalsaadusena või endistest mageveekogudest saadud orgaanilised setted

Vajaduse korral peaks ekstraheerimine toimuma veekeskkonda kõige vähem kahjustaval viisil

Ainult pestitsiididega, püsivate orgaaniliste saasteainetega ja bensiinilaadsete ainetega saastamata allikatest pärit setted

Suurimad sisaldused milligrammides kuivaine kilogrammi kohta:

kaadmium: 0,7; vask: 70; nikkel: 25; plii: 45; tsink: 200; elavhõbe: 0,4; kroom (kokku): 70; kroom (VI): ei ole tuvastatav

“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(2) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(3) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(4) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

II LISA

„

II LISA

Pestitsiidid – artikli 5 lõikes 1 osutatud taimekaitsevahendid

Kõik käesolevas lisas loetletud ained peavad vastama vähemalt rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (1) lisas esitatud kasutustingimustele. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad rangemad kasutustingimused on täpsustatud iga tabeli teises veerus.

1. Taimse või loomse päritoluga ained

Nimetus	Kirjeldus, koostisele esitatavad nõuded, kasutustingimused
Allium sativum (küüslauguekstrakt)
Asadiraktiin, ekstraheeritud Azadirachta indica'st (sirelmeelia)
Põhiained (sh letsitiinid, sahharoos, fruktoos, äädikas, vadak, kitosaanvesinikkloriid (2) ja Equisetum arvense jne)	Ainult määruse (EÜ) nr 1107/2009 (3) artiklis 23 määratletud põhiained, mis on hõlmatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 esitatud „toidu“ määratlusega ning mis on taimse või loomse päritoluga. Ained, mida ei kasutata herbitsiididena, vaid üksnes kahjuri- ja haigustõrjeks.
Mesilasvaha	Ainult lõikehaavade peitsimise vahendina/haava kaitsva vahendina
COS-OGA
Hüdrolüüsitud valgud, v.a želatiin
Laminariin	Vetikaid tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult kooskõlas artikliga 6d või koristada säästvalt kooskõlas artikliga 6c.
Feromoonid	Ainult lõksudes ja püünistes.
Taimeõlid	Lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiididena.
Püretriinid, ekstraheeritud Chrysanthemum cinerariaefolium'ist
Püretroidid (ainult deltametriin või lambdatsühalotriin)	Ainult lõksudes koos spetsiifiliste atraktantidega; ainult Batrocera oleae ja Ceratitis capitata Wiedemann'i tõrjeks
Kvassia, ekstraheeritud Quassia amara'st	Ainult insektitsiidi, repellendina
Lõhna abil toimivad taimse või loomse päritoluga repellendid/lambarasv	Ainult taime mittesöödavatel osadel ja juhul, kui taimset materjali ei söödeta lammastele või kitsedele.
Salix spp. Cortex (ehk pajukoore ekstrakt)

2. Mikroorganismid või mikroorganismide toodetud ained

Nimetus	Kirjeldus, koostisele esitatavad nõuded, kasutustingimused
Mikroorganismid	Mitte GMOdest pärit
Spinosaad

3. Muud kui 1. ja 2. osas loetletud ained

Nimetus	Kirjeldus, koostisele esitatavad nõuded, kasutustingimused või -piirangud
Alumiiniumsilikaat (kaoliin)
Kaltsiumhüdroksiid	Fungitsiidina kasutades ainult viljapuudel, kaasa arvatud puukoolid, Nectria galligena tõrjeks.
Süsinikdioksiid
Vaseühendid järgmisel kujul: vaskhüdroksiid, vaskoksükloriid, vaskoksiid, bordoo vedelik ja kolmealuseline vasksulfaat	Kuni 6 kg vaske hektari kohta aastas. Mitmeaastaste taimede puhul võivad liikmesriigid erandina eelmisest lõigust sätestada, et vase 6 kg piirmäära võib vastaval aastal ületada, kui sellest ja eelnevast neljast aastast koosneva 5-aastase perioodi jooksul tegelikult kasutatud keskmine kogus ei ületa 6 kg.
Diammooniumfosfaat	Ainult aktraktandina lõksudes
Etüleen	Lubatud kasutada ainult sisetingimustes taimekasvuregulaatorina. Lubasid tohib anda ainult professionaalsetele kasutajatele.
Rasvhapped	Lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiididena.
Raud (III) ortofosfaat	Kasvatatavate taimede vahele maapinnalt laotatavad preparaadid
Kiiselguur (diatomiit)
Lubiväävel (kaltsiumpolüsulfiid)
Parafiinõli
Kaaliumvesinikkarbonaat ja naatriumvesinikkarbonaat (e kaaliumbikarbonaat/naatriumbikarbonaat)
Kvartsliiv
Väävel

