(1)

Nõukogu kiitis otsusega 98/591/EÜ (2) heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise. Lepingule kirjutati alla Washingtonis 5. detsembril 1997 ning see jõustus 14. oktoobril 1998.

(2)

Lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud, et leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks ning et seda võib seejärel koos võimalike muudatustega pooltevahelisel vastastikusel kirjalikul kokkuleppel veel viieks aastaks pikendada.

(3)

Otsustega 2004/756/EÜ, (3) 2009/306/EÜ (4) ja 2014/240/EL (5) kiitis nõukogu järjest heaks lepingu pikendamise järgnevaks viieks aastaks. Leping kaotab kehtivuse 14. oktoobril 2018.

(4)

Komisjoni talituste hindamise tulemused näitavad selgelt, et leping on oluline raamistik liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö hõlbustamiseks ühistes esmatähtsates vastastikust kasu toovates teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Seepärast on liidu huvides pikendada lepingut järgmiseks viieaastaseks ajavahemikuks.

(5)

Mõlemad lepingupooled kinnitasid oma soovi pikendada lepingut veel viieks aastaks ilma selles muudatusi tegemata.

(6)

Lepingu pikendamine tuleks seetõttu Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

(1)

4. mail 2018 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastu komisjoni määruse (EL) 2018/683 (2) (edaspidi „ajutine määrus“), millega kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) imporditavate teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) (edaspidi „vaatlusalune toode“) suhtes.

(2)

Komisjon algatas uurimise 11. augustil 2017 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas kaebuse põhjal, mille esitas 30. juunil 2017 rehvide ebaõiglase impordi vastane koalitsioon (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu uute ja protekteeritud bussi- ja veoautorehvide kogutoodangust.

(3)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2018/163 (3) HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõude. Impordi registreerimise nõue muutus kehtetuks ajutiste meetmete jõustumisel 8. mail 2018.

(4)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 10, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku alates 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(5)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist esitasid kaebuse esitaja, Hiina Metallide, Mineraalide ja Kemikaalide Importijate ja Eksportijate Kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers and Exporters, CCCMC), Hiina Kummitööstuse Ühing (China Rubber Industry Association, CRIA), viis Hiina eksportivat tootjat, viis sõltumatut importijat, liidu importijate ühendus L'Association Française des Importateurs de Pneumatiques (AFIP) ning üks liidu tarnija (Kraiburg) kirjalikud märkused esialgsete järelduste kohta.

(6)

Üks huvitatud isik, Hämmerling The Tyre Company GmbH (Hämmerling), esitas esialgsete järelduste kohta lisamärkused 2. juulil 2018, st esialgsete järelduste avalikustamise järgsest märkuste esitamise tähtajast palju hiljem. Komisjon käsitles neid lõppetapis koos teiste üldiste järelduste avalikustamise dokumendi kohta saadud märkustega.

(7)

Huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ärakuulamised toimusid CCCMC ja CRIAga; kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjatega: Aeoluse kontsern, (4) Pirelli Tyre Co., Ltd (edaspidi „Pirelli“) ja temaga seotud importija Prometeon Tyre Group S.r.l. (edaspidi „Prometeon“), Giti kontsern, (5) Hankooki kontsern (6) ja Xingyuani kontsern; (7) kahe sõltumatu importijaga ja liidu tootjate, ühenduste ning liidu turvise- ja remondimaterjalide tarnijatega, kes meetmeid pooldavad.

(8)

Komisjon vaatas huvitatud isikute märkused läbi, analüüsis neid ja muutis vajaduse korral esialgseid järeldusi.

(9)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Menetluse esialgses etapis kontrollimata jäänud küsimustiku vastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud järgmiste isikute valdustesse:

(10)

Lõplike järelduste avalikustamise järel korraldati kontrollkäik äriühingusse Roline N.V., kes on üks liidu tootjaid Madalmaades.

(11)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate bussi- ja veoautorehvide impordi suhtes (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“) ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele anti tähtaeg lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Kirjalikud märkused esitasid kaebuse esitaja, Hiina eksportivad tootjad (Aeoluse kontsern, Giti kontsern, Hankooki kontsern, Pirelli ja temaga seotud importija Prometeon), tootjate ühendused (CRIA, CCCMC, Associazione Italiana Ricostruttori Pneumatici, Assoiaçao Nacional de Industriais de Recauchtagem de Pneus, Bipaver, Bundesverband Reifenhandel und Vulkaniseur-Handwerk, Czech Retread Tire Manufacturers Association, Retread Manufacturing Association), importijad (Hämmerling ja Kirkby Tyres Ltd), rehvimantlite tootja (Rula-BRW) ning rehvimantlite tooraine tarnijad (Vipal, Kraiburg, RemaTipTop).

(13)

Lõplike järelduste avalikustamise järel toimusid ärakuulamised CRIA ja CCCMCga, Aeoluse kontserniga, Giti kontserniga, Prometeoniga, kaebuse esitaja ja Bipaveriga.

(14)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik korraldas Hankooki kontserni taotlusel ärakuulamise 16. augustil 2018 ja Hämmerlingi taotlusel 29. augustil 2018.

(15)

10. septembril 2018 esitas komisjon kõigile huvitatud isikutele täiendavad lõplikud järeldused, milles piirduti 3. segmendi sihtkasumi konkreetse küsimusega.

(16)

Kõigile huvitatud isikutele anti kolmepäevane tähtaeg täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Kirjalikud märkused esitasid kaebuse esitaja, Hiina eksportivad tootjad (Aeoluse kontsern, Giti kontsern, Pirelli ja temaga seotud importija Prometeon, Xingyuan), tootjate ühendused (CRIA, CCCMC, Associazione Italiana Ricostruttori Pneumatici, Bipaver, Bundesverband Reifenhandel und Vulkaniseur-Handwerk, Czech Retread Tire Manufacturers Association, ITMA Europe, Retread Manufacturing Association), importijad (Hämmerling, Heuver and Kirkby Tyres Ltd), protekteerija (Rula-BRW), kasutajate ühing (Lithuanian National Road Carriers' Association LINAVA) ning protekteerijaile tooraine tarnija (Kraiburg).

(17)

Täiendavate lõplike järelduste avalikustamise järel toimus Prometeoniga 14. septembril 2018 suuline ärakuulamine.

(18)

Huvitatud isikute märkused vaadati läbi ja neid võeti arvesse, kui see oli asjakohane.

(19)

Pärast ajutise määruse avaldamist juhtis Pirelli tähelepanu sellele, et äriühing Pirelli Tyre Co., Ltd ei ole Aeoluse kontserni tütarettevõtja, nagu on ajutise määruse põhjenduses 119 ekslikult märgitud. Ta selgitas, et Pirelli Tyre Co., Ltd on äriühingust Aeolus Tyre Co., Ltd ja Aeoluse kontsernist sõltumatu äriühing.

(20)

Tunnistades oma viga, vormistas komisjon 10. juulil 2018 paranduse (8).

(21)

Seoses viitega Aeoluse kontsernile märkis komisjon, et tema uurimises käsitletakse äriühinguid või nendega seotud äriühingute kontserne. Eksportivate tootjate seost analüüsitakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (9) artikli 127 kohaselt. Seepärast käsitatakse käesolevas uurimises äriühinguid Pirelli Tyre Co., Ltd ja Aeolus Tyre Co., Ltd seotud äriühingutena, sest mõlemal oli uurimisperioodil ühine aktsionär – China National Tire & Rubber Co., Ltd (edaspidi „CNRC“). Lühendatud vormi „Aeoluse kontsern“ kasutati ajutises määruses läbivalt seotud äriühingutele viitamise hõlbustamiseks. Lühivorm „Aeoluse kontsern“ valiti seepärast, et Aeolus Tyre Co., Ltd on seotud äriühingute hulgas suurim tootmisüksus. Hoolimata ajutises määruses Aeoluse kontsernile viitamisel lühivormi kasutamisest arvutati dumpingumarginaal igale seotud eksportivale tootjale eraldi ja seejärel kehtestati kõigile seotud äriühingutele üks kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(22)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis Pirelli, et teda ei tohiks käsitada CNRC ja Aeoluse kontserniga seotud äriühinguna. Pirelli ei nõustunud määruse (EL) 2015/2447 artikli 127 kohaldamisega seotud äriühingutele kehtestatava kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutamise eesmärgil. Pirelli tegi ettepaneku kasutada äriühingute vahelise seose väljaselgitamiseks määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artiklit 4.

(23)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artiklis 4 on määratletud liidu tootmisharu mõiste ja liidu tootjate seos eksportivate tootjatega. Selles kontekstis ei peeta liidu tootmisharusse kuuluvaks liidu tootjat, keda kontrollib eksportiv tootja (10). Selleks et dumpingumarginaali kehtestamiseks välja selgitada kahe isiku seos, viidatakse alusmääruse artikli 2 lõikes 1 otsesõnu määruse (EL) 2015/2447 artiklile 127. Isikute seose väljaselgitamine tagab dumpinguvastaste meetmete tõhusa jõustamise. Eelkõige välditakse sellega riski, et eksporti teostatakse sellise seotud äriühingu kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalamat dumpinguvastast tollimaksu. Lisaks osutati menetluse alguses algatamisteates (11) konkreetselt määruse (EL) 2015/2447 artiklile 127.

(24)

Määruse (EL) 2015/2447 artikli 127 lõike 1 punkti d kohaselt käsitatakse kaht isikut üksteisega seotuna, kui kolmas isik omab, kontrollib või valdab otseselt või kaudselt vähemalt 5 % mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest. CNRC on Pirelli suurim aktsionär. Uurimisperioodil kuulus CNRC-le 65 % Pirelli aktsiatest. Alates 2018. aasta septembrist kuulub talle endiselt 46 % Pirelli aktsiatest. Seepärast käsitatakse käesolevas uurimises Pirellit ja Aeoluse kontserni seotud äriühingutena ühise emaettevõtja (CNRC) tõttu. Pirelli väide, et teda ei tohiks käsitada CNRC ja Aeoluse kontserniga seotud äriühinguna, lükati seega tagasi.

(25)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis Pirelli veel, et teda tuleks käsitada vaid koostööd tegeva isikuna, mitte eksportiva tootjana, kuna ta lõpetas vaatlusaluse toote valmistamise 2017. aasta novembris.

(26)

Komisjon selgitas välja, et Pirelli oli uurimisperioodil eksportiv tootja. Seda fakti ei muuda asjaolu, et Pirelli seejärel tootmise lõpetas. Seepärast lükati see väide tagasi.

(27)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjoni esialgsete järelduste avalikustamine oli ebapiisav, mõjutades seega nende kaitseõigusi, ning palus komisjonilt lisaselgitusi ja avalikustamist, ühtlasi kordasid nad sama ettepanekut pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(28)

Komisjon leidis, et avalik toimik ja ajutine määrus sisaldavad juba piisavalt teavet, mis võimaldab kõigil huvitatud isikutel oma kaitseõigusi täiel määral kasutada. Sellegipoolest lisati avatud toimikusse enne lõplike järelduste avalikustamist teatis selgitustega ajutise määruse kohta (12) ja kahele eksportivale tootjale anti mõningaid täiendavaid selgitusi üksikute dumpinguarvutuste aluseks olnud andmete kohta.

(29)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et CRIA ja CCCMC väitsid, et komisjon ei avaldanud neile ja Hiina eksportijatele üksikasjalikku teavet hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste kohta, jättes nad sellega ilma võimalusest komisjoni võimalikke vigu kontrollida või nende arvutuste teatavaid aspekte kommenteerida.

(30)

CRIA ja CCCMC ning Hiina eksportijad said vastavalt oma menetlusõigustele kogu teabe. Valimisse kaasatud Hiina eksportijad said müüdud toodete kontrollnumbrite nimekirja, ühiku müügihinna ja kogu asjaomase müügi üldmahtude vahemiku (13). Nagu on märgitud põhjendustes 45–49, ei tohi komisjon avaldada teavet, mida peetakse asjakohase põhjendatuse korral konfidentsiaalseks, ilma sellise teabe esitaja konkreetse loata.

(31)

Aeoluse kontsern väitis, et kahju tuvastamine GATT 1994 VI artikli tähenduses peaks põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii a) dumpingimpordi mahtu ja dumpingimpordi mõju samasuguste toodete siseturuhindadele kui ka b) kõnealuse impordi järgnevat mõju selliste toodete omamaistele tootjatele. Ta leidis, et komisjoni otsused ei tohiks tugineda ebamäärastele elementidele ega poolte esitatud konfidentsiaalsetele andmetele, vaid kõigile kättesaadavatele andmetele ja objektiivsetele faktidele. „Objektiivse uurimise“ nõue tähendab, et omamaist tootmisharu ja dumpinguhinnaga impordi mõju tuleb uurida erapooletult, eelistamata uurimisel ühegi huvitatud isiku või huvitatud isikute rühma huve (14). Aeoluse kontserni väitel jäi enamik andmeid uurimises konfidentsiaalseks, takistades sellega huvitatud isikutel oma kaitseõigust teostamast. Aeoluse kontsern aga väitis, et uurimine algatati ilmselgelt liidu tootmisharu konkreetse segmendi (nimelt protekteerimistööstuse) huvide kaitsmiseks, võtmata arvesse seda, et ka enamik suuri Euroopa rehvitootjaid impordib vaatlusalust toodet Hiinast ja müüb seda liidu turul edasi.

(32)

Vastuseks nendele märkustele märkis komisjon, et alusmääruse artiklis 19 on konkreetselt sätestatud, et huvitatud pooled võivad asjakohase põhjendatuse korral esitada konfidentsiaalset teavet. Peale selle lisasid huvitatud isikud avatud toimikusse kontrollimiseks konfidentsiaalse teabe sisu kokkuvõtte. Asjaolu, et teatavate koostööd teinud liidu tootjate isikut hoiti konfidentsiaalsena, ei takistanud komisjonil fakte objektiivselt kontrollida ega häirinud huvitatud isikute kaitseõiguse teostamist. Peale selle, nagu on selgitatud põhjenduses 37, tagati huvitatud isikute kaitseõigused ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumisega.

(33)

CRIA ja CCCMC väitsid, et Hiina väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) diskrimineeriti võrreldes liidu VKEdest tootjatega, sest liidu VKEd võisid vastata vähem üksikasjalikule (ja seega vähem usaldusväärsele) küsimustikule. Need pooled väitsid, et Hiina VKEdest tootjaid võisid uurimises osalemisest loobuda märkimisväärse koormuse tõttu, mille täielikule küsimustikule vastamine endaga kaasa toob.

(34)

Lisaks väitsid CRIA ja CCCMC, et kuna komisjon tugines kahju kindlakstegemisel (väidetavalt ekslikult) peamiselt VKEde väikese müügimahu andmetele, süvendas Hiina VKEde alaesindatust veelgi asjaolu, et liidu VKEdest tootjad võisid esitada vähem täielikke ja seega vähem usaldusväärseid vastuseid. Sarnast väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist. Peale selle nõudsid CRIA ja CCCMC, et komisjon avalikustaks täpsed andmed liidu tootjate valimi koostamise kohta, eelkõige selleks, et kontrollida liidu tootmisharu valimi representatiivsust nii uute kui ka protekteeritud rehvide puhul. Seda väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(35)

Väide, et kahju kindlakstegemisel tugineti peamiselt liidu VKEdest tootjate andmetele, on väär, sest komisjon lõi liidu tootjatele tekitatud kahju täpseks analüüsimiseks representatiivse valimi. VKEde liidu turul tehtud müügi asjakohase esindatuse tagamiseks kaalus komisjon liidu müügimahtu. Lisaks on komisjonil väljakujunenud tava saata liidu VKEdest tootjatele lihtsustatud küsimustik, kuid see asjaolu ei mõjuta esitatud andmete õigsust ega uurimise põhjalikkust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(36)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 15, väitsid kaks eksportivat tootjat, et konfidentsiaalsus ei võimaldanud neil kontrollida, kas kaebuse esitaja toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu kogutoodangust. Nad väitsid ka, et nad ei saanud kontrollida, kas liidu tootmisharu valim oli piisavalt representatiivne.

(37)

Neid väiteid arvestades palusid komisjoni talitused ärakuulamise eest vastutaval ametnikul sekkuda, et tagada huvitatud isikute kaitseõigused. 12. juuli 2018. aasta märgukirjaga lisas ärakuulamise eest vastutav ametnik avalikku toimikusse kahe järgmise järeldusega teatise:

(38)

Seetõttu leidis komisjon, et huvitatud isikute kaitseõigusi ei ole rikutud.

(39)

Kõigele lisaks väitsid mõned eksportivad tootjad, et teadmiste puudumine võimalike seoste kohta anonüümsete kaebuse esitajate ja Hiina eksportivate tootjate vahel kahjustas nende kaitseõigusi. Ometi ei põhjendatud, kuidas teadmised selliste võimalike seoste kohta aitaksid neil oma juhtumit kaitsta. Isegi kui seos ühe või mitme anonüümse liidu tootja ja ühe või mitme Hiina eksportiva tootja vahel oleks teoreetiliselt olemas, ei mõjutaks see oluliselt dumpingu ja kahju analüüsi.

(40)

Giti kontsern väitis, et komisjon oleks pidanud liidu tootjate valimi moodustamisel arvestama iga segmendi osakaaluga nende liidu kogumüügis. Giti kontserni arvates oleks selline meetod olnud objektiivsem võrreldes praeguse meetodiga, mille puhul suurendatakse kõige rohkem kahju saanud 3. segmendi andmete kaalu.

(41)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 24, võttis komisjon liidu tootjate valimi moodustamisel tõepoolest segmente arvesse. Lisaks sisaldasid ajutise määruse põhjendused 157 ja 158 ning selle põhjenduses 28 nimetatud toimikusse lisatud teatises esitatud lisaselgitused põhjalikku selgitust mikromajanduslikes näitajates kõigi segmentide asjakohaseks kajastamiseks kasutatud metoodika kohta (vt lisaks punkt 4.5.1.2 allpool).

(42)

CRIA ja CCCMC nõudsid, et nende esindajatele antaks täielik juurdepääs komisjoni tehtud dumpingumarginaali, hinnamõju ja kahjumarginaali arvutustele, sealhulgas juurdepääs muude huvitatud isikute esitatud konfidentsiaalsele teabele, millel need arvutused põhinevad (võttes asjakohased salajas hoidmise kohustused). CRIA ja CCCMC märkisid, et alusmääruse artiklis 19 sätestatud nõudeid tuleks viia tasakaalu kaitseõigustega, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41.

(43)

CRIA ja CCCMC väitsid, et advokaadid, kellele juurdepääs antakse, on registreeritud ühes Euroopa advokatuuris ja alluvad rangetele advokatuuri eeskirjadele ning konfidentsiaalse teabe avaldamine klientidele tooks neile kaasa karmid distsiplinaarmeetmed, sealhulgas advokatuurist väljaheitmise ja võimaliku kriminaalasja. CRIA ja CCCMC väitsid, et seetõttu ei oleks juurdepääs konfidentsiaalset teavet sisaldavale toimikule vastuolus komisjoni kohustusega kaitsta konfidentsiaalset teavet, ent võimaldaks samal ajal tõhusalt kaitseõigust kasutada. Lisaks leidsid need pooled, et ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumine konfidentsiaalse teabega tutvumise eesmärgil ja tema järelduse huvitatud isikutele teatamine ei asenda nende arvutuste läbivaatamist.

(44)

16. augustil 2018 ärakuulamise eest vastutava ametnikuga toimunud ärakuulamisel väitis Hankooki kontsern, et komisjon oli rikkunud tema kaitseõigust, keeldudes andmast talle juurdepääsu andmetele, mida Hankooki kontsern pidas põhjendamatult konfidentsiaalseks. Hankooki kontsern esitas üldise taotluse muuta konfidentsiaalsete andmete käitlemise poliitikat ja kutsus komisjoni talitusi üles muutma arvutuste avalikustamise praegust tava ning tulevikus lubama huvitatud isikute esindajaile piiranguteta juurdepääsu arvutustele. Hankooki kontserni seisukohast tuleks konfidentsiaalseid andmeid kaitsta üksnes ulatuses, mis on vajalik asjaomastele äriühingutele tekkida võiva kahju ärahoidmiseks. Sellist kahju ei tekiks, kui seaduslikud esindajad lähtuksid tegutsemisel komisjoni talitustega sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust. Käimasoleva uurimisega seoses taotles Hankooki kontsern oma seaduslikele esindajatele juurdepääsu ka kõigile dumpingu- ja kahjumarginaalide arvutustele, sh kõigile normaalväärtusega seotud andmetele.

(45)

Alusmääruse artiklis 19 on sätestatud, et komisjon ei tohi avaldada teavet, mis on oma laadilt konfidentsiaalne või mille osalised on konfidentsiaalsena esitanud ja milleks on esitatud asjakohane põhjendus, ilma sellise teabe esitaja eriloata. Selles ei nähta ette, et ühelegi muule isikule, sealhulgas mõnes Euroopa advokatuuris registreeritud advokaatidele, võiks anda juurdepääsu. Tuleb ka märkida, et CRIA ja CCCMC esitasid 9. jaanuaril 2018 koostööd tegevate ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate allkirjastatud volikirjad. Komisjon leidis, et mõned valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate CRIA-le ja CCCMC-le antud volikirjad ei hõlmanud juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, vaid üksnes ärakuulamistel osalemist ning märkuste ja avalduste esitamist.

(46)

Pealegi on Euroopa Kohtu praktikas sätestatud, et kaitseõiguse kaitsmine peab vajaduse korral olema kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega, mis on sõnaselgelt sätestatud alusmääruse artiklis 19. Praegusel juhul oli esitatud asjakohane põhjendus, sest mitu huvitatud isikut palusid, et nende nimi jääks konfidentsiaalseks, kartes, et kliendid või konkurendid võivad nende suhtes vastumeetmeid võtta. Komisjon hindas neid väiteid ja leidis, et need on õigustatud. Seetõttu jõudis ta järeldusele, et sellise konfidentsiaalse teabe avalikustamine avaldaks neile isikutele märkimisväärset kahjulikku mõju.

(47)

Kõnealust kooskõla silmas pidades on lubatud konfidentsiaalse teabe kohta mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid saada (mis on antud näiteks vahemike ja/või indekseeritud teabeelementide kujul), juhul kui kõnealuse teabega ei avaldata ärisaladusi. Konfidentsiaalse teabe täielikku avalikustamist ei peetud aga sellise teabe kaitsmise kohustusega kooskõlas olevaks. Samamoodi, kuna liidu seadusandja ei olnud alusmääruses sellist erandit ette näinud, leidis komisjon, et asjaolu, et ühes Euroopa advokatuuris registreeritud advokaadid alluvad rangetele advokatuuri eeskirjadele ja et nende suhtes võidakse kõnealuste reeglite rikkumisel kohaldada sanktsioone, ei luba komisjonil võimaldada konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu, mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Komisjon jõudis seega järeldusele, et Euroopa advokatuuris registreeritud advokaatidele ei saa anda juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Igal juhul on huvitatud isikutel võimalus täiendava abinõuna oma kaitseõiguse tagamiseks pöörduda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 29. veebruari 2012. aasta otsuse (ärakuulamise eest vastutava ametniku tööülesannete ja pädevuse kohta teatavates kaubandusmenetlustes) (16) artiklile 15. Kuna huvitatud isikud ei palunud selle küsimuse kohta ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult arvamust, tuleb see väide seega tagasi lükata.

(48)

Lisaks sellele leidis komisjon, et huvitatud isikutele, sealhulgas CRIA-le ja CCCMC-le ning Hankooki kontsernile kättesaadav avalik toimik sisaldab kogu asjakohast juhtumit puudutavat teavet, mida uurimisel kasutati. Juhul kui teavet peeti konfidentsiaalseks, sisaldas toimik selle kohta sisukokkuvõtet. Kõikidel huvitatud isikutel, sealhulgas CRIA-l ja CCCME-l, oli juurdepääs avalikule toimikule ja nad võisid sellega tutvuda.

(49)

Kõnealustest kaalutlustest lähtudes leidis komisjon, et järelduste avalikustamise dokumentides ja avatud toimikus esitatud teave on kõigi huvitatud isikute kaitseõiguse tagamiseks piisav. Seepärast lükati see väide tagasi. Sellegipoolest, nagu nähtub põhjendustest 77 ja 178, avaldas komisjon pärast ärakuulamise eest vastutava ametnikuga toimunud ärakuulamist mõningaid täiendavaid andmeid dumpingu- ja kahjuarvutuste kohta.

(50)

Hämmerling taotles ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist, et tõstatada käimasoleva uurimisega seotud õiguslikud probleemid ning teatavad horisontaalsed küsimused seoses TRON TDI andmebaasis olevate konfidentsiaalsete ja mittekonfidentsiaalsete andmete kaitsega ning kõnealusest andmebaasist väljaspool liidu territooriumi asuvatele huvitatud isikutele mittekonfidentsiaalsetele toimikutele juurdepääsu andmise praeguse tavaga.

