6.4.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 90/3

TÕLGE

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406

1. MUUDATUS

VÕTTES ARVESSE, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit soovivad muuta Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelist koostöömemorandumit NAT-I-9406, mis on sõlmitud 3. märtsil 2011 Budapestis (edaspidi „2011. aasta memorandum“),

ON Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit kokku leppinud järgmises:

I artikkel

2011. aasta memorandum tunnistatakse täielikult kehtetuks koos kõikide 2011. aasta memorandumi lisade ja liidetega ning asendatakse käesoleva lepingu addendum'iga, mis sisaldab koostöömemorandumit NAT-I-9406A, koostöömemorandumi NAT-I-9406A 1. lisa, koostöömemorandumi NAT-I-9406A 1. lisa 1., 2. ja 3. liidet ning koostöömemorandumi NAT-I-9406A 1. lisa 1. liite 1., 2., 3., 4. ja 5. liidest.

II artikkel

Jõustumine ja lõpetamine

Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda, sealhulgas selle addendum'it, ajutiselt alates käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast.

Käesolev leping, sealhulgas selle addendum, jõustub siis, kui Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on üksteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpule viinud lepingu jõustamiseks vajalikud sisemenetlused, ja jääb jõusse kuni käesoleva lepingu lõpetamiseni.

Mõlemal osalisel on õigus igal ajal lõpetada käesolev leping, sealhulgas selle addendum, tingimusel et nad teatavad sellest teisele osalisele kirjalikult kuuskümmend (60) päeva ette. Käesoleva lepingu lõpetamine lõpetab selle addendum'i, sealhulgas kõikide selle lisade, liidete ja liideste kehtivuse, mille osalised on koostöömemorandumi kohaselt vastu võtnud.

III artikkel

Volitused

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit nõustuvad käesoleva lepingu sätetega, millele osutavad nende täievoliliste esindajate allkirjad.

Koostatud Brüsselis kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta detsembrikuu kolmeteistkümnendal päeval kahes eksemplaris inglise keeles.

Euroopa Liidu nimel

Ameerika Ühendriikide nimel

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406

1. MUUDATUSE ADDENDUM

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline

KOOSTÖÖMEMORANDUM NAT-I-9406A,

mis käsitleb lennuliikluse korraldamise ajakohastamist, tsiviillennundusalast teadus- ja arendustegevust ja ülemaailmset koostalitlusvõimet

VÕTTES ARVESSE Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ühist eesmärki edendada ja arendada koostööd tsiviillennunduse valdkonnas ning

VÕTTES ARVESSE, et selline koostöö soodustab tsiviillennunduse arengut ja suurendab lennuohutust ning tõhusust nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus,

LEPIVAD Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit (edaspidi koos „osalised“ ja kumbki eraldi „osaline“) kokku viia ellu ühiseid programme vastavalt järgmistele tingimustele.

I artikkel

Eesmärk

A. Käesolevas koostöömemorandumis (edaspidi „memorandum“) ning selle lisades, liidetes ja liidestes on sätestatud vastastikuse koostöö tingimused tsiviillennundusalases teadus- ja arendustegevuses ja valideerimises ning kõikides lennuliikluse korraldamise ajakohastamise etappides. Lennuliikluse korraldamise ajakohastamine hõlmab meetmeid teadus- ja arendustegevuse, valideerimise ja kasutuselevõtu valdkondades, mille eesmärgiks on ülemaailmse koostalitlusvõime tagamine. Sel eesmärgil võivad osalised pakkuda töötajaid, ressursse ja vastavaid teenuseid, et teha koostööd käesoleva memorandumi lisade, liidete ja liidestega kindlaksmääratud mahus. Kõik käesoleva memorandumi lisade, liidete ja liideste kohased tegevused sõltuvad asjaomaste rahaliste vahendite ja muude sellisteks eesmärkideks vajalike ressursside olemasolust.

B. Käesoleva memorandumi eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd järgmistes valdkondades:

1)	programme ja projekte, uurimistulemusi või väljaandeid käsitleva teabe vahetamine;

2)	ühiselt analüüside tegemine;

3)	tsiviillennundusalase teadus- ja arendustegevuse ja valideerimisega seotud programmide ja projektide ning lennuliikluse korraldamise ajakohastamise meetmete koordineerimine ja nimetatu teostamine osaliste ühise jõupingutuse tulemusena;

4)	teadlaste ja tehniliste töötajate vahetamine;

5)	konkreetsete seadmete, tarkvara ning teadustegevussüsteemide ja ühilduvust käsitlevate uurimistulemuste vahetamine;

6)	sümpoosionide ja konverentside ühine korraldamine ning

7)	vastastikused konsultatsioonid tegevuse kooskõlastamiseks asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides.

C. Kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega (sealhulgas nende paranduste ja muudatustega) soodustavad osalised käesoleva memorandumi ja selle lisade, liidete ja liideste alusel tehtavas koostöös osalemist nii palju kui võimalik ning pakuvad võrreldavaid võimalusi oma vastavates tegevustes osalemiseks. Osalised kaasavad osalejaid koostöösse, mida tehakse vastastikkuse alusel, järgides järgmisi põhimõtteid:

1)	vastastikune kasu;

2)	võrreldavad võimalused koostöös osalemiseks;

3)	õiglane ja aus kohtlemine;

4)	koostööd mõjutava teabe õigeaegne vahetamine ning

5)	läbipaistvus.

D. Sellise koostöö raames toimuvad tegevused II artiklis määratletud konkreetsete lisade, liidete ja liideste kohaselt.

II artikkel

Rakendamine

A. Käesolevat memorandumit rakendatakse selle konkreetsete lisade, liidete ja liideste kaudu. Need lisad, liited ja liidesed, mis moodustavad käesoleva memorandumi lahutamatu osa, kirjeldavad vastavas konkreetses valdkonnas või konkreetsel eesmärgil tehtava koostöö olemust ja kestust, intellektuaalomandi kohtlemist, vastutust, rahastamist, kulude jaotumist ja muid asjakohaseid küsimusi. Lisade, liidete ja liideste ning käesoleva memorandumi sätetes ilmnenud vastuolude korral käsitatakse ülimuslikuna käesoleva memorandumi sätteid, kui käesolevas memorandumis või selle lisas ei ole sõnaselgelt märgitud teisiti.

B. Käesoleva memorandumi ja selle lisade, liidete ning liideste alusel tehtavat koostööd koordineerib ja haldab Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel Föderaalne Lennuamet ning Euroopa Liidu nimel Euroopa Komisjon.

C. Määratud ametiasutused, kes tegelevad käesoleva memorandumi koordineerimise ja juhtimisega ning kellele tuleb esitada taotlused käesoleva memorandumiga seotud teenuste osutamiseks, on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Affairs (rahvusvaheliste suhete osakond)

Africa, Europe & Middle East Office, AEU (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU))

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Ave., S.W.

Washington D.C.

20591 - USA

Telefon: + 1-202-267-1000

Faks: + 1-202-267-7198

Euroopa Liidus:

European Commission (Euroopa Komisjon)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Directorate for Aviation (lennunduse direktoraat)

Rue de Mot, 24

1040 Brussels - Belgium

Telefon: + 32-2-299-19-15

D. Konkreetsete meetmetega seotud tehniliste programmide kontaktisikud määratakse kindlaks vastavalt käesoleva memorandumi lisades, liidetes ja liidestes sätestatud tingimustele.

III artikkel

Administratiivne juhtimine

A. Käesoleva memorandumi administratiivne juhtimine

Osalised kehtestavad juhtimisprotsessi, mida teostavad järgmised esindajad:

a)	Ameerika Ühendriike esindab Föderaalse Lennuameti (FAA) juht ning

b)	Euroopa Komisjoni esindab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (DG MOVE) peadirektor.

Edaspidi osutatakse neile järgmiselt: „osaliste esindajad“.

Osaliste esindajad jälgivad koostööd teemadel, mida käsitletakse käesoleva memorandumi lisades ning asjakohastes liidetes ja liidestes.

Osaliste esindajad teevad järgmist:

a)	võtavad vastu lisad ja nende muudatused ning

b)	võtavad vastu ettepanekud muul viisil käesoleva memorandumi muutmiseks.

Osaliste esindajad tegelevad käesoleva memorandumi ja selle lisade, liidete ja liideste kohaldamisalas järgmisega:

a)	käesoleva memorandumi ning selle lisade, liidete ja liideste rakendamisel tekkivad küsimused ning rakendamist mõjutavad muudatused;

b)	ühise käsitlusviisi kohaldamine uute tehnoloogialahenduste ja menetluste kasutuselevõtuks, sealhulgas teaduse, hindamise ja lennuliikluse korraldamise ning muudes vastastikku huvi pakkuvates valdkondades, ning

c)	mõlema osalise õigusaktide eelnõud ja õigusaktid, mis võivad mõjutada teise osalise huvisid käesoleva memorandumi ning selle lisade, liidete ja liideste kohaldamisalas.

