ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 174

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
10. juuli 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/966, 6. juuli 2018, Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/967, 26. aprill 2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmise osas ning kuludeklaratsioonide koostamisel kasutatava vahetuskursi osas

2

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/968, 30. aprill 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/969, 9. juuli 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa väikemäletsejalistelt pärit määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise nõuete osas ( 1)

12

 

*

Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2018/970, 18. aprill 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1629 (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) II, III ja V lisa

15

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/971, 9. juuli 2018, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2018) 4460 all)  ( 1)

20

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 4. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/683 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/163) parandus ( ELT L 116, 7.5.2018 )

38

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/966,

6. juuli 2018,

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91, artikli 100 lõiget 2 ja artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 29. novembril 2012 komisjonile loa alustada Jaapaniga läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimise üle.

(2)

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut (edaspidi „leping“) käsitlevad läbirääkimised on edukalt lõpule viidud.

(3)

Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 6. juuli 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

G. BLÜMEL


(1)  Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.


MÄÄRUSED

10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/2


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/967,

26. aprill 2018,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmise osas ning kuludeklaratsioonide koostamisel kasutatava vahetuskursi osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 40 ja artikli 106 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid peavad toetusesaajatele ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames makstavad toetused kandma üle teatava ajavahemiku jooksul. Väljaspool kõnealust tähtaega tehtud makseid tuleb käsitada rahastamiskõlbmatuna liidu toetuse seisukohalt, mistõttu komisjon neid määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 kohaselt ei hüvita. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) makstavate toetuste puhul kohaldatakse kõnealuseid maksetähtaegu alates 2019. taotlusaastast. Seetõttu tuleks kehtestada EAFRDst makstavate toetuste erieeskirjad.

(2)

Arvestades seda, et vaidlustatud taotluste, apellatsioonikaebuste ja muude siseriiklike kohtuvaidluste tõttu peavad asjaomased liikmesriigid tegema täiendavaid kontrollimisi ning liikmesriigid saavad seetõttu teha mõnel juhul EAFRD ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alla kuuluvad maksed alles pärast 30. juunit, tuleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kehtestada selliste juhtumite alla kuuluvate kulude ülemmäär, mille piires maksete vähendamist ei kohaldata. Samuti tuleks makse hilinemisest tuleneva rahalise mõju arvessevõtmiseks sätestada, et kõnealuse ülemmäära ületamise korral on komisjonile antud volitus liidu makseid järk-järgult vähendada olenevalt registreeritud makse viivituse kestusest.

(3)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (2) artikliga 5 on nähtud ette EAGFi igakuiste maksete proportsionaalse vähendamise eeskirjad, kui kulud on kantud pärast ettenähtud maksetähtaega. EAFRD puhul esitatakse kuludeklaratsioonid ja tehakse tagasimaksed kord aasta igas kvartalis. Lihtsuse ja tõhususe eesmärgil tuleks EAFRDst hüvitatavate hiliste maksete suhtes kohaldada ühtset vähendusprotsenti iga kvartali kohta.

(4)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid kasutavad kuludeklaratsioonide koostamisel iga väljamakse või tagasinõude puhul vahetuskurssi. Samas sisaldavad liikmesriikide koostatud kuludeklaratsioonid summasid, mis ei hõlma makseasutuse raamatupidamisarvestuses väljamakset või tagasinõuet, need on näiteks sihtotstarbelised tulud, mis tulenevad tagasinõudmata maksega seonduvatest finantstagajärgedest, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikega 2. Seega tuleks ette näha vahetuskurss muude kui delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 11 lõikes 2 sätestatud toimingute puhul.

(5)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Hiliseima maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi puhul“.

2)

Artikli 5 järele lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Hiliseima maksetähtajaga seotud kohustuste täitmata jätmine Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puhul

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 esimeses lõigus osutatud erandite kohaselt ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames pärast ettenähtud maksetähtaega tehtud kulud liidu toetuse kõlblikud käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

2.   Kui pärast määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist kantud kulud moodustavad kuni 5 % tähtaegselt kantud kuludest, vahemakseid ei vähendata.

Kui pärast määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist kantud kulud ületavad 5 % künnist, vähendatakse pärast tähtaja möödumist kantud kulud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (*1) artikli 22 lõikes 2 osutatud ajavahemikul vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a)

kulusid, mis on kantud selle aasta 1. juuli ja 15. oktoobri vahel, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 25 %;

b)

kulusid, mis on kantud selle aasta 16. oktoobri ja 31. detsembri vahel, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 60 %;

c)

kulusid, mis on kantud pärast selle aasta 31. detsembrit, millal maksetähtaeg lõppes, vähendatakse 100 %.

3.   Erandina lõikest 2, kui esimeses lõigus osutatud künnist ei ole kalendriaasta N makseteks täielikult kasutatud hiljemalt 31. detsembriks aastal N + 1 ja kui selle künnise jääk on üle 2 %, vähendatakse viimast 2 %ni.

4.   Kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon lõigetes 2 ja 3 sätestatust erinevat ajagraafikut või ettenähtust väiksemaid vähendamismäärasid või jätab vähendamise kohaldamata.

5.   Makse tähtajast kinnipidamist kontrollitakse 15. oktoobriks kantud kulude puhul üks kord eelarveaastas.

Tähtaja iga ületamist võetakse arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohases raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

6.   Käesolevas artiklis osutatud vähendamiste kohaldamine ei piira vastavuse kontrolliga seoses edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52.

(*1)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).“"

3)

Artikli 11 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht põllumajandussektori õigusaktidega kindlaks määratud, kohaldatakse eelviimast Euroopa Keskpanga vahetuskurssi, mis kehtis enne selle ajavahemiku viimast kuud, mille kohta kulu või sihtotstarbeline tulu on deklareeritud.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).


10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/5


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/968,

30. aprill 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1143/2014 seoses invasiivseid võõrliike käsitlevate riskihindamistega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikliga 4 vastu võtnud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja (edaspidi „liidu nimekiri“), mida tuleb korrapäraselt ajakohastada. Uus liik kantakse liidu nimekirja eeldusel, et on tehtud kõnealuse määruse artikli 5 kohane riskihindamine. Määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h on sätestatud ühised elemendid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta (edaspidi „ühised elemendid“).

(2)

Liikmesriigid võivad kooskõlas määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõikega 4 esitada taotluse invasiivse võõrliigi kandmiseks liidu nimekirja. Kõnealuse taotlusega peab olema kaasas riskihinnang. Juba on olemas mitmesuguseid riskihindamismeetodeid ja -eeskirju, mis on teadusringkondades tunnustatud ja kasutusel bioloogilise invasiooni valdkonnas. Tuleks tunnustada nende meetodite ja eeskirjade väärtust ning teaduslikku usaldusväärsust. Olemasolevate teadmiste tõhusa kasutamise huvides tuleks riskihindamise ettevalmistamisel vastuvõetavaks pidada mis tahes meetodit või eeskirja, mis hõlmab kõiki ühiseid elemente. Selleks, et kõik liikide nimekirja kandmise otsused põhineksid ühtlaselt kvaliteetsetel ja usaldusväärsetel riskihinnangutel ning et anda riski hindajatele suuniseid, kuidas tagada ühiste elementide nõuetekohane arvessevõtmine, on vaja sätestada ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus ning riski hindamisel kasutatav metoodika, mida olemasolevad meetodid ja eeskirjad peaksid järgima.

(3)

Selleks, et riskihinnang toetaks liidu tasandil otsuste tegemist, peaks see olema oluline kogu liidu jaoks, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“).

(4)

Et riskihinnang annaks usaldusväärse teadusliku aluse ja kindlad tõendid, mis toetavad otsuse tegemist, peaks kogu riskihinnangus esitatud teavet, kaasa arvatud teavet, mis on seotud liikide keskkonnas püsimajäämise ja levimise võimega määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõike 3 punkti b kohaselt, toetama parimad kättesaavad teaduslikud tõendid. Riskihindamiseks kasutatavas metoodikas tuleks seda aspekti arvesse võtta.

