ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 145

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
8. juuni 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2018/813, 14. mai 2018, põllumajandussektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ( 1)

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

OTSUSED

8.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1


KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/813,

14. mai 2018,

põllumajandussektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldava võrdlusdokumendi kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 46 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peab komisjon koostama konkreetsete majandussektorite jaoks sektorite võrdlusdokumendid. Need dokumendid peavad hõlmama parimat keskkonnajuhtimistava, keskkonnatoime [Termin on muutunud. Määruses (EÜ) nr 1221/2009 on kasutatud terminit „keskkonnategevuse tulemuslikkus“] näitajaid ning vajaduse korral tipptaseme võrdlusaluseid ja hindamissüsteeme, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed. Kui kõnealuse määrusega loodud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis registreeritud või selles registreerimiseks valmistuvad organisatsioonid töötavad välja oma keskkonnajuhtimissüsteemi ja hindavad oma keskkonnatoimet nimetatud määruse IV lisa alusel koostatavas või ajakohastatavas keskkonnaaruandes, peavad nad võtma neid dokumente arvesse.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1221/2009 on ette nähtud, et komisjon koostab töökava koos soovitusliku nimekirjaga prioriteetseks peetavatest sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ja sektoriülesed võrdlusdokumendid. Komisjoni teatises, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) alusel kehtestatavat töökava koos soovitusliku nimekirjaga sektoritest, mille jaoks tuleb vastu võtta sektorite ning sektoriülesed võrdlusdokumendid, (2) määrati põllumajandussektor kindlaks prioriteetse sektorina.

(3)

Kuna põllumajandussektor on väga mitmekesine ja hõlmab paljusid tooteid ja põllumajandusettevõtete liike, tuleks selle sektori võrdlusdokumendis keskenduda sektori jaoks tähtsaimatele keskkonnaküsimustele. Kooskõlas EMASi eesmärgiga toetada keskkonnatoime pidevat parandamist olenemata lähteolukorrast, peaks kõnealuse sektori võrdlusdokument hõlmama parimaid tavasid, mille abil saaks parandada keskkonnatoimet sektori võimalikult paljudes osades. Dokumendis tuleks parima keskkonnajuhtimistavana kindlaks määrata konkreetsed meetmed, millega parandada jäätme- ja sõnnikukäitlust ning tõhustada mullaharimist.

(4)

Et organisatsioonidel, tõendajatel ja muudel osalistel oleks piisavalt aega põllumajandussektori võrdlusdokumendi kasutuselevõtuks valmistuda, peaks käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev olema 120 päeva pärast otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva.

(5)

Käesolevale otsusele lisatud sektori võrdlusdokumendi koostamisel konsulteeris komisjon liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud põllumajandussektori parimaid keskkonnajuhtimistavasid, keskkonnatoime näitajaid ja tipptaseme võrdlusaluseid sisaldav võrdlusdokument, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 5. oktoobrist 2018.

Brüssel, 14. mai 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT C 358, 8.12.2011, lk 2.


LISA

1.   SISSEJUHATUS

Käesolev sektori võrdlusdokument põhineb üksikasjalikul teadus- ja poliitikaaruandel (edaspidi „parimate tavade aruanne“), (1) mille koostas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus.

Õiguslik taust

Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), milles organisatsioonid võivad vabatahtlikult osaleda, loodi 1993. aastal nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1836/93 (2). Seejärel on süsteem kahel korral põhjalikult läbi vaadatud:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 761/2001 (3);

määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Kõige viimase, 11. jaanuaril 2010 jõustunud läbivaadatud versiooni uus tähtis element on sektorite võrdlusdokumentide väljatöötamine, mis sätestati artiklis 46. Sektori võrdlusdokumendis tuleb esitada parimad keskkonnajuhtimistavad, keskkonnatoime näitajad konkreetsete sektorite jaoks ning kui see on asjakohane, tipptaseme võrdlusalused ja hindamissüsteemid, milles on kindlaks määratud keskkonnatoime tasemed.

Kuidas dokumenti mõista ja kasutada?

EMAS on vabatahtliku osalemise süsteem organisatsioonidele, kelle eesmärk on keskkonna olukorda pidevalt parandada. Selle raames pakutakse käesolevas võrdlusdokumendis sektoripõhiseid suuniseid põllumajandussektorile ning juhitakse tähelepanu mitmele täiustamisvõimalusele ja parimatele tavadele.

Dokumendi koostas Euroopa Komisjon, kes kasutas sidusrühmade ettepanekuid. Sektori asjatundjatest ja sidusrühmade esindajatest koosnev tehniline töörühm, mida juhtis Teadusuuringute Ühiskeskus, arutas läbi ja leppis kokku käesolevas dokumendis kirjeldatud parimad keskkonnajuhtimistavad, sektori keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused; nende võrdlusaluste eesmärk on eelkõige iseloomustada sektori kõige tõhusamalt tegutsevate organisatsioonide keskkonnatoime tasemeid.

Sektori võrdlusdokumendi eesmärk on aidata ja toetada kõiki oma keskkonnatoimet parandada soovivaid organisatsioone, pakkudes ideid ja innustust, aga ka praktilisi ja tehnilisi juhiseid.

Käesolev sektori võrdlusdokument on mõeldud eelkõige organisatsioonidele, kes on EMASis juba registreeritud, samuti organisatsioonidele, kes kavatsevad tulevikus EMASis registreeruda, ning kõigile organisatsioonidele, kes soovivad parimatest keskkonnajuhtimistavadest rohkem teada saada, et parandada oma keskkonnatoimet. Lühidalt öeldes on käesoleva dokumendi eesmärk toetada kõiki põllumajandussektoris tegutsevaid organisatsioone, kes soovivad pöörata tähelepanu nii otsestele kui ka kaudsetele keskkonnaaspektidele ja otsivad teavet parimate keskkonnajuhtimistavade kohta, asjakohaste sektoripõhiste keskkonnatoime näitajate kohta, millega mõõta oma keskkonnatoimet, ning tipptaseme võrdlusaluste kohta.

Kuidas peaksid EMASi liikmeks olevad organisatsioonid sektori võrdlusdokumente arvesse võtma?

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 kohaselt peavad EMASis registreeritud organisatsioonid võtma sektori võrdlusdokumenti arvesse kahel tasandil.

1.

Keskkonnaülevaate tulemuste põhjal keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel (artikli 4 lõike 1 punkt b):

peaksid organisatsioonid oma keskkonnaeesmärkide kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel ning oma keskkonnatoime parandamiseks võetavate meetmete üle otsustamisel kasutama sektori võrdlusdokumendi asjakohaseid elemente kooskõlas keskkonnaülevaates ja -poliitikas kindlaks määratud asjakohaste keskkonnaaspektidega.

2.

Keskkonnaaruande koostamisel (artikli 4 lõike 1 punkt d ja artikli 4 lõige 4):

a)

peaksid organisatsioonid keskkonnatoimet käsitlevaks aruandluseks kasutatavate näitajate valimisel (4) võtma arvesse sektori võrdlusdokumendis sisalduvaid asjakohaseid sektoripõhiseid keskkonnatoime näitajaid.

Aruandluseks vajalike näitajate kogumi valimisel peaksid nad võtma arvesse asjaomases sektori võrdlusdokumendis esitatud näitajaid ja nende olulisust organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast. Näitajaid on vaja arvesse võtta üksnes juhul, kui need on asjakohased keskkonnaülevaates kõige olulisemaks hinnatud keskkonnaaspektide jaoks;

b)

keskkonnatoimest ja muudest organisatsiooni keskkonnatoimet puudutavatest teguritest aru andes peaksid organisatsioonid keskkonnaaruandes märkima, kuidas on arvesse võetud asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid, kui need on olemas.

Nad peaksid kirjeldama, kuidas kasutati asjakohaseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid ja tipptaseme võrdlusaluseid (mis näitavad parimate osalejate keskkonnatoime taset) meetmete ja tegevuse kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral prioriteetide seadmiseks, et keskkonnatoimet (veelgi) parandada. Samas ei ole parimate keskkonnajuhtimistavade rakendamine või kindlaks määratud tipptaseme võrdlusaluste täitmine kohustuslik, sest EMASi vabatahtliku laadi tõttu hindavad organisatsioonid ise, kui otstarbekad on võrdlusalused ning kui teostatav parimate tavade rakendamine kulude ja kasu seisukohast.

Sarnaselt keskkonnatoime näitajatega peaks organisatsioon hindama parimate keskkonnajuhtimistavade ning tipptaseme võrdlusaluste vajalikkust ja rakendatavust kooskõlas organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektidega, samuti tehniliste ja finantsaspektidega.

Sektori võrdlusdokumendi elemente (näitajad, parimad keskkonnajuhtimistavad või tipptaseme võrdlusalused), mida ei peeta organisatsiooni keskkonnaülevaates kindlaks määratud oluliste keskkonnaaspektide seisukohast vajalikuks, ei tule keskkonnaaruandes esitada ega kirjeldada.

EMASis osalemine on pidev protsess. Iga kord, kui organisatsioon kavandab oma keskkonnatoime parandamist (ja vaatab oma keskkonnatoimet läbi), peab ta uurima konkreetseid teemasid sektori võrdlusdokumendis, et saada mõtteid selle kohta, millised küsimused etapiviisilisel lähenemisel järgmisena käsile võtta.

EMASi tõendajad kontrollivad, kas ja kuidas on organisatsioon võtnud arvesse sektori võrdlusdokumenti oma keskkonnaaruande koostamisel (määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 18 lõike 5 punkt d).

Auditi tegemisel vajavad akrediteeritud tõendajad organisatsioonilt tõendeid selle kohta, mil viisil on sektori võrdlusdokumendi olulised elemendid keskkonnaülevaate alusel välja valitud ja kuidas neid on arvesse võetud. Nad ei kontrolli vastavust kirjeldatud tipptaseme võrdlusalusele, küll aga tõendeid selle kohta, kuidas on sektori võrdlusdokumenti kasutatud suunisena, mille abil määrata kindlaks näitajad ja nõuetekohased vabatahtlikud meetmed, mida organisatsioon saab rakendada oma keskkonnatoime parandamiseks.

Võttes arvesse EMASi ja sektori võrdlusdokumendi vabatahtlikku laadi, ei tohiks organisatsioonidele panna ebaproportsionaalset koormust selliste tõendite esitamisel. Eelkõige ei nõua tõendajad eraldi põhjendust iga parima tava, sektoripõhise keskkonnatoime näitaja ega tipptaseme võrdlusaluse kohta, mida on sektori võrdlusdokumendis nimetatud, kuid mida organisatsioon ei ole pidanud keskkonnaülevaate alusel vajalikuks. Sellegipoolest võivad nad soovitada organisatsioonil võtta tulevikus arvesse olulisi lisaelemente, mis oleksid edaspidi veel üheks tõendiks selle kohta, et organisatsioon soovib keskkonnatoimet pidevalt parandada.

Sektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Käesolev dokument koosneb neljast peatükist. 1. peatükis tutvustatakse EMASi õiguslikku tausta ja antakse juhiseid dokumendi kasutamise kohta, 2. peatükis määratakse kindlaks käesoleva sektori võrdlusdokumendi kohaldamisala. 3. peatükis kirjeldatakse lühidalt mitmesuguseid parimaid keskkonnajuhtimistavasid (5) ja antakse teavet nende rakendatavuse kohta. Kui teatava parima keskkonnajuhtimistava kohta on võimalik sõnastada konkreetsed keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused, esitatakse ka need. Kõigi parimate keskkonnajuhtimistavade kohta ei olnud aga võimalik tipptaseme võrdlusaluseid kindlaks määrata, sest mõnes valdkonnas oli saada vähe andmeid või erinesid konkreetsed tingimused (põllumajandusettevõtte liik, ettevõtlusmudel, kliima jne) sel määral, et tipptaseme võrdlusalus ei olnud mõttekas. Teatavad näitajad ja võrdlusalused on olulised rohkem kui ühe parima keskkonnajuhtimistava seisukohalt ning seepärast korratakse neid vastavalt vajadusele. Viimasena esitatakse 4. jaos ülevaatlik tabel kõige olulisemate keskkonnatoime näitajatega, nende juurde kuuluvate selgituste ja seonduvate tipptaseme võrdlusalustega.

2.   KOHALDAMISALA

Selles sektori võrdlusdokumendis käsitletakse põllumajandussektori keskkonnatoimet. Käesoleva dokumendi tähenduses koosneb põllumajandussektor organisatsioonidest, kes kuuluvad järgmistesse Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodiga tähistatud osadesse A1.1–A1.6 (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (6) kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile). See hõlmab igasugust loomakasvatust ning ühe- ja mitmeaastaste põllumajanduskultuuride kasvatust.

Kõnealused organisatsioonid on käesoleva dokumendi sihtrühm. Joonisel 2.1 on esitatud dokumendi kohaldamisala ülevaatlik skeem ning näidatud sihtrühma ja muude organisatsioonide omavaheline suhe.

Joonis 2.1

Käesoleva sektori võrdlusdokumendi kohaldamisala ülevaatlik skeem: dokumendi sihtrühmad on loetletud helehalli taustaga kastides rasvases kirjas; näidatud on nende olulisimad seosed muude sektoritega; muude sektori võrdlusdokumentidega hõlmatud sektorid on esitatud helerohelise taustaga kastides kursiivkirjas

Image

Peale käesoleva võrdlusdokumendi otsese sihtrühma võib see dokument olla kasulik ka muudele osalistele, näiteks põllumajandustootjate nõustajatele.

Dokument on jaotatud osadeks põllumajandustegevusalade järgi vastavalt tabelile 2.1.

Tabel 2.1

Põllumajandussektori võrdlusdokumendi ülesehitus

Osa

Kirjeldus

Sihtrühm

3.1.

Säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine

See osa hõlmab mitme valdkonna küsimusi, mis on seotud maastikuplaneerimisega, energia- ja veetõhususega, elurikkusega, keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamisega ning tarbijate hulgas vastutustundliku tarbimise propageerimisega.

Kõik põllumajandusettevõtted

3.2.

Mullakvaliteedi juhtimine

Selles osas käsitletakse mullakvaliteedi juhtimist. See hõlmab mulla füüsilise seisundi hindamist ja majandamiskava koostamist ning praktilisi juhiseid mullakvaliteedi parandamiseks (nt orgaaniliste mullaparandusainete abil), mullastruktuuri säilitamiseks ja kuivendamiseks.

Kõik põllumajandusettevõtted

3.3.

Toitainete majandamise planeerimine

Selles osas käsitletakse mullas olevate toitainete majandamist. Esitatud on põllupõhise toitainete arvestamise, külvikordade, toitainete täpse lisamise ja väiksema keskkonnamõjuga väetiste valimise parimad tavad.

Kõik põllumajandusettevõtted

3.4.

Mulla ettevalmistamine ja põllumajanduskultuuride planeerimine

Selles osas käsitletakse sobivate mullaharimistoimingute valimist, mulla häirimise minimeerimist, vähese keskkonnamõjuga mullaharimist, tõhusate külvikorrasüsteemide kasutamist ning vahe- ja püüdekultuuride rajamist.

Kõik põllumajandusettevõtted

3.5.

Heintaimede ja karjatamise majandamine

Selles osas käsitletakse heintaimede tootmise ja karjatamise maksimeerimist, karjatamise korraldamist suure loodusliku väärtusega aladel, karjamaade uuendamist ja ristiku kasutamist ning tõhusat silotootmist.

Karjakasvatusettevõtted

3.6.

Loomakasvatus

Selles osas tutvustatakse parimaid loomakasvatustavasid. Eelkõige kirjeldatakse tavasid, mis on seotud sobivate tõugude valimisega, põllumajandusettevõttes toitainete arvestamisega, lämmastiku eritamise vähendamisega sööda kaudu, söödaväärinduse parandamisega, keskkonnahoidliku söödahankimisega, loomade tervise kavadega ning karjaprofiili haldamisega.

Karjakasvatusettevõtted

3.7.

Sõnnikukäitlus

Selles osas käsitletakse parimaid tavasid, mis on seotud sõnnikukäitluse tõhustamisega heite vähendamise ja toitainete omastamise parandamise kaudu. Hõlmatud on vähese heitega loomapidamissüsteemide rajamine, anaeroobse kääritamise kasutamine ja optimeerimine, vedelsõnniku või kääritussaaduse eraldamine, sobivad tahe- ja vedelsõnniku ladustamise kohad ning vedel- ja tahesõnniku laotamise meetodid.

Karjakasvatusettevõtted

3.8.

Niisutuse korraldamine

Selles osas käsitletakse tõhusaid niisutusstrateegiaid ning antakse juhiseid agronoomiliste meetodite, niisutamise optimeerimise ja niisutussüsteemide tõhusa haldamise kohta. Samuti käsitletakse niisutusvee allika olulisust.

Põllumajandusettevõtted, kus maad niisutatakse

3.9.

Taimekaitse

Selles osas käsitletakse säästvaid taimekaitsetavasid, mis hõlmavad vähest pestitsiidide kasutust. Nende eesmärk on vältida kahjurite teket, vähendada sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest ning optimeerida taimekaitsevahendite kasutamist ja kahjurite resistentsuse juhtimise strateegiaid.

Kõik põllumajandusettevõtted

3.10.

Katmikaiandus

Selles osas tutvustatakse katmikaianduse parimaid tavasid. Eelkõige käsitletakse energiatõhusust, veemajandust ja jäätmekäitlust ning kasvusubstraatide valimist.

Katmikaiandid

Tabelis 2.2 on loetletud põllumajandusettevõtete jaoks tähtsaimad keskkonnaaspektid kõigepealt taimekasvatuses ja aiandustoodete tootmisel ning seejärel loomakasvatuses. Iga keskkonnaaspekti kohta on tabelis märgitud seonduvad võimalikud peamised keskkonnaprobleemid ja nende käsitlemine käesolevas dokumendis. Välja on valitud põllumajandussektoris valdavalt kõige asjakohasemad keskkonnaaspektid. Siiski tuleks konkreetsete organisatsioonide hallatavaid keskkonnaaspekte hinnata juhtumipõhiselt.

Tabel 2.2

Põllumajandusettevõtete jaoks tähtsaimad keskkonnaaspektid ja nende käsitlemine käesolevas sektori võrdlusdokumendis

Keskkonnaaspektid

Seonduvad peamised keskkonnaprobleemid (7)

Sektori võrdlusdokumendi asjakohased osad

Taimekasvatus ja aiandustoodete tootmine

Põllumajandusettevõttes toimuvad toimingud

Energiatarbimine

Osa 3.1: säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine, parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5;

osa 3.10: katmikaiandus, parim keskkonnajuhtimistava 3.10.1.

Mulla majandamine

Mulla degradeerumine (erosioon, tihenemine)

Osa 3.2: mullakvaliteedi juhtimine, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Toitainete kasutamine

NH3- ja N2O-heide

Toitainete kadu vette

Elurikkuse vähenemine

Raskmetalli kogunemine

Osa 3.3: toitainete majandamine, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Mullaharimine

Mulla süsiniku ja lämmastiku kadu

Erosioon

Võimalik vees sadestumine

Kasvuhoonegaaside heide

Osa 3.4: mulla ettevalmistamine ja põllumajanduskultuuride planeerimine, parim keskkonnajuhtimistava 3.4.1 – 3.4.3.

Karjatamine

NH3- ja N2O-heide

Mulla erosioon ja tihenemine

Toitainete kadu vette

Elurikkuse vähenemine

Biomassi süsiniku kadu, kui metsamaad on hakatud muul otstarbel kasutama

Osa 3.4: mulla ettevalmistamine ja põllumajanduskultuuride planeerimine, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad;

osa 3.5: heintaimede ja karjatamise majandamine, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Taimekaitse

Ökotoksiline mõju

Elurikkuse vähenemine

Osa 3.9: taimekaitse, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Niisutus ja muud põllumajandusettevõttes toimuvad veekasutustoimingud

Veepuudus

Sooldumine

Toitainete kadu

Osa 3.1: säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine, parim keskkonnajuhtimistava 3.1.5;

osa 3.8: niisutus, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad;

osa 3.10: katmikaiandus, parim keskkonnajuhtimistava 3.10.2.

Katmikaiandus

Plastijäätmete teke

Oht elurikkusele

Energia- ja veetarbimine

Osa 3.10: katmikaiandus, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Loomakasvatus

Sööt

Soolesisesest fermentatsioonist tulenev CH4-heide

Osa 3.6: loomakasvatus, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Loomapidamishooned

NH3- ja CH4O-heide

Toitainete kadu

Veetarbimine

Osa 3.1: säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine, parim keskkonnajuhtimistava 3.1.6;

osa 3.7: sõnnikukäitlus, parim keskkonnajuhtimistava 3.7.1–3.7.3.

Sõnniku ladustamine

CH4-, NH3- ja N2O-heide

Osa 3.7: sõnnikukäitlus, parim keskkonnajuhtimistava 3.7.4 ja 3.7.5.

Sõnniku laotamine

NH3- ja N2O-heide

Osa 3.7: sõnnikukäitlus, parim keskkonnajuhtimistava 3.7.6 ja 3.7.7.

Karjatamine

NH3- ja N2O-heide

Mulla erosioon ja tihenemine

Toitainete kadu vette

Elurikkuse vähenemine (või võimalik elurikkuse suurenemine)

Biomassi süsiniku kadu, kui metsamaad on hakatud muul otstarbel kasutama

Osa 3.5: heintaimede ja karjatamise majandamine, kõik parimad keskkonnajuhtimistavad.

Põllumajandusettevõttes osutatav ravi

Ökotoksiline mõju

Antibiootikumiresistentsus

Osa 3.6: loomakasvatus, parim keskkonnajuhtimistava 3.6.6.

Põllumajandus on väga mitmekesine sektor, mis hõlmab mitmesuguseid tooteid ja põllumajandusettevõtteid, aga ka erinevaid intensiivsustasemeid – alates suurtest väga mehhaniseeritud tootmisfarmidest kuni väga väikeste ekstensiivpõllumajandusettevõteteni. Olenemata põllumajandusettevõtte liigist ja ettevõtlusmudelist on võimalik keskkonna olukorda oluliselt parandada, ehkki selleks võidakse sõltuvalt põllumajandusettevõtte liigist ja ettevõtlusmudelist kasutada eri eesmärke täitvaid eri meetmeid. Arvestades EMASi süsteemi eesmärki toetada keskkonnatoime pidevat parandamist olenemata lähteolukorrast, hõlmab käesolev dokument parimaid tavasid, mis peaksid aitama kõiki niisuguseid erinevaid parandamisvõimalusi ellu rakendada. Näiteks on heintaimede ja karjatamise majandamist käsitlevas osas esitatud heintaimede tootmise tõhustamise ja loomade poolt toitainete omastamise parandamise parim keskkonnajuhtimistava (punkt 3.5.1) ning parim keskkonnajuhtimistava suure loodusliku väärtusega rohumaadel karjatamise intensiivsuse vastavusse viimiseks elurikkusega seotud vajadustega (punkt 3.5.2). Esimene nimetatud tava sobib rohkem põllumajandusettevõtetele, kus peetakse rohusööjaid kariloomi intensiivpõllumajanduslikult, ja selle eesmärk on tõhustada süsteemi; teine tava sobib rohkem ekstensiivpõllumajandusettevõtetele, kus esmatähtsal kohal on põllumajandustegevuse kokkusobivus ettevõtte looduskeskkonnaga. Paljudel juhtudel sobivad aga kirjeldatud parimad tavad konkreetsel juhul tehtud vajalike kohandustega kõigile põllumajandusettevõtetele. Näiteks on mulla ettevalmistamist käsitlevas osas (punktis 3.4.2) esitatud parim keskkonnajuhtimistava mulla ettevalmistamise minimeerimiseks ümberpööramiseta harimise või spetsiaalsete külvikute kasutamise kaudu, mis on kasulik olenemata põllumajandustootmise intensiivsusest.

Iga dokumendis esitatud parima keskkonnajuhtimistava kohta on eraldi tekstis märgitud, kas tava sobib konkreetset liiki põllumajandusettevõtetele ning intensiiv- ja/või ekstensiivpõllumajanduse jaoks. See teave on kokku võetud ka tabelis 2.3, kus on näidatud eri parimate keskkonnajuhtimistavade sobivus 12 peamist liiki põllumajandusettevõttele. Siinkohal on paratamatu teatav lihtsustamine ja paljud põllumajandusettevõtted võivad hõlmata mitme põllumajandusettevõtete liigi elemente (nt nii intensiiv- kui ka ekstensiivpõllumajandusega alad, nii looma- kui ka taimeksavastus). Antud juhised on soovituslikud ja teatava parima keskkonnajuhtimistava tegelikku sobivust konkreetsele organisatsioonile peaks hindama organisatsioon ise juhtumipõhiselt.