“

(1) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(2) Saadud säästva kalapüügi teel või mahepõllumajandusliku vesiviljeluse teel

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

III LISA

„

VIIIa LISA

Tooted ja ained, mida on lubatud artiklis 29c osutatud veinisektori mahetoodete puhul kasutada või osutatud toodetele lisada

Töötlemise tüüp vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osale

Toote või aine nimetus

Eritingimused, piirangud vastavalt määrustes (EÜ) nr 1234/2007 ja (EÜ) nr 606/2009 esitatud piiridele ja tingimustele

Punkt 1: õhutamine või gaasilise hapnikuga küllastamine

—

õhk

—	gaasiline hapnik

Punkt 3: tsentrifuugimine ja filtrimine

—

perliit

—	tselluloos

—	kobediatomiit

üksnes filtrimisel inertse abiainena

Punkt 4: kasutamine selleks, et luua inertne atmosfäär ja töödelda toodet õhust eraldatult

—

lämmastik

—	süsinikdioksiid

—

argoon

Punktid 5, 15 ja 21: kasutamine

—	pärmseened (1)

Punkt 6: kasutamine

—	diammooniumfosfaat

—	Tiamiinvesinikkloriid

—	inaktiveeritud pärm, pärmi ja pärmikestade autolüsaadid

Punkt 7: kasutamine

—	vääveldioksiid

—	kaaliumbisulfit või kaaliummetabisulfit

a)	vääveldioksiidisisaldus ei ületa määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa A alaosa punkti 1 alapunkti a kohaselt 100 milligrammi sellise punase veini ühes liitris, mille jääksuhkru tase on alla 2 grammi liitri kohta;

b)	vääveldioksiidisisaldus ei ületa määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa A alaosa punkti 1 alapunkti b kohaselt 150 milligrammi sellise valge ja roosa veini ühes liitris, mille jääksuhkru tase on alla 2 grammi liitri kohta;

c)	kõigi muude veinide puhul vähendatakse määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa kohast, alates 1. augustist 2010 kohaldatavat vääveldioksiidisisalduse ülempiiri 30 milligrammi võrra liitri kohta.

Punkt 9: kasutamine

—	veinivalmistuses kasutatav süsi

Punkt 10: selitamine

—	toiduželatiin (2)

—	nisust või hernest saadud taimne valk (2)

—	kalaliim (2)

—	ovoalbumiin (2)

—	tanniinid (2)

—	kartulivalgud (2)

—	pärmi proteiini ekstraktid (2)

—

kaseiin

—	Aspergillus niger'ist saadud kitosaan

—	kaaliumkaseinaat

—	ränidioksiid

—

bentoniit

—	pektolüütilised ensüümid

Punkt 12: kasutamine hapestamiseks

—

piimhape

—	L(+)-viinhape

Punkt 13: kasutamine hapetustamiseks

—	L(+)-viinhape

—	kaltsiumkarbonaat

—	neutraalne kaaliumtartraat

—	kaaliumvesinikkarbonaat

Punkt 14: lisamine

—	Süüria männi vaik

Punkt 17: kasutamine

—	piimhappebakterid

Punkt 19: lisamine

—	L-askorbiinhape

Punkt 22: barboteerimine

—

lämmastik

Punkt 23: lisamine

—	süsinikdioksiid

Punkt 24: lisamine veini stabiliseerimiseks

—	sidrunhape

Punkt 25: lisamine

—	tanniinid (2)

Punkt 27: lisamine

—	metaviinhape

Punkt 28: kasutamine

—	kummiaraabik (2)

Punkt 30: kasutamine

—	kaaliumbitartraat

Punkt 31: kasutamine

—	vask(II)tsitraat

Punkt 31: kasutamine

—	vasksulfaat

Punkt 35: kasutamine

—	pärmi mannoproteiinid

Punkt 38: kasutamine

—	tammelaastud

Punkt 39: kasutamine

—	kaaliumalginaat

Punkt 44: kasutamine

—	Aspergillus niger'ist saadud kitosaan

Punkt 51: kasutamine

—	inaktiveeritud pärm

Töötlemise tüüp vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 III lisa punkti A alapunkti 2 alapunktile b

—	kaltsiumsulfaat

üksnes vino generoso või vino generoso de licor'i puhul

“

(1) Üksikute pärmitüvede puhul: saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik.

(2) Saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik.

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1585,

22. oktoober 2018,

millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate seinnootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 kohaselt on keelatud seinnootade kasutamine kaldast kuni 300 meetri kaugusel või kuni 50 meetrit samasügavusjoonest madalamal, kui selline sügavus asub kaldale lähemal.

(2)	Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 3 erandi, sel juhul peavad olema täidetud teatavad artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused.

(3)

20. juunil 2016 sai komisjon Horvaatialt taotluse, milles paluti teha erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 3 kohaldamisest seoses traditsioonilise seinnooda „ciplarica“ kasutamisega kefaallaste (Mugilidae) püügiks, traditsioonilise seinnooda „palamidara“ kasutamisega pelamiidi (Sarda sarda) püügiks, kuul-makrelltuuni (Auxis rochei), atlandi väiketuuni (Euthynnus alletteratus) ja merevaik-seriooli (Seriola dumerili) püügiks, traditsioonilise seinnooda „oližnica“ kasutamisega liivatindi (Atherina boyeri) püügiks ning traditsioonilise seinnooda „igličara“ kasutamisega hariliku tuulehaugi (Belone belone) püügiks Horvaatia territoriaalvetes.

(4)

Taotlus puudutab Horvaatias juba lubatud püügitegevust ning hõlmab laevu ja püügivahendeid, millega on kala püütud üle viie aasta ning mida kasutatakse vastavalt majandamiskavale, mida Horvaatia rakendab vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2 ministri 30. märtsi 2018. aasta käskkirja (2) alusel (edaspidi „Horvaatia majandamiskava“).

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas Horvaatia eranditaotlust ja sellega seotud majandamiskava 2016. aasta aprillis, 2016. aasta juulis, 2016. aasta oktoobris ja 2017. aasta märtsis ning rõhutas, et vaja on selgitada kasutatavaid püügivahendeid, kaaspüüki ja seiret käsitlevaid ning teaduslikke andmeid. Horvaatia esitas komisjonile piisavad selgitused ja vaatas neile vastavalt läbi oma majandamiskava, kuhu ta lisas kontrolli-, laevastiku haldamise, andmekogumise ja seiremeetmeid.

(6)	Horvaatia taotletud erand vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(7)

Täpsemalt on kõnealusele merepiirkonnale omased teatavad geograafilised takistused, kuna Horvaatia morfoloogiline struktuur eristub pika rannajoone ja paljude saarte poolest ning püütavaid liike esineb kohati ja vaid teatavates rannikuala kohtades ja piirkondades ning üksnes sügavuses, mis jääb alla 50 meetri. Seega on püügiala piiratud.

(8)	Kala ei ole võimalik püüda muude vahenditega, kuna vaid seinnoodad on seda liiki püügiks vajalike tehniliste omadustega.

(9)	Lisaks ei mõjuta püük merekeskkonda märkimisväärselt, kuna seinnoodad kujutavad endast väga selektiivseid püügivahendeid, need ei puuduta merepõhja ning neid ei saa kasutada Posidonia oceanica kasvukohtade kohal.

(10)	Taotlus on esitatud 52 laeva kohta. Horvaatia taotleb seega erandit piiratud arvule (võrreldes seinnoodalaevade suure tegevuspiirkonnaga) laevadele, mis moodustavad umbes 1 % tervest Horvaatia kalalaevastikust ja mille kogumahutavus on 16 825,84 tonni.

(11)	Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikele 9.

(12)

Horvaatia majandamiskavas on sätestatud kõik asjakohased kalandusalased mõisted ja selle kavaga tagatakse, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikega 9 tulevikus püügikoormust ei suurendata, sest püügiload väljastatakse vaid 52 konkreetsele laevale, kellel on juba lubatud Horvaatias kala püüda. Sellega seoses märgitakse, et Horvaatia majandamiskava ja ministri käskkirja kohaselt on traditsioonilise seinnooda „oližnica“ kasutamine lubatud üksnes püügipiirkonnas, mis jääb Cape Lako ja Cape Crna Punta vahele ning püügi alapiirkondades E4 ja F2, samas kui traditsiooniliste seinnootade „ciplarica“, „palamidara“, „igličara“ ja „oližnica“ püügipiirkonnad ei hõlma rahvusparkidena ja eriliste elupaikadena käsitatavaid alasid, kus püük on rangelt keelatud, nagu näiteks Cape St Peterist kagusse jääv ala.

(13)	Asjaomane püük vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 nõuetele, millega on keelatud püük kõnealuste kasvukohtade kohal. Nootasid haalatakse tõepoolest vees, ilma et need puudutaks merepõhja.

(14)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h sätestatud nõudeid ei kohaldata, sest need on seotud traaleritega.

(15)

Seoses nõudega järgida artikli 9 lõiget 3, millega kehtestatakse võrgusilma minimaalne suurus, märgib komisjon, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõike 7 kohaselt ei saa seda erandit seinnootade suhtes kohaldada. Komisjon märgib, et Horvaatia ei ole oma majanduskavas nende sätete kohaldamise osas erandit lubanud.

(16)	Asjaomane püük toimub rannikule väga lähedal ega häiri seepärast muude laevade tegevust.

(17)

Horvaatia majandamiskavaga tagatakse, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas nimetatud liikide püük on minimaalne, sest sihtliikideks on kefaallased (Mugilidae), pelamiid (Sarda sarda), kuul-makrelltuun (Auxis rochei), atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus), merevaik-seriool (Seriola dumerili), liivatint (Atherina boyeri) ja harilik tuulehaug (Belone belone), keda ei ole määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas nimetatud.

(18)	Püük on väga selektiivne ja eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(19)	Majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, täites seega nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (3) artiklis 14 sätestatud tingimused.

(20)	Horvaatia majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 kolmanda lõiguga.

(21)	Seega tuleks taotletud erandit lubada.

(22)	Horvaatia peaks esitama komisjonile regulaarsed aruanded kooskõlas Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(23)	Erandi kehtivusaja piiramine tagab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui komisjonile esitatav aruanne näitab püütava liigi kehva kaitsestaatust; samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erand

1. Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 esimest lõiku ei kohaldata Horvaatia territoriaalvetes juhul, kui:

a)	seinnoodaga „ciplarica“ püütakse kefaallasi (Mugilidae);

b)	seinnoodaga „palamidara“ püütakse pelamiidi (Sarda sarda), kuul-makrelltuuni (Auxis rochei), atlandi väiketuuni (Euthynnus alletteratus) ja merevaik-seriooli (Seriola dumerili);

c)	seinnoodaga „oližnica“ püütakse liivatinti (Atherina boyeri) ja

d)	seinnoodaga „igličara“ püütakse harilikku tuulehaugi (Belone belone).

2. Lõikes 1 osutatud seinnootasid kasutavad laevad:

a)	millel on registreerimisnumber, mis on sätestatud Horvaatia majandamiskavas, mille Horvaatia võttis vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklile 19;

b)	millega on kala püütud üle viie aasta ja mille puhul tulevikus ei suurendata varem kasutatud püügikoormust ning

c)	millel on püügiluba ja mis tegutseb Horvaatia majandamiskava alusel.

Artikkel 2

Seirekava ja aruanne

Horvaatia esitab komisjonile kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest aruande, mis on koostatud vastavalt Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. oktoobrist 2018 kuni 26. oktoobrini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(2) Pravilnik o obavljanju gospodarskog ribolova na moru okružujućim mrežama plivaricom palamidarom, plivaricom ciplaricom, plivaricom lokardarom, plivaricom igličarom i plivaricom oližnicom, Narodne Novine (OJ 30/2018), muudetud dokumendiga Pravilnik o izmjenama Pravilnika o obavljanju gospodarskog ribolova na moru okružujućim mrežama plivaricom palamidarom, plivaricom ciplaricom, plivaricom lokardarom, plivaricom igličarom i plivaricom oližnicom (OJ 49/2018) ja dokumendiga Pravilnik o izmjenama i dopuni Pravilnika o obavljanju gospodarskog ribolova na moru okružujućim mrežama plivaricom palamidarom, plivaricom ciplaricom, plivaricom lokardarom, plivaricom igličarom i plivaricom oližnicom (OJ 62/2018).

(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1586,

22. oktoober 2018,

millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5 ning artikli 13 lõikeid 5 ja 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõikega 1 on keelatud traalnootade, tragide, sein-, paadi-, kalda- või samalaadsete nootadega püük mererohu, eelkõige Posidonia oceanica või muude mereliste seemnetaimede kasvukohtades.

(2)	Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha erandi määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 esimesest lõigust tingimusel, et täidetud on teatavad artikli 4 lõikes 5 sätestatud tingimused.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 kohaselt on keelatud veetavate püügivahendite kasutamine kaldale lähemal kui 3 meremiili või 50 m samasügavusjoonest madalamal, kui selline sügavus asub kaldale lähemal.

(4)	Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 1 erandi, tingimusel et täidetud on teatavad artikli 13 lõike 1 teises lõigus ning lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused.

(5)

26. jaanuaril 2016 sai komisjon Horvaatialt taotluse, milles paluti teha erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel seoses traditsioonilise kaldanooda „šabakuni“ kasutamisega merevaik-seriooli (Seriola dumerili) püügiks, traditsioonilise kaldanooda „oližnica“ kasutamisega liivatindi (Atherina boyeri) ning traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamiseks smariidide (Spicara smaris) püügiks Horvaatia territoriaalvetes.

(6)	Samas taotluses taotles Horvaatia veel erandit määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel seoses traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamisega smariidide (Spicara smaris) püügiks.

(7)

Taotlus puudutab Horvaatias juba lubatud püügitegevust ja hõlmab laevu, millega on kala püütud üle viie aasta ning mida kasutatakse vastavalt majandamiskavale, mida Horvaatia rakendab vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2 ministri 30. märtsi 2018. aasta käskkirja (2) alusel (edaspidi „Horvaatia majandamiskava“).

(8)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas Horvaatia taotletud erandit ja sellega seotud majandamiskava 2016. aasta aprillis ja oktoobris. STECF rõhutas, et vaja on selgitada kasutatavaid püügivahendeid, kaaspüüki ja seiret käsitlevaid ning teaduslikke andmeid. Horvaatia esitas komisjonile piisavad selgitused ja vaatas neile vastavalt läbi oma majandamiskava, kuhu ta lisas kontrolli-, laevastiku haldamise, andmekogumise ja seiremeetmeid.

(9)	Horvaatia eranditaotlus vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõikes 5 ning artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(10)

(11)

Mis puutub smariidide püüki, on taotlus esitatud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 esimese lõigu alusel, milles käsitletakse kalapüüki laevadega, mille kogupikkus on kuni 12 meetrit ja mootorivõimsus on kuni 85 kW, kus kasutatakse veetavaid põhjavõrke, mida tavaliselt kasutatakse Posidonia kasvukohtadel. Tuleb veel märkida, et smariidide püügiga seonduv tegevus mõjutab umbes 5 % majandamiskavaga hõlmatud Posidonia oceanica mererohuga kaetud alast, ja alla 5 % Horvaatia territoriaalvetes paiknevatest mererohu kasvukohtadest; see on vastavuses määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 esimese lõigu punktides ii ja iii sätestatuga.

(12)	Asjaomast kala ei ole võimalik püüda muude vahenditega, kuna vaid kaldanoodad on seda liiki püügiks vajalike tehniliste omadustega.

(13)	Lisaks ei mõjuta püük merekeskkonda märkimisväärselt, kuna kaldanoodad kujutavad endast väga selektiivseid püügivahendeid, need ei puuduta merepõhja ning neid ei saa kasutada Posidonia oceanica kasvukohtade kohal.

(14)	Taotlus on esitatud 87 laeva kohta. Horvaatia taotleb seega erandit piiratud arvule (võrreldes kõnealuseid püügivahendeid kasutavate laevade suure tegevuspiirkonnaga) laevadele, mis moodustavad umbes 1 % tervest Horvaatia kalalaevastikust ja 2 % selle kogumahutavusest.

(15)	Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikele 9.

(16)

Horvaatia majandamiskavas on sätestatud kõik asjakohased kalandusalased mõisted ja selle kavaga tagatakse, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikega 9 tulevikus püügikoormust ei suurendata, sest püügiload väljastatakse vaid 87 konkreetsele laevale, kellel on juba lubatud Horvaatias kala püüda. Sellega seoses märgitakse, et Horvaatia majandamiskava ja ministri käskkirja kohaselt ei ole kaldanootade „migavica“, „girarica“ and „šabakun“ kasutamine lubatud püügipiirkonnas A, samas kui kaldanoot „oližnica“ on lubatud üksnes püügi alapiirkondades E4 ja F2. Lisaks on kaldanootade kasutamine keelatud rahvusparkidena ja eriliste elupaikadena käsitatavatel aladel.

(17)	Asjaomane püük vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 nõuetele. Nootasid haalatakse tõepoolest vees, ilma et need puudutaks merepõhja.

(18)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h sätestatud nõudeid ei kohaldata, sest need on seotud traaleritega.

(19)

Seoses nõudega järgida määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõiget 3, millega kehtestatakse võrgusilma alammõõt traditsioonilise kaldanoodaga „oližnica“ püütava liivatindi (Atherina boyeri) puhul, märgib komisjon, et Horvaatia andis kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 7 oma majandamiskavas loa teha erand kõnealuse määruse artikli 9 lõikest 3, arvestades, et asjaomane püük on väga selektiivne, mõjutab merekeskkonda väga vähe ja seda ei mõjuta artikli 4 lõike 5 sätted.

(20)

Komisjon märgib, et Horvaatia ei ole andnud oma majandamiskavas luba kohaldada erandit määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõike 3 kohaldamise osas suurte võrgusilmadega traditsiooniliste kaldanootade (šabakun) kasutamiseks merevaik-seriooli (Seriola dumerili) püügiks ega ka traditsiooniliste kaldanootade „girarica“ ja „migavica“ kasutamiseks smariidide (Spicara smaris) püügiks.

(21)	Asjaomane püük toimub rannikule väga lähedal ega häiri seepärast muude laevade tegevust.

(22)

Majandamiskavaga tagatakse, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas nimetatud liikide püük oleks minimaalne, kuna sihtliikideks on merevaik-seriool (Seriola dumerili), liivatint (Atherina boyeri) ja smariidid (Spicara smaris), mida ei ole määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas nimetatud, ning püük on väga selektiivne.

(23)	Püük on väga selektiivne ja eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(24)	Horvaatia majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõike 5 esimese lõiguga ja artikli 13 lõike 9 kolmanda lõiguga, seega on nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (3) artiklis 14 sätestatud tingimused täidetud.

(25)	Seetõttu tuleks taotletud erandeid lubada.

(26)	Horvaatia peaks esitama komisjonile regulaarsed aruanded kooskõlas Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(27)	Erandi kehtivusaja piiramine tagab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui komisjonile esitatav aruanne näitab püütava liigi kehva kaitsestaatust; samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(28)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erand

1. Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 lõiget 1 ei kohaldata Horvaatia territoriaalvetes toimuva smariidi (Spicara smaris) püügi suhtes kaldanootadega „girarica“ ja „migavica“.

2. Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata Horvaatia territoriaalvetes juhul, kui:

a)	suurte võrgusilmadega kaldanoodaga „šabakun“ püütakse merevaik-seriooli (Seriola dumerili);

b)	kaldanoodaga „oližnica“ püütakse liivatinti (Atherina boyeri) ja

c)	kaldanootadega „girarica“ ja „migavica“ püütakse smariidi (Spicara smaris).

3. Lõikes 1 ja 2 osutatud kaldanootasid kasutavad laevad:

a)	millel on registreerimisnumber, mis on sätestatud Horvaatia majandamiskavas, mille Horvaatia võttis vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artiklile 19;

b)	millega on kala püütud üle viie aasta ja mille puhul tulevikus ei suurendata varem kasutatud püügikoormust ning

c)	millel on püügiluba ja mis tegutseb Horvaatia majandamiskava alusel.

Artikkel 2

Seirekava ja aruanne

Horvaatia esitab komisjonile kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest aruande, mis on koostatud vastavalt Horvaatia majandamiskavas kehtestatud seirekavale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. oktoobrist 2018 kuni 26. oktoobrini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 22. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(2) Pravilnik o obavljanju gospodarskog ribolova na moru obalnim mrežama potegačama, Narodne Novine, OJ 30/2018, muudetud dokumendiga Pravilnik o izmjeni Pravilnika o obavljanju gospodarskog ribolova na moru obalnim mrežama potegačama, OJ 49/2018

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1587,

22. oktoober 2018,

millega tunnistatakse kehtetuks Istituto Superiore di Sanità (Rooma, Itaalia) määramine Euroopa referentlaboriks nõukogu direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 93 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Roomas asuv Istituto Superiore di Sanità on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (2) VII lisa I osa punkti 12 alapunktis d kui Euroopa Liidu referentlabor (edaspidi „ELi referentlabor“) nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (3) I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide puhul.

(2)

Määrusega (EL) 2017/625 on tunnistatud kehtetuks määrus (EÜ) nr 882/2004 ja sätestatud uued eeskirjad ametlike kontrollide, sealhulgas ELi referentlaborite asutamise ja määramise otsuste kohta. Määruse (EL) 2017/625 artikli 92 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon vaatab korrapäraselt läbi ELi referentlaborite volitused ja tegevuse.