(5)

Invasiivsed võõrliigid on tõsine keskkonnaoht, kuid kõiki liike ei ole võrdselt põhjalikult uuritud. Kui liik riskihindamispiirkonnas puudub või esineb väikesearvuliselt, võib teave kõnealuse liigi kohta olla ebapiisav või üldse puududa. Selleks ajaks, kui liigi kohta saadakse põhjalikud teadmised, võib see juba olla riskihindamispiirkonda sisse toodud või seal levinud. Seega peaks riski hindamisel olema võimalik arvestada niisuguse teadmiste ja andmete puudumisega ning suure ebaselgusega asjaomaste liikide sissetoomise ja leviku tagajärgede suhtes.

(6)

Selleks, et riskihinnang annaks usaldusväärse aluse, mis toetaks otsuse tegemist, tuleks selle kvaliteeti rangelt kontrollida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühiste elementide kohaldamine

Käesoleva määruse lisas esitatakse määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 punktides a–h sätestatud ühiste elementide (edaspidi „ühised elemendid“) kohaldamise üksikasjalik kirjeldus.

Artikkel 2

Riskihindamiseks kasutatav metoodika

1.   Riskihindamine peab hõlmama käesoleva määruse lisas esitatud ühiseid elemente ning vastama käesolevas artiklis sätestatud metoodikale. Riski hindamise aluseks võib olla mis tahes eeskiri või meetod, tingimusel et kõik käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 1143/2014 sätestatud nõuded on täidetud.

2.   Riskihindamine peab katma kogu liidu territooriumi, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad („riskihindamispiirkond“).

3.   Riskihindamine peab toetuma kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teadusandmetele, sealhulgas rahvusvaheliste uuringute uusimatele tulemustele, ja seda peavad toetama vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid. Kogutud teabe täiendamiseks või kui vastastikuse eksperdihinnangu läbinud teaduspublikatsioonid puuduvad või nendes esitatud teave on ebapiisav, võib teaduslik tõendusmaterjal sisaldada ka muid publikatsioone, eksperdiarvamusi, liikmesriikide asutuste kogutud teavet, ametlikke teatisi ja andmebaasidest pärit teavet, sealhulgas kodanike teadusalgatuste kaudu kogutud teavet. Kõik allikad peavad olema tunnustatud ja neile tuleb viidata.

4.   Kasutatav meetod või eeskiri peab võimaldama riskihinnangut koostada ka juhul, kui teatavate liikide kohta teave puudub või on teave liigi kohta ebapiisav. Kui teave on puudulik, tuleb seda asjaolu riskihinnangus selgesõnaliselt kajastada, nii et ükski küsimus ei jää riskihinnangus vastuseta.

5.   Iga riskihinnangus antud vastus peab hõlmama vastusega seotud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnangut, kajastades võimalust, et vastamiseks vajalik teave ei ole kättesaadav või on ebapiisav või on kättesaadavad tõendid vasturääkivad. Vastusele lisatud ebakindluse või usaldusväärsuse taseme hinnang peab põhinema dokumenteeritud meetodil või eeskirjal. Riskihinnangus peab olema esitatud viide kõnealusele dokumenteeritud meetodile või eeskirjale.

6.   Riskihinnangus peavad selgelt ja ühtselt olema esitatud selle eri osade kokkuvõte ning üldjäreldus.

7.   Kvaliteedi kontrollimise protsess peab olema riskihindamise lahutamatu osa ja hõlmama vähemalt kahe eksperdi-hindaja koostatud hinnangut riskihinnangu kohta. Riskihinnangus peab olema esitatud kvaliteedi kontrollimise protsessi kirjeldus.

8.   Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad peavad olema sõltumatud ja neil peavad olema asjakohased teaduslikud eriteadmised.

9.   Riskihinnangu autor(id) ja eksperdid-hindajad ei tohi olla seotud sama institutsiooniga.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.


LISA

Ühiste elementide üksikasjalik kirjeldus

Ühised elemendid

Üksikasjalik kirjeldus

Artikli 5 lõike 1 punkt a: liigi kirjeldus, sealhulgas selle taksonoomiline identiteet, selle ajalugu ja selle looduslik ja võimalik levila

1)

Liigi kirjeldus peab andma piisavalt teavet, et tagada liigitunnuste kohane määramine ilma täiendavatele dokumentidele viitamata.

2)

Riskihindamise ulatus peab olema selgelt piiritletud. Üldreeglina tuleks iga üksiku liigi jaoks koostada üks riskihinnang, kuid võib esineda juhtumeid, kus võib olla õigustatud ühe mitut liiki hõlmava riskihinnangu koostamine (näiteks samasse perekonda kuuluvate ning sarnaste omaduste ja mõjuga liikide korral). Kui riskihindamine hõlmab rohkem kui ühe liigi või kui sealt on välja jäetud või sellega hõlmatud teatavad alamliigid, madalamad taksonid, hübriidid, sordid või tõud, tuleb see selgesõnaliselt ära märkida (samuti see, millised alamliigid, madalamad taksonid, hübriidid, sordid või tõud on hõlmatud või välja jäetud). Iga sellist valikut tuleb nõuetekohaselt põhjendada.

3)

Liigi taksonoomilise identiteedi kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

taksonoomiline sugukond, selts ja klass, kuhu liik kuulub;

liigi kehtiv teaduslik nimi ja selle autor;

kehtiva teadusliku nime enimlevinud sünonüümide loend;

kaubanduslikud nimetused;

enimlevinud alamliikide, madalamate taksonite, hübriidide, sortide või tõugude loend;

teave teiste väga sarnase välimusega liikide olemasolu kohta:

muud võõrliigid, millel on sarnased invasiivsed omadused ja mida tuleb asendusliikidena vältida (sellisel juhul võib kaaluda riskihinnangu koostamist kokku rohkem kui ühe liigi kohta, vt punkt 2);

muud võõrliigid, millel ei ole sarnaseid invasiivseid omadusi ja mida võib kasutada võimalike asendusliikidena;

pärismaised liigid, et vältida võimalikku valesti tuvastamist ja meetmete võtmist vale liigi suhtes.

4)

Liigi varasema käitumise ja levimise kirjeldus peab hõlmama teavet liigi varasema invasiooni kohta, sealhulgas teavet nende riikide kohta, kuhu liik on sisse tunginud (riskihindamispiirkonnas ja vajaduse korral ka mujal), ning ajajoont, millel on näidatud esimeste leidude, püsima jäämise ja levimise aeg.

5)

liigi loodusliku ja võimaliku levila kirjeldus peab hõlmama kontinendi või selle osa, kliimavööndi ja elupaiga, kus liik looduslikult esineb. Kui see on asjakohane, tuleks selgitada, kas liik võis levida riskihindamispiirkonda looduslikul teel.

Artikli 5 lõike 1 punkt b: liigi paljunemise, levimisviiside ja -dünaamika kirjeldus, sealhulgas hinnang selle kohta, kas on olemas sobivad keskkonnatingimused paljunemiseks ja levimiseks

1)

Paljunemise ja levimise seaduspärade kirjeldused peavad hõlmama liigi elutsüklit ja käitumisharjumusi, mis annavad teavet liigi püsimajäämise ja levimisvõime kohta, sealhulgas paljunemisstrateegiat, levimisvõimet, eluiga, keskkonna- ja kliimanõudeid, spetsiaalseid ja üldisi omadusi ning muud kättesaadavat asjakohast teavet.

2)

Paljunemise seaduspärade ja dünaamika kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liigi paljunemismehhanismide loend koos kirjeldusega;

hinnang selle kohta, kas riskihindamispiirkonnas on liigi paljunemiseks sobivad keskkonnatingimused;

teave liigi leviste surve kohta (nt gameetide, seemnete, munade või leviste hulk, paljunemistsüklite arv aastas) iga paljunemismehhanismi puhul, arvestades seost riskihindamispiirkonnas valitsevate keskkonnatingimustega.

