ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 179

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
16. juuli 2018


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/973, 4. juuli 2018, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/974, 4. juuli 2018, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat

14

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/975, 4. juuli 2018, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal

30

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/976, 4. juuli 2018, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 teatavate Läänemere räimevarude kalastussuremuse sihttasemete vahemike ja kaitse piirväärtuste osas

76

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/973,

4. juuli 2018,

millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonis, milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus säilitada püütavate liikide populatsioonid tasemel või taastada need tasemeni, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

(2)

New Yorgis 2015. aastal peetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid endale kohustuse reguleerida kalapüüki tõhusalt 2020. aastaks, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ja kahjulikele püügitavadele ning rakendada teaduspõhiseid majandamiskavu, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisele tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt kalavarude bioloogilistele omadustele.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (3) on kehtestatud ühise kalanduspoliitika reeglid kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühine kalanduspoliitika peab toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist, eriti aga hea keskkonnaseisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (4) artikli 1 lõikes 1.

(4)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(5)

Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb neid omavahel kombineerides ning nii nagu peetakse kohaseks vastu võtta mitu kaitsemeedet, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel. Nimetatud määruse kohaselt peaks käesoleva määrusega kehtestatud mitmeaastane kava („kava“) sisaldama eesmärke, mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavadega, kaitse piirväärtusi, kaitsemeetmeid ning tehnilisi meetmeid soovimatu püügi vältimiseks ja piiramiseks.

(7)

Parimate olemasolevate teaduslike nõuannete all mõeldakse avalikult kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, mida toetavad uusimad teadusandmed ja -meetodid ning mille on andnud või on läbi vaadanud sõltumatu ja liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud teadusasutus.

(8)

Komisjon peaks saama kavaga hõlmatud kalavarude majandamiseks parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid. Selleks sõlmib ta Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga (ICES) vastastikuse mõistmise memorandumid. ICESi teaduslikud nõuanded peaksid olema kava aluseks ning need peaksid eelkõige sisaldama maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (valemites „MSY“) saavutamisele vastavate kalastussuremuse sihttasemete FMSY ning kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtasemete MSY Btrigger ja kudekarja biomassi piirväärtuste Blim-vahemikke. Nimetatud arvnäitajad tuleks esitada asjaomaste kalavarude kohta antavates soovitustes ning vajaduse korral kõigis teistes avalikult kättesaadavates teaduslikes nõuannetes, näiteks ICESi soovitustes segapüügi kohta.

(9)

Nõukogu määrustes (EÜ) nr 676/2007 (5) ja (EÜ) nr 1342/2008 (6) on sätestatud nõuded tursa-, lesta- ja merikeelevarude säästvaks kasutamiseks Põhjameres ja sellega piirnevates vetes. Neid ja muid põhjalähedasi varusid püütakse segapüügi käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada üks mitmeaastane kava, võttes arvesse osutatud tehnilist koostoimet.

(10)

Mitmeaastast kava tuleks kohaldada põhjalähedaste varude ja nende püügi suhtes Põhjameres. Nende varude hulka kuuluvad tursklased, lestalised, kõhrkalade liigid ja norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ning harilikud süvameregarneelid (Pandalus borealis), kes elavad merepõhjas või põhjalähedastes veekihtides.

(11)

Mõnda põhjalähedast liiki püütakse nii Põhjamerel kui ka sellega piirnevates vetes. Seepärast peaks kava nende sätete kohaldamisala, mis käsitlevad sihttasemeid ja kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse peamiselt Põhjamerel püütavate kalavarude suhtes, laiendama nii, et need kehtivad ka kõnealustele väljaspool Põhjamerd asuvatele piirkondadele. Lisaks tuleb Põhjameres esinevate, kuid peamiselt väljaspool Põhjamerd püütavate kalavarude jaoks kehtestada sihttasemed ja kaitsemeetmed selliste väljaspool Põhjamerd asuvate piirkondade mitmeaastastes kavades, kus neid varusid peamiselt püütakse, ja laiendada nende mitmeaastaste kavade kohaldamisala ka Põhjamerele.

(12)

Kava geograafilise kohaldamisala määramisel tuleks lähtuda ICESi viimastes kalavarude majandamise teadussoovitustes esitatud varude geograafilisest jaotusest. Kavas toodud kalavarude geograafilist jaotust tuleb hiljem võibolla muuta kas senistest paremate teadusandmete või kalavarude rände tõttu. Seepärast peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse kavas esitatud kalavarude geograafilist jaotust, kui see on ICESi teaduslike nõuannete kohaselt asjaomaste varude puhul muutunud.

(13)

Kui ühist huvi pakkuvaid kalavarusid kasutavad ka kolmandad riigid, peaks liit tegema nende kolmandate riikidega koostööd, et tagada kõnealuste kalavarude säästev majandamine kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 ja eelkõige selle artikli 2 lõikes 2 ning käesolevas määruses sätestatud eesmärkidega. Kui ametlikku kokkulepet ei saavutata, peaks liit igati püüdma kehtestada selliste kalavarude püügi ühtse korra, mis võimaldaks säästvat majandamist ning seeläbi edendaks liidu ettevõtjate jaoks võrdseid konkurentsitingimusi.

(14)

Kava eesmärk peaks olema aidata täita ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada püütavate kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, täita püügi piirnormidega hõlmatud põhjalähedaste liikide lossimise kohustust, edendada rannakalapüüki ja sotsiaal-majanduslikke küsimusi silmas pidades kalandusest sõltuvate elanike õiglast elatustaset ning rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Kavas tuleks samuti esitada kõigi määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide kalavarude puhul lossimiskohustuse täitmise üksikasjad liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvates Põhjamere vetes.

(15)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega ja need peavad olema kooskõlas mitmeaastastes kavades kehtestatud sihttasemete, ajakavade ja lubatud hälvetega.

(16)

Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastaks eesmärgile saavutada ja säilitada maksimaalne jätkusuutlik saagikus, ning see tuleks esitada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalike väärtuste vahemikena (FMSY). Kõnealused parimatele olemasolevatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. ICES peaks välja arvutama ja sätestama FMSY-vahemikud, eelkõige oma hooajalistes püügisoovitustes. Kavale tuginevalt on FMSY-vahemikud tuletatud selliselt, et pikas perspektiivis ei vähene saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %, nagu on märgitud ICESi vastuses ELi palvele esitada Põhjamere ja Läänemere valitud kalavarude FMSY-vahemikud. Vahemiku ülempiir on selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) langemise tõenäosus ei ületaks 5 %. Selline ülempiir on kooskõlas ka ICESi nõuandva eeskirjaga, mille kohaselt juhul, kui kudekarja biomass või arvukus on väga halb, vähendatakse kalastussuremuse sihttaset (F) nii, et selle ülempiir ei ületa järgmist näitajat: FMSY väärtus korrutatuna kudekarja biomassiga või arvukusega lubatud kogupüügi aastal, jagatuna näitajaga MSY Btrigger. Nimetatud kaalutluste ja nõuandva eeskirja põhjal annab ICES kalastussuremust ja püügivõimalusi puudutavaid teaduslikke nõuandeid.

(17)

Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks peaks üldjuhul kehtima FMSY-vahemike ülemmäär ja teatavatel juhtudel kõrgem ülempiir, tingimusel et asjaomase kalavaru seisundit peetakse heaks. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalused võiksid küündida ülempiirini vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, kalavarude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste kõikumiste piiramiseks.

(18)

Kalavarudele, mille maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgiks seatud sihttasemed on kättesaadavad, tuleb kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused väljendatuna kalavarude puhul kudekarja biomassi miinimumtasemena ja norra salehomaari puhul arvukuse miinimumtasemena.

(19)

Tuleks ette näha asjakohased kaitsemeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kõnealuste tasemete. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama kalapüügivõimaluste vähendamist ja erikaitsemeetmeid, kui teaduslikud nõuanded näitavad parandusmeetmete vajalikkust. Neid meetmeid peaksid täiendama kõik muud asjakohased meetmed, nagu näiteks komisjoni meetmed vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12 või liikmesriigi meetmed vastavalt sama määruse artiklile 13.

(20)

ICESi 2a rajoonis ja 4. alapiirkonnas peaks saama määrata norra salehomaari lubatud kogupüügi, liites iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormid ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormid kõnealuses lubatud kogupüügi piirkonnas. See ei tohiks siiski välistada meetmete võtmist teatavate konkreetsete funktsionaalsete üksuste kaitseks.

(21)

Kui nõukogu võtab teatava kalavaru püügivõimaluste juures arvesse harrastuskalapüügi märkimisväärset mõju, peaks ta harrastuspüügil püütavaid koguseid arvestades saama kehtestada lubatud kogupüügi mahu töönduslikul püügil ja/või võtta lisaks harrastuskalapüügi piiramiseks muid meetmeid, nagu keeluajad ja päevased püügi piirmäärad.

(22)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed, mida tuleb täpsustada kooskõlas nimetatud määruse artikliga 18.

(23)

Tursavarude seisundit halvendada võivate püügitegevuse häirete vältimiseks on asjakohane säilitada kalapüügilubade süsteem, mis ICESi 7d rajoonis seotakse laevamootori koguvõimsuse piirangutega, nagu seda varem kohaldati määruse (EÜ) nr 1342/2008 alusel.

(24)

Tuleks kehtestada otsest majandamishuvi omavate liikmesriikide ühiste soovituste esitamise tähtaeg, nagu nõutakse määruses (EL) nr 1380/2013.

(25)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõikele 3 tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab 6. augustiks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel teaduslike nõuannete põhjal käesoleva määruse kohaldamise nõuetekohasust ja tõhusust. Kõnealune ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada, piirkondlikud meetmed vastu võtta, neid rakendada ja täheldada nende mõju kalavarudele ja kalapüügile. Ka teadusasutused nõuavad vähemalt sellist ajavahemikku.

(26)

Selleks et käia õigeaegselt ja proportsionaalselt kaasas tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud kalavarudega seonduvaid kohandusi kalavarude geograafilise jaotuse muutumise tõttu, parandusmeetmeid ja lossimiskohustuse rakendamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(27)

Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane selgitada, et kava eesmärkide täitmiseks vastu võetud ajutised peatamismeetmed võib lugeda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (8) kohaselt toetuskõlblikuks.

(28)

Määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu Põhjamere vete (ICESi 2a ja 3a rajoon ja 4. alapiirkond) ning juhul, kui need kalavarud on levinud Põhjamerest kaugemale, Põhjamerega piirnevate vete järgmiste põhjalähedaste kalavarude ja nende püügi mitmeaastane kava („kava“):

a)

tursk (Gadus morhua) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 7d rajoonis (La Manche'i idaosa) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);

b)

kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 6a rajoonis (Šotimaa läänepoolsed veed) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);

c)

merilest (Pleuronectes platessa) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);

d)

põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ja 6. alapiirkonnas (Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed) ja 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat);

e)

harilik merikeel (Solea solea) 4. alapiirkonnas (Põhjameri);

f)

harilik merikeel (Solea solea) 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ning 22.–24. alarajoonis (Läänemere lääneosa);

g)

merlang (Merlangius merlangus) 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ning 7d rajoonis (La Manche'i idaosa);

h)

euroopa merikurat (Lophius piscatorius) 3a rajoonis (Skagerrak ja Kattegat) ning 4. alapiirkonnas (Põhjameri) ja 6. alapiirkonnas (Rockall ja Šotimaa läänepoolsed veed);

i)

harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) 4a rajooni idaosas (Põhjamere põhjaosa, Norra süvik) ja 3a rajooni 20. alarajoonis (Skagerrak);

j)

norra salehomaar (Nephrops norvegicus) 3a rajoonis (3.–4. funktsionaalne üksus);

k)

norra salehomaar 4. alapiirkonnas (Põhjameri) järgmiste funktsionaalsete üksuste (FÜ) lõikes:

norra salehomaar Botney Gut-Silver Pitis (5. FÜ);

norra salehomaar Farne'i sügavikus (6. FÜ);

norra salehomaar Fladen Groundis (7. FÜ);

norra salehomaar Firth of Forthis (8. FÜ);

norra salehomaar Moray Firthis (9. FÜ);

norra salehomaar Noupis (10. FÜ);

norra salehomaar Norra süvikus (32. FÜ);

norra salehomaar Horn's Reefis (33. FÜ);

norra salehomaar Devil's Hole'is (34. FÜ).

Kui teaduslikud nõuanded viitavad käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud varude geograafilise jaotuse muutumisele, võib komisjon võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust nii, et nende muutuste kajastamiseks muudetakse käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud piirkondi. Muudatustega ei laiendata kalavarude levikupiirkondi 2.–7. alapiirkonna liidu vetest kaugemale.

2.   Kui komisjon teaduslike nõuannete põhjal leiab, et lõike 1 esimeses lõigus esitatud kalavarude loendit tuleb muuta, võib ta esitada ettepaneku nimetatud loendi muutmiseks.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Põhjamerega piirnevate vete suhtes kohaldatakse üksnes artikleid 4 ja 6 ning kalapüügivõimalustega seotud meetmeid, mis on sätestatud artiklis 7.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka lõike 1 esimeses lõigus loetletud liikide püügil Põhjamerel saadud kaaspüükide suhtes. Kui aga nende kalavarude FMSY-vahemikud ja kalavarude biomassiga seotud kaitsemeetmed on võetud teiste mitmeaastaseid kavasid kehtestavate liidu õigusaktide alusel, kohaldatakse neid vahemikke ja kaitsemeetmeid.

5.   Käesolevas määruses täpsustatakse ühtlasi kõigi määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustusega hõlmatud liikide varude puhul lossimiskohustuse täitmise üksikasjad liidu jurisdiktsiooni alla kuuluvates Põhjamere vetes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (9) artiklis 3, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (10) artiklis 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „FMSY-vahemik“– parimates olemasolevates, eelkõige Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teaduslikes nõuannetes esitatud väärtuste vahemik, mille piiresse jäävad kalastussuremuse tasemed annavad, teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures, pikas perspektiivis tulemuseks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomase varu taastootmisprotsessi. Vahemik arvutatakse nii, et pikas perspektiivis ei tohiks saagikus väheneda maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Vahemiku ülempiir on selline, et võimalus, et kalavarud langevad alla kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks kõige rohkem 5 %;

2)   „MSY Flower– FMSY-vahemiku kõige madalam väärtus;

3)   „MSY Fupper– FMSY-vahemiku kõige kõrgem väärtus;

4)   „FMSY point value“– selline arvestuslik kalastussuremuse suurus, mis teatavate püügitavade ja praeguste keskmiste keskkonnatingimuste juures annab pikas perspektiivis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY);

5)   „FMSY alumine vahemik“– kalastussuremuse väärtused vahemikus MSY Flower kuni FMSY point value;

6)   „FMSY ülemine vahemik“– kalastussuremuse väärtused vahemikus FMSY point value kuni MSY Fupper;

7)   „Blim– parimates olemasolevates, eelkõige ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud kudekarja biomassi piirväärtus, millest väiksemate kalavarude korral võib varude paljunemisvõime langeda;

8)   „MSY Btrigger– parimates olemasolevates, eelkõige ICESi teaduslikes nõuannetes esitatud kudekarja biomassi (norra salehomaari varude korral – arvukuse) piirväärtuse miinimumtase, millest madalama näitaja korral tuleb võtta sobivaid erimajandamismeetmeid, tagamaks et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

II PEATÜKK

EESMÄRGID

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, ning selle eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

2.   Kava aitab teha lõpu tagasiheitele seeläbi, et soovimatut püüki välditakse ja piiratakse nii palju kui võimalik, ning aitab täita määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust liikide osas, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid ja kohaldatakse käesolevat määrust.

