ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 207

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
16. august 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teatis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu jõustumise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/1142, 14. august 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 lennundustehnilise töötaja loa teatavate kategooriate lisamise, välistarnijatelt komponentide vastuvõtmise protseduuri muutmise ja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide õiguste muutmise osas ( 1 )

2

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1143, 10. august 2018, millega muudetakse otsuseid 92/260/EMÜ ja 93/197/EMÜ hobuste viirusarteriidi suhtes testimise osas (teatavaks tehtud numbri C(2018) 5071 all)  ( 1 )

58

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Vahelepinguga, millega luuakse ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu raamistik, moodustatud majanduspartnerluslepingu komitee otsus nr 1/2017, 3. oktoober 2017, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ning Euroopa Liiduga assotsieerunud riikide ja territooriumide loetelu muudatusi [2018/1144]

65

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

16.8.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/1


Teatis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu jõustumise kohta

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (1) jõustus 1. augustil 2018, kuna koostöölepingu artikli 116 lõikes 1 ette nähtud menetlus viidi lõpule 20. juulil 2018.


(1)  ELT L 204, 31.7.2012, lk 20.


MÄÄRUSED

16.8.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 207/2


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/1142,

14. august 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 lennundustehnilise töötaja loa teatavate kategooriate lisamise, välistarnijatelt komponentide vastuvõtmise protseduuri muutmise ja lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide õiguste muutmise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5 ja artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 (2) on kehtestatud rakenduseeskirjad õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.

(2)

Selleks et tagada ühtlaselt kõrge lennuohutustase, on vaja liidu tasandi süsteemi lubade väljaandmiseks volitatud lennundustehnilistele töötajatele, kes tegelevad ELA1 lennukite ja muude õhusõidukite kui lennukite ja kopterite hooldusega. Kõnealune süsteem peaks olema lihtne ja proportsionaalne. Seepärast tuleks nüüd sellise süsteemi loomiseks võtta vajalikke meetmeid.

(3)

Kehtivad nõuded lubade andmiseks muude kui keerukate mootorõhusõidukite avioonika- ja elektrisüsteemide hooldusega tegelevatele volitatud lennundustehniliste töötajatele ei ole kooskõlas selliste õhusõidukite vähem keeruka konstruktsiooniga eelkõige seetõttu, et märkimisväärset osa baasnõuetest kohaldatakse ainult keeruka konstruktsiooniga õhusõidukite suhtes. Seepärast tuleks eespool nimetatud lennundustehniliste töötajate jaoks kasutusele võtta uus luba. Uue loa nõuetega peaks olema tagatud, et ohutustase jääks samaväärseks praeguse loa abil saavutatud ohutustasemega. Uue loa kasutuselevõtt peaks vähendama võimalikke ohutusriske, mis võivad ilmneda seetõttu, et asjaomaste hooldusülesannete täitmiseks ei ole piisavalt kvalifitseeritud ja asjakohast luba omavaid töötajaid.

(4)

Hooldustööde tegemise käigus kasutavad isikud ja organisatsioonid sageli komponente, osi või materjale, mida tarnivad kolmandad isikud. On vaja maandada selliste tarnitavate komponentide, osade või materjalide vastuvõtmisega seotud riske ning eelkõige tagada, et asjaomased isikud ja organisatsioonid võtavad komponentide nõuetekohaseks vastuvõtmiseks, liigitamiseks ja eraldamiseks vajalikke meetmeid.

(5)

Euroopa Lennundusohutusametit (edaspidi „amet“) on teavitatud arvukatest pettusejuhtumitest, mille puhul on teadlikult rikutud määruses (EL) nr 1321/2014 eksamite korraldamise kohta kehtestatud nõudeid. Need juhtumid on seotud lennundustehniliste töötajate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonidega, kes on korraldanud baasteadmiste eksameid õpilastele, kes ei ole läbinud baaskoolitust. See on tekitanud olulisi ohutusprobleeme eelkõige seetõttu, et hoolduse läbinud õhusõidukile võib hooldustõendi välja anda selline loaomanik, kellel puuduvad vajalikud baasteadmised. Nende ohutusprobleemide kõrvaldamiseks tuleb nüüd võtta meetmeid.

(6)

Vastavalt määrusele (EL) nr 1321/2014 peavad keerukate mootorõhusõidukite käitajad nii äriliste kui ka mitteäriliste lendude puhul tagama, et jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon ning et õhusõidukeid ja nendele paigaldatavaid komponente hooldab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon. Teatavatel juhtudel, näiteks kahe turbopropelleriga kergemate lennukite mitteäriliste lendude käitajate puhul, ei ole nõuete täitmiseks tehtavad jõupingutused proportsionaalsed kasuga, mida selliste nõuete täitmine nende ohutustasemele annab. Seepärast tuleks eespool nimetatud juhtudel kohaldatavaid nõudeid muuta. Võttes arvesse kõnealuste nõuete täitmiseks tehtavaid ebaproportsionaalseid jõupingutusi, nende muutmiseks kuluvat aega ja hinnanguid, mille kohaselt asjaolu, et neid nõudeid hakatakse kohaldama alles pärast nende muutmist, ei mõjuta märkimisväärselt lennuohutust, tuleks kõnealuste nõuete kohaldamine praegu peatada ja alustada nende kohaldamist alles alates asjakohasest hilisemast kuupäevast.

(7)

Üksikasjalikud eeskirjad määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa VI liite kohaldamise kohta jäeti määruse (EL) nr 1321/2014 muutmisel komisjoni määrusega (EL) 2015/1536 (3) ekslikult välja. See viga tuleks parandada.

(8)

Määruse (EL) nr 1321/2014 Va lisas esinevad teatavad keelelised ebatäpsused, mis on tekitanud probleeme määruse rakendamisel. Need ebatäpsused tuleks parandada.

(9)

Kõikidele asjaosalistele on vaja anda piisavalt aega, et kohaneda käesoleva määrusega ettenähtud meetmete põhjal loodud uue õigusraamistikuga. Seepärast tuleks kõnealuste meetmete kohaldamist alustada kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Teatavaid meetmeid tuleks siiski kohaldada viivitamata, arvestades nende eesmärki ja asjaolu, et nende kohaldamine ei nõua asjaosalistelt märkimisväärseid jõupingutusi. Teatavate muude meetmete muutmine nõuab rohkem jõupingutusi ja seetõttu tuleks neid kohaldada alates asjakohasest hilisemast kuupäevast, kuna kõnealuste meetmete muutmine hõlmab üleminekut eelkõige liikmesriigi õigusel põhinevatelt õigusaktidelt liidu õigusel põhinevale õigusraamistikule, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(10)

Määrust (EL) nr 1321/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ameti poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt esitatud arvamustega.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 5 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Seni kuni käesolevale määrusele lisatakse konkreetsed nõuded, mida kohaldatakse komponentidega tegelevate volitatud lennundustehniliste töötajate suhtes, kohaldatakse jätkuvalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud nõudeid, v.a väljaspool liitu asuvate hooldusorganisatsioonide puhul, kelle kohta kinnitab nõuded amet.“;

2)

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt b jäetakse välja;

b)

lõige 5 jäetakse välja;

c)

lisatakse lõige 7:

„7.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse selliste mitme turbopropellermootoriga lennukite suhtes, mille maksimaalne stardimass (MTOM) on kuni 5 700 kg ja mida ei kasutata ärilises lennutranspordis, alates 1. jaanuarist 2025 I lisa (osa M) punkti M.A.201 alapunkti g alapunkti 2 ja alapunkti g alapunkti 3.“;

3)

I lisa (osa M) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

4)

II lisa (osa 145) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

5)

III lisa (osa 66) muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale;

6)

IV lisa (osa 147) muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale;

7)

Va lisa (osa T) muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 5. märtsist 2019.

Siiski kohaldatakse

1)

artikli 1 lõike 2 punkti c, artikli 1 lõiget 7 ja IV lisa punkti 1 alates 5. septembrist 2018;

2)

ärilises lennutranspordis mittekasutatavate ELA1 lennukite ja muude õhusõidukite kui lennukite ja kopterite hoolduse suhtes järgmist:

a)

nõuet, mille kohaselt pädevad asutused peavad andma lennundustehnilise töötaja loa välja kooskõlas III lisaga (osa 66), kui tegemist on uue loaga või vastavalt kõnealuse lisa punktile 66.A.70 muudetud loaga, hakatakse kohaldama alates 1. oktoobrist 2019;

b)

nõuet, mille kohaselt volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt III lisale (osa 66) ja mis on sätestatud I lisa (osa M) punkti M.A.606 alapunktis g, punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 ning II lisa (osa 145) alapunkti 145.A.30 alapunktides g ja h, hakatakse kohaldama alates 1. oktoobrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. august 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni 16. septembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1536, millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses jätkuva lennukõlblikkuse eeskirjade ühtlustamisega määrusega (EÜ) nr 216/2008, kriitiliste hooldusülesannetega ja õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seirega (ELT L 241, 17.9.2015, lk 16).


I LISA

I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

sisukorda muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt M.A.501 asendatakse järgmisega:

„M.A.501

Liigitamine ja paigaldamine“;

(b)

punkt M.A.504 asendatakse järgmisega:

„M.A.504

Komponentide eraldamine“;

(2)

punkt M.A.501 asendatakse järgmisega:

„M.A.501   Liigitamine ja paigaldamine

a)

Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse:

(1)

rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärne dokument ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alajaoga Q, kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesolevas lisas (osa M) ei ole kindlaks määratud teisiti;

(2)

kasutuskõlbmatud komponendid, mida tuleb hooldada kooskõlas käesoleva määrusega;

(3)

komponendid, mis on liigitatud praakkomponentideks, kuna nende sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või neil on parandamatud defektid;

(4)

õhusõidukite, mootorite, propellerite või õhusõidukite muude komponentide standardvaruosad, kui need on kindlaks määratud tehnilistes normdokumentides ja nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kohaldatavale standardile;

(5)

hoolduses kasutatavad toor- ja tarbimisvalmis materjalid, kui organisatsioon on veendunud, et need vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ja nende päritolu on asjakohaselt jälgitav. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on selle materjaliga otseselt seotud ja mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ning tootja ja tarnija andmed;

b)

komponendid, standardvaruosad ja materjalid paigaldatakse õhusõidukile või selle komponendile ainult juhul, kui need on rahuldavas seisukorras, kuuluvad ühte alapunktis a loetletud kategooriasse ja kui asjaomane komponent, standardvaruosa või materjal on kohaldatavates tehnilistes normdokumentides konkreetselt märgitud.“;

(3)

punkti M.A.502 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võib punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehniline töötaja kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega teha järgmist:

(1)

äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponendi muu hooldus kui kapitaalremont;

(2)

äriliseks lennutranspordiks mittekasutatavale CS-VLA, CS-22 ja LSA õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud mootorite ja propellerite kapitaalremont.

Alapunkti d kohaselt tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.“;

(4)

punkt M.A.504 asendatakse järgmisega:

„M.A.504   Komponentide eraldamine

a)

Kasutuskõlbmatud ja praakkomponendid eraldatakse kasutuskõlblikest komponentidest, standardvaruosadest ja materjalidest.

b)

Praakkomponente ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või nende remontimise viis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.“;

(5)

punkti M.A.606 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Hooldusorganisatsioonil peab olema piisaval arvul volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele välja punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Töötajad peavad vastama järgmistele nõuetele:

1.

õhusõidukite puhul III lisa (osa 66) nõuetele;

2.

komponentide puhul käesoleva määruse artikli 5 lõike 6 nõuetele.“;

(6)

punkti M.A.608 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Organisatsioon vaatab kõik saabuvad komponendid, standardvaruosad ja materjalid üle, liigitab need ja eraldab üksteisest asjakohaselt.“;

(7)

VII liite esimene lause asendatakse järgmisega:

„Punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 ja punkti M.A.801 alapunktis c osutatud keerulised hooldustööd on järgmised:“


II LISA

II lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

sisukorda muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt 145.A.40 asendatakse järgmisega:

„145.A.40    Seadmed ja tööriistad“;

(b)

punkt 145.A.42 asendatakse järgmisega:

„145.A.42    Komponendid“;

(2)

punkti 145.A.30 alapunktid f, g, h ja i asendatakse järgmisega:

„f)

Organisatsioon tagab, et töötajad, kes teevad või kontrollivad mittepurustavaid katseid, mis on seotud õhusõidukite konstruktsiooni või komponentide või mõlema jätkuva lennukõlblikkusega, on selleks kvalifitseeritud vastavalt Euroopa standardile või mõnele muule, sellega samaväärsele ja ameti poolt tunnustatud standardile. Töötajad, kes täidavad muid eriülesandeid, peavad olema kvalifitseeritud vastavalt ametlikult tunnustatud normidele. Erandina käesolevast punktist võivad alapunktis g ning alapunkti h alapunktides 1 ja 2 osutatud töötajad, kellel on III lisa (osa 66) kohane B1-, B3- või L-kategooria kvalifikatsioon, teha ja/või kontrollida mittepurustavaid katseid värvimeetodil.

g)

Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peavad igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil olema liinihoolduseks asjaomase õhusõidukitüübipädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1-, B2-, B2L-, B3- ja L-kategooria (vastavalt asjaoludele) kvalifikatsioon.