3)

Levimise seaduspärade ja dünaamika kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liigi levimismehhanismide loend koos kirjeldusega;

hinnang selle kohta, kas riskihindamispiirkonnas on liigi levimiseks sobivad keskkonnatingimused;

teave levimiskiiruse kohta iga levimismehhanismi puhul, arvestades seost riskihindamispiirkonnas valitsevate keskkonnatingimustega.

Artikli 5 lõike 1 punkt c: liigi võimalike tahtliku ja tahtmatu sissetoomise ning levimise teede kirjeldus, sealhulgas, kui see on asjakohane, kaubad, millega liik on tavaliselt seotud

1)

Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid sissetoomise ja levimise teid. Aluseks võetakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1) raames koostatud liikumisteede klassifikatsioon.

2)

Tahtliku sissetoomise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonda sissetoomise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteede konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

3)

Tahtmatu sissetoomise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonda sissetoomise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, tõenäosus, et sisenemiskohta ei ole võimalik kindlaks teha; kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

4)

Nende kaupade kirjeldus, millega liigi sissetoomist üldiselt seostatakse, peab hõlmama kaupade loendit koos kirjeldusega, kus on märgitud seotud riskid (näiteks kaubavoo maht, kauba saastatuse või liigi edasikandjana toimimise tõenäosus).

5)

Tahtliku levitamise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonnas levimise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

6)

Tahtmatu levitamise teede kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

liikumisteede loend koos kirjeldusega, kus on märgitud nende olulisus ja nendega seotud riskid (näiteks riskihindamispiirkonnas levimise tõenäosus kõnealuste liikumisteede kaudu, ellujäämise või paljunemise tõenäosus transpordi ja ladustamise ajal, avastamise lihtsus; kõnealustelt liikumisteedelt sobivasse elupaika või sobivale peremeesorganismile kandumise võime ja tõenäosus), sealhulgas võimaluse korral liikumisteed konkreetsed lähte- ja sihtkohad;

teave leviste surve kohta (st isendite hinnanguline kogus või arv või kõnealuste liikumisteede läbimissagedus), sealhulgas likvideerimisjärgse uue invasiooni tõenäosus.

7)

Nende kaupade kirjeldus, millega liigi levimist üldiselt seostatakse, peab hõlmama kaupade loendit koos kirjeldusega, kus on märgitud seotud riskid (näiteks kauba kogus, kauba saastatuse või liigi edasikandjana toimimise tõenäosus).

Artikli 5 lõike 1 punkt d: põhjalik hinnang sissetoomis-, püsimajäämis- ja levimisriski kohta asjaomases biogeograafilises piirkonnas nii praegustes tingimustes kui ka prognoositava kliimamuutuse tingimustes

1)

Põhjalik hinnang peab andma teadmisi riskihindamispiirkonnas olevasse asjakohasesse biogeograafilisse piirkonda liigi sissetoomise, seal püsimajäämise ja levimise riskide kohta, selgitades, kuidas prognoositavad kliimamuutused kõnealuseid riske mõjutavad.

2)

Kõnealuste riskide põhjalik hinnang ei pea sisaldama kõiki kliimamuutuste stsenaariumite alusel koostatud simulatsioone, kui on esitatud hinnang tõenäolise sissetoomise, püsimajäämise ja levimise kohta keskmise ajavahemikuga (nt 30–50 aastat) stsenaariumi korral ning samuti selgesõnalised selgitused eelduste kohta.

3)

Punktis 1 osutatud riske võib näiteks väljendada tõenäosuse või kiirusena.

Artikli 5 lõike 1 punkt e: liigi praeguse leviku kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kas kõnealust liiki juba esineb liidus või naaberriikides, ning prognoos selle tõenäolise levila kohta tulevikus

1)

Praeguse leviku kirjeldus riskihindamispiirkonnas või naaberriikides peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

riskihindamispiirkonnas asuvate biogeograafilise piirkonna või piirkondade või mere alampiirkonna või alampiirkondade loend, kus liik esineb ja on püsima jäänud;

liigi populatsiooni püsimise hetkeseisund igas liikmesriigis ning, kui see on asjakohane, naaberriikides.

2)

Tulevikus riskihindamispiirkonnas või naaberriikides tõenäoliselt toimuva leviku kirjeldus peab sisaldama kõiki järgmisi elemente:

riskihindamispiirkonnas asuvate biogeograafilise piirkonna või piirkondade või mere alampiirkonna või alampiirkondade loend, kus liik võib püsima jääda, eriti prognoositavate kliimamuutuste tingimustes;

nende liikmesriikide ja, kui see on asjakohane, naaberriikide loend, kus liik võib püsima jääda, eriti prognoositavate kliimamuutuste tingimustes.

Artikli 5 lõike 1 punkt f: bioloogilisele mitmekesisusele ja sellega seotud ökosüsteemi teenustele avalduva kahjuliku mõju kirjeldus, sealhulgas mõju pärismaistele liikidele, kaitsealadele, ohustatud elupaikadele ja inimese tervisele, ohutusele ning majandusele, sealhulgas hinnang võimaliku tulevase mõju kohta, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi

1)

Kirjelduses tuleb eristada bioloogilisele mitmekesisusele ja sellega seotud ökosüsteemi teenustele avalduvat teadaolevat mõju ja võimalikku mõju tulevikus. Teadaolevat mõju kirjeldatakse riskihindamispiirkonna suhtes ja kolmandate riikide suhtes, kui see on asjakohane (nt on sarnased ökoloogilis-klimaatilised tingimused). Võimalikku tulevikus avalduvat mõju hinnatakse ainult riskihindamispiirkonna suhtes.

2)

Teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad põhinema parimatele kättesaadavatel kvantitatiivsetel või kvalitatiivsetel tõenditel. Mõju ulatust tuleb hinnata numbrilisel skaalal või muul viisil klassifitseerida. Mõju numbriliseks hindamiseks või klassifitseerimiseks kasutatav süsteem peab sisaldama viidet selle aluseks olevale publikatsioonile.

3)

Bioloogilisele mitmekesisusele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad viitama kõigile järgmistele elementidele:

eri biogeograafilised piirkonnad või mere alampiirkonnad, kus liik võib püsima jääda;

mõjutatud pärismaised liigid, kaasa arvatud punasesse raamatusse kantud liigid ja liigid, mis on loetletud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (2) lisades, samuti liigid, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ (3);

mõjutatud elupaigad, kaasa arvatud punasesse raamatusse kantud elupaigad ja elupaigad, mis on loetletud direktiivi 92/43/EMÜ lisades;

mõjutatud kaitsealad;

ökosüsteemide mõjutatud keemilised, füüsikalised ja struktuuriomadused ja talitlused;

veeökosüsteemi mõjutatud ökoloogiline seisund või merealade mõjutatud keskkonnaseisund.

4)

Seotud ökosüsteemi teenustele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peavad viitama kõigile järgmistele elementidele:

varustavad teenused;

reguleerivad teenused;

kultuurilised teenused.

5)

Inimese tervisele, ohutusele ja majandusele avalduva teadaoleva mõju kirjeldus ja võimaliku tulevikus avalduva mõju hinnang peab, kui see on asjakohane, sisaldama järgmist teavet:

haigused, allergiad ja muud inimesele avalduvad mõjud, mis võivad otseselt või kaudselt liigist tuleneda;

liigi poolt otseselt või kaudselt põhjustatud kahjustused, millel on mõju inimeste, vara või taristute ohutusele;

majandus- või sotsiaalse tegevuse otsene või kaudne katkestus või muu tagajärg kõnealuse tegevuse suhtes, mis on põhjustatud liigi kohalolust.

Artikli 5 lõike 1 punkt g: kahjuga seotud võimalike kulude hindamine

1)

Bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele tekkiva kahjuga seotud võimalike kulude hinnang rahalises väärtuses või muul viisil väljendatuna peab olenevalt kättesaadava teabe laadist neid kulusid kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt kirjeldama. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kulude hindamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.