3.   Kavaga rakendatakse kalavarude majandamise suhtes ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. Kava on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.

4.   Eelkõige on kava eesmärk:

a)

tagada direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine ning

b)

aidata kaasa direktiivi 2008/56/EÜ I lisas esitatud teiste asjakohaste tunnuste täitmisele vastavalt kalanduse osatähtsusele nende saavutamisel.

5.   Kõnealuse kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele olemasolevatele teaduslikele nõuannetele. Puudulike andmete korral tagatakse asjaomaste kalavarude kaitsmine võrreldaval tasemel.

III PEATÜKK

SIHTTASEMED

Artikkel 4

Sihttasemed

1.   Artikli 1 lõikes 1 loetletud kalavarude puhul tuleb kalastussuremuse sihttasemeni, mis on kooskõlas artiklis 2 määratletud FMSY-vahemikega, jõuda võimalikult kiiresti ning järk-järgult aastaks 2020, misjärel seda tuleb kooskõlas käesoleva artikliga hoida FMSY-vahemikes.

2.   Kaval põhinevad FMSY-vahemikud tuleb taotleda ICESilt.

3.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 määrab nõukogu kalavaru püügivõimalused kindlaks teatava kalavaru kohta sel ajal teadaoleva FMSY alumise vahemiku piires.

4.   Olenemata lõigetest 1 ja 3 võib kalavaru püügivõimaluse kindlaks määrata tasemel, mis jääb FMSY-vahemikust madalamale.

5.   Olenemata lõigetest 3 ja 4 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata lähtuvalt teatava kalavaru kohta sel ajal teadaolevast FMSY ülemisest vahemikust, tingimusel et artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru on suurem kui MSY Btrigger:

a)

kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

b)

kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

c)

selleks, et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

6.   Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb kindlasti tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb allapoole Blim-i, oleks alla 5 %.

Artikkel 5

Kaaspüügi majandamine

1.   Artikli 1 lõikes 4 osutatud kalavarude majandamise meetmed, sealhulgas kohasel juhul kalapüügivõimalused, kehtestatakse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades ja kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

2.   Piisava teadusliku teabe puudumise korral majandatakse kalavarusid lähtuvalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist kalavarude majandamisele.

3.   Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 9 lõikele 5 võetakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud kalavarude majandamisel arvesse seda, kui raske on hoida üheaegselt kõigi kalavarude püüki maksimaalse jätkusuutliku saagikuse juures, eriti olukordades, kus see viib ennatliku püügikeeluni.

IV PEATÜKK

KAITSEMEETMED

Artikkel 6

Kaitse piirväärtused

Kava kohaselt tuleb artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude täieliku paljunemisvõime kaitseks taotleda ICESilt alljärgnevad kaitse piirväärtused:

a)

artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude puhul MSY Btrigger;

b)

artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavarude puhul Blim.

Artikkel 7

Kaitsemeetmed

1.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et teataval aastal on mis tahes artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass (norra salehomaari puhul – arvukus) allpool MSY Btrigger-it, tuleb võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 kehtestada asjaomase kalavaru püügivõimalused tasemel, mis vastab FMSY ülemisest vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist.

2.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mis tahes artikli 1 lõikes 1 osutatud kalavaru kudekarja biomass (norra salehomaari puhul – arvukus) on allpool Blim-i, tuleb võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse kiire taastumine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Eelkõige võib nende parandusmeetmetega erandina artikli 4 lõigetest 3 ja 5 peatada asjaomase kalavaru või funktsionaalse üksuse sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

3.   Käesolevas artiklis osutatud parandusmeetmed võivad olla:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 12 ja 13 kohased erakorralised meetmed;

b)

käesoleva määruse artiklite 8 ja 9 kohased meetmed.

4.   Kui kalavaru kudekarja biomass või norra salehomaari puhul arvukus on artiklis 6 osutatud tasemest väiksem, valitakse käesolevas artiklis osutatud meetmed, arvestades olukorra laadi, tõsidust, kestust ja korduvust.

Artikkel 8

Konkreetsed kaitsemeetmed

Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 4 osutatud mis tahes põhjalähedaste kalavarude kaitse, või kui artikli 1 lõikega 1 hõlmatud mis tahes kalavarude kudekarja biomass või norra salehomaari varude arvukus on teataval aastal MSY Btrigger väärtusest väiksem, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte. Selliste delegeeritud õigusaktidega võib täiendada käesolevat määrust, sätestades normid, mis käsitlevad järgmist:

a)

püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse säilitamiseks või parandamiseks;

b)

püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus, et tagada või parandada selektiivsust;

c)

kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu, sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

d)

kalapüügi või teatavat liiki püügivahendite kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid kalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

e)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud mereelustiku noorisendite kaitse tagamiseks;

f)

muud selektiivsusega seotud näitajad.

V PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Artikkel 9

Tehnilised meetmed

1.   Et täiendada käesolevat määrust, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:

a)

püügivahendite omaduste spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist;

b)

püügivahendite muudatuste ja lisaseadmete spetsifikatsioonid, et tagada või parandada selektiivsust, vähendada soovimatut püüki või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist;

c)

teatavate püügivahendite kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavates piirkondades või teatavatel ajavahemikel, et kaitsta kudevaid kalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu ja mittesihtliike või minimeerida ökosüsteemi kahjustamist, ning

d)

käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed peavad aitama saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke.

VI PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 10

Kalapüügivõimalused

1.   Liikmesriigid võtavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 17 arvesse segapüügis osalevate laevade saagi tõenäolist koostist.

2.   Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8 võivad liikmesriigid omavahel vahetada neile eraldatud kalapüügivõimalusi või nende osasid, kui nad on sellest eelnevalt teavitanud komisjoni.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 kohaldamist, võib norra salehomaari lubatud kogupüük ICESi 2a rajoonis ja 4. alapiirkonnas olla iga funktsionaalse üksuse suhtes kehtestatud püügi piirnormide ning väljaspool funktsionaalseid üksusi asuvate statistiliste ruutude püügi piirnormide summa.

4.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et harrastuskalapüük mõjutab oluliselt mingi konkreetse kalavaru kalastussuremust, võtab nõukogu seda arvesse ning võib kalapüügivõimaluste kehtestamisel piirata harrastuskalapüüki, et mitte ületada kalastussuremuse summaarset sihttaset.

VII PEATÜKK

LOSSIMISKOHUSTUSEGA SEOTUD SÄTTED

Artikkel 11

Liidu vetes Põhjamerel kehtiva lossimiskohustusega seotud sätted

Kõigi Põhjamere kalavarude puhul, mille puhul vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 1 kehtib lossimiskohustus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades nimetatud kohustuse üksikasju vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktidele a–e.

VIII PEATÜKK

JUURDEPÄÄS VETELE JA KALAVARUDELE

Artikkel 12

Kalapüügiload ja võimsuse ülemmäärad

1.   Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7 väljastavad kõik liikmesriigid iga käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud ICESi püügipiirkonna kohta kalapüügiload nende lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad asjaomases piirkonnas kalapüügiga. Kalapüügilubadega võivad liikmesriigid ka piirata nimetatud laevade kilovattides (kW) väljendatud koguvõimsust, kui need laevad kasutavad spetsiifilisi püügivahendeid.

2.   Tursapüügil La Manche'i idaosas (ICESi 7d rajoon), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 II lisas sätestatud püügivõimsuse ülempiiride kohaldamist, ei tohi käesoleva artikli lõike 1 kohaselt välja antud kalapüügilubadega laevade koguvõimsus kilovattides (kW) ületada nende laevade koguvõimsust, kes kasutasid 2006. või 2007. aastal asjaomases ICESi püügipiirkonnas ühte alljärgnevatest püügivahenditest:

a)

põhjatraalid ja noodad (OTB, OTT, PTB, SDN, SSC, SPR) võrgusilma suurusega

i)

vähemalt 100 mm;

ii)

vähemalt 70 mm, kuid alla 100 mm;

iii)

vähemalt 16 mm, kuid alla 32 mm;

b)

piimtraalid (TBB) võrgusilma suurusega

i)

vähemalt 120 mm;

ii)

vähemalt 80 mm, kuid alla 120 mm;

c)

nakkevõrgud (GN);

d)

abarad (GT);

e)

õngejadad (LL).

3.   Kõik liikmesriigid koostavad ja säilitavad selliste laevade loetelu, millel on lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ning teevad selle loetelu oma ametlikul veebisaidil komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.

IX PEATÜKK

ÜHIST HUVI PAKKUVATE KALAVARUDE MAJANDAMINE

Artikkel 13

Liidule ja kolmandatele riikidele ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamise põhimõtted ja eesmärgid

1.   Kui ühist huvi pakkuvaid kalavarusid püüavad ka kolmandad riigid, peab liit tegema nende kolmandate riikidega koostööd, et tagada kõnealuste kalavarude säästev majandamine kooskõlas määruses (EL) nr 1380/2013 ja eelkõige selle artikli 2 lõikes 2 ning käesolevas määruses sätestatud eesmärkidega. Kui ametlikku kokkulepet ei saavutata, teeb liit kõik võimaliku selliste kalavarude püügi ühtse korra sisseseadmiseks, et võimaldada säästvat majandamist ja seeläbi edendada liidu ettevõtjate jaoks võrdseid konkurentsitingimusi.

2.   Kalavarude ühisel majandamisel koos kolmandate riikidega võib liit vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 33 lõikele 2 vahetada kolmandate riikidega kalapüügivõimalusi.

X PEATÜKK

PIIRKONDADEKS JAOTAMINE

Artikkel 14

Piirkondlik koostöö

1.   Käesoleva määruse artiklites 8, 9 ja 11 sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 6. augustil 2019 ja seejärel iga kord 12 kuu jooksul pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt käesoleva määruse artiklile 15. Asjaomased liikmesriigid võivad kõnealuseid soovitusi esitada ka juhul, kui nad seda vajalikuks peavad, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude olukorra järsu muutumise korral. Ühised soovitused konkreetseks kalendriaastaks kavandatud meetmete kohta tuleb esitada hiljemalt eelneva aasta 1. juuliks.

3.   Käesoleva määruse artiklitest 8, 9 ja 11 tulenevad õigused ei piira muude liidu õigusnormidega, sealhulgas määrusega (EL) nr 1380/2013 komisjonile antud volitusi.

XI PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 15

Kava hindamine

Hiljemalt 6. augustiks 2023 ja seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende kalavarude püügile, eriti seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide täitmisega.

XII PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8, 9 ja 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. augustist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 1 ning artiklites 8, 9 ja 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 1 lõike 1 ning artiklite 8, 9 ja 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

XIII PEATÜKK

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDIST ANTAV TOETUS

Artikkel 17

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antav toetus

Kava eesmärkide saavutamiseks võetud ajutisi peatamismeetmeid käsitatakse määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c kohase püügitegevuse ajutise peatamisena.

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. juuli 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER


(1)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 109.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(5)  Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(6)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(9)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(10)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).


Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus keelatud liikide kohta

Komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetav määrus, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil (2016/0074(COD)) peaks sisaldama muu hulgas ka sätteid liikide kohta, mille püük on keelatud. Seepärast on kaks institutsiooni leppinud kokku mitte lisada käesolevasse määrusesse (2016/0238(COD)) nimekirja Põhjamere kohta.


Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus kontrolli kohta

Euroopa Parlament ja nõukogu lisavad kontrollimist käsitleva määruse (määrus (EÜ) nr 1224/2009) eelseisvasse läbivaatamisse Põhjamere osas järgmised kontrollisätted: eelteatiste, püügipäevikute ja määratud sadamate kohta ning muud kontrollisätted.


16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/974,

4. juuli 2018,

mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1365/2006 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Siseveeteed on tähtis osa liidu transpordivõrkudest ning siseveetranspordi edendamine on ühise transpordipoliitika üks eesmärkidest nii majandusliku tasuvuse tõttu kui ka energiatarbimise ja transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamise seisukohalt.

(3)

Komisjon vajab statistikat kaupade siseveetranspordi kohta, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning samuti piirkondi ja üleeuroopalisi võrke käsitlevates tegevuspõhimõtetes sisalduvaid transpordiaspekte.

(4)

Euroopa statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada transpordiliikide vahel võimalikult hea võrreldavus.

(5)

Kõikidel liikmesriikidel ei ole siseveetransporti ja seetõttu piirdub käesoleva määruse mõju liikmesriikidega, kus see on olemas.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (4) on käesoleva määruse sätete raamistikuks.

(7)

Selleks et arvesse võtta majanduslikke ja tehnilisi suundumusi ning muudatusi rahvusvahelisel tasandil kehtestatud mõistetes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis muudavad käesolevat määrust, et tõsta siseveetranspordi statistika esitamise künnist kõrgemaks kui 1 000 000 tonni, kohandada mõisteid või sätestada uusi mõisteid ning samuti selleks, et kohandada käesoleva määruse lisasid kajastamaks rahvusvahelisel tasandil või asjakohastes liidu seadusandlikes aktides koodide või kodeerimisega seoses tehtud muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)

Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(9)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaks tal vastu võtta andmete edastamise, sealhulgas andmevahetusstandardite, ja andmete komisjonipoolse (Eurostat) avaldamise korra ning töötada välja ja avaldada andmete kvaliteedi tagamiseks ettenähtud metoodilised nõuded ja kriteeriumid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(10)

On vaja, et komisjon korraldaks siseveeteedel reisijatevedu, sealhulgas piiriüleseid transporditeenuseid käsitlevate statistiliste andmete kättesaadavusega seotud katseuuringud. Liit peaks nimetatud katseuuringute kulude kandmises rahaliselt osalema. Osalus peaks toimuma määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 5 osutatud riiklikele statistikaametitele ja teistele siseriiklikele asutustele toetuste andmisega vormis, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (7).

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud andmete tootmist võimaldavate ühiste statistiliste standardite loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühiste standardite ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse siseveetransporti käsitleva Euroopa statistika tootmise ühised normid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) andmeid oma riigi territooriumil esineva siseveetranspordi kohta.

2.   Liikmesriigid, kus iga-aastane siseveeteede kaudu riigisisese, rahvusvahelise või transiitveona transporditavate kaupade kogumaht ületab 1 000 000 tonni, esitavad artikli 4 lõikes 1 osutatud andmeid.

3.   Erandina lõikest 2 esitavad liikmesriigid, kellel ei ole rahvusvahelist või transiitsiseveetransporti, kuid kus iga-aastane siseveeteede kaudu riigisisese veona transporditavate kaupade kogumaht ületab 1 000 000 tonni, ainult artikli 4 lõikes 2 nõutud andmeid.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

kaubaveo suhtes laevadel, mille kandevõime on alla 50 tonni;

b)

peamiselt reisijateveoks kasutatavate laevade suhtes;

c)

üleveoks kasutatavate laevade suhtes;

d)

sadamate administratsiooni ja riigiasutuste poolt üksnes mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate laevade suhtes;

e)

üksnes punkerdamiseks või ladustamiseks kasutatavate laevade suhtes;

f)

laevade suhtes, mida ei kasutata kaubaveoks, näiteks kalalaevad, bagerid, ujuvtöökojad, paatmajad ja lõbusõidulaevad.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 2 muutmiseks, et tõsta selles osutatud siseveetranspordi kohta statistika esitamise künnist, et võtta arvesse majanduslikke ja tehnilisi suundumusi.