Peale selle võib õhusõidukeid hooldav organisatsioon kasutada väiksemateks plaanijärgseteks liinihooldustöödeks ja lihtsamate defektide kõrvaldamiseks asjakohase koolituse saanud volitatud lennundustehnilisi töötajaid, kellel on punkti 66.A.20 alapunkti a alapunktis 1 ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii nimetatud õigused ning III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane kvalifikatsioon. Selliste volitatud lennundustehniliste töötajate olemasolu ei tähenda, et puudub vajadus B1-, B2-, B2L-, B3- ja L-kategooria (vastavalt asjaoludele) kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehniliste töötajate järele.

h)

Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil:

1)

olema keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduse jaoks vastava õhusõidukitüübi pädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 järgi C-kategooria kvalifikatsioon. Peale selle peab organisatsioonil olema piisaval arvul vastava õhusõidukitüübipädevusega töötajaid, kellel on III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohane B1- ja B2-kategooria (vastavalt asjaoludele) kvalifikatsioon, et toetada C-kategooria volitatud lennundustehnilisi töötajaid.

i)

Enne seda, kui C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi, tagavad B1- ja B2-kategooria tugitöötajad, et kõik asjaomased tööd või kontrollid on tehtud vastavalt kehtivatele nõuetele.

ii)

Organisatsioon peab selliste B1- ja B2-kategooria tugitöötajate nimekirja.

iii)

C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad tagavad, et alapunkti i nõuded on täidetud ning kõik kliendi nõutud tööd konkreetse baashoolduse või töödepaketi raames on tehtud, samuti hindavad nad iga tegemata jäänud töö puhul, kas seda on vaja teha või lepitakse õhusõiduki käitajaga kokku töö edasilükkamises mõne teise kontrolli või tähtajani,

2)

olema muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduseks üks järgmistest:

i)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohase B1-, B2-, B2L-, B3- ja L-kategooria (vastavalt asjaoludele) kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehniline töötaja;

ii)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehniline töötaja, keda abistavad punkti 145.A.35 alapunkti a alapunkti i kohased tugitöötajad.

i)

Komponentidega tegelevad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad olema kvalifitseeritud vastavalt artikli 5 lõikele 6 ja punktile 145.A.35.“;

(3)

punkti 145.A.35 alapunktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

Lisaks punkti 145.A.30 alapunktides g ja h sätestatud nõuete täitmisele peab organisatsioon tagama, et volitatud lennundustehnilistel töötajatel ning tugitöötajatel on olemas piisavad teadmised hooldatava õhusõiduki ja/või selle komponentide ning nendega seotud organisatsiooniliste protseduuride kohta. Volitatud lennundustehniliste töötajate puhul tuleb selles veenduda enne hooldustõendite väljaandmise volituse andmist või taasandmist.

1.

Tugitöötajad on need III lisa (osa 66) kohast B1-, B2-, B2L-, B3- ja/või L-kategooria lennundustehnilise töötaja luba omavad töötajad, kellel on asjaomase õhusõiduki tüübipädevusmärge, kes on seotud baashoolduse tegemisega ja kellel ei pea tingimata olema hooldustõendite väljaandmise õigust.

2.

Asjaomased õhusõidukid ja/või komponendid on hooldustõendite väljaandmise volituses kindlaksmääratud õhusõidukid või komponendid.

3.

Hooldustõendite väljaandmise volitus on luba, mille organisatsioon annab volitatud lennundustehnilistele töötajatele selle kohta, et nad võivad volituses kindlaksmääratud ulatuses allkirjastada hooldustõendeid sertifitseeritud organisatsiooni nimel.

b)

Organisatsioon võib volitatud lennundustehnilistele töötajatele anda hooldustõendite väljaandmise volituse üksnes nende baas- ja alamkategooriate ning (v.a A-kategooria loa puhul) mis tahes tüübipädevusmärgete kohta, mis on III lisa (osa 66) kohaselt loetletud lennundustehnilise töötaja loas, ja üksnes tingimusel, et see luba kehtib kogu volituse kehtivusajal ning et asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad täidavad pidevalt III lisa (osa 66) nõudeid, välja arvatud punkti 145.A.30 alapunktis j ja punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii loetletud juhud.“;

(4)

punkti 145.A.40 muudetakse järgmiselt:

(a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„145.A.40    Seadmed ja tööriistad“;

(b)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Organisatsioonil peavad olemas olema ettenähtud tööde tegemiseks vajalikud seadmed ja tööriistad ning ta peab neid kasutama.

i)

Kui tootja on ette näinud mõne konkreetse tööriista või seadme, peab organisatsioon seda kasutama, välja arvatud juhul, kui ta on oma käsiraamatus kindlaksmääratud protseduuride kohaselt leppinud pädeva asutusega kokku muude tööriistade või seadmete kasutamises.

ii)

Seadmed ja tööriistad peavad kogu aeg olema kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui mõnda tööriista või seadet kasutatakse nii harva, et selle pidev kättesaadavus ei ole vajalik. Need juhud tuleb käsiraamatu protseduurides kindlaks määrata.

iii)

Organisatsioonil, kellele on luba teha baashooldustöid, peab olema piisavalt seadmeid õhusõidukile juurde pääsemiseks ning hoolduse tegemise platvorme, mis on vajalikud õhusõiduki nõuetekohaseks kontrollimiseks.“;

(5)

punkt 145.A.42 asendatakse järgmisega:

„145.A.42   Komponendid

„a)

Komponentide liigitamine Kõik komponendid tuleb liigitada järgmistesse kategooriatesse.

i)

Rahuldavas seisukorras komponendid, mille kohta on välja antud hooldustõend EASA vormil 1 või sellega samaväärne dokument ning mis on tähistatud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) alajaoga Q, kui määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) või käesolevas II lisas (osa 145) ei ole kindlaks määratud teisiti.

ii)

Kasutuskõlbmatud komponendid, mida tuleb hooldada kooskõlas käesoleva määrusega.

iii)

Komponendid, mis on liigitatud praakkomponentideks, kuna nende sertifitseeritud kasutusiga on ületatud või neil on parandamatud defektid.

iv)

Õhusõidukite, mootorite, propellerite või õhusõidukite muude komponentide standardvaruosad, kui need on kindlaks määratud tehnilistes normdokumentides ja nendega on kaasas tõend nende vastavuse kohta kohaldatavale standardile.

v)

Hoolduses kasutatavad toor- ja tarbimisvalmis materjalid, kui organisatsioon on veendunud, et need vastavad nõutavatele spetsifikatsioonidele ja nende päritolu on asjakohaselt jälgitav. Iga materjaliga peavad kaasas olema dokumendid, mis on selle materjaliga otseselt seotud ja mille hulgas on deklaratsioon spetsifikatsioonile vastavuse kohta ning tootja ja tarnija andmed.

b)

Paigaldamiseks ette nähtud komponendid, standardvaruosad ja materjalid

i)

Organisatsioon määrab kindlaks komponentide, standardvaruosade ja materjalide paigaldamise protseduurid, millega tagatakse, et komponendid, standardvaruosad ja materjalid on rahuldavas seisukorras ja vastavad alapunkti a kohastele kohaldatavatele nõuetele;

ii)

organisatsioon määrab kindlaks protseduurid, millega tagatakse, et komponendid, standardvaruosad ja materjalid paigaldatakse õhusõidukile või selle komponendile ainult juhul, kui need on rahuldavas seisukorras, vastavad alapunkti a kohastele kohaldatavatele nõuetele ja kui asjaomane komponent, standardvaruosa või materjal on kohaldatavates tehnilistes normdokumentides konkreetselt märgitud;

iii)

organisatsioon võib käimasolevate tööde jaoks valmistada oma tööruumides piiratud koguses osi, tingimusel et valmistamisprotseduurid on käsiraamatus kindlaks määratud;

iv)

määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.307 alapunktis c osutatud komponente võib paigaldada üksnes juhul, kui õhusõiduki omaniku arvates on need paigaldamiskõlblikud.

c)

Komponentide eraldamine

i)

Kasutuskõlbmatud ja praakkomponendid eraldatakse kasutuskõlblikest komponentidest, standardvaruosadest ja materjalidest.

ii)

Praakkomponente ei tohi lubada liikuda tagasi komponentidega varustamise süsteemi, välja arvatud juhul, kui nende sertifitseeritud kasutusiga on pikendatud või nende remontimise viis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012.“


III LISA

III lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

sisukorda lisatakse viited VII ja VIII liitele:

„VII liide – L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalike baasteadmiste nõuded

VIII liide – L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks läbitava baasteadmiste eksami nõuded“;

(2)

punkt 66.A.3 asendatakse järgmisega:

„66.A.3   Lubade kategooriad ja alamkategooriad

Lennundustehniliste töötajate load hõlmavad järgmisi kategooriaid ning vajaduse korral alamkategooriaid ja süsteemipädevusmärkeid.

a)

A-kategooria, mis jaguneb järgmisteks alamkategooriateks:

A1 – turbiinmootoriga lennukid;

A2 – kolbmootoriga lennukid;

A3 – turbiinmootoriga kopterid;

A4 – kolbmootoriga kopterid;

b)

B1-kategooria, mis jaguneb järgmisteks alamkategooriateks:

B1.1 – turbiinmootoriga lennukid;

B1.2 – kolbmootoriga lennukid;

B1.3 – turbiinmootoriga kopterid;

B1.4 – kolbmootoriga kopterid;

c)

B2-kategooria

B2-kategooria luba hõlmab kõiki õhusõidukeid;

d)

B2L-kategooria

B2L-kategooria luba hõlmab kõiki õhusõidukeid (välja arvatud gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid, nagu on sätestatud punkti 66.A.5 alapunktis 1) ja see jaguneb järgmisteks süsteemipädevusmärgeteks:

side- ja navigatsioonisüsteemid (com/nav);

mõõteriistad;

automaatse juhtimisega lend;

seire;

plaanerisüsteemid.

B2L-kategooria luba sisaldab vähemalt üht süsteemipädevusmärget;

e)

B3-kategooria

B3-kategooria luba hõlmab kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg;

f)

L-kategooria, mis jaguneb järgmisteks alamkategooriateks:

L1C: komposiitkonstruktsiooniga purilennukid;

L1: purilennukid;

L2C: komposiitkonstruktsiooniga mootorpurilennukid ja komposiitkonstruktsiooniga ELA1 lennukid;

L2: mootorpurilennukid ja ELA1 lennukid;

L3H: kuumaõhu-õhupallid;

L3G: gaasiõhupallid;

L4H: kuumaõhu-õhulaevad;

L4G: ELA2 gaasiõhulaevad;

L5: muud kui ELA2 gaasiõhulaevad;

g)

C-kategooria

C-kategooria luba hõlmab lennukeid ja koptereid.“;

(3)

punkt 66.A.5 asendatakse järgmisega:

„66.A.5   Õhusõidukigrupid

Lennundustehnilise töötaja loale kantud pädevusmärgetega seoses liigitatakse õhusõidukid järgmistesse gruppidesse:

1)

grupp 1: keerukad mootoriga õhusõidukid, mitme mootoriga kopterid, lennukid, mille suurim lubatud lennukõrgus ületab lennutasandi FL290, elektroonilise juhtimissüsteemiga õhusõidukid, muud kui ELA2 gaasiõhulaevad ja muud õhusõidukid, mille puhul amet nõuab õhusõidukitüübi pädevusmärke olemasolu.

Amet võib vajaduse korral otsustada liigitada esimeses lõigus sätestatud tingimustele vastava õhusõiduki kas gruppi 2, 3 või 4, kui ta leiab, et see on konkreetse õhusõiduki väiksema keerukuse tõttu õigustatud;

2)

grupp 2: õhusõidukid (v.a gruppi 1 kuuluvad õhusõidukid), mis kuuluvad järgmistesse alamgruppidesse:

i)

alamgrupp 2a:

ühe mootoriga turbopropellerlennukid;

sellised turboreaktiivmootoriga lennukid ja mitme turbopropellermootoriga lennukid, mille amet on liigitanud kõnealusesse alamgruppi nende väiksema keerukuse tõttu;

ii)

alamgrupp 2b:

ühe turbiinmootoriga kopterid;

sellised mitme turbiinmootoriga kopterid, mille amet on liigitanud kõnealusesse alamgruppi nende väiksema keerukuse tõttu;

iii)

alamgrupp 2c:

ühe kolbmootoriga kopterid;

sellised mitme kolbmootoriga kopterid, mille amet on liigitanud kõnealusesse alamgruppi nende väiksema keerukuse tõttu;

3)

grupp 3: muud kui gruppi 1 kuuluvad kolbmootoriga lennukid;

4)

grupp 4: muud kui gruppi 1 kuuluvad purilennukid, mootorpurilennukid, õhupallid ja õhulaevad.“;

(4)

punkti 66.A.20 alapunkti a muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktid 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4.

