25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/1

(1)

Pädevad asutused peavad võtma piisavaid ja õigeaegseid meetmeid karantiinsete taimekahjustajate vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (2) artikli 3 tähenduses, samuti taimekahjustajate vastu, kes ei ole liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu kantud, kuid võivad kõnealuse määruse artikli 30 lõike 1 kohaselt vastata nimetatud loetellu kandmise tingimustele. Ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute tõhusus, mis tagab kooskõla liidu õigusaktidega, on selles suhtes esmatähtis.

(2)

See tõhusus sõltub kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikega 1 määratud ametlike laborite kasutatavate analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest ning nende ametlike laborite tehtud analüüside, uuringute ja diagnoosimiste tulemustest.

(3)

Neid meetodeid tuleb ajakohastada ja vajaduse korral parandada, et tagada nende abil saadud analüüsi-, uuringu- ja diagnostiliste andmete kvaliteet, ühtlus ja usaldusväärsus.

(4)

Eelnevate nakatumiste korral võetud meetmed näitavad, et kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 37 määratud ametlikel laboritel oleks kasu kooskõlastamisest ja abist, mis võimaldaks parandada ja edendada kõnealuste laborite kasutatavate analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite väljaarendamisel või kasutamisel ja tulemuste tõlgendamisel praktiseeritavaid ühtseid tavasid.

(5)

Euroopa Liidu referentlaborid tuleks seega luua selleks, et aidata kaasa analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite parandamisele ja ühtlustamisele, valideeritud meetodite väljatöötamisele ja kõnealuste ametlike laborite koordineeritud abistamisele.

(6)

Asjakohase spetsialiseerumise tagamiseks tuleks iga konkreetse taimekahjustajate kategooria jaoks luua üks konkreetne Euroopa Liidu referentlabor. Nende kategooriate puhul tuleks arvesse võtta taimekahjustajate laadi ja bioloogiat, nagu seda on kajastatud nende liigitamisel nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (3) I lisa A osas ja II lisa A osas. Seda silmas pidades tuleks luua Euroopa Liidu referentlaborid järgmiste taimekahjustajate kategooriate jaoks: putukad ja lestad, ümarussid, bakterid, seened ja munasseened ning viirused, viroidid ja fütoplasmad (mis on ajakohastatud mõiste „mükoplasmade“ kohta, millele on osutatud kõnealuses direktiivis).

a)

ELi referentlabor putukate ja lestade jaoks;

b)

ELi referentlabor ümarusside jaoks;

c)

ELi referentlabor bakterite jaoks;

d)

ELi referentlabor seente ja munasseente jaoks;

e)

ELi referentlabor viiruste, viroidide ja fütoplasmade jaoks.

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/3

(1)

Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole viinud dumpingu ja subsiidiumide korvamise seadust (Continued Dumping and Subsidy Offset Act – CDSOA) kooskõlla oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute järgsete kohustustega, kehtestati määrusega (EÜ) nr 673/2005 teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete impordi suhtes alates 1. maist 2005. aastast 15 % täiendav väärtuseline tollimaks. Vastavalt WTO loale peatada soodustuste kohaldamine Ameerika Ühendriikide suhtes kohandab komisjon igal aastal peatamise ulatust vastavalt sellele, mil määral CDSOA on põhjustanud Euroopa Liidu soodustuste olematuks muutmist või vähendamist asjaomasel ajavahemikul.

(2)

Kõige hilisem aasta, mille puhul on dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude ning CDSOA alusel tehtud väljamaksete kohta andmeid, on 2017. eelarveaasta (1. oktoober 2016 – 30. september 2017). Ameerika Ühendriikide tolli- ja piiriteenistuse avaldatud andmete kohaselt on liidu soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr 682 823 USA dollarit.

(3)

Soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr on vähenenud ja sellest lähtuvalt on ka peatamise ulatus väiksem. Peatamise ulatust ei saa siiski soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga kohandada, lisades tooteid määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisasse või neid sealt kõrvaldades. Kui lisasse jääks vaid üks toode, oleks vastumeetmete tase (4,3 % täiendavast tollimaksu määrast) suurem kui 72 % CDSOA alusel tehtud väljamaksetest ning kõikide kaupade kõrvaldamisel I lisast oleks vastumeetmete tase väiksem kui 72 % CDSOA alusel tehtud väljamaksetest. Seega peaks komisjon kooskõlas kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktiga e jätma I lisas esitatud toodete loetelu endiseks ja muutma täiendava tollimaksu määra, et kohandada peatamise ulatust soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga. I lisas loetletud neli toodet tuleks sinna alles jätta, täiendava tollimaksu määra tuleks muuta ning uueks määraks tuleks kehtestada 0,3 %.

(4)

I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete 0,3 % täiendava väärtuselise imporditollimaksu mõju kaubandusväärtusele ei ületa aasta jooksul 682 823 USA dollarit.

(5)

Et hoida ära viivitusi täiendava imporditollimaksu muudetud määra kohaldamisel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(6)

Määrust (EÜ) nr 673/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 673/2005 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele kehtestatakse lisaks määruse (EL) nr 952/2013 (*1) alusel kohaldatavale tollimaksule täiendav 0,3 % väärtuseline tollimaks.

(*1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.“"

2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/6

(1)

Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1800 (2) vastuvõtmist on registreeritud või sertifitseeritud viis uut krediidikvaliteeti hindavat asutust. Seega tuleb kõnealuse rakendusmääruse lisa muuta, et jaotada selliste hiljuti registreeritud või sertifitseeritud krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangud objektiivsele krediidikvaliteedi astmetele.

(2)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2016/1800 vastuvõtmist on ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse registreering tühistatud. Registrist kustutatud asutus tuleks seega kõnealuse rakendusmääruse lisast kustutada.

(3)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa järelevalveasutused (Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

(4)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/1800 vastavalt muuta,

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/14

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1799 (2) III lisas on kindlaks määratud, millisele määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab (krediidikvaliteedi astmetega sidumine).

(2)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2016/1799 vastuvõtmist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (3) kohaselt registreeritud või sertifitseeritud uusi reitinguagentuure. Lisaks sellele on registrist kustutatud üks neist krediidikvaliteeti hindavatest asutustest, kelle antud krediidikvaliteedi hinnang on rakendusmääruses (EL) 2016/1799 seotud krediidikvaliteedi astmega. Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul tuleb täpsustada, milline krediidikvaliteedi aste neile määratakse, tuleb rakendusmäärust (EL) 2016/1799 muuta, et esitada krediidikvaliteedi hinnangu vastavus krediidikvaliteedi astmele hiljuti registreeritud või sertifitseeritud krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul ja kustutada krediidikvaliteedi hinnangu vastavus krediidikvaliteedi astmele registrist kustutatud krediidikvaliteeti hindava asutuse puhul.

(3)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „Euroopa järelevalveasutused“).

(4)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt asutatud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/1799 vastavalt muuta,

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/21

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu XXII lisa (Äriühinguõigus) ja protokolli nr 37 (mis sisaldab artikliga 101 ette nähtud loetelu).

(3)

EMP lepingusse on vaja inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 537/2014 (3).

(4)

EMP lepingusse on vaja inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/56/EL (4).

(5)

EMP lepingu heaks toimimiseks on vaja EMP lepingu protokolli nr 37 laiendada, et hõlmata määrusega (EL) nr 537/2014 loodud Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee, ning EMP lepingu XXII lisa on vaja muuta, et kehtestada selle komiteega liitumise kord.

(6)

EMP lepingu XXII lisa ja protokolli nr 37 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

EMP ühiskomitees võetav liidu seisukoht peaks seetõttu põhinema lisatud otsuse eelnõul,

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/25

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikega 3 esitas Rootsi 17. veebruaril 2016 Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) toimiku, mis on koostatud kõnealuse määruse XV lisa kohaselt (edaspidi „XV lisa toimik“), ditsükloheksüülftalaadi (DCHP) (EÜ nr 201–545-9, CASi nr 84–61-7) määratlemiseks väga ohtliku ainena sama määruse artikli 57 punktide c ja f kohaselt, kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksilisena ning kuna sellel ainel on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad omadused, mille kohta on olemas teaduslik tõendusmaterjal, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui muude artikli 57 punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju.

(2)

9. juunil 2016 võttis ameti liikmesriikide komitee (edaspidi „komitee“) vastu arvamuse (3) XV lisa toimiku kohta. Enne kui komitee oma arvamuse vastu võttis, võttis Rootsi toimikus esitatud põhjenduste täpsustamiseks tagasi oma ettepaneku ditsükloheksüülftalaadi (DCHP) määratlemiseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f kohaselt, kuna sellel ainel on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad omadused, mille kohta on olemas teaduslik tõendusmaterjal, et nad võivad avaldada keskkonnale tõsist mõju.

(3)

Komitee jõudis ühehäälsele kokkuleppele ditsükloheksüülftalaadi (DCHP) määratlemiseks väga ohtliku ainena, sest see vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti c kriteeriumidele.

(4)

Komitee nõustus ühehäälselt, et on olemas teaduslik tõendusmaterjal selle kohta, et DHCP-l on sisesekretsioonisüsteemi kahjustav toime ja sellel toimel on seos kahjuliku mõjuga inimeste tervisele, ning et seda ainet võib pidada sisesekretsioonisüsteemi ja inimeste tervise kahjustajaks, kuna see vastab WHO/IPCSi määratlusele sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate kohta.

(5)

Siiski ei jõudnud komitee ühehäälsele kokkuleppele DHCP määratlemises määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktis f nimetatud ainena, mis sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste tõttu põhjustab inimeste tervisele samaväärset ohtu kui muud nimetatud artikli punktides a–c loetletud ained. Komitee viie liikme sõnul oli XV lisa toimikus nimetatud mõju inimeste tervisele ja selle põhjustanud toimemehhanism sama, mida oli juba arvestatud toimikus, mis käsitles aine määratlemist artikli 57 punkti c alusel väga ohtliku ainena selle kahjuliku mõju tõttu arengule.

(6)

22. juunil 2016 edastas amet vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 9 komitee arvamuse komisjonile otsuse tegemiseks DHCP määratlemise kohta artikli 57 punkti f alusel.

(7)

Komisjon võtab teadmiseks komitee ühehäälse kokkuleppe selle kohta, et DHCP-l on sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad omadused ning et selle toimemehhanismi kahjulik mõju on sama, mis viis selle liigitamiseni reproduktiivtoksiliseks ja ettepanekuni selle määratlemiseks väga ohtliku ainena määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti c kohaselt. Komisjon märgib ühtlasi, et enamik komitee liikmeid leidis, et nimetatud mõjude ohutase on samaväärne artikli 57 punktides a–e osutatud ainete mõjudega.

(8)

Komisjon märgib, et artikli 57 sätted ei takista aine mitmekordset määratlemist väga ohtlikuna rohkem kui ühe olemusliku omaduse põhjal, mis avaldavad inimeste tervisele samasugust toimet ning põhinevad samal teaduslikul tõendusmaterjalil. Seda lähenemisviisi kasutati ka bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP), dibutüülftalaadi (DBP), bensüülbutüülftalaadi (BBP) ja diisobutüülftalaadi (DIBP) määratlemisel kooskõlas REACH-määruse (4) artikli 57 punktiga f.

(9)

Seega tuleks DCHP vastavalt artikli 57 punktile c määratleda väga ohtliku ainena, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks klassifitseerimise kriteeriumidele ning vastab ka artikli 57 punkti f kriteeriumidele oma sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate omaduste ja võimaliku tõsise mõju tõttu inimeste tervisele.

(10)

Käesolev otsus ei mõjuta selliste käimasolevate tegevuste tulemust, millega määratakse kindlaks kriteeriumid sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate määratlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) (5) sätetele.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/27

(1)

Liikmesriigid on analüüsinud 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala tõhusat kasutamist, et võtta kasutusele muid tehnoloogiaid ning tagada samas asjakohaste vahendite abil tehniline sobivus GSM süsteemiga ja muude traadita lairiba süsteemidega kooskõlas nõukogu direktiiviga 87/372/EMÜ (2).

(2)

Asjade internet (IoT, i.k Internet of Things) tähendab üldiselt seda, et igapäevaselt kasutatavatesse esemetesse on paigaldatud seadmed, mis on interneti kaudu omavahel ühendatud ja lasevad neil esemetel andmeid vahetada. Samas saab raadiosidel põhinevat asjade internetti realiseerida ka kärjetehnoloogiale toetuvate elektroonilise side teenuste abil, mis kasutavad tavaliselt loaalust spektrit. Raadiosidel põhineva asjade interneti rakendusi kasutatakse väga erinevates tööstussektorites, näiteks energeetikas ja autotööstuses, ning nende tööks on vajalik spektri kättesaadavus.

(3)

Komisjoni otsusega 2002/622/EÜ (3) loodud raadiospektripoliitika töörühm väljendas asjade interneti sagedusalasid käsitlevas tegevuskavas (4) seisukohta, et elektroonilise side teenuste (mobiilsidevõrkude) jaoks ette nähtud sagedusalasid võib kasutada ka asjade interneti kujunemisjärgus rakenduste ja teenuste jaoks. See tähendab, et liidu tasandil harmoneeritud sagedusalad, mida kasutatakse maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste pakkumiseks mobiilsidevõrkudes, võivad olla asjade interneti jaoks oluline ressurss. Raadiospektripoliitika töörühm järeldas, et kooskõlas tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega tuleks nende sagedusalade kasutamise harmoneeritud tehnilistes tingimustes arvestada ka raadiosidel põhineva asjade interneti nõuetega.

(4)

14. juulil 2017 andis komisjon raadiospektri otsuse artikli 4 lõike 2 alusel Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) mandaadi vaadata läbi 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala maapealse traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutamise harmoneeritud tehnilised tingimused, et neid sagedusalasid saaks kasutada ka asjade interneti jaoks. Mandaadis märgiti eraldi ära, et vastavalt CEPTi Elektroonilise Side Komitee aruandele 266 ei ole asjade interneti kasutuse lubamiseks vaja muuta sagedustihendusdupleksil põhinevaid tehnilisi tingimusi ja kõige leebemaid tehnilisi tingimusi (sagedusploki ääremaskid) muudel liidu tasandil harmoneeritud sagedusaladel.

(5)

Sellest mandaadist lähtudes esitas CEPT 13. märtsil 2018 komisjonile oma 66. aruande (edaspidi „CEPTi aruanne“), milles nimetati seoses mobiilse lairibaside (st kärgside) süsteemidega järgmisi raadiosidel põhineva asjade interneti tehnoloogiaid, mille spetsifikatsioonid on Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) hiljuti koostanud (5): laiendatud levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT), LTE masin-masin tüüpi side (LTE-MTC), LTE täiustatud masin-masin tüüpi side (LTE-eMTC) ja kitsasriba asjade internet (NB-IoT). CEPTi aruandes ei nimetata raadiosidel põhineva asjade interneti tehnoloogiaid, mis oleksid seotud UMTS-süsteemidega.

(6)

Eespoolnimetatud asjade interneti kärgsidetehnoloogiaid saab kasutusele võtta kolmes režiimis: a) traadita elektroonilise lairibaside teenuste pakkumisest sõltumatult („autonoomne režiim“), b) reserveerides osa traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks kasutatava sagedusploki ressursse („sagedusalasisene režiim“) või c) traadita elektroonilise lairibaside teenuste osutamiseks kasutatava sagedusploki kõrval („kaitseriba režiim“).

(7)

Vastavalt CEPTi aruandele on EC-GSM-IoT direktiivi 87/372/EMÜ kohase GSM-süsteemi osa. Sellel on GSM-süsteemi spektri omadused ja seda saab kasutada kas sagedusalasiseselt või autonoomselt. Seega vastab EC-GSM-IoT GSM-süsteemi suhtes kehtivatele tehnilistele tingimustele ilma, et neid tingimusi oleks vaja muuta.

(8)

LTE-MTC ja LTE-eMTC kohta rõhutatakse aruandes, et nende kahe tehnoloogia puhul kasutatakse ainult sagedusalasisest režiimi, mille korral on edastajatele esitatavad nõuded sama ranged või veelgi rangemad kui LTE-süsteemi puhul. Seega vastavad nii LTE-MTC kui ka LTE-eMTC LTE-süsteemi suhtes kehtivatele tehnilistele tingimustele ilma, et neid tingimusi oleks vaja muuta.

(9)

Kitsasriba IoT kohta järeldatakse CEPTi aruandes, et kasutada saab kõiki kolme kasutusrežiimi: sagedusalasisest, autonoomset ja kaitseriba režiimi. Aruandes soovitatakse muuta 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala kasutamise tehnilisi tingimusi seoses autonoomse ja kaitseriba kasutusrežiimiga.

(10)

ETSI on vastu võtnud harmoneeritud standardid, mille järgimise korral võib eeldada vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (6) („raadioseadmete direktiiv“) artikli 3 lõikele 2, et hõlmata raadiosidel põhineva asjade interneti tehnoloogiad kolmes kirjeldatud kasutusrežiimis.

(11)

CEPTi aruandes ei ole välja toodud liikmesriikidevahelisi raskesti lahendatavaid piiriüleseid koordineerimisküsimusi, mis võiksid kaasneda eelnimetatud raadiosidel põhineva asjade interneti tehnoloogiate kasutuselevõtuga 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusalas.

(12)

Arvestades, et nõudlus raadiosidel põhineva asjade interneti rakenduste järele kasvab turul pidevalt, tuleks CEPTile antud mandaadi põhjal tehtud töö tulemused võimalikult kiiresti liidu õigusesse integreerida, tingimusel et kärjepõhise asjade interneti kasutamisel 900MHz ja 1 800 MHz sagedusalas on asjakohaselt kaitstud külgnevaid sagedusalasid kasutavad süsteemid.

(13)

Seepärast tuleks vastavalt muuta komisjoni otsust 2009/766/EÜ, (7) milles on viidatud maapealsetele süsteemidele, mis võivad kasutada 900 MHz ja 1 800 MHz sagedusala.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

1)

Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)   „GSM-süsteem“– elektroonilise side võrk, mis vastab ETSI standarditele, täpsemalt standarditele EN 301 502, EN 301 511 ja EN 301 908-18, kaasa arvatud laiendatud levialaga GSM IoT (EC-GSM-IoT);“.

2)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Sagedusala 1 800 MHz määratakse ja tehakse kättesaadavaks:

3)

Lisatakse järgmine artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Sagedusala 900 MHz määratakse ja tehakse kättesaadavaks EC-GSM-IoT süsteemile 30. septembrist 2018.“

4)

Otsuse 2009/766/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/31

(1)

Spodoptera frugiperda (Smith) (edaspidi „määratletud organism“) on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa I jao rubriigi a punktis 22 kui kahjulik organism, mida liidus teadaolevalt ei esine.

(2)

Määratletud organismi liitu sissetoomise ja seal levimise ärahoidmiseks kehtestatud erimeetmed on esitatud direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jao punktis 27.2. Need meetmed hõlmavad erinõudeid liitu sissetoodavate liikide Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. taimede kohta, mis võivad olla kahjuliku organismi peremeestaimed.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on esitanud määratletud organismi kahjurina kategoriseerimise kohta teadusliku arvamuse, mis võeti vastu 28. juunil 2017 (2). Lisaks on liikmesriigid esitanud andmeid kõnealuse organismi tõttu kinni peetud kaubasaadetiste kohta.

(4)

Võttes arvesse määratletud organismi hiljutist Aafrikasse sattumist ja seal levimist, selle levikut Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning liikmesriikide esitatud kinnipidamisandmeid, tuleks teatavate taimede suhtes, mis on määratletud organismi peremeestaimed või mis on pärit Aafrikast või Põhja- ja Lõuna-Ameerikast (edaspidi „määratletud taimed“), kohaldada liitu sissetoomisel erimeetmeid.

(5)

Nende erimeetmetega tuleks tagada määratletud organismi õigeaegne avastamine liidu territooriumil, määratletud taimede liitu sissetoomisega seotud nõuded, sealhulgas fütosanitaarsertifikaat, ja ametlikud kontrollid kõnealuste taimede liitu sissetoomisel. Liikmesriigid peaksid korraldama iga-aastaseid uuringuid, et teha kindlaks määratletud organismi esinemine oma territooriumil, ning tagama, et ettevõtjad teaksid selle võimalikust esinemisest ja meetmetest, mida tuleb võtta.

(6)

Need meetmed on vajalikud selleks, et tagada liidu territooriumi tugevdatud kaitse määratletud organismi sissetoomise, kohandumise ja levimise eest.

(7)

Selleks et vastutavatel ametiasutustel ja ettevõtjatel oleks aega nende nõuetega kohanemiseks, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. juunist 2018.

(8)

Käesolev otsus peaks olema ajutine ja seda tuleks kohaldada kuni 31. maini 2020, et selle saaks enne nimetatud kuupäeva läbi vaadata.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaat;

b)

nad vastavad käesoleva otsuse artikli 4 punktile a, b, c, d või e. Asjakohane punkt märgitakse fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Lisadeklaratsioon“. Artikli 4 punktide c ja d puhul märgitakse fütosanitaarsertifikaadile ka teave, mis on vajalik jälgitavuse tagamiseks, nagu on kirjeldatud punkti c alapunktis iv;

c)

vastutav ametiasutus on neid liitu sissetoomisel kontrollinud vastavalt käesoleva otsuse artiklile 5 ja määratletud organismi esinemine ei ole kinnitust leidnud.

a)

need on pärit kolmandast riigist, kus teadaolevalt määratletud organismi ei esine;

b)

need on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele tunnistanud määratletud organismist vabaks; selle piirkonna nimi märgitakse fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse „Päritolukoht“;

c)

need on pärit muust kui punktides a ja b osutatud piirkonnast ning vastavad järgmistele tingimustele:

d)

need on pärit muust kui punktides a ja b osutatud piirkonnast ning vastavad punkti c alapunktidele i–iv ja on läbinud mõjusa töötluse, et tagada määratletud organismi puudumine;

e)

need on pärit muust kui punktides a ja b osutatud piirkonnast ning läbinud mõjusa koristusjärgse töötluse, et tagada määratletud organismi puudumine, ja töötlus on märgitud fütosanitaarsertifikaadile.

a)

visuaalne kontroll,

ning

b)

kui kahtlustatakse määratletud organismi esinemist, siis leitud organismilt proovi võtmine ja organismi kindlakstegemine.

25.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/35

1.

Kaanel sisukorras ja leheküljel 2 pealkirjas

2.

Leheküljel 8 2. lisa („1. lisas loetletud lepingute artiklid, millele osutatakse käesoleva lepingu artiklites 2–4“) punkti c kandes Madalmaade lepingu kohta

(ELT L 288, 5.11.2010, lk 8)

(lehekülg EU/VN/2. lisa/et 4)

„—

Vietnami-Madalmaade lepingu artikkel 14;“

„—

Vietnami-Madalmaade lepingu artikkel 14a;“.