3.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/1

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on esitatud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks.

(2)

Toimeainete haloksüfop-P ja napropamiidi heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2020.

(3)

Toimeainete bromukonasooli ja buprofesiini heakskiidu kehtivusaeg lõpeb 31. jaanuaril 2021.

(4)

Käesoleva määrusega hõlmatud toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012 (3). Tõenäoliselt aga lõpeb kõnealuste ainete heakskiidu kehtivusaeg taotlejast mittesõltuvatel põhjustel enne, kui võetakse vastu otsus ainete heakskiidu pikendamise kohta. Seepärast on vaja pikendada kõnealuste ainete heakskiidu kehtivusaega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 17.

(5)

Arvestades aega ja ressursse, mida on vaja suure arvu 2019.–2021. aastal lõppeva heakskiidu kehtivusajaga toimeainete heakskiidu pikendamise taotluste hindamiseks, loodi komisjoni rakendusotsusega C(2016) 6104 (4) tööprogramm, milles rühmitatakse samalaadsed toimeained ja seatakse prioriteedid selle põhjal, millised on nendega seotud ohud inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 18.

(6)

Kuna käesoleva määruse alla kuluvad toimeained ei kuulu rakendusotsuses C(2016) 6104 esitatud prioriteetsetesse kategooriatesse, tuleks nende heakskiidu kehtivusaega pikendada kahe või kolme aasta võrra, võttes arvesse kehtivaid aegumistähtaegu, nõuet esitada toimeainete täiendavad toimikud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 6 lõikele 3 hiljemalt 30 kuud enne heakskiidu kehtivusaja lõppu, vajadust tagada referent- ja kaasreferentliikmesriikide vahel ülesannete ja töö ühtlane jaotamine, samuti hindamiseks ja otsustamiseks vajalike ressursside olemasolu. Seepärast on asjakohane pikendada toimeaine buprofesiini heakskiidu kehtivusaega kahe aasta võrra ning toimeainete bromukonasooli, haloksüfop-P ja napropamiidi heakskiidu kehtivusaega kolme aasta võrra.

(7)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja aegumist ei ole kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 esitatud ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(8)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt varaseima võimaliku kohaldamiskuupäeva.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

3.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/4

(1)

20. oktoobril 2017 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas  (3) avaldatud teates (edaspidi „dumpinguvastase menetluse algatamise teade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit elektrijalgrataste impordi suhtes pärast seda, kui Euroopa jalgrattatootjate ühendus (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EBMA“) oli 8. septembril 2017 esitanud kaebuse nende tootjate nimel, kelle arvele langeb üle 25 % elektrijalgrataste toodangust kogu liidus.

(2)

21. detsembril 2017 teatas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (4) avaldatud teates (edaspidi „subsiidiumivastase menetluse algatamise teade“) subsiidiumivastase menetluse algatamisest HRVst pärit elektrijalgrataste impordi suhtes pärast seda, kui kaebuse esitaja oli 8. novembril 2017 esitanud kaebuse tootjate nimel, kelle arvele langeb üle 25 % elektrijalgrataste toodangust kogu liidus.

(3)

Registreerimisele kuuluva toote (edaspidi „vaatlusalune toode“) puhul on mõlemas menetluses tegemist pedaalidega ja elektrilise abimootoriga jalgratastega, mis pärinevad HRVst ning kuuluvad praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla. Need CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud ainult teavitamise eesmärgil.

(4)

Kaebuse esitaja väljendas oma kaebuses kavatsust taotleda registreerimist. 31. jaanuaril 2018 esitas kaebuse esitaja registreerimistaotlused vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikele 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikele 5. Kaebuse esitaja nõudis, et kehtestataks vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates impordi registreerimise kuupäevast, kui on täidetud kõik alusmääruses sätestatud tingimused.

(5)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikele 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse võtta asjakohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks seejärel alates registreerimiskuupäevast neid meetmeid kohaldada, kui on täidetud kõik alusmääruses sätestatud tingimused. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada pärast liidu tootmisharu sellekohast taotlust, mis sisaldab piisavalt tõendusmaterjali, mis õigustab sellise meetme võtmist.

(6)

Kaebuse esitaja väitis, et registreerimine on õigustatud, sest vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga ja subsideeritakse. Märkimisväärne kahju liidu tootmisharule tuleneb madala hinnaga impordi suurenemisest, mis kahjustab võimalike lõplike tollimaksude leevendavat mõju, võimaldades varuda lattu tooteid enne 2018. aasta müügihooaega.

(7)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõiget 4 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 16 lõiget 4.

(8)

Taotluse dumpinguosa puhul kontrollis komisjon, kas importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingu kestusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust teadlikud. Samuti analüüsiti seda, kas import suureneb märgatavalt veelgi, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib tõenäoliselt olulisel määral vähendada kohaldatava lõpliku tollimaksu leevendavat mõju.

(9)

Taotluse subsideerimisosa puhul kontrollis komisjon, kas taotlus sisaldab tõendeid kriitiliste asjaolude kohta, mille puhul tasakaalustatavast subsiidiumist kasu saav vaatlusaluse toote massiline import on suhteliselt lühikese aja jooksul tekitanud raskesti heastatavat kahju, ning kas sellise kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata sellele impordile tagasiulatuvalt tasakaalustav tollimaks.

(10)

Seoses dumpinguga on komisjonil selles etapis piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVst imporditud vaatlusalust toodet müüakse dumpinguhinnaga. Kaebuse esitaja edastatud tõendite aluseks on eelkõige normaalväärtus, mis põhineb siseriiklikel hindadel ja Šveitsi valimisel võrdlusriigiks vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikele 7.

(11)

Tõendid dumpingu kohta põhinevad niimoodi kindlaks määratud normaalväärtuse võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasemel). Võttes aga arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust (vahemikus 193–430 %), kinnitavad esitatud tõendid praeguses etapis piisavalt seda, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(12)

See teave esitati menetluse algatamise teates 20. oktoobril 2017.

(13)

Seotud importijaga eksportiv tootja Giant väitis, et dumpinguvastase uurimise alustamisest ei piisa selleks, et olla dumpingust teadlik.

(14)

Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Lisaks on importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel juurdepääs kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile. Seetõttu järeldas komisjon, et importijad teadsid või oleksid pidanud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust teada saama hiljemalt teate avaldamise hetkel.

(15)

Sama huvitatud isik väitis, et importija puhul ei saa eeldada, et ta on teadlik dumpinguvastase määruse artikli 2 lõike 7 kohaldamisest ja veelgi vähem suudab ta prognoosida normaalväärtust, mille alusel Hiinast liitu suunatava ekspordi hindu tuleks hinnata.

(16)

Komisjon märkis, et dumpinguvastase määruse artikli 2 lõike 7 kohaldamine on kirjas kaebuses ja sellele on osutatud ka algatamisteates.

(17)

Kaebuse esitaja edastas ka piisavad tõendid väidetava kahju kohta ja tõendas liidu turuosa järsku vähenemist 42,5 %-lt 2014. aastal 28,6 %-le kaebuses osutatud perioodil ning väikest ja veelgi vähenevat kasumlikkust, s.o 3,4 %-lt käibest 2,1 %-le kaebuses osutatud perioodil, samuti esitas ta arvutused madalama hinnaga müügi kohta, mis jäid vahemikku 153–206 %.

(18)

Seega järeldas komisjon, et taotluse dumpinguosa puhul on esimene registreerimiskriteerium täidetud.

(19)

Eurostati andmed ei võimalda liitu saabuva elektrijalgrataste impordi arengut igakülgselt analüüsida. Kuigi uurimisperiood algab oktoobriga 2016, klassifitseeriti elektrijalgrataste impordist hinnanguliselt 99 % kuni jaanuarini 2017 sellise CN-koodi alla, mis hõlmab muid tooteid.

(20)

Seoses sellega edastas kaebuse esitaja üksikasjalikud andmed, mis põhinevad Hiina tolliasutuste ekspordiandmetel ja hõlmavad ajavahemikku alates jaanuarist 2014 kuni veebruarini 2018. Huvitatud isikute esitatud andmete põhjal ja statistika võrdlemisel jõudis komisjon järeldusele, et HRVst väljuva ekspordi ja liitu saabuva impordi vahel on kahe kuu pikkune ajaline nihe.

(21)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiina tolliasutuste ekspordiandmete puhul on tegemist esmapilgul usutavate piisavate tõenditega liitu kahe kuu pikkuse ajalise nihkega saabuva impordi kohta. Selleks et määrata kindlaks impordi väärtus uurimisperioodil (s.o 1. oktoober 2016 – 30. september 2017), kasutas komisjon seega Hiina ekspordiandmeid, mis hõlmavad ajavahemikku alates augustist 2016 kuni juulini 2017.

(22)

Võrreldes ajavahemikuga alates novembrist 2016 kuni veebruarini 2017 suurenes ajavahemikul novembrist 2017 kuni veebruarini 2018 HRVst liitu suunatud ekspordi maht 82 %. Peale selle oli ajavahemikul alates novembrist 2017 kuni veebruarini 2018 HRVst liitu suunatud ekspordi igakuine maht 64 % suurem kui liitu saabuva impordi igakuine maht uurimisperioodil. Komisjon leidis, et need näitajad annavad tunnistust impordi märkimisväärsest suurenemisest.

(23)

Mõned sõltumatud importijad ja Giant väitsid, et esialgsed Hiina ekspordiandmed, millele kaebuse esitaja tugineb oma registreerimistaotluses, tuleks mittekonfidentsiaalsetes dokumentides avalikustada, et tagada andmeallika ja esitatud andmete usaldusväärsus. Importijad väitsid, et kasutatud koode ei ole märgitud ja need võivad hõlmata ka muid tooteid.

(24)

Kaebuse esitaja edastas komisjonile taotlust toetava üksikasjaliku statistika. Nende andmete avalikustamine oleks vastuolus autoriõigusega. Samas tegi kaebuse esitaja koondandmed ekspordi kohta kuude ja aasta lõikes kättesaadavaks taotluse mittekonfidentsiaalses versioonis. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et andmeallikaks on Hiina tolliasutused, esitas kasutatud koodid ja selgitas metoodikat, kuidas jäetakse välja vaatlusalusest tootest erinevad tooted. Sellisena oli allikas teada ja andmed saadaval tasu eest. Neid andmeid kinnitas üldjoontes ka Eurostat olemasoleva perioodi kohta. Mitte ükski teine huvitatud isik ei esitanud alternatiivandmeid ega -metoodikat. Neid asjaolusid ning koondandmete avalikustamise määra ja mittekonfidentsiaalse toimiku suhtes kasutatud metoodikat arvesse võttes on komisjon järeldusel, et sisendandmed ei ole asjaomasele isikule kaitseõiguste teostamiseks vajalikud. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(25)

Mõned sõltumatud importijad väitsid veel seda, et varude kogumine ei ole võimalik, kuna toote väljatöötamise ja tarnimise vaheline aeg on pikk. Selles suhtes leidis komisjon, et ajavahemik alates elektrijalgratta väljatöötamisest kuni selle tegeliku tarnimiseni ei välista võimalust varuda lattu juba väljatöötatud elektrijalgrattaid, arvestades eelkõige kaebuse esitaja edastatud teavet HRV vaba tootmisvõimsuse kohta. Olemasolevad statistilised tõendusmaterjalid toetasid ka väidet impordi märkimisväärse suurenemise kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(26)

Mõned sõltumatud importijad ja Giant eitasid asjaolu, et Hiina ekspordi suurenemine tõendab impordi märkimisväärset suurenemist, ja väitsid, et see kajastab elektrijalgrataste müügi hooajalisust. Komisjon leidis, et hooajalisus ei mõjuta aastate kaupa tehtavat võrdlust, ja esitas tõendusmaterjali impordimahu 82 % suurenemise kohta alates juhtumi menetluse algusest. Seepärast lükati see väide tagasi.

(27)

Giant eitas impordi märkimisväärsust ja väitis, et import ei ole nii suur, kui palju suureneb liidus üldine nõudlus elektrijalgrataste järele, või on sellega kooskõlas. Giant tsiteeris Euroopa jalgrattatööstuse konföderatsiooni (CONEBI) väljaannet, milles prognoositi suurenemiseks 22,2 % võrreldes 2015. aastaga, ja kaebuse esitaja EBMA väljaannet, milles prognoositi 2017. aastaks suurenemist 23 % võrreldes 2016. aastaga. Gianti väitel on õige alustada impordi suurenemise hindamist alates oktoobrist 2017. Giant arvutas Eurostati impordiandmete alusel, et ajavahemikus alates oktoobrist 2017 kuni jaanuarini 2018 on elektrijalgrataste import suurenenud kuus 8,7 %.

(28)

Komisjon märgib, et Gianti väitel on HRVst saadetud ekspordi ja liitu siseneva impordi vaheline tarneaeg „vähemalt üks või kaks kuud“. Sellest tulenevalt vastab 2017. aasta oktoobrikuu import HRVst 2017. aasta augustis, st enne uurimise alustamist, saadetud ekspordile. Peale selle oli ajavahemikul alates augustist 2017 kuni veebruarini 2018 HRVst liitu suunatud ekspordi igakuine maht 36 % suurem kui liitu saabuva impordi igakuine maht uurimisperioodil. Selle suurenemismäära puhule ei võeta arvesse seda, et juba uurimisperioodil oli import märkimisväärselt suurenenud ning ületab suuresti liidu turu nõudluse suurenemise 2016. ja 2017. aastal.

(29)

Seega järeldas komisjon, et taotluse dumpinguosa puhul on ka teine registreerimiskriteerium täidetud.

(30)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et kui üha alanevate hindadega import HRVst jätkuvalt suureneks, tekitaks see veelgi rohkem kahju.

(31)

Nagu põhjendustes 19–29 märgitud, on piisavalt tõendeid vaatlusaluse toote impordi märkimisväärse suurenemise kohta.

(32)

Lisaks on tõendeid ka vaatlusaluse toote impordihinna edasise alanemise kohta. Ajavahemikul alates novembrist 2017 kuni veebruarini 2018 oli HRVst liitu saabuva impordi keskmine hind eurodes tõepoolest 8 % väiksem kui ajavahemikul alates novembrist 2016 kuni veebruarini 2017 ja 7 % väiksem kui uurimisperioodil.

(33)

Täiendavad asjaolud tõendavad, et impordi edasine märkimisväärne suurenemine võib kahjustada kohaldatavate tollimaksude leevendavat mõju. Tõepoolest on põhjust eeldada, et enne ajutiste meetmete vastuvõtmist, kui seda peaks tehtama, võib vaatlusaluse toote import veelgi suureneda, sest meetmed võetaks vastu hiljemalt 20. juuli paiku, mis ühtlasi kattuks elektrijalgrataste 2018. aasta müügihooaja lõpuga.

(34)

Pidades silmas ajastust, mahtu ja asjaolusid (näiteks HRV ülemäärast tootmisvõimsust ja Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumist), on tõenäoline, et impordi selline suurenemine pärast juhtumi algatamist võib oluliselt kahjustada lõpliku tollimaksu leevendavat mõju, kui maksu ei kohaldata tagasiulatuvalt.

(35)

Seepärast järeldas komisjon, et taotluse dumpinguosa puhul on ka kolmas registreerimiskriteerium täidetud.

(36)

Seoses subsideerimisega on komisjonil piisavalt tõendeid selle kohta, et HRVst pärit vaatlusaluse toote importi subsideeritakse. Väidetavad subsiidiumid hõlmavad muu hulgas järgmist: i) rahaliste vahendite või kohustuste (nt toetused, soodustingimustel laenud, riigile kuuluvatelt ja erapankadelt otsekrediidi saamine, ekspordikrediidid ja -tagatised ning ekspordikindlustus) otsene ülekandmine; ii) valitsuse saamata või kogumata jäänud tulu, näiteks tulumaksuvähendused ja -vabastus, imporditollitariifi vähendamine ning käibemaksuvabastus ja käibemaksu vähendamine, ning iii) riiklikud sisendmaterjali-, maa- ja energiatarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. See tõendusmaterjal tehti kättesaadavaks kaebuse avalikus versioonis ja piisavaid tõendeid käsitlevas seletuskirjas.

(37)

Väidetavalt on need eespool nimetatud kavad subsiidiumid, kuna nendega kaasneb HRV valitsuse või muude piirkondlike valitsuste (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus ja seeläbi kasu vaatlusalust toodet eksportivatele tootjatele. Väidetavalt sõltuvad kõnealused meetmed eksporditegevusest ja/või kodumaiste kaupade eelistamisest importkaupadele ja/või piirduvad üksnes teatavate sektorite ja/või teatavat tüüpi ettevõtjate ja/või asukohtadega ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad.

(38)

Seepärast tõendavad kättesaadavad tõendid praeguses etapis järeldust, et vaatlusaluse toote eksport saab kasu tasakaalustatavatest subsiidiumidest.

(39)

Peale selle on komisjoni käsutuses piisavalt tõendeid selle kohta, et eksportivate tootjate subsideerimistavad põhjustavad liidu tootmisharule olulist kahju. Kaebustes ja registreerimisnõudega seoses tehtud avaldustes esitatud tõenditest impordimahu kohta ilmneb impordi oluline kasv absoluutarvudes ning turuosas ajavahemikus alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini ja ka viimastel kuudel. Eelkõige näitavad kättesaadavad tõendid, et Hiina eksportivad tootjad on vaatlusaluse toote eksporti liitu rohkem kui kolmekordistanud (219 tuhandelt ühikult 703 tuhandele ühikule (ehk + 484 tuhat ühikut), mistõttu suurenes turuosa järsult 19,2 %-lt 33 %-le. Nagu eespool põhjenduses 22 märgitud, jätkus samasugune suundumus ka ajavahemikus alates novembrist 2017 kuni veebruarini 2018. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tõendite kohaselt kahjustab HRVst pärit elektrijalgrataste impordi tohutu suurenemine liidu tööstusharu olukorda ja muu hulgas vähendab selle kasumlikkust. Tõendiks dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõikes 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõikes 4 loetletud kahjunäitajate kohta on kaebustes ja registreerimisnõudega seotud avaldustes esitatud andmed.

(40)

Lisaks hindas komisjon selles etapis, kas kahju, mida kanti, on raskesti heastatav. Kuna Hiina tarnijad on integreeritud liidu tootmisharu tarbijate tarneahelatesse, võivad need tarbijad suhtuda vastumeelselt tarnijate vahetamisse liidu tootjate vastu. Peale selle ei ole liidu tootmisharu kliendid tõenäoliselt nõus maksma liidu tootmisharu kõrgemaid hindu isegi juhul, kui komisjon peakski tulevikus kehtestama tasakaalustavad meetmed, millel puudub tagasiulatuv mõju. Oht, mis on seotud turuosa jäädava kaotamise või sissetuleku vähenemisega, kujutab endast kahju, mida on raske heastada.

(41)

Põhjenduses 39 esitatud andmeid ja põhjenduses 40 kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes pidas komisjon vajalikuks teha ettevalmistusi meetmete võimalikuks tagasiulatuvaks kohaldamiseks ja kehtestada sellise korduva kahju vältimiseks registreerimisnõue.

(42)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kaebuse esitaja on esitanud piisavalt tõendeid, et kehtestada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõue kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikega 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikega 5.

(43)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja esitada asjakohased tõendid. Lisaks võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

(44)

Vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõikele 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24 lõikele 5 tuleks kehtestada vaatlusaluse toote impordi registreerimise nõue selle tagamiseks, et kui uurimiste tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased ja/või tasakaalustavad tollimaksud, on neid tollimakse asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(45)

Kõik edaspidised kohustused tuleneksid dumpinguvastase ja subsiidiumivastase uurimise tulemustest.

(46)

Kaebuses, milles taotletakse dumpinguvastase uurimise algatamist, esitatud väidete põhjal on keskmine dumpingumarginaal vaatlusaluse toote puhul 193 %–430 % ja keskmine kahju korvamise määr 189 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on arvestatud kaebuse põhjal ja sätestatud kahju kõrvaldamise tasemel, st väärtuseliselt 189 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast.

(47)

Praeguses uurimisetapis ei ole subsiidiumisumma suurust veel võimalik hinnata. Subsiidiumivastase uurimise algatamist taotlevas kaebuses esitatud väidete põhjal hinnatakse vaatlusaluse toote puhul kahju korvamise määraks 189 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on arvestatud subsiidiumivastase kaebuse põhjal ja sätestatud kahju kõrvaldamise tasemel, st väärtuseliselt 189 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast.

(48)

Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5),

3.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/10

(1)

Otsusega 95/196/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Soome põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Soome on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 95/196/EÜ asendati komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsusega K(2009) 3067 (2). Viimati nimetatud otsust muudeti komisjoni 30. aprilli 2015. aasta otsusega C(2015) 2790.

(2)

Soome tegi 12. oktoobril 2015 ettepaneku, et komisjon muudaks otsust K(2009) 3067 selleks, et hõlbustada kava haldamist ning võtta arvesse muudatusi ühises põllumajanduspoliitikas, aga ka põllumajanduse majanduslikku arengut Soome põhjapoolsetes piirkondades. 8. juuni 2016. aasta kirjaga muutis Soome seda ettepanekut ja saatis lisateavet põllumajandusliku tootmise kohta oma põhjapoolsetes piirkondades.

(3)

Võttes arvesse otsusesse K(2009) 3067 tehtud muudatusi ja mitut eelmist muudatust, on asjakohane asendada kõnealune otsus uuega.

(4)

Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud.

(5)

Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, peaks kõnealuse artikli kohane abi piirduma piirkondadega, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad võrreldavad ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti raskeks. Asjaomasteks haldusüksusteks peaksid olema vallad (kunta), sealhulgas eespool nimetatud piirkondades asuvad muudest valdadest ümbritsetud vallad, isegi kui need ei vasta samadele tingimustele.

(6)

Kava haldamise hõlbustamiseks ja selle koordineerimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1305/2013 (3) ja (EL) nr 1307/2013 (4) kohase toetusega ning riiklike abikavadega on asjakohane lisada nii käesoleva otsuse alusel abi saavates piirkondades asuvad vallad kui ka need, mis määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 teise lõigu kohaselt kuuluvad piiritletud alade hulka Mandri-Soome maaelu arengu programmis 2014–2020.

(7)

Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, peaks olema sama mis otsuses K(2009) 3067 ning hõlmama põllumajandusliku tootmise puhul 1991., 1992. ja 1993. aastat.

(8)

Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Soome põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil. Kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel on seega vaja arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika kohast sissetulekutoetust. 2016. aasta andmete alusel tuleks kehtestada suurimaks aastaseks abisummaks 563,9 miljonit eurot, mis on arvutatud viieaastase perioodi keskmisena ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2021.

(9)

Selleks et lihtsustada põhjapiirkondade abikava ning lubada Soomel paindlikult suunata abi eri tootmissektoritesse, tagades samal ajal abi tasakaalustatud jagamise sektorite vahel, tuleb suurim keskmine aastane abisumma jagada abikategooriate vahel, milleks on loomakasvatus, taimekasvatus ja muu põhjapiirkondade abi. Lehmapiimatoodangu puhul on asjakohane kehtestada eraldi suurim keskmine aastane abisumma, millest piisab tootmise säilitamiseks Soome põhjapiirkondades.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud piirnormide raames tuleb abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel.

(11)

Põhjapõtradega seotud abi tuleb anda loomapõhiselt ja see peab piirduma põhjapõtrade traditsioonilise arvuga Soome põhjapiirkondades. Metsamarjade ja seente ladustamise toetust tuleks lubada maksta kilogrammi kohta ning piima ja liha transportimise ja loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenustega seotud toetust tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

(12)

Lehmapiima tõhusa tootmise stiimuli säilitamiseks tuleks lubada maksta toetust piima kilogrammi kohta.

(13)

Soome põhjapiirkondade põllumajandusettevõtete sissetulekute andmetest ilmneb suur aastane volatiilsus, eelkõige 2008. aastast alates. Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Soome põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Soomel igaks kalendriaastaks kehtestada abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku raames.

(14)

Seoses sellega peaks Soome oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine.

(15)

Selleks et tagada korrapärased maksed kalendriaastas, tuleks lubada Soomel maksta abi konkreetse aasta eest, tehes tootmistegurite ja tootmisühikute esialgsetel prognoosidel põhinevaid ettemakseid, ning maksta piimatootmise toetust tegelikul tootmisel põhinevate igakuiste maksetena.

(16)

Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleb vältida alusetute maksete sissenõudmisega enne järgmise aasta 1. juunit.

(17)

Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 2 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset.

(18)

Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv, sealhulgas eraldi piimalehmade maksimaalne arv, mis ei ületa võrdlusperioodide arvu.

(19)

Piimalehmade arvu puhul tuleks arvesse võtta võrdlusperioodidest alates toimunud toodangumahu kasvu tootmisteguri kohta. Seepärast tuleks piimalehmade maksimaalne rahastamiskõlblik arv määrata kindlaks keskmise toodangu alusel lehma kohta ajavahemikus 2004–2013.

(20)

Abi andmisel põhjapõtrade aretamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks tuleks vältida ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (5) artikli 213 kohaselt antavat abi.

(21)

Selleks et tagada taimekasvatuses põllumajandusmaa paindlik kasutamine eri tootmissektorite vahel, peaks suurim lubatud pindala olema otsuse K(2009) 3067 (muudetud otsusega C(2015) 2790) II lisas ette nähtud 944 300 hektarit, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit.

(22)

Kasvuhoonekultuuride puhul tuleb kehtestada eraldi suurimaks lubatud pindalaks 203 hektarit, mis vastab Soome põhjapiirkondade traditsioonilisele tootmispinnale.

(23)

Kui kategooria tootmistegurite arv ületab asjaomase aasta maksimumarvu, tuleb vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu tootmistegurite vastava arvu võrra sellel kalendriaastal, mis järgneb maksimummäära ületamise aastale.

(24)

Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Soome edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõju kohta. Abi pikaajalise mõju paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada viieaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane iga viie aasta järel anda aru abi sotsiaal-majandusliku mõju kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(25)

Soome peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel.

(26)

Seepärast tuleb otsus K(2009) 3067 kehtetuks tunnistada,

a)

loomakasvatuse puhul loomühiku kohta;

b)

põllukultuuride puhul hektari kohta;

c)

kasvuhoonekultuuride puhul ruutmeetri kohta;

d)

aiakultuuride puhul kuupmeetri kohta ja

e)

piima ja liha transportimise ning loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenuste tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

a)

seoses tootmisega: 1992. aasta lehmapiima ja veiste puhul, 1993. aasta aiakultuuride puhul, 1991., 1992. ja 1993. aasta keskmine muude toodete puhul;

b)

seoses üldise toetustasemega: 1993. aasta.

a)

selliste valdade kindlaksmääramine, kus abi maksti, üksikasjaliku maakaardi ja vajaduse korral muude andmete alusel;

b)

käesoleva otsuse kohaste abikõlblike piirkondade kogutoodang aruandeaastal, esitades kõigi II lisas nimetatud toodete kogused;

c)

tootmistegurite koguarv, abikõlblike tootmistegurite arv ja toetust saanud tootmistegurite arv iga II lisas nimetatud tootmissektori kohta ning igas sektoris toote kaupa, sh märkus tootmistegurite lubatud aastaste maksimumarvu ületamiste kohta;

d)

makstud toetus kokku, toetuse kogusumma abikategooria ja tootmisliigi kaupa, abisaajale makstud toetussummad tootmisteguri/muu ühiku kohta ning toetussummade diferentseerimise kriteeriumid allpiirkondade ja põllumajandusettevõtete või muude kaalutluste alusel;

e)

kohaldatud maksesüsteem, sealhulgas üksikasjad kõigi prognoosidel põhinevate ettemaksete, lõppmaksete ning täheldatud enammaksete ja nende sissenõudmise kohta;

f)

käesoleva otsusega hõlmatud valdades määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32, määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 213 kohaselt makstud abisummad ja

g)

viited riiklikele õigusaktidele, mille alusel abimeedet rakendatakse.

a)

viieaastase ajavahemiku jooksul makstud kogutoetus ning selle jaotus abikategooriate, tootmisliikide ja allpiirkondade kaupa;

b)

kogutoodang, tootmistegurite arv ning abikõlblike piirkondade põllumajandustootjate sissetulekutasemed;

c)

põllumajandusliku tootmise, töötlemise ja turustamise areng põhjapoolsete piirkondade sotsiaal-majanduslikus kontekstis;

d)

abi mõju keskkonnakaitsele ja maaelu alalhoidmisele ja

e)

aruandes esitatud andmetel põhinevad ettepanekud abi arenguks, põllumajandusliku tootmise riiklik ja liidu kontekst ning muud asjakohased tegurid.