Osaliste esindajad ei pea pidama regulaarseid koosolekuid. Koosolekuid võib kokku kutsuda vastavalt vajadusele. Kõnealuseid koosolekuid võib pidada telefoni teel, videokonverentsina või isiklikult kokku saades. Osaliste esindajate otsused dokumenteeritakse ja need võetakse vastu konsensuse alusel.

Osaliste esindajad võivad ad hoc kutsuda osalema erialaeksperte ja võivad vastavalt vajadusele asutada tehnilisi töörühmi.

B. Lisade administratiivne juhtimine

Iga käesoleva memorandumi lisa rakendamist juhib vastava lisa täitevkomitee. Iga täitevkomitee tööd juhivad kaks asjakohasel tegevustasandil kaasesimeest, kellest üks esindab Föderaalset Lennuametit ja teine Euroopa Komisjoni ja kellele on asjaomase lisa kohaselt see ülesanne määratud.

Osalised määravad asjakohasel juhul teised täitevkomitee liikmed esindama neid nende vastutusvaldkondades.

Täitevkomitee võib ad hoc kutsuda osalema erialaeksperte.

Täitevkomitee jälgib kõikide vastavate lisade ja nende liidete ja liideste kohaselt asutatud komiteede, töörühmade ja muude rühmade tööd. Täitevkomiteed töötavad välja ja võtavad vastu sisemised juhtimiskorrad.

Kõik täitevkomitee otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel. Kõnealused otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning kaasesimehed peavad neile alla kirjutama.

Täitevkomiteed võivad tegeleda kõikide oma vastava lisa ning selle liidete ja liideste toimimist käsitlevate küsimustega. Eelkõige vastutavad nad järgmise eest:

a)	koostöö jälgimine oma vastavas lisas ja lisaga seotud liidetes ja liidestes käsitletavatel teemadel, asjakohaste juhiste andmine nende dokumentide alusel töötavatele töötajatele;

foorumi pakkumine aruteluks vastava lisa ning asjakohaste liidete ja liideste kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes:

—	lisade, liidete ja liideste rakendamisel tekkivad küsimused ja nende rakendamist mõjutavad muudatused;

—	ühise käsitlusviisi kohaldamine uute tehnoloogialahenduste ja menetluste kasutuselevõtu ning teadus- ja hindamisprogrammide suhtes ning muudes vastastikku huvi pakkuvates valdkondades ning

—	mõlema osalise õigusaktide eelnõud ja õigusaktid, mis võivad mõjutada teise osalise huvisid nende vastava lisa kohaldamisalas;

c)	ettepanekute heakskiitmine vastavate lisade muutmiseks ja nende edastamine osaliste esindajatele;

d)	vastavate lisade liidete ja liidete muudatuste vastuvõtmine pärast osaliste esindajatega konsulteerimist;

e)	vastavate lisade liidete liideste ja liideste muudatuste vastuvõtmine.

IV artikkel

Töötajate vahetamine

Osalised võivad vastavalt vajadusele vahetada tehnilisi töötajaid käesoleva memorandumi lisas, liites või liideses kirjeldatud toiminguteks. Kõnealune vahetamine toimub kooskõlas käesolevas memorandumis, selle lisades, liidetes ja liidestes sätestatud tingimustega. Tehnilised töötajad, keda osalised vahetavad, täidavad lisas, liites või liideses kirjeldatud ülesandeid. Tehnilised töötajad võivad vastastikuse kokkuleppe kohaselt kuuluda Ameerika Ühendriikide või Euroopa Liidu asutuste või töövõtjate personali hulka.

V artikkel

Seadmete laenutamise kord

Üks osaline (edaspidi „laenuleandja“) võib laenutada teisele osalisele (edaspidi „laenaja“) seadmeid käesoleva memorandumi lisa, liite või liidese alusel. Seadmete kõikide laenutamisjuhtude suhtes kohaldatakse järgmiseid üldsätteid, kui asjaomases lisas, liites või liideses ei ole märgitud teisiti:

A.	laenuleandja määrab kindlaks laenatava seadme väärtuse;

B.	laenaja võtab üle nii seadme kui ka vastutuse selle eest laenuleandja objektil vastavalt osaliste poolt lisas, liites või liideses kehtestatud korrale. Seade jääb laenaja kätte ja tema vastutusele selle ajani, kuni see tagastatakse laenuandjale vastavalt punktile H;