Tabel 2.3

Käesolevas dokumendis kirjeldatud parimate keskkonnajuhtimistavade sobivus 12 peamist liiki põllumajandusettevõttele (tume taust: väga sobiv; hall: tõenäoliselt sobiv; valge: ei ole sobiv või sobib vaid osaliselt)

Parim keskkonnajuhtimistava

Intensiivne

piimatootmine (*1)

Ekstensiivne

piimatootmine

Intensiivne

veisekasvatus (*1)

Ekstensiivne

veisekasvatus

Lambakasvatus

Intensiivne

seakasvatus (*1)

Intensiivne

kodulinnukasvatus (*1)

Ekstensiivne

sea- ja kodulinnukasvatus

Teravili

ja toiduõli

Juurvili

Avamaa puu- ja köögiviljad

Katmikala puu-

ja köögiviljad

3.1.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.3.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.3.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.3.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.3.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.4.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.4.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.4.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.4.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.4.5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.5.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.5.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.5.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.5.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.6.7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.7.7

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.8.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.8.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.8.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.8.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.9.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.9.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.10.1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.10.2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.10.3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.10.4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.   PARIMAD KESKKONNAJUHTIMISTAVAD, SEKTORI KESKKONNATOIME NÄITAJAD JA TIPPTASEME VÕRDLUSALUSED PÕLLUMAJANDUSSEKTORIS

3.1.   Säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine

See osa on mõeldud kõigile põllumajandustootjatele ja põllumajandustootjate nõustajatele ning igat liiki põllumajandusettevõtetele. Selles käsitletakse põllumajandusettevõtte kõrgel tasemel planeerimist ja juhtimist muu hulgas ka ettevõtte asukohaks oleva üldisema maastiku suhtes. Selles esitatakse raamistik, mille alusel seada esmatähtsad meetmed ressursitõhusa ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise saavutamiseks. Osasse ei kuulu aga eri keskkonnaaspektidega seotud konkreetsed meetmed – need on üksikasjalikult esitatud järgmistes osades (3.2–3.10).

3.1.1.   Põllumajandusettevõtte juhtimise strateegiline kava

Parim keskkonnajuhtimistava on võtta kasutusele põllumajandusettevõtte juhtimise strateegiline kava, mis hõlmab järgmisi elemente:

rakendada põllumajandusettevõtte strateegilist äriplaani, milles käsitletakse turuga seotud, regulatiivseid, keskkonna- ja eetilisi küsimusi vähemalt viie aasta perspektiivis;

teha kindlaks, milliste sobivate põllumajandusettevõtte toodangule väärtust lisavate ja säästvale majandamisele pühendumist tõendavate säästva põllumajandustootmise või toidu sertifitseerimise kavade alusel saada akrediteering, ning astuda samme sellise akrediteeringu saamiseks;

põllumajandusettevõtte keskkonnatoime pideva parandamise jälgimiseks ja mõõtmiseks kasutada asjakohaseid sobivate mõõtühikutega olelusringi hindamise ja ökosüsteemiteenuste näitajaid (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.1.2);

teha koostööd naabruses tegutsevate põllumajandustootjatega ning avalik-õiguslike asutustega, et koordineerida esmatähtsate ökosüsteemiteenuste osutamist maastiku tasandil.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sisaldab mitmesuguseid elemente, mida võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes, mida käesolev sektori võrdlusdokument hõlmab. Küll aga on seda parimat keskkonnajuhtimistava tõenäoliselt lihtsam rakendada suurtes põllumajandusettevõtetes, kus on rohkem ressursse ja kus tehtavad toimingud võivad olla paremini kindlaks määratud. Tähtis element on ka koostöö naabruses tegutsevate põllumajandustootjatega ning avalik-õiguslike asutustega, kes tegelikult otsustavad maastiku tasandil võetavate meetmete esmatähtsuse üle; see mõjutab põllumajandusettevõtte üldist keskkonnatoimet ja on asjakohasem suurte põllumajandusettevõtete jaoks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n1) Kasutusel on põllumajandusettevõtte juhtimise strateegiline kava (jah/ei).

n2) Osaletakse olemasolevates säästva põllumajandustootmise akrediteerimise süsteemides või toidu sertifitseerimise kavades (jah/ei).

v1) Põllumajandusettevõttes on kasutusel juhtimise strateegiline kava, mis

i)

hõlmab vähemalt viieaastast ajavahemikku;

ii)

aitab suurendada põllumajandusettevõtte säästvust kõigis kolmes mõõtmes: majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt;

iii)

hõlmab ökosüsteemiteenuste osutamist kohalikus, piirkondlikus ja üleilmses kontekstis, kasutades sobivaid ja lihtsaid näitajaid.

3.1.2.   Võrdlusanalüüsi kasutamine põllumajandusettevõtete keskkonnajuhtimises

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada põllumajandusettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel võrdlusanalüüsi. Eesmärk on võrrelda põllumajandusettevõtte keskkonnatoimet parimate võimalike tulemustega, et põllumajandusettevõtte juhid ja/või põllumajandustootjate nõustajad saaksid kindlaks teha valdkonnad, kus on saavutatud tipptase ja kus on veel vaja olukorda parandada. Seda saab teha põllumajandusettevõtte keskkonnatoime süsteemse jälgimise ja sellekohase aruandluse kaudu protsessi tasandil. Nii on võimalik pöörata keskkonnajuhtimissüsteemis tulemuslikumalt tähelepanu kesiseimate tulemustega või suurimate täiustamisvõimalustega valdkondadele. Võrdlusanalüüsil põhineva keskkonnajuhtimissüsteemi põhiaspektid on järgmised:

süsteemne aruandlus protsessi tasandil: korrapärane andmete kogumine ja sellekohane aruandlus käesolevas sektori võrdlusdokumendis esitatud näitajate alusel;

tähelepanu vajavate valdkondade kindlakstegemine mõõdetud tulemuste ja kättesaadavate (nt käesolevas dokumendis esitatud) võrdlusaluste omavahelise võrdlemise põhjal;

suuremate toimingute ja tähelepanu vajavate valdkondade kohta selge kava koostamine, võttes arvesse teadaolevaid parimaid tavasid: põllumajandustootjad võivad saada uutest teadaolevatest parimatest tavadest teada teistelt põllumajandustootjatelt, põllumajandustootjate nõustajatelt või tööstusharu ühendustelt ning võrdlusdokumentidest, nt käesolevast sektori võrdlusdokumendist;

otsustamist toetavate vahendite kasutamine: sobivate vahendite kasutamine, et saada teavet konkreetsete parimate tavade rakendamiseks ja hinnata nende kasutamisel saadud tulemusi;

töötajate koolitamine: kõigile töötajatele antakse asjakohast keskkonnajuhtimiskoolitust ning neile selgitatakse ilmseid seoseid nende tegevuse ja sellega seotud üldise keskkonnatoime vahel.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes. Tõenäoliselt on seda tava lihtsam rakendada suurtes põllumajandusettevõtetes, kus juba toimub ulatuslik korrapärane aruandlus ja kus võivad olemas olla kirjeldatud meetmete võtmiseks vajalikud vahendid (nt vajaliku varustuse ostmiseks). Samas on seda tava võimalik rakendada ka väikestes põllumajandusettevõtetes, juhul kui põllumajandustootjatel on võimalus saada asjakohast koolitust ja nõustamist, ning see võib tänu süsteemse tulemuste jälgimise ja optimeerimise soodustamisele aidata sellistes põllumajandusettevõtetes keskkonnatoimet rohkem parandada.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n3) Kasutusel on asjakohaste näitajate alusel toimuval võrdlusanalüüsil põhinev keskkonnajuhtimissüsteem (jah/ei).

n4) Töötajatele korraldatakse keskkonnajuhtimiskoolitust (jah/ei).

v2) Konkreetsete protsesside ja põllumajandusettevõtte kogu tootmissüsteemi tulemuste võrdlemiseks kõigi käesolevas dokumendis kirjeldatud parimate tavade asjakohaste võrdlusalustega kasutatakse kohaseid näitajaid.

v3) Koosseisulised töötajad osalevad korrapäraste ajavahemike tagant kohustuslikes keskkonnajuhtimisalastes koolitusprogrammides; ajutistele töötajatele antakse teavet keskkonnajuhtimiseesmärkide kohta ja koolitust asjakohaste meetmete alal.

3.1.3.   Panustamine veekvaliteedi juhtimisse vesikonna tasandil

Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada valgalapõhiseid põllumajandusmeetmeid, mis on kavandatud kogu valgala tasandil eesmärgiga minimeerida toitainete, põllumajanduskeemiatoodete, setete ja haigusetekitajate ärakandest tulenevat veereostust.

Need hõlmavad järgmist:

luuakse puhverribad, st vooluveekogude äärsed alad, kus ei kasutata väetist ega põllumajanduskeemiatooteid; eelkõige rajatakse puude ja metsikute kõrrelistega puhverribad, et tuua võimalikult suurt kasu elurikkuse seisukohast ja parandada äravooluvee kinnipüüdmist;

strateegilistes valgala asukohtades rajatakse lõimitud tehismärgalad, et takistada äravooluveevoogu;

luuakse asukohale sobivad kuivendussüsteemid, võttes arvesse mullatüüpi ja veeühendust veekogudega;

põllu visuaalse kontrolli põhjal tehakse kindlaks mulla erosioonile ja tihenemisele viitavad märgid;

aidatakse kasutusele võtta valgalatasandi majandamiskava, koordineerides sealhulgas põllumajandusettevõtete vahel maa majandamist.

Rakendatavus

Valgalapõhist põllumajandust võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes. Seda on hõlpsam rakendada väiksemates valgalades, mis hõlmavad üldjuhul vähem maaomanikke. Selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamine praktikas sõltub ka põllumajandusettevõtte asukohaks oleva valgalapiirkonna juhtimise struktuurist.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n5) Vooluveekogu üldlämmastikusisaldus ja/või nitraatioonisisaldus (mg N, NO3/l).

n6) Vooluveekogu hõljuvainete sisaldus (mg/l).

n7) Puhverribade laius (m).

v4) Põllumajandustootjad teevad koostööd naabruses tegutsevate põllumajandustootjatega ja asjakohaste ametiasutuste vesikonnahaldajatega, et viia veereostuse risk miinimumini, näiteks rajades strateegilisse asukohta lõimitud tehismärgalad.

v5) Kõigi pinnaveekogude äärde rajatakse vähemalt kümne meetri laiused puhvertsoonid, kus ei toimu mullaharimist ega karjatamist.

3.1.4.   Elurikkuse haldamine maastiku tasandil

Parim keskkonnajuhtimistava on koostada ja rakendada elurikkuse tegevuskava, millega toetatakse looduslikke elupaiku ja kohalikku elurikkust ning mis sisaldab näiteks järgmisi meetmeid:

põllumajandusettevõtte lõimitud juhtimine, milles võetakse arvesse elurikkust põllumajandusettevõtte ja maastiku tasandil;

elupaikade võrgustike rajamine põllumajandusettevõtete ümber ja vahel, mis aitab luua olulise elurikkusega alasid ühendavad nn bioloogilised koridorid;

põllumajandustootmiseks vähem sobiva maa tootmisotstarbel kasutamise lõpetamine ja looduslike elupaikade uuenemise soodustamine;

looduslike elupaikade põllumajandusmaaks muutmise vähendamine ning esmatähtsate alade, nagu valgalade, metsatukkade, jõgede ja märgalade kaitsmine;

suure loodusliku väärtusega rohumaade, tiikide, ojade ja kraavide majandamisel erilise tähelepanu pööramine elurikkusele; näiteks välditakse uute tiikide loomist lillerohketel märgaladel, vähendatakse rohumaadel karjatamist enamiku taimete õitsemise ajal (st maist juunini) ja säilitatakse põllulindude pesitsuspaiku.

Rakendatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava põhimõtteid võib rakendada igat liiki ja suurust ning igasuguse asukohaga põllumajandusettevõtetes. Tavaliselt on sellised meetmed tähtsamal kohal ekstensiivpõllumajandusettevõtetes (nt mahetootjate puhul), kuid nimetatud eesmärke saavutada aitavaid meetmeid võivad rakendada ka intensiivpõllumajanduslikumad ettevõtted. Igal juhul sõltuvad tegevuskavasse lisatavad konkreetsed meetmed suuresti kohalikest oludest, tööjõukuludest ning põllumajandusettevõtte ettevõtlusmudelist ja intensiivsustasemest.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n8) Toiteelementide lisamise määr (kg N/P/K/ha/aasta).

n9) Keskmine põllumajandusloomade arv hektari kohta.

n10) Kohaliku tähtsusega liikide rohkus (8) (oluliste liikide arv/m2).

v6) Põllumajandusettevõttes rakendatakse elurikkuse tegevuskava kohaliku tähtsusega liikide arvu ja rohkuse säilitamiseks ja suurendamiseks.

3.1.5.   Energia- ja veetõhusus

Parim keskkonnajuhtimistava on koostada asjakohased kavad põllumajandusettevõttes energia- ja veetarbimise jälgimiseks ja juhtimiseks ning neid rakendada. Selliste kavade põhijooned on esitatud kokkuvõtlikult allpool energia ja vee kohta eraldi.

Energia:

parim keskkonnajuhtimistava on rakendada kogu põllumajandusettevõtet hõlmavat energiajuhtimiskava, mis põhineb kõigi peamiste energiatarbimisega seotud protsesside kohta kindlaks tehtud energia kogutarbimisel, sh kaudne energiatarbimine, ja mis sisaldab energiatarbimise vähendamise eesmärke. Kava võib sisaldada näiteks järgmisi meetmeid:

põllumajandusettevõtte tasandil energia kogutarbimise arvutamine hektarite, loomühikute või toodangu tonnide kaupa ja nende energiamahukusparameetrite kasutamine tulemuste võrdlemiseks;

kõigi peamiste energiatarbimisega seotud protsesside puhul vähemalt korra kuus energiatarbimise mõõtmine ja ülestähendamine protsessi tasandil; alamarvestite kasutamine üksikute protsesside (nt piima jahutamine ja valgustus) elektritarbimise mõõtmiseks;

põllumajandusettevõtte kaudse energiatarbimise (9) ehk ettevõttes kasutatavate sisendite (nt sööda ja väetiste) tootmiseks tarbitava energiakoguse hindamine;

keskkonnahoidliku hanke põhimõtete järgimine energiat tarbivate seadmete puhul ja energiaga varustamisel, nt energiatõhusate seadmete ja sertifitseeritud taastuvenergia ost;

võimaluse korral soojusvahetus- ja soojustagastussüsteemide (nt piimajahutid) kasutamine;

põllumajandusettevõttes asuvates hoonetes ja/või seal asuval maal taastuvenergia tootmise võimaldamine (nt päikeseenergiasüsteemide, päikesepaneelide, tuulegeneraatorite ja säästvalt saadud biomassil töötavate katelde paigaldamine).

Vesi:

parim keskkonnajuhtimistava on rakendada kogu põllumajandusettevõtet hõlmavat veemajanduskava, mis põhineb kõigi peamiste veetarbimisega seotud protsesside kohta kindlaks tehtud vee kogutarbimisel, sh kaudne veetarbimine, ja mis sisaldab ammutatava vee vähendamise eesmärke. Kava võib sisaldada näiteks järgmisi meetmeid:

eri allikatest pärit vee (joogivesi, ammutatud puhas vesi, puhastatud vesi (10) jne) kogutarbimise arvutamine hektarite, loomühikute või toodangu tonnide kaupa ja nende parameetrite kasutamine tulemuste võrdlemiseks;

loomapidamishoonete käitamise, loomade jootmise ja põllumajanduskultuuride kastmisega seotud veetarbimise eraldi mõõtmine ning ülestähendamine allikate kaupa vähemalt korra kuus, kasutades asjakohaseid vee alamarvesteid;

põllumajandusettevõtte kaudse veetarbimise ehk ettevõttes kasutatava toorme (nt sissetoodud loomasööda) tootmiseks vajaliku veekoguse hindamine;

vihmavee kogumine ja kasutamine loomade jootmiseks ja pesemiseks ja/või niisutamiseks.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes. Kirjeldatud meetmeid (nii energiajuhtimise kui ka veemajanduse vallas) on siiski tõenäoliselt hõlpsam rakendada sellistes (üldjuhul suurtes) põllumajandusettevõtetes, kus juba kasutatakse jälgimise süsteeme ning kus on seega võimalik välja töötada ja rakendada üksikasjalikumaid kavu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n11) Energia lõpptarbimine põllumajandusettevõttes (kWh või ldiisel hektari kohta).

n12) Põllumajandusettevõtte veetarbetõhusus (m3 hektari ja aasta või loomühiku või toodangu tonni kohta).

v7) Rakendatakse ja iga viie aasta tagant vaadatakse läbi energiajuhtimiskava, mis hõlmab järgmist: i) kõigi peamiste energiatarbimisega seotud protsesside puhul tehakse kindlaks otsene energiatarbimine; ii) tehakse kindlaks väetiste ja loomasööda kasutamisega seotud kaudne energiatarbimine; iii) tehakse hektari, loomühiku või toodangu tonni kohta tarbitava energiakoguse võrdlusanalüüs; iv) rakendatakse energiatõhususmeetmeid; v) rakendatakse taastuvenergia meetmeid.

v8) Rakendatakse ja iga viie aasta tagant vaadatakse läbi veemajanduskava, mis hõlmab järgmist: i) kõigi peamiste protsesside puhul tehakse kindlaks otsene veetarbimine allikate kaupa; ii) tehakse hektari, loomühiku või toodangu tonni kohta tarbitava veekoguse võrdlusanalüüs; iii) rakendatakse veetõhususmeetmeid; iv) kogutakse vihmavett.

3.1.6.   Jäätmekäitlus

Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada ettevõttesiseseid jäätmekäitlustavasid, (11) tuginedes jäätmekäitlushierarhiale (12). Need hõlmavad järgmist:

võimaluse korral jäätmetekke vältimine;

võimaluse korral orgaaniliste jäätmete anaeroobne kääritamine või kompostimine;

ohtlike kemikaalide ja nende pakendite hoolikas käitlemine: pakendite täielik tühjendamine, jäätmete lahuskogumine nende tekkekohas ning nende ohtlike jäätmete õige ladustamine;

tahe- ja vedelsõnniku hoolikas käitlemine ja ladustamine.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada igat liiki ja iga suurusega põllumajandusettevõtetes. Põllumajandusettevõtetele, eriti väiksematele ettevõtetele võib valmistada probleemi anaeroobsel kääritamisel töötava või kompostimisjaama kaugus neist (juhul kui orgaanilisi jäätmeid käideldakse põllumajandusettevõttest väljaspool); samas on vaja põllumajandusettevõttes ruumi (ettevõttes käitlemiseks). Plastijäätmete käitlemine on eriti asjakohane katmikaianditele (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.10.3) ja rullsilo tootvatele põllumajandusettevõtetele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n13) Jäätmeteke liikide kaupa (t/ha/aasta).

n14) Ringlussevõetavateks fraktsioonideks eraldatud jäätmete osakaal (%).

n15) Anaeroobselt või aeroobselt töödeldud orgaaniliste jäätmete osakaal (%).

v9) Jäätmeteket välditakse ning jäätmeid korduskasutatakse, võetakse ringlusse ja taaskasutatakse, nii et jäätmeid prügilasse ei saadeta.

3.1.7.   Vastutustundliku tootmise ja tarbimise propageerimine tarbijate hulgas

Parim keskkonnajuhtimistava on teha koostööd tarbijatega, et tutvustada neile toidu tootmist ja vastutustundlikke põllumajandustavasid ning soodustada nende hulgas vastutustundlikku tarbimist, tehes järgmist:

osalemine kogukonna toetatud põllumajanduses;

toodete otsemüük talupoodides, kohalikel taluturgudel või köögiviljakastisüsteemide kaudu;

üleliigsete saaduste korjamise võimaldamine, st võimaldamine inimestel korjata põllumajandusettevõttes saadusi, mis on jäänud üle, sest neid ei olnud võimalik korjata ebapiisavate hindade või teatavatele nõuetele mittevastavuse tõttu;

koostöö sisseseadmine kohalike toidutöötlejatega, nt pagarikodade ja meiereidega;

avatud talude päevade ja juhiga ringkäikude korraldamine;

sotsiaalmeedia kasutamine põllumajandusettevõtte kohta teabe levitamiseks, ürituste korraldamiseks või otse tarbijatele müümise süsteemide kehtestamiseks.

Rakendatavus

Kõik põllumajandusettevõtted võivad otsustada tarbijatega koostööd teha, nt korraldada avatud talude päevi, kehtestada otsemüügisüsteemid või kasutada sotsiaalmeediat põllumajandusettevõtte kohta teabe levitamiseks (uute põllumajanduskultuuride külvamise, saagikoristamise, tehtavate toimingute liigi ja ajastuse, müügikohtade jms kohta). See parim keskkonnajuhtimistava sobib siiski eriti hästi kohalikku turgu varustavatele väiksematele ekstensiivpõllumajandusettevõtetele, nt väikestele mahetootjatele (sh aiandustootjatele). Koostöö kohalike toidutöötlejatega on eriti asjakohane teraviljatootjatele ja karjakasvatajatele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n16) Kindlaksmääratud (kohalikule) turule müüdud toodete osakaal (13) (%).

n17) Avatud talude päevade arv aastas (arv aastas).

Ei ole asjakohane.

3.2.   Mullakvaliteedi juhtimine

See osa on mõeldud nii segapõllumajandus-, taimekasvatus- kui ka aiandusettevõtetele ning nii intensiiv- kui ka ekstensiivpõllumajanduse puhul. Selles käsitletakse mullale avalduvate riskide hindamist ja leevendamist, mullakvaliteedi säilitamise või parandamise meetmete kavandamist ning mulla seisundi jälgimist.

3.2.1.   Majandamiskava mulla füüsilise seisundi hindamiseks ja säilitamiseks

Parim keskkonnajuhtimistava on koostada ja rakendada mullakaitsekava, mille eesmärk on säilitada mulla kvaliteet ja funktsionaalsus. Kava peaks sisaldama näiteks järgmisi meetmeid:

põllu visuaalse kontrolli põhjal iga-aastase aruande koostamine erosioonile, tihenemisele ja pinnavee tekkele viitavate märkide kohta, ning mulla lasuvustiheduse arvutamine;

põllumajandusettevõttes olevate mullatüüpide kindlaksmääramine, et igal maakasutusotstarbel kasutataks sobivaimat mulda;

mulla huumusbilansi arvutamine põllu tasandil ning mulla toitainevarude ja pH-väärtuste korrapärane kontrollimine põllu tasandil, järgides parima keskkonnajuhtimistava 3.3.1 põhimõtteid;

põldudel mullakvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks konkreetsete meetmete võtmine (need on esitatud parimate keskkonnajuhtimistavade 3.2.2, 3.2.3 ja 3.2.4 all).

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis kas intensiiv- või ekstensiivpõllumajandusel põhinevates segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes. Enamik mullakaitsekavas sisalduvaid meetmeid nõuab suhteliselt väikseid investeerimiskulusid ja võib märkimisväärselt parandada tootlikkust, ehkki võib-olla küll teatava viivitusega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n18) Mulla infiltratsioonivõime (mm tunnis).

n19) Kõigi põldude mullastruktuuri hinnatakse visuaalselt, et teha kindlaks erosioonile ja tihenemisele viitavad märgid (jah/ei).

n20) Mulla lasuvustihedus (g/cm3).

n21) Mulla veemahutavusvõime (ühe kuupmeetri veesisaldus kuupmeetri kuiva mulla kohta või ühe grammi veesisaldus 100 grammi kuiva mulla kohta).

v10) Põllumajandusettevõttes rakendatakse mullamajandamiskava, mis sisaldab järgmist: i) põllu kontrolli põhjal koostatakse iga-aastane aruanne erosioonile ja tihenemisele viitavate märkide kohta; ii) vähemalt iga viie aasta tagant tehakse mulla lasuvustiheduse ja orgaanilise aine analüüs; iii) mulla kvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks võetakse konkreetseid meetmeid.

3.2.2.   Põllumaa mulla orgaanilise aine säilitamine/parandamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada mullas orgaanilisi mullaparandusaineid, lisades kvaliteetset orgaanilist materjali, mis aitab parandada mullastruktuuri. Orgaanilist ainet saab põllumajandusmulda lisada järgmiselt:

põllumajanduskultuuride jääkide ning vahe- ja püüdekultuuride, nt liblikõieliste kasutamine;

taimse varise lagunemine harimata mullas;

sõnniku laotamine (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.7.6);

lühiajaliste rohumaade rajamine (vt ka parim keskkonnajuhtimistava 3.4.4);

orgaanilise aine muude allikate kasutamine, nt sertifitseeritud kompostitud materjal, anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade kääritussaadus ja muud orgaanilised jäätmed.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada nii intensiiv- kui ka ekstensiivpõllumajandusel põhinevates taimekasvatusettevõtetes, tingimusel et kõik lisatavad orgaanilised ained on kantud põllu toitainete majandamise kavasse (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.3.1).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n22) Orgaanilise kuivaine lisamise määr (t/ha/aasta).

n23) Mulla orgaaniline süsinik (% C).

n24) Süsiniku-lämmastiku suhe (C/N).

v11) Tagatakse, et kõigile põllumajandusettevõtte põllumuldadele lisatakse vähemalt iga kolme aasta tagant orgaanilist ainet, nt põllumajanduskultuuride jääke, sõnnikut, püüde-/vahekultuure, komposti või kääritussaadust, ja/või luuakse üheks kuni kolmeks aastaks lühiajalised rohumaad.

3.2.3.   Mullastruktuuri säilitamine ning erosiooni ja tihenemise vältimine

Parim keskkonnajuhtimistava on:

kasutada õigeaegseid ja asjakohaseid viljelusmeetodeid, millega säilitatakse mullastruktuur ning minimeeritakse vee ärakannet ning ja vee- ja tuuleerosiooni:

valitakse viljelussüsteem, mille puhul kasutatakse minimaalselt ülesõite, et luua põllumajanduskultuuri kasvuks sobivad mullatingimused;

aluspinnase üleskerkimise või dreenide kahjustamise vältimiseks kasutatakse pinnalähedast harimist;

kaalutakse otsekülvi või minimeeritud mullaharimist ja künni korral kasutatakse pakkerit;

külvipinda hooldatakse vee infiltratsiooni soodustamiseks;

mulla tihenemise vältimiseks õhustatakse pinda;

vähendatakse masinate mõju mullastruktuurile (nt mulla tihenemise minimeerimiseks võib kasutada laiemaid rehve).

Rakendatavus

Mulla erosiooni ja tihenemise ärahoidmise ning mullastruktuuri säilitamise meetmeid võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes ja enamikus asukohtades. Vee põhjustatud erosioon on kogu Euroopas levinud probleem, tuule põhjustatud erosioon valmistab rohkem probleeme kuivemas lõuna- ja idapoolses Euroopas. See parim keskkonnajuhtimistava võib olla rakendatavam suurtes põllumajandusettevõtetes, kus võib olla rohkem vahendeid kirjeldatud meetmete võtmiseks, vajalike seadmete/masinate ostmiseks ja/või loetletud meetmete edukaks rakendamiseks vajalike oskuste/teadmiste omandamiseks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n19) Kõigi põldude mullastruktuuri hinnatakse visuaalselt, et teha kindlaks erosioonile ja tihenemisele viitavad märgid (jah/ei).

n20) Mulla lasuvustihedus (g/m3).

n25) Erosioonist tulenev kadu (t/ha/aasta).

v10) Põllumajandusettevõttes rakendatakse mullamajandamiskava, mis sisaldab järgmist: i) põllu kontrollil põhinev iga-aastane aruanne erosioonile ja tihenemisele viitavate märkide kohta; ii) mulla lasuvustiheduse ja orgaanilise aine analüüs vähemalt iga viie aasta tagant; iii) mulla kvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks konkreetsete meetmete võtmine.

3.2.4.   Mulla kuivendamise korraldamine

Parim keskkonnajuhtimistava on korraldada viljakuse säilitamiseks ja toitainete kao minimeerimiseks mulla kuivendamist, tehes järgmist:

kaardistatakse kõigil põldudel olevad dreenid;

välditakse mulla veega küllastatust,

tagades vee piisava infiltratsiooni;

minimeeritakse mulla tihenemine, järgides parima keskkonnajuhtimistava 3.2.3 põhimõtteid;

soodustatakse looduslikku kuivendamist näiteks puude istutamise ning pikajuureliste põllumajanduskultuuride ja külvikordade kasutamise kaudu;

hooldatakse ja vajaduse korral rajatakse kogumisdreenid, et vett ära juhtida;

rajatakse avatud kuivendussüsteeme, milles kasutatakse ära poollooduslikke elemente, nagu ebaühtlane kuivenemine põllu ristlõike eri osades, jõelookeid, kärestikke ja tiike, aga ka looduslikku taimestikku, et mitmekesistada sügavusi ja veevoolukiirust ning ühtlasi parandada looduslikke elupaiku;

minimeeritakse turvasmulla kuivendamist ja toitainete kaost ohustatud aladel; kogu turvasmullaga või turvastunud mullaga maa, mida ei ole kuivendatud, tuleks jätta looduslikuks või poollooduslikuks alaks või traditsiooniliselt majandatud karjamaaks.

Rakendatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava rakendatavus sõltub suuresti kohalikest tingimustest, nagu põllu topograafia (põllu nõlva kaldenurk ja pikkus, mullatüüp ja mullastruktuuriagregaatide suurus, selle ala suurus, millest vesi valgalasse suundub) ning viljelussüsteemist. Eelkõige võib täiustatud kuivendustavasid üldiselt rakendada enamike mitteliivaste ja mitteorgaaniliste põllu- ja rohumaamuldade puhul, kuivendamist tuleks aga vältida või minimeerida turvasmulla ja märgalade puhul.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n26) Rohu- ja põllumaadel rajatakse dreene (jah/ei).

n27) Koostatakse põlludreenide kaardid (jah/ei).

n28) Minimeeritakse turvasmulla kuivendamist (jah/ei).

v12) Mullastruktuuri hoolika juhtimise kaudu maksimeeritakse looduslikku kuivendamist; hoolitsetakse selle eest, et olemasolevad dreenid on tõhusad; vajaduse korral rajatakse mineraalmulda uued dreenid.

v13) Minimeeritakse turvasmulla ja sellise mulla kuivendamist, mille puhul on suur oht, et kuivendamise kaudu kandub liiga palju toitaineid vette.

3.3.   Toitainete majandamine

See osa on mõeldud igat liiki põllumajandusettevõtetele (sh karjakasvatusettevõtted). Selles käsitletakse tavasid, millega tagatakse toitainete kasutamine vastavalt põllumajanduskultuuride ja loomade vajadustele, et saada võimalikult suurt saaki ja kasutatud toitainetest võimalikult suurt kasu, tagades ühtlasi keskkonnamahutavuse täieliku arvessevõtu.

3.3.1.   Põllupõhine toitainete arvestamine

Parim keskkonnajuhtimistava on tagada põllupõhise toitainete arvestamise kaudu, et põllumajanduskultuuride toitainevajadused on täidetud ja toitaineid ei lisata samas liiga palju. Selle parima keskkonnajuhtimistava põhieesmärk on saavutada majanduslikult optimaalne saagikus ja kvaliteet, minimeerida sisendkulusid, kaitsta mulda ja vett ning vältida õhku eralduvaid saasteaineid. Selle võib saavutada järgmiste meetmetega:

mulda analüüsitakse süsteemselt korrapäraste ajavahemike järel, et hoida mulla pH optimaalses vahemikus (6,5–7,5) ning säilitada fosfori (P) ja kaaliumi (K) vajalik tase: püsirohumaa mulda soovitatakse analüüsida vähemalt iga kolme kuni viie aasta tagant ning põllumulda ja lühiajalise rohumaa mulda iga kolme aasta tagant;

optimaalse saagi saamiseks peetakse arvestust kogu mulda lisatava toitainekoguse ja juurtepiirkonnas sisalduvate nitraadijääkide üle ning lisatakse toiteelemendid (N, P ja K) õiges koguses: arvesse tuleks võtta orgaanilise ainena (vastavalt parimale keskkonnajuhtimistavale 3.2.2) lisatud toitainete kogust ja taimedele omastatavust;

arvutatakse iga põllu toiteelementide ülejääk, arvutades mulda lisatavate ja sealt väljaviidavate toiteelementide (N, P ja K) kogus hektari kohta (suure toiteelementide ülejäägiga kaasneb väliskeskkonna reostumise oht);

arvutatakse toiteelementide kasutamise tõhusus (Nutrient Use Efficiency, NUE) põllu või põllumajandusettevõtte tasandil: toiteelementide kasutamise tõhusus põllumajandusettevõtte tasandil on põllumajandusettevõttest välja viidud taime- ja loomakasvatussaadustes sisalduvate toiteelementide (N, P ja K) koguse ning põllumajandusettevõttes (nt väetiste või söödana) kasutatud toiteelementide koguse suhtarv. Kogu lisatud ja väljaviidud toitainekoguse arvutamiseks saab kasutada põllumajandusettevõtte asjakohaseid arvestusdokumente.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada igat liiki põllumajandusettevõtetes. Tegemist on esmatähtsa tavaga, mis mõjutab suuresti põllumajandusettevõtte keskkonnatoimet ja tootlikkust. Põllupõhise toitainete arvestamise meetmed nõuavad suhteliselt väikseid investeerimiskulutusi ja võivad märkimisväärselt tõhustada tootlikkust. Põllumajandusettevõttele läheb lisatud ja väljaviidava lämmastiku kohta täieliku arvestuse koostamine hinnanguliselt maksma 200–500 eurot aastas, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja põllumajandussüsteemi liigist ning sellest, kui palju on vaja saada välist nõu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n8) Toiteelementide lisamise määr (kg N/P/K/ha/aasta).

n29) Põllu toiteelementide ülejääk (kg N/P/K/ha/aasta).

n30) Toiteelementide kasutamise tõhusus, arvutatud N, P ja K kohta (%).

n31) Lämmastiku kogubilanss (14) (kg/ha).

v14) Väetisega lisatud toitainete kogus ei tohi ületada majanduslikult optimaalseks saagikuseks vajalikku kogust.

v15) Toiteelementide (lämmastiku, fosfori ja kaaliumi) ülejääk või nende kasutamise tõhusus arvutatakse põllu- või rohumaa kultuuride kaupa iga maatüki kohta.

3.3.2.   Külvikordade kasutamine tõhusa toitainete ringluse saavutamiseks

Parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida toitainete ringlust, lisades külvikorratsüklitesse (15) liblikõielised. Liblikõielised aitavad bioloogilisel teel seotud õhulämmastiku lisandunumisel suurendada lämmastiku ülekannet järgmistele põllumajanduskultuuridele tänu minimaalsele lämmastiku leostumisele. Et kasutada võimalikult rohkem bioloogiliselt seotud lämmastikku, tuleks külvikorratsüklis viie aasta jooksul kasvatada vähemalt üht liblikõielist kultuuri ja üht külvikorra vahepealset kultuuri (16) (nt ristiku põldheina lühiajalise rohumaa põhi- või püüdekultuurina) (17). Mulda lisatavate toitainete üldkoguse kindlaksmääramisel ja toitainete lisamisel tuleks arvesse võtta õhulämmastikku siduvate taimede kasutamist külvikordades.

Rakendatavus

Lämmastiku bioloogilist sidumist liblikõieliste abil võib üldiselt rakendada kõigis põllumajandussüsteemides. See meetod sobib eriti mahepõllumajandussüsteemide ja vähese väetisekasutusega süsteemide jaoks ning on väga tähtis ka vähe orgaanilisi toitaineid saava põllumaa puhul. Küll aga ei sobi see parim keskkonnajuhtimistava põllumajandussüsteemidele, kus kasutatakse madala pH-väärtusega turvastunud mulda, sest mullastiku happesus kahjustab bioloogilise lämmastiku sidumise mehhanismi.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n31) Lämmastiku kogubilanss (kg/ha).

n32) Külvikorratsüklid hõlmavad liblikõielisi ja külvikorra vahepealseid kultuure (jah/ei).

n33) Külvikorratsüklite pikkus (aastates).

v16) Kõik rohumaa- ja põllukülvikorra tsüklid sisaldavad viie aasta jooksul vähemalt üht liblikõielist ja üht külvikorra vahepealset kultuuri.

3.3.3.   Toitainete täpne lisamine

Parim keskkonnajuhtimistava on:

ajastada sõnniku ja (vajaduse korral) väetiste lisamine vastavalt põllumajanduskultuuride vajadustele: iga toiteelementi (N, P ja K) kasutatakse õigel ajal ja määral vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele (18);

vajaduse korral rakendatakse toitainete jagatud andmist, et maksimeerida toitainete omastamist ja vältida kadu: tänu toitainete lisamisele eri aegadel väheneb kasutatavate toitainete kogus ja toiteainete leostumine;

toiteelementide (N, P ja K) täpseks lisamiseks kasutatakse GPS-süsteeme, mis võimaldavad varieerida lisatavaid toitainekoguseid, olenevalt põllul kasvatatava kultuuri arenguastmest ja varasematest saagikoristusandmetest ning mis võimaldavad teha täpselt kindlaks väetist vajavad kohad, võttes samas arvesse tehnoradasid.

toiteelemendid (N, P ja K) lisatakse otse seemnete juurde: toitainegraanulid asetatakse vahetult juurdumispiirkonda või selle kõrvale.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes. Toitainete jagatud andmist kasutatakse peamiselt teraviljade puhul.

Toitainete täpne lisamine nõuab märkimisväärseid investeerimis- ja tegevuskulusid, st seadmete ostmise ja tööjõukulud (nt geograafiliste andmete saamiseks toitainevajaduste kohta, toitainete mitmekordseks lisamiseks GPS-süsteemi abil), ning sobib seega paremini suurtele põllumajandusettevõtetele, kus investeeringute tasuvus saavutatakse kiiremini. Väikestes ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetes või piiratud investeerimissuutlikkusega ettevõtetes on aga sageli võimalik toitainete täpseks lisamiseks vajalikud seadmed rentida või tellida see töö spetsialiseerunud ettevõtjalt, kes omab ja käitleb vajalikke seadmeid.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n34) Toitainete lisamise optimeerimiseks kasutatakse põllumajanduse täppisvahendeid, nagu GPS-tehnoloogiat (jah/ei).

n29) Põllu toiteelementide ülejääk (kg N/P/K/ha/aasta).

n30) Toiteelementide kasutamise tõhusus, arvutatud N, P ja K kohta (%).

Ei ole asjakohane.

3.3.4.   Väiksema keskkonnamõjuga sünteetiliste väetiste valimine

Mineraallämmastiku tootmisel on vaja palju energiat ja tekivad märkimisväärsed kasvuhoonegaaside heitkogused olenevalt ühendite liigist, tootmisettevõtte tõhususest ja kasutatavatest dilämmastikoksiidi (N2O) saaste vähendamise tehnikatest (19). Seepärast on parim keskkonnajuhtimistava olukorras, kus põllumajandustootjatel on vaja kasutada nitraadil põhinevaid sünteetilisi väetisi, valida tooted, millel on dokumenteeritult väiksem CO2-jalajälg (20).

Kui põllumajandustootja valib karbamiidväetised, on parim keskkonnajuhtimistava valida tooted, mille graanulid on kaetud nitrifikatsiooni inhibiitoriga. Nitrifikatsiooni inhibiitor aeglustab ammooniumiks ja ammoniaagiks hüdrolüüsumist. Samuti võimaldab see lämmastiku täpset edastamist põllumajanduskultuuridele, aeglustades nitraadi tootmist nii, et see vastaks paremini sellele, kuidas põllumajanduskultuurid lämmastikku omastavad.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes, kus kasutatakse mineraalväetisi.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n35) Kasutatud lämmastikväetiste CO2-jalajälg (kg CO2-ekvivalenti/kg N).

n36) Kasutatud sünteetilised väetised tekitavad kasutamise järel vähe ammoniaagi- ja kasvuhoonegaaside heidet (jah/ei).

v17) Põllumajandusettevõttes kasutatud mineraalväetise tootmisel tekkinud heide ei ületa 3 kg CO2-ekvivalenti kilogrammi lämmastiku kohta ja selle kinnituseks on tarnija esitanud avalikult kättesaadava arvutuse.

v18) Kasutatud sünteetilised väetised tekitavad kasutamise järel vähe ammoniaagiheidet (jah/ei).

3.4.   Mulla ettevalmistamine ja põllumajanduskultuuride planeerimine

See osa on mõeldud nii segapõllumajandus-, taimekasvatus- kui ka aiandusettevõtetele ning selles käsitletakse mulla ettevalmistamise ja põllumajanduskultuuride planeerimise tehnikaid ja võimalusi, mille abil kaitsta ja parandada mulla kvaliteeti.

3.4.1.   Mullatingimustele vastavate mullaharimistoimingute valimine

Parim keskkonnajuhtimistava on valida mullatüüpidele ja -tingimustele vastavad mullaharimistoimingud, et optimeerida põllumajanduskultuuride rajamist ja kaitsta mulda.

Selliste viljelemisviiside valimisega nagu minimeeritud harimine ja otsekülv vähendatakse viljelemise intensiivsust, seda, kui sügavalt ja mis ulatuses mulda häiritakse, ning kaitstakse mulda, vältides

orgaanilise aine ja toitainete ümberpaigutumist juurdumispiirkonnast sügavamale mulda;

mullastruktuuriagregaatide killustumist, tuues kaasa orgaanilise aine mineraliseerumise (CO2 ja nitritlämmastiku (NO3-N) ärakanne);

vee ja hapniku infiltratsiooni võimaldavate looduslike pooride lõhkumist.

Mullaharimis- ja külvitoimingud peavad olema hästi ajastatud, arvestades mullaniiskust ja -tüüpi ning ilmastikutingimusi:

ilmastikutingimused: kultuuride täpiskülv varasügisel võib võimaldada lämmastiku omastamist enne talvise väljauhtumise algust ja tagada põllu hea taimedega kaetuse (vähemalt 25–30 %) talvekuudel, et kaitsta mulda vihmast tingitud pindmise äravoolu ja sellega seotud erosiooni eest (21);

mullaniiskus: et mitte töötada märjas mullas, piiratakse mulla tihenemist, setete ja toitainete ärakannet, erosiooni ning juurestiku arengu probleeme;

mullatüüp: märjas liivases mullas on lihtsam töötada kui märjas savimullas.

Turvasmulla harimist tuleks vältida toiteainete leostumise ja süsiniku oksüdeerumise suure riski tõttu. Turvasmuld peab olema kaetud mitmeaastase lühiajalise rohumaaga, et säilitada mulla orgaanilise aine sisaldus; lühiajalise rohumaa uuestikülvamiseks vajalikke mullaharimistoiminguid tuleks teha kõige sagedamini korra viie aasta jooksul.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes.

Minimeeritud harimise ja otsekülvi tehnikaid soovitatakse kasutada varatalvel toimuva külvi puhul. Neid soovitatakse liivsavimulla jaoks, need ei sobi aga liivasele ega halva struktuuriga mullale.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n37) Talvel taimedega kaetud mulla osakaal (%).

n38) Haritava turvasmulla osakaal (%).

n23) Mulla orgaaniline süsinik (% C).

n24) Süsiniku-lämmastiku suhe (C/N).

v19) Põllud turvasmullal peavad olema kaetud mitmeaastase lühiajalise püsirohumaaga; turvasmullal haritakse lühiajalise rohumaa uuestikülvamiseks maad kõige sagedamini iga viie aasta tagant.

3.4.2.   Mulla ettevalmistamise toimingute minimeerimine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada põllumajanduskultuuride rajamiseks tavakünni asemel ümberpööramiseta harimist või spetsiaalseid külvikuid. Järgmised mulla ettevalmistamise toimingud võivad aidata säilitada ja parandada mulla struktuuri, poorsust ja mikroobide elutegevust:

otsekülv, mille korral ei pöörata mulda ümber ega harita seda ning põllumajanduskultuurid külvatakse ilma mulda eelnevalt kobestamata;

riba-mullaharimine, mille korral valmistatakse muld ette vaid kitsastel ribadel, kuhu külvatakse, ning ülejäänud mullakate säilitatakse ridade vahel;

minimeeritud harimine (kobestusadraga), mille korral haritakse mulda sügavalt ilma seda ümber pööramata; eesmärk on kobestada ja õhustada mulda, jättes samas põllumajanduskultuuride jäägid mullapinnale.

Rakendatavus

Selles parimas keskkonnajuhtimistavas loetletud mulla ettevalmistamise toimingud sobivad üldiselt taimekasvatusettevõtetele. Otsekülvi abil väheneb mullakadu, säilib mullaniiskus, suureneb vee infiltratsioon ja väheneb pindmine veevool. Kõige parem on seda meetodit kasutada mullas, mille struktuur püsib kogu kasvuperioodi vältel, nt savi-, raske liivsavi- ja keskmisel liivsavimullal. Vältida tuleks seda aga liivases ja tihenenud mullas, suure umbrohuprobleemiga põldudel ning spetsiifilist maaharimist nõudvate põllumajanduskultuuride (nt kartuli) puhul. Riba-mullaharimist tuleks vältida märjas mullas, sest selle tagajärjel võib muld tiheneda. Minimeeritud mullaharimisega kaasneb umbrohurisk, kuid olukorda saab hästi kontrolli all hoida oskusliku külvikordade kasutamisega ja selliste tavadega nagu külvieelne kultiveerimine. Minimeeritud mullaharimine ei sobi liivaste muldade jaoks.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n18) Mulla infiltratsioonivõime (mm tunnis).

n20) Mulla lasuvustihedus (g/cm3).

n25) Erosioonist tulenev kadu (kg/ha/aasta).

n39) Sellise külvipinna osakaal, kus tehakse otsekülvi (%).

n40) Sellise ala osakaal, kus põllumajanduskultuuride rajamiseks kasutatakse ümberpööramiseta harimist (%).

v20) Välditakse ümberpööramisega mullaharimist, kasutades näiteks otsekülvi, riba-mullaharimist ja minimeeritud harimist (kobestusadraga).

3.4.3.   Mullaharimise mõju leevendamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada tavasid, millega leevendada mullaharimistoimingute mõju ning seega vähendada mullaerosiooni ohtu ja suurendada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust või hoida seda samal tasemel. (22)

Maad haritakse ja sellele külvatakse risti nõlvakallet, et vähendada pindmise äravoolu tekke ohtu. Risti nõlvakallet loodud vaoharjad muudavad maa ebatasasemaks ja moodustavad pindmise äravoolu tõkke, tänu millele väheneb setete kadu.

Äravooluvee ja toitainete kinnipidamiseks luuakse nõlva katkestused ja istutatakse hekid. Pikkade nõlvakallete katkestamiseks võib piirjoone äärde kaevata kraave, istutada hekke või rajada (võimalikult laiu) heintaimedega kaetud ribasid. Hekid on nõlvakalletesse vahe tegemise pikaajaline lahendus ning tõhusamad siis, kui need istutatakse piirjoont mööda laiale maaribale, et aidata säilitada setteid ja vältida peenosade jõudmist vooluveekogudesse.

Masinate tekitatud tehnoradasid kobestatakse pärast tööde lõppu.

Et vähendada mulla tihenemist ja põllumajanduskultuuride kahjustamist, kasutatakse põllul kontrollitud liikumist GPSi juhiste abil, nt tehnoradu (Controlled Traffic Farming, CTF), et masinad tekitaksid koormust võimalikult väikesel alal.

Luuakse ebatasased külvipinnad, et suurendada vihmapiiskade jaoks olevat pinda ning vähendada seega pinnale kooriku teket ja vee äravoolu. Kui jätta sügisene külvipind ebatasaseks, suureneb vee infiltratsioon ning väheneb pindmise äravoolu ja setete kao oht.

Rakendatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava meetmeid võib üldiselt rakendada kõigis segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes. Risti nõlvakallet maa harimise ja sellel külvamise korral ei pruugi aga sobida rühvelkultuurid.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n20) Mulla lasuvustihedus (g/cm3).

n21) Mulla veemahutavusvõime (ühe grammi veesisaldus 100 grammi kuiva mulla kohta või ühe kuupmeetri veesisaldus kuupmeetri kuiva mulla kohta).

n25) Erosioonist tulenev mullakadu (kg/ha/aasta).

Ei ole asjakohane.

3.4.4.   Külvikordade kasutamine mulla kaitsmiseks

Selles parimas keskkonnajuhtimistavas on esitatud peamised külvikorrasüsteemide põhimõtted mulla kaitsmiseks ja parandamiseks. Parim keskkonnajuhtimistava on:

valida külvikorda põllumajanduskultuuride liigid ja järjestus selliselt, et

i)

viia saadaolev lämmastikukogus vastavusse põllumajanduskultuuride vajadustega;

ii)

suurendada mulla orgaanilise aine sisaldust;

iii)

tuua kasu taimetervise seisukohast ning

iv)

vältida mullaerosiooni;

kasutada pikemaid külvikorratsükleid, sh liblikõieliste jaoks (vt ka parim keskkonnajuhtimistava 3.3.2);

valida mullaerosiooni suhtes kõige tundlikuma maa jaoks põllumajanduskultuuri varased sordid, et koristada saak enne vihmaperioodi ja hõlbustada vahekultuuride rajamist;

luua segapõllumajandusettevõtetes lühiajalised rohumaad, kuna neid on kasulik kasutada külvikorra vahepealse kultuurina, et vähendada põllumaal erosiooniohtu ning ühtlasi suurendada mullaviljakust, eriti lämmastiku lisamise kaudu;

lisada külvikorratsüklitesse umbrohutõrje, et vältida umbrohu teket, nt kasvatada vaheldumisi leht- ja kõrstaimi, tali- ja kevadkultuure, kasvatada juurvilja, karjatada loomi ja niita mitmeaastaste umbrohtude tõrjumiseks ning kasutada vahekultuure;

lisada külvikorratsüklitesse biofumigandid (nt ristõieliste sugukonnast), et vähendada haigusi: biofumigeerimine hõlmab selliste spetsiaalsete põllumajanduskultuuride kasutamist, millest pääsevad lagunemise ajal mulda lenduvad ained, mis on teatavatele mullaorganismidele mürgised ja aitavad seega tõrjuda mullapatogeene ja kahjureid.

Peale külvikordade ajalise kasutamise on parim keskkonnajuhtimistava tagada põllumajandusettevõttes ja sellest väljaspool ka ruumiline mitmekesisus. Põllumajandusettevõtte enda või selle ja muude põllumajandusettevõtete kõrvutiasuvatel põldudel tuleks kasvatada eri põllumajanduskultuure, et vältida haigustekitajate ja kahjurite levikut ning vähendada erosiooniohtu.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis segapõllumajandus-, taimekasvatus- ja aiandusettevõtetes. Kirjeldatud meetmed on eriti tõhusad, kui neid on võimalik arendada pika aja jooksul.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n33) Külvikorratsüklite pikkus (aastates).

n41) Külvikorra vahepealsete kultuuride (lühiajalised rohumaad, liblikõielised, õlitaimed) arv külvikorratsüklites (kultuuride arv külvikorratsükli kohta).

n42) Põllumajanduskultuuride valimisel arvestatakse ruumilist mitmekesisust (jah/ei).

n43) Mullaerosiooni suhtes kõige tundlikuma maa jaoks valitakse põllumajanduskultuuride varased sordid (jah/ei).

v21) Põllumajandusettevõtetes, kus külvikordade kasutamisel on ülekaalus teravili, pannakse külvikorra vahepealsed kultuurid maha vähemalt kaheks aastaks seitsmeaastase külvikorratsükli ja vähemalt üheks aastaks kuueaastase või lühema külvikorratsükli jooksul.

v22) Põllumajandusettevõtetes kasvatatakse kõrvutiasuvatel põldudel viljeldavaid põllumajanduskultuure vaheldumisi, et muuta nende kasvatamine ruumiliselt mitmekesisemaks.

v23) Valitakse põllumajanduskultuuride varased sordid, et koristada saak enne vihmaperioodi ja hõlbustada vahekultuuride rajamist.

3.4.5.   Vahe- ja püüdekultuuride rajamine

Parim keskkonnajuhtimistava on vältida põllumaa tühjaksjätmist talvel ning rajada sinna vahe- ja püüdekultuurid. Püüdekultuurid säilitavad juurtepiirkonnas toitaineid. Vahekultuurid kaitsevad mulda erosiooni eest ja vähendavad pindmise äravoolu ohtu, suurendades vee infiltratsiooni. Vahekultuurid võivad mõnikord toimida püüdekultuuridena, sidudes endasse kevadel ärakanduvat nitritlämmastiku.

Parim keskkonnajuhtimistava on hinnata püüde-/vahekultuuride viljeluskavadesse lisamise võimalusi ja jätta maa talvel tühjaks vaid põhjendatud juhtudel.

Rakendatavus

Vahe- ja püüdekultuure sobib kasutada igasuguste viljelussüsteemidega haritaval maal, kus taimkatteta mulla puhul on põhikultuuri koristamise järgsel ajal toiteainete leostumise, erosiooni või pindmise äravoolu oht. Püüde- ja vahekultuurid võib külvata eelmise põhikultuuri alla või kohe pärast selle koristamist. Neid kasutatakse tavaliselt enne kevadel külvatavaid kultuure.

Võib juhtuda, et teatavatel aladel soovivad põllumajandustootjad ja piirkondlikud veemajandajad vahekultuure vältida, kuna need põhjustavad suuremat koguaurumist. Üldisemalt on vahekultuurid tõhusad piirkondades, kus tekib talvel sademevee ülejääk, ja neid tuleks vältida piirkondades, kus nende istutamine võib põhjustada põuda.

Vahekultuurid võivad põhjustada struktuurikahjustusi, kui neid kasutatakse liiga hilja või märgades tingimustes, mis toob kaasa mulla lämmastiku halvasti kasutamise nii vahekultuuri kui ka sellele järgnevate põllumajanduskultuuride poolt ning tahke fosfori ja setete kao suurema ohu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n5) Vooluveekogu üldlämmastikusisaldus ja/või nitraatioonisisaldus (mg N, NO3/l).

n44) Talvel taimkatteta maa osakaal (%).

n45) Püüde-/vahekultuuridega maa osakaal (%).

v24) Põllumajandusettevõte esitab tõendid vahe-/püüdekultuuride viljeluskavadesse lisamise võimaluste täieliku hindamise kohta ning põhjendab talvel maa tühjaksjätmist.

3.5.   Heintaimede ja karjatamise majandamine

See osa hõlmab rohumaa majandamise tavasid ja on mõeldud karjakasvatusettevõtetele, sisaldades parimaid tavasid nii intensiiv- kui ka ekstensiivpõllumajandusettevõtetele.

3.5.1.   Heintaimede majandamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada võimalikult hästi ära karjakasvatusettevõtetes karjatamiseks ette nähtud rohumaid, kiirendades karjamaal heintaimede kasvu ja karjamaa kvaliteeti ning rohumaa kasutamist loomade poolt, tagades aasta kõige tähtsamatel aegadel keskmise rohuga kaetuse määra. See aitab suurendada sööda seeditavust ja toiteväärtust (ja seega ka karja tootlikkust), vähendada ostetava sööda kogust ning võib seega vähendada metaani- ja ammoniaagiheidet ja aidata vältida tarneahela varasema etapi ehk söödatootmisega seotud keskkonnamõju.

Neid eesmärke võib saavutada järgmiste meetmete abil:

kõigil karjamaadel jälgitakse heintaimede kõrgust;

kohalike olude ja heintaimede kõrguse jälgimise põhjal tehakse kindlaks kõige paremad karjatamisajad ning kasutatakse pikemat karjatamisperioodi (karjatamispäeva pikkus ja karjatamispäevade arv aastas);

loomkoormus viiakse vastavusse heintaimede kasvuga;

kasutatakse rotatsioonilist ja riba- (või portsjon)karjatamist: loomi viiakse lühikeste ajavahemike jooksul järgemööda kas koplist koplisse (rotatsiooniline karjatamine) või neid karjatatakse mitmel karjamaaribal (riba- või portsjonkarjatamine); loomade liikumise aluseks on mõõdetud rohukõrgus või ala heintaimedega kaetus ning tagada tuleb, et karjatamise ajal on heintaimed kõige paremini kättesaadavad ja seeditavad. Need karjatamisvõtted, eriti riba- ja portsjonkarjatamine, aitavad suurendada heintaimede tarbimist ja seeditavust.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib eriti hästi põllumajandusettevõtetele, kus peetakse rohusööjaid kariloomi intensiivpõllumajanduslikult, eelkõige liha- ja piimaveisekasvatus- ning lambakasvatusettevõtetele. Ribakarjatamine sobib liha- ja piimaveistele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n46) Karjatamispäevade arv aastas (nr aastas).

n47) Loomade poolt tarbitud heintaimede osakaal (arvestatuna kuivaines) (%) (23).

n48) Keskmine loomkoormus ehk loomühikud kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta.

v25) Karjatatavate loomade poolt karjatamisperioodil tarbitud heintaimede (arvestatuna kuivaines) osakaal on 80 %.

3.5.2.   Suure loodusliku väärtusega rohumaade majandamine

Suure loodusliku väärtusega aladel on parim keskkonnajuhtimistava tagada väike loomkoormus, et karjatamise intensiivsus vastaks elurikkusega seotud vajadustele, ning võtta elurikkust arvesse (kuivsilo saamiseks toimuva) niitmise ajastamisel. Sobivate rohumaakaitsemeetmete, sh eri niitmis- ja/või karjatamisrežiimide valimiseks võib kasutada spetsiaalset tarkvara. Maastiku tasandil suurendab eri niitmisrežiimide kasutamine liikide mitmekesisust, sest eri organismidele sobivad eri niitmisajad, ning üldisemalt on iga-aastane väike niitmissagedus looduslikele taimedele ja selgrootutele soodne.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib ekstensiivselt majandatavatele suure loodusliku väärtusega rohumaadele, nagu mägialad, kõrgendikud, nõmmed, rannikualad, erilise teadusliku väärtusega alad, Natura 2000 alad ning loodusalad.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n10) Kohaliku tähtsusega liikide rohkus (24) (oluliste liikide arv/m2).

n48) Keskmine loomkoormus ehk loomühikud kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta.

Ei ole asjakohane.

3.5.3.   Karjamaa parandamine ning liblikõieliste kasutamine püsirohumaal ja lühiajalisel rohumaal

Kui kuivaine saagikus on vähenenud või karjamaa kvaliteet vajab parandamist, on parim keskkonnajuhtimistava teha peale- või vajaduse korral uuestikülvi, et säilitada või taastada suur saagikus ning tagada karjamaa hea kvaliteet (nt seeditavus, mida väljendatakse karjamaarohu D-väärtusena).

Pealekülv on üks minimeeritud harimise viis, mille puhul uued seemned külvatakse otse algsele rohumaale, kahjustamata olemasolevaid heintaimi või olemasolevat mulda, parandades nii karjamaa kvaliteeti ja saagikust, ohustamata seejuures olemasolevate söödakultuuride kasvu. Seda hõlbustab seemnete maassetrampimine loomade poolt, tänu millele seemned puutuvad mullaga paremini kokku. Uuestikülv tähendab, et maa küntakse ja külvatakse uus rohumaa, mis võib olla teatavates tingimustes vajalik taimede heaks kasvuks.

Karjamaa parandamise esmatähtis aspekt on valida sobivaimad taimesordid. Liblikõielised seovad lämmastikku ja on seega olulised väetamise seisukohast. Suurima saagikuse huvides peetakse liblikõieliste suurepäraseks kaaslaseks suurema saagikuse ja hea lämmastikukasutuse tõhususega raiheina, mis muudab ristiku toodetud nitraadid seeditavaks biomassiks. Eriti maitsvad ja seeditavad sordid, nagu suhkrurikkad kõrrelised, võivad märkimisväärselt suurendada loomade poolt söödava kuivaine kogust ja aidata suurendada söödaväärindust. Kui kasvatada korraga nelja liiki (kiirelt kasvavad lämmastikku mittesiduvad heintaimed, nt raihein; kiirelt kasvav lämmastikku siduv liblikõieline, nt aasristik; pikaealised lämmastikku mittesiduvad õitsevad heintaimed, nt harilik kerahein; pikaealine lämmastikku siduv liblikõieline, nt valge ristik) on saak suurem kui monokultuuride puhul, olenemata mullatüübist ja -viljakusest ning kliimast.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on mõeldud eeskätt intensiivpõllumajandussüsteemidele. Karjamaa parandamist võetakse harva ette ekstensiivselt karjatatavatel ja niidetavatel aladel, mida ei majandata selleks, et saavutada võimalikult suur saagikus.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n49) Põllu kaetus liblikõielistega (%).

n50) Karjamaarohu D-väärtus.

v26) Karjamaid parandatakse (nt tehakse pealekülv), et maksimeerida loomasööda tootmist, tagada suur kaetus liblikõielistega ja lisada muid õitsevaid liike.

3.5.4.   Tõhus silotootmine

Parim keskkonnajuhtimistava on saada võimalikult head silotoodangut, luues soodsad kasvutingimused, koristades saaki õigel ajal ning kasutades parimaid säilitamis- ja ladustamismeetodeid. Seda eesmärki aitavad saavutada järgmised meetmed.

Rohumaad hoitakse optimaalses seisukorras vastavalt parimale keskkonnajuhtimistavale 3.5.3.

Toodetakse võimalikult kvaliteetset silo, ajastades saagikoristuse nii, et saavutatakse võimalikult suur toiteväärtus ja saak, st heintaimi koristatakse õige küpsuse ja kuivainesisalduse ajal. Esimene lõikus peaks toimuma siis, kui D-väärtus on suur (25) (maikuu lõpupoole, kui heintaimed on energiarikkad ja toodavad seemnete asemel lehti). Hästi käärinud heintaimesilo kasutamisel võib märkimisväärselt väheneda vajadus kontsentreeritud sööda järele.

Tehakse silo laborianalüüse, et hinnata kuivaine- ja toorvalgusisaldust ning pH-väärtust.

Silo ladustatakse õigesti, et vältida kuivaine kadu: silo pakitakse õige tihedusega, surutakse välja õhk ja välditakse seega soovimatuid aeroobseid organisme. Suured silorullid tuleb hoolikalt kiletada ning silohoidla peab olema nõuetekohaselt tihendatud ja hermeetiliselt suletud; juurdepääsuavad silole peavad olema võimalikult väikesed.

Silo pakendamine: valitakse kvaliteetne silorulli pakkematerjal, mis on heade mehaaniliste omaduste ning suure kleepuvuse ja UV-kaitsega; hea hapnikubarjääri tagamiseks ning kuivaine kao ja nõrgvee minimeerimiseks on vaja nelja kuni kuut pakkematerjalikihti.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib eriti hästi intensiivpõllumajandusettevõtetele, kus toodetakse peamiselt heintaimesilo, kuid mõnd aspekti saab rakendada ka karjakasvatusettevõtetes, kus toodetakse muud liiki silo.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n51) Söödaväärindus (26) (ühe kilogrammi liha või ühe liitri piima tootmiseks kulunud loomasööda kuivaine kilogrammide arv).

n52) Kuivaine kadu pärast sileerimist (%).

Ei ole asjakohane.

3.6.   Loomakasvatus

See osa on mõeldud karjakasvatusettevõtetele ja selles keskendutakse mäletsejalistele. Muude kui mäletsejalistega seotud parimad tavad on lindude ja sigade intensiivkasvatuse parimat võimalikku tehnikat käsitlevas viitedokumendis (IRPP BREF) (27). Osas käsitletakse nii ekstensiivseid kui ka intensiivseid loomakasvatussüsteeme.

3.6.1.   Kohalikele oludele kohandatud tõud

Parim keskkonnajuhtimistava on valida põllumajandusettevõtte liigile vastavad ja kohalikele oludele kohandatud asjakohased (28) loomatõud või -liinid. Seda võib teha eri eesmärkidel.

Valitakse kohalikele oludele kohandatud tõud, mis suudavad paremini muuta kohaliku vähekvaliteetse loomasööda lihaks või piimaks või taluda paremini konkreetseid kliimatingimusi.

Kasvatatakse kohalikke tõuge ja eriti haruldasi kohalikke tõuge, kui see on asjakohane. Kohalikud ja traditsioonilised tõud on tähtis elurikkuse pärand ja ainulaadne geneetiline ressurss, mille abil parandada tulevikus loomade tervist ja jõudlustunnuseid. Geneetiline mitmekesisus tagab parema haiguskindluse ja terviseprobleemidele vastupanu võime ning loomade suutlikkuse tulla paremini toime võimalikes äärmuslikes tingimustes.

Valitakse ja arendatakse ressursitõhusamaid tõuge. Selleks võib valida geneetilised näitajad, mille abil püüda üksteisest eristada geenide, keskkonna ja majandamistegurite mõju, et valida suure väärtusega loomad, kes on piirkondlikes tingimustes ja tavapäraste majandamistavade rakendamisel suure jõudlusega. Tootlikest tõugudest saab üldiselt rohkem toodangut vähema kasvuhoonegaaside heitemahukusega.

Rakendatavus

Kohalikele oludele kohandatud tõugude valimine sobib üldiselt karjakasvatusettevõtetele ja on eriti asjakohane põllumajandustootmiseks vähem sobival maal karjatamise või karmis kliimas asuvate põllumajandusettevõtete jaoks.

Kohalikud, haruldased ja traditsioonilised tõud on asjakohasemad ekstensiivselt majandatavatele karjakasvatusettevõtetele, kus elurikkuse kaitse ja rohumaade keskkonna kaitse võib olla esmatähtis ülesanne. Seda põhjusel, et heades tootmistingimustes on kohalikud, haruldased ja traditsioonilised tõud üldjuhul vähem tootlikud kui tõud, mis on valitud tänu nende suurele tootlikkusele ja ressursitõhususele.

Ressursitõhusamate tõugude valimine on seevastu asjakohasem intensiivsetele loomakasvatussüsteemidele, mille eesmärk on saada võimalikult palju toodangut.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n53) Geneetiliselt haruldase päritoluga loomade osakaal (%).

n54) Kohalikele oludele kohandatud tõugu loomade osakaal (%).

n51) Söödaväärindus (ühe kilogrammi liha või ühe liitri piima tootmiseks kulunud loomasööda kuivaine kilogrammide arv).

v27) Põllumajandusettevõtte põllumajandusloomadest 50 % on kohalikele oludele kohandatud tõud ja vähemalt 5 % haruldased tõud.

3.6.2.   Toitainete arvestamine karjakasvatusettevõtetes

Parim keskkonnajuhtimistava on jälgida toiteelementide vooge põllumajandusettevõtte tasandil ja optimeerida toiteelementide ülejääk, pidades arvestust kogu põllumajandusettevõttes kasutatud toiteelementide (lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K)) koguse ning ettevõttest loomsetes toodetes välja viidud toiteelementide koguse kohta ning arvutades ettevõtte tasandil toiteelementide ülejäägi ja toiteelementide kasutamise tõhususe (Nutrient Use Efficiency, NUE) (29). Toiteelementide kasutamise tõhusus põllumajandusettevõttes võimaldab võrrelda eri põllumajandussüsteeme selle poolest, kui suur on nendega kaasnev üldine tootmistõhusus.

Rakendatavus

Põllumajandusettevõttepõhist toitainete arvestamist võivad rakendada ja sellest kasu saada kõik karjakasvatusettevõtted ning kõige asjakohasem on see segapõllumajandussüsteemide ja intensiivselt majandatavate karjakasvatusettevõtete jaoks. Põllumajandusettevõttepõhine toitainete arvestamine karjakasvatusettevõttes nõuab suhteliselt väikseid kulutusi.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n55) Toiteelementide ülejääk põllumajandusettevõttes (kg N/P/ha/aasta).

n56) Toiteelementide kasutamise tõhusus põllumajandusettevõttes, arvutatud N ja P kohta (%).

v28) Lämmastiku ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte lämmastikuvajadusest.

v29) Fosfori ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte fosforivajadusest.

3.6.3.   Lämmastiku eritamise vähendamine sööda kaudu

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada lämmastiku eritamist, rakendades toitainetega seotud meetmeid.

Mäletsejalistele antakse söödaks suhkrurikkaid kõrrelisi ja/või maisisilo: suhkrurikkaid kõrrelised sisaldavad rohkesti vees lahustuvaid süsivesikuid, mis suurendavad vatsa mikrofloorasse jõudvate substraatide süsiniku-lämmastiku suhet (C/N), (30) mis omakorda aitab paremini lämmastikku immobiliseerida ja ära kasutada ning seega tõhustub lämmastikukasutus, paraneb mikroobse valgu süntees ja väheneb lämmastiku eritamine.

Rakendatakse faassöötmist, st söödaratsiooni toitainelist koostist muudetakse aja jooksul, et täita looma toitainevajadused. Näiteks karbamiidlämmastiku sisaldust piimas võib kasutada näitajana, mille alusel reguleerida piimalehmade söödaratsiooni toitainelist koostist.

Kasutatakse vähese valgusisaldusega söötasid, nt vähese kuivainesisaldusega lutsernisilo, mis tõhustavad lämmastikukasutust ja vähendavad ammoniaagiheidet (31).

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada nii mäletsejate kui ka monogastriliste loomade puhul ja see sobib peamiselt intensiivpõllumajandussüsteemidele. Mõni meede, nt vähese valgusisaldusega sööda kasutamine, sobib vaid laudas peetavatele loomadele ja võib kaasa tuua tootlikkuse vähenemise ohu.

Selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamisega seotud kulud on tavaliselt väiksed. Näiteks kui tärkliserikastele kontsentraatidele eelistatakse põllumajandusettevõttes kasvatatud maisi silo, vähenevad selle parima keskkonnajuhtimistava tulemusel kulud tänu väiksemale vajadusele tuua ettevõttesse sööta sisse.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n57) Karbamiidlämmastiku sisaldus piimas (mg/100 g).

n51) Söödaväärindus (ühe kilogrammi liha või ühe liitri piima tootmiseks kulunud loomasööda kuivaine kilogrammide arv).

Ei ole asjakohane.

3.6.4.   Mäletsejate soolesisese metaani vähendamine sööda abil

Parim keskkonnajuhtimistava on kasutada söödaratsiooni, mille abil väheneb mäletsejate soolesisesest käärimisest tulenev metaaniheide tänu sööda suuremale seeditavusele ja loomade söödud seeditava sööda suuremale kogusele; näiteks võib selleks asendada heintaimed liblikõieliste siloga, mis sisaldab vähem kiude ning soodustab suurema kuivainekoguse söömist ja vatsasisaldise kiiremat liikumist (32).

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava sobib vaid mäletsejatele. Liblikõielistest silo tootma hakkamine võib olla tulemusrikas soojas kliimas, kuid taimede vähene säilivus ja vajadus pikkade kasvuperioodide järele on oluline agronoomiline piirang.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n58) Soolesisese metaani heide kilogrammi liha või liitri piima kohta.

n51) Söödaväärindus (ühe kilogrammi liha või ühe liitri piima tootmiseks kulunud loomasööda kuivaine kilogrammide arv).

Ei ole asjakohane.

3.6.5.   Keskkonnahoidlik söödahankimine

Parim keskkonnajuhtimistava on:

valida sööt, mille tarneahela varasema etapi mõju (sh maakasutuse kaudne muutmine) on väike, nt kasutatakse võimalikult vähe soja- ja palmiõlipõhist sööta;

kui ostetakse sööta, millel võib olla suur tarneahela varasema etapi mõju, valitakse sööt, mis on säästvalt hangitud ja millel on tunnustatud organi (nt vastutustundliku sojakasvatuse ümarlaua (Round Table on Responsible Soy – RTRS)) sertifikaat selle kohta, et sööt pärineb aladelt, mille kasutust ei ole hiljuti looduslikest elupaikadest ümber muudetud.

Rakendatavus

Sööta võib keskkonnahoidlikult hankida üldiselt kõigis karjakasvatusettevõtetes. Mõnel juhul võib aga sertifitseeritud sööda saadavus olla piiratud. Lisaks kaasneb sertifitseeritud söödaga sageli väike hinnalisa.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n59) Sellise hangitud sööda osakaal, millel on säästvust kinnitav sertifikaat (%).

n60) Söödaga seotud CO2-ekvivalentkogus kilogrammi sööda, kilogrammi liha või liitri piima kohta.

v30) Soja- ja palmiõlipõhist sööta tuuakse sisse võimalikult vähe ning kui seda kasutatakse, on kogu sellisel söödal sertifikaat, et sööt ei pärine aladelt, mille maakasutust on hiljuti muudetud.

3.6.6.   Loomade tervise hoidmine

Parim keskkonnajuhtimistava on rakendada tavasid, mille abil hoitakse loomade tervist, vähendatakse vajadust veterinaarravi järele ning viiakse miinimumini loomade haigestumus ja suremus:

koostatakse ennetava tervishoiu programm, mis hõlmab loomade eest vastutava loomaarsti tehtavaid korralisi ennetavaid kontrolle (vähemalt üks ennetav kontrollkäik aastas) ja milles võetakse arvesse piirkonna epidemioloogilisi andmeid; kontrolle (ja vajaduse korral ravi) võivad lähestikku asuvad põllumajandusettevõtted korraldada ühiselt;

ravimeid kasutatakse vastutustundlikult, nt kasutussagedus on nii väike kui minimaalselt vajalik ning veterinaarravimeid kasutatakse vaheldumisi, et vältida haigusetekitajate resistentsust;

tagatakse kõigi loomade hea toitumus;

välditakse suguluses mitteolevate ja võõraste eri vanuses loomade kooskarjatamist samal karjamaal: noorloomad on vastuvõtlikumad siseparasiitide suhtes ja neid tuleks hoida puhtal (33) karjamaal;

karjatatakse koos või vaheldumisi eri liike, nt veiseid ja lambaid, et siseparasiite paremini tõrjuda; kõige parem on karjatada lammaste järel veiseid ja hobuseid;

põllumajandusettevõttesse toodud loomadele nähakse ette karantiiniaeg;

loomi ei lasta märgadele aladele, et katkestada fastsiloosi paljunemistsükkel;

tagatakse hea juurdepääs veele ja kontrollitakse vee kvaliteeti (nt pH, tahkete ainete kogusisaldus, peamised mineraalid, bakterid);

tagatakse loomade heaolu, järgides viie vabaduse põhimõtet (34) ning hea loomakasvatuse riigisiseseid ja Euroopa suuniseid.

Rakendatavus

Loomade tervise hoidmine on tähtis meede kõigi karjakasvatusettevõtete jaoks. See on ka majanduslikult otstarbekas, sest terved loomad on tootlikumad.

Et vähendada kulusid ja suurendada tõhusust, võivad lähestikku asuvad põllumajandusettevõtted ühiselt koostada ennetava tervishoiu programmi ja korraldada ühise veterinaarteenuste saamise.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n61) Põllumajandusettevõttes olevate loomade elusmassi juurdekasv (kg/loom/ajaühik).

n62) Veterinaarravijuhtumite arv looma kohta aastas (nr aastas).

n63) Kasutusel on ennetava tervishoiu programm (jah/ei).

v31) Põllumajandusettevõttes jälgitakse süstemaatiliselt loomade tervist ja heaolu ning rakendatakse ennetava tervishoiu programmi, mis hõlmab vähemalt üht veterinaararsti ennetavat kontrollkäiku aastas.

3.6.7.   Karjaprofiili majandamine

Parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida karjaprofiili haldamist, et vähendada soolesisesest käärimisest tulenevat metaaniheidet ja suurendada ressursitõhusust tootlikkuse suurendamise abil. Selle võib saavutada järgmiste meetmetega:

optimeeritakse praakimisvanust, tuginedes kasvukõverale, mis põhineb elusmassi juurdekasvu võrdlemisel soolesisese käärimisega;

pikendatakse loomade eluiga, parandades loomade tervist (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.6.6);

optimeeritakse sündimust: suur sündimus aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sest tänu sellele on põllumajandusettevõttes vähem asendusloomi ja rohkem veiselihatootmist toetavaid piimaveiste kasvatatavaid vasikaid.

Rakendatavus

Karjaprofiili haldamist võib rakendada kõigis loomakasvatussüsteemides olenemata ettevõtte suurusest. Küll aga võib vaja minna spetsialiste või aega, et olemasolevad töötajad saaksid vajalikke oskusi ja teadmisi omandada, mis takistab mõnel juhul väikestes põllumajandusettevõtetes selle tava rakendamist.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n64) Tapavanus (kuudes).

n58) Soolesisese metaani heide kilogrammi liha või liitri piima kohta.

n61) Põllumajandusettevõttes olevate loomade elusmassi juurdekasv (kg/loomühik/ajaühik).

Ei ole asjakohane.

3.7.   Sõnnikukäitlus

See osa on mõeldud karjakasvatusettevõtetele, eelkõige intensiivsete veisekasvatussüsteemide jaoks. Intensiivses sea- ja kodulinnukasvatuses kasutatavad parimad sõnnikukäitlustavad on lindude ja sigade intensiivkasvatuse parimat võimalikku tehnikat käsitlevas viitedokumendis (IRPP BREF) (35).

3.7.1.   Tõhusad loomapidamishooned

Selle parima keskkonnajuhtimistava põhieesmärk on vähendada veisepidamishoonetest pärit ammoniaagiheidet sõnnikukäitluse kontekstis ja loomapidamishoonetest pärit metaaniheidet.

Tõhusate loomapidamissüsteemide ülesehituse põhikriteeriumid on järgmised:

viia miinimumini sõnnikuga kaetud pind, nt paigaldades soontega põranda või automaatsed põrandakaabitsad;

hoida sõnniku ja/või väljaheidetega kaetud pindade kohal temperatuur nii madal ja õhuliikumiskiirus nii väike kui võimalik, paigaldades katuseisolatsiooni ja automaatselt kontrollitava loomuliku ventilatsiooni süsteemi; mitte teha valdavasse tuule suunda jäävaid avausi;

kõik loomapidamishoonetes ja neist väljaspool olevad alad hoitakse puhta ja kuivana;

väljaheited eemaldatakse kiiresti ning roe eraldatakse uriinist nii kiiresti kui võimalik;

suurtes kinnistes loomapidamissüsteemides eemaldatakse heitõhust ammoniaagiheide happeskraberite või niisutusega õhubiofiltrite abil.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada veisekasvatusettevõtetes. Seda saab rakendada väga kulutõhusalt uute loomapidamishoonete ehitamisel või olemasolevate loomapidamissüsteemide renoveerimisel. Suurte kapitalikuludega meetmed, nagu keemiline skraberpuhastus, võivad sobida suurtes kinnistes piimaveisepidamissüsteemides, kuid mitte tavapärastes piima- ja lihaveisepidamissüsteemides.

Tõhusas veisepidamissüsteemis tuleks viia tasakaalu võimalikud kompromissid keskkonnamõju vähendamise ja loomade heaolu tagamise vahel.

Enne kui hakata loomapidamishoonete ülesehitust parandama, saab teatavatel juhtudel vähendada ammoniaagi- ja metaaniheidet alustuseks kõige paremini sellega, et loomadel lastakse siseruumides olla võimalikult vähe aega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n65) Paigaldatud on soontega põrandad ja automaatsed põrandakaabitsad (jah/ei).

n66) Loomapidamissüsteemis loomühiku kohta aastas tekkinud ammoniaagiheide (kg NH3/loomühik/aasta).

v32) Loomapidamishoonetesse on paigaldatud soontega põrand, katuseisolatsioon ning automaatselt kontrollitava loomuliku ventilatsiooni süsteemid.

3.7.2.   Anaeroobne kääritamine

Parim keskkonnajuhtimistava on käidelda vedel- ja tahesõnnikut põllumajandusettevõttes asuvas anaeroobse kääritamise süsteemis või lähedalasuvas anaeroobsel kääritamisel töötavas jaamas, et toota biogaasi, mida saab koguda ning millest toota soojust ja elektrit või mida vääristada biometaaniks, tõrjudes seega kõrvale fossiilkütused. Anaeroobse kääritamisega saab ka orgaaniline lämmastik sellise kuju, mis on jaamas kasutamiseks sobivam, suurendades seega vedel- ja tahesõnniku väärtust muude väetiste asendajatena.

Vedel- ja tahesõnniku täiendamine muude põllumajandusettevõttes tekkinud orgaaniliste jääkidega (36) võib aidata kompenseerida lähteainete vähesemat saadavust karjatamisajal ning seega tagada tegevuse stabiilsuse ja biogaasi pideva tootmise.

Anaeroobse kääritamise süsteemide parim keskkonnatoime saavutatakse, kui välditakse metaani ja ammoniaagi hoiustamisel tekkivat kadu, hoiustades kääritussaadust gaasikindlalt.

Karjakasvatusettevõtetes võib kaaluda järgmisi tegevusvõimalusi:

ettevõttes kääritatakse anaeroobselt vedel- ja tahesõnnikut, mis on pärit ettevõttest enesest;

ettevõttes kääritatakse anaeroobselt vedel- ja tahesõnnikut, mis on sisse toodud mitmest karjakasvatusettevõttest;

ettevõttes kääritatakse anaeroobselt orgaanilisi jäätmeid, mis on pärit ettevõttest enesest ja muudest allikatest;

ettevõtte orgaanilised jäätmed (sh vedel- ja tahesõnnik) saadetakse käitlemiseks lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse kesksesse jaama, tingimusel et kääritussaadust saab hiljem tõhusalt kasutada põllumajandusmaa väetisena.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava on üldiselt rakendatav karjakasvatusettevõtetes ja sobib eriti hästi segapõllumajandusettevõtetele, kus on suured (süsinikuvaese) mulla alad, millel kasvatatakse põllu- või aiakultuure, millele oleks kasulik lisada kääritussaadust. Vedelsõnnik sobib anaeroobseks kääritamiseks paremini kui tahesõnnik, mida võib kompostida, kuigi sõnnikut on võimalik kasutada anaeroobsel kääritamisel töötavas jaamas vähemtähtsa lähteainena. Rakendamise ulatus ja jaama võimsus on põhitegurid, mis mõjutavad ettevõttes toimuva anaeroobse kääritamise majanduslikku elujõulisust. Seepärast võib selle parima keskkonnajuhtimistava rakendamise oluline tingimus olla koostöö naabruses asuvate põllumajandusettevõtjate või kohalike jäätmekäitlusorganisatsioonidega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n67) Sellise põllumajandusettevõttest pärit vedel-/tahesõnniku osakaal, mis on töödeldud anaeroobse kääritamise süsteemis, mille kääritussaadus viiakse tagasi põllumajandusmaale (%).

n68) Põllumajandusettevõtte põllumajandusmaale väetisena tagasi viidud kääritussaaduse kogus (kg aastas).

v33) Kogu põllumajandusettevõttes toodetud vedelsõnnik töödeldakse anaeroobse kääritamise süsteemis, kus kääritussaadust hoiustatakse gaasikindlalt ja see viiakse tagasi põllumajandusmaale.

3.7.3.   Vedelsõnniku/kääritussaaduse eraldamine

Parim keskkonnajuhtimistava on eraldada põllumajandusettevõttest pärit vedelsõnnik või ettevõttes toimunud anaeroobse kääritamise saadus enne selle ladustamist ja põllumajandusmaale laotamist tahkeks ja vedelaks materjaliks. Selline eraldamine võimaldab vedelsõnnikus/kääritussaaduses sisalduvaid toitaineid täpsemini majandada, sest rohkem lämmastikku on vedelas ja rohkem fosforit tahkes materjalis. Vedelsõnnikus ja kääritussaaduses on suhteliselt suures koguses taimedele kättesaadavat fosforit võrreldes lämmastikuga. Eraldamise abil saab vältida mulla ülekoormamist fosforiga ning viia tahkes materjalis sisalduv orgaaniline aine ja fosfor loomapidamishoonetest kaugemal asuvatele põldudele.

Kasutusel on mitu eraldamismeetodit. Üks tõhusamaid viise fosfor säilitada ja kuivemat tahket materjali saada on kasutada dekanter-tsentrifuugi.

Eraldamist saab tõhustada, kui kasutada lisaaineid, nt pruunsütt, bentoniiti, tseoliiti, kristalle ja tõhusaid mikroorganisme, ja/või teha eeltöötlust, nt flokulatsioon, koagulatsioon ja sadestamine.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada karjakasvatusettevõtetes. Eriti kasulikuks võivad seda pidada ettevõtted, kus vedelsõnniku ladustamise võimalused on piiratud, sest väheneb vedelsõnniku kogus, ning võimalus lisada lämmastikku fosforist eraldi on väga kasulik ettevõtetele, mis asuvad nitraaditundlikel aladel.

Küll aga ei sobi see parim keskkonnajuhtimistava põllumajandusettevõtetele, kus enamik sõnnikut käideldakse tahesõnnikusüsteemides, nt sügavallapanusüsteemides (paljude lihaveise- ja lambakasvatusettevõtete puhul), ning see ei pruugi olla majanduslikult tasuv väikestele põllumajandusettevõtetele.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n69) Piimaveise-, sea- ja kodulinnukasvatusettevõtetes kohapeal toodetud sellise vedelsõnniku osakaal, mis eraldatakse enne ladustamist (%).

n70) Põllumajandusettevõttes olevas anaeroobse kääritamise süsteemis toodetud sellise kääritussaaduse osakaal, mis eraldatakse enne ladustamist (%).

n71) Vedelat ja tahket materjali kasutatakse sihtotstarbeliselt vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele ja mulla orgaanilise aine vajadustele (jah/ei).

v34) Piimaveise-, sea- ja kodulinnukasvatusettevõtetes saadud vedelsõnnik või kääritussaadus eraldatakse vastavalt vajadusele vedelaks ja tahkeks materjaliks, mis lisatakse mulda vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele ja mulla orgaanilise aine vajadustele.

3.7.4.   Asjakohane vedelsõnniku töötlemine ning vedelsõnniku või kääritussaaduse ladustamise süsteemid

Kui vedelsõnnikut ei ole võimalik anaeroobselt kääritada, (37) on selle kasutamiseks põllumajandusmaal parim keskkonnajuhtimistava rakendada tehnikaid, mille abil väheneb ammoniaagi (NH3) heide ning samas säilib sõnniku suur toitaineväärtus. Seda eesmärki aitavad saavutada järgmised meetmed.

Vedelsõnnik hapestatakse: vedelsõnniku pH-väärtust vähendatakse happelise reaktiivi, nt väävelhappe (H2SO4) abil. Väiksem pH-väärtus aitab vähendada haigusetekitajaid ja ammoniaagiheidet.

Vedelsõnnik jahutatakse: jahutamise abil väheneb ammoniaagi aurustumine loomapidamishoonetes ja seega ammoniaagiheide ning paraneb seeläbi loomade heaolu.

Asjakohased vedelsõnniku ladustamise süsteemid: vähendatakse pinda, millelt heide saab tekkida, kattes vedelsõnnikuhoidla kunstliku või loodusliku kattega ja/või suurendades mahutite sügavust. Uued vedelsõnnikumahutid ehitatakse kõrgete mahutitena (> 3 m), mis on kaetud tihedalt suletud katuse või telkkattega; olemasolevatele mahutitele paigaldatakse võimaluse korral tihedalt suletud katus või telkkate või ujuvkate (nt plastkate või savipalli- ehk kergkruusakate); olemasolevatele laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatele paigaldatakse ujuvkate (nt plastkate või savipalli- ehk kergkruusakate).

Tagatakse piisav vedelsõnniku ladustamise maht, et vedelsõnnikut oleks võimalik mullatingimuste ja toitainete majandamise planeerimise seisukohast kõige paremal ajal laotada. Näiteks peaksid kõik põllumajandusettevõtted tagama, et vedelsõnniku ladustamise maht on piisav, et täita riigisisesed nitraaditundliku ala nõuded, olenemata sellest, kas ettevõte asub nitraaditundlikul alal või mitte.

Vedelsõnniku ladustamise süsteemide parim tava on ka anaeroobse kääritamise saaduse mahutite parim tava.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada suurtes sea-, kodulinnu-, ja piimaveisekasvatusettevõtetes, kus loomad on suure osa aastast loomapidamishoonetes.

Mõnes liikmesriigis valmistavad muret vedelsõnniku hapestamisel kasutatavate hapetega kaasneda võivad ohud. Samuti võib väävelhappe kasutamine mõjutada mahutite ehitamisel kasutatud mõnd liiki betooni vastupidavust sulfaaditekkereaktsiooni tõttu, kuid seda mõju saab leevendada sobiva betooni valimisega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n72) Vedelsõnnikumahuti maht (m3).

n73) Vedelsõnnik hapestatakse või jahutatakse (jah/ei).

n74) Vedelsõnnikumahutid ja anaeroobse kääritamise saaduse mahutid on kaetud (jah/ei).

v35) Uued vedelsõnnikuhoidlad ja anaeroobse kääritamise saaduse hoidlad ehitatakse kõrgete mahutitena (> 3 m), mis on kaetud tihedalt suletud katuse või telkkattega.

v36) Olemasolevatele mahutitele paigaldatakse võimaluse korral tihedalt suletud katus või telkkate või ujuvkate; olemasolevatele laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatele paigaldatakse ujuvkate.

v37) Vedelsõnniku ladustamise üldmaht vastab vähemalt riigisiseste nitraaditundliku ala nõuetega nõutule, olenemata sellest, kas ettevõte asub nitraaditundlikul alal või mitte, ning on piisav selleks, et vedelsõnnik oleks alati võimalik toitainete majandamise planeerimise seisukohast kõige paremal ajal laotada.

3.7.5.   Asjakohane tahesõnniku ladustamine

Parim keskkonnajuhtimistava on kogu sõnnikukäitlussüsteemidest saadud tahke materjal kompostida või ladustada seda portsude kaupa. Portsude kaupa ladustamisel hoitakse tahesõnnikut enne põllule laotamist vähemalt 90 päeva ja selle aja jooksul sõnnikuhunnikule värsket sõnnikut ei lisata. Sõnnikuhunnik peab olema kaetud ja asuma vooluveekogudest eemal; võimalik väljavalgunud materjal tuleb kokku koguda ja viia kas kohapealsesse vedelsõnniku ladustamise süsteemi või panna tagasi sõnnikuhunnikusse.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada karjakasvatusettevõtetes ja eriti sellistes ettevõtetes, mis asuvad aladel, kus on suur oht, et haigusetekitajad võivad veekogudesse sattuda. See tava ei ole aga asjakohane põllumajandusettevõtetele, mis asuvad aladel, kus värsket sõnnikut saab kevadel otse (nt lähedalasuvasse haritud) mulda viia, sest nimetatud meetodil võib olla parem üldine keskkonnatoime.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n75) Ladustatud tahesõnniku osakaal (%).

n76) Tahesõnnikuhoidlate asukoha ja käitamisega välditakse pinnaveekogude saastumist (jah/ei).

v38) Tahesõnnik kompostitakse või seda ladustatakse vähemalt kolm kuud portsudena, millele ei lisata värsket sõnnikut.

v39) Tahesõnnikuhoidlad on kaetud ja need asuvad pinnaveekogudest eemal ning nõrgvesi kogutakse ja võetakse ringlusse põllumajandusettevõtte sõnnikukäitlussüsteemi kaudu.

3.7.6.   Vedel- ja tahesõnniku muldaviimine

Ammoniaagiheide tekib mullast kohe pärast vedel- või tahesõnniku laotamist ja seda saab suuresti vältida, kui viia vedelsõnnik otse mulda või künda tahesõnnik mulda või kasutada mulda viimiseks alternatiivseid tehnikaid.

Seepärast on parim keskkonnajuhtimistava

viia vedelsõnnik pinnaselähedaselt taimejuurteni ning vähendada seega ammoniaagi lendumisest tulenevat lämmastikukadu ja paigutada toitained võimalikult hästi, et põllumajanduskultuurid neid saaksid omastada;

viia tahesõnnik põllumulda võimalikult kiiresti pärast laotamist; sõnniku kohe muldaviimisel ümberpööramisega künni abil väheneb ammoniaagiheide kõige rohkem, kuigi heide väheneb märkimisväärselt ka siis, kui sõnnik ilma mulda ümberpööramata või hiljem (nt 4–24 tunni pärast) mulda viia.

Rakendatavus

Vedelsõnniku pinnaselähedaseks muldaviimiseks sobib kõige paremini vähe kuivainet (ideaaljuhul vähem kui 6 %) sisaldav vedelsõnnik ja eelkõige vedelsõnnikust või kääritussaadustest eraldatud vedel materjal. Muldaviimismeetod võimaldab vedelsõnnikut täpselt doosida ja paigutada, kuid seda ei saa kasutada järsu kallakuga, kivises, savises, turvastunud ega õhukeses mullas, mis juhul tuleb kasutada muid meetodeid, nagu lohisking-meetod või ribadena laotamine (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.7.7).

Sõnniku muldaviimist saab rakendada vaid põllumulla puhul. Seda tuleks vältida liiga kuival ja tuulisel ajal või siis, kui muld on väga märg. Kõige paremini saab ammoniaagi lendumist minimeerida jahedates ja niisketes oludes enne kerget vihma või selle ajal.

Vedel- või tahesõnniku laotamisel tuleks alati järgida toitainete arvestamise (parim keskkonnajuhtimistava 3.3.1) ja toitainete täpse lisamise (parim keskkonnajuhtimistava 3.3.3) põhimõtteid.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n77) Sõnnik viiakse põllumulda kahe tunni jooksul pärast laotamist (jah/ei).

n78) Kasutatakse vedelsõnniku pinnaselähedast muldaviimist (jah/ei).

v40) Vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele lisatakse kogu maale laotatav vedelsõnnik pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil ning kogu taimkatteta põllumaale laotatav palju ammooniumi sisaldav sõnnik viiakse mulda võimalikult vara ja igal juhul kahe tunni jooksul.

3.7.7.   Vedelsõnniku laotamine rohumaale

Parim keskkonnajuhtimistava on laotada vedelsõnnik rohumaale pinnaselähedase muldaviimise meetodil (vt parim keskkonnajuhtimistava 3.7.6). Kui see ei ole võimalik, on parim keskkonnajuhtimistava kasutada

ribadena laotamise meetodit: nii vähendatakse õhuga kontaktis oleva vedelsõnniku pinda, jaotades vedelsõnniku kitsaste ribadena otse põllumajanduskultuuride lehestiku alla maapinnale;

lohisking: metallking ajab taimed laiali ja vedelsõnnik jaotatakse ribadena mullapinnale, saastades seega taimi minimaalselt; väheneb ammoniaagi lendumisest tulenev lämmastikukadu ning karjatamiseks ja/või silovalmistamiseks kasutatavad heintaimed saastuvad vähem.

Rakendatavus

Ribadena laotamist ja lohisking-meetodit võib üldiselt rakendada karjakasvatusettevõtetes. Kui ettevõttes puuduvad vajalikud seadmed, võib tellida teenuse alltöövõtjalt.

Üks lohisking-meetodi võimalik piirav tegur on vedelsõnniku paksus (st suur tahkete ainete sisaldus), eriti kui kasutada voolikutega süsteeme.

Vedelsõnniku rohumaale laotamisel tuleks alati järgida toitainete arvestamise põhimõtteid (parim keskkonnajuhtimistava 3.3.1).

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n78) Kasutatakse vedelsõnniku pinnaselähedast muldaviimist (jah/ei).

n79) Kasutatakse vedelsõnniku ribadena laotamise või lohiskinga meetodit (jah/ei).

n80) Pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil rohumaale laotatud vedelsõnniku osakaal (%).

v41) Vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele lisatakse kogu rohumaale laotatav vedelsõnnik pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil.

3.8.   Niisutamine

See osa on mõeldud kõigile niisutamisega tegelevatele põllumajandusettevõtetele, eriti neile, mis asuvad piirkondades, kus vett napib. Käsitletakse tõhusaid niisutamismeetodeid, millega minimeerida veekasutust ja/või maksimeerida veekasutustõhusust (38).

3.8.1.   Niisutusvajaduse optimeerimise agronoomilised meetodid

Parim keskkonnajuhtimistava on optimeerida niisutusvajadust järgmiste meetmetega.

Mulla majandamine: mulla füüsikalis-keemilised omadused mõjutavad väga palju veevajadust ja niisutamise ajastust. Tähtsaimad mullaparameetrid on sügavus, veemahutavusvõime ja vee infiltratsiooni määr. Mulla veemahutavusvõime sõltub mulla lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest, mida saab suurendada asjakohaste külvikordadega ning orgaaniliste mullaparandusainete, sõnniku jms lisamisega. Mulla tõhusat sügavust suurendatakse, tehes tihenenud mulla kihtidesse istutamisaugud, võimaldades taimejuurtele seega juurdepääsu suuremas koguses mullaveele. Mullast vee aurumise määra saab vähendada minimeeritud mullaharimise (nt ridade vahelise harimise) või orgaanilise või plastmaterjaliga multšimise abil.

Põllumajanduskultuuride liikide ja -sortide valimine veekasutustõhusust arvestades: valitakse genotüübid, mis on vastupidavamad veepuuduse või -soolsuse suhtes ja sobivad paremini vajaduspõhiseks niisutamiseks (water deficit irrigation).

Põllumajanduskultuuride veevajaduse kindlakstegemine: arvutatakse täpselt välja põllumajanduskultuuride veevajadus kultuuri koguaurumise (evapotranspiration, ET) põhjal, arvestades taime kasvuetappi ja ilmastikku.

Veekvaliteedi hindamine: tuleks jälgida vee füüsikalisi ja keemilisi parameetreid, et tagada taimede jaoks kvaliteetne vesi. Füüsikaliste parameetrite poolest peaks vesi niisutamise ajal olema keskkonnatemperatuuril ja piisavalt puhas (nt võivad osakesed ja/või hõljuvained ummistada niisutusseadmeid). Mis puutub keemilistesse parameetritesse, siis tekitab suur lahustuva soola sisaldus niisutusseadmetes ummistusi ja võib tekitada vajaduse suurema veekoguse järele, et vältida soola kogunemist juurtepiirkonnas. Peale selle võib teatavate elementide, nt väävli (S) ja kloori (Cl) suur sisaldus mõjuda taimedele mürgiselt, mistõttu tuleb seda hoolikalt jälgida.

Täpne niisutamise ajastamine, et veega varustamine vastaks põllumajanduskultuuride koguaurumisele. Seda saab teha veetasakaalumeetodil (39) ja/või mullaniiskusanduritega (40).

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis niisutamisega tegelevates põllumajandusettevõtetes, eriti neis, mis asuvad kuivades piirkondades. Mõni meede võib nõuda investeerimist ja tegevuskulusid, mis võib olla takistuseks väikestes põllumajandusettevõtetes. Samas võib need kulud üles kaaluda vähemast veekasutusest tulenev sääst ja mõnel juhul ka suuremast saagist saadud suurem tulu.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n81) Veekasutustõhusus (kg/m3).

n82) Niisutusvajaduse muutus (%).

Ei ole asjakohane.

3.8.2.   Niisutamise optimeerimine

Parim keskkonnajuhtimistava on valida tõhusaim niisutussüsteem, mille abil optimeeritakse haritava maa niisutamist:

tilkkastmine intensiivsete viljelussüsteemide (reas kasvatatavate põllumajanduskultuuride) puhul;

madalrõhul vihmuti reas kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja viljapuude puhul, nii et vesi pihustatakse lehestiku alla. Sellise süsteemi, töörõhu ning otsaku liigi ja läbimõõdu kavandamisel tuleb põhjalikult kaaluda seadmete asetust ja tuule kiirust, et niisutada ühtlaselt.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada nii kuivades kui ka niisketes piirkondades ning enamiku mullatüüpide ja peamiselt selliste põllumajanduskultuuride puhul, mida kasvatatakse reas, nt harilik lutsern, puuvill, mais.

Savimullal peab tilkkastmine toimuma aeglaselt, et vältida pinnavee teket ja äravoolu. Liivasel mullal peab vesi tilkkastmistorust väljuma kiiremini, et muld läheks pinda mööda piisavalt märjaks. Kalletele istutatud taimede puhul on eesmärk, et vee tilkkastmistorust väljumise kiirus muutuks pinna kõrgenemise tõttu võimalikult vähe.

Madalrõhul vihmutisüsteemide puhul tuleks töörõhku kohandada nii, et niisutusmäär vastaks mulla füüsikalistele omadustele. Kalletele istutatud taimede puhul võib kasutada madalrõhul vihmuteid, tingimusel et torud, mille kaudu vesi vihmutitesse liigub, on võimaluse korral asetatud maa piirjoont mööda, et rõhk oleks võimalikult väike ja vihmutid niisutaksid ühtlaselt.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n83) Paigaldatud on tilkkastmisseadmed (jah/ei).

n84) Paigaldatud on madalrõhul vihmutid (jah/ei).

n85) Niisutustõhusus (41) põllumajanduskultuuri tasandil (%).

Ei ole asjakohane.

3.8.3.   Niisutussüsteemide majandamine

Parim keskkonnajuhtimistava on käitada ja kontrollida niisutussüsteeme tõhusalt, et vältida veekadu ja suurt äravoolumäära ning üle- ja/või alakastmist. Tähtis on kasutada veearvesteid, et teha kindlaks niisutamiseks kasutatud vee täpne kogus ja veekadu. Ümbersuunamiskraavid võivad koguda kaldpindadelt äravoolanud vett, et minimeerida põllumajanduskultuuridele tekkida võivat kahju.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis niisutamisega tegelevates põllumajandusettevõtetes, eriti neis, mis asuvad kuivades piirkondades.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n86) Niisutustõhusus põllumajandusettevõtte tasandil (%).

Ei ole asjakohane.

3.8.4.   Tõhusad ja kontrollitud niisutusstrateegiad

Optimaalse niisutamise võib saavutada asjakohaste strateegiatega, mille eesmärk on vältida üleniisutamist või veepuudujääki.

Väga piiratud veevarudega piirkondades on parim keskkonnajuhtimistava vajaduspõhine niisutamine: põllumajanduskultuur jäetakse mõneks kasvuetapiks või kogu kasvuperioodiks teataval määral veepuudusse, mille tulemusel saak väheneb veidi või ei vähene.

Vajaduspõhise niisutamise näide on juurte osaline kuivaks jätmine (Partial Root Drying, PRD): reas kasvatatavaid põllumajanduskultuure kastetakse vaheldumisi ühelt ja teiselt poolt, nii et veepuuduses on vaid osa juurtest.

Rakendatavus

Vajaduspõhine niisutamine sobib eriti väga kuivades piirkondades, kus põllumajandustootjal on mõttekas maksimeerida netotulu kasutatud vee, mitte maa ühiku kohta. Seda meetodit ei saa aga kasutada pikalt.

Enne selle kasutamist on tähtis hinnata konkreetsete vajaduspõhise niisutamise strateegiate mõju, tehes iga asjaomase põllumajanduskultuuri kohta mitmeaastased avamaakatsed asjakohastes agrokliimavöötmetes.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n81) Veekasutustõhusus (kg/m3).

Ei ole asjakohane.

3.9.   Taimekaitse

See osa on mõeldud kõigile põllumajandusettevõtetele. Käsitletakse parimaid tavasid, mis võimaldavad põllumajandustootjatel rakendada igakülgseid meetmeid, mille abil kasutada säästva taimekaitse strateegiaid, et vältida kahjureid, optimeerida ja vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ning kui need vahendid on vajalikud, valida väikseima keskkonnamõjuga ja ülejäänud strateegiale kõige paremini vastavad tooted. Põllumajandustootjate parim tava on rakendada neid meetmeid, mis ulatuvad kaugemale õiguslikest nõuetest ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/128/EÜ (42) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1107/2009, (43) millega nähakse ette integreeritud taimekaitse üldpõhimõtete rakendamine Euroopas.

3.9.1.   Säästev taimekaitse

Parim keskkonnajuhtimistava on tõrjuda kahjuripopulatsioone, võttes kasutusele dünaamilise taimekaitsejuhtimiskava, mis sisaldab ennetavaid tegevuspõhimõtteid ja integreeritud taimekaitse peamisi aspekte. Tulemusliku dünaamilise taimekaitsejuhtimiskava põhielemendid on järgmised.

Kasutatakse külvikordi, mille abil hoitakse ära kahjuripopulatsioonide teke põllumajanduskultuurides, köögiviljades ja segapõllumajandussüsteemides ning mis loovad ajalise ja ruumilise ebajärjepidevuse, mis takistab konkreetsete kahjuriliikide paljunemist. Ühtlasi aitavad külvikorrad vältida mulla kaudu levivate haigustekitajate kogunemisega seotud probleeme ja säilitada viljakust (vastavalt parimale keskkonnajuhtimistavale 3.3.2).

Kasutatakse kahjurite suhtes vastupanuvõimelisi/tolerantseid põllumajanduskultuuride sorte.

Kasutatakse agronoomilisi ja hügieenitavasid, millega vähendada kahjuriteket/-survet, nt külviperioodi valik, masinate ja vahendite korrapärane puhastamine jne.

Kasutatakse seire ning varajase diagnoosimise süsteemi, et teha kindlaks kas ja millal on vaja abinõusid võtta.

Tehakse bioloogilist kahjuritõrjet, st kahjureid tõrjutakse bioloogiliste taimekaitsevahendite, kasulike organismide või looduslike vaenlastega. Need võivad olla põllumajandusettevõttes juba olemas ja/või sinna sisse toodud (44). Kasulike organismide või looduslike vaenlaste populatsioonide säilitamiseks tuleb vältida kahjulikke põllumajandustavasid (nt vähendada niitmissagedust) ja säilitada või arendada põllumajandusettevõttes looduslikke elupaiku, nt isekasvavate või külvatud taimedega kaetud (nt viie meetri laiused) looduslikud ribad.

Võimaluse korral eelistatakse keemiavabu meetodeid, nt mulla desinfitseerimist päikese abil, kasutades selleks eri multše, või püüdekultuuride abil. Kasutamiseks (vaid siis, kui on nt seire tulemusel kindlaks tehtud, et see on vajalik) valitakse võimalikult ulatuslikult vähese riskiga taimekaitsevahendid, millel on konkreetne sihttoime ja kõige väiksem kõrvalmõju. Taimekaitsevahendeid kasutatakse täpselt, mis aitab pestitsiide vähem ja taimekaitsevahendeid tõhusamalt kasutada. Eelkõige on võimalik taimekaitsevahendeid täpselt kasutada masinate kohustusliku kalibreerimise, aga ka põllumajandustootmise täppistehnika abil, nagu andurite rakendused ja GPS-süsteemid, mis võimaldavad kasutada taimekaitsevahendeid vaid vajalikes kogustes ja põllumajandusettevõtte selles osas, kus taimedel on kahjurid. Taimede seisukorra ja kasutatud tõrjemeetodite kohta säilitatakse üksikasjalikud andmed.

Ettevõtjad/põllumajandustootjad saavad koolitust taimekaitsevahendite tõhusa kasutamise, isikliku ohutuse ja võimalikult hea keskkonnakaitse kohta; koolitus hõlmab kõiki aspekte alates taimekaitsevahendite ostmisest ja kasutamisest kuni toodete ja nende pakendite nõuetekohase käitlemise (ladustamine) ja kõrvaldamiseni. Eelkõige tuleb koolitusprogrammis käsitleda ohutusvahendite ja kaitserõivaste kasutamist, kohaliku ilmastiku arvessevõtu vajadust, kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte, seda, kuidas teha kindlaks võimalikud taimekaitsevahendite vettepääsu kohad, kuidas kontrollida vahendite kasutamise tööparameetreid ja kuidas tagada masinate puhastamine, ning taimekaitsevahendijääkide nõuetekohast kõrvaldamist ja toodete nõuetekohast ladustamist.

Kasutatav taimekaitsestrateegia vaadatakse kogutud andmete põhjal korrapäraselt läbi, et parandada otsustamist ja strateegia edasist arendamist.

Rakendatavus

See parim keskkonnajuhtimistava hõlmab suurt valikut tehnikaid, mida võib rakendada ükshaaval või koos ning mis tuleb kohandada vastavalt põllumajanduskultuurile ja iga piirkonna, põllumajanduskultuuri ja põllu konkreetsetele oludele. Dünaamilise taimekaitsejuhtimiskava väljatöötamine ja rakendamine sobib üldiselt kõigile, tingimusel et kavas sisalduvad meetmed on konkreetsele juhule hästi kohandatud. Näiteks on bioloogiline kahjuritõrje ja külvikorrad eriti asjakohased mahepõllumajandusettevõtete ja tavapäraste ekstensiivpõllumajandussüsteemide jaoks.

Bioloogilist kahjuritõrjet on hõlbus teha katmikaianduses ja viljapuuaedades, kus kontrollitud tingimused soodustavad sissetoodud kasulike organismide suurte populatsioonide kiiret teket ning takistavad nende liikumist kasvualalt väljapoole. Seda on aga raskem teha avatud põldudel ja eriti tootmissüsteemides, kus põllumajanduskultuuride kasvutsükkel on lühike. Üldisemalt on ennetusmeetmed ja bioloogiline tõrje tulemuslikumad, kui kahjuripopulatsioon ei ole looduslike vaenlaste keskkonda viimise ajal ja kohas liiga suur, sest muidu ei pruugi neist põllumajanduskultuuride kaitseks piisata. Erilist hoolt tuleb kanda looduslike vaenlaste keskkonda viimisel: üldreeglina tehakse seda siis, kui temperatuur on suhteliselt madal, nt varahommikul või hilispärastlõunal/-õhtul soodsates ilmastikutingimustes ja konkreetse organismi jaoks parimal aastaajal.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n87) Säästva taimekaitse eesmärgil on kasutusele võetud dünaamiline taimekaitsekava, mis hõlmab i) külvikordade kasutamist kahjuritekke ennetamiseks, ii) bioloogilist kahjuritõrjet, iii) taimekaitsevahendite täpset kasutamist (kui nende kasutamine on vajalik), iv) asjakohast taimekaitsekoolitust ning v) kava korrapärast läbivaatamist ja täiustamist (jah/ei).

Ei ole asjakohane.

3.9.2.   Taimekaitsevahendite valimine

Parim keskkonnajuhtimistava on valida kooskõlas direktiiviga 2009/128/EÜ taimekaitsevahendid, mis on tõrjutavat kahjurit arvestades võimalikult spetsiifilised ning mõjutavad keskkonda (45) ja ohustavad inimeste tervist kõige vähem. Selleks saavad põllumajandustootjad tutvuda toodete märgistega ning üldsusele kättesaadavate andmebaasidega, milles on peamiselt pestitsiidide teatava kasutamismäära korral nende mürgisusnäitajad inimeste tervisele ja/või loomadele ja taimedele. Eesmärk on valida tooted, mis on vähim mürgised ja võimalikult selektiivsed tõrjutava kahjuriliigi suhtes ning ei sega kasutatavate bioloogilise tõrje meetmete (nt looduslikud vaenlased) toimimist. Arvestatakse ka kahjuriresistentsuse ohtu ning vajaduse korral võetakse kasutusele vastav strateegia. Et teha kindlaks konkreetse taimekaitsevahendi sobivus, tuleb arvesse võtta ka selle põllumajanduskultuuri ja põllu eripärasid (eelkõige kaugus veeallikatest, mullaomadused, põllumajanduskultuuri kasvatamise süsteem jne), millele või millel tõrjet tehakse.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võivad üldiselt rakendada kõik põllumajandustootjad, kellel on vaja taimekaitsevahendeid kasutada.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n89) Valitud taimekaitsevahendid on vähim mürgised ja on kooskõlas üldise taimekaitsestrateegiaga (jah/ei).

Ei ole asjakohane.

3.10.   Katmikaiandus

See osa on mõeldud põllumajandusettevõtetele, kus kasvatatakse katmikalal puu- ja köögiviljakultuure (nt kasvuhoonetes).

3.10.1.   Energiatõhususmeetmed katmikaianduses

Parim keskkonnajuhtimistava on vähendada kinniste kasvuhoonete energiatarvet ja toota võimaluse korral vajalik energia kohapeal olevatest taastuvallikatest:

kasutatakse kasvuhoones olevate kliimaparameetrite dünaamilise kontrolli süsteemi, mis kohandab sisetingimusi vastavalt välisele ilmastikule, et vähendada energiatarbimist;

valitakse asjakohased kattematerjalid, nt topeltklaas või -plastkate, et tõhustada (kasvu)hoone välispiiret;

uute hoonete ehitamisel või põhjalikul renoveerimisel pannakse rõhk akende suunale ja asetusele;

kuivas ja soojas kliimas asuvatesse kasvuhoonetesse paigaldatakse jahutussüsteemid; eelkõige kasutatakse loomulikku ventilatsiooni ning varjutamismeetmeid, millega vähendatakse kasvuhoonesse jõudvat päikesekiirgust ja/või kasutatakse aurustamissüsteeme, nagu jahutuspadjad ja udustamine (46).

jahedas kliimas asuvatesse kütmist vajavatesse kasvuhoonetesse paigaldatakse võimaluse korral geotermiline küte; geotermilised kaevud võivad varustada otse kasvuhoone kütteseadmeid või mitmesuguseid küttesüsteeme veega, mille temperatuur on keskkonnatemperatuurist märkimisväärselt kõrgem;

paigaldatakse sobivad valgustusseadmed, arvestades kohalikke ilmastikutingimusi ja valgustusseadmete mõju sisetemperatuurile.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada katmikaiandites.

Geotermilise energia kasutavus on piiratud näiteks põhjaveekihi temperatuuriprofiili eripärade ja vajalike investeeringute tõttu.

Aurustamissüsteemides on vaja kasutada puhast vett ja seega tuleb arvesse võtta vee kättesaadavust. Kasutatava vee kogus peab olema selline, et kasvuhoones ei tõuseks niiskus optimaalsest tasemest (tavaliselt 65–70 %) kõrgemale ega mõjutaks seega taimauramist. Eriti tähtis on see udustamistehnikate puhul ja suure õhuniiskusega piirkondades.

Vajaliku veevarustussüsteemi tõttu võivad ka udustamistehnikad nõuda suuri investeeringuid.

Jahutuspadjasüsteemid on tõhusad vaid siis, kui kasvuhoone on laiem kui 50 m, kuid nende eelis on, et nad töötavad ka mereveega.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n90) Kasvuhoone valgustamiseks tarbitav energiakogus (kWh/m2/aasta).

n91) Kasvuhoone energiatarbimine kokku (kWh/saak).

n92) Kasvuhoones kütteks, jahutuseks, valgustuseks ja (vajaduse korral) süsinikdioksiidi tootmiseks tarbitud sellise energia osakaal aastas, mis on toodetud kohapeal taastuvallikatest (%).

v42) Katmikaiandussüsteemis igal aastal kütteks, jahutuseks, valgustuseks ja (vajaduse korral) süsinikdioksiidi tootmiseks kokku kasutatavast energiast vähemalt 80 % on toodetud kohapeal asuvatest taastuvallikatest (%).

3.10.2.   Veemajandus katmikaianduses

Parim keskkonnajuhtimistava on niisutada kuivades piirkondades asuvates kinnistes kasvuhoonetes kasvatatavaid köögiviljakultuure võimalikult tõhusalt, rakendades järgmisi meetmeid:

tehakse täpselt kindlaks põllumajanduskultuuride veevajadus (47) vastavalt parimas keskkonnajuhtimistavas 3.8.1 kirjeldatud põhimõtetele;

võetakse kasutusele niisutamise ajastamise süsteem (vastavalt parimas keskkonnajuhtimistavas 3.8.1 kirjeldatud põhimõtetele), milles arvestatakse põllumajanduskultuuri veevajadust ja vee kättesaadavust mullas või substraatides kasvatatavate põllumajanduskultuuride juurtepiirkonnas. Eriti võimaldab substraadis kasvatatavate põllumajanduskultuuride niisutamise ajastamine mullaniiskusandurite abil niisutada sagedamini ja väiksema veekogusega ning tagada seega piisava varustamise vee ja toitainetega;

rakendatakse niisutustavasid, millega maksimeeritakse veekasutustõhusust, (48) nt mikroniisutus substraatides kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja suletud (või poolsuletud) ahela süsteem mullas või substraatides kasvatatavate põllumajanduskultuuride puhul. Nii mikroniisutus kui ka suletud ahela süsteemid võimaldavad ka kastmisväetamist.

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada kõigis katmikaiandites ja see on väga asjakohane kuivades piirkondades.

Suletud ahela süsteemid on tehniliselt tulemuslikud, kuid on rahaliselt jätkusuutlikud vaid piirkondades, kus veekvaliteet on hea või kus kasvatatakse suure väärtusega põllumajanduskultuure, mis teevad tasa hea veekvaliteedi tagamise (nt vihma kogumise ja/või vee magestamise) kulud.

Mikroniisutussüsteemid tagavad väga ühtlaselt jaotatud ja tõhusa niisutamise, eeldusel et need on korralikult dimensioonitud ja kavandatud.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n81) Veekasutustõhusus (kg/m3).

Ei ole asjakohane.

3.10.3.   Jäätmekäitlus katmikaianduses

Parim keskkonnajuhtimistava on eraldada nõuetekohaselt eri jäätmefraktsioonid, mis katmikaiandussüsteemis on tekkinud, ning

kompostida jääkbiomass või saata see lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse jaama;

kasutada võimaluse korral bioressursipõhist plasti täielikult biolaguneva multšikile ja taimlapottide jaoks, mida on võimalik kohapeal kompostida või saata lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse jaama;

eraldada ja ladustada nõuetekohaselt taimekaitsevahendite jäägid ja pakendid, et vältida leostumist ning kaudset kontakti mulla, taimede ja veega;

saata kogu saastunud materjal asjakohaseks töötlemiseks loa alusel tegutsevasse spetsialiseerunud äriühingusse;

saata kogu saastumata plast ringlussevõttu.

Rakendatavus

Selle parima keskkonnajuhtimistava elemente võib üldiselt rakendada kõigis kinnistes kasvuhoonetes ja need on asjakohased ka enamiku muude põllumajandusettevõtete jaoks.

Kasutatav bioressursipõhine plastmaterjal peaks vastama järgmistele kriteeriumidele:

täielik biolagunevus (mitte lihtsalt lagunevus) on rohkem kui 90 %;

konkreetsele kasutusotstarbele kohane vastupidavus;

ei jäta raskmetalli ega muude kahjulike keemiliste elementide jääke.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n93) Kõik biomassijäätmed kompostitakse või saadetakse anaeroobsele kääritamisele (jah/ei).

n94) Taimlapottide ja multšikile jaoks kasutatakse täielikult biolagunevat bioressursipõhist plastmaterjali (jah/ei).

n95) Ringlussevõttu saadetud saastumata plastijäätmete osakaal (%).

v43) Kõik jäätmed kogutakse, eraldatakse ja neid käideldakse nõuetekohaselt, orgaaniline fraktsioon kompostitakse ja prügilasse jäätmeid ei saadeta. Eelkõige:

multšimaterjal on täielikult biolagunev, v.a kui tegemist on kilega, mis eemaldatakse füüsiliselt;

kõik jäätmed eraldatakse tekkekohas;

kogu jääkbiomass kompostitakse või saadetakse lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse jaama.

3.10.4.   Kasvusubstraatide valimine

Parim keskkonnajuhtimistava on osta keskkonnaalaselt sertifitseeritud (nt ELi ökomärgisega) kasvusubstraate või määrata kindlaks omaenese keskkonnakriteeriumid kasvusubstraatide ostmiseks (nt komisjoni otsuses (EL) 2015/2099 (49) sätestatud kriteeriumide alusel).

Rakendatavus

Seda parimat keskkonnajuhtimistava võib üldiselt rakendada katmikaiandites, kus ostetakse kasvusubstraate.

Seonduvad keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused

Keskkonnatoime näitajad

Tipptaseme võrdlusalused

n96) Kasutatakse keskkonnaalaselt sertifitseeritud (nt ELi ökomärgisega) kasvusubstraate (jah/ei).

Ei ole asjakohane.

4.   SOOVITUSLIKUD SEKTORI KESKKONNATOIME PÕHINÄITAJAD

Järgmises tabelis on esitatud teatavad tähtsaimad põllumajandussektori keskkonnatoime põhinäitajad, nendega seotud võrdlusalused ja viited asjakohastele parimatele keskkonnajuhtimistavadele. Need moodustavad kõigi 3. peatükis nimetatud näitajate kogumi.

Näitaja

Ühikud

Sihtrühm

Lühikirjeldus

Soovituslik seire miinimumtase

EMASi vastav põhinäitaja (50)

Vastav tipptaseme võrdlusalus

Vastav parim keskkonnajuhtimistava (51)

Säästev põllumajandusettevõtte juhtimine ja maa majandamine

Kasutusel on põllumajandusettevõtte juhtimise strateegiline kava.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Rakendatakse kogu põllumajandusettevõtet hõlmavat lõimitud juhtimiskava, milles käsitletakse turuga seotud, regulatiivseid, keskkonna- ja eetilisi küsimusi vähemalt viie aasta perspektiivis.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Energiatõhusus

Heited

Elurikkus

Vesi

Jäätmed

Põllumajandusettevõttes on kasutusel juhtimise strateegiline kava, mis

i)

hõlmab vähemalt viieaastast ajavahemikku;

ii)

aitab suurendada põllumajandusettevõtte säästvust selle igas kolmes mõõtmes: majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases;

iii)

näeb ette ökosüsteemiteenuste osutamist kohalikus, piirkondlikus ning üleilmses kontekstis, kasutades sobivaid ja lihtsaid näitajaid.

3.1.1

Osaletakse olemasolevates säästva põllumajandustootmise akrediteerimise süsteemides või toidu sertifitseerimise kavades.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllumajandusettevõte osaleb akrediteerimissüsteemides, millega lisatakse väärtust ettevõtte toodangule ja tagatakse säästev majandamine.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

3.1.1

Kasutusel on asjakohaste näitajate alusel toimuval võrdlusanalüüsil põhinev keskkonnajuhtimissüsteem.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Rakendatavas keskkonnajuhtimissüsteemis kasutatakse näitajaid, mille alusel võrrelda konkreetsete protsesside ja põllumajandusettevõtte kogu tootmissüsteemi keskkonnatoimet võrdlusalustega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Energiatõhusus

Heited

Elurikkus

Vesi

Jäätmed

Konkreetsete protsesside ja põllumajandusettevõtte kogu tootmissüsteemi tulemuste võrdlemiseks kõigi käesolevas dokumendis kirjeldatud parimate tavade asjakohaste võrdlusalustega kasutatakse kohaseid näitajaid.

3.1.2

Töötajatele korraldatakse keskkonnajuhtimiskoolitust.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Kõigile põllumajandusettevõtte (ajutistele ja koosseisulistele) töötajatele korraldatakse korrapäraste ajavahemike tagant keskkonnaaspektide alast koolitust.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Energiatõhusus

Heited

Elurikkus

Vesi

Jäätmed

Koosseisulised töötajad osalevad korrapäraste ajavahemike tagant kohustuslikes keskkonnajuhtimisalastes koolitusprogrammides; ajutistele töötajatele antakse teavet keskkonnajuhtimiseesmärkide kohta ja koolitust asjakohaste meetmete alal.

 

Puhverribade laius

m

Kõik põllumajandusettevõtted

Vooluveekogude äärsete selliste maaribade laius, mis on püsiva taimkatte all ning kus ei harita mulda ega karjatata loomi.

Põldude kaupa

Vesi

Kõigi pinnaveekogude äärde rajatakse vähemalt kümne meetri laiused puhvertsoonid, kus ei toimu mullaharimist ega karjatamist.

3.1.3

Vooluveekogu üldlämmastikusisaldus ja/või nitraatioonisisaldus

mg NO3/l

mg N/l

Kõik põllumajandusettevõtted

Lämmastiku- või nitraatioonisisaldust tuleks mõõta kõigis põllumajandusettevõtte äärsetes või seda läbivates vooluveekogudes.

Põllumajandusettevõtete või põldude kaupa

Materjalitõhusus

Elurikkus

Vesi

Põllumajandustootjad teevad koostööd naabruses tegutsevate põllumajandustootjatega ja asjakohaste ametiasutuste vesikonnahaldajatega, et viia veereostuse risk miinimumini, näiteks luues strateegilisse asukohta lõimitud tehismärgalad.

3.1.3,

3.4.5

Kohaliku tähtsusega liikide rohkus

oluliste liikide arv/m2

Kõik põllumajandusettevõtted

Mõõdetakse teatavate liikide olemasolu, et jälgida kohaliku elurikkuse muutusi.

Põllumajandusettevõtete või põldude kaupa

Elurikkus

Põllumajandusettevõttes rakendatakse elurikkuse tegevuskava kohaliku tähtsusega liikide arvu ja rohkuse säilitamiseks ja suurendamiseks.

3.1.4

3.1.1

3.4.4

3.5.2

Energia lõpptarbimine põllumajandusettevõttes

kWh/ha

ldiisel/ha

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllumajandusettevõtte otsene lõppenergia tarbimine (nt tahkekütused, nafta, gaas, elekter, taastuvad energiaallikad) hektari kohta.

Eri energiakandjate jaoks võib vastavalt vajadusele kasutada eri ühikuid.

Konkreetsete protsesside jaoks tarbitud energia (nt diisli kasutamine traktorites) tuleks võimaluse korral märkida eraldi.

Põllumajandusettevõtete või protsesside kaupa

Energia

Rakendatakse ja iga viie aasta tagant vaadatakse läbi energiajuhtimiskava, mis hõlmab järgmist: i) kõigi peamiste energiatarbimisega seotud protsesside puhul tehakse kindlaks otsene energiatarbimine; ii) tehakse kindlaks väetiste ja loomasööda kasutamisega seotud kaudne energiatarbimine; iii) tehakse hektari, loomühiku või toodangu tonni kohta tarbitava energiakoguse võrdlusanalüüs; iv) rakendatakse energiatõhususmeetmeid; v) rakendatakse taastuvenergia meetmeid.

3.1.5

Põllumajandusettevõtte veekasutuse tõhusus

m3/ha/aasta

m3/toote tonn

m3/loomühik

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllumajandusettevõttes kasutatud veekogus hektari ja aasta või toodangu tonni või loomühiku kohta.

See tuleb märkida eraldi allikate kaupa (nt kaevuvesi, omavalitsuse veevarustusvõrgust või pinnaveekogudest pärit vesi, kogutud vihmavesi, puhastatud vesi).

Konkreetsete protsesside jaoks kasutatud vesi tuleks võimaluse korral märkida eraldi.

Põllumajandusettevõtete või protsesside kaupa

Vesi

Rakendatakse ja iga viie aasta tagant vaadatakse läbi veemajanduskava, mis hõlmab järgmist: i) kõigi peamiste protsesside puhul tehakse kindlaks otsene veetarbimine allikate kaupa; iii) tehakse hektari, loomühiku või toodangu tonni kohta tarbitava veekoguse võrdlusanalüüs; iii) rakendatakse veetõhususmeetmeid; iv) kogutakse vihmavett.

3.1.5

3.8.1

Ringlussevõetavateks fraktsioonideks eraldatud jäätmete osakaal

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Ringlussevõetavateks fraktsioonideks eraldatud jäätmete kogus jagatuna põllumajandusettevõttes tekkinud üldkogusega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Jäätmeteket välditakse ning jäätmeid korduskasutatakse, võetakse ringlusse ja taaskasutatakse, nii et jäätmeid prügilasse ei saadeta.

3.1.6, 3.10.3

Mullakvaliteedi juhtimine

Kõigi põldude mullastruktuuri hinnatakse visuaalselt, et teha kindlaks erosioonile ja tihenemisele viitavad märgid.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas põllumajandustootja kontrollib oma põllumajandusettevõtte põlde, et teha kindlaks erosioonile ja tihenemisele viitavad märgid.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõttes rakendatakse mullamajandamiskava, mis sisaldab järgmist: i) põllu kontrolli põhjal koostatakse iga-aastane aruanne erosioonile ja tihenemisele viitavate märkide kohta; ii) vähemalt iga viie aasta tagant tehakse mulla lasuvustiheduse ja orgaanilise aine analüüs; iii) mulla kvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks võetakse konkreetseid meetmeid.

3.2.1

Mulla lasuvustihedus

g/cm3

Kõik põllumajandusettevõtted

Kuiva mulla kaal jagatuna mulla üldmahuga. Selle näituse väärtus tehakse kindlaks laboratoorsete uuringutega.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõttes rakendatakse mullamajandamiskava, mis sisaldab järgmist: i) põllu kontrolli põhjal koostatakse iga-aastane aruanne erosioonile ja tihenemisele viitavate märkide kohta; ii) vähemalt iga viie aasta tagant tehakse mulla lasuvustiheduse ja orgaanilise aine analüüs; iii) mulla kvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks võetakse konkreetseid meetmeid.

3.2.1, 3.2.3

Orgaanilise kuivaine lisamise määr

t/ha/aasta

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllule hektari kohta aastas lisatud orgaanilise aine kogus, väljendatud kuivainena.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Tagatakse, et kõigile põllumajandusettevõtte põllumuldadele lisatakse vähemalt iga kolme aasta tagant orgaanilist ainet, nt põllumajanduskultuuride jääke, sõnnikut, püüde-/vahekultuure, komposti või kääritussaadust, ja/või luuakse üheks kuni kolmeks aastaks lühiajalised rohumaad.

3.2.2

Erosioonist tulenev kadu

t mulda/ha/aasta

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllu pealismulla kadu, mida on põhjustanud vesi (äravool) või tuul, väljendatuna hektari kohta aastas kadunud mulla kogusena.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõttes rakendatakse mullamajandamiskava, mis sisaldab järgmist: i) põllu kontrolli põhjal koostatakse iga-aastane aruanne erosioonile ja tihenemisele viitavate märkide kohta; ii) vähemalt iga viie aasta tagant tehakse mulla lasuvustiheduse ja orgaanilise aine analüüs; iii) mulla kvaliteedi ja orgaanilise aine säilitamiseks konkreetsete meetmete võtmine.

3.2.3

Koostatakse põlludreenide kaardid.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas põldudel olevad dreenid kaardistatakse süstemaatiliselt, et neid oleks võimalik hallata.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Vesi

Mullastruktuuri hoolika juhtimise kaudu maksimeeritakse looduslikku kuivendamist; hoolitsetakse selle eest, et olemasolevad dreenid oleksid tõhusad; vajaduse korral rajatakse mineraalmulda uued dreenid.

3.2.4, 3.4.3

Minimeeritakse turvasmulla kuivendamist.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Välditakse turvasmullal olevate põldude kuivendamist

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Vesi

Minimeeritakse turvasmulla ja selliste muldade kuivendamist, mille puhul on suur oht, et kuivendamise kaudu kandub liiga palju toitaineid vette.

3.2.4

Toitainete majandamine

Toiteelementide kasutamise tõhusus, arvutatud N, P ja K kohta.

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Põllumajanduskultuuri poolt põllust välja võetud väetisekoguse ja kasutatud väetisekoguse suhtarv.

Põllumajanduskultuuri poolt põllust välja võetud väetisekoguse arvutamiseks korrutatakse põllumajanduskultuuri saagikus keskmise lämmastikusisaldusega.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Väetisega lisatud toitainete kogus ei tohi ületada majanduslikult optimaalseks saagikuseks vajalikku kogust.

Toiteelementide (lämmastiku, fosfori ja kaaliumi) ülejääk või nende kasutamise tõhusus arvutatakse põllu- või rohumaa kultuuride kaupa iga maatüki kohta.

3.3.1, 3.3.3, 3.5.3

Lämmastiku kogubilanss

kg/ha

Kõik põllumajandusettevõtted

See näitaja tähistab lämmastiku üle- või puudujääki põllumajandusmaal. Selle arvutamiseks lahutatakse põllumajandussüsteemi ühe hektari põllumajandusmaa kohta lisatud lämmastikukogusest lämmastikukogus, mis on süsteemist välja viidud.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Väetisega lisatud toitainete kogus ei tohi ületada majanduslikult optimaalseks saagikuseks vajalikku kogust.

Toiteelementide (lämmastiku, fosfori ja kaaliumi) ülejääk või nende kasutamise tõhusus arvutatakse põllu- või rohumaa kultuuride kaupa iga maatüki kohta.

3.3.2, 3.3.1

Külvikorratsüklid hõlmavad liblikõielisi ja külvikorra vahepealseid kultuure.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas külvikorratsüklid hõlmavad liblikõielisi ja külvikorra vahepealseid kultuure.

Märkida tuleks ka tsükli kestus.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Kõik rohumaa- ja põllukülvikorra tsüklid sisaldavad viie aasta jooksul vähemalt üht liblikõielist ja üht külvikorra vahepealset kultuuri.

3.3.2

Toitainete lisamise optimeerimiseks kasutatakse põllumajanduse täppisvahendeid, nagu GPS-tehnoloogiat.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kasutatakse asukohatuvastusvahendeid, et määrata täpselt kindlaks põllul/põllumajandusettevõttes igasse kindlasse kohta lisatavate toitainete kogus.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Heited

3.3.3

Kasutatud lämmastikväetiste CO2-jalajälg

kg CO2-ekvivalenti/kg N

Kõik põllumajandusettevõtted

See näitaja tähistab põllumajandusettevõttes kasutatud lämmastikväetiste tootmisel tekkinud heitkogust, väljendatuna kilogrammi CO2-ekvivalendina kilogrammi lämmastiku kohta; asjaomased väärtused esitab väetiste tarnija ja need peavad põhinema avalikult kättesaadaval arvutusel.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Heited

Põllumajandusettevõttes kasutatud mineraalväetise tootmisel tekkinud heide ei ületa 3 kg CO2-ekvivalenti kilogrammi lämmastiku kohta ja selle kinnituseks on tarnija esitanud avalikult kättesaadava arvutuse.

3.3.4

Kasutatud sünteetilised väetised tekitavad kasutamise järel vähe ammoniaagi- ja kasvuhoonegaaside heidet.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas kasutatud sünteetilistel väetistel on erijooni (nt kaetud nitrifikatsiooni inhibiitoriga), millega välditakse kasutamise järgset heite teket.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Heited

Kasutatud sünteetilised väetised tekitavad kasutamise järel vähe ammoniaagiheidet.

3.3.4

Mulla ettevalmistamine ja põllumajanduskultuuride planeerimine

Haritava turvasmulla osakaal

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Haritava turvasmullaala pindala jagatuna turvasmullaala kogupindalaga põllumajandusettevõttes.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllud turvasmullal peavad olema kaetud mitmeaastase lühiajalise püsirohumaaga; turvasmullal haritakse lühiajalise rohumaa uuestikülvamiseks maad kõige sagedamini iga viie aasta tagant.

3.4.1, 3.2.4

Talvel taimestikuga kaetud mulla osakaal

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Talvel taimestikuga kaetud maa pindala jagatuna põllu või põllumajandusettevõtte kogupindalaga.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

3.4.1

Sellise ala osakaal, kus põllumajanduskultuuride rajamiseks kasutatakse ümberpööramiseta harimist.

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Sellise maa pindala, kus toimub ümberpööramiseta harimine (nt otsekülv, riba-mullaharimine ja minimeeritud harimine), jagatuna põllu või põllumajandusettevõtte kogupindalaga.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Välditakse ümberpööramisega mullaharimist, kasutades näiteks otsekülvi, riba-mullaharimist ja minimeeritud harimist (kobestusadraga).

3.4.2

Külvikorra vahepealsete kultuuride (lühiajalised rohumaad, liblikõielised, õlitaimed) arv külvikorratsüklites

kultuuride arv külvikorratsükli kohta

Kõik põllumajandusettevõtted

See näitaja tähistab külvikorratsüklis kasutatavate külvikorra vahepealsete kultuuride arvu.

Põllumajandusettevõtete/põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõtetes, kus külvikordade kasutamisel on ülekaalus teravili, pannakse külvikorra vahepealsed kultuurid maha vähemalt kaheks aastaks seitsmeaastase külvikorratsükli ja vähemalt üheks aastaks kuueaastase või lühema külvikorratsükli jooksul.

3.4.4, 3.3.2

Külvikorratsüklite pikkus

aastad

Kõik põllumajandusettevõtted

Kasutatud külvikorratsüklite pikkus.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõtetes, kus külvikordade kasutamisel on ülekaalus teravili, pannakse külvikorra vahepealsed kultuurid maha vähemalt kaheks aastaks seitsmeaastase külvikorratsükli ja vähemalt üheks aastaks kuueaastase või lühema külvikorratsükli jooksul.

3.4.4,

3.3.2

Põllumajanduskultuuride valimisel arvestatakse ruumilist mitmekesisust.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas põllumajandustootja tagab külvikordade kavandamisel, et põllumajandusettevõtte kõrvutiasuvatel põldudel kasvatatakse põllumajanduskultuure vaheldumisi.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Elurikkus

Põllumajandusettevõtetes kasvatatakse kõrvutiasuvatel põldudel viljeldavaid põllumajanduskultuure vaheldumisi, et muuta nende kasvatamine ruumiliselt mitmekesisemaks.

3.4.4

Mullaerosiooni suhtes kõige tundlikuma maa jaoks valitakse põllumajanduskultuuride varased sordid.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas põllumajandustootja väldib mullaerosiooni suhtes kõige tundlikuma maa tühjaksjätmist vihmaperioodiks, valides varased sordid ja hõlbustades vahekultuuride rajamist enne vihmaperioodi algust.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

Materjalitõhusus

Valitakse põllumajanduskultuuride varased sordid, et koristada saak enne vihmaperioodi ja hõlbustada vahekultuuride rajamist.

3.4.4

Talvel taimkatteta maa osakaal.

%

Kõik põllumajandusettevõtted

Talvel taimkatteta maa pindala jagatuna põllumajandusettevõtte kogupindalaga.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Vesi

Põllumajandusettevõte esitab tõendid vahe-/püüdekultuuride viljeluskavadesse lisamise võimaluste täieliku hindamise kohta ning põhjendab talvel maa tühjaksjätmist.

3.4.5

Heintaimede ja karjatamise majandamine

Loomade poolt tarbitud heintaimede osakaal (arvestatuna kuivaines).

%

Karjakasvatusettevõtted

Karjatatavate loomade poolt karjatamisperioodil söödud heintaimede kogus (arvestatuna kuivaines) põllul kättesaadavast heintaimede kuivaine üldkogusest. Kogu kasvuperioodil mõõdetakse heintaimede kõrgust ja mõõtetulemuste põhjal hinnatakse loomade poolt ärakasutatud heintaimede kogust.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Karjatatavate loomade poolt karjatamisperioodil tarbitud heintaimede (arvestatuna kuivaines) osakaal on 80 %.

3.5.1

Karjamaarohu D-väärtus

nr

Karjakasvatusettevõtted

See näitaja tähistab karjamaarohu seeditavuse määra loomade hulgas; seda saab parandada karjamaa parandamise abil.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Elurikkus

Karjamaid parandatakse (nt tehakse pealekülv), et maksimeerida söödakultuuride tootmist, tagada suur kaetus liblikõielistega ja lisada muid õitsevaid liike.

3.5.3

Söödaväärindus

ühe kilogrammi liha või ühe liitri piima tootmiseks kulunud loomasööda (arvestatuna kuivaines) kilogrammide arv

Karjakasvatusettevõtted

Loomade söödud söödakoguse (arvestatuna kuivaines) ja põllumajandusettevõtte toodangu koguse (nt kg liha või liitri piima) suhtarv.

Põldude kaupa

Materjalitõhusus

Heited

3.5.4

3.6.1

3.6.3

3.6.4

Loomakasvatus

Geneetiliselt haruldase päritoluga loomade osakaal

%

Karjakasvatusettevõtted

Haruldast tõugu esindavate loomühikute ja põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvu suhtarv.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

Põllumajandusettevõtte põllumajandusloomadest 50 % on kohalikele oludele kohandatud tõud ja vähemalt 5 % haruldased tõud.

3.6.1

Kohalikele oludele kohandatud tõugu loomade osakaal

%

Karjakasvatusettevõtted

Kohalikele oludele kohandatud tõugu esindavate loomühikute ja põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvu suhtarv.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Põllumajandusettevõtte põllumajandusloomadest 50 % on kohalikele oludele kohandatud tõud ja vähemalt 5 % haruldased tõud.

3.6.1

Toiteelementide ülejääk põllumajandusettevõttes

kg N/ha/aasta

kg P/ha/aasta

Karjakasvatusettevõtted

See näitaja tähistab põllumajandusettevõttes kasutatud ja sealt välja viidud toitainete koguse erinevust.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Heited

Lämmastiku ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte lämmastikuvajadusest.

Fosfori ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte fosforivajadusest.

3.6.2, 3.6.3

Toiteelementide kasutamise tõhusus põllumajandusettevõttes, arvutatud N ja P kohta

%

Karjakasvatusettevõtted

Kasutatud toiteelementide (lämmastik ja fosfor) (52) koguse ning väljaviidud toitainekoguse (toitained, mis sisalduvad müüdud taime- ja loomakasvatussaadustes ning väljaviidud sõnnikus) suhtarv.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Heited

Lämmastiku ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte lämmastikuvajadusest.

Fosfori ülejääk põllumajandusettevõttes ei ületa 10 % ettevõtte fosforivajadusest.

3.6.2, 3.6.3

Karbamiidlämmastiku sisaldus piimas

mg/100 g

Karjakasvatusettevõtted

Karbamiidlämmastiku sisaldus piimas tehakse kindlaks laboratoorsete uuringutega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

3.6.3

Soolesisese metaani heide

kilogrammi CH4 kilogrammi liha või liitri piima kohta

Karjakasvatusettevõtted

Arvutatakse sööda käärimisest tulenev soolesisese metaani heide toodangukoguse kohta.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Heited

3.6.4, 3.6.7

Sellise hangitud sööda osakaal, millel on säästvust kinnitav sertifikaat

%

Karjakasvatusettevõtted

Säästvust kinnitava sertifikaadiga ostetud sööda kaalu ja kogu hangitud sööda koguse suhtarv.

Selle näitaja võib esitada eri söödaliikide kaupa ning see on eriti asjakohane soja- ja palmiõlipõhise sööda puhul.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Soja- ja palmiõlipõhist sööta tuuakse sisse võimalikult vähe ning kui seda kasutatakse, on kogu sellisel söödal sertifikaat, et sööt ei pärine aladelt, mille maakautust on hiljuti muudetud.

3.6.5

Kasutusel on ennetava tervishoiu programm.

jah/ei

Karjakasvatusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas põllumajandusettevõtte loomade suhtes kasutatakse ennetava tervishoiu programmi.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

Põllumajandusettevõttes jälgitakse süstemaatiliselt loomade tervist ja rakendatakse ennetava tervishoiu programmi, mis hõlmab vähemalt üht veterinaararsti ennetavat kontrollkäiku aastas.

3.6.6

Veterinaarravijuhtumite arv looma kohta aastas

nr aastas

Karjakasvatusettevõtted

Ravimitega (nt antibiootikumidega) ravi juhtumite arv loomühiku kohta aastas.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

3.6.6

Põllumajandusettevõttes olevate loomade elusmassi juurdekasv

kg/loomühik/ajaühik

Karjakasvatusettevõtted

See näitaja tähistab põllumajandusettevõttes olevate loomade elusmassi keskmist mõõdetud suurenemist asjakohase ajaühiku jooksul (nt elusmassi juurdekasv päevas).

Põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

3.6.6

Sõnnikukäitlus

Loomapidamissüsteemis loomühiku kohta aastas tekkinud ammoniaagiheide

kg NH3 loomühiku kohta aastas

Karjakasvatusettevõtted

Loomapidamishoonetes (enne väljaheidete jõudmist ladustamiskohta) loomühiku kohta aastas tekkinud ammoniaagiheide.

Loomapidamissüsteemide kaupa

Heited

Loomapidamishoonetesse on paigaldatud soontega põrand, katuseisolatsioon ning automaatselt kontrollitava loomuliku ventilatsiooni süsteemid.

3.7.1

Sellise põllumajandusettevõttest pärit vedel-/tahesõnniku osakaal, mis on töödeldud anaeroobse kääritamise süsteemis, mille kääritussaadus viiakse tagasi põllumajandusmaale.

%

Karjakasvatusettevõtted

Anaeroobse kääritamise süsteemis töödeldud vedel-/tahesõnniku kogus jagatuna põllumajandusettevõttes tekkinud vedelsõnniku üldkogusega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Kogu põllumajandusettevõttes toodetud vedelsõnnik töödeldakse anaeroobse kääritamise süsteemis, kus kääritussaadust hoiustatakse gaasikindlalt ja see viiakse tagasi põllumajandusmaale.

3.7.2

Piimaveise-, sea- ja kodulinnukasvatusettevõtetes kohapeal toodetud sellise vedelsõnniku osakaal, mis eraldatakse enne ladustamist

%

Karjakasvatusettevõtted

Enne ladustamist ja põllumajandusmaale laotamist vedelaks ja tahkeks materjaliks eraldatud vedelsõnniku ja põllumajandusettevõttes tekkinud vedelsõnniku üldkoguse suhtarv.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Piimaveise-, sea- ja kodulinnukasvatusettevõtetes saadud vedelsõnnik või kääritussaadus eraldatakse vastavalt vajadusele vedelaks ja tahkeks materjaliks, mis lisatakse mulda vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele ja mulla orgaanilise aine vajadustele.

3.7.3

Vedelsõnnikumahutid ja anaeroobse kääritamise saaduse mahutid on kaetud.

jah/ei

Karjakasvatusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas võetakse asjakohaseid meetmeid, et vedelsõnnikuhoidlatest või ja anaeroobse kääritamise saaduse hoidlatest tekiks võimalikult vähe heidet: uued mahutid peaksid olema ehitatud kõrgete mahutitena, mis on kaetud tihedalt suletud katuse või telkkattega; olemasolevad mahutid võib juhul, kui tihedalt suletud katust või telkkatet ei ole võimalik kasutada, katta plast-, savipalli- või ujuvkattesüsteemidega.

Põllumajandusettevõtete või loomapidamissüsteemide kaupa

Heited

Uued vedelsõnnikuhoidlad ja anaeroobse kääritamise saaduse hoidlad ehitatakse kõrgete mahutitena (> 3 m), mis on kaetud tihedalt suletud katuse või telkkattega.

Olemasolevatele mahutitele paigaldatakse võimaluse korral tihedalt suletud katus või telkkate või ujuvkate; olemasolevatele laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatele paigaldatakse ujuvkate.

3.7.4

Vedelsõnnikumahuti maht

m3

Karjakasvatusettevõtted

Vedelsõnnikumahuti maht. Seda võib võrrelda vähima vajaliku mahu väärtusega, et lisada toitained põllumajandusettevõtte toitainete majandamise kava kohaselt.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Heited

Jäätmed

Vedelsõnniku ladustamise üldmaht vastab vähemalt riigisiseste nitraaditundliku ala nõuetega nõutule, olenemata sellest, kas ettevõte asub nitraaditundlikul alal või mitte, ning on piisav selleks, et vedelsõnniku oleks alati võimalik toitainete majandamise planeerimise seisukohast kõige paremal ajal laotada.

3.7.4

Vedelsõnnik hapestatakse või jahutatakse.

jah/ei

Karjakasvatusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kasutatakse selliseid vedelsõnniku töötlemise tehnikaid nagu hapestamine või jahutamine.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Heited

3.7.4

Ladustatud tahesõnniku osakaal

%

Karjakasvatusettevõtted

Ladustatud tahesõnniku kogus jagatuna tekkinud tahesõnniku üldkogusega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Heited

Tahesõnnik kompostitakse või seda ladustatakse vähemalt kolm kuud portsudena, millele ei lisata värsket sõnnikut.

3.7.5

Tahesõnnikuhoidlate asukoha ja käitamisega välditakse pinnaveekogude saastumist.

jah/ei

Karjakasvatusettevõtted

Selle näitaja abil jälgitakse, kas põllumajandusettevõttes asuvad tahesõnnikuhoidlad pinnaveekogudest eemal ning kas nõrgvesi kogutakse ja võetakse ringlusse põllumajandusettevõtte sõnnikukäitlussüsteemi kaudu.

Põllumajandusettevõtete või loomapidamissüsteemide kaupa

Jäätmed

Heited

Tahesõnnikuhoidlad on kaetud ja need asuvad pinnaveekogudest eemal ning nõrgvesi kogutakse ja võetakse ringlusse põllumajandusettevõtte sõnnikukäitlussüsteemi kaudu.

3.7.5

Sõnnik viiakse põllumulda kahe tunni jooksul pärast laotamist.

jah/ei

Karjakasvatusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas sõnnik viiakse otsekohe põllumulda.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Heited

Vastavalt põllukultuuride toitainevajadustele lisatakse kogu maale laotatav vedelsõnnik pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil ning kogu taimkatteta põllumaale laotatav palju ammooniumi sisaldav sõnnik viiakse mulda võimalikult vara ja igal juhul kahe tunni jooksul.

3.7.6

Pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil rohumaale laotatud vedelsõnniku osakaal

%

Karjakasvatusettevõtted

Ribadena laotamise, lohiskinga või pinnaselähedase muldaviimise meetodil rohumaale laotatud vedelsõnniku kogus jagatuna rohumaale laotatud vedelsõnniku üldkogusega.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Jäätmed

Vastavalt põllumajanduskultuuride toitainevajadustele lisatakse kogu rohumaale laotatav vedelsõnnik pinnaselähedase muldaviimise, lohiskinga või ribadena laotamise meetodil.

3.7.7

Niisutamine

Veekasutuse tõhusus

kg/m3

Põllumajandusettevõtted, kus maad niisutatakse

Saagikus põllumajandusettevõttes kasutatud niisutusvee koguse kohta.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Vesi

3.8.1–3.8.4, 3.10.2

Niisutustõhusus põllumajanduskultuuri tasandil

%

Põllumajandusettevõtted, kus maad niisutatakse

Näitaja arvutamiseks korrutatakse vee põldu edastamise tõhusus põllu niisutamise tõhususega.

Põldude kaupa

Vesi

3.8.2

Taimekaitse

Säästva taimekaitse eesmärgil on kasutusele võetud dünaamiline taimekaitsekava, mis hõlmab i) külvikordade kasutamist kahjuritekke ennetamiseks, ii) bioloogilist kahjuritõrjet, iii) taimekaitsevahendite täpset kasutamist (kui nende kasutamine on vajalik), iv) asjakohast taimekaitsekoolitust ja v) kava korrapärast läbivaatamist ja täiustamist.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas rakendatakse dünaamilist taimekaitsekava, mis sisaldab integreeritud taimekaitse peamisi aspekte, ja kas see vaadatakse korrapäraselt läbi.

Põllumajandusettevõtete kaupa

Materjalitõhusus

Elurikkus

Vesi

3.9.1

Valitud taimekaitsevahendid on vähim mürgised ja on kooskõlas üldise taimekaitsestrateegiaga.

jah/ei

Kõik põllumajandusettevõtted

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas valitud taimekaitsevahendid on kooskõlas üldise taimekaitsestrateegiaga ja vähim mürgised.

Põldude või põllumajandusettevõtete kaupa

Elurikkus

Vesi

 

3.9.2

Katmikaiandus

Kasvuhoone energiatarbimine kokku

kWh/saak

Katmikaiandid

Katmikaiandussüsteemi tarnitud energia kogutarbimine saagi kohta.

Katmikaiandusrajatiste kaupa

Energiatõhusus

3.10.1

Kasvuhoones kütteks, jahutuseks, valgustuseks ja (vajaduse korral) süsinikdioksiidi tootmiseks kasutatud sellise energia osakaal aastas, mis on toodetud kohapeal taastuvallikatest.

%

Katmikaiandid

Kohapeal toodetud taastuvenergia aastase tarbimise ja energia aastase kogutarbimise suhtarv.

Katmikaiandusrajatiste kaupa

Energiatõhusus

Katmikaiandussüsteemis igal aastal kütteks, jahutuseks, valgustuseks ja (vajaduse korral) süsinikdioksiidi tootmiseks kokku tarbitavast energiast vähemalt 80 % on toodetud kohapeal taastuvallikatest (%).

3.10.1

Kõik biomassijäätmed kompostitakse või saadetakse anaeroobsele kääritamisele.

jah/ei

Katmikaiandid

Selle näitaja abil tehakse kindlaks, kas kõik katmikaiandussüsteemis tekkinud biomassijäätmed kompostitakse või saadetakse anaeroobsele kääritamisele.

Anaeroobne kääritamine võib toimuda põllumajandusettevõttest väljaspool.

Katmikaiandussüsteemide kaupa

Jäätmed

Kõik jäätmed kogutakse, eraldatakse ja neid käideldakse nõuetekohaselt, orgaaniline fraktsioon kompostitakse ja prügilasse jäätmeid ei saadeta. Eelkõige:

multšimaterjal on täielikult biolagunev, v.a kui tegemist on kilega, mis eemaldatakse füüsiliselt;

kõik jäätmed eraldatakse tekkekohas;

kogu jääkbiomass kompostitakse või saadetakse lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse jaama.

3.10.3

Taimlapottide ja multšikile jaoks kasutatakse täielikult biolagunevat bioressursipõhist plastmaterjali.

jah/ei

Katmikaiandid

Selle näitaja abil jälgitakse, kas pottide, multši, katete jne jaoks kasutatakse biolagunevat plasti.

Katmikaiandusrajatiste kaupa

Jäätmed

Kõik jäätmed tuleb koguda, eraldada ja nõuetekohaselt kõrvaldada, orgaaniline fraktsioon kompostida ja prügilasse jäätmeid ei tohi saata. Eelkõige:

multšimaterjal on täielikult biolagunev, v.a kui tegemist on kilega, mille saab füüsiliselt eemaldada;

kõik jäätmed eraldatakse tekkekohas;

kogu jääkbiomass kompostitakse või saadetakse lähedalasuvasse anaeroobsel kääritamisel töötavasse jaama.

3.10.3


(1)  See teadus- ja poliitikaaruanne on üldsusele kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse veebisaidil aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/AgricultureBEMP.pdf. Sektori võrdlusdokumendis sisalduvad järeldused parimate keskkonnajuhtimistavade ja nende rakendatavuse kohta ning selles kindlaks tehtud valdkondlikud keskkonnatoime näitajad ja tipptaseme võrdlusalused põhinevad teadus- ja poliitikaaruandes dokumenteeritud tulemustel. Dokumendis on esitatud ka kogu taustteave ja tehnilised üksikasjad.

(2)  Nõukogu 29. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1836/93 tööstussektori ettevõtetele vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EÜT L 168, 10.7.1993, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1).

(4)  EMASi määruse IV lisa punkti B alapunkti e kohaselt esitatakse keskkonnaaruandes „kokkuvõte olemasolevatest andmetest, milles seoses olulise keskkonnamõjuga võrreldakse organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust selle keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetega. Esitatakse andmed punktis C osutatud põhinäitajate ja muude asjakohaste olemasolevate keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajate kohta“. IV lisa punktis C on öeldud: „Iga organisatsioon esitab igal aastal ka aruande keskkonnaaruandes kindlaks määratud konkreetsemate keskkonnaaspektidega seotud tulemuslikkuse kohta ning võtab vajaduse korral arvesse artiklis 46 osutatud sektori võrdlusdokumente.“

(5)  Üksikasjalik kirjeldus iga parima tava kohta koos praktiliste juhistega nende tavade rakendamiseks on kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/AgricultureBEMP.pdf. Organisatsioonidel palutakse sellega tutvuda, kui neil on huvi saada mõne käesolevas sektori võrdlusdokumendis kirjeldatud parima tava kohta rohkem teavet.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(7)  Rohkem teavet tabelis esitatud keskkonnaprobleemide kohta saab Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud parimate tavade aruandes, mis on kättesaadav internetis aadressil http://susproc.jrc.ec.europa.eu/activities/emas/documents/AgricultureBEMP.pdf.

(*1)  Põllumajanduskultuuride tootmise parimad tavad võivad sobida põllumajandusettevõtte nende alade jaoks, kus tegeletakse söödatootmisega, või põllumajandusettevõtetele, kus kasutatakse sea- ja kodulinnusõnnikut vedelsõnnikuna laotamiseks.

(8)  Kohaliku tähtsusega liigid on kohalikud endeemid ja haruldased või ohustatud liigid. Oluliste kohaliku tähtsusega liikide kindlakstegemiseks võib põllumajandustootja kasutada kohaldatavaid riigisiseseid või piirkondlikke elurikkust ja elupaiku käsitlevaid õigusakte või pöörduda kohalike vabaühenduste poole.

(9)  Väetiste ja/või loomasöödaga seotud kaudne energiatarbimine on nende tootmisel (sh toorme hankimine, transport ja tootmine) kasutatud energia.

(10)  Puhastatud vee ehk ringlussevõetud vee, st reovee töötlemisel saadud vee kasutamine võimaluse korral võib aidata vähendada puhta vee tarbimist.

(11)  Mitu selle parima keskkonnajuhtimistava aspekti on üksikasjalikumalt käsitletud konkreetsemates parimates keskkonnajuhtimistavades: vt sõnnikukäitlust käsitlev osa 3.7, taimekaitsevahendeid käsitlev osa 3.9 ja parim keskkonnajuhtimistava 3.10.3 jäätmekäitluse kohta katmikaianduses.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (jäätmete raamdirektiiv) (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) kohaselt tuleks jäätmekäitlustavades järgida järgmist tähtsusjärjekorda: a) vältimine, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevõtt, d) muu taaskasutamine, nt energiakasutus, ja e) kõrvaldamine.

(13)  St otse põllumajandusettevõttest kohapeal või kohalikel taluturgudel müüdud tooted ja köögiviljakastisüsteemide või kogukonna toetatud põllumajanduse muude vormide kaudu müüdud tooted.

(14)  Lämmastiku kogubilanss näitab lämmastiku üle- või puudujääki põllumajandusmaal. Selle arvutamiseks lahutatakse põllumajandussüsteemi ühe hektari põllumajandusmaa kohta lisatud lämmastikukogusest lämmastikukogus, mis on süsteemist välja viidud.

(15)  Külvikordade all peetakse silmas seda, et põllul kasvatatakse mitmeaastase tsükli jooksul vaheldumisi huumusesisaldust suurendavaid ja huumust vajavaid põllumajanduskultuure, arvestades seejuures regulatiivseid ja mullast tingitud piiranguid. Külvikordade kasutamine toob mitmesugust kasu. Näiteks kasvatatakse liblikõielisi, mis on sügaval asuvate juurtega, lämmastikku siduvad ning huumusesisaldust ja mullaviljakust suurendavad taimed, kombinatsioonis lämmastikku ja huumust vajavate taimedega (nt tera- ja juurvili), mille osakaal on liblikõielistega tasakaalus.

(16)  Külvikorra vahepealne kultuur (break crop) on täiendkultuur, mida kasvatatakse külvikordade raames selleks, et katkestada teraviljade järgnevus iseendale.

(17)  Püüdekultuur (catch crop) on kultuur, mida kasvatatakse kahe põhikultuuri vahel või sel ajal, kui põhikultuure ei kasvatata.

(18)  Toitainete täpsel lisamisel tuleks järgida põhimõtet, et kasutatakse õiget väetist, õigel ajal, õigel määral ja õigel meetodil (4R stewardship – Right fertiliser, Right time, Right rate and Right method).

(19)  EL on tööstusheidete direktiivi (2010/75/EL) artikli 13 lõike 1 alusel koostanud anorgaanilise suurkeemia saaduste – ammoniaagi, hapete ja väetiste – tootmise parimat võimalikku tehnikat käsitleva viitedokumendi. Dokumendiga saab tutvuda aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/BREF/lvic_aaf.pdf.

(20)  Tarnija peab esitama nitraadil põhinevate toodete CO2-jalajälje kohta avalikult kättesaadava arvutuse.

(21)  Kui mullatingimused seda võimaldavad, on väheintensiivse viljelemise korral parim tava külvata talivili vara; kui teravilja ei külvata enne kevadet, tuleks külvata vahekultuurid.

(22)  Asjakohaseid meetmeid sisaldab ka parim keskkonnajuhtimistava 3.2.3 mullastruktuuri säilitamise ning erosiooni ja tihenemise vältimise kohta.

(23)  Heintaimede kuivaine hinnangulise kasutamise saab põllumajandustootja kindlaks määrata, mõõtes kogu kasvuperioodil korrapäraselt heintaimede kõrgust. Heintaimede kõrguse mõõtmise tulemustest enne ja pärast karjatamist võib saada teada loomade poolt karjatamisperioodil söödud heintaimede koguse.

(24)  Kohaliku tähtsusega liigid on päriskodused liigid ja haruldased või ohustatud liigid. Oluliste kohaliku tähtsusega liikide kindlakstegemiseks võib põllumajandustootja kasutada kohaldatavaid riigisiseseid või piirkondlikke elurikkust ja elupaiku käsitlevaid õigusakte või pöörduda kohalike vabaühenduste poole.

(25)  Kuna suure D-väärtusega saagi koristamisega võib saagikus väheneda, tuleb selle meetodi asjakohasust hinnata lähtuvalt kogu söötmisperioodil vajamineva sööda üldkogusest. Mõnel juhul on soodsam saada madalama kvaliteediga silo suuremat saaki ja tasakaalustada seda kontsentraatidega.

(26)  Söödaväärindus on loomade suutlikkus muuta söödamass kehamassiks või muuks toodanguks (nt lüpsikarja puhul piimaks).

(27)  Nimetatud viitedokument sisaldab lindude ja sigade intensiivkasvatuse parimaid võimalikke tehnikaid suurtes tööstuskäitistes. Mõni kirjeldatud tehnika võib aga osutuda kasulikuks ka väiksemamahulises loomakasvatuses. Dokumendiga saab tutvuda aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/irpp.html.

(28)  Tõuaretuseesmärgil arvessevõtmiseks kaalutakse tunnuseid selle alusel, kas need on majanduslikult (nt tootlikkus), sotsiaalselt (nt loomade heaolu) või keskkonna seisukohast (nt elurikkus) tähtsad.

(29)  Toiteelementide ülejääk ja toiteelementide kasutamise tõhusus on määratletud parimas keskkonnajuhtimistavas 3.3.1. Nimetatud keskkonnajuhtimistavas käsitletakse aga põllupõhist toitainete arvestamist, käesolevas keskkonnajuhtimistavas seevastu toitainete arvestamist karjakasvatusettevõtetes kogu ettevõtte tasandil, st võttes arvesse põllumajandusettevõttes kasutatud ja sealt välja viidud toitaineid.

(30)  Selle, kui tõhusalt mäletsejad söödas olevat lämmastikku kasutavad, määrab peamiselt vatsas oleva energia ja valgu suhe. Intensiivselt majandatud karjamaa rohi on lämmastikurikas ja laguneb vatsas kiiresti, eriti kui väetistega lisatakse rohkesti lämmastikku. Kui lämmastikurikkaid heintaimi ei tasakaalustata energiaga, kasutavad mäletsejad neis sisalduvat lämmastikku halvasti.

(31)  Sigade ja kodulindude puhul tuleks vähese valgusisaldusega söödaratsioone tasakaalustada seeditavate aminohapetega, kasutades neid õiges suhtes.

(32)  Suur kiusisaldus, vatsa kõrge pH ja vatsasisaldise liikumine soodustavad metanogeneesi.

(33)  Puhas karjamaa on karjamaa, kus ei ole sama liiki aasta jooksul karjatatud, või põld, millel on maad haritud pärast seda, kui sellel on karjatatud vanemaid loomi.

(34)  Loomade heaolu viie vabaduse põhimõte sisaldab vabadust mitte kannatada nälga ja janu, vabadust mitte tunda ebamugavust, vabadust mitte kannatada valu, vigastuste ja haiguste käes, vabadust käituda loomupäraselt ning vabadust mitte kannatada hirmu ja stressi käes (vt http://www.oie.int/en/animal-welfare/animal-welfare-at-a-glance/). Nende vabaduste olemasolu saab hinnata loomade käitumise ja eelkõige järgmise põhjal: i) keskkonnastressorite hindamine, ii) kehalise seisundi hindamine, iii) asjakohased füsioloogilised näitajad/märgid, iv) tarbitud vee ja sööda kogus ning v) loomade ravi dokumendid.

(35)  Nimetatud viitedokument sisaldab lindude ja sigade intensiivkasvatuse parimaid võimalikke tehnikaid suurtes tööstuskäitistes. Mõni kirjeldatud tehnika võib aga osutuda kasulikuks ka väiksemamahulises loomakasvatuses. Dokumendiga saab tutvuda aadressil http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/irpp.html.

(36)  Orgaanilised jäätmed, millega sobib täiendada vedel- ja tahesõnnikut lähteainetes, mida kasutatakse põllumajandusettevõttes toimuval anaeroobsel kääritamisel, on toit, sööt ja põllumajanduskultuuride jäägid. Põllumajanduskultuuride kasvatamist anaeroobseks kääritamiseks seostatakse aga paljudel juhtudel olelusringi halva keskkonnatoimega ja seega ei ole see parim tava.

(37)  Vastavalt parimale keskkonnajuhtimistavale 3.7.2

(38)  Veekasutustõhusus on määratletud kui saagikus (nt kg) kasutatud niisutusvee mahuühiku (nt m3) kohta. Tavadega, millega suurendatakse saagikust nn veetilga kohta, tõhustatakse veekasutust. Seega tõhustatakse veekasutust, suurendades põllumajanduskultuuride toodangut ja/või vähendades hooajalist veekasutust. Et tagada suur põllumajanduskultuuride toodang, tuleb maksimeerida vihma kogumine ja säilitamine mullas ning taimede võime kasutada mullaniiskust ning minimeerida veepuudujääk tähtsaimates taimekasvuetappides.

(39)  Veetasakaalumeetod koosneb kolmest põhisammust: i) mullalõimise ja juurdumise sügavuse põhjal hinnatakse juurtepiirkonnas oleva taimedele omastatava vee (available water, AW) kogust; ii) tehakse kindlaks lubatav veepuudujääk (allowable water deficit, AWD) sõltuvalt põllumajanduskultuuride liigist, kasvuetapist, mulla veemahutavusvõimest ja niisutussüsteemi pumpamismahust ning iii) määratakse kindlaks põllumajanduskultuuri hinnanguline koguaurumine (ET). Selle meetodi korral niisutatakse maad siis, kui koguaurumine on suurem kui lubatav veepuudujääk.

(40)  Mullaniiskusandureid kasutatakse niisutuse sageduse ja niisutusveekoguse kindlaksmääramiseks. Koguse arvutamisel võetakse aluseks mulla niiskusesisalduse muutumine kahe niisutuskorra vahel, eeldades et kahe korra vahel toimunud koguaurumine võrdub mulla niiskusesisalduse muutumisega kahe korra vahel. Või siis mõõdetakse selle arvutamiseks mulla veeimamisvõime enne niisutamist ja kasutatakse lubatavat veepuudujääki lisatava veekoguse hindamiseks.

(41)  Niisutustõhusus tähistab niisutamisel kasutatud vett, mis on taimedele kättesaadav. Näitaja arvutamiseks korrutatakse edastamistõhusus ehk vee põldu (nt kanalite kaudu) edastamise tõhusus põllu niisutamise tõhususega.

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(44)  Bioloogilist kahjuritõrjet saab teha sissetoomise, suurendamise ja säilitamise kaudu. Sissetoomine tähendab, et tehakse kindlaks tõrjutavad kahjurid ja nende looduslikud vaenlased ning tuuakse need vaenlased põllule sisse. Suurendamine tähendab, et juba esinevatele looduslikele vaenlastele tuuakse teisi juurde, suurendades seega looduslikku populatsiooni. Olemasolevate looduslike vaenlaste säilitamine tähendab, et tagatakse tingimused, milles looduslike vaenlaste looduslikud populatsioonid säilivad. Viimatinimetatud meetodit on kõige lihtsam rakendada, sest looduslikud vaenlased on juba elupaiga ja tõrjutavate kahjuritega kohanenud.

(45)  Tootmis- ja kasutusetapil.

(46)  Jahutuspatjade puhul paigaldatakse ventilaatorid ühele seinale ja jahutuspadjad vastasseinale, nii et väljast tulev õhk imetakse padja kaudu kasvuhoonesse, vähendades seal sel viisil temperatuuri. Udustamise puhul piserdatakse vett väga väikeste piiskadena ja vähendatakse seega kasvuhoone temperatuuri.

(47)  Katmikaianduses käsitatakse põllumajanduskultuuride vee netovajadust võrdsena põllumajanduskultuuri koguaurumisega (ETc), sest vihm ei pääse kasvuhoonesse ja niiskusekadu on väike.

(48)  Veekasutustõhusus on määratletud parimas keskkonnajuhtimistavas 3.8.1.

(49)  Komisjoni 18. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2099, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 303, 20.11.2015, lk 75).

(50)  EMASi põhinäitajad on loetletud määruse (EÜ) nr 1221/2009 IV lisas (punkti C alapunkt 2).

(51)  Esitatud numbrid viitavad käesoleva dokumendi osadele.

(52)  Kasutatud kogus hõlmab mineraalväetistest, loomasöödast, allapanust, loomasõnnikust, loomadest ja seemnetest ning lämmastiku bioloogilisest sidumisest ja õhulämmastiku sidumisest pärit toitained.