2)

Inimese tervisele, ohutusele ja majandusele tekkiva kahjuga seotud võimalike kulude hinnang peab olenevalt kättesaadava teabe iseloomust neid kulusid kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt kirjeldama. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kulude hindamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.

Artikli 5 lõike 1 punkt h: liikide teadaolevate kasutusviiside ja nendest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku kasu kirjeldus

1)

Liigi teadaolevate kasutusviiside kirjeldus peab sisaldama liidus ja mujal (kui see on asjakohane) teadaolevate kasutusviiside loendit ja kirjeldust.

2)

Liigi teadaolevatest kasutusviisidest tuleneva sotsiaalse ja majandusliku kasu kirjeldus peab sisaldama iga kõnealuse kasutusviisi keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust ning selles peavad olema märgitud seotud kasusaajad; kirjeldus peab olenevalt kättesaadava teabe iseloomust olema kvantitatiivne ja/või kvalitatiivne. Kui kättesaadav teave ei ole kogu riskihindamispiirkonnaga seotud kasu kirjeldamiseks piisav, kasutatakse kogu liidu või kolmandate riikide kvalitatiivseid andmeid või mitmesuguseid juhtumiuuringuid, kui need on kättesaadavad.


(1)  UNEP/CBD/SBSTTA/18/9/Add.1. – viited bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames koostatud liikumisteede klassifikatsioonile esitatakse viidetena kõnealuse klassifikatsiooni uusimale muudetud versioonile.

(2)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).


10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/969,

9. juuli 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa väikemäletsejalistelt pärit määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) ennetamise, tõrje ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on kindlaks määratud määratletud riskiteguriga materjal kui selle määruse V lisas loetletud koed ning sätestatud, et määratletud riskiteguriga materjal tuleb eemaldada ja kõrvaldada kooskõlas kõnealuse määruse V lisa ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009 (2). Määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine on meede, millega püütakse vähendada veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) riski veistel, lammastel ja kitsedel. Lammaste ja kitsede puhul on määratletud riskiteguriga materjali loetelu esitatud määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 1 alapunktis b.

(3)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE“) eeskirjad, milles käsitletakse TSEd, on esitatud OIE maismaaloomade tervise koodeksi (3) peatükis 11.4 ning neid kohaldatakse üksnes veiste BSE-tekitaja suhtes. Seega ei ole OIE lammaste ja kitsede puhul kindlaks määranud ühtki loetelu kudedest, millega ei tohiks nende BSE-riski tõttu kaubelda.

(4)

Komisjoni strateegiadokumendis transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015 (4) nähakse ette võimalus vaadata uuesti läbi määratletud riskiteguriga materjali kehtiv loetelu teaduslike tõendite alusel ning võttes arvesse epidemioloogilise olukorra muutumist seoses BSEga. BSE osas on epidemioloogiline olukord liidus oluliselt paranenud. 2016. aastal teatati liidus viiest BSE-juhtumist veistel, võrreldes 2001. aastaga, kui teatatud juhtumite arv oli 2 166. BSEga seotud olukorra paranemist liidus tõendab ka fakt, et kooskõlas komisjoni otsusega 2007/453/EÜ (5) ning OIE tunnustatava BSE-riski staatuse alusel on 24 liikmesriiki ja ühe liikmesriigi kaks piirkonda tunnistatud väheolulise BSE-ohuga riigiks.

(5)

Komisjoni strateegiadokumendis transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015 on väikemäletsejalistelt pärit määratletud riskiteguriga materjaliga seoses märgitud sellal käimas olnud riskihindamist määratletud riskiteguriga materjali loetelu asjakohasuse kohta väikemäletsejaliste puhul. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas selle riskihinnangu 2. detsembril 2010 teadusliku arvamusena BSE/TSE nakkavuse kohta väikemäletsejaliste kudedes (edaspidi „2010. aasta EFSA arvamus“) (6). Kõnealuses arvamuses järeldas EFSA, et hinnanguliselt on aastas liidu toidutarneahelasse jõuda võivate BSEga nakatunud väikemäletsejaliste arv väga piiratud, ja kinnitas, et nende hinnangute alusel võib väita, et liidus ei ole väikemäletsejaliste populatsioonis laiaulatuslikku BSE-epideemiat. See EFSA järeldus kehtib kogu liidu kohta, olenemata liikmesriikide BSE-riski staatusest.

(6)

Nagu on märgitud EFSA ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 9. detsembril 2010. aastal vastu võetud ühises teaduslikus arvamuses loomade ja inimeste TSEde võimaliku epidemioloogilise ja molekulaarse seose kohta, (7) on kitsede puhul teatatud üksnes kahest looduslikes tingimustes esinenud BSE-juhtumist kogu maailmas ning ei ole teateid ühestki lammastel esinenud BSE-juhtumist. Kitsedel tuvastatud kahe looduslikes tingimustes esinenud BSE-juhtumi puhul olid loomad sündinud enne, kui keelati põllumajandusloomade söötmine töödeldud loomse valguga, ning ajal, kui veiste BSE-epideemia oli saavutamas maksimumi.

(7)

5. augustil 2015 avaldas EFSA teadusliku arvamuse (edaspidi „2015. aasta EFSA arvamus“) (8) taotluse alusel vaadata uuesti läbi lammaste skreipi prioonide zoonootiline potentsiaal. Kõnealuses arvamuses jõudis EFSA järeldusele, et skreipi ja inimeste TSEde vahelise põhjusliku seose kohta puuduvad tõendid, ning kinnitas, et ainuke tõendatult zoonootiline TSE-tekitaja on klassikaline BSE-tekitaja. Lisaks rõhutas EFSA, et puuduvad epidemioloogilised tõendid, oletamaks, et skreipi on zoonootiline, eriti seetõttu, et inimeste esmahaigestumus sporaadilisse Creutzfeldti Jakobi tõppe on nii skreipi minimaalse kui ka suure esinemusega riikides sarnane.

(8)

Seepärast on asjakohane muuta väikemäletsejaliste puhul määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise kehtivaid nõudeid, nii et määratletud riskiteguriga materjalina määratletaks üksnes neid kudesid, kuhu nakatunud väikemäletsejalises on koondunud suurim BSE-nakkavus. Kooskõlas 2010. aasta EFSA arvamusega nähtub katseandmetest, et suurim nakkavus esineb BSEga nakatatud lammaste ajus ja seljaajus.

(9)

Kuna praktikas on raske tagada, et koljuluud ei ole saastunud ajukoega, tuleks üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade kolju määrata määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas endiselt määratletud riskiteguriga materjaliks.

(10)

Seepärast tuleks määratletud riskiteguriga materjalina käsitada lammaste ja kitsede puhul üksnes üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade koljut, kaasa arvatud aju ja silmad, ning seljaaju.

(11)

Lammaste ja kitsede põllumajandusliku pidamise eripära tõttu ei ole nende loomade täpset sünniaega sageli võimalik määrata ning seega ei kanta neid andmeid nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004 (9) kohaselt nõutud põllumajandusettevõtte registrisse. Seepärast nõutakse praegu üle 12 kuu vanuste lammaste ja kitsede või juba lõikunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede puhul aju, kolju ja silmade eemaldamist.

(12)

Lammaste ja kitsede vanuse hindamine hambumuse järgi on üksnes ligikaudne, kuna nii lammastel kui ka kitsedel võib esimese jäävlõikehamba lõikumise aeg erineda mitu kuud. Muud meetodid, millega hinnata, kas tapale saadetud lammaste ja kitsede vanus on üle 12 kuu, võivad pakkuda samaväärset kindlust looma vanuse suhtes. Kuna sellised meetodid võivad sõltuda lammaste ja kitsede tapmise tavadest riigi tasandil, peaks looma tapakohaks oleva liikmesriigi pädev asutus hindama selliste meetodite usaldusväärsust. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 1 alapunkti b muuta, et pakkuda võimalust hinnata, kas loom on üle 12 kuu vanune, meetodiga, mille on heaks kiitnud looma tapakohaks oleva liikmesriigi pädev asutus.

