ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 112

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
2. mai 2018


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/643, 18. aprill 2018, raudteeveo statistika kohta

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/644, 18. aprill 2018, postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta ( 1 )

19

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/645, 18. aprill 2018, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta ( 1 )

29

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2018/646, 18. aprill 2018, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ ( 1 )

42

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/643,

18. aprill 2018,

raudteeveo statistika kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003 (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Raudteed on tähtis osa liidu transpordivõrkudest.

(3)

Komisjon vajab statistikat kauba- ja reisijateveo kohta raudteel, et jälgida ja arendada ühist transpordipoliitikat ning piirkondlike ja üleeuroopaliste võrkudega seotud tegevuspõhimõtete veondustahke.

(4)

Komisjon vajab raudteeohutuse statistikat ka selleks, et ette valmistada ja jälgida liidu tegevust transpordiohutuse alal. Euroopa Liidu Raudteeamet kogub andmeid õnnetuste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (5) I lisa alusel seoses ühiste ohutusnäitajatega ja õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiste meetoditega.

(5)

Liidu statistikat raudteeveo kohta on vaja ka selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (6) artiklis 15 sätestatud järelevalveülesandeid.

(6)

Liidu statistilisi andmeid kõikide transpordiliikide kohta tuleks koguda ühiste põhimõtete ja normide kohaselt, et saavutada transpordiliikide vahel võimalikult hea võrreldavus.

(7)

Oluline on vältida töö dubleerimist ning optimeerida sellise olemasoleva teabe kasutamist, mida on võimalik statistilistel eesmärkidel kasutada. Sel eesmärgil ning liidu kodanikele ja teistele sidusrühmadele hõlpsasti kättesaadava ja kasuliku raudteeveoohutust ja raudteesüsteemi, sh raudteetaristu koostalitlust käsitleva teabe esitamist silmas pidades tuleks komisjoni talituste ja asjaomaste üksuste vahel sõlmida asjakohased statistikaalast tegevust käsitlevad koostöölepingud, sh rahvusvahelisel tasandil.

(8)

Euroopa statistika tegemisel tuleks saavutada tasakaal kasutajate vajaduste ja andmeesitajate koormuse vahel.

(9)

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud aruandes määruse (EÜ) nr 91/2003 kohaldamisel saadud kogemuste kohta viitas komisjon asjaolule, et pikaajaline areng toob tõenäoliselt kaasa kõnealuse määruse alusel juba kogutud andmete väljajätmise või lihtsustamise ning sellele, et eesmärk on lühendada reisijate raudteeveo aastaandmete edastamise perioodi. Komisjon peaks jätkama korrapäraste aruannete esitamist käesoleva määruse rakendamise kohta.

(10)

Avalik-õiguslike ja eraomandis olevate raudtee-ettevõtjate kooseksisteerimine raudteeveo kaubandusturul eeldab, et statistilised andmed, mida raudtee-ettevõtjad peaksid esitama ja mida Eurostat peaks levitama, on täpselt kindlaks määratud.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtlustatud andmete esitamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomine, mida tuleks igas liikmesriigis rakendada riikliku statistika tegemise eest vastutavate asutuste ja institutsioonide järelevalve all, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda toimingu ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (7) on raamistik käesoleva määruse sätetele.

(13)

Selleks et kajastada uusi suundumusi liikmesriikides ja samal ajal säilitada raudteevedu käsitlevate andmete ühtlustatud kogumine liidus, samuti selleks et säilitada liikmesriikide edastatavate andmete hea kvaliteet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et kohandada tehnilisi mõisteid ja ette näha täiendavaid tehnilisi mõisteid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(14)

Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust.

(15)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks andmed, mida tuleb esitada aruannete tarvis, mis käsitlevad kvaliteeti ja tulemuste võrreldavust, ning kord, kuidas komisjon (Eurostat) neid tulemusi levitab. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(16)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühised reeglid raudteevedu käsitleva liidu statistika tegemiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolev määrus hõlmab kõiki liidus paiknevaid raudteid. Iga liikmesriik esitab statistilised andmed raudteeveo kohta tema territooriumil. Kui raudtee-ettevõtja tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis, nõuavad asjaomased riigi ametiasutused, et ettevõtja esitaks eraldi andmed iga riigi kohta, kus ta tegutseb, et võimaldada riikliku statistika koostamist.

Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta

a)

raudtee-ettevõtjad, kes tegutsevad ainuüksi või peaasjalikult tööstus- ja sarnastes rajatistes, ka sadamates;

b)

raudtee-ettevõtjad, kes osutavad kohalikke turismiteenuseid, näiteks käitavad säilinud ajaloolisi auruvedurite raudteid.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „andmeid esitav riik“– Eurostatile andmeid edastav liikmesriik;

2)   „riigi ametiasutused“– riigi statistikaasutused ja muud liikmesriigis Euroopa statistika tegemise eest vastutavad organid;

3)   „raudtee“– raudteest koosnev ühendustee, mis on kasutamiseks üksnes raudteesõidukitele;

4)   „raudteesõiduk“– üksnes raudteel sõitev liikumisvahend, mis liigub kas oma jõuallika abil (vedurid) või mida veab teine sõiduk (reisivagunid, mootorvaguni haakevagunid, pagasivagunid ja kaubavagunid);

5)   „raudtee-ettevõtja“– avalik-õiguslik või eraettevõtja, kes osutab kaupade ja/või reisijate raudteeveoteenust. Siia alla ei kuulu ettevõtja, kelle põhitegevus on osutada teenuseid reisijate vedamiseks metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

6)   „kaupade raudteevedu“– kaupade liikumine laadimiskohast mahalaadimiskohta raudteesõidukitel;

7)   „reisijate raudteevedu“– reisijate liikumine raudteesõidukil pealeminekukohast mahatulekukohani. Siia alla ei kuulu reisijatevedu metrooga, trammiga ja/või kergraudteel;

8)   „metroo“ (tuntakse ka „allmaaraudtee“ nime all)– reisijateveoks ettenähtud elektriraudtee, millel on suur läbilaskevõime ja oma trasside kasutamise ainuõigus, mitmest vagunist koosnevad rongid ja mida iseloomustab suur kiirus ja järsk kiirendus, keerukas signaalimine ning raudteeületuskohtade puudumine, mis võimaldab tihedat rongiliiklust ja suurt perrooni koormust. Metrood iseloomustavad ka lühikesed vahemaad jaamade vahel, mis tavaliselt on 700 kuni 1 200 meetrit. „Suur kiirus“ viitab kiirusele võrreldes trammide ja kergraudteega ning vastab käesoleval juhul kiirusele umbes 30–40 km/h lühematel marsruutidel ja 40–70 km/h pikematel marsruutidel;

9)   „tramm“– reisijate maanteesõiduk, mis on ette nähtud rohkem kui üheksale inimesele (kaasa arvatud juht), mis on ühendatud elektrikontaktliinidega või käivitatav diiselmootori abil ning mis sõidab rööbasteel;

10)   „kergraudtee“– reisijate vedamiseks ettenähtud raudtee, mis kasutab sageli elektrimootoriga rööbassõidukeid, mis liiguvad üksikult või lühikeses rongis kinnitatud kaherööpalisel raudteel. Üldjuhul on jaamade/peatuste vaheline kaugus vähem kui 1 200 meetrit. Võrreldes metrooga on kergraudteel kergemad konstruktsioonid, mis on kavandatud väiksemale liiklusmahule ja üldjuhul madalamale kiirusele. Mõnikord on raske teha täpset vahet kergraudtee ja trammi vahel; tramm ei ole tavaliselt maanteeliiklusest eraldatud, samas kui kergraudtee võib olla muudest süsteemidest eraldatud;

11)   „riigisisene vedu“– raudteevedu kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad andmeid esitavas riigis. See võib hõlmata transiiti läbi teise riigi;

12)   „rahvusvaheline vedu“– raudteevedu, mis toimub andmeid esitavas riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) ja teises riigis asuva koha (laadimis-/pealeminekukoht või mahalaadimis-/mahaminekukoht) vahel;

13)   „transiit“– raudteevedu läbi andmeid esitava riigi territooriumi kahe koha vahel (laadimis-/pealeminekukoht ja mahalaadimis-/mahaminekukoht), mis asuvad väljaspool andmeid esitava riigi territooriumit. Transiidiks ei loeta vedu, mis hõlmab andmeid esitava riigi piiril kaupade/reisijate laadimist/pealeminekut või mahalaadimist/mahaminekut ühelt veoliigilt teisele;

14)   „rongireisija“– isik, kes kasutab raudteetransporti, välja arvatud rongi personal. Liiklusõnnetuste statistika puhul kuuluvad siia alla reisijad, kes üritavad minna liikuva rongi peale või sealt maha tulla;

15)   „reisijate arv“– rongireisijate reiside arv, kus iga reis määratletakse liikumisena peaminekukohast mahaminekukohta üleminekuga ühelt raudteesõidukilt teise või ilma üleminekuta. Kui reisijad kasutavad rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid, arvestatakse neid võimaluse korral vaid üks kord;

16)   „reisijakilomeeter“– mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

17)   „kaal“– kaupade kogus tonnides (1 000 kilogrammi). Arvesse võetav kaal sisaldab lisaks veetavate kaupade raskusele ka pakendite kaalu ning raudteed mööda kulgevate kombineeritud vedude puhul mahutite, vahetatavate osade, kaubaaluste ja maanteesõidukite omakaalu. Kui kaupu veetakse rohkem kui ühe raudtee-ettevõtja teenuseid kasutades, arvestatakse kaupade kaalu võimaluse korral vaid üks kord;

18)   „tonnkilomeeter“– kaubaveo mõõtühik, mis vastab ühetonnise (1 000 kilogrammi) kaubakoguse raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaa;

19)   „rong“– teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv raudteesõiduk või raudteesõidukid, mida veab üks või mitu vedurit või mootorvagunit, või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit ei käsitata rongina;

20)   „rongikilomeeter“– mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Kasutatavaks vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see on teada, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse ainult andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad;

21)   „rongi täislaadung“– saadetis, mis koosneb ühest või mitmest vagunilastist, mille üks lähetaja on andnud ühes jaamas samaaegseks vedamiseks ning mis edastatakse rongi koosseisu muutmata ühele vastuvõtjale ühes sihtjaamas;

22)   „vaguni täislaadung“– kaubasaadetis, mille vedamiseks kasutatakse üksnes vaguneid, olenemata sellest, kas kogu kandevõime on kasutatud või mitte;

23)   „TEU“ (Twenty-foot Equivalent Unit)– standardühik, mis põhineb 20 jala pikkusel ISO konteineril (6,10 m), mida kasutatakse liiklusvoogude või läbilaskevõime statistiliseks mõõtmiseks. Üks ISO seeria 1 standardile vastav 40 jala pikkune konteiner võrdub 2 TEUga. Alla 20 jala pikkused vahetatavad osad vastavad 0,75 TEU-le, 20–40 jala pikkused vastavad 1,5 TEU-le ja üle 40 jala pikkused vastavad 2,25 TEU-le.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli muutmiseks, et kohandada käesoleva artikli lõike 1 punktides 8, 9, 10, 21, 22 ja 23 sätestatud tehnilisi mõisteid ja kehtestada täiendavaid tehnilisi mõisteid, kui see on vajalik, et võtta arvesse uusi suundumusi, mille puhul tuleb statistika ühtlustamiseks kindlaks määrata teatav tehniliste üksikasjade tase.

Nimetatud volituste teostamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Lisaks esitab komisjon nendes delegeeritud õigusaktides sätestatud statistikaalaste meetmete kohta nõuetekohase põhjenduse, kasutades asjakohasel juhul kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas andmeesitajate koormuse ning statistika tegemise kulude hinnangut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõike 3 punktis c.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1.   Statistilised andmed, mida tuleb koguda, on sätestatud käesoleva määruse lisades. Need hõlmavad järgmist laadi andmeid:

a)

kaubaveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (I lisa);

b)

reisijateveo aastaandmed - üksikasjalik andmeesitus (II lisa);

c)

kauba- ja reisijateveo kvartaliandmed (III lisa);

d)

kauba- ja reisijateveo piirkondlikud andmed (IV lisa);

e)

raudteevõrgu liiklusvoogude andmed (V lisa).

2.   I ja II lisa kohaselt esitavad liikmesriigid andmed nende ettevõtjate kohta, kelle

a)

kaubaveo kogumaht on vähemalt 200 000 000 tonnkilomeetrit või vähemalt 500 000 tonni;

b)

reisijateveo kogumaht on vähemalt 100 000 000 reisijakilomeetrit.

Punktides a ja b osutatud piirmääradest väiksema mahuga ettevõtjate puhul on I ja II lisa kohane andmete esitamine vabatahtlik.

3.   VIII lisa kohaselt esitavad liikmesriigid koguandmed nende ettevõtjate kohta, kelle puhul jäävad mahud lõikes 2 osutatud piirmääradest allapoole, kui neid andmeid ei esitata I ja II lisa kohaselt, nagu on täpsustatud VIII lisas.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel liigitatakse kaubad VI lisa kohaselt. Ohtlikud kaubad liigitatakse täiendavalt VII lisa kohaselt.

Artikkel 5

Andmeallikad

1.   Liikmesriigid määravad avalik-õigusliku või eraõigusliku organisatsiooni, kes osaleb käesoleva määruse kohaselt nõutavate andmete kogumises.

2.   Vajalikke andmeid võib hankida ühest või mitmest allpool nimetatud allikast:

a)

kohustuslikud uuringud;

b)

haldusandmed, sealhulgas reguleerivate asutuste kogutud andmed, eelkõige raudtee-kaubaveo saatekiri, kui see on olemas;

c)

statistilised hindamismenetlused;

d)

raudteesektori kutseorganisatsioonide esitatud andmed;

e)

sihtuuringud.

3.   Riigi ametiasutused võtavad meetmeid kasutatavate andmeallikate kooskõlastamiseks ja Eurostatile edastatava statistika kvaliteedi tagamiseks.

Artikkel 6

Statistiliste andmete edastamine Eurostatile

1.   Liikmesriigid edastavad Eurostatile artiklis 4 osutatud statistilised andmed.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artiklis 4 osutatud statistiliste andmete edastamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

Levitamine

1.   I–V ja VIII lisas täpsustatud andmetel põhinevat statistikat levitab komisjon (Eurostat).

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tulemuste levitamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Statistika kvaliteet

1.   Eurostat töötab välja ja avaldab metoodikasoovitusi, et aidata liikmesriikidel säilitada raudteeveo statistika kvaliteeti. Nendes soovitustes võetakse arvesse riigi ametiasutuste, raudtee-ettevõtjate ja raudteesektori kutseorganisatsioonide häid tavasid.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatavate andmete kvaliteet.

3.   Statistiliste andmete kvaliteeti hindab Eurostat. Selleks esitavad liikmesriigid Eurostati taotlusel teabe statistika tegemisel kasutatud meetodite kohta.

4.   Edastatavate andmete puhul kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisel määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse standardsete kvaliteediaruannete üksikasjalik kord, ülesehitus, perioodilisus ja võrreldavuse üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Rakendamisaruanne

Pärast konsulteerimist Euroopa statistikasüsteemi komiteega esitab komisjon 31. detsembriks 2020 ja seejärel iga nelja aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise ja tulevikusuundumuste kohta.

Komisjon lähtub aruandes liikmesriikide esitatud asjakohasest teabest, mis on seotud edastatavate andmete kvaliteedi, andmete kogumise meetodite, võimalike parandamist vajavate valdkondade ja kasutajate vajadustega.

