ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 101

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
20. aprill 2018


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/599, 16. aprill 2018, millega muudetakse otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/600, 10. oktoober 2016, Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelisele tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

3

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/601, 16. aprill 2018, Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

5

 

 

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping

6

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2018/602, 19. aprill 2018, millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

16

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/603, 12. aprill 2018, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/604, 18. aprill 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447 seoses menetluseeskirjadega, et hõlpsamini määrata kauba sooduspäritolu liidus, ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3510/80 ja (EÜ) nr 209/2005

22

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/605, 19. aprill 2018, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks ( 1 )

33

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/606, 19. aprill 2018, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Dons (KPN)

37

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/607, 19. aprill 2018, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina

40

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/608, 19. aprill 2018, milles sätestatakse laevavarustuse elektrooniliste märgiste tehnilised kriteeriumid ( 1 )

64

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/609, 19. aprill 2018, milles käsitletakse lõssipulbri kokkuostu maksimumhinda rakendusmäärusega (EL) 2018/154 avatud pakkumismenetluse raames toimuvas teises pakkumisvoorus

68

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/610, 19. aprill 2018, milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas üheksateistkümnendas osalises hankemenetluses

69

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/611, 19. aprill 2018, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

70

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2018/612, 7. aprill 2016, riigiabi SA 28876 – 2012/C (ex CP 202/2009) kohta, mida Kreeka andis Pireuse sadama konteineriterminalile (teatavaks tehtud numbri C(2018) 1978 all)  ( 1 )

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

OTSUSED

20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/599,

16. aprill 2018,

millega muudetakse otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 37 ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingu artikli 97 kohaselt lõppes nimetatud lepingu kehtivus 23. juulil 2002. aastal. Kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse („ESTÜ“) varad ja kohustused läksid liidule üle 24. juulil 2002.

(2)

Protokolliga nr 37 (võetakse arvesse soovi kasutada ESTÜ rahalisi vahendeid teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites ning seetõttu vajadust näha sellega seoses ette teatavad erieeskirjad. Protokolli nr 37 artikli 1 lõikes 1 märgitakse, et ESTÜ bilansis 23. juuli 2002. aasta seisuga kajastatud varade ja kohustuste netoväärtust käsitatakse varadena, mis on ette nähtud teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites ja millele osutatakse kui „likvideeritavale ESTÜ-le“. Likvideerimise lõpuleviimisel nimetatakse neid „söe ja terase teadusfondi varadeks“.

(3)

Ühtlasi sätestatakse protokollis nr 37, et „söe ja terase teadusfondiks“ nimetatavatest varadest saadavat tulu peab kasutama üksnes väljaspool teadusuuringute raamprogrammi toimuvateks teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites vastavalt kõnealuse protokolli nr 37 ja selle alusel vastuvõetud aktide sätetele.

(4)

Nõukogu võttis 1. veebruaril 2003. aastal vastu otsuse 2003/76/EÜ, (2) millega kehtestatakse eeskiri protokolli nr 37 rakendamiseks.

(5)

Kuna kapitaliturgudel on intressimäärad olnud viimastel aastatel väga madalad, vähenes likvideeritava ESTÜ varadest saadav tulu, mis oli nähtud ette teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites, erakordselt suurel määral ning seetõttu on vaja vaadata läbi õigusnormid söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi („programm“) raames võetud kulukohustuste tühistamise kohta, et teha nimetatud tühistamistest tulenevalt vabastatud summad programmis kättesaadavaks. Lisaks tuleks summad, mis on vabastatud alates 24. juulist 2002 võetud kulukohustuse tühistamiste tulemusena, teha samuti kättesaadavaks söe ja terase teadusfondile.

(6)

Samal põhjusel on vaja ühtlasi vaadata läbi õigusnormid söe ja terase teadusfondi programmi raames tagastatud summade kohta, et kanda need programmi üle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) asjakohastele sätetele sihtotstarbeliste tulude kohta,

(7)

Otsust 2003/76/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2003/76/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   Tulud ja nendest tuludest tulenevad assigneeringud, mis on kasutamata konkreetse aasta 31. detsembril, ning tagastatud summad kantakse automaatselt üle järgmisesse aastasse. Neid assigneeringuid ei ole lubatud üle kanda muudesse eelarvepunktidesse.

5.   Eelarveassigneeringud, mis vastavad tühistatud kulukohustustele, aeguvad automaatselt iga eelarveaasta lõpus. Tühistamiste tulemusel vabastatud kulukohustuste eraldised tehakse kättesaadavaks söe ja terase teadusfondile.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

Artikli 4 lõike 5 kohased summad, mis on vabastatud alates 24. juulist 2002 võetud kulukohustuste tühistamiste tulemusena, tehakse söe ja terase teadusfondile kättesaadavaks 10. mail 2018.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 16. aprill 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PORODZANOV


(1)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2018. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsus 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/3


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/600,

10. oktoober 2016,

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelisele tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

22. juulil 2013 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Uus-Meremaaga, et sõlmida Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping („leping“). Läbirääkimised lõppesid edukalt lepingu parafeerimisega 23. septembril 2015.

(2)

Lepingu eesmärk on luua õiguslik alus koostööraamistikule, mille eesmärk on muuta tarneahel turvalisemaks ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, samuti võimaldada teabevahetust, et tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning nende rikkumise ärahoidmine, uurimine ja tõkestamine.

(3)

Lepingule tuleks alla kirjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba kirjutada liidu nimel alla Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelisele tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingule, eeldusel et nimetatud leping (1) sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 10. oktoober 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. MATEČNÁ


(1)  Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/5


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/601,

16. aprill 2018,

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

22. juulil 2013 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Uus-Meremaaga, et sõlmida Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping („leping“). Läbirääkimised lõppesid edukalt lepingu parafeerimisega 23. septembril 2015. Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/600 (2) kirjutati lepingule 3. juulil 2017. aastal alla.

(2)

Lepingu eesmärk on luua õiguslik alus koostööraamistikule, mille eesmärk on muuta tarneahel turvalisemaks ning hõlbustada seaduslikku kaubandust, samuti võimaldada teabevahetust, et tagada tollialaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning nende rikkumise ärahoidmine, uurimine ja tõkestamine.

(3)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 21 lõikes 1 ette nähtud teate (3).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 16. aprill 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PORODZANOV


(1)  13. märtsi 2018. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 10. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2018/600 Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelisele tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/6


Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi

LEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“) ja

UUS-MEREMAA,

edaspidi „lepinguosalised“,

ARVESTADES Uus-Meremaa ja liidu kaubandussuhete tähtsust ning soovides mõlema lepinguosalise kasu eesmärgil toetada nimetatud suhete harmoonilist arengut,

TUNNISTADES, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleks kohustuda arendama tollikoostööd,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste vahelise tollikoostöö arengut tolliprotseduuride osas,

LEIDES, et toimingud, millega rikutakse tollieeskirju, kahjustavad mõlema lepinguosalise majandus-, maksu- ja kaubandushuve ning tunnustades tollimaksude ja muude maksude täpse arvestamise tähtsust,

OLLES VEENDUNUD, et meetmeid selliste toimingute vastu saab tõhustada tolliasutuste koostöö kaudu,

TUNNUSTADES tolliasutuste olulist osa ja tolliprotseduuride tähtsust kaubanduse soodustamisel ja kodanike kaitsel,

PÜÜDES luua raamistiku selleks, et edendada koostööd tolliprotseduuride edasiseks lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning rahvusvaheliste algatuste raames võetavate ühismeetmete, sh kaubanduse hõlbustamise ja tarneahela turvalisuse parandamise edendamiseks,

TUNNISTADES Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO“) egiidi all läbiräägitud kaubanduse lihtsustamise lepingu olulisust ja rõhutades selle vastuvõtmise ja tulemusliku rakendamise tähtsust,

TOETUDES Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi „WCO“) maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite SAFE raamistiku (edaspidi „SAFE raamistik“) põhielementidele,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise suurt tahet toetada tolli tegevust ja teha koostööd võitluses intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu,

VÕTTES ARVESSE kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste poolt juba tunnustatud või nende suhtes kohaldatavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning WTO tollialastest meetmetest, ning

VÕTTES ARVESSE WCO asjakohaseid dokumente, eelkõige 5. detsembri 1953. aasta soovitust, milles käsitletakse vastastikust haldusabi,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „tollialased õigusaktid“– kõik liidu või Uus-Meremaa õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed, ning mida haldavad, kohaldavad või mille täitmist kontrollivad lepinguosaliste tolliasutused oma territooriumil;

b)   „lepinguosalise õigusnormid“, „kõnealuse lepinguosalise õigusnormid“ ja „kummagi lepinguosalise õigusnormid“– kontekstist olenevalt vastavatel juhtudel liidus või Uus-Meremaal kohaldatavad õigusnormid;

c)   „tolliasutus“– liidus Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) pädevad talitused, kes vastutavad tolliküsimuste eest, ja liidu liikmesriikide tolliasutused ning Uus-Meremaal Uus-Meremaa Tolliteenistus;

d)   „taotluse esitanud asutus“– pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes taotleb käesoleva lepingu alusel abi;

e)   „taotluse saanud asutus“– pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab käesoleva lepingu alusel vastu abitaotluse;

f)   „isik“– iga kaupade impordi, ekspordi või transiidi alal tegutsev füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta muu üksus, kes on moodustatud või organiseeritud lepinguosalise õigusnormide kohaselt;

g)   „teave“– andmed (sh isikuandmed), dokumendid, aruanded ja muud teated või nende elektroonilised koopiad;

h)   „isikuandmed“– teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;

i)   „tollialaste õigusaktide sätteid rikkuv toiming“– mis tahes tollialaste õigusaktide sätete rikkumine või selle katse.

Artikkel 2

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt liidu tolliterritooriumil, nagu seda on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklis 4, ja teiselt poolt Uus-Meremaa territooriumil (v.a Tokelau), kus kehtivad tema tollialased õigusaktid.

Artikkel 3

Rakendamine

1.   Käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas õigusnormidega, mida kohaldatakse kontekstist olenevalt vastavatel juhtudel liidus ja Uus-Meremaal, sh andmekaitsealaste õigusnormidega, ning asjaomastele tolliasutustele kättesaadavate vahenditega.

2.   Liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused otsustavad kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle.

Artikkel 4

Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

1.   Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muust rahvusvahelisest lepingust, mille osaline emb-kumb lepinguosaline on.

2.   Käesoleva lepingu sätted on lõikest 1 olenemata ülimuslikud selliste tollikoostöö ja kahepoolse vastastikuse haldusabi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liidu liikmesriigi ja Uus-Meremaa vahel, kui nende kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

3.   Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta komisjoni pädevate talituste ja liidu liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu sätete kohaldamist teabe puhul, mis on saadud käesoleva lepingu alusel ning võib huvi pakkuda liidule.

II JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 5

Koostöö ulatus

1.   Käesoleva lepingu kohane koostöö hõlmab kõiki tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud küsimusi.

2.   Seadusliku kaubanduse ja kauba liikumise hõlbustamiseks, kauplejate nõuetelevastavuse suurendamiseks, kodanike kaitseks ja intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks teevad liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused koostööd, et saavutada järgmised eesmärgid:

a)

kaitsta seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise teel;

b)

tagada tarneahela turvalisus, et hõlbustada kauba ohutut liikumist liidu ja Uus-Meremaa vahel;

c)

maksimeerida oma panust töösse, mida WCO-s, WTO-s ja teistes asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides tehakse tollimeetodite parandamiseks ning tolliprotseduuride, tollieeskirjade jõustamisega ja kaubanduse hõlbustamisega seotud probleemide lahendamiseks, võttes ettevõtjatelt tarbetu koormuse, lihtsustades süsteemi nende ettevõtjate jaoks, kes nõudeid korralikult täidavad, ja nähes ette kaitsemeetmed pettuste ning ebaseadusliku ja kahjustava tegevuse vastu;

d)

rakendada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte ja standardeid, mille kumbki lepinguosaline on heaks kiitnud, sh tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni (muudetud) põhielemendid ja rahvusvaheline kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon;

e)

rakendama WTO kaubanduse lihtsustamise lepingut, kui see jõustub;

f)

tegema koostööd uute tolliprotseduuride uurimisel, väljatöötamisel, katsetamisel ja hindamisel ning töötajate koolitamisel ja vahetamisel ning abi andmisel;

g)

vahetama tollialaseid õigusakte, nende rakendamist ja tolliprotseduure käsitlevat teavet, eelkõige tolliprotseduuride lihtsustamise ja ajakohastamise valdkonnas ning

h)

töötama välja impordi, ekspordi ja muude tolliprotseduuridega ning äriringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisega seotud ühisalgatusi.

Artikkel 6

Tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine

1.   Lepinguosalised teevad kooskõlas SAFE raamistikuga koostööd kauba turvalisema ja hõlpsama liikumise tagamiseks rahvusvahelises tarneahelas. Eelkõige teevad nad koostööd järgmisel viisil:

a)

tugevdades rahvusvahelise kaubanduse logistikaahela turvalisust tagavaid tolliga seotud aspekte, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust;

b)

kehtestades võimaluse piires riskijuhtimise meetodite ning nendega seotud nõuete ja programmide miinimumstandardid;

c)

kehtestades asjakohasel juhul riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide, tarneahela turvalisuse ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed;

d)

vahetades tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist käsitlevat teavet;

e)

luues kontaktpunktid tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist käsitleva teabe vahetamiseks;

f)

võttes asjakohasel juhul kasutusele teabe (sh saabumiseelsed/väljumiseelsed andmed) vahetamise liidese;

g)

tehes koostööd mitmepoolsetel foorumitel, kus võidakse sobivas kontekstis tõstatada ja arutada tarneahela turvalisuse ja riskijuhtimisega seotud küsimusi.

III JAOTIS

VASTASTIKUNE HALDUSABI

Artikkel 7

Abi ulatus

1.   Liidu ja Uus-Meremaa tolliasutused abistavad teineteist tollialaste õigusaktide rikkumiste ärahoidmisel, väljaselgitamisel, uurimisel ja tõkestamisel.

2.   Käesoleva lepingu kohane abi ei piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingute või kummagi lepinguosalise õigusnormide alusel kriminaalasjades antava vastastikuse abiga. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuvõimude taotlusel rakendatud volituste abil.

3.   Käesolev leping ei hõlma tollimaksude, maksude või rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.

Artikkel 8

Abistamine taotluse korral

1.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse või võidakse rikkuda nende õigusaktide sätteid.

2.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel teatab taotluse saanud asutus talle:

a)

kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, nimetades asjakohasel juhul kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri, ning

b)

kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, nimetades asjakohasel juhul kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:

a)

isikute üle, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingutega;

b)

paikade üle, kuhu on ladustatud või kokku pandud või võidakse ladustada või koku panna kaupu viisil, mis annab alust arvata, et nimetatud kaubad on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks;

c)

kaupade üle, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks, ning

d)

transpordivahendite üle, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et need on ette nähtud kasutamiseks tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 9

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige kogutud teavet:

a)

toimingute kohta, millega rikutakse või arvatavasti rikutakse tollialaste õigusaktide sätteid ja mis võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

b)

tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta;

c)

kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide sätete rikkumise objektid;

d)

isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate toimingutega, ning

e)

transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 10

Edastamine ja teatamine

1.   Taotluse esitanud asutuse taotlusel võtab taotluse saanud asutus enda suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

a)

edastada kõik dokumendid või

b)

teatada kõikidest otsustest, mis on pärit taotluse esitanud asutuselt ja mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, taotluse saanud asutuse tööpiirkonnas tegutsevale või seal asutatud adressaadile.

2.   Dokumentide edastamise või otsuste teatavakstegemise taotlused tehakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 11

Abitaotluste vorm ja sisu

1.   Käesoleva lepingu kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võidakse aktsepteerida suulist taotlust, kuid see tuleb otsekohe kirjalikult kinnitada.

2.   Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)

taotluse esitanud asutus;

b)

taotletav meede;

c)

taotluse eesmärk ja põhjus;

d)

asjaomased õigusnormid;

e)

võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate kaupade või isikute kohta ning

f)

juba teostatud uurimiste asjaomaste faktide kokkuvõte.

3.   Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata dokumentide suhtes, mis lisatakse lõike 1 alusel esitatud taotlusele.

4.   Kui taotlus ei vasta eespool esitatud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; vahepeal võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 12

Taotluste täitmine

1.   Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires viivitamata nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka teiste asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on käesoleva lepingu kohaselt taotluse suunanud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.

2.   Abitaotlusi täidetakse selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt, kes taotluse saab.

3.   Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel taotleda taotluse saanud asutuselt või muult lõike 1 kohaselt asjaomaselt asutuselt teavet, mis on seotud tollialaste õigusaktide sätteid rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva lepingu rakendamiseks.

4.   Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil toimuvate uurimiste juures.

Artikkel 13

Teabeedastuse vorm

1.   Taotluse saanud asutus teeb käesoleva lepingu kohase taotluse alusel läbiviidud uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjaomased dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad või muud materjalid.

2.   Lõike 1 kohaselt edastatud teave võib olla elektroonilises vormis.

3.   Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral ja juhul, kus tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse taotluse saanud asutusele esimesel võimalusel.

Artikkel 14

Erandid abistamiskohustusest

1.   Igasuguse käesoleva lepingu kohase abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva lepingu kohane abi:

a)

kahjustab tõenäoliselt Uus-Meremaa või liidu selle liikmesriigi, kelle pädev asutus käesoleva lepingu kohase abitaotluse sai, suveräänsust;

b)

kahjustab tõenäoliselt avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve;

c)

rikub ärisaladust või kahjustab õigustatud ärihuve või

d)

on vastuolus kohaldatavate õigusnormidega, sealhulgas (kuid mitte ainult) sellistega, mis kaitsevad eraelu puutumatust või üksikisikute finantsasju ja kontosid.

2.   Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.

3.   Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

4.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele viivitamata teatavaks teha.

Artikkel 15

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise asutuses ja esitada selleks otstarbeks vajalikke esemeid, dokumente või nende konfidentsiaalseid või tõestatud koopiaid. Esinemistaotluses tuleb täpselt nimetada, millises asutuses ametiisik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu seda ametiisikut küsitletakse.

Artikkel 16

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast lepingust tulenevate kulude hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulud, mis on seotud ekspertide ja tunnistajate esinemisega artikli 15 kohaselt, ning selliste tõlkide ja tõlkijatega seotud kulud, kes ei ole avalikud teenistujad.

IV JAOTIS

TEABEVAHETUS

Artikkel 17

Teabe konfidentsiaalsus ja kaitse

1.   Käesoleva lepingu kohaselt mis tahes kujul edastatud teavet käsitatakse kas konfidentsiaalsena või piiratud kasutusega teabena, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest.

2.   Lepinguosaline ei tohi kasutada ega avaldada käesoleva lepingu alusel saadud teavet muul juhul kui ainult siis, kui seda kasutatakse käesoleva lepingu kohaldamisel või kui on olemas teabe esitanud lepinguosalise eelnev kirjalik nõusolek, ning järgides keelde ja piiranguid, mis teabe esitanud lepinguosaline võib olla seadnud. Kui ühe lepinguosalise õigusnormid näevad ette, et see lepinguosaline peab käesoleva lepingu alusel saadud teabe avaldama, teavitab ta teabe esitanud lepinguosalist igast sellisest avaldamisest võimaluse korral juba enne avaldamist.

3.   Vastavalt kõigile nõuetele, mida kohaldatakse lepinguosalise suhtes tema õigusnormide alusel, või suuremaid kaitsemeetmeid nõudvatele sõnaselgetele tingimustele, keeldudele, piirangutele või töötlemisjuhistele pakutakse kogu käesoleva lepingu kohaselt esitatud teabele salastatuse ja eraelu puutumatuse kaitset samal või kõrgemal tasemel, nagu on märgitud salastatuse astmes või mis tahes muus taotluse saanud asutuse teabele lisatud töötlemiskeelus.

4.   Isikuandmeid vahetatakse ainult siis, kui lepinguosaline, kes need saama peab, kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida selliseid isikuandmeid esitav lepinguosaline piisavaks peab.

5.   Lepinguosalised võimaldavad juurdepääsu käesoleva lepingu kohaselt saadud teabele üksnes seda vajavatele isikutele.

6.   Lepinguosalised piiravad, hoiavad ja edastavad käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet, kasutades selliseid tunnustatud turvamehhanisme nagu paroolid, krüpteerimine või muid mõistlikke turvameetmeid, mis on kooskõlas konkreetsele teabele lisatud märkega salastatuse astme kohta.

7.   Lepinguosaline teavitab teist osalist kõigist käesoleva lepingu kohaselt saadud teabele juhusliku ja volitamata juurdepääsu ning selle teabe juhusliku ja volitamata kasutamise, avalikustamise, muutmise ja kõrvaldamise juhtudest ning esitab teabele juhusliku ja volitamata juurdepääsu ning selle teabe juhusliku ja volitamata kasutamise, avalikustamise, muutmise ja kõrvaldamise täielikud üksikasjad.

8.   Kui käesoleva lepingu kohaselt saadud teave on juhuslikult avalikustatud või seda on juhuslikult muudetud, teevad lepinguosalised kõik võimaliku, et endine olukord taastada, või kui see on võimatu, siis tagada muudetud või avalikustatud teabe hävitamine.

9.   Kumbki lepinguosaline võib nõuda eriti tundliku teabe täiendavat kaitset.

10.   Teavet ei tohi töödelda ega säilitada kauem, kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, ning seda tuleb töödelda ja säilitada vastavalt kummagi lepinguosalise nõuetele eraelu puutumatuse ja avalike andmete säilitamise kohta. Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu alusel saadud teabe nõuetekohase kõrvaldamise asjaomase lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

11.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista käesoleva lepingu kohaselt saadud teabe või dokumentide kasutamist tõendina menetluses või süüdistuses, mis on algatatud kohtus seoses tollialaste õigusaktide rikkumisega. Seetõttu võivad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõendina oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtu algatatud menetluse ja esitatud süüdistuse käigus. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud lepinguosalisele teatatakse teabe ja dokumentide sellisest kasutamisest.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Pealkirjad

Käesoleva lepingu jaotiste ja artiklite pealkirjad on lisatud üksnes viitamiseks ega mõjuta käesoleva lepingu tõlgendamist.

Artikkel 19

Konsultatsioonid

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisega seotud küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonidega, mis asjakohasel juhul päädivad artiklis 20 osutatud ühise tollikoostöö komitee otsusega.

Artikkel 20

Ühine tollikoostöö komitee

1.   Käesolevaga asutatakse ühine tollikoostöö komitee (edaspidi „komitee“), mis koosneb lepinguosaliste tolliasutuste ja muude pädevate asutuste esindajatest. Komitee tuleb kokku vastastikusel nõusolekul kindlaks määratud kohas, ajal ja päevakorraga.

2.   Komitee hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja rakendamise eest ning käsitleb kõiki lepingu kohaldamisega seotud küsimusi ja vaidlusi. Seda tehes ta muu hulgas:

a)

võtab meetmeid, mis on vajalikud tollikoostööks kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega, tehes eelkõige järgmist:

i)

kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike regulatiivsete või õiguslike muudatuste kindlaksmääramine;

ii)

teabevahetusmehhanismide edendamise meetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

iii)

parimate tavade kindlaksmääramine, sh parimad tavad seoses lasti käsitleva elektroonilise eelteabe nõuete ning sisseveo, väljaveo ja transiidi rahvusvaheliste standardite ühtlustamisega;

iv)

riskianalüüsi standardite kindlaksmääramine ja kehtestamine teabe suhtes, mida on vaja Uus-Meremaale ja liitu imporditavate, seal ümberlaaditavate või neid riike transiidina läbivate kõrge riskiastmega veoste väljaselgitamiseks;

v)

riskihindamisstandardite ühtlustamise meetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

vi)

selliste minimaalsete kontrollistandardite ja -meetodite kindlaksmääramine, mida järgides on eespool nimetatud standarditest võimalik kinni pidada;

vii)

tarneahela turvalisuse suurendamiseks ja seadusliku kaubanduse hõlbustamiseks loodud kaubanduspartnerluse programmide standardite parandamine ja kehtestamine ning

viii)

riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra kindlaksmääramine ja konkreetsete sammude astumine sellise korra kehtestamiseks, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed;

b)

tegutseb pädeva asutusena III jaotise rakendamisega seotud probleemide lahendamisel;

c)

on volitatud võtma vastu otsuseid käesoleva lepingu rakendamise kohta, sh riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide ning muude kaubanduse hõlbustamise meetmete vastastikuse tunnustamise andmete edastamise ja vastastikku kokkulepitud soodustuste kohta;

d)

vahetab arvamusi kõigis tollikoostööga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes, kaasa arvatud edasised meetmed ning nende rakendamiseks vajalikud vahendid, ning

e)

võtab vastu oma töökorra.

3.   Komitee loob käesoleva lepingu rakendamisel tehtava töö toetamiseks asjakohased töömehhanismid, sh töörühmad.

Artikkel 21

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on diplomaatiliste nootide vahetamisega teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Lepingut võib muuta vastastikusel nõusolekul, diplomaatiliste nootide vahetamisega lepinguosaliste vahel. Muudatused jõustuvad samadel tingimustel, nagu on osutatud lõikes 1, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

3.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Leping lõpeb kolm kuud pärast sellest teisele lepinguosalisele teatamist. Enne lepingu lõppemist saadud abitaotlused täidetakse käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 22

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kui käesoleva lepingu tekstides esineb erinevusi, teatavad lepinguosalised sellest ühisele tollikoostöö komiteele.

Selle kinnituseks on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на трети юли през две хиляди и седемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de julio de dos mil diecisiete.

V Bruselu dne třetího července dva tisíce sedmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje juli to tusind og sytten.

Geschehen zu Brüssel am dritten Juli zweitausendsiebzehn.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta juulikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Ιουλίου δύο χιλιάδες δεκαεπτά.

Done at Brussels on the third day of July in the year two thousand and seventeen.

Fait à Bruxelles, le trois juillet deux mille dix-sept.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg srpnja godine dvije tisuće sedamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre luglio duemiladiciassette.

Briselē, divi tūkstoši septiņpadsmitā gada trešajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai septynioliktų metų liepos trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhetedik év július havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta‘ Lulju fis-sena elfejn u sbatax.

Gedaan te Brussel, drie juli tweeduizend zeventien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego lipca roku dwa tysiące siedemnastego.

Feito em Bruxelas, em três de julho de dois mil e dezassete.

Întocmit la Bruxelles la trei iulie două mii șaptesprezece.

V Bruseli tretieho júla dvetisícsedemnásť.

V Bruslju, dne tretjega julija leta dva tisoč sedemnajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattaseitsemäntoista.

Som skedde i Bryssel den tredje juli år tjugohundrasjutton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

За Нова Зеландия

Por Nueva Zelanda

Za Nový Zéland

For New Zealand

Für Neuseeland

Uus-Meremaa nimel

Για τη Νέα Ζηλανδία

For New Zealand

Pour la Nouvelle-Zélande

Za Novi Zeland

Per la Nuova Zelanda

Jaunzēlandes vārdā –

Naujosios Zelandijos vardu

Új-Zéland részéről

Għal New Zealand

Voor Nieuw-Zeeland

W imieniu Nowej Zelandii

Pela Nova Zelândia

Pentru Noua Zeelandă

Za Nový Zéland

Za Novo Zelandijo

Uuden-Seelannin puolesta

För Nya Zeeland

Image


MÄÄRUSED

20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/16


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/602,

19. aprill 2018,

millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007, (1) eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 30. augustil 2017 vastu määruse (EL) 2017/1509.

(2)

Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) jätkab oma tuuma- ja ballistiliste rakettide programme, misläbi rikub oma kohustusi, mis on sätestatud mitmes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis. Neid programme rahastatakse osaliselt rahaliste vahendite ja majandusressursside ebaseaduslike ülekannete abil.

(3)

Määruse (EL) 2017/1509 XV lisas sätestatud isikute ja üksuste loetellu tuleks lisada neli isikut, kes kandsid üle vara või vahendeid, mis võivad rahaliselt kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.

(4)

Määruse (EL) 2017/1509 XV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1509 XV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA


(1)  ELT L 224, 31.8.2017, lk 1.


LISA

Määruse (EL) 2017/1509 XV lisas sätestatud loetellu (punkt c „Füüsilised isikud, kes on loetellu kantud vastavalt artikli 34 lõike 4 punktile b“) lisatakse järgmised isikud:

 

Nimi (ja võimalikud teised nimed)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise kuupäev

Põhjendus

„9.

KIM Yong Nam (KIM Yong-Nam, KIM Young-Nam, KIM Yong-Gon)

Sünniaeg: 2.12.1947

Sünnikoht: Sinuju, KRDV

20.4.2018

Ekspertide rühm on tuvastanud KIM Yong Nami luure üldbüroo esindajana, mis on ÜRO poolt loetellu kantud üksus. Ekspertide rühm on tuvastanud, et KIM Yong Nam ja tema poeg KIM Su Gwang osalevad eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. KIM Yong Nam on liidus avanud erinevaid jooksev- ja hoiukontosid ning on diplomaadina töötades osalenud erinevates suuremahulistes pangaülekannetes liidus või väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, sealhulgas kontodele, mis on tema poja KIM Su Gwangi ja minia KIM Kyong Hui nimel.

10.

DJANG Tcheul Hy

Sünniaeg: 11.5.1950

Sünnikoht: Kangwon

20.4.2018

DJANG Tcheul Hy on koos oma abikaasa KIM Yong Nami, poja KIM Su Gwangi ja minia KIM Kyong Huiga osalenud eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Talle kuulus liidus mitu pangakontot, mille tema nimel avas tema poeg KIM Su Gwang. Samuti osales ta mitmes pangaülekandes, mis tehti tema minia KIM Kyong Hui kontodelt väljaspool liitu asuvatele pangakontodele.

11.

KIM Su Gwang (KIM Sou-Kwang, KIM Sou-Gwang, KIM Son-Kwang, KIM Su-Kwang, KIM Soukwang)

Sünniaeg: 18.8.1976

Sünnikoht: Pyongyang, KRDV

Diplomaat KRDV Valgevene saatkonnas

20.4.2018

Ekspertide rühm on tuvastanud KIM Su Gwangi luure üldbüroo esindajana, mis on ÜRO poolt loetellu kantud üksus. Ekspertide rühm on tuvastanud, et tema ja tema isa KIM Yong Nam osalevad eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. KIM Su Gwang on avanud mitmes liikmesriigis arvukalt pangakontosid, sealhulgas ka pereliikmete nimel. Ta on diplomaadina töötades osalenud erinevates suuremahulistes pangaülekannetes liidus või väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, sealhulgas kontodele, mis on tema abikaasa KIM Kyong Hui nimel.

12.

KIM Kyong Hui

Sünniaeg: 6.5.1981

Sünnikoht: Pyongyang, KRDV

20.4.2018

KIM Kyong Hui on koos abikaasa KIM Su Gwangi, äia KIM Yong Nami ja ämma DJANG Tcheul Hyga osalenud eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Ta sai mitu pangaülekannet oma abikaasalt KIM Su Gwangilt ja äialt KIM Yong Namilt ning kandis raha väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, mis olid kas tema või tema ämma DJANG Tcheul Hy nimel.“


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/603,

12. aprill 2018,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendused

(1)

(2)

(3)

Täispuhutav plastpadi („ratastoolipadi“) mõõtmetega umbes 40 × 40 cm, mis koosneb kahest omavahel ühendatud ning õhuga täidetud ristkülikukujulisest kambrist. Kummaski kambris on õhukese silikoonikihiga kaetud ning õhuga täidetud plastkott.

Padja kuju saab reguleerida kambritesse pumbatava õhu hulgaga, sest mõlema kambri plastkotid liiguvad, kui kasutaja padjale istub.

Padjal on äravõetav libisemiskindel tekstiilkate, mille alumisele poolele on kinnitatud kaks takjakinnist.

Toode on ette nähtud lamatiste tekke ärahoidmiseks kasutajal. See vähendab survet istmikuluudele ja suurendab kasutaja mugavust.

Vt pilte (*1).

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 3926 ja 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida rubriiki 9404 (magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid), kuna täispuhutavad padjad ei kuulu vastavalt grupi 94 märkusele 1a sellesse gruppi, ja järelikult klassifitseeritakse plastist täispuhutavad õhkpadjad rubriiki 3926 (vt ka harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused, rubriik 9404 , viimane lõik, punkt b).

Samuti ei või toodet klassifitseerida CN-koodi 8714 20 00 alla (osad ja tarvikud puudega inimestele mõeldud sõidukitele), kuna see ei ole identifitseeritav XVII jaotise märkuse 3 tähenduses tootena, mis sobib kasutamiseks üksnes või peamiselt koos sõidukitega, mida puudega inimesed kasutavad. Toote objektiivseid omadusi arvestades saab seda kasutada peale ratastooliistme paljudel muudel istmetel ja toolidel. Toode ei ole kavandatud kasutamiseks konkreetset liiki istmel, kuna sellel ei ole mingit erilist kinnitusviisi, mis eeldaks selle kasutust konkreetse istmega. Libisemiskindla katte ja takjakinnised saab kinnitada mitut liiki istmete külge. Seega ei ole midagi, mis määraks toote kasutamise spetsiifilise istme jaoks (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8714 , esimene lõik, punkt i).

Peale selle ei või toodet klassifitseerida CN-koodi 8714 20 00 alla (osad ja tarvikud puudega inimestele mõeldud sõidukitele), kuna toode ei ole ratastooli funktsioneerimiseks tingimata vajalik ning see ei kohanda ratastooli konkreetse funktsiooni jaoks, ei suurenda ratastooli kasutusvõimalusi ega võimalda eritoimingu sooritamist ratastooli põhifunktsiooniga seoses, milleks on puudega inimese liikumise võimaldamine (vt Euroopa Kohtu otsus 16. juuni 2011, Unomedical, kohtuasi C-152/10, ECLI:EU:C:2011:402, punktid 29, 30 ja 36). Ratastool toimib samamoodi ka ilma padjata. Padi üksnes muudab ratastooli kasutajale mugavamaks ja talutavamaks.

Ehkki toode koosneb erinevatest komponentidest (plastpadi ja tekstiilmaterjalist kate), tuleb see klassifitseerida nii, nagu koosneks see plastpadjast, kuna padi annab tootele selle põhiomaduse üldreegli 3b järgi. Tekstiilmaterjalist komponent on üksnes kate, mis kaitseb põhikomponenti ja hoiab seda paigal. Seega tuleb toode klassifitseerida koostismaterjali järgi CN-koodi 3926 90 97 alla kui muu plastist toode.

Image

Image


(*1)  Pildid on üksnes illustreerivad.


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/22


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/604,

18. aprill 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447 seoses menetluseeskirjadega, et hõlpsamini määrata kauba sooduspäritolu liidus, ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3510/80 ja (EÜ) nr 209/2005

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (1), eriti selle artikli 66 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (2) on muu hulgas sätestatud menetluseeskirjad, millele on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustiku määrus“) artikli 64 lõikes 1, et hõlbustada kauba sooduspäritolu määramist.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 68 lõike 1 viimases lauses on praegu osutatud, et kõnealuse määruse 2. jao 2.–9. alajagu, milles käsitletakse liidu üldise soodustuste süsteemi raames kohaldatavaid päritolureegleid, kohaldatakse mutatis mutandis. Samas käsitlevad üksnes mõned nende alajagude sätted eksportijate registreerimist väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava. Seepärast on vaja neid sätteid täpsustada. Kuna komisjoni kohustus tagada kolmandale riigile, kellega liit on kehtestanud sooduskorra, registreeritud eksportija koostatud päritoludokumendi õigsuses veendumise eest vastutavate tolliasutuste aadressid, tuleneb igal juhul asjaomase sooduskorra kohta kehtivatest sätetest ja seetõttu ei pea seda rakendusmääruses (EL) 2015/2447 enam sätestama. Rakendusmääruses (EL) 2015/2447 esitatud üleminekusäte, mille alusel võib liidus registreerimata, kuid heakskiidetud eksportija ajutiselt täita päritoludokumendi, on iganenud ja tuleks seepärast määrusest välja jätta. Lihtsustamise ja sooduskorraga ühtsuse tagamise huvides tuleks väikesaadetised, mida ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, vabastada päritoludokumendi esitamise nõudest, kui selline vabastus on lubatud, kuid sooduskorraga ei ole seda otseselt ette nähtud. Pidades silmas asjaolu, et eksportija identifitseerimiseks on olemas muid võimalusi ja et liidus ei taga allkiri päritoludokumendi õiguslikku staatust, ei peaks eksportijatelt nõudma sellise dokumendi allkirjastamist, kui see on lubatud, kuid sooduskorraga ei ole seda otseselt ette nähtud.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 69 sätestatud eeskirju väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava välja antud või koostatud sooduspäritolutõendite asendamise kohta tuleks kohaldada päritoludokumentide suhtes üldisemalt. Peale selle tuleks täpsustada, mis vormis tuleks päritolu tõendav asendusdokument välja anda või koostada.

(4)

Tuleks sätestada eeskirjad eesmärgiga hõlbustada sooduspäritoluga kaubast töödeldud toodete sooduspäritolu määramist liidus. Kuna selliste eeskirjade eesmärk on vältida ettevõtjate jaoks kahjulikke või soovimatuid tagajärgi, mis tulenevad sellest, et tolliseadustikus on ühendatud tollikontrolli all töötlemise protseduur seestöötlemisprotseduuriga, tuleks neid eeskirju kohaldada tagasiulatuvalt alates tolliseadustiku kohaldamise kuupäevast.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 80 lõikes 2 peaks olema viide uuele lisale 22-06A, mis sisaldab taotlusvormi, mida liikmesriikide eksportijad peavad kasutama REX-süsteemis registreerimisel; seega jääb lisa 22-06 üldise soodustuste süsteemi soodustatud riikide eksportijate jaoks. Sellest tulenevalt tuleb rakendusmäärusesse (EL) 2015/2447 lisada uus lisa 22-06A ja kõnealuse määruse lisa 22-06 tuleks vastavalt muuta. Samuti tuleks uue lisa 22-06A lisamise tõttu muuta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikleid 82, 83 ja 86. Pidades silmas asjaolu, et eksportija identifitseerimiseks on olemas muid võimalusi ja et liidus ei taga allkiri dokumendi õiguslikku staatust, ei peaks eksportijatelt nõudma rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 92 osutatud päritolukinnituse allkirjastamist. Kõnealuse artikli lõikeid 1, 2 ja 3 tuleks kohaldada mutatis mutandis selliste päritolukinnituste suhtes, mille liidu eksportijad on koostanud mitte üksnes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (3) artiklis 53 osutatud kahepoolse kumulatsiooni korral, vaid ka selleks, et deklareerida sellise kauba päritolu, mida eksporditakse Norra, Šveitsi või Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames soodustatud riiki, pidades silmas liidust pärit materjalide kumulatsiooni. Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklit 92 vastavalt muuta.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisa 22-07 tuleks muuta, et täpsustada tähist, mille eksportija peab märkima juhul, kui päritolukinnitus käib Ceutast ja Melillast pärit toodete kohta. Samuti tuleks seda muuta nii, et kui päritolukinnitus on seotud liidust pärinevate toodetega, peab eksportija märkima päritolu tähisega „EU“.

(7)

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3510/80 (4) on iganenud, kuna seal sätestatu on asendatud delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 sätetega. Seetõttu tuleks see õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides kehtetuks tunnistada.

(8)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 209/2005 (5) on lubatud erandid seoses nõukogu määruses (EÜ) nr 1541/98 (6) sätestatud kohustusega esitada päritolutõend kombineeritud nomenklatuuri XI jao alla kuuluvate tekstiiltoodete kohta. Määrus (EÜ) nr 1541/98 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 955/2011 (7). Seega on määrus (EÜ) nr 209/2005 iganenud ning tuleks õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides kehtetuks tunnistada.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2015/2447 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse artikleid 80, 82, 83, 84, 86, 87, 89 ja 91 kohaldatakse mutatis mutandis.“;

b)

lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „artikleid 10 ja 15“ sõnadega „artikli 10 lõiget 1 ja artiklit 15“;

c)

lõiked 3 ja 5 jäetakse välja;

d)

lisatakse uued lõiked 6 ja 7:

„6.   Kui sooduskorra kohaselt võib liit anda päritolustaatusega toodete puhul vabastuse päritoludokumendi esitamisest, kohaldatakse seda vabastust artiklis 103 sätestatud tingimustel seni, kuni neid tingimusi ei ole ette nähtud asjaomase sooduskorraga.

7.   Kui sooduskorra kohaselt võib liit loobuda nõudest, et eksportija peab esitama allkirjastatud päritoludokumendi, siis allkirja ei nõuta.“;

2)

artikkel 69 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 69

Väljaspool liidu üldiste tariifsete soodustuste kava väljaantud või koostatud päritoludokumentide asendamine

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.   Kui päritolustaatusega tooted, mis on hõlmatud päritoludokumendiga, mis on eelnevalt välja antud või koostatud tolliseadustiku artikli 56 lõike 2 punktis d või e osutatud tariifse soodusmeetme jaoks, mis ei ole liidu üldiste tariifsete soodustuste kava, ei ole veel lubatud vabasse ringlusse ja suunatakse liidu mõne tolliasutuse järelevalve alla, võib esialgse päritoludokumendi asendada ühe või mitme asendava päritoludokumendiga, et saata kõik need tooted või osa neist mujale liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud asendava päritoludokumendi, mis on koostatud mutatis mutandis kooskõlas lisa 22–20 artikliga 101, võib välja anda või koostada esialgse päritoludokumendiga samasuguses vormis või asendava päritoludokumendi vormis üks järgmistest:

a)

liidus heakskiidetud või registreeritud ja kaupa edasi saatev eksportija;

b)

kauba edasisaatja liidus, kui algses jaotatavas saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ei ületa kohaldatavat väärtuse piirmäära;

c)

kauba edasisaatja liidus, kui algses jaotatavas saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab kohaldatavat väärtuse piirmäära ja kui kauba edasisaatja lisab asendavale päritoludokumendile esialgse päritoludokumendi koopia.

Kui esialgset päritoludokumenti ei ole võimalik asendada kooskõlas esimese lõiguga, võib tolliasutus, kelle järelevalve alla kaup on suunatud, välja anda või koostada lõikes 1 osutatud asendava päritoludokumendi liikumissertifikaadi EUR.1 vormis.

3.   Kui asendav päritoludokument on liikumissertifikaat EUR.1, teeb liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi välja andnud tolliasutus kinnituse sertifikaadi lahtrisse 11. Sertifikaadi lahtri 4 üksikasjad päritoluriigi kohta peavad olema samad, mis esialgsel päritoludokumendil. Lahtri 12 allkirjastab kauba edasisaatja. Lahtri 12 heauskselt allkirjastanud edasisaatja ei vastuta esialgsele päritoludokumendile märgitud üksikasjade õigsuse eest.

Tolliasutus, kellelt taotletakse liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi väljaandmist, märgib esialgsele päritoludokumendile või selle manusesse edasisaadetavate toodete kaalu, arvu, laadi ja sihtriigi ning vastava asendussertifikaadi või -sertifikaatide seerianumbrid. Ta säilitab esialgset päritoludokumenti vähemalt kolm aastat.“;

3)

lisatakse artikkel 69a:

„Artikkel 69a

Sooduspäritolustaatusega kaubast töödeldud toodete sooduspäritolu

(tolliseadustiku artikli 64 lõige 1)

1.   Kui liiduväline kaup, millel on sooduspäritolustaatus liidu ja kolmandate riikide vahelise sooduskorra raames, suunatakse seestöötlemisprotseduurile, on selle protseduuriga saadud töödeldud toodetel vabasse ringlusse lubamisel samasugune sooduspäritolustaatus nagu kõnealusel kaubal.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata ühelgi järgmisel juhul:

a)

töötlemine hõlmab ka liiduvälist kaupa, millele ei ole osutatud lõikes 1, sealhulgas kaupa, millel on sooduspäritolustaatus mõne muu sooduskorra alusel;

b)

töödeldud tooted on saadud tolliseadustiku artiklis 223 osutatud samaväärsest kaubast;

c)

toll on andnud kauba ajutise reeksportimise loa selle edasiseks töötlemiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 258.

3.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse seestöötlemisprotseduurile suunatud kauba kohta välja antud või koostatud päritoludokumenti töödeldud toodete kohta välja antud või koostatud päritoludokumendina.“;

4)

artikli 80 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Soodustatud riikide pädevad asutused annavad viivitamata pärast lisas 22-06 osutatud täieliku taotluse saamist eksportijale registreeritud eksportija numbri ning sisestavad REX-süsteemi registreeritud eksportija numbri, registreerimisandmed ja kuupäeva, millest alates registreering kehtib vastavalt artikli 86 lõikele 4.

Liikmesriikide tolliasutused annavad viivitamata pärast lisas 22-06A osutatud täieliku taotluse saamist eksportijale või vajaduse korral kauba edasisaatjale registreeritud eksportija numbri ning sisestavad REX-süsteemi registreeritud eksportija numbri, registreerimisandmed ja kuupäeva, millest alates registreering kehtib vastavalt artikli 86 lõikele 4.

Soodustatud riigi pädevad asutused või liikmesriigi tolliasutused teatavad kõnealusele eksportijale või asjakohasel juhul kauba edasisaatjale antud registreeritud eksportija numbri ja kuupäeva, alates millest registreering kehtib.“;

5)

artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks järgmised andmed, tingimusel et eksportija on andnud selleks nõusoleku ja allkirjastanud vastavalt kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtri 6:

a)

registreeritud eksportija nimi, nagu on täpsustatud kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtris 1;

b)

registreeritud eksportija asukoha aadress, nagu on täpsustatud kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtris 1;

c)

registreeritud eksportija kontaktandmed, nagu on täpsustatud kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtrites 1 ja 2;

d)

sooduskohtlemistingimustele vastavate toodete indikatiivne kirjeldus, sealhulgas harmoneeritud süsteemi rubriikide või gruppide indikatiivne loend, nagu on täpsustatud kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtris 4;

e)

registreeritud ettevõtja EORI-number, nagu on täpsustatud lisas 22-06A esitatud vormi lahtris 1, või registreeritud ettevõtjana registreerimise number (TIN-number), nagu on täpsustatud lisas 22-06 esitatud vormi lahtris 1;

f)

kas registreeritud eksportija on kaupleja või tootja, nagu on täpsustatud kas lisas 22-06 või 22-06A esitatud vormi lahtris 3.

Lahtri 6 allkirjastamisest keeldumine ei ole põhjus eksportija registreerimisest keeldumiseks.“;

b)

lõike 8 punkti a järele lisatakse punkt b ja praegused punktid b–e nimetatakse vastavalt ümber:

„b)

registreeritud eksportijana registreerimise kuupäev;“;

6)

artiklit 83 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2 asendatakse sõnad „lisa 22-06“ fraasiga „kas lisa 22-06 või 22-06A“;

b)

lõikes 4 asendatakse sõnad „lisa 22-06“ fraasiga „kas lisa 22-06 või 22-06A“;

7)

artikli 86 lõikes 2 asendatakse sõnad „lisas 22-06“ sõnadega „lisas 22-06A“;

8)

artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Eksportija ei pea päritolukinnitust allkirjastama.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis järgmise suhtes:

a)

liidus koostatud päritolukinnitus delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 53 osutatud kahepoolse kumulatsiooni korral;

b)

sellise kauba päritolu kinnitus, mida eksporditakse Norra, Šveitsi või Türgi üldiste tariifsete soodustuste kava raames soodustatud riiki liidust pärit materjalide kumulatsiooni eesmärgil.“;

9)

lisa 22-06 asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

10)

lisa 22-06 järele lisatakse uus lisa 22-06A, mille tekst on esitatud käesoleva määruse II lisas;

11)

lisas 22-07 asendatakse joonealune märkus 5 järgmisega:

„(5)

Märkida toodete päritoluriik. Kui päritolukinnitus on seotud liidust pärinevate toodetega, peab eksportija märkima päritolu tähisega „EU“. Kui päritolukinnitus on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 112 tähenduses, peab eksportija märkima päritolu tähisega „CM“.“.

Artikkel 2

Määrus (EMÜ) nr 3510/80 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 209/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 3 kohaldatakse alates 1. maist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(3)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(4)  Komisjoni 23. detsembri 1980. aasta määrus (EMÜ) nr 3510/80 päritolustaatusega toodete määratluse kohta seoses Euroopa Majandusühenduse poolt tariifsete soodustuste kohaldamisega teatavate arengumaadest pärinevate toodete suhtes (EÜT L 368, 31.12.1980, lk 1).

(5)  Komisjoni 7. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 209/2005, millega kehtestatakse selliste tekstiiltoodete loetelu, mille vabasse ringlusse lubamisel ühenduses ei nõuta päritolutõendit (ELT L 34, 8.2.2005, lk 6).

(6)  Nõukogu 13. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta (EÜT L 202, 18.7.1998, lk 11).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 955/2011, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta (ELT L 259, 4.10.2011, lk 5).


I LISA

LISA 22-06

REGISTREERITUD EKSPORTIJAKS SAAMISE TAOTLUS

Euroopa Liidu, Norra, Šveitsi ja Türgi  (1) üldiste tariifsete soodustuste kava raames

1.

Eksportija nimi, täielik aadress ja riik, kontaktandmed ning TIN-number

2.

Täiendavad kontaktandmed, sh telefoni- ja faksinumber ning olemasolu korral e-posti aadress (vabatahtlik)

3.

Täpsustada, kas põhitegevus on kaupade tootmine või nendega kauplemine

4.

Sooduskohtlemise tingimustele vastavate toodete indikatiivne kirjeldus, sh harmoneeritud süsteemi rubriikide (või gruppide, kui kaubad kuuluvad rohkem kui kahekümnesse harmoneeritud süsteemi rubriiki) indikatiivne loend

5.

Eksportija kohustused

Käesolevaga allakirjutanu

deklareerib, et ülaltoodud andmed on õiged;

kinnitab, et tal ei ole varasemat tühistatud registreeringut, või kui on, siis olukord, mis sellise tühistamiseni viis, on lahendatud;

võtab kohustuse koostada päritolukinnitusi üksnes sellistele kaupadele, mis vastavad sooduskohtlemise tingimustele ja järgivad üldises soodustuste süsteemis nendele kaupadele kehtestatud päritolureegleid;

võtab kohustuse pidada sooduskohtlemise tingimustele vastavate toodete tootmise ja tarnimise kohta nõuetekohast kaubanduslikku raamatupidamisarvestust ning säilitada seda vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil päritolukinnitus koostati;

võtab kohustuse teavitada viivitamata pärast registreeritud eksportija numbri saamist pädevat asutust oma registreerimisandmete muudatustest;

võtab kohustuse teha koostööd asjaomase pädeva asutusega;

võtab kohustuse nõustuda, et tema väljastatud päritolukinnitusi kontrollitakse, mis hõlmab raamatupidamisdokumentide kontrollimist ja Euroopa Komisjoni või liikmesriikide ametiasutuste või Norra, Šveitsi või Türgi ametiasutuste korraldatavaid kohapealseid kontrollkäike;

võtab kohustuse taotleda enda eemaldamist süsteemist, kui ta enam ei täida tingimusi ühegi kauba eksportimiseks kava raames;

võtab kohustuse taotleda enda eemaldamist süsteemist, kui ta enam ei kavatse kava raames selliseid kaupu eksportida.

Koht, kuupäev, allkirjaõigusega isiku allkiri, nimi ja ametinimetus  (2)

6.

Eksportija eelnev konkreetne ja teadlik nõusolek, et tema isikuandmed avaldatakse avalikul veebisaidil

Käesolevaga on allakirjutanu teadlik, et tema taotluses esitatud teavet võib avalikustada avalikul veebisaidil. Allakirjutanu nõustub, et kõnealune teave avaldatakse avalikul veebisaidil. Allakirjutanu võib loobuda nõusolekust avaldada kõnealune teave avalikul veebisaidil, saates taotluse registreerimise eest vastutavatele pädevatele asutustele.

Koht, kuupäev, allkirjaõigusega isiku allkiri, nimi ja ametinimetus  (2)

7.

Lahter, mille täidab pädev asutus

Taotleja on registreeritud järgmise numbri all:

 

Registreerimisnumber: …

 

Registreerimise kuupäev: …

 

Kuupäev, millest alates registreering kehtib: …

Allkiri ja tempel  (2)

Teade

süsteemis sisalduvate isikuandmete kaitse ja töötlemise kohta

1.

Kui Euroopa Komisjon töötleb käesolevas registreeritud eksportijaks saamise taotluses esitatud isikuandmeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Kui soodustatud riigi või kolmanda riigi pädevad asutused, kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta ja selliste andmete vaba liikumise kohta, töötlevad käesolevas registreeritud eksportijaks saamise taotluses esitatud isikuandmeid, kohaldatakse kõnealuse direktiivi rakendamiseks vastu võetud asjakohaseid siseriiklikke õigusnorme.

2.

Registreeritud eksportijaks saamise taotluses esitatud isikuandmeid töödeldakse seoses liidu üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglitega, mis on määratletud asjakohastes liidu õigusaktides. Kõnealused õigusaktid, millega on ette nähtud liidu üldiste tariifsete soodustuste kava päritolureeglid, on registreeritud eksportijaks saamise taotlusega seotud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks.

3.

REX-süsteemis sisalduvate andmete töötlemisel on vastutav töötleja selle riigi pädev asutus, kus taotlus on esitatud.

Pädevate asutuste nimekiri on avaldatud komisjoni veebisaidil.

4.

Juurdepääs selle taotluse kõigile andmetele antakse kasutajatele komisjonis, soodustatud riikide pädevates asutustes ja liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja Türgi tolliasutustes kasutajatunnuse/salasõna alusel.

5.

Soodustatud riigi pädevad asutused säilitavad tühistatud registreeringut käsitlevaid andmeid REX-süsteemis kümme kalendriaastat. Kõnealust ajavahemikku arvestatakse alates selle aasta lõpust, mil registreering tühistati.

6.

Andmesubjektil on määruse (EÜ) nr 45/2001 või direktiivi 95/46/EÜ rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt õigus saada juurdepääs oma andmetele, mida REX-süsteemis töödeldakse, ja vajaduse korral neid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs. Kõik taotlused saada andmetele juurdepääsu õigus, õigus neid parandada ja kustutada või blokeerida neile juurdepääs esitatakse registreerimise eest vastutavatele soodustatud riigi pädevatele asutustele. Kui registreeritud eksportija on esitanud komisjonile taotluse nimetatud õiguse kasutamiseks, edastab komisjon sellised taotlused asjaomaste soodustatud riikide pädevatele asutustele. Kui vastutav töötleja ei andnud registreeritud eksportijale kõnealust õigust, esitab registreeritud eksportija sellise taotluse komisjonile, kes tegutseb vastutava töötlejana. Komisjonil on õigus neid andmeid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs.

7.

Kaebused võib saata asjaomase riigi andmekaitseasutusele. Riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on esitatud Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil: (http://ec.europa.eu/justice/data-protection/bodies/authorities/eu/index_en.htm#h2-1).

Kui kaebus käsitleb isikuandmete töötlemist Euroopa Komisjonis, tuleb see esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/).


(1)  Käesolev taotlusvorm on ühine üldiste tariifsete soodustuste kava neljale üksusele: liit (EL), Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „üksused“). Pange tähele, et nende üksuste vastavad üldiste tariifsete soodustuste kavad võivad hõlmata eri riike ja tooteid. Seega kehtib asjaomane registreering üksnes ekspordiks selle/nende üldiste tariifsete soodustuste kava(de) raames, mille puhul teie riik on soodustatud riik;

(2)  Kui registreeritud eksportijaks saamise taotlused või registreeritud eksportijate ja soodustatud riikide pädevate asutuste või liikmesriikide tolliasutuste vahelise muu teabevahetuse taotlused esitatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades, asendatakse lahtrites 5, 6 ja 7 osutatud allkiri ja tempel elektroonilise autentimisega.


II LISA

LISA 22-06A

LIIKMESRIIKIDE EKSPORTIJATE TAOTLUS SAADA

registreeritud eksportijaks

1.

Eksportija nimi, täielik aadress ja riik, kontaktandmed ning EORI-number

2.

Täiendavad kontaktandmed, sh telefoni- ja faksinumber ning olemasolu korral e-posti aadress (vabatahtlik)

3.

Täpsustada, kas põhitegevus on kaupade tootmine või nendega kauplemine

4.

Sooduskohtlemise tingimustele vastavate toodete indikatiivne kirjeldus, sh harmoneeritud süsteemi rubriikide (või gruppide, kui kaubad kuuluvad rohkem kui kahekümnesse harmoneeritud süsteemi rubriiki) indikatiivne loend

5.

Eksportija kohustused

Käesolevaga allakirjutanu

deklareerib, et ülaltoodud andmed on õiged;

kinnitab, et tal ei ole varasemat tühistatud registreeringut, või kui on, siis olukord, mis sellise tühistamiseni viis, on lahendatud;

võtab kohustuse koostada päritolukinnitusi ja muid päritoludokumente üksnes sellistele kaupadele, mis vastavad sooduskohtlemise tingimustele ja järgivad asjaomase sooduskorra raames nendele kaupadele kehtestatud päritolureegleid;

võtab kohustuse pidada sooduskohtlemise tingimustele vastavate toodete tootmise ja tarnimise kohta nõuetekohast kaubanduslikku raamatupidamisarvestust ning säilitada seda asjaomase sooduskorraga nõutava aja ja vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil päritolukinnitus või muu päritoludokument koostati;

võtab kohustuse teavitada viivitamata pärast registreeritud eksportija numbri saamist tolliasutusi oma registreerimisandmete muudatustest;

võtab kohustuse teha koostööd tolliasutustega;

võtab kohustuse nõustuda, et tema väljaantud päritolukinnitusi või muid päritoludokumente kontrollitakse, mis hõlmab raamatupidamisdokumentide kontrollimist ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste korraldatavaid kohapealseid kontrollkäike;

võtab kohustuse taotleda enda eemaldamist süsteemist, kui ta enam ei vasta registreeritud eksportijate süsteemi kohaldamise tingimustele;

võtab kohustuse taotleda enda eemaldamist süsteemist, kui ta enam ei kavatse registreeritud eksportijate süsteemi kasutada.

Koht, kuupäev, allkirjaõigusega isiku allkiri, nimi ja ametinimetus  (1)

6.

Eksportija eelnev konkreetne ja teadlik nõusolek, et tema isikuandmed avaldatakse avalikul veebisaidil

Käesolevaga on allakirjutanu teadlik, et tema taotluses esitatud teavet võib avalikustada avalikul veebisaidil. Allakirjutanu nõustub, et kõnealune teave avaldatakse avalikul veebisaidil. Allakirjutanu võib loobuda nõusolekust avaldada kõnealune teave avalikul veebisaidil, saates taotluse registreerimise eest vastutavatele pädevatele asutustele.

Koht, kuupäev, allkirjaõigusega isiku allkiri, nimi ja ametinimetus  (1)

7.

Lahter, mille täidab tolliasutus

Taotleja on registreeritud järgmise numbri all:

 

Registreerimisnumber: …

 

Registreerimise kuupäev: …

 

Kuupäev, millest alates registreering kehtib: …

Allkiri ja tempel  (1)

Teade

süsteemis sisalduvate isikuandmete kaitse ja töötlemise kohta

1.

Kui Euroopa Komisjon töötleb käesolevas registreeritud eksportijaks saamise taotluses esitatud isikuandmeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta.

2.

Registreeritud eksportijaks saamise taotluses esitatud isikuandmeid töödeldakse liidu asjaomase sooduskaubanduskorra päritolureeglite kohaldamisel. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 sätestatud päritolureeglid on registreeritud eksportijaks saamise taotlusega seotud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks.

3.

REX-süsteemis sisalduvate andmete töötlemisel on vastutav töötleja selle riigi tolliasutus, kus taotlus on esitatud.

Tolliasutuste nimekiri on avaldatud komisjoni veebisaidil aadressil.

4.

Juurdepääs selle taotluse kõigile andmetele antakse kasutajatele komisjonis ning liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja Türgi tolliasutustes kasutajatunnuse/salasõna alusel.

5.

Liikmesriikide tolliasutused säilitavad tühistatud registreeringuid käsitlevaid andmeid REX-süsteemis kümme kalendriaastat. Kõnealust ajavahemikku arvestatakse alates selle aasta lõpust, mil registreering tühistati.

6.

Andmesubjektil on määruse (EÜ) nr 45/2001 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt õigus saada juurdepääs oma andmetele, mida REX-süsteemis töödeldakse, ja vajaduse korral neid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs. Kõik taotlused saada andmetele juurdepääsu õigus, õigus neid parandada ja kustutada või blokeerida neile juurdepääs esitatakse registreerimise eest vastutavatele asjakohastele liikmesriikide tolliasutustele. Kui registreeritud eksportija on esitanud komisjonile taotluse nimetatud õiguse kasutamiseks, edastab komisjon sellised taotlused vastavatele asjaomaste liikmesriikide tolliasutustele. Kui vastutav töötleja ei andnud registreeritud eksportijale kõnealust õigust, esitab registreeritud eksportija sellise taotluse komisjonile, kes tegutseb vastutava töötlejana. Komisjonil on õigus neid andmeid parandada, kustutada või blokeerida neile juurdepääs.

7.

Kaebused võib saata asjaomase riigi andmekaitseasutusele. Riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmed on esitatud Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi veebisaidil: (http://ec.europa.eu/justice/data-protection/bodies/authorities/eu/index_en.htm#h2-1).

Kui kaebus käsitleb isikuandmete töötlemist Euroopa Komisjonis, tuleb see esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile (http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/).


(1)  Kui registreeritud eksportijaks saamise taotlused või registreeritud eksportijate ja soodustatud riikide pädevate asutuste või liikmesriikide tolliasutuste vahelise muu teabevahetuse taotlused esitatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades, asendatakse lahtrites 5, 6 ja 7 osutatud allkiri ja tempel elektroonilise autentimisega.


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/33


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/605,

19. aprill 2018,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa ja sätestatakse teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 78 lõike 1 punkti a ja II lisa punkti 3.6.5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lähtuvalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud eesmärkidest tagada nii inimeste kui ka loomade tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse – seejuures eelkõige tagada, et turule lastavad ained ja tooted ei avalda kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele ega lubamatut keskkonnamõju – ning parandada siseturu toimimist ja samal ajal tõhustada põllumajanduslikku tootmist, tuleks toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide puhul välja töötada teaduslikud kriteeriumid endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks.

(2)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) esitas 2002. aastal oma rahvusvahelise kemikaaliohutuseprogrammi (WHO/IPCS) kaudu endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratluse ettepaneku (2) ja 2009. aastal kahjuliku toime määratluse ettepaneku (3). Nende määratluste suhtes on teadlased praegu jõudnud kõige laiapõhjalisema konsensuseni. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) kinnitas need määratlused oma 28. veebruaril 2013. aastal vastu võetud teaduslikus arvamuses endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta (4) (edaspidi „ameti teaduslik arvamus“). Selline on ka tarbijaohutuse komitee arvamus (5). Seega on asjakohane, et neid WHO määratlusi kasutataks endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise kriteeriumide alusena.

(3)

Nende kriteeriumide rakendamiseks tuleks kohaldada tõendite kaalukuse analüüsi, võttes eelkõige arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (6) sätestatud tõendite kaalukuse metoodikat. Samuti tuleks arvesse võtta varasemat kogemust, mis on saadud endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide hindamist käsitlevate standarditud katsejuhendite kohta koostatud OECD suuniste (7) kohaldamisel. Lisaks tuleks kriteeriumide rakendamisel tugineda kogu asjakohasele teaduslikule tõendusmaterjalile, sealhulgas uuringuandmetele, mis on esitatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 (EL) sätestatud kehtivatele reguleerivatele andmenõuetele. Kõnealused uuringud põhinevad suures osas rahvusvahelistel kokkulepitud uuringuprotokollidel.

(4)

Inimtervisega seoses peaks endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramine põhinema inimeste ja/või loomadega seotud tõendusmaterjalil, mis võimaldaks kindlaks teha nii teadaolevaid kui ka eeldatavaid endokriinfunktsiooni kahjustavaid aineid

(5)

Kuna käesoleva määrusega kehtestatud konkreetsed teaduslikud kriteeriumid kajastavad teaduse ja tehnika praegust taset ning neid tuleb kohaldada määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 3.6.5 praegu esitatud kriteeriumide asemel, tuleks need sätestada kõnealuses lisas.

(6)

Teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks ühtlasi näha ette konkreetsed teaduslikud kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks sellised endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega toimeained, taimekaitseained ja sünergistid, millel võib olla kahjulik toime muudele organismidele kui sihtorganismid. Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkti 3.8.2, et kehtestada kõnealused konkreetsed kriteeriumid.

(7)

Komisjon peaks määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärke arvesse võttes hindama kogemust, mis saadakse käesolevas määruses sätestatud endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslike kriteeriumide kohaldamisel.

(8)

Endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise kriteeriumid kajastavad olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ja võimaldavad täpsemini kindlaks teha aineid, millel on endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi. Seepärast tuleks uusi kriteeriume kohaldada võimalikult kiiresti, võttes samas arvesse aega, mida liikmesriigid ja amet vajavad, et valmistuda nende kriteeriumide kohaldamiseks. Seega tuleks kõnealuseid kriteeriume kohaldada alates 20. oktoobrist 2018, välja arvatud juhul, kui asjaomases komitees on asjaomase määruse eelnõu üle hääletatud hiljemalt 20. oktoobriks 2018. Komisjon võtab ükshaaval arvesse iga määruse (EÜ) nr 1107/2009 alla kuuluva pooleli oleva menetluse mõju ja võtab vajaduse korral meetmeid, riivamata taotlejate õigusi. See võib hõlmata nõuet, et taotleja esitaks lisateavet ja/või et referentliikmesriik ja amet esitaksid täiendavaid teadusandmeid.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punkte 3.6.5 ja 3.8.2, mida on muudetud käesoleva määrusega, kohaldatakse alates 20. oktoobrist 2018, välja arvatud menetluste puhul, millega seoses on komitees asjaomase määruse eelnõu üle hääletatud hiljemalt 20. oktoobriks 2018.

Artikkel 3

Komisjon esitab hiljemalt 20. oktoobriks 2025 määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 79 osutatud komiteele hinnangu kogemuste kohta, mis on saadud endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemist käsitlevate käesoleva määrusega sätestatud teaduslike kriteeriumide kasutamisel.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 20. oktoobrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  WHO/IPCS (Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheline kemikaaliohutuseprogramm), 2002. „Global Assessment of the State-of-the-science of Endocrine Disruptors.“ WHO/PCS/EDC/02.2, avalikult kättesaadav aadressil: http://www.who.int/ipcs/publications/new_issues/endocrine_disruptors/en/.

(3)  WHO/IPCS (Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheline kemikaaliohutuseprogramm), 2009. „Principles and Methods for the Risk Assessment of Chemicals in Food.“. „Environmental Health Criteria 240“, avalikult kättesaadav aadressil: http://www.who.int/foodsafety/publications/chemical-food/en/.

(4)  „Scientific Opinion on the hazard assessment of endocrine disruptors: Scientific criteria for identification of endocrine disruptors and appropriateness of existing test methods for assessing effects mediated by these substances on human health and the environment“ („Teaduslik arvamus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud ohuhindamise kohta: teaduslikud kriteeriumid endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks ja nendest ainetest tuleneva inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju hindamiseks kasutatavate olemasolevate katsemeetodite asjakohasus“), EFSA Journal 2013; 11(3): 3132, doi:10.2903/j.efsa.2013.3132.

(5)  Tarbijaohutuse komitee dokument „Memorandum on Endocrine disruptors“ („Memorandum endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta“), 16.12.2014 (SCCS/1544/14).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(7)  OECD Series on Testing and Assessment nr 150.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti 3.6.5 neljanda lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Alates 20. oktoobrist 2018 käsitatakse toimeainet, taimekaitseainet või sünergisti endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega ainena, millel võib olla kahjulik toime inimestele, kui kuuenda lõigu punktide 1–4 alusel vastab aine kõikidele järgmistele kriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui on olemas tõendusmaterjal, millest nähtub, et kindlaks tehtud kahjulik toime ei ole inimeste puhul oluline:

1)

sellel on normaalse tervisega organismile või selle järglaskonnale kahjulik toime, mis avaldub organismi, süsteemi või (sub)populatsiooni morfoloogia, füsioloogia, kasvu, arengu, reproduktsiooni või eluea muutusena, mis põhjustab talitluse halvenemist või täiendava stressi kompenseerimise võime vähenemist või suurendab vastuvõtlikkust muule mõjule;

2)

sellel on endokriinne toimemehhanism, st see muudab endokriinsüsteemi talitlust;

3)

selle kahjulik toime on tingitud endokriinsest toimemehhanismist.

Viienda lõigu kohasel toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti määratlemisel endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ainena, millel võib olla kahjulik toime inimestele, võetakse arvesse kõiki järgmisi punkte:

1)

kõik olemasolevad asjakohased teadusandmed (inimestel või loomadel avalduva kahjuliku toime suhtes prognostilised in vivo uuringud või piisavalt valideeritud alternatiivsed katsesüsteemid: samuti in vivo, in vitro, või kui on asjakohane, in silico uuringud, millest saab teavet endokriinse toimemehhanismi kohta):

a)

teadusandmed, mis on saadud kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud uuringuprotokollidega, eriti nendega, mis on loetletud komisjoni teatistes, milles käsitletakse toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõudeid vastavalt käesolevale määrusele;

b)

muud teadusandmed, mis on valitud kasutades süstemaatilise läbivaatamise metoodikat, eelkõige lähtuvalt kirjandusandmeid käsitlevatest suunistest, mis on loetletud komisjoni teatistes, milles käsitletakse toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõudeid vastavalt käesolevale määrusele;

2)

tõendite kaalukusel põhinev kättesaadavate asjakohaste teadusandmete hindamine, millega tehakse kindlaks, kas viiendas lõigus esitatud tingimused on täidetud; tõendite kaalukuse määramisel arvestatakse teadusliku tõendusmaterjali hindamisel eelkõige kõiki järgmisi tegureid:

a)

nii positiivsed kui ka negatiivsed tulemused;

b)

kahjuliku toime ja endokriinse toimemehhanismi hindamise uuringu mudeli asjakohasus;

c)

andmete kvaliteet ja kooskõlalisus, arvestades uuringusiseste ja sarnase ülesehitusega uuringute kõrvutamisel saadud tulemuste ning eri liikidega saadud tulemuste seaduspära ja sidusust;

d)

kokkupuuteviis ning toksikokineetika ja metabolismi uuringud;

e)

piirannuse mõiste ning rahvusvahelised suunised soovitatavate maksimumannuste ning ülemäärase toksilisuse segava toime hindamise kohta;

3)

tuginedes praeguste teaduslike teadmiste alusel määratud bioloogilisele tõenäosusele ja võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniseid, tehakse tõendite kaalukuse abil kindlaks seos kahjuliku toime ja endokriinse toimemehhanismi vahel;

4)

aine määratlemisel endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina ei võeta arvesse kahjulikku toimet, mis on mõne muu toksilise toime ebaspetsiifiline sekundaarne tagajärg.“

2)

Punkti 3.8.2 ainsa lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Alates 20. oktoobrist 2018 käsitatakse toimeainet, taimekaitseainet või sünergisti endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omadustega ainena, millel võib olla kahjulik toime muudele kui sihtorganismidele, kui kolmanda lõigu punktide 1–4 alusel vastab aine kõikidele järgmistele kriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui on olemas tõendusmaterjal, millest nähtub, et kindlakstehtud kahjulik toime ei ole muu kui sihtorganismi puhul (sub)populatsiooni tasandil oluline:

1)

sellel on kahjulik toime muudele kui sihtorganismidele, mis avaldub organismi, süsteemi või (sub)populatsiooni morfoloogia, füsioloogia, kasvu, arengu, reproduktsiooni või eluea muutusena, mis põhjustab talitluse halvenemist, täiendava stressi kompenseerimise võime halvenemist või suurendab vastuvõtlikkust muule mõjule;

2)

sellel on endokriinne toimemehhanism, st see muudab endokriinsüsteemi talitlust;

3)

selle kahjulik toime on tingitud endokriinsest toimemehhanismist.

Teise lõigu kohasel toimeaine, taimekaitseaine või sünergisti määratlemisel endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ainena, millel võib olla kahjulik toime muudele kui sihtorganismidele, võetakse arvesse kõiki järgmisi punkte:

1)

kõik olemasolevad asjakohased teadusandmed (inimestel või loomadel avalduva kahjuliku toime suhtes prognostilised in vivo uuringud või piisavalt valideeritud alternatiivsed katsesüsteemid; samuti in vitro, in vivo, või kui on asjakohane, in silico uuringud, millest saab teavet endokriinse toimemehhanismi kohta):

a)

teadusandmed, mis on saadud kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud uuringuprotokollidega, eriti nendega, mis on loetletud komisjoni teatistes, milles käsitletakse toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõudeid vastavalt käesolevale määrusele;

b)

muud teadusandmed, mis on valitud kasutades süstemaatilise läbivaatamise metoodikat, eelkõige lähtuvalt kirjandusandmeid käsitlevatest suunistest, mis on loetletud komisjoni teatistes, milles käsitletakse toimeainete ja taimekaitsevahendite andmenõudeid vastavalt käesolevale määrusele;

2)

tõendite kaalukusel põhinev kättesaadavate asjakohaste teadusandmete hindamine, millega tehakse kindlaks, kas teises lõigus esitatud tingimused on täidetud; tõendite kaalukuse määramisel arvestatakse teadusliku tõendusmaterjali hindamisel kõiki järgmisi tegureid:

a)

nii positiivsed kui ka negatiivsed tulemused, milles eristatakse (kui see on oluline) taksonoomilisi rühmi (nt imetajad, linnud, kalad, kahepaiksed);

b)

kahjuliku toime hindamise uuringu mudeli asjakohasus, selle asjakohasus (sub)populatsiooni tasandil ning endokriinse toimemehhanismi hindamiseks;

c)

kahjulik toime reproduktsioonile, kasvule/arengule ja muu oluline kahjulik toime, mis võib tõenäoliselt mõjutada (sub)populatsioone. Kui on olemas piisavaid, usaldusväärseid ja representatiivseid välitingimustes saadud andmeid või seireandmeid ja/või populatsioonimudelitega saadud tulemusi, võetakse need samuti arvesse;

d)

andmete kvaliteet ja kooskõlalisus, arvestades uuringusiseste ja sarnase ülesehitusega uuringute kõrvutamisel saadud tulemuste ning eri taksonoomiliste rühmadega saadud tulemuste seaduspära ja sidusust;

e)

piirannuse mõiste ning rahvusvahelised suunised soovitatavate maksimumannuste ja ülemäärase toksilisuse segava toime hindamise kohta;

3)

tuginedes praeguste teaduslike teadmiste alusel määratud bioloogilisele tõenäosusele ja võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniseid, tehakse tõendite kaalukuse abil kindlaks seos kahjuliku toime ja endokriinse toimemehhanismi vahel;

4)

aine määratlemisel endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina muude kui sihtorganismide puhul ei võeta arvesse kahjulikku toimet, mis on mõne muu toksilise toime ebaspetsiifiline sekundaarne tagajärg.“


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/37


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/606,

19. aprill 2018,

millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus „Dons“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Taani esitatud taotluse registreerida kaitstud päritolunimetusena (KPN) nimetus „Dons“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

4. veebruaril 2016, 5. veebruaril 2016 ja 8. veebruaril 2016 saadi Itaalia põllumajandusministeeriumi, ühenduste Confederazione Nazionale dei Consorzi Volontari per la Tutela delle Denominazioni dei Vini Italiani (FEDERDOC) ja L'Alleanza delle Cooperative Italiane-Agroalimentare poolt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 607/2009 (3) artikli 14 kohaselt e-posti teel esitatud vastuväited. Komisjon hindas kõik kolm vastuväidet määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 15 kohaselt vastuvõetavaks.

(3)

Komisjon edastas 24. mai 2016. aasta kirjaga kõnealused vastuväited Taani ametiasutustele ja palus neil esitada oma vastavasisulised tähelepanekud kahe kuu jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 16 lõikele 1. Taani esitas oma tähelepanekud ettenähtud tähtajaks 4. juuliks 2016.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 16 lõikele 1 teatas komisjon Taani ametiasutuste tähelepanekud 12. jaanuari 2017. aasta kirjadega kolmele vastuväite esitajale ja neile anti kaks kuud võimalike märkuste esitamiseks. Vastuseks sai komisjon 10. märtsil 2017 Itaalia põllumajandusministeeriumilt veel ühe teate, milles Itaalia kinnitas taas oma vastuväidet.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 16 lõikele 3 peaks komisjon võtma vastu otsuse tema käsutuses olevatele tõenditele tuginedes.

(6)

Kõik kolm vastuväite esitajat väitsid, et peavad teatavaid veini „Dons“ valmistamiseks kasutatavaid viinamarjasorte, eelkõige sorte ’Cabernet Cortis’, ’Orion’, ’Regent’, ’Rondo’ ja ’Solaris’ hübriidsortideks, mis on saadud liigi Vitis vinifera (harilik viinapuu) ristamisel muude viinapuuliste sugukonna perekonda Vitis kuuluvate taimedega, ning seetõttu ei tohiks neid kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktiga iv kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks kasutada. Ühtlasi väitsid nad, et mingil juhul ei tohiks pidada ristandsorte kuuluvaks liiki Vitis vinifera. Itaalia põllumajandusministeeriumi ja FEDERDOCi andmetel on mis tahes Euroopa Liidu riigis võimalik genoomi uurimise teel kindlaks teha, kas sort kuulub liiki Vitis vinifera või muude perekonna Vitis ristandite hulka.

(7)

Itaalia põllumajandusministeerium väidab, et ebapiisav on ka viide inimfaktorile, looduslike ja inimtegurite vahelisele põhjuslikule seosele ning teabele seoses toote kvaliteedi ja omadustega, mis tulenevad geograafilisest keskkonnast. Lisaks sellele väidab vastuväite esitaja, et kinnitusel, nagu oleks toote happesusprofiili põhjuseks „suhteliselt vastupidavate sortide valik“, puudub igasugune tehniline ja teaduslik alus, kuna sortide valik on pikaajaline protsess, mille puhul ei saa osutada eri liiki taimede vahelistele hübriidsortidele.

(8)

Lõpuks leiab Itaalia põllumajandusministeerium, et on ülearune osutada viinamarjasortide ja aastakäigu märgistamise nõuetele, kuna sellised nõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklites 61 ja 62.

(9)

Komisjon hindas vastuväite esitajate ja taotleja esitatud väiteid ja tõendeid ning jõudis järeldusele, et nimetus „Dons“ tuleks registreerida kaitstud päritolunimetusena järgmistel põhjustel.

(10)

Seoses väidetega, et toode ei ole valmistatud liiki Vitis vinifera kuuluvatest viinamarjasortidest, tuleb arvesse võtta mitmeid üksikasju. Esiteks puudub ELi tasandil ühtlustatud klassifikatsioon liiki Vitis vinifera kuuluva viinamarjasordi kohta. Lisaks puudub pädevate ametiasutuste, näiteks Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) viiteloetelu või teaduslik dokument, mis võimaldaks praegu vaieldamatult liigitada taimi, mis kuuluvad liiki Vitis vinifera või liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis ristandite hulka, või nende vahel vahet teha. Sellel taustal peaks teadusliku määratluse kehtestamine olema eelkõige suunatud riikliku eelhinnangu saamiseks, mida liikmesriik peab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 kohaselt tegema. Taani lähtub Saksa klassifikatsioonist, milles kõik viis asjaomast veiniviinamarjasorti on liigitatud liiki Vitis vinifera. Teiseks, lähtudes ühe vastuväite kontrollimisel määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 16 lõikest 3, peab komisjon võtma vastu otsuse lükata tagasi või kanda registrisse päritolunimetus kättesaadava teabe põhjal. Käesoleval juhul ei olnud vastuväidete esitajatel usaldusväärseid teaduslikke tõendeid või andmed, mis tõendavad, et toode ei ole saadud liiki Vitis vinifera kuuluvatest viinamarjasortidest. Lisaks märgib komisjon, et mitu muud liikmesriiki kasutab kõnealuse veiniviinamarjasordi nime kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks.

(11)

Eespool nimetatud põhjustel ei ole võimalik teha järeldust, et nimetusega „Dons“ hõlmatud vein on toodetud viinamarjasortidest, mis ei kuulu liiki Vitis vinifera. Selle põhjendusega esitatud vastuväited tuleb seetõttu tagasi lükata.

(12)

Väite kohta, mis puudutab teabe puudumist seose kohta, märgib komisjon, et geograafilise keskkonna vastavate looduslike tegurite kirjeldus on esitatud, samuti nende tegurite seos konkreetse toote kvaliteedi ja omadustega, mis väljendub nimelt toote suuremas piimhappesisalduses, mis eristab seda klassikalistest vahuveinidest. Sellest saab järeldada, et seose vajalikud üksikasjad on esitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklile 7. Kui rääkida inimfaktorist, siis leitakse, et toote happesusprofiil tuleneb suhteliselt vastupidavate sortide valimisest kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

(13)

Väidete puhul, nagu oleks ülearune tuua esile määrusega ettenähtud nõudeid, tuleb öelda, et kuna osa nõuetest läheb kaugemale liidu õigusest, tundub asjakohane need lisada, et potentsiaalselt toetuskõlblikud tootjad nõuetest selgelt ja õigesti aru saaksid.

(14)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 99, on komisjon seisukohal, et taotlus vastab määruses sätestatud tingimustele ning et nimetust „Dons“ tuleks kaitsta ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Dons“ (KPN) võetakse kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT C 407, 8.12.2015, lk 4.

(3)  Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60).


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/607,

19. aprill 2018,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“), Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks“ ning määruses (EÜ) nr 1796/1999 sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(2)

Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (3) artikli 13 kohaseid uurimisi selgus, et Ukrainast ja HRVst pärit impordi puhul kehtivatest esialgsetest meetmetest hoitakse kõrvale vastavalt Moldova ja Maroko kaudu. Sellest tulenevalt laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 760/2004 (4) Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Moldovast lähetatud samasuguste toodete impordile. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1886/2004 (5) laiendati ka HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud samasuguste toodete impordile.

(3)

Pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (6) HRVst, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtestatud esialgsed meetmed. Mehhikost pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 18. augustil 2004 (7). Ungari ja Poola suhtes kehtestatud meetmete kohaldamine lõpetati 1. mail 2004, mil need riigid said Euroopa Liidu liikmeks.

(4)

Nõukogu laiendas pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist 2010. aasta mais rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 (8) määrusega (EÜ) nr 1858/2005 HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärineva impordina või mitte. Korea teatavad eksportivad tootjad vabastati laiendatud tollimaksust, kuna nende puhul ei täheldatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmist.

(5)

Indiast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 17. novembril 2010 (9).

(6)

Pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 (10) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu 2012. aasta jaanuaris rakendusmäärusega (EL) nr 102/2012 (11) dumpinguvastase tollimaksu HRV ja Ukraina suhtes, mida on laiendatud HRV puhul Maroko ja Korea Vabariigi suhtes ning Ukraina puhul Moldova suhtes. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning rakendusmääruse (EL) nr 102/2012 kohast aegumise läbivaatamist „eelmiseks aegumise läbivaatamiseks“.

(7)

Nõukogu lõpetas sama määrusega ka menetluse Lõuna-Aafrika suhtes. Lõuna-Aafrikast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 9. veebruaril 2012.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(8)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (12) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“).

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 7. novembril 2016 terastrosside ja -kaablite tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu kogutoodangust, Euroopa Liidu terastrossitootjate koostöökomitee (edaspidi „taotleja“). Taotlus põhines väitel, et HRV suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Taotleja ei esitanud piisavaid tõendeid, mis kinnitanuks, et Ukraina suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise ja kordumise.

1.3.   Algatamine

(10)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 8. veebruaril 2017Euroopa Liidu Teatajas  (13) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

(11)

Kuna Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite importi käsitlevat nõuetekohaselt põhjendatud aegumise läbivaatamise taotlust ei esitatud, teatas komisjon Ukraina suhtes kehtestatud dumpinguvastase meetme aegumisest. Sellest tulenevalt aegus Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks 10. veebruaril 2017 (14).

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 31. detsembril 2016 (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(13)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning HRV ametiasutustele.

(14)

Huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti, esitama teavet ja tõendeid algatamisteatises esitatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

1.5.1.   Väljavõtteline uuring

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

1.5.1.1.   HRV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(16)

Arvestades HRV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(17)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil 21-l HRV teadaoleval eksportival tootjal esitada algatamisteates nimetatud teave. Teave hõlmas tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Ainult üks eksportivate tootjate rühm vastas, et on valmis koostööd tegema. Selle rühma toodang moodustas 100 % terastrosside ja -kaablite ekspordist HRVst liitu, kuid Hiina terastrosside ja -kaablite kogutoodangust moodustas see vaid vähem kui 2 %. Kuna koostööst oli huvitatud ainult üks eksportivate tootjate rühm, ei olnud vaja väljavõttelist uuringut teha.

1.5.1.2.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt alusmääruse artiklile 17 moodustati valim samasuguse toote müügimahu alusel. Valimisse kuulusid kuus liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50,5 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul ei esitatud ühtki märkust, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

1.5.1.3.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(20)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad või nende esindajad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingu(te) kohta algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(21)

Lisaks sellele võttis komisjon algatamisetapis ühendust 44 läbivaatamistaotluses nimetatud importijaga ning palus neil oma tegevust kirjeldada ja esitada eespool nimetatud lisas nõutud teabe.

(22)

Tagasisidet andis vaid seitse importijat, kuid nende vastuste põhjal ei importinud kuus neist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil terastrosse ega -kaableid. Seetõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

1.5.2.   Küsimustikud

(23)

Komisjon saatis küsimustikud väljavõttelise uuringu vormi täitnud koostööd teinud eksportivate tootjate rühmale, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, ühele importijale, kümnele kasutajale, kes andsid endast teada pärast uurimise algatamist, ning 50 teadaolevale võimalike kolmandate turumajandusriikide (Kanada, India, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Šveits, Tai, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) tootjale.

(24)

Küsimustikule vastasid eksportivate tootjate rühm ja viis liidu tootjat. Importija ega ükski kasutaja küsimustikule ei vastanud.

(25)

Küsimustikule vastasid kaks kolmanda turumajandusriigi tootjat, kellest üks asus Türgis ja teine USAs.

1.5.3.   Kontrollkäigud

(26)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Liidu tootjad

Bridon International Ltd, Doncaster, Ühendkuningriik;

Casar Drahtseilwerk Saar GmbH, Kirkel, Saksamaa;

Drumet Liny i Druty sp z o.o., Wloclawek, Poola;

Gustav Wolf GmbH, Guetersloh, Saksamaa;

Redaelli Tecna Spa, Milano, Itaalia.

 

HRV eksportiv tootja

Fasten Group Imp. & Exp. Co., Ltd., Jiangyin, Wuxi, Jiangsu provints.

 

Kolmanda turumajandusriigi tootja

WireCo World Group, Prairie Village, KS, USA.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(27)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit terastrossid ja kaablid, sh mittehargnevad trossid, v.a roostevabast terasest trossid ja kaablid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

2.2.   Samasugune toode

(28)

HRVs toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalusel tootel, kolmandas turumajandusriigis USAs toodetud ja selle siseturul müüdaval vaatlusalusel tootel ning liidus liidu tootjate toodetud ja müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugune lõppkasutus, samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(29)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(30)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(31)

Nagu märgiti põhjenduses 18, tegi uurimise raames koostööd ainult üks eksportivate tootjate rühm, kelle toodang moodustab HRV terastrosside ja -kaablite kogutoodangust vähem kui 2 %. Sellesse rühma kuulub seitse terastrosside ja -kaablite tootmise või müügiga tegelevat seotud äriühingut. Kuna selle rühma toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % HRVst liitu suunduvast terastrosside ja -kaablite ekspordist, leidis komisjon, et sellest teabest piisab ekspordihindade ja dumpingumarginaali hindamiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (punkt 3.2).

(32)

Ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma andmed eksportmüügi kohta kolmandatele riikidele olid siiski puudulikud: neli rühma kuulunud ning terastrosside ja -kaablite tootmise ja müügiga tegelevat äriühingut ei vastanud küsimustikule eraldi, nagu paluti. Kuna nad ei vastanud nõuetekohaselt, ei esitanud nad ka mingit teavet eksportmüügi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse. Peale selle ei esitanud üks rühma kuulunud seotud äriühing, kes küll küsimustikule vastas, teavet oma eksportmüügi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse tooteliikide kaupa tehingupõhiselt.

(33)

Selle tulemusel teatas komisjon ainsale koostööd teinud eksportivate tootjate rühmale, et kavatseb kohaldada eksportmüügi suhtes kolmandatesse riikidesse alusmääruse artiklit 18 ning et rühmal on võimalus esitada märkusi vastavalt nimetatud määruse artikli 18 lõikele 4.

(34)

Koostööd teinud eksportivate tootjate rühm möönis märkustes, et ei esitanud küsimustikule vastuseid nelja seotud äriühingu puhul. Rühm väitis, et ei ole põhjendatud nõuda teavet eksportmüügi kohta kolmandatesse riikidesse toote kontrollnumbri alusel tehingupõhiselt. Selle väitega ei saa nõustuda. Nõutud teave oli vajalik, sest kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama ja on vaja prognoosida HRV tootjate edasist käitumist, on oluline omada täpset ja täielikku teavet nende praeguse käitumise kohta terastrosside ja -kaablite eksportimisel muudesse kolmandatesse riikidesse. Kui isik ei tee kõike endast olenevat kõikide nõutud andmete esitamiseks, nagu käesoleval juhul, vaid esitab andmed osaliselt, mis ei ole pealegi piisavalt üksikasjalikud ja mida ei saa kontrollida, ei saa sellist poolikut teavet pidada piisavalt täpseks ja täielikuks, et komisjon saaks nõuetekohaselt täielikult informeerituna hinnata Hiina tootjate käitumist terastrosside ja -kaablite eksportimisel muudesse kolmandatesse riikidesse.

(35)

Punktis 3.3.2 esitatud järeldused on seega tehtud kättesaadavate andmete põhjal. Selleks et saada täielik ülevaade dumpinguvastastest meetmetest, mida kohaldatakse muude oluliste kolmandate riikide terastrosside ja -kaablite turgudel, nagu selgitatakse põhjenduses 68, kasutati ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teavet, välja arvatud teave müügi kohta kolmandatesse riikidesse, aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet, taotlejate esitatud teavet, Hiina ekspordistatistika (15) (edaspidi „HRV andmebaas“) andmeid, Maailmapanga andmeid ja muud avalikult kättesaadavat teavet.

3.2.   Dumping

(36)

HRVst pärit ekspordi dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks teabe põhjal, mis saadi ainsalt koostööd teinud eksportivate tootjate rühmalt, mis esindas kogu terastrosside ja -kaablite eksporti HRVst liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 18).

Kolmas turumajanduslik riik

(37)

Esialgse uurimise raames ei kohaldatud ühegi HRV eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidega a ja b tuleb kõigi eksportivate tootjate puhul määrata normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks tuli valida kolmas turumajanduslik riik.

(38)

Algatamisteates nägi komisjon ette Türgi kasutamise kolmanda turumajandusliku riigina. Algatamisteates märgiti ka seda, et samasugust toodet võidakse ka toota muudes kolmandates turumajanduslikes riikides, nagu Tai, Vietnam ja Malaisia. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi turumajandusliku kolmanda riigi valiku kohta normaalväärtuse määramiseks HRV puhul. Algatamisteates ette nähtud ajavahemiku jooksul ei saadud ühtegi märkust.

(39)

Nagu algatamisteates märgiti, uuris komisjon, kas samasugust toodet toodeti ja müüdi neis turumajanduslikes kolmandates riikides, kus on märke, et toimub tootmine. Peale selle tegi komisjon läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja saadaoleva statistilise teabe (Eurostat) põhjal kindlaks muud võimalikud kolmandad turumajanduslikud riigid: Kanada, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Šveits, Tai, Ukraina ja USA. Komisjon tegi neis riikides, kellega ühendust võeti ja paluti esitada vajalikku teavet, kindlaks 50 võimalikku tootjat.

(40)

Ainult üks Türgi ja üks USA tootja võttis ühendust ja esitas nõutud teabe.

Kolmanda turumajandusliku riigi valik

(41)

USAs oli kokku 15 võimalikku samasuguse toote tootjat. Tehti kindlaks, et USA on avatud turg, kus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus märkimisväärne terastrosside ja -kaablite import ja eksport. Terastrosside ja -kaablite impordile ei olnud USAs kehtestatud imporditollimaksu ega dumpinguvastast/tasakaalustavat tollimaksu. Koostööd teinud USA tootja tootmismaht oli USA hinnangulise kogutoodanguga võrreldes märkimisväärne (moodustades ligikaudu [15–25 %] hinnangulisest omamaisest kogutoodangust).

(42)

Seepärast leiti, et USA on avatud ja suur turg, kus paljud omamaised tootjad ja import omavahel konkureerivad. Konkurentsitase leiti olevat USAs kõrgem kui Türgis. Peale selle oli Türgi tootja esitatud teave suures osas puudulik ja normaalväärtuse määramiseks vajalikud olulised elemendid olid puudu, kuid USA tootja vastused olid usaldusväärse normaalväärtuse määramiseks piisavalt täielikud. Seega valis komisjon asjakohaseks kolmandaks turumajanduslikuks riigiks USA.

(43)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada USA kolmandaks turumajanduslikuks riigiks valimise kohta märkusi. Ettenähtud tähtajaks ei saadud ühtegi märkust.

(44)

Komisjon otsustas valida käesoleva uurimise jaoks kolmandaks turumajanduslikuks riigiks USA.

Normaalväärtus

(45)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt, kas kolmanda turumajandusliku riigi tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esindav. Leiti, et koostööd tegeva USA tootja samasuguse toote müük toimus siseturul esindavates kogustes, mis on võrreldavad Hiina eksportivate tootjate liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogustega.

(46)

Seejärel uuris komisjon, kas neid müügitehinguid võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid peeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli võrdne või kõrgem kui USA tootja tootmiskulu uurimisperioodil.

(47)

Komisjon tegi kindlaks need tooteliigid, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuludega või ületas neid. Nendel juhtudel arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte. Nii toimiti ligikaudu 50 % liitu eksporditud tooteliikide puhul.

(48)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana uurimisperioodil. Nii toimiti ligikaudu 50 % liitu eksporditud tooteliikide puhul.

(49)

Seega määrati kõikide tooteliikide normaalväärtus omamaiste müügihindade põhjal.

(50)

Normaalväärtus määrati USA koostööd tegeva tootja terastrosside ja -kaablite müügihindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidele a ja b ning artikli 2 lõigetele 1–6.

Ekspordihind

(51)

Ekspordihind põhines HRV koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud andmetel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk esimesele liidus asuvale sõltumatule kliendile, kes oli sõltumatu importija, tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

Võrdlus

(52)

Kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate rühma eksporditavate tooteliikide ja kolmanda turumajandusliku riigi omamaise müügi puhul kõik toote kontrollnumbri näitajad täielikult ei kattu, määrati normaalväärtus kõige rohkem sarnaneva tooteliigi omamaise hinna põhjal kõnealuses kolmandas turumajanduslikus riigis. Tooteliikide vaheliste erinevuste kajastamiseks võeti normaalväärtuse määramisel arvesse tooteliigi omadusi, mis on määratletud toote kontrollnumbriga: tootekategooria, traadi omadused, trossi liik, välimine läbimõõt ja tõmbetugevus. Selleks et võtta arvesse tooteliikidevahelisi erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, tehti kohandused vahemikus [5–15 %].

(53)

HRVst pärit eksport maksustatakse osaliselt tagastatava käibemaksuga, samal ajal kui USA omamaise müügi pealt tagastatakse kõik maksud. Selleks et tagada õiglane võrdlus, kohandas komisjon kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (16) vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b HRVst liitu (kus eksport maksustatakse 17 % suuruse käibemaksuga, millest siis 5 % tagastatakse) suunduva eksportmüügi käibemaksu erinevusi.

(54)

Lisaks kohandas komisjon normaalväärtusi pakendamiskulude (alla 2 %) ja riigisisese kaubaveo (vahemikus 2–10 %) erinevuste alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidega e ja f. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel kohandati ekspordihinda ka seoses käitlemis- ja laadimiskuludega (alla 1 %), HRVs riigisisese kaubaveo kuludega (vahemikus 1–5 %), mereveokuludega (vahemikus 1–5 %) ja kindlustuskuludega (alla 1 %). Lisaks sellele arvati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidega g ja k ekspordihinnast maha laenukulud (alla 1 %) ja pangatasud (alla 1 %).

(55)

Eksportmüük liitu toimus Hiinas asuvate müügiga tegelevate seotud äriühingute kaudu. Komisjon ei uurinud, kas selliste müükide puhul on kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt õigustatud. Põhjuseks oli asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk ei ole määrata täpsed dumpingumarginaalid, vaid kindlaks teha, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Dumpingumarginaal

(56)

Selleks et tagada iga tooteliigi puhul hindade võrreldavus, võrdles komisjon normaalväärtust põhjenduste 45–51 kohaselt välja arvutatud ekspordihindadega. Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi kolmandas turumajanduslikus riigis toodetud samasuguse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)

Selle põhjal on kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist 16,7 %.

3.3.   Muutused impordis meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(58)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmine, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRV tootjate hinnakäitumine muudes kolmandates riikides, kõrvalehoidmise tavad ning liidu turu atraktiivsus.

(59)

Ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma tootmisvõimsus moodustas vähem kui 3 % HRV terastrosside ja -kaablite kogutootmisvõimsusest ja vähem kui 2 % HRV terastrosside ja -kaablite kogutoodangust. Arvestades, et HRV teised terastrosside ja -kaablite tootjad koostööd ei teinud, põhines dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine, mille eesmärk oli hinnata muutusi impordis meetmete kehtetuks tunnistamise korral, komisjonile kättesaadaval teabel, st ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teabel, aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel, HRV andmebaasi andmetel, Maailmapanga andmetel ja muudel avalikult kättesaadaval teabel, nagu selgitatakse põhjenduses 68, et saada täielik ülevaade dumpinguvastastest meetmetest muudel olulistel terastrosside ja -kaablite turgudel.

3.3.1.   HRV tootmine, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(60)

Muu teabe puudumisel tugines komisjon oma järelduste tegemisel aegumise läbivaatamise taotlusele, mis sisaldas uuringut „Hiina terastrosside tööstuse pakkumise ja nõudluse suundumused aastatel 2012–2016 ja lähitulevikus“ (edaspidi „uuring“). Selle teabe põhjal hinnati HRV terastrosside ja -kaablite tootmisvõimsuseks 5,8 miljonit tonni aastas ja tegelikuks toodanguks ligikaudu 4,0 miljonit tonni aastas, mis tähendab, et HRV-l oli 2016. aastal ligikaudu 1,8 miljonit tonni vaba tootmisvõimsust, mis ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu terastrosside ja -kaablite kogutarbimise enam kui kümme korda, nagu ilmneb põhjendusest 75.

(61)

Uuring näitas, et HRV omamaine tarbimine küündis ligikaudu 3,8 miljoni tonnini aastas. Uurimine ei toonud esile ühtegi tõendit, mis näitaks, et Hiina omamaine nõudlus lähitulevikus märkimisväärselt suureneks. Sama kehtib ka Hiina ekspordi suhtes muudesse kolmandatesse riikidesse, kuna puudub teave, mis näitaks terastrosside ja -kaablite nõudluse märkimisväärset suurenemist maailmas.

(62)

Aegumise läbivaatamise taotluse ja eelkõige uuringuga seoses tuleb märkida, et neis sisalduvat teavet ei vaidlustanud ükski huvitatud isik. Nagu märgiti põhjendustes 17 ja 18, meenutatakse seejuures ka, et enamik Hiina terastrosse ja -kaableid eksportivatest tootjatest ei esitanud nõutud teavet ning koostööd tegi ja nõutud teabe esitas üks eksportivate tootjate rühm, kelle tootmisvõimsus moodustab alla 3 % Hiina kogutootmisvõimsusest.

(63)

Muu teabe puudumisel järeldatakse, et terastrosside ja -kaablite omamaine ja ülemaailmne nõudlus ei suuda ära kasutada Hiina suurt vaba tootmisvõimsust.

3.3.2.   Ekspordikäitumine muudes kolmandates riikides

(64)

Nagu selgitati põhjendustes 32–35, ei saa ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teavet kasutada Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumise nõuetekohaseks hindamiseks muudes kolmandates riikides. Seepärast peab komisjon tuginema sellise käitumise hindamisel olemasolevatele faktidele vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks kasutas komisjon HRV andmebaasi, nagu ka eelmise aegumise läbivaatamise puhul (17).

(65)

Tuleb märkida, et HRV andmebaas hõlmab laiemat tootevalikut kui vaatlusalune toode, kuna hõlmab ka keerutatud traati, roostevabast terasest trosse ja kaableid ning terastrosse ja -kaableid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt ei ületa 3 mm. Seetõttu ei saa HRV andmebaasi andmetele tuginedes koostada sisukat analüüsi muudele turgudele eksporditud koguste kohta. HRV andmebaasi saab siiski kasutada hinnaanalüüsiks. Hinnaanalüüs põhineb mõistlikul hinnangul ja võtab arvesse tõenäoliselt analüüsi kaasatud muude toodete sarnaseid omadusi.

(66)

Selle põhjal leidis komisjon, et kui võrrelda viiele peamisele eksporditurule väljaspool liitu (India, Lõuna-Korea, Tai, USA ja Vietnam) suunatud Hiina ekspordi hinda kolmandas turumajanduslikus riigis kehtestatud normaalväärtusega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 45–50, varieerusid dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 129 %-st 314 %-ni. Hiina terastrosside ja -kaablite eksport nimetatud viiele muule turule moodustab hinnanguliselt 40 % Hiina terastrosside ja -kaablite ülemaailmsest koguekspordist. Ka küündis liitu suunatud müügi dumpingumarginaal 97 %-ni.

(67)

Seega oli dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina terastrosside ja -kaablite ekspordi puhul muude kolmandate riikide turgudele tõenäoliselt veelgi suurem kui liitu suunatud eksportmüügi puhul. Muu teabe puudumisel leiti, et muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset saab vaadelda liitu suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Arvestades madalat hinnataset kolmandate riikide turgudel, jõuti ka järeldusele, et liitu suunatud ekspordi hindu saaks oluliselt vähendada, mis omakorda suurendaks ka dumpingut.

(68)

Lisaks sellele kehtivad avalikult kättesaadavate andmete kohaselt (18) terastrosside ja -kaablite Hiinast pärit impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed ka Türgis, (19) Mehhikos (20) ja Brasiilias (21). Hiljuti algatas Colombia dumpinguvastase uurimise Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (22) ja detsembris 2017 kehtestati ajutised 15 % suurused dumpinguvastased meetmed. See näitab selgelt, et Hiina eksportivate tootjate terastrosse ja -kaableid on eksporditud ka muudele turgudele dumpinguhindadega. See näitab ka seda, et Hiina terastrosside ja -kaablite eksport nendele turgudele on või saab olema piiratud ning et Hiina terastrosside ja -kaablite eksportivad tootjad peavad leidma oma vaba tootmisvõimsuse jaoks alternatiivsed turud.

3.3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(69)

Nagu selgitati põhjenduses 66, leiti kättesaadava teabe põhjal, et HRV eksportivad tootjad võivad liidu turul küsida kõrgemat hinda kui muude kolmandate riikide turgudel. HRV andmebaasi kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmine FOB (franko laeva pardal) ekspordihind liitu 1 688 eurot tonni kohta, samal ajal kui ekspordi puhul viiele peamisele kolmanda riigi turule küündis see keskmiselt vaid 1 191 euroni tonni kohta. Seega olid Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ligikaudu 30 % väiksemad kui liitu suunatud ekspordi hinnad (arvestamata liidu turul makstavaid dumpinguvastaseid tollimakse). See näitab, et liidu turg on atraktiivne turg, kuna Hiina eksportivad tootjad saavad liitu müügist suuremat tulu kui müügist muudele eksporditurgudele.

3.3.4.   Järeldus

(70)

Järelikult viitab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal, HRV märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning liidu turu tuvastatud atraktiivsus ja ekspordikäitumine muudes kolmandates riikides sellele, et meetmete tühistamisel dumping tõenäoliselt jätkub ning dumpinguhinnaga eksporttoodang siseneks liidu turule suurtes kogustes. Seega leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

4.   KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(71)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus terastrosse ja -kaableid üle 22 tootja/tootjate rühma. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(72)

Läbivaatamistaotluse, taotleja esitatud täiendava teabe ja valimisse kuulunud liidu tootjate küsimustikule antud vastuste põhjal tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang 168 701 tonni.

(73)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, koosnes valim kuuest tootjast/tootjate rühmast. Komisjon sai küsimustikule vastused viielt liidu tootjalt ja kontrollis neid. Viie tootja toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 43 % liidu kogutoodangust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes piisavalt representatiivseks.

4.2.   Liidu tarbimine

(74)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi maht, mis põhines liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel esitatud andmetel (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ning koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate rühma kontrollitud andmetel.

(75)

Tabelis 1 on esitatud liidu tarbimise muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 1

Liidu tarbimine

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Kogutarbimine (tonnides)

175 589

175 675

170 454

164 446

Indeks (2013 = 100)

100

100

97

94

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, kontrollitud andmed

(76)

Liidu tarbimine oli aastatel 2013–2014 stabiilne ja vähenes seejärel ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 6 %.

4.3.   Import HRVst

4.3.1.   HRVst pärit impordi maht ja turuosa

(77)

Komisjon tegi HRVst liitu suunatud impordimahu kindlaks eksportivate tootjate rühma poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste ning artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmete alusel vaatlusalusel perioodil.

(78)

Selle põhjal muutus import HRVst liitu ja HRV turuosa järgmiselt.

Tabel 2

Müügimaht ja turuosa

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Import (tonnides)

2 697

1 780

3 207

2 005

Indeks (2013 = 100)

100

66

119

74

Turuosa (%)

1,5

1,0

1,9

1,2

Indeks (2013 = 100)

100

66

122

79

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, kontrollitud andmed

(79)

Vaatlusalusel perioodil kõikusid terastrosside ja -kaablite impordi mahud HRVst aastast aastasse. 34 % suurusele langusele aastatel 2013–2014 järgnes aastatel 2014–2015 80 % suurune tõus (23). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes impordimaht 2 697 tonnilt 2013. aastal 2 005 tonnini. Kokkuvõttes vähenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 26 %.

(80)

HRVst pärit impordi turuosa käitumine oli samalaadne. Kokkuvõttes vähenes see vaatlusalusel perioodil 1,5 %-st 1,2 %-ni.

4.3.2.   HRVst pärit impordi hinnad

(81)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate rühma poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste ning artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi vaatlusaluse perioodi andmete alusel. HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

HRVst pärit impordi keskmine hind

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine hind tollimaksuta (eurot/t)

1 712

1 360

1 669

2 474

Indeks (2013 = 100)

100

79

98

145

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, kontrollitud andmed

(82)

Vaatlusalusel perioodil kõikus HRVst imporditud toodete keskmine hind aastast aastasse. 2014. aastal langesid hinnad 21 %. 2015. aastal hinnad tõusid, ulatudes peaaegu 2013. aasta tasemele, ning jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusu. Üldiselt võib täheldada, et hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 45 %.

4.4.   Hinna allalöömine

(83)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

a)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

b)

vastavaid kaalutud keskmisi hindu imporditud tooteliigi kohta, millega Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate rühma toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel (kulud, kindlustus, vedu). Liidu tootmisharu ei müünud mitte ühtki ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma liitu eksporditud kaheksat liiki toodetest. Võrreldavuse huvides tooteliigid lihtsustati, jättes arvestamata tõmbetugevuse (24) ning keskmistades läbimõõtude erinevusele vastavat hinnakomponenti (25). Selle meetodiga saavutati 100 % vastavus.

(84)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Hinna allalöömise puudumine näitab meetmete tõhusust. Kui meetmetel lastakse aeguda ja Hiina terastrosside ja -kaablite tootjate ekspordihinnad jäävad samale tasemele, saab hinna allalöömise marginaali arvutada, arvates impordihinnast maha dumpinguvastase tollimaksu. Selliselt kindlaks tehtud hinna allalöömise marginaal oleks 36,3 %. See peaks andma piisavalt aimu liitu suunatud ekspordi hindade võimalikest tulevastest tasemetest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

4.5.   Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(85)

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst tuleb peamiselt Korea Vabariigist, Türgist, Taist, Venemaalt ja Malaisiast.

(86)

Tabelis 4 on esitatud liitu suunatud impordi mahud, nende turuosa ja keskmised hinnad.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Import (tonnides)

63 381

65 336

63 747

63 798

Indeks (2013 = 100)

100

103

101

101

Turuosa (%)

36,1

37,2

37,4

38,8

Keskmine hind (eurot/t)

1 712

1 588

1 624

1 488

Indeks (2013 = 100)

100

93

95

87

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas, kontrollitud andmed

(87)

Kokkuvõttes jäi vaatlusalusel perioodil muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suhteliselt stabiilseks, suurenedes 1 %.

(88)

Kuna liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, avaldus see suurenemine nende turuosa suurenemises sellel perioodil 36,1 %-st 38,8 %-ni.

(89)

Vaatlusalusel perioodil kõikus muudest kolmandatest riikidest kui HRVst imporditud toodete keskmine hind aastast aastasse. 2014. aastal langesid hinnad 7 %. 2015. aastal tõusid hinnad 2 % ja langesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 %. Kokkuvõttes langesid hinnad vaatlusalusel perioodil 13 %.

4.5.1.   Import riikidest, kellele meetmeid laiendati

Korea Vabariik

(90)

Korea Vabariigi turuosa oli vaatlusalusel perioodil liidu turul liidu tootmisharu järel suuruselt teine.

(91)

Nagu põhjenduses 4 märgiti, hoiti HRVst pärit terastrosside ja-kaablite impordi suhtes kohaldatavatest esialgsetest meetmetest kõrvale, kasutades importimiseks Korea Vabariiki. Seetõttu laiendati 2010. aastal HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist lähetatud samasuguste toodete impordile, välja arvatud 15 tegeliku Korea eksportiva tootja valmistatud tooted.

(92)

Praktiliselt kogu Korea Vabariigist liitu suunatud terastrosside ja-kaablite import ehk 99,98 % Korea koguimpordist tuli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportivatelt tootjatelt, kes olid laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud.

(93)

Tabelis 5 on esitatud Koreast liitu suunatud impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 5

Koreast pärit impordi maht, turuosa ja keskmine hind

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Import (tonnides)

36 800

34 157

30 274

32 928

Indeks (2013 = 100)

100

93

82

89

Turuosa (%)

21,0

19,4

17,8

20,0

Indeks (2013 = 100)

100

93

85

96

Keskmine hind (eurot/t)

1 559

1 621

1 646

1 506

Indeks (2013 = 100)

100

104

106

97

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(94)

Korea Vabariigist pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, kusjuures impordimaht vähenes veidi suuremal määral kui tarbimine.

(95)

Kuna impordimaht vähenes suuremal määral kui tarbimine, vähenes turuosa vaatlusalusel perioodil vaid veidi ehk 21,0 %-st 20,0 %-ni.

(96)

Impordi keskmine hind tõusis ajavahemikul 2013–2015 6 % ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 %, mis tähendab, et kokkuvõttes langes hind vaatlusalusel perioodil 3 %. Keskmine hind (CIF-hind, tollimaksuta) oli liidu tootmisharu keskmisest hinnast (tehasehind) 48 % väiksem.

Maroko

(97)

Leiti, et Marokost pärit või lähetatud import vaatlusperioodil peaaegu puudus. Seetõttu ei peetud täiendavat analüüsi vajalikuks.

4.5.2.   Import kolmandatest riikidest, kelle suhtes kohaldati vaatlusalusel perioodil dumpinguvastaseid tollimakse

Ukraina ja Moldova

(98)

Vaatlusalusel perioodil kehtis Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile 51,8 % suurune dumpinguvastane tollimaks, mida laiendati Moldovast lähetatud samasuguste toodete impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Moldovast pärinevana või mitte.

(99)

Need meetmed aegusid 10. veebruaril 2017, nagu selgitati põhjenduses 11.

(100)

Leiti, et Ukrainast ja Moldovast pärit või lähetatud import vaatlusalusel perioodil peaaegu puudus. Seetõttu ei peetud täiendavat analüüsi vaatlusaluse perioodi kohta vajalikuks.

4.5.3.   Import muudest kolmandatest riikidest

(101)

Muud kolmandad riigid, kust import peamiselt pärines, olid Türgi, Tai, Venemaa ja Malaisia. Tabelis 6 kirjeldatakse impordi muutusi.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Türgi

Import (tonnides)

6 814

8 608

7 508

7 028

Indeks (2013 = 100)

100

126

110

103

Turuosa (%)

3,9

4,9

4,4

4,3

Keskmine hind (eurot/t)

1 384

1 322

1 328

1 255

Indeks (2013 = 100)

100

95

96

91

Tai

Import (tonnides)

5 206

6 514

6 268

6 122

Indeks (2013 = 100)

100

125

120

118

Turuosa (%)

3,0

3,7

3,7

3,7

Keskmine hind (eurot/t)

1 445

1 391

1 656

1 468

Indeks (2013 = 100)

100

96

115

102

Venemaa

Import (tonnides)

1 639

3 541

5 063

4 838

Indeks (2013 = 100)

100

216

309

295

Turuosa (%)

0,9

2,0

3,0

2,9

Keskmine hind (eurot/t)

1 341

1 150

1 135

1 057

Indeks (2013 = 100)

100

86

85

79

Malaisia

Import (tonnides)

4 525

4 377

5 932

4 530

Indeks (2013 = 100)

100

97

131

100

Turuosa (%)

2,6

2,5

3,5

2,8

Keskmine hind (eurot/t)

1 552

1 416

1 437

1 343

Indeks (2013 = 100)

100

91

93

87

Muud riigid

Import (tonnides)

8 257

8 061

8 701

8 294

Indeks (2013 = 100)

100

98

105

100

Turuosa (%)

4,7

4,6

5,1

5,0

Keskmine hind (eurot/t)

2 951

2 180

2 196

1 967

Indeks (2013 = 100)

100

96

108

100

Kokku

Import (tonnides)

26 441

31 102

33 472

30 812

Indeks (2013 = 100)

100

118

127

117

Turuosa (%)

15

18

20

19

Keskmine hind (eurot/t)

1 912

1 552

1 605

1 471

Indeks (2013 = 100)

100

81

84

77

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(102)

Koguimport muudest kolmandatest riikidest suurenes ajavahemikul 2013–2015 27 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes import 10 %. Kokkuvõttes suurenes import vaatlusalusel perioodil 17 %. Kuna tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, nagu märgiti põhjenduses 76, kasvas muude kolmandate riikide turuosa samal perioodil 15 %-st 19 %-ni.

(103)

Import Türgist kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2013. aastaga (vaatlusaluse perioodi algus) sarnasele tasemele, täpsemalt 7 028 tonnini. Kokkuvõttes jäi nende riikide turuosa vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, suurenedes 0,4 % võrra ehk 3,9 %-st 2013. aastal 4,3 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Keskmine hind langes 9 %.

(104)

Import Taist suurenes ajavahemikus 2013–2014 25 %, kuid vähenes pärast seda järjepidevalt ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 122 tonnini, mida on siiski rohkem kui 5 206 tonni 2013. aastal. Kokkuvõttes suurenes import vaatlusalusel perioodil 18 %. Turuosa 2014. aastal samuti suurenes ja jäi kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks. Ajavahemiku 2014–2015 keskmine impordihind kõikus (– 4 %, + 15 %) ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemeni, mis oli 2013. aasta tasemest 2 % kõrgem.

(105)

Import Venemaalt suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kuid jäi kogu perioodi jooksul suhteliselt madalale tasemele. Turuosa suurenes samuti 0,9 %-st 2,9 %-ni. Keskmine hind langes vaatlusaluse perioodi jooksul 21 %.

(106)

Import Malaisiast kõikus vaatlusaluse perioodi algusest alates, kuid jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2013. aasta tasemele ehk 4 530 tonnini. Hoolimata kõikumistest suurenes vaatlusalusel perioodil terastrosside ja -kaablite Malaisiast pärit impordi turuosa kokkuvõttes vaid veidi ehk 0,2 %. Keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil 13 %.

(107)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Türgist, Taist, Venemaalt ja Malaisiast pärit terastrosside ja -kaablite impordihinnad keskmiselt liidu tootmisharu keskmisest hinnast madalamad (49–63 %). Need olid madalamad ka Hiinast pärit impordi hindadest (41–57 %).

4.6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.6.1.   Üldised tähelepanekud

(108)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(109)

Kahju kindlaks tegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid taotlejalt saadud andmete põhjal ning võrdles neid teabega, mida esitasid mitu liidu tootjat algatamiseelses etapis, ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastustega. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmete põhjal. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks representatiivseks.

(110)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(111)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.6.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.6.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(112)

Tabelis 7 on esitatud liidu kogutoodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Toodang (tonnides)

206 053

203 763

193 757

168 701

Indeks (2013 = 100)

100

99

94

82

Tootmisvõimsus (tonnides)

290 092

299 773

301 160

305 550

Indeks (2013 = 100)

100

103

104

105

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

71

68

64

55

Indeks (2013 = 100)

100

96

91

78

Allikas: taotleja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused

(113)

Kogu tootmismaht jäi ajavahemikus 2013–2014 suhteliselt stabiilseks ja vähenes 2015. aastal 5 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht siiski veel 12 %. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 18 %.

(114)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmisvõimsus veidi ja kokkuvõttes vaid 5 %.

(115)

Selle tulemusel vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 71 %-st 2013. aastal 55 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil pärast tootmismahtude vähenemist 22 %.

4.6.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(116)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht (tonnides)

109 511

108 559

103 499

98 643

Indeks (2013 = 100)

100

99

95

90

Turuosa (%)

62,4

61,8

60,7

60,0

Indeks (2013 = 100)

100

99

97

96

Allikas: taotleja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused

(117)

Müügimahu puhul täheldati tootmismahuga sarnast suundumust. See jäi ajavahemikus 2013–2014 suhteliselt stabiilseks ja vähenes 2015. aastal 5 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht veel 5 %. Kokkuvõttes vähenes müügimaht vaatlusalusel perioodil 10 %.

(118)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2,4 % võrra ehk 62,4 %-st 60,0 %-ni.

4.6.2.3.   Kasv

(119)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes veelgi rohkem ehk 10 %. Selle tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa 2,4 % võrra. Müügimahu vähenemine kajastus ka tootmisvõimsuse rakendamise 22 % suuruses vähenemises.

4.6.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(120)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

3 329

3 309

3 238

3 026

Indeks (2013 = 100)

100

99

97

91

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

62

62

60

56

Indeks (2013 = 100)

100

99

97

90

Allikas: taotleja esitatud teave, algatamiseelses etapis esitatud teave ja küsimustiku kontrollitud vastused

(121)

Töötajate arv vähenes liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil 9 %, kusjuures peamine vähenemine toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See järgnes tootmis- ja müügimahu vähenemisele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 113 ja 117.

(122)

Kuna tootmismaht vähenes suuremal määral kui töötajate arv, vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 10 %.

4.6.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(123)

Uurimise käigus tehti kindlaks (põhjendus 57), et vaatlusaluse toote import HRVst liidu turule toimus endiselt dumpinguhinnaga, mille määr oli 16,7 %. Impordi maht oli kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõhususe tõttu väike. Sellest hoolimata oli HRV liidu turul endiselt esindatud, säilitades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,2 % suuruse turuosa (vt tabel 2).

(124)

Eelmise aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjudest taastumise märke. Vaatlusalusel perioodil taastumisprotsess aeglustus ja põhilistel kahjunäitajatel oli tendents väheneda. Lisaks sellele tõi väiksem nõudlus mahtkaupade järele ja naftahindade langus kaasa tootmise vähenemise mäenduses ning nafta- ja gaasitööstuses. See kahjustas terastrosside ja -kaablite nõudlust, mistõttu vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 % (vt tabel 1).

(125)

Liidu hindade järkjärgulise vähenemise tõttu vaatlusalusel perioodil ei jätkunud liidu tootmisharu taastumine varasema dumpingu mõjudest.

4.6.3.   Mikromajanduslikud näitajad

4.6.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(126)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/t)

3 297

3 133

2 950

2 887

Indeks (2013 = 100)

100

95

89

88

Ühiku tootmiskulu liidus (eurot/t)

2 774

2 866

3 072

3 138

Indeks (2013 = 100)

100

103

111

113

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused

(127)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad sõltumatutele tarbijatele liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 12 %.

(128)

Samas suurenes vaatlusalusel perioodil keskmine ühiku tootmiskulu 13 %. Ühikuhinna tõus oli tingitud peamiselt tootmis- ja müügimahu vähenemisest (vaatlusalusel perioodil vastavalt 18 % ja 10 %, põhjendused 113 (vt tabel 7) ja 117 (vt tabel 8)). Tuleb märkida, et ühikuhind tõusis hoolimata tootmise kogukulude vähenemisest vaatlusalusel perioodil. Kuigi liidu tootmisharu suutis tootmise kogukulu vähendada, ei suudetud tootmis- ja müügimahu ulatusliku vähenemise tõttu vähendada ühikuhinda.

4.6.3.2.   Tööjõukulud

(129)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

48 708

48 277

51 586

50 021

Indeks (2013 = 100)

100

99

106

103

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused

(130)

Kokkuvõttes suurenesid vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud pärast väikseid kõikumisi veidi ehk 3 %.

4.6.3.3.   Laovarud

(131)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

15 191

15 889

15 260

14 796

Indeks (2013 = 100)

100

105

100

97

Lõppvarud (% toodangust)

16,7

17,4

17,4

23,0

Indeks (2013 = 100)

100

104

105

138

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused

(132)

Laovarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. Kuna liidu tootmisharu peab säilitama enim levinud liiki terastrosside ja -kaablite nõudluse koheseks rahuldamiseks minimaalse laovaru, ei saanud laovarud rohkem väheneda ja sellest tulenevalt suurenes nende väärtus protsendina toodangust 38 %.

4.6.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(133)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2013

2014

2015

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu sõltumatutele klientidele suunatud kogumüügi kasumlikkus (%)

7,5

6,1

2,6

– 1,6

Indeks (2013 = 100)

100

81

34

– 21

Rahavoog (tuhandetes eurodes)

42 881

36 692

33 631

8 885

Indeks (2013 = 100)

100

86

78

21

Investeeringud (tuhandetes eurodes)

12 014

8 843

9 003

5 950

Indeks (2013 = 100)

100

74

75

50

Investeeringutasuvus (%)

33,3

20,8

8,6

– 5,2

Indeks (2013 = 100)

100

62

26

– 16

Allikas: küsimustiku kontrollitud vastused

(134)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil 7,5 % suurusest kasumist 2013. aastal 1,6 % suuruse kahjumini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(135)

Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil drastiliselt – 79 %. See on veel üks tõend liidu tootmisharu põhitegevuse kehvast tulemuslikkusest ja likviidsuspuudujäägist, millega tootmisharul tuleb rinda pista.

(136)

Selle tõttu vähenesid vaatlusalusel perioodil investeeringud 50 %. Kasumimarginaali vähenemise ja suure surve tõttu hindadele piirdusid investeeringud peamiselt keskkonna- või julgeolekualastel kaalutlustel tehtud investeeringutega. Tootmistegevusse ja -tehnoloogiasse investeeriti samal ajal vähe, tehes seda eesmärgiga suurendada uurimisperioodil tõhusust ja tootlikkust.

(137)

Investeeringutasuvus näitab investeeringult saadavat kasu või kahju, võrreldes investeeritud summaga. Vaatlusalusel perioodil vähenes investeeringutasuvus 33,3 %-st negatiivse – 5,2 %-ni.

4.6.4.   Järeldus kahju kohta

(138)

Tänu kehtestatud dumpinguvastastele tollimaksudele jätkas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi esimesel kahel aastal (2013–2014) taastumist varasemast kahjustavast dumpingust ja säilitas kasumimarginaali, mis ületas 5 % suurust taotletud kasumimarginaali.

(139)

Sellest hoolimata tõi väiksem nõudlus mahtkaupade järele ja naftahindade langus kaasa tootmise vähenemise mäenduses ning nafta- ja gaasitööstuses. Sellest tulenevalt vähenes vaatlusalusel perioodil nõudlus terastrosside ja -kaablite järele. Nõudluse vähenemine mõjutas otseselt liidu tootmisharu, mis kajastus tootmis- ja müügimahtude ning turuosa vähenemises. Samal ajal suurenes madala hinnaga terastrosside ja -kaablite osakaal, tuues kaasa liidu hinna languse ja finantstulemuste edasise halvenemise. Seepärast on peaaegu kõik kahjunäitajad halvenenud. Selle põhjal jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(140)

Terastrosside ja -kaablite impordil HRVst on liidu tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisele piiratud negatiivne mõju. Tänu kehtivatele meetmetele oli nende turuosa kogu vaatlusalusel perioodil väike. Sellest hoolimata oli Hiina terastrosside ja -kaablite import liidu turul esindatud.

(141)

Samal ajal oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi üldine turuosa 38,8 %, ilmutades väikest kasvusuundumust vaatlusalusel perioodil (vt tabel 4). Muude kolmandate riikide keskmised impordihinnad olid langustrendis ja nende tase jäi oluliselt allapoole liidu müügihinda liidu turul. Seega mõjutas selline import märkimisväärselt liidu tootmisharu kahjustatud olukorra teket. Nagu põhjendustes 85–89 juba analüüsiti, suutsid muud kolmandad riigid vaatlusalusel perioodil mitte ainult oma turuosa säilitada, vaid ka suurendada. Lisaks sellele langes samal perioodil keskmine impordihind (põhjendus 89), mis avaldas veelgi liidu hindu langetavat survet ning tõi kaasa liidu hindade 12 % suuruse languse kogu vaatlusalusel perioodil (vt põhjendus 127) ja finantstulemuste edasise halvenemise.

(142)

Komisjon jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu sai esialgsetest meetmetest kasu, kuna vaatlusaluse perioodi esimesel kahel aastal (2013–2014) jätkus taastumine varasemast kahjustavast dumpingust. Eespool nimetatud tegurite tõttu taastumisprotsess siiski aeglustus.

4.7.   Hiinast pärit impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosus

4.7.1.   Sissejuhatavad märkused

(143)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiinast pärit impordi tekitatud oluline kahju võib korduda, kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda. Uurimisel selgus, et import HRVst toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga (põhjendus 57) ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline (põhjendus 70).

(144)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: i) HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ii) Hiinast pärit impordi võimalik hinnatase, kui meetmetel lastakse aeguda, iii) Hiina eksportivate tootjate käitumine muudes kolmandates riikides, iv) liidu turu atraktiivsus ning v) Hiinast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

4.7.1.1.   HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(145)

Nagu põhjenduses 60 selgitati, on HRV tootjatel märkimisväärne tootmisvõimsus Hiinas ja sellest tulenevalt vaba tootmisvõimsus, mis ei ületa mitte ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud koguseid, vaid kogu liidu tarbimist.

(146)

Peale selle, nagu selgitati põhjenduses 63, ei viita miski sellele, et omamaine nõudlus terastrosside ja -kaablite järele võiks HRVs või muudel kolmandate riikide turgudel lähitulevikus suureneda. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus Hiina või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

4.7.1.2.   Hiina impordi võimalikud hinnatasemed

(147)

Nagu märgiti põhjenduses 18, ei esitanud HRV ainus koostööd teinud eksportivate tootjate rühm andmeid ekspordimüügi kohta muudele kolmandate riikide turgudele. Seega kasutati muude kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade kindlakstegemisel muu teabe puudumisel HRV andmebaasi.

(148)

Ekspordi hinnataset peeti ka mõistlikuks näitajaks võimalike liitu suunatud ekspordi hindade taseme hindamiseks juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(149)

Nagu põhjenduses 69 selgitati, olid HRV keskmised ekspordihinnad muudele eksporditurgudele märkimisväärselt madalamad kui ekspordihinnad liitu ehk ligikaudu 30 %. Selle põhjal järeldati, et HRV tootjatel on liitu suunatud ekspordi hindade alandamiseks küllalt ruumi.

(150)

Lisaks sellele lõi koostööd teinud eksportivate tootjate rühma ekspordihind, arvestamata dumpinguvastast tollimaksu, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad alla 36,3 %, nagu märgiti põhjenduses 84. See peaks andma piisavalt aimu võimalikest liitu suunatud ekspordi hindade tasemetest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

4.7.1.3.   Hiina terastrosse ja -kaableid eksportivate tootjate käitumine muudes kolmandates riikides

(151)

Muu teabe puudumisel kasutati muudele kolmandatele turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade kindlakstegemisel HRV andmebaasi, nagu selgitati põhjendustes 64 ja 65.

(152)

Selle teabe kohaselt olid Hiina terastrosside ja -kaablite muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnad sõltuvalt eksporditurust liidu tootmisharu müügihindadest keskmiselt 40–80 % madalamad.

(153)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid mahu poolest Hiina terastrosside ja -kaablite ekspordi kolm peamist sihtkohta Korea Vabariik (123 891 tonni ehk 11 % koguekspordist), USA (97 936 tonni ehk 9 % koguekspordist) ja Vietnam (76 344 tonni ehk 7 % koguekspordist). Keskmised ekspordihinnad nendele turgudele olid vastavalt 1 107 eurot/t, 1 444 eurot/t ja 781 eurot/t. Seega olid keskmised ekspordihinnad nendesse riikidesse liidu tootmisharu keskmistest hindadest 50–80 % madalamad.

4.7.1.4.   Liidu turu atraktiivsus

(154)

Eelmises põhjenduses esitatud hinnaanalüüsi arvesse võttes võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, on Hiina eksportivad tootjad suutelised langetama märkimisväärselt impordihindu liidu turule, saades liidu turul ikkagi kõrgemaid hindu kui muude kolmandate riikide turgudel. Seetõttu on Hiina eksportivatel tootjatel suur stiimul suunata oma eksport liidu turule, kus nad saavad küsida kõrgemat hinda, olles samal ajal suutelised lööma oluliselt alla liidu tootmisharu müügihinda. Peale selle on neil stiimul eksportida vähemalt osa vabast toomisvõimsusest madalate hindadega liidu turule.

(155)

Liidu turu atraktiivsusest annab tunnistust ka asjaolu, et meetmete kohaldamise algusest alates on Hiina eksportijad püüdnud neist kõrvale hoida, kuid need juhtumid on tuvastatud ja nendega on tegeletud, nagu selgitati põhjendustes 2 ja 4.

(156)

Liidu turu atraktiivsust kinnitab ka HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi esinemine hoolimata meetmetest, mis kehtivad 1999. aastast alates.

(157)

Seega võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, on HRV eksportivatel tootjatel potentsiaal ja stiimul oluliselt suurendada terastrosside ja -kaablite ekspordi mahtu liitu dumpinguhindadega, lüües märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hindu.

4.7.2.   Mõju liidu tootmisharule

(158)

Kui liidu tootmisharu säilitab praeguse hinnataseme, ei suuda ta madala hinnaga Hiina impordi tõttu säilitada oma müügimahtu ega turuosa. On ülimalt tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasvab Hiina turuosa kiiresti. See toimub tõenäoliselt liidu tootmisharu arvelt, kuna selle hinnatase on kõrgeim. Müügimahtude vähenemine toob kaasa veelgi madalama tootmisvõimsuse rakendusastme ja keskmise tootmiskulu suurenemise. See toob omakorda kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud kahjumit tootva olukorra edasise halvenemise.

(159)

Kui liidu tootmisharu peaks müügimahtude ja turuosa säilitamise nimel siiski otsustama oma hinnataset langetada, halveneb selle finantsolukord peaaegu kohe ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud kahjumit tootev olukord halveneb oluliselt.

(160)

Mõlema variandi puhul avaldab meetmete aegumine liidu tootmisharule ja eelkõige tööhõivele kahjulikku mõju. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu juba sunnitud vähendama asjaomaste toodetega seotud töökohti 9 % (vt tabel 9). Liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine võib tuua kaasa tervete tootmisüksuste sulgemise.

(161)

Seepärast võib järeldada, et on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumine toob kaasa Hiinast lähtuva terastrosside ja -kaablite impordi tekitatud kahju kordumise ning liidu tootmisharu niigi kahjustatud olukorra halvenemise veelgi.

(162)

Eelmise aegumise läbivaatamise perioodil 2007–2010 arenes liidu tootmisharu majanduslik olukord positiivselt. Tootmisharu suutis säilitada kasumlikkuse 5 % suuruse sihtkasumi lähedal ka praeguse vaatlusaluse perioodi kahel esimesel aastal (2013–2014). Seega on liidu tootmisharu tõendanud, et on struktuuriliselt elujõuline tootmisharu ja suudab kahjumliku olukorra ümber pöörata. Käesolevas aegumise läbivaatamises vaatluse all olnud perioodil muutus liidu tootmisharu finantsolukord siiski taas ebakindlaks, mis halveneb veelgi, kui meetmetel lastakse aeguda. Liidu tootmisharu ei suudaks siis praegusest kahjulikust olukorrast enam taastuda ja kannaks veel rohkem kahju Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis suure tõenäosusega suureneks.

(163)

Tuleb tunnistada, et terastrosside ja -kaablite import Korea Vabariigist ja muudest kolmandatest riikidest on nende mahtu ja madalat hinnataset arvesse võttes tegur, mis suurendab liidu tootmisharu kantavat kahju. Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt piirduti käesoleval uurimisel selle hindamisega, kas Hiina kahjustavate hindadega terastrosside ja -kaablite impordi tekitatud kahju kordumine on tõenäoline, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Liidu tootmisharu ebakindlat olukorda arvesse võttes halvendaks Hiina impordi märkimisväärne kasv seda veelgi HRV märkimisväärse vaba tootmismahu, liidu turu atraktiivsuse ja Hiina terastrosside ja -kaablite liitu suunatud impordi võimaliku madala hinnataseme tõttu.

(164)

Asjaolu, et Hiina terastrosside ja -kaablite import liidu turule toimub praegu palju väiksemas mahus kui enne meetmete kehtestamist, näitab, et kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudega õnnestus edukalt taastada moonutamata konkurentsitingimused Hiina vaatlusaluse toote eksportijate ja liidu tootmisharu vahel. Asjaolu, et import Korea Vabariigist ja muudest kolmandatest riikidest lõi Hiina impordihinnad alla, ei mõjuta komisjoni kohustust jääda käesoleva uurimise raamidesse. Nagu märgiti põhjenduses 165, on komisjon tõendanud, et meetmete aegumise korral on kahju kordumise tõenäosus suur.

4.7.3.   Järeldus

(165)

Komisjon järeldas, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt Hiina terastrosside ja -kaablite dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla ja suurendaksid seega liidu tootmisharu kantud kahju veelgi. Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

5.   LIIDU HUVID

(166)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(167)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(168)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmise aegumise läbivaatamise käigus jõuti seisukohale, et meetmete rakendamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju huvitatud isikutele.

(169)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

5.1.   Liidu tootmisharu huvid

(170)

Uurimine näitas ka, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule ja selle ebakindel finantsolukord halveneks veelgi. Meetmete aegumine ohustaks tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, sundides liidu tootjaid tegevust lõpetama ja jättes liidu turu täielikult sõltuvaks terastrosside ja -kaablite impordist.

(171)

Liidu tootmisharu on näidanud end minevikus elujõulise, positiivsete majandus- ja finantstulemustega tootmisharuna. See suutis jääda kasumlikuks, kusjuures kasumimarginaal ületas sihtkasumit.

(172)

Seepärast oleks kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

5.2.   Importijate huvid

(173)

Nagu põhjendustes 20–22 ja 24 märgiti, ei teinud ükski importija käesolevas uurimises koostööd ega esitanud nõutud teavet. Eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele olulist mõju. Vastupidiste tõendite puudumisel võib kinnitada, et kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

5.3.   Kasutajate huvid

(174)

Terastrossidel on palju eri kasutusalasid, nagu kalandus, merendus/laevandus, nafta- ja gaasitööstus, mäendus, metsandus, õhutransport, tsiviilehitus, ehitus ja tõsteseadmed.

(175)

Nagu põhjendustes 23 ja 24 märgiti, ei teinud ükski kasutaja käesolevas uurimises koostööd ega esitanud nõutud teavet. Mõned kasutajad, kes endast teada andsid, väitsid, et kasutavad terastrosse ja -kaableid väga vähe. Seepärast järeldati, nagu ka eelmistes uurimistes, et kehtivad meetmed ei ole avaldanud kasutajate majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju ning et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks kasutavate tööstusharude olukorda ülemäära.

5.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(176)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamist.

6.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(177)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada säilitada HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtivad meetmed. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ühtki märkust ei saadud üheltki osaliselt.

(178)

Nagu märgiti põhjenduses 6, laiendati HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtivat dumpinguvastast tollimaksu Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte. HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes jätkuvalt kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu tuleb jätkuvalt laiendada Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte. Maroko eksportiv tootja, kes vabastati määrusega (EÜ) nr 1886/2004 laiendatud meetmetest, tuleks vabastada ka käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest. Korea Vabariigi 15 eksportivat tootjat, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 laiendatud meetmetest, tuleks samuti vabastada käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest.

(179)

Pidades silmas Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (26) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted ei näe ette sellist intressimäära ning riigisiseste eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi vastavalt sellele, milline liikmesriik on valitud tollivormistuseks.

(180)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks terastrosside ja -kaablite impordi suhtes, sealhulgas selliste mittehargnevate trosside (välja arvatud roostevabast terasest trossid ja kaablid) impordi suhtes, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 (TARICi koodid 7312108112, 7312108113, 7312108119, 7312108312, 7312108313, 7312108319, 7312108512, 7312108513, 7312108519, 7312108912, 7312108913, 7312108919, 7312109812, 7312109813 ja 7312109819) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja HRVst pärit toodete CIF-netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 60,4 %.

3.   HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavat lõikes 2 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse Marokost lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Marokost pärit impordina (TARICi koodid 7312108112, 7312108312, 7312108512, 7312108912 ja 7312109812), välja arvatud terastrossid ja -kaablid, mille on tootnud Remer Maroc SARL, Zone Industrielle, Tranche 2, Lot 10, Settat, Maroko (TARICi lisakood A567) ning Korea Vabariigist lähetatud samasuguste terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Korea Vabariigist pärit impordina (TARICi koodid 7312108113, 7312108313, 7312108513, 7312108913 ja 7312109813), välja arvatud terastrossid ja -kaablid, mille on tootnud järgmised äriühingud:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Korea Vabariik

Bosung Wire Rope Co., Ltd, 568,Yongdeok-ri, Hallim-myeon, Gimae-si, Gyeongsangnam-do, 621–872

A969

Chung Woo Rope Co., Ltd, 1682-4, Songjung-Dong, Gangseo- Gu, Busan

A969

CS Co., Ltd, 31–102, Junam maeul 2-gil, Yangsan, Gyeongsangnam-do

A969

Cosmo Wire Ltd, 4–10, Koyeon-Ri, Woong Chon-Myon Ulju- Kun, Ulsan

A969

Dae Heung Industrial Co., Ltd, 185 Pyunglim – Ri, Daesan- Myun, Haman – Gun, Gyungnam

A969

Daechang Steel Co., Ltd, 1213, Aam-daero, Namdong-gu, Incheon

C057

DSR Wire Corp., 291, Seonpyong-Ri, Seo-Myon, Suncheon-City, Jeonnam

A969

Goodwire MFG. Co. Ltd, 984–23, Maegok-Dong, Yangsan-City, Kyungnam

B955

Kiswire Ltd, 37, Gurak-Ro, 141 Beon-Gil, Suyeong-Gu, Busan, Korea 48212

A969

Manho Rope & Wire Ltd, Dongho Bldg, 85–2 4 Street Joongang- Dong, Jong-gu, Busan

A969

Line Metal Co. Ltd, 1259 Boncho-ri, Daeji-Myeon, Changnyeong-gun, Gyeongnam

B926

Seil Wire and Cable, 47–4, Soju-Dong, Yangsan-Si, Kyungsangnamdo

A994

Shin Han Rope Co., Ltd, 715–8, Gojan-Dong, Namdong-gu, Incheon

A969

Ssang Yong Cable Mfg. Co., Ltd, 1559-4 Song-Jeong Dong, Gang-Seo Gu, Busan

A969

Young Heung Iron & Steel Co., Ltd, 71–1 Sin-Chon Dong,Changwon City, Gyungnam

A969

Artikkel 2

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta sellise tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 12. augusti 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1796/1999, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse Korea Vabariigist pärit importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (EÜT L 217, 17.8.1999, lk 1).

(3)  Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(4)  Nõukogu 22. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 760/2004, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1796/1999 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis kehtib muu hulgas Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile, ka terastrosside ja -kaablite impordile, mis on lähetatud Moldovast, sõltumata sellest, kas nende deklareeritud päritolumaa on Moldova või mitte (ELT L 120, 24.4.2004, lk 1).

(5)  Nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1886/2004, millega laiendatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 teatavate, muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärinevate terastrosside [ja -kaablite] impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Marokost saadetud terastrosside [ja -kaablite] impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Marokost pärineva impordina või mitte, ning lõpetatakse uurimine ühe Maroko eksportija suhtes (ELT L 328, 30.10.2004, lk 1).

(6)  Nõukogu 8. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1858/2005, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (ELT L 299, 16.11.2005, lk 1).

(7)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 203, 11.8.2004, lk 4).

(8)  Nõukogu 26. aprilli 2010. aasta rakendusmäärus (EL) nr 400/2010, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1858/2005 teatavate, muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärineva impordina või mitte, ning lõpetatakse uurimine Malaisiast lähetatud ekspordi suhtes (ELT L 117, 11.5.2010, lk 1).

(9)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 311, 16.11.2010, lk 16).

(10)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(11)  Nõukogu 27. jaanuari 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 102/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost, Moldovast ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte, ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamine Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (ELT L 36, 9.2.2012, lk 1).

(12)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 180, 19.5.2016, lk 2).

(13)  Teade Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 41, 8.2.2017, lk 5).

(14)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 41, 8.2.2017, lk 4).

(15)  http://info.hktdc.com/chinastat/gcb/index2.htm (viimati vaadatud 28.9.2017).

(16)  19. septembri 2013. aasta otsus kohtuasjas C-15/12 P: Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials vs. nõukogu, EU:C:2013:572, punktid 34–35.

(17)  Võrdluseks vt rakendusmääruse (EL) nr 102/2012 põhjendus 51.

(18)  Bown, Chad P. „Global Antidumping Database“ („Ülemaailmne dumpinguvastane andmebaas“), The World Bank, juuni 2016, allikas: http://econ.worldbank.org/ttbd/gad/.

(19)  Tollimaks ulatub 1 000 USA dollarini tonni kohta.

(20)  Tollimaks ulatub 2 580 USA dollarini tonni kohta.

(21)  Tollimaks jääb vahemikku 124,33–627 USA dollarit tonni kohta.

(22)  http://www.mincit.gov.co/loader.php?lServicio=Documentos&lFuncion=verPdf&id=82791&name=Resolucion_220_del_15_de_diciembre_de_2017__Preliminar_cables_y_torones_....pdf&prefijo=file (2. veebruari 2018. aasta seisuga).

(23)  Impordimahu suurenemine protsentides, tabel 2: (119 – 66): 66 = 0,80 × 100 = 80 %.

(24)  Kaabli tõmbetugevus näitab selle vastupidavust teatud pingele.

(25)  i) kahe võimalikult lähedaste läbimõõtudega (1 mm väiksem ja 1 mm suurem) toote kontrollnumbrite keskmine, mida on kohaldatud liidu tootmisharu andmete suhtes, tingimusel et kõik teised toote kontrollnumbri numbrid on samad (käib toote kontrollnumbri 6. ja 7. numbri kohta); ii) kasutades kõige sarnasema läbimõõduga toote ühikuhinda ja suhet, mis näitab läbimõõdust tulenevat hinnaerinevust, kui võrrelda liidu tootmisharu sama läbimõõduga toodete müüki ning kohaldada seda liidu tootmisharu andmete suhtes.

(26)  Otsus kohtuasjas Wortmann, C-365/15, EU:C:2017:19, punktid 35–39.


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/64


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/608,

19. aprill 2018,

milles sätestatakse laevavarustuse elektrooniliste märgiste tehnilised kriteeriumid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2014/90/EL antakse komisjonile rakendamisvolitused, et sätestada asjakohased tehnilised kriteeriumid kõnealuste elektrooniliste märgiste projekteerimise, toimivuse, paigaldamise ja kasutamise kohta.

(2)

Koostatud tasuvusanalüüs (2) andis soodsa hinnangu kõnealuste elektrooniliste märgiste kasutamise kohta roolimärgise täiendusena.

(3)

Laevavarustuse elektrooniline märgistamine ei nõua suuri investeeringuid, kuid toob kasu tootjatele, laevaomanikele ja -käitajatele ning turujärelevalveasutustele.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud tehniline kirjeldus põhineb olemasolevate tehniliste lahenduste võrdlusel, mis tehti tasuvusanalüüsi raames, ning sellel analüüsil põhinevatel ettepanekutel, mis käsitlevad laevavarustuse tuvastamiseks kasutatavate koodide koostamist.

(5)

Olemasolevate andmekandjate ning andmevahetusskeemide võrdlus tasuvusanalüüsi raames näitas, et kõige sobivamad tehnilised lahendused on maatrikskood ja raadiosagedustuvastatav märgis (RFID-märgis).

(6)

Veel näitas tasuvusanalüüs, et kuna elektrooniline märgis suudab säilitada andmeid piiratud mahus, tuleks elektroonilise märgise andmetesse lisada lingid andmebaasidele, kust on võimalik leida üksikasjalikumat teavet. Käesolevas määruses sätestatud maatrikskoodides ja RFID-märgistel on olemas põhiteave sellise lingi loomiseks.

(7)

Seega tuleb kasutada laevavarustuse kordumatut tunnuskoodi, mis põhineb standardsel koodi struktuuril ega sõltu elektroonilise märgise tüübist. Sellised tuvastusviisid peaksid olema piisavalt paindlikud, et kasutajatel oleks otsejuurdepääs kõige asjakohasemale laevavarustuse andmebaasile.

(8)

Formaat, milles nõutav teave kodeeritakse andmekandja jaoks, peaks tuginema ISO standarditel. Formaat peaks ka võimaldama kodeerida tootjate lisateavet, sest tootjatel peaks olema võimalik andmekandjale kanda täiendavaid turvaelemente, et oleks kergem avastada võltsitud tooteid.

(9)

Selleks et visuaalset kontrolli oleks parem teha, peaks roolimärgise asemel elektroonilist märgist kandval laevavarustusel olema asjakohane sümbol.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „elektrooniline märgis“– raadiosagedustuvastatav märgis (RFID-märgis) või maatrikskoodiga märgis;

2)   „rakendustunnus“– numbritest koosnev eesliide, millega tähistatakse kodeeritud andmeelementide tähendust ja formaati.

Artikkel 2

Laevavarustuse tootjad võivad kasutada järgmisi lisas esitatud elektroonilisi märgiseid:

a)

raadiosagedustuvastatavad märgised, mis on püsivalt kinnitatud toote külge;

b)

püsivalt toote külge kinnitatud optiliselt loetavad märgised, mis sisaldavad maatrikskoode, või

c)

püsivalt tootele kantud optiliselt loetavad märgised, mis sisaldavad maatrikskoode.

Artikkel 3

Raadiosagedustuvastatavad elektroonilised märgised, mis asendavad roolimärgist, peavad sisaldama kas märgises või vahetult selle juures nähtavat, loetavat ja kustutamatut sümbolit, nagu see on esitatud lisa punktis 3.1 või 3.2.

Optiliselt loetavad ja maatrikskoode sisaldavad märgised, mis asendavad roolimärgist, peavad sisaldama kas märgises või vahetult selle juures nähtavat, loetavat ja kustutamatut sümbolit, nagu see on esitatud lisa punktis 3.3.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 146.

(2)  „The possible introduction of an electronic tag as a supplement or a replacement of the wheel mark in marine equipment“, Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi hanke MOVE/D2/2015-372 V1.0 pakkumiskutse („Elektroonilise märgise võimalik kasutuselevõtmine kas laevavarustuse roolimärgise täienduseks või sellele lisaks“).


LISA

1.   Laevavarustuse identifitseerimine

1.1.

Laevavarustuse elektrooniline märgis peab sisaldama elektrooniliselt loetavat identifikaatorit raadiosagedustuvastatava märgisena (RFID-märgis) või optiliselt loetava maatrikskoodina, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

asjakohane rakendustunnus, mis vastab standarditele ISO/IEC 15434:2006 ja ISO/IEC 15418:2016; kasutatakse kas andmetunnust ASC MH10 või rakendustunnust GS1;

b)

vastavushindamisel kasutatud moodul (moodulid), mis on esitatud direktiivi 2014/90/EL II lisas [üks kirjatäht];

c)

teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, mille komisjon on kindlaks määranud vastavalt direktiivi 2014/90/EL IV lisa punktile 3.1 [neli numbrit];

d)

üksiktoote tõendamisnumber (numbrid) (moodul G) või EÜ tüübihindamis- ja tüübivastavussertifikaadi numbrid (moodulid B ja D, E või F) [kuni 20 tärki].

1.2.

Lisaks punktis 1.1 osutatud teabele võivad elektroonilised märgised sisaldada tootmiskoha numbrit, tootekoodi, partii numbrit ja/või lisateavet, mille tootja on ette näinud kooskõlas standardiga ISO/IEC 15434:2006 [kasutatakse kas andmetunnust ASC MH10 või rakendustunnust GS1].

1.3.

Näited:

 

Moodulid B+D: [vt punkt 1.2.]+([asjaomane tunnus]) B 0575 40123+D 0038 040124

 

Moodulid B+E: [vt punkt 1.2.]+([asjaomane tunnus]) B 0575 40123+E 0038 040125

 

Moodulid B+F: [vt punkt 1.2.]+([asjaomane tunnus]) B 0575 40123+F 0038 040126

 

Moodul G: [vt punkt 1.2.]+([asjaomane tunnus]) G 0575 040126.

2.   Elektroonilised märgised

2.1.   RFID-märgised

RFID-transponderid töötavad sagedusalas 860 MHz kuni 960 MHz standardi ISO/IEC 18000-6:2004 tüüp C kohaselt.

Elektrooniline märgis kinnitatakse asjaomase laevavarustuse külge vastupidavalt ja nii, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt lugeda asjaomase laevavarustuse oodatava kasutusaja vältel.

2.2.   Maatrikskoodid

Maatrikskoodid peavad vastama standardile ISO/IEC 16022:2006.

Elektrooniline märgis kantakse asjaomasele laevavarustusele või kinnitatakse asjaomase laevavarustuse külge vastupidavalt ja nii, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt lugeda asjaomase laevavarustuse oodatava kasutusaja vältel.

3.   Tähised

3.1.

Image

3.2.

Image

3.3.

Image

20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/68


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/609,

19. aprill 2018,

milles käsitletakse lõssipulbri kokkuostu maksimumhinda rakendusmäärusega (EL) 2018/154 avatud pakkumismenetluse raames toimuvas teises pakkumisvoorus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/154 (2) avati pakkumusmenetlus lõssipulbri kokkuostuks riikliku sekkumise ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2018 vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1240 (3) sätestatud tingimustele.

(2)

Pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi arvesse võttes peab komisjon vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 14 lõikele 1 määrama kindlaks kokkuostu maksimumhinna või tegema otsuse jätta see kindlaks määramata.

(3)

Pidades silmas teise pakkumisvooru raames saadud pakkumusi, ei tuleks kokkuostu maksimumhinda kindlaks määrata.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/154 avatud pakkumismenetluse raames toimuva teise pakkumisvooru puhul, mille alusel tehtavate pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 17. aprillil 2018, ei kehtestata kokkuostu maksimumhinda.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(2)  Komisjoni 30. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/154, millega avatakse pakkumusmenetlus lõssipulbri kokkuostuks riikliku sekkumise ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2018 (ELT L 29, 1.2.2018, lk 6).

(3)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.7.2016, lk 71).


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/69


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/610,

19. aprill 2018,

milles käsitletakse lõssipulbri madalaimat müügihinda rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas üheksateistkümnendas osalises hankemenetluses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärust (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas, (2) eriti selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 (3) on avatud lõssipulbri müük hankemenetluse teel.

(2)

Üheksateistkümnenda osalise hankemenetluse raames saadud pakkumusi arvesse võttes tuleks kindlaks määrata madalaim müügihind.

(3)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusega (EL) 2016/2080 avatud hankemenetluse raames toimuvas üheksateistkümnendas osalises hankemenetluses, mis käsitleb lõssipulbri müüki ja mille puhul pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 17. aprillil 2018, kehtestatakse madalaim müügihind 105,10 eurot / 100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 206, 30.7.2016, lk 71.

(3)  Komisjoni 25. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2080, millega avatakse lõssipulbri müük hankemenetluse teel (ELT L 321, 29.11.2016, lk 45).


OTSUSED

20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/70


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/611,

19. aprill 2018,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849, (1) millega kehtestatakse Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed.

(2)

KRDV jätkab oma tuuma- ja ballistiliste rakettide programme, misläbi rikub oma kohustusi, mis on sätestatud mitmes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis. Neid programme rahastatakse osaliselt rahaliste vahendite ja majandusressursside ebaseaduslike ülekannete abil.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisas sätestatud isikute ja üksuste loetellu tuleks lisada neli isikut, kes kandsid üle vara või vahendeid, mis võivad rahaliselt kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.

(4)

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 19. aprill 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA


(1)  Nõukogu 27. mai 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (ELT L 141, 28.5.2016, lk 79).


LISA

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

„II.   

Isikud ja üksused, kes osutavad finantsteenuseid või kannavad üle vara või vahendeid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele“.

2)

II jaotise alajaotise „A. Isikud“ alla lisatakse järgmised kanded:

 

Nimi

Teised nimed

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise kuupäev

Põhjendused

„9.

KIM Yong Nam

KIM Yong-Nam, KIM Young-Nam, KIM Yong-Gon

Sünniaeg: 2.12.1947

Sünnikoht: Sinuju, KRDV

20.4.2018

Ekspertide rühm on tuvastanud KIM Yong Nami luure üldbüroo esindajana, mis on ÜRO poolt loetellu kantud üksus. Ekspertide rühm on tuvastanud, et KIM Yong Nam ja tema poeg KIM Su Gwang osalevad eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. KIM Yong Nam on liidus avanud erinevaid jooksev- ja hoiukontosid ning on diplomaadina töötades osalenud erinevates suuremahulistes pangaülekannetes liidus või väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, sealhulgas kontodele, mis on tema poja KIM Su Gwangi ja minia KIM Kyong Hui nimel.

10.

DJANG Tcheul Hy

 

Sünniaeg: 11.5.1950

Sünnikoht: Kangwon

20.4.2018

DJANG Tcheul Hy on koos oma abikaasa KIM Yong Nami, poja KIM Su Gwangi ja minia KIM Kyong Huiga osalenud eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Talle kuulus liidus mitu pangakontot, mille tema nimel avas tema poeg KIM Su Gwang. Samuti osales ta mitmes pangaülekandes, mis tehti tema minia KIM Kyong Hui kontodelt väljaspool liitu asuvatele pangakontodele.

11.

KIM Su Gwang

KIM Sou-Kwang, KIM Sou-Gwang, KIM Son-Kwang, KIM Su-Kwang, KIM Soukwang

Sünniaeg: 18.8.1976

Sünnikoht: Pyongyang, KRDV

Diplomaat KRDV Valgevene saatkonnas

20.4.2018

Ekspertide rühm on tuvastanud KIM Su Gwangi luure üldbüroo esindajana, mis on ÜRO poolt loetellu kantud üksus. Ekspertide rühm on tuvastanud, et KIM Su Gwang ja tema isa KIM Yong Nam on osalenud eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. KIM Su Gwang on avanud mitmes liikmesriigis arvukalt pangakontosid, sealhulgas ka pereliikmete nimel. Ta on diplomaadina töötades osalenud erinevates suuremahulistes pangaülekannetes liidus või väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, sealhulgas kontodele, mis on tema abikaasa KIM Kyong Hui nimel.

12.

KIM Kyong Hui

 

Sünniaeg: 6.5.1981

Sünnikoht: Pyongyang, KRDV

20.4.2018

KIM Kyong Hui on koos abikaasa KIM Su Gwangi, äia KIM Yong Nami ja ämma DJANG Tcheul Hyga osalenud eksitavates finantstegevustes, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. Ta sai mitu pangaülekannet oma abikaasalt KIM Su Gwangilt ja äialt KIM Yong Namilt ning kandis raha väljaspool liitu asuvatele pangakontodele, mis olid kas tema või tema ämma DJANG Tcheul Hy nimel.“


20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/73


KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/612,

7. aprill 2016,

riigiabi SA 28876 – 2012/C (ex CP 202/2009) kohta, mida Kreeka andis Pireuse sadama konteineriterminalile

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1978 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

23. märtsil 2015 võttis komisjon vastu lõpliku otsuse (edaspidi „lõplik otsus“), (1) milles leidis, et Kreeka oli Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 nõudeid rikkudes ebaseaduslikult rakendanud ühisturuga kokkusobimatuid abimeetmeid, millest said kasu ettevõtja Piraeus Container Terminal S.A („PCT“) ning selle emaettevõtja ja kreeditor Cosco Pacific Limited („Cosco“), ning käskis kõnealused abimeetmed tühistada ja abi tagastada.

(2)

2. juunil 2015 esitas Kreeka lõpliku otsuse peale apellatsiooni Euroopa Liidu Üldkohtule.

2.   MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1.   Lõplik otsus

(3)

2009. aastal sai komisjon kaebuse, et seadusega nr 3755/2009 said Pireuse sadama teatava osa kontsessiooni valdaja Cosco ja selle tütarettevõtja PCT kasu mitmest rahalisest meetmest (2). Need erandid olid seotud 2008. aastal antud esialgse kontsessiooniga. 11. juulil 2012 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, milles seadis kõnealuse maksuvabastuse kahtluse alla (edaspidi „algatamisotsus“) (3). 23. märtsil 2015 lõpetas komisjon ametliku uurimismenetluse ja leidis, et järgmised meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi (4):

kogunenud intressilt tulumaksu maksmise kohustusest vabastamine kuni kolmanda kai kasutusele võtmise kuupäevani;

õigus tagastada käibemaksu ettemaksu lepingu objekti valmiduse astmest olenemata; mõiste „kapitalikaubad“ määratlemine seoses käibemaksueeskirjade kohaldamisega; õigus arvestada intressi alates 61. päevast pärast käibemaksu tagastamise taotluse esitamist;

kahjumi ajalise piiranguta edasikandmise võimaldamine;

võimalus valida teise kai rekonstrueerimise ja kolmanda kai ehituse investeeringukulude amortiseerimisel kolme meetodi vahel;

investeerimisprojektide rahastamiseks sõlmitavate laenu- ja kõrvallepingute vabastamine tempelmaksust;

võlausaldajate vabastamine maksudest, tempelmaksust ja osamaksudest ning kohustustest riigi ja kolmandate osapoolte ees seoses võlausaldajatevaheliste lepingutega, millega antakse üle laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja õigusi;

kontsessioonilepingu alusel Port Piraeus Authority (PPA) poolt PCT-le makstavate käibemaksuseaduse kohaldamisalasse mittekuuluvate hüvitiste vabastamine tempelmaksust;

kaitse võimaldamine välisinvesteeringute erirežiimi alusel.

(4)

Samas otsuses leidis komisjon, et ettevõtja PCT vabastamisega sundvõõrandamist käsitlevate eeskirjade täitmise kohustusest ei andnud Kreeka riigiabi (5).

2.2.   Hinnatav meede: PPA poolt PCT-le makstud hüvitiste vabastamine tempelmaksust  (6)

(5)

Seoses PPA poolt PCT-le makstud hüvitiste vabastamisega tempelmaksust järeldas komisjon lõplikus otsuses, et sellega anti PCT-le valikuline eelis, kuna nii ei pidanud PCT maksma tempelmaksu, kui: a) PPA maksab kontsessioonilepingu sanktsioonide klausli rakendumise tõttu hüvitist ja b) PPA maksab muud liiki hüvitist, näiteks kahjuhüvitist või rahvusvahelise lepingu rikkumise hüvitist (7).

(6)

Eelkõige seoses hüvitisega, mida PPA maksab kontsessioonilepingu sanktsioonide klausli rakendumise tõttu (st punkt a kohe põhjenduse järel), järeldas komisjon, et PCT-le antud eelis seisnes selles, et kõnealustel juhtudel ei pidanud PCT maksma fikseeritud määraga tempelmaksu (8). Selle järelduse aluseks on kaalutlus, et vastavalt üldkehtivale raamistikule (st tempelmaksu koodeksile), (9) nagu seda on tõlgendatud ringkirjas nr 44/1987, tuleb käibemaksuga maksustatava põhilepingu kõrvallepingu aktiveerimise korral maksta fikseeritud määraga tempelmaksu (10).

(7)

Samas märkis Kreeka üldkohtule esitatud taotluses tühistada lõplik otsus, et kindlaksmääratud tempelmaksud on üldiselt juba kaotatud alates 2001. aastast, (11) st enne seda, kui seadusega nr 3755/2009 tehti PCT-le kõnealune maksuvabastus.

3.   MEETME HINDAMINE

(8)

Lõpliku otsuse tegemisele eelneva haldusmenetluse käigus ei maininud Kreeka ametiasutused komisjonile kordagi seda, et kindlaksmääratud tempelmaksud on seaduse nr 2873/2000 artikliga 25 alates 2001. aastast kaotatud. Kreeka ametiasutused ei maininud seda fakti, kuigi algatamisotsusega oli algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus seoses PCT üldise vabastamisega (nii fikseeritud kui ka proportsionaalse määraga) tempelmaksust vastavalt kõnealuse seaduse artikli 2 punktile 10 (12). Seepärast oli komisjonil talle otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel alust järeldada, et kõnealuse seaduse artikli 2 punktiga 10 anti PCT-le siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kui PCT vabastati nii fikseeritud kui ka proportsionaalse määraga tempelmaksust kontsessioonilepingu alusel PPA poolt PCT-le makstud hüvitiste puhul (13).

(9)

Kuigi Kreeka ametiasutused hilinesid (14) komisjonile fikseeritud määraga tempelmaksu üldisest kaotamisest teatamisega, soovib komisjon hea halduse huvides, kuigi ta ei ole kohustatud seda tegema, lõplikku otsust muuta, et see kajastaks praegust olukorda täiel määral. Võttes arvesse seaduse nr 2873/2000 artiklit 25, ei ole komisjonil enam alust arvata, et kõnealuse seaduse artikli 2 punktiga 10 anti PCT-le eelis juhul, kui PPA maksab PCT-le kontsessioonilepingu rikkumise hüvitist. Sellist liiki hüvitismaksete suhtes üldkohaldatavate eeskirjade kohaselt ei tulnud seaduse nr 3755/2009 vastuvõtmise ajal tempelmaksu maksta. Seepärast ei antud kõnealuse tempelmaksust vabastamisega PCT-le valikulist eelist ning seega ei ole sel juhul tegemist riigiabiga.

(10)

Kuna komisjon sai selle teabe alles kõnealuse lõpliku otsuse vastuvõtmise järel, otsustas komisjon nüüd hea haldustava huvides oma 23. märtsi 2015. aasta otsust muuta seoses selle konkreetse eelisega. Siiski ei muudeta lõplikku otsust selles osas, mis puudutab PCT vabastamist (proportsionaalsest) tempelmaksust, mida tuleb maksta PPA makstavate muud liiki hüvitiste korral (st käesoleva otsuse põhjenduse 5 punktis b märgitud juhul).

4.   JÄRELDUS

(11)

Komisjon otsustas, et Kreeka ei andnud PCT-le riigiabi, vabastades PCT tempelmaksu maksmisest juhul, kui PPA maksab PCT-le kontsessioonilepingu rikkumise hüvitist. Seepärast muudab komisjon oma 23. märtsi 2015. aasta otsust selles osas. Kõnealuse otsuse ühtegi muud järeldust ei muudeta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (juhtumis SA.28876 (Pireuse sadama konteineriterminal ja Cosco Pacific Limited) (ELT L 269, 15.10.2015, lk 93)) artikli 1 seitsmendale punktile lisatakse teine lause:

„see meede ei hõlma PCT-le makstavat kontsessioonilepingu rikkumise hüvitist, kui tempelmaksu ei ole nagunii vaja maksta;“.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 7. aprill 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER


(1)  ELT L 269, 15.10.2015, lk 93.

(2)  Vt lõpliku otsuse põhjendused 10–19.

(3)  ELT C 301, 5.10.2012, lk 55.

(4)  Vt lõpliku otsuse artikkel 1.

(5)  Vt lõpliku otsuse artikkel 2.

(6)  Seaduse nr 3755/2009 artikli 2 lõige 10.

(7)  Vt lõpliku otsuse põhjendused 195–209, eriti põhjendused 202–205.

(8)  Vt lõpliku otsuse põhjendused 201–203.

(9)  Presidendi 28. juuli 1931. aasta dekreet, ametlik teataja A239 1931.

(10)  Vt lõpliku otsuse põhjendus 197.

(11)  Vastavalt seaduse nr 2873/2000 artiklile 25.

(12)  Vt algatamisotsuse punkt 4.2.3.8 (põhjendused 194–203).

(13)  Vt ka kohtuasi C-390/06: Nuova Agricast, EU:C:2008:224, punkt 54.

(14)  Esimest korda siis, kui Üldkohtule esitati taotlus tühistada lõplik otsus.