B2L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B2L-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

elektrisüsteemide hooldus;

avioonikasüsteemide hooldus vastavalt loas konkreetselt kindlaks määratud süsteemipädevusmärke piirangutele ja

plaaneri süsteemipädevusmärke korral elektri- ja avioonikaseadmete hooldus sellistes jõuseadme- ja mehaanilistes süsteemides, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil.

5.

B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda B3-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

lennukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehaaniliste ja elektrisüsteemide hooldus ja

selliste avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil, mis ei hõlma vigade leidmist.“;

b)

lisatakse järgmised alapunktid 6 ja 7:

„6.

L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid ja tegutseda L-kategooria tugitöötajana järgmistes valdkondades:

õhusõidukite konstruktsiooni, jõuseadmete ning mehaaniliste ja elektrisüsteemide hooldus;

raadioside-, avariimajaka- (ELT) ja transpondrisüsteemide hooldus ning

muude avioonikasüsteemide hooldus, mille töökõlblikkuse saab kindlaks teha lihtsate katsete abil.

L2-alamkategooria hõlmab L1-alamkategooriat. Seega kehtivad kõik punkti 66.A.45 alapunkti h kohaselt L2-alamkategooria suhtes kohaldatavad piirangud ka L1-alamkategooria suhtes.

L2C-alamkategooria hõlmab L1C-alamkategooriat.

7.

C-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikul on lubatud anda välja hooldustõendeid õhusõidukite baashoolduse kohta. Neid õigusi kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.“;

(5)

punkti 66.A.25 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Muu kui B2L- ja L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks uus kategooria või alamkategooria, peab eksamil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksam peab vastama III lisa (osa 66) II liites sätestatud nõuetele ja selle peab korraldama IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või pädev asutus.“;

(6)

punkti 66.A.25 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

L-kategooria konkreetse alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks uus kategooria või alamkategooria, peab eksamil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) VII liite kohastes ainemoodulites. Eksam peab vastama III lisa (osa 66) VIII liites sätestatud nõuetele ja selle peab korraldama IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või pädev asutus või seda tuleb teha pädeva asutusega kokku lepitud korras.

B1.2-alamkategooria või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul loetakse L1C-, L1-, L2C- ja L2-alamkategooria saamiseks vajalikud teadmiste baasnõuded täidetuks.

L4H-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikud teadmiste baasnõuded hõlmavad L3H-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikke teadmiste baasnõudeid.

L4G-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikud teadmiste baasnõuded hõlmavad L3G-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikke teadmiste baasnõudeid.

c)

Konkreetset süsteemipädevusmärget sisaldava B2L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa taotleja või sellise loa omanik, kes taotleb, et tema loale lisataks uus süsteemipädevusmärge, peab eksamil tõendama, missugusel tasemel on tema teadmised III lisa (osa 66) I liite kohastes ainemoodulites. Eksam peab vastama III lisa (osa 66) II liites sätestatud nõuetele ja selle peab korraldama IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon või pädev asutus.“

b)

lisatakse alapunktid d, e ja f:

„d)

Koolitus tuleb läbida ja eksam tuleb sooritada kümne aasta jooksul enne lennundustehnilise töötaja loa taotluse või lennundustehnilise töötaja loale uue kategooria või alamkategooria lisamise taotluse esitamist. Kui koolitus on läbitud ja eksam on sooritatud varem, võib eksamitulemusi arvestada vastavalt alapunktile e.

e)

Taotleja võib esitada pädevale asutusele taotluse täielikult või osaliselt arvestada baasteadmistealaseid eksamitulemusi seoses järgmisega:

i)

baasteadmiste eksamid, mis ei vasta punkti d nõuetele, ja

ii)

mis tahes muu tehniline kvalifikatsioon, mis pädeva asutuse hinnangul vastab III lisa (osa 66) kohastele teadmisalastele nõuetele.

Eksamitulemusi arvestatakse vastavalt käesoleva lisa (osa 66) B jao E alajaole.

f)

Pädeva asutuse poolt taotlejale edastatud teade eksamitulemuste kohta kehtib kümme aastat. Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks.“;

(7)

punkti 66.A.30 alapunktile a lisatakse alapunktid 2a ja 2b:

„2a.

B2L-kategooria puhul:

i)

kolm aastat asjakohas(t)e süsteemipädevus(t)ega seotud praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, kui ta ei ole varem saanud sellekohast tehnilist väljaõpet, või

ii)

kaks aastat asjakohas(t)e süsteemipädevus(t)ega seotud praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, millele lisaks peab ta olema läbinud tehnilise oskustöölise väljaõppe, mida pädev asutus peab asjakohaseks, või

iii)

üks aasta asjakohas(t)e süsteemipädevus(t)ega seotud praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, millele lisaks peab ta olema läbinud osa 147 kohaselt heaks kiidetud baaskoolituse.

Uu(t)e süsteemipädevusmärke (-märgete) lisamiseks B2L-kategooria loale kolm kuud asjaomase uue süsteemiga seotud praktilist hoolduskogemust iga lisatava pädevuse kohta.

2b.

L-kategooria puhul:

i)

kaks aastat praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, mis sisaldab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava alamkategooriaga seotud hooldustöödest;

ii)

erandina alapunktist i üks aasta praktilist kogemust käitatava õhusõiduki hooldamisega, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava alamkategooriaga seotud hooldustöödest, kui punkti 66.A.45 alapunkti h alapunkti ii alapunktis 3 sätestatud piirangust ei tulene teisiti.

Uue alamkategooria lisamiseks L-kategooria loale peab alapunktide i ja ii kohaselt nõutav kogemus olema vastavalt kaksteist ja kuus kuud.

B1.2-alamkategooria või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul loetakse L1C-, L1-, L2C- ja L2-alamkategooria saamiseks vajalikud teadmiste baasnõuded täidetuks.“;

(8)

punkt 66.A.45 asendatakse järgmisega:

„66.A.45   Õhusõidukitüübipädevuse märkimine

a)

Selleks et lennundustehnilise töötaja loa omanik saaks kasutada hooldustõendi väljaandmise õigusi konkreetse õhusõidukitüübi suhtes, tuleb lennundustehnilise töötaja loale märkida asjaomaste õhusõidukitüüpidega seotud pädevused:

B1-, B2- või C-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

i)

gruppi 1 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus;

ii)

gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus, tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

iii)

gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane õhusõidukitüübipädevus või täielik grupipädevus;

iv)

gruppi 4 kuuluvate õhusõidukite puhul B2-kategooria loa korral täielik grupipädevus;

B2L-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

i)

gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul asjaomane tootja alamgrupipädevus või täielik alamgrupipädevus;

ii)

gruppi 3 kuuluvate õhusõidukite puhul täielik grupipädevus;

iii)

gruppi 4 kuuluvate õhusõidukite puhul täielik grupipädevus;

B3-kategooria puhul hõlmab asjaomane pädevus kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg.“

L-kategooria puhul on asjaomased tüübipädevused järgmised:

i)

L1C-alamkategooria puhul komposiitkonstruktsiooniga purilennukitega seotud pädevus;

ii)

L1-alamkategooria puhul purilennukitega seotud pädevus;

iii)

L2C-alamkategooria puhul komposiitkonstruktsiooniga mootorpurilennukitega ja komposiitkonstruktsiooniga ELA1 lennukitega seotud pädevus;

iv)

L2-alamkategooria puhul mootorpurilennukitega ja ELA1 lennukitega seotud pädevus;

v)

L3H-alamkategooria puhul kuumaõhu-õhupallidega seotud pädevus;

vi)

L3G-alamkategooria puhul gaasiõhupallidega seotud pädevus;

vii)

L4H-alamkategooria puhul kuumaõhu-õhulaevadega seotud pädevus;

viii)

L4G-alamkategooria puhul ELA2 gaasiõhulaevadega seotud pädevus;

ix)

L5-alamkategooria puhul asjakohane õhulaevatüübipädevus.

A-kategooria puhul vastavalt II lisa (osa 145) punkti 145.A.35 sätetele pädevusnõuet ei kohaldata.

b)

Õhusõidukitüübipädevuse saamiseks tuleb edukalt läbida üks järgmistest koolitustest:

asjakohane B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübikoolitus vastavalt III lisa (osa 66) III liitele;

B2-kategooria või L5-alamkategooria loale kantava gaasiõhulaeva tüübipädevusmärke puhul pädeva asutuse poolt punkti 66.B.130 kohaselt heaks kiidetud tüübikoolitus.

c)

muude kui C-kategooria lubade puhul peab loataotleja esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke saamiseks konkreetses kategoorias või alamkategoorias lisaks alapunkti b nõuete täitmisele läbima edukalt asjakohase väljaõppe töökohal. See väljaõpe peab vastama III lisa (osa 66) III liitele, välja arvatud juhul, kui tegemist on gaasiga täidetud õhulaevadega, mille puhul pädev asutus peab väljaõppe otseselt heaks kiitma.

d)

Erandina alapunktidest b ja c võib gruppi 2 ja 3 kuuluvate õhusõidukite puhul lisada loale õhusõidukitüübipädevusmärkeid pärast järgmiste nõuete täitmist:

taotleja on edukalt sooritanud eksami asjakohase B1-, B2- või C-kategooria õhusõidukitüübi kohta vastavalt käesoleva lisa (osa 66) III liitele;

taotleja on läbinud B1- ja B2-kategooria õhusõidukitüübiga seotud praktiliste oskuste kontrolli. Sel juhul peavad õhusõidukitüübiga seotud praktilised oskused hõlmama representatiivset läbilõiget loale märgitava asjakohase kategooriaga seotud hooldustöödest.

Need C-kategooria pädevusega töötajad, kes on kvalifikatsiooni omandanud punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktis 7 kindlaksmääratud akadeemilise kraadi omandamise kaudu, peavad esimese asjaomase õhusõidukitüübieksami sooritama B1- või B2-kategooria tasemel.

e)

Gruppi 2 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

i)

B1- ja C-kategooria loa omanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded vähemalt kahe ühte ja samasse tootjagruppi kuuluva õhusõidukitüübi suhtes, mis kombineerituna esindavad asjaomase tootja alamgruppi;

ii)

B1- ja C-kategooria loa omanikud peavad täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks täitma õhusõidukitüübipädevuse saamise nõuded eri tootjate vähemalt kolme sellise eri õhusõidukitüübi puhul, mis kombineerituna esindavad asjaomast alamgruppi;

iii)

B2- ja B2L-kategooria loa omanikud peavad tootja alamgrupipädevusmärke ja täieliku alamgrupipädevusmärke saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja asjaomase õhusõidukite alamgrupiga seotud hooldustöödest ning B2L-kategooria loa puhul asjaomase süsteemipädevusega seotud hooldustöödest;

iv)

erandina alapunkti e alapunktist iii on B2- või B2L- kategooria loa omanikul, kellel on kogu alamgruppi 2b hõlmav pädevusmärge, õigus saada ka kogu alamgruppi 2c hõlmav pädevusmärge.

f)

Gruppidesse 3 ja 4 kuuluvate õhusõidukite puhul kohaldatakse järgmist:

i)

B1-, B2-, B2L ja C-kategooria loaomanikud peavad grupi 3 täieliku pädevuse saamiseks ning B2- ja B2L-kategooria loaomanikud grupi 4 täieliku pädevuse saamiseks läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga ja gruppi 3 või 4 kuuluvate õhusõidukitega seotud hooldustöödest (vastavalt asjaoludele);

ii)

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse B1-kategooria loa omanikele grupi 3 kohta antud pädevusmärke suhtes piiranguid, mis tuleb märkida ka loale ja mis hõlmavad järgmisi õhusõidukeid:

hermetiseeritud lennukid;

metallkonstruktsiooniga lennukid;

komposiitkonstruktsiooniga lennukid;

puitkonstruktsiooniga lennukid;

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

iii)

erandina alapunkti f alapunktist i on B2L-kategooria loa omanikul, kellel on kogu alamgruppi 2a või 2b hõlmav pädevusmärge, õigus saada ka gruppe 3 ja 4 hõlmav pädevusmärge.

g)

B3-kategooria lubade puhul kohaldatakse järgmist:

i)

kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg hõlmava pädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava kategooriaga seotud hooldustöödest;

ii)

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse alapunktis i osutatud pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

puitkonstruktsiooniga lennukid,

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

metallkonstruktsiooniga lennukid;

komposiitkonstruktsiooniga lennukid.

h)

Kõikide L-alamkategooriate (v.a. L5-alamkategooria) puhul:

i)

tüübipädevusmärke saamiseks peab taotleja läbima praktiliste oskuste kontrolli, mis hõlmab representatiivset läbilõiget asjaomasele loale märgitava alamkategooriaga seotud hooldustöödest;

ii)

kui taotleja ei tõenda asjaomase kogemuse olemasolu, kohaldatakse pädevusmärke suhtes järgmisi piiranguid, mis märgitakse ka loale:

1)

purilennukitega, mootorpurilennukitega ja ELA1 lennukitega seotud pädevuse puhul:

puitkonstruktsiooni ja riidest pealistusega õhusõidukid;

metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega õhusõidukid;

metallkonstruktsiooniga õhusõidukid;

komposiitkonstruktsiooniga õhusõidukid;