Nimetatud volituste teostamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Lisaks esitab komisjon nõuetekohase põhjenduse nendes delegeeritud õigusaktides sätestatud statistikaalaste meetmete kohta, kasutades asjakohasel juhul kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ning statistika koostamise kulude hinnangut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „laevatatav siseveetee“– veeala, mis ei ole osa merest ning kus on looduslike või tehislike tingimuste tõttu võimalik liigelda, peamiselt siseveelaevadega;

b)   „siseveelaev“– kauba või reisijate veoks ette nähtud ujuvvahend, mis liikleb peamiselt laevatatavatel siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes ja aladel, kus kehtib sadamakord;

c)   „laeva riikkondsus“– riik, kus siseveelaev on registrisse kantud;

d)   „siseveetransport“– mis tahes kaupade ja/või reisijate liikumine siseveelaevu kasutades, mis toimub täielikult või osaliselt laevatatavatel siseveeteedel;

e)   „riigisisene siseveetransport“– siseveetransport riigi territooriumil asuva kahe sadama vahel sõltumata laeva riikkondsusest;

f)   „rahvusvaheline siseveetransport“– siseveetransport kahe erineva riigi territooriumil asuvate sadamate vahel;

g)   „transiitsiseveetransport“– siseveetransport läbi riigi territooriumi kahe sadama vahel, mis mõlemad asuvad teise riigi territooriumil või erinevate riikide territooriumidel, eeldusel et riigi territooriumi läbimisel ei toimu ümberlaadimist;

h)   „siseveeliiklus“– laeva liikumine laevatataval siseveeteel.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli esimese lõigu muutmiseks, et kohandada selles sisalduvaid mõisteid või sätestada uusi mõisteid, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasandil muudetud või kehtestatud mõisteid.

Nimetatud volituse teostamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Lisaks sellele peab komisjon delegeeritud õigusaktides sätestatud statistikaalaseid meetmeid nõuetekohaselt põhjendama, kasutades asjakohasel juhul kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ning statistika koostamise kulude hinnangut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1.   Andmeid kogutakse vastavalt I–IV lisas esitatud tabelitele.

2.   Artikli 2 lõikes 3 osutatud juhul kogutakse andmeid vastavalt V lisas esitatud tabelile.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad vastavalt VI lisale.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kajastada rahvusvahelisel tasandil või asjakohastes liidu seadusandlikes aktides koodide või kodeerimisega seoses tehtud muudatusi.

Nimetatud volituse teostamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Lisaks sellele peab komisjon delegeeritud õigusaktides sätestatud statistikaalaseid meetmeid nõuetekohaselt põhjendama, kasutades asjakohasel juhul kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ning statistika koostamise kulude hinnangut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

Artikkel 5

Katseuuringud

1.   Hiljemalt 8. detsembriks 2018 töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja asjakohase metoodika statistika koostamiseks siseveeteedel toimuva reisijateveo, sealhulgas piiriüleste transporditeenuste kohta.

2.   Hiljemalt 8. detsembril 2019 alustab komisjon vabatahtlike katseuuringutega, mille viivad läbi käesoleva määruse alusel andmeid esitavad liikmesriigid ja mis puudutavad reisijatevedu siseveeteedel, sealhulgas piiriüleseid transporditeenuseid käsitlevate statistiliste andmete kättesaadavust. Nende katseuuringute eesmärk on hinnata nende uut tüüpi andmete kogumise teostatavust, nende andmete kogumisega seotud kulusid ning toodetud statistika kvaliteeti.

3.   Hiljemalt 8. detsembril 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande katseuuringute tulemuste kohta. Selle aruande tulemustest sõltuvalt esitab komisjon, kui see on asjakohane, mõistliku aja jooksul ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule muuta käesolevat määrust seoses statistikaga siseveeteedel toimuva reisijateveo, sealhulgas piiriüleste transporditeenuste kohta.

4.   Nimetatud katseuuringute rahastamist toetatakse vajaduse korral ja liidu lisandväärtust arvesse võttes liidu üldeelarvest.

Artikkel 6

Andmete edastamine

1.   Andmete edastamine toimub niipea kui võimalik, kuid hiljemalt viie kuu möödumisel vastava vaatlusperioodi lõppemisest.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise kord, sealhulgas andmevahetust käsitlevad standardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Avaldamine

Artiklis 4 osutatud andmetel põhinev Euroopa statistika avaldatakse samade ajavahemike jooksul, mis on ette nähtud liikmesriikide poolt andmete edastamiseks.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse statistiliste tulemuste avaldamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Andmete kvaliteet

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks ettenähtud metoodilised nõuded ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastavate andmete hea kvaliteet.

3.   Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete kvaliteeti. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) aruande, mis sisaldab teavet ja andmeid, mida see vajab edastatud andmete kvaliteedi kontrollimiseks.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse edastatavate andmete puhul määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kvaliteediaruannete esitamise üksikasjalik kord, ülesehitus, perioodilisus ja võrreldavuse üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Rakendamisaruanne

Komisjon esitab pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja edasise arengu kohta.

Komisjon võtab aruandes arvesse liikmesriikide esitatud asjakohast teavet võimalike parandamist vajavate valdkondade ja kasutajate vajaduste kohta. Selles aruandes hinnatakse eelkõige,

a)

milline on olnud koostatud statistikast saadud kasu liidule, liikmesriikidele, statistilise teabe tootjatele ja kasutajatele, võrreldes tehtud kulutustega;

b)

edastatud andmete ja andmete kogumise meetodite kvaliteeti.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 2 lõikes 5, artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 7. detsembrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 5, artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 2 lõike 5, artikli 3 või artikli 4 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1365/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VIII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. juuli 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER


(1)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 80/1119/EMÜ (ELT L 264, 25.9.2006, lk 1).

(3)  Vt VII lisa.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


I LISA

Tabel I1.

Kaupade transport kaubaliikide kaupa (aastaandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

2-tähtnumbriline

„I1“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Lastimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Lossimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Kaubaliik

2-numbriline

NST 2007

 

Pakendiliik

1-numbriline

1

=

konteinerites veetavad kaubad

2

=

konteinerita veetavad kaubad ja tühjad konteinerid

 

Transporditud tonnid

 

 

Tonnid

Tonn-km

 

 

Tonn-km


(1)  Kui piirkonna kood ei ole teada või ei ole kättesaadav, kasutatakse järgmisi koode:

„NUTS0 + ZZ“, kui NUTS kood on olemas partnerriigi jaoks.

„ISO kood + ZZ“, kui NUTS koodi partnerriigi jaoks ei ole.

„ZZZZ“, kui partnerriik on täiesti tundmatu.


II LISA

Tabel II1.

Transport laeva riikkondsuse ja laevaliigi kaupa (aastaandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

3-tähtnumbriline

„II1“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Lastimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Lossimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Laeva tüüp

1-numbriline

1

=

mootorpraam

2

=

mitte-iseliikuv praam

3

=

mootorpraamtanker

4

=

mitte-iseliikuv praamtanker

5

=

muu kaubaveolaev

6

=

merelaev

 

Laeva riikkondsus

2-täheline

NUTS0 (riigi kood (2))

 

Transporditud tonnid

 

 

Tonnid

Tonn-km

 

 

Tonn-km


Tabel II2.

Laevaliiklus (aastaandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

3-tähtnumbriline

„II2“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Lastiga laevade liikumiste arv

 

 

Laevade liikumised

Tühjade laevade liikumiste arv

 

 

Laevade liikumised

Laev-km (lastiga laevad)

 

 

Laev-km

Laev-km (tühjad laevad)

 

 

Laev-km

MÄRKUS: tabeli II2 esitamine on vabatahtlik.


(1)  Kui piirkonna kood ei ole teada või ei ole kättesaadav, kasutatakse järgmisi koode:

„NUTS0 + ZZ“, kui NUTS kood on olemas partnerriigi jaoks.

„ISO kood + ZZ“, kui NUTS koodi partnerriigi jaoks ei ole.

„ZZZZ“, kui partnerriik on täiesti tundmatu.

(2)  Kui NUTS koodi ei ole olemas riigi jaoks, kus laev on registrisse kantud, esitatakse riigi ISO-kood. Kui laeva riikkondsus on teadmata, kasutatakse koodi „ZZ“.


III LISA

Tabel III1.

Konteineritega transport kaubaliikide kaupa (aastaandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

4-tähtnumbriline

„III1“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Lastimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Lossimisriik/piirkond

4-tähtnumbriline

NUTS2 (1)

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Konteinerite suurus

1-numbriline

1

=

lastiühik 20 jalga

2

=

lastiühik 40 jalga

3

=

lastiühik > 20 jalga ja < 40 jalga

4

=

lastiühik > 40 jalga

 

Lastimisstaatus

1-numbriline

1

=

lastiga konteinerid

2

=

tühjad konteinerid

 

Kaubaliik

2-numbriline

NST 2007

 

Transporditud tonnid

 

 

Tonnid

Tonn-km

 

 

Tonn-km

TEU

 

 

TEU

TEU-km

 

 

TEU-km


(1)  Kui piirkonna kood ei ole teada või ei ole kättesaadav, kasutatakse järgmisi koode:

„NUTS0 + ZZ“, kui NUTS kood on olemas partnerriigi jaoks.

„ISO kood + ZZ“, kui NUTS koodi partnerriigi jaoks ei ole.

„ZZZZ“, kui partnerriik on täiesti tundmatu.


IV LISA

Tabel IV1.

Transport laeva riikkondsuse kaupa (kvartaliandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

3-tähtnumbriline

„IV1“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4numbriline

„yyyy“

 

Kvartal

2-numbriline

41

=

1. kvartal

42

=

2. kvartal

43

=

3. kvartal

44

=

4. kvartal

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Laeva riikkondsus

2-täheline

NUTS0 (riigi kood (1))

 

Transporditud tonnid

 

 

Tonnid

Tonn-km

 

 

Tonn-km


Tabel IV2.

Konteineritega transport laeva riikkondsuse kaupa (kvartaliandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

3-tähtnumbriline

„IV2“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Kvartal

2-numbriline

41

=

1. kvartal

42

=

2. kvartal

43

=

3. kvartal

44

=

4. kvartal

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Laeva riikkondsus

2-täheline

NUTS0 (riigi kood (2))

 

Lastimisstaatus

1-numbriline

1

=

lastiga konteinerid

2

=

tühjad konteinerid

 

Transporditud tonnid

 

 

Tonnid

Tonn-km

 

 

Tonn-km

TEU

 

 

TEU

TEU-km

 

 

TEU-km


(1)  Kui NUTS koodi ei ole olemas riigi jaoks, kus laev on registrisse kantud, esitatakse riigi ISO-kood. Kui laeva riikkondsus on teadmata, kasutatakse koodi „ZZ“.

(2)  Kui NUTS koodi ei ole olemas riigi jaoks, kus laev on registrisse kantud, esitatakse riigi ISO-kood. Kui laeva riikkondsus on teadmata, kasutatakse koodi „ZZ“.


V LISA

Tabel V1.

Kaupade transport (aastaandmed)

Elemendid

Kood

Kodeerimine

Ühik

Tabel

2-tähtnumbriline

„V1“

 

Andmeid esitav riik

2-täheline

NUTS0 (riigi kood)

 

Aasta

4-numbriline

„yyyy“

 

Veoliik

1-numbriline

1

=

riigisisene

2

=

rahvusvaheline (v.a transiit)

3

=

transiit

 

Kaubaliik

2-numbriline

NST 2007

 

Transporditud tonnid kokku

 

 

Tonnid

Tonn-km kokku

 

 

Tonn-km


VI LISA

NST 2007

Osa

Kirjeldus

01

Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused

02

Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas

03

Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium

04

Toiduained, joogid ja tubakas

05

Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted

06

Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised

07

Koks ja rafineeritud naftatooted

08

Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus

09

Muud mittemetallilised mineraaltooted

10

Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed

11

Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad

12

Transpordivahendid

13

Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted

14

Teisene toore; olme- ja muud jäätmed

15

Post, pakid

16

Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid

17

Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad.

18

Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad

19

Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 01–16.

20

Muud mujal liigitamata kaubad


VII LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1365/2006

(ELT L 264, 25.9.2006, lk 1).

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 425/2007

(ELT L 103, 20.4.2007, lk 26).

Ainult artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007

(ELT L 290, 8.11.2007, lk 14).

Ainult artikkel 4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1954

(ELT L 311, 17.11.2016, lk 20).

 


VIII LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1365/2006

Käesolev määrus

Artiklid 1–4

Artiklid 1–4

Artikkel 4a

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

A lisa

I lisa

B lisa

II lisa

C lisa

III lisa

D lisa

IV lisa

E lisa

V lisa

F lisa

VI lisa

VII lisa

VIII lisa


16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/30


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/975,

4. juuli 2018,

millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamine aitaks kaasa pikaajalise keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamisele.

(2)

Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis sisaldab mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise põhimõtteid ja nõudeid. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)

Nõukogu otsuse 2012/130/EL (5) kohaselt on liit alates 26. juulist 2010 osaline Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis („SPRFMO konventsioon“), millega loodi Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO).

(4)

SPRFMO raames on SPRFMO komisjon vastutav selliste meetmete vastuvõtmise eest, mis on kavandatud tagama kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise, kohaldades kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning kaitstes nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(5)

On vaja tagada, et SPRFMO poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed („SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmed“) võetakse täielikult üle liidu õigusesse ning et neid rakendatakse liidus ühetaoliselt ja tõhusalt.

(6)

SPRFMO on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on SPRFMO konventsiooni osalistele („konventsiooniosalised“) siduvad. Kõnealused meetmed on eelkõige adresseeritud konventsiooniosalistele ja nendes on sätestatud käitajatele (näiteks laeva kapten) kehtestatud kohustused.

(7)

Käesoleva määrusega ei tuleks hõlmata SPRFMO otsustatavaid kalapüügivõimalusi, sest need eraldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu võetava kalapüügivõimalusi käsitleva iga-aastase määruse raames.

(8)

SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem.

(9)

Selleks et SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete edasised siduvad muudatused kiiresti liidu õigusesse sisse viia, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade ja asjakohaste artiklite muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli-, seire- ja rakendamissüsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

(11)

Eelkõige on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (7) kehtestatud liidu kontrolli-, seire- ja rakendamissüsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade järgimine, ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 (8) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (9) on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (10) sätestatud kalapüügilubade väljastamise ja haldamise nõuded liidu kalalaevadele, millega tehakse püügitoiminguid vetes, mis kuuluvad sellise piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni egiidi alla, milles liit on osaline. Nimetatud määrustega rakendatakse juba mitmeid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetega ettenähtud sätteid. Seetõttu ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(12)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 on kehtestatud lossimiskohustus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 väikeste ja suure pelaagiliste liikide püügi, tööndusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, näiteks neid, mis tulenevad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse piirialade kalavarude püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed SPRFMO konventsiooni alal.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)

liidu kalalaevad, millega tegutsetakse SPRFMO konventsiooni alal;

b)

liidu kalalaevad, millega laaditakse ümber SPRFMO konventsiooni alal püütud kalandustooteid;

c)

kolmanda riigi kalalaevad, millega taotletakse pääsu liidu sadamatesse või mida kõnealustes sadamates inspekteeritakse ja mille pardal on SPRFMO konventsiooni alalt püütud kalandustooted.