(13)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa tuleks vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lammaste ja kitsede puhul üle 12 kuu vanuste loomade või juba lõikunud jäävlõikehambaga loomade või tapakohaks oleva liikmesriigi pädeva asutuse heakskiidetud meetodiga üle 12 kuu vanuseks hinnatud loomade kolju, kaasa arvatud aju ja silmad, ning seljaaju.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuli 2018.

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(3)  http://www.oie.int/index.php?id=169&L=0&htmfile=chapitre_bse.htm

(4)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „TSE tegevuskava nr 2 – strateegiadokument transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate kohta aastateks 2010–2015“, (KOM(2010) 384 lõplik).

(5)  Komisjoni 29. juuni 2007. aasta otsus 2007/453/EÜ, millega määratakse BSE ohu alusel liikmesriikide, kolmandate riikide või nende piirkondade BSE staatus (ELT L 172, 30.6.2007, lk 84).

(6)  EFSA Journal 2010; 8(12): 1875 [92 lk].

(7)  EFSA Journal 2011; 9(1): 1945 [111 lk].

(8)  EFSA Journal 2015; 13(8): 4197 [58 lk].

(9)  Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).


10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/15


KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2018/970,

18. aprill 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1629 (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) II, III ja V lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1629, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ, (1) eriti selle artikli 31 lõikeid 1, 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ (2) tunnistatakse direktiiviga (EL) 2016/1629 alates 7. oktoobrist 2018 kehtetuks. Direktiivi (EL) 2016/1629 II lisas on sätestatud, et veesõidukite suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded on sätestatud ES-TRINi standardis 2015/1.

(2)

Liidu tegevus siseveelaevanduse sektoris peaks olema suunatud selle tagamisele, et ühtselt välja töötada siseveelaevadele liidus kohaldatavad tehnilised nõuded.

(3)

3. juunil 2015 loodi Reini laevaliikluse keskkomisjoni (edaspidi „CCNR“) raames siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI), et töötada välja siseveeteid käsitlevad tehnilised standardid eri valdkondade jaoks, eelkõige seoses laevade, infotehnoloogia ja meeskonnaga.

(4)

CESNI võttis 6. juuli 2017. aasta kohtumisel vastu (3) siseveelaevade tehnilisi nõudeid käsitleva uue Euroopa standardi ES-TRIN 2017/1.

(5)

ES-TRINi standardiga kehtestatakse siseveelaevade ohutuse tagamiseks vajalikud ühtsed tehnilised nõuded. See sisaldab sätteid siseveelaevade ehituse, seadistamise ja varustuse kohta, erisätteid konkreetsete laevakategooriate, nt reisilaevade, tõukekaravanide ja konteinerilaevade kohta, sätteid automaatse identifitseerimissüsteemi seadmete kohta, sätteid laevade tunnusandmete kohta ning sõidukõlblikkuse tunnistuste ja registri näidiseid, üleminekusätteid ja tehnilise standardi kohaldamise juhiseid.

(6)

CCNR muudab oma õigusraamistikku (Reini laevakontrolli määrust) nii, et selles viidatakse uuele standardile ja muudetakse see Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamisel kohustuslikuks.

(7)

Direktiivi (EL) 2016/1629 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Järjekindluse huvides tuleks muudetud sätted üle võtta ja neid kohaldada alates kuupäevast, mis nähti algselt ette direktiivi (EL) 2016/1629 ülevõtmiseks ja kohaldamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2016/1629 muudetakse järgmiselt:

1)

II lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisa tekstiga;

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale;

3)

V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. oktoobriks 2018 ja neid kohaldatakse alates osutatud kuupäevast. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 252, 16.9.2016, lk 118.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Resolutsioon CESNI 2017-II-1.


I LISA

II LISA

1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL VEESÕIDUKITELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED

Veesõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded on ES-TRIN standardis 2017/1 esitatud nõuded.


II LISA

Direktiivi (EL) 2016/1629 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tugevus ja püstuvus

Konstruktsiooni tugevdamine ja püstuvus

Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine“.

2)

Lisatakse punkt 8:

„8.   Masinad

Rooliseadmed

Sõuvõllid ja lisaseadmed

Jõuseadmed, ühendused ja lisaseadmed

Vööripõtkuri olemasolu

Kuivendussüsteemid ja tuletõrjesüsteemid

Avarii(elektri)energiaallikad ja elektriseadmed

Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine“.


III LISA

Direktiivi (EL) 2016/1629 V lisa artikli 2.01 lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita;“.

2)

Lisatakse punkt d:

„d)

traditsiooniliste laevade ekspert nende kontrollimiseks.“

OTSUSED

10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/20


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/971,

9. juuli 2018,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 4460 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides, kus on esinenud kõnealuse taudi kinnitatud juhtumeid kodu- või uluksigade hulgas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/950 (5) pärast seda, kui 2018. aasta juunis esinesid sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel Rumeenias Tulcea ja Satu Mare maakonnas ning teatavates teistes liikmesriikides.

(2)

Sigade Aafrika katku levimise risk looduses on seotud taudi loomuliku järkjärgulise levikuga uluksigade populatsioonis ning samuti inimtegevusega seotud riskidega, nagu näitab kõnealuse taudi hiljutine epidemioloogiline areng liidus ning nagu on dokumenteeritud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjoni 14. juuli 2015. aasta teaduslikus arvamuses, EFSA 23. märtsi 2017. aasta teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) ja EFSA 7. novembril 2017. aastal avaldatud teadusaruandes „Epidemiological analyses on African swine fever in the Baltic countries and Poland“ („Epidemioloogilised analüüsid sigade Aafrika katku kohta Balti riikides ja Poolas“) (6).

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/950 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katk Rumeenias edasi levinud. 2018. aasta juunis ja juulis esines rohkem kui 200 sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Rumeenias Tulcea maakonnas. Lisaks sellele esines 2018. aasta juulis mitmeid sigade Aafrika katku puhanguid kodusigadel Rumeenias Braila ja Constanța maakonnas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Pärast Rumeenia võetud tugevdatud meetmeid selleks, et kontrollida elussigade, sigadest valmistatud kaupade, loomsete kõrvalsaaduste ja muude toodete vedu (mis võib põhjustada taudi edasist levikut sigade Aafrika katkust mõjutatud piirkondadest sellistesse piirkondadesse, kus sigade Aafrika katku ei ole esinenud), tuleks Rumeenia piirkond, mis asub Doonau jõe ning Rumeenia rannikuala (Doonau deltast kuni Constanța linnani) vahel, loetleda kõnealuse lisa III osas. Seepärast tuleks eespool nimetatud piirkond, mis enne oli loetletud kõnealuse lisa I osas, nüüd loetleda selle lisa III osas.

(4)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja ennetavalt võidelda taudi levikuga seotud riskidega, tuleks Rumeenias piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ning loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. Nimetatud lisa tuleks vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. juuli 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 3. juuli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/950, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 167, 4.7.2018, lk 11).

(6)  EFSA Journal 2015; 13(7): 4163. EFSA Journal 2017; 15(3): 4732. EFSA Journal 2017; 15(11): 5068.


LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

LISA

I OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

okres Uherské Hradiště,

okres Kroměříž,

okres Vsetín,

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bělov,

Biskupice u Luhačovic,

Bohuslavice nad Vláří,

Brumov,

Bylnice,

Divnice,

Dobrkovice,

Dolní Lhota u Luhačovic,

Drnovice u Valašských Klobouk,

Halenkovice,

Haluzice,

Hrádek na Vlárské dráze,

Hřivínův Újezd,

Jestřabí nad Vláří,

Kaňovice u Luhačovic,

Kelníky,

Kladná-Žilín,

Kochavec,

Komárov u Napajedel,

Křekov,

Lipina,

Lipová u Slavičína,

Ludkovice,

Luhačovice,

Machová,

Mirošov u Valašských Klobouk,

Mysločovice,

Napajedla,

Návojná,

Nedašov,

Nedašova Lhota,

Nevšová,

Otrokovice,

Petrůvka u Slavičína,

Pohořelice u Napajedel,

Polichno,

Popov nad Vláří,

Poteč,

Pozlovice,

Rokytnice u Slavičína,

Rudimov,

Řetechov,

Sazovice,

Sidonie,

Slavičín,

Smolina,

Spytihněv,

Svatý Štěpán,

Šanov,

Šarovy,

Štítná nad Vláří,

Tichov,

Tlumačov na Moravě,

Valašské Klobouky,

Velký Ořechov,

Vlachova Lhota,

Vlachovice,

Vrbětice,

Žlutava.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Hiiu maakond.

