ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 248
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
3. oktoober 2018

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1309, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

1

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1310, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

3

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1311, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

23

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1312, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

24

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1313, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon

27

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL, Euratom) 2018/1314, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

29

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL, Euratom) 2018/1315, 18. aprill 2018, komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta

71

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1316, 18. aprill 2018, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

103

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1317, 18. aprill 2018, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

105

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1318, 18. aprill 2018, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

107

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1319, 18. aprill 2018, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

109

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1320, 18. aprill 2018, Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

111

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1321, 18. aprill 2018, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

113

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1322, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon

115

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1323, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus

117

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1324, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus

118

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1325, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda

123

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1326, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda

124

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1327, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

127

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1328, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus

128

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1329, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

133

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1330, 18.aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

134

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1331, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee

137

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1332, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

138

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1333, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

141

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1334, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

142

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1335, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

145

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1336, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

146

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1337, 18. aprill 2018, 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

149

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1338, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

151

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1339, 18. aprill 2018, 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

160

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1340, 18. aprill 2018, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

162

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1341, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

163

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1342, 18. aprill 2018, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

166

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1343, 18. aprill 2018, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

167

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1344, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

168

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1345, 18. aprill 2018, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

171

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1346, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

172

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1347, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

173

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1348, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

177

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1349, 18. aprill 2018, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

178

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1350, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

179

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1351, 18. aprill 2018, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

182

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1352,, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

183

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1353, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

184

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1354, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

188

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1355, 18. aprill 2018, Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

189

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1356, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

190

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1357, 18. aprill 2018, Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

194

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1358, 18. aprill 2018, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

195

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1359, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

196

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1360, 18. aprill 2018, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

202

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1361, 18. aprill 2018, Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

203

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1362, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

204

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1363, 18. aprill 2018, Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

208

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1364, 18. aprill 2018, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

209

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1365, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

210

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1366, 18. aprill 2018, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

214

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1367, 18. aprill 2018, Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

215

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1368, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

216

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1369, 18. aprill 2018, Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

221

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1370, 18. aprill 2018, Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

222

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1371, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

223

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1372, 18. aprill 2018, Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

227

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1373, 18. aprill 2018, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

228

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1374, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

229

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1375, 18. aprill 2018, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

233

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1376, 18. aprill 2018, Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

234

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1377, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

235

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1378, 18. aprill 2018, Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

240

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1379, 18. aprill 2018, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

241

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1380, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

242

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1381, 18. aprill 2018, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

245

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1382, 18. aprill 2018, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

246

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1383, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

247

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1384, 18. aprill 2018, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

251

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1385, 18. aprill 2018, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

252

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1386, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

253

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1387, 18. aprill 2018, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

257

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1388, 18. aprill 2018, Euroopa Ravimiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

258

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1389, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

259

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1390, 18. aprill 2018, Euroopa Ravimiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

265

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1391, 18. aprill 2018, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

266

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1392, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

267

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1393, 18. aprill 2018, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

270

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1394, 18. aprill 2018, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

271

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1395, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

272

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1396, 18. aprill 2018, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

276

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1397, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

277

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1398, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

278

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1399, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

281

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1400, 18. aprill 2018, Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

282

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1401, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

283

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1402, 18. aprill 2018, Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

287

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1403, 18. aprill 2018, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

288

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1404, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

289

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1405, 18. aprill 2018, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

293

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1406, 18. aprill 2018, Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

294

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1407, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

295

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1408, 18. aprill 2018, Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

298

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1409, 18. aprill 2018, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

299

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1410, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

300

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1411, 18. aprill 2018, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

305

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1412, 18. aprill 2018, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

306

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1413, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

307

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1414, 18. aprill 2018, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

310

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1415, 18. aprill 2018, Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

311

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL, Euratom) 2018/1416, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

312

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1417, 18. aprill 2018, Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

313

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1418, 18. aprill 2018, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

314

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1419, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

315

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1420, 18. aprill 2018, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

319

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1421, 18. aprill 2018, Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

320

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1422, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

321

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1423, 18. aprill 2018, Eurojusti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

325

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1424, 18. aprill 2018, Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

326

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1425, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

327

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1426, 18. aprill 2018, Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

331

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1427, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

332

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1428, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

333

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1429, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

337

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1430, 18. aprill 2018, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

338

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1431, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

339

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1432, 18. aprill 2018, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

344

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1433, 18. aprill 2018, Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

345

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1434, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

346

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1435, 18. aprill 2018, Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

349

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1436, 18. aprill 2018, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

350

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1437, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

351

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1438, 18. aprill 2018, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

354

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1439, 18. aprill 2018, ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

355

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1440, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

356

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1441, 18. aprill 2018, ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

359

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1442, 18. aprill 2018, ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

360

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1443, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

361

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1444, 18. aprill 2018, ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

364

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1445, 18. aprill 2018, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

365

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1446, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

366

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1447, 18. aprill 2018, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

369

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1448, 18. aprill 2018, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

370

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1449, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

371

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1450, 18. aprill 2018, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

374

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1451, 18. aprill 2018, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

375

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL, Euratom) 2018/1452, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

376

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2018/1453, 18. aprill 2018, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

380

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1454, 18. aprill 2018, ühisettevõtte SESAR 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

381

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1455, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte SESAR 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

382

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1456, 18. aprill 2018, ühisettevõtte SESAR 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

387

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1457, 18. aprill 2018, ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

388

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1458, 18. aprill 2018, tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

389

 

*

Euroopa Parlamendi otsus (EL) 2018/1459, 18. aprill 2018, ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

392

 

*

Euroopa Parlamendi resolutsioon (EL) 2018/1460, 18. aprill 2018, Euroopa Liidu ametite 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

393

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

OTSUSED

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1309

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0248/2017) (2),

—

võttes arvesse 2016. aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu – Euroopa Parlament (3),

—

võttes arvesse siseaudiitori 2016. aasta aruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse juhatuse 16. juuni 2014. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta (7), eriti selle artiklit 22,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2018),

A.

arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2016. aasta raamatupidamisaruande vastu 28. juunil 2017. aastal;

B.

arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitas 10. juulil 2017. aastal, et tal on piisav kindlus, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning kehtestatud kontrollimenetlused annavad aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vajaliku tagatise;

C.

arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõike 1 kohaselt peavad kõik liidu institutsioonid võtma kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.

 annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 266, 11.8.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  PE 422.541/Bur.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/3

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1310

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0105/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja märkis lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab parlamendi finantsolukorda ning finantstulemusi ja rahavoogu kõigis olulistes aspektides õiglaselt;

B.

arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti parlamendi administratsioonile 141 küsimust, mille kirjalikud vastused saadeti eelarvekontrollikomisjonile, kes arutas neid eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul avalikult;

C.

arvestades, et avaliku sektori rahaliste vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust saab alati parandada ning kontrolli on vaja, et tagada poliitilise juhtkonna ja parlamendi administratsiooni vastutus liidu kodanike ees;

Parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise ülevaade

1.

 märgib, et parlamendi eelarvehalduse ja finantsjuhtimise järelevalvesüsteem koosneb järgmisest neljast peamisest komponendist:

—

lõpliku raamatupidamise aastaaruande kinnitamine parlamendi peaarvepidaja poolt;

—

siseaudiitori aastaaruanded ja tema arvamus sisekontrollisüsteemi kohta;

—

hinnang, mille on kõikide liidu institutsioonide, sealhulgas parlamendi haldus- ja muudele kuludele andnud selle välisaudiitorina tegutsev kontrollikoda;

—

eelarvekontrollikomisjoni ette valmistatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, mille tulemusel parlament otsustab, kas anda presidendi tegevusele parlamendi eelarve täitmisel heakskiit või mitte;

2.

 väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda on parlamendi tehingute valimit suurendanud, ja innustab kontrollikoda samamoodi jätkama, sest kuna finants- ja eelarvevead võivad institutsiooni reputatsioonile negatiivset mõju avaldada, on mainerisk suhteliselt suur;

3.

 soovitab kontrollikojal kaaluda, kas parlamendi spetsiifiliste tegevusvaldkondade (nagu parlamendi kommunikatsioonipoliitika ning Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele eraldatavate toetuste haldamine) saaks koostada rohkem eriaruandeid ning pöörata neis eritähelepanu tulemuspõhisele eelarvestamisele;

4.

 väljendab heameelt järelmeetmete üle, mida administratsioon on võtnud, et suurendada koosseisuliste töötajate teadmisi aruannetest ja audititest, luues liidu institutsioonide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate liikmete jaoks teenistuse, kes aitab raamatupidamise aastaaruandeid ja auditiaruandeid mõista ja nende tulemusi tõlgendada;

Euroopa Parlamendi eelarvehaldus ja finantsjuhtimine

5.

 märgib, et parlamendi 2016. aasta lõplike assigneeringute kogusumma oli 1 838 613 983 eurot, mis moodustas kõigi liidu institutsioonide 2016. aasta halduskuludeks ette nähtud mitmeaastase finantsraamistiku (1) 5. rubriigist 19,39 %, ning lõplikud assigneeringud oli 2015. aasta eelarvest (1 794 929 112 eurot) 2,4 % suuremad;

6.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli raamatupidamise aastaaruandes esitatud kogutulu 183 381 513 eurot (2015. aastal 176 367 724 eurot), millest 30 589 787 eurot oli sihtotstarbeline tulu (2015. aastal oli see 27 988 590 eurot);

7.

 rõhutab, et 69,92 % kulukohustuste kogusummast oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud), mis näitab, et suur osa parlamendi kuludest on väga jäigad;

8.

 võtab teadmiseks summad, millega parlamendi kontod 2016. aastal suleti:

a)

Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2016. aastaks ette nähtud assigneeringud

1 838 613 983

2015. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

2015. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud

289 323 907

2016. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

30 589 787

2015. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud

103 055 269

Kokku

2 261 582 946

b)

Assigneeringute kasutamine 2016. aastal (eurodes)

Kulukohustused

2 225 465 435

Tehtud maksed

1 900 199 164

Automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust pärit assigneeringud

324 909 094

Mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud

—

Tühistatud assigneeringud

36 094 295

c)

Tulu (eurodes)

2016. aastal saadud tulu

183 381 513

d)

Bilansi summa 31. detsembri 2016. aasta seisuga (eurodes)

1 574 480 381

9.

 juhib tähelepanu sellele, et kulukohustustega seoti parlamendi eelarvesse kantud assigneeringutest 99,2 % (1 823 844 172 eurot) ja tühistamismäär oli 0,8 %; märgib rahuloluga, et nagu varasematelgi aastatel, saavutati eelarve täitmisel väga kõrge määr; märgib, et maksete kogusumma oli 1 538 531 527 eurot, mis tähendab 84,4 % täitmismäära, mis on eelmise aasta määrast 0,7 % võrra kõrgem;

10.

 rõhutab, et 2016. aasta tühistatud assigneeringud, mille summa oli 14 769 811 eurot, olid seotud peamiselt töötasu ja muude õigustega ning taas hoonetega seotud kuludega;

11.

 märgib, et 2016. aastal kiideti kooskõlas finantsmääruse (2) artiklitega 27 ja 46 heaks seitse ümberpaigutust, mille summa oli 66 655 000 eurot, st lõplikest assigneeringutest 3,6 %; märgib murelikult, et enamik ümberpaigutusi oli järjekordselt seotud parlamendi kinnisvarapoliitikaga, eelkõige Konrad Adenaueri hoone projektiga; on seisukohal, et ümberpaigutatud assigneeringujääkide summa on endiselt väga suur; on kindlalt veendunud, et kui eelarvet hallata tõhusalt, peaks olema võimalik vähendada neid ümberpaigutusi nii palju, et piirdutakse minimaalselt vajalikuga; nõuab tungivalt, et parlamendi kinnisvarapoliitika määrataks eelarvestrateegias piisavalt selgelt kindlaks;

Kontrollikoja arvamused 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

12.

 tuletab meelde, et kontrollikoda koostab kõikide liidu institutsioonide haldus- ja muude kulude kui ühtse kuluvaldkonna kohta erihinnangu; juhib tähelepanu sellele, et haldus- ja seonduvad kulud hõlmavad personalikulusid (palgad, toetused ja pensionid), mis moodustavad kõigist halduskuludest 60 %, ning hoonete, seadmete, energia, teabevahetuse ja infotehnoloogiaga seotud kulusid;

13.

 tuletab meelde, et auditi käigus kontrolliti 100 maksetehingust koosnevat representatiivset valimit, sealhulgas riskipõhist valimit 20 kulukohustusest, mis olid heaks kiidetud 2016. aasta lõpus ja kanti automaatselt üle 2017. aastasse, et kontrollida eelarve kasutamist vastavalt aastasuse põhimõttele;

14.

 võtab kontrollikoja andmetele tuginedes teatavaks, et üldiselt võib auditi tõendusmaterjali põhjal järeldada, et halduskuludes olulisel määral vigu ei esinenud; märgib, et 12 kvantifitseeritud vea alusel on mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (halduskulud) hinnanguline veamäär 0,2 % (vähem kui 2015. aasta 0,6 %);

Fraktsioonide rahahaldus

15.

 tuletab meelde, et juhatuse poolt antud volituste piires vastutavad fraktsioonid parlamendi ees neile eraldatud rahasummade haldamise eest; märgib murega, et kontrollikoda leidis puudusi Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (Europe of Nations and Freedom – ENF) kulude kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides ning selles, et tehti makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse põhjal sõlmitud lepingud; rõhutab, et välisaudiitor Ernest and Young esitas märkusega arvamuse; palub juhatusel võtta ENFi suhtes vajalikud meetmed, sh nõuda vajaduse korral hüvitist;

16.

 võtab teadmiseks tuvastatud faktid, mis kontrollikoja 2016. aasta aruandes on esitatud parlamendi kohta; märgib, et ühele fraktsioonile tehtud makse puhul leidis kontrollikoda puudusi selle kinnitamise ja haldamise kontrollimehhanismides (kulutus oli tehtud 2015. aastal, kuid kiideti lõplikult heaks alles 2016. aastal); märgib peale selle, et kontrollikoda leidis, et oli tehtud makseid, mille aluseks ei olnud hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingud; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis 2015. aastal samalaadseid puudusi ühe teise fraktsiooniga seotud tehingus;

17.

 võtab teadmiseks vastused, mille parlament ärakuulamismenetluses kontrollikojale andis; palub, et kontrollikoda hoiaks vastutavat komisjoni kursis sellega, kuidas viiakse ellu tema soovitus, mille kohaselt tuleb fraktsioonidele eraldatud eelarveassigneeringute täitmise järelevalve raamistikku muuta ning jälgida tähelepanelikumalt, kuidas nad kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju kohaldavad ning hankemenetlusi korraldavad;

18.

 innustab parlamendi sekretariaati jätkama suuremate pingutuste tegemist, et aidata fraktsioonidel finantsjuhtimist parandada ja anda neile paremaid suuniseid; kutsub fraktsioone üles kulude kinnitamise ja haldamise eeskirju veel paremini kohaldama ning hankemenetluste läbiviimist parandama ja veel rohkem ühtlustama;

Siseaudiitori aastaaruanne

19.

 märgib, et 23. jaanuaril 2018. aastal siseaudiitori osavõtul toimunud pädeva komisjoni avatud koosolekul tutvustas siseaudiitor oma aastaaruannet ja luges üles järgmised teemad, mille kohta ta 2016. aastal auditi koostas:

—

uue finantsjuhtimissüsteemi projekti läbivaatamise 3. etapp;

—

siseauditiaruannetes nimetatud pooleliolevate tegevuste järelkontroll;

—

audiovisuaalsektor;

—

ametnike ja ajutiste teenistujate töölevõtmismenetlus;

—

välisekspertide arvamused infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ehitustööprojektide kohta;

—

tegevusaruandlus;

—

lepinguliste töötajate töölevõtmismenetlus;

—

IT-taristu ja -toimingud ning andmekeskuse inventuur ja välisekspertidega tegelemine;

20.

 tuletab meelde, et iga-aastane tegevusaruanne on parlamendi juhtimissüsteemi lahutamatu osa; rõhutab, et tegevusaruandluse auditi alusel, milles keskenduti iga-aastaste tegevusaruannete (tänu millele on võimalik aru anda vastutusest ja tulemustest) tulemuslikkusele, esitas siseaudiitor järgmised soovitused:

—

vastu tuleks võtta planeerimise ja aruandluse integreeritud raamistik; see peaks hõlmama nii strateegiliste eesmärkide kui ka iga peadirektoraadi iga-aastaste tegevuseesmärkide kindlaks määramist, peamiste tulemusnäitajate kehtestamist ning iga-aastastes tegevusaruannetes tulemuslikkusest paremini aru andmist;

—

peasekretär peaks määrama talituse, kellel on tegevusaruandluse protsessi kooskõlastamiseks ja järelevalveks laiendatud volitused;

—

sisekontrolliraamistiku hindamist ja sellega seotud aruandlust tuleks parandada ning selleks tuleb igas peadirektoraadis määrata sisekontrolli koordinaator, peadirektoraatidele tuleb anda vajalikud suunised ja vahendid ning iga-aastastes tegevusaruannetes tuleb tagada sisekontrolli kohta ühtne aruandlus;

—

vastu tuleks võtta suunised selle kohta, kuidas koostada parlamendi kinnitavat avaldust ja hinnata parlamendiga seotud võimalike reservatsioonide tegemise vajadust;

21.

 märgib, et 2016. aasta järelmeetmete tulemusena suleti 48 pooleliolevast kontrollitud meetmest 22, samuti jätkus 2016. aastal tähtajaks võtmata meetmete riskiprofiili järkjärguline vähendamine; märgib eelkõige, et aasta lõpu seisuga oli 26 pooleliolevast meetmest 10 suure riskiga ja ülejäänud 16 mõõduka riskiga;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

22.

 võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis 4. oktoobril 2017. aastal esitati eelarvekontrollikomisjonile 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning pärast seda parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; rõhutab, et küsimusi, mis on seotud parlamendi eelarve ja selle täitmisega, tuleb peasekretäriga eelarvekontrollikomisjonis arutada sagedamini;

23.

 rõhutab veel kord, et muutmaks institutsiooni ja eeskätt selle otsustusprotsessi läbipaistvamaks, tuleb parlamendisiseste otsustusorganite, eelkõige juhatuse tööd ja ennekõike otsustusprotsessi toetada ja muuta see avatumaks; nõuab, et juhatuse päevakorrad avaldataks intranetis aegsasti ja koosolekute protokollid avaldataks palju kiiremini; märgib, et enne avaldamist ei ole vaja oodata, kuni need on kõikidesse keeltesse tõlgitud; tunnustab kvestorite kogu selle eest, et on teinud selles edusamme, eeskätt on ta oma otsuste avaldamiseks võtnud vastu uued põhimõtted;

24.

 palub peasekretäril esitada käesolev resolutsioon juhatusele ja tuua esile kõik meetmed, mille juhatus peab võtma, ja otsused, mille see peab tegema; kutsub peasekretäri üles koostama tegevus- ja ajakava, mille alusel saab juhatus parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmist puudutavates resolutsioonides esitatud soovitusi järgida ja järelmeetmeid võtta, ning lisama tulemused iga-aastasesse järelevalvearuandesse; palub peasekretäril anda eelarve- ja eelarvekontrollikomisjonile aegsasti aru kõigist juhatusele esitatud projektidest, millel on suur eelarvemõju;

25.

 avaldab aga kahetsust, et paljusid 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni (3) soovitusi ei ole järgitud ja et seda pole põhjendatud ega selgitatud; on väga mures selle pärast, et juhatus ega peasekretär ei ole esitanud eduaruannet ega teinud paljude meetmete võtmisel või otsuste tegemisel piisavalt edusamme;

26.

 kordab palvet, et juhatus võtaks kõigi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste suhtes järelmeetmed vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 25 ja IV lisale ning finantsmääruse artiklitele 6 ja 166;

27.

 tuletab meelde, et nii parlamendi 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (4) kui ka 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis paluti tehnilist lahendust, mis võimaldaks parlamendiliikmetel kasutada parlamendi veebilehel oma isiklikku lehekülge, et avaldada vabatahtlikult teavet huvirühmade esindajatega peetavate kohtumiste kohta; nõuab tungivalt, et juhatus ja peasekretär teeksid selle viivitamatult võimalikuks;

28.

 palub peasekretäril teavitada parlamendiliikmeid iPACSi projekti (mille eesmärk on muuta parlamendi inimeste, hoonete ja vara julgeolek paremaks ja nüüdisaegsemaks) edusammudest; märgib, et projekt kiideti heaks juhatuse 9. märtsi 2015. aasta otsusega; rõhutab, et tingimata tuleb selgitada, kas parlamendi jaoks niivõrd oluline projekt, mis on ka olnud väga kulukas, edeneb kavakohaselt;

29.

 palub peasekretäril võtta meetmeid, et leida lahendus Strasbourgis väga palju tõusnud hotellihindadele, mis on aastast aastasse väga palju kasvanud ja mis on eriti kõrged täiskogu istungjärgu ajal; soovitab edendada transporti Strasbourgi ja Saksamaa piirialade vahel, kus hinnad on tunduvalt madalamad (seda võiks näiteks korraldada Kehli ja parlamendi hoone vahelise bussiveoga);

30.

 väljendab heameelt peasekretäri plaani üle vaadata läbi tegevuse jätkamise ja kriisiohjamise strateegia, et parlament saaks paremini toime tulla parlamendi tegevust mõjutavate suurõnnetustega (mis tahes laadi, kuid mis puudutab ITd, julgeolekut, ruume), mida käsitleti juhatuse 3. mai 2016. aasta otsuses;

Parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

31.

 märgib, et 23. jaanuaril 2018 toimus eelarve eest vastutava asepresidendi, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel parlamendi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal arvamuste vahetus, millest võttis osa ka siseaudiitor;

32.

 märgib, et juhatus arutas Ühendkuningriigis 23. juunil 2016. aastal toimunud referendumi tagajärgi oma 4. juuli 2016. aasta koosolekul; võtab teadmiseks, et presidendi seisukoht on, et seni, kuni Ühendkuningriik jääb liidu täisliikmeks, on Ühendkuningriigi parlamendiliikmetel ja töötajatel täpselt samad õigused ja kohustused kui kõigil teistel parlamendiliikmetel ja töötajatel; märgib, et kord peab olema paindlik ja jääma kõigi Brexiti läbirääkimiste võimalike tulemustega kooskõlla; märgib, et Ühendkuningriigi parlamendiliikmete ja töötajate olukord võib muutuda üleminekuperioodi ajal, mida ei ole veel kindlaks määratud;

33.

 tunnistab, et referendumi tulemusel oli parlamendikomisjonide sekretariaatidele, uuringuüksustele ja poliitiliste peadirektoraatide horisontaalsetele teenistustele suur mõju; märgib, et parlamendi teenistused on koostanud teabekogumistöö tulemusena analüütilise materjali, mille alusel hinnata, kuidas Ühendkuningriigi väljaastumine nende poliitikavaldkondi ja asjaomaseid õigusakte mõjutab; tunnistab ühtlasi, et selles küsimuses eesseisev töö on õiguslikult väga keerukas ning komisjonide sekretariaatides ja poliitikaosakondades kogutud teadmisi saab vastavalt tehtavatele poliitilistele otsustele kasutada väljaastumisprotsessi järgmistes etappides;

34.

 väljendab heameelt selle üle, et parlament ja selle asukohariikide ametiasutused, eelkõige Belgia ametiasutused, on teinud tõhusamat julgeolekukoostööd;

35.

 ergutab peasekretäri pidama Belgia raudteeveo-ettevõtjaga läbirääkimisi, et pakkuda Brüsseli Luxembourg’i raudteejaama ja Zaventemi lennujaama vahel parlamendiliikmete saabumise ja lahkumise tippajal rohkem otseühendusi, et parlamendiliikmete sõiduaega kokku hoida ja vähendada nende CO2-jalajälge; palub sekretariaadil parlamendiliikmete hulgas rongiga sõitmist propageerida;

36.

 tuletab meelde, et avatus üldsusele on üks parlamendile iseloomulikke tunnuseid; toetab ideed korraldada parlamendi kolmes töökohas kõigi parlamendi hoonete sissepääsud ümber ja parandada neid vastavalt uuele turvalisuskontseptsioonile, mis tagab parlamendi tegevuseks ohutu töökeskkonna, kuid säilitab samal ajal parlamendi avatuse; märgib, et need sissepääsud, mida ajakohastati 2015. aastal, on varustatud uute sissepääsukontrollisüsteemidega ja ühendatud uue keskse integreeritud füüsilise sissepääsu kontrolli süsteemiga; rõhutab, et Strasbourgis asuva Louise Weissi (LOW) hoone sissepääs on üks neist, mida parlamendiliikmed, liidu institutsioonide töötajad ja külastajad kasutavad täiskogu istungite ajal kõige rohkem; rõhutab, et see on Strasbourgis tegelikult kõige nähtavam sissepääs; avaldab kahetsust, et LOW hoone sissepääsu juures toimuv ajutine turvakontroll on muutunud tegelikult alaliseks; innustab peasekretäri pakkuma muu lahenduse, et LOW hoonesse sisenemist lihtsustada, kuid säilitada julgeolekutase ja sissepääsu atraktiivsus;

37.

 märgib, et tulemuspõhisele eelarvestamisele pööratakse eri peadirektoraatides tähelepanu endiselt erineval määral ja teatavates administratsiooniüksustes on see ikka veel algfaasis; kutsub peasekretäri üles tagama, et kogu administratsioonis seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid ning et nende täitmist kontrollitakse;

38.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja andmetel on parlamendi mitmest asukohast tingitud kulude suurus aastas 114 miljonit eurot; märgib, et parlamendi 20. novembri 2013. aasta resolutsioonis liidu institutsioonide asukoha kohta (5) tehti kindlaks, et kõigist personalieeskirjadega hõlmatud parlamendi koosseisuliste töötajate lähetustest 78 % on tingitud parlamendi mitmest asukohast; tuletab meelde, et mitme asukoha keskkonnakahju on hinnanguliselt 11 000 – 19 000 tonni CO2-heidet; märgib kahetsusega, et 2016. aastal oli ainuüksi parlamendiliikmete Strasbourgi täiskogu instungijärkudega seotud reisikulude hüvitiste kogusumma 21 352 262 eurot; palub nõukogul leida Euroopa Parlamendi jaoks üheainsa asukohaga lahendus, et maksumaksjate raha mitte raisata;

39.

 märgib, et Euroopa mõõtme puudumise kohta avaldati seitse aruannet ja Euroopa lisaväärtuse kohta viis hinnangut (neist viimane 2016. aastal);

40.

 võtab teadmiseks, et registreeritud assistentidele parlamendi kolme töökoha vaheliste ametisõitude jaoks makstavate hüvitiste määrad vaadati läbi; märgib, et parlamendi ametnike ja muude teenistujate jaoks seati Strasbourgi lähetuste majutuskulude ülemmääraks 180 eurot ja päevarahaks 102 eurot, mis teeb ühe päeva hüvitiseks kokku 282 eurot; arvestades, et registreeritud assistentidele makstakse väiksem summa: parlamendiliikme äranägemisel kas 137 eurot, 160 eurot või 183 eurot päevas; tuletab aga meelde, et muude kui Strasbourgi lähetuste puhul on registreeritud assistentidel õigus saada sama suurt päevaraha, kui makstakse ametnikele ja muudele parlamendi töötajatele; kutsub juhatust kolmandat aastat järjest üles võtma töötajate võrdse kohtlemise nimel kiiresti meetmeid, et viia registreeritud assistentide Strasbourgi lähetuste päevaraha vastavusse ametnike ja muude töötajate päevarahaga; palub veel kord, et juhatus viiks ametnike, muude teenistujate ja registreeritud assistentide hüvitised omavahel täielikult kooskõlla;

41.

 tunneb heameelt selle üle, et peasekretär soovib leida lahenduse, ja kordab, et nõuab toimivat lahendust nendele registreeritud assistentidele, kes on töötanud järjest kahel ametiajal, kuid kellel puudub praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpus pensioniikka jõudmisel õigus saada Euroopa pensioniõiguste skeemist makseid, sest neist ja neid tööle võtnud parlamendiliikmest sõltumatutel asjaoludel ei täitu neil vajalikku kümmet teenistusaastat, kuna 2014. aasta valimised toimusid aasta esimeses pooles ning pärast 2009. ja 2014. aasta valimisi tekkis registreeritud assistentide uute lepingute valideerimisel personalitöötajate suure töökoormuse tõttu viivitus; nõuab seetõttu, et kaht koosseisu ametiaega võetaks arvesse kümneaastase aktiivse teenistusena; kutsub peasekretäri üles andma personali peadirektoraadile juhiseid, kuidas otsida kiiresti võimalikke lahendusi, ja hoida registreeritud assistentide esindajaid asjade käiguga kursis ning neid sellesse kaasata; palub komisjonil esitada selle probleemi lahendamiseks 1. septembriks 2018 seadusandlik ettepanek;

42.

 märgib, et mõne lähetuse puhul viibib hüvitiste maksmine väga kaua, ja soovitab uurida, kuidas saaks hüvitisi tasuda mõistliku aja jooksul;

43.

 on seisukohal, et eelarverea 422 „Parlamendiliikmete assistentide kulud“ assigneeringuid tuleb ka edaspidi veidi suurendada, sest töökoormus suureneb, kuna Ühendkuningriik astub liidust välja, kolmepoolseid kohtumisi on rohkem ning ajutisi ja erikomisjone tekib juurde – praeguseks on neid enneolematult palju, sest alalisi ja ajutisi komisjone on kokku 25 – ning ametiaja lõpp langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku seadusandlike ettepanekute keerulise paketiga;

44.

 palub peasekretäril edastada komisjonile registreeritud assistentide uue põhimääruse hindamise aruanne, mis koostati vastavalt 28. aprillil 2016. aastal 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu võetud resolutsioonile ning millele osutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 160/2009 (6) artiklis 3;

45.

 innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistent, sest see tekitab tööalaseid, õiguslikke, eetilisi ja andmekaitseprobleeme;

46.

 märgib, et parlamendiliige sõlmib oma palgatud praktikantidega eraõigusliku lepingu, mis ei anna praktikantidele parlamendis samasugust staatust nagu teistel parlamendi töötajatel ega võimalda saada parlamendilt stipendiumi (Schumani stipendium); peab kahetsusväärseks, et finantsküsimuste peadirektoraadis ei ole ette nähtud ühtegi vahendit ega õiguslikku raamistikku, mis võimaldaks seada sisse korra, et praktikantidele tehakse enne lähetust ettemaks – ehkki muude töötajate jaoks on sellised võimalused olemas –, sest ilmselgetel põhjustel on neil äärmiselt raske nende kulude eest ise ette tasuda; rõhutab, et parlamendiliikmed võivad leppida praktikandi ja makseagendiga ettemaksete tegemises üksikjuhtumipõhiselt eraldi kokku; märgib aga, et paljud parlamendiliikmed nende juures töötavatele praktikantidele tasu maksmiseks makseagendi teenuseid ei kasuta, ning palub parlamendil võimalikult kiiresti hinnata, kas sellist otsemaksete süsteemi saaks rakendada;

47.

 märgib murega, et kuigi parlamendikoosseisu ametiaeg on kestnud juba pikka aega, ei ole parlamendi ametlikul veebisaidil enam kui poolte parlamendiliikmete profiilis elulookirjeldust endiselt avaldatud; palub, et peasekretär võtaks viivitamata meetmeid, et kõikide parlamendiliikmete elulookirjeldus oleks ametlikul veebisaidil olemas;

48.

 tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi liikmete mandaat ei võimalda pidada paljusid ameteid, sh omada mandaati liikmesriigi parlamendis; nõuab, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal koostataks vajalikud eeskirjad, mille kohaselt ei tohi parlamendiliikmetel olla lisamandaati liikmesriigi piirkondlikus seadusandlike volitustega parlamendis, mille liikmete tööaeg on sarnane liikmesriigi parlamendi liikmete omale;

49.

 on seisukohal, et sõltumatumate ja usaldusväärsemate arvamuste ning uuringute saamiseks tuleb parlamendikomisjonide palgatud ekspertide huvide konfliktide kohta koostada eeskirjad;

50.

 tuletab meelde, et 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides märgiti, et parlamendi veebisaiti ei ole eriti mugav kasutada, ning palub kommunikatsiooni peadirektoraadil seetõttu veebisaiti kiiresti parandada ja võtta kasutusele tõhusama otsingumootori; rõhutab, et veebsaidi atraktiivsuse ja köitvuse kallal tuleb veel tööd teha ning sotsiaalmeedia platvorme tuleb veel mitmekesisemaks muuta; nõuab, et viidaks ellu uus strateegia, milles on kõikide sotsiaalmeedia eri vormide võimalusi kõigiti arvesse võetud;

51.

 võtab teadmiseks infobüroode (edaspidi „bürood“) uuendatud missioonikirjelduse (juhatus võttis otsuse vastu 2017. aasta novembris); rõhutab igati, et nende peamine ülesanne on kohalikul tasandil teavet anda ja parlamendi nimel suhelda, et anda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil väliste sidusrühmade tegevuse kaudu teavet liidu ja selle poliitika kohta; rõhutab, et uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja -viiside kasutamist tuleb optimeerida ning kasutada ära seda, et need bürood asuvad geograafiliselt kodanike lähedal, ja tegutseda kohalikul tasandil veel aktiivsemalt, näiteks korraldada parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna liikmetega arutelusid, mille eesmärk on inimesi kuulata ja teha nendega koostööd; juhib tähelepanu sellele, et nende ürituste tulemusena internetis tekkivad arutelud ja meediakajastus peaksid aitama veel paremini kodanikeni jõuda; nõuab, et vastuvõetud strateegiat parlamendi infobüroosid puudutavas osas parandataks, ja nõuab tungivalt, et kommunikatsiooni peadirektoraat otsiks lahendusi probleemile, et hoonetele ja töötajatele tehtud kulutused ei ole tasakaalus nende büroode peamiste ülesannetega, milleks on kohalike sidusrühmade ja kodanikega otse suhtlemine;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

52.

 tuletab meelde, et kommunikatsiooni peadirektoraadi jaoks on võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja see, kui palju on suudetud parlamendi kõigi kommunikatsiooniplatvormide ja -kanalite kaudu teavitustegevust teha; märgib, et parlamendi kohaolu meedias ja keskmine kajastamine kuus suurenes võrreldes 2015. aastaga 12 % ja võrreldes 2014. aastaga, mil toimusid valimised, 7 %; tunnistab, et parlament on sotsiaalmeedia kasutamist parandanud, ja peab kiiduväärseks meetmeid, millega on suurendatud noorte teadlikkust; juhib aga tähelepanu sellele, et parlamendi teavitamistegevust peaks ka edaspidi parandama, eelkõige tuleks suurendada sotsiaalmeedia kasutamist, mis praegu on väiksem kui parlamentaarsele institutsioonile kohane; rõhutab, et eriti 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu tuleb töötada välja põhjalik sotsiaalmeedia strateegia ja see ellu viia; rõhutab, et strateegia peab peegeldama, kui palju tööd parlamendis tehakse, võttes samas arvesse mitmesuguseid huve, muresid ja ideid, mida kodanikud Euroopa tuleviku suhtes on väljendanud;

53.

 märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat algatas aastateks 2016–2019 meedia ja ürituste korraldamise valdkonnas toetuste andmiseks uue mitmeaastase tööprogrammi; võtab teadmiseks, et meediavaldkonnas toetuse andmiseks sõlmiti 102 partnerluse raamlepingut ja edukaks tunnistati 48 toetustaotlust kogusummas 3,99 miljonit eurot; märgib, et ürituste korraldamise valdkonnas valiti toetuse andmiseks välja 18 projekti koguväärtusega 0,8 miljonit eurot; palub, et kommunikatsiooni peadirektoraat pööraks põhitähelepanu sellele, kuidas tegeleda aktiivsemalt nende kodanikega, keda parlamendi tegevus ei huvita või kes võivad olla parlamendi töö suhtes lausa skeptilised;

54.

 võtab teadmiseks parlamendi avalikul veebisaidil tehtud tehnilised ja sisulised täiustused, eelkõige veebisaidi otsingumootori optimeerimise; kiidab kommunikatsiooni peadirektoraati selles valdkonnas tehtud edusammude eest, kuid lisab, et edasimineku tempo on endiselt liiga aeglane; märgib, et 2016. aastal käivitati ja viidi veebisaidi teatavates osades edukalt ellu kiiresti toimiva veebidisaini projekt ja tellimisel esitatavate videote platvormi uuendamise projekt, mille eesmärk on veebisait ümber kujundada, et seda oleks võimalik kohandada igat liiki seadmetega; nõuab nende projektide jätkamist ja rakendamist kõigis parlamendi veebisaidi osades; märgib, et palju on veel teha, et veebileht ja suhtlusvahendid oleksid tõhusad; rõhutab, et uuendamine peab toimuma kiiresti, sest parlament peaks olema nähtav ja juurdepääsetav aegsasti enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, kuid kõige hiljem valimiste ajaks; rõhutab, et läbipaistev ja juurdepääsetav veebisait on kodanike kaasamiseks kõige tähtsam;

55.

 märgib, et kodanike teabenõuete üksusele (AskEP) esitatavate päringute arv on alates 2014. aastast märkimisväärselt suurenenud, mille peamiseks põhjuseks on ilmselt koordineeritud kampaaniad, milles on kutsutud üles esitama päevakajalistel teemadel kirjalikke pöördumisi; soovitab teha parlamendi vastused teatavaks ka parlamendiliikmetele, kes ei pruugi nende olemasolust teadlikud olla;

56.

 juhib tähelepanu parlamendi tellitud viimasele Eurobaromeetri uuringule, kus esitati küsimus parlamendi maine kohta; väljendab heameelt selle üle, et uuringu kohaselt on parlamendist positiivsel arvamusel olevate kodanike osakaal suurenemas, sest see kasvas 25 %-lt 2016. aastal 33 %-ni 2017. aastal; märgib rahuloluga, et sama palju, kui parlamendi kuvand on positiivsemaks muutunud, on negatiivne arvamus vähenenud: 7 % võrra 28 %-lt 2016. aastal 21 %-ni 2017. aastal; juhib tähelepanu sellele, et hoolimata selgetest paranemise märkidest on teha endiselt palju;

57.

 innustab juhatust kaotama eelmisel aastal kehtestatud, külastajate rühmi käsitlevate uute eeskirjade hindamisel võimalus määrata rühmajuhiks registreeritud assistent;

58.

 nõuab, et süsteem, mille alusel arvutatakse parlamendiliikmete rahastatavate külastajarühmade reisikulude hüvitisi, vaadataks läbi, et tagada kõikide liidu kodanike võrdne kohtlemine ja soodustada keskkonnahoidlikumate transpordiviiside kasutamist, sest praeguses süsteemis, mis põhineb vahemaade arvutamisel, ei võeta arvesse teatavate liidu piirkondade eraldatust ja geograafilisi takistusi ega kaeta kulusid, mis tekivad reisimisel kohtadesse, kus saab kasutada kiiremaid ja keskkonnahoidlikumaid transpordiviise;

59.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga töötas sekretariaadis kokku 5 375 ametnikku ja ajutist töötajat (16 inimest vähem kui 31. detsembril 2015) ning fraktsioonides töötas kokku 806 ametnikku ja ajutist töötajat (35 inimest rohkem kui 31. detsembril 2015); märgib, et koos lepinguliste töötajatega vastutas personali peadirektoraat 9 617 töötaja eest (264 inimest rohkem kui 31. detsembri 2015. aasta seisuga);

60.

 juhib tähelepanu sellele, et 1. jaanuaril 2016. aastal kaotati parlamendi ametikohtade loetelust kooskõlas 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamise ja 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga 57 ametikohta;

Personali peadirektoraat

61.

 väljendab heameelt selle üle, et parlamendi personalipoliitikas pööratakse endiselt põhitähelepanu võrdsete võimaluste loomisele; märgib, et 2016. aastal jätkus juhatuse poolt 2015. aastal heaks kiidetud soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava rakendamine koos selle konkreetsete eesmärkide ja kõigi muude sellega seotud meetmetega;

62.

 väljendab heameelt selle üle, et võeti vastu parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava; märgib, et tegevuskavas on ette nähtud konkreetsed meetmed ja selge ajakava, mille alusel võtta juhtimismeetmeid, teha ametialast koolitust, teavitada soolisest võrdõiguslikkusest, võtta töö ja eraelu tasakaalustamise meetmeid, ning soolise tasakaalu üle statistika abil korrapärase järelevalve tegemine;

63.

 väljendab heameelt selle üle, et peasekretäri poolt ametikohale määratud üksuse juhtide seas on sooline võrdõiguslikkus suurenenud 21 %-lt 2006. aastal 36 %-le 2016. aastal ning et naistele antud ametikohade põhjal võib järeldada, et naistele antud ametikohtade kvaliteet on paranenud rahuldavalt;

64.

 peab kahetsusväärseks, et sooline tasakaal peadirektori ametikohtadel vähenes suhtelt 33,3 % / 66,7 % 2015. aastal suhtele 16,7 % / 83,3 % 2016. aastal; märgib, et sooline tasakaal direktorite hulgas jäi aastatel 2015–2016 stabiilseks, sest see oli vastavalt 29,2 % / 70,8 % ja 29,8 % / 70,2 %; on seisukohal, et see on vastuolus parlamendi peasekretariaadi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga;

65.

 märgib, et teatud tegevuste puhul, näiteks toitlustamine ning puhastus- ja koristustööd, on parlament eelistanud teenuseid väljast osta ning seetõttu võib teatavates peadirektoraatides olla koosseisuväliseid töötajaid isegi rohkem kui ametnikke;

66.

 kordab oma seisukohta, et koosseisuvälise personali abil ei tohiks kompenseerida ametikohtade arvu vähendamist, milles lepiti kokku 2014. aastal toimunud personalieeskirjade läbivaatamisel ja kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus;

67.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas parlamendis 1 924 registreeritud assistenti (aasta varem oli neid 1 791); nõuab, et registreeritud assistentide ja kohalike assistentide õigustele pöörataks eritähelepanu, sest nende lepingud on otse seotud selle parlamendiliikme mandaadiga, kelle juures nad töötavad, pidades silmas, et registreeritud assistendid töötavad parlamendiga sõlmitud töölepingute alusel, kuid kohalike assistentide töölepingute suhtes kohaldatakse eri liikmesriikide õigusakte;

68.

 väljendab veel kord muret parlamendiliikmete väidetava tava pärast kohustada registreeritud assistente minema lähetustele, eriti Strasbourgi, ilma lähetuskorralduseta ja ilma, et neile hüvitataks lähetuskulud ja ka lihtsalt reisikulud; on seisukohal, et see võib soodustada kuritarvitamist, sest kui registreeritud assistendid reisivad ilma lähetuskorralduseta, peavad nad kulud ise katma ja samuti puudub neil tööga seotud kindlustus; palub peasekretäril sellist väidetavat tava uurida ja sellest aasta lõpuks aru anda;

69.

 kordab, et kutsub esimeeste konverentsi ja juhatust üles veel kord kaaluma, kas registreeritud assistentidel võiks teatavatel tingimustel, mida ei ole veel kehtestatud, lubada saata parlamendiliikmeid parlamendi ametlikes delegatsioonides ja lähetustel, nagu mitu parlamendiliiget on juba taotlenud; palub peasekretäril uurida, kuidas need lähetused mõjutaksid eelarvet ning millist korraldust ja logistikat need vajaksid;

70.

 märgib, et parlament eraldab personalikomiteele eelarve, ning nõuab sarnast eelarvet registreeritud assistentide komiteele, sest need assistendid täidavad Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruses ja selle rakendusmeetmetes ettenähtud ülesandeid, mis on kasulikud kõigile institutsioonidele ja parlamendiliikmetele;

71.

 palub administratsioonil kaasata registreeritud assistentide komitee otsuste tegemisse kõigi eeskirjade puhul, milles võidakse käsitleda üksnes registreeritud assistente või registreeritud assistente koos kõigisse teistesse personalikomitee esindatud kategooriatesse kuuluvate töötajatega;

72.

 väljendab heameelt huvi üle jätta alles Ühendkuningriigi kodakondsusega töötajad, kellest on saanud Euroopa ametnikud, ning palub peasekretäril anda aru Ühendkuningriigist pärit töötajaid ähvardavate võimalike ohtude ja selle kohta, kuidas tagada, et need töötajad Brexiti tõttu ei kannataks ning et eeskirjadest tulenevad, lepingulised ja omandatud õigused oleksid täielikult kaitstud;

73.

 märgib, et kuna kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (7) tuli ametikohtade arvu 5 % vähendada, eemaldati parlamendi 2016. aasta ametikohtade loetelust 57 ametikohta; märgib, et lisaks eemaldati veel kaks ametikohta, et need seoses institutsioonidevaheliste IT-projektidega komisjonile anda; märgib peale selle, et tulenevalt eelarvepädevate institutsioonide otsusest pidi parlament 1. jaanuari 2017. aasta seisuga vähendama ametikohtade loetelu veel 76 ametikoha võrra;

74.

 on seisukohal, et #metoo-kampaaniat arvestades peaks parlament saavutama kõigi vägivalla vormide suhtes täisleppimatuse, ükskõik kas tegemist on struktuurilise, seksuaalse, füüsilise või psühholoogilise vägivallaga; nõuab seetõttu, et

—

süütegude toimepanijad vastutaksid täielikult ning et võimalikke karistusi ja sanktsioone kasutataks täielikult;

—

ahistamisjuhtumitest teatamiseks loodaks keskne kaebekeskus;

—

parlamendis oleks kõigil võimalik pöörduda sõltumatu ahistamiskomitee poole, millesse ei võeta üle sisemisi võimustruktuure ja milles parlamendiliikmeid ei ole;

—

ohvreid ja vägivallast teatajaid kaitstaks nii, et neile tagatakse täielik anonüümsus ja diskreetsus;

—

arstide, sotsiaaltöötajate ja nõustajatega keskne organ annaks ohvritele psühholoogilist abi;

—

parlamendiliikmed ja võimupositsioonil töötavad ametnikud peaksid kohustuslikus korras osalema seksuaalse ahistamise ja kiusamise teemalisel koolitusel;

—

töötajaid koolitataks ja teavitataks, kuidas seksuaalset ahistamist ära tunda ja et nad teaksid oma õigusi;

75.

 märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning pakuks neile vajalikku tuge ja nõu;

76.

 on seisukohal, et kuigi 2016. aastal esitati töökohal ahistamise ärahoidmisega tegelevale nõuandekomiteele ja registreeritud assistentide poolt suhteliselt vähe ahistamiskaebusi, võib see tähendada asjakohaste kanalite puudumist; rõhutab, et personalieeskirjades tunnistatakse kaht tüüpi ahistamist (psühholoogiline ja seksuaalne); on seisukohal, et võitlus igasuguse ahistamise vastu peaks olema peasekretäri jaoks üks olulisimaid küsimusi; väljendab sellega seoses heameelt peasekretäri ettepaneku üle luua võrgustik konfidentsiaalsetest sõltumatutest nõustajatest, kelle poole registreeritud assistendid, parlamendiliikme heaks töötavad praktikandid, fraktsioonide töötajad ning ülejäänud töötajad ja praktikandid saaksid pöörduda; võtab teadmiseks, et need nõustajad valitakse kogemuste ja suhtlusoskuse alusel ning nad läbivad vastava koolituse; innustab ahistamiskaebustega tegeleva nõuandekomiteede koosseisu läbi vaatama, et tagada selles parlamendiliikmete, parlamendiliikme registreeritud assistentide ja töötajate võrdne esindatus ja sooline tasakaal; kutsub juhatust üles uurima, kas siseprotsesside edasiseks parandamiseks saaks määrata välisaudiitori;

77.

 kordab, et registreeritud assistendid ja parlamendiliikmete praktikandid on rikkumisest teatajate kaitse eeskirjade mõttes kaitsetus olukorras; hoiatab peasekretäri, et kui parlament ei suuda ka edaspidi parlamendiliikmete rikkumistest teatavatele registreeritud assistentidele nõuetekohast rikkumisest teatajate kaitset pakkuda, võib see tuua kaasa majanduslikke tagajärgi; nõuab tungivalt, et peasekretär parandaks seda olukorda kiiresti;

78.

 nõuab, et parlamendivälise tegevuse jaoks nähtaks ette nädalad, mida tuleb kasutada eelkõige parlamendiliikmete assistentide koolitamiseks, sealhulgas keeleõppe intensiivkursused;

79.

 rõhutab veel kord, et parlament on õigupoolest ainuke institutsioon, mille töökorraldusse ei ole sisse viidud paindlikku tööaega, ehkki peaaegu kõik teised institutsioonid, eelkõige komisjon, tegid seda juba aastaid tagasi, ja selle tõestatud tulemuseks on suurem tööviljakus ja töötajate parem elukvaliteet; nõuab, et parlamendis võetaks paindlik tööaeg kasutusele niipea kui võimalik ja eelarvekontrollikomisjoni hoitaks kursis, kuidas eesmärgi täitmine edeneb;

80.

 kordab – nagu on sätestatud parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (punkt 90) –, et stipendiumiga üliõpilastel peaks nende sissetulekut arvestades olema õigus saada parlamendi restoranides suuremat hinnasoodustust;

81.

 märgib suure murega, et parlamendiliikmete nõudlus individuaalsete prantsuse ning eelkõige hispaania ja itaalia keele kursuste järele on vähenenud, eriti alates 2009. aastast; märgib, et vaid inglise ja saksa keele kursuste hulk on jäänud samaks ja isegi suurenenud; tuletab peasekretärile meelde, et mitmekeelsus on Euroopa integratsiooniprotsessis väga tähtis ja administratsioon peaks soodustama liidu kodanike valitud esindajate hulgas keelte õppimist, sest keeleoskust on arusaamiseks ja suhtlemiseks vaja ka parlamendiliikmete kohustuste täitmisel; palub, et administratsioon annaks parlamendiliikmetele sobivate vahendite (peale olemasoleva teatmiku ja veebis oleva teabe) abil korrapäraselt teada kõigist parlamendis pakutavates võimalustest, pannes eelkõige rõhku keeleõppele, mis toimub asutusesiseste keeleõpetajatega Brüsselis ja Strasbourgis, sest see on kõige paindlikum lahendus, mis sobib nende vajaduste ja töötingimustega kõige paremini ning millel on ka parim hinna ja kvaliteedi suhe; nõuab ühtlasi tungivalt, et peasekretär leiaks selles valdkonnas mitmekeelsuse edendamiseks vajalikud vahendid ning parandaks muu hulgas asutusesiseste keeleõpetajate kättesaadavust ja teeks lõpu ebakindlusele, mida nad oma töökoha pärast tunnevad; märgib, et parlamendiliikmete täiendusõppe üksus viidi finantsküsimuste peadirektoraadist personali peadirektoraati, et luua parem koostoime personali koolitusüksusega, kes juba on personali peadirektoraadis; palub peasekretäril hoida end kursis tulemustega, mida ta sellega soovib saavutada;

82.

 palub peasekretäril töötada välja vabatahtlikkusel põhinev ja läbipaistev liikuvuspoliitika, milles võetakse karjäärijuhtimise strateegia raames arvesse töötajate huve ja oskusi;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

83.

 märgib, et parlamendi keskmise pikkusega perioodi kinnisvarastrateegia kohta esitatavas ajakohastatud ettepanekus tuleks Luxembourgi ja Strasbourgi hoonetes tehtud hiljutisi muudatusi arvesse võttes pöörata põhitähelepanu Brüsseli hoonetele, eelkõige Paul-Henri Spaaki hoone tulevikule; kutsub juhatust peale selle üles hindama Strasbourgis asuva Salvador de Madariaga hoone taristu vanust; märgib ühtlasi, et üliolulised Brexitiga seotud tegurid, millest kinnisvarapoliitika tulevik sõltub, nagu Brexiti võimalik mõju mitmekeelsusele, ametikohtade loetelus olevate ametnikukohtade arvule ja Euroopa Parlamendi liikmete arvule, on endiselt teadmata; võtab teadmiseks, et usaldusväärseid plaane saab hakata koostama alles pärast Brexiti-protsessi lõppemist; kutsub juhatust üles töötama välja riskide vähendamise strateegiaid, milles võetakse arvesse, et tuleb vältida tõrkeid, mida Brexiti-teemalised läbirääkimised võivad edaspidi põhjustada; palub peasekretäril esitada üksikasjaliku kava selle kohta, kuhu paigutatakse personal, kes töötab hoonetes, mida hakatakse renoveerima või rekonstrueerima;

84.

 nõuab tungivalt, et vastutavad talitlused selgitaksid, kuidas nad kavatsevad täita parlamendi, nõukogu ja komisjoni lubaduse olla energiatõhususe direktiivi rakendamisel oma hoonetega eeskujuks, (8) võttes arvesse, et 2020. aastaks seatud tähtaeg läheneb;

85.

 märgib, et juhatus volitas peasekretäri töötama Paul-Henri Spaaki hoone renoveerimise võimaluste kohta välja üksikasjalikke ettepanekuid; märgib peale selle, et nendes ettepanekutes tuleks käsitleda kõiki võimalikke variante, sealhulgas varianti mitte midagi ette võtta, mitte remontida ega rekonstrueerida, ning et ettepanekutele tuleks lisada üksikasjalik hinnang projektide teostatavuse kohta ja käsitleda kõiki asjakohaseid õigusküsimusi; märgib, et infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi koostatud üksikasjalikud ettepanekud tuli juhatusele esitada 2018. aasta alguses;

86.

 märgib, et enamik parlamendi hoonetest ei ole planeeritud ega ehitatud nii, et nende puhul oleks võetud arvesse eurokoodeksis struktuurse terviklikkuse kohta sätestatud nõudeid, sest nende ehitamise ajal ei olnud neid norme olemas; märgib, et ainsad hooned, mis eurokoodeksi struktuurse terviklikkuse standarditele vastavad, on Willy Brandti ja Wilfried Martensi hoone; võtab teadmiseks, et eri hoonete konstruktsiooni võimalikest puudustest tulenevat riski leevendavad osaliselt infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi võetud operatiivsed meetmed ning et selle küsimuse lahendamiseks on ette nähtud täiendavad organisatsioonilised muudatused;

87.

 tuletab meelde, et juhatus võttis oma 11. aprilli 2016. aasta koosolekul vastu ettepaneku muuta parlamendiliikmete transporditeenus parlamendisiseseks teenuseks; märgib rahuloluga, et kord, mille alusel sõidukijuhtide teenus parlamendisiseseks teenuseks muudeti, on parandanud parlamendiliikmetele osutatavate teenuste kvaliteeti ja suurendanud mahtu ning võimaldanud ettenägematute hädaolukordade või ootamatult suure nõudluse korral tõhusalt ja tulemuslikult tegutseda; avaldab kahetsust, et parlamendi transporditeenuse jaoks inimeste tööle võtmisel ei peetud kinni soolise tasakaalu põhimõttest; palub peasekretäril töötada välja ettepaneku praeguse olukorra parandamiseks; on peale selle mures juhtide palgaastmete erinevuse pärast ning soovib juhatuselt teada, kas viimane plaanib kaaluda ühtlustamist, et võidelda võimalike ebaõiglaste tasustamissüsteemide vastu;

88.

 väljendab heameelt, et alustati katseprojekti, mille käigus peavad infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi taotlust esitav talitus ja Strasbourgi kinnisvara hooldamise üksuse kulukohustuste eelkontrolliteenistus hakkama üksteisega tõendavaid dokumente vahetama digitaalselt; märgib rahuloluga, et kuna tulemused olid positiivsed, siis kaasati projekti ka Strasbourgi kinnisvaraprojektide üksus; innustab infrastruktuuri ja logistika peadirektoraati edastama digitaalset nii palju dokumente kui võimalik, et vähendada kulusid ja suurendada seotud teenuste tõhusust;

89.

 märgib, et parlamendi iseteenindussöökla hindu tuli muuta, et lõpetada subsideeritud teenused ja sõlmida kontsessioonilepingu tüüpi leping, kus toitlustusteenuse pakkuja kannab täit majanduslikku ja äririski; väljendab heameelt selle üle, et parlamendi praktikantidel on kõikides Brüsseli ja Luxembourgi iseteenindusrestoranides endiselt õigus saada pearoalt 0,50 euro suurust ja Strasbourgis 0,80 euro suurust allahindlust; palub infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadil jälgida, et ka edaspidiste hinnatõusude korral oleks tagatud teenuste asjakohane ja õiglane hind;

90.

 võtab teadmiseks parlamendi parkimiskohti käsitleva 13. detsembri 2013. aasta eeskirja ning parlamendi suurema pühendumise keskkonnakaitse valdkonnale; leiab sellega seoses, et töötajate isiklike jalgrataste parkimist parlamendi kõigis töökohtades puudutav korraldus peaks pakkuma eeliseid, mida kõnealuses eeskirjas praegu ei ole; palub peasekretäril võtta sellega seoses meetmeid ning võimaldada eelkõige Strasbourgis sinna lähetatud töötajate isiklike jalgrataste parkimise parlamendi parklas ka istungjärkude vahelisel ajal ning näha selleks ette sobiva ja turvalise ala;

91.

 avaldab veel kord sügavat kahetsust selle üle, et parlamendiliikmete ja nende assistentide Brüsseli büroodes otsustati mööbel välja vahetada; märgib, et enamik mööblist on täiesti töökorras ja esinduslik ning seetõttu puudub igasugune vajadus seda vahetada; on seisukohal, et mitmelt parlamendiliikmelt saadud tagasisidest – vastupidiselt ülduuringu tulemustele – väljavahetamiseks veel ei piisa ning administratsiooni esitatud väited maitse, moe ja aegunud stiili kohta on sama kohatud; mööbliese tuleks välja vahetada ainult juhul, kui sel on näha selged kahjustused, ulatuslik kulumine või kui töökohal on vaja vältida teatavat konkreetset või üldist laadi terviseohtu (nt ergonoomilisemate büroolaudade või -toolide võimalik kasutuselevõtt);

92.

 tuletab peasekretärile meelde personalikomitee küsitluse tulemusi büroode ühiskasutuse kohta, millele vastas 3 000 töötajat, kellest 80 % oli büroode jagamise vastu; palub peasekretäril koostada kava, kuidas pidada töötajatega nõu, ja võtta küsitluse põhjal järelmeetmed;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat

93.

 võtab teadmiseks, et tõlkide uute väljundnäitajatena määrati kindlaks, et teenuse osutamise vähim aeg nädalas on keskmiselt 11 tundi ja pikim aeg keskmiselt 17 tundi; märgib, et aeg, kui kaua koosseisulised tõlgid nädalas keskmiselt tõlkekabiinis tõlketeenust osutasid, suurenes 2014. aasta 11 tunnilt ja 54 minutilt 2016. aastal 13 tunnile ja 25 minutile; märgib, et 2014. aastal toimusid valimised ja siis oli suulist tõlget vähem vaja; rõhutab, et suulise tõlke vajadus suurenes 2014–2016 seetõttu, et parlament pöördus tagasi tavapärase komisjonide, fraktsioonide, Strasbourgi ja siniste nädalate süsteemi juurde; tuletab meelde, et kui personalieeskirjad 2013. aastal läbi vaadati, suurenes kõigi Euroopa institutsioonide töötajate iganädalane tööaeg 37,5 tunnilt 40–42 tunnile, mis tõi kaasa ka suulise tõlke teenistuse iganädalase tööaja pikenemise; innustab ametiühinguid ja peasekretäri tegema edaspidi koostööd, mille puhul tuleks keskenduda õiglastele töötingimustele, kuid tagada samal ajal parlamendi sujuv töö; juhib tähelepanu sellele, et peasekretäri ja personalikomitee vahel on praegu käimas arutelu, ja nõuab, et pooled jõuaksid kokkuleppele; märgib, et muude töötajate jaoks eraldatud kulukohustustega seotud assigneeringute suurenemise tingis osaliselt see, et 2016. aastal oli välist suulist tõlget vaja rohkem (2015. aastaga võrreldes 2,2 miljonit eurot rohkem); märgib peale selle, et fraktsioonide ja komisjonide koosolekute puhul ei ole tellimiseeskirja tõttu võimalik tellida suulist tõlget kõikidesse keeltesse; märgib ühtlasi, et komisjonide koosolekute ajakava muutmisel on tulnud paljusid koosolekuid pidada ebatavalisel kellaajal ja see on osaliselt tingitud sellest, et suulise tõlke tõhus kasutamine ei ole eriti paindlik;

94.

 märgib rahuloluga, et juhatus on võtnud vastu parlamendi konverentsikorralduse ajakohastamise strateegia, mille talle esitas peasekretär; võtab teadmiseks, et strateegias nähakse konverentside korraldajatele ette ühtne kontaktpunkt ja tugi ning seda peaks toetama integreeritud konverentsiteenistus, kes kasutab spetsiaalset IT-platvormi; märgib peale selle, et ka koosolekuruumide tehnilise vahendite jaoks luuakse ajaks, kui üritus käib, järk-järgult ühtne kontaktpunkt ning ühtne korraldus ja tugi;

Finantsküsimuste peadirektoraat

95.

 tuletab meelde, et juhatus kinnitas oma 26. oktoobri 2015. aasta koosolekul uue tegutsemisviisi, mille eesmärk on suurendada kliendikesksust ja vähendada parlamendiliikmete halduskoormust, luues selleks kaks uut vahendit – parlamendiliikmete portaal ja e-portaal (e-Portal); tunneb heameelt 2016. aasta juulis täies mahus toimima hakanud parlamendiliikmete portaali üle, mille kaudu saab täita kõiki rahaliste ja sotsiaalsete õigustega seotud formaalsusi; märgib, et parlamendiliikmete portaali elektrooniline versioon e-Portal on olnud kättesaadav alates 2015. aasta jaanuarist ning see sisaldab kehtivate eeskirjade ja parlamendiliikmete kehtivate õiguste kohta kokkuvõtlikku teavet; rõhutab, et halduskorda ei tohiks lihtsustamaks muuta ainult sellega, et osa halduspersonali tööst antakse parlamendiliikmetele ja nende büroodele;

96.

 nõuab, et töölevõtmismenetlusi lihtsustataks ning kohalikele assistentidele hüvitataks lähetus- ja sõidukulud; avaldab kahetsust, et need protsessid on tihti keerulised ja pikad ja nendega kaasneb pikki viivitusi; palub finantsküsimuste peadirektoraadil käsitleda seda küsimust esmatähtsana;

97.

 märgib, et kehtiv leping parlamendi reisikorraldusteenistusega lõpeb 2018. aasta lõpus ja ettevalmistamisel on avatud hankemenetlus, et valida uus reisibüroo, kes parlamenti tööga seotud reiside haldamisel ja korraldamisel abistaks; nõuab, et uus leping sisaldaks rangemaid tingimusi, eelkõige piletihindade ja selle kohta, et reiskorraldusteenistuse kõnekeskus peab olema kättesaadav kogu aeg, sealhulgas nädalavahetusel; rõhutab, et puuduste kiireks esiletoomiseks peab olemas olema lihtne ja kasutusmugav kaebuste esitamise mehhanism, mille abil saab kõikidele probleemidele kiiresti lahendusi otsida; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata parlamendiliikmete spetsiifilistele nõudmistele ja sellele, et nad vajavad just neile kohandatud teenuseid;

98.

 julgustab järgmist reisibürood püüdma kujundada parlamendi tööga seotud reiside jaoks kõige konkurentsivõimelisemad hinnad;

Vabatahtlik pensionifond

99.

 märgib et vabatahtlik pensionifond loodi 1990. aastal juhatuse täiendava (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivate eeskirjadega ja parlamendiliikmed said sellega liituda kuni parlamendi kuuenda koosseisu ametiaja lõpuni (13. juuli 2009); juhib tähelepanu sellele, et fond loodi parlamendiliikmetele pensioniskeemi pakkumiseks, sest varem seda olemas ei olnud;

100.

 tuletab meelde, et Euroopa Kohus otsustas 2013. aastal, et juhatuse otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaastalt 63-le, vältimaks kapitali varajast ammendumist ning viimaks tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega kooskõlla, oli õigustatud;

101.

 märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki: 2015. aasta lõpus oli see 286 miljonit eurot ja 2016. aasta lõpus 326,2 miljonit eurot; märgib peale selle, et 2016. aasta lõpu seisuga oli arvesse võetavate netovarade väärtus 146,4 miljonit eurot ja kindlustusmatemaatiliste kulukohustuste summa 472,6 miljonit eurot; märgib, et need prognoositud tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele, kuid 2016. aastal tehti vabatahtlikust pensionifondist makseid kokku 16,6 miljoni euro eest;

102.

 juhib tähelepanu sellele, et kui ühtegi hüvitise saajat ei valita 2019. aastal (tagasi) või et nad ei võta endale muul moel mõnda Euroopa mandaati, lisandub pensioniikka jõudvate parlamendiliikmete näol, kellel on tänu fondi tehtud sissemaksetele õigus saada väljamakseid, järgmise viie aasta jooksul uusi pensionisaajaid vahemikus järgmises arvus: 2018. aastal 21, 2019. aastal 74, 2020. aastal 21, 2021. aastal 12 ja 2022. aastal 17;

103.

 avaldab kahetsust, et pensionifondi praeguse olukorra hinnang ei ole ikka veel kättesaadav; tuletab meelde 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 109 ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punkti 112, milles vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra hindamist nõuti; palub, et juhatus koostaks hinnangu vabatahtliku pensionifondi praeguse olukorra kohta võimalikult kiiresti, hiljemalt 30. juuniks 2018;

104.

 kordab, et vabatahtlik pensionifond on endiselt probleemne, ning palub juhatusel ja peasekretäril võtta meetmed, et hoida ära fondi enneaegne maksejõuetus, ilma et see mõjutaks parlamendi eelarvet;

105.

 märgib, et parlament peab tagama pensioniõigused ka juhul, kui fond ei suuda oma kohustusi täita; tunneb heameelt selle üle, et peasekretär andis teada, et ta esitas juhatusele tegevuskava;

106.

 märgib, et arvestades fondi finantsvarade praegust väärtust, tulevasi iga-aastasi maksekohustusi ja finantsturgudel tehtud investeeringute tootluse muutumist, saabub vabatahtliku pensionifondi eeldatav maksejõuetus 2024.–2026. aastal;

Üldkulude hüvitis

107.

 avaldab heameelt juhatuse otsuse üle luua üldkulude hüvitise kasutamise eeskirjade koostamiseks ja avaldamiseks ajutine töörühm; tuletab meelde ootusi, mida parlament väljendas 2018. aasta eelarvet käsitlevas 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis (9) ja 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis, (10) milles nõuti, et üldkulude hüvitis oleks läbipaistvam, ja märgiti, et tuleb sätestada täpsemad eeskirjad, kuidas selle hüvitise alla kuuluvatest kuludest aru anda, ilma et see tekitaks parlamendile lisakulusid; kordab oma palvet, et juhatus teeks üldkulude hüvitise maksmise korras kiiresti järgmised muudatused:

—

üldkulude hüvitist tuleb kõikidel juhtudel käsitleda eraldi pangakontol;

—

parlamendiliikmed peavad kõik üldkulude hüvitisega seotud kviitungid alles hoidma;

—

üldkulude hüvitise kasutamata osa tuleb parlamendiliikme mandaadi lõppemisel tagasi maksta;

108.

 tuletab meelde parlamendiliikme mandaadi sõltumatuse põhimõtet; rõhutab, et valitud parlamendiliikmetel on kohustus kasutada seda hüvitist parlamentaarseks tegevuseks ning et soovi korral võivad parlamendiliikmed avaldada üldkulude hüvitisega kaetud kulud oma isiklikul veebilehel;

109.

 usub, et iga kord, kui üldkulude hüvitise kord läbi vaadatakse, tuleks arvesse võtta soovitusi, mille täiskogu on läbipaistvuse ja finantsaruandluskohustuse kohta vastu võtnud;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

110.

 tuletab meelde, et avatud kommunikatsiooniga maailmas on IKT turvalisuse suurendamine parlamendi jaoks keskse strateegilise tähtsusega; märgib, et küberturvalisuse tegevuskava alla kuuluvas nn küberturvalisuse kultuuri osas keskendutakse teavitus- ja koolitustegevusele, tagamaks, et parlamendi IKT kasutajad on ohtudest teadlikud ja aitavad küberturvalisuse tagamisele igati kaasa; võtab teadmiseks küberturvalisusega seotud ohtudest teavitamise kampaania, mis hõlmab parlamendi ruumides kasutatavaid visuaalseid meeldetuletusi, parlamendisiseses uudiskirjas avaldatavaid küberturvalisusteemalisi artikleid ning parlamendiliikmetele, assistentidele ja töötajatele mõeldud teabeüritusi; väljendab aga muret küberjulgeolekut ähvardavate ohtude pärast; avaldab heameelt selle üle, et ametisse määrati infoturbe juht ja loodi IKT turbeüksus, kus on olemas turvalisuse juhtimise ja julgeolekuoperatsioonide meeskond; palub peasekretäril uurida, kas on võimalik võtta kasutusele süsteem, mille kohaselt on kõik vajalikud eriteadmised täielikult parlamendisisesed, seda ka selleks, et vältida suurt tööjõu voolavust;

111.

 on seisukohal, et IT-teenuste puhul peaks olema esmatähtis tagada hea internetiühendus, kuid praegu esineb internetiühenduse katkestusi liiga palju;

112.

 võtab teadmiseks projekti ICT4MEPs, tänu millele peaksid paranema IKT teenused, mida parlamendiliikmed ja nende personal saavad kasutada valimisringkonnas tööd tehes; märgib, et projekti esimene etapp viidi ellu 2016. aasta oktoobris ning sellega võeti kasutusele kohalike assistentide juurepääsu haldamise süsteem; märgib, et projekti saab siiski veel paremaks teha; kutsub asjaomaseid teenistusi üles projekti rakendamist kasutajate vajadusi arvesse võttes jätkama;

113.

 väljendab heameelt selle üle, et parlamendi külastajatel on võimalik kasutada wifiühendust, tänu millele on parlament muutnud digitaalselt kaasavamaks; juhib aga tähelepanu sellele, et IKT turve peaks jääma esmatähtsaks ning et parlamendi sisevõrk peaks olema kaitstud väljastpoolt tulevate võimalike kuritahtlike rünnakute eest; rõhutab, et osutatavat teenust tuleb väga palju parandada, seda eelkõige Strasbourgis, ning ootab, et läbitulevikus võetaks selleks vajalikud meetmed;

114.

 kutsub juhatust üles töötama koostöös tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadiga välja riskide vähendamise meetmed, et parlament saaks süsteemi rikete või katkestuste ajal tõrgeteta tööd jätkata; rõhutab, et väga oluline on esmatähtsate teenuste loetelu, milles esitatud järjekorras teenused võimalikult kiiresti taastatakse, et põhiteenused toimiksid ka küberrünnaku korral; palub juhatusel töötada välja kava, mille alusel lahendatakse hädaolukord, kui süsteemis tekib pikaajaline katkestus; soovitab andmekeskustel hoida servereid mitmes eri asukohas, et parandada parlamendi IT-süsteemide julgeolekut ja talitluspidevust;

115.

 kordab 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides esitatud nõuet luua hädaolukorras kasutatav kiirhoiatussüsteem, mille abil on tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadil võimalik saata koostöös turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadiga kiirteateid SMSi või e-posti teel neile Euroopa Parlamendi liikmetele ja töötajatele, kes on nõus lisama oma kontaktandmed sellisesse spetsiifilistes hädaolukordades kasutatavasse kontaktandmete nimekirja;

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

116.

 võtab teadmiseks turvalisusega seotud ülesannete korraldamiseks mõeldud uue optimeeritud süsteemi, mille peasekretär esitas juhatusele 2018. aasta jaanuaris; võtab peale selle teadmiseks, et uues süsteemis arvestatakse turvatöötajate rolli ja ülesannete eripära; loodab säilitada avatud arutelu, et panna tähele selle väga pingelistes julgeolekuoludes töötava töötajaterühma vajadusi;

117.

 tunneb heameelt selle üle, et parlamendi tööruume ja nende ümber olevaid alasid püütakse pidevalt ohutumaks ja turvalisemaks muuta; märgib, et parlamendi puhul tähendab ohutus seda, et tuleb leida optimaalne tasakaal – ühest küljest tuleb võtta arvesse eri kaitsemeetmeid, kuid samas tuleb vältida üleliia karmi turvarežiimi kehtestamist, mis takistaks parlamendi tööd; rõhutab sellele vaatamata, et parlament tuleks veel turvalisemaks muuta, ja kordab, et peasekretär peaks tagama, et töötajad saaksid korraliku väljaõppe ja oleksid võimelised oma ülesandeid, ka hädaolukorras, asjatundlikult täitma;

118.

 palub turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi turvatöötajatel kontrollida evakueerimise korral hoolikalt kogu hoonet, mille eest nad vastutavad, et tagada selle täielik evakueerimine ja aidata evakueerimisel kuulmis- või muu puudega inimesi;

Keskkonnahoidlik parlament

119.

 tuletab meelde, et juhatus algatas 19. aprillil 2004 parlamendis keskkonnajuhtimissüsteemi projekti; märgib, et juhatus võttis 2016. aastal vastu läbivaadatud keskkonnapoliitika, milles korratakse ja kinnitatakse, et parlamendi eesmärk on keskkonnahoidlikkust pidevalt parandada;

120.

 tunnustab parlamendi pühendumust keskkonnahoidlikele avalikele hangetele; märgib, et 2016. aasta juunis kiideti heaks Euroopa Parlamendi keskkonnahoidlike avalike hangete korraldamise suunised, mille eesmärk on aidata parlamendi eelarvevahendite käsutajatel hakata tulemuslikult ellu viima keskkonnahoidlikku ostupoliitikat ja keskkonnahoidlikke menetlusi; tunneb heameelt selle üle, et keskkonnahoidlike avalike hangete jaoks loodi institutsioonidevaheline kasutajatugi; nõuab, et hinnataks, millised kriteeriumid tuleb kehtestada, et teatavat rahalist künnist ülevate ja teatavate tootekategooriate jaoks korraldavate avalike hangete puhul peetaks keskkonnahoidlike avalike hangete kasutajatoega kohustuslikus korras nõu; võtab teadmiseks, et Altiero Spinelli hoonesse rajatakse taimedega kaetud sein, ja on seisukohal, et selle kasulikkus ei kaalu mingil juhul üles sellele tehtavaid kulutusi; kutsub keskkonnajuhtimissüsteemi üles otsima lahendust, mille puhul võetakse ökoloogilise mõõtme kõrval arvesse ka hinna ja kasulikkuse suhet;

121.

 tunnustab joogikraanide ja uue korduskasutatavate klaaspudelite süsteemi kasutuselevõttu; märgib, et joogikraane reklaamitakse vähe ja kontoriruumidesse ei ole neid veel paigaldatud; avaldab kahetsust, et kuigi hanke tingimustes nõuti plastijäätmete vähendamist, müüdi parlamendi toitlustuskohtades ühekordselt kasutatavates pakendites eineid rohkem; nõuab, et toitlustuskohtades tekkivate plastijäätmete andmed oleksid läbipaistvad; märgib, et parlamendi koosolekutel jagatava pudelivee tootemark on vähem kui kahe aasta jooksul vahetatud kolm korda, mis ei tundu olevat kooskõlas varem välja kuulutatud hanke kestusega, ja see on endiselt plastpudelis; tõdeb, et komisjon enam joogivee jaoks plastpudeleid ei kasuta ja palub parlamendil koostada komisjoni järgimiseks kava, sest parlament peab eelkõige andma eeskuju ja täitma Euroopa plastijäätmete strateegia algatust;

122.

 märgib, et juhatus kinnitas peasekretäri esitatud tegevuskava, mille alusel minna üle elektriautodele; võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks peaksid pooled parlamendi sõiduautodest ja mikrobussidest olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2018. aastast alates peaksid kõik sõidukid, mis parlamendi autoparki soetatakse, olema pistikühendusega hübriid- või elektrisõidukid; märgib, et 2020. aastaks peaksid kõik parlamendi autopargi sõidukid olema elektrisõidukid või pistikühendusega hübriidsõidukid ning 2021. aastaks peaks sama kehtima ka parlamendi mikrobusside kohta; rõhutab eriti, et iga kord, kui suurt osa autopargist uuendatakse, tuleb kõigepealt teha kulude-tulude analüüs ning eelarvekontrollikomisjonile tuleks esitada kulude-tulude analüüsi, mis tehti enne elektriautodele ülemineku tegevuskava rakendamist; palub aktiivse liikuvuse edendamiseks rohkem pingutada, sh pakkuda atraktiivsemaid, parema juurdepääsuga ja turvatud jalgrattaparklaid;

123.

 palub, et juhatus ei piirduks keskkonnahoidlikuma lahenduse otsimisel ainult elektriautodega, sest nende tootmisel (sh vajalike ressursside piisav kättesaadavus) ja olelustsükli lõpus toimuval akude kõrvaldamisel esineb murekohti; avaldab kahetsust, et parlamendiliikmeid ei teavitatud analüüsist, kus käsitleti alternatiivseid kütuseid nagu biokütused, sünteetilised kütused ja vesinikkütuse elemendid; rõhutab, et keskkonnahoidliku autopargi mitmekesistamine vähendaks sõltuvust ühest tarnijast ja sellega saaks vältida võimalikke tulevasi tarnedefitsiite;

124.

 märgib, et parlament peab järgima asjakohaseid piirkondlikke ja kohalikke õigusakte, ning palub parlamendi teenistustel üksikasjalikult selgitada, kuidas parlament on Brüsseli piirkonnas kehtivat õigusakti Code Bruxellois de l’air, du climat et de la maîtrise de l’énergie rakendanud, eelkõige töötajatele pakutavate parkimiskohtade puhul;

125.

 peab aastani 2030 ja pärast seda kehtiva liidu kliima- ja energiapoliitika seisukohast kiiduväärseks lisameetmeid, mis on ette nähtud vältimatute heitkoguste kompenseerimiseks; palub parlamendil süsinikdioksiidi kompenseerimise poliitikat edasi arendada;

Sõlmitud lepingute aastaaruanne

126.

 tuletab meelde, et finantsmääruses ja selle kohaldamise eeskirjades (11) on sätestatud teave, mis tuleb eelarvepädevatele institutsioonidele ja üldsusele esitada lepingute kohta, mille institutsioon on sõlminud; märgib, et finantsmääruse kohaselt tuleb avaldada lepingud, mille väärtus on üle 15 000 euro – väärtus, mis vastab künnisele, mille ületamisel muutub hankemenetlus kohustuslikuks;

127.

 märgib, et 2016. aastal sõlmitud 219 lepingust põhinesid 77 avatud või piiratud menetlusel (väärtusega oli 436 miljonit eurot) ja 141 läbirääkimistega menetlusel (koguväärtusega 64 miljonit eurot); märgib, et läbirääkimistega menetluste alusel sõlmitud lepingute koguarv oli 2016. aastal 14 % väiksem (141 lepingut võrreldes 151 lepinguga 2015. aastal) ning väärtuse langus oli 29 % (64 miljonit eurot võrreldes 90 miljoni euroga 2015. aastal);

128.

 võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingud liikide kaupa:

Lepingu liik

2016

2015

Arv

Protsent (%)

Arv

Protsent (%)

Teenused

Tarned

Ehitustööd

Kinnisvara

169

36

13

1

77

16

6

1

194

34

18

8

77

13

7

3

Kokku

219

100

254

100


Lepingu liik

2016

2015

Väärtus eurodes

Protsent (%)

Väärtus eurodes

Protsent (%)

Teenused

244 881 189

49

539 463 943

70

Tarned

155 805 940

31

78 424 245

11

Ehitustööd

97 640 851

19

92 889 168

12

Kinnisvara

1 583 213

1

55 804 154

7

Kokku

499 911 194

100

766 581 510

100

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2016. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 6).

129.

 võtab teadmiseks 2016. ja 2015. aastal sõlmitud lepingute jaotuse menetluse liigi alusel:

Menetluse liik

2016

2015

Arv

Protsent (%)

Arv

Protsent (%)

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

70

7

141

—

1

32

3

64

—

1

93

10

151

—

—

37

4

59

—

—

Kokku

219

100

254

100


Menetluse liik

2016

2015

Väärtus eurodes

Protsent (%)

Väärtus eurodes

Protsent (%)

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Väljakuulutamisega hankemenetlus

Erakorraline menetlus

406 408 732

29 190 756

64 284 705

—

27 000

81

6

13

—

0

636 333 284

40 487 367

89 760 859

—

—

83

5

12

—

—

Kokku

499 911 194

100

766 581 510

100

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi poolt 2016. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 8).

Fraktsioonid (eelarveartikkel 4 0 0)

130.

 märgib, et 2016. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarveartikli 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2016

2015

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud (*1)

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär (%)

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär (%)

Järgmisse perioodi üle kantud summad

PPE

17 400

8 907

18 303

105,19

8 005

17 440

10 198

17 101

98,06

8 745

S&D

15 327

5 802

15 713

102,51

5 417

15 256

5 748

15 379

100,81

7 633

ECR

6 125

2 518

5 835

95,25

2 809

5 959

1 614

5 065

84,99

2 779

ALDE

5 759

2 366

6 448

111,98

1 676

5 692

2 517

5 865

103,03

2 839

GUE/NGL

4 340

1 729

4 662

107,43

1 407

4 305

1 256

3 832

89,02

2 156

Verts/ALE

4 180

1 557

3 921

93,82

1 815

4 153

1 293

3 890

93,67

2 078

EFDD

3 820

1 873

2 945

77,10

1 910

3 843

1 643

3 629

94,45

1 919

ENF (*2)

—

—

—

—

—

1 587

0

827

52,09

793

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

772

216

616

79,90

257

1 627

533

1 001

61,51

214

Kokku  (*3)

57 723

24 968

58 443

101,25

23 296

59 860

24 803

56 588

94,53

29 155

131.

 märgib murelikult, et ühe fraktsiooni kohta esitas sõltumatu välisaudiitor märkusega auditiarvamuse; on eriti mures selle pärast, et audiitor tuvastas, et eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringute kasutamise eeskirja oli eiratud teatavate kulude puhul, mille kohta ei olnud võimalik saada piisavaid tõendavaid dokumente, ning 10 teenuseosutajat ei olnud täitnud hankekohustusi;

132.

 väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda;

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused

133.

 märgib, et 2016. aastal kasutati erakondadele ette nähtud eelarveartikli 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt (12):

Erakond

Lühend

Omavahendid

EP toetus

Kogutulu (1)

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 734

6 918

10 650

85

304

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 408

7 154

9 512

85

12

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

611

2 337

3 162

85

88

Euroopa Roheliste Partei

EGP

502

1 795

2 587

85

78

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

472

2 292

3 232

85

-240

Euroopa Vasakpartei

EL

335

1 594

2 119

85

25

Euroopa Demokraatide Partei

PDE

107

518

625

85

4

ELi Demokraadid

EUD

54

238

341

85

11

Euroopa Vabaliit

EFA

158

777

1 008

85

5

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

109

493

665

85 %

0

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

68

391

459

85 %

-40

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

61

229

391

85 %

0

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MENL

189

785

1 020

85 %

0

Rahu ja Vabaduse Ühendus

APF

62

329

391

85 %

-5

Kokku

 

5 870

25 850

36 160

85 %

242

 

134.

 märgib, et 2016. aastal kasutati poliitilistele sihtasutustele ette nähtud eelarveartikli 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt (13):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid

EP lõplik toetussumma

Kogutulu

EP toetus protsendina rahastamiskõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Wilfried Martens Centre for European Studies (Wilfried Martensi nimeline Euroopa Poliitikauuringute Keskus)

WMCES

PPE

965 665

4 878 174

5 843 839

85

Foundation for European Progressive Studies (Euroopa edumeelsete uuringute sihtasutus)

FEPS

PES

1 041 910

4 430 253

5 472 163

84

European Liberal Forum (Euroopa liberaalne foorum)

ELF

ALDE

248 996

1 126 430

1 375 426

85

Green European Foundation (Rohelise Euroopa sihtasutus)

GEF

EGP

204 866

1 090 124

1 294 990

85

Transform Europe (Euroopa muutmine)

TE

EL

217 209

901 484

1 118 693

85

Institute of European Democrats (Euroopa demokraatide instituut)

IED

PDE

50 690

272 033

322 724

85

Centre Maurits Coppieters (Maurits Coppieters’ keskus)

CMC

EFA

71 952

318 411

390 362

85

New Direction – Foundation for European Reform (Uus sund – Euroopa reformimise sihtasutus)

ND

AECR

316 916

1 503 964

1 820 880

85

European Foundation for Freedom (Euroopa vabaduse sihtasutus)

EFF

EAF

41 923

226 828

268 751

85

Organisation For European Interstate Cooperation (Euroopa riikidevahelise koostöö organisatsioon) (*4)

OEIC

EUD

21 702

126 727

148 429

99

Christian Political Foundation for Europe (Euroopa kristlik poliitiline sihtasutus)

SALLUX

ECPM

61 024

326 023

387 047

85

Identités & Traditions européennes (Euroopa Identiteedid ja Traditsioonid)

ITE

AEMN

37 896

184 685

222 581

85

Foundation for a Europe of Nations and Freedom (Rahvaste ja Vabaduse Euroopa Sihtasutus)

FENL

MENL

96 726

549 357

646 084

85

Europa Terra Nostra

ETN

APF

37 461

151 403

188 864

85

Kokku  (*5)

 

 

3 414 937

16 085 895

19 500 832

85

135.

 on mures selle pärast, et hiljuti avastati rikkumisi mitme Euroopa tasandi erakonna ja sihtasutuse kuludes ja omavahendites;

136.

 väljendab muret kahju pärast, mida iga selline rikkumine võib parlamendi mainele tekitada, ja on veendunud, et on vaja kiireid ja tõhusaid meetmeid, millega samalaadseid rikkumisi tulevikus ennetada ja käsitleda; on aga seisukohal, et sellised rikkumised puudutavad ainult väikest arvu erakondi ja poliitilisi sihtasutusi; on seisukohal, et nende rikkumiste tõttu ei tohiks seada kahtluse alla teiste erakondade ja poliitiliste sihtasutuste finantsjuhtimist; on seisukohal, et parlamendi sisekontrollimehhanisme tuleb tugevdada;

137.

 kutsub peasekretäri üles andma 1. maiks 2018. aastal vastutavatele komisjonidele aru kõikidest meetmetest, mida on määratud toetuste väärkasutuse vastu võitlemiseks võetud;

138.

 nõuab, et hiljuti asutatud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet esitaks pärast esimest tegevusaastat, st aastal 2017, parlamendile eduaruande; kutsub peasekretäri üles tagama, et asutuse käsutuses oleks kõik vahendid, mida ta ülesannete täitmiseks vajab;

139.

 on seisukohal, et kui erakonnad või sihtasutused võtavad inimesi tööle, tuleb täielikult täita selle liikmesriigi tööõigust ja sotsiaalõigusnorme, kus tööd tehakse; nõuab, et selle küsimuse analüüsimiseks tehtaks siseauditeid.

(1)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(2)  Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012.

(3)  ELT L 252, 29.9.2017, lk 3.

(4)  ELT L 246, 14.9.2016, lk 3.

(5)  ELT C 436, 24.11.2016, lk 2.

(6)  Nõukogu 23. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 160/2009, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 55, 27.2.2009, lk 1).

(7)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(8)  ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 177.

(9)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0114.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0408.

(11)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(*1)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(*2)  Fraktsiooniga ENF seotud rahastamiskõlblike kulude lõplikud summad tehakse kindlaks hiljem.

(*3)  Kogusumma ei hõlma fraktsiooniga ENF seotud summasid.

(12)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(1)  Kogutulu hõlmab vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõikele 6 eelmise aasta ülekantud summasid.

(13)  Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

(*4)  OEIC lõplik toetus moodustab kuludest 99 %, sest mõned neist liigitati ümber rahastamiskõlbmatuteks kuludeks, mistõttu jäi rahastamiskõlblike kulude kogusumma väiksemaks.

(*5)  Toetuse andmise lõpetamise menetluse tõttu 2016. aastal ei ole tabelis esitatud IDDE andmeid. Otsust toetuse andmise lõpetamise kohta ei ole veel tehtud.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/23

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1311

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0249/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2018),

1.

 lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/24

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1312

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0116/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.

 märgib, et kontrollikoda täheldas oma 2016. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemade osas olulisi puudusi;

2.

 märgib, et 2016. aastal oli Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarve kogumaht 545 054 000 eurot (2015. aastal oli see 541 791 500 eurot) ning selle täitmise määr oli keskmiselt 93,5 %; märgib, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarve suurenes 3,3 miljoni euro võrra (ehk 0,6 %);

3.

 kordab, et Euroopa Ülemkogu eelarve ja nõukogu eelarve tuleks teineteisest lahutada, et suurendada institutsioonide finantsjuhtimise läbipaistvust ja parandada kummagi institutsiooni vastutust;

4.

 väljendab toetust komisjoni eelarveplaneerimises tulemuspõhise eelarvestamise suunas toimunud edukale paradigmamuutusele, mille asepresident Kristalina Georgieva viis algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames sisse 2015. aasta septembris; kutsub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üles kasutama seda meetodit ka oma eelarve planeerimises;

5.

 peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ombudsman leidis oma 9. veebruaril 2018 lõpule viidud strateegilises uuringus „Läbipaistvus nõukogu õigusloomeprotsessis“ (OI/2/2017/TE), et nõukogu praegune tava, mis takistab liidu õigusaktide eelnõude kontrolli, kujutab endast halduslikku omavoli; nõuab tungivalt, et nõukogu järgiks ombudsmani soovitusi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks, et hõlbustada üldsuse juurdepääsu dokumentidele; rõhutab, et läbipaistvus on nõukogu puhul tähtis, sest tal on liidu kodanike ees liidu seadusandjana aruandluskohustus; soovib, et parlamenti teavitataks nõukogu vastusest ja menetluse käigust;

6.

 märgib, et halduse peadirektoraadis andsid delegatsioonide sõidukulud ja suulise tõlke kulud 2016. aastal ikka veel märkimisväärse osa alakasutusest; võtab teadmiseks, et liikmesriikidega peetakse läbirääkimisi uue poliitika üle, mis peaks selle probleemi lahendama;

7.

 palub nõukogul esitada üksikasjalikud andmed Athena mehhanismi käsutuses olevate inimressursside ja vahendite kohta, et tagada seoses kõnealuse mehhanismiga maksimaalne läbipaistvus;

8.

 tunneb jätkuvalt muret 2016. aastast 2017. aastasse üle kantud assigneeringute väga suure summa pärast, eriti mis puudutab tehnilist sisseseadet, seadmeid ja arvutisüsteeme; tuletab nõukogule meelde, et assigneeringute ülekandmine on eelarve aastasuse põhimõtte suhtes erand ja peaks kajastama tegelikke vajadusi;

9.

 kordab oma nõudmist, et inimressursside kohta esitataks ülevaade kategooriate, palgaastmete, soo, kodakondsuse ja kutseõppe kaupa;

10.

 märgib, et nõukogu peasekretariaadis eksisteerib soolise tasakaalu poliitika; peab tervitatavaks asjaolu, et naiste esindatus juhtivatel kohtadel on suurenemas ning 2016. aasta lõpus oli see jõudnud 31 %-ni; kutsub nõukogu üles jätkama soolise tasakaalu poliitikat, et jõuda juhtivatel ametikohtadel mõlema soo tõeliselt tasakaalustatud esindatuseni;

11.

 tunneb heameelt teabe üle, mis puudutab nõukogu peasekretariaadi endiste kõrgemate ametnike kutsealast tegevust pärast teenistusest lahkumist (1) 2016. aastal;

12.

 märgib, et 2016. aastal avaldas nõukogu peasekretär otsuse 3/2016, millega võetakse vastu siseeeskiri tõsistest rikkumistest teatamise kohta – menetlused personalieeskirjade artiklite 22a, 22b ja 22c rakendamise kohta (edaspidi „rikkumisest teatamine“); tuletab meelde, et rikkumistest teatajate kaitsmine on küsimus, millesse suhtutakse liidu avalikus halduses tõsiselt ja mida tuleb alati hoolikalt käsitleda;

13.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

14.

 täheldab, et nõukogu ametikohtade loetelu eesmärk pidada kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 % täideti 1. jaanuaril 2017;

15.

 märgib murelikult, et Europa hoone hilinenud üleandmine avaldas Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2016. aasta eelarvele märkimisväärset mõju; palub end teavitada selle edasilükkamise rahalisest kogumõjust; peab kahetsusväärseks, et endiselt puudub kinnisvarapoliitikat ja sellega seonduvaid kulusid puudutav teave, mis peaks olema avalik, et anda Euroopa kodanikele märku läbipaistvusest;

16.

 kordab oma nõudmist, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile esitataks teave Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kinnisvarapoliitika kohta; märgib rahuloluga, et nõukogu peasekretariaat sai 2016. aastal oma hoonetele EMASi sertifikaadi;

17.

 peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel ühinenud liidu läbipaistvusregistriga, kuigi on ise liidu otsuste tegemises üks tähtsamaid institutsioone; nõuab seetõttu nõukogu eesistujariigi, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajate vahelistel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel eduka tulemuse saavutamist, mis viiks lõpuks nõukogu ühinemiseni läbipaistvusregistriga;

18.

 peab Ühendkuningriigi otsust liidust välja astuda kahetsusväärseks; märgib, et praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida väljaastumisega seotud finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub Euroopa Ülemkogul ja nõukogul teha mõjuhinnangud ja teavitada parlamenti nende tulemustest 2018. aasta lõpus;

Ülevaade olukorrast

19.

 märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldumine ei ole seni toonud kaasa mingeid tagajärgi; rõhutab, et selline olukord tuleks liidu kodanike huvides võimalikult kiiresti lahendada; tuletab meelde, et parlament on ainus kodanike poolt otse valitud institutsioon ning tema roll eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses on otseselt seotud kodanike õigusega saada teavet selle kohta, kuidas avaliku sektori raha kulutatakse;

20.

 märgib, et parlamendi eelarvekontrollikomisjon esitas parlamendi esimeeste konverentsile 11. septembril 2017 ettepaneku pidada nõukoguga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse osas saavutatava kokkuleppe üle läbirääkimisi;

21.

 märgib, et esimeeste konverents kiitis 19. oktoobril 2017 heaks taotluse anda eelarvekontrollikomisjoni esimehele ja fraktsioonide koordinaatoritele volitused alustada parlamendi nimel läbirääkimisi, et saavutada parlamendi ja nõukogu vahelise koostöö kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastastikku rahuldav kokkulepe, võttes täielikult arvesse nende kahe institutsiooni erinevat rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

22.

 märgib ka, et 9. novembril 2017 saadeti nõukogu peasekretärile kiri, milles paluti edastada parlamendi ettepanek nõukogu vastutavale organile, et alustada vastavalt esimeeste konverentsi poolt heaks kiidetud tingimustele läbirääkimisi;

23.

 märgib, et vahepeal kutsus parlamendi eelarvekontrollikomisjon nõukogu peasekretäri osalema teiste institutsioonide peasekretäridega peetavas arvamuste vahetuses, mis toimus 4. detsembril 2017, ning et nõukogu peasekretärile saadeti 26. novembril 2017 kirjalik küsimustik; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogu on kinnitanud oma seisukohta, mille kohaselt ta arvamuste vahetuses ei osale ning et nõukogu talitustele saadetud parlamendiliikmete küsimustik on jäänud vastusteta;

24.

 tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus igale liidu institutsioonile ja asutusele eraldi on pikaaegne tava, mida tunnustavad kõik teised institutsioonid peale nõukogu, ning et see menetlus on välja töötatud selleks, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus liidu kodanike ees;

25.

 kordab, et nõukogu peab iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalema täielikult ja heas usus, nagu teised institutsioonid seda teevad, ning peab kahetsusväärseks probleeme, mis on seni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud;

26.

 rõhutab, et vastavalt aluslepingutele on parlament liidu ainus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon ning et kuigi nõukogu rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses soovitusi andva institutsioonina tuleb täielikult tunnustada, tuleb parlamendi ja nõukogu eri rollidel vahet teha, et järgida aluslepingutes ja finantsmääruses sätestatud institutsioonilist raamistikku;

27.

 tuletab meelde, et parlament annab teiste institutsioonide eelarvete täitmisele heakskiidu pärast seda, kui on läbi vaadanud esitatud dokumendid ja küsimustele antud vastused ning kuulanud ära teiste institutsioonide peasekretärid; peab kahetsusväärseks, et parlamendil on nõukogult vastuste saamisega pidevalt raskusi;

28.

 on seisukohal, et liidu eelarve täitmise tulemuslik järelevalve vajab parlamendi ja nõukogu koostööd, ning jääb ootama läbirääkimiste alustamist, et jõuda vastastikku rahuldavale kokkuleppele;

29.

 märgib, et vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 253 ja 254 on Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) liikmete nimetamine liikmesriikide ülesanne; rõhutab, et kohtunike õigeaegne nimetamine ja ametisse määramine mõjutab oluliselt Euroopa Kohtu toimimist; nõuab uut eeskirja, millega kehtestatakse konkreetne tähtaeg kohtuniku (taas)nimetamisele enne tema mandaadi lõppu, ning palub nõukogul kaaluda uute Euroopa Kohtu kohtunike ametisse nimetamisel tekkivaid kulusid ja kasu; kritiseerib Avaliku Teenistuse Kohtu kahe kohtuniku ilma konkursita ebakorrektselt ametisse määramist ametiajaks, mis kestis liiatigi kõigest 14. aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016; märgib kahetsusega, et antud juhul ulatusid ühe kohtuniku puhul neli kuud kestnud tegevuse alustamise ja lõpetamisega seotud kulud 69 498,25 euroni, millele lisandub kohtunikule makstud töötasu; mõistab sellise liidu maksumaksjate raha raiskamise hukka;

30.

 märgib lisaks, et Üldkohus (apellatsioonikoda, 23. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-639/16 P) (2) pidas Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu teist koda, milles osales üks nn nelja kuu mandaadiga kohtunik, ebaseaduslikuks, mis muutis nimetatud kohtuasjas tehtud otsuse ja kõik muud teise koja selles koosseisus tehtud otsused tühiseks; palub Euroopa Kohtul täpsustada, milliseid teise koja selle koosseisu otsuseid Üldkohtu otsus mõjutab; nõuab, et nõukogu kommenteeriks seda viga ja täpsustaks, kes selle eest vastutab.

(1)  Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 16 kolmas ja neljas lõik.

(2)  ECLI:EU:T:2018:22.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/27

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1313

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – komisjon

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017) 379),

—

võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017) 351),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017) 497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017) 306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8-0042/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (5) eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab komisjonile heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (6);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/29

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL, EURATOM) 2018/1314

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon,

—

võttes arvesse oma otsuseid rakendusametite 2016. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et liidu kulutused aitavad oluliselt saavutada poliitikaeesmärke ning moodustavad liikmesriikide üldistest valitsemissektori kulutustest keskmiselt 1,9 %;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament kontrollib komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmisel seda, kas rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt ja kas poliitikaeesmärgid on saavutatud;

C.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

D.

arvestades, et liidu eelarve täitmisel tuleb järgida eelarve ühtsuse, õigsuse, aastasuse, tasakaalu, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtteid;

E.

arvestades, et liidu eelarve kulutuste eesmärk on parandada liidu kodanike elamistingimusi ja elukvaliteeti ning et seetõttu tuleb kaotada liidu sotsiaalpoliitikas esinevad puudujäägid;

F.

arvestades, et liidu eelarves tuleb võtta arvesse sotsiaalõiguste samba rakendamist;

G.

arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika kujutab endast avaliku sektori niisuguste investeeringute allikat, mille eesmärk on pakkuda selget lisaväärtust ja parandada liidu kodanike elukvaliteeti;

Poliitilised prioriteedid

1.

 palub komisjonil ja liikmesriikidel viia omavahel kooskõlla liidu poliitikaeesmärgid ning finantstsüklid, Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaeg ja komisjoni mandaat;

2.

 palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile praeguse rahastamisperioodi vahehinnangu ja varasemate rahastamisperioodide hinnangu, et tuvastada programmid, mis ei ole pakkunud selget lisaväärtust, ja teostada seejärel kulude läbivaatamine;

3.

 tuletab meelde, et komisjon peaks võtma uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevates ettepanekutes arvesse asjaolu, et mõnes poliitikavaldkonnas, nt ühtekuuluvus- või teaduspoliitikas, toetutakse sageli pikemaajalisele programmitööle ning vajatakse poliitikaeesmärkide saavutamiseks rohkem aega kui muudes poliitikavaldkondades; on sellest hoolimata seisukohal, et hädaolukordades tuleks võimaldada asjakohast paindlikkust;

4.

 nõuab kindlalt, et tulemustele keskenduva eelarve algatuse alusel tuleks liidu eelarve esitada vastavalt liidu mitmeaastase finantsraamistiku poliitikaeesmärkidele; tuletab ühtlasi 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistikuga seoses meelde, et liidu eelarve peaks olema tõelist Euroopa lisaväärtust pakkuv eelarve, mis on suunatud niisuguste ühiste liidu eesmärkide täitmisele, millega soodustatakse kogu liidu jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning mida üksikud liikmesriigid eraldi saavutada ei suuda, ja et seetõttu ei tohiks seda vaadelda üksnes üksikute liikmesriikide netosaldo või -kasuna;

5.

 osutab vajadusele luua sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

6.

 palub, et komisjon võtaks kohustuse vaadata Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) tähelepanekuid arvesse võttes põhjalikult läbi järgmisse mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvad noorte põllumajandustootjate ja rohestamise toetuskavad;

7.

 palub, et komisjon lisaks oma tulemusaruannetesse kasutatud andmete kvaliteedi hinnangud ja tulemusalase teabe kvaliteeti käsitleva avalduse;

8.

 palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale tasakaalustatumalt aru ning lisada selleks oma tulemusaruannetesse läbipaistvamat teavet probleemide, kitsaskohtade ja puudujääkide kohta;

9.

 kutsub komisjoni üles kiirendama ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimist ja nendega seotud maksete tegemist, et vähendada rakendamisperioodi pikkust – esialgu aastale n + 2;

10.

 palub, et komisjon täidaks esialgse kulutustega seotud 20 % eesmärgi, mis on seotud kliimameetmete integreerimisega liidu mitmesugustesse kuluprogrammidesse;

11.

 nõuab kindlalt, et komisjon annaks lõpuks kõigile oma peadirektoraatidele korralduse avaldada oma vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu on nõudnud Euroopa Parlament;

12.

 kutsub komisjoni üles suurendama rändepoliitika rahastamise läbipaistvust, nagu on soovitanud kontrollikoda oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, ja jälgima tähelepanelikult hädaolukordades korraldatavaid riigihankemenetlusi;

13.

 palub ühtlasi komisjonil parandada teaduspoliitika ja maaelu arengu poliitika läbipaistvust, et tuvastada ja kõrvaldada eriti kõrgete ja püsivate veamäärade põhjused, nagu on osutatud kontrollikoja aastaaruannetes;

14.

 kutsub komisjoni üles suurendama usaldusfondide ja välisabi haldamise aruannetega seotud läbipaistvust, esitades korrapäraselt kõik tema käsutuses olevad andmed;

15.

 kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi eesmärgiga vähendada tasusid, mida Euroopa Investeerimispank nõuab rahastamisvahendite loomise ja haldamise eest, ning esitama korrapäraselt teavet toetusesaajate ja kõnealuste vahendite abil saavutatud tulemuste kohta;

16.

 kutsub komisjoni üles kiirendama liidu raamatupidamise aastaaruande ettevalmistamist, tagamaks, et usaldusväärne teave koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve kulude kohta saadakse liikmesriikidelt õigeaegsemalt, ning esitama juhtkonna seisukoha liidu kulutuste kohta varem ja koos raamatupidamise aastaaruandega, et võtta otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta vastu aastal n + 1 ning tagada samal ajal kvaliteetsed andmed ja usaldusväärne finantsjuhtimine;

Kontrollikoja kinnitav avaldus

17.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda esitas 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta arvamuse (nagu ta on seda teinud alates 2007. aastast) ning et kontrollikoda jõudis järeldusele, et tuludes 2016. aastal olulisi vigu ei esinenud; märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2016. aastal lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

18.

 tunneb heameelt positiivse suundumuse üle, mis iseloomustab kontrollikoja esitatud kõige tõenäolisemat veamäära viimaste aastatega võrreldes, kuna maksete puhul oli 2016. aastal kõige tõenäolisem veamäär 3,1 %; tuletab meelde, et 2015. aastal oli maksete kõige tõenäolisem veamäär hinnanguliselt 3,8 %, 2014. aastal 4,4 %, 2013. aastal 4,7 %, 2012. aastal 4,8 %, 2011. aastal 3,9 %, 2010. aastal 3,7 %, 2009. aastal 3,3 %; 2008. aastal 5,2 % ja 2007. aastal 6,9 %; peab oluliseks võtta liidu rahastuse tõhususe hindamisel arvesse komisjoni jääkvigade määra, kuna kontrollikoja hinnanguline veamäär ei ole lõplik;

19.

 rõhutab, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnanguline veamäär ei sisalda (selle arvutamiseks vajalike erinevate arvutusmeetodite tõttu) rahastamisvahenditele 2016. aastal tehtud väljamakseid summas 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 (1) artikli 56 lõikes 1 kindlaks määratud abikõlblikkuse perioodi; juhib tähelepanu asjaolule, et kui kontrollikoda oleks selle õigusnormide rikkumise kvantifitseerinud, oleks kõige tõenäolisem veamäär olnud märkimisväärselt kõrgem; peab kahetsusväärseks komisjoni ühepoolset otsust kiita heaks kuni 31. märtsini 2017 tehtud kulutused; juhib tähelepanu sellele, et komisjon oleks pidanud esitama kõnealuse õigusnormide rikkumise lõpetamiseks vajaliku seadusandliku ettepaneku;

20.

 peab kahetsusväärseks, et rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine eesmärgiga vähendada liidu eelarve mahtu seab suuremasse ohtu aruandekohustuse ning liidu poliitika ja meetmete kooskõlastatuse;

21.

 märgib, et rahastamisvahendite asjakohaseks hindamiseks ei ole piisavalt teavet, pidades eelkõige silmas nende sotsiaalset ja keskkonnamõju; toonitab, et rahastamisvahendid võivad toetusi täiendada, kuid ei tohiks neid asendada;

22.

 märgib rahuloluga, et esmakordselt 23 aasta jooksul on kontrollikoda esitanud (vastupidise arvamuse asemel) märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis tähendab, et kontrollikoja arvates on liidu rahaliste vahendite haldamine märkimisväärselt paranenud ning et olulisi vigu esines peamiselt hüvitamisel põhinevates kuludes, mis moodustavad auditeeritud maksetest umbes poole;

23.

 peab kahetsusväärseks, et 23. aastat järjest on maksed olulisel määral vigadest mõjutatud, sest juhtimis- ja kontrollisüsteemid on usaldusväärse finantsjuhtimise ja maksete õigeaegse tegemise tagamisel ainult osaliselt tõhusad;

24.

 märgib murelikult, et kui liikmesriigid ja komisjon ei oleks kontrollikoja auditeeritud maksete suhtes võtnud parandusmeetmeid, oleks üldine hinnanguline veamäär olnud 3,1 % asemel 4,3 % (st sama mis 2015. aastal; vt kontrollikoja eelarveaastat 2016 käsitleva aastaaruande punkti 1.34);

25.

 märgib, et eelarve täitmise viis avaldab veamäärale vaid piiratud mõju, sest kontrollikoja järelduse kohaselt on koostöös liikmesriikidega hallatavate kulude hinnanguline veamäär sama mis komisjoni poolt otse hallatavate mis tahes muude tegevuskulude puhul, st 3,3 %;

26.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda leidis kõige kõrgemad hinnangulised veamäärad maaelu arengu, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse kuludes (4,9 %), majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kuludes (4,8 %) ning kuludes, mis on seotud konkurentsivõimega majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (4,1 %), samas kui kõige madalam oli hinnanguline veamäär (0,2 %) halduskulude puhul;

27.

 märgib, et vastavalt kontrollikoja tähelepanekutele on kulude hüvitamisel põhinevate kavade ja toetusõigusel põhinevate kavade eri riskimudelid avaldanud eri kuluvaldkondade veamäärale suurt mõju – kui liit hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikke kulusid toetusesaajate esitatud väljamaksetaotluste alusel, on veamäär 4,8 % (2015. aastal oli see 5,2 %), kuid kui maksete tegemine on seotud tingimustele vastamisega ja mitte kulude hüvitamisega, on veamäär 1,3 % (2015. aastal oli see 1,9 %);

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne: (2) haldussaavutused

28.

 juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata sellest, et komisjoni ja kontrollikoja järeldused näivad olevat ühtsed, on kontrollikoja aastaaruandes esitatud avaldus ning komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud analüüs osaliselt erinevad;

29.

 märgib eelkõige, et komisjon osutab oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes sellele, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud reservatsioonide arv on kasvanud ja need hõlmavad 35,3 miljardit eurot, mis vastab 26 %--e maksetest (2015. aastal oli nende ulatus 29,8 miljardit eurot, mis vastas 21 % maksetest);

30.

 juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni andmetel on 2016. aastal kasvanud ka tegelik finantsmõju, pidades silmas riskiga seotud kulude kogusummat aruandluse ajal, ning et see ulatus 1,6 miljardi euroni (2015. aastal oli see 1,3 miljardit eurot);

31.

 juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon märkis oma 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes finantsjuhtimise näitajate halvenemist iga-aastaste tegevusaruannete reservatsioonide seisukohast ning selgitas seda raskustega, mis ilmnevad uute ja nõudlikumate kavade, eeskätt keskkonnasäästlikumaks muutmise kavade kehtestamisel, (3) samas kui kontrollikoda juhtis tähelepanu olukorra selgele paranemisele selles konkreetses poliitikavaldkonnas;

32.

 võtab eeskätt teadmiseks, et kontrollikoda märkis, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond ei ole (veamääraga 1,7 %) olulisel määral vigadest mõjutatud, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes (mil veamäär oli 2,2 %) suurt sammu paremuse poole, esitas hinnangu, mille kohaselt on toetusõigustel põhinevate kulude veamäär 1,3 %, ning nentis samas, et seda tüüpi kulud hõlmavad suurimat osa ühise põllumajanduspoliitika esimesest sambast;

33.

 võtab teadmiseks kontrollikoja väite, mille kohaselt kuludes esinevad vead „ei ole läbiva iseloomuga“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 1.8); kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles enne järgmise aastaaruande või iga-aastase tegevusaruande esitamist kooskõlastama oma meetodeid ja kasutama selleks rahvusvahelisi auditistandardeid;

34.

 rõhutab, et komisjoni 2016. aasta haldus- ja tulemusaruandes leitakse, et kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud, kuna komisjoni üldine keskmine veamäär oli hinnanguliselt vahemikus 2,1–2,6 % (2015. aastal jäi see vahemikku 2,3–3,1 %) kõigist asjaomastest kuludest ning sellega seotud hinnanguline riskiga seotud kogukulu maksmise ajal oli vahemikus 2,9–3,6 miljardit eurot (2015. aastal oli see vahemikus 3,3–4,5 miljardit eurot);

35.

 märgib, et komisjoni sõnul on see vähenemine peamiselt seotud ühtekuuluvuspoliitika väiksema loomupärase vigade esinemise ohuga nende programmide puhul, mis kuuluvad praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku; peab niisugust selgitust üllatavaks, võttes arvesse selle valdkonna väga madalat eelarve täitmise määra; kutsub komisjoni üles seda küsimust täiendavalt selgitama;

36.

 juhib tähelepanu asjaolule, et see madal täitmismäär on selgitatav asjaoluga, et ühtekuuluvusvaldkonnas ei tõendatud 2016. aastal komisjonile esitatud raamatupidamise aastaaruandes mingeid kulusid ning komisjon ei kehtestanud pärast oma audititegevust ühtegi finantskorrektsiooni (4);

37.

 märgib, et komisjoni hinnangul tuvastab ta järgnevatel aastatel vigu ja teeb parandusi suurusjärgus 2,0–2,1 miljardit eurot ehk 1,5–1,6 %;

38.

 jagab kontrollikoja arvamust, et metoodika, mida komisjon veariskiga summa hindamisel kasutab, on aastate jooksul paranenud, kuid et „eri peadirektoraadid prognoosivad õigusnormide vastaselt tehtud kulude määra ebajärjepideva metoodika alusel“; kutsub komisjoni üles kasutama kõigi peadirektoraatide puhul veariskiga summa hindamisel sama metoodikat ja teavitama eelarve täitmisele heakskiitu andmise eest vastutavat institutsiooni saavutatud edusammudest;

39.

 märgib, et vaatamata edusammudele ei ole komisjon kõrvaldanud ohtu, et parandusmeetmete mõju esitatakse tegelikust suuremana;

40.

 juhib eelkõige tähelepanu asjaolule, et komisjoni peadirektoraadid võtsid seoses enam kui kolme neljandikuga 2016. aasta kuludest veariskiga summa hindamisel aluseks liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmed, samas kui asjaomaste komisjoni peadirektoraatide (eriti põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi) iga-aastastest tegevusaruannetest ilmneb kahjuks asjaolu, et kuigi liikmesriikide kontrolliaruanded kajastavad liikmesriigi tuvastatud vigu, on teatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemide usaldusväärsus endiselt problemaatiline; rõhutab liikmesriikide andmete usaldusväärsuse olulisust;

41.

 juhib tähelepanu asjaolule, et tulenevalt mitmeaastase programmitöö eripärast ja sellest, et vigu saab parandada rohkem kui kümme aastat pärast nende ilmnemist, ei ole piisav ega loogiline lähtuda tulevaste korrektsioonide hinnangulise mõju puhul korrektsioonidest, mis on tehtud viimasel kuuel aastal;

42.

 juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni raamatupidamise aastaaruande põhjenduse ja analüüsi andmetel on rakendatud finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste kogusumma 3,4 miljardit eurot (2015. aastal oli see 3,9 miljardit eurot), et ligikaudu 0,6 miljardi euro (2015. aastal 1,2 miljardi euro) suuruses summas korrektsioone ja sissenõudmisi tehti kulude kandjate tasandil (enne kulutuste heakskiitmist komisjoni poolt) ning et ülejäänud 2,8 miljardist eurost ligikaudu 0,6 miljardit eurot moodustasid tühistamised, mida liikmesriigid kohaldasid pärast kulutuse heakskiitmist, asendades rahastamiskõlbmatud summad uute ühtekuuluvusprojektidega;

43.

 kordab tungivalt komisjonile ja liikmesriikidele esitatud üleskutset kehtestada usaldusväärsed menetlused, et kinnitada parandusmeetmete ajastust, päritolu ja summat, ning esitada nii suurel määral kui võimalik omavahel võrreldavat teavet aasta kohta, mil makse tehti, aasta kohta, mil sellega seotud viga avastati, ning aasta kohta, mil sissenõudmised või finantskorrektsioonid raamatupidamise aruande lisades avaldati;

Komisjoni sisemise juhtimise vahendid

44.

 tuletab meelde, et oma eriaruandes nr 27/2016 väljendas kontrollikoda arvamust, et Kinnock-Prodi reformiga tehtud eristus volinike poliitilise vastutuse ja peadirektorite praktilise vastutuse vahel tähendab, et alati ei ole selge, kas poliitiline vastutus hõlmab vastutuse võtmist peadirektoraatide eelarve täitmise eest või erineb sellest;

45.

 juhib tähelepanu asjaolule, et volinike kolleegium ei koosta juhtimise kohta iga-aastast avaldust, mis oleks kooskõlas hea tava ja liikmesriikide ühise tavaga; kutsub komisjoni üles koostama juhtimise kohta iga-aastase avalduse, eesmärgiga tagada oma kolleegiumi suurem läbipaistvus ja vastutus;

46.

 palub komisjonil rakendada kontrollikoja eriaruande nr 27/2016 soovitust 2 ning lisada finantsaruandele iga-aastane aruanne juhtimise ja sisekontrolli kohta, hõlmates konkreetsemalt järgmist:

a)

komisjoni sisemise juhtimise vahendite kirjeldus;

b)

hinnang tegevus- ja strateegiliste riskide kohta aasta jooksul ning deklaratsioon eelarvelise jätkusuutlikkuse kohta keskpikas ja pikas perspektiivis;

Poliitilised reservatsioonid

47.

 kiidab heaks regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektorite poolt iga-aastases tegevusaruandes väljendatud reservatsioonid; on arvamusel, et need reservatsioonid näitavad, et komisjonis ja liikmesriikides kasutusel olevad kontrollimenetlused saavad anda vajalikku kindlust kõigi alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta vastavates poliitikavaldkondades, kui vajalikud parandusmenetlused on edukalt ellu viidud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

48.

 juhib tähelepanu asjaolule, et viivituste tõttu programmide rakendamisel praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kolmel esimesel aastal, mis oli tingitud 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku hilisest vastuvõtmisest ja aastateks 2014–2020 sisse viidud märkimisväärsetest uuendustest, mis tekitasid lihtsustamispüüetele vaatamata haldusprobleeme, kanti kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastast üle, peamiselt 2015. ja 2016. aastasse, ning maksete määr oli 2016. aastal madal (ja liidu eelarve täitmise määr praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ajal aastatel 2014–2016 oli 7 %); märgib siiski, et 2017. aasta oli esimene aasta, kui Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) rakendamine kiirenes; loodab, et see suundumus 2018. ja 2019. aastal jätkub; on arvamusel, et tõrgeteta rakendamiseks tuleks ette näha piisavad maksetasemed ja kulukohustustega seotud assigneeringud;

49.

 märgib murega menetluste rägastikku liidu eelarve sees ja selle ümber, kuna see takistab liidu eelarve ja sellega seotud rahastamiskokkulepete aruandekohustuse täitmist, läbipaistvust, avalikkuse kontrolliõiguse kasutamist ja demokraatlikku järelevalvet; avaldab selles osas kahetsust liidu eelarve ühtsuse puudumise pärast ja jagab täielikult kontrollikoja muret liidu eelarve keerukuse pärast;

50.

 kardab, et vaatamata erivahendite (hädaabireserv, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, paindlikkusinstrument) ja varude laialdasele kasutamisele ei pruugi kasutamata summad olla piisavad selleks, et rahastada ettenägematuid sündmusi, mis võivad enne 2020. aastat ette tulla;

51.

 märgib murega, et täitmata kulukohustuste summa jõudis rekordilisele tasemele, jõudes 2016. aasta lõpuks kõigi aegade suurima summani (238 miljardit eurot), mis on 72 % suurem kui 2007. aastal ning vastab 2,9 aasta maksetele (2007. aastal 2,2 aasta maksetele); on seisukohal, et see on suurendanud võlgnevusi liidule ning seega ka liidu eelarve finantsriski;

52.

 peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve üldine finantsrisk on suurenenud ning pikaajaliste kohustuste, tagatiste ja juriidiliste kohustuste hulk näitab, et tulevikus läheb tarvis hoolikat juhtimist;

53.

 tuletab meelde, et liit kasutab järjest rohkem rahastamisvahendeid ning peab kahetsusväärseks, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamine on tinginud uue juhtimiskorra, mille raames on avaliku järelevalve tase mitterahuldav, vajades seega hoolikamat Euroopa Parlamendi järelevalvet; rõhutab, et mis tahes seadusandlik ettepanek peaks märkimisväärselt suurendama EFSI geograafilist ulatust; tuletab meelde, et EFSIt tuleks jätkuvalt kasutada lisavahendina investeeringute suurendamiseks, kuna ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma liidu investeerimispoliitikaks; märgib siiski fondi edukat rakendamist ja fondi võimendatud erasektori kapitali suurt hulka ning tunnistab selle läbipaistvuse edasisi täiendusi, milles lepiti kokku EFSI kestuse pikendamise läbirääkimistel, mida tuntakse nimetuse EFSI 2.0 all; kutsub kontrollikoda üles tugevdama oma järelevalvet ESI fondide kavandamis- ja kulutamisetapi üle;

54.

 tuletab meelde, et finantsmääruse läbivaatamine on sellega seoses oluline edusamm, kuna annab tänu Euroopa Parlamendi panusele rahastamisvahenditest tõhusama ülevaate ning pakub selle raames esimest korda eelarvelisi tagatisi ja rahalist abi;

55.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika põhimõtetega moodustavad liidu vahendid mõnes liikmesriigis märkimisväärse osa kulutustest ning et eeskätt üheksas liikmesriigis (Leedu, Bulgaaria, Läti, Rumeenia, Ungari, Poola, Horvaatia, Eesti, Slovakkia,) moodustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondid) täitmata kulukohustuste toetus üle 15 % valitsemissektori üldkuludest; kutsub komisjoni üles käivitama ka positiivse reklaamikampaania eesmärgiga teavitada nende riikide kodanikke üksikasjalikumalt nende liikmesuse otsesest kasust;

56.

 kardab, et liikmesriikidel, kus ESI fondid moodustavad märkimisväärse osa valitsemissektori üldkuludest, võib osutuda keeruliseks leida piisavalt kvaliteetseid projekte, millele eraldada olemasolevad ELi vahendid või mida kaasrahastada; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles pöörama rohkem tähelepanu kavandatud investeerimisprojektide jätkusuutlikkuse aspektile ja hindama kriitiliselt nende sobivust;

57.

 väljendab muret, et perioodi 2014–2020 algusest möödunud kolme aastaga on liikmesriigid nimetanud vaid 77 % liikmesriikides ESI fondide rakendamise eest vastutavatest asutustest; väljendab siiski rahulolu, et praeguseks on see tõusnud 99 %-ni; väljendab kahtlust seoses vajadusega iga programmitöö perioodi alguses parandusmenetlusi rakendada; kutsub komisjoni üles põhjalikult analüüsima põhjuseid, miks on mõnes piirkonnas vahendite kasutamise määr jätkuvalt madal, ja võtma konkreetseid meetmeid nende struktuuriprobleemide lahendamiseks;

58.

 rõhutab, et liidu vahendite maht ja maksmise aeg võib avaldada suurt makromajanduslikku mõju näiteks investeeringutele, majanduskasvule ja tööhõivele;

59.

 rõhutab, et avaliku sektori investeeringud on vajalikud investeerimislõhe kõrvaldamiseks, tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks ning liidusiseste sotsiaalsete standardite tagamiseks;

60.

 märgib, et komisjon mobiliseeris mitmesuguseid ressursse pagulas- ja rändekriisi lahendamiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et kasutusele ei võetud aruandlusstruktuuri, mis võimaldaks kaasatud vahendite kasutamise kohta ülevaatlikult aru anda; taunib asjaolu, et praegu on võimatu aimata, millised on iga rändaja/pagulasega tegelikult kaasnevad kulud;

61.

 märgib ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditega seoses, et programmide sulgemise ajal (31. märts 2017) teatati, et lõplikele toetusesaajatele jõudis maksetena 15 192,18 miljonit eurot, millest 10 124,68 miljonit eurot moodustasid struktuurifondide vahendid; lõplikele toetusesaajatele tehtud väljamaksete määr ulatus seega peaaegu 93 %-ni rakenduskavast finantskorraldusvahenditesse makstud summadest – st et 2015. aasta lõpu näitajaga võrreldes on kasv 20 %;

62.

 märgib, et lõplikele toetusesaajatele suunatud teatatud väljamaksete määr erines finantskorraldusvahendite lõikes oluliselt ning neid erinevusi ei esinenud mitte üksnes liikmesriigiti (jäädes vahemikku 60 %–99 %), vaid ka sekkumisvaldkondade lõikes;

63.

 kardab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus ja uue mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel võib toimuda maksete kuhjumine; On seisukohal, et uue finantsraamistiku rahastamine nõuab realistlikke eelarvelisi assigneeringuid, et katta täitmata kulukohustuste prognoositud summat;

Vajalikud meetmed

64.

 palub komisjonil teha järgmist:

a)

võtta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute prognoosis arvesse täitmata kulukohustuste kasvu, et aidata tagada kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel korrakohane tasakaal.

b)

teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid, tagades järjepideva lähenemisviisi, lahendamaks küsimus, kas erivahendeid arvestatakse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piires või mitte;

c)

võtta juhtimise ja aruandluse eesmärgil kasutusele liidu eelarveliste kulutuste salvestamise süsteem, mis võimaldaks kajastada kõiki summasid, mis on eraldatud seoses pagulas- ja rändekriisiga;

d)

esitada parlamendile eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames põhjalik aruanne EIP grupi (Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Euroopa Investeerimisfond) hallatud ja rakendatud liidu eelarve kaudsete vahendite kohta, arvestamata selle 2017. aasta finantsaastal algava välislaenude andmise volitust;

e)

kaaluda Euroopa tuleviku üle peetavate arutelude käigus, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve, parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ning aruandekohustuse täitmise tagamiseks;

f)

kaaluda ka võimalust lubada aastateks 2014–2020 juhtimis-, sertifitseerimis- ja auditiülesannete täitmiseks määratud või akrediteeritud asutustel, mis on oma suutlikkust tõestanud, jätkata nende ülesannete täitmist ka järgmisel programmitöö perioodil ilma katkestuste või viivitusteta;

g)

nõuab veel kord, et komisjon koostaks igal aastal seitsme- kuni kümneaastase perioodi kohta ajakohastatud pikaajalise rahavoogude prognoosi, mis hõlmaks eelarve ülemmäärasid, maksevajadusi, suutlikkuse piiranguid ja võimalikke kulukohustustest vabastamisi, et viia maksevajadused ja olemasolevad vahendid omavahel paremini vastavusse;

h)

aidata ennetavalt liikmesriike, kellel on raskusi saadaolevate liidu vahendite õigeaegse ja sujuva rakendamisega, kasutades komisjoni algatusel olemasolevaid tehnilise abi vahendeid;

Liidu eelarvest rahastatud tegevuse tulemuslikkus

65.

 märgib murega, et komisjon kasutab oma talituste ja kuluprogrammide tulemuslikkuse mõõtmiseks kahte eesmärkide ja näitajate kogumit, kasutades vaid üksikuid ristviiteid, mis takistab eri liiki tulemusdokumentide võrreldavust; avaldab kahetsust, et kasutatavad ja tõhusad mõju ja tulemuse hindamiseks ning liidu kulutuste tulemuslikkust käsitleva teabe levitamiseks sobivad näitajad praktiliselt puuduvad;

66.

 juhib tähelepanu asjaolule, et peadirektorite iga-aastastes tegevusaruannetes antakse peadirektoraatide aasta maksetest aru tegevusliigi või kuluprogrammi kaupa, samas kui tulemuslikkuse kohta esitatakse üld- ja erieesmärkide saavutamise tase, täpsustamata kulusid; ei nõustu komisjoni selgitusega, et on võimatu võrrelda, kui palju seatud eesmärkide saavutamiseks vahendeid kulutati; kutsub komisjoni üles eelarve kavandamise, rakendamise ja aruandluse etapis täielikult rakendama tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet, mis võimaldab teha järelaruandlust seatud eesmärkide saavutamiseks kulutatud vahendite kohta;

67.

 tuletab meelde, et OECD viis 2016. aastal läbi tulemuslikkuse eelarvestamise küsitluse OECD riikides ja komisjonis; väljendab sellega seoses heameelt, et OECD tunnustas andmete kvaliteeti ja liidu eelarve täitmist; tuletab meelde, et OECD leidis, et komisjoni tulemusraamistik on kõige ulatuslikum ja seda võib osaliselt seletada liidu õigusnõuete hulk.

68.

 märgib, et OECD tabel näitab, et seda nõuete kõrgemat taset ei peegelda otsuste tegemise raamistiku kasutamine ega mõju (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.21);

69.

 märgib, et liidu 2017. aasta üldeelarve projekti programmide tegevusaruanded sisaldavad 294 eesmärki ja 709 näitajat, mida on eriti palju mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1a, 3 ja 4, ning et algatuse „Tulemustele keskenduv eelarve“ raames vaatab komisjon praegu läbi oma näitajaid, et anda sisendeid järgmise põlvkonna kuluprogrammide jaoks; rõhutab, et komisjon peaks peamiselt kasutama tulemusnäitajaid, millel on tulemuslikkuse mõistes oluline väärtus;

70.

 toonitab, et tulemusnäitajate kehtestamise protsess peab olema läbipaistev ja demokraatlik ning sellesse tuleb kaasata kõik liidu institutsioonid, partnerid ja asjaomased sidusrühmad, et näitajad oleksid liidu eelarve täitmise mõõtmiseks piisavad ning vastaksid liidu kodanike ootustele;

71.

 kutsub komisjoni üles konsulteerima akadeemiliste ringkondade esindajatega, et määrata kindlaks tulemustele keskenduva eelarve hindamisteks vajalikud asjakohased tulemusnäitajad, ning selleks, et oleks võimalik seada esikohale avalikesse hüvedesse investeerimine eesmärgiga pakkuda lahendusi kodanike muredele;

72.

 peab kahetsusväärseks, et komisjoni peadirektorite iga-aastased tegevusaruanded, mille kontrollikoda läbi vaatas, sisaldasid vähe teavet tulemuslikkuse valdkonna puudujääkide ja peadirektoraatide eesmärkidega seotud probleemide kohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.26);

73.

 peab kahetsusväärseks, et 2015. ja 2016. aasta haldus- ja tulemusaruannetes ei käsitletud tulemuslikkust põhjalikult ja oldi liiga optimistlikud, kuna ainus puudus, millele viidati, olid viivitused rakendamisel; peab kahetsusväärseks ka seda, et

a)

aruannetes antud ülevaade strateegia „Euroopa 2020“ tulemuste kohta oli piiratud, kuigi Euroopa Parlament nõudis ülevaadet oma 2014. aasta otsuses eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

b)

aruannetes ei selgitatud alati tulemustele avalduvat välistegurite mõju;

c)

aruanded avaldati liiga hilja, et käsitleda seda kontrollikoja aastaaruandes;

74.

 toetab kontrollikoja väljendatud seisukohta (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 3.38), mille kohaselt peaksid hindajad andma komisjonile soovitusi ning see peaks hõlmama puudusi käsitlevaid tegevuskavasid;

75.

 taunib tõsiasja, et komisjon ei ole alates 2005. aastast koostanud uuringut hindamistulemuste kasutamise kohta ega ole lasknud seda koostada;

76.

 juhib tähelepanu asjaolule, et komisjonil puudub dokumenteeritud asutusesisene süsteem hindamiste korrapärase järelevalve jaoks;

77.

 juhib eriti tähelepanu asjaolule, et tegelikult ei kehtestatud peadirektoraatide 2016. aasta halduskavades alust hindamise järelmeetmete järelevalveks;

78.

 lisaks peab kahetsusväärseks, et kuna komisjonil puudub ülevaade oma hindamiste järelduste, soovituste või tegevuskavade kohta ja ta ei jälgi nende rakendamist institutsiooni või peadirektoraadi tasandil, ei saa ta teavitada sidusrühmi hindamiste positiivsest mõjust;

79.

 avaldab kahetsust, et iga-aastased tegevusaruanded ei hõlma avaldust teatatud tulemusalaste andmete kvaliteedi kohta ning et seetõttu võtab volinike kolleegium iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastuvõtmisel endale üldise poliitilise vastutuse liidu eelarve haldamise eest, kuid mitte tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest;

80.

 kiidab heaks ja võtab tähelepanelikult teadmiseks kontrollikoja märkused liidusiseste ja -väliste üksuste tulemusraamistike ja aruandluse kohta, eelkõige seoses tulemusalaste andmete kvaliteedi ja tulemusalaste andmete kvaliteeti käsitleva avaldusega;

81.

 märgib, et puudub tulemuslikkust kajastav keskne veebisait liidu eelarve iga valdkonna kohta komisjoni kõigilt talitustelt saadud teabega.

82.

 jagab kontrollikoja arvamust, et komisjoni kohaldatav toimivusaruandluse raamistik võib saada kasu rahvusvaheliste heade tavade vastuvõtmisest;

Vajalikud meetmed

83.

 palub komisjonil

a)

ühtlustada tulemusaruandlust,

—

vähendades veelgi oma paljudes tulemusaruannetes kasutatavate eesmärkide ja näitajate arvu ning keskendudes nendele, mis mõõdavad kõige paremini ELi eelarve tulemuslikkust; järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel peaks komisjon järgmise põlvkonna programmide õigusraamistiku jaoks esitama väiksemal arvul ja asjakohasemaid tulemus- ja mõjunäitajaid; selles kontekstis peaks komisjon kaaluma, kas need näitajad, mille kohta ei ole võimalik teavet saada enne mitme aasta möödumist, on asjakohased;

—

esitades finantsteavet viisil, mis võimaldab seda võrrelda tulemusalase teabega, et kulude ja tulemuslikkuse vaheline seos oleks selge;

—

selgitades ja suurendades oma programmide ja peadirektoraatide jaoks loodud kahe eesmärkide ja näitajate kogumi üldist sidusust.

b)

luua paremini tasakaalustatud tulemuslikkuse alane aruandlus, esitades selge teabe tulemuste saavutamist pärssivate põhiprobleemide kohta;

c)

näidata paremini, et hindamistulemusi kasutatakse hästi, nõudes eeskätt, et hindamised sisaldaksid alati järeldusi või soovitusi, mille suhtes komisjon peaks seejärel võtma järelmeetmeid;

d)

võtta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes üldine poliitiline vastutus tulemuslikkust ja tulemusi käsitleva teabe eest ning viidata, kas neile teadaolevalt on esitatud tulemuslikkuse alase teabe kvaliteet piisav;

e)

teha tulemusalane teave hõlpsamini kättesaadavaks, luues asjakohase veebiportaali ja otsingumootori;

Liidu eelarve esitusviis

84.

 märgib, et liidu eelarve esitatakse jagudes, mis vastavad institutsioonide juhitavatele tegevustele (tegevuspõhine eelarvestamine); on seisukohal, et selline esitusviis ei taga selget ja kiiret ülevaadet taotletavatest eesmärkidest; märgib seevastu, et mitmeaastases finantsraamistikus esitatakse poliitikavaldkondadele vastavad rubriigid;

85.

 märgib, et eelarveprojektile lisatud rakenduskavad loovad iga eelarverea ja taotletavate poliitiliste eesmärkide vahel seose;

86.

 palub komisjonil esitada liidu eelarve vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku poliitilistele eesmärkidele;

Tulud

87.

 väljendab heameelt tõsiasja üle, et kontrollikoja auditi tõendusmaterjalist nähtub, et tulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud ja et uuritud süsteemid on tuludega seotud süsteemide jaoks üldiselt tõhusad; märgib siiski, et traditsiooniliste omavahendite korral olid peamised sisekontrollid teatud liikmesriikides, mida kontrollikoda külastas, vaid osaliselt tõhusad;

88.

 märgib murega, et 2017. aasta alguses viis Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) lõpule uurimise Ühendkuningriigis toimunud pettuse suhtes, mis võis tekitada liidu eelarve jaoks kaotuse summas 1,987 miljardit eurot tollimaksudena, mis tulnuks tasuda ajavahemikul 2013–2016 Ühendkuningriigi kaudu Hiinast imporditud tekstiilide ja kingade eest; juhib tähelepanu asjaolule, et uurimise käigus tuli välja ka Ühendkuningriigi kaudu toimuva impordiga seotud oluline käibemaksupettus käibemaksul põhinevate maksete peatamise kuritarvitamise kaudu (tolliprotseduur 42);

89.

 märgib murega, et 2016. aasta tuludega seoses on eelarve peadirektoraadi peadirektor esitanud reservatsiooni traditsioonilistest omavahenditest saadud tulude kohta, võttes arvesse Euroopa Pettustevastase Ameti uuritavat Ühendkuningriigi tollimaksudega seotud pettusejuhtumit;

90.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kvantifitseeritud reservatsioonidest mõjutatud tulu oli 2016. aastal ligikaudu 517 miljonit eurot võrrelduna traditsiooniliste omavahenditega kogusummas 20,1 miljardit eurot, st 2,5 % traditsioonilistest omavahenditest või 0,38 % kõigist vahenditest; palub komisjonil esitada täpset teavet selle pettusejuhtumi kohta, mis võib ka kaudselt mõjutada mõnede liikmesriikide käibemaksu aluseid ja seeläbi ka käibemaksuga seotud ressursse ning lisaks komisjoni rahvamajanduse kogutuluga seotud tasakaalustavaid ressursse (5);

91.

 avaldab kahetsust komisjoni järelduste üle, milles osutati, et oktoobriks 2017 ei olnud Ühendkuningriigi ametiasutused võtnud kasutusele parandusmeetmeid, et takistada jätkuvat traditsiooniliste omavahendite kaotust; märgib, et alates 12. oktoobrist 2017 hakkasid Ühendkuningriigi ametiasutused kehtestama teatud kauplejate suhtes ajutisi kliiringu piirmäärasid (nn tollioperatsioon Swift Arrow), mille kohese tulemusena Ühendkuningriigis kaotatud traditsiooniliste omavahendite hulk vähenes märkimisväärselt;

92.

 tunneb kahetsust eri liikmesriikide vahel piirikontrolli tasandil esinevate ebakõlade pärast; rõhutab, et on oluline ühtlustada kontrolle kõikides tolliliitu sisenemise kohtades, ning kutsub liikmesriike üles tagama piirisüsteemi kooskõlastatud, ühtlase ja tõhusa ajakohastamise, vältides erinevate tavade kasutamist liikmesriikide vahel, et vähendada piirikontrollisüsteemides esinevaid puudujääke; kutsub komisjoni üles sellega seoses uurima ELi erinevaid tollikontrolli tavasid ja nende mõju kaubandushäiretele, keskendudes eeskätt ELi tollile välispiiridel, ning koostama analüüse ja koguma teavet liikmesriikide tollitoimingute ja menetluste kohta;

93.

 kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et tagada käibemaksueeskirjade täielik ja õigeaegne rakendamine igas liikmesriigis, kaitstes sel viisil kõnealust liidu omavahendite allikat;

94.

 tuletab meelde, et 1. oktoobril 2016 jõustunud uues liidu omavahendite süsteemi käsitlevas otsuses (6), mida kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014, sätestati, et omavahendite puhul kogurahvatulu arvestamisel tuleb kasutada Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) raamatupidamisraamistikku, ning et selle kohaselt käsitletakse teadus- ja arendustegevuse kulutusi investeeringuna (ESA 95 raamistikus kajastati teadus- ja arendustegevus jooksvate kuludena); juhib tähelepanu sellele, et ka teiste liidu jaoks suure lisaväärtusega programmide puhul, nagu Euroopa ühendamise rahastu jms, tuleks rakendada samu põhimõtteid;

95.

 märgib, et Iirimaa esitatud kogurahvatulu oli 2015. aastal väga oluliselt suurenenud, kuna rahvusvahelised ettevõtted olid sinna oma teadus- ja arendustegevuse varad ümber kolinud;

96.

 juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon tegema täiendavat tööd, et määrata kindlaks rahvusvahelise tegevuse võimalik mõju rahvamajanduse arvepidamisele, nii metoodika kui kontrolliprotsessi seisukohast, ning et see võib tähendada liikmesriikide kogurahvatulu osamaksete kohandamist;

97.

 juhib tähelepanu asjaolule, et traditsiooniliste omavahendite haldamisega seoses leidsid kontrollikoda ja komisjon mittetõhusust seoses saadavate summade (tuntud kui B-kontod) haldamisega mõnes liikmesriigis;

98.

 rõhutab, et kontrollikoda leidis, et Belgias põhineb tollivormistusjärgsete kontrollide valik üksikute tehingute konkreetsetel tunnusjoontel, mitte ettevõtjate profiilil, ning tollivormistusjärgseid auditeid tavaliselt ei tehtud (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punkt 4.18);

99.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon märkis, et kuus liikmesriiki – Belgia, Eesti, Itaalia, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia – kas ei teinud ühtegi tollivormistusjärgset auditit või ei esitanud nad nende auditite kohta mingit teavet;

Vajalikud meetmed

100.

 nõuab, et komisjon:

a)

võtaks kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et nõutakse sisse liidu omavahendid, mille Ühendkuningriigi ametiasutused on jätnud Hiinast pärit tekstiilidelt ja kingadelt kogumata, ning lõpetatakse käibemaksupettus;

b)

kaaluks Ühendkuningriigi pettuse suhtes õigeaegse rikkumismenetluse algatamist;

c)

analüüsiks koostöös liikmesriikidega rahvusvahelise tegevuse kõiki võimalikke mõjusid kogurahvatulu hindamisele ja annaks liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas neid tegevusi rahvamajanduse arvepidamises käsitleda;

d)

kontrolliks käimasoleva kogurahvatulu kontrollitsükli ajal, kas teadus- ja arendustegevuse varad on liikmesriikide rahvamajanduse arvepidamises korrektselt kajastatud, pöörates erilist tähelepanu teadus- ja arendustegevuse varade ning residentsuskriteeriumide hindamisele juhtudel, kui rahvusvaheline tegevus on ümber kolitud;

e)

esitaks ettepanekuid uuteks omavahenditeks, et tagada liidu eelarve stabiilsus;

Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Kontrollikoja auditileiud

101.

 märgib, et kontrollikoda esitas esmakordselt märkusega arvamuse raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; rõhutab, et hüvitiste kavad on endiselt veaohtlikumad kui toetuste kavad; osutab siiski asjaolule, et peatükis „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ registreeritud andmed ei ole varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud;

102.

 tuletab meelde, et teadustegevus ja innovatsioon moodustavad 59 % kulutustest ning need tehakse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „teadusuuringute seitsmes raamprogramm“) ning teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ (edaspidi „Horisont 2020“) kaudu;

103.

 märgib, et kontrollikoda hindas veamäära 4,1 %-le; et rahastamiskõlbmatud personalikulud moodustasid 44 %, rahastamiskõlbmatud muud otsekulud 12 %, kaudsed kulud 16 % ja rahastamiskõlbmatud projektid ja toetusesaajad 16 %; täheldab siiski, et toetusesaajate tehtud 19 kvantifitseeritava vea puhul oli komisjonil või sõltumatutel audiitoritel küllalt teavet vea ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks enne kulude heakskiitmist;

104.

 täheldab, et kui komisjon või sõltumatud audiitorid oleksid kasutanud nõuetekohaselt kogu nende käsutuses olevat teavet, oleks peatüki hinnanguline veamäär olnud 1,2 protsenti väiksem;

105.

 hindab asjaolu, et komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi lihtsustamise alal, mis on viinud haldusmenetluste keerukuse vähenemiseni, kehtestades teadlaste täiendava tulu uue määratluse, optimeerides „Horisont 2020“ perioodi 2018–2020 töökava, pakkudes idufirmadele ja innovaatoritele sihtotstarbelist toetust ning kasutades laialdasemalt lihtsustatud kuluvõimalusi; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja arvates kaasnevad õigusraamistiku jätkuva lihtsustamisega nii võimalused kui ka ohud;

106.

 tunnistab, et kontrollikoda analüüsis teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusalaseid probleeme; on siiski seisukohal, et lõpptulemust, kulusid ja levitamist arvestades tuleks tulemusi käsitleda esialgsetena;

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne

107.

 märgib, et kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ järgis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat vastavalt aastateks 2016–2020 ettenähtud strateegilisele kavale nelja eesmärki:

a)

uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele;

b)

ühendatud digitaalne ühtne turg;

c)

vastupidavam energialiit tulevikku vaatava kliimamuutuste poliitikaga; ning

d)

tugevama tegija roll rahvusvahelisel tasandil.

108.

 tunnustab tõsiasja, et nende eesmärkide poole püüeldes on volinik Moedas kehtestanud kolm prioriteeti, konkreetsemalt „avatud innovatsioon“, „avatud teadusuuringud“, ja „avatus maailmale“;

109.

 märgib, et seatud eesmärkide poole püüdlemisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat viit võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajat:

a)

programmi „Horisont 2020“ raames väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ühiskonnaprobleemide lahendamiseks ning progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia edendamiseks eraldatud rahaliste vahendite osakaal, millest liidu rahaline osalus eraldati VKEde rahastamisvahendi kaudu;

b)

uute osalejate osakaal edukate taotlejate seas programmis „Horisont 2020“;

c)

kliima ja kestlikkusega seotud kulud programmis „Horisont 2020“;

d)

kolmandate riikide osaluse määr programmis „Horisont 2020“;

e)

selliste toetuste osakaal, mille allkirjastamise ajavahemik on 245 päeva;

110.

 tunnustab asjaolu, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldas oma vastustes kirjalikult vastatavatele küsimustele nimekirja riikidest, mida puudutavad peadirektoraadi riigipõhised soovitused; nõuab tungivalt, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat avaldaks kooskõlas Euroopa Parlamendi korduvate taotlustega direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta otse oma iga-aastases tegevusaruandes;

111.

 tuletab meelde, et seitsmenda raamprogrammi hindamist käsitleti eelmises resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (7);

112.

 peab kiiduväärseks edusamme, mis tehti programmiga „Horisont 2020“ seotud peadirektoraadi võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamisel:

a)

23,9 % liidu rahalisest osalusest läks VKEdele (eesmärk 2020. aastaks on 20 %);

b)

55 % edukatest taotlejatest olid uued osalejad (eesmärk 2020. aastaks on 70 %);

c)

26 % liidu rahalisest osalusest oli seotud kliimaga (eesmärk 2020. aastaks on 25 %);

d)

54,9 % liidu rahalisest osalusest oli seotud kestlikkusega (eesmärk 2020. aastaks on 60 %);

e)

kolmandate riikide osalus programmi „Horisont 2020“ projektides on 3,6 % (eesmärk 2020. aastaks on 4,73 %);

f)

91 % juhtumite korral järgis teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat 245 päeva pikkust toetuse määramise aega (eesmärk 2020. aastaks on 100 %);

113.

 toob esile, et programmi „Horisont 2020“ geograafiline jaotus on silmatorkavalt piiratud, arvestades, et 72,5 % (12 121 miljonit eurot) programmi „Horisont 2020“ rahastusest läheb Saksamaale (3 464 miljonit eurot), Ühendkuningriigile (3 083 miljonit eurot), Prantsusmaale (2 097 miljonit eurot), Hispaaniale (1 813 miljonit eurot) ja Itaaliale (1 664 miljonit eurot);

114.

 märgib, et 2016. aastal sõlmiti 183 „Horisont 2020“ toetuslepingut kolmandate riikidega; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal allkirjastatud toetuslepingutes eraldati 299,5 miljonit eurot Šveitsi osalejatele, samas kui Šveitsi panus programmi „Horisont 2020“ ulatus vaid 180,9 miljoni euroni; keeldub andmast nn netosaaja staatust ühele maailma jõukaimatest riikidest; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku asjakohase määruse vastuvõtmiseks, et sellist ebavõrdsust kaotada;

115.

 tunnustab ühise tugikeskuse edu ja selle panust lihtsustamisel ning õigus- ja tehnilise abi pakkumisel; küsib teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadilt, missuguseid lihtsustamismeetmeid see kavatseb soovitada 2020. aastale järgnevaks perioodiks;

116.

 võtab teadmiseks teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi maksete assigneeringud 2016. aastal:

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi maksete assigneeringud, sealhulgas EFTA osalus

Eelarve täitmise viis

Täitmine

Miljonites eurodes

Protsendipunkti

Kaasdelegeeritud või delegeeritud teistele peadirektoraatidele

161,20

5,34

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat otse

1 878,28

62,17

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat artiklis 185 hõlmatud asutustele

86,40

2,86

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat EIP-le

312,72

10,35

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat ühisettevõtetele

582,37

19,28

Kokku

3 020,97

100 %

117.

 rõhutab, et rahastamisvahendite kaudu täideti 14,39 % eelarvest, mis vastab peaaegu 444 miljonile eurole;

118.

 rõhutab samuti, et 39,36 % (võrreldes 28,14 %-ga 2015. aastal) suunati komisjonivälistele muudele üksustele, enamjaolt (kaudsete) toetuste haldamise ja rahastamisvahendite kontrollisüsteemide raamprogrammide rakendamise osana;

119.

 on huvitatud teabest, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat on koostanud rahastamisvahendite järelevalvestrateegia, ning soovib seetõttu teada, kuidas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat teeb kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on saavutatud;

120.

 märgib, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat hindas üldiseks leitud veamääraks 4,42 % ja jääkvigade määraks 3,03 %;

121.

 märgib, et komisjoni hinnangu kohaselt on veariski sisaldav summa lõpetamise seisuga 73,5 kuni 104 miljonit eurot;

122.

 avaldab heameelt selle üle, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kontrollib otsese ja kaudse toetuste haldamise kulutõhusust;

123.

 avaldab kahetsust, et teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat esitas jälle horisontaalse reservatsiooni, mis puudutab seitsmenda raamprogrammi (mida ta otse rakendas) kulunõuete jääkvigade määra;

124.

 tuletab meelde oma seisukohta, mis on esitatud komisjoni 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni punktis 76, et komisjon peaks töötama lõpuks välja sisukama riskipõhise käsituse ja kasutama vajaduse korral konkreetseid reservatsioone;

Vajalikud meetmed

125.

 palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil avaldada oma aasta tegevusaruandes direktoraadi ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta;

126.

 palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil järgida soovitusi, mille esitas siseauditi talitus, kes leidis programmi „Horisont 2020“ rakendusasutustes puudusi projektide järelevalve järjekindla meetodi tagamisel;

127.

 palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda aru ühise audititalituse tehtud edusammudest oma sisemiste protsesside küpsuse suurendamisel;

128.

 palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil anda parlamendi pädevale komisjonile aru oma rahastamisvahendite järelevalvestrateegia kohta ja kuidas teeb teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat kindlaks, kas finants- ja teadusuuringutega seotud eesmärgid on täidetud;

129.

 palub teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadil selgitada parlamendi pädevale komisjonile, milliseid meetmeid on ta kulunõuete jääkvigade määra puudutavate horisontaalsete reservatsioonide vältimiseks võtnud;

130.

 on seisukohal, et teadusuuringute ja innovatsiooni alased projektid, koordineerimis- ja toetusmeetmed, standardid ja standardimine toetavad uuringutulemuste mõju erinevatel tehnoloogilise valmisoleku tasemetel, kuna need suurendavad turustamisvõimalusi ning uuenduslike toodete ja lahenduste ülekantavust; märgib lisaks, et standardid ja seotud tegevused aitavad kaasa „Horisont 2020“ projektide tulemuste levitamisele, jagades tulemuste avalikustamise abil teadmisi ka pärast projektide lõppemist; kutsub komisjoni üles suurendama standardimise kaasatust tulevastes projektikonkurssides ning arendama standardimisega seotud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid;

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

Sissejuhatus

131.

 märgib, et majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmenda aruande (COM(2017) 583) kohaselt on lähenemine ühelt poolt habras protsess, mis võib majanduskriiside korral kiiresti peatuda ja vastupidise suuna võtta, kuid teisalt võivad avaliku sektori investeeringud kriiside mõju vähendada;

132.

 väljendab rahulolu selle üle, et 2016. aastal jõudis tööhõive määr taas 2008. aasta kriisieelse 71 %-ni, kuid olukord on kogu liidus väga erinev ning nimetatud määr jääb strateegia „Euroopa 2020“ 75 % eesmärgile selgelt alla; märgib murega, et töötuse määr on endiselt väga kõrge, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute hulgas;

133.

 avaldab heameelt, et parlamendi küsimustele vastates käsitles regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat oma riigipõhiseid soovitusi üksikasjalikult;

134.

 on teadlik sellest, et mõned läbivaadatud finantsmääruse ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevad sätted peaksid jõustuma tagasiulatuvalt;

135.

 väljendab muret, et selliste muudatuste tõttu võib lisanduda vigu, sest programmid ja projektid valiti välja 1. jaanuaril 2014 jõustunud õigusaktide alusel;

Kontrollikoja auditileiud

136.

 märgib, et kontrollikoda esitas raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta esmakordselt märkusega arvamuse; rõhutab, et hüvitiskavades on endiselt rohkem vigu kui toetuskavades; juhib aga tähelepanu sellele, et peatükis „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus“ esitatud andmed ei ole võrreldes eelmise aastaga väga palju muutunud;

137.

 tuletab meelde, et 2016. aastal oli rubriigis „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ kättesaadav summa 51,25 miljardit eurot, mis moodustab liidu eelarvest 33 %;

138.

 märgib, et kontrollikoja hinnangul oli veamäär selles poliitikavaldkonnas 4,8 %; märgib peale selle, et kontrollikoda täheldas, et ühtekuuluvusvaldkonna hinnangulise veamäära puhul ei võetud arvesse 2016. aastal rahastamisvahenditele tehtud väljamakseid, mille summa oli 2,5 miljardit eurot, mis on kontrollikoja hinnangul tehtud väljaspool määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikes 1 sätestatud toetuskõlblikkuse perioodi (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, punktid 6.20–6.21); märgib, et nende väljamaksete hinnanguline veamäär oleks mõjutanud liidu kogukulusid 2 % võrra (kontrollikoja aastaaruanne 2016. aasta kohta, selgitus 1.2, joonealune märkus nr 1);

139.

 juhib tähelepanu sellele, et ühtekuuluvusvaldkonna vead moodustasid 3,1-protsendilisest üldisest hinnangulisest veamäärast 43 %; märgib, et üks kõrge veamäära põhjustest on liidu ja liikmesriikide õigusaktide keerukus;

140.

 märgib, et kontrollikoda analüüsis 180 tehingust koosnevat valimit, mille hulgas oli 54 perioodi 2007–2013 vahemakset ning mis puudutasid 92 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) projekti, 36 Ühtekuuluvusfondi projekti, 40 Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projekti, 11 ERFi rahastamisvahendit ja üht ESFi rahastamisvahendit;

141.

 palub komisjonil võtta arvesse kontrollikoja märkusi, mille kohaselt ta kontrollis oma 2016. aasta aastaaruandes 12 ERFi ja ESFi rahastamisvahendit ja leidis nende tulemuslikkuse analüüsis vähemalt nelja puhul ebatäpsusi; jagab kontrollikoja väljendatud muret, et vigade tõttu esitati tulemused tegelikust paremana ning kui vigu ei parandata, võib rahastamisvahendite lõpetamisel deklareeritud rahastamiskõlblike kulude summa olla kunstlikult suurem (eelkõige tagatisfondide puhul);

142.

 märgib samuti, et 42 % vigade põhjuseks olid kuludeklaratsioonidesse kantud rahastamiskõlbmatud kulud, 30 % vigadest oli seotud riigihanke-eeskirjade ränga rikkumisega ning 28 % vigadest toetuskõlbmatute projektide, tegevuste või toetusesaajatega;

143.

 märgib kahetsusega, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse peatüki kulutustega seotud vigade peamisi põhjuseid on endiselt riigihanke-eeskirjade rikkumine; juhib tähelepanu sellele, et riigihanke-eeskirjade raskete rikkumiste hulka kuuluvad lisalepingute sõlmimine või lisatööde või -teenuste tellimine ilma hankemenetlust korraldamata, ilma et see oleks kuidagi põhjendatud, pakkujate jätmine hankemenetlusest ebaseaduslikult kõrvale, huvide konfliktid ja diskrimineerivad valikukriteeriumid; on seisukohal, et vigade ja eeskirjade kuritarvitamise probleemi lahendamiseks peab töövõtjaid ja alltöövõtjaid käsitlev teave olema täiesti läbipaistev;

144.

 peab kiiduväärseks, et kontrollikoda rõhutas, et projektides, mille puhul kasutatakse lihtsustatud kuluvõimalusi, esineb vähem vigu kui tegelike kulude hüvitamisel;

145.

 peab murettekitavaks, et valimisse kuulus ka kolm nn suurprojekti, mis vajasid komisjoni heakskiitu ja mille jaoks liikmesriikide ametiasutused ei olnud komisjonile ettenähtud lõpptähtajaks 31. märtsiks 2017 vajalikku taotlust esitanud; märgib, et seetõttu peaks komisjon kulud tagasi nõudma;

146.

 märgib rahulolematusega, et kui liikmesriigid oleksid enne seda, kui nad kuludeklaratsioonid komisjonile esitasid, kasutanud neile kättesaadavat teavet selleks, et vigu esmatasandi kontrollide abil ennetada, tuvastada või parandada, oleks veamäär võinud olla 3,7 % võrra madalam (st 1,1 %) nagu varasematel aastatel;

147.

 on mures, et aastaid pärast perioodi 2014–2020 algust on liikmesriigid määranud ühtekuuluvuspoliitikaks ettenähtud rahasummade eest vastutavatest asutustest vaid 77 %; komisjonile 1. märtsi 2017. aasta seisuga esitatud lõplikes raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud kulud moodustavad kogu programmitöö perioodiks eraldatud eelarvest üksnes 0,7 %; 2017. aasta keskpaiga seisuga oli eelarve täitmise mahajäämus suurem kui perioodi 2007–2013 samas etapis; märgib, et sellest tulenevalt võib täitmata kulukohustuste summa olla praeguse rahastamisperioodi lõpus veel suurem kui eelmisel perioodil;

148.

 peab kiiduväärseks, et peatükk „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ sisaldab ka projektide tulemuslikkust käsitlevat jagu; avaldab aga kahetsust, et selles jaos keskendutakse üldiselt kvantitatiivsele teabele, st kasutusel olevate tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide arvule;

Finantskorraldusvahendid

149.

 tuletab meelde, et andmed 2016. aastal finantskorraldusvahendite rahastamisel ja rakendamisel tehtud edusammude kohta avaldati alles 20. septembril 2017 ja seetõttu ei saanud kontrollikoda seda dokumenti kommenteerida;

150.

 märgib, et 2016. aasta peamised arvandmed on järgmised:

a)

finantskorraldusvahendeid kasutab 25 liikmesriiki, kusjuures 25 liikmesriiki kasutavad neid ettevõtluse toetamiseks, 11 liikmesriiki linnaarengu ning 9 liikmesriiki energiatõhususe ja taastuvenergia toetamiseks;

b)

kogu liidus on 1 058 finantskorraldusvahendit, millest 77 on haldusfondid ja 981 erifondid;

c)

89 % nendest finantskorraldusvahenditest on mõeldud ettevõtjatele, 7 % linnaarengule, 4 % energiatõhususele ja taastuvenergiale;

d)

finantskorraldusvahenditesse tehtavate maksete summa on 16,4 miljardit eurot, sealhulgas struktuurifondide 11,3 miljardit eurot;

e)

lõplikele vahendite saajatele tehtavad maksed ulatuvad 15,2 miljardi euroni, sealhulgas struktuurifondide 10,1 miljardit eurot, mis moodustab kõigist finantskorraldusvahenditesse tehtavatest maksetest 93 %;

f)

81 % teada antud finantskorraldusvahendite põhjal olid halduskulud ja -tasud kokku 0,9 miljardit eurot, mis moodustab kõigist finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest 6,7 %;

g)

vahendeid tagastati 8,5 miljardi euro eest;

h)

toetust maksti 314 000 lõplikule vahendite saajale;

151.

 juhib tähelepanu sellele, et aastate ja rahastamisperioodide jooksul on finantskorraldusvahendite kasutamine järsult suurenenud, mis muudab struktuurifondide rahastamise keerukamaks ja tekitab sellega demokraatliku aruandekohustusega seotud riske; märgib, et 2020. aasta lõpuks eraldatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rahast rahastamisvahendite kaudu eeldatavasti 20,1 miljardit eurot;

152.

 peab sellega seoses murettekitavaks, et liikmesriikide auditeerimisasutused ei käsitlenud finantskorraldusvahendite rakendamist piisavalt;

153.

 märgib, et 63 % (675) finantskorraldusvahenditest võeti kasutusele Poolas (247), Prantsusmaal (152), Ungaris (139) ja Itaalias (137);

154.

 avaldab kahetsust, et 6,7 % kõigist asjaomastest finantskorraldusvahenditesse tehtud maksetest (900 miljonit eurot) läks halduskulude ja -tasude katmiseks; leiab, et see summa on kohatult suur;

155.

 märgib, et andmete esitamisel esineb endiselt palju vigu ja lahknevusi; nende hulgas on väikesed, kuid olulised summad rakenduskavade vahendeid, mis on seotud rahastamislepingutega, kuid mida lepingu lõpetamisel finantskorraldusvahenditesse ei makstud, nii kulukohustustega seotud assigneeringute kui ka mitmesse finantskorraldusvahendisse tehtud maksete suurenemine pärast 31. detsembrit 2015 ning lõplikele vahendite saajatele makstud summad, mis olid teatavatel juhtudel suuremad kui finantskorraldusvahenditesse makstud summad (8);

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

156.

 võtab teadmiseks, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi järelhindamisest selgub, et kuigi 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil oli piirkondlik lähenemine ebapiisav, oleks ilma ühtekuuluvuspoliitikata tekkinud veel suuremad erinevused, sest 2007.–2008. aasta finantskriisiga kaasnesid viletsad investeerimis- ja lähenemistingimused;

157.

 rõhutab, et tulemuslikkuse kohta palju järeldusi ei ole, sest selleks oleks vaja 2007.–2013. aasta programmide tulemuste kohta esitatud andmete põhjalikumat analüüsi, mis pidi valmima alles 2017. aasta augustis; palub, et komisjon annaks eelarvekontrollikomisjonile analüüsitulemustest teada;

158.

 märgib, et komisjon on rahastamisperioodi 2014–2020 eelarve täitmise kohta teada andnud, et välja valiti rohkem kui 50 000 projekti, mis vastab koguinvesteeringutes 64,1 miljardile eurole, loodi 45 000 ettevõtjate ja uurimisasutuste koostööprojekti ning ühtekuuluvusvaldkonna rahastamisvahenditest said toetust enam kui 380 000 VKEd, mille tulemusena loodi üle 1 000 000 töökoha;

159.

 märgib, et komisjon on selle rahastamisperioodi kohta teatanud ka seda, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetatakse rohkem kui 75 miljardi euroga energialiidu eesmärke ja kliimamuutustega kohanemist; peale selle valiti kohapeal üle 5 000 projekti vähese CO2-heitega majanduse toetamiseks;

160.

 märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma:

2016, miljonites eurodes

Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud

Heakskiidetud maksete assigneeringud

Regionaal- ja linnapoliitika valdkonna halduskulud

16,75

24,52

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja muud piirkondlikud meetmed

27 163,16

22 911,83

Ühtekuuluvusfond

8 775,98

7 456,71

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – regionaalareng ning piirkondlik ja territoriaalne koostöö

54,14

522,95

Solidaarsusfond

81,48

68,48

Kokku

36 091,51

30 984,47

161.

 märgib aga, et need statistilised andmed annavad projektide jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse kohta vähe teavet;

162.

 tuletab meelde, et tagamaks ESI fondidest tulemuslike kulutuste tegemine, tuleb sektoripõhiste ja horisontaalsete tingimuste kehtestamiseks tingimata ette näha eeltingimused; kui eeltingimused on täidetud ja kehtiva läbivaadatud määruse alusel on 10 % maksetest kinni peetud, peaks projektide elluviimine olema lihtsam ja rakendamisel peaks tehtama vähem vigu; võtab aga teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 15/2017, milles esitatakse küsimus, mil määral see on kannustanud kohapealseid muutusi;

163.

 avaldab kahetsust, et 2016. aasta lõpuks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest (181 asutust 209-st) ja et 28 põhiprogrammi jaoks ei olnud määratud ühtegi asutust (Austrias määrati asutus ainult ühele programmile, Belgias vaid kahele, Saksamaal vaid kaheksale, Soomes kõigest ühele, Prantsusmaal vaid kahele, Iirimaal ainult kahele, Itaalias vaid kuuele, Rumeenias vaid neljale, Slovakkias kõigest ühele, Ühendkuningriigis ainult ühele);

164.

 märgib üllatusega, et peamised probleemid, mis asutuste määramise protsessis tuvastati, olid seotud IT-süsteemidega, mida oli vaja selleks, et võtta perioodi 2014–2020 aruandluses ja menetluste väljatöötamisel kasutused uued elemendid, mille abil on korraldusasutustel võimalik vahendusasutuste üle tõhusat järelevalvet teha;

165.

 peab ühtlasi kahetsusväärseks, et kokkuvõttes valiti välja vaid 26,1 % projektidest ja 2016. aasta lõpuks oli kasutada olnud struktuurifondide summadest ära kasutatud kõigest 3,7 %, kuigi valimisprotsess 2017. aastal kiirenes; on seisukohal, et aeglane algus võib tekitada praeguse rahastamisperioodi lõpus suure summa täitmata kulukohustusi; kutsub komisjoni üles tagama, et riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse suurendamiseks pingutatakse rohkem;

166.

 rõhutab, et Hispaanias, Küprosel, Rumeenias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Slovakkias oli projektide väljavalimine iseäranis aeglane;

167.

 märgib, et selle tagajärjel ei tõendatud enamiku rakenduskavade puhul (247 kava 295-st) raamatupidamisaruannetes ühtegi summat (nn nullaruandlus), sest kuni 31. juulini 2016 ei deklareeritud ühtegi kulu;

168.

 on rahul sellega, et komisjon ei tuvastanud esialgsete auditiarvamuste põhjal, mis oli koostatud esitatud kinnituspakettide kohta, ühtegi suurt vastuolu;

169.

 peab aga murettekitavaks, et üheksast auditist seitsmes, mille komisjon tegi suure riskiga rakenduskavades või valdkonnas, tuvastati olulisi puudusi (Ungaris transport, elektrooniline haldus ja rakenduskavade elluviimine); Itaalias Reti e mobilità, istruzione 3. prioriteet ja tehnilise abi rakenduskavad; Rumeenias konkurentsivõime- ja keskkonnaalased rakenduskavad);

170.

 märgib, et märkusteta või mõõduka mõjuga märkustega arvamus esitati 322 juhtimis- ja kontrollisüsteemist 278 kohta; arvestades, et 40 juhul esitas komisjon olulise mõjuga märkustega arvamuse;

171.

 märgib, et komisjoni arvutuste kohaselt oli maksete puhul veariski sisaldav hinnanguline kogusumma 644,7–1 257,3 miljonit eurot ning komisjon tegi oma järelevalve tulemusena 2016. aastal 481 miljoni euro eest finantskorrektsioone;

172.

 märgib, et komisjoni hinnangul on perioodi 2007–2013 ERFi/Ühtekuuluvusfondi programmidele 2016. aastal tehtud maksete üldine keskmine veamäär 2,2–4,2 % ning programmide lõpetamisel on jääkvigade määr umbes 0,4 %; rõhutab, et 2016. aastal oli hinnangulises veamääras kõige suurem osa jälle ühtekuuluvusvaldkonnal, millele järgnesid loodusvarade, konkurentsivõime ja globaalse Euroopa rubriik; palub komisjonil jätkata koos liikmesriikidega tööd nende juhtimis- ja kontrollisüsteemide parandamise nimel ning kasutada ka edaspidi seaduslikke järelevalvevahendeid, et tagada kõikide oluliste vigade parandamine;

173.

 märgib, et komisjon registreeris eelmise rahastamisperioodi kohta 68 ja käimasoleva rahastamisperioodi kohta kaks reservatsiooni;

Eriküsimused

Kreeka

174.

 peab kiiduväärseks pingutusi, mida regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat on teinud Kreeka prioriteetsete projektide loeteluga edu saavutamiseks;

175.

 sellega seoses avaldab heameelt järgmise üle:

a)

nelja teedeehituse kontsessioonileppe sõlmimine (Ateena-Thessaloniki, Korinthos-Tripoli-Kalamata, Korinthos-Patras ja Patras-Ioannina, millega kaetakse enam kui 1 000 km nendevahelist teed), need teed on nüüd valmis ja kasutajad on nendega väga rahul;

b)

programm „Energiasääst kodumajapidamistes“ (finantskorraldusvahendite ja toetuste kombinatsioon), millega parandati 46 000 kodumajapidamise energiatõhusust ja loodi 6 000 töökohta; nõudlus oli nii suur, et kohe töötati välja jätkuprogramm aastateks 2014–2020;

c)

rahastamisvahendid, eelkõige JEREMIE, mis võimaldab luua või säilitada enam kui 20 000 töökohta;

d)

ravimite digiretsepti projekt, mille raames käideldakse kuus rohkem kui 5,5 miljonit digiretsepti ja 2,4 miljonit diagnostika saatekirja, kus osaleb 13 000 apteeki ja 50 000 arsti ning mis on andnud Kreeka tervishoiueelarves suure säästu;

176.

 peab aga samal ajal kahetsusväärseks, et

a)

metrooehituse projektides Ateenas (3. liini pikendus Pireusesse) ja Thessalonikis (põhiliin) on tekkinud pikad viivitused, mistõttu tuli neid pikendada programmitöö perioodile 2014–2020;

b)

mõned raudtee-, digitaal- ja energiavaldkonna peamised projektid tühistati või neid viiakse ellu hilinemisega ning sellest tulenevalt on neid pikendatud programmitöö perioodile 2014–2020 või tervenisti sinna üle kantud;

c)

suur osa reovee ja tahkete jäätmete käitlemise infrastruktuurist on veel lõpetamata;

177.

 avaldab heameelt selle üle, et OLAF on Tšehhi Vabariigi projekti „Stork Nest“ haldusuurimise lõpetanud; võtab teadmiseks, et Tšehhi ajakirjandus on avaldanud dokumendid, mis OLAF selle juhtumi kohta koostas; avaldab kahetsust selle üle, et OLAF leidis raskeid rikkumisi;

178.

 palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat nõuaks liidu eraldatud kaasrahastussumma (1,67 miljonit eurot) tagasi ja kohaldaks vajalikke sanktsioone;

179.

 märgib, et 25. jaanuaril 2018 eemaldas Tšehhi Vabariik „Stork Nesti“ projektide hulgast, mida liit kaasrahastab, ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on projekt juba Tšehhi Vabariigis kohtulikul uurimisel;

180.

 on mures selle pärast, et nende lepingute osakaal, mis on sõlmitud üheainsa pakkumise tulemusel, on komisoni teadaandel Ungaris 36 %; märgib, et liidu keskmine on 17 %; palub komisjonil suurendada pakkumismenetlustes konkurentsi;

181.

 väljendab heameelt selle üle, et Bulgaarias ja Rumeenias 10 aastat kasutusel olnud koostöö- ja jälgimiskorrale on antud positiivne hinnang; (9) on mures selle pärast, et Bulgaarias ja Rumeenias toimus kõrgema tasandi korruptsiooni vastases võitluses hiljuti tagasiminek; palub komisjonil mõlema liikmesriigi õiguskaitse- ja korruptsioonivastaseid asutusi toetada ja innustada; tõstab esile Rumeenia korruptsioonivastase ameti muljetavaldavaid tulemusi keskmise ja kõrgema tasandi korruptsioonijuhtumite lahendamises; toonitab, et taoliste jõupingutuste jätkamine on korruptsioonivastase võitluse tõhustamisel kõige tähtsam;

182.

 mõistab hukka hiljuti Slovakkia ajakirjaniku vastu toime pandud kuriteo, mis võib olla seotud tema uurimistööga; nõuab komisjonilt, et ta teavitaks parlamenti Slovakkiale põllumajanduse jaoks eraldatud liidu rahasummadest;

183.

 märgib, et OLAF on lõpetanud ka Euroopa Investeerimispangast (EIP) Volkswageni kontsernile antud laenu haldusuurimise;

184.

 võtab teadmiseks EIP presidendi Werner Hoyery avalduse, milles märgitakse: „Me ei saa välistada, et üks meie laenudest, 400 miljoni euro suurune laen ettevõttele Volkswagen Antrieb RDI oli seotud heitkoguste piiramise tehnoloogiatega, mis töötati välja ajal, millal katkestustarkvara projekteeriti ja kasutati. Vaatame nüüd OLAFi järeldused üle ning kaalume kõiki olemasolevaid ja asjakohaseid meetmeid […] Oleme väga pettunud selle üle, mis OLAFi uurimises kinnitust leidis, nimelt et Volkswagen andis EIP-le katkestusseadmete kasutamise kohta eksitavat teavet.“;

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi aasta tegevusaruanne

185.

 märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat rõhutab, et ta on aidanud saavutada liidu 2020. aasta eesmärke järgmiselt:

a)

2016. aasta kolmandas kvartalis küündis 20–64-aastaste inimeste tööhõive määr liidus 71,2 %-ni; see määr on nüüd esimest korda kõrgem kui 2008. aasta määr (70,3 %) ja kui see suundumus jätkub, võib jõuda strateegia „Euroopa 2020“ sihtmäärani;

b)

üldine töötuse määr on endiselt langemas ja on praegu nii liidus kui ka euroalal alla 10 %; liidu peamine probleem on aga endiselt noorte töötus ja pikaajaline töötus, hoolimata sellest, et esimese määr langes 2015. aasta detsembri 19,5 %-lt 2016. aasta detsembriks 18,6 %-le ja teine 2015. aasta kolmanda kvartali 4,3 %-lt 2016. aasta kolmandaks kvartaliks 3,8 %-le;

c)

2013. aastal alanud majanduse elavdamisega on kaasnenud ka vaesuse pidev (kuid mitte piisav) vähenemine, sest vaesuse ohus elavate inimeste osakaal langes 2012. aasta 24,7 %-lt 2015. aastaks 23,7 %-le, kuid olukord ei paranenud kõigis ühiskonnarühmades, sest 2016. aastal oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus 118 miljonit inimest (1,7 miljonit inimest rohkem kui 2008. aastal), mis on strateegia „Euroopa 2020“ vaevuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgist kaugel;

d)

geograafilise ja kutsealase liikuvuse tingimuste parandamiseks tehtud investeeringud ning moonutuste ja kuritarvituste riski vähendamine on aidanud liidus liikuvust järk-järgult suurendada (2015. aastal ulatus see 3,6 %-ni elanikkonnast);

186.

 avaldab aga kahetsust, et 2013. ja 2014. aastal sissetulekute ebavõrdsus suurenes ja ehkki see on üldiselt jäänud sellest ajast peale püsima, siis mõnel juhul see endiselt suureneb; on mures, et 2016. aastal oli kõige jõukamate 20 % elanike netotulu kõige vaesemate 20 % elanike netotulust viis korda suurem ja riikide vahel on suured erinevused (ning osades neis oli ebavõrdsus suurenenud);

187.

 peab kiiduväärseks ESFi programmiperioodi 2007–2013 järelhindamist, mis lõpetati 12. detsembril 2016; märgib, et hindamisel leiti, et 2014. aasta lõpuks oli ESFi toetuse abiga töö leidnud vähemalt 9,4 miljonit Euroopa elanikku, 8,7 miljonit olid omandanud kvalifikatsiooni või saanud tunnistuse ja 13,7 miljonit inimest olid saanud kasu muul viisil, näiteks olid suurenenud nende oskused; märgib, et makromajanduslike simulatsioonide kohaselt on ESF mõjunud positiivselt ka 28 liikmesriigi sisemajanduse koguproduktile (SKP) (0,25 % suurenemine) ja tootlikkusele;

188.

 märgib, et need kvantitatiivsed andmed näitavad küll positiivset suundumust, kuid meetmete tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse kohta nende alusel eriti midagi järeldada ei saa;

189.

 heidab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile ette, et see ei avaldanud ettepanekuid, mille direktoraat tegi riigipõhiste soovituste kohta, kuigi parlament on seda korduvalt palunud;

190.

 märgib, et alltoodud tabelis on esitatud 2016. aastal heaks kiidetud kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusumma;

2016, miljonites eurodes

Heakskiidetud kulukohustuste assigneeringud

Heakskiidetud maksete assigneeringud

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja noorte tööhõive algatus

12 438,2

8 132

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

534,7

278

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

27,6

27,6

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend – inimressursside arendamine (IPA-HRD)

0

82,3

Otsene eelarve täitmine (Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, programm „Erasmus+“) ja ametid

289

275

Kokku

13 290

8 795

191.

 väljendab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat on töötanud välja metoodika programmide tulemuslikkuse iga-aastaseks hindamiseks, kuid kahtleb selliste kriteeriumide nagu „hea“, „vastuvõetav“ ja „kesine“ teabeväärtuses;

192.

 on mures selle pärast, et 2017. aasta märtsiks oli määratud vaid 87 % sertifitseerimisasutustest;

193.

 avaldab heameelt selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat sai 15. veebruariks 2017 täieliku kinnituspaketi, sealhulgas raamatupidamise aastaruanded, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamused raamatupidamisaruannete, juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning kõigi programmide kinnitavad avaldused ja iga-aastased kokkuvõtted; märgib üldiselt, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi märkusi vaid pisiasjade kohta ja kiitis aastaaruanded heaks;

194.

 avaldab heameelt ka selle üle, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat täitis 2016. aasta lõpuks oma mitmeaastase auditikava, mille tulemusena auditeeriti 92-st auditeerimisasutusest 89 ning 118-st rakenduskavast hõlmati 115;

195.

 märgib, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat tegi 2016. aastal finantskorrektsioone summas 255,8 miljonit eurot; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli programmitöö perioodi 2007–2013 heakskiidetud või otsustatud finantskorrektsioonide kumulatiivne kogusumma 1 454 miljonit eurot; ning et samal perioodil teatasid liikmesriigid finantskorrektsioonidest 2 253,8 miljoni euro väärtuses;

196.

 avaldab kahetsust, et tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat säilitas või esitas reservatsioone seoses järgmisega:

a)

ühe ESFi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid Itaalias programmitöö perioodil 2000–2006 (mainega seotud reservatsioon);

b)

23 ESFi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid programmitöö perioodil 2007–2013; ning

c)

kolme ESFi või noorte tööhõive algatuse ja ühe enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid programmitöö perioodil 2014–2020;

197.

 märgib, et 2016. aasta kulude veariski sisaldav kogusumma on hinnanguliselt 279 miljonit eurot;

Eriküsimused

Noorte tööhõive algatus

198.

 märgib, et teda on teavitatud noorte tööhõive algatuse rakendamist käsitleva uuringu esmastest tulemustest, mille kohaselt

a)

suurenes 2016. aasta lõpuks nende mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) arv, kes osalesid noorte tööhõive algatuse raames toetust saanud projektides, millega suurendati nende oskusi või võimaldati neil saada töökogemust, võrreldes 2015. aasta lõpuga kolm korda (0,5 miljoni inimese asemel 1,3 miljonit inimest);

b)

nende hulgas osalesid noorte tööhõive algatuse raames rahastatud sekkumismeetmetes 712 000 töötut ja mitteaktiivset osalejat, kes ei õppinud ega käinud koolitusel; rohkem kui pooled nendest (umbes 346 000 töötut ja mitteaktiivset osalejat, kes ei õppinud ega käinud koolitusel), on saavutanud sekkumismeetmest lahkumisel positiivse tulemuse, kuna nad on asunud õppima/alustanud koolitust või omandanud kvalifikatsiooni või töötavad (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana);

c)

Itaalias näitas kontrafaktiline hindamine, et uute innovatsioonimeetmetega, mida noorte tööhõive algatuse raames palju toetatakse, suurendati noorte töövõimalusi 7,8 %, hoolimata sellest, et piirkonniti olid erinevused suured, mis näitab, et kõrgeima noorte töötuse määraga piirkondades on probleemid suuremad;

199.

 märgib peale selle, et

a)

Itaalia ja Hispaania on kaasanud noorte tööhõive algatuse meetmete kaudu väga palju NEET-noori, kuigi neis riikides on noorte töötus endiselt suur;

b)

Slovakkia on suundunud noorte ühiskondliku töö programmidelt tulemuslikumatele meetmetele, nagu kutseõppe suurem pakkumine;

c)

Itaalias näitas kontrafaktiline hindamine, et uute innovatsioonimeetmetega, mida noorte tööhõive algatuse raames palju toetatakse, suurendati noorte töövõimalusi 7,8 %, hoolimata sellest, et piirkonniti olid erinevused suured;

d)

Portugalis kaasrahastati noorte tööhõive algatuse raames ettevõtlusprogramme, mis osutusid edukamaks kui kõrgharidusmeetmed;

e)

Kreeka on teinud kindlaks, et noorte tööhõive ja koolituse vautšerisüsteem tuleb läbi vaadata;

f)

Poolas said 62 % noorte tööhõive algatuses osalenutest töö-, koolitus- või õpingupakkumise, kusjuures osalejate rahulolu tase oli üldiselt kõrge;

200.

 peab aga kahetsusväärseks, et kättesaadavatest vahenditest on kasutatud vaevu 30 %, mis vastab esialgsetele eelmaksetele ja vahemaksetele;

201.

 avaldab heameelt selle üle, et 2017. aasta oktoobriks olid kõik liikmesriigid, kelle suhtes kohaldati romasid käsitlevat eeltingimust (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari), selle täitnud ja et seega oli neil olemas romasid käsitlev riiklik integratsioonistrateegia;

202.

 märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 on kaks ESFi investeerimisprioriteeti otseselt seotud mittediskrimineerimise ja romade integratsiooniga (vt alltoodud tabelit);

Investeerimisprioriteet

Liikmesriigid, kes on investeerimisprioriteedi välja valinud

Rahaeraldis (miljonit eurot)

Igasuguse diskrimineerimise tõkestamine ja võrdsete võimaluste edendamine

11 liikmesriiki (BE, CY, CZ, DE, ES, FR, GR, IE, PL, PT ja SK).

447

Marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, sotsiaal-majanduslik integreerimine

12 liikmesriiki (AT, BE, BG, CZ, ES, FR, GR, HU, IT, PL, RO ja SK).

1 600

Suurem osa rahasummadest (1,2  miljonit eurot) on koondunud järgmistesse riikidesse: BG, CZ, HU ja RO

203.

 märgib, et kuigi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil maksimaalne aastaeelarve on 150 miljonit eurot, võeti 2016. aastal reservist kulukohustustena kasutusele ainult 28 miljonit eurot ja sellest sai kasu kaheksa liikmesriiki;

Vajalikud meetmed

204.

 kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles pöörama 2020. aasta järgsel rahastamisperioodil rohkem tähelepanu järgmisele:

a)

ühtekuuluvuspoliitikaga liidu lisaväärtuse loomine;

b)

ühtekuuluvuse, majandusjuhtimise ja Euroopa poolaasta parem koordineerimine, mille puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu innustavatele stiimulitele, mis aitavad saavutada aluslepingutes sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, st kaotada ebavõrdsus ja erinevused ühtekuuluvuse kolmes mõõtmes – majanduslikus, sotsiaalses ja territoriaalses mõõtmes;

c)

sellise süsteemi väljatöötamine, mis võimaldab koondada Ühtekuuluvusfondi rahasummad piirkondadesse, kus neid kõige enam vajatakse;

d)

strateegilise haldustoetuse andmine piirkondadele, kus raha kasutamisel esineb probleeme;

e)

struktuurifondide ühtse eeskirjade kogumi koostamine;

f)

ühtse auditi põhimõtte rakendamisel edusammude tegemine;

g)

programmide ja projektide kiirem elluviimine, et need jääksid seitsmeaastase rahastamisperioodi piiresse (mitte n+3);

h)

riigisisestele auditeerimisasutustele võimaluse andmine selleks, et nad saaksid auditeerida liidu eelarvesse kuuluvaid rahastamisvahendeid, vähendada rahastamisvahendite arvu ning kehtestada fondivalitsejatele (sh EIP grupile ja teistele rahvusvahelistele finantseerimisasutustele) tulemuslikkusest ja saavutatud tulemustest aru andmiseks rangemad aruandlusreeglid, et suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust;

i)

praeguse perioodi kogemuste ja veel suurema lihtsustamise vajaduse arvesse võtmine, et luua tasakaalustatud süsteem, mille abil on võimalik tulemusi saavutada ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ilma, et halduskoormus oleks liiga suur, sest see võib võimalikke toetusesaajaid heidutada ja tekitada rohkem vigu;

j)

geograafilise ja sotsiaalse tasakaalu loomine, et investeeringuid tehtaks seal, kus seda kõige enam vaja on;

205.

 nõuab, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat avaldaksid aasta tegevusaruandes ettepanekud riigipõhiste soovituste kohta, nagu parlament on korduvalt palunud;

206.

 palub, et regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

a)

esitaks parlamendi vastutavale komisjonile aruande OLAFi pooleliolevate toimikute kohta, kui asjaomased kohtumenetlused on lõppenud;

b)

annaks komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raportis parlamendi vastutavale komisjonile aru kõigist ülalmainitud projektidega tehtud edusammudest;

207.

 palub, et EIP vaataks kiiremas korras OLAFi uurimistulemused läbi ja teeks vajalikud järeldused; palub, et EIP teavitaks parlamenti oma järeldustest ja võetud meetmetest;

208.

 kutsub komisjoni üles soodustama finantsmääruse läbivaatamisel kasutusele võetavate lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist;

209.

 kutsub tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraati üles täitma siseauditi talituse soovitust hakata ESI fondide kontrollistrateegiat varakult rakendama ning teavitama parlamenti soovituse elluviimisest;

210.

 kutsub komisjoni üles nägema ette eeskirjade lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise, et aidata veamäära veel rohkem vähendada;

Loodusvarad

Võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja õiglane ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

211.

 juhib tähelepanu sellele, et põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruande kohaselt (lk 15 – 1. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja: põllumajanduslik faktortulu täistööajaga töötaja kohta) vähenesid sektori lisandväärtus ja tootlikkus 2016. aastal veel veidi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil on keeruline kindlaks teha, mis on faktortulu üldist vähenemist alates 2013. aastast tegelikult põhjustanud;

212.

 tuletab meelde, et 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja, mis käsitleb maaelu arengu valdkonna tööhõive määra, ei ole asjakohane, kuna tööhõive taset maaelu arengus ei ole mõjutanud ainult ÜPP meetmed;

213.

 avaldab kahetsust, et komisjon ei ole järginud soovitusi, mille parlament esitas 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis ja mille kohaselt oleks tulnud 4. võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitaja uuesti määratleda, „selleks et rõhutada ÜPP meetmete konkreetset mõju tööhõivele nendes valdkondades“;

214.

 juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal anti 51 %-le otsetoetuste saajatest vähem kui 1 250 eurot, mis moodustas kõigist otsemaksetest kokku 4 % (10);

215.

 tuletab meelde märkusi, (11) mille parlament on teinud ÜPP kulutuste jätkusuutmatu struktuuri kohta: 44,7 %-l kõikidest liidu põllumajandusettevõtetest oli aastasissetulek alla 4 000 euro ja ligikaudu 60 % maksetest said 2016. aastal need otsetoetuse saajad, kes kuulusid ülemise umbes 10 % hulka; (12) märgib, et otsetoetuste jaotamine vastab suures osas maaomandi kontsentratsioonile, sest 80 % maast kuulub 20 %-le põllumajandustootjatest; (vastus kirjalikult vastatavale küsimusele nr 17 Phil Hogani kuulamisel Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis 28. novembril 2017); on mures toetusesaajate suure kontsentratsiooni pärast ning rõhutab, et väikeste ja suurte toetuste saajate vahel tuleb leida parem tasakaal;

216.

 märgib, et umbes 72 % abist makstakse 5–250 hektarit majandavatele põllumajandusettevõtetele, mis on üldjuhul pereettevõtted;

217.

 palub põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadil määrata kindlaks näitajatele lisatav eesmärk, et vähendada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajal põllumajandusettevõtete sissetulekute ebavõrdsust;

218.

 kordab oma seisukohta, et kuna otsetoetused jaotuvad ebaühtlaselt, ei ole nende abil võimalik põllumajandusettevõtetele, eriti väikestele, stabiilset sissetulekut täielikult tagada;

219.

 on arvamusel, et suuremaid põllumajandusettevõtteid ei ole stabiilse sissetuleku tagamiseks vaja sissetuleku kõikumise ajal tingimata sama palju toetada kui väiksemaid põllumajandusettevõtteid, sest suurematel on võimalik saada mastaabisäästu, mis aitab neil tõenäoliselt paremini vastu pidada, ning soovitab seetõttu komisjonil võtta sellise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks kasutusele liugskaala, mille puhul põllumajandusettevõtte suurenedes toetused väheneksid;

220.

 palub, et komisjon teeks ettepaneku, kuidas muuta toetuse saamise menetlus, sh vajalikud dokumendid kontrolli- ja järelevalvepõhimõtteid eiramata lihtsamaks; nõuab, et eritähelepanu pöörataks haldustoele, mida antakse väiketootjatele, kellele toetus on majandustegevuse jätkamiseks väga vajalik;

Veamäär

221.

 juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja hinnangul on loodusvarade peatüki veamäär tervikuna 2,5 % (2015. aastal 2,9 % ja 2014. aastal 3,6 %); avaldab heameelt veamäära positiivses suunas muutumise üle, kuid märgib samas, et 2016. aasta näitaja ületab olulisuse künnist;

222.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoja hinnangus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kohta leitakse, et 2016. aasta turu- ja otsetoetuse maksetes ei ole olulisi vigu, kusjuures kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär 1,7 % (2,2 % aastal 2015);

223.

 rõhutab, et kontrollikoda täheldas seoses tegelikust suuremana näidatud või toetuskõlbmatu pindala deklareerimisega põllumajandustootjate poolt vähem vigu, mille põhjuseks on uue paindlikuma püsirohumaa määratluse kasutuselevõtt, tegevuskavade elluviimine põldude identifitseerimise süsteemides olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ning taotluste esitamise uus veebipõhine georuumiline süsteem;

224.

 märgib, et rohestamistoetused on olnud vigade allikas, mis mõjutab 17 % kontrollikoja hinnangu kohast veamäära, ning et peamiselt olid vead seotud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõuetega, kuigi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär oli alla olulisuse künnist; tunneb sellega seoses heameelt, et Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi veamäär vähenes 1,7 %-ni;

225.

 juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis puudusi ka püsirohumaade kaitses Tšehhi Vabariigis ja Poolas, kus puuduvad varasemate perioodide andmed, mille alusel kontrollida viie järjestikuse aasta jooksul põllumaa rohukatte all hoidmise kohustuse täitmist, samas kui Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal ja Ühendkuningriik ei olnud püsirohumaid täiesti usaldusväärselt liigitanud;

226.

 rõhutab kontrollikoja väljastatud veamäärade positiivset suundumust, hoolimata sellest, et seda ei kinnita põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi aasta tegevusaruannetes esitatud veariski sisaldavate summade muutumine, nimelt 1,38 %-lt 2015. aastal 1,996 %-ni 2016. aastal (ei sisalda turumeetmeid, mille veamäär on 2,85 %) ja 4 % mõlemal eelarveaastal maaelu arengus; mõistab, et see ei kajasta statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid;

227.

 peab kahetsusväärseks, et maksed maaelu arendamisse, keskkonda, kliimameetmetesse ja kalandusse sisaldavad 2016. aastal olulisi vigu, arvestades et kõige tõenäolisem veamäär on hinnanguliselt 4,9 % (2015. aastal 5,3 %); märgib, et kui kogu riiklike ametiasutuste valduses olevat teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, oleks hinnanguline veamäär olnud 1,5 protsendipunkti võrra madalam;

228.

 märgib, et maaelu arengus puudutasid kolm suurimat toetuskõlblikkuse viga toetusesaajaid, kes ei teatanud, et nad on vastupidiselt liidu või riigisisestele õigusaktidele kas teiste seotud äriühingute kontrolli all, esitasid nendega ühiselt toetustaotlusi või olid nende kliendid (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 7.26);

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

229.

 juhib tähelepanu sellele, et aasta tegevusaruandes esitas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor reservatsiooni otsetoetuste kohta, mis puudutab 18 makseasutust 12 liikmesriigis, ning et reservatsiooniga makseasutuste hallatud ja tugevama järelevalve alla võetud summa on 13 618,6 miljonit eurot, kusjuures reservatsiooniga hõlmatud kulude riskisumma on 541,2 miljonit eurot;

230.

 rõhutab, et puudusi tuvastati eelkõige Ungari juhtimis- ja kontrollisüsteemis (seoses makseasutuse hilinenud juhtimisaruannete ja puudustega rohestamistoetustes), Bulgaarias (seoses rohestamise ja põllumajandustootjate mahepõllumajandusliku seisundiga), Poolas (seoses rohestamistoetustega) ja Itaalias (seoses puudustega maa toetuskõlblikkuse ja aktiivse põllumajandustootja korrektses kindlaksmääramises);

231.

 tunneb kahetsust Itaalia makseasutustega seotud hiljutiste pettusejuhtumite pärast; nõuab, et komisjon jälgiks olukorda tähelepanelikult ja edastaks parlamendile üksikasjalikku teavet heakskiidu andmise menetluse järelmeetmete kohta;

232.

 palub komisjonil kiirendada 8. jaanuaril 2016 algatatud vastavuse kontrollimise menetlust, et saada üksikasjalikku ja täpset teavet huvide konflikti tekkimise riski kohta seoses riikliku põllumajanduse sekkumisfondiga Tšehhi Vabariigis; võtab teadmiseks, et lõppkokkuvõttes võib huvide konflikti lahendamata jätmise tagajärjeks olla see, et pädev asutus tühistab makseasutuse akrediteeringu või komisjon kehtestab finantskorrektsioonid; palub komisjoni parlamenti viivitamatult teavitada, kui OLAF edastab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile vastavuse kontrollimise lõpus teavet võimalike pettusejuhtumite, korruptsiooni või liidu finantshuve kahjustava mis tahes ebaseadusliku tegevuse kohta;

Liikmesriikide esitatud andmete usaldusväärsus

233.

 juhib tähelepanu sellele, et kuna mõne liikmesriigi juhtimis- ja kontrollimissüsteemi mõjutavad puudused, korrigeerib põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat edastatud kontrollstatistikat, mis on koostatud põhiliselt komisjoni ja kontrollikoja viimase kolme aasta auditite põhjal, ning võtab arvesse sertifitseerimisasutuse arvamust kõnealuse finantsaasta kohta;

234.

 juhib tähelepanu sellele, et hoolimata asjaolust, et liikmesriikide sertifitseerimisasutustel on alates 2015. aastast kohustus kontrollida tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

a)

on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat teinud turumeetmete kohandusi kokku 32 kava puhul (st vähem kui 20 % nende kavade koguarvust, mille kulud 2016. aastal deklareeriti);

b)

otsetoetuste kohandusi tehti 52 juhul (69-st), kuigi enamik nendest kohandustest olid väiksemad kui 1 %, seitse kohandust olid 1–2 % ja üheksa suuremad kui 2 %;

c)

maaelu arengu puhul kohaldati 39 makseasutuse suhtes lisatoetusi, kusjuures 21 kohandust olid suuremad kui 1 % ja 16 üle 2 %;

Tulemuslikkusega seotud küsimused maaelu arengus

235.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et komisjon on uurinud valimisse kaasatud viimase kolme aasta maaelu arengu tehingute tulemuslikkusega seotud küsimusi; märgib rahuloluga, et 95 % auditi tegemise ajal lõpetatud projektidest viidi läbi kava kohaselt, kuid peab kahetsusväärseks, et tõendid kulude mõistlikkuse kohta olid ebapiisavad;

236.

 rõhutab, et peaaegu kõigis kontrollikoja poolt auditeeritud projektides kasutati süsteemi, millega hüvitati kantud kulud, ning märgib, et programmitöö perioodil 2014–2020 võivad liikmesriigid alternatiivina kasutada lihtsustatud kuluvõimaluste süsteemi, mis hõlmab ühikuhindade standardiseeritud astmikke, ning kindlasummalisi ja kindlamääralisi makseid, mis vähendab tulemuslikult liiga kõrgete hindade riski;

Keskkonnasäästlikumaks muutmine

237.

 märgib, et kontrollikoda teatas oma 2016. aasta aruandes (punkt 7.17) 63-le külastatud põllumajandusettevõttele tehtud rohestamistoetuste kohta, et

a)

kõik põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid täitma pidanud põllumajandusettevõtted olid need täitnud;

b)

enamik rohestamistoetusega seotud vigadest puudutas ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade tingimuste mittetäitmist;

c)

põllud olid seoses olemasoleva püsirohumaa säilitamisega põldude identifitseerimise süsteemis õigesti registreeritud;

d)

kõik püsirohumaad ei olnud siiski nõuetekohaselt registreeritud;

238.

 väljendab siiski erilist muret komisjoni talituste töödokumendis „Review of Greening after one year“ (rohestamist käsitlevate sätete läbivaatamine aasta pärast nende rakendamist) (SWD(2016)218, teine osa, lk 14) esitatud esialgsete järelduste pärast, et üldiselt peaksid põllumajandustootjad põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmiseks vahetama põllumajanduskultuurid välja vähem kui 1 %-l kogu ELi põllumaast ja kuna ELi põllumaast suurema osa suhtes kehtib põllumajanduskultuuride mitmekesistamise kohustus, siis näib, et see piiratud mõju kajastab nende põllumajandustootjate praegusi tavasid, kes nõuet juba täidavad;

239.

 rõhutab, et kontrollikoda kinnitab oma aastaaruandes (punktid 7.43–7.54) komisjoni analüüsi, märkides, et põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala kava ei muutnud enamiku põllumajandusettevõtete jaoks, kuhu kontrollikoda kontrollkäigu tegi, midagi (89 % põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja 67 % ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala puhul);

240.

 on eelkõige mures, et kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“ kohaselt: „Rohestamine ei too tõenäoliselt märkimisväärset kasu keskkonnale ja kliimale […] [sest] rohestamisnõuded on väga madalad ning ei erine kuigivõrd tavapärastest põllumajandustavadest“;

241.

 juhib lisaks tähelepanu sellele, et kontrollikoda märgib, et ulatuslike erandite tõttu saab enamik põllumajandustootjaid (65 %) kasutada rohestamistoetust, ilma et nad peaksid täitma rohestamiskohustusi; selle tulemusena toob rohestamine kaasa positiivseid muutusi põllumajandustavades vaid väga piiratud osal liidu põllumajandusmaast;

242.

 peab kahetsusväärseks, et rohestamiskavad on rohkem põllumajandustootjate sissetuleku toetamise kui ÜPP keskkonna- ja kliimanäitajate parandamise vahend; on seisukohal, et keskkonna- ja kliimaalaste vajadustega tegelevad põllumajandusprogrammid peaksid hõlmama tulemuslikkusega seotud eesmärke ning rahalisi vahendeid, mis vastavad sellistele kuludele ja kaotatud tuludele, mis on tingitud keskkonna esmavajaduste rahuldamist ületavatest tegevustest;

243.

 taunib asjaolu, et kuna need on osa pindalatoetustest, võivad rohestamiskavad programmi tegelikus ülesehituses ÜPP toetuse jaotamise tasakaalustamatust suurendada; palub sellega seoses komisjonil kaaluda kontrollikoja eriaruandes nr 21/2017 tehtud soovituste järgimist;

244.

 märgib, et komisjoni sõnul sõltub (rohestamiskavade) keskkonnatulemustele avalduv tegelik mõju liikmesriikide ja põllumajandustootjate valikutest ning et seni on vähesed liikmesriigid kasutanud võimalusi piirata pestitsiidide ja väetiste kasutamist ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladel;

245.

 rõhutab, et avaliku halduse puhul seisneb rohestamise koormus peamiselt uute juhtimisvahendite väljatöötamises, nagu põldude identifitseerimise süsteemi ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kihi väljatöötamine, mis osaliselt selgitab, miks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on kehtestanud liikmesriikidele suuremal arvul reservatsioone ja tegevuskavu;

246.

 märgib, et rohestamine muudab ÜPP oluliselt keerukamaks, kuna see kattub ÜPP muude keskkonnaalaste vahenditega (nõuetele vastavus ja II samba keskkonnameetmed); võtab sellega seoses teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 21/2017 rohestamise kohta, milles öeldakse, et „komisjon ja liikmesriigid leevendavad kaasnevat tühimõju ja topeltrahastamise riski“;

Noorte põllumajandustootjate toetus

247.

 juhib tähelepanu sellele, et väga suurte erinevuste tõttu liidu põllumajandussektori arengus on suureks probleemiks demograafiline olukord, mis nõuab noorte põllumajandustootjate puuduse lahendamise poliitikat, et tagada liidus põllumajanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

248.

 rõhutab, et noortel põllumajandustootjatel on esimestel ettevõtlusaastatel erilisi raskusi rahastamisele juurdepääsul ja väike käive, millele lisanduvad põlvkondade vahetumine ja raskused põllumajandusmaale juurdepääsul;

249.

 juhib tähelepanu sellele, et noorte arvu vähenemine sektoris muudab põlvkondade vahetumise raskemaks ja võib tähendada väärtuslike oskuste ja teadmiste kadu, sest vanemad ja kogenud inimesed jäävad pensionile; rõhutab sellest tulenevalt, et toetust on vaja nii pensionile jäävatele põllumajandustootjatele kui ka noortele järeltulijatele, kes põllumajandusettevõtte üle võtavad;

250.

 on eriti mures asjaolu pärast, et oma noorte põllumajandusettevõtjate toetamist käsitlevas eriaruandes nr 10/2017 märgib kontrollikoda seoses otsetoetustega, et noortele põllumajandustootjatele antav abi

a)

ei põhine vajaduste usaldusväärsel hindamisel;

b)

ei kajasta põlvkondade vahetumise soodustamise üldeesmärki;

c)

ei lähe isegi alati abi vajavatele noortele põllumajandustootjatele ning

d)

läheb mõnikord põllumajanduslikele majapidamistele, kus noored põllumajandustootjad täidavad vaid väikest osa;

251.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi noorte põllumajandustootjate maaelu arengu kavade kaudu toetamise kohta järelduse, et üldiselt põhinevad meetmed ebatäpsel vajaduste hinnangul ning et I samba maksete ja II samba noorte põllumajandustootjate toetuse vahel ei ole tegelikku koordineerimist;

Vajalikud meetmed

252.

 palub, et

a)

komisjon analüüsiks hoolikalt, mis põhjustel on faktortulu alates 2013. aastast üldiselt vähenenud, ja määratleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jaoks uue tulemuslikkuse põhieesmärgi, millele lisatakse tulemusi ja mõju kajastavad näitajad, eesmärgiga leevendada põllumajandustootjate sissetuleku ebavõrdsust;

b)

liikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi usaldusväärsema ja ajakohasema teabe lisamiseks oma põldude identifitseerimise süsteemi andmebaasi;

c)

komisjon vaataks rohestamistoetusega seotud veariski vähendamiseks läbi, kuidas makseasutused maakategooriaid oma põldude identifitseerimise süsteemides klassifitseerivad ja ajakohastavad, ning teeks nõutavad ristkontrollid;

d)

komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid nõudmaks, et liikmesriikide maaelu arengu kavad sisaldaksid parandusmeetmeid kõige sagedamini avastatud vigadega tegelemiseks:

e)

komisjon annaks riiklikele ametiasutustele ning toetusesaajatele ja nende ühendustele suuniseid ja levitaks nende seas parimaid tavasid, tagamaks, et nende kontrollimisel tuvastataks toetatavates maaelu arengu projektides osalevate taotlejate ja muude sidusrühmade vahelised seosed;

f)

komisjon oleks liikmesriikide ametiasutuste tehtud kontrollide ja nende teatatud andmete suhtes jätkuvalt valvas ning võtaks neid leide riskianalüüside põhjal tehtavate audititega seotud koormuse jaotamisel arvesse;

g)

liikmesriigid ning toetusesaajad ja nende ühendused uuriksid igakülgselt võimalusi, mida pakub lihtsustatud kuluvõimaluste süsteem maaelu arengus;

h)

komisjon valmistaks järgmise ÜPP reformi jaoks ette ja töötaks välja põllumajandusega seotud ELi keskkonna- ja kliimaalaste meetmete tervikliku sekkumisloogika (sealhulgas erieesmärgid), mis põhineb asjaomaste nähtuste ajakohasel teaduslikul arusaamal;

253.

 kutsub komisjoni üles juhinduma rohestamist käsitleva uue ettepaneku kavandamisel järgmistest põhimõtetest:

a)

põllumajandustootjad peaks võitma ÜPP maksetest ainult siis, kui nad täidavad ühtse keskkonnaalaste põhinormide paketi, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi ning rohestamise nõuded, mis lähevad keskkonnaõigusaktide nõuetest kaugemale; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni tulemustekeskse eelarve loogika üle; leiab, et tulevane rakendussüsteem peaks olema rohkem tulemustele orienteeritud;

b)

konkreetseid kohalikke keskkonna- ja kliimaalaseid vajadusi saab õigesti hinnata tõhusamate sihtotstarbeliste kavandatud põllumajandusmeetmete abil;

c)

kui liikmesriikidele antakse ÜPP rakendamisel valikuvõimalus, peaksid nad enne ÜPP rakendamist tõendama, et nende valik on poliitikaeesmärkide, eriti toiduohutuse, toidu kvaliteedi ja vastava tervisemõju, rohestamise, maa ja maapiirkondade haldamise ning maarahvastiku vähenemise vastu võitlemise eesmärkide saavutamiseks tulemuslik ja tõhus;

254.

 palub komisjonil teha järgmist:

a)

viia läbi kõigi selliste olemasolevate ÜPP poliitikasuundade ja vahendite põhjaliku hindamise, mida saab kombineerida noorte põllumajandustootjate abistamiseks ning olemasolevatele põllumajandusettevõtetele juurdepääsul või põllumajandusettevõtete loomisel noorte põllumajandustootjate ees seisvate takistuste kindlakstegemiseks, et käsitleda neid ühise põllumajanduspoliitika tulevases läbivaatamises;

b)

tagada, et põllumajandusreformi käigus parandatakse veelgi maaelu arengu raamtingimusi, mis on sätestatud muu hulgas 2016. aasta teises Corki deklaratsioonis (Cork 2.0), et tagada noorte põllumajandustootjate toetamise programmide edu;

c)

lisada 2020. aasta järgset perioodi käsitlevatesse ÜPP õigusaktidesse põllumajanduses põlvkondade vahetumist käsitlevate poliitikavahendite selge sekkumisloogika (või nõuda, et liikmesriigid teeksid seda kooskõlas sätetega, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega); sekkumisloogika peaks hõlmama:

—

noorte põllumajandustootjate vajaduste usaldusväärset hindamist;

—

selle hindamist, milliste vajaduste rahuldamiseks saaks kasutada liidu poliitikavahendeid ja milliseid probleeme saab paremini käsitleda (või juba käsitletakse) liikmesriikide poliitikameetmetega, ning analüüsi selle kohta, millised toetusvormid (nt otsetoetused, kindlasummalised maksed, rahastamisvahendid) sobivad olemasolevate probleemide lahendamiseks kõige paremini;

—

ametiasutustele, toetusesaajatele ja nende ühendustele mõeldud meetmeid, mille abil suurendada teadlikkust eri liiki toetustest põllumajandustootmise varajase üleandmise puhul õigusjärglasele koos kaasnevate nõustamisteenuste või -meetmetega, nagu rahuldav pensioniskeem, mis põhineb põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori üleriigilisel või piirkondlikul sissetulekul või tulul;

—

konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, realistlike ja tähtajaliste (SMART) eesmärkide määratlemist, millega määratletakse sõnaselgelt ja kvantifitseeritavalt poliitikavahendite oodatavad tulemused seoses eeldatava põlvkondade vahetumise määraga ja panusega toetatud põllumajanduslike majapidamiste elujõulisusesse; eelkõige peaks olema selge, kas poliitikavahendite eesmärk peaks olema võimalikult paljude noorte põllumajandustootjate toetamine või noorte põllumajandustootjate eri rühmadele keskendumine;

d)

selle tagamist, et komisjon ja liikmesriigid parandaksid 2020. aastale järgnevaks perioodiks kavandatavate ÜPP õigusaktide kaudu (vastavalt koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadele) seire- ja hindamissüsteemi;

Globaalne Euroopa

Veamäärad

255.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja leidude kohaselt mõjutab globaalsele Euroopale tehtavaid kulutusi märkimisväärne veamäär, mis on hinnanguliselt 2,1 % (2015. aastal 2,8 % ja 2014. aastal 2,7 %); avaldab heameelt veamäära positiivse suundumuse üle selles poliitikavaldkonnas;

256.

 peab kahetsusväärseks, et kui jätta välja mitme rahastajaga tehingud ja eelarvetoetuste tehingud, siis on otseselt komisjoni hallatavate konkreetsete tehingute veamääraks arvutatud 2,8 % (2015. aastal 3,8 %; 2014. aastal 3,7 %);

257.

 juhib tähelepanu sellele, et komisjon ja tema rakenduspartnerid on teinud toetuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud toetuslepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui toetuse muudes vormides; juhib tähelepanu eelkõige sellele, et eelarvetoetuse tehingutes, mida kontrollikoda uuris, ei tehtud seaduslikkuse ja korrektsusega seotud vigu;

258.

 märgib, et kui komisjoni – ja komisjoni nimetatud audiitorite – käsutuses olnud kogu teavet oleks kasutatud vigade parandamiseks, siis oleks globaalse Euroopa peatüki hinnanguline veamäär olnud 0,9 protsendipunkti võrra madalam, s.o 1,4 %, mis ei ületa olulisuse künnist;

259.

 juhib tähelepanu sellele, et

a)

37 % hinnangulisest veamäärast on seotud kuludega, mille kohta ei esitatud olulisi tõendavaid dokumente;

b)

28 % hinnangulisest veamäärast tuleneb kahest juhtumist, mille puhul komisjon kiitis heaks kulud, mida ei olnud tegelikult kantud; peab kahetsusväärseks, et see olukord tuvastati juba eelmisel aastal, ja juhib tähelepanu sellele, et kontrollikojapoolsel tehingute kontrollimisel ilmnesid komisjoni süsteemides mõned puudused;

c)

26 % hinnangulisest veamäärast puudutab rahastamiskõlbmatuid kulusid, st kulusid, mis hõlmavad lepinguväliste tegevustega seotud või rahastamiskõlblikkuse perioodi väliselt tehtud kulusid, päritolureegli rikkumist, rahastamiskõlbmatuid makse ja ekslikult otseste kuludena kajastatud kaudseid kulusid;

Kinnitav avaldus

260.

 on sügavalt mures asjaolu pärast, et kontrollikoja andmetel on naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi audiitorid avastanud puudusi teise ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kaudses eelarve täitmises, – täpsemalt puudutas see kolme IPA II abisaajariigi (Albaania, Türgi ja Serbia) auditeerimisasutusi; ja seda vaatamata asjaolule, et Albaania ja Serbia auditeerimisasutused tegid muudatusi, mille eesmärk oli tuvastatud probleemid kõrvaldada; Türgi auditeerimisasutuse süsteemides on endiselt olulisi valdkondi, mis võivad piirata asutuse poolt komisjonile antava kindluse ulatust (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.24);

261.

 peab murettekitavaks asjaolu, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi korrektsioonivõime ülehinnatud ja selle tagajärjel on ülehinnatud ka makse tegemise ajal riski sisaldav kogusumma;

Tulemuslikkus

262.

 märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat on määratlenud oma aasta tegevusaruandes tulemuslikkuse põhinäitajad seoses inimarengu, kliimamuutuste, soo ja veamääraga, kuid peab kahetsusväärseks, et ühegagi nendest näitajatest ei ole võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust, sest need näitavad üksnes igale eesmärgile eraldatud abi osa, selle asemel et mõõta tegelikku mõju ja eesmärkide täitmisel saavutatud edu;

263.

 peab murettekitavaks asjaolu, et komisjoni siseauditi talitus märkis, et mis puudutab aruandlust, siis erinevatest strateegilist planeerimist ja programmide koostamist käsitlevatest aruannetest (aasta tegevusaruanne, edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanne, välisabi korraldamise aruanne) saadav teave rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse kohta on piiratud ja selles ei anta tegelikku hinnangut selle kohta, kas eesmärgid on saavutatud või mitte;

Välisabi haldamise aruanded

264.

 peab taas kahetsusväärseks, et liidu delegatsioonide juhtide väljastatavaid välisabi korraldamise aruandeid ei lisata rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi aasta tegevusaruannetele, nagu nähakse ette finantsmääruse artikli 67 lõikes 3; peab kahetsusväärseks, et neid loetakse süstemaatiliselt konfidentsiaalseteks, kuigi finantsmääruse artikli 67 lõikes 3 on sätestatud, et need „tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule, võttes seejuures vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse nende konfidentsiaalsust“;

265.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et volinik Günther Oettingeri vastuses raportööri kirjale annab komisjon teada, et kaalub uut aruande esitamise vormi, mida saaks parlamendile edastada ilma konfidentsiaalsusmenetlust rakendamata viisil, millega välditakse igati Euroopa Liidu diplomaatilise poliitika ohtuseadmist;

266.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat avalikustas oma aasta tegevusaruandes välisabi korraldamise aruannetega seotud delegatsioonide nimekirja ning esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse põhinäitajate kokkuvõtte analüüsi; rõhutab siiski, et finantsmäärust tuleks täielikult järgida;

Usaldusfondid

267.

 tuletab meelde, et komisjoni võimalus luua ja hallata liidu usaldusfonde on ette nähtud

a)

liidu rahvusvahelise rolli tugevdamiseks ning tema välistegevuse ja arenguabi nähtavuse ja tõhususe suurendamiseks;

b)

kiirendatud otsustusprotsessi tagamiseks rakendatavate meetmete valimisel, mis on väga oluline hädaolukordades ja hädaolukorra järgselt võetavates meetmetes;

c)

välistegevuseks määratud täiendavate vahendite finantsvõimenduse tagamiseks ning

d)

liidu eri rahastajate koordineerimise suurendamiseks valitud sekkumisvaldkondades, ühendades selleks vahendid;

268.

 võttes arvesse hiljutisi kogemusi, väljendab muret usaldusfondide loomisega kehtestatud eesmärkide saavutamise pärast ning märgib eelkõige järgmist:

a)

selle uue vahendi finantsvõimendus ei pruugi olla garanteeritud, kuna teiste rahastajate panus on teatavatel juhtudel väga piiratud;

b)

liidu välistegevuse nähtavus ei ole hoolimata erinevatest kokkulepetest sidusrühmadega paranenud ning kõigi sidusrühmade tegevuse parem koordineerimine ei pruugi olla tagatud;

c)

mõne usaldusfondi asutamislepingus esinev a priori eelistus liikmesriikide asutuste suhtes tekitab huvide konflikti, mitte ei paku liikmesriikidele motivatsiooni tagada rohkem rahalisi vahendeid;

269.

 tuletab meelde, et Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi väärtus on rohkem kui 3,2 miljardit eurot, kusjuures üle 2,9 miljardi euro tuleb Euroopa Arengufondist (EAF) ja 228 667 miljonit eurot teistelt rahastajatelt; peab vastuvõetamatuks, et EAFi seotus usaldusfondidega piirab veelgi parlamendi võimalusi kontrollida ELi vahendite kulutamist;

270.

 juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Arengufondi, liidu eelarve ja teiste rahastajate vahendite ühendamine ei tohiks anda sellist tagajärge, et AKV riikidele määratud raha ei jõua selle tavapäraste toetusesaajateni;

271.

 rõhutab, et teiste rahastamisvahendite, näiteks usaldusfondide järjest sagedasem kasutamine liidu eelarve kõrval, et viia ellu liidu poliitikat, võib aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust kahjustada, sest aruandlus-, auditi- ja avaliku järelevalve kord ei ole ühtlustatud (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.31); toonitab sellega seoses, kui oluline on komisjoni võetud kohustus teavitada eelarvepädevat asutust perioodiliselt usaldusfondide rahastamisest ning nende kavandatavatest ja käimasolevatest tehingutest, sealhulgas liikmesriikide osamaksetest;

Vahendid Palestiina omavalitsusele

272.

 nõuab, et õppe- ja koolitusmaterjalid, mida rahastatakse liidu vahenditest (nt PEGASE), kajastaksid selliseid ühiseid väärtusi nagu rahu, vabadus, sallivus ja mittediskrimineerimine haridusvaldkonnas, nagu otsustasid liidu haridusministrid 17. märtsil 2015. aastal Pariisis;

Meetmed, mida on vaja võtta

273.

 palub naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil teha järgmist (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 9.37):

a)

teha IPA II rahastamisvahendi abisaajariikide auditeerimisasutustega koostööd nende pädevuse suurendamiseks;

b)

töötada välja riskinäitajad, et parandada sisekontrolli vormide abil tehtavat hindamist, mille peadirektor õigustatult sisse viis, et hinnata vigade mõju paremini;

c)

kirjeldada järgmises aasta tegevusaruandes üksikasjalikult allesjäänud veamäära uuringu ulatust ning esitada hinnanguline alumine ja ülemine veapiir;

d)

parandada 2017. aasta korrigeerimisvõime arvutamist kontrollikoja aastaaruandes välja toodud puuduste kõrvaldamise abil;

274.

 palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil ja naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadil kaaluda koostöös rände ja siseasjade peadirektoraadiga ebaseadusliku rände pea- ja algpõhjustega seotud tulemuslikkuse põhinäitaja määratlemist;

275.

 palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et kõrvaldada puudused, mida tema enda siseauditi talitus oli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi tulemuslikkuse aruandluses tuvastanud, ning muuta välisabi korraldamise aruanne usaldusväärseks ja täielikult avalikuks dokumendiks, milles delegatsiooni juhtide ning rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektori kinnitav avaldus on nõuetekohaselt põhjendatud; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil määratleda tulemuslikkuse põhinäitajad nii, et oleks võimalik mõõta arengukoostöö poliitika tulemuslikkust; ja teha seda nii, et see ei kahjustaks liidu delegatsioonide kaudu tehtavat liidu diplomaatilist poliitikat;

276.

 peab oluliseks, et ühinemiseelse abi andmise peatamine peaks olema võimalik mitte üksnes juhtudel, kus on tõestatud vahendite kuritarvitamine, vaid ka juhtudel, kus ühinemiseelsed riigid on mis tahes viisil rikkunud inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigusi;

277.

 rõhutab, et usaldusfonde tuleks luua ainult siis, kui nende kasutamine on põhjendatud ja vajalik tegevus ei ole muude olemasolevate finantskanalite kaudu võimalik; palub komisjonil sellega seoses kehtestada usaldusfondide loomisel suunispõhimõtted, mille abil hinnata täpselt ja struktureeritult usaldusfondide eeliseid võrreldes teiste rahastamisvahenditega ning analüüsida, milliseid puudujääke usaldusfondid korvama peaksid; palub komisjonil ka kaaluda selliste usaldusfondide sulgemist, mis ei suuda ligi tõmmata märkimisväärset panust teistelt rahastajatelt või mis ei paku võrreldes traditsiooniliste liidu välisvahenditega lisaväärtust;

278.

 avaldab sügavat kahetsust teadaolevate vägivalla, seksuaalse ärakasutamise ja täiesti kõlbmatu käitumise juhtumite pärast, mida humanitaarabitöötajad on tsiviilelanike suhtes konfliktiolukorras ja konfliktijärgses olukorras toime pannud; märgib, et komisjon on väljendanud oma pühendumust vaadata läbi ning vajadusel peatada nende partnerite rahastamine, kes ei täida nõutud kõrgeid eetilisi standardeid; nõuab selle häbipleki kaotamiseks ja edaspidise kordumise vältimaks tungivalt, et komisjon tõhustaks personalivaliku menetluste ennetusmehhanisme ning pakuks asjassepuutuvat alg- ja jätkukoolitust; nõuab selliste juhtumite puhuks ka rikkumisest teatajate kaitse poliitikat;

279.

 kutsub komisjoni üles koostama selgemaid strateegiadokumente, et anda ulatuslikum ja täpsem hinnang rahastamisnõuete ja parimate kasutatavate vahendite kohta;

280.

 palub komisjonil tagada, et liidu rahalised vahendid makstakse välja kooskõlas UNESCO rahu ja sallivuse standarditega;

281.

 leiab, et on oluline, et komisjon toetaks rahalist toetust saavate riikide haldussuutlikkust aktiivselt nõuetekohase tehnilise abi kaudu;

Ränne ja julgeolek

282.

 märgib, et oma aastaaruande 8. peatükis „Julgeolek ja kodakondsus“ (13) ei arvutanud kontrollikoda veamäära nende 15 tehingu alusel, mida ta uuris, kuna see valim ei olnud kavandatud olema mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes statistiliselt esinduslik;

283.

 võtab murega teatavaks kontrollikoja järelduse, mille kohaselt „on kaks aastat pärast seitsmeaastase projektiperioodi algust maksete tegemine koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega AMIF (14) ja ISF fondidest aeglane“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.2);

284.

 juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoda leidis komisjoni ja liikmesriikide tasandil seoses SOLIDi, AMIFi ja ISFiga mitmeid süsteemi puudusi;

285.

 peab eriti kahetsusväärseks, et

a)

kontrollikoda rõhutas, et liikmesriigid koostavad palju selliseid AMIFi ja ISFi programme, mille komisjon vaatab enne nende heakskiitmist läbi, mille tõttu nende rakendamine võib viibida;

b)

kontrollikoja sõnul põhines komisjoni hinnang liikmesriikide AMIFi ja ISFi süsteemidele sageli teabel, mis ei olnud piisavalt üksikasjalik, eelkõige auditistrateegiate valdkonnas;

c)

SOLIDi programmide nõuetele vastavuse järelauditite aruandluses oli viivitusi ja allhanke korras tehtud audititöös esines ebapiisavalt dokumenteeritud kvaliteedikontrolli menetlusi;

286.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda leidis liikmesriikide tasandil ka järgmisi puudusi: ebapiisavalt dokumenteeritud kohapealsed kontrollid, eriotstarbelise IT-vahendi puudumine fondide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning mõned puudused liikmesriikide auditeerimisasutuste tehtud auditites;

287.

 taunib tõsiasja, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes: „[k]omisjon ei teatanud 2016. aastal pagulaskriisi ja rändajate integreerimise jaoks mobiliseeritud vahendite kogusummat ja seda on keeruline hinnata“ (kontrollikoja aastaaruanne 2016, punkt 2.28);

288.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi esmase saabumise keskuste kohta järelduse (kontrollikoja eriaruanne nr 6/2017), et

a)

hoolimata liidu märkimisväärsest toetusest ei olnud Kreeka ja Itaalia olemasolevad vastuvõtukeskused 2016. aasta lõpus veel piisavalt valmis;

b)

puudus oli ka asjakohastest majutus- ja käitlemiskeskustest, kus oleks tagatud saatjateta alaealistega tegelemine vastavalt rahvusvahelistele standarditele;

c)

esmase vastuvõtu süsteemi kohaselt tuleb saabujad suunata saabumisele järgnevate menetluste läbiviimisele, milleks on kas varjupaigataotluse esitamine või päritoluriiki tagasisaatmine, ning nimetatud järgnevate menetluste rakendamine on sageli aeglane ja hõlmab mitmeid kitsaskohti, mis võivad avaldada mõju esmase vastuvõtu keskuste toimimisele;

289.

 mõistab hukka asjaolu, et vastavalt Human Rights Watchi andmetele on naised teatanud sagedasest seksuaalsest ahistamisest Kreeka esmase vastuvõtu keskustes;

290.

 jagab kontrollikoja hinnangut, et kui kolmandatest riikidest pärit rändajaid transporditi Kreeka saartelt Kreeka mandrile, siis puudus selle erakorralise abi meetme puhul avaliku sektori vahendite ja rändajatelt saadud vahendite eristamisel läbipaistvus (kontrollikoja aastaaruanne 2016, selgitus 8.4); tuletab meelde, et liidu õigusaktid ei võimalda liidu toetuste saajatel projektide rakendamisest kasumit teenida; on arvamusel, et see juhtum tõstatab komisjoni jaoks teatavaid maineküsimusi, ning peab selle käsitlemist eetilisest vaatepunktist küsitavaks;

Vajalikud meetmed

291.

 palub, et

a)

rände ja siseasjade peadirektoraat kaaluks koostöös rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga ebaseadusliku rände pea- ja algpõhjuste kõrvaldamise tulemuslikkuse põhinäitaja määratlemist;

b)

komisjon rühmitaks rändepoliitikat toetavad eelarveread ümber ühte rubriiki, et suurendada läbipaistvust;

c)

komisjon määratleks koos liidu toetusrühmadega eristrateegiad, et tagada naiste ja saatjata alaealiste ohutus esmase vastuvõtu keskustes;

d)

komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, millega tagatakse piisavad vastuvõturajatised Kreekas ja Itaalias;

e)

komisjon ja liikmesriigid parandaksid süsteemi puudused, mille kontrollikoda tuvastas AMIFi/ISFi fondide haldamisel;

f)

komisjon esitaks riikide kaupa sisserändaja või varjupaigataotleja kohta tasutud hinnangulised kulud;

g)

komisjon näeks ette kontrollisüsteemi, millega tagatakse pagulaste ja varjupaigataotlejate inimõiguste austamine;

h)

komisjon tõhustaks pagulastele eraldatavate vahendite kontrolli, sest liikmesriigid eraldavad hädaolukorras vahendeid sageli kehtivaid eeskirju järgimata;

Volinike käitumisjuhend ja kõrgete ametnike ametisse nimetamise menetlus

292.

 tunnustab asjaolu, et parlamendi üleskutsed komisjonile vaadata 2017. aasta lõpuks läbi volinike käitumisjuhend, määratledes muu hulgas huvide konflikti ning lisades kriteeriumid ametiaja lõpule järgnevate töökohtade sobivuse hindamiseks ja pikendades komisjoni presidendi puhul ooteaega kolme aastani, on saanud nõutud vastuse; võtab teadmiseks, et uus käitumisjuhend jõustus käesoleva aasta 1. veebruaril 2018;

293.

 tuletab meelde Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri lubadust Euroopa Ombudsmanile kohelda komisjoni endist presidenti José Manuel Barrosot vaid huvirühma esindajana; tuletab meelde ajutise eetikakomitee arvamust seoses José Manuel Barroso uue töökohaga Goldman Sachsi nõunikuna, milles öeldi, et see sobiks üksnes juhul, kui José Manuel Barroso annab lubaduse mitte tegeleda lobitööga Goldman Sachsi huvides;

294.

 juhib tähelepanu sellele, et ei ole korrektne, et mitu komisjonivolinikku on oma kohtumiste registris nimetanud José Manuel Barrosoga kohtumist kohtumiseks Goldman Sachs Internationaliga; järeldab sellest, et kohtumised José Manuel Barrosoga kas ei toimunud lobitöö eesmärgil (sellisel juhul ei peetud kinni Euroopa Ombudsmanile antud lubadusest ja komisjoni kohtumiste register ei vasta tegelikule läbipaistvusregistrile) või käsitati José Manuel Barrosoga toimunud kohtumisi kohtumistena asjast huvitatud poole esindajaga (sellisel juhul rikuti ajutise eetikakomitee kehtestatud tingimust);

295.

 juhib tähelepanu asjaolule, et huvide konflikti puudumine peab samuti olema eeltingimus, mis peab olema täidetud enne volinike kuulamist, ning seetõttu peavad majanduslike huvide deklaratsioonid olema täidetud ja kättesaadavaks tehtud enne, kui Euroopa Parlamendi asjaomane komisjon voliniku ära kuulab, ning et deklaratsioonid tuleks ajakohastada vähemalt kord aastas ja iga kord, kui neis esitatud teabes toimub muutusi;

296.

 on arvamusel, et komisjon peaks suurendama volinike erinõunike vastutust ning muutma nende ametialased sidemed ja tausta avaliku järelevalve jaoks läbipaistvaks ja avalikuks, et ennetada nende võimalikku huvide konflikti tulenevalt piiramatust juurdepääsust komisjonile; on veendunud, et need sammud aitavad piirata kõrgemal tasandil n-ö tagaukse kaudu toimuva lobitöö võimalust;

297.

 nõuab sellega seoses, et volinikud deklareeriksid kõik oma huvid, sh perekondlikud huvid, seoses kõigi äriühingutega, millega nad on olnud seotud (aktsionäridena, juhatuse liikmetena, nõunike ja konsultantidena, sihtasutuste liikmetena jne), ning kõik muutused, mis on toimunud pärast seda, kui sai teatavaks nende kandideerimine;

298.

 juhib tähelepanu sellele, et ooteaja pikendamine kolmele aastale peaks kehtima kõikide komisjoni liikmete kohta, nagu Euroopa Parlament on korduvalt palunud; rõhutab, et kui eetikakomitee arvamused välja antakse, tuleks need avalikustada;

299.

 avaldab kartust, et sõltumatu eetikakomitee ametissenimetamise protsess ei taga selle sõltumatust, ning rõhutab, et sõltumatud eksperdid ei tohiks olla ise voliniku ametikohal töötanud, samuti ei tohiks nad olla töötanud komisjoni kõrgema ametnikuna; palub komisjonil vastavalt sellele märkusele võtta sõltumatu eetikakomitee jaoks vastu uued eeskirjad;

300.

 nõuab, et komisjon esitaks ja avaldaks sõltumatu eetikakomitee aastaaruande; kinnitab, et sõltumatu eetikakomitee võib anda soovitusi käitumisjuhendi parandamiseks või selle rakendamiseks;

301.

 on väga mures, et kui hiljuti määrati uueks komisjoni peasekretäriks komisjoni presidendi kabinetiülem, ei tegutsetud läbipaistvalt, sobivate töötajate vahel ei korraldatud mingit konkurssi ja võimalik, et rikuti liidu personalieeskirju; märgib, et vastustes, mis komisjon parlamendi eelarvekontrollikomisjonile andis, et selgitatud piisavalt, miks kohaldati peasekretäri ametissenimetamise suhtes personalieeskirjade artiklit 7, mille kohaselt võib töötaja viia ühelt ametikohalt teisele, ilma et vaba ametikoht kuulutataks välja ja sobivaid töötajaid kutsutaks konkursil osalema; loodab, et komisjoni president esitab parlamendile kava, kuidas parandada kahju, mis peasekretäri hiljutise ametissenimetamisega komisjoni mainele tekitati;

302.

 palub komisjonil komisjoni peasekretäri hiljutist ametissenimetamist arvestades ning sõltumatu Euroopa avaliku halduse tagamise huvides esitada enne 2018. aasta lõppu ettepanek kõrgete ametnike ametisse määramise menetluse kohta, mis tagaks, et parimad kandidaadid valitakse suurima läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste raamistikus ning et see raamistik oleks piisavalt laiaulatuslik, et seda saaks kohaldada ka kõigile teistele liidu institutsioonidele, sh Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

303.

 palub komisjonil kavandada tulevikus järgmiste paranduste tegemine:

a)

keelata tuleks kingituste vastuvõtmine liikmesriikidest pärit rahastajatelt (Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi artikli 6 lõige 4);

b)

volinike osalemine riiklikus poliitikas tuleks nende ametiajaks peatada või piirata passiivse liikmesusega parteis;

c)

viite „viisakusreeglid või diplomaatia tavad“ selgitus (artikli 6 lõiked 2 ja 5), kus praegu puudub täpsus ja selgus ning mida võidakse kuritarvitada;

d)

volinike osalemine riiklikes valimiskampaaniates tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi valimistel osalemisega (artiklid 9 ja 10); mõlemal juhul peaksid volinikud olema kohustatud võtma palgata valimispuhkuse;

e)

võimaliku Euroopa Liidu Kohtusse pöördumise kriteeriumid ELi toimimise lepingu artiklite 245 või 247 alusel tuleks esitada selgemalt;

f)

volinikud peaksid deklareerima kõik oma asjaomased huvid (aktsionärina, ettevõtte juhatuse liikme, nõuandja või konsultandina, seotud sihtasutuste liikmena jne), mitte valima ainult neid, mida peetakse võimalikeks huvide konflikti põhjustajateks;

g)

huvide deklaratsioone tuleks vastavalt parlamendi 1. detsembri 2016. aasta resolutsioonile volinike huvide deklaratsioone käsitlevate suuniste kohta (15) täiustada;

Haldus

Kontrollikoja auditileiud

304.

 märgib, et kõik institutsioonid kokku vähendasid ajavahemikul 2013–2017 ametikohtade loetelus kohti 4,0 % (39 649 ametikoha asemel 38 072 ametikohani) ja et ajavahemikul 2013–2017 vähendasid institutsioonid töötajate arvu (tegelikult täidetud ametikohad) 1,4 % (37 153 töötajalt 36 657 töötajani);

305.

 juhib samuti tähelepanu kontrollikoja järgmistele järeldustele:

„30.

 Eelarvepädevad institutsioonid eraldasid samal ajavahemikul aga iga-aastase eelarvemenetluse raames institutsioonidele, organitele ja ametitele uusi ametikohti. Need ametikohad tehti kättesaadavaks peamiselt tegevuse laienemise (see selgitab ametitele eraldatud ametikohtade arvu olulist suurenemist) ja Horvaatia ühinemise tõttu või Euroopa Parlamendi fraktsioonidele.

31.

 Selle tulemusena vähenes ametikohtade arv ametikohtade loeteludes aastatel 2012–2017 vaid 1,1 %, kusjuures erinevused institutsioonide (-3,5 %), detsentraliseeritud asutuste (+13,7 %) ja rakendusametite (+42,9 %) vahel olid märkimisväärsed. 1. jaanuarist 2013 kuni 1. jaanuarini 2017 tegelikult täidetud ametikohtade arv suurenes perioodi jooksul 0,4 % (-1,3 % institutsioonide ja organite puhul ning +11,3 % ametite puhul, sh 9,6 % detsentraliseeritud asutustes ja 33,7 % rakendusametites). Keskmine vabade töökohtade määr langes – 1. jaanuaril 2013 oli see 6,9 %, aga 1. jaanuaril 2017 vaid 4,5 %, kusjuures mõnes institutsioonis ja organis jõudis see alla 2 % tasemeni.“ (16);

306.

 võtab murega teadmiseks liidu institutsioonide töötajate diskrimineerimise Luxembourgis, mis jätkub vaatamata Euroopa Kohtu poolt 2000. aasta oktoobris Ferlini kohtuasjas (C-411/98) tehtud otsusele ja direktiivile 2011/24/EL, milles mõlemas mõistetakse selline teguviis hukka; rõhutab, et juurdehindlus on endiselt tavapärane ning seda võimaldavad Luksemburgi Suurhertsogiriigi haiglate liiduga (Fédération des Hôpitaux) ning arstide ja hambaarstide liiduga (Association des Médecins et Dentistes) sõlmitud kaks lepingut, millega lubatakse kuni 15 % suurust juurdehindlust, kuid see ulatub 500 %-ni, kui ravi toimub haiglas; peab taunitavaks, et nende kahe lepinguga rikutakse Euroopa Kohtu 2000. aasta otsust ja direktiivi 2011/24/EL ning lisaks rikuvad neid ka mitmed riiklikud raviteenuste osutajad; palub komisjonil arvutada kõigepealt kokku liiga kõrgete hindade põhjustatud iga-aastane lisakulu liidu eelarvele (ühine ravikindlustusskeem) ja seda põhjendada, teiseks algatada Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastu rikkumismenetlus või muu samaväärne juriidiline meede, kolmandaks teavitada Euroopa Parlamenti Luksemburgi Saadikutekojale esitatud avaliku petitsiooni nr 765 ja saadikutekojas 19. oktoobril 2017 toimunud avaliku arutelu tulemustest ning neljandaks esitada protest haiglate liidu ning arstide ja hambaarstide liiduga sõlmitud lepingute vastu;

307.

 väljendab heameelt volinik Günther Oettingeri avalduste üle, milles käsitletakse personalipoliitika piirangute kaotamist, et vältida liidu institutsioonide nõuetekohase toimimise ja liidu poolt Euroopa kodanikele pakutavate avalike teenuste kvaliteedi tõsist kahjustamist; rõhutab, kui oluline on, et avalik teenistus oleks usaldusväärne, teeniks kodanikke ning oleks suuteline reageerima liidu ees seisvatele probleemidele ja rakendama poliitikat suurima võimaliku professionaalsuse ja oskusega, kusjuures oluline on näha selle jaoks ette ka vajalikud õiguslikud ja eelarvevahendid; toonitab, et oluline on muuta Euroopa avalik teenistus liidu noortele professionaalidele uuesti ligitõmbavaks; palub komisjonil koostada aruande selle kohta, kuidas on piirangud mõjutanud avaliku teenistuse atraktiivsust ning millises alarahastatud olukorras avalik teenistus praegu on, kusjuures aruandes tuleks välja pakkuda lahendused avaliku teenistuse Euroopa kodanikele lähendamiseks ning kodanikes liidu avalikus teenistuses töötamise alase huvi suurendamiseks;

308.

 toonitab, et oluline on leida lahendus mõnedes liikmesriikides Euroopa Parlamendi töötajatelt ja liikmetelt liiga kõrgete ja paljudel juhtudel lausa lubamatult kõrgete ravikulude kasseerimise probleemile; palub komisjonil leida lahendus (nt läbirääkimised liikmesriikide riiklike ja/või erasotsiaalkindlustussüsteemidega, Euroopa ravikindlustuskaardiga sarnase kaardi kehtestamine välisreiside jaoks jne) sellele probleemile, millega mõnes liikmesriigis, nagu Luksemburg, kaasneb aastas ligikaudu 2 miljoni euro ulatuses kulusid;

Jean Monnet’ hooned (JMO I, JMO II) Luxembourgis

309.

 tunnistab, et uue Jean Monnet’ hoone (JMO II) ehitusel on tekkinud märkimisväärne viivitus, mis on seotud lisakuludega;

310.

 peab kahetsusväärseks, et komisjonil ja Luksemburgi ametivõimudel kulus 15 aastat (1994–2009), et leppida kokku, kus komisjoni talitused Luxembourgis edaspidi paiknevad;

311.

 loodab saada kätte kõik JMO I/JMO II hooneid puudutavad ning ajavahemikku 1975–2011 hõlmavad ajaloolised andmed, mida komisjon oma kirjalikes vastustes lubas, et valmistuda volinik Günther Oettingeri 23. jaanuaril 2018 toimuvaks kuulamiseks;

312.

 peab kahetsusväärseks, et kuigi JMO I hoone asbesti sisaldavate materjalide täielik inventuur tehti juba 1997. aastal, lahkus komisjon hoonest alles 2014. aasta jaanuaris ning et AIB-Vinçotte Luxembourg vaatas oma leiud läbi alles 2013. aastal; märgib, et JMO I hoone asbestiplaatide tihedus oli eelnevalt arvatust väiksem, mistõttu olid need mehhaanilise mõju suhtes vastuvõtlikumad (juba kerge hõõrdumine oli piisav kiudude õhku paiskamiseks, nii et need olid sissehingatavad); leiab, et arvestades asbesti sissehingamisega kaasnevaid tõsiseid terviseohte, oleks komisjonil tulnud kasutada ekspertarvamust ja teiste selle valdkonna ekspertide teadmisi, eeskätt pärast Brüsselis asuva Berlaymont’i hoonega saadud kogemust; nõuab, et komisjon annaks parlamendile teada, kas kõiki töötajaid teavitati nõuetekohaselt olukorrast ning tõsistest terviseohtudest, kas tuvastati mõni haigusjuht, mida võis seostada asbestiosakeste sissehingamisega, milliseid meetmeid sellistel juhtudel võeti ning kas rakendati ennetusmeetmeid (sõeluuringud, varajase avastamise testid jms); palub komisjonil samuti anda teada, kas selles küsimuses on AIB-Vinçotte Luxembourgi vastu algatatud menetlusi;

313.

 märgib, et 2015. aasta detsembris leppisid komisjon ja Luksemburgi ametivõimud kokku JMO I hoonest ennetähtaegse väljakolimisega seotud kulude jagamises; märgib, et algselt oli ette nähtud, et JMO II hoone valmib 31. detsembriks 2014;

314.

 palub komisjonil esitada üksikasjalik teave selle kohta, millised on JMO II hoone üleandmise viivitusest tingitud üürikulud sellel ajal komisjoni kasutuses olnud kuue hoone (ARIA, LACC, HITEC, DRB, BECH ja T2) eest ning mis tagajärjed kaasnesid üürilepingute pikendamisega; palub komisjonil tagada töötingimuste parandamine nendes kuues hoones tihedas koostöös tööohutuse ja töötervishoiu komiteega ning rääkida Luksemburgi ametiasutustega kiiremas korras läbi liikuvuse ja juurdepääsutingimuste parandamises; tuletab komisjonile lisaks meelde, et igas nimetatud hoones tuleb luua kooskõlas Luksemburgi seadustega meditsiinipunktid;

315.

 sai hiljuti teada, et JMO II esimene etapp antakse üle tõenäoliselt 2020. aasta alguses ning teine etapp 2024. aasta alguses; võtab teadmiseks selgitused, mille komisjon esitas viivituste põhjuste kohta:

a)

arhitektide konsortsium KSP taotles halduslepingu teatavate klauslite läbivaatamist,

b)

pinnaseteisaldustööde hankemenetluses tekkisid haldusprobleemid,

c)

turvameetmetega seoses tehti olulisi muudatusi,

ning palub tal esitada neid selgitusi põhjendavad dokumendid ning hoone valmimise viivitusest tulenevate kulude ülevaade;

316.

 soovib saada nende selgituste kohta tõendavad dokumendid 30. juuniks 2018;

Euroopa koolid

317.

 tuletab meelde, et komisjon maksis 2016. aastal 61 % (177,8 miljonit eurot) koolide eelarvest;

318.

 peab kahetsusväärseks, et enam kui 15 aasta jooksul (17) ei ole endiselt loodud Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteemi;

319.

 juhib sellega seoses tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta, (18) milles toodi välja järgmised puudused:

„27.

 Kontrollikoda leidis peasekretäri kantseleis ning Alicante ja Karlsruhe koolis olulisi puudusi tekkepõhises raamatupidamisarvestuses, eriti töötajahüvitiste arvutamisel ja kirjendamisel ning kohustuste ja nõuete kajastamisel. Olulised vead korrigeeriti konsolideerimismenetluse käigus. […] 30. Alicante ja Karlsruhe kooli sisekontrollisüsteemid sisaldasid väheseid puudusi, kuid peasekretäri kantselei oma sisaldas endiselt olulisi puudusi. Sõltumatu välisaudiitori auditiaruannetes kirjeldati olulisi puudusi ka värbamis-, hanke- ja maksemenetlustes. Seetõttu ei ole kontrollikojal võimalik kinnitada, et finantsjuhtimine oli üldise raamistikuga kooskõlas.“;

320.

 tunnistab, et seetõttu tegutses peadirektor koos kinnitava avaldusega reservatsiooni esitades vaid nõuetele vastavalt: „Peadirektor kui volitatud eelarvevahendite käsutaja on allkirjastanud kinnitava avalduse, kuid väljastanud mainega seotud põhjustel ka reservatsiooni, mis puudutab Euroopa koolidele eraldatud komisjoni vahendite tõhusat haldamist.“ (19);

321.

 juhib tähelepanu kontrollikoja aastaaruandele Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta, milles toodi esile mitmeid taunimisväärseid puudusi; usub, et Euroopa koolide finantsaruandlussüsteem tuleks viia nõuetekohasele tasemele ning selleks tuleks nende käsutusse antud 177,8 miljoni euro suhtes rakendada konkreetset eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust;

322.

 tuletab meelde parlamendi seisukohta, et Euroopa koolide süsteem tuleb kiiremas korras põhjalikult üle vaadata, et kaaluda võimalusi reformida nii selle haldus-, finants-, organisatsioonilisi kui ka pedagoogilisi aspekte, ning tuletab meelde oma palvet, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile igal aastal aruande oma hinnanguga olukorrale;

323.

 soovib komisjonilt teada, millal kehtestatakse Euroopa koolidele usaldusväärne finantsjuhtimise süsteem; nõuab, et komisjon võtaks kõik vajalikud meetmed, et kehtestada võimalikult kiiresti Euroopa koolide usaldusväärse finantsjuhtimise süsteem;

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

324.

 peab üllatavaks, et uue juhtumite haldamise süsteemi asutusesisene väljatöötamine maksab 12,2 miljonit eurot; küsib, kas OLAF tegi enne nende kulutuste tegemist odavamate lahenduste leidmiseks turu-uuringuid; ootab, et komisjon ja OLAF esitaksid heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile põhjaliku selgituse hinnanguliste kulude kohta ja ülevaate meetmetest, mis võeti soodsama lahenduse leidmiseks;

325.

 omab suuri kahtlusi seoses järgmiste tavadega:

a)

luuakse ametikohti, mille ainuke eesmärk on võimaldada lähetust,

b)

kõrged ametnikud ei pea kinni ooteajast, enne kui võtavad vastu uue ametikoha, mis on tihedalt seotud nende eelmise positsiooniga,

c)

kõrged ametnikud riskivad huvide konfliktiga eelmise ja uue tööandaja vahel;

Eksperdirühmad

326.

 kutsub komisjoni üles tagama eksperdirühmade tasakaalustatud koosseisu; võtab teadmiseks Euroopa ettevõtete seirekeskuse 14. veebruari 2017. aasta aruande pealkirjaga „Corporate interests continue to dominate key expert groups“ (20) (ettevõtete huvid domineerivad jätkuvalt peamiste eksperdirühmade arvamuste üle); on mures selle järelduste pärast, eelkõige mis puudutab tasakaalustamatust eksperdirühmas GEAR2030, finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse eksperdirühmas, ühise siirdehindade foorumi eksperdirühmas, hea maksuhaldustava platvormil ja mootorsõidukite töörühma allrühmas, mis tegeleb tegelike liikluses tekkivate heidete ja täpsemalt kergsõidukitega; on seisukohal, et parlament ei ole siiani saanud ametlikku vastust oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsioonile komisjoni eksperdirühmade registri ja koosseisu kontrollimise kohta; (21) palub komisjonil sellele viivitamata põhjalikult vastata;

Uuriv ajakirjandus ja korruptsioonivastane võitlus

327.

 mõistab hukka slovakist uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrva 22. veebruaril 2018 ning on eriti mures teabe pärast, mille kohaselt võib see tapmine olla seotud maksepettusega, mille käigus kanti Euroopa Liidu rahasid Slovakkia kodanikule, kes on väidetavalt seotud kuritegeliku organisatsiooniga ’Ndràngheta; palub komisjonil ja OLAFil seda hoolikult uurida ja anda selle kohta aru komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raamistikus;

328.

 peab kahetsusväärseks, et teises ELi korruptsioonivastase võitluse aruandes, mille komisjon koostas (ARES(2017)455202), ei olnud enam liikmesriigiti esitatud andmeid; palub komisjonil hakata jälle Euroopa poolaastast eraldi aru andma liikmesriikides valitsevast korruptsioonist ning hinnata seejuures, kui tõhusad on ELi toetatavad korruptsioonivastased meetmed; nõuab tungivalt, et komisjon ei hindaks korruptsioonivastaseid meetmeid ainult majandusliku kahju alusel;

329.

 palub komisjonil uuesti pingutama hakata, et EL saaks GRECO (riikide korruptsioonivastane ühendus) liikmeks

Üleminekutoetused

330.

 võtab teadmiseks parlamendi poliitikaosakonna D uuringus „Transitional allowances for former Union office holders – too few conditions?“ välja toodud järeldused ja soovitused endiste ELi ametikandjate üleminekutoetustega seotud tingimuste kohta; palub, et komisjon võtaks neid soovitusi arvesse ja algataks endiste ELi ametikandjate üleminekutoetuste läbivaatamise, et suurendada hüvitiste läbipaistvust ja ELi eelarve usaldusväärsust kodanike jaoks; palub eelkõige endistel ELi ametikandjatel hoiduda seni, kuni nad saavad üleminekutoetust, tegemast ELi institutsioonides lobitööd;

Rakendusametid

331.

 palub asjaomastel rakendusametitel:

a)

järgida ja rakendada siseauditi talituse soovitusi,

b)

vältida nii palju kui võimalik ülekandmisi, võttes kasutusele liigendatud eelarveassigneeringud, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu,

c)

säilitada avalike hangete ja töölevõtmismenetluste kohta üksikasjalikud ja terviklikud dokumendid;

Parlamendikomisjonide arvamused

Välisasjad

332.

 võtab teadmiseks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) välishindamise lõpparuande, mis avaldati 2017. aasta juunis; tunneb heameelt märkide üle, mis näitavad, et valimiste vaatlemine aitab kaasa demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele; rõhutab, kui oluline on tagada valimisvaatlusmissioonidele kohaliku elanikkonna jätkuv toetus; juhib sel eesmärgil tähelepanu vajadusele tagada kulutasuvus ning kindlustada proportsionaalsus valimisvaatlusmissioonidele kulutatud vahendite ja nende soovituste järelmeetmete vahel; palub komisjonil kaaluda demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi välishindamise lõpparuandes esitatud ettepanekuid tugevdada veelgi valimiste jälgimise tulemusena esitatud soovituste järelmeetmeid;

333.

 tunneb heameelt saavutatud edusammude üle, kuid märgib, et komisjon ei ole veel ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) kümnest tsiviilmissioonist nelja finantsmääruse artikli 60 nõuetele vastavaks tunnistanud; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks tööd, et akrediteerida kooskõlas kontrollikoja soovitusega kõik ÜJKP tsiviilmissioonid ning võimaldada seeläbi usaldada neile eelarve kaudse täitmise raames eelarve täitmisega seotud ülesanded;

Areng ja koostöö

334.

 on väga mures hiljutistes komisjoni ettepanekutes esineva märgatava suundumuse pärast eirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 233/2014 (22) õiguslikult siduvaid sätteid selles osas, mis puudutab ametliku arenguabi vahenditest rahastamiskõlblikke kulusid ja riike, kes on kõlblikud saama liidu vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu; tuletab meelde, et liidu kulutuste seaduslikkus on usaldusväärse finantsjuhtimise peamine põhimõte ning poliitilised kaalutlused ei tohiks muutuda olulisemaks kui selged õigussätted; tuletab meelde, et arengukoostöö rahastamisvahend on esimene ja kõige olulisem vahend vaesuse vastu võitlemiseks;

335.

 pooldab eelarvetoetuse kasutamist, kuid nõuab tungivalt, et komisjon määraks paremini kindlaks arenguvaldkonnas igal konkreetsel juhul saavutada soovitavad tulemused ja hindaks neid selgelt ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsioonivastase võitluse, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat, kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike;

336.

 on mures, kuna kontrollikoja avalduses leiti, et on olemas tsine oht, et liit ei suuda tita oma eesmrki vtta kliimamuutusi arvesse kogu liidu eelarve ulatuses ega saavutada eesmrki phendada 20 % oma kulutustest kliimaga seotud meetmetele;

337.

 peab murettekitavaks kontrollikoja leidu, mille kohaselt liidu sstvate bioktuste sertifitseerimisssteem ei ole tiesti usaldusvrne; (23) rõhutab võimalikke ebasoodsaid tagajärgi arenguriikidele, mille kohta on kontrollikoda märkinud järgmist: „komisjon ei nõudnud vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“; palub komisjonil seda küsimust käsitleda;

338.

 ootab, et Euroopa Parlamenti hoitakse täielikult kursis arengukoostöö rahastamisvahendi vaheläbivaatamisega ja et temaga konsulteeritakse sel teemal, mille juures tuleks arvesse võtta ka kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses;

339.

 palub komisjonil kasutada arengu valdkonnas stiimulipõhist lähenemisviisi, rakendades põhimõtet „rohkema eest rohkem“ ja võttes eeskujuks Euroopa naabruspoliitika; on seisukohal, et mida rohkem ja kiiremini teeb riik oma sisereformidega edusamme demokraatlike institutsioonide rajamisel ja tugevdamisel, korruptsiooni väljajuurimisel ning inimõiguste austamisel ja õigusriigi valdkonnas, seda enam toetust peaks ta liidult saama; rhutab, et see nn positiivse tingimuslikkuse ksitlus koos keskendumisega maakogukondade vikesemahuliste projektide rahastamisele vib olla telise muutuse pant ning tagada, et liidu maksumaksjate raha kulutatakse sstvamal viisil; teisalt mõistab kindlalt hukka kõik katsed viia toetus sõltuvusse piirikontrollist;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

340.

 on mures, kuna valdkonna „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ 168 lõpetatud projekti kulude kontrolli käigus kontrollikoja poolt selgus, et vaid ühel kolmandikul projektidest oli tulemuslikkuse mõõtmise süsteem koos rakenduskava eesmärkidega seotud väljund- ja tulemusnäitajatega ning 42 % projektidest ei olnud ei tulemusnäitajaid ega eesmärke, mistõttu oli võimatu hinnata kõnealuste projektide konkreetset panust programmi üldeesmärkide saavutamisse;

341.

 võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse, et kui komisjon arutab, kuidas struktuuri- ja investeerimisfondide ülesehitust ja rakendamismehhanismi pärast 2020. aastat muuta, peaks ta programmide keskmesse seadma pigem tulemuslikkuse ja muutma maksemehhanismi lihtsamaks, soodustades vajaduse korral selliste lisameetmete kehtestamist, millega seatakse maksete summa sõltuvusse tulemuslikkusest, selle asemel et lihtsalt hüvitada kulusid;

342.

 peab tervitatavaks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi kolme tegevussuuna raames 2016. aastal saavutatud tulemusi; juhib tähelepanu Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi toetuse tähtsusele, eelkõige aga selle programmi „Progress“ ja Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) tegevussuundade tähtsusele Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel; märgib murega, et Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alla kuuluva sotsiaalse ettevõtluse temaatiline osa on endiselt ebatõhus; kutsub komisjoni üles nõudma, et Euroopa Investeerimisfond võtaks endale kohustuse sotsiaalse ettevõtluse temaatilise osa vahendid täielikult ära kasutada;

Keskkond, rahvatervis ja toiduohutus

343.

 toonitab, et 2016. aastal koostati kontrollikoja märkuste põhjal tegevuskava, et tagada maksete hilinemise vähenemine programmi LIFE raames; märgib, et hilinenud maksete määr oli 2016. aastal 3,9 %;

344.

 väljendab kahetsust selle üle, et puudub konkreetne komisjoni hallatav aruandlusraamistik kliimamuutustele negatiivset mõju avaldavate liidu poliitikavaldkondade soovimatu toime kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks ning selle kvantifitseerimiseks, milline on selliste kulutuste osakaal liidu kogueelarves;

345.

 toonitab, et siseauditid tõid välja ka viivitused, mida täheldati ühe väga olulise IT-turbega seotud soovituse rakendamisel (soovitus käsitles ELi heitkogustega kauplemise süsteemi IT-süsteemi turvet), mistõttu ähvardas komisjoni talitusi turvarikkumise oht;

346.

 märgib, et tervisevaldkonna teise tegevusprogrammi 2016. aasta juulis algatatud järelhindamise käigus leiti, et kuigi programm andis väärtuslikke tulemusi, mis on selgelt seotud liidu ja riikide tasandi tervishoiupoliitika prioriteetidega, on veel arenguruumi meetmete väljundite levitamise ning koostoime osas liidu teiste rahastamisvahenditega, näiteks struktuurifondidega;

Transport ja turism

347.

 peab kahetsusväärseks, et ajal, kui valmistatakse ette järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, ei andnud kontrollikoda ülevaatlikku teavet valdkonna „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ raames transpordisektoris tehtud auditite kohta, eelkõige seoses Euroopa ühendamise rahastuga;

348.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli Euroopa ühendamise rahastust kogu Euroopas toetatud 452 transpordiprojekti kokku 19,4 miljardi euroga; kordab, et Euroopa ühendamise rahastu on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljakujundamise ja Euroopa ühtse transpordipiirkonna saavutamise seisukohast oluline rahastamisvahend; rõhutab, et varasematel aastatel EFSI algatuse rahastamise tõttu Euroopa ühendamise rahastu eelarve kärpeid tuleks edaspidi vältida;

349.

 märgib, et 2016. aastal eraldas EFSI 3,64 miljardit eurot 29 tegevuseks, millest 25 olid transpordiprojektid ja 4 mitut valdkonda hõlmavad fondid, kusjuures nende eeldatavad investeeringud kokku ulatuvad 12,65 miljardi euroni; peab kahetsusväärseks, et komisjon ja EIP ei ole andnud EFSI toetatud projektide kohta põhjalikku valdkonnapõhist iga-aastast teavet;

350.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal alustati Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi ja EFSI kaudu uue keskkonnahoidliku laevanduse tagatise programmiga, mille abil on võimalik võtta kasutusele 3 miljardit eurot investeeringuid, et varustada alused nn puhta tehnoloogiaga; palub komisjonil anda üksikasjalikku teavet selle programmi rakendamise kohta, sealhulgas finants- ja tehnoloogiliste aspektide ning keskkonna- ja majandusliku mõju kohta;

351.

 märgib, et rahastamisvahendite arv on märkimisväärselt suurenenud, mis pakub transpordisektoris uusi segarahastamise võimalusi, ent moodustab samas liidu eelarve ümber keerulise süsteemide võrgu; on mures, et need liidu eelarvega kõrvuti toimivad instrumendid võivad õõnestada vastutust ja läbipaistvust, kuna aruandlus, auditeerimine ja avalik kontroll ei ole ühtlustatud; väljendab ühtlasi kahetsust, et EFSI vahendite kasutamisega delegeeritakse EIP-le rakendamisvolitused, millega kaasneb piiratum avalik kontroll kui teiste liidu eelarvest toetatavate vahendite puhul;

352.

 palub komisjonil esitada aegsasti enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa ühendamise rahastu kohta ettepaneku esitamist transpordisektorit puudutav selge hinnang, kuidas EFSI mõjutab teisi rahastamisvahendeid, eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, ning Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi sidusust liidu muude algatustega; nõuab, et selles hinnangus sisalduks selge analüüs transpordisektori investeeringute geograafilise tasakaalu kohta; tuletab siiski meelde, et rahastamisvahendi raames kulutatud raha ei tuleks pidada ainsaks asjakohaseks kriteeriumiks, mida selle tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse; kutsub seetõttu komisjoni üles põhjalikumalt hindama liidu rahastatud transpordiprojektide saavutusi ja mõõtma nende lisaväärtust;

353.

 kordab oma nõudmist, et komisjon tagaks erinevaid rahastamisallikaid silmas pidades ühtse kontaktpunkti kaudu lihtsa juurdepääsu projektidele, et kodanikel oleks võimalik selgelt jälgida nende taristute arengut ja rahastamist, mida kaasrahastatakse liidu rahalistest vahenditest ja EFSIst;

354.

 palub komisjonil hinnata Eurocontroliga sõlmitud lepingu finantstulemuslikkust selles osas, mis puudutab tulemuslikkuse hindamise asutust, ja teha ettepanek, et tulemuslikkuse hindamise asutus täidaks komisjoni järelevalve all Euroopa majanduse reguleerija ülesandeid; kutsub komisjoni lisaks, võttes arvesse vajadust rakendada võimalikult kiiresti ühtset Euroopa taevast, ja selleks, et suurendada lennundussektori konkurentsivõimet, üles esitama ettepaneku nimetada võrgustiku haldajad iseseisvaks teenuseosutajaks, mis on loodud tööstuspartnerlussuhtena;

355.

 kutsub komisjoni üles esitama hinnangu Doonau strateegia alla kuuluvate ja liikmesriikide rahastatavate transpordivaldkonna projektide mõju kohta ja tegema ettepaneku suurendada tulevaste projektide lisaväärtust, et aidata kaasa selle tähtsa transpordikoridori lõpuleviimisele;

356.

 peab ülimalt kahetsusväärseks, et turismimeetmete toetamine liidu rahaliste vahenditega ei ole läbipaistev, kuna turismil puudub spetsiaalne eelarverida; kordab oma nõudmist lisada liidu tulevastesse eelarvetesse turismile pühendatud eelarverida;

Regionaalareng

357.

 juhib tähelepanu haldussuutlikkuse osatähtsusele ESI fondide regulaarsel kasutamisel; leiab, et heade tavade vahetamine võiks aidata tulemuslikult parandada liikmesriikide suutlikkust asjaomases valdkonnas;

358.

 on sügavalt mures asjaolu pärast, et suured viivitused majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonna poliitika rakendamisel on süvendanud mitmesugust ebavõrdsust nii kogu liidus kui ka liikmesriikides ja piirkondades, seades nii ohtu liidu terviklikkuse;

359.

 võtab teadmiseks 2017. aasta strateegilise aruande Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta, (24) milles rõhutatakse, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide projektide valik on jõudnud kokku 278 miljardi euroni ehk alates rahastamisperioodi algusest on Euroopa reaalmajandusse tehtud 44 % ajavahemikuks 2014–2020 kavandatud investeeringutest; on seisukohal, et aastate 2014–2020 programmide rakendamine on nüüd saavutanud täie hoo, mis tõendab ühtekuuluvuspoliitika investeeringute lisaväärtust kõigis liidu piirkondades, kuid samuti vajadust teha riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste haldussuutlikkuse tugevdamisel täiendavaid jõupingutusi;

Põllumajandus ja maaelu areng

360.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et põldude identifitseerimise süsteemi täiustati ja täpsustati, mistõttu on tegemist suurepärase vahendiga, et vähendada veamäära ning põllumajandustootjate ja makseasutuste halduskoormust;

361.

 palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida põllumajandustoodete olulist hinnavolatiilsust, millel on negatiivne mõju põllumajandustootjate sissetulekutele, ning reageerida vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult;

362.

 märgib, et esimese täisaasta möödumine keskkonnasäästlikumaks muutmise kava rakendamisest ei ole veamäära nähtavalt mõjutanud, mida võib pidada põllumajandustootjate ja makseasutuste suureks saavutuseks, võttes arvesse keskkonnasäästlikumaks muutmise eeskirjade keerukust; jagab komisjoni arvamust, et praegu on konkreetsete keskkonnaalaste tulemuste kohta veel liiga vara järeldusi teha; märgib, et lisaks keskkonnasäästlikumaks muutmisele mõjutavad põllumajandussektori keskkonnatoimet eelkõige ka muud tegurid; rõhutab, et keskkonnasäästlikumaks muutmine on näide sellest, et ka põllumajanduse valdkonnas on üha suurem vajadus tulemusauditite järele;

363.

 peab tervitatavaks keskkonnasäästlikumaks muutmise kava ja selle eesmärki muuta liidu põllumajandusettevõtted keskkonnahoidlikumaks, rakendades selliseid tavasid nagu põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, olemasoleva püsirohumaa säilitamine ning põllumaale ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade rajamine, nagu on kirjeldatud kontrollikoja aastaaruandes;

364.

 tuletab meelde, et vigu on väga erinevat liiki ja eri mahus, nagu tahtmatu tegevusetus, haldusvead või pettusejuhtumid, ning üldjuhul ei põhjusta tegevusetus maksumaksjale rahalist kahju ning seda tuleks tegeliku veamäära hindamisel samuti arvesse võtta; tuletab komisjonile meelde, et eeskirjade keerukusest tingitud tahtmatute vigade oht jääb lõppkokkuvõttes toetusesaajate kanda; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda loeb avalike hangete vigade puhul kulud 100 % rahastamiskõlbmatuks ka siis, kui investeering oli tõhus; rõhutab seetõttu, et veamäära arvutamise meetodit oleks soovitav täiendavalt ratsionaliseerida;

365.

 märgib, et juurdepääs andmetele ja korralik järelevalve eelkõige keskkonnaaspektide üle on väga oluline, kuna pikaajalise põllumajandusliku tootlikkuse aluseks on teatavad loodusressursid, nagu muld ja bioloogiline mitmekesisus;

366.

 loodab, et kontrollikoda kohandab oma järelevalvemeetodit, et tähtsustada vahendite kasutamist samavõrra kui nende eraldamist;

Kalandus

367.

 nõuab, et kontrollikoda tooks järgmistes aruannetes kalandus- ja merendusvaldkonna veamäära eraldi välja, et vältida moonutust, mis tekib, kui lisada samasse peatükki muid valdkondi; märgib, et merendus- ja kalandusvaldkonda ei ole kontrollikoja aastaaruandes kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult, mis raskendab nendes valdkondades finantsjuhtimise korrektset hindamist;

368.

 avaldab komisjonile tunnustust 2016. aasta eelarve III jao jaotise 11 (merendus ja kalandus) eriti kõrge täitmise määra eest, seda nii kulukohustuste assigneeringute (99,2 %) kui ka maksete assigneeringute osas (94,7 %); juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (25) artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

369.

 võtab teadmiseks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi tegevusaruandes esitatud reservatsiooni, mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi (EKF) raames leitud rahastamiskõlbmatuid kulusid ja puudutab kaheksat liikmesriiki;

370.

 julgustab merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati tegema jõupingutusi koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kontrollimiseks, eelkõige EKFi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmete puhul;

371.

 märgib, et vahendite kaotamise oht hõlmab 5,9 miljonit eurot ning et komisjon on võtnud vajalikud meetmed 2017. aasta kulude hindamiseks ja võib eraldatud vahendid vajaduse korral sisse nõuda;

372.

 märgib, et kolm aastat pärast seda, kui aastaid 2014–2020 hõlmav EMKF 15. mail 2014 vastu võeti, on selle assigneeringute kasutamise määr endiselt mitterahuldav, sest 2017. aasta septembriks oli koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve jaoks ette nähtud 5,7 miljardist eurost ära kasutatud ainult 1,7 %; märgib, et EMKFi vahendite kasutamine on liikmesriikide ülesanne; juhib tähelepanu sellele, et määruse (EL) nr 508/2014 artikli 13 kohaselt on eelarvevahendid jaotatud vastavalt valdkonnale ning seetõttu peaks komisjon ka oma aruandes esitama täitmismäära eelarveridade kaupa;

373.

 on seisukohal, et liikmesriikidele tuleb pakkuda kõikvõimalikku toetust, et tagada EMKFi vahendite nõuetekohane ja täielik kasutamine kõrge täitmismääraga kooskõlas nende vastavate prioriteetide ja vajadustega, eelkõige kalandussektori säästva arengu osas;

Kultuur ja haridus

374.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et programm „Erasmus+“ võimaldas 2016. aastal 500 000 inimesel välismaal õppida, koolitustel osaleda või vabatahtlikuna tegutseda ning et programm on saavutamas eesmärki jõuda 2020. aastaks nelja miljoni osalejani; rõhutab, et programmis „Erasmus+“ osalenud üliõpilastel kujunevad tihtipeale välja väga mitmesugused valdkonnaülesed oskused, pädevused ja teadmised ning neil on paremad karjäärivõimalused kui mittemobiilsetel tudengitel ning et programm kujutab endast strateegilist investeeringut Euroopa noortesse; juhib siiski tähelepanu vajadusele tagada kõnealuse programmi ulatuslikum juurdepääsetavus eelkõige vähemate võimalustega noorte jaoks;

375.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et programmi „Erasmus+“ rahalise toetuse taotlemise menetlus on muudetud suures osas internetipõhiseks; on siiski veendunud, et menetlust saaks veelgi lihtsustada, kui loobutaks projekti partnerite volikirjade puhul käsitsi kirjutatud allkirja andmise nõudest;

376.

 märgib, et jätkuvalt esineb probleeme juurdepääsul programmi „Erasmus+“ rahastamisele noorte valdkonnas, sest programmi hallatakse detsentraliseeritult riiklike büroode poolt; palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, näiteks koondada selleks osa kõnealusest rahastamisest rakendusametisse; palub lisaks, et komisjon tagaks kõikide programmi toetusesaajate ulatuslikumaks kaasamiseks vajalikud vahendid, mille üks näide on alaliste sektoripõhiste allkomiteede loomine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1288/2013 (26);

377.

 on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ edu pandiks on ülikoolide tasandil toimuvad vahetused ning nende kahjustamise vältimiseks ei tohiks rahalisi vahendeid suunata mõnele muule programmile, samuti ei tohiks laiendada programmi „Erasmus+“ kohaldamisala muudele toetusesaajatele, näiteks rändajatele;

378.

 on mures programmi „Kodanike Euroopa“ ja programmi „Loov Euroopa“ alaprogrammi „Kultuur“ püsivalt madala projektide edukuse määrade pärast (2016. aastal vastavalt 16 % ja 11 %); rõhutab, et madal edukuse määr põhjustab taotlejate seas pettumust ning on sümptomaatiline ebapiisavale rahastamistasemele, mis ei vasta programmi ambitsioonikatele eesmärkidele;

379.

 rõhutab, et Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kinnitusel saavutas programm „Kodanike Euroopa“ täieliku toimivuse 2016. aastal, st selle rakendamise kolmandal aastal; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles arvestama nõuetekohaselt pikkade ajaliste raamistikega, mis on osutunud vajalikuks mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 uute programmide täielikuks rakendamiseks, et hoida ära sarnaste viivituste tekkimine pärast 2020. aastat kehtestatavas finantsraamistikus;

380.

 kiidab EACEAd tema rolli eest kolme kultuuri- ja haridusprogrammi rakendamisel, millest annab tunnistust ameti 2016. aastal tehtud t positiivne hinnang; tunneb heameelt selle le, et EACEA on kasutanud rahastatud projektide puhul rohkem e-aruandlust, mis peaks parandama andmete kogumist ja projektide jrelevalvet, aitama panustada komisjoni poliitikatsse ja abistama toetusesaajaid; võtab rahuloluga teadmiseks, et EACEA teeb 92 % oma maksetest finantsmääruses sätestatud tähtaja jooksul; arvestades, et haridus- ja kultuuriprogrammide toetusesaajad on sageli väga väikesed organisatsioonid, kutsub EACEAd üles püüdlema paremate tulemuste poole ning kasutama selleks võimaluse korral makse tegemiseni kulunud keskmise aja näitajat;

381.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal käivitati kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend, mille eelarve on 2022. aastani 121 miljonit eurot, ning et sektor ja finantsvahendajad on selle vastu esialgselt huvi üles näidanud; nõuab EFSIst tagatisvahendile eraldatava 60 miljoni euro kiiret rakendamist; tuletab meelde, et laenud täiendavad sektori muid olulisi rahastamisallikaid, näiteks toetusi;

382.

 tunneb muret asjaolu pärast, et 2016. aastal oli hariduse-, kultuuri- ja loomesektori EFSI vahenditest rahastamise määr väga madal; on seisukohal, et kohandatud ja sektoripõhine toetus on ülimalt oluline tagamaks, et kultuuri- ja loomesektor saab kasu EFSI laenudest;

383.

 kinnitab oma toetust Euroopa asjade sõltumatule kajastamisele meedias, eelkõige televisiooni-, raadio- ja veebivõrgustikele ette nähtud eelarvetoetuse kaudu; tunneb heameelt võrgustikule „Euranet+“ ette nähtud toetuse andmise jätkumise üle 2018. aastani ning nõuab tungivalt, et komisjon otsiks võrgustiku rahastamiseks jätkusuutlikuma mudeli;

Kodanikuvabadused ning justiits- ja siseasjad

384.

 tuletab meelde, et liitu saabunud varjupaigataotlejate humanitaarolukorra tõttu kasutati erivahendeid 2016. aastal väga suures summas ja seetõttu on oht, et kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni kasutada olevatest summadest ei piisa, et tegutseda ootamatute sündmuste korral, mis võivad enne 2020. aastat aset leida; nõuab, et komisjon lahendaks selle põhimõttelise probleemi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ja teavitaks nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti;

385.

 nõuab tungivalt, et töötataks välja sidus ja terviklik strateegia, milles sõnastatakse põhiõiguste ja -vabaduste kaitses selgemad ja kindlamad pikaajalised poliitilised ja tegevusprioriteedid, ning et muu hulgas piisava raha eraldamise abil tagataks strateegia tulemuslik elluviimine;

Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus

386.

 rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleks tagada kõigis poliitikavaldkondades; kordab seetõttu oma nõudmist rakendada sooteadlikku eelarvestamist kõigis eelarveprotsessi etappides, sealhulgas eelarve täitmisel ja täitmise hindamisel;

387.

 avaldab kahetsust, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi 2014–2020 eelarveridadel ei täpsustata programmi igale soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärgile eraldatavaid vahendeid; väljendab heameelt asjaolu üle, et vägivalla vastu seisvate naiste võrgustik ja Euroopa naiste surverühm said 2016. aastal toetusi naistevastase vägivalla vastase võitluse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas;

388.

 kordab oma nõudmist hoida erieesmärgi „Daphne“ jaoks eraldi eelarverida ja suurendada sellele eraldatud vahendeid, et ümber pöörata „Daphne“ vahendite vähendamine ajavahemikul 2014–2020;

389.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ei hõlma soolist aspekti, ning rõhutab, et edukas taastumisprotsess ei ole võimalik, kui ei käsitleta kriiside mõju naistele;

390.

 rõhutab, et soolise aspekti arvessevõtmine on ka üks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi aluspõhimõtetest; taunib siiski selliste sihipäraste soolise võrdõiguslikkuse meetmete puudumist, millel oleksid konkreetsed eelarveread, hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest soolist mõõdet ka rände- ja varjupaigapoliitikas arvesse võtta;

391.

 kordab oma nõudmist lisada liidu eelarve täitmise ühiste tulemusnäitajate hulka ka soopõhised näitajad, võttes nõuetekohaselt – nimelt vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetele – arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet;

392.

 nõuab soolise mõju hindamist liidu rahaliste vahendite eraldamise üldiste eeltingimuste raames ning võimaluse korral sooliselt eristatud andmete kogumist toetusesaajate ja osalejate kohta;

393.

 väljendab heameelt selle üle, et naised ja mehed osalesid 2016. aastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmetes suhteliselt tasakaalustatult (osalejatest 52 % olid naised ja 48 % mehed);

394.

 kutsub parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uuesti kinnitama oma pühendumist soolise võrdõiguslikkuse tagamisele, tehes seda finantsraamistikule lisatud ühisdeklaratsiooniga, mis hõlmab kohustust rakendada sooteadlikku eelarvestamist ja tulemuslikku järelevalvet selle deklaratsiooni rakendamise üle iga-aastastes eelarvemenetlustes, lisades uue mitmeaastase finantsraamistiku määruse läbivaatamisklauslisse vastava sätte.

(1)  Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

(2)  COM(2017) 351, alajagu 2.2.

(3)  2016. aasta haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2; põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi iga-aastase tegevusaruande 10. lisa, lk 140.

(4)  2016. aasta haldus- ja tulemusaruande 4. lisa, lk 20.

(5)  Vt 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne, alajagu 2.2.

(6)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).

(7)  Oma 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, III jagu – Komisjon ja rakendusametid punktid 120 ja 121 (ELT L 252, 29.9.2017, lk 28).

(8)  Kokkuvõte korraldusasutuste poolt vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 67 lõike 2 punktile j esitatud andmetest finantskorraldusvahendite finantseerimise ja rakendamise seisu kohta, lk 11.

(9)  Liidu sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond D: eelarveküsimused) poolt tellitud uuring „Assessment of the 10 years’ Cooperation and Verification Mechanism for Bulgaria and Romania“.

(10)  Vt põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruande lk 17.

(11)  Vt Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punkt 207.

(12)  Vt esialgseid arvandmeid selle kohta, kuidas toetused suurusjärkude kaupa jagunesid. Andmed tootjatele makstud otsetoetuste kohta (2016. aasta) on esitatud vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013.

(13)  Mitmeaastase finantsraamistiku 3. rubriik hõlmab mitut poliitikasuunda; kõige olulisem kuluvaldkond on ränne ja julgeolek; kuid rahastatakse ka toidu- ja söödaprogrammi ning kultuuri- ja loovtegevusi ning õigusmõistmise, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse ning tarbijate ja tervishoiu valdkonna kulutusi.

(14)  Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) asendab programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ (SOLID).

(15)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0477.

(16)  Euroopa Kontrollikoja aruanne ametikohtade 5 % suuruse vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta (Rapid case Review on the implementation of the 5 % reduction of staff posts), lk 27.

(17)  Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsiooni punktid 276, 281, 282.

(18)  Aruanne Euroopa koolide eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos koolide vastustega, 29. november 2017.

(19)  Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat, iga-aastane tegevusaruanne, lk 6.

(20)  https://corporateeurope.org/expert-groups/2017/02/corporate-interests-continue-dominate-key-expert-groups.

(21)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0021.

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(23)  Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.

(24)  http://ec.europa.eu/regional_policy/et/policy/how/stages-step-by-step/strategic-report/.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/71

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL, EURATOM) 2018/1315

18. aprill 2018

komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0299/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse oma 18. aprilli 2018. aasta otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (III jagu – Komisjon) (5) ja oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on selle otsuse lahutamatu osa,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8-0042/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (6) eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0130/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et kontrollikoja eriaruanded sisaldavad teavet rahaliste vahendite kasutamisega seotud oluliste aspektide kohta, mis aitab Euroopa Parlamendil täita eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni rolli;

C.

arvestades, et Euroopa Parlamendi tähelepanekud kontrollikoja eriaruannete kohta on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitleva 18. aprilli 2018. aasta otsuse lahutamatu osa;

I osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2016 „ELi ühinemiseelne abi haldussuutlikkuse tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides: metaaudit“

1.

 väljendab heameelt metaauditi vormis esitatud kontrollikoja eriaruande üle, milles antakse ülevaade sellest, kuidas komisjon haldab Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Kosovole, endisele Jugoslaavia Makedoonia vabariigile, Montenegrole ja Serbiale antavat ühinemiseelset abi, ning esitab alljärgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

2.

 tunnistab, et komisjon peab tegutsema keerulistes poliitilistes tingimustes, kus abisaajariikide avalike asutuste töös esineb palju puudusi, nagu liigne bürokraatia, tööjõu suur voolavus, vähene tõhusus, vastutusepuudus ja korruptsioon;

3.

 palub kõikidel sidusrühmadel pöörata erilist tähelepanu kvalitatiivsete riiklike strateegiate ning riiklike ja piirkondlike programmide kindlaksmääramisele, mis hõlmaksid selgeid, realistlikke ja mõõdetavaid eesmärke, ning parandada seost abisaajariigis toimuva programmide kavandamise ja nende strateegiate ning vastavate vajaduste hindamise vahel;

4.

 toetab Lääne-Balkani riikide ametiasutuste püüdlusi jätkata pingutusi hea juhtimistava põhivaldkondades ja avaliku halduse reformimisel, sealhulgas finantskontrolli valdkonnas riigi rahanduse juhtimise raames; kutsub kõiki osalisi hoogustama jõupingutusi strateegiate väljatöötamiseks või konsolideerimiseks, et koordineerida riigi rahanduse juhtimise reformi elluviimist;

5.

 peab hädavajalikuks tingimuslikkuse põhimõtte kohaldamise tugevdamist, eelkõige kontrollides enne abisaaja suutlikkust teha seda, mida kvaliteetse projekti puhul nõutakse ja konkreetsetel mõõdetavatel tingimustel;

6.

 peab kahetsusväärseks, et ligikaudu pooled avaliku halduse reformi ja õigusriigi põhimõtete tugevdamiseks ette nähtud liidu rahastatud projektid ei ole olnud jätkusuutlikud; rõhutab, kui oluline on jätkusuutlikkuse arendamine, eelkõige projektide puhul, mis on suunatud haldussuutlikkuse tugevdamisele; peab kahetsusväärseks, et paljudel juhtudel ei suudetud jätkusuutlikust tagada selliste olemuslike tegurite tõttu nagu ebapiisavad eelarvevahendid ja personal ning eelkõige abisaajariigi poliitilise tahte puudumine institutsioone reformida; palub komisjonil lähtuda edukate projektide saavutustest, millel on kvantifitseeritav lisaväärtus, ning tagada projektide jätkusuutlikkus ja elujõulisus, seades selle IPA II rakendamisel projektide eeltingimuseks;

7.

 usub, et teatavate olulise tähtsusega valdkondade, nagu õigusriigi põhimõtete järgimine, avaliku halduse reform ja hea juhtimistava vastavusse viimisel liidu standarditega on veel arenguruumi; on arvamusel, et nendes valdkondades antav abi peaks olema suurem, tulemuslikum ja jätkusuutlik, kuna see on tihedalt seotud laienemisstrateegia ja poliitiliste kriteeriumidega;

8.

 kutsub komisjoni üles esmajärjekorras pühenduma korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, ning ergutama riigiprokuratuuri tegevust ja avaliku halduse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse nõuete väljatöötamist; kordab, et kestvate tulemuste saavutamiseks peavad riigi ametiasutused koostama püsivama ja rangema strateegia ning ilmutama suuremat poliitilist tahtekindlust;

II osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2016 „Ühtekuuluvuspoliitika alal vajatakse täiendavaid jõupingutusi riigiabi eeskirjade alase teadlikkuse suurendamiseks ja eeskirjade järgimise tagamiseks“

9.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

10.

 märgib rahuloluga, et komisjon kavatseb valdava enamiku soovitustest rakendada;

11.

 rõhutab, et kõigil asjaomastel peadirektoraatidel, eelkõige konkurentsi peadirektoraadil ja regionaalpoliitika peadirektoraadil, peab olema juurdepääs kõikidele komisjoni talituste käsutuses olevatele andmebaasidele, et nad saaksid tõhusalt oma kohustusi täita;

12.

 palub komisjonil läbi vaadata keeldumise rakendamast 4. soovituse punkti b, kuna see võib ohustada liidu finantshuvide kaitset;

13.

 mõistab komisjoni soovimatust rakendada 4. soovituse punkti d, niikaua kui liikmesriikide valitud alternatiivsed meetodid on vähese tähtsusega abi jälgimiseks sama tõhusad kui keskregister; kutsub komisjoni üles tagama, et see nii oleks;

14.

 peab ülimalt tähtsaks, et liikmesriikidel oleks kohaldatavate riigiabi eeskirjade suhtes õiguskindlus enne suurte projektide teostamist, sest selged ja sidusad eeskirjad võivad aidata alandada veamäära selles valdkonnas;

15.

 palub komisjonil tagada, et riiklikud auditeerimisasutused tunneksid kohaldatavaid riigiabi eeskirju ning kontrolliksid need üle enne iga-aastase kontrolliaruande esitamist;

16.

 väljendab sellega seoses heameelt, et konkurentsi peadirektoraat ja regionaalpoliitika peadirektoraat leppisid märtsis 2015 kokku ühises riigiabi tegevuskavas; märgib, et algselt koosnes tegevuskava kuuest meetmest, mille eesmärk on kõigis liikmesriikides suurendada teadlikkust riigiabi kohta ja täiustada riigiabiga seotud oskusteavet: heade tavade väljaselgitamine ja levitamine, koolituskursused riigiabi asjatundjatele, riigipõhised töötoad, seminarid spetsialistidele, küsimuste ja vastuste andmebaasi (Euroopa konkurentsivõrgustiku teabe elektroonilise edastamise projekt ECN-ET, võrgustik 86) edasiarendamine ning riigiabi andmebaasi väljatöötamine; alates 2016. aastast lisas komisjon ka spetsiaalse koolitusmooduli;

17.

 väljendab ühtlasi heameelt, et 2016. aasta jaanuariks oli konkurentsi peadirektoraat korraldanud riigiabi ja infrastruktuuri teemalisi koolituskursusi Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Slovakkias;

18.

 toetab kontrollikoja nõudmist luua kogu liitu hõlmav keskandmebaas, mille abil saavad asjaomased liikmesriikide asutused teha kindlaks ettevõtjad, kellele kehtivad riigiabi tagastamise korraldused, ja tagastamismenetluste seisu; leiab, et selline andmebaas oleks väga oluline tulevaste riskianalüüside seisukohast;

III osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 29/2016 „Ühtne järelevalvemehhanism – hea algus, kuid vaja on täiendavaid parandusi“

19.

 tuletab meelde järgmisi õiguslikke aluseid:

a)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõige 1: „1. Kontrollikoda kontrollib liidu kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Ta kontrollib ka kõigi liidu loodud organite või asutuste tulude ja kulude raamatupidamiskontosid niivõrd, kuivõrd asjasse puutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista.

Kontrollikoda teeb Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Sellele avaldusele võib lisada konkreetse hinnangu liidu iga suurema tegevusvaldkonna kohta.“

b)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 27 (Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokoll nr 4): „27.1. EKP ja riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud ja nõukogu poolt heakskiidetud sõltumatud organisatsioonivälised audiitorid. Audiitoritel on täisvolitused kõikide EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentide ja kontode kontrollimiseks ning nende tehingute kohta täieliku informatsiooni saamiseks.

27.2.

 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätteid kohaldatakse ainult EKP juhtimise efektiivsuse kontrollimiseks.“

c)

Nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (7) (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) artikli 20 lõiked 1 ja 7: „1. EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 7. Kui Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise tõhusust Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 27.2 alusel, võtab ta arvesse ka käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid.“

20.

 toetab kontrollikoja järeldusi ja tunneb heameelt selle üle, et EKP kiitis kontrollikoja soovitused heaks (8);

21.

 on aga mures ELi kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee aruande pärast, milles võrreldakse liidu 28 riiklikust kõrgeimast kontrolliasutusest 27 auditeerimisvolitusi seoses pangandusjärelevalveasutustega; peab kahetsusväärseks, et kokkuvõtvas avalduses märgiti, et auditeerimises on tekkinud lüngad neis riikides, kus kõrgeimate riiklike kontrolliasutuste varasemaid volitusi pangandusjärelevalve asutuste auditeerimiseks ei ole asendatud kontrollikoja sama tasandi auditivolitustega Euroopa Keskpanga järelevalvetegevuse üle (9);

22.

 rõhutab, et oli juba väljendanud seda muret oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta (10);

23.

 peab kahetsusväärseks, et järelevalve alla kuuluvatele üksustele avaldatava teabe läbipaistvus on EKP teabe avaldamispõhimõtete tõttu piiratud, millest tulenevalt ei ole järelevalve alla kuuluvatel üksustel võimalik järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise tulemustest täielikku arusaama omada; rõhutab, et kontrollikoda väljendas muret läbipaistvuse puudumise pärast, mis tema hinnangul võib suurendada „suvaotsuse riski järelevalves“;

24.

 juhib tähelepanu sellele, et kuna panga riskipositsiooni üle, mis tuleneb mittelikviidsetest 3. tasandi varadest, sh langenud väärtusega varadest ja tuletisinstrumentidest, ei toimu mingit järelevalvealast kontrolli, ei ole järelevalve tasakaalus; on seisukohal, et spekulatiivsete finantstehingutega kaasnevate turu- ja operatsiooniriskidega seotud krediidiriskide suhtes valitsevate suurte eelarvamuste tõttu sattusid kommertspangad suurte investeerimispankadega võrreldes ebasoodsasse olukorda, mis seab kahtluse alla seni koostatud põhjalike hinnangute kehtivuse ja usaldusväärsuse; on mures järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouy hiljutiste avalduste pärast, mis puudutasid EKP probleeme nende keeruliste ja riskantsete toodetega seotud positsioonide korrektsel hindamisel ja EKP võimetust sellist hindamist teha;

25.

 võtab murelikult teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et EKP rahapoliitika ja järelevalve funktsioonid ei ole organisatsiooniliselt tõhusalt üksteisest eraldatud ning huvide konfliktide vältimiseks puuduvad selged ja ranged juhtimiseeskirjad, mis annab veel rohkem põhjust olla mures huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida seetõttu, et EKP ülesanne on ühelt poolt säilitada euro stabiilsus ja teiselt poolt valvata selle järele, kas suured Euroopa krediidiasutused täidavad usaldatavusnõudeid;

26.

 toetab kontrollikoja leidu, mille kohaselt tuleb analüüsida riske, mis kaasnevad nii EKP rahapoliitika kui ka järelevalve funktsiooniga seotud ühiselt kasutatavate teenustega;

27.

 on sellega seoses mures kontrollikoja tähelepaneku pärast, et EKP esitatud teave oli vaid osaliselt piisav selleks, et hinnata ühtse järelevalvemehhanismi juhtimisstruktuuriga seotud tegevuse tõhusust, selle ühiste järelevalverühmade tööd ja kohapealseid kontrolle; rõhutab, et olulised valdkonnad on auditeerimata jäänud;

28.

 ei pea aruandluse seisukohast vastuvõetavaks, et auditeeritav, st EKP, tahab ainuisikuliselt otsustada, millistele dokumentidele välisaudiitorid ligi pääsevad; (11) palub seetõttu EKP-l kontrollikoja kui välisaudiitoriga täielikult koostööd teha ja anda talle ülalnimetatud nõuetest kinnipidamiseks teabele täielik juurdepääs;

29.

 palub kontrollikojal Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile enne 2018. aasta novembrit teada anda, kas teabele juurdepääsu probleem lahendati;

30.

 peab praegust EKP ja parlamendi vahelist aruandluskorda asjakohaseks; (12) on seisukohal, et see kord ei saa aga asendada kontrollikoja auditit;

31.

 tuletab meelde, et komisjon oleks pidanud 31. detsembriks 2015 avaldama määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) kohaldamise läbivaatamise kohta aruande; peab kahetsusväärseks, et seda ei juhtunud;

32.

 palub seetõttu komisjonil lõpetada see aruanne võimalikult kiiresti;

IV osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 30/2016 „Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus“

33.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle, kiidab heaks selle soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused; võtab ühtlasi teadmiseks komisjoni vastused;

34.

 märgib rahuloluga, et nii Hondurase valitsus kui ka komisjon võtsid kontrollikoja aruande hästi vastu ning et kontrollikoja osutatud probleemid ja järeldused olid äärmiselt kasulikud Hondurase ja liidu poliitilise dialoogi tugevdamiseks;

35.

 osutab asjaolule, et praegu põhinevad liidu ja Hondurase kui Kesk-Ameerika osa vahelised suhted peamiselt 2012. aastal sõlmitud partnerluslepingul, mis tähendab tugevat pikaajalist sidet, mis põhineb vastastikusel usaldusel ning ühiste väärtuste ja põhimõtete kaitsmisel; lepinguga sätestatakse kolm peamist tegevussammast: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus; tuletab eeskätt meelde, et lepinguga võtavad mõlemad pooled kohustuse rakendada majanduse arengut toetavaid meetmeid, võttes arvesse mõlema poole huvisid, mille seas on vaesuse kaotamine, töökohtade loomine ning õiglane ja kestlik areng;

36.

 rõhutab, et praeguseks on lepingu ratifitseerinud 21 liikmesriiki; väljendab lootust, et riigid, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerivad lepingu niipea kui võimalik, kuna kolme samba täielik rakendamine tugevdab poliitilise dialoogi arendamist, võimaldab rahalisi vahendeid tõhusamalt eraldada ning aitab kokkuvõttes kaasa sellele, et liidu abi oleks Hondurase ülesehitamisel ja ümberkujundamisel tulemuslik;

37.

 tuletab meelde, et Kesk-Ameerika riikide seas saab Honduras kõige rohkem liidu arenguabi ning Hondurase kaheteistkümne peamise rahastaja seas on liidu toetus neljandal kohal, moodustades 11 % kogu ametlikust arenguabist riigile; toonitab, et rahastamispaketti suurendati perioodiks 2007–2013 eraldatud 223 miljonilt eurolt 235 miljoni euroni perioodiks 2014–2020;

38.

 väljendab siiski muret selle pärast, et liidu rahaline toetus moodustas vaadeldaval perioodil vaid 0,2 % riigi SKPst, mis on oluliselt väiksem teiste rahastajate, eelkõige Ameerika Ühendriikide eraldatavast protsendist;

39.

 märgib samuti, et Maailmapanga andmetel on Hondurase majandus pärast ülemaailmset majanduskriisi mõõdukalt taastunud, millele on aidanud kaasa avaliku sektori investeeringud, eksport ning suur tulu rahaülekannetest, mis võimaldas majandusel kasvada 3,7 % 2016. aastal ning 3,5 % 2017. aastal;

40.

 toonitab siiski, et ehkki majanduslikud väljavaated on lootustandvad, on valitsuse ja rahastajate tehtud jõupingutustele vaatamata vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse tase Hondurases endiselt Ladina-Ameerika kõrgeim, seejuures elas ametlike andmete kohaselt 2016. aastal vaesuses ligikaudu 66 % elanikkonnast, püsib ulatuslik vägivald, korruptsioon ja karistamatus; märgib, et kuigi mõrvade arv on viimastel aastatel vähenenud, on see siiski üks maailma kõrgemaid ning Ladina-Ameerika kõrgeim; rõhutab lisaks, et jätkuvalt on tõsiseid raskusi ja probleeme põhivajaduste, tööhõivevõimaluste ja loodusvarade, sh maa ja elatusvahendite kättesaadavusega, ning ebavõrdsuse tõttu on naised, põlisrahvad ja Aafrika päritolu elanikud inimõiguste rikkumiste osas kõige haavatavamad elanikkonnarühmad;

41.

 väljendab tõsist muret selle pärast, et Honduras on inimõiguste ja keskkonnaõiguste (mis on sageli otseselt seotud) kaitsjate jaoks jätkuvalt üks maailma ohtlikumaid riike; osutab asjaolule, et organisatsiooni Global Witness andmetel on alates 2009. aastast Hondurases tapetud vähemalt 123 maa- ja keskkonnakaitseaktivisti, kellest paljud olid põlisrahvaste- ja maakogukondade liikmed, kes seisid vastu suurprojektidele oma territooriumidel, näiteks Berta Cácerese juhtum, kelle mõrv on endiselt lahendamata; palub komisjonil tagada ning korrapäraselt ja rangelt jälgida, et liidu koostöö Hondurases ei kahjustaks mingil moel Hondurase elanike inimõigusi; rõhutab sellega seoses demokraatia ja inimõiguste tagamise Euroopa rahastamisvahendi olulisust ohtlikes olukordades olevatele inimõiguste kaitsjatele otse ja kiiresti rahalise ja materiaalse abi andmisel, samuti hädaolukordade fondi tähtsust, mis võimaldab liidu delegatsioonidel eraldada erakorralisi otsetoetusi; palub ühtlasi, et komisjon edendaks inimõiguste kaitsjaid käsitlevate liidu suuniste tõhusat rakendamist, võttes nende täielikuks kohaldamiseks vastu kohalikud strateegiad ning tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kellel on juba selles valdkonnas kogemusi;

42.

 võtab suure murega teadmiseks Hondurases pärast 26. novembril 2017 toimunud valimisi aset leidnud tõsised vahejuhtumid; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa ja rahvusvahelised inimõigustealased võrgustikud ja meedia on hukka mõistnud riigi julgeolekujõudude ebaproportsionaalse ja teatavatel juhtudel surmajuhtumeid põhjustanud jõukasutamise meeleavaldajate vastu ning muud inimõiguste kaitsjate vastased rünnakud valimistejärgses kriisis, mille raames inimõigusorganisatsioonid registreerisid 30 tapmist (millest 21 pani toime sõjaväepolitsei (PMOP)), ligikaudu 232 vigastatut ja 1 085 kinnipeetut; märgib, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo Hondurases on dokumenteerinud üle 50 inimõiguste kaitsjate, ühiskonna juhtisikute ja ajakirjanike vastu suunatud hirmutamise ja ahistamise juhtumi; võtab teadmiseks, et Hondurase valitsus on sellele olukorrale reageerinud teatega inimõiguste ministeeriumi loomise kohta, mille puhul on tegemist eraldiseisva üksusega praegusest inimõiguste, justiits-, valitsemisküsimuste ja detsentraliseerimise ministeeriumist, mis alustas tegevust 27. jaanuaril 2018; palub Euroopa välisteenistusel suurendada liidu toetust inimõiguste kaitsjatele ja edendada rohkem poliitilist dialoogi ning nõuda, et Hondurase valitsus täidaks oma ülesandeid ja kohustust seoses rahu tagamise ja oma kodanike julgeoleku kindlustamisega;

43.

 tuletab meelde, et on oluline, et liidu riikide erasektoris järgitaks samuti kõige rangemaid inimõiguste ning sotsiaalseid ja keskkonnanorme, austades vähemalt liidu vastavaid standardeid; nõuab, et liit ja liikmesriigid jätkaksid aktiivset osalemist ÜRO töös, et sõlmida rahvusvaheline leping, mis paneks ettevõtted vastutama mis tahes inimõiguste rikkumises osalemise eest;

44.

 tuletab meelde, et 2009. aasta riigipöördel olid riigile hävitavad tagajärjed, mistõttu riigi sotsiaalne ja majanduskasv märkimisväärselt aeglustus, rahvusvaheline abi viibis ning peatati riigi liikmesus Ameerika Riikide Organisatsioonis (ARO); märgib siiski, et liidu saavutusi Hondurases selle perioodi jooksul on suudetud säilitada, ehkki kõigis prioriteetsetes valdkondades esines elluviimisel viivitusi ning mõningaid neist, nagu õigusraamistiku ühtlustamine, ei olnud võimalik lõpule viia; toonitab, et kui liit ei oleks jätkanud prioriteetsete koostöövaldkondade toetamist, oleksid tingimused nendes valdkondades olnud veelgi raskemad;

45.

 võtab teadmiseks, et Hondurase valitsus on väljendanud valmisolekut nõustuda rahvusvahelise kontrolliga ja teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo asutamine, hiljuti Hondurases loodud korruptsiooni ja karistamatuse vastane missioon, organisatsiooni Transparency International auditid riigi arvepidamise kohta jne); juhib siiski tähelepanu sellele, et on oluline saadud õppetunde ja häid tavasid arvesse võtta ja rakendada ning mitte pikendada lõputult sõltuvust nendest organisatsioonidest riigi põhikohustuste täitmisel; võtab suure murega teadmiseks asjaolu, et 18. veebruaril 2018 astus Hondurase korruptsiooni ja karistamatuse vastase missiooni (MACCIH) juht tagasi, kuna ta ei saanud Ameerika Riikide Organisatsioonilt piisavalt toetust, et täita talle kaks aastat tagasi antud ülesannet võidelda Hondurases esineva korruptsiooni vastu (vahendite puudus, raiskamine organisatsioonis, suutmatus tagada sobivaid ruume jne); märgib, et toetuse puudumisele vaatamata on MACCIH alates 2017. aastast saavutanud märkimisväärseid tulemusi korruptsioonivastases võitluses, sealhulgas olulised kohtumenetlused tõsistes korruptsioonijuhtumites osalenud valitsuse ametnike puhul ja Hondurase poliitilist klassi puudutavad uurimised; on mures, et selline olukord takistab esimesi suuri piirkondlikke jõupingutusi võidelda korruptsiooni ja karistamatuse vastu ühes riikidest, kus neid meetmeid kõige enam vaja on; kutsub Hondurase valitsust ja Ameerika Riikide Organisatsiooni üles tingimusteta toetama ja soodustama MACCIHi tööd ning kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama MACCIHiga koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks;

46.

 märgib, et kontrollikoja korraldatud auditis keskenduti aastatele 2007–2015, mille jooksul eraldatud liidu toetus ulatus 119 miljoni euroni ning et kontrollitud prioriteetsed valdkonnad olid vaesuse vähendamine, metsandus, julgeolek ja õigus, mis said 89 % makstud kahepoolsest toetusest; leiab siiski, et kontrollikoja aruandeperiood on liiga pikk, ületades ka komisjoni tegevusperioodi, ning hõlmab lisaks eriti keerulisi ja erisuguseid poliitilisi ja majanduslikke olusid; on seisukohal, et selleks, et need oleksid tõhusamad, peaksid aruandeperioodid olema lühemad või tuleks korraldada vahehindamisi, kuna aruandes tuuakse välja liiga palju kõrvaldatud probleeme või puudusi, mistõttu mõned selle järeldustest ja soovitustest on aegunud; rõhutab samuti, et kontrollikoda ei ole oma aruandes arvesse võtnud oma Hondurase visiidi käigus, eriti toetusesaajate, teiste rahastajate ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtud intervjuude tulemusi;

47.

 märgib, et kontrollikoda järeldab oma aruandes, et liidu toetus prioriteetsetele valdkondadele on olnud teatavatele edusammudele vaatamata üksnes osaliselt tõhus, peamiselt tulenevalt riigis valitsevatest oludest ning mitmesugustest puudujääkidest juhtimises, mis on takistanud abi mõju, ning ehkki komisjoni strateegia oli järjepidev ja koordineeritud, ei olnud see piisavalt konkreetne ning rahastamine jagunes liiga paljude valdkondade vahel, nii et hoolimata Hondurase valitsuse palvetest, ei olnud võimalik rahuldada olulisi vajadusi prioriteetsetes valdkondades, mida ei toetanud ka teised rahastajad;

48.

 jagades küll kontrollikoja väljendatud muret, nõustub komisjoniga, et paljudel juhtudel oli riigipöörde põhjustatud kriisiga kohandumiseks ning kiireloomulistele oludele ja elanikkonna põhivajadustele reageerimiseks vaja teatavat paindlikkust; palub komisjonil jätkata tööd, et saavutada toimiv tasakaal oludega kohandumiseks vajaliku paindlikkuse, riigi muutuvate vajaduste ja nõudmiste, kõige pakilisematele probleemidele, sealhulgas inimõiguste, õigusega elule ja õigusega väärikale elule seotud probleemidele reageerimise ning vajaduse vahel tegutseda ja parandada liidu abi võimalikku mõju;

49.

 märgib, et varasemalt seisnes liidu koostöö sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu edendamises, samas kui uus programm vastab riigi peamiste arenguprobleemidega seotud vajadustele: vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamine, toiduga kindlustatus, haridus ja tervishoid, julgeolek ja inimõigused, maksureformid, karistamatuse ja korruptsiooni vastane võitlus, sotsiaalkaitsega töökohtade loomine, konkurentsivõime, loodusvarade juhtimine ning kliimamuutustega seotud haavatavus;

50.

 rõhutab, et arvestades riigi erandlikku olukorda, on äärmiselt oluline tugevdada ja rakendada terviklikke programme vaesusevastaseks võitluseks (eelkõige suunatult kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele, nagu naised, lapsed ja põlisrahvad, nagu on palunud ka Hondurase valitsus), samuti terviklikke haridus-, koolitus- ja kutseõppeprogramme, mis on suunatud kõige ebasoodsamatest oludest pärit lastele ja noortele, et pakkuda neile võimalusi oma võimete ja pädevuste arendamiseks ning hoida neid vägivaldsete võrgustike ja organiseeritud kuritegevuse mõju alla sattumise ohu eest;

51.

 rõhutab ühtlasi naiste ja naiste õiguseid kaitsvate organisatsioonide ja eriti noorte juhitavate liikumiste määravat rolli sotsiaalarengus; nõuab, et liit rõhutaks vajadust toetada naiste võimestamist ning luua turvaline ja soodne keskkond naiste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja naiste õiguste kaitsjate jaoks ning tegeleda soopõhise tagakiusamise konkreetsete vormidega, eriti konfliktipiirkondades; rõhutab, kui tähtis on aidata aktiivselt kaasa naiste õigustega, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud poliitika ja meetmete toetamisele;

52.

 on seisukohal, et liit peaks jätkuvalt tegema erilisi jõupingutusi, et teha koostööd riigiasutuste läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja aruandekohustuse suurendamiseks ning lammutada korruptsiooni ja karistamatuse raamistik, mis õõnestab kodanike usaldust ning on üks peamisi takistusi riigi arengule;

53.

 väljendab muret puuduliku poliitilise dialoogi pärast, millele kontrollikoda osutas mõnes olulises valdkonnas, mis saavad toetust riiklikust kavast (hariduse, riigi statistikaameti väljaarendamise ning avaliku teenistuse reformi eesmärgid); arvestades, et komisjoni poliitiline dialoog lihtsustab liidu meetmete rakendamist ning viib käegakatsutavate edusammudeni, palub komisjonil tugevdada poliitilist dialoogi eriti just strateegilistes ja prioriteetsetes valdkondades ning jääda endale kindlaks sellistes valdkondades, kus valitsus ei näita üles piisavat huvi või vastuvõtlikkust, näiteks riigi õigus- ja julgeolekupoliitika või kohtusüsteemi vaatluskeskuse puhul;

54.

 palub komisjonil jätkata ühise kavandamise parandamist nii Hondurase valitsuse kui ka liidu liikmesriikidega ning teha erilisi jõupingutusi koordineerimises nii sise- kui ka teiste rahastajatega, et optimeerida töö tõhusat jaotamist, saavutada nende vastastikune täiendavus, kus see on võimalik, ning eelkõige vältida kontrollikoja tuvastatud probleeme: samasuguste või sarnaste projektide paljusus (samad valdkonnad, samad toetusesaajad), vastuolulised meetmed, kattumine ja sekkumise puudumine, eriti just prioriteetsetes valdkondades; samuti peaks komisjon leidma kiire ja tõhusa süsteemi teiste rahastajatega koos tegutsemiseks, et lühendada tähtaegu ning parandada dünaamilisust, tõhusust ja tulemusi;

55.

 märgib, et ligikaudu pool liidu kahepoolsest toetusest Hondurases antakse eelarve-, üldiste- ja sektoripõhiste toetuste kaudu; toonitab murega, et tulenevalt eelkõige riigi makromajanduslikust ebastabiilsusest ja tehnilistest puudustest ning pettuste ja korruptsiooniga seotud probleemidest riigi rahanduse juhtimisel, võivad eelarvetoetused endaga kaasa tuua märkimisväärseid riske;

56.

 märgib murega, et ehkki kontrollikoja aruandes osutatakse, et eelarvetoetus oli suunatud asjakohastele ja usaldusväärsetele riiklikele strateegiatele, puudusid valitsusel mõningates prioriteetsetes valdkondades selged strateegiad või olid need killustatud või ei sisaldanud konkreetset eelarvet ning asjaomased asutused ei suutnud poliitikameetmeid ja reforme välja töötada;

57.

 võtab teadmiseks, et komisjon on need riskid kindlaks teinud ja püüdnud neid leevendada; osutab veel kord asjaolule, et eelarvetoetust ei saa pidada blankoveksliks ning valitsusepoolsed reformilubadused ei ole tingimata piisavad tagatised; selleks, et vähendada mis tahes riske, palub komisjonil jätkata ranget jälgimist, et eelarvetoetusi käsitlevaid suuniseid rakendataks ja järgitaks menetluse kõigis etappides; samuti palub komisjonil vältida eelarvetoetuse andmist valdkondadele, kus valitsuse tegevus ei pruugi olla usaldusväärne ja asjakohane;

58.

 on komisjoniga nõus, et erinevate eelarvetoetuste maksete peatamist teatud perioodil, nagu toimus 2012. aastal üldise makromajandusliku olukorra tagajärjel ning lepingu puudumise tõttu Hondurase ja IMFi vahel, ei peaks käsitlema kui vastuolulist sõnumit, mis võib vähendada abi tõhusust, nagu hoiatab kontrollikoda, vaid see võimaldab, vastupidi, saata valitsusele selge ja tugeva sõnumi nõudmisega lahendada tõhusalt ja kiiresti tekkinud probleemid;

59.

 märgib huviga, et Honduras on esimene riik, kus rakendatakse tulemustele orienteeritud eelarvetoetust; väljendab sellegipoolest muret asjaolu pärast, et nagu kontrollikoda järeldas, takistasid järelevalvevahendite puudused saavutatud tulemuste hindamist, tulemuste järelevalve tõi välja mitmeid puudusi ning esitatud soovitusi ei järgitud järjepidevalt; palub komisjonil koostada üksikasjaliku aruande, mis sisaldaks eesmärke, kasutatud näitajaid ja võrdlustasemeid, arvutus- ja kontrollimeetodeid ning milles hinnataks viimaste tõhusust ja mõju, et mõõta saavutatud tulemusi ning parandada liidu meetmetest teavitamist ning nende nähtavust ja mõju; samuti palub komisjonil panna rohkem rõhku Hondurase valitsusega peetava poliitilise dialoogi strateegiates seatud eesmärkide tulemustele ning dialoogile kodanikuühiskonna ja teiste rahastajatega;

60.

 arvestades, et riigi rahanduse juhtimine on eelarvetoetuste eraldamise põhitingimus ning et Hondurase valitsuse järjestikustele kavadele ja komisjoni toetusele vaatamata on see Hondurases üks olulisemaid puudusi, peaks komisjon pöörama selle sektori tõhustamise jätkamisele erilist tähelepanu; sellega seoses ning võttes arvesse Hondurase kõrgeima kontrolliasutuse rolli riigi ressursside juhtimisel palub komisjonil töötada välja eriprogrammid koostööks kõrgeima kontrolliasutusega, et anda sellele sektorile tehnilist abi ja koolitust;

61.

 nõuab, et Hondurase valitsus tagaks kõik vajalikud vahendid ning näeks ette vajalikud rahalised vahendid selleks, et Hondurase kõrgeim kontrolliasutus saaks oma ülesandeid täita sõltumatult, tõhusalt ning kooskõlas auditeerimist, läbipaistvust ja aruandekohustust käsitlevate rahvusvaheliste eeskirjadega;

62.

 võtab murelikult teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku asjaolu kohta, et liidu büroos Hondurases puuduvad riigi rahanduse juhtimise ning eelarvetoetuse toimingute makromajanduse eksperdid, mis on eriti ohtlik, arvestades püsivat majanduslikku ebastabiilsust riigis, millele jätkatakse eelarvetoetuse andmist, vaatamata nendele rasketele oludele; arvestades kontrollikoja osutatud riske, palub komisjonil kiiresti tugevdada liidu büroo personali Hondurases;

63.

 märgib, et liidu koostöö Hondurases annab toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele toiduga kindlustatuse, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning et praegu viiakse ellu 35 temaatilist projekti, mille kogusumma on üle 9 miljoni euro; märgib lisaks, et kokkuleppel Hondurase kodanikuühiskonnaga töötas liidu delegatsioon välja tegevuskava, mis kiideti heaks 2014. aastal ning mis hõlmab riigile mõeldud poliitilist dialoogi ja toetusmeetmeid; peab väga oluliseks kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist mitte ainult tegevuskavade koostamiseni viivas protsessis, vaid ka kavade rakendamises, järelevalves ja läbivaatamises;

64.

 väljendab tõsist muret kodanikuühiskonna tegevusruumi vähenemise pärast arenguriikides; märgib murega, et ainuüksi 2014. aasta kolme esimese kuu jooksul tühistas kodanikuühenduste registreerimise ja järelevalve ühing enam kui 10 000 valitsusvälise organisatsiooni tegevusloa, kuna need ei esitanud valitsusele oma finantsaruandeid ja programme, ning et vaatamata mõningatele viimastel aastatel aset leidnud positiivsetele muudatustele muudavad mõned hiljuti Hondurases vastu võetud seadused ning haldusmeetmed nende ühenduste tegutsemise keeruliseks ning piiravad nende tegevusruumi, mille tagajärjel on paljud neist olnud sunnitud tegevuse lõpetama;

65.

 väljendab heameelt liidu pikaaegse toetuse üle arenguriikide kodanikuühiskonnale ning sellega seoses võetud kohustuste üle; on seisukohal, et poliitilise dialoogi ja koostööprogrammide väljatöötamisel peaks komisjon soodustama strateegiaid sellise õigusliku, haldus- ja poliitilise keskkonna loomiseks, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma ülesandeid täita ning tulemuslikult töötada, nõustades ja teavitades neid korrapäraselt rahalistest vahenditest ja rahastamisvõimalustest ning toetades nende kaasamist rahvusvahelistesse kodanikuühiskonna organisatsioonidesse ja võrgustikesse;

66.

 on seisukohal, et kontrollikoda oleks pidanud pühendama oma aruandes eraldi peatüki liidu koostööle Hondurase kodanikuühiskonna organisatsioonidega, arvestades nende olulist rolli ühiskonnas laiemalt ning eriti kohalikus arengus ning veelgi enam seda, et liit on kõnealuste organisatsioonide peamine rahastaja arenguriikides ning on võtnud kodanikuühiskonna esindajate ja inimõiguste kaitsjate kaitsmises juhtrolli, kasutades ja rakendades selleks erinevaid vahendeid ja poliitikameetmeid; loodab, et kontrollikoda arvestab seda oma tulevastes aruannetes;

V osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016 „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“

67.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

68.

 väljendab heameelt liidu ambitsioonikate kohustuste üle vähendada oma heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 20 % aastaks 2020 ja 40 % aastaks 2030, ning eraldada vähemalt 20 % oma eelarvest kliimaga seotud meetmete rahastamiseks eelarveperioodil 2014–2020; väljendab heameelt üldiste edusammude üle, kuid peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul esineb tõsine oht, et 20 % eelarve eesmärk jääb saavutamata;

69.

 peab eriti oluliseks, et komisjon näitaks järjepidevalt üles piisavat juhtimist ja pühendumust kliimamuutuste küsimustele Pariisi lepingu tõhusa rakendamise abil ning tugevdaks oma rahvusvahelist usaldusväärsust ja vahendeid liidu kliimapoliitika ja rohelise diplomaatia tingimuste kujundamiseks eesseisvatel aastatel;

70.

 väljendab heameelt selle üle, et võetud kohustust rakendatakse juba kehtivas poliitikas, mitte ei looda uusi rahastamisvahendeid; on seisukohal, et see peaks aitama kaasa liidu eri poliitikavaldkondade suuremale sidususele; palub komisjonil ja liikmesriikidel koostada kooskõlastatud kava eri programmide maksimaalse ühtsuse ja järjepidevuse säilitamiseks;

71.

 kutsub komisjoni üles töötama seatud eesmärgi saavutamiseks välja konkreetse üldstrateegia, mis hõlmab valdkonnakeskseid tegevuskavasid üksikasjalike meetmete ja vahenditega, mõõtmise metoodika ja aruandlusega ning tulemusnäitajatega, mida kasutatakse konkreetsete poliitikavaldkondade kliimaga seotud meetmetes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama edasi ühiseid ühtlustatud standardeid nõuetekohaste järelevalve-, hindamise ja kontrollisüsteemide rakendamiseks, eelkõige seoses nn Rio markerite kohaldamisega ja kliimaga seotud kulutuste väljamakseid kajastava aruandlusega;

72.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas liidu jälgimissüsteemis puudusi, mis suurendab oluliselt kliimameetmetega seotud kulutuste ülehindamise ohtu; kutsub komisjoni üles järgima järjepidevalt konservatiivsuse põhimõtet, et vältida ülehindamist; kutsub komisjoni üles vaatama prognoosid läbi ja parandama kliimamuutuste koefitsiente, kui esineb ülehindamise riski;

73.

 kutsub komisjoni üles pidama esmatähtsaks tegevuskava väljatöötamist koostöös liikmesriikidega teatavates valdkondades, millel on suur potentsiaal, nimelt programm „Horisont 2020“, põllumajandus ja kalandus; kutsub komisjoni samuti üles koordineerima tegevust keskkonnakaitse alal uute tehnoloogiate ja uuenduste väljatöötamise valdkonnas tihedalt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudiga (EIT);

74.

 juhib tähelepanu sellele, et eelkõige peab komisjon kehtestama kliimaga seotud võrdlusalused, peavoolustades oma programmitöö eri vahendeid, et soodustada suurt sidusust ja võimaluse korral paremat koordineerimist liikmesriikide vahel, et oleks võimalik saavutada üldine eesmärk, milleks on suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonna loomisele;

75.

 peab kahetsusväärseks, et liidu eelarve olulistes osades puuduvad konkreetsed eesmärgid; kutsub komisjoni üles koostama üldise kava, milles antaks ülevaade sellest, millised rahastamisvahendid ja mil määral võiksid aidata kaasa eelarve 20 %-lise eesmärgi saavutamisele; märgib murega, et puuduv plaan on märk eelarve eri valdkondade vähesest kokkusobivusest;

76.

 märgib murega, et on vähe teavet selle kohta, kui palju raha kulutatakse kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ja selle kohta, millisel määral aitavad liidu kliimamuutustega seotud meetmed kaasa CO2 heitkoguste vähendamisele, kuna olemasolevad andmed ei pruugi olla kõigis liikmesriikides võrreldavad; palub komisjonil arendada edasi aruandlust selle kohta, mil määral viiakse eesmärki suunata 20 % liidu 2014.–2020. aasta eelarvest kliimaga seotud meetmetesse ellu kõikides poliitikavaldkondades, täpsustades ka seda, milliseid kulukohustusi on võetud ja makseid tehtud ning mis on seotud kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega, tehes samal ajal kindlaks valdkonnad, kus tuleb parandada kliimaga seotud eesmärkide saavutamise tulemusi;

77.

 on arvamusel, et rahastamisprogrammide peavoolustamist tuleks veelgi täpsustada, määrates kindlaks selged kliimamuutustega kohanemise või nende leevendamise strateegiad ja nendega seotud tegevuskavad, sealhulgas investeeringute kvantifitseerimise piisavad vahendid ja vajalikud kliimastiimulid ning paremad prognooside jälgimismeetodid, et saada liidu programmide ja liikmesriikide meetmete elluviimisel tehtud edusammude kohta korrektseid prognoose;

78.

 palub komisjonil töötada kiiresti välja toetav keskkond üleminekuks vähese CO2-heitega majandusele, kohandades oma investeerimistingimusi, kulutuste raamistikke ning innovatsiooni ja moderniseerimise vahendeid kõigis olulistes valdkondades;

79.

 täheldab kahetsustundega, et siiani puudub vahend mitmeaastaste ajakohastatud koondandmete esitamiseks kogu liidu eelarve ulatuses; on seisukohal, et vaja on prognoositud kliimameetmete rahastamissummade järelhindamist ja ümberarvutamist;

80.

 väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole loonud konkreetset aruandlusraamistikku selliste liidu poliitikavaldkondade mõju kindlakstegemiseks ja mõõtmiseks, mis kiirendavad kliimamuutusi, ja selle mõõtmiseks, kui suur osa liidu eelarvest kulub sellele vastutöötamisele; väljendab muret selle üle, et ilma kõnealuste andmeteta ei näita komisjon täies ulatuses, mil määral aitab liit kliimamuutusi leevendada; kutsub komisjoni üles tegema järjepidevalt kindlaks potentsiaalselt negatiivseid meetmeid ja lisama sellekohased prognoosid kliimameetmete (leevendamine) lõplikku arvestusse;

VI osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 32/2016 „ELi abi Ukrainale“

81.

 märgib et liidu finants- ja ekspertabi Ukraina reformimiseks oli vajalik; rõhutab siiski, et reformide elluviimine on jäänud kaugele maha sellest, mida eeldati;

82.

 peab kahetsusväärseks, et vanad struktuurid, mis on reformide, moderniseerimise ja demokratiseerimise suhtes tõrksad, püsivad, samas kui jõud, kes soovivad reformida, seisavad tegutsemisel silmitsi suurte raskustega;

83.

 tunneb heameelt liidu Ukrainale antava abi üle; on siiski arvamusel, et see peab olema seotud Ukraina valitsuse konkreetsete jõupingutustega, mille eesmärk on parandada olukorda riigis; eeskätt selleks, et parandada omavahendite süsteemi tõhusa ja läbipaistva maksusüsteemi abil, mis ei arvestaks üksnes kodanike, vaid ka oligarhide vara;

84.

 nõuab tõhusat võitlust endiselt laialdaselt levinud korruptsiooni vastu ja tõhusat toetust organisatsioonidele, kes on selle vastu võitlemisele pühendunud;

85.

 nõuab riigi kohtusüsteemi tugevdamist sõltumatu vahendina, mis on pühendunud õigusriigi põhimõttele;

86.

 nõuab pangandussektori rangemat kontrolli, et vältida kapitali äravoolu kolmandatesse riikidesse, mis põhjustab pankade maksejõuetust; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele anda eelarvetoetust üksnes tingimusel, et rahaline abi makstakse välja läbipaistvalt ja terviklikult;

87.

 on arvamusel, et rahalisele abile peaks üldiselt eelnema edu saavutamise võimaluste hinnang;

88.

 on veendunud, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata pädevate, detsentraliseeritud haldusstruktuuride loomisele ja harimisele;

VII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 33/2016 „ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimise koordineerimine on olnud üldjoontes mõjus“

89.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud soovitusi ja kiidab heaks komisjoni valmisoleku võtta neid arvesse;

90.

 rõhutab looduskatastroofidele ja inimtekkelistele katastroofidele kiire ja sidusa reageerimise suurt tähtsust, et minimeerida nende inim-, keskkonna- ja majanduslikku mõju;

91.

 märgib kontrollikoja üldist rahulolu komisjoni viisiga tegeleda katastroofile reageerimise protsessiga;

92.

 ergutab komisjoni täiendama oma vahendeid, sealhulgas eelarve-, kasutuselevõtu- ja ekspertide valiku menetlusi, et asjaomastele riikidele oleks tagatud viivitamatu vajaduspõhine liidu abi; rõhutab, et ohustatud riikides on vaja määrata kodanikukaitse teabepunktid Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi kohapealse võrgustiku ja piirkondlike kontorite raames ning liidu delegatsioonide töötajate seas;

93.

 väljendab heameelt Euroopa meditsiinikorpuse loomise üle 2016. aasta veebruaris, mis laiendas oluliselt ELi kodanikukaitse mehhanismi vabatahtlikku reservi meditsiini- ja rahvatervise meeskondade reserviga, mida saab kasutada selleks, et jagada Ebola kriisi käigus saadud kogemusi; on seisukohal, et seda lähenemisviisi, mille puhul on tagatud meditsiinimeeskondade ja muude spetsialiseerunud hindamis- ja tugimeeskondade reserv, tuleb jätkata ja veelgi arendada;

94.

 soovitab kaotada kogu ebavajaliku halduskoormuse, mis takistab nii osalevatel riikidel kui ka hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel viivitamata reageerida, eelkõige kriisi puhkedes;

95.

 palub osalevatel riikidel kanda rohkem varasid vabatahtlikku reservi, et parandada katastroofidele reageerimise valmidust;

96.

 rõhutab teabevahetuse ja koostöö olulisust komisjoni, muude liidu organite ja ÜRO vahel, et aidata kaasa struktureeritud reageerimisele hädaolukorra puhul; väljendab heameelt ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürooga (OCHA) ja Maailma Toiduprogrammiga sõlmitud koostöölepingute üle ning kutsub komisjoni üles sõlmima koostöölepinguid ka Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM) ja teiste osalejatega;

97.

 tuletab meelde, et kvaliteedi- ja koostalitluse nõuded on määratletud ja neid on laiendatud kooskõlas WHO uute standarditega, mis käsitlevad meditsiinimooduleid, ning teiste strateegiliste partnerite ja nende raamtingimustega, et tagada varajased meetmed, millega kaasneb põhjalikum koordineerimine rahvusvahelistel missioonidel; on seisukohal, et selleks, et tagada suutlikkuse viivitamatu kättesaadavus ja rakendamine katastroofi puhkemisel ning vältida rahastamisvigu, tuleb varustamisprotsesse optimeerida ja põhjalikult standardiseerida;

98.

 kutsub üles kasutama jätkuvalt ära võimalikku koostoimet teiste osalejate ja vahenditega, eelkõige humanitaar- ja arenguabiga, ja vältima juba võetud meetmete dubleerimist;

99.

 kutsub komisjoni üles parandama hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse teabevahetusplatvormi – ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi funktsionaalsust, et sidusrühmadel oleks võimalik saada teavet lihtsamalt, sealhulgas katastroofipiirkonda saadetud ELi kodanikukaitse koordineerimise ja hindamise (EUCP) meeskondade juurdepääsu mobiilsidele;

100.

 on arvamusel, et humanitaarabile ja kodanikukaitsele peaks lisanduma muu tegevus, mille eesmärk on soodustada ennetuskultuuri ning parandada haavatavate või katastroofidest mõjutatud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet;

VIII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 34/2016 „Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust“

101.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle, milles uuritakse liidu tõhusust toidu raiskamise vastu võitlemisel; toetab kontrollikoja soovitusi ja palub komisjonil neid soovitusi arvesse võtta;

102.

 märgib suure murega, et hinnangute kohaselt läheb ligikaudu kolmandik kogu maailmas inimtarbimiseks toodetud toidust raisku või kaduma; taunib asjaolu, et liit ei võitle toidu raiskamise vastu tulemuslikult ning liidu senised meetmed on olnud üksnes ebaühtlased ja killustatud;

103.

 rõhutab, et liidul on suur potentsiaal tegeleda toidu raiskamise probleemiga oma olemasolevat poliitikat kohandades, ilma et sellega kaasneksid lisakulud, ning ta peaks selleks pingutusi tegema; märgib siiski kahetsusega, et vaatamata lootusrikkale retoorikale on puudunud poliitiline tahe muuta lubadused poliitikameetmeteks;

104.

 peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjoni püüdlused toidu raiskamise vastases võitluses on aja jooksul silmnähtavalt vähenenud; taunib asjaolu, et toidu raiskamise valdkonnas puudub sihipärane poliitika ja et poliitikavaldkondades saavutatud positiivne mõju on pigem juhuslik; ootab ringmajanduse paketi tulemuste hindamist toidu raiskamise vastu võitlemise valdkonnas;

105.

 on seisukohal, et see on märk komisjoni ebajärjekindlast lähenemisviisist, et esiteks samal ajal kui liitu peetakse kliimamuutuste vastases võitluses eestvedajaks, keskendub see ebapiisavalt toidu raiskamise vastu võitlemisele, mis toob otseselt kaasa negatiivseid tagajärgi kliimale, ja teiseks, samal ajal kui liit investeerib igal aastal sadu miljoneid eurosid arenguabisse, nälja vastu võitlemisse ning õiglase kaubanduse põhimõtete järgimisse, ei ole pööratud piisavalt tähelepanu võitlusele toiduainete raiskamise vastu, mis on üks nende samade probleemide otseseid põhjustajaid;

106.

 kordab oma nõudmist komisjonile võtta viivitamata toidu raiskamise vastaseid meetmeid; kutsub komisjoni üles täitma oma kohustusi, mis on seotud toidu raiskamise vastu võitlemist käsitlevate asjakohaste poliitikadokumentidega;

107.

 palub komisjonil tagada tihe koostöö liidu ja riiklikul tasandil, et ühtlustada toidujäätmete tekke ärahoidmise, toidu annetamise, toiduohutuse ja heade hügieenitavade erinevaid lähenemisviise eri liikmesriikides; palub komisjonil luua toidu raiskamise vastases võitluses kasutatavate parimate tavade jagamiseks platvorm, mis aitaks tal paremini kooskõlastada oma tegevust liikmesriikide tegevusega;

108.

 peab kahetsusväärseks, et komisjoni meetmed tehnilisel tasandil on piirdunud töö- ja ekspertrühmade loomisega, mis ei ole kahjuks andnud rakendatavat sisendit; kutsub komisjoni üles tõhustama oma tegevust tehnilisel tasandil ja andma konkreetseid tulemusi; kutsub komisjoni üles looma tihedamat koostööd Euroopa Keskkonnaameti ja EITga, mis suudavad anda põhjalikku eksperdi- ja tehnilist abi;

109.

 peab kahetsusväärseks, et komisjon ei pea vajalikuks luua toidu raiskamise ühist määratlust ega pea vajalikuks kehtestada konkreetset toidujäätmete hierarhiat; palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikidega välja ühine toidu raiskamise määratlus, ühine metoodika toidu raiskamise mõõtmise ja järelevalve kohta ning suunised jäätmehierarhia kasutamiseks toidujäätmete puhul;

110.

 kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, kus määrataks kindlaks poliitikavaldkonnad, millel on potentsiaali tegeleda toiduainete raiskamise vältimisega, rõhutades vältimist ja annetamist, ning tuvastada võimalused, mida nende poliitikavaldkondade raames võidaks ära kasutada; kutsub komisjoni üles koostama suuniseid, mis hõlmaksid mõõdetavaid eesmärke ja tulemuslikkuse näitajaid, ja koostama konkreetsetes poliitikavaldkondades mõjuhinnanguid;

111.

 väljendab kahetsust selle üle, et kuigi toiduainete annetamine on toidu raiskamise vältimises eelistuselt teisel kohal, on eri tasanditel olnud palju takistusi, mille tõttu see on alakasutatud; juhib tähelepanu raskustele, millega seisavad silmitsi liikmesriikide ametiasutused eelkõige toidu annetamise kehtiva õigusraamistikuga kooskõlla viimisel; palub komisjonil luua platvorm heade tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel, et lihtsustada toidu annetamist; kutsub komisjoni üles võtma arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust asjakohaste õigusnormide läbivaatamisse;

112.

 palub komisjonil koostada ja avaldada toidu ümberjagamise ja annetamise kohta suunised (mis sisaldaksid maksukorraldust annetajate jaoks), mis põhineks parimate tavade vahetamisel nende liikmesriikide vahel, kes praegu võtavad toidu raiskamise vastases võitluses aktiivseid meetmeid; soovitab komisjonil koostada suunised toiduainete annetamisel esinevate takistuste ületamiseks ja maksusoodustuste kehtestamiseks toitu annetavatele ahelatele ja ettevõtetele;

113.

 peab kahetsusväärseks, et mõisted „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ on toiduainete tarneahela kõigil tasanditel osalejatele üldiselt ebaselged; kutsub komisjoni üles neid mõisteid täpsustama ja nende kasutamise suuniseid siduvaks muutma, et vältida vääritimõistmist;

114.

 kutsub liikmesriike üles harima üldsust toiduhalduse ja toidujäätmete osas;

115.

 taunib asjaolu, et hoolimata mõnest üksikust ja piiratud algatusest mõnes liidu institutsioonis ei ole Euroopa organitel õigusraamistikku ega ühiseid suuniseid, mis reguleeriksid institutsioonide toitlustusteenistuste poolt pakutava tarbimata jäänud toidu käitlemist; palub komisjonil koostada ühised sätted toidujäätmete küsimuse kohta Euroopa institutsioonides, sealhulgas suunised toidujäätmete tekke vältimise kohta ja eeskirjad toidujäätmete annetamise kohta, et vähendada toidu raiskamist Euroopa Liidu institutsioonides;

IX osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 35/2016 „Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas“

116.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud soovitusi; väljendab rahulolu komisjoni tahtega neid ellu viia; peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastused on üsna ebamäärased ja vähenõudlikud;

117.

 rõhutab, kui oluline on siseriiklike tulude kasutuselevõtt vähem arenenud riikides, kuna see vähendab sõltuvust arenguabist, parandab avaliku sektori juhtimist ja mängib keskset rolli riigi ülesehitamises;

118.

 rõhutab, et kontrollikoja sõnul ei ole komisjon eelarvetoetuse lepinguid veel mõjusalt rakendanud, toetamaks siseriiklike tulude kasutuselevõttu väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga Sahara-taguse Aafrika riikides; märgib siiski, et komisjoni uus käsitus suurendas seda liiki abi potentsiaali toetada tõhusalt siseriiklike tulude kasutuselevõttu;

119.

 juhib tähelepanu asjaolule, et maksusüsteemide tugevdamine ei aita mitte ainult suurendada prognoositavat tulu, vaid ka valitsuste vastutust, luues otsese seose maksumaksjate ja nende valitsuse vahel; toetab siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamise selgesõnalist lisamist komisjoni peamiste arenguga seotud ja eelarvetoetuse kaudu lahendatavate ülesannete loetellu;

120.

 peab kahetsusväärseks, et komisjon ei pööranud eelarvetoetuse meetmete kavandamisel siseriiklike tulude kasutuselevõtule piisavalt tähelepanu; rõhutab, et lisaks ei hinnatud põhiriske, mis on seotud maksuvabastuste ning maksude ja loodusvaradest saadava maksuvälise tulu kogumise ja ülekandmisega;

121.

 tuletab meelde siseriiklike tulude kasutuselevõtmise tähtsust arengumaades ning viitab samas probleemidele, mis on seotud maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega; julgustab tõhustama arengumaadele antavat finants- ja tehnilist abi ning piirkondlikke maksuhaldusraamistikke ning võtma vastu maksulepingute läbirääkimisi reguleerivad põhimõtted;

122.

 juhib tähelepanu sellele, et audit tõi ilmsiks asjakohaste seirevahendite puudumise, mille abil hinnata eelarvetoetuse osa siseriiklike tulude kasutuselevõtu üldises paranemises;

123.

 on veendunud, et äärmiselt tähtis on jätkata ausate ja läbipaistvate riigisiseste maksusüsteemide edendamist maksupoliitika valdkonnas, suurendada oma toetust järelevalveprotsessidele ja -asutustele loodusvarade valdkonnas ning jätkata selliste valitsemistava reformide toetamist, millega edendatakse loodusvarade säästvat kasutamist ja läbipaistvust; rõhutab, et vabakaubanduslepingud vähendavad väikese ja keskmisest väiksema sissetulekuga riikide maksutulu ning võivad olla nende riikide jaoks kahjulikud; palub, et komisjon tagaks, et vabakaubanduslepingute läbirääkimiste käigus tehtavates riskihindamistes võetakse arvesse madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikidega sõlmitavate vabakaubanduslepingute maksualaseid tagajärgi;

124.

 kutsub komisjoni üles juhinduma siseriiklike tulude kasutuselevõtu aspektidega seotud makromajanduslike ja avaliku sektori finantsjuhtimise hindamiste läbiviimisel oma suunistest, et saada parem ülevaade kõige olulisematest probleemidest, nt maksusoodustuste ulatus, siirdehinnad ja maksudest kõrvalehoidumine;

125.

 rõhutab, et eelarvetoetusega seotud tehingute paremaks kavandamiseks peaks seatud eesmärkide saavutamist ähvardavate ohtude kindlakstegemise menetlus olema laiaulatuslikum ja selle raames tuleks võimaluse korral kasutada maksuhalduse diagnostilist hindamisvahendit;

126.

 rõhutab, et siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud eritingimusi tuleks sagedamini kohaldada, kuna need seostavad eelarvetoetuse maksed selgelt partnerriigi edusammudega siseriiklike tulude kasutuselevõtu reformide valdkonnas; kutsub komisjoni üles valima tingimused, mis on olulised ja millel on siseriiklike tulude kasutuselevõtule kõige ulatuslikum mõju;

127.

 tunnistab, et komisjon peab tegutsema keerukas poliitilises ja institutsioonilises kontekstis; tuletab meelde, kui tähtis on struktureeritud poliitiline dialoog riigi valitsusest kaasatud partnerite ja teiste rahastajatega, et teha kindlaks määrava tähtsusega valdkonnad ja luua sihtotstarbelise abi strateegia;

128.

 ergutab komisjoni laiendama eelarvetoetuse puhul suutlikkuse suurendamise komponenti, kuna seeläbi luuakse kindel alus pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele ümberkujundamisele ning käsitletakse avaliku sektori tulude tõhusa kogumise peamisi takistusi;

129.

 juhib tähelepanu sellele, et siseriiklike ressursside kasutuselevõtule avalduva eelarvetoetusealaste jõupingutuste otsese mõju kinnitamiseks on nõutav maksusüsteemi eri valdkondade üksikasjalikum hindamine, mis võimaldaks teha kindlaks antud abi üksikute osade tulemusel tehtud edusammud;

X osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 36/2016 „Perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine“

130.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

131.

 märgib rahuloluga, et komisjon andis liikmesriikidele perioodi 2007–2013 programmide lõpetamiseks valmistumisel piisavat ja õigeaegset tuge:

132.

 peab tervitatavaks, et komisjon on võtnud ülesandeks jätkata fondide haldusnormide ühtlustamist nii terminoloogia kui ka heakskiitmise ja lõpetamise protsesside seisukohast, kui see tõhustab liidu fondide haldamist ning toetab lihtsamat ja tõhusamat rakendamist liikmesriikides ja piirkondades;

133.

 märgib, et kuue suurprojekti otsused perioodi 2007–2013 kohta on veel tegemata;

134.

 võtab hämmastusega teadmiseks komisjoni keeldumise kaaluda konkreetsete kohustuste võtmist seoses 2020. aasta järgseks perioodiks tehtavate seadusandlike ettepanekutega, teades, et juba on võimalik tugineda kahele täieliku rahastamisperioodi (2000–2006 ja 2007–2013) kogemusele; on siiski veendunud, et see keeldumine on põhjustatud pigem komisjoni murest oma õigusliku pädevuse pärast kui sisulistest vastuväidetest;

135.

 toetab kontrollikoja nõudmist ühtekuuluvuse valdkonna ja maaelu arengu investeerimismeetmete lõpetamise haldusnormide täiendavaks ühtlustamiseks;

136.

 on seisukohal, et arvutatud allesjäänud riskimäär jääb tundmatuks suuruseks, mis põhineb kogemustel ja mida saab parimal juhul kasutada suunisena;

137.

 võtab teadmiseks kontrollikoja nõudmise, et toetuskõlblikkuse perioodid ei tohiks pärast 2020. aastat enam kattuda järgneva programmitöö perioodiga, ja tema mure, et toetuskõlblikkuse perioodide pikendamine (st n+2, n+3) on üheks maksmata arvete kuhjumise ja järgneva programmiperioodi hilise alustamise põhjuseks, millele lisanduvad ka viivitused läbivaadatud programmitöö ja rahastamist käsitlevate õigusaktide ja nendega seotud rakenduseeskirjade viimistlemisel, eelkõige aastatel 2014–2015; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tagada mitmeaastaste projektide vahendite maksimaalne kasutamine ja projektide sujuv rakendamine;

138.

 märgib, et rahastamisperioodi lõplik lõpetamisprotsess toimub vaid iga seitsme aasta tagant; nõustub kontrollikoja arvamusega, et komisjon peaks teavitama eelarvepädevaid institutsioone ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni lõpetamisprotsessi lõplikest tulemustest eraldi dokumendis; on seisukohal, et nimetatud dokument ei peaks mitte ainult kinnitama kulude seaduslikkust ja korrektsust, vaid ka mõõtma programmide tulemusi ja mõju (tulemuslikkusel põhinev käsitlusviis);

XI osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 1/2017 „Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi“

139.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle ja kiidab heaks selles esitatud soovitused;

140.

 rõhutab bioloogilise mitmekesisuse tähtsust inimkonna jaoks; märgib, et linnudirektiivi (13) ja elupaikade direktiivi (14) (loodusdirektiivide) alusel loodud Natura 2000 võrgustik on liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia keskmes, kuid väljendab muret, et selle täielikku potentsiaali ei ole ära kasutatud;

141.

 märgib, et komisjoni üldine ülesanne on anda liikmesriikidele suuniseid; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei võtnud komisjoni nõuandeid piisavalt arvesse;

142.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda järeldas, et liikmesriigid ei hallanud Natura 2000 võrgustikku sobivalt ning riiklike asutuste ja sidusrühmade vaheline koordineerimine liikmesriikides ei olnud piisav;

143.

 tuletab meelde, et piiriülese iseloomu tõttu nõuab Natura 2000 rakendamine tugevat kooskõlastamist liikmesriikide vahel; palub liikmesriikidel luua riiklikul tasandil tugeva struktuuri, et edendada piiriülest koostööd; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele paremaid suuniseid koostööplatvormi loomiseks;

144.

 märgib sügava murega, et kaitse-eesmärgid ei olnud sageli piisavalt üksikasjalikud ja olid kvantifitseerimata, samal ajal kui majandamiskavad ei olnud täpselt määratletud ega sisaldanud vahe-eesmärke; rõhutab, et see võib vähendada Natura 2000 võrgustiku lisaväärtust; kutsub komisjoni üles ühtlustama eeskirju, mis käsitlevad tulemuslikku lähenemisviisi kaitse-eesmärkide kehtestamisele ja majandamiskavadele järgmisel programmitöö perioodil; kutsub komisjoni samuti üles kontrollima, kas liikmesriigid järgivad suuniseid, ning andma neile vajaduse korral täiendavat nõu;

145.

 palub liikmesriikidel võtta vajalikud kaitsemeetmed õigeaegselt, et tagada nende lisaväärtus, ning ajakohastada vastavalt majandamiskavasid; kutsub komisjoni üles põhjalikult uurima kaitseprojektide võimalikke viivitusi;

146.

 märgib, et peamiste sidusrühmade (nt maakasutajate ja -omanike) osalemine on väga oluline Natura 2000 võrgustiku tõhusamaks muutmiseks; peab kahetsusväärseks asjaolu, et enamikus liikmesriikides puuduvad tõhusad teabevahetuskanalid; kutsub liikmesriike üles parandama riiklike asutuste ja eri sidusrühmade vahelist kooskõlastamist;

147.

 on mures, et liikmesriigid ei suutnud adekvaatselt hinnata projekte, mis avaldasid negatiivset mõju Natura 2000 aladele, kompensatsioonimeetmeid ei kasutatud piisavalt ning lähenemisviis on liikmesriigiti väga erinev; palub komisjonil anda liikmesriikidele rohkem struktureeritud suuniseid selle kohta, kuidas ja millal rakendada kompensatsioonimeetmeid, ning jälgida nende rakendamist;

148.

 peab kahetsusväärseks, et aastate 2014–2020 programmdokumendid ei kajastanud täielikult rahastamisvajadusi ning komisjon ei käsitlenud neid puudusi struktureeritult; palub komisjonil valmistuda järgmiseks programmitöö perioodiks põhjalikumalt ette;

149.

 peab kahetsusväärseks, et Natura 2000 järelevalve- ja aruandlussüsteemid ei olnud piisavad võrgustiku mõjususe kohta täieliku teabe esitamiseks; väljendab muret selle pärast, et ei loodud konkreetset tulemuslikkuse näitajate süsteemi liidu vahendite kasutamise kohta, et kajastada Natura 2000 võrgustiku tulemusi; on arvamusel, et see vähendab Natura 2000 võrgustiku tulemuslikkust; väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis hiljuti kasutusele uued kohustuslikud ja terviklikud näitajad kõikide perioodi 2014–2020 LIFE-programmi projektide jaoks; kutsub komisjoni üles kohaldama järgmisel programmitöö perioodil sama lähenemisviisi teiste programmide suhtes;

150.

 märgib murega, et alade tasandil ei sisaldanud ala haldusdokumendid sageli seirekavasid ja et need ei olnud üksikasjalikud või ajaliselt piiratud; tunneb samuti muret asjaolu pärast, et standardseid andmevorme ei ajakohastatud ning liikmesriikide poolt looduse seisundi aruande jaoks esitatud andmed olid puudulikud, ebatäpsed ja võrreldamatud; palub liikmesriikidel ja komisjonil see probleem kavandatavas tegevuskavas lahendada;

151.

 väljendab heameelt, et komisjon on loonud keskregistri Natura 2000 võrgustikuga seotud kaebuste ja päringute registreerimiseks; märgib, et enamik juhtumeid lõpetati ilma täiendavate menetlustoiminguteta; kutsub komisjoni üles kõiki kaebusi ja päringuid põhjalikult käsitlema;

152.

 tunneb heameelt biogeograafilise protsessi loomise üle, sest see annab mehhanismi sidusrühmade koostööks Natura 2000 haldamisel ja vastava võrgustiku loomise võimaluse; palub komisjonil siiski lahendada keelebarjääri probleem, mis piirab selle ulatust;

153.

 peab äärmiselt kahetsusväärseks, et tähtsusjärjestatud tegevuskavad andsid ebausaldusväärse pildi Natura 2000 võrgustiku kuludest ning et liikmesriikide esitatud andmed olid ebatäpsed ja piiratud; märgib murelikult, et rahastamisprognoosid ei olnud usaldusväärsed ja võrreldavad, mis ei võimalda saada täpset ülevaadet Natura 2000 võrgustikule pühendatud liidu rahaliste vahendite summast; peab kahetsusväärseks, et seetõttu oli tähtsusjärjestatud tegevuskavadel piiratud mõju bioloogilise mitmekesisuse kaitseks Natura 2000 raames mõeldud liidu rahastamise järjepidevuse tagamise vahendina; ergutab komisjoni andma liikmesriikidele rohkem struktureeritud suuniseid aruandluse ja seire ning tähtsusjärjestatud tegevuskavade lõpuleviimise kohta; kutsub liikmesriike üles tagama, et esitatud andmed oleksid täpsed;

154.

 on seisukohal, et rahaliste vahendite eraldamine Natura 2000-le peab olema tuvastatav ja nende kasutamine jälgitav, sest vastasel juhul ei ole investeeringute mõju võimalik mõõta; palub komisjoni asjaomastel peadirektoraatidel lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse eraldi peatükk Natura 2000 kohta, kuivõrd Natura 2000 võrgustikku kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist/Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist;

155.

 väljendab heameelt eksperdirühma ja ajutiste töörühmade loomise üle tavade ühtlustamiseks ning kutsub komisjoni üles kasutama nende tegevuse tulemusi järgmisel programmitöö perioodil;

156.

 kutsub komisjoni üles teavitama parlamendi asjaomaseid komisjone tegevuskavast, mille eesmärk on parandada loodusdirektiivide rakendamist (15);

XII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017 „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“

157.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruandes esitatud leidude, järelduste ja soovituste üle; peab kontrollikoja analüüsi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise programmiperioodi 2014–2020 kohta kasulikuks ja õigesti ajastatuks, kuna see abistab seadusandjaid ja komisjoni asjakohaste järelduste tegemisel 2020. aasta järgseks perioodiks;

158.

 võtab teadmiseks komisjoni vastused ja selle, et komisjon nõustub täielikult viie ja osaliselt kahe kontrollikoja soovitusega; tervitab komisjoni valmisolekut nende elluviimiseks ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama soovitusi täies ulatuses ja õigeaegselt;

159.

 ei nõustu kontrollikoja ja komisjoni arvamusega, et parlamendi suurendatud volitused olid iseenesest ajavahemikku 2014–2020 puudutavate asjaomaste määruste vastuvõtmise põhjendamatu viivituse tegur;

160.

 peab kahetsusväärseks, et komisjon viivitas oma ettepanekuga 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis võib põhjustada olulist hilinemist vastavate mitmeaastast finantsraamistikku ning finantsprogramme ja -instrumente käsitlevate õigusaktide läbirääkimistes ja vastuvõtmises, mis omakorda seab ohtu nende õigeaegse rakendamise 2020. aasta järgsel perioodil;

161.

 rõhutab, et ettepanekus 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika uute määruste kohta tuleb esitada ühtsed eeskirjad või muul viisil tagada praktikas ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamine, parem juurdepääs vahenditele ja kõnealuse poliitika eesmärkide edukas rakendamine;

162.

 rõhutab vajadust vältida korduvaid viivitusi rakenduskavade vastuvõtmisel, samuti kontrollikoja poolt tuvastatud probleeme, näiteks ajavahemikku 2014–2020 hõlmavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrusi käsitlevaid üha keerukamaid, nõudlikumaid ja pikemaid läbirääkimisi, teiseste õigusaktide ja suuniste hilinenud vastuvõtmist ning vajadust komisjoni korduvateks rakenduskavade kooskõlastusringideks; peab kahetsusväärseks, et need puudused on vastuolus eesmärgiga lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika juhtimissüsteemi;

163.

 märgib, et eriaruandes nr 2/2017 järeldab kontrollikoda, et partnerluslepingud on osutunud mõjusaks meetmeks, mille abil suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid valdkondlikele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele ning toetada keskendumist majanduskasvu ja töökohtade strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidele; rõhutab siiski, et eesmärkide edukas rakendamine nõuab piisavat eelarvet 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika jaoks;

164.

 täheldab, et erinevalt varasematest perioodidest pidi komisjoni tähelepanekud rakenduskavade projektide kohta vastu võtma volinike kolleegium, samas kui eelmisel programmitöö perioodil pidi volinike kolleegium vastu võtma üksnes lõplikud rakenduskavad; nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks uuesti sellise menetluse lisaväärtust, kui ta koostab ettepanekut 2020. aasta järgse programmitöö perioodi kohta;

165.

 kutsub komisjoni üles hoolikalt analüüsima eespool nimetatud probleeme ning võtma meetmeid nende vältimiseks 2020. aasta järgsel perioodil, sealhulgas tegema kõik vajalikud parandused ja tagama kiire ja kvaliteetse programmitöö;

166.

 kutsub liikmesriike ja komisjoni üles suurendama konsulteerimist rakenduskavade koostamisel, mis peaks lihtsustama nende kiiret heakskiitmise protsessi;

167.

 rõhutab, kui oluline on kasutada täpset ja ühtlustatud terminoloogiat, mis võimaldab ühtekuuluvuspoliitika tulemusi nõuetekohaselt mõõta; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole uut finantsmäärust käsitlevas ettepanekus näinud ette mõistete „tulemused“ ja „väljund“ jaoks ühiseid määratlusi; kutsub komisjoni üles võtma võimalikult kiiresti ja aegsasti enne 2020. aasta järgset perioodi kasutusele selged ja ühised määratlused mõistete „väljund“„tulemused“ ja „mõju“ kohta;

168.

 tuletab meelde, et piisav haldussuutlikkus, eelkõige riiklikul ja piirkondlikul tasandil, on äärmiselt oluline rakenduskavade sujuvaks haldamiseks ja elluviimiseks, eelkõige seoses eesmärkide ja asjakohaste näitajate abil saavutatud tulemuste seire ja aruandluse seisukohalt; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid olemasolevat tehnilist abi haldussuutlikkuse parandamiseks eri tasanditel;

169.

 kutsub komisjoni üles tugevdama ja hõlbustama parimate tavade vahetamist kõikidel tasanditel;

170.

 väljendab muret seoses liikmesriikidega, kes kohaldavad mitmeid täiendavaid tulemus- ja väljundnäitajaid lisaks alusaktides esitatud näitajatele; kardab ülereguleerimise mõju, mis võib muuta struktuurifondide kasutamise keerulisemaks ja vähem tulemuslikuks; kutsub komisjoni üles veenma liikmesriike sellisest lähenemisviisist loobuma;

171.

 rõhutab, kui tähtis on mõõta programmide mõju keskpikas ja pikaajalises perspektiivis, kuna vaid juhul, kui mõju mõõdetakse, on otsustajatel võimalik kindlaks teha, kas poliitilised eesmärgid on saavutatud; kutsub komisjoni üles selgelt mõõtma „mõju“ 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil;

XIII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 3/2017 „ELi abi Tuneesiale“

172.

 kiidab heaks kontrollikoja eriaruande, milles hinnatakse Tuneesiale antud liidu abi tõhusust ja tulemuslikkust, toetab selles esitatud soovitusi ning esitab allpool oma tähelepanekud ja soovitused;

173.

 märgib, et liidu vahendeid kasutati üldiselt otstarbekalt, kuna need aitasid märkimisväärselt kaasa demokraatiale üleminekule ja parandasid Tuneesia majanduslikku stabiilsust pärast revolutsiooni;

174.

 märgib, et liidu meetmed olid peamiste rahastajatega ning ELi institutsioonide ja talituste piires hästi kooskõlastatud; kutsub komisjoni üles kindlustama, et saavutatakse ühine programmitöö liikmesriikidega, et parandada abi suunamist ja koordineerimist;

175.

 tunnistab, et komisjon ja Euroopa välisteenistus pidid töötama ebakindlas poliitilises, sotsiaalses ja turvakontekstis, mis oli ulatusliku abi pakkumisel suureks probleemiks;

176.

 kutsub komisjoni üles täiendavalt täpsustama valdkondliku eelarvetoetuse käsitlust, kirjeldades riigi prioriteete, tingimuste kavandit, edendades seeläbi parema struktuuriga ja suunatud liidu käsitlust ning parandades Tuneesia riikliku strateegia üldist usaldusväärsust;

177.

 märgib, et liidu rahastamine aitas oluliselt kaasa demokraatiale üleminekule ja majandusliku stabiilsuse parandamisele Tuneesias; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel siiski kitsendada oma meetmete ulatust väiksemale hulgale selgelt määratletud valdkondadele, et maksimeerida liidu abi mõju;

178.

 kutsub komisjoni üles järgima eelarvetoe programmidega seotud parimaid tavasid ja kohaldama asjakohaseid väljamaksetingimusi, mis ergutaksid Tuneesia ametiasutusi olulisi reforme ette võtma; väljendab muret rahaliste vahendite leebema määramise pärast põhimõttel „rohkema eest rohkem“, mis ei olnud tavaliselt seotud edasiste tingimuste täitmisega ja millele ei eelnenud tehtud edusammude põhjalik uurimine;

179.

 toonitab riigi rahanduse juhtimise põhjaliku hindamise (soovitatavalt PEFA abil) (16) tähtsust liidu abi andmise võimalike kitsaskohtade tuvastamisel ja nende käsitlemisel;

180.

 palub komisjonil parandada programmide ja projektide kavandamist, kehtestades täpsete lähtejoonte ja näitajate komplekti, mis võimaldaks eesmärkide täitmist korralikult hinnata;

181.

 rõhutab vajadust keskenduda pigem pikaajalisele jätkusuutlikule majanduslikule arengule, mitte meetmetele, mis tekitavad tööturul ainult ajutise taastumise;

XIV osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 4/2017 „ELi eelarve kaitsmine õigusnormide vastaselt tehtud kulude eest: komisjon kasutas perioodil 2007–2013 ühtekuuluvusvaldkonnas järjest enam ennetusmeetmeid ja finantskorrektsioone“

182.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruandes esitatud leidude, järelduste ja soovituste üle;

183.

 tõdeb, kui oluline on viia ellu ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid, milleks on piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamine, taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkujundamine ning piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö arendamine, aidates sellega saavutada liidu strateegilisi eesmärke; on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika olulisus õigustab sellele ette nähtud märkimisväärset osa liidu eelarves; rõhutab, kui oluline on selle usaldusväärne finantsjuhtimine, õigusnormide rikkumiste ennetamine ja tõkestamine ning finantskorrektsioonid;

184.

 võtab teadmiseks, et komisjon aktsepteerib kõiki kontrollikoja soovitusi, ja kutsub komisjoni üles rakendama neid täielikult ja õigeaegselt;

185.

 märgib, et üldiselt kasutas komisjon enda käsutuses olevaid meetmeid programmitöö perioodil 2007–2013 mõjusalt, et kaitsta liidu eelarvet õigusnormide vastaste kulude eest;

186.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et programmitöö perioodil 2007–2013 hakkas komisjon rakendama parandusmeetmeid ja finantskorrektsioone palju varem kui perioodil 2000–2006, ning suurema mõjuga; rõhutab siiski, et need parandusmeetmed peavad tagama liidu finantshuvide kaitse, kuid samas on oluline, et asjaomased rakenduskavad saaksid õigeaegselt ja tulemuslikult ellu viidud;

187.

 kutsub komisjoni üles säilitama valvsust liikmesriikide poolt programmitöö perioodi 2007–2013 kohta esitatavate sulgemisdeklaratsioonide läbivaatamisel ja ka edaspidi;

188.

 kutsub komisjoni üles esitama kõigi programmitöö perioodi 2007–2013 jooksul kehtestatud ennetusmeetmete ja finantskorrektsioonide kohta analüütilise ja konsolideeritud aruande, tuginedes eelnenud perioodi aruandele;

189.

 rõhutab, et maksete peatamine ja katkestamine on liikmesriikidele märkimisväärne finantsrisk ning see võib põhjustada eelarve haldamisel raskusi ka komisjonile; kutsub komisjoni üles tagama tasakaalustatus eelarve kaitsmise ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise vahel;

190.

 rõhutab, et kui liikmesriigid avastavad õigusnormide rikkumised ise ja võtavad ennetavaid meetmeid, kulub selle tulemusel vähem aega probleemide väljaselgitamisele ja jääb rohkem aega nende lahendamiseks; on seisukohal, et see tähendab ka seda, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad mõjusalt ning seetõttu võib õigusnormide rikkumise määr jääda alla olulisuse künnise; kutsub seetõttu liikmesriike üles olema ennetavalt aktiivsed ja vastutustundlikud ning avastama ja kõrvaldama õigusnormide rikkumised enda tehtud kontrollide ja auditite põhjal, et parandada juhtimis- ja kontrollisüsteeme riiklikul tasandil ja vältida edasisi netofinantskorrektsioone ja rahaliste vahendite kaotamist;

191.

 kutsub liikmesriike kiirete menetluste tagamise eesmärgil üles esitama komisjonile mahult ja kvaliteedilt piisavat teavet selliste finantskorrektsioonijuhtumite puhul, mis on käivitatud komisjoni auditite põhjal;

192.

 rõhutab sellega seoses, kui oluline on liikmesriikide ametiasutustele õiguskindlus ning komisjoni nõuetekohased juhiseid ja tehniline abi, sh piisavalt konkreetselt määratletud nõuded; kutsub komisjoni ühtlasi üles tegema tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et parandada esimese ja teise tasandi kontrollide tõhusust;

193.

 kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suuniseid finantskorrektsioonide rakendamist puudutava ühtlustatud aruandluse koostamiseks, mis hõlbustab liikmesriikide tehtud finantskorrektsioonide mõju seiret ja hindamist;

194.

 toetab kontrollikoja järeldust, et 2020. aasta järgsel programmitöö perioodil tehtavate finantskorrektsioonide õigusraamistikku tuleks tugevdada, kuid põhieesmärgiks peab jääma õigusnormide rikkumise ja pettuste ennetamine;

195.

 kutsub komisjoni üles seadma võimalikult kiiresti sisse integreeritud järelevalvesüsteem, mis võimaldaks kasutada andmebaasides olevat teavet võrdlevate analüüside tegemiseks ja hõlmaks nii ennetavaid meetmeid kui ka finantskorrektsioone perioodil 2014–2020, ning andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja asjaomastele liikmesriikide ametiasutustele õigeaegne juurdepääs teabele;

196.

 kutsub kontrollikoda üles keskenduma tulevastes auditites rohkem süstemaatilistele puudustele ja andma nii komisjonile kui ka liikmesriikidele soovitusi finantsjuhtimise ja kontrolli üldise süsteemi toimimise parandamise kohta;

XV osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 5/2017 „Noorte töötus – kas ELi poliitika on midagi muutnud? Hinnang noortegarantiile ja noorte tööhõive algatusele“

197.

 väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ja on rahul, et komisjon mõned neist soovitustest heaks kiidab ja neid ka arvesse võtab;

198.

 märgib, et noorte töötuse määr on liidus viimastel aastatel vähenenud; peab siiski kahetsusväärseks, et 2016. aasta keskel oli ikka veel 18,8 % noortest töötud; soovitab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid kättesaadavat liidu toetust selle pikaajalise olukorra lahendamiseks;

199.

 tunneb tõsist muret selle pärast, et mittetöötavad ja mitteõppivad noored on haridussüsteemist ja tööturult välja langenud; mõistab, et kasutusel olevate rakenduskavade abil, millega rakendatakse noorte töötuse vähendamiseks mõeldud finantsskeeme, on nende noorteni kõige raskem jõuda; on seisukohal, et ajavahemikul 2017–2020 tuleks keskenduda just sellistele noortele, et kindlustada noortegarantii peamiste eesmärkide saavutamine;

200.

 rõhutab, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte lõimimine eeldab märkimisväärselt rohkem liidu rahastamist ja ka liikmesriigid peaksid oma eelarvest täiendavaid vahendeid kasutusele võtma;

201.

 toonitab, et noortegarantii on alates 2012. aastast andnud hea panuse noorte tööpuuduse vähendamisse, kuid noorte töötus on endiselt lubamatult suur, ja nõuab seetõttu noorte tööhõive algatuse pikendamist kuni 2020. aastani;

202.

 peab kahetsusväärseks, et ükski külastatud liikmesriik ei ole suutnud võimaldada kõigil mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel nelja kuu jooksul pärast noorte tööhõive algatusega liitumist tööpakkumist vastu võtta;

203.

 kiidab eelkõige heaks kontrollikoja soovituse, et pakkumiste kvaliteedi parandamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata;

204.

 märgib, et komisjoni 2016. aasta oktoobris avaldatud teatises (17) järeldatakse, et algatuse tulemuslikkust tuleb parandada;

205.

 võtab teadmiseks, et endiselt on probleemiks oskuste nõudlusele mittevastavus, mis ei võimalda tööjõunõudlusele vastata; palub komisjonil tööhõivekomitee raames edendada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, et see probleemküsimus oleks tööhõivepoliitika prioriteetide seas;

206.

 kiidab heaks komisjoni koostöö liikmesriikidega järelevalve ja aruandluse valdkonna heade tavade väljaselgitamisel ja levitamisel, toetudes liikmesriikide olemasolevatele süsteemidele; tuletab komisjonile meelde, et andmete võrreldavus on seejuures põhjapanevalt tähtis;

207.

 märgib, et eesmärgi saavutamiseks, milleks on kvaliteetsete püsivate töökohtade pakkumine kõigile kindlaksmääratud piirkondade alla 24-aastastele noortele, oleks vaja märgatavalt rohkem vahendeid;

XVI osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 6/2017 „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“

208.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; kiidab heaks selles esitatud soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

209.

 võtab teadmiseks komisjoni vastuse ning tema võetud kohustuse toetada Itaalia ja Kreeka ametivõime; väljendab rahulolu selle üle, et komisjon nõustub kõigi Euroopa Kontrollikoja soovitustega esmase vastuvõtu süsteemi konkreetsete aspektide edasiarendamiseks;

210.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda ei saanud oma eriaruandes käsitleda laiemat perspektiivi, sealhulgas taotlejate ümberpaigutamist teistesse liikmesriikidesse; rõhutab, et järelmeetmete kitsaskohad põhjustasid pidevalt probleeme esmase vastuvõtu keskuste nõuetekohases toimimises;

211.

 tõdeb, kui oluline on rakendada Euroopa rände tegevuskava; rõhutab vajadust jätkata nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste meetmete väljatöötamist, et parandada piirihaldust ja tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega;

212.

 kutsub komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), Europoli, Frontexit (arvestades viimase uusi volitusi Euroopa piiri- ja rannikuvalves), liikmesriikide ametiasutusi ja teisi rahvusvahelisi ametiasutusi üles jätkama ja suurendama esmase vastuvõtu keskuste toetamist; märgib, et üksnes tihedam koostöö komisjoni, ametite ja liikmesriikide vahel saab pikas perspektiivis tagada esmase vastuvõtu süsteemi kontseptsiooni tulemuslikuma väljatöötamise;

213.

 rõhutab sellega seoses, et eelkõige Itaalia puhul põhjustab pidev rändajate saabumine jätkuvalt tohutuid probleeme, mille puhul liidu ja liikmesriikide toetus on hädavajalik;

214.

 toonitab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi olulisust; kutsub üles leidma võimalusi kohaldada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi puhul erakorralise abi finantseeskirju; rõhutab, et kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetamisel on ainus viis esmase vastuvõtu keskuste tõhususe suurendamiseks rahaliste vahendite suurendamine, et parandada ja rajada vastuvõtu- ja majutustaristuid, mis on hädavajalikud, kui saabub tohutult rändajaid;

215.

 väljendab heameelt kontrollikoja aruande (alaealiste rändajate olukorra kohta esmase vastuvõtu keskustes) tulemuste üle ning rõhutab, et oluline on välja töötada alaealiste rändajate vastuvõtu terviklik lähenemisviis, mis võtaks alati arvesse nende parimaid huvisid; nõuab, et paremini kasutataks rahalisi vahendeid, mis on mõeldud alaealiste vastuvõtuks ja nende töötajate väljaõppeks, kes puutuvad tihedalt kokku kõige haavatavamate isikutega; tuletab meelde, et pärast selle eriaruande avaldamist avaldas komisjon teatise, mis keskendus täielikult alaealistele rändajatele; (18) rõhutab selle teatise olulisust ja kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama selles dokumendis esitatud soovitusi;

216.

 kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles suurendama oma jõupingutusi esmase vastuvõtu keskuste toetamiseks tõhusama ümberpaigutamise korra abil ning juhul, kui puudub vastuvõtmise alus, siis tagasisaatmise menetluse teel;

217.

 tunneb muret jätkuvate teadete pärast lastega kaubitsemise kohta ja nõuab lisameetmeid laste, eriti saatjata alaealiste kaitsmiseks nende saabumisest alates; peab vastuvõetamatuks, et inimkaubitsejad võivad lapsi jätkuvalt otsesesse ohtu seada;

218.

 palub Europolil jätkata pingutusi võitluses ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse ning sellega seotud kuritegelike organisatsioonide vastu ning toetada liikmesriikide ametiasutusi esmase vastuvõtu keskuste haldamise suhtes algatatud võimalike kriminaaluurimistega tegelemisel;

219.

 tunneb heameelt Itaalia ja Kreeka ametiasutuste pingutuste üle registreerida võimalikult suur hulk nende rannikule saabuvaid rändajaid, registreerimismäär Kreekas oli 2016. aastal 78 % võrreldes 8 % 2015. aastal ning Itaalias 2016. aastal keskmiselt 97 % võrreldes 60 % 2015. aastal; toonitab, et ainus viis pidada tõhusat vastuvõtusüsteemi on luua täpne ülevaade kohapeal valitsevast olukorrast;

220.

 palub komisjonil ja nõukogul tagada esmase vastuvõtu keskustes varjupaigataotluste läbivaatamise kvaliteet; tõdeb, et taotlusi tuleb töödelda keerulistes tingimustes, kuid rõhutab vajadust vältida kiirendatud menetlusi, mis toovad endaga kaasa vigu; rõhutab veel, et kõige suurema surve all olevad liikmesriigid peaksid vastutama üksnes kõikide rändajate registreerimise ja sõrmejälgede võtmise eest, kuid järelmeetmed peaksid olema solidaarsuse vaimus kõikide liikmesriikide ühine vastutus; nõuab, et varjupaigataotlejad oleksid piisavalt informeeritud ümberpaigutamise protsessist kui sellisest, oma õigustest ning võimalikest sihtriikidest;

221.

 kutsub nõukogu üles tagama, et püsivat ekspertide puudust leevendatakse viivitamata EASO ja liikmesriikide toel; on veendunud, et eelkõige Itaalia puhul on lisatoetust vaja ka tulevikus; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kokku leppima kava, et teha selline lisavõimekus Itaalia ja Kreeka taotlusel hõlpsasti kättesaadavaks;

222.

 toonitab, et esmase vastuvõtu keskused on saabuvate rändajate registreerimiseks mõeldud kohad ning seetõttu ei tohiks need muutuda ülerahvastatuks ning neist ei tohiks saada kinnipidamiskeskused; palub liikmesriikidel jätkata jõupingutusi kõikide vajalike meetmete rakendamiseks, et järgida täies ulatuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

223.

 väljendab muret selle pärast, et esmase vastuvõtu keskuste loomise ja tegevusega on praegu seotud palju erinevaid sidusrühmi, ning nõuab, et komisjon ja liikmesriigid teeksid ettepanekuid struktuuri läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks;

224.

 soovitab kontrollikojal kaaluda kiiresti järelaruande koostamist esmase vastuvõtu keskuste toimimise kohta ning valida laiem perspektiiv, analüüsides muu hulgas ka järelmeetmeid;

XVII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2017 „Sertifitseerimisasutuste uus roll ÜPP kulude puhul: positiivne samm ühtse auditi mudeli suunas, kuid olulised puudused tuleb kõrvaldada“

225.

 väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused; märgib rahuloluga, et komisjon nõustub enamikuga soovitustest ning kaalub nende rakendamist või on juba nende rakendamist alustanud;

226.

 võtab teadmiseks ÜPP kulude auditi mudeliga tehtud edusammud; peab samas kahetsusväärseks seda, et ühtse auditi mudel ei ole endiselt oma täit potentsiaali saavutanud;

227.

 meenutab komisjonile, et ta kannab ÜPP kulude tõhusa kasutamise eest lõplikku vastutust; ergutab komisjoni tagama, et kontrollimismeetodite rakendamine oleks kogu liidus piisavalt sarnane ning et kõik sertifitseerimisasutused rakendaksid oma töös samu kriteeriume;

228.

 märgib, et sertifitseerimisasutused on oma vastavate riikide makseasutusi alates 1996. aastast sõltumatult auditeerinud; kiidab sellega seoses heaks, et 2015. aastal pidid sertifitseerimisasutused esimest korda tegema kindlaks asjaomaste kulude õigus- ja korrapärasuse; peab seda väga positiivseks edasiminekuks, kuna see võib aidata liikmesriikidel parandada oma kontrolle ja vähendada auditikulusid ning võimaldada komisjonil saada ÜPP kulude õigus- ja korrapärasuse kohta sõltumatuid lisakinnitusi;

229.

 peab samas kahetsusväärseks, et komisjon saab sertifitseerimisasutuste tööd kasutada ainult piiratud määral, kuna kontrollikoja aruande väitel on praeguse raamistiku kavas märkimisväärseid puudusi, mille tõttu ei vasta sertifitseerimisasutuste arvamused mõnes olulises valdkonnas täielikult auditistandarditele ja -eeskirjadele;

230.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal murega, et puudusi oli nii metoodikas kui ka rakendamises, muu hulgas on auditeerimise strateegiad tihti ebasobivad, kasutatakse ebapiisavaid näidistekogumeid ning sertifitseerimisasutuste audiitoritel ei ole tihti piisaval tasemel oskusi ja juriidilist oskusteavet; tunnistab samas, et 2015. aasta võis liikmesriikide jaoks keeruline olla, kuna sel ajal olid asjakohased liidu reeglid ja juhised rakendamise algusfaasis ning sertifitseerimisasutustel ei pruukinud olla nende praktikas rakendamise kohta piisavalt teavet ja koolitusi ega juhendamist näidiste nõutud hulga osas;

231.

 kutsub komisjoni üles tegema veel jõupingutusi, et tegeleda kontrollikoja aruandes esile toodud puudustega ning saavutada ÜPP kulude jaoks tõhus ühtse auditi mudel; ergutab komisjoni sertifitseerimisasutuste üle järelevalvet teostama ning neid kulude õigus- ja korrapärasuse osas oma töö ja metoodika parandamisel aktiivselt toetama;

232.

 toob esile eeskätt vajaduse töötada juhendites välja usaldusväärsemad töömeetodid seoses sisekontrollist saadud kindluse ülepaisutamise riskiga, näidiste ebasobiva esinduslikkuse ja katsete lubatud tüüpidega, kahe erineva veamäära tarbetu arvutamise ja määrade kasutamisega ning ebausaldusväärsete arvamustega, mis põhinevad alahinnatud veal;

233.

 märgib kontrollikoja aruandes mainitud asjaolu, et hoolimata liikmesriikide kontrollistatistika laadist, mis on tihtipeale ebausaldusväärne, tugineb komisjon jätkuvalt oma kindluse tagamise mudeli puhul nendele andmetele ning et 2015. aastal oli sertifitseerimisasutuste arvamus pelgalt üks arvesse võetav tegur;

234.

 peab kahetsusväärseks, et sellest ebausaldusväärsusest tulenevad tagajärjed on selgelt nähtavad: näiteks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat andis lisatoetust 12 makseasutusele 69 hulgast, mille veamäär oli enam kui 2 %, kuigi ainult üks makseasutus esitas algselt nõuetekohase deklaratsiooni, ning 2015. aastal tegi põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat reservatsioonid 10 makseasutusele; märgib lisaks, et maapiirkondades andis põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat lisatoetusi 36 makseasutusele 72 hulgast ja 14 juhul oli kohandatud veamäär enam kui 5 %, ning 2015. aastal tegi põllumajanduse ja maaelu arengu direktoraat reservatsioonid 24 makseasutusele, mis olid pärit 18 liikmesriigist;

235.

 kutsub komisjoni üles sellele ebausaldusväärsusele rõhku panema ning töötama välja meetmed, et saavutada oma kindlustandva mudeli jaoks usaldusväärne alus; on veendunud, et komisjon peaks selles vallas sertifitseerimisasutusi aktiivselt juhendama, et nad esitaksid nõuetekohaseid arvamusi, ning selle tulemusel esitatud teavet ja andmeid kasutama;

236.

 ergutab komisjoni nõudma sertifitseerimisasutustelt, et nad võtaksid oma näidete esinduslikkuse tagamiseks kasutusele sobivad kaitsemeetmed, lubama sertifitseerimisasutustel teostada piisavalt kohapealseid kontrolle, nõudma, et sertifitseerimisasutused arvutaksid õigus- ja korrapärasuse jaoks välja ühtse veamäär ning tagama, et veamäär, millest makseasutused oma kontrollistatistikas teada annavad, lisatakse korrakohaselt sertifitseerimisasutuste veamäärale;

237.

 soovitab eeskätt seda, et komisjon paneks oma arvamustes ÜPP kulude õigus- ja korrapärasuse kohta rõhku kvaliteedile ja ulatusele, mis võimaldaks komisjonil kinnitada makseasutuste kontrolliandmete usaldusväärsust või vajaduse korral hinnata makseasutuste veamäärade vajalikku kohandamist, tuginedes sertifitseerimisasutuste esitatud arvamustele;

238.

 märgib kontrollikoja 7. soovituse osas, et komisjon peab tagama, et makseasutuste veamäära ei lisata ebasobival viisil sertifitseerimisasutuste koguvea hulka; on veendunud, et sellega seotud juhised peaksid olema võimalikult selged, et vältida finantskorrektsioonide käigus arusaamatusi;

239.

 juhib tähelepanu kontrollikoja aruandes märgitud asjaolule, et Itaalia puhul rikuti kaitsemeedet, mille kohaselt ei teatata makseasutustele eelnevalt, milliseid tehinguid kontrollima hakatakse, kuna seal teavitas sertifitseerimisasutus makseasutust sellest, milliseid abisaajaid kontrollitakse, enne kui makseasutus tegi enamiku oma esialgsetest kohapealsetest kontrollidest; toonitab, et kõigil juhtudel tuleb tagada taotluspõhise valikumeetodi asjakohane rakendamine ning etteteatamine ei tohi olla võimalik ilma tagajärgedeta selle toimepanijatele;

240.

 juhib tähelepanu sellele, et nii Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kui ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul on väljaspool ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi tehtud tehingute puhul märkimisväärne erinevus selle vahel, millisel ajavahemikul kohapealsete kontrollide aruanded esitatakse (kalendriaasta) ning millisel ajavahemikul kulusid tasutakse (2015. aasta majandusaasta puhul 16. oktoobrist 2014 kuni 15. oktoobrini 2015); märgib, et selle tulemusena ei tehtud mõnele 2014. aasta kohapealsetes kontrollides osalenud abisaajale 2015. aasta majandusaastal tagasimakseid ning et sertifitseerimisasutused ei saa asjaomase majandusaasta puhul selliste tehingute tulemusi oma veamäära arvutamisel kasutada; kutsub komisjoni üles looma sobivat lahendust nende kalendrite sünkroniseerimise jaoks;

241.

 juhib tähelepanu sellele, et makseasutuste kontrollimise ajakavad võivad olla väga tihedad, eriti lühikese kasvuperioodiga liikmesriikides, ning asjakohase teabe õigel ajal sertifitseerimisasutustele andmine võib tihti osutuda väga keeruliseks; märgib, et see võib tuua kaasa mitme erineva kontrollimeetodi kasutamise ja mitmekordsed veamäärad, kuna sertifitseerimisasutused ei saa makseasutuste kontrollimise menetlust täielikult järgida; usub, et selle probleemi võiks lahendada näiteks satelliidipõhiste seiremeetmete abil;

242.

 leiab, et uut tehnoloogiat võiks üldiselt ÜPP kulude kontrollimisel rohkem kasutada: kui piisava usaldusväärsuse taseme saab saavutada näiteks satelliidipõhise kontrolli abil, ei tohiks abisaajaid ja audiitoreid koormata ülemääraste kohapealsete audititega; rõhutab, et samal ajal, kui ÜPP kulude puhul kindlustatakse liidu rahalisi huvisid, peaks ühtse auditi mudeli peamine eesmärk olema tagada tõhusad kontrollid, hästi toimivad haldussüsteemid ja ülemäärase bürokraatia vähendamine;

243.

 toonitab lisaks, et ühtse auditi mudel peaks sisaldama kontrollisüsteemis vähem etappe ja vähem kulusid liidu, liikmesriikide ja abisaajate jaoks; on seisukohal, et rohkem rõhku tuleks panna liikmesriigi üldise kontrollisüsteemi usaldusväärsusele, selle asemel et keskenduda ainult abisaajate täiendavatele kontrollidele; on seisukohal, et kontrollisüsteem on abisaajate jaoks endiselt liiga koormav, eriti nendes liikmesriikides, kus õigusnormide rikkumine ja pettused pole nii tavalised; üldine auditite süsteem on end näidanud piisavana ning usaldusväärsuse saab tagada muude meetoditega kui ülemääraste kohapealsete kontrollidega;

244.

 kutsub komisjoni üles kontrollikoja aruannet ja parlamendi soovitusi teadmiseks võtma ning ÜPP kulude kontrollisüsteemi tõelise ühtse auditi mudeli süsteemi suunas edasi arendama;

245.

 toonitab, et komisjon tõi esile ja käsitles paljusid kontrollikoja poolt tuvastatud puudusi oma 2018. aasta suunistes; väljendab heameelt sertifitseerimisasutuste pidevate edusammude üle;

XVIII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 8/2017 „ELi kalanduskontroll: vaja on rohkem jõupingutusi“

246.

 palub liikmesriikidel püügivõimsust puudutava teabe täpsuse parandamiseks 2018. aastaks kehtestada korra riiklikku laevastikuregistrisse kantud teabe täpsuse kontrollimiseks;

247.

 nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (19) („kontrollimäärus“) tulevase muutmise kontekstis ja püügivõimsust käsitleva teabe täpsuse parandamise huvides palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse üksikasjalikud õigusnormid, mille kohaselt kontrollida regulaarselt nii dokumentide põhjal kui kohapeal püügivõimsuse arvutamiseks kasutatud kogumahutavuse (GT) ja mootorivõimsuse (kW) näitajaid;

248.

 kontrollimääruse tulevase muutmise kontekstis ja väikeste kalalaevade tegevuse seire parandamise huvides palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse:

a)

laevaseiresüsteemi (20) kasutamise nõude ka 12–15 meetri pikkustele laevadele;

b)

nõude paigaldada alla 12 meetri pikkustele laevadele väiksemad ja odavamad asukoha määramise süsteemid;

249.

 palub liikmesriikidel püügikvootide läbipaistva jaotamise tagamiseks teavitada komisjoni 2019. aastaks kooskõlas ÜKP (21) määruse artikliga 16 oma kvootide jaotussüsteemist, sealhulgas sellest, kuidas on püügikvootide jaotamises sidusrühmade vahel kasutatud läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume;

250.

 püügivõimsust puudutava teabe terviklikkuse ja usaldusväärsuse parandamiseks palub liikmesriikidel 2019. aastaks:

a)

üle vaadata püügitegevuse kohta paberkandjal andmete salvestamise ja kontrollimise protsessi ja seda parendada; võtta järk-järgult kasutusele alla 10 meetri pikkuste laevade püügitegevust käsitlevate elektrooniliste andmete salvestamise ja kontrollimise süsteemid; tagada, et need süsteemid oleksid omavahel kokkusobivad ning võimaldaksid vahetada andmeid liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti vahel;

b)

tagada usaldusväärsete andmete olemasolu alla 10 meetri pikkuste laevade püügitegevuse kohta, võttes järk-järgult kasutusele odavamad ja kasutajasõbralikumad salvestus- ja aruandlusnõuded, ning tagada kalanduskontrolli määruses nende andmete kogumiseks sätestatud korra järgimine;

c)

viia lõpule püügitegevuse andmete valideerimine ja ristkontroll;

251.

 palub komisjonil 2020. aastaks

a)

luua teabevahetusplatvormi, mida liikmesriigid saaksid kasutada ühtse vormi ja sisuga valideeritud andmete saatmiseks, et komisjoni talitustele kättesaadav teave vastaks liikmesriikide andmetele;

b)

edendada odavama, lihtsama ja kasutajasõbralikuma süsteemi arendamist, et lihtsustada alla 12 meetri pikkuste laevade püügitegevuse andmete elektroonilist edastamist; kehtestada 10–12 meetri pikkustele laevadele kohustus kasutada paberpäevikute asemel elektroonilisi salvestus- ja aruandlussüsteeme (e-püügipäevikud); kehtestada alla 10 meetri pikkustele laevadele järk-järgult kohustus oma püük salvestada ja sellest aru anda odavama, lihtsama ja kasutajasõbralikuma elektroonilise süsteemi abil;

c)

analüüsida andmete täielikkuse ja usaldusväärsuse probleeme liikmesriikide tasandil ning leppida liikmesriikidega vajaduse korral kokku asjakohastes meetmetes;

252.

 kontrollimääruse tulevase muutmise kontekstis ning kalandusandmete täielikkuse ja usaldusväärsuse parandamise huvides palub komisjonil oma seadusandlikus ettepanekus

a)

kehtestada laevaseiresüsteemi kasutamise nõue ka 12–15 meetri pikkustele laevadele;

b)

vaadata üle kontrollimäärusega liikmesriikidele kehtestatud püügiandmete aruandluskohustused, et lisada üksikasjad püügipiirkonna, laevade suuruse ja püügivahendite kohta;

253.

 kontrollisüsteemi parandamiseks palub liikmesriikidel töötada välja standardsed kontrolliprotokollid ja -aruanded, mis vastaksid paremini püügipiirkondade spetsiifilistele piirkondlikele ja tehnilistele tingimustele, kui komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (22) XXVII lisas kehtestatud tingimused, ja neid kasutada; palub liikmesriikidel seda teha Euroopa Kalanduskontrolli Ametiga konsulteerides ja juba aastaks 2019, mil uus tehnilisi meetmeid käsitlev määrus (23) peaks jõustuma;

254.

 kontrollimääruse mis tahes tulevase muutmise kontekstis palub komisjonil lisada seadusandlikku ettepanekusse liikmesriikide kohustuse kasutada elektroonilist kontrolliaruandlussüsteemi, et tagada ammendavad ja ajakohastatud riiklikud kontrollitulemused ning jagada kontrollitulemusi teiste asjasse puutuvate liikmesriikidega; kutsub komisjoni ühtlasi üles lisama ettepanekusse liikmesriikide kohustuse jagada kontrollitulemusi teiste asjaomaste liikmesriikidega;

255.

 karistussüsteemi tõhususe tagamiseks palub liikmesriikidel 2019. aastaks

a)

võtta karistuste määramisel nõuetekohaselt arvesse seda, kas tegemist on korduva rikkumise või pideva õigusrikkujaga;

b)

rakendada täielikult punktisüsteemi ja tagada selle ühetaoline kohaldamine enda territooriumil.

256.

 kontrollimääruse mis tahes tulevase muutmise kontekstis palub komisjonil lisada oma seadusandlikku ettepanekusse säte, milles nähakse ette süsteem teabe vahetamiseks rikkumiste ja karistuste kohta koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ja liikmesriikidega;

XIX osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 9/2017 „ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias“

257.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; kiidab heaks selles esitatud soovitused ning esitab järgnevalt oma tähelepanekud ja soovitused;

258.

 tõdeb, et hoolimata keerulistest oludest, milles liidul tuli tegutseda, on liit siiski andnud selge panuse inimkaubandusvastasesse võitlusesse Lõuna- ja Kagu-Aasias;

259.

 tunnustab edusamme, mis on inimkaubandusvastases võitluses tehtud selliste meetmete abil nagu Euroopa rändeküsimuste kontaktametnike ametisse nimetamine teatud riikidesse; palub sellealast tööd jätkata;

260.

 julgustab liitu suurendama koostööd riiklike ja piirkondlike valitsustega ja teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega (nt ÜRO, ASEAN ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid) ning kodanikuühiskonnaga, et saada parem ülevaade jätkuvatest prioriteetidest ning valmistada seega ette sihtotstarbelisem tegevuskava;

261.

 rõhutab Lõuna- ja Kagu-Aasia riikides äärmise vaesuse ning vähemuste ja soolise diskrimineerimise kaotamise ning nende riikide demokraatlike ja inimõiguste sihtasutuste tugevdamise tähtsust demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi abil;

262.

 kutsub komisjoni üles töötama välja kõikehõlmava, sidusa ja usaldusväärse inimkaubandusvastase rahalise abi andmebaasi, nii et vahendite eraldamine oleks õiglasem ning need jõuaksid kõige pakilisemate vajadustega abivajajateni; jagab nõukogu seisukohta, et vaja on koostada ajakohastatud nimekiri inimkaubandusest mõjutatud piirkondadest ja riikidest ning et see nimekiri tuleks andmebaasi lisada;

263.

 väljendab heameelt komisjoni teatise üle pealkirjaga „Aruanne inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia järelmeetmete ning konkreetsete edasiste meetmete kohta“ (COM(2017) 728), mille komisjon avaldas 2017. aasta detsembris; kutsub komisjoni üles pakkuma iga piirkonna jaoks välja konkreetsed meetmed;

264.

 väljendab heameelt selle üle, et inimkaubandus on liidu organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitlevas poliitikatsüklis aastateks 2018–2021 jätkuvalt prioriteet;

265.

 on seisukohal, et äärmiselt oluline on tugevdada Lõuna- ja Kagu-Aasias õiguskaitseasutusi, et need oleksid inimkaubandusega tegelevate võrgustike tuvastamisel ja hävitamisel tõhusamad; nõuab inimkaubandusega seotud kurjategijate karistuste karmistamist;

266.

 kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama inimkaubandusvastast võitlust liidus poliitilise ja õigusalase koostöö kaudu, et tegeleda maffiatega, mis kasutavad liitu inimkaubanduse ohvrite lõppsihtkohana, nagu mainiti 2017. aasta detsembri teatises;

267.

 on veendunud, et selleks, et inimkaubandusvastane võitlus oleks tõhusam, on vaja, et leevendusmeetmete ajastus ning probleemi lahendamisele eraldatud vahendid oleksid paremini seotud, ning et koostöö Euroopa välisteenistuse, komisjoni, ASEANi ja ÜRO vahel oleks tihedam;

268.

 kutsub ka Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles inimkaubanduse probleemiga tegelema, kaaludes selleks ka muid kanaleid, nagu kahepoolseid ja mitmepoolseid lepinguid;

XX osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“

269.

 on seisukohal, et praeguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkondade osas

a)

on vaja põhjalikult hinnata kõiki vahendeid ja meetmeid, mida on võimalik kombineerida noorte põllumajandustootjate abistamiseks ja keskenduda võrreldavuse tagamisele kogu liidus, tulemusnäitajate järjepidevusele või selle puudumisele ning noorte põllumajandustootjate turule sisenemisel esinevatele takistustele, millega võiks tegelda ÜPP tulevase läbivaatamise käigus;

b)

põlvkonnavahetusega seotud eesmärgid koos võimalike sihtnäitajatega peaksid olema paremini kindlaks määratud ning koguda tuleks andmeid põlvkonnavahetuse edukuse ja asjaolude kohta, mis sellele kaasa aitavad või seda takistavad;

270.

 on seisukohal, et 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP jaoks tuleks töötada õigusaktid välja nii, et komisjon pakub välja (või teeb liikmesriikidele ülesandeks kooskõlas koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadega välja pakkuda) selge sekkumisloogika poliitikavahendite jaoks, mille eesmärk on põlvkonnavahetuse soodustamine põllumajanduses; leiab, et sekkumisloogika peaks sisaldama

a)

noorte põllumajandustootjate vajaduste usaldusväärset hindamist, mille raames uuritakse põllumajandustegevust alustada soovivate noorte põllumajandustootjate ees seisvaid takistusi põllumajandusettevõtte loomisel ja nende jaotust geograafiliste piirkondade, põllumajandussektorite ja põllumajandusettevõtete konkreetsete tunnusjoonte lõikes;

b)

hindamist selle kohta, milliste vajaduste rahuldamiseks saaks kasutada liidu poliitikavahendeid ja milliseid probleeme saab paremini käsitleda (või juba käsitletakse) liikmesriikide poliitikameetmetega; ning analüüsi selle kohta, millised toetusvormid (nt otsetoetused, kindlasummalised maksed, rahastamisvahendid) sobivad olemasolevate probleemide lahendamiseks kõige paremini;

c)

meetmeid, mille abil suurendada teadlikkust eri liiki toetustest põllumajandustootmise varajase üleandmise puhul õigusjärglasele koos kaasnevate nõustamisteenuste või -meetmetega, nagu rahuldav pensioniskeem, mis põhineb põllumajandus, toidu- ja metsandussektori üleriigilisel või piirkondlikul sissetulekul või tulul;

d)

SMART-eesmärkide kindlaks määramist –vaatamata põllumajandusettevõtete omanikuvahetuse pikale kavandamisajale –, mille käigus pannakse selgelt ja kvantifitseeritult paika poliitikavahendite oodatavad tulemused, nt põlvkonnavahetuse oodatav kiirus ja toetuse panus põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamisse; leiab, et eelkõige peaks olema selge, kas poliitikavahendid toetavad nii suurt hulka noori põllumajandustootjaid kui võimalik või on need suunatud mingile konkreetsele alarühmale (nt kõige parema haridusega, vähem soodsates piirkondades põllumajandusettevõtteid loovad, oma ettevõtetes vee- või energiatarbimist vähendavaid tehnoloogiaid kasutusele võtvad, ettevõtete kasumlikkust suurendavad, rohkem töökohti loovad põllumajandustootjad);

271.

 2020. aastale järgneva perioodi ÜPP meetmete rakendamisel palub liikmesriikidel parandada meetmete sihipärasust; selleks peaksid nad

a)

rakendama kriteeriume, mille alusel saab valida kõige kulutõhusamad projektid, mis suurendavad toetatud põllumajandusettevõtete kestlikku tootlikkust ja elujõulisust kõige enam, või loovad kõige rohkem töökohti kõige kõrgema tööpuudusega piirkondades või kõige aeglasema põlvkonnavahetusega vähem soodsates piirkondades;

b)

rakendama selgeid kriteeriume, et hinnata, kuidas saaks toetada noori põllumajandustootjaid ühiselt juhitavates juriidiliste isikute puhul (nt määrates kindlaks, kui suurt hääleõiguste või osaluse protsenti toetusesaaja peaks omama, või näidates ära ajavahemiku, mille jooksul osaluse tasakaal peaks muutuma, milline osa tema sissetulekust peaks vähemalt pärinema tegevusest toetatud põllumajandusettevõttes), et suunata toetus neile noortele põllumajandustootjatele, kelle jaoks töö toetust saavates põllumajandusettevõtetes on nende põhitegevus;

c)

seadma projektidele valituks osutumiseks vajaliku küllaldaselt suure minimaalse punktiarvu ning kasutama meetmete eelarvet ühtlaselt, et põllumajandusettevõtteid loovad noored põllumajandustootjad saaksid toetust kogu programmitöö perioodi vältel;

d)

kasutama äriplaane paremini selleks, et hinnata avaliku sektori poolse rahastamise vajalikkust nii taotlemise etapis (ettevõtete elujõulisuse tõenäosus ilma toetuseta) kui projektide lõpetamisel (toetuse mõju ettevõtte elujõulisusele või teistele selgelt määratletud eesmärkidele, nagu töötajate arv, vee- või energiatarbimist vähendavaid tehnoloogiate kasutuselevõtt);

272.

 on seisukohal, et 2020. aastale järgneva perioodi õigusaktidega tuleks tagada et komisjon ja liikmesriigid parandavad (kooskõlas koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve eeskirjadega) seire- ja hindamissüsteemi; leiab eelkõige, et

a)

komisjon peaks määratlema väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajad, mis võimaldaksid varem seatud eesmärkide alusel hinnata poliitikavahendite edenemist, tulemuslikkust ja tõhusust, toetudes seejuures liikmesriikide seiresüsteemides välja töötatud parimatele tavadele;

b)

liikmesriigid peaksid regulaarselt koguma tegelikke andmeid toetatud põllumajandusettevõtete struktuuriliste ja rahaliste näitajate kohta (nt käive, sissetulek, töötajate arv, kasutusele võetud uuendused, põllumajandustootjate haridustase), mis võimaldaks hinnata meetmete tulemuslikkust ja tõhusust neile seatud poliitikaeesmärkide täitmisel;

c)

komisjon ja liikmesriigid peaksid nõudma, et hindamised annaksid rahastatavate projektide ja meetmetega saavutatu kohta kasulikku teavet, mis põhineks toetatud põllumajandusettevõtete struktuuriliste ja rahaliste näitajate muutumist näitavatel tegelikel andmeil; selleks peaks kasutama näiteks käesoleva auditiga leitud parimaid tavasid, nagu võrdlusuuringuid, vastupidise stsenaariumi analüüsimist ja uuringuid (vt kontrollikoja eriaruanne, tabel 5, Emilia Romagna juhtum, punkt 75);

d)

tuleks tagada, et noortele põllumajandustootjatele oleksid kättesaadavad nõustamine ja vahendid, mis aitavad neil tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete või turu küllastumise ja hinnakõikumise ohule; leiab, et sellega suurendatakse konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning vähendatakse kriisist tulenevat tootjate sissetuleku kõikumist;

XXI osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 11/2017 „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev“

273.

 väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused;

274.

 väljendab heameelt ELi Bêkou usaldusfondi loomise üle ja selle osalemise üle rahvusvahelistes meetmetes, millega reageeriti Kesk-Aafrika Vabariigi kriisile; möönab, et seda esimest usaldusfondi võib pidada mitmes mõttes oluliseks katseprojektiks ning et süsteemsetes küsimustes, mis puudutavad rahastajate tegevuse kooskõlastamist, järelevalvet ja hindamist, on vaja välja töötada täpsemad suunised vastavalt süsteemsemale lähenemisviisile tagatiste saamise suhtes;

275.

 märgib, et usaldusfondid olid osa ajutisest lahendusest olukorras, kus puudusid vahendid ja vajalik paindlikkus kiireks ja terviklikuks tegutsemiseks suuremate kriiside korral; on veendunud, et selle vahendi tulemuslikkuse tõendamiseks ja kogemuste saamiseks operatiivsest rakendamisest on vaja rohkem aega;

276.

 on ka seisukohal, et eraldi tuleks tähelepanu pöörata usaldusfondide mõjususele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõppkasutamise suhtes puuduvad garantiid ja järelevalve;

277.

 on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kontrollikoja tähelepanekutele, mis viitavad fondi piiratud mõjule sidusrühmade hulgas, ning komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et kasutada Euroopa Arengufondi tegevusest juba saadud kogemusi sellistes valdkondades nagu mitmepoolsete investeeringute rakendamine ja koordineerimine ning tulemusosaluse haldamine;

278.

 rõhutab, et mis tahes uued rahastamisvahendid ja segarahastamisvahendid peaksid olema kooskõlas liidu arengupoliitika üldeesmärkidega ja keskenduma valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on suurimad;

279.

 märgib, et liikmesriikide sissemaksed usaldusfondi on seni olnud suhteliselt väikesed; nõuab liikmesriikidelt aktiivsemat osalemist, tagamaks et fond saavutab oodatavad poliitilised eesmärgid;

280.

 on veendunud, et vajalikku tähelepanu tuleks pöörata ka juhtimis- ja halduskulude osakaalu kontrollimisele sissemaksete kogusummast; pooldab selliste uute arenguvahendite sidusust ja vastastikust täiendavust Euroopa Arengufondi strateegia ja poliitikaeesmärkidega;

281.

 palub komisjonil rakendada terviklikke kontrollimehhanisme, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll kõnealuste uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle; peab oluliseks töötada nende rahastamisvahendite jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad, mille puhul on ette nähtud konkreetsed eesmärgid, sihid ja läbivaatamised;

XXII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2017 „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“

282.

 tulenevalt asjaolust, et hea kvaliteediga joogivee kättesaadavus on üks kodanike põhivajadustest, rõhutab, et komisjon peaks tegema kõik võimaliku olukorra jälgimiseks, eriti seoses väikeste veevarustusaladega, mis on lõpptarbijale kõige lähemal; tuletab meelde, et halva kvaliteediga joogivesi võib olla Euroopa elanike tervisele ohtlik;

283.

 kutsub liikmesriike üles teavitama elanikke sellest, milline on nende joogivee kvaliteet, kuna mitme liikmesriigi elanikud ei ole teadlikud, et kraanivesi on joogikõlblik;

284.

 taunib asjaolu, et liikmesriigid ei ole kohustatud esitama andmeid väikeste veevarustusalade veekvaliteedi kohta; loodab, et muudetud joogiveedirektiiv (24) parandab olukorda;

285.

 toob esile veetaristu kestlikkuse tähtsuse ning rõhutab kodanike kaasamise olulisust veetaristu säilitamisel;

286.

 rõhutab, et veehinna poliitika peab edendama tõhusust ja katma veekasutuse kulud; märgib, et liikmesriigid vastutavad kõigile oma kodanikele taskukohase ja kvaliteetse joogivee tagamise eest, pidades silmas, et vesi on ühine hüve ja inimõigus;

287.

 tuletab komisjonile meelde, et mitmes liikmesriigis üha enam leviv veeteenuste liberaliseerimine ja erastamine ning käimasolevad arutelud selle üle on kujunenud kodanikele tõsiseks mureküsimuseks;

XXIII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 13/2017 „Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem: kas poliitiline otsus muutub ka kunagi reaalsuseks?“

288.

 väljendab heameelt kontrollikoja aruande üle ning kiidab heaks selles esitatud märkused ja soovitused;

289.

 märgib, et komisjon ei ole 2000. aastast saadik algatatud õigusaktide pakettide mõju raudteesektorile nõuetekohaselt hinnanud; peab kahetsusväärseks, et mitmesse projekti investeeritud liidu vahendeid ei saa pidada kulutõhusaks;

290.

 märgib, et raudteesektor on üldiselt väga korporatiivne, mille mõjul võidakse turu liberaliseerimist tajuda pigem ohu kui eelisena;

291.

 märgib, et liikmesriikide huvi koostalitusvõime suurendamise vastu peab viima kulude ja vajalike vahendite kalkulatsiooni koostamiseni; julgustab liikmesriike kehtestama liidu rahalise toetuse eraldamisel Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemile (ERTMS) realistlikud eesmärgid ja soovitab komisjonil kehtestada sellised rakendustähtajad, mida on võimalik täita;

292.

 väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle koostada koostöös liikmesriikidega demonteerimise ajakava koos õiguslikult siduvate eesmärkidega; väljendab ühtlasi heameelt asjaolu üle, et komisjon on otsustanud teha sektoriga koostööd, et edendada Euroopa Raudteede Ühenduse poolt välja töötatud ühise hankesüsteemi kasutamist;

293.

 on seisukohal, et selle süsteemi jaoks vajalike kulukate investeeringute tõttu, millele lisandub asjaolu, et kulude kandjad ei saa sellest kohest kasu, on vaja prioriteetide määramist nõukogus ja liikmesriikides strateegiliselt hinnata; peab tervitatavaks Euroopa arenduskava ja sellega seotud üksikasjalikku ERTMSi käsitlevat tegevuskava, mille eesmärk on tagada pidev abivoog; ergutab liikmesriike keskenduma Euroopa arenduskava paremale koordineerimisele ja tagama, et liidu kohustusi võetakse riiklikes prioriteetides arvesse; väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle seada riiklikes arenduskavades vahe-eesmärgid, et tõhustada järelevalvet eri lõikude üle;

294.

 on mures ERTMSi projektidele eraldatud TEN-T toetuste puhul esinevate kulukohustustest vabastamiste kõrge määra pärast, mis on peamiselt tingitud asjaolust, et liidu finantssätted ei vasta riiklikele rakendamisstrateegiatele; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon kohandab võimaluse korral Euroopa ühendamise rahastu rahastamismenetlusi; kutsub komisjoni üles olukorda uurima ja hindama ning võtma vajalikke meetmeid nimetatud puuduste kaotamiseks;

295.

 peab kahetsusväärseks, et pardaseadmetele ette nähtud liidu rahalisi vahendeid kasutatakse peamiselt riigisisese liikluse jaoks ning et Ühtekuuluvusfondist ei saa toetada kaubavedu; tuletab meelde, et raudteekaubavedu on üks ühtse turu peamisi aspekte;

296.

 palub komisjonil tagada, et süsteemi vastuoludega seotud puudused on järgmisel programmitöö perioodil tõhusalt kõrvaldatud;

297.

 on seisukohal, et ühtse raudteeturu toimimine nõuab asjaomaste turuosaliste täielikku kaasamist enne liidu rahaliste vahendite eraldamist; on arvamusel, et liidu raudteesektori poliitika nõuab strateegia realistlikku muutmist, mis peaks hõlmama kulude-tulude analüüsi ning asjaomase majandusmudeli puudumise korral selle väljatöötamist liikmesriikides, eesmärgiga tagada asjakohane rahastamine ja võimaldada allikaid tulemuslikult kindlaks teha;

XXIV osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017 „Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“

298.

 väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande üle; toetab selles esitatud märkusi ja soovitusi;

299.

 heidab Euroopa Liidu Kohtule ette, et ta keeldus andmast kontrollikojale juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mida taotleti Euroopa Liidu Kohtu tulemuslikkuse hindamiseks; tuletab Euroopa Liidu Kohtule meelde, et nii kontrollikoja liikmed kui ka selle audiitorid on oma kohustuste täitmisel seotud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise kohustusega; (25) peab kahetsusväärseks, et ei olnud võimalik küsitleda õigusnõunikke, hoolimata nende olulisest rollist Euroopa Liidu Kohtu töös;

300.

 märgib kahetsusega, et 2012. aastast peale on Üldkohus korduvalt ületanud mõistliku aja, mille jooksul kohus oleks pidanud menetluspoole õigustatud ootuse kohaselt otsuse tegema; palub Euroopa Kohtul pöörduda Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poole, et olukorda selgitada;

301.

 märgib, et pärast Euroopa Liidu Kohtu süsteemi ülesehituse reformi määratakse kohtunikke kodadesse eri valdkondade töökoormuse põhjal; soovib saada teada, kuidas see määramine toimub ja kas teatud valdkondade jaoks on loodud spetsiaalsed kojad; nõuab statistilisi andmeid kohtuasjade edenemise kohta uue süsteemi raames;

302.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoda jättis valimi moodustamisel kõrvale kohtuasjad, mille menetlemine kestis keskmisest kestusest üle kahe korra kauem; on arvamusel, et tulemuslikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka ebatüüpilisi kohtuasju;

303.

 teeb ettepaneku, et Euroopa Liidu Kohtu töökeeli, eelkõige nõupidamiste puhul kasutatavaid keeli, tuleks laiendada, nii et need hõlmaksid inglise, prantsuse ja saksa keelt, mis on ELi institutsioonide töökeeled; ergutab Euroopa Liidu Kohut vaatama keelte kasutamiskorda puudutava reformi rakendamisel parimate tavade otsimiseks liidu institutsioonide poole;

304.

 märgib, et õigusnõunikel on Euroopa Liidu Kohtu otsustusprotsessis väga suur mõjuvõim, kuid nende roll ja nende tegevust reguleerivad eeskirjad jäävad välismaailma jaoks ebaselgeks;

305.

 väljendab muret seoses asjaoluga, et kõige sagedamate Üldkohtu kirjaliku menetluse kestust mõjutavate tegurite ülevaates moodustavad menetlusdokumendi saabumine ja käsitlemine kohtukantseleis tervelt 85 % vajaminevast ajast; küsib, kas kantseleil on piisavalt vahendeid;

306.

 väljendab muret konfidentsiaalsust puudutavate kohtuasjade kestuse pärast Üldkohtus;

307.

 võtab teadmiseks kohtuasjade määramise protsessi mõlemas kohtus; palub Euroopa Liidu Kohtul esitada eeskirjad, millega sätestatakse kohtuasjade määramise kord mõlemas kohtus;

308.

 märgib, et 2014. ja 2015. aastal määrati Üldkohtus umbes 40 % kohtuasjadest määramisreeglite väliselt, mis seab süsteemi kahtluse alla; väljendab samas ka kahtlusi Üldkohtus aset leidva toimikute valikulise määramise suhtes; peab kahetsusväärseks läbipaistvuse puudumist selles menetluses;

309.

 väljendab muret asjaolu pärast, et üks kõige sagedasemaid tegureid, mis mõjutab Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise kestust, on kohtunike puhkused; teeb ettepaneku, et sel ajal oleksid lubatud kuulamised ja nõupidamised ka muudes kohtuasjades peale nende, millel konkreetsed asjaolud seda nõuavad;

310.

 märgib, et nõuniku haigus, emadus- või vanemapuhkus või töölt lahkumine mõjutab samuti kohtuasjade kestust; palub Euroopa Liidu Kohtul kaaluda võimalikke alternatiivseid meetodeid ajutise puudumise põhjustatud probleemide lahendamiseks ja töö sujuva edenemise tagamiseks;

311.

 on arvamusel, et ressursse ei jagata kohtute vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende töökoormust; teeb ettepaneku, et Üldkohtu kohtuasjade lugejate allüksus sekkuks kohtuasja hilisemas etapis;

312.

 kutsub liikmesriike üles tagama, et uute kohtunike nimetamise otsus tehakse aegsasti enne nende eelkäija lahkumiskuupäeva, et tagada töökoormuse sujuv üleandmine;

313.

 väljendab muret selle üle, et Euroopa Liidu Kohus kohaldab menetluse erinevate etappide suhtes igas olukorras ühtmoodi kasutatava lahenduse lähenemisviisi; soovitab Euroopa Liidu Kohtul kohandada seatud tähtaegu, et võtta arvesse kohtuasjade liike ja keerukust;

314.

 märgib, et intellektuaalomandi küsimustega on seotud suur arv kohtuasju mõlemas kohtus; ergutab Euroopa Liidu Kohut analüüsima viise, kuidas lihtsustada menetlusi nende juhtumite puhul, ning kaaluda nende eelläbivaatamist Euroopa Liidu Kohtu teabe- ja dokumenditeenistuse poolt;

XXV osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“

315.

 selleks et 2020. aastale järgneva programmitöö perioodi kavandamisel keskenduda tulemuslikkusele ja saavutustele, suurendada maaelu arengu programmide ja teiste programmide lõimimist ning hinnata tõhusamalt seda, kuidas maaelu arengu programmid aitavad strateegilisi eesmärke saavutada, palub

a)

komisjonil tagada, et tema poliitikaettepanekutes on näidatud, kuidas nõuete edasiarendamise kaudu paraneb üksikute programmide kooskõla;

b)

liikmesriikidel 2022. aastaks täpsustada koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja koostoime mehhanismide rakendamist ning vastavate järelmeetmete võtmist ja aruannete esitamist üldiste liidu eesmärkide ja normide taustal;

316.

 palub komisjonil vaadata 2020. aasta lõpuks läbi programmdokumentide ülesehituse, et lihtsustada 2020. aastale järgneval programmiperioodil nende sisu ja vähendada nõuete arvu; leiab, et eelkõige peaks komisjon jätma programmdokumentide struktuuri vaid sellised osad ja variandid, mis on maaelu arengu kulude õigeks kavandamiseks, rakendamiseks ja seireks hädavajalikud;

317.

 palub komisjonil võtta koos liikmesriikidega 2018. aasta lõpuks meetmeid tagamaks, et täiendatud rakendamise aastaaruannete esitamine 2019. aastal annaks selget ja põhjalikku teavet programmidega saavutatu kohta ning et vastused üldistele hindamisküsimustele annaksid järgmisele programmitöö perioodile parema aluse;

318.

 palub komisjonil määrata 2020. aastale järgneva programmiperioodi ettevalmistamisel põllumajandust ja maaelu arengut käsitlevate üldiste liidu eesmärkide kontekstis täpsemalt kindlaks, mis liiki näitajad tuleb kehtestada selleks, et hinnata maaelu arengu alaste sekkumiste tulemusi ja mõju; on seisukohal, et komisjon võiks selles protsessis ära kasutada teiste rahvusvaheliste organisatsioonide (nt WHO, Maailmapanga ja OECD) tulemuslikkusele ja saavutustele keskendumisest juba saadud kogemusi ja välja töötatud lahendusi;

319.

 leiab, et komisjonil on vaja tagada seda liiki investeeringute järjepidevus, mida tehakse praegu ühise põllumajanduspoliitika teisest sambast, mis on tähtis rahastamisvahend mahajäänud piirkondade maa- ja mägipiirkondades majandusarengu kiirendamiseks, konkurentsivõime, innovatsiooni ja tööhõive edendamiseks ning maaelu kestliku arengu tagamiseks;

320.

 palub komisjonil edendada ja soodustada riikide koostööd ja võrgustike loomist, et levitada 2020. aasta lõpuks riiklikul tasandil välja töötatud tulemuslikkuse mõõtmise häid tavasid;

321.

 palub komisjonil hinnata ja võtta 2020. aastale järgneva programmiperioodi puhul arvesse kogemusi, mis on 2020. aasta lõpuks saadud praeguse süsteemi rakendamise käigus muu hulgas järgneva kohta:

a)

tulemusreservi mõju ja võimalikud alternatiivsed mehhanismid tulemuslikkuse parandamiseks;

b)

tulemusreservile juurdepääsemiseks kasutatavate tulemusnäitajate asjakohasus ja mõõdetavus;

c)

finantssanktsioonide kasutamine ebapiisava tulemuslikkuse korral;

322.

 palub nõukogul ja komisjonil enne 2018. aasta keskel täiendavate seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist kaaluda pikaajalise strateegia ja poliitikakujundamise kooskõlastamist eelarvetsükliga ja põhjalikku kulutuste hindamist enne uue pikaajalise eelarve kinnitamist;

323.

 leiab, et selleks, et võimaldada maaelu arengu programmide heakskiitmist järgmise programmitöö perioodi alguses, peaks komisjon oma seadusandlikes ettepanekutes märkima, milliseid muudatusi on tehtud poliitika kujundamise, programmitöö ja rakendamise ajakavas, tagamaks, et maaelu arengu programmid on võimalik heaks kiita järgmise programmitöö perioodi alguses, mis võimaldaks programmide õigeaegset rakendamist alates 2020. aastast;

324.

 on arvamusel, et otsuses mitmeaastase finantsraamistiku kestuse kohta tuleks leida kesktee kahe näiliselt vastuolulise nõude vahel: ühelt poolt mitme liidu poliitikameetme puhul ja eelkõige selliste meetmete korral, mille eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, nagu põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkonnas, esinev vajadus tugineda oma tegevuses vähemalt seitsme aasta pikkusele kulukohustuste stabiilsusele ja prognoositavusele ning teiselt poolt vajadus demokraatliku legitiimsuse ja aruandekohustuse järele, mis tuleneb iga finantsraamistiku sünkroniseerimisest parlamendi ja komisjoni viieaastase poliitilise tsükliga;

XXVI osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 17/2017 „Komisjoni sekkumine Kreeka finantskriisi“

325.

 tänab kontrollikoda põhjaliku aruande koostamise eest selle väga olulise teema kohta, mis on tihedalt seotud eelarvekontrollikomisjoni tegevusega; peab kahetsusväärseks, et auditiaruande koostamiseks kulus kolm aastat; toonitab õigesti ajastatud aruannete olulisust, kuna see lihtsustaks oluliselt komisjoni ja parlamendi tööd;

326.

 taunib asjaolu, et kontrollikojal olid vaid piiratud volitused auditeerida liidu rahalist abi Kreekale, mida haldas troika, millesse kuuluvad komisjon, Euroopa Keskpank (EKP) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), ja et kontrollikoda ei saanud EKP-lt piisavalt teavet; ergutab EKPd andma vastastikuse koostöö vaimus teavet, mis võimaldaks kontrollikojal saada ulatuslikuma ülevaate liidu rahaliste vahendite kasutamisest;

327.

 tunnistab keerulist majanduslikku olukorda kogu Euroopas ja eriti rasket poliitilist olukorda Kreekas liidu rahalise abi rakendamise ajal, kuna sellel oli otsene mõju abi rakendamise tõhususele;

328.

 toonitab, kui tähtis on liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvus Kreekas rakendatud eri finantsabivahendite puhul;

329.

 palub komisjonil parandada toetusprogrammide kavandamise üldiseid menetlusi, täpsustades eelkõige tingimuste sisu põhjendamiseks vajaliku analüütilise töö ulatust ning näidates võimaluse korral, milliseid vahendeid millises olukorras peaks kasutama;

330.

 toonitab, et komisjon peab parandama kasutatavat reformide elluviimise hindamiskorda, et paremini tuvastada halduslikke või muid tegureid, mis takistavad reformide tulemuslikku elluviimist; leiab, et komisjon peab ka tagama, et tal on selliste hindamiste läbiviimiseks vajalikud vahendid;

XXVII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2017 „Ühtne Euroopa taevas: kultuur on muutunud, ent taevas ei ole veel ühtne“

331.

 juhib tähelepanu asjaolule, et ühtset Euroopa taevast ei ole täielikult rakendatud, kuna sellele on vastu teatavad oma eesõigusi kaitsvad lennundustöötajad ja kuna liikmesriikidel puudub tugev poliitiline tahe täita selle algatuse rakendamise eeldusi;

332.

 taunib asjaolu, et kuigi liidul õnnestus kaotada Schengeni liikmesriikide vaheline maismaapiir, ei ole tal seni õnnestunud kaotada nendesamade liikmesriikide vahelist õhupiiri, mis põhjustab aastas 5 miljardi euro suuruse ühise kahju;

333.

 juhib tähelepanu vajadusele vaadata läbi ja ajakohastada näitajaid, et ühtlustada lennuliikluse tulemuslikkuse kava; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjoni teatel on nende läbivaatamine pooleli; rõhutab, et näitajate tulemuslikuks läbivaatamiseks on vaja täpseid ja asjakohaseid andmeid;

334.

 juhib tähelepanu sellele, et ühtse Euroopa taeva rakendamine aitaks vähendada lennunduse CO2-heidet kuni 10 % võrra, mis aitaks märkimisväärselt kaasa Pariisi kliimakokkuleppe täitmisele;

335.

 palub komisjonil uurida üksikasjalikumalt ühisettevõtte SESAR eesmärke, sest need ei pruugi olla kohaldatavad praeguses olukorras, kus ühtset Euroopa taevast ei ole rakendatud ning on oht, et neid kohaldatakse õhusüsteemides, mis ei suuda omavahel koostööd teha;

336.

 palub komisjonil esitada üksikasjalikud andmed oma lepingu kohta Eurocontroliga, et jälgida liidu maksumaksjate raha kulutamist;

337.

 juhib tähelepanu vajadusele tagada riiklike järelevalveasutuste sõltumatus ning anda nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised ja organisatsioonilised vahendid;

338.

 palub komisjonil teavitada parlamendi vastutavat komisjoni sellest, miks ta ei ole käivitanud rikkumismenetlusi, ehkki siiani ei ole toimima hakanud funktsionaalsed õhuruumiosad, mis pidid toimima hakkama 2012. aastal;

XXVIII osa.   Kontrollikoja eriaruanne nr 21/2017 „Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“

339.

 väljendab rahulolu kontrollikoja soovituste üle ning kutsub komisjoni üles võtma nende soovituste ja kontrollikoja aruandes toodud märkuste põhjal järelmeetmeid;

340.

 võtab teadmiseks uue kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse suhteliselt suure kulukuse (30 % kõigist ÜPP otsetoetustest ja ligi 8 % kogu liidu eelarvest); märgib murelikult, et see summa ei vasta kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse eesmärkide tasemele; palub komisjonil seda ÜPP reformi ettevalmistamisel arvesse võtta;

341.

 väljendab kahetsust asjaolu pärast, et siiani pole selge, kuidas kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamine peaks aitama liidu laiemaid kliimaeesmärke saavutada; palub, et komisjon koostaks ÜPP uue reformi ühe osana eraldi kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise tegevuskava, milles selgelt esitatakse sekkumispõhimõtted ning konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid;

342.

 väljendab muret selle pärast, et kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise rahastamine jääb sissetulekutoetuse abinõuks, mis võimaldab põllumajandustootjate tulusid kuni 1 % võrra suurendada, kuid pahatihti ei kaasne sellega mingeid rakendamiskulusid ega -kohustusi, mis seab rahastamise sisulise eesmärgi küsimärgi alla; palub, et komisjon töötaks põllumajandustootjate jaoks välja rangemad eeskirjad, tegemata seejuures liiga palju erandeid;

343.

 väljendab muret kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise ning kogu ÜPP keerukuse ja läbipaistvuse pärast; kutsub komisjoni üles kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamise programmi ja kogu ÜPPd lihtsustama ja seostama, et muuta neid läbipaistvamaks ja vähendada suurt kuritarvituste ja topeltrahastamise ohtu;

344.

 väljendab erilist muret kontrollikoja järelduse pärast, mille kohaselt ei ole ilmselt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisest kliima ja keskkonna seisukohalt suuremat kasu, ning palub komisjoni veel kord kaaluda selle vahendi vajalikkust ja võimalust suunata kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamisele eraldatud suured summad ümber teistele, tihtipeale seda dubleerivatele programmidele, mis on end paremini õigustanud ja andnud paremaid tulemusi;

345.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0121 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27).

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(8)  EKP peaks:

1.

otsustusprotsessi veelgi optimeerima ja delegeerima mõningate otsuste tegemise madalamatele tasemetele, et järelevalvenõukogu saaks keskenduda vastutusrikkamatele küsimustele;

2.

ühiselt kasutatavate teenuste kasutamisega seotud küsimuste lahendamiseks hindama sellega kaasnevaid riske ja rakendama vajalikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tegelema võimalike omavahel vastuolus olevate taotlustega ning tegema spetsiaalset vastavuse seiret;

3.

suunama siseauditi oskused ja vahendid nii, et vajaduse korral oleksid kaetud suure ja keskmise jääkriskiga valdkonnad;

4.

tegema kontrollikojaga täiel määral koostööd, võimaldamaks sel oma volitusi täita ja seeläbi aruandlust tõhustada;

5.

välisaruandluse tõhustamiseks ametlikustama praeguse järelevalve tulemuslikkuse mõõtmise ja sellealase teabe avalikustamise korra;

6.

muutma ühtse järelevalvemehhanismi raammäärust, et osalevate riiklike pädevate asutuste kohustused ametlikult vormistada ning tagada, et kõik osaleksid ühiste järelevalverühmade töös täielikult ja proportsionaalselt;

7.

koostöös riiklike pädevate asutustega töötama välja rolli/rühma profiilid ning meetodid, mille abil hinnata nii ühistesse järelevalverühmadesse määratavate riiklike pädevate asutuste töötajate sobivust kui ka nende edasisi tulemusi;

8.

koostama keskse, standardiseeritud ja ülevaatliku andmebaasi, mis hõlmaks ühiste järelevalverühmade (nii EKP kui riiklike pädevate asutuste eraldatud) töötajate oskusi, kogemusi ja pädevust, ning andmebaasi haldama;

9.

rakendama ühiste järelevalverühmade nii uutele kui olemasolevatele järelevalvetöötajatele mõeldud ametlikku koolituskava;

10.

arendama ja rakendama riskipõhist metoodikat, et kindlaks määrata ühiste järelevalverühmade vajalik töötajate arv ja nende oskused;

11.

järelevalve planeerimise protsessis kasutatava klastrite koostamise mudeli korrapäraselt üle vaatama ning seda vajadusel ajakohastama;

12.

oma personali täiendama või ümber paigutama, et märkimisväärselt suurendada oma osalust oluliste pankade kohapealses kontrollis vastavalt selgele riskide tähtsuse järjekorrale;

13.

põhjalikult tegelema kohapealse kontrolli IT-süsteemi puudustega ja jätkama jõupingutusi riiklikest pädevatest asutustest pärit kohapealse kontrolli inspektorite pädevuse ja oskuste parandamiseks.

(9)  ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja juhtide kontaktkomitee avaldus „Täielikult auditeeritava, aruandekohustust kindlustava ja mõjusa pangandusjärelevalve korra tagamine pärast ühtse järelevalvemehhanismi kasutuselevõtmist“.

(10)  ELT C 50, 9.2.2018, lk 80.

(11)  Teabele juurdepääsu piirangute kohta vt eriaruande II lisa.

(12)  Praeguse EKP ja Euroopa Parlamendi vahelise aruandluskorra kohta vt eriaruande IX lisa.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(14)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(15)  Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava (COM(2017) 198).

(16)  Public Expenditure and Financial Accountability – riiklikud kulutused ja finantsaruandlus.

(17)  „Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem“ (COM(2016) 646).

(18)  „Lapsrändajate kaitse“ (COM(2017) 211).

(19)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(20)  Laevaseiresüsteemid (VMS).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(22)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(23)  Vt komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1343/2011 ja (EL) nr 1380/2013 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (COM(2016) 134).

(24)  Vt komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017) 753).

(25)  Vt Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhendi artikkel 6 ja Euroopa Kontrollikoja töötajate suhtes kohaldatavate eetikajuhiste artikkel 4 ametisaladuste hoidmise kohta.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/103

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1316

18. aprill 2018

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/776/EL (millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ) (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 2.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 63.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 343, 19.12.2013, lk 46.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/105

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1317

18. aprill 2018

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/771/EL (millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ) (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 11.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 74.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 341, 18.12.2013, lk 73.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/107

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1318

18. aprill 2018

Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/770/EL (millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ) (9),

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusotsust 2014/927/EL (millega muudetakse rakendusotsust 2013/770/EL, et muuta nimi Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet nimeks Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet) (10),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (11);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 2.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 52.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 341, 18.12.2013, lk 69.

(10)  ELT L 363, 18.12.2014, lk 183.

(11)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/109

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1319

18. aprill 2018

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/779/EL (millega asutatakse Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/37/EÜ) (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 9.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 171.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 58.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/111

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1320

18. aprill 2018

Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Teadusuuringute Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Teadusuuringute Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/778/EL (millega asutatakse Teadusuuringute Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/46/EÜ) (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Teadusuuringute Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Teadusuuringute Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 12.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 252.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 54.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/113

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1321

18. aprill 2018

Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet (3),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017) 379),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017) 497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017) 306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (4),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (5) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (6), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (7), eriti selle artikli 14 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1653/2004 (täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (8), eriti selle artikli 66 esimest ja teist lõiku,

—

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2013. aasta rakendusotsust 2013/801/EL (millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ) (9),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab ta eelarvet koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

1.

 annab heakskiidu Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (10);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus, Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlev otsus ning resolutsioon, mis on nende otsuste lahutamatu osa, Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 384, 14.11.2017, lk 11.

(4)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 247.

(5)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(6)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(8)  ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

(9)  ELT L 352, 24.12.2013, lk 65.

(10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/115

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1322

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemise kohta, III jagu – Komisjon

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0247/2017) (2),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse komisjoni koostatud ELi 2016. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruannet (COM(2017)351),

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2016. aastal tehtud siseauditite kohta (COM(2017)497) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2017)306),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid,

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05940/2018 – C8-0042/2018),

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust rakendusametite tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05942/2018 – C8-0043/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 62, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003 (millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded) (6), eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0137/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 esitab oma tähelepanekud resolutsioonis, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve (III jagu – Komisjon ja rakendusametid) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate otsuste lahutamatu osa, ning oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonis komisjoni 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (7);

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning liikmesriikide parlamentidele ja riiklikele ja piirkondlikele kontrolliasutustele ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6)  EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0122 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/117

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1323

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)356 – C8-0250/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0122/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Liidu Kohtu 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/118

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1324

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IV jagu – Euroopa Kohus

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0122/2018),

1.

 märgib, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, et ei leidnud Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „kohus“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

2.

 märgib asjaolu, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite haldus- ja muude kuludega seotud maksed tervikuna ei olnud 31. detsembril 2016 lõppenud aastal olulisel määral vigadest mõjutatud;

3.

 peab kiiduväärseks kohtu üldist usaldusväärset ja arukat finantsjuhtimist 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust edukale suunamuutusele, mis seisneb komisjoni eelarveplaneerimise üleminekus tulemuspõhisele eelarvestamisele ja mille asepresident Kristalina Georgieva võttis algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames kasutusele 2015. aasta septembris; soovitab kohtul kohaldada seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses;

4.

 märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab kohus oma iga-aastase tegevusaruande kontrollikojale juunis, kontrollikoda esitab oma aruande parlamendile oktoobris ja parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise lõpuleviimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpu vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarvele heakskiidu andmise menetlust tuleb ühtlustada ja kiirendada; nõuab, et kohus ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku, et iga-aastaste tegevusaruannete esitamise tähtajaks kehtestataks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts ja kontrollikoja aruannete esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomast aruandeaastat;

5.

 märgib, et 2016. aastal oli kohtu käsutuses assigneeringutena 380 002 000 eurot (2015. aastal 357 062 000 eurot) ja assigneeringute täitmise määr oli 98,2 %; tunnistab, et eelarve täitmise määr oli kõrge; märgib siiski, et see oli eelmiste aastatega võrreldes veidi langenud;

6.

 märgib, et 2016. aastaks prognoositi kohtule tulusid summas 51 505 000 eurot, kusjuures kindlaksmääratud nõudeid oli prognoositust 3,1 % vähem (49 886 228 eurot); märgib, et 1,62 miljoni euro suuruse vahe põhjustas peamiselt asjaolu, et 2016. aastal saabus Üldkohtu 19 lisakohtunikust 16 kohtunikku hilinemisega;

7.

 peab murettekitavaks, et kohus hindab oma lähetustega seotud kulukohustusi pidevalt üle – 2016. aastal oli lähetusega seotud kulukohustusi summas 342 000 eurot, kuid makseid tehti üksnes 157 974 euro ulatuses; palub kohtul tagada usaldusväärne finantsplaneerimine, et edaspidi selliseid lahknevusi vältida;

8.

 märgib, et kohtu eelarve on suuremalt jaolt halduseelarve, millest ligilähedaselt 75 % kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänud summast kaetakse hoonete, sisustuse, seadmete ja institutsiooni eriülesannetega seotud kulud; märgib, et vastuseks parlamendi nõudmisele on kohus palunud oma haldusteenistusel võtta oma tegevusvaldkonnas kasutusele tulemuspõhise eelarvestamise põhimõte; palub kohtul jätkata selle põhimõtte kohaldamist oma igapäevases haldustegevuses ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni oma kogemustest ja saavutatud tulemustest;

9.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et kohus kavatseb väliskonsultandi abil koostada 26. detsembriks 2020 Üldkohtu toimimise kohta aruande, mis esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

10.

 võtab teadmiseks kohtu tegevuse 2016. aastal: kolmele kohtule esitati 1604 kohtuasja ja 1628 kohtuasja viidi lõpule – see on väiksem arv kui 2015. aastal, mil viidi lõpule 1775 kohtuasja; võtab samuti teadmiseks, et menetluse keskmine kestus oli 16,7 kuud, mis on veidi pikem kui 2015. aastal (16,1 kuud); peab kiiduväärseks asjaolu, et tänu kohtu reformile kulus 2017. aastal otsuse tegemiseks aega keskmiselt 16 kuud; tuletab meelde, et kohtu otsuste tegemisel on vaja tagada kvaliteet ja kiirus, et vältida kohtumenetluse liigsest pikkusest tingitud märkimisväärseid kulusid kohtumenetluse pooltele; kordab, kui oluline on liidu kodanike põhiõiguste tagamiseks vähendada pooleliolevate kohtuasjade nimekirja;

11.

 märgib, et kohus viis 2016. aastal lõpule 704 kohtuasja (2015. aastal lõpetati 616 kohtuasja) ja talle esitati 692 uut kohtuasja (2015. aastal 713), kusjuures eelotsusetaotluste ja apellatsioonikaebuste arv suurenes;

12.

 märgib, et 2016. aastal esitati Üldkohtule 974 uut kohtuasja (2015. aastal 831) ja ta menetles 755 kohtuasja (2015. aastal 987) ning võrreldes eelmiste aastatega suurenes pooleliolevate kohtuasjade arv;

13.

 võtab teadmiseks, et Avaliku Teenistuse Kohus lõpetas tegevuse 1. septembril 2016 ja seega tuleb tema tegevustele hinnang anda üksnes kaheksa kuu põhjal; märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus viis lõpule 169 kohtuasja ja hakkas menetlema 77 uut kohtuasja ning märgatavalt vähenes pooleliolevate kohtuasjade arv (2015. aastal 231 ja 2016. aastal 139); avaldab heameelt teabe üle, mis esitati kohtu põhikirja reformi käsitlevates kohtu ettepanekutes, mis hõlmas hinnangut Avaliku Teenistuse Kohtu toimimisele, esitati parlamendile 2011. ja 2014. aastal ning edastati 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva küsimustiku vastuste lisas; kordab oma nõudmist anda Avaliku Teenistuse Kohtu toimimisele kümne aasta jooksul, mil ta olemas oli, põhjalik hinnang;

14.

 märgib, et 2015. aastal võeti vastu kohtu ülesehituse reform ja koos sellega töötati välja Üldkohtu uus kodukord; mõistab, et kuna 2019. aastani kestvas kolmeetapilises protsessis suurendatakse kohtunike arvu kaks korda, võimaldab kõnealune reform kohtul kohtuasjade arvu suurenemisega ka edaspidi toime tulla; jääb ootama kõnealuse reformi tulemuste avaldumist kohtu suutlikkuses menetleda kohtuasju mõistliku aja jooksul ja õiglase kohtuliku arutamise nõuete kohaselt;

15.

 märgib, et 2016. aastal, pärast kohtu ülesehituse reformi olid Euroopa Liidu teenistujate kohtuasjad Üldkohtu menetluste hulgas sageduselt kolmas liik; palub kohtul jätkata oma tegevust käsitlevate statistiliste andmete esitamist;

16.

 avaldab heameelt, et kontrollikoda märkis oma eriaruandes nr 14/2017 (1), et kohtumenetluste kestus kohtus vähenes 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga keskmiselt 0,9 kuu võrra ja Üldkohtus 1,9 kuu võrra; peab kiiduväärseks korralduslikke ja menetluslikke meetmeid, mida kohus on võtnud oma tõhususe parandamiseks, ning julgustab kohut pingutusi jätkama, et tagada vähenemissuundumuse jätkumine, nii et kõik kohtuasjad lõpetatakse mõistliku aja jooksul; märgib murega, et üks kõige sagedasemaid tegureid, mis mõjutab kohtuasja käsitlemise kestust, on kohtunike puhkused; märgib, et 2016. aastal oli kohtunikel puhkust 14 nädalat;

17.

 võtab teadmiseks, et on jõustunud kohtu liikmete ja endiste liikmete eetikakoodeks, mis kehtestab reeglid mitmes küsimuses, mis Euroopa Parlamendile muret valmistasid, nagu huvide deklaratsioonid ja kohtuväline tegevus; toetab kohut otsuse rakendamisel, mis näeb ette, et 2018. aastal kehtestatakse nn pöördukse efekti kohta reeglid;

18.

 palub kohtul võtta kohtunike kohtuvälise tegevusega seoses kasutusele sihipärasem tulemuspõhine käsitlusviis, sest kasutatav kriteerium paistab olevat üsna üldine ja sellise tegevuse mõju ei ole selgelt mõõdetud;

19.

 kordab oma nõudmist, et iga kohtuniku kohtuväline tegevus oleks läbipaistvam; palub kohtul esitada teave iga kohtuniku muude ametikohtade ja tasulise kohtuvälise tegevuse kohta oma veebisaidil ja kohtu iga-aastases tegevusaruandes, lisades ürituse nimetuse, toimumise koha, asjaomase kohtuniku rolli selles ning reisi- ja elamiskulud ning kas need tasus kohus või kolmas isik;

20.

 nõuab tungivalt, et kohus avaldaks kõigi kohtu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid, kus esitatakse nimekiri liikmesuse kohta muudes organisatsioonides;

21.

 peab nn pöördukse efekti käsitlevate eeskirjade puudumist kahetsusväärseks ja palub tungivalt, et kohus kehtestaks ja rakendaks selle suhtes ranged kohustused;

22.

 on seisukohal, et kohus peaks kaaluma lobistide, kutseorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna osalejatega peetavate koosolekute protokollimist, kui see ei kahjusta menetluses olevate kohtuasjade konfidentsiaalsust;

23.

 palub kohtul avaldada kutseühingute, samuti liikmesriikide esindajatega peetavad koosolekud;

24.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid ei tee jõupingutusi soolise tasakaalu saavutamiseks suure vastutusega ametikohtadel, ning märgib, et Euroopa Parlament ja nõukogu on seadnud üheks oma eesmärgiks tasakaalustatud soolise esindatuse Üldkohtus, kui sinna nimetatakse uued kohtunikud (praeguse seisuga kuulub kohtu organisatsiooni skeemi viis naissoost kohtunikku ja kaks naissoost kohtujuristi ning Üldkohtu organisatsiooni skeemi kuulub kümme naissoost kohtunikku); on seisukohal, et liidu institutsioonid peavad esindama oma kodanikke; rõhutab seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu seatud eesmärgi tähtsust;

25.

 märgib, et kontrollikoda ei saanud juurdepääsu teatavatele dokumentidele, mis olid kohtu tulemuslikkuse hindamise auditi (2) jaoks vajalikud; palub, et kohus jätkaks kontrollikojaga koostööd ja annaks talle juurdepääsu kõigile dokumentidele, mida ta oma auditite tegemiseks vajab, tehes seda ulatuses, millega ei rikuta arutlusprotsessi saladuse hoidmise kohustust;

26.

 on teadlik, et õigusnõunike ülesanne on abistada kohtu liikmeid juhtumite uurimisel ja nende järelevalve all õigusdokumentide, nagu kohtuotsuste, määruste, arvamuste või märkmete koostamisel; märgib, et kohus võttis õigusnõunikke puudutavad käitumiseeskirjad vastu 2009. aastal; märgib ka, et õigusnõunikke valivad kohtu liikmed, kelle heaks nad töötavad, ja et olemas on töölevõtmise miinimumkriteeriumid; palub kohtul rakendada poliitikat, mis võimaldaks olemasolevate õigusnõunike paindlikumat määramist, et aidata leevendada ressursside haldamisega seotud probleeme ja organisatoorseid küsimusi (3);

27.

 märgib murega, et kohus ei saanud kohtuasju käsitlevate kohtunike ja nõunike võimekust hinnata, sest kohus ei kogu teavet kohtuniku või õigusnõuniku poolt kohtuasjale kulutatava aja kohta; märgib, et tehakse uuring, mille eesmärk on hinnata, mil määral annaks kasulikke andmeid ressursside kasutamise seiresüsteemi kasutuselevõtt; palub, et kohus esitaks uuringu tulemused Euroopa Parlamendile;

28.

 peab kohtu vastust Euroopa Parlamendi esitatud küsimusele nr 50 kohtuasjadega seotud kulude kohta ebarahuldavaks; palub, et kohus kaaluks iga kohtuasja kulude arvutamiseks seiresüsteemi kasutamist;

29.

 võtab teadmiseks, et kodades jälgitakse pidevalt kohtuasjade võimalikku kuhjumist ja viivituste teket; peab kahetsusväärseks, et kohus ei ole edastanud parlamendile andmeid soovituslike tähtaegade ületamise kohta, sest see puudutab kohtute sisemist korraldust;

30.

 väljendab muret, et menetlusdokumentide vastuvõtmine ja töötlemine kohtukantselei poolt on Üldkohtus kõige sagedasem kirjaliku menetluse kestust mõjutav tegur (4); märgib, et Üldkohtusse esitatud kohtuasju iseloomustab dokumentide suur hulk; palub Üldkohtul kohtuasjade arvu ja keerukust edasi jälgida, et tagada kohtukantseleile piisavad ressursid;

31.

 rõhutab kontrollikoja eriaruandes nr 14/2017 esitatud soovitust mõõta tulemuslikkust kohtuasja põhiselt, võttes aluseks individuaalsed tähtajad ja tegelikult kasutatud ressurssid;

32.

 märgib, et pärast kohtu ülesehituse reformi määratakse kohtunikke kodadesse eri valdkondade töökoormuse põhjal; soovib teada saada, kuidas see määramine toimub ja kas teatud valdkondades on olemas erikojad, ning palub analüüsi selle kohta, kuidas määramine mõjutab kohtuasjade käsitlemise kiirust;

33.

 võtab teadmiseks kohtutele esitatud kohtuasjade määramise protsessi; märgib, et sarnaselt varasemate aastatega määrati 2016. aastal Üldkohtus umbes 40 % kohtuasjadest rotasüsteemi väliselt, mis muudab süsteemi enda küsitavaks; palub kohtul kehtestada eeskirjad, millega kehtestatakse kohtuasjade määramise kord mõlemas kohtus;

34.

 märgib, et mõlemas kohtus on palju kohtuasju, mis hõlmavad intellektuaalomandi küsimusi; soovitab kohtul analüüsida viise, kuidas lihtsustada nende kohtuasjade menetlemist, ning kaaluda nende eelläbivaatamist kohtu analüüsi ja dokumentatsiooni teenistuste poolt;

35.

 märgib, et kohus peab jätkuvalt kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 %, kuigi seoses kohtunike ja kohtujuristide arvu suurendamisega on loodud 137 uut ametikohta;

36.

 märgib, et vaatamata personali suurele voolavusele on suur osa (98 %) ametikohti täidetud; võtab teadmiseks kohtu mainitud raskused. mis on seotud alaliste töötajate värbamisega teenistusse asumise palgaastmetele; palub kohtult hinnangut personali suure voolavuse põhjuste ja olukorra parandamiseks kasutusele võetud või kavandatavate meetmete kohta;

37.

 tunnustab kohtu 2016. aastal võetud meetmeid soolise tasakaalu parandamiseks kõrgema ja keskastme juhtide hulgas, kuid rõhutab, kui tähtis on olukorra jätkuv parandamine; kordab oma muret geograafilise tasakaalustamatuse pärast kesk- ja kõrgema astme juhtide tasandil ning palub kohtul ka selles valdkonnas olukorda parandada;

38.

 märgib, et kohus pakkus 2016. aastal 245 praktikakohta; avaldab kahetsust, et 188 praktikakohta kantseleides olid tasustamata kohad; palub kohtul leida lahendus kõigile institutsioonis töötavatele praktikantidele väärilise tasu pakkumiseks, et tagada võrdsed võimalused;

39.

 tunneb heameelt kohtu ja Euroopa Keskpanga töötajate vahetuse üle ning institutsioonidevahelise keelejuristide vahetuse raamistiku projekti väljatöötamise üle;

40.

 tervitab institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee (ICTI) raames toimuvat koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi suulise tõlke teenistustega;

41.

 märgib rahuloluga, et kohus sai institutsioonidevahelist tegevust ja tulemusnäitajaid käsitleva institutsioonidevahelise töörühma täisliikmeks ning esitas kirjaliku ja suulise tõlke kulud vastavalt töörühmas kokku lepitud ühtlustatud metoodikale;

42.

 võtab teadmiseks kohtu investeeringud IT-vahenditesse, mis parandavad kohtuasjade haldamist; palub kohtul esitada kvantitatiivne ja kvalitatiivne finantsteave kohtu IT-projektide seisu kohta alates 2014. aastast; palub, et kohus töötaks kohtuasjade menetlemise toetamiseks välja täielikult integreeritud IT-süsteemi;

43.

 märgib, et e-Curia rakenduse kasutamine on pidevalt suurenenud (2016. aastal oli kasutajakontosid 3599, 2015. aastal seevastu 2914), ning juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal kasutasid e-Curia rakendust kõik liikmesriigid, mis näitab, et üldsuse teadlikkust selle rakenduse olemasolust ja eelistest on tõhusalt suurendatud;

44.

 kutsub kohut üles parandama oma teavitustegevust, et muutuda liidu kodanikele juurdepääsetavamaks, näiteks ajakirjanikele mõeldud koolitusseminaride korraldamise või kohtu tegevust käsitlevate teabetoodete väljatöötamise abil, kasutades kodanikukesksemat käsitust; avaldab heameelt asjaolu üle, et kohus on võtnud vastu otsuse ajakohastada oma veebisaiti, et see oleks kasutajasõbralikum, ning palub kohtul pingutada oma andmebaasi täiustamise nimel, et muuta see kasutajakesksemaks; tunnustab kohtu pingutusi interneti teavituskanalite valdkonnas ning innustab kohut seda head tööd jätkama;

45.

 märgib, et kohus järgis Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (5) antud soovitust ametiautode kasutamise kohta ja rakendas seda etapiviisiliselt; leiab, et autopargi ratsionaalsemaks haldamiseks võetud meetmed on samm õiges suunas; väljendab heameelt 2016. aastal algatatud uue institutsioonidevahelise autoliisingu hankemenetluse üle, mille eesmärk on säästa raha; märgib murega, et 2016. aastal korraldati 3 998,97 euro eest 21 lendu, et saata lähetusse autojuhte, kes sõidutaksid Euroopa Kohtu või Avaliku Teenistuse Kohtu liikmeid nende päritoluliikmesriikides;

46.

 peab tervitatavaks kohtu pühendumist kaugeleulatuvate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele ning nõuab, et need eesmärgid saavutataks õigeaegselt; ergutab kohut kohaldama keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid ning nõuab, et süsinikdioksiidi kompenseerimiseks kehtestataks vastavad eeskirjad ja nähtaks ette piisav eelarve;

47.

 võtab teadmiseks üksikasjaliku teabe kinnisvarapoliitika kohta, eelkõige seoses olemasolevale hoonekompleksile viienda juurdeehituse ehitamisega;

48.

 võtab teadmiseks avatud bürooruumidega saadud kogemuse; on mures, et sellised eelised nagu väiksem ruumivajadus, lihtsam teabevahetus ja suurem paindlikkus võivad üles kaaluda konfidentsiaalsuse kao, raskused suurt keskendumist nõudvate toimikutega töötamisel ja privaatsuse kadumise; palub, et kohus hindaks head ja halba mõju töötingimustele, võttes arvesse töötajate vajadusi, ning teavitaks parlamenti hindamise tulemusest;

49.

 tunneb heameelt, et kohus võttis 2016. aasta alguses vastu suunised rikkumisest teatajatele teabe andmise ja nende kaitse kohta, ning tuletab meelde, et rikkumisest teatajate kaitsmine on küsimus, mida võetakse liidu avalikus halduses tõsiselt ja mida tuleb alati hoolikalt käsitleda; kutsub kohut üles oma töötajaid innustama, et nad tutvuksid 2016. aasta suunistega, milles rõhutatakse rikkumisest teatajate tähtsat osa õigusvastase tegevuse paljastamisel; palub kohtul oma töötajaid julgustada, et nad seda 2016. aasta suunistes toodud eelist asjakohastel juhtudel kasutaksid; palub kohtul esitada õigeaegselt üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta ning selle kohta, kuidas neid käsitleti ja kuidas need lahendati;

50.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

51.

 märgib, et kohtu liikmete nimetamine on ELi toimimise lepingu artiklite 253 ja 254 kohaselt liikmesriikide kohustus; rõhutab, kui oluline on kohtunike õigeaegne nimetamine ja ametisse määramine kohtu toimimisele; nõuab uut korda, millega kehtestataks konkreetne tähtaeg kohtuniku (taas)nimetamisele varakult enne tema mandaadi lõppu, ning palub nõukogul järgida uute kohtu kohtunike ametisse nimetamisel kulude ja tulude suhet; kritiseerib Avaliku Teenistuse Kohtu kahe kohtuniku ilma konkursita ebakorrektset ametisse määramist ametiajaks, mis kestis liiatigi üksnes 14. aprillist 2016 kuni 31. augustini 2016;

52.

 märgib, et ühele kahest Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikust, kes nimetati ametisse 1. aprillist kuni 31. augustini 2016, maksti nõukogu määruse (EL) 2016/300 (6) artikli 4 punkti a kohaselt sisseseadmistoetust (18 962,25 eurot), tasuti sama määruse artikli 4 punkti c kohaselt reisikulud (493,10 eurot) ja sama määruse artikli 4 punkti d kohaselt kolimiskulud (2 972,91 eurot); märgib lisaks, et samale kohtunikule maksti ametiaja lõpus kuue kuu eest kokku 47 070 eurot üleminekutoetust; märgib kahetsusega, et antud juhul ulatusid ühe kohtuniku puhul neli kuud kestnud tegevuse alustamise ja lõpetamisega seotud kulud 69 498,25 euroni, millele lisandub kohtunikule makstud töötasu; palub kohtul tulevaste kohtunike ametisse nimetamisel kaaluda, kas ametiaja kestus on eespool nimetatud toetustega proportsionaalne; palub nõukogul nende toetuste tingimusi ja summasid uuesti kaaluda ning nõukogu määrus (EL) 2016/300 vastavalt läbi vaadata; mõistab sellise liidu maksumaksjate raha raiskamise hukka;

53.

 märgib lisaks, et Üldkohus (apellatsioonikoda, 23. jaanuari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-639/16 P) (7) pidas Avaliku Teenistuse Kohtu teist koda, mille koosseisus oli üks nn nelja kuu mandaadiga kohtunik, ebaseaduslikuks, mis muutis nimetatud kohtuotsuses viidatud otsuse ja kõik muud teise koja selles koosseisus tehtud otsused tühiseks; palub kohtul täpsustada, milliseid teise koja selle koosseisu otsuseid Üldkohtu otsus mõjutab; nõuab, et nõukogu kommenteeriks seda viga ja täpsustaks, kes selle eest vastutab.

54.

 palub kohtul kaaluda kohtu, eelkõige Üldkohtu kohtulike arutelude keelte laiendamist lisaks prantsuse keelele ka muudele keeltele; avaldab heameelt Üldkohtu presidendi 2016. veebruari taotluse üle anda kohtuliku arutelu keelelise muutmise mõjule hinnang, mida aga veel ei ole lõpule viidud;

55.

 peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust liidust välja astuda; märgib, et praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida väljaastumisega seotud finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub nõukogul ja kontrollikojal koostada mõjuhinnangud ja teavitada Euroopa Parlamenti nende tulemustest 2018. aasta lõpuks.

(1)  Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017 „Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine“.

(2)  Vt kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017.

(3)  Vt kontrollikoja eriaruande nr 14/2017 lk 49, punkt C, kus kontrollikoda on tuvastanud järgmised aspektid: õigusnõunike puudumine, kohtunike, kohtujuristide ja nende nõunike suur töökoormus, kohtunike mandaatide lõppemisega seotud kohtuasjade ümberjagamine. https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR17_14/SR_CJEU_ET.pdf.

(4)  Vt kontrollikoja eriaruanne nr 14/2017, lõige 38, joonis 6.

(5)  ELT L 252, 29.9.2017, lk 116.

(6)  Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1).

(7)  ECLI:EU:T:2018:22.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/123

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1325

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0251/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0089/2018),

1.

 annab heakskiidu kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kontrollikojale, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/124

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1326

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, V jagu – Kontrollikoda

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda,

—

võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni (1) kontrollikoja tulevase rolli kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/1929, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0089/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

 märgib, et kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor – PricewaterhouseCoopers Sàrl –, et kohaldada seal samu läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtteid, mida kontrollikoda kohaldab auditeeritavate suhtes; võtab teadmiseks audiitori arvamuse, et „finantsaruanded annavad kontrollikoja finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate“;

2.

 rõhutab, et 2016. aastal oli kontrollikoja lõplike assigneeringute summa 137 557 000 eurot (võrrelduna 132 906 000 euroga 2015. aastal) ja eelarve üldine täitmise määr oli 99 %;

3.

 rõhutab, et kontrollikoja eelarve on läbinisti halduseelarve, mida kasutatakse institutsioonis töötavate inimeste, hoonete ja vallasvaraga seotud kulude ja mitmesuguste tegevuskulude katmiseks;

4.

 märgib, et kehtiva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitatakse iga-aastased tegevusaruanded kontrollikojale juunis, kontrollikoda edastab oma aruanded Euroopa Parlamendile oktoobris ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine pannakse täiskogul hääletusele mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist ei lükata edasi, kulub eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpule viimiseks alates raamatupidamise aastaaruande koostamisest vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu, et erasektori auditeerimisel kohaldatakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb teha sujuvamaks ja kiiremaks; palub kontrollikojal järgida erasektori head praktikat ning teeb ettepaneku seada iga-aastaste tegevusaruannete esitamise tähtajaks eelarveaastale järgneva aasta 31. märts, kontrollikoja aruannete esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle oleks võimalik hääletada parlamendi novembri osaistungjärgul ning viia seeläbi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpule ühe aasta jooksul pärast kõnealust eelarveaastat;

5.

 väljendab heameelt kontrollikoja üldise ettenägeliku ja usaldusväärse finantsjuhtimise üle 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust komisjoni eelarveplaneerimises tulemuspõhise eelarvestamise suunas toimunud edukale paradigmamuutusele, mis viidi komisjoni asepresidendi Kristalina Georgieva poolt algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames sisse 2015. aasta septembris; kutsub kontrollikoda üles seda meetodit oma eelarve planeerimises kasutama;

6.

 võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse nr 1/2017 finantsmääruse läbivaatamise kohta, milles tehakse ettepanek ajakohastada detsentraliseeritud ametite auditeerimise korda; peab kahetsusväärseks, et finantsmääruse läbivaatamise raames ei olnud võimalik jõuda institutsioonidevahelise kokkuleppeni, millega tagataks praegusest korrast tuleneva halduskoormuse vähendamine; kutsub kontrollikoda üles esitama ettepaneku selle kohta, kuidas praegust korda oleks võimalik parandada ja kuidas selline parandamine võiks aidata sünkroniseerida kontrollikoja aastaaruannet ja iga-aastaseid aruandeid ametite kohta;

7.

 märgib, et on loodud kõrgetasemeline töörühm, kelle ülesanne on parandada aastaaruandest selle kasutajatele tulenevat lisaväärtust; kutsub kontrollikoda üles jagama sel eelarveaastal kasutatud kriteeriume Euroopa Parlamendiga;

8.

 peab kahetsusväärseks, et aastaaruande 10. peatükis esitatud tähelepanekud on endiselt piiratud ulatusega; palub kontrollikojal esitada iga institutsiooni kohta üksikasjalikumat teavet, mis annaks halduskulude puudustest parema ülevaate; on seisukohal, et kontrollikoja riigipõhised aruanded iga liikmesriigi kohta oleksid tulevikus teretulnud;

9.

 peab kahetsusväärseks, et enne 2016. aastat valitses kontrollikoja liikmete hulgas sooline ebavõrdsus: kolm naist 25 mehe kohta; tunneb heameelt selle üle, et naiste arv suurenes 2016. aastal neljale; kordab oma toetust kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise kriteeriumidele, mida Euroopa Parlament kinnitas oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis kontrollikoja tulevase rolli kohta;

10.

 märgib, et kontrollikoda reformis 2016. aastal oma audikodade ja komiteede süsteemi ning see mõjutas märkimisväärselt tema töö ettevalmistamist; märgib samuti, et see reform täiendab ülesandepõhiseks organisatsiooniks muutumist ja kogu institutsiooni hõlmava võrgustiku loomist, mille eesmärk on tugevdada teadmushaldust; tunnustab kontrollikoda reformide teostamise eest ning jääb ootama uusi meetmeid käsitlevat hindamisaruannet;

11.

 märgib, et eriaruannete koostamisele kuluva aja puhul eesmärgiks seatud 13 kuud ei ole veel saavutatud; märgib, et kontrollikoda peab seda ajakava järgima nii, et see ei kahjustaks tema aruannete kvaliteeti ja soovitustes seatavaid sihte;

12.

 väljendab heameelt kontrollikoja hea koostöö üle Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoniga, seda eriti eriaruannete esitamise ja nende järelmeetmete puhul; on seisukohal, et nende aruannete tutvustamine Euroopa Parlamendi erikomisjonides pärast seda, kui need on esitatud eelarvekontrollikomisjonile, võimaldab võtta hinnatavate tegevuste suhtes olulisi järelmeetmeid ning tõstab teadlikkust liidu poliitika rakendamisest ja kulutõhususest;

13.

 on arvamusel, et kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste vahel toimub väga positiivne koostöö ja tavade vahetamine; innustab kontrollikoda seda koostööd jätkama;

14.

 märgib, et kontrollikoda täidab institutsioonidevahelise kokkuleppe nõuet vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 % võrra; tunneb muret, et sellest tingituna ei võimalda igas teenistuses alles jäänud kasutatavad ressursid enam toime tulla täiendava töökoormusega; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles võtma tulevikus personalile rahaliste vahendite eraldamise kavandamisel arvesse töötajate arvu vähendamise pikaajalist mõju, eelkõige seoses institutsiooni suutlikkusega vähendada soolist ja geograafilist tasakaalustamatust ning vajadusega tugineda kogemustega ametnike suutlikkusele võtta üle juhtkonna tasandi ametikohti;

15.

 märgib, et juhtkonna tasandil on sooline tasakaal 2016. aastal paranenud; märgib samuti, et võrdsete võimaluste tegevuskava aastateks 2013–2017 on praegu hindamisel; kutsub kontrollikoda üles soolist tasakaalu jätkuvalt edendama, eelkõige juhtkonna tasandil, ning andma teavet tegevuskava strateegia ja tulemuste kohta;

16.

 võtab teadmiseks, et koostöös Lorraine’i Ülikooliga loodi avaliku sektori organisatsioonide ja poliitika auditi kraadiõppe õppekava ning avaliku sektori asutuste haldamise magistriõppekava, mis on mõeldud kontrollikoja töötajate pidevaks tööalaseks enesearendamiseks; palub kontrollikojal esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rohkem teavet nende programmide loomisega seotud kokkulepete kohta;

17.

 märgib, et 2016. aastal kasvas allhankena tehtud kirjaliku tõlke maht, seda eriti augustis; võtab teadmiseks kontrollikoja selgitused ja nõuab sisemiste tõlketeenistuste paremat töökorraldust, mis võimaldaks majanduslikku säästu;

18.

 võtab teadmiseks kontrollikoja kinnisvarapoliitika kokkuvõtte, mis on lisatud tema 2016. aasta tegevusaruandesse;

19.

 märgib, et kontrollikoda järgis Euroopa Parlamendi 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (3) antud soovitust ametiautode kasutamise kohta ja rakendas seda etapiviisiliselt; leiab, et autopargi ratsionaalsemaks haldamiseks võetud meetmetega liigutakse õiges suunas; väljendab heameelt 2016. aastal algatatud uue institutsioonidevahelise autoliisingu hankemenetluse üle, mille eesmärk on võimaldada majanduslikku säästu;

20.

 toetab kontrollikoja e-kirjastamise poliitikat ja saavutusi ökoloogilise jalajälje vähendamisel; peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja veebisait ei paku kasutajasõbralikku otsingusüsteemi, ja nõuab aruannetele juurdepääsu mõjusat parandamist;

21.

 märgib, et kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel peetakse halduskokkulepet käsitlevaid läbirääkimisi, mis peaksid lõpule jõudma 2018. aastal; palub kontrollikojal Euroopa Parlamenti läbirääkimiste edenemisest teavitada;

22.

 kordab palvet, et kontrollikoda teavitaks kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega Euroopa Parlamenti OLAFi lõpetatud juhtumitest, mille puhul oli uurimise all kontrollikoda või mõni selle töötaja;

23.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

24.

 tunneb heameelt kontrollikoja eetikaraamistiku üle, mille eesmärk on hoida ära kontrollikoja töötajate ja liikmete huvide konflikte ning väär- või ebaeetilist käitumist; rõhutab, kui oluline on tagada selle liikmete sõltumatus; tunneb heameelt selle üle, et 2018. aastaks on kavandatud valitud liidu institutsioonide eetikaraamistiku audit;

25.

 peab Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust välja astuda kahetsusväärseks; märgib, et praegusel hetkel ei ole võimalik prognoosida väljaastumisega seotud finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub kontrollikojal koostada mõjuhinnanguid ja teavitada Euroopa Parlamenti nende tulemustest enne 2018. aasta lõppu.

(1)  ELT C 93, 24.3.2017, lk 6.

(2)  ELT L 286, 30.10.2015, lk 1.

(3)  ELT L 252, 29.9.2017, lk 116.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/127

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1327

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0256/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99 ja 164–167,

—

võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2016 „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0128/2018),

1.

 annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/128

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1328

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, X jagu – Euroopa välisteenistus

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0128/2018),

1.

 märgib, et Euroopa välisteenistus on jätkanud oma halduseelarve täitmist olulisel määral vigadest mõjutamata ning et halduseelarve kulupoole üldine veamäär on kontrollikoja hinnangul 0,2 %;

2.

 tunneb kahetsust, et kontrollikoda leidis taas kord, nagu ka 2015. aastal, puudusi liidu delegatsioonide korraldatud hankemenetlustes lepingute puhul, mille summa jäi alla 60 000 euro;

3.

 võtab teadmiseks, et Euroopa välisteenistus tegi mitu algatust, et vähendada hankemenetlustes esinevaid vigu, ning parandas selleks hangete läbiviimise eest vastutavatele delegatsioonide töötajatele pakutavat koolitust, tuge ja nõustamist; palub siiski Euroopa välisteenistusel jätkata pingutusi delegatsioonides hanke-eeskirjade ja hankemenetluste rakendamise aktiivsel toetamisel ja järelevalves, et parandada hankemenetluses ja lepingute haldamisel üldiselt nõuetele vastavust ja tõhusust; ergutab Euroopa välisteenistust kaaluma võimalust kehtestada mitut liidu delegatsiooni hõlmavad üleilmsed või piirkondlikud hankemenetlused, et asendada üksikud madala maksumusega lepingud; palub Euroopa välisteenistusel hinnata, millises ulatuses saaks niisuguse korra abil vähendada hankemenetluste puudusi, ning teavitada selle analüüsi tulemusest parlamendi eelarvekontrollikomisjoni;

4.

 märgib, et eelmisi soovitusi töötajate isiklikku olukorda puudutavate andmete ajakohastamise, asjaomaste tõendavate dokumentide ja peretoetuste haldamise kohta on suuremalt jaolt rakendatud;

5.

 võtab teadmiseks, et 20 kontrollikoja läbi vaadatud kulukohustusest 15 olid valmistatud ette enne aasta lõppu, kuid asjaomased teenused, kaubad ja vastavad maksed jäid osaliselt või täielikult 2017. aastasse; tuletab meelde, et järgmisse eelarveaastasse ülekandmine on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja peaks jääma erandiks, mitte olema viis, kuidas aasta lõpus assigneeringute kasutamise protsenti maksimeerida;

6.

 võtab teadmiseks finantstehingute eelkontrolli käigus tuvastatud kõrvalekallete kõrge määra, pannes samas tähele, millist tüüpi vigade ja rikkumistega on tegu, näiteks tõendavate dokumentide puudumine või kulutuste abikõlbmatus; tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse ulatusliku teenistusesisese aruandlussüsteemi üle, mis võimaldab võimalikke vigu ennetada ja aitab seeläbi kaasa kontrollikoja poolt tuvastatud madalale veamäärale; ergutab Euroopa välisteenistust võtma meetmeid kõnealuse kõrvalekallete kõrge määra alandamiseks; rõhutab siiski, et eelkontrolli käigus tuvastatud kõrvalekallete vähendamine ei tohiks toimuda madala veamäära säilitamise arvelt;

7.

 märgib kahetsusega, et talitluspidevuse ja dokumentide haldamise osas on sisekontrollistandardites läbi aastate säilinud sama nõrkus, mis toob kaasa ohu, et delegatsioonide tegevuste ja projektide järelevalves ja aruandluses kasutatava põhilise juhtimisteabe kättesaadavus ja usaldusväärsus on häiritud; tuletab meelde, et dokumentide läbipaistvus oleks kasulik mitte ainult järelevalve ja kontrolli paremaks muutmiseks, vaid ka tõhus vahend pettuse ja korruptsiooni ennetamiseks;

8.

 märgib, et ainult üks delegatsioon, mis kuulub Euroopa piirkondliku keskuse pädevusalasse, on hangete juhtimisega seotud kinnitavas avalduses esitanud ja uuendanud reservatsiooni; palub Euroopa välisteenistusel pöörata tähelepanu ja mõelda sidususele tõhusa või ainult formaalse sisekontrollistandardite rakendamise ja liidu delegatsioonide juhtimisalase kindluse vahel;

9.

 avaldab toetust järelkontrolli kulutõhususe analüüsimisele ja täiustamisele, võrreldes järelkontrolli tegevuste kulusid leitud vigade väärtusega; märgib, et vigade tuvastamise ühiku maksumus (kulu ühe euro kohta) oli 2016. aastal 23 senti; võtab teadmiseks, et see ühiku maksumus on seotud madala veamääraga ning oleks seetõttu madalam, kui vigadest mõjutatud summa oleks suurem;

10.

 tunneb heameelt uute suuniste vastuvõtmise üle kontrollkülastuste tsükli kohta 2016. aastal, sh järgmiste kriteeriumite loomise üle delegatsioonide kontrollide prioriteetide seadmiseks: esmakordsed liidu suursaadikud, konkreetsete raskustega silmitsi seisvad delegatsioonid, eelmisest kontrollist möödunud aeg ja delegatsioonide suurus, kusjuures suuremaid delegatsioone tuleb kontrollida iga viie aasta järel; ergutab Euroopa välisteenistust jätkama oma kontrollitsüklite kindlaksmääramist niisuguste riskipõhiste kriteeriumide alusel ning kutsub Euroopa välisteenistust üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uute suuniste kasutamisel saadud kogemustest ja tulemustest;

11.

 märgib, et 2016. aasta esialgne eelarve oli 633,6 miljonit eurot, st et eelmise eelarveaastaga võrreldes toimus 5,1 %-line kasv, sh 18,9 miljonit eurot, et kompenseerida euro väärtuse vähenemist ja assigneeringuid delegatsiooni avamiseks Iraanis, Somaalia delegatsiooni Nairobist Mogadishusse üleviimiseks ning töötasude kohandamist aasta lõpus; märgib, et heaks kiideti 2,5 miljoni euro ulatuses täiendavaid assigneeringuid julgeolekumeetmete paketi rakendamiseks kogu liidu delegatsioonide võrgustikus, seda eelkõige piirkondlike julgeolekuametnike värbamiseks, julgeolekualaseks tegevuseks või Euroopa välisteenistuse töötajate sihtotstarbeliseks koolitamiseks, kusjuures Euroopa välisteenistuse lõplik eelarve ulatus 636,1 miljoni euroni;

12.

 täheldab, et Euroopa välisteenistuse lõplik 2016. aasta 636,1 miljoni euro suurune eelarve oli aasta lõpu seisuga täidetud kulukohustuse osas 99,7 % ulatuses ja maksete osas 87,5 % ulatuses;

13.

 võtab teadmiseks eelarve jagunemise hetkeseisu, nimelt on 222,7 miljonit eurot mõeldud Euroopa välisteenistuse peakorteri jaoks ja 413,4 miljonit eurot delegatsioonide jaoks;

14.

 täheldab, et Euroopa välisteenistuse peakorteri eelarvest eraldati 65,1 % ehk 144,2 miljonit eurot koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate töötasude ja toetuste maksmiseks, 13 % ehk 30 miljonit eurot läks hoonete haldamisele ja sellega seotud kuludele ning 14 % ehk 30,8 miljonit eurot kulus IT-süsteemidele (sh salastatud teabesüsteemid) ja seadmetele;

15.

 märgib, et liidu delegatsioonide 413,4 miljoni euro suurune eelarve jagunes järgmiselt: 109,1 miljonit eurot (26,4 %) kulus koosseisuliste töötajate töötasudeks ja toetusteks, 64,3 miljonit eurot (15,6 %) koosseisuväliste töötajate ja sisseostetavate teenuste jaoks, 25,2 miljonit eurot (6,1 %) muudeks personaliga seotud kuludeks, 169 miljonit eurot (40,9 %) hoonetele ja nendega seotud kuludele ning 45,7 miljonit eurot (11,1 %) muude halduskulude katteks; märgib, et Euroopa välisteenistus sai komisjonilt delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate halduskulude katteks 185,6 miljonit eurot (va sihtotstarbeline tulu), mis jagunes komisjoni V rubriigi (50,4 miljonit eurot), rakenduskavade haldustoe eelarveridade (89,9 miljonit eurot) ja Euroopa Arengufondi (45,4 miljonit eurot) vahel; märgib, et 2016. aastal maksis Euroopa Arengufond tema rahastatud komisjoni töötajate eest esimest korda delegatsiooni üldkulude osas inimese kohta kindla summa;

16.

 rõhutab, et on oluline omada Euroopa välisteenistuse eelarvest läbipaistvat ja tõhusat ülevaadet; väljendab kahetsust, et selle vahendite killustatus muudab teabe hindamise keeruliseks; kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles andma ligipääsu tema missioonide kuludega seotud andmetele;

17.

 rõhutab, et Euroopa välisteenistuse halduseelarve täitmine peaks eelkõige just delegatsioonide korral muutma eelarvet tõhusamaks, kuna teatud delegatsioonid on saanud delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate halduskulude katmiseks komisjonilt toetust 33 erinevalt eelarverealt; kutsub komisjoni üles tegema nõukogu ja Euroopa Parlamendiga eelarve lihtsustamise eesmärgil koostööd, et parandada eelarve haldamist ja anda liidu kodanikele kulutustest läbipaistev ülevaade;

18.

 tuletab Euroopa välisteenistusele meelde, et majandusdiplomaatia ja lobitöö vaheline piir on ähmane, ning palub seetõttu Euroopa välisteenistusel kehtestada lobitööd käsitlevad eeskirjad nende kahe eristamiseks ning lobitöö läbipaistvuse tagamiseks nii peakorteris kui ka delegatsioonides;

19.

 märgib tunnustavalt, et alates 2016. aastast rahastati kõigi delegatsioonide büroode ühiseid üldkulusid (üür, julgeolek ja muud üldkulud), kaasa arvatud Euroopa Arengufondi delegatsioonide kulusid, täielikult Euroopa välisteenistuse eelarveridadelt, mis on eelarve ratsionaliseerimisel märkimisväärne edusamm; kutsub Euroopa välisteenistust üles eelarve allikaid ja töökorraldust veelgi enam niimoodi lihtsustama;

20.

 toetab Euroopa välisteenistuse viimase kahe aasta järjepidevaid jõupingutusi, et muuta üldist korraldust ja juhtimiskorda sujuvamaks ja et seda ratsionaliseerida, otsides tugevamat teenuste lõimitust ning täiustatud aruandluse ja teabevoogusid; leiab, et Euroopa välisteenistuse teeninduskultuuri tugevdamine mõjuks Euroopa välisteenistuse toimimisele hästi; märgib, et viimase kahe aasta jooksul juhtide arvu vähendamise nimel tehtud pingutuste tulemusena moodustas 2016. aastal juhtivtöötajate arv töötajate koguarvust 6,4 % erinevalt 7,5 %-st 2014. aastal;

21.

 tervitab prioriteete, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus seadsid kooskõlas liidu üldise strateegiaga üleilmsete probleemide lahendamiseks, mis hõlmab ka rände, narkootikumide ja inimkaubanduse küsimustele pööratavat tähelepanu ning inimõiguste diplomaatia rakendamist, et kooskõlastatud meetmete abil edukamalt tegeleda tekkivate rahvusvaheliste väljakutsete ja poliitiliste prioriteetidega; rõhutab lisaks, et Euroopa välisteenistuse tähtsus rahu, julgeoleku ja inimarengu valdkonnas tehtavas rahvusvahelises koostöös aina kasvab, mida näitab muu hulgas tema vahendaja- ja esindajaroll sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO ning Iraaniga sõlmitud tuumakokkuleppe läbirääkimistel ja alalhoidmisel, samuti vahendajaroll Iisraeli ja Palestiina konfliktis või Brüsseli juhitavas Süüria protsessis;

22.

 rõhutab, et geograafiline tasakaal, mis tähendab proportsionaalset suhet konkreetse kodakondsusega töötajate arvu ja asjaomase liikmesriigi suuruse vahel, peaks jääma üheks ressursside haldamise juhtpõhimõtteks, seda eelkõige liikmesriikide puhul, kes liitusid liiduga 2004. aastal või hiljem; tuletab samuti meelde komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt parlamendi ees võetud kohustust käsitleda riikide diplomaatide senist üleesindatust delegatsioonide juhtide ametikohtadel;

23.

 peab kahetsusväärseks, et 136 liidu delegatsiooni juhist on vaid 21 pärit 13 liikmesriigist, mis ühinesid liiduga pärast 2004. aastat; kutsub Euroopa välisteenistust üles hindama põhjalikult oma töölevõtmispoliitikat, et võimaldada paremini rakendada Euroopa välisteenistuses järgitavat geograafilise tasakaalu poliitikat;

24.

 on siiski mures, et Euroopa välisteenistuse personaliprofiilis puudub endiselt kodakondsuse osas tasakaal; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli 31,7 % Euroopa välisteenistuse töötajatest lähetatud liikmesriikide poolt (25,3 % peakorteris ja 40,8 % delegatsioonides), 2015. aastal oli see näitaja 32,9 %; nõuab töötajate tasakaalustatumat jagunemist kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (1); väljendab heameelt, et komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on lubanud parlamendile, et tegeleb liikmesriikide diplomaatide üleesindatusega delegatsioonide juhtide ametikohtadel;

25.

 märgib, et 19,6 % kõigist Euroopa välisteenistuse administraatori kategooria ametikohtadest on täidetud liiduga pärast 2004. aastat ühinenud 13 liikmesriigist pärit töötajatega ning see määr on jõudmas lähemale nende osakaalule liidu elanikkonnast (20,6 %); juhib samas tähelepanu asjaolule, et nendest riikidest pärit töötajate suhtarv juhtivatel ametikohtadel on vaid 13,28 %, ja toonitab, et tulemuspõhist töölevõtmispoliitikat järgides saaks seda tasakaalustamatust tulevastes töölevõtmismenetlustes paremini arvesse võtta; tõdeb murelikult, et need liikmesriigid on eriti alaesindatud kõrgematel haldustasanditel, ning märgib, et selles valdkonnas oleks vaja edusamme;

26.

 palub Euroopa välisteenistusel anda 30. juuniks 2018. aastal täiendavaid selgitusi lähetatud riiklike ekspertide arvu kasvu kohta, mis jõudis 2016. aastal 445-ni (85 % neist asus Brüsselis), samas kui 2015. aastal oli neid 434 ja 2014. aastal 407;

27.

 väljendab taas muret soolise tasakaalustamatuse pärast Euroopa välisteenistuse juhtkonna tasandil; võtab teadmiseks, et juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste arv on veidi tõusnud, ning rõhutab, et praeguse määra tõstmiseks on veel arenguruumi (22,7 %, millest 14 % töötab kõrgemas juhtkonnas, st 6 ametikohta kokku 44 ametikohast, ning 25 % keskastme juhtivpersonalis, st 53 ametikohta 215 ametikohast); kutsub liikmesriike üles ergutama aktiivsemalt naisi kandideerima Euroopa välisteenistuse juhtkonna tasandi ametikohtadele;

28.

 tunneb sellega seoses heameelt, et on loodud tööalase arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste ning õppimis- ja arendusraamistiku töörühmad, samuti võrgustik „Naised ja Euroopa välisteenistus“, mis aitavad oluliselt parandada Euroopa välisteenistuse toimimist; usub, et nende algatustega võidakse määratleda atraktiivsemaid karjäärivõimalusi, muuta töölevõtmine sujuvamaks ning tagada pädevate isikute ametissenimetamine, pädevuste piisavus ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused nii soolisest kui ka etnilise kuuluvuse alasest seisukohast vaadatuna; kutsub liikmesriike üles tegema rohkemat, et edutada juhtivatele ametikohtadele kvalifitseeritud naisi, et vähendada soolist tasakaalustamatust; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kavatsuse üle tagada, et töötajate rotatsiooni sagedus ei kahjustaks ei välisteenistuse peakorteri ega delegatsioonide tasandil olemasolevate eriteadmiste ja -pädevuste pidevust;

29.

 peab kahetsusväärseks, et Euroopa välisteenistuse vahendusteenistus sai 2016. aastal 75 kaebust konfliktide, ahistamise või halva töökeskkonna kohta ning et aasta lõpus oli 23 juhtumit endiselt avatud; märgib, et 65 juhtumist olid 2015. aasta lõpus endiselt avatud 36 ning järelikult aasta lõpus endiselt avatud juhtumite suhteline arv 2016. aastal vähenes; tunneb heameelt Euroopa välisteenistuse kehtestatud hoiatussüsteemi üle, mis võimaldab kaebuste suhtes võtta süsteemseid järelmeetmeid, ning võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mida võetakse selle nähtuse vastu võitlemiseks ning mis seisnevad selliste tugiteenuste väljatöötamises nagu vahendamine, konfidentsiaalne nõustamine, meditsiiniline ja psühholoogiline tugi, teadlikkuse suurendamine ja asjakohased distsiplinaarmeetmed; palub Euroopa välisteenistusel muuta ka edaspidi oma poliitikat selles osas paremaks, et vältida igasugust psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist ning konflikte, ning teavitada toimunud arengust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

30.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

31.

 täheldab, et siiani on Euroopa välisteenistus pidanud kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 % võrra, 2016. aastal kaotati 17 ametikohta, siiani on kaotatud kokku 68 ametikohta ning 2017. aastaks tuleb määrata kindlaks veel 16 ametikohta, et saavutada 2017. aastal lõppeva viieaastase perioodi jaoks Euroopa välisteenistuse kogueesmärk 84 ametikohta; juhib tähelepanu asjaolule, et liidu kohapealse tegevuse tõhusus ei tohiks kannatada töötajate ülemäärase töökoormuse tõttu, seda eriti väikestes delegatsioonides või siis, kui mõni delegatsioon vastutab rohkem kui ühe riigi eest; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles võtma tulevikus personalile rahaliste vahendite eraldamise kavandamisel arvesse töötajate arvu vähendamise pikaajalist mõju;

32.

 tuletab meelde ombudsmani soovitust Euroopa välisteenistuse tava kohta pakkuda liidu delegatsioonides tasustamata praktikakohtasid ning rõhutab, et on oluline maksta kõigile Euroopa välisteenistuse praktikantidele asjakohast toetust, et pakkuda piisavat hüvitist praktikantide jõupingutuste eest ja mitte suurendada majanduslikku diskrimineerimist; tunneb seepärast heameelt meetmete üle, mida Euroopa välisteenistus on võtnud oma praktikaprogrammi ümberkujundamiseks, ning selle üle, et ta hakkab pakkuma ELi delegatsioonides korraldatavate praktikate puhul stipendiume; on siiski mures asjaolu pärast, et antavate stipendiumite arv on 2016. aastal delegatsioonides pakutud praktikakohtade arvust palju väiksem; kutsub Euroopa välisteenistust üles otsima muid viise, kuidas pakkuda tasustatud praktikat, et tagada võrdsed võimalused, näiteks koostöös ülikoolide või muude avaliku sektori institutsioonidega;

33.

 tunneb muret asjaolu pärast, et liidu delegatsioonide hankemenetlustes (pakkumismenetlused, konkursikutsed jm) esines 2015. ja 2016. aastal puudusi 87 projektis, mille kogumaksumus oli 873 197 910 eurot; leiab, et on väga oluline, et delegatsioonide juhte ka edaspidi regulaarselt koolitataks ja et neile meenutataks enne tööle asumist teavitamisel, eriseminaridel või saadikute iga-aastasel konverentsil lisaks nende poliitilistele kohustustele nende keskset rolli Euroopa välisteenistuse kindluse andmise ahela konsolideerimisel ja seda, et nad vastutavad täielikult nii halduskulude ja projektide portfooliote juhtimise eest, milleks on vaja asjakohast hindamist, kui ka erinevate komponentide arvesse võtmise eest, mis võivad tõenäoliselt tuua kaasa reservatsiooni esitamise;

34.

 rõhutab, et 2015. ja 2016. aastal delegatsioonide juhtide teatatud peamisteks probleemideks olid märkimisväärsed puudused sekkumisloogikas, eeldustes või riskianalüüsis, mis olid seotud 293 projektiga kogusummas 2 574 730 715 eurot; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teha põhjaliku analüüsi, et parandada projektide juhtimist, st hinnates nõuetekohaselt riske, geograafilisi prioriteete, ELi delegatsioonide suutlikkust tulla toime töökoormusega ja keskenduda jätkuvalt toetusvaldkondadele, et suurendada abi mõju;

35.

 märgib, et Euroopa välisteenistuse 185 hoone ja 144 residentsi aastaeelarve ulatub umbes 160 miljoni euroni, mis moodustab Euroopa välisteenistuse eelarvest 20 %; tunnustab jõupingutusi, mida Euroopa välisteenistus on alates viimasest eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest teinud, et kohandada ja parandada erinevaid kinnisvarapoliitika osi; kinnitab siiski uuesti, et täielike kulude jälgimist ja katmist ja valikumenetlust tuleb süvendada; rõhutab, et on oluline leida tasakaal julgeolekuküsimuste, keskkonnapoliitika, puuetega inimeste juurdepääsetavuse ning vajaduse vahel kinnisvara valdkonnas rohkem säästa; rõhutab, et lepingute läbirääkimised on olulised, et kinnisvarapoliitika valdkonnas säästa ja järjepidevust pakkuda; soovitab Euroopa välisteenistusel teha kõikide liidu delegatsioonide tervikliku analüüsi, et selgitada välja, mis riikides oleks delegatsioonidel kulutõhusam osta büroo- või eluhooneid, mitte neid rentida;

36.

 tunneb heameelt jõupingutuste üle suurendada liidu delegatsioonidele peakorteri poolt pakutavat kooskõlastatud toetust hoonete haldamisel, mis hõlmab muu hulgas hoonete haldamise IT-vahendi (IMMOGEST) ajakohastatud versiooni kasutuselevõttu või välisteenistuse peakorteris lepinguliste spetsialistide arvu suurendamist; kutsub Euroopa välisteenistust üles jätkama kontrollikoja eriaruandes „Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma“ (2) esitatud soovituste rakendamist; palub Euroopa välisteenistusel vaadata uued meetmed läbi ja teavitada Euroopa Parlamenti selle tulemustest;

37.

 on veendunud, et töötajate julgeoleku seisukohast on piirkondlike julgeolekuametnike ühtne võrgustik oluline;

38.

 leiab, et kõigis Euroopa välisteenistuse peakorteris kokku lepitud uutes kinnisvarafailides või -tehingutes tuleb tagada büroode ja residentside üüritingimuste või väljaostuvõimaluste põhjalik kontroll; võtab teadmiseks, et alates 2016. aastast on Euroopa välisteenistus parandanud oma kinnisvara ostmise kontrolli süsteemi ning kasutanud selleks väliseid finantshinnanguid ja tehnilisi auditeid, mida teevad tunnustatud eksperdid, ning kutsub Euroopa välisteenistust üles esitlema kõnealuste meetmete tulemusi; palub Euroopa välisteenistusel jätkata kontoripinna järelevalvet, et saavutada ettenähtud eesmärgid; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal vähendati natuke delegatsiooni hoonete keskmist suurust, kuid avaldab kahetsust, et Euroopa välisteenistus ületas ülemmäära 35 m2 ruumi inimese kohta büroos ning see tõi kaasa 7,4 miljoni euro ulatuses lisakulutusi; võtab teadmiseks, et delegatsioonide võime vähendada oma hoonete suurust on piiratud, kui nad on näiteks seotud kehtivate rendilepingutega;

39.

 palub samuti Euroopa välisteenistusel teha kinnisvara haldamise valdkonnas kindlaks liikmesriikide parimad tavad, mis võiksid aidata kaasa välisteenistuse kinnisvarapoliitika kulutõhusale tugevdamisele; märgib, et alates 2016. aastast on Euroopa välisteenistusel sõlmitud ühe teenuseosutajaga leping turuteabe süsteemseks jälgimiseks ja investeeringutasuvuse arvutamiseks, et teha võrdlusi praeguste rendivõimalustega;

40.

 väljendab heameelt liikmesriikidega moodustatud töörühma üle, kus keskendutakse olulisele poliitilisele küsimusele, nimelt diplomaatilistes valdustes ruumide ühiskasutusele ja selle võimalikule laiendamisele; märgib, et 2016. aastal lepiti kokku 11 uut ühiskasutuse projekti, kokku on selliseid kokkuleppeid nüüd 91;

41.

 avaldab tunnustust institutsioonidevahelistele kokkulepetele, mida hoonete jagamiseks ja kulude vähendamiseks Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) ja Euroopa Investeerimispangaga koostöös ette valmistatakse; palub Euroopa välisteenistusel kulude jälgimise raames laiendada selliseid vastastikuse mõistmise memorandumeid teistele liidu üksustele.

42.

 rõhutab väärinfo paljastamise vajalikkust, eelkõige idanaabruses, Lääne-Balkani riikides ja lõunas, ning märgib sellega seoses idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma tehtud tööd;

43.

 väljendab heameelt, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidele keskse haldustoe pakkumiseks on loodud missioonide toetamise platvorm; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on tegeleda platvormi rahastamisega selle vahendite eraldamiseks ja kasutamiseks ette nähtud selge ja läbipaistva raamistiku kaudu, et suurendada olemasolevate kulutasemete mõju ja tagada selle kasutusele võtmisel nähtav ja jälgitav tulemus;

44.

 kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles täitma oma õiguslikku kohustust edastada Euroopa Parlamendile viivitamata ja ilma viimase nõudmiseta kõik rahvusvaheliste lepingute üle peetud läbirääkimistega seotud asjakohased dokumendid, sealhulgas läbirääkimisjuhised, kokkulepitud tekstid ja iga läbirääkimiste vooru protokollid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10, mille kohaselt „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel“; tuletab nõukogule ja Euroopa välisteenistusele meelde, et Euroopa Liidu Kohus on artikli 218 lõike 10 rikkumise tõttu juba tühistanud nõukogu otsuseid mitme lepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta, ning rõhutab, et Euroopa Parlament võib ka edaspidi peatada nõusoleku andmise uutele lepingutele, nagu laiaulatuslik ja laiendatud partnerlusleping Armeeniaga, kuni nõukogu ja Euroopa välisteenistus hakkavad täitma oma õiguslikku kohustust;

45.

 märgib, et Euroopa välisteenistus ei ole veel järginud kontrollikoja eriaruandes nr 14/2013 (3) esitatud soovitust, milles nõutakse üksikasjaliku tegevuskava koostamist, et suurendada Palestiinale antava liidu toetuse tõhusust; julgustab Euroopa välisteenistust seda soovitust koostöös komisjoniga täielikult rakendama;

46.

 märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab Euroopa välisteenistus oma iga-aastase tegevusaruande kontrollikojale juunis, kontrollikoda esitab seejärel oma aruande Euroopa Parlamendile oktoobris ja Euroopa Parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul hiljemalt mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpetamise vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb muuta sujuvamaks ja kiiremaks; nõuab, et Euroopa välisteenistus ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku kehtestada iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsi ja kontrollikoja aruande esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomase eelarveaasta lõppu.

(1)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(2)  Kontrollikoja eriaruanne nr 7/2016: Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma.

(3)  Kontrollikoja eriaruanne nr 14/2013 – „Euroopa Liidu rahaline otsetoetus Palestiina omavalitsusele“.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/133

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1329

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0252/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0097/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretäri tegevusele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/134

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1330

18.aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0097/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

1.

 väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititööle tuginedes järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

2.

 märgib, et kontrollikoda täheldas oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, et ta ei leidnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses olulisi puudusi;

3.

 märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab komitee oma iga-aastase tegevusaruande kontrollikojale juunis, kontrollikoda esitab seejärel oma aruande Euroopa Parlamendile oktoobris ja Euroopa Parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul hiljemalt mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpetamise vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust tuleb ühtlustada ja kiirendada; nõuab, et komitee ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku kehtestada iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsi ja kontrollikoja aruande esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka Euroopa Parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks Euroopa Parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomase eelarveaasta lõppu;

4.

 väljendab heameelt komitee üldise aruka ja usaldusväärse finantsjuhtimise üle 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust edukale suunamuutusele, mis seisneb komisjoni eelarveplaneerimise üleminekus tulemuspõhisele eelarvestamisele, mille võttis 2015. aasta septembris kasutusele asepresident Kristalina Georgieva algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ osana; soovitab komiteel seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses kasutada;

5.

 märgib, et 2016. aastal oli komitee eelarve 130 586 475 eurot (2015. aastal 129 100 000 eurot) ning selle täitmise määr oli 97,55 %; võtab teadmiseks, et 2016. aastal oli eelarve täitmise määr 2015. aastaga võrreldes kõrgem;

6.

 rõhutab, et komitee eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänu hoonete, sisustuse, seadmete ja mitmesuguste jooksvate kulude katteks; märgib, et komitee kinnitas, kui tähtis on kohaldada oma igapäevases tegevuses tulemuspõhise eelarve põhimõtteid, ning andis teada peamiste tegevus- ja tulemusnäitajate ajakohastamisest 2017. aastal; palub komiteel neid põhimõtteid jätkuvalt kohaldada ning anda Euroopa Parlamendile reformitud peamistest tegevus- ja tulemusnäitajatest nõuetekohaselt ja korrapäraselt aru;

7.

 võtab teadmiseks, et on hakatud kaaluma komitee ajakohastamist; palub hoida Euroopa Parlamenti kursis kõnealuse algatuse ja selle arenguga; palub komiteel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selgitused ajakohastamisega seotud kulude kohta, et suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust, ning avaldada kulude-tulude analüüsi;

8.

 märgib, et liikmete sõidukuludeks ja päevarahadeks ette nähtud lõplike assigneeringute suurus oli 19 561 194 eurot; peab kiiduväärseks üksikasjalikku ülevaadet, mille komitee esitas parlamendi eelarvekontrollikomisjonile liikmete kulude kohta seoses eelarvepunktiga 1004, ning palub komiteel lisada oma järgmisse iga-aastasesse tegevusaruandesse või eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandesse kõnealuse ülevaate 2017. aasta kohta; palub, et komitee esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile lähetuste kulude-tulude analüüsi liidu ja külastatud riikide kohta ning 2016. aastal külastatud riikide loetelu; julgustab võtma asjakohaseid meetmeid raha kokkuhoidmiseks ja keskkonnasaaste vähendamiseks; palub komitee liikmetel hinnata selliste muude vahendite potentsiaali, mis võivad soodustada majanduslikku kokkuhoidu, muu hulgas sõidukulude arvel;

9.

 märgib komitee avaldust, mille kohaselt komitee ja Euroopa Parlamendi koostöölepingut saab veelgi edasi arendada; usub, et koostoime edasiarendamine annab mõlemale osapoolele positiivseid tulemusi; võtab teadmiseks edusammud, mida on tehtud komitee ja Euroopa Parlamendi koostöös, eelkõige komitee presidendi ja selle juhatuse ning Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi suhetes; nõuab, et veelgi tugevdataks suhteid komitee ning parlamendikomisjonide esimeeste ja raportööride vahel, et tagada paremate järelmeetmete võtmine seoses komitee panusega liidu õigusloomeprotsessi;

10.

 on arvamusel, et komitee ja Euroopa Parlamendi koostööst tuleneva eelarvelise kokkuhoiu ühine hindamine on mõlema institutsiooni ja liidu kodanike huvides; teeb ettepaneku rakendada seda tava ühiselt Euroopa Parlamendiga kõnealuse kahe institutsiooni suhete tugevdamise strateegia osana; on teadlik asjaolust, et komitee suurendab poliitika hindamise alast suutlikkust, et tugevdada õigusloomeprotsessis oma rolli nõuandva organina; palub komiteel esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma järgmises iga-aastases tegevusaruandes üksikasjaliku analüüsi kõnealuse tegevuse toimimise kohta;

11.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast Belgia ametiasutuste otsust alandada ELi institutsioonide ohutaset taasavati otseühendus RMD- ja REM-hoone vahel; on veendunud, et see hõlbustab komitee ja Euroopa Parlamendi vahelist teabevahetust ja koostööd; kutsub mõlemat institutsiooni üles oma liikmeid ja töötajaid läbikäigu taasavamisest teavitama;

12.

 tunneb heameelt komitee ja Euroopa Regioonide Komitee halduskoostöö lepingu üle, mis jõustus 2016. aastal ning millega nähti ette ühised tõlke- ja logistikadirektoraadid; on seisukohal, et see on mõlemas komitees majandusliku kokkuhoiu võimaldamise hea alus; usub, et selle lepingu raames tekivad ka võimalused koostöö tegemiseks muudes valdkondades; palub, et komiteed koostaksid üksikasjaliku kava ja kirjelduse oma tegevuse kohta nendes valdkondades; on veendunud, et see leping tagab ka mõlema komitee tulemuste ja majandusliku kokkuhoiu suurema tõhususe;

13.

 väljendab heameelt selle üle, et komitee järgib institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärke vähendada töötajate arvu viie aasta jooksul 5 %; märgib, et töötajate Euroopa Parlamendi uuringuteenistusse üleviimise tulemusena on komitee ametikohtade loetelus ametikohtade arvu vähendanud 8 %, mis tähendab, et 2016. aastal vähenes ametikohtade arv 43 võrra; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles võtma tulevikus personalile rahaliste vahendite eraldamise kavandamisel arvesse töötajate arvu vähendamise pikaajalist mõju, eelkõige seoses komitee suutlikkusega parandada soolist ja geograafilist tasakaalu ning vajadusega tugineda kogemustega ametnike suutlikkusele võtta üle juhtkonna tasandi ametikohti;

14.

 märgib, et haiguse tõttu puudumise määr on komitees üldiselt tõusnud; rõhutab, kui oluline on võtta meetmeid tööheaolu suurendamiseks, ning palub puudumisi tähelepanelikumalt jälgida; tunneb heameelt komitee selliste algatuste üle nagu konfidentsiaalse nõustaja ametikoha loomine, et võidelda ahistamise vastu ja edendada inimväärikuse austamist töökohal; palub, et komitee annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2017. aastal töötajate heaolu valdkonnas tehtud edusammudest aru;

15.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et keskastme juhtide ametikohtadel töötavate naiste osakaal on komitees suurem kui 40 %; ergutab komiteed saavutama sama tulemust ka kõrgema juhtkonna ametikohtade puhul ning võtma kõiki vajalikke meetmeid, et veelgi vähendada geograafilist tasakaalustamatust;

16.

 on mures selle pärast, et 22 pakkumusest 9 puhul sõlmiti 2016. aastal leping ilma konkursita ainsa ettevõtjaga, kes pakkumuse esitas; palub komiteel võtta vajalikke meetmeid, et tagada pakkujate vaheline konkurents;

17.

 väljendab heameelt selle üle, et komitee meediakajastus suurenes 2016. aastal umbes 30 %; võtab teadmiseks, et komitee alustas tegevust sotsiaalmeedias, ja jääb ootama teateid komitee tegevuse tulemuste kohta;

18.

 märgib, et tellitud, kuid kasutamata jäetud suulise tõlke teenuste määr tõusis 2016. aastal 4 %-ni (2015. aastal oli see 3,5 %), ning palub kõnealuste teenuste tulemuslikku osutamist tähelepanelikumalt jälgida;

19.

 märgib kirjaliku tõlke teenuse sisseostmise määra jätkuvat tõusu (9,74 %-lt 2015. aastal 16,61 %-le 2016. aastal), mis on ette nähtud komitee ja Euroopa Regioonide Komitee koostöölepingus ning tingitud suuremast tõlkemahust ja töötajate arvu vähenemisest direktoraadis (2015. aastaga võrreldes enam kui 9 %); võtab teadmiseks 2016. aastal tehtud kirjaliku tõlke teenuse sisseostmise siseauditi ning selle praktilise rakendamise ja piirangud ning ootab, et siseaudiitori soovituste kohta esitataks teavet komitee järgmises iga-aastases tegevusaruandes;

20.

 võtab teadmiseks komitee võetud kohustuse järgida keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) põhimõtteid ning saavutatud keskkonnaalased tulemused, millest nähtub, et gaasi, vee, elektri, paberi ja puhastusvahendite tarbimine ning jäätmeteke on vähenenud; ergutab komiteed jätkama oma sellealaste tulemuste parandamist;

21.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et komitee koostab alles nüüd suuniste projekti, mis käsitleb huvide konflikti ennetamist sotsiaaldialoogi valdkonnas; märgib, et suuniste projekti viimistletakse praegu dialoogi teel ühiskondlike-ametialaste organisatsioonidega; palub, et komitee kiirendaks viimistlusprotsessi, võtaks suunised õigel ajal vastu, lisaks nendesse nõude esitada üksikasjad muu organisatsiooni liikmesuse kohta ning avaldaks suunised oma veebisaidil;

22.

 mõistab hukka asjaolu, et ei komitee president, asepresidendid ega sekretariaat ei ole avaldanud huvide deklaratsioone komitee veebisaidil; nõuab tungivalt, et komitee avaldaks need 2018. aasta juuni lõpuks, loetledes nende liikmesuse mis tahes muus organisatsioonis; taunib tõsiasja, et liikmete huvide deklaratsioone avaldatakse eri keeltes ja vormingutes, mis vähendab läbipaistvust; nõuab tungivalt, et komitee avaldaks need ühtses vormingus ja ühes kolmest liidu kõige enam kasutatavast ametlikust keelest 2018. aasta juuni lõpuks;

23.

 väljendab muret selle pärast, et vastavalt personalieeskirjade artiklile 11 on iga uus töötaja kohustatud esitama kinnituse huvide konflikti puudumise kohta, mitte huvide konflikte käsitleva deklaratsiooni; toonitab, et mitte ükski isik ei peaks deklareerima huvide konflikti puudumist; kordab, et huvide konflikti olemasolu peaks hindama neutraalne organ; nõuab seetõttu tungivalt, et komitee esitaks huvide konflikte käsitleva deklaratsiooni ühtse ja täieliku vormi, et asendada huvide konflikti puudumise deklaratsioon;

24.

 tunneb heameelt komitee ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel teabevahetuse hõlbustamiseks sõlmitud halduskokkulepete üle;

25.

 väljendab heameelt komitee täiendavate otsuste üle komiteesiseste rikkumisest teatamise eeskirjade kohta ning rõhutab selle algatuse täiustamise tähtsust;

26.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

27.

 juhib tähelepanu juhtumile, mis on seotud komitees toimunud ahistamisega ja mis läks komiteele maksma 55 772 eurot; peab juhtumit kahetsusväärseks, kuid väljendab heameelt, et selle suhtes võeti nõuetekohaselt meetmeid; märgib, et veel 20 töötajat pöördus väidetavalt ahistamist käsitlevate küsimustega komitee konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku poole; kutsub komiteed üles täiustama oma poliitikat selles valdkonnas, et hoida edaspidi ära igasugust psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist; palub komiteel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru meetmetest, mida ta kavatseb kõnealuste juhtumite vastu võitlemiseks võtta;

28.

 peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust välja astuda; märgib, et praegu ei ole võimalik prognoosida väljaastumise finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi, ning palub komiteel ja kontrollikojal teha mõjuhinnangud ja teavitada Euroopa Parlamenti tulemustest enne 2018. aasta lõppu.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/137

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1331

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0253/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0117/2018),

1.

 annab heakskiidu Regioonide Komitee peasekretäri tegevusele Regioonide Komitee 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Regioonide Komiteele, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/138

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1332

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VII jagu – Regioonide Komitee

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0117/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

 avaldab heameelt Euroopa Kontrollikoja („kontrollikoda“) audititööle tugineva järelduse üle, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

2.

 märgib, et kontrollikoda märkis oma aastaaruandes 2016. aasta kohta, et ei leidnud Regioonide Komitee (edaspidi „komitee“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega seoses ühtegi olulist puudust;

3.

 märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab komitee oma iga-aastase tegevusaruande juunis, kontrollikoda esitab oma aruande parlamendile oktoobris ja parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise lõpuleviimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpu vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust tuleb optimeerida ja kiirendada; nõuab, et komitee ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku, et iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks kehtestataks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts ja kontrollikoja aruande esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomast aruandeaastat;

4.

 peab kiiduväärseks komitee üldist usaldusväärset ja arukat finantsjuhtimist 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust edukale suunamuutusele, mis seisneb komisjoni eelarveplaneerimise üleminekus tulemuspõhisele eelarvestamisele ja mille asepresident Kristalina Georgieva võttis algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames kasutusele 2015. aasta septembris; soovitab komiteel seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses kasutada;

5.

 märgib, et 2016. aastal oli komitee kinnitatud eelarve 90 500 000 eurot (2015. aastal 88 900 000 eurot), millest 89 400 000 eurot moodustasid kulukohustuste assigneeringud, mille kasutusmäär oli 98,7 %; peab kiiduväärseks täitmise määra suurenemist 2016. aastal;

6.

 rõhutab, et hoolimata komitee poliitilisest tegevusest peetakse tema eelarvet puhtalt halduseelarveks, millest suur osa kasutatakse institutsiooni töötajatega seotud kulude katteks ja ülejäänu hoonete, sisustuse, varustuse ja muude jooksvate kulude katteks; rõhutab, et komiteel on oluline kohaldada oma igapäevases tegevuses tulemuspõhise eelarve põhimõtteid; palub komiteel parlamenti selles küsimuses tehtud edusammudest korrapäraselt teavitada;

7.

 rõhutab, kui tähtis on süvendada koostööd parlamendiga, tuginedes komitee ja parlamendi koostöölepingule, ning palub, et teda selles osas toimunud muudatustest teavitataks; palub tugevdada komitee strateegias eeskätt sidemeid parlamendiga, aga ka teiste liidu institutsioonidega, et suurendada piirkondade osalemist liidu õigusloomeprotsessis;

8.

 on arvamusel, et komitee ja parlamendi koostööst tuleneva eelarvelise kokkuhoiu ühine hindamine on mõlema institutsiooni ja liidu kodanike huvides; soovitab, et lisaks poliitilisele ja strateegilisele dialoogile kaaluksid komitee ja parlament ka selle tegemist;

9.

 tunneb heameelt komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee halduskoostöö lepingu üle, mis jõustus 2016. aastal ning millega nähti ette ühised tõlke- ja logistikadirektoraadid; usub, et selle lepingu raames tekivad ka võimalused koostööks muudes valdkondades; palub, et komiteed koostaksid oma tegevuse kohta nendes valdkondades üksikasjaliku kava ja kirjelduse; on veendunud, et see leping tagab ka mõlema komitee tulemuste ja majandusliku kokkuhoiu suurema tõhususe;

10.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et komitee 2016. aastal püstitatud eesmärk suurendada parlamendi ja nõukogu osalemist komitee arvamustega seotud tegevuses on saavutatud ja mõnel juhul isegi ületatud; julgustab komiteed ja parlamenti püüdma tõhustada ühistes küsimustes tehtavat koostööd, kutsudes teineteise raportööre parlamendi vastava küsimusega tegelevasse komisjoni või komiteesse varakult oma seisukohti tutvustama;

11.

 avaldab heameelt RMD- ja REM-hoone vahelise otseühenduse taasavamise pärast, mis järgnes Belgia ametivõimude otsusele Euroopa institutsioonide ohutaset alandada; on veendunud, et see lihtsustab komitee ja parlamendi vahelist suhtlemist ja koostööd; kutsub mõlemat institutsiooni üles oma liikmeid ja töötajaid läbikäigu taasavamisest teavitama;

12.

 kutsub komiteed üles tagama, et üldine maksete täitmise määr oleks vähemalt ligikaudu 90 %;

13.

 võtab teadmiseks komitee liikmete lähetuste andmete lisamise iga-aastasesse tegevusaruandesse; peab kiiduväärseks nimekirja üritustest, millest tema liikmed 2016. aastal osa võtsid, mis esitati parlamendi eelarvekontrollikomisjonile 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva kirjaliku küsimustiku vastuste lisas, ja palub komiteel esitada oma 2017. aasta tegevusaruande lisas samasugune nimekiri 2017. aasta kohta;

14.

 märgib, et oma 2016. aasta tegevusaruande kohaselt oli komitee 2016. aasta eesmärk 15 toimiku jaoks koostatavat märgukirja ja uuringut ning et tulemus oli 12; julgustab komiteed tööd jätkama, et need eesmärgid täita, ja palub tal esitada selle üksikasjalikud tulemused oma 2017. aasta tegevusaruandes;

15.

 täheldab, et naiste osakaalu suurendamisel kõrgema ja keskastme juhtide seas ei ole edusamme tehtud; peab kahetsusväärseks, et juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste arv vähenes 37 %-lt 2015. aastal 33 %-ni 2016. aastal, kuna ametisse nimetati viis ametnikku, kellest vaid üks oli naine; avaldab heameelt uue viieaastase võrdsete võimaluste strateegia üle, milles nähakse ette meetmed parema soolise tasakaalu saavutamiseks just juhtivatel ametikohtadel; ergutab komiteed selles valdkonnas oma tulemusi parandama;

16.

 avaldab heameelt selle üle, et komitee töötajate haiguspuhkuse päevade arv on veidi vähenenud; rõhutab, et oluline on võtta meetmeid tööheaolu suurendamiseks, ning palub ka puudumisi nõuetekohaselt kontrollida;

17.

 märgib, et komitee kommunikatsioonistrateegia eesmärk on Euroopa taasühendamine kodanikega ning selleks korraldatakse üritusi mitmes liikmesriigis ja viiakse läbi veebiuuringuid; pooldab arutelude korraldamist kodanikega ja palub selliseid algatusi pidevalt täiustada, et liidu kodanikud oleksid nõuetekohaselt kaasatud, vältides samas kattumist teiste liidu institutsioonide tegevusega; palub komiteel esitada oma 2017. aasta tegevusaruandes selle kohta üksikasjalikud tulemused;

18.

 märgib, et ei ole saavutatud eesmärki suurendada komitee e-uudiskirja tellijate arvu 10 % ega eesmärki suurendada komitee piirkondlike ja kohalike omavalitsuste e-kursusele (MOOC) registreerujate arvu 5 % ning võrreldes 2015. aastaga on osavõtjate arv hoopis 49 % vähenenud; märgib murega, et külastajate rühmade arv on 30 % vähenenud, mida ilmselt mõjutasid 2016. aasta terrorirünnakud;

19.

 märgib murega, et tõlkemahu eesmärki ei saavutatud ja seepärast on vaja võtta täiendavaid ratsionaliseerimismeetmeid; palub komiteel esitada oma 2017. aasta tegevusaruandes selle kohta üksikasjalikku teavet; võtab teadmiseks välistõlgete suureneva osakaalu ja rõhutab vajadust hinnata suurema institutsioonidevahelise koostöö võimalust tõlkimise valdkonnas;

20.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal avati üks rikkumisest teatamise toimik, mis edastati Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF); palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle konkreetse juhtumi ja kõigi teiste võimalike juhtumite tulemustest ja võimalikest kohtumenetlustest;

21.

 märgib, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus langetas komitee endise siseaudiitori juhtumis otsuse 2014. aasta novembris; tõdeb, et Avaliku Teenistuse Kohus otsustas, et komitee peab endisele siseaudiitorile hüvitist maksma, olgugi et jättis tema väited arvesse võtmata; rõhutab, et komitee täitis kohtu otsuse viivitamatult ja maksis hüvitise välja; märgib, et personalieeskirjade artiklis 22b on sätestatud, et institutsioon ei tee kahju oma teenistuses olevale ametnikule, kes heauskselt rikkumisest teatab; tuletab meelde, et Euroopa Parlament kinnitas rikkumisest teataja kaitse vankumatut põhimõtet, nõudes et rikkumisest teatamine ei tohiks komitee siseaudiitorile „tuua kaasa kahjulikke tagajärgi“; tuletab meelde, et jaanuaris 2004 (1) kinnitas parlament, et siseaudiitor on heauskne rikkumisest teataja; märgib, et endine siseaudiitor algatas 2015. aasta novembris komitee vastu järjekordse kohtuasja; märgib, et istung toimus 2017. aasta detsembris ja kohus teeb otsuse arvatavasti 2018. aasta suvel; märgib, et komitee ei saa uue juhtumi algatanud hagejat ega kohtu ajakava kuidagi mõjutada; kutsub kohut üles ametlikult tunnistama siseaudiitori staatust heauskse rikkumisest teatajana ning tagama, et rikkumisest teatamine ei too talle kaasa kahjulikke tagajärgi;

22.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega teavitus-, nõuande- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkuda vajalikku tuge ja abi;

23.

 võtab teadmiseks komitee võetud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) põhimõtete järgimise kohustuse ning saavutatud keskkonnaalased tulemused, millest nähtub, et gaasi, vee, elektri, paberi ja puhastusvahendite tarbimine ning jäätmeteke on vähenenud; ergutab komiteed jätkama oma sellealaste tulemuste parandamist;

24.

 märgib, et pärast 2016. aastal tehtud järelkontrolli soovitatakse komiteel kirjalikke menetlusi endiselt ajakohastada või need luua; nõuab tungivalt, et komitee täidaks selle soovituse nõuetekohaselt;

25.

 märgib, et komiteele esitatud maksenõuete täitmise keskmine aeg on tõusnud 20 päevalt 2015. aastal 26 päevale 2016. aastal; palub komiteel võimalikult kiiresti vähendada esitatud maksenõuete täitmise keskmist aega, võttes arvesse, et maksed tuleb teha 30 päeva jooksul; palub komisjonil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru, milliseid meetmeid on võetud, et seda negatiivset suundumust muuta, ja esitada asjakohased tulemused.

26.

 peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust välja astuda; märgib, et praegu ei ole võimalik prognoosida selle väljaastumise finants-, haldus-, humanitaar- ja muid tagajärgi; palub komiteel ja kontrollikojal teha mõjuhinnangud ja teavitada parlamenti tulemustest hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

(1)  Vt Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta resolutsioon (ELT L 57, 25.2.2004, lk 8).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/141

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1333

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017) 365 – C8-0254/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0100/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Ombudsmani tegevusele oma 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/142

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1334

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, VIII jagu – Euroopa Ombudsman

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0100/2018),

1.

 märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis 2016. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses Euroopa Ombudsmani (edaspidi „ombudsman“) juures auditeeritud inimressursse ja hankeid käsitlevate teemadega;

2.

 märgib, et kontrollikoda jõudis oma auditi põhjal järeldusele, et institutsioonide ja asutuste 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta halduskulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

3.

 väljendab heameelt, et ombudsman esitas oma aasta tegevusaruande kontrollikojale märtsis; märgib, et kontrollikoda esitas oma aruande Euroopa Parlamendile oktoobris ja parlamendi täiskogu hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle mais; märgib, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpule viimiseks kulub juhul, kui menetlust edasi ei lükata, vähemalt 17 kuud alates raamatupidamise aastaaruande koostamisest; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarvele heakskiidu andmise menetlust tuleb ühtlustada ja kiirendada; nõuab, et ombudsman järgiks erasektori head eeskuju, ning teeb ettepaneku kehtestada aasta tegevusaruande esitamise tähtajaks järgneva aasta 31. märtsi, kontrollikoja aruannete esitamise tähtajaks 1. juuli ning hääletada seejärel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle Euroopa Parlamendi novembri täiskogu istungil, lõpetades seega eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal;

4.

 peab kiiduväärseks ombudsmani üldist usaldusväärset ja arukat finantsjuhtimist 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust edukale suunamuutusele, mis seisneb komisjoni eelarveplaneerimise üleminekus tulemuspõhisele eelarvestamisele, mille võttis 2015. aasta septembris kasutusele asepresident Kristalina Georgieva algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ osana; soovitab ombudsmanil seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses kasutada;

5.

 rõhutab, et ombudsmani eelarve sisaldab üksnes halduskulusid ja 2016. aasta eelarve maht oli 10 658 951 eurot (2015. aastal 10 346 105 eurot);

6.

 märgib, et assigneeringute kogusummast seoti kulukohustustega 95,40 % (2015. aastal 92,32 %) ja maksti välja 85,89 % (2015. aastal 86,19 %) ning täitmismäär oli 95,40 % (2015. aastal 92,32 %); väljendab heameelt täitmismäära suurenemise üle;

7.

 rõhutab ombudsmani keskset rolli hea valitsemistava edendamisel ja kodanikuühiskonna liidus osalemise tagamisel; märgib, et ombudsman lõpetas 2016. aastal viis strateegilist uurimist ja algatas neli uut muu hulgas läbipaistvust ja huvide konflikte puudutavates küsimustes; innustab ombudsmani jätkama strateegilist tööd eesmärgiga edendada liidu institutsioonide head valitsemistava;

8.

 võtab teadmiseks otsuse vähendada väljaannete koostamisega seotud side- ja kirjaliku tõlke kulusid, ilma et väljaannete kvaliteet selle tõttu kannataks; võtab teadmiseks, et dokumentide pikkust kärbiti, ning soovib seepärast teada, kas väljaannetest välja jäetud teave on taotluse korral kättesaadav;

9.

 peab kiiduväärseks, et ombudsmani organisatsiooniskeemi on selgemaks muudetud ning see on nüüd tema veebisaidil kättesaadav; palub ombudsmanil tagada, et organisatsiooniskeemi ajakohastatud versioon on tema veebisaidil alati kättesaadav;

10.

 võtab teadmiseks kaebuste käsitlemisel 2016. aastal saavutatud tulemused ning märgib, et liidu institutsioonid täitsid 84 % ombudsmani otsustest (2015. aastal 83 %); märgib, et seni on see ombudsmani otsuste ja soovituste täitmise paremuselt teine määr; soovitab ombudsmanil tööd jätkata ja analüüsida võimalikke lahendusi, kuidas jõuda vähemalt 88 %ni, mis saavutati 2014. aastal; võtab teadmiseks, et kriitiliste märkuste arvessevõtmise määr oli 2016. aastal 63 % (2015. aastal 41 %); väljendab heameelt ombudsmani aruande „Putting it right“ üle, kus analüüsitakse institutsiooni kaupa, kuidas institutsioonid ombudsmani soovitusi täitsid;

11.

 väljendab heameelt dokumentidega tutvumise kiirmenetluse kasutuselevõtu üle, mis on selge märk, et ombudsman teeb liidu dokumentide ulatusliku läbipaistvuse saavutamiseks kõik endast oleneva; on arvamusel, et pea kõigil teistel liidu institutsioonidel on selles veel arenguruumi;

12.

 toonitab, kui tähtis on teadvustada liidu kodanikele võimalust pöörduda haldusomavoli korral ombudsmani poole; väljendab heameelt ombudsmani püüdluste üle tõhustada oma teabevahetustegevust ja ombudsmanide koostööd, et suurendada üldsuse teadlikkust tema tööst; märgib, et ombudsman on korduvalt pöördunud Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poole, ning julgustab tegema edasist koostööd tema uurimisi ja algatusi puudutavates strateegilistes küsimustes;

13.

 kordab muret ombudsmani ja teiste institutsioonide vahelise nn sisemise tagauksepoliitika pärast, eelkõige komisjoni direktoraatide puhul, mis võiksid olla ombudsmani järelevalve all;

14.

 märgib, et mõningad ombudsmani seatud eesmärgid oma tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks peamiste tulemusnäitajate kaudu on jäänud täitmata (1); palub ombudsmanil näidata, milliseid meetmeid ta on tulemuste parandamiseks võtnud;

15.

 väljendab heameelt juhtkonna ja haldustöötajate tasandil saavutatud soolise tasakaalu üle; innustab ombudsmani seda suundumust säilitama;

16.

 võtab teadmiseks püsiva geograafilise tasakaalustamatuse juhtkonna tasandil; märgib, et ombudsmani liikmesriigist pärit kolmest juhtivtöötajast kaks töötasid büroos juhtivatel kohtadel palju aastaid enne praeguse ombudsmani valimist ja on ametnikud, kuna aga kolmas liitus kabinetiülemana praeguse ombudsmani ametiaja alguses; tunnistab, et seetõttu on keeruline olukorda lähiajal muuta, kuid julgustab ombudsmani püüdlema pikas perspektiivis juhtivate ametikohtade geograafilise tasakaalu poole;

17.

 võtab teadmiseks ombudsmani kavatsuse pidada kinni institutsioonidevahelisest kokkuleppest vähendada viie aasta jooksul töötajate arvu 5 %; võtab 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelaruandest teadmiseks, et 2016. aastaks tehtud viie uue ametikoha loomise esialgseid prognoose muudeti ja et lõplikus versioonis vähendati töötajate arvu kokku ühe võrra;

18.

 tunnistab, et ombudsman saab senisest märgatavalt rohkem kaebusi, ning on teadlik tema taotlusest suurendada mõõdukalt eelarvet, et palgata juurde mitmekeelseid töötajaid, mille ombudsman esitas Euroopa Parlamendile oma 2016. aastaaruandes; on mures, et töötajate arvu vähendamise tõttu ei ole võimalik igas talituses allesjäänud ressursside abil suurenenud töökoormusega toime tulla; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles võtma tulevikus personalile rahaliste vahendite eraldamise kavandamisel arvesse töötajate arvu vähendamise pikaajalist mõju, eelkõige seoses ombudsmani suutlikkusega parandada soolist ja geograafilist tasakaalu ning vajadusega tugineda kogemustega ametnike suutlikkusele võtta üle juhtkonna tasandi ametikohti;

19.

 võtab teadmiseks ombudsmani pühendumise liidu otsustusprotsessi läbipaistvuse suurendamisele; märgib, et 2016. aastal oli läbipaistvusega seotud uurimiste osakaal taas kõige suurem;

20.

 märgib, et siiani on lahendamata üks 2016. aastal esitatud ombudsmani puudutav kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile; märgib, et ombudsmani büroo vaatab praegu tihedas koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga läbi büroo kaebuste ja uurimistega seotud kolmandate isikute isikuandmete käitlemise korda; palub, et ombudsmani büroo teavitaks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni läbivaatamise tulemusest;

21.

 väljendab heameelt inimressursse ja kutsealast koolitust kirjeldavate graafikute esitamise üle ombudsmani 2016. aasta tegevusaruandes;

22.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega teavitus-, nõuande- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku toetust ja abi;

23.

 märgib, et ombudsman on andnud vastavalt finantsmääruse artiklile 166 Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile esitatud aruandes õigeaegselt (st enne 30. juunit 2018) ülevaate 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse põhjal võetud järelmeetmetest; peab siiski kahetsusväärseks, et ombudsmani 2016. aasta tegevusaruande mitmes osas puuduvad andmed 2016. aasta kohta;

24.

 peab kahetsusväärseks Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda; märgib, et praegu ei ole võimalik prognoosida selle lahkumise finants-, haldus-, inim- ja muid tagajärgi; palub ombudsmanil ja kontrollikojal teha mõjuhinnangud ja teavitada parlamenti nende tulemustest hiljemalt 2018. aasta lõpus.

(1)  Eeskirjade täitmise mõju, nähtavuse hindamine veebisaidi külastuste arvu ning Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmega ühenduse võtmiseks loodud interaktiivse juhendi kasutamise põhjal ning selliste juhtumite osakaal, mille puhul nõuetele vastavuse otsus tehti ühe kuu jooksul – ombudsmani seatud eesmärk jäi täitmata.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/145

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1335

18. aprill 2018

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvet (1),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2017)365 – C8-0255/2017) (2),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2016 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (4) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (5), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0099/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Andmekaitseinspektorile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT L 48, 24.2.2016.

(2)  ELT C 323, 28.9.2017, lk 1.

(3)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 1.

(4)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 10.

(5)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/146

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1336

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0099/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

 võtab teadmiseks kontrollikoja seisukoha, et Euroopa Andmekaitseinspektori (edaspidi „andmekaitseinspektor“) 31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed ei sisaldanud olulisi vigu ning et haldus- ja muude kulude järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid mõjusad;

2.

 märgib, et kontrollikoda täheldas oma 2016. aasta aastaaruandes, et ei leidnud olulisi puudusi seoses andmekaitseinspektori juures auditeeritud inimressursside ja hangetega seotud küsimustega;

3.

 märgib, et praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohaselt esitab andmekaitseinspektor oma iga-aastase tegevusaruande juunis, kontrollikoda esitab oma aruande parlamendile oktoobris ja parlament hääletab eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle täiskogul mais; märgib, et kui eelarve täitmisele heakskiidu andmist edasi ei lükata, jääb raamatupidamise aastaaruande koostamise lõpuleviimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpu vahele vähemalt 17 kuud; juhib tähelepanu sellele, et erasektori auditeerimisel järgitakse palju lühemat ajakava; rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb muuta sujuvamaks ja kiiremaks; nõuab, et andmekaitseinspektor ja kontrollikoda järgiksid erasektori parimaid tavasid; teeb sellega seoses ettepaneku, et iga-aastase tegevusaruande esitamise tähtajaks kehtestataks aruandeaastale järgneva aasta 31. märts ja kontrollikoja aruande esitamise tähtajaks 1. juuli; teeb ettepaneku vaadata läbi ka parlamendi kodukorra IV lisa artiklis 5 sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava, nii et hääletus eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle toimuks parlamendi täiskogu novembri osaistungjärgul ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpetataks seega ühe aasta jooksul pärast asjaomast aruandeaastat;

4.

 väljendab heameelt andmekaitseinspektori üldise ettenägeliku ja usaldusväärse finantsjuhtimise üle 2016. aasta eelarveperioodil; väljendab toetust komisjoni eelarveplaneerimises tulemuspõhise eelarvestamise suunas toimunud edukale paradigmamuutusele, mis viidi komisjoni eelarve ja personali eest vastutava asepresidendi Kristalina Georgieva poolt algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“ raames sisse 2015. aasta septembris; soovitab andmekaitseinspektoril seda meetodit oma eelarveplaneerimise menetluses kasutada;

5.

 märgib, et 2016. aastal oli andmekaitseinspektori eelarve kokku 9 288 043 eurot (2015. aastal 8 760 417 eurot) ja et eelarve täitmise määr oli 91,93 % (2015. aastal 94,66 %); võtab teadmiseks eelarve täitmise määra vähenemise ja andmekaitseinspektori prognoosi selle suundumuse jätkumise kohta lähiaastatel; kutsub andmekaitseinspektorit üles koostama oma eelarvestust mõistlikult, võttes arvesse tegevuse prognoositavat kasvu eelseisvatel aastatel;

6.

 võtab teadmiseks, et andmekaitseinspektor jätkab Euroopa Andmekaitsenõukogu moodustamist; on seisukohal, et eelarvestused peaksid lähiaastatel tagama eelarve tõhusa täitmise;

7.

 rõhutab, et isikuandmete kaitse üldmäärus (1) ning politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse direktiiv (2) kuuluvad alates 2018. aasta maist kohaldamisele ning neid tuleb täielikult järgida ja rakendada; tunnustab andmekaitseinspektori kavatsust pidada isikuandmete kaitse üldmäärust oma töö lähtepunktiks;

8.

 peab kiiduväärseks tööd, mida teeb internetis eraelu kaitse korraldamise võrgustik, kuhu kuuluvad kõigi sektorite infotehnoloogiaeksperdid ning mille kaudu tehakse koostööd ja vahetatakse teavet meetodite ja vahendite kohta, mille abil on võimalik võtta andmekaitse ja eraelu puutumatuse nõudeid arvesse uutes tehnoloogiates, sest see on isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise seisukohast väga tähtis;

9.

 palub andmekaitseinspektoril esitada täpne loend oma liikmete 2016. aastal toimunud lähetustest koos iga lähetuse hinna, sihtkoha ja kuludega; nõuab 2017. aasta lähetuste lisamist järgmise aasta tegevusaruandesse;

10.

 on teadlik rakendusmeetmete vastuvõtmisest menetluste üle mõjusa sisekontrolli tagamiseks, et kindlustada andmekaitseinspektori eesmärkide säästlik, tõhus ja tulemuslik täitmine; palub andmekaitseinspektoril lisada neid meetmeid käsitlev teave oma iga-aastasesse tegevusaruandesse;

11.

 tunneb heameelt selle üle, et 2016. aastal käivitati andmekaitseinspektori aruandekohustuse algatus, mis töötati välja selleks, et liidu institutsioonid eesotsas andmekaitseinspektori endaga, kes on vastutav töötleja, saaksid näidata eeskuju, kuidas institutsioonid andmekaitse-eeskirju täidavad ja täitmist tõendavad;

12.

 juhib tähelepanu sellele, et 2017. aasta märtsi lõpus avaldatud 2016. aasta siseauditi aruandes märkis siseaudiitor ära viis tähtsat sisekontrollisüsteeme puudutavat soovitust, mis olid juba antud varasematel aastatel, kuid mida ei olnud ikka veel täidetud; peab kahetsusväärseks, et mõned neist soovitustest on seotud infoturbe ja talitluspidevuse poliitikaga; märgib, et kui infoturbepoliitikat ei ole, suureneb oht, et teave ei ole piisavalt kaitstud, mille tagajärjel võib teave lekkida ning andmekaitseinspektori maine kahju saada; tunneb heameelt selle üle, et kuigi see toimus rohkem kui 14 kuud ettenähtust hiljem, võttis andmekaitseinspektor infoturbepoliitika 19. juunil 2017 vastu; palub, et andmekaitseinspektor – arvestades eelkõige tema töö eesmärki ja ülesannete laadi – oleks eeskujuks ja täidaks edaspidi soovitused põhjendamatu viivituseta;

13.

 palub andmekaitseinspektoril teatada Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile, millised summad tasuti 2016. aastal vastavalt teenustaseme kokkulepetele, mille puhul tasud sõltuvad tarbimise mahust;

14.

 väljendab heameelt selle üle, et 2016. aastal võeti vastu võrdsete võimaluste strateegia ja et kaalutakse meetmeid heaolu parandamiseks töökohal;

15.

 väljendab heameelt selle üle, et aasta tegevusaruandes on esitatud põhjalikud andmed kõigi andmekaitseinspektori käsutuses olevate töötajate kohta;

16.

 nõuab, et andmekaitseinspektori aasta tegevusaruande hankeid ja lähetuste haldamist käsitlevates alaosades esitataks viimase nelja aasta andmete võrdlustabelid;

17.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal võeti vastu eetikaraamistik, mis reguleerib andmekaitseinspektori liikmete ja kõigi töötajate käitumist asutuse sees ja väljaspool; märgib lisaks, et nimetatud raamistik hõlmab ka seniseid käitumisjuhendeid, rikkumistest teatamist ja ahistamise vältimist puudutavaid otsuseid, distsiplinaarmenetlusi ja haldusuurimisi; palub ka edaspidi esitada raamistiku eri teemavaldkondi puudutava teabe andmekaitseinspektori iga-aastase tegevusaruande eraldi alaosades;

18.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

19.

 innustab andmekaitseinspektorit järjest enam osalema selliste lahenduste väljatöötamisel, mis soodustavad uuendustegevust ning parandavad eraelu puutumatuse ja andmekaitse eeskirjadest kinnipidamist, eelkõige läbipaistvuse, kasutajapoolse kontrolli ja aruandekohustuste suurendamise kaudu suurandmete töötlemisel; nõuab tulemuslikke meetmeid, mis suurendavad uute tehnoloogiate eeliseid, tagades samal ajal täielikult põhiõiguste austamise;

20.

 märgib, et andmekaitseinspektor avaldas oma iga-aastases tegevusaruandes peatüki institutsioonidevahelise koostöö kohta, nagu oli nõutud Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta resolutsioonis (3) eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; märgib, et 2016. aastal sõlmis andmekaitseinspektor kaks uut koostöölepingut; palub andmekaitseinspektoril jätkata institutsioonidevahelise koostöö tugevdamist ja kajastada selle saavutusi järgmise aasta tegevusaruandes;

21.

 märgib, et andmekaitseinspektor lisas oma iga-aastasele tegevusaruandele avalduse tehtud edusammude kohta seoses oma strateegiaga aastateks 2015–2019; märgib, et 2015. aasta märtsis hindas andmekaitseinspektor ümber oma tegevuse tulemuslikkuse põhinäitajad, et jälgida ja kohandada oma töö mõju ja ressursside kasutamist; võtab rahuloluga teadmiseks, et kõik andmekaitseinspektori 2015.–2019. aasta strateegias kehtestatud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega seotud eesmärgid täideti ja et andmekaitseinspektor oli 2016. aastal neid eesmärke isegi ületanud, mis näitab, et strateegia elluviimine on graafikus; palub andmekaitseinspektoril sellesuunalist tööd jätkata;

22.

 tunneb heameelt andmekaitseinspektori volitusi käsitlevas strateegias sätestatud eesmärgi üle muuta andmekaitse kõikide asjaosaliste jaoks võimalikult lihtsaks ja tõhusaks;

23.

 peab Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust välja astuda kahetsusväärseks; märgib, et praegu ei ole võimalik prognoosida selle väljaastumise finants-, haldus-, humanitaar- ja muid tagajärgi; palub andmekaitseinspektoril ja kontrollikojal teha mõjuhinnangud ja teavitada parlamenti tulemustest hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(3)  ELT L 252, 29.9.2017, lk 140.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/149

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1337

18. aprill 2018

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)364 – C8-0257/2017),

—

võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)299),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8-0053/2018, 05079/2018 – C8-0054/2018, 05080/2018 – C8-0055/2018, 05082/2018 – C8-0056/2018),

—

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin) (3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso) (4),

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (6) artiklit 33,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (7) artiklit 32,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (8) artiklit 11,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa) (9) artiklit 11,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—

võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (13) artiklit 48,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

1.

 annab komisjonile heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 281.

(2)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 289.

(3)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)  ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)  EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)  ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)  ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/151

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1338

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

A.

arvestades, et Cotonou lepingu kui liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) vaheliste suhete raamistiku põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik kaotamine kooskõlas selliste eesmärkidega nagu kestlik areng ning AKV riikide ning ÜMTde järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

B.

arvestades, et Euroopa Arengufondid (EAFid) moodustavad liidu peamise rahastamisvahendi, mille kaudu antakse AKV riikidele ja ning ÜMTdele arengukoostööabi;

C.

arvestades, et liikmesriikide ajaloo tõttu on liit kohustatud toetama AKV riikide arengut ja koostööd ÜMTdega, mis on seotud liidu tulevikuga geopoliitika, üleilmastumise ja üleilmsete probleemide, näiteks kliimamuutuste mõju ja demograafiliste muutuste tõttu;

D.

arvestades, et komisjon on rakendusorganina vastutav EAFide eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest;

E.

arvestades, et uute üleilmsete probleemide esilekerkimine muudab põhjalikult abi andmise viise, mis sunnib kõiki arenguvaldkonna sidusrühmi kaaluma uut lähenemisviisi abile ja praeguse välisabi raamistiku muutmist;

F.

arvestades, et kestlikkuse, poliitika sidususe ja tulemuslikkuse põhimõtted on liidu uue valdkonnaülese arengualase lähenemisviisi väljatöötamiseks väga olulised, pidades silmas arenguabi ja saavutatavate tulemuste positiivse mõju suurendamist;

G.

arvestades, et läbipaistvus ja aruandekohustus on eeltingimused nii demokraatlikule kontrollile kui ka liidu arengumeetmete kooskõlale muude osalejate (liikmesriigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused või mitmepoolsed arengupangad) eesmärkidega;

H.

arvestades, et tulemuslik koordineerimine on keskse tähtsusega selleks, et piirata abi killustatuse ohtu ning suurendada võimalikult palju mõju sidusust ja arenguprioriteetide omaksvõttu partnerite poolt;

I.

arvestades, et arengu ühisrahastamise ja ühiste arenguprogrammide raames tuleks eesmärke paremini suunata, selgitada välja koostoime ja jagada teavet, mis on saadud eri organisatsioonide tulemuste raamistikest;

J.

arvestades, et uute sekkumismooduste, näiteks segarahastamise, investeerimissuutlikkuse või -platvormide ja spetsiaalsete usaldusfondide väljakujundamine on viis, kuidas võimendada rahastamist nii, et see ei piirduks vaid ametliku arenguabiga, tehes seda aga vastavalt läbipaistvusega seotud tingimustele, võimaldades täiendavust ja avaldades kohapeal positiivset mõju;

K.

arvestades, et erasektori vahendite kasutamine ja lisainvesteeringute ligimeelitamine on rahastamispuudujääki arvestades ülimalt olulised kaugeleulatuvate arengueesmärkide saavutamiseks ning selleks, et tagada parimad kestliku arengu alustalad toetust saavates riikides nende endi haldussuutlikkuse ja ühiskondliku struktuuri raames;

L.

arvestades, et eelarvetoetusega, mis on üks tähtsamaid muutuste soodustamise ja peamiste arenguprobleemide lahendamise vahendeid, kaasneb märkimisväärne usaldusrisk ning seda tuleks anda ainult siis, kui on tagatud piisav läbipaistvus, jälgitavus ja aruandekohustus ning sellega kaasneb partnerriikide selge kohustus oma poliitikat reformida;

M.

arvestades, et arenguabi kasutatakse keerulistes ja ebakindlates geopoliitilistes tingimustes, mida mõjutavad sellised probleemid nagu nõrgad valitsemisraamistikud, korruptsioon, sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, relvakonfliktid, kriisiolukorrad või kriisijärgsed olukorrad, mis toovad kaasa rände või sundrände, või tervisekriisid;

N.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et EAFid lisataks liidu üldeelarvesse;

Kinnitav avaldus

2016. aasta rahalise rakendamise põhijäreldused

1.

 tunneb heameelt komisjoni talituste jätkuvate jõupingutuste üle parandada EAFide üldist finantsjuhtimist seoses vanade täitmata eelmaksete kulukohustuste ja maksetega;

2.

 märgib eelkõige, et seatud 25 % vähendamise eesmärki veidi ületati, sest vanu täitmata kulukohustusi vähendati rohkem, st 28 % ja vanu kasutamata kulukohustusi vähendati 36 %;

3.

 juhib tähelepanu ka avatud aegunud lepingute vähendamise ja lõpetamise meetmetele, sest viivitused, mis ületavad 18 kuud tegevusperioodi lõppemisest, kujutavad endast olulist korrektsusega seotud vigade esinemise riski, sest tõendavad dokumendid ei pruugi enam kättesaadavad olla ja ka nende lepingute haldamise eest vastutavad töötajad ei pruugi enam tööl olla, et tagada toimingute piisav järjepidevus;

4.

 täheldab, et aegunud lepingute üldine osakaal komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi portfellis oli 2016. aasta lõpus 15,15 % (eesmärk oli 15 %); peab kahetsusväärsekst, et 1 896 aegunud lepingust 1 058 (ehk 56 %) on seotud EAFi toimingute haldamisega ja et mainitud 1 058 lepingust aegus 156 EAFi aegunud lepingu tegevusperiood enam kui viis aastat tagasi ning et viimati nimetatute rahaline väärtus on 323 miljonit eurot;

5.

 peab siiski kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangu kohaselt olid järelevalve- ja kontrollisüsteemid endiselt ainult osaliselt tulemuslikud;

EAFide raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

6.

 tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta lõplik raamatupidamise aastaaruanne annab kõikides olulistes aspektides õiglase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning et nende majandustulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas EAFi finantseeskirjade sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega;

7.

 nõuab tungivalt, et komisjon võtaks meetmeid, et lahendada probleem, mis on seotud selliste kulutamata eelmaksete sissenõudmisega, mis ebakorrektselt kajastati põhitegevusest laekunud tuluna, sest niisuguse põhitegevusest laekunud tulu ebakorrektse kajastamise tõttu tuli teha korrektsioone suurusjärgus 3,2 miljonit eurot;

8.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealuseid sisestamisvigu on sissenõudekorralduste haldamisel esinenud juba alates 2015. aastast; märgib siiski, et 2016. aastal esitas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat oma töötajatele üksikasjalikud juhised seda liiki sissenõudekorralduste korrektse sisestamise kohta;

EAFide tehingute seaduslikkus ja korrektsus

9.

 tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

10.

 kordab oma muret asjaolu pärast, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse hindamisel tegi kontrollikoda kindlaks, et need on olulisel määral vigadest mõjutatud;

11.

 märgib, et vastavalt kontrollikoja aastaaruandes esitatud hinnangule on 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kulude hinnanguline veamäär 3,3 %, mis kujutab endast väikest alanemist, kuna 2014. ja 2015. aastal oli see 3,8 %, 2013. aastal 3,4 % ja 2012. aastal 3 %;

12.

 märgib ja peab kahetsusväärseks, et 24 % kontrollitud tehingutest (35 tehingut 143-st) sisaldas vigu; võtab teadmiseks projektide valimikontrolli tulemused, mille kohaselt oli vigadest mõjutatud 35 makset 130-st (27 %), ja eelkõige asjaolu, et sellest 35 maksest 26 (st 74 %) kvalifitseeriti kvantifitseeritavate vigadena ning üheksa lõpptehingut kiideti heaks alles pärast kõikide eelkontrollide tegemist;

13.

 märgib murega, et kahe kvantifitseeritavate vigade juhtumi puhul olid komisjoni talitused oma haldussüsteemidest saanud piisavalt teavet, et vältida, tuvastada või parandada viga enne kulude aktsepteerimist, millel oleks olnud otsene positiivne mõju hinnangulisele veamäärale, mis oleks olnud 0,7 protsendipunkti madalam, ja et viit vigast tehingut ei tuvastanud ei välisaudiitorid ega järelevalveasutused;

14.

 täheldab, et eelarvetoetuse korral ja eeldava lähenemisviisi alusel rahvusvaheliste organisatsioonide poolt rakendatavate mitme rahastajaga projektide korral piiravad nende projektide rahastamise olemus ja maksetingimused vigade esinemise ohtu tehingutes; kordab oma püsivat muret nii liidu rahaliste vahendite ühendamise pärast muude rahastajate poolse rahastamisega, eelkõige tõsiasja pärast, et liidu rahalised vahendid ei ole eraldatud sihtotstarbeliselt konkreetsete tuvastatavate kuluartiklite jaoks, ja ka kontrollikoja auditeerimistööle seatud piirangute pärast, mis on tingitud nn eeldava lähenemisviisi kohaldamisest;

15.

 väljendab muret vigade korduvuse ja püsiva tüpoloogia pärast, eelkõige avalike hangete valdkonnas, vaatamata järjestikuste parandusmeetmete kavadele, nt hankeid reguleerivate sätete mittejärgimine juhtumite korral, mil teenuslepingud sõlmiti ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta, kandmata või rahastamiskõlbmatud kulud või tõendavate dokumentide puudumine; võtab teadmiseks, et kõnealused vead seondusid ühtlasi tehingutega, mis olid seotud programmi eelarvestuse, toetuste ning komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahalist toetust käsitlevate lepingutega; kutsub komisjoni üles tegelema kiiremas korras lepingute haldamise, valikumenetluste, dokumendihalduse ja hankesüsteemi valdkonnas esinevate puudustega;

16.

 kordab, et komisjon peaks nendes konkreetsetes koostöövaldkondades tegema riskijuhtimismeetodite parandamise ning kontrollisüsteemide ja talitluspidevuse üldise tõhustamise raames suuremaid jõupingutusi, st täiustama kehtestatud parandusmeetmete kava, eriti kui kvantifitseeritavad vead osutavad sellele, et rahvusvaheliste organisatsioonide tehtav kontroll lepingutingimuste täitmise üle on puudulik;

17.

 kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles pöörama nõuetekohast tähelepanu maksete sisestamisele ja järelevalvele, et pidada kinni tähtaegadest, mis on kehtestatud raharingluses ja töövoos;

Kontrolliraamistiku tulemuslikkus

18.

 väljendab heameelt rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi jätkuvate jõupingutuste üle oma kontrolliraamistiku rakendamise parandamisel, eelkõige suurema tähelepanu pööramise üle sellistele suure riskiga valdkondadele, mis on seotud vahenditega, mida hallatakse kaudse eelarve täitmise raames koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega, ning otsese eelarve täitmise raames antavate toetustega; võtab teadmiseks, et reservatsiooni laiendati ka kaudse eelarve täitmise raames antavatele toetustele ja programmide eelarvestusele;

19.

 tunnistab, et arenguabi rakendatakse sageli keerulistes, ebastabiilsetes või kriitilistes olukordades, kus võivad tekkida vead;

20.

 kordab oma nõudmist, et vankumatut tähelepanu tuleb pöörata korduvatele puudustele, mida on täheldatud peamiste kontrollisammude teostamisel, eelkõige enne projektimaksete tegemist tehtud eelkontrollide ja kulutuste välisauditi kontrolli haavatavusele; märgib, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat tegeleb praegu auditite ja kontrollide tehniliste tingimuste muutmisega, et saada teavet, mis võimaldaks teha kvaliteedihindamist;

21.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et jääkvigade määra uuring tehti viiendat aastat järjest jääkvigade määra metoodikat järgides ning seega on see rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse tagamise protsessi oluline osa;

22.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat kõrvaldas kõik kontrollikoja poolt 2013. aastal välja toodud puudused, kuid märgib siiski, et jääkvigade määra põhine hindamismeetod jätab konkreetsete veamäärade puhul endiselt liiga palju otsustusruumi;

23.

 märgib huviga, et esimest korda hinnati 2016. aasta jääkvigade määra käsitlevas uuringus jääkvigade määraks 1,7 %, mis on allpool olulisuse piirmäära (2 %) ja kinnitab alates 2014. aastast täheldatud langust, kusjuures veariski sisaldav summa oli 105 miljonit eurot (ehk 1,9 % 2016. aasta kulutustest) ja selle korrektsioonivõime (või hinnanguliste tulevaste korrektsioonide) väärtus oli 25 miljonit eurot (24 %), pidades samas meeles tuvastatud puudusi, mis olid seotud sissenõudekorralduste sisestamisega raamatupidamissüsteemi; leiab, et erilist tähelepanu tuleks siiski pidevalt pöörata eelarvetoetuse tehingutele, arvestades nende suurt olemuslikku riski;

24.

 kordab oma toetust üleminekule üldreservatsioonilt diferentseeritud reservatsioonide esitamisele, nagu on nõudnud Euroopa Parlament oma eelmistes EAFe käsitlevates resolutsioonides, et tugevdada järk-järgult erinevate toimingute kinnitamise kaardistamist i) reservatsiooniga, mis põhineb nelja kõige suuremate riskidega valdkonna veamääradel, nimelt otsese ja kaudse eelarve täitmise alusel antavad toetused, kaudne eelarve täitmine koos rahvusvaheliste organisatsioonide ja arenguametitega ning programmide eelarvestus, ja ii) konkreetse uuendatud reservatsiooniga Aafrika rahutagamisrahastu jaoks; ergutab komisjoni jätkama oma juhtimisprotsesside täiustamist vastavalt riskile ja finantsmahtudele ning vajaduse korral lisama täiendavaid tingimusi;

25.

 tunneb heameelt selle üle, et komisjon on säilitanud Aafrika rahutagamisrahastuga seotud reservatsiooni, mis puudutab fondide haldamisel parandusmeetmete võtmise alast juhtimist ja aruandlust; kordab komisjonile esitatud üleskutset jätkata sambapõhise hindamise raames jõupingutusi, mille eesmärk on tugevdada Aafrika rahutagamisrahastu haldamise ja toimimise jälgimise kontrollisüsteemi, et kaitsta EAFe ebaseaduslike ja ebakorrektsete kulutuste eest; palub komisjonil tugevdada lepingu tasandil jätkuvalt parandusmeetmete ülesehitust ja tulemuslikkust;

26.

 märgib, et õigusnormide rikkumistest ja vigadest tingitud alusetute maksete hüvitamiseks nõuti sisse 14,16 miljonit eurot;

27.

 nendib, et kontrollide kulud ulatusid 280,17 miljoni euroni ehk 4,26 %-ni kõigist rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi poolt 2016. aastal tehtud maksetest; on sellega seoses veendunud, et piisavate tagatiste tagamiseks tuleks teha korrapäraselt tööd kontrollimeetmete raamistiku üldise tulemuslikkuse ja selle nimel, et need täiendaksid hea valitsemistava põhimõtteid;

28.

 on seisukohal, et säilitada tuleb järjepidev kontrollistrateegia, millega tagatakse tasakaal partnerriikide kasutussuutlikkuse, nõuete järgimise alaste sätete austamise ja tulemuslikkusega seotud eesmärkide vahel ning mida tuleks nõuetekohaselt kajastada erinevate abioperatsioonide ja abi andmise viiside haldamisel;

29.

 on seisukohal, et EAFide kaudu rahastatud taristuprojektide kohta tuleb teha sõltumatu eelhindamine, mille puhul võetakse arvesse projektide sotsiaalset ja keskkonnamõju ning lisaväärtust;

Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi eesmärkide saavutamiseks tehtava töö tulemuslikkuse seire ja aruandlus

30.

 kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles parandama oluliselt oma seiramise ja tulemustest aruandmise korda, tagamaks, et põhinäitajaid, mis on kehtestatud erinevates tulemuslikkuse süsteemides, seiratakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt ning et kõrgemale juhtkonnale esitatakse õigeaegselt asjakohane ja usaldusväärne teave; kordab, et arengueesmärkide hindamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte;

31.

 on seisukohal, et seiramise ja aruandmise sagedus tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse seiratavate eesmärkide laadi, näitaja liiki ja kogumismeetodeid ning seire- ja aruandlusvajadust;

32.

 kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati koos muude välisküsimuste sidusrühmadega üles arendama edasi oma teabevahetusstrateegiat ja -vahendeid, tuues esile põhilised saavutatud eesmärgid, ning suurendama veelgi EAFidest toetust saanud projektide üldist nähtavust, et jõuda laiema üldsuseni, esitades asjakohast teavet liidu panuse kohta üleilmsete probleemide lahendamisse;

33.

 peab liidu delegatsioonide 86 välisabi haldamise eduaruannet kasulikuks panuseks nii iga liidu delegatsiooni kindluse andmise ahelasse kui ka tulemuslikkuse mõõtmisse, ning rõhutab samal ajal, kui oluline on kõnealuses aruandluses kasutatavate andmete usaldusväärsus; võtab teadmiseks, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis on liidu delegatsioonide tulemuslikkuse valdkonnas toimunud positiivne areng, kuna 2016. aastal saavutati eesmärgid 24 võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajast (KPI) 21 puhul (seevastu 2015. aastal 20 ja 2014. aastal 15 puhul), erandiks oli kolm KPId, mis on seotud otsuste tegemise finantsprognooside täpsusega, kolmekümnepäevase tähtaja jooksul tehtud maksete protsendiga ja ELi delegatsioonides personali kasutamise jaoks ette nähtud paindlikkuskorra austamisega;

34.

 väljendab siiski muret selle pärast, et 980 projekti 3 151-st (31 %) kvalifitseeriti problemaatilisteks ja et kuus liidu delegatsiooni jäävad endiselt allapoole roheliste võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate 60 %st sihttaset; palub komisjoni talitustel jälgida pingsalt neid liidu delegatsioone, kes on hiljuti saavutanud või just ületanud 60 % sihttaseme, et täpsustada ja tugevdada liidu delegatsioonide suundumuste analüüsi;

35.

 kutsub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraati üles kaaluma 60 % sihttaseme ümberkavandamise või tõstmise võimalikkust; kordab, et samuti võiks vaadata läbi teatavate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate määratluse, sõltuvalt kindlakstehtud probleemide tüpoloogiast või iga liidu delegatsiooni riskikeskkonnast, et leida uusi parandusvõimalusi;

36.

 juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et programmid oleksid sihipärased ja mitte liiga ambitsioonikad, sest vastasel korral seaks see ohtu abi oodatavad tulemused; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil liidu delegatsioonide tulemuslikkuse seiramise tulemusi arvesse võttes säilitada liidu delegatsioonide puhul realistlik arv projekte;

37.

 leiab, et on väga oluline, et delegatsioonide juhtidele meenutataks ka edaspidi korrapäraselt eri- või piirkondlikel seminaridel lisaks nende poliitilistele kohustustele ka nende keskset rolli rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi kindluse andmise ahela konsolideerimisel ja seda, et nad vastutavad üldiselt projektide portfooliote haldamise eest, milleks on vaja niisuguste erinevate komponentide asjakohast hindamist ja arvessevõtmist, mis võivad tõenäoliselt tuua kaasa reservatsiooni esitamise; märgib, et 2016. aastal ei esitanud mitte ükski liidu delegatsioon oma välisabi haldamise aruandes reservatsiooni;

38.

 palub komisjonil anda viivitamata aru konkreetsetest parandusmeetmetest, mida on võetud, kui projekt on kahel järjestikusel aastal liigitatud „punaseks“, et vaadata kiiresti uuesti läbi projekti esialgne kavand, jaotada vajaduse korral rahalised vahendid ümber elujõulisematele projektidele ja vajadustele või isegi kaaluda projekti peatamise võimalust;

Liidu usaldusfondide järelevalve ja haldamine

Vastastikune täiendavus ja mõju

39.

 rõhutab, et arenguvaldkonna rahastamisvahendite sidusus ja vastastikune täiendavus EAFide strateegia ja liidu arengupoliitika üldeesmärkidega peaks olema kogu aeg tagatud;

40.

 tunnistab, et liidu usaldusfondid loodi selleks, et võtta vahendite puudumise korral kiireid poliitilisi meetmeid teatavates kriitilistes olukordades või suurte kriiside korral, nagu rändekriis, või olukordades, kus on vajalik ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi;

41.

 mõistab, et sellistel asjaoludel pakuvad liidu sihtotstarbelised usaldusfondid paindlikkust ja eri võimalusi, kombineerides geograafilisi ja valdkondlikke sekkumisi erinevate komponentide abil;

42.

 rõhutab siiski, et komisjon peab tagama, et sellised usaldusfondid annavad olemasolevatele meetmetele lisaväärtust, aitavad suurendada liidu välistegevuse ja pehmete jõudude nähtavust ning vältida muude rahastamisvahendite dubleerimist;

43.

 märgib, et kõigi liidu usaldusfondide kogu rahastamiskohustusest (5 026 miljonit eurot 2017. aasta novembri lõpu seisuga) tuleb 2 403 miljonit eurot EAFidest, kusjuures 2 290 miljonit eurot on ette nähtud ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile (Aafrika usaldusfond) ja 113 miljonit eurot ELi Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfondile (Bêkou usaldusfond);

44.

 tuletab siiski meelde suuri olemuslikke riske, mida need arenguvaldkonna rahastamisvahendid seni põhjustavad, ja nende rakendamisel siiani saadud vastuolulisi kogemusi; kordab vajadust tagada nende vahendite kasutamisel maksimaalne läbipaistvus ja aruandekohustus;

45.

 tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 11/2017 „Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond“ üle; tunnistab, et hoolimata mõningatest puudustest oli Bêkou usaldusfond lootustandev algus, ning märgib, et usaldusfond loodi kiire vastusena vajadusele ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi; kutsub komisjoni üles järgima kontrollikoja soovitusi, et valmistada ette suunised abi andmise vahendi valiku kohta (usaldusfond või muu); on arvamusel, et sellised suunised peavad kajastama usaldusfondidega seotud võimalikke riske ja puudusi ning neis tuleb arvesse võtta usaldusfondide kasutamisel seni saadud vastuolulisi kogemusi; peab kahetsusväärseks, et Bêkou usaldusfond ei ole märkimisväärselt parandanud üldist rahastajate koordineerimist;

46.

 nõuab, et selgitataks välja parimad tavad, et aidata kaasa eri rahastajate kahepoolse abi ja abi andmise vahendite paremale koordineerimisele;

47.

 tuletab meelde, et liidu usaldusfondide kohaldamisala tuleb siduda täiendavuse pakkumisega, eelkõige selleks, et reageerida asjakohaselt konfliktijärgses või katastroofijärgses olukorras olevate partnerriikide vajadustele ja prioriteetidele ning keskenduda samal ajal valdkondadele, kus lisaväärtus ja strateegiline mõju on kõige suuremad;

48.

 on arvamusel, et nii ühe riigi liidu usaldusfondid kui ka need liidu usaldusfondid, millega toetatakse mitme riigi programme, on tulemuslikumad, kui neil on formaalne ja sidus juhtimisstruktuur, millega saab tugevdada sidusrühmade häält, edendada nende väärtusi ja ühiseid tulemuste raamistikke;

49.

 peab oluliseks, et liidu usaldusfondide eesmärk oleks koondada täiendavaid rahalisi vahendeid liikmesriikidest, erasektorist ja muudelt rahastajatelt;

50.

 rõhutab asjaolu, et liidu usaldusfondidega loodud tulemuste selektiivsust, järelevalvet ja aruandekohustust tuleb partnerlusprogrammides suurendada ning et need peavad tuginema esialgsele hinnangule, mis käsitleb liidu usaldusfondide suhtelisi eeliseid teiste abikanalitega võrreldes; tuletab meelde vajadust tagada täielik läbipaistvus ja juurdepääs andmetele ning kontrolli ja seire selged eeskirjad;

Bêkou usaldusfond

51.

 tunneb heameelt Bêkou usaldusfondi loomise ja selle panuse üle rahvusvahelisse reageeringusse Kesk-Aafrika Vabariigis valitsevale kriisile; tunnistab, et kõnealust esimest usaldusfondi saab mitmes mõttes pidada oluliseks katseprojektiks ja et tagatiste saamiseks tuleb süsteemsema lähenemisviisi alusel välja töötada täpsemad suunised rahastajate koordineerimise, seiramise ja hindamisega seotud süsteemsete probleemide kohta;

52.

 on arvamusel, et vaja on rohkem aega, et nõuetekohaselt hinnata Bêkou usaldusfondi tulemuslikkust ja õppida rohkem selle tegevuslikust rakendamisest;

53.

 on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ka liidu usaldusfondide tulemuslikkusele ja poliitilisele juhtimisele ning sellele, et eraldatud vahendite lõpliku kasutamise suhtes puuduvad tagatised ja järelevalve;

54.

 on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Bêkou usaldusfondi piiratud mõjule sidusrühmade tegevuse omavahelisele koordineerimisele ja et komisjon peaks tegema kõik, mis võimalik, et kasutada kogemusi, mida ta on saanud seoses EAFide tegevusega sellistes valdkondades nagu mitmepoolsete investeeringute rakendamine ja koordineerimine ning tulemuste omaluse haldamine;

55.

 väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide rahaline osalus Bêkou usaldusfondis on siiani olnud suhteliselt väike; palub liikmesriikidel suurendada osalust, tagamaks, et Bêkou usaldusfond täidab oma eeldatavad poliitikaeesmärgid;

56.

 on veendunud, et nõuetekohaselt tuleks hoolitseda selle eest, et halduskulude haldamisel pööratakse tähelepanu nende suhtele sissemaksete kogusummasse, et arvutatakse haldamise kogukulud ja leitakse viisid, kuidas suurendada lõplikele abisaajatele eraldatava abi osakaalu;

57.

 palub komisjonil rakendada terviklikke kontrollimehhanisme, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames Euroopa Parlamendi poolne poliitiline kontroll kõnealuste uute rahastamisvahendite juhtimise, haldamise ja rakendamise üle; peab oluliseks töötada liidu usaldusfondide jaoks välja konkreetsed järelevalvestrateegiad koos konkreetsete eesmärkide, sihtide ja läbivaatamistega;

Eelarvetoetuse meetmete rakendamine

Rahastamiskõlblikkus ja olemuslikud riskid

58.

 märgib, et eelarvetoetuse maksed, mida EAFid 2016. aastal rahastasid, vastasid 644 miljonile eurole; märgib, et EAFide käimasolevate eelarvetoetuse meetmete arv oli 2016. aastal 109 ja väljamakseid tehti 56;

59.

 tunnistab, et õigusnormide laia tõlgenduse tõttu on komisjonil paindlikkus selle hindamisel, kas üldised rahastamiskõlblikkuse tingimused maksete tegemiseks partnerriigile on täidetud (diferentseerimine ja rahastamiskõlblikkuse dünaamiline käsitlus), ja tunneb muret ülekantud rahaliste vahendite lõppkasutamise ning jälgitavuse puudumise pärast juhul, kui liidu rahalised vahendid liidetakse partnerriigi eelarvevahenditega;

60.

 nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks tulemustele suunatud eelarvetoetust, määratledes paremini arenguvaldkonnas igas eelarvetoetuse programmis ja sektoris saavutada soovitavad tulemused, ning eelkõige tugevdaks kontrollimehhanisme, mille abil jälgitakse toetust saavate riikide tegevust korruptsiooni, inimõiguste austamise, õigusriigi ja demokraatia valdkonnas; väljendab sügavat muret eelarvetoetuse võimaliku kasutamise pärast riikides, kus puudub demokraatlik järelevalve, kuna seal ei ole kas toimivat parlamentaarset demokraatiat või kodanikuühiskonna vabadusi ja meediavabadust või on järelevalveasutuste suutlikkus liiga väike; nõuab, et loodaks korruptsioonivaba kulutuste ahel; on seisukohal, et riikides, kes saavad eelarvetoetust, on kõige tähtsam siduda see toetus tõhusa korruptsioonivastase võitlusega;

61.

 tuletab meelde, et vahendite mujale suunamise riskid on endiselt suured ja et korruptsiooni- ning pettuseriskid on sageli seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja reformidega; kordab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kõnealustele riskidele poliitikadialoogi ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute strateegia kavandamise raames, eelkõige selleks, et hinnata valitsuse reageerimisvõimet ja suutlikkust jõustada reforme; juhib tähelepanu sellele, et riske ning eel- ja järelkontrolli tulemusi tuleb hoolikalt jälgida;

62.

 palub komisjonil siiski tagada eelarvetoetuse ja vahendite väljamaksmise läbivaatamine, sellega viivitamine, selle vähendamine või tühistamine juhul, kui ei täideta selgeid ja algseid eesmärke ning võetud kohustusi ja/või kui kaalul on liidu poliitilised ja finantshuvid;

63.

 tuletab meelde, et EAFe peab iseloomustama maksimaalne avatus ja läbipaistvus; toetab eelarvetoetuse programmidega seotud asjakohase eelarveteabe avalikustamist, et suurendada läbipaistvust ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike endi vastutust ning vastutust nende ees;

Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas

64.

 rõhutab, kui oluline on siseriiklike tulude kasutuselevõtt arenguriikides, sest see vähendab sõltuvust arenguabist, viib avaliku sektori juhtimise paranemiseni ja täidab keskset osa riigi ülesehitamisel; nõuab, et hea valitsemistava ja arengu lepingutes tõhustataks konkreetselt siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud väljamaksetingimuste kasutamist;

65.

 juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei ole veel tõhusalt kasutanud eelarvetoetuse lepinguid, et toetada siseriiklike tulude kasutuselevõttu Sahara-taguse Aafrika madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikides; märgib siiski, et komisjoni uue lähenemisviisiga suurendati selle abi vormi potentsiaali toetada tulemuslikult siseriiklike tulude kasutuselevõttu; kutsub komisjoni üles pakkuma oma eelarvetoetuse aruannetes rohkem teavet eelarvetoetuse lepingute kasutamise kohta siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks;

66.

 rõhutab tõsiasja, et maksusüsteemide tugevdamine aitab kaasa mitte ainult prognoositava tulu suurendamisele, vaid ka valitsuste aruandekohustusele, luues otsese sideme maksumaksjate ja valitsuse vahel; toetab siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamise sõnaselget lisamist komisjoni selliste põhiliste arengualaste ülesannete loetellu, mida täidetakse eelarvetoetuse abil;

67.

 juhib tähelepanu probleemidele, mis on seotud maksustamise vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja ebaseaduslike rahavoogudega; kutsub komisjoni üles juhinduma siseriiklike tulude kasutuselevõtu aspektidega seotud makromajanduslike ja avaliku sektori finantsjuhtimise hindamiste läbiviimisel oma suunistest, et saada parem ülevaade kõige olulisematest probleemidest, nt maksusoodustuste ulatus, siirdehinnad ja maksudest kõrvalehoidumine;

68.

 kutsub komisjoni lisaks üles suurendama oma kohustusi võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja maksualaste kuritarvituste vastu, vähendades musta nimekirja kuuluvatele maksuparadiisidele rahalise toetuse andmist EAFide vahendite kaudu, et tekitada nimekirja kantud, kuritarvitavaid maksutavasid soodustavatele riikidele stiimul täita liidu õiglase maksustamise kriteeriume;

69.

 juhib tähelepanu selliste asjakohaste seirevahendite puudumisele, mille abil hinnata, kuivõrd eelarvetoetus on kaasa aidanud siseriiklike tulude kasutuselevõtu üldisele soodustamisele;

70.

 on veendunud, et äärmiselt tähtis on jätkata ausate ja läbipaistvate siseriiklike maksusüsteemide edendamist maksupoliitika valdkonnas, suurendada oma toetust järelevalveprotsessidele ja -asutustele loodusvarade valdkonnas ning jätkata selliste valitsemistava reformide toetamist, millega edendatakse loodusvarade säästvat ja läbipaistvat kasutamist;

71.

 rõhutab, et siseriiklike tulude kasutuselevõtuga seotud eritingimusi tuleb sagedamini kohaldada, kuna need seostavad eelarvetoetuse väljamaksed selgelt partnerriigi siseriiklike tulude kasutuselevõtu reformide alaste edusammudega;

72.

 julgustab komisjoni laiendama eelarvetoetuse puhul suutlikkuse suurendamise komponenti, kuna seeläbi luuakse kindel alus pikaajalisele majanduslikule ja sotsiaalsele ümberkujundamisele ning käsitletakse avaliku sektori tulude tõhusa kogumise peamisi takistusi;

73.

 kutsub komisjoni üles kõigi olemasolevate ja tulevaste eelarvetoetuse lepingute puhul, mis sisaldavad sihtotstarbeliselt siseriiklike tulude kasutuselevõtule suunatud suutlikkuse arendamise komponenti, suurendama partnerriikide teadlikkust seda liiki toetuse kättesaadavusest ja lihtsustama selle kasutamist, eelkõige täitmaks suutlikkuse arendamise vajadusi, millega teised rahastajad ei ole veel tegelenud;

Rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö suurendamise vajalikkus

74.

 märgib, et EAFide maksed mitme rahastajaga projektidele, mida rahvusvahelised organisatsioonid viisid ellu 2016. aastal, ulatusid 914 miljoni euroni;

75.

 on veendunud, et arenguvaldkonna mitmepoolsed finantseerimisasutused peaksid töötama selle nimel, et muuta segarahastamine tulemuslikumaks, eriti täiendavuse osas;

76.

 rõhutab, et mitmepoolsed arengupangad peaksid andma oma kooskõlastatud ja ühtlustatud panuse 2030. aastaks seatud ÜRO ambitsioonikate kestliku arengu eesmärkide valdkondliku rahastamise teostamiseks, eelkõige kasutades tulemuslikult segarahastamist ja võimendades erasektoripoolset rahastamist, et suurendada abi rahastamise tõhusust ja mõju;

77.

 ergutab komisjoni kasutama rohkem mikrokrediidirahastut, mida peetakse tähtsaks ja tulemuslikuks vaesuse vastu võitlemise ja kohalike majanduste edendamise vahendiks;

78.

 tuletab meelde, et EAFide rahastamisvahendid peavad meelitama ligi lisainvesteeringuid erasektorist; ergutab komisjoni koostama tegevuskava, milles käsitletakse seda vajadust, ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni tehtud edusammudest;

79.

 palub komisjonil kahel eesmärgil, nimelt läbipaistvuse ja liidu nähtavuse huvides, esitada oma järgmises aruandes täiendavat teavet liidu vahenditega hallatavate projektide kohta; on veendunud, et ühiste koostöövahendite lihtsustamise ja suurema läbipaistvuse eesmärgil tuleks süvendada dialoogi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Maailmapanga Grupiga;

80.

 kutsub komisjoni üles avaldama mitte üksnes valitsusväliste organisatsioonide rahastamise andmeid, vaid ka rahastatud projektide üksikasjalikke aruandeid; tunneb muret hiljuti teatavate valitsusväliste organisatsioonide väidetava väärkäitumise kohta esitatud teadete pärast; palub komisjonil olukorra arengut tähelepanelikult jälgida ja vajaduse korral määratud rahastamine läbi vaadata;

Uute üleilmsete arenguprioriteetide käsitlemine

Tegevusega seotud ülesanded ja uued mõjurid

81.

 tunnistab vajadust töötada välja arenguabi rahastamisvahendite ja seotud tingimuste kujundamise uued viisid vastavalt kestliku arengu eesmärkidest tulenevatele kohustustele ja uuele Euroopa arengukonsensusele, et reageerida uutele kriitilistele asjaoludele, nagu arengu ja humanitaarabi seos, arengu, rände ja liikuvuse seos, kliimamuutuste seos ning rahu ja julgeoleku seos;

82.

 rõhutab, et pidades silmas puudujääki rahastamises, mida on vaja kaugeleulatuvate kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, võib otsustavat rolli täita erasektor; märgib, et lisaressursside kaasamisel võib olla kasulikuks vahendiks segarahastamine, tingimusel et selle kasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, selle lisaväärtus on tõendatud ja see vastab arengu tulemuslikkuse põhimõtetele;

83.

 rõhutab siiski, et EAFid ei peaks minema kaugemale oma kohaldamisalast ning et uue seose loomine uute probleemidega tegelemiseks ei tohiks kahjustada muude arengueesmärkide saavutamist ja nende loomisega peavad kaasnema täpsed, selged ja läbipaistvad eeskirjad, mis on kindlaks määratud komisjoni sätestatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;

84.

 on seisukohal, et ülimalt oluline on parandada eri rahastajate ja abi rahastamise vahendite kaudu pakutava toetuse koordineerimist ja koostoimet; kutsub eri sidusrühmi üles parandama kohapeal tegevuse tulemuste raamistiku kvaliteeti ja arengueesmärke;

85.

 tunnistab, et esinenud on tegevusega seotud raskusi ja probleeme, eelkõige mis puudutab konsensuse loomist, eriti kui kaalul on suure arvu rahastajate tegevuse koordineerimine muutuvates ja keerulistes tingimustes ning muutuvate vajaduste kontekstis;

86.

 on seisukohal, et ebastabiilses olukorras olevatesse riikidesse investeerimine on jätkuvalt liidupoolse sekkumise üks peamine prioriteet, samas kui läbimõeldud seirealane lähenemisviis võib vajaduse korral viia rahastamise peatamiseni; on veendunud, et ebastabiilses või konfliktiolukorras olevate riikide puhul tuleb tugevdada tulemusreitingute tava ja nende jagamist;

87.

 toetab jõupingutusi, mida tehakse arengu tulemuste jätkusuutlikkuse küsimuste käsitlemisel, kui kaalul on siseriiklike tulude kasutuselevõtt, omalus ja poliitökonoomia;

88.

 tuletab meelde asjaolu, et kliimamuutused on üks tõsisemaid probleeme, millega liit ja valitsused üle kogu maailma silmitsi seisavad; kutsub komisjoni tungivalt üles täitma omale Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustusi tugevdada liidupoolse rahastamise kliimatingimusi, et rahastada ainult kliimasõbralikke projekte, mis kajastavad liidu kliimaeesmärke, mis nõuab valikukriteeriumide suuremat sidusust;

89.

 tunneb muret kontrollikoja leiu pärast, mille kohaselt ei ole liidu biokütuste säästlikkuse sertifitseerimissüsteem täiesti usaldusväärne; (1) rõhutab võimalikke negatiivseid tagajärgi arenguriikidele, sest nagu kontrollikoda märkis, „ei nõudnud komisjon vabatahtlikelt kavadelt kontrollimist, et sertifitseeritavate biokütuste tootmine ei põhjusta olulist negatiivse sotsiaal-majandusliku mõju riski, nagu maa valdamisega seotud konfliktid, sunniviisiline töö või laste tööjõu kasutamine, põllumajandusettevõtjate kehvad töötingimused, oht tervisele ja turvalisusele“, ning palub seetõttu komisjonil seda probleemi käsitleda;

90.

 ergutab võtma poliitikameetmete kavandamisel arvesse ka eetilist mõõdet;

91.

 nõuab kindlalt, et liidu vahenditest, sh PEGASE (Mécanisme Palestino-européen de Gestion de l’Aide Socio-économique) raames rahastatavad õppematerjalid vastaksid hariduse kaudu edendatavatele vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühistele väärtustele, mille liidu haridusministrid võtsid vastu 17. märtsil 2015. aastal Pariisis; palub komisjonil tagada, et liidu vahendeid kasutatakse kooskõlas hariduse valdkonnas UNESCO poolt kehtestatud rahu ja sallivuse standarditega;

Arengu ja rände seose rakendamine

92.

 võtab teadmiseks, et heaks kiideti 106 projekti, mille maksumus oli 1 589 miljonit eurot, kusjuures 594 miljoni ulatuses sõlmiti lepinguid ja 175 miljonit eurot maksti 2016. aastal rändevoogude paremaks haldamiseks ja ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemiseks Aafrika usaldusfondi ja seotud piirkondlike komponentide kaudu; märgib, et üks kokkulepitud eesmärkidest on seotud hästi hallatava rändepoliitikaga;

93.

 kutsub komisjoni üles andma struktureeritud viisil aru Aafrika usaldusfondi raames käivitatud programmide mõjust, eelkõige liidu tulemustele suunatud seire ja Aafrika usaldusfondi tulemuste raamistiku põhjal, et tuua esile ühised saavutused;

94.

 märgib sellega seoses ühtlasi, et uus Euroopa Kestliku Arengu Fond kui osa Euroopa välisinvesteeringute kavast on suunatud Sahara-taguse Aafrika riikidele, kusjuures EAFidest on eraldatud 400 miljonit eurot;

95.

 toetab AKV tulemusliku rahastamise vahendile (mis on AKV investeerimisrahastu eraldiseisev komponent) ette nähtud summade suurendamist 300 miljoni euro võrra, et jõuda 800 miljoni euro suuruse suutlikkuse kogusummani, et tegeleda sihtotstarbeliste projektidega, mis käsitlevad otseselt rände algpõhjuseid, ja toetab selle muutmist uuendatavaks fondiks;

96.

 märgib, et Euroopa Investeerimispank (EIP) toetab AKV investeerimisrahastuga peamiselt projekte, millega edendatakse erasektori arengut, samas kui rahastamiskõlblikke avaliku sektori projekte võetakse arvesse ka AKV rändepaketi raames; väljendab heameelt selle üle, et EIP poolt hallatava AKV investeerimisrahastu kontekstis arendatakse uusi partnerlusi; palub EIP-l siiski pakkuda lisateavet finantsvõimenduse komponentide kohta, pidades eelkõige silmas vastavaid osasid, mis on pärit omakapitalist ja liidu avaliku sektori poolsest rahastamisest või muudest mitmepoolsetest arengupankadest, ning tagasisaadavaid vahendeid, mis on uuesti investeeritud AKV investeerimisrahastu toimimisse;

97.

 toetab komisjoni rände-eeskirjade loomisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee raames, et suurendada seotud rahastamise tulemuslikku kasutamist ja jälgitavust;

Uue AKV-partnerluse loomine

98.

 ootab, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks 11. EAFi vahekokkuvõtte teemal ja et teda teavitataks täielikult kõnealusest vahekokkuvõttest, milles tuleks võtta arvesse kestliku arengu tegevuskava 2030 ja uut Euroopa konsensust arengu küsimuses, aga ka austada täielikult arengu tulemuslikkuse põhimõtteid, mida kinnitati taas ülemaailmse partnerluse Nairobi kõrgetasemelisel foorumil, ja eelkõige toetust saavate riikide isevastutust prioriteetide eest;

99.

 kordab oma nõudmist lisada EAFid liidu üldeelarvesse.

(1)  Eriaruanne nr 18/2016 „Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus“.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/160

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1339

18. aprill 2018

8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta bilanssi ning tulude ja kulude aruandeid (COM(2017)364 – C8-0257/2017),

—

võttes arvesse finantsteavet Euroopa Arengufondide kohta (COM(2017)299),

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2016 rahastatud tegevuste kohta koos komisjoni vastustega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitusi komisjoni tegevusele heakskiidu andmise kohta seoses Euroopa Arengufondide meetmete rakendamisega 2016. aastal (05078/2018 – C8-0053/2018, 05079/2018 – C8-0054/2018, 05080/2018 – C8-0055/2018, 05082/2018 – C8-0056/2018),

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)379),

—

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous (Benin) (3) ja mida on muudetud 22. juunil 2010 Ouagadougous (Burkina Faso) (4),

—

võttes arvesse nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (5),

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 1995. aasta sisekokkuleppe (neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli kohase ühenduse abi finantseerimise ja haldamise kohta) (6) artiklit 33,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. septembri 2000. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (7) artiklit 32,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. juuli 2006. aasta sisekokkuleppe (ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa) (8) artiklit 11,

—

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 24. ja 26. juuni 2013. aasta sisekokkuleppe (Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa) (9) artiklit 11,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse 16. juuni 1998. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse arengu rahastamisel tehtava koostöö suhtes neljanda AKV-EÜ konventsiooni alusel) (10) artiklit 74,

—

võttes arvesse 27. märtsi 2003. aasta finantsmääruse (mida kohaldatakse 9. Euroopa Arengufondi suhtes) (11) artiklit 119,

—

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 215/2008 (mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) artiklit 50,

—

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/323 (mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (13) artiklit 48,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A8-0123/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib Euroopa Parlament rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada ELi institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

1.

 annab heakskiidu 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja Euroopa Investeerimispangale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 281.

(2)  ELT C 322, 28.9.2017, lk 289.

(3)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(4)  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)  ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(6)  EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(7)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(8)  ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(9)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(10)  EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(11)  ELT L 83, 1.4.2003, lk 1.

(12)  ELT L 78, 19.3.2008, lk 1.

(13)  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/162

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1340

18. aprill 2018

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0084/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) (4), eriti selle artiklit 24,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0074/2018),

1.

 annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 25.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/163

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1341

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0074/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust, ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades seda, et Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „amet“) finantsaruannete (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 15 872 582 eurot, mis on 2015. aasta eelarvest 40,89 % suurem; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest; arvestades, et selline kasv oli tingitud ameti volituste laiendamise tõttu lisandunud uutest täiendavatest ülesannetest, sh energia siseturu väljakujundamine;

C.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 tuletab meelde, et ameti ja Sloveenia valitsuse vahel sõlmitud peakorterilepingu kohaselt luuakse Sloveenias Euroopa kool; peab siiski kahetsusväärseks, et kuigi lepingu sõlmimisest on möödunud enam kui neli aastat, ei ole Euroopa kooli ikka veel loodud;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et 2016. aastal rakendatud eelarve jälgimise meetmete tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,11 %, millega täideti ameti kavandatud eesmärk ning mis on 2015. aastaga võrreldes 3,02 % suurem; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 59,95 %, mis oli 2015. aastaga võrreldes 14,93 % võrra madalam;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on III jaotise (tegevuskulud) kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr väga kõrge – 4 900 000 eurot (86 %), võrrelduna 1 400 000 euroga (59 %) 2015. aastal; märgib lisaks, et nimetatud ülekandmised olid valdavalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (2) rakendamise pikaajalise iseloomuga, moodustades 2016. aastal 4 700 000 eurot (võrreldes 1 100 000 euroga 2015. aastal);

4.

 võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ülekandmiste kõrge määr on tingitud lepingute aastatsüklist, mis algas 2013. aastal, kui amet sai aasta lõpus REMIT-projekti jaoks märkimisväärse lisaeelarve; märgib siiski, et 2016. eelarveaasta REMITiga seotud kulude eelarvepeatüki kulukohustuste assigneering täideti 100 %; võtab teadmiseks, et amet analüüsib III jaotise liigendatud eelarveassigneeringute täitmist; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud otsusest;

5.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eriti niisugusel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja on sellest kontrollikojale teada andnud; juhib siiski tähelepanu sellele, et tühistatud ülekandmiste suurt osakaalu (9,8 %) võib pidada ebatäpse eelarve kavandamise märgiks;

Personalipoliitika

6.

 märgib, et 2016. aasta lõpul töötas ametis 112 koosseisulist töötajat, 60 ajutist teenistujat (liidu eelarvega lubatud 69 ametikohast), 26 lepingulist töötajat, 4 riikide lähetatud eksperti, 12 praktikanti, 8 ajutist töötajat ning 2 eksperti USA föderaalsest energeetika regulatiivkomisjonist; märgib, et ametile anti 2016. aastal juurde 15 ajutise teenistuja ametikohta; märgib, et töötajate sooline jaotus oli 38 % naisi ja 62 % mehi;

7.

 märgib, et ametikohtade läbivaatamise tulemuste põhjal on 75,20 % ametikohtadest seotud põhitegevusega, 19,01 % haldustoe ja koordineerimisega ning 5,79 % on neutraalsed ametikohad;

8.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa; märgib, et heaolutegevustele kulutatav eelarve töötaja kohta on 133,12 eurot ja et 2016. aastal korraldati ameti töötajatele üks väljasõidupäev; märgib, et keskmine haiguspuhkus on kuus päeva töötaja kohta;

9.

 väljendab heameelt 2017. aastal ameti haldusnõukogu poolt vastuvõetud otsuse üle, mis käsitleb psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmist; toetab töötajate teadlikkuse tõstmiseks koolituste ja teabeürituste korraldamist;

10.

 võtab heakskiitvalt teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ameti suhtes kaebusi, kohtuvaidlusi ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ja demokraatia

11.

 märgib tunnustavalt, et 2016. aastal jätkas amet oma eetika ja usaldusväärsusega seotud poliitika rakendamist, sh huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikat ning pettustevastase võitluse ja rikkumistest teatamise poliitikat; märgib, et ametil ei olnud 2016. aastal rikkumistest teatamise juhtumeid;

12.

 märgib, et amet avaldas kõigi reguleerivate asutuste nõukogu liikmete ja asendusliikmete huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused oma veebisaidil;

13.

 tervitab 2017. aasta novembris jõustunud otsust võtta kasutusele register ameti direktori kohtumiste kohta väliste sidusrühmadega; kutsub ametit üles kiirendama hindamisprotsessi ameti tegevusele 2017. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetluses;

14.

 võtab teadmiseks ühe haldusnõukogu liikme tagasiastumise, kelle puhul tuvastati potentsiaalne huvide konflikt;

15.

 võtab teadmiseks põhjused dokumentidile juurdepääsu andmisest keeldumiseks; eeldab, et amet kasutab kõige seaduslikumal ja korrektsemal viisil võimalust keelduda juurdepääsu andmisest dokumentidele, kaitstes samas konfidentsiaalseid või isikuandmeid;

Peamised saavutused

16.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

amet hakkas täies ulatuses kontrollima energia hulgimüügiturgudel toimuvat kauplemist kogu liidus, kooskõlas määrusega (EL) nr 1227/2011;

—

amet võttis vastu otsuse, milles nõutakse, et Austria ja Saksamaa piiril viidaks sisse võimsuse jaotamine;

—

amet esitas oma iga-aastase turujärelevalve aruande energia siseturu väljakujundamist takistavate allesjäänud tõkete kohta;

17.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et amet kasutab oma tulemuslikkuse mõõtmiseks mõjunäitajaid ja tulemusnäitajad; peab siiski kahetsusväärseks, et amet ei kasuta süsteemselt eelhindamisi planeerimisel ja kontrollimisel ega järelhindamisi tulemuslikkuse mõõtmiseks;

Sisekontroll

18.

 märgib, et 2016. aastal hinnati 16 sisekontrollistandardi tulemuslikkust; märgib, et kontrollikeskkonna tugevdamise eesmärgil määrati kindlaks järgmised valdkonnad: IT juhtimine ja turve, talitluspidevus, dokumendihaldus; märgib, et amet vastab kõigile kontrollistandardite aluseks olevatele miinimumnõuetele; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni rakendatud meetmetest;

19.

 märgib tunnustavalt, et 2016. aastal ei ilmnenud ameti sisekontrollistandardites ühtegi märkimisväärset või sisulist puudust;

Siseaudit

20.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et Euroopa Komisjoni siseauditi talitus avaldas mais 2016 auditiaruande, milles rõhutati vajadust täpsustada ülesandeid ja vastutusvaldkondi ning analüüsida hankeüksuse töökoormust, et muuta protsessid ja protseduurid tõhusamaks ning parandada märkimisväärselt hangete planeerimist ja järelevalvet; märgib, et amet ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et kuuest soovitusest on juba täidetud kaks väga olulist ja kolm olulist ning et amet kavatseb täita viimase soovituse oktoobriks 2017; palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetud meetmetest;

21.

 võtab teadmiseks, et siseauditi talitus viis 2016. aasta veebruaris läbi täieliku riskihindamise ja IT valdkonna riskide hindamise; märgib, et selle hindamise tulemusena valmis ameti uus strateegiline auditeerimiskava aastateks 2017–2019, sõnastati audititeemad järgmiseks kavandamisperioodiks ning see tõi kaasa viis meedet, mis tuli ellu viia 2017. aasta lõpuks; ootab, et amet annaks siseauditi talituse audititest ülevaate oma 2017. aasta tegevusaruandes;

22.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 169.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, lk 1).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/166

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1342

18. aprill 2018

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0084/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009 (millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet) (4), eriti selle artiklit 24,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0074/2018),

1.

 annab heakskiidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 25.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/167

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1343

18. aprill 2018

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018 aasta soovitust büroo juhtkomitee tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0085/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009 (millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo) (4), eriti selle artiklit 13,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0069/2018),

1.

 annab heakskiidu Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomitee tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 31.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/168

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1344

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ametikohtade 5 % vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta, mis avaldati 21. detsembril 2017,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0069/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (edaspidi „büroo“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli büroo 2016. aasta lõplik eelarve 4 246 000 eurot, mis on 5,69 % võrra suurem kui 2015. aastal; arvestades, et büroo eelarve koosnes tervenisti liidu 2016. aasta eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes büroo eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et büroo raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

1.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et märtsis 2016 käivitas büroo oma töötajate laste jaoks kooli leidmiseks hankemenetluse ühe raamlepingu sõlmimiseks kahe olemasoleva rahvusvahelise kooliga Riias; märgib, et kuigi hanke tehnilises kirjelduses märgiti, et büroo sõlmib kahe pakkujaga ühe raamlepingu, oli lepingu sõlmimise kriteeriumides aga öeldud, et kooli valiku üle otsustab lapsevanem; märgib, et sellest tulenevalt põhineb juulis 2016 allkirjastatud 400 000 euro suurune raamleping vastukäivatel kontseptsioonidel, mis tekitab õiguslikku ebakindlust büroole ja koolidele; märgib lisaks, et antud juhul ei olnud raamlepingu sõlmimine üldse vajalik; väljendab heameelt büroo vastuse üle, milles öeldakse, et tulevikus kasutab büroo otseseid teenuslepinguid koolidega, ilma hanketa;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,20 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 0,55 % võrra kõrgem; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 77,19 %, mis oli 2015. aastaga võrreldes 3,12 % võrra madalam;

3.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et märtsis 2016 kirjutas büroo alla 60 000 euro suurusele lepingule professionaalseid tugiteenuseid ja nõustamisteenuseid pakkuvate töötajate palkamiseks; peab murettekitavaks asjaolu, et hankemenetlus põhines ainult hinnal; rõhutab, et konsultandi palkamine ilma tema pädevust ja kogemust kriteeriumidena arvestamata ei taga parimat kulutõhusust; väljendab heameelt büroo reageeringu üle lõpetada raamleping ja kehtestada vajalike teenuste saamiseks teistsugune strateegia;

4.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande kohaselt ei realiseerunud 2014. aasta eelarves ette nähtud eraldis, mille pidid moodustama büroo vaatlejastaatusega Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide reguleerivate asutuste osamaksed, kuna puudusid kokkulepped EFTA riikidega;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et büroo andmete põhjal oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute 2016. aastasse ülekandmise kogumaht 615 957,25 eurot; juhib tähelepanu sellele, et 44 896,19 eurot (7,29 %) üle kantud assigneeringutest tühistati;

6.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui büroo on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Personalipoliitika

7.

 võtab teadmiseks, et 2016. aasta lõpus töötas büroos 27 töötajat (sh ajutised ja lepingulised töötajad ning riikide lähetatud eksperdid); märgib, et 2015. aastal rakendatud kärpe järel, kui ametikohtade arvu ühe võrra vähendati, pidi büroo teostama veel ühe kärpe, kuna teda kohustati andma üht ametikohta ametite ümberpaigutamisreservi;

8.

 märgib murelikult, et 21. detsembril 2017 ametikohtade 5 % vähendamise eesmärgi täitmise kohta avaldatud kontrollikoja aruande kohaselt kohaldati büroo suhtes kõrgeimat võimalikku määra (12,5 %), vaatamata sellele, et määrusega (EL) 2015/2120 anti Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ametile lisaülesandeid, kuid büroole ette nähtud ressursse vastavalt ei korrigeeritud; rõhutab, et bürool on ülesannete täitmiseks ning igapäevaseks tõrgeteta tööks vaja piisavalt inimressursse;

9.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 14 ametikohta liidu eelarvega lubatud 15 ametikohast, nagu ka 2015. aastal;

10.

 märgib, et 30. mai 2017. aasta seisuga oli täidetud ametikohtade sooline jaotus 42,31 % naisi ja 57,69 % mehi; märgib aga murelikult, et haldusnõukogus oli naisi 28 % ja mehi 72 %;

11.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal oli aastal 2016 keskmine büroos töötatud aeg 2,58 aastat ning tööjõu voolavus oli kõrge (25 %); võtab teadmiseks, et selline olukord mõjutab büroo tõhusust ning seab ohtu selle tööprogrammide rakendamise; tunnistab, et kõrge tööjõu voolavuse võimalik põhjus on asukohariigis kohaldatav palga paranduskoefitsient (2016. aasta 1. juuli seisuga 73 %); märgib, et büroo nõustub, et tööjõu suur voolavus on riskitegur, mis kajastub riskide registris olulise riskina, ning et juhtkond töötab praegu välja leevendusmeetmeid; palub bürool esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande riski leevendamiseks ja töötajate säilitamise probleemi püsivaks lahendamiseks võetud või kavandatud meetmete kohta;

12.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema büroo personalipoliitika osa; rõhutab, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli ligikaudu 827,60 eurot, mis vastab kahele päevale; märgib, et keskmine haiguspuhkus on haldus- ja finantsüksuses 2,82 päeva töötaja kohta ning programmihaldusüksuses 6,23 päeva töötaja kohta; palub, et büroo selgitaks sellise erinevuse põhjusi;

13.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et büroo võttis vastu inimväärikuse kaitse ning ahistamise ärahoidmise poliitika uued rakenduseeskirjad; toetab töötajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatud koolitusüritust ning teeb ettepaneku korraldada sellel teemal korrapäraselt koolitusi ja teabeüritusi;

14.

 võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et 2016. aastal ei esitatud büroo suhtes kaebusi, kohtuvaidlusi ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

15.

 märgib, et välja on töötatud ametisisese rikkumisest teatamise poliitika kavand, mis esitati Euroopa Andmekaitseinspektorile, nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 45/2001 (2); märgib rahuloluga, et büroo korraldas asutusesisese kursuse eetiliste väärtuste, huvide konfliktide, pettuste ärahoidmise ja rikkumisest teatamise teemal;

16.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et büroo lisas oma 2016. aasta konsolideeritud tegevusaruandesse läbipaistvust ja aruandekohustust käsitleva peatüki;

Peamised saavutused

17.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse ja kordamineku üle, mille büroo oma 2016. aasta tegevuses välja tõi ja milleni jõuti Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) toetamisel, nimelt:

—

BERECi toetamine suuniste vastuvõtmisel võrguneutraalsuse kohta, sh 6. juunist kuni 18. juulini 2016 peetud avaliku arutelu käigus saadud enneolematult suure hulga kaastööde (peaaegu 500 000) läbitöötamisel, ja rändluse valdkonnas, millest said täiendavat kasu elektroonilise side teenuste lõppkasutajad;

—

võrguneutraalsuse ning ühinemiste ja omandamiste kohta kahe uuringu tellimine;

—

läbipaistvuspoliitika laiendamine, sh BERECi ajakohastatud kommunikatsioonistrateegia ja kommunikatsioonikava elluviimine;

Sisekontroll

18.

 peab kiiduväärseks, et büroo püüdlused sisekontrollistandarditele täieliku vastavuse saavutamiseks jätkusid 2015. aastal ning 2016. aasta algul sulges siseauditi talitus kõik soovitused sisekontrollistandardite rakendamise kohta; tunnustab, et 2016. aastal tellis büroo sõltumatult konsultandilt sisekontrollistandardite hindamise, mis viidi läbi 2016. aasta novembris ja detsembris; väljendab heameelt, et sõltumatu konsultant jõudis järeldusele, et üldiselt on sisekontrollistandardid tulemuslikult rakendatud;

Siseaudit

19.

 märgib, et siseauditi talitus viis läbi täieliku riskianalüüsi, mis hõlmas büroo peamisi protsesse – nii tegevusprotsesse vastavalt tema missioonile kui ka põhitegevust toetavaid haldusprotsesse; märgib, et riskianalüüsi tulemuste alusel ja büroo praegust riskiprofiili arvesse võttes vähendas siseauditi talitus oma tulevaste kontrollkäikude arvu ja kavatseb viia kolme aasta jooksul läbi ühe või kaks kindlustandvat töövõttu;

20.

 märgib rahuloluga, et 2016. aasta lõpuks oli büroo astunud kõik vajalikud sammud ja esitanud vastused kõigile 2015. aasta kontrollkäigust tulenevatele avatud soovitustele, ning seetõttu soovitasid siseauditi talituse audiitorid avatud punktid sulgeda;

Muud märkused

21.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et büroo peaks koos komisjoniga kaaluma tulemuslikkuse perioodilise välishindamise tellimist vähemalt iga viie aasta tagant, nagu seda tehakse suuremas osas ametitest; märgib tunnustavalt, et büroo on valmis tegema komisjoniga koostööd tulevaste hindamiste osas;

22.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 159.

(2)  ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/171

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1345

18. aprill 2018

Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust büroo juhtkomitee tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0085/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009 (millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo) (4), eriti selle artiklit 13,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0069/2018),

1.

 annab heakskiidu Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 31.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/172

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1346

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0063/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0106/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 37.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/173

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1347

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0106/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli keskuse 2016. aasta lõplik eelarve 50 576 283 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 2,0 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 väljendab sügavat kahetsust, et kontrollikoja märkuste kohaselt ei ole keskus veel kasutusele võtnud talitluspidevuse kava ja sellest tingituna ei täideta sisekontrollistandardit nr 10; nõuab tungivalt, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võetavatest edasistest meetmetest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel saavutati eelarve täitmise määr 89,37 %, mis on eelmise aastaga võrreldes 1,21 % suurem; täheldab, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,19 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 3,66 % suurem;

3.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt vähenes keskuse raha ja lühiajaliste hoiuste maht 34 200 000 eurole (võrreldes 38 300 000 euroga 2015. aasta lõpus) ja reservid kahanesid 31 100 000 eurole (võrreldes 34 000 000 euroga 2015. aasta lõpus); märgib, et vähenemine on tingitud eelarvepõhimõttest, mille eesmärk on vähendada eelmistest aastatest kumuleerunud ülejääki; võtab teadmiseks, et keskuse andmetel väheneb uue hinnastruktuuri rakendamisega keskuse klientide makstav tõlketöö keskmine hind ja seetõttu on 2017. aastal oodata eelarve ülejäägi edasist kiiret vähenemist;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 märgib, et keskus vähendas pisut kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse aastasse ülekandmise kogumäära – 2015. aasta 9,63 %-lt 2016. aasta 7,56 %-ni –, mis tähendab 2,07 %-list langust; võtab teadmiseks, et kulude täitmise määr on kõrge suuresti 1. jaotise (mille eelarvest kasutati ära 97,80 %) kulude tõttu;

5.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud; juhib siiski tähelepanu sellele, et tühistatud ülekandmiste suurt osakaalu (10 %) võib pidada ebatäpse eelarve kavandamise märgiks;

Personalipoliitika

6.

 võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 2016. aastal täidetud 195 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 197 ametikohast, sama palju nagu 2015. aastal; märgib murelikult, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade arvule tuginedes oli 2016. aastal sooline jaotus 61,64 % naisi ja 38,36 % mehi, mis tähendab, et naisi töötab keskuses peaaegu kaks korda rohkem kui mehi; soovitab seda tasakaalustamata olukorda võimalikult ruttu käsitleda ja muuta;

7.

 märgib, et keskus on seni järginud eesmärki, mille kohaselt tuleb perioodil 2014–2018 vähendada töötajate arvu 5 % (lisaks veel 5 %, sest tegemist on nn optimaalselt toimiva asutusega); rõhutab, et keskusel peavad olema esmaklassiliste kirjaliku tõlke ja keeleteenuste osutamiseks vajalikud vahendid; soovitab keskuse eelarvet ja ametikohtade loetelu edaspidi mitte kärpida;

8.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema keskuse personalipoliitika osa; märgib, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli 13 754 eurot; märgib, et haiguspuhkuse keskmine pikkus 2016. aastal oli 13,04 päeva töötaja kohta;

9.

 tuletab meelde, et keskus võttis 2009. aastal vastu otsuse psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta; toetab koolituste ja teabeürituste korraldamist, et suurendada töötajate psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise alast teadlikkust;

10.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et keskusel ei olnud 2016. aastal kaebusi, kohtuasju ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

11.

 võtab teadmiseks, et keskuse haldusnõukogu võttis 2016. aasta oktoobris vastu keskuse pettusevastase võitluse strateegia ja et keskus lisab oma 2017. aasta aruandesse läbipaistvust, aruandekohustust ja usaldusväärsust käsitleva peatüki;

12.

 märgib murelikult, et keskus otsustas avaldada huvide deklaratsioonid ilma elulookirjeldusteta haldusnõukogu suurusest (umbes 130 liiget ja asendusliiget) tulenevate juhtimisprobleemide tõttu; märgib, et direktori huvide deklaratsioon ja elulookirjeldus on keskuse veebisaidil avaldatud;

13.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et keskusel ei olnud 2016. aastal ühtegi huvide konflikti juhtumit;

14.

 märgib rahuloluga, et keskus võttis 2008. aastal vastu rikkumisest teatamist käsitleva sise-eeskirja ja muutis seda 2014. aastal; märgib, et keskusel ei olnud 2016. aastal rikkumisest teatamise juhtumeid;

15.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

16.

 peab kahetsusväärseks, et keskus ei avalikusta oma haldusnõukogu koosolekute protokolle; kutsub keskust üles oma poliitikat muutma;

17.

 võtab teadmiseks keskuse põhjendused dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumiseks; eeldab, et keskus kasutab võimalust keelduda juurdepääsu andmisest dokumentidele kõige seaduslikumal ja korrektsemal viisil, kaitstes samas konfidentsiaalseid andmeid ja isikuandmeid;

Peamised saavutused

18.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille keskus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi ja milleks olid:

—

keskus töötas välja oma strateegia aastateks 2016–2020, mille haldusnõukogu vastu võttis;

—

keskuse uue tõlgete töövoo haldamise süsteemi (eCdT) rakendamine keskuse klientide teenindamisel oli edukas;

—

keskus töötas välja uue hinnastruktuuri dokumentide tõlkimiseks, mille tulemusena keskuse kliendid saavutasid kokkuhoiu keskuse tõlkemäludes salvestatud sisu korduskasutamise tõttu;

19.

 peab siiski äärmiselt kahetsusväärseks, et keskus ei kasuta oma programmdokumentide puhul mõju-, tulemus- või sisendinäitajaid; märgib, et keskus ei kasuta planeerimisel ja kontrollimisel süsteemselt eelhindamisi, ning kutsub keskust ka üles kasutama süsteemselt järelhindamisi, et mõõta oma tulemuslikkust;

Siseaudit

20.

 võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus teostas keskuse talitluspidevuse haldamise ja dokumentide kirjaliku tõlke töövoo järelauditi; täheldab, et kõik soovitused, välja arvatud kolm soovitust, millega plaaniti tegeleda 2017. aastal, viidi asjakohaselt ja tulemuslikult täide; märgib, et märkimisväärseid edusamme on tehtud talitluspidevuse kavade kasutuselevõtmisel, mis osaliselt leevendab tuvastatud riske, mistõttu on soovituse tähtsusastet alandatud märkelt „väga oluline“ märkele „oluline“; märgib lisaks, et siseauditi talitus tunnustas uue tõlgete töövoo haldamise süsteemi eCdT käimasolevat arendamist, ent oli seisukohal, et enne, kui nimetatud soovitust, mis kannab märget „oluline“, võib pidada täielikult rakendatuks, tuleb veel ellu viia mitu aspekti; palub, et keskus teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni siseauditi talituse soovituste täitmisest;

Tulemused

21.

 võtab teadmiseks kliendirahulolu süsteemi läbivaatamise, et töötada välja tõhusam klientide teenindamise protsess; tunneb heameelt 2016. aasta septembris kuuele kliendile – Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile, Euroopa Ravimiametile, Euroopa Kemikaaliametile, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile – tutvustatud uue lähenemisviisi üle; ootab ühtlustatud lahendust, mida veel viimistletakse ja mis võetakse eCdT raames kasutusele 2017. aastal;

22.

 väljendab rahulolu selle üle, et keskuse ja kolme üksuse vahel sõlmiti 2016. aastal uued lepingud, mille tulemusena on keskuse klientide koguarv nüüd 64; kutsub liidu ameteid ja organeid üles kirjaliku tõlke teenuste dubleerimist igal võimalikul juhul vältima, kasutades keskuse teenuseid võimalikult palju;

23.

 märgib keskuse aasta tegevusaruande põhjal, et keskuse juhatuse poolt läbi viidud aastalõpuläbivaatusele tuginedes ning kasutades mõningaid kaalutegureid, oli keskuse muudetud tööprogrammi üldine täitmine 2016. aastal esialgse eelarve alusel 79,2 % ja paranduseelarve alusel 85 %;

24.

 märgib rahuloluga, et keskus võttis aastateks 2015–2016 vastu kirjaliku tõlke kvaliteedi tagamise uue tegevuskava (TQAAP); võtab teadmiseks, et TQAAPi täitmise eesmärgiks määrati keskuse 2016. aasta muudetud tööprogrammis 100 % ja 2016. aasta lõpuks oli ellu viidud 98,2 % kavast; võtab teadmiseks, et keskenduti uue korpuse haldusvahendi (MultiTrans) rakendamisele ja omavahel seotud tõlketellimuste puhul teabevoo automatiseerimisele uue töövoo vahendi eCdT kaudu; tunneb heameelt keskuse enda masintõlkeprogrammidega läbiviidud testides saavutatud edusammude üle;

25.

 kiidab heaks keskuse selge pühendumise kvaliteedile, mida tõendab tema range suhtumine välistöövõtjate korduvalt ebarahuldavaks hinnatud tõlgetesse; tunneb heameelt selle üle, et keskus pakub nii keskuse tõlkijatele kui ka välistöövõtjatele pidevat valdkondlikku koolitust, sest see aitab säilitada kvaliteedi kõrget taset;

Muud kommentaarid

26.

 kinnitab oma vankumatut pühendumist mitmekeelsuse edendamisele liidus, mis on tähtis platvorm kodanike kaasamiseks ja seega liidu demokraatliku süsteemi edukuse oluline eeltingimus; palub sellega seoses Euroopa Parlamendil ühineda nõukogu ja Regioonide Komiteega ning võimaldada kirjalikku ja suulist tõlget keeltes, millele on liikmesriigi tasandil antud põhiseaduslik staatus (2); väljendab heameelt selle üle, et keskus aitab kaasa liidu ametite ja asutuste töö hõlbustamisele, pakkudes kvaliteetseid kirjaliku tõlke ja keeleteenuseid;

27.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et keskuse ülesandeks on pakkuda lisaks liidu institutsioonidele, kes tõlketeenuseid vajavad, ka liidu asutustele ja organitele nende toimimiseks vajalikke kirjaliku tõlke teenuseid; märgib lisaks, et enamiku asutuste ja organite asutamismäärused sätestavad keskuse tõlketeenuste kasutamise; märgib siiski, et osa neist (mis moodustab üle poole keskuse tuludest) kasutab järjest enam asutusesisest tõlkimist ja muid alternatiivseid lahendusi, see tähendab aga, et keskuse potentsiaali ei kasutata täies ulatuses, süsteemide arendamise ja jooksvad kulud liidu tasandil on kahekordsed ning keskuse ärimudel ja talitluspidevus võivad olla ohus;

28.

 nõuab tungivalt, et keskus jätkaks jõupingutusi uuenduslike keeletehnoloogiate uurimisel, mis võiksid tema põhitöös abiks olla; on seisukohal, et mitmekeelsete terminibaaside, näiteks IATE andmebaasi arendamisel aitab keskus tagada, et kõik liidu ametlikud keeled peavad uute mõistetega sammu.

29.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 10.

(2)  Nõukogu ja Regioonide Komitee on sõlminud Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsusega halduskokkuleppe, milles nähakse ette, et keeli, millele on liikmesriigi tasandil antud põhiseaduslik staatus, näiteks katalaani, galeegi, baski, kõmri ja šoti gaeli, saaks kasutada mitmesugusel otstarbel, sealhulgas suulise ja kirjaliku tõlke jaoks. See ei mõjuta liidu institutsioonide eelarvet, kuna kõik selle rakendamisest tulenevad kulud kantakse riiklikul tasandil. Seni ei ole ei nõukogu ega Regioonide Komitee halduskokkuleppe rakendamisega seotud probleemidest teada andnud.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/177

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1348

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0063/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A8-0106/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 37.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/178

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1349

18. aprill 2018

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0057/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (4), eriti selle artiklit 12a,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0068/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktori tegevusele keskuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 42.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/179

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1350

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0068/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli keskuse 2016. aasta lõplik eelarve 18 019 949 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes vähenemist 1,83 %; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 märgib rahuloluga, et kontrollikoja märkuse juures, mis käsitles ehitus- ja parandustöid, struktuuri tugevdamist ja mitmeid ohutusküsimusi, on nüüd märge „lõpetatud“;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel saavutati eelarve täitmise määr 99,99 %, mis oli eelnenud aasta määrast 1,43 % kõrgem; lisaks väljendab heameelt, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 94,55 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes koguni 11,55 % suurem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 märgib, et keskusel oli võimalik kasutada täiendavaid sääste, mille põhjuseks oli palkade korrigeerimisteguri kohandamine 79,9 %-lt 79,3 %-le; märgib rahuloluga, et keskus kandis personalikuludelt säästetud summad üle põhitegevusele ja suutis need edukalt enne aasta lõppu kulukohustustega siduda;

4.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest keskuse rakenduskavad on mitmeaastased, see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel ning see ei ole alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui keskus on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

5.

 märgib, et keskus tegi aastal 2016 ümberpaigutusi kogusummas 309 187 eurot I jaotisest (personalikulud) ja II jaotisest (halduskulud) III jaotisse (tegevuskulud); märgib rahuloluga, et 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanked

6.

 märgib, et keskus tegeles 2016. aastal 46 hankemenetlusega, millest 46 % olid avatud hankemenetlused, 48 % läbirääkimistega hankemenetlused ja 6 % piiratud hankemenetlused;

Personalipoliitika

7.

 märgib, et 31. detsembril 2016 oli ametikohtade täituvus 98 %, st ametikohtade loetelus olnud 94 kinnitatud ametikohast oli täidetud 92;

8.

 märgib rahuloluga, et keskus toetas jätkuvalt võrdseid võimalusi töölevõtmisel ja töötamisel; märgib, et töötajatest 60 % moodustavad naised ja 40 % mehed ning soolist tasakaalu võiks parandada; tunneb aga heameelt selle üle, et naisi on töötajate hulgas kõikidel tasanditel, sh juhtide hulgas, mis on märkimisväärne, sest see ei ole alati nii;

9.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema keskuse personalipoliitika osa; märgib, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli ligikaudu 46 000 eurot, mis vastab 0,5 päevale töötaja kohta; palub keskusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende kulude jaotumise kohta põhjalikum ülevaade; märgib, et keskmine haiguspuhkus on 7,9 päeva töötaja kohta;

10.

 tuletab meelde, et keskus võttis 2011. aasta novembris vastu otsuse psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta; kutsub keskust üles toetama koolituste ja teabeürituste korraldamist, et suurendada töötajate teadlikkust;

11.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et keskusel ei olnud 2016. aastal kaebusi, kohtuasju ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

12.

 tunneb heameelt selle üle, et keskus on saanud äsja ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmetelt kõik puuduvad huvide konfliktide deklaratsioonid ja need on nüüd avaldatud keskuse veebisaidil;

13.

 tuletab meelde, et keskus võttis 22. oktoobril 2014 koos huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitikaga vastu pettustevastase võitluse strateegia; väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus korraldas regulaarselt koolitusi, et tõsta oma töötajate teadlikkust strateegia ja poliitika nõuetekohase rakendamise kohta;

14.

 märgib, et keskus võttis 9. veebruaril 2017 vastu rikkumisest teatamist käsitlevad suunised, mille aluseks on komisjoni suunised ja mis vastavad personalieeskirjade artiklis 22c sätestatud nõuetele; märgib, et 2016. aastal ei teatatud keskuses ühestki rikkumisest;

15.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal teatajate konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

16.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et keskus ei avalikusta oma haldusnõukogu koosolekute protokolle; kutsub keskust üles muutma oma seisukohta selles küsimuses;

Peamised saavutused

17.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille keskus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, ja nimelt keskus

—

avaldas oma kolmeaastase projekti tulemused, mis käsitles kutsehariduse ja -õppe osa haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga tegelemisel;

—

kavandas meetmete komplekti, mis pakub kutseharidusel ja -õppel põhinevaid praktilisi suuniseid, nõuandeid, häid tavasid ja vahendeid, mida saab kasutada meetmetes ja poliitikas, mis aitaksid noortel, kel on oht haridussüsteemist varakult lahkuda, jätkata haridus- ja koolitussüsteemis ja saada kvalifikatsioon, ning aitaksid haridussüsteemist varakult lahkunutel hakata taas haridust või koolitust saama ja siseneda tööturule;

—

avaldas ajakohastatud oskuste ja nõudluse prognoosi, milles kajastatakse tööhõive suundumusi aastani 2025;

18.

 peab siiski kahetsusväärseks, et keskus ei kasutanud nende saavutuste edu jälgimiseks mõjunäitajaid;

Siseaudit

19.

 võtab teadmiseks asjaolu, et kõik soovitused, mis pärinesid kokkulepitud tegevuskavast, mis tulenes siseauditi talituse 2015. aastal keskuses korraldatud hangete, sh pettuse ennetamise ja õigusnõustamise auditist, olid 2016. aasta lõpuks ellu viidud ning läbivaatamiseks saadetud; märgib, et viiest soovitusest neli olid täidetud ja ühe soovitas siseauditi talitus lugeda täidetuks; märgib lisaks, et siseauditi talitus viis märtsis 2016 keskuses läbi riskianalüüsi, et valmistada ette strateegiline auditikava aastateks 2017–2019;

Tulemused

20.

 märgib keskuse tihedat koostööd Euroopa Koolitusfondi ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, mille ametlikuks muutmiseks on sõlmitud koostöölepingud;

21.

 võtab teadmiseks asjaolu, et keskus osales aktiivselt mitmes ELi asutuste tulemuslikkuse arendamise võrgustikuga seotud tegevuses, näiteks Euroopa Komisjoni tegevuskava läbivaatamises, jagades teiste liidu ametitega oma kogemusi liidu ametite direktoritele mõeldud võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate väljatöötamise alal; märgib, et keskuse tulemuslikkuse mõõtmise süsteem on selle kavandamis- ja aruandlusprotsesside lahutamatu osa;

22.

 märgib ära keskuse käimasoleva välishindamise, mis on nõutav finantsmääruse kohaselt ja mida alustati 2017. aasta aprillis;

23.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/182

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1351

18. aprill 2018

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0057/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 12a,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0068/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 42.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/183

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1352,

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0073/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK) (4), eriti selle artiklit 16,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (5), eriti selle artiklit 20,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0098/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 47.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5)  ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/184

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1353

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0098/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Politseikolledži (edaspidi „kolledž“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli kolledži 2016. aasta lõplik eelarve 10 291 700 eurot, mis kujutab endast 2015. aastaga võrreldes 17,34 % suurust kasvu tänu komisjoniga sõlmitud ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika terrorismivastase võitluse alase koolituspartnerluse toetuslepingule; arvestades, et kolledži eelarve koosneb tervenisti liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes kolledži eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et kolledži raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 95,95 %, mis tähendas 2015. aastaga võrreldes 0,44 % suurust tõusu; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 78,85 %, mis kujutas endast 2015. aastaga võrreldes väikest alanemist, st 0,15 % võrra;

2.

 märgib, et pärast seda, kui 2005. aastal allkirjastati komisjoniga sõlmitud ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika terrorismivastase võitluse alase koolituspartnerluse toetusleping, lepiti kokku 2 490 504 euro suuruses eelarves, mille teine osamakse summas 1 243 891 eurot tehti kulukohustusteks ja makseteks kättesaadavaks; märgib lisaks, et 89 % kasutada olnud assigneeringutest seoti kulukohustustega ja 48 % kasutada olnud assigneeringutest maksti välja; palub, et kolledž annaks oma 2017. aasta tegevusaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle partnerluse välishindamisest;

3.

 võtab teadmiseks, et aasta lõpu seisuga oli 91 % kõikidest kolledži rahalistest kohustustest makstud õigeaegselt, millega ületati eesmärki maksta 85 % kõikidest maksetest õiguslikult kehtestatud tähtaja jooksul; märgib, et tarnijatele ei tulnud makseviivituste eest viiviseid tasuda;

4.

 märgib, et mitu töötajat on algatanud kolledži suhtes õigusvaidluse seoses kolledži ümberpaigutamise tingimustega ja nende sissetulekule avalduva finantsmõjuga; märgib, et mõne töötajaga on saavutatud vastastikune kokkulepe ning selleks tehti 2015. ja 2016. aastal makseid; märgib lisaks, et teatavad töötajad kaebasid kohtuotsuse edasi ja uut otsust on oodata 2018. aastal; kutsub kolledžit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edasikaebamise tulemusest;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 täheldab, et 2017. aastasse kanti üle kokku 1 477 288 eurot, mis moodustab 2016. aasta kogueelarvest 17 %; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge II jaotises (toetustegevuse kulud), st 30 % ehk 140 055 eurot (2015. aastal oli see 49 % ehk 212 456 eurot); võtab teadmiseks, et need ülekandmised tulenevad põhiliselt sama aasta lõpus tellitud IT nõustamisteenusest ning muidu ITga seotud toodetest ja teenustest;

6.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmist kavandatakse eelnevalt ja sellest antakse kontrollikojale teada;

7.

 märgib, et 2016. aasta detsembri lõpus oli 2015. aasta eelarve täitmise määr koos 2015. aastast 2016. aastasse üle kantud vahenditega kokku 93 %;

Ümberpaigutused

8.

 märgib, et kolledž tegi üheksa eelarvelist ümberpaigutust tavapärases tegevus- ja halduseelarves ning kaks ümberpaigutust seoses tegevdirektori volitustega, kasutades kolledži finantseeskirjade artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt paindlikkuse klauslit;

Personalipoliitika

9.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 25 ametikohta liidu eelarvega lubatud 28 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 26 ametikohta);

10.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal olid täidetud ametikohad sooliselt tasakaalus, sest naisi oli 50 % ja mehi 50 %; märgib siiski, et sooline jaotus on haldusnõukogus 69 %: 31 %;

11.

 tõdeb, et kolledži ümberpaigutamisega Ühendkuningriigist Ungarisse ning seetõttu, et uues asukohas on töötajate palkade suhtes kohaldatav paranduskoefitsient oluliselt väiksem, suurenes töölt lahkunud isikute arv; märgib, et rakendatud on mitmeid leevendusmeetmeid; märgib siiski, et madala palgaastmega ametikohad koos väikese paranduskoefitsiendiga ei julgusta välismaalasi (eelkõige Lääne- ja Põhja-Euroopast) Ungarisse kolima ning et seetõttu ei ole tagatud töötajate geograafiline tasakaal; täheldab sellega seoses, et 2016. aastal oli 30 % kolledži töötajatest ungarlased ning et niisugune number on ebaproportsionaalne; võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et tööjõu suur voolavus võib avaldada mõju kolledži talitluspidevusele ja võimele oma tööprogrammis ette nähtud tegevusi ellu viia, ning osutab tõsiasjale, et selle probleemiga tuleb tegeleda; märgib lisaks, et töötajate geograafiline tasakaal avaldab mõju personalikuludele, mille tulemusel otsustati kanda kasutamata vahendid 1. jaotisest 3. jaotisesse, mis võimaldab täiendava põhitegevuse elluviimist;

12.

 märgib, et kolledži töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt 4,3 päeva; võtab teatava murega teadmiseks, et töötajad ei kulutanud 2016. aastal mitte ühtegi päeva heaolutegevusele ja ainus sellealane üritus korraldati väljaspool tööaega; märgib siiski, et kolledž märkis oma vastuses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, et heaolutegevusele on kulutatud 3 900 eurot; palub kolledžil täpsustada, kuidas see summa kulutati;

13.

 märgib rahuloluga, et kolledž on loonud usaldusnõunike võrgustiku, korraldanud nende koolitust ja pakkunud töötajatele ka ahistamise ennetamise alast koolitust; märgib rahuloluga, et 2016. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist;

14.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid ning kaitsta samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkuda vajalikku toetust ja nõu;

15.

 märgib, et kolledž ei kasuta ametisõidukeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

16.

 võtab teadmiseks, et kõrgema juhtkonna ja haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid on avaldatud kolledži veebisaidil; võtab kolledži andmetele tuginedes teadmiseks, et kolledži töötajatel ja muudel isikutel, kes teevad kolledžiga otsest koostööd, paluti täita huvide deklaratsioon;

17.

 märgib, et mis puudutab väliseid tasustatud eksperte, avaldab kolledž oma veebisaidil igal aastal töövõtjate loetelus ka kolledži poolt ekspertidega sõlmitud lepingud; märgib siiski, et tasustatud ekspertide huvide konflikte ja konfidentsiaalsust puudutavad deklaratsioonid ei ole veebisaidil avaldatud; võtab teadmiseks, et kolledž vaatab selliste deklaratsioonide avaldamise korra läbi; palub, et kolledž annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võetud meetmetest teada;

18.

 märgib, et kolledž ei avalda juhtkonna koosolekute protokolle; kutsub kolledžit üles tegema kõnealused protokollid oma veebisaidil kättesaadavaks;

19.

 märgib, et 2016. aastal sai kolledž ühe dokumentidele juurdepääsu taotluse ja andis selle peale täieliku juurdepääsu taotletud dokumentidele;

Peamised saavutused

20.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille kolledž oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

ISO 9001 sertifikaadi saamine selle kahele põhivaldkonnale: statsionaarõppetegevus ja CEPOLi vahetusprogramm;

—

1. juulil 2016. aastal jõustunud uute volituste rakendamiseks vajalike ettevalmistuste lõpuleviimine;

—

ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika terrorismivastase võitluse alase koolituspartnerluse projekti edukas rakendamine;

Pettusevastase võitluse strateegia

21.

 märgib rahuloluga, et kolledži pettusevastase võitluse strateegia hõlmab pettusest teatamise ja rikkumisest teatajate kaitse eeskirju;

22.

 märgib, et haldusnõukogu peaks võtma pettusevastase võitluse strateegia läbivaadatud versiooni vastu 2017. aasta novembris; palub, et kolledž annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimetatud strateegia läbivaatamisest aru;

Siseaudit

23.

 märgib, et 2016. aasta novembris ja detsembris auditeeris siseauditi talitus kolledži koolituse vajaduste hindamist, kavandamist ja eelarve koostamist ning keskendus seejuures põhitegevusele; märgib lisaks, et 2017. aasta märtsi esialgses auditi aruandes jõuti järeldusele, et kuigi auditi käigus ei leitud ühtegi kriitilise tähtsusega ega väga olulist probleemi, on siseauditi talitus seisukohal, et justiits- ja siseküsimuste alase koolituse maatriksi kasutamisel on arenguruumi, et vältida kattumisi teiste justiits- ja siseküsimustega tegelevate ametite korraldatavate koolitustega; on seisukohal, et selle küsimusega tuleks tegeleda võimalikult kiiresti;

Tulemuslikkus

24.

 märgib, et kolledži 2016. aasta koolitusportfell hõlmas 174 koolitustegevust, sealhulgas 87 statsionaarõppetegevust ja 87 veebiseminari, 492 Euroopa politsei vahetusprogrammi raames toimunud vahetust, 27 veebimoodulit ja ühte e-õppe kursust; märgib rahuloluga, et kuuendat aastat järjest on kolledži tegevusulatus laienenud, mille tulemusel said 2016. aastal kolledžis koolitust 18 009 õiguskaitsespetsialisti, samas kui 2015. aastal oli see arv 12 992, mis tähendab 38 % suurust kasvu;

25.

 märgib, et kolledžis on kehtestatud terviklik hindamissüsteem koolitusportfelli kvaliteedi tagamiseks; märgib lisaks, et kursuste hindamise eesmärk on hinnata koolituse tõhusust ja mõõta ka osalejate rahulolu määra; märgib, et üldine rahulolu oli jätkuvalt suur, kuna 95 % osalejatest väitis, et nad on kolledži tegevusega väga rahul või rahul;

26.

 juhib tähelepanu sellele, et kolledž on pakkunud kavandatud tooteid ja teenuseid vastavalt oma 2016. aasta tööprogrammile tulemuslikult;

Muud kommentaarid

27.

 märgib, et 2016. aasta jaanuaris viis väline hindaja lõpule kolledži viie aasta (2011–2015) välishindamise; märgib rahuloluga, et välise hindaja hinnangul on kolledži tegevus tõhus ning et hindaja toetus oma järelduses tõenditele selle kohta, et kolledž on hindamisperioodil viinud tema käsutusse antud enam-vähem samasse suurusjärku jäänud vahenditega ellu rohkem tegevusi; märgib siiski, et kolledži viie aasta hindamise aruandes esitati 17 soovitust; märgib, et nende soovituste täitmiseks on koostatud tegevuskava ning kindlaks määrati 31 meedet, mis tuleb võtta 2016. aasta keskpaigast kuni 2018. aasta lõpuni; tunneb muret selle pärast, et kolledži viie aasta hindamise põhjal on selge, et kolledž vajab märkimisväärselt suuremas ulatuses nii inim- kui ka finantsressursse;

28.

 märgib rahuloluga, et kolledži koridorides on liikumisanduritega valgustus, et võimaldada teatavat energiasäästu; ei nõustu kolledži arvamusega selle kohta, et kui Ungari ametivõimud 2016. aastal kolledžile ruumid üle andsid, ei olnud kolledž hoone haldamisse kaasatud ega saanud kulutõhusaid või keskkonnahoidlikke meetmeid otseselt rakendada;

29.

 märgib üha väiksemat ajalist raamistikku arvesse võttes murelikult, et kolledžil ei ole praegu piisavalt teavet, mis võimaldaks põhjalikult valmistuda tulevasteks tegevusteks pärast Brexitit; märgib, et Brexit piirab kolledži juurdepääsu Ühendkuningriigi õiguskaitseasutuste eksperditeadmistele ja võimet korraldada koolitusi Ühendkuningriigi ametnikega; märgib, et need aspektid võivad negatiivselt mõjutada ühiste tavade väljatöötamist, teabevahetust ja lõppkokkuvõttes piiriülest koostööd kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel; soovitab võtta meetmeid, et säilitada vähemalt praegu tehtava koostöö tase; palub komisjonil ja kolledžil hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni Brexitiga seotud riskide juhtimisega kursis;

30.

 märgib, et 2016. aasta oli esimene täisaasta, mil rakendati ELi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika terrorismivastase võitluse alase koolituspartnerluse projekti; tunneb heameelt asjaolu üle, et see projekt on tunnistatud liidu ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikide terrorismivastase võitluse koostöös juhtprojektiks;

31.

 palub kolledžil täita viivitamata oma eesmärgid, milleks on suurendada nähtavust veebis ja parandada täiendavalt veebisaiti, et see muutuks sidusrühmade jaoks veelgi olulisemaks ja et toetada paremini kolledži tööd; soovitab kolledžil anda paremini aru oma tegevuse mõjust, eriti selle mõjust liidu julgeolekule; tunnustab kolledži sellealaseid jõupingutusi;

32.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 107.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/188

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1354

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (enne 1. juulit 2016: Euroopa Politseikolledž) (CEPOL) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0073/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK) (4), eriti selle artiklit 16,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2219 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK) (5), eriti selle artiklit 20,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0098/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 47.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5)  ELT L 319, 4.12.2015, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/189

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1355

18. aprill 2018

Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0068/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ) (4), eriti selle artiklit 60,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0066/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 68.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/190

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1356

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0066/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 193 398 000 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 4,30 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb 36 370 000 euro ulatuses liidu eelarvest eraldatud vahenditest ning 95 926 000 eurot on saadud teenustasudest ja lõivudest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

1.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal, et kuigi 2016. aasta lennundustööstuse rahastatud tegevuse tulemuseks oli 7 600 000 euro suurune eelarvepuudujääk, varieeruvad eelarve tulemused aastate kaupa ning ametil on tekkinud selle kategooria tegevustest 52 000 000 euro suurune ülejääk; tuletab meelde, et ameti asutamismääruses sätestatakse, et lennundustööstuse teenustasud peaksid katma ameti asjaomase sertifitseerimistegevusega seotud kulud ning seega puuduvad määruses sätted kumuleerunud ülejäägi kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99 %, mis oli 2015. aastaga võrreldes 1 % võrra kõrgem; märgib peale selle, et maksete assigneeringute täitmise määr püsis muutumatult 91 % juures;

3.

 märgib, et muude halduskulude kohustused suurenesid 2 140 000 euro võrra 24 060 000 euroni, mis moodustas ameti üldeelarvest 16,5 %; märgib, et kulud suurenesid peamiselt ameti kolimise tõttu uutesse ruumidesse 6. juunil 2016;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 märgib, et eelarve täitmise määr seoses 2016. aastasse üle kantud summade alusel tehtud maksetega oli üle 96 % (2015. aastal 97 %), mis ületab komisjoni seatud sihttaset 95 %;

5.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmist kavandatakse eelnevalt ja sellest antakse kontrollikojale teada;

Personalipoliitika

6.

 märgib, et amet täitis 2016. aastal kõik ametikohtade loetelus lubatud ametikohad, nimelt 676 AST ja AD ametikohta;

7.

 peab kiiduväärseks ametikohtade jätkuvat üleviimist halduskategooriatest (haldus ja tugi, koordineerimine ja neutraalsed ülesanded) põhitegevusega seotud kategooriatesse, nimelt 81 % ametikohtadest;

8.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa; märgib, et meeskonnakoolitustele ning sotsiaal- ja sporditegevusele kulutatud eelarve oli 176 207,54 eurot; märgib, et amet korraldas meeskonnatöö koolitusi kokku 14,5 päeva; märgib, et keskmine haiguspuhkus on 8 päeva töötaja kohta;

9.

 tuletab meelde, et amet juba kehtestas psühholoogilist ja seksuaalset ahistamist käsitlevad menetlused; teeb ettepaneku korraldada töötajate teadlikkuse suurendamiseks koolitusi ja teabeüritusi; märgib, et 2016. aastal ei teatatud ühestki juhtumist;

10.

 väljendab heameelt selle üle, et 2016. aastal ei olnud ametil vaja tegeleda kaebuste, kohtuvaidluste ega teadetega juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

11.

 täheldab, et amet otsustas lennundustööstuse probleemidega toimetulekuks kasutada topeltkarjääri süsteemi, mille eesmärk on säilitada ja suurendada Euroopa lennundusstrateegias nõutavaid pädevusi; ootab selle uue karjäärisüsteemi rakendamist lähiaastatel ja selle jõudmist täieliku küpsuseni; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle uue karjäärisüsteemi tulemustest;

12.

 märgib rahuloluga uue algatuse käivitamist, mille eesmärk on andekate noorte värbamine otse ülikoolidest („Junior Qualification Programm“); märgib, et selle katseprojekti eesmärk on kasutada kõrge akadeemilise kvalifikatsiooniga hiljutiste kõrgkooli lõpetanute oskusteavet, et luua ameti tehniliste valdkondade ametikohtade jaoks talendivõrgustik;

13.

 väljendab heameelt selle üle, et amet on töölevõtmispoliitikat järk-järgult muutnud, sest kui enne keskenduti täitmata ametikohtade kindlakstegemisele ja töötaja lahkumisel automaatselt uue töötaja töölevõtmisele, siis nüüd toimitakse ennetavalt (kavandamine, prioriteetide seadmine ja ümberpaigutamine ning ressursside kooskõlla viimine üldiste strateegiliste eesmärkidega);

14.

 peab kahetsusväärseks, et ameti haldusnõukogu liikmete hulgas valitseb sooline tasakaalustamatus, mis väljendub suhtes 78 %: 22 %; võtab ameti esitatud andmetele tuginedes teadmiseks, et liikmesriigid ja tööstussektor nimetavad esindajad vahetult ja sõltumatult ning seega ei ole nad ameti kontrolli all; märgib murelikult, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga ei olnud kõigi täidetud ametikohtade jaotus sooliselt tasakaalus, sest naisi oli 34 % ja mehi 66 %; peab lisaks kahetsusväärseks, et kõik viis kõrgema juhtkonna ametikohta olid täidetud samast soost isikutega; palub ametil selle tasakaalustamatuse probleemiga kõikidel tasanditel kiiremas korras tegeleda ja see kaotada;

Hanked

15.

 märgib, et 2016. aastal haldas amet üle 40 hankemenetluse, mille väärtus ületab 60 000 eurot; märgib peale selle, et raamlepingute alusel sõlmiti ligikaudu 400 erilepingut ja 150 madala maksumusega lepingut;

16.

 väljendab heameelt parandusmeetmete üle, mida on võetud ameti üldise hangete kavandamise parandamiseks, näiteks teenustaseme kokkulepete allkirjastamine operatiivtalitustega, lepinguhaldurite koolitamine ja teadlikkuse suurendamine viivituste ja planeerimata menetluste vähendamiseks;

Huvide konflikti ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

17.

 võtab teadmiseks, et amet võttis 2014. aasta novembris vastu pettusevastase võitluse strateegia, et tõhustada pettuste tõhusat ennetamist ja tuvastamist ning töötada välja vastumeetmed; märgib, et kõik kavandatud meetmed, eelkõige koolituskursuste korraldamine vähemalt 80 % töötajatele, on 2016. aasta lõpus lõpule viidud;

18.

 märgib, et amet kehtestas rikkumisest teatamise kohta sise-eeskirjad ja rakendab neid;

19.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku toetust ja nõu;

20.

 märgib, et 2016. aastal koostas amet oma tööd toetavatele välisekspertidele mõeldud käitumisjuhendi, sh huvide konflikti poliitika ja kinnituse käitumisjuhendi kättesaamise kohta;

21.

 võtab ameti esitatud teabe põhjal teadmiseks, et amet vaatab praegu läbi oma personalipoliitika dokumenti „Erapooletuse ja sõltumatuse poliitika: huvikonfliktide ärahoidmine ja leevendamine“, et veelgi parandada ameti töötajate huvide deklaratsioonide täitmise, läbivaatamise ja ajakohastamise protsessi; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

22.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et amet avaldas haldusnõukogu liikmete huvikonfliktide puudumise deklaratsioonid ja elulookirjeldused oma veebisaidil, võttes arvesse Euroopa Parlamendi märkusi;

Peamised saavutused

23.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

Germanwingsi tegevuskava viidi ellu: amet pakkus välja meetmeid lennutegevuse ja õhusõidukite meeskonna tervisekontrolli valdkonnas ning esitas töödokumendi patsiendiga seotud konfidentsiaalsusnõude ja avaliku ohutuse tasakaalustamise küsimuse kohta;

—

väljastati rohkem kui 3 000 sertifikaati, sealhulgas 18 uut tüübisertifikaati;

—

tihedas koostöös komisjoniga (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat ning rände ja siseasjade peadirektoraat) töötati välja konfliktipiirkonna hoiatussüsteem, mis vastab uuele tegevusvaldkonnale;

Siseauditid

24.

 märgib, et komisjoni siseauditi talitus (IAS) viis 2016. aastal läbi kaks kontrolli, mille käigus hinnati eeskirjade koostamise juhtimis- ja sisekontrollisüsteemide kavandamist ning tulemuslikku ja tõhusat rakendamist ning lennundusohutuse Euroopa tegevuskava meetmeid; märgib rahuloluga, et eeskirjade koostamist käsitleva auditi põhjal ei andnud siseauditi talitus ühtegi kriitilise tähtsusega või väga olulist soovitust;

25.

 märgib, et siseauditi üksus korraldas 2016. aastal ametis kolm kindluse andmise menetlust, mis hõlmasid sotsiaalkomitee raamatupidamisaruandeid, lennuliikluse korraldamist/aeronavigatsiooniteenuseid ja lennuvälju ning lähetuste korraldamist; juhib tähelepanu sellele, et peamised soovitused, mille siseauditi üksus 2016. aasta auditite tulemusel andis, tuli ellu viia 2017. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamise kohta aru;

Sisekontroll

26.

 märgib, et ameti sisekontrolli standardid hõlmavad nii Euroopa Komisjoni 16 sisekontrollistandardit kui ka rahvusvahelisi kvaliteedistandardeid (ISO 9001), mis moodustavad 24 EASA juhtimisstandardit; märgib, et haldusnõukogu vaatas need standardid läbi ja võttis need vastu 2016. aastal, et viia need kooskõlla ISO 9001:2015 standardite uusima versiooniga;

27.

 märgib, et amet viis 2016. aastal läbi iga-aastase EASA juhtimisstandardite hindamise, mis hõlmab nii sisekontrollistandardeid kui ka ISO standardeid; märgib, et hindamise käigus tehti kindlaks, et tänu töökindlale järelevalvesüsteemile, mis on kasutusele võetud nii juhtimise kui ka protsesside tasandil, on ameti juhtimissüsteem juhtimisstandarditega kooskõlas; märgib, et tuvastati, et talitluspidevust on võimalik parandada; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et talitluspidevuse juhtimise projekti arendatakse teist aastat, kusjuures tehtud on kõik tegevusele avalduva mõju hindamised ning kriitilise tähtsusega protsesside puhul on enamik talitluspidevuse kavasid juba lõpetatud;

28.

 tunneb heameelt ameti lennundusohutuse Euroopa tegevuskava (2018–2022) üle, mille eesmärk on tagada läbipaistev lennundusohutuse raamistik, tuvastada peamised riskid ja määrata kindlaks võetavad meetmed; kutsub ühtlasi liikmesriike üles töötama välja ja rakendama suurema ohutuse programme ja jagama parimaid tavasid;

29.

 märgib, et 2016. aastal teostati 18 järelkontrolli, mis hõlmasid iga-aastaste koolituskulude järelmaksete, välisekspertide lähetushüvitiste, lõpetatud hankemenetluste ning lähetuskulude hüvitamise valdkondi; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõik kontrollitud tehingud olid seaduslikud ja korrektsed;

Muud kommentaarid

30.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et amet viis 2016. aasta jooksul lõpule kolimise uutesse, konkreetseks otstarbeks ettenähtud ruumidesse ilma tegevust katkestamata;

31.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt kulutas amet ajavahemikul 2014–2016 9 400 000 eurot (võrreldes 4 400 000 euroga 2016. aastal) oma kumuleerunud ülejäägist ameti uue hoone remondi ja sinna kolimise kulude rahastamise (12 400 000 eurot) katteks; märgib, et komisjon eraldas liidu eelarvest selleks otstarbeks 3 000 000 eurot; märgib lisaks, et rahastamise jagunemine lennundustööstuse ja liidu vahel on kooskõlas ameti kasutatava standardse kulude jaotamise metoodikaga ning selle tulemusena rahastati need tööd peamiselt tööstuse teenustasudest;

32.

 võtab ameti esitatud teabe põhjal teadmiseks, et ta kavatseb muuta nii oma finantseeskirju kui ka teenustasude ja lõivude eeskirju, et kumuleerunud ülejäägi käsitlemist paremini sõnastada; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellest muutmisest aru;

33.

 rõhutab seoses ameti asukohaga, et asukohaleping ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahel on viimistletud ja see jõustus 17. augustil 2017;

34.

 tõstab esile, et kontrollikoja aruande kohaselt rahastati ameti 2016. aasta eelarvet 70 % ulatuses lennundustööstuse teenustasudest ning 30 % ulatuses liidu vahenditest; rõhutab, et Ühendkuningriigi otsus liidust välja astuda vähendab tõenäoliselt tulevikus ameti eelarvet ning see võib avaldada märkimisväärset mõju ameti tegevusplaanile; väljendab heameelt selle üle, et kõnealuse küsimusega tegelemiseks loodi töörühm, kes on juba teinud Brexiti võimalike riskide ja mõju esmase analüüsi; kutsub ametit üles tegema Brexiti läbirääkimiste valdkonnas tihedat koostööd teiste Euroopa institutsioonide ja eelkõige komisjoniga, et valmistuda piisavalt mis tahes kahjuliku tegevusliku ja finantsmõju minimeerimiseks; palub, et amet esitaks Euroopa Parlamendile aegsasti töörühma töö tulemused;

35.

 kordab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (2) muutmisega nähakse ette ameti pädevusvaldkonna laiendamine ja et uute volituste andmisel tuleb täielikult arvesse võtta uue tehnoloogia, näiteks kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide rolli; rõhutab, kui oluline on eraldada ametile piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada nende uute vastutusalade edukas ülevõtmine ja ka piisav vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate arv lisaülesannete täitmiseks;

36.

 loodab, et droone käsitlevate Euroopa eeskirjade jõustamist kiirendatakse; rõhutab, et ametil on kogu Euroopas maksimaalse lennundusohutuse tagamisel väga suur roll; rõhutab, et võttes arvesse tsiviillennundussektori kiiret arengut, mida muu hulgas näitab aina laiemalt leviv droonide kasutamine, tuleks ametile anda rahalised, materiaalsed ja inimressursid, mida ta vajab ohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas täidesaatvate ja reguleerivate ülesannete edukaks täitmiseks, seadmata ohtu oma sõltumatust ja erapooletust;

37.

 tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta novembris saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkulepe, et tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju muudetakse ja luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (3); nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid eraldaksid vahendid, mida on vaja uute ja mahukamate ülesannete täitmiseks, mille hulka kuuluvad ohud, mida tsiviillennundusele tekitavad konfliktipiirkonnad, keskkonnaküsimused ning mehitamata õhusõidukite sertifitseerimine ja registreerimine;

38.

 väljendab heameelt selle üle, et amet on olnud programmi „Horisont 2020“ raames korraldatud projektikonkurssidel aktiivne; nõuab tungivalt, et amet oleks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas aktiivne ka edaspidi;

39.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (4) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 333, 9.9.2016, lk 16.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(3)  Vt COM(2015) 613: ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/194

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1357

18. aprill 2018

Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0068/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ) (4), eriti selle artiklit 60,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0066/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Lennundusohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Lennundusohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 68.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/195

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1358

18. aprill 2018

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0087/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet), (4) eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

1.

 lükkab edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/196

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1359

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 65 370 233,75 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 309,98 % suurust kasvu; arvestades, et selline kasv oli tingitud ameti volituste laiendamise tõttu lisandunud uutest täiendavatest ülesannetest;

C.

arvestades, et 29 463 600 eurot tuleb liidu eelarvest, 21 710 759 eurot tuleb muudest rahalistest toetustest (peamiselt toetuslepingute kujul komisjonilt) ning 1 900 134 eurot tuleb assotsieerunud riikide (Norra Kuningriik ja Šveitsi Konföderatsioon) osamaksetest;

D.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne, kuid ei saanud piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.

 võtab murelikult teadmiseks lahendamata probleemide ja selliste lõpetamata parandusmeetmete hulga, mis tuleb hilinenud maksete, sisekontrollistandardite ja tööjõu suure voolavuse parandamiseks 2013. ja 2014. aastat puudutavate kontrollikoja kommentaaride põhjal võtta; palub, et amet viiks parandusmeetmed 2018. aasta jooksul võimalikult kiiresti lõpule ja annaks nende rakendamisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust käsitleva märkusega arvamuse ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasilükkamist käsitleva otsuse alus

2.

 peab väga kahetsusväärseks, et kontrollikoda tuvastas olulisi asjaolusid kahe 2016. aasta olulise hankemenetluse puhul viiest, mille alusel aasta jooksul makseid tehti, ning see näitab vähest kontrolli ameti hankemenetluste üle:

3.

 tuletab meelde, et ühes auditeeritud hankemenetluses, mis puudutas perioodi 2016–2020 hõlmava 4 000 000 euro suuruse teenuste raamlepingu raames reisiteenuste pakkumist, paluti kahel pakkujal kolmest samade valikukriteeriumite puhul esitada täiendavat teavet; tuletab meelde, et kuigi kumbki neist ei esitanud nõutud teavet (nende isikute elulookirjeldused (CVd), kes teenuseid ameti ruumides osutaksid), jäeti neist hankemenetlusest seetõttu välja vaid üks; märgib, et teise pakkujaga sõlmiti leping selle põhjal, et asjakohased CVd esitatakse pärast lepingu sõlmimist; on seetõttu seisukohal, et hankemenetlus ei olnud võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas ja leping sõlmiti pakkujaga, kes valikukriteeriume ei täitnud; leiab, et kõnealune raamleping ja sellega seotud 2016. aasta maksed (kokku 920 561 eurot) on seega õigusvastased;

4.

 tuletab meelde, et 2016. aasta veebruaris sõlmis amet ilma hankemenetluseta üheks aastaks raamlepingu rändekriisiga tegelemise toetamiseks vajalike ajutiste teenuste osutamiseks summas 3 600 000 eurot; peab kahetsusväärseks, et raamleping sõlmiti ühe eelnevalt valitud ettevõtjaga ilma ühegi finantsmäärusega ette nähtud hankemenetluse kohaldamiseta; leiab, et raamlepingu sõlmimine ei olnud seetõttu asjaomaste liidu eeskirjadega kooskõlas ja lepinguga seotud 2016. aasta maksed (kokku 592 273 eurot) on seega õiguvastased;

5.

 märgib, et nimetatud kahe raamlepinguga seotud summad moodustavad ameti 2016. aasta kogukuludest 2,9 %;

6.

 märgib, et ameti väitel tegi amet lõikes 3 osutatud raamlepingu küsimuses otsuse selle põhjal, et ettevõtja, kellega leping sõlmiti, oli ainsana suuteline lepingulisi kohustusi täitma; võtab lisaks teadmiseks, et lõikes 4 osutatud raamlepingu asjus tegutses amet äärmiselt kiireloomulisuses olukorras, kui pagulaskriis oli haripunktis, mida võimendas vajadus täita nõukogu otsuseid seoses ametile antud kriisilahendusülesannetega; võtab teadmiseks, et nendes äärmuslikes tingimustes valitud töövõtja teenuseid oli varem kasutanud teine Kreekas asuv liidu asutus; võtab teadmiseks, et otsus registreeriti ja kinnitati erandi taotluses;

7.

 palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kontrollikoja tuvastatud probleemide lahendamiseks võetud meetmetest enne 15. juunit 2018;

8.

 märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) algatas ameti tegevuse suhtes uurimise; austab täielikult OLAFi uurimise sõltumatust ja asjaolu, et nimetatud uurimise ühtegi eraldi osa ei saa enne kogu uurimise lõpetamist avaldada;

9.

 on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine enne, kui on täielikult olemas kogu asjakohane teave ameti tegevuse kohta, ei oleks vastutustundlik; palub OLAFil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uurimise tulemustest kohe, kui uurimine lõpetatakse, et lisada asjakohased tuvastatud faktid ametit käsitlevasse raportisse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt käivitas amet 2016. aasta augustis avatud (viieosalise) hankemenetluse raamlepingu sõlmimiseks, et katta eri riikide vajadus kultuurivahendajate/tõlkide järele; märgib lisaks, et raamlepingu nelja allkirjastatud ja auditeeritud osa (2.–5. osa) kogusumma oli 60 000 000 eurot, mis oli ette nähtud neljaks aastaks; märgib, et nende osade täitmine anti ühele pakkujale, kes oli kaskaadlepingus esimene töövõtja; märgib, et see pakkuja oli eelneva kolme aasta puhul täitnud valikukriteeriumide finantsnõuded (aastakäive 1 000 000 eurot) kahel aastal ning ühe aasta kohta sõlmiti ühe mittetulundusühinguga leping, mille alusel võis pakkuja selle ühingu käibe enda omale liita; tuletab meelde, et finantsmääruse kohaselt on pakkujal lubatud toetuda muude ühingute finants- ja majanduslikule suutlikkusele; peab siiski kahetsusväärseks, et käesoleval juhul ei ole selge, kuidas nimetatud ühingu käivet teise ettevõtja omale liita, ning samuti ei ole selle tegevuse olemust arvestades selge, kas ettevõtja on suuteline tellitavate teenuste pakkumist toetama; on seisukohal, et amet oleks pidanud selle pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei olnud kooskõlas pakkuja majandusliku ja finantssuutlikkuse nõuetega; leiab, et raamleping ja kõik asjaomased maksed on õigusvastased (2016. aastal makseid ei tehtud);

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

11.

 märgib murelikult, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr madal – 80,64 %; märgib peale selle, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 63,40 %;

12.

 märgib, et ameti tööprogrammi muudeti kolm korda ja selle eelarvet neli korda, et võtta arvesse 2016. aastal toimunud märkimisväärseid muutusi, eelkõige ameti operatiivtoe olulist suurenemist esmase vastuvõtu keskustes teatavates liikmesriikides ning ELi-Türgi avalduse rakendamist; palub ametil võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 6/2017 „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“, ja palub kontrollikojal pidada esmatähtsaks selle eriaruande kohta koostatavat järelmeetmete aruannet, mida parlament palus, et võtta arvesse liidu ja selle liikmesriikide laiemasse varjupaigasüsteemi kuuluvaid esmase vastuvõtu süsteeme;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

13.

 märgib, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr II jaotises (halduskulud) oli kõrge – 2 500 000 eurot ehk 43,9 % (2015. aastal 1 076 583 eurot ehk 36,9 %); võtab teadmiseks, et need ülekandmised on peamiselt seotud IT-taristu, tõlgete, väljaannete, ärikonsultatsioonide ja haldusnõukogu koosolekukuludega, mille lepingud sõlmiti 2016. aasta lõpupoole või millega seotud arved esitati alles 2017. aastal;

14.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutamised

15.

 märgib, et tegevdirektor tegi 2016. aastal eelarves 20 ümberpaigutamist, et kompenseerida eelarve puudujääke ja katta esmase vastuvõtu keskuste hüppeliselt kasvanud eelarvevajadusi, eelkõige pärast ELi-Türgi avaldust; märgib murelikult, et üks neljast jaotistevahelisest ümberpaigutamisest tehti tegevdirektori otsusega, kuigi see ületas EASO finantsmääruse (2) artikli 27 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnist; märgib, et haldusnõukogu kiitis kõnealuse ümberpaigutamise peatselt heaks 2016. aasta eelarve teises muudatuses;

16.

 märgib, et rändekriisi tõttu tuli 2016. aastal ameti eelarvet neli korda muuta, et vastata komisjoni ja liikmesriikide nõudmistele laiendada tegevust, arvestades varjupaigataotlejate saabumise suurenemist aastatel 2015–2016; on seisukohal, et selle tulemusena tekkis ametil raskusi nende vahendite ärakasutamisega, mis põhjustas omakorda teatud tühistamisi ja ülekandmisi ning raskusi eelarve- ja finantseeskirjadest kinnipidamisel; rõhutab, et see olukord tuleks edaspidi lahendada;

Hanke- ja personalipoliitika

17.

 peab kahetsusväärseks, et ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete osas olid kaks viiest auditeeritud hankemenetlusest ei olnud õiguspärased ning vastavad õigusvastased maksed moodustavad 2,9 % kogukuludest; võtab samuti teadmiseks, et sõlmiti veel üks õigusvastane raamleping, mille alusel makseid ei tehtud; märgib tõsiasja, et amet on 2017. aastal juba võtnud parandusmeetmeid ning asendanud kõnealustest menetlustest tulenenud lepingud uute lepingutega; palub ametil tagada, et sellised eeskirjade eiramised ei korduks;

18.

 märgib murelikult, et 4 861 maksest, mida amet 2016. aastal töötles, tehti 2007 (41 %) pärast ametlikku tähtaega; märgib aga, et see oli peamiselt tingitud eelarve hüppelisest kasvust; võtab teadmiseks, et ameti andmetel suurenes selle operatiivtegevus järsult ning tõi kaasa oluliselt suurema hulga finantstehinguid, mille töötlemiseks oli sama arv töötajaid; märgib rahuloluga, et amet võttis selle olukorra lahendamiseks eri meetmeid; võtab teadmiseks, et meetmega loodeti maksed normaliseerida 2017. aasta esimese poole lõpuks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuste meetmete mõjust;

19.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt peab hankija nõudma pakkumuses esitatud hinna või kulude kohta kirjalikult täpsustusi, kui need tunduvad olevat põhjendamatult madalad, ja peab andma pakkujale võimaluse esitada märkusi; märgib siiski, et eri riikides kultuurivahendajate/tõlkide hankemenetluse kahe osa (3. ja 5. osa) kohta oli amet saanud finantspakkumusi, mis olid vastavalt 50 % ja 31 % järgmistest pakkumustest odavamad; peab väga kahetsusväärseks, et kuigi see näitab, et pakkumuste hinnad on põhjendamatult madalad, ei pidanud amet vajalikuks küsida pakkujalt selle kohta täiendavaid selgitusi;

20.

 tuletab meelde, et 2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 liidu institutsiooni ja organi (amet kaasa arvatud) nimel ühe töövõtjaga alla raamlepingu tarkvara ja litsentside soetamiseks ning hoolduseks ja toeks; märgib, et raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana ameti ja selle vajaduste täitmiseks sobivate tarnijate vahel; märgib, et vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus tõsta tarnijate hindu 2–9 % võrra; märgib lisaks, et aastal 2016 moodustasid maksed raamlepingu sõlminud töövõtjale 534 900 eurot; peab kahetsusväärseks, et amet ei kontrollinud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid ega võrrelnud neid tarnijate hinnapakkumiste ja töövõtjale esitatud arvetega; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet kavatses hakata alates 1. jaanuarist 2018 süstemaatiliselt kontrollima kõiki hinnapakkumisi alates 135 000 eurost;

21.

 märgib, et ametile antud ülesannete hulga olulise suurenemisega 2016. aasta alguses suurendati korduvalt selle ressursse nii rahaliste assigneeringute kui ka töötajate osas; võtab rahuloluga teadmiseks, et nende ressursside tulemuslikuks kasutamiseks ja haldamiseks otsustati ameti organisatsioonilist struktuuri ühtlustada, võttes arvesse sellele antud uusi täiendavaid ülesandeid; märgib, et haldusnõukogu võttis ameti uue organisatsioonilise struktuuri vastu tegevdirektori esitatud kujul 12. mail 2016; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle uue korralduse tulemusena oodatavast olukorra paranemisest;

22.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli ametis 136 (töötavat või ametisse nimetatud) töötajat, sealhulgas 86 ajutist teenistujat (liidu üldeelarvega lubatud 91 ametikohast), 43 lepingulist töötajat ja 7 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et 63,2 % kõigist töötajatest olid naised ja 36,8 % mehed; palub ametil pöörata tähelepanu töötajate soolisele tasakaalule ja arvestada seda edaspidi töölevõtmisel;

23.

 märgib rahuloluga, et operatiivtegevuse kiire kasvu tõttu 2016. aastal suurenes operatiivsete töökohtade kategooria osakaal 2016. aastal 63,31 %-ni (2015. aastal oli see 58,18 %);

24.

 märgib, et amet on saanud ühe kaebuse pärast mitteedukat katseaega; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kui kaebus on lahendatud;

25.

 märgib, et keskmiselt olid ameti töötajad 2016. aastal haiguspuhkusel kokku 2,4 päeva; märgib veidi murelikult, et amet ei ole aru andnud 2016. aastal heaolutegevustele kulutatud eelarve ega päevade arvu kohta, mille jooksul iga töötaja nimetatud tegevustest osa võttis; peab kahetsusväärseks, et amet ei nimetanud 2016. aastal ette nähtud erinevaid heaolutegevusi, nagu Euroopa Parlament palus;

26.

 märgib murelikult, et amet ei ole veel kehtestanud ahistamise ärahoidmise poliitikat; palub, et amet looks inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika raames konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ja korraldaks teavitusüritusi, esitaks ametisisesel veebisaidil ahistamise kohta standardteavet ja käivitaks uutele töötajatele mõeldud programmi, mis sisaldab tervist ja heaolu käsitlevat esitlust;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

27.

 võtab teadmiseks, et ameti andmetel töötab amet 2018. aasta esimeses pooles välja praktilise juhendi huvide konfliktide haldamise ja ennetamise kohta ning siduvad eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle meetme rakendamisest aru;

28.

 võtab teadmiseks, et amet tugevdab survet haldusnõukogu liikmetele, et nad avaldaksid oma huvide deklaratsioonid; tuletab meelde, et läbipaistvus on peamine väärtus, mille abil tagada liidu kodanike usaldus liidu institutsioonide vastu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle küsimuse kohta aru;

29.

 märgib, et amet ei ole vastanud, kas kõik kohtumised lobistidega registreeriti ja avalikustati; palub, et amet vastaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

30.

 märgib, et amet sai 2016. aastal kaheksa dokumentidele juurdepääsu taotlust, mille puhul amet andis täieliku juurdepääsu seitsmele dokumendile, kuid keeldus juurdepääsu andmast ühele dokumendile, kuna teave ei olnud ametile kättesaadav, kuid palus pöörduda asjakohaste ametiasutuste poole;

31.

 märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid, kui kavatseb edaspidi osta kaks sõidukit;

Peamised saavutused

32.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

amet toetas aktiivselt liikmesriike, eelkõige Kreekat ja Itaaliat toimetulemisel enneolematu ja pideva survega nende varjupaigasüsteemidele;

—

amet toetas täielikult liidu ümberpaigutamiskava rakendamist Itaalias ja Kreekas nende inimeste puhul, kes selgelt vajasid rahvusvahelist kaitset;

—

amet tõhustas oma tegevust, et reageerida õigeaegselt ja tulemuslikult Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühtse rakendamisega seotud probleemidele;

33.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal osales ameti korraldatud 15 koolitajate koolitamise üritusel 218 koolitajat; märgib lisaks, et amet korraldas oma e-õppe platvormi „EASO koolituskava“ abil 361 riiklikku koolituskursust 5 833 kohalikule töötajale;

Sisekontroll

34.

 märgib, et 2016. aasta alguses rakendati 16 sisekontrollistandardist osaliselt nelja standardit ning ühte ei rakendatud; märgib, et amet töötas välja personalieeskirjade puuduvad rakenduseeskirjad (sisekontrollistandard nr 3), kehtestas iga-aastase tulemushindamise süsteemi (sisekontrollistandard nr 4), käivitas esmakordselt riskijuhtimise protsessi (sisekontrollistandard nr 6), võttis vastu IT-juhtimise harta ja projektihalduse juhtimise alase harta (sisekontrollistandard nr 7) ning tegi edusamme dokumendihalduse eeskirjade kindlaksmääramisel ja rakendamisel, kiites heaks dokumendihalduse poliitika (sisekontrollistandard nr 11); palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende sisekontrollistandardite rakendamisega seotud edusammudest aru;

35.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tuli vastavalt toetuslepingule, mille alusel soetati ja seejärel annetati Kreeka riigile 90 sõrmejälgede skaneerimismasinat ja 90 nendega ühendatavat arvutit summas 1 100 000 eurot, seadmed tarnida Ateena politsei IT-osakonnale ja sealt edasi jaotada Kreeka saartel asuvatele esmase vastuvõtu keskustele; tuletab meelde, et meetme kirjelduse kohaselt pidid ameti töötajad olema kohapeal, et tagada seadmete nõuetekohane kohaletoimetamine, paigaldamine ja omandi üleandmine Kreeka politseile; peab aga äärmiselt kahetsusväärseks, et ameti töötajad ei olnud selle nõude täitmiseks kohapeal ning asjaomastelt Kreeka ametiasutustelt saadi alles 2017. aasta juulis kinnitus selle kohta, et seadmed olid 2016. aasta veebruaris ja märtsi alguses esmase vastuvõtu keskustesse toimetatud ning et neid kasutatakse eesmärgipäraselt; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet taotles Kreeka ametiasutustelt juba 23. mail 2016 ametlikult kinnitust seadmete esmase vastuvõtu keskustesse edastamise ja paigaldamise kohta;

36.

 märgib, et 2016. aastal seisis amet silmitsi mitme tegevuskeskkonna alase probleemiga, mis peale eelarve olulise suurendamise ja ülesannete laiendamise hõlmasid ka tehingute arvu olulist suurenemist, peaarvepidaja vahetumist ja mitut ajutist lahendust ning paberivaba töövoosüsteemi kasutuselevõttu; peab kahetsusväärseks, et olukorra märkimisväärset muutumist ja ebastabiilsust ei leevendatud ka raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamise ega tehingute regulaarse järelkontrollisüsteemi kasutuselevõtuga; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et raamatupidamissüsteemi uuesti kinnitamine on kavandatud 2017. aastaks ning järelkontrollistrateegiat hinnatakse keskpikal perioodil;

Siseauditid

37.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal tegi siseauditi talitus ametis auditi eelarve täitmise ja hankekava elluviimise valdkonnas; märgib, et audiitorid tunnustasid ameti jätkuvaid pingutusi, et tagada selliste haldusprotsesside nõuetekohane toimimine nagu eelarve täitmine ja hanked, samas kui amet seisab silmitsi tegevusalaste probleemidega, mis on seotud ameti rolliga pagulaskriisis; märgib rahuloluga, et amet on märkimisväärselt parandanud eelarve täitmist, mida peeti rahuldavaks; märgib lisaks, et kuigi assigneeringute ülekandmise määr oli suhteliselt kõrge, peeti ülekandmisi põhjendatuks; on seisukohal, et amet peaks tõhustama oma halduskulude hankemenetluste kavandamist; märgib, et menetluste ja raamlepingute raames sõlmitud erilepingute järelevalve on puudulik ja seda tuleks seetõttu veelgi täiustada; võtab teadmiseks, et amet jätkab koostööd siseauditi talitusega, et töötada välja konkreetsed meetmed tuvastatud riskide vähendamiseks; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile hankemenetluste täiustamiseks võetud meetmetest aru;

38.

 märgib, et 2016. aasta alguses oli ametil kolm lõpetamata tegevuskava, mis tulenesid kolmest auditist, mis tehti 2014. ja 2015. aastal; märgib rahuloluga, et amet viis siseauditi talituse audititest tulenevast 20-st veel võtmata järelmeetmest lõpule 19; märgib, et amet loodab täita ühe veel täitmata soovituse, kui võetakse vastu uus määrus, millega asutatakse täieõiguslik amet;

Muud kommentaarid

39.

 märgib, et 4. mail 2016 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus (3), milles tehti ettepanek muuta amet täieõiguslikuks ametiks;

40.

 tuletab meelde, et vastavalt määruse (EL) nr 439/2010 (4) artiklile 46 peab amet tellima oma tegevuse tulemuste sõltumatu välishindamise; märgib, et hindamine hõlmas temaatiliselt liidu lisaväärtust ning ameti tulemuslikkust ja mõju Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas varjupaika käsitlevate õigusaktide paketi rakendamisele kaasaaitamisel; märgib, et välishindajad tutvustasid oma leide ja soovitusi haldusnõukogule 2016. aasta jaanuaris; märgib, et amet nõustus töötama välja tegevuskava, mille eesmärk on täita välishindajate üheksa soovitust; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava rakendamisest aru;

41.

 nõuab, et amet parandaks oma sisekontrollimenetlusi; tunneb heameelt parandusmeetmete üle, mida on juba võetud seoses uute sisekontrollistandardite vastuvõtmisega; juhib tähelepanu nõuetekohase kavandamise puudumisele riigihankemenetlustes ning tuletab meelde selle tähtsust isegi kriisis; märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt soetas ja paigaldas amet 65 konteinerit kogumaksumusega 852 136 eurot, mida oli kavas kasutada mobiilsete büroodena Kreeka ja Itaalia esmase vastuvõtu keskustes; märgib, et osa konteineritest paigaldati kohta, kus ametile mittekuuluvad sarnased konteinerid hiljem rahutuste käigus hävitati; märgib, et amet jättis selle riski vastu kindlustamata 65 konteinerit, sest ameti arvates ei oleks selline kindlustus olnud kulutõhus; märgib, et amet ei olnud kõiki 2014. ja 2015. aasta käibemaksutagastusi õigeaegselt sisse nõudnud; peab tervitatavaks, et tagastused on praeguseks lõpule viidud;

42.

 märgib, et amet muutis oma üürilepingut ja laiendas 2016. aasta teisel poolel oma kontoripinda, võttes kasutusele täiendava osa hoonest, kus ta senised ruumid asusid; märgib, et kohustuste ja ülesannete kasvu tõttu peaks töötajate arv 2020. aasta lõpuks suurenema 500 inimeseni, millega tekib märkimisväärne vajadus täiendava kontoripinna järele; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru töötajate arvu suurenemise eeldatavast mõjust eelarvele;

43.

 võtab teadmiseks büroode avamise Roomas ja Ateenas ning ameti suureneva rolli kogu liidus, kuna see laieneb esmase vastuvõtu keskustele lähemale;

44.

 võtab teadmiseks kontaktametniku ametissenimetamise liidu institutsioonidesse Brüsselis ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvesse, et edendada tihedamaid suhteid ja hõlbustada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;

45.

 võtab ameti vastuste põhjal teadmiseks, et amet ja komisjon on vahetanud põhjalikult teavet Brexiti teemal ning amet järgib hoolikalt komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi nõuandeid ja teeb vastavaid ettevalmistusi, pidades silmas ka ameti muutumist uueks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks;

46.

 märgib rahulolematusega, et amet ei andnud eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile vastust oma jõupingutuste kohta kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökoha tagamiseks ning CO2-heite vähendamiseks või kompenseerimiseks; palub ametil pöörata tähelepanu ka oma tegevuse keskkonnamõjule, eelkõige arvestades ameti tulevast töötajate arvu suurenemist kuni 500 inimeseni;

47.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (5) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 248, 29.7.2017, lk 16.

(2)  Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti haldusnõukogu 27. detsembri 2013. aasta otsus nr 20 EASO finantsmääruse kohta.

(3)  COM(2016) 271.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/202

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1360

18. aprill 2018

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0087/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (4), eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) (5) nr 966/2012 artiklis 208), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0083/2018),

1.

 lükkab edasi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 79.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/203

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1361

18. aprill 2018

Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0081/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0067/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 87.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/204

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1362

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0067/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2016. aasta lõplik eelarve 36 491 378 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 9,19 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (14 071 959 eurot ehk 40 %) ja liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste ja vaatlejate osamaksudest (22 419 419 eurot ehk 60 %);

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2012., 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste järelmeetmed

1.

 võtab teadmiseks, et seoses kommentaariga, mille kontrollikoda esitas õppetoetuse kohta 2012. aastat käsitlevas aruandes ja mille seisuks oli 2013. ja 2014. aastat käsitlevates kontrollikoja aruannetes märgitud „pooleli“, on võetud parandusmeetmeid – asutus sõlmis lepingud 26 kooliga, kus töötajate lapsed õpivad, ning käimas on läbirääkimised veel 4 kooliga;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,76 %, mis on 2015. aasta määrast 2,58 % võrra madalam, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,67 %, mis on 2015. aasta määrast 1,03 % võrra madalam; võtab asutuse esitatud teabe põhjal teadmiseks, et eelarve täitmise jätkuvalt kõrge määr tulenes eelarve heast planeerimisest ja jälgimisest;

3.

 märgib, et kuna 2016. aastal euro kurss Inglise naela suhtes tõusis, taotles asutus kärpivat paranduseelarvet summas 1 572 000 eurot;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et asutus vähendas veelgi kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmist, nii et 2015. aasta 10 % asemel kanti neid 2016. aastal üle 8 % – see on siiani parim saavutus, kusjuures kogueelarve kasvas selles vahemikus 9 %;

5.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult tingitud ametite rakenduskavade mitmeaastasest olemusest ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eriti juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette kavandatud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Ümberpaigutused

6.

 märgib, et asutuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande põhjal tegi asutus 2016. aastal 34 ümberpaigutust; märgib, et asutuse finantseeskirjade artiklis 27 osutatud 10 % limiiti ei ületatud kordagi; märgib rahuloluga, et 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanke- ja personalipoliitika

7.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal hilines asutus ainult 13 arve väljamaksmisega kokku 1 164 väljamakstud arvest (0,9 %) ning et kolmandat aastat järjest ei pidanud asutus tasuma viivisintresse;

8.

 märgib, et asutuse ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 126 ametikohta liidu eelarvega lubatud 127 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 118 ametikohta); märgib, et asutuse töötajatest 50,3 % on naised ja 49,7 % mehed; märgib rahuloluga, et töötajate sooline jaotus on tasakaalus; peab siiski kahetsusväärseks, et kõik juhatuse kuus liiget on samast soost;

9.

 märgib, et keskmiselt oli iga asutuse töötaja 2016. aastal haiguspuhkusel 7,45 päeva; märgib, et asutus kulutas heaolutegevustele, nagu tervise ja ohutuse sessioonid ja iga-aastased arstlikud läbivaatused, 800 Inglise naela (+ käibemaks) inimese kohta;

10.

 märgib, et Ühendkuningriigi 23. juuni 2016. aasta referendumi tõttu tekkinud poliitiline ebakindlus on asutuse värbamisplaane negatiivselt mõjutanud; palub asutusel anda oma värbamisplaanide edasise kujunemise kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

11.

 märgib, et asutus ei kasuta ametisõidukeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

12.

 märgib rahuloluga, et asutusel on olemas töötajate huvide konfliktide poliitika ning eraldi eeskirjad järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmete jaoks;

13.

 märgib, et teada on antud 17 huvide konfliktist; märgib, et nende puhul oli tegemist kaht tüüpi olukordadega, mis puudutasid kas aktsiate omamist või varasemat töösuhet; märgib lisaks, et finantsasutuste aktsiate omamisega seotud juhtudel olid kõik sellest teatanud töötajad omandanud aktsiad enne asutusega liitumist ja neil paluti aktsiad müüa; võtab teadmiseks, et 2017. aastal vaadati need juhtumid uuesti läbi ja selle käigus leiti kinnitust, et kõigil juhtudel olid aktsiad ära müüdud; märgib, et töötajate varasemate töösuhetega seoses uuriti 2016. aastal kolme juhtumit ning nende põhjal otsustati võtta meetmed, mille kohaselt asjaomased töötajad ei osale juhtumites, milles käsitletakse pädevat asutust, kust nad olid palgata puhkusel;

14.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmete, Euroopa Pangandusjärelevalve eesistuja, tegevdirektori ja direktorite huvide deklaratsioonid ja elulookirjeldused on avaldatud asutuse veebisaidil;

15.

 märgib, et järelevalvenõukogu koosolekute protokollide avaldamise protsessi vaadatakse hetkel läbi, et protokollid kiidetaks heaks kirjaliku menetluse teel ja avaldataks enne järgmist koosolekut; palub, et asutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kui protokollide avaldamise kord on heaks kiidetud;

16.

 märgib rahuloluga, et asutusel on olemas eetikasuunised, mille eesmärk on tagada, et asutuse töötajad tegutsevad sõltumatult, erapooletult, objektiivselt, lojaalselt ja läbipaistvalt;

17.

 väljendab heameelt avaliku koosolekute registri loomise üle, mille eesmärk on suurendada asutuse tegevuse läbipaistvust, andes ülevaate kohtumistest asutuse töötajate ja väliste sidusrühmade vahel, ning peab kiiduväärseks, et see register on asutuse veebisaidil kättesaadav;

18.

 märgib rahuloluga, et asutus on koostanud perioodi 2015–2017 jaoks pettustevastase võitluse strateegia; märgib, et strateegia rakendamist koordineeriv pettustevastase võitluse meeskond koosneb eetikaametnikust ja veel kolmest töötajate hulgast valitud liikmest, sh õiguseksperdid, ning korraldab kõigile töötajatele kohustuslikke koolitusi; märgib, et kõigis asutuse üksustes ja osakondades viidi läbi riskihindamine, et teha kindlaks pettuseriskid ning hinnata pettuste võimalikku esinemissagedust ja tõsidust neis valdkondades; palub asutusel anda selle meetme tulemuste kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

19.

 märgib, et vastu on võetud asutusesesisene rikkumistest teatamise poliitika ja töötajatele on loodud rikkumistest teatamiseks turvaline kanal;

20.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada potentsiaalsetest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

Peamised saavutused

21.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse ja kordamineku üle, mille asutus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

liidu pangandussektori ühtse reeglistiku väljatöötamine, milleks koostati 12 suunist, 7 lõplikku rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ja 15 lõplikku regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu;

—

erinevate ühtse reeglistiku aspektide edukas jälgimine, kaasa arvatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide, tasustamistavade ja väärtpaberistamises riski olulise osa ülekandumise puhul;

—

märkimisväärsed edusammud järelevalvemenetluste, hindamise ja järelevalvemeetmete ühtsuse tagamisel liikmesriikides, kusjuures asutuse aruandes järelevalve ühtlustamise kohta toodi välja edusammud riskihindamistavade ühtlustamise vallas pärast asutuse järelevalvemenetluste ja hindamisprotsessi käsitlevate suuniste rakendamist ning ühtse järelevalvemehhanismi väljatöötamist ja kasutuselevõtmist;

Siseaudit

22.

 märgib, et 2016. aasta veebruaris viis komisjoni siseauditi talitus läbi kõigi asutuse protsesside (haldus, finantstegevus, tööprotsessid ja IT) täieliku riskihindamise, et valmistada selle alusel ette uus strateegiline siseauditi kava aastateks 2017–2019; märgib lisaks, et 2016. aasta novembris toimus järelevalve ühtlustamise alane esimene audit (kolleegiumid ja koolitused); palub asutusel anda nimetatud auditite tulemuste kohta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

23.

 märgib, et 2016. aasta septembris viis komisjoni siseauditi talitus läbi 2013. aasta täitmata soovituste dokumentaalse kontrolli; väljendab heameelt asjaolu üle, et ülejäänud soovitused on asjakohaselt ja tõhusalt täidetud ja need on märgitud lõpetatuks; märgib, et 2016. aastal ei esitatud ega märgitud lõpetatuks ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust ning 1. jaanuari 2017. aasta seisuga ei olnud ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust täitmata;

Muud märkused

24.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal võttis asutus mitmeid meetmeid oma keskkonnajalajälje vähendamiseks;

25.

 märgib, et kahe Londonis asuva ameti kohta esitas kontrollikoda asjaolu rõhutavad lõigud, mis puudutasid Ühendkuningriigi otsust liidust lahkuda; märgib, et asutuse tulevast asukohta puudutavate otsuste tegemise ootuses näidati finantsaruannetes tingimuslike kohustustena ära kontoripinna üürilepingust tulenevad kogukulud summas 14 000 000 eurot (kulude eelduseks on lepingu lõpetamine 2020. aasta lõpuks), ning lisaks sedastati, et asutuse üleviimisega seotud muid kulusid, nagu töötajate ja nende perede ümberkolimine, ei ole võimalik veel hinnata; märgib lisaks, et Ühendkuningriigi otsus liidust välja astuda võib tulevikus asutuse tulusid vähendada; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kolimiskulude kohta aru;

26.

 märgib, et asutus on sõlminud 12 aastaks üürilepingu, mis peaks lõppema 8. detsembril 2026, ning tavapäraste lepingutingimuste kohaselt tuleb üüri tasuda täies ulatuses kogu perioodi eest; märgib siiski, et asutus jõudis kokkuleppele lepingust esimese kuue aasta järel taganemise võimaluse osas, mis tähendab, et kui seda klauslit kohaldatakse, vabastab see asutuse kohustusest maksta üüri viimase kuue aasta eest; märgib siiski, et asutus on kohustatud maksma tagasi poole lepingu alguses saadud stiimulina mõeldud summast (16 kuu üür ehk 3 246 216 eurot), mis põhines lepingu 12-aastasel kogupikkusel (32 kuu pikkune üürimaksetest vabastus), ning et hoone esialgne olek tuleb ärakolimisel taastada olenemata sellest, millal üürnik lahkub; soovitab kõigi tulevaste üürilepingute läbirääkimistes sellest kogemusest õppust võtta;

27.

 märgib rahuloluga, et komisjon hoiab asutust kursis Ühendkuningriigi liidust lahkumise otsusega seotud arengutega, mis asutust mõjutavad; juhib tähelepanu asjaolule, et üleminekuperioodil tuleb tagada asutuse toimimine;

28.

 peab kiiduväärseks, et talitluspidevuse huvides valiti asutuse peakorteri uus asukohalinn välja mõistliku aja jooksul; märgib, et parlament kavatseb selle otsuse elluviimisel aktiivselt osaleda.

29.

 rõhutab, et asutus peaks tagama kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud regulatiivsest raamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise, ent peaks samal ajal jääma rangelt oma ülesannete juurde ega mitte ületama talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu antud volitusi ning ühtlasi peaks ta pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele, et optimeerida ressursikasutust ja saavutada talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seatud eesmärgid;

30.

 juhib tähelepanu sellele, et asutusel on keskne roll liidu finantssüsteemi parema järelevalve kindlustamisel, et tagada finantsstabiilsus, vajalik läbipaistvus ja liidu finantsturu suurem turvalisus, ning eelkõige peab ta koordineerima riiklike järelevalveasutuste teostatavat järelevalvet, tegema vajaduse korral koostööd rahvusvahelise järelevalve eest vastutavate institutsioonidega ning jälgima, et liidu õigust rakendatakse järjepidevalt; toonitab, et selline koostöö peaks põhinema usaldusel; rõhutab, et asutusel on tähtis roll ka kõrgetasemeliste ühtsete järelevalvetavade väljatöötamisel ja edendamisel tarbijakaitse valdkonnas;

31.

 märgib, et asutuse töökoormuse kese nihkub üha rohkem regulatiivsetelt ülesannetelt liidu õiguse jõustamisele ja kohaldamisele ning seetõttu tuleks asutuse eelarve ja inimressursid asutusesiseselt ümber korraldada; peab ülitähtsaks, et asutusel oleks piisavalt ressursse oma ülesannete täielikuks täitmiseks ja muu hulgas nendest ülesannetest tuleneva täiendava töökoormusega toimetulekuks, lisaks peab asutus tagama ka asjakohase prioriseerimise, pidades silmas ressursside jaotamist ja eelarvetõhusust; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et asutuse töökoormuse suurenemisega aitab asutuse siseselt toime tulla see, kui eelarvevahendid ja personal jaotatakse ümber, kuid seda võib teha ainult tingimusel, et selline ümberpaigutamine ei takista asutusel mandaadi täielikku täitmist ega võta temalt sõltumatust järelevalveülesannete täitmisel;

32.

 rõhutab, et asutuse käsutuses olevaid ressursse tuleks kasutada selgete prioriteetide põhjal ja otseselt mandaadist lähtuvalt, et soovitud eesmärgid tõhusalt saavutada; märgib vajadust hinnata regulaarselt ja nõuetekohaselt asutuse tööd, et selle vahendeid kasutataks tõhusalt, läbipaistvalt ja usaldusväärselt;

33.

 ootab, et asutus esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma töö kohta regulaarselt ajakohastatud ja täielikku teavet, eelkõige seoses siduvate tehniliste standardite, arvamuste ja eeskirjade väljatöötamisega, et tagada liidu kodanikele läbipaistvus ning näidata, et asutuse kõige tähtsam eesmärk on kaitsta tarbijaid;

34.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 24, 24.1.2017, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/208

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1363

18. aprill 2018

Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0081/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0067/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Pangandusjärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Pangandusjärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 87.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/209

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1364

18. aprill 2018

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0070/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0085/2018),

1.

 annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktori tegevusele keskuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 92.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/210

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1365

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0085/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli keskuse 2016. aasta lõplik eelarve 58 247 650 eurot, mis on 2015. aastaga võrreldes 0,35 % vähem; arvestades, et 97,46 % keskuse eelarvest tuleb liidu eelarvest;

C.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et keskus, olles saanud kontrollikojalt märkuseid mitme keskuse hankemenetluse läbipaistvust mõjutava puuduse kohta, on muutnud oma hangete rahastamisotsuste tegemise vormi ja käiku; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimetatud menetluse rakendamisest aru;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt määrati keskuse ajutine direktor haldusnõukogu otsusega ametisse mais 2015; toonitab asjaolu, et 2016. aasta 31. detsembri seisuga oli ajutise direktori ametiaeg personalieeskirjades sätestatud maksimaalselt ühe aasta pikkuse aja ületanud kaheksa kuu võrra; avaldab lisaks kahetsust, et seetõttu on tulnud ka muude töötajatega sõlmida 15 täiendavat ajutist lepingut; märgib, et keskus on vastanud, et ta leiab määramise olevat kooskõlas nii personalieeskirjadega kui ka määrusega (EÜ) nr 851/2004 (2), kuna direktori ametikoha täitmine esialgu ebaõnnestus ja tegevuse järjepidevuse huvides pikendati ajutise direktori ametiaega 12 kuust kauemaks; rõhutab, et selle pikenduse jooksul nõustus töötaja haldusnõukogu nõudel loobuma rahalisest hüvitisest, mis nähakse personalieeskirjadega ette kõrgema palgaastmega ametikohal ajutiselt töötamise eest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,02 %, mis oli 2015. aastaga võrreldes 3,97 % võrra kõrgem; võtab teadmiseks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 79,26 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 2,99 % kõrgem;

4.

 tuletab meelde, et kuna keskus on liidu amet, on tema eelarve koostatud eurodes; kuna keskus asub aga väljaspool euroala (Rootsis), tekib suur osa selle kuludest Rootsi kroonides (SEK); märgib lisaks, et keskusele avaldab mõju vahetuskursi kõikumine, sest tal mitte ainult ei ole pangaarved Rootsi kroonides, vaid ta teeb teatavaid tehinguid ka muudes välisvaluutades;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr III jaotises (tegevuskulud) kõrge nagu eelmistelgi aastatel, ehk 41 % (7 900 000 eurot); tunnistab, et ülekandmised on seotud põhiliselt mitmeaastaste projektidega teadusliku nõu (2 400 000 eurot), seire (1 300 000 eurot), rahvatervise koolituste (1 400 000 eurot) ja rahvatervise alase infotehnoloogia valdkonnas (2 100 000 eurot); märgib, et kontrollikoda soovitab oma aruandes, et keskus võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ning vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel; märgib, et keskus on vastanud, et ta analüüsib olukorda, suheldes sel teemal kontrollikojaga;

6.

 juhib tähelepanu, et ülekandmised on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, kuna ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega; võtab teadmiseks asjaolu, et ülekandmine on paljudel juhtudel ette planeeritud ja kontrollikojale on sellest teatatud;

Personalipoliitika

7.

 märgib, et haldusnõukogu viis läbi intervjuud keskuse direktori ametissemääramiseks ajavahemikuks 2016–2021 ja pärast ebaõnnestunud hääletust (mitte ükski kandidaat ei saanud 2/3 häälteenamust), vaatas läbi vaba ametikoha teate ja otsustas direktori ametikoha uuesti avada; võtab teadmiseks, et endine direktori kohusetäitja valiti uueks direktoriks 22. märtsil 2017;

8.

 võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et koosseisuliste töötajate koguarv oli 2016. aastal stabiilselt 260; märgib lisaks, et keskuse ajutiste töötajate koguarv oli 162 (liidu eelarve alusel lubatud 186 ametikohast), lepinguliste töötajate koguarv oli 95 ja riikide lähetatud ekspertide arv oli 2016. aasta lõpuks kolm; võtab teadmiseks, et ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate voolavuse määr oli 2016. aastal 7 %;

9.

 märgib murelikult, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli kõigi täidetud ametikohtade sooline jaotus 62 % naisi ja 38 % mehi; märgib lisaks, et haldusnõukogus oli sooline jaotus vastavalt 60 % ja 40 %;

10.

 märgib, et enamik keskuse töökohti (74,4 %) on seotud keskuse põhitegevuse elluviimisega, 17,5 % töökohtadest kuulub haldustoe ja koordineerimise alla, sellal kui 8,1 % töökohtadest on määratletud neutraalsena;

11.

 märgib rahuloluga, et keskus korraldas ümber ja lõimis täiendavalt hankeid, rahastamist, missiooni ja koosolekuid ning võttis kasutusele e-halduse (põhineb komisjoni rakenduste paketil e-PRIOR), mis on olnud oluline samm keskuse tõhusamaks muutmisel;

12.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema keskuse personalipoliitika osa; märgib, et eelarvest heaolutegevustele kulutatud summa oli ligikaudu 810 eurot töötaja kohta, mis hõlmab ka arstliku läbivaatusega seotud tegevusi ning vastab 1,5 päevale heaolutegevusele töötaja kohta 2016. aastal; märgib, et keskmine haiguspuhkuse päevade arv on 1,10 päeva töötaja kohta, mida on äärmiselt vähe;

13.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus võttis vastu inimväärikuse kaitse ning ahistamise ärahoidmise poliitika rakenduseeskirjad; toetab koolitusüritust, mille eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust, ning teeb ettepaneku korraldada sellel teemal korrapäraselt koolitusi ja teabeüritusi;

14.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et keskusel ei olnud kaebusi, kohtuasju ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega 2016. aastal;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

15.

 võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et kuna see tugineb paljudele sise- ja välisekspertidele, kes üheskoos kujundavad keskuse teadusliku positsiooni, koostas haldusnõukogu 2016. aasta juunis sõltumatuse poliitika, et tagada läbipaistvus ja tuvastada huvide konfliktid, ning kiitis selle heaks; märgib, et selle poliitika rakendamist kontrollib vastavuskontrolli spetsialist;

16.

 võtab teadmiseks, et kõik töötajad peavad esitama enne tööleasumist huvide deklaratsiooni; märgib lisaks, et kõik konkreetses hankemenetluses osalevad töötajad peavad allkirjastama deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta kõnealuse konkreetse menetluse puhul;

17.

 märgib, et esitatud dokumentides sisalduvate vigade hulga minimeerimiseks kasutati huvide deklaratsioonide esitamiseks elektroonilist süsteemi; võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et süsteem hõlbustab sõltumatuse poliitika rakendamist ja suurendab nõuetele vastavuse määra;

18.

 märgib, et lisaks farmaatsiatööstuse esindajatega toimuvate kohtumiste sisekorrale on väljatöötamisel ka kolmandate isikutega vastastikuse mõistmise memorandumite ja koostöölepingute sõlmimise sisekord; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile sellealastest edusammudest aru;

19.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et keskus võttis vastu asutusesisese rikkumistest teatamise korra, milles kirjeldatakse osalejate rolle ja järgitavaid protsesse;

Peamised saavutused

20.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille keskus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt et keskus

—

avaldas uuringu tervishoiuteenustega seotud nakkuste kohta Euroopas;

—

toetas üleilmset reageerimist Zika viiruse puhangule, andes korrapäraselt riskihinnanguid ning tehes koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja Ameerika Ühendriikide haiguste ennetamise ja tõrje keskustega Zika viirust puudutavate reisisoovituste alal;

—

osales hiljuti loodud Euroopa meditsiinikorpuse esimesel missioonil Angolasse, et hinnata, milline mõju on kollapalaviku puhangul liidu kodanikele;

21.

 märgib rahuloluga, et keskus teeb koostööd Euroopa Toiduohutusametiga ja Euroopa Ravimiametiga näiteks antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsiinidega seotud küsimustes;

22.

 märgib, et järelmeetmete aruande kohaselt vaatab keskus praegu läbi oma ühtse programmdokumendi näitajaid; märgib lisaks, et uute näitajate pakett määrati kindlaks ja pidi kavakohaselt esitatama haldusnõukogule heakskiitmiseks 2017. aasta novembris; võtab teadmiseks, et keskuse sõnul on hindamised tõhusamad kui mõju mõõtmiseks kasutatavad näitajad;

Sisekontroll

23.

 märgib, et alates 2006. aastast on keskusel olemas sisekontrollistandardid; võtab keskuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et kõik tema sisekontrollistandardid on rakendatud;

24.

 märgib keskuse esitatud andmete põhjal, et keskus on kehtestanud menetluse, millega tagatakse, et möödaminek kontrollidest või kõrvalekalded kehtestatud protsessidest ja menetlustest dokumenteeritakse aruannetes erandite kohta; märgib, et 2016. aastal registreeriti 40 sellist erandit, mis on 12 erandit rohkem võrreldes eelmise aastaga; märgib, et töötati välja tegevuskava nende arvu vähendamiseks;

25.

 märgib rahuloluga, et keskus on võtnud vastu pettusevastase strateegia, mis on kooskõlas Euroopa Pettustevastase Ameti suunistega;

Siseaudit

26.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt rõhutas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus 2016. aasta oktoobris avaldatud auditiaruandes, et kuigi ta tunnistab keskuse jätkuvaid pingutusi siseste hangete kontrolli parandamisel, on hankeprotsessis endiselt olulisi puudusi; märgib, et siseauditi talitus järeldas, et hangete kavandamine ja järelevalve on puudulik ning hanked ei ole alati seotud keskuse iga-aastase tööprogrammi või rahastamisotsusega; võtab teadmiseks, et viidatakse ka keskuse eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruannet käsitlevale kontrollikoja aruandele, milles toodi välja hankemenetluste läbipaistvust mõjutavad puudused; märgib, et keskus ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava;

27.

 võtab teadmiseks, et siseauditi talitus teostas 2016. aasta mais keskuse hankemenetluse auditi; väljendab lisaks muret asjaolu üle, et lõplik aruanne avaldati 2016. aasta oktoobris ja see sisaldas kolme „väga olulist“ tähelepanekut ja kahte „olulist“ tähelepanekut; tunnistab, et keskus koostas tegevuskava, mis oli mõeldud rakendamiseks 2017. aasta vältel; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava rakendamise tulemustest aru;

Muud kommentaarid

28.

 märgib, et 2016. aasta kevadel edastas keskus parlamendile ja nõukogule uue kinnisvaraprojekti ettepaneku, mis esitati parlamendi eelarvekomisjonile ja nõukogu eelarvekomiteele ning sai mõlema institutsiooni pooldava arvamuse; võtab teadmiseks, et keskus kirjutas 26. juulil 2016 alla uuele rendilepingule ja kolib seega 2018. aasta esimesel poolel uutesse ruumidesse;

29.

 märgib, et keskuse ülesanne on teha kindlaks, milliseid ohte nakkushaigused inimeste tervisele praegu tekitavad ja millised ohud võivad tekkida edaspidi, ning neid ohte hinnata ja neist teavitada; rõhutab, et 2016. aastal vastas keskus 41 ametlikule taotlusele, mille ta sai Euroopa Komisjonilt, kuid millest 19 olid esitanud Euroopa Parlamendi liikmed; märgib, et keskus avaldas kokku 158 aruannet (võrreldes 170 aruandega 2015. aastal), sh 38 kiire riskihindamise aruannet, mille eesmärk on liikmesriike ja komisjoni aidata, ja 69 seirearuannet;

30.

 peab kiiduväärseks tuge, mida keskus andis, kui puhkes Zika viiruse levik, kuid märgib, et puhangule reageerimisest tuleb õppida, nagu on märgitud UNESCO seminari järeldustes (3), ning tunneb heameelt, et keskus andis tuge ka mitut riiki haaranud salmonellapuhangu korral; märgib, et keskus parandas oma haigusseire süsteemi, eelkõige sellega, et laiendas veebipõhist nakkushaiguste järelevalveatlast, ja tegi Euroopa rahvaterviseküsimuste kohta eri vahendite kaudu ajakohase teabe saamise lihtsamaks;

31.

 soovib keskusele õnne selle puhul, et ta pälvis 2016. aastal Euroopa antibiootikumipäeva – millega toetatakse riigisiseseid antibiootikumide mõistliku kasutamise kampaaniaid – eest Euroopa tervishoiuauhinna ja seda peeti Euroopa tervishoiu edendamisel silmapaistvaks projektiks;

32.

 märgib, et mitu tegevust, mis olid keskuse 2016. aasta töökavas kirjas, jäid ressursinappuse tõttu ellu viimata;

33.

 tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1082/2013/EL (4) on raamistik, mille alusel tuleb koostöös liikmesriikide, Maailma Terviseorganisatsiooni, keskuse ja muude rahvusvaheliste partneritega võtta suurte piiriüleste terviseohtude korral vastumeetmeid ning neid koordineerida ja hallata ning millega luuakse varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem; märgib, et peamiselt just tänu keskuse ekspertidele ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemile (mida keskus käitab Euroopa Komisjoni nimel) on võimalik piiriüleste terviseohtude korral tegutseda liidu tasandil; peab kiiduväärseks lisameetmeid, mida keskus 2016. aastal otsuse rakendamiseks võttis;

34.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (5) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 45.

(2)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(3)  https://en.unesco.org/news/media-and-humanitarians-crisis-situations-lessons-learned-zika-outbreak.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/214

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1366

18. aprill 2018

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0070/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus) (4), eriti selle artiklit 23,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0085/2018),

1.

 annab heakskiidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 92.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/215

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1367

18. aprill 2018

Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldus (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0077/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (4), eriti selle artiklit 97,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0086/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 98.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/216

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1368

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0086/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 110 840 957 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 7,82 % suurust vähenemist;

C.

arvestades, et amet sai liidu toetust 60 937 000 eurot, mis tähendab olulist 55 903 000 euro suurust kasvu, mis on tingitud peamiselt kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) (2), biotsiidide (3) ja eelnevalt teatatud nõusoleku (PIC) (4) määruste rakendamisest;

D.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

1.

 tuletab meelde, et kõnealune amet on konsolideeritud üksus finantsmääruse artikli 185 tähenduses ning et see on reguleerivate asutuste hulgas tõukejõuks kemikaale käsitlevate liidu õigusaktide rakendamisel inimeste tervise ja keskkonna hüvanguks ning innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamiseks; märgib, et amet aitab äriühingutel õigusakte järgida, edendab kemikaalide ohutut kasutamist, annab teavet kemikaalide kohta ning käsitleb riskiteguriga kemikaalide küsimust;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97 %, mis tähendab 1,48 % vähenemist; märgib lisaks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,84 % madalam;

3.

 juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal katsid kogutud lõivud ja tasud 46 % ameti kuludest ning esimest korda oli suur osa lõivudest seotud autoriseerimistaotlustega; nõuab sellega seoses kaitsemeetmete integreerimist ameti tegevusse, et tal oleks võimalik jääda tööstussektori suhtes sõltumatuks, ning eelkõige kriitilise, sõltumatu suhtumise säilitamist tööstussektori teostatud uuringute tulemuste suhtes;

4.

 märgib biotsiidide puhul, et vastavalt finantsmääruse artiklile 208 sai amet tasude pealt 2016. aastal tulu kokku 7 612 146 eurot (võrrelduna 5 423 667 euroga 2015. aastal), liidu toetus oli 850 000 eurot (võrrelduna 5 789 000 euroga 2015. aastal) ning täiendavalt sai amet tulu EFTA riikide, sh Šveitsi osamaksetest, mille suurus oli 142 379 eurot;

5.

 võtab teadmiseks, et vastavalt eelnevalt teatatud nõusoleku määrusele ning nagu on osutatud finantsmääruse artiklis 208, oli ametile 2016. aastal antud liidu toetus seoses rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega 1 151 000 eurot;

6.

 märgib murega, et reguleeritud toodete riskianalüüsiga tegelevatel liidu reguleerivatel ametitel, eelkõige kõnealusel ametil ja Euroopa Toiduohutusametil (EFSA), ei ole piisavalt vahendeid, et oma kohustusi mõjusalt täita; seetõttu tuleks kõnealusele ametile ja EFSA-le anda konkreetsete ülesannete täitmiseks piisavad vahendid;

Ümberpaigutused

7.

 märgib, et amet tegi kokku 23 ümberpaigutust 816 000 euro suuruses summas; märgib rahuloluga, et 2016. aasta ümberpaigutuste tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Kulukohustused ja ülekandmised

8.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli kõrge III jaotises (REACHi tegevuskulud) – 10 100 000 eurot ehk 39 % (2015. aastal 7 300 000 eurot ehk 32 %) ning veelgi kõrgem IV jaotises (biotsiidide tegevuskulud) – 1 300 000 eurot ehk 68 % (2015. aastal 1 500 000 eurot ehk 74 %); juhib tähelepanu kontrollikoja märkusele, milles soovitatakse ametil kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaks paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ja vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel;

9.

 võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et suurim ülekandmiste määr tuleneb mitmeaastastest IT-arenguprojektidest ja ainehindamise ettekandja lepingutest, mis sisaldavad kohustuslikku 12-kuulist ajavahemikku alates ühenduse ainehindamise plaani vastuvõtmisest märtsis; märgib, et amet on juba kehtestanud ettekandja lepingutele 2017. aastaks eraldi eelarverea, mis vähendab alates 2017. aastast ülekandmiste nominaalmäära; märgib, et IT-kulude osas kaalub amet samuti edaspidi eraldi eelarverea kasutamise võimalust; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võimalikust selles küsimuses tehtud otsusest;

10.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Hanke- ja personalipoliitika

11.

 märgib, et amet täitis töölevõtmiste eesmärgi nii, et 2016. aasta lõpuks oli täidetud 98 % ametikohtadest REACH/CLP- (5) (ainete ja segude klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine) ja PIC-valdkonnas (ohtlike kemikaalide eksport ja import);

12.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 455 ajutist ametikohta liidu eelarvega lubatud 465 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 467 ametikohta);

13.

 märgib, et 2016. aastal töötanud 590 (täistööajale taandatud) töötaja hulka kuulus 9 lähetatud riiklikku eksperti, 101 lepingulist töötajat, 3 ajutist töötajat ja 22 konsultanti;

14.

 märgib tunnustavalt, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade lõikes oli sooline tasakaal saavutatud, sest naisi oli 53 % ja mehi 47 %;

15.

 märgib rahuloluga, et ameti 2015. aasta võrdlusanalüüsiga võrreldes suurenes tegevtöötajate osakaal ja vähenes haldusküsimustega tegeleva tugipersonali osakaal, mis on kooskõlas komisjoni võrdlusanalüüsi tulemustega;

16.

 märgib, et 2016. aastal allkirjastas amet 630 lepingut, neist 423 sõlmiti raamlepingute alusel ja 207 lepingut sõlmiti uute hankemenetluste tulemusel; märgib, et 26 viimati nimetatud kategooriasse kuuluvat lepingut kirjutati alla erandlike läbirääkimistega hankemenetluste tulemusel finantsmääruse asjakohaste eeskirjade alusel; märgib rahuloluga, et amet avaldab iga aasta 30. juuniks oma veebisaidil eelmise aasta töövõtjate nimekirja;

17.

 märgib, et ameti töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt 7,9 päeva; märgib veidi murelikult, et heaolutegevustes osales iga töötaja 2016. aastal vähem kui ühe päeva; tunnustab asjaolu, et amet rakendas organisatsioonilisel tasandil esimese tervise ja heaolu tegevuskava ja andis aru sellistest 2016. aastal kasutusele võetud heaolutegevustest nagu meeskonnatöö koolitus, väljasõidud, hooajalised üritused, sportimise soodustamine, tervishoiualane selgitustöö, arstlik läbivaatus, perede toetamine ja psühholoogiline nõustamine;

18.

 märgib rahuloluga, et ametil on usaldusnõunike võrgustik, mis koosneb ameti erinevatest üksustes pärit kolleegidest, kes on saanud väljaõppe, et mitteametlikult tegeleda konfliktidega ja väidetava ahistamise juhtumitega;

19.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal usaldusnõunike teatatud kahte juhtumit, mis hõlmasid tajutud ahistamise elemente, käsitleti mitteametliku menetluse raames ning ametlikku menetlust ei algatatud ja seepärast ei antud ühtegi juhtumit kohtusse;

20.

 märgib, et amet kasutab ühte ametiautot, et pakkuda transporti oma ametiülesandeid täitvale tegevdirektorile, kuid ei luba selle kasutamist isiklikul otstarbel;

Huvide konfliktide ennetamine ja lahendamine, läbipaistvus ning demokraatia

21.

 märgib rahuloluga, et kooskõlas eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni 2014. aasta soovitustega lisas amet oma 2016. aasta aruandesse eraldi peatüki läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta;

22.

 märgib rahuloluga, et ameti läbipaistvuspoliitika raames tehti 2016. aastal üldsusele kättesaadavaks olulised parandused, sealhulgas ameti täiesti uus teabeportaal ja mikrosait tarbijate teavitamiseks kemikaalidest;

23.

 märgib, et võimalike huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise menetluse alusel on amet rakendanud lähenemisviisi, mis hõlmab võimalike konfliktide süstemaatilist kontrollimist enne töötajatele ülesannete määramist; märgib lisaks, et alates ameti organite töö algusest vaatab ameti kõigi organite liikmete iga-aastase huvide deklaratsiooni läbi nende vastav esimees ja see avaldatakse ameti veebisaidil;

24.

 tunnistab, et ametist lahkumisel peavad töötajad allkirjastama tööjärgsete kohustuste deklaratsiooni; märgib, et ametist 2016. aastal lahkunud 22 töötajast ainult ühe puhul pidas amet vajalikuks kehtestada eritingimused enne uue töö lubamist;

25.

 märgib, et amet võttis 2015. aasta juunis vastu suunised rikkumisest teatajate kohta; märgib, et ameti sisekontrollisüsteemidesse on integreeritud pettuste ennetamine ning rõhku pannakse riskantsetele valdkondadele, nagu finantstehingud, hanked ja valikumenetlused; märgib, et ameti ajakohastatud pettustevastane strateegia võeti vastu 2016. aasta detsembris ning selles keskendutakse ametis laiaulatusliku pettustevastase kultuuri väljaarendamisele; märgib rahuloluga, et 2016. aastal läbi viidud meetmed hõlmavad kohustuslikku veebikoolitust huvide konflikti ennetamise teemal ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) korraldatud koolitust kõigile töötajatele pettuste ennetamise teemal;

26.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega teavitus-, nõuande- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku toetust ja abi;

27.

 märgib, et 2016. aastal sai amet 85 dokumentidele juurdepääsu taotlust, millest 11 juhul andis amet dokumentidele täieliku juurdepääsu, 23 juhul andis ainult osalise juurdepääsu ja kuuel juhul keeldus juurdepääsu andmast; kutsub ametit üles tagama, et nendesse taotlustesse suhtutaks nõuetekohase avatuse ja läbipaistvusega ning et neid käsitletaks vastavalt;

Peamised saavutused

28.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

märkimisväärsed jõupingutused, mis on tehtud eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamiseks piisavate IT-vahendite ja mitmekeelsete juhiste abil, võttes arvesse kolmandat REACH-registreerimise tähtpäeva ja alates 2017. aastast VKEdele mõeldud uut tasuta pilvepõhist teenust;

—

ajakohastatud teabeportaal, mis võimaldab juurdepääsu kogutud andmetele kolmel üksikasjalikkuse tasandil, millega tagatakse lihtne mõistetavus nii üldsusele kui ka rohkem spetsialiseerunud tehnilise või teadusliku taustaga lugejatele;

—

avaldati teine viie aasta aruanne REACH-/CLP-määruse toimimise kohta, mis sisaldab kohustusi edasiseks täiustamiseks ning soovitusi komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele; seda aruannet kasutati komisjoni ettevalmistavateks uuringuteks REACH-määruse REFIT-hindamise jaoks;

Siseaudit

29.

 märgib, et 2016. aastal korraldas komisjoni siseauditi talitus auditi biotsiidide määruse kohaste toimingute kohta Euroopa Kemikaaliametis; märgib lisaks, et auditi tulemusel andis siseauditi talitus kolm „olulist“ soovitust, kuid ei andnud ühtegi „väga olulist“ või „kriitilise tähtsusega“ soovitust; võtab teadmiseks, et vastuseks antud soovitustele töötas amet välja tegevuskava; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest;

30.

 märgib, et ameti siseauditi üksus viis läbi järgmised kinnitavad auditid: „Toimiku hindamise järelmeetmed“, „Eksperdirühmad Euroopa Kemikaaliametis“ ja „Apellatsioonimenetlused apellatsiooninõukogus“; märgib, et nende auditite tulemusel anti kaks „väga olulist“ ja mitu „olulist“ soovitust; võtab teadmiseks, et siseauditi üksus luges ameti juhtkonna poolt siseauditi üksuse soovitustele vastamiseks välja töötatud tegevuskavad piisavaks;

Tulemuslikkus

31.

 märgib, et 2016. aasta detsembris alustas amet koos Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) suuniste koostamist endokriinfunktsiooni kahjustavate omadustega kemikaalide kindlakstegemiseks;

32.

 märgib rahuloluga, et amet tegeleb mõju mõõtmise parandamisega oma programmdokumendi 2019–2021 mitmeaastase osa raames; märgib lisaks, et amet võtab kasutusele üha rohkem näitajaid, et oma tulemuslikkust ja mõju paremini mõõta; märgib lisaks, et ELi ametite võrgustik töötab ühiselt välja ELi detsentraliseeritud asutuste tulemusraamistikku; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende näitajate rakendamisest;

33.

 võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja aruandes märgitakse, et erinevalt enamikust teistest ametitest ei nõuta kemikaaliameti asutamismääruses selgesõnaliselt ameti tegevuse perioodilist välishindamist, mis on tulemuslikkuse hindamise põhielement; võtab siiski ameti vastuse põhjal teadmiseks, et komisjon tellis 2016. aastal tulemushindamise välisuuringu ning konsultandi aruanne on juba avaldatud komisjoni veebisaidil; palub komisjonil lisada kohustuslik korrapärane hindamine tulevasse ameti asutamismääruse läbivaatamise ettepanekusse; kutsub ametit üles toetama vabatahtlikult kõiki selliseid välishindamisi, eelkõige kontrollikoja poolt, seni kuni vajalikud õigusaktid kasutusele võetakse;

34.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal võeti vastu ligikaudu 10 700 registreerimistoimikut (peamiselt oli tegemist ajakohastamisega) ning 200 teatist eri toodete ja protsesside uurimise ja arendamise kohta ning esitatud dokumentide arv kokku oli 29 % suurem kui 2015. aastal;

Muud kommentaarid

35.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ameti eelarvet rahastatakse osaliselt liidu ettevõtjate maksudest; täheldab, et maksusumma varieerub igal aastal sõltuvalt ainete registreerimismahust; märgib, et Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus ameti eelarvet vähendada; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võimalikest võetavatest leevendusmeetmetest;

36.

 märgib, et Ühendkuningriigi otsus liidust välja astuda tekitab ametile ka tegevusriske, kuna kemikaale käsitlevad liidu õigusaktid, mida amet haldab (REACH-, biotsiidide, CLP- ja PIC-määrus), on ka siseturgu reguleerivad õigusaktid; märgib, et nende õigusnormide kohaldamisala piiramine EL-27-le suurendab töökoormust, kuna tuleb nõustada ja abistada Ühendkuningriigi äriühinguid, mis asuvad „kolmandas riigis“, ning toob kaasa ka üleminekulist töökoormust, mille põhjus on regulatiivse töö üleandmine Ühendkuningriigilt EL-27-le; märgib, et kuna kõik regulatiivsed protsessid on IT-toega, tuleb ameti IT-vahendeid uuendada; märgib lisaks, et tegevust mõjutab ka praegu ekspertidena tööle võetud Ühendkuningriigi kodanike võimalik lahkumine; palub ametil ennetavalt kavandada ja valmistuda ette sellisteks võimalikeks kahjudeks; kutsub ametit üles tegema komisjoniga tihedat koostööd seoses Ühendkuningriigi otsusega lahkuda EList, et teha piisavalt ettevalmistusi mis tahes kahjuliku tegevusliku ja finantsmõju minimeerimiseks;

37.

 märgib rahuloluga, et amet on jälginud CO2-heidet, kasutab telekonverentsiteenuseid tarbetute reiside vähendamiseks, vähendab uue hoone suurust ja parandab selle tõhusust, kehtestades nõutud minimaalsed energiatõhususe ja ehitusstandardid, vähendab paberi tarbimist uute tõhusate printerite abil, võtab kasutusele IT-vahendeid, nagu EasySign ja SharePoint, asendab maa-aluses parklas lambid energiasäästulampidega, ergutab ringlussevõttu, et tagada kulutõhus ja keskkonnasõbralik töökeskkond, ning on võtnud kohustuse CO2-heidet veelgi vähendada või tasakaalustada;

38.

 võtab teadmiseks, et amet jätkas 2016. aastal integreeritud regulatsioonistrateegia elluviimist, koondades kõik kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) ning ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) protsessid ühte, et saavutada asjaomaste määruste eesmärk ning edendada REACH- ja CLP-protsesside integreerimist;

39.

 kutsub komisjoni üles alustama asjaomaste sidusrühmadega poliitilist arutelu, mille eesmärk on vaadata läbi liidu õigusaktid, mis on seotud toidu, kemikaalide ja nendega seotud toodete riskianalüüsiga, ja hindama nende õigusaktide mõjusust;

40.

 märgib, et 2016. aastal kiideti heaks ÜRO allorganisatsioonide, nt Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse osalemine ameti töös vaatlejatena;

41.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (6) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 21.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/221

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1369

18. aprill 2018

Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kemikaaliameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldus (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0077/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (4), eriti selle artiklit 97,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0086/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kemikaaliameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kemikaaliameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 98.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/222

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1370

18. aprill 2018

Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0061/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (4), eriti selle artiklit 13,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0090/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 104.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/223

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1371

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0090/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 50 509 265 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 2,75 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,9 % ja maksete assigneeringute täitmise määr 89,8 %;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastast kanti 2017. aastasse üle 4 203 111 eurot, mida oli 741 628 eurot vähem kui eelnenud aastal (2015. aastal kanti üle 4 944 739 eurot);

3.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ameti poolt ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Personalipoliitika

4.

 võtab teadmiseks asjaolu, et ameti haldusnõukogu on mures ameti töötajate arvu jätkuva vähendamise pärast, pidades silmas kavandatud 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust tingitud ametikohtade vähendamist 10 % ja nn ümberpaigutamisreservi loomist uute ülesannetega ametite jaoks;

5.

 märgib, et haldusnõukogu on nõus ameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu (EIONET) kavandatava tulevase rolliga energialiidu valdkonnas, ning tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada ametile seoses kavandatavate uute ülesannetega lisavahendid;

6.

 märgib, et ameti ametikohtade täitmise määr oli ajutiste teenistujate osas 99,2 %, st liidu eelarve alusel lubatud 130 ametikohast olid täidetud 129; võtab teadmiseks, et viimane ametikoht on reserveeritud 2017. aasta ametikohtade tabelis tehtava teadaoleva vähendamise jaoks; tunneb heameelt asjaolu üle, et kõigist töötajatest ligikaudu 77 % on hõivatud operatiivtegevusega;

7.

 märgib rahuloluga, et ameti haldusnõukogus valitseb sooline tasakaal; peab siiski kahetsusväärseks, et ameti kõrgemas juhtkonnas valitseb sooline tasakaalustamatus; võtab teadmiseks asjaolu, et ameti käsutuses on vaid seitse üksuse juhataja ametikohta, mis piirab meeste ja naiste parema omavahelise tasakaalu saavutamise potentsiaalset kiirust;

8.

 märgib heakskiitvalt, et kõigi 2015. aastal täidetud ametikohtade arvu lõikes oli sooline tasakaal saavutatud, sest naisi oli 54,6 % ja mehi 45,4 %;

9.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa ning et heaolutegevusele kulutatakse eelarvest töötaja kohta ligikaudu 560 eurot, mis vastab kahele tööpäevale; märgib, et keskmine haiguspuhkus on töötaja kohta 13,8 päeva, mis teeb keskmiselt kokku peaaegu kolm töönädalat; palub ametil kõnealust küsimust kiiremas korras uurida, et teha kindlaks selle peamised põhjused, tegeleda nendega ning tuvastada eelkõige, kas tööstressil on selles mingi roll;

10.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et 2017. aasta juunis võttis amet vastu isiku väärikuse kaitsmise ja ahistamise ennetamise uue poliitika; toetab koolitusüritust, mis korraldati eesmärgiga suurendada töötajate teadlikkust, ning teeb ettepaneku korraldada sellealaseid koolitusi ja teabeüritusi korrapäraselt; peab kahetsusväärseks väidetavat ahistamisjuhtumit, mille kohta esitati 16. detsembril 2016. aastal kaebus; nõuab, et tegevdirektor annaks lisateavet ning järgiks seejuures süütuse presumptsiooni ja andmekaitse-eeskirju; ootab lõplikku otsust ja on seisukohal, et selle suhtes võetakse järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus hoolikaid järelmeetmeid;

11.

 märgib, et personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitati ametisse nimetava asutuse otsuse vastu lõpetada leping katseajal ja seda katseaja lõpus mitte kinnitada kaks kaebust (21. detsembril 2016. aastal ja 8. märtsil 2017. aastal); palub, et tegevdirektor annaks rohkem teavet ning järgiks seejuures andmekaitse-eeskirju;

12.

 toonitab, et töötajate arvu jätkuv vähendamine seab ohtu ameti suutlikkuse täita täiel määral oma mitmeaastast tööprogrammi (2014–2020) ja piirab ameti suutlikkust reageerida poliitikasuundumustele; rõhutab, et ametil on järjest raskem tulla toime ressursside vähenemisest tingitud ohtudega; märgib, et teatavates strateegilistes valdkondades on täheldatud madalamat täitmismäära, mis on tingitud just personaliressursi piiratusest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

13.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et haldusnõukogu 18 liiget on teinud oma elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid ameti veebisaidil kättesaadavaks; võtab teadmiseks, et veebisaidil on avalikustatud ka ameti kõrgema juhtkonna liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid;

14.

 võtab teadmiseks asjaolu, et hiljuti tööle võetud töötajad osalevad eetikat ja ausust käsitlevatel kursustel ning et iga töötaja puhul on võimaliku huvide konflikti hindamine osa iga-aastasest töötajate tulemuslikkuse hindamisest; märgib lisaks, et erikoolitust pakutakse ka kõikidele töötajatele, kes täidavad tasandijuhtimise ülesandeid;

15.

 märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2014. aasta novembris vastu pettustevastase strateegia, et tagada huvide konflikti alaste probleemide nõuetekohane käsitlemine ning töötada välja pettustevastased meetmed eelkõige tegevuskava abil, mis hõlmab kolme eesmärki: tagada tulemuslik sisekorraldus võimalike pettuste tuvastamiseks, parandada ettevõtlusandmete varamu andmebaasile juurdepääsemise õiguste andmise formaliseerimist ning säilitada ametis kõrgetasemeline teadlikkus eetikast ja pettustest;

16.

 tunneb heameelt ameti niisuguste rikkumisest teatamise suuniste rakendamise üle, mille eesmärk on muu hulgas täpsustada ametisisest kutse-eetikat käsitlevaid eeskirju, andes teavet seda tüüpi olukordade kohta, kus kehtib rikkumisest teatamise kohustus, ja teatamisviiside kohta; tunneb heameelt selle üle, et nendes suunistes käsitletakse ka rikkumisest teatajale pakutavat kaitset ning juhiseid ja tuge, mida amet saaks pakkuda; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuste suuniste rakendamisest;

17.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks ning kaitsta samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkuda vajalikku tuge ja nõu;

Peamised saavutused

18.

 tunneb heameelt järgmise kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi:

—

amet avaldas 2016. aasta Euroopa õhukvaliteedi aruande;

—

amet avaldas 2016. aastal oma esimese hindamisaruande „Circular economy in Europe – Developing the knowledge base“ (Ringmajandus Euroopas – teadmistebaasi väljatöötamine), milles käsitletakse materiaalse ressursi kasutamisest tingitud keskkonnasurve ja -mõju vähendamise perspektiive;

—

amet avaldas aruande „Transforming the EU power sector: avoiding a carbon lock-in“ (ELi elektrisektori muutmine: sõltuvuse vähendamine CO2-mahukast tootmisest), milles hinnatakse seda, kui suur on liidu soojuselektrisektori potentsiaal hõlbustada üleminekut, mis on vajalik liidu pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks;

Siseaudit

19.

 võtab teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus tegi keskkonnaseisundi aruande (SOER) auditi, mis viidi lõpule 2016. aastal; märgib rahuloluga, et vastavalt siseauditi talituse järeldustele olid ameti poolt 2015. aasta keskkonnaseisundi aruande ettevalmistusprotsessi jaoks loodud juhtimis- ja kontrollisüsteemid üldiselt asjakohased ning tagasid selle keerulise mitmeaastase projekti tõhusa ja tulemusliku ametisisese ja ametivälise koordineerimise; märgib kontrollikoja aruande põhjal, et amet ja siseauditi talitus leppisid kokku nende edasise parandamise kavas; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

20.

 võtab teadmiseks, et siseauditi talitus tegi auditi andme-/teabehalduse kohta, mis hõlmas ka IT-komponenti ja mis viidi lõpule 2015. aastal; võtab teadmiseks asjaolu, et siseauditi talituse kõnealuse auditiga seotud soovituste järgimiseks koostati järgmisteks aastateks tegevuskava; märgib rahuloluga, et 2017. aastal luges siseauditi talitus enamiku soovitustest täidetuks, mis näitab, et suurema hulga andmete nõuetekohase käitlemise tagamiseks on võetud asjakohaseid meetmeid;

Sisekontroll

21.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal murega teadmiseks, et amet ajakohastas küll 2016. aastal oma turvapõhimõtteid, kuid mitmed teised ametisisesed menetlused on vananenud; märgib, et kõrgem juhtkond kiitis heaks tegevuskava, mis sisaldab ka talitluspidevuse kava läbivaatamist ja ajakohastamist, ning et ametil on ühtlasi kavas vaadata läbi 2009. aastal vastu võetud dokumendihalduse põhimõtted ja viia need vastavusse uute turvapõhimõtetega; märgib lisaks, et amet kavatseb oma sisekontrollistandardid läbi vaadata ja neid ajakohastada, kui see on vajalik; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

22.

 võtab teadmiseks, et siseauditi üksus kehtestas riskihindamise, et valida kohapealsete kontrollide jaoks välja toetusesaajad, ja et selle käigus kontrolliti kahe toetusesaaja makseid, mis olid seotud kaheksa toetusega, et tagada hüvitamiseks esitatud personalikulude täpsus ja usaldusväärsus; märgib, et selle tulemusena tehti kindlaks põhjendamatu makse ja see maksti ametile vastavalt lepingutingimustele tagasi; täheldab, et 2015. aasta oktoobris heaks kiidetud uue poliitika alusel tehti 2016. aastal ka teisi kohapealseid kontrolle; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende kontrollide tulemustest;

23.

 märgib, et amet parandas eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tähelepanekute põhjal oma kontrollimeetodeid, andes oma Euroopa teemakeskuste partneritele suuniseid ja korraldades neile koolitusi kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohta;

Muud kommentaarid

24.

 tuletab kontrollikoja aruande põhjal murelikult meelde, et 2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 liidu institutsiooni ja organi (amet kaasa arvatud) nimel alla raamlepingu ühe töövõtjaga tarkvara ja litsentside soetamiseks ning IT hoolduseks ja sellealaseks nõustamiseks; märgib, et raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana ameti ja tarnijate vahel ning et kõnealuste vahendamisteenuste eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus tõsta tarnijate hindu 2–9 %; märgib lisaks, et raamlepingus on selgelt kokku lepitud, et see ei anna töövõtjale mingit ainuõigust; märgib, et 2016. aastal kasutas amet raamlepingut tarkvaralitsentside soetamiseks kogusummas 442 754 eurot; märgib, et enamik neist ostudest kuulus ühte konkreetsesse tootekategooriasse, mida peaks kasutama vaid erandkorras – see puudutab juhtumeid, mille puhul hankeprotsessis või raamlepingus hinnad puuduvad; võtab teadmiseks asjaolu, et kontrollikoja aruandest nähtub, et nimetatud menetlus ei taga piisavat konkurentsi ega majanduslikult kõige soodsama lahenduse valimist; võtab teadmiseks ka asjaolu, et raamlepingu sõlminud töövõtja arvetes küsitud lisatasusid ei kontrollitud piisavalt: kõige suurem tellimus puudutas ühes Skandinaavia riigis asuvalt ainuesindajalt soetatud tarkvaralitsentside uuendamist (112 248 eurot); märgib murelikult, et antud juhul ei olnud raamlepingu kasutamine põhjendatud, kuna sellest tulenevalt maksti põhjendamatult lisatasu; võtab teadmiseks ameti vastuse kontrollikoja kommentaarile;

25.

 tuletab meelde, et amet on asutamisest peale koos Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrguga toiminud teabeallikana liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning säästva arengu poliitika kujundamisel, vastuvõtmisel, rakendamisel ja hindamisel osalejate, aga ka üldsuse jaoks;

26.

 toonitab, et 2016. aastal algatas komisjon kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga ameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu hindamise, mis hõlmab ajavahemikku 2012. aasta keskpaigast kuni 2016. aasta lõpuni, ning selle tulemusi kasutatakse ameti tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks;

27.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/227

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1372

18. aprill 2018

Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Keskkonnaameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0061/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (4), eriti selle artiklit 13,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0090/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Keskkonnaameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 104.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 126, 21.5.2009, lk 13.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/228

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1373

18. aprill 2018

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0076/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem), (4) eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A8-0107/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 110.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/229

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1374

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A8-0107/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust on väga oluline veelgi tugevdada, parandades selleks läbipaistvust ja aruandluskohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise kontseptsiooni ja inimressursside juhtimise head tava;

B.

arvestades, et oma tulude ja kulude eelarvestuse järgi (1) oli Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (edaspidi „amet“) eelarveaasta 2016 lõplik eelarve 9 967 000 eurot, mis on võrreldes 2015. aastaga 8,14 % rohkem; arvestades, et kasv oli tingitud peamiselt täiendavatest sihtotstarbelistest toetustest, mis olid seotud Euroopa rannikuvalve katseprojektidega; arvestades, et ameti kogu eelarve pärineb liidu eelarvest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti 2016. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,6 %; märgib lisaks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,5 %;

2.

 võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjonilt aasta jooksul saadud täiendavad rahalised vahendid Euroopa rannikuvalve ülesannetega seotud katseprojektide jaoks on eelarvet märkimisväärselt mõjutanud – nimelt laekus eelarvesse kaks sihtotstarbelist toetust (kokku 750 000 eurot) sihtotstarbelise tuluna, mis tuli kulutada aastatel 2016 ja 2017 (st mitmeaastaselt), mis õigustab asjaolu, et nende täitmise määra käsitletakse ülejäänud eelarve täitmisest eraldi;

3.

 tunneb heameelt 2016. aastal e-halduse valdkonnas saavutatud edusammude üle: e-Priori moodulite rakendamine pakkumiste esitamiseks, tellimiseks ja arvete esitamiseks elektroonilisel teel koostöös Euroopa Komisjoni informaatika peadirektoraadiga, lepingute haldamise vahendi ABAC Contracts rakendamine raamlepingute registreerimiseks ja järelkontrolliks, Euroopa Komisjoni lähetuste haldamise süsteemi rakendamine, mis viib paberkandjal esitatud vormide märkimisväärse vähenemiseni, Sysper 2 (personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi IT-vahend) kasutamine tulevikus; võtab ametilt teadmiseks, et koos teiste ratsionaliseerimise parandamise meetmetega töötleb ta praegu ligikaudu 95 % oma finantstehingutest elektrooniliselt, mis tagab andmete ja kontrolljälgede suurema tõhususe ja usaldusväärsuse;

4.

 tuletab meelde, et ameti eelarve on viimase viie eelarveaasta jooksul jäänud muutumatuks, kuigi lähetuste ja inspekteerimiste arv on kasvanud, märgib, et kulutused inimressurssidele ei ole siiski muutunud ja tema tegevuskulud vähenesid samal perioodil; rõhutab, et need asjaolud, mis kajastavad ressursside optimeerimist ja ameti juhtimise kvaliteeti, võivad piisavate eelarveassigneeringute puudumise tõttu takistada ameti edasist arengut ja avaldavad survet ametnike tegevusele, mistõttu ametnike töötingimusi tuleks nende kvaliteedi tagamiseks auditeerida;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et 2016. aastast 2017. aastasse üle kantud vahendite määr on 11 % kõigist 2016. aasta toetustest; märgib, et II jaotise (halduskulud) ülekandmise määr oli 34 %, mis tähendab 14 % kasvu võrreldes 2015. aasta tulemustega; märgib siiski, et II jaotise madalamat täitmismäära saab põhjendada mitmete välisteenustega, mis ootavad aasta lõpuks ikka veel lõpetamist või lõplikke makseid (nagu IKT, kirjaliku tõlke ja välishindamise teenused); võtab ametilt teadmiseks, et nende täielik täitmine toimub 2017. aasta jooksul ja assigneeringuid ei ole vaja tühistada;

6.

 märgib, et eelmisest aastast üle kantud kohustuste täitmismäär oli 95,3 % ja vastav tühistamine moodustas 2016. aasta maksete assigneeringutest 0,4 %;

7.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

8.

 märgib rahuloluga, et ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohaselt jäid 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanked ja personalipoliitika

9.

 märgib, et 31. detsembril 2016. aastal oli aktiivse personali koguarv 56, mis tähendab, et ametikohtade loetelu täideti 100 % ulatuses;

10.

 täheldab, et amet on saavutanud eesmärgi vähendada töötajate arvu 5 %; märgib siiski, et asutamismääruses tehtud muudatuse tõttu anti ametile 2017. aasta ametikohtade loetelus 13 uut ametikohta, mis olid seotud uute ülesannetega;

11.

 võtab teadmiseks, et ameti sisestruktuur korraldati ümber, et kohanduda uute muudatustega ja täiendavate ressurssidega, mis olid seotud ameti asutamismääruse muutmisega;

12.

 märgib murelikult, et meessoost töötajate üldine osakaal on 62 % ja naissoost töötajate oma 38 % ehk suhe on tasakaalustamata peaaegu kaks ühele; kutsub ametit üles selle tasakaalustamatusega tegelema ja seda võimalikult kiiresti vähendama;

13.

 märgib rahuloluga, et amet tegi suurema osa maksetest finantsmääruses määratud tähtaja jooksul ja tarnijad ei nõudnud hilinenud maksete eest intresse; märgib lisaks, et 2015. aastal tehti maksed keskmiselt 22 päeva jooksul;

14.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema osa ameti personalipoliitikast; märgib, et heaoluga seotud tegevustele kulutatud eelarve on 138,14 eurot töötaja kohta; täheldab, et keskmine haiguspäevade arv töötaja kohta on 3,7 päeva, mis on ELi ametite keskmisest tunduvalt väiksem;

15.

 märgib, et haldusnõukogu võttis ahistamist käsitlevad rakenduseeskirjad vastu 2017. aastal; peab viivitusi nende eeskirjade kasutusele võtmisel kahetsusväärseks; kutsub ametit üles toetama koolituste ja teabeürituste korraldamist, et parandada töötajate teadlikkust;

16.

 märgib rahuloluga, et amet ei saanud 2016. aasta jooksul töötajate töölevõtmist või töölt vabastamist käsitlevaid kaebusi, kohtuasju ega nendest teatatud juhtumeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ja demokraatia

17.

 võtab teadmiseks, et amet võttis huvide konfliktide ennetamiseks ja haldamiseks vastu tervikliku poliitika, mida muudeti 2016. aastal, ja pettusevastase strateegia; võtab teadmiseks, et kõigist 13 meetmest, mida oli kavas rakendada 2017. aasta lõpuks, olid 11 juba rakendatud; võtab teadmiseks, et ameti kontrollisüsteemid, mille eesmärk on ennetada ja tuvastada pettusi, on sarnased nendega, millega tagatakse tehingute seaduslikkus ja korrektsus, näiteks nn nelja silma põhimõte, automatiseeritud kontroll rahandus- ja raamatupidamissüsteemides ning see, et allhanke korras arvutatud palkadele ja huvide deklaratsioonidele kirjutavad alati alla audiitorkogu liikmed; võtab ameti andmetele tuginedes rahuloluga teadmiseks, et selle asutamisest alates ei ole toimunud ühtegi pettust;

18.

 tunneb heameelt ameti huvide konflikti poliitikas 2016. aastal tehtud muudatuste üle, nimelt haldusnõukogu liikmete, ameti tegevdirektori ja üksuste juhtide kohustuse üle esitada elulookirjeldused, mis avaldatakse ameti veebisaidil ja mida tuleks vajaduse korral uuendada; võtab teadmiseks nõuandekomisjoni liikmete volituste laiendamise;

19.

 võtab ametilt teadmiseks, et amet kontrollib kõiki iga-aastaseid kirjalikke huvide deklaratsioone; peab siiski kahetsusväärseks asjaolu, et 2016. aasta lõpuks ei olnud kaks haldusnõukogu liiget veel oma huvide deklaratsiooni esitanud; märgib, et eesistuja palub nõukogu liikmetel enne iga haldusnõukogu koosolekut kinnitada huvide deklaratsiooni faktilist õigsust ja teatada mis tahes võimalikust huvide konfliktist, mis võib koosolekuga seoses tekkida; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru puuduvate huvide deklaratsioonide esitamises tehtud edusammude kohta;

20.

 võtab ametilt teadmiseks, et ta ootab Euroopa Komisjonilt näidisotsust, et võtta vastu oma otsus rikkumisest teatamise kohta; kuid märgib, et seni, kuni Euroopa Komisjon ei ole näidisotsust esildanud, pakutakse töötajatele suunisena endiselt Euroopa Komisjoni kehtivat otsust rikkumisest teatamise kohta; märgib, et 2016. aastal ei esinenud ametis ühtegi rikkumisest teatamise juhtumit; kutsub ametit üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni näidisotsuse rakendamisest;

21.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

Peamised saavutused

22.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

oma ühiskasutuskavade abil koordineeris ta liidus ja rahvusvahelistes vetes 20 000 kalanduskontrolli teostamist;

—

alustas ta teiste liidu ametitega koostööd Euroopa Rannikuvalve suutlikkuse loomiseks;

—

toetas ta ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames lossimiskohustuse piirkondlikku rakendamist;

Sisekontroll

23.

 märgib, et ameti haldusnõukogu võttis vastu sisekontrolli standardite kogumi, mille eesmärk on tagada poliitika- ja tegevuseesmärkide saavutamine; võtab teadmiseks, et sisekontrollisüsteemis on kõrge rakendamise määr 12 sisekontrolli standardil ja keskmine rakendamise määr neljal valdkonnal;

24.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal rahuloluga, et sisekontrolli 10. standardi (talitluspidevus), sisekontrolli 11. standardi (dokumendihaldus) ja sisekontrolli 12. standardi (teave ja teabevahetus) seisuks on nüüd märgitud „lõpetatud“.

Siseaudit

25.

 märgib, et 2016. aastal tegi siseauditi talitus riskihindamise, mis hõlmas ameti olulisi, nii põhi- kui ka haldusprotsesse; märgib, et siseauditi talituse töö tulemusel loodi „Siseauditi talituse strateegiline siseauditi kava aastateks 2017–2019“; märgib rahuloluga, et siseauditi talituse täitmata soovitusi ei ole;

26.

 võtab teadmiseks, et teine viieaastane ameti sõltumatu välishindamine aastate 2012–2016 kohta algas 2015. aasta oktoobris ja oli kavas lõpetada 2017. aastal; rõhutab, et iga hindamine tehakse selleks, et hinnata ameti ja selle töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tõhusust ning seda, mil määral aitab see kaasa ÜKP reeglite range järgimise saavutamisele; palub ametil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuse hindamise tulemustest aru;

27.

 võtab teatavaks asjaolu, et amet töötas välja ja juurutas tsentraliseeritud järelevalve kõigi auditisoovituste jaoks, mille on andnud kontrollikoda, siseauditi talitus ja selle sisekontrollisüsteem, et neid koondada ja jälgida ning vastavate tegevuskavade jälgimist parandada;

Tulemuslikkus

28.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal võeti vastu ameti muudetud asutamismäärus, milles laiendati ameti ülesannet teha koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA), et toetada rannikuvalveülesandeid täitvaid riiklikke ametiasutusi; täheldab, et need kolm ametit on töötanud koos kolme nende partneriks oleva Euroopa Komisjoni peadirektoraadiga (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi ning liikuvuse ja transpordi peadirektoraadiga), et valmistada ette ja rakendada katseprojekti „Euroopa rannikuvalveteenistuse loomine“, mille koostas Euroopa Parlament, valmistudes ette nn piiripaketi rakendamiseks;

Muud kommentaarid

29.

 tuletab meelde ameti tähtsust ühise kalanduspoliitika põhimõtete ühtlustamisel ja kohaldamisel; väljendab heameelt ameti loomisest saadik saavutatud tulemuslikkuse, edu ja suurepäraste tulemuste üle;

30.

 rõhutab ameti panust seire, kontrolli ja järelevalvega seotud ÜKP meetmete ühtlustamisse ja standardimisse, et tagada õiglane kohtlemine ja parandada eeskirjade, sealhulgas lossimiskohustuse järgimist;

31.

 tuletab meelde ameti rolli liidu koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et tõhustada nende rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) vastu võitlemiseks võetud meetmete järgimist;

32.

 väljendab rahulolu inspekteerimiste 15 %-lise kasvu üle 2016. aastal, mis peegeldab seda, et inimressursse on ühiskasutuskavade abil ja tegevuskavade kooskõlastamise kaudu liikmesriikidega paremini koordineeritud;

33.

 väljendab rahulolu kontrollikoja eriaruandes nr 8/2017 avaldatud hinnangu üle, et ametil on oluline roll kalandustooteid käsitlevate side- ja andmevahetussüsteemide ühtlustatud ja ühtse lähenemisviisi väljatöötamises ja tõhustamises;

34.

 tunnustab ameti kvaliteetset ja asjakohast koostööd Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Frontexiga ühise katseprojekti raames, mis käsitleb rannikuvalve loomist, kuid tuletab komisjonile meelde, et ametile tuleks anda seda liiki projektide või muude tulevaste projektide jaoks piisavad vahendid, eelkõige projektide jaoks, mis on seotud uute tehnoloogiate kasutamisega kontrollimisel (mehitamata õhusõidukid) või koolitusel (e-õpe);

35.

 tuletab meelde, et oluline on suurendada ameti volitusi ja kavandada koos teiste merendussektoris tegutsevate liidu ametitega ühisoperatsioone, et hoida ära merekatastroofe ja kooskõlastada Euroopa rannikuvalve tööd;

36.

 rõhutab vajadust eraldada rohkem vahendeid, et suurendada ameti tegevussuutlikkust Brexitiga seotud ebakindluse ja sellest tulenevate täiendavate kontrollide taustal;

37.

 teeb ettepaneku kaasata ameti haldusnõukokku üks Euroopa Parlamendi liige, et suurendada ameti institutsioonilist läbipaistvust, seda eelkõige eelarve heakskiitmisel haldusnõukogu poolt; teeb sellega seoses ettepaneku, et vastav parlamendiliige valitaks Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmete seast;

38.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 333, 9.9.2016, lk 31.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/233

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1375

18. aprill 2018

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0076/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 768/2005 (millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem), (4) eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kalanduskomisjoni arvamust (A8-0107/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kalanduskontrolli Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 110.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/234

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1376

18. aprill 2018

Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0069/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4), eriti selle artiklit 44,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0091/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 115.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/235

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1377

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0091/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

B.

arvestades, et Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 79 492 944 eurot, mis tähendab 1,10 % suurust langust; arvestades, et ameti kogu eelarve koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 0,19 % kõrgem; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,66 %, mis oli 2015. aastaga võrreldes 0,45 % madalam;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 märgib, et 2016. aastast kanti 2017. aastasse üle 8 200 000 eurot ning ülekandmine oli valdavalt seotud taristu ja ameti tegevusega;

3.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Personalipoliitika

4.

 võtab teadmiseks ameti ametikohtade loetelu 2 %-lise vähendamise 2016. aastal, mis vastab seitsmele töökohale ning mille tulemusena suurendas amet oma menetluste tõhusamaks ja tulemuslikumaks muutmise jõupingutusi; võtab teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli ameti 470 töökohast täidetud 450 (sh ametnikud, ajutised ja lepingulised töötajad ning riikide lähetatud eksperdid);

5.

 võtab ametikohtade loetelust teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli liidu üldeelarvega lubatud ametnike ja ajutiste töötajate 330 ametikohast täidetud 320 (2015. aastal oli täidetud 327 ametikohta);

6.

 märgib, et 2016. aastal oli ameti põhitegevusega hõivatud 74 % töötajatest, mis oli küll 2016. aasta eesmärgist (75 %) veidi madalam, kuid 2015. aasta näitajast kõrgem;

7.

 märgib murelikult, et 31. detsembri 2017. aasta seisuga oli täidetud ametikohtade sooline jaotus 60 % naisi ja 40 % mehi; märgib veelgi suurema murega, et juhtivate ametikohtade (kõrgema ja keskmise astme juhid) sooline jaotus on siiski kallutatud teisele poole ja seda isegi suuremas ulatuses – 68 % mehi ja 32 % naisi; palub ametil püüda kiiresti tagada sooliselt tasakaalustatum personali koosseis, eelkõige keskmise ja kõrgema astme juhtide ametikohtade tasandil;

8.

 märgib rahuloluga, et amet on võtnud meetmeid tööprotsesside optimeerimiseks, et kasutada vähem ressursse; tunnistab siiski, et prognooside kohaselt suureneb ressursside puudujääk järgmise kolme aasta jooksul ligikaudu 20 täistööajale taandatud ametikoha võrra aastas, mis tuleneb ühest küljest ametikohtade loetelu edasisest vähenemisest (-2 % 2017. aastal ja - 1 % 2018. aastal) ja töökoormuse prognoositavast kasvust seoses uute ülesannetega teatud põhitegevuste puhul, nagu uuendtoit, pestitsiidid ning taimekahjurite liigitamine ja järelevalve;

9.

 märgib, et ameti töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt 7,4 päeva; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet korraldas töötajatele ühepäevase väljasõiduseminari ning tervise- ja ohutusküsimustele pühendatud päevi ja heaolutegevusi; palub, et amet kutsuks osalema veelgi suuremal arvul töötajaid;

10.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et amet võttis 2016. aasta juunis vastu suunised inimväärikuse kaitsmiseks ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamiseks, korraldas töötajatele kohustuslikke kursusi ja iga-aastase teabeürituse, millel töötajad said esitada küsimusi ja tutvuda konkreetsete juhtumite ja stsenaariumidega;

11.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei teatatud, uuritud ega toodud kohtu ette mitte ühtegi ahistamise juhtumit;

12.

 märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid;

Huvikonfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

13.

 täheldab, et 21. juunil 2017 võttis ameti haldusnõukogu vastu uue sõltumatust käsitleva poliitika, et tagada kõikide ameti teadustegevuses osalevate spetsialistide sõltumatus; märgib, et uues poliitikas on esitatud uus huvide konflikti määratlus, põhjalik ooteaega käsitlevate eeskirjade kogum, kaasa arvatud nõustamisteenuste lepingute keeld, ning nõue, mille kohaselt eksperdid deklareerivad oma aastase sissetuleku osa, mis on saadud mis tahes organisatsioonilt, organilt või ettevõttelt, mille tegevus kuulub ameti tegevusvaldkonda; märgib lisaks, et amet võttis vastu tingimusteta piirangud seoses finantsinvesteeringute tegemisega nendesse ettevõtetesse, mis on otseselt või kaudselt seotud ameti tegevuse tulemustega; märgib, et sellised huvid loetakse olevat vastuolus liikmesusega ameti teaduskomitees, teaduskomisjonides ja töörühmades ning osalemisega vastastikuste eksperdihinnangute andmist käsitlevatel koosolekutel; märgib, et liikmesriikide saadetud eksperdid peavad nüüd täitma huvide deklaratsiooni vormi;

14.

 on mures, et ameti uues sõltumatuse poliitikas võetakse huvisid arvesse vaid küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Toiduohutusameti asjaomase teadusliku töörühma mandaadi alla, aga mitte kõiki olulisi huvisid, mis seonduvad ettevõtetega, kelle tooteid amet hindab, ning nende rahastatud organisatsioonidega, nagu nõudis Euroopa Parlament, mistõttu on see poliitika liiga kitsas ja põlistab seega ameti varasema sõltumatuse poliitika suurima piirangu;

15.

 väljendab muret selle pärast, et amet ei arvestanud parlamendi korduvaid üleskutseid lisada kaheaastase ooteajaga hõlmatud huvide nimekirja teadustöö rahastamine, kuna teadustöö rahastamine on ameti välisekspertide seas peamine finantskonfliktide allikas;

16.

 tunneb muret selle pärast, et amet ei järginud Euroopa Ombudsmani 2015. aasta jaanuari otsust, kus märgiti, et amet „ei ole oma huvide konfliktide eeskirjades ja huvide deklaratsiooni vormides asjakohaselt arvesse võtnud ülikoolide muutuvat iseloomu“, ja paluti ametil „läbi vaadata oma huvide konflikte käsitlevad eeskirjad ja sellega seotud juhised ning huvide deklareerimise vormid“ selle tagamiseks, et akadeemiliste ringkondade eksperdid deklareeriksid üksikasjalikult oma finantssuhted ülikoolidest tööandjatega ning ülikoolidest tööandjate suhted tööstuspartneritega;

17.

 rõhutab, et 2017. aasta lõpus vastu võetud ameti sõltumatuse poliitika rakenduseeskirjad ei ole eespool nimetatud probleeme kõrvaldanud ning amet jättis kasutamata võimaluse oma sõltumatuse poliitika läbi vaadata, et tulevikus paremini vältida huvide konfliktidest põhjustatud skandaale;

18.

 palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma uue sõltumatuse poliitika rakendamise kohta aru;

19.

 märgib rahuloluga, et teenistus, mis tagab ameti õiguslike ja regulatiivsete küsimuste üksuses huvide konflikti tsentraliseeritud haldamise, hakkas täies mahus tööle 2016. aastal; märgib lisaks, et huvide konflikti haldamist käsitlevate uute rakenduseeskirjade vastuvõtmine oli kavas 2017. aasta lõpus; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste eeskirjade rakendamisest aru;

20.

 märgib, et 17 koosseisulise töötaja puhul, kes lahkusid 2016. aastal ameti teenistusest, kohaldati kahel juhul piiranguid, et vältida seda, et kõnealustest isikutest saab kontaktpunkt ameti ja uue tööandja vahel ning et nad teevad lobitööd ja teostavad toiminguid, mis on seotud menetluses olevate ameti dokumentidega; tunnistab, et ametisisestest menetlustest ei piisa ameti ja tööstuse vastastikuse sõltumatuse tagamiseks; märgib, et töölt lahkuv personal on kohustatud ametile teatama oma edasise töökoha ja võimaliku huvide konflikti;

21.

 võtab teadmiseks asjaolu, et amet rakendab endiselt 2014. aasta eeskirju huvide deklaratsioonide kohta ja menetles 7 000–8 000 huvide deklaratsiooni, nagu eelmistel aastatelgi; märgib rahuloluga, et amet avaldab nõuetele vastavuse ja õigsuse kontrollide tulemused oma iga-aastases tegevusaruandes;

22.

 märgib, et amet võttis 2016. aasta jaanuaris vastu standardse töökorra rikkumisest teatajate esitatud kaebuste menetlemise kohta, ja soovitab korraldada rikkumisest teatamise õiguste ja ameti sellekohaste eeskirjade teemal järjepidevaid koolitusi; palub ametil võtta endale kindel kohustus hoida rikkumisest teatajate isikuandmete konfidentsiaalsust ja hoida ära nende hirmutamine; palub ametil esitada üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta 2016. aastal, kui selliseid juhtumeid esines, ja selle kohta, kuidas need lahendati;

23.

 võtab teadmiseks asjaolu, et liidu ametite jaoks on koostamisel näidiseeskirjad rikkumisest teatamist käsitlevate suuniste kohta ning nii pea, kui komisjon on liidu ametitele ametliku nõusoleku andnud, võtab amet need ametlikult vastu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste suuniste vastuvõtmisest ja rakendamisest aru;

24.

 märgib, et amet sai 2016. aastal 99 uut taotlust, milles paluti luba tutvuda tema dokumentidega, ja menetles 118 taotlust, millest 23 juhul andis amet dokumentidele täieliku juurdepääsu, 76 korral otsustas anda vaid osalise juurdepääsu ja 19 juhul keeldus juurdepääsu andmast; palub ametil suhtuda kõigisse sellistesse taotlustesse avatult ja läbipaistvalt;

25.

 märgib, et 2016. aastal menetletud 118 esialgse taotluse puhul keelduti 26 juhul dokumentidele juurdepääsu andmast või anti osaline juurdepääs eraelu puutumatuse ja isikute puutumatuse kaitse põhjendusel, 40 juhul ärihuvide kaitse põhjendusel ning 18 juhul seepärast, et otsust ei olnud veel tehtud, ning ühel juhul oli põhjuseks kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse; loodab, et kui amet otsustab piirata dokumentidele juurdepääsu tingituna ärihuvide kaitsest, arvestatakse tõsiselt ka kodanike huvi säilitada kõrged tervise- ja toiduohutusnormid, kohaldades samas kõiki asjakohaseid eeskirju ja õigusnorme;

26.

 märgib, et rühm parlamendiliikmeid esitas ameti vastu nn glüfosaadijuhtumi puhul hagi dokumentidele juurdepääsu piiramise tõttu; eeldab, et kui kohtuotsus teatavaks tehakse, täidab amet seda täielikult; väljendab heameelt, et reageerimaks murele, mida on väljendatud seoses herbitsiidi glüfosaat põhjustatud ohuga, loodi (2) hiljuti pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitlev erikomisjon;

27.

 on veendunud, et amet peaks ka edaspidi pöörama avalikule arvamusele eritähelepanu ning püüdma olla avatud ja läbipaistev; peab sellega seoses kiiduväärseks, et 2016. aastal oli tänu ameti teadusandmebaasile võimalik pääseda suurema arvu teadushinnangute aluseks olevate tõendite juurde, sest taimekaitsevahendite, saasteainete, keemiliste ohtude, toidukoostise, molekulaarse tüübimääramise ja taimse materjali kohta avaldati mitu andmekogu; võtab teadmiseks asjaolu, et ameti ajakiri liideti rahvusvahelise teadusväljaandega, et parandada ajakirja kvaliteeti ja suurendada levikut; märgib, et ameti suunised, mis kehtivad teaduslike dokumentide autorluse jaoks, vaadati läbipaistvuse ja avatuse suurendamiseks läbi; märgib ka, et amet lõi avatud teabehoidla „Knowledge Junction“, mille kaudu saab vahetada tõendeid ja muud tõendusmaterjali, mida toidu- ja söödaohutuse riskianalüüsil kasutatakse; innustab ametit selles suunas edasi tegutsema;

Peamised saavutused

28.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

2020. aasta strateegia koostamine, mis hõlmab mitmeaastast rakenduskava, milles keskendutakse peamistele tulemustele ja mis tugineb põhjalikule tulemusraamistikule ning üksikasjalikele kavandamise ja programmitöö dokumentidele;

—

läbipaistvuse ja kaasamise meetmete rakendamine, nagu projekt „Läbipaistvus ja kaasatus riskihindamises“ („Transparency and Engagement in Risk Assessment“ (TERA)), uue sidusrühmade kaasamise lähenemisviisi algatamine ja EFSA Journali avaldamine, mis tagab teadustulemuste tõhusa levitamise ja võimaldab juurdepääsu ameti riskihinnangutele;

—

avatud andmete ja tõendusmaterjaliga seotud vahendite kasutuselevõtmine, mis on avatud laiematele riskihindamise ringkondadele;

Sisekontroll

29.

 märgib, et ameti siseauditi üksus viis läbi kindlustandvaid töid ja muid konkreetseid ülesandeid vastavalt iga-aastasele auditikavale, mille kiitis heaks ameti auditikomisjon; märgib, et auditiülesanded hõlmasid üldjuhtimise auditit ekspertide rolli kohta teaduslikus otsustusprotsessis, tekkepõhise arvestuse kasutajaõiguste valideerimist ning kaht järelmeetmete aruannet siseauditi üksuse, siseauditi talituse ja kontrollikoja esitatud tähtsamate soovituste järgimise kohta;

30.

 märgib, et siseauditi üksuse andmetel annab ameti olemasolev sisekontrollisüsteem auditeeritavate protsesside puhul seatud tegevuseesmärkide saavutamise kohta piisava kindluse; märgib, et avaldati üks märget „väga oluline“ kandev soovitus teaduslike otsustusprotsesside avalikustamise ja läbipaistvuse kohta; kutsub ametit üles tagama, et nimetatud soovitus viiakse ellu ja sellest antakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

31.

 võtab kontrollikoja aruande alusel teadmiseks, et amet ei ole veel vastu võtnud selget ja terviklikku finantsalase järelkontrolli strateegiat, mis hõlmaks kõiki tegevusvaldkondi ning täpsustaks sellise kontrolli sageduse ja ulatuse; võtab teadmiseks asjaolu, et amet töötab hetkel välja täiustatud usaldusväärsusraamistikku ning täiustab sisekontrolli raamistikku; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande oma sisekontrollisüsteemi puuduste parandamiseks võetud meetmete kohta;

Siseaudit

32.

 võtab kontrollikoja aruande alusel teadmiseks, et 2016. aasta novembris avaldatud auditiaruandes jõudis siseauditi talitus järeldusele, et IT projektijuhtimise kontrollimehhanismid on piisavad, ent viitas märkimisväärsetele puudustele IT valdkonna juhtimises; märgib, et siseauditi talitus soovitas ajakohastada ameti IT juhtimise põhimõtteid, võtta kasutusele kogu ametit hõlmav IT valdkonna riskijuhtimise raamistik ja register ning lahutada teabeturbe funktsioon IT üksusest; märgib rahuloluga, et amet leppis siseauditi talitusega kokku parandusmeetmete võtmise kavas; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et enamik IT valdkonna juhtimist käsitlevatest meetmetest on juba rakendatud ning ülejäänud meetmed on kavas rakendada 2017. aasta lõpuks; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamise kohta aru;

Tulemuslikkus

33.

 võtab teadmiseks asjaolu, et amet alustas või taaskäivitas teadusalaseid ühistegevusi ja koostööalgatusi mitme liidu tasandi partnerorganisatsiooniga, sealhulgas Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega; märgib lisaks, et amet viis koostöös mitme rahvusvahelise partneriga läbi täiendavaid vahetusi; märgib rahulolevalt, et selle koostöö eesmärk on jagada meetodeid ja lähenemisviise, et parandada toiduohutust, ning muu hulgas hõlmab see riskide parema hindamise meetodeid, tekkivate riskide kiiret tuvastamist ja andmete jagamist ühist huvi pakkuvatel teemadel;

34.

 märgib, et amet töötas välja tulemusraamistiku, mis 1) seob strateegilised eesmärgid ameti projekti- ja protsessiportfelli ning vahenditega ning 2) sisaldab peamisi tulemusnäitajaid, et jälgida edusamme ja tulemuslikkust sisendi, väljundi, tulemuste ja mõju tasandil;

35.

 võtab teadmiseks asjaolu, et amet on teinud mitmeid algatusi, et piirata ekspertide sõiduaega, sealhulgas soodustanud IT-vahendite kasutamist, et suurendada tõhusust;

Muud kommentaarid

36.

 märgib rahuloluga, et amet on kasutusele võtnud keskkonnajuhtimissüsteemi, millega kaardistatakse ameti menetlused, et parandada ressursitõhusust, vähendada jäätmete teket ja kulusid, ning on saanud ISO 14001: 2004 sertifikaadi; märgib, et amet sai 2017. aasta veebruaris ka keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi;

37.

 märgib rahuloluga, et amet ühines institutsioonidevahelise keskkonnajuhtimisrühmaga, eesmärgiga töötada välja ühine meetmete kava, et vähendada tõhusalt CO2 heidet ja koguda ühiseid andmeid, mis võimaldavad võrrelda liidu asutuste õhkupaisatavat CO2 heidet;

38.

 märgib, et juba on alustatud tihedat koostööd komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadiga seoses ettevalmistustega, mis tulenevad Ühendkuningriigi otsusest EList lahkuda; märgib siiski, et tulevikku silmas pidades valitseb endiselt suur ebakindlus ressursside kättesaadavuse osas, mistõttu amet ei saa põhjalikult valmistuda 2020. aastale järgnevaks programmitöö perioodiks; palub, et amet ei jääks ootama ja reageerima, vaid käituks selles küsimuses ennetavalt, püüaks ette näha võimalikke probleeme ja koostaks selleks puhuks kavad;

39.

 märgib, et amet on teadlik majanduslikest riskidest, mis kaasnevad Ühendkuningriigi otsusega liidust välja astuda, nagu piiratud eelarvevahendite kättesaadavus, probleemid seoses praeguste ja uute lepingute ja nendega seotud maksetega ning töötushüvitised, samuti tegevusriskid, näiteks võimalus võtta Ühendkuningriigi kodanikke tööle töötajate või ekspertidena, võimalus kasutada Ühendkuningriigi üksuste teenuseid ning teavet või andmeid, muutused töömahus ja dokumentidele juurdepääsu õiguses;

40.

 märgib murega, et liidu reguleerivatel ametitel, kes tegelevad õiguslikult reguleeritud toodete riskianalüüsiga, eelkõige Euroopa Kemikaaliametil (ECHA), ei ole piisavalt vahendeid, et neid ülesandeid korralikult täita; seetõttu tuleks ametile ja ECHA-le nende konkreetsete ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid tagada;

41.

 tunneb heameelt ameti panuse üle liidu toidu- ja söödaahela ohutusse ja selle üle, et ta teeb suuri pingutusi, et anda liidu riskijuhtidele toidutarneahelaga seotud küsimustes põhjalikku, sõltumatut ja ajakohast teadusalast nõu, teavitab avalikkust selgelt oma töö tulemustest ja tulemuste aluseks olevast teabest ning teeb koostööd huvitatud isikute ja institutsiooniliste partneritega, et liidu toiduohutussüsteem oleks ühtsem ja usaldusväärsem;

42.

 rõhutab, et amet koostas 481 teaduslikku dokumenti, tehnilist aruannet ja muud väljaannet ning lahendas 382 teaduslikku küsimust; märgib, et tähtajaks vastu võetud dokumentide ja lahendatud küsimuste arv ei vastanud 2016. aastaks seatud eesmärgile ning teadusnõu tähtajast kinnipidamist tuleb veel parandada;

43.

 märgib, et 2016. aastal võttis amet vastu strateegia „EFSA Strategy 2020: trusted science for safe food“ („EFSA 2020. aasta strateegia „Usaldusväärne teadus tagab ohutu toidu““), mis põhineb järgmisel viiel strateegilisel eesmärgil: tähtsustada avalikkuse ja sidusrühmade kaasamist teadusliku hindamise protsessi, suurendada ameti tõendibaasi ja tagada ameti andmete optimaalne kättesaadavus, luua liidus teadushinnangute koostamise suutlikkus ja teadmuskogukond, valmistuda tulevasteks riskihindamisülesanneteks ning luua töökeskkond ja -kultuur, milles on arvesse võetud ameti väärtusi;

44.

 kutsub komisjoni üles alustama huvirühmadega poliitilist arutelu, mille eesmärk on vaadata läbi liidu õigusaktid, mis on seotud toidu, kemikaalide ja nendega seotud toodete riskianalüüsiga, ja hindama nende õigusaktide mõjusust;

45.

 rõhutab, et 2016. aastal analüüsis amet sidusrühmadega konsulteerimiseks kasutatavat platvormi, mis kõrvaldati kasutuselt, et hakata sidusrühmi kaasama uuel viisil, ja 2016. aasta lõpuks olid uue raamistikuga liitumise soovi väljendanud 80 organisatsiooni;

46.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 15.

(2)  Vt Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2018. aasta otsust pestitsiididele lubade andmise ELi menetlust käsitleva erikomisjoni moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0022).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/240

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1378

18. aprill 2018

Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Toiduohutusameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0069/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (4), eriti selle artiklit 44,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0091/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Toiduohutusameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Toiduohutusameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 115.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/241

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1379

18. aprill 2018

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0080/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) (4), eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0087/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktori tegevusele instituudi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 120.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/242

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1380

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0087/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli instituudi 2016. aasta lõplik eelarve 7 628 000 eurot ehk 3,15 % vähem kui 2015. aastal; arvestades, et instituudi eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) märkis oma aruandes Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

D.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks väärtusi, millele liit tugineb, ja et kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 8 on liit kohustunud edendama soolise aspekti arvestamist kõigis oma meetmetes;

E.

arvestades, et sooteadlik eelarvestamine on osa soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegiast;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr kõrge – 98,42 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt, ning mis tähendab 2015. aastaga võrreldes väikest, 0,13 % suurust vähenemist; märgib lisaks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 2016. aastal 72,83 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 5,19 % kõrgem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr endiselt kõrge III jaotises (tegevuskulud) – 1 700 000 eurot ehk 51 % (2015. aastal 2 200 000 eurot ehk 60 %), mis tulenes eelkõige järgneval aastal jätkunud uuringutest; märgib, et instituut võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ning vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel; märgib, et instituut teeb teostatavuse analüüsi, mille põhjal otsustada, kas edaspidi võetakse kasutusele liigendatud eelarveassigneeringud;

3.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti juhul, kui instituut on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Hanked

4.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoja aruande kohaselt algatas instituut 2016. aastal avatud hankemenetluse, mille eesmärk oli sõlmida raamleping instituudi soolise statistika töövahendite ja ressursside hooldamiseks ja uuendamiseks, kusjuures lepingu maksimaalne maksumus pidi olema 1 600 000 eurot; märgib ka seda, et hange oli jaotatud kahte ossa, ilma seejuures kummagi osa maksumust märkimata; rõhutab, et pärast ühe pakkuja esitatud küsimust selgitas instituut oma veebisaidil, et kummagi osa maksimaalne maksumus on hinnanguliselt 800 000 eurot; märgib, et instituudi väitel jäi täpsustatud summa muutmata haldusvea tõttu ja see ei mõjutanud eelarvet; märgib kahetsusega ka seda, et kontrollikoja aruande kohaselt põhines hanke hinnakonkurents üksnes päeva maksumusel, võtmata arvesse ülesannete lõpuleviimiseks kuluvat aega, mistõttu ei saanud instituut kindlaks teha ega valida majanduslikult kõige soodsamaid pakkumusi ja tagada suurimat kulutõhusust; märgib, et instituudi sõnul on asjaomaste tehniliste kirjelduste vormid muudetud ja riske kavatsetakse maandada, määrates edaspidi eriteenuste hangetes kindlaks maksimaalse tööpäevade arvu;

Personalipoliitika

5.

 märgib, et instituudi ametikohtade täituvuse määr oli 2016. aasta lõpus 96 %; võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 27 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 28 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 28 ametikohta);

6.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade sooline jaotus oli 72 % naisi ja 28 % mehi; märgib ka soolist tasakaalustamatust haldusnõukogus, kus naisi oli 80 % ja mehi 20 %; kutsub instituuti üles püüdma muuta personali koosseisu sooliselt tasakaalustatumaks;

7.

 võtab ametikohtade läbivaatamise tulemuste põhjal teadmiseks, et 76,3 % ametikohtadest olid seotud põhitegevusega, 14,8 % haldustoega ning 8,9 % olid neutraalsed ametikohad;

8.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema instituudi personalipoliitika osa; rõhutab, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli 36 437 eurot, mis vastab 2,25 päevale töötaja kohta; märgib, et arstitõendita haiguspäevade keskmine arv töötaja kohta oli 2016. aastal 2,17 päeva ja arstitõendiga põhjendatult 8,23 päeva;

9.

 tuletab meelde, et instituut võttis 2012. aasta juunis vastu otsuse psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta; toetab koolitusüritusi, mille eesmärk on suurendada töötajate teadlikkust, ning soovitab instituudil korraldada sel teemal korrapäraselt koolitusi ja teabeüritusi;

10.

 märgib, et üks artikli 90 kohane lepingu lõpetamise menetlus oli pooleli;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

11.

 märgib murelikult, et 2016. aastal registreeris instituut kuus finants- ja menetlusliku kõrvalekaldega erandjuhtumit, võrreldes kolmega eelnenud aastal;

12.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal ei tuvastatud pettusejuhtumeid;

13.

 peab tervitatavaks kõigile töötajatele suunatud pettuste ennetamise koolitust, mis toimus 2. märtsil 2016 ning kus koolitajateks olid haldusjuht ja peaarvepidaja, kes ise olid eelnevalt saanud vajaliku väljaõppe Euroopa Pettustevastaselt Ametilt (OLAF); märgib, et 28. septembril 2016 korraldati kõigile töötajatele eetika ja usaldusväärsuse teemaline koolitus;

14.

 toetab instituudi direktori 22. juuni 2016. aasta otsust nr 117, millega nimetati kaks töötajat rikkumisest teatamise poliitika kontaktisikuteks;

15.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku toetust ja nõu;

Peamised saavutused

16.

 tunneb heameelt järgmise kolme peamise saavutuse üle, mille instituut oma 2016. aasta tegevuses välja tõi:

—

tõendite leidmine selle kohta, et sooline võrdõiguslikkus on majanduslikult kasulik ning suurendab majanduskasvu ja tööhõivet;

—

veebipõhise vahendi väljatöötamine ja kasutuselevõtmine soolise võrdõiguslikkuse tagamise hõlbustamiseks teadusuuringutega tegelevates organisatsioonides (GEAR);

—

soopõhise vägivalla vormide ühtsete määratluste väljatöötamine liikmesriikide jaoks ning terminisõnastiku ja tesauruse koostamine;

17.

 peab siiski kahetsusväärseks, et instituut ei teosta eesmärkide saavutamiseks võimalike lahenduste eelhindamisi;

Siseaudit

18.

 tõdeb, et 2016. aastal viidi ellu 96 % siseauditi talituse soovitustest ehk 49 soovitust 51-st (2015. aastal oli see näitaja 90 % ehk 46 51-st), sealhulgas siseauditi soovitused järgmistel teemadel: „Tegevusprotsesse toetavad hanked EIGEs“, siseauditi talituse strateegilise siseauditi kava (2015–2017), siseauditi talituse audit instituudi personalihalduse valdkonnas, siseauditi talituse audit eelarve ja eelarve täitmise kohta ning sisekontrollistandardite rakendamise osaline läbivaatus siseauditi talituse poolt;

Sisekontroll

19.

 märgib, et instituut on teistes liidu ametites välja selgitatud headest tavadest lähtudes võtnud vastu terve rea sisekontrollistandardeid, mille eesmärk on tagada poliitiliste ja tegevuseesmärkide saavutamine;

Muud kommentaarid

20.

 märgib rahuloluga, et instituut tegi 2016. aastal tihedat koostööd oma sõsarasutustega, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga (Eurofound), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA) ja Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga (EU-OSHA); märgib ka seda, et instituut arutas sünergia saavutamist ka muude asutustega, nagu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ja Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), ning tutvustas neile oma tööd; toob sünergia näitena välja instituudi osalemise Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud põhiõiguste foorumil, mis andis võimaluse luua kontakte teiste oluliste poliitiliste sidusrühmadega;

21.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt avaldas instituut 2016. aasta jaanuaris enda kohta koostatud välishindamise, milles järeldati, et instituudi tegevus oli kooskõlas tema volitustega, ning anti instituudi haldamisele juhtimise ja tõhususe seisukohalt suhteliselt hea hinnang; märgib ka seda, et hinnangus anti mitu soovitust instituudi tegevuse parandamiseks – need hõlmasid näiteks selgemate eesmärkide seadmist, väljundite paremat suunamist, asjaomaste väliste sidusrühmadega sünergia saavutamist ning instituudi haldusnõukogu rolli tugevdamist ja ekspertkogu rolli täpsustamist; märgib, et instituut on alustanud soovituste täitmiseks koostatud tegevuskava elluviimist; palub instituudil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava elluviimise tulemustest aru;

22.

 tuletab meelde, et instituut asutati selleks, et toetada ja tugevdada liidus soolise võrdõiguslikkuse edendamist, sealhulgas soolise aspekti arvestamist kõikides liidu asjaomastes poliitikavaldkondades ja nendel põhinevas liikmesriikide poliitikas ning võitlust soolise diskrimineerimise vastu ja tõsta liidu kodanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest; tunneb heameelt asjaolu üle, et esmatähtsaks peetakse töötamist mitmes valdkonnas, mille väljundiks on kõrge kvaliteet ja suur nähtavus, kaotamata seejuures keskendumist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele;

23.

 tunneb heameelt, et instituut jätkab koostööd naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoniga ning peab tervitatavaks instituudi panust naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni püsivatesse jõupingutustesse; nõuab naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni seadusandlike ja muude kui seadusandlike prioriteetide ning instituudi teadusuuringute ulatuslikumat koostoimet, samuti instituudi poolt välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi arvessevõtmist;

24.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 126.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/245

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1381

18. aprill 2018

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0080/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1922/2006 (millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) (4), eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0087/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 120.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 403, 30.12.2006, lk 9.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/246

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1382

18. aprill 2018

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0082/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0088/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 126.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/247

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1383

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0088/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli asutuse 2016. aasta lõplik eelarve 21 762 500 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 7,67 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (8 461 389 eurot ehk 40 %) ja liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste osamaksudest (13 301 111 eurot ehk 60 %);

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,68 %, mis vastas asutuse kavandatud eesmärgile ja oli 2015. aastaga võrreldes 0,29 % madalam; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 88,97 %, mis vastas asutuse kavandatud eesmärgile ja oli 2015. aastaga võrreldes 5,22 % kõrgem;

2.

 märgib ära asutuse jõupingutused, mida tehti asutuse eelarve ja personali asutusesiseselt ümberjaotamiseks, kuna asutuse töökoormus nihkub üha rohkem regulatiivsetelt ülesannetelt järelevalvealasele ühtsusele ja õigusnormide täitmise tagamisele; peab ülitähtsaks, et asutusel oleks piisavalt ressursse oma ülesannete täielikuks täitmiseks ja muu hulgas nendest ülesannetest tuleneva täiendava töökoormusega toimetulekuks, seejuures peab asutus tagama asjakohase prioriseerimise ressursside jaotamise ja eelarvetõhususe puhul; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et asutuse töökoormuse suurenemisega võib aidata sisemiselt toime tulla see, kui eelarvevahendid ja personal jaotatakse ümber, kuid seda tingimusel, et selline ümberjaotamine ei takista asutusel volituste täielikku täitmist ega võta temalt sõltumatust järelevalveülesannete täitmisel;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 võtab teadmiseks, et järgmisse aastasse üle kantud kulukohustuste kogusumma vähenes 2016. aastal 10,71 %-ni (2015. aastal oli see 16,21 %), mis näitab asutuse rangemat eelarve jälgimist; tunnistab, et nende vahendite ülekandmist õigustasid 2016. aastal sõlmitud lepingud ja võetud kohustused; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal saavutas asutus kõigi aegade madalaima ülekandmise määra;

4.

 märgib, et 2016. aastal kasutati ära 94,55 % 2015. aastast 2016. aastasse üle kantud vahenditest;

5.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui asutus on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

6.

 nõuab, et järgmisse aastasse üle kantavate, kulukohustustega seotud assigneeringute summat vähendataks ka edaspidi võimalikult palju, kasutades selleks kõiki võimalikke meetmeid, rakendades näiteks muudes ametites järgitavaid parimaid tavasid;

Ümberpaigutamised

7.

 märgib, et I jaotisele (personalikulud) esialgselt ja lõplikult eraldatud eelarve erinevuse tulemusena vähenes see veidi ehk 3,31 %, kuid erinevus II jaotise (halduskulud) puhul tõi kaasa 3,17 % suuruse kasvu; märgib, et paranduseelarvest ja tehtud ümberpaigutamistest tulenevalt suurenes III jaotise (tegevuskulud) eelarve 9,21 %; märgib, et muutused esialgse eelarve struktuuris olid üldiselt väiksemad kui 2015. aastal; märgib lisaks, et ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Hanke- ja personalipoliitika

8.

 võtab teadmiseks, et asutus oli üks esimesi liidu ameteid, kes käivitas e-hanke lahenduse projekti; väljendab heameelt asjaolu üle, et see lahendus tagab tõhusama ja läbipaistvama hankeprotsessi, millest on kasu nii asutusele kui ka võimalikele tarnijatele;

9.

 juhib tähelepanu sellele, et 2016. aasta tähistas avatud planeeringuga kontoritele ülemineku esimest etappi: veerand asutuse töötajatest töötab nüüd avatud planeeringuga kontoris; märgib, et selline muudatus oli vajalik olemasolevates ruumides töötajate arvu suurendamiseks ning võimaldas ruume tõhusamalt kasutada ja hoonetega seotud kulusid vähendada;

10.

 märgib, et asutus korraldas enda sõnul 2016. aastal 26 töölevõtmiskampaaniat ning täitis aasta lõpuks 95,7 % ametikohtade loetelus ette nähtud töökohtadest, mis on väiksem näitaja kui asutuse seatud eesmärk 100 %; võtab teadmiseks asutuse väite, et eesmärk jäi saavutamata peamiselt personali lubamatult suure voolavuse, edutute töölevõtmiskampaaniate ning pakutud lepingute tagasilükkamise tõttu väljavalitud kandidaatide poolt, mis on kõik murettekitavad probleemid, mida tuleb analüüsida ja püüda lahendada;

11.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 89 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 93 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 86 ametikohta); märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2016. aastal täidetud ametikohtade lõikes oli sooline tasakaal saavutatud, sest naisi oli 53 % ja mehi 47 %;

12.

 märgib, et 2016. aastal töötas asutuses 52,5 (täistööajale taandatud) lähetatud riiklikku eksperti, lepingulist töötajat, ajutist töötajat ja konsultanti;

13.

 märgib, et asutuse esindajate sõnul võivad töölevõtmisprobleemid olla seotud suurte eluasemekuludega asutuse asukohas Frankfurdis ning asutuse vähese rahalise atraktiivsusega võrreldes teiste liidu organitega, nagu Euroopa Keskpank ja ühtne järelevalvemehhanism; võtab teadmiseks, et asutus vaatas läbi asjaomased personalimenetlused, et muuta need tõhusamaks; palub asutusel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle probleemi lahendamiseks võetud meetmetest;

14.

 märgib, et keskmiselt oli iga asutuse töötaja 2016. aastal haiguspuhkusel seitse päeva; märgib, et asutus korraldas oma töötajate jaoks infosessioone, stressi ja vastupidavuse seminari ja arstliku kontrolli;

15.

 märgib rahuloluga, et asutus nimetas 2016. aastal täiendavad nõustajad, et tagada piisav arv konfidentsiaalseid nõustajaid ja ahistamise ärahoidmise mitteametliku menetluse edasine rakendamine;

16.

 tervitab asjaolu, et nõustamise ja vahendamise koolitusi on korraldatud mitte ainult äsja ametisse nimetatud konfidentsiaalsetele nõustajatele, vaid ka personalikomitee liikmetele ja personaliosakonna töötajatele ning et on korraldatud teadlikkuse tõstmise koolitusi ahistamise ärahoidmise kohta nii juhtkonnale (osales kogu juhtkond) kui ka kogu personalile (osales 60 töötajat);

17.

 märgib, et asutuse andmetel uuriti 2016. aastal asutusesiseselt ühte väidetava psühholoogilise ahistamise juhtumit ja uurimine lõpetati tõendite puudumise tõttu;

18.

 märgib rahuloluga, et järelevalvemeetodi tõhustamiseks ning protsesside tõhususe ja tulemuste kvaliteedi parandamiseks on asutus käivitanud oma esimese ümberkorraldamise, mida rakendatakse alates 1. novembrist 2016; palub asutusel ümberkorraldamise rakendamise üksikasjadest ja sellega saavutatust eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru anda;

19.

 märgib, et asutus ei kasuta ametisõidukeid;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

20.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et asutus on alates 2016. aasta jaanuarist avaldanud oma veebisaidil kõigi väliste sidusrühmadega peetud koosolekute protokollid;

21.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et haldusnõukogu on vastu võtnud rikkumisest teatamise eeskirja ja korra, mis on kooskõlas komisjoni selles küsimuses antud juhistega;

22.

 märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning pakuks neile vajalikku tuge ja nõu;

23.

 märgib rahuloluga, et asutuse haldus- ja järelevalvenõukogu liikmete CVd ning kavatsuste ja majanduslike huvide deklaratsioonid on avaldatud asutuse veebisaidil;

24.

 peab kahetsusväärseks, et osa haldusnõukogu ja kõrgema juhtkonna liikmete huvide konfliktide puudumise deklaratsioonidest on esitamata; märgib, et selline käitumine läbipaistvust ei suurenda ja seepärast tuleb puuduvad deklaratsioonid avaldada viivitamata;

25.

 märgib, et 2016. aastal sai asutus kuus dokumentidele juurdepääsu taotlust; märgib, et asutus andis täieliku juurdepääsu viiele dokumendile kahe taotluse alusel, samal ajal kui ühe taotluse alusel anti kolmele dokumendile ainult osaline juurdepääs ja ühele dokumendile juurdepääsu taotlus lükati tagasi;

26.

 palub, et asutus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada eetikaeeskirja väidetavatest ja kinnitust leidnud rikkumistest ning sellest, kuidas ta on neid rikkumisi käsitlenud ja kuidas ta kavatseb neid tulevikus vältida;

27.

 on seisukohal, et järelevalvenõukogu ja sidusrühmade kogu koosolekute protokollid, mis on avalikult kättesaadavad, tuleks avaldada kiiremini, et vähendada praegust ajalist mahajäämust, ning ühtlasi tuleks anda parem ülevaade peetud aruteludest, liikmete seisukohtadest ja hääletamiskäitumisest; rõhutab, et asutuse jaoks on tema ülesannete laadi silmas pidades äärmiselt oluline jääda läbipaistvaks mitte ainult parlamendi ja nõukogu jaoks, vaid liidu kodanike jaoks; on veendunud, et üldsuseni jõudmist võiks parandada veebiülekannete abil; juhib tähelepanu sellele, et lihtsustada tuleks ka juurdepääsu asutusesiseste koosolekutega seotud dokumentidele ja teabele; tuletab meelde, kui oluline on rikkumisest teatajate kaitse, et suurendada läbipaistvust, demokraatlikku vastutust ja avalikku kontrolli;

Peamised saavutused

28.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse ja kordamineku üle, mille asutus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

asutus rakendas vajalikud meetmed, et edukalt täita oma rolli, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (2); märgib, et asutus täitis talle antud ülesandeid ja toetas direktiivi rakendamist liikmesriikide tasandil, tehes tihedat koostööd liikmesriikide pädevate asutustega, muu hulgas konkreetsetes ülesannetes, nagu Bulgaaria kindlustusturu bilansi läbivaatamine;

—

asutus aitas kaasa seadusandlikule arengule pensionide valdkonnas, andes muu hulgas komisjonile nõu sellistel teemadel nagu üleeuroopaline personaalne pensionitoode ning kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete põhiteabedokumendid; märgib, et seoses tööandjapensionidega avaldas asutus arvamuse riskihindamise ja läbipaistvuse ühtse raamistiku kohta;

—

asutus aitas tugevdada äritegevuse järelevalvet ning järelevalvekogukonna suutlikkust pidada sammu oluliste arengutega finantstehnoloogia ja eelkõige kindlustustehnoloogia valdkonnas;

Sisekontroll

29.

 märgib, et asutuse sisekontrollistandardid põhinevad komisjoni sisekontrollistandarditel; märgib lisaks, et kõik sisekontrollistandardid rakendati nõuetekohaselt 2016. aasta lõpuks;

Siseaudit

30.

 märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi järelevalvesuutlikkuse auditi; märgib rahuloluga, et mitte ükski siseauditi talituse soovitustest ei olnud kriitiline ega väga oluline; võtab asutuse esitatud andmete põhjal samuti rahuloluga teadmiseks, et vastuseks auditiaruandele koostas asutus tegevuskava – mille haldusnõukogu seejärel vastu võttis – eesmärgiga käsitleda kõiki siseauditi talituse soovitusi;

31.

 märgib, et detsembris 2016 viis siseauditi talitus läbi asutuse protsesside riskihindamise ning selle tulemuste põhjal saab asutus uue auditistrateegia aastateks 2017–2019;

Muud kommentaarid

32.

 märgib suure rahuloluga, et asutus tegeles 2016. aastal kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökoha tagamisega ning CO2-heite vähendamise või kompenseerimisega;

33.

 tervitab asjaolu, et asutus suhtleb ennetavalt oma liikmetega, et mõista, kui suur mõju on Ühendkuningriigi liidust lahkumise otsusel kindlustus- ja pensionitegevuse järelevalvele, samuti asutusele endale; märgib lisaks, et asutus suhtleb kõnealuses küsimuses komisjoniga ja vahetab temaga mitteametlikult teavet;

34.

 märgib, et kuna Ühendkuningriik otsustas EList välja astuda, siis asutuse eelarve tulevikus tõenäoliselt väheneb;

35.

 märgib, et asutuse veebisaidi läbivaatamine on lõpetatud ja selle uus kujundus on kavas kasutusele võtta 2018. aasta lõpuks, eesmärgiga teha teave asutuse tegevuse kohta laiemale üldsusele kättesaadavamaks;

36.

 täheldab, et kontrollikoda auditeerib praegu asutuse järelevalvetegevust ja stressiteste; tunneb heameelt selle üle, et see audit on üks kontrollikoja 2018. aasta prioriteetidest;

37.

 rõhutab, et asutus peaks tagama kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud regulatiivsest raamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise, ent peaks samal ajal jääma rangelt oma ülesannete juurde ega mitte ületama talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu antud volitusi ning ühtlasi peaks ta pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele, et optimeerida ressursikasutust ja saavutada talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seatud eesmärgid;

38.

 osutab asutuse kesksele rollile parema järelevalve tagamisel liidu finantssüsteemi üle, et tagada finantsstabiilsus ning liidu finantsturu vajalik läbipaistvus ja suurem turvalisus, eelkõige järelevalve koordineerimise abil riiklike järelevalveasutustega, tehes vajaduse korral koostööd rahvusvahelise järelevalve eest vastutavate asutustega ning kontrollides liidu õiguse ühetaolist kohaldamist; rõhutab, et selline koostöö peaks tuginema usalduslikule õhkkonnale; toonitab riiklike järelevalveasutuste tööd, arvestades liidu kindlustusturu mahtu; rõhutab asutuse rolli kõrgetasemelistele ühtsetele järelevalvetavadele kaasaaitamisel ja nende edendamisel tarbijakaitse valdkonnas;

39.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 149.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/251

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1384

18. aprill 2018

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust asutuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0082/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0088/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 126.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/252

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1385

18. aprill 2018

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0086/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0096/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori kohusetäitja tegevusele instituudi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 131.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/253

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1386

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 4/2016 „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab oodatud mõju saavutamiseks muutma oma toetuse andmise mehhanisme ja oma ülesehitust“;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0096/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust, rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „instituut“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli instituudi 2016. aasta lõplik eelarve 293 796 532,54 eurot, mis on 2015. aastaga võrreldes 4,51 % rohkem; arvestades, et liidu rahaline toetus instituudi eelarvesse oli 2016. aastal kokku 252 158 953,03 eurot;

C.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes instituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et instituudi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Järelmeetmed 2012., 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisele

1.

 peab äärmiselt kahetsusväärseks lahendamata probleemide hulka ja pooleliolevaid parandusmeetmeid vastusena kontrollikoja 2012., 2014. ja 2015. aasta kommentaaridele, mis on eelkõige seotud rahastamistingimuse, kuluaruannete eelkontrolli, avaliku ja erasektori rahastamise, kasutamata assigneeringute, finantsautonoomia, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; nõuab tungivalt, et instituut viiks parandusmeetmed 2018. aastal lõpule võimalikult kiiresti;

2.

 on seisukohal, et järgmistel aastatel võib eelarve täitmisele heakskiidu andmise võimalus muutuda kaheldavaks, kui viivitamata ei võeta tõhusaid meetmeid ega saavutata mõjusaid tulemusi;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 võtab instituudi lõpliku raamatupidamisaruande põhjal teadmiseks, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel saavutati eelarve täitmise määr 95 %, mis oli varasema aastaga võrreldes oluliselt kõrgem (võrdluseks: 2015. aastal oli see 90,58 %); märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli kõrge, moodustades 99 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 3,41 % kõrgem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr II jaotises kõrge, moodustades 40 % (400 000 eurot), võrreldes 2015. aasta 44 %ga; võtab teadmiseks, et see ülekandmine tulenes peamiselt IT-teenuste lepingutest, mis kehtisid pärast aasta lõppu edasi, ning koosolekutest, mille kohta ei olnud veel arvet esitatud;

5.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei ole tingimata märk probleemidest eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Personalipoliitika

6.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande kohaselt on instituudil olnud alates selle loomisest 2008. aastal kuni juulini 2014 neli direktorit; täheldab, et alates augustist 2014 on direktori ametikoht ja alates veebruarist 2013 teine juhikoht olnud täidetud kohusetäitjatega; nõustub kontrollikoja kommentaariga, et lisaks asjaolule, et vastavalt personalieeskirjadele ei tohi ajutine kohusetäitja olla ametis kauem kui üks aasta, tekitavad pikaks ajaks ametisse jäävad kohusetäitjad ebakindlust ka sidusrühmades ja ohustavad strateegilist järjepidevust; võtab teadmiseks instituudi vastuse, et ta ei saa kommenteerida instituudi direktori värbamise korda, kuivõrd seda haldab Euroopa Komisjon; nõuab tungivalt, et komisjon selle poolelioleva menetluse lõpule viiks; märgib, et instituut viib teise juhikoha täitmisega seotud värbamismenetluse lõpule 2017. aastal;

7.

 võtab teadmiseks, et instituut võttis 2016. aastal tööle 15 töötajat ja ühe lähetatud riikliku eksperdi, mistõttu oli 31. detsembril 2016 töötajate koguarv 59, mis tähendab, et töötajaskond suurenes võrreldes 31. detsembriga 2015 üheksa võrra, kusjuures käimasolevaid valikumenetlusi on kuus;

8.

 võtab instituudi ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli liidu eelarvega lubatud 39 ametikohast täidetud 36 ametikohta (31. detsembril 2015. aastal oli täidetud 39 ametikohta);

9.

 märgib rahuloluga, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade arvule tuginedes oli töötajate sooline suhe peaaegu tasakaalus – 56 % naisi ja 44 % mehi; märgib siiski veidi murelikult, et haldusnõukogus oli 36 % naisi ja 64 % mehi;

10.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema instituudi personalipoliitika osa; rõhutab, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli ligikaudu 226 eurot töötaja kohta, mis vastab 0,5 päevale töötaja kohta; märgib, et keskmine haiguspuhkus on 11,67 päeva töötaja kohta;

11.

 toetab koolituskursusi ja teabetunde eetika ja usaldusväärsuse, sealhulgas ahistamisvastase võitluse küsimustes, mida korraldatakse töötajate teadlikkuse suurendamiseks; soovitab korraldada koolituskursusi ja teabetunde korrapäraselt;

12.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esinenud instituudi suhtes kaebusi, kohtuvaidlusi ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

13.

 märgib, et enamik ametikohti kuuluvad põhi- või neutraalse tegevuse valdkonda (70 %), samas kui haldustoe ja koordineerimisega seotud ametikohad moodustavad 30 % kõigist ametikohtadest;

Hanked

14.

 võtab teadmiseks instituudi väite, et instituudis valitseb struktuurne tööjõupuudus, mida kinnitab ka kontrollikoja eriaruanne nr 4/2016; märgib, et hallatava toetuse suurus instituudi töötaja kohta on oluliselt suurem kui muude liidu teadusuuringute programmide puhul: kui seitsmenda raamprogrammi alusel iga töötaja kohta hallatud eelarve jäi vahemikku 12 500 000 eurot ja 20 400 000 eurot, haldavad instituudi projektiametnikud kuni 90 000 000 euro suuruseid iga-aastasi toetusi; märgib, et sellest tulenev suur töökoormus ja vastutus võivad suurendada tööjõu voolavust, mis mõjutab instituudi põhitegevust;

15.

 täheldab, et 2016. aasta perioodi toetused otsustati ja toetuslepingud sõlmiti 2016. aasta aprillis; võtab teadmiseks, et hoolimata olukorra paranemisest 2016. aastal tekitab toetusotsuste tegemise ja -lepingute sõlmimise pidev hilinemine partnerites ebakindlust ning õõnestab nende valmisolekut juba aasta alguses oma ressursse investeerida ja tegevust alustada;

16.

 võtab teadmiseks, et uute teadmis- ja innovaatikakogukondade viimaste konkursside puhul, mille strateegilised valdkonnad pandi paika instituudi strateegilises innovatsioonikavas ajavahemikuks 2014–2020, on konkurents osutunud piiratuks; märgib, et 2016. aastal korraldatud kahele täiendavale teadmis- ja innovaatikakogukonna konkursile (toit ja lisaväärtust andev tootmine) esitati kolm ettepanekut; seejuures jäi lisaväärtust andva tootmise kogukonna konkursile esitatud ainuke projektiettepanek ebapiisava kvaliteedi tõttu valimata; võtab teadmiseks, et tipptasemel partnerlus õnnestus sisse seada kõikide konkursside, välja arvatud tootmise kogukonna konkursi puhul; märgib rahuloluga, et instituut on otsustanud võtta mitu leevendusmeedet, mis vähendavad tulevikus riski, et mõnel teemal korraldatava projektikonkursi raames saadakse vaid üks ettepanek; palub, et instituut annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste meetmete sisust ja tõhususest aru; märgib, et teaduse ja innovatsiooni volinik võttis 2015. aastal keskse poliitilise kontseptsioonina kasutusele avatud innovatsiooni mõiste, mille abil määratakse kindlaks liidu tasandi innovatsioonipoliitika; on seisukohal, et pole selge, millist rolli instituut selles kontseptsioonis mängib; rõhutab, et see kontseptsioon ei anna selget raamistikku sidusa ja koordineeritud tegevuse arendamiseks komisjoni poolt, arvestades valikusse kuuluvate meetmete ja vahendite hulka ning innovatsiooni toetamises osalevate peadirektoraatide arvu; palub komisjonil tagada kooskõlastatud ja tõhus innovatsioonipoliitika, mille puhul vastutavad peadirektoraadid kohandavad meetmeid ja vahendeid, ning palub nendest pingutustest Euroopa Parlamenti teavitada; mõistab, et instituudi eesmärk on soodustada kõrgharidus-, teadus- ja innovatsiooniringkondade vahel koostööd; on seisukohal, et lõpuks võivad olla peamised kasusaajad äriühingud, sest nemad on turule toodavate innovaatiliste toodete seaduslikud omanikud ja teenivad sellega kasumit; rõhutab vajadust lisada selles olukorras koostöömudelisse struktuur, mille abil eraldatud vahendid jõuavad tagasi instituudi eelarvesse;

17.

 peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja aruande kohaselt peeti teadmis- ja innovaatikakogukondade juriidiliste isikute kuni 2 200 000 euroni ulatuvaid hankeid 2016. aastal nõuetele mittevastavaks ja neis hankemenetlustes esines olulisi puudusi;

Peamised saavutused

18.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille instituut oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, ja nimelt

—

instituudi kolm esimest programmi (EIT InnoEnergy, EIT Climate-KIC ja EIT Digital) saavutasid täieliku küpsuse ja pakuvad oma haridusprogrammide tulemusel üha rohkem uuenduslikke tooteid, teenuseid ja oskuslikke ettevõtlusalaseid talente;

—

instituudist sai Euroopa suurim innovatsioonivõrgustik, mis aitab oluliselt kaasa Euroopa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele, tuues Euroopa innovatsioonimaastikule kaasa liidu tasandil lisaväärtuse;

—

instituut rakendas EIT piirkondliku innovatsioonikava, mis on instituudi kogukonna teavitusstrateegia oluline osa, mida rahastatakse instituudi sihtotstarbelistest toetustest ning kuhu on kaasatud veel 16 Euroopa riigi sidusrühmad, enamikus Kesk- ja Ida-Euroopast, kes ei olnud varem instituudi tegevusse kaasatud;

Sisekontroll

19.

 täheldab murelikult, et kontrollikoda leidis puudusi innovaatikakogukondade juriidiliste isikute teostatud hankemenetluste järelkontrollides; märgib, et kontrollikoda esitas erineva arvamuse kahe hankemenetluse seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kus instituut oli heaks kiitnud otselepingute sõlmimise või lepingute liigse pikendamise, ning pidas nendega seotud tehinguid seaduslikuks ja korrektseks;

20.

 võtab teadmiseks, et instituut on loonud sisekontrolli protsessid, mille eesmärk on tagada piisav riskijuhtimine seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega, sealhulgas eelkontroll, toetustega seotud tehingute suhtes kohaldatavad konkreetsed eelkontrolli meetmed ja järelkontroll;

21.

 märgib, et 2016. aastal registreeriti kolm aruannet erandite kohta ning kaksteist mittevastavuse juhtu, mille väärtus oli kokku 5 654 245 eurot (võrrelduna 7 140 586 euroga 2015. aastal); märgib siiski, et 5 500 000 eurot, mis moodustab koguväärtusest 99,7 %, oli seotud üheainsa sündmusega, nimelt 2016. aastal parandatud õigusliku aluse administratiivse viivitusega; võtab teadmiseks, et instituut on kehtestanud leevendavad meetmed erandeid käsitlevates aruannetes tuvastatud sisekontrolli nõrkade külgede ja 2016. aastal registreeritud mittevastavuse juhtumite käsitlemiseks – näiteks ajakohastab ja parandab instituut pidevalt oma finantssüsteeme, tööprotsesse, kontrollnimekirju ja menetluslehti;

Pettusevastase võitluse strateegia

22.

 täheldab, et instituut on töötanud välja pettusevastase strateegia aastateks 2015–2017, mis sisaldab siseuuringut töötajate teadmiste kohta pettusevastasest võitlusest, pettusevastase võitluse teadlikkuse võrdlusaluseid ja kohustuslikku pettusevastase võitluse alast sisekoolitust, ning läbi viidi instituudi juhatuse liikmete huvide konflikti olukordade iga-aastane hindamine ning määrati kindlaks sellega seotud leevendavad meetmed, mida vajaduse korral rakendada;

Siseaudit

23.

 märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aasta aprillis läbi auditi, mis käsitles üleminekut raamprogrammile „Horisont 2020“ ning hõlmas õiguslikku üleminekut programmi „Horisont 2020“ eeskirjadele ning ettevõtluse alustamise toetust, mida antakse 2014. aastal määratud kahele teise laine teadmis- ja innovatsioonikogukonnale; märgib, et auditi lõpparuanne avaldati detsembris 2016 koos kolme soovitusega, millest ükski ei olnud kriitilise tähtsusega; märgib, et instituut aktsepteeris soovitused ja koostas tegevuskava, mis viiakse ellu 2017. aastal;

24.

 märgib, et instituudi juhatus kiitis heaks siseauditi üksuse esildatud 2016. aasta auditi kava; märgib, et siseauditi üksus täitis 2016. aastal kolm ülesannet, sealhulgas infotehnoloogia audit, nõustamine inimressursside juhtimise valdkonnas võimaliku tõhususe kasvu kohta ja järelmeede varasematele nõustamisülesannetele; märgib, et siseauditi üksus esitas 2016. aastal 41 uut soovitust, millest 8 olid väga olulised, 11 olulised ja 22 soovitavad ning et instituudi juhtkond on aktsepteerinud kõik siseauditi üksuse soovitused, mis tulenevad nende 2016. aasta ülesannetest;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

25.

 tunnistab, et instituudi rikkumistest teatamise poliitika on väljatöötamisel ning saadetakse Euroopa andmekaitseinspektorile eelkontrolli enne selle vastuvõtmist instituudi juhatuses; märgib lisaks, et tulevane poliitika sisaldab sisemise anonüümse teatamise kanalit; palub instituudil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses tehtud edusammudest teada;

26.

 võtab teadmiseks, et instituut võttis juulis 2017 vastu uue sõltumatute välisekspertide valimise poliitika, mis hõlmab määruse (EL) nr 1271/2013 (2) artikli 89 rakendamist seoses allikate valikuga, soovituste käsitlemist ning milles nähakse ette huvide konflikti kriteeriumid;

27.

 märgib, et instituut kehtestab oma 2018. aasta iga-aastase tööprogrammi osana üksikasjaliku ja ennetava läbipaistvuspoliitika seoses kontaktidega, mis tal on sidusrühmadega; palub instituudil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles küsimuses tehtud edusammudest teada;

28.

 võtab rahuloluga teadmiseks sisekoolituste korraldamise muu hulgas eetika ja usaldusväärsuse, pettuste ennetamise ja avastamise, projektijuhtimise, peamiste tulemusnäitajate ning programmi „Horisont 2020“ finantsjuhtimise ja auditi küsimustes;

29.

 peab kahetsusväärseks, et instituut ei avalikusta oma haldusnõukogu koosolekute protokolle; kutsub instituuti üles muutma oma seisukohta selles küsimuses;

Muud kommentaarid

30.

 märgib, et 2016. aastal avaldas kontrollikoda kaks instituuti puudutavat eriaruannet: eriaruande nr 4/2016 „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab oodatud mõju saavutamiseks muutma oma toetuse andmise mehhanisme ja oma ülesehitust“, mis avaldati 14. aprillil 2016, ja eriaruande nr 12/2016 „Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt“, mis avaldati 21. aprillil 2016; märgib rahuloluga, et on võetud meetmeid kontrollikoja soovituste rakendamiseks;

31.

 täheldab, et Euroopa Komisjoni algse plaani kohaselt pidi instituut saavutama majandusliku sõltumatuse 2010. aastal; märgib samuti, et instituut saavutas 2011. aasta juuniks osalise majandusliku sõltumatuse, sedagi tingimusel, et toetustega seotud tehingute ja 60 000 eurot ületanud hangete puhul taotletakse komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadilt jätkuvalt eelnevat heakskiitu; võtab teadmiseks, et instituut palus komisjonil alustada uuesti protsessi täieliku majandusliku sõltumatuse saavutamiseks; võtab ühtlasi teadmiseks, et komisjon esitas 2016. aasta mais protsessi tegevus- ja ajakava, ning instituut esitas 2016. aasta oktoobris täidetud enesehindamise vormi; palub, et instituut annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru;

32.

 märgib, et komisjon on loonud programmi „Horisont 2020“ ühise tugikeskuse, et tagada ühtsus programmi rakendavate asutuste hulgas, ja et see hõlmab selliseid aspekte nagu õigusteenused, IT-vahendid, toetuste haldamine, teadusuuringute tulemuste levitamine ja kasutamine; märgib siiski, et instituudil ei ole tugikeskusele otsest juurdepääsu, vaid ta vajab igal üksikjuhul eraldi komisjoni peadirektoraadi heakskiitu; võtab teadmiseks, et kirjeldatud piirang mõjutab instituudi tegevuse tõhusust;

33.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 205.

(2)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/257

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1387

18. aprill 2018

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos instituudi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust instituudi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0086/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 294/2008 (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0096/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi direktori kohusetäitjale, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 131.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/258

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1388

18. aprill 2018

Euroopa Ravimiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0064/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0103/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 142.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/259

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1389

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Ravimiameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0103/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, kui oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, milleks tuleb suurendada läbipaistvust ja parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 308 422 000 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 0,1 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et ameti tegevust rahastatakse tasudest ja et 89,34 % selle 2016. aasta tulust saadi ravimitööstuse ettevõtete makstud teenustasudest, 5,49 % pärines liidu eelarvest ja oli mõeldud mitmesuguste rahvatervise- ning ühtlustamismeetmete rahastamiseks ning 5,01 % moodustas sihtotstarbeline välistulu;

D.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisavalt kinnitust ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.

 märgib murega, et mõned kontrollikoja poolt 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud märkused ei ole ikka veel lõpetatuks märgitud, eelkõige mis puudutab halduskontrolli puuduste hindamist ning ravimiohutuse järelevalve alase teabe jagamist liikmesriikidele ja üldsusele; palub ametil viia parandusmeetmed 2018. aastal võimalikult kiiresti lõpule ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamise kohta aru;

Kommentaarid raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

2.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei ole aruandlus kulukohustuste töövoo ja kasutamise osas alates uue elektroonilise raamatupidamissüsteemi kasutuselevõtmisest 2011. aastal olnud piisavalt läbipaistev; märgib taunivalt, et kuigi ametit teavitati probleemist korduvalt, ei ole parandusmeetmeid ikka veel võetud; võtab teadmiseks ameti selgituse, et kontrollikoja soovitustest lähtuv finantssüsteemi aruandefunktsiooni täiustamine on alles pooleli; palub ametil rakendada parandusmeetmeid 2018. aastal võimalikult kiiresti ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende rakendamise kohta aru;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

3.

 märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet ekspertide majutamiseks 25 Londoni hotelliga lepingud äriühingutele mõeldud hindadega, kasutamata konkurentsipõhist hankemenetlust; märgib, et kuue hotelli puhul ületasid 2016. aastal tehtud maksed finantsmäärusega ette nähtud piirmäära, nii et kasutada oleks tulnud konkurentsipõhist avatud või piiratud hankemenetlust; märgib taunivalt, et kuus äriühingutele mõeldud hindadega lepingut ja nendega seotud 2016. aasta maksed (kokku umbes mahus 2 100 000 eurot) on seega õigusvastased; märgib, et ameti vastuse kohaselt töötab ta aastatel 2017–2018 välja ja võtab hotellibroneeringuteks kasutusele uue lahenduse; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle lahenduse rakendamisest aru;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 96,30 %, mis on eelnenud aastaga võrreldes 2,25 % kõrgem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 85,51 %, st 1,58 % madalam;

5.

 toonitab, et ametil ei lubatud luua Brexitiga seotud ettenägematute kulude reservi;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

6.

 märgib, et kontrollikoda ei teinud ameti ülekandmiste kohta konkreetseid märkusi; märgib lisaks, et amet järgis summade ülekandmisel täielikult asjakohaseid finantseeskirju ja peamisi tulemusnäitajaid, mille tulemusena esines ülekandmisi I jaotises 0,86 %, II jaotises 7,93 % ja III jaotises 25,86 %;

7.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud ametite rakenduskavade mitmeaastase olemuse tõttu ning see ei näita tingimata probleeme eelarve kavandamisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eriti kui amet on assigneeringute ülekandmist ette kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

8.

 märgib rahuloluga, et ameti iga-aastase tegevusaruande kohaselt jäi 2016. aasta ümberpaigutuste tase ja laad finantseeskirjadega lubatud piiridesse; võtab ameti andmetele toetudes teadmiseks, et amet tegi 2016. aastal 12 ümberpaigutust kogusummas 9 268 000 eurot ehk 3 % lõplikest assigneeringutest; märgib, et ümber paigutatud kuluassigneeringuid vajati peamiselt selleks, et katta kulud, mis on seotud ameti IT-süsteemide arendamisega, assigneeringute suurendamisega raportööride ja ravimiohutuse järelevalve teenuste jaoks ning assigneeringute vähendamisega tulenevalt sellest, et kulutusi tehti peamiselt naelsterlingites;

Hanke- ja personalipoliitika

9.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli liidu eelarvega lubatud 602 ametikohast täidetud 587 kohta (nagu ka 2015. aastal); märgib, et lisaks töötas ametis 2016. aastal (täistööajale taandatult) 36 lähetatud riiklikku eksperti, 143 lepingulist töötajat, 59 ajutist töötajat ja 148 konsultanti;

10.

 märgib kahetsevalt, et kõigi 31. detsembril 2016 täidetud ametikohtade jaotus (lepingulised töötajad kaasa arvatud) ei olnud sooliselt tasakaalus, sest naisi oli 69 % ja mehi 31 %; märgib siiski, et ameti kõrgema juhtkonna 29 liikmest 14 (48 %) on naised; kutsub ametit üles võtma uute töötajate värbamisel arvesse soolist tasakaalu ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus 2017. ja 2018. aasta jooksul tehtud edusammudest;

11.

 märgib, et ameti töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt 7,9 päeva; märgib rahuloluga, et amet moodustas töötajatega konsulteerimiseks tervishoiu ja ohutuse töörühma, pakub töötajatele ameti sööklas tervislikke toite ning tegi 31 108,33 naelsterlingi suuruse aastamakse spordi- ja vabaajaklubile, mis korraldab selliseid üritusi nagu suve- ja jõulupidu ja millel on ka üheksa spordi- ja vabaajaklubi, kus tegeletakse kunsti, raamatute, kino, teatri, korvpalli, jalgpalli, mägispordialade, kepikõnni ja võrkpalliga;

12.

 märgib rahuloluga, et ametis kehtib inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise või seksuaalse ahistamise ennetamise poliitika; märgib, et ametil on ka kuulamispunktid (usaldusnõunikud), mis on loodud selleks, et töötajad saaksid lahendada oma muresid mitteametliku menetluse käigus; märgib, et 2016. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist;

13.

 märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid;

14.

 märgib, et 2015. aastal teostatud töötajate kaasamise uuringu tulemused näitasid olukorra jätkuvat paranemist võrreldes 2013. aastaga; märgib siiski, et probleeme tuvastati endiselt üksustevahelise koostöö, otsustamisprotsessi objektiivsuse ja kõrgema juhtkonna usaldamise osas; märgib, et töörühm pakkus kolme parandamist vajava valdkonna jaoks välja kaheksa parandusmeedet; võtab teadmiseks, et juhatus kiitis heaks kuus ettepanekut, millest kolm on juba rakendusetapis (sisemise liikuvuse andmebaas, teabelehed otsustest teavitamiseks, korrapärased töörühmade koosolekud) ja kolm kavandamisjärgus (360-kraadine tagasiside, töötajate teavitamise kava, osakonnajuhatajate parem toetamine); palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste meetmete rakendamisest aru;

15.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on ametis alates 2014. aastast toimunud kaks suurt ümberkorraldust, sealhulgas kõrgema ja keskastme juhtide ametikohtade sisemine ümberjagamine; märgib lisaks, et IT ja halduse valdkondade põhitöötajate ümberpaigutamine ei olnud edukas, vaid seadis ameti ja selle tegevuse stabiilsuse märkimisväärsesse ohtu; märgib siiski, et ameti hinnangul ei põhjustanud organisatsioonilised muudatused, mille eesmärk oli suurendada töö tõhusust ja parandada strateegiliste eesmärkide saavutamist ning mida toetas ameti haldusnõukogu, ebastabiilsust; märgib lisaks, et ametil puudub süsteem oskuste kättesaadavuse analüüsimiseks, lünkade tuvastamiseks ning vajalike töötajate värbamiseks ja jaotamiseks; palub ametil pöörata kõnealustele küsimustele erilist tähelepanu, parandada inimressursside haldamist ja anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

16.

 tunneb muret, et tasudest rahastatavate ametite puhul, nagu Euroopa Ravimiamet, tähendab töötajate arvu sunniviisiline vähendamine viimastel aastatel tegelikult seda, et vähendatud on nende töötajate arvu, kes täidavad taotlejate makstavatest tasudest ja mitte liidu eelarvest rahastatavaid ülesandeid; märgib, et selliseid kärpeid on tehtud, võtmata arvesse taotluste arvu suurenemisest tingitud täiendavat töökoormust ega sellele vastavat taotlejate makstud teenustasudest saadava tulu suurenemist, mis oleks võimaldanud personali suurendada, vältides samal ajal mõju liidu eelarvele; märgib, et vajadus täiendava personali ja eelarvevahendite järele muutub ameti puhul eriti teravaks aastatel 2018–2020 uude asukohta üleviimise etapi ettevalmistamisel ja selle elluviimisel, sest amet peab jätkuvalt täitma oma põhiülesandeid rahvatervishoiu valdkonnas, aga lisaks ka uude asukohta üleviimisega seotud lisaülesandeid;

17.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõltub amet projektide algusest peale väga olulisel määral välisekspertidest, samas aga puudub ametil poliitika konsultantide kasutamise reguleerimiseks; märgib kahetsusega, et väljundite vastuvõtmisel tuvastatud kvaliteediprobleemid vajasid lahendamist, ent sellega seotud lisakulud jäid ameti kanda; palub ametil oma vahendeid paremini kasutada ja püüda piirata sõltuvust välisekspertidest, valmistada ette ja kehtestada nõuetekohane poliitika väliskonsultantide kasutamise reguleerimiseks ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selle rakendamise kohta;

18.

 tuletab kontrollikoja aruande põhjal meelde, et 2014. aastal kirjutas komisjon enam kui 50 liidu institutsiooni ja organi (amet kaasa arvatud) nimel alla ühe töövõtjaga raamlepingule tarkvara ja litsentside soetamiseks ning IT-hoolduseks ja sellealaseks nõustamiseks; märgib, et raamlepingu sõlminud töövõtja tegutseb vahendajana ameti ja selle vajaduste täitmiseks sobivate tarnijate vahel; võtab teadmiseks, et vahendamisteenuse eest on raamlepingu sõlminud töövõtjal õigus vahendustasule, mis moodustab 2–9 % tarnijate hindadest; märgib, et 2016. aastal moodustasid maksed raamlepingu sõlminud töövõtjale kokku 8 900 000 eurot; peab kahetsusväärseks, et amet ei kontrollinud süstemaatiliselt hindu ja vahendustasusid ega võrrelnud neid tarnijate hinnapakkumiste ja töövõtjale esitatud arvetega; märgib siiski, et pärast kontrollikoja 2017. aasta oktoobri järeldust uuris amet juhtumit, mille tulemusena tunnistas töövõtja oma viga ja oodatakse ligikaudu 12 000 euro tagasimaksmist; märgib ka, et pärast 2017. aasta oktoobrit on amet kehtestanud konkreetsed sisejuhised; need hõlmavad tootekategooria ja seotud vahendustasude süstemaatilisi kontrolle iga Comparexilt saadud hinnapakkumise puhul, mille maksumus on üle 60 000 euro;

19.

 tunnistab, et müügiloa taotluste heakskiitmine põhineb kolmel kriteeriumil: tõhusus, kvaliteet ja ohutus; märgib, et lisada tuleks neljas – terapeutiline lisaväärtus võrreldes parima olemasoleva ravimiga (mitte võrreldes platseeboga);

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

20.

 märgib, et läbivaadatud poliitika haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide käsitlemiseks jõustus 1. mail 2016 ja seda muudeti täiendavalt 2016. aasta oktoobris; võtab ameti esitatud andmete põhjal teadmiseks, et läbivaadatud poliitika rakendamine sisaldab nüüd eelhindamist, mida tehakse igas uues deklaratsioonis sisalduvate üksikasjade võrdlemiseks eelmise deklaratsiooni andmete ning liikme elulookirjeldusega;

21.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et nende liikmete nimed, kes on deklareerinud konkureerivaid huve, mis võivad mõjutada nende erapooletust konkreetsete päevakorrapunktide suhtes, on protokollis ära märgitud ning et see võib kaasa tuua piiranguid nende osalemisele koosolekul;

22.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et kõigi haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid on avaldatud ameti veebisaidil; märgib, et 2016. aastal ei algatatud haldusnõukogu liikmete suhtes kordagi usalduse kuritarvitamise korral kohaldatavat menetlust;

23.

 märgib, et ameti tegevusjuhendis laiendatakse erapooletuse ja iga-aastaste huvide deklaratsioonide esitamise nõudeid kõikidele ameti töötajatele, kaasa arvatud ajutised töötajad, lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, asendajad, külaliseksperdid ja praktikandid; märgib, et otsus ameti töötajate deklareeritud huvide käsitlemise kohta ja kandidaatide deklareeritud huvide käsitlemise kohta enne töölevõtmist vaadati läbi teaduskomitee liikmete ja ekspertide huvide deklaratsioonide käsitlemise poliitika ja haldusnõukogu liikmete konkureerivate huvide poliitika läbivaatamise põhjal ning see jõustus 1. jaanuaril 2017;

24.

 märgib, et ameti asukoha muutmine võib kaasa tuua töötajate lahkumise ametist; palub seetõttu ametil tagada, et iga juhtumi puhul kohaldatakse rangelt nn pöördukse efekti reguleerivaid eeskirju;

25.

 märgib, et ameti pettustevastase võitluse osakond võttis edukalt sihipäraseid meetmeid, mis olid ette nähtud ameti 2016. aasta pettustevastase võitluse strateegias; kõik töötajad pidid osalema ameti e-õppe kursusel, mis hõlmas pettustevastase võitlusega seotud teemasid ja mille oli täielikult ette valmistanud ameti pettustevastase võitluse osakond;

26.

 võtab teadmiseks, et amet võttis 2014. aasta novembris vastu komisjoni suunised asutusesisese rikkumistest teatamise kohta; tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta märtsis võttis ameti haldusnõukogu vastu välistest allikatest saadud ja ameti kohustusi puudutavate teadete käsitlemise korra (st asutusevälise rikkumistest teatamise eeskirja);

27.

 võtab ameti esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2016. aastal ei registreerinud amet ühtegi asutusesisest rikkumisest teatamise juhtumit, välistest allikatest saadi aga 18 teadet väidetavate regulatiivse iseloomuga rikkumiste kohta, mis võivad rahvatervist kahjustada; märgib, et amet uuris iga nimetatud teadet, kuid ei tuvastanud ühtki ohutuse või tõhususe probleemi, mis oleks eeldanud vajadust võtta konkreetseid reguleerivaid meetmeid;

28.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

29.

 märgib, et amet sai 2016. aastal 823 dokumentidele juurdepääsu taotlust, mida on 20 % võrra rohkem kui 2015. aastal; märgib, et amet vastas 678 taotlusele ja andis täieliku juurdepääsu 542 taotluse korral, 17 taotlust rahuldati ainult osaliselt ning 44 taotlust lükati tagasi; märgib, et amet põhjendas 21 taotluse puhul dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumist ärihuvide kaitsega; kutsub ametit üles võtma ärihuvide kaitsmise eesmärgil dokumentidele juurdepääsu piirates tõsiselt arvesse ka liidu ja selle kodanike tervisehuve, kohaldades asjaomaseid reegleid ja eeskirju;

30.

 väljendab kahetsust, et ameti uut läbipaistvusele suunatud lähenemist puudutava üldsusega konsulteerimise väljakuulutamine lükati edasi, kuna ameti Brexitiks valmistumine oli tähtsam;

Peamised saavutused

31.

 väljendab heameelt peamiste saavutuste üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

amet täitis oma õiguslikult siduvad kohustused toetada ravimite innovatsiooni, lubade andmist ja järelevalvet, edendades ja kaitstes seeläbi rahvatervist;

—

amet alustas maailma esimese reguleeriva asutusena uute ravimite müügiloataotlustes esitatud kliiniliste andmete avaldamist;

—

amet käivitas uue esmatähtsate ravimite süsteemi (PRIority MEdicines – PRIME), millega tugevdatakse regulatiivset toetust, et optimeerida patsientide seni rahuldamata vajadustele vastavate ravimite väljatöötamist;

—

koostöös Euroopa Toiduohutusametiga vaatas amet läbi meetmed antimikroobikumide kasutamise vähendamiseks toiduloomade puhul ja esitas ühise teadusliku arvamuse;

Sisekontroll

32.

 võtab teadmiseks, et amet on välja töötanud kestliku protsessi riskide kindlakstegemiseks, hindamiseks ja juhtimiseks kogu organisatsioonis, et tagada peamiste organisatsiooniliste eesmärkide saavutamine; märgib, et ühtegi tuvastatud riski ei loetud kriitiliselt tähtsaks ning ükski neist ei realiseerunud 2016. aastal;

33.

 märgib, et ameti sisekontrollistandardite tulemuslikkust hinnati ameti juhtivtöötajate seas läbiviidud küsitluse kaudu; võtab teadmiseks, et hindamisel jõuti järeldusele, et kehtiv süsteem vastab üldiselt standarditele ja annab ametile piisava kindluse sisekontrolli keskkonna usaldusväärsuse kohta, kuigi esile tõsteti kolm parandamist vajavat valdkonda – töötajate jaotus ja liikuvus, eesmärgid ja tulemuslikkuse näitajad ning tegevusstruktuur; märgib, et eespool nimetatud standardite tõhususe ja kohaldamise edasiseks täiustamiseks on võetud meetmeid ning nimetatud valdkondade parandamiseks koostati tegevuskava, mida kavatseti rakendada 2017. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamise kohta aru;

Siseaudit

34.

 märgib, et 10 soovitust märkega „väga oluline“, mis anti ameti siseauditi üksuse poolt enne 31. detsembrit 2015 tehtud auditite põhjal, olid 2016. aasta lõpus veel täitmata; märgib, et ükski kriitilise tähtsusega soovitus ei ole enam täitmata; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru meetmetest, mis on võetud väga oluliseks märgitud täitmata soovituste täitmiseks;

35.

 märgib rahuloluga, et 31. detsembriks 2016 ei olnud ükski komisjoni siseauditi talituse poolt kriitilise tähtsusega või väga oluliseks loetud soovitus täitmata;

Muud märkused

36.

 märgib eelkõige, et ametit ootavad aastatel 2018–2020 ees lisatöökoormus ja täiendavad eelarvevajadused seoses kolimis- ja üleminekuperioodiga, mis tuleneb Ühendkuningriigi otsusest liidust välja astuda; palub komisjonil teha sellel ajavahemikul kättesaadavaks piisavalt töötajaid ja eelarvevahendeid, et amet saaks jätkata oma ülesannete tõhusat täitmist ja alustada kõiki tegevusi, mida on vaja 2019. aastal toimuva kolimise ettevalmistamiseks; teeb õigusaktide piires ja usaldusväärset finantsjuhtimist silmas pidades ühtlasi ettepaneku anda ametile luba luua maksutulude baasil eelarvereserv, millest katta nii ettenägematuid kulusid kui ka vahetuskursi ebasoodsast kõikumisest tulenevaid kulusid, mis võivad tekkida 2018. aastal ja pärast seda;

37.

 rõhutab ameti raamfinantseeskirjade artiklis 88 sätestatud kiirendatud ehitusloa andmise menetluse tähtsust, et vältida viivitusi ameti uue hoone ehituse alustamisel Amsterdamis;

38.

 väljendab heameelt Euroopa Parlamendi korraldatud lähetuse üle ameti ajutisse ja tulevasse peakorterisse Amsterdamis, et koguda ajakohast teavet kahekordse kolimise edusammude ja kinnisvaraprojekti arengu kohta, ning tõstab esile Euroopa Parlamendi rolli uue peakorteri kohta otsuste tegemise protsessis;

39.

 seoses ameti eelseisva üleviimisega Amsterdami ja vajadusega tagada võimalikult suure arvu töötajate püsimajäämine, toetab liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punkti a laia tõlgendamist, mis võimaldab tegevdirektoril säilitada võimalikult suure arvu ameti Ühendkuningriigi kodanikest töötajaid kuni 29. märtsini 2019 ja pärast seda;

40.

 märgib, et kontrollikoda esitas kahe Londonis asuva ameti kohta asjaolu rõhutavad lõigud, mis puudutasid Ühendkuningriigi otsust liidust välja astuda; märgib, et ameti tulevast asukohta puudutavate otsuste tegemise ootuses tõi amet oma finantsaruandes tingimusliku kohustusena välja perioodi 2017–2039 hinnangulise üürikulu (448 000 000 eurot), sest üürileping ei sisalda lahkumisklauslit; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vastutuse nende absurdselt suurte kohustuste eest ja lepiks – koos ametiga – üürileandjaga kokku vastuvõetavad tingimused; märgib lisaks, et tingimuslikke kohustusi, mis on seotud ameti üleviimise muude kuludega (nagu töötajate ja nende perede ümberkolimine, meetmed, et vähendada võimalikku ametisisese ja Ühendkuningriigi põhise välise oskusteabe kaotust ja sellest tulenevat ohtu tegevuse järjepidevusele), ei ole veel kindlaks tehtud; palub ametil esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastatud hinnang kolimiskulude kohta, hõlmates ka praeguste ruumidega seotud kohustusi;

41.

 juhib kontrollikoja aruande alusel tähelepanu sellele, et ameti 2016. aasta eelarvet rahastati 95 % ulatuses teenustasudest, mida maksavad ravimitööstusettevõtjad, ning 5 % ulatuses liidu vahenditest; rõhutab, et võrreldes 2015. aastaga on ravimitööstusettevõtjate rahaline osalus 2016. astal kasvanud, ja tunneb muret tööstussektori mõju pärast ametile, nagu ka sellise sõltuvuse pärast;

42.

 märgib, et Brexitiga seotud riske on eraldi hinnanud ameti operatsioonide ja ümberkolimiseks valmisoleku rakkerühm (Operations and Relocation Preparedness Task Force – ORP), mis loodi selleks, et tagada ameti valmisolek mitmesugusteks võimalikeks sündmuskäikudeks pärast Brexitit; märgib, et 2016. aastal keskendus rakkerühm ametile avalduva mõju hindamisele, sealhulgas ettevalmistustele töötajate ja delegaatide toetamise, finants- ja julgeolekuküsimuste ning taristu osas, mis tulenevad kavandatud kolimisest teise riiki; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle ülesande lahendamiseks võetud meetmetest;

43.

 võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et ORP rakkerühm on ametlikult teatanud, et kõik kulud, mis on seotud ameti ennetähtaegse lahkumisega Londonist ja üleviimisega uude vastuvõtvasse liikmesriiki, peab kandma Ühendkuningriigi valitsus; võtab lisaks teadmiseks, et vahepeal analüüsib amet Ühendkuningriigis asuvate õigus- ja kinnisvaranõustajate abiga kõiki võimalusi, mis tal rentnikuna on, jälgides samal ajal liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkimiste käiku;

44.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt nõutakse määruses (EÜ) nr 726/2004 (2) ameti ja selle tegevuse välishindamist komisjoni poolt iga kümne aasta järel; märgib, et viimane hindamisaruanne avaldati 2010. aastal; nõustub kontrollikoja kommentaariga, et nii pikk vahe ei taga sidusrühmadele õigeaegset tulemuslikkuse tagasisidet; võtab ameti andmete põhjal teadmiseks, et komisjon valmistab ette järgmist hindamist ajavahemikus 2017–2018;

45.

 rõhutab ameti tähtsust inimeste ja loomade tervise kaitsmisel ja edendamisel inimestele mõeldud ja veterinaarotstarbeliste ravimite hindamise ja järelevalve kaudu;

46.

 märgib, et amet soovitas 2016. aastal anda müügiloa 92 uuele ravimile (81 inimestele mõeldud ja 11 veterinaarotstarbelist), mis sisaldavad 33 uut toimeainet (27 inimestele mõeldud ja 6 veterinaarotstarbelist); rõhutab, et neile ainetele ei ole liidus varem kunagi ravimis kasutamiseks luba antud ja need ei ole muude loa saanud ainete keemilise koostisega seotud;

47.

 väljendab heameelt kliiniliste andmete veebisaidi kasutuselevõtmise üle 2016. aasta oktoobris, mis on oluline samm suurema läbipaistvuse suunas; märgib, et veebisait võimaldab avatud juurdepääsu liidus inimkasutuseks loa saanud uusi ravimeid puudutavatele kliinilistele aruannetele; märgib, et amet on maailma esimene reguleeriv asutus, mis võimaldab kliinilistele andmetele nii laialdast juurdepääsu;

48.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 443, 29.11.2016, lk 4.

(2)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/265

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1390

18. aprill 2018

Euroopa Ravimiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0064/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (4), eriti selle artiklit 68,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0103/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 142.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/266

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1391

18. aprill 2018

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0060/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0081/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktori tegevusele keskuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 150.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/267

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1392

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0081/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi „keskus“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli keskuse 2016. aasta lõplik eelarve 15 421 357 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 16,73 % suurust kasvu; arvestades, et keskuse eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas keskus 2012. aastal erilepingute sõlmimiseks raamlepingu maksimumsummas 250 000 eurot, mis oli hanketeates märgitud; märgib murega, et keskus ei pidanud sellest ülemmäärast kinni; märgib ühtlasi, et 2015. aasta lõpuks oli selle lepingu raames tehtud maksete summa kokku 382 181 eurot, st ülemmäär oli ületatud 50 % võrra; juhib tähelepanu tõsiasjale, et ülemmäära ületavad maksed näitavad, et keskuse kasutatavat raamlepingute järelevalvemenetlust tuleks parandada; palub keskusel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende parandusmeetmete rakendamise seisust, mis on märgitud pooleliolevateks, ning raamlepingute järelevalve edasisest parandamisest;

Märkused tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt tegutses kahe raamlepingu puhul, mille maksimaalsed mahud olid 135 000 eurot ja 650 000 eurot, üks keskuse töötaja hindamiskomisjoni määramisel volitatud eelarvevahendite käsutajana, tehes lepingute sõlmimise otsuseid ja kirjutades alla lepinguid; märgib siiski, et eelarvevahendite käsutajale antud volitused piirdusid 130 000 euroga ega viidanud sõnaselgelt raamlepingutele; märgib, et keskuse vastuse kohaselt näitasid mõlema raamlepingu maksimumväärtused nende täitmise ajal tõenäoliselt sõlmitavate üksiklepingute summaarset kogusummat; võtab rahuloluga teadmiseks, et keskus parandab otsust eelarvevahendite käsutaja volituste delegeerimise kohta nii, et selles sätestatakse delegeerimisega hõlmatud tegevust üksikasjalikumalt;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib, et eelarveaastal 2016 eelarve jälgimiseks rakendatud meetmete tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,95 %, mis on 0,12 % võrra 2015. aasta määrast kõrgem, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 95,64 %, mis on 2015. aasta määrast 1,71 % madalam; võtab rahuloluga teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kõrge tase näitab, et kulukohustused võeti õigel ajal;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 märgib, et 2016. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli 671 266 eurot (4,36 %);

5.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Hanked

6.

 märgib, et keskus võttis kasutusele uue hankekava, mis viidi tihedas koostöös kõikide üksustega edukalt ellu; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimetatud kava rakendamise tulemustest aru;

7.

 märgib, et keskus osales ametite hankeametnike võrgustiku kohtumisel, kus vahetati kogemusi meetmete rakendamise jätkamise kohta, et ratsionaliseerida ja optimeerida hankeid ja muid finantsmenetlusi;

Personalipoliitika

8.

 märgib, et keskuse ametikohtade läbivaatamise tulemuste kohaselt tegeles 2016. aastal 69,75 % keskuse töötajatest põhitegevusega, 20,17 % tegeles haldustoe- ja koordineerimisega ning 10,08 % oli seotud neutraalsete ülesannetega;

9.

 võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 73 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 79 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 74 ametikohta); märgib heakskiitvalt, et kõigi 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade lõikes oli sooline tasakaal saavutatud, sest naisi oli 53,47 % ja mehi 46,53 %;

10.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema keskuse personalipoliitika osa ning et heaolutegevustele kulutatakse ligikaudu 100 eurot töötaja kohta, mis vastab ühele päevale; märgib, et keskmine haiguspuhkus on 8,54 päeva töötaja kohta;

11.

 väljendab heameelt, et keskus on juba vastu võtnud poliitika isiku väärikuse kaitsmiseks ja ahistamise ennetamiseks; kutsub keskust korraldama koolitusi töötajate teadlikkuse suurendamiseks;

12.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et keskusel ei olnud kaebusi, kohtuasju ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega 2016. aastal;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

13.

 märgib, et keskuse direktori majanduslike huvide deklaratsioonid on avaldatud keskuse veebisaidil; palub keskusel avaldada oma veebisaidil rohkem majanduslike huvide deklaratsioone;

14.

 märgib, et keskuse haldusnõukogu võttis vastu pettusevastase poliitika, milles järgitakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) koostatud metoodikat detsentraliseeritud asutustele ja millega täiendatakse keskuse juba võetud meetmeid selles valdkonnas, eelkõige OLAFi sisejuurdluse eeskirjad, töötajate eetikast teadlikkuse suurendamise algatused, kolmandate isikute kingituste ja teenete vastuvõtmise eeskirjad ning tõsiste rikkumiste ja rikkumistest teatamise suunised;

15.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega teavitus-, nõuande- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes abi võimalike kättemaksumeetmete vastu;

Peamised saavutused

16.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille keskus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

keskus võttis vastu oma esimese pikaajalise kava – EMCDDA strateegia aastani 2025;

—

keskus võttis kasutusele asjakohased mehhanismid organisatsiooni edukaks juhtimiseks üleminekuperioodil, tehes samas täiendavaid edusamme oma ülesannete täitmisel;

—

keskus koostas kolm olulist dokumenti: Euroopa uimastiprobleemide 2016. aasta aruande pakett, EMCDDA ja Europoli ühine ELi uimastiturgude 2016. aasta aruanne ning koolides läbiviidava alkoholi ja uimastite Euroopa uurimisprojekti 2015. aasta aruanne;

Siseaudit

17.

 märgib murega, et kontrollikoja aruande kohaselt rõhutas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus 2016. aasta jaanuaris avaldatud auditiaruandes, et keskusepoolset IT-projektide haldamist tuleb oluliselt parandada; märgib murega, et siseauditi talitus leidis, et keskuse peamisi tegevusi toetavate IT-süsteemide osas puudub üldine pikaajaline strateegiline visioon, et IT-projektide juhtimise metoodika on vaid osaliselt vajadustele kohandatud ja süsteeminõuete haldamise protsess on puudulik; märgib, et keskus ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

18.

 märgib, et kooskõlas 2016.–2018. aasta strateegilise siseauditi kavaga koostas komisjoni siseauditi talitus 2016. aasta septembris EMCDDA talitluspidevuse lühiülevaate; märgib, et sellega seotud aruande eelnõus andis siseaudiitor kolm soovitust märkega „oluline“, mis hõlmavad tegevuse mõjuanalüüsi, koolitus- ja teadlikkuse suurendamise meetmete ning suure tähtsusega dokumentide loeteluga seotud küsimusi; märgib, et kolme soovituse järgimise tegevuskava koostatakse pärast keskuse talitluspidevuse lõpparuande saamist; palub, et keskus annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tegevuskava rakendamise tulemustest aru;

19.

 toetab keskuse kavatsust teha kolmandatele isikutele, kes seda soovivad, oma andmed paremini kättesaadavaks, sest keskuse üks peamisi ülesandeid on levitada andmeid ja teavet narkomaaniaprobleemi seisu kohta, sh asjaomaste uute suundumuste kohta; loodab, et selle kavatsuse põhjal võetakse tulemuslikke asjakohaseid meetmeid.

20.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 12, 13.1.2017, lk 6.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/270

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1393

18. aprill 2018

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust keskuse tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0060/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1920/2006 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (4), eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0081/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 150.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/271

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1394

18. aprill 2018

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0067/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet) (4), eriti selle artiklit 19,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0078/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 156.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/272

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1395

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0078/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon toonitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 70 215 156 eurot, mis kujutab endast 2015. aastaga võrreldes 6,05 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 98,07 %, mis on 1,16 % väiksem kui 2015. aastal, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 97,80 %, mis on 1,28 % suurem;

2.

 võtab teadmiseks, et 2014. ja 2015. aastal toimus eelarve kaheosaline restruktureerimine, mis mõjutas eelarveaastaid 2015 ja 2016 ning mille viimane etapp mõjutas 2016. aasta eelarve täitmist; märgib, et uus struktuur on mõeldud ameti tegevusvajaduste paremaks toetamiseks, eristades projektist rahastatavad tegevused ja erimeetmeteks eraldatud rahalised vahendid (R0 vahendid); palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni uue eelarvestruktuuri praktilisest mõjust ja tõhususest;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 märgib, et 2015. aastast 2016. aastasse üle kantud kogusummast (36 450 711 eurot) kasutati ära 54 %, 43 % sellest jäi „vabadeks vahenditeks“ (tasuda tulev, kuid alles maksmata summa) ja 2 % tühistati;

4.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi tingimata osutada probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmise ette planeerinud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutamised

5.

 võtab teadmiseks, et amet tegi 2016. aastal eelarvejaotiste vahel kokku 8 ümberpaigutamist; märgib, et ümberpaigutamiste korral ühest jaotisest teise paigutati eelarverealt, millelt ümberpaigutamine tehti, ümber alla 10 % selle eelarveaasta assigneeringutest, välja arvatud aasta lõpus tehtud ümberpaigutamised vastavalt haldusnõukogu otsusele, mis võeti vastu kirjaliku menetlusega nr 11/2016 üle 10 % piirmäära ulatuvate ümberpaigutamiste tegemise kohta ühest eelarvejaotisest teise;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

6.

 võtab teadmiseks, et amet korraldas 66 hanget, millest viis olid läbirääkimistega erimenetlused ja ülejäänud 61 madala maksumusega avatud läbirääkimistega menetlused;

7.

 võtab teadmiseks ameti esitatud teabe, et 2016. aastal oli ameti kinnitatud ametikohtade loetelus 202 ametikohta; märgib, et amet võttis arvesse, et alates 1. jaanuarist 2017 on sihiks seatud 198 ametikohta; märgib, et sihttasemega võrreldes oli ametikohtade täitmise määr oli 98,48 %;

8.

 võtab teadmiseks ameti ametikohtade kolmanda võrdlusanalüüsi tulemused, mille kohaselt on 21,80 % ametikohtadest seotud haldustoe ja koordineerimisega, 70,93 % põhitegevusega ning 7,26 % neutraalsete ülesannetega; märgib, et vastavalt komisjoni teatisele detsentraliseeritud asutuste ressursside kavandamise kohta, milles nähakse ette töötajate arvu vähendamine 5 %, kaotati 2016. aastal – nii nagu 2015. aasta ametikohtade loetelus oli planeeritud – esimesed viis ametikohta, mille tulemusena vähenes koosseisuliste ametikohtade arv 207-lt 202-le, ning et amet täitis oma 2016. aasta tööprogrammi üksnes 198 ametikohaga, sest neli ametikohta oli külmutatud, et vähendada töökohtade arvu 2017. aastal; märgib, et töötajate arv kokku jäi samaks ja oli 246; tunneb heameelt asjaolu üle, et 2017. aastal on kavandatud lisada 14 koosseisulist ametikohta, mis on seotud rannikuvalvealaste ülesannetega seotud koostööga;

9.

 väljendab kahetsust märkimisväärse soolise tasakaalustamatuse üle ameti haldusnõukogus (19 % ja 81 %), mis näitab, et eelnenud aastaga võrreldes ei ole edasiminekut toimunud; võtab aga teadmiseks ameti esitatud teabe selle kohta, et haldusnõukogu liikmete nimetamine ei kuulu tema pädevusse ning ameti kõrgemas juhtkonnas on sooline vahekord võrdne;

10.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa; palub, et amet esitaks täpsema läbilõike 2016. aastal ühe töötaja kohta heaoluga seotud meetmeteks kulutatud suhteliselt suure summa (7 841,70 eurot) kohta; märgib, et keskmine haiguspuhkus oli 5,9 päeva ühe töötaja kohta;

11.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et amet on kehtestanud üldised rakenduseeskirjad psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise kohta; kutsub ametit üles toetama koolituste ja teabetundide korraldamist töötajate teadlikkuse tõstmiseks;

12.

 märgib tunnustavalt asjaolu, et 2016. aastal ei esitatud ametile ühtegi kaebust ega hagi ega teatatud juhtumitest seoses töötajate palkamise või vallandamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ja demokraatia

13.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et amet on teinud oma veebilehel üldsusele kättesaadavaks haldusnõukogu liikmete allkirjastatud kohustuste ja konfidentsiaalsusdeklaratsioonid ning nende elulookirjeldused;

14.

 märgib rahuloluga, et ameti haldusnõukogu võttis 2015. aastal vastu pettuste ennetamise ja avastamise strateegia ning et 2016. aastal rakendati mitmeid erimeetmeid, sealhulgas korraldati eetikat ja usaldusväärsust käsitlevaid koolituskursusi;

15.

 tunneb heameelt selle üle, et ametil ei olnud 2016. aastal huvide konfliktiga seotud kohtuasju;

16.

 tunneb heameelt, et amet on rikkumisest teatajate jaoks kiitnud heaks põhimõtted, millega antakse töötajatele asjakohast teavet rikkumisest teatamise kohta ning tagatakse konfidentsiaalsus töötajatele, kes teatavad heas usus tõsistest väärtegudest või väljendavad muret; märgib rahuloluga, et 2016. aastal ei teatatud ühestki sellisest juhtumist;

17.

 märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning annaks neile vajalikku tuge ja nõu;

Peamised saavutused

18.

 tunneb heameelt ameti 2016. aasta kolme peamise saavutuse üle, nimelt:

—

võeti kasutusele uus metoodika liikmesriikide külastamiseks ning katsetati kulutõhususe hindamise lõimimist horisontaalanalüüsides, mis on seotud liikmesriikidesse tehtavate külastuste tsüklitega;

—

Copernicuse mereseire projekti raames võeti kasutusele esimesed toimivad teenused, millega märgitakse sünergia algust, hoides alal ja edendades ameti Maa seire tooteid ja teenuseid eesolevateks aastateks;

—

töötati välja sihtotstarbeline vabatahtlik vahend liikmesriikide töö toetamiseks liidu õigusaktide ja standardite jõustamisel ning rakendamisel laevandusega seotud keskkonnariskide leevendamiseks; (väävlidirektiiv (2) ja sadamas heitmete ja jäätmete vastuvõtmise direktiiv (3));

19.

 väljendab kahetsust, et amet ei kasuta võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kasutamise edendamiseks mõjuindikaatoreid ja tulemusnäitajaid; märgib siiski, et ameti ühtne programmdokument osutab selgelt iga tegevuse oodatud mõjule ja tulemusele;

Siseaudit

20.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal ei esitanud ameti audiitorid ühtegi kriitilist auditisoovitust ega tähelepanekut, mis võiks anda alust reservatsioonide tegemiseks iga-aastases kinnitavas avalduses; märgib rahuloluga, et kõiki enne 2016. aastat tehtud eri audititest tulenevaid soovitusi ja tähelepanekuid oli 31. detsembriks 2016 arvesse võetud;

21.

 märgib, et siseauditi talitus tegi EMSA projekti raames rahastatavate tegevuste kohta auditi ja jõudis järeldusele, et üldiselt on ameti projekti raames rahastatavate tegevuste juhtimis- ja kontrollisüsteemid piisavalt hästi kavandatud ning tulemuslikult ja tõhusalt rakendatud; märgib siiski, et siseauditi talitus selgitas välja parandamist vajavad valdkonnad seoses juhtimisteabe kättesaadavusega projekti raames rahastatavateks tegevusteks vahendite planeerimise ja kasutamise kohta; võtab teadmiseks, et siseauditi talitus esitas 30. jaanuaril 2017 kolm soovitust, millest amet aktsepteeris ühte; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile soovituste täitmise kohta aru;

22.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on seoses siseauditi talituse ja kontrollikoja antud soovitustega arendanud välja oma järelmeetmete vahendi ning kõik enne 31. detsembrit 2016 esitatud auditi soovitused ja tähelepanekud on ellu viidud;

Sisekontroll

23.

 võtab teadmiseks, et amet on töötanud välja ja rakendanud mitmeid sisemeetmeid, et tagada kontroll ameti tegevuse üle ja anda juhtkonnale piisavat kindlust eesmärkide saavutamise kohta; märgib, et amet on kasutusele võtnud Euroopa Komisjoni kehtestatud samaväärsetel standarditel põhinevad täielikud sisekontrollistandardid ja miinimumnõuded, mille haldusnõukogu on heaks kiitnud; märgib, et 2016. aasta peamised saavutused olid seotud pettuste ennetamise ja avastamisega ning dokumendihaldusega;

24.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet 2014. aastal kuueks aastaks 3 500 000 euro suuruse raamlepingu IT-alaste toodete ja teenuste hankimiseks; märgib, et amet alahindas oma vajadusi ja lepingute tõenäolist mahtu, mistõttu kasutati 2016. aasta lõpuks ära 80 % raamlepingu mahust; kahetseb, et seetõttu tuli uut hankemenetlust alustada neli aastat oodatust varem, millega kaasnevad täiendavad halduskulud; võtab teadmiseks ameti vastuse, et selle lepinguga seotud kulude kindlaksmääramine oli eriti keeruline, sest Copernicuse teenuste delegeerimislepingu läbirääkimised hanke ajal alles kestsid, ning mis veel olulisem, ei olnud selge, kas ja mil määral vastavad IT-kulud selle lepingu tingimustele;

25.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt sõlmis amet 2016. aastal seitse raamlepingut naftareostuse kõrvaldamise süsteemide hankimiseks; täheldab, et hankemenetluse alustamisel eeldati, et kõigi seitsme raamlepingu maht kokku on 7 000 000 eurot; väljendab kahetsust, et sellega alahinnati ameti vajadusi ja tegelikult sõlmiti seitse raamlepingut, millest igaühe maht oli 7 000 000 eurot, ning lepingute maht kokku oli 49 000 000 eurot; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et kuluvajaduste esialgsete hinnangute ja hanke tegeliku väljakuulutamise vahelisel perioodil prognoositud kulud suurenesid;

Tulemuslikkus

26.

 märgib, et 2016. aastal jätkus koostöö osalevate liikmesriikide ja liidu ametitega, sh teenuste osutamine Frontexile (piirikontroll), EFCA-le (kalanduse järelevalve), OLAFile (toll ja ebaseaduslikud piiriülesed tegevused), MAOC-N-le (õiguskaitse – narkootikumid) ja EUNAVFORile (piraatlus- ja inimsmugeldamisvastane võitlus);

27.

 märgib, et seadusandlik ettepanek ameti asutamismääruse muutmiseks eesmärgiga arendada Euroopa koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel avaldas olulist mõju ameti mitmeaastasele programmitööle, mis viidi ellu 2016. aastal; võtab ühtlasi teadmiseks Euroopa Parlamendi algatatud katseprojekti, mille eesmärk on ametitevahelise koostoime uurimine ja edasi arendamine 2016. ja 2017. aastal ameti, Frontexi ja EFCA vahel, et edendada koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel; tunneb heameelt seadusandliku menetluse lõpuleviimise ja muutmisakti vastuvõtmise (4) üle 2016. aasta lõpus;

28.

 kordab, et ameti ülesandeid on nii meresõiduohutusse ja laevade põhjustatud merereostuse vältimisse antava panuse kui ka Euroopas asuvate gaasi ja nafta ammutamise avamererajatiste puhul võimalik täita Euroopa tasandil tulemuslikumalt kui siseriiklikul tasandil; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet otsib meetmetes sünergiat muude liidu ametitega, et suurendada tõhusust ja tulemuslikkust ning vähendada kulusid; peab kiiduväärseks ja ergutab selles raames ameti koostööd teiste liidu ametitega ELi rände tegevuskava toetamisel, mille näiteks on ameti poolt Frontexile pakutavate teenuste arvu suurendamine vastavalt 2016. aastal sõlmitud uuendatud ja ajakohastatud kolmeaastasele teenustaseme kokkuleppele; märgib ka, et amet on viinud lõpule mereseireks vajalike kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide teenuste hankimise; julgustab ametit tegema pagulaskriisi lahendamisel teiste liidu ametitega koostööd, muu hulgas kriitilise tähtsusega tegevuste puhul, mis ei kuulu tema algsete volituste alla, näiteks andes oskusteavet, operatiivtoetust ja töötajaid, et aidata lahendada pagulaskriisi;

29.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (5).

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 82.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

(3)  Komisjoni 18. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2087, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) II lisa (ELT L 302, 19.11.2015, lk 99).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1625, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (ELT L 251, 16.9.2016, lk 77).

(5)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/276

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1396

18. aprill 2018

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0067/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1406/2002 (millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet), (4) eriti selle artiklit 19,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0078/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 156.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/277

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1397

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0071/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0114/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 160.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/278

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1398

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0114/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 11 033 974,16 eurot, mis kujutab endast 2015. aastaga võrreldes 9,64 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et liidu rahaline toetus ameti eelarvesse oli 2016. aastal 10 120 000 eurot, mis on 10,53 % rohkem kui 2015. aastal;

D.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Järelmeetmed 2013., 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisele

1.

 märgib murega, et:

—

amet ei lisanud oma 2016. aasta aruandesse läbipaistvust, aruandekohustust ja usaldusväärsust käsitlevat peatükki ning palub ametil lisada sellise peatüki 2017. aasta tegevusaruandesse;

—

Kreeka valitsus teeb makseid ikka veel märkimisväärse viivitusega, mis omakorda põhjustab viivitusi maksete tegemisel omanikele Ateenas ja Irákleios; tunnistades, et amet on teinud suuri pingutusi Kreeka valitsusega kontakti hoidmiseks, et olukorda muuta, palub, et amet hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis olukorra arenguga;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et eelarveaastal 2016 eelarve jälgimiseks rakendatud meetmete tulemusel oli eelarve täitmise määr kõrge – 98,47 %, mis on 2015. aasta määrast 1,53 % võrra madalam, ning et maksete assigneeringute täitmise määr oli 89,18 %, mis on 2015. aasta määrast 3,71 % võrra madalam;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr II jaotises (halduskulud) oli 300 000 eurot (25 %), võrrelduna 150 000 euroga (22 %) 2015. aastal, st 150 000 eurot rohkem; märgib, et need ülekandmised olid peamiselt seotud IT-investeeringutega ja üksnes ametlikuks kasutamiseks mõeldud ametiauto soetamisega aasta lõpus;

4.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ameti poolt ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Personalipoliitika

5.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 43 ametikohta liidu eelarvega lubatud kokku 48 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 45 ametikohta);

6.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli sooline osakaal 42,1 % naisi ja 57,9 % mehi; märgib, et kõigil kolmel kõrgema juhtkonna ametikohal olid mehed; märgib siiski, et 2017. aasta lõpus toimus kõrgemas juhtkonnas soolise tasakaalu muutus, nii et kaks kolmest osakonnajuhatajast olid naised;

7.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2016. aastal viis amet veel kaheksa töötajat üle Ateenasse, vähendades Irákleios asuvate töötajate arvu 14ni; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et 2017. aasta lõpuks on Irákleio kontoris kava kohaselt kokku kaheksa töötajat; rõhutab tõsiasja, et kontrollikoja 2013. aasta aruande kohaselt oleks kulusid tõenäoliselt võimalik veelgi kärpida, kui kõik töötajad oleksid koondatud ühte asukohta; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile võimalikest meetmetest olukorra parandamiseks;

8.

 märgib, et ametil on raskusi sobivalt kvalifitseeritud töötajate töölevõtmise, ligimeelitamise ja ametikohal hoidmisega, mille peamised põhjused on pakutavate ametikohtade liigid (lepinguliste töötajate kohad) ja Kreekas ameti töötajate palkadele kohaldatav madal koefitsient; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõigist nende raskuste leevendamiseks võetud meetmetest;

9.

 märgib, et ameti töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt kuus tööpäeva; märgib, et heaolu suurendavatest meetmetest võttis iga töötajata 2016. aastal osa kaks päeva;

10.

 märgib rahuloluga, et amet on tööalaste konfliktide ennetamiseks ja vahendamiseks loonud konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku; märgib, et amet on korraldanud asutusesiseseid koolitusi ja teadlikkuse tõstmise üritusi;

11.

 märgib, et amet on kehtestanud inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika ning pakub korrapäraselt ahistamise ärahoidmise alast koolitust;

12.

 märgib, et amet kasutab ametisõidukeid, kuid ei luba nendega teha erasõite;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

13.

 märgib murega, et ameti veebilehel on kättesaadavad üksnes haldusnõukogu esimehe ja tegevdirektori elulookirjeldused; märgib rahuloluga, et haldusnõukogu liikmete, tegevdirektori ja alalise sidusrühma liikmete huvide deklaratsioonid on avaldatud;

14.

 märgib, et liidu detsentraliseeritud ametite vahel on arutatud rikkumisest teatamise poliitikat ning et 2018. aastal võetakse vastu ühine poliitika ja suunised; palub, et amet hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis selle poliitika elluviimisega;

15.

 juhib tähelepanu sellele, et amet ei ole veel teinud konkreetseid algatusi, et muuta oma kontaktid lobistide ja sidusrühmadega läbipaistvamaks; palub ametil kehtestada viivitamata ennetava lobitegevuse läbipaistvuse poliitika ning teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle probleemi lahendamiseks võetud meetmetest; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et koostamisel on poliitikapõhimõtted selle küsimuse lahendamiseks;

16.

 märgib, et amet avalikustab oma haldusnõukogu koosolekute protokollid kohe, kui need on heaks kiidetud;

17.

 märgib, et 2016. aastal ei saanud amet ühtegi dokumentidele juurdepääsu taotlust;

Peamised saavutused

18.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

üleeuroopalise õppuse edukas lõpuleviimine;

—

panus koostöörühma ning võrgu- ja infoturbe direktiivi ennetav sekretariaat;

—

selliste vahendite kasutamine üldsuse küberturvalisuse alase teadlikkuse suurendamiseks, nagu Euroopa küberturvalisuse kuu ja võistlus Cyber Security Challenge;

Siseaudit

19.

 märgib, et ametil ei olnud 2016. aastal ühtegi komisjoni siseauditi talituse (IAS) antud täitmata soovitust; märgib, et 2016. aasta septembris viis siseauditi talitus läbi ameti riskianalüüsi, mis tõi esile järgmised kolm teemat, mida auditeerida: sidusrühmade osalemine tulemustes, inimressursid ja IT; märgib, et amet võtab koheselt meetmeid seoses kvaliteedijuhtimise süsteemi loomisega ning riskijuhtimispoliitika elluviimisega; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuste meetmete rakendamisest aru;

Sisekontroll

20.

 märgib ameti andmetele toetudes, et sisekontrollistandardi nr 8 („Protsessid ja menetlused“) kohaselt korraldatud eelarveaasta 2015 ulatusliku järelkontrolli tulemusena anti mitmeid soovitusi ja 2016. aastal tegeleti nende kõigi täitmisega; märgib, et kontrolliti 267 finantstehingut, mis moodustasid 76,43 % ameti 2015. aasta eelarvest, ja selle tulemusena anti üks soovitus, mis puudutas maksetega viivitamist; märgib, et intressi ei tulnud viivituse tõttu maksta; märgib rahuloluga, et amet on keskendunud intensiivselt tulemuste kontrollimisele enne tehingute algatamist (eelkontroll), et saavutada võimalikult hea kontroll;

Muud kommentaarid

21.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt jõuti 2016. aasta mais esitatud 2015. aasta välishindamise aruandes järeldusele, et ameti tegevus ja väljundid vastavad võrgu- ja infoturbe vajadustele liidus ja liikmesriikides ning et amet täidab tulemuslikult sidusrühmade ootusi; märgib siiski, et ameti ja tema sidusrühmade vahelist teabevahetust tuleb parandada, sest sidusrühmade arvates on ameti mandaat ja ulatus liiga piiratud; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et ameti haldusnõukogu arutleb ameti tuleviku ja parima viisi üle, kuidas suhelda sidusrühmadega ja jõuda paremini avalikkuseni olemasolevaid inim- ja finantsressursse kasutades; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest;

22.

 väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet hakkas 2016. aastal juurutama kvaliteedijuhtimise süsteemi; märgib, et kvaliteedijuhtimise käsiraamat ning standardne töökord ja tööjuhised koostati ISO 9001 standardite alusel; märgib rahuloluga, et kõik need dokumendid on juhtkonnapoolse läbivaatamise etapis ja rakendatakse 2017. aastal; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud edusammudest aru;

23.

 väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et tagada kulutõhus ja keskkonnasõbralik töökeskkond, on amet võtnud ringlusse paberi, klaasi ja plasti, ergutab töötajaid vältima dokumentide printimist ning on viinud sisse sisemiste töövoogude elektroonilise süsteemi, mis on märkimisväärselt vähendanud füüsiliste toimikute kasutamist;

24.

 väljendab heameelt tõsiasja üle, et CO2-heite vähendamiseks või kompenseerimiseks on amet ergutanud elektrooniliste sidevahendite kasutamist alternatiivina füüsilisele reisimisele ning võttis 2017. aastal esmakordselt kasutusele kasvuhoonegaaside protokolli transpordialase vahendi, et koguda statistilisi andmeid ameti töötajate ärireiside kohta;

25.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (2).

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 7.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/281

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1399

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0071/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 526/2013 (mis käsitleb Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 460/2004) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0114/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 160.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 41.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/282

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1400

18. aprill 2018

Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0072/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus)), (4) eriti selle artiklit 39,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004), (5) eriti selle artiklit 65,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (6) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0079/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/283

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1401

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0079/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) (edaspidi „amet“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 27 545 879 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 4,56 % suurust kasvu; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.

 tunnistab, et ametil ei ole õigust otsustada koondada kogu ameti tegevust ühte asukohta; tuletab meelde, et kui amet 2004. aastal loodi, otsustas nõukogu, et amet hakkab paiknema kahes asukohas – Lille’is ja Valenciennes’is; võtab teadmiseks, et kontrollikoda esitas märkuse võimaliku kokkuhoiu kohta, mille võiks saavutada üheainsa asukoha puhul; võtab teadmiseks ameti poolt läbi viidud analüüsi kahes asukohas paiknemise mõju kohta eelarvele ning tema soovituse ameti jätkuva paiknemise kohta kahes asukohas; rõhutab, et kulud tõenäoliselt väheneksid, kui koondada kogu tegevus ühte kohta; juhib tähelepanu sellele, et kulusid võib aidata vähendada ka asukohaliikmesriigiga laiaulatusliku peakorterilepingu sõlmimine, tänu millele oleksid ka ameti ja selle töötajate tegutsemise tingimused selgemad ning mis teeks lõpu olukorrale, kus tegevuskulud on tõenäoliselt tarbetult suured; palub nõukogul kaaluda, kas oleks mõistlik varasemat otsust muuta ja koondada kogu ameti tegevus selle asemel ühte kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et eelarveaastal 2016 eelarve jälgimiseks rakendatud meetmete tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,20 %, mis on 0,10 % võrra 2015. aasta määrast kõrgem, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 91,57 %, mis on 2015. aasta määrast 1,79 % kõrgem;

3.

 tunneb heameelt selle üle, et vastavalt 2016. aasta juunis jõustunud uue ameti määruse sätetele on ametil õigus võtta tasu mõne oma uue volituse täitmise eest;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 märgib, et ameti andmetel jäi ülekantud assigneeringute määr allapoole soovituslikke ülemmäärasid, mida kontrollikoda kasutab kõigi eelarvejaotiste täitmise hindamisel (st I jaotise puhul 10 %, II jaotise puhul 1,20 % ja III jaotise puhul 30 %); märgib lisaks, et 2017. aastasse üle kantud maksete assigneeringud (7,52 %) on peamiselt seotud tegevuskuludega ning et 95,4 % 2015. aastast üle kantud assigneeringutest on kasutusele võetud;

5.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Personalipoliitika

6.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas ametis 165 koosseisulist töötajat, sealhulgas 133 ajutist teenistujat ja 29 lepingulist töötajat, ning 3 riikide lähetatud eksperti, võrreldes 154 koosseisulise töötajaga 2015. aasta lõpus;

7.

 märgib murega, et 62 % ameti töötajatest on mehed ja 38 % naised, mis tähendab, et sooline tasakaalustamatus on peaaegu kaks ühe kohta; peab kahetsusväärseks, et nii ameti kõrgem juhtkond kui ka haldusnõukogu on sooliselt täiesti tasakaalustamata; tuletab samas seoses haldusnõukogu ja juhatuse soolise tasakaaluga meelde, et nende organite liikmed esitatakse ja määratakse ametisse liikmesriikide poolt, kuid soovitab sellele probleemile siiski kiiremas korras lahendus leida;

8.

 märgib rahuloluga, et tegevusülesandeid täitma määratud töötajate osakaal suurenes 65 %-lt 2015. aastal 70 %-le 2016. aastal ja haldusülesandeid täitma määratud töötajate osakaal vähenes 23 %-lt 18 %-le; peab siiski kahetsusväärseks, et selline protsentuaalne muutus on peamiselt tingitud korrektsioonist, mis tehti töötajate määramises eri kategooriatesse; juhib tähelepanu sellele, et niisugune vähendamine ei ole kooskõlas personali 5 % vähendamise eesmärgiga, mis on esitatud detsentraliseeritud ametite ressursside kavandamist puudutavas komisjoni teatises;

9.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema ameti personalipoliitika osa; rõhutab, et heaolutegevustele kulutatav eelarve töötaja kohta on 228,7 eurot ja et 2016. aastal korraldati töötajatele väljasõidupäev; täheldab, et keskmine haiguspäevade arv töötaja kohta on 3,2 päeva, mis on tunduvalt väiksem kui enamiku teiste ametite keskmine;

10.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal ei teatatud ühestki ahistamisjuhtumist; toetab töötajate teadlikkuse suurendamiseks koolituste korraldamist;

11.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ametile kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega teatatud juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvikonfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

12.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et ameti haldusnõukogu võttis vastu liikmete huvikonfliktide poliitika, märgib, et amet avaldas vastavalt sellele oma veebisaidil enamiku haldusnõukogu liikmete huvikonfliktide puudumise deklaratsioonid ja elulookirjeldused; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni puuduvate dokumentide avaldamisest;

13.

 märgib ameti andmetele tuginedes, et amet jätkas oma pettustevastase võitluse strateegias kindlaks määratud tegevuskava elluviimist; märgib eelkõige, et amet korraldas kaks pettuste ärahoidmise teemalist koolitust ning kaks eetika- ja aususeteemalist koolitust;

14.

 märgib, et amet on lisanud oma korrapärasesse riskihindamisse pettuseriski hinnangu ja ameti pettuseriski register vaadati 2016. aasta jooksul üle; võtab teadmiseks, et keskmised riskid on hinnatud ümber madalateks ja täiendavaid riske ei ole kindlaks tehtud;

15.

 võtab ameti andmetel teadmiseks, et amet ootab komisjoni näidisotsust, et võtta vastu oma otsus rikkumisest teatamise kohta; märgib siiski, et seni, kuni näidisotsust ei kavandata, kohaldatakse kehtivat komisjoni otsust rikkumisest teatamise kohta; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende suuniste rakendamisest;

16.

 märgib, et tuleb luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, kes aitaks rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid, mille kaudu teatada võimalikust rikkumisest, mis võib kahjustada liidu finantshuve, ja kes kaitseks rikkumisest teatajate konfidentsiaalsust ning annaks neile vajalikku tuge ja nõu;

17.

 võtab teadmiseks põhjused dokumendile juurdepääsu andmisest keeldumiseks (44-st juhtumist üks); palub, et kui amet kasutab võimalust dokumentidele juurdepääsu andmisest keelduda, siis teeks ka seda juriidiliselt võimalikult korrektselt, kaitstes samas isikuandmeid;

Peamised saavutused

18.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

ta avaldas läbivaadatud strateegilise käsituse, sealhulgas rahvusvaheliste suhete strateegia ettevalmistamine ja kommunikatsioonistrateegia rakendamine;

—

ta rakendas ajakohastatud juhtimisstruktuuri ja kohandas uut ameti määrust arvesse võttes ameti struktuuri; amet rakendas samuti oma integreeritud juhtimissüsteemi, et saada 2017. aasta jooksul ISO 9001 sertifikaat;

—

ta võttis uue õiguskorra kohaselt tõhusalt kasutusele uue nime ja uued volitused (neljas raudteepakett, jõustus 15. juunil 2016) ja tegi märkimisväärseid edusamme uue rolli ettevalmistamisel;

19.

 peab siiski kahetsusväärseks, et amet ei kasuta sisendinäitajaid, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid veel rohkem parandada, ja soovitab seda muuta;

Siseaudit

20.

 märgib, et komisjoni siseauditi talitus (IAS) ei andnud ametile kriitilisi ega väga olulisi soovitusi; märgib, et IAS viis läbi riskihindamise, mis hõlmas kõiki tegevus- ja tugiprotsesse;

21.

 märgib, et sidusrühmadega suhtlemise haldamist ja välissuhtlust käsitleva varasema auditi puhul luges IAS täidetuks kolm olulist soovitust ja väga olulise soovituse töölevõtmismenetluse parandamise kohta ning leidis, et amet oli järginud kõiki soovitusi, välja arvatud ühte; märgib peale selle, et ainus veel avatud, märkega „oluline“ tähistatud soovitus, mis puudutab sidusrühmadega suhtlemise haldamise ja välissuhtlusega seoses kohaldatavat menetlusraamistikku, oli kavas täita 2017. aasta septembriks;

Sisekontroll

22.

 märgib rahuloluga, et amet on nüüd sertifitseeritud ISO 9001 kohaselt;

23.

 märgib, et ameti haldusnõukogu võttis 2016. aprillis vastu oma juhtimisstandardid; märgib lisaks, et ameti juhtimisstandardi nr 16 kohaselt hindas juhtkond ameti juhtimissüsteemi läbivaatamise raames oma juhtimisstandardite rakendamise nõuetekohasust ja tulemuslikkust; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et isegi kui tuvastati mõned parandamist vajavad valdkonnad (ERA juhtimisstandard nr 3 – Eetika- ja organisatsiooniväärtused, ERA juhtimisstandard nr 4 – Eesmärgid, strateegiline planeerimine ja aruandlus, ERA juhtimisstandard nr 5 – Talitluspidevus, ERA juhtimisstandard nr 8 – Sidusrühmadega suhtlemise haldamine, ERA juhtimisstandard nr 9 – Protsessijuhtimine, ERA juhtimisstandard nr 10 – Personalijuhtimine, ERA juhtimisstandard nr 13 – Andme- ja teabehaldus), võib järeldada, et ameti kontrollisüsteem tervikuna toimib ettenähtud viisil ja leevendab nõuetekohaselt ameti eesmärkide saavutamist ohustavaid peamisi riske;

24.

 märgib, et amet on sisekontrollistandardites ja ISO 9001 seeria standardites sätestatud nõuete alusel arendanud edasi oma integreeritud juhtimissüsteemi, et täita tingimused, mis on vajalikud selleks, et amet saaks edukalt alustada uut tegevust ja suurendada tõhusust; väljendab heameelt ERA poolt selle integreeritud juhtimissüsteemi raames tehtud analüüsi üle, mis käsitleb eeskirjade täitmata jätmist ja erandeid, ning 2017. aastal hangete ja lepingute haldamise valdkonnas korraldatavate koolitusmeetmete üle, mille eesmärk on parandada niisuguste juhtumitega seotud olukorda;

25.

 märgib, et integreeritud juhtimissüsteemi tulemuslikkuse hindamine tõi esile teatavad valdkonnad, kus on võimalik parandada nõuetele vastavust ja tulemuslikkust, eelkõige seoses eetiliste ja organisatsiooniliste väärtuste, talitluspidevuse, sidusrühmadega suhtlemise haldamise ja personalijuhtimisega, ning märgib eelkõige seda, et hindamine tõi esile asjaolu, et ametis olemas olevad pädevused ei vasta vajalikele pädevustele; ootab, et amet tagaks vastavalt kavandatule 2017. aastaks ERA juhtimisstandardite täieliku rakendamise;

26.

 peab kahetsusväärseks, et saavutamata jäi eesmärk, mille kohaselt oleks tulnud 95 % maksetest sooritada ettenähtud tähtaja ehk 30 päeva jooksul; märgib, et makseviivituste põhjused on samad mis 2015. aastal, st viivitused ameti töötajate poolsel arvete menetlemisel, sularahapuudus ja tarnijatega tekkinud erimeelsused arvete sisu osas; palub ametil võtta 95 % eesmärgi saavutamiseks mõistliku aja jooksul parandusmeetmeid;

Muud kommentaarid

27.

 väljendab heameelt ameti määruse (2) vastuvõtmise üle, mis jõustus 15. juunil 2016; märgib rahuloluga, et üleminekuperioodi lõpuks (16. juuni 2019) kujundab see eeldatav strateegiline muudatus ameti pelgalt poliitika ettevalmistamise ja levitamise rolli ümber, et temast saaks amet, mis töötab veeremi ja ohutustunnistustega seotud lubade valdkonnas otseselt tööstuse heaks; võtab ameti andmetele tuginedes teadmiseks, et kõnealune üleminek peaks tooma kaasa väga suuri eeliseid seoses kulude vähendamisega;

28.

 rõhutab, et ametil on strateegiline osa selles, et parandada raudteetranspordi võimet konkureerida teiste transpordiliikidega ja aidata välja arendada hästi toimiv ühtne, piirideta Euroopa raudteepiirkond, milleks tuleb vähendada tehnilisi ja haldustõkkeid, ergutada turule sisenemist ja tagada mittediskrimineerimine, kulutada tõhusamalt avaliku sektori vahendeid riiklikele raudteeveoteenustele ning tagada taristute parem haldamine; tunneb heameelt siseriiklike eeskirjade ratsionaliseerimisele keskenduva programmi üle, mille eesmärk on vähendada liikmesriikidevaheliste tõkete mõju või need tõkked kaotada;

29.

 rõhutab ameti tähtsust Euroopa raudteesüsteemi ohutuse ja koostalitlusvõime tagamisel, mis aitab suurendada Euroopa raudteesektori konkurentsivõimet ja parandada raudteetransporditeenuste kvaliteeti; toetab komisjoni visiooni, mille kohaselt omandab Euroopa raudteesüsteem maailmas ohutusega seotud tulemuslikkuse alase juhtpositsiooni;

30.

 tunneb heameelt ameti rolli üle Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) arendamise, katsetamise ja rakendamise järelmeetmete võtmises ning konkreetsete ERTMSi projektide hindamises; tunneb heameelt selle üle, et EL ja Šveits hakkasid kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe raames pidama läbirääkimisi, mis on seotud Šveitsi osalemisega Euroopa Liidu Raudteeameti töös; rõhutab, et kuna ametile pannakse suuremad kohustused, tuleb talle eraldada tema uute ja lisaülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks vajalikud rahalised, materiaalsed ja inimressursid; juhib tähelepanu uurimusele, mille eelarvekomisjon hiljuti Euroopa Liidu ametite rahastamiskorra kohta tellis, ja sellele, et tuleks luua võimalused, kuidas amet saaks oma tegevust rohkem ise rahastada; võtab murega teadmiseks vastuolu hiljuti vastu võetud ja ameti tegevusvaldkonda laiendavate õigusaktide ning mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames toimuva ameti eelarve kärpimise vahel;

31.

 tuletab meelde Euroopa Parlamendi eelarvemenetlusalast seisukohta, mille kohaselt pooldatakse kõikide Euroopa ühendamise rahastust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ümber paigutatud summade tagasinõudmist; rõhutab, et tuleks tagada rahaliste vahendite eraldamine ühtse Euroopa raudteepiirkonna väljakujundamiseks, mille raames tuleks moderniseerida ja laiendada ka liidu äärepoolseimate piirkondade raudteetaristut; rõhutab lisaks, et ERTMSi kasutuselevõttu tuleks edendada, et ulatuslikumalt rakendada ühiseid tehnilisi standardeid ja maksimeerida koostalitlusvõimest saadavat kasu;

32.

 märgib, et 2016. aasta riskihindamine tõi 2015. aastaga võrreldes esile uued riskid, mis on seotud neljanda raudteepaketi õigusaktide hilinenud ja ebajärjekindla ülevõtmise, ERTMSi muudatuste haldamise iganenud vahendite, raudteemüra vähendamise, siseriiklike eeskirjade vähendamise alaste viivituste ja andmehaldusega;

33.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 333, 9.9.2016, lk 19.

(2)  Määrus (EL) 2016/796.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/287

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1402

18. aprill 2018

Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0072/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus)) (4), eriti selle artiklit 39,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/796 (mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004) (5), eriti selle artiklit 65,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0079/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Raudteeagentuuri (praegu Euroopa Liidu Raudteeamet) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Raudteeameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 166.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 138, 26.5.2016, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/288

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1403

18. aprill 2018

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0083/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberijärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ), (4) eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0101/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektori tegevusele asutuse 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alljärgnevas resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 176.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/289

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1404

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0101/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „asutus“) tulude ja kulude eelarvestuse (1) kohaselt oli asutuse 2016. aasta lõplik eelarve 39 398 106 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 7,11 % suurust kasvu; arvestades, et asutust rahastatakse liidu eelarvest (10 203 000 eurot), liikmesriikide riiklike järelevalveasutuste ja vaatlejate osamaksetest (16 180 250 eurot) ja tasudest (10 550 293 eurot);

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et asutuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 võtab teadmiseks, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusena oli eelarve täitmise määr 99,97 %, mis on 2015. aasta määrast 0,33 % kõrgem, ning maksete assigneeringute täitmise määr oli 87,29 %, mis on 2015. aasta määrast 2,75 % kõrgem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 märgib rahuloluga, et 92,8 % 2015. aastast 2016. aastasse üle kantud eelarveassigneeringutest maksti välja 2016. aasta jooksul;

3.

 märgib, et assigneeringute ülekandmise määr oli suhteliselt madal, välja arvatud III jaotises (tegevuskulud) – 38,09 %;

4.

 palub asutusel hoida järgmisesse aastasse ülekantavate vahendite maht võimalikult väiksena;

5.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest asutuse rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui asutus on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutamised

6.

 märgib rahuloluga, et asutuse iga-aastase tegevusaruande kohaselt jäid 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad finantseeskirjadega lubatud piiridesse; märgib, et amet paigutas I jaotise (personalikulud) eelarveliste vajaduste katmiseks ümber ühtekokku 553 743,41 eurot III jaotisest (tegevuskulud) ja 182 131,59 eurot II jaotisest (taristu- ja halduskulud);

Personalipoliitika

7.

 märgib, et asutuses oli 2016. aastal 204 töötajat (liidu eelarvega kinnitatud 140 tähtajalisel ametikohal oli 136 töötajat), võrreldes 186 töötajaga aasta varem; märgib, et tööjõu voolavus oli 2016. aastal 8 %, mis on asutuse sihiks seatud 10 %-st madalam;

8.

 märgib, et 2016. aastal asutuses töötanud 204 töötaja hulka kuulus (täistööajale taandatuna) 86,3 lähetatud riiklikku eksperti, lepingulist töötajat, ajutist töötajat ja konsultanti;

9.

 märgib, et asutuse töötajatest olid 46 % naised ja 54 % mehed; peab siiski kahetsusväärseks olulist tasakaalustamatust haldusnõukogu koosseisus (17 % naisi ja 83 % mehi);

10.

 märgib, et keskmiselt oli iga asutuse töötaja 2016. aastal haiguspuhkusel kuus päeva; märgib, et asutus korraldas meeskonnatöö koolitusi ja väljasõiduseminare, millel keskenduti keskkonnasäästlikkusele, kohapealsele järelevalvele, institutsioonilisele õigusele, läbipõlemise ennetamisele ning töötajate füüsilisele ja vaimsele heaolule, sealhulgas peeti seminare emotsionaalse intelligentsuse, kontoritöötajale sobiva treeningu, tööheaolu, jooga ja toitumise teemal;

11.

 märgib rahuloluga, et asutus on loonud konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ning korraldanud töötajatele ja juhtidele teavitusüritusi inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise teemal;

12.

 märgib, et asutuse tegevdirektor andis 2015. aasta märtsis uurijatele volitused viia läbi haldusjuurdlus väljast palgatud IT-konsultandi poolt asutuse ühe töötaja vastu esitatud väidetava ahistamissüüdistuste kohta ning et uurimine jõudis lõpule 2016. aasta märtsis; märgib, et kogutud tõendid ahistamissüüdistusi ei toetanud; märgib ka, et 2016. aastal ei teatatud, uuritud ega antud kohtusse mitte ühtegi teist ahistamisjuhtumit;

13.

 märgib, et asutus ei kasuta ametisõidukeid;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

14.

 märgib, et haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid ja CVd on avaldatud asutuse veebisaidil;

15.

 peab positiivseks asjaolu, et 2016. aastal hakkas asutus avaldama oma töötajate ja sidusrühmade esindajate kohtumiste registrit;

16.

 võtab asutuse esitatud andmete põhjal teadmiseks, et rikkumistest teatamise reegleid rakendati kavakohaselt ja edukalt 2017. aasta esimesel poolel;

17.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisorgan, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku nõu ja toetust;

18.

 märgib, et 2016. aastal sai asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) alusel kuus dokumentidele juurdepääsu taotlust, millest nelja puhul andis asutus täieliku juurdepääsu dokumentidele ning kahel juhul otsustas anda ainult osalise juurdepääsu, et kaitsta eraelu puutumatust ja isikupuutumatust ning pakkuda kaitset kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgil; kutsub asutust üles käsitlema kõiki selliseid taotlusi võimalikult avatult ning läbipaistvalt ja vastutustundlikult;

19.

 palub asutust teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni eetikaeeskirjade väidetavatest ja tõendatud rikkumistest ning sellest, kuidas ta on neid rikkumisi käsitlenud ja kuidas ta kavatseb neid tulevikus vältida;

Peamised saavutused

20.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse ja kordamineku üle, mille asutus oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

aitas paremini kaitsta investoreid, kooskõlastades liikmesriikide reguleerivate asutuste eri tegevusi seoses kogu liidus jaeklientidele pakutavate riskantsete spekulatiivsete toodetega;

—

aitas kaasa kapitaliturgude liidule, avaldades dokumendi passiivsete fondide (closet indexing) kohta ning saates Euroopa Parlamendile ja nõukogule arvamuse selle kohta, millised peaksid olema fondide laenuandmise Euroopa raamistiku kesksed põhimõtted;

—

aitas kaasa finantsstabiilsusele, viies läbi esimese üldise kogu ELi hõlmava kesksete vastaspoolte stressitesti;

Siseaudit

21.

 märgib, et asutus viis siseauditi talituse sidusrühmade haldamise ja väliskommunikatsiooni auditi tulemuste põhjal ellu tegevuskava; märgib, et asutus hakkas 2016. aastal välja töötama ja rakendama oma sisemistele ja välistele sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse kavandamise, juhtimise ja läbiviimise terviklikku käsitlust, mis tagab rea koostoimeid, sealhulgas sidusrühmade tegevuse parema kooskõlastamise kõigi teavituskanalite lõikes;

22.

 võtab asutuse esitatud teabe põhjal teadmiseks, et kõik siseauditi talituse poolt varasematel aastatel esitatud kriitilise tähtsusega või väga olulised soovitused on ellu viidud;

Tulemuslikkus

23.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et asutus kuulub koos Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ühiskomiteesse, mis teeb tööd selle nimel, et tagada valdkonnaülene järjepidevus ja ühised seisukohad finantskonglomeraatide järelevalve ja muude sektoriüleste küsimuste vallas; märgib lisaks, et asutus on arendanud ühtse järelevalvemehhanismi ja Euroopa Keskpangaga koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades (näiteks turutaristud ja finantsstabiilsus);

24.

 märgib, et kontrollikoda teostas asutuses reitinguagentuuride järelevalve tulemusauditi ja avaldas 2016. aasta veebruaris selle lõpparuande; võtab teadmiseks, et asutus koostas pärast auditit kontrollikoja soovituste täitmiseks tegevuskava; märgib, et kaheksast kontrollikoja soovitusest on seitset juba käsitletud ja praegu käib töö viimase soovituse täitmiseks;

Muud kommentaarid

25.

 rõhutab, et asutus peaks tagama kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud regulatiivsest raamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise, ent peaks samal ajal jääma rangelt oma ülesannete juurde ega mitte ületama talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu antud volitusi ning ühtlasi peaks ta pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele, et optimeerida ressursikasutust ja täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seatud eesmärgid;

26.

 juhib tähelepanu sellele, et asutusel on keskne roll liidu finantssüsteemi parema järelevalve tagamisel, et tagada finantsstabiilsus ja liidu finantsturu vajalik läbipaistvus ja suurem turvalisus, ning eelkõige peab ta selleks koordineerima riiklike järelevalveasutuste teostatavat järelevalvet, tegema vajaduse korral koostööd rahvusvahelise järelevalve eest vastutavate institutsioonidega ning jälgima, et liidu õigust järjepidevalt rakendataks; toonitab, et selline koostöö peaks põhinema usaldusel; rõhutab ameti tähtsat rolli ka tarbijakaitse kõrgetasemeliste ühtsete järelevalvetavade väljatöötamisel ja edendamisel, ning toonitab vajadust pöörata 2. ja 3. tasandi meetmete kujundamisel tähelepanu eri riikide turgude erisustele, kusjuures asjaomased turuosalised tuleks küllalt kiiresti kaasata nende rakendamisprotsessi ning nende konkreetsetesse kujundamis- ja rakendusetappidesse; märgib, et asutuse tööd tuleb regulaarselt ja nõuetekohaselt hinnata, et eraldada vahendeid ja teha nende kasutamine tulemuslikumaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks;

27.

 märgib, et sedamööda, kuidas asutuse töökoormuse kese nihkub üha rohkem regulatiivsetelt ülesannetelt liidu õiguse täitmise tagamisele ja kohaldamisele, tuleks tema eelarve ja töötajad asutusesiseselt ümber jaotada; peab ülitähtsaks, et asutusel oleks piisavalt vahendeid oma ülesannete täielikuks täitmiseks ja ka nendest ülesannetest tuleneva täiendava töökoormusega toimetulekuks, tagades seejuures ressursijaotuse sobival määral prioriseerimise ja eelarvetõhususe; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et asutuse töökoormuse suurenemisega aitab sisemiselt toime tulla see, kui eelarvevahendid ja personal jaotatakse ümber, kuid seda saab teha tingimusel, et selline ümberpaigutamine ei takista asutuse volituste täielikku täitmist ega võta temalt sõltumatust järelevalveülesannete täitmisel;

28.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tegeles asutus keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi sertifikaadi saamisega mitme tegevuse puhul, et oma keskkonnajalajälge vähendada;

29.

 märgib, et kontrollikoja aruande järgi võib Ühendkuningriigi lahkumine EList asutuse tegevust mõjutada, kuna mitmed olulisemad järelevalvealused üksused paiknevad praegu Ühendkuningriigis; märgib, et Ühendkuningriigi otsus EList välja astuda võib tulevikus asutuse tulu vähendada;

30.

 märgib rahuloluga, et asutus teeb ettevaatavalt koostööd pädevate riigiasutustega, et mõista, kuidas mõjutab Ühendkuningriigi liidust lahkumine finantsturgude järelevalvet ja asutust ennast; märgib lisaks, et asutus suhtleb kõnealuses küsimuses komisjoniga ja vahetab temaga teavet;

31.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (3).

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 192.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/293

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1405

18. aprill 2018

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0083/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberijärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4), eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A8-0101/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 176.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/294

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1406

18. aprill 2018

Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0066/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (4), eriti selle artiklit 17,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0080/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi direktori tegevusele fondi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 181.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/295

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1407

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0080/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Koolitusfondi (edaspidi „fond“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli fondi 2016. aasta lõplik eelarve 20 900 849,11 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 0,63 % suurust vähenemist; arvestades, et fondi eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes fondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013., 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et niisuguse kommentaari seisuks, mille kontrollikoda esitas 2013. aasta aruandes ja mille kohaselt hoidis fond 7 500 000 eurot ühes madala krediidireitinguga pangas asuvatel arvetel, oli kontrollikoja 2014. ja 2015. aasta aruannetes märgitud „pooleli“, kuid nüüd on selle seisuks märgitud „lõpetatud“;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib heakskiitvalt, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr kõrge – 99,99 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigel ajal, ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 97,66 %;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 märgib, et ülekandmiste üldine määr on I ja II jaotises alanenud 3,3 %-lt aastatel 2015–2016 3,1 %-le aastatel 2016–2017, mis näitab fondi haldustegevuse ja maksete paremat kooskõlastatust selle iga-aastase tsükliga; märgib, et I jaotises tehti ülekandmisi 155 186 euro ulatuses (1,2 %), mis kujutab endast olukorra paranemist 2015. aastaga võrreldes, mil ülekandmiste maht oli 180 398 eurot (1,4 %); märgib, et II jaotises tehti ülekandmisi 313 450 euro ulatuses (18,4 %), mis kujutab endast 2015. aasta tulemuslikkuse jätkumist (316 442 eurot, st 16,1 %), ja III jaotises vähenesid täitmata kulukohustused 36,4 %-lt 2015. aastal 30,3 %-le 2016. aastal ning et see tulenes peamiselt suurema tähelepanu pööramisest maksetele, menetluses olevate lähetuskulude hüvitamise taotluste arvu vähendamisest ja tegevuse paremast kavandamisest;

4.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eriti niisugusel juhul, kui ametid on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja on sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

5.

 märgib, et fond tegi 2016. aastal seitse ümberpaigutust, samas kui 2015. aastal oli neid üheksa, ning et ümberpaigutuste kogumaht oli väiksem kui eelmisel aastal (6,1 % 2016. aastal, samas kui 2015. aastal oli selleks näitajaks 8,2 %); võtab fondi esitatud teabe põhjal teadmiseks, et see on seostatav tõhususmeetmega, mis võeti eesmärgiga pidada kavandamisest tulenevate tegevuste reservnimekirja; märgib rahuloluga, et 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute tase ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Personalipoliitika

6.

 võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 89 ametikohta, samas kui 2015. aastal oli täidetud 90 ametikohta; peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade jaotuses ei saavutatud soolist tasakaalu, sest suhe oli rohkem kui üks kahele – naisi oli 67,94 % ja mehi 32,06 %; soovitab selle tasakaalustamatusega võimalikult kiiresti tegeleda;

7.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema fondi personalipoliitika osa; rõhutab, et heaolutegevustele kulutatav eelarve töötaja kohta on 883 eurot ja et 2016. aastal korraldati töötajatele kaks väljasõidupäeva; peab kahetsusväärseks, et keskmiselt on iga töötaja haiguspuhkuse pikkus 15 päeva (11,5 päeva meditsiiniliselt põhjendatud osalise tööajata), mis on liidu ametite üks kõrgemaid näitajaid; soovitab seda uurida, et leida põhjused, eelkõige selgitada välja, kas see võib olla seotud tööstressiga;

8.

 märgib, et otsus psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise kohta võeti vastu juba 2010. aastal; toetab töötajate teadlikkuse tõstmiseks koolituste ja teabeürituste korraldamist;

9.

 märgib rahuoluga, et 2016. aastal ei esitatud fondi suhtes kaebusi, kohtuvaidlusi ega teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

10.

 võtab teadmiseks, et fond on nõukogu määruse (EMÜ) nr 1360/90 (2) artikli 11 kohaselt ennetavalt palunud kõigil oma juhatuse liikmetel esitada huvide konflikti deklaratsiooni; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas tehtud edusammudest aru; märgib rahuloluga, et elulookirjeldused on nüüd vabalt kättesaadavad;

11.

 märgib, et läbipaistvusregister ei ole fondi töö suhtes kohaldatav;

12.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et fond võttis 2015. aasta detsembris vastu rikkumisest teatamise poliitika; rõhutab, et 2016. aastal oli üks rikkumisest teataja juhtum, mida kõikide selgituste saamisest tulenevalt Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ei esitatud;

13.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada õigeid kanaleid võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku toetust ja nõu;

14.

 märgib, et 2017. aasta alguses korraldati kõikidele töötajatele pettust ja huvide konflikti käsitlev e-õppe ja teadlikkuse suurendamise üritus;

Peamised saavutused

15.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille fond oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, st selle üle, et ta:

—

täitis 2016. aastal kõikide võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate saavutamiseks seatud eesmärgid;

—

tuli toime 105 abitaotlusega, mille esitasid komisjon ja komisjoni delegatsioonid ning mis hõlmasid 52 % partnerriikidest; märgib, et rahulolu fondi osutatavate teenustega oli fondi töö kvaliteedi, kasulikkuse ja toetuse ajakohasuse osas 100 % positiivne;

—

toetas Torino protsessi raames oma 25 partnerriigis poliitika analüüsimist ja väljatöötamist;

16.

 tunneb heameelt kavandatud tegevuste kõrge saavutamise määra üle 2016. aastal (94 %), kuid märgib, et see on võrreldes 2015. aastaga veidi vähenenud (96 %); märgib, et tähtaegadest kinnipidamise määr (90 %) on eelmiste aastatega (83 %) võrreldes märkimisväärselt paranenud;

17.

 peab siiski kahetsusväärseks, et fond ei kasuta võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kasutamise parandamiseks tegevus- või tulemusnäitajaid ja soovitab seda poliitikat muuta;

Pettustevastase võitluse strateegia

18.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et fond on töötanud välja oma pettustevastase võitluse strateegia, nagu on ette nähtud komisjoni üldises pettustevastase võitluse strateegias; võtab rahuloluga teadmiseks, et välja on töötatud e-koolituse moodul, mille eesmärk on hoida kõikide töötajate teadlikkust pettustevastasest ennetustegevusest ning mida hakatakse pakkuma ja korrapäraselt kordama alates 2017. aastast;

Sisekontroll

19.

 märgib, et 2016. aastal võttis fond keskse tähtsusega meetmeid, et parandada oma sisekontrollisüsteemide tõhusust sellistes valdkondades nagu juhtimine (sisekontrollistandard nr 1: missioon ja väärtused; sisekontrollistandard nr 2: eetika- ja organisatsiooniväärtused; sisekontrollistandard nr 7: fondi struktuur), inimeste juhtimine (sisekontrollistandard nr 3: töötajate ametikohale määramine ja liikuvus; sisekontrollistandard nr 4: töötajate hindamine ja areng), strateegia, kavandamine ja sidusrühmade koostöö (sisekontrollistandard nr 5: eesmärgid ja tulemusnäitajad ning sisekontrollistandard nr 6), riskijuhtimine ja protsessid (sisekontrollistandard nr 11: dokumendihaldus ja sisekontrollistandard nr 12: teave ja teabevahetus);

Siseaudit

20.

 märgib, et fondi auditeerib komisjoni siseauditi talitus ja et 2016. aastal ei esitanud kontrolliv organ fondi kohta ühtki kriitilise tähtsusega soovitust;

Tulemused

21.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2016. aastal viidi komisjoni nimel läbi fondi välishindamine, mis oli esimene etapp tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas tegutseva nelja ameti valdkonnaülesest hindamisest; märgib lisaks, et hindamise tulemusel leiti, et fondi põhjaliku ümberkorraldamisega alates 2011. aastast ei kaasnenud olulist negatiivset mõju ning asutusesiseste ja -väliste sidusrühmade arvates on see olnud enamjaolt positiivne, eriti strateegia ja mõjususe seisukohast; märgib heakskiitvalt, et fondi juhtimist hinnati mõjusaks ja tõhusaks; märgib, et hindamises tuuakse välja ka asjaolu, et fond oli alates 2011. aastast jätkanud oma järelevalve suutlikkuse suurendamist, kuid fondi tegevuse ja saavutuste esitamine võiks veelgi selgem olla; märgib, et fond koostas hindajate soovituste elluviimiseks kava;

22.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal juhtis kontrollikoda juba oma 2011. aasta aruandes tähelepanu fondi ruumide ebarahuldavale olukorrale ja sellest tingitud fondi tegevuse katkemise ohule; peab kahetsusväärseks, et olukord püsib muutumatuna, kuna hoonete kompleksi hallanud ja osa sellest hõivanud konsortsium likvideeriti 2011. aastal ja osa kompleksist jäi tühjaks; rõhutab, et asukohariik peab kiiremas korras sellele küsimusele lahenduse leidma; tuletab meelde, et asukohalepingu kohaselt on nõuetekohased ruumid tagatud kuni aastani 2027; palub fondil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru mis tahes meetmetest, mis on võetud selle küsimuse lahendamiseks;

23.

 tunnustab fondi tööd, et toetada liidu partnerriike oma inimkapitali rakendamisel hariduse, koolituse ja tööturu süsteemide reformimise kaudu liidu välissuhete poliitika raames; tervitab fondi tegevust oskuste arendamisel ja elukestva õppe hõlbustamisel, et toetada partnerriike oma kodanike tööalase konkurentsivõime ja tööhõive väljavaadete parandamisel;

24.

 väljendab suurt heameelt selle üle, et fond toetab kandidaatriikides 2015. aasta Riia järelduste rakendamist sellistes valdkondades nagu töökohas toimuv õpe, kutsehariduse ja -õppe õpetajate kutsealane areng ning ettevõtlusõpe;

25.

 tervitab fondi koostööd teiste liidu asutustega – eelkõige Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusega – liidu poliitikavaldkondades, mis aitavad kaasa inimkapitali arendamisele;

26.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 12, 13.1.2017, lk 1.

(2)  Nõukogu 7. mai 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 1360/90, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/298

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1408

18. aprill 2018

Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Koolitusfondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0066/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1339/2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (4), eriti selle artiklit 17,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0080/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Koolitusfondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Koolitusfondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 181.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 82.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/299

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1409

18. aprill 2018

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0088/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3)), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1077/2011 (millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (4)), eriti selle artiklit 33,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0111/2018),

1.

 annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 194.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/300

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1410

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0111/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

B.

arvestades, et oma tulude ja kulude arvestuse (1) kohaselt oli Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“) eelarveaasta 2016 eelarve 82 267 949 eurot, mis tähendab võrreldes 2015. aastaga 21,77 % kasvu, mis oli tingitud viisainfosüsteemi ja biomeetrilise süsteemi uuest hankemenetlusest; arvestades, et ameti eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

2013. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 juhib murelikult tähelepanu hulgale lahendamata probleemidele ja endiselt rakendatavatele parandusmeetmetele, millega reageeriti kontrollikoja 2013. ja 2015. aasta märkustele seoses teenuste hanke raamlepingu ning ameti ja Schengeni riikide vaheliste suhetega; nõuab, et amet võtaks viivitamata parandusmeetmeid;

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2.

 peab kahetsusväärseks, et amet sai ja kiitis heaks 2 800 000 euro ulatuses tarneid, mille kohta puudusid eelarve ja õiguslikult siduvad kohustused (lepingud); märgib, et õiguslikult siduvad kohustused võeti tagasiulatuvalt, et muuta ostud õiguspäraseks; märgib lisaks, et ameti andmetel sooritati ostud sel viisil selleks, et tulla toime kiireloomuliste operatiivvajadustega ning vastusena liikmesriikide kiiresti suurenevale salvestusruumivajadusele; kutsub ametit üles märkimisväärselt parandama eelarve planeerimist ja täitmist; on arvamusel, et liikmesriikide suurenev salvestusruumivajadus oli ameti jaoks prognoositav; on arvamusel, et liidu avalike hangete eeskirjad võimaldavad kiireloomulist menetlust ning et lepingute sõlmimine tagasiulatuvalt kiireloomuliste ostude puhul ei ole seega kooskõlas liidu õigusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib, et eelarveaastal 2016 tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemuseks oli 97,9 % eelarve täitmise määr ja et maksete assigneeringute täitmismäär oli 97,6 %;

4.

 juhib tähelepanu sellele, et amet allkirjastas 2015. aasta juunis oma hoone ehitamiseks Strasbourgis ehituslepingu väärtuses 21 500 000 eurot; juhib tähelepanu ka sellele, et peamise makseviisina kehtestati etapiviisilised maksed; märgib murelikult, et amet muutis lepingut 2015. aasta juulis, et muuta vaikimisi kehtivaks makseviisiks ettemaksed, et suurendada eelarve kasutamist; väljendab tõsist muret seoses asjaoluga, et 2016. aasta novembriks oli amet lepingusumma täies mahus välja maksnud, kuigi ehitustöödest oli tehtud vaid pool; märgib, et vastavalt ameti vastusele olid eelmaksed seotud vastava finantstagatisega ja 5 % täitmistagatisega; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle lepingu täitmisest aru;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et kontrollikoja aruande põhjal moodustavad eelnevast eelarveaastast üle kantud assigneeringud II jaotises (halduskulud) kokku 5 000 000 eurot, st 63 % kulukohustustega seotud assigneeringutest (2015. aastal oli vastav summa 9 000 000 eurot ehk 50 %); tuletab meelde, et ülekantud assigneeringud puudutavad peamiselt hoonete korrashoiu ja nõustamisteenuseid, mis osutati 2017. aastal;

6.

 märgib, et vastavalt ameti vastusele kontrollitakse I ja II jaotise assigneeringute ülekandmist pidevalt ja seda on kavas teha nii, et aja jooksul väheneb nende hulk rangelt minimaalseni, ning et 19,5 miljonist eurost liigendamata assigneeringutest, mis 2016. aastasse üle kanti, tühistati ainult 474 000 eurot (2,42 %);

7.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Hanke- ja personalipoliitika

8.

 märgib murelikult, et kontrollikoda tuvastas hankeid, mille puhul amet ei otsinud kõige säästlikumat lahendust, jättes kontrollimata, kas raamtöövõtja oli leidnud parima hinna; kutsub ametit üles säästlikkuse ja kulutõhususe põhimõtet tõsiselt võtma ja rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid, et vältida selle olukorra kordumist;

9.

 juhib tähelepanu sellele, et 2016. aasta mais allkirjastas amet viisainfosüsteemi (VIS) ja biomeetriliste tunnuste tuvastamise süsteemi (BMS) edaspidiseks arendamiseks ja hooldamiseks ühe konsortsiumiga 194 miljoni euro suuruse raamlepingu, mille maksimaalne pikkus on kuus aastat; märgib, et lepingupartner valiti avaliku hankemenetluse teel; märgib ka, et hankel osalemise üheks peamisteks tingimuseks oli BMSi tehnoloogiale kaubandusliku juurdepääsu omamine; väljendab muret seoses võimaliku ohuga menetluse konkurentsile; märgib, et vastavalt ameti vastusele on tähtajatute litsentside omandamine seotud nende edaspidise säilitamisega ning sellega kaasnes pikas plaanis märkimisväärne sääst, mis on nelja-aastase perioodi jooksul hinnanguliselt 402 243,22 eurot; märgib, et raamlepingu eritingimuste artiklis I.19.1 on sätestatud enimsoodustatud kliendi klausel, millega kaitstakse ameti finantshuve, kui ta hangib töövõtjalt riist- või tarkvara;

10.

 täheldab ameti ametikohtade loetelu põhjal, et 118 liidu eelarvega kinnitatud ametikohast oli 31. detsembril 2016 hõivatud 114, võrreldes 117 hõivatud ametikohaga 2015. aastal; märgib, et lisaks sellele andis amet tööd veel 26 lepingulisele töötajale, 47 ajutisele töötajale ja 6 lähetatud riiklikule eksperdile;

11.

 täheldab murega, et kasvav operatsioonirisk, mis ameti tegevust ohustab, on seotud ameti liiga väikese töötajate arvuga, nii et kuigi ametile määratud ülesannete hulk järjepidevalt kasvab, on töötajate hulka vähendatud, tingituna nõudest vähendada personali 5 %; täheldab, et ametis on osakondi, kus ei ole kas piisavalt töötajaid või juurdunud talituspidevust (üksainus töötaja täidab kõiki ülesandeid ja valdab tegevuse kohta kogu oskusteavet); märgib murelikult, et töötajate arvu vähendamine ja töö väljasttellimine suurendab nn pöördukse efekti ja teabelekke ohtu; võtab rahuloluga teadmiseks, et amet avaldas oma eetilise käitumise juhendis teenistusjärgsete kohustuste üldpõhimõtted;

12.

 täheldab, et amet sõltub üha enam koosseisuvälistest töötajatest, kelle palkamine on sageli kallim kui koosseisuliste töötajate palkamine ning kellega võib kaasneda risk seoses teadmiste ja suutlikkuse ametisisese säilitamise ning selle tegevuse kestlikkusega;

13.

 väljendab heameelt ameti haldusnõukogu rakendatud töötajate hoidmise poliitika üle, millega nähakse ette võimalus sõlmida ajutiste teenistujatega nende esimese lepinguperioodi lõpul tähtajatu tööleping, mis võimaldab ametil säilitada olulised asutusesisesed teadmised ja asjatundlikkuse;

14.

 märgib murelikult soolise tasakaalu puudumist 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtadel, võttes arvesse, et 28 % töötajatest olid naised ja 72 % mehed; peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogus on tasakaalustamatus veel suurem, sest selle liikmetest on naisi 11 % ja mehi 89 %; kutsub ametit üles pöörama personali soolisele tasakaalule suuremat tähelepanu;

15.

 peab kahetsusväärseks, et ameti haldusnõukogu koosseisu soolise tasakaalu suhtes ei ole võetud mingeid konkreetseid meetmeid; kutsub liikmesriike üles tagama soolise tasakaalu oma liikmete ja asendusliikmete nimetamisel ameti haldusnõukogusse; palub ametil liikmesriikidele juba ennetavalt meelde tuletada soolise tasakaalu olulisust;

16.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ametile kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega teatatud juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

17.

 täheldab, et 2016. aastal olid ameti töötajad haiguslehel keskmiselt 10,7 päeva; märgib, et ameti vastuste põhjal kulutati 2016. aastal heaolutegevustele ühe töötaja kohta kaks kuni kolm päeva; juhib tähelepanu sellele, et amet korraldas erinevaid meeskonnatöö üritusi, eraldades selleks rohkem päevi operatiivtöötajatele ja vähem administratiivtöötajatele; kutsub ametit üles pidama nõu arstidega, et leida, kuidas vähendada haiguse tõttu töölt puudumisi;

18.

 täheldab, et amet võttis 2015. aastal vastu poliitikasuunised inimväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta ning et teave nende rakenduseeskirjade kohta kuulub uutele töötajatele mõeldud sisseelamisprogrammi; märgib, et ameti personali- ja koolitusosakond vastab töötajatele ja annab neile selleteemaliste probleemide puhul teavet; märgib, et 2016. aastal esitati ja uuriti kahte kaebust, mille käsitlemine lõpetati soovitustega, ning et ühtki kaebust kohtusse ei esitatud;

19.

 märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

20.

 märgib, et ameti juhatus kiitis 23. mail 2016 heaks ameti rikkumistest teatamise eeskirja ning et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) hindas esitatud teksti positiivselt; juhib aga tähelepanu sellele, et komisjoni personalihalduse peadirektoraat teksti ei toetanud ja teavitas ametit sellest, et komisjon töötab parajasti välja uusi suuniseid; märgib rahuloluga, et vahepeal on amet avaldanud üldised rikkumistest teatamise põhimõtted oma käitumisjuhendis, mis on avaldatud ameti kodulehel; kordab, et läbipaistvus on kõige tähtsam, et luua ja säilitada kodanike, liidu ja selle institutsioonide vahel usalduslikud suhted;

21.

 märgib, et kõik juhatuse liikmed on kord aastas kohustatud kirjalikult esitama avaliku huvide aruande, mis avaldatakse ameti veebilehel; märgib, et tegevdirektori ja juhatuse esimehe elulookirjeldused on samuti avalikud ning neid ajakohastatakse pidevalt; märgib, et amet töötab praegu välja uusi eeskirju huvide konfliktide ennetamise ja lahendamise kohta; peab kahetsusväärseks, et haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmed on avaldanud huvide konflikti puudumise deklaratsioonid, mitte huvide deklaratsioonid, sest liikmed ei tohiks ise deklareerida, et neil puudub huvide konflikt, vaid nende ülesanne on tagada, et kolmandad isikud saaksid huvide deklaratsioone sõltumatult kontrollida; palub haldusnõukogu ja nõuanderühma liikmetel avaldada huvide deklaratsioonid, kus on kirjas, millistesse organisatsioonidesse vastav liige veel kuulub; palub ametil anda sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru 2018. aasta juuliks;

22.

 märgib, et ameti pettustevastase võitluse strateegia rakendamise esimese iga-aastase järelevalvearuande (aprill 2016) kohaselt oli rakendamise määr vaid ligi 60 %, samas kui järgmise järelevalvearuande (november 2017) kohaselt oli kvantitatiivse rakendamise määr vähemalt 80 %; märgib, et selles osas on tehtud edusamme; kutsub ametit üles järjepidevalt parandama oma pettustevastase võitluse strateegia rakendamist;

23.

 väljendab rahulolu selle üle, et amet teeb eeltööd pettustevastase strateegia muutmiseks; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru uute eeskirjade vastuvõtmise ja rakendamise kohta;

24.

 täheldab, et amet on teavitanud parlamenti sellest, et ei tegele lobistidega suhtlemisega;

25.

 juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal esitati ametile üksteist taotlust dokumentidele juurdepääsuks, millest üheksa puhul tagas amet täieliku juurdepääsu ja kahe puhul taotlust ei rahuldanud, tuues põhjuseks ärihuvide kaitse ning kontrollimise, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitse; ootab ametilt, et ärihuvide kaitsmiseks dokumentidele juurdepääsu piiramise kohta otsust langetades võetaks tõsiselt arvesse ka kodanike huvisid ja liidu võetud kohustust tagada parem läbipaistvus, aga ka kõiki asjassepuutuvaid eeskirju ja õigusakte;

26.

 märgib, et ühe dokumentidele juurdepääsu taotluse puhul, mida ei rahuldatud, edastati juhtum Euroopa Ombudsmanile, kes viis 2016. aasta lõpust 2017. aasta alguseni läbi kontrolli ning sulges toimiku 2017. aasta märtsis, allkirjastades aruande 3. märtsil 2017; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru Euroopa Ombudsmani otsuse ja sellele võimalikult järgneva asjade edasise menetluse kohta;

Peamised saavutused

27.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

amet võttis kasutusele ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi;

—

amet tagas enda hoolde usaldatud süsteemide stabiilse ja pideva toimimise, toetades samal ajal igakülgselt Euroopa Komisjoni mitmete oluliste õigusaktide ettepanekute väljatöötamisel;

—

ametil oli tähtis osa kõikides IT-süsteemide vahelise koostalitusvõimega seotud arengutes justiits- ja siseasjade valdkonnas ning aitas oluliselt kaasa Euroopa Komisjoni juhitava kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma töö toetamisele ja lihtsustamisele;

28.

 märgib, et vastavalt kontrollikoja aruandele viidi 2015. aasta märtsist detsembrini komisjoni tellimusel ametis läbi välishindamine, mille tulemusi esitleti 2016. aasta märtsis; märgib, et hindamise käigus jõuti järeldusele, et amet aitab kaasa suuremahuliste IT-süsteemide juhtimisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning täidab oma ülesandeid; märgib lisaks sellele, et operatiivjuhtimise edasiseks täiustamiseks esitasid hindajad 64 soovitust, millest seitset peetakse eluliselt tähtsaks ja 11 väga tähtsaks; väljendab heameelt asjaolu üle, et amet on töötanud välja kava soovituste arvessevõtmiseks ning et seda kava juba rakendatakse; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kava täitmisest aru;

29.

 väljendab heameelt ameti jätkuva koostöö üle teiste justiits- ja siseasjade ametitega; märgib, et ELi ametite võrgustiku iga-aastane aruanne näitab, et 2016. aastal on amet osalenud suuremas hulgas ühistegevustes teiste ametitega kui ühelgi eelneval aastal;

30.

 märgib, et 2016 oli ameti jaoks kõige intensiivsem ja pingutust nõudvam aasta alates selle asutamisest ning et amet saavutas sellegipoolest häid tulemusi ja täitis oma iga-aastase tööprogrammi täielikult, viies peaaegu kõik toimingud läbi plaanipäraselt ning saavutades oma tegevuseesmärgid; märgib ka, et aasta jooksul täideti mitmeid lisaülesandeid;

Siseaudit

31.

 märgib, et kontrollikoja aruande põhjal jõudis siseauditi talitus oma 2016. aasta juuli auditiaruandes järeldusele, et protsesside üldine ülesehitus ja elluviimine tagavad, et amet juhib teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi, viisainfosüsteemi ja Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasi süsteemi viisil, mis võimaldab neid süsteeme kasutavatel riiklikel ametiasutustel andmeid omavahel vahetada pidevalt ja katkestusteta; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et komisjoni tellimusel läbi viidud välishindamise põhjal järeldati, et amet töötab ja täidab oma ülesandeid tulemuslikult; märgib lisaks, et siseauditi talitus leidis, et protsesside tõhusust on võimalik suurendada konfiguratsiooni ja muudatuste haldamises, uuenduste ja testimise haldamises, probleemidega tegelemisel ning teenuste ja vahejuhtumite haldamises; märgib, et amet ja komisjoni siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kavas; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle kava täitmisest aru;

32.

 märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi kaks kinnitusauditit: IT-toimingute auditi ning personali planeerimise ja jaotuse, töö hindamise, ametikõrgenduste ja väljaõppe auditi; märgib, et siseauditi talituse järelduste kohaselt esineb endiselt puudusi ameti personalijuhtimise protsessis, eriti mis puudutab elemente, mis ei ole täielikult kooskõlas rakenduseeskirjade menetluslike aspektide ja ameti enda sise-eeskirjadega; märgib, et kõigi järeldustega tegelemiseks on koostatud tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

33.

 juhib tähelepanu sellele, et siseauditi üksus viis läbi kolm kinnitusauditit:

—

audit e-piiride delegeerimislepingu sisekontrollisüsteemi ülesehituse kohta, milles siseauditi üksus leidis, et ameti loodud kontrollisüsteemi ülesehitus oli 23. mai 2016. aasta seisuga nõuetekohane;

—

audit rekonstrueerimisprojekti kohta Strasbourgis, milles siseauditi üksus ei saanud anda piisavat kinnitust projekti jaoks loodud sisekontrollisüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse kohta vajalike projektidokumentide puudumise tõttu ning milles väljendati muret seoses projekti ja kehtestatud lepingu haldamise korraga; märgib, et kõigi järeldustega tegelemiseks on koostatud tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

—

lõplik auditiaruanne IT-projektide juhtimise kohta, milles siseauditi üksus leidis, et projektijuhtimise protsess vajab viivitamatut läbivaatamist ja parandamist; märgib, et koostatud on tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

34.

 juhib tähelepanu sellele, et 31. detsembri 2016 seisuga oli ametile tehtud 22 läbiviimata auditisoovitust, mis klassifitseerusid „väga tähtsaks“, sealhulgas kümme auditisoovitust, mis olid tehtud hiljuti; märgib, et käsitlemata probleemide hulgas ei ole ühtki „kriitilise“ kategooria probleemi; kutsub ametit üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende auditisoovituste rakendamisest;

Muud kommentaarid

35.

 märgib, et tehnilise keskuse asukoha leping asukohaliikmesriigi Prantsusmaaga jõustus 28. augustil 2016;

36.

 märgib rahuloluga, et kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku töökoha tagamiseks sisaldavad ameti pakkumuste tehnilised kirjeldused keskkonnaohutuse ja kliimamõju näitajaid ning et otseselt ameti hallatavate hoonete puhul kohaldatakse energiatõhususe eeskirju;

37.

 märgib rahuloluga, et CO2 heitkoguste edasise vähendamise või nende tasaarvestamise tagamiseks üritatakse ameti reisikorralduspoliitikaga vähendada õhutransporti vaid kõige vajalikumate lendudeni, kasutades kahe peamise asukoha vaheliseks suhtluseks ulatuslikult videokonverentse;

38.

 märgib, et ameti ja komisjoni vahelise teabevahetuse tase, mis võimaldaks põhjalikku ettevalmistust Brexiti-järgseks tegevuseks, ei ole veel täielikult paika pandud, kuna mõningad õiguslikud aspektid, näiteks juurdepääs ameti hallatavatele süsteemidele ning andmete kasutamine, mis Ühendkuningriik pärast Brexitit neisse sisestab, vajavad täpsustamist; kutsub komisjoni üles toetama ametit lahenduste leidmisel, niipea kui läbirääkimised Ühendkuningriigiga annavad neile selleks piisavalt teavet;

39.

 väljendab heameelt tõsiasja üle, et amet tagas talle usaldatud süsteemide stabiilse ja järjepideva toimimise ning pakkus komisjonile laialdast abi terve rea oluliste õiguslike ettepanekute (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS-TCN), uuesti sõnastatud Euroopa varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas (Eurodac) ja uuesti sõnastatud teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)) väljatöötamisel;

40.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 191.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/305

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1411

18. aprill 2018

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0088/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1077/2011 (millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks), (4) eriti selle artiklit 33,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0111/2018),

1.

 annab heakskiidu Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 194.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 286, 1.11.2011, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/306

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1412

18. aprill 2018

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0062/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (5) eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0084/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori tegevusele agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 201.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/307

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1413

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0084/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (edaspidi „agentuur“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli agentuuri 2016. aasta lõplik eelarve 16 673 153,98 eurot, st 1,06 % väiksem kui 2015. aastal; arvestades, et agentuuri eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et eelarveaastal 2016 tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemuseks oli eelarve täitmise määr 96,31 %, mis oli eelneva aasta määrast (97,53 %) 1,22 % võrra madalam, ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 70,35 %, mis oli eelarveaasta 2015 määrast 1,70 % võrra madalam;

2.

 kiidab heaks agentuuri järelmeetmed seoses märkustega, mille tegi eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon eelnevate aastate eelarve täitmise kohta; tunneb ühtlasi heameelt, et agentuur kohaldas kiiresti kontrollikoja soovitusi IKT ja nõustamisteenuste raamlepingute valdkonnas, mida oli vaja 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ajaks parandada;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

3.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2017. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge II jaotises (halduskulud) – 417 279 eurot ehk 30 % (võrdluseks 364 740 eurot ehk 26 % 2015. aastal); märgib, et need ülekandmised puudutavad peamiselt IT teenuseid, mida ei olnud veel täies mahus osutatud või mille eest ei olnud aasta lõpuks veel arvet esitatud; märgib lisaks, et III jaotises oli kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr 3 370 616 eurot ehk 43 % (võrdluseks 3 383 052 eurot ehk 41 % 2015. aastal); märgib, et nimetatud ülekandmised on peamiselt seotud teadusprojektide ja uuringutega, mille kestus on rohkem kui üks aasta; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et agentuur võiks kaaluda liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ning vältimatuid viivitusi lepingute sõlmimise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel; võtab teadmiseks agentuuri vastuse, mille kohaselt agentuur uurib seda võimalust, et näha, kas eelarvehaldust saab parandada;

4.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Ümberpaigutused

5.

 märgib, et eelarveaastal 2016 tehti eelarves 11 ümberpaigutust kogusummas 319 240 eurot, et suunata vahendeid valdkondadest, kus tehti kindlaks eelarvevahendite kokkuhoiu võimalused, valdkondadesse, kus vahendeid nappis, et tagada aastaeesmärkide saavutamine;

Hanked

6.

 märgib, et agentuur tellis kaupu ja teenuseid kokku 8 492 938,92 euro eest, millest 930 240,32 eurot maksti 41 läbirääkimistega menetluse kaudu, 580 926,16 eurot institutsioonidevaheliste lepingute või talituste tasandi kokkulepete kaudu ning 6 981 772,44 eurot vastavad 155 erilepingule või tellimiskirjale, mis tulenevad avatud hankemenetluste raames sõlmitud raamlepingutest;

7.

 märgib rahuloluga, et on loodud hanketalitus, mille ülesanne on tagada kogu agentuuris kõigi selliste agentuuris läbiviidavate hankemenetluste ühtlustamine – alates nende kavandamisest kuni lõpetamiseni –, mille suhtes kohaldatakse järelevalvemeetmeid ja leevendavaid kontrolle, sealhulgas ametlikud avamis- ja hindamisprotsessid, komiteede liikmete poolt alla kirjutatud deklaratsioonid huvide konflikti puudumise kohta, kirjalikult dokumenteeritud hankemenetlusest kõrvalejätmise, valiku- ja hindamiskriteeriumide hindamine;

8.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et agentuur kirjutas 2014. aastal alla raamlepingu IT-alaste nõustamisteenuste osutamiseks ajavahemikul 2014–2017 kogumaksumusega 1 100 000 eurot; märgib kahetsusega, et vaatamata sellele, et antud raamlepingu rakendamiseks 2016. aastal sõlmitud lepingutes olid projekti väljundid selgelt määratletud, palgati konsultandid lahtiseks jäetud aja ja vahendite põhimõttel, mille puhul ei ole hind kindlaks määratud ega otseselt väljunditega seotud, vaid põhineb tööpäevade arvul; märgib lisaks, et 2016. aastal osutati ligi 50 % IT-alase nõustamise teenustest mujal kui agentuuri ruumes, mis piiras agentuuri võimalust lepingute tõhusa rakendamise üle järelevalvet teha; märgib, et 2016. aastal tehti kõnealuse raamlepingu alusel makseid ligi 400 000 euro ulatuses; võtab teadmiseks agentuuri vastuse, mille kohaselt agentuur rakendab juba kontrollikoja nõuandeid oma uutes IKT- ja konsultatsioonivaldkonna raamlepingutes, kasutades vajaduse korral „Quoted Time and Means“-tüüpi erilepinguid;

Personalipoliitika

9.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 39 ametikohta liidu eelarvega lubatud 41 ametikohast (2015. aastal oli täidetud 40 ametikohta);

10.

 peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtade jaotuses ei saavutatud soolist tasakaalu, kuna suhe oli kaks ühele – naisi oli 72 % ja mehi 28 %; märgib, et selle probleemiga tuleb võimalikult kiiresti tegeleda; märgib siiski, et kõrgema juhtkonna tasandil on sooline tasakaal saavutatud (50: 50);

11.

 rõhutab, et agentuuri personalipoliitika osa peaks olema töö- ja eraelu tasakaal; märgib, et eelarvest heaolutegevustele eraldatud summa oli ligikaudu 194 eurot töötaja kohta, mis vastab kolmele päevale töötaja kohta; märgib, et haiguspuhkuse keskmine kestus on 11 päeva töötaja kohta;

12.

 tuletab meelde, et agentuur võttis 2007. aastal vastu otsuse psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta; teeb ettepaneku korraldada töötajate teadlikkuse suurendamiseks koolitusi ja teabeüritusi; märgib, et 2016. aastal viidi läbi haldusuurimine; nõuab uurimise järelduste kohta rohkem selgitusi, mis järgiksid samas andmekaitsealaseid õigusakte;

13.

 võtab rahuloluga teadmiseks, et 2016. aastal ei esitatud ametile kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega teatatud juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

14.

 märgib, et agentuur jätkas endiselt 1. jaanuaril 2014 jõustunud reformitud personalieeskirju käsitlevate rakenduseeskirjade vastuvõtmist;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ja demokraatia

15.

 märgib, et praegu kogutakse ja analüüsitakse uusi huvide konflikti deklaratsioone ja CV-de kokkuvõtteid, sest alates 2016. aasta lõpust on ametisse nimetatud uus haldusnõukogu; märgib lisaks, et agentuurile esitati 131 täielikku toimikut, millest 70 puhul olid esitajaks haldusnõukogu liikmed (80 %), 52 puhul haldusnõukogu asendusliikmed (60 %) ja 12 puhul vaatlejad ja vaatlejate asendusliikmed (48 %); väljendab heameelt asjaolu üle, et ühestki hinnatud toimikust ei ole ilmnenud olukorda, mida võiks agentuuri poliitika tähenduses pidada huvide konfliktiks;

16.

 märgib rahuloluga, et agentuuris on kehtestatud pettustevastane strateegia, mis on koostatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt liidu ametitele antud suuniste põhjal; märgib, et strateegia hõlmab kolmeaastast ajavahemikku (2015–2017) ja agentuuri juhatus jälgib regulaarselt selle rakendamist; märgib lisaks, et vastu on võetud ka sisemenetlus võimalikest pettusejuhtumitest ja nende tulemustest teatamiseks ja nende käsitlemiseks ning see on tehtud töötajatele kättesaadavaks intranetis;

17.

 peab väga kahetsusväärseks asjaolu, et agentuur ei ole veel rakendanud rikkumisest teatamise sise-eeskirju; märgib, et agentuur ootab komisjoni suuniseid; märgib lisaks, et seni tugineb agentuur komisjoni 2012. aasta suunistele rikkumisest teatamise kohta; kutsub agentuuri tungivalt üles eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile rikkumisest teatamise eeskirjade kehtestamisest ja rakendamisest aru andma;

18.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega teavitus-, nõuande- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ning pakkudes vajalikku toetust ja nõustamist;

Peamised saavutused

19.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille agentuur oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

agentuur viis lõpule parlamendi algatatud kolmeaastase katseprojekti „Ohutum ja tervislikum töö igas vanuses – töötervishoid ja tööohutus vananevat tööjõudu silmas pidades“ ning algatas tervislike töökohtade kampaania 2016–2017 „Tervislikud töökohad sõltumata east“;

—

agentuur esitas kõrgetasemelisel seminaril ulatuslikku uurimistööde projekti „Tervis ja ohutus mikro- ja väikeettevõtetes“ käsitleva esimese aruande;

—

agentuur rakendas koos Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (EUIPO) ja Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusega (CdT) uut vahendit mitmekeelsete veebisaitide haldamiseks – see võitis 2017. aastal ELi ombudsmani auhinna tipptaseme eest avalikus halduses;

Siseaudit

20.

 märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi strateegilise riskihindamise, mille peamine eesmärk oli koostada ajavahemikuks 2017–2019 uus mitmeaastane strateegilise siseauditi kava;

21.

 tunneb heameelt, et 2016. aasta lõpuks ei tehtud agentuurile ühtegi olulist ega kriitilise tähtsusega avatud soovitust; märgib, et agentuur tegi kogu aasta jooksul tööd selleks, et rakendada tegevuskava, mis oli seotud siseauditi talituse 2015. aasta auditis „Tööohutuse ja töötervishoiu haldamise vahendid“ esitatud nelja olulise soovitusega; nendib, et siseauditi talitus kontrollis nelja soovituse osas tehtud tööd ja soovitas nendega seotud töö 2017. aasta alguses lõpetada;

Tulemused

22.

 märgib heakskiitvalt, et agentuur astus olulisi samme selleks, et toetada oma tegevuspõhist juhtimissüsteemi IT-süsteemiga; tunneb heameelt uute digitaalsete vahendite üle, mida rakendatakse eri projektide ja tegevuste juhtimiseks kuluva aja haldamiseks ning pakkumuste ja hangete haldamiseks;

Muud kommentaarid

23.

 nendib kontrollikoja aruande põhjal, et määruses (EÜ) nr 2062/94, mis on agentuuri asutamise määrus, ei nõuta selgesõnaliselt agentuuri tegevuse välishindamist; võtab rahuloluga teadmiseks, et komisjoni koostatud uue asutamismääruse ettepanek (COM(2016)0528) sisaldab kohustust viia hindamine läbi iga viie aasta tagant ja kasutada välisauditiaruandeid;

24.

 hindab agentuuri tegevust ja analüüsi tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ning arvab, et see aitab kaasa liidu poliitikakujundamisele, mille eesmärk on edendada kogu liidus tervislikke ja ohutuid töökohti; märgib, et agentuur on loonud tööpaketid, mille eesmärk on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) neile kohandatud vahendite ja juhistega, et täita teabelüngad ja soodustada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist;

25.

 väljendab heameelt tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas tegutsevate ametite hea koostöö üle ning eelkõige agentuuri, Eurofoundi, Cedefopi ja EIGE koostöö üle, mille raames koostati aruanne „Towards age-friendly work in Europe: a life course perspective on work and ageing from EU agencies“ („Eakatesõbraliku töö suunas liikumine Euroopas: ELi ametite ülevaade tööst ja vananemisest kogu elutsükli jooksul“).

26.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 12, 13.1.2017, lk 9.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/310

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1414

18. aprill 2018

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0062/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (4), eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0084/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 201.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/311

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1415

18. aprill 2018

Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0078/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artikli 1 lõiget 2,

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri) (4), eelkõige selle lisa artiklit 8,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0102/2018),

1.

 annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri peadirektori tegevusele agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 207.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/312

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL, EURATOM) 2018/1416

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0102/2018),

A.

arvestades, et Euratomi Tarneagentuuri (edaspidi „agentuur“) finantsaruannete kohaselt jäi agentuuri 2016. aasta lõplikuks eelarveks 125 000 eurot; arvestades, et 119 000 eurot (95,2 %) agentuuri eelarvest koosneb liidu eelarvest eraldatud vahenditest ja 6000 eurot (4,8 %) agentuuri enda tuludest (pangaintress sissemakstud kapitalilt);

B.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise pingutuste tulemusel oli kulukohustuste assigneeringute täitmise määr 94,34 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 4,58 % väiksem; märgib ka, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 86,12 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 23,26 % suurem;

Personalipoliitika

2.

 märgib, et agentuuril oli 2016. aasta lõpus 17 töötajat, kõik komisjoni ametnikud;

Muud kommentaarid

3.

 märgib, et 2016. aastal menetles agentuur 344 tehingut, sealhulgas lepingud, muudatused ja teavitused, mille eesmärk on tagada tuumamaterjalide tarnekindlus;

4.

 märgib, et 2016. aasta mais esitas agentuuri nõuandekomitee positiivse seisukoha agentuuri eeskirja (1) muutmise ettepaneku kavandi kohta, millega soovitakse viia eeskiri kooskõlla praeguste turutavadega; märgib, et enne eeskirja jõustumist peab komisjon selle heaks kiitma; märgib, et heakskiitmismenetlus ei olnud 2017. aasta alguseks lõpule viidud;

5.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  Euroopa Aatomienergiaühenduse Tarneagentuuri 5. mai 1960. aasta eeskiri, millega määratakse maakide, lähtematerjalide ja lõhustuvate erimaterjalide nõudmise ja pakkumise tasakaalustamise viis (EÜT 32, 11.5.1960, lk 777).

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/313

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1417

18. aprill 2018

Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euratomi Tarneagentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0078/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artikli 1 lõiget 2,

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta otsust 2008/114/EÜ (millega kehtestatakse Euratomi Tarneagentuuri põhikiri) (4), eelkõige selle lisa artiklit 8,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0102/2018),

1.

 annab heakskiidu Euratomi Tarneagentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euratomi Tarneagentuuri peadirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 207.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 41, 15.2.2008, lk 15.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/314

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1418

18. aprill 2018

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0058/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (4), eriti selle artiklit 16,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0092/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktori tegevusele fondi 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 212.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/315

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1419

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0092/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (edaspidi „fond“) tulude ja kulude kalkulatsiooni (1) kohaselt oli fondi 2016. aasta lõplik eelarve 20 789 500 eurot, mis oli 2015. aasta eelarvest 1,72 % väiksem; arvestades, et fondi eelarve koosneb peamiselt liidu eelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes fondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et fondi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Märkused tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

1.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal, et kontrollikoda märkis 2014. aasta kohta avaldatud aruandes aastatel 2005–2014 töötajatele tehtud vähemmakseid, mis tulenesid uutele personalieeskirjadele üleminekust 2005. aastal; märgib, et ehkki vähemmaksete põhjused on erinevad (2014. aastal ei peetud kinni tagatud palkade miinimummääradest, 2015. aastal kasutati vale korrutustegurit), avastas kontrollikoda taas nii vähemmakseid (43 350 eurot) kui ka mõningaid enammakseid (168 930 eurot), mis mõjutasid 30 praegust ja endist töötajat; märgib, et fond kompenseeris küll kõik vähemmaksed, ent vastavalt kehtivate personalieeskirjade artiklile 85 ei hakata enammakseid sisse nõudma; kutsub fondi üles analüüsima veel kord kõiki 2005. aasta personalieeskirjadele üleminekul tehtud võimalikke vigu, viima läbi oma palgaarvestuse funktsiooni täiemahulise hindamise ja andma oma leidudest aru eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; võtab fondi esitatud andmete põhjal teadmiseks, et 2017. aasta aprillis toimus palgaarvestuse funktsiooni põhjalik siseaudit; võtab teadmiseks, et fond ootab selle lõplikku aruannet ja kõigile esitatud soovitustele pööratakse nõuetekohast tähelepanu; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada võetavatest parandusmeetmetest;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 99,99 % ning maksete assigneeringute täitmise määr 84,80 %, mis on 2,55 % madalam kui 2015. aastal;

3.

 tunneb muret Iirimaa koefitsiendi suurenemise negatiivse eelarvemõju pärast, mis ähvardab aina rohkem kahjustada fondi rahalist suutlikkust oma mandaati täita; ootab, et liidu institutsioonid võtaksid meetmeid selle mõju tasakaalustamiseks;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

4.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute 2017. aastasse ülekandmiste summa oli III jaotises (tegevuskulud) suur, st 2 800 000 eurot (43 %), võrreldes 2 100 000 euroga (31 %) 2015. aastal, ning see tulenes eelkõige järgneval aastal jätkunud projektidest (uuringud ja katseprojektid); märgib, et fond kaalub liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, et kajastada paremini tegevuse mitmeaastast iseloomu ning vältimatuid viivitusi lepingute allkirjastamise, teenuste osutamise ja maksete tegemise vahel;

5.

 tunnistab, et kokkuleppel kontrollikojaga eristab fond kavandatud ja kavandamata ülekandmisi; märgib, et 2016. aastal oli fondi kavandatud ülekandmiste maht 3 000 000 eurot, samas kui tegelikult üle kantud assigneeringud ulatusid vaid 2 800 000 euroni;

6.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on fondi poolt ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Hanked

7.

 märgib, et fondi hangete ja lepingute nõuandekomitee, kes esitab arvamuse vähemalt 250 000 euro suuruse väärtusega lepingute ettepanekute kohta, ei tulnud 2016. aastal kokku, kuna kriteeriumidele vastavaid toimikuid ei olnud; märgib lisaks, et hangete ja lepingute nõuandekomitee tegi iga-aastase järelkontrolli kolmele üheteistkümnest 2016. aastal sõlmitud lepingust; märgib, et hangete ja lepingute nõuandekomitee oli üldjoontes rahul asjaoluga, et fond järgis hankemenetlusi;

Personalipoliitika

8.

 märgib, et 2016. aasta detsembris viidi läbi ametikohtade läbivaatamine, mis annab tunnistust suhteliselt suurest stabiilsusest viimase kolme aasta jooksul, mil läbivaatus toimus;

9.

 märgib, et ametikohtade loetelus ja töötajaskonna jaotuses on alates 2016. aasta detsembrist ette nähtud 107 ametikohta (ametnikud, tähtajalised teenistujad ja lepingulised töötajad), samas kui 2015. aastal oli see arv 108; märgib rahuloluga, et 31. detsembril 2016. aastal täidetud ametikohtade arvu lõikes on sooline tasakaal peaaegu saavutatud, sest töötajate hulgas oli naisi 55,14 % ja mehi 44,86 %;

10.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks olema fondi personalipoliitika osa; märgib, et heaolutegevusele kulutatud eelarveliste vahendite summa oli 80,21 eurot töötaja kohta; märgib, et haiguspuhkust võeti töötaja kohta keskmiselt 6,5 päeva, mis on vähem kui paljudes teistes liidu ametites, kuid see on siiski murettekitav ja annab alust uurida, kas üheks mõjutavaks teguriks võib olla tööstress, ning märgib, et ükski töötaja ei olnud haiguspuhkusel terve aasta;

11.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aastal ei teatatud ühestki ametlikust ega mitteametlikust ahistamisjuhtumist; toetab töötajate teadlikkuse tõstmiseks koolituste ja teabeürituste korraldamist;

12.

 võtab rahuloluga teadmiseks asjaolu, et 2016. aastal ei esinenud fondi suhtes kaebusi, ei algatatud kohtuvaidlusi ega olnud teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate töölevõtmise või töölt vabastamisega;

13.

 kiidab heaks parandusmeetmed, mille fond võttis kontrollikoja aruannete põhjal palkade korrigeerimiseks; märgib, et 2017. aasta aprillis toimus palgaarvestuse talituse põhjalik siseaudit, et anda täiendavalt kinnitust, et asjakohased protsessid ja kontrollimehhanismid on paigas ja toimivad hästi;

14.

 tuletab meelde, et personalikärbete rakendamine on olnud väga vaevaline, ja väljendab taas muret võimalike edasiste kärbete pärast, mis piiraksid ametite suutlikkust täita oma ülesandeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

15.

 märgib rahuloluga, et 2016. aasta novembris ja detsembris korraldati eetikat, ausust ja pettustevastast võitlust käsitlevad seminarid; märgib lisaks, et nimetatud seminaridel osalemine oli kohustuslik kõigile töötajatele ning need, kes ei saanud osaleda, pidid läbima samu teemasid käsitleva veebipõhise programmi;

16.

 märgib rahuloluga, et fond on kehtestanud eeskirjad rikkumisest teatamise kohta ning et 2016. aastal ei registreeritud ühtegi juhtumit;

17.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest õigusnormide rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid ning kaitsta samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkuda vajalikku toetust ja nõu;

18.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et fondil ei olnud 2016. aastal ühtegi huvide konflikti juhtumit;

19.

 palub fondil võtta vastu eetikakoodeksi ning anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada kõigist väidetavatest ja kinnitust leidnud huvide konfliktidest, sellest, kuidas need lahendati, ning ka sellest, kuidas neid kavatsetakse edaspidi ära hoida;

Peamised saavutused

20.

 tunneb heameelt järgmise kolme peamise saavutuse üle, mille fond oma 2016. aasta tegevuses välja tõi:

—

fond viis lõpule kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu ja esitas selle tulemused Euroopa Parlamendile 17. novembril 2016;

—

fondil oli neljaaastase programmitsükli viimase aasta lõppedes eelarve täitmise määr 100 %, programmide elluviimise määr 98 % ja kasutajate rahulolu näitaja nelja aasta kõrgeim;

—

Euroopa sotsiaalõiguste samba paketis viidatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutiste palka, sotsiaaltoetusi, Euroopa puudulikke elamistingimusi, uusi töövorme ja töötingimusi käsitlevate uuringute tulemustele;

21.

 tunneb heameelt fondi neljaaastase tööprogrammi eduka ja korralduslikult väga tõhusa rakendamise üle, mida tõendab fondi võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate üldine paranemine;

22.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastaks tööprogrammis kavandatud tulemused saavutati 97 % ulatuses (ületades suuresti 80 % eesmärki), mis kujutab endast märkimisväärset suunamuutust kahe varasema aasta oodatust kasinamate tulemustega võrreldes ning tagab neljaaastase programmitöö perioodi lõpus peaaegu kõigi programmitöö viimaseks aastaks kavandatud tulemuste õigeaegse saavutamise;

Sisekontroll

23.

 märgib rahuloluga, et fondi sisekontrolli koordinaator keskendus kooskõlas 2016. aasta jaanuaris haldusnõukogu juhatusele esitatud prioriteetidega viiele sisekontrollistandardile, mis on seotud fondi ülesannete ja visiooni, eetika ja organisatsiooniliste väärtuste, personali jaotuse ja liikuvuse, riskijuhtimise ning sisekontrolli standardite hindamisega;

Siseaudit

24.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal, et 2016. aasta detsembris avaldatud auditiaruandes rõhutas siseauditi talitus vajadust parandada fondi projektijuhtimist, eelkõige juhtimiskorda, järelevalvet ja aruandlust; märgib siiski rahuloluga, et fond ja siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kavas;

25.

 märgib, et siseauditi talitus teostas projektijuhtimise auditi eesmärgiga hinnata fondi poolt projektijuhtimisega seotud tegevuseks kasutusele võetud juhtimis- ja kontrollisüsteemide korralduse piisavust ja tõhusust; märgib lisaks, et siseauditi talituse aruandes esitati neli soovitust järgmiste teemade kohta: projektijuhtimise haldamine, projektide järelevalve ja projektialane aruandlus, projektide kavandamine ja projektijuhtimise infosüsteem; märgib, et siseauditi talitus kiitis heaks fondi tegevuskava, mis peab olema ellu viidud 2017. aasta lõpuks; palub, et fond annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru selles valdkonnas tehtud edusammudest;

26.

 märgib rahuloluga, et kõik soovitused, mille siseauditi talitus enne aruandeaastat teostatud varasemates auditites esitas, on täidetud;

Muud kommentaarid

27.

 peab kahetsusväärseks asjaolu, et määruses (EMÜ) nr 1365/75 ei nõuta sõnaselgelt fondi tegevuse välishindamist; võtab siiski teadmiseks, et komisjoni koostatud ettepanek võtta vastu uus asutamismäärus sisaldab kohustust hinnata fondi tegevust iga viie aasta tagant; tunneb samuti heameelt asjaolu üle, et praegu kohaldatakse välishindamist iga neljaaastase tööprogrammi suhtes;

28.

 võtab teadmiseks, et fond annab endiselt poliitikakujundusse olulise panuse ja tema eksperdiarvamusi kasutatakse liidu peamistes poliitikadokumentides märkimisväärsel määral;

29.

 tunnustab fondi tööd neljaaastase tööprogrammi 2013–2016 „Kriisist majanduse elavnemiseni. Teadlikum poliitika konkurentsivõimelise ja õiglase Euroopa jaoks“ käigus; väljendab heameelt fondi kvaliteetse analüüsi ja poliitilise panuse üle elu- ja töötingimuste, töösuhete ning tööhõive ja tööturu arengu valdkonnas ning eelkõige Euroopa kuuenda töötingimuste uuringu ülevaatearuande ning uute töövormide aruande üle; rõhutab, kui oluline on fondi kolmepoolne juhtimine, mis võimaldab saada täieliku ülevaate majanduslikust ja sotsiaalsest tegelikkusest;

30.

 rõhutab vajadust jätkata fondi ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tugevat koostööd, et saada kasu fondi eksperditeadmistest ning pidada konstruktiivseid ja tõenditel põhinevaid arutelusid;

31.

 väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlament, komisjon ja teised sidusrühmad on fondi pakutava oskusteabe peamised kasutajad ning nad mõistavad selle teabe kvaliteeti ja huvipakkuvust;

32.

 võtab teadmiseks, et nõukogu määrust (EMÜ) nr 1365/75 (millega fond loodi) vaadatakse läbi, ja tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Parlament ja komisjon on lisanud selge viite välisauditiaruannete ja -hinnangute kasutamisele;

33.

 tunneb heameelt fondi ja teiste liidu ametite, eelkõige Cedefopi, EU-OSHA, ETFi, FRA ja EIGE hea koostöö üle töö kavandamisel ja rakendamisel, et tagada tegevuse tõhus koordineerimine ja sünergia;

34.

 märgib, kui ulatuslikult on fond mitme kogu liitu hõlmava meetme abil aidanud võidelda vaesuse ja töölepingupettuste vastu;

35.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 11.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/319

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1420

18. aprill 2018

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos fondi vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust fondi tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0058/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (4), eriti selle artiklit 16,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0092/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 212.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/320

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1421

18. aprill 2018

Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Eurojusti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0065/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (4), eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

1.

 annab heakskiidu Eurojusti haldusdirektori tegevusele Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/321

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1422

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Eurojusti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada ning selleks tuleb suurendada läbipaistvust, parandada aruandekohustuse täitmist ning rakendada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ja personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Eurojusti tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli tema 2016. aasta lõplik eelarve 43 539 737 eurot, mis tähendab 2015. aasta omaga võrreldes 28,75 % suurust kasvu; arvestades, et eelarve suurenes peamiselt seetõttu, et Eurojust kolis uutesse ruumidesse; arvestades, et Eurojusti kogu eelarve koosneb liidu üldeelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on leidnud ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisavalt kinnitust;

2011. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed

1.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmeid, kuid ühe kommentaari seisuks, mis puudutab Eurojusti direktori ja kolleegiumi kohustuste ja ülesannete kindlaksmääramist, on endiselt märgitud „pooleli“;

2.

 märgib, et Eurojustil on praegu pooleli kõnelus komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning eelarve peadirektoraadiga, et tagada Eurojustile järgmisteks aastateks piisav rahastamine;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib rahuloluga, et tänu pingutustele, mida 2016. aastal eelarve jälgimiseks tehti, täideti eelarvest 99,89 %, mis hõlmas uuele hoonele eraldatud 6 980 000 eurot; märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 80,42 %, mis oli 2015. aasta omast 8,55 % võrra madalam;

4.

 taunib asjaolu, et Eurojustil oli juba varasemast teadaolevate struktuursete probleemide tõttu rahastamise valdkonnas raskusi eelarvevahendite kättesaadavusega ja et Eurojust oli juba teist aastat järjest sunnitud rakendama leevendusmeetmeid, milleks oli vaja vastu võtta paranduseelarve ning mille tõttu tuli mõned käimasolevad tegevused ja väärtuslik tehnoloogiaarendus edasi lükata;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt oli II jaotises (halduskulud) kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmise määr 2015. aastaga (1 600 000 eurot ehk 22 %) võrreldes kõrge, st 40 % ehk 6 446 530 eurot; märgib, et üle kanti peamiselt assigneeringuid, mis olid seotud järgmisel aastal jätkuvate ehitustöödega või tellimustega, mida tuli teha, et Eurojust saaks 2017. aastal uutesse ruumidesse kolida (4 867 482 eurot);

6.

 tunneb heameelt selle üle, et Eurojust suutis 2015. aastast üle kantud assigneeringuid palju paremini kasutada, sest tühistas neid palju väiksemas ulatuses (5,6 %) kui varasematel aastatel;

7.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmist kavandatakse ette ja sellest antakse kontrollikojale teada;

8.

 palub Eurojustil hoida järgmisesse aastasse ülekantavate vahendite mahu võimalikult väiksena;

Hanke- ja personalipoliitika

9.

 märgib, et Eurojust allkirjastas 30 lepingut, mille maksumus oli suurem kui 15 000 eurot, ning seda on 2015. aastaga võrreldes 30 % võrra rohkem; märgib, et 80 % lepingute puhul kasutati avatud hankemenetlust ja need lepingud moodustasid hangete summast 92,50 %;

10.

 märgib, et 2016. aastal vähendas Eurojust ametikohtade arvu kolmandat korda (1 % ehk 3 ametikohta), et saavutada 5 % eesmärk, milles parlament ja nõukogu kokku leppisid; märgib, et ametikohad kaotati haldustoe valdkonnast;

11.

 märgib, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli Eurojusti ametikohtadest täitmata 3,4 % (31. detsembril 2015 oli see määr 2,4 %); märgib rahuloluga, et 2016. aastal oli ametikohtade loetelus olevatest ametikohtadest täidetud 96,6 %; võtab teadmiseks, et ametikohtade loetelu põhjal oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 196 ametikohta liidu üldeelarvega lubatud 203 ametikohast, samas kui 2015. aastal oli täidetud 200 ametikohta;

12.

 märgib, et 2016. aastal töötanud 255,5 (täistööajale taandatud) töötaja hulka kuulus 68,1 (täistööajale taandatud) lähetatud riiklikku eksperti, lepingulist töötajat, ajutist töötajat ja konsultanti;

13.

 peab kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtadel oli 69 % naisi ja 31 % mehi; võtab murega teadmiseks ka tasakaalustamatuse kõrgemas juhtkonnas ja haldusnõukogus;

14.

 märgib, et keskmiselt oli iga Eurojusti töötaja 2016. aastal haiguspuhkusel seitse päeva; märgib, et heaolutegevustes osalemise määr oli 2016. aastal madal, 0,13 päeva töötaja kohta; peab kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament seda küsis, ei nimetanud Eurojust 2016. aastal ette nähtud eri heaolutegevusi;

15.

 märgib rahuloluga, et Eurojust on inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika raames loonud konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku ning lasknud personalitöötajatel korraldada ennetus- ja teavitusprogramme;

16.

 märgib murelikult, et 13. aprillist 2015 kuni 13. aprillini 2017 pöördus konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku poole 26 töötajat; märgib, et nendest 26 pöördujast 16 puhul lõpetati asja menetlemine juba pärast esimest nõustamiskorda; märgib aga taas murega, et 9 juhtumi puhul oli konfidentsiaalsete nõustajate hinnangul tegemist ahistamisega ja algatatud on kaks mitteametlikku menetlust; märgib, et ülejäänud juhtumid puudutasid konflikte, tööstressi või teabesoovi;

17.

 märgib, et Eurojust kasutab ametisõidukeid, kuid ei luba nendega teha erasõite;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

18.

 märgib, et Eurojust koostas 2016. aastal rikkumisest teatajate kaitseks mõeldud sise-eeskirjade eelnõu ja 4. oktoobril 2016 toimus kolleegiumis sellel teemal esimene arutelu; märgib aga murega, et sise-eeskirjade vastuvõtmine otsustati edasi lükata, kui komisjon andis 2016. aasta alguses teada, et ametitele koostatakse näidisotsust;

19.

 palub komisjonil tagada, et rikkumistest teatamise suunised võetakse kiiresti vastu, misjärel peavad ametid, sh Eurojust, need samuti viivitamata vastu võtma ja neid rakendama hakkama; märgib, et Eurojust jäi enne asjaomase eeskirja lõplikku vastuvõtmist ootama komisjonilt selliseid suunised või abi; nõuab tungivalt, et Eurojust tõhustaks veelgi oma jõupingutusi, et võtta vastu selged sise-reeglid, millega kaitsta rikkumisest teatajaid, kelle puhul tuleb seni, kuni teavet kontrollitakse, lähtuda sellest, et nad on tegutsenud heas usus;

20.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega sõltumatu avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

21.

 märgib, et Eurojust peab deklaratsioonidest, millega haldusnõukogu liikmed kinnitavad huvide konfliktide puudumist, pidevalt ajakohastatavat registrit, kuid juhib tähelepanu sellele, et need deklaratsioonid ega ka haldusnõukogu liikmete elulookirjeldused ei ole avalikud; juhib tähelepanu sellele, et niisugune teguviis ei soodusta läbipaistvust, ning nõuab deklaratsioonide kontrollimist ja uuendamist; palub, et Eurojust annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kuidas selle küsimuse lahendamine edeneb, ning kaaluks deklaratsioonide ja elulookirjelduste avaldamist oma veebisaidil;

22.

 märgib murelikult, et administratsioon, kolleegiumi liikmed ja sõltumatu ühise järelevalveasutuse liikmed ei ole oma huvide deklaratsioone Eurojusti veebisaidil avaldanud;

23.

 peab kiiduväärseks, et Eurojust koostas 2017. aastal Eurojusti eetika- ja käitumisjuhendi, mis sisaldab ka hea halduse tava eeskirja;

24.

 märgib, et 2016. aastal paluti Eurojustilt luba tutvuda tema dokumentidega 15 korral, millest viiel juhul andis Eurojust dokumentidele täieliku juurdepääsu, neljal korral otsustas anda vaid osalise juurdepääsu ja kuuel juhul keeldus üldse juurdepääsu andmast;

Peamised saavutused

25.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille Eurojust oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

otsus teha haldusstruktuuris enneolematult suuri ümberkorraldusi, mille tulemusel saavutati koostoime ja kokkuhoid;

—

ühiste uurimisrühmade näidisleping ja praktilised juhised vaadati läbi ning rahalist toetust anti 90 ühisele uurimisrühmale; ühistele uurimisrühmadele mõeldud toetuse saamiseks korraldatud kaheksa konkursikutse tulemusel anti toetusi 1 000 000 euro ulatuses;

—

peamiste kuriteoliikide kohta koostati asjaomased strateegilised dokumendid ja ad hoc õigusanalüüsid, nagu neljas aruanne terroristidest välisvõitlejate kohta, terroristidest välisvõitlejate kohta koostatud kolmanda aruande kokkuvõte, keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu e-käsiraamat ning küberkuritegevuse teemalised väljaanded „Cybercrime Judicial Monitor“;

Sisekontroll

26.

 märgib, et Eurojust võttis vastu sisekontrollistandardid, mis põhinevad komisjoni raamistikul ja rahvusvahelistel parimatel tavadel ning mille eesmärk on tagada poliitiliste ja tegevuseesmärkide saavutamine; märgib peale selle, et Eurojust hindas aruandlusaasta jooksul oma peamiste sisekontrollisüsteemide tõhusust ja jõudis järeldusele, et sisekontrollistandardeid rakendatakse tulemuslikult; märgib, et Eurojust on võtnud meetmeid, millega muuta riskijuhtimise protsessi (sisekontrollistandard nr 6) sisekontrollisüsteemid tõhusamaks; ootab Eurojusti järgmist aastaaruannet ja rohkem üksikasju, mis puudutavad tõhususe suurendamiseks võetud meetmeid;

Siseaudit

27.

 võtab Eurojusti aastaaruandest teadmiseks, et komisjoni siseauditi talitus tegi 2016. aasta jaanuaris auditi seire ja aruandluse ning kinnituse andmise etappide kohta; märgib, et siseauditi talitus andis kaks väga olulist ja neli olulist soovitust; märgib rahuloluga, et Eurojust võttis nende soovituste põhjal parandusmeetmeid, mis tõendas niisuguse teenuse väärtust;

Tulemuslikkus

28.

 märgib, et Eurojust korraldas 2014.–2015. aastal oma tegevuste välishindamise, mille tulemusel koostati soovituste rakendamiseks ametisisene tegevuskava; märgib, et kolleegium moodustas 2016. aasta märtsis prioriteetide seadmise töörühma, kelle ülesanne on korraldada ülejäänud soovituste rakendamist; märgib peale selle, et 2017. aastal on oodata edasist arengut ja uusi saavutusi;

Muud märkused

29.

 märgib, et 2017. aasta juunis–juulis lõppes Eurojusti kolimine uutesse ruumidesse; märgib, et 31. augustil 2017 anti endine hoone vastuvõtvale riigile tagasi ja vastuvõttev riik teeb kindlaks kulud, mis Eurojustil tuleb tagasiandmisega seoses kanda; märgib, et kui kulud, mis Eurojustil tuleb katta, on selgunud, peaks ta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada andma, kui suured kulud kolimisega kokku kaasnesid;

30.

 märgib rahuloluga, et Eurojust on koostöös Europoliga võtnud ametlikult kasutusele ISO14001/EMS sertifitseerimist puudutava kombineeritud meetodi; märgib, et Eurojust on seisukohal, et kuna ta 2016. aastal vaid üüris Madalmaade Kuningriigilt ajutisi ruume, ei olnud temal kui üürnikul võimalik CO2-heidet vähendada;

31.

 märgib kiiresti kuluvale ajale mõeldes murega, et Eurojusti vastuste põhjal ei toimu Eurojusti ja komisjoni vahel praegu teabevahetust sellel teemal, kuidas valmistuda Eurojusti Brexiti-järgseks tegevuseks; kutsub Eurojusti ja komisjoni üles tagama, et vajalik teave liiguks tõrgeteta, sest Ühendkuningriigiga tuleb sõlmida koostöökokkulepe;

32.

 tervitab Eurojusti rolli tugevnemist piiriülese kuritegevuse vastu suunatud õigusalase koostöö ja koordineerimise keskusena ning õigusalaste eriteadmiste keskusena liidus; tõstab esile Euroopa küberkuritegevuse vastase õigusalase koostöö võrgustiku käivitamist; märgib, et Eurojustile esitati abitaotlusi 2 306 korral (kasv 4 %) ning Eurojust korraldas 249 koordineerimisnõupidamist 288 juhtumi kohta ja osutas abi 148 ühisele uurimisrühmale, sh andis finantsabi 90 ühisele uurimisrühmale (kasv 32 %); võtab teadmiseks 2016. aasta detsembris avaldatud Eurojusti neljanda aruande „Terroristist välisvõitlejad: Eurojusti arvamused selle fenomeni suhtes ja kriminaalõiguslik reageerimine“ (Foreign Terrorist Fighters: Eurojust’s Views on the Phenomenon and the Criminal Justice Response);

33.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 113, 30.3.2016, lk 83.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133. Vt käeoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/325

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1423

18. aprill 2018

Eurojusti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Eurojusti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu õigusalase koostöö üksuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos Eurojusti vastustega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust Eurojusti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0065/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) (4), eriti selle artiklit 36,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0113/2018),

1.

 annab heakskiidu Eurojusti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Eurojusti haldusdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 218.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/326

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1424

18. aprill 2018

Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Politseiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0079/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) (4), eriti selle artiklit 43,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK) (5), eriti selle artiklit 60,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0109/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevdirektori tegevusele Europoli 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 223.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(5)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/327

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1425

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0109/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Politseiameti (edaspidi „Europol“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 104 274 784 eurot, mis kujutab endast 2015. aastaga võrreldes 9,27 % suurust kasvu; arvestades, et selline kasv oli tingitud Europoli volitusi laiendanud uutest või täiendavatest ülesannetest; arvestades, et Europoli eelarve koosneb peaaegu täielikult liidu üldeelarvest eraldatud vahenditest;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et Europoli raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr kõrge, st 99,75 %, mis näitab, et kulukohustused võeti õigeaegselt; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 90,98 %, mis on 2015. aastaga võrreldes 1,98 % kõrgem;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr II jaotises (halduskulud) kõrge, ulatudes 3 500 000 euroni (39 %), võrrelduna 4 200 000 euroga (41 %) 2015. aastal; märgib, et need ülekandmised olid peamiselt seotud Europoli peakorteri kuludega, mille kohta asukohariik esitab arved 2017. aastal (2 000 000 eurot); märgib, et Europol jätkab pingutusi eelarve tõhusa ja nõuetele vastava täitmise tagamiseks, eelkõige seoses halduskulude ülekandmisega; märgib, et kuivõrd tööd Europoli peakorteris toimuvad vastuvõtva liikmesriigi kui asutusevälise osapoole juhtimisel, jaotuvad hoonekulud mitmele eelarveaastale eeldatavasti ka tulevikus; märgib, et selle põhjuseks on vältimatu halduskorraldus, mille kohaselt seonduvad arved laekuvad Europolile pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on need riiklikul tasandil töövõtjatega kokku leppinud;

3.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti sel juhul, kui Europol on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

4.

 märgib, et kokku tehti 48 ümberpaigutust kogusummas peaaegu 4 960 000 eurot (4,9 % eelarvest); märgib lisaks, et mõned ümberpaigutused olid vajalikud selleks, et võtta arvesse erinevusi eelarve planeerimisel ja täitmisel, mis on tingitud kiireloomulistest olukordadest teatavates kuritegevuse valdkondades, näiteks esmase vastuvõtu keskustega seotud tegevus; märgib, et vahendid, mis paigutati ümber selleks, et katta toetustega seotud kulusid ajutiselt tavapärasest eelarvest (kuna toetuslepingu eelmakse viibis), kanti pärast eelmakse saamist tagasi;

Hanke- ja personalipoliitika

5.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli Europoli töötajate koguarv 655, selle hulgas 505 ametikohtade loetelus olevat töötajat, 146 lepingulist töötajat ja 4 kohalikku töötajat; märgib lisaks, et muude kui Europoli töötajate arv (lähetatud riiklikud eksperdid, kontaktametnikud ja töötajad, praktikandid ja lepingulised töötajad) oli 452; märgib, et Europol võttis 2016. aastal tööle 145 uut töötajat (104 tähtajalist töötajat ja 41 lepingulist töötajat) ning Europolist lahkus 86 töötajat (64 tähtajalist töötajat ja 22 lepingulist töötajat);

6.

 peab äärmiselt kahetsusväärseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga ei olnud kõigi täidetud ametikohtade jaotus sooliselt tasakaalus (suhe oli rohkem kui kaks ühele – naisi oli 32,4 % ja mehi 67,6 %), ja on veelgi murettekitavam, et naissoost töötajaid oli vanemspetsialisti/vanemanalüütiku ametikohtadel vaid 14 %, kusjuures kõige halvem näitaja on see, et naissoost töötajate osakaal juhtivatel ametikohtadel ja samaväärsetel või kõrgematel ametikohtadel oli ainult 6,1 % (kaks töötajat); kutsub Europoli üles tegutsema ennetavamalt ja võtma soolist tasakaalu uute töötajate värbamisel kiiremas korras arvesse ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus 2017. aasta lõpuks tehtud edusammudest;

7.

 märgib, et 2016. aasta aprillis võttis parlament vastu paranduseelarve, mille tulemusel suurendati Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse töötajate arvu, suurendades eelarvet 2 000 000 EUR võrra ja lisades veel 35 ametikohta (25 ajutist töötajat, 5 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti);

8.

 märgib rahuloluga, et Europoli töötajad olid 2016. aastal keskmiselt ainult 1,2 % tööpäevadest haiguspuhkusel; märgib, et heaolutegevustest võttis iga töötaja 2016. aastal osa vähem kui ühe päeva; märgib, et Europol ei nimetanud 2016. aastal kasutusele võetud erinevaid heaolutegevusi, nagu parlament palus, kuid tõi välja arstiabi ja sellega seotud kulud töötaja kohta; palub Europolil esitada ülevaade haiguspuhkusel veedetud päevade kohta;

9.

 märgib rahuloluga, et Europol on inimväärikuse kaitse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmise poliitika raames loonud kümnest konfidentsiaalsest nõustajast koosneva võrgustiku; märgib lisaks, et Europol korraldas teavitusüritusi, esitas oma intranetis standardteavet ahistamise kohta ja käivitas uutele töötajatele mõeldud programmi, mis sisaldab tervist ja heaolu käsitlevat esitlust, mille käigus antakse selgitusi ahistamist puudutava poliitika ja konfidentsiaalsete nõustajate võrgustiku kohta;

10.

 märgib, et 2016. aastal algatati üks mitteametlik ja üks ametlik ahistamist käsitlev menetlus (abitaotlus); märgib, et ametliku menetluse tulemusena algatati haldus- / sisejuurdlus, mis ei kinnitanud ahistamise olemasolu; märgib, et seega ei antud asja Euroopa Liidu Kohtusse;

11.

 märgib, et Europol kasutab ametisõidukeid, kuid ei luba nendega teha erasõite;

Sisekontroll

12.

 märgib, et 2016. aastal keskenduti Europoli riskijuhtimistegevuses kontrollikoja kindlaks tehtud auditinõuetega tegelemisele, eelkõige raamatupidamise aastaaruande, delegeerimislepingu ja Europoli pensionifondi sulgemise küsimustele; märgib lisaks, et riskijuhtimistegevus sisaldas ka järelevalvet selliste riskide üle, mis avaldavad mõju 2016. aasta tööprogrammi kohastele põhitegevuse eesmärkidele, eelkõige seoses uue ülesandega, mis puudutab kohapealseid lähetusi teisese julgeolekukontrolli tegemiseks, ja Europoli analüüsisüsteemi lõpliku kasutuselevõtmisega ameti siseselt; märgib, et 2016. aasta lõpuks sisaldas Europoli ettevõtlusriskide register 16 väga olulist või kriitilise tähtsusega riski, mis on neli ettevõtlusriski rohkem võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga;

13.

 märgib, et siseauditi üksus vaatas 2016. aasta esimesel poolaastal läbi sisekontrollistandardite rakendamise Europolis; märgib, et Europol koostas tegevuskava, et tegeleda 2016. aasta lõpuks 15 soovitusega 40-st, millest 20 olid nimetatud „väga oluliseks“ ja üks „kriitilise tähtsusega“ soovituseks, nimelt soovitus pettusevastase strateegia vastuvõtmise kohta, mille haldusnõukogu kiitis heaks 31. jaanuaril 2017;

Siseaudit

14.

 märgib, et 2016. aastal täideti 83 % kõigist kontrollikoja, siseauditi talituse, Europoli ühise järelevalveasutuse, komisjoni andmekaitseametniku ja siseauditi üksuse auditisoovitustest, mida loeti kriitilise tähtsusega või väga oluliseks soovituseks, ning seda on 12 % rohkem kui 2015. aastal;

15.

 märgib, et 2016. aasta oktoobris teostas siseauditi talitus hangete auditi, mille kohta ei esitatud 2016. aasta lõpus auditiaruande kavandit; palub, et Europol teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle auditi tulemustest;

Huvide konfliktide ärahoidmine ja ohjamine, läbipaistvus ning demokraatia

16.

 märgib, et haldusnõukogu võttis 1. mail 2017 vastu oma liikmete huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise eeskirja, sealhulgas seoses nende huvide deklaratsioonidega; märgib taunivalt, et Europol on otsustanud siiani lihtsalt väita, et huvide konflikte ei esine; märgib murega, et haldusnõukogu liikmed on jätkanud deklaratsioonide esitamist huvide konfliktide puudumise kohta; kutsub haldusnõukogu liikmeid üles mitte avaldama enam deklaratsioone huvide konfliktide puudumise kohta, vaid huvide deklaratsioone, milles nad toovad välja ka kõik teised organisatsioonid, millesse nad kuuluvad; rõhutab, et haldusnõukogu liikmed ei saa huvide konfliktide puudumise üle ise otsustada; märgib, et haldusnõukogu liikmetel ja asendusliikmetel on palutud täita, allkirjastada ja esitada oma huvide deklaratsioonid koos CV-dega hiljemalt 15. detsembriks 2017 ning need avaldatakse seejärel Europoli veebisaidil; peab kiiduväärseks haldusnõukogu liikmete CV-de avaldamist Europoli veebisaidil; palub Europolil anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile teada, kas haldusnõukogu liikmed avaldasid oma huvide deklaratsioonid ettenähtud tähtajaks;

17.

 märgib, et Europol sai 2016. aastal 107 dokumentidele juurdepääsu taotlust (seoses 138 dokumendiga) ning andis täieliku juurdepääsu 39 dokumendile ja osalise juurdepääsu 20 dokumendile ning ei andnud juurdepääsu 79 dokumendile; palub Europolil olla selliste taotluste suhtes võimalikult avatud ning pidada lisaks juriidilistele piirangutele meeles ka kohustust tagada avatus ja läbipaistvus;

18.

 märgib, et Europol käivitas 2017. aasta oktoobris eetikadokumentide paketti käsitleva täiendava teavituskampaania, et suurendada kõigi Europoli töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide teadlikkust Europoli käitumisjuhendi ning kingituste käsitlemist, huvide konflikte ja rikkumisest teatamist puudutavate suunisdokumentide ajakohastatud versioonidest; märgib rahuloluga, et rikkumisest teatamise suunistes rõhutatakse asjaolu, et Europol kohustub kaitsma rikkumisest teatajate identiteeti; peab kiiduväärseks, et rikkumisest teatamise korda käsitlevad suunised on avaldatud Europoli veebisaidil; palub Europolil esitada üksikasjad rikkumisest teatamise juhtumite kohta 2016. aastal, kui selliseid juhtumeid esines, ja selle kohta, kuidas need lahendati;

19.

 osutab vajadusele luua piisavate eelarvevahenditega avalikustamis-, nõustamis- ja suunamisasutus, et aidata rikkumisest teatajail kasutada võimalikest liidu finantshuve kahjustavatest eeskirjade rikkumistest teatamiseks õigeid kanaleid, kaitstes samal ajal nende konfidentsiaalsust ja pakkudes vajalikku tuge ja nõu;

20.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et haldusnõukogu on võtnud vastu pettustevastase võitluse strateegia ajavahemikuks 2017–2018;

Peamised saavutused

21.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille Europol oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse ja sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse loomine, sh töötajate kohapealne lähetamine, et viia 2016. aasta lõpuks esmase vastuvõtu keskustes läbi üle 4 800 teisese julgeolekukontrolli; märgib, et Europol toetas enam kui 270 terrorismivastast operatsiooni, mis kujutab kogu 2016. aastaga võrreldes enam kui kahekordset suurenemist (2016. aastal 127 terrorismivastast operatsiooni);

—

uurimist toetavate uuenduslike vahendite kasutuselevõtmine: Euroopa kõige tagaotsitumate kurjategijate veebisaidi loomine 2016. aastal, kus alates 2017. aasta novembrist on avaldatud teavet 115 tagaotsitava kohta, kinni on peetud 41 tagaotsitavat, kelle tabamist peeti eriti oluliseks, kusjuures 13 vahistamist toimus tänu veebisaidi avamisele; märgib, et Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse keskus (EC3) võttis kasutusele uue pildi- ja videoanalüüsi lahenduse, et hõlbustada eelkõige seksuaalse ärakasutamise lapsohvrite tuvastamist, sealhulgas toetas Europol 2017. aastal 38 ainulaadset operatsiooni laste seksuaalse ärakasutamise vastu internetikeskkonnas;

—

määruse (EL) 2016/794 (2) vastuvõtmine 2016. aasta mais; määrus on kohaldatav alates 1. maist 2017 ja selle eesmärk on kehtestada parlamendi järelevalvet puudutav tõhustatud kord ja parandada operatiivtoega seotud volitusi;

Muud kommentaarid

22.

 märgib rahuloluga, et koostöös Eurojustiga on Europol võtnud ametlikult kasutusele ISO14001/EMS sertifitseerimist puudutava kombineeritud lähenemisviisi; märgib, et Europol on võtnud mitmeid meetmeid, et tagada kulutõhus ja keskkonnasõbralik töökeskkond ning vähendada või kompenseerida CO2-heidet;

23.

 märgib rahuloluga, et Europol tegi jätkuvalt koostööd arvukate rahvusvaheliste partneritega ning teiste liidu ametite ja organitega, ning et Europol tugevdas eelkõige rändekriisi küsimuses veelgi koostööd Frontexiga;

24.

 märgib, et Europoli arvamuse kohaselt põhjustab Brexit märkimisväärseid finants- ja tegevusriske; palub, et Europol tuvastaks ja kõrvaldaks need riskid ennetavalt ning hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni täielikult kursis Brexiti tulevase mõjuga Europolile ning teeks komisjoniga Brexiti läbirääkimiste valdkonnas tihedat koostööd, et valmistuda piisavalt mis tahes tekkida võiva kahjuliku tegevusliku ja finantsmõju minimeerimiseks;

25.

 peab kahetsusväärseks, et ajavahemikku 2016–2017 käsitlev Europoli üldaruanne avaldati Europoli veebilehel alles 23. jaanuaril 2018 ehk viis päeva pärast seda, kui parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale raportile muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli möödunud; palub Europolil järgmiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste ajal avaldada oma iga-aastased üldaruanded õigel ajal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon saaks teha oma tööd nii, et ta oleks täielikult informeeritud;

26.

 märgib, et liikmesriikides on Europoli teenuste järele üha suurenev nõudlus; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et IKT-ressursside nappus on toonud kaasa muutusi põhisüsteemide arendustegevuse prioriteetides, viivitusi projektide elluviimisel ning sundinud uurima võimalusi kasutada rohkem allhankeid koos sellest tulenevate suuremate riskidega;

27.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 84, 17.3.2017, lk 172.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/331

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1426

18. aprill 2018

Euroopa Politseiameti (Europol) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Politseiameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseiameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0079/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) (4), eriti selle artiklit 43,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794 (mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK) (5), eriti selle artiklit 60,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0109/2018),

1.

 annab heakskiidu Europoli 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 223.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

(5)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/332

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1427

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0059/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0093/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 228.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/333

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1428

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0093/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust tuleb tingimata tugevdada, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 21 603 000 eurot, mis on ligikaudu sama suur kui 2015. aasta eelarve; arvestades, et ameti eelarve koosneb peaaegu eranditult liidu eelarvest eraldatud rahast;

C.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tehtud eelarveseire tulemusel oli eelarve täitmise määr nii nagu eelmisel aastal 100 % ja maksete assigneeringute täitmise määr oli 73,21 %, mis on eelmise aasta määrast 1,59 % võrra kõrgem; võtab teadmiseks, et kulukohustustega seotud assigneeringute üldine kõrge määr näitab, et kulukohustused võeti õigel ajal;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

2.

 täheldab, et kontrollikoja aruande kohaselt oli 2017. aastasse üle kantud, kulukohustustega seotud assigneeringute summa III jaotises (tegevuskulud) jälle väga suur: 5 200 000 eurot (68 %) (eelmisel aastal oli see 5 700 000 eurot (70 %); võtab teadmiseks, et kontrollikoja andmetel tulenevad need ülekandmised peamiselt ameti tegevuse laadist, mis hõlmab mitu kuud ja sageli ühest aastast teise vältavate uuringute rahastamist;

3.

 märgib, et 2015. aastast 2016. aastasse üle kantud assigneeringutest täideti 96,73 %, mis tähendab, et tühistamismäär püsis madalal (3,27 %);

4.

 märgib, et ülekandmine on sageli osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei pruugi viidata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega ja seda eriti sel juhul, kui assigneeringute ülekandmine on ameti poolt ette planeeritud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Ümberpaigutamised

5.

 märgib, et 2016. aastal esitati haldusnõukogule heakskiitmiseks üks eelarvevahendite ümberpaigutamise taotlus, mille tulemusel paigutati jaotiste vahel kokku ümber 297 714 eurot; märgib samuti, et need ümberpaigutamised puudutasid peamiselt halduskulude ülejäägi ümberjaotamist operatiivtegevusega seotud projektidele; märgib rahuloluga, et 2016. aastal ümber paigutatud assigneeringute summa ja laad jäid finantseeskirjadega lubatud piiridesse;

Personalipoliitika

6.

 märgib, et ameti andmetel suurendati ametikohtade loetelu rände, integratsiooni ja pagulaste kaitse valdkonnas kahe uue administraatori ametikoha võrra ning vastavalt töötajate arvu 5 % vähendamise nõudele kaotati üks assistendi ametikoht; märgib aga, et lepinguliste töötajate ametikohtade arvu suurendas amet nelja võrra;

7.

 märgib, et ametikohtade loetelu kohaselt oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud 70 tähtajalist ametikohta (liidu üldeelarvega lubatud 74 ametikohast); märgib, et lisaks töötas ametis 2016. aastal 9 lähetatud riiklikku eksperti ja 30 lepingulist töötajat;

8.

 märgib, et 49,3 % ameti tähtajalistest teenistujatest on naised ja 50,7 % mehed; peab aga kahetsusväärseks suurt soolist tasakaalustamatust ameti kõrgema juhtkonna kuuel ametikohal, kus töötab üks naine viie mehe kohta; palub ametil püüda tagada juhtivatel ametikohtadel sooliselt tasakaalustatuma personalikoosseisu;

9.

 märgib, et keskmiselt olid ameti töötajad 2016. aastal haiguspuhkusel kokku 9,2 päeva ning 109 töötajast 97 võtsid haiguspuhkusena vähemalt ühe päeva; märgib, et amet korraldas töötajatele väljasõidupäeva ja toetab muid heaolutegevusi; kutsub ametit üles pidama meditsiiniteenistusega nõu, kuidas haiguspuhkuse tõttu töölt puudumist vähendada;

10.

 märgib rahuloluga, et amet investeerib inimväärikuse kaitsesse ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ärahoidmisse ning korraldas uutele töötajatele kaks koolitust ja teistele töötajatele täienduskoolituse; märgib rahuloluga, et konfidentsiaalsete nõustajate kohalolek oli nähtav ning juhtkond tuletas kõigile töötajatele asjaomast poliitikat ja võrgustikku korduvalt meelde;

11.

 märgib, et konfidentsiaalsetele nõustajatele teatatud juhtumite kohta kogutud statistilisi andmeid amet ei säilita, kuid 2016. aastal ei teatatud, uuritud ega antud kohtusse mitte ühtegi ahistamisjuhtumit;

12.

 märgib, et ametil ei ole ametisõidukeid;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

13.

 võtab teadmiseks, et ameti väitel võttis ta lisaks personalieeskirjadele oma töötajate jaoks huvide konfliktide haldamise ja ennetamise kohta kasutusele praktilise juhendi, mis pakub ulatuslikku teavet ja nõu mitmesugustes küsimustes; märgib peale selle, et amet teeb töötajatele korrapäraselt kohustuslikke eetika- ja usaldusväärsusteemalisi koolitusi ning avaldab kõikide haldusnõukogu, teaduskomitee ja juhtkonna tegevliikmete elulookirjeldused ja majanduslike huvide deklaratsioonid;

14.

 märgib, et amet kohaldab hea haldustava eeskirja ning hindab huvide konfliktide ennetamise ja haldamise poliitika raames juhtkonna, haldusnõukogu liikmete ja teaduskomitee liikmete deklareeritud finantshuvide kohta tehtud kontrolle ja avaldab huvide deklaratsioonid oma veebisaidil;

15.

 märgib, et haldusnõukogu koosolekute protokollid avaldatakse ameti veebisaidil;

16.

 märgib, et amet on kasutusele võtnud mitu vahendit, millega kaitsta üleüldiselt töötajaid ja eelkõige rikkumisest teatajaid; võtab teadmiseks, et amet kohaldab praegu kooskõlas juhatuse otsusega nr 2012/04 komisjoni rikkumisest teatamise suunistega sarnaseid suuniseid;

17.

 võtab teadmiseks, et ameti andmetel viidi pettusevastase võitluse strateegia raames läbi spetsiaalne pettuseriski hindamine, mille tulemusena koostati tegevuskava, mis viidi täielikult ellu ja mille üle tehakse pidevat järelevalvet; märgib rahuloluga, et amet saavutas teavitustegevuses märkimisväärse tulemuse, sest ta valmistas ette ja korraldas pettuse ennetamise teemal sisekoolituse, mis tugines Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) esitatud materjalidele;

18.

 väljendab heameelt, et ameti 2016. aasta tegevusaruandesse lisati läbipaistvust, aruandekohustust ja usaldusväärsust käsitlev punkt;

19.

 märgib, et amet sai 2016. aastal 20 dokumentidele juurdepääsu taotlust ning andis täieliku juurdepääsu 22 dokumendile ja osalise juurdepääsu 120 dokumendile ning tulenevalt eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsest ning ärihuvide kaitsest keeldus 68 dokumendile juurdepääsu andmast; ootab ametilt, et ärihuvide kaitsmise eesmärgil dokumentidele juurdepääsu piiramise kohta otsust tehes võetaks igati arvesse ka kodanike huve ja liidu kohustust tagada suurem läbipaistvus, aga ka kõiki asjassepuutuvaid eeskirju ja õigusakte;

20.

 märgib, et seitsme taotluse kohta, mille puhul keelduti dokumentidele juurdepääsu andmast, esitati kordustaotlus, mille järel anti neljal juhul osaline juurdepääs;

Peamised saavutused

21.

 tunneb heameelt järgmise kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses esile tõi:

—

amet korraldas põhiõiguste foorumi, mis on olnud ameti suurim üritus, kus üle 700 osaleja arutasid nelja päeva jooksul selle üle, millised seosed valitsevad kaasamise, pagulaste kaitse ja digitaalajastu vahel;

—

amet esitas kuus õiguslikku arvamust, et aidata Euroopa Parlamendil koostada seisukohta seadusandlike ettepanekute või poliitikameetmete kohta;

—

kooskõlas oma strateegilise prioriteediga, mille kohaselt tuleb pakilistes põhiõiguste küsimustes tegutseda kiiresti ja sihipäraselt, avaldas amet pagulaskriisist kõige enam mõjutatud liikmesriikide olukorra kohta igakuiseid aruandeid ja saatis Kreekasse eksperte, et pakkuda kohapeal liidu ja kohalikele asjaosalistele põhiõiguste valdkonnas eksperditeadmisi;

Sisekontroll

22.

 märgib, et 2016. aastal kavandas amet mitu meedet, millega parandada sisekontrollistandardite nr 5 „Eesmärgid ja tulemusnäitajad“ ja nr 11 „Dokumendihaldus“ ning standardi „Talitluspidevus“ mõjusat rakendamist; märgib, et aruandeaasta lõpuks olid need meetmed vastu võetud ja neid oli hakatud järk-järgult ellu viima;

23.

 märgib, et 2016. aasta detsembris analüüsiti ametis puudusi, et hinnata üksikasjalikult, kuidas sisekontrollistandardeid järgitakse; märgib rahuloluga, et amet tegi kindlaks, et standardeid järgitakse peaaegu täielikult ning et kava kohaselt viiakse lisameetmed 2017. aasta lõpuks täielikult ellu; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende meetmete elluviimisest aru;

24.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei olnud ametlikud volitused ega (volitatud) eelarvevahendite käsutajate antud edasivolitused töövoosüsteemis ABAC antud tehingute heakskiitmist puudutavate õigustega alati kooskõlas; märgib, et amet on andnud teada, et viga parandati ja võeti meetmed, et töövoosüsteemis ABAC oleksid näidatud üksnes kehtivad volitused;

Siseaudit

25.

 märgib rahuloluga, et aruandlusperioodi lõpus ei olnud järelkontrolli tulemuste kohaselt vaja ühtegi summat sisse nõuda;

26.

 märgib, et komisjoni siseauditi talitus luges personalihalduse valdkonnas tehtud auditi käigus antud viimase täitmata soovituse täidetuks ning 2016. aastal siseauditi talitus auditit ei teinud;

27.

 märgib rahuloluga, et kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökoha tagamiseks ning CO2-heite vähendamiseks või kompenseerimiseks teeb amet tööd oma keskkonnajalajälje vähendamise nimel, sest ta on paigaldanud andmekeskusesse keskkonnahoidliku jahutussüsteemi, mis muudab küttesüsteemi tõhusamaks ja vähendab niimoodi tarbimist, sõlminud lepingu teise elektritarnijaga, kes kasutab taastuvaid energiaallikaid, soodustanud jalgrattaparklate rajamise kaudu töötajate jaoks teisi tööle sõitmise võimalusi, soodustanud ja rakendanud teatavates hankemenetlustes, nagu IKT-seadmete soetamine ja puhastusteenused, keskkonnahoidlikke riigihankeid, edendanud ringlussevõttu ning töödeldud paberi ja muude materjalide kasutamist ning võtnud kasutusele valgusdioodlambid;

28.

 märgib, et amet tunnistab Brexitist tingitud finantsriske, sest rahasummade võimalik kaotus võib mõjutada ameti operatiivtegevust; märgib, et amet võib selle rahalise kahju mõju vähendada sellega, et Ühendkuningriik jäetakse ameti operatiivsetest teadusuuringutest välja; märgib aga, et rahaline kahju on eeldatavasti suurem kui uurimistegevuse piiramisest tulenev kokkuhoid;

29.

 märgib, et amet tunnistab Brexitist tingitud tegevusriske ja konkurentsi võimalikku kadumist, sest mitmed operatiivtegevusega seotud alltöövõtjad asuvad Ühendkuningriigis, ja Ühendkuningriigi kodanikest asjatundlike töötajate kaotamist; kutsub ametit üles tegema komisjoniga Brexiti läbirääkimistel tihedat koostööd, et olla võimaliku kahjuliku tegevusliku ja finantsmõju minimeerimiseks piisavalt hästi valmis;

30.

 rõhutab, et esitati kuus õiguslikku arvamust, aitamaks parlamendil koostada seisukohta seadusandlike ettepanekute või poliitikameetmete kohta, ning et neist neljas käsitleti liidus rakendatava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi käimasolevat läbivaatamist;

31.

 väljendab heameelt selle üle, et amet jätkas liidus elavate romade olukorra uurimist; tunneb sellega seoses eelkõige heameelt, et avaldati ELi vähemusi ja diskrimineerimist käsitleva teise uuringu tulemused ning et uuringu käigus koguti teavet peaaegu 34 000 roma leibkondades elava inimese kohta üheksas liikmesriigis, küsitledes selleks vahetult ligikaudu 8 000 roma kogukonda kuuluvat inimest;

32.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 230, 24.6.2016, lk 1.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/337

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1429

18. aprill 2018

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0059/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007 (millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet) (4), eriti selle artiklit 21,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0093/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 228.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/338

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1430

18. aprill 2018

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0074/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 30,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ) (5), eriti selle artiklit 76,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0108/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektori tegevusele ameti 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 233.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(5)  ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/339

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1431

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0108/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames soovib eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutada, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust, suurendades läbipaistvust ja aruandekohustust ning rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning personalijuhtimise head tava;

B.

arvestades, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tulude ja kulude aruande (1) kohaselt oli ameti 2016. aasta lõplik eelarve 232 757 000 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 62,43 % suurust kasvu; arvestades, et liitu tabanud rändekriisi tõttu laiendati ameti volitusi 2016. aastal märkimisväärselt;

C.

arvestades, et ameti finantsaruannete kohaselt oli liidu rahaline toetus ameti eelarvesse 2016. aastal kokku 218 686 000 eurot, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 63,78 % suurust kasvu;

D.

arvestades, et kontrollikoda märkis oma aruandes Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta on saanud piisava kindluse selle kohta, et ameti 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed; arvestades, et kontrollikoja kommentaare tuleb vaadelda 2016. aastal ameti ees seisnud ülesannete kontekstis;

2013., 2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 märgib murega, et on palju lahendamata probleeme ja pooleliolevaid parandusmeetmeid seoses kontrollikoja 2013., 2014. ja 2015. aasta kommentaaridega, mis puudutasid tarnijate aasta lõpus esitatud raamatupidamise aastaaruandeid, peakorterilepingut, ametiga koostööd tegevate riikide poolt toetuslepingute alusel hüvitamiseks esitatud väljamaksetaotluste eel- ja järelkontrolle, toetuslepingute arvu suurenemist, vajadust täpsustada Schengeni lepinguga ühinenud riikide rahalise panuse arvutamist, alusetute maksete sissenõudmist Islandi rannikuvalvelt ning Sisejulgeolekufondi poolt topeltrahastamise ohtu; palub, et amet viiks parandusmeetmed 2018. aasta jooksul võimalikult kiiresti lõpule ja annaks nende rakendamisest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru;

Märkused tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

2.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ameti eelmises asutamismääruses, mis kehtis kuni 5. oktoobrini 2016, oli ette nähtud osalevate riikidega ühiselt läbi viidavate tagasisaatmisoperatsioonide rahastamine; tõdeb, et riiklike tagasisaatmisoperatsioonide rahastamise võimalus nähti ette alles uue asutamismäärusega; märgib siiski, et 2016. aasta jaanuarist oktoobrini rahastas amet riiklikke tagasisaatmisoperatsioone summas 3 600 000 eurot; märgib, et tegemist on alusetute maksetega;

3.

 võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et liikmesriikidele avalduvat ebaproportsionaalset rändesurvet arvesse võttes ning pärast 2015. aasta oktoobri liidu tagasisaatmisalase tegevuskava vastuvõtmist ning Euroopa Ülemkogu 25./26. juuni 2015. aasta ja 16./17. märtsi 2016. aasta järeldusi võttis ameti tegevdirektor 2016. aastal vastu otsuse 2016/36, mille alusel võimaldati ühiste tagasisaatmisoperatsioonide (kaas)rahastamise tingimusi laiaulatuslikumalt tõlgendada, nii et ameti eelarvest oleks võimalik (kaas)rahastada ka ainult ühe ebaproportsionaalse rändesurvega silmitsi seisva liikmesriigi korraldatavat riiklikku tagasisaatmisoperatsiooni; võtab lisaks teadmiseks asjaolu, et eelarvepädevad institutsioonid muutsid 2016. aasta eelarvet eelkõige selleks, et rakendada kõnealuste tagasisaatmisoperatsioonide alast tegevuskava;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.

 märgib rahuloluga, et eelarveaastal 2016 tehtud eelarve jälgimise alaste jõupingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 97,90 %; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 66,07 %, mis kujutab endast 2015. aastaga võrreldes 3,40 % suurust alanemist;

5.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ameti laiendatud volituste raames omistatakse suurt tähtsust tagasisaatmisoperatsioonidele ja selleks eraldati ameti 2016. aasta eelarves 63 000 000 eurot; märgib aga, et sellest 23 000 000 eurot ehk 37,5 % maksti liidu eelarvesse tagasi, kuna tagasisaatmisoperatsioone toimus kavandatust vähem; nendib, et olukorda süvendas tšarterlennuki ja ameti tagasisaatmisoperatsioonidega seotud teenuste raamlepingu (maksumusega 50 000 000 eurot) hankemenetluse märkimisväärne hilinemine, mis mõjutab jätkuvalt ameti korraldatavate tagasisaatmisoperatsioonide arvu; peab kahetsusväärseks, et hankemenetlus oli plaanis käivitada 2016. aasta märtsis, kuid aasta lõpus ei olnud seda veel alustatud; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et märkimisväärselt on suurendatud ühislendude arvu (2016. aastal 232, 2015. aastal 66); märgib siiski, et 23 000 000 eurot ei olnud võimalik kasutada peamiselt seetõttu, et tagasisaatmisoperatsioonideks ette nähtud lennukite tellimise ja seotud teenuste raamlepingus esines viivitusi, mis tekkisid seoses projekti mitteprioriseerimisega logistilise toe (laevad ja bussid) tagamiseks tehtavate jõupingutuste kasuks ELi ja Türgi avalduse rakendamisel; märgib, et vahepeal on avaldatud hankemenetlus neljaaastase raamlepingu kehtestamiseks, kuid madalama hinnangulise eelarvega (20 000 000 eurot);

6.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 22. detsembril 2015. aastal sõlmisid komisjon ja amet, kes on kaastoetusesaaja ja kolme muu kaastoetusesaaja – Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO), Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNCHR) – koordinaator, 5 500 000 euro väärtuses toetuslepingu kaitse aspekti arvestava rändehalduse alase piirkondliku toetuse andmiseks Lääne-Balkani riikidele ja Türgile kolme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2016. aastal; märgib siiski, et koostöölepingute allkirjastamine kõnealuse kolme partneriga summas 3 400 000 eurot toimus alles 2016. aasta augustist kuni novembrini; võtab teadmiseks, et kahe lepingu puhul allkirjastati eelarvelised kulukohustused, mis oleksid pidanud vahendid vabastama enne juriidiliste kohustuste võtmist, alles 2016. aasta oktoobris ja detsembris; märgib lisaks, et eelarveliste kulukohustuste summa oli 1 200 000 eurot, mis katab üksnes eelmaksed; rõhutab, et selline menetlus on vastuolus finantsmääruse eelarve haldamise nõuetega ja lepingute hiline allkirjastamine tekitas ebakindlust partneritevahelises operatiivkoostöös; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et tõendamaks asjaolu, et kõik kolm projektipartnerit võtsid juriidilised kohustused enne eelarveliste kulukohustuste võtmist, dokumenteeris amet selle nõuetekohaselt erandina;

7.

 võtab teadmiseks asjaolu, et amet vaatas 2017. aastal läbi kogu oma rahastamissüsteemi, et seda lihtsustada, asendades toetused teenuslepingutega ning võttes kasutusele kindlamääralised maksed; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile uue süsteemi rakendamisest ja seejuures saavutatud tulemustest aru;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

8.

 märgib, et kulukohustustega seotud ülekantud assigneeringute summa oli II jaotises (halduskulud) 6 400 000 eurot (43 % kulukohustustega seotud assigneeringutest), samas kui 2015. aastal oli see 3 200 000 eurot (38 %), ning seega oli see määr kõrge; märgib lisaks, et III jaotises (tegevuskulud) oli ülekantud assigneeringute summa samuti suur, st 67 300 000 eurot (37 %), samas kui 2015. aastal oli see 40 200 000 eurot (35 %); märgib, et see on peamiselt põhjustatud lepingute ja operatsioonide jätkumisest pärast aasta lõppu; kutsub ametit üles kaaluma liigendatud eelarveassigneeringute kasutuselevõttu, mis kajastaksid paremini vältimatuid viivitusi juriidiliste kohustuste, lepingute täitmise ning operatsioonide ja nendega seotud maksete vahel;

9.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et 2015. aastast üle kantud vahendite tühistamise määr oli kõrge III jaotises (tegevuskulud), st 16 % (6 400 000 eurot), mis oli tingitud osalevatele riikidele 2016. aastal tagasi makstavate 2015. aasta kulude ülehindamisest; on seisukohal, et ametiga koostööd tegevad riigid peavad esitama täpsemad kuluprognoosid ja õigeaegsema kuluaruandluse;

10.

 juhib tähelepanu sellele, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, eriti juhul, kui assigneeringute ülekandmine on eelnevalt kavandatud ja sellest on kontrollikojale teada antud;

Personalipoliitika

11.

 võtab ametikohtade loetelu põhjal teadmiseks, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga oli täidetud 197 tähtajalist ametikohta liidu eelarvega lubatud 275 ametikohast, samas kui 2015. aastal oli täidetud 149 ametikohta; märgib lisaks, et ametis töötas (täistööajale taandatult) 77 lähetatud riiklikku eksperti, 83 lepingulist töötajat ja 15 ajutist töötajat;

12.

 märgib heakskiitvalt, et kõigi täidetud ametikohtade lõikes oli sooline tasakaal saavutatud, sest naisi oli 50 % ja mehi 50 %; peab teisest küljest kahetsusväärseks, et kõrgematel ametikohtadel on vaid 15 % naisi ning 85 % mehi; palub ametil parandada koostöös liikmesriikidega soolist tasakaalu haldusnõukogus ja kõrgemas juhtkonnas;

13.

 märgib ameti andmetele tuginedes, et uute ja tõhustatud volituste rakendamise alustamiseks oli vaja palgata täiendavat personali juba 2016. aasta viimases kvartalis; märgib, et vajaduste hindamisel määrati kindlaks 50 ametikohta, kuid et kõiki töölevõtmismenetlusi ei olnud võimalik aasta lõpuks lõpule viia; märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga töötas ametis kokku 365 töötajat;

14.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et pärast ameti volituste laiendamist suureneb selle töötajate arv 365 töötajalt 2016. aastal 1 000 töötajale 2020. aastal, st enam kui kaks korda; märgib lisaks, et kavandatav töötajate arvu suurendamine nõuab täiendavaid kontoriruume; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et amet oli juba 2017. aasta alguses pöördunud eelarvepädevate institutsioonide poole ning saanud loa olemasoleva tegevuskoha laiendamiseks, et mahutada täiendav arv töötajaid; võtab teadmiseks, et peakorterileping jõustus 1. novembril 2017. aastal;

15.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ametil on tavaliselt raskusi vajaliku profiiliga töötajate leidmisega, mis tuleneb osaliselt palga paranduskoefitsiendist (66,7 %); kutsub ametit üles kaaluma võimalikke leevendusmeetmeid ja esitama oma mõtteid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

16.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et personalieeskirjade kohaselt saab välise valikumenetluse korral võtta tähtajalisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8; märgib, et 2016. aastal võttis amet tööle 14 töötajat kõrgematele AST palgaastmetele; rõhutab, et nendele palgaastmetele töölevõtmine on toimunud eeskirjade vastaselt; võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et viie AST 4 palgaastme ametikoha muutmine viieks AST 5 palgaastme ametikohaks oli tingitud ameti tegevusvajadusest käitada ööpäevaringset valveametnike teenust; tunnistab asjaolu, et arvestades rändevoogudega ja liidu välispiiril esinevate julgeolekuprobleemiga seotud kohustuste taset, oli ametil vaja leida töölevõtmiseks kvalifitseeritud ja kogenud kandidaate, kellel oleks vastav varasem töökogemus;

17.

 märgib asjaolu, et põhiõiguste ametnik on alates 2016. aastast saanud juurde viis uut ametikohta, millest kolm on täitmata; peab siiski väga kahetsusväärseks, et kuigi Euroopa Parlament on seda korduvalt nõudnud ja ameti töötajate koguarv on palju suurem kui enne, ei ole põhiõiguste ametnikul endiselt piisavalt inimressursse ning seetõttu on tal selgelt raskusi talle määrusega (EL) 2016/1624 (2) antud ülesannete nõuetekohase täitmisega; nõuab seepärast tungivalt, et amet eraldaks põhiõiguste ametnikule piisavalt vahendeid ja töötajaid, eelkõige selleks, et luua kaebuste lahendamise mehhanism ning arendada edasi ja rakendada ameti strateegiat põhiõiguste kaitse järelevalveks ja tagamiseks;

18.

 võtab teadmiseks, et ameti suhtes ei ole esitatud kaebusi, algtatud kohtuvaidlusi ega ole muid teateid juhtumitest, mis on seotud töötajate läbipaistmatu töölevõtmise või töölt vabastamisega 2016. aastal;

19.

 võtab teadmiseks, et ameti töötajad olid 2016. aastal haiguspuhkusel keskmiselt 11,4 päeva, ehkki amet ei võtnud arvutuses arvesse töötajaid, kes ei puudunud haiguse tõttu töölt ühtegi päeva; kutsub ametit üles konsulteerima arstipunktiga selle osas, kuidas haiguspuhkuse tõttu töölt puudumisi vähendada;

20.

 võtab ameti vastuse põhjal teadmiseks, et 2016. aastal kulutati üks päev töötajate heaolule; märgib, et ametil on töötervishoiu ja tööohutuse sisepoliitika ning amet panustab töötajate heaolusse kolmel viisil:

a)

rendib spordirajatisi meeskonnaspordi jaoks ja hüvitab osaliselt töötajate osalemise ametitevahelistel spordivõistlustel;

b)

hüvitab töötervishoiu ja tööohutuse ennetavate meetmete raames osa töötajate kulutustest spordile (kuni 45 eurot töötaja kohta kuus);

c)

korraldab igal aastal soovijatele hooajalise gripi vastu vaktsineerimise;

21.

 nendib, et amet kasutas personalieeskirjade artikleid 12 ja 12a ning kõigi ameti tegevuses osalevate isikute käitumisjuhendi ning Frontexi töötajate käitumisjuhendi spetsiaalseid sätteid; märgib, et 2016. aastal ei teatatud ega antud kohtusse ühtegi ahistamise juhtumit;

22.

 märgib, et ameti bürool on kaks ametisõidukit, mida võib kasutada üksnes tööalaselt, ning et neid sõidukeid ei kasutata eraviisilistel eesmärkidel;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus ja demokraatia

23.

 märgib, et amet võttis 17. detsembril 2015. aastal vastu pettusevastase strateegia ja tegevuskava, milles määrati kindlaks neli strateegilist eesmärki ja 22 meedet, mis tuleb ellu viia aastatel 2015–2018; märgib tunnustavalt, et rohkem kui 50 % nendest meetmetest viidi ellu 2016. aastal;

24.

 märgib, et amet koostas rikkumisest teatamise sise-eeskirja kavandi ja esitas selle 2017. aasta märtsis Euroopa Andmekaitseinspektorile; märgib, et küsimus on selles, kas rakendada kõnealust sise-eeskirja või otsustada rakendada komisjoni näidiseeskirja, kui see on ametile teatavaks tehtud; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile tehtud otsusest teada;

25.

 märgib, et amet on vastanud, et ta ei tee oma haldusnõukogu koosolekute kinnitatud protokolle üldsusele kättesaadavaks ning et need protokollid ei ole kättesaadavad isegi kolm kuud pärast koosoleku toimumist; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellise otsuse põhjustest, pidades silmas liidu poliitikat oma tegevuse läbipaistvuse suurendamise valdkonnas;

26.

 nendib, et amet ei vastanud, kas tema koosolekud lobistidega (st isikutega, kes ei esinda ametlikult ameti sidusrühmi, kuid kellel on ameti tegevusega seoses rahalised või majandushuvid) – juhul kui sellised koosolekud toimusid – on registreeritud ja avalikustatud; palub, et amet vastaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

27.

 märgib, et 2016. aastal sai amet 67 taotlust juurdepääsuks dokumentidele ning amet rahuldas nendest 15 täielikult, 38 vaid osaliselt ning 10 taotlust said eitava vastuse peamiselt avaliku julgeoleku kaitse ning eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse kaalutlustel;

28.

 märgib, et nelja keeldumise järel esitati kordustaotlused, millest kahe tulemusena kinnitati varasemat keeldumist, ühe taotluse puhul anti osaline ja ühe puhul täielik juurdepääs dokumentidele; märgib lisaks, et ühe keeldumise korral pöörduti edasi Euroopa Ombudsmani poole; palub, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni ombudsmani otsusest ja edasisest menetlusest;

Peamised saavutused

29.

 väljendab heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille amet oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse (EL) 2016/1624 vastuvõtmine ja selle raames ameti laiendatud volituste kindlaksmääramine;

—

abistamine 232 tagasisaatmisoperatsioonis (+ 251 % võrreldes 2015. aastal abistatud operatsioonidega), mille raames saadeti tagasi kokku 10 698 inimest;

—

kaitsetuse hindamise ühise metoodika esimese sammu käivitamine 2017. aasta jaanuaris;

30.

 võtab teadmiseks asjaolu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitlev määrus avas uusi võimalusi koostööks teiste ametitega seoses rannikuvalve funktsiooniga ning selle tulemuseks on kolmepoolne töökorraldus ameti, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) vahel; märgib lisaks, et kogu 2016. aasta vältel jätkus tihe koostöö üheksa justiits- ja siseküsimuste (JSK) asutusega, tugevdati koostööd Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ametiga (eu-LISA), hõlbustati korrapärast suhtlust Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO) ning katsetati koostöölepingut Europoliga;

31.

 märgib, et amet jagab Euroopa Liidu piirkondliku rakkerühma raames Itaalias ja Kreekas bürood Europoli ja EASOga;

Sisekontroll

32.

 märgib, et 2016. aastal toimunud sisekontrollisüsteemi läbivaatamine andis ameti juhtkonnale piisava kinnituse kõikidele sisekontrolli nõuetele vastavuse taseme kohta; võtab teadmiseks, et amet on tuvastanud arenguruumi kaheksa sisekontrollistandardi osas ja töötanud välja puudustega tegelemise strateegia; amet hindas oma sisekontrollisüsteemi tõhusust 2015. aasta lõpus; märgib lisaks, et hinnangu kohaselt on sisekontrollistandardid rakendatud ja toimivad; märgib siiski, et kuna ameti eelarveeraldised (rahalised vahendid ja inimressursid) on tunduvalt suurenenud ning ametile määratud ülesanded ja kohustused on laienenud, tuleb sisekontrollisüsteemi 2017. aastal veelgi parandada; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru sisekontrollisüsteemi parandamiseks võetud meetmetest;

Siseaudit

33.

 märgib, et 2016. aastal viis siseauditi talitus läbi auditi „Andmete valideerimine ja kvaliteedi tagamine riskianalüüsi jaoks“, mille tulemusel anti neli olulist soovitust; võtab ameti andmetele toetudes teadmiseks, et amet koostas nende soovituste täitmiseks tegevuskava; palub, et amet annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle tegevuskava rakendamisest aru;

34.

 võtab teadmiseks siseauditi talituse järeldused, mille kohaselt ei esitatud 2016. aastal ühtegi kriitilise tähtsusega soovitust;

35.

 märgib rahuloluga, et kulutõhusa ja keskkonnahoidliku töökoha tagamiseks ning CO2-heite edasiseks vähendamiseks või kompenseerimiseks järgib amet uut printerite ja printimislahenduste poliitikat, mis on vähendanud paberikulu, samuti on amet hakanud läbi viima videokonverentse ning on seadnud eesmärgiks parandada veekasutuse ja energiatõhusust ning suurendada ringlussevõttu; sööklas kasutatakse biolagunevaid puhastus- ja desinfitseerimistooteid ning keskkonnahoidlikke kaasaostetava toidu pakendamise meetodeid ja ringlussevõetavaid topsikuid, taldrikuid ning söögiriistu; sööklas pakutavad eined on valmistatud kohalikust toorainest ja hooajalistest toodetest ning mahepõllumajandustootjate toodangust;

36.

 märgib rahuloluga, et amet on pühendunud keskkonnahoidliku ja ühistranspordi kasutamise edendamisele, kuna ta aitab katta oma töötajate ühistranspordi kulusid;

37.

 märgib lisaks, et ameti ruumid on projekteeritud ja ehitatud vastavalt BREEAM-sertifitseerimise (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) ökonõuetele ning on praegu väidetavalt üks säästvamaid hooneid Poolas;

38.

 märgib, et amet ei näe Brexitist tulenevaid finantsriske, mis tema tegevust mõjutaksid;

39.

 rõhutab, et amet aitas 2015. aastal merest päästa rohkem kui 250 000 inimest; tunneb heameelt asjaolu üle, et ameti otsingu- ja päästealane suutlikkus on suurenenud; märgib siiski, et selles valdkonnas on vaja teha veel palju jõupingutusi;

40.

 võtab teadmiseks, et ametisiseseks kasutuseks on esitatud ühisoperatsioonide erieesmärgid ja tulemusnäitajad; peab kahetsusväärseks, et neid ei avalikustata ja enamik ameti rakenduskavasid ei sisalda seetõttu ühisoperatsioonidega seotud kvantitatiivseid eesmärke ega konkreetseid sihtväärtusi; märgib murelikult, et see asjaolu ning koostööd tegevate riikide poolne ebapiisav dokumentatsioon võivad takistada pikas perspektiivis ühisoperatsioonide tulemuslikkuse järelhindamist; peab kahetsusväärseks, et ühisoperatsioonide tegelikku mõju on seetõttu keeruline hinnata; palub ametil määrata oma tegevusele edaspidi asjakohased strateegilised eesmärgid ning kehtestada mõjus tulemustele suunatud järelevalve- ja aruandlussüsteem koos asjakohaste ja mõõdetavate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatega;

41.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (3) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 12, 13.1.2017, lk 27.

(2)  ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/344

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1432

18. aprill 2018

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ameti tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0074/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 30,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrust (EL) 2016/1624 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ) (5), eriti selle artiklit 76,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (6), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0108/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 233.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(5)  ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(6)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/345

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1433

18. aprill 2018

Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0075/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008) (4), eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 241.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/346

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1434

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2018),

A.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise mõistet ning head tava inimressursside juhtimisel;

B.

arvestades, et vastavalt agentuuri tulude ja kulude aruandele (1) toetas liit Euroopa GNSSi Agentuuri (edaspidi „agentuur“) 2016. aasta lõplikku eelarvet 29 086 327 euroga, mis tähendab 2015. aastaga võrreldes 5,36 % suurust kasvu;

C.

arvestades, et kontrollikoda märgib oma aruandes agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et ta sai piisava kindluse selle kohta, et agentuuri raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

Agentuuri kohustused

1.

 tuletab agentuurile meelde, et see peab järgima määruse (EL) nr 1271/2013 artiklites 109 ja 110 kehtestatud sätteid ning täitma oma kohustusi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, eelkõige vastama Euroopa Parlamendi liikmete saadetud küsimustikule ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimustele järelmeetmete raames; on seisukohal, et 2016. aastal ei täitnud agentuur oma kohustusi, saates vastused liiga hilja, ning rikkus sellega eeskirju ja oma kohustusi; on arvamusel, et seda võib pidada heakskiidu andmise edasilükkamise menetluslikuks aluseks; on arvamusel, et selline viivitus ei tohiks korduda;

2014. ja 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

2.

 võtab murega teadmiseks arvukad pooleliolevad parandusmeetmed, mis on võetud kontrollikoja 2014. ja 2015. aasta kommentaaride põhjal kindlustuskatte, raamatupidamissüsteemi heakskiitmise, talitluspidevuse kava ja tööjõu suure voolavuse valdkonnas; palub agentuuril viia 2018. aastal võimalikult palju parandusmeetmeid lõpule;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib, et 2016. aastal tehtud eelarve jälgimise alaste pingutuste tulemusel oli eelarve täitmise määr 100 %; märgib lisaks, et maksete assigneeringute täitmise määr oli 82,42 %;

4.

 märgib, et agentuur jätkas 2016. aastal suures mahus delegeeritud eelarve haldamist tulenevalt kahe uue delegeerimislepingu (EGNOSe kasutamine ja Galileo kasutamine) allkirjastamisest 2016. aasta jooksul; märgib, et delegeeritud eelarves seoti 2016. aastal kulukohustustega kokku 1 074 000 000 eurot ja maksti välja 111 600 000 eurot;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

5.

 märgib, et 2016. aastal oli kontrollikoja aruande kohaselt kohustuste assigneeringute ülekandmise määr jaotises 2 (halduskulud) kõrge – 2 806 212 eurot (45 %), võrreldes 2 511 309 euroga (42 %) 2015. aastal; tunnistab, et need ülekandmised on peamiselt seotud 2016. aastal osutatud IT-teenustega, mille kohta ei saadud arveid;

6.

 tunnistab, et agentuuri ülekandmiste tühistamise määr on väga madal (0,7 % kõigist eelarveridadest 2016. aastal); märgib, et agentuur peab seda paremaks eelarve haldamise näitajaks kui ülekandmiste määra;

7.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ülekandmine ei näita tingimata probleeme eelarve planeerimisel ja täitmisel ega ole alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega, seda eriti juhul, kui amet on assigneeringute ülekandmist eelnevalt kavandanud ja sellest kontrollikojale teada andnud;

Ümberpaigutused

8.

 märgib, et 2016. aastal tehti kuus sisemist ümberpaigutust, millest kõik olid tegevdirektori poolt heaks kiidetud, kuna need puudutasid summade ümberpaigutamist kas jaotiste sees või alla 10 % jaotiste vahel;

Personalipoliitika

9.

 märgib, et 2016. aasta alguses töötas agentuuris kokku 139 töötajat, neist 99 ajutist töötajat, 36 lepingulist töötajat ja 4 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et 2016. aasta lõpus töötas agentuuris 113 ajutist töötajat (113-st liidu eelarvega heakskiidetud ametikohast), 43 lepingulist töötajat ja 4 lähetatud riiklikku eksperti, mis tegi töötajate koguarvuks 160;

10.

 märgib murelikult, et 31. detsembri 2016. aasta seisuga täidetud ametikohtadel töötas 36 % naisi ja 64 % mehi;

11.

 tunneb heameelt selle üle, et agentuur on rakendanud mitmeid meetmeid, et suurendada nii oma välimist kui ka sisemist atraktiivsust, näiteks rõhutades oma tegevuse olulisust, levitades laiemalt vabade ametikohtade teateid ja lihtsustades neid, selgitades töötajatele pakutavaid hüvesid ja parandades osakondadevahelist koostöökeskkonda, et lahendada tööjõu suure voolavuse probleem; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nende meetmete mõjust aru;

12.

 rõhutab, et töö- ja eraelu tasakaal peaks kuuluma agentuuri personalipoliitikasse; märgib, et eelarve kulutused heaoluga seotud tegevusele moodustavad ligikaudu 84,70 eurot töötaja kohta, mis vastab 1,1 päevale; märgib, et keskmine haiguspäevade arv 2016. aastal oli 7,1 päeva töötaja kohta;

13.

 tunnustab asjaolu, et agentuur kiitis 2017. aastal heaks uue poliitika inimväärikuse kaitse ja ahistamise vältimise kohta; toetab töötajate teadlikkuse suurendamise koolitusi ning soovitab korraldada vastavasisulisi koolitusi ja teabeüritusi korrapäraselt;

14.

 märgib rahuloluga, et agentuuris ei esinenud 2016. aastal töötajate töölevõtmist või töölt vabastamist käsitlevaid kaebusi, kohtuasju ega teatatud juhtumeid;

Hanked

15.

 märgib, et agentuuri keskmine maksetähtaeg oli 14 päeva, mis oli tunduvalt lühem kui komisjoni 30-päevane võrdlusalus ja eesmärgiks seatud 20 päeva; märgib, et agentuur menetles kokku 4 740 finantstehingut, mida on 11 % rohkem kui 2015. aastal;

16.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt allkirjastas agentuur 15. detsembril 2016. aastal raamlepingu satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo kasutamise kohta perioodil 2017–2027 maksumusega 1 500 000 000 eurot; märgib lisaks, et leping sõlmiti riigihankemenetluse alusel; märgib, et üks osalenud pakkuja algatas Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „kohus“) agentuuri vastu kohtumenetluse, vaidlustades hankemenetluse tulemused; võtab teadmiseks, et kohus teeb otsuse raamlepingu hankemenetluse ning kõigi sellega seotud lepingute ja tulevaste maksete seaduslikkuse ja korrektsuse üle; juhib tähelepanu sellele, et esimesed maksed tuli kavakohaselt teha 2017. aastal;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine, läbipaistvus ning demokraatia

17.

 märgib, et agentuur avaldas oma veebisaidil tippjuhtkonna huvide deklaratsioonid ja kokkuvõtlikud elulookirjeldused;

18.

 juhib tähelepanu sellele, et agentuur ei ole ikka veel vastu võtnud rikkumisest teatamise poliitikat; märgib siiski, et järelaruande kohaselt alustab agentuur rikkumisest teatamise poliitika vastuvõtmise menetlust ametite suhtes kehtivate komisjoni rakenduseeskirjade alusel, mis eeldatavasti valmivad lõplikult 2018. aastal; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma rikkumisest teatamise eeskirjade vastuvõtmisest ja rakendamisest aru;

Peamised saavutused

19.

 tunneb heameelt kolme peamise saavutuse üle, mille agentuur oma 2016. aasta tegevuses välja tõi, nimelt:

—

Galileo teenusepakkuja 1 500 000 000 euro suuruse hanke lõpuleviimine;

—

komisjoniga sõlmitud Galileoga seotud delegeerimislepingu ajakohastamine;

—

Galileoga seotud töökokkuleppe alaste läbirääkimiste lõpule viimine ja selle allkirjastamine Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA);

Siseaudit

20.

 märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi agentuuri kavandamis-, järelevalve- ja aruandlusprotsessi auditi; rõhutab asjaolu, et auditi käigus ei leitud midagi kriitilist; lisaks märgib, et 2016. aastal teatas siseauditi talitus kavatsusest viia 2017. aasta aprillis läbi agentuuri korrapärane riskihindamine;

Sisekontroll

21.

 märgib, et viimane sisekontrollistandarditele vastavuse hindamine toimus 2015. aasta oktoobris ja see näitas, et agentuur ei vasta ainult ühele sisekontrollistandardile (talitluspidevus) 16-st; märgib lisaks, et hiljem, 2016. aastal käivitas agentuur äritegevuse talitluspidevuse hindamise; palub agentuuril anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile kõnealuse hindamise tulemustest aru;

22.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt jõudis siseauditi talitus oma 2016. aasta novembri auditiaruandes järeldusele, et 2016. aasta jooksul ei tehtud kogu agentuuri hõlmavat iga-aastast riskihindamist ning agentuuri märkimisväärseid riske ei käsitleta selle kavandamisdokumentides ega tegevusaruannetes; täheldab lisaks, et siseauditi talitus märkis, et tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi eri elementide kirjeldamiseks kasutatav terminoloogia ei ole järjepidev, mis takistab tulemuslikkuse jälgimist; märgib, et agentuur ja siseauditi talitus leppisid kokku parandusmeetmete võtmise kavas; tunnistab, et agentuur on rakendanud siseauditi talituse tähelepanekud riskihindamise kohta ning 2016. aasta IV kvartalis valmis agentuuri riskijuhtimise poliitika ja menetlus;

Muud kommentaarid

23.

 märgib, et agentuur käitab Galileo turvaseirekeskust ja Galileo maapealseid jaamu, mis mõlemad asuvad Ühendkuningriigi territooriumil; juhib tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi staatus neis raamistikes tuleb veel kindlaks määrata; kutsub agentuuri üles tegema komisjoniga tihedat koostööd Brexiti läbirääkimiste valdkonnas, et valmistuda piisavalt mis tahes kahjuliku tegevusliku ja finantsmõju minimeerimiseks;

24.

 märgib pettumusega, et agentuuri nähtavus on endiselt ebarahuldav ning agentuur ei tõsta piisavalt esile tööd, mida teeb agentuuri tegevusvaldkonnas liit; palub agentuuril üldsusele oma ülesannetest ja tööst aktiivsemalt teada anda ning suurendada oma üldist nähtavust;

25.

 viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 18. aprilli 2018. aasta resolutsioonile (2) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1)  ELT C 230, 24.6.2016, lk 4.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0133 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 393).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/349

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1435

18. aprill 2018

Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa GNSSi Agentuuri eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust agentuuri tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05941/2018 – C8-0075/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008) (4), eriti selle artiklit 14,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (5), eriti selle artiklit 108,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2018),

1.

 annab heakskiidu Euroopa GNSSi Agentuuri 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa GNSSi Agentuuri tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 417, 6.12.2017, lk 241.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/350

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1436

18. aprill 2018

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele 2016. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05943/2018 – C8-0092/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta, (4) eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0071/2018),

1.

 annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 8.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 10.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/351

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1437

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0071/2018),

A.

arvestades, et biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) asutati nõukogu määrusega (EL) nr 560/2014 (1) avaliku ja erasektori partnerlusena 10 aastaks, et viia kokku kõik asjaomased sidusrühmad ning aidata liidul saavutada keskne roll täiustatud bioressursipõhiste toodete ja biokütuste teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu alal;

B.

arvestades, et ühisettevõtte juhatuse 14. oktoobri 2014. aasta otsusega vastu võetud ühisettevõtte finantseeskirjade artiklite 38 ja 43 kohaselt on ühisettevõte kohustatud koostama ja võtma vastu oma raamatupidamise aastaaruanded, mille koostab nõukogu poolt ametisse nimetatud pearaamatupidaja;

C.

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning tööstuspartnerid, keda esindab biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (BTK);

Üldine teave

1.

 märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus on 975 000 000 eurot; märgib, et ühisettevõtte tööstuspartneritest liikmed peavad ühisettevõtte tegutsemisaja vältel rahastamises osalema vähemalt 2 730 000 000 euro ulatuses, sh vähemalt 975 000 000 euro ulatuses mitterahalise ja rahalise panusega ühisettevõtte operatiivtegevusse ning vähemalt 1 755 000 000 euro ulatuses mitterahalise panusega ühisettevõtte lisategevusse;

2.

 märgib, et 2016. aasta lõpuks oli 2016. aasta projektikonkursi 65 heakskiidetud toetustaotlusest 29 toetuslepingu ettevalmistamise etapis; märgib lisaks, et 2017. aasta alguseks on ühisettevõtte programmiportfellis 65 käimasolevat projekti kokku 729 osalejaga 30 riigist ja toetuste koguväärtusega 414 000 000 eurot;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 märgib, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni pearaamatupidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

4.

 märgib, et ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruandest nähtub, et 2016. aasta lõplik kasutatav eelarve sisaldas kulukohustuste assigneeringuid summas 194 295 870 eurot ja maksete assigneeringuid summas 67 196 187 eurot, mille kasutusmäärad olid vastavalt 97,1 % ja 95,8 %;

5.

 märgib, et maksete assigneeringuid kasutati peamiselt 2014. aasta ja 2015. aasta projektikonkursside põhjal sõlmitud toetuslepingute eelrahastamiseks;

6.

 märgib, et allkirjastati 10 toetuslepingut koguväärtusega 49 653 711 eurot ja detsembris 2015 kiideti heaks kolm rahastamisettepanekut kogusummas 73 741 237 eurot;

7.

 märgib, et ühisettevõtte muud liikmed peale liidu ei olnud 31. detsembriks 2016 oma mitterahalistest panustest teatanud; märgib, et 31. jaanuaril 2017 esitatud hinnangute põhjal kirjendas ühisettevõte oma kontodele mitterahalist toetust hinnanguliselt 7 833 127 euro väärtuses;

8.

 väljendab teatavat muret selle pärast, et mitmed ühisettevõtte projektides osalevad tööstuspartnerid ei teatanud määratud tähtajaks oma mitterahalistest panustest, kas siis sellepärast, et nende 2016. aasta raamatupidamisaruanded ei olnud veel lõpetatud, või seetõttu, et projektid olid käivitatud alles 2016. aasta lõpus; võtab teadmiseks, et tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul määruse (EL) nr 560/2014 muutmiseks tuleb teatamise tähtaega (31. jaanuar) muuta; võtab teadmiseks, et sellistel juhtudel kohaldas ühisettevõte komisjoni raamatupidamisstandardite suuniseid ja koostas projektikuludega proportsionaalsed kuluprognoosid; palub siiski, et probleemi kordumise vältimiseks leiaksid tööstuspartnerid võimaluse oma mitterahalised panused üle kanda;

9.

 märgib, et ühisettevõttele programmi „Horisont 2020“ vahenditest eraldatud 975 000 000 eurost oli ühisettevõte 2016. aasta lõpuks esimese laine projektide elluviimiseks kulukohustustega sidunud 414 300 000 eurot (42,5 %) ja kandnud maksete assigneeringuteks 79 500 000 eurot (8 % eraldatud vahenditest);

10.

 väljendab tõsist muret selle pärast, et ühisettevõtte tegevus- ja halduskulude katmiseks ette nähtud tööstuspartnerite 975 000 000 euro suurusest osalusest oli teatatud mitterahalisest toetusest ainult 15 400 000 euro ulatuses tegevuskulude katteks, ning ühisettevõtte juhatus oli tõendanud, et liikmed olid halduskulude katteks üle kandnud 3 000 000 eurot; väljendab kahetsust mitterahalise toetuse madala taseme pärast, mis tuleneb asjaolust, et enamik ühisettevõtte projekte oli 2016. aastal alles oma algusfaasis; juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta muudeti nõukogu määrusega (EL) 2018/121 (2)23. jaanuaril 2018 eesmärgiga suurendada erasektori rahalist toetust; kutsub ühisettevõtet üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni arengutest tehtud sissemaksete ja mitterahaliste panuste osas;

11.

 peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta lõpuks oli tööstuspartnerite kogupanus 313 200 000 eurot (samal ajal oli liidu rahaline toetus 65 000 000 eurot), mis tuleneb sellest, et tööstuspartnerid olid juba teatanud liidu toetusega võrreldes märkimisväärsetest mitterahalistest panustest lisategevustesse; loodab, et lähiaastatel tasakaal taastub;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

12.

 märgib, et 2016. aasta lõpuks oli ühisettevõte töötajaskond peaaegu komplekteeritud – ühisettevõttele eraldatud ametikohtade loetelu 22 ametikohast oli täidetud 20; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2016. aasta tööprogrammis seatud eesmärk täideti sajaprotsendiliselt, s.t tööle võeti 13 ajutist ja 8 lepingulist töötajat kokku 10 liikmesriigist;

Siseaudit

13.

 märgib, et 11. aprillil 2016 kinnitas juhatus siseauditi talituse ametijuhendi ning et 2016. aasta juulis ja augustis viis siseauditi talitus läbi riskide hindamise, mis hõlmab programmiüksuse peamisi operatiiv- ja haldusmenetlusi;

Sisekontroll

14.

 väljendab rahulolu asjaolu üle, et programmiüksus täitis kõik 2016. aasta tööprogrammis sisekontrollisüsteemidele seatud esmatähtsad eesmärgid;

Õigusraamistik

15.

 märgib rahuloluga, et 2016. aastal tugevdas inimressursside funktsioon jätkuvalt õigusraamistikku, kusjuures erilist tähelepanu pöörati komisjoni koostatud ühisettevõtte rakenduseeskirjade kohaldamisele; väljendab heameelt asjaolu üle, et sellega seoses võttis ühisettevõtte nõukogu 2016. aastal vastu üheksa uut rakenduseeskirja;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

 märgib, et pärast seda, kui komisjon võttis 2011. aasta juunis vastu pettustevastase võitluse strateegia, võeti 2012. aasta juulis vastu esimene ühine teadusuuringute valdkonna pettustevastane strateegia, mida ajakohastati 2015. aasta märtsis, et võtta arvesse programmi „Horisont 2020“ raames tehtavad muudatused; väljendab heameelt asjaolu üle, et teadusuuringute valdkonna pettustevastane strateegia sisaldab ka tegevuskava rakendamiseks kogu teadlaskonna koostöös;

Teabevahetus

17.

 tunnistab, et ühisettevõtte olulist teadustegevust ja koostööd arvestades tuleb tal liidu institutsioonide kaudu suhelda liidu kodanikega; toonitab, kui oluline on tutvustada ühisettevõtte tegelikke saavutusi, mis moodustavad olulise osa tema volitustest, ning toonitab, et ta tegutseb koos teiste ühisettevõtetega, et teadvustada üldsusele nende tööst tulenevat kasu;

18.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsene kaasamine programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas.

(1)  Nõukogu 6. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 169, 7.6.2014, lk 130).

(2)  Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/121, millega muudetakse määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (ELT L 22, 26.1.2018, lk 1).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/354

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1438

18. aprill 2018

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele 2016. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise kohta (05943/2018 – C8-0092/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 560/2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0071/2018),

1.

 annab heakskiidu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 8.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 10.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 130.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/355

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1439

18. aprill 2018

ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0091/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0070/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 15.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/356

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1440

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0070/2018),

A.

arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvalt tööd 16. novembril 2009;

B.

arvestades, et ühisettevõte Clean Sky 2 (edaspidi „ühisettevõte“), mis on asutatud määrusega (EL) nr 558/2014, asendas alates 27. juunist 2014 programmi „Horisont 2020“ raames ühisettevõtte Clean Sky;

C.

arvestades, et ühisettevõtte eesmärk on viia lõpule seitsmenda raamprogrammiga seotud teadus- ja innovatsioonimeetmed ning hallata teadus- ja innovatsioonitegevust programmi „Horisont 2020“ raames; arvestades, et ühisettevõtte tegutsemisaega on pikendatud kuni 31. detsembrini 2024;

D.

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, keda esindab komisjon, ning integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade (ITD), innovatiivse õhusõiduki arendusplatvormide (IADP) ja läbivate meetmete (TA) juhid koos ITD toetajaliikmetega;

E.

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele on 1 755 000 000 eurot, mis makstakse programmi „Horisont 2020“ eelarvest;

2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 märgib, et ühisettevõte lisas oma menetlustesse huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ühtse vormi vastavalt komisjoni suunistes esitatud nõuetele;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

2.

 märgib, et kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele;

3.

 märgib, et kontrollikoda märkis oma aruandes Clean Sky 2 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“), et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

4.

 märgib, et ühisettevõtte 2016. aasta lõplik eelarve sisaldas 310 498 422 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 287 755 748 euro suuruses summas maksete assigneeringuid;

5.

 märgib, et kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 97,5 % (2015. aastal 99,5 %) ning maksete assigneeringute kasutusmäär oli 87,9 % (2015. aastal 75,4 %); märgib ühtlasi, et maksete assigneeringute madalam kasutusmäär oli peamiselt tingitud programmi „Horisont 2020“ projektide käivitamisega seotud viivitustest ja eelkõige ühe märkimisväärse toetuslepingu allkirjastamisel esinenud viivitusest;

6.

 märgib, et seitsmendast raamprogrammist rahastatava põhi- ja haldustegevuse kokku 800 000 000 euro suuruse rahastamispaketi raames oli ühisettevõte 2016. aasta lõpu seisuga võtnud kulukohustusi summas 784 531 968 eurot (99,31 %) ja teinud makseid summas 754 713 155 eurot (95,53 %); märgib lisaks, et kuna ühisettevõte ei saanud enam seitsmenda raamprogrammi alusel projektikonkursse alustada, jäid allesjäänud kulukohustused kasutada vajaduse korral liikmetega sõlmitavate toetuslepingute jaoks; märgib lisaks, et liidu rahaline osalus ühisettevõtte halduskuludes oli 13 417 267 eurot;

7.

 võtab teadmiseks, et ühisettevõtte juhatus kiitis 2016. aasta lõpuks heaks muude liikmete mitterahalise toetuse summas 554 682 257 eurot ning et ühisettevõtte muud liikmed olid täiendavalt deklareerinud veel 33 503 466 eurot ja et muude liikmete rahaline osalus ühisettevõtte halduskuludes oli 14 515 387 eurot;

8.

 märgib, et programmist „Horisont 2020“ rahastatava põhi- ja haldustegevuse kokku 1 755 000 000 euro suuruse rahastamispaketi raames oli ühisettevõte võtnud kulukohustusi summas 693 637 716 eurot ja teinud makseid summas 281 870 712 eurot; märgib ühtlasi, et maksete tegemise madalam määr oli osaliselt tingitud programmi „Horisont 2020“ raames sõlmitavate toetuslepingute üle läbirääkimiste pidamisel esinenud viivitustest; märgib lisaks, et liidu rahaline osalus ühisettevõtte halduskuludes oli 6 144 907 eurot;

9.

 märgib, et tööstusharust pärit liikmete poolt ühisettevõtte tegevuskulude katteks tehtavatest sissemaksetest (kokku 1 229 000 000 eurot) oli ühisettevõtte juhatus 2016. aasta lõpuks heaks kiitnud mitterahalise toetuse summas 39 168 595 eurot ja deklareeritud oli veel 103 988 023 eurot; märgib lisaks, et tööstusharust pärit liikmete rahaline osalus ühisettevõtte halduskuludes oli 6 389 515 eurot;

Projektikonkursid

10.

 võtab teadmiseks, et ühisettevõte algatas 2016. aastal kolm projektikonkurssi ja ühe projektikonkursi tuumikpartneri leidmiseks, sai 381 abikõlblikku toetustaotlust (kokku oli taotlusi 386) ja valis rahastamiseks välja 114 taotlust;

11.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et Clean Sky programmi raames on ühisettevõte saavutanud märkimisväärseid edusamme ja tulemusi, valmistades 2016. aastal kokku 13 olulist (maa peal ja õhus testitud) katseeksemplari ja viies 2016. aasta detsembri lõpuks lõpule 409 projekti teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi 482 projektist, mis põhinesid partneritega sõlmitud toetuslepingutel;

12.

 tunnustab asjaolu, et seoses osalemise laiendamisega liitus 2016. aastal ühisettevõttega ligi 60 uut tuumikpartnerit, mis viis liikmete koguarvu 150 liikmeni 20 riigist;

Peamised juhtimis- ja kontrollisüsteemid

13.

 märgib, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ja teeb toetusesaajate juures järelauditeid;

14.

 märgib, et ühisettevõtte poolt järelauditite kohta esitatud allesjäänud veamäär oli seitsmenda raamprogrammi projektide puhul 1,51 % ja programmi „Horisont 2020“ projektide puhul 0,95 %;

Pettustevastase tegevuse strateegia

15.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et ühisettevõtte juhatus võttis 2016. aastal vastu ühise pettustevastase strateegia tegevuskava; märgib lisaks, et ühisettevõtte töötajad osalesid küsitluses pettuste ennetamise ja avastamise kohta, mille korraldas ühisettevõtte siseauditi üksus ühist tegevuskava täiendava meetmena ning milles pöörati erilist tähelepanu teadusprojektides esinevatele pettustele;

16.

 märgib rahuloluga, et ühisettevõte osaleb ennetus- ja parandusmeetmete väljatöötamises ja rakendab neid kooskõlas oma 2015. aastal vastu võetud pettustevastase tegevuse strateegia ja pettustevastase võitluse liidu tasandi tegevuskavaga;

Siseaudit

17.

 märgib, et 2016. aastal viis siseauditi talitus lõpule programmi „Horisont 2020“ toetustaotluste menetluse auditi; märgib, et kuna auditi käigus ei tuvastatud ühtegi väga olulist probleemi, rõhutas siseauditi talitus nelja valdkonda, mis vajavad sisekontrollisüsteemi täiendavat parandamist, ning esitas sellega seotud olulisi soovitusi;

Sisekontrollisüsteemid

18.

 väljendab muret asjaolu pärast, et 2016. aasta lõpus oli ühisettevõte vaid osaliselt viinud lõpule oma kontrollisüsteemide integreerimise komisjoni ühiste programmi „Horisont 2020“ toetuste haldus- ja seirevahenditega; võtab aga teadmiseks ühisettevõtte vastuse, et ta on otsustanud jätkata oma, seitsmenda raamprogrammi raames välja töötatud toetuste haldamise erirakenduse (GMT) kasutamist, sest teatatavad Clean Sky 2 toetustele iseloomulikud nõutavad erifunktsioonid ei ole programmi „Horisont 2020“ toetuste haldamise ühisvahendites kättesaadavad; võtab samuti teadmiseks, et ühisettevõte alustas koostööd asjaomaste komisjoni talitustega, et teha vajalikud muudatused liikmete toetuslepingute integreerimiseks programmi „Horisont 2020“ toetuste haldus- ja aruandlusvahenditesse 2017. aasta lõpuks; mõistab, et teisele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks jätkatakse ühisettevõtte enda poolt välja töötatud praeguse vahendi kasutamist, kuni üleminek on täielikult lõpule viidud; juhib tähelepanu asjaolule, et 2017. aasta aruandlustsüklit kavatsetakse hallata ühisettevõtte enda poolt välja töötatud toetuste haldamise vahendis ning liikmete toetuslepinguid hakatakse täielikult haldama programmi „Horisont 2020“ vahendites alates 2018. aasta aruandlusperioodist;

Muud küsimused

19.

 märgib, et 2016. aasta lõpuks ei olnud ühisettevõte arvestanud tasa veel ühtegi eelmakset (kokku 176 000 000 eurot), mille ta oli teinud oma tööstusharust pärit liikmetele seoses programmi „Horisont 2020“ toetuslepingute alusel ellu viidavate projektidega; märgib ka, et kui ühisettevõte tasaarvestaks regulaarselt oma eelmakseid liikmete esitatud kuluaruannete põhjal, väheneks ühisettevõtet ohustav finantsrisk; rõhutab asjaolu, et vastavalt programmi „Horisont 2020“ eeskirjadele (programmi „Horisont 2020“ näidistoetuslepingu artikkel 21) toimub eelrahastamise tasaarvestamine alles projekti viimasel aruandlusperioodil või enne seda, kui eel- ja vahemaksete kogusumma ületab 90 % toetuse maksimaalsest kogusummast;

20.

 väljendab heameelt jätkuvate edusammude üle liikmesriikide ja piirkondadega tehtavas koostöös, mille eesmärk on luua lennundusalaste teadusuuringute ja innovatsiooni sünergiat struktuuri- ja investeerimisfondide abil, ning rõhutab, et tulevases teadusuuringute raamprogrammis tuleks toetada Clean Sky vastastikuse mõistmise memorandumi mudelit ning piirkondlikes aruka spetsialiseerumise strateegiates ja rakenduskavades tuleks luua struktureeritud sidemed ühisettevõttega;

21.

 tunnistab, et ühisettevõte peab liidu institutsioonide kaudu teavitama liidu kodanikke oma märkimisväärsetest teadusuuringutest ja koostööst, toonitab, kui oluline on tõsta esile selle töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme, mis on oluline osa tema ülesandest, nagu ka asjaolu, et ta teeb teiste ühisettevõtetega koostööd eesmärgiga suurendada üldsuse teadlikkust ühisettevõtete tegevusest saadavast kasust;

22.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsese kaasamise programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/359

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1441

18. aprill 2018

ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0091/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 558/2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta, (4) eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0070/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 15.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 77.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/360

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1442

18. aprill 2018

ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ECSEL eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0096/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta, (4) eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0072/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte ESCEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 23.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/361

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1443

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust Euroopa juhtpositsiooni tugevdamisega elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel tegeleva ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0072/2018),

A.

arvestades, et ühisettevõte ECSEL (edaspidi „ühisettevõte“) asutati 7. juunil 2014 ühisettevõttena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses, et rakendada ühist tehnoloogiaalgatust „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel“ ajavahemikuks kuni 31. detsember 2024;

B.

arvestades, et ühisettevõte asutati 2014. aasta juunis määrusega (EL) nr 561/2014 eesmärgiga asendada ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC, mille õigusjärglane ta on;

C.

arvestades, et ühisettevõtte liikmed on liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigid (edaspidi „osalevad riigid“) ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, mis esindavad oma vastavaid ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kes tegutsevad liidus elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas; arvestades, et ühisettevõte peaks olema uutele liikmetele avatud;

D.

arvestades, et kavandatud rahaline osalus ühisettevõttes programmi „Horisont 2020“ koguperioodi jooksul on liidu puhul 1 184 874 000 eurot, ühisettevõttes osalevate riikide puhul 1 170 000 000 eurot ja erasektorist pärit liikmete puhul 1 657 500 000 eurot;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 avaldab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte on astunud samme, et hinnata järelauditite rakendamist riiklike rahastamisasutuste poolt, ning on saanud riiklikelt rahastamisasutustelt kirjalikud avaldused, milles kinnitatakse, et nende riiklike menetluste täitmine andis tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta piisava kindluse;

2.

 märgib rahuloluga, et riiklike rahastamisasutuste kasutatud metoodikate ja menetluste erinevus ei ole programmi „Horisont 2020“ projektide elluviimisel enam oluline, sest järelauditeid teeb kas ühisettevõte või komisjon; märgib, et kooskõlas programmi „Horisont 2020“ ühise järelauditi kava sätetega on praeguseks alustatud ühisettevõtte tegevusega seotud tehingute suhtes 17 järelauditit;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

3.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt tema finantseeskirjadele ja komisjoni pearaamatupidaja vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

4.

 märgib, et ühisettevõtte eelarveaasta 2016 lõplik eelarve hõlmas 169 300 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 245 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäär oli vastavalt 99 % ja 91 %;

5.

 märgib, et liidu maksimaalne toetus ühisettevõtte tegevusele on 1 185 000 000 eurot, mida makstakse programmist „Horisont 2020“; märgib teatava murega, et osalevatelt riikidelt peaks tulema vähemalt sarnane summa;

6.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal on ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

7.

 rõhutab eriti murettekitava küsimusena seda, et kontrollikoda esitas märkusega arvamuse ühisettevõtte maksete kohta seoses projektidega, mis võeti üle tema õiguseellastelt ühisettevõtetelt ARTEMIS ja ENIAC, ning palub kontrollikojal uuesti üle vaadata metoodika, mis toob kaasa korduvad märkusega arvamused, mille aluseks on see korduv küsimus, mida ei ole võimalik lahendada enne, kui seitsmenda raamprogrammi projektid on lõpule viidud; märgib, et maksed, mida ühisettevõte 2016. aastal osalevate riikide riiklike rahastamisasutuste väljastatud kulude heakskiitmise kontrollitõendite alusel nendele projektidele tegi, ulatusid 118 000 000 euroni, mis moodustab 54 % kõigist tegevuskulude maksetest 2016. aastal; märgib, et riiklikud rahastamisasutused koostasid kinnitavad avaldused 2016. aasta kulude kohta sellisena, nagu need ühisettevõttelt 22. jaanuaril 2018 saadi; need hõlmavad 98 % tasudest, mille osalevad liikmesriigid seitsmenda raamprogrammi kulude katmiseks 2016. aastal eraldasid;

8.

 märgib, et sulgemise ajaks 2014. aasta juunis olid ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC võtnud seitsmenda raamprogrammi raames rahastatava põhitegevusega seotud kulukohustusi summas 623 000 000 eurot (ARTEMIS summas 181 000 000 eurot ja ENIAC summas 442 000 000 eurot); märgib lisaks, et ühisettevõtte raamatupidamisaruannetes kajastatud seotud maksed ulatusid 2016. aasta lõpus 411 000 000 euroni (ühisettevõtte ARTEMIS puhul 132 000 000 eurot ja ühisettevõtte ENIAC puhul 279 000 000 eurot); avaldab lootust, et ühisettevõtted ARTEMIS ja ENIAC jätkavad täitmata kulukohustustega seotud maksete tegemist;

9.

 märgib, et ühisettevõttele programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud 1 185 000 000 eurost oli ühisettevõte 2016. aasta lõpuks esimeste projektide elluviimiseks kulukohustustega sidunud 415 000 000 eurot ja teinud makseid summas 156 000 000 eurot (13 % eraldatud vahenditest);

10.

 märgib, et 28 osalevat riiki on kohustatud toetama ühisettevõtte põhitegevust rahaliselt vähemalt 1 170 000 000 euro ulatuses; märgib, et 2016. aasta lõpus olid 2014., 2015. ja 2016. aasta projektikonkurssidel osalenud osalevad riigid (vastavalt 19, 21 ja 24 riiki) võtnud kulukohustusi summas 371 000 000 eurot ja teinud makseid summas 56 800 000 eurot (4,9 % nõutavate maksete kogusummast); tunnistab, et olenemata programmi „Horisont 2020“ projektide rakendamise algusjärgust, on osalevate riikide rahalise osaluse selgelt madal tase seotud asjaoluga, et mõned osalevad riigid kinnitavad ja deklareerivad kulud alles nendelt toetust saavate projektide lõppedes, ning möönab, et see paneb ühisettevõtte raskesse olukorda; palub, et osalevad riigid leiaksid viisi, kuidas projekti toetus rahastamistsüklis varem kätte saada;

11.

 märgib, et erasektorist pärit liikmetelt ühisettevõtte tegevuskulude katteks ette nähtud 1 657 500 000 euro suurusest summast oli 2016. aasta lõpuks ühisettevõtte hinnangul tehtud mitterahalisi sissemakseid summas 202 000 000 eurot (liidult oli samas laekunud rahalist toetust 264 000 000 eurot);

Sisekontroll

12.

 väljendab muret, et 2012. aastal teavitati ühisettevõtet kahe toetusesaaja maksejõuetusmenetlusest, kuid ta ei püüdnud nendele toetusesaajatele tehtud eelmakseid tagasi nõuda varem kui alles 2016. aastal ehk umbes neli aastat hiljem; märgib, et selleks ajaks olid menetlused lõpetatud ja tasaarvestamata eelmakse summas 230 000 eurot tuli maha kanda; tunnistab, et kõnealuse kahe toetusesaaja pankrot on ühisettevõtte ENIAC pärand ja see leidis aset enne selle ühisettevõttesse inkorporeerimist; märgib siiski, et raha läks kaduma ja seda viga tuleks nõuetekohase raamatupidamise huvides tunnistada;

13.

 märgib, et ühisettevõte on vastu võtnud huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise eeskirjad, et leevendada oma juhtimisstruktuuriga seotud riske; märgib siiski, et 2016. aastal ei kohaldanud ühisettevõte neid eeskirju järjepidevalt; märgib, et huvide konfliktide deklaratsioonide asutusesisest registrit ei hallatud sisesuuniste kohaselt ja seda ei ajakohastatud korrapäraselt; tunnustab asjaolu, et juhatuse koosolekute protokollides registreeritakse kõik delegaadi deklareeritud huvide konfliktid: need on registri täitmiseks kasutatud alusdokumendid;

Siseaudit

14.

 märgib, et siseauditi talitused viisid 2016. aastal läbi ühisettevõtte programmi „Horisont 2020“ toetuste andmise protsessi olulise riskihindamise ning selle tulemusena koostati viis soovitust;

Personalijuhtimine

15.

 märgib, et 31. detsembril 2016 töötas ühisettevõttes 29 töötajat; märgib, et ühisettevõte täitis 2016. aastal kaks ametikohta siseauditi suutlikkuse ja välissuhtluse valdkonnas ning reklaamis ühte töökohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna vaba ametikoha täitmiseks;

16.

 peab tervitatavaks asjaolu, et organisatsiooni struktuuri prioriteetide ja eksperditeadmiste vajaduste järgi kohandamiseks ajakohastati 4. jaanuaril 2016 ühisettevõtte organisatsioonilist struktuuri;

Teabevahetus

17.

 tõdeb, et ühisettevõttel on vaja teavitada liidu institutsioonide kaudu liidu kodanikke oma teadusuuringute ja koostöö tähtsusest, ning toonitab, kui oluline on tõsta esile selle töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme, mis on oluline osa tema ülesandest, ning seda, et ta teeb koostööd teiste ühisettevõtetega, tõstmaks üldsuse teadlikkust ühisettevõtete tegevusest tõusvast kasust;

18.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsese kaasamise programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/364

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1444

18. aprill 2018

ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte ECSEL eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0096/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 561/2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0072/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte ECSEL 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte ECSEL tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 23.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 152.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/365

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1445

18. aprill 2018

kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0094/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0073/2018),

1.

 annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 42.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 44.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/366

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1446

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0073/2018),

A.

arvestades, et Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (edaspidi „FCH“) asutati 2008. aasta mais nõukogu määrusega (EÜ) nr 521/2008 (1) avaliku ja erasektori partnerlusena ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2017, et välja töötada turukõlblikke rakendusi ning seeläbi hõlbustada tööstuse edasisi püüdlusi kütuseelementide- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtmiseks; arvestades, et määrus (EÜ) nr 521/2008 tunnistati kehtetuks määrusega (EL) nr 559/2014;

B.

arvestades, et määrusega (EL) nr 559/2014 loodi 2014. aasta mais kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte (edaspidi „FCH2“) kui FCH asendaja ja õigusjärglane kuni 31. detsembrini 2024;

C.

arvestades, et FCHs osalesid liit, keda esindas Euroopa Komisjon, kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse tööstusrühmitus ning teadusrühmitus N.ERGHY;

D.

arvestades, et FCH2s osalevad liit, keda esindab komisjon, maailma uue energia tööstusrühmitus AISBL (edaspidi „tööstusrühmitus“), mille uueks nimeks sai 2016. aastal Hydrogen Europe, ning mittetulundusühing New European Research Grouping on Fuel Cells and Hydrogen AISBL (edaspidi „teadusrühmitus“);

E.

arvestades, et liidu maksimaalne panus FCH2 tegevuse esimeses etapis on 470 000 000 eurot seitsmendast raamprogrammist, ja arvestades, et teiste liikmete osamaksud peavad olema liidu panusega vähemalt võrdsed;

F.

arvestades, et FCH2 puhul eeldatakse liidu maksimaalset panust 665 000 000 eurot (programmi „Horisont 2020“ raames), ning tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed peaksid eraldama programmi vähemalt 380 000 000 euro ulatuses vahendeid, mis koosneb FCH2 rahastatavate „Horisont 2020“ projektide mitterahalistest panustest, vähemalt 285 000 000 euro suurusest mitterahalisest toetusest ühisettevõtte täiendavale tegevusele ning rahalistest sissemaksetest halduskulude katteks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et FCH2 raamatupidamise aastaaruannet käsitleva kontrollikoja aruande (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) kohaselt annab 2016. aasta raamatupidamise aruanne kõigis olulistes aspektides õiglase pildi FCH2 finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt FCH2 finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele; märgib lisaks, et FCH2 raamatupidamiseeskirjad põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel;

2.

 võtab teadmiseks, et FCH2 2016. aasta lõplik eelarve sisaldas 127 762 297 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 115 535 426 euro ulatuses maksete assigneeringuid; võtab teadmiseks, et kulukohustuste assigneeringud suurenesid 2015. aastaga võrreldes 5 %, kuna esialgsele eelarvele lisati eelmiste aastate kasutamata assigneeringud, mida peamiselt kasutati 2016. aasta toetustaotluste esitamise kutse ja 17 % võrra suurenenud maksete assigneeringute jaoks, mis kajastas 2016. aasta toetustaotluste esitamise kutsega seotud suuremat eelmaksete vajadust;

3.

 märgib, et iga-aastane tegevusaruanne näitab, et järelauditi korras käivitati 18 uut auditit, kasutades esimest korda teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamlepingut seitsmenda raamprogrammi auditite jaoks ning sõlmides eraldi lepingud nelja välisaudiitorühinguga; märgib, et jääkvigade määr oli alla 2 %;

4.

 märgib kahetsusega, et 2016. aasta eelarve kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamise määr oli vastavalt 77,7 % ja 83,9 %, kusjuures kulukohustuste täitmise määr oli 2016. aasta toetustaotluste esitamise kutse hindamise tulemuste tõttu eelnenud aastaga võrreldes madalam; märgib, et mainitud maksete assigneeringute täitmise määr oli FCH2 siiani parim täitmise määr;

5.

 märgib, et FCH2-le seitsmenda raamprogrammi vahenditest eraldatud 470 000 000 eurost oli ühisettevõte 2016. aasta lõpuks võtnud kulukohustusi 464 400 000 euro suuruses summas ja teinud makseid 372 000 000 euro ulatuses; juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt FCH käimasolevate seitsmenda raamprogrammi projektide maksekavale kasutatakse põhitegevusega seotud täitmata kulukohustused summas 75 300 000 eurot (17 %) ära 2019. aasta lõpuks;

6.

 märgib, et tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmetelt FCH tegevuskulude katteks ette nähtud 470 000 000 euro suurusest rahalisest ja mitterahalisest toetusest oli ühisettevõtte juhatus 2016. aasta lõpuks heaks kiitnud toetusi summas 299 000 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aasta lõpuks oli FCH2-le teatatud täiendavatest mitterahalistest sissemaksetest summas 40 600 000 eurot, rõhutab asjaolu, et sellest tulenevalt oli 2016. aasta lõpus tööstus- ja teadusrühmituste liikmete kogupanus ühisettevõttesse 339 600 000 eurot võrreldes liidu toetusega 383 700 000 eurot;

7.

 märgib, et programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud 665 000 000 eurost võttis FCH2 oma esimese laine projektide rakendamiseks kulukohustusi 288 100 000 euro (43 %) ulatuses ja tegi makseid 77 400 000 euro ulatuses;

8.

 märgib, et tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmed oli 2016. aasta lõpuks teatanud tegevuskulude katteks mõeldud mitterahalisest toetusest summas 4 900 000 eurot ning FCH2 juhatus oli heaks kiitnud rahalise toetuse summas 1 200 000 eurot halduskulude katteks; märgib ühtlasi, et muude liikmete vähemalt 285 000 000 euro suurusest mitterahalisest toetusest, mis oli ette nähtud täiendava tegevuse jaoks, oli 2016. aasta lõpuks deklareeritud ja kinnitatud juba 188 600 000 eurot (66 %); rõhutab, et 2016. aasta lõpuks moodustasid tööstusrühmituse ja teadusrühmituse liikmete toetused kokku 194 700 000 eurot, võrreldes liidu rahalise toetusega 79 500 000 eurot; märgib, et erinevus on seletatav teiste FCH2 liikmete suure panusega FCH2 täiendava tegevuse jaoks;

9.

 märgib, et seitsmenda raamprogrammi osas tehti 2016. aasta lõpus 69 tegevuskulude makset vahe- ja lõpparuannete jaoks kogusummas 44 900 000 eurot; märgib, et eelarve täitmise määr (maksete assigneeringud) oli 73,7 % (võrreldes 75,7 %-ga 2015. aastal);

10.

 märgib, et programmi „Horisont 2020“ maksete assigneeringute osas tehti 2015. aasta toetustaotluste esitamise kutse projektide jaoks 15 eelmakset; märgib ühtlasi, et eelarve täitmise määr (maksed) oli 98 % (võrreldes 99 %-ga 2015. aastal); rõhutab asjaolu, et kulukohustuste assigneeringute osas oli eelarve täitmise määr 78,6 %; märgib, et täitmise määr oli toetustaotluste esitamise kutse tulemuste tõttu madalam kui 2015. aastal (88,7 %) ning et kasutamata kulukohustuste assigneeringud moodustasid 25 900 000 eurot ja kanti 2017. aasta toetustaotluste esitamise kutse raames kasutamise eesmärgil üle 2017. aasta eelarvesse;

11.

 märgib, et alates 31. detsembrist 2016 oli hinnanguline mitterahaline panus programmi „Horisont 2020“ raames allkirjastatud (2014. ja 2015. aasta toetustaotluste esitamise kutse) 30 projekti tegevuskuludeks 16 802 191 eurot; märgib lisaks, et ajavahemikul 2014–2017 täiendava tegevuse jaoks tehtud mitterahaliste sissemaksete hinnanguline kogusumma on 565 200 000 eurot;

Ümberpaigutused

12.

 märgib, et eri eelarveridade vahel tehti neli ümberpaigutust, ilma et oleks vaja olnud eelarvet muuta;

Toetustaotluste esitamise kutsed

13.

 märgib, et 2016. aasta toetustaotluste esitamise kutse avaldati 19. jaanuaril 2016 ning see hõlmas 2016. aasta tööprogrammi kohaselt 24 teemat, mille soovituslik eelarve oli 117 500 000 eurot; märgib lisaks, et kõnealune kutse lõppes 3. mail 2016 ja selle raames esitati 81 toetustaotlust; juhib tähelepanu sellele, et 2016. aastal allkirjastati 19-st toetuslepingust 16;

Siseaudit

14.

 märgib, et 2016. aastal viis FCH2 lõpule kõigi tegevuskavade rakendamise, milles käsitleti siseauditi talituse 2015. aasta auditite soovitusi seoses programmi „Horisont 2020“ toetustaotluste hindamise ja valimise protsessiga FCH2-s; märgib, et siseauditi talitus viis 2016. aastal läbi uue auditi FCH2 töötulemuste juhtimise kohta; märgib lisaks, et 29. novembril 2016 sai FCH2 siseauditi talituselt selle auditi kohta auditi lõpparuande, mille tulemusena esitati neli soovitust; tunneb heameelt asjaolu üle, et FCH2 nõustus kõigi soovitustega ja saatis 22. detsembril 2016 siseauditi talitusele tegevuskava, mille viimane 2017. aasta jaanuaris heaks kiitis;

Sisekontroll

15.

 kiidab heaks asjaolu, et FCH2 on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ja teeb järelauditeid seitsmenda raamprogrammi toetusesaajate esitatud maksenõuete kohta; tunneb heameelt selle üle, et FCH2 2016. aasta tegevusaruandes järelauditite kohta esitatud jääkvigade määr oli 1,24 %;

Huvide konfliktide vältimine ja haldamine ning läbipaistvus

16.

 märgib, et 17. oktoobril 2016 toimunud iga-aastasel riskihindamisseminaril arutas FCH2 toimkond eelnenud aastal kindlaks tehtud oluliste riskide ja tegevuskavade seisu ning hindas nende piisavust ja asjakohasust 2017. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et kõigilt programmitöö osakonna töötajatelt koguti seisukohti, mis konsolideeriti, et koostada 2017. aasta uute oluliste riskide loetelu, ning koostati vastavad tegevuskavad;

Teabevahetus

17.

 tunnistab, et FCH2 olulist teadustegevust ja koostööd arvestades tuleb tal liidu institutsioonide kaudu suhelda liidu kodanikega; toonitab, kui oluline on tutvustada FCH2 töö käigus saavutatud tegelikke tulemusi, mis moodustavad olulise osa tema volitustest, ning rõhutab, et ta teeb teiste ühisettevõtetega koostööd, et suurendada üldsuse teadlikkust nende tööst tulenevast kasust;

18.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsene kaasamine programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas.

(1)  Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/369

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1447

18. aprill 2018

kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0094/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 559/2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0073/2018),

1.

 annab heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 42.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 44.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 108.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/370

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1448

18. aprill 2018

innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte IMI 2 eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0093/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0075/2018),

1.

 annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 49.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/371

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1449

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0075/2018),

A.

arvestades, et ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „ühisettevõte IMI“) asutati 2007. aasta detsembris 10-aastaseks perioodiks eesmärgiga suurendada märkimisväärselt ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust ning selle pikaajaline eesmärk on tagada farmaatsiasektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid;

B.

arvestades, et pärast määruse (EL) nr 557/2014 vastuvõtmist 2014. aasta mais asendati 2014. aasta juunis ühisettevõte IMI innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõttega (edaspidi „ühisettevõte IMI 2“), mille eesmärk oli viia lõpule seitsmenda raamprogrammi teadustegevus ja millega pikendati ühisettevõtte tegevust 31. detsembrini 2024;

C.

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, mida esindab komisjon, ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (EFPIA);

D.

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele IMI on 10 aasta jooksul 1 000 000 000 eurot ja see makstakse välja seitsmenda raamprogrammi eelarvest ning asutajaliikmed katavad jooksvad kulud võrdselt, kusjuures kellegi eraldatav summa ei ületa 4 % liidu rahalise toetuse kogusummast;

E.

arvestades, et liidu maksimaalne rahaline toetus ühisettevõttele IMI 2 on 10 aasta jooksul 1 638 000 000 eurot, mis makstakse välja programmi „Horisont 2020“ eelarvest, ning et muud liikmed kui komisjon peavad katma 50 % jooksvatest kuludest ja peaksid osalema tegevuskulude katmises rahalise ja/või mitterahalise osaluse kaudu sellises ulatuses, mis on võrdväärne liidu rahalise toetusega;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

1.

 märgib, et kontrollikoja hinnangul annab ühisettevõtte IMI 2 raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte IMI 2 finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele, ning raamatupidamise aastaaruanne põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel;

2.

 märgib, et kontrollikoda ei leidnud ühisettevõtte IMI 2 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse osas puudusi ning tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.

 märgib, et seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ elluviimiseks ette nähtud 2016. aasta lõplik eelarve sisaldas 307 053 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 263 423 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste assigneeringute kasutusmäär oli 94,1 % (3,06 % kasv võrreldes 2015. aastaga);

4.

 võtab kahetsusega teadmiseks, et maksete assigneeringud on juba kolmandat aastat järjest alla 75 %: 2016. aastal olid need 69,6 %; märgib siiski, et võrreldes 2015. aastaga kasvas maksete arv 63 % (46-lt 75-le) ja makstud summad suurenesid 30 % (134 514 000 eurolt 175 182 730 euroni), mis kujutab ühisettevõtte IMI 2 jaoks seni parimat tulemust; kutsub ühisettevõtet IMI 2 üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile ajakohastatud teavet ja parandama maksete assigneeringuid järgmise aasta menetluseks;

5.

 märgib, et ühisettevõttele IMI eraldatud 1 000 000 000 euro suurustest seitsmenda raamprogrammi vahenditest oli ühisettevõte IMI 2 2016. aasta lõpuks võtnud kulukohustusi summas 966 000 000 eurot ja teinud makseid summas 648 000 000 eurot; tõdeb, et tasumata maksete kõrge määr (318 000 000 eurot ehk 32 %) oli peamiselt põhjustatud seitsmenda raamprogrammi tegevuste viivitustega käivitumisest ühisettevõtte IMI esimestel tegevusaastatel;

6.

 märgib, et erasektorist pärit liikmetelt ühisettevõtte IMI tegevuskulude katteks ette nähtud 1 000 000 000 euro suurusest summast oli ühisettevõte IMI 2 2016. aasta lõpuks kinnitanud mitterahalisi ja rahalisi osalusi summas 403 000 000 eurot; juhib tähelepanu sellele, et liikmed olid ühisettevõttele IMI 2 veel täiendavalt teada andnud 103 000 000 euro suurusest kinnitamata mitterahalisest osalusest; rõhutab, et sellest tulenevalt oli 2016. aasta lõpus erasektorist pärit liikmete ühisettevõtte IMI seitsmenda raamprogrammi tegevuskulude katteks ette nähtud mitterahalise ja rahalise osaluse suurus kokku 506 000 000 eurot ning liidult oli samal ajal laekunud rahalist toetust summas 728 000 000 eurot;

7.

 märgib murega, et ühisettevõttele IMI programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud 1 638 000 000 eurost oli ühisettevõte IMI 2 2016. aasta lõpuks esimese laine projektide elluviimiseks kulukohustustega sidunud 515 000 000 eurot (31 %) ja teinud makseid summas 111 000 000 eurot (7 % eraldatud vahenditest); möönab asjaolu, et maksete assigneeringute täitmise madal määr on tingitud peamiselt ajavahemikust, mida projektikonsortsiumid vajavad programmi „Horisont 2020“ raames tööstuspartneritega toetuslepingute sõlmimiseks, mis omakorda põhjustab viivitusi ühisettevõtte IMI kavandatud eelrahastamisel asjaomase aasta vältel; märgib lisaks, et Ebola ja antimikroobikumiresistentsuse programmide projektid nõudsid vähem vahendeid, kui algsetes projektide eelarvetes kavandatud, mis tulenes peamiselt epideemia taandumisest ja mida nimetati ka juba kontrollikoja ja ühisettevõtte IMI 2 eelmistes aruannetes;

8.

 märgib, et ühisettevõtte IMI 2 tegevuskulude katmiseks ette nähtud erasektorist pärit liikmete ja assotsieerunud partnerite mitterahalisest ja rahalisest osalusest (1 638 000 000 eurot) oli ühisettevõtte tegevdirektor 2016. aasta lõpuks kinnitanud 47 200 000 eurot ning täiendavalt oli teada antud veel 36 600 000 euro suurusest summast; märgib, et sellest tulenevalt oli 2016. aasta lõpus ühisettevõtte IMI 2 programmi „Horisont 2020“ tegevustes erasektorist pärit liikmete osaluse kogusumma 83 800 000 eurot ning liidu rahaline toetus oli 135 000 000 eurot; märgib, et erinevus oli tingitud toetusesaajatele projektitegevuste kiireks käivitamiseks tehtud ettemaksetest; juhib tähelepanu asjaolule, et programmide rakendamise praeguses etapis on eraldatud liidu rahalistest vahenditest 275 800 000 eurot ja erasektorist pärit liikmete mitterahalisest osalusest 249 100 000 eurot 25-le programmi „Horisont 2020“ projektile;

Pettustevastase tegevuse strateegia

9.

 märgib, et ühisettevõttel IMI 2 on olemas pettustevastase tegevuse strateegia, mis on kooskõlas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühise pettustevastase strateegiaga; peab kahetsusväärseks, et 2016. aastal teatati OLAFile ühest pettusekahtlusest, kuid esitatud dokumentide põhjal otsustas OLAF juhtumi käsitlemisest loobuda; märgib, et ühisettevõte viis samal ajal läbi sõltumatu finantsauditi, mis lõpetati väikese muudatuse, kuid oluliste leidudeta; märgib rahuloluga pettusevastaste ennetavate ja korrigeerivate meetmete tõhusust, mis võeti vastavalt pettusevastasele strateegiale; tunnistab vajadust selles osas üles näidatud valvsuse edasiseks tugevdamiseks;

Siseaudit

10.

 märgib, et siseauditi talitus (IAS) andis 21. jaanuaril 2016 välja lõpparuande ühisettevõttega IMI 2 seotud mitterahalise osaluse kontrolli kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et siseauditi talitus soovitas ühisettevõttel IMI 2 sätestada välisaudiitorite kohaldatava sertifitserimismetoodika kohta täpsemad juhised ning tugevdada sertifikaatide kontrollimise ja heakskiitmise protsessi, töötada mitterahalise osaluse kontrolliks välja strateegia, menetlused ja juhised koos selgete juhtimisülesannete ja tähtaegadega, suurendada tegevuste ja rahanduslikku eel- ja järelkontrolli ning kontrollida raamatupidamisandmete kvaliteeti;

11.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte IMI 2 koostas tegevuskava, mille siseauditi talitus 26. veebruaril 2016 heaks kiitis, ning et kõiki nelja soovitust rakendati kokkulepitud tähtajaks 2016. aasta jooksul, mis leevendab jääkriski piisava kindluse suunas;

Sisekontrollisüsteemid

12.

 võtab teadmiseks asjaolu, et ühisettevõte IMI 2 on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad tõhusad eelkontrollimenetlused ja teeb toetusesaajate juures järelauditeid seitsmenda raamprogrammi alusel esitatud maksenõuete kohta; märgib, et ühisettevõtte IMI 2 2016. aasta tegevusaruandes järelauditite kohta esitatud allesjäänud veamäär oli 1,67 %;

13.

 peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta lõpus ehk programmi „Horisont 2020“ rakendamise kolmandal aastal oli ühisettevõte IMI 2 vaid osaliselt viinud lõpule oma kontrollisüsteemide integreerimise komisjoni ühiste programmi „Horisont 2020“ toetuste haldus- ja seirevahenditega; märgib, et integratsiooniprotsessi kiire lõpuleviimine tuleb seada prioriteediks; tunnistab siiski, et tihedas koostöös komisjoni talitustega on tehtud märkimisväärseid edusamme, mis peaksid võimaldama ühisettevõtte IMI 2 kogu projektialase aruandluse, järelevalve ja maksed teostada ühiste programmi „Horisont 2020“ vahenditega alates 2018. aasta algusest;

14.

 peab kahetsusväärseks, et ühisettevõttel IMI 2 esines mõningaid viivitusi maksete tegemisel toetusesaajatele (ülikoolid, teadusorganisatsioonid ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad); märgib, et eesmärgiks seatud 90-päevast tähtaega vahemaksete tegemiseks ületati 2016. aastal viie päeva võrra; tunnustab ühisettevõtte IMI 2 võetud parandusmeetmeid olukorra parandamiseks, milleks tugevdatakse eelkõige koostööd projektikonsortsiumidega, vaadatakse läbi sisemenetlused ning palgatakse finantsüksusesse rohkem töötajaid; tunnustab seoses sellega asjaolu, et toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud kulude lõppmaksete tegemise keskmine tähtaeg oli 62 päeva;

Teabevahetus

15.

 tunnistab, et ühisettevõttel IMI 2 on vaja teavitada liidu institutsioonide kaudu liidu kodanikke oma teadusuuringute ja koostöö tähtsusest; toonitab, kui oluline on tõsta esile selle töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme; märgib, et kulude tulemus on oluline osa ühisettevõtte IMI 2 mandaadist ning et ühisettevõte teeb koostööd teiste ühisettevõtetega, tõstmaks üldsuse teadlikkust ühisettevõtete tegevusest tõusva kasu kohta;

16.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte IMI 2 otsene kaasamine programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/374

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1450

18. aprill 2018

innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte IMI 2 eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0093/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 6. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 557/2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta, (4) eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0075/2018),

1.

 annab heakskiidu innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte 2016. aasta eelarve raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 49.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 169, 7.6.2014, lk 54.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/375

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1451

18. aprill 2018

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0089/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom (millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised), (4) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0095/2018),

1.

 annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 31.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/376

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL, EURATOM) 2018/1452

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0095/2018),

A.

arvestades, et ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta märtsis otsusega 2007/198/Euratom 35 aasta pikkuseks perioodiks;

B.

arvestades, et ühisettevõtte liikmeteks on Euratom, mida esindab komisjon, Euratomi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi alal;

C.

arvestades, et ühisettevõtte eesmärgid on: a) anda liidu panus ITERi rahvusvahelisse tuumasünteesienergeetika projekti, b) rakendada Euratomi ja Jaapani vahelist laiema lähenemisviisi lepingut ning c) valmistada ette tuumasünteesi näidisreaktori ehitust;

D.

arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2008. aasta märtsis;

Üldine teave

1.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) leitakse, et raamatupidamise aastaaruanne annab kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.

 võtab teadmiseks, et ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.

 rõhutab, et ühisettevõte haldab ITERi projekti tehtavat liidu osamaksu ning eelarvepiirang suuruses 6 600 000 000 eurot aastani 2020 tuleb säilitada; märgib, et see summa ei sisalda komisjoni poolt võimalike ettenägematute kulude katmiseks 2010. aastal välja pakutud 663 000 000 eurot;

4.

 märgib, et 2016. aasta novembris kiitis ITERi organisatsiooni nõukogu (edaspidi „ITERi nõukogu“) heaks ITERi uue projektikirjelduse projekti ulatuse, ajakava ja maksumuse osas; märgib lisaks, et kiideti heaks projekti üldine ajakava nn esimese plasma ja deuteeriumi-triitiumi operatsioonide jaoks; märgib, et pärast ITERi uue projektikirjelduse heakskiitmist koostas ühisettevõte uue ajakava ning arvutas ümber ühisettevõtte hinnangulise panuse projekti ehitusetapi valmimisse;

5.

 väljendab jätkuvat muret selle pärast, et terve ehitusetapi eeldatav valmimistähtaeg on praegu kavandatud ligikaudu 15 aastat hilisemaks algses projektikirjelduses toodud tähtajast; märgib, et ITERi nõukogu kinnitatud uus ajakava koosneb neljast etapist ning projekti ehitusetapi (esimene plasma) esimese strateegilise vahe-eesmärgi saavutamise tähtaeg on detsember 2025 ja kogu ehitusetapi prognoositud valmimistähtaeg on detsember 2035; võtab teadmiseks asjaolu, et uue etappideks jaotatud lähenemisviisi eesmärk on projekti rakendamise parem ühtlustamine kõigi ITERi organisatsiooni liikmete prioriteetide ja piirangutega;

6.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt selgus tulemustest, mida 2016. aasta detsembris tutvustati ühisettevõtte juhatusele, et pärast 2020. aastat vajatakse ehitusetapiks eeldatavalt 5 400 000 000 eurot lisavahendeid, mis on 82 % rohkem kui heaks kiidetud 6 600 000 000 euro suurune eelarve; kordab tõsiasja, et nõukogu poolt 2010. aastal heaks kiidetud summa 6 600 000 000 eurot on ühisettevõtte kulutuste ülemmäär aastani 2020; tunnistab, et ITERi projekti lõpuleviimiseks vajalikuks täiendavaks rahastamiseks tuleb kasutada tulevases mitmeaastases finantsraamistikus võetud kohustusi;

7.

 toonitab, et lisaks ehitusetapile peab ühisettevõte pärast 2035. aastat panustama ka ITERi kasutusetappi ning sellele järgnevatesse deaktiveerimis- ja dekomisjoneerimisetappidesse; tunneb muret, et nende panuste suurust ei ole veel hinnatud; kutsub ühisettevõtet üles andma võimalikult kiiresti hinnangut nende etappide kuludele;

8.

 rõhutab, et 14. juunil 2017 avaldas komisjon teatise „ELi panus uuendatud ITERi projekti“ (1), millega sooviti saavutada Euroopa Parlamendi toetust ja saada nõukogult komisjonile mandaat uue projektikirjelduse heakskiitmiseks Euratomi nimel;

9.

 võtab teadmiseks asjaolu, et ühisettevõtte prognoosid esimese plasma osas vastavad ITERi organisatsiooni projekti ajakavale, ent seatud ajakava käsitletakse kõige varasema võimaliku tehniliselt saavutatava tähtajana;

10.

 rõhutab, et kuigi uus projektikirjeldus ei hõlma ettenägemata kulusid, soovitas komisjon oma eelnimetatud 14. juuni 2017. aasta teatises, et ajakava jaoks oleks asjakohane kokku leppida 24-kuuline ning eelarve jaoks 10–20 % suurune puhver; märgib lisaks, et 6 600 000 000 euro suurusest eelarvest kinnipidamisega seotud meetmete hulka kuulus esimese plasma jaoks mitte hädavajalike komponentide hankimise ja installeerimise edasilükkamine; juhib tähelepanu asjaolule, et hoolimata ITERi projekti ehitusetapi juhtimisel ja kontrollimisel tehtud edusammudest püsib oht, et võrreldes uue projektikirjeldusega võivad projekti elluviimise kulud endiselt kasvada ja selle lõpuleviimine veelgi edasi lükkuda; märgib, et selliste riskide teadvustamist peavad hindama nii ühisettevõte kui ka tegelikult kõik projekti osapooled;

11.

 rõhutab, et 29. märtsil 2017 teavitas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma otsusest Euroopa Liidust ja Euratomist välja astuda; märgib, et lepingu üle, milles sätestatakse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kord, on käimas läbirääkimised; märgib, et Ühendkuningriik on mitmel korral väljendanud huvi osaleda ka edaspidi ELi tuumasünteesienergeetika alases tegevuses; märgib lisaks, et liidu ja Ühendkuningriigi tuumasünteesispetsialistid väljendasid lootust, et Ühendkuningriigis Culhamis jätkub Euroopa Ühistoroidkambri (Joint European Torus, JET) katse ka pärast 2018. aastat, et teha hädavajalikke ettevalmistustöid ITERi projekti jaoks;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

12.

 märgib, et ühisettevõtte 2016. aasta lõplik, täitmiseks kasutada olnud eelarve sisaldas 488 000 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 724 510 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; märgib, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 99,8 % ja 98 %;

13.

 märgib, et kulukohustuste assigneeringutest summas 488 000 000 eurot kasutati peaaegu 100 % otseste individuaalsete kulukohustuste kaudu;

14.

 võtab teadmiseks, et 2016. aasta eelarve peaaegu täielik täitmine ja automaatne ülekandmine järgmisse aastasse muudavad tühistatud assigneeringute määra 2016. aastal väga madalaks – vähem kui 1 % eelarvest; märgib, et tühistatud assigneeringute summa 1 202 662 eurot vastab summale, mida 2016. aastal ei makstud 2015. aastast ülekantud täitmata halduskulukohustuste eest;

15.

 märgib, et 2015. aasta eelarve ülejääk oli 5 880 000 eurot;

16.

 väljendab muret seoses sellega, et ühisettevõte jättis kasutamata võimaluse anda üksikasjalikku teavet oma eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga (maksetehingud, üldised ja individuaalsed kulukohustused, olulised märkused ja kommentaarid eelarve täitmise kohta); kutsub ühisettevõtet üles esitama neid andmeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile käesoleva raporti järelmeetmena;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

17.

 märgib, et ühisettevõtte juhatus võttis 2015. aasta juunis vastu pettustevastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava, mille enamik meetmeid rakendati 2016. aastal; märgib siiski, et ühisettevõte ei ole loonud spetsiaalset vahendit, mis lihtsustaks järelevalvet ühisettevõtte hankemenetlustega seotud tegevuse üle, eelkõige riskihindamisel ja hankemenetluste hindamise, läbirääkimiste ja lepingute sõlmimise etappides; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõte töötab praegu välja nõudeid sellise vahendi parameetrite määramiseks, mis võimaldab ühisettevõttel koguda süstemaatiliselt teavet pettusevastaste näitajate kohta hankemenetlustes ja annab ühisettevõtte töötajatele võimaluse sisestada täiendavat teavet mis tahes hankemenetluse ohumärkide kohta;

18.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et pettustevastane ja eetikaametnik koos vastavate üksustega rakendas jätkuvalt ühisettevõtte pettustevastast strateegiat, mida kontrollikoda oma korrapäraste külastuste raames 2016 aasta jooksul kontrollis;

19.

 märgib, et pärast ühisettevõtte rikkumisest teatamise eeskirjade vastuvõtmist 2015. aastal töötati välja rakendamisprotsess, millega kehtestati kokkuvõtlik ja üksikasjalik protsessiskeem tõsisest eeskirjade rikkumisest ja väärteost teatamise ning nendega tegelemise kohta ühisettevõttes;

Töötajate valik ja töölevõtmine

20.

 märgib, et ühisettevõte ei kasutanud tavapärast võimalust esitada üksikasjalikku teavet oma töötajate valiku ja töölevõtmise menetluste kohta 2016. aastal (liidu ametnike, ajutiste teenistujate, lepinguliste töötajate ja ajutiste töötajate arv, avaldatud vabade töökohtade arv jne); kutsub ühisettevõtet üles esitama kõnealuseid andmeid eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile käesoleva raporti järelmeetmena;

Sisekontroll

21.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt kasutab ühisettevõte töövõtjate kohapeal auditeerimise süsteemi, mille eesmärk on kontrollida nende vastavust ühisettevõtte kvaliteeditagamise nõuetele; võtab teadmiseks asjaolu, et auditid hõlmavad rakendamise mitmeid aspekte, sh kvaliteedikava, mis tahes konkreetseid nõuetele mittevastavuse juhtumeid, hangete kontrolli ning allhangete haldamist, dokumentatsiooni ja andmete haldamist, muutuste ja kõrvalekallete haldamist, ehitustööde kvaliteedikontrolli plaani, projektide üksikasjalikku ajakava, lepingute riskijuhtimist ning tehniliste tööde kvaliteedikontrolli plaani; juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal tehtud 29 auditi käigus leiti 47 kvaliteeditagamise nõuetele mittevastavuse juhtu ning 202 parandamist vajavat valdkonda, ning kutsub ühisettevõtet üles esitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile põhjaliku avalduse andmevahetuse kohta;

22.

 võtab teadmiseks asjaolu, et 2016. aasta septembris viis komisjoni siseauditi talitus lõpule hankemenetluste rakendamise auditi ning ühisettevõte rakendab sellest tulenevate soovituste põhist tegevuskava; võtab heakskiitvalt teadmiseks asjaolu, et siseauditi talitus tegi ka oma lepingute haldamise auditi järelkontrolli ning leidis, et ühisettevõte oli kõik asjaomased soovitused asjakohaselt rakendanud;

23.

 märgib, et 2016. aastal tegi ühisettevõtte siseauditi üksus oma ITERi ehitiste valdkonna hangete auditi järelkontrolli ning tunnustas olulist tööd, mida ühisettevõte on teinud hangete protsessi, suuniste, eeskirjade ja vahendite ametlikustamisel ja kavandamisel; võtab lisaks teadmiseks, et siseauditi üksus esitas ka kuus täiendavat soovitust menetluste parandamiseks; tunneb heameelt selle üle, et 2017. aasta juuli seisuga on täidetud viis kuuest siseauditi üksuse antud uuest soovitusest ning täitmisel olev soovitus puudutab sisemise nõuandekomitee rolli ümbersõnastamist;

24.

 märgib, et toetusmaksete allesjäänud veamäära ei ole arvutatud, sest nende osakaal ühisettevõtte eelarves on väike ning järelauditeid tehakse vähe; märgib rahuloluga, et 2016. aastal käivitas Teadusuuringute Rakendusamet ühisettevõtte nimel ühte toetusesaajat puudutava järelauditi; kiidab heaks asjaolu, et ühisettevõte on võtnud asjaomased meetmed eelmiste aastate auditite käigus avastatud vigade parandamiseks;

Põhitegevusega seotud hanked ja toetused

25.

 märgib, et 2016. aastal algatati 40 põhitegevusega seotud hankemenetlust ning allkirjastati 52 hankelepingut;

26.

 märgib murelikult, et võrreldes 2015. aastaga pikenes 2016. aastal 1 000 000 eurot ületavate hangete puhul lepingu sõlmimiseni kulunud keskmine aeg 140 päevalt 162 päevani; märgib, et võrreldes 2015. aastaga pikenes ka alla 1 000 000 euro jäävate hangete puhul hankemenetluste keskmine kestus (59 päevalt 71 päevani), kuid toetuste puhul lühenes see oluliselt (103 päevalt 61 päevani); märgib lisaks, et ühisettevõttel tuleb võtta konkreetseid meetmeid, et asjakohaselt tegeleda hangete puhul lepingu sõlmimiseni kuluva aja murettekitava pikenemisega nii 1 000 000 eurot ületavate kui ka sellest allapoole jäävate hangete puhul;

Muud küsimused

27.

 soovitab ühisettevõttel kasutada hüvesid, mida pakub ühisettevõtete võrgustik, mis toimib ühisettevõtete koostööplatvormina;

28.

 tunnistab, et ühisettevõte peab institutsioonide kaudu teavitama liidu kodanikke oma olulistest teadusuuringutest ja koostööst, ning toonitab, et on tähtis tõsta esile ühisettevõtte töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme, mis moodustavad suure osa tema ülesandest, ning seda, et ta teeb koostööd teiste ühisettevõtetega üldsuse teadlikkuse suurendamiseks ühisettevõtete tegevuse kasulikkusest.

(1)  COM(2017) 319.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/380

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL, EURATOM) 2018/1453

18. aprill 2018

ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0089/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom (millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised) (4), eriti selle artikli 5 lõiget 3,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0095/2018),

1.

 annab heakskiidu ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 31.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 90, 30.3.2007, lk 58.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/381

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1454

18. aprill 2018

ühisettevõtte SESAR 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0090/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artiklis 208,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0077/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 1.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 56.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/382

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1455

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte SESAR 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte SESAR 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0077/2018),

A.

arvestades, et ühisettevõte SESAR (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2007. aasta veebruaris selleks, et viia ellu Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) programm, mille eesmärk on moderniseerida liikluse juhtimist liidus;

B.

arvestades, et tulenevalt nõukogu määruse (EL) nr 721/2014 (1) vastuvõtmisest pikenes ühisettevõtte tegutsemisaeg programmiga SESAR 2020 (edaspidi „SESAR 2020“) kuni 31. detsembrini 2024;

C.

arvestades, et ühisettevõte kavandati avaliku ja erasektori partnerlusena ning selle asutajaliikmed on liit ja Eurocontrol;

D.

arvestades, et liidu rahaline toetus on programmist „Horisont 2020“ rahastatava SESAR 2020 2014–2024 kasutuselevõtu etapis 585 000 000 eurot; arvestades, et uute programmi „Horisont 2020“ liikmelepingute alusel on Eurocontroli eeldatav osalus umbes 500 000 000 eurot ning lennundustööstuse muude partnerite eeldatav osalus umbes 720 700 000 eurot, millest ligi 90 % peaks olema mitterahaline;

2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmed

1.

 märgib, et ühisettevõte lisas oma menetlustesse huvide konflikti puudumise deklaratsiooni ühtse vormi;

Üldine teave

2.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruandes ühisettevõtte 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta („kontrollikoja aruanne“) leitakse, et aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ühisettevõtte finantsolukorda 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning ühisettevõtte finantstulemusi, rahavooge ja netovara muutusi siis lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirja sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

3.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal on ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.

 märgib, et ühisettevõtte maksete eelarve oli 2016. aastal 157 100 000 eurot (2015. aastal 136 900 000 eurot);

5.

 märgib kontrollikoja aruande põhjal, et ühisettevõtte 2016. aasta lõplik, seitsmendast raamprogrammist ja programmist „Horisont 2020“ kasutada olnud eelarve sisaldas 101 400 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 162 800 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid;

6.

 märgib, et kontrollikoja aruande põhjal olid kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad vastavalt 95,7 % ja 63,2 %; väljendab muret, et maksete assigneeringute madal kasutusmäär tuleneb peamiselt viivitustest ühisettevõtte liikmete tehtud uuringute ja arendustöö rakendamisel; tõdeb, et liikmete uuringute ja arendustöö maksete laekumisel tekkinud viivituste üks peapõhjusi on see, et programmi „Horisont 2020“ ühiseid IT-vahendeid on olnud keeruline kohandada ühisettevõtte erivajadustele; esmatähtsa küsimusena tuleks siiski tagada, et samu probleeme tulevikus enam ei tekiks;

7.

 märgib, et 2016. aasta auditi raames auditeeriti 383 kuluaruannet, milles olid esindatud kõik 15 liiget ja mille summa oli 77 000 000 eurot ehk 10 % kulunõuete 728 800 000 euro suurusest kogusummast, kusjuures jääkvigade määr oli 1,34 %;

Mitmeaastane eelarve täitmine seitsmenda raamprogrammi ja TEN-T raames

8.

 märgib, et ühisettevõte oli programmi SESAR 1 („SESAR 1“) tegevus- ja halduseelarvest (kokku 892 800 000 eurot) 2016. aasta lõpu seisuga sidunud kulukohustusi summas 827 400 000 eurot ja teinud makseid summas 704 200 000 eurot (79 % olemasolevast eelarvest);

9.

 märgib, et ühisettevõtte põhi- ja haldustegevuseks ette nähtud teiste liikmete mitterahalise ja rahalise osaluse 1 254 500 000 euro suurusest summast (670 200 000 eurot Eurocontrolilt ja 584 300 000 eurot lennundussektori esindajatelt) oli ühisettevõte 2016. aasta lõpuks kinnitanud 910 000 000 euro suuruse osaluse (427 700 000 eurot Eurocontrolilt ja 482 300 000 eurot lennundussektorilt); märgib ka, et 2016. aasta lõpu seisuga olid teised liikmed ühisettevõttele teatanud mitterahalisest osalusest summas 133 500 000 eurot (49 200 000 eurot Eurocontrolilt ja 84 200 000 eurot lennundussektori esindajatelt);

10.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli liidu rahaline toetus kokku 597 100 000 eurot, samas kui Eurocontroli ja lennundussektorit esindavate liikmete mitterahalise ja rahalise osaluse kogumaht oli vastavalt 476 900 000 eurot ja 566 500 000 eurot;

Mitmeaastane eelarve täitmine „Horisont 2020“ raames

11.

 märgib, et ühisettevõttele programmi „Horisont 2020“ raames programmi SESAR 2020 rakendamiseks eraldatud 585 000 000 eurost oli ühisettevõte 2016. aasta lõpuks sidunud kulukohustustega 61 600 000 eurot ja teinud makseid summas 49 900 000 eurot (8,5 % eraldatud vahenditest); märgib ka, et nimetatud makseid tehti peamiselt programmi SESAR 2020 projektide esimese laine ettemakseteks;

12.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli liidu rahaline toetus ühisettevõtte põhitegevusele kokku 56 800 000 eurot;

13.

 rõhutab, et teiste liikmete mitterahaline ja rahaline osalus ühisettevõtte programmi SESAR 2020 põhitegevuses peaks olema 1 220 700 000 eurot (500 000 000 eurot Eurocontrolilt ja 720 700 000 eurot lennuliikluse sektorilt); väljendab muret selle pärast, et 2016. aasta lõpuks ei olnud haldusnõukogu mitterahalisi ega rahalisi osalusi kinnitanud, kuid märgib, et SESAR 2020 projektid olid alles algfaasis; võtab teadmiseks asjaolu, et eeldatakse, et liikmed esitavad oma esimesed kuludeklaratsioonid 2018. aastal ja ühisettevõte hakkab seejärel nendega seotud mitterahalisi osalusi kinnitama;

14.

 märgib, et ühisettevõttel oli keeruline programmi „Horisont 2020“ IT-vahendeid oma erivajadustele kohandada, mistõttu tekkisid viivitused liikmete uuringutele ja arendustööle mõeldud maksete laekumisel; peab kahetsusväärseks, et ühisettevõtte kontrollile mitte allunud väliste tegurite tõttu tuli 2016. aastal tühistada paranduseelarvega 14,5 miljoni eest maksete assigneeringuid, mis olid seotud SESAR 2020 konkursikutsete ja tegevustega, mis olid algselt 2016. aasta eelarves ette nähtud; on mures selle pärast, et täitmata kulukohustuste summa suureneb pidevalt (2016. aastal jooksul suurenes see 72,1 miljonilt eurolt 83,8 miljonile eurole), ja nõuab, et pärast SESAR 2020-le üleminekut toimuks areng vastupidises suunas;

15.

 tunneb heameelt selle üle, et 2016. aastal allkirjastati Eurocontroli ja ühisettevõtte SESAR vahel uus leping, milles on Eurocontrolile antud SESARi kaasasutajana uued ülesanded ning esitatud mitu SESAR 2020 rakendamisega seotud kohustust; tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et liikmete arv suurenes 19ni ning liikmed esindavad kogu sektorist rohkem kui 100 äriühingut, kes hakkavad osalema SESAR 2020 tööstusuuringutes, kinnitamismenetluses ja lahenduste esitlemisel; võtab teadmiseks, et 2017.–2019. aastaks võeti vastu ühisettevõtte ühtse programmdokumendi esmaversioon;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

16.

 võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et ühisettevõttes oli 31. detsembri 2016. aasta seisuga 44 töötajat (2015. aastal 41);

17.

 juhib tähelepanu asjaolule, et ühisettevõte korraldas oma finantseeskirjaga kooskõlas kuus hankemenetlust ligikaudu 22 300 000 euro väärtuses, et tagada tarnijate vahel õiglane konkurents ja ühisettevõtte rahaliste vahendite võimalikult tõhus kasutamine;

18.

 märgib, et teenuste hankemenetluste puhul on ühisettevõte kehtestanud lepingu maksimaalse eelarve; on mures, et see maksimaalne summa ei põhine süstemaatilisel kulude prognoosimisel ega mõistlikul turuhindade võrdlussüsteemil; märgib ka, et see ei taga ühisettevõtte mitmeaastaste teenuslepingute kulutasuvust, kuna kogemused näitavad, et enamik saadud pakkumustest oli eelarvele kehtestatud ülempiiri lähedal; peab tervitatavaks asjaolu, et ühisettevõte võttis kontrollikoja tähelepanekuid järgides 2017. aasta aprillis kasutusele metoodika lepingutega seotud vajaduste ja kulude süstemaatiliseks hindamiseks juba hanke kavandamisetapis;

19.

 võtab teadmiseks 2016. aastal teostatud personali võrdlusanalüüsi tulemused: 62 % põhitegevusega seotud ametikohti, 30 % administratiivseid ja 8 % neutraalseid ametikohti;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

20.

 märgib, et 2016. aastal teostas üheksa auditit üks teine välisauditiettevõte, kuna liikme ja vannutatud audiitori vahel tuvastati huvide konflikt; võtab teadmiseks, et ühisettevõtte muudetud raamleping näeb ette auditeerimisteenuseid kolme välisauditiettevõtte poolt ja auditeid teevad üksnes need ettevõtted; rõhutab asjaolu, et tehtud auditite käigus ei ole seni tuvastatud ühtegi tõsist probleemi, mis nõuaks haldusnõukogu tähelepanu;

Sisekontroll

21.

 peab tervitatavaks asjaolu, et ühisettevõte on loonud finants- ja tegevusalaste dokumentide kontrollil põhinevad eelkontrollimenetlused ja teeb toetusesaajate juures järelauditeid;

22.

 väljendab muret asjaolu üle, et ühisettevõte ei ole veel koostanud liikmetele ja nende välisaudiitoreile spetsiaalseid suuniseid, mis käsitlevad liikmete mitterahalise osaluse deklareerimist ja kinnitamist SESAR 2020 projektide puhul; on mures ka selle pärast, et ühisettevõte ei ole koostanud sisesuuniseid SESAR 2020 projektidega seotud kulunõuete eelkontrollimiseks; tunneb heameelt asjaolu üle, et ühisettevõtte haldusnõukogu võttis 2016. aasta detsembris vastu mitterahalise osaluse metoodikat ja kinnitamismenetlust käsitleva dokumendi „Methodology and Validation process for In kind contributions (IKC) in the SJU (SESAR 2020 Programme only)“; märgib, et ühisettevõte on lubanud uurida, kas SESAR 2020 projektidega seotud eririskidele on vaja kohandada komisjoni „Horisont 2020“ eelkontrollistrateegiat;

23.

 palub ühisettevõttel kehtestada süstemaatiline sisemenetlus juhuks, kui toetuse projektikoordinaatori puhul leitud nõrk finantsvõimekus on vaja ümber hinnata, ning võtta sealhulgas meetmeid suurenenud finantsriski maandamiseks ja kompenseerimiseks; märgib, et liikmetele ega nende välisaudiitoritele ei ole antud spetsiaalseid juhiseid, kuidas liikmete mitterahalist osalust SESAR 2020 projektides deklareerida ja kinnitada, ning palub, et ühisettevõte koostaks pädevusraamistiku ja kinnituse näidise enne igasuguse mitterahalise osaluse algust 2018. aastal;

24.

 tunneb heameelt selle üle, et ühisettevõte kasutab jätkuvalt riskide tõhusaks kontrollimiseks, juhtimiseks ja maandamiseks mitmetahulist käsitlust, ja eeldab, et ühisettevõte pöörab erilist tähelepanu kriitilise tähtsusega ettevõtlusriskidele, mille ta tegi kindlaks seoses lennuliikluse korraldamise üldkava ja SESAR 2020-ga; peab kiiduväärseks, et ühisettevõtte haldusnõukogu võttis 18. märtsil 2016 vastu pettusevastase strateegia;

25.

 märgib, et SESAR 1 puhul oli kavas teha viie valitud liikme juures 21 audititoimingut, millest 14 viidi lõpule 2016. aastal, kui kolmanda audititsükli raames kontrolliti kõiki 15 liiget, nagu on kirjeldatud ühisettevõtte järelauditite strateegias; on mures selle pärast, et 2016. aasta jääkvigade määr oli 6,21 %; on aga rahul, et SESAR 1 kumulatiivne jääkvigade määr on 1,34 %;

Siseauditid

26.

 märgib, et komisjoni siseauditi talitus auditeeris 2015. aasta oktoobris ühisettevõtte tegevuse juhtimist ja ajakohastatud üldkava; märgib, et siseauditi talitus esitas kolm soovitust; palub ühisettevõttel anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile veel täitmata soovituste rakendamise kohta aru;

27.

 märgib, et siseauditi talitus teostas 2016. aasta oktoobris programmi „Horisont 2020“ protsesside auditi; võtab teadmiseks asjaolu, et selles auditis hinnati, kuidas ühisettevõte järgib programmi „Horisont 2020“ protsesse, nimelt seoses teemade tuvastamise, toetustaotluste hindamise ja valiku ning toetuslepingute ettevalmistamisega;

Projektikonkursid

28.

 märgib, et ühisettevõtte tööstusharu ettevõtetest liikmetele suunatud tööstusuuringute piiratud konkursi raames andis ühisettevõte toetust projektikonsortsiumidele, seda hoolimata asjaolust, et kahel juhul olid Teadusuuringute Rakendusameti poolt toetusesaajate juures tehtud rahalise elujõulisuse kontrollid näidanud, et konsortsiume koordineerivate liikmete finantsvõimekus oli nõrk; märgib, et see tähendab suuremat finantsriski nende projektide elluviimisel ning finantsrisk on suurem ka teiste projektide puhul, milles nimetatud kaks toetusesaajat osalevad; märgib, et mõlema juhtumi juhul põhjendas tegevdirektor oma otsust täiendava juhtumipõhise riskihindamisega, mille olid teinud ühisettevõtte töötajad; väljendab muret asjaolu pärast, et ühisettevõte ei ole seni kehtestanud süstemaatilist sisemenetlust juhuks, kui toetuse projektikoordinaatori nõrk finantsvõimekus on vaja ümber hinnata, sealhulgas meetmeid suurenenud finantsriski maandamiseks ja kompenseerimiseks; märgib, et ühisettevõte leidis „Horisont 2020“ suuniste järgi tehtud täiendavate riskihinnangute põhjal, et projektikoordinaatoritest loobumine üksnes Teadusuuringute Rakendusameti analüüsi tulemuste alusel oleks võinud tekitada ühisettevõttele olulise kohtuvaidluse riski; märgib, et ühisettevõte nõustub, et tuleb kehtestada sisemenetlus toetuse projektikoordinaatori nõrga finantssuutlikkuse ümberhindamiseks, sealhulgas meetmed suurenenud finantsriskide maandamiseks ja kompenseerimiseks;

Teabevahetus

29.

 tõdeb, et ühisettevõttel on vaja teavitada liidu institutsioonide kaudu liidu kodanikke oma teadusuuringute ja koostöö tähtsusest; toonitab, kui oluline on tõsta esile selle töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme, mis on oluline osa tema ülesandest, ning seda, et ta teeb koostööd teiste ühisettevõtetega, tõstmaks üldsuse teadlikkust ühisettevõtete tegevusest tõusvast kasust;

30.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsene kaasamine programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas;

Muud küsimused

31.

 on rahul sellega, et kogu SESAR 1 projektidega seotud põhitegevus oli 2016. aasta lõpuks lõpetatud ja et SESARi lahenduste kataloogi esmaväljaandes sisalduvad 61 lahendust, mis on tööstustoomiseks ja kasutuselevõtmiseks valmis, on lennundussektorile üle antud; märgib, et 54 SESAR 1 käigus esitatud lahendust arendatakse SESAR 2020-s edasi, mis näitab, milliseid pingutusi tuleb teha, et üleminek ühest programmist teise oleks tõhus;

32.

 kutsub ühisettevõtet ja komisjoni üles hindama SESARi lahenduse kasutuselevõtu tulemusi, pidades eelkõige silmas koostalitlusvõime tagamist ja edasisi samme ühtse Euroopa taeva lõpuleviimisel; võttes arvesse, et kasutuselevõtu etapp on juba käimas, palub ühisettevõttel alustada Euroopa õhuruumi uut ülesehitust käsitleva katseprojekti väljatöötamist, mis aitaks oluliselt kaasa kasutuselevõtu finantstulemuslikkusele;

33.

 peab kiiduväärseks, et 2016. aasta novembris avaldati SESARi uuring droonide tulevikuväljavaadete kohta Euroopas („SESAR European Drones Outlook Study“); on seisukohal, et droonide ohutuks integreerimiseks Euroopa õhuruumi on vaja mitmesuguseid uuendusi, sealhulgas lennuliikluse korraldamisega seotud tehnoloogiaid; võtab huviga teadmiseks, et uuringus on antud ülevaade Euroopa droonituru arengust 2050. aastani ja kirjeldatud suurt potentsiaali, mis sellel Euroopa ja selle üldise konkurentsivõime jaoks on, samuti meetmeid, mida tuleb järgmise 5–10 aastal jooksul võtta, et see potentsiaal ära kasutada, sh on käsitletud seda, kuidas toetataks teadus- ja arendustegevust sellega, kui loodaks liidu tasandi süsteem, mis kätkeb nii õigusraamistikku kui ka tehnoloogiat, mis koondab kõik peamised avalikud ja erasektori asjaosalised ning mille tulemusel eraldatakse rohkem liidu raha, edendades nii eelkõige selle sektori väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid;

34.

 märgib, et Euroopa õhuruumi korraldamine on endiselt killustatud ja ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni ei ole veel saavutatud; kordab, et ühisettevõttel on ühtse Euroopa taeva tugisambaks oleva projekti SESAR uuringute koordineerimisel ja rakendamisel äärmiselt oluline roll, kuigi SESARi projekti eesmärkide täitmise tähtaeg lükati algselt kavandatud 2020. aastalt edasi 2035. aastale;

35.

 juhib tähelepanu sellele, kui oluline on lahendada Euroopa õhuruumi killustatuse probleem, sest Euroopa ühtne turg ei kasuta praegu ühtse Euroopa taeva pakutavaid eeliseid täielikult ära.

(1)  ELT L 192, 1.7.2014, lk 1.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/387

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1456

18. aprill 2018

ühisettevõtte SESAR 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte SESAR 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte SESAR eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0090/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (4), eriti selle artiklit 4b,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artiklis 208,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0077/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte SESAR 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte SESAR tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 1.

(2)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 56.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 64, 2.3.2007, lk 1.

(5)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/388

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1457

18. aprill 2018

ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Shift2Rail eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0095/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0076/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõte Shift2Rail tegevdirektori tegevusele ühisettevõtte 2016. aasta eelarve täitmisel;

2.

 esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 64.

(2)  Vt joonealune märku 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/389

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1458

18. aprill 2018

tähelepanekutega, mis on ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsust ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0076/2018),

A.

arvestades, et ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte“) loodi 2014. aasta juunis 10 aasta pikkuseks perioodiks määrusega (EL) nr 642/2014 (edaspidi „ühisettevõtte asutamismäärus“);

B.

arvestades, et ühisettevõtte asutajaliikmed on liit, mida esindab komisjon, ja raudteesektori partnerid (peamised sidusrühmad, sh raudteeseadmete tootjad, raudtee-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja teaduskeskused); arvestades, et muud üksused võivad ühisettevõttes osaleda assotsieerunud liikmetena;

C.

arvestades, et ühisettevõtte eesmärgid on: a) saavutada ühtne Euroopa raudteepiirkond; b) parandada Euroopa raudteesüsteemi atraktiivsust ja konkurentsivõimet; c) tagada transpordi ümbersuunamine maanteedelt raudteedele ning d) säilitada Euroopa raudteetööstuse juhtpositsioon maailmaturul;

D.

arvestades, et ühisettevõte alustas iseseisvat tööd 2016. aasta mais;

Üldine teave

1.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal annab ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõigis olulistes aspektides õiglase pildi ühisettevõtte finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga ning finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest sel kuupäeval lõppenud aastal vastavalt ühisettevõtte finantseeskirjadele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele;

2.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoja aruande põhjal on ühisettevõtte 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed;

3.

 märgib, et programmi „Horisont 2020“ kaudu ühisettevõtte tegevuseks antav maksimaalne liidu toetus on 450 000 000 eurot; märgib, et ühisettevõtte tööstusharu liikmed peavad osalema rahastamises vähemalt 470 000 000 euro ulatuses, sh rahalise ja mitterahalise toetusega ühisettevõtte operatiivtegevuseks ja halduskuludeks vähemalt 350 000 000 euro suuruses summas ning mitterahalise osalusega ühisettevõtte täiendavas tegevuses vähemalt 120 000 000 euro suuruses summas;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

4.

 märgib, et ühisettevõtte 2016. aasta lõplik, täitmiseks kasutada olnud eelarve sisaldas 50 200 000 euro suuruses summas kulukohustuste assigneeringuid ja 52 300 000 euro suuruses summas maksete assigneeringuid; rõhutab, et kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad olid vastavalt 94 % ja 82 %, mis on madal tase, eriti maksete assigneeringute osas; märgib lisaks, et 2016. aastal oli enamik ühisettevõtte tehtud maksetest ettemaksed „Horisont 2020“ projektidele, mis valiti 2015. ja 2016. aasta projektikonkursside tulemusel;

5.

 märgib, et programmi „Horisont 2020“ vahenditest algatusele Shift2Rail eraldatud 450 000 000 eurost oli 52 000 000 eurot ette nähtud programmi „Horisont 2020“ raames komisjoni hallatavale aastate 2014–2015 transpordi töökavale, mistõttu ühisettevõttele eraldati 398 000 000 eurot; märgib, et 2016. aasta lõpuks oli ühisettevõte esimeste projektide elluviimiseks kulukohustustega sidunud 92 400 000 eurot ja teinud makseid summas 42 700 000 eurot (10,7 % eraldatud vahenditest);

6.

 võtab teadmiseks asjaolu, et ühisettevõtte tegevus- ja halduskulude katmiseks ette nähtud tööstusharu liikmete 350 000 000 euro suurusest osalusest olid liikmed 2016. aasta lõpuks ehk neli kuud pärast seda, kui ühisettevõte oli käivitanud oma esimesed projektid programmi „Horisont 2020“ raames, deklareerinud tegevuskulude katteks mitterahalist toetust summas 4 500 000 eurot, millest kinnitatud oli 3 000 000 eurot; märgib, et juhatus oli ühisettevõtte halduskulude katmiseks heaks kiitnud rahalise toetuse summas 3 200 000 eurot;

7.

 võtab teadmiseks, et ühisettevõtte täiendavate kulude katmiseks ette nähtud tööstusharu liikmete 120 000 000 euro suurusest osalusest olid liikmed 2016. aasta lõpuks deklareerinud juba 55 000 000 eurot (45,8 %), millest 35 200 000 eurot oli kinnitatud;

8.

 märgib, et 2016. aasta lõpus oli tööstusharu liikmete osaluse kogusumma 62 700 000 eurot ning liidu rahaline toetus 48 500 000 eurot;

9.

 märgib, et 2016. aastal allkirjastas ühisettevõte 27 toetuslepingut, mis tulenesid 2015. ja 2016. aasta projektikonkurssidest, ning nende konkursside teadusuuringute ja innovatsiooni alase tegevuse väärtus oli 167,3 miljonit eurot, mida ühisettevõte kaasrahastab kuni 79,1 miljoni euro ulatuses;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.

 märgib, et kuigi komisjoni teadusuuringute valdkonna pettustevastane strateegia on ühisettevõttele kohustuslik, ei olnud ühisettevõte 2016. aasta lõpu seisuga veel teinud pettustevastast riskide erihindamist ega koostanud tegevuskava oma pettustevastase strateegia elluviimiseks, kusjuures mõlemad on olulised ja eeldatavad juhtimissüsteemid ning parimad tavad vastavalt komisjoni esitatud metoodikale; märgib asjaolu, et 2017. aastal tegi ühisettevõte esimesed sammud oma pettustevastase tegevuskava koostamiseks, st Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldas ühisettevõtte töötajatele pettustevastase teadlikkuse suurendamise seminari ja viidi läbi pettustevastaste riskide hindamine; märgib, et kavale järgneb mõju hindamine, millega kehtestatakse tuvastatavate puuduste leevendamisega seotud põhieesmärgid (2017. aasta neljandas kvartalis), ning pettustevastase strateegia ja tegevuskava hindamine hiljemalt 2018. aasta juunis;

Töötajate valik ja töölevõtmine

11.

 märgib, et ühisettevõte võttis 2016. aastal kooskõlas oma ametikohtade loeteluga tööle 7 töötajat: tegevdirektori, haldus- ja finantsjuhi, kommunikatsiooniametniku, IT-assistendi ja kolm programmijuhti;

12.

 märgib, et 2016. aasta lõpu seisuga oli ühisettevõttes 17 töötajat, nagu ametikohtade loetelus on ette nähtud;

Sisekontroll

13.

 märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt on ühisettevõte oma sisekontrolliraamistiku elluviimiseks koostanud tegevuskava, milles võetakse arvesse komisjoni siseauditi talituses 2016. aasta detsembris valminud riskihindamise tulemusi; märgib lisaks, et sõltumatud välisaudiitorid käivitavad projektikulude väljamaksetaotluste järelauditid pärast esimeste väljamaksetaotluste heakskiitmist 2017. aasta jooksul;

14.

 võtab teadmiseks asjaolu, et siseauditi talitus täidab ühisettevõtte siseaudiitori ülesandeid ja seoses sellega annab kaudselt aru juhatusele ja tegevdirektorile; märgib, et esimene audit hõlmas ühisettevõtte riskiprofiili loomist, eesmärgiga kehtestada kolmeaastane siseauditi töökava;

Põhitegevusega seotud hanked ja toetused

15.

 väljendab muret selle pärast, et teenuste hankemenetluste puhul kehtestas ühisettevõte põhjendamatult lepingu maksimaalse eelarve; märgib, et ei leitud tõendeid selle kohta, et kõnealune maksimaalne summa põhineks süstemaatilisel kulude prognoosimisel või mõistlikul turuhindade võrdlussüsteemil; on seisukohal, et see ei pruugi tagada ühisettevõtte mitmeaastaste teenuslepingute kulutõhusust, kuna kogemused näitavad, et enamik saadud pakkumustest oli eelarvele kehtestatud ülempiiri lähedal; väljendab heameelt asjaolu üle, et ühisettevõtte lähenemine on kooskõlas komisjoni hankealase vademeekumiga ja finantseeskirjade põhimõtetega;

16.

 juhib tähelepanu asjaolule, et kaheksast juhtumist kahe puhul andis ühisettevõte toetust projektikonsortsiumidele, hoolimata asjaolust, et Teadusuuringute Rakendusameti poolt toetusesaajate juures tehtud rahalise elujõulisuse kontrollid näitasid, et konsortsiumide koordineerivate tööstusharu liikmete rahastamisvõime oli nõrk; märgib, et see tähendab tarbetult suurt finantsriski nende projektide elluviimisel ja seejuures oli finantsrisk eriti suur ühel juhul, kus koordineerivale partnerile oli eraldatud üle 45 % projekti kogurahastusest; palub ühisettevõttel enne 2018. aasta lõppu selgelt põhjendada, miks ta otsustas sellise riski võtta, ning teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelmeetmete raames eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kirjalikult mõlema projekti edenemisest; juhib tähelepanu pidevale ja olulisele vajadusele kohaldada nõuetekohast riskihindamise süsteemi, mida tuleks põhjalikult järgida;

Muud küsimused

17.

 palub komisjonil tagada ühisettevõtte otsese kaasamise programmi „Horisont 2020“ vahehindamise protsessi ühisettevõtete edasise lihtsustamise ja ühtlustamise valdkonnas;

18.

 tunnistab, et ühisettevõte peab liidu institutsioonide kaudu teavitama liidu kodanikke oma olulistest teadusuuringutest ja koostööst, ning toonitab, et on tähtis tõsta esile ühisettevõtte töö tulemusel tehtud tegelikke edusamme, mis moodustavad suure osa tema ülesandest, ning seda, et ta teeb koostööd teiste ühisettevõtetega üldsuse teadlikkuse suurendamiseks ühisettevõtete tegevuse kasulikkusest; märgib sellega seoses, et ka paljudel ühisettevõtte erasektori partneritel on võimalus liidu kodanikega otse suhelda ja neid tuleks julgustada sellistes püüdlustes osalema;

19.

 rõhutab, et teadusuuringud ja innovatsioon raudteesektoris on ohutu ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise raudteesektori väljaarendamisel otsustava tähtsusega ning need etendavad olulist rolli selles, et saavutada raudteetranspordisüsteemi olelusringi kulude märkimisväärne vähenemine ning raudteetranspordisüsteemi läbilaskevõime, usaldusväärsuse ja täpsuse märkimisväärne suurenemine, aga ka selles, et kõrvaldada koostalitlusvõimet piiravad järelejäänud tehnilised takistused ja vähendada transpordiga seotud negatiivset välismõju; rõhutab ka, et ühisettevõtte eesmärk on saavutada ühtne Euroopa raudteepiirkond ning parandada Euroopa raudteesüsteemi atraktiivsust ja konkurentsivõimet;

20.

 tuletab meelde, et teadusuuringud ja innovatsioon ei ole eraldiseisev protsess, kus kasutatakse protsessijuhtimise lihtsat reeglit; rõhutab seepärast, et on väga oluline leida teadus- ja innovatsiooniprojektide hulgast need, mis suudavad tuua turule innovaatilised lahendused; rõhutab, et muudatused, mida tehakse ühisettevõtte asutamismääruses ja põhikirjas, on ühisettevõtte edasise arendamise jaoks väga olulised, et parandada selle tõhusust; rõhutab, et eelkõige on vaja ette näha mitmeaastase rahastamise põhimõtte kasutamine ja kehtestada projektiettepanekute avaldamiseks paindlik ajakava;

21.

 toonitab ühisettevõtte ja Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) vahelise koostöö olulisust; väljendab heameelt ERA osalemise üle ühisettevõtte juhatuse koosolekutel; palub ühisettevõttel esitada oma iga-aastases tegevusaruandes selle koostöö peamiste saavutuste kohta rohkem konkreetset teavet;

22.

 võtab teadmiseks, et ühisettevõte alustas oma iseseisva töö esimestel kuudel uurimistööd selleks, et kaaluda, kuidas kasutada seoses raudteesektoriga ära liidu muude programmide ja fondide, eriti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kavandatud tegevusi, ning et ühisettevõte kavatseb seda tegevust edasi arendada; nõuab, et ühisettevõte esitaks üksikasjad selle kohta, kuidas ta kavatseb arendada koostoimet nende tegevuste vahel ja millised on oodatavad tulemused;

23.

 rõhutab, et teadus- ja innovatsiooniprojektidele peaks järgnema kõrgem tehnoloogilise valmisoleku tase tutvustamise ja rakendamise etapis; rõhutab, et konkurentsivõimelise raudteesüsteemi loomiseks tulevikus on kesksel kohal vajadus täiendava rahastamise järele asjakohaste rahastamisvahendite abil.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/392

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS (EL) 2018/1459

18. aprill 2018

ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta lõplikku raamatupidamisaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ühisettevõtte Shift2Rail eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (1),

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja kinnitavat avaldust (2) 2016. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta,

—

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2018. aasta soovitust ühisettevõtte tegevusele heakskiidu andmise kohta 2016. aasta eelarve täitmisel (05943/2018 – C8-0095/2018),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (3), eriti selle artiklit 209,

—

võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 642/2014 (millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail) (4), eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0076/2018),

1.

 annab heakskiidu ühisettevõtte Shift2Rail 2016. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ühisettevõtte Shift2Rail tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Antonio TAJANI

Peasekretär

Klaus WELLE

(1)  ELT C 426, 12.12.2017, lk 64.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)  ELT L 177, 17.6.2014, lk 9.

(5)  ELT L 38, 7.2.2014, lk 2.

3.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/393

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON (EL) 2018/1460

18. aprill 2018

Euroopa Liidu ametite 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise ning tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta

EUROOPA PARLAMENT,

—

võttes arvesse oma otsuseid Euroopa Liidu ametite 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuste järelmeetmete kohta (COM(2017)0379),

—

võttes arvesse kontrollikoja iga-aastaseid eriaruandeid (1) detsentraliseeritud asutuste 2016. aasta raamatupidamise aastaaruannete kohta,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet ametikohtade 5 % vähendamise elluviimise kiire läbivaatamise kohta, mis avaldati 21. detsembril 2017,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (2), eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208) (3), eriti selle artiklit 110,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja IV lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0115/2018),

A.

arvestades, et käesolev resolutsioon sisaldab iga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 kohase ameti kohta horisontaalseid tähelepanekuid, mis on lisatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustele vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artiklile 110 ja Euroopa Parlamendi kodukorra IV lisa artiklile 3;

B.

arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon rõhutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames, et eriti oluline on veelgi tugevdada liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust läbipaistvuse ja vastutuse parandamise abil ja rakendades tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet ning head tava inimressursside juhtimisel;

1.

 rõhutab, et ametid on liikmesriikides väga nähtavad ning neil on märkimisväärne mõju poliitikale ja otsuste tegemisele ning programmide elluviimisele Euroopa kodanike jaoks olulistes valdkondades, nagu tervishoid, ohutus, turvalisus, vabadus ja õigus, teadus ja tööstusareng, majandus- ja rahandusküsimused, tööhõive ja sotsiaalne areng; kordab, et ametite täidetavad ülesanded on olulised ning nad mõjutavad otseselt Euroopa kodanike igapäevaelu; kordab veelkord ametite, eriti reguleerivate ametite ja sõltumatu teabe kogumisega tegelevate ametite autonoomia tähtsust; tunnistab, et sidusrühmad on leidnud tee ametite juurde, kuid tunneb siiski muret, et Euroopa kodanike jaoks on ametite üldine nähtavus siiski piiratud, ehkki nende aruandekohustule ja sõltumatuse tagamiseks on suur nähtavus vajalik;

2.

 tuletab meelde, et ametite asutamise peamised põhjused olid sõltumatute tehniliste või teaduslike hinnangute koostamine, mille tõttu on vältimatult vajalikud selged ja tõhusad reeglid huvide konfliktide ärahoidmiseks, liidu süsteemide toimimine ja ühtse turu väljakujundamise hõlbustamine; kutsub kõiki ameteid osalema läbipaistvusregistrit käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille üle komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peavad praegu läbirääkimisi;

3.

 märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal liidu ametite ja muude organite 2016. aasta auditite tulemuste kohta (edaspidi „kontrollikoja kokkuvõte“), et ametite eelarve oli 2016. aastal ligikaudu 3,4 miljardit eurot, mida on ligikaudu 21,42 % rohkem kui 2015. aastal ja mis moodustab liidu üldeelarvest umbes 2,4 % (võrrelduna 2 %-ga 2015. aastal); juhib tähelepanu, et kasv on peamiselt seotud ametitega, mis tegelevad tööstuse, teadusuuringute ja energeetikaküsimustega (täiendavad 358 000 000 eurot) ja kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseküsimustega (täiendavad 174 000 000 eurot); märgib lisaks, et 3,4 miljardi euro suurusest eelarvest rahastati ligikaudu 2,4 miljardit eurot liidu üldeelarvest ning ligikaudu 1 miljardit eurot tasudest ning ka liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide sissemaksetest ja muudest allikatest;

4.

 kutsub komisjoni tegema tihedat koostööd liidu ametite võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ja üksikute ametitega 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku koostamisel ja liidu detsentraliseeritud asutuste alternatiivsete rahastamisallikate läbivaatamisel;

5.

 rõhutab, et institutsioonidevaheline detsentraliseeritud asutuste töörühm vaatas tasudest rahastatavate asutuste osas eeskätt läbi Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) katseprojekti; märgib, et isegi kui asutusi rahastatakse täielikult tasudest, on nad mainega seotud riski tõttu endiselt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni ees täiel määral aruandekohustuslikud; väljendab ühtlasi muret EASA katseprojekti puhul kasutatud kvaliteedinäitajate pärast, sest neis pööratakse väga suurt tähelepanu tarbijate rahulolule ja vähem tähelepanu lennuohutusele; kutsub komisjoni uurima, kuidas tagada täielikult tasudest rahastatavate asutuste sõltumatus;

6.

 märgib, et nendes asutustes on 10 364 alalist, ajutist, lepingulist või lähetatud töötajat (võrrelduna 9 848 töötajaga 2015. aastal), mida on peamiselt uute ülesannete tõttu 5,24 % rohkem kui eelmisel aastal; juhib tähelepanu, et töötajate arv suurenes kõige rohkem ametites, mis tegelevad tööstuse, teadusuuringute ja energeetika (110), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste (177) ning majandus- ja rahandusküsimustega (85);

7.

 märgib kontrollikoja kokkuvõtte põhjal, et kontrollikoda väljastas märkus(t)eta arvamuse kõigi ametite raamatupidamisarvestuse usaldusväärsuse kohta; märgib lisaks, et kontrollikoda andis märkus(t)eta arvamuse kõigi ametite, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO), raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

8.

 on seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tuleb muuta sujuvamaks ja kiiremaks n+1 suunas; kutsub seepärast ameteid ja kontrollikoda järgima erasektori head eeskuju ning teeb ettepaneku kehtestada ametite lõplike raamatupidamise aastaaruannete, iga-aastaste tegevusaruannete ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruannete avaldamise tähtajaks 31. märts, samuti tuua varasemale ajale ameteid käsitlevate kontrollikoja aruannete avaldamise tähtaeg, mis peaks olema kõige hiljem 1. juulil, et lihtsustada ja kiirendada kogu protsessi, nii et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus lõpeks aasta jooksul pärast kõnealust eelarveaastat;

Ühine lähenemisviis ja Euroopa Komisjoni tegevuskava

9.

 tunnustab ühise lähenemisviisi ja selle kohase tegevuskava rakendamist liidu ametite poolt;

10.

 tunneb heameelt võrgustiku panuse üle meetmete ja teabe kooskõlastamisel, kogumisel ja konsolideerimisel liidu institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi huvides; märgib, et tema kooskõlastamise ülesanded hõlmavad iga-aastaseid eelarve täitmisele heakskiidu andmise ja eelarvemenetlusi, komisjoni tegevuskava elluviimist, mille aluseks on ühine lähenemisviis ja sellega seotud poliitilised algatused, ning finants- ja personalieeskirjade läbivaatamist ja rakendamist;

11.

 on veendunud, võrgustik annab liidu institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste vahelistes suhetes konkreetset lisaväärtust; on seisukohal, et oleks kasulik toetada võrgustiku ühise tugiameti juhtimist Brüsselis; toetab kindlalt ameti taotlust saada juurde üks ajutise töötaja ametikoht, mille kulusid jagataks Euroopa Toiduohutusameti 2019. aasta eelarvetaotluses olevate ametite vahel, eriti kui võrgustiku pädevusvaldkonnad on selgeks tehtud ja võimaluse korral suurendatud, austades samas ametite autonoomia põhimõtet; soovitab komisjonil lisada täiendav ametikoht oma 2019. aasta eelarve-ettepanekusse;

12.

 märgib, et võrgustik koostas 2016. aastal liidu tulemuslikkuse arendamise raamistiku kaudu ametite tulemuslikkuse raamdokumendi, milles kirjeldatakse olemasolevaid vahendeid, sealhulgas näitajate kasutamist, keskendudes eelkõige tõhususe kavandamisele, mõõtmisele ja aruandlusele; tunneb heameelt asjaolu üle, et tulemuslikkuse arendamise raamistik tegeleb praegu koos komisjoniga tulemuspõhise eelarve koostamise jaoks küpsusmudeli väljatöötamisega, et toetada iga ameti pingutusi suutlikkuse optimeerimisel tulemuste, eelarve ja kasutatud ressursside kavandamiseks, jälgimiseks ja aruandluseks; märgib, et mõnel ametil on võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate puhul arenguruumi mõju- ja tulemusnäitajate kasutamise osas; kutsub võrgustikku üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru võetud meetmete ja nende rakendamise kohta;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

13.

 tuletab meelde, et aastasus koos ühtsuse ja tasakaalustatusega on kolm peamist raamatupidamispõhimõtet, mida tuleb liidu eelarve tõhusal täitmisel tingimata järgida; märgib, et vastavalt kontrollikoja kokkuvõttele on eelarve haldamise ja finantsjuhtimise valdkonnas endiselt – vaatamata märkimisväärsele vähenemisele – kõige sagedasem probleem kulukohustustega seotud assigneeringute järgmisse eelarveaastasse ülekandmise kõrge määr, mis puudutas 23 ametit (2015. aastal 32 ametit);

14.

 märgib, et ülekandmine võib sageli olla osaliselt või täielikult põhjendatud, sest ametite rakenduskavad on mitmeaastased, ning see ei osuta tingimata probleemidele eelarve planeerimisel ja täitmisel, samuti ei ole see alati vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega;

15.

 võtab teadmiseks võrgustiku ettepaneku anda aru tühistatud ülekandmistest, mis ületavad 5 % kogu eelarvest; märgib siiski, et eelarve kavandamise ja täitmise hindamiseks võiksid ametid esitada ka aruandeid plaanipäraste ülekandmiste mahu ja nende põhjuste kohta; julgustab ameteid lisama selle teabe oma vastavatesse konsolideeritud iga-aastastesse tegevusaruannetesse;

16.

 toonitab, et ülekantud assigneeringute tühistamise tase näitab eelarve planeerimise suutlikkust ning seda, kui korrektselt on ametid rahavajadust prognoosinud, ja see annab sageli eelarve hea planeerimise kohta rohkem teavet kui üksnes ülekandmiste määr;

17.

 rõhutab, et seetõttu tuleb vastuvõetavate ülekandmiste sisu kohe täpselt määratleda, et ühtlustada kontrollikoja sellekohast aruandlust ja võimaldada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval institutsioonil vahet teha, kas tegemist on halvast eelarve planeerimisest põhjustatud ülekandmistega või ülekandmistega, mida kasutatakse eelarves selleks, et toetada mitmeaastaseid programme ja hankemenetluste kavandamist; usub, et kontrollikoja soovitus kasutada liigendatud assigneeringuid võimaldaks saada parema ülevaate sellest, millised ülekandmised on põhjendatud;

18.

 juhib tähelepanu, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ning EASO ülesanded ja eelarved suurenesid 2016. aastal oluliselt; tunnistab, et neil ametitel olid suured haldus- ja tegevusalased ülesanded ning ootused nende suhtes olid suured, ehkki süsteemide ja menetluste kohandamiseks ning vajalike töötajate töölevõtmiseks oli aega vähe; märgib, et sellest tulenevalt tekkis neil probleeme eelarveaasta jooksul eraldatud täiendavate liidu vahendite ärakasutamisega, mis põhjustas märkimisväärseid tühistamisi ja ülekandmisi ning raskusi eelarve- ja finantseeskirjadest kinnipidamisega;

19.

 kutsub komisjoni, kontrollikoda ja võrgustikku üles seda küsimust arutama ja soovitama võimalikke lahendusi, et ühtlustada eelkõige mitmeaastaste programmide ja hangete finantsjuhtimist;

20.

 märgib murega, et teatavate ametite eelarve täitmise auditeeritud aruanded on vähem üksikasjalikud kui enamikul teistel ametitel, mis raskendab nende loetavust ja võrreldavust ning näitab, et ametite eelarvearuandluse suunised peaksid olema selged; tunnustab pingutusi raamatupidamise aruannete esitamise ja aruandluse järjepidevuse tagamiseks; rõhutab paremini standarditud ja võrreldava aruandluse olulisust, et hõlbustada ja optimeerida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ning lihtsustada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni tööd; palub võrgustikul ja üksikutel ametitel ühtlasi jätkata tööd lihtsustatud näitajatega ja teatada võetud meetmetest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

21.

 märgib murega, et avalikud hanked on ikka veel valdkond, milles esineb rohkelt vigu; ei ole rahul sellega, et EASO, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) ei järginud täielikult finantsmääruses sätestatud avaliku hanke põhimõtteid ja eeskirju; palub ametitel pöörata erilist tähelepanu kontrollikoja tähelepanekutele avalike hangete kohta;

22.

 märgib rahuloluga, et enamikul ametitel (31-st 27-l) on olemas talitluspidevuse kava; on seisukohal, et kõigil ametitel peaks selline kava olema; palub võrgustikul esitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aruande selle olukorra muutumisest;

Koostöö ametite vahel ja muude institutsioonidega – jagatud teenused ja koostoime

23.

 märgib rahuloluga, et mõned ametid juba teevad koostööd sama valdkonna teiste ametitega, näiteks justiits- ja siseküsimustega tegelevad ametid (4) ja Euroopa järelevalveasutused (5); julgustab teisi ameteid, kes ei ole veel sellega alustanud, tegema edaspidi koostööd teiste sama valdkonna ametitega alati kui võimalik, mitte ainult ühiste teenuste ja koostoime loomisel, vaid ka ühise poliitika valdkondades; rõhutab, et raudteeametil on kaks asukohta, sotsiaalpoliitikaga tegelevaid ameteid on neli ning justiits- ja siseasjade küsimustega tegelevaid ameteid kuus; väljendab pettumust institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste töörühma seniste tulemuste üle nimetatud küsimuses, kuna ei töötatud välja konkreetseid ettepanekuid seotud poliitikavaldkondadega tegelevate ametite ühendamiseks või ühte asukohta toomiseks; kutsub komisjoni üles analüüsima, milliseid võimalikke samme selles suunas saaks teha; julgustab kontrollikoda kaaluma ametite ühise poliitika valdkondade kohta ulatuslike ülevaadete esitamist;

24.

 märgib, et mõnel ametil on endiselt kaks peakorterit ning mitu operatiivkeskust ja bürood; on seisukohal, et kõik topeltasukohad või veel rohkemad asukohad, mis ei anna tegevusele mingit lisaväärtust, tuleb võimalikult kiiresti kaotada; ootab sellega seoses komisjoni hinnangut, mis peaks keskenduma lisaväärtusele ja kantavatele kuludele;

25.

 tõstab esile teenuste jagamise eeliseid, tänu millele on personali- ja finantsvaldkonna halduslikke rakenduseeskirju ning menetlusi võimalik järjepidevalt kohaldada, ja tõhususe kasvu ning majanduslikku tasuvust, mis ametite vahel teenuste jagamisest võib tekkida, eriti kui arvestada, et ametitel tuleb nii eelarvet kui ka personali kärpida; märgib, et koostoime leidmine ametite vahel võib leevendada halduskoormust, eriti väiksemate ametite puhul;

26.

 märgib samuti, et Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet kirjutasid alla uue kontseptsiooni katsetamise projektile avariitaaste teenuste pakkumise kohta; märgib, et see on võimaldanud nende teenuste pakkumisel hoida kokku hinnanguliselt rohkem kui 65 % hinnangulistest kuludest turuhindade alusel; märgib, et projekti laiendati 2017. aasta esimesel poolel Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile ning mitmed teised ametid uurivad võimalust ühineda hiljem 2017. või 2018. aastal; palub võrgustikul anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru kõnealuse projektiga seotud edasistest arengutest;

27.

 tunneb heameelt asjaolu üle, et ametid hakkasid kasutama ühist hankeportaali – ühishankevõimaluste keskregistrit –, mis asub ametite ekstranetis ning mis hõlmab selliseid tegevusi nagu dokumentide vahetamine ja foorumiarutelud, mis teeb ametitevahelise suhtluse hanketeenuste osas läbipaistvamaks ja lihtsamini hallatavaks;

28.

 tunneb heameelt kokkuhoiu ja tõhususe parandamise üle, mis saavutati ühisteenuste kasutamise abil viimase kahe aasta jooksul viie suure ametitevahelise hanke puhul, millest kolm – pilveteenused, auditeerimisteenused ja professionaalsed võrguteenused – tehti EFSA juhtimisel; üks – uurimisteenused – Euroopa Koolitusfondi juhtimisel ja üks – hindamis- ja tagasisideteenused – Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juhtimisel; juhib tähelepanu sellele, et neil viiel ühishankel oli suur osalusmäär, ulatudes 8–30 ametini; tunneb heameelt saavutatud kokkuhoiu üle, mis on hinnanguliselt 6 700 000 eurot pilveteenuste, 970 000 eurot auditeerimisteenuste, 1 490 000 eurot professionaalsete võrguteenuste, 400 000 eurot ülevaatusteenuste ja 1 160 000 eurot hindamis- ja tagasisideteenuste puhul; kutsub võrgustikke ja üksikuid ameteid üles jätkama koostööd ja täiendavalt parandama ühiste kaupade ja teenuste loetelu, mida ühised hankemenetlused võiksid hõlmata;

29.

 tunnustab edusamme, mida asutused on teinud eelarve haldamise ja raamatupidamissüsteemide IT-lahenduste ühtlustamisel; toetab kontrollikoja soovitust rakendada rohkem IT-lahendusi sellistes põhivaldkondades nagu inimressursside haldamine ning hangete ja lepingute haldamine, et vähendada sisekontrolli riske ja tugevdada IT-juhtimist;

Personalijuhtimine

30.

 tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) lõikes 27 nõutakse, et kõik institutsioonid, asutused ja ametid vähendaksid ajavahemikus 2013–2017 töötajate arvu järk-järgult 5 % võrra; märgib, et Euroopa Komisjoni ajakava (7) kohaselt alustasid detsentraliseeritud asutused vähendamist aasta hiljem ja plaanivad selle lõpule viia 2018. aastaks; tunneb heameelt asjaolu üle, et enamik ameteid on juba vähendanud töötajate arvu 5 % või rohkem; märgib, et kontrollikoja teostatud ametikohtade 5 % vähendamise elluviimise kiirest läbivaatamisest selgus, et ajavahemikus 2013–2017 olid detsentraliseeritud asutused juba vähendanud kokku 279 ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta, kusjuures 2018. aastaks seatud eesmärk oli 303 ametikohta; juhib tähelepanu, et horisontaalne eesmärk ei ole osutunud detsentraliseeritud asutuste puhul kõige sobivamaks lahenduseks, kuna nende ülesanded ja operatiivvajadused erinevad üksteisest märkimisväärselt;

31.

 märgib, et komisjon kohaldas viie aasta jooksul (2014–2018) iga-aastast 1 %-list täiendavat vähendamist ümberpaigutamisreservi loomiseks, mis koosneb 218 ametikohast aastateks 2013–2017 ja millest jagatakse ametikohti ametitele määratavate uute ülesannete täitmiseks või alustusetapis olevatele ametitele (8); märgib, et enamik uusi ametikohti anti Frontexile, Euroopa Politseiametile (Europol), EASO-le ja EASA-le;

32.

 on mures, et kui töötajate arvu veel rohkem vähendada, muutub ametite ülesannete ja iga-aastaste tööprogrammide täitmine järjest keerulisemaks, iseäranis ametites, mida komisjon peab täielikult toimivateks ametiteks; kutsub komisjoni ja eelarvepädevaid institutsioone üles uurima muid võimalusi, mis ei pärsiks ametite suutlikkust oma ülesandeid täita; soovitab eelarvepädevatel institutsioonidel kiita heaks täiendavad vahendid ametitele, kellele seadusandjad on usaldanud uute ülesannete täitmise; nõuab ühtlasi, et komisjon tunnustaks kokkuhoidu, mida võrgustik ja üksikud ametid on saavutatud ühiste hankemenetluste abil, millega suurendatakse tõhusust ja parandatakse inimressursside haldamist ning mis võimaldab vajaduse korral kohandada töötajate arvu vähendamise eesmärke;

33.

 märgib, et detsentraliseeritud asutused suurendasid lepinguliste töötajate kasutamist 718 täistööajaga töötajale taandatud näitaja võrra, et täita uusi ülesandeid, osaliselt kompenseerides töötajate arvu vähendamist 5 % võrra ja vähendamist ümberpaigutamisreservi loomise eesmärgil; märgib, et see puudutab peamiselt Frontexit, Europoli, EASOt ja EASAt, Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametit (ENISA) ning Euroopa GNSSi Agentuuri (GSA); on arvamusel, et lepingulisi töötajaid tuleks kasutada peamiselt ajutise meetmena ametites, kus on töökoormuse suurenemise tõttu suurim nõudlus uute töötajate järele; kutsub komisjoni üles uuesti kaaluma oma kava vähendada veelgi töötajate arvu 1 % võrra;

34.

 tunneb muret ametite tegevust takistava mitme teguri pärast, nagu ametikohtade loetelude kärped, piiratud inimressursid, raskused kvalifitseeritud töötajate värbamisel etteantud palgaastmetele, madal korrektsioonitegur teatavates riikides ning pikk ja halduslikult keeruline toetuste eraldamise protsess tegevuste elluviimisel; märgib võrgustiku andmete põhjal, et mõne riigi väga madal paranduskoefitsient toob kaasa kõrgemasse palgaastmesse liigitamise süstemaatilise kasutamise, et kaasata ja hoida sobivaid töötajaid; palub komisjonil vaadata läbi paranduskoefitsiendi arvutamiseks kasutatava valemi, et leida parem tasakaal ligitõmbava palga ja madala elukalliduse vahel;

35.

 täheldab olulisi erinevusi ametite vahel haiguspuhkuse tõttu töölt puudutud aja osas; on seisukohal, et töötervishoiu ja -ohutuse edendamise meetmed, korrapärane arstlik tervisekontroll ja töötajate heaoluga seotud tegevused moodustavad ennetava tervisepoliitika, mis täieliku rakendamise korral suurendab tööga rahulolu ja võimaldab palju suuremat kokkuhoidu kui esialgne investeering;

Huvide konfliktid ja läbipaistvus

36.

 märgib murelikult, et üksnes 22 ametit (71 %) on võtnud kasutusele rikkumistest teatamise sise-eeskirja ja suunised vastavalt personalieeskirjade sätetele; märgib, et ülejäänud üheksa ametit näevad ette asjakohaste eeskirjade ja suuniste kasutusele võtmise; palub võrgustikul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende meetmete vastuvõtmisest ja rakendamisest iga ameti puhul;

37.

 peab kahetsusväärseks, et rikkumisest teatamise sisemenetlusi veel ei rakendata, kuna justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametid ootasid komisjoni suuniseid või sisendit; mõistab, et mõned ametid on lisanud ennetava meetmena rikkumistest teatamise üldpõhimõtteid proaktiivselt oma käitumisjuhendisse ning nendega on nende veebisaitidel juba võimalik kergesti tutvuda; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks rikkumisest teatamise suuniste kiire vastuvõtmise, mille järel liidu ametid, sealhulgas Eurojust, CEPOL, EASO ja eu-LISA võtavad need viivitamata vastu ja hakkavad tõhusalt rakendama rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate selgete sise-eeskirjade kujul;

38.

 märgib, et haldusnõukogu liikmete, juhtivtöötajate ja koosseisuliste ekspertide huvide deklaratsioonid on oma veebisaitidel avaldanud 29 ametit (94 %); palub ülejäänud ametitel, kes seda veel teinud ei ole, need deklaratsioonid viivitamatult avaldada, loetledes liikmesuse kõigis muudes kutseorganisatsioonides, mis teeb võimalikuks sõltumatu sisekontrolli tegemise; tunneb heameelt asjaolu üle, et keskmise suurusega ametid ja need, kellel on oma töövaldkonna tõttu tõenäolisemalt huvide konflikte, vaatavad huvide deklaratsioonid läbi igal aastal nende esitamise ajal või isegi sagedamini;

39.

 väljendab heameelt asjaolu üle, et 26 ametit (84 %) on võimaldanud üldsusele juurdepääsu dokumentidele; palub ülejäänud ametitel, kellel veel selliseid suuniseid ei ole, need viivitamatult vastu võtta; kiidab heaks, et ametid, millele esitatakse sageli ja keerukamaid päringuid, on töötanud välja päringute käsitlemise sisemised süsteemid ja koolitanud välja meeskonnad, kes käsitlevad dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid päringuid; kutsub võrgustikku üles töötama ametite poolt rakendamiseks välja ühised suunised üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, eriti intellektuaalomandi õigusi käsitlevatele dokumentidele;

40.

 juhib tähelepanu, et üks võrgustiku peamistest saavutustest pettuse ja korruptsiooni vastases võitluses oli 2016. aastal loodud ametitevahelise õigusvõrgustiku pettusevastane töörühm, mille eesmärk on soodustada ametites pettusevastaste strateegiate ühtlustatud ja standarditud käsitlust; tunneb heameelt ametite tugeva pettuse vastu võitlemise kultuuri üle; palub võrgustikul teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle töörühma tööst;

41.

 väljendab rahulolu koostöö üle ametite ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel ennetusvaldkonnas, eelkõige pettustevastaste strateegiate vastuvõtmisel, ühtlustades neid OLAFi juhendis kirjeldatud metoodikaga; julgustab kõiki ameteid võtma vastu OLAFi suunised ametitele pettusevastase võitluse strateegiate kohta;

42.

 nõuab tungivalt, et eelkõige Eurojust, EASO ja eu-LISA pingutaksid rohkem, et võtta viivitamata vastu huvide konfliktide ennetamise ja ohjamise tõhusa poliitika suunised eesmärgiga suurendada läbipaistvust, et rakendada ühtlasi sidusamat lähenemisviisi huvide konflikti käsitlevate avalike deklaratsioonide suhtes.

Teabevahetus ja nähtavus

43.

 märgib, et ametid teavitavad oma tööst aktiivselt eri kanalite kaudu, kuid kordab oma üleskutset saavutada liikmesriikides suurem nähtavus, töötades selleks välja ulatusliku kava Euroopa kodanikeni jõudmiseks ning eelkõige ajakohastades regulaarselt oma veebisaite, et anda teavet ja tutvustada tehtud tööd; märgib lisaks, et sotsiaalmeediast on üha enam saamas ametite tavapärane suhtlusvahend; täheldab, et avatud uste päevad, suunatud kampaaniad ja videod, milles selgitatakse ametite põhitööd, on näited sellest, kuidas ametid kodanikke harivad ning neile ametite ja liidu institutsioonide töö kohta lisateavet annavad; märgib, et üldist või eriotstarbelist meediasuhtlust mõõdetakse regulaarselt eri näitajatega ja igal ametil on oma kommunikatsiooniplaan koos konkreetsete tegevustega, mis on kohandatud tema vajaduste jaoks;

44.

 märgib, et ametid korraldasid seminare ja koolitusi sellistes valdkondades nagu kriisikommunikatsioon, inimõigused ja väärtused, videote tootmine, ajakirjanikega töötamine, asutusesisene suhtlus, andmete visualiseerimine ja veebitehnoloogia, et suurendada nende kommunikatsioonialast suutlikkust ja edendada kodanikele teabe jagamist ameti ülesannete ja funktsioonide kohta; tunneb heameelt tulemuslikkuse arendamise raamistiku tegevuse ja kohaloleku üle mitmesugustes asjakohastes sotsiaalmeedia platvormides ja edukate ühiste (ametitevaheliste) kampaaniate üle;

Muud kommentaarid

45.

 võtab teadmiseks, et kontrollikoda soovitas oma arvamuses nr 1/2017 finantsmääruse läbivaatamise kohta ajakohastada detsentraliseeritud asutuste auditeerimise korda; avaldab kahetsust, et õigusakti ettepanekus ei nähta ette detsentraliseeritud asutuste poolt jätkuvalt kogetava ülemäärase halduskoormuse vähendamist; märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab „endiselt täielikult kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused“; kordab ühtlasi, et uued auditipõhimõtted, mille kohaselt kasutatakse ka erasektori audiitoreid, on ametite halduskoormust järsult suurendanud ja aeg, mis kulutatakse auditilepingute hangetele ja haldamisele, on tekitanud lisakulu, suurendades seega veel ametite kahanevatele ressurssidele avalduvat survet; toonitab, et vastavalt ühisele lähenemisviisile tuleb see probleem praegu käimasoleva finantsmääruse muutmise ja raamfinantsmääruse järgmise muutmise käigus kindlasti lahendada; kutsub kõiki nendes muutmistes osalejaid üles tooma selles küsimuses kiiremas korras selgust, et vähendada oluliselt ülemäärast halduskoormust;

46.

 märgib, et kontrollikoja kokkuvõtte kohaselt on ametitele antud välishinnangud üldiselt positiivsed ja ametid koostasid tegevuskavad hindamisaruannetes tõstatatud küsimustes meetmete võtmiseks; märgib, et kuigi enamike ametite asutamiseeskirjades nähakse ette regulaarne (tavaliselt iga nelja kuni kuue aasta järel) välishindamine, siis kuue detsentraliseeritud asutuse – BERECi büroo, EASO, eu-LISA, ETFi, ENISA ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi – asutamiseeskirjad sellist sätet ei sisalda ning EMA asutamismääruses nõutakse välishindamist ainult iga kümne aasta järel; on arvamusel, et seda küsimust tuleks arutada;

47.

 võtab teadmiseks 20. novembri 2017. aasta üldasjade nõukogus saavutatud kokkuleppe EMA ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) üleviimise kohta Londonist vastavalt Amsterdami ja Pariisi; on teadlik, et Ühendkuningriigi liidust lahkumine võib avaldada neile mõju nii tulevaste kulude kui ka oskusteadmiste kaotamise läbi, mis võib seada ohtu talitluspidevuse; võtab lisaks teadmiseks võimaliku mõju mitme Londonis mitteasuva ameti, eelkõige EASA, Euroopa Kemikaaliameti, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja GSA tuludele ja tegevusele; palub komisjonil hoida ameteid ja võrgustikku Brexiti läbirääkimisprotsessi ja tulevaste ettevalmistustega täielikult kursis, et vähendada võimalikult palju kahjulikku mõju, mis võib tekkida;

48.

 võtab teadmiseks kolme kolmepoolse asutuse – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Eurofoundi ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) – asutamismääruste käimasoleva läbivaatamise; tuletab meelde, kui tähtis on säilitada kõnealuste asutuste kolmepoolne olemus, et tagada riiklike ametiasutuste, Euroopa tööandjate organisatsioonide ja Euroopa töötajate organisatsioonide aktiivne osalemine nende juhtimises ja toimimises; tuletab meelde, et personalikärbete elluviimine on olnud väga vaevaline, ja väljendab taas oma vastuseisu edasistele kärbetele, mis piiraks asutuste võimet täita oma ülesandeid;

49.

 võtab teadmiseks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatuse valdkonnas tegutseva nelja asutuse (Cedefop, Eurofound, EU-OSHA ja ETF) käimasoleva välishindamise;

50.

 tuletab meelde, et ametite iga-aastaste tööprogrammide projektide ja mitmeaastaste strateegiate arutamine vastutavates komisjonides aitab tagada, et programmides ja strateegiates võetakse arvesse poliitilisi prioriteete;

51.

 tunnustab asutuste püüdlusi tasakaalustada oma mitmeaastaseid strateegiaid, et kajastada strateegia „Euroopa 2020“ poliitilisi prioriteete ja eesmärke;

52.

 juhib tähelepanu, et eu-LISA ja EASO on ainsad justiits- ja siseküsimuste valdkonna ametid, mille asutamismääruses puudub kohustus korraldada regulaarseid välisauditeid; kutsub kaasseadusandjaid üles hindama nende asutamismääruste läbivaatamisel võimalusi selle olulise küsimuse käsitlemiseks;

53.

 teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ametitele, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1)  ELT C 417, 6.12.2017.

(2)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(4)  Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust).

(5)  Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(6)  2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(7)  Detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldati komisjoni 10. juuli 2013. aasta teatisega COM(2013)0519 töötajate arvu vähendamise 5 %-list eesmärki viie aasta jooksul (2014–2018, võrdlusaasta 2013).

(8)  Järgides Euroopa Komisjoni kasutatavat terminoloogiat detsentraliseeritud ametite liigitamiseks, nagu „alustusetapp“, „uued ülesanded“ või „täielikult toimivad“, mis kajastavad nende arengu- ja kasvutaset liidu toetuste ja personali arvu tasandil.