Artikkel 3

Seos muude liidu õigusaktidega

Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei piira käesoleva määruse kohaldamine määruseid (EÜ) nr 1005/2008, (EÜ) nr 1224/2009 ja (EL) 2017/2403.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „SPRFMO konventsiooni ala“– SPRFMO konventsiooni artiklis 5 märgitud geograafiline piirkond;

2)   „kalalaev“– mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

3)   „liidu kalalaev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

4)   „SPRFMO kalavarud“– kõik mere bioloogilised ressursid SPRFMO konventsiooni alal, v.a:

a)

sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide jurisdiktsiooni alla vastavalt 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi „ÜRO mereõiguse konventsioon“) artikli 77 lõikele 4;

b)

pika rändega liigid, mis on loetletud ÜRO mereõiguse konventsiooni I lisas;

c)

anadroomsed ja katadroomsed liigid;

d)

mereimetajad, mereroomajad ja merelinnud;

5)   „SPRFMO kalandustooted“– SPRFMO konventsiooni alal püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid või nendest valmistatud tooted;

6)   „püügitegevus“– kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine ja lossimine;

7)   „põhjapüük“– kalalaeva püügitegevus mis tahes püügivahendiga, mis puutub tõenäoliselt kokku merepõhja või põhjaorganismidega;

8)   „põhjapüügi jalajälg“– põhjapüügi ruumiline ulatus SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikus 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

9)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktides 1–4;

10)   „SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri“– SPRFMO sekretariaadi koostatud ning SPRFMO vastavus- ja tehnilisele komiteele arutamiseks esitatud selliste kalalaevade esialgne nimekiri, millel väidetavalt tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

11)   „uurimuslik kalapüük“– kalapüük, mille puhul ei ole kala püütud või mille puhul ei ole 10 aastat kala püütud teatavat tüüpi püügivahendiga või teataval püügiviisil;

12)   „suur pelaagiline triivvõrk“– nakkevõrk või muu võrk või kombineeritud võrgud, mille pikkus on üle 2,5 kilomeetri ja mille eesmärk on veepinnal või vees triivimisega põhjustada kalade võrku mähkumine, kinnijäämine või takerdumine;

13)   „süvamere nakkevõrk“ (nt abar, kinnitatud võrk, seisevvõrk, heitevõrk)– ühest, kahest või kolmest vertikaalsest võrgulinast koosnev kompleks, mis asub põhjas või põhja lähedal ning millesse kala nakkub, takerdub või end mähib. Süvamere nakkevõrgud koosnevad ühekordsetest või harvemini kahe- või kolmekordsetest võrkudest, mis on kinnitatud koos samadele tugitrossidele. Ühes püügivahendis võib olla kombineeritud mitut liiki võrke. Selliseid võrke võib kasutada kas ühekaupa või korraga mitmekaupa ritta seatuna (võrgujadad), mis on tavalisem. Püügivahend võib olla põhja kinnitatult paigal või jäetud vabalt või laeva külge kinnitatuna triivima;

14)   „SPRFMO koostööpartner, kes ei ole konventsiooniosaline“ („SPRFMO koostööpartner“)– riik või kalandusorganisatsioon, kes ei ole SPRFMO konventsiooni osaline, kuid kes on nõustunud tegema igakülgset koostööd SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel;

15)   „SPRFMO laevaregister“– SPRFMO sekretariaadi hallatav ning konventsiooniosaliste ja SPRFMO koostööpartnerite teadetel põhinev nende kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal;

16)   „ümberlaadimine“– kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;

17)   „muud ohustatud liigid“– XIII lisas loetletud liigid;

18)   „ohualdis mereökosüsteem“– mereökosüsteem (sealhulgas ka rahud, veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad), mille terviklikkust (s.o ökosüsteemi struktuuri või talitlust) võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt ohustada märkimisväärne kahjulik mõju, mida põhjustab tavalise kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega.

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Stauriid ( Trachurus murphyi )

Artikkel 5

Stauriidi kvoodi ammendumisest teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata stauriidi püügipiirkonna püügikeeluajast, kui 100 % püügi piirnormist on ammendatud. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 6

Vaatleja pardalolek stauriidipüügi ajal

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 % püügireiside puhul on nende lipu all sõitvate kalalaevade pardal teaduslik vaatleja. Kalalaevade puhul, millega tehakse kuni kaks püügireisi aastas, arvutatakse vaatleja pardaloleku 10 % ulatus traalerite puhul aktiivsetest püügipäevadest ja seinnoodalaevade puhul võrkude arvust lähtudes.

Artikkel 7

Stauriidipüügi andmete esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul püütud stauriidi kogused. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile iga kuu 20. kuupäevaks.

2.   Lisaks lõikele 1 teatavad liikmesriigid komisjonile stauriidipüügi kohta järgmised andmed:

a)

iga kuu 15. kuupäevaks selliste nende lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, millel tegeleti eelmisel kuul ümberlaadimisega. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile iga kuu 20. kuupäevaks;

b)

vähemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist teadusliku aastaaruande eelmise aasta kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist.

Artikkel 8

Stauriidipüügivõimaluste jaotamine

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud stauriidipüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad riigi kvoote õiglaselt jaotada eri laevastikuosade vahel ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid.

II PEATÜKK

Merelinnud

Artikkel 9

Merelinde käsitlevad leevendusmeetmed õngejadalaevade jaoks

1.   Käesolevas artiklis sätestatud merelindudega seotud leevendusmeetmed kehtivad kõigile õngejadasid kasutavatele liidu kalalaevadele.

2.   Kõigil põhjaõngejadasid kasutavatel liidu kalalaevadel peavad õngejadad olema varustatud raskustega, samuti tuleb kasutada linnutõrjeliine.

3.   Liidu kalalaevadelt ei tohi õngejadasid vette lasta pimedal ajal.

4.   Õngejadad varustatakse raskustega vastavalt I lisale.

5.   Linnutõrjeliine kasutatakse vastavalt II lisale.

6.   Liidu kalalaevadelt ei tohi heita kalajäätmeid vette õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal. Kui seda ei ole võimalik vältida ja kui bioloogiliste jäätmete kõrvaldamine on vajalik tööohutuse tagamiseks, hoitakse jäätmeid pardal kaks tundi või kauem.

Artikkel 10

Merelinde käsitlevad leevendusmeetmed traalerite puhul

1.   Käesolevas artiklis sätestatud merelindudega seotud leevendusmeetmed kehtivad kõigile traalnootasid kasutavatele liidu kalalaevadele.

2.   Liidu kalalaevadel tuleb püügi ajal kasutada kahte linnutõrjeliini või kui püügitegevusest lähtuvalt ei ole linnutõrjeliini võimalik tõhusalt kasutada, tuleb kasutada linnupeletit.

3.   Linnupeleteid kasutatakse vastavalt III lisale.

4.   Võimalust mööda keelatakse liidu kalalaevadelt õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal kalajäätmeid vette heita.

5.   Kui see on võimalik ja kohane, töödeldakse kalajäätmed liidu kalalaevadel kalajahuks ja kõiki jäätmeid hoitakse pardal, merre on lubatud lasta üksnes vedelad jäätmed/pilsivesi. Kui see ei ole võimalik ega kohane, hoitakse jäätmeid kalalaeva pardal kaks tundi või kauem.

6.   Võimaluse korral puhastatakse võrgud pärast iga püügioperatsiooni, eemaldades nendesse takerdunud kalad ja põhjaorganismid, et need püügivahendite kasutamise ajal linde ligi ei meelitaks.

7.   Haalamisel on võrk võimalikult lühikest aega veepinnal; selleks tuleb vintse nõuetekohaselt hooldada ja järgida tekil sellekohast parimat tava.

Artikkel 11

Merelindudega seotud andmete esitamine

Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud teaduslikus aastaaruandes märgivad liikmesriigid:

a)

merelinde käsitlevad leevendusmeetmed, mida kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel SPRFMO konventsiooni alal kalapüügil kasutatakse;

b)

mil määral pardal olevad vaatlejad registreerivad merelindude kaaspüüki;

c)

kõik lindudega kokkupuutumist käsitlevad vaatlusandmed.

III JAOTIS

TEATAVATE PÜÜGIVIISIDEGA SEOTUD MAJANDAMIS-, KAITSE- JA KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Põhjapüük

Artikkel 12

Põhjapüügiluba

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda põhjapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile loa taotluse hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee seda kohtumist, kus nad soovivad, et nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 30 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist. Taotlus sisaldab järgmist:

a)

põhjapüügi jalajälg, mis põhineb asjaomase liikmesriigi koostatud aruandlusel põhjapüügi või põhjapüügi koormuse kohta SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

b)

aasta keskmine püügitase ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

c)

põhjapüügi mõju hindamine;

d)

hinnang selle kohta, kas kavandatud tegevus edendab sihtliikide ja kaaspüügina püütud mittesihtliikide säästvat majandamist ning kaitseb nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme, sealhulgas hoiab ära märkimisväärse kahjuliku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

3.   Lõike 2 punktis c osutatud mõjuhinnang tehakse vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2009. aastal avaldatud avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelistele suunistele („FAO süvamerekalapüügi suunised“) ning selles võetakse arvesse SPRFMO põhjapüügi mõjuhinnangu standardit ja alasid, kus ohualdiste mereökosüsteemide esinemine on teada või tõenäoline.

4.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, sealhulgas seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, et vältida märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktis c osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse, kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab ohualteid mereökosüsteeme, ja esitavad kõnealuse teabe selle kättesaamisel komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 13

Põhjapüük väljaspool põhjapüügi jalajälge või võrdlusperioodi püügitaseme ületamisel

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda põhjapüügiga väljaspool põhjapüügi jalajälge või võrdlusperioodi püügitaseme ületamisel ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki väljaspool põhjapüügi jalajälge või kavatsetakse ületada keskmist iga-aastast püügitaset, millele on osutatud artikli 12 lõike 2 punktis b, esitavad komisjonile loa taotluse vähemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee seda kohtumist, kus nad soovivad, et nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile vähemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist. Taotlus sisaldab järgmist:

a)

põhjapüügi mõju hindamine;

b)

hinnang selle kohta, kas kavandatud tegevus edendab sihtliikide ja kaaspüügina püütud mittesihtliikide säästvat majandamist ning kaitseb nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme, sealhulgas hoiab ära märkimisväärse kahjuliku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud mõjuhinnang koostatakse vastavalt FAO süvamerekalapüügi suunistele ning selles võetakse arvesse SPRFMO põhjapüügi mõjuhinnangu standardit ja alasid, kus ohualdiste mereökosüsteemide esinemine on teada või tõenäoline.

4.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, tehes sealhulgas teatavaks ka seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, mille eesmärk on vältida märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktis a osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse, kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab ohualteid mereökosüsteeme, ja esitavad kõnealuse teabe selle kättesaamisel komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 14

Ohualtid mereökosüsteemid põhjapüügil

1.   Seni kuni SPRFMO teaduskomitee ei ole veel esitanud oma arvamust piirmäärade kohta, kohaldavad liikmesriigid nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuute piirmäärasid, võttes arvesse FAO süvamerekalapüügi suuniste punkti 68.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad lõpetaksid põhjapüügi viie meremiili ulatuses mis tahes kohast SPRFMO konventsiooni alal, kus selline kokkupuude ületab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärasid. Liikmesriigid teatavad kokkupuutest ohualdiste mereökosüsteemidega komisjonile IV lisas sätestatud suuniste alusel. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 15

Vaatleja pardalolek põhjapüügil

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate ja põhjapüügiga tegelevate traalerite pardal on vaatleja 100 % püügireisidel ning nende lipu all sõitvate ja muid põhjapüügivahendeid kasutavate kalalaevade pardal vähemalt 10 % püügireisidel.

Artikkel 16

Põhjapüügiga seotud andmete esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul põhjapüügi käigus püütud liikide kogused.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks nimekirja nende lipu alla sõitvatest kalalaevadest, millel tegeletakse aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile viie päeva jooksul pärast teabe kättesaamist.

3.   Liikmesriigid keelavad nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeleda põhjapüügiga, kui V lisas sätestatud kalalaeva identifitseerimiseks vajalikke miinimumandmeid ei ole esitatud.

II PEATÜKK

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 17

Uurimusliku kalapüügi luba

1.   Liikmesriigid, kes kavandavad lubada nende lipu all sõitval kalalaeval tegeleda uurimusliku kalapüügiga, esitavad komisjonile vähemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist:

a)

loa taotluse, milles on esitatud V lisa kohane teave;

b)

VI lisa kohase kalapüügi tegevuskava, sealhulgas kohustuse järgida artikli 18 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud andmekogumiskava.

2.   Hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist edastab komisjon taotluse SPRFMO komisjonile ja kalapüügi tegevuskava SPRFMO teaduskomiteele.

3.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile uurimusliku kalapüügi loa asjus tehtud SPRFMO otsusest.

Artikkel 18

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda uurimusliku kalapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeletakse uurimusliku kalapüügiga üksnes vastavalt SPRFMO heaks kiidetud kalapüügi tegevuskavale.

3.   Liikmesriigid tagavad, et SPRFMO andmekogumiskavaga nõutud andmed on esitatud komisjonile, kes edastab kõnealused andmed SPRFMO sekretariaadile.

4.   Uurimusliku kalapüügi luba omavatel liidu kalalaevadel on keelatud uurimuslikku kalapüüki jätkata, välja arvatud juhul, kui SPRFMO sekretariaadile on esitatud SPRFMO andmekogumiskavas täpsustatud andmed viimase hooaja kohta, mil püük toimus, ja SPRFMO teaduskomiteele on antud võimalus need läbi vaadata.

5.   Liikmesriigid, kelle kalalaevad osalevad uurimuslikus kalapüügis, tagavad, et kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel on pardal üks või mitu sõltumatut vaatlejat, et koguda andmeid vastavalt SPRFMO andmekogumiskavale.

Artikkel 19

Kalalaeva asendamine uurimusliku kalapüügi korral

1.   Olenemata artiklitest 17 ja 18 võivad liikmesriigid lubada uurimusliku kalapüügiga tegeleda nende lipu all sõitval laeval, mida kalapüügi tegevuskava ei hõlma, kui kalapüügi tegevuskavas esitatud liidu kalalaeval ei ole võimalik tegeleda asjaomase püügiga põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjoni ja esitab:

a)

plaanitava asenduslaeva täielikud andmed;

b)

põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ja kõik asjakohased täiendavad dokumendid;

c)

kõigi asenduslaeval kasutatavate püügivahendite täieliku tehnilise kirjelduse.

2.   Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

III PEATÜKK

Suured pelaagilised triivvõrgud, süvamere nakkevõrgud ja muud nakkevõrgud

Artikkel 20

Suured pelaagilised triivvõrgud ja süvamere nakkevõrgud

Suurte pelaagiliste triivvõrkude ja kõigi süvamere nakkevõrkude kasutamine on kogu SPRFMO konventsiooni alal keelatud.

Artikkel 21

Nakkevõrgud

Liikmesriigid, kelle laevadega, mille pardal on nakkevõrgud, kavatsetakse läbida SPRFMO konventsiooni ala:

a)

annavad vähemalt 36 tundi enne laeva SPRFMO konventsiooni alale sisenemist sellest teada SPRFMO sekretariaadile, teatades muu hulgas alale sisenemise ja sealt väljumise eeldatavad kuupäevad ning pardal oleva nakkevõrgu pikkuse;

b)

tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel kasutatakse laevaseiresüsteemi ja neilt edastatakse SPRFMO konventsiooni alal viibides andmed iga kahe tunni järel;

c)

esitavad SPRFMO sekretariaadile laevaseiresüsteemi asukohateated 30 päeva jooksul alates ajast, mil laev lahkub SPRFMO konventsiooni alalt, ning

d)

juhul kui nakkevõrk kogemata kaotatakse või see üle parda kukub, teatavad SPRFMO sekretariaadile esimesel võimalusel, kuid igal juhul 48 tunni jooksul alates püügivahendi kaotamisest nakkevõrgu kaotamise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning nakkevõrgu pikkuse meetrites.

IV JAOTIS

ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 22

SPRFMO laevaregister

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 15. novembriks nimekirja nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millega on järgmisel aastal lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal, sealhulgas V lisa kohase teabe. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja SPRFMO sekretariaadile. Liikmesriigid võtavad SPRFMO konventsiooni ala kalapüügilubade väljaandmisel arvesse seda, kuidas kalalaevad ja käitajad on seni õigusnorme täitnud.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal, vähemalt 20 päeva enne selliste laevade esimese sisenemise kuupäeva SPRFMO konventsiooni alale. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne SPRFMO konventsiooni alale esimese sisenemise kuupäeva.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate ja SPRFMO konventsiooni ala kalapüügiluba omavate kalalaevade andmeid ajakohastatakse. Komisjonile teatatakse igast muudatusest vähemalt 10 päeva jooksul pärast sellist muudatust. Komisjon teavitab SPRFMO sekretariaati viie päeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

4.   Kui luba peatatakse, selle andmisest keeldutakse või see tunnistatakse muudel asjaoludel kehtetuks, teatavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjonile, et viimane saaks esitada kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile kolme päeva jooksul pärast loa kehtetuks muutumise kuupäeva.

5.   Liidu kalalaevadega, mis ei ole kantud SPRFMO laevaregistrisse, on keelatud püüda SPRFMO konventsiooni alal SPRFMO vastutusalasse kuuluvaid kalaliike.

II PEATÜKK

Ümberlaadimine

Artikkel 23

Ümberlaadimise üldsätted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse nende ümberlaadimistoimingute suhtes, mis on tehtud:

a)

SPRFMO konventsiooni alal seoses sealt püütud SPRFMO kalavarude ja nendega koos püütud muude liikidega;

b)

väljaspool SPRFMO konventsiooni ala seoses sealt püütud SPRFMO kalavarude ja nendega koos püütud muude liikidega.

2.   Merel ja sadamas võib ümberlaadimistoiminguid teha üksnes SPRFMO laevaregistrisse kantud kalalaevadega.

3.   SPRFMO konventsiooni alal võib kütust, laevapere liikmeid, püügivahendeid või muud varustust merel üle anda üksnes SPRFMO laevaregistrisse kantud kalalaevadelt.

4.   SPRFMO kalavarude ja koos nendega SPRFMO konventsiooni alalt püütud muude liikide ümberlaadimine merel on liidu vetes keelatud.

Artikkel 24

Stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimisest teatamine

1.   Olenemata sellest, kus ümberlaadimine toimub, edastab selle liikmesriigi ametiasutus, kelle lipu all sõitvatelt kalalaevadelt SPRFMO konventsiooni alal püütud stauriidi ja põhjalähedasi liike ümber laaditakse, samal ajal komisjonile ning SPRFMO sekretariaadile järgmise teabe:

a)

ümberlaadimise kavatsuse teade, milles märgitakse 14-päevane periood, mil SPRFMO konventsiooni alal püütud stauriidi ja põhjalähedasi liike on kavas ümber laadida, ning mis peab laekuma seitse päeva enne 14-päevase perioodi esimest päeva;

b)

tegelikku ümberlaadimist käsitlev teade, mis peab laekuma vähemalt 12 tundi enne ümberlaadimise eeldatavat aega.

Liikmesriigid võivad lubada, et liidu kalalaeva käitaja esitab kõnealuse teabe elektrooniliselt otse SPRFMO sekretariaadile, kui samal ajal edastatakse kõnealune teave ka komisjonile.

2.   Lõikes 1 osutatud teated sisaldavad asjakohast kättesaadavat teavet ümberlaadimistoimingu kohta, sealhulgas eeldatavat kuupäeva ja kellaaega, eeldatavat asukohta, kalavaru ning VII lisa kohast teavet asjaomase liidu kalalaeva kohta.

Artikkel 25

Stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimise seire

1.   Kui mahalaadiva või vastuvõtva liidu kalalaeva pardal on vaatleja, jälgib vaatleja ümberlaadimistoiminguid. Vaatleja täidab ümberlaadimisega seotud SPRFMO püügipäevikulehe vastavalt VIII lisale, et kontrollida ümberlaaditud kalandustoodete kogust ja liike, ning esitab püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle lipu all kontrollitav laev sõidab.

2.   Liikmesriik, kelle lipu all kalalaev sõidab, esitab ümberlaadimisega seotud SPRFMO püügipäevikulehe vaatlusandmed komisjonile 10 päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist. Komisjon edastab kõnealused andmed SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 15 päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

3.   Ümberlaaditavate kalandustoodete koguse ja liikide kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et kontrolli saaks teha nõuetekohaselt, peab pardal oleval vaatlejal olema täielik juurdepääs kontrollitavale liidu kalalaevale, sealhulgas laevaperele, püügivahenditele, varustusele, püügiandmetele (sealhulgas elektrooniliselt) ja kalatrümmidele.

Artikkel 26

Pärast stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimist esitatav teave

1.   Liikmesriigid, kelle laevadel tehakse ümberlaadimistoiminguid, teatavad kõigist ümberlaadimise üksikasjadest samal ajal nii SPRFMO sekretariaadile kui ka komisjonile vastavalt IX lisale hiljemalt seitse päeva pärast ümberlaadimise toimumist.

2.   Liikmesriigid võivad lubada, et liidu kalalaeva käitaja esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt otse SPRFMO sekretariaadile, kui samal ajal edastatakse kõnealune teave ka komisjonile. Kõik liidu kalalaeva käitaja poolt SPRFMO sekretariaadilt saadud taotlused selgituste saamiseks edastatakse ka komisjonile.

III PEATÜKK

Andmete kogumine ja aruandlus

Artikkel 27

Andmete kogumine ja aruandlus

1.   Lisaks artiklites 7, 11, 14, 16, 18, 25 ja 26 sätestatud aruandlusnõuetele esitavad liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, komisjonile käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmed.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad iga aasta 15. septembriks komisjonile eelmise kalendriaasta jooksul püütud liikide ja liigirühmade eluskaalu. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. septembriks.

3.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile iga aasta 15. juuniks andmed traalpüügi kohta traalide kaupa; andmed põhjaõngejadade kohta õngede sisselaskmise alusel; andmed lossimiste (sh külmutuslaevad) ja ümberlaadimiste kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. juuniks.

4.   Komisjon võib rakendusaktides sätestada käesolevas artiklis osutatud andmete esitamise üksikasjalikud nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Vaatlejate programmid

Artikkel 28

Vaatlejate programmid

1.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, koostavad vaatlejate programmid, et koguda X lisas sätestatud andmeid.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile iga aasta 15. septembriks X lisas sätestatud kohaldatavad vaatlusandmed eelmise kalendriaasta kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. septembriks.

3.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad iga aasta 15. augustiks eelmise aasta vaatlejate programmi rakendamise aastaaruande. Aruanne kajastab vaatlejate koolitust, programmi koostamist ja ulatust, kogutud andmete liiki ning aasta jooksul ilmnenud probleeme. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 1. septembriks.

Artikkel 29

Laevaseiresüsteem

1.   Liidu kalalaevadele paigaldatud satelliitseireseadmed tagavad laevaseiresüsteemi andmete automaatse edastamise lipuriigi kalapüügi seirekeskusele, kusjuures positsiooniviga peab satelliitnavigatsiooni normaalsetes toimimistingimustes olema alla 100 meetri.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad automaatselt ja pidevalt nende lipu all sõitvate SPRFMO konventsiooni alal kala püüdvate laevade laevaseiresüsteemi andmed SPRFMO sekretariaadile sagedusega vähemalt kord tunnis ning et nende lipu all sõitvatele laevadele paigaldatud satelliitseireseadmed suudavad edastada laevaseiresüsteemi andmeid vähemalt iga 15 minuti tagant.

3.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 4 kohaldamisel loetakse SPRFMO konventsiooni alaks, kus kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1, ka SPRFMO konventsiooni ala ümbritsev 100 meremiili laiune vöönd.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui nende lipu all sõitvatel laevadel on satelliitseireseadme antenn paigaldatud seadme korpusest eraldi, kasutatakse nii satelliitnavigatsioonisaatja kui ka -dekooderi jaoks üht ühist antenni ning korpus on selle antenniga ühe katkematu kaabli kaudu ühendatud.

V PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 30

Kontaktpunktid ja määratud sadamad

1.   Liikmesriik, kes soovib anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on SPRFMO konventsiooni alal püütud kalandustooted või sellistest kalavarudest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peab:

a)

määrama sadamad, kuhu võidakse taotleda kolmanda riigi kalalaeva sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)

määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)

määrama kontaktpunkti inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3.

2.   Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile vähemalt 40 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist.

Artikkel 31

Eelnev teatamine

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 nõuavad sadamaliikmesriigid, et kolmandate riikide kalalaevade kohta, millega kavatsetakse nende sadamates lossida või ümber laadida SPRFMO kalandustooteid, mida ei ole varem lossitud või ümber laaditud, esitataks hiljemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega XI lisa kohaselt järgmine teave:

a)

laeva tunnusandmed (pardatähis, nimi, lipuriik, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (kui on) ja rahvusvaheline raadiokutsung);

b)

selle määratud sadama nimi, kuhu kalalaevaga soovitakse siseneda, ja sadamakülastuse eesmärk (lossimine või ümberlaadimine);

c)

kalapüügiloa koopia või asjakohasel juhul mõni muu kalalaevale antud luba tegevuse tõendamiseks seoses SPRFMO kalandustoodetega või luba neid ümber laadida;

d)

eeldatav sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

e)

iga pardal hoitava SPRFMO kalandustoote eeldatav kogus (kilogrammides) koos vastavate püügipiirkondadega. Kui SPRFMO kalandustooteid pardal ei ole, esitatakse tühi ehk null-aruanne;

f)

iga lossitava või ümberlaaditava SPRFMO kalandustoote eeldatav kogus koos vastavate püügipiirkondadega;

g)

kalalaeva munsterroll;

h)

püügireisi kuupäevad.

2.   Lõike 1 kohaselt esitatud teabele tuleb lisada määruse (EL) nr 1005/2008 III peatüki kohaselt kinnitatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal on SPRFMO kalandustooted.

3.   Sadamaliikmesriigid võivad küsida ka lisateavet, et kindlaks teha, kas kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellega seotud tegevusega.

4.   Sadamaliikmesriigid võivad ette näha pikema või lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1, võttes muu hulgas arvesse kalandustoote liiki ning püügipiirkondade ja nende sadamate vahelist kaugust. Sellisel juhul teavitab sadamaliikmesriik komisjoni, kes edastab teabe kiiresti SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 32

Sadamas lossimise või ümberlaadimise luba

Pärast artikli 31 kohase asjaomase teabe saamist otsustab sadamaliikmesriik, kas lubada või keelata kolmanda riigi kalalaeval oma sadamasse siseneda. Kui kolmanda riigi kalalaeva sadamasse sisenemisest keeldutakse, teavitab sadamaliikmesriik komisjoni, kes edastab teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile. Sadamaliikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda kalalaevadel, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade SPRFMO nimekirja.

Artikkel 33

Inspekteerimine sadamas

1.   Sadamaliikmesriigid inspekteerivad vähemalt 5 % SPRFMO kalandustoodetega seotud lossimis- ja ümberlaadimistoimingutest, mida kolmanda riigi kalalaevadega nende määratud sadamates tehakse.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõike 2 kohaldamist, inspekteerivad sadamaliikmesriigid kolmanda riigi kalalaevu, kui:

a)

teine konventsiooniosaline, SPRFMO koostööpartner või asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon taotleb, et konkreetset kalalaeva tuleb inspekteerida, eelkõige kui sellisele taotlusele on lisatud tõendid, et asjaomasel kalalaeval on tegeletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ja on selgelt alust kahtlustada, et kalalaeval on tegeletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

b)

kalalaeva kohta ei ole esitatud täielikku teavet, nagu on nõutud artiklis 31;

c)

kalalaeval on SPRFMO või muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitest tulenevalt keelatud sadamasse siseneda või sadamat kasutada.

Artikkel 34

Inspekteerimismenetlus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

2.   Liikmesriigi inspektoritel peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument. Nad võivad teha koopiaid kõikidest asjakohastest dokumentidest.

3.   Inspekteeritakse viisil, et võimalikult vähe häirida kolmanda riigi kalalaeva ning et saagi kvaliteet võimaluse korral ei halveneks.

4.   Pärast inspekteerimise lõpuleviimist antakse laeva kaptenile võimalus lisada aruandele oma kommentaarid või vastuväited ning võtta seoses inspekteerimisaruandega ühendust asjaomase sadamaliikmesriigi pädeva asutusega. Inspekteerimisaruande vorm on esitatud XII lisas. Laeva kaptenile antakse aruande koopia.

5.   Sadamaliikmesriik edastab komisjonile 12 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõpuleviimise kuupäeva koopia määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruandest, mis on täidetud vastavalt käesoleva määruse XII lisale. Komisjon edastab aruande SPRFMO sekretariaadile 15 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõpuleviimist.

6.   Kui inspekteerimisaruannet ei ole võimalik saata komisjonile, et edastada see 15 tööpäeva jooksul SPRFMO sekretariaadile, teatab sadamaliikmesriik komisjonile küllalt aegsasti viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse, nii et komisjon saaks SPRFMO sekretariaati 15 tööpäeva jooksul teavitada.

Artikkel 35

Sadamas inspekteerimise käigus SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete tõendatud rikkumiste korral kohaldatav menetlus

1.   Kui inspekteerimise käigus kogutud teave sisaldab tõendeid, et kolmanda riigi kalalaevaga on rikutud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 11 käesolevat artiklit.

2.   Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile inspekteerimisaruande koopia nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul. Komisjon edastab kõnealuse aruande viivitamata SPRFMO sekretariaadile ja lipuriigiks olevale konventsiooniosalisele või SPRFMO koostööpartneri kontaktpunktile.

3.   Sadamaliikmesriigid teatavad kiiresti rikkumise korral võetud meetmetest lipuriigiks oleva konventsiooniosalise või SPRFMO koostööpartneri pädevale asutusele ja komisjonile, kes edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

VI PEATÜKK

Täitmise tagamine

Artikkel 36

Liikmesriikide teatatud väidetavad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

Liikmesriigid esitavad vähemalt 145 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut komisjonile dokumenteeritud teabe võimalike juhtumite kohta, mil viimase kahe aasta jooksul ei ole SPRFMO konventsiooni alal kalalaevaga täidetud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja edastab selle kohasel juhul SPRFMO sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 37

Liikmesriigi kalalaeva lisamine SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja

1.   Kui komisjon saab SPRFMO sekretariaadilt ametliku teate, et liikmesriigi kalalaev on kantud SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, edastab ta teate, sealhulgas tõendavad dokumendid ja SPRFMO sekretariaadi esitatud muu dokumenteeritud teabe lipuliikmesriigile temapoolsete märkuste saamiseks hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja edastab selle SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

2.   Pärast komisjoni teate saamist teatavad lipuliikmesriigi ametiasutused kalalaeva omanikule, et laev on kantud SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, samuti teatavad nad võimalikest tagajärgedest juhul, kui laeva kandmine SPRFMO poolt vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja saab kinnitust.

Artikkel 38

SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud kalalaevadega seotud meetmed

1.   Kui SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri on vastu võetud, palub komisjon lipuliikmesriigil teatada kindlaks tehtud kalalaeva omanikule SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmisest ja tagajärgedest, mis tulenevad kõnealusesse nimekirja kandmisest.

2.   Kui liikmesriigil on teavet, et SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud kalalaeva nimi või rahvusvaheline raadiokutsung on muutunud, edastab ta kõnealuse teabe võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 39

SPRFMO sekretariaadi teatatud väidetav nõuete täitmata jätmine

1.   Kui komisjon saab SPRFMO sekretariaadilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik ei ole väidetavalt SPRFMO konventsiooni ja/või SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid täitnud, edastab komisjon kõnealuse teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile väidetava nõuete täitmata jätmise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed probleemi lahendamiseks vähemalt 45 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 40

Konventsiooniosalise või SPRFMO koostööpartneri teatatud väidetavad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

1.   Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised ja SPRFMO koostööpartnerid saadavad sadamas läbiviidud inspekteerimise aruanded.

2.   Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide nimekirja muudatused komisjonile vähemalt 40 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist.

3.   Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt või SPRFMO koostööpartnerilt inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaevaga on rikutud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib lipuliikmesriik viivitamata väidetavat rikkumist ning teatab komisjonile uurimise seisust ja võimalike täitemeetmete rakendamisest, et komisjon saaks teavitada SPRFMO sekretariaati kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Kui liikmesriik ei saa uurimise seisu aruannet komisjonile esitada kolme kuu jooksul alates inspekteerimisaruande kättesaamisest, teatab ta komisjonile kõnealuse kolmekuulise ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja kuupäeva, hiljemalt millal aruanne esitatakse. Komisjon edastab uurimise seisu või viivitust käsitleva teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 41

Satelliitseireseadmete tehniline rike

1.   Satelliitseireseadmete tehnilise rikke korral tuleb liidu kalalaevade kohta teatada asjakohaste telekommunikatsioonivahendite kaudu kalalaeva lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele iga nelja tunni tagant järgmised andmed:

a)

IMO number;

b)

rahvusvaheline raadiokutsung;

c)

laeva nimi;

d)

laeva kapteni nimi;

e)

asukoht (laius- ja pikkuskraad), kuupäev ja kellaaeg (UTC);

f)

tegevus (püük/transiit/ümberlaadimine).

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui satelliitseireseadmete tehniline rike ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teatamiskohustuse alguskuupäeva kõrvaldatud, lõpetatakse nende lipu all sõitvate kalalaevadega püügitegevus, stoovitakse püügivahendid ja pöördutakse viivitamata sadamasse tagasi, et satelliitseireseadmed remontida.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse lisaks määruse (EL) nr 404/2011 artiklis 25 sätestatud nõuetele.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega.

Artikkel 43

Muudatuste tegemise kord

Selleks et viia SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete muudatused sisse liidu õigusesse, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse:

a)

käesoleva määruse lisasid;

b)

artikli 7 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 22 lõigetes 1 – 4, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2 ja 3, artikli 28 lõigetes 2 ja 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõikes 1, artikli 34 lõigetes 5 ja 6, artikli 35 lõigetes 2 ja 3, artiklis 36, artikli 37 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 40 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 41 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tähtaegu;

c)

artiklites 6 ja 15 sätestatud nõuet vaatleja pardaloleku kohta;

d)

võrdlusperioodi, et määrata kindlaks artikli 12 lõike 2 kohane põhjapüügi jalajälg;

e)

artikli 33 lõikes 1 sätestatud inspekteerimise ulatust;

f)

artikli 7 lõikes 2, artiklis 11, artikli 12 lõigetes 2 ja 3, artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artikli 14 lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 2 ja 3, artikli 19 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõigetes 2 ja 3, artikli 28 lõikes 3, artikli 31 lõikes 1 ja artikli 41 lõikes 1 sätestatud andmete liiki ja teabenõudeid.

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 43 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 43 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 43 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. juuli 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER


(1)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 129.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5)  Nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsus 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1),

(9)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).


I LISA

Nõuded õngejadade varustamisele raskustega

Laevad peavad õngejadade puhul kasutama raskussüsteemi, mille kohaselt saavutatakse õngejada tõendatud minimaalne vajumiskiirus 0,3 m/s, kuni püügivahend ulatub 15 meetri sügavusele. Eelkõige:

a)

väliste raskustega varustatud õngejadade puhul Hispaania süsteemis ja põhjaõngejadade puhul tuleb vähemalt 8,5 kg raskused (kivid) asetada kuni 40-meetriste vahedega, 6 kg raskused (betoonist raskused) kuni 20-meetriste vahedega ja 5 kg raskused (kõvast metallist raskused) kuni 40-meetriste vahedega;

b)

väliste raskustega varustatud automaatsete õngejadade puhul tuleb kasutada vähemalt 5 kg raskusi kuni 40-meetriste vahedega ja lasta need laevalt vette selliselt, et ahtris ei tekiks pinget (pinge ahtris võib juba vette lastud õngejada osad uuesti üles tõsta);

c)

siseste raskustega varustatud õngejadadel peab südamiku raskus olema vähemalt 50 g/m.


II LISA

Linnutõrjeliinide tehniline kirjeldus

Pardal peab kogu aeg olema kaks linnutõrjeliini, mida kasutakse iga kord, kui püügivahend lastakse laevalt vette. Eelkõige:

a)

peab linnutõrjeliin olema laevale kinnitatud selliselt, et kasutamisel on sööt linnutõrjeliiniga kaitstud, isegi külgtuule korral;

b)

linnutõrjeliinidel tuleb kasutada eredavärvilisi peletuspaelasid, mis on piisavalt pikad ja ulatuvad tüüne mere korral veepinnani (pikad peletuspaelad), asetatud vähemalt viiemeetriste vahedega tõrjeliini esimesel 55 meetril ning kinnitatud liini külge pöörlitega, et paelad ei keerduks liini ümber;

c)

linnutõrjeliinidel võib kasutada ka vähemalt ühe meetri pikkuseid peletuspaelasid (lühikesed peletuspaelad), mis on asetatud kuni ühemeetriste vahedega;

d)

kui linnutõrjeliin kasutamisel puruneb või saab kahjustada, tuleb see parandada või asendada selliselt, et laev vastaks kõnealustele nõuetele, enne kui konksud uuesti vette lastakse;

e)

linnutõrjeliine tuleb kasutada selliselt, et:

i)

need jäävad veepinnale, kui konksud on lastud 15 m sügavusele, või

ii)

need ulatuvad lahtiselt vähemalt 150 m kaugusele ja on kinnitatud laevale sellisest kohast, mis tüüne mere korral on 7 m üle veepinna.


III LISA

Linnupeletite tehniline kirjeldus

Linnupeleti koosneb kahest või enamast poomist, mis on kinnitatud laeva ahtrisse, kusjuures vähemalt üks poom on kinnitatud paremparda ahtrisse ja teine poom on kinnitatud vasakparda ahtrisse:

a)

iga poom peab ulatuma vähemalt 4 m laeva pardast või ahtrist väljapoole;

b)

rippköied peavad olema kinnitatud poomi külge vähemalt kahemeetriste vahedega;

c)

plastkoonused, vardad või muud eredavärvilised ja vastupidavad esemed peavad olema kinnitatud rippköite otstesse selliselt, et nende alumine ots on tuulevaikuse ja tüüne mere korral vähemalt 500 mm üle veepinna;

d)

rippköite vahele võib kinnitada köied või võrgud, et vältida sassiminekut.


IV LISA

Juhised ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutest teadete koostamiseks ja esitamiseks

1.   Üldteave

Sisaldab kontaktandmeid, lipuriiki, laeva nime(sid) ja andmete kogumise kuupäevi.

2.   Ohualti mereökosüsteemi asukoht

Märkida kõigi püügivahendite kasutamise algus- ja lõppasukohad ning tähelepanekud.

Esitada püügiasukohtade kaardid, asjakohane batümeetria või elupaikade ja kalapüügi ruumiline ulatus.

Märkida püügisügavus(ed).

3.   Püügivahend

Märkida igas asukohas kasutatud püügivahendid.

4.   Täiendavad andmed

Võimaluse korral esitada püügitegevuse asukohas või selle lähedal kogutud täiendavad andmed.

Nt järgmised andmed: lehviksonari batümeetrilised andmed, okeanograafilised andmed, nt CDT-profiilid, hoovuse profiilid, vee keemiline koostis, erinevat tüüpi substraadid kõnealustes asukohtades või nende lähedal, muud täheldatud loomaliigid, videosalvestused, heliprofiilid jne.

5.   Ohualti mereökosüsteemi taksonid

Iga püügikoha kohta esitada täheldatud ohualti mereökosüsteemi taksonite üksikasjalikud andmed, sh nende suhteline tihedus, absoluutne tihedus või võimaluse korral organismide arv.


V LISA

Nõuded laeva andmetele

1.

Artiklite 16, 17 ja 22 kohaselt tuleb koguda järgmised andmed:

i)

praegune lipuriik ja laeva nimi;

ii)

registreerimisnumber;

iii)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

iv)

UVI (kordumatu laevatunnus) / IMO number;

v)

eelmised nimed (kui on teada);

vi)

registreerimissadam;

vii)

varasem lipuriik;

viii)

laeva tüüp;

ix)

kalapüügiviisi(de) liik;

x)

pikkus;

xi)

pikkuse tüüp, nt kogupikkus, loodsirgete vaheline pikkus;

xii)

brutotonnaaž – GT (esitada eelistatavalt brutotonnides);

xiii)

brutoregistertonnaaž – GRT (esitada, kui brutotonnaaž ei ole teada; võib märkida ka brutotonnaažile lisaks);

xiv)

peamasina(te) võimsus (kW);

xv)

lastiruumi mahutavus (m3);

xvi)

külmutusseadmete liik (kui neid on);

xvii)

külmutusseadmete arv (kui neid on);

xviii)

külmutusseadmete mahutavus (kui neid on);

xix)

laeva sideliigid ja -numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid);

xx)

laevaseiresüsteemi andmed (mark, mudel, omadused ja tunnus);

xxi)

omaniku/omanike nimi;

xxii)

omaniku/omanike aadress;

xxiii)

kalapüügiloa alguskuupäev;

xxiv)

kalapüügiloa lõppkuupäev;

xxv)

SPRFMO laevaregistrisse kandmise kuupäev;

xxvi)

kõrgresolutsiooniga, nõuetekohase heleduse ja kontrastiga kvaliteetne laevafoto, mis on tehtud vähem kui viis aastat tagasi:

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad;

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad;

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on näha vaid laeva ahter.

2.

Võimaluse korral tuleb esitada järgmine teave:

i)

väline märgistus (nt laeva nimi, registreerimisnumber või rahvusvaheline raadiokutsung);

ii)

kalatöötlemisviisid (vajaduse korral);

iii)

ehitamise aasta;

iv)

ehitamise koht;

v)

teoreetiline pardakõrgus;

vi)

laius;

vii)

elektroonilised pardaseadmed (nt raadio, kajalood, radar, võrgusonarid);

viii)

kalapüügiloa omanik(ud) (kui muu kui laevaomanik);

ix)

kalapüügiloa omaniku (omanike) aadress (kui muu kui laevaomaniku aadress);

x)

laeva käitaja(te) nimi (kui muu kui laevaomanik);

xi)

laeva käitaja(te) aadress (kui muu kui laevaomaniku aadress);

xii)

laeva kapteni nimi;

xiii)

laeva kapteni kodakondsus;

xiv)

püügimeistri nimi;

xv)

püügimeistri kodakondsus.


VI LISA

Uurimusliku kalapüügi tegevuskava

Uurimusliku kalapüügi tegevuskava peab kättesaadavas ulatuses sisaldama järgmist teavet:

i)

uurimusliku kalapüügi kirjeldus, sh piirkond, sihtliigid, kavandatud püügiviisid, kavandatud maksimaalsed püügi piirnormid ning kõnealuste püügi piirnormide jaotus püügipiirkondade ja liikide kaupa;

ii)

kasutatavate püügivahendite liikide tehniline ja täielik kirjeldus, sealhulgas püügivahendi võimalikud muudatused, et leevendada kavandatava püügi mõju mittesihtliikidele, sihtliikidega seotud või neist sõltuvatele liikidele või nende kalavarude elukohaks olevatele mereökosüsteemidele;

iii)

kalapüügi tegevuskavaga hõlmatud ajavahemik (kuni kolm aastat);

iv)

põhjalikel uurimis- või vaatlusreisidel kogutud bioloogiline teave, nagu levik, arvukus, andmed liikide ja kalavarude iseloomulike tunnuste kohta;

v)

üksikasjalikud andmed mittesihtliikide, sõltuvate ja seotud liikide või nende kalavarude elukohaks olevate mereökosüsteemide kohta ning ulatus, mil määral võiks püük kavandatud piirkonnas selliseid liike mingil moel mõjutada; samuti selliste mõjude leevendamiseks võetavad meetmed;

vi)

asjakohasel juhul kogu püügitegevuse eeldatav mõju uurimusliku kalapüügi toimumise alal;

vii)

sama piirkonna teistest püügipiirkondadest või mujal asuvatest sarnastest püügipiirkondadest saadav teave, mis võib aidata hinnata uurimusliku kalapüügi võimalikku saagikust, et liikmesriik saaks kõnealuse teabe esitada;

viii)

kui kavandatakse põhjapüüki, siis mõjuhinnang asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate ja põhjapüügiga tegelevate laevade kohta vastavalt artiklitele 12 ja 13;

ix)

kui sihtliike majandab ka SPRFMO naabruses asuv piirkondlik kalandusorganisatsioon või sarnane organisatsioon, siis sellise püügitegevuse piisav kirjeldus, et SPRFMO teaduskomitee saaks esitada oma nõuande.


VII LISA

Ümberlaadimisest etteteatamine

Liikmesriigid peavad artikli 24 lõike 1 kohaselt esitama järgmised andmed.

 

Lossiva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Vastuvõtva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus


VIII LISA

Vaatleja esitatav teave ümberlaadimise kohta

Artikli 25 lõike 1 kohaselt ümberlaadimist jälgiv vaatleja peab esitama järgmised andmed.

I.   Lossiva kalalaeva üksikasjalikud andmed

Laeva nimi

 

Registreerimisnumber

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Laeva lipuriik

 

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

 

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

II.   Vastuvõtva kalalaeva üksikasjalikud andmed

Laeva nimi

 

Registreerimisnumber

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Laeva lipuriik

 

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

 

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

III.   Ümberlaadimistoiming

Ümberlaadimise alguse kuupäev ja kellaaeg (UTC)

 

Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)

 

Merel toimuva ümberlaadimise korral: asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise alguses. Kui ümberlaadimine toimub sadamas: sadama nimi, riik ja kood (1)

 

Merel toimuva ümberlaadimise korral: asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise lõppemisel

 

Tooteliikide kirjeldus kalaliikide kaupa (nt terve kala, külmutatud kala 20 kg kastides)

Liik

 

Tooteliik

 

Liik

 

Tooteliik

 

Liik

 

Tooteliik

 

Kastide arv, toote netokaal (kg), kalaliikide kaupa.

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Ümberlaaditud toote kogunetokaal (kg)

 

Külmveolaevas toodete ladustamiseks kasutatavate trümmide arv

 

Vastuvõtva kalalaeva sihtsadam ja -riik

 

Eeldatav saabumiskuupäev

 

Eeldatav lossimiskuupäev

 

IV.   Märkused (vajaduse korral)

V.   Kontroll

Vaatleja nimi

 

Ametiasutus

 

Allkiri ja tempel

 


(1)  ÜRO asukohakood (UN/LOCODE).


IX LISA

Pärast ümberlaadimist esitatav teave

Artikli 26 lõike 1 kohaselt peavad lipuliikmesriigid esitama komisjonile hiljemalt seitse päeva pärast ümberlaadimise toimumist järgmise teabe.

 

Lossiva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Vastuvõtva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Ümberlaadimistoimingu üksikasjalikud andmed

a)

Ümberlaadimise alguse kuupäev ja kellaaeg (UTC)

b)

Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)

c)

Kui ümberlaadimine toimub sadamas:

sadamariik, sadama nimi ja kood

d)

Merel toimuva ümberlaadimise korral:

i)

asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise alguses (kümnendarvuna)

ii)

asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise lõppemisel (kümnendarvuna)

e)

Vastuvõtvas laevas toodete ladustamiseks kasutatavate trümmide arv

f)

Vastuvõtva laeva sihtsadam

g)

Eeldatav saabumiskuupäev

h)

Eeldatav lossimiskuupäev

 

Ümberlaaditud saagi andmed

a)

Ümberlaaditud liigid:

i)

kala kirjeldus tooteliikide kaupa (nt terve kala, külmutatud kala);

ii)

kastide arv ja toote netokaal (kg) liikide kaupa;

iii)

ümberlaaditud toote kogunetokaal (kg).

b)

Kasutatud püügivahendid laeval, millelt saak ümber laaditakse

 

Kontroll (asjakohasel juhul)

a)

Vaatleja nimi

b)

Ametiasutus


X LISA

Vaatlusandmed

Laeva andmed ja vaatlusandmed tuleb märkida ainult üks kord iga vaatlejaga hõlmatud reisi kohta ja esitada selliselt, et laeva andmed oleksid vastavuses punktide A, B, C ja D kohaselt nõutavate andmetega.

A.   Laeva andmed ja vaatlusandmed, mida tuleb koguda iga vaatlusreisi kohta

1.   Igal püügireisil, millel vaatleja osaleb, tuleb koguda järgmised laevaandmed:

a)

praegune lipuriik;

b)

laeva nimi;

c)

laeva kapteni nimi;

d)

püügimeistri nimi;

e)

registreerimisnumber;

f)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on olemas);

g)

Lloydi/IMO number (kui on olemas);

h)

eelmised nimed (kui on teada);

i)

registreerimissadam;

j)

varasem lipuriik (kui on olnud);

k)

laeva tüüp (kasutada asjakohast ISSCFV koodi);

l)

püügiviis(id) (kasutada asjakohast ISSCFG koodi);

m)

pikkus (m);

n)

pikkuse tüüp, nt kogupikkus, loodsirgete vaheline pikkus;

o)

laius (m);

p)

brutotonnaaž – GT (esitada eelistatavalt brutotonnides);

q)

brutoregistertonnaaž – GRT (esitada, kui brutotonnaaž ei ole teada; võib märkida ka brutotonnaažile lisaks);

r)

peamasina(te) võimsus (kilovattides);

s)

lastiruumi mahutavus (kuupmeetrites);

t)

andmed pardaseadmete kohta, mis võivad mõjutada püügivõimsust (navigatsiooniseadmed, radar, sonar, ilmafaks või ilmasatelliit, veepinna temperatuuri kujutise vastuvõtja, Doppleri hoovusemõõtur, raadiopeilingaator), kui see on vajalik;

u)

laevapere liikmete koguarv (kogu personal, v.a vaatlejad).

2.   Igal püügireisil, millel vaatleja osaleb, tuleb koguda järgmised vaatlusandmed:

a)

vaatleja nimi;

b)

vaatleja asutus;

c)

pardalemineku kuupäev (UTC kuupäev);

d)

pardalemineku sadam;

e)

laevalt lahkumise kuupäev (UTC kuupäev);

f)

laevalt lahkumise sadam.

B.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda traalpüügi kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (traalide kaupa) kõigi traalide kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga traali kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

traali vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püük algab – UTC);

b)

traali väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püügivahendit hakatakse välja tõmbama – UTC);

c)

püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

d)

püügivahendi lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

f)

traali tüüp, põhjatraal või pelaagiline traal (kasutada ISCCFG püügivahendite standardite hulgast sobivat põhja- või pelaagilise traali koodi);

g)

traali tüüp: üksiktraal, kaksiktraal, kolmiktraal (S, D või T);

h)

võrgu ava kõrgus;

i)

võrgu ava laius;

j)

võrgu pära võrgusilma suurus (venitatud võrgusilm, mm) ja võrgusilma liik (romb, ruut vm);

k)

püügivahendi sügavus (alumisest selisest) püügi alustamisel;

l)

põhja (merepõhi) sügavus püügi alustamisel;

m)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

n)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

o)

kas traalis oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida traaliga püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

p)

hinnanguline kogus (kaal või maht) ülejäänud mereressurssidest, mida ei ole loetelud alapunktides m, n või o ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

q)

märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i)

kas kasutati linnutõrjeliine? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis L)

ii)

kas kasutati linnupeleteid? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis N)

iii)

kirjeldada kalajäätmete kõrvaldamisega ja tagasiheitega seotud tegevust pardal (valida kõik asjakohased tegevused: jäätmete heide on keelatud õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal/üksnes vedeliku heide/jäätmete hoidmine pardal > 2 tundi/muu/puudub)

iv)

kas kasutati muid meetmeid, et vähendada mereimetajate, merelindude, roomajate või muude ohustatud liikide kaaspüüki? (jah/ei)

Kui „jah“, kirjeldage.

C.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda seinnoodapüügi kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (nootade kaupa) kõigi seinnootade kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga seinnooda kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

otsingu aeg kokku enne nooda vettelaskmist, alates eelmise nooda vettelaskmisest;

b)

nooda vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püük algab – UTC);

c)

nooda väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püügivahendit hakatakse välja tõmbama – UTC),

d)

nooda lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

võrgu kogupikkus (m);

f)

võrgu kõrgus (m);

g)

võrgusilma suurus (venitatud võrgusilm, mm) ja liik (romb, ruut vm);

h)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

i)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

j)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

k)

kas noodas oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

l)

hinnanguline kogus (kaal või maht) ülejäänud mereressurssidest, mida ei ole loetletud alapunktis i, j või k ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

m)

märkida ja kirjeldada, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati.

D.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda põhjaõngejada kasutamise kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (õngekonksude kaupa) kõigi põhjaõngejadade kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga õngejada kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

õngekonksude vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

b)

õngekonksude väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

c)

õngejada lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

d)

õngejada lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

f)

õngejada kogupikkus (km);

g)

õngejada konksude arv;

h)

sügavus (merepõhi) õngekonksude vettelaskmisel;

i)

õngekonksude arv, mida vaatleja püügi käigus jälgis (sh püütud mereimetajad ja -linnud, roomajad või muud ohustatud liigid);

j)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

k)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

l)

kas võrgus oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

m)

selliste ülejäänud mereressursside hinnanguline kogus (kaal või maht), mida ei ole loetletud alapunktis j, k või l ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

n)

märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i)

kas kasutati linnutõrjeliine? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis L)

ii)

kas õngejadade vettelaskmine toimus üksnes nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal? (jah/ei)

iii)

millist liiki püügivahendeid kasutati? (välised raskused/sisesed raskused/põhjaõngejada/muu)

iv)

väliste raskuste puhul kirjeldada raskusi ja ujukeid (kasutada punkti M kohast vormi)

v)

siseste raskuste puhul märkida köie südamiku raskus (grammi meetri kohta)

vi)

kas põhjaõngejada puhul kasutatud tõkkena Cachalotera-võrke? (jah/ei)

vii)

muu puhul kirjeldage;

o)

millist leevendusmeedet püügil kasutati? (linnutõkkekardin/muu/puudub)

Muu puhul kirjeldage;

p)

millist sööta kasutati? (kala/kalmaar/segu; elus/surnud/segu; külmutatud/üles sulatatud/segu);

q)

kirjeldada bioloogilist päritolu materjali heidet õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal (heide vähem kui kahe tunni tagant/heide iga kahe või enama tunni tagant/puudub/ei ole teada);

r)

kas kasutati muid meetmeid, et vähendada mereimetajate, merelindude, roomajate või muude ohustatud liikide kaaspüüki? (jah/ei)

Kui „jah“, kirjeldage.

E.   Kogutavad pikkuselise koosseisu andmed

Sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiste kaaspüügiliikide kohta tuleb juhusliku valimi alusel koguda esindavad pikkuselise koosseisu andmed. Pikkuse andmed tuleb vastava liigi puhul koguda ja esitada kõige suurema täpsusastmega (cm või mm, ümardatud kas lähima ühikuni üles- või allapoole) ning samuti tuleb märkida mõõtmisviis (kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni või tavapikkus). Võimaluse korral tuleb registreerida pikkuselise koosseisu valimi kogukaal või hinnata seda ning märkida hindamismeetod. Vaatlejad võivad nõuda mõõdetud kala soo kindlaksmääramist, et koostada pikkuselise koosseisu andmed sugude kaupa.

1.   Kaubandusliku proovivõtu protokoll

a)

muud kalaliigid kui varilõpusesed:

i)

pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni tuleb mõõta lähima cm-ni kalade puhul, kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on üle 40 cm;

ii)

pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni tuleb mõõta lähima mm-ni kalade puhul, kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 40 cm;

b)

railased:

tuleb mõõta maksimaalne keha laius;

c)

haid:

iga liigi puhul tuleb kasutada asjakohast pikkuse mõõtmise viisi (vt FAO tehniline aruanne 474 haide mõõtmise kohta). Üldjuhul tuleb mõõta kogupikkus.

2.   Teadusliku proovivõtu protokoll

Liikide teaduslikuks proovivõtuks võib olla vaja täpsemat pikkuse mõõtmist, kui on täpsustatud punktis 1.

F.   Bioloogiliste proovide võtmine

1.   Peamiste sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiselt püütavate kaaspüügiliikide kohta tuleb esindava valimi jaoks koguda järgmised bioloogilised andmed:

a)

liik;

b)

pikkus (mm või cm); märkida, millist pikkuse mõõtmise viisi kasutati. Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata liikide kaupa kooskõlas punktis E esitatuga;

c)

sugu (isane, emane, ebaküps, sugutu);

d)

suguküpsusaste.

2.   Vaatlejad peavad koguma kudede, otoliidi ja/või kõhuproove vastavalt eelnevalt kindlaks määratud konkreetsetele teadusprogrammidele, mida SPRFMO teaduskomitee poolt või riiklike teadusuuringutega rakendatakse.

3.   Vaatlejatele antakse ülevaade ja võimaluse korral kirjalikud pikkuselise koosseisu ja bioloogiliste proovide protokollid, samuti andmed proovivõtu prioriteetide kohta igast vaatlusreisist lähtuvalt.

G.   Kogutavad andmed merelindude, imetajate, kilpkonnade ja muude ohustatud liikide kaaspüügi kohta

1.   Kõigi püügioperatsiooni käigus püütud merelindude, imetajate, roomajate (kilpkonnad) ja muude ohustatud liikide kohta tuleb koguda järgmised andmed:

a)

liigid (nii palju kui võimalik taksonoomiliselt kindlaks määratud või lisada foto, kui kindlaksmääramine on keeruline) ja suurus;

b)

märkida kõikide traali või noodaga püütud liikide arv;

c)

mida tehakse kaaspüütud looma(de)ga (hoitakse pardal või lastakse vabaks/heidetakse tagasi vette)?

d)

seisund vabakslaskmisel/tagasiheitel (elujõuline, elus, letargiline, surnud);

e)

surnud loomade puhul tuleb koguda piisav teave või proovid, et neid saaks maismaal identifitseerida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud proovivõtumenetlustele. Kui see ei ole võimalik, võivad vaatlejad nõuda iseloomulike elundite osaproovide kogumist, nagu on täpsustatud bioloogiliste proovide protokollides;

f)

märkida kokkupuute viis (konks/tõrjeliini takerdumine/vaieri löök/võrku sattumine/muu).

Muu puhul kirjeldage.

2.   Märkida iga üksiku taksoni sugu, kui see on välisel vaatlusel võimalik, nt loivalised, väikevaalalised või varilõpusesed (Elasmobranchii) ja muud ohustatud liigid.

3.   Kas kaaspüüki põhjustasid mingil määral ka teatavad asjaolud või tegevused (nt linnutõrjeliinide takerdumine, suur söödakadu)?

H.   Püügitegevuse kindlakstegemine seoses ohualdiste mereökosüsteemidega

Iga jälgitava traali kohta tuleb kõigi püütud tundlike põhjaorganismide, eelkõige ohualdiste või elupaiku moodustavate liikide (nt käsnad, pehmed korallid või korallid) kohta koguda järgmised andmed:

a)

liigid (nii palju kui võimalik taksonoomiliselt kindlaks määratud või lisada foto, kui kindlaksmääramine on keeruline);

b)

traaliga püütud iga loetletud põhjaorganismi hinnanguline kogus (kaal (kg) või maht (m3));

c)

traaliga püütud iga loetletud selgrootu põhjaorganismi hinnanguline üldkogus (kaal (kg) või maht (m3));

d)

võimaluse korral ja eelkõige uute või haruldaste põhjaorganismide puhul, mis ei ole kantud liigimäärajatesse, tuleb koguda terved proovid ja säilitada need nõuetekohaselt identifitseerimiseks maismaal.

I.   Märgiste tagastamisega seoses kogutavad andmed

Kõigi kalade, merelindude, imetajate või roomajate tagastatavate märgiste puhul tuleb koguda järgmised andmed, sõltumata sellest, kas loom on surnud, teda hoitakse pardal või ta on elus.

a)

Vaatleja nimi

b)

Laeva nimi

c)

Laeva raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

Märgised tuleb koguda, tähistada (kõigi allpool esitatud üksikasjadega) ja hoida alles, et need hiljem vastavale asutusele tagastada

f)

Liigid, mille märgis tagastatakse

g)

Märgise värv ja tüüp (torumärgis, andmesalvestiga märgis)

h)

Märgise numbrid (kui kalale oli kinnitatud mitu märgist, esitada iga märgise number. Kui registreeritakse vaid üks märgis, tuleb lisada selgitus selle kohta, kas mõni märgis puudus või mitte). Kui loom on elus ja lastakse vabaks, tuleb märgise teave koguda vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud proovivõtumenetlustele

i)

Püügi kuupäev ja kellaaeg (UTC)

j)

Püügi asukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega)

k)

Looma pikkus/suurus (cm või mm) koos mõõtmise kirjeldusega (nt kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni jne). Pikkuse mõõtmise andmed tuleb koguda punktis E esitatud kriteeriumide kohaselt

l)

Sugu (F = emane, M = isane, I = määramata, D = uurimata)

m)

Kas märgised leiti vaatlejaga hõlmatud püügiperioodi käigus (jah/ei)

n)

Tagastamise teave (nt nimi ja aadress, kuhu märgis saata)

(On teada, et mõned siinkohal kogutavad andmed kattuvad eelmistes kategooriates kogutavate andmetega. See on vajalik, kuna märgise tagastamise teabe võib saata teistest vaatlusandmest eraldi.)

J.   Vaatlusandmete kogumise tähtsusjärjestus

1.   Võttes arvesse asjaolu, et vaatlejatel ei ole igal püügireisil võimalik koguda kõiki käesolevas standardis kirjeldatud andmeid, on koostatud kogutavate vaatlusandmete tähtsusjärjestus. Lähtudes vastavatest teadusuuringute programmide nõuetest, võib koostada püügireisi- või programmipõhiste vaatlusülesannete prioriteedid, mida vaatlejad peavad järgima.

2.   Püügireisi- või programmipõhiste prioriteetide puudumisel peaksid vaatlejad järgima järgmisi üldisi prioriteete:

a)

püügioperatsiooni andmed:

kõik laevad ja traalid/noodad/püügikoormuse teave;

b)

püügiaruanne:

i)

märkida aeg, proovivõtu kaal võrreldes kogupüügi või püügikoormusega (st õngekonksude arv) ning iga püütud liigi koguarv;

ii)

merelindude, imetajate, roomajate (kilpkonnad), tundlike põhjaorganismide või ohualdiste liikide tuvastamine ja loendamine;

iii)

märkida kõikide pardale jäetud või vette tagasi lastud liikide arv või kaal;

iv)

kui see on asjakohane, märkida juhud, kui on tegemist kahjustusega;

c)

bioloogilised proovid:

i)

märgiste olemasolu kontroll;

ii)

sihtliikide pikkuselise koosseisu andmed;

iii)

sihtliikide bioloogilised andmed (sugu, suguküpsus);

iv)

peamiste kaaspüügiliikide pikkuselise koosseisu andmed;

v)

sihtliikide otoliidiproovid (ja kõhuproovid, kui neid kogutakse);

vi)

kaaspüügiliikide põhilised bioloogilised andmed;

vii)

kaaspüügiliikide bioloogilised proovid (kui neid kogutakse);

viii)

fotod;

d)

püügiaruannete koostamine ja bioloogiliste proovide võtmine tuleb tähtsuse järgi järjestada liigirühmade lõikes järgmiselt:

Liik

Prioriteet (1 – kõrgeim)

Peamised sihtliigid (nt stauriid pelaagilise püügi puhul ja oranž karekala põhjalähedase püügi puhul)

1

Merelinnud, imetajad, roomajad (kilpkonnad) või muud ohustatud liigid

2

Muud liigid, mis kuuluvad viie enim püütud liigi hulka (nt austraalia makrell pelaagilise püügi puhul ning perekonda Oreosomatidae kuuluvad kalad ja limapead) põhjalähedase püügi puhul)

3

Kõik muud liigid

4

Nende tegevuste vaatlemiseks kuluv aeg sõltub püügioperatsioonist ja -viisist. Osaproovide suurus võrreldes kogustega, mida vaatleja ei jälginud (nt konksude arv seoses uuritud liigilise koosseisuga võrreldes kasutatud õngekonksudega), tuleb vastavalt liikmesriigi vaatlusprogrammide juhistele selgelt märkida.

K.   Vaatlusandmete märkimiseks kasutatavate koodide kirjeldused

1.   Kui konkreetsete andmeliikide kohta ei ole sätestatud teisiti, tuleb vaatlusandmed esitada vastavalt samadele koodikirjeldustele, nagu on täpsustatud käesolevas punktis K.

2.   Kellaja märkimiseks kasutada koordineeritud maailmaaega (UTC).

3.   Asukoha märkimiseks kasutada kümnendkraade.

4.   Kasutada järgmist koodisüsteemi:

a)

liikide kirjeldamiseks kasutada FAO kolmetähelisi liigikoode;

b)

püügiviise kirjeldada rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooni (ISSCFG, 29. juuli 1980) koodidega;

c)

kalalaeva tüüpi kirjeldada rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooni (ISSCFV) koodidega.

5.   Mõõtmisel kasutada meetermõõdustikku, eelkõige:

a)

saagi kaal märkida kilogrammides;

b)

kõrgus, kaugus, sügavus, pikkus või laius märkida meetrites;

c)

maht märkida kuupmeetrites;

d)

mootori võimsus märkida kilovattides.

L.   Linnutõrjeliini kirjelduse vorm

Image

Linnutõrjeliini üldine kirjeldus:

Püügireisi number

Linnutõrjeliini asukoht

Linnutõrjeliini kood

Peletuspaelte vaheline kaugus (m)

Peletuspaelte arv (nt 7 sellel joonisel)

Peletuspaelte pikkus min./max. (m)

Linnutõrjeliini tüüp (siin: paaris)

Linnutõrjeliini materjal

Kinnituse kõrgus veepinnast (m)

Kandetrossi pikkus (m)

Peletuspaelte värvus

Veetav objekt

Peletuspaelte materjal

Linnutõrjeliini suurim kaugus laeva pardast (m)

Täiendavad märkused

LINNUTÕRJELIINI KOODID/VALIKUD:

Asukoht

Tüüp

Veetav objekt

Materjal

Värv

Vasakparras

Üksik

F

=

Pööratud lehter/plastkoonus

T

=

Plasttoru

P

=

Roosa

Paremparras

Paaris

L

=

Jämeda köie pikkus

S

=

Plastrihmad

R

=

Punane

Ahter

 

K

=

Jämeda köie sõlm või silmus

O

=

Muu

C

=

Oranž

 

 

B

=

Poi

 

Y

=

Kollane

 

 

N

=

Võrgupoi

 

G

=

Roheline

 

 

S

=

Kott või pakend

 

B

=

Sinine

 

 

W

=

Kaal

 

W

=

Pruun

 

 

Z

=

Ei ole veetav objekt

 

F

=

Värv (mis tahes värv) tuhmunud

 

 

O

=

Muu

 

O

=

Muu


Kasutatavad märgusõnad

Püügireisi number

Peletuspaelte vaheline kaugus

Linnutõrjeliini kood

Peletuspaelte pikkus (min.)

Linnutõrjeliini asukoht

Peletuspaelte pikkus (max.)

Kandetrossi pikkus

Peletuspaelte värvus

Suurim kaugus laeva pardast

Peletuspaelte materjal

Kinnituse kõrgus veepinnast

Peletuspaelte arv

Linnutõrjeliini materjal

Veetav objekt

Linnutõrjeliini tüüp

Täiendavad märkused

M.   Õngejadade väliste raskuste kirjelduse vorm

Image

Põhjaõngejada raskused

Ühekordne või topeltliin?

Täiendavad märkused

Ujukite keskmine läbimõõt (m)

Kaugus veealuse ujuki ja pealiini vahel (m)

Konksude arv pinnaujuki ja ankru vahel

Kaugus õngejada ja raskuse vahel

Raskuste kesk-mine kaal (kg)

Konksude arv veealuste ujukite vahel

Konksude arv raskuste vahel

Kasutatavad märgusõnad

Ühekordne või topeltliin?

Konksude arv pinnaujuki ja ankru vahel

Raskuste keskmine kaal

Konksude arv veealuste ujukite vahel

Kaugus veealuse ujuki ja pealiini vahel

Konksude arv raskuste vahel

Kaugus õngejada ja raskuse vahel

Täiendavad märkused

N.   Linnupeleti kirjelduse vorm

Image

Linnupeleti – pealtvaade

Küljepoom

Kardin küljepoomi ja ahtripoomi vahel?

VASAKPARRAS

PAREMPARRAS

Poomi pikkus

Peletuspaelte arv

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Küljepoom

Kaugus ahtrist

AHTER

Ahtripoom

Ahtripoom

Kardin ahtripoomide vahel?

Poomi pikkus

Peletuspaelte arv

Kardina pikkus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte värvus

Kardina pikkus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte värvus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Kasutatavad märgusõnad

Kaugus ahtrist

 

Pardapoom

Ahtripoom

Poomi pikkus

Poomi pikkus

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte arv

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

Kõrgus veepinnast

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte materjal

Ahtri küljepoolses osas asuv kardin

Ahtris asuv kardin

Kardina pikkus

Kardina pikkus

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte arv

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

Kõrgus veepinnast

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte materjal

O.   Tüüpilised vaatlusandmed, mida tuleb koguda lossimise käigus või kui laev on sadamas

Liikmesriigid võivad seoses nende lipu all sõitvate kalalaevadega ja SPRFMO majandatavate liikidega, mida lossitakse ja mis on töötlemata (st terved ja ühtegi osa ei ole eemaldatud) ning kui selliseid lossimisi jälgib vaatleja, koguda ja esitada järgmist teavet.

1.

Järgmised laevaandmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

praegune lipuriik;

b)

laeva nimi;

c)

kalalaeva registreerimisnumber;

d)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on olemas);

e)

Lloydi/IMO number (kui on olemas);

f)

laeva tüüp (kasutada asjakohast ISSCFV koodi);

g)

püügiviis(id) (kasutada asjakohast ISSCFG koodi).

2.

Järgmised vaatlusandmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

vaatleja nimi;

b)

vaatleja organisatsioon;

c)

lossimisriik (ISO kolmetäheline riigi kood);

d)

lossimissadam/-koht.

3.

Järgmised andmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

lossimise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

b)

esimene püügipäev – võimaluste piires;

c)

viimane püügipäev – võimaluste piires;

d)

orienteeruv püügipiirkond (laius-/pikkuskraad kümnendarvuna, ühe minuti täpsusega – võimaluste piires);

e)

peamised sihtliigid (FAO liigikood);

f)

seisund lossimisel liikide kaupa (FAO liigikood);

g)

lossitud (elus)kaal liikide kaupa (kilogrammides) vaatlejaga hõlmatud lossimiste kohta.

Lisaks tuleb pikkuselise koosseisu andmete, bioloogiliste andmete ja/või märgiste tagastamise andmete kogumisel kõnealuste liikide puhul järgida vastavalt käesoleva lisa punktides E, F ja I kirjeldatud standardeid, kui lossimist jälgib vaatleja või kui laev on sadamas.

Punktid G (kaaspüük) ja H (ohualtid mereökosüsteemid) ei ole vaatlejaga hõlmatud lossimistel asjakohased. Punktides I (märgiste tagastamine), J (tähtsusjärjestus) ja K (koodide kirjeldused) kirjeldatud standardeid tuleb kohaldatavuse korral siiski järgida.


XI LISA

Sadamakülastuse taotlus

Laeva andmed:

Laeva nimi

Laeva lipuriik

IMO laevakood

Raadiokutsung

Pardatähis

 

 

 

 

 

Sadamakülastuse üksikasjad:

Kavandatav sihtsadam (1)

Sadamariik

Sadama-külastuse eesmärk (2)

Eeldatav saabumis-kuupäev

Eeldatav saabumisaeg

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

Pardal olevad SPRFMO majandatavad liigid:

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Pardal hoitavate toodete kogukaal

Ümberlaaditavad/lossitavad kogused

Ümberlaaditud/lossitud koguse vastuvõtja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui pardal ei hoita SPRFMO liike ega sellistest liikidest pärit kalandustooteid, märkida „puudub“.

Asjaomase kalapüügiloa andmed:

Tunnus

Väljastaja

Kehtivus

Püügipiirkond (-piirkonnad)

Liik

Püügi-vahend (3)

 

 

 

 

 

 

Kas munsterroll on lisatud? JAH/EI


(1)  Peaks olema SPRFMO sadamaregistris loetletud määratud sadam.

(2)  Nt lossimine, ümberlaadimine, tankimine.

(3)  Kui luba hõlmab üksnes ümberlaadimist, märkida püügivahendiks „ümberlaadimine“.


XII LISA

Sadamas läbiviidud inspektsiooni tulemuste kokkuvõte

Inspektsiooni üksikasjad:

Inspekteerimisaruande number

 

Peainspektori nimi

 

Sadamariik

 

Inspekteeriv asutus

 

Inspekteeritav sadam

 

Külastuse eesmärk

 

Inspektsiooni alguskuupäev

 

Inspektsiooni algusaeg

 

Inspektsiooni lõppkuupäev

 

Inspektsiooni lõpuaeg

 

Kas eelteade on kätte saadud?

 

Kas eelteate andmed vastavad inspekteerimisaruandele?

 

Laeva andmed:

Laeva nimi

 

Laeva lipuriik

 

Laeva tüüp

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Pardatähis

 

IMO laevakood

 

Laeva omanik

 

Laeva käitaja

 

Laeva kapten

(ja kodakondsus)

 

Laeva esindaja

 

Kas laevaseiresüsteem on olemas?

 

Laevaseiresüsteemi liik

 

Asjaomased kalapüügiload:

Loa tunnus

 

Väljastaja

 

Kehtivus

 

Püügipiirkond

 

Liik

 

Püügivahend (1)

 

Kas laev on kantud SPRFMO laevaregistrisse?

 

Kehtiv luba?

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on lossitud (käesoleva sadamakülastuse ajal)

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Lossimisel deklareeritud kogus

Lossitud kogus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on pardale jäetud:

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Deklareeritud kogus, mida hoitakse pardal

Kogus, mida hoitakse pardal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on ümberlaadimisel vastu võetud (käesoleva sadamakülastuse ajal)

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Vastuvõtmisel deklareeritud kogus

Vastuvõetud kogus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kontroll ja tähelepanekud

Punkt

Märkused

Püügipäevikute ja muude dokumentide kontroll

Pardal olevate püügivahendite liik

Inspektorite tähelepanekud

Ilmsed rikkumised (sh viide asjaomastele õigusaktidele)

Laeva kapteni märkused

Võetud meetmed

Laeva kapteni allkiri

Inspektori allkiri


(1)  Kui luba hõlmab üksnes ümberlaadimist, märkida püügivahendiks „ümberlaadimine“.


XIII LISA

Muude ohustatud liikide loetelu

Teaduslik nimi

Eestikeelne nimi

Kolmetäheline kood

Carcharhinus longimanus

pikkuim-hallhai

OCS

Carcharodon carcharias

mõrtsukhai

WSH

Cetorhinus maximus

hiidhai

BSK

Lamna nasus

harilik heeringahai

POR

Manta spp.

sarvikraid

MNT

Mobula spp.

merisarvikud

RMV

Rhincodon typus

vaalhai

RHN


16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/76


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/976,

4. juuli 2018,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 teatavate Läänemere räimevarude kalastussuremuse sihttasemete vahemike ja kaitse piirväärtuste osas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 (3) on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(2)

Määruse (EL) 2016/1139 artiklis 1 on sätestatud asjaomased Läänemere kalavarud, mille hulka kuuluvad Botnia mere räimevaru ja Botnia lahe räimevaru. Selleks et kaitsta nende kalavarude täielikku taastootmisvõimet, on kõnealuse määruse I ja II lisaga kehtestatud teatavad kaitse piirväärtused, sealhulgas kalastussuremuse sihttasemete vahemikud ja kudekarja biomassi kaitse piirväärtused.

(3)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) poolt 2017. aastal tehtud Botnia mere räimevaru ja Botnia lahe räimevaru teaduslikul hindamisel ilmnes, et kaks asjaomast kalavaru on sarnased. Nii liitis ICES kaks kalavaru üheks, muutis selle geograafilise jaotuse ala piire ja prognoosis uuesti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagavad kalastussuremuse vahemikud, samuti asjaomased kaitse piirväärtused. Nii muutusid määruse (EL) 2016/1139 artiklis 1 kindlaks määratud kalavarud ning I ja II lisas esitatud arvväärtused.

(4)

Määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikes 6 on sätestatud, et kui komisjon leiab teaduslike nõuannete põhjal, et kõnealuse määruse II lisas esitatud kaitse piirväärtused ei kajasta enam õigesti kava eesmärke, võib kõnealused punktid kiireloomuliselt esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule läbivaatamiseks.

(5)

Selleks et võtta asjaomaste kalavarude kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse ajakohastatud kaitse piirväärtusi, on asjakohane määruse (EL) 2016/1139 artikli 1 lõike 1 punkte e ja f ning I ja II lisa kiireloomuliselt muuta.

(6)

Määrust (EL) 2016/1139 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/1139 muutmine

Määrust (EL) 2016/1139 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

räim (Clupea harengus) ICESi alarajoonides 30–31 (Botnia lahe räim);“

b)

punkt f jäetakse välja.

2)

I lisas asendatakse Botnia mere räimevaru ja Botnia lahe räimevaru käsitlevad kanded järgmise kandega:

„Botnia lahe räim

0,15–0,21

0,21–0,21“.

3)

II lisas asendatakse Botnia mere räimevaru ja Botnia lahe räimevaru käsitlevad kanded järgmise kandega:

„Botnia lahe räim

283 180

202 272 “.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. juuli 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER


(1)  14. veebruari 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

(2)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).