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 651000, 651100, 651200, 652100, 652200, 652300, 652400, 652500, 652601, 652602, 652603, 652700, 652800, 652900 és 653403 kódszámúvalamint 656100, 656200, 656300, 656400, 656701, 657010, 657100, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye 900850, 900860, 900930, 900950 és 903350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 702350, 702450, 702550, 702750, 702850, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, 705250, 705350, 705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950 és 750960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821, 552010, 552150, 552250, 552350, 552360, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552960, 552970, 553110, 553250, 553260 és 553350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360 és 573450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 850650, 850850, 851851, 851852, 851950, 852050, 852150, 852250, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855250, 855350, 855450, 855460, 855550, 855650, 855660, 855750, 855850, 855950, 855960, 856012, 856050, 856150, 856250, 856260, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450 és 857550.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Aizputes novads,

Alsungas novads,

Kuldīgas novada Gudenieku, Turlavas un Laidu pagasts,

Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

Skrundas novada,Nīkrācesun Rudbāržu pagasts un Skrundas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa A9, Skrundas pilsēta,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Vaiņodes novads,

Ventspils novada Jūrkalnes pagasts.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

Kazlų Rūdos savivaldybė,

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių, Liolių, Pakražančio, Šaukėnų seniūnijos, Tytyvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio ir Vaiguvos seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybė: Sedos, Šerkšnėnų ir Židikų seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnūjų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė.

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

 

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

powiat gołdapski,

powiat węgorzewski,

gmina Ruciane – Nida i część gminy Pisz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 oraz miasto Pisz w powiecie piskim,

gminy Giżycko z miastem Giżycko, Kruklanki, Miłki, Wydminy i Ryn w powiecie giżyckim,

gmina Mikołajki w powiecie mrągowskim,

gminy Bisztynek i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

gminy Barciany, Korsze i Srokowo w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i Kiwity w powiecie lidzbarskim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg.

 

w województwie podlaskim:

gminy Brańsk z miastem Brańsk, Rudka i Wyszki w powiecie bielskim,

gmina Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kołaki Kościelne, Rutki, Szumowo, część gminy Zambrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 i miasto Zambrów w powiecie zambrowskim,

gminy Wiżajny i Przerośl w powiecie suwalskim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród i Zbójna w powiecie łomżyńskim.

 

w województwie mazowieckim:

gminy Ceranów, Kosów Lacki, Sabnie, Sterdyń, część gminy Bielany położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

gminy Grębków, Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek, Wierzbno i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

gmina Kotuń w powiecie siedleckim,

gminy Rzekuń, Troszyn, Lelis, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

powiat miejski Ostrołęka,

powiat ostrowski,

gminy Karniewo, Maków Mazowiecki, Rzewnie i Szelków w powiecie makowskim,

gmina Krasne w powiecie przasnyskim,

gminy Mała Wieś i Wyszogród w powiecie płockim,

gminy Ciechanów z miastem Ciechanów, Glinojeck, Gołymin – Ośrodek, Ojrzeń, Opinogóra Górna i Sońsk w powiecie ciechanowskim,

gminy Baboszewo, Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Płońsk z miastem Płońsk, Sochocin i Załuski w powiecie płońskim,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Dobre, Jakubów, Mińsk Mazowiecki z miastem Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Kałuszyn, Siennica i Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Sobolew, Trojanów, Wilga i Żelechów w powiecie garwolińskim,

powiat kozienicki,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stromiec i Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

gminy Iłów, Młodzieszyn, Nowa Sucha, Rybno, Sochaczew z miastem Sochaczew i Teresin w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim.

 

w województwie lubelskim:

gminy Niemce, Garbów, Jastków, Konopnica, Wólka, Głusk w powiecie lubelskim,

gminy Łęczna, Spiczyn, część gminy Ludwin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Puchaczów i Dratów, a następnie przez drogę nr 820 do północnej granicy gminy w powiecie łęczyńskim,

gminy Grabowiec, Miączyn, Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Komarów-Osada w powiecie zamojskim,

gminy Trzeszczany, Werbkowice, Mircze, część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Abramów, Kamionka, Lubartów z miastem Lubartów, Serniki i część gminy Ostrów Lubelski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 821 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Ostrów Lubelski, a następnie przez drogę łączącą miejscowości Ostrów Lubelski, Głębokie i Stary Uścimów do wschodniej granicy gminy w powiecie lubartowskim,

gminy Kłoczew, Ryki, Dęblin i Stężyca w powiecie ryckim,

gminy Puławy z miastem Puławy, Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Nałęczów, Markuszów, Żyrzyn w powiecie puławskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, miasto Świdnik i część gminy Piaski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

gminy Kraśniczyn, Gorzków, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Izbica, Siennica Różana, Żółkiewka, część gminy Fajsławice położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 i część gminy Łopiennik Górny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gmina Tyszowce w powiecie tomaszowskim,

powiat miejski Lublin.

7.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Bihor county,

Cluj county,

Maramureș county,

Galați county,

Vrancea county,

Brăila county (except Big Island of Brăila),

Buzău county,

Ialomița county (except Pond of Ialomita),

Călărași county.

II OSA

1.   Tšehhi Vabariik

Järgmised piirkonnad Tšehhi Vabariigis:

katastrální území obcí v okrese Zlín:

Bohuslavice u Zlína,

Bratřejov u Vizovic,

Březnice u Zlína,

Březová u Zlína,

Březůvky,

Dešná u Zlína,

Dolní Ves,

Doubravy,

Držková,

Fryšták,

Horní Lhota u Luhačovic,

Horní Ves u Fryštáku,

Hostišová,

Hrobice na Moravě,

Hvozdná,

Chrastěšov,

Jaroslavice u Zlína,

Jasenná na Moravě,

Karlovice u Zlína,

Kašava,

Klečůvka,

Kostelec u Zlína,

Kudlov,

Kvítkovice u Otrokovic,

Lhota u Zlína,

Lhotka u Zlína,

Lhotsko,

Lípa nad Dřevnicí,

Loučka I,

Loučka II,

Louky nad Dřevnicí,

Lukov u Zlína,

Lukoveček,

Lutonina,

Lužkovice,

Malenovice u Zlína,

Mladcová,

Neubuz,

Oldřichovice u Napajedel,

Ostrata,

Podhradí u Luhačovic,

Podkopná Lhota,

Provodov na Moravě,

Prštné,

Příluky u Zlína,

Racková,

Raková,

Salaš u Zlína,

Sehradice,

Slopné,

Slušovice,

Štípa,

Tečovice,

Trnava u Zlína,

Ublo,

Újezd u Valašských Klobouk,

Velíková,

Veselá u Zlína,

Vítová,

Vizovice,

Vlčková,

Všemina,

Vysoké Pole,

Zádveřice,

Zlín,

Želechovice nad Dřevnicí.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Heves megye 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150 és 705450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760 és 857650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Ādažu novads,

Aglonas novads,

Aizkraukles novads,

Aknīstes novads,

Alojas novads,

Alūksnes novads,

Amatas novads,

Apes novads,

Auces novads,

Babītes novads,

Baldones novads,

Baltinavas novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Beverīnas novads,

Brocēnu novads,

Burtnieku novads,

Carnikavas novads,

Cēsu novads,

Cesvaines novads,

Ciblas novads,

Dagdas novads,

Daugavpils novads,

Dobeles novads,

Dundagas novads,

Engures novads,

Ērgļu novads,

Garkalnes novads,

Gulbenes novads,

Iecavas novads,

Ikšķiles novads,

Ilūkstes novads,

Inčukalna novads,

Jaunjelgavas novads,

Jaunpiebalgas novads,

Jaunpils novads,

Jēkabpils novads,

Jelgavas novada, Glūdas, Svētes, Zaļenieku, Vilces, Lielplatones, Elejas, Sesavas, Platones un Vircavas pagasts,

Kandavas novads,

Kārsavas novads,

Ķeguma novads,

Ķekavas novads,

Kocēnu novads,

Kokneses novads,

Krāslavas novads,

Krimuldas novads,

Krustpils novads,

Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Padures, Pelču, Rumbas, Rendas, Kabiles,Snēpeles un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

Lielvārdes novads,

Līgatnes novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Lubānas novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mālpils novads,

Mārupes novads,

Mazsalacas novads,

Mērsraga novads,

Naukšēnu novads,

Neretas novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Ozolnieku novada Ozolnieku un Cenu pagasts,

Pārgaujas novads,

Pļaviņu novads,

Preiļu novads,

Priekuļu novads,

Raunas novads,

republikas pilsēta Daugavpils,

republikas pilsēta Jelgava,

republikas pilsēta Jēkabpils,

republikas pilsēta Jūrmala,

republikas pilsēta Rēzekne,

republikas pilsēta Valmiera,

Rēzeknes novads,

Riebiņu novads,

Rojas novads,

Ropažu novads,

Rugāju novads,

Rundāles novads,

Rūjienas novads,

Salacgrīvas novads,

Salas novads,

Salaspils novads,

Saldus novada Jaunlutriņu, Lutriņu, Šķēdes, Nīgrandes, Saldus, Jaunauces, Rubas, Vadakstes, Zaņas, Ezeres, Pampāļu un Zirņu pagasts un Saldus pilsēta,

Saulkrastu novads,

Sējas novads,

Siguldas novads,

Skrīveru novads,

Skrundas novada Raņķu pagasts un Skrundas pagasta daļa, kas atrodas uz Ziemeļiem no autoceļa A9

Smiltenes novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Strenču novads,

Talsu novads,

Tērvetes novads,

Tukuma novads,

Valkas novads,

Varakļānu novads,

Vārkavas novads,

Vecpiebalgas novads,

Vecumnieku novads,

Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

Viesītes novads,

Viļakas novads,

Viļānu novads,

Zilupes novads.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Akmenės rajono savivaldybė: Naujosios Akmenės kaimiškoji, Kruopių, Naujosios Akmenės miesto, Papilės seniūnijos,

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Krokialaukio, Miroslavo, Nemunaičio, Punios ir Simno seniūnijos,

Anykščių rajono savivaldybė,

Birštono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė: Jurbarko miesto, Jurbarkų, seniūnijos,

Kaišiadorių miesto savivaldybė,

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

Kalvarijos savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Babtų, Batniavos, Domeikavos, Ežerėlio, Garliavos, Garliavos apylinkių, Kačerginės, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vandžiogalos ir Zapyškio seniūnijos,

Kėdainių rajono savivaldybė: Gudžiūnų, Surviliškio, Šėtos, Truskavos ir Vilainių seniūnijos,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Marijampolės savivaldybė,

Molėtų rajono savivaldybė,

Pakruojo rajono savivaldybė: Klovainių seniūnija, Linkuvos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211, ir Rozalimo seniūnija,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė: Aukštelkų, Baisogalos, Pakalniškių, Radviliškio, Radviliškio miesto, Sidabravo, Skėmių, Šeduvos miesto ir Tyrulių seniūnijos,

Prienų miesto savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė,

Utenos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė,

Vilkaviškio rajono savivaldybė,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

 

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat olecki,

gminy Orzysz, Biała Piska i część gminy Pisz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie, Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gmina Frombork, część gminy wiejskiej Braniewo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr E28 i S22 i miasto Braniewo, część gminy Wilczęta położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 509 w powiecie braniewskim.

 

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

gminy Jasionówka, Jaświły, Knyszyn, Krypno, Mońki i Trzcianne w powiecie monieckim,

gminy Łomża, Piątnica, Śniadowo, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy, Grodzisk, Drohiczyn, Dziadkowice, Milejczyce i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czeremcha, Narew, Narewka, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693, część gminy Hajnówka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 i miasto Hajnówka w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Zambrów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

gmina Boćki i część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i miasto Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gmina Puńsk, część gminy Krasnopol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653, część gminy Sejny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 i miasto Sejny w powiecie sejneńskim,

gminy Bakałarzewo, Filipów, Jeleniewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

gminy Korycin, Krynki, Kuźnica, Sokółka, Szudziałowo, część gminy Nowy Dwór położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

powiat miejski Białystok.

 

w województwie mazowieckim:

gminy Przesmyki, Suchożebry, Mokobody, Mordy, Wodynie, część gminy Siedlce położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 2 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy powiatu miejskiego Siedlce i i następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 698 do przecięcia z ulicą Majową w miejscowości Stok Lacki Folwark, ulicę Majową i ulicę Pałacową przez miejscowość Grubale do granicy gminy i część gminy Zbuczyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północno-wschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości Tarcze, Choja, Zbuczyn, Grodzisk, Dziewule i Smolanka w powiecie siedleckim, gminy Repki, Jabłonna Lacka, część gminy Bielany położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 i część gminy wiejskiej Sokołów Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

gmina Brochów w powiecie sochaczewskim,

gminy Czosnów, Leoncin, Pomiechówek, Zakroczym i miasto Nowy Dwór Mazowiecki w powiecie nowodworskim,

gmina Joniec w powiecie płońskim,

gmina Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Latowicz i Sulejówek w powiecie mińskim,

gmina Borowie w powiecie garwolińskim,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat otwocki,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gmina Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

powiat miejski Siedlce,

powiat miejski Warszawa.

 

w województwie lubelskim:

powiat radzyński,

gminy Krzywda, Stanin, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wojcieszków, Wola Mysłowska, Trzebieszów, miasto Łuków i część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków, a następnie na wschód i południe od linii stanowiącej granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 76 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 76 biegnącą do zachodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gmina Wyryki, część gminy Urszulin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82, część gminy Stary Brus położna na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na północ od granicy miasta Włodawa w powiecie włodawskim,

gminy Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

część gminy Sosnowica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819, a następnie drogę nr 820 biegnące od północnej granicy gminy do miejscowości Nowy Orzechów i na południe od drogi biegnącej z miejscowości Nowy Orzechów w kierunku zachodnim do granicy gminy, część gminy Siemień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na zachód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, część gminy Firlej położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Uścimów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Głębokie i Stary Uścimów i dalej w kierunku wschodnim do granicy gminy w powiecie lubartowskim,

gmina Trawniki i część gminy Piaski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 biegnącą od wschodniej granicy gminy Piaski do skrzyżowania z drogą nr S12 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania dróg nr 17 i nr S12 przez miejscowość Majdan Brzezicki do północnej granicy gminy w powiecie świdnickim;

część gminy Fajsławice położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 i część gminy Łopiennik Górny położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Milejów, Puchaczów, część gminy Ludwin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Puchaczów i Dratów, a następnie przez drogę nr 820 do północnej granicy gminy i część gminy Cyców położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 82 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 841 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 82 w miejscowości Wólka Cycowska w powiecie łęczyńskim,

gminy Uchanie, Horodło i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 w powiecie hrubieszowskim,

gminy Białopole, Dubienka, Leśniowice, Wojsławice, Żmudź, Siedliszcze, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny i część gminy wiejskiej Chełm położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 812 biegnącą od zachodniej granicy tej gminy do granicy powiatu miejskiego Chełm, a następnie południową granicę powiatu miejskiego Chełm do wschodniej granicy gminy w powiecie chełmskim.

7.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Sălaj county.

