4.10.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 250/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1475,

2. oktoober 2018,

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodanike ja liikmesriikide solidaarsus on üks universaalsetest väärtustest, millel liit rajaneb. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime ühiskonna praeguste ja tulevaste probleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. Solidaarsus suurendab noorte huvi ühise Euroopa projekti vastu. Solidaarsuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulis.

(2)

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, pädevusi ja teadmisi, omandades seega väärtuslikke inimlikke kogemusi, mis on väga tähtis ka selleks, et tekiks aktiivne ja kaasatud liidu kodanikkond.

(3)

7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks kvaliteetseks solidaartegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, milles võeti kasutusele mitmesugused liidu programmid, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika või tööga seotud võimalusi. Olenemata sellest, kas tegevus toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, peaks jätkama selle suhtes selliste õigusnormide ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(4)	Käesoleva määruse kontekstis võiks solidaarsus tähendada kõigi isikute vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata.

(5)

Noortele tuleks pakkuda hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda kvaliteetses solidaartegevuses, millel on tugev Euroopa mõõde, et aidata osalevates riikides seeläbi tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, sotsiaalset sidusust ja demokraatiat, millest võidaksid kohalikud kogukonnad; osalemine täiustaks samal ajal noorte pädevusi ja toetaks nende isiklikku arengut, mis tõstaks omakorda nende enesehinnangut, suurendaks iseseisvust ja õpitahet, stimuleeriks nende haridusalast, sotsiaalset, kunsti-, keelte- ja kultuurialast arengut, arendaks neid nii ühiskondlikult kui ka erialaselt, suurendaks nende kodanikuaktiivsust, tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustaks üleminekut tööturule. Selline solidaartegevus toetaks ka osalevate noorte liikuvust.

(6)

Käesoleva määrusega luuakse liidu meede „Euroopa solidaarsuskorpus“, millele rajada positiivseid ühiskondlikke muutusi, toetades kogukondi ja organisatsioone, kes on pühendunud solidaarsuse tugevdamisele kogu Euroopas. Seega nähakse määrusega ette liidu meetme rahastamise vahend, mis võetakse järjepidevalt kasutusele alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ning millega pannakse alus Euroopa solidaarsuskorpusele kui kogukonnale ning inspiratsiooniallikale Euroopas tugevama solidaarsuse loomiseks Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse mõju suurendamise kaudu.

(7)

Noortele pakutav solidaartegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks aitama saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ja lahendada ühiskondlikke probleeme, tegeledes kohalike kogukondade vajadustega. Solidaartegevus peaks pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke pädevusi isiklikuks, sotsiaalseks, ja erialaseks arenguks ning arenguks kodanikuna, hõlmama kindlat õppe- ja koolitusmõõdet, olema kättesaadav kõikidele noortele ning seda peaks ellu viima ohututes ja tervislikes tingimustes ning nõuetekohaselt valideerima. Solidaartegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama.

(8)

Kui konkreetsed nõuded on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv organisatsioon, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise nõuet ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektile mõne mitteametliku rühma osalevate isikute nimel. Osalevatele organisatsioonidele antav kvaliteedimärgis peaks kinnitama, et need organisatsioonid suudavad tagada pakutava solidaartegevuse kvaliteedi. Kvaliteedimärgise andmise menetlus peaks toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustes mõistetavalt ja läbipaistvalt. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui uuesti hindamise käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(9)

Euroopa solidaarsuskorpus oleks esimene koht, kus kogu liidus alustada solidaartegevusega. Tuleks tagada Euroopa solidaarsuskorpuse kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade, programmide ja vahenditega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate ja varasemate programmide, eelkõige programmide „Erasmus+“ ja „Aktiivsed noored“ tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada nende üleminekut koolist tööellu selliste skeemide nagu noortegarantii raames, mis loodi kooskõlas nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitusega noortegarantii loomise kohta (3), pakkudes neile täiendavaid võimalusi osaleda solidaarstegevuses praktika- või töökoha kaudu oma koduriigis või välismaal. Sa peaks tagama vastastikuse täiendavuse Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tugevdada olemasolevate seotud kavade ja Euroopa solidaarsuskorpuse täiendavust ja lojaalset koostööd, eelkõige noorte solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse ja liikuvuse kavadega riigi, piirkonna või kohalikul tasandil, samuti solidaarsuse ja noortega seotud prioriteetidega osalevates riikides, kui see on asjakohane, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku edendada ja rikastada ning tugineda headele tavadele. Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama sarnaseid riiklikke solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse või liikuvuse kavasid. Kõikidele noortele peaks riikides tagama võrdse juurdepääsu solidaartegevusele. Peaks julgustama partnerlusi Euroopa võrgustikega, mis on spetsialiseerunud konkreetsete kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele.

(10)

Euroopa solidaarsuskorpuse maksimaalse mõju saavutamiseks peaksid muud liidu programmid saama kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide õigusaktidega, et tagada liikmesriikides noorte, kodanikuühiskonna ja olemasolevate vabatahtliku tegevuse kavade parem kaasamine. Kui osalevad organisatsioonid on saanud kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt solidaartegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(11)

Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi osaleda vabatahtlikus tegevuses, praktikas või töös, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatatud solidaarsusprojekte, millel on ilmne Euroopa lisaväärtus. Kõnealused võimalused peaksid aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja tugevdada kogukondi ning edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arengut kodanikuna. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka selles osalevate isikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Samuti peaks see aitama solidaartegevuses osalevaid olemasolevaid organisatsioone toetada ja tugevdada.

(12)

Vabatahtlik tegevus on formaalse ja mitteformaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut ning tööalast konkurentsivõimet ja kodanikuaktiivsust. Vabatahtlik tegevus ei tohiks asendada praktika- või töökohti ning see peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul. Komisjon ja liikmesriigid teevad noorte vabatahtliku tegevuse valdkonnas koostööd avatud koordinatsiooni meetodil.

(13)

Praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis teisiti ei oleks neile kättesaadav. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika ja töö eest peaks alati tasuma Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastuvõttev või töölevõttev osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, kui see on asjakohane, ja vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (4).

Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 (5).

(14)

Noorte algatusvõime ja nende kodanikuaktiivsus on ühiskonna jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, millel on ilmne lisaväärtus ja mille eesmärk on tegeleda peamiste probleemidega kohaliku kogukonna heaks, eelkõige kogukondades, mis asuvad maapiirkondades, eraldatud piirkondades või äärealadel. Need projektid peaksid andma noortele võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ja katsetada ideid kestlikul viisil ning kogeda solidaartegevuse eestvedaja rolli. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaartegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid tegelema sotsiaalse ettevõtlusega või tegutsema vabatahtlikena ühendustes, valitsusvälistes organisatsioonides, noorteorganisatsioonides või muudes solidaarsus-, mittetulundus- ja noortevaldkonna ühendustes ning ise organisatsioone asutama. Lähetusejärgse toetuse eesmärk on noori toetada, et nad jääksid solidaarsussektoriga seotuks ja aktiivseks, sh osaledes ühendustes, ühistutes, sotsiaalsetes ettevõtetes, noorteorganisatsioonides ja kogukonnakeskustes.

(15)	Vabatahtlikus tegevuses ja solidaarsusprojektides osalejatele tuleks hüvitada sellises solidaartegevuses osalemisest tekkivad kulud, kuid neile ei tuleks maksta palka ega tekitada majanduslikku kasu.

(16)

Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja organisatsioonidest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada solidaarsust Euroopas ja mujal. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad suudaksid pakkuda kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele ning meelitada ligi uusi osalejaid. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide võimekust lüüa kaasa sellises kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike solidaarsustavade ja kogemuste vahetamist, kasutades vajadusel ka kodanikukaitse kogemusi. Võrgustikutegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avalikus ja erasektoris, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise kohta tagasiside kogumisele osalevatelt isikutelt ja organisatsioonidelt.

(17)

Erilist tähelepanu peaks pöörama Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava solidaartegevuse ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust ja keeleabi (viisil, mis järgib mitmekeelsuse põhimõtet), kindlustust, haldusalast toetust ning toetust enne solidaartegevust või selle järel või mõlemat, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud pädevuste valideerimist. Need toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Toetusmeetmetes tuleks arvestada osalejate tegevuse keskkonda ja iseloomu, pöörates erilist tähelepanu võimalikele ohtudele.

(18)

Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, loomingulist, sotsiaalset ja erialast arengut, ning arengut kodanikuna, tuleks tegevusega omandatud pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja erisustega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (6). Selleks tuleks olenevalt asjaoludest julgustada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass.

(19)

Kvaliteedimärgist peaksid saama taotleda kõik avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, kaasa arvatud rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, noorteorganisatsioonid ja sotsiaalsed ettevõtted. Vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks tuleks kasutusele võtta eraldi kvaliteedimärgised tagamaks, et osalevate mittetulundusühingute õigused ja kohustused vastaksid tegelikult ja pidevalt Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(20)

Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raames mitmeid ülesandeid. Vastuvõtja rollis tegelevad nad osalevate isikute vastuvõtmisega, sealhulgas olenevalt asjaoludest tegevuse korraldamise ning osalevate isikute juhendamise ja toetamisega solidaartegevuse käigus. Toetaja rollis viivad nad läbi tegevusi, mis on seotud osalevate isikute lähetamise ja ettevalmistamisega enne lähetust, selle ajal ja pärast seda, sealhulgas pakuvad koolitust ning suunavad osalevaid isikuid pärast solidaartegevust kohalike organisatsioonide juurde.

(21)

Et tõsta solidaartegevuste ning nende elluviimise kvaliteeti ning edendada solidaartegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist, sealhulgas noortepassi kasutuselevõtuga, peaks rakendusasutusi, osalevaid isikuid ja organisatsioone aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(22)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne juurdepääs ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele ühtne kontaktpunkt, kus saaks muu hulgas registreeruda, profiile ja võimalusi kindlaks teha ja sobitada, tegeleda võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetusega, internetikoolitusega ning mis pakuks keeleabi, aga ka muud abi enne või pärast solidaartegevust või mõlemat ning täidaks muid edaspidi tekkida võivaid ülesandeid.

(23)

Rakendusstruktuurid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et registreerunud kandidaatidele pakutakse vabatahtliku tegevuse, praktika- ja töövõimalusi mõistliku ja suhteliselt prognoositava aja jooksul. Lisaks pakutakse regulaarselt teavet, suhtlust ja võrgustikutegevust, et registreerunud kandidaate paremini kaasata.

(24)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogueelarveks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (7) punkti 17 tähenduses.

(25)

Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaartegevuseks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 90 % sellest eraldatakse vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide ning 10 % kas praktika- või töökohtade või mõlema jaoks, seejuures kuni 20 % riigisisese tegevuse jaoks.

(26)	Euroopa solidaarsuskorpuse maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse reeglitega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke, piirkondlikke või kohalikke rahalisi vahendeid.

(27)	Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtse määra alusel rahastamist.

(28)

Liikmesriigid peaksid saama osaleda vabatahtlikus tegevuses, praktika- ja töökohtades, solidaarsusprojektides ja võrgustikutegevuses. Lisaks peaks Euroopa vabatahtlik teenistus, vabatahtlik tegevus, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus olema avatud ka teiste riikide osalemisele, pöörates erilist tähelepanu liidu naaberriikidele. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

(29)	Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine peaks olema avatud noortele vanuses 18–30 aastat. Solidaartegevuses osalemiseks tuleks end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida, mida saavad teha noored vanuses 17–30 aastat.

(30)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames noorte valdkonnas. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, nagu solidaartegevuse toimumise vormid ja individuaalsed juhised, et aidata edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi kooskõlas nõukogu otsusega 2013/755/EL (8). Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada õiguslikud ja halduslikud takistused Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatule toimimisele. See tähendab võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis' ja kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(31)

Organisatsioon, mis soovib taotleda rahastamist, et pakkuda Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaartegevusi, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise juurdepääsu võimaldaval ja läbipaistval viisil. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektile mõne osaleva mitteametliku rühma nimel. Pädevad rakendusasutused peaksid tegema kvaliteedikontrolle, et teha kindlaks, kas asjaomased füüsilised isikud vastavad Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

(32)	Projektide kvaliteedi hindamisel peaks üheks oluliseks kriteeriumiks olema kohalike kogukondade vajadused ja ootused. Vastavalt sellele tuleks kehtestada asjakohased näitajad.

(33)	Tõhus tulemusjuhtimine, sealhulgas seire ja hindamine, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning milles arvestatakse sekkumisloogikat.

(34)

Euroopa solidaarsuskorpuse toetatava tegevusega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele, et julgustada neid Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust toetama. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks ilma halduskoormust suurendamata tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(35)	Et Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke paremini saavutada, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud bürood tegema tihedat koostööd omavahel ning valitsusväliste organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja kohalike sidusrühmadega, kes on solidaartegevuses pädevad.

(36)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama programmi „Erasmus+“ juba olemasolevat juhtimiskorraldust. Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1288/2013 (9) III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele. Osalevatele isikutele ja organisatsioonidele kehtestatakse asjaomastes programmidokumentides, nagu iga-aastases tööprogrammis ja programmijuhendis solidaartegevuse kõigi etappide kohta selge ja üksikasjalik kord. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(37)	Euroopa solidaarsuskorpuse rahaliselt usaldusväärse elluviimise ja hoolika seire tagamiseks riigi tasandil on tähtis kasutada olemasolevaid riiklikke büroosid, mis on määratud määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks.

(38)

Määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood peaksid tegutsema ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riigi ametiasutustena. See ei tohiks takistada rohkem kui ühe riigiasutuse määramist kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega, vastavalt nimetatud määruse artikli 27 lõikele 1. Kui osalev riik soovib Euroopa solidaarsuskorpuse kestuse jooksul ühe ametiasutuse asendada teisega, tuleks kohaldada kõnealuse määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud korda.

(39)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riigi ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

(40)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(41)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (10).

(42)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (11), peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(43)

Kuna käesoleva määruse eesmärki luua Euroopa solidaarsuskorpus ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44)

Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused tuleks viia kooskõlla tema uue rolli täitmisega. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse sisu, otstarvet, eesmärke ja tegevust.

(45)	Selleks et võtta arvesse Euroopa vabatahtliku teenistuse osas tehtud muudatusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohasest vabatahtlikust tegevusest, tuleks määrust (EL) nr 1288/2013 muuta.

(46)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1a esitatud Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub ka programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid eranditult tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis jääks käesoleva määruse kohase vabatahtliku tegevuse raamesse.

(47)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1a esitatud Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1293/2013 (12), samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL (13).

(48)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates selle jõustumise kuupäevast. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega nähakse ette õiguslik raamistik Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks, mis edendab noorte ja organisatsioonide osalemist ligipääsetavas ja kvaliteetses solidaartegevuses, et aidata kaasa ühtekuuluvuse, solidaarsuse ja demokraatia tugevdamisele Euroopas, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasamise edendamisele.

2. Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke solidaartegevuste ning kvaliteedi- ja toetusmeetmete kaudu. Solidaartegevusi viiakse ellu vastavalt konkreetsetele nõuetele, mis on kehtestatud igat liiki solidaartegevuse kohta, mis toimub Euroopa solidaarsuskorpuse raames ning kooskõlas osalevates riikides kohaldatavate õigusraamistikega.

3. Euroopa solidaarsuskorpus toetab solidaarseid tegevusi, millel on ilmne Euroopa lisaväärtus, näiteks kuna sellel on:

a)	rahvusülene mõõde, eelkõige õpirände ja koostöö vallas;

b)	võime täiendada muid programme ja poliitikavaldkondi kohalikul, piirkondlikul, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c)	Euroopa mõõde, mis puudutab teemasid, eesmärke, lähenemisviise, oodatavaid tulemusi ja muid solidaartegevuse aspekte;

d)	lähenemisviis, mille eesmärk on kaasata eri taustaga noori;

e)	liidu läbipaistvust ja tunnustamise viise edendavate vahendite tõhus kasutamine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „solidaartegevus“– kvaliteetne ajutine tegevus, mis ei takista tööturu toimimist, millega aidatakse lahendada ühiskonnale olulisi probleeme ja millest võidab kogu kogukond või ühiskond, aidates sellega kaasa Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, mis hõlmab vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd, solidaarsusprojekte ja võrgustikutegevust eri valdkondades ning mis tagab Euroopa lisaväärtuse ja vastavuse tervise- ja ohutusnõuetele, millel on arvestatav õppe- ja koolitusmõõde asjakohaste tegevuste kaudu, mida võib osalevatele isikutele pakkuda enne ja pärast solidaartegevust ning selle kestel, mis toimub paljudes valdkondades, nagu keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ja suurem sotsiaalne kaasamine, ent mis ei hõlma selliseid tegevusi, mis on formaalhariduse, kutsehariduse ja -koolituse õppekava osa või mis seisneb hädaolukorrale reageerimises;

2) „registreeritud kandidaat“– 17–30-aastane isik, kes seaduslikult elab osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaartegevuses, kuid selles veel ei osale;

3) „osalev isik“– 18–30-aastane isik, kes seaduslikult elab osalevas riigis, on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja osaleb solidaartegevuses;

4) „vähemate võimalustega noor“– 18–30-aastane isik, kes vajab täiendavat abi, kuna on oma eakaaslastega võrreldes ebasoodsas olukorras mitmesuguste takistuste tõttu, näiteks invaliidsuse, terviseprobleemide, õpiraskuste, kultuurierinevuste, majanduslike, sotsiaalsete või geograafiliste takistuste tõttu, samuti noor, kes on pärit tõrjutud kogukonnast või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel;

5) „osalev organisatsioon“– avalik-õiguslik või eraõiguslik organisatsioon, olenemata sellest, kas see taotleb kasumit või mitte, mis võib tegutseda kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelisel tasandil ning millele on vastuvõtja või toetajana, sh lähetajana, või mõlemana antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud organisatsioon suudab viia ellu kvaliteetset solidaartegevust kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkidega ning mis pakub osalevale isikule vabatahtliku tegevuse, praktika- või töökohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

6) „vabatahtlik tegevus“– solidaartegevus, mis toimub kuni 12 kuud kestva tasustamata vabatahtlikku tegevuse vormis; mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaartegevuse organisatsioonide igapäevatöös ja toob lõpptulemusena kasu kogukonnale, kus tegevus toimub; mis toimub muus kui osaleva isiku elukohariigis (piiriüleselt) või osaleva isiku elukohariigis (riigisiseselt); mis ei asenda praktika- ega töökohta ning mida ühelgi juhul ei võrdsustata tööhõivega; mis põhineb kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul;

7) „vabatahtlike rühmade tegevus“– vabatahtlik tegevus, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate isikute rühmadel kaks nädalat kuni kaks kuud vabatahtliku tegevuse raames koos tegutseda ning mis eeskätt aitab kaasa vähemate võimalustega noorte kaasamisele Euroopa solidaarsuskorpusesse või on põhjendatud konkreetsete eesmärkidega; või on mõlemat.

8) „praktika“– solidaartegevus, mis toimub 2–6 kuud kestva tööpraktikana, mida saab samas osalevas organisatsioonis pikendada ühe korra ja maksimaalselt 12 kuuks; mida pakub ja mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalevat isikut vastuvõttev osalev organisatsioon muus kui osaleva isiku elukohariigis (piiriüleselt) või osaleva isiku elukohariigis (riigisiseselt); mille üks tahke on õpe ja koolitus, et aidata osaleval isikul saada vajalikke kogemusi, et arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleva isiku isiklikuks, üldhariduslikuks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning arenguks kodanikuna; mis põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis sõlmitakse praktika alguses kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega ning milles on sätestatud haridusalased eesmärgid, töötingimused, praktika kestus, osaleva isiku tasu ning poolte õigused ja kohustused ning võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid; mis ei asenda tööd;

9) „töö“– solidaartegevus, mis kestab 3–12 kuud ning mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalevale isikule tööd andev osalev organisatsioon muus kui osaleva isiku elukohariigis (piiriüleselt) või osaleva isiku elukohariigis (riigisiseselt). Juhul kui tööleping on sõlmitud pikemaks ajaks kui 12 kuud, ei ületa rahaline toetus tööd andvale osalevale organisatsioonile 12 kuud. Sellise töö üks tahke on õpe ja koolitus ning see põhineb kirjalikul töölepingul, mis vastab kõigile töökohariigi õiguses ja kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud töölepingu tingimustele;

10) „solidaarsusprojekt“– riigisisene tasustamata solidaartegevus, mis kestab 2–12 kuud; mida kavandab ja viib ellu vähemalt viiest osalevast isikust koosnev rühm, et tegeleda oma kogukonnale oluliste probleemidega; millel on ilmne Euroopa lisaväärtus ning mis ei asenda praktikat ega tööd;

11) „võrgustikutegevus“– riigisisene või piiriülene tegevus, mille eesmärk on tugevdada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte aina enamatele osalevatele isikutele, meelitada ligi uusi huvilisi – nii noori inimesi kui ka osalevaid organisatsioone – ning pakkuda võimalusi anda solidaartegevuste kohta tagasisidet; mis võib aidata kaasa ka osalevate isikute ja organisatsioonide kogemuste vahetamisele ja ühtekuuluvustunde tugevdamisele ning seeläbi toetab Euroopa Solidaarsuskorpuse laiemat positiivset mõju;

12) „kvaliteedimärgis“– kinnitus, mis on antud organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaartegevust vastuvõtja või toetajana, sh lähetajana või mõlemana; mis kinnitab, et organisatsioon on võimeline tagama solidaartegevuse kvaliteedi kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja eesmärkidega; mis antakse vastavalt varieeruvatele konkreetsetele nõuetele olenevalt solidaartegevuse laadist ja organisatsiooni ülesandest;

13) „Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused“– määratud riiklike büroode lisaülesanded Euroopa solidaarsuskorpuse raames võetavate meetmete arendamise, rakendamise ja kvaliteedi toetamiseks ning osalevate isikute poolt nende solidaartegevuse, sh seonduva koolituse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

14) „Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“– komisjoni haldusalas interaktiivne veebipõhine vahend liidu kõikides ametlikes keeltes, mis pakub asjakohaseid internetiteenuseid, et toetada Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteetset elluviimist, millega täiendatakse osalevate organisatsioonide tegevust, sh antakse Euroopa solidaarsuskorpuse kohta teavet, milles osalevad isikud saavad ennast registreerida ja millega saab osalevaid isikuid otsida, milles saab reklaamida ja otsida solidaartegevusi, võimalikke projektipartnereid, toetada kontaktide loomist ja pakkumisi solidaartegevuse, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevuste kohta ning teavitada võimalustest, võimaldades anda lähetuste kvaliteedi ning Euroopa solidaarsuskorpuse muude arengusuundade kohta tagasisidet;

15) „liidu läbipaistvust ja tunnustamise viise edendavad vahendid“– vahendid, mille abil võimaldatakse sidusrühmadel mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise väljundeid kogu liidus.

Artikkel 3

Üldeesmärk

Euroopa solidaarsuskorpuse üldeesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust peamiselt vabatahtliku tegevuse abil, parandada noorte ja organisatsioonide osalemist juurdepääsetavas ja kvaliteetses solidaartegevuses, mis tugevdab Euroopa ühtekuuluvust, solidaarsust, demokraatiat ja kodanikutunnet ning otsib samal ajal lahendusi ühiskonnaprobleemidele ja tugevdab kogukondi, keskendudes iseäranis sotsiaalse kaasatuse edendamisele. Euroopa solidaarsuskorpus aitab kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle.

Artikkel 4

Konkreetsed eesmärgid

Euroopa solidaarsuskorpus järgib järgmisi konkreetseid eesmärke:

pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaartegevuses, mis algatab positiivseid ühiskondlikke muutusi, aidates neil parandada oma oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning suurendada enda aktiivsust kodanikuna, parandada oma tööalast konkurentsivõimet ja üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

b)	tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaartegevus on kvaliteetne, nõuetekohaselt valideeritud ja kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetega;

c)	tagada konkreetsed jõupingutused, et edendada mitmesuguste erimeetmete, nagu asjakohases vormis solidaartegevuse ja individuaalsete toetuste kaudu sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi – eelkõige vähemate võimalustega noorte osalemiseks;

d)	aidata kaasa noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja tõsta teadlikkust selle positiivsest mõjust.

Artikkel 5

Liidu meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus

1. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed on kooskõlas ja vastastikku täiendavad asjaomaste liidu tasandi tegevuspõhimõtete, programmide, vahendite ning liidu tasandil olemasolevate võrgustikega, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse aspektist asjakohased.

2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi tegevuspõhimõtete, programmide ja vahenditega ning täiendavad neid. Selleks vahetavad komisjon, riigi ametiasutused ja riiklikud bürood teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas, et tuginetakse asjakohastele headele tavadele ning saavutatakse tõhusus ja tulemuslikkus.

3. Teised liidu programmid võivad samuti kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda panust rahastatakse kooskõlas nende asjakohaste alusaktidega.

II PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE MEETMED

Artikkel 6

Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed

Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke järgmist liiki meetmete kaudu:

a)	vabatahtlik tegevus;

b)	praktika, töö;

c)	solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus;

d)	kvaliteedi- ja toetusmeetmed.

Artikkel 7

Solidaartegevus

1. Artikli 6 punktides a, b ja c osutatud meetmetega toetatakse solidaartegevust järgmistes vormides:

a)	vabatahtlik tegevus, praktika ja töö, sealhulgas üksikisikute piiriülene kui ka riigisisene tegevus. Vabatahtliku tegevuse puhul toetatakse ka tegevusi, mis hõlmavad eri osalevatest riikidest pärit osalevate isikute rühmi;

b)	solidaarsusprojektid osalevate isikute algatusel;

c)	osalevate isikute ja organisatsioonide võrgustikutegevus.

2. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust viiakse olenevalt olukorrast ellu nii määruse (EL) nr 1288/2013 alusel kui ka käesoleva määruse alusel. Liidu õigusaktides, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/801 (14) esitatud viited Euroopa vabatahtlikule teenistusele hõlmavad nii määruse (EL) nr 1288/2013 kui ka käesoleva määruse kohast vabatahtlikku tegevust.

Artikkel 8

Kvaliteedi- ja toetusmeetmed

Artikli 6 punktis d osutatud meetmega toetatakse:

vabatahtliku tegevuse, praktika, töö või solidaarsusprojekti kvaliteedi ja juurdepääsetavuse ning kõikidele osalevate riikide noortele võrdsete võimaluste tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh internetipõhine ja -väline koolitus, keeleabi, haldusabi osalevatele isikutele ja organisatsioonidele, täiendav kindlustus, solidaartegevusele eelnev ja vajaduse korral järgnev toetus, samuti noortepassi jätkuv kasutamine, et teha kindlaks ja dokumenteerida solidaartegevuse käigus omandatud pädevused;

b)	Euroopa solidaarsuskorpuse raames vastavalt vabatahtlikku tegevust või praktikat ja tööd pakkuda soovivate organisatsioonide jaoks eraldi kvaliteedimärgiste väljatöötamist ja nende haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja nõuetega;

c)	Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuse tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

d)	Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist, võttes arvesse digilõhe kaotamise vajadust.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 9

Eelarve

1. Euroopa solidaarsuskorpuse toimimise kogueelarve ajavahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 on 375 600 000 eurot jooksevhindades.

2. Artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud solidaartegevusele ette nähtud rahalisest toetusest nähakse soovituslikult 90 % ette vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide jaoks ning 10 % praktika- või töökohtade jaoks või mõlemaks, kusjuures riigisiseseks tegevuseks nähakse ette kuni 20 %.

3. Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste ettevalmistamise, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmete kulusid; kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpuse haldamise käigus kandnud.

4. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks assigneeringud kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

5. Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevate sätete alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

Artikkel 10

Liidupoolse rahastamise vormid

1. Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine võib toimuda määruses (EL, Euratom) 2018/1046 määratletud ühes või mitmes vormis, eelkõige toetuste andmise, hankemenetluse või auhindade andmise teel.

2. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, kasutatakse nii palju kui võimalik kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtse määra alusel rahastamist.

3. Komisjon võib Euroopa solidaarsuskorpust ellu viia kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punktiga c.

IV PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSES OSALEMINE

Artikkel 11

Osalevad riigid

1. Euroopa solidaarsuskorpus on avatud järgmiste riikide (osalevad riigid) osalusele järgmiselt:

a)	vabatahtlik tegevus, praktika, töö, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus on avatud liikmeriikide osalusele;

vabatahtlikus tegevuses, solidaarsusprojektides ja võrgustikutegevuses võivad osaleda ka:

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja ühinemiseelse strateegiaga hõlmatud potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis on nendele riikidele liidu programmides osalemiseks kehtestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes;

ii)	Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

iii)	Šveitsi Konföderatsiooni ja asjaomase riigi vahel sõlmitava kahepoolse lepingu alusel;

iv)	Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes on sõlminud liiduga liidu programmides osalemist võimaldavad lepingud, tingimusel et nad sõlmivad liiduga Euroopa solidaarsuskorpuses osalemist käsitlevate tingimuste kohta kahepoolse lepingu.

2. Lõike 1 punktis b osutatud riigid peavad täitma kõiki käesolevas määruses liikmesriikide suhtes kehtestatud kohustusi ja ülesandeid.

3. Euroopa solidaarsuskorpusega toetatakse artikli 2 punktides 6 ja 11 osutatud tegevuse raames koostööd partnerriikidega ja eelkõige naaberriikidega.

Artikkel 12

Üksikisikute osalemine

1. Noored vanuses 17–30 aastat, kes soovivad osaleda Euroopa solidaarsuskorpuses, peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis või saama selle tegemiseks toetust. Vabatahtlikule tegevusele, praktikale, tööle või solidaarsusprojektis osalema asumisel peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30-aastane.

2. Käesoleva määruse rakendamisel tagavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid, et sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete juurdepääsutingimuste edendamiseks, eelkõige vähemate võimalustega noorte osavõtuks, võetakse konkreetseid ja tõhusaid meetmeid.

Artikkel 13

Osalevad organisatsioonid

1. Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike organisatsioonide osalusele (olenemata sellest, kas nad taotlevad kasumit või mitte), kui nad pakuvad tegevust, mis vastab käesoleva määruse kohasele solidaartegevuse määratlusele, ning kui nad on saanud kvaliteedimärgise. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 ei tohi toetuse eesmärk ega tagajärg olla kasumi teenimine.

2. Organisatsiooni taotlust osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, tuginedes järgmistele põhimõtetele: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töö asendamise vältimine; õppemõõtega kvaliteetse tegevuse pakkumine, mille raames keskendutakse isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja erialasele arengule; asjakohane koolitus-, töö- ja vabatahtliku tegevuse alane kord; turvalised ja inimväärsed tingimused ning keskkond; kasumi taotlemist keelav põhimõte, mis on kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046. Nimetatud põhimõtete järgimine kindlustab, et osalevate organisatsioonide tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida. Tegelikku järgimist kontrollitakse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 22 ja 23. Organisatsioonid, kes oma tegevust oluliselt muudavad, teavitavad sellest pädevat rakendusasutust, et korraldataks uus hindamine. Vabatahtliku tegevuse kvaliteedimärgise andmise menetlus on töö ja praktikaga seotud kvaliteedimärgise andmise omast eraldiseisev menetlus.

3. Hindamise tulemusena võib organisatsioonile anda kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse korrapäraselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta. Pärast kvaliteedimärgise tagasivõtmist võib selle uue taotluse ja täiendava hindamise alusel uuesti anda.

4. Igale organisatsioonile, mis on saanud kvaliteedimärgise, antakse vastuvõtjana või toetajana või mõlemana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib teha solidaartegevuse pakkumisi registreeritud kandidaatidele.

5. Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ei too automaatselt kaasa rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

6. Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaartegevust ning seonduvaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust iseseisvalt Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide täitmisse panustavast ja selle nõuetele vastavast liidu programmist või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

Artikkel 14

Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamisele

Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad rahastamist taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organisatsioonid, kes viivad osalevates riikides ellu solidaartegevust. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad osalevate isikute mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

V PEATÜKK

TULEMUSLIKKUS, TULEMUSED JA TEABE LEVITAMINE

Artikkel 15

Tulemuslikkuse ja tulemuste seire ja hindamine

1. Komisjon seirab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike büroodega ning kaasates osalevaid organisatsioone ning liidu ja riikide sidusrühmi, näiteks noorteorganisatsioone, korrapäraselt ja tõhusalt Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamise tulemuslikkust. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

2. Käesoleva määruse lisas esitatud miinimumnäitajate raamistikule tuginedes ja hiljemalt 6. aprillil 2019 koostab komisjon rakendusaktiga ning koostöös liikmesriikidega Euroopa solidaarsuskorpuse väljundite, tulemuste ja mõju seire üksikasjaliku kava. Üksikasjalik kava sisaldab asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit ning sellise seire ajakava ja meetodit. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon avaldab 2020. aastal aruande, milles annab ülevaate Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest.

4. Hiljemalt 6. oktoobril 2022 viib komisjon läbi käesoleva määruse sõltumatu hindamise, et hinnata programmi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju võrreldes programmi eesmärkidega, ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele peamisi järeldusi sisaldava aruande, k.a soovitused programmi tuleviku kohta. Hindamise käigus tagab komisjon korrapärase konsulteerimise kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate isikute ja organisatsioonide ning asjaomaste kohalike kogukondadega, nagu seda peetakse kohaseks. Hindamistulemusi arvestatakse tulevase programmi koostamisel ja vahendite eraldamise ettepanekutes.

Artikkel 16

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

1. Komisjon tagab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike büroodega ning asjaomaste liidu tasandi võrgustikega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

2. Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood töötavad välja strateegia, et jõuda tulemuslikult sihtrühmadeni. Nimetatud strateegia sihtrühmaks on ka vähemate võimalustega, sh äärepoolsete piirkondade noored ning see hõlmab nende hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemuste levitamist ja kasutamist, kaasates sellesse ka vajaduse korral noorteorganisatsioone ja spetsialiseeritud noorte teabeteenistusi, nagu seda peetakse kohaseks.

3. Teabe levitamine peab ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ning et need pakuvad liidule lisaväärtust ja nähtavust.

4. Osalevad organisatsioonid kasutavad Euroopa solidaarsuskorpusega seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“.

VI PEATÜKK

HALDUS- JA AUDITISÜSTEEM

Artikkel 17

Rakendusasutused

Käesoleva määruse järjepideva rakendamisega tegelevad:

a)	liidu tasandil komisjon;

b)	riigisisesel tasandil riiklikud bürood osalevates riikides.

Artikkel 18

Riigi ametiasutus

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riigi ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikku kuuluvate riigi ametiasutustena. Nimetatud määruse artikli 27 lõikeid 1, 3, 8, 9 ja 11–16 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 19

Sõltumatu auditeerimisasutus

1. Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 155 lõike 1 punktis c osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

2. Sõltumatu auditeerimisasutus:

a)	omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b)	tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid;

c)	ei oma huvide konflikti juriidilise isikuga, mille osa on artiklis 20 osutatud riiklik büroo, ning on funktsionaalselt sõltumatu juriidilisest isikust, mille osa riiklik büroo on.

3. Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja aruannetele, et toetada riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

Artikkel 20

Riiklik büroo

1. Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõikeid 1, 2 ja 5–8 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõike 3 kohaldamist, vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ka projekti kõikide etappide juhtimise eest nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete korral, mis on loetletud käesoleva määruse artiklis 24 osutatud rakendusaktides.

Artikkel 21

Euroopa Komisjon

1. Komisjoni ja riikliku büroo suhted reguleeritakse kirjalikus dokumendis vastavalt määruse (EL) nr 1288/2013 artiklile 28. Dokumendis:

a)	määratakse kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise kord;

b)	esitatakse riikliku büroo tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku büroo juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

c)	täpsustatakse riikliku büroo aruandluskohustused.

2. Komisjon teeb igal aastal riiklikule büroole kättesaadavaks järgmised vahendid:

a)	vahendid asjaomases osalevas riigis Euroopa solidaarsuskorpuse nende meetmete toetamiseks, mille haldamine on usaldatud riiklikule büroole;

b)	rahaline toetus riikliku büroo juhtimisülesannete toetamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 29 lõike 4 punktis b määratletud korrale.

3. Komisjon sätestab riikliku büroo tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee Euroopa solidaarsuskorpuse vahendeid riiklikule büroole kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku büroo tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud, võttes arvesse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 24 esitatud põhimõtteid.

4. Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõikes 4 osutatud riiklike büroode vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku büroo poolt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi ametiasutuse poolt esitatud teavet Euroopa solidaarsuskorpuse seire ja järelevalve kohta.

5. Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule büroole ja riigi ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

6. Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse sellekohast arvamust aktsepteerida või kui riiklik büroo ei võta komisjoni tähelepanekuid rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 131 lõike 3 punktiga c.

7. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi ja koolitusi koos riiklike büroode võrgustikuga või võrgustikule, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

VII PEATÜKK

KONTROLLISÜSTEEM

Artikkel 22

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1. Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjon vastutab riiklike büroode juhitavate Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku büroo ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

3. Riiklikud bürood vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas, mis on usaldatud toetusesaajatele. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning andma piisava kindluse selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

4. Riiklikele büroodele ülekantavate vahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riigi ametiasutuste ja riiklike büroodega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Käesolevat lõiget ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste suhtes.

Artikkel 23

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid, keda on Euroopa solidaarsuskorpuse raames liidu vahenditest rahastatud. Nad võivad samuti auditeerida ja kontrollida riiklikke büroosid.

2. OLAF võib korraldada uurimisi, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (15) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavad koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires auditeid ja uurimist.

VIII PEATÜKK

RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 24

Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimine

1. Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid, võttes arvesse riikide solidaarsuspoliitika prioriteete, kui sellist teavet komisjonile edastatakse. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üldeesmärk ja konkreetsed eesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

2. Riiklike büroode hallatava eelarve puhul võimaldab rakendusakt jaotada riiklikel büroodel summasid peamiste riigisiseste ja piiriüleste meetmete vahel nii, et see vastab riiklikus solidaarsuspoliitikas kindlaks määratud prioriteetidele, on kooskõlas artikli 9 lõikega 2 ning selle puhul järgitakse tööprogrammis kehtestatud piire.

3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1288/2013 artikliga 36. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX PEATÜKK

MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 1288/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1288/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Üksikisikute õpiränne

1. Üksikisikute õpirände raames toetatakse:

a)	mitteformaalses ja informaalses õppes osalevate noorte õpirännet programmiriikide vahel. Selline liikuvus võib toimuda noortevahetuse vormis, samuti kehtivatel liikuvust käsitlevatel sätetel põhinevatel uuenduslikel viisidel;

b)	noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. Selline liikuvus võib toimuda koolitus- ja võrgustikutegevuse vormis.

2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte liikuvust, samuti noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust partnerriikidesse ja partnerriikidest, eelkõige naaberriikidesse ja naaberriikidest.“

Artikli 18 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 14 542 724 000 eurot (jooksevhindades).

2. Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse programmi meetmetele järgnevalt, kusjuures iga eraldise puhul on maksimaalne lubatud paindlikkusmäär 5 %:

vähemalt 80,8 % haridus- ja koolitusvaldkonnale – sellest tuleb omakorda teha järgmised miinimumeraldised:

i)	44,3 % kõrgharidusele (st 35,7 % kogueelarvest);

ii)	21,4 % kutseharidusele ja -koolitusele (st 17,3 % kogueelarvest);

iii)	14,6 % üldharidusele (st 11,8 % kogueelarvest);

iv)	4,9 % täiskasvanuharidusele (st 3,9 % kogueelarvest);

b)	8,6 % noortevaldkonnale;

c)	kuni 1,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

d)	1,9 % Jean Monnet' meetmetele;

e)	1,8 % spordivaldkonnale, millest võib eraldada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud tegevusele maksimaalselt 10 %;

f)	3,4 % riiklike büroode tegevustoetusteks;

g)	1,8 % halduskuludeks.

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud eraldistest vähemalt 63 % eraldatakse üksikisikute õpirändele, vähemalt 27 % innovatsioonile suunatud koostööle ja heade tavade vahetamisele ning vähemalt 4,2 % poliitikareformi toetamisele.“

Artikkel 27

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„3. Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist võib rahastada käesoleva määruse artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus viib ellu kookõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1475 (*1) ning mis aitavad kaasa ühe või mitme käesoleva määruse artiklites 9 ja 13 kindlaks määratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Neid projekte viiakse ellu ainult kookõlas määrusega (EL) 2018/1475, võtmata arvesse käesoleva määruse erinõudeid.

Artikkel 28

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

Otsuse nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Rubriigist 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ võetud rahastamispaketist võib rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1475 (*2) ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitsealast prioriteeti. Neid meetmeid rakendatakse ainult kookõlas määrusega (EL) 2018/1475, võtmata arvesse käesoleva otsuse erinõudeid.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 2. oktoober 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BOGNER-STRAUSS

(1) ELT C 81, 2.3.2018, lk 160.

(2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. septembri 2018. aasta otsus.

(3) ELT C 120, 26.4.2013, lk 1.

(4) ELT C 88, 27.3.2014, lk 1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(6) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

(7) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(8) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga („ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(16) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

LISA

Euroopa solidaarsuskorpust seiratakse hoolikalt, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil on kehtestatud miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja Euroopa solidaarsuskorpuse väljundite, tulemuste ja mõju seire üksikasjalik kava, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit, millele on osutatud artikli 15 lõikes 2.

Väljundnäitajad

a)	(riigisiseses ja piiriüleses) vabatahtlikus tegevuses osalevate isikute arv riikide, vanuse, soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

b)	(riigisisesel ja piiriülesel) praktikal osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

c)	(riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

d)	solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;

e)	kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa;

f)	vähemate võimalustega osalevate noorte arv.

Tulemusnäitajad (koondnäitajad)

g)	niisuguste osalevate isikute arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;

h)	niisuguste osalevate isikute protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses;

i)	osalevate isikute üldine tegevuse kvaliteediga rahuloleku määr;

j)	solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv.

Lisaks sellele tagatakse asjakohasel juhul kooskõla määruse (EL) nr 1288/2013 I lisas osutatud noortevaldkonna põhinäitajatega.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 250

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 4. oktoober 2018

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475, 2. oktoober 2018, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL	1