(3)

Kuna komisjoni määrusega (EL) 2018/192 (4) peeti asjakohaseks ühendada taimses ja loomses toidus sisalduvate keemiliste elementide ja lämmastikuühenditega seotud laboritegevus ühte ELi referentlaborisse, määrati Kopenhaagenis asuva Taani tehnikaülikooli juures tegutsev riiklik toiduinstituut ELi referentlaboriks söödas ja toidus esinevate metallide ja lämmastikuühendite puhul. Kuna kõnealuse ELi referentlabori tegevus kattub direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide ELi referentlabori tegevusega, vastutavad loomset päritolu toidus sisalduvate keemiliste elementide analüüsi eest praegu kaks ELi referentlaborit. Seetõttu tuleks Roomas asuva Istituto Superiore di Sanità määramine Euroopa referentlaboriks direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide puhul kehtetuks tunnistada. Määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I osa tuleks vastavalt muuta.

(4)	Kuna komisjon kiitis heaks Roomas asuva Istituto Superiore di Sanità tööprogrammi ajavahemikuks 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2018 ja selle tegevuse eest maksti toetust, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama siis, kui kõnealuse tegevuse periood on lõppenud.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Roomas asuva Istituto Superiore di Sanità määramine Euroopa referentlaboriks direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide puhul tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I osa punkti 12 alapunkt d jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(3) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10).

(4) Komisjoni 8. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/192, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa söödas ja toidus esinevate saasteainete valdkonnas määratud ELi referentlaborite osas (ELT L 36, 9.2.2018, lk 15).

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/22

NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2018/1588,

15. oktoober 2018,

millega nimetatakse ametisse Rootsi Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Rootsi valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. septembril 2015 ja 1. oktoobril 2015 vastu otsused (EL, Euratom) 2015/1600 (1) ja (EL, Euratom) 2015/1790, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020.

(2)	Seoses Erik SVENSSONI volituste lõppemisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2020 Christian ARDHE, EU Affairs advisor, Heimdal European Affairs.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 18. septembri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1600, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 53).

(2) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1790, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 260, 7.10.2015, lk 23).

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/23

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1589,

15. oktoober 2018,

millega nimetatakse ametisse kaks Eesti Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliiget

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Eesti valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1510 (4) nimetati 4. septembril 2015 Mart VÕRKLAEVA asemel asendusliikmeks Juri GOTMANS.

(2)	Seoses Georg LINKOVI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht.

(3)	Seoses volituste lõppemisega, mille põhjal Juri GOTMANS (Haanja vallavanem) asendusliikmeks esitati, on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeteks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmised isikud:

—	Priit VÄRK, Paide linnapea,

—	Juri GOTMANS, Võru linnavolikogu liige (volituste muudatus).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

(4) Nõukogu 4. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1510, millega nimetatakse ametisse üks Regioonide Komitee Eesti liige ja üks Eesti asendusliige (ELT L 236, 10.9.2015, lk 8).

23.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 264/24

KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/1590,

19. oktoober 2018,

millega muudetakse otsuseid 2012/481/EL, 2014/391/EL, 2014/763/EL ja 2014/893/EL seoses teatavatele toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusajaga

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6805 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Trükitud paberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning komisjoni otsuses 2012/481/EL (2) sätestatud asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2018.

(2)	Madratsitele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning komisjoni otsuses 2014/391/EL (3) sätestatud asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kaotavad kehtivuse 23. juunil 2018.

(3)	Imavatele hügieenitoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning komisjoni otsuses 2014/763/EL (4) sätestatud asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kaotavad kehtivuse 24. oktoobril 2018.

(4)	Mahapestavatele kosmeetikatoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning komisjoni otsuses 2014/893/EL (5) sätestatud asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kaotavad kehtivuse 9. detsembril 2018.

(5)

Kooskõlas ELi ökomärgise 30. juuni 2017. aasta toimivuskontrolli (REFIT) (6) järeldustega hindas komisjon koos ELi ökomärgise komisjoniga iga tooterühma asjakohasust enne ettepaneku tegemist selle pikendamiseks. See hindamine kinnitas otsustega 2012/481/EL, 2014/391/EL, 2014/763/EL ja 2014/893/EL kehtestatud praegu kehtivate ökoloogiliste kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete sobivust. Lisaks näitas kõnealune hindamine, kui asjakohane on hoida neid tooterühmasid ELi ökomärgise all ja et mõnel juhul on asjakohane siduda need tooterühmad muude olemasolevate tooterühmadega, et parandada sünergiat eri tooterühmade vahel ja suurendada ELi ökomärgise kasutuselevõttu. Läbivaatamise käigus tuleks pöörata piisavat tähelepanu asjaomaste ELi poliitikameetmete, õigusaktide ja teaduslike tõendite omavahelisele sidususele.

(6)

Trükitooted ja järeltöödeldud paberist tooted on väga tihedalt seotud. Lisaks on käimas joonestuspaberist (trükitud paberi substraat) toodete läbivaatamisprotsess. Sünergia parandamiseks ja ELi ökomärgise kasutuselevõtu suurendamiseks nende tooterühmade puhul tuleks trükitoodete praegu kehtivate kriteeriumide kehtivusaeg viia kooskõlla joonestuspaberi omaga ja pikendada seda 31. detsembrini 2020.

(7)	ELi ökomärgise kasutuselevõtu suurendamiseks madratsite puhul tuleks kaaluda selle tooterühma ühendamist mööbli tooterühmaga. Esimese sammuna tuleks viia madratsite praegu kehivate kriteeriumide kehtivusaeg kooskõlla mööbli omaga ja pikendada seda 28. juulini 2022.

(8)	Imavate hügieenitoodete puhul tuleks nende praegu kehtivate ELi ökomärgise kriteeriumide kehtivusaega pikendada 31. detsembrini 2022, et tagada turu ning olemasolevate ja potentsiaalsete tulevaste loaomajate stabiilsus, mis võib suurendada kasutuselevõttu tööstuses.

(9)	Mahapestavate kosmeetikatoodete ELi ökomärgise kriteeriumide kehtivusaega tuleks pikendada 31. detsembrini 2021, et võimaldada nende läbivaatamise lõpuleviimist.

(10)	Seepärast on asjakohane pikendada nende kriteeriumide ning hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega.

(11)	Seetõttu tuleks otsuseid 2012/481/EL, 2014/391/EL, 2014/763/EL ja 2014/893/EL vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2012/481/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „trükitud paber“ ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2020.“

Artikkel 2

Otsuse 2014/391/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „madratsid“ ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 28. juulini 2022.“

Artikkel 3

Otsuse 2014/763/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „imavad hügieenitooted“ ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2022.“

Artikkel 4

Otsuse 2014/893/EL artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „mahapestavad kosmeetikatooted“ ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2021.“

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. oktoober 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) Komisjoni 16. augusti 2012. aasta otsus 2012/481/EL, millega kehtestatakse trükitud paberile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 223, 21.8.2012, lk 55).

(3) Komisjoni 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/391/EL, millega kehtestatakse madratsitele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 184, 25.6.2014, lk 18).

(4) Komisjoni 24. oktoobri 2014. aasta otsus 2014/763/EL, millega kehtestatakse imavatele hügieenitoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 320, 6.11.2014, lk 46).

(5) Komisjoni 9. detsembri 2014. aasta otsus 2014/893/EL, millega kehtestatakse mahapestavatele kosmeetikatoodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 354, 11.12.2014, lk 47).

(6) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) ning parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 66/2010 (ELi ökomärgise kohta, (COM(2017) 355 final) kohaldamise läbivaatamise kohta.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 264

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 23. oktoober 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1584, 22. oktoober 2018, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1585, 22. oktoober 2018, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate seinnootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1586, 22. oktoober 2018, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses Horvaatia territoriaalvetes kasutatavate kaldanootade miinimumkaugusega rannikust, vee miinimumsügavusega nende kasutamisel ning püügikeeluga kaitsealuste elupaikade kohal	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1587, 22. oktoober 2018, millega tunnistatakse kehtetuks Istituto Superiore di Sanità (Rooma, Itaalia) määramine Euroopa referentlaboriks nõukogu direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma lõike 3 punktis c loetletud jääkide puhul ( 1 )	20
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2018/1588, 15. oktoober 2018, millega nimetatakse ametisse Rootsi Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige	22
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/1589, 15. oktoober 2018, millega nimetatakse ametisse kaks Eesti Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliiget	23
	*	Komisjoni otsus (EL) 2018/1590, 19. oktoober 2018, millega muudetakse otsuseid 2012/481/EL, 2014/391/EL, 2014/763/EL ja 2014/893/EL seoses teatavatele toodetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide ning asjaomaste hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusajaga (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6805 all) ( 1 )	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst