2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/1

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003 (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Raudteed on tähtis osa liidu transpordivõrkudest.

(3)

Komisjon vajab statistikat kauba- ja reisijateveo kohta raudteel, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning piirkondlike ja üleeuroopaliste võrkudega seotud tegevuspõhimõtete veondustahke.

(4)

Komisjon vajab raudteeohutuse statistikat ka selleks, et ette valmistada ja jälgida liidu tegevust transpordiohutuse alal. Euroopa Liidu Raudteeamet kogub andmeid õnnetuste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (5) I lisa alusel seoses ühiste ohutusnäitajatega ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega.

(5)

Liidu statistikat raudteeveo kohta on vaja ka selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (6) artiklis 15 sätestatud järelevalveülesandeid.

(6)

Liidu statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada transpordiliikide vahel võimalikult hea võrreldavus.

(7)

Oluline on vältida töö dubleerimist ning optimeerida sellise olemasoleva teabe kasutamist, mida on võimalik statistilistel eesmärkidel kasutada. Sel eesmärgil ning liidu kodanikele ja teistele sidusrühmadele hõlpsasti kättesaadava ja kasuliku raudteeveoohutust ja raudteesüsteemi, sh raudteetaristu koostalitlust käsitleva teabe esitamist silmas pidades tuleks komisjoni talituste ja asjaomaste üksuste vahel sõlmida asjakohased statistikaalast tegevust käsitlevad koostöölepingud, sh rahvusvahelisel tasandil.

(8)

Euroopa statistika tegemisel tuleks saavutada tasakaal kasutajate vajaduste ja andmeesitajate koormuse vahel.

(9)

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes määruse (EÜ) nr 91/2003 kohaldamisel saadud kogemuste kohta viitas komisjon asjaolule, et pikaajaline areng toob tõenäoliselt kaasa kõnealuse määruse alusel juba kogutud andmete väljajätmise või lihtsustamise ning sellele, et eesmärk on lühendada reisijate raudteeveo aastaandmete edastamise perioodi. Komisjon peaks jätkama korrapäraste aruannete esitamist käesoleva määruse rakendamise kohta.

(10)

Avalik-õiguslike ja eraomandis olevate raudtee-ettevõtjate kooseksisteerimine raudteeveo kaubandusturul eeldab, et statistilised andmed, mida raudtee-ettevõtjad peaksid esitama ja mida Eurostat peaks levitama, on täpselt kindlaks määratud.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtlustatud andmete esitamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomine, mida tuleks igas liikmesriigis rakendada riikliku statistika tegemise eest vastutavate asutuste ja institutsioonide järelevalve all, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda toimingu ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (7) on raamistik käesoleva määruse sätetele.

(13)

Selleks et kajastada uusi suundumusi liikmesriikides ja samal ajal säilitada raudteevedu käsitlevate andmete ühtlustatud kogumine liidus, samuti selleks et säilitada liikmesriikide edastatavate andmete hea kvaliteet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnilisi mõisteid ja ette näha täiendavaid tehnilisi mõisteid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(14)

Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(15)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks andmed, mida tuleb esitada aruannete tarvis, mis käsitlevad kvaliteeti ja tulemuste võrreldavust, ning kord, kuidas komisjon (Eurostat) neid tulemusi levitab. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(16)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

a)

raudtee-ettevõtjad, kes tegutsevad ainuüksi või peaasjalikult tööstus- ja sarnastes rajatistes, ka sadamates;

b)

raudtee-ettevõtjad, kes osutavad kohalikke turismiteenuseid, näiteks käitavad säilinud ajaloolisi auruvedurite raudteid.

a)

kaubaveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (I lisa);

b)

reisijateveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (II lisa);

c)

kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed (III lisa);

d)

kauba- ja reisijateveo piirkondlikud andmed (IV lisa);

e)

raudteevõrgu liiklusvoogude andmed (V lisa).

a)

kaubaveo kogumaht on vähemalt 200 000 000 tonnkilomeetrit või vähemalt 500 000 tonni;

b)

reisijateveo kogumaht on vähemalt 100 000 000 reisijakilomeetrit.

a)

kohustuslikud uuringud;

b)

haldusandmed, sealhulgas reguleerivate asutuste kogutud andmed, eelkõige raudtee-kaubaveo saatekiri, kui see on olemas;

c)

statistilised hindamismenetlused;

d)

raudteesektori kutseorganisatsioonide esitatud andmed;

e)

sihtuuringud.

a)

hinnangut selle kohta, milline on olnud tehtud statistikast saadud kasu liidule, liikmesriikidele, andmeesitajatele ja statistika kasutajatele võrreldes nende kuludega;

b)

hinnangut edastatud andmete kvaliteedi, kasutatud andmekogumise meetodite ja tehtud statistika kvaliteedi kohta.

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/19

(1)

Tariifid, mida kohaldatakse väikeses mahus piiriüleseid postipakke ja muid postisaadetisi saatvatele isikutele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja üksikisikutele, on endiselt suhteliselt kõrged. See avaldab otsest negatiivset mõju neile, kes soovivad kasutada postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, eriti e-kaubanduse raames.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 14 rõhutatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, näiteks postiteenuste kohta liidu ühistes väärtustes ning nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Selles sätestatakse vajadus hoolitseda, et sellised teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.

(3)

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 26 (Üldhuviteenuste kohta) rõhutatakse veelgi, et liidu ühised väärtused seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega ELi toimimise lepingu artikli 14 tähenduses hõlmavad ka kasutajate vajaduste ja eelistuste erinevusi, mis võivad tuleneda erinevatest geograafilistest, sotsiaalsetest või kultuurilistest olukordadest, samuti kõrget kvaliteeti, ohutust ja vastuvõetavat hinda, võrdset kohtlemist ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamist.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 169 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga a nähakse ette, et liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme saavutamisele meetmetega, mis võetakse kõnealuse lepingu artikli 114 kohaselt.

(5)

Liikmesriikides on suuri erinevusi pädevustes, mis on antud riiklikele reguleerivatele asutustele seoses turuseire ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate regulatiivse järelevalvega. Näiteks võivad mõned asutused nõuda teenuseosutajatelt asjakohase hinnateabe esitamist. Selliste erinevuste olemasolu on kinnitatud Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti ja Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma ühisarvamuses, milles jõuti järeldusele, et riiklikud reguleerivad asutused vajavad sekkumiseks asjakohaseid regulatiivseid volitusi ning et niisugused volitused ei näi olevat rakendatud kõikides liikmesriikides. Kõnealused erinevused toovad piiriüleselt tegutsevate postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajatele kaasa täiendava halduskoormuse ja õigusnormide täitmisega seotud kulud. Seega takistavad need erinevused postipakkide kättetoimetamise teenuste piiriülest osutamist ja mõjutavad otseselt siseturu toimimist.

(6)

Posti- ja postipakisektori rahvusvahelise iseloomu tõttu on oluline arendada kasutajate ja keskkonna huvides edasi Euroopa ja rahvusvahelisi tehnilisi standardeid ning avardada äriühingute turuvõimalusi. Lisaks annavad kasutajad sageli teada teenuse kvaliteedi probleemidest postipakkide piiriülesel saatmisel, kättesaamisel või tagastamisel. Seetõttu on vaja veelgi parandada postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kvaliteedistandardeid ja koostalitlusvõimet. Mõlemat tuleks edaspidi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/67/EÜ (3) prioriteediks seada nii Euroopa Standardikomitee (CEN) raames kui ka muul viisil. Rohkem tuleb edendada ka teenuste tõhusust, mille puhul peaks eelkõige arvesse võtma kasutajate huve.

(7)

Postiteenuste standardimine ja teenuse kvaliteedi parandamine direktiivi 97/67/EÜ toetuseks on liidu strateegiline prioriteet, mida tuleks jätkata. Tehniline standardimine on hädavajalik riigisiseste võrkude koostalitusvõime edendamiseks ja tõhusa universaalteenuse olemasoluks. Komisjon esitas 2016. aasta augustis CENile neljanda standardimistaotluse, eesmärgiga kehtestada tööprogramm ja esitada 2020. aasta augustis lõpparuanne (4). Kõnealuse tööprogrammi puhul tuleks eelkõige arvesse võtta kasutajate huve, keskkonnakaalutlusi ja tõhusust, ning see peaks aitama kaasa liidu digitaalse ühtse turu loomisele.

(8)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste turg on mitmekesine, keerukas ja konkurentsitihe – erinevad teenuseosutajad pakuvad erisuguseid teenuseid ja hindu sõltuvalt lähetatavate postipakkide kaalust, suurusest ja formaadist ning sihtkohast, lisaväärtust pakkuvatest omadustest (nt jälgitavussüsteemid) ning lähetatavate postipakkide arvust. Mitmes liikmesriigis ei ole universaalteenuse osutajatel postipakkide kättetoimetamise teenuste turul suurimat turuosa. Selline mitmekesisus raskendab tarbijate ja kasutajate jaoks postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate võrdlemist nii kvaliteedi kui ka hinna mõttes, sest sarnaste teenuste puhul ei ole nad sageli teadlikud postipakkide kättetoimetamise eri võimalustest piiriüleses e-kaubanduses. Juurdepääs asjakohasele teabele tuleks eelkõige VKEdele ja üksikisikutele lihtsamaks teha. Väikesed ja keskmise suurusega kauplejad on nimetanud kättetoimetamisega seotud probleeme piiriülese müügi takistuseks.

(9)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste parandamiseks eraisikute ning mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, sh kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, tuleb muuta avalikud nimekirjad, milles on esitatud teatavate postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste tariifid, paremini ligipääsetavaks ja läbipaistvamaks. Piiriüleste teenuste hindade läbipaistvamaks ja kogu liidus hõlpsamini võrreldavaks muutmine peaks aitama vähendada tariifide põhjendamatuid erinevusi, sh riigisiseste ja piiriüleste tariifide põhjendamatuid erinevusi.

(10)

Üksikpostiteenused on kõigis liikmesriikides universaalteenuse osa ning need on ka teenused, mida üksikisikud ja väikeettevõtjad kõige sagedamini kasutavad. E-kaubanduse edasiseks arenguks on vaja muuta tükihind läbipaistvamaks ja taskukohasemaks.

(11)

Paljud ettevõtjad, kes tegelevad veebimüügiga, on sellega tegelenud või on üritanud sellega tegeleda, peavad probleemiks suuri kättetoimetamiskulusid, kulukaid kaebuste lahendamise menetlusi ja tagatisi. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid tagamaks, et eelkõige kõrvalistes piirkondades asuvad VKEd ja üksikisikud saaksid täit kasu neile kättesaadavatest tõrgeteta toimivatest postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenustest, ning tagamaks, et need teenused oleksid mõistliku hinnaga.

(12)

Mõiste „universaalteenuse osutaja“ tähendab postiettevõtjat, kes pakub konkreetses liikmesriigis universaalset postiteenust või selle osi. Enam kui ühes liikmesriigis tegutsev universaalteenuse osutaja tuleks liigitada universaalteenuse osutajaks ainult liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta osutab universaalset postiteenust.

(13)

Praegu on postiteenused reguleeritud direktiiviga 97/67/EÜ. Kõnealuses direktiivis kehtestatakse ühiseeskirjad, millega reguleeritakse postiteenuste ja universaalse postiteenuse osutamist liidus. Selles keskendutakse peamiselt, kuid mitte ainult, riiklikele universaalteenustele ega käsitleta postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate regulatiivset järelevalvet. Kõnealuses direktiivis kehtestatud universaalteenuste miinimumnõuete täitmise tagab liikmesriigi määratud riiklik reguleeriv asutus. Seega täiendatakse käesoleva määrusega direktiivis 97/67/EÜ sätestatud norme postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. Käesolev määrus ei mõjuta direktiivis 97/67/EÜ sätestatud õigusi ja tagatisi, sh eelkõige universaalse postiteenuse järjepidevat osutamist kasutajatele.

(14)

Käesoleva määrusega ei muudeta mõiste „postisaadetis“ määratlust, mis on sätestatud direktiivi 97/67/EÜ artikli 2 punktis 6, ega sellele tuginevaid määratlusi liikmesriigi õiguses.

(15)

Hinnanguliselt 80 % praegu e-kaubanduse raames lähetatavatest postipakkidest kaalub alla kahe kilogrammi ja sageli töödeldakse neid kirjapostivoos. Muul viisil kätte toimetatud postipakkide kaalu kohta teave puudub. On oluline, et selliste kergemate saadetiste suhtes kohaldataks käesolevat määrust.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks on oluline määratleda selgelt postipakid, postipakkide kättetoimetamise teenused ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad ning täpsustada, missuguseid postisaadetisi need mõisted hõlmavad. Eeldatakse, et postisaadetised, mis on paksemad kui 20 mm, sisaldavad kaupa ja mitte kirjasaadetisi, sõltumata sellest, kas neid käitleb universaalteenuse osutaja või mitte. Ainult kirjasaadetisi sisaldavad postisaadetised ei peaks kuuluma postipakkide kättetoimetamise teenuste kohaldamisalasse. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama kooskõlas väljakujunenud tavaga kuni 31,5 kg kaaluvaid ja kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupa sisaldavaid postipakke, sest raskemaid saadetisi ei saa keskmine isik üksinda ilma mehaaniliste abivahenditeta käidelda ning see tegevus kuulub kaubaveo- ja logistikasektorisse.

(17)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajatele, kes kasutavad alternatiivseid ärimudeleid, näiteks jagamismajandust ja e-kaubandusplatvorme, kui nad pakuvad vähemalt ühe postiteenuste ahela etapi teenust. Kooskõlas praeguse tavaga tuleks kogumine, sorteerimine ja jaotamine, sh järeletulemise teenused, lugeda postipakkide kättetoimetamise teenusteks, kaasa arvatud juhul, kui teenust pakub kiir- või kullerpostiteenuse pakkuja või komplekteerija. Transport üksinda, mis ei toimu koos mõne teisega nimetatud etappidest, ei peaks kuuluma postipakkide kättetoimetamise teenuste hulka, ka juhul, kui seda teenust osutavad alltöövõtjad, kas alternatiivsete ärimudelite raames või mitte, sest sellisel juhul tuleks eeldada, et nimetatud tegevus kuulub transpordisektorisse, välja arvatud juhul, kui asjaomase ettevõtja või mõne tema tütarettevõtja või seotud ettevõtja suhtes kohaldatakse muul põhjusel käesolevat määrust.

(18)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ainult ühes liikmesriigis tegutsevatele ettevõtjatele, kellel on riigisisesed ettevõtjasisesed pakiveovõrgud üksnes selleks, et täita nende enda poolt müüdud kauba tellimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (5) artikli 2 punkti 5 kohase müügilepingu alusel. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ettevõtjatele, kes kasutavad riigisiseseid ettevõtjasiseseid pakiveovõrke ka kolmandate isikute müüdud kaupade kättetoimetamiseks.

(19)

Kindlaks tuleks määrata riiklikele reguleerivatele asutustele edastatav minimaalne konfidentsiaalne teave ja kord, mida neil asutustel tuleb järgida, et võtta arvesse riikide ettevõtjate kaubanduslikku iseloomu, ning selleks tuleks luua turvalised edastuskanalid.

(20)

Riiklikel reguleerivatel asutustel peaks statistika eesmärgil olema nõuetekohase loa andmise menetluse või muu õigusliku nõude kohaselt saadud teadmised ja teave turul tegutsevate postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate kohta. Sektori töömahukuse tõttu ja selleks, et piirata üksnes riigisisesel või piirkondlikul turul tegutsevate väikeste postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate halduskoormust, tuleks rakendada 50 isiku künnist, mille aluseks on teenuseosutaja heaks eelmisel kalendriaastal töötanud ja teenuseosutaja asukohaliikmesriigis (välja arvatud juhul, kui kõnealune teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis) postipakkide kättetoimetamise teenuste osutamises osalenud isikute arv. Kõnealune künnis on kooskõlas komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ (6) ning kajastab sektori töömahukust ja hõlmab suuremat osa postipakkide kättetoimetamise teenuse turust, eriti riikides, kus postipakkide kogus on väike. Kõnealuse künnise puhul tuleks eelkõige arvesse võtta postipakkide kättetoimetamise teenusega tegelevaid postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja heaks töötavaid täistööajaga, osalise tööajaga ja ajutisi töötajaid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid. Jaotus, mis näitab isikute arvu tööalase seisundi järgi, peaks olema kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusega. Teatavatel juhtudel, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eripära, peaks riiklikul reguleerival asutusel olema võimalik alandada künnist 25 isikule või nõuda, et postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutaja võtaks künnise puhul arvesse oma alltöövõtjate heaks töötavaid täistööajaga, osalise tööajaga ja ajutisi töötajaid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid, et suurendada piiriüleste tariifide ja turu läbipaistvust tervikuna.

(21)

Riiklikule reguleerivale asutusele teabe esitamine postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja heaks töötavate isikute arvu kohta peaks toimuma sellise äriühingute väljakujunenud aruandlustava kohaselt, mida kasutatakse statistilise teabe puhul. See on tähtis, et tagada andmete võrreldavus, hoides seejuures teenuseosutajate halduskoormuse võimalikult väikese.

(22)

Teenuseosutaja tegevuskoht määratakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Kui teenuseosutajal on mitu tegevuskohta, on oluline kindlaks määrata, millisest tegevuskohast konkreetset asjaomast teenust osutatakse.

(23)

Riiklikule reguleerivale asutusele teabe esitamisel peaks postipakkide kättetoimetamise teenuste kirjeldus hõlmama postiteenuste ahela neid etappe (kogumine, sorteerimine, transport ja jaotamine), millega asjaomane teenuseosutaja tegeleb, seda, kas teenus kuulub universaalteenuse osutamise kohustuse alla või mitte, teenuse territoriaalset ulatust (piirkondlik, riigisisene, piiriülene) ja seda, kas pakutakse lisaväärtust.

(24)

Postisaadetiste loetelu, mille suhtes kohaldatakse hindade läbipaistvuse meetmeid, peaks olema piiratud, et hõlbustada võrreldavust ning minimeerida postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajate ja riiklike reguleerivate asutuste halduskoormust. Hõlmata tuleks liht- ja tähtsaadetised, kuna need on universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks, ning kuna e-kaubanduse puhul on oluline tuvastamise ja jälgimise funktsioon, tuleks hõlmata ka tuvastamise ja jälgimise ning tähtsaadetiste hinnad, sõltumata sellest, kas need on universaalteenuse osutamise kohustuse osa või mitte, et tagada võrreldavus kogu liidus. Tähelepanu keskmes peaksid olema kergema kaaluga saadetised, mis moodustavad enamuse postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate poolt kätte toimetatavatest postisaadetistest, nagu ka kirjadena käsitletavate paksemate kui 20 mm postisaadetiste hinnad. Hõlmata tuleks ainult tükihinnad, kuna neid hindu tasuvad kõige väiksema mahuga saatjad. Asjaomased postisaadetised tuleks selgelt sätestada käesoleva määruse lisas. Käesoleva määrusega ei kohustata postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajaid pakkuma kõigi lisas loetletud postisaadetiste kättetoimetamist. Tagamaks, et teave tariifide kohta on korrektne, peaksid selle esitama postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajad ise. Komisjon peaks avaldama kõnealused tariifid vastaval veebisaidil, mis on oma olemuselt neutraalne ja mittekaubanduslik.

(25)

Kui riiklikud reguleerivad asutused hindavad objektiivselt piiriüleseid tariife, mida nad peavad vajalikuks hinnata, peaksid nad võtma aluseks sellised elemendid nagu võrreldavate postipakkide kättetoimetamise teenuste riigisisesed ja muud asjakohased tariifid lähte- ja sihtliikmesriigis; ühtse tariifi kohaldamine kahes või enamas liikmesriigis; kahepoolsed mahud, konkreetsed transpordi- või käitlemise kulud; muud asjakohased kulud ja teenuse kvaliteedistandardid; ning – kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalset koormust tekitamata – kohaldatavate piiriüleste tariifide tõenäoline mõju üksikisikutest ning väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kasutajatele, sh neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega üksikisikutest kasutajatele. Kõnealuseid ühiseid elemente võib täiendada muude elementidega, mis on asjaomaste tariifide põhjendamise seisukohast eriti olulised, näiteks kas tariifide suhtes kohaldatakse hindade reguleerimist liikmesriigi õigusaktide alusel või kas kohaldatava õiguse kohaselt on tuvastatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Lisaks, selleks et vähendada riiklike reguleerivate asutuste ja nende postipakkide kättetoimetamise teenuste osutajate halduskoormust, kelle suhtes kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võivad riiklikud reguleerivad asutused, kui nad tuvastavad, milliseid piiriüleseid tariife tuleb hinnata, lähtuda objektiivsest hindamiseelsest filtreerimismehhanismist.

(26)

Ühtsed tariifid, mis kehtivad pakkide piiriülesel kättetoimetamisel kahte või enamasse liikmesriiki, võivad olla olulised piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kaitsmisel. Sellega seoses tuleks võtta arvesse vajadust edendada e-kaubandust ja pakkuda uusi võimalusi kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, et sellised piirkonnad saaksid osaleda e-kaubanduses ja edendada oma piirkonna majandust.

(27)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste riigisiseste ja piiriüleste tariifide olulisi erinevusi peaks selgitama objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu konkreetsed transpordi- või käitlemiskulud või muud asjakohased kulud. Riiklikul reguleerival asutusel võib olla vaja koguda hindamise eesmärgil tõendeid. Kõnealused tõendid koos hinnatavate tariifide põhjendustega tuleks esitada taotluse korral riiklikule reguleerivale asutusele.

(28)

Läbipaistvuse tagamiseks kogu liidus peaks komisjon avaldama iga riikliku reguleeriva asutuse esitatud hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni.

(29)

Halduskoormuse vähendamiseks peaksid postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad, riiklikud reguleerivad asutused ja komisjon edastama andmeid elektrooniliselt ning eelkõige lubama e-allkirjade kasutamist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (7).

(30)

Kuna postipakkide kättetoimetamise teenuste turud muutuvad kiiresti, peaks komisjon hindama ümber käesoleva määruse tõhususe ja tulemuslikkuse, võttes arvesse e-kaubanduse suundumusi, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapärase hindamisaruande. Aruandele peaks asjakohasel juhul olema lisatud seadusandlik ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse läbivaatamiseks. Kõnealune aruanne tuleks koostada kõigi asjaomaste sidusrühmade, sh postisektori Euroopa sotsiaaldialoogi komitee osalusel.

(31)

Komisjon peaks kasutama ära riiklike reguleerivate asutuste esindajatest koosneva Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma väärtuslikku panust.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise teabe esitamise vormi kehtestamiseks, mille alusel postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad esitavad teavet riiklikele reguleerivatele asutustele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(33)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(34)

Käesoleva määruse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (10).

(35)

Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada regulatiivse järelevalve parandamiseks vajalikud regulatiivsed põhimõtted ja normid, parandada tariifide läbipaistvust ning näha postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste jaoks ette teatavad põhimõtted, mis peaksid toetama konkurentsi, et kokkuvõttes pakkuda tarbijatele paremaid postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, aidates seeläbi suurendada tarbijate usaldust piiriülese e-kaubanduse vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

postipakkide kättetoimetamise teenustega seotud regulatiivset järelevalvet;

b)

postipakkide piiriülese kättetoimetamise teatavate teenuste tariifide läbipaistvust ja hindamist, et tuvastada põhjendamatult kõrged tariifid;

c)

kauplejatelt tarbijatele kättesaadavaks tehtud teavet postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta.

a)

nimi, õiguslik staatus ja vorm, registreerimisnumber äri- või muus samalaadses registris, käibemaksukohustuslasena registreerimise number, registreeritud asukoht ja kontaktisiku andmed;

b)

pakutavate postipakkide kättetoimetamise teenuste omadused ja kui see on võimalik, nende üksikasjalik kirjeldus;

c)

postipakkide kättetoimetamise teenuste üldtingimused, sh kasutajate kaebuste lahendamise korra üksikasjalik kirjeldus ja võimalikud vastutuse piirangud.

a)

eelmise kalendriaasta postipakkide kättetoimetamise teenuste aastakäive asukohaliikmesriigis riigisiseste, sissetulevate ja väljaminevate piiriüleste postipakkide kättetoimetamise teenuste lõikes;

b)

tema heaks töötavate ja asukohaliikmesriigis postipakkide kättetoimetamise teenuste osutamises osalenud isikute arv eelmisel kalendriaastal, sh jaotus, mis näitab isikute arvu nende tööalase seisundi kaupa ning eelkõige täistööajaga ja osalise tööajaga, ajutiste töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate arvu;

c)

eelmisel kalendriaastal asukohaliikmesriigis kohaletoimetatud postipakkide arv riigisiseste ning sissetulevate ja väljaminevate piiriüleste postipakkide lõikes;

d)

tema alltöövõtjate nimed, ning teave, mis tal on kõnealuste alltöövõtjate osutatavate postipakkide kättetoimetamise teenuste kohta;

e)

kui see on olemas, üldsusele kättesaadav hinnakiri, mis kehtib postipakkide kättetoimetamise teenuste kohta iga kalendriaasta 1. jaanuaril.

a)

võrreldavate postipakkide kättetoimetamise teenuste riigisisesed ja muud asjakohased tariifid lähte- ja sihtliikmesriigis;

b)

ühtse tariifi kohaldamine kahes või enamas liikmesriigis;

c)

kahepoolsed mahud, konkreetsed transpordi- või käitlemise kulud, muud asjakohased kulud ja teenuse kvaliteedistandardid;

d)

kohaldatavate piiriüleste tariifide tõenäoline mõju üksikisikutest ning väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kasutajatele, sh neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega üksikisikutest kasutajatele, kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalse koormuseta.

a)

kas tariifide suhtes kohaldatakse erilist hindade reguleerimist liikmesriigi õigusaktide alusel;

b)

asjaomase kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks määratud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.

a)

käesoleva määruse panus postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste parandamisse, sh taskukohasus VKEdele ja üksikisikutele, eelkõige neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning kas piiriüleste tariifide läbipaistvus on paranenud;

b)

käesoleva määruse mõju postipakkide piiriülese kättetoimetamise tasemele ja e-kaubandusele, sh andmed kättetoimetamistasude kohta;

c)

millisel määral on riiklikel reguleerivatel asutustel olnud raskusi käesoleva määruse kohaldamisega, sh halduslike tagajärgede kvantitatiivne analüüs;

d)

postipakkide kättetoimetamise teenuste ühtse turu lõpuleviimisega seotud muude algatuste puhul tehtud edusammud, eelkõige edusammud tarbijakaitse ja standardite arendamise valdkonnas.

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/29

(1)

28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ seadis komisjon eesmärgiks viia hukkunute arv nullini, mis tähendab, et liit peaks viima liiklussurmade arvu maanteetranspordis 2050. aastaks nulli lähedale.

(2)

Komisjon tegi oma teatises liiklusohutuse valdkonna 2011.–2020. aasta poliitikasuuniste kohta „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ ettepaneku seada eesmärgiks vähendada alates 2010. aastast liidus liiklussurmade koguarvu 2020. aastaks veel poole võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks seadis komisjon seitse strateegilist eesmärki, mille hulgas on liiklejate hariduse ja koolituse parandamine ning vähekaitstud liiklejate kaitse.

(3)

Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobril 2014 heaks siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga. See heitkoguste vähendamise eesmärk aitab täita Pariisi kokkuleppe pikaajalisi eesmärke ja selle saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid. Heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks vajab transpordisektor terviklikku lähenemisviisi. Tuleks liikuda vähese heitega liikuvuse suunas, seda muu hulgas teadusuuringute toel ja juba olemasolevate tehnoloogiasaavutuste kasutuselevõtmise abil. Juhte on vaja asjakohaselt koolitada, et nende sõidustiil oleks võimalikult tõhus.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ (3) rakendamise hindamisel leidis komisjon mitu puudujääki. Peamisteks puudusteks leiti olevat raskused erandite tõlgendamisel ja sellega seotud õiguskindluse puudumine; koolituse sisu üksnes osaline vastavus juhtide vajadustele; juhtide raskused muus liikmesriigis läbitud või osaliselt läbitud koolituse vastastikusel tunnustamisel; ning ebakõla vanuse alampiiri nõuetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2003/59/EÜ ja 2006/126/EÜ (4).

(5)

Direktiivi 2003/59/EÜ õigusselguse parandamiseks tuleks kõik viited kehtetuks tunnistatud või asendatud liidu õigusaktidele välja jätta või neid muuta.

(6)

Selleks et tagada õiguskindlus ja kooskõla teiste liidu õigusaktidega, tuleks teha mitu muudatust direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud eranditesse, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 (5) sätestatud sarnaseid erandeid. Mõned kõnealused erandid on seotud olukordadega, mille puhul sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitöö ja see oleks ebaproportsionaalselt koormav kui neilt nõutaks direktiivi 2003/59/EÜ nõuete täitmist. Üldjuhul loetakse, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitöö, kui see moodustab igakuisest jooksvast tööajast alla 30 %.

(7)

Kui sõidukit juhitakse harva ja sellega tegeleb maapiirkonnas juht, kes varustab omaenda ettevõtet, tuleks kohaldada erandit, tingimusel et liiklusohutus on endiselt tagatud. Kuna liidu maapiirkondade geograafilised, ilmastiku- ja rahvastiku tihedusega seotud tingimused on erinevad, peaks liikmesriikidel olema vabadus otsustada, kas sellist sõiduki juhtimist saab pidada juhuslikuks ja kas sellisel erandil on mõju liiklusohutusele, lähtudes näiteks tee liigist, liikluse mahust või vähekaitstud liiklejate olemasolust.

(8)

Kuna vahemaad, mida põllumajanduses, aianduses, metsanduses, loomakasvatuses ja kalanduses töötavad isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, peavad oma töö käigus läbima, võivad olla liidu piires erinevad, tuleks liikmesriikidel lasta oma riigisiseses õiguses kindlaks määrata maksimaalsed lubatud vahemaad arvutatuna ettevõtte asukohast, mille suhtes erandeid kohaldatakse.

(9)

Alusõppe nõudest vabastatud juhtide suhtes peaks erand jääma kehtima, kuid nad peaksid läbima jätkuõppe, mis tagab, et nende tööks vajalikud teadmised on ajakohased.

(10)

Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga vahetama elektrooniliselt kutseoskuse tunnistuste (edaspidi „kutsetunnistus“) alast teavet. Nad peaksid välja arendama selleks vajaliku elektroonilise platvormi, võttes arvesse komisjoni kulude-tulude analüüsi, sealhulgas võimalust laiendada direktiivi 2006/126/EÜ kohaselt loodud ELi juhilubade võrgustikku. Lisaks muudele eelistele võimaldab see liikmesriikidel pääseda hõlpsasti juurde teabele läbitud koolituse kohta, mida ei ole juhi juhiloale märgitud. On oluline, et liikmesriigid ja komisjon teeksid jõupingutusi selle funktsiooni edasiarendamiseks eesmärgiga sellele reaalajas teeäärsete kontrollide käigus juurde pääseda.

(11)

Võttes arvesse koolitus- ja haridusalaseid arengusuundumusi ning selleks, et suurendada direktiivi 2003/59/EÜ panust liiklusohutusse ja koolitamise asjakohasust juhtide jaoks, tuleks tõhustada koolituskursuste liiklusohutusalaseid aineid, näiteks ohtude äratundmine, vähekaitstud liiklejate, eelkõige jalakäijate, jalgratturite ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse, kütusesäästlik sõitmine, sõitmine äärmuslikes ilmastikuoludes ning ebaharilike veoste vedamine. Seda arvesse võttes peaksid kursused seonduma ka intelligentsete transpordisüsteemidega ning edasi arenema, et käia kaasas tehnoloogia arenguga.

(12)

Liikmesriikidele tuleks pakkuda konkreetset võimalust parandada ja ajakohastada koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite (näiteks osaliselt e-õppe ja kombineeritud õppe) kasutamisega, tagades samas koolituse kvaliteedi. Koolituse parandamise ja moderniseerimise puhul IKT-vahendite kasutamisega on oluline arvesse võtta, et mõned spetsiifilised teemad – näiteks lumekettide paigaldamine või koorma kinnitamine või muud koolituselemendid, mille puhul on oluline praktiline külg – nõuavad praktilist koolitust ja neid ei saa nimetatud õppevahendite abil asjakohaselt käsitleda. Praktiline koolitus võiks, kuid ei pruugi, seisneda sõiduki juhtimises. Oluline osa käesoleva direktiivi kohaselt nõutavast koolitusest peaks toimuma heakskiidetud koolituskeskuses.

(13)

Selleks et tagada liidu õigusaktides ettenähtud koolituse eri vormide kooskõla, peaks liikmesriikidel olema võimalik kombineerida asjaomase koolituse eri liike, näiteks peaks neil olema võimalik kombineerida ohtlike kaupade veo, puuetega inimeste kohta teadlikkuse suurendamise ja loomade veo alaseid koolitusi direktiiviga 2003/59/EÜ ettenähtud koolitustega.

(14)

Selleks et liikmesriikide erinevad tavad ei takistaks vastastikust tunnustamist ega piiraks juhtide õigust läbida jätkukoolitus liikmesriigis, kus nad töötavad, peaks liikmesriigi ametiasutustel olema kohustus juhul, kui läbitud koolitust ei ole võimalik märkida juhiloale, anda juhi kutsetunnistus välja standardmudeliga ettenähtud vormis, millega tagatakse vastastikune tunnustamine igale juhile, kes vastab direktiivi 2003/59/EÜ nõuetele.

(15)

Juhile kolmandast riigist võib juhitunnistuse kasutamine koolitusnõuetele vastavuse tõendamiseks olla takistuseks, kui vedaja tagastab tunnistuse selle välja andnud asutusele, eelkõige juhul, kui kõnealune juht soovib minna tööle teise liikmesriiki. Et vältida olukorda, kus sel juhul peab juht uuele töökohale asudes oma väljaõpet kordama, tuleks liikmesriike innustada tegema koostööd ja vahetama teavet juhtide kvalifikatsiooni kohta.

(16)

Sujuva ülemineku võimaldamiseks tuleks kehtivaid juhitunnistusi ja kehtivaid juhtide kutsetunnistusi, mis on välja antud enne käesoleva direktiiviga muudetud sätete kohaldamist kehtinud õigusnormide kohaselt, tunnustada kuni nende kehtivusaja lõpuni. Nimetatud muudatustega ei tunnistata kehtetuks enne nende kohaldamist läbitud koolitust ega juhilube, mis on väljastatud asjaomase koolituse tõendamiseks.

(17)

Selleks et tagada õigusselgus ja ühtlustatud nõuded vanuse alampiiridele direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud eesmärkidel, tuleks direktiiviga 2006/126/EÜ ette näha selge erand, mille kohaselt võib juhilube välja anda isikutele, kes on ületanud direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud vanuse alampiiri. See täpsustus puudutab teatavate sõidukikategooriate kutsetunnistust omavate juhtide üldist vanuse alampiiri ja see ei muuda olemasolevaid võimalusi kõnealuse vanuse alampiiri nõuete vähendamiseks ega nende suhtes erandite tegemiseks.

(18)

Direktiivi 2006/126/EÜ muudatused peaksid piirduma nendega, mis on otseselt seotud direktiivi 2003/59/EÜ läbivaatamise ja alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamise lihtsustamisega. Põhjalikum analüüs direktiivi 2006/126/EÜ rakendamise ja kohaldamise kohta, sealhulgas teatavate sõidukikategooriate piiritlemine, näib soovitatav ja tuleks lisada direktiivi 2006/126/EÜ edasise läbivaatamise kavasse.

(19)

Selleks et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada õhukvaliteeti, lihtsustades alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamist, tuleks liikmesriikidele anda võimalus lubada B-kategooria juhiloa omanikel juhtida nende territooriumil teatavat liiki alternatiivkütusel töötavaid sõidukeid, mille lubatud täismass on suurem kui 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg. Nimetatud 3 500 kg ületamise võimalust saaks kasutada tingimusel, et lubatud lisamass tuleneb üksnes alternatiivse jõuseadme suuremast massist, ning et järgitakse piiranguid ja tingimusi, mille eesmärk on vältida negatiivset mõju liiklusohutusele.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe ELi standardi parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid maanteetranspordi ja käesolevas direktiivis käsitletavate küsimuste piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Direktiive 2003/59/EÜ ja 2006/126/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõidukijuhtimise suhtes, millega tegelevad:

edaspidi „juhid“, kes tegelevad autoveoga liidus üldkasutataval maanteel, kasutades:

Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse viiteid plussmärki (+) sisaldavatele juhiloakategooriatele vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18).“"

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Erandid

1.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhtide suhtes, kes juhivad sõidukeid,

Mis puudutab käesoleva lõike punkti f, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata isiku suhtes, kes soovib saada juhiluba või kutsetunnistust vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõikele 1, kui asjaomane isik on tööpõhise õppe ajal täiendaval õppesõidul, tingimusel et isikuga on kaasas nimetatud punktis sätestatud vastava õppesõiduki kategooria kutsetunnistust omav isik või sõiduõpetaja;

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus-, loomakasvatus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames, välja arvatud juhul, kui sõidukijuhtimine on osa juhi põhitegevusalast või kui läbitav vahemaa ületab liikmesriigi õiguses sätestatud vahemaa sõidukit omava, rentiva või liisiva ettevõtja asukohast.“

3)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Jätkuõpe

Jätkuõpe hõlmab koolitust, mis võimaldab kutsetunnistuse omanikel ajakohastada oma tööks vajalikke teadmisi ja millel keskendutakse eelkõige liiklusohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning autosõidu keskkonnamõju vähendamisele.

Kõnealuse koolituse korraldavad heakskiidetud koolituskeskused I lisa 5. jao kohaselt. Koolitus hõlmab klassiruumiõpet, praktilist koolitust ning võimaluse korral koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite abil või tipptasemel simulaatoritel. Kui juht asub mõne teise ettevõtja teenistusse, tuleb arvesse võtta juba läbitud jätkuõpet.

Jätkuõppe eesmärk on teadmisi teatavates I lisa 1. jaos osutatud ainetes süvendada või üle korrata. Jätkuõppes õpetatakse mitut ainet, mille hulka kuulub alati vähemalt üks liiklusohutusalane aine. Õppeainete puhul võetakse arvesse sellekohaste õigusaktide ja tehnika arengut ning võimaluse piires juhi spetsiifilisi koolitusvajadusi.“

4)

Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artikli 1 punktis a osutatud juhid läbivad käesoleva direktiivi artiklis 5 osutatud alusõppe liikmesriigis, kus on nende alaline elukoht, nagu on määratletud direktiivi 2006/126/EÜ artiklis 12.“

5)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Liidu kood

1.   Artiklis 6 osutatud alusõpet tõendava kutsetunnistuse alusel ja artikli 8 lõikes 1 osutatud jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse alusel märgivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva direktiivi artikli 5 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 8 arvesse võttes direktiivi 2006/126/EÜ I lisas osutatud liidu ühtlustatud koodi „95“ vastavate loakategooriate kõrvale

Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus kutsetunnistus omandati, ei saa märkida liidu koodi juhiloale, annab ta juhile välja kutsetunnistuse.

Liikmesriigi väljaantud kutsetunnistusi tunnustatakse vastastikku. Kui kutsetunnistus välja antakse, kontrollivad pädevad asutused juhiloa kehtivust asjaomase sõidukikategooria suhtes.

2.   Artikli 1 punktis b osutatud juhil, kes juhib kaupade autoveoks kasutatavat sõidukit, on samuti lubatud tõendada käesolevale direktiivile vastavat kvalifikatsiooni ning väljaõpet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 (*2) sätestatud juhitunnistusega, tingimusel et sellel on liidu kood „95“. Käesoleva direktiivi kohaldamisel märgib loa väljastanud liikmesriik liidu koodi 95 juhitunnistuse märkuste rubriiki, kui asjaomane juht vastab käesolevas direktiivis sätestatud kvalifikatsiooni- ja koolitusnõuetele.

3.   Juhitunnistusi, millel ei ole liidu koodi „95“ ja mis on välja antud enne 23. maid 2020 määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5, eelkõige selle lõike 7 kohaselt ning mille eesmärk on tõendada vastavust käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele, arvestatakse kvalifikatsioonitõendina kuni nende kehtivusaja lõpuni.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).“"

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Nõuete täitmise tagamise võrgustik

1.   Nõuete täitmise tagamise eesmärgil vahetavad liikmesriigid teavet väljastatud või ära võetud kutsetunnistuste kohta. Selleks arendavad liikmesriigid koostöös komisjoniga välja elektroonilise võrgustiku või laiendavad olemasolevat võrgustikku, võttes arvesse komisjoni hinnangut selle kohta, milline oleks kõige kulutõhusam valik.

2.   Võrgustik võib sisaldada kutsetunnistustes sisalduvat teavet, aga ka kutsetunnistustega seotud haldusmenetlustega seonduvat teavet.

3.   Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse üksnes käesolevale direktiivile, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele vastavuse kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*3).

4.   Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu ainult pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise ja järgimise kontrolli eest.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“"

7)

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 6 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

(*5)  Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).“"

3)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Vastastikune abi

1.   Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel ja vahetavad teavet nende juhilubade kohta, mille nad on väljastanud, välja vahetanud, asendanud, uuendanud või ära võtnud. Liikmesriigid kasutavad selleks loodavat ELi juhilubade võrgustikku, niipea kui võrgustik on toimima hakanud.

2.   ELi juhilubade võrgustikku võib samuti kasutada teabevahetuseks liidu õigusaktides sätestatud kontrollieesmärkidel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis osutatud isikuandmeid töödeldakse üksnes käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/59/EÜ (EL) 2015/413 (*6) rakendamise eesmärgil. Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (*7) ja (EÜ) nr 45/2001 (*8).

4.   Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu ainult pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi ning direktiivide 2003/59/EÜ ja (EL) 2015/413 rakendamise ja kõnealustele direktiividele vastavuse kontrollimise eest.

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/42

(1)

Töö otsimisel või õppimise või töötamise üle otsustamisel on inimestel vaja juurdepääsu teabele ja nõustamist selle kohta, missugused võimalused on olemas ning kuidas hinnata oma oskusi ja esitada teave oma oskuste ja kvalifikatsioonide kohta.

(2)

Määratluste, dokumendivormingute, keelte ning hindamis- ja valideerimismeetodite erinevused valmistavad märkimisväärseid probleeme isikutele, tööandjatele, pädevatele asutustele ja organitele. Need probleemid tekivad peamiselt siis, kui isikud liiguvad riigist riiki, sh kolmandatesse riikidesse, või kui nad otsivad uut töökohta, asuvad õppima ja soovivad teha ametialaseid valikuid. Nende probleemide lahendamiseks on oluline selge ja laialdaselt levitatav teave, ühine arusaam oskustest ja kvalifikatsioonidest ning nende suurem läbipaistvus.

(3)

Euroopa uues oskuste tegevuskavas, mille komisjon 10. juunil 2016 vastu võttis, kutsutakse liikmesriike, sotsiaalpartnereid, ettevõtjaid ja teisi huvirühmi üles tegema koostööd kümne meetme osas, et parandada oskuste arendamise kvaliteeti ja suurendada selle tähtsust, muuta oskused nähtavamaks ja võrreldavamaks, tõhustada oskuste prognoosimist ja iseäranis parandada teavet karjäärivalikute kohta. Europassi raamistiku läbivaatamist soovitati ühena neist kümnest meetmest, millega nimetatud eesmärke saavutada ja toetada.

(4)

Töökoha otsimise, õppima asumise ja ametialaste valikute tegemisega seotud probleemide lahendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (3) raamistik. Selle otsuse eesmärk oli muuta kvalifikatsioonid ja kompetentsid läbipaistvamaks Europassi nime all tuntud dokumendikogu kaudu, mida isikud saavad kasutada vabatahtlikkuse alusel. Selle otsusega nähti ette ka riiklikud asutused Europassi raamistiku rakendamiseks ehk riiklikud Europassi keskused.

(5)

Europassi raamistiku põhieesmärgi saavutamiseks on raamistikus keskendutud oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimise vahenditele. Neid vahendeid on hakatud Europassi internetipõhise infosüsteemi kaudu laialdaselt kasutama.

(6)

Riiklikud Europassi keskused on kasutajatele toeks ning aitavad oskusi ja kvalifikatsioone dokumenteerida. Euroguidance võrgustik, mis edendab nõustamise Euroopa mõõdet ja annab kvaliteetset teavet elukestva nõustamise ja õppe-eesmärgiga riikide vahel liikumise kohta, on aidanud parandada ka teabe pakkumist oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud liidu vahendite kohta. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused toetavad riiklikke asutusi riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide sidustamisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ning keskenduvad sellele, et tuua Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku üksikisikutele ja organisatsioonidele lähemale. Tuleks tagada kõnealuste riiklike teenuste toetamine ja parem koordineerimine, et suurendada nende mõju, arvestades samas riiklike süsteemide mitmekesisust.

(7)

Komisjon järeldas 19. detsembri 2013. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Europassi algatuse hindamise kohta, et riiklike Europassi keskuste ülesanne suurendada teadlikkust Europassist ja anda huvitatud pooltele vajalikku teavet on Europassi rakendamiseks sobiv mudel. Lisaks järeldas komisjon, et enamik Europassi vahendeid ei jõudnud siiski potentsiaalsete kasutajateni ning nende levik on geograafiliselt ja vanuserühmade lõikes ebavõrdne, ning et enamate võimalike kasutajateni saaks jõuda parema koordineerimisega ning nõustamist ja mobiilsust toetavate teenuste lõimimisega Europassi raamistikku.

(8)

Tõendusmaterjal näitab, et Europassi kasutavad sotsiaalsed rühmad, kelle digitaalse kirjaoskuse tase on kõrge, samas kui ebasoodsamas olukorras olevad rühmad, näiteks madalama haridustasemega inimesed, eakad või pikaajalised töötud ei ole sageli Europassi ja selle vahendite olemasolust teadlikud ega saa seepärast nendest kasu.

(9)

Europassi dokumendid on osa mitmest liidu tasandil kasutusele võetud vahendist, millega suurendada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ning arusaadavust.

(10)

Europass hõlmab viit dokumendimudelit. Europassi elulookirjelduse (CV) mudeli abil saavad isikud koostada oma CV standardvormingus. Alates Europassi CV loomisest 2004. aastal on koostatud rohkem kui 100 miljonit elektroonilist Europassi CVd. Kahe kvalifikatsioonilisa mudelis (Europassi diplomilisa ja Europassi kutsetunnistuse lisa) esitatakse teave teatava kvalifikatsiooniga seotud õpingute sisu ja õpiväljundite ning kvalifikatsiooni väljastanud riigi haridussüsteemi kohta. Europassi keelepassi kasutatakse keeleoskuse kirjeldamiseks. Europassi õpirändetunnistuse mudelis kirjeldatakse välismaal õpingute või töö käigus omandatud oskusi.

(11)

Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus (4) annab ühise võrdlusraamistiku, mille abil üksikisikud ja organisatsioonid saavad võrrelda eri kvalifikatsioonisüsteeme ja nendega hõlmatud kvalifikatsioonide tasemeid.

(12)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses (5) kutsutakse liikmesriike üles kehtestama hiljemalt 2018. aastaks, riigi olusid ja eripära arvesse võttes ning neile sobivatel tingimustel, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kord, mis võimaldab isikute mitteformaalse ja informaalse õppimise teel saadud teadmised, oskused ja kompetentsid valideerida ning anda neile täiskvalifikatsiooni või asjakohasel juhul osalise kvalifikatsiooni.

(13)

Nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioonis (strateegiate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva nõustamise valdkonnas) esitatakse elukestva nõustamise poliitika üldeesmärgid kõigi liidu kodanike jaoks. Nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsioonis (6) juhitakse tähelepanu sellele, kui tähtis on elukestva õppe jaoks nõustamine.

(14)

Euroopa õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide portaali kaudu pääseb ligi teabele Euroopa eri haridussüsteemides pakutavate õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide kohta ning riiklike kvalifikatsiooniraamistike võrdlemise kohta Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil.

(15)

ELi oskuste ülevaade annab teavet eri ametite ja konkreetsete sektorite jaoks vajalike oskuste kohta, sh nõudluse ja pakkumise kohta riigi tasandil.

(16)

Vabade töökohtade ja muude tööturusuundumuste analüüsimine on laialt levinud meetod oskuste prognoosimiseks, et mõista selliseid probleeme nagu oskuste nappus ning kvalifikatsioonide nõudlusele mittevastavus.

(17)

Mitmekeelse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO), mida komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja huvirühmadega arendab ja pidevalt ajakohastab, soovitakse suurendada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust nii hariduses ja koolituses kui ka tööga seotud eesmärkidel. Pärast asjakohast katsetamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide seisukohta, võib komisjon ESCOt kasutada Europassi raamistikus; liikmesriigid kasutavad ESCOt vabatahtlikkuse alusel pärast seda, kui nad on seda katsetanud ja hinnanud.

(18)

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589, (7) on koostöövõrgustik teabe vahetamiseks ja suhtlemise hõlbustamiseks tööotsijate ja tööandjate vahel. Võrgustik pakub tasuta abi välismaale tööle asuda soovijatele ning aitab tööandjaid, kes soovivad välismaalt töötajaid värvata. Europassi ja EURESe portaalide sünergiat ja koostööd tuleks suurendada, et tagada mõlema teenuse suurem mõju.

(19)

Tööturutoiminguid, nagu vabade töökohtade avaldamine, töökohale kandideerimine, oskuste hindamine ja töölevõtt, tehakse üha sagedamini elektrooniliselt vahenditega, mis kasutavad suhtlusmeediat, suurandmeid ja muud tehnoloogiat. Kandidaate valitakse välja vahendite ja meetoditega, mille abil saab teavet formaalsel, mitteformaalsel ja informaalsel teel omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide kohta.

(20)

Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe toimub praegu samuti uutmoodi kujul ja keskkonnas ning seda pakuvad eri teenuseosutajad, eelkõige digitehnoloogia ja -platvormide abil, samuti kaugõppe, e-õppe, teistelt õppimise, laialt avatud e-õppe ja avatud õppematerjalide abil. Lisaks on oskuste, kogemuste ja õpisaavutuste kinnitamiseks eri viise, näiteks avatud tunnistused. Digitehnoloogiat kasutatakse ka mitteformaalsel teel, nt noorsootöö ja vabatahtliku töö kaudu omandatud oskuste puhul.

(21)

Käesolevas otsuses käsitatakse oskusi laias tähenduses: need hõlmavad seda, mida inimene teab, mõistab ja teha oskab. Oskused viitavad eri liiki õpitulemustele, sealhulgas teadmistele ja kompetentsidele, samuti võimele rakendada teadmisi ja kasutada oskusi ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Lisaks kutseoskuste tunnustatud tähtsusele tunnustatakse ka järjest rohkem eri valdkondades kasutust leida võivaid valdkonnaüleseid või „pehmeid“ oskusi, näiteks kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö, probleemide lahendamine, loovus, digi- või keeleoskus, mis on üha tähtsamad ja oluliseks eeltingimuseks isiklikule ja tööalasele eneseteostusele ning mida võib rakendada eri valdkondades. Inimestele on kõnealuste ja muude oskuste hindamiseks ja kirjeldamiseks vaja vahendeid ja nõuandeid.

(22)

Tavapäraselt on inimesed esitanud teabe omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide kohta CVs ja lisadokumentides, nagu tunnistused või diplomid. Nüüd on olemas uued vahendid, mis võivad lihtsustada oskuste ja kvalifikatsioonide tutvustamist mitmesugustes elektroonilistes ja digivormingutes. Uued vahendid aitavad inimestel eri viisidel omandatud oskusi ise hinnata.

(23)

Europassi raamistik peaks vastama praegustele ja tulevastele vajadustele. Kasutajad vajavad vahendeid oma oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks. Lisaks võib töö- ja õppimisvõimaluste kohta otsuste tegemiseks olla kasu oskuste hindamise ja oma oskuste hindamise vahenditest, samuti juurdepääsust vajalikule teabele, sealhulgas teabele valideerimisvõimaluste ja nõustamise kohta.

(24)

Oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud liidu vahendeid tuleks kohandada muutuvate tavade ja tehnoloogia arenguga, et need oleksid asjakohased ja kasutajatele kasulikud. Selleks tuleks muu hulgas luua uuenduslikke elemente (nt interaktiivsed vahendid, dokumentide toimetamine ja kujundamine), püüdes lihtsustada ja tagada ühtsemad, tõhusamad ja tulemuslikumad vahendid ning parema tehnilise koostalitlusvõime, suurendada seonduvate (sh kolmandate isikute väljatöötatud) vahendite sünergiat ning võtta arvesse puuetega inimeste erivajadusi. Lisaks võidakse kasutada autentimismeetmeid, et toetada oskusi ja kvalifikatsioone tõendavate digidokumentide kontrollimist.

(25)

Muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks tuleks otsusega nr 2241/2004/EÜ loodud Europassi raamistik asendada uuega.

(26)

Uus Europassi raamistik peaks vastama kõikide lõppkasutajate, näiteks õppijate, tööotsijate, sealhulgas töötute ja töötajate, samuti muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks tööandjate (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete), kaubanduskodade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabatahtlike, nõustajate, avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate, noorsoo-organisatsioonide, noorsootöö pakkujate, vastutavate riiklike asutuste ning poliitikakujundajate vajadustele ja ootustele. Samuti peaks see arvesse võtma liitu saabuvate või liidus elavate kolmandate riikide kodanike vajadusi, et toetada nende lõimumist.

(27)

Europassi raamistikku tuleks arendada, et see võimaldaks kirjeldada eri liiki õpikogemusi ja oskusi, eelkõige selliseid, mis on saadud mitteformaalse ja informaalse õppimise teel.

(28)

Europassi raamistikku tuleks arendada kasutajakeskselt, võttes aluseks tagasiside ja vajaduste kogumise (sealhulgas uuringute ja katsetamisega) ning pöörates tähelepanu Europassi sihtrühmade praegustele ja tulevastele eriomastele vajadustele. Europassi omadused peaksid eelkõige kajastama liikmesriikide ja liidu võetud kohustust tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs tööturule ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele. Europassi vahendid peaksid olema tajutavad, talitlusvõimelised, mõistetavad ja töökindlad ning seega kasutajatele, eriti puuetega inimestele paremini juurdepääsetavad.

(29)

Europassi raamistiku ajakohastamine ja muutmine peaks toimuma koostöös asjaomaste sidusrühmadega, näiteks tööturuasutuste, nõustajate, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning sotsiaalpartneritega (nt ametiühingud ja tööandjate liidud), järgides täielikult käimasolevat poliitilist koostööd, nagu Bologna protsess Euroopa kõrgharidusruumis. Europassi raamistiku edukaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks on otsustava tähtsusega komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade konstruktiivne koostöö.

(30)

Käesoleva otsuse alusel säilitatavate ja töödeldavate isikuandmete töötlemisele tuleks kohaldada asjaomaseid isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte ja riiklikke rakendusmeetmeid. Kasutajatel peaks olema võimalik piirata juurdepääsu oma isikuandmetele.

(31)

Raamistikus osalemine peaks olema avatud Euroopa Majanduspiirkonna riikidele, kes ei ole liidu liikmesriigid, ühinevatele riikidele, liiduga ühineda soovivatele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, sest nad on pikka aega kõnealuse valdkonna vastu huvi tundnud ja liiduga selles valdkonnas koostööd teinud. Osaleda tuleks kooskõlas liidu ja kõnealuste riikide vahelisi suhteid reguleerivate õigusaktide asjakohaste sätetega. Europassi raamistiku kaudu pakutav teave oskuste ja kvalifikatsioonide kohta peaks pärinema ka muudest kui osalevatest riikidest ja nende haridussüsteemidest ning selles peaks kajastuma rändeliikumine mujalt maailmast ja mujale maailma.

(32)

Komisjon peaks käesoleva otsuse ühtse rakendamise ja järelevalve tagama liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade esindajatest koosneva Europassi nõuanderühma kaudu. Nõuanderühm peaks eelkõige ning asjakohasel juhul koostöös teiste rühmadega, töötama välja strateegilise lähenemisviisi Europassi rakendamisele ja selle edasisele arendamisele ning andma nõu veebivahendite arendamise kohta, sealhulgas katsetamise teel, ja Europassi veebiplatvormi kaudu pakutava teabe kohta.

(33)

Käesoleva otsuse rakendamist kaasrahastatakse muu hulgas liidu programmist Erasmus+, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (8). Määruse alusel loodud komitee osaleb strateegilises arutelus Europassi rakendamise edusammude ja selle edasise arendamise üle.

(34)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, eelkõige luua haridusega seotud liikuvuse ja piiriülese tööhõivega seotud vahendite ja teabe ulatuslik ja koostalitlusvõimeline raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Üldise põhimõttena peaksid liikmesriikide kohustused ning haldus- ja finantskoormus olema kulude ja kasu osas tasakaalustatud.

(36)

Käesoleva otsuse raames meetmete võtmisel tuleks kasutada liidu ametitelt, eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuselt saadud oskusteavet nende pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

(37)

Seetõttu tuleks otsus nr 2241/2004/EÜ kehtetuks tunnistada, piiramata varem väljaantud Europassi dokumentide kehtivust või staatust. Kõiki Europassi dokumentide mudeleid tuleks uues raamistikus säilitada niikaua, kui on tehtud vajalikud muudatused või uuendused kooskõlas käesoleva otsusega. Et tagada sujuv üleminek Europassi veebiplatvormile, peaks otsusega nr 2241/2004/EÜ loodud Europassi internetipõhine teabesüsteem jätkama toimimist seni, kuni Europassi veebiplatvorm on loodud ja töövalmis,

a)

üksikisikutest lõppkasutajatele, nt õppijatele, tööotsijatele, töötajatele ja vabatahtlikele, ning

b)

asjaomastele sidusrühmadele, nt hariduse ja koolituse pakkujatele, nõustajatele, tööandjatele, riiklikele tööturuasutustele, sotsiaalpartneritele, noorsootöötajatele, noorteorganisatsioonidele ja poliitikakujundajatele.

a)

isikuandmete dokumenteerimiseks ja kirjeldamiseks mitmesugustes vormingutes, sh elulookirjelduse (CV) mudelid;

b)

töö- ja õpikogemuste, sh liikuvuse ja vabatahtliku töö kaudu omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks ja kirjeldamiseks;

c)

oskuste hindamiseks, sealhulgas oma oskuste hindamiseks;

d)

õpiväljundite või kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks, sh artikli 5 kohased Europassi lisade mudelid.

a)

õppimisvõimalused;

b)

kvalifikatsioonid ja kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid;

c)

mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise võimalused;

d)

eri riikides, sh kolmandates riikides kasutusel olevad tunnustamistavad ja asjaomased õigusaktid;

e)

õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust ja karjääri juhtimist hõlmavad nõustamisteenused;

f)

oskuste prognoosimine asjaomaste liidu tasandi meetmetega ja liidu tasandi asutuste poolt nende pädevuse piires;

g)

oskusi ja kvalifikatsioone käsitlev teave, mis võib olla asjakohane seaduslikke võimalusi kasutades liitu saabuvate või liidus elavate kolmandate riikide kodanike erivajaduste jaoks, et toetada nende lõimumist.

a)

tagab liidu tasandi teabe kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi või viited sellisele olemasolevale teabele, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 2;

b)

töötab välja, testib ja vajaduse korral ajakohastab Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardeid, kooskõlas kasutajate vajaduste ja tehnoloogia arenguga, samuti muutustega tööturul ning hariduse ja koolituse pakkumises;

c)

hoiab end kursis tehnoloogia arenguga, mis võib aidata parandada Europassi juurdepääsetavust eakate ja puuetega inimeste jaoks, ja võtab asjakohased tehnoloogilised uuendused kasutusele;

d)

tagab, et Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardite kõik arendused või uuendused toetavad teabe sidusust ja annavad selget lisaväärtust;

e)

tagab, et kõik veebivahendid, eriti hindamise ja oma oskuste hindamise vahendid on täielikult testitud ning kvaliteetsed, ja

f)

tagab Europassi veebiplatvormi, sealhulgas veebivahendite kvaliteedi ja jälgib selle tõhusust vastavalt kasutajate vajadustele.

a)

tagab liikmesriikide aktiivse osalemise ja kaasamise strateegilisse planeerimisse, sealhulgas strateegiliste eesmärkide seadmisesse ja jälgimisse, kvaliteedi tagamisse ja rahastamisse, ning võtab nõuetekohaselt arvesse nende seisukohti;

b)

tagab liikmesriikide aktiivse osalemise ja kaasamise Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardite väljatöötamisse, testimisse, ajakohastamisse ja hindamisse, ning võtab nende seisukohad nõuetekohaselt arvesse;

c)

tagab liidu tasandil asjaomaste sidusrühmade kaasamise käesoleva otsuse rakendamisse ja hindamisse;

d)

korraldab liikmesriikide vahel õppetegevust ja parimate tavade jagamist ning, kui see on kohane, hõlbustab liikmesriikide soovil vastastikust nõustamist, ja

e)

tagab, et kasutajate ja sidusrühmadeni, sh puudega inimesteni jõudmiseks tehakse liidu ja riikide tasandil tõhusat ja piisavat tutvustus-, nõustamis- ja teavitustööd.

a)

koordineerima Europassi veebivahendite rakendamisega seotud tegevust;

b)

edendama teadlikkust Europassist ja selle kasutamist ning muutma selle nähtavamaks;

c)

levitama ja andma teavet nõustamisteenuste kohta, mis puudutavad õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust ja karjäärijuhtimist, sealhulgas asjakohasel juhul individuaalse nõustamise kohta;

d)

tegema Europassi veebiplatvormil kättesaadavaks teabe õpivõimaluste, kvalifikatsioonide ja tunnustamise kohta, sealhulgas viidates asjaomastele riikliku tasandi veebisaitidele;

e)

kaasama sidusrühmi kõikidest asjaomastest sektoritest ning edendama avaliku ja erasektori sidusrühmade koostööd nende vastutusalasse kuuluvas tegevuses.