III OSA

1.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Jelgavas novada Jaunsvirlaukas, Valgundes, Kalnciema, Līvbērzes, pagasts,

Ozolnieku novada Salgales pagasts,

Saldus novada Novadnieku, Kursīšu un Zvārdes pagasts.

2.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės ir Ventos seniūnijos,

Alytaus rajono savivaldybė: Alovės, Butrimonių, Daugų, Pivašiūnų ir Raitininkų seniūnijos,

Jurbarko rajono savivaldybė: Girdžių, Juodaičių, Raudonės, Seredžiaus, Skirsnemunės, Šimkaičių ir Veliuonos seniūnijos,

Joniškio rajono savivaldybė

Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Čekiškės, Vilkijos ir Vilkijos apylinkių seniūnijos,

Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Josvainių, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių ir Pernaravos seniūnijos,

Kelmės rajono savivaldybė: Tytyvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105,

Lazdijų rajono savivaldybė,

Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

Pakruojo rajono savivaldybė: Guostagalio seniūnija, Linkuvos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 151 ir kelio Nr. 211, Lygumų, Pakruojo, Pašvitinio ir Žeimelio seniūnijos,

Radviliškio rajono savivaldybė: Grinkiškio, Šaukoto ir Šiaulėnų seniūnijos,

Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų Šiluvos, Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

Trakų rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė.

3.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

 

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia i część gminy wiejskiej Braniewo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr E28 i S22 w powiecie braniewskim

 

w województwie podlaskim:

gminy Dąbrowa Białostocka, Sidra, część gminy Nowy Dwór położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 670, część gminy Janów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 671 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Janów i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Janów, Trofimówka i Kizielany i część gminy Suchowola położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 8 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Suchowola, a następnie przedłużonej drogą łączącą miejscowości Suchowola i Dubasiewszczyzna biegnącą do południowo-wschodniej granicy gminy w powiecie sokólskim,

gmina Giby, część gminy Krasnopol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 i część gminy Sejny położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 653 oraz południowo - zachodnią granicę miasta Sejny i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 663 w powiecie sejneńskim,

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Czyże, część gminy Dubicze Cerkiewne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685,część gminy Kleszczele położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 685, a następnie nr 66 i nr 693 i część gminy Hajnówka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 685 w powiecie hajnowskim,

gmina Goniądz w powiecie monieckim

gminy Mielnik i Nurzec-Stacja w powiecie siemiatyckim.

 

w województwie mazowieckim:

gmina Nasielsk w powiecie nowodworskim,

gmina Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gmina Nowe Miasto w powiecie płońskim,

gminy Domanice, Korczew, Paprotnia, Skórzec, Wiśniew, część gminy Siedlce położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 2 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy powiatu miejskiego Siedlce i następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 698 do przecięcia z ulicą Majową w miejscowości Stok Lacki Folwark, ulicę Majową i ulicę Pałacową przez miejscowość Grubale do granicy gminy i część gminy Zbuczyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnowschodniej do południowej granicy gminy i łączącą miejscowości: Tarcze, Choja, Zbuczyn, Grodzisk, Dziewule i Smolanka w w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

 

w województwie lubelskim:

gminy Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień i część gminy wiejskiej Chełm położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 812 biegnącą od zachodniej granicy tej gminy do granicy powiatu miejskiego Chełm, a następnie północną granicę powiatu miejskiego Chełm do wschodniej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, część gminy Urszulin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82, część gminy Stary Brus położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na południe od granicy miasta Włodawa w powiecie włodawskim,

część gminy Cyców położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 82 i na północ od drogi nr 841 w powiecie łęczyńskim,

gminy Jabłoń, Podedwórze, Dębowa Kłoda, Parczew, część gminy Sosnowica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819, a następnie drogę nr 820 biegnące od północnej granicy gminy do miejscowości Nowy Orzechów i na północ od drogi biegnącej z miejscowości Nowy Orzechów w kierunku zachodnim do granicy gminy, część gminy Siemień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 815 i część gminy Milanów położona na wschód od drogi nr 813 w powiecie parczewskim,

gminy Janów Podlaski, Leśna Podlaska, Kodeń, Sławatycze, Sosnówka, Tuczna i Wisznice w powiecie bialskim,

gminy Jeziorzany, Michów, Kock, część gminy Firlej położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Ostrów Lubelski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 821 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Ostrów Lubelski, a następnie przez drogę łączącą miejscowości Ostrów Lubelski, Głębokie i Stary Uścimów i część gminy Uścimów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości Głębokie i Stary Uścimów i dalej w kierunku wschodnim do granicy gminy w powiecie lubartowskim,gminy Adamów, Serokomla i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wólka Świątkowa do północnej granicy miasta Łuków, a następnie na północ i zachód od linii stanowiącej północną i zachodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 76 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 76 biegnącą od zachodniej granicy miasta Łuków do zachodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

gmina Baranów w powiecie puławskim,

gminy Nowodwór i Ułęż w powiecie ryckim.

4.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Satu Mare county,

Tulcea county,

Constanța county,

Big Island of Brăila,

Pond of Ialomita.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

tutto il territorio della Sardegna.


Parandused

10.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 174/38


Komisjoni 4. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/683 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ning millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/163) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 116, 7. mai 2018 )

Leheküljel 20 põhjenduses 119

asendatakse

„Aeoluse kontserni ühe tütarettevõtja (Pirelli Tyre Co., Ltd.) puhul ei saanud komisjon ettenähtud tähtaja jooksul vajalikke andmeid, et teha kindlaks ekspordihind. 23. märtsil 2018 teavitas komisjon äriühingut, et tema seotud importijate esitatud küsimustikud olid ebatäielikud, ning tal paluti küsimustiku vastused üle vaadata ja uuesti esitada. Äriühingut teavitati, et kui ta ei esita täielikku ja täpset teavet ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon tugineda taas faktidele, mis on kättesaadavad alusmääruse artikli 18 kohaselt. 4. aprillil 2018 esitas kõnealune äriühing muudetud vastused. Komisjon leidis siiski, et need on ikkagi ebatäielikud ning neid ei saa seega dumpingu ja kahju analüüsi eesmärgil töödelda. Sellest tulenevalt määras komisjoni dumpingumarginaali kindlaks teistelt kontrollitud äriühingutelt, mis kuulusid Aeoluse kontserni, nimelt Aeolus Tyre ja Chonche Auto Double Happiness Tyre, saadud kontrollitud teabe alusel. Aeoluse kontsernil paluti ülejäänud menetluse ajaks ajakohastada Pirellit käsitlevaid andmeid.“

järgmisega:

„Äriühingu Pirelli Tyre Co., Ltd puhul ei saanud komisjon ettenähtud tähtaja jooksul vajalikke andmeid, et teha kindlaks ekspordihind. 23. märtsil 2018 teavitas komisjon äriühingut, et tema seotud importijate esitatud küsimustikud olid ebatäielikud, ning tal paluti küsimustiku vastused üle vaadata ja uuesti esitada. Äriühingut teavitati, et kui ta ei esita täielikku ja täpset teavet ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon tugineda taas faktidele, mis on kättesaadavad alusmääruse artikli 18 kohaselt. 4. aprillil 2018 esitas kõnealune äriühing muudetud vastused. Komisjon leidis siiski, et need on ikkagi ebatäielikud ning neid ei saa seega dumpingu ja kahju analüüsi eesmärgil töödelda. Sellest tulenevalt määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks teistelt kontrollitud äriühingutelt, mis kuulusid Aeoluse kontserni, nimelt Aeolus Tyre'lt ja Chonche Auto Double Happiness Tyre'lt saadud kontrollitud teabe alusel. Aeoluse kontsernil paluti ülejäänud menetluse ajaks ajakohastada Pirellit käsitlevaid andmeid.“

Leheküljel 45 lisas

asendatakse

„Quindao GRT Rubber Co. Ltd.

C350 “

järgmisega:

„Quingdao GRT Rubber Co. Ltd.

C350 “.