(51)

Komisjon märkis, et kõnealuse juhtumi puhul ei saa kohaldada uut andmekaitse üldmäärust (17). Lisaks kinnitas Hämmerling, et isikuandmete kaitse küsimus ja tema kaubanduskaitset käsitlevatest õigusaktidest tulenevate kaitseõiguste võimalik konkreetne rikkumine ei olnud otseselt seotud. Seetõttu järeldas komisjon, et uus andmekaitse üldmäärus ei mõjuta Hämmerlingi isiklikku seisukohta menetluse suhtes ega tema kaitseõigusi.

(52)

Mitu huvitatud isikut kordas väidet, et uued ja protekteeritud rehvid ei saanud olla üks vaatlusalune toode ega kuuluda ühte turusegmenti. Lisaks väitsid mitu huvitatud isikut, et liidu turg tuleks jagada vähemalt neljaks segmendiks: kolm uute rehvide segmenti ja protekteeritud rehvide jaoks tuleks luua uus, neljas kategooria. Teise võimalusena tuleks võtta kasutusele uus, odavate imporditud rehvide segment. CRIA ja CCCMC väitsid ka, et täiendavalt tuleks eraldi segmentidesse liigitada originaalvarustuse rehvid ja asendusrehvid.

(53)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 72–74, ei ole uutel (protekteeritavatel või mitteprotekteeritavatel) ja protekteeritud rehvidel ühtegi erinevat tehnilist, põhilist füüsikalist ja keemilist omadust. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud huvitatud isikud vastupidise tõendamiseks ühtegi lisatõendit. Seepärast lükkas komisjon tagasi CRIA ja CCCMC väite, et uued ja protekteeritud rehvid ei saa olla sama vaatlusalune toode. Mis puudutab taotlust luua protekteeritud rehvide jaoks neljas segment, rõhutas komisjon, et uutel ja protekteeritud rehvidel on samad põhiomadused ja nad on üldiselt vastastikku asendatavad. Lisaks, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 55–57, kuuluvad protekteeritud rehvid enamasti 3. segmenti. Seega ei ole mingit vajadust nende jaoks neljandat segmenti luua. Seetõttu lükkas komisjon ka selle väite tagasi.

(54)

Aeoluse kontsern väitis, et komisjon peaks uued rehvid uurimise kohaldamisalast välja jätma. Ta viitas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandele „Euroopa ühendused – asbesti ja asbesti sisaldavaid tooteid mõjutavad meetmed“, (18) mille kohaselt tähendab selle kindlakstegemine, kas kaks toodet on sarnased, põhimõtteliselt selle kindlakstegemist, kas tooted konkureerivad teineteisega. Aeoluse kontsern väitis, et komisjon peaks seda käsitlusviisi arvesse võtma, kui otsustab, kas kaht toodet võib või ei või sarnaseks pidada.

(55)

Komisjon leidis, et uued ja protekteeritud rehvid konkureerivad omavahel. Nagu allpool punktis 4.6 esitatud segmentide omavahelise seose analüüsis näidatakse, konkureerivad 3. segmendi imporditud (uued) rehvid rehvidega, mis on protekteeritud liidus ja on praegu üle võtmas 3. segmendi protekteeritud rehvide turuosa. See omakorda avaldab vastupidi toimivat langusmõju ka 2. ja 1. segmendi rehvidele ja mõjutas nii ka liidu 1. ja 2. segmendi rehvide tootjate konkurentsiolukorda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(56)

Hankooki kontsern väitis, et tema kaubamärk Hankook tuleks liigitada 2. segmenti, sest kõik kolm kriteeriumi, mida komisjon kasutas, viisid sama tulemuseni: i) kaubamärgi tuntus; ii) protekteeritavus ja iii) rehvide müük otse bussi- ja veoautotootjatele, st originaalvarustuse rehvide müük.

(57)

Mis puudutab esimest kriteeriumi (kaubamärgi tuntus), märkis Hankooki kontsern, et Hankooki käsitas 2. segmendi kaubamärgina nii ETRMA (oma 2017. ja 2018. aasta aruannetes) kui ka Global Tire Intelligence oma 2016. aasta juuni aruandes ning seda tegi ka USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon 2016. aasta märtsis (19). Komisjon nõustus, et Hankooki käsitlus nendes neljas aruandes osutab sellele kui 2. segmendi kaubamärgile. Samal ajal tutvustab Hankooki kontsern ennast kontserni veebisaidil kallima hinnaklassi kaubamärgina. Lisaks sellele, nagu ajutise määruse põhjenduses 63 on juba märgitud, osutas kontrollkäigu ajal komisjonile esitatud äriühingu sisedokument sellele, et kaubamärk on liikunud 1. segmenti. Seega leidis komisjon, et turul levinud arusaam ja Hankooki kontserni enesekäsitus ei kattu täielikult.

(58)

Hankooki kontsern esitas ka 2017. aastal Hankooki üleilmse turustusstrateegia Ühendkuningriigi, Saksamaa, Hispaania ja Itaalia töörühma jaoks tehtud konfidentsiaalsed siseuuringud sõiduautode rehvide kohta. Äriühingu väitel näitavad need dokumendid, et nendes riikides on klientide teadlikkus teistest 1. segmendi kaubamärkidest suurem. Komisjon leidis, et nende andmete põhjal saab teha kaks peamist järeldust. Esiteks tunnistas Hankooki kontsern ise, et kaubamärkide segmentidesse liigitamine on kõigi kaubamärkide puhul dünaamiline käsitus. Näiteks Ühendkuningriigis peeti üht tema konkurenti 2. segmendi kaubamärgiks, kuid Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias liigitub sama konkurent „tipptegijate“ hulka ehk „1. segmenti“. Teiseks näib Hankooki kontsern olevat klientide arusaama järgi sõiduautode kohta n-ö kahe segmendi vahel: „suunatud teadlikkus“ (20) oli Hankooki puhul üldiselt väiksem kui 1. segmendi kaubamärkide puhul, kuid „suunamata teadlikkus“ (21) oli – Ühendkuningriik välja arvatud – samal tasemel või isegi veidi suurem kui teiste konkureerivate kaubamärkide puhul, mille komisjon liigitas 1. segmenti.

(59)

Seejärel võttis komisjon ette teise kriteeriumi. Ta tuletas meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 55 on märgitud, on 1. segmendi rehvid mõeldud korduvalt kasutamiseks, mis suurendab veelgi originaaltoote märkimisväärselt suuremat läbisõitu (tavakasutuse korral kuni kolm protekteerimist). Sellega seoses väitis Hankooki kontsern, et ta võtab lepingujärgse garantiikohustuse, et Hankooki rehve ei saa protekteerida rohkem kui üks kord ning et tema protekteeritud rehvide kaubamärgi Alphatread turuosa on tähtsusetu ja väheneb. Veelgi enam, tema rehvimantlite hind on madalam kui turuliidrite rehvimantlite hind.

(60)

Komisjon võttis ühest küljest teadmiseks Alphatreadi seisundi turul, kuid leidis, et see asjaolu võib oleneda rohkem äriühingu otsusest, kas tegeleda ise vertikaalselt integreeritud protekteerimistegevusega või mitte. Komisjon oli nõus ka sellega, et Hankooki rehvide seadusest tulenev garantii hõlmab üksnes protekteerimistegevust. Teisest küljest ei sõltu protekteeritavus ainuüksi Alphatreadi rehvide protekteerimisest või Hankooki kontserni antud lepingujärgsest garantiist, mis on oma olemuselt konservatiivne. Pigem on liigitamise seisukohast olulisem, kui sageli rehve turul tegelikult protekteeritakse, ning et need konkureerivad seega selles mõttes teiste 1. segmendi rehvidega.

(61)

Seepärast küsis komisjon protekteerimisega tegelevatelt liidu ettevõtjatelt, kas Hankooki rehve saab protekteerida ainult üks kord, kaks korda või rohkem kui kaks korda. Euroopa Protekteerimisühing BIPAVER teavitas komisjoni, et kõik seitse protekteerijat (kolm Saksamaalt, üks Portugalist, üks Hispaaniast, üks Itaaliast ja üks Ühendkuningriigist), kellega konsulteeriti, vastasid, et Hankooki rehve saab protekteerida kaks korda. Lisaks võib BIPAVERile vastanud Portugali, Hispaania ja Ühendkuningriigi konsulteeritud protekteerijate andmete kohaselt Hankooki teatavate mõõtmetega rehve protekteerida ka rohkem kui kaks korda. Veel üks Itaalia protekteerija vastas eraldi, et Hankooki väikese ristlõikesuhtega rehve protekteeritakse ainult üks kord, kuid suurema ristlõikesuhtega rehve kaks korda. Üks Prantsuse protekteerija vastas eraldi, et Hankooki rehve protekteeritakse kaks korda või rohkem kui kaks korda. Veel üks Hispaania protekteerija teatas, et Hankooki rehvimantli kvaliteet on sama mis sellistel kallima hinnaklassi rehvidel nagu Michelin, Continental, Goodyear ja Bridgestone. Seda taustteavet arvestades tegi komisjon kindlaks, et liidus protekteeritakse Hankooki rehve üldiselt kaks korda, kuid nende rehvimantli kvaliteet võimaldab teatavate mõõtmetega rehve rohkemgi kordi protekteerida.

(62)

Kolmanda kriteeriumi kohta väitis Hankooki kontsern, et tema originaalvarustuse rehvide müük liidus oli 2017. aastal vaid 1,6 % kogu originaalvarustuse rehvide müügist. Selline väike turuosa ei ole tema 1. segmenti liigitamiseks piisav. Komisjon ei nõustu sellise hinnanguga. Ta märkis, et Hankooki originaalvarustuse rehvide müük on kasvamas. Kuigi Hankooki kontsernil ei olnud 2014. aastal ühtegi originaalvarustuse rehvide müügilepingut, on tema originaalvarustuse rehvide segment seni igal aastal kuni 2017. aastani kasvanud. Pealegi, kuigi 1,6 % paistab absoluutarvudes väike, hõlmab see [7–12] % suurust märkimisväärsemat osa, kuhu kuulub üks Euroopa juhtivaid veoautotootjaid. Komisjon leidis, et ainuüksi asjaolu, et see oluline veoautotootja usaldab Hankooki kaubamärgi head kvaliteeti, on märkimisväärne. 20. juunil 2018 toimunud ärakuulamisel väitis Hankooki kontsern veel, et need originaalvarustuse rehvide müügiks mõeldud rehvid tarniti hoopis Lõuna-Koreast, mitte HRVst. Seega ei saa Hiina eksporditud rehvide suhtes originaalvarustuse rehvide müügina käsitlemist kohaldada. Komisjonil ei kontrollinud seda väidet. Isegi kui see on faktiliselt õige, ei selgita see ometi, miks Hankooki kontsernil ei ole võimalik kasutada oma oskusteavet ka Hiina tootmisrajatistes ja müüa lähitulevikus ka HRVs toodetud originaalvarustuse rehve. Seega leidis komisjon, et Hankooki kontsernil oli võimalik alustada originaalvarustuse rehvide müüki tuntud Euroopa veoautotootjatele, võimalusega seda äri lähitulevikus kasvatada.

(63)

Kõiki kolme kriteeriumi koos arvesse võttes kinnitas komisjon oma esialgses etapis tehtud järelduse, et Hankooki kaubamärk on liikunud 2. segmendist 1. segmenti. Kuigi üldise turul tuntuse alusel paigutub see endiselt 2. segmenti, osutavad Hankooki kontserni enesekäsituse kaks elementi, mis avastati uurimise käigus, ja kaubamärgiuuringute analüüs, et Hankooki rehvid kuuluvad pigem 1. segmenti. Seega tajutakse Hankooki kontserni segmentide „vahel“ olevana. Protekteerijate vastused näitavad siiski, et tänapäeval protekteeritakse Hankooki rehve Euroopa Liidus vähemalt kaks korda ja tootja rehvide kvaliteet on võimaldanud arendada ka originaalvarustuse rehvide müüki tuntud Euroopa veoautotootjatele. Seetõttu liigitas komisjon Hankooki kontserni käesolevas uurimises 1. segmenti.

(64)

Hankooki kontsern väitis ka, et tema kaubamärk Aurora tuleks liigitada 3. segmenti. Kuna aga kaubamärkide Aurora ja Hankook erinevus ei ole nii suur ja kuna komisjon kinnitas Hankooki 1. segmendi kaubamärgiks liigitamise, jättis ta muutmata ka Aurora 2. segmenti liigitamise.

(65)

Giti kontsern väitis, et tema kaubamärk Primewell tuleks liigitada 3. segmenti. Komisjon oli selle väitega nõus, sest kaubamärk Primewell täidab 3. segmendi kriteeriumid: tegemist on kehvema kvaliteediga toodetega, mille protekteeritavus on väga piiratud ja selle kaubamärgi originaalvarustuse rehvide müük puudub.

(66)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ajutise määruse põhjendustes 68–83 osutatud konkurentsiasju ja kolmandate riikide tehtud uurimisi ei tohiks jätta arvesse võtmata, ühtlasi kordasid nad sama väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Selle asemel et need otsused menetluslikel põhjustel kõrvale jätta, oleks komisjon pidanud nendes tehtud järeldusi sisuliselt analüüsima. Need isikud kordasid, et USA, India, Euraasia Majandusliidu ja Egiptuse tehtud uurimisi tuleks arvesse võtta, ja ka seda, et 1996. aasta mais algatatud konkurentsimenetlus on käesoleva menetluse jaoks oluline (22). Lisaks väitsid CRIA ja CCCMC, et komisjon ei saa lihtsalt jätta arvesse võtmata järeldusi, mille komisjon tegi ühinemisjuhtumis (23) ja mille kohaselt ei asenda uued odavad asendusrehvid protekteeritud rehve. Kõnealused isikud leidsid, et need järeldused on komisjoni tehtud segmentideks jaotamise ja üldisemalt kahju analüüsi jaoks väga olulised.

(67)

Vastuseks nendele väidetele kordas komisjon, et konkurentsialased ja dumpinguvastased uurimised erinevad oluliselt selle poolest, kuidas vaatlusalust toodet määratletakse. Lisaks on WTO dumpinguvastase lepingu osalistel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlemisel ulatuslik kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole ei kolmandate riikide konkurentsialased juhtumid ega dumpinguvastased juhtumid käesoleva uurimise suhtes otse kohaldatavad. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(68)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uued ja protekteeritud rehvid erinevad oluliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste, rakendusalade ja müügikanalite poolest, ühtlasi kordasid nad sarnast väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Need isikud väitsid, et uute rehvide tootmise toorained erinevad oluliselt protekteeritud rehvide valmistamiseks vajalikest toorainetest. Seetõttu tuleks protekteeritavad või mitmekordselt kasutatavad rehvid vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(69)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 72, on protekteeritud rehvidel samad tehnilised omadused, komponendid ja uue rehvi struktuur. Uus rehv annab rehvimantli, mida kasutatakse protekteerimistööstuses. Turvis sarnaneb uue rehvi omaga. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(70)

Lisaks väitsid CRIA ja CCCMC, et protekteeritud ja uute rehvide rakendusalad ei ole samad, sest protekteeritud rehvide ohutusalased tulemusnäitajad on märkimisväärselt kehvemad kui uutel rehvidel, ühtlasi kordasid nad sama väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Tõendina esitasid nad tsitaadi USA õigusaktist (24). Lisaks väitsid nad, et ka liidu asutused käsitlevad teistes valdkondades protekteeritud rehve uutest eraldi. On tõsi, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1222/2009 (25) protekteeritud rehvide suhtes otsesõnu ei kohaldata. Erinevalt ajutise määruse põhjenduses 75 märgitust ei kohaldata nende suhtes samu õigusakte.

(71)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ajutise määruse põhjenduses 73 käsitles komisjon seda, millisena tajutakse rehvide ohutust, ja jõudis järeldusele, et kahe eri segmenti kuuluva uue rehvi puhul esinevad täpselt samad tajutavad tehnilised, kvaliteedi- ja ohutusalased erinevused. Lisaks sätestatakse nõukogu 13. märtsi 2006. aasta otsuses, millega muudetakse otsuseid 2001/507/EÜ ja 2001/509/EÜ eesmärgiga muuta protekteeritud rehve käsitlevad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirjad 109 ja 108 kohustuslikuks, (26) et ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju 109 ja 108 tuleb kohaldada protekteeritud rehvide liidu turule laskmise kohustusliku tingimusena, tagamaks, et protekteeritud rehvid vastavad samasugustele ohutus- ja kvaliteedikontrolli nõuetele kui uued rehvid (27).

(72)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid CRIA ja CCCMC, et uute rehvide tootmisprotsess erineb protekteeritud rehvide omast põhimõtteliselt. Ehkki komisjon nõustub nende isikutega, et tootmisprotsessid on erinevad, on uute ja protekteeritud rehvide kasutusviis ühesugune – rehvid paigaldatakse kas busside või veoautode velgedele ning rataste ja teepinna vahel tekib pehme kontakt. Seepärast lükati see väide tagasi.

(73)

Kõik valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad, CRIA ja CCCMC palusid komisjonil esitada kõigi võrdluses kasutatud rehvitüüpide kohta rohkem teavet. Nad pidasid väga tõenäoliseks, et toote kontrollnumber / tooteliigid ei kajasta teatavaid erinevusi ning et tuleks teha kohandusi. Hiina eksportijad ning CRIA ja CCCMC väitsid, et neil ei olnud võimalik selliseid erinevusi kindlaks teha, sest neil ei olnud teavet valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud toodete kohta. Need isikud kordasid sarnast väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(74)

Komisjon leidis, et avalik toimik juba sisaldab toote kontrollnumbri / tooteliikide määratluse kohta piisavalt teavet. Tooteliigi määratlus on küllalt keeruline, hõlmates seitset omadust (sealhulgas ristlõike laius, ristlõikesuhe, konstruktsiooni tüüp, velje/ratta läbimõõt, rehvi asend, talverehv (jah või ei), lohvita rehv (jah või ei)). Komisjon jõudis järeldusele, et toote kontrollnumbri omadused on piisavalt üksikasjalikud, et võtta arvesse kõiki liidu turul leiduvate toodete omadusi. Ükski teine huvitatud isik ei väitnud, et toodete kontrollnumbrid ei kajasta kõiki eri tooteliikide vahelisi erinevusi ja et liidus toodetud sama liiki toode erineks HRVs toodetud sama liigi tootest. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik teavet selle kohta, millised muud omadused oleksid vajalikud, et tagada vaatlusaluse toote imporditud ja omamaiste liikide veelgi täielikum või parem võrdlus. Seega jäi komisjon oma järelduse juurde, et toodete kontrollnumbrite omadused olid piisavalt detailsed hõlmamaks kõiki asjakohaseid erinevusi eri tooteliikide vahel ja võimaldamaks õiglast toodete (ja hinna) võrdlust. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(75)

CRIA ja CCCMC väitsid, et ei ole selge, kas tooteliikide määratlused ja toodete kontrollnumbrid erinevad, ja palus komisjonil seda küsimust selgitada. Komisjon kinnitas, et käesolevas uurimises on need kaks mõistet vastastikku asendatavad.

(76)

CRIA ja CCCMC, Aeoluse kontsern ja Pirelli, Hankooki kontsern ja Giti kontsern vaidlustasid asjaolu, et salajas hoiti nii võrdlusriigi tootja isikut kui ka normaalväärtuse üksikasjalikke arvutusi. Nad väitsid, et selle tõttu ei saanud nad teostada oma nõuetekohaseid menetlusõigusi ega normaalväärtuse arvutuse kohta sisulisi märkusi esitada. Giti kontsern ja Hankooki kontsern kordasid sama väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(77)

Komisjon tuletas meelde, et võrdlusriigi tootja taotles oma isiku salajas hoidmist ja põhjendas oma taotlust. Komisjon analüüsis anonüümsuse tagamise taotluse põhjendatust ja leidis, et on tõendeid märkimisväärsete vastumeetmete kasutamise võimaluse kohta, ning nõustus, et äriühingu nime ei tohiks avalikustada. Lisaks esitas võrdlusriigi tootja tõendeid, et tema müügi- ja kuluandmete alusel, eelkõige tuginedes tema müügile segmentide arvestuses, võivad tema konkurendid tema isiku teada saada ja ähvardada koostöö jätkumise korral vastumeetmetega. Seepärast oli komisjon tootjaga nõus, et normaalväärtuse üksikasjalikke kalkulatsioone tuleb hoida salajas või esitada need andmed vahemikena. Pärast põhjenduses 14 nimetatud ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametnikuga avaldas komisjon täiendavaid andmeid võrdlusriigi tootja tootmiskulude ning üld- ja halduskulude kohta.

(78)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Giti kontsern, CRIA ja CCCMC, et komisjoni meetod, mille puhul kohaldatakse jätkuvalt alusmääruse artikli 2 lõiget 7 (enne 19. detsembril 2017 vastu võetud muudatust (28)) kujutas endast liidu poolt Hiina WTOga ühinemise protokollis võetud kohustuste rikkumist ja oli seetõttu ebaseaduslik. Seda arvestades ei olnud Giti kontsern nõus komisjoni väitega, et tõendamiskohustus lasub Giti kontsernil, ja märkis lõpuks, et ei ole ühtegi õiguslikku takistust, mis ei lubaks komisjonil määrata normaalväärtust Giti kontserni kulude ja (omamaise) müügi andmete põhjal.

(79)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 88, järgis komisjon uurimises uurimise ajal kohaldatavat õigust, sealhulgas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkte b ja c. Seda arvestades ei vasta väide, et tõendamiskohustus ei lasu Giti kontsernil, kohaldatava alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c, milles on sätestatud, et „[p]unkti b kohane nõue peab olema kirjalik ja sisaldama piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes, […]“. Peale selle on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a normaalväärtuse määramise kohta sätestatud, et normaalväärtus määratakse „kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellisest kolmandast turumajanduslikust riigist teistesse riikidesse, k.a liitu […]“.

(80)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Giti kontsern ka seda, et komisjon on rikkunud tema kaitseõigust kahel viisil, lükates tagasi tema turumajandusliku kohtlemise taotluse:

(81)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega järgmistel põhjustel.

(82)

Kokkuvõttes ei seadnud pärast esialgsete järelduste avalikustamist turumajandusliku kohtlemise kohta esitatud märkused faktilisi asjaolusid kahtluse alla ning seega ei muuda need komisjoni järeldusi turumajandusliku kohtlemise kohta. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c tegi komisjon pärast uurimise algatamist seitsme kuu jooksul või igal juhul hiljemalt kaheksa kuu jooksul ja pärast seda, kui liidu tootmisharule oli antud võimalus märkusi esitada, kindlaks, kas Giti kontsern täidab turumajandusliku kohtlemise kriteeriume või mitte. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et Giti kontserni kaitseõigusi on seoses tema poolt turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järeldustega täielikult järgitud.

(83)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 võrdlusriigiks Brasiilia.

(84)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Giti kontsern, et Brasiilia ei ole sobiv võrdlusriik, sest: 1) Brasiilias on toorainele juurdepääsu tingimused vähem soodsad, kuna Hiina on suurem loodusliku kautšuki tootja ja on Kagu-Aasias asuvatele peamistele tootmisallikatele lähemal; 2) Brasiilia on kehtestanud mitme riigi vastu dumpinguvastased tollimaksud; 3) Brasiilias on teatavatele bussi- ja veoautorehvidele kehtestatud suured, 16 %-suurused tavapärased imporditollimaksud.

(85)

Komisjon tuletas meelde, et Brasiilia on konkurentsivõimeline turg, kus bussi- ja veoautorehve toodavad viis suuremat tootjat. Tarbimise mõttes on see suur turg ning sealne import ja eksport on kehtivatest dumpinguvastastest ja tavapärastest tollimaksudest hoolimata märkimisväärne. Komisjon tuletas ka meelde, et tal ei olnud ühtegi teist sobivat alternatiivi. Ainuke Tai tootja, kes oli nõus koostööd tegema, tegeles üksnes lohviga rehvide tootmisega, mistõttu oli ta ebasobiv, sest enam kui 95 % liitu suunatud ekspordist moodustavad lohvita rehvid. Kõigele lisaks olid Lõuna-Aafrika toodang ja tarbimine palju väiksem ja sealsed tavapärased dumpinguvastased tollimaksud veelgi suuremad, mistõttu oli see võrdlusriigiks vähem sobiv kui Brasiilia. Seetõttu kinnitas komisjon, et Brasiilia on pakutud alternatiivide hulgas kõige sobivam võrdlusriik.

(86)

Komisjon uuris põhjalikult ka võrdlusriigi tootja loodusliku kautšukiga seotud tootmiskulusid. Võrdlusriigi tootja valmistatud bussi- ja veoautorehvides kasutatud loodusliku kautšuki kilohind oli [4,1–4,5] renminbit (RMB), mis vastas Hiina eksportivate tootjate poolt küsimustiku vastuses märgitud maksumusele. Üldiselt on võrdlusriigi tootja tootmiskulud toodangu kg kohta suuremad kui Hiina eksportivate tootjate tootmiskulud toodangu kg kohta. Brasiilia tootmiskulude taseme peamine erinevus tuleneb aga suurematest tööjõukuludest, otsestest amortisatsioonikuludest ning muudest otsestest ja kaudsetest tootmiskuludest. Seepärast lükati taotlus kohandada võrdlusriigi ja HRV toorainete hinnaerinevust tagasi.

(87)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid Giti kontsern, Hankooki kontsern, Aeoluse kontsern ja Pirelli, et normaalväärtuse arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta enamikku nende liitu suunatud müügimahtu, ning väitsid, et see tekitab tõsiseid kahtlusi võrdlusriigi siseturul müüdud tooteliikide võrreldavuses. Giti kontsern kordas seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(88)

Vaatlusalune toode hõlmab suurt hulka eri liiki tooteid, mis on erineva suuruse ja erinevate omadustega. Asjaolu, et Brasiilias teatavas suuruses ja teatavat tüüpi rehve ei toodetud, ei tähenda, et Brasiilia tooteliigid ei olnud võrreldavad. Tõepoolest, Brasiilia tootja valmistatud tooteliigid kuuluvad samasse tooterühma ja neid on teataval määral võimalik võrrelda tooteliikidega, mida valimisse kuuluvad Hiina eksportivad tootjad liitu ekspordivad. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse väite tagasi.

(89)

Kuna võrdlusriigi sobivuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse komisjoni esialgne järeldus kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 112.

(90)

Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjendustes 113–115.

(91)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad väitsid, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatud meetod, mida komisjon esialgses etapis kasutas, andis tulemuseks erakordselt suured dumpingumarginaalid ja viis tulemusteni, mis ei näi vastavat tegelikkusele, s.t normaalväärtus 2. ja 3. segmendis ei vähenenud, kuigi tegelikult on 2. ja 3. segmendi rehvid alati odavamad. Eksportivad tootjad kutsusid komisjoni üles normaalväärtust kohandama, nii et see kajastaks 2. ja 3. segmendi väiksemaid tootmiskulusid. Giti kontsern taotles ka sellist kohandamist, mis kajastaks suurema ristlõike laiusega rehvide väiksemat tootmiskulu.

(92)

Komisjon nõustus väitega, et meetod, mida ta mittevõrdväärsete toote kontrollnumbrite normaalväärtuste arvutamisel esialgu kasutas, ei pruukinud segmentideks jaotamist piisavalt arvesse võtta. Komisjon analüüsis tooteliike, mida võrdlusriigi tootja kõigis kolmes segmendis tootis, ja täheldas, et 2. segmendi tootmiskulu ühiku kohta oli keskmiselt [83–87] % 1. segmendi ühiku tootmiskulust ning 3. segmendi tootmiskulu ühiku kohta oli keskmiselt [77–82] % 1. segmendi ühiku tootmiskulust. Seetõttu otsustas komisjon nende segmentide ühiku tootmiskulu erinevuste arvessevõtmiseks normaalväärtuse arvutamise meetodit alljärgnevalt kohandada. Esiteks arvutas ta võrdlusriigi tootja valmistatud kõigi 1. segmendi rehvide keskmise tootmiskulu toodangu kg kohta: [19–21] RMB/kg. Teiseks vähendas ta normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud 2. segmendi tootmiskulu toodangu kg kohta 1. segmendi ja 2. segmendi ühiku tootmiskulu keskmise vahe võrra, nimelt [83–87] %, mis andis 2. segmendi ühiku tootmiskuluks toodangu kg kohta [16–18] RMB/kg; 3. segmendi tootmiskulu toodangu kg kohta vähendati 1. segmendi ja 3. segmendi ühiku tootmiskulu keskmise vahe võrra, nimelt [77–82] %, mis andis tulemuseks [15–17] RMB/ühiku kohta. Tooteliigid, mida võrdlusriigi tootja valmistas kõigis kolmes segmendis, moodustasid võrdlusriigi tootmismahust [70–80] % ja seetõttu peeti neid kohanduse alusena kasutamiseks representatiivseks.

(93)

Komisjon arvutas iga sellise Hiina tootjate eksporditud mittevõrdväärse tooteliigi normaalväärtuse, korrutades selle osakaalu vastava tootmiskuluga toodangu kg kohta iga segmendi puhul. Seejärel lisas komisjon igale tooteliigile mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi.

(94)

Eespool nimetatud kohanduste alusel arvutas komisjon mittevõrdväärsete tooteliikide normaalväärtuse (toote kontrollnumbrid), võttes arvesse kolme segmendi tootmiskulude kindlakstehtud erinevusi.

(95)

Pärast seda, kui esitati väited, et võrdlusriigi tootja müügi-, üld- ja halduskulud on põhjendamatult suured, uuris komisjon tootja müügi-, üld- ja halduskulusid veel kord põhjalikult ning täheldas, et esialgses etapis arvestati omamaise transpordi kulusid topelt. Seepärast jättis komisjon need kulud normaalväärtuse arvutusest välja, mistõttu vähenesid normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud [35–45 %]-lt võrdlusriigi tootja tootmiskuludest [20–30 %]ni tema tootmiskuludest. See parandus ei mõjuta ajutise tollimaksu suurust, kuna see ei vähendanud ajutist dumpingumarginaali allapoole kahjumarginaali taset. Läbivaadatud müügi-, üld- ja halduskulud vastavad liidu tootmisharu keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele kõigi valimisse kaasatud tootjate puhul kõigis kolmes segmendis. Seepärast pidas komisjon läbivaadatud müügi-, üld- ja halduskulusid mõistlikuks.

(96)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis Giti kontsern, et komisjon ei võtnud kohandamisel arvesse, et 1. segmendi tootjate turunduskulud on tavaliselt palju kõrgemad (müügi-, üld- ja halduskulude väljaselgitamisel) ning et 1. segmendi tootjate kasumlikkus on palju kõrgem kui 2. ja 3. segmendi tootjatel (kasumi väljaselgitamisel). Seetõttu väitis kontsern, et normaalväärtuse väljaselgitamiseks peaks komisjon 2. segmendi rehvide puhul kasutama 1. segmendi rehvide omast madalamat kasumimarginaali ja 3. segmendi rehvide puhul veelgi madalamat marginaali.

(97)

Komisjon tuletas meelde, et ta oli oma meetodit pärast esialgset etappi muutnud, et segmentidevahelisi erinevusi normaalväärtuse väljaselgitamisel arvesse võtta (vt põhjendus 92). Võrdlusriigi tootjalt pärit andmed ei andnud alust täiendavaks kohandamiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(98)

Mis puudutab taotlust kohandada suuremate rehvide väiksemate tootmiskulude normaalväärtust, märkis komisjon, et Giti kontsern ei esitanud üksikasjalikku analüüsi, milles hinnataks, kui palju on suuremate rehvide tootmine odavam, ja kas tootmiskulu vähenemine on selgelt jälgitav. Lõpuks ei esitanud Giti kontsern sellise kohandamise tegemiseks ühtki võimalikku meetodit. Lõplike järelduste avalikustamise järel väitis Giti kontsern, et ta ei olnud saanud piisavaid andmeid, mis oleks tal võimaldanud teha ettepanekut rehvi suurusel põhineva kohandamise võimaliku meetodi kohta. Komisjon oli seisukohal, et Giti kontsern võinuks kasutada suuremate ja väiksemate rehvide märkimisväärselt erinevate tootmiskulude tõendamiseks oma andmeid, mille põhjal oleks tal olnud võimalik esitada kohandamismeetodi ettepanek. Sellist ettepanekut aga ei esitatud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(99)

Giti kontsern märkis ka, et Brasiilia keskpanga avaldatud intressimäärad olid uurimisperioodil vahemikus 14,25 %–11,25 %, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigi keskpanga avaldatud intressimäär oli uurimisperioodil 4,35 %. Giti kontsern väitis, et kui suur osa müügi-, üld- ja halduskuludest oleks seotud finantskuludega, tuleks neid kulusid vähendada, et kajastada Brasiilias laenu andmisel kohaldatavaid intressimäärasid, mis on kõrgemad kui HRVs.

(100)

Komisjon tuletas meelde, et ta pidi kasutama võrdlusriigi kulusid oluliste konkurentsimoonutuste esinemise tõttu HRVs, mis oli seotud suure riigipoolse sekkumisega. Kuna Hiina äriühingute juurdepääs pangalaenudele on üks neid konkurentsimoonutusi, pidas komisjon võrdlusriigi intressimäära kasutamist asjakohaseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(101)

Lõplike järelduste avalikustamise järel kordas Giti kontsern oma väidet, et komisjon peaks kohandamisel arvesse võtma rahastamiskulude erinevust HRVs ja Brasiilias, st Hiina Rahvapanga ja Brasiilia Keskpanga kohaldatavate intressimäärade erinevust. Giti kontsern taotles ka võrdlusriigi tootja tootmiskulude allapoole kohandamist, et tasakaalustada tema suuremaid üldkulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid muude kulude ja kõrgemate maksude hüvitamiseks.

(102)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide a ja b kohaselt määratakse HRV puhul normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel. Vastavalt põhjendusele 100 on Hiinas olulisi konkurentsimoonutusi, mis mõjutavad Hiina rahastamiskulusid. Seetõttu ei õigusta asjaolu, et HRV ja võrdlusriigi rahastamiskulud võivad erineda, soovitud kohandamist. Seoses täiendava väitega, et võrdlusriigi tootja tootmiskulusid tuleks Brasiilia kõrgemate üldkulude ja maksude tasakaalustamiseks allapoole kohandada, tuletas komisjon meelde, et ta lükkas Giti kontserni turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasi. Tagasilükkamise üheks põhjuseks oli täielike müügi-, üld- ja halduskulude mittenõuetekohane kajastamine kontserni raamatupidamisarvestuses. Nii ei saanud komisjon tugineda Giti kontserni äriühinguspetsiifilistele kuluandmetele, mistõttu ta neid ei kasutanud ega kontrollinud. Sellest tuleneb, et komisjon ei saanud kulusid võrrelda Brasiilia väidetavatelt kõrgemate üld- ja maksukuludega. Kuna taotletud kohanduse heakskiitmise mõjul oleks taas tulnud kasutada selliseid ebausaldusväärseid Hiina andmeid, lükkas komisjon ka selle taotluse tagasi.

(103)

Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 116–119.

(104)

Hankooki kontsern väitis, et teda tuleks käsitada ühe majandusüksusena ja seega ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohased kohandused vajalikud ega muul moel põhjendatud. Ta väitis, et liidus asuvate seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kõrvalejätmine alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel põhjustas ekspordihinnast kõigi eksportmüügi osakonna kantud kulude ja kasumiosa eemaldamise. Lõplike järelduste avalikustamise järel kordas Hankooki kontsern oma väidet, et tema näol on tegu ühe majandusüksusega ning et nende arvates ei tohiks komisjon liidu seotud kauplejate puhul kohandada ei müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit. Selle asemel peaks komisjon kasutama liidu esimesele sõltumatule kliendile pakutud tegelikku hinda, kuna tema hinnangul on see hind usaldusväärne.

(105)

Mis puudutab alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohast ekspordihinna arvutamist, siis väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ühe majandusüksuse olemasolu vastuolus sellega, et komisjon arvutab ekspordihinna artikli 2 lõike 9 kohaselt (29). Alusmääruse artikli 2 lõike 9 esimese ja teise lõigu kohaselt on komisjonil õigus arvutada ekspordihind välja juhul, kui näib, et ekspordihind on eksportija ja importija seose tõttu ebausaldusväärne. Sellisel juhul kohandatakse liidu piiri tasandil usaldusväärse ekspordihinna väljaselgitamiseks kõiki kulusid, sealhulgas lõive ja makse, mis on tasutud impordi ja edasimüügi vahel, samuti teenitud kasumit. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kolmanda lõigu kohaselt kuuluvad kohandatavate kulude hulka need, mis on tavaliselt importija kanda, kuid mille maksja on ükskõik milline isik, ning need hõlmavad müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud marginaali ning kasumit. Käesoleva juhtumi puhul leidis komisjon, et see seos on olemas, kuna eksportivad tootjad ja importijad kuuluvad samasse äriühingute kontserni (Hankooki kontsern). Seetõttu võib komisjon kohandada Hankooki kontserniga seotud importijate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Komisjon oli ka seisukohal, et koostööd tegevate sõltumatute importijate teenitud tõendatud kasumid kujutavad endast ekspordihinna arvutamise mõistlikku alust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(106)

Hankooki kontsern väitis, et kui komisjon lükkas tagasi tema protesti Hankooki kontserni ekspordihinna kohandamise vastu alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, oleks ta pidanud kohandama võrdlusriigi tootja normaalväärtust, arvates maha müügikulud ja mõistliku kasumi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d. Komisjoni hinnangul tekitab võrdlusriigi tootja müügikulude ja teenitud kasumimarginaali lisamine hindade võrreldavust mõjutava asümmeetria, mida peab kohandama. Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kvantifitseeris Hankooki kontsern kohandused, mis tema hinnangul tuleb teha võrdlusriigi tootja müügi-, üld- ja halduskuludesse ning kasumisse, et kõrvaldada hindade võrreldavust mõjutav asümmeetria.

(107)

Komisjon täpsustas, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt tehtud kohanduste eesmärk on välja selgitada usaldusväärne ekspordihind, mida ei mõjuta liidu eksportija ja importija vaheline seos, millele juhitakse tähelepanu põhjenduses 105. Samas asus kohus seisukohale, et normaalväärtuse määramist ja ekspordihinna määramist reguleeritakse erinevate eeskirjadega, mistõttu ei pea müügi-, üld- ja halduskulusid mõlemal juhul ühtmoodi käsitlema (30). Komisjon kordas oma seisukohta, et võrdlusriigi tootja lõplik müügihind alandati samade tehasehindade tasemele, kohandades seda tema tehingute tabelis esitatud nõuetekohaselt kontrollitud allahindlustega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(108)

Ajutise määruse põhjendustes 120 ja 121 selgitatakse, kuidas normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldakse.

(109)

Oma märkustes esialgsete ja lõplike järelduste kohta vaidlustasid Giti kontsern, Hankooki kontsern ning CCCMC ja CRIA käibemaksu kohandamise meetodi mitmel põhjusel, mida käsitletakse põhjendustes 110–117.

(110)

Need isikud leidsid, et olles Hiina hinnad ja kulud normaalväärtuse määramisel tagasi lükanud, võttis komisjon hiljem normaalväärtuse arvutamisel Hiina käibemaksumäärad uuesti kasutusele. Peale selle väitsid nimetatud isikud, et meetod suurendas dumpingumarginaali, eelkõige seetõttu, et ekspordihinna asemel kohandatakse normaalväärtust.

(111)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt tehtud kohanduste eesmärk on tagada see, et dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võrreldakse õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda. See nõue kehtib normaalväärtuse määramise alusest sõltumata, sealhulgas normaalväärtuse määramisel võrdlusriigis olukorras, milles äriühingutele ei tagata turumajanduslikku kohtlemist. Artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt tehtud käibemaksukohanduse puhul tagas komisjon, et normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi samal maksutasandil, nagu täpsemalt selgitatakse põhjendustes 115 ja 116 kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (31).

(112)

Giti kontsern väitis, et nende hinnangul erineb nende olukord komisjoni poolt osutatud kohtupraktikas (Dashiqiao kohtuotsus (32)) kirjeldatud olukorrast, kuna otsuses käsitletud äriühingut koheldi turumajanduslikult ning alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohast kohandamist ei toimunud.

(113)

Komisjon tunnistas, et Dashiqiao kohtuotsuses kirjeldatud uurimise asjaolud olid erinevad. Kõnealusel juhul kohaldati uurimisperioodil ekspordiks müügi suhtes käibemaksukohustust täismahus (17 %), mistõttu ei olnud normaalväärtust vaja kohandada, et tagada õiglane võrdlus normaalväärtusega, mille puhul kohaldati sama käibemaksumäära. Seevastu käesoleva uurimise puhul kohaldati ekspordiks müügi suhtes vähendatud käibemaksukohustust, mistõttu oli kohandamine vajalik selleks, et tuua käibemaksu sisaldav normaalväärtuse hind allapoole samale maksustamistasemele, mis mõjutas ekspordiks müüki. Vastavalt põhjendusele 111 ei ole oluline, kas Hiina eksportivat tootjat koheldakse turumajanduslikult või mitte. Tähtis on see, kas ekspordihinda ja normaalväärtust võrreldakse samal maksustamistasemel, et tagada õiglane hinnavõrdlus.

(114)

Giti kontsern väitis ka seda, et kohandamisvajaduse tõendamiskohustus lasub komisjonil. Hankooki kontsern rõhutas, et Hiina õigusaktide kohaselt ei kogutud ekspordiks müügilt käibemaksu üldse, mistõttu ei olnud kohandamine põhjendatud. Teisest küljest väitis Hankooki kontsern, et isegi kui käibemaksukohustust on vaja kohandada, tuleks kohandada ekspordihinda, mitte normaalväärtust. Giti kontsern väitis ka seda, et käibemaksukohustust tuleks kohandada pigem kontserni poolt tegelikult tasutud käibemaksu võimaliku erinevuse tasakaalustamiseks pärast toorainete ja muude sisendite ostult tasutud käibemaksu või muude maksude ning vastavalt ekspordiks müügi ja kodumaise müügi käibemaksukohustuse tasakaalustamist. Teisisõnu väitis Giti, et käibemaksu võimalik kohandamine peaks peegeldama ekspordiks ja kodumaal müüdud materjalide kuluerinevusi.

(115)

Giti kontserni ja Hankooki kontserni esitatud väited põhinevad käibemaksukohustuse kohandamise aluseks oleva põhimõtte vääritimõistmisel. Esiteks ei vaidlusta kumbki isik kohandamise eeliste puhul asjaolu, et asjaomase toote ekspordiks müük toob eksportivale tootjale kaasa käibemaksukohustuse. Isikud väitsid tõepoolest, et kohandada tuleks kas ekspordihinda või peaks selle eesmärk olema kodumaise ja ekspordiks müügi kulude (st toorainete või muude sisendite ostult kogu tasutud käibemaksu tagasinõudmise võimatusest tulenevate kulude (kuna asjaomase toote ekspordiks müügil tekib käibemaksu tasumise kohustus)) erinevuse tasakaalustamine. Ehkki komisjon ei nõustunud nende väidetega põhjendustes 116 ja 117 selgitatud põhjustel, märgib ta, et need väited kinnitavad, et ekspordiks müük toob kaasa käibemaksu tasumise kohustuse (vastupidiselt sellele, mida Hankooki kontsern ka väitis) summas, mis on võrdne ekspordi nn mittetagastatava määraga, mille näol on tegu asjaomase toote FOB ekspordihinna suhtes kohaldatava ühtse maksumääraga. Teiseks kordas komisjon kohandamise enda kohta, et selle eesmärk on tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemine käibemaksumäära ühesugusel tasemel.

(116)

Sellest lähtudes määras komisjon esmalt kindlaks normaalväärtuse 17 % suurust käibemaksu (kodumaise müügi tavapärane käibemaksumäär HRVs) sisaldaval tasemel. Seejärel kohandas komisjon saadud normaalväärtust allpoole, et see vastaks asjaomase toote ekspordiks müügil kasutatavale madalamale käibemaksumäärale (st nn mittetagastatavale määrale). See tagas nõutava sümmeetria normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel kaudse maksustamise tasemel. Vastusena Hankooki kontserni väidetele, et kohandada tuleks ekspordihinda, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis b on konkreetselt sätestatud, et võimalik erinevus kaudse maksustamise tasemes tuleb lahendada normaalväärtuse, mitte ekspordihinna abil.

(117)

Seoses väitega, et kohandamise eesmärk peaks olema ekspordiks ja kodumaise müügi puhul toorainete või sisendite käibemaksu jäägi tasumise kohustusest tuleneda võiva kulude erinevuse neutraliseerimine, tuletas komisjon meelde, et selles kontekstis kohandamise eesmärk ei ole lahendada toorainete või muude sisendite kulude võimalikku väidetavat erinevust. Pigem tagatakse kohandamisega, et võrdluses kasutatavad hinnad on samal maksustamistasemel. Lõpuks tuletas komisjon seoses Giti kontserni väitega (tõendamiskohustuse kohta) meelde, et asjaolu, et asjaomase toote ekspordiks müük tekitab käibemaksu tasumise kohustuse, leidis uurimisel faktilise kinnituse ning seda ei vaidlusta tegelikkuses kumbki kontsern, kes pigem pakuvad selle faktiga tegelemiseks eri lähenemisviise (ekspordihinna või kulude erinevuse kohandamine). Seepärast lükati need väited tagasi.

(118)

Lõplike järelduste avalikustamise järel kordas Hankooki kontsern väidet, et tema näol on tegu ühe majandusüksusega ning seetõttu ei tohiks komisjon kohandada komisjonitasusid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt.

(119)

Komisjon kinnitas oma seisukohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt on tal õigus kohandada kõnealuse müügiga seoses tasutud komisjonitasusid. Käesoleval juhul selgitas komisjon välja, et vahendustasud nähti ette isikutevahelise lepinguga ja eksportivad tootjad de facto tasusid neid seotud isikutele. Eksportiv tootja kajastas makseid aruannetes, kinnitas need ja neid kontrolliti uurimise käigus. Leiti, et need mõjutavad hinnavõrdlust. Seetõttu pidi komisjon vahendustasusid kohandama sõltumata sellest, kas äriühingud moodustasid ühe majandusüksuse või mitte. Komisjon tuletas meelde ka seda, et ühe majandusüksuse mõiste seoses kohandustega alusmääruse artikli 2 lõike 10 tähenduses töötati välja Euroopa Kohtu praktikas (33) nn nominaalsete komisjonitasude kohta, mis hõlmavad artikli 2 lõike 10 punkti i teise lõigu kohast müüja saadud hinnalisandit, mitte olukordadeks, kus tegelikud komisjonitasud on konkreetselt kindlaks määratud ja de facto makstud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(120)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hankooki kontsern väidet, et Korea peakontorile Hankooki tehnoloogia ja kaubamärgi kasutamise eest makstud litsentsitasusid ei tohiks ekspordihinnast maha arvata. Komisjon vaatas väite taas läbi; leidis, et see on põhjendatud, ning arvutas dumpingumarginaali vastavalt ümber.

(121)

Nagu on märgitud punktides 3.1–3.3, võttis komisjon pärast esialgsete järelduste avalikustamist arvesse paljusid huvitatud isikutelt saadud märkusi ja arvutas ümber kõigi valimisse kuuluvate eksportivate tootjate dumpingumarginaalid. Selle tulemusena esialgu määratud dumpingumarginaalid vähenesid. See muudatus mõjutas ka kõikide teiste koostööd teinud ja mitteteinud äriühingute dumpingumarginaali, sest need marginaalid põhinevad valimisse kaasatud äriühingute marginaalidel.

(122)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Tabel 1

Lõplikud dumpingumarginaalid

(123)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 127–129, toodab samasugust toodet üle 380 liidu tootja, kes toodavad nii uusi kui ka protekteeritud rehve. Üheskoos määratleti nad liidu tootmisharuna.

(124)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid CRIA ja CCCMC, et töötlemislepingut kasutavad või mittekasutavad protekteerijad ei saa kuuluda liidu tootmisharu hulka. Nad olid seisukohal, et protekteerimine kuulub järelteenuste turule, mida ei saa kaitsta dumpinguvastaste meetmetega, kuna protekteerijad võtavad olemasoleva osaliselt kulunud rehvi ja taastöötlevad selle uuesti kasutatavaks rehviks. Lisaks ei saa töötlemislepingut kasutavad protekteerijad omada rehvimantlit. Mantli omandiõigus jääb selle taastöötlemisel ja kulunud rehvile uue turvise kandmisel kliendile ning protekteeritud rehv tagastatakse omanikule.