C.	laenaja kannab kõik kulud, mis on seotud seadme transpordiga objektile, mille osalised on asjaomases lisas, liites või liideses kindlaks määranud;

D.	osalised teevad koostööd seadme transportimiseks vajalike lubade, sealhulgas ekspordilitsentside hankimiseks;

E.	laenaja vastutab selle eest, et seade paigaldatakse osaliste poolt asjaomases lisas, liites või liideses kindlaksmääratud objektile. Laenuleandja abistab vajaduse korral laenajat laenutatud seadme paigaldamisel kooskõlas osaliste kokkulepitud tingimustega;

F.	laenaja kasutab laenuperioodil seadet ja hoiab seda nõuetekohases korras, tagab seadme pideva töövalmiduse ja võimaldab laenuleandjal seda mõistlikul ajal kontrollida;

G.	laenuleandja aitab laenajal leida allikaid tavaliste tarvikute ja selliste osade hankimiseks, mis ei ole laenajale kergesti kättesaadavad;

H.	pärast käesoleva memorandumi või selle vastava lisa, liite või liidese kehtivuse lõppemist või lõpetamist või kui seadme kasutamine on lõpule jõudnud, tagastab laenaja seadme omal kulul laenuleandjale;

käesoleva memorandumi alusel laenatud ning laenaja käsutusse ja tema vastutuse alla antud seadme kadumise või rikkumise korral parandab laenaja vastavalt laenuleandja eelistusele rikutud seadme või hüvitab laenuleandjale kadunud või rikutud seadme maksumuse (mille suuruse on laenuleandja kindlaks määranud vastavalt punktile A);

J.	käesoleva memorandumi alusel üle antud seadmed on ette nähtud ainult teadus- ja arendustegevuseks või valideerimiseks ja nende kasutamine tsiviillennunduses või muul viisil käitamine on rangelt keelatud;

K.	tehnoloogia, seadmete ja muude käesoleva memorandumi alusel üleantavate elementide suhtes kohaldatakse osaliste asjaomaseid seadusi ja tegevuspõhimõtteid.

VI artikkel

Rahastamine

A. Kumbki osaline kannab ise oma kulud seoses oma käesoleva memorandumi alusel võetud meetmetega, kui käesoleva memorandumi lisas, liites või liideses ei ole sätestatud teisiti.

B. Ameerika Ühendriigid on registreerinud käesoleva memorandumi numbri all NAT-I-9406A, mida kasutatakse kõnealusele koostööprogrammile osutamiseks kõikides käesoleva memorandumiga seotud dokumentides.

VII artikkel

Teabe avaldamine

A. Välja arvatud kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud juhtudel või juhul, kui osalised on eelnevalt sõlminud sellekohase kirjaliku kokkuleppe, ei avalda kumbki osaline käesoleva memorandumi või selle lisade, liidete või liideste alusel teostatavate toimingute kohta mingit teavet või materjale muudele kolmandatele isikutele peale i) ülesannete täitmisel või programmides osalevate töövõtjate ja alltöövõtjate niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuste ülesannete ja programmide täitmiseks, või ii) osaliste muude ametiasutuste.

B. Kui ühele osalisele saab teatavaks, et ta ei saa õigusnormide kohaselt täita käesoleva artikli lõikes A märgitud teabe mitteavaldamise sätteid või et seda võib põhjendatult eeldada, teavitab ta teist osalist sellest viivitamata ja enne teabe avaldamist. Seejärel konsulteerivad osalised teineteisega, et määrata kindlaks edasine tegevus.

VIII artikkel

Intellektuaalomandi õigused

A. Osaline, kes annab teise osalise kasutusse intellektuaalomandi (mis hõlmab käesoleva memorandumi mõistes analüüse, aruandeid, andmebaase, tarkvara, oskusteavet, tehnilist teavet ja tundlikku äriteavet, andmeid, salvestisi ning asjaomaseid dokumente ja materjale, sõltumata andmekandjast, millele need on salvestatud) käesoleva memorandumi asjaomases lisas, liites või liideses sätestatud tingimustel, säilitab kõnealuse intellektuaalomandi suhtes samad õigused nagu omandi üleandmise ajal. Osaline, kes annab käesoleva memorandumi asjaomase lisa, liite või liidese kohaselt teise osalise kasutusse dokumendi või intellektuaalomandi, lisab kõnealusele dokumendile või intellektuaalomandile asjakohase selge märke selle kohta, kas tegemist on konfidentsiaalse äriteabega, omandi kohta käiva või ärisaladusega.

B. Muudel kui käesoleva memorandumi lisas, liites või liideses märgitud juhtudel peab see osaline, kelle kasutusse teine osaline oma intellektuaalomandi käesoleva memorandumi alusel on andnud, silmas pidama järgmist:

1)	tal ei teki seoses intellektuaalomandi vastuvõtmisega üleantud intellektuaalomandi suhtes mingeid omandiõigusi ning

ta ei tohi teise osalise eelneva kirjaliku nõusolekuta anda intellektuaalomandit edasi kolmandatele isikutele, v.a käesoleva memorandumi asjaomase liite, lisa või liidesega seotud programmis osalevatele töövõtjatele või alltöövõtjatele. Intellektuaalomandi edasiandmisel memorandumiga seotud programmis osalevale töövõtjale või alltöövõtjale peab intellektuaalomandi avalikustav osaline tegema järgmist:

a)	võimaldama töövõtjal või alltöövõtjal kasutada intellektuaalomandit üksnes neil eesmärkidel, mis on kindlaks määratud asjaomases lisas, liites või liideses, ning

b)	keelama töövõtjal või alltöövõtjal kõnealuse intellektuaalomandi edasiandmise kolmandatele isikutele, v.a juhul, kui teine osaline annab intellektuaalomandi edasiseks avalikustamiseks eelneva kirjaliku nõusoleku.

C. Välja arvatud juhtudel, mis sätestatakse käesoleva memorandumi asjaomases lisas, liites või liideses, on käesoleva memorandumi ja selle lisade, liidete või liideste alusel ühiselt väljatöötatud intellektuaalomand mõlema osalise ühisomand.

Mõlemal osalisel on mittevälistav ja tühistamatu õigus kõnealust intellektuaalomandit kõikides riikides paljundada, seda avalikult levitada, tõlkida ja sellest tuletatud töid ette valmistada, tingimusel et kõnealuse intellektuaalomandi paljundamine, levitamine, tõlkimine ja sellest tuletatud tööde ettevalmistamine ei mõjuta teise osalise õigusi oma intellektuaalomandi kaitsmiseks. Mõlemal osalisel on õigus asjaomase intellektuaalomandi tõlge enne selle avalikku levitamist läbi vaadata.

Kõikides käesoleva memorandumi ning selle lisade, liidete ja liideste alusel tehtud koostöö tulemusena valminud ja teaduslikes ja tehnikaajakirjades avaldatud artiklites, avalikustamisele kuuluvates teaduslikes aruannetes ja raamatute avalikult levitatavates eksemplarides peavad olema märgitud autorite nimed, v.a juhul, kui autor oma nime avaldamisest sõnaselgelt keeldub.

D. Kui osaline ei nõustu teise osalise poolt käesoleva memorandumi lisa, liite või liidese kohaselt esitatud dokumendi või muu intellektuaalomandi märgistamisega konfidentsiaalseks äriteabeks, omandi kohta käivaks või ärisaladuseks, taotleb märgistusega mittenõustunud osaline küsimuse lahendamiseks teise osalisega konsultatsioonide alustamist. Konsulteerida võib osaliste esindajate või asjaomase täitevkomitee koosolekul või käesoleva memorandumi lisa, liite või liidese alusel loodud muu komitee koosolekul.

IX artikkel

Puutumatus ja vastutus

A. Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva memorandumi asjaomase lisa, liite või liidese alusel toimuva koostööga seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

B. Osalised lepivad kokku, et käesoleva memorandumi ning selle lisade, liidete ja liideste alusel tehtav koostöö toimub nõuetekohase professionaalse hoolikusega ning et võetakse kõik asjakohased meetmed, et minimeerida ohte kolmandatele isikutele, ja et järgitakse kõiki ohutus- ja järelevalvenõudeid.

X artikkel

Muudatused

A. Osalised võivad muuta käesolevat memorandumit, selle lisasid, liiteid ja liideseid, sõlmides selleks kirjaliku kokkuleppe, millele kirjutavad alla mõlemad osalised. Lisasid, liiteid ja liideseid võib muuta ka vastavalt III artiklis sätestatule.

B. Käesoleva memorandumi ning selle lisade, liidete ja liideste muudatused jõustuvad nii, nagu nende vastavates tingimustes on ette nähtud.

XI artikkel

Vaidluste lahendamine

Osalised lahendavad kõik käesoleva memorandumi või selle lisade, liidete või liideste tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud vaidlused omavaheliste konsultatsioonide teel. Osalised ei pöördu vaidluste lahendamiseks rahvusvahelise tribunali ega kolmandate isikute poole.

XII artikkel

Lisade, liidete ja liideste jõustumine ja lõpetamine

A. Iga lisa, liide või liides, mis on III artikli kohaselt vastu võetud pärast käesoleva memorandumi jõustumist, jõustub vastavalt selle tingimustele.

B. Kummalgi osalisel on õigus igal ajal lõpetada lisa, liite või liidese kehtivus, tingimusel et ta teatab sellest teisele osalisele kirjalikult kuuskümmend (60) päeva ette. Mõlemad osalised peavad oma toimingud lõpule viima saja kahekümne (120) päeva jooksul pärast lisa, liite või liidese kehtivuse lõpetamist.

C. Käesoleva memorandumi lõpetamine ei mõjuta V, VII, VIII ja IX artikli kohaseid osaliste õigusi ja kohustusi. Mõlemad osalised peavad oma toimingud lõpule viima saja kahekümne (120) päeva jooksul pärast käesoleva memorandumi kehtivuse lõpetamist.

1. LISA

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA EUROOPA LIIDU VAHELISE KOOSTÖÖMEMORANDUMI NAT-I-9406A

LENNULIIKLUSE AJAKOHASTAMINE JA ÜLEMAAILMNE KOOSTALITLUSVÕIME

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva lisa eesmärk on rakendada koostöömemorandumit NAT-I-9406A, mis on sõlmitud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel (edaspidi „memorandum“), ning sätestada tingimused, mille kohaselt osalised teevad koostööd mõlema osalise lennuliikluse korraldamise ajakohastamise alastes tegevustes, NextGenis ja ühtses Euroopa taevas (Single European Sky), lennuliikluse korraldamise ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks, võttes arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalennundusega seotud õhuruumi kasutajate huve.

II artikkel

Põhimõtted

Osaliste lennuliikluse korraldamise ajakohastamise alaste tegevuste raames ning kooskõlas memorandumi I artikli lõikes C sätestatud põhimõtetega teevad osalised järgmist:

A)	võimaldavad teineteise valitsuste ja tööstussektori esindajatel vastavalt vajadusele osaleda asjakohaste nõuandvate kogude töös ning tööstusalgatustes kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ning kõnealuste kogude ja algatuste tegevust reguleerivate eeskirjadega;

B)	püüavad pakkuda teineteise lennundussektori sidusrühmadele võimalusi osaleda tööprogrammides ning tagada neile juurdepääs vastavate lennuliikluse korraldamise ajakohastamise alaste tegevustega seotud teabele ja sellekohastele uurimistulemustele;

C)	käesoleva lisa IV artikli kohaselt moodustatud täitevkomitee kaudu määravad vastastikku kindlaks valdkonnad liidetes ja liidestes, kus on konkreetseid võimalusi osalemiseks mõlema osalise nõuandvates organites, algatustes, programmides ja projektides, ning

D)	täitevkomitee kaudu jälgivad käesoleva lisa rakendamist ja vajaduse korral võtavad vastu uusi liiteid või liideseid või olemasolevate liidete või liideste muudatusi kooskõlas memorandumi III artikli B osaga.

III artikkel

Koostöö ulatus

Koostöö seisneb mõlema osalise lennuliikluse korraldamise ajakohastamiseks tehtavatele jõupingutustele kaasaaitamises eesmärgiga saavutada vastastikuse koostöö abil ülemaailmne koostalitlusvõime, hõlmates sealhulgas koostööd järgmistes valdkondades:

—	kõrgetasemeliste süsteemide määratlemine, toimimispõhimõtted, ülesehituse määratlemine ja tehniline lähtepunkt;

—	tegevuskava ja standardimisalased tegevused;

—	SESARi ja NextGeni lennuliikluse korraldamise alaste algatustega seotud teadus- ja arendustegevused;

—	trajektooripõhised toimingud;

—	ülemaailmne koostalitlusvõime ja ühtlustamine, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (International Civil Aviation Organization (ICAO)) algatuste toetamine;

—	teabehaldus;

—	side-, navigatsiooni- ja seirealased algatused;

—	lennuliikluse korraldamise süsteemide ja võimekuste kasutuselevõtmine;

—	standardite rakendamise ühtlustamine;

—	lennuliikluse korraldamise süsteemidega seotud tulemuslikkuse näitajad ja ajakohastamisega seotud algatused;

—	lennundustoimingute tulemuslikkuse näitajad;

—	majanduslik modelleerimine ja analüüs;

—	liiklusvooalane teave;

—	lennuliikluse korraldamise ohutusega seotud algatused;

—	uute õhusõidukite, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide (UAS) lõimimine lennuliikluse korraldamisse;

—	lennuliikluse korraldamise valdkonnaga seotud küberturvalisus;

—	stimuleerivad meetmed;

—	inimtegurid;

—	tegevused lennujaamade parendamiseks.

Osalised koostavad vajaduse korral ja vastastikkuse alusel, kas iseseisvalt või ühiselt, vahetamise eesmärgil aruandeid, milles kirjeldatakse lennuliikluse korraldamisega seotud tehnilisi ja operatsioonilisi kasutuspõhimõtteid, mudeleid, prototüüpe, hinnanguid, valideerimisi ja võrdlusuuringuid. Hinnangute ja valideerimiste puhul võib kasutada mitmeid vahendeid, näiteks simulatsioone ja tegelikes oludes läbiviidavaid katseid.

IV artikkel

Juhtimine

Kooskõlas memorandumi III artikli B osaga asutavad osalised täitevkomitee, mis/mille:

A)	tööd juhivad kaks kaasesimeest – Föderaalse Lennuameti poolt NextGeni juhtiv ametnik või tema poolt määratud isik, ja Euroopa Komisjoni poolt liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ühtse Euroopa taeva üksuse juht või tema poolt määratud isik;

B)	muud liikmed on osaliste määratud, lähtudes nende vastutusvaldkondadest lennuliikluse korraldamises;

tuleb kokku vähemalt üks kord aastas, et:

1)	jälgida ja üle vaadata liidetes ja liidestes määratletud käimasolevate ühisprojektide ja -meetmetega seotud edusamme;

2)	hinnata saavutatud tulemusi;

3)	jälgida ja tagada käesoleva lisa tõhusat rakendamist, vajaduse korral konsulteerida tööstuse osalemise mehhanismide küsimustes või paluda küsimuste lahendamisel abi memorandumi III artikli A osas osutatud osaliste esindajatelt;

tegeleb kõikide käesoleva lisa ning selle liidete ja liideste toimimist käsitlevate küsimustega. Eelkõige vastutab täitevkomitee vastavalt memorandumi III artikli B osale järgmise eest:

1)	jälgib koostööd käesolevas lisas ja sellega seotud liidetes ja liidestes käsitletavatel teemadel, annab asjakohaseid juhiseid nende alusel töötavatele töötajatele;

loob foorumi, kus arutatakse käesoleva lisa ning asjakohaste liidete ja liideste kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, milleks on:

—	käesoleva lisa ning selle liidete ja liideste rakendamisel tekkivad küsimused ning rakendamist mõjutavad muudatused;

—	ühise käsitlusviisi kohaldamine uute tehnoloogialahenduste ja menetluste kasutuselevõtuks, sealhulgas teaduse, hindamise ja kasutuselevõtu korraldamise ning muudes vastastikku huvi pakkuvates valdkondades, ning

—	mõlema osalise õigusaktide eelnõud ja õigusaktid, mis võivad mõjutada teise osalise huvisid käesoleva lisa kohaldamisalas;

3)	kiidab heaks ettepanekud käesoleva lisa muutmiseks ja edastab need osaliste esindajatele;

4)	võtab käesoleva lisa liited ja liidete muudatused vastu pärast osaliste esindajatega konsulteerimist;

5)	võtab vastu käesoleva lisa liidete liidesed ja liideste muudatused;

E)	koostab oma töökorra. Kõik otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel. Otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning neile peavad alla kirjutama kaasesimehed;

F)	seisab hea käesoleva lisa liidete ja liideste alusel tehtavas töös sünergia tekkimise ja järjepidevuse ning dubleerimise vältimise eest;

G)	vajaduse korral kooskõlastab tegevust muude memorandumi alusel asutatud täitevkomiteedega, et soodustada sünergiat ja järjepidevust ning vältida dubleerimist tööga, mida tehakse käesoleva memorandumi muude lisade alusel;

H)	annab vajaduse korral aru osaliste esindajatele.

V artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva lisa asjaomase liite või liidese alusel tehtavate tegevustega seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

VI artikkel

Rakendamine

Kogu käesoleva lisa alusel tehtavat tööd kirjeldatakse liidetes või liidestes, millest pärast nende jõustumist saab käesoleva lisa lahutamatu osa.

Kõikidele liidetele ja liidestele antakse järjekorranumber ja need sisaldavad osaliste või osaliste määratud üksuste tehtava töö kirjeldust, kaasa arvatud järgmist: töö teostamise koht ja selle kavandatav kestus, töö teostamiseks vajalik personal ja muud ressursid, hinnangulised kulud ning asjaomase tööga seotud muu teave.

VII artikkel

Finantssätted

Kumbki osaline kannab ise oma tegevusega seotud kulud, kui asjaomases liites või liideses ei ole sätestatud teisiti.

VIII artikkel

Kontaktpunktid

Käesoleva lisa koordineerimise ja juhtimisega tegelevad määratud ametiasutused on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Affairs (rahvusvaheliste suhete osakond)

Africa, Europe & Middle East Office, AEU (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU))

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Avenue, S.W.

Washington D.C. 20591 – USA

Telefon: + 1 202-267-1000

Faks: + 1 202-267-7198

Euroopa Liidus:

Single European Sky Unit (Ühtse Euroopa taeva üksus)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Directorate for Air Transport (lennutranspordi direktoraat)

European Commission (Euroopa Komisjon)

Rue de Mot 24

1040 Brussels - Belgium

Telefon: + 32-2-299-19-15

IX artikkel

Lõpetamine

Käesoleva lisa kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka käesoleva lisa kohaselt vastu võetud liidete ja liideste kehtivus.

1. lisa 1. liide

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö teadus- ja arendustegevuse ning valideerimise alal ja ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva liite eesmärk on rakendada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa ning sätestada tingimused, mille kohaselt osalised teevad koostööd teadus- ja arendustegevuses ning valideerimises mõlema osalise lennuliikluse korraldamise ajakohastamise programmide (vastavalt NextGen ja SESAR) ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks, võttes arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalennundusega seotud õhuruumi kasutajate huve.

II artikkel

Mõisted

Käesolevas liites tähistab mõiste „valideerimine“ kogu arendustsükli jooksul kinnituse andmist selle kohta, et kavandatav lahendus (k.a toimimispõhimõte, süsteem ja menetluskord) on kooskõlas sidusrühmade vajadustega.

III artikkel

Põhimõtted

Käesoleva liite alusel tehakse koostööd vastastikkuse alusel, kooskõlas memorandumi I artikli lõikes C sätestatud põhimõtetega.

Käesoleva liite V artikli kohaselt asutatud koordineerimiskomitee jälgib käesoleva lisa rakendamist ja määrab kindlaks valdkonnad, mis pakuvad konkreetseid võimalusi mõlema osalise nõuandvates organites, algatustes ning teadus- ja arendusprogrammides ja valideerimistoimingutes osalemiseks, eelkõige nendes valdkondades, mis on seotud selliste kõrgetasemeliste süsteemide määratlemisega nagu koostalitlusvõime, ülesehituse määratlemine ja tehniline lähtepunkt. Käesoleva liite V artikli kohaselt võib koordineerimiskomitee teha ettepanekuid liideste kohta kindlaksmääratud valdkondades.

IV artikkel

Koostöö ulatus

Koostöö hõlmab lennuliikluse korraldamisega seotud teadus- ja arendustegevust ja valideerimist ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks. Koostöö võib muu hulgas sisaldada ka käesoleva artikli punktides 1–5 sätestatud meetmeid.

1) Horisontaalsed meetmed

Horisontaalsed meetmed hõlmavad ülesandeid, mis ei ole konkreetselt seotud ühegi operatsioonilise ega tehnilise küsimusega, vaid mis mõjutavad vastastikku nii SESARit kui ka NextGeni. Kõnealused meetmed on koostöö seisukohalt eriti olulised, kuna iga kõrvalekaldumine ühtsest käsitlusviisist võib ühtlustamist ja koostalitlusvõimet oluliselt kahjustada. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

a)	toimimispõhimõtted ja tegevuskava;

b)	hajutamisteenuse pakkumine;

c)	tegevuskava koostamine, sh standardimine ja õiguslik reguleerimine, et hõlbustada samaaegset rakendamist;

d)	projektide põhjendamine ja investeeringute kavandamine;

e)	keskkonnaküsimused;

f)	ülemaailmse ja ICAO raames toimuva standardimise edendamisega seotud tehniliste toimingute koordineerimine lennuliikluse korraldamise ajakohastