ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 262

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
19. oktoober 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (Euratom) 2018/1563, 15. oktoober 2018, Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1314/2013

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1564, 17. oktoober 2018, milles käsitletakse loa andmist dolomiit-magnesiidi preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina, välja arvatud piimalehmade ja muude piima tootvate mäletsejaliste, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina ( 1 )

20

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1565, 17. oktoober 2018, milles käsitletakse loa andmist Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaadi kasutamiseks broilerkanade, noorkanade, vähe levinud kodulinnuliikide (välja arvatud munalinnud), broilerkalkunite, aretuskalkunite, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähem tähtsate sealiikide söödalisandina (loa hoidja Elanco GmbH) ( 1 )

24

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1566, 18. oktoober 2018, milles käsitletakse loa andmist Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaadi kasutamiseks võõrutatud põrsaste ja vähem levinud sealiikide (võõrutatud) söödalisandina ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1453/2004 (loa omanik Andrès Pintaluba S.A.) ( 1 )

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1567, 18. oktoober 2018, millega parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/249, milles käsitletakse loa andmist tauriini, β-alaniini, L-alaniini, L-arginiini, L-asparagiinhappe, L-histidiini, D,L-isoleutsiini, L-leutsiini, L-fenüülalaniini, L-proliini, D,L-seriini, L-türosiini, L-metioniini, L-valiini, L-tsüsteiini, glütsiini, mononaatriumglutamaadi ja L-glutamiinhappe kasutamiseks kõigi loomaliikide söödalisandina ning L-tsüsteiinvesinikkloriidmonohüdraadi kasutamiseks kõigi loomaliikide, välja arvatud kassid ja koerad, söödalisandina ( 1 )

31

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1568, 18. oktoober 2018, milles käsitletakse loa andmist Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaadi kasutamiseks kõigi sea- ja kodulinnuliikide söödalisandina ( 1 )

34

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1569, 18. oktoober 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1110/2011, millega antakse luba Trichoderma reesei'st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina (loaomanik Roal Oy) ( 1 )

37

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1570, 18. oktoober 2018, millega lõpetatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse importi käsitlev menetlus ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013

40

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1571, 18. oktoober 2018, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kuuendas osalises hankemenetluses

54

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/1572, 15. oktoober 2018, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 9, 63 ja 92 (ühtsed sätted kolmerattaliste sõidukite, mopeedide ja L-kategooria sõidukite varusummutisüsteemide kohta müraemissiooni alusel) kohaldamist liidu poolt

55

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/1573, 15. oktoober 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva otsuse vastuvõtmisega

57

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/1574, 16. oktoober 2018, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

60

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2018/1575, 9. august 2018, meetmete SA.28973 – C 16/2010 (ex NN 22/2010, ex CP 318/2009) kohta, mida Kreeka rakendas teatavate Kreeka kasiinode suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5267 all)  ( 1 )

61

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1576, 18. oktoober 2018, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 6961 all)  ( 1 )

71

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848 (mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007) parandus ( ELT L 260, 17.10.2018 )

90

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (Euratom) 2018/1563,

15. oktoober 2018,

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2019–2020) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) nr 1314/2013

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 7 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist teadus- ja tehnikakomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Aatomienergiaühenduse („ühendus“) üks eesmärk on aidata tõsta liikmesriikide elatustaset muu hulgas sellega, et edendatakse ja soodustatakse liikmesriikide tuumauuringuid ning täiendatakse neid ühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga.

(2)

Tänu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse parandamisele suurendatakse tuumauuringutega sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning keskkonnasäästlikkust. Sama oluline on võimalus tuumauuringute abil pikemas perspektiivis saavutada energiasüsteemi CO2-heite vähendamine ohutul, tõhusal ja turvalisel viisil.

(3)

Nõukogu määrusega (Euratom) nr 1314/2013 (2) kehtestatud ühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) („2014.–2018. aasta programm“) vahehindamine näitas, et meede on oluline ja aitab ka tulevikus kaasa tuumaohutuse, -julgeoleku ja kaitsemeetmete, radioaktiivsete jäätmete käitlemise, kiirguskaitse ja tuumasünteesienergiaga seotud probleemidega tegelemisele.

(4)

Selleks et tagada tuumauuringute järjepidevus ühenduse tasandil, on vaja luua ühenduse teadus- ja koolitusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 („2019.–2020. aasta programm“). 2019.–2020. aasta programmil peaksid olema samad eesmärgid nagu 2014.–2018. aasta programmil, see peaks toetama samu tegevusliike ja kasutama sama rakendusmeetodit, mis osutus tõhusaks ja asjakohaseks 2014.–2018. aasta programmi eesmärkide saavutamisel.

(5)

Toetades tuumauuringuid, aitab 2019.–2020. aasta programm kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) kehtestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ („raamprogramm „Horisont 2020“) eesmärkide saavutamisele ja hõlbustab Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist ning Euroopa teadusruumi loomist ja toimimist.

(6)

Vaatamata võimalikule mõjule, mida tuumaenergia avaldab energiavarustusele ja majanduse arengule, võivad tõsised tuumaõnnetused ohustada inimeste tervist. Seepärast tuleks 2019.–2020. aasta programmis pöörata võimalikult suurt tähelepanu Teadusuuringute Ühiskeskuses (JRC) käsitletavatele tuumaohutuse ja vajaduse korral julgeoleku aspektidele.

(7)

28. veebruaril 2008 Brüsselis toimunud nõukogu istungi järeldustes esitatud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) abil kiirendatakse vähese CO2-heitega tehnoloogia arengut. Euroopa Ülemkogu leppis oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel kokku, et liit ja selle liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvatesse energiaallikatesse, ohutusse ja säästlikusse vähese CO2-heitega tehnoloogiasse ning keskenduvad SET-kavas esitatud tehnoloogiliste prioriteetide rakendamisele. Igal liikmesriigil on õigus otsustada, milliseid tehnoloogiaid ta soovib toetada.

(8)

Kuna kõikides liikmesriikides on tuumarajatised või kasutatakse radioaktiivseid materjale eelkõige meditsiinilisel otstarbel, tunnistas nõukogu oma 1. ja 2. detsembril 2008 Brüsselis toimunud istungi järeldustes jätkuvat vajadust tuumaalase pädevuse järele, tagades selle eelkõige asjakohase hariduse ja koolitusega, mis on ühendatud teadusuuringutega, mida koordineeritakse ühenduse tasandil.

(9)

Samal ajal kui iga liikmesriigi asi on otsustada, kas kasutada tuumaenergiat või mitte, tunnistatakse samuti, et tuumaenergial on eri liikmesriikides erinev roll.

(10)

ITERi projekti ühiseks rakendamiseks ettenähtud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (4) allkirjastamisega on ühendus võtnud kohustuse osaleda ITERi projekti (ITER) ülesehitamises ja selle edasises kasutamises. Ühenduse osalust haldab ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (Fusion for Energy), mis loodi nõukogu otsusega 2007/198/Euratom (5).

(11)

Selleks et tuumasünteesienergia muutuks äriotstarbelise energiatootmise üheks usaldusväärseks võimaluseks, tuleb ITERi ehitamine kõigepealt edukalt ja õigel ajal lõpule viia ning alustada selle käitamist. Samuti tuleb kehtestada ambitsioonikas, kuid realistlik tegevuskava elektritootmiseesmärkide saavutamiseks 2050. aastaks. Kõnealuste sihtideni jõudmiseks tuleb Euroopa tuumasünteesiprogrammile anda uus suund, võttes tegevuskava rakendamiseks kasutusele ühise tegevusprogrammi. Selleks et kindlustada käimasolevate tuumasünteesialaste teadusuuringute valdkonna saavutused, samuti tuumasünteesiga tegelevate sidusrühmade pikaajaline pühendumus ja nendevaheline koostöö, tuleks tagada ühenduse toetuse järjepidevus. Rohkem tuleks keskenduda eelkõige ITERit toetavale tegevusele, samuti näidisreaktori arendamisele, sealhulgas vajaduse korral erasektori suuremale kaasamisele. Selline ratsionaliseerimine ja rõhuasetuse muutmine ei tohiks kahjustada Euroopa juhtivat rolli tuumasünteesiuuringutes.

(12)

JRC peaks jätkuvalt tagama tarbijale orienteeritud sõltumatu teadus- ja tehnoloogiaalase toetuse ühenduse poliitika sõnastamisele, väljatöötamisele, rakendamisele ja jälgimisele, eelkõige tuumaohutuse ja -julgeolekuga seotud teadusuuringute ja koolitustegevuse valdkonnas. Selleks et inimressursse optimeerida ning tagada, et liidu teadusuuringutes ei tehtaks topelttööd, tuleks kõiki Teadusuuringute Ühiskeskuse uusi tegevusi analüüsida, et kontrollida nende kooskõla liikmesriikides juba toimuva tegevusega. Raamprogrammi „Horisont 2020“ julgeolekualased aspektid peaksid piirduma JRC otsese tegevusega.

(13)

JRC peaks jätkuvalt looma täiendavaid ressursse konkureeriva tegevuse kaudu, sh sellega, et osaletakse 2019.–2020. aasta programmi kaudsetes meetmetes, kolmandate isikute töös ning vähemal määral intellektuaalomandi kasutamises.

(14)

Kõik liidu liikmesriigid on huvitatud sellest, et liit tegeleb sellise raamistiku väljatöötamisega, millega toetatakse valdkonnaüleseid tuumalõhustumistehnoloogia alaseid ühiseid tippteadusuuringuid ning teadmiste loomist ja säilitamist, pöörates erilist tähelepanu ohutusele, julgeolekule, kiirguskaitsele ja tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks on vaja sõltumatut teaduslikku tõendusmaterjali ja selles osas võib JRC anda olulise panuse. Sellist vajadust on tunnistatud komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Euroopa Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit“, milles komisjon teatas oma kavatsusest tugevdada JRC kaudu poliitiliste otsuste tegemiseks vajalikke teaduslikke tõendusmaterjale. JRC teeb ettepaneku seada kõnealuse ülesande lahendamisel tuumaohutuse ja -julgeoleku alastes teadusuuringutes kesksele kohale liidu poliitilised prioriteedid.

(15)

Võttes arvesse 2019.–2020. aasta programmi eesmärki tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada üldsuse usaldust teaduse vastu, tuleks programmiga parandada kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikku osalemist teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud küsimuste käsitlemises, edendades selleks teadusharidust, muutes teaduslikud teadmised paremini kättesaadavaks ning töötades välja vastutustundlikud uurimis- ja innovatsioonialased tegevuskavad, mille abil lahendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna probleeme ja mis vastavad nende ootustele, ning lihtsustades nende osalemist 2019.–2020. aasta programmi kohases tegevuses.

(16)

2019.–2020. aasta programmi rakendamine peaks olema kooskõlas teaduse ja tehnika, tööstuse, poliitika ja ühiskonnaga seotud arenevate võimaluste ja vajadustega. Tegevuskavad tuleks seetõttu koostada tihedas koostöös kõikide valdkondade sidusrühmadega ja need peavad olema piisavalt paindlikud, et oleks võimalik arvestada uute arengusuundadega. 2019.–2020. aasta programmi kehtivusaja jooksul võiks nõu küsida välisekspertidelt ning kasutada ära asjakohaseid struktuure, nt Euroopa tehnoloogiaplatvorme.

(17)

Vajadust jätkata tuumauuringuid Euroopa tasandil tunnistati 26. ja 27. veebruaril 2013 Brüsselis komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühiselt korraldatud sümpoosionil, kus käsitleti vähese CO2-heitega majandusele suunatud tuumalõhustumise alaste teadusuuringutega seotud kasu ja piiranguid ning mille ettevalmistamisel teostati teadusharudevaheline uuring, milles muu hulgas osalesid energeetika-, majandus- ja sotsiaalteaduste valdkonna eksperdid.

(18)

2019.–2020. aasta programm peaks aitama muuta teadlase elukutse liidus populaarsemaks. Piisavalt tähelepanu tuleks pöörata komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovitusele Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta (6) ning muudele Euroopa teadusruumiga seoses kindlaksmääratud asjakohastele võrdlusraamistikele ja samal ajal tuleks silmas pidada nende vabatahtlikku laadi.

(19)

2019.–2020. aasta programmi raames arendatava tegevuse eesmärk peaks olema suurendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning eelkõige käsitleda soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutada täielikult ära nii nais- kui ka meesteadlaste täielikku potentsiaali ning lisada projektidesse sooküsimused, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja stimuleerida innovatsiooni. Samuti peaks tegevuse eesmärk olema naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamine vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklis 8 sätestatule.

(20)

2019.–2020. aasta programmiga toetatavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid. Vajaduse korral tuleks arvesse võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi energeetika küsimustes. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artiklit 13 ning vähendama peaks loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, eesmärgiga asendada loomade kasutamine täielikult muude meetoditega. Kogu tegevuse elluviimisel tuleks tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(21)

Suuremat mõju peaks saavutatama ka sellega, et 2019.–2020. aasta programm ja erasektori rahalised vahendid ühendatakse avaliku ja erasektori partnerlussuhetega põhivaldkondades, kus tänu teadusuuringutele ja innovatsioonile oleks võimalik saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõime eesmärke. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamisele.

(22)

2019.–2020. aasta programmiga tuleks parandada ühishuvidel ja vastastikusel kasul põhinevat koostööd kolmandate riikidega, seda eriti ohutuse valdkonnas, eelkõige selleks, et pidevalt suurendada tuumaohutust.

(23)

Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks 2019.–2020. aasta programmiga ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabi eeskirjadest, et tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist.

(24)

Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumise järeldustes vajadust võtta kasutusele uus lähenemisviis seoses liidu teadusuuringute rahastamise kontrollimise ja riskijuhtimisega ning kutsus üles saavutama tasakaalu usalduse ja kontrolli ning riskide võtmise ja nende vältimise vahel. Euroopa Parlament kutsus oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis (teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta) (7) üles haldus- ja finantskorra pragmaatilisele lihtsustamisele ning märkis, et liidu teadusuuringute rahastamise juhtimine peaks põhinema rohkem usaldusel ja olema osalejate suhtes riskialtim.

(25)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral trahve. Muudetud kontrollistrateegia, mille puhul rõhk suunatakse vigade arvu vähendamiselt riskipõhisele kontrollile ja pettuste avastamisele, peaks vähendama osalejate kontrollikoormust.

(26)

Oluline on tagada 2019.–2020. aasta programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle kõige tulemuslikum ja kasutajasõbralikum rakendamine, samal ajal ka õiguskindlus ja selle kättesaadavus 2019.–2020. aasta programmi kõikide osalejate jaoks. On vaja tagada programmi vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 („finantsmäärus“) (8) ning lihtsustamise ja parema reguleerimise nõuetele.

(27)

Selleks et tagada 2019.–2020. aasta programmi võimalikult tõhus rakendamine, kerge juurdepääs kõikidele osalejatele lihtsustatud menetluste kaudu ning ühtne, põhjalik ja läbipaistev raamistik, tuleks kõnealuses programmis osalemisele ja uurimistulemuste levitamisele kohaldada raamprogrammi „Horisont 2020“ suhtes määruse (EL) nr 1291/2013 kohaselt kohaldatavaid eeskirju koos teatavate kohanduste või eranditega.

(28)

Selleks et võimaldada raamprogrammiga „Horisont 2020“ loodud võla- ja omakapitaliinstrumentide võimalikult tõhusat kasutamist, säilitades samal ajal 2019.–2020. aasta programmi meetmete eripära ja kasutades täielikult ära olemasoleva eelarve, peaksid kõnealustest finantsvahenditest tulenevad tagasimaksed, mille alus on 2019.–2020. aasta programmi või 2014.–2018. aasta programmiga kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamata jätmine, tooma otseselt kasu 2019.–2020. aasta programmile.

(29)

Oluline on jätkuvalt lihtsustada osalejate arendatud intellektuaalomandi kasutuselevõttu ning samal ajal kaitsta teiste osalejate ja komisjoni õigustatud huve kooskõlas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu („Euratomi asutamisleping“) 2. peatükiga.

(30)

Osalejate tagatisfond, mida haldab komisjon ja mis loodi nõukogu määrusega (Euratom) nr 1908/2006 (9) ja nõukogu määrusega (Euratom) nr 139/2012, (10) on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Osalejate tagatisfond, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (11) kohaselt, peaks katma ka meetmeid, mida võetakse käesoleva määruse alusel.

(31)

Selleks et tagada 2019.–2020. aasta programmi kaudsete meetmete ühtsed rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtmaks vastu tööprogramme ja heakskiitvaid otsuseid kaudsete meetmete rahastamise kohta. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(32)

Selleks et saavutada 2019.–2020. aasta programmi eesmärgid asjakohastes valdkondades, on vaja toetada nii 2019.–2020. aasta programmi raames kui ka raamprogrammiga „Horisont 2020“ ühiselt toimuvat valdkonnaülest tegevust.

(33)

Tõhusaks tulemusjuhtimiseks, sh hindamiseks ja järelevalveks, on vaja välja töötada konkreetsed ajaliselt mõõdetavad tulemusnäitajad, mis oleksid realistlikud, kajastaksid sekkumisloogikat ning vastaksid eesmärkide ja toimingute tähtsusjärjestusele. Kehtestada tuleks asjakohased mehhanismid, mille abil tagada ühelt poolt 2019.–2020. aasta programmi rakendamise ja järelevalve ning teiselt poolt Euroopa teadusruumi arengu, saavutuste ja toimimise järelevalve vaheline koordineeritus.

(34)

JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni otsusega 96/282/Euratom, (13) on konsulteeritud JRC otseseid meetmeid käsitlevates teadus- ja tehnikaküsimustes.

(35)

Õiguskindluse huvides tuleks määrus (Euratom) nr 1314/2013 kehtetuks tunnistada.

(36)

Euroopa Parlamendiga konsulteeriti vabatahtlikkuse alusel ning ta esitas arvamuse (14),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ASUTAMINE

Artikkel 1

Kehtestamine

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2020 („2019.–2020. aasta programm“) ning sätestatakse kõnealuses programmis osalemise eeskirjad, sh eeskirjad käesoleva määruse alusel eraldatavaid vahendeid haldavate rahastamisasutuste osalemise kohta programmides ning nende osalemise kohta käesoleva määruse ning määrusega (EL) nr 1291/2013 kehtestatud raamprogrammi „Horisont 2020“ („programm“ Horisont 2020„“) alusel toimuvas tegevuses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „teadus- ja innovatsioonitegevus“– kogu tegevus, mis hõlmab teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, tutvustamistegevust ja innovatsiooni, sh koostöö edendamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tulemuste levitamine ja optimeerimine ning Euroopa Aatomienergiaühenduse („ühendus“) teadlaste koolituse ja liikuvuse soodustamine;

b)   „otsesed meetmed“– Teadusuuringute Ühiskeskuse (JCR) kaudu toimuv komisjoni teadus- ja innovatsioonitegevus;

c)   „kaudsed meetmed“– osalejate teadus- ja innovatsioonitegevus, mida ühendus või liit („liit“) rahaliselt toetab;

d)   „avaliku ja erasektori partnerlus“– partnerlus, mille puhul erasektoris tegutsevad partnerid, ühendus ja vajaduse korral muud partnerid kohustuvad ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamist ja rakendamist;

e)   „avaliku sektori sisene partnerlus“– partnerlus, mille puhul avaliku sektori asutused või kohalikul, piirkonna, riigi või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused kohustuvad koos ühendusega ühiselt toetama teadus- ja innovatsiooniprogrammi või teadus- ja innovatsioonitegevuse arendamist ja rakendamist.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   2019.–2020. aasta programmi üldeesmärk on jätkata tuumaenergiaalast teadus- ja koolitustegevust, asetades rõhu tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse pidevale parandamisele, et pikemas perspektiivis saaks kaasa aidata eelkõige energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele. Üldeesmärgi saavutamiseks rakendatakse I lisas täpsustatud tegevust otseste ja kaudsete meetmetena, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud erieesmärgid.

2.   2019.–2020. aasta programmi kaudsete meetmete erieesmärgid on järgmised:

a)

toetada tuumasüsteemide ohutut toimimist;

b)

aidata välja töötada ohutuid pikemaajalisi lahendusi lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks;

c)

toetada tuumaalase pädevuse ja asjatundlikkuse arendamist ja jätkusuutlikkust liidus;

d)

toetada kiirguskaitset ning radioloogiliste meditsiiniseadmete arendamist, sealhulgas radioisotoopide ohutut ja turvalist tarnimist ja kasutamist;

e)

tõendada tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekust olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste abil;

f)

panna alus tulevastele termotuumaelektrijaamadele, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti;

g)

edendada innovatsiooni ja parandada tööstuse konkurentsivõimet;

h)

tagada tuumauuringute jaoks üleeuroopaliselt oluliste teadustöö taristute kättesaadavus ja kasutamine.

3.   2019.–2020. aasta programmi otseste meetmete erieesmärgid on järgmised:

a)

suurendada tuumaohutuse, sealhulgas tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutust, tõhustada jäätmekäitlust, sealhulgas geoloogilist lõppladustamist ning partitsioneerimist ja transmutatsiooni, tõhustada dekomisjoneerimist ja olla valmis hädaolukorraks;

b)

suurendada tuumajulgeolekut, sh tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete tõhustamine, tuumarelva leviku tõkestamine, ebaseadusliku tuumarelvakaubandusega võitlemine ja tuumaalase kohtuekspertiisi täiustamine;

c)

tõsta standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi tipptaset;

d)

edendada teabehaldust, haridust ja koolitust;

e)

toetada liidu tuumaohutuse ja -julgeoleku alast poliitikat.

JRC juhatajate nõukogu analüüsib JRC kogu uut tegevust, et kontrollida selle kooskõla liikmesriikides juba tehtava tegevusega.

4.   2019.–2020. aasta programmi rakendatakse sellisel moel, et toetatavad prioriteedid ja tegevusvaldkonnad sobivad muutuvate vajadustega ning et võetakse arvesse teaduse, tehnika, innovatsiooni, poliitikakujundamise, turgude ja ühiskonna muutumist, et optimeerida inimressursid ja rahalised vahendid ning vältida liidus tehtavate tuumauuringute ja vastava arendustegevuse dubleerimist.

5.   Lõigetes 2 ja 3 nimetatud erieesmärkide raames võib arvesse võtta uusi ettenägematuid vajadusi, mis tekivad 2019.–2020. aasta programmi rakendamise ajal. See võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel hõlmata reageerimist uutele võimalustele, kriisidele, ohtudele, liidu poliitika väljatöötamisega seotud vajadustele ja katsemeetmetele, millele on ette nähtud toetuse andmine tulevaste programmide alusel.

Artikkel 4

Eelarve

1.   2019.–2020. aasta programmi rakendamiseks ettenähtud rahastamispaketi suurus on 770 220 000 eurot. See summa jaotatakse järgmiselt:

a)

tuumasünteesiuuringute ja sellekohase arendustegevuse programmiga seotud kaudsete meetmete jaoks 349 834 000 eurot;

b)

tuumalõhustumise, tuumaohutuse ja kiirguskaitsega seotud kaudsete meetmete jaoks 151 579 000 eurot;

c)

otseste meetmete jaoks 268 807 000 eurot.

2019.–2020. aasta programmi kaudsete meetmete rakendamisel ei ületa komisjoni halduskulu keskmiselt 6 % esimese lõigu punktides a ja b sätestatud kogusummast 2019.–2020. aasta programmi kestuse ajal.

2.   2019.–2020. aasta programmi rahastamise paketist võib katta kulud, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringutega ja ekspertide kohtumistega, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, samuti infotöötluseks ja -vahetuseks ettenähtud infotehnoloogiavõrkude kulud ning kõik muud tehnilise ja haldusabi kulud, mis komisjonile 2019.–2020. aasta programmi juhtimisega kaasnevad. Kulud sellistele pidevalt ja korduvalt võetavatele meetmetele nagu kontroll, audit ja IT võrgustikud kaetakse lõikes 1 nimetatud komisjoni halduskulude piires.

3.   Vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka pärast 2020. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid, mille rakendamist ei ole 2020. aasta 31. detsembriks veel lõpule viidud.

4.   Kui otseste meetmetega toetatakse algatusi, mille on käivitanud üksused, kellele komisjon on usaldanud rakendamise kooskõlas artikli 6 lõikega 2 ja artikliga 15, ei käsitata sellist toetust kõnealustele algatustele eraldatud rahalise toetuse osana.

5.   Eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks. Komisjon võtab igal aastal osamakse tegemisel arvesse rahalist toetust saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, hinnangulisi vajadusi ning olemasolevaid eelarvevahendeid.

Artikkel 5

Kolmandate riikide osalemine

1.   2019.–2020. aasta programm on avatud järgmistele riikidele:

a)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt üldpõhimõtetele ning üldtingimustele ja korrale, mis on nende riikide osalemiseks liidu programmides sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samaväärsetes lepingutes;

b)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed või riigid või territooriumid, mis on hõlmatud Euroopa naabruspoliitikaga, kes vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

i)

nende teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea;

ii)

nad on varemgi edukalt osalenud liidu uurimis- ja innovatsiooniprogrammides;

iii)

nad käsitlevad õiglaselt ja erapooletult intellektuaalomandi õigusi;

c)

riigid või territooriumid, mis on seotud Euratomi seitsmenda raamprogrammiga või Euratomi 2014.–2018. aasta teadus- ja koolitusprogrammiga.

2.   Eritingimused seoses assotsieerunud riikide osalemisega 2019.–2020. aasta programmis, sh nende rahaline toetus sõltuvalt sisemajanduse koguproduktist, määratakse kindlaks liidu ja assotsieerunud riikide vaheliste rahvusvaheliste lepingutega.

II JAOTIS

RAKENDAMINE

I PEATÜKK

Rakendamine, haldamine ja toetuse liigid

Artikkel 6

Ühenduse toetuse haldamine ja vormid

1.   2019.–2020. aasta programmi rakendatakse kaudsete meetmetega, milleks kasutatakse üht või mitut finantsmääruses sätestatud rahalise toetuse vormi, sh toetusi, auhindu, hankemenetlust ja finantsinstrumente. Ühenduse toetus hõlmab ka JRC teadus- ja innovatsioonitegevuse vormis võetavaid otseseid meetmeid.

2.   Ilma et see piiraks Euratomi asutamislepingu artikli 10 kohaldamist, võib komisjon usaldada osa 2019.–2020. aasta programmi rakendamisest finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud rahastamisasutustele.

Samuti võib komisjon usaldada 2019.–2020. aasta programmi raames võetavate kaudsete meetmete rakendamise raamprogrammi „Horisont 2020“ alusel loodud või selles osutatud asutustele.

3.   Komisjon võtab artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt rakendusaktidega vastu heakskiitva otsuse kaudsete meetmete rahastamise kohta.

Artikkel 7

Teadusuuringutes osalemise ja uurimistulemuste levitamise eeskirjad

1.   Kui käesoleva artikli lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, kohaldatakse mis tahes õigussubjekti 2019.–2020. aasta programmi raames võetavates meetmetes osalemise suhtes määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud eeskirju.

2.   2019.–2020. aasta programmi kohaldamisel hõlmavad määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 43 lõike 2 esimeses lõigus osutatud julgeolekueeskirjad liikmesriikide riigikaitsehuve Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 44 lõike 3 esimesest lõigust võib komisjon või rahastamisasutus olla vastu ühenduselt rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemustega seotud omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi või mitteainulitsentsi andmisele sellise kolmanda riigi kolmandatele isikutele, mis ei ole liitunud 2019.–2020. aasta programmiga, kui leitakse, et kõnealune üleandmine või toetus ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõimelisuse arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega. Kõnealused julgeolekukaalutlused hõlmavad liikmesriigi riigikaitsehuve Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.

Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 49 lõike 1 esimesest lõigust on ühendusel ja selle ühisettevõtetel ühenduse poliitika, programmide või kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö raames võetud kohustuste väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve eesmärgil õigus kasutada ühenduselt rahalist toetust saanud osaleja töö tulemusi. Sellised kasutusõigused hõlmavad õigust volitada kolmandaid isikuid kasutama tulemusi riigihankemenetluses ja edasilitsentsimisõigust ning kõnealuseid õigusi võib kasutada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt ning need antakse kasutustasuta.

3.   Osalejate tagatisfondiga, mis on loodud vastavalt määrusele (EL) nr 1290/2013, kaetakse riske, mis on seotud võimalusega, et osalejate võlgnetavaid summasid ei õnnestu meetmete puhul, mida rahastatakse komisjoni toetuste või käesoleva määruse kohaste rahastamisasutuste kaudu, sisse nõuda.

Artikkel 8

Valdkonnaülene tegevus

1.   2019.–2020. aasta programmi eesmärkide saavutamiseks ning 2019.–2020. aasta programmi ja raamprogrammi „Horisont 2020“ ühiste probleemide lahendamiseks võib liit toetada rahaliselt tegevust, mis hõlmab mitut kaudset meedet, mis on esitatud I lisas ja millega rakendatakse nõukogu otsusega 2013/743/EL (15) loodud raamprogrammi „Horisont 2020“ eriprogrammi.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus võib koosneda rahalisest toetusest kaudsetele meetmetele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 4 ja määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 6, ning seda antakse ühtse rahastamiskava alusel.

Artikkel 9

Sooline võrdõiguslikkus

2019.–2020. aasta programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis.

Artikkel 10

Eetikapõhimõtted

1.   2019.–2020. aasta programmi raames toimuva teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul järgitakse eetikapõhimõtteid ning asjakohaseid liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelisi õigusakte, sh Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokolle.

Eritähelepanu pööratakse proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mitte olla diskrimineeritud ja vajadusele tagada inimeste tervise kaitse kõrgel tasemel.

2.   2019.–2020. aasta programmi raames toimuvas teadus- ja innovatsioonitegevuses keskendutakse peaasjalikult tsiviilrakendustele.

Artikkel 11

Tööprogrammid

1.   Komisjon võtab artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt rakendusaktidega vastu tööprogrammid kaudsete meetmete rakendamiseks. Kõnealused tööprogrammid võimaldavad ellu viia altpoolt tulevaid algatusi, millega püütakse eesmärke saavutada uuenduslikul viisil.

Tööprogrammides esitatakse põhielemendid meetmete rakendamiseks kooskõlas finantsmäärusega, sh üksikasjalikud eesmärgid, seonduvad rahastamisvahendid ja ajakava ning mitmeaastane lähenemisviis ja strateegilised suundumused järgmisteks rakendamisaastateks.

2.   Otseste meetmete jaoks töötab komisjon kooskõlas otsusega 96/282/Euratom välja mitmeaastase tööprogrammi, milles sätestatakse üksikasjalikult eesmärgid, I lisas esitatud teadus- ja tehnoloogiaprioriteedid ning rakendamise ajakava.

Esimeses lõigus osutatud mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse ka liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohast teadustegevust. Programmi ajakohastatakse vajaduse korral.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tööprogrammides võetakse arvesse teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorda riigis, liidus ja rahvusvahelisel tasandil ning asjakohaseid poliitilisi, turualaseid ja ühiskondlikke arengutendentse. Programme ajakohastatakse vajaduse korral.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tööprogrammid sisaldavad jagu, milles määratakse kindlaks artiklis 8 osutatud valdkonnaülene tegevus.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Tegemist on komiteega määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Komitee tuleb kokku kahes erinevas koosseisus, mis tegelevad vastavalt 2019.–2020. aasta programmi tuumalõhustumise ja tuumasünteesi küsimustega.

2019.–2020. aasta programmi rakendamise hõlbustamiseks hüvitab komisjon kooskõlas oma kehtivate suunistega komitee iga päevakorras oleva koosoleku puhul iga liikmesriigi ühe esindaja osalemiskulud ning samuti ühe eksperdi/nõustaja osalemiskulud iga liikmesriigi kohta nende päevakorrapunktide puhul, mille kohta liikmesriik nõuab asjatundja arvamust.

3.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohast kontrollimenetlust.

4.   Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kui komitee eesistuja nii otsustab või kui enamik komitee liikmeid seda taotleb.

Artikkel 13

Komitee teavitamine

Komisjon teavitab artiklis 12 osutatud komiteed korrapäraselt 2019.–2020. aasta programmi rakendamise üldistest edusammudest ning annab talle õigel ajal teavet kõikide 2019.–2020. aasta programmi raames kavandatavate või rahastatavate kaudsete meetmete kohta.

Artikkel 14

Välisnõuanded ja ühiskonna kaasamine

1.   2019.–2020. aasta programmi rakendamisel võetakse asjakohasel juhul arvesse nõuandeid ja panust, mis on saadud

a)

Euratomi teadus- ja tehnikakomiteelt vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 134;

b)

komisjoni loodud kõrgetasemeliste ekspertide sõltumatutelt nõuanderühmadelt;

c)

rahvusvaheliste teaduse- ja tehnoloogialepingute alusel loodud dialoogistruktuuride kaudu;

d)

tulevikku suunatud tegevuse kaudu;

e)

sihtotstarbeliste avalike konsultatsioonide raames (sealhulgas vajaduse korral piirkondlike ja riiklike asutuste või sidusrühmadega) ning

f)

selliste läbipaistvate ja interaktiivsete protsesside tulemusena, millega tagatakse vastutustundliku teadus- ja innovatsioonitegevuse toetamine.

2.   Samuti võetakse muu hulgas täielikult arvesse Euroopa tehnoloogiaplatvormide, ühise kavandamise algatuste ja Euroopa innovatsioonipartnerluste raames kehtestatud teadus- ja innovatsioonikavasid.

II PEATÜKK

Konkreetsed tegevusvaldkonnad

Artikkel 15

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Erilist tähelepanu pööratakse selle tagamisele, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning erasektor üldiselt osaleksid piisavalt 2019.–2020. aasta programmis ja et innovatsioon neid mõjutaks. VKEde osalemise kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine on hindamis- ja järelevalvemenetluse üks osa.

Artikkel 16

Avaliku ja erasektori vahelised ning avaliku sektori sisesed partnerlussuhted

Käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib 2019.–2020. aasta programmi erimeetmete rakendamisel kasutada järgmisi võimalusi:

a)

Euratomi asutamislepingu artikli 5 alusel loodud ühisettevõtted;

b)

avaliku sektori sisesed partnerlussuhted, mis põhinevad rahastamiskaval „Programmi kaasrahastamismeetmed“;

c)

avaliku ja erasektori lepingulised partnerlussuhted, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 25.

Artikkel 17

Rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Kolmandates riikides asutatud üksustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel on õigus osaleda 2019.–2020. aasta programmi kaudsetes meetmetes määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud tingimustel. Üldpõhimõtte erandid on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7. 2019.–2020. aasta programmi raames edendatakse rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega selleks, et

a)

viia liidu teadus ja innovatsioon tipptasemele, muuta need atraktiivsemaks ning suurendada majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet;

b)

tulemuslikult lahendada ühiseid ühiskonnaprobleeme;

c)

toetada liidu välis- ja arengupoliitika eesmärke, täiendades välis- ja arenguprogramme ning taotleda sünergiat liidu teiste poliitikavaldkondadega.

2.   Selliseid sihtmeetmeid, mille eesmärk on edendada koostööd konkreetsete kolmandate riikidega või nende riikide rühmadega, rakendatakse strateegilise lähenemisviisi põhjal, lähtudes ühisest huvist, prioriteetidest ja vastastikusest kasust, võttes arvesse kõnealuste riikide või riikide rühmade teadus- ja tehnoloogiaalast suutlikkust ning turuvõimalusi, ning eeldatavast mõjust.

Soodustada tuleks vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide programmidele. Selleks et mõju oleks võimalikult suur, edendatakse koostööd liikmesriikide ja assotsieerunud riikide algatuste vahel ning suurendatakse nendevahelist koostoimet. Koostöö olemus võib varieeruda vastavalt konkreetsetele partnerriikidele.

Koostööprioriteetide seadmisel võetakse arvesse liidu poliitilisi võimalusi koostööks kolmandate riikidega ning intellektuaalomandi õiguste õiglast ja erapooletut käsitlemist.

Artikkel 18

Teavitamine, teabevahetus, kasutamine ja tulemuste levitamine

1.   2019.–2020. aasta programmi rakendamisel käsitatakse teabe vahetamist ja tulemuste levitamist programmiga toetatavate meetmete lahutamatu osana.

2.   Lõikes 1 osutatud teabevahetus võib hõlmata järgmist:

a)

teadlikkuse tõstmiseks ettenähtud algatused ja 2019.–2020. aasta programmi alusel rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine, eelkõige suhteliselt vähe esindatud piirkondade või vähe esindatud osalejate jaoks;

b)

sihtotstarbeline abi projektidele ja konsortsiumidele, et tagada neile vajalikud oskused optimeerida tulemuste vahetamist, kasutamist ja levitamist;

c)

algatused, millega elavdatakse dialoogi ja arutelu üldsusega teaduse, tehnika ja innovatsiooniga seotud küsimustes, ning sotsiaalmeedia ja muude innovatiivsete tehnoloogialahenduste ja meetodite ärakasutamine;

d)

liidu poliitiliste prioriteetide teatavakstegemine, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige esitab komisjon õigeaegselt põhjalikku teavet liikmesriikidele.

3.   Kui Euratomi asutamislepingust ja asjakohastest liidu õigusaktidest ei tulene teisiti, võib lõikes 1 osutatud tulemuste levitamine hõlmata järgmist:

a)

tegevus, millega kogutakse kokku eri projektide tulemused, sh selline tegevus, mida võidakse rahastada muudest allikatest, eesmärgiga koostada põhijäreldusi kokku võtvad kasutajasõbralikud andmebaasid ja aruanded;

b)

tulemuste levitamine poliitikakujundajatele, sh standardimisasutustele, et edendada poliitiliselt oluliste tulemuste kasutamist asjakohastes rahvusvahelistes, liidu, riigi ja piirkondliku tasandi asutustes.

III PEATÜKK

Kontroll

Artikkel 19

Kontroll ja audit

1.   Käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku kontrollisüsteemi kavandamisel seatakse eesmärgiks tagada põhjendatud kindlus, et saavutatakse tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususega seotud riskide nõuetekohane juhtimine ning aluseks olevate tehingute õigus- ja korrapärasus, võttes arvesse programmide mitmeaastast kestust ja asjaomaste maksete laadi.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemiga tagatakse asjakohane tasakaal usalduse ja kontrolli vahel, võttes arvesse eelkõige osalejatel tekkivaid kõikide tasandite kontrolli haldus- ja muid kulusid, et oleks võimalik saavutada 2019.–2020. aasta programmi eesmärgid ning ligi meelitada kõige väljapaistvamaid teadlasi ja kõige innovatiivsemaid ettevõtjaid.

3.   Lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemi ühe osa moodustab 2019.–2020. aasta programmi raames võetavate kaudsete meetmete kulude auditeerimise strateegia, mille aluseks on esindava kulude valimi finantsaudit kogu programmi ulatuses. Lisaks sellisele esindavale valimile tehakse valik kuludega seotud riskide hindamise alusel.

2019.–2020. aasta programmi alusel võetavate kaudsete meetmete kulusid auditeeritakse ühtselt kooskõlas kokkuhoiu, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttega, et muuta osalejate auditeerimiskoormus võimalikult väikeseks.

Artikkel 20

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon astub vajalikke samme tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja ennetavate haldus- ja finantskaristustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teha nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset auditit kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib komisjon teha auditeid kuni kahe aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada juurdlust, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) kehtestatud sätetele ja menetlustele, et teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või 2019.–2020. aasta programmi alusel rahastatud lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud, lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õiguse selliseks auditeerimiseks ja juurdluseks vastavalt nende pädevusele.

IV PEATÜKK

Järelevalve ja hindamine

Artikkel 21

Järelevalve

1.   Komisjon jälgib igal aastal 2019.–2020. aasta programmi rakendamist, sh edusamme ja saavutusi. Komisjon esitab sellega seotud teabe artiklis 12 osutatud komiteele.

2.   Komisjon koostab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemuste kohta aruande ja teeb need tulemused üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 22

Hindamine

1.   Hindamised tehakse piisavalt varakult, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

Komisjon teostab 31. detsembriks 2022 läbipaistva menetluse korras valitud sõltumatute ekspertide abiga 2019.–2020. aasta programmi järelhindamise. See hindamine hõlmab programmi põhjendusi, rakendamist ja tulemusi ning meetmete pikaajalist mõju ja jätkusuutlikkust ning hindamistulemuste põhjal tehakse otsus järgneva meetme võimaliku uuendamise, muutmise või peatamise kohta.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, hinnatakse 2019.–2020. aasta programmi otseseid ja kaudseid meetmeid eraldi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamistega tehakse kindlaks artikliga 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammud, võttes arvesse II lisas kindlaksmääratud asjakohaseid tulemusnäitajaid.

4.   Liikmesriigid annavad komisjonile andmed ja teabe, mis on vajalikud asjaomaste meetmete jälgimiseks ja hindamiseks, kui see on asjakohane ja need andmed on kättesaadavad.

5.   Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste järeldused ja oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

III JAOTIS

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (Euratom) nr 1314/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2019.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, reguleeritakse määruse (Euratom) nr 1314/2013 alusel ühenduse rahalist toetust saavat tegevust või meetmeid jätkuvalt kõnealuse tegevuse või meetmete suhtes kohaldatavate eeskirjadega kuni nende lõpetamise või lõpuleviimiseni. Määrusega (Euratom) nr 1314/2013 asutatud komitee mis tahes ülejäänud ülesannete täitmist jätkab vajaduse korral käesoleva määruse artiklis 12 osutatud komitee.

3.   Artiklis 4 osutatud rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek 2019.–2020. aasta programmi ja määruse (Euratom) nr 1314/2013 alusel võetud meetmete vahel.

4.   Erandina finantsmääruse artikli 209 lõike 3 teisest lõigust eraldatakse määrusega (EL) nr 1291/2013 loodud rahastamisvahendi alusel tekkivad iga-aastased tagasimaksed, mis tulenevad käesoleva määruse või määruse (Euratom) nr 1314/2013 alusel kasutada antud vahendite kasutamata jätmisest, 2019.–2020. aasta programmile.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  6. juuli 2018. aasta arvamus (ELT C 237, 6.7.2018, lk 38).

(2)  Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 1314/2013 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 948).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  ELT L 358, 16.12.2006, lk 62.

(5)  Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(6)  ELT L 75, 22.3.2005, lk 67.

(7)  ELT C 74E, 13.3.2012, lk 34.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(9)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrus (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

(10)  Nõukogu 19. detsembri 2011. aasta määrus (Euratom) nr 139/2012, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus nr 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12).

(14)  11. septembri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(15)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(17)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

TEGEVUS

2019.–2020. aasta programmi põhjendused – tee rajamine 2020. aastaks

Artiklis 3 nimetatud eesmärkide saavutamisega tugevdab 2019.–2020. aasta programm raamprogrammi „Horisont 2020“ edu järgmise kolme prioriteedi raames, nimelt tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskonnaprobleemid.

Tuumaenergia on oluline aspekt arutelus, milles käsitletakse kliimamuutustega võitlemist ja seda, kuidas vähendada Euroopa sõltuvust importenergiast. Tuleviku tarbeks jätkusuutliku energiaallikate jaotuse leidmise laiemas kontekstis annab 2019.–2020. aasta programm oma teadusuuringute kaudu panuse ka arutellu tuumalõhustumise energiaga seotud kasu ja piirangute üle vähese CO2-heitega majanduse seisukohalt. Tagades tuumaohutuse pideva suurendamise, võimaldaks arenenum tuumaenergiatehnoloogia ka tõhusust oluliselt parandada ja ressursse tõhusamalt kasutada, tootes praeguste lahendustega võrreldes vähem jäätmeid. Tuumaohutusega seotud aspektidele pööratakse võimalikult suurt tähelepanu.

2019.–2020. aasta programmiga tugevdatakse tuumaalast teadus- ja innovatsiooniraamistikku ning kooskõlastatakse liikmesriikide teadusuuringute valdkonna jõupingutusi, vältides nõnda tegevuse dubleerimist, säilitades kriitilise massi põhivaldkondades ja tagades optimaalse rahastamise riiklikest vahenditest. Kooskõlastamine ei takista siiski liikmesriike rakendamast oma riiklikke vajadusi rahuldavaid programme.

Strateegia, mille siht on arendada tuumasünteesi kui üht usaldusväärset võimalust ärilisel otstarbel CO2-vaba energia tootmiseks, peab järgima tegevuskava ja tähiseid, mis on kehtestatud 2050. aastaks seatud elektritootmiseesmärkide saavutamiseks. Kõnealuse strateegia rakendamiseks tuleb ümber kujundada liidu tuumasünteesialane töö (sh juhtimine, rahastamine ja korraldamine), et tagada rõhuasetuse üleminek üksnes teadusuuringutelt selliste tulevikurajatiste nagu ITER, DEMO jms projekteerimisele, ehitamisele ja käitamisele. Selleks peavad kõik liidu tuumasünteesiringkonnad, komisjon ja liikmesriikide rahastamisasutused tegema omavahel tihedat koostööd.

Selleks et liit säilitaks nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku asjatundlikkuse, tugevdatakse 2019.–2020. aasta programmiga veelgi selle osatähtsust koolituse alal, luues kogu Euroopale huvi pakkuvad koolitusasutused, mis pakuvad sihtotstarbelisi koolitusprogramme. Niimoodi jätkatakse Euroopa teadusruumi tõhustamist ning uute liikmesriikide ja assotsieerunud riikide edasist integreerimist.

Programmi eesmärkide saavutamiseks vajalik tegevus

Kaudsed meetmed

Tagamaks et 2019.–2020. aasta programmi kaudsete meetmetega tugevdatakse vastastikku liikmesriikide ja erasektori jõupingutusi, kasutatakse tööprogrammide prioriteetide kindlaksmääramisel asjakohaseid andmeid, mis saadakse riikide ametiasutustelt ja tuumauuringutega tegelevatelt sidusrühmadelt, kes on ühinenud asutusteks või liitunud selliste raamistikega nagu tehnoloogiaplatvormid ja -foorumid, mis tegelevad tuumaohutuse ja -julgeoleku, lõppjäätmekäitluse ning kiirguskaitse ja väikese doosiga seotud riskide küsimustega ja tuumasünteesiuuringutega või kes on ühinenud mis tahes muu asjakohase tuumaalaseid sidusrühmi ühendava organisatsiooni või foorumiga.

a)

Tuumasüsteemide ohutu toimimise toetamine (ühiskonnaprobleemid, tipptasemel teadus, juhtpositsioon teaduses)

Vastavalt seatud üldeesmärgile toetatakse ühist teadustegevust, mis on seotud liidus kasutusel olevate reaktorisüsteemide (sh tuumkütusetsükliga rajatised) ohutu käitamise ja dekomisjoneerimisega või, kuivõrd see on vajalik liidu üldise tuumaohutusalase asjatundlikkuse säilitamiseks, selliste reaktoritüüpide ohutu käitamisega, mida võidakse kasutada tulevikus, keskendudes üksnes ohutusaspektidele, sh kõikidele sellistele kütusetsüklitega seotud aspektidele nagu partitsioneerimine ja transmutatsioon.

b)

Lõplike tuumajäätmete käitlemise võimaluste, sealhulgas geoloogiline lõppladustamine ning partitsioneerimine ja transmutatsioon, väljatöötamisele kaasaaitamine (tipptasemel teadus, ühiskonnaprobleemid)

Ühine ja/või koordineeritud teadustegevus, mis on suunatud kõigile aktuaalsetele põhiaspektidele seoses kasutatud tuumkütuse ja pikaealiste radioaktiivsete jäätmete geoloogilise lõppladustamisega, ning vajaduse korral tehnoloogialahenduste ja ohutusaspektide tutvustamine. Kõnealuse tegevusega edendatakse liidu ühiste seisukohtade kujundamist jäätmekäitlusega seotud põhiküsimustes alates kütuse kasutuselt kõrvaldamisest kuni lõppladustamiseni.

Selliste muude radioaktiivsete jäätmete voogude käitlemisega seotud teadustegevus, mille jaoks toimiv tööstuslik protsess praegu puudub.

c)

Tuumaalase pädevuse arendamise ja selle jätkusuutlikkuse toetamine liidus (tipptasemel teadus)

Ühise koolitus- ja vahetustegevuse edendamine teaduskeskuste ja tööstussektori vahel ning eri liikmesriikide ja assotsieerunud riikide vahel ning eri valdkondi hõlmava tuumaalase pädevuse säilitamise toetamine, et tagada piisavalt kvalifitseeritud teadlaste, inseneride ja töötajate olemasolu liidu tuumasektoris pikas perspektiivis.

d)

Kiirguskaitse parandamine ning radioloogiliste meditsiiniseadmete arendamise toetamine, muu hulgas radioisotoopide ohutu ja turvalise tarnimise ja kasutamise toetamine (tipptasemel teadus, ühiskonnaprobleemid)

Ühine ja/või koordineeritud teadustegevus, mis on suunatud eelkõige väikese doosiga (tööstuses, meditsiinis või keskkonnas kasutamisega) seotud riskidele ja selliste hädaolukordadega toimetulekule, mis on seotud kiirgusega kaasnevate õnnetusjuhtumitega, ning kiirgusökoloogiale, eesmärgiga luua üleeuroopaline teadus- ja tehnoloogiabaas tugevale, tasakaalukale ja ühiskondlikult vastuvõetavale kaitsesüsteemile.

Teadusuuringud, mis käsitlevad ioniseerivat kiirgust kasutavaid meditsiiniseadmeid ning kiirguskaitse käitamisohutusega seotud aspekte, samuti nende seadmete kasutamist.

e)

Tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste kasutamise abil (juhtpositsioon tööstuses, ühiskonnaprobleemid)

Euroopa tuumasünteesiprogrammi (EUROfusion) osaliste ja kõigi punktis i osutatud üksuste ühise teadustegevuse toetamine, et sujuvalt tagada ITERi tulemuslik toimimine, sealhulgas asjakohaste rajatiste (sh Euroopa Ühistoroidkambri JET) kasutamine, muu hulgas kõrgjõudlusega arvutite kasutamine integreeritud modelleerimiseks ning koolitustegevus järgmise põlvkonna teadlaste ja inseneride ettevalmistamiseks.

f)

Tulevastele termotuumaelektrijaamadele aluse panemine, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti (juhtpositsioon tööstuses, ühiskonnaprobleemid)

Euroopa tuumasünteesprogrammi osaliste ja kõigi punktis i osutatud üksuste ühistegevuse toetamine, et arendada välja ja kvalifitseerida materjalid näidisjaama jaoks, mis muu hulgas eeldab asjakohaste materjalikatserajatiste ettevalmistamist ja läbirääkimisi seoses liidu osalemisega kõnealuse rajatise jaoks sobivas rahvusvahelises raamistikus. Selliseks arendustegevuseks ja kvalifitseerimiseks kasutatakse katsete läbiviimise, arvutuste tegemise ja teoreetilise analüüsi suutlikkust kõigil võimalikel tasanditel.

Euroopa tuumasünteesiprogrammi osaliste ja kõigi punktis i osutatud üksuste sellise ühise teadustegevuse toetamine, mis on seotud reaktori käitamisega ning mille käigus arendatakse ja esitletakse kõiki tuumasünteesi näidisjaama jaoks asjakohaseid tehnoloogialahendusi. Kõnealune tegevus hõlmab näidisjaama täieliku põhimõttelise projekti (täielike põhimõtteliste projektide) ettevalmistamist ja stellaraatorite kui elektrijaamatehnoloogia potentsiaali ärakasutamist.

g)

Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime suurendamine (juhtpositsioon tööstuses)

Teadmiste haldamine ja tehnosiire 2019.–2020. aasta programmi alusel kaasrahastatavatelt teadusuuringutelt nende kõiki innovatiivseid aspekte ellurakendavasse tööstusesse ning kogu sellise tegevuse toetamine.

Innovatsiooni edendamine muu hulgas sellega, et tagatakse avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele, teabehalduse andmebaas ning haridusprogrammide tehnoloogiateemade levitamine ja tutvustamine.

Pikas perspektiivis toetatakse 2019.–2020. aasta programmiga konkurentsivõimelise termotuumasünteesisektori ettevalmistamist ja arendamist, lihtsustades vajaduse korral erasektori ja VKEde kaasamist, eelkõige tänu termotuumaelektrijaamu käsitleva tehnoloogiavaldkonna tegevuskava rakendamisele ning tööstussektori aktiivsele kaasamisele kavandamis- ja arendusprojektidesse.

h)

Üleeuroopaliselt oluliste teadustöö taristute kättesaadavuse ja kasutamise tagamine (tipptasemel teadus)

Tegevus, millega toetatakse 2019.–2020. aasta programmi rakendusalasse kuuluvate põhiliste teadustöö taristute väljaehitamist, remontimist, kasutamist ja pidevat kättesaadavust, samuti neile juurdepääsu ja nendevahelist koostööd.

i)

Euroopa tuumasünteesiprogramm

Ühine tegevusprogramm, millega rakendatakse tegevuskava, mis on kehtestatud 2050. aastaks seatud elektritootmiseesmärkide saavutamiseks, mida kaasrahastatakse EUROfusioni toetuse kaudu (programmi kaasrahastamismeede), mida antakse määruse (Euratom) nr 1314/2013 kohaselt õigussubjektidele, mille on asutanud või määranud 2019.–2020. aasta programmis osalevad liikmesriigid ja kolmandad riigid. EUROfusioni toetuse rahastamist võib jätkata 2019.–2020. aasta programmi raames. Ühisprogramm võib hõlmata ühenduse mitterahalisi vahendeid, nt JET-rajatise teaduslikku ja tehnilist käitamist kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 10, või komisjoni töötajate lähetamist.

JRC otsesed meetmed

Otseste meetmetega seotud prioriteedid kehtestatakse komisjoni peadirektoraatide ja JRC juhatajate nõukogu nõupidamiste käigus.

JRC teadustegevuse eesmärk peab olema nõukogu direktiivide 2009/71/Euratom (1) ja 2011/70/Euratom (2) rakendamise ning selliste nõukogu järelduste rakendamise toetamine, millega seatakse prioriteediks kõige rangemad tuumaohutus- ja -julgeolekustandardid nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil.

JRC peab andma märkimisväärse panuse tuumaohutuse alastesse teadusuuringutesse, mis on vajalikud tuumaenergia ja muude tuuma lõhustumisest erinevate rakenduste ohutuks, turvaliseks ja rahumeelseks kasutamiseks. JRC tagab teadusbaasi asjakohasele liidu poliitikale ning reageerib vajaduse korral oma ülesannete ja pädevuse piires tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele. Selleks teostab JRC teadusuuringuid ja hindamisi, jagab võrdlusandmeid, koostab standardeid ning pakub sihtotstarbelist koolitust ja haridust. Vajaduse korral püütakse saavutada koostoime asjaomaste valdkonnaüleste algatustega, et optimeerida inimressursid ja rahalised vahendid ning vältida liidus tehtavate tuumauuringute ja arendustegevuse dubleerimist. JRC tegevuses selles valdkonnas võetakse arvesse asjakohaseid algatusi piirkondade, liikmesriikide ja liidu tasandil Euroopa teadusruumi kujundamise raames.

a)

Tuumaohutuse, sealhulgas tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutuse suurendamine, jäätmekäitluse tõhustamine, sealhulgas geoloogiline lõppladustamine ning partitsioneerimine ja transmutatsioon, dekomisjoneerimine ja hädaolukorraks valmisolek

JRC aitab välja töötada Euroopas olemasolevate tuumarajatiste ja tuumkütusetsüklite rangete ohutusstandardite saavutamiseks vajalikud vahendid ja meetodid. Kõnealused vahendid ja meetodid hõlmavad järgmist:

1)

tõsiste õnnetusjuhtumite analüüsimise modelleerimine ja meetodid, et hinnata tuumarajatiste käitamisohutuse varu; täiustatud tuumkütusetsüklite ja kontseptsioonide hindamist käsitleva ühise lähenemisviisi kehtestamise toetamine Euroopas; ning käitamiskogemustest saadud õppetundide uurimine ja levitamine. JRC teeb edasisi jõupingutusi seoses oma ettevõtmisega „European Clearinghouse on NPP Operational Experience Feedback“ (Euroopa käitamiskogemustest saadud tagasiside koda), et kõrvaldada tuumaohutusalased vajakajäämised, mis on ilmnenud pärast Fukushima õnnetust, kutsudes üles kasutama liikmesriikide pädevust selles valdkonnas;

2)

tuumajäätmete pikaajalise käitumise ning radionukliidide keskkonda levimise ennustamisega seotud teadusliku ebakindluse võimalikult suurel määral vähendamine; ning tuumarajatiste dekomisjoneerimisega seotud teadusuuringute põhiaspektid;

3)

teabevahetus asjaomaste sidusrühmadega, et suurendada ELi suutlikkust reageerida tuumaõnnetustele ja -vahejuhtumitele, uurides radioaktiivsete ainete õhku leviku eest hoiatamise süsteeme ja mudeleid ning koondades ressursse ja asjatundjaid, et analüüsida ja modelleerida tuumaõnnetusi.

b)

Tuumajulgeoleku suurendamine, sh tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis

Suurimat võimalikku tähelepanu tuleb pöörata tuumarelva leviku tõkestamisele. Selleks teeb JRC järgmist:

1)

töötab välja täiustatud metoodika ning avastamis-/kontrollimeetodid ja tehnoloogia, et toetada ühenduse kaitsemeetmeid ja tugevdada rahvusvahelisi kaitsemeetmeid;

2)

töötab välja ja kohaldab täiustatud meetodeid ja tehnoloogiat, et hoida ära ja avastada tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud vahejuhtumeid ning nendele reageerida, sh avastamistehnika kvalifitseerimine ning tuumaalase kohtuekspertiisi meetodite ja tehnika arendamine, et võidelda ebaseadusliku tuumarelvakaubanduse vastu ülemaailmse CBRN-raamistiku alusel tehtavas koostöös;

3)

toetab tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja seonduvate ELi strateegiate rakendamist ekspordikontrollirežiimide tehnilise arengu analüüsimise, uurimise ja järelkontrolli abil, et toetada asjakohaseid komisjoni ja liidu talitusi.

c)

Standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele

JRC tugevdab veelgi tuumaohutuse ja -julgeolekualast teadusbaasi. Rõhk pannakse aktiniidide ning struktuursete ja tuumamaterjalide põhiomadusi käsitlevatele teadusuuringutele. Liidu standardimistegevuse toetamiseks näeb JRC ette tehnika tasemele vastavad tuumastandardid, võrdlusandmed ja -mõõtmised, sh arendab ja rakendab asjakohaseid andmebaase ja hindamisvahendeid. JRC toetab meditsiiniliste rakenduste, eelkõige alfakiirgusel põhineva uut tüüpi vähiravi edasiarendamist.

d)

Teadmushalduse, hariduse ja koolituse edendamine

JRC peab jälgima teadusuuringute ja mõõteriistade valdkonna ning ohutus- ja keskkonnaeeskirjade arengutendentse. Selleks tuleb rakendada teadustöö taristuid käsitlevaid paindlikke investeerimiskavasid.

Selleks et liit säilitaks oma juhtpositsiooni tuumaohutuse ja -julgeoleku valdkonnas, peab JRC välja töötama teadmushaldusvahendid, jälgima tuumavaldkonna inimressursside vaatluskeskuse (European Nuclear Human Resources Observatory) kaudu liidu arengusuundi seoses inimressurssidega ning pakkuma dekomisjoneerimisaspekte hõlmavaid sihtotstarbelisi koolitus- ja haridusprogramme.

e)

Liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika toetamine

JRC peab parandama oma oskusteavet ja tipptaset, et tagada sõltumatu teaduslik ja tehniline tõendusmaterjal, mis võib olla vajalik liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika toetamiseks.

Arvestades asjaolu, et IV põlvkonna rahvusvahelisel foorumil (GIF) esindab Euratomi JRC, koordineerib ta jätkuvalt ühenduse panust seoses kõnealuse foorumiga. JRC püüab liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika edendamiseks teha ja edasi arendada rahvusvahelist teaduskoostööd põhiliste partnerriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nt Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (IAEA) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Tuumaenergiaagentuur (NEA).

Valdkonnaülene tegevus 2019.–2020. aasta programmi raames

2019.–2020. aasta programmi üldeesmärkide saavutamiseks toetatakse täiendavat tegevust (otsene ja kaudne tegevus, koordineerimine ja ühise programmitöö stimuleerimine), millega tagatakse ühiste probleemide lahendamiseks tehtavate teadusjõupingutuste koostoime (nt seoses materjalide, jahutustehnoloogia, tuumaalaste võrdlusandmete, modelleerimise ja simulatsiooni, kaugkäsitsemise, jäätmekäitluse, kiirguskaitsega).

Valdkonnaülene tegevus ja seos teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020“

2019.–2020. aasta programmi eesmärkide saavutamiseks tagatakse asjakohane seos raamprogrammi „Horisont 2020“ eriprogrammidega, nt korraldatakse ühiseid projektikonkursse.

2019.–2020. aasta programmi abil võib rakendada laenurahastut ja omakapitalirahastut, mis on välja töötatud raamprogrammi „Horisont 2020“ raames ja mille rakendusala laiendatakse artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

Rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Jätkatakse tuumauuringute ja innovatsiooni alast ühistel eesmärkidel ja vastastikusel usaldusel põhinevat rahvusvahelist koostööd eesmärgiga tuua liidule ja selle keskkonnale selget ja märkimisväärset kasu. Selleks et aidata kaasa artiklis 3 esitatud erieesmärkide saavutamisele, püüab ühendus suurendada liidu teadus- ja tehnikaalast asjatundlikkust rahvusvaheliste koostöölepingute kaudu ning lihtsustada liidu tuumatööstuse pääsu uutele arenevatele turgudele.

Rahvusvahelist koostööd edendatakse mitmepoolsete raamistike kaudu (nt IAEA, OECD, ITER, GIF) ning olemasolevate kahepoolsete koostöösuhete jätkamise ja uute kahepoolsete koostöösuhete arendamise kaudu selliste riikidega, kus on tugev teadus- ja arendustegevus ning tööstusbaas ja kus uurimisrajatised on juba töös, kavandamisel või ehitamisel.


(1)  Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(2)  Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48).


II LISA

TULEMUSNÄITAJAD

Käesolevas lisas esitatakse 2019.–2020. aasta programmi iga erieesmärgi tulemuste ja mõju hindamiseks mitmed põhinäitajad, mida võib 2019.–2020. aasta programmi rakendamise käigus täpsustada.

1.   Kaudsete meetmete näitajad

a)

Tuumasüsteemide ohutu toimimise toetamine

Projektide (ühised teadusuuringud ja/või koordineeritud meetmed) arv, mille rakendamise tulemusena võiks tuumaohutus Euroopa märgatavalt suureneda.

b)

Ohutute ja pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisele kaasaaitamine lõplike tuumajäätmete käitlemiseks, sealhulgas geoloogiliseks lõppladustamiseks ning partitsioneerimiseks ja transmutatsiooniks

Projektide arv, mis aitavad kaasa lõplike tuumajäätmete käitlemise pikaajaliste võimaluste väljatöötamisele.

c)

Tuumaalaste oskuste ja tipptaseme väljaarendamise ja jätkusuutlikkuse toetamine Euroopa Liidus

Koolitus teadusuuringute kaudu – Euratomi tuumalõhustumisprojektide kaudu toetatavate doktorantide ja doktorikraadiga teadlaste arv.

Euratomi tuumasünteesiprogrammis osalevate stipendiaatide ja praktikantide arv.

d)

Kiirguskaitse ning radioloogiliste meditsiiniseadmete arendamise toetamine, sealhulgas ka radioisotoopide ohutu ja turvalise tarnimise ja kasutamise toetamine

Projektide arv, millel võib olla tõestatav mõju reguleerimisele kiirguskaitse ja kiirguse meditsiiniliste rakendusvõimaluste arendamise valdkonnas.

e)

Tuumasünteesi kui energiaallika otstarbekuse tõendamine olemasolevate ja tulevaste tuumasünteesirajatiste abil

Mõjukates eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud publikatsioonide arv.

f)

Tulevastele termotuumaelektrijaamadele aluse panemine, töötades välja materjalid, tehnoloogia ja põhimõttelise projekti

Ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud tuumasünteesi tegevuskava selliste tähiste protsendimäär, milleni 2019.–2020. aasta programmiga on jõutud.

g)

Innovatsiooni edendamine ja tööstuse konkurentsivõime parandamine

2019.–2020. aasta programmi alusel tehtavate tuumasünteesiuuringute käigus loodud võrsefirmade arv.

2019.–2020. aasta programmi raames toetatavate teadusuuringute põhjal esitatud patenditaotluste ja antud patentide arv.

h)

Tuumauuringute jaoks üleeuroopaliselt oluliste teadustöö taristute kättesaadavuse ja kasutamise tagamine

Teadlaste hulk, kellel on juurdepääs teadustöö taristutele 2019.–2020. aasta programmi toetuse kaudu.

2.   Otseste meetmete näitajad

a)

JRC poliitikatoetuse mõju näitaja

Nende juhtumite arv, kus JRC antaval tehnilisel ja teadusalasel poliitikatoetusel on olnud konkreetne käegakatsutav mõju liidu poliitikale.

b)

JRC teadustöö tulemuslikkuse näitaja

Eelretsenseeritud publikatsioonide arv.

Punktides a ja b osutatud näitajad võivad olla seotud järgmiste otseseid meetmeid käsitlevate ühenduse eesmärkidega:

tuumaohutuse, sealhulgas tuumareaktorite ja tuumkütuse ohutuse suurendamine, jäätmekäitluse tõhustamine, sealhulgas geoloogiline lõppladustamine ning partitsioneerimine ja transmutatsioon, dekomisjoneerimise tõhustamine ja hädaolukorraks valmisolek;

tuumajulgeoleku suurendamine, sh tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine, salakaubaveo vastane võitlus ja tuumaalane kohtuekspertiis;

standardimiseks vajaliku tuumateadusbaasi viimine tipptasemele;

teadmushalduse, hariduse ja koolituse edendamine;

liidu tuumaohutus- ja -julgeolekupoliitika toetamine.


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/20


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1564,

17. oktoober 2018,

milles käsitletakse loa andmist dolomiit-magnesiidi preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina, välja arvatud piimalehmade ja muude piima tootvate mäletsejaliste, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus dolomiit-magnesiidi preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse loa andmist dolomiit-magnesiidi preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ kuuluvale dolomiit-magnesiidi preparaadi kasutamine piimalehmade ja muude piima tootvate mäletsejaliste, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina on varem lubatud kümneks aastaks komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1964 (2).

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 17. aprilli 2018. aasta (3) ja 25. jaanuari 2017. aasta (4) arvamustes järeldusele, et dolomiit-magnesiidi preparaat ei avalda kavandatud kasutustingimuste juures kahjuliku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutuseamet on jõudnud ka järeldusele, et kõnealune söödalisand on tõhus paakumisvastane aine. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Dolomiit-magnesiidi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas täpsustatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas täpsemalt kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „paakumisvastased ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 9. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1964 dolomiit-magnesiidist valmistise lubamise kohta piimalehmade ja muude piima tootvate mäletsejaliste, võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina ning montmorilloniit-illiidist valmistise lubamise kohta kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 303, 10.11.2016, lk 7).

(3)  EFSA Journal (2018); 16(5): 5272.

(4)  EFSA Journal 2017; 15(2):4711.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg söödalisandit 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Tehnoloogilised lisandid: paakumisvastased ained

1g598

Dolomiit-magnesiit

Söödalisandi koostis

Looduslikust segust preparaat:

dolomiit ja magnesiit ≥ 40 % (milles karbonaatide miinimumsisaldus on 24 %).

Toimeaine kirjeldus

Dolomiit

CASi number 16389-88–1

(CaMg)(CO3)2

Magnesiit

CASi number 546–93-0

MgCO3

Talk (hüdraatunud magneesiumsilikaat)

CASi number 14807-96–6

Mg3Si4O10(OH)2

Talk ≥ 35 %

Kloriit (alumiinium-magneesium)

CASi number 1318-59–8

(Mg,Fe,Al)6(Si, Al)4O10(OH)8

Raud (struktuurne) 6 % (keskmine)

Kloriit ≥ 16 %

Kvartsi- ja asbestivaba

Analüüsimeetod  (1)

Söödalisandi kirjeldamiseks:

röntgendifraktsioon koos

aatomabsorptsioonspektrofotomeetriaga (AAS)

Kõik liigid ja kategooriad, välja arvatud piimalehmad ja muud piima tootvad mäletsejalised, võõrutatud põrsad ja nuumsead

5 000

20 000

1.

Söödalisandi ja eelsegude etiketil esitatakse järgmine teave: „Söödalisand dolomiit-magnesiit on suure (inert)rauasisaldusega“.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, et vähendada söödalisandi kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamiskaitsevahendit.

8. november 2028


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/24


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1565,

17. oktoober 2018,

milles käsitletakse loa andmist Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaadi kasutamiseks broilerkanade, noorkanade, vähe levinud kodulinnuliikide (välja arvatud munalinnud), broilerkalkunite, aretuskalkunite, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähem tähtsate sealiikide söödalisandina (loa hoidja Elanco GmbH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Paenibacillus lentus'e (CBS 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse loa andmist Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaadi kasutamiseks broilerkanade, noorkanade, vähe levinud kodulinnuliikide (välja arvatud munalinnud), broilerkalkunite, aretuskalkunite, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähem tähtsate sealiikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 7. detsembri 2016. aasta arvamuses (2) ja 17. aprilli 2018. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustel ei avalda Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaat kahjulikku mõju ei looma- ega inimtervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et lisand sobib kasutamiseks broilerkanade, broilerkalkunite ning võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähem tähtsate sealiikide söödas. Amet leidis, et kõnealuseid järeldusi võib laiendada munakanadele ja aretuskalkunitele ning neid saab ekstrapoleerida vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, aretus- ja noorlindudele. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaadi hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal 2017;15(1):4677.

(3)  EFSA Journal 2018;16(5):5270.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikud 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a29

Elanco GmbH

Endo-1,4-β-mannanaas

EÜ 3.2.1.78

Söödalisandi koostis

Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

1,6 × 108 U (1)/g tahke preparaadi korral;

5,9 × 108 U/g vedela preparaadi korral.

Toimeaine kirjeldus

Paenibacillus lentus'e (DSM 28088) abil saadud endo-1,4-β-mannanaas

Analüüsimeetodid  (2)

Endo-1,4-β-mannanaasi määramine söödalisandis, eelsegudes ja söödas:

kolorimeetrilised meetodid, mis põhinevad ensümaatilisel hüdrolüüsil ja redutseerivate suhkrute (mannoosi ekvivalentides) reageerimisel 3,5-dinitrosalitsüülhappega (DNS).

Broilerkanad

Noorkanad

Vähe levinud kodulinnuliigid (välja arvatud munalinnud)

32 000 U

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas naha- ja hingamiskaitsevahendeid.

3.

Kasutatakse kuni ligikaudu 35 kg kaaluvatel võõrutatud põrsastel.

8. november 2028

Broilerkalkunid

Aretuskalkunid

48 000 U

Võõrutatud põrsad

48 000 U

Nuumsead

Vähem levinud sealiikide nuumsead

32 000 U


(1)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab mannaani sisaldavast substraadist (jaanileivapuujahu) pH 7,0 ja 40 °C juures minutis 0,72 mikrogrammi redutseerivaid suhkruid (mannoosi ekvivalentides).

(2)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad söödalisandite referentlabori veebilehel järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1566,

18. oktoober 2018,

milles käsitletakse loa andmist Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaadi kasutamiseks võõrutatud põrsaste ja vähem levinud sealiikide (võõrutatud) söödalisandina ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1453/2004 (loa omanik Andrès Pintaluba S.A.)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ on Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaadile antud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1453/2004 (3) luba selle tähtajatuks kasutamiseks võõrutatud põrsaste söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 1 punktile b kanti see preparaat seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 on esitatud taotlus Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaadi uuesti hindamiseks võõrutatud põrsaste ja vähem levinud sealiikide (võõrutatud) söödalisandina. Taotleja taotles kõnealuse söödalisandi liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 8. oktoobri 2013. aasta, (4)16. mai 2017. aasta (5) ja 17. aprilli 2018. aasta (6) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaat kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet leidis ka, et kõnealuse preparaadi kasutamine võib suurendada võõrutatud põrsaste lõplikku kehakaalu ja parandab nende söödaväärindust ning et seda järeldust võib ekstrapoleerida vähem levinud sealiikidele (võõrutatud). Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Samuti kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Seoses preparaadile loa andmisega tuleks määrust (EÜ) nr 1453/2004 vastavalt muuta.

(7)

Kuna puuduvad ohutusega seotud probleemid, mis nõuaksid loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1453/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1453/2004 II lisast jäetakse välja kanne E 1612 endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi, endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja alfa-amülaasi kohta.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Lisas nimetatud preparaati ning seda preparaati sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 8. maid 2019 kooskõlas enne 8. novembrit 2018 kohaldatud eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3)  Komisjoni 16. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1453/2004 teatavate söödalisandite alalise lubamise kohta (ELT L 269, 17.8.2004, lk 3).

(4)  EFSA Journal (2013); 11(10): 3430.

(5)  EFSA Journal (2017); 15(6): 4856.

(6)  EFSA Journal (2018); 1(5): 5271.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja nimi

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a1612i

Andrés Pintaluba S.A.

Endo-1,3(4)-β-glükanaas:

EC 3.2.1.6

Endo-1,4-β-ksülanaas:

EC 3.2.1.8

α-amülaas:

EC 3.2.1.1

Söödalisandi koostis

Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-ksülanaasi ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaasi preparaat, milles ensüümide minimaalsed aktiivsused on:

endo-1,3(4)-β-glükanaas: 900 U (1)/g;

endo-1,4-β-ksülanaas: 1 000  U (2)/g;

α-amülaas: 3 000  U (3)/g

Tahkel kujul

Toimeaine kirjeldus

Aspergillus niger'i (NRRL 25541) abil toodetud endo-1,3(4)-β-glükanaas ja endo-1,4-β-ksülanaas ning Aspergillus niger'i (ATCC66222) abil toodetud α-amülaas

Analüüsimeetodid  (4)

Määramine söödalisandis:

Endo-1,3(4)-β-glükanaas: kolorimeetriline meetod, mis põhineb glükanaasi ensümaatilisel reageerimisel odra β-glükaani substraadil 3,5-dinitrosalitsüülhappe (DNS) juuresolekul pH 4,0 juures ja temperatuuril 30 °C;

endo-1,4-β-ksülanaasi puhul: kolorimeetriline meetod, mis põhineb ksülanaasi ensümaatilisel reageerimisel rukki arabinoksülaani substraadil DNSi juuresolekul pH 4,0 juures ja temperatuuril 30 °C;

α-amülaas: kolorimeetriline meetod, mis põhineb amülaasi ensümaatilisel reageerimisel nisu tärklise substraadil DNSi juuresolekul pH 5,0 juures ja temperatuuril 30 °C.

Toimeainete määramine eelsegus ja söödas:

kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse glükanaasi toimel odra asoglükaanist vabanenud depolümeriseerunud lahustuvate fragmentide sisaldust;

kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse endo-1,4-β-ksülanaasi toimel asoksülaanist vabanenud depolümeriseerunud lahustuvate fragmentide sisaldust;

kolorimeetriline meetod, millega mõõdetakse amülaasi toimel p-nitrofenüülmaltoheptaosiidist vabanenud depolümeriseerunud lahustuvate fragmentide sisaldust;

Võõrutatud põrsad

Vähem tähtsad sealiigid

(võõrutatud)

 

Endo-1,3(4)-β-glükanaas:

450 U

β-ksülanaas:

500 U

α-amülaas:

1 500 U

 

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas naha-, silma- ja hingamiskaitsevahendeid.

3.

Kasutatakse kuni ligikaudu 35 kg kaaluvatel võõrutatud põrsastel.

8. november 2028


(1)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab odra β-glükaanist pH 4,0 ja 30 °C juures minutis 1 mikromooli redutseerivaid suhkruid (glükoosiekvivalentides).

(2)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab rukki arabinoksülaanist pH 4,0 ja 30 °C juures minutis 1 mikromooli redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalentides).

(3)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab nisutärklisest pH 5,0 ja 30 °C juures minutis 1 mikromooli redutseerivaid suhkruid (glükoosiekvivalentides).

(4)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad söödalisandite referentlabori veebilehel järgmisel aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1567,

18. oktoober 2018,

millega parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/249, milles käsitletakse loa andmist tauriini, β-alaniini, L-alaniini, L-arginiini, L-asparagiinhappe, L-histidiini, D,L-isoleutsiini, L-leutsiini, L-fenüülalaniini, L-proliini, D,L-seriini, L-türosiini, L-metioniini, L-valiini, L-tsüsteiini, glütsiini, mononaatriumglutamaadi ja L-glutamiinhappe kasutamiseks kõigi loomaliikide söödalisandina ning L-tsüsteiinvesinikkloriidmonohüdraadi kasutamiseks kõigi loomaliikide, välja arvatud kassid ja koerad, söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/249 (2) antakse luba teatavate söödalisandite, sealhulgas glütsiini, L-tsüsteiini ja L-tsüsteiinvesinikkloriidmonohüdraadi kasutamiseks lõhna- ja maitseainena.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2018/249 lisas on tehtud viga glütsiini käsitlevas kandes, mille veerus „Muud sätted“ on märgitud, et selle lisaaine märgistus peab näitama, et toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas on muude kategooriate ja liikide puhul 25 g/kg. Kooskõlas kõnealuse söödalisandi loa jaoks esitatud Euroopa Toiduohutusameti arvamusega (3) on õige kogus 25 mg/kg.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2018/249 lisas on L-tsüsteiini ja L-tsüsteiinhüdrokloriidmonohüdraati käsitlevates kannetes vead, mis on seotud toimeaine tootmisprotsessiga. Täpsemalt on veerus „Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod“ märgitud, et toimeainet toodetakse keemilise sünteesi või valkude hüdrolüüsi teel. Selles osas on välja jäetud märge, et valkude hüdrolüüsi tehakse loomsete või taimsete valkudega, seega ei ole selle konkreetse söödalisandi tootmisel lubatud hüdrolüüsimiseks kasutada inimeste juukseid.

(4)

Asjaomased ekslikud sätted on põhjustanud söödakäitlejate seas segadust seoses kõnealuste söödalisandite turulelaskmist käsitlevate tegelike sätetega. See olukord on tekitanud õiguslikku ebakindlust kohaldatava õigusraamistiku suhtes. Kõnealuste vigade tõttu on seega esinenud turutõrkeid, mis on seotud glütsiini, L-tsüsteiini ja L-tsüsteiinhüdrokloriidmonohüdraadi turulelaskmise ja kasutamise lubamise küsitavusega. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2018/249 parandusi kohaldada tagasiulatuvalt alates nimetatud rakendusmääruse jõustumise kuupäevast, et taastada õiguskindlus seoses kõnealuste vigadega seotud söödalisandite õigusliku staatusega, hoida ära kahjulikku mõju asjaomastele käitlejatele ning sellest tulenevalt taastada turu stabiilsus.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2018/249 lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 15. märtsist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 15. veebruari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/249, milles käsitletakse loa andmist tauriini, β-alaniini, L-alaniini, L-arginiini, L-asparagiinhappe, L-histidiini, D,L-isoleutsiini, L-leutsiini, L-fenüülalaniini, L-proliini, D,L-seriini, L-türosiini, L-metioniini, L-valiini, L-tsüsteiini, glütsiini, mononaatriumglutamaadi ja L-glutamiinhappe kasutamiseks kõigi loomaliikide söödalisandina ning L-tsüsteiinvesinikkloriidmonohüdraadi kasutamiseks kõigi loomaliikide, välja arvatud kassid ja koerad, söödalisandina (ELT L 53, 23.2.2018, lk 134).

(3)  EFSA Journal (2014); 12 (5): 3670.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2018/249 lisa parandatakse järgmiselt.

1)

Ainet 2b17034 glütsiini käsitlevas kandes parandatakse veergu „Muud sätted“ järgmiselt.

a)

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Söödalisandi märgistusel esitatakse järgmine teave: „Toimeaine soovitatav maksimumsisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas:

kasside ja koerte puhul 20 g/kg;

muude liikide ja kategooriate puhul 25 mg/kg“.“

b)

Punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Söödamaterjali ja segasööda märgistamisel esitatakse asjaomase funktsionaalrühma nimetus, söödalisandi nimetus ja identifitseerimisnumber ning lisatud toimeaine kogus, kui toimeaine sisaldus 12 % niiskusesisaldusega täissöödas ületab järgmist sisaldust:

kasside ja koerte puhul 20 g/kg;

muude liikide ja kategooriate puhul 25 mg/kg.“

2)

Ainet 2b17033 L-tsüsteiini käsitlevas kandes asendatakse veerus „Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod“ tekst „Toodetud keemilise sünteesi või valkude hüdrolüüsi teel“ tekstiga „Toodetud keemilise sünteesi või loomsete või taimsete valkude hüdrolüüsi teel“.

3)

Ainet 2b920 L-tsüsteiinhüdrokloriidmonohüdraati käsitlevas kandes asendatakse veerus „Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod“ tekst „Toodetud keemilise sünteesi või valkude hüdrolüüsi teel“ tekstiga „Toodetud keemilise sünteesi või loomsete või taimsete valkude hüdrolüüsi teel“.


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1568,

18. oktoober 2018,

milles käsitletakse loa andmist Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaadi kasutamiseks kõigi sea- ja kodulinnuliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaadi kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaadi kasutamise lubamist sigade ja kodulindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 17. aprilli 2018. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaat kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti leidis toiduohutusamet, et preparaat võib lagundada söödas leiduvaid fumonisiine. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaadi hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „ained, mis vähendavad sööda saastumist mükotoksiinidega“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal (2018); 16(5):5269.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikud 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Tehnoloogilised lisandid: ained, mis vähendavad sööda saastumist järgmiste mükotoksiinidega: fumonisiinid

1m03i

Fumonisiini esteraas, EC 3.1.1.87

Söödalisandi koostis

Komagataella phaffii'st (DSM 32159) saadud fumonisiini esteraasi preparaat, milles ensüümi kontsentratsioon on vähemalt 3 000 U/g (1).

Toimeaine kirjeldus

Komagataella phaffii (DSM 32159) abil saadud fumonisiini esteraasi preparaat.

Analüüsimeetod  (2)

Fumonisiini esteraasi aktiivsuse määramine: meetodil, mis hõlmab kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat koos tandemmassispektromeetriaga

(HPLC-MS/MS) ja põhineb pH 8,0 ja temperatuuri 30 °C juures fumonisiin B1-le mõjuva ensüümi toimel vabanenud trikarballüülhappe koguse määramisel.

Kõik sead

Kõik kodulinnuliigid

10

 

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märkida säilitustingimused ja püsivus granuleerimisel.

2.

Soovituslik maksimumannus: 300 U täissööda kg kohta.

3.

Söödalisandit on lubatud kasutada söödas, mis vastab Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele söödas leiduvate soovimatute ainete kohta (3).

4.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamiskaitsevahendit.

8. november 2028


(1)  1 U on ensümaatiline aktiivsus, mille puhul 100 μΜ fumonisiin B1 lahuses, mis on valmistatud 20 mM Tris-Cl puhvris, mille pH on 8,0 ja mis sisaldab 0,1 mg/ml veise seerumi albumiini, vabaneb temperatuuri 30 °C juures 1 μmol trikarballüülhapet minutis.

(2)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Liidu söödalisandite referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/37


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1569,

18. oktoober 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1110/2011, millega antakse luba Trichoderma reesei'st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina (loaomanik Roal Oy)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1110/2011 (2) anti luba Trichoderma reesei (CBS 114044) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümipreparaadi kasutamiseks munakanade, vähe levinud kodulinnuliikide ja nuumsigade söödalisandina.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikega 3 on loa hoidja teinud ettepaneku muuta munakanade ja nuumsigade söödalisandi miinimumsisaldust. Taotlusele olid lisatud asjakohased tugiandmed. Komisjon edastas taotluse Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“).

(4)

Toiduohutusamet jõudis oma 6. märtsi 2018. aasta arvamustes (3) järeldusele, et miinimumsisalduse vähendamine 24 000 BXU-lt 12 000 BXU-le munakanade puhul ja 24 000 BXU-lt 20 000 BXU-le nuumsigade puhul ei avalda kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning uued kavandatud annused on sihtliikide jaoks tõhusad.

(5)

Uute kavandatud annuste hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1110/2011 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 1110/2011 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1110/2011, millega antakse luba Trichoderma reesei'st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina (loaomanik Roal Oy) (ELT L 287, 4.11.2011, lk 27).

(3)  EFSA Journal 2018; 16(3):5216 ja EFSA Journal 2018; 16(3):5217.


LISA

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta

Kategooria: zootehnilised söödalisandid Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a8

Roal Oy

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Söödalisandi koostis

Trichoderma reesei (CBS 114044) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

tahkes preparaadis: 4 × 106 BXU (1)/g

 

vedelas preparaadis: 4 × 105 BXU/g

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma reesei (CBS 114044) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaas

Analüüsimeetod  (2)

Söödalisandis ja eelsegus: redutseerivate suhkrute meetod endo-1,4-β-ksülanaasi määramiseks, milles redutseerivate suhkrute saagise määramiseks kasutatakse dinitrosalitsüülhappe kolorimeetrilist reaktsiooni nende suhkrutega pH 5,3 ja temperatuuri 50 °C juures.

Söödas: kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist ensüümi toimel nisu arabinoksülaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga.

Vähe levinud kodulinnuliigid (välja arvatud munalinnud)

8 000 BXU

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid.

24. november 2021

Munakanad

12 000 BXU

Vähe levinud kodulinnuliikide munalinnud

24 000 BXU

Nuumsead

20 000 BXU


(1)  1 BXU on ensüümi hulk, mis pH 5,3 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab kasepuidu ksülaanist ühe nanomooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalentides) sekundis.

(2)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1570,

18. oktoober 2018,

millega lõpetatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse importi käsitlev menetlus ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 14 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/476 meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast WTO vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (edaspidi „WTO võimaldamismäärus“), (2) eriti selle artikleid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Nõukogu kehtestas 28. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 490/2013 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Nõukogu kehtestas 19. novembril 2013. aastal rakendusmäärusega (EL) nr 1194/2013 (edaspidi „lõplik määrus“) Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (4).

(3)

Euroopa Liidu Üldkohus (edaspidi „Üldkohus“) tühistas 15. septembril 2016 kohtuasjades T-80/14, T-111/14 kuni T-121/14 (5) ja T-139/14 (6) tehtud otsustega (edaspidi „kohtuotsused“) lõpliku määruse artiklid 1 ja 2 selles osas, mida kohaldatakse kõnealustes kohtuasjades hagejate (edaspidi „asjaomased eksportivad tootjad“) suhtes (7).

(4)

Euroopa Liidu Nõukogu kaebas otsused alguses edasi. 2. ja 5. märtsil 2018 kustutati kaebused pärast seda, kui nõukogu otsustas need tagasi võtta, Euroopa Kohtu registrist (8). Seega on otsused lõplikud ja siduvad nende vastuvõtmise kuupäevast alates.

(5)

Üldkohus otsustas, et institutsioonid ei suutnud õiguslikult piisavalt põhjendada, et Argentinas ja Indoneesias biodiislikütuse tootmiseks kasutatava peamise tooraine hindades oli märkimisväärseid moonutusi, mis tulenesid diferentseeritud ekspordimaksude süsteemi kasutamisest, kohaldades toorainele ja biodiislikütusele erinevat maksumäära. Üldkohus otsustas, et institutsioonid ei oleks pidanud asuma seisukohale, et tooraine hind ei kajastu mõistlikult Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate dokumentides, ega jätma kõnealuseid dokumente Argentinas ja Indoneesias toodetud biodiislikütuse normaalväärtuse arvutamisel arvestamata.

(6)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) vaidluste lahendamise organ võttis 26. oktoobril 2016 vastu apellatsioonikogu aruandega muudetud hindamiskogu aruande (edaspidi „Argentinat käsitlev aruanne“), (9) milles käsitleti vaidlust „EL – biodiisliga seotud dumpinguvastased meetmed“ („EU – Anti-Dumping Measures on Biodiesel“) (DS473).

(7)

28. veebruaril 2018 võttis vaidluste lahendamise organ vastu ka hindamiskogu aruande, milles käsitleti vaidlust „EL – Indoneesiast pärit biodiislikütusega seotud dumpinguvastased meetmed“ („European Union – Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Indonesia“) (DS480) (edaspidi „Indoneesiat käsitlev aruanne“) (10). Ei Indoneesia ega EL ei vaidlustanud kõnealust aruannet.

(8)

Argentinat ja Indoneesiat käsitlevates aruannetes (edaspidi „aruanded“) leiti muu hulgas, et EL ei toiminud kooskõlas järgmiste artiklitega:

WTO dumpinguvastase lepingu artikkel 2.2.1.1, kuna EL ei arvutanud uurimisaluse toote tootmiskulusid tootjate raamatupidamisandmete alusel;

dumpinguvastase lepingu artikkel 2.2 ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994“) VI artikli punkti 1 alapunkti b alapunkt ii, kuna EL ei lähtunud biodiisli normaalväärtuse arvutamisel biodiisli tootmiskuludest Argentinas;

dumpinguvastase lepingu artikkel 9.3 ja GATT 1994 VI artikli punkt 2, kuna ELi kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude summad ületasid dumpingumarginaali, mis oleks tulnud kindlaks määrata vastavalt dumpinguvastase lepingu artikli 2 ja GATT 1994 VI artikli punkti 1 alusel.

(9)

Indoneesiat käsitlevas aruandes leiti, et EL ei toiminud kooskõlas järgmiste artiklitega:

dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punkt iii ja artikkel 2.2, kuna ei määratud kasumit, mida muud eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul;

dumpinguvastase lepingu artikkel 2.3, kuna ei arvutatud ühe Indoneesia eksportiva tootja, P.T. Musim Masi jaoks ekspordihinda, lähtudes hinnast, mille juures P.T. Musim Masi toodetud imporditud biodiislikütus müüdi esimest korda sõltumatutele ostjatele ELis;

dumpinguvastase lepingu artiklid 3.1 ja 3.2, kuna Indoneesia impordi puhul ei tehtud kindlaks märkimisväärse hinna allalöömise olemasolu.

(10)

Hindamiskogu soovitas vaidluste lahendamise organil paluda Euroopa Liidul viia oma meetmed vastavusse dumpinguvastase lepinguga ja GATT 1994-ga.

(11)

Pärast Argentinat käsitlevate aruannetega tutvumist algatas komisjon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/476 (11) artikli 1 lõikele 3 läbivaatamise (12) (edaspidi „läbivaatamine“). Läbivaatamise algatamise ajal teatas komisjon, et oleks asjakohane kontrollida, kas Argentinat käsitlevas aruandes tehtud järeldused kehtivad ka Indoneesiast pärit biodiislikütuse suhtes kehtestatud meetmete puhul, sest Argentinat käsitlevas aruandes esitatud õiguslikud tõlgendused paistsid olevat asjakohased ka Indoneesiat käsitleva uurimise puhul.

(12)

Kuid läbivaatamise käigus sai komisjon huvitatud isikutelt rohkesti märkusi eelkõige Argentinat käsitlevas aruandes esitatud tõlgenduse kohaldatavuse kohta Indoneesiast pärit biodiislikütust hõlmavate meetmete suhtes. Komisjon jõudis järeldusele, et Indoneesiaga seotud märkuste analüüs nõuab rohkem aega, ja otsustas Indoneesiaga seotud uurimise muutmismäärusest välja jätta ning läbivaatamist Indoneesia osas jätkata.

(13)

Komisjon võttis 18. septembril 2017 vastu rakendusmääruse (EL) 2017/1578, (13) millega muudetakse lõplikku määrust (edaspidi „muutmismäärus“) Argentina eksportivate tootjate osas.

(14)

Lõpliku määruse resolutsiooni tühistamine Üldkohtus asjaomaste eksportivate tootjate osas mõjutab ka muutmismääruse õiguspärasust. Kuna muutmismäärusega muudeti määrust, mille resolutsioon on tühistatud, on ka muutmismäärus ise kehtetuks muutunud ja seda ei saa asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kohaldada.

(15)

28. mail 2018 avaldati teade (14) Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli importi käsitleva esialgse uurimise taasavamise kohta, mille tulemusena võeti vastu lõplik määrus (edaspidi „teade“). Samal ajal lõpetati pooleliolev läbivaatamine Indoneesia suhtes.

(16)

Kohtupraktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise menetlust jätkata täpselt sellest ajahetkest, mil õigusvastasus aset leidis. Liidu institutsioonidel on sel viisil kohtuotsuseid täites võimalik parandada lõpliku määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni asjaomaste eksportivate tootjate osas (15).

(17)

Lisaks kohtuotsuste resolutsioonidele peaks komisjon arvesse võtma ka otsuste aluseks olnud põhjendusi, mis moodustavad selle olemusliku osa, kuivõrd need on vajalikud resolutsiooni täpse tähenduse mõistmiseks. Jõusse jäävad lõpliku määruse muud järeldused, mida ei vaidlustatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul, või mis vaidlustati, kuid lükati tagasi Üldkohtu otsustega ning mis seepärast ei viinud lõpliku määruse tühistamiseni (16).

(18)

Oma kohustuste täitmiseks otsustas komisjon taasalustada dumpinguvastase menetluse täpselt sellest punktist, milles tekkis õigusvastasus, ning vaadata uuesti läbi normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud meetodi.

(19)

Teates on esitatud Üldkohtu otsuste põhjendused asjaomaste eksportivate tootjate kohta ning võimalus laiendada uurimise tulemusi kõigile Argentina ja Indoneesia eksportivatele tootjatele. Lisaks võeti kooskõlas vaidluste lahendamise leppe artikliga 19.1 arvesse hindamiskogu ja apellatsioonikogu järeldusi nii Argentina kui ka Indoneesia suhtes, et meetmed, mis ei ole WTO reeglitega kooskõlas, oleksid täielikult kooskõlas WTO lepingutega.

(20)

Komisjon kutsus teates asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja liidu tootmisharu üles esitama kirjalikult oma seisukohad ja taotlema ärakuulamist teates sätestatud tähtaja jooksul.

(21)

Võimalus ärakuulamiseks anti kõigile nendele isikutele, kes esitasid selleks taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja näitasid ära konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(22)

Esindatud olid Euroopa Biodiisli Nõukogule (European Biodiesel Board, edaspidi „EBB“), viis Indoneesia eksportivat tootjat ja Indoneesia ametiasutused.

2.   ÜLDKOHTU OTSUSTE JA WTO JÄRELDUSTE RAKENDAMINE

(23)

Komisjonil on võimalik parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata osad, mida kohtuotsused ei mõjuta (17).

(24)

Nagu teates märgitud, hindas komisjon uuesti esialgse uurimise lõplikke järeldusi, võttes arvesse WTO hindamiskogu ja apellatsioonikogu järeldusi nii Argentina kui ka Indoneesia kohta. Komisjon otsustas uurimise tulemused laiendada kõigile Argentina ja Indoneesia eksportivatele tootjatele. Kordushindamine põhines teabel, mis koguti esialgse uurimise ja läbivaatamise käigus, ning teabel, mille huvitatud isikud said pärast teate avaldamist.

(25)

Üks Indoneesia eksportiv tootja, Wilmar, väitis nii enne kui ka pärast avalikustamist, et puudub õiguslik alus uurimise taasalustamiseks Wilmari osas, sest üldkohus tühistas lõpliku määruse täielikult selle äriühingu suhtes. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 266 on siiski sätestatud, et institutsioon, kelle õigusakt on kehtetuks tunnistatud, peab võtma vajalikud meetmed kohtu otsuse täitmiseks. Komisjonil on ka kohustus viia Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed kooskõlla WTO aruandes esitatud soovituste ja otsustega. Selleks et uurida, milliseid meetmeid tuleks kohtu ja WTO otsuste täitmiseks võtta, tuli uuesti avada uurimine alates hetkest, mil nii riikide kui ka kõigi asjaomaste eksportivate tootjate puhul ilmnes õigusvastasus. See, kas meede tühistatakse tervikuna või osaliselt, on ebaoluline selleks, et teha kindlaks, kas komisjon peab seetõttu uuesti uurima tühistatud meetme puhul kõiki aspekte. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(26)

Dumpingu ja kahju esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste parameetrite kindlakstegemiseks analüüsiti andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

3.   VAATLUSALUNE TOODE

(27)

Vaatlusalune toode on Argentinast ja Indoneesiast pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või vesiniktöötluse teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid kas puhtal kujul või osana segust, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 95, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 99 92, 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“, üldtuntud nimetusega „biodiisel“).

(28)

Kohtuotsused ega aruanded ei mõjuta lõpliku määruse põhjendustes 16–27 esitatud järeldusi seoses vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega.

4.   NORMAALVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE JA DUMPINGUMARGINAALIDE ARVUTAMINE

(29)

Komisjon hindas uuesti esialgse uurimise tulemusi kulude korrigeerimise, kasumi ülemmäära ja topeltarvestuse küsimustes.

4.1.   Kulude korrigeerimine

(30)

Põhjenduses 8 nimetatud Üldkohtu otsused ja WTO järeldused on seotud ELi institutsioonide poolt lõplikus määruses tehtud kulude korrigeerimisega.

(31)

Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 28, ei käsitatud omamaist müügitegevust tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana ja seepärast pidi toote normaalväärtuse arvutama komisjon. Seda järeldust ei ole vaidlustatud ja see jääb kehtima. Ükski huvitatud isik ei vaidlustanud seda järeldust ka käesoleva läbivaatamise käigus.

(32)

Komisjon tegi lõpliku määruse põhjendustes 29–34 kindlaks, et Indoneesia poolt peamise sisendtooraine (palmitoorõli Indoneesias ning sojauba ja sojaõli Argentinas) ja lõpptoote (biodiislikütus) suhtes kohaldatavad eri ekspordimaksumäärad viisid omamaised hinnad Indoneesias ja Argentinas madalale ning seda tuleks normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta.

(33)

Seepärast asendas komisjon normaalväärtuse arvutamisel peamise tooraine ostuks tehtud kulutused, mis olid esitatud eksportivate tootjate raamatupidamisdokumentides, vaatlusaluste riikide asjaomaste asutuste avaldatud võrdlushindadega.

(34)

Lisaks lähtus komisjon esialgse uurimise käigus tehtud järeldustes tõlgendusest, et dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 kohaselt võib uuriv asutus loobuda eksportivate tootjate raamatupidamisdokumentide kasutamisest, kui ta teeb kindlaks, et i) need ei ole kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või ii) nendes ei ole asjakohaselt kajastatud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid (lõpliku määruse põhjendused 42 ja 72).

(35)

Hindamiskogu ja apellatsioonikogu on nii Argentinat kui ka Indoneesiat käsitlevates aruannetes seisukohal, et komisjon ei ole esitanud artikli 2.2.1.1 kohast piisavat õiguslikku alust, mille põhjal järeldada, et Indoneesia ja Argentina tootjate andmed ei kajastanud õigesti biodiisli tootmise ja müügiga seotud kulusid või miks asjaomaseid kulusid biodiisli normaalväärtuse arvutamisel arvesse ei võetud.

(36)

Pärast Argentinat käsitlevat aruannet arvutas komisjon Argentina eksportivate tootjate normaalväärtuse ümber, kasutades ajutise määruse põhjendustes 40–49 Argentina kohta selgitatud meetodit (18). Nagu on eespool põhjendustes 11 ja 12 selgitatud, oli komisjon Indoneesia eksportivate tootjate normaalväärtuse algselt ümber arvutanud, kasutades ajutise määruse põhjendustes 60–65 Indoneesia kohta selgitatud meetodit (18). Komisjon kohaldas seda meetodit nüüd mõlema riigi puhul uuesti.

(37)

EBB märkis pärast juhtumi taasavamist, et aruanded ei takista normaalväärtuse määramisel kohandamast toorainekulusid, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud. Sama väide esitati Argentinat käsitlevate aruannetele järgnenud läbivaatamise käigus ning komisjon lükkas selle tagasi, sest selle heakskiitmine ei oleks kooskõlas aruannete järeldustega, nagu on selgitatud muutmismääruse põhjendustes 43–53. Kuna kõnealune selgitus jääb kehtima ka pärast Indoneesiat käsitlevat aruannet, jätkas komisjon selle väite tagasi lükkamist.

(38)

Ajutise määruse põhjendustes 44 ja 64 märgitud põhjustel ei käsitatud kummaski riigis omamaist müügitegevust tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana ning seepärast tuli samasuguse toote normaalväärtus määrata algmääruse määruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel. Selleks liideti uurimisperioodi kohandatud tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(39)

Vastavalt ajutise määruse põhjendustes 46 ja 65 esitatud selgitustele oli komisjon seisukohal, et Indoneesia puhul ei saanud kasumisumma aluseks võtta valimisse kaasatud äriühingute tegelikke andmeid. Seetõttu määrati normaalväärtuse leidmiseks kasutatud kasumisumma kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistliku kasumisumma alusel, mida võiks saavutada seda liiki noor ja uuenduslik kapitalimahukas tootmisharu tavapärastel konkurentsitingimustel vabal ja avatud turul, st 15 % käibe põhiselt.

(40)

Argentina ja Indoneesia WTO juhtumite puhul vaidlustasid mõlemad riigid 15 % kasumi suuruse, väites, et kasumisumma ei põhinenud „mõistlikul meetodil“, nagu on nõutud dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punktis iii. Mõlemal juhul leidsid WTO talitused, et EL ei olnud selles suhtes dumpinguvastase lepinguga vastuolus. Seetõttu jääb normaalväärtuse arvutamisel kasutatud kasumi summaks 15 %.

(41)

Üks Indoneesia eksportiv tootja, PT Cermerlang Energi Perkasa, väitis, et komisjon peaks oma arvutustes tuginema valimisse kaasatud tootjate andmetele ning mitte mingil juhul automaatselt kasutama algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c. Pärast avalikustamist kordas ta väidet. Nagu on selgitatud põhjenduses 40, olid WTO vastavad talitused juba leidnud, et kõnealuse artikli kasutamine ja kohaldamine komisjoni poolt ei ole vastuolus WTO eeskirjadega. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

4.2.   Kasumi ülemmäär

(42)

Kuigi WTO hindamiskogu toetas ELi poolt dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punkti iii alusel saadud kasumi suuruse kindlaksmääramist, järeldati Indoneesiat käsitlevas aruandes, et kui ametiasutus määrab kasumi kindlaks mis tahes muu mõistliku meetodi põhjal algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c tähenduses, peab ta tagama, et kõnealune kasum ei ületa kasumit, mida tavaliselt teenivad sama toodete üldkategooria muud eksportijad riigis. Hindamiskogu leidis, et EL ei olnud sellist kasumi ülemmäära kindlaks määranud.

(43)

Dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punkti iii kohase kasumi ülemmäära kehtestamiseks oli vaja kindlaks määrata, millised äriühingud toodavad tooteid, mis kvalifitseeruksid biodiislikütusena „sama üldkategooria“ alla.

(44)

Indoneesiat käsitleva aruande punktis 7.62 märkis hindamiskogu, et „dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punktis iii ei ole sätestatud konkreetset nõuet uurimisasutusele, kuidas määratleda, millised tooted kuuluvad samasse toodete üldkategooriasse, et teha kindlaks“ tavaliselt realiseeritav kasum„. Oleme nõus Euroopa Liiduga, et puudub kohustus, et tooted kuuluksid laias laastus samasse üldkategooriasse“. Punktis 7.63 lisati „meie hinnangul võib mõistlik ja objektiivne asutus jõuda järeldusele, et sama toote üldkategooria on kitsam kategooria.“

(45)

Komisjon vaatas Indoneesiat käsitleva aruande tulemuste põhjal uuesti läbi tema käsutuses olevad andmed, mida saab kasutada nii Argentina kui ka Indoneesia puhul kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks. Leiti, et on olemas kaks andmekogumit, mis käsitlevad sama toote üldkategooriat.

(46)

Esimese andmekogumi esitasid valimisse kaasatud äriühingud esialgse uurimise ajal. Dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2.2 on sätestatud, et „uurimisaluse eksportija või tootja“ kasumi summa on vastavalt artikli 2.2.2 punktile iii piiratud „muude eksportijate või tootjate sama üldkategooria toodete müügiga“ seotud tavaliselt realiseeritud kasumi summaga. Sama üldkategooria toodete kitsaim tõlgendus kõnealuse artikli alusel piirduks täpselt sama tootega, st biodiisliga. Andmed, mida on vaja Indoneesia ja Argentina biodiisli tootjate saadud kasumi põhjal kasumi ülemmäära arvutamiseks, on komisjonile kergesti kättesaadavad, sest valimisse kaasatud äriühingud esitasid need komisjonile esialgse uurimise ajal.

(47)

Asjaolu, et valimisse kaasatud äriühingute tegelikult realiseeritud kasumit ei kasutatud kõnealuste tootjate kasumimarginaali kindlaksmääramiseks alusmääruse artikli 2 lõike 6 alusel, ei takista komisjonil neid andmeid kasutamast, et määrata kindlaks artikli 2 lõike 6 punkti c kohane kasumi ülemmäär. See tuleneb Indoneesiat käsitleva aruande punkti 7.65 sõnastusest, mille kohaselt hindamiskogu ei nõustu argumendiga, et dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punktis iii osutatud „tavapäraselt realiseeritud kasum“ tähendab, et uurija võib jätta arvesse võtmata sellise müügiga teenitud kasumi, mida ei peeta tavapäraseks kaubandustavaks. Üks Indoneesia eksportiv tootja, PT Cermerlang Energi Perkasa, väitis ka oma märkustes, et kasumi ülemmäära arvutamisel Indoneesiat käsitleva aruande põhjal ei saa komisjon eirata biodiisli omamaise müügiga seotud kasumit Indoneesias põhjusel, et seda ei peeta tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks.

(48)

Lähtudes kõnealusest kitsast tootekategooria tõlgendusest, arvutas komisjon konkreetse tootja kasumi ülemmäära, kasutades teiste uurimisaluste tootjate realiseeritud kasumit. Näiteks, et arvutada välja kasumi summa Indoneesia tootja Wilmari jaoks, muude uuritud ja kontrollitud Indoneesia tootjate P.T. Ciliandra, P.T. Musim Mas ja P.T. Pelita kaalutud keskmist kasumit. Seevastu P.T. Ciliandra puhul kasutati Wilmari, P.T. Musim Masi ja P.T. Pelita kaalutud keskmist kasumit. Uuritud ja kontrollitud Argentina tootjate puhul kasutati kasumi ülemmäära arvutamiseks sama meetodit.

(49)

Teine andmekogum hõlmab muude kui uurimise all olevate tootjate andmeid, mis esitati komisjonile esialgse uurimise käigus. Üks Indoneesia tootjatest, kes oli toona uurimise all, esitas andmed biodiisli ja mineraaldiisli segude müügi ning diislikütuse ja laevakütuse müügi kohta („muud kütused“). Kõnealuse müügiga seotud kasumimarginaal oli väidetavalt 10,2 %. Kui seda kasumimarginaali kasutataks ülemmäärana, siis oleks tõenäoline, et kõigi Indoneesia äriühingute puhul dumpingumarginaal puuduks või see oleks minimaalne. Need kinnitamata andmed esitati aga vaid ühe Indoneesia tootja kohta ning sarnaseid andmeid ei tehtud komisjonile kättesaadavaks teiste Indoneesia või Argentina tootjate kohta. Kuna kättesaadavaid andmeid ei saa seega mõlema riigi suhtes järjepidevalt kohaldada, pidas komisjon kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks ebasobivaks ainult ühe riigi ühe tootja andmete kasutamist. Komisjonil ei olnud uurimise taasalustamise järel võimalik esitatud andmete täpsust ja nende aluseks olevaid arvutusi nende käsutuses oleva aja jooksul kontrollida. Kuna vastavalt põhjendusele 62 leitakse, et kogu riigi puhul on dumping minimaalne ja seetõttu lõpetatakse uurimine kõikide äriühingute puhul, ei pidanud komisjon vajalikuks kasutada kasumi ülemmäära kehtestamiseks kontrollimata andmeid biodiisli ja mineraaldiisli segude müügi kohta. Seetõttu leidis komisjon, et sobivam on tugineda algse uurimise käigus esitatud ja kontrollitud andmetele.

(50)

Indoneesia kaks eksportivat tootjat, Wilmar ja PT Pelita Agung Agrindustri, ning Indoneesia ametiasutused väitsid, et komisjoni kaalutlusõigus andmete valimisel kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks on piiratud hindamiskogu järeldustega Indoneesiat käsitlevas aruandes. Pärast avalikustamist kordas Wilmar seda väidet. Kõnealuste huvitatud isikute väidete kohaselt peab komisjon kasutama kas kasumit, mis on saadud biodiisli ja mineraaldiisli segude müügist, või kasumit, mis on saadud diislikütuse ja laevakütuse müügist. Ükski Indoneesiat käsitleva aruande säte ei takista komisjoni siiski kasutamast muid kättesaadavaid asjakohaseid andmeid. Hindamiskogu märgib punktis 7.70, et „ELi ametiasutused oleksid võinud kaaluda kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks kõnealust müüki“ ja punktis 7.72, et „ELi ametiasutused oleksid pidanud kasumi ülemmäära kindlaks määrama [[***]] diislikütuse ja laevakütuse müügi alusel.“ See, et hindamiskogu kasutas Indoneesiat käsitlevas aruandes tingivat kõneviisi, näitab, et hindamiskogu arvates pidanuks komisjon kaaluma, kas neid andmeid oleks saanud kasutada kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks või mitte, selmet jätta teave kõrvale põhjendusega, et väljendit „tavapärasel viisil saadud kasum“ on valesti tõlgendatud. Kõnealust müüki on nüüd käsitletud põhjenduses 49, kuid selle konkreetse müügi kasutamist ei peetud ei asjakohaseks ega vajalikuks.

(51)

EBB esitas oma märkustes alternatiivse andmekogumi, mida komisjon saab kasutada kasumi ülemmäära arvutamiseks. Need andmed olid seotud kolme äriühinguga, kes ei tootnud ega müünud vaatlusalust toodet uurimisperioodil ühes uurimise all oleva riigis. Avalikult kättesaadava teabe ja kahe Indoneesia eksportiva tootja esitatud teabe põhjal selgus, et ükski kolmest ettevõttest ei asu Indoneesias, vaid hoopis Malaisias ja Singapuris. EBB esitatud andmed olid koondandmed, mis saadi asjaomaste äriühingute iga-aastastest aruannetest ja/või tulemustest ning mis kajastasid erinevate toodete ja sidusettevõtjate kasumimarginaale.

(52)

Komisjon ei nõustunud väitega, et need andmed on kasumi ülemmäära kindlaksmääramiseks asjakohased. Nende äriühingute peamised tooted on palmiõli ja sellised tooted, nagu rasvhapped, glütseriin, väetised, suhkur ja melass, steariin, kakaovõi või õlikeemilised tooted. Mõned äriühingud osutavad ka selliseid mitteseotud teenuseid nagu elamukinnisvara haldamine, rahaliste vahendite haldamine või raudteede hooldus. Nende äriühingute tooteid ei saa pidada kuuluvaks samasse toodete üldkategooriasse vaatlusaluse tootega ehk biodiisli hulka. See kehtib eelkõige palmiõli kohta, sest see on biodiisli tootmise peamise sisendina kasutatav tooraine. Komisjon leiab, et kõnealuse toote lisamine biodiisliga samasse üldkategooriasse tooks kaasa kõnealuse kategooria liiga laia tõlgenduse. Seetõttu lükkas komisjon esitatud andmete kasutamise tagasi.

(53)

Hiljuti lõpule viidud dumpinguvastases uurimises, mis käsitles biodiislikütuse importi Indoneesiast Ameerika Ühendriikidesse, olid Ameerika Ühendriikide ametiasutused arvutanud kasumimarginaaliks 6,15 % (19). Komisjon uuris, kas seda arvu saaks kasutada kasumi ülemmäärana. Arvestades, et see tuletati Saksamaal asuva tootja finantsaruannetest, ei saanud komisjon neid andmeid siiski kasutada.

(54)

Kokkuvõttes järgib põhjendustes 46–48 sätestatud meetod WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.2 punkti iii loogikat ning kasutab teadaolevaid ja komisjonile toimikust kättesaadavaid andmeid ilma täiendava uurimiseta. Seepärast leitakse, et kõnealune meetod on käesoleval juhul kõige asjakohasem.

(55)

Selle meetodi kasutamine annab järgmised tulemused. Argentina puhul kasutati esialgses uurimises kõikide asjaomaste tootjate tegelikku kasumimarginaali, mis ületas 15 % määra, nagu on selgitatud põhjendustes 39 ja 40. Nende kasumimarginaalide mis tahes kombinatsiooni kaalutud keskmine oleks seega samuti üle 15 % kasumi ülemmäära. See tähendab, et 15 % kasumimarginaal, mis oli kindlaks määratud esialgses uurimises, on allpool individuaalset kasumi ülemmäära ning on seega kasumimarginaal, mida tuleks kasutada dumpingumarginaalide arvutamisel.

(56)

Indoneesia puhul oli uurimisperioodil tegelikult saadud kasumimarginaal kõigi uurimisaluste tootjate puhul üle 15 %, välja arvatud ühe äriühingu puhul. Kuna individuaalse kasumi ülemmäära arvutamisel kasutatakse kaalutud keskmist, toob see alla 15 % kasumimarginaal mõnede tootjate puhul tulemuseks kasumi ülemmäära, mis jääb alla 15 %, ning seetõttu on vaja korrigeerida mõningaid kasumimarginaale, mida kasutatakse dumpingumarginaalide arvutamiseks. Ühe äriühingu puhul oli kasumi ülemmäär üle 15 %, mis tähendab, et siiski kasutatakse 15 % kasumimarginaali. Ülejäänud kolme äriühingu kasumi ülemmäär on alla 15 %, mis tähendab, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal ei saa olla suurem kui see ülemmäär. Meetodi kohaldamisel saadakse järgmised tulemused.

Tabel 1

Äriühing

Kasumimarginaal

P.T. Ciliandra Perkasa, Jakarta

15 %

P.T. Musim Mas, Medan

12,87 %

P.T. Pelita Agung Agrindustri, Medan

14,42 %

P.T. Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan; P.T. Wilmar Nabati Indonesia, Medan

14,42 %

4.3.   Topeltarvestus

(57)

Hindamiskogu leidis Indoneesiat käsitlevas aruandes, et EL on rikkunud dumpinguvastase lepingu artiklit 2.3, kuna ei arvutatud ühe Indoneesia eksportiva tootja, P.T. Musim Masi jaoks ekspordihinda, lähtudes hinnast, mille juures P.T. Musim Masi toodetud imporditud biodiislikütus müüdi esimest korda sõltumatutele ostjatele ELis.

(58)

Teatavat liiki biodiislikütuse (palmirasvhappedestillaadipõhine biodiisel) puhul on võimalik topeltarvestus, et täita ELi kohustuslikud biodiislikütuse segamise sihttasemed. Seepärast peavad ELi segajad kasutama üksnes poole sellest biodiislikütusest, et täita ELi kohustuslikud biodiislikütuse segamise sihttasemed. Kuna see biodiislikütuse liik on seetõttu klientidele väärtuslikum, võib selle biodiisli tootja küsida kliendilt lisatasu. Sel konkreetsel juhul puudutab topeltarvestuse küsimus P.T. Musim Masi teatavat eksporti klientidele Itaalias. Esialgses uurimises ei arvestanud EL biodiisli ekspordihinna arvutamisel kõnealust lisatasu.

(59)

Arvestades WTO järeldust, et EL jättis Itaalia klientide makstud lisatasu tähelepanuta, hindas komisjon oma arvutusi uuesti ja korrigeeris vastavalt P.T. Musim Masi ekspordihinda.

4.4.   Ümberarvutatud dumpingumarginaalid

(60)

Alljärgnevalt on esitatud kõikide Indoneesia ja Argentina eksportijate suhtes kohaldatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida on muudetud vastavalt ELi Üldkohtu otsusele ning Indoneesiat ja Argentinat käsitlevate aruannete järeldustele ja soovitustele ning mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist:

Tabel 2

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal

Indoneesia

P.T. Ciliandra Perkasa, Jakarta

– 4,0 %

P.T. Musim Mas, Medan

– 4,7 %

P.T. Pelita Agung Agrindustri, Medan

4,4 %

P.T. Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan; P.T. Wilmar Nabati Indonesia, Medan

6,2 %

Argentina

Louis Dreyfus Commodities S.A., Buenos Aires

4,5 %

Molinos Agro SA, Buenos Aires; Oleaginosa Moreno Hermanos SACIFI y A, Bahia Blanca; Vicentin SAIC, Avellaneda

6,6 %

Aceitera General Deheza SA, General Deheza; Bunge Argentina SA, Buenos Aires

8,1 %

(61)

Võttes arvesse neljast kahe valimisse kuuluva Indoneesia äriühingu suurt negatiivset dumpingumarginaali, kontrollis komisjon, kas üleriigiline kaalutud keskmine dumpingumarginaal, arvestades negatiivset marginaali, oli kõrgem miinimumtasemest, mis on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõikes 3.

(62)

Indoneesia valimi dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana valimi ekspordi CIF-väärtusest, oli 1,6 %, mis on väiksem kui 2 % miinimumtase.

(63)

Arvestades üleriigilist miinimummarginaali, tuleks lõpetada uurimine Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes meetmeid võtmata.

5.   ARUANNETE PÕHJAL MUUDETUD JÄRELDUSED KAHJU KOHTA

(64)

Muu hulgas märgiti Argentinat käsitlevates aruannetes, et ELi tegevus dumpinguhinnaga impordi mõju uurimisel omamaisele tootmisharule seoses tootmisvõimsuse ja selle kasutamisega ei olnud kooskõlas dumpinguvastase lepingu artiklitega 3.1 ja 3.4.

(65)

Argentinat käsitlevate aruannete põhjal vastu võetud muutmismääruses käsitleti seda küsimust põhjendustes 87–123 (20). Ei Üldkohtu otsustes ega ka Indoneesiat käsitlevas aruandes ei ole järeldusi, mis oleksid vajalikud kõnealuse analüüsi uuesti hindamiseks, mis on seetõttu jätkuvalt kehtiv.

(66)

Esialgse uurimise käigus peeti asjakohaseks hinnata kumulatiivselt Argentinast ja Indoneesiast pärit importi, kuna sel hetkel olid alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud. Kahju ja põhjuslikke seoseid käsitlevate järelduste aluseks oli seega mõlema riigi biodiislikütuse impordi kombineeritud mõju. Siiski ei ole need tingimused praegu enam täidetud, kuna tehti kindlaks, et Indoneesia üleriigiline dumpingutase oli alla 2 % miinimumtaseme.

(67)

Seetõttu tuleb kindlaks teha, kas põhjusliku seose analüüs, mis piirdub Argentinast pärit biodiisli impordiga, tooks kaasa põhjusliku seose dumpingu ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

5.1.   Järeldused kahju kohta

(68)

Lõplikus määruses tehtud kahjuanalüüsi aluseks olevat metoodikat ei mõjuta Argentina osas ei kohtuotsused ega Indoneesiat käsitlev aruanne. Seepärast jäävad lõpliku määruse asjakohased järeldused kehtima.

(69)

Liidu kogutoodang oli vaatlusalusel perioodil ligikaudu 9 052 871 tonni, samas kui biodiisli tarbimine liidus kasvas 5 % võrra. Argentinast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 41 %, samal ajal kui turuosa suurenes samal perioodil 7,7 % -lt 10,8 % -le. Kuigi vaatlusalusel perioodil tõusid Argentinast pärit biodiisli impordihinnad, olid nad kogu perioodi vältel liidu tootmisharu hindadest siiski madalamad. Argentina ja liidu hindade vaheline erinevus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast, st hinna allalöömise marginaal, oli 4,5 % – 9,1 %. Kuigi liidu tootmisharu kasumlikkus oli 2009. aastal 3,5 %, langes see seejärel kahjumini ning jõudis esialgsel uurimisperioodil (1. juuli 2011 – 30. juuni 2012) – 3,5 %-ni.

(70)

Lõplikus määruses sisalduv analüüs näitas, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on määratletud alusmääruse artikli 3 lõikes 5. Samal ajal kui tarbimine suurenes, kaotas liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkust. Samas suurenes impordi turuosa, mis lõi liidu tootjahinnad alla.

5.2.   Põhjusliku seose läbivaadatud järeldused

(71)

Nagu on selgitatud punktis 5.1, leiti, et kogu import Argentinast liitu oli uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Ka lõpliku määruse järeldused näitasid, et Argentinast pärit dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusaluse perioodi lõpuks oluliselt (41 % vaatlusalusel perioodil), mis tõi kaasa turuosa suurenemise 3 protsendipunkti võrra.

(72)

Hoolimata tarbimise 5 % kasvust, kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil 5,5 protsendipunkti turuosast. Kuigi vaatlusalusel perioodil tõusid Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad 54 %, olid nad kogu perioodi vältel liidu tootmisharu hindadest siiski märkimisväärselt madalamad. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hinna allalöömise marginaal oli 8 %.

(73)

Kuna uurimine seoses Indoneesiaga lõpetati, nagu on selgitatud põhjendustes 60–63, tuleb Indoneesiast pärit importi hinnata eraldi teise tegurina, mis võis põhjustada kahju.

(74)

Kolmandatest riikidest (sh Indoneesiast) pärit impordi läbivaadatud andmed annavad järgmise ülevaate.

Tabel 3

 

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

ELi tootjate müük

Müügimaht (tonnides)

9 454 786

9 607 731

8 488 073

9 294 137

Indeks 2009 = 100

100

102

90

98

Turuosa

84,7 %

83,3 %

76,1 %

79,2 %

Indeks 2009 = 100

100

98

90

94

Import Argentinast

Import kokku (tonnides)

853 589

1 179 285

1 422 142

1 263 230

Indeks 2009 = 100

100

138

167

148

Turuosa

7,7 %

10,2 %

12,7 %

10,8 %

Indeks 2009 = 100

100

135

167

141

Import Indoneesiast

Import kokku (tonnides)

157 915

495 169

1 087 518

995 663

Indeks 2009 = 100

100

314

689

631

Turuosa

1,4 %

4,3 %

9,7 %

8,5 %

Indeks 2009 = 100

100

303

689

600

Muud kolmandad riigid

Import kokku (tonnides)

699 541

256 327

161 973

175 370

Indeks 2009 = 100

100

37

23

25

Turuosa

6,3 %

2,2 %

1,5 %

1,5 %

Indeks 2009 = 100

100

35

23

24

(75)

Ameerika Ühendriikidest, Norrast ja Lõuna-Koreast pärit import vähenes pärast USAst pärit impordi suhtes meetmete kehtestamist 2009. aastal ja pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist seoses Kanadast lähetatud impordiga 2010. aastal. Teisest küljest suurenes Indoneesiast pärit impordi osakaal 1,4 % -lt 8,5 %-le, mis tähendab 500 %-list kasvu vaatlusalusel perioodil. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu turuosa 84,7 %-lt 79,2 %-le.

(76)

Samamoodi suurenes Indoneesiast pärit import vaatlusalusel perioodil rohkem kui viis korda, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht vähenes. Täpsem ülevaade näitab, et 2010. aastal suurenes Indoneesiast pärit impordi maht 214 %. Samal aastal suurenes liidu tootmisharu müügimaht siiski 2 %. Järgmisel aastal langes liidu tootmisharu müügimaht järsult, mis langes kokku Indoneesiast pärit impordi 119 %-lise kasvuga ajavahemikul 2010–2011.

Tabel 4

Hind (eurot tonni kohta)

2009

2010

2011

Uurimisperiood

EL

797

845

1 096

1 097

Indeks 2009 = 100

100

106

137

138

Argentina

629

730

964

967

Indeks 2009 = 100

100

116

153

154

Indoneesia

597

725

864

863

Indeks 2009 = 100

100

121

145

145

Muud kolmandad riigid (välja arvatud Indoneesia)

527

739

1 037

1 061

Indeks 2009 = 100

100

140

197

201

(77)

Lisaks olid Indoneesiast pärit impordi keskmised hinnad palju madalamad liidu tootmisharu ja Argentinast pärit impordi hindadest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuna aga Indoneesiast pärit toote ja liidu turul oleva toote vahel on teatavad erinevused, tuleb seda ekspordihinda korrigeerida, et võtta arvesse kahe kõnealuse toote vahelist konkurentsisuhet.

(78)

Ajutise määruse põhjendustes 93–97 oli komisjon kohandanud hinna korrigeerimist, võttes aluseks hinnavahe biodiislitel, mille külmfiltri ummistuspunkt CFPP on 13 (Indoneesia kvaliteet) ja mille CFPP on 0 (ELi kvaliteet). Ka pärast kõnealust korrigeerimist lõid Indoneesia ekspordihinnad liidu hindu alla 4 %.

(79)

Indoneesiat käsitleva aruande punktides 7.158–159 leidis hindamiskogu, et kõnealune hinnakorrektsioon ei kajastanud imporditud Indoneesia biodiisli ja liidu tootmisharu poolt müüdava segatud toote vahelise konkurentsi keerukust nõuetekohaselt. Hindamiskogu ei pakkunud välja täpsemaid suuniseid kõnealuse suhte mõõtmise metoodika kohta.

(80)

Komisjon märkis, et on olemas väga palju erinevaid võimalusi segada eri liiki biodiislit Indoneesia biodiisliga, et saada võrreldav ELi toode. Seega ei ole otstarbekas arvutada hinnaandmeid eri tüüpi biodiislikütusesegude kohta uurimisperioodil. Peale selle on Euroopa biodiislikütuse tootjad seisukohal, et algne hinna korrigeerimine, mis näitas 4 % hinna allalöömist, peegeldas konkurentsisuhteid korrektselt. Hindamiskogu märkis põhjenduses 7.159, et ka keerulisem analüüs võinuks põhjendada järeldust, et Indoneesiast pärit impordil oli märkimisväärne hinda allalööv mõju liidu tootmisharu segatud toote hinnale. Seega järeldas komisjon, et Indoneesia eksport lõi ELi hinnad uurimisperioodil vähemalt 4 % alla.

(81)

Selleks et teha kindlaks põhjuslik seos dumpinguhindadega impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel, tuleb vastavalt alusmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 tõendada, et dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju, samas kui muude teadaolevate tegurite tekitatud kahju ei omistata dumpinguhinnaga impordile. Põhjusliku seose mõistet tõlgendatakse WTO eeskirjadega kooskõlas oleval viisil, mis tähendab, et tuleb kindlaks teha, kas dumpinguhinnaga impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahel on tõeline ja märkimisväärne põhjuslik seos (21). Lõpliku määruse põhjenduses 189 jõuti järeldusele, et ei esitatud ühtegi tõendit, mis muudaks järeldust, et muud tegurid kas üksi või üheskoos ei saanud avaldada piisavat mõju Argentinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel oleva põhjusliku seose kõrvaldamiseks.

(82)

Võttes aga arvesse põhjendustes 71–80 esitatud fakte ja läbivaadatud analüüsi, mis tehti pärast analüüsi piiritlemist Argentinast pärit impordiga, tuli see järeldus samuti läbi vaadata.

(83)

Peaaegu pool liitu suunatud impordist pärines uurimisperioodil Indoneesiast, hinnaga, mis oli madalam nii liidu kui ka Argentina hindadest. Veelgi olulisem on see, et Indoneesiast pärit impordi ja selle turuosa plahvatuslik kasv on oluliselt suurendanud liidu tootmisharu kantud kahju.

(84)

Indoneesia eksport mõjutas ka muid ajutises määruses nimetatud tegureid, muu hulgas liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus ja enda põhjustatud kahju (ajutise määruse põhjendused 132–140).

(85)

Selle põhjal järeldas komisjon, et Indoneesiast pärit biodiisli impordi mõju liidu tootmisharule ja muud eelmises põhjenduses määratletud tegurid olid tervikuna nii olulised, et ei ole võimalik tõendada, et Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja oluline põhjuslik seos.

(86)

Pärast avalikustamist väitis EBB, et muude tegurite, sealhulgas Indoneesia impordi poolt tekitatud kahju laad ei nõrgenda põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Argentinast pärit impordi vahel. Lisaks väideti, et komisjon on oma analüüsis kohaldanud ebaõiget standardit, tuginedes oletusele, et Argentinast pärinev dumpinguhinnaga import on kas olnud olulise kahju peamine või ainus põhjus ning mitte ainult üks kahju põhjustest. EBB arvates piisaks, kui näidata, et Argentiinast pärineval impordil oli negatiivne mõju liidu tootmisharule, ilma et see pidanuks olema ainus või kõige olulisem kahju põhjustav tegur. Võttes arvesse, et Argentinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil (2009. aastast 2012. aasta keskpaigani) oli suurem kui Indoneesiast pärit import, ning arvestades, et liidu tootmisharu hindade allalöömine Argentina puhul oli 8 % ja Indoneesia puhul 4 %, oli EBB arvates Argentinast pärit impordil selgelt negatiivne mõju liidu tootmisharu olukorrale, mis on piisav, et teha kindlaks põhjuslik seos Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(87)

Sellega seoses märgib komisjon kõigepealt, et ta on juba põhjenduses 81 selgitanud kohaldatud õiguslikku standardit. Kõnealuses põhjenduses ei ole põhjusliku seose analüüsi puhul kordagi kasutatud mõistet „põhiline“ ega „peamine“ põhjus. Õiguslik standard põhineb alusmääruse artikli 3 lõigetel 6 ja 7, mille kohaselt tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju, samas tuleks uurida ka teisi teadaolevaid tegureid, et vältida nende tegurite tekitatud kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile. Teiseks, EBB väide, et asjakohane test dumpinguhinnaga impordi mõju kohta oleks „negatiivne mõju liidu tootmisharule“ ei leidnud õigusliku raamistiku toetust. Asjakohane õiguslik test on teha kindlaks, kas Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel oli „tegelik ja oluline seos“.

(88)

Komisjon on seisukohal, et toimikus sisalduvad asjaolud ei võimalda sellisele järeldusele jõuda. 2009. aastal, mil liidu tootmisharu seisis juba silmitsi märkimisväärse impordiga Argentinast, kuid Indoneesiast olid kogused väikesed, oli tema kasumlikkus 3,5 %. Kui Indoneesia import oluliselt kasvas, muutus tasuvus negatiivseks ning oli esialgsel uurimisperioodil – 2,5 %. Sellega seoses on oluline märkida, et kõnealuse ajavahemiku jooksul suurenes Indoneesiast pärit impordi maht märkimisväärselt kõrgemaks kui Argentina import (vt eespool esitatud tabel 3). Komisjon on seetõttu seisukohal, et EBB ainus tuginemine Indoneesiast pärit impordi hindade allalöömise marginaalide võrdlusele Argentina omadega (kohandatud vastavalt kvaliteedi erinevustele) ei suuda täielikult ega piisavalt kajastada iga eksportiva riigi ekspordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, eriti seoses kasumlikkusega.

(89)

Komisjon järeldab, et Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel ei ole võimalik leida tegelikku ja olulist põhjuslikku seost, võttes arvesse, kui olulised on teised teadaolevad tegurid, mis põhjustavad kõnealust kahju.

(90)

Üks äriühing, COFCO Argentina S.A., teatas endast pärast rakendusmääruse (EL) 2017/1578 avaldamist, väites, et ta on täitnud kõik lõpliku määruse artiklis 3 sätestatud uute eksportivate tootjate kohta käivad kolm kriteeriumi, ja esitas tõendusmaterjali. Komisjon analüüsis seda taotlust ja tõendeid. Kuid arvestades taasalgatatava uurimise tulemusi, muutus taotlus tühiseks.

6.   JÄRELDUS

(91)

Uurimine tuleks lõpetada, kuna i) Indoneesiast pärineva impordi dumpingumarginaal on miinimumtasemel ning ii) tulenevalt asjaolust, et ei ole võimalik tõendada, et Argentinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja oluline põhjuslik seos, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 7. See tähendab, et olemasolevad meetmed, mis kehtivad endiselt nende Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate suhtes, kes ei olnud Üldkohtus edukalt vaidlustanud dumpinguvastaseid meetmeid, tuleks tühistada. Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013 seetõttu kehtetuks tunnistada.

(92)

Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mida maksti vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 1194/2013 Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi eest ja ajutised tollimaksud, mis on lõplikult sisse nõutud kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt, tuleks tagasi maksta või neid vähendada, kui need on seotud selliste äriühingute poolt liitu ekspordiks müüdud biodiislikütuse impordiga, kes edukalt vaidlustasid kõnealuse määruse kohtus, st Unitec Bio SA, Molinos Rio de la Plata SA, Oleaginosa Moreno Hermanos SACIFI y A, Vicentin SAIC, Aceitera General Deheza SA, Bunge Argentina SA, Cargill SACI, Louis Dreyfus Commodities S.A. (LDC Argentina SA), ja Indoneesia eksportivad tootjad PT Pelita Agung Agrindustri, PT Ciliandra Perkasa, PT Wilmar Bioenergi Indonesia, PT Wilmar Nabati Indonesia, PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas). Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas kehtivate tollialaste õigusaktidega.

(93)

Pärast avalikustamist väitis PT Cermerlang Energi Perkasa, et dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmine ja vähendamine peaks olema kättesaadav kõigile ettevõtjatele, kes neid makse tasusid, mitte ainult nendele äriühingutele, kes lõpliku määruse kohtus edukalt vaidlustasid. Samuti väideti, et lisaks rakendusmäärusele (EL) nr 1194/2013 tuleks kehtetuks tunnistada ka rakendusmäärus (EL) 2017/1578.

(94)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et rakendusmäärusega (EL) 2017/1578 üksnes muudeti rakendusmäärust (EL) nr 1194/2013. Kuna esialgne määrus tunnistatakse kehtetuks, muutub muutmismäärus õigustühiseks. Seepärast ei ole vaja sõnaselgelt ka kõnealust määrust kehtetuks tunnistada. Teiseks, rakendusmääruse (EL) nr 1194/2013 kehtetuks tunnistamist Üldkohtus kohaldatakse üksnes nende äriühingute suhtes, kes selle määruse vaidlustasid. Dumpinguvastased tollimaksud, mida teistelt äriühingutelt sisse nõuti, on õiguspäraselt kogutud liidu õiguse alusel. Kuna Indoneesiat käsitlevas WTO aruandes leiti, et Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks viia kooskõlla liidu kohustustega WTO ees, on komisjon leppinud Indoneesiaga kokku, et järeldusi kohaldatakse 2018. aasta oktoobriks. Kooskõlas WTO vaidluste lahendamise menetluste üldpõhimõtetega hakkab selline kohaldamine kehtima alles kohaldamise kuupäevast. Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et ka need maksud tuleks tagasi maksta või neid vähendada.

(95)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu hiljutist praktikat, (22) on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja siseriiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

7.   TEAVITAMINE

(96)

Komisjon teavitas oma järeldustest kõiki asjaosalisi ja määras kindlaks ajavahemiku, mille jooksul nad saavad esitada märkusi.

(97)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lõpetatakse dumpinguvastane menetlus Argentinast ja Indoneesiast pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide („biodiislikütused“) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi koodid 1516209821, 1516209829 ja 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518009121, 1518009129 ja 1518009130), ex 1518 00 95 (TARICi kood 1518009510), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518009921, 1518009929 ja 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi koodid 2710194321, 2710194329 ja 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710194621, 2710194629 ja 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710194721, 2710194729 ja 2710194730), 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 99 92 (TARICi koodid 3824999210, 3824999212 ja 3824999220), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826009011, 3826009019 ja 3826009030) alla.

Artikkel 2

Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mida maksti vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 1194/2013 Argentiinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi eest, ja ajutised tollimaksud, mis on lõplikult sisse nõutud kõnealuse määruse artikli 2 kohaselt, makstakse tagasi või neid vähendatakse, kui need on seotud järgmiste äriühingute poolt liitu ekspordiks müüdud biodiislikütuse impordiga:

Äriühing

TARICi lisakood

Argentina

Unitec Bio SA, Buenos Aires

C 330

Molinos Agro SA, Buenos Aires

B 784

Oleaginosa Moreno Hermanos SACIFI y A, Bahia Blanca

B 784

Vicentin SAIC, Avellaneda

B 784

Aceitera General Deheza SA, General Deheza

B 782

Bunge Argentina SA, Buenos Aires

B 782

Cargill SACI, Buenos Aires

C 330

Louis Dreyfus Commodities S.A. (LDC Argentina SA), Buenos Aires

B 783

Indoneesia

PT Pelita Agung Agrindustri, Medan

B 788

PT Ciliandra Perkasa, Jakarta

B 786

PT Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan

B 789

PT Wilmar Nabati Indonesia, Medan

B 789

PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas), Medan

B 787

Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas kehtivate tollialaste õigusaktidega.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 6.

(3)  ELT L 141, 28.5.2013, lk 6.

(4)  Komisjoni 19. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1194/2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 315, 26.11.2013, lk 2).

(5)  Euroopa Kohtu 15. septembri 2016. aasta otsus kohtuasjas T-80/14, PT Musim Mas vs. nõukogu, kohtuasjas T-111/14, ettevõtja Bio SA vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasjades T-112/14 kuni T-116/14 ja T-119/14, Molinos Río de la Plata SA ja teised vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasjas T-117/14, Cargill SACI vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasjas T-118/14, LDC Argentina SA vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasjas T-120/14, PT Ciliandra Perkasa vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasjas T-121/14, PT Pelita Agrandi vs. Euroopa Liidu Nõukogu (ELT C 402, 31.10.2016, lk 28).

(6)  Kohtuasi T-139/14, PT Wilmar Bioenergi Indoneesia ja PT Wilmar Nabagi Indoneesia vs. Euroopa Liidu Nõukogu (ELT C 392, 24.10.2016, lk 26).

(7)  Argentina eksportivad tootjad Unitec Bio SA, Molinos Rio de la Plata SA, Oleaginosa Moreno Hermanos SACIFI y A, Vicentin SAIC, Aceitera General Deheza SA, Bunge Argentina SA, Cargill SACI, Louis Dreyfus Commodities S.A. (LDC Argentina SA) ja Indoneesia eksportivad tootjad PT Pelita Agung Agrindustri, PT Ciliandra Perkasa, PT Wilmar Bioenergi Indonesia, PT Wilmar Nabati Indonesia, PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas).

(8)  Euroopa Kohtu presidendi 15. veebruari 2018. aasta määrus liidetud kohtuasjades C-602/16 P ja C-607/16 P kuni C-609/16 P ning 16. veebruari 2018. aasta määrus kohtuasjades C-603/16 P kuni C-606/16 P.

(9)  WTO, apellatsioonikogu aruanne, AB-2016-4, WT/DS473/AB/R, 6. oktoober 2016; WTO, hindamiskogu aruanne, WT/DS473/R, 29. märts 2016.

(10)  WTO, hindamiskogu aruanne, WT/DS480/R, 25. jaanuar 2018.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/476 meetmete kohta, mida liit võib võtta pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi aruannet dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 6).

(12)  Algatamisteade seoses Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega, mida rakendati pärast soovitusi ja otsuseid, mille Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organ võttis vastu vaidluses „EL – biodiislikütusega seotud dumpinguvastased meetmed“ (DS473) (ELT C 476, 20.12.2016, lk 3).

(13)  Komisjoni 18. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1578, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1194/2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 239, 19.9.2017, lk 9).

(14)  Teade, milles käsitletakse üldkohtu 15. septembri 2016. aasta otsuseid kohtuasjades T-80/14, T-111/14 kuni T-121/14 ja T-139/14 seoses nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1194/2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning millega rakendatakse soovitusi ja otsuseid, mille Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organ võttis vastu vaidlustes DS473 ja DS480 („EL – biodiislikütusega seotud dumpinguvastased meetmed“) (ELT C 181, 28.5.2018, lk 5).

(15)  Kohtuasi C-458/98 P Industrie des poudres sphériques (IPS) vs. nõukogu, EKL 2000, I-08147.

(16)  Otsus kohtuasjas: C-256/16: Deichmann SE, EKL:EU:C:2018:187, punkt 87.

(17)  Kohtuasi C-458/98 P Industrie des poudres sphériques (IPS) vs. nõukogu, EKL 2000, I-08147.

(18)  ELT L 141, 28.5.2013, lk 6.

(19)  United States Department of Commerce, Investigation A-560–830, Memorandum, „Cost of Production and Constructed Value Calculation Adjustments for the Final Determination – Wilmar Trading Pte. Ltd.“, 20. veebruar 2018.

(20)  Komisjoni 18. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1578, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1194/2013, millega kehtestatakse Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 239, 19.9.2017, lk 9).

(21)  Kooskõlas WTO otsustega Pakistanist pärit teatava polüetüleentereftalaadi suhtes: tasakaalustusmeetmed teatava Pakistanist pärit polüetüleentereftalaadi suhtes, milles apellatsioonikogu määras kindlaks, et „tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 15 lõikes 5 sätestatud põhjusliku seose analüüsi peamine eesmärk on uurida, kas eksisteerib tõeline ja oluline põhjuslik seos subsideeritud impordi ja omamaise tööstuse kahju vahel“. Apellatsioonikogu aruanne, AB-2017-5, WT/DS486/AB/R, 16. mai 2018, punkt 5.226.

(22)  Euroopa Liidu Kohtu otsus, 18.1.2017, Wortmann, C-365/15, EU:C:2017:19, punktid 35–39.


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/54


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1571,

18. oktoober 2018,

milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kuuendas osalises hankemenetluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas, (2) eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Kahekümne kuuenda osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas kahekümne kuuendas osalises hankemenetluses, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille puhul pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 16. oktoobril 2018, kehtestatakse madalaim müügihind 123,10 eurot/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 206, 30.7.2016, lk 71.

(3)  Komisjoni 25. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2080, millega avatakse lõssipulbri müük hankemenetluse teel (ELT L 321, 29.11.2016, lk 45).


OTSUSED

19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/55


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1572,

15. oktoober 2018,

mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 9, 63 ja 92 (ühtsed sätted kolmerattaliste sõidukite, mopeedide ja L-kategooria sõidukite varusummutisüsteemide kohta müraemissiooni alusel) kohaldamist liidu poolt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (1) ühines liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (2) („1958. aasta muudetud kokkulepe“).

(2)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 9 (L2-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses müraemissiooniga), UNECE eeskirja nr 63 (L1-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses müraemissiooniga) ja UNECE eeskirja nr 92 (L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses nende sõidukite mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemidega (NORESS) müraemissiooni alusel) („ÜRO eeskirjad nr 9, 63 ja 92“) ühtlustatud nõuded on ette nähtud selleks, et kaotada tehnilised tõkked mootorisõidukikaubanduselt 1958. aasta muudetud kokkuleppe osaliste vahel ning tagada niisuguste sõidukite kõrge ohutus- ja kaitsetase. Sõidukite L-kategooriasse kuuluvad sellised kergsõidukid nagu mootoriga jalgrattad, kahe- ja kolmerattalised mopeedid, külgkorviga ning külgkorvita mootorrattad ning kolme- ja neljarattalised sõidukid.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 168/2013 (3) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 134/2014 (4) on nõutud lubatavate müratasemete ja asenduseks kasutatavate varusummutisüsteemide nõuete ning kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite katsemenetluste vastuvõtmine.

(4)

Määruse (EL) nr 168/2013 IV, V ja VI lisas ning määruse (EL) nr 134/2014 IX lisas on esitatud L-kategooria sõidukite tüübikinnitusnõuded seoses nende lubatava mürataseme ja heitgaasisüsteemiga.

(5)

1958. aasta muudetud kokkuleppega ühinemise kuupäeval ühines liit teatavate otsuse 97/836/EÜ II lisas loetletud ÜRO eeskirjadega; ÜRO eeskirjad nr 9, 63 ja 92 kõnealuses loetelus ei sisaldunud.

(6)

Nagu on sätestatud otsuse 97/836/EÜ artikli 3 lõikes 3 ning vastavalt 1958. aasta muudetud kokkuleppe artikli 1 lõikele 7, võib liit otsustada kohaldada üht, mõnda või kõiki ÜRO eeskirju, millega liit ei ühinenud 1958. aasta muudetud kokkuleppega ühinemise ajal.

(7)

Kuna ÜRO eeskirju nr 9, 63 ja 92 on hiljuti muudetud ja viidud need kooskõlla määruste (EL) nr 168/2013 ja (EL) nr 134/2014 asjakohaste tehniliste sätetega, on liidul nüüd asjakohane kohaldada ÜRO eeskirju nr 9, 63 ja 92, et pakkuda rahvusvahelisel tasandil ühiseid ühtlustatud nõudeid. Seeläbi saaksid liidu äriühingud järgida ühtainsat nõuete kogumit, mis on tunnustatud üleilmselt, eelkõige 1958. aasta muudetud kokkuleppe osaliste poolt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liit kohaldab UNECE eeskirja nr 9 (L2-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses müraemissiooniga), UNECEi eeskirja nr 63 (L1-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses müraemissiooniga) ja eeskirja nr 92 (L1-, L2-, L3-, L4- ja L5-kategooria sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses nende sõidukite mitteoriginaalosana paigaldatud varusummutisüsteemidega (NORESS) müraemissiooni alusel).

Artikkel 2

Komisjon teavitab käesolevast otsusest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. KÖSTINGER


(1)  Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe“) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).

(2)  EÜT L 346, 17.12.1997, lk 81.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(4)  Komisjoni 16. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 134/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 seoses keskkonnamõju ja mootori võimsust käsitlevate nõuetega ning muudetakse selle V lisa (ELT L 53, 21.2.2014, lk 1).


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/57


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1573,

15. oktoober 2018,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitees seoses Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva otsuse vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut (1) („leping“),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/1850 (2) allkirjastati leping liidu nimel 28. juulil 2016 ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 15. detsembrist 2016.

(2)

Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga („liit“) ühinemist käsitlev leping allkirjastati 9. detsembril 2011 ning see jõustus 1. juulil 2013.

(3)

Horvaatia Vabariik ühines lepinguga 8. novembril 2017, kui ta andis hoiule ühinemisakti.

(4)

Vastavalt lepingu artiklile 77 võib majanduspartnerluslepingu komitee teha otsuse mis tahes muutmismeetmete kohta, mida võib olla vaja uute liikmesriikide liiduga ühinemise korral.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht seoses otsuse, milles käsitletakse Horvaatia Vabariigi liiduga ühinemise järel lepingus tehtavaid vajalikke muudatusi, vastuvõtmisega majanduspartnerluslepingu komitee aastakoosolekul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud majanduspartnerluslepingu komitee aastakoosolekul Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva otsuse vastuvõtmisega põhineb käesolevale otsusele lisatud majanduspartnerluslepingu komitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Pärast selle vastuvõtmist avaldatakse majanduspartnerluslepingu komitee otsus Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 15. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 287, 21.10.2016, lk 3.

(2)  Nõukogu 21. novembri 2008. aasta otsus (EL) 2016/1850 ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 287, 21.10.2016, lk 1).


EELNÕU

Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga loodud

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr …/2018,

…,

seoses Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisega

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut („leping“), millele kirjutati alla 28. juulil 2016 Brüsselis ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 15. detsembrist 2016, eelkõige selle artikleid 76, 77 ja 81,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga („liit“) ühinemise lepingut ja majanduspartnerluslepinguga ühinemise akti, mille Horvaatia Vabariik andis hoiule 8. novembril 2017,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud aluslepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Ghana territooriumi suhtes.

(2)

Vastavalt lepingu artiklile 77 võib majanduspartnerluslepingu komitee teha otsuse mis tahes muutmismeetmete kohta, mida võib olla vaja uute liikmesriikide liiduga ühinemise järel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik kui lepingu üks osaline võtab nagu teisedki liidu liikmesriigid vastu ja teadmiseks lepingu, selle lisade ja protokollide ning lisatud deklaratsioonide tekstid.

Artikkel 2

Lepingu artikkel 81 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 81

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.“

Artikkel 3

Liit edastab lepingu horvaadikeelse versiooni Ghanale.

Artikkel 4

1.   Lepingu sätteid kohaldatakse kaupade suhtes, mida eksporditakse Ghanast Horvaatia Vabariiki või Horvaatia Vabariigist Ghanasse ja mis vastavad sellistele päritolureeglitele, mis kehtivad lepinguosaliste territooriumil, ning mis 15. detsembril 2016 olid teel või ajutiselt ladustatud mõnes Ghana või Horvaatia Vabariigis asuvas tollilaos või vabatsoonis.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel on lubatud sooduskohtlemine tingimusel, et päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagasiulatuvalt väljastanud, esitatakse importiva riigi tolliasutusele nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 5

Ghana kohustub mitte esitama nõudeid, taotlusi ega esildisi ega muutma ega tühistama kontsessioone vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII või teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) i artiklile XXI Horvaatia Vabariigi ühinemisega Euroopa Liiduga seoses.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle allkirjastamise päeval.

Otsuse artikleid 3 ja 4 kohaldatakse siiski alates 15. detsembrist 2016.

…,

Ghana nimel

Euroopa Liidu nimel


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/60


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/1574,

16. oktoober 2018,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetati ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Luciano D'ALFONSO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

Giovanni LOLLI, Vicepresidente della Regione Abruzzo.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 16. oktoober 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/61


KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/1575,

9. august 2018,

meetmete SA.28973 – C 16/2010 (ex NN 22/2010, ex CP 318/2009) kohta, mida Kreeka rakendas teatavate Kreeka kasiinode suhtes

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 5267 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1),

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Ettevõtja DAET Loutraki AE – Club Hotel Loutraki AE (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „Loutraki kasiino“) (2) esitas 8. juulil 2009 Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon“) kaebuse kasiinode sissepääsutasude pealt makstavate maksude süsteemi käsitlevate Kreeka õigusaktide kohta, väites, et see süsteem kujutas endast riigiabi teatavatele kasiinoettevõtjatele. Kaebuse esitaja kinnitas 7. oktoobri 2009. aasta e-kirjaga, et ta ei ole vastu enda isiku avalikustamisele. 14. oktoobril 2009 toimus komisjoni ametnike ja kaebuse esitaja esindajate vaheline kohtumine. Kaebuse esitaja esitas 26. oktoobri 2009. aasta kirjaga täiendavad üksikasjad oma kaebuse toetuseks.

(2)

Komisjon edastas 21. oktoobril 2009 kõnealuse kaebuse Kreekale ja palus Kreekal selles tõstatatud küsimusi selgitada. Kreeka vastas komisjonile 27. novembril 2009.

(3)

15. detsembril 2009 edastas komisjon Kreeka vastuse kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja esitas oma märkused Kreeka vastuse kohta 29. detsembril 2009.

(4)

Komisjon küsis 25. veebruaril, 4. ja 23. märtsil ning 13. aprillil 2010 Kreekalt lisateavet ja Kreeka vastas 10. märtsil ning 1. ja 21. aprillil 2010.

(5)

Komisjon teatas 6. juuli 2010. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) Kreekale, et ta algatab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud ametliku uurimismenetluse seoses Kreeka rakendatud meetmega, mis seisnes madalama määraga maksu võtmises teatavate kasiinode sissepääsutasudelt (edaspidi „meede“). Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (1) ja huvitatud isikutel paluti esitada oma märkused.

(6)

Komisjon sai 4. augustil 2010 menetluse algatamise otsuse kohta märkused kahelt väidetavalt meetme alusel abi saajalt: Mont Parnèsi kasiino (3) ja Thessaloníki kasiino (4).

(7)

Komisjon sai Kreeka märkused menetluse algatamise otsuse kohta 6. oktoobril 2010. aasta kirjaga. Kreeka ametiasutused esitasid vaidlustatud meetme kohta lisateavet 12. oktoobril 2010.

(8)

Kaebuse esitaja esitas 8. ja 25. oktoobri 2010. aasta kirjades märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(9)

Komisjon edastas 29. oktoobri 2010. aasta kirjaga Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino esitatud märkused Kreeka ametiasutustele. Kreeka ametiasutused esitasid 6. detsembri 2010. aasta kirjaga oma märkused kolmandate isikute märkuste kohta.

(10)

Komisjon võttis 24. mail 2011 vastu otsuse 2011/716/EL (edaspidi „2011. aasta lõplik otsus“), (5) ning tegi järelduse, et meede kujutas endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi, ja andis korralduse abi tagasi nõuda.

(11)

Üldkohtu kantseleisse 3. augustil 2011 esitatud hagiavaldusega esitas Kreeka Vabariik 2011. aasta lõpliku otsuse vastu tühistamishagi (kohtuasi T-425/11). Tühistamise nõuded esitasid ka Etaireia Akiniton Dimosiou AE (kohtuasi T-419/11), Thessaloníki kasiino (kohtuasi T-635/11), Mont Parnèsi kasiino (kohtuasi T-14/12) ja Athens Resort Casino AE Symmetochon (kohtuasi T-36/12), kes on Thessaloníki kasiino ja Mont Parnèsi kasiino aktsionär.

(12)

Üldkohus tühistas 11. septembri 2014. aasta otsusega kohtuasjas T-425/11, Kreeka vs. komisjon (6) (edaspidi „2014. aasta kohtuotsus“), 2011. aasta lõpliku otsuse, tehes järelduse, et komisjon ei olnud tõendanud riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(13)

Komisjon kaebas 2014. aasta kohtuotsuse 22. novembril 2014 edasi. Euroopa Kohus jättis 22. oktoobri 2015. aasta määrusega kohtuasjas C-530/14 P, komisjon vs. Kreeka, (7) (edaspidi „2015. aasta määrus“), komisjoni edasikaebuse rahuldamata ja jättis 2014. aasta kohtuotsuse jõusse. Selle tulemusena tunnistas Üldkohus Etaireia Akiniton Dimosiou AE, Thessaloníki kasiino, Mont Parnèsei kasiino ja Athens Resort Casino AE Symmetochoni poolt 2011. aasta lõpliku otsuse vastu esitatud tühistamise nõuete kohta, et nende ese on ära langenud ja puudub vajadus teha nende kohta otsus.

(14)

Seega pidi komisjon meetme uuesti läbi vaatama ja võtma selle kohta vastu uue lõpliku otsuse.

(15)

Loutraki kasiino esitas 14. aprillil 2017 uue kaebuse, milles nõuti, et komisjon võtaks vastu uue lõpliku otsuse, milles sätestatakse, et meede rikub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 ja on siseturuga kokkusobimatu, ning antakse korraldus abi tagasi nõuda.

(16)

Komisjon edastas 17. novembril 2017 uue kaebuse Kreekale ja palus Kreekal selles tõstatatud küsimusi selgitada. Vastusena Kreeka taotlusele esitada kreeka keelde tehtud tõlge, saatis komisjon kreekakeelsed dokumendid uuesti 20. detsembril 2017. Kreeka vastas komisjonile 26. jaanuaril 2018.

2.   HINNATAV MEEDE

2.1.   Meede

(17)

Hinnatav meede on Kreekas kasiinode sissepääsutasude pealt makstavate maksude süsteem, mis kehtis kuni 2012. aasta novembrini. Selle süsteemi alusel nõuti Kreekas kasiinode sissepääsutasude pealt diferentseeritud määraga maksu, tuginedes sellele, kas kasiino on avalik-õiguslik või eraõiguslik.

(18)

Alates 1995. aastast peavad kõik Kreeka kasiinod võtma igalt kliendilt sissepääsutasu 15 eurot. Seejärel on nad kohustatud maksma 80 % sellest summast (12 eurot) Kreeka riigile sissepääsutasudelt makstava maksuna. Neil on õigus jätta ülejäänud 20 % tasust (kolm eurot) endale, mida käsitletakse pääsme väljastamise tasuna ja mis katab nende kulud.

(19)

Praktikas oli riigile kuuluvate kasiinode (edaspidi „avalik-õiguslikud kasiinod“) ja eraõigusliku Thessaloníki kasiino puhul kohaldatud kasiinode nõutava sissepääsutasu taseme suhtes erandit. Need kasiinod peavad võtma igalt sissepääsu saavalt kliendilt kuus eurot. Seejärel on nad kohustatud maksma 80 % sellest summast (4,80 eurot) Kreeka riigile sissepääsutasudelt makstava maksuna. Neil on õigus jätta ülejäänud 20 % tasust (1,20 eurot) endale, mida käsitletakse pääsme väljastamise tasuna ja mis katab nende kulud.

(20)

Meetme tulemusena kannavad eraõiguslikud kasiinod sissepääsu saanud kliendi eest riigile 12 eurot, samal ajal kui avalik-õiguslikud kasiinod ja Thessaloníki kasiino kannavad sissepääsu saanud kliendi eest riigile 4,80 eurot. Seadusega lubatakse kasiinodel võimaldada teatavatel asjaoludel klientidele tasuta sissepääs ning sel juhul on nad kohustatud maksma riigile sissepääsult maksu kas 12 eurot või 4,80 eurot sissepääsu saanud kliendi eest, ehkki nad ei ole sissepääsutasu võtnud.

2.2.   Asjaomased Kreeka õiguse sätted

(21)

Enne Kreeka kasiinoturu liberaliseerimist 1994. aastal tegutses Kreekas üksnes kolm kasiinot – Mont Parnèsi, Kérkyra ja Rhodose kasiino. Sel ajal olid need kasiinod avalik-õiguslikud ettevõtjad ja nende kui riigile kuuluvate klubide tegevust juhtis Kreeka riiklik turismiamet (EOT) (8). Nende kasiinode võetavate sissepääsutasude hind kehtestati EOT peasekretäri otsustega (9) ja oli 1 500 Kreeka drahmi (ligikaudu 4,50 eurot) või 2 000 Kreeka drahmi (ligikaudu kuus eurot). Pärast euro kasutuselevõttu Kreekas 2002. aastal kehtestati avalik-õiguslike kasiinode sissepääsutasuks kuus eurot.

(22)

Kreeka kasiinoturg liberaliseeriti 1994. aastal seaduse nr 2206/1994 (10) vastuvõtmisega, kui senistele avalik-õiguslikele kasiinodele lisandus kuus vastasutatud eraõiguslikku kasiinot. Seaduse nr 2206/1994 artikli 2 lõikes 10 on sätestatud, et teatavates piirkondades asuvate kasiinode sissepääsutasu kehtestatakse ministri otsusega, millega määratakse ka kindlaks see osa sissepääsutasust, mis läheb Kreeka riigi tuludesse. Rahandusministri 16. novembri 1995. aasta otsusega (11) (edaspidi ministri 1995. aasta otsus“) nähti ette, et alates 15. detsembrist 1995 peavad kõik seaduse nr 2206/1994 (12) reguleerimisalasse kuuluvate kasiinode pidajad küsima 5 000 Kreeka drahmi suurust sissepääsutasu (ligikaudu 15 eurot) (13). Ministri 1995. aasta otsuse kohaselt pidid kasiinoettevõtjad seaduse kohaselt lisaks jätma endale 20 % hinnast (sealhulgas tasutav käibemaks) pääsme väljastamise tasuna ja kulude katmiseks, ning ülejäänud osa käsitleti riigile tasutava maksuna (14). Ministri 1995. aasta otsusega sätestati, et kasiinod võivad teatavatel juhtudel võimaldada tasuta sissepääsu (15). Isegi nendel juhtudel pidid kasiinod maksma seadusega ette nähtud sissepääsutasust 80 % riigile, olenemata asjaolust, et nad ei saanud sellistel juhtudel sissepääsutasu (16). Ministri 1995. aasta otsuse kohaselt pidid kasiinod tasuma maksu kord kuus (17). Samuti nähti ministri otsusega ette konkreetsed allahindlused pääsmetele, mis kehtivad 15 või 30 päeva (18). Kui Kreeka võttis 2002. aastal kasutusele euro, kehtestati standardne kasiinode sissepääsutasu 15 eurot.

(23)

Ehkki kasiinode tegevust reguleerivad Kreekas üldiselt seadus nr 2206/1994 ja ministri 1995. aasta otsus, vabastati Mont Parnèsi, Kérkyra ja Rhodose avalik-õiguslikud kasiinod selle seaduse ja otsuse kohaldamisest seni, kuni kasiinode komisjon annab neile litsentsi. Täpsemalt sätestati seaduses nr 2160/1993, et need kasiinod jätkavad EOT klubidena, tuginedes EOT asjaomastele sätetele – nimelt seadus nr 1624/1951, (19) dekreet nr 4109/1960 (20) ja seadus nr 2160/1993 (21). Selle tulemusena kohaldasid Mont Parnèsi, Kérkyra ja Rhodose kasiinod jätkuvalt kuue euro suurust sissepääsutasu.

(24)

Seevastu kõik uued eraõiguslikud kasiinod, mis asutati pärast seaduse nr 2206/1994 vastuvõtmist, rakendasid ministri 1995. aasta otsust ja kehtestasid kasiinopääsme hinna 15 eurot, välja arvatud Thessaloníki kasiino. Ehkki Thessaloníki kasiino oli asutatud ja saanud litsentsi 1995. aastal seaduse nr 2206/1994 alusel, kohaldas ta väiksemat kuue euro suurust sissepääsutasu, mida kohaldasid avalik-õiguslikud kasiinod kuni 2012. aasta novembrini seaduse nr 2687/1953 (22) alusel, milles sätestati, et ettevõtjaid, mis on loodud välisinvesteeringutega, koheldakse vähemalt sama soodsalt kui teisi sarnaseid ettevõtjaid riigis (23). Alates litsentsi väljastamisest 1995. aastal kohaldatakse Thessaloníki kasiino suhtes nõuet kanda 80 % kasiinopääsme nimiväärtusest üle riigile (24).

(25)

Kreeka kinnitusel tuleks erisätteid, mida kohaldatakse avalik-õiguslike kasiinode suhtes, mis olid olemas enne seadust nr 2206/1994, käsitleda seaduse nr 2206/1994 üldsätete ja ministri 1995. aasta otsuse kohaldamise erandina. Seega kuni asjaomased avalik-õiguslikud kasiinod said seaduse nr 2206/1994 kohase litsentsi, ei kohaldatud nende suhtes ministri 1995. aasta otsust, st tavapärast 15 euro suurust sissepääsutasu ega nõuet kanda riigile üle 80 % sellest tasust. Kuna avalik-õiguslike kasiinode puhul jäi erandina kehtima kuue euro suurune sissepääsutasu juba kohaldatavate EOT otsuste alusel, mida käsitleti konkreetsete eranditena (varem kehtinud erisätetena), mida seaduse nr 2206/1994 üldsätted ja ministri 1995. aasta otsus ei mõjutanud, maksid avalik-õiguslikud kasiinod üksnes 80 % kuuelt eurolt. EOT otsuseid käsitleti mittekohaldatavana üksnes juhul, kui kasiinod ei olnud pärast erastamist enam täielikult riigi omandis. Kasiinod hakkasid alles pärast nende erastamist küsima standardset pääsmehinda 15 eurot ja olid kohustatud maksma 15 eurolt 80 % riigile maksuna.

(26)

Täiendavat erandit seaduse nr 2206/1994 üldsätetest ja ministri 1995. aasta otsusest kohaldati Mont Parnèsi kasiino suhtes pärast selle erastamist, tuginedes seadusele nr 3139/2003, milles sätestatakse sõnaselgelt, et Mont Parnèsi kasiino pääsmehinnaks jääb kuus eurot.

(27)

2000. aastal võttis Mont Parnèsi kasiino ja Kérkyra kasiino käitamise EOT-lt üle Ellinika Touristika Akinita AE (edaspidi „ETA“), mis kuulus täielikult Kreeka riigile. Alates 2000. aasta lõpust ja kuni nendele kasiinodele litsentsi andmiseni seaduse nr 2206/1994 alusel 2003. aastal hakkas ETA (25) alguses vabatahtlikult ja hiljem seaduse nr 2919/2001 artikli 24 alusel kohandama järk-järgult kasiinode suhtes seaduses nr 2206/1994 sätestatud kohustusi, et valmistada ette nende varem riigile kuulunud kasiinoklubide muutmist täielikult litsentsitud kasiinodeks ja nende erastamist. Selle üleminekuperioodi ajal maksis ETA riigile 80 % kuue euro suurusest Mont Parnèsi ja Kérkyra kasiino kehtestatud pääsmehinnast. Komisjonile esitatud teabe põhjal ei ole uut ministri otsust tehtud ja Kérkyra kasiino jätkas kuue euro suuruse sissepääsutasu kohaldamist kuni erastamiseni 2010. aasta augustis, (26) mil ta hakkas kohaldama 15 euro suurust sissepääsutasu.

(28)

Rhodose kasiinole anti seaduse nr 2206/1994 kohane litsents 1996. aastal (27). Samas jätkas kasiino alandatud pääsmehinna kohaldamist kuni 1999. aastani ja kehtestas 15 euro suuruse hinna alles pärast kasiino erastamist 1999. aasta aprillis.

(29)

2012. aasta novembris kehtestas Kreeka uue õigusakti, (28) millega kehtestatakse seadusega ettenähtud sissepääsutasu kuus eurot kõikidele ehk nii avalik- kui ka eraõiguslikele kasiinodele, tingimusel et kõik kasiinod on kohustatud jätma 20 % (1,20 eurot) sissepääsutasust tasuna pääsme väljastamise eest ja kulude katmiseks ning kandma iga kuu riigile ülejäänud 80 % (4,80 eurot), mis moodustab riigile tasutava maksu. Kreeka on kinnitanud, et see õigusakt kehtib ka praegu.

3.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(30)

Komisjon algatas ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimise, sest tal olid kahtlused, et tegemist võib olla mitut Kreekas asuvat konkreetselt tuvastatud kasiinot soodustava maksualase diskrimineerimisega, kuna nende kasiinode maksustamise kord oli soodsam kui muude riigis asuvate kasiinode oma.

(31)

Komisjon leidis, et vaidlustatud meede kaldus kõrvale üldistest õigusnormidest, millega kehtestati kasiinode sissepääsutasudele tavapärased maksumäärad, ja seega parandati sellega abisaajate konkurentsivõimet.

(32)

Vaidlustatud meede vähendas Kreeka riigi tulusid ja sellega anti eelis väiksema sissepääsutasuga kasiinodele. Komisjon vastas Kreeka ametiasutuste väitele, mille kohaselt said väiksemast sissepääsutasust otsestelt kasu kliendid, et tarbijate toetamine võib endast kujutada ettevõtjatele riigiabi andmist, kui see sõltub selle ettevõtja tarnitava kauba või osutatava teenuse kasutamisest (29).

(33)

Samuti märkis komisjon, et maksustamise taset ei määratud kindlaks vastavalt iga üksiku kasiino olukorrale; (30) komisjon järeldas esialgu, et meede on valikuline (31).

(34)

Komisjon leidis, et vaidlustatud meetmega moonutati konkurentsi kasiinode vahel Kreekas ja ettevõtete omandamise turul Euroopas. Komisjoni sõnul austas ta täielikult liikmesriikide õigust reguleerida oma territooriumil hasartmänguvaldkonda kooskõlas liidu õigusega, kuid ta ei nõustunud sellest tuleneva järeldusega, et kõnealune meede ei saanud moonutada konkurentsi ega mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust. Asjaomase majandusharu ettevõtjad on sageli rahvusvahelised hotellikontsernid, kelle investeerimisotsuseid võib kõnealune meede mõjutada, ja turistid võivad Kreekat külastada just kasiinode pärast. Sestap järeldas komisjon, et meede võis moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust (32).

(35)

Komisjon leidis esialgu, et meede on ebaseaduslik abi, sest Kreeka ametiasutused rakendasid seda komisjoni eelneva heakskiiduta, ja et abi suhtes kehtis seega sel ajal kohaldatava menetlusmääruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999) (33) artiklit 15 seoses tagasi nõudmisega (34).

(36)

Komisjoni arvates ei olnud alust arvata, et vaidlustatud meede on siseturuga kokkusobiv; meede tundus olevat põhjendamatu tegevusabi sellest kasu saanud kasiinodele (35).

(37)

Komisjon märkis, et kui tema kahtlused, et meede sisaldas siseturuga kokkusobimatut riigiabi, leiavad kinnitust, on ta menetlusmääruse artikli 14 lõike 1 alusel kohustatud andma Kreekale korralduse abi abisaajatelt tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus õiguse üldpõhimõttega (36).

4.   KREEKA JA HUVITATUD KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(38)

Komisjon sai ametliku uurimismenetluse jooksul märkuseid Kreekalt, Mont Parnèsi kasiinolt, Thessaloníki kasiinolt ja Loutraki kasiinolt.

4.1.   Kreeka ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino märkused

(39)

Kuna abi saavate Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino esindaja märkused ja Kreeka ametiasutuste esitatud märkused on põhimõtteliselt ühesugused, esitatakse käesolevas punktis nende kõikide kokkuvõte.

(40)

Nii Kreeka kui ka Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino vaidlustavad riigiabi olemasolu põhjendusel, et riik ei loobu tulust või, isegi kui ta loobub, ei saa kasiinod mingit eelist.

(41)

Kreeka ametiasutused väidavad, et hinnaerinevus on üksnes hindade reguleerimise küsimus, sest kehtestatud maksu võetakse väljastatud pääsmete hinnalt ühtse määra alusel.

(42)

Kreeka ametiasutuste sõnul on sissepääsutasu kehtestamise ja riigile maksu maksmise nõude eesmärk takistada väikese sissetulekuga isikuid mängimast hasartmänge, mitte koguda riigile tulu. Asjaolu, et sissepääsutasu võtmisega kogutakse riigile ka tulu, ei muuda selle kui kontrollimeetme olemust. Sellest tulenevalt leiavad Kreeka ametiasutused, et nõue, mille kohaselt tuleb pääse väljastada kasiino hasartmängualale sisenevale kliendile kindlaksmääratud hinna eest, on halduskontrollimeede, millega kehtestatakse tasu, mis ei ole maks ja mida ei saa käsitada maksukoormusena, nagu on sedastatud Riiginõukogu (Kreeka kõrgeim halduskohus) otsuses nr 4027/1998.

(43)

Eri kasiinode hindade erinevuse kohta väidab Kreeka, et eri kasiinode majanduslik ja sotsiaalne olukord on erinev ning see ei ole võrreldav. Kreeka ametiasutused väidavad, et tasude erinevust õigustab üldine huvi: nad väidavad eelkõige, et eri kasiinode olukord õigustab eri pääsmehindade kehtestamist kasiinodele, mis asuvad suurlinnade lähedal […], ja kasiinodele, mis asuvad sellises maapiirkonnas […], kus elab peamiselt maaelanikkond, kelle sissetulekud on (enamasti) väiksemad ja haridustase madalam ja keda tuleb rohkem takistada hasartmänge mängimast kui linnaelanikke, ning on sellise tavaga täielikult kooskõlas.

(44)

Kaebuse esitaja (Loutraki kasiino) on märkinud, et kui Kérkyra kasiino 2010. aastal erastati, tõusis selle sissepääsutasu kuuelt eurolt 15 eurole; Kreeka ametiasutused vastavad, et Kérkyra saare kõrvaline geograafiline asukoht tähendab seda, et kõnealune kasiino ei konkureeri muude Kreeka kasiinodega, nii et see ei saa konkurentsi moonutada. Kreeka ametiasutused väidavad lisaks, et Kérkyra elanike kaitsmise eesmärgil on oluline muuta sissepääsutasu hoiatavaks, sest kasiino tegutsemistingimuste erastamisjärgne muutmine pikendab vältimatult märkimisväärselt selle lahtiolekuaegu ning tõstab tegevuse üldist taset ja suurendab kasiino atraktiivsust.

(45)

Isegi kui väikese sissepääsutasuga kasiinodele anti eelis, sest need meelitavad ligi rohkem kliente, siis Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino vaidlustavad seisukoha, et sellega kaasnes tingimata riigitulude vähenemine. Samuti ei ole kindel, et kui sissepääsutasu oleks suurem, tooksid väidetavad abisaajad riigile suuremat tulu, nii et väidetav tuludest ilmajäämine on oletuslik. Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino väidavad, et väiksemast sissepääsutasust saavad kasu kliendid ja et kasiinole jääv hinnaosa on suurem kasiinodes, mille sissepääsutasu on 15 eurot, mis on kasulik suurema sissepääsutasuga kasiinodele.

(46)

Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino väidavad ka seda, et mõju konkurentsile ja kaubandusele puudub, sest iga kasiino teenindab kohalikku turgu. Nad vaidlustavad menetluse algatamise otsuses väidetud konkurentsivõimaluse muude hasartmänguliikidega ja juhivad tähelepanu sellele, et internetipõhiste hasartmängude harrastamine on Kreekas praegu ebaseaduslik.

(47)

Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino väidavad, et isegi kui nõustuda sellega, et kuue euro suurune vähendatud sissepääsutasu võis või võib veel mõjutada välisriigi äriühingu otsust investeerida Kreekas asuvasse kasiinosse, saaks välisriigi äriühing alati tugineda seadusandlikule dekreedile nr 2687/1953, nagu Hyatt Regency Xenodocheiaki kai Touristiki (Thessaloníki) AE tegi Thessaloníki kasiino puhul.

(48)

Kaebuse esitaja väidab, et abisaajad saavad võimaldada tasuta sissepääsu, samal ajal kui tuleb ikkagi tasuda 80 % suurune maks, mis kaebuse esitaja sõnul näitab väga selgelt, et kõnealune meede on riigiabi; Kreeka ametiasutuste sõnul on selline tava erandlik, sest kasiinod kasutavad seda võimalust selleks, et võimaldada tasuta sissepääs peamiselt VIPidele või kuulsatest isikutest klientidele, ja selline tava on vastuolus maksuseadusega (seadus nr 2238/1994), sest pääsmehinnast 80 % maksmist riigile ettevõtte enda vahenditest ei peeta tootlikuks kulutuseks ning seda ei saa äriühingu tuludest maha arvata, nii et selliselt tegutseval äriühingul on suur maksukoormus.

(49)

Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino juhivad komisjoni tähelepanu ka muudele kasiinodevahelistele erinevustele, mis tulenevad mitmesugustest maksu- ja reguleerivatest meetmetest. Nende sõnul annavad kõnealused erinevused eelise kaebuse esitajale Loutraki kasiinole ja tasakaalustavad eelised, mida abisaajad saavad tänu väiksemale sissepääsutasule. Iga kasiino maksab osa aastasest brutokasumist riigile; siin viidatud peamine meede on selline, mille kohaselt nõuab seadus Loutraki kasiinolt väiksemat osa kui teistelt. Selle punkti puhul täheldab komisjon kõigepealt, et need Kreeka ametiasutuste ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino viidatud muud meetmed võivad nende olemasolul kujutada endast eraldi abimeedet Loutraki kasiino heaks, kui kõik liidu kehtivas riigiabiõiguses sätestatud tingimused on täidetud. Igal juhul on need meetmed hinnatavatest meetmetest eraldi ning ei ole seega käesoleva otsusega hõlmatud.

(50)

Kreeka ametiasutused ning Mont Parnèsi kasiino ja Thessaloníki kasiino ei ole esitanud märkusi abi kokkusobivuse ega õiguspärasuse kohta.

(51)

Vastusena kaebuse esitaja uutele 14. aprilli 2017. aasta väidetele ja eelkõige väitele, et abisaavate kasiinode suurem atraktiivsus, mis tuleneb väiksemast sissepääsutasust ja ulatuslikust tasuta pääsmete andmise tavast, tõi kaasa nõudluse moonutamise ja suurema kogutulu ning andis seega eelise (vt põhjendus 56), kinnitavad Kreeka ametiasutused, et ei väiksemad sissepääsutasud ega tasuta pääsmete andmine ei ole asjaomaste kasiinode kogutulu suurenemisega korrelatsioonis.

4.2.   Loutraki kasiino märkused

(52)

Loutraki kasiino väidab, et siseriiklikes õigusaktides sätestatud meetmed kujutavad endast maksualast diskrimineerimist teatavate kasiinode kasuks, niivõrd kui ühtset 80 % suurust maksu, mis tuleb tasuda riigile kasiinode sissepääsutasu pealt, kohaldatakse eri maksubaaside suhtes, nimelt riigi kehtestatud kahe eri sissepääsutasu suhtes. Abi saanud kasiinode sissepääsutasu on oluliselt väiksem kui muude kasiinode sissepääsutasu (15 euro asemel kuus eurot), mistõttu jääb riigil tulu saamata, ja sellest tulenevat konkurentsimoonutust arvesse võttes kujutab see endast riigiabi.

(53)

Peale selle väidab Loutraki kasiino, et meede ei ole objektiivselt põhjendatud, sest väiksema sissepääsutasu kehtestamine abi saanud kasiinodele on tegelikult vastuolus sotsiaalse eesmärgiga ning Riiginõukogu otsuses nr 4027/1998 käsitletud kasiinode sissepääsutasu kehtestamise põhjenduste ja tunnustega. Loutraki kasiino sõnul ei ole alust väita, et halduskontrolli ja sotsiaalkaitset saab tagada eri hinnaga pääsmete kaudu – Mont Parnèsi kasiinos, mis asub üksnes ligikaudu 20 km kaugusel Ateena kesklinnast, maksab sissepääs kuus eurot, samal ajal kui Loutraki kasiinos, mis asub ligikaudu 85 km kaugusel Ateena kesklinnast, maksab sissepääs 15 eurot ning Thessaloníki kasiinos, mis asub ligikaudu 8 km kaugusel Thessaloníki kesklinnast, maksab sissepääs kuus eurot, samal ajal kui Chalkidike kasiinos, mis asub ligikaudu 120 km kaugusel Thessaloníki kesklinnast, maksab sissepääs 15 eurot.

(54)

Loutraki kasiino sõnul on Kreeka varem väitnud, et alandatud, kuue euro suurune sissepääsutasu oli põhjendatud iga abi saanud kasiino konkreetse olukorraga, mis oli peamiselt seotud selle geograafilise asukohaga (mis määrab teatavad majanduslikud, sotsiaalsed, demograafilised ja muud iseärasused), kuid kui Kérkyra kasiino 2010. aasta augustis erastati, hakkas ta võtma sissepääsu eest 15 eurot ega selgitanud, miks see eriolukord enam ei kehtinud.

(55)

Loutraki kasiino väidab Kreeka ja Mont Parnèsi kasiino viidatud eraldi meetmete kohta, mis annavad nende arvates Loutraki kasiinole eelise, kusjuures peamine eelis seisneb selles, et Loutraki kasiino maksab riigile väidetavalt väiksema osa aastasest brutokasumist kui teised kasiinod, et ta on ametiasutustega sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel tasunud tegelikult sama suure summa kui tema konkurendid.

(56)

Loutraki kasiino rõhutab oma uutes 14. aprilli 2017. aasta väidetes, mis esitati pärast seda, kui Üldkohus tunnistas 2011. aasta lõpliku otsuse kehtetuks, et kõnealuse meetmega antud eelis seisneb abisaajate kasiinode suuremas atraktiivsuses, samuti abisaajate kogutulu kaasnevas suurenemises. Loutraki kasiino sõnul peaks komisjon selle eelise kindlaks tegema ja võtma vastu uue lõpliku otsuse, milles leitakse, et asjaomane meede on andnud abisaajatele sellise eelise, võttes arvesse kogu teavet, mille Kreeka ametiasutused on 2011. aasta lõplikule otsusele eelnenud menetluse jooksul esitanud.

(57)

Lisaks väidab Loutraki kasiino, et abisaajate kasiinode ulatuslik tava anda tasuta pääsmeid kujutab endast antud eelise sõltumatut kolmandat elementi. Seoses selle elemendiga palub Loutraki kasiino esitada komisjonil kogu teabe ja kõik tõendid, mida on vaja, et teha kindlaks, et tasuta pääsmete andmise tava oli tavapärane ja ulatuslik ning ületas ministri 1995. aasta otsuses sätestatud erandi eesmärgid.

(58)

Loutraki kasiino väidab, et meede vastab ka muudele riigiabi kriteeriumidele ega ole siseturuga kokkusobiv ning et seepärast peaks komisjon võtma vastu uue lõpliku otsuse, milles kinnitatakse, et meede on jõustatud ebaseaduslikult, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3, ning andma korralduse eelis tagasi maksta.

5.   MEETME HINDAMINE

(59)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Abi kvalifitseerimiseks riigiabina selle sätte tähenduses peavad olema täidetud kõik selles sättes ette nähtud tingimused. Esiteks peab olema olemas riigipoolne sekkumine või sekkumine riigi ressursside kaudu. Teiseks peab sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma abisaajale valikulise eelise. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (37).

(60)

Mis puudutab abi kindlaks tegemise kolmandat tingimust, siis eristatakse eelise ja valikulisuse tingimusi, tagamaks, et riigiabi ei kujuta endast mitte kõik riigipoolsed meetmed, millega antakse eelis (st parandatakse ettevõtja finantsseisundit), vaid ainult need, millega valikuliselt antakse eelis kas teatud ettevõtjatele või teatud ettevõtjakategooriatele või teatud majandussektoritele (38).

(61)

Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (39). Oluline on vaid meetme mõju ettevõtjale, mitte riigi sekkumise põhjus ega eesmärk (40). Eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud. Selle hindamiseks peab võrdlema ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ettevõtja oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud (40). Kuna oluline on vaid meetme mõju, ei puutu asjasse see, kas eelis on ettevõtjale kohustuslik, nii et ettevõtja ei saanud seda vältida ega sellest keelduda (41).

(62)

Meetme konkreetne vorm ei ole samuti oluline, et määrata kindlaks, kas see annab ettevõtjale eelise (42). Riigiabi mõiste seisukohast ei ole oluline üksnes positiivse majandusliku eelise andmine, vaid eelis võib seisneda ka majanduslikest koormistest vabastamises. Viimane on lai kategooria, mis hõlmab ettevõtja eelarvet tavaliselt koormavate mis tahes kulude vähendamist (43). See hõlmab kõiki olukordi, kus ettevõtjad vabastatakse oma majandustegevuse otsestest kuludest (44).

(63)

Üldkohus leidis 2014. aasta kohtuotsuses, et avalik-õiguslike ja eraõiguslike kasiinode sissepääsu suhtes diferentseeritud maksumääraga maksu kehtestamine Kreekas ei kujuta endast maksu vähendamist avalik-õiguslike kasiinode heaks, mis tekitaks eelise Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Üldkohus märkis: „vaidlustatud meetmest tuleneb, et summad, mille kasiinod maksavad riigile maksuna sissepääsutasudelt, kujutavad endast teatavat protsenti summast, mille iga kasiino saab sissepääsutasudena. Ka ei ole kõne all olev meede […] sarnane maksubaasi alandamisega, kuna summad, mille iga kasiino peab riigile maksma, moodustavad 80 % sissenõutud sissepääsutasude kogusummast. […] [K]una riigile tasumisele kuuluv 80 % maks, mida tuleb tasuda kõigil kasiinodel, arvutatakse protsentuaalselt sissepääsutasuna müüdud piletite müügist tegelikult saadud summast, (45)„ei ole asjaolu, et arutusel olevast meetmest tulenevalt maksavad kasiinod, kellele on ette nähtud 6-eurone sissepääsutasu, riigile vähem maksu kui kasiinod, kellele on sissepääsutasuna ette nähtud 15 eurot, piisav selle tuvastamiseks, et esimesse kategooriasse kuuluvatel kasiinodele on antud eelis.“ (46)

(64)

Euroopa Kohus kinnitas 2015. aasta määruses neid põhjendusi, märkides, et „Üldkohus tugines põhjendatult asjaolule, et kahe Kreeka riigile tagasi makstava absoluutse summa erinevus vastab samale protsentuaalsele osale eri summadest, mida kahe kategooria kasiinod on saanud“ (47).

(65)

Eeltoodut silmas pidades teeb komisjon järelduse, et kõnealune meede ei anna eelist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(66)

Mis puudutab tasuta pääsmete andmise tava, siis leidis Üldkohus 2014. aasta kohtuotsuses, et „tasuta pääsmete puhul on soodsamas olukorras kasiinod, kellele on ette nähtud 6-eurone sissepääsutasu, kuna nad maksavad sama suurelt sissepääsutasult (mis võrdub nulliga) riigile väiksemat maksu kui kasiinod, kellele on sissepääsutasuna ette nähtud 15 eurot.“ (48) Samas leidis ta seejärel, et kuna kasiinode sissepääsutasude süsteem Kreekas ei anna eelist kasiinodele, mis võtavad kuue euro suurust sissepääsutasu, ei saa tasuta pääsmete süsteemi käsitleda sellisena, et see suurendab selle süsteemi antud eelist (49). Ta leidis seejärel, et „kuna kasiino sissepääsutasude süsteemist ei tulene ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses eelist osas, mis puudutab müüdud pääsmeid ja milles asjaomane liikmesriik võib lubada konkreetsetel ja põhjendatud juhtudel, nagu reklaami eesmärgil või sotsiaalse kohustuse täitmiseks, tasuta pääsmete väljastamist, siis on mõistlik see, kui nimetatud liikmesriik võib kehtestada lisatingimusena nõude, et maks, mis muul juhul tuleb riigile tasuda, kuulub tasumisele ka juhul, kui pääsmed väljastatakse tasuta.“ (50) Seega Üldkohus välistas tasuta pääsmete andmise tavast tuleneva eraldi ja konkreetse eelise olemasolu (51).

(67)

Euroopa Kohus kinnitas 2015. aasta määruses neid põhjendusi, märkides, et kuna „Üldkohus leidis õigesti, et üksnes erinevus riigile pääsme kohta makstud summade vahel ei anna eelist kasiinodele, mille sissepääsutasu on kuus eurot“, ei saa tasuta pääsmete andmise tava seda eelist suurendada (52).

(68)

Eeltoodut silmas pidades teeb komisjon järelduse, et tasuta pääsmete andmise tava ei anna eelist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(69)

Lisaks väidab kaebuse esitaja, et kasiinode sissepääsutasude süsteem Kreekas toob kaasa avalik-õiguslike kasiinode suurema atraktiivsuse klientide jaoks, tulenevalt väiksemast seadusega sätestatud sissepääsutasust ja suuremast kogutulust (st muude tuluallikate loomine, nagu hasartmängud, majutamine, baari- ja restoraniteenused), mis saadakse lisaklientidelt, kelle on ligi meelitanud väiksem sissepääsutasu. Nii nagu tasuta piletite puhul, arvestades et kasiinode sissepääsutasude süsteem Kreekas ei anna iseenesest eelist avalik-õiguslikele kasiinodele, ei saa väita, et suurem atraktiivsus või lisatulu lisaklientidelt, kelle meelitavad ligi väiksemad sissepääsutasud, annab nimetatud eelise. Igal juhul isegi, kui selle eelise olemasolu tõendataks, siis saavad üksnes eelised, mis on antud otse või kaudselt riigi ressurssidest, kujutada endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (53). Nagu Euroopa Kohus kinnitas, ei kujuta regulatiivmeetmetest tulenev kaudne negatiivne mõju riigi tuludele endast riigi ressursside ülekannet, kui see on meetme lahutamatu omadus (54). Näiteks ei kujuta endast riigi ressursside üleminekut riigi õigusakt, millega määratakse teatavatele kaupadele miinimumhind (55). Isegi kui Kreeka riigile avalik-õiguslike ja eraõiguslike kasiinode makstud diferentseeritud maksuga kaasneb riigi ressursside vähenemine, ei too riigi ressursside vähenemist kaasa üksnes asjaolu, et avalik-õiguslikel kasiinodel lubati kehtestada väiksem sissepääsutasu kui eraõiguslikel kasiinodel. Seega teeb komisjon järelduse, et kaebuse esitaja väidetavat eelist, isegi kui tõendataks selle olemasolu, ei anta riigi ressurssidest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(70)

Kuna meede peab selleks, et see kujutaks endast riigiabi, vastama kumulatiivselt kõikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele, ei ole vaja analüüsida, kas muud tingimused on käesoleval juhul täidetud.

6.   JÄRELDUS

(71)

Eeltoodut silmas pidades teeb komisjon järelduse, et kasiinode sissepääsutasude pealt makstavate maksude arvestamise süsteem, mis kehtis kuni 2012. aasta novembrini, ei kujuta endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kasiinode sissepääsutasude pealt makstavate maksude arvestamise süsteem, mis kehtis kuni 2012. aasta novembrini, ei kujuta endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 9. august 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER


(1)  ELT C 235, 31.8.2010, lk 3.

(2)  Consortium – Loutraki S.A. – Club Hotel Casino Loutraki S.A. (Κοινοπραξια Δ.Α.Ε.Τ. – Λουτρακι Α.Ε. – Κλαμπ Οτελ Λουτρακι Α.Ε.), Voukourestiou 11, Akti Poseidonos 48, Loutraki, Ateena 10671, Kreeka.

(3)  Mont Parnèsi kasiino, Elliniko Kasino Parnithas A.E., Agiou Konstantinou 49, 15124 Marousi Attikis, Kreeka.

(4)  Thessaloníki kasiino, Regency Entertainment Psychagogiki kai Touristiki A.E., Agiou Konstantinou 49, 15124 Marousi Attikis, Kreeka ja Thessaloníki-Polygyrou tänava 13 kilomeeter, 55103 Thessaloniki, Kreeka.

(5)  Komisjoni 24. mai 2011. aasta otsus 2011/716/EL (ELT L 285, 1.11.2011, lk 25).

(6)  Kohtuotsus, Üldkohus, 11. september 2014 riigiabi kohta, mida Kreeka andis teatavatele Kreeka kasiinodele (riigiabi C 16/10 (ex NN 22/10, ex CP 318/09)), Kreeka vs. komisjon, kohtuasi T-425/11, ECLI:EU:T:2014:768.

(7)  Kohtu määrus, 22. oktoober 2015, Euroopa Komisjon vs. Kreeka, kohtuasi C-530/14 P, ECLI:EU:C:2015:727.

(8)  Kolme kasiinot juhiti EOT klubidena seaduse nr 1624/1951, dekreedi nr 4109/1960 ja seaduse nr 2160/1993 alusel. EOT kui Kérkyra ja Mont Parnèsi kasiino pidaja õigusjärglane tegutses hiljem seaduste nr 2636/1998 ja 2837/2000 alusel Elliniki Etaireia Touristikis Anaptyxis (Kreeka turismi arendamise ettevõte, ETA), mis kuulus täielikult Kreeka riigile. ETA juhtis mõlema kasiino tegevust seni, kuni nad said seaduse nr 3139/2003 alusel litsentsi. Rhodose kasiino tegevust juhtis ETA seni, kuni kasiino sai 1996. aastal litsentsi.

(9)  Täpsemalt on EOT peasekretäri otsused (välja antud kooskõlas seadusega nr 1624/1951 ja dekreediga nr 4109/1960) järgmised: EOT 21. novembri 1991. aasta otsus nr 535633 (millega kehtestatakse Mont Parnèsi kasiino sissepääsutasuks 2 000 Kreeka drahmi); EOT 24. märtsi 1992. aasta otsus nr 508049 (millega kehtestatakse Kérkyra ja Rhodose kasiino sissepääsutasuks 1 500 Kreeka drahmi); EOT 24. novembri 1997. aasta otsus nr 532691 (millega suurendati Kérkyra kasiino sissepääsutasu 2 000 Kreeka drahmini).

(10)  Seadus nr 2206/1994 kasiinode loomise, töökorralduse, haldamise ja järelevalve ning muude küsimuste kohta, Νόμος 2206, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 62 – 20.4.1994.

(11)  Ministri 16. novembri 1995. aasta otsus Y.A 1128269/1226/0015/ΠΟΛ.1292 – ΦΕΚ 982/B'/1995.

(12)  Ministri 1995. aasta otsuse § 1: „Kasiinoettevõtjad (seadus nr 2206/1994) on alates 15. detsembrist 1995 kohustatud väljastama pääsme ühe inimese kohta vastavalt järgmiste paragrahvide erisätetele.“

(13)  Ministri 1995. aasta otsuse § 5: „Ühtne mänguautomaatide ja mängulaudade alale pääsme hind on viis tuhat (5 000) Kreeka drahmi.“

(14)  Ministri 1995. aasta otsuse § 7 lõige 1: „20 % pääsme koguväärtusest jääb kasiinoettevõtjale tasuna pääsme väljastamise eest ja kulude katmiseks, sh tasutav käibemaks; ülejäänud osa on riigile tasutav maks.“

(15)  Ministri 1995. aasta otsuse § 6: „Kui kasiino ei võta kas reklaami eesmärgil või sotsiaalse kohustuse täitmiseks sissepääsutasu, väljastab ta maksumärgiga kassaaparaadist eriseeria või eritotalisaatori pääsme, millel on märge „tasuta“.“

(16)  Ministri 1995. aasta otsuse § 7 lõige 2: „Tasuta pääsmetelt tuleb tasuda riiklik maks asjaomasel päeval kehtiva pääsmehinna alusel, mis on sätestatud käesoleva otsuse §-s 5.“

(17)  Ministri 1995. aasta otsuse § 10 lõige 1: „Riiklik maks tasutakse ja eelmisel kuul kogutud riikliku maksu aruanne esitatakse asjaomasele tulumaksuametile iga kuu kümnendaks kuupäevaks.“

(18)  Ministri 1995. aasta otsuse § 8 lõiked 1 ja 2: „Võttes arvesse § 2–7, on [kasiinoettevõtjatel] mutatis mutandis lubatud väljastada pikaajalisi pääsmeid kehtivusega 15 või 30 järjestikust päeva või üks kalendrikuu (vastavalt vajadusele). Selliste pikaajaliste pääsmete väärtuselt võib teha allahindlust järgmiselt:

a)

15 päeva kehtivate pääsmete puhul 40 % 15 päevapääsme koguväärtusest; kui sellised pääsmed väljastatakse kalendri alusel kaheks nädalaks, hõlmab kuu viimane kahenädalane periood ajavahemikku, mis algab 16. kuupäeval ja lõpeb kuu lõpus;

b)

30 päeva või kuu aega kehtivate pääsmete puhul 50 % 30 päevapääsme koguväärtusest.“

(19)  Seadus nr 1624/1951 Kreeka turismiameti loomist käsitleva seaduse nr 1565/1950 ratifitseerimise, muutmise ja täiendamise kohta, Νόμος 1624, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 7 – 8.1.1951.

(20)  Dekreet nr 4109/1960, millega muudetakse ja täiendatakse Kreeka turismiametit käsitlevaid õigusakte ja teatavaid muid sätteid, Νομοθετικό Διάταγμα 4109, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 153 – 29.9.1960.

(21)  Seadus nr 2160/1993 turismi ja muude küsimuste kohta, Νόμος 2160, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 118 – 19.7.1993.

(22)  Seadus nr 2687/1953 investeeringute ja väliskapitali kaitse kohta, Νομοθετικό Διάταγμα 2687, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 317 – 10.11.1953.

(23)  Thessaloníki kasiino suhtes tehti otsus, et tema suhtes kehtivad seaduse nr 2687/1953 sätted, presidendi dekreedi Π.Λ. 290/1995 (millega kiidetakse heaks väliskapitaliinvesteering, mille tegi Hyatt Regency Hotel and Tourism Enterprise, Προεδρικό Διάταγμα 290, Δημοσιεύθηκε στο ΦΕΚ 163 – 9.8.1995) alusel, mille kohaselt tunnistati see kasiino Mont Parnèsi ja Kérkyra kasiinodega sarnaseks.

(24)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 16, 17 ja 18.

(25)  Mont Parnèsi kasiinot käitas Elliniko Kasino Parnithas A.E. (EKP), mis loodi 2001. aastal ETA tütarettevõtjana ja kuulus täielikult Kreeka riigile.

(26)  Ametliku uurimismenetluse käigus Kreeka ametiasutuste esitatud teabe põhjal erastati Kérkyra kasiino 30. augustil 2010, mil kogu Elliniki Kazino Kerkyras AE (EKK) aktsiakapital müüdi pärast rahvusvahelist pakkumismenetlust V&T Corfu Ependyseis Casino AE-le, mille asutas edukas pakkuja konsortsium Vivere Entertainment Emporiki & Symmetochon AE – Theros International Gaming Inc. EKK oli loodud 2001. aastal ETA tütarettevõtjana.

(27)  Ministri 29. mai 1996. aasta otsuse nr Τ/633 alusel.

(28)  Seadus nr 4093/2012, 12. novembri 2012. aasta ametlik teataja I 222.

(29)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 19–23.

(30)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 26, 27, 28 ja 37.

(31)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 24–29.

(32)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 30, 31 ja 32.

(33)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimislepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(34)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 34 ja 35.

(35)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 36, 37 ja 38.

(36)  Vt menetluse algatamise otsuse punktid 39 ja 40.

(37)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. detsember 2016, liidetud kohtuasjad C-20/15 P ja C-21/15 P, komisjon vs. World Duty Free Group, ECLI:EU:C:2016:981, punkt 53 ja selles viidatud kohtupraktika.

(38)  Vt kohtuasjad C-20/15 P ja C-21/15 P, komisjon vs. World Duty Free Group, ECLI:EU:C:2016:981, punkt 56, ja kohtuasi C-6/12, P Oy, ECLI:EU:C:2013:525, punkt 18.

(39)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 60; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. aprill 1999, Hispaania vs. komisjon, C-342/96, ECLI:EU:C:1999:210, punkt 41.

(40)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. juuli 1974, Itaalia vs. komisjon, 173/73, ECLI:EU:C:1974:71, punkt 13.

(41)  Komisjoni 15. oktoobri 2003. aasta otsus 2004/339/EÜ Itaalia RAI SpA suhtes kohaldatud meetmete kohta (ELT L 119, 23.4.2004, lk 1, põhjendus 69); kohtujurist Fennelly 26. novembri 1998. aasta ettepanek kohtuasjas Prantsusmaa vs. komisjon, C-251/97, ECLI:EU:C:1998:572, punkt 26.

(42)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. juuli 2003, Altmark Trans, C-280/00, ECLI:EU:C:2003:415, punkt 84.

(43)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. märts 1994, Banco Exterior de España, C-387/92, ECLI:EU:C:1994:100, punkt 13; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. september 2000, Saksamaa vs. komisjon, C-156/98, ECLI:EU:C:2000:467, punkt 25; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. mai 1999, Itaalia vs. komisjon, C-6/97, ECLI:EU:C:1999:251, punkt 15; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 3. märts 2005, Heiser, C-172/03, ECLI:EU:C:2005:130, punkt 36.

(44)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2003, GEMO SA, C-126/01, ECLI:EU:C:2003:622, punktid 28–31.

(45)  2014. aasta kohtuotsus, punkt 55.

(46)  Samas, punkt 57.

(47)  2015. aasta määrus, punkt 35.

(48)  2014. aasta kohtuotsus, punkt 76.

(49)  Samas, punkt 77.

(50)  Samas, punkt 78.

(51)  Samas, punkt 80.

(52)  2015. aasta määrus, punkt 55.

(53)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. jaanuar 1978, Van Tiggele, 82/77, ECLI:EU:C:1978:10, punktid 25 ja 26; kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 1996, Air France vs. komisjon, T-358/94, ECLI:EU:T:1996:194, punkt 63.

(54)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. märts 2001, C-379/98, PreussenElektra, EU:C:2001:160, punkt 62.

(55)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. jaanuar 1978, Van Tiggele, 82/77, ECLI:EU:C:1978:10, punktid 25 ja 26.


19.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 262/71


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1576,

18. oktoober 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6961 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides, kus on esinenud kõnealuse taudi kinnitatud juhtumeid kodu- või uluksigade hulgas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1512 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Ungaris ja Poolas.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga uluksigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses, EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) ja EFSA 8. novembri 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic States and Poland“ (Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas) (6).

(3)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (7) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Lisaks on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta siis, kui on leidnud kinnitust sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel, sealhulgas määratletud nakkusalal asuvate seakasvatusettevõtete seadmine ametliku järelevalve alla. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette nakatunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(4)

Võttes arvesse asjaomastes liikmesriikides vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b, artikli 10 lõikele 5 ja artiklile 15 kohaldatud meetmete tõhusust ning kooskõlas sigade Aafrika katkuga seotud riskivähendusmeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks mõned rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud konkreetsed Leedu, Läti ja Poola piirkonnad kanda nüüd selle lisa II või I ossa, pidades silmas, et nakatunud põllumajandusettevõtete lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast on möödunud kolm kuud. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus olukord on ikka veel epidemioloogiline, tuleb seal loetletud piirkondade mis tahes muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele.

(5)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/1512 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katkust tingitud epidemioloogiline olukord ka liidus muutunud ning on esinenud kõnealuse taudi uusi juhtumeid, mida on vaja kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(6)

Septembris 2018 esines üks sigade Aafrika katku juhtum ulukseal Leedus Tauragė maakonnas. See sigade Aafrika katku puhang uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Leedu piirkonnas tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

2018. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum ulukseal Poolas Puławy piirkonnas. See sigade Aafrika katku puhang uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada kõnealuse lisa II osas, mitte selle I osas.

(8)

2018. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum koduseal Rumeenias Teleormani maakonnas. See sigade Aafrika katku juhtum koduseal kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Rumeenia piirkonnas tuleks nüüd vastavalt kajastada kõnealuse lisa III osas, mitte selle I osas.

(9)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus, Lätis ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja lisada need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osa loetellu ning kanda teatavad piirkonnad kõnealuse lisa III osast I või II ossa, kuna nakatunud põllumajandusettevõtete lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast on möödunud kolm kuud. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. oktoober 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 10. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1512, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 255, 11.10.2018, lk 18).

(6)  EFSA Journal 2015;13(7):4163; EFSA Journal 2017;15(3):4732; EFSA Journal 2017;15(11):5068.

(7)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).


LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

LISA

I OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised Tšehhi Vabariigi piirkonnad:

okres Uherské Hradiště,

okres Kroměříž,

okres Vsetín,

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bělov,

Biskupice u Luhačovic,

Bohuslavice nad Vláří,

Brumov,

Bylnice,

Divnice,

Dobrkovice,

Dolní Lhota u Luhačovic,

Drnovice u Valašských Klobouk,

Halenkovice,

Haluzice,

Hrádek na Vlárské dráze,

Hřivínův Újezd,

Jestřabí nad Vláří,

Kaňovice u Luhačovic,

Kelníky,

Kladná-Žilín,

Kochavec,

Komárov u Napajedel,

Křekov,

Lipina,

Lipová u Slavičína,

Ludkovice,

Luhačovice,

Machová,

Mirošov u Valašských Klobouk,

Mysločovice,

Napajedla,

Návojná,

Nedašov,

Nedašova Lhota,

Nevšová,

Otrokovice,

Petrůvka u Slavičína,

Pohořelice u Napajedel,

Polichno,

Popov nad Vláří,

Poteč,

Pozlovice,

Rokytnice u Slavičína,

Rudimov,

Řetechov,

Sazovice,

Sidonie,

Slavičín,

Smolina,

Spytihněv,

Svatý Štěpán,

Šanov,

Šarovy,

Štítná nad Vláří,

Tichov,

Tlumačov na Moravě,

Valašské Klobouky,

Velký Ořechov,

Vlachova Lhota,

Vlachovice,

Vrbětice,

Žlutava.

2.   Eesti

Järgmised Eesti piirkonnad:

Hiiu maakond.

3.   Ungari

Järgmised Ungari piirkonnad:

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900, 653000, 653100, 653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658403, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 900750, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901250, 901260, 901270, 901350, 901560, 901590, 901850, 901950, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 904450, 904460, 904550, 904650, 904750, 904760, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950 és 750960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 550120, 550130, 550210, 550710, 550810, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910 és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856260, 857050, 857150, 857350 és 857450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4.   Läti

Järgmised Läti piirkonnad:

Aizputes novads;

Alsungas novads,

Kuldīgas novada Gudenieku, Turlavas un Laidu pagasts,

Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

Priekules novads,

Skrundas novada Rudbāržu pagasts,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Ventspils novada Jūrkalnes pagasts.

5.   Leedu

Järgmised Leedu piirkonnad:

Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Plungės rajono savivaldybė,

Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

Rietavo savivaldybė,

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kriūkų, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Lukšių, Sintautų, Slavikų, Sudargo ir Žvirgždaičių seniūnijos,

Šilalės rajono savivalybė,

Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

6.   Poola

Järgmised Poola piirkonnad:

 

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

gminy Dubeninki, Gołdap i część gminy Banie Mazurskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 w powiecie gołdapskim,

gmina Pozezdrze i część gminy Węgorzewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od południowo-wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 650, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 650 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 63 do skrzyżowania z drogą biegnącą do miejscowości Przystań i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przystań, Pniewo, Kamionek Wielki, Radzieje, Dłużec w powiecie węgorzewskim,

gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

gminy Giżycko z miastem Giżycko, Kruklanki, Miłki, Wydminy i Ryn w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy Sorkwity położona na południe od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gmina Bisztynek w powiecie bartoszyckim,

gminy Dźwierzuty i Świętajno w powiecie szczycieńskim.

gminy Orneta, Lubomino, część gminy wiejskiej Lidzbark Warmiński położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Lidzbark Warmiński oraz na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gminy Elbląg, Godkowo, Gronowo Elbląskie, Markusy, Pasłęk i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

powiat miejski Elbląg,

gminy Biskupiec, Dobre Miasto, Jeziorany i Kolno w powiecie olsztyńskim,

gmina Miłakowo w powiecie ostródzkim,

 

w województwie podlaskim:

gminy Brańsk z miastem Brańsk, Rudka i Wyszki w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

gminy Wiżajny i Przerośl w powiecie suwalskim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim.

 

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

część gminy Kotuń położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Nowa Dąbrówka, Pieróg, Kotuń wzdłuż ulicy Gorzkowskiego i Kolejowej do przejazdu kolejowego łączącego się z ulicą Siedlecką, Broszków, Żuków w powiecie siedleckim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Jakubów, Mrozy, Kałuszyn, Stanisławów, część gminy Cegłów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Wiciejów, Mienia, Cegłów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Cegłów, Skwarne i Podskwarne biegnącą do wschodniej granicy gminy i część gminy Mińsk Mazowiecki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mińsk Mazowiecki i na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy miasta Mińsk Mazowiecki łączącą miejscowości Targówka, Budy Barcząckie do wschodniej granicy gminy w powiecie mińskim,

gminy Górzno, Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Sobolew, Trojanów, Żelechów i część gminy Miastków Kościelny położona na południe od rzeki Wilga w powiecie garwolińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów, i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i część gminy Stromiec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Iłów, Młodzieszyn, Nowa Sucha, Rybno, Sochaczew z miastem Sochaczew i Teresin w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim.

 

w województwie lubelskim:

gminy Jabłonna, Krzczonów, Jastków, Konopnica, Wólka, Głusk i Wojciechów w powiecie lubelskim,

gminy Miączyn, Nielisz, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Komarów-Osada w powiecie zamojskim,

gminy Trzeszczany i Werbkowice w powiecie hrubieszowskim,

gminy Jeziorzany i Kock, w powiecie lubartowskim,

gminy Adamów i Serokomla w powiecie łukowskim,

powiat rycki,

gminy Janowiec, i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Karczmiska, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, miasto Świdnik i część gminy Piaski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

gminy Gorzków, Izbica, Rudnik i Żółkiewka w powiecie krasnostawskim,

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Łaszczów, Susiec, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

gminy Łukowa i Obsza w powiecie biłgorajskim,

powiat miejski Lublin.

 

w województwie podkarpackim:

gminy Horyniec-Zdrój, Narol, Stary Dzików i Wielkie Oczy i część gminy Oleszyce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Borchów do skrzyżowania z drogą nr 865 w miejscowości Oleszyce, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą w kierunku północno-wschodnim do skrzyżowania z drogą biegnąca w kierunku północno-zachodnim przez miejscowość Lubomierz - na południe od linii wyznaczonej przez tę drogę do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Uszkowce i Nowy Dzików – na zachód od tej drogi w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim.

7.   Rumeenia

Järgmised Rumeenia piirkonnad:

Alba county with the following delimitation:

North of National Road no. 7

Arad county with the following delimitation:

In the North side of the line described by following localities:

Macea,

Șiria,

Bârzava,

Toc, which is junction with National Road no. 7,

North of National Road no. 7,

Arges county,

Bistrița county,

Brașov county,

Cluj county,

Covasna county,

Dolj county,

Harghita county,

Hunedoara county with the following delimitation:

North of the line described by following localities:

Brănișca,

Deva municipality,

Turdaș,

Zam and Aurel Vlaicu localities which are at junction with National Road no. 7,

North of National Road no. 7,

Iasi county,

Maramureș county,

Neamt county,

Vâlcea county.

II OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised Tšehhi Vabariigi piirkonnad:

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bohuslavice u Zlína,

Bratřejov u Vizovic,

Březnice u Zlína,

Březová u Zlína,

Březůvky,

Dešná u Zlína,

Dolní Ves,

Doubravy,

Držková,

Fryšták,

Horní Lhota u Luhačovic,

Horní Ves u Fryštáku,

Hostišová,

Hrobice na Moravě,

Hvozdná,

Chrastěšov,

Jaroslavice u Zlína,

Jasenná na Moravě,

Karlovice u Zlína,

Kašava,

Klečůvka,

Kostelec u Zlína,

Kudlov,

Kvítkovice u Otrokovic,

Lhota u Zlína,

Lhotka u Zlína,

Lhotsko,

Lípa nad Dřevnicí,

Loučka I,

Loučka II,

Louky nad Dřevnicí,

Lukov u Zlína,

Lukoveček,

Lutonina,

Lužkovice,

Malenovice u Zlína,

Mladcová,

Neubuz,

Oldřichovice u Napajedel,

Ostrata,

Podhradí u Luhačovic,

Podkopná Lhota,

Provodov na Moravě,

Prštné,

Příluky u Zlína,

Racková,

Raková,

Salaš u Zlína,

Sehradice,

Slopné,

Slušovice,

Štípa,

Tečovice,

Trnava u Zlína,

Ublo,

Újezd u Valašských Klobouk,

Velíková,

Veselá u Zlína,

Vítová,

Vizovice,

Vlčková,

Všemina,

Vysoké Pole,

Zádveřice,

Zlín,

Želechovice nad Dřevnicí.

2.   Eesti

Järgmised Eesti piirkonnad:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3.   Ungari

Järgmised Ungari piirkonnad:

Heves megye 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150 és 705450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856250, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 550110, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551810 és 551821 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 658401, 658402, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902 és 659000 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4.   Läti

Järgmised Läti piirkonnad:

Ādažu novads,

Aglonas novads,

Aizkraukles novads,

Aknīstes novads,

Alojas novads,

Alūksnes novads,

Amatas novads,

Apes novads,

Auces novads,

Babītes novads,

Baldones novads,

Baltinavas novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Beverīnas novads,

Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

Burtnieku novads,

Carnikavas novads,

Cēsu novads,

Cesvaines novads,

Ciblas novads,

Dagdas novads,

Daugavpils novads,

Dobeles novads,

Dundagas novads,

Engures novads,

Ērgļu novads,

Garkalnes novads,

Gulbenes novads,

Iecavas novads,

Ikšķiles novads,

Ilūkstes novads,

Inčukalna novads,

Jaunjelgavas novads,

Jaunpiebalgas novads,

Jaunpils novads,

Jēkabpils novads,

Jelgavas novads,

Kandavas novads,

Kārsavas novads,

Ķeguma novads,

Ķekavas novads,

Kocēnu novads,

Kokneses novads,

Krāslavas novads,

Krimuldas novads,

Krustpils novads,

Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas un Kabiles, pagasts, Rumbas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P120, Kurmāles pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1283 un 1290, un uz ziemeļaustrumiem no autoceļa P118, Kuldīgas pilsēta,

Lielvārdes novads;

Līgatnes novads;

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Lubānas novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mālpils novads,

Mārupes novads,

Mazsalacas novads,

Mērsraga novads,

Naukšēnu novads,

Neretas novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Ozolnieku novads,

Pārgaujas novads,

Pļaviņu novads,

Preiļu novads,

Priekuļu novads,

Raunas novads,

republikas pilsēta Daugavpils,

republikas pilsēta Jelgava,

republikas pilsēta Jēkabpils,

republikas pilsēta Jūrmala,

republikas pilsēta Rēzekne,

republikas pilsēta Valmiera,

Rēzeknes novads,

Riebiņu novads,

Rojas novads,

Ropažu novads,

Rugāju novads,

Rundāles novads,

Rūjienas novads,

Salacgrīvas novads,

Salas novads,

Salaspils novads,

Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Šķēdes, Nīgrandes, Jaunauces, Rubas, Vadakstes, un Pampāļu pagasts,

Saulkrastu novads,

Sējas novads,

Siguldas novads,

Skrīveru novads,

Skrundas novada Nīkrāces, Skrundas un Raņķu pagasts, Skrundas pilsēta,

Smiltenes novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Strenču novads,

Talsu novads,

Tērvetes novads,

Tukuma novads,

Vaiņodes novads,

Valkas novads,

Varakļānu novads,

Vārkavas novads,

Vecpiebalgas novads,

Vecumnieku novads,

Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

Viesītes novads,

Viļakas novads,

Viļānu novads,

Zilupes novads.

5.   Leedu

Järgmised Leedu piirkonnad:

Alytaus rajono savivaldybė: Krokialaukio, Miroslavo ir Simno seniūnijos,

Anykščių rajono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Jurbarko miesto ir Jurbarkų seniūnijos,

Kaišiadorių miesto savivaldybė,

Kaišiadorių rajono savivaldybė: Kaišiadorių apylinkės, Kruonio, Nemaitonių, Palomenės, Pravieniškių, Rumšiškių, Žiežmarių ir Žiežmarių apylinkės seniūnijos,

Kalvarijos savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė,

Kazlų Rūdos savivaldybė,

Kelmės rajono savivaldybė: Užvenčio ir Šaukėnų seniūnijos,

Kėdainių rajono savivaldybė,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Marijampolės savivaldybė: Igliaukos, Gudelių, Liudvinavo, Sasnavos, Šunskų seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos, Balninkų, Čiulėnų, Inturkės, Joniškio, Luokesos, Mindūnų, Suginčių, Videniškių seniūnijos,

Pakruojo rajono savivaldybė,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų seniūnija, Baisogalos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 144, Radviliškio, Radviliškio miesto seniūnija, Šeduvos miesto seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A9 ir į vakarus nuo kelio Nr. 3417 ir Tyrulių seniūnija,

Prienų miesto savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Šilavoto ir Veiverių seniūnijos,

Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos, Kalnųjų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

Širvintų rajono savivaldybės: Čiobiškio, Gelvonų, Jauniūnų, Karnavės, Musninkų, Širvintų, Zibalų seniūnijos,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

Telšių rajono savivaldybė: Degaičių, Gadūnavo, Luokės, Nevarėnų, Ryškėnų, Telšių miesto, Upynos, Varnių, Viešvėnų ir Žarėnų seniūnijos,

Trakų rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė,

Utenos rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė: Avižienių, Bezdonių, Buivydžių, Dūkštų, Juodšilių, Kalvelių, Lavoriškių, Maišiagalos, Marijampolio, Medininkų, Mickūnų, Nemenčinės, Nemenčinės miesto, Nemėžio, Pagirių, Riešės, Rudaminos, Rukainių, Sudervės, Sužionių, Šatrininkų, Žujūnų seniūnijos,

Vilkaviškio rajono savivaldybė,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Poola

Järgmised Poola piirkonnad:

 

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gmina Milejewo i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

gmina Frombork, część gminy wiejskiej Braniewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr E28 i S22 i miasto Braniewow powiecie braniewskim,

gminy Kętrzyn z miastem Kętrzyn, Reszel i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

część gminy wiejskiej Lidzbark Warmiński położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 511 oraz na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 51 i miasto Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

część gminy Sorkwity położona na północ od drogi nr 16 i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Mielnik, Nurzec – Stacja, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

powiat hajnowski,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

gminy Boćki, Orla i Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gmina Puńsk, część gminy Krasnopol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653, część gminy Sejny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 i miasto Sejny w powiecie sejneńskim,

gminy Bakałarzewo, Filipów, Jeleniewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok.

 

w województwie mazowieckim:

gminy Przesmyki, Wodynie, Skórzec i część gminy Mordy położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 698 biegnącą od zachodniej granicy gminy do północno – wschodniej granicy gminy i część gminy Zbuczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Tarcze, Choja, Zbuczyn, Grodzisk, Dziewule i Smolanka w powiecie siedleckim,

gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gmina Brochów w powiecie sochaczewskim,

powiat nowodworski,

gminy Joniec i Nowe Miasto w powiecie płońskim,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Dębe Wielkie, Halinów, Sulejówek miasto Mińsk Mazowiecki i części gminy Latowicz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Stawek do skrzyżowania z drogą nr 802 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 802 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy gminy w powiecie mińskim,

gminy Borowie, Wilga i Garwolin z miastem Garwolin, Maciejowice i część gminy Miastków Kościelny położona na północ od rzeki Wilga w powiecie garwolińskim,

gminy Celestynów, Józefów, Karczew, Osieck, Otwock, Sobienie Jeziory i Wiązowna w powiecie otwockim

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

część gminy Stromiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie białobrzeskim,

powiat miejski Warszawa.

 

w województwie lubelskim:

gminy Czemierniki, Kąkolewnica, Komarówka Podlaska, Wohyń, część gminy Borki położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, miasto Radzyń Podlaski, część gminy wiejskiej Radzyń Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-zachodniej granicy gminy i łącząca miejscowości Brzostówiec i Radowiec do jej przecięcia z granicą miasta Radzyń Podlaski, następnie na wschód od linii stanowiącej granicę miasta Radzyń Podlaski biegnącej do południowej granicy gminy i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo zachodniej granicy gminy do granicy miasta Radzyń Podlaski oraz na południe od południowej granicy miasta Radzyń Podlaski do granicy gminy w powiecie radzyńskim,

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, część gminy Krzywda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnąca od północnej granicy gminy w kierunku południowym i łączącą miejscowości Kożuchówka, Krzywda i Adamów, część gminy Stanin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 807, i część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i część miasta Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy miasta Łuków do skrzyżowania z drogą nr 806 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od tego skrzyżowania do wschodniej granicy miasta Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gmina Łęczna i część gminy Spiczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 829 w powiecie łęczyńskim,

część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Abramów, Firlej, Kamionka, Michów i Lubartów z miastem Lubartów, w powiecie lubartowskim,

gminy Niemce i Garbów w powiecie lubelskim,

część gminy Piaski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

gmina Fajsławice, Kraśniczyn, część gminy Krasnystaw położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od północno – wschodniej granicy gminy do granicy miasta Krasnystaw, miasto Krasnystaw i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gmina Telatyn w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec w powiecie zamojskim,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim.

III OSA

1.   Läti

Järgmised Läti piirkonnad:

Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

Kuldīgas novada Pelču, Snēpeles un Vārmes pagasts, Rumbas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P120, Kurmāles pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1283 un 1290, un uz dienvidrietumiem no autoceļa P118,

Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu, Zaņas, Ezeres un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

2.   Leedu

Järgmised Leedu piirkonnad:

Akmenės rajono savivaldybė,

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Puni