(125)

Komisjon märkis, et protekteerimissektor annab kulunud rehvimantlile teise (või veel mitu) elu, kuna sama mantlit saab korduvalt protekteerida. Kulunud rehvi ei ole enam võimalik liikluseks avatud teel turvaliselt kasutada ja seda ei tohi ringlusse tagasi suunata. Protekteerimata lõpeb kulunud rehvide elutsükkel prügilas, ehkki kulunud rehvi teatud osadest on võimalik pürolüüsi teel kütust toota. Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 49 kirjeldatule on protekteerimine ümbertöötamisprotsess, mille käigus uuendatakse kasutatud rehve vanal rehvimantlil turvise asendamise teel. Seega ei ole protekteerimine vaid teenindus-, vaid ka tootmisprotsess. Hoolimata rehvimantli omandiõigusest on protekteerijad liidu tootjad, kelle tootmisprotsess algab rehvimantlist ja kelle tooteks on rehv.

(126)

Lisaks lõpeb kulunud rehvide elutsükkel ühel viisil kahest: need lõpetavad kas prügilas või neid kasutatakse hea rehvimantlina protekteerimiseks. Kui kulunud rehv ladustatakse prügilasse, võib selle omanik olla sunnitud selle eest maksma. Teise variandi puhul kujuneb kulunud rehv tuluallikaks. Protekteerijad võivad osta kulunud rehve autoteenindustelt või protekteerida kulunud rehve töötlemislepingu alusel. Kõik kontrollitud protekteerijad kasutavad rehvide tootmisel üht kahest tarneallikast (laos olevad rehvimantlid või töötlemislepingud). Kulunud rehvi ostuhind moodustas protekteeritud rehvi tootmise kogukulust keskmiselt ligikaudu 10 %. Komisjon oli seisukohal, et tootmiskulude ja lisandväärtuse erinevus ei olnud rehvimantlite kahe protekteerimisviisi puhul märkimisväärne ja käsitas neid protekteerimise kahe erineva ärimudelina. Seetõttu järeldas komisjon, et protekteerijad kuuluvad liidu tootmisharusse.

(127)

Nii kasutati kahjunäitajate väljaselgitamiseks ja kahjumarginaali väljaarvutamiseks protekteerijate esitatud ja komisjoni kontrollitud andmeid, sealhulgas tegelikke kulusid ja müügihindu käsitlevaid andmeid.

(128)

Nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 162, analüüsiti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil ning teatavate mikromajanduslike näitajate puhul liidu turu segmentide tasandil. Teatavad huvitatud isikud kordasid lõplike järelduste avaldamise järel sama väidet, et kahju segmentide kaupa analüüsimisel tuleks arvestada kõiki kahjunäitajaid ja põhjusliku seose näitajaid. Nad viitasid apellatsioonikogu aruandele „Ameerika Ühendriigid – Jaapanist pärit kuumvaltsitud terastooted“ (34). Peale selle nõudsid need isikud, et komisjon eristaks ka uusi ja protekteeritud rehve, originaalvarustuse rehve ja asendusrehve, kuna originaalvarustuse turg oli Hiina konkurentsi eest kaitstud, viidates taas apellatsioonikogu aruandele „Ameerika Ühendriigid – Jaapanist pärit kuumvaltsitud terastooted“ (35). CRIA ja CCCMC kordasid sama väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(129)

Eespool nimetatud kohtupraktikast nähtub, et kui uurimist teostavad ametiasutused kontrollivad omamaise tootmisharu üht osa, „peaksid nad põhimõtteliselt samamoodi kontrollima selle ülejäänud osi ja tootmisharu kui tervikut“ (36). Apellatsioonikogu aruandes ei panda aga uurimisasutustele kohustust esitada kõik kahjunäitajad segmentide kaupa.

(130)

Peale selle olid selle juhtumi asjaolud erinevad. Apellatsioonikogu aruande „Ameerika Ühendriigid – Jaapanist pärit kuumvaltsitud terastooted“ kohaselt kaitses olulist osa USA omamaisest toodangust – enda tarbeks tootmine – kõnealusest impordist tuleneva otsese konkurentsi eest siseturu struktuur. Selles konkreetses olukorras arutas apellatsioonikogu küsimust siseturu iga osalise võrdleva uurimise abil, mis n-ö sidus ühte kaubaturu ja suletud turu. Apellatsioonikogu jaoks see n-ö suurendas uurimisasutuste suutlikkust hinnata asjakohaselt omamaise tootmisharu kui terviku seisundit. Käesoleval juhul ei ole aga liidu turu 1. ja 2. segmendil mingit kaitset. Hiina importijate müük on keskendunud peamiselt asendusrehvide turule; see on faktiline olukord, mis ei tulene liidu turu struktuurist. Lisaks müüdi vaatlusalust toodet ka originaalvarustuse tootjatele. Seetõttu lükati tagasi väide, et liidu originaalvarustuse turg on Hiina konkurentsi eest kaitstud ja et seega tuleks seda analüüsida eraldi.

(131)

Lisaks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 160, kinnitab kohtupraktika ka seda, et uurides, kas on olemas kahju liidu tootmisharule tervikuna, võidakse sellises analüüsis keskenduda dumpinguhinnaga impordist kõige rohkem mõjutatud segmendile. Praegusel juhul on 65 % Hiina rehvide impordist seotud 3. segmendiga. Seepärast ei saa nõuetekohases kahjuanalüüsis jätta tähelepanuta dumpinguhinnaga impordi mõju, eriti turuolukorras, kus 3. segmendi rehvide müük pidevalt kasvab ja kus kõik liidu rehvituru moodustavad segmendid on omavahel seotud.

(132)

Seepärast leidis komisjon, et on teinud tootmisharu kui terviku nõuetekohase analüüsi.

(133)

Nagu on märgitud põhjenduses 9, tegi komisjon kontrollkäigu kahe sõltumatu importija valdustesse. Leiti, et vaatlusalusel perioodil deklareeriti vaatlusaluse toote importi ka CN-koodide 4011 90 00 ja 4011 99 00 all. Kõnealune import puudutas 3. segmendi rehve. Siiski ei olnud võimalik kindlaks teha, kas vaatlusaluse toote deklareerimisel esinenud probleem oli süstemaatiline või piirdus selle konkreetse importijaga.

(134)

Lisaks ületas koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate uurimisperioodil teatatud kogumaht Eurostat Comexti teatatud Hiina Rahvavabariigist pärit impordi kogumahu. Kuna aga kõnealused eksportivad tootjad ei ole esitanud andmeid varasemate aastate kohta, otsustas komisjon järgida konservatiivset käsitlusviisi ja jätta HRVst pärit impordimahud muutmata.

(135)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist leiti, et liidu tarbimise kindlakstegemisel jäeti kõrvale nende turviste tarnijate müük, kes ei olnud ETRMA Europooli liikmed. Seetõttu vaatas komisjon läbi liidu vaatlusaluse perioodi tarbimise.

(136)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine (37) järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tükkides)

(137)

Seega liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil suurenes. Kokku suurenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 6,1 % ligikaudu 20,5 miljonilt rehvilt umbes 21,7 miljonile rehvile uurimisperioodil.

(138)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas esialgsed järeldused uute ja protekteeritud rehvide omavahelise ja segmentidevahelise seose kohta, ühtlasi kordasid nad sama väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Komisjon koondas seda küsimust puudutava kogu teabe toimikusse lisatud teatisesse vastastikuste seoste kohta (38).

(139)

Mis puudutab ajutise määruse põhjendust 140, siis väitsid CRIA ja CCCMC, et protekteerimistööstuse olemasolust ei tulenenud 1. ja 2. segmendile mingit väärtust.

(140)

Protekteerimisäri tähtsust käsitlevat teavet on laialt levitatud ja see on avalikult kättesaadav. Nagu ajutise määruse põhjenduses 58 on märgitud, valmistavad uute rehvide tootjad ka protekteeritud rehve. Mõnel Hiina eksportival tootjal on oma protekteeritud rehvide kaubamärgid, nagu Hankook AlphaTread või Giti Genesis. Nagu on selgitatud toimikule lisatud teatises vastastikuste seoste kohta, leidis komisjon, et peamised rehvitootjad, sealhulgas Hiina eksportivad tootjad, tegelesid protekteerimisega. Hankooki kontsern tugineb liidu protekteerijatele, nagu Vacu-Lug Ühendkuningriigis või B.R.P. Pneumatici Itaalias oma protekteerimistegevusega. Giti Genesis, varasema nimega GT Ree Tread, tugineb Vacu-Lugile Ühendkuningriigis.

(141)

Peale selle teatas Pirelli Italy 2009. aastal Marangoniga (liidu protekteerimislahenduste pakkuja) sõlmitud lepingu kohta, et see projekt, mis on Pirelli Trucki teenuste pakkumise tugevdamise ja laiendamise strateegia osa, taotleb lisaväärtust eelkõige uute toodete puhul, mis lasti Euroopa turule 2009. aastal tootesarjades 88 Series ja 01 Series, mida iseloomustavad muude omaduste hulgas nende sobivus protekteerimiseks (39). Ka teised tootjad reklaamivad, et nende rehvid on protekteeritavad, näiteks kaubamärgi Athos importija, kes väidab, et kaubamärgi Athose rehvide turvisemuster on taastatav ja need sobivad külm- või kuumprotekteerimiseks, ning et sama kehtib ka kaubamärgi Aeolus (40) suhtes (mõlemad on liigitatud 3. segmenti). See näitab, et protekteeritavus on oluline väärtustegur nii Euroopa Liidus kui ka asjaomases riigis. Komisjoni uurimine on tõepoolest näidanud, et n-ö kõrgema segmendi tootjad sõltuvad nii turul suure väärtusega toote maine loomisel kui ka oma tarbija- ja talitluspidevuse strateegiates suuresti protekteerimistööstuse olemasolust ja kättesaadavusest. Nagu toimikule lisatud teatisest vastastikuste seoste kohta lisaks nähtub, peetakse protekteeritavust liidu ja asjaomase riigi toomisharu poolt enamaks kui pelgaks turuväärtuseks, vaid kõrgemate segmentide puhul tõeliseks väärtuse loojaks. Kõrgemate segmentide väärtus ja müügihind on seega tootmisahelas järgneva hästi toimiva protekteerimistööstusega lahutamatult seotud. Nendel põhjustel märkis komisjon ajutise määruse põhjenduses 140, et „suur osa väärtusest, mis on omistatud 1. ja 2. segmendi rehvidele, tuleneb tegelikult protekteerimistööstuse olemasolust 3. segmendis“.

(142)

Sellele tuginedes kinnitas komisjon oma esialgsed järeldused uute ja protekteeritud rehvide omavahelise ja segmentidevahelise seose kohta.

(143)

Mis puudutab ajutise määruse põhjendust 141, siis leidsid CRIA ja CCCMC, et komisjon ei avalikustanud protekteeritud rehvide suure vastastikuse asendatavuse allikat, mis omakorda määras kindlaks, et hind on otsustav tegur kliendi otsuses osta kas protekteeritud või 3. segmendi uued rehvid.

(144)

Komisjon nõustus selle väitega. Seepärast esitas ta oma toimikule lisatud teatises vastastikuste seoste kohta ühiste müügikanalitega eri segmentide rehvide näiteid.

(145)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et komisjon oleks pidanud oma analüüsis arvestama liidu tarbimise suurenemist ja oleks pidanud esitama kolme segmendi kohta eraldi analüüsi. Huvitatud isikud väitsid, et 1. ja 2. segmendi puhul vähenes Hiina import vastavalt 2,7 % ja 2 %, samal ajal kui 3. segmendis suurenes import alates 2015. ja 2016. aastast 3,9 %. Kokkuvõttes väitsid nad, et impordi mis tahes väidetav kasv (absoluutses või suhtelises arvestuses) ei olnud uurimisperioodil märkimisväärne ega kahjustanud liidu tootmisharu.

(146)

Nagu selgitati põhjendustes 128 ja 132, analüüsiti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil ja see hõlmas impordi analüüsi. Võttes arvesse liidu turu segmente, analüüsiti segmentide tasandit täiendavalt vaid teatavate põhiliste mikromajanduslike näitajate abil. Asjaomase toote HRVst pärit impordi maht kasvas. Eurostat Comexti impordistatistika kohaselt (mis võib olla, nagu on selgitatud põhjendustes 133 ja 134, alahinnatud) kasvas HRVst pärit impordi maht oluliselt nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses.

(147)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et komisjoni analüüsis puuduvad viited turu jaotamisele segmentideks ja selles esitatakse üksnes Eurostati andmeid, ühegi viiteta valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt kogutud importi käsitlevatele arvandmetele.

(148)

Nagu selgitatakse põhjendustes 128 ja 132, analüüsiti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil ning teatavate peamiste mikromajanduslike näitajate puhul ka liidu turu segmentide tasandil. Hinna allalöömise arvutustes võrreldi siiski valimisse kaasatud eksportivate tootjate hindu liidu tootjate hindadega, võttes arvesse konkreetset segmenti, millesse need kuuluvad.

(149)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid veel, et impordihindu mõjutas märkimisväärselt vahetuskursside kõikumine. Komisjon ei pidanud valuutakurssi oluliseks, sest kõik kahjumarginaali arvutamisel võrdluseks kasutatud hinnad on vääringustatud eurodes. Seega ei mänginud USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumine ei hinna allalöömise ega meetmete taseme kindlaksmääramisel mingit rolli. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Mõned huvitatud isikud (Pirelli, Giti kontsern) väitsid, et vastavalt Eurostati andmetele on Hiina impordihinnad (peamiselt 3. segmendi rehvide puhul) viimase kolme aasta jooksul langenud üksnes toorainehindade langemise tõttu (15,6 eurot ühiku kohta). Pooled väitsid, et tooraine (looduslik kautšuk ja nafta) hinnad kukkusid märkimisväärselt, mõjutades uurimisperioodi jooksul järjepidevalt impordihindu.

(151)

Asjaomasest riigist liitu suunatud peamiste toorainete impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihindade (eurot ühiku kohta) ja peamiste toorainete hindade muutumine

(152)

Vaatlusalusel perioodil ei kajastanud Hiina impordihinnad toorainehindade muutumist. Kuigi Hiina impordihinnad püsisid aastatel 2014–2015 stabiilsena, on peamiste toorainete hind märkimisväärselt langenud, loodusliku kautšuki puhul 20 % ning butadieeni ja Brenti näitajate puhul ligikaudu 45 %. Kuigi Hiina impordihinnad langesid 2015. ja 2016. aastal 12 %, püsisid toorainehinnad suhteliselt stabiilsena. Kõigele lisaks püsisid Hiina impordihinnad stabiilsena 2016. aastal ja uurimisperioodil, millal enamik toorainehindu alates 2016. aasta teisest kvartalist kuni 2017. aasta esimese kvartalini oluliselt tõusis. Komisjon jõudis järeldusele, et Hiina impordihinnad ei olnud toorainehindade muutumisega seotud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(153)

Mitu huvitatud isikut väitis, et hinna allalöömise arvutused tuleks teha analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatud meetodiga, võrreldes kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt, tooteliikide ja segmentide kaupa kõigi võrreldavate eksporditehingute kaalutud keskmiste hindadega. Peale selle väitsid CRIA ja CCCMC, et komisjon peaks kohandama Hiina hindu ülespoole või liidu protekteeritud rehvide hindu allapoole, et tagada, et võrreldavad hinnad kajastaksid sarnast läbisõitu ning protekteeritud rehve müüvate liidu tootjate müügijärgseid ja garantiiteenuseid, eelkõige 3. segmenti, sest Hiina tootjad ei osutanud selliseid teenuseid. Isikud kordasid sarnast väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(154)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 149 ja 150, võeti hinna allalöömise võrdlusmeetodis arvesse keskmist müügihinda tooteliikide (PCN) ja segmentide kaupa. Hinna allalöömine arvutati võrreldavate tehingute alusel tooteliigi või tooteliikide kaupa. Kuna igas segmendis peetakse rehve läbisõidu poolest sarnaseks, ei ole üldist kohandamist seega vaja. Sama kehtib ka garantiiteenuste kohta, välja arvatud 3. segmendis, kus erinevalt Hiina tootjatest võivad liidu tootjad tõepoolest osutada müügijärgseid või garantiiteenuseid. Seega kohandas komisjon vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate hindu 3. segmendi müügijärgsete ja garantiiteenuste puhul. Hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid määrati ilma kaalumata. Seepärast lükati see väide tagasi.

(155)

Dumpingu ja kahju arvutamise vahelist analoogiat käsitleva väite kohta märkis komisjon, et dumpingu arvutustes tuleb sarnase toote kui terviku dumpingumarginaalide arvutamisel tõepoolest võtta arvesse „kõiki võrreldavaid eksporditehinguid“ (41). Seevastu ei pea „uurimise eest vastutav asutus […] tegema hinna allalöömist kindlaks iga uurimisaluse tooteliigi puhul või kõigi kaupade puhul, mis moodustavad omamaise samasuguse toote. See tähendab, et uurimisasutusel on kohustus uurida objektiivselt dumpinguhinnaga impordi mõju omamaistele hindadele“ (42). Käesoleval juhul oli komisjon rahul liidu tootjate ja eksportivate tootjate liidu turul müüdud tooteliikide väga suure võrdväärsusega (üldine võrdväärsus on 80–90 %). Seepärast lükati see väide tagasi.

(156)

CRIA ja CCCMC väitsid, et komisjon peaks avaldama lisateavet võrdlemiseks kasutatud rehvitüüpide füüsikaliste omaduste kohta, sest on väga tõenäoline, et esineb erinevusi, mis ei kajastu toote kontrollnumbrites, mida võiks kohandada, kuid Hiina eksportijatel ning CRIA-l ja CCCMC-l ei ole lihtsalt võimalik selliseid erinevusi kindlaks teha, sest neil ei ole teavet toodete kohta, mida müüvad valimisse kaasatud liidu tootjad. Pooled väitsid, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikoja aruandes „Euroopa ühendused – kinnitusdetailid“ (43) toetatakse seda käsitlusviisi. Isikud kordasid sarnaseid väiteid pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(157)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Komisjon märkis, et apellatsioonikogu eespool nimetatud aruandes käsitletakse normaalväärtuse määramiseks kasutatud asjaomase toote omaduste kohta vajaliku teabe esitamata jätmist. See viis olukorrani, kus tootjatel ei olnud võimalik otsustada, kas kaubanduskohanduste ühtlustamise taotlemine on alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohase õiglase võrdluse tegemiseks dumpinguarvutuste kontekstis vajalik või mitte. Samas juhtumis esitatud vaekogu aruandes märgiti siiski, et „kuigi on selge, et alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohased objektiivse hindamise ja otseste tõendite üldised nõuded piiravad uurimisasutuse kaalutlusõigust hinna allalöömise analüüsi tegemisel, ei tähenda see, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 nõuded, mis käsitlevad hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohast arvessevõtmist, on kohaldatavad“ (44). Seetõttu ei saa sellele kohtupraktikale tugineda käesoleval juhul, kus CRIA ja CCCMC spekuleerivad „muude oluliste omaduste“ ja toote kontrollnumbris kajastamata erinevuste kohta teabe avalikustamata jätmise üle seoses hinna allalöömise ja kahju arvutustega. Lisaks sellele arvutas komisjon hinna allalöömise oma tavapärase praktika kohaselt, et tagada õiglane võrdlus, kus toote kontrollnumbrid kajastavad piisavalt liidu tootjate ja eksportivate tootjate müüdavate tooteliikide füüsikalisi ja kõiki muid erinevusi. Lisaks, kui eksportivad tootjad olid seisukohal, et nende toodetel on konkreetsed omadused, mis tavapäraselt erinevad liidu toodete omadustest ja mida nende hinnangul ei võetud toote kontrollnumbri puhul arvesse, oleksid nad pidanud seda piisavalt vara väljendama. Seepärast lükati see väide tagasi.

(158)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei määranud hinna allalöömist kogu vaatlusaluse perioodi kohta. Üksikasjalik hinna allalöömise arvutus tehti ainult uurimisperioodi kohta. Kuigi Hiina varasemate perioodide keskmisi impordihindu saab võrrelda liidu tootmisharu müügihindadega, on selline võrdlus sisuliselt mõttetu, sest 1) andmed Hiina impordihindade kohta segmentide kaupa puuduvad ja 2) nende keskmiste hindade puhul ei arvestata võimalust, et tootevalik võis perioodi vältel muutuda.

(159)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni aruandes „Hiina – HP-SSST (EL)“ (45) nõuti, et uurimisasutus hindaks dumpinguhinnaga impordi poolse hinna allalöömise tähtsust seoses omamaise tootmise osaga, mille puhul hinna allalöömist ei tuvastatud. Pooled leidsid, et komisjon sellist hindamist ei teinud. Isikud kordasid sarnast väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(160)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 149, tegi komisjon vastavalt kohaldatavale kohtupraktikale tavapärased arvutused uurimisperioodi kontrollitud andmete alusel toote kontrollnumbrite ja segmentide kaupa. Kõik asjaomased arvutused tehti huvitatud isikutele teatavaks, järgides nende menetlusõigusi. Hinna allalöömise üldine tase oli uurimisperioodil ligikaudu 21 %, mida komisjon peab märkimisväärseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

CRIA ja CCCMC aga leidsid, et on tõenäoline, et komisjon tuvastas hinna allalöömise ainult valimisse kaasatud liidu tootjate müügi väikese osa puhul. Nende arvates peab komisjon hindama võimalikku hinnasurvet, mida Hiina import võis tekitada ülejäänud liidu tootmisharu müügile, mille puhul komisjon hinna allalöömist ei tuvastanud.

(162)

See väide lükati tagasi, kuna valimisse kaasatud liidu tootjate müügi maht, mis vastas Hiina eksportivate tootjate impordile, on märkimisväärne (80–90 %). Pealegi leiti, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal on kolmes segmendis märkimisväärne: 18–24 %.

(163)

Aeoluse kontsern ja Heuver taotlesid Aeoluse CIF-hindade läbivaatamist, et kajastada Heuveri impordijärgseid kulusid. Pirelli väitis, et komisjon peab Pirelli rehvide muude liidu tootmisharus toodetavate ja müüdavate rehvide ning (sõltumatutele) jaemüüjatele müüdavate rehvidega võrdlemisel võtma arvesse tema lisakulusid.

(164)

Komisjon leidis, et Heuver ei olnud Aeoluse kontserniga seotud. Seepärast ei olnud kohandamine õigustatud. Pirelli puhul määrati kaalutud keskmine CIF-hind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 118. Seepärast lükati see väide tagasi.

(165)

Mitu isikut väitis, et komisjon ei saa hinna allalöömise analüüsil ja kahju taseme kindlaksmääramisel tugineda arvutatud ekspordihindadele ning et kasutatud meetod on vastupidine alusmääruse artikli 3 lõike 2 punktiga a ja artikli 3 lõikega 3 ettenähtule. Lisaks väitis Hankooki kontsern, et teda tuleks käsitada ühe majandusüksusena nii dumpingu kui ka kahjumarginaali arvutamisel.

(166)

Esiteks osutatakse alusmääruse artikli 3 lõikes 2 dumpinguhinnaga impordi mõjule, mis võib kahjustada liidu tootjaid, mitte äriühingu (seotud importija) poolt liidus teisele kliendile kohaldatud edasimüügihinnale.

(167)

Teiseks ei ole alusmääruses hinna allalöömise konkreetset meetodit kindlaks määratud. Institutsioonidel on seega selle kahju elemendi hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlusõigust piirab vajadus tagada, et järeldused põhineksid otsesel tõendusmaterjalil ja et uurimine on objektiivne, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(168)

Rääkides hinna (eelkõige ekspordihinna) allalöömise arvutamisel kasutatavatest elementidest, peab komisjon välja selgitama liidu turul liidu tootjate konkureerimise tegeliku või võimaliku alguspunkti. Alguspunktiks on tegelikult esimese sõltumatu importija ostuhind, kuna sellel äriühingul on põhimõtteliselt valik osta kas liidu tootmisharult või kolmandate riikide klientidelt. Seevastu sõltumatute importijate edasimüügihindade analüüs ei näita punkti, milles toimub tegelik konkureerimine. Tegu on vaid punktiga, milles eksportija väljakujunenud müügistruktuur üritab leida kliente, kuid see leiab aset alles pärast punkti, milles importimise otsus on juba tehtud. Tõepoolest, kui eksportijal on liidus välja kujunenud sidusettevõtjate süsteem, on nad juba otsustanud, et nende kaubaallikad asuvad kolmandates riikides. Seega peaks võrdluspunkt asuma vahetult pärast seda, kui kaup ületab liidu piiri, mitte jaotusahela hilisemas etapis, nt kauba müümisel lõppkasutajale.

(169)

Selline lähenemisviis tagab järjekindluse ka juhtudel, kui eksportiv tootja müüb tooteid otse sõltumatule kliendile (importijale või lõppkasutajale), sest sellisel juhul ei kasutataks edasimüügihindu juba nende määratlusest lähtudes. Teistsuguse lähenemisviisi puhul diskrimineeritaks eksportivaid tootjaid üksnes nende poolt kasutatava müügikanali alusel.

(170)

Sellisel juhul ei saa impordihinda võtta nimiväärtusena, kuna eksportiv tootja ja importija on seotud. Seega tuleb usaldusväärse impordihinna käepäraseks kindlaksmääramiseks sellise hinna rekonstrueerimisel kasutada alguspunktina seotud importija edasimüügihinda. Sellisel rekonstrueerimisel on asjakohased alusmääruse artikli 2 lõikes 9 sätestatud ekspordihinna arvutamise eeskirjad, samuti saab neid kasutada dumpingul kasutatava ekspordihinna kindlaksmääramisel. Alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamine võimaldab jõuda hinnani, mis on täielikult võrreldav CIF-hinnaga (liidu piiril), mida kasutatakse selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele klientidele.

(171)

Seetõttu on usaldusväärse CIF-hinna väljaselgitamisel põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi lahutamine sõltumatutele klientidele edasimüügi hinnast, et oleks võimalik õiglane võrdlus.

(172)

Teatavad isikud taotlesid, et komisjon avalikustaks teatavate impordijärgsete kulude olemuse ja kohaldatud protsendi, viidates allikale. Peale selle väitis Xingyuani kontsern, et need püsikulud tuleks jaotada kindla summana iga rehvi kohta, selle asemel et kasutada protsenti, mis oleks ebaõiglane eksportijate suhtes, kelle hinnad on skaala alumises otsas.

(173)

Komisjon märkis, et ta suurendas impordijärgsete kulude CIF-väärtust 3,2 % (millest transport oli 60 %, käitlemine 32 % ja tollikulud 8 %). Protsendimäärad arvutati kontrollitud impordijärgsete ühikukulude põhjal ja esitati seejärel protsendina kontrollitud sõltumatute importijate CIF-hinnast.

(174)

Lõplike järelduste avalikustamise järel väitsid CRIA ja CCCMC, et õiglaseks võrdluseks hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi uurimise käigus tuleks arvesse võtta uute ja protekteeritud rehvide erinevusi.

(175)

Ajutise määruse põhjenduse 84 kohaselt on uute ja protekteeritud rehvide põhilised füüsilised omadused ja põhiline kasutusala sama. Seepärast lükati see väide tagasi.

(176)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist avastas Hankooki kontsern ebakõla 1. segmendi puhul teatatud kasumimarginaali ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali väljaselgitamiseks kasutatud sihtkasumimarginaali vahel.

(177)

Komisjon vaatas turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid läbi ja avastas tehnilise vea 1. ja 2. segmendi turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlaksmääramisel. Seetõttu korrigeeris komisjon turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutuskäiku.

(178)

Pärast Hankooki ärakuulamist, millele on osutatud põhjenduses 14, avaldas komisjon täiendavat teavet müügi-, üld- ja halduskulude kohta, mis lahutati esimesele sõltumatule kliendile müügi hinnast, et saavutada tehasehindade tase. Komisjon kinnitas, et lahutati järgmised kulud: transport, kindlustuskulud, käitlemine, laadimine ja lisakulud, pakkimine, krediit, allahindlused ja komisjonitasud. Komisjon ei lahutanud liidu tootjate hindadest kaudseid müügikulusid, teadus- ja arendustegevuskulusid, rahastamiskulusid, turunduskulusid ega kasumit.

(179)

Mitu huvitatud isikut nõudsid üksikasjalikumat teavet meetodi kohta, mida esialgses etapis kasutati äriühingute kaalumisel kategooriate (suured või VKEd) ja segmentide kaupa, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 157 ja 158.

(180)

Kaaluti müügi põhjal, sest liidu müügihind on tootmiskulude või liidus sõltumatutele klientidele müügi kasumlikkuse kindlakstegemisel asjakohane näitaja.

(181)

Üks liidu tootjate valimisse kaasamise kriteeriume oli liidu tootjate esindavus seoses suurusega, nimelt VKEde ja suuremate ettevõtjate poolest (ajutise määruse põhjendus 24). Valimisse kaasati viis VKEd. Üks VKE otsustas uurimises koostöö tegemise lõpetada. Valimi moodustamisega seotud küsimustikule vastas neli VKEd. Nagu on märgitud põhjenduses 10, kontrollis komisjon küsimustikku, mille esitas viimane VKE, kuhu enne ajutiste meetmete kehtestamist ei olnud kontrollkäiku tehtud.

(182)

Lisaks võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi, mille kohaselt peaks liidu tootjate valimis kajastuma turu jaotamine kolmeks segmendiks (ajutise määruse põhjendus 20). Koostööd teinud tootjad esitasid lisateavet, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 21. Liidu tootjatel paluti esitada teave müügiväärtuse ja tootmismahu ning liidu müügi kohta igas segmendis ja protekteeritud rehvide korral rehvimantli allika kohta (tollitud / laos olevad rehvimantlid). Valimi moodustamisega seotud küsimustik ehk liidu tootja küsimustik ei andnud teavet protekteerijate kasutatud rehvimantlite päritolu/kaubamärgi kohta.

(183)

Komisjon kaasas valimisse üksteist liidu tootjat. See on uuritavate liidu tootjate mõttes ebatavaliselt suur arv. Hoolimata sellest jõupingutusest nõudis VKEde tulemuslikkus ja tulemuslikkus segmentide arvestuses mikromajanduslike kahjunäitajate tulemuseks saadud koondandmete nõuetekohase analüüsi tegemiseks siiski kaalumist.

(184)

Koostööd teinud liidu tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate müügi jaotus segmentide kaupa oli sarnane: 1. segmendi puhul 60 %–70 %, 2. segmendi puhul 15 %–25 % ja 3. segmendi puhul 10 %–20 %. VKEde arvele langes 7 %–10 % koostööd teinud liidu tootjate teatatud liidu kogumüügist. Peale selle toodavad valimisse kaasatud liidu tootjad 2. ja 3. segmendi uusi ja protekteeritud rehve. Ligikaudu poole valimi müügist 3. segmendis moodustavad protekteeritud rehvid.

(185)

Kõigepealt hinnati müügi jagunemist suurte äriühingute ja VKEde vahel. VKEde müügi hindamine põhines ETRMA (külmtöötluse kohta) ja ETRMA Europooli mittekuuluvate turvisetarnijate esitatud teabel. Käesoleva uurimise käigus leiti, et külmtöötluse müügiga tegelevad VKEd ja kuumtöötluse müügiga suured tootjad. See on VKEde müügi hindamise konservatiivne meetod, sest komisjon kontrollis üht VKEst tootjat, kes rakendas mõlemat töötlusviisi. Suurte äriühingute müügi prognoos on liidu tootjate liidu kogumüügi ja VKEde müügi prognoosi vahe. Komisjon leidis esialgses etapis, et VKEde müük moodustas 2016. aastal ligikaudu 15 % liidu tootmisharu kogumüügist liidus (nagu eespool märgitud, on see konservatiivne hinnang, sest mõned VKEd kasutavad ka kuumprotekteerimist). Seega määrati suurte äriühingute osakaaluks ligikaudu 85 % ja VKEde osakaaluks ligikaudu 15 %.

(186)

Seejärel võrreldi suhet 85 % / 15 % valimi suhtega (milles suurte äriühingute osakaal oli üle 95 %). Lisaks moodustasid valimisse kaasatud VKEde müügiandmed ligikaudu 4 % liidu VKEdest tootjate prognoositud kogumüügist liidus. Selleks et tagada kahe liidu tootjate kategooria suhtelise tähtsuse asjakohane kajastus mikromajanduslikes näitajates, kaalus komisjon eespool nimetatud suhtel 85 % / 15 % põhineval andmete koondamisel üksikute äriühingute näitajaid. Sellise meetodi kasutamise tõttu suurenes 3. segmendi müügi osakaal, mida kasutati mikromajanduslike näitajate kindlaksmääramiseks.

(187)

Esialgses etapis kohaldati nii äriühingute kategooriate kaalumist kui ka segmentide kaalumist võrdselt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kasutades 2016. aasta andmeid. Komisjon pidas seda käsitlusviisi kättesaadavaid tõendeid arvestades põhjendatuks.

(188)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CRIA ja CCCMC, et komisjon ei tohiks kohaldada fikseeritud suhet (st 2016. aasta andmete põhjal arvutatud suhet) kogu vaatlusaluse perioodi suhtes, vaid et vaatlusaluse perioodi iga allperioodi suhtes tuleks kohaldada asjaomase allperioodi kohta arvutatud suhet. Lisaks väitsid nad, et mõned suured turvisetootjad kasutasid protekteeritud rehvide tootmisel külmtöötlust ja et kaks protekteeritud rehvide tootjat moodustasid osa suuremast kontsernist, mistõttu neid tuleks käsitada suurte ettevõtjatena. Eelneva põhjal väitsid eespool nimetatud isikud, et kasutatud meetodit ei saanud käsitada konservatiivsena ja et VKEde müügi maht oli ülehinnatud. Bipaver märkis, et kuumtöötlust ei kasuta sugugi ainult üks liidu protekteerija, vaid seda tegid neist mitmed (46).

(189)

Esmalt tutvus komisjon huvitatud isikute esitatud väidete ja tõenditega. Ta leidis, et mõnel suurel turvisetootjal on tõepoolest tütarettevõtted, kes kasutavad protekteeritud rehvide tootmisel külmtöötlust. Lisaks selgus, et kaks huvitatud isikute nimetatud tootjat, keda esialgu käsitati VKEdena, moodustasid osa suuremast kontsernist, mistõttu neid ei saanud VKEde hulka lugeda. Seepärast kohandas komisjon kaalumisel kasutatud määrasid. Suured ettevõtjad ja VKEd esitasid oma müügiandmed vaatlusaluse perioodi kohta. Müügi teatatud kogumaht jäi vahemikku 227 000–254 000 protekteeritud rehvi, mis moodustas hinnanguliselt ligikaudu 5,5 % protekteeritud rehvide müügist vaatlusalusel perioodil.

(190)

Teiseks leidis komisjon VKEde kuumtöödeldud toodete müügi puhul, et protekteeritud rehvide tootmisel kasutab kuumtöötlust rohkem kui üks VKE. Komisjon palus mõnedel tootjatel esitada teavet kuumtöödeldud toodangu mahu kohta vaatlusalusel perioodil. Teatatud kogumaht jäi vahemikku 132 000–150 000 protekteeritud rehvi, mis moodustas hinnanguliselt ligikaudu 3,2 % protekteeritud rehvide müügist vaatlusalusel perioodil.

(191)

Kolmandaks arvutas komisjon ümber VKEde hinnangulise müügimahu vaatlusalusel perioodil, lisades VKEde kuumtöödeldud rehvide müügimahu ja jättes välja suurte ettevõtjate külmtöödeldud rehvide müügimahu.

(192)

Lõpuks arvutas komisjon vaatlusaluse perioodi iga allperioodi jaoks välja, missugune oli VKEde müügi osakaal liidu tootjate kogumüügist.

Tabel 4

VKEde müügi osakaal liidu tootjate kogumüügist (%)

(193)

Tabelist 4 nähtub, et VKEde müügi osakaal liidu tootjate kogumüügist muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt: see kasvas 2014. aastal 2,3 protsendipunkti, 2015. aastal 0,7 protsendipunkti ja vähenes 2016. aastal 0,9 protsendipunkti ning uurimisperioodil 1,4 protsendipunkti. Komisjon järeldas, et kogumüügi arvestamine aastate lõikes mõjutab analüüsi üldist tulemust väga vähe. Eespool esitatut arvesse võttes jäävad ajutises määruses kirjeldatud suundumuste põhjal tehtud järeldused jätkuvalt kehtima.

(194)

Teise, segmendipõhise kohaldamise puhul lähtus komisjon esialgses etapis kaebuses (15. lisa) esitatud teabest, milles hinnatakse iga segmendi osakaalu liidu tarbimises 2016. aastal. Siiski väitsid CRIA ja CCCMC, nagu on märgitud põhjenduses 188, et komisjon peaks kohaldama vaatlusaluse perioodi iga allperioodi suhtes asjakohast näitajat.

(195)

Uurimise käigus ei ilmnenud andmeid, mis olnuksid asjakohasemad ja mida oleks omakorda saanud kasutada arvutamaks segmentide osakaalu kogu vaatlusalusel perioodil, samuti ei ole huvitatud isikud selliseid andmeid esitanud. Seepärast otsustas komisjon teist, segmentidel põhinevat kohaldamist lõplikus etapis mitte kasutada. See lähenemisviis on suurendanud mikromajanduslike näitajate kindlakstegemisel 1. ja 2. segmendi osakaalu.

(196)

Nagu tabelis 5 on näidatud, jäävad ajutises määruses esitatud suundumuste põhjal tehtud järeldused ka pärast kaalumise läbivaatamist kõigi koondmeetodi põhjal analüüsitud mikromajanduslike näitajate puhul jätkuvalt kehtima:

Tabel 5

Liidus sõltumatutele klientidele müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

(197)

Nagu allpool esitatud tabelist nähtub, jäävad esialgses määruses esitatud suundumuste põhjal tehtud järeldused ka pärast kaalumise läbivaatamist 3. segmendi puhul jätkuvalt kehtima:

Tabel 6

3. segmendi müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele klientidele (% müügikäibest)

(198)

CRIA ja CCCMC väitsid, et kaalumisprotsess oli ebaseaduslik, sest alusmäärusega ei lubata muuta liidu tootjate valimit, mis peaks esindama kogu liidu tootmisharu. Lisaks sellele väitsid nad, et komisjoni metoodika ei vastanud nõudele tugineda objektiivse uurimise tegemiseks kahju kindlakstegemisel otsestele tõenditele, sest lõpuks määras kogu kahjuhindamise tulemuse väga väike arv äriühinguid, palju suurema andmekogumi kahjuks, mille tähtsust vähendatakse. Huvitatud isikud kordasid sarnaseid väiteid ka pärast lõplike järelduste avalikustamist. Lisaks väitsid CRIA ja CCCMC pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon ei või kahjunäitajate kaalumisel tugineda nelja valimisse kaasatud VKE esitatud teabele.

(199)

Komisjon tuletas meelde põhjendustes 179–195 kasutatud meetodit.

(200)

Komisjon kordas ka, et kaalumise tulemusel muutus valitud valim liidu tootmisharu tervikuna statistiliselt esindavamaks, mis on kooskõlas WTO ja ELi kohaldatava kohtupraktikaga (47). Lisaks võimaldas see komisjonil paremini arvesse võtta valimisse kaasamata liidu tootjate (VKEd ning suured tootjad) tulemuslikkust, mis muidu kahjunäitajates piisavalt ei kajastuks, kui komisjon oleks tuginenud oma järeldustes valimile, käesolevas juhtumis kaalumist kasutamata. Arvestades liidu tootmisharu killustatust, ei saanud komisjon VKEdest tootjate olulisust liidu turul lihtsalt eirata. Nagu on märgitud põhjenduses 186, moodustasid valimisse kaasatud VKEde esitatud müügiandmed vaatlusalusel perioodil hinnanguliselt ligikaudu 4 % liidu VKEdest tootjate prognoositud kogumüügist liidus. Selleks et kajastada äriühingute kahe eri kategooria suhtelist tähtsust, tugines komisjon oma järeldustes valimisse kaasatud äriühingute kontrollitud andmetele ja kohaldas kaalumist. Teave, mida kasutati ja mida on nõuetekohaselt kontrollitud, oli vajaduse korral kättesaadav avalikus toimikus. Seepärast leidis komisjon, et ta oli teinud otseste tõendite alusel kahju olemasolu objektiivse uurimise. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(201)

CRIA ja CCCMC väitsid, et nad kahtlevad makromajanduslike näitajate puhul kasutatud mõningate andmete usaldusväärsuses.

(202)

Nagu põhjenduses 28 on märgitud, lisati enne lõplike järelduste avalikustamist avalikku toimikusse selgitused ajutise määruse kohta.

(203)

Mis puudutab makromajanduslike näitajate kindlakstegemist, tugines komisjon mitmesugustele allikatele, sealhulgas Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduse (eespool ja edaspidi „ETRMA“) esitatud andmetele. ETRMA avaldab turuanalüüse, mis on üldsusele kättesaadavad tema veebisaidil. Kaebuse avalik versioon sisaldas ETRMA-lt saadud dokumenti (16. lisa – ETRMA 2016. aasta brošüür (48)). Komisjon märkis, et mõned eksportivad tootjad ja teatavad liidu tootjad on ETRMA liikmed ning esitasid ka seisukohti, mida toetasid ETRMA andmed (näiteks Hankooki kontsern ja Pirelli).

(204)

Nagu on märgitud põhjenduses 135, ei sisaldanud ajutises määruses esitatud andmed liidu toodangu kohta nende turvisetarnijate müüki, kes ei ole ETRMA Europooli liikmed. Peale selle avastati viga tootmisvõimsuse kindlakstegemisel kasutatud arvutuses.

(205)

Liidu hinnanguline kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaadati vastavalt läbi ja need muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(206)

Nagu on näidatud tabelis 7, püsis tootmine uurimisperioodil suhteliselt stabiilne ehk 21,1 miljonit ühikut, samal ajal kui tootmisvõimsuse rakendamise määr tõusis vaatlusalusel perioodil 7,4 protsendipunkti (72,2 %-lt 79,6 %-le), arvestades tootmisvõimsuse vähenemist.

(207)

Nagu on märgitud põhjenduses 135, ei sisaldanud ajutises määruses esitatud müügi kogumaht liidu turul nende turvisetarnijate müüki, kes ei ETRMA Europooli liikmed.

(208)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vaadati vastavalt läbi ning see muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

(209)

Kasvaval turul müük liidus vaatlusalusel perioodil veidi vähenes. Selle tulemusena vähenes turuosa 5,3 protsendipunkti võrra (72,4 %-lt 67,1 %-le), samal ajal kui HRVst pärit impordi maht suurenes enam kui 1,1 miljoni rehvi võrra, ehk 4,2 protsendipunkti võrra (17,1 %-lt 21,3 %-le).

(210)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et müügimaht liidu turul püsis eelmise kolme aasta jooksul stabiilsena ning ajavahemikul 2014–2017 vähenes liidu tootmisharu turuosa 5 protsendipunkti võrra, mis on tähtsusetu vähenemine.

(211)

Lisaks väitsid eespool nimetatud isikud, et liidu müügimahtu, millest kaebuse esitajad teatasid ajavahemiku 2013–2016 kohta, iseloomustas suur langus 3. segmendis (– 30 %), samuti võis müügi vähenemist märgata 2. segmendis (– 7 %), ning vähesel määral ka 1. segmendis (– 1 %). Seega oli selge, et kahju on võimalik kindlaks teha üksnes 3. segmendis ja et kahju analüüsimisel tuleb arvesse võtta turu jaotust segmentidesse.

(212)

Komisjon märkis, et eelmises põhjenduses nimetatud arvandmed käivad ainult kaebuse esitajate, mitte liidu tootmisharu kui terviku müügi kohta. Need on seotud ka eri ajavahemikega. Seetõttu ei ole võimalik kaebuse esitajate müügimahu muutumist liidu tootmisharule üle kanda. Nagu on selgitatud põhjendustes 128 ja 132, leidis komisjon, et olulise kahju olemasolu tuleb kindlaks teha vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu kui terviku, mitte ainult selle teatavate osade seisukohast. Seepärast ei uurinud komisjon suundumusi eraldi, nimelt iga segmendi kaupa, vaid kasutas koondmeetodit.

(213)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 6,1 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes tarbimise kasvust hoolimata 1,7 % ning see tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil (rohkem kui 4 protsendipunkti võrra).

(214)

Giti kontsern väitis, et liidu tarbimist oleks tulnud analüüsida väärtuse, mitte mahu aspektist. Sellele tuginedes vähenes liidu tarbimise väärtus 5 % ja hakkas aeglaselt suurenema alles 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(215)

Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi. Liidu tarbimine andis ülevaate liidu turul asjaomasel ajal kättesaadavate rehvide arvust. Tavaliselt arvutatakse liidu tarbimise maht just selleks, et vältida vaatlusaluse perioodi suundumuste mõjutamist turuosaliste hinnakäitumise poolt.

(216)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

(217)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et tööhõive, mille puhul komisjon tegi kindlaks 11 % vähenemise, on seotud üksnes protekteerimistööstusega. Selle asemel võib tootlikkuse arengut selgitada asjaolu, et liidu tootmisharus on viimasel ajal toimunud ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine.

(218)

Huvitatud isikute väide tööhõive vähenemise kohta on tegelikult väär, sest umbes pool sellest tuleneb suurtootjatest. Seepärast lükati see väide tagasi.

(219)

Heuver palus ajutise määruse põhjenduses 171 nimetatud 85 protekteerija nimesid.

(220)

Komisjon järeldas ajutises määruses, et turvisetarnijate poolt käesolevas uurimises esitatud klientide nimekirja kohaselt lõpetas tootmise vähemalt 85 tootjat. Komisjon tagas klientide isiku ja iga kliendi müügimahu konfidentsiaalsuse, sest tegemist on salajase äriteabega. Pealegi ei nõuta huvitatud isikutelt seda tüüpi dokumendi kokkuvõtet. Sellest hoolimata esitasid turvisetarnijad oma seisukohtadest kokkuvõtte, mis on esitatud avalikus toimikus.

(221)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CRIA ja CCCMC, et komisjoni eeldus, mille kohaselt külmtöödeldud rehve müüvad vaid VKE-d, on ekslik, kuna rehvide protekteerimiseks kasutavad külmtöötlemismeetodit ka paljud suured ettevõtjad. Huvitatud isikud leidsid, et seetõttu ei ole komisjoni eelduse põhjal tööhõivele ja tootlikkusele antud hinnangud usaldusväärsed.

(222)

Nagu põhjenduses 189 on märgitud, leidis komisjon, et suurte ettevõtete puhul on külmtöödeldud toodangu osakaal üsna piiratud ja seetõttu ei saa komisjoni poolt tööhõivele ja tootlikkusele antud hinnangut arvestamata jätta. Lisaks on tootlikkus eelkõige seotud tootmise liigiga (st protekteerimine või uue rehvi valmistamine). Seepärast lükati see väide tagasi.

(223)

CRIA ja CCCMC väitsid ka, et ühe turvisetarnija esitatud kliendinimekirjas leidus klient, kes oli märgitud mitteaktiivseks, kuid kohalikele ametiasutustele esitatud aruanded osutasid sellele, et asjaomane äriühing oli ka 2017. aastal aktiivne. Komisjon selgitas toimikule lisatud teatises, (49) et asjaomase nimekirja koostamisel liideti kaheksa turvisetarnija esitatud müügiteave. Uurimise käigus käsitati asjaomast protekteerijat tootmise lõpetanud ettevõtjana, kuna ta oli lõpetanud turvise ostmise. Seega ei ole üheainsa tarnija koostatud nimekirja ja/või esitatud finantsaruannete põhjal võimalik teha kindlaid järeldusi selle kohta, kas teatav protekteerija on aktiivne või mitte. Silmas tuleks pidada ka seda, et ehkki CCCMCi nimetatud äriühing jätkas tegutsemist, kinnitas ta komisjonile, et rehvide protekteerimisega tegeleva töökoja tegevus on lõpetatud. Seepärast jätkas komisjon esialgse nimekirja kasutamist.

(224)

Nagu on öeldud põhjenduses 122, vaadati kõik dumpingumarginaalid läbi ja leiti, et need on endiselt suured. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse vaatlusalusest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(225)

Giti kontsern taotles, et komisjon avalikustaks ka ilma kaalumata nende mikromajanduslike näitajate muutumise, mille komisjon võttis vastu, et tal oleks võimalik analüüsida, kas sellised muutmata andmed annaksid kahjust teistsuguse pildi. CRIA, CCCMC ja Giti kontsern kordasid oma väidet pärast lõplike järelduste avaldamist.

(226)

Komisjon lükkas väite tagasi, sest kahjunäitajate avalikustamine kaalumist kasutamata ei kajastaks liidu tootmisharu tegelikku olukorda, kuna valimisse ei ole võimalik kaasata nii palju VKEsid, kui oleks vaja selleks, et kajastada nende tegelikku osakaalu liidu tootjate hulgas.

(227)

CRIA ja CCCMC taotlesid, et komisjon selgitaks, kas kahjunäitajate kindlakstegemisel võeti arvesse seotud äriühingute vahelisi siirdehindu.

(228)

Kui müüki olid kaasatud seotud äriühingud, paluti valimisse kaasatud tootjatel esitada müük esimestele sõltumatutele klientidele. Mis puudutab toorainete ostmist seotud äriühingute kaudu, kontrollis komisjon siirdehindade põhimõtteid ega teinud kohandusi.

(229)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et komisjon peaks kaaluma nii kogu tootmisharu kui ka uute ja protekteeritud rehvide või eri kategooria segmentide vaheliste erinevuste analüüsimist. Nad väitsid, et kaebuse kohaselt ei ole 1. ja 2. segmendis laovaru suurenenud. 1. ja 2. segmendi laovarud hoopis vähenesid aastatel 2013–2016 vastavalt 15 % ja 21 %. Kaebuses teatati, et 3. segmendi rehvide laovaru oli seevastu suurenenud 17 %. Nende jaoks on laovarude väidetav kasv seotud ainult protekteerimistööstusega. Lisaks võivad laovaru kõikumist selgitada mitmesugused tegurid. Näiteks võib suurem müük tingida laovarude suurenemise eeldatavate tellimuste alusel. Näiteks registreeris Prometeon Tyre Group S.r.l. laovaru suurenemise, mille põhjustasid mitu tegurit, mis kõik olid seotud Euroopa majanduskriisiga. Rehvitootmine on tihedalt seotud transpordiga ja transport sõltub peamiselt üldisest kaubandusest. Kaubanduskriis tingib transpordi vähenemise ja see tähendab loogiliselt võttes väiksemat rehvimüüki.

(230)

Komisjon märkis kõigepealt, et valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud suurenesid 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel. Seega 2011. aasta finantskriis seda otseselt ei mõjutanud. Lisaks puudutasid huvitatud isikute tsiteeritud arvandmed üksnes kaebuse esitajat ega kajastanud valimisse kaasatud liidu tootjate olukorda. Nende põhjal tehtud järeldusi ei saa pidada uurimise seisukohast liidu tootmisharu esindavaks. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(231)

Investeeringute kohta väitsid Aeoluse kontsern ja Pirelli, et uurimise tulemused olid vastuolus kaebuse esitaja esitatud arvandmetega. Giti kontsern väitis, et liidu tootmisharu kui terviku kasumlikkust alahinnati, sest komisjon manipuleeris 3. segmenti käsitlevate andmete tähtsuse suurendamiseks valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega. Giti kontsern väitis ka, et tootmisharu ainus segment, mille kasumimarginaalid vähenesid (ja olid madalad), oli 3. segment. Selle turusegmendi arvele langes siiski ainult 20 % liidu kogumüügist/-tarbimisest. Aeoluse kontsern ja Pirelli leidsid, et liidu tootmisharu on üldiselt väga kasumlik, selgelt positiivsete tulemustega 1. segmendis ja positiivsete tulemustega 2. segmendis.

(232)

Mis puudutab kasumlikkuse arvutamise meetodi kohta esitatud märkust, selgitas komisjon põhjendustes 179–195 mikromajanduslike näitajate kaalumisel kohaldatud meetodit, mille eesmärk oli kajastada liidu tootjate tegelikku majanduslikku olukorda. Ta märkis ka, et kõikide segmentide kasumlikkus vähenes 2014. aasta lõpust kuni uurimisperioodi lõpuni ja et kasumlikkuse absoluutarve tuleb vaadelda koos tema järeldustega segmentidevaheliste seoste kohta.

(233)

Huvitatud isikud nõustusid üldiselt turu jaotamisega kolme segmenti. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 54–59, liigitati kaubamärgid liidu turul ühte kolmest segmendist. Kõigis kolmes segmendis toimus müük üldjuhul tavapäraste müügikanalite kaudu.

(234)

Mitu huvitatud isikut, kes olid vaidlustanud esialgsed järeldused segmentidevahelise seose kohta, väljendasid samu kahtlusi ka pärast lõplike järelduste avalikustamist. Komisjon koondas sellekohase teabe toimikusse lisatud teatisesse uute ja protekteeritud rehvide ning segmentidevaheliste seoste kohta (50).

(235)

CRIA ja CCCMC väitsid, et idee, et 3. segmendi hinnad mõjutavad 1. ja 2. segmendi hinnakujundust (ajutise määruse põhjendused 203 ja 207) on alusetu ja et komisjon ei esitanud selle väidetava mõju kohta mingeid põhjendusi. Isegi eeldades, et eespool nimetatud järeldused on õiged, ei saa ükski neist viia järelduseni, et 3. segmendi hinnad mõjutavad 1. ja 2. segmendi hindu. Nad väitsid ka, et rehvide hinda mõjutavad toorainekulud ning et ei ole õige, et eri segmendid konkureerivad omavahel. Nad väitsid, et komisjon viitab lihtsalt „madalamate segmentide hindade mõjule kõrgema segmendi hinnakujundusele“ (ajutise määruse põhjendus 203), korrates kaebuse esitaja väidet ilma kinnitavate tõenditeta. Giti kontsern väitis, et toimikus olevad faktid ei toeta komisjoni vastupidi toimiva langusmõju teooriat (ja et see on asjaomaste faktidega tegelikult vastuolus). Sellega seoses tuletas Giti kontsern meelde ka komisjoni enda väidet, et „Osalised, hinnakujundus, konkurents ja strateegiad erinevad segmenditi märkimisväärselt ja tegur, mis on ühe segmendi puhul otsustav, võib olla teise segmendi puhul tähtsusetu. Kuigi segmentide otste vahel võib olla konkurents, on segmentidevaheline konkurents peamiselt kvaliteedi ja hinna vahelise strateegilise valiku tulemus“ (51).

(236)

Nagu on märgitud põhjenduses 234, koostas komisjon toimikusse lisatud teatise, milles selgitatakse segmentidevahelise seose olemasolu järelduse alust. Kõnealune järeldus põhines mitmel elemendil. Esimene on see, et segmentidevaheline konkurents algab hetkel, mil tehakse ostuotsus. Ostjal on siis võimalus valida

(237)

See otsus, mis kantakse üle hindadesse, viib kahekordse analüüsini: esialgne makse ja üldkulu rehvi kohta. Esialgse makse seisukohast kaasneb suurim investeering 1. segmendi rehvidega. Samal ajal on nende kulu rehvi kohta km arvestuses kõige väiksem. 3. segmendi rehvide puhul on muutujad täpselt vastupidised: esialgne makse on kõige väiksem, kuid kulu rehvi kohta km arvestuses kõige suurem (52).

(238)

Veel üks otsustava tähtsusega element oli ühised müügikanalid, kus tavaliselt pakutakse müügiks eri segmentide rehve koos, mis aitab kaasa segmentidevaheliste seoste dünaamikale (53).

(239)

Komisjon märkis ka, et tõendid ei kinnitanud väidet toorainekulude kohta.

(240)

Komisjon osutas lõplikes järeldustes eri segmentide müügi arengusuundumustele liidus, kasutades sellega seoses huvitatud isikute (Prometeon/Pirelli) esitatud tabelit. Tabel kandis järgmist pealkirja: „ETRMA liikmetest liidu tootjate liidu müügi hinnanguline muutumine“. Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CRIA ja CCCMC, et tabelis 4 esitatud arvnäitajad ei langenud kokku lõplikes järeldustes esitatud näitajatega. Komisjon uuris väidet ja palus ETRMA-lt selgitusi. ETRMA selgitas, et lõplike järelduste tabelis 6 esitatud andmed olid ekslikult tähistatud. Lõplike järelduste tabelis 6 esitatud teave käsitles tegelikult arengusuundumusi liidu uute asendusrehvide turul (vt tabel 10 allpool). Nende andmete kohaselt oli olemas liidu tootjate selge ja kiiresti kasvav huvi turu 3. segmendi vastu, kus hinnad on madalamad.

Tabel 10

Liidu uute asendusrehvide turu hinnanguline muutumine

(241)

Eespool esitatud tabeli põhjal peaks 3. segmendi 2018. aasta prognoositud müük suurenema 2014. aasta tasemega võrreldes rohkem kui 53 %, samal ajal kui 1. ja 2. segmendi rehvide müügimaht jääb sarnasele tasemele ning suureneb 2014. aasta tasemega võrreldes eeldatavasti vaid 6 % võrra. Selle muutuse puhul tuleb arvesse võtta asjaomase riigi 3. segmendi eksportivatest tootjatest tuleneva konkurentsi järsku suurenemist aastatel 2014–2018 ning 3. segmendi vaatlusaluse toote liidu tootjate kasumlikkust, mis ei ole rahaliselt jätkusuutlik.

(242)

Komisjon märkis, et see suundumus liidu asendusrehvide turul on mõjutanud ka neid liidu tootjaid, kes oleksid teeninud 1. ja 2. segmendis palju suuremat kasumit, Seda võib mõista üksnes põhjenduses 141 jj esitatud põhjuste valguses, nimelt käiguna, mille eesmärk oli kaitsta kõrgemate segmentide peamist väärtustegurit, mis eristab liidu 1. ja 2. segmendi müüki asjaomasest riigist pärit 1. ja 2. segmendi importmüügist. Osaluse suurendamine vähekasumlikus 3. segmendi müügis, mis omakorda suurendab konkurentsi 3. segmendi müügis, osutab sellele, et vaatlusaluse toote liidu tootjad tundsid uurimisperioodil ja enne seda 1. ja 2. segmendile avalduvat vastupidi toimivast langusmõjust tulenevat survet ja et see surve suureneb isegi pärast uurimisperioodi.

(243)

CRIA ja CCCMC märkisid, et komisjon väitis, et kvaliteetsete kulunud rehvide protekteerimise võimalused vähenesid (ajutise määruse põhjendus 202). Mingeid arvandmeid siiski ei esitatud. Asjaolu, et võis ette tulla protekteerimistehaste ja -töökodade sulgemist, ei tähenda tingimata, et kvaliteetsete kulunud rehvide protekteerimiseks on vähem võimalusi, sest komisjoni enda sõnade kohaselt nõudlus selliste kvaliteetsete rehvide järele vähenes pärast majanduskriisi (ajutise määruse põhjendus 200). CRIA ja CCCMC palusid, et komisjon avalikustaks 1. segmendi rehvide müügiandmed ja tegeliku protekteerimismahu, et oleks võimalik hinnata, kui palju protekteerimiskäitiste kättesaadavus tegelikult vähenes, võttes arvesse 1. segmendi vähenevat müüki. Giti kontsern märkis, et komisjon ei esitanud turuosa kohta andmeid segmentide kaupa, mis on vajalik selleks, et kontrollida, kas faktid kinnitavad komisjoni vastupidi toimiva langusmõju teooriat. Kõnealune teooria tugines eeldusele, et odav 3. segmendi import tekitas hinnasurve ja vähendas liidu tootjate turuosa 2. segmendis (ja 1. segmendis). Kui aga segmentide arvestuses esitatud turuosa andmed näitavad, et 1. ja/või 2. segmendi liidu tootjad suutsid oma turuosa tegelikult säilitada (või seda isegi suurendada), lükkaks see selle teooria lõplikult ümber. Giti kontserni jaoks ei ole selge, kas komisjon otsustas turuosa käsitlevat teavet mitte avalikustada või seda teavet lihtsalt ei kogutud. Igal juhul nõudis Giti kontsern, et komisjon avalikustaks (ja vajaduse korral koguks) need andmed, et kontrollida komisjoni vastupidi toimiva langusmõju teooria õigsust.

(244)

Mis puudutab makronäitajaid, mille segmentide kaupa analüüsimist Giti kontsern nõudis, selgitas komisjon põhjendustes 128 ja 132, et otstarbekas oli analüüsida liidu tootmisharu kui terviku majanduslikku olukorda. Kõikides segmentides olid esitatud mahu, tootmise ja impordiga seotud näitajad. Nagu ajutises määruses näidatakse, viis 3. segment, mille raames toimub suurem osa Hiina impordist, kogu tootmisharu langusesse. Hiina dumpinguhinnad lõid uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu märgatavalt alla kõikides segmentides. Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu üldine tulemuslikkus halvenes. Mõned tehased, mis tootsid erinevaid rehve, tuli sulgeda (55) ja paljud protekteerijad pidid tootmise lõpetama. Komisjon tegi kindlaks, et vähemalt 85 VKEd lõpetasid tootmise, mis vähendas protekteerimisvõimalusi, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 202.

(245)

CRIA ja CCCMC väitsid, et komisjoni väidet, mille kohaselt „liidu uute rehvide tootjatel [ei ole] muud võimalust kui tugevdada oma kohalolekut ka 3. segmendis“ (ajutise määruse põhjendus 202), on raske mõista, sest komisjon ise selgitas, et kõik integreeritud protekteerijad (seega need uute rehvide tootjad, kes tegelevad ka protekteerimisega) kuuluvad 2. segmenti (ajutise määruse põhjendus 58).

(246)

Komisjon märkis, et teatises oli uute ja protekteeritud rehvide kaubamärgipõhise kaardistuse tulemusena 3. segmenti liigitatud liidu uute rehvide tootjate kaubamärke.

(247)

Komisjon märkis, et komisjonile kättesaadav teave osutas hinnasuundumuse muutusele ja et väidetavalt mõjutavad 3. segmendi hinnad nüüd negatiivselt 1. segmenti (ajutise määruse põhjendus 206). CRIA ja CCCMC taotlesid selle teabe kättesaadavaks tegemist huvitatud isikutele.

(248)

Komisjon leidis, et segmentidevaheline seos põhjendab ka segmentide hinnakujundust. Tegelikult leppisid liidu uute rehvide tootjad mitut kaubamärki hõlmava strateegia alusel kokku, et hinnamuutus ühes segmendis tingib kogu portfelli hinnakohanduse, ja üks valimisse kaasatud liidu tootja esitas põhjendatud selgituse, mida komisjon segmentidele avalduva hinnasurve kohta järelduse tegemisel samuti kaalus (56).

(249)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et 1., 2. ja 3. segmendi kasumlikkuse muutumine ei olnud korrelatsioonis segmentidevahelise seosega. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et uurimisperioodil oli liidu tootjate 1. segmendi kasumlikkus (17,5 %) suurem kui komisjoni kindlakstehtud sihtkasum (15,6 %) (nimelt kasum, mida võib eeldada dumpinguhinnaga impordi puudumise korral) (nagu põhjenduses 196 on selgitatud, kohandati kasumlikkuse määra pärast lõplike järelduste avalikustamist 15,4 %-le). Samamoodi oli liidu 2. segmendi tootjate kasumlikkus uurimisperioodil (15,3 %) põhimõtteliselt sama suur kui sihtkasum. Peale selle, kui liidu 1. ja 2. segmendi tootjate kasumlikkust mõjutas (kaudselt) 3. segmendi odav import, peaks eeldama samasugust kasumlikkuse muutumist nagu liidu 3. segmendi tootjate puhul. See ei ole aga nii. Kuigi 3. segmendi kasumlikkus vähenes 2015. aastal 6,1 %-lt 0,6 %-le (nagu on kirjeldatud põhjenduses 197, kohandati kasumlikkuse näitajat pärast lõplike järelduste avalikustamist 5,9 %-lt 0,5 %-le), suurenes 1. segmendi tootjate kasumlikkus 2014.–2015. aastal tegelikult 17,9 %-lt 21,8 %-le. Kui 1. ja 2. segmendi kasumlikkus 2015.–2016. aastal vähenes, siis 3. segmendi tootjate kasumlikkus neljakordistus 0,5 %-lt 2,7 %-le. Lühidalt öeldes väidavad need isikud, et 3. segmendi kasumlikkuse ning 1. ja 2. segmendi kasumlikkuse muutumise vahel ei ole mingit seost. Ainus periood, millal kasumlikkuse muutumine oli korrelatsioonis, oli 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel. Kasumlikkuse mõningane vähenemine uurimisperioodil võib siiski väidetavalt olla seletatav toorainekulude ootamatu suurenemisega, mis ei olnud veel põhjustanud müügihindade tõusu. Mis puudutab müügihindade muutumist, siis isegi kui oli õige, et ajutises määruses esitatud andmed näitavad müügihindade vähenemist vaatlusalusel perioodil 9 % (1. segmendis) ja 12 % (2. segmendis) võrra, ei saa seda langussuundumust omistada 3. segmendi Hiina impordile järgmistel põhjustel. Esiteks tunnistas komisjon ajutise määruse teistes osades (ehkki ta seda oma vastupidi toimiva langusmõju teooria väljatöötamisel nähtavasti eiras), et tootmiskulud vähenesid uurimisperioodil (toorainehindade languse tõttu). 1. segmendis vähenesid tootmiskulud 9 %, mis on täpselt sama suur langus, kui täheldati müügihindade puhul. Samamoodi vähenesid 2. segmendi tootmiskulud 9 %. Teisisõnu väitsid need huvitatud isikud, et komisjoni täheldatud hinnalangus on täielikult (1. segmendi puhul) ja 75 % ulatuses (2. segmendi puhul) seletatav tootmiskulude vähenemisega. Nad väidavad, et see ilmneb ka asjaolust, et kui tootmiskulud lõpuks 2016. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenesid, tõusid ka hinnad. Teiseks toimus liidu turul üleminek väiksematele rehvidele. Väiksemate rehvide tükihind on väiksem kui suurtel rehvidel ja see seletab osaliselt müügihindade langust vaatlusalusel perioodil. Kõnealused huvitatud isikud väidavad, et komisjon ei võtnud seda muutust arvesse.

(250)

Komisjon leidis, et eri segmentide kasumlikkuse muutumise korrelatsiooni puudumine võib olla seletatav ostuotsuste tegemise viisiga. Arvestades toote laadi ja valikuid, mis kasutajal olenevalt olukorrast on, esineb ajaline viivitus. On tõsi, et kasutaja valikute hulk sõltub sellest, kas tal on rehv, ja kui on, siis sellest, kas tema rehvi saab veel protekteerida või mitte, ning olemasolevate võimaluste suhtelisest hinnast jne. Näiteks kui kasutaja peab rehvi ostma, otsustab ta ilmselt kogu olemasoleva valiku põhjal. Kui aga kasutajal on juba olemas protekteeritav rehv, konkureerib rehvi protekteerimise hind ilmselt 3. segmendi uue rehvi hinnaga ilma rehvipõhimiku müügist saadava netotuluta.

(251)

Lisaks sellele ei toetanud komisjoni kogutud teave vaatlusalusel perioodil liidu turul müüdud eri suuruses rehvide kohta väidet, et hinnad ja kulud olid väiksemad, kuna väiksemate rehvide esindatus turul oli suhteliselt suurem (57). Andmed näitasid, et tootevalik turul oli stabiilne ja koondus peamiste mõõtmete ümber. Lisaks ei näidanud Eurostati Hiina importi käsitlevates andmed sellist toote keskmise suuruse vähenemist, mis osutab sellele, et Hiinast imporditud rehvide osakaal hoopis suurenes 2014. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 %. Komisjon seevastu käsitas liidu tootmisharus kulude vähendamiseks tehtud üldisi struktuurimuudatusi kui asjaomastele eri segmentidele avalduvat järelmõju tagajärge.

(252)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et import muudest riikidest oli märkimisväärne (hõlmates 11,9 % suuruse turuosa, mis on 2014. aastaga võrreldes üle 1 % suurem) ja see toimus järjest langevate hindadega (vaatlusalusel perioodil langes keskmine impordihind 17 %). Nende hinnakujundus näitas ka seda, et import oli suunatud turu 1. ja/või 2. segmendile. Import Türgist, Taist, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja muudest riikidest (välja arvatud Venemaa) on liidu tootjate hindu 1. segmendis pidevalt 10 %–25 % alla löönud. Giti kontsern väitis nii esialgses etapis kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamist, et 1. ja 2. segmendi hinnalanguse võis põhjustada 1. ja 2. segmendi rehvide importimine muudest riikidest, mitte Hiina 3. segmendi rehvidest tulenev hinnasurve. Selline olukord kummutaks komisjoni teooria taas täielikult. Igal juhul märkis kõnealune pool, et muudest riikidest pärit 1. ja 2. segmendi rehvide impordi mahtude (ja impordihindade) uurimise puudumisel on võimatu kindlaks teha, kas komisjoni teooria on faktiliselt õige.

(253)

Selle väite kohta leidis komisjon, et Giti kontserni koostatud analüüs on puudulik, kuna selles leiti, et kogu import müüdi otse liidus asuvatele esimestele sõltumatutele klientidele. Selles teoorias ei võeta arvesse, et keskmisi hindu võib mõjutada asjaolu, et osa sellest impordist müüakse asjaga seotud huvitatud isikutele. Peale selle ei kajastatud impordistatistikas keskmist hinda segmendi kohta, nii et komisjon ei saanud uurida impordihindu segmentide kaupa, nagu Giti kontsern nõudis. Seega ei saa kavandatud analüüsi teha andmetega, mis komisjonil on õnnestunud seni uurimise käigus koguda või mis saadi huvitatud isikutelt, ning see ettepanek lükati seetõttu tagasi.

(254)

Seepärast lükkas komisjon huvitatud isikute väited tagasi ja kinnitas oma esialgsed järeldused.

(255)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 208 ja 209 esitatud esialgsed järeldused. Liidu tootmisharu tervikuna oli suure surve all. Vaatlusaluse perioodi jooksul toimus jätkuvalt langevatest müügihindadest hoolimata tootmisvõimsuse, investeeringute ja tööhõive vähenemine ning turuosa oluline kahanemine. Hiina import kärpis märkimisväärselt liidu tootmisharu hindu. Ka liidu tootmisharu kui terviku kasumlikkus vähenes ja vaatlusaluse perioodi lõpu poole isegi kiiremini. Lisaks suurenes igat liiki rehvide laovaru, eelkõige uurimisperioodil, mis mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu finantsolukorda. Paljud VKEdest protekteerijad lõpetasid tootmise ega saanud kasu majanduse elavnemisest. Komisjon pidas oluliseks ka AIRP, Bundesverband Reifenhandel und Vulkaniseur-Handwerki (vastavalt Itaalia ja Saksamaa protekteerijate ühendused) või Banden Plan Europa B.V. (liidu protekteerija) või Vipal Europe'i (turvisetarnija) seisukohti, mille kohaselt on ajutiste meetmete kehtestamine juba andnud sektorile positiivse tõuke. Eelkõige on mitme liidu liikmesriigi protekteerijate tellimuste hulk alates 2018. aasta maist suurenenud ja nad usuvad, et see optimistlik väljavaade peaks püsima, kui ajutised meetmed kinnitatakse.

(256)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Giti kontsern, et protekteerijate majandustulemuste paranemine võib pigem olla seotud tooraine kallinemise kui ajutiste meetmete kehtestamisega. Komisjon arvates puuduvad tõendid selle kohta, et toorainekulude kasv ja tellimuste arvu suurenemine (põhineb protekteerijate esitatud teabel) on omavahel seotud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(257)

Mis puudutab liidu tootmisharu kasumlikkust, kinnitas komisjon Aeoluse kontserni kriitilisi märkusi, et 3. segment kandis uurimisperioodil kahjumit (– 0,7 %), samal ajal kui 1. ja 2. segmendi kasumlikkus oli kahekordne. Komisjon ei olnud aga nõus järeldusega, et see näitaja, mis osutab kasumlikkuse erinevusele olenevalt segmendist, võiks ümber lükata järelduse liidu tootmisharule kui tervikule olulise kahju tekitamise kohta.

(258)

Kõik asjaomased näitajad osutavad, et liidu tootmisharu kandis 3. segmendis olulist kahju. Lisaks negatiivsele kasumimarginaalile vähenes märkimisväärselt ka tööhõive, eelkõige protekteerimise valdkonnas. 31 % suurune hindade allalöömine on märkimisväärne 3. segmendis, kus ka Hiinast tuleneva konkurentsi mahu mõju oli kõige tuntavam. Nagu on näha tabelist 9, nihkub liidu tootjate uute rehvide müük märgatavalt ja pidevalt (aasta-aastalt) 3. segmendi suunas. Tabeli 9 kohaselt oli liidu müük 2016. aastal 3. segmendis 5 miljonit rehvi. Sama suundumus jätkus 2017. aastal. 2018. aasta prognoos näitab, et müügi ülekandumine 3. segmenti suureneb veelgi, näidates seega selgelt hinnasurvet, mille alla liidu tootjad 1. ja 2. segmendis on sattunud.

(259)

Sellega seoses märkis komisjon, et nagu on öeldud ajutise määruse põhjendustes 210 ja 211 ning mida põhjendatakse veelgi käesoleva määruse punktis 4.6, on segmentide vahel tugev seos, mis tekitab vastupidi toimiva langusmõju. Vastupidi paljude huvitatud isikute märkustele on liidu tootjate seisukohast olemas ainult üks rehviturg ja nad jaotavad selle kolme segmenti peamiselt turustamisstrateegia ja kvaliteedierinevuste pärast. See tähendab, et liidu tootjad võtavad arvesse kõigis kolmes segmendis toimuvaid muutusi. Seega, nagu on öeldud põhjenduses 234 jj, avaldavad 3. segmendi hinna- ja mahusurve otsest mõju ka ülejäänud kahele segmendile. Lisaks valivad rehvide tarbijad kõigi kolme segmendi rehvide vahel: nad tasakaalustavad oma valmisolekut maksta kõrgemat hinda rehvide oodatava kasutusea ja kaasnevate kuludega. Sellest tulenevalt kinnitab tootjate ja tarbijate käitumine, et segmentide vahel on tugev seos. Sellest järeldub, et täheldatud üleminek 3. segmenti avaldab jätkuvat survet ka kahele ülejäänud segmendile. Sellega seoses märkis komisjon veel, et dumpinguhinnaga import puudutab peamiselt 3. segmenti. Arvestades segmendite omavahelist seost ja 3. segmendi üha kasvavat tähtsust, leidis komisjon, et negatiivsed suundumused, mida kogu liidu tootmisharu puhul juba täheldati, lähitulevikus vaid jätkuvad.

(260)

Pealegi, hoolimata ajutise määruse põhjendustes 213 ja 214 avaldatud sõnaselgest üleskutsest esitada märkusi, ei lükanud ükski Hiina eksportiv tootja tagasi liidu tootmisharu väidet, et on olemas oht, et kahju suureneb veelgi. Seega nõustus komisjon, et HRVs kasutamata tootmisvõimsus on ligikaudu 40 % praegusest Hiina ekspordist.

(261)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CRIA ja CCCMC, et neil puudus vajadus esitada märkusi HRV kasutamata tootmisvõimsuse taset käsitlevate väidete kohta, kuna need ei ole käesoleval juhul asjakohased.

(262)

Komisjon ei ole sellega nõus. Kahju edasise süvenemise ohule osutavad ka Hiina keemia- ja naftakeemiatööstuse arengu 13. viisaastaku plaani eesmärgid – tehnoloogiline uuendamine, struktuuriline kohandamine ja keskkonnahoidlik areng. Kõnealust plaani kohaldatakse rehvitööstuse suhtes ja komisjon on samaaegse subsiidiumidevastase uurimise käigus juba kindlaks teinud suurel arvul toetusi. Nende põhjal on Hiina eksportivatel tootjatel struktuuriline eelis, et väärtusahelas ülespoole liikuda, kasutades jätkuvat juurdepääsu odavale rahastamisele. Kui HRVst pärit kvaliteetsemad rehvid konkureeriksid dumpinguhindu kasutades üha enam liidu rehvidega, vähendaks see liidu rehvitööstuse kasumimarginaale ning seega ka investeerimis- ja uuendamissuutlikkust. See omakorda sunniks liidu tootmisharu tuginema kehvema kvaliteediga rehvidele, mis nõuavad piiratud investeeringuid teadus- ja arendustegevusele, mõjutades omakorda nende protekteeritavust ja tekitades seega kahju kõigile kolmele segmendile.

(263)

Võttes arvesse 3. segmendi kahjustatud olukorda ning praegu 2. ja 1. segmendis tuntavat vastupidi toimivat langusmõju, jäi komisjon oma järelduse juurde, et tootmisharu tervikuna kannatas olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(264)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei tõendanud, kuidas Hiina rehvide impordi maht ja hinnatase on liidu tootmisharu kas eraldi või koos oluliselt mõjutanud. Kuigi Hiina eksportijatelt pärit import liitu suurenes vaatlusalusel perioodil 1 124 101 tüki võrra, suurenes ka liidu tarbimine 1 249 178 tüki võrra. Seega ei saanud Hiina konkureerivate hindadega import iseenesest liidu tootmisharu müüki turul kahjustada. Lisaks ei tähenda asjaolu, et mõned liidu tootjad pidid ühest turusegmendist lahkuma ja et hinnakujundus liidu turul muutus, tingimata seda, et Hiina import on vastutav liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise eest. Asjaolu, et Hiina eksportijate hinnad olid madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ja et liidu tootjad ei suutnud suurenenud tarbimist katta ning pidid oma hindu alandama, et need oleksid konkurentsivõimelisemad, ei ole piisav selle tõendamiseks, et Hiina import on liidu tootmisharu kantud kahju eest vastutav.

(265)

Komisjon kordas, et Hiina dumpinguhinnad lõid uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu märgatavalt alla kõikides segmentides. Need olid kogu vaatlusalusel perioodil keskmisest märkimisväärselt madalamad. Lisaks ei ole toorainehindade muutusega selgitatav asjaolu, et impordihinnad püsisid aastatel 2014 ja 2015 stabiilsena, langesid 2016. aastal ja püsisid uurimisperioodil samal madalal tasemel (vt ajutise määruse põhjendus 147). Toorainehinnad langesid vaatlusaluse perioodi alguses, kuid tõusid uurimisperioodil. Sellest hoolimata ei tõstnud Hiina eksportivad tootjad oma hindu. See näitas, et nad soovivad oma turuosa liidu tootmisharu kahjuks veelgi suurendada.

(266)

Üks eksportiv tootja väitis, et Hiina impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost, sest Hiina eksport toimub peamiselt 3. turusegmendis, samal ajal kui enamik liidu tootjaid valmistab 1. ja 2. segmendi tooteid. See väide on faktiliselt väär. 1. ja 2. segmendi tooted moodustavad ligikaudu 35 % Hiinast pärit koguimpordist. Pealegi, nagu on selgitatud eespool punktis 4.7 uute ja protekteeritud rehvide ning eri segmentide omavaheliste seoste kohta, on eri segmentide vahel tihe seos. Odavate, Hiina dumpinguhindadega 3. segmendi rehvide hinna- ja mahusurve mõjutas ka teiste segmentide hindasid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(267)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et kahjuanalüüs ja seega ka põhjusliku seose analüüs tuleks teha, võttes arvesse, et 3. segmendi rehvid olid odavamad, sest nende kasutusiga on märkimisväärselt lühem kui 1. ja 2. segmendi rehvide kasutusiga. Turuosa tuleks hinnata, võrreldes turuosa selle väärtuse, mitte koguse aspektist. Kui seda arvesse võtta, on liidu tootmisharu turuosa vähenemine ja Hiina eksportivate tootjate turuosa suurenemine palju vähem märgatav.

(268)

Komisjon tunnistas, et rehvide kasutusiga on analüüsi oluline aspekt, mis näitab segmentidevahelist seost. Ta ei olnud aga nõus, et see aspekt kaotab kindlakstehtud põhjusliku seose. Isegi kui Hiina rehvide turuosa liidus on väärtuse poolest „lühema kasutusea“ tõttu väiksem kui „tükiarvestuses“, ei muuda see tõsiasja, et põhjus, miks liidu tootmisharu on surve alla sattunud ja olulist kahju kandnud, on just nimelt tarbijate üha suurenev huvi osta Hiina „odava hinna ja väikese läbisõiduga“ rehve.

(269)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiinast pärit impordi hinna languse põhjustas väiksemate rehvide kasvavast nõudlusest tingitud tootevaliku muutus. Ükski tõend seda väidet ei kinnitanud. Igal juhul, isegi kui suurus mõjutab keskmiste hindade arengut, lõi Hiina import liidu tootmisharu hindu alla ka samade suuruste puhul, sest võrdlus tehakse alati tooteliigi kaupa. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(270)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et komisjon peaks esitama lisaanalüüsi mõju kohta, mida avaldab Venemaalt pärit import, mille hinnatase on sama mis Hiina impordil.

(271)

Komisjon leidis, et imporditud mahud erinevad märkimisväärselt. Kui Hiinast pärit import suurenes 3,5 miljonilt rehvilt 2014. aastal 4,6 miljoni rehvini (nimelt 1 100 000 ühiku võrra) uurimisperioodil, suurenes Venemaalt pärit import samal perioodil 0,2 miljonilt rehvilt 0,3 miljoni rehvile (nimelt kõigest 100 000 ühiku võrra). Arvestades Venemaalt pärit sarnase hinnaga väikesi koguseid (ainult 6 % HRVst pärit impordi kogumahust ja nende turuosa liidu turul on kõigest 1,29 %), ei nõrgenda see import põhjuslikku seost Hiina impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(272)

Teised huvitatud isikud väitsid, et muudest riikides, nagu Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Türgist pärit impordi mahud olid märkimisväärsed ja hind liidu tootmisharu hinnast madalam. Väidetavalt kõrvaldasid need oma hinna ja koguse tõttu põhjusliku seose Hiina impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel.

(273)

Komisjon täheldas, et Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Türgist pärit impordi hinnad olid Hiinast pärit impordi hindadest märkimisväärselt kõrgemad. Pealegi on enamasti tegemist siirdehindadega seotud importijate jaoks. Seetõttu ei saa neid impordihindu kasutada liidu tootmisharu hindadega võrdlemise alusena. Kõigele lisaks müüdi Jaapani, Lõuna-Korea ja Türgi rehve hinnaga, mis vastab nende vastavale segmendile liidu turul. Seega ei oleks kõnealune import tohtinud liidu tootmisharu kahjustada. Mis puudutab koguseid, püsisid nende turuosad stabiilsena (maht vähenes Lõuna-Korea puhul 50 000 tüki võrra, jäi stabiilseks Jaapani puhul ja suurenes Türgi puhul 170 000 tüki võrra), ja moodustasid ligikaudu poole HRVst pärit impordi mahust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(274)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et liidu tootjad kannatasid kahju, sest nad eksportisid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumiga, mis mõjutas nende investeeringutasuvust ja investeerimisvõimet. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 226, mõjutavad keskmisi ekspordihindu väärtuse ülekanded seotud äriühingutele. Lisaks arvutati ajutise määruse põhjenduses 176 esitatud tootmiskulud valimisse kaasatud liidu tootjate müügi puhul sõltumatutele klientidele. See ei võimalda teha nende kahe andmekogumi võrdlemise alusel põhjendatud järeldusi. Pealegi näitasid mikronäitajad, et valimisse kaasatud liidu tootjate eksport leiti olevat kasumlik. Seepärast lükati see väide tagasi.

(275)

Komisjon kordas, et vaatlusalusel perioodil olid kogused stabiilsed. Peale selle on nende hindade puhul tegemist seotud poolte vaheliste siirdehindadega, mistõttu ei saa teha järeldusi asjaolust, et need hinnad olid vaatlusalusel perioodil langemas. Seepärast lükati need väited tagasi. Seega kinnitab komisjon, et puuduvad tõendid, et liidu tööstusharu eksporditegevus võiks nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud kahju vahel.

(276)

Giti kontsern väitis, et uued rehvid on muutunud odavamaks, sest kulud vähenesid, kuid protekteerijad ei saanud sellest vähenemisest kasu, sest toorainete osakaal nende tootmiskuludes on uute rehvidega võrreldes märkimisväärselt väiksem. See selgitab protekteerimistööstuse poolt 3. segmendis kantud kahju, mille peamine põhjus on toorainehindade muutumine, sest need on alates 2012. aastast pidevalt langenud ja hakkasid taastuma alles 2017. aastal.

(277)

Nagu on märgitud põhjenduses 152, ei järginud Hiina impordihinnad toorainehindade muutust, samal ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud kajastasid seda muutust (58). Kahju tekkis seetõttu, et Hiina import lõi liidu tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt allapoole. Seepärast lükati see väide tagasi.

(278)

Aeoluse kontsern ja Pirelli väitsid, et komisjon ei võtnud arvesse, et kaks peamist tootjat on teinud oma protekteerimisärisse suuri investeeringuid. Väidetavalt võib see olla põhjus, miks teised liidu tootjad pidid 3. turusegmendist lahkuma. Kõnealuste huvitatud isikute väitel sundis majanduskriis kaht peamist tootjat (Goodyear ja Continental) investeerima oma protekteerimisärisse ja nad avasid oma protekteerimistehased. Kättesaadava teabe kohaselt võrdub kummagi tehase tootmisvõimsus kümne väikese protekteerija aastatoodanguga. Aeoluse kontsern on veendunud, et nende investeeringutega on tekitatud iseendale kahju. Need investeeringud tekitasid liigse tootmisvõimsuse ja suurendasid kunstlikult ühikukulusid, mille tagajärjel kasum vähenes. Investeeringute mõju kogu liidu tootmisharule on väidetavalt piisav, et nõrgendada võimalikku põhjuslikku seost Hiina dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel, seda nii üksi kui ka koos muude teadaolevate teguritega.

(279)

Vastavalt ETRMA ja teatavate suurtootjate esitatud teabele, mida on kirjeldatud põhjendustes 189–191, näitas suurtootjate (kes kasutasid peamiselt kuumvormimisega protekteerimist) toodangu maht vaatlusalusel perioodil tegelikult langustendentsi (see vähenes ligikaudu 2,4 miljonilt 2014. aastal 2,2 miljonile uurimisperioodil). Need näitajad ei toetanud seega väidet, et kahe peamise tootja investeeringud tekitasid liigse tootmisvõimsuse. Seepärast lükati kõnealune väide iseendale kahju tekitamise kohta tagasi.

(280)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kasvav nõudlus väiksemate rehvide järele mõjutas tõenäoliselt tootevalikut eri aastatel sel viisil, et uurimisperioodi teisel poolel müüdi proportsionaalselt rohkem väiksemaid rehve. Sõidukitele kehtestatud linnasisesed kaalu- ja suurusepiirangud ning e-kaubanduse kasv (mis nõuab koormate väiksemateks kogusteks jagamist, mis omakorda nõuab rohkem kergveokeid ja väikesi kaubikuid), on suurendanud nõudlust väiksemate rehvide järele. See tähelepanek ei käinud ainult liidu tootjate müügi kohta. Hiina import kattis ka suuremat nõudlust väiksemate rehvide järele ja seetõttu selgitas see (osaliselt) Hiina impordi müügihindade vähenemist.

(281)

Mis puudutab väidet tootevaliku muutumise kohta, siis ei toeta komisjoni kogutud teave vaatlusalusel perioodil liidu turul müüdud suuruste kohta väidet, et hinnad ja kulud olid väiksemad, kuna väiksemate rehvide esindatus turul oli suhteliselt suurem (59). Uurimisperioodi käsitlevad andmed näitavad pigem seda, et tootevalik turul on stabiilne ja koondub peamiste mõõtmete ümber. Lisaks ei leidunud Eurostati Hiina importi käsitlevates andmetes sellist toote keskmise suuruse vähenemist, mis näitab, et Hiinast imporditud rehvide osakaal hoopis suurenes 2014. aasta ja uurimisperioodi vahel 3 % (60). Komisjon märkis seevastu, et tootmisharu oli teinud kulude vähendamiseks üldisi struktuurilisi kohandusi, arvestades eri segmentidele avalduvat järelmõju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(282)

Liidu tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus ei olnud ei Venemaalt pärit import (väikese mahu tõttu) ega ka Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Türgist pärit import (siirdehindade tõttu, mis olid Hiina hindadest isegi kõrgemad). Samuti ei põhjustanud liidu kahjustatud olukorda liidu eksporditulemused ja selle kulude areng. Viimast ei selgita ka muud asjaolud, nagu kahe peamise tootja investeeringud protekteerimisärisse ja tootevaliku muutus.

(283)

Seepärast kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 229 ja 232 esitatud järeldused, et liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjus oli HRVst pärit dumpinguhinnaga import ning et muud tegurid ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ei eraldi ega koos vaadelduna.

(284)

Komisjon kinnitas oma ajutise määruse põhjendustes 234 ja 235 esitatud esialgsed järeldused, et meetmete kehtestamine on liidu tootjate huvides.

(285)

Aeoluse kontsern ja Pirelli, Giti kontsern ja Kirkby leidsid, et liidu protekteerimistööstust kahjustaks väiksem tarnimine ja rehvimantlite kõrgem hind. Nende arvates mõjutaksid 1. ja 2. segmendi rehvide suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed negatiivselt sõltumatuid liidu protekteerijaid, kes kasutavad oma tootmisliinil nende segmentide rehvimantleid. Giti kontsern kordas sarnaseid väiteid ka pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(286)

Komisjon ei nõustu sellise hinnanguga. Hoolimata asjaolust, et suurtel liidu tootjatel on integreeritud protekteerimistegevus, protekteerivad paljusid nende rehvimantleid endiselt sõltumatud liidu protekteerijad. Lisaks mainisid sõltumatud liidu protekteerijad komisjonile, et praegu ületab rehvimantlite pakkumine nõudluse. Nende hinnangul peavad paljud tarbijad madala segmendi Hiina rehvide ostmist odavamaks kui olemasolevate protekteerimist. See tähendab, et paljud rehvimantlid, mida oleks saanud protekteerida, tuli kasutuselt kõrvaldada. Veelgi tähtsam on see, et sõltumatud protekteerijad ja ühingud toetasid meetmeid, ükski liidu protekteerija ei võtnud sõna meetmete vastu. See osutab, et meetmed on liidu protekteerimistööstuse huvides.

(287)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CRIA ja CCCMC, et üks liidu protekteerija oli märkinud, et meetmete võtmine ei olnud tema huvides. Kuna väidet toetavaid tõendeid ei esitatud, lükati see tagasi.

(288)

Aeoluse kontsern ja Pirelli, Giti kontsern ja Heuver väitsid, et kui meetmed vastu võetakse, väheneb Hiinast pärit import, mis toob kaasa üldise pakkumise vähenemise. See omakorda tooks kaasa spekulatiivse hinnatõusu lõppkasutajate kahjuks. Liidu tootmisharu kaitsvad meetmed mõjutaksid ka lõpptarbijaid, kellel oleks väiksem tootevalik.

(289)

Komisjon leidis, et nagu on näidatud tabelis 4, on üldine tootmisvõimsus liidus siseturu varustamiseks piisav. Lisaks on kolmandates riikides (Türgi, Lõuna-Korea, Jaapan, Venemaa, Tai ja paljud teised riigid) palju tootjaid, kes juba müüvad liidu turule. Nende müügi kogumaht vaatlusalusel perioodil oli suhteliselt stabiilne ja turuosa oli ligikaudu 10 %. Komisjon tuletas meelde, et Hiina hinnad olid kõigi teiste peamiste importivate riikide hindadest märkimisväärselt odavamad. Eurostati andmetel oli Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind 128,8 eurot/tükk (nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 3), sama ajal kui uurimisperioodil oli kõikidest muudest riikidest pärit impordi hind 189 eurot/tükk (nagu on näidatud ajutise määruse tabelis 18). Seepärast võib põhjendatult eeldada, et pärast võrdsete võimaluste taastamist liidu turul tagab import kõigist riikidest vajaliku pakkumise.

(290)

Komisjon tuletas ka meelde, et liidu turg on konkurentsil põhinev turg, kus paljude tootjate vahel, kes tegutsevad kõikides segmentides, on karm konkurents. Seepärast avaldab õiglase hinnatasemega import liidu tootmisharu hindadele jätkuvalt täiendavat konkurentsisurvet.

(291)

Mitu importijat väitis, et meetmete kehtestamise korral võivad nad turult üldse lahkuda. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk on taastada võrdsed võimalused, nii et liidu tootjad ja kolmandate riikide tootjad konkureeriksid võrdsetel tingimustel. Seega kehtestatakse tollimaksud ainult sellisel tasemel, mis võimaldaks Hiinast pärit impordil liidu tootjatega endiselt konkureerida, kuid õiglaste hindadega. Lisaks sellele, arvestades et Hiina dumpinguhindade ja kõigist muudest riikidest pärit impordi hindade suur erinevus meetmete kohaldamise tõttu väheneb, on importijatel teistest riikidest pärit bussi- ja veoautorehvide müümiseks suuremad ärivõimalused.

(292)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis protekteerimissektori tootjate ühendus, et tarnimine on tagatud. Ühendus märkis, et tooteid on piisavalt, kuna kaubandusandmete kohaselt on tootjad kaubahangete puhul hakanud Hiina Rahvavabariigile eelistama muid riike, näiteks Lõuna-Koread. Huvitatud isik väitis, et pärast ajutiste tollimaksude väljakuulutamist on kohalik nõudlus suurenenud 5–10 %.

(293)

Komisjon leidis, et meetmed ei oleks nende importijate huvides, kes tuginevad peamiselt väga odavate Hiina rehvide impordile. Mitmekesisema tooteportfelliga importijaid ausa konkurentsi taastamine aga tõenäoliselt väga ei mõjuta.

(294)

Kuna selle küsimuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjenduses 242 esitatud järelduse, et meetmed on turviste tarnijate huvides.

(295)

Kuna lõplike järelduste avalikustamise järgse märkuste esitamise tähtaja jooksul (61) vastuväiteid ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 243–249 esitatud järeldused, et meetmed on liidu poliitika huvides, mille eesmärk on vähendada jäätmeid ja hallata tooraineid jätkusuutlikult. Peale selle, arvestades, et protekteerimisvaldkonnas tegutsevad peamiselt VKEd, oleks meetmete kehtestamine kooskõlas ka komisjoni olulise eesmärgiga toetada VKEsid.

(296)

Seepärast kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 234–249 esitatud järelduse. Alusmääruse artikli 21 kohaselt ei ole kaalukaid põhjusi, mis osutaksid sellele, et meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

(297)

Nagu põhjenduses 4 on märgitud, kohaldati vaatlusaluse toote impordi suhtes ajavahemikus 3. veebruarist 2018 kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni 8. mail 2018 impordi registreerimise nõuet, et registreeritud impordi suhtes oleks võimalik koguda tollimaksu tagasiulatuvalt.

(298)

Uurimise lõplikus etapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(299)

Registreerimise ajal kättesaadavad andmed näitasid, et impordi oluline kasv oli toimunud CN-koodide tasandil. Uuemad andmed aga näitavad, et impordi edasist olulist suurenemist võrreldes uurimisperioodi impordimahuga ei toimunud. Seetõttu ei ole see alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohane tingimus täidetud.

(300)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et lõpliku tollimaksu tagasiulatuv kogumine ei olnud selle juhtumi puhul õigustatud.

(301)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mitu huvitatud isikut, et liidu turu kolmeks segmendiks jaotamisega oldi üldiselt nõus ning et ajutises määruses tehti ulatuslikke analüüse ja esitati andmeid segmentide kaupa. Siiski mõjus esialgses etapis kõigi segmentide puhul ühe sihtkasumi kasutamine liidu tootjate liigse kaitsmisena dumpinguhinnaga impordi eest 3. segmendi rehvide puhul, mis ei jõudnud tootmisharu kui terviku jaoks kehtestatud sihtkasumini. Seepärast peaks komisjon kasutama väiksema tollimaksu reegli nõuetekohase kohaldamise eesmärgil mittekahjustava hinna ja kahjumarginaali arvutamiseks iga segmendi kasumlikkust.

(302)

Komisjon nõustus selle väitega. Ta leidis, et käesoleval juhul on asjakohasem määrata sihtkasum segmendi kohta, sest meetmete puhul on tegemist kindlasummalise tollimaksuga rehvi kohta, mis omakorda põhineb kahjumarginaalil, mis tuletatakse toote kontrollnumbrist iga segmendi kohta. Seetõttu muutis komisjon sihtkasumit järgmiselt: 17,9 % 1. segmendis, 17,9 % 2. segmendis ja 6,1 % 3. segmendis.

(303)

Pärast lõplike järelduste avaldamist väitis Giti kontsern, et 2014. aastat, mille põhjal sihtkasum arvutati, tuleb pidada erandlikuks, kuna sellel aastal oli 1. ja 2. segmendi kasumlikkus ühesuurune, kahe järgmise aasta jooksul aga mitte.

(304)

Komisjon tuletas meelde, et sihtkasumi kindlaksmääramisel peab ta välja selgitama aasta, mil valitsesid tavapäraste konkurentsitingimustega kõige sarnasemad tingimused, mida dumpinguhinnaga import ei moonutanud. Võttes arvesse, et dumpinghinnaga impordi maht ja turuosa olid kõige väiksemad 2014. aastal, tuleks 2015. ja 2016. aasta näitajad eelnevat silmas pidades kõrvale jätta. Samuti ei saanud komisjon kasutada 2014. aastale eelnevate aastate näitajaid, kuna puudub asjakohane tõendatud teave. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(305)

Mõned huvitatud isikud (kaebuse esitaja, Soome rehvispetsialistid, Itaalia rehviprotekteerijate ühing, Bipaver, VIPAL, Portugali protekteerijate ühendus ja äriühing Bundesverband Reifenhandel und Vulkaniseur-Handwerk) leidsid, et lõplikes järeldustes 3. segmendi puhul kasutatud sihtkasum 6,1 % oli liiga väike, et kajastada protekteerijatele tekitatud kahju, ning et kasutada oleks tulnud ligikaudu 10 %-list kasumimäära, mis saavutati enne impordi suurenemist.

(306)

Komisjon tuletas meelde, et 3. segmendi rehvide turgu iseloomustab eelkõige asjaolu, et see hõlmab nii protekteeritud kui ka uusi rehve, mis turuosa pärast üksteisega aktiivselt konkureerivad. Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 209 kirjeldatud esialgsele järeldusele seadis protekteerimistööstuse kahjum, mille tase oli jätkusuutmatu, ohtu kogu liidu protekteerimissektori püsimajäämise. Lisaks jõuti ajutise määruse põhjenduses 230 esialgsele järeldusele, et kõnealune kahjum mõjutas ka 1. ja 2. segmendis tegutsevate äriühingute kasumlikkust. Nende järelduste puhul tuleb silmas pidada, et liidul on selge huvi tugeva protekteerimistööstuse vastu, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 243–249 ning lõplike järelduste põhjenduses 232.

(307)

Seepärast otsustas komisjon hinnata väidet, et 3. segmendi 2014. aasta kasumlikkus, mis ulatus lõplike järelduste kohaselt 6,1 %-ni, oli liiga väike selleks, et piisaval määral tagada liidu protekteerimissektori püsimajäämine.

(308)

Selleks otsustas komisjon küsimustikule saadud kontrollitud vastuste põhjal kogutud teabele tuginedes uurida, missugune on kõnealuses segmendis 2014. aastal tegutsenud äriühingute kasumlikkus. Valimisse kaasatud suurte äriühingute puhul, kes tegutsesid 3. segmendi protekteerimissektoris, oli kasumlikkuse näitaja 2014. aastal – 6,04 %. Valimisse kaasatud VKEde puhul oli sama näitaja 2,71 %. Need arvud näitavad, et Hiina impordi mõju protekteerimissektorile, mis esindab märkimisväärset osa kogu liidu tööstusharust, oli tuntav juba 2014. aastal.

(309)

Seepärast püüdis komisjon välja selgitada, missugune peaks olema 3. segmendi liidu tootjate sihtkasum tavapärastes konkurentsitingimustes, võttes nõuetekohaselt arvesse protekteerimisega tegelevaid äriühinguid. Ka selle hinnangu koostamisel kasutas komisjon toimikus sisalduvaid andmeid. Kaebuses oli vaatlusaluse toote 3. segmendi tootjate sihtkasumiks määratud 9,2 %, mis kaebuse esitajate väitel peaks tagama kõikide 3. segmendis tegutsevate tootjate (sh vaatlusaluse toote protekteerijate) nõuetekohase toimimise. See näitaja oli kooskõlas ka vaatlusaluse toote protekteerijate poolt lõplike järelduste kohta esitatud märkustega, milles väideti, et komisjon peaks 3. segmendi tootjate puhul lähtuma ligikaudu 9 % kasumlikkuse tasemest. Nende väidetes rõhutati eelkõige asjaolu, et 2014. aasta näitajad juba kajastasid liidu protekteerimistööstusele tekitatud kahju. Komisjon vaatles ka andmeid, mille valimisse kaasatud liidu protekteerijad olid esitanud 2006. ja 2007. aasta kohta, mis nende arvates olid viimased aastad, kui valitsesid tavapärased konkurentsitingimused. Nendel aastatel oli liidu protekteerijate kasum 9,4 %.

(310)

Komisjon võrdles eespool nimetatud näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate 2014. aasta kasumlikkuse koondnäitajatega 3. segmendis. Kui VKEde tulemuslikkuse osakaal kogu liidu tootmisharus arvestamata jätta, oli 3. segmendi kasumlikkus kõnealusel aastal 9,2 %. See kaalumata näitaja oli asjakohasem kui eelnevalt kaalutud näitaja 6,1 %. 3. segmendis tegutsevatele VKE-dele avaldas Hiina import juba 2014. aastal tugevat mõju, nii et kõnealuse aasta kaalutud näitaja ei kajasta täiel määral protekteerimistööstuse tavapäraseid konkurentsitingimusi.

(311)

Seetõttu leidis komisjon, et 2014. aasta sihtkasum oleks asjakohane arvutada nii, et see kajastaks Hiina impordi kahjulikku mõju liidu protekteerimistööstusele, mida võis märgata juba kõnealusel aastal. Eelnevat arvesse võttes otsustas komisjon kehtestada vaatlusaluse toote 3. segmendi tootjate sihtkasumiks 9,2 %. See kujutab endast minimaalset mittekahjustavat hinda, mille 3. segmendi liidu tootjad peavad tavapärastest konkurentsitingimustes saavutama, võttes nõuetekohaselt arvesse protekteerimistööstuse vajadusi.

(312)

Nagu põhjenduses 16 on märgitud, avalikustas komisjon selle täiendava järelduse ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(313)

Heuver väitis, et komisjon ei saa teha vahet protekteeritud rehvide ja uute rehvide vahel, kuna neid käsitleti pidevalt ühe ja sama tootena, mida on võimalik üksteisega asendada. Ka kogu kahjuanalüüs ja põhjuslikku seost käsitlev analüüs tehti protekteeritud rehve ja uusi rehve üksteisest eristamata.

(314)

Huvitatud isik märkis ka, et komisjon ei esitanud õigustatud põhjendusi selle kohta, miks ta kasutas käesoleva uurimise vaatlusalusalusest perioodist erinevat ajavahemikku, ega ka selle kohta, et Hiina import mõjutas kogu liidu tootmisharu juba 2014. aastal. Huvitatud isiku arvates annab asjaolu, et eespool nimetatud sihtkasumit ei saavutatud ka siis, kui HRVst pärit import liidu tootmisharu ei kahjustanud (2008–2014), selgelt tunnistust sellest, et kahju tekitasid muud tegurid.

(315)

Lisaks märkis Hämmerling, et kolmepäevane tähtaeg, mille jooksul tuli esitada märkusi lõplike järelduste avalikustamise dokumendis ja komisjoni lõplikes järeldustes tehtud oluliste muudatuste kohta, oli liiga lühike ja vastuolus tema kaitseõigustega.

(316)

Xingyuani kontsern väitis, et 9,2 % sihtkasum ei ole asjakohane, kuna seda ei ole kontrollitud. Olukord aastatel 2006–2007 oli praegusest liiga erinev, samuti puudusid tõendid selle kohta, et liidu tootmisharule tekitati 2014. aastal kahju. Huvitatud isik väitis ka, et sihtkasumit ei kehtestatud selleks, et tagada tootmisharu püsimajäämine, vaid selleks, et kõrvaldada kahjustava dumpingu mõju. Ta märkis, et kaalumata kasumlikkuse kasutamine ei olnud asjakohane.

(317)

Aeoluse kontsern väitis, et komisjon ei analüüsinud põhjuslikku seost Hiinast pärit impordi ja liidu protekteerimistööstuse tulemuslikkuse vahel. Huvitatud isik väitis ka, et kasumimarginaal ei tohiks olla suurem kui kasum, millega liidu tootmisharu võiks põhjendatult arvestada tavapärastes turu konkurentsitingimustes. Ta märkis, et komisjon ei tohiks 3. segmendi asjakohase sihtkasumi hindamisel vaadelda uusi ja protekteeritud rehve eraldi. Lõpuks väitis huvitatud isik, et komisjon ei olnud põhjendanud, miks 3. segmendi sihtkasumiks oli kehtestatud 9,2 %.

(318)

CCCMC ja CRIA väitsid, et 9,2 % sihtkasumi kehtestamine 3. segmendi puhul ei kajasta tavapäraseid konkurentsitingimusi ja et aastad 2006–2007 ei ole kahju kindlakstegemiseks sobivad. Asjaolu, et komisjon pööras liiga suurt tähelepanu 3. segmenti kuuluvate rehvide protekteerijatele, mõjutas ka kogu liidu tootmisharu hõlmavat kahjuanalüüsi.

(319)

Prometeon väitis, et kahjumimarginaali läbivaadatud arvutus toetab järeldust, et väidetav kahju on väga väike. 3. segmendile omistatud kogukahju oleks ligikaudu 54 miljonit eurot, mis moodustab 91 % liidu tootmisharule tekitatud kogukahjust, 1. ja 2 segmenti kuuluvaid rehve see aga ei mõjuta. Prometeon kordas ka oma väidet, et kasutada tuleks teistsugust meetmevormi.

(320)

Komisjon lükkas need väited tagasi järgmistel põhjustel.

(321)

Esiteks võeti 3. segmendi 9,2 % sihtkasumi määramisel arvesse valimisse kaasatud liidu tootjate 2014. aasta tegelikku kasumlikkust 3. segmendis enne äriühingute kaalumist segmentide kaupa. Antud juhul on asjakohasem kasutada kaalumata arvandmeid, et vähendada VKE-de tulemuslikkuse osakaalu, kuna VKE-dele avaldas Hiinast pärit märkimisväärne import juba siis kahjulikku mõju.

(322)

Teiseks, 2006. ja 2007. aasta andmetele osutamine ei muuda komisjoni antud hinnangut. Pigem kinnitab see järeldust, et 2014. aasta kaalumata arvandmete põhjal tehtud järeldused on mõistlik võrdlusalus. Ükski huvitatud isik ei ole väitnud, et konkurentsitingimused olid aastatel 2006–2007 moonutatud. Valimisse kaasatud protekteerijad on esitanud finantsaruandeid, mis toetavad väidet, et aastatel 2006–2007 oli nende tavapärane kasumlikkus keskmiselt 9–10 %.

(323)

Kolmandaks, 3. segmendi sihtkasum, mis määrati 2014. aasta kohta esitatud kaalumata arvandmete põhjal, oli kooskõlas ka kaebuses soovitatud sihtkasumiga. Seega leidis liidu tootmisharu juba esialgses etapis (st ammu enne seda, kui komisjon oli otsustanud kasutada kaalumist), et kõnealust arvnäitajat (9,2 %) võib käsitada asjakohase sihtkasumina.

(324)

Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi ja kinnitas oma otsust määrata 3. segmendi sihtkasumiks 9,2 %.

(325)

Lõpuks tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 20 lõikele 5 tuleks huvitatud isikutele lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks anda aega 10 päeva. Käesoleval juhul andis komisjon selleks aega kaks täisnädalat. Juhul, kui on vaja avalikustada täiendavad lõplikud järeldused, võib komisjon ette näha lühema tähtaja. Erinevalt Hämmerlingi väidetest ei olnud täiendavad lõplikud järeldused keerukad ega põhjapanevad. Need käsitlesid pigem ühte konkreetset aspekti, nimelt sihtkasumit, mille kohta anti selgitusi kahel leheküljel. Seda silmas pidades oli märkuste esitamiseks ette nähtud kolmepäevane tähtaeg piisav, et kõik huvitatud isikud saaksid kasutada oma kaitseõigust.

(326)

HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks kehtestada dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(327)

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, peaksid seega olema järgmised:

Tabel 11

Dumpinguvastase tollimaksu lõplik määr

(328)

Kõnealuse määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Neid individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(329)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(330)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(331)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(332)

Arvestades Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (62) on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest kehtivad tollimaksualased õigusaktid sellist viivisemäära ette ei näe ja siseriiklike eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi, olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

(333)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 263, on olemas risk, et käitajad võivad meetmetest kõrvalehoidmiseks importida Hiina rehvidega komplekteeritud rattaid. Seepärast leidis komisjon, et riski minimeerimiseks on asjakohane jälgida selliste uute või protekteeritud kummist õhkrehvidega sõidurataste, haagiste ja poolhaagiste kummist õhkrehvidega rataste importi, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121.

(334)

Hämmerling väitis, et alusmäärus ei anna komisjonile õiguslikku alust klassifitseerida kaupu tolliga seotud eesmärgil ja seetõttu on ajutise määruse artikli 1 lõige 5 ebaseaduslik. Nagu ajutise määruse põhjenduses 263 on märgitud, tuleb rehvidega komplekteeritud sõidurattad, haagiste ja poolhaagiste rehvidega rattad vastavalt harmoneeritud süsteemi gruppe 8708 ja 8716 käsitlevatele selgitavatele märkustele klassifitseerida gruppidesse 8708 ja 8716. Põhjenduses kirjeldati komisjoni kavatsust jälgida selliste uute või protekteeritud kummist õhkrehvidega sõidurataste, haagiste ja poolhaagiste kummist õhkrehvidega rataste importi, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ja mis on vastavalt tollialastele õigusaktidele õigesti klassifitseeritud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 87 (63). Selle selgitamiseks, et komisjon ei kavatsenud klassifitseerida kaupu tolliga seotud eesmärgil, vaid jälgida nende importi, töötati käesoleva määruse asjakohase artikli, nimelt artikli 1 lõike 4 jaoks välja vastav sõnastus.

(335)

Aeoluse kontsern väitis, et dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada väärtuselise tollimaksu vormis. Tema arvates rikutaks kindlasummalise tollimaksuga alusmääruse artikli 7 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 4, mille kohaselt ei tohi kehtestatud ajutine ja lõplik dumpinguvastane tollimaks ületada marginaali, millest piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks. Seega oleks kõige sobivam lahendus see, et komisjon rakendaks erinevaid turu segmenteerimisel, nimelt 1., 2. ja 3. segmendil põhinevaid väärtuselisi tollimakse. Aeoluse kontsern väitis, et see oleks kooskõlas komisjoni kaalutlustega kvaliteetrehvide suhtes ebaproportsionaalsete meetmete vältimise tähtsuse kohta ja vajadusega kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju erinevate füüsikaliste omadustega rehvide puhul, luues seega palju tervema turu.

(336)

Nagu on märgitud põhjenduses 302, vaatas komisjon kahjumarginaali läbi ja määras iga segmendi sihtkasumi. Seetõttu leidis komisjon, et sellest tulenev kindlasummaline tollimaks kõrvaldas liidu tootmisharule tekitatud kahju nõuetekohaselt, samal ajal kui seda kohaldati eri segmentide suhtes proportsionaalselt.

(337)

CRIA ja CCCMC väitsid, et kindlasummaline tollimaks ei ole eelkõige 3. segmendi puhul asjakohane, ja tegid ettepaneku, et komisjon peaks kaaluma kas väärtuseliste tollimaksude kehtestamist või kohaldama kvaliteettoodete suhtes kindlasummalisi tollimakse ja kehvema kvaliteediga toodete suhtes väärtuselisi tollimakse. Lisaks väitsid mõned huvitatud isikud, et komisjon peaks arvesse võtma rehvide suurust, kuna erinev suurus kajastub hinnas. CRIA ja CCCMC märkisid ka, et asjakohasem oleks kohaldada väärtuselist tulumaksu.

(338)

Giti kontserni ja Prometeoni arvates tuleks kehtestada muutuv tollimaks, mille puhul tollimaksu ei kohaldata selliste rehvide suhtes, mille hind on kõrgem kui teatav minimaalne impordihind või konkreetse segmendi suhtes kehtestatud minimaalne impordihind. Lisaks märkis Giti kontsern, et koostööst keeldunud tootjate puhul tuleks jätkata väärtuselise jääktollimaksu kohaldamist, et jätta 1. ja 2. segment lõplike meetmete kohaldamisalast välja.

(339)

Nagu on märgitud põhjenduses 302, vaatas komisjon kahjumarginaali läbi ja määras iga segmendi sihtkasumi. Seetõttu leidis komisjon, et sellest tulenev kindlasummaline tollimaks kõrvaldas liidu tootmisharule tekitatud kahju nõuetekohaselt, samal ajal kui seda kohaldati eri segmentide suhtes proportsionaalselt.

(340)

Seoses väitega, et dumpinghinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks oleks asjakohasem kohaldada minimaalset hinda kõikide segmentide või iga konkreetse segmendi suhtes, on komisjon arvesse võtnud järgmist.

(341)

Mis puudutab väiteid, et meetmete vorm oleks pidanud olema väärtusepõhine, jääb komisjon jätkuvalt seisukohale, et väärtusel põhinev tollimaks ajendab äriühingut müüma oma tootevalikusse kuuluvaid madalama hinnaga tooteid, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 270 ja 271. Rehvide suuruse osas leidis komisjon, et väikesed rehvid moodustasid valimisse kaasatud Hiina tootjate ekspordimahust ligikaudu 15 % ja et importijad impordivad tavaliselt kõikides suurustes rehve. Seepärast järeldas komisjon, et kõnealune asjaolu ei kaalu üles kindlaksmääratud suurusega tollimaksu kehtestamisest saadavat kasu.

(342)

Sellest tulenevalt jäi komisjon seisukohale, et lõplikud meetmed kehtestatakse kindlasummaliste tollimaksude vormis.

(343)

Xingyuani kontsern väitis, et kindlasummalise tollimaksu arvutamise alusena kasutatud impordihind sisaldas ekslikult impordijärgseid kulusid. Komisjon nõustus selle väitega ja kohandas vastavalt arvutusi.

(344)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud lõpliku tollimaksu määra, tuleks vabastada.

(345)

Komisjonile teatati, et äriühing Chonche Auto Double Happiness Tyre Corp., Ltd. (TARICi lisakood C333) muutis oma nime, võttes alates 13. augustist 2018 uueks nimeks Aeolus Tyre (Taiyuan) Co., Ltd. Seepärast tuleb äriühingu Chonche Auto Double Happiness Tyre Corp., Ltd. suhtes kohaldatud ajutisi meetmeid edaspidi kohaldada äriühingu Aeolus Tyre (Taiyuan) Co., Ltd. suhtes.

(346)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,

(1)

Tagamaks, et komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2197 (2) lisas osutatud valuutapaarid jätkuvalt kajastavad tegelikku korrelatsiooni asjaomaste valuutade vahel, tuleb ajakohastada tugeva korrelatsiooniga valuutade loetelu.

(2)

Loetelu puhul kasutatakse selliste kolme ja viie aasta andmeseeriate arvutamise lõppkuupäevana 31. märtsi 2017, mille alusel hinnatakse valuutapaare vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013.

(3)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(4)

Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) 2015/2197 vajalikud muudatused ei ole sisulist laadi, ei ole EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 15 lõike 1 teisele lõigule korraldanud ühtegi avatud avalikku konsultatsiooni, kuna see oleks asjaomaste tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/2197 vastavalt muuta,

(1)

Vastavalt direktiivi 2009/119/EÜ artiklile 22 vaatas komisjon läbi selle toimimise ja rakendamise („vahehindamine“), mille käigus ilmnes vajadus teha rida tehnilisi muudatusi direktiivi, et lihtsustada selle rakendamist (2).

(2)

Kui direktiivi 2009/119/EÜ kohase iga-aastase varude säilitamise kohustuse algus lükatakse edasi kolme kuu võrra, saaksid liikmesriigid juurde aega oma sisemiste haldusmenetluste lõpuleviimiseks, mis lihtsustataks tähtajanõude järgimist ja annaks võimaluse täita seda nõuet ka väiksemate kuludega.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008 (3) on viitedokument, kus on määratletud mõiste „naftavarud“ ning mitmesugused naftasaadused, mis on asjakohased varude, kriisi- ja erivarude säilitamise kohustuse ja aruandluse seisukohast. Määrust (EÜ) nr 1099/2008 on mitu korda muudetud. Sellepärast on viited määruse (EÜ) nr 1099/2008 sätetele direktiivis 2009/119/EÜ vananenud ning neid tuleb kohandada nii, et nad viitaksid kõnealuse määruse asjakohastele sätetele.

(4)

Kahe erineva meetodi kasutamine selliste naftakoguste arvutamisel, mis ei ole asjakohased varude säilitamise kohustuse arvutamisel (sõltuvad sellest, kas eelmise aasta toorbensiini saagis on väiksem või suurem kui 7 %,), on viinud selleni, et mõne liikmesriigi varude säilitamise kohustused hakkasid kõikuma, mis võib põhjustada märkimisväärset rahalist koormust ja nõuete mittetäitmist, mis ei ole direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Loobumine künnisest 7 % ja ühesuguste võimaluste andmine kõikidele liikmesriikidele peaks ebavõrdsuse ja põhjendamatud kõikumised kaotama.

(5)

Kooskõlas liikmesriikide 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooni ja komisjoni selgitavate dokumentidega (4) on liikmesriigid võtnud kohustuse lisada põhjendatud juhtudel oma ülevõtmismeetmete teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja vastavate ülevõtvate siseriiklike õigusaktide osade vahel.

(6)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/119/EÜ artikli 23 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline laiahaardeline partnerluse ja koostöö raamleping (1) („leping“) jõustus 1. oktoobril 2016.

(2)

Lepingu artikli 52 lõikega 1 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on muu hulgas tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine.

(3)

Lepingu artikli 52 lõike 5 kohaselt võtab ühiskomitee vastu oma kodukorra ning artikli 52 lõike 3 kohaselt peab ta moodustama allkomiteesid ja spetsialiseerunud töörühmi.

(4)

Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks võimalikult kiiresti võtta vastu komitee töökord.

(5)

Liidu seisukoht ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmise, allkomiteede ja spetsialiseerunud töörühmade moodustamise ja nende pädevustingimuste vastuvõtmisega peaks põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel,

(1)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et loomseid saaduseid imporditakse üksnes sellest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kõnealuse määruse kohaselt koostatud loetelus.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatud, et selliste loetelude koostamisel ja ajakohastamisel tuleb võtta arvesse liidu kontrolle kolmandates riikides ja kolmandate riikide pädevate asutuste antud garantiisid selliste liidu sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoiu eeskirjade täitmise või nendega samaväärsete eeskirjade täitmise kohta, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004, (2) eriti selle artikli 48 lõikes 3.

(3)

Komisjoni otsuses 2006/766/EÜ (3) on loetletud kolmandad riigid, mis täidavad määruses (EÜ) nr 854/2004 osutatud nõudeid ja seetõttu suudavad tagada, et kõnealused tooted vastavad liidu õigusaktides tarbijate tervise kaitseks sätestatud sanitaarnõuetele ja et seega võib neid liitu eksportida. Kõnealuse otsuse I lisas on loetletud kolmandad riigid, kust on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid, ning II lisas on loetletud kolmandad riigid ja territooriumid, kust on lubatud importida muid kui I lisas loetletud, inimtoiduks ettenähtud kalatooteid. Otsuse 2006/766/EÜ I ja II lisas esitatud loeteludes on esitatud ka piirangud, mida kohaldatakse sellise teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes.

(4)

Peruu on lisatud otsuse 2006/766/EÜ I lisa loetellu viitega, et kõnealusest kolmandast riigist võib liitu importida „ainult külmutatud või töödeldud kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi ja meritigusid“. Pärast A-hepatiidi puhangut seoses Peruust imporditud ning A-hepatiidi viirusesse nakatunud kahepoolmeliste molluskite tarbimisega võttis komisjon vastu otsuse 2008/866/EÜ, (4) millega peatati kõnealuste toodete import Peruust.

(5)

Peruu pädeval asutusel paluti esitada piisavad garantiid selle kohta, et puudused, mis tehti kindlaks elusatel kahepoolmelistel molluskitel viiruse avastamiseks loodud seiresüsteemis, on kõrvaldatud. Otsuse 2008/866/EÜ kohaldamisaeg, mida on mitu korda pikendatud, lõpeb 30. novembril 2018.

(6)

Viimane liidu audit Peruus, mille eesmärk oli hinnata liitu eksportimiseks mõeldud kahepoolmeliste molluskite tootmisel kehtivat kontrollisüsteemi, tehti 25. septembrist5. oktoobrini 2017. Auditi järelduste ja Peruu ametiasutuste antud garantiide kohaselt on vesiviljelusest pärit, seedeelunditest puhastatud kammkarplased ainukesed kahepoolmelised molluskid, mille puhul võib arvestada, et Peruu ametiasutused saavad anda piisava garantii ELi impordinõuetele vastamise kohta. Seepärast peaks kõnealusest riigist pärit kahepoolmeliste molluskite impordi lubamisel piirduma vesiviljelusest pärit, siseelunditest puhastatud kammkarplastega. Seega peaks otsuse 2006/766/EÜ I lisa loetelu kanne Peruu kohta sisaldama sellist piirangut.

(7)

Myanmar/Birma on lisatud otsuse 2006/766/EÜ II lisa loetellu viitega, et kõnealusest kolmandast riigist võib liitu importida „ainult looduslikult püütud külmutatud kalatooteid“.

(8)

Myanmari/Birma pädev asutus esitas komisjonile taotluse jätta piirang praegusest loetelust välja ning lubada liitu importida vesiviljelus- ja kalandustooteid. Novembris 2016 ja märtsis 2018 toimunud liidu kahe kontrolli käigus hinnati, kas Myanmari/Birma ametiasutuste kehtestatud ametliku kontrollisüsteemiga on võimalik tagada, et liitu eksportimiseks ettenähtud vesiviljelus- ja kalandustooted Myanmaris/Birmas vastavad liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni määruse (EÜ) nr 2074/2005 (5) VI lisa IV liites esitatud veterinaarsertifikaadi näidises sisalduvale terviseohutuse kinnitusele.

(9)

Arvestades kõnealuste kontrollide positiivset tulemust, Myanmari/Birma lisamist komisjoni otsuse 2011/163/EL (6) lisasse ja Myanmari/Birma pädevate asutuste antud garantiisid, tuleks lubada inimtoiduks ettenähtud kalandustooteid (sh vesiviljelusest pärit tooted) importida ilma piiranguteta.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2006/766/EÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,