2)

gaasiõhupallidega seotud pädevuse puhul:

muud kui ELA1 gaasiõhupallid ja

3)

kui taotleja on tõendanud vaid üheaastase kogemuse olemasolu vastavalt punkti 66.A.30 alapunkti a alapunkti 2b alapunktis ii kindlaksmääratud erandile, märgitakse loale järgmised piirangud:

„I lisa (osa M) VII liite kohased keerukad hooldustööd, määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.90B kohased standardmuudatused ja määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.431B kohased standardsed remonditööd.“

B1.2-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul, kellel on grupi 3 pädevusmärge või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanike puhul, kellel on kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg hõlmav pädevusmärge, loetakse L1- ja L2-alamkategooria ning nendega seotud täieliku grupipädevuse saamiseks vajalikud nõuded täidetuks ja nende suhtes kohaldatakse samu piiranguid, mis asjaomase B1.2-alamkategooria või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa puhul.“;

(9)

punkti 66.A.50 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennundustehnilise töötaja loale märgitud piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguste puudumist ning punktis 66.A.45 osutatud piiranguid kohaldatakse kogu õhusõiduki suhtes.“;

(10)

punkti 66.A.70 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

Vajaduse korral hõlmab lennundustehnilise töötaja luba punkti 66.A.50 kohaseid piiranguid, et kajastada erinevusi

i)

enne käesolevas lisas (osa 66) sätestatud kohaldatava loakategooria või -alamkategooria jõustumist asjaomases liikmesriigis kehtinud ja volitatud lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioonist tulenevate õiguste ning

ii)

käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites baasteadmiste ja sellekohase eksami suhtes kehtestatud nõuete vahel.

d)

Erandina alapunktist c tuleb selliste õhusõidukite puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ja mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid, ning õhupallide, purilennukite, mootorpurilennukite ja õhulaevade puhul märkida lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende lennundustehnilistele töötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne osa 66 kohase kohaldatava loakategooria või loa alamkategooria jõustumist, ning muudetud osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.“;

(11)

punkti 66.B.100 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus kontrollib, kas taotluse esitaja on sooritanud asjakohase eksami, ja/või kinnitab eksamitulemuste kehtivuse, et tagada kõikide I või VII liite kohaste moodulitega (vastavalt asjaoludele) seotud nõuete täitmine vastavalt käesolevale lisale (osa 66).“;

(12)

punkt 66.B.110 asendatakse järgmisega:

„66.B.110   Lennundustehniliste töötajate lubade muutmise kord täiendavate baas- või alamkategooriate lisamiseks

a)

Punktides 66.B.100 või 66.B.105 kindlaksmääratud korra kohaldamisel kinnitab pädev asutus täiendava baas- või alamkategooria või B2L-kategooria puhul süsteemipädevusmärke pitseri ja allkirjaga lennundustehnilise töötaja loal või annab välja uue loa.

b)

Pädeva asutuse kirjetesse tehakse vastav muudatus.

c)

Taotleja taotluse korral asendab pädev asutus B2L-kategooria loa samu õhusõidukitüübipädevusi sisaldava B2-kategooria loaga, kui loaomanik on tõendanud järgmise kahe nõude täitmist:

i)

I liite kohane eksam olemasoleva B2L-kategooria loa saamiseks nõutavate baasteadmiste ja B2-kategooria loa saamiseks nõutavate baasteadmiste vaheliste erinevuste kohta;

ii)

liite IV kohaselt nõutav praktiline kogemus.

d)

B1.2-alamkategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikele, kellel on grupi 3 pädevusmärge, või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanikele, kellel on kolbmootoriga hermetiseerimata lennukeid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg hõlmav pädevusmärge, annab pädev asutus taotluse korral välja L1- ja L2-alamkategooriate täieliku grupipädevusega loa, mille suhtes kohaldatakse samu piiranguid, mis olemasoleva B1.2-alamkategooria või B3-kategooria lennundustehnilise töötaja loa suhtes.“;

(13)

punkti 66.B.115 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Pädev asutus tagab, et tüübikoolituse nõuetekohaste praktiliste oskuste olemasolu tõendatakse ühel järgmisel viisil:

i)

esitatakse praktiliste oskuste omandamist kirjeldavad üksikasjalikud dokumendid või logiraamat, mille on välja andnud organisatsioon, kes korraldas pädeva asutuse poolt punkti 66.B.130 kohaselt heaks kiidetud koolituse;

ii)

võimaluse korral esitatakse praktilise õppe läbimist hõlmav koolitustõend, mille on välja andnud IV lisa (osa 147) kohaselt sertifitseeritud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon.“;

(14)

punkti 66.B.125 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

B1- või C-kategooria puhul muudetakse märkeid järgmiselt:

„kolbmootoriga kopterid, kogu grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2c“ ja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

„kolbmootoriga kopterid, tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2c“ ja selle tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe kolbmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

„turbiinmootoriga kopterid, kogu grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2b“ ja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

„turbiinmootoriga kopterid, tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2b“ ja asjaomase tootja gruppi 1 kuuluvaid ühe turbiinmootoriga koptereid hõlmav õhusõidukitüübipädevus;

„ühe kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“. B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„mitme kolbmootoriga lennukid – metallkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“ ja kogu gruppi või selle tootja gruppi 1 kuuluvaid mitme kolbmootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus; B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: komposiitkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„ühe kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“. B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: hermetiseeritud lennukid, metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„mitme kolbmootoriga lennukid – puitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“. B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: hermetiseeritud lennukid, metallkonstruktsiooniga lennukid, komposiitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„ühe kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“. B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: hermetiseeritud lennukid, metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„mitme kolbmootoriga lennukid – komposiitkonstruktsioon, kogu grupp või tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu grupp 3“. B1-kategooria loale märgitakse järgmised piirangud: hermetiseeritud lennukid, metallkonstruktsiooniga lennukid, puitkonstruktsiooniga lennukid ning metalltorudest konstruktsiooni ja riidest pealistusega lennukid;

„ühe turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp“ asendatakse järgmisega: „kogu alamgrupp 2a“ ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

„ühe turbiinmootoriga lennukid, tootja grupp“ asendatakse järgmisega: „tootja alamgrupp 2a“ ja neid ühe turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud ja mis kuuluvad gruppi 1;

„mitme turbiinmootoriga lennukid, kogu grupp“ asendatakse järgmisega: „neid mitme turbopropellermootoriga lennukeid hõlmav õhusõidukitüübipädevus, mille suhtes eelmise süsteemi puhul õhusõidukitüübipädevust ei kohaldatud.“;“

(15)

punkt 66.B.130 asendatakse järgmisega:

„66.B.130   Õhusõidukitüübikoolituse otsese heakskiitmise kord

a)

Muude õhusõidukite kui õhulaevade tüübikoolituse korral võib pädev asutus vastavalt käesoleva lisa (osa 66) III liite punktile 1 kiita heaks tüübipädevuskoolituse, mida korraldab organisatsioon, kellel ei ole IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba. Sel juhul kohaldab pädev asutus korda, millega tagatakse õhusõidukitüübikoolituse vastavus käesoleva lisa (osa 66) III liite nõuetele.

b)

Gruppi 1 kuuluvate õhulaevade tüübikoolituse korral peab pädev asutus koolituse kõikidel juhtudel otseselt heaks kiitma. Pädev asutus kehtestab korra, millega tagatakse, et õhulaeva tüübikoolituse õppekava hõlmab kõiki projekti omaniku (DAH) tehnilistes normdokumentides sisalduvaid elemente.“;

(16)

punkti 66.B.200 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Baasteadmiste eksamid peavad toimuma vastavalt käesoleva lisa (osa 66) I ja II liites või VII ja VIII liites (vastavalt asjaoludele) kindlaksmääratud nõuetele.“;

(17)

punkti 66.B.305 alapunktis b asendatakse tekst „III liites“ tekstiga „I liites“;

(18)

punkt 66.B.405 asendatakse järgmisega:

„66.B.405   Eksamitulemuste arvestamise aruanne

a)

Eksamitulemuste arvestamise aruandes võrreldakse järgmist:

i)

käesoleva lisa (osa 66) I või VII liites nimetatud mooduleid, alammooduleid, aineid ja teadmiste tasemeid (vastavalt asjaoludele) ning

ii)

taotletava kategooriaga seotud tehnilist kvalifikatsiooni käsitleva koolituse kava.

Võrdlus peab sisaldama märget selle kohta, kas taotleja on tõendanud vastavust nõuetele, ning selgitust iga väite kohta.

b)

Muid eksamitulemusi kui IV lisa (osa 147) kohast koolitusluba omavas lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonis sooritatud baasteadmiste eksamite tulemused võib arvestada ainult selle liikmesriigi pädev asutus, kus kvalifikatsioon anti, kui kõnealuse pädeva asutusega ei ole sõlmitud ametlikku kokkulepet, et asjaomane pädev asutus on otsustanud teisiti.

c)

Eksamitulemuste arvestamiseks peab iga mooduli ja alammooduli puhul märkima, et asjaomased nõuded on täidetud, ja lisama märke selle kohta, kus tehnilises kvalifikatsioonis võib leida samaväärseid nõudeid.

d)

Pädev asutus kontrollib korrapäraselt, kas on muudetud järgmist:

i)

siseriiklikud kvalifikatsiooninõuded;

ii)

käesoleva lisa (osa 66) I või VII liide (vastavalt asjaoludele).

Pädev asutus hindab ka seda, kas eksamitulemuste aruannet oleks seetõttu vaja muuta. Kõnealused muudatused tuleb dokumenteerida, kuupäevastada ja registreerida.“;

(19)

punkti 66.B.410 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Pärast eksamitulemuste kehtivuse lõppu võib taotleja esitada uue taotluse eksamitulemuste arvestamiseks. Kui käesoleva lisa (osa 66) I või VII liites (vastavalt asjaoludele) sätestatud nõudeid baasteadmiste kohta ei ole muudetud, taastab pädev asutus eksamitulemuste kehtivuse täiendava menetluseta veel kümneks aastaks.“;

(20)

I liidet muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 pealkiri ja esimene lõik asendatakse järgmisega:

I liide

Nõutavad baasteadmised

(v.a. L-kategooria loa korral)

1.   Teadmiste tasemed – A-, B1-, B2-, B2L-, B3- ja C-kategooria lennundustehnilise töötaja luba

A-, B1-, B2-, B2L ja B3-kategooria baasteadmiste taset tähistatakse iga asjaomase aine puhul vastava hindega (1, 2 või 3). C-kategooria loa taotleja teadmiste tase peab vastama B1- või B2-kategooria baasteadmiste tasemele.

“;

(b)

alapunkti 2 pealkiri, esimene lõik ja esimene tabel asendatakse järgmisega:

„2.   Moodulid

Lennundustehnilise töötaja loa kategooria või alamkategooriaga seotud kvalifikatsiooni omandamiseks nõutavad põhiained on esitatud järgmises tabelis ja tähistatud ristiga (X):

 

A-, B1- ja B3-kategooria puhul:

Ainemoodul

A- või B1-kategooria, lennukid

A- või B1-kategooria, kopterid

B3

 

Turbiinmootori(te)ga lennukid

Kolbmootori(te)ga lennukid

Turbiinmootori(te)ga kopterid

Kolbmootori(te)ga kopterid

Kolbmootoriga hermetiseerimata lennukid maksimaalse stardimassiga (MTOM) kuni 2 000 kg

1

X

X

X

X

X

2

X

X

X

X

X

3

X

X

X

X

X

4

X

X

X

X

X

5

X

X

X

X

X

6

X

X

X

X

X

7A

X

X

X

X

 

7B

 

 

 

 

X

8

X

X

X

X

X

9A

X

X

X

X

 

9B

 

 

 

 

X

10

X

X

X

X

X

11A

X

 

 

 

 

11B

 

X

 

 

 

11C

 

 

 

 

X

12

 

 

X

X

 

13

 

 

 

 

 

14

 

 

 

 

 

15

X

 

X

 

 

16

 

X

 

X

X

17A

X

X

 

 

 

17B

 

 

 

 

X

 

B2- või B2L-kategooria puhul:

Ainemoodul/alammoodulid

B2

B2L

1

X

X

2

X

X

3

X

X

4

X

X

5

X

X

6

X

X

7A

X

X

7B

 

 

8

X

X

9A

X

X

9B

 

 

10

X

X

11A

 

 

11B

 

 

11C

 

 

12

 

 

13.1 ja 13.2

X

X

13.3 alapunkt a

X

X (automaatse juhtimisega lendu hõlmav süsteemipädevus)

13.3 alapunkt b

X

 

13.4 alapunkt a

X

X (side- ja navigatsioonisüsteeme hõlmav süsteemipädevus)

13.4 alapunkt b

X

X (seiret hõlmav süsteemipädevus)

13.4 alapunkt c

X

 

13.5

X

X

13.6

X

 

13.7

X

X (automaatse juhtimisega lendu hõlmav süsteemipädevus)

13.8

X

X (mõõteriistu hõlmav süsteemipädevus)

13.9

X

X

13.10

X

 

13.11–13.18

X

X (plaanerisüsteeme hõlmav süsteemipädevus)

13.19–13.22

X

 

14

X

X (mõõteriistu ja plaanerisüsteeme hõlmav süsteemipädevus)“

15

 

 

16

 

 

17A

 

 

17B

 

 

(c)

mooduleid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7A, 8, 9A, 10 ja 14 käsitlevates tabelites asendatakse lahtri

TASE

B2

sisu järgmisega:

TASE

B2

B2L

(d)

moodulit 5 käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 5.5 punktis a B3-kategooria lubade kohta tehtud märge „1“ märkega „—“;

(e)

moodulit 7B käsitlevas tabelis asendatakse alammoodulis 7.4 B3-kategooria lubade kohta tehtud märge „—“ märkega „1“;

(f)

moodulit 7B käsitlevas tabelis asendatakse alammoodulis 7.10 B3-kategooria lubade kohta tehtud märge „1“ märkega „2“;

(g)

moodulit 11A käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 11.8 punktis b B1.1-kategooria lubade kohta tehtud märge „1“ märkega „2“;

(h)

moodulit 11A käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 11.16 esimese veeru selgitavas lahtris esitatud tekst järgmisega:

„11.16   Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

 

Süsteemi üldskeem

 

Allikad: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

Suru- ja vaakumpumbad

 

Rõhu reguleerimine

 

Rõhu jaotumine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

Seos muude süsteemidega“;

(i)

moodulit 11A käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 11.20 esimese veeru selgitavas lahtris esitatud tekst järgmisega:

„11.20   Salongisüsteemid (ATA 44)

Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõidukisiseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System, CIDS) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service, CNS). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote edastamist.

Õhusõidukisisese teabevahetuse süsteem (CIDS), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid toetavad andmevahetust üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning neid juhitakse tavaliselt salongimeeskonna paneelide (FAP) kaudu.

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (CNS) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

andme- või raadioside;

salongi põhisüsteem (CCS);

parda-meelelahutussüsteem (IFES);

välissidesüsteem (ECS);

salongi massimälusüsteem (CMMS);

salongi kontrollisüsteem (CMS);

mitmesugused eri salongisüsteemid (MCS).

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahelisel teabevahetussüsteemil (CNS) võivad olla järgmised funktsioonid:

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele;

juurdepääs e-posti, intraneti- ja internetiteenustele; reisijate andmebaas.“;

(j)

moodulit 11B käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 11.8 punktis b B1.2-kategooria lubade kohta tehtud märge „3“ märkega „2“;

(k)

moodulit 11B käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 11.16 esimese veeru selgitavas lahtris esitatud tekst järgmisega:

„11.16   Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

 

Süsteemi üldskeem

 

Allikad: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

Suru- ja vaakumpumbad

 

Rõhu reguleerimine

 

Rõhu jaotumine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

Seos muude süsteemidega“;

(l)

moodulit 12 käsitlevas tabelis asendatakse alammooduli 12.16 esimese veeru selgitavas lahtris esitatud tekst järgmisega:

„12.16   Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

 

Süsteemi üldskeem

 

Allikad: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

 

Suru- ja vaakumpumbad

 

Rõhu reguleerimine

 

Rõhu jaotumine

 

Näidikud ja hoiatussignaalid

 

Seos muude süsteemidega“;

(m)

moodul 13 asendatakse järgmisega:

„MOODUL 13 – ÕHUSÕIDUKITE AERODÜNAAMIKA, EHITUS JA SÜSTEEMID

 

TASE

 

B2

B2L

13.1

Lennuteooria

 

(a)

Lennuki aerodünaamika ja juhtimisseadmed

1

Lennuki juhtpindade kasutamine ja nende toime:

pööramine ümber pikitelje: kaldtüürid ja spoilerid,

pööramine ümber põiktelje: kõrgustüürid, tüürstabilisaatorid, juhitavad stabilisaatorid ja partlennukid, ning

pööramine ümber vertikaaltelje: pöördetüüri piirikud

Lennuki juhtimine elevoonidega, V-kiilu pöördekõrgustüüridega

Tõstejõudu suurendavad seadised: pilud, eestiivad, tagatiivad

Vajaduse korral õhutakistust suurendavad seadised: spoilerid, tõstejõu hälvitid, pidurdusklapid ja

trimmerite, servotrimmerite ja juhtpindade erisuguste asendite kasutamine ning nende toime

 

(b)

Lendamine suurel kiirusel

1

Lend helikiirusel, lend eelhelikiirusel, lend helikiirusele lähedasel kiirusel, lend ülehelikiirusel,

Machi arv, kriitiline Machi arv;

 

(c)

Kopteri kandetiiviku aerodünaamika

1

Mõisted

Tiivikulabade kaldenurga tsükliline ja samaaegne muutmine, pingutusmomenti tasakaalustavad juhtseadmed, nende kasutamine ja mõju

 

13.2

Konstruktsioon — Üldpõhimõtted

 

Konstruktsiooni põhimõtted

1

Piirkondlikud ja paiksed materjalikontrolli seadmed

2

Elektriline potentsiaaliühtlustus

2

Piksekaitsenõuded

2

13.3.

Automaatse juhtimisega lend (ATA 22)

 

a)

3

Automaatse lennu juhtimise põhialused, sh selle põhimõtted ja kasutatavad mõisted

Käsusignaalide töötlemine

Juhtimisrežiimid: pööramine ümber piki-, põik- ja vertikaaltelje ning vastavad juhtimiskanalid

Lengerdussummutid

Kopterite lennupüsivust suurendavad süsteemid

Automaatne trimmeerimine

Autopiloodi seos navigatsiooniseadmetega

 

b)

3

Mootori veojõu reguleerimise automaatsüsteemid

Automaatsed maandumissüsteemid: põhimõtted ja liigitus, töörežiimid, lähenemine, lauglemisnurk, maandumine, kordusringile minek, jälgimissüsteemid ja avariiolukorrad

 

13.4.

Side- ja navigatsioonisüsteemid (ATA 23/34)

 

a)

3

Raadiolainete levimise põhimõtted, antennid, ülekandeliinid, sidepidamine, raadiovastuvõtja ja -saatja

Järgmiste süsteemide tööpõhimõtted:

ülikõrgsagedusside (VHF)

kõrgsagedusside (HF)

kuuldeside

avariimajakad (ELT)

kabiini helisalvestusseade (CVR)

ülikõrgsagedusala ringsuunaline raadioseade (VOR)

automaatpeilimisseadmed (ADF)

instrumentaalmaandumissüsteem (ILS)

piloteerimisnäidikute süsteemid (FDS), kauguse mõõtmise seadmed (DME)

piirkondlik navigatsioon, piirkondlikud navigatsioonisüsteemid (RNAV)

lennujuhtimissüsteemid (FMS)

ülemaailmne asukohamääramise süsteem (GPS), ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem (GNSS)

andmeside

 

b)

3

lennuliikluse seireradari transponder, sekundaarseireradar (SSR)

liiklusohust hoiatamise ja kokkupõrke vältimise süsteem (TCAS)

ilmavaatlusradar

raadiokõrgusmõõtur

üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)

 

c)

3

mikrolaine-maandumissüsteem (MLS)

ülimadalsagedusala ja hüperboolne raadionavigatsioon (VLF/Omega)

Doppler-navigatsioon

inertsiaalsed navigatsioonisüsteemid (INS)

side- ja teatesüsteem (Aircraft Radio Incorporated, ARINC)

 

13.5.

Elektrisüsteemid (ATA 24)

3

Akumulaatorite paigaldamine ja kasutamine

Alalisvoolu genereerimine

Vahelduvvoolu genereerimine

Avariivoolu genereerimine

Pinge reguleerimine

Jaotusvõrk

Vaheldid, muundurid, alaldid

Kaitsmed

Elektritoide pardavälisest vooluallikast / maapealsest toitevõrgust

 

13.6.   Lisavarustus ja sisustus (ATA 25)

Elektroonilistele ohutusseadmetele esitatavad nõuded

Reisijatesalongi meelelahutusseadmed

3

13.7.

Lennujuhtimisseadmed (ATA 27)

 

a)

2

Esmased juhtimisseadmed: kaldtüürid, kõrgustüürid, pöördetüürid, spoilerid

Trimmeerimine

Toimiva koormuse reguleerimine

Tõstejõudu suurendavad seadised

Tõstejõu vähendamine, pidurdusklapid

Süsteemide kasutamine: käsitsijuhtimis-, hüdro-, pneumojuhtimissüsteemid

Kunstlik juhisetunnetus, lengerdussummuti, Machi arvu järgiv trimmer, pöördetüüri piirik, tüüride lukustus

Varisemisvastased kaitsesüsteemid

 

b)

3

Süsteemide kasutamine: elektrilised, elektroonilised

 

13.8.

Mõõteriistad (ATA 31)

3

Liigitus

Atmosfäär

Mõisted

Rõhku mõõtvad seadmed ja süsteemid

Pitot' toru rõhke kasutavad mõõturid

Baromeetrilised kõrgusmõõturid

Vertikaalkiiruse näidikud

Õhkkiiruse näidikud

Mahhmeetrid

Lennukõrguse näidikud / häiresüsteemid

Lennuparameetrite arvutid

Mõõdikute suruõhusüsteemid

Otselugemiga manomeetrid ja termomeetrid

Temperatuurinäidikusüsteemid

Kütusehulga näidikusüsteemid

Güroskoopiliste näidikute tööpõhimõtted

Aviohorisondid

Libisemisnäidikud

Güroaviohorisondid

Maapinna läheduse hoiatussüsteemid (GPWS)

Kompassid

Lennuparameetrite salvestamise süsteemid (FDRS)

Elektrooniline lennuinfo süsteem (EFIS)

Mõõdikute hoiatussüsteemid, sh põhilised hoiatussüsteemid ja kesksed hoiatussignaalide paneelid

Varisemisohu signalisatsioonisüsteemid ja kohtumisnurga näidikud

Vibratsiooni mõõtmine ja -näidikud

Kuvarkabiin

 

13.9.

Tuled (ATA 33)

3

Välistuled: navigatsiooni-, maandumis- ja ruleerimistuled, tuled jäätumise avastamiseks öisel lennul

Sisetuled: reisijatesalongi, piloodikabiini, lastiruumi valgustid

Avariituled

 

13.10.

Pardal asuvad hooldussüsteemid (ATA 45)

3

Hoolduse keskarvutid

Andmelaadimissüsteemid

Elektrooniline andmevaramu

Trükkimine

Konstruktsiooni diagnostika (lubatud piiridesse jäävate rikete jälgimine)

 

13.11.

Kliimaseadmed ja salongi hermetiseerimine (ATA 21)

 

13.11.1.

Õhu juurdevool

2

Õhu juurdevoolu allikad, sh mootorist, abijõuseadmest (APU) või maapealsest suruõhutoitest

 

13.11.2.

Kliimaseadmed

 

Kliimaseadmed

2

Õhu ja auru regenereerimise seadmed

3

Jaotussüsteemid

1

Õhuvoolu, temperatuuri ja niiskuse reguleerimise süsteem

3

13.11.3.

Hermetiseerimine

3

Ülerõhusüsteemid

Juhtimine ja näidikud, sh juht- ja kaitseventiilid

Salongi ülerõhu regulaatorid.

 

13.11.4.

Ohutus- ja hoiatusseadmed

3

Kaitse- ja hoiatusseadmed

 

13.12

Tulekaitse (ATA 26)

 

a)

3

Tulekahju- ja suitsusignalisatsiooni- ning häiresüsteemid

Tulekustutussüsteemid

Süsteemide testimine

 

b)

1

Käsitulekustutusvahendid

 

13.13

Kütusesüsteemid (ATA 28)

 

Süsteemi üldskeem

1

Kütusepaagid

1

Toitesüsteemid

1

Kütuse väljalaskmine avariiolukorras, ventilatsioon ja normaalne kütuse väljalase

1

Ringtoide ja ülepumpamine

2

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Kütuse tankimine ja kütusest tühjendamine

2

Lennuki pikitasakaalu säilitav automaatika, mis reguleerib kütuse kasutamist

3

13.14.

Hüdraulikaseadmed (ATA 29)

 

Süsteemi üldskeem

1

Hüdraulikavedelikud

1

Hüdropaagid ja -akud

1

Surve tekitamine: elektriline, mehaaniline ja pneumaatiline surve

3

Hädasurvestamissüsteem

3

Filtrid

1

Rõhu reguleerimine

3

Jaotusvõrk

1

Näidikud ja hoiatussignalisatsiooni süsteemid

3

Seos muude süsteemidega

3

13.15.

Kaitse jää ja vihma eest (ATA 30)

 

Jää moodustumine, jää tüübid ja jää avastamine

2

Jäätumisvastased süsteemid: elektrilised, kuumaõhu- ja keemilised süsteemid

2

Jäätõrjesüsteemid: elektrilised, kuuma- ja suruõhu- ning keemilised süsteemid

3

Vihmavee tõrje vahend

1

Kollektori ja drenaaži äravoolu soojendamine

3

Esiklaasipuhasti

1

13.16.

Telik (ATA 32)

 

Ehitus, amortisaatorid

1

Teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteemid: tavalised ja avariiolukorras kasutamiseks

3

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Rattad, pidurid, blokeerumisvastased seadised ja automaatne pidurdamine

3

Rehvid

1

Teliku juhtimine

3

Telikulüliti

3

13.17.

Hapnikusüsteem (ATA 35)

 

Süsteemi üldskeem: piloodikabiin, reisijatesalong

3

Hapnikuallikad, hapniku säilitamine, laadimine ja jaotamine

3

Hapnikuvaru reguleerimine

3

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

13.18.

Suruõhu- ja vaakumsüsteem (ATA 36)

 

Süsteemi üldskeem

2

Allikad: mootor/abijõuseade (APU), kompressorid, suruõhuballoonid, maapealne suruõhutoide

2

Rõhu reguleerimine

3

Rõhu jaotumine

1

Näidikud ja hoiatussignaalid

3

Seos muude süsteemidega

3

13.19.

Veesüsteem ja heitveesüsteem (ATA 38)

2

Veevarustussüsteemi paigaldamise skeem, toide, jaotamine, hooldus ja tühjendamine

Tualettruumide paigaldamise skeem, läbipesu ja hooldus

 

13.20.

Integreeritud modulaaravioonika (IMA) (ATA 42)

3

Põhisüsteem

Võrgu komponendid

Märkus: Integreeritud modulaaravioonika (IMA) moodulitesse integreeritud tüüpilised funktsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:

mootorist tuleva suruõhu juhtimine

õhurõhu reguleerimine

õhu ventileerimine ja juhtimine

avioonika ja piloodikabiini ventileerimine, temperatuuri reguleerimine

lennuliiklusalane side

avioonikaalase side ruuter

elektrikoormuse reguleerimine

kaitselüliti kontrollsüsteem

elektrisüsteemi kuuluv automaatne kontrollsüsteem (BITE)

kütuse juhtimine

pidurite kontrollisüsteem

esiratta juhtimissüsteem

teliku väljalaske- ja sissetõmbesüsteem

rehvide rõhunäidik

õlirõhunäidik

pidurite temperatuuri kontrollisüsteem

 

13.21.

Salongisüsteemid (ATA 44)

3

Seadmed ja komponendid reisijatele meelelahutuse pakkumiseks, õhusõidukisiseseks teabevahetuseks (Cabin Intercommunication Data System, CIDS) ning teabe vahetamiseks õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahel (Cabin Network Service, CNS). See hõlmab nii kõne, andmete, muusika kui ka videote edastamist.

Õhusõidukisisese teabevahetuse süsteem (CIDS), mis ühendab piloodikabiini-, salongipersonali- ja salongisüsteeme. Need süsteemid toetavad andmevahetust üksteisega seotud vahetatavate moodulite (LRU) vahel ning neid juhitakse tavaliselt salongimeeskonna paneelide (FAP) kaudu.

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vaheline teabevahetussüsteem (CNS) koosneb tavaliselt serverist, mis üldjuhul ühildub muu hulgas järgmiste süsteemidega:

andme- või raadioside

salongi põhisüsteem (CCS)

parda-meelelahutussüsteem (IFES)

välissidesüsteem (ECS)

salongi massimälusüsteem (CMMS)

salongi kontrollisüsteem (CMS)

mitmesugused eri salongisüsteemid (MCS)

Õhusõiduki salongi ja maapealsete jaamade vahelisel teabevahetussüsteemil (CNS) võivad olla järgmised funktsioonid:

juurdepääs väljumiseelsetele või väljumisega seotud aruannetele

juurdepääs e-posti, intraneti- ja internetiteenustele

reisijate andmebaas

 

13.22.

Teabesüsteemid (ATA 46)

3

Seadmed ja komponendid, mis võimaldavad salvestada, ajakohastada ja otsida digitaalset teavet, mida traditsiooniliselt esitati paberkandjal, mikrofilmil või mikrokaardil. Hõlmavad süsteeme, mis on ette nähtud teabe salvestamiseks ja otsimiseks, näiteks elektroonilise raamatukogu massmälu ja kontroller. Ei hõlma seadmeid ega komponente, mis on installeeritud muuks otstarbeks ja mida kasutavad ka teised süsteemid, näiteks piloodikabiini printer või üldotstarbeline kuvar.

Tüüpilised näited on

lennuliikluse korraldamise ja teabe haldamise süsteemid (Air Traffic and Information Management Systems) ning võrguserverisüsteemid (Network Server Systems)

Õhusõiduki üldteabesüsteem

Piloodikabiini teabe süsteem

Hooldusteabe süsteem

Reisijatesalongi teabe süsteem

Muud teabesüsteemid“;

 

(21)

II liidet muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

II liide

Baasteadmiste eksami nõuded

(välja arvatud L-kategooria loa puhul)“;

b)

punktides 2.2.1–2.2.10 asendatakse tekst „B2-kategooria“ tekstiga „B2- ja B2L-kategooria“;

c)

punktid 2.2.13 ja 2.2.14 asendatakse järgmisega:

„2.13.   MOODUL 13 – Õhusõidukite aerodünaamika, ehitus ja süsteemid

B2-kategooria: 180 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 225 minutit. Vajaduse korral võib küsimused ja nende vastamiseks ettenähtud aja jagada kaheks eksamiks.

B2L-kategooria:

Süsteemipädevus

Valikvastustega küsimuste arv

Vastamiseks on aega (minutit)

Baasnõuded

(Alammoodulid 13.1, 13.2, 13.5 ja 13.9)

28

35

COM/NAV

(Alammooduli 13.4 punkt a)

24

30

MÕÕTERIISTAD

(Alammoodul 13.8)

20

25

AUTOMAATSE JUHTIMISEGA LEND

(Alammooduli 13.3 punkt a ja alammoodul 13.7)

28

35

SEIRE

(Alammooduli 13.4 punkt b)

8

10

PLAANERISÜSTEEMID

(Alammoodulid 13.11–13.18)

32

40

2.14.   MOODUL 14 – JÕUSEADMED

B2- ja B2L-kategooria: 24 valikvastustega küsimust ja 0 teemaarendusküsimust. Vastamiseks on aega 30 minutit.

MÄRKUS: B2L-kategooria eksamil kohaldatakse moodulit 14 ainult mõõteriistade ja plaanerisüsteemidega seotud pädevuse saamiseks.“;

(22)

III liidet muudetakse järgmiselt:

(a)

punkti 1 alapunkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

need on (v.a alapunktis c sätestatud erinevuskoolituse puhul) kooskõlas liite punktis 3.1 esitatud sätestatud nõuetega ja määruse (EL) nr 748/2012 kohaste käitussobivuse andmete kohustuslikus osas kindlaks määratud asjakohaste elementidega, kui need on kättesaadavad.“;

(b)

punkti 1 alapunkti b alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

need on (v.a alapunktis c kirjeldatud erinevuskoolituse puhul) kooskõlas liite punktis 3.2 sätestatud nõuetega ja määruse (EL) nr 748/2012 kohaste käitussobivuse andmete kohustuslikus osas kindlaks määratud asjakohaste elementidega, kui need on kättesaadavad.“;

(c)

punkti 3.1 alapunkti c tabeli joonealused märkused asendatakse järgmisega:

„1)

Selliste kolbmootoriga hermetiseerimata lennukite puhul, mille maksimaalne stardimass (MTOM) on alla 2 000 kg, võib koolituse miinimumkestust vähendada 50 %.

2)

Gruppi 2 (kindlaks määratud punktis 66.A.5) kuuluvaid koptereid hõlmava koolituse miinimumkestust võib vähendada 30 %.“;

(d)

punkti 3.1. alapunktis e asendatakse rea „21.A Õhu juurdevool“ veerus „Turbiinmootoriga kopterid“ märgitud koolitustasemed järgmisega:

„3

1“;

(e)

punkti 3.1. alapunktis e asendatakse rea „31.A Mõõdikusüsteemid“ veerus „Kolbmootoriga kopterid“ märgitud koolitustasemed järgmisega:

„3

1“;

(23)

IV liide asendatakse järgmisega:

IV liide

Osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loa laiendamiseks nõutav kogemus

Järgmises tabelis on esitatud kogemustega seotud nõuded, mis esitatakse osa 66 kohasele loale uue kategooria või alamkategooria lisamise taotlemisel.

Kõnealune kogemus peab olema praktiline ja seotud hooldustöödega käitataval õhusõidukil, mis kuulub taotletavasse alamkategooriasse.

Nõutav kogemus võib olla 50 % võrra väiksem, kui taotleja on taotletava alamkategooriaga seoses lõpetanud osa 147 kohase sertifitseeritud kursuse.

Kuni

Alates

A1

A2

A3

A4

B1.1

B1.2

B1.3

B1.4

B2

B2L

B3

A1

6 kuud

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

1 aasta

6 kuud

A2

6 kuud

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

1 aasta

6 kuud

A3

6 kuud

6 kuud

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

1 aasta

A4

6 kuud

6 kuud

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

1 aasta

B1.1

Puudub

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

1 aasta

6 kuud

B1.2

6 kuud

Puudub

6 kuud

6 kuud

2 aastat

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

Puudub

B1.3

6 kuud

6 kuud

Puudub

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

1 aasta

6 kuud

B1.4

6 kuud

6 kuud

6 kuud

Puudub

2 aastat

6 kuud

2 aastat

2 aastat

1 aasta

6 kuud

B2

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

B2L

6 kuud

6 kuud

6 kuud

6 kuud

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

1 aasta

B3

6 kuud

Puudub

6 kuud

6 kuud

2 aastat

6 kuud

2 aastat

1 aasta

2 aastat

1 aasta

“;

(24)

V liide asendatakse järgmisega:

V liide

Taotluse vorm – EASA vorm 19

1.

Käesolevas liites on esitatud näidisvorm III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa taotlemiseks.

2.

Liikmesriigi pädev asutus võib EASA vormi 19 muuta üksnes selleks, et lisada täiendav teave, mida on vaja juhul, kui siseriiklike nõuetega lubatakse või nõutakse sellise III lisa (osa 66) kohase lennundustehnilise töötaja loa kasutamist, mille suhtes I lisa (osa M) ja II lisa (osa 145) nõuded ei kehti.
Image Tekst pildi Image Tekst pildi
“;

(25)

VI liidet muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

VI liide – III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja luba – EASA vorm 26“;

b)

VI liite algusesse ja olemasoleva EASA vormi 26 ette lisatakse järgmine tekst:

„1.

Järgmistel lehekülgedel on esitatud III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis.

2.

Dokument tuleb printida esitatud standardvormis, kuid arvutis koostamiseks võib selle mõõtmeid soovi korral vähendada. Kui mõõtmeid vähendatakse, tuleb tagada piisav ruum nõutavate ametlike pitserite või templite jaoks. Arvutis koostatavatel dokumentidel ei pea olema tühjaks jäänud lahtreid, kui dokument on selgelt äratuntav III lisa (osa 66) kohaselt välja antava lennundustehnilise töötaja loana.

3.

Dokumendi võib täita kas inglise keeles või selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus asub asjaomane pädev asutus. Viimasel juhul tuleb sellise loaomaniku puhul, kes peab luba kasutama väljaspool asjaomast liikmesriiki, lisada dokumendi ingliskeelne koopia, et tagada vastastikuse tunnustamise jaoks vajalik loa tekstist arusaamine.

4.

Igal loaomanikul peab olema kordumatu loanumber, mis koosneb siseriiklikust identifikaatorist ja tähtnumbrilisest tunnusest.

5.

Dokumendi lehekülgede järjekord võib erineda siinses näidises esitatust ning sellel ei pea tingimata olema vahejooni, kui esitatav teave on paigutatud lehekülgedele selliselt, et iga lehekülge võib selgelt samastada lisatud lennundustehnilise töötaja loa näidisega.

6.

Dokumendi koostab pädev astutus. Pädeva asutuse nõusolekul võib dokumendi koostada ka II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (osa 145) punktis 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud menetlust. Dokumendi annab igal juhul välja asjaomane pädev asutus.

7.

Kehtiva lennundustehnilise töötaja loa muutmise valmistab ette liikmesriigi pädev asutus. Pädeva asutuse nõusolekul võib muutmise ette valmistada ka II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kui järgitakse II lisa (osa 145) punktis 145.A.70 osutatud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud menetlust. Dokumenti muudab igal juhul asjaomane pädev asutus.

8.

Lennundustehnilise töötaja loa omanik peab hoidma seda heas korras ning tagama, et sinna ei lisataks volitusteta kandeid. Selle nõude rikkumine võib kaasa tuua loa kehtetuks tunnistamise või loa omanikult hooldustõendite väljaandmise õiguse äravõtmise. Samuti võib see kaasa tuua vastutusele võtmise liikmesriigi õigusaktide alusel.

9.

III lisa (osa 66) kohaselt välja antud lennundustehnilise töötaja luba peavad tunnustama kõik liikmesriigid ning seda ei ole teises liikmesriigis töötades vaja vahetada.

10.

EASA vormi 26 lisa ei ole kohustuslik ja seda võib kasutada ainult siseriiklike õiguste märkimiseks, kui kõnealuste õiguste suhtes kohaldatakse selliseid siseriiklikke õigusakte, mis jäävad III lisa (osa 66) kohaldamisalast välja.

11.

Pädev asutus võib otsustada lennundustehnilise töötaja loa õhusõidukitüübi pädevusmärgete lehekülge mitte välja anda kuni esimese õhusõidukitüübi pädevusmärke kinnitamiseni, ning võib vajaduse korral anda välja rohkem kui ühe õhusõidukitüübi pädevusmärgete lehekülje, sõltuvalt loetletavate pädevusmärgete arvust.

12.

Punkti 11 sätetest olenemata peab iga väljaantav lehekülg olema siinse näidisega ettenähtud vormingus ning sisaldama selle lehekülje jaoks ette nähtud teavet.

13.

Lennundustehnilise töötaja loal peab olema selgelt märgitud, et piirangud tähistavad hooldustõendi väljaandmise õiguse puudumist. Kui piiranguid ei ole, tehakse leheküljele „PIIRANGUD“ märge „piiranguid ei ole“.

14.

Kui lennundustehnilise töötaja loa väljaandmiseks kasutatakse eelnevalt väljatrükitud vormi, tehakse igasse kategooria, alamkategooria või tüübipädevusmärke lahtrisse, mille kohta pädevusteavet ei ole, märge: „pädevus puudub“.“;

c)

EASA vorm 26 asendatakse järgmisega:

Image Tekst pildi Image Tekst pildi “;

(26)

lisatakse VII ja VIII liide:

VII liide

L-kategooria lennundustehnilise töötaja loa saamiseks vajalikud baasteadmised

Käesoleva liite kohaselt nõutavad eri teadmiste tasemete määratlused on samad, mis III lisa (osa 66) I liite punktis 1.

Alamkategooriad

Nõutavad moodulid alamkategooriate kaupa (osutatakse allpool tabelis esitatud koolituskavadele)

L1C: komposiitkonstruktsiooniga purilennukid

1L, 2L, 3L, 5L, 7L ja 12L

L1: purilennukid

1L, 2L, 3L, 4L, 5L, 6L, 7L ja 12L

L2C: komposiitkonstruktsiooniga mootorpurilennukid ja komposiitkonstruktsiooniga ELA1 lennukid

1L, 2L, 3L, 5L, 7L, 8L ja 12L

L2: mootorpurilennukid ja ELA1 lennukid

1L, 2L, 3L, 4L, 5L, 6L, 7L, 8L ja 12L

L3H: kuumaõhu-õhupallid

1L, 2L, 3L, 9L ja 12L

L3G: gaasiõhupallid

1L, 2L, 3L, 10L ja 12L

L4H: kuumaõhu-õhulaevad

1L, 2L, 3L, 8L, 9L, 11L ja 12L

L4G: ELA2 gaasiõhulaevad

1L, 2L, 3L, 8L, 10L, 11L ja 12L

L5: kõrgemasse kui ELA2 kategooriasse kuuluvad gaasiõhulaevad

Mis tahes B1-alamkategooria saamiseks vajalikud baasteadmised

ning

8L (B1.1 ja B1.3), 10L, 11L ning 12L

SISUKORD:

Mooduli nimetus

MOODUL 1L –

Baasteadmised

MOODUL 2L –

Inimtegurid

MOODUL 3L –

Lennundusalased õigusaktid

MOODUL 4L –

Puidust/metalltorudest ja riidest plaanerid

MOODUL 5L –

Komposiitplaanerid

MOODUL 6L –

Metallplaanerid

MOODUL 7L –

Plaanerid (üldosa)

MOODUL 8L –

Jõuallikas

MOODUL 9L –

Kuumaõhu-õhupallid/kuumaõhu-õhulaevad

MOODUL 10L –

Gaasiõhupallid/gaasiõhulaevad (vabalennu-/ankurdatud)

MOODUL 11L –

Kuumaõhu-õhulaevad/gaasiõhulaevad

MOODUL 12L –

Raadioside/avariimajakad/transpondrid/mõõteriistad

MOODUL 1L – BAASTEADMISED

 

Tase

1L.1.   Matemaatika

Aritmeetika

Aritmeetikamõisted ja -tähised

Korrutamis- ja jagamismeetodid

Murd- ja kümnendarvud

Tegurid ja kordsed

Kaalu- ja mõõtühikud ning teisendustegurid

Suhe ja võrdelisus

Keskmised ja protsendid

Pindalad ja ruumalad, ruudud ja kuubid

Algebra

Algebra lihtavaldised: liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine

Sulgude kasutamine

Lihttehted murdudega

Geomeetria

Lihtsad geomeetrilised kujundid

Graafiline kujutamine: graafikute laad ja kasutamine

1

1L.2.   Füüsika

Aine

Aine olemus: keemilised elemendid

Keemilised ühendid

Olek: tahke, vedel ja gaasiline

Oleku muutumine

Mehaanika

Jõud, momendid ja jõupaarid, kujutamine vektorina

Raskuskese

Pinge, surve, nihe ja vääne

Tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete olemus ja omadused

Temperatuur

Termomeetrid ja temperatuuriskaalad: Celsiuse, Fahrenheiti ja Kelvini temperatuuriskaalad;

Soojuse määratlus

1

1L.3.   Elektrisüsteem

Alalisvooluahelad

Ohmi seadus, Kirchoffi pinge- ja vooluseadused

Vooluallika sisetakistuse tähendus

Takistus/takisti

Takisti värvikood, väärtused ja tolerantsid, väärtuste eelisrida, nimivõimsus

Takistite jada- ja rööpühendused

1

1L.4.   Aerodünaamika/aerostaatika

Rahvusvaheline standardatmosfäär (ISA), selle rakendamine aerodünaamikas ja aerostaatikas

Aerodünaamika

Õhuvool ümber tahke keha

Piirkiht, laminaarne ja turbulentne vool

Tõmme, raskusjõud, aerodünaamiline resultantjõud

Aerodünaamilise takistuse ja tõstejõu tekkimine: kohtumisnurk, polaarkõver, varisemine

Aerostaatika

Mõju kestale, tuule mõju, lennukõrguse ja temperatuuriga seotud mõju

1

1L.5.   Tööohutus ja keskkonnakaitse

Ohutud töötavad ning ohutusnõuded töötamisel elektri, gaaside (eriti hapniku), õlide ja kemikaalidega

(Julgeoleku seisukohast ja keskkonnale) ohtlike materjalide märgistamine, ladustamine ja kõrvaldamine

Meetmed tulekahju või muu õnnetuse korral, kui sellega kaasneb vähemalt üks eespool nimetatud ohutegur; tulekustutusvahendite tundmine

2


MOODUL 2L – INIMTEGURID

 

Tase

2L.1.   Üldist

Inimteguri arvestamise vajalikkus

Inimtegurist / inimlikust eksimusest tulenevad juhtumid

Murphy seadus

1

2L.2.   Inimtegevus ja selle piiratus

Nägemine, kuulmine, teabe töötlemine, tähelepanu ja taju, mälu

1

2L.3.   Sotsiaalpsühholoogia

Vastutus, motivatsioon, töökaaslaste mõju, meeskonnatöö

1

2L.4.   Töövõimet mõjutavad tegurid

Tervis, stress, uni, väsimus, alkohol, ravimid, uimastite tarvitamine

1

2L.5.   Füüsiline töökeskkond

Töökeskkond (mikrokliima, müra, valgustus)

1


MOODUL 3L – LENNUNDUSALASED ÕIGUSAKTID

 

Tase

3L.1.   Õigusraamistik

Euroopa Komisjoni, EASA ja riiklike lennuametite roll

Osa M ja osa 66 kohaldatavad osad.

1

3L.2.   Remondi- ja muudatustööd

Muudatuste heakskiitmine (remondi- ja muudatustööd)

Standardmuudatused ja -remonditööd

2

3L.3.   Tehnilised normdokumendid

Lennukõlblikkusdirektiivid (AD), jätkuva lennukõlblikkuse juhendid (ICA) (AMM, IPC jne)

Lennukäsiraamat

Hooldustööde dokumendid

2


MOODUL 4L – PUIDUST PLAANERID / METALLTORUDEST JA RIIDEST PLAANERID

 

Tase

4L.1.   Puidust/metalltorude ja riide kombinatsioonist plaanerid

Puit, vineer, liimid, konserveerimine, elektrisüsteem, omadused, mehaaniline töötlemine

Katted (kattematerjalid, liimid, viimistlusained, looduslikud ja sünteetilised pinnakattematerjalid ja liimid

Värvimis-, kokkupaneku- ja parandustööd

Puidust/metalltorudest ja riidest konstruktsioonide ülepingekahjustuste kindlakstegemine

Puitkomponentide ja katete kulumine

Metallkomponentide pragunemise kontroll (optiline kontroll, näiteks luubiga) Korrosioon ja selle vältimise meetodid Tervise- ja tuleohutuse kaitse

2

4L.2.   Materjal

Puidu liigid, stabiilsus ja mehaaniline töödeldavus

Teras- ja kergsulamtorud ja -liitmikud, keevisliidete pragude kontroll

Plastid (ülevaade, omaduste tundmine)

Värvid ja värvi eemaldamine

Liimid

Kattematerjalid ja -meetodid (looduslikud ja sünteetilised polümeerid)

2

4L.3.   Kahjustuse kindlakstegemine

Puidust/metalltorudest ja riidest konstruktsioonide ülepinge kahjustused

Koormuste ülekanne

Väsimustugevus- ja pragunemiskontroll

3

4L.4.   Praktiline töö

Tihvtide, kruvide, mutrite ja kruvipingutite kinnitamine

Trossi jätkamine

Klamberliited (Nicopress ja Talurit)

Katete parandamine

Kupli ja akende parandamine

Remondiharjutused (vineer, pikiliistud, käepidemed, pealiskatted)

Õhusõiduki plaaneri seadistamine Juhtpinna massikompensatsiooni arvutamine ja juhtpindade liikumisvahemikud, mõjutavate jõudude mõõtmine

Puidust või metalltorude ja riide kombinatsioonist plaaneri kontrollimine pärast 100 lennutundi või aastaülevaatuse käigus

2


MOODUL 5L – KOMPOSIITPLAANERID

 

Tase

5L.1.   Kiudplastplaaner

Kiudplastplaaneri tööpõhimõtted

Vaigud (epoksiid-, polüester-, fenool-, vinüülestervaigud)

Sarrusmaterjalid (klaas-, aramiid- ja süsinikkiud), nende omadused

Täiteained

Kandevsisud (balsa, kärgmaterjalid, vahtplastid)

Konstruktsioonid, koormuste ülekanne (täismass-kiudplastkered, kihtpaneelid)

Osade ülepingekahjustuste kindlakstegemine

Kiudplastprojektide teostamine (vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatule), sealhulgas materjali säilitamine

2

5L.2.   Materjal

Termoreaktiivplastid, termoplastsed polümeerid, katalüsaatorid

Materjalide omaduste tundmine, mehaanilise töötlemise meetodid, eraldamine, liitmine ja keevitamine

Kiudplastvaigud: epoksiid-, polüester-, vinüülester-, fenoolvaigud

Sarrusmaterjalid

Elementaarkiududest filamentideni (vormimäärded, viimistlusmaterjalid), koetehnikad

Eri sarrusmaterjalide omadused (E-klaaskiud, aramiidkiud, süsinikkiud)

Mitmest materjalist süsteemide probleemid, maatriks

Nakkumine/kohesioon, kiudmaterjalide muud käitumisviisid

Täitematerjalid ja pigmendid

Täitematerjalide tehnilised nõuded

Vaigu omaduste muutumine E-klaasi, mikrokerade, aerosoolide, puuvilla, mineraalide, metallipulbri, orgaaniliste ainete kasutamise korral

Värvimis-, kokkupaneku- ja parandusmeetodid

Tugimaterjalid

Kärgmaterjalid (paber, kiudplast, metall), balsa, Divinycell (Contizell), arengusuundumused

2

5L.3.   Komposiitkonstruktsiooniga kiudplastplaaneri kokkupanek

Täismasskered

Kihtpaneelid

Aerodünaamiliste pindade, kerede, juhtpindade kokkupanek

2

5L.4.   Kahjustuse kindlakstegemine

Kiudplastkomponentide käitumine ülepinge korral

Delaminatsiooni ja liidete pragunemise kindlakstegemine

Aerodünaamiliste pindade paindevibratsiooni sagedus

Koormuste ülekanne

Hõõrdliited ja sundlukustus

Metallosade väsimustugevus ja korrosioon

Metalliliited, teras- ja alumiiniumkomponentide pinnaviimistlus kiudplastiga liitmise korral

3

5L.5.   Vormide valmistamine

Kipsvormid, vormikeraamika

Klaasplastvormid, geelkate, sarrusmaterjalid, jäikusprobleemid

Metallvormid

Positiiv- ja negatiivvormid

2

5L.6.   Praktiline töö

Tihvtide, kruvide, mutrite ja kruvipingutite kinnitamine

Trossi jätkamine

Klamberliited (Nicopress ja Talurit)

Katete parandamine

Täismass-kiudplastkerede parandamine

Vormi valmistamine, komponendi (näiteks kere ninaosa, telikute, tiivaotsa ja tiivaotsavoolundi) vormimine

Kahjustunud sise- ja väliskihiga kihtpaneeli parandamine

Kihtpaneeli parandamine vaakumkotiga pressides

Akende parandamine (PMMA) ühe- ja kahekomponendilise liimiga

Akende liitmine kupli raami külge

Akende ja muude komponentide karastamine

Kihtpaneeli parandamine (alla 20 cm parandus)

Õhusõiduki plaaneri seadistamine Juhtpinna massikompensatsiooni arvutamine ja juhtpindade liikumisvahemikud, mõjutavate jõudude mõõtmine

Kiudplastplaaneri 100 tunni ülevaatus / iga-aastane ülevaatus

2


MOODUL 6L – METALLPLAANERID

 

Tase

6L.1.   Metallplaanerid

Metallmaterjalid ja metallist pooltooted, mehaanilise töötlemise meetodid

Väsimustugevus- ja pragunemiskontroll

Metallkonstruktsiooni komponentide kokkupanek, neetliited, liimliited

Ülepinget talunud komponentide kindlakstegemine, korrosiooni mõju

Tervise- ja tulekaitse

2

6L.2.   Materjal

Teras ja terasesulamid

Kergmetallid ja -sulamid

Needimaterjalid

Plastid

Värvid ja lakid

Metalliliimid

Korrosiooni liigid

Kattematerjalid ja -meetodid (looduslikud ja sünteetilised)

2

6L.3.   Kahjustuse kindlakstegemine

Ülepinget talunud metallplaanerid, õgvendamine, sümmeetria mõõtmine

Koormuste ülekanne

Väsimustugevus- ja pragunemiskontroll

Vabanenud neetliidete kindlakstegemine

3

6L.4.   Metall- ja komposiitkonstruktsiooniga plaanerite kokkupanek

Pealiskatted

Raamid

Pikilatid ja -talad

Raami konstruktsioon

Mitmest materjalist süsteemide probleemid

2

6L.5.   Kinnitusvahendid

Istude ja lõtkude liigitamine

Meetermõõdustik ja inglise mõõdustik

Ülegabariitne polt

2

6L.6.   Praktiline töö

Tihvtide, kruvide, mutrite ja kruvipingutite kinnitamine

Trossi jätkamine

Klamberliited (Nicopress ja Talurit)

Katete ja pinnakahjustuste parandamine, meetodid pragude levimise peatamiseks puuravaga

Kupli ja akende parandamine

Lehtmetalli lõikamine (alumiinium, kergsulamid, teras ja terasesulamid)

Painutamine, servamine, löökvenitamine, lamestamine, profileerimine

Metallplaanerite neetliidete remontimine remondijuhendi või -jooniste järgi

Neetimisvigade hindamine

Õhusõiduki plaaneri seadistamine Juhtpinna massikompensatsiooni arvutamine ja juhtpindade liikumisvahemikud, mõjutavate jõudude mõõtmine

Metallplaaneri 100 tunni ülevaatus / iga-aastane ülevaatus

2


MOODUL 7L – PLAANERID (ÜLDOSA)

 

Tase

7L.1.   Lennujuhtimissüsteem

Piloodikabiini juhised: juhised piloodikabiinis, värvitähistus, nuppude kuju

Juhtpinnad, tagatiivad, õhupidurite pinnad, juhised, liigendid, laagrid, kronsteinid, juhiste vardad, nookurid, sarved, rihmarullikud, trossid, ketid, torud, rullid, trossi jooksurajad, tigukruvi-või jõukruvitungrauad, pinnad, liikumine, määrimine, stabilisaatorid, juhiste tasakaalustamine

Juhiste kombinatsioonid: tagatiiva kaldtüürid, tagatiiva õhupidurid

Trimmerisüsteemid

3

7L.2.   Plaaner

Telik: telikute ja amortisaatorite tugede iseloomustus, väljalaskmine, pidurid, trumlid, kettad, rattad, rehvid, sissetõmbemehhanism, elektriline sissetõmbesüsteem, avariisüsteem

Tiiva ühenduspunktid lennukikerega, sabaosa (kiil ja stabilisaator) ühenduspunktid lennukikerega, tüürpindade ühenduspunktid

Lubatud hooldusmeetmed

Pukseerimine: pukseerimis- või tõstmisseadmed ja -mehhanismid

Reisijatesalong: istmed ja ohutusrihmad, salongi paigutus, tuuleklaasid, aknad, sildid, pagasiruum, juhtimisseadmed piloodikabiinis, salongi õhusüsteem, ventilaator

Ballastvesi: veepaagid, juhtmed, klapid, tühjendustorustikud, ventilatsiooniavad, testid

Kütusesüsteem: paagid, ühendustorud, filtrid, ventilatsiooniavad, tühjendustorustikud, tankimine, selektorklapp, pumbad, näidikud, testid, liited

Hüdraulika: süsteemi paigaldamise skeem, akud, rõhu ja võimsuse jaotamine, indikatsioonid

Vedelik ja gaas: hüdraulika, muud vedelikud, tasemed, reservuaar, torustik, klapid, filtrid

Kaitsevahendid: tulemüürid, tulekaitse, piksekaitseühendus, kruvipingutid, lukustusseadmed, (elektrilised) lahendid

2

7L.3.   Kinnitusvahendid

Tihvtide, neetide ja kruvide töökindlus

Juhtimistrossid, kruvipingutid

Kiirliitmik (L'Hotellier, SZD, Poola)

2

7L.4.   Lukustusvahendid

Lukustusmeetodite lubatavus, lukustustihvtid, terasest vedrutihvtid, kontreerimistraat, kontramutrid, värv

Kiirliitmikud

2

7L.5.

Massi ja tasakaalu reguleerimine

2

7L.6.

Päästesüsteemid

2

7L.7.   Pardamoodulid

Pitot' staatikasüsteem, vaakum-/dünaamikasüsteem, hüdrostaatiline test

Lennumõõteriistad: õhkkiiruse näidik, kõrgusmõõtur, vertikaalkiiruse näidik, ühendused ja funktsioneerimine, tähistused

Seade ja kuvamine, paneel, elektrijuhtmed

Güroskoobid, filtrid, muud näidikud, toimivuse katsetamine

Magnetkompass: paigaldamine ja kalibreerimine

Purilennukid: akustilised vertikaalkiiruse näidikud, lennuandmete pardasalvestid, kokkupõrke vältimise abiseade

Hapnikusüsteem

2

7L.8.   Pardamoodulite paigaldamine ja ühendamine

Lennumõõteriistad, nende paigaldusnõuded (hädamaandumise tingimused sertifitseerimisnõuetele CS-22 järgi)

Elektrijuhtmed, toiteallikad, akude liigid, elektrilised tööparameetrid, voolugeneraator, kaitsmed, energiabilanss, mass/maandus, liitmikud, terminalid, hoiatused, sulavkaitsmed, lambid, valgustid, lülitid, voltmeetrid, ampermeetrid, elektrilised mõõturid

2

7L.9.   Kolbmootori jõuseade

Seos plaaneri ja jõuseadme vahel

2

7L.10.   Propeller

Kontrollimine

Asendamine

Tasakaalustamine

2

7L.11.   Tagasitõmbesüsteem

Propelleri asendi juhtimine

Mootori ja/või propelleri tagasitõmbesüsteem

2

7L.12.   Füüsilise kontrolli protseduurid

Puhastamine, valgustuse ja peeglite kasutamine

Mõõtmisvahendid

Juhtpindade kaldenurkade mõõtmine

Kruvide ja poltide pingutusmoment

Laagrite kulumine

Inspekteerimisvarustus

Mõõtevahendite kalibreerimine

2


MOODUL 8L – JÕUALLIKAS

 

Tase

8L.1.   Mürapiirangud

Mõiste „müratase“ selgitus

Mürasertifikaat

Parandatud helikindlus

Müratekke vähendamise võimalused

1

8L.2.   Kolbmootorid

Neljataktiline sädesüütemootor, õhkjahutusega mootor, vedelikjahutusega mootor

Kahetaktiline mootor

Rootorkolbmootor

Kasu- ja mõjutegurid (rõhu ja mahu diagramm, võimsuskõver)

Mürasummutusvahendid

2

8L.3   Propeller

Laba, voolund, tugiplaat, akukambri rõhk, rumm

Propelleri tööpõhimõte

Reguleeritava sammuga propellerid, seisu ja lennu ajal reguleeritavad propellerid – mehaanilised, elektrilised ja hüdraulilised

Tasakaalustamine (staatiline, dünaamiline)

Müraprobleemid

2

8L.4.   Mootori juhtseadised

Mehaanilised juhtseadised

Elektrilised juhtseadised

Paaginäiturid

Funktsioonid, omadused, tüüpvead ja veaindikatsioon

2

8L.5.   Voolikud

Kütuse- ja õlivoolikute materjal ja mehaaniline töötlemine

Kasutusea kontroll

2

8L.6.   Lisaseadmed

Magneetosüüte tööpõhimõte

Hoolduspiirangute kontroll

Karburaatorite tööpõhimõte

Põhiomaduste hooldusjuhendid

Elektrilised kütusepumbad

Propelleri juhtseadiste tööpõhimõte

Propelleri elektriline juhtimine

Propelleri hüdrauliline juhtimine

2

8L.7.   Süütesüsteem

Ehitus: süütepool, süütemagneeto, süütetüristor

Süüte- ja eelsoojendussüsteemide kasutegur

Süüte- ja eelsoojendussüsteemide moodulid

Süüteküünalde kontroll ja katsetamine

2

8L.8.   Sisse- ja väljalaskesüsteemid

Tööpõhimõte ja kokkupanek

Helisummutid ja kütteseadmed

Gondlid ja mootorikatted

Kontroll ja katsetamine

CO-heite test

2

8L.9.   Kütused ja määrded

Kütuste omadused

Märgistus, keskkonnasõbralik ladustamine

Mineraalsed ja sünteetilised määrdeõlid ning nende näitajad: märgistus ja omadused, kasutamine

Vanaõlide keskkonnahoidlik ladustamine ja nõuetekohane kõrvaldamine

2

8L.10.   Dokumendid

Mootori ja propelleri tootja dokumendid

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise juhendid (ICA)

Õhusõiduki lennukäsiraamat (AFM) ja õhusõiduki hoolduskäsiraamat (AMM)

Kapitaalremontide vaheline lennuaeg (TBO)

Lennukõlblikkusdirektiivid (AD), tehnilised märkmed ja hooldusbülletäänid

2

8L.11.   Illustreeriv materjal

Silinder koos klapiga

Karburaator;

Kõrgepingemagneeto

Silindrite survetester

Ülekuumenenud/kahjustunud kolvid

Eri viisil kasutatud mootorite süüteküünlad

2

8L.12.   Praktilised kogemused

Tööohutus / õnnetuste ärahoidmine (kütuste ja määrdeainete käsitsemine, mootorite käivitamine)

Mootori juhtimisvarraste ja kõritrosside seadistamine

Tühikäigu seadmine

Süütepunkti kontroll ja seadmine

Magneetode töökindluskatse

Süütesüsteemi kontroll

Süüteküünalde kontroll ja puhastamine

Lennukis asuva mootori hooldustööd, 100 tunni ülevaatus / iga-aastane ülevaatus

Silindri surveproovi tegemine

Staatilise koormuskatse tegemine ja mootori käigu hindamine

Hooldustööde, sh osade vahetuse dokumenteerimine

2

8L.13.   Gaasivahetus sisepõlemismootoris

Neljataktiline mootor ja selle juhtimisseadised

Energiakaod

Süüte ajastus

Juhtimisseadiste käitumine otsevoolu korral

Pöördkolbmootor ja selle juhtimisseadised

Kahetaktiline mootor ja selle juhtimisseadised

Läbipuhe

Läbipuhkekompressor

Tühikäiguvahemik ja töövahemik

2

8L.14.   Süüde, põlemine ja karburatsioon

Süüde

Süüteküünlad

Süütesüsteem

Kütuse põlemise protsess;

Normaalne põlemine

Kasutegur ja keskmine rõhk

Detonatsioon ja oktaanarv

Põlemiskambri kuju

Kütuse-õhusegu karburaatoris

Karburaatori tööpõhimõte, karburaatorivalem

Lihtkarburaator

Lihtkarburaatori probleemid ja nende lahendused

Karburaatorimudelid

Kütuse-õhusegu sissepritse ajal

Mehaaniliselt juhitav sissepritse

Elektrooniliselt juhitav sissepritse

Pidevsissepritse

Karburaatori ja sissepritse võrdlus

2

8L.15.   Sissepritsemootoriga õhusõidukite mõõteriistad

Erimõõteriistad (sissepritsemootor)

Indikatsioonide tõlgendamine staatilisel koormuskatsel

Indikatsioonide tõlgendamine eri lennutasanditel

2

8L.16.   Sissepritsemootoriga õhusõidukite hooldus

Dokumendid, tootja dokumentatsioon jne

Üldine hooldusjuhend (tunnipõhine kontroll)

Funktsionaalsed katsed

Maapealne proovkäivitamine

Katselennud

Sissepritsesüsteemi rikete kindlakstegemine ja parandamine

2

8L.17.   Tööohutus ja ohutusmeetmed

Tööohutus ja ohutusmeetmed sissepritsesüsteemidega töötamisel

2

8L.18.   Näitvahendid:

Karburaator;