Nimetatud aruanne sisaldab eelkõige

a)

hinnangut selle kohta, milline on olnud tehtud statistikast saadud kasu liidule, liikmesriikidele, andmeesitajatele ja statistika kasutajatele võrreldes nende kuludega;

b)

hinnangut edastatud andmete kvaliteedi, kasutatud andmekogumise meetodite ja tehtud statistika kvaliteedi kohta.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 13. detsembrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 11

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 91/2003 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. aprill 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  6. detsembri 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1).

(4)  Vt IX lisa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(8)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


I LISA

KAUBAVEO AASTAANDMED — ÜKSIKASJALIK ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud kaubad:

tonnides

tonnkilomeetrites

Kaubarongide liikumine:

rongikilomeetrites

Veetud ühendveoüksuste hulk:

arvuna

TEUdes (Twenty-foot Equivalent Unit) (mahutite ja vahetatavate kerede puhul)

Vaatlusperiood

Üks aasta

Sagedus

Igal aastal

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus

Tabel I1: veetud kaubad veoliikide järgi

Tabel I2: veetud kaubad kaubaliikide järgi (VI lisa)

Tabel I3: veetud kaubad (rahvusvaheliste ja transiitvedude puhul) peale- ja mahalaadimisriikide järgi

Tabel I4: veetud kaubad ohtlike kaupade liikide järgi (VII lisa)

Tabel I5: veetud kaubad saadetiseliikide järgi (vabatahtlik)

Tabel I6: ühendveoüksustes veetud kaubad veoliikide ja veoüksuseliikide järgi

Tabel I7: lastituna veetud ühendveoüksuste hulk veoliikide ja veoüksuseliikide järgi

Tabel I8: tühjana veetud ühendveoüksuste hulk veoliikide ja veoüksuseliikide järgi

Tabel I9: kaubarongide liikumine

Andmete edastamise tähtaeg

Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood tabelite I1, I2 ja I3 puhul

2003

Esimene vaatlusperiood tabelite I4, I5, I6, I7, I8 ja I9 puhul

2004

Märkused

1.

Veoliigid on järgmised:

riigisisene

välisriigist saabuv

suunduv

transiit

2.

Saadetisi võib liigitada järgmiselt:

rongi täislaadungid

vaguni täislaadungid

muu

3.

Veoüksuseliigid on järgmised:

mahutid ja vahetatavad kered

poolhaagised (saatjata)

maanteesõidukid (saatjaga)

4.

Tabeli I3 puhul võivad Eurostat ja liikmesriigid võtta meetmeid muudes liikmesriikides olevatelt ettevõtjatelt pärinevate andmete ühendamise hõlbustamiseks, et tagada nende andmete omavaheline kooskõla.

5.

Tabeli I4 puhul märgivad liikmesriigid ära võimalikud vedude rühmad, mida andmed ei hõlma.

6.

Kui tabelite I2–I8 puhul ei ole täielikku teavet transiitvedude kohta saadaval, esitavad liikmesriigid kõik kättesaadavad andmed.


II LISA

REISIJATEVEO AASTAANDMED — ÜKSIKASJALIK ANDMEESITUS

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud reisijad:

reisijate arvuna

reisijakilomeetrites

Reisirongide liikumine:

rongikilomeetrites

Vaatlusperiood

Üks aasta

Sagedus

Igal aastal

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus

Tabel II1: veetud reisijad veoliikide järgi

Tabel II2: veetud rahvusvahelised reisijad lähte- ja sihtriikide järgi

Tabel II3: reisirongide liikumine

Andmete edastamise tähtaeg

Kaheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu.

Esimene vaatlusperiood

2016

Märkused

1.

Veoliigid on järgmised:

riigisisene

rahvusvaheline

2.

Tabelite II1 ja II2 puhul esitavad liikmesriigid andmed, mis sisaldavad teavet väljaspool andmeid esitavat riiki müüdud piletite kohta. Selle teabe võib saada kas otse muude riikide riigi ametiasutustelt või pileteid käsitlevate rahvusvaheliste hüvitussüsteemide kaudu.


III LISA

KAUBA- JA REISIJATEVEO KVARTALIANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud kaubad:

tonnides

tonnkilomeetrites

Veetud reisijad:

reisijate arvuna

reisijakilomeetrites

Vaatlusperiood

Kvartal

Sagedus

Iga kvartal

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus

Tabel III1: veetud kaubad

Tabel III2: veetud reisijad

Andmete edastamise tähtaeg

Kolm kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood

2004. aasta esimene kvartal

Märkused

1.

Tabelite III1 ja III2 kohased andmed võib esitada esialgsete, sealhulgas hinnanguliste andmete põhjal. Tabeli III2 puhul võivad liikmesriigid esitada andmed, mis põhinevad andmeid esitavas riigis müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal.

2.

Need statistilised andmed esitatakse I ja II lisaga hõlmatud ettevõtjate puhul.


IV LISA

KAUBA- JA REISIJATEVEO PIIRKONDLIKUD ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud kaubad:

tonnides

Veetud reisijad:

reisijate arvuna

Vaatlusperiood

Aasta

Sagedus

Iga viie aasta tagant

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus

Tabel IV1: riigisisene kaubavedu peale- ja mahalaadimispiirkondade järgi (NUTS 2)

Tabel IV2: rahvusvaheline kaubavedu peale- ja mahalaadimispiirkondade järgi (NUTS 2)

Tabel IV3: riigisisene reisijatevedu lähte- ja sihtpiirkondade järgi (NUTS 2)

Tabel IV4: rahvusvaheline reisijatevedu lähte- ja sihtpiirkondade järgi (NUTS 2)

Andmete edastamise tähtaeg

12 kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood

2005

Märkused

1.

Kui peale- või mahalaadimiskoht (tabelid IV1 ja IV2) või lähte- või sihtkoht (tabelid IV3 ja IV4) asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, esitavad liikmesriigid üksnes riigi nime.

2.

Eurostat annab liikmesriikidele UIC jaamatähiste ja neile vastavate NUTS tähiste loendi, et aidata liikmesriikidel neid tabeleid koostada.

3.

Tabelite IV3 ja IV4 puhul võivad liikmesriigid esitada andmed, mis põhinevad müüdud piletitel või mõnel muul kasutada oleval allikal.

4.

Need statistilised andmed esitatakse I ja II lisaga hõlmatud ettevõtjate puhul.


V LISA

RAUDTEEVÕRGU LIIKLUSVOOGUDE ANDMED

Muutujate loend ja mõõtühikud

Kaubavedu:

rongide arv

Reisijatevedu:

rongide arv

Muu (hooldusrongid jne) (vabatahtlik):

rongide arv

Vaatlusperiood

Üks aasta

Sagedus

Iga viie aasta järel

Tabelite loend ja iga tabeli liigendus

Tabel V1: kaubavedu võrgulõikude kaupa

Tabel V2: reisijatevedu võrgulõikude kaupa

Tabel V3: muu (hooldusrongid jne) võrgulõikude kaupa (vabatahtlik)

Andmete edastamise tähtaeg

18 kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood

2005

Märkused

1.

Liikmesriigid määratlevad võrgulõigud nii, et need hõlmaksid vähemalt üleeuroopalise raudteevõrgu nende territooriumil asuvat osa. Nad edastavad Eurostatile

geograafilised koordinaadid ja muud andmed, mida on vaja iga võrgulõigu ja lõikude vaheliste ühenduste kindlaksmääramiseks ja kaardistamiseks,

teabe iga võrgulõiku kasutavate rongide omaduste kohta (kaasa arvatud mahutavus).

2.

Iga võrgulõik, mis on osa üleeuroopalisest raudteevõrgust, määratakse kindlaks lisatunnuse abil, et oleks võimalik mõõta vedusid üleeuroopalises raudteevõrgus.


VI LISA

NST 2007

Osa

Kirjeldus

01

Põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooted; kala ja muud kalapüügisaadused

02

Kivisüsi ja pruunsüsi; toornafta ja maagaas

03

Metallimaagid jm kaevandus- ja karjääritooted; turvas, uraan ja toorium

04

Toiduained, joogid ja tubakas

05

Tekstiil ja tekstiilitooted; nahk ja nahatooted

06

Puit ning puit- ja korktooted (v.a mööbel); õlest ja punumismaterjalist tooted; paberimass, paber ja pabertooted; trükised ja salvestised

07

Koks ja rafineeritud naftatooted

08

Kemikaalid, keemiatooted ja keemilised kiud; kummi- ja plasttooted; tuumkütus

09

Muud mittemetallilised mineraaltooted

10

Metall; metalltooted, v.a masinad ja seadmed

11

Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed; kontorimasinad ja arvutid; mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja -aparaadid; raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ja -aparatuur; meditsiinitehnika, optikariistad, täppisinstrumendid; ajanäitajad

12

Transpordivahendid

13

Mööbel; muud mujal liigitamata tööstustooted

14

Teisene toore; olme- ja muud jäätmed

15

Post, pakid

16

Kaupade transpordil kasutatavad seadmed ja materjalid

17

Kaubad, mida transporditakse kodumajapidamise või kontori kolimise puhul; pagasi transport reisijatest eraldi; remonti viidavad mootorsõidukid; muud mujal liigitamata mitteturustatavad kaubad

18

Rühmitatud kaubad: koos transporditavad eri liiki kaubad

19

Kindlaks määramata kaubad: kaubad, mida mingil põhjusel ei ole võimalik kindlaks määrata ning mida seetõttu ei saa liigitada rühmadesse 01–16

20

Muud mujal liigitamata kaubad


VII LISA

OHTLIKE KAUPADE LIIGITUS

1.

Lõhkeained

2.

Surugaas, vedelgaas ja rõhu all lahustatud gaas

3.

Tuleohtlikud vedelikud

4.1.

Tuleohtlikud tahked ained

4.2.

Isesüttivad ained

4.3.

Ained, mis kokkupuutel veega eraldavad tuleohtlikke gaase

5.1.

Oksüdeerivad ained

5.2.

Orgaanilised peroksiidid

6.1.

Mürgised ained

6.2.

Nakkusohtlikud ained

7.

Radioaktiivsed ained

8.

Söövitavad ained

9.

Mitmesugused ohtlikud ained

Märkus:

need kategooriad on määratletud ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjades, mida tuntakse üldiselt RID nime all, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (1).


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).


VIII LISA

Tabel VIII.1

KAUBAVEO MAHT

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud kaubad:

tonnides kokku

tonnkilomeetrites kokku

Kaubarongide liikumine:

rongikilomeetrites kokku

Vaatlusperiood

Üks aasta

Sagedus

Igal aastal

Andmete edastamise tähtaeg

Viis kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood

2017

Märkused

Ainult ettevõtjate puhul, kelle kaubaveo maht on väiksem kui 200 miljonit tonnkilomeetrit ja väiksem kui 500 000  tonni ja mille kohta ei ole I lisa kohaselt andmeid esitatud (üksikasjalik andmeesitus)


Tabel VIII.2

REISIJATEVEO MAHT

Muutujate loend ja mõõtühikud

Veetud reisijad:

reisijate koguarvuna

reisijakilomeetrites kokku

Reisirongide liikumine:

rongikilomeetrites kokku

Vaatlusperiood

Üks aasta

Sagedus

Igal aastal

Andmete edastamise tähtaeg

Kaheksa kuud pärast vaatlusperioodi lõppu

Esimene vaatlusperiood

2017

Märkused

Ainult ettevõtete puhul, kelle reisijateveo maht on väiksem kui 100 miljonit reisijakilomeetrit ja mille kohta ei ole II lisa kohaselt andmeid esitatud (üksikasjalik andmeesitus).


IX LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS HILISEMATE MUUDATUSTEGA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 91/2003

(EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1192/2003

(ELT L 167, 4.7.2003, lk 13)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1304/2007

(ELT L 290, 8.11.2007, lk 14)

Üksnes artikkel 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

(ELT L 87, 31.3.2009, lk 109)

Üksnes lisa punkt 4.4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2032

(ELT L 317, 23.11.2016, lk 105)

 


X LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 91/2003

Käesolev määrus

Artiklid 1, 2 ja 3

Artiklid 1, 2 ja 3

Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt e

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 4 lõike 1 punkt f

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Artikli 4 lõike 1 punkt g

Artikli 4 lõike 1 punkt e

Artikli 4 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 4 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 4 lõige 5

Artiklid 5, 6 ja 7

Artiklid 5, 6 ja 7

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõike 1a

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 5

Artiklid 9, 10 ja 11

Artiklid 9, 10 ja 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

A lisa

I lisa

C lisa

II lisa

E lisa

III lisa

F lisa

IV lisa

G lisa

V lisa

J lisa

VI lisa

K lisa

VII lisa

L lisa

VIII lisa

IX lisa

X lisa


2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/19


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/644,

18. aprill 2018,

postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tariifid, mida kohaldatakse väikeses mahus piiriüleseid postipakke ja muid postisaadetisi saatvatele isikutele, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja üksikisikutele, on endiselt suhteliselt kõrged. See avaldab otsest negatiivset mõju neile, kes soovivad kasutada postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, eriti e-kaubanduse raames.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 14 rõhutatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, näiteks postiteenuste kohta liidu ühistes väärtustes ning nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel. Selles sätestatakse vajadus hoolitseda, et sellised teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid.

(3)

Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 26 (Üldhuviteenuste kohta) rõhutatakse veelgi, et liidu ühised väärtused seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega ELi toimimise lepingu artikli 14 tähenduses hõlmavad ka kasutajate vajaduste ja eelistuste erinevusi, mis võivad tuleneda erinevatest geograafilistest, sotsiaalsetest või kultuurilistest olukordadest, samuti kõrget kvaliteeti, ohutust ja vastuvõetavat hinda, võrdset kohtlemist ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamist.

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 169 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga a nähakse ette, et liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme saavutamisele meetmetega, mis võetakse kõnealuse lepingu artikli 114 kohaselt.

(5)

Liikmesriikides on suuri erinevusi pädevustes, mis on antud riiklikele reguleerivatele asutustele seoses turuseire ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate regulatiivse järelevalvega. Näiteks võivad mõned asutused nõuda teenuseosutajatelt asjakohase hinnateabe esitamist. Selliste erinevuste olemasolu on kinnitatud Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti ja Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma ühisarvamuses, milles jõuti järeldusele, et riiklikud reguleerivad asutused vajavad sekkumiseks asjakohaseid regulatiivseid volitusi ning et niisugused volitused ei näi olevat rakendatud kõikides liikmesriikides. Kõnealused erinevused toovad piiriüleselt tegutsevate postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajatele kaasa täiendava halduskoormuse ja õigusnormide täitmisega seotud kulud. Seega takistavad need erinevused postipakkide kättetoimetamise teenuste piiriülest osutamist ja mõjutavad otseselt siseturu toimimist.

(6)

Posti- ja postipakisektori rahvusvahelise iseloomu tõttu on oluline arendada kasutajate ja keskkonna huvides edasi Euroopa ja rahvusvahelisi tehnilisi standardeid ning avardada äriühingute turuvõimalusi. Lisaks annavad kasutajad sageli teada teenuse kvaliteedi probleemidest postipakkide piiriülesel saatmisel, kättesaamisel või tagastamisel. Seetõttu on vaja veelgi parandada postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kvaliteedistandardeid ja koostalitlusvõimet. Mõlemat tuleks edaspidi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/67/EÜ (3) prioriteediks seada nii Euroopa Standardikomitee (CEN) raames kui ka muul viisil. Rohkem tuleb edendada ka teenuste tõhusust, mille puhul peaks eelkõige arvesse võtma kasutajate huve.

(7)

Postiteenuste standardimine ja teenuse kvaliteedi parandamine direktiivi 97/67/EÜ toetuseks on liidu strateegiline prioriteet, mida tuleks jätkata. Tehniline standardimine on hädavajalik riigisiseste võrkude koostalitusvõime edendamiseks ja tõhusa universaalteenuse olemasoluks. Komisjon esitas 2016. aasta augustis CENile neljanda standardimistaotluse, eesmärgiga kehtestada tööprogramm ja esitada 2020. aasta augustis lõpparuanne (4). Kõnealuse tööprogrammi puhul tuleks eelkõige arvesse võtta kasutajate huve, keskkonnakaalutlusi ja tõhusust, ning see peaks aitama kaasa liidu digitaalse ühtse turu loomisele.

(8)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste turg on mitmekesine, keerukas ja konkurentsitihe – erinevad teenuseosutajad pakuvad erisuguseid teenuseid ja hindu sõltuvalt lähetatavate postipakkide kaalust, suurusest ja formaadist ning sihtkohast, lisaväärtust pakkuvatest omadustest (nt jälgitavussüsteemid) ning lähetatavate postipakkide arvust. Mitmes liikmesriigis ei ole universaalteenuse osutajatel postipakkide kättetoimetamise teenuste turul suurimat turuosa. Selline mitmekesisus raskendab tarbijate ja kasutajate jaoks postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate võrdlemist nii kvaliteedi kui ka hinna mõttes, sest sarnaste teenuste puhul ei ole nad sageli teadlikud postipakkide kättetoimetamise eri võimalustest piiriüleses e-kaubanduses. Juurdepääs asjakohasele teabele tuleks eelkõige VKEdele ja üksikisikutele lihtsamaks teha. Väikesed ja keskmise suurusega kauplejad on nimetanud kättetoimetamisega seotud probleeme piiriülese müügi takistuseks.

(9)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste parandamiseks eraisikute ning mikro- ja väikeettevõtjate jaoks, sh kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks, tuleb muuta avalikud nimekirjad, milles on esitatud teatavate postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste tariifid, paremini ligipääsetavaks ja läbipaistvamaks. Piiriüleste teenuste hindade läbipaistvamaks ja kogu liidus hõlpsamini võrreldavaks muutmine peaks aitama vähendada tariifide põhjendamatuid erinevusi, sh riigisiseste ja piiriüleste tariifide põhjendamatuid erinevusi.

(10)

Üksikpostiteenused on kõigis liikmesriikides universaalteenuse osa ning need on ka teenused, mida üksikisikud ja väikeettevõtjad kõige sagedamini kasutavad. E-kaubanduse edasiseks arenguks on vaja muuta tükihind läbipaistvamaks ja taskukohasemaks.

(11)

Paljud ettevõtjad, kes tegelevad veebimüügiga, on sellega tegelenud või on üritanud sellega tegeleda, peavad probleemiks suuri kättetoimetamiskulusid, kulukaid kaebuste lahendamise menetlusi ja tagatisi. Tuleb võtta täiendavaid meetmeid tagamaks, et eelkõige kõrvalistes piirkondades asuvad VKEd ja üksikisikud saaksid täit kasu neile kättesaadavatest tõrgeteta toimivatest postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenustest, ning tagamaks, et need teenused oleksid mõistliku hinnaga.

(12)

Mõiste „universaalteenuse osutaja“ tähendab postiettevõtjat, kes pakub konkreetses liikmesriigis universaalset postiteenust või selle osi. Enam kui ühes liikmesriigis tegutsev universaalteenuse osutaja tuleks liigitada universaalteenuse osutajaks ainult liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta osutab universaalset postiteenust.

(13)

Praegu on postiteenused reguleeritud direktiiviga 97/67/EÜ. Kõnealuses direktiivis kehtestatakse ühiseeskirjad, millega reguleeritakse postiteenuste ja universaalse postiteenuse osutamist liidus. Selles keskendutakse peamiselt, kuid mitte ainult, riiklikele universaalteenustele ega käsitleta postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate regulatiivset järelevalvet. Kõnealuses direktiivis kehtestatud universaalteenuste miinimumnõuete täitmise tagab liikmesriigi määratud riiklik reguleeriv asutus. Seega täiendatakse käesoleva määrusega direktiivis 97/67/EÜ sätestatud norme postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. Käesolev määrus ei mõjuta direktiivis 97/67/EÜ sätestatud õigusi ja tagatisi, sh eelkõige universaalse postiteenuse järjepidevat osutamist kasutajatele.

(14)

Käesoleva määrusega ei muudeta mõiste „postisaadetis“ määratlust, mis on sätestatud direktiivi 97/67/EÜ artikli 2 punktis 6, ega sellele tuginevaid määratlusi liikmesriigi õiguses.

(15)

Hinnanguliselt 80 % praegu e-kaubanduse raames lähetatavatest postipakkidest kaalub alla kahe kilogrammi ja sageli töödeldakse neid kirjapostivoos. Muul viisil kätte toimetatud postipakkide kaalu kohta teave puudub. On oluline, et selliste kergemate saadetiste suhtes kohaldataks käesolevat määrust.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks on oluline määratleda selgelt postipakid, postipakkide kättetoimetamise teenused ja postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad ning täpsustada, missuguseid postisaadetisi need mõisted hõlmavad. Eeldatakse, et postisaadetised, mis on paksemad kui 20 mm, sisaldavad kaupa ja mitte kirjasaadetisi, sõltumata sellest, kas neid käitleb universaalteenuse osutaja või mitte. Ainult kirjasaadetisi sisaldavad postisaadetised ei peaks kuuluma postipakkide kättetoimetamise teenuste kohaldamisalasse. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama kooskõlas väljakujunenud tavaga kuni 31,5 kg kaaluvaid ja kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupa sisaldavaid postipakke, sest raskemaid saadetisi ei saa keskmine isik üksinda ilma mehaaniliste abivahenditeta käidelda ning see tegevus kuulub kaubaveo- ja logistikasektorisse.

(17)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajatele, kes kasutavad alternatiivseid ärimudeleid, näiteks jagamismajandust ja e-kaubandusplatvorme, kui nad pakuvad vähemalt ühe postiteenuste ahela etapi teenust. Kooskõlas praeguse tavaga tuleks kogumine, sorteerimine ja jaotamine, sh järeletulemise teenused, lugeda postipakkide kättetoimetamise teenusteks, kaasa arvatud juhul, kui teenust pakub kiir- või kullerpostiteenuse pakkuja või komplekteerija. Transport üksinda, mis ei toimu koos mõne teisega nimetatud etappidest, ei peaks kuuluma postipakkide kättetoimetamise teenuste hulka, ka juhul, kui seda teenust osutavad alltöövõtjad, kas alternatiivsete ärimudelite raames või mitte, sest sellisel juhul tuleks eeldada, et nimetatud tegevus kuulub transpordisektorisse, välja arvatud juhul, kui asjaomase ettevõtja või mõne tema tütarettevõtja või seotud ettevõtja suhtes kohaldatakse muul põhjusel käesolevat määrust.

(18)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ainult ühes liikmesriigis tegutsevatele ettevõtjatele, kellel on riigisisesed ettevõtjasisesed pakiveovõrgud üksnes selleks, et täita nende enda poolt müüdud kauba tellimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (5) artikli 2 punkti 5 kohase müügilepingu alusel. Käesolevat määrust tuleks kohaldada ettevõtjatele, kes kasutavad riigisiseseid ettevõtjasiseseid pakiveovõrke ka kolmandate isikute müüdud kaupade kättetoimetamiseks.

(19)

Kindlaks tuleks määrata riiklikele reguleerivatele asutustele edastatav minimaalne konfidentsiaalne teave ja kord, mida neil asutustel tuleb järgida, et võtta arvesse riikide ettevõtjate kaubanduslikku iseloomu, ning selleks tuleks luua turvalised edastuskanalid.

(20)

Riiklikel reguleerivatel asutustel peaks statistika eesmärgil olema nõuetekohase loa andmise menetluse või muu õigusliku nõude kohaselt saadud teadmised ja teave turul tegutsevate postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate kohta. Sektori töömahukuse tõttu ja selleks, et piirata üksnes riigisisesel või piirkondlikul turul tegutsevate väikeste postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate halduskoormust, tuleks rakendada 50 isiku künnist, mille aluseks on teenuseosutaja heaks eelmisel kalendriaastal töötanud ja teenuseosutaja asukohaliikmesriigis (välja arvatud juhul, kui kõnealune teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis) postipakkide kättetoimetamise teenuste osutamises osalenud isikute arv. Kõnealune künnis on kooskõlas komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ (6) ning kajastab sektori töömahukust ja hõlmab suuremat osa postipakkide kättetoimetamise teenuse turust, eriti riikides, kus postipakkide kogus on väike. Kõnealuse künnise puhul tuleks eelkõige arvesse võtta postipakkide kättetoimetamise teenusega tegelevaid postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja heaks töötavaid täistööajaga, osalise tööajaga ja ajutisi töötajaid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid. Jaotus, mis näitab isikute arvu tööalase seisundi järgi, peaks olema kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusega. Teatavatel juhtudel, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eripära, peaks riiklikul reguleerival asutusel olema võimalik alandada künnist 25 isikule või nõuda, et postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutaja võtaks künnise puhul arvesse oma alltöövõtjate heaks töötavaid täistööajaga, osalise tööajaga ja ajutisi töötajaid ning füüsilisest isikust ettevõtjaid, et suurendada piiriüleste tariifide ja turu läbipaistvust tervikuna.

(21)

Riiklikule reguleerivale asutusele teabe esitamine postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja heaks töötavate isikute arvu kohta peaks toimuma sellise äriühingute väljakujunenud aruandlustava kohaselt, mida kasutatakse statistilise teabe puhul. See on tähtis, et tagada andmete võrreldavus, hoides seejuures teenuseosutajate halduskoormuse võimalikult väikese.

(22)

Teenuseosutaja tegevuskoht määratakse kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Kui teenuseosutajal on mitu tegevuskohta, on oluline kindlaks määrata, millisest tegevuskohast konkreetset asjaomast teenust osutatakse.

(23)

Riiklikule reguleerivale asutusele teabe esitamisel peaks postipakkide kättetoimetamise teenuste kirjeldus hõlmama postiteenuste ahela neid etappe (kogumine, sorteerimine, transport ja jaotamine), millega asjaomane teenuseosutaja tegeleb, seda, kas teenus kuulub universaalteenuse osutamise kohustuse alla või mitte, teenuse territoriaalset ulatust (piirkondlik, riigisisene, piiriülene) ja seda, kas pakutakse lisaväärtust.

(24)

Postisaadetiste loetelu, mille suhtes kohaldatakse hindade läbipaistvuse meetmeid, peaks olema piiratud, et hõlbustada võrreldavust ning minimeerida postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajate ja riiklike reguleerivate asutuste halduskoormust. Hõlmata tuleks liht- ja tähtsaadetised, kuna need on universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks, ning kuna e-kaubanduse puhul on oluline tuvastamise ja jälgimise funktsioon, tuleks hõlmata ka tuvastamise ja jälgimise ning tähtsaadetiste hinnad, sõltumata sellest, kas need on universaalteenuse osutamise kohustuse osa või mitte, et tagada võrreldavus kogu liidus. Tähelepanu keskmes peaksid olema kergema kaaluga saadetised, mis moodustavad enamuse postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate poolt kätte toimetatavatest postisaadetistest, nagu ka kirjadena käsitletavate paksemate kui 20 mm postisaadetiste hinnad. Hõlmata tuleks ainult tükihinnad, kuna neid hindu tasuvad kõige väiksema mahuga saatjad. Asjaomased postisaadetised tuleks selgelt sätestada käesoleva määruse lisas. Käesoleva määrusega ei kohustata postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajaid pakkuma kõigi lisas loetletud postisaadetiste kättetoimetamist. Tagamaks, et teave tariifide kohta on korrektne, peaksid selle esitama postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajad ise. Komisjon peaks avaldama kõnealused tariifid vastaval veebisaidil, mis on oma olemuselt neutraalne ja mittekaubanduslik.

(25)

Kui riiklikud reguleerivad asutused hindavad objektiivselt piiriüleseid tariife, mida nad peavad vajalikuks hinnata, peaksid nad võtma aluseks sellised elemendid nagu võrreldavate postipakkide kättetoimetamise teenuste riigisisesed ja muud asjakohased tariifid lähte- ja sihtliikmesriigis; ühtse tariifi kohaldamine kahes või enamas liikmesriigis; kahepoolsed mahud, konkreetsed transpordi- või käitlemise kulud; muud asjakohased kulud ja teenuse kvaliteedistandardid; ning – kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalset koormust tekitamata – kohaldatavate piiriüleste tariifide tõenäoline mõju üksikisikutest ning väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kasutajatele, sh neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega üksikisikutest kasutajatele. Kõnealuseid ühiseid elemente võib täiendada muude elementidega, mis on asjaomaste tariifide põhjendamise seisukohast eriti olulised, näiteks kas tariifide suhtes kohaldatakse hindade reguleerimist liikmesriigi õigusaktide alusel või kas kohaldatava õiguse kohaselt on tuvastatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Lisaks, selleks et vähendada riiklike reguleerivate asutuste ja nende postipakkide kättetoimetamise teenuste osutajate halduskoormust, kelle suhtes kehtib universaalteenuse osutamise kohustus, ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võivad riiklikud reguleerivad asutused, kui nad tuvastavad, milliseid piiriüleseid tariife tuleb hinnata, lähtuda objektiivsest hindamiseelsest filtreerimismehhanismist.

(26)

Ühtsed tariifid, mis kehtivad pakkide piiriülesel kättetoimetamisel kahte või enamasse liikmesriiki, võivad olla olulised piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kaitsmisel. Sellega seoses tuleks võtta arvesse vajadust edendada e-kaubandust ja pakkuda uusi võimalusi kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, et sellised piirkonnad saaksid osaleda e-kaubanduses ja edendada oma piirkonna majandust.

(27)

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste riigisiseste ja piiriüleste tariifide olulisi erinevusi peaks selgitama objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu konkreetsed transpordi- või käitlemiskulud või muud asjakohased kulud. Riiklikul reguleerival asutusel võib olla vaja koguda hindamise eesmärgil tõendeid. Kõnealused tõendid koos hinnatavate tariifide põhjendustega tuleks esitada taotluse korral riiklikule reguleerivale asutusele.

(28)

Läbipaistvuse tagamiseks kogu liidus peaks komisjon avaldama iga riikliku reguleeriva asutuse esitatud hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni.

(29)

Halduskoormuse vähendamiseks peaksid postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad, riiklikud reguleerivad asutused ja komisjon edastama andmeid elektrooniliselt ning eelkõige lubama e-allkirjade kasutamist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (7).

(30)

Kuna postipakkide kättetoimetamise teenuste turud muutuvad kiiresti, peaks komisjon hindama ümber käesoleva määruse tõhususe ja tulemuslikkuse, võttes arvesse e-kaubanduse suundumusi, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapärase hindamisaruande. Aruandele peaks asjakohasel juhul olema lisatud seadusandlik ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse läbivaatamiseks. Kõnealune aruanne tuleks koostada kõigi asjaomaste sidusrühmade, sh postisektori Euroopa sotsiaaldialoogi komitee osalusel.

(31)

Komisjon peaks kasutama ära riiklike reguleerivate asutuste esindajatest koosneva Euroopa postiteenuseid reguleerivate asutuste töörühma väärtuslikku panust.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise teabe esitamise vormi kehtestamiseks, mille alusel postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajad esitavad teavet riiklikele reguleerivatele asutustele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(33)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(34)

Käesoleva määruse raames toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (10).

(35)

Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja tagama nende rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada regulatiivse järelevalve parandamiseks vajalikud regulatiivsed põhimõtted ja normid, parandada tariifide läbipaistvust ning näha postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste jaoks ette teatavad põhimõtted, mis peaksid toetama konkurentsi, et kokkuvõttes pakkuda tarbijatele paremaid postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, aidates seeläbi suurendada tarbijate usaldust piiriülese e-kaubanduse vastu, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärgid

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste parandamiseks sätestatakse käesolevas määruses lisaks direktiivis 97/67/EÜ sätestatule erinormid, mis käsitlevad:

a)

postipakkide kättetoimetamise teenustega seotud regulatiivset järelevalvet;

b)

postipakkide piiriülese kättetoimetamise teatavate teenuste tariifide läbipaistvust ja hindamist, et tuvastada põhjendamatult kõrged tariifid;

c)

kauplejatelt tarbijatele kättesaadavaks tehtud teavet postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 97/67/EÜ artiklis 2 ning direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktides 1, 2 ja 5 määratletud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „postipakk“– postisaadetis, mis sisaldab kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupa, mis ei ole kirjasaadetis ja mille maksimaalne kaal on 31,5 kg;

2)   „postipakkide kättetoimetamise teenused“– teenused, mis hõlmavad postipakkide kogumist, sorteerimist, transporti ja jaotamist;

3)   „postipakkide kättetoimetamise teenuste osutaja“– ettevõtja, kes osutab üht või mitut postipaki kättetoimetamise teenust; välja arvatud üksnes ühes liikmesriigis asuv ettevõtja, kes osutab ainult postipakkide riigisisese kättetoimetamise teenuseid müügilepingu osana ja toimetab kõnealuse lepingu objektiks olevad kaubad isiklikult kasutajale;

4)   „alltöövõtja“– ettevõtja, kes osutab postipakkide kättetoimetamise teenuste osutajale postipakkide kogumise, sorteerimise, transpordi või jaotamise teenust.

Artikkel 3

Ühtlustamise tase

Käesolevas määruses sätestatakse miinimumnõuded, mis ei takista ühelgi liikmesriigil säilitamast või võtmast täiendavaid vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, et parandada postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, kui kõnealused meetmed on kooskõlas liidu õigusega.

II PEATÜKK

REGULATIIVNE JÄRELEVALVE

Artikkel 4

Teabe esitamine

1.   Postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja esitab oma asukohaliikmesriigi riiklikule reguleerivale asutusele järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui riiklik reguleeriv asutus on kõnealust teavet juba nõudnud ja selle saanud:

a)

nimi, õiguslik staatus ja vorm, registreerimisnumber äri- või muus samalaadses registris, käibemaksukohustuslasena registreerimise number, registreeritud asukoht ja kontaktisiku andmed;

b)

pakutavate postipakkide kättetoimetamise teenuste omadused ja kui see on võimalik, nende üksikasjalik kirjeldus;

c)

postipakkide kättetoimetamise teenuste üldtingimused, sh kasutajate kaebuste lahendamise korra üksikasjalik kirjeldus ja võimalikud vastutuse piirangud.

2.   Postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja teatab riiklikule reguleerivale asutusele kõigist lõikes 1 osutatud teabega seotud muudatustest 30 päeva jooksul.

3.   Postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja esitab iga kalendriaasta 30. juuniks oma asukohaliikmesriigi riiklikule reguleerivale asutusele järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui kõnealune riiklik reguleeriv asutus on seda teavet juba nõudnud ja selle saanud:

a)

eelmise kalendriaasta postipakkide kättetoimetamise teenuste aastakäive asukohaliikmesriigis riigisiseste, sissetulevate ja väljaminevate piiriüleste postipakkide kättetoimetamise teenuste lõikes;

b)

tema heaks töötavate ja asukohaliikmesriigis postipakkide kättetoimetamise teenuste osutamises osalenud isikute arv eelmisel kalendriaastal, sh jaotus, mis näitab isikute arvu nende tööalase seisundi kaupa ning eelkõige täistööajaga ja osalise tööajaga, ajutiste töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate arvu;

c)

eelmisel kalendriaastal asukohaliikmesriigis kohaletoimetatud postipakkide arv riigisiseste ning sissetulevate ja väljaminevate piiriüleste postipakkide lõikes;

d)

tema alltöövõtjate nimed, ning teave, mis tal on kõnealuste alltöövõtjate osutatavate postipakkide kättetoimetamise teenuste kohta;

e)

kui see on olemas, üldsusele kättesaadav hinnakiri, mis kehtib postipakkide kättetoimetamise teenuste kohta iga kalendriaasta 1. jaanuaril.

4.   Hiljemalt 23. septembriks 2018 võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe esitamise vorm. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 12 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Riiklikud reguleerivad asutused võivad kehtestada lisaks lõigetes 1 ja 3 osutatud nõutavale teabele täiendavad teabenõuded, tingimusel et need on vajalikud ja proportsionaalsed.

6.   Lõikeid 1–5 ei kohaldata postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja suhtes, kelle heaks eelmise kalendriaasta jooksul töötas ja kelle asukohaliikmesriigis postipakkide kättetoimetamise teenuste osutamises osales keskmiselt vähem kui 50 isikut, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja tegutseb mitmes liikmesriigis. Riiklik reguleeriv asutus võib arvestada 50-isikulise künnise hulka postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja alltöövõtja heaks töötavad isikud.

7.   Olenemata lõikest 6 võib riiklik reguleeriv asutus nõuda lõigete 1–5 alusel esitatavat teavet igalt postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajalt, kellel oli eelmise kalendriaasta jooksul keskmiselt 25–49 töötajat, juhul kui see on vajalik asjaomase liikmesriigi eripära tõttu, ning tingimusel, et see on vajalik ja proportsionaalne, et tagada vastavus käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Piiriüleste tariifide läbipaistvus

1.   Kõik postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuse osutajad, välja arvatud need, kes on sellest vabastatud artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaselt, esitavad asukohaliikmesriigi reguleerivale asutusele avaliku nimekirja, mis hõlmab lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate üksikpostisaadetiste (v.a kirjasaadetised) suhtes iga kalendriaasta 1. jaanuaril kohaldatavaid tariife. Kõnealune teave esitatakse iga kalendriaasta 31. jaanuariks.

2.   Riiklikud reguleerivad asutused esitavad viivitamata ja hiljemalt iga kalendriaasta 28. veebruariks komisjonile vastavalt lõikele 1 saadud tariifide avaliku nimekirja. Komisjon avaldab need asjakohasel veebisaidil iga kalendriaasta 31. märtsiks ja tagab, et see veebisait on oma olemuselt neutraalne ja mittekaubanduslik.

Artikkel 6

Üksikpostipakkide piiriüleste tariifide hindamine

1.   Riiklik reguleeriv asutus tuvastab artikli 5 kohaselt saadud tariifide avalike nimekirjade alusel iga lisas loetletud üksikpostisaadetise puhul tema liikmesriigist pärit postipakkide kättetoimetamise teenuse osutaja piiriülesed tariifid, mille puhul kehtib universaalteenuse osutamise kohustus ja mille hindamist ta peab objektiivselt vajalikuks.

2.   Riiklik reguleeriv asutus hindab objektiivselt lõike 1 alusel tuvastatud piiriüleseid tariife kooskõlas direktiivi 97/67/EÜ artiklis 12 sätestatud põhimõtetega, et tuvastada need piiriülesed tariifid, mida ta peab põhjendamatult kõrgeks. Selle hindamisel võtab riiklik reguleeriv asutus arvesse eelkõige järgmisi elemente:

a)

võrreldavate postipakkide kättetoimetamise teenuste riigisisesed ja muud asjakohased tariifid lähte- ja sihtliikmesriigis;

b)

ühtse tariifi kohaldamine kahes või enamas liikmesriigis;

c)

kahepoolsed mahud, konkreetsed transpordi- või käitlemise kulud, muud asjakohased kulud ja teenuse kvaliteedistandardid;

d)

kohaldatavate piiriüleste tariifide tõenäoline mõju üksikisikutest ning väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest kasutajatele, sh neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning puuetega või piiratud liikumisvõimega üksikisikutest kasutajatele, kui see on võimalik ilma ebaproportsionaalse koormuseta.

3.   Lisaks lõikes 2 sätestatud elementidele võib riiklik reguleeriv asutus, juhul kui ta peab seda vajalikuks, võtta eelkõige arvesse ka järgmisi elemente:

a)

kas tariifide suhtes kohaldatakse erilist hindade reguleerimist liikmesriigi õigusaktide alusel;

b)

asjaomase kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks määratud turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.

4.   Komisjon koostab suunised lõigetes 2 ja 3 loetletud elementide puhul kasutatavate meetodite kohta.

5.   Kui riiklik reguleeriv asutus peab seda vajalikuks, taotleb ta lõikes 2 osutatud hindamise eesmärgil asjaomaste tariifide kohta täiendavaid asjakohaseid tõendeid, mis on vajalikud hindamise läbiviimiseks.

6.   Lõikes 5 osutatud tõendid esitatakse riiklikule reguleerivale asutusele ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest koos hinnatavate tariifide põhjendustega.

7.   Riiklik reguleeriv asutus esitab oma hinnangu komisjonile asjaomase kalendriaasta 30. juuniks. Lisaks esitab riiklik reguleeriv asutus komisjonile kõnealuse hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni.

8.   Komisjon avaldab riikliku reguleeriva asutuse esitatud hinnangu mittekonfidentsiaalse versiooni viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates selle saamisest.

Artikkel 7

Teave tarbijatele

Direktiivi 2011/83/EL kohaldamisalasse kuuluvate lepingute puhul teevad kõik kauplejad, kes sõlmivad tarbijatega postipakkide piiriülest saatmist hõlmavaid müügilepinguid, võimaluse korral ja kui see on asjakohane, lepingueelses etapis kättesaadavaks teabe konkreetse müügilepinguga seotud piiriülese kättetoimetamise võimaluste ning tarbija poolt postipakkide piiriülese kättetoimetamise eest makstavate tasude kohta, samuti, kui see on asjakohane, nende kaebuste lahendamise korra kohta.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt vastu võetud normidest hiljemalt 23. novembriks 2019 ning viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

Riiklikele reguleerivatele asutustele või komisjonile kooskõlas käesoleva määrusega esitatud konfidentsiaalse äriteabe suhtes kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusaktide kohaldatavatele sätetele.

Artikkel 10

Kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei piira käesolev määrus postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate suhtes kohaldatavaid liidu ja liikmesriigi õigust ja asjakohaseid loa andmise menetlusi, sh sotsiaal- ja tööõiguse norme ning nõudeid, millega nähakse ette teabe esitamine riiklikele reguleerivatele asutustele.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Hiljemalt 23. maiks 2020 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva määruse kohaldamist ja rakendamist käsitleva hindamisaruande ja lisab sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Enne kõnealuse aruande koostamist tuleks kaasata kõik asjaomased sidusrühmad ja neid teavitada.

Komisjon hindab vähemalt järgmist:

a)

käesoleva määruse panus postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste parandamisse, sh taskukohasus VKEdele ja üksikisikutele, eelkõige neile, kes asuvad kõrvalistes või hõredalt asustatud piirkondades, ning kas piiriüleste tariifide läbipaistvus on paranenud;

b)

käesoleva määruse mõju postipakkide piiriülese kättetoimetamise tasemele ja e-kaubandusele, sh andmed kättetoimetamistasude kohta;

c)

millisel määral on riiklikel reguleerivatel asutustel olnud raskusi käesoleva määruse kohaldamisega, sh halduslike tagajärgede kvantitatiivne analüüs;

d)

postipakkide kättetoimetamise teenuste ühtse turu lõpuleviimisega seotud muude algatuste puhul tehtud edusammud, eelkõige edusammud tarbijakaitse ja standardite arendamise valdkonnas.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab postidirektiivi komitee, mis on loodud direktiivi 97/67/EÜ artikli 21 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 22. maist 2018, välja arvatud artikkel 8, mida kohaldatakse alates 23. novembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 18. aprill 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 106.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).

(4)  Komisjoni 1. augusti 2016. aasta rakendusotsus, mis käsitleb Euroopa Standardikomiteele esitatavat standardimistaotlust seoses postiteenuste ja teenuse kvaliteedi parandamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ toetuseks.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(6)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).


LISA

Üksikpostisaadetised, mille puhul postipakkide kättetoimetamise teenuse osutajate tariifide suhtes kohaldatakse artiklites 5 ja 6 sätestatud hindade läbipaistvuse meetmeid ja hindamist:

a)

500 g kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtkiri;

b)

1 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtkiri;

c)

2 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtkiri;

d)

500 g kaaluv (riigisisene ja liidusisene) tähitud kiri;

e)

1 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) tähitud kiri;

f)

2 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) tähitud kiri;

g)

500 g kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga kiri;

h)

1 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga kiri;

i)

2 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga kiri;

j)

1 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtpostipakk;

k)

2 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtpostipakk;

l)

5 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) lihtpostipakk;

m)

1 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga postipakk;

n)

2 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga postipakk;

o)

5 kg kaaluv (riigisisene ja liidusisene) jälgitava teekonnaga postipakk.

Punktides a–o loetletud postisaadetised peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

Punktides a–i loetletud postisaadetiste (kirjasaadetised) mahupiirangud peavad vastama järgmisele nõudele:

Pikkus, laius ja paksus kombineerituna: 900 mm, suurim mõõde ei tohi ületada 600 mm, väikseim mõõde peab ületama 20 mm.

b)

Punktides j–o loetletud postipakid ei tohi olla väiksemad kui punktides a–i loetletud postisaadetistele ettenähtud mõõtmed.

Punktide a–o tariifide kohta teabe esitamisel tuleb arvesse võtta järgmisi elemente:

(*)

Postisaadetiste tariifid on tükihinnad ja need ei sisalda erisoodustusi mahu alusel ega hõlma muud erikohtlemist.

(**)

Tariifide väärtus esitatakse riiklikele reguleerivatele asutustele ilma käibemaksuta.

(***)

Teenuseosutajad, kes pakuvad mitut eelnevale kriteeriumile vastavat postisaadetist, peaksid esitama kõige odavama tariifi.

(****)

Eelnimetatud tariifid peavad vastama postisaadetistele, mis toimetatakse adressaadi elukohta või muusse asukohta sihtliikmesriigis või adressaadi taotlusel muusse asukohta, kui asjaomane tariif hõlmab seda võimalust ilma lisatasuta.


DIREKTIIVID

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/29


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/645,

18. aprill 2018,

millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

28. märtsi 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ seadis komisjon eesmärgiks viia hukkunute arv nullini, mis tähendab, et liit peaks viima liiklussurmade arvu maanteetranspordis 2050. aastaks nulli lähedale.

(2)

Komisjon tegi oma teatises liiklusohutuse valdkonna 2011.–2020. aasta poliitikasuuniste kohta „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020“ ettepaneku seada eesmärgiks vähendada alates 2010. aastast liidus liiklussurmade koguarvu 2020. aastaks veel poole võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks seadis komisjon seitse strateegilist eesmärki, mille hulgas on liiklejate hariduse ja koolituse parandamine ning vähekaitstud liiklejate kaitse.

(3)

Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobril 2014 heaks siduva eesmärgi vähendada 2030. aastaks liidu kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga. See heitkoguste vähendamise eesmärk aitab täita Pariisi kokkuleppe pikaajalisi eesmärke ja selle saavutamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid. Heitkoguste vähendamise ja energiatõhususe edendamiseks vajab transpordisektor terviklikku lähenemisviisi. Tuleks liikuda vähese heitega liikuvuse suunas, seda muu hulgas teadusuuringute toel ja juba olemasolevate tehnoloogiasaavutuste kasutuselevõtmise abil. Juhte on vaja asjakohaselt koolitada, et nende sõidustiil oleks võimalikult tõhus.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ (3) rakendamise hindamisel leidis komisjon mitu puudujääki. Peamisteks puudusteks leiti olevat raskused erandite tõlgendamisel ja sellega seotud õiguskindluse puudumine; koolituse sisu üksnes osaline vastavus juhtide vajadustele; juhtide raskused muus liikmesriigis läbitud või osaliselt läbitud koolituse vastastikusel tunnustamisel; ning ebakõla vanuse alampiiri nõuetes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2003/59/EÜ ja 2006/126/EÜ (4).

(5)

Direktiivi 2003/59/EÜ õigusselguse parandamiseks tuleks kõik viited kehtetuks tunnistatud või asendatud liidu õigusaktidele välja jätta või neid muuta.

(6)

Selleks et tagada õiguskindlus ja kooskõla teiste liidu õigusaktidega, tuleks teha mitu muudatust direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud eranditesse, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 (5) sätestatud sarnaseid erandeid. Mõned kõnealused erandid on seotud olukordadega, mille puhul sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitöö ja see oleks ebaproportsionaalselt koormav kui neilt nõutaks direktiivi 2003/59/EÜ nõuete täitmist. Üldjuhul loetakse, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitöö, kui see moodustab igakuisest jooksvast tööajast alla 30 %.

(7)

Kui sõidukit juhitakse harva ja sellega tegeleb maapiirkonnas juht, kes varustab omaenda ettevõtet, tuleks kohaldada erandit, tingimusel et liiklusohutus on endiselt tagatud. Kuna liidu maapiirkondade geograafilised, ilmastiku- ja rahvastiku tihedusega seotud tingimused on erinevad, peaks liikmesriikidel olema vabadus otsustada, kas sellist sõiduki juhtimist saab pidada juhuslikuks ja kas sellisel erandil on mõju liiklusohutusele, lähtudes näiteks tee liigist, liikluse mahust või vähekaitstud liiklejate olemasolust.

(8)

Kuna vahemaad, mida põllumajanduses, aianduses, metsanduses, loomakasvatuses ja kalanduses töötavad isikud, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, peavad oma töö käigus läbima, võivad olla liidu piires erinevad, tuleks liikmesriikidel lasta oma riigisiseses õiguses kindlaks määrata maksimaalsed lubatud vahemaad arvutatuna ettevõtte asukohast, mille suhtes erandeid kohaldatakse.

(9)

Alusõppe nõudest vabastatud juhtide suhtes peaks erand jääma kehtima, kuid nad peaksid läbima jätkuõppe, mis tagab, et nende tööks vajalikud teadmised on ajakohased.

(10)

Liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga vahetama elektrooniliselt kutseoskuse tunnistuste (edaspidi „kutsetunnistus“) alast teavet. Nad peaksid välja arendama selleks vajaliku elektroonilise platvormi, võttes arvesse komisjoni kulude-tulude analüüsi, sealhulgas võimalust laiendada direktiivi 2006/126/EÜ kohaselt loodud ELi juhilubade võrgustikku. Lisaks muudele eelistele võimaldab see liikmesriikidel pääseda hõlpsasti juurde teabele läbitud koolituse kohta, mida ei ole juhi juhiloale märgitud. On oluline, et liikmesriigid ja komisjon teeksid jõupingutusi selle funktsiooni edasiarendamiseks eesmärgiga sellele reaalajas teeäärsete kontrollide käigus juurde pääseda.

(11)

Võttes arvesse koolitus- ja haridusalaseid arengusuundumusi ning selleks, et suurendada direktiivi 2003/59/EÜ panust liiklusohutusse ja koolitamise asjakohasust juhtide jaoks, tuleks tõhustada koolituskursuste liiklusohutusalaseid aineid, näiteks ohtude äratundmine, vähekaitstud liiklejate, eelkõige jalakäijate, jalgratturite ja piiratud liikumisvõimega isikute kaitse, kütusesäästlik sõitmine, sõitmine äärmuslikes ilmastikuoludes ning ebaharilike veoste vedamine. Seda arvesse võttes peaksid kursused seonduma ka intelligentsete transpordisüsteemidega ning edasi arenema, et käia kaasas tehnoloogia arenguga.

(12)

Liikmesriikidele tuleks pakkuda konkreetset võimalust parandada ja ajakohastada koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite (näiteks osaliselt e-õppe ja kombineeritud õppe) kasutamisega, tagades samas koolituse kvaliteedi. Koolituse parandamise ja moderniseerimise puhul IKT-vahendite kasutamisega on oluline arvesse võtta, et mõned spetsiifilised teemad – näiteks lumekettide paigaldamine või koorma kinnitamine või muud koolituselemendid, mille puhul on oluline praktiline külg – nõuavad praktilist koolitust ja neid ei saa nimetatud õppevahendite abil asjakohaselt käsitleda. Praktiline koolitus võiks, kuid ei pruugi, seisneda sõiduki juhtimises. Oluline osa käesoleva direktiivi kohaselt nõutavast koolitusest peaks toimuma heakskiidetud koolituskeskuses.

(13)

Selleks et tagada liidu õigusaktides ettenähtud koolituse eri vormide kooskõla, peaks liikmesriikidel olema võimalik kombineerida asjaomase koolituse eri liike, näiteks peaks neil olema võimalik kombineerida ohtlike kaupade veo, puuetega inimeste kohta teadlikkuse suurendamise ja loomade veo alaseid koolitusi direktiiviga 2003/59/EÜ ettenähtud koolitustega.

(14)

Selleks et liikmesriikide erinevad tavad ei takistaks vastastikust tunnustamist ega piiraks juhtide õigust läbida jätkukoolitus liikmesriigis, kus nad töötavad, peaks liikmesriigi ametiasutustel olema kohustus juhul, kui läbitud koolitust ei ole võimalik märkida juhiloale, anda juhi kutsetunnistus välja standardmudeliga ettenähtud vormis, millega tagatakse vastastikune tunnustamine igale juhile, kes vastab direktiivi 2003/59/EÜ nõuetele.

(15)

Juhile kolmandast riigist võib juhitunnistuse kasutamine koolitusnõuetele vastavuse tõendamiseks olla takistuseks, kui vedaja tagastab tunnistuse selle välja andnud asutusele, eelkõige juhul, kui kõnealune juht soovib minna tööle teise liikmesriiki. Et vältida olukorda, kus sel juhul peab juht uuele töökohale asudes oma väljaõpet kordama, tuleks liikmesriike innustada tegema koostööd ja vahetama teavet juhtide kvalifikatsiooni kohta.

(16)

Sujuva ülemineku võimaldamiseks tuleks kehtivaid juhitunnistusi ja kehtivaid juhtide kutsetunnistusi, mis on välja antud enne käesoleva direktiiviga muudetud sätete kohaldamist kehtinud õigusnormide kohaselt, tunnustada kuni nende kehtivusaja lõpuni. Nimetatud muudatustega ei tunnistata kehtetuks enne nende kohaldamist läbitud koolitust ega juhilube, mis on väljastatud asjaomase koolituse tõendamiseks.

(17)

Selleks et tagada õigusselgus ja ühtlustatud nõuded vanuse alampiiridele direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud eesmärkidel, tuleks direktiiviga 2006/126/EÜ ette näha selge erand, mille kohaselt võib juhilube välja anda isikutele, kes on ületanud direktiivis 2003/59/EÜ sätestatud vanuse alampiiri. See täpsustus puudutab teatavate sõidukikategooriate kutsetunnistust omavate juhtide üldist vanuse alampiiri ja see ei muuda olemasolevaid võimalusi kõnealuse vanuse alampiiri nõuete vähendamiseks ega nende suhtes erandite tegemiseks.

(18)

Direktiivi 2006/126/EÜ muudatused peaksid piirduma nendega, mis on otseselt seotud direktiivi 2003/59/EÜ läbivaatamise ja alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamise lihtsustamisega. Põhjalikum analüüs direktiivi 2006/126/EÜ rakendamise ja kohaldamise kohta, sealhulgas teatavate sõidukikategooriate piiritlemine, näib soovitatav ja tuleks lisada direktiivi 2006/126/EÜ edasise läbivaatamise kavasse.

(19)

Selleks et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada õhukvaliteeti, lihtsustades alternatiivkütusel töötavate sõidukite kasutamist, tuleks liikmesriikidele anda võimalus lubada B-kategooria juhiloa omanikel juhtida nende territooriumil teatavat liiki alternatiivkütusel töötavaid sõidukeid, mille lubatud täismass on suurem kui 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg. Nimetatud 3 500 kg ületamise võimalust saaks kasutada tingimusel, et lubatud lisamass tuleneb üksnes alternatiivse jõuseadme suuremast massist, ning et järgitakse piiranguid ja tingimusi, mille eesmärk on vältida negatiivset mõju liiklusohutusele.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe ELi standardi parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid maanteetranspordi ja käesolevas direktiivis käsitletavate küsimuste piiriülese olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Direktiive 2003/59/EÜ ja 2006/126/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/59/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõidukijuhtimise suhtes, millega tegelevad:

a)

liikmesriigi kodanikud, ning

b)

kolmandate riikide kodanikud, kelle on tööle võtnud või keda kasutab liikmesriigis asuv ettevõtja,

edaspidi „juhid“, kes tegelevad autoveoga liidus üldkasutataval maanteel, kasutades:

sõidukeid, mille juhtimiseks nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/126/EÜ (*1) määratletud C1-, C1- + E-, C- või C- + E-kategooria juhilube või samaväärseid juhilube,

sõidukeid, mille juhtimiseks nõutakse direktiivis 2006/126/EÜ määratletud D1-, D1- + E-, D- või D- + E-kategooria juhilube või samaväärseid juhilube.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse viiteid plussmärki (+) sisaldavatele juhiloakategooriatele vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18).“"

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Erandid

1.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhtide suhtes, kes juhivad sõidukeid,

a)

mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h;

b)

mida kasutavad relvajõud, kodanikukaitse- ja tuletõrjeteenistused, korrakaitseorganid ning kiirabiteenistused või mille kasutamine on nende kontrolli all, kui vedu toimub nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks;

c)

mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ega selliste uute või ümberehitatud sõidukite juhtide suhtes, mis pole veel kasutusse võetud;

d)

mille juhtimiseks nõutakse D- või D1-kategooria juhiluba ja mille hooldustöötajad viivad ilma reisijateta veoettevõtja kasutatava lähima hooldusbaasi läheduses asuvasse hoolduskeskusse või sealt ära, tingimusel et nimetatud sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevusala;

e)

mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on ette nähtud päästeoperatsioonideks, sealhulgas sõidukeid, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabiveol;

f)

mida vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõikele 1 kasutatakse isikute sõidukoolitusel ja juhiloa või kutseoskuse tunnistuse (edaspidi „kutsetunnistus“) saamiseks vajaliku sõidueksami sooritamiseks, tingimusel et selliseid sõidukeid ei kasutata äriliseks kauba- ega reisijateveoks.

g)

mida kasutatakse mitteäriliseks reisijate- ja kaubaveoks;

h)

mis veavad materjali, seadmeid või masinaid, mida juhid kasutavad oma töös, tingimusel et nende sõidukite juhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Mis puudutab käesoleva lõike punkti f, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata isiku suhtes, kes soovib saada juhiluba või kutsetunnistust vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõikele 1, kui asjaomane isik on tööpõhise õppe ajal täiendaval õppesõidul, tingimusel et isikuga on kaasas nimetatud punktis sätestatud vastava õppesõiduki kategooria kutsetunnistust omav isik või sõiduõpetaja;

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

juht sõidab maapiirkonnas selleks, et varustada omaenda ettevõtet,

b)

juht ei paku veoteenuseid ja

c)

liikmesriigid leiavad, et vedu on juhuslikku laadi ega mõjuta liiklusohutust.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus-, loomakasvatus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames, välja arvatud juhul, kui sõidukijuhtimine on osa juhi põhitegevusalast või kui läbitav vahemaa ületab liikmesriigi õiguses sätestatud vahemaa sõidukit omava, rentiva või liisiva ettevõtja asukohast.“

3)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Jätkuõpe

Jätkuõpe hõlmab koolitust, mis võimaldab kutsetunnistuse omanikel ajakohastada oma tööks vajalikke teadmisi ja millel keskendutakse eelkõige liiklusohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning autosõidu keskkonnamõju vähendamisele.

Kõnealuse koolituse korraldavad heakskiidetud koolituskeskused I lisa 5. jao kohaselt. Koolitus hõlmab klassiruumiõpet, praktilist koolitust ning võimaluse korral koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite abil või tipptasemel simulaatoritel. Kui juht asub mõne teise ettevõtja teenistusse, tuleb arvesse võtta juba läbitud jätkuõpet.

Jätkuõppe eesmärk on teadmisi teatavates I lisa 1. jaos osutatud ainetes süvendada või üle korrata. Jätkuõppes õpetatakse mitut ainet, mille hulka kuulub alati vähemalt üks liiklusohutusalane aine. Õppeainete puhul võetakse arvesse sellekohaste õigusaktide ja tehnika arengut ning võimaluse piires juhi spetsiifilisi koolitusvajadusi.“

4)

Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva direktiivi artikli 1 punktis a osutatud juhid läbivad käesoleva direktiivi artiklis 5 osutatud alusõppe liikmesriigis, kus on nende alaline elukoht, nagu on määratletud direktiivi 2006/126/EÜ artiklis 12.“

5)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Liidu kood

1.   Artiklis 6 osutatud alusõpet tõendava kutsetunnistuse alusel ja artikli 8 lõikes 1 osutatud jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse alusel märgivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva direktiivi artikli 5 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 8 arvesse võttes direktiivi 2006/126/EÜ I lisas osutatud liidu ühtlustatud koodi „95“ vastavate loakategooriate kõrvale

juhiloale või

käesoleva direktiivi II lisas esitatud vormi kohaselt koostatud kutsetunnistusele.

Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus kutsetunnistus omandati, ei saa märkida liidu koodi juhiloale, annab ta juhile välja kutsetunnistuse.

Liikmesriigi väljaantud kutsetunnistusi tunnustatakse vastastikku. Kui kutsetunnistus välja antakse, kontrollivad pädevad asutused juhiloa kehtivust asjaomase sõidukikategooria suhtes.

2.   Artikli 1 punktis b osutatud juhil, kes juhib kaupade autoveoks kasutatavat sõidukit, on samuti lubatud tõendada käesolevale direktiivile vastavat kvalifikatsiooni ning väljaõpet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 (*2) sätestatud juhitunnistusega, tingimusel et sellel on liidu kood „95“. Käesoleva direktiivi kohaldamisel märgib loa väljastanud liikmesriik liidu koodi 95 juhitunnistuse märkuste rubriiki, kui asjaomane juht vastab käesolevas direktiivis sätestatud kvalifikatsiooni- ja koolitusnõuetele.

3.   Juhitunnistusi, millel ei ole liidu koodi „95“ ja mis on välja antud enne 23. maid 2020 määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5, eelkõige selle lõike 7 kohaselt ning mille eesmärk on tõendada vastavust käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele, arvestatakse kvalifikatsioonitõendina kuni nende kehtivusaja lõpuni.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).“"

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Nõuete täitmise tagamise võrgustik

1.   Nõuete täitmise tagamise eesmärgil vahetavad liikmesriigid teavet väljastatud või ära võetud kutsetunnistuste kohta. Selleks arendavad liikmesriigid koostöös komisjoniga välja elektroonilise võrgustiku või laiendavad olemasolevat võrgustikku, võttes arvesse komisjoni hinnangut selle kohta, milline oleks kõige kulutõhusam valik.

2.   Võrgustik võib sisaldada kutsetunnistustes sisalduvat teavet, aga ka kutsetunnistustega seotud haldusmenetlustega seonduvat teavet.

3.   Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse üksnes käesolevale direktiivile, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele vastavuse kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*3).

4.   Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu ainult pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise ja järgimise kontrolli eest.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).“"

7)

I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Direktiivi 2006/126/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti e kolmas taane asendatakse järgmisega:

„—

vanuse alampiir C1- ja C1E-kategooria puhul on 18 aastat;“;

ii)

punkti g teine taane asendatakse järgmisega:

„—

vanuse alampiir C- ja CE-kategooria puhul on 21 aastat;“;

iii)

punkti i teine taane asendatakse järgmisega:

„—

vanuse alampiir D1- ja D1E-kategooria puhul on 21 aastat;“;

iv)

punkti k teine taane asendatakse järgmisega:

„—

vanuse alampiir D- ja DE-kategooria puhul on 24 aastat.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Erandina käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 4 punktides g, i ja k sätestatud vanuse alampiiridest on C- ja CE-, D1- ja D1E- ning D- ja DE-kategooria juhiloa väljaandmisel vanuse alampiir see, mis on kutsetunnistuste omanike puhul selliste sõidukite juhtimiseks vastavalt sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/59/EÜ (*4) artikli 5 lõikes 2, artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti i esimeses lõigus, artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii esimeses lõigus või artikli 5 lõike 3 punktis b.

Kui vastavalt direktiivi 2003/59/EÜ artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti i teisele lõigule või artikli 5 lõike 3 punkti a alapunkti ii teisele lõigule lubab liikmesriik selliseid sõidukeid oma territooriumil juhtida nooremaealistel, kehtib juhiluba üksnes selle väljaandnud liikmesriigi territooriumil seni, kuni loaomanik on ületanud käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asjaomase vanuse alampiiri ja tal on kutsetunnistus.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).“"

2)

Artikli 6 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

„c)

alternatiivkütusel töötavaid haagiseta kaubaveokeid, millele on osutatud nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (*5) artiklis 2 ja mille lubatud täismass on suurem kui 3 500 kg, kuid ei ületa 4 250 kg, kui loaomanikul on vähemalt kaks aastat varem välja antud B-kategooria sõiduki juhiluba, tingimusel et 3 500 kg ületav mass tuleneb üksnes jõuseadme suuremast massist võrreldes samade mõõtmetega sõidukiga, mille jõuseadmeks on tavapärane säde- või survesüütega sisepõlemismootor, ja tingimusel, et selle sõiduki kandevõime ei suurene.

(*5)  Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).“"

3)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Vastastikune abi

1.   Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel ja vahetavad teavet nende juhilubade kohta, mille nad on väljastanud, välja vahetanud, asendanud, uuendanud või ära võtnud. Liikmesriigid kasutavad selleks loodavat ELi juhilubade võrgustikku, niipea kui võrgustik on toimima hakanud.

2.   ELi juhilubade võrgustikku võib samuti kasutada teabevahetuseks liidu õigusaktides sätestatud kontrollieesmärkidel.

3.   Liikmesriigid tagavad, et käesolevas direktiivis osutatud isikuandmeid töödeldakse üksnes käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2003/59/EÜ (EL) 2015/413 (*6) rakendamise eesmärgil. Käesoleva direktiivi raames toimuv isikuandmete töötlemine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (*7) ja (EÜ) nr 45/2001 (*8).

4.   Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu ainult pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi ning direktiivide 2003/59/EÜ ja (EL) 2015/413 rakendamise ja kõnealustele direktiividele vastavuse kontrollimise eest.

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).“"

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 23. maiks 2020, välja arvatud käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 6 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, mis jõustuvad hiljemalt 23. maiks 2021. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 18. aprill 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 115.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiiv 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).


LISA

Direktiivi 2003/59/EÜ lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. jagu muudetakse järgmiselt:

i)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kutseoskuste miinimumtase on võrreldav vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (*1) II lisas sätestatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemega.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 6.5.2008, lk 1).“:"

ii)

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

1.2.   Eesmärk: tunda juhtimisseadmete tehnilisi omadusi ja tööpõhimõtteid, et sõidukit juhtida, kulumist minimeerida ja rikkeid ära hoida:

piduri ja aeglusti kasutamise piirangud, piduri ja aeglusti kombineeritud kasutamine, kiirusele sobiva käigu valimine, sõiduki inertsi kasutamine, kiiruse mahavõtmise ja pidurdamise viisid allamäge sõidul, tegevus õnnetusjuhtumi korral, elektrooniliste ja mehaaniliste seadmete (näiteks elektroonilise stabiilsusprogrammi (ESP), kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi (AEBS), mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS), veojõukontrolli süsteemi (TCS) ja sõidukite jälgimissüsteemi (IVMS) ning muude heakskiidetud juhiabi- ja automaatseadmete) kasutamine.“;

iii)

punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

1.3.   Eesmärk: oskus optimeerida kütusekulu:

säästlik kütusetarbimine punktides 1.1 ja 1.2 osutatud teadmisi kasutades, liiklusvoo ennustamise tähtsus, sobiv pikivahe teiste sõidukitega ja sõiduki hoo kasutamine, ühtlane kiirus, sujuv sõidustiil ja õige rehvirõhk ning intelligentsete transpordisüsteemide tundmine, mis võimaldavad sõidukit tõhusamalt juhtida ja aitavad marsruuti planeerida.“;

iv)

alapealkirja „C-, C- + E-, C1-, C1- + E-kategooria load“ ette lisatakse järgmine punkt:

1.3a.   Eesmärk: võime liiklusriske vältida, hinnata ja nendega kohaneda:

 

tunda erinevaid tee-, liiklus- ja ilmastikuolusid ning nendega kohaneda, olla valmis eelseisvateks sündmusteks; mõista, kuidas ebaharilike ilmastikuolude korral reisi ette valmistada ja kavandada; osata kasutada asjakohast turvavarustust ja mõista, millal tuleb reis äärmuslike ilmastikuolude tõttu edasi lükata või ära jätta; kohaneda liiklusohtudega, sealhulgas ohtlik käitumine liikluses või juhtimine kui tähelepanu on hajutatud (näiteks elektroonikaseadmete kasutamise, söömise, joomise jne tõttu); tunda ära ohtlikke olukordi, nendega kohaneda ja toime tulla neist tuleneva stressiga, eelkõige seoses sõidukite suuruse ja kaaluga ning vähekaitstud liiklejatega, näiteks jalakäijate, ratturite ja kaherattaliste mootorsõidukite juhtidega;

 

tunda ära võimalikke ohtlikke olukordi ja tõlgendada õigesti, kuidas need potentsiaalselt ohtlikud olukorrad võivad muutuda olukordadeks, milles kokkupõrget ei ole enam võimalik vältida, ning valida selline teguviis ja viia see ellu viisil, mis suurendab turvavaru, nii et kokkupõrget on ohtude ilmnemisel siiski võimalik vältida.“;

v)

punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

1.4.   Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust silmas pidades:

 

liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava õige käigu valik, automaatkäigukasti kasutamine, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, kogumassi arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese, pakendite ja kaubaaluste liigid;

 

peamised kaubakategooriad, mis vajavad kindlustamist, kinnitamist ja toestamist, koormakinnitusrihmade kasutamine, koorma kinnitusvahendite kontrollimine, teisaldusseadmete kasutamine, kattepresendi paigaldamine ja eemaldamine.“;

vi)

punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

1.5.   Eesmärk: oskus tagada reisijate mugavus ja ohutus:

piki- ja põikisuunalise liikumise juhtimine, tee jagamine, sõiduki paiknemine teel, sujuv pidurdamine, sõiduki juhtimine ülendinurka arvestades, teatavate eriinfrastruktuuride kasutamine (üldkasutatavad teed, erisõidurajad), ohutu sõidu ja juhi muude rollide sobitamine, suhtlemine reisijatega, teatavate reisijarühmade eripära (puuetega inimesed, lapsed).“;

vii)

punkt 1.6 asendatakse järgmisega:

1.6.   Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust silmas pidades:

liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava käigu valik, automaatkäigukasti kasutamine, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese.“;

viii)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

2.1.   Eesmärk: tunda autoveo sotsiaalset keskkonda ja seda reguleerivaid õigusnorme:

maksimaalsed tööajad autoveo puhul; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 (*2) ja (EL) nr 165/2014 (*3) põhimõtted, kohaldamine ja tagajärjed; karistused sõidumeeriku kasutamata jätmise, nõuetele mittevastava kasutuse või võltsimise eest; teadmised autoveo sotsiaalse keskkonna kohta: juhtide õigused ja kohustused seoses alus- ja jätkuõppega.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).“;"

ix)

punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

2.2.   Eesmärk: teada kaubavedu reguleerivaid õigusnorme:

transpordialased tegevusload, sõidukis hoitavad dokumendid, teatavate teede kasutamise keeld, teekasutustasu, kaubaveo tüüplepingutega seotud kohustused, veolepingusse kuuluvate dokumentide koostamine, rahvusvahelised veoload, rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist tulenevad kohustused, rahvusvahelise veokirja koostamine, piiriületus, ekspediitorid, teatavad kaubadokumendid.“;

x)

punkt 3.7 asendatakse järgmisega:

3.7.   Eesmärk: tunda autokaubaveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust:

autoveo suhted teiste veoliikidega (konkurents, kaubasaatjad), erinevad autoveo valdkonnad (vedu rendi või tasu eest, omal kulul, transpordi abitegevus), vedajate tegevuse põhiliikide organisatsioonitüübid, eri veoviisid (paakauto, kontrollitud veoseruumi temperatuuriga sõiduk, ohtlikud kaubad, loomade vedu jne), veondusala areng (pakutavate teenuste mitmekesistumine, raudtee-autovedu, allhanked jne).“;

xi)

punkt 3.8 asendatakse järgmisega:

3.8.   Eesmärk: tunda reisijate autoveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust:

reisijate autoveo seosed muude reisijateveo liikidega (raudtee, sõiduauto), reisijate autoveoga seotud eri tegevusalad, teadlikkuse suurendamine puuetega inimeste suhtes, piiriületus (rahvusvahelised veod), reisijate autoveoga tegelevate ettevõtjate põhitüüpide korraldus.“;

b)

2. jagu muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.   Kursustel osalemine ja eksam

Alusõpe peab sisaldama kõigi 1. jaos loetletud ainete õpetamist. Alusõppe kestus peab olema 280 tundi.

Iga juhipraktikant saab vähemalt 20 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.

Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juhipraktikant võib maksimaalselt 8 tundi 20-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või tipptasemel simulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikuoludes valgel ja pimedal ajal ning kütusekulu optimeerimise oskusega.

Liikmesriigid võivad lubada osa koolituse läbimist heakskiidetud koolituskeskuses IKT-vahendite abil, näiteks e-õppe teel, tagades, et säilib hea koolituskvaliteet ja -tõhusus ning valides õppeained, kus IKT-vahendeid on võimalik kõige tõhusamalt kasutada. Eelkõige nõuavad liikmesriigid kasutaja usaldusväärset tuvastamist ja asjakohaseid kontrollivahendeid. Liikmesriigid võivad lugeda muude liidu õigusaktide alusel nõutava erikoolituse koolituse hulka. See hõlmab koolitusi, mis on nõutud ohtlike kaupade veoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ (*4) alusel, puuetega inimeste suhtes teadlikkuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 (*5) alusel ning loomade veoks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (*6) alusel, kuid ei ole piiratud üksnes nende koolitustega.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab alusõppe kestus olema 70 tundi, sealhulgas viis tundi individuaalset sõiduõpet.

Nimetatud koolituse lõppedes teevad liikmesriikide pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1)."

(*6)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).“;"

ii)

punkti 2.2 alapunkti b teine lõik asendatakse järgmisega:

„Praktilisel eksamil kasutatav sõiduk peab vastama vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.“;

c)

3. ja 4. jagu asendatakse järgmisega:

„3. jagu: Artikli 3 lõikes 2 ettenähtud kiirendatud alusõpe

Kiirendatud alusõpe peab sisaldama kõigi 1. jaos loetletud ainete õpetamist. See peab kestma 140 tundi.

Iga juhipraktikant saab vähemalt 10 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.

Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juhipraktikant võib maksimaalselt 4 tundi 10-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või tipptasemel stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja neis teeoludes vahelduvates ilmastikuoludes valgel ja pimedal ajal ning kütusekulu optimeerimise oskusega.

Punkti 2.1 neljanda lõigu sätteid kohaldatakse ka kiirendatud alusõppe suhtes.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab kiirendatud alusõppe kestus olema 35 tundi, sealhulgas kaks ja pool tundi individuaalset sõiduõpet.

Nimetatud koolituse lõppedes teevad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.

4. jagu: Artikli 3 lõike 1 punktis b ettenähtud kohustuslik jätkuõpe

Kohustusliku jätkuõppe kursused peab korraldama heakskiidetud koolituskeskus. Nende kestus peab olema 35 tundi iga viie aasta järel, kusjuures need tuleb korraldada vähemalt seitsmetunnistes osades, mis võivad olla jaotatud kahele järjestikusele päevale. Alati, kui kasutatakse e-õpet, tagab heakskiidetud koolituskeskus koolituse nõuetekohase kvaliteedi säilimise, valides muu hulgas valdkonnad, kus IKT-vahendeid saab kõige tõhusamalt kasutada. Eelkõige nõuavad liikmesriigid kasutaja usaldusväärset tuvastamist ja asjakohaseid kontrollivahendeid. E-õppe kaudu toimuva koolituse kestus ei tohi ületada 12 tundi. Vähemalt ühes koolitustsüklis tuleb käsitleda liiklusohutusalast ainet. Koolituse sisu puhul võetakse arvesse juhi tehtavate vedudega seotud koolitusvajadusi ning sellekohaste õigusaktide ja tehnika arengut, samuti tuleks võimaluste piires arvesse võtta juhi spetsiifilisi koolitusvajadusi. 35 tunni jooksul tuleks käsitleda eri aineid, sealhulgas kordusõpet, kui ilmneb, et juht vajab spetsiifilist tugiõpet.

Liikmesriigid võivad kaaluda muude liidu õigusaktide alusel nõutava läbitud erikoolituse lugemist kuni üheks ette nähtud seitsmetunniseks tsükliks. See hõlmab koolitusi, mis on nõutud ohtlike kaupade veoks direktiivi 2008/68/EÜ alusel, loomade veoks määruse (EÜ) nr 1/2005 alusel ning teadlikkuse suurendamiseks puuetega inimeste kohta reisijateveol määruse (EL) nr 181/2011 alusel, kuid ei ole piiratud nimetatud koolitustega. Liikmesriigid võivad aga otsustada, et direktiivi 2008/68/EÜ alusel nõutava läbitud erikoolituse ohtlike kaupade veoks võib lugeda kaheks seitsmetunniseks tsükliks, tingimusel et see on ainus koolitus, mida jätkuõppes arvesse võetakse.“

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„JUHI KUTSETUNNISTUSE EUROOPA LIIDU VORMI KÄSITLEV KORD“;

b)

2. jagu muudetakse järgmiselt:

i)

kutsetunnistuse esiküljega seonduvalt:

punkti d alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

sõidukite kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõudeid;“;

punkti e esimene lause asendatakse järgmisega:

„pealkiri „Euroopa Liidu vorm“ kutsetunnistust välja andva liikmesriigi keeles või keeltes ja kiri „Kutsetunnistus“ liidu teistes ametlikes keeltes, trükitud sinise värviga, nii et see moodustab tunnistuse tausta:“;

ii)

kutsetunnistuse tagaküljel asendatakse punkti a alapunktid 9 ja 10 järgmisega:

„9.

sõidukite kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõuded;

10.

direktiivi 2006/126/EÜ I lisas ettenähtud liidu ühtlustatud kood „95“;“;

c)

4. jagu muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„JUHI KUTSETUNNISTUSE EUROOPA LIIDU VORM“;

ii)

Vormi tagaküljel numbri 10 all asendatakse sõnad „ühenduse kood“ sõnadega „liidu kood“;

d)

lisatakse järgmine jaotis:

„5.   Üleminekusätted

Enne 23. maid 2020 välja antud juhi kutsetunnistused kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni.“

3)

Lisatakse järgmine lisa:

III LISA

TEATAVATE JUHILOAKATEGOORIATE VIIDETE VASTAVUSTABEL

Viide käesolevas direktiivis

Viide direktiivis 2006/126/EÜ

C + E

CE

C1 + E

C1E

D + E

DE

D1 + E

D1E



OTSUSED

2.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/42


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/646,

18. aprill 2018,

milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Töö otsimisel või õppimise või töötamise üle otsustamisel on inimestel vaja juurdepääsu teabele ja nõustamist selle kohta, missugused võimalused on olemas ning kuidas hinnata oma oskusi ja esitada teave oma oskuste ja kvalifikatsioonide kohta.

(2)

Määratluste, dokumendivormingute, keelte ning hindamis- ja valideerimismeetodite erinevused valmistavad märkimisväärseid probleeme isikutele, tööandjatele, pädevatele asutustele ja organitele. Need probleemid tekivad peamiselt siis, kui isikud liiguvad riigist riiki, sh kolmandatesse riikidesse, või kui nad otsivad uut töökohta, asuvad õppima ja soovivad teha ametialaseid valikuid. Nende probleemide lahendamiseks on oluline selge ja laialdaselt levitatav teave, ühine arusaam oskustest ja kvalifikatsioonidest ning nende suurem läbipaistvus.

(3)

Euroopa uues oskuste tegevuskavas, mille komisjon 10. juunil 2016 vastu võttis, kutsutakse liikmesriike, sotsiaalpartnereid, ettevõtjaid ja teisi huvirühmi üles tegema koostööd kümne meetme osas, et parandada oskuste arendamise kvaliteeti ja suurendada selle tähtsust, muuta oskused nähtavamaks ja võrreldavamaks, tõhustada oskuste prognoosimist ja iseäranis parandada teavet karjäärivalikute kohta. Europassi raamistiku läbivaatamist soovitati ühena neist kümnest meetmest, millega nimetatud eesmärke saavutada ja toetada.

(4)

Töökoha otsimise, õppima asumise ja ametialaste valikute tegemisega seotud probleemide lahendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (3) raamistik. Selle otsuse eesmärk oli muuta kvalifikatsioonid ja kompetentsid läbipaistvamaks Europassi nime all tuntud dokumendikogu kaudu, mida isikud saavad kasutada vabatahtlikkuse alusel. Selle otsusega nähti ette ka riiklikud asutused Europassi raamistiku rakendamiseks ehk riiklikud Europassi keskused.

(5)

Europassi raamistiku põhieesmärgi saavutamiseks on raamistikus keskendutud oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimise vahenditele. Neid vahendeid on hakatud Europassi internetipõhise infosüsteemi kaudu laialdaselt kasutama.

(6)

Riiklikud Europassi keskused on kasutajatele toeks ning aitavad oskusi ja kvalifikatsioone dokumenteerida. Euroguidance võrgustik, mis edendab nõustamise Euroopa mõõdet ja annab kvaliteetset teavet elukestva nõustamise ja õppe-eesmärgiga riikide vahel liikumise kohta, on aidanud parandada ka teabe pakkumist oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud liidu vahendite kohta. Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikud koordineerimisasutused toetavad riiklikke asutusi riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide sidustamisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ning keskenduvad sellele, et tuua Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku üksikisikutele ja organisatsioonidele lähemale. Tuleks tagada kõnealuste riiklike teenuste toetamine ja parem koordineerimine, et suurendada nende mõju, arvestades samas riiklike süsteemide mitmekesisust.

(7)

Komisjon järeldas 19. detsembri 2013. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Europassi algatuse hindamise kohta, et riiklike Europassi keskuste ülesanne suurendada teadlikkust Europassist ja anda huvitatud pooltele vajalikku teavet on Europassi rakendamiseks sobiv mudel. Lisaks järeldas komisjon, et enamik Europassi vahendeid ei jõudnud siiski potentsiaalsete kasutajateni ning nende levik on geograafiliselt ja vanuserühmade lõikes ebavõrdne, ning et enamate võimalike kasutajateni saaks jõuda parema koordineerimisega ning nõustamist ja mobiilsust toetavate teenuste lõimimisega Europassi raamistikku.

(8)

Tõendusmaterjal näitab, et Europassi kasutavad sotsiaalsed rühmad, kelle digitaalse kirjaoskuse tase on kõrge, samas kui ebasoodsamas olukorras olevad rühmad, näiteks madalama haridustasemega inimesed, eakad või pikaajalised töötud ei ole sageli Europassi ja selle vahendite olemasolust teadlikud ega saa seepärast nendest kasu.

(9)

Europassi dokumendid on osa mitmest liidu tasandil kasutusele võetud vahendist, millega suurendada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust ning arusaadavust.

(10)

Europass hõlmab viit dokumendimudelit. Europassi elulookirjelduse (CV) mudeli abil saavad isikud koostada oma CV standardvormingus. Alates Europassi CV loomisest 2004. aastal on koostatud rohkem kui 100 miljonit elektroonilist Europassi CVd. Kahe kvalifikatsioonilisa mudelis (Europassi diplomilisa ja Europassi kutsetunnistuse lisa) esitatakse teave teatava kvalifikatsiooniga seotud õpingute sisu ja õpiväljundite ning kvalifikatsiooni väljastanud riigi haridussüsteemi kohta. Europassi keelepassi kasutatakse keeleoskuse kirjeldamiseks. Europassi õpirändetunnistuse mudelis kirjeldatakse välismaal õpingute või töö käigus omandatud oskusi.

(11)

Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus (4) annab ühise võrdlusraamistiku, mille abil üksikisikud ja organisatsioonid saavad võrrelda eri kvalifikatsioonisüsteeme ja nendega hõlmatud kvalifikatsioonide tasemeid.

(12)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses (5) kutsutakse liikmesriike üles kehtestama hiljemalt 2018. aastaks, riigi olusid ja eripära arvesse võttes ning neile sobivatel tingimustel, mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kord, mis võimaldab isikute mitteformaalse ja informaalse õppimise teel saadud teadmised, oskused ja kompetentsid valideerida ning anda neile täiskvalifikatsiooni või asjakohasel juhul osalise kvalifikatsiooni.

(13)

Nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioonis (strateegiate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva nõustamise valdkonnas) esitatakse elukestva nõustamise poliitika üldeesmärgid kõigi liidu kodanike jaoks. Nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsioonis (6) juhitakse tähelepanu sellele, kui tähtis on elukestva õppe jaoks nõustamine.

(14)

Euroopa õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide portaali kaudu pääseb ligi teabele Euroopa eri haridussüsteemides pakutavate õppimisvõimaluste ja kvalifikatsioonide kohta ning riiklike kvalifikatsiooniraamistike võrdlemise kohta Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil.

(15)

ELi oskuste ülevaade annab teavet eri ametite ja konkreetsete sektorite jaoks vajalike oskuste kohta, sh nõudluse ja pakkumise kohta riigi tasandil.

(16)

Vabade töökohtade ja muude tööturusuundumuste analüüsimine on laialt levinud meetod oskuste prognoosimiseks, et mõista selliseid probleeme nagu oskuste nappus ning kvalifikatsioonide nõudlusele mittevastavus.

(17)

Mitmekeelse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO), mida komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja huvirühmadega arendab ja pidevalt ajakohastab, soovitakse suurendada oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvust nii hariduses ja koolituses kui ka tööga seotud eesmärkidel. Pärast asjakohast katsetamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide seisukohta, võib komisjon ESCOt kasutada Europassi raamistikus; liikmesriigid kasutavad ESCOt vabatahtlikkuse alusel pärast seda, kui nad on seda katsetanud ja hinnanud.

(18)

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589, (7) on koostöövõrgustik teabe vahetamiseks ja suhtlemise hõlbustamiseks tööotsijate ja tööandjate vahel. Võrgustik pakub tasuta abi välismaale tööle asuda soovijatele ning aitab tööandjaid, kes soovivad välismaalt töötajaid värvata. Europassi ja EURESe portaalide sünergiat ja koostööd tuleks suurendada, et tagada mõlema teenuse suurem mõju.

(19)

Tööturutoiminguid, nagu vabade töökohtade avaldamine, töökohale kandideerimine, oskuste hindamine ja töölevõtt, tehakse üha sagedamini elektrooniliselt vahenditega, mis kasutavad suhtlusmeediat, suurandmeid ja muud tehnoloogiat. Kandidaate valitakse välja vahendite ja meetoditega, mille abil saab teavet formaalsel, mitteformaalsel ja informaalsel teel omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide kohta.

(20)

Formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe toimub praegu samuti uutmoodi kujul ja keskkonnas ning seda pakuvad eri teenuseosutajad, eelkõige digitehnoloogia ja -platvormide abil, samuti kaugõppe, e-õppe, teistelt õppimise, laialt avatud e-õppe ja avatud õppematerjalide abil. Lisaks on oskuste, kogemuste ja õpisaavutuste kinnitamiseks eri viise, näiteks avatud tunnistused. Digitehnoloogiat kasutatakse ka mitteformaalsel teel, nt noorsootöö ja vabatahtliku töö kaudu omandatud oskuste puhul.

(21)

Käesolevas otsuses käsitatakse oskusi laias tähenduses: need hõlmavad seda, mida inimene teab, mõistab ja teha oskab. Oskused viitavad eri liiki õpitulemustele, sealhulgas teadmistele ja kompetentsidele, samuti võimele rakendada teadmisi ja kasutada oskusi ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Lisaks kutseoskuste tunnustatud tähtsusele tunnustatakse ka järjest rohkem eri valdkondades kasutust leida võivaid valdkonnaüleseid või „pehmeid“ oskusi, näiteks kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö, probleemide lahendamine, loovus, digi- või keeleoskus, mis on üha tähtsamad ja oluliseks eeltingimuseks isiklikule ja tööalasele eneseteostusele ning mida võib rakendada eri valdkondades. Inimestele on kõnealuste ja muude oskuste hindamiseks ja kirjeldamiseks vaja vahendeid ja nõuandeid.

(22)

Tavapäraselt on inimesed esitanud teabe omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide kohta CVs ja lisadokumentides, nagu tunnistused või diplomid. Nüüd on olemas uued vahendid, mis võivad lihtsustada oskuste ja kvalifikatsioonide tutvustamist mitmesugustes elektroonilistes ja digivormingutes. Uued vahendid aitavad inimestel eri viisidel omandatud oskusi ise hinnata.

(23)

Europassi raamistik peaks vastama praegustele ja tulevastele vajadustele. Kasutajad vajavad vahendeid oma oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks. Lisaks võib töö- ja õppimisvõimaluste kohta otsuste tegemiseks olla kasu oskuste hindamise ja oma oskuste hindamise vahenditest, samuti juurdepääsust vajalikule teabele, sealhulgas teabele valideerimisvõimaluste ja nõustamise kohta.

(24)

Oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud liidu vahendeid tuleks kohandada muutuvate tavade ja tehnoloogia arenguga, et need oleksid asjakohased ja kasutajatele kasulikud. Selleks tuleks muu hulgas luua uuenduslikke elemente (nt interaktiivsed vahendid, dokumentide toimetamine ja kujundamine), püüdes lihtsustada ja tagada ühtsemad, tõhusamad ja tulemuslikumad vahendid ning parema tehnilise koostalitlusvõime, suurendada seonduvate (sh kolmandate isikute väljatöötatud) vahendite sünergiat ning võtta arvesse puuetega inimeste erivajadusi. Lisaks võidakse kasutada autentimismeetmeid, et toetada oskusi ja kvalifikatsioone tõendavate digidokumentide kontrollimist.

(25)

Muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks tuleks otsusega nr 2241/2004/EÜ loodud Europassi raamistik asendada uuega.

(26)

Uus Europassi raamistik peaks vastama kõikide lõppkasutajate, näiteks õppijate, tööotsijate, sealhulgas töötute ja töötajate, samuti muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks tööandjate (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete), kaubanduskodade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabatahtlike, nõustajate, avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate, noorsoo-organisatsioonide, noorsootöö pakkujate, vastutavate riiklike asutuste ning poliitikakujundajate vajadustele ja ootustele. Samuti peaks see arvesse võtma liitu saabuvate või liidus elavate kolmandate riikide kodanike vajadusi, et toetada nende lõimumist.

(27)

Europassi raamistikku tuleks arendada, et see võimaldaks kirjeldada eri liiki õpikogemusi ja oskusi, eelkõige selliseid, mis on saadud mitteformaalse ja informaalse õppimise teel.

(28)

Europassi raamistikku tuleks arendada kasutajakeskselt, võttes aluseks tagasiside ja vajaduste kogumise (sealhulgas uuringute ja katsetamisega) ning pöörates tähelepanu Europassi sihtrühmade praegustele ja tulevastele eriomastele vajadustele. Europassi omadused peaksid eelkõige kajastama liikmesriikide ja liidu võetud kohustust tagada puuetega inimestele võrdne juurdepääs tööturule ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele. Europassi vahendid peaksid olema tajutavad, talitlusvõimelised, mõistetavad ja töökindlad ning seega kasutajatele, eriti puuetega inimestele paremini juurdepääsetavad.

(29)

Europassi raamistiku ajakohastamine ja muutmine peaks toimuma koostöös asjaomaste sidusrühmadega, näiteks tööturuasutuste, nõustajate, haridus- ja koolitusteenuste osutajate ning sotsiaalpartneritega (nt ametiühingud ja tööandjate liidud), järgides täielikult käimasolevat poliitilist koostööd, nagu Bologna protsess Euroopa kõrgharidusruumis. Europassi raamistiku edukaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks on otsustava tähtsusega komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade konstruktiivne koostöö.

(30)

Käesoleva otsuse alusel säilitatavate ja töödeldavate isikuandmete töötlemisele tuleks kohaldada asjaomaseid isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu õigusakte ja riiklikke rakendusmeetmeid. Kasutajatel peaks olema võimalik piirata juurdepääsu oma isikuandmetele.

(31)

Raamistikus osalemine peaks olema avatud Euroopa Majanduspiirkonna riikidele, kes ei ole liidu liikmesriigid, ühinevatele riikidele, liiduga ühineda soovivatele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, sest nad on pikka aega kõnealuse valdkonna vastu huvi tundnud ja liiduga selles valdkonnas koostööd teinud. Osaleda tuleks kooskõlas liidu ja kõnealuste riikide vahelisi suhteid reguleerivate õigusaktide asjakohaste sätetega. Europassi raamistiku kaudu pakutav teave oskuste ja kvalifikatsioonide kohta peaks pärinema ka muudest kui osalevatest riikidest ja nende haridussüsteemidest ning selles peaks kajastuma rändeliikumine mujalt maailmast ja mujale maailma.

(32)

Komisjon peaks käesoleva otsuse ühtse rakendamise ja järelevalve tagama liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade esindajatest koosneva Europassi nõuanderühma kaudu. Nõuanderühm peaks eelkõige ning asjakohasel juhul koostöös teiste rühmadega, töötama välja strateegilise lähenemisviisi Europassi rakendamisele ja selle edasisele arendamisele ning andma nõu veebivahendite arendamise kohta, sealhulgas katsetamise teel, ja Europassi veebiplatvormi kaudu pakutava teabe kohta.

(33)

Käesoleva otsuse rakendamist kaasrahastatakse muu hulgas liidu programmist Erasmus+, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (8). Määruse alusel loodud komitee osaleb strateegilises arutelus Europassi rakendamise edusammude ja selle edasise arendamise üle.

(34)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, eelkõige luua haridusega seotud liikuvuse ja piiriülese tööhõivega seotud vahendite ja teabe ulatuslik ja koostalitlusvõimeline raamistik, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Üldise põhimõttena peaksid liikmesriikide kohustused ning haldus- ja finantskoormus olema kulude ja kasu osas tasakaalustatud.

(36)

Käesoleva otsuse raames meetmete võtmisel tuleks kasutada liidu ametitelt, eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuselt saadud oskusteavet nende pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

(37)

Seetõttu tuleks otsus nr 2241/2004/EÜ kehtetuks tunnistada, piiramata varem väljaantud Europassi dokumentide kehtivust või staatust. Kõiki Europassi dokumentide mudeleid tuleks uues raamistikus säilitada niikaua, kui on tehtud vajalikud muudatused või uuendused kooskõlas käesoleva otsusega. Et tagada sujuv üleminek Europassi veebiplatvormile, peaks otsusega nr 2241/2004/EÜ loodud Europassi internetipõhine teabesüsteem jätkama toimimist seni, kuni Europassi veebiplatvorm on loodud ja töövalmis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse Euroopa raamistik selliste oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ja arusaadavuse edendamiseks, mis on omandatud formaalsel, mitteformaalsel ja informaalsel teel, sealhulgas praktiliste kogemuste, liikuvuse ja vabatahtliku töö kaudu (Europass).

2.   Europass koosneb veebivahenditest ja asjakohasest kättesaadavast teabest, sealhulgas teabest, millega edendada nõustamise Euroopa mõõdet, ning mida pakutakse veebiplatvormi kaudu ja toetatakse riiklike teenustega, mille eesmärk on aidata kasutajatel oma oskusi ja kvalifikatsioone paremini tutvustada ja esitada ning kvalifikatsioone võrrelda.

3.   Europass on suunatud:

a)

üksikisikutest lõppkasutajatele, nt õppijatele, tööotsijatele, töötajatele ja vabatahtlikele, ning

b)

asjaomastele sidusrühmadele, nt hariduse ja koolituse pakkujatele, nõustajatele, tööandjatele, riiklikele tööturuasutustele, sotsiaalpartneritele, noorsootöötajatele, noorteorganisatsioonidele ja poliitikakujundajatele.

4.   Europassi kasutamine on vabatahtlik ja sellega ei kaasne mingeid kohustusi ega õigusi peale nende, mis on kindlaks määratud käesolevas otsuses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kutsetunnistuse lisa“– kutsehariduse ja -koolituse lõputunnistusele või kutsetunnistusele lisatud dokument, mille on välja andnud pädev asutus või organ selleks, et kolmandad isikud – eelkõige teises riigis – saaksid paremini aru kvalifikatsiooni omandanu õpiväljunditest ning läbitud õpingute ja koolituse ning omandatud oskuste laadist, tasemest, kontekstist, sisust ja staatusest;

b)   „diplomilisa“– kõrgharidusdiplomile lisatud dokument, mille on välja andnud pädev asutus või organ selleks, et kolmandad isikud – eelkõige teises riigis – saaksid paremini aru saada kvalifikatsiooni omandanu õpiväljunditest ning läbitud õpingute ja koolituse ning omandatud oskuste laadist, tasemest, kontekstist, sisust ja staatusest;

c)   „Europassi lisad“– pädeva asutuse või organi välja antud dokumentide kogum, sh diplomilisa ja kutsetunnistuse lisa;

d)   „nõustamine“– pidev protsess, mis aitab isikutel mitmesuguste individuaalsete või kollektiivsete tegevuste kaudu teha kindlaks oma võimed, oskused ja huvid, et teha haridus-, koolitus- ja tööalaseid otsuseid ning kujundada oma elu hariduse, töö ja muus vallas, kus neid võimeid ja oskusi omandatakse või kasutatakse;

e)   „nõustamise Euroopa mõõde“– koostöö ja toetus liidu tasandil, et tugevdada liidus nõustamise poliitikat, süsteeme ja tavasid;

f)   „kvalifikatsioon“– hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus või organ otsustab, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid;

g)   „oskuste hindamine“– isikute formaalsel või mitteformaalsel teel omandatud oskuste hindamise, mõõtmise ja kirjeldamise protsess või meetod oma oskuste hindamise või hindamise kaudu, mida on tõendanud kolmas isik, või mõlema kaudu;

h)   „oma oskuste hindamine“– protsess, milles inimene analüüsib süstemaatiliselt oma oskusi, võrreldes neid kasutusel oleva oskuste kirjeldusega;

i)   „oskuste prognoosimine“– oskuste kohta olemasolevatest allikatest saadud ja tööturuga seotud koondandmete ning haridus- ja koolitussüsteemis vastavate õpivõimaluste kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüsimine, mis võib aidata parandada nõustamist, värbamisprotsesse, haridus-, koolitus- ja karjäärivalikute tegemist;

j)   „autentimisteenused“– tehnilised protsessid, nt elektroonilised allkirjad ja veebisaitide autentimine, mis võimaldavad kasutajatel Europassi kaudu kontrollida teavet, näiteks oma isikusamasust;

k)   „tehniline koostalitlusvõime“– kõigi osapoolte ja teabe omanike vahelise kokkuleppe kaudu saavutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide võime omavahel suhelda, et toetada teabevahetust;

l)   „valideerimine“– protsess, mille käigus pädev asutus või organ kinnitab, et isik on omandanud õpiväljundid, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu, mida võrreldakse vastavate standarditega ning mis koosneb neljast eraldiseisvast etapist: tuvastamine, dokumenteerimine, hindamine ja hindamise tulemuste sertifitseerimine täieliku kvalifikatsiooni, arvestuspunktide või osalise kvalifikatsiooni vormis nagu see on kohane ning vastav riigi oludele;

m)   „avatud standardid“– tehnilised standardid, mis on töötatud välja koostöös ja avaldatud tasuta kasutamiseks kõikidele huvitatud isikutele;

n)   „veebiplatvorm“– veebipõhine rakendus, mis pakub lõppkasutajatele teavet ja vahendeid ning võimaldab neil täita veebis spetsiifilisi ülesandeid;

o)   „isikuandmed“– andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Artikkel 3

Veebiplatvorm

1.   Europass pakub veebiplatvormi kaudu veebivahendeid:

a)

isikuandmete dokumenteerimiseks ja kirjeldamiseks mitmesugustes vormingutes, sh elulookirjelduse (CV) mudelid;

b)

töö- ja õpikogemuste, sh liikuvuse ja vabatahtliku töö kaudu omandatud oskuste ja kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks ja kirjeldamiseks;

c)

oskuste hindamiseks, sealhulgas oma oskuste hindamiseks;

d)

õpiväljundite või kvalifikatsioonide dokumenteerimiseks, sh artikli 5 kohased Europassi lisade mudelid.

Punktis c osutatud Europassi vahendite kasutamine oskuste hindamiseks ja oma oskuste hindamiseks ei too otseselt kaasa kvalifikatsiooni ametlikku tunnustamist või väljastamist.

2.   Europassi veebiplatvorm annab olemasolevat teavet või suunab olemasoleva teabe juurde järgmistel teemadel:

a)

õppimisvõimalused;

b)

kvalifikatsioonid ja kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid;

c)

mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise võimalused;

d)

eri riikides, sh kolmandates riikides kasutusel olevad tunnustamistavad ja asjaomased õigusaktid;

e)

õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust ja karjääri juhtimist hõlmavad nõustamisteenused;

f)

oskuste prognoosimine asjaomaste liidu tasandi meetmetega ja liidu tasandi asutuste poolt nende pädevuse piires;

g)

oskusi ja kvalifikatsioone käsitlev teave, mis võib olla asjakohane seaduslikke võimalusi kasutades liitu saabuvate või liidus elavate kolmandate riikide kodanike erivajaduste jaoks, et toetada nende lõimumist.

Artikkel 4

Peamised põhimõtted ja tunnused

1.   Europassi veebiplatvorm ja veebivahendid, sealhulgas nende sisu ja funktsioonid on kasutajasõbralikud ja turvalised ning tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kasutajatele.

2.   Europassi veebiplatvorm ja veebipõhised vahendid, sealhulgas nende sisu ja funktsioonid peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele, vastavalt liidu õiguses sätestatud ligipääsetavusnõuetele.

3.   Europassi veebipõhised vahendid kasutavad avatud standardeid, mis tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele ja muudele sidusrühmadele vabatahtlikuks kasutamiseks.

4.   Europassi veebipõhised vahendid kasutavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku viiteallikana kvalifikatsioone käsitlevas teabes, riikide haridus- ja koolitussüsteemide kirjeldamisel ning muude asjakohaste teemade puhul nagu see on kohane ja vastav riigi oludele.

5.   Europassi veebiplatvorm võib võimaldada kasutajatel salvestada isikuandmeid, nt isiklikku profiili. Selliste isikuandmete töötlemisel kohaldatakse liidu andmekaitsealaseid õigusakte. Kasutajatele tehakse kättesaadavaks mitu võimalust piirata juurdepääsu oma andmetele või teatud tunnustele.

6.   Europassiga toetatakse oskuste ja kvalifikatsioonide kohta esitatud digidokumentide või nende kohta muul viisil esitatud teabe autentimise teenuseid.

7.   Europassi veebivahendid tehakse kättesaadavaks liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

8.   Europassi veebivahendid peavad toetama muid liidu ja asjakohasel juhul riikide tasandil pakutavaid vahendeid ja teenuseid ning tagama nendega tehnilise koostalitlusvõime ja sünergia.

Artikkel 5

Europassi lisad

1.   Europassi lisasid annavad vastavalt mudelitele välja pädevad asutused või organid. Eelkõige tuleb mudelites järgida andmete järjekorda, et tagada arusaadavus ja täieliku teabe esitamine.

2.   Lõikes 1 osutatud mudelid töötab välja ja vaatab vajadusel läbi komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, nt Euroopa Nõukogu ja ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga, ning nendega konsulteerides, et tagada lisade asjakohasus ja kasutatavus.

3.   Europassi lisasid väljastatakse tasuta ja võimaluse korral elektrooniliselt. Europassi lisad väljastatakse riigikeeles ja võimaluse korral mõnes teises Euroopa keeles.

4.   Europassi lisa ei asenda diplomi või tunnistuse originaali ega ole diplomi või tunnistuse originaali ametlik tunnustamine teiste riikide pädevate asutuste või organite poolt.

Artikkel 6

Komisjoni ülesanded

1.   Komisjon haldab Europassi veebiplatvormi. Sellega seoses komisjon:

a)

tagab liidu tasandi teabe kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi või viited sellisele olemasolevale teabele, nagu on osutatud artikli 3 lõikes 2;

b)

töötab välja, testib ja vajaduse korral ajakohastab Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardeid, kooskõlas kasutajate vajaduste ja tehnoloogia arenguga, samuti muutustega tööturul ning hariduse ja koolituse pakkumises;

c)

hoiab end kursis tehnoloogia arenguga, mis võib aidata parandada Europassi juurdepääsetavust eakate ja puuetega inimeste jaoks, ja võtab asjakohased tehnoloogilised uuendused kasutusele;

d)

tagab, et Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardite kõik arendused või uuendused toetavad teabe sidusust ja annavad selget lisaväärtust;

e)

tagab, et kõik veebivahendid, eriti hindamise ja oma oskuste hindamise vahendid on täielikult testitud ning kvaliteetsed, ja

f)

tagab Europassi veebiplatvormi, sealhulgas veebivahendite kvaliteedi ja jälgib selle tõhusust vastavalt kasutajate vajadustele.

2.   Komisjon tagab käesoleva otsuse tõhusa rakendamise. Sellega seoses komisjon:

a)

tagab liikmesriikide aktiivse osalemise ja kaasamise strateegilisse planeerimisse, sealhulgas strateegiliste eesmärkide seadmisesse ja jälgimisse, kvaliteedi tagamisse ja rahastamisse, ning võtab nõuetekohaselt arvesse nende seisukohti;

b)

tagab liikmesriikide aktiivse osalemise ja kaasamise Europassi veebiplatvormi, sealhulgas avatud standardite väljatöötamisse, testimisse, ajakohastamisse ja hindamisse, ning võtab nende seisukohad nõuetekohaselt arvesse;

c)

tagab liidu tasandil asjaomaste sidusrühmade kaasamise käesoleva otsuse rakendamisse ja hindamisse;

d)

korraldab liikmesriikide vahel õppetegevust ja parimate tavade jagamist ning, kui see on kohane, hõlbustab liikmesriikide soovil vastastikust nõustamist, ja

e)

tagab, et kasutajate ja sidusrühmadeni, sh puudega inimesteni jõudmiseks tehakse liidu ja riikide tasandil tõhusat ja piisavat tutvustus-, nõustamis- ja teavitustööd.

Artikkel 7

Liikmesriikide ülesanded

1.   Liikmesriigid vastutavad käesoleva otsuse riigi tasandil rakendamise eest asjaomaste riiklike teenistuste kaudu, ilma et see mõjutaks riiklikku rakendus- ja töökorda. Sellega seoses peavad liikmesriigid:

a)

koordineerima Europassi veebivahendite rakendamisega seotud tegevust;

b)

edendama teadlikkust Europassist ja selle kasutamist ning muutma selle nähtavamaks;

c)

levitama ja andma teavet nõustamisteenuste kohta, mis puudutavad õppimisega seotud riikidevahelist liikuvust ja karjäärijuhtimist, sealhulgas asjakohasel juhul individuaalse nõustamise kohta;

d)

tegema Europassi veebiplatvormil kättesaadavaks teabe õpivõimaluste, kvalifikatsioonide ja tunnustamise kohta, sealhulgas viidates asjaomastele riikliku tasandi veebisaitidele;

e)

kaasama sidusrühmi kõikidest asjaomastest sektoritest ning edendama avaliku ja erasektori sidusrühmade koostööd nende vastutusalasse kuuluvas tegevuses.

2.   Teabe andmine Europassi veebiplatvormile vastavalt artikli 3 lõikele 2 ei too liikmesriikidele kaasa mingeid lisakohustusi.

Artikkel 8

Andmetöötlus ja -kaitse

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmeid viiakse ellu kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (10).

Artikkel 9

Järelevalve ja hindamine

1.   Kui see on kohane, esitab komisjon asjaomaste haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika raamistike kontekstis aruande käesoleva otsuse vastuvõtmise järel tehtud edusammude ja eeldatavate tulevikusuundumuste kohta.

2.   Komisjon esitab 23. maiks 2023 ning iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva otsuse rakendamise ja mõju kohta.

3.   Hindamise teeb sõltumatu organ komisjoni poolt liikmesriikidega konsulteerides välja töötatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal.

Artikkel 10

Osalevad riigid

1.   Käesolevas otsuses osutatud tegevuses osalemine on avatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmetele, kes ei ole liidu liikmesriigid, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu tingimustele.

2.   Osalemine on avatud ka ühinevatele riikidele, liiduga ühineda soovivatele kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele kooskõlas nende liiduga sõlmitud lepingutega.

Artikkel 11

Finantssätted

Käesoleva otsuse rakendamist riikide tasandil kaasrahastatakse liidu programmide kaudu. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Otsus nr 2241/2004/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

2.   Otsusega nr 2241/2004/EÜ loodud Europassi internetipõhine teabesüsteem jätkab tegevust seni, kuni käesoleva otsusega asutatud Europassi veebiplatvorm on loodud ja töövalmis.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 18. aprill 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. aprilli 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

(4)  Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 189, 15.6.2017, lk 15).

(5)  Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(6)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. novembri 2008. aasta resolutsioon „Elukestva nõustamise parem integreerimine elukestva õppe strateegiatesse“ (ELT C 319, 13.12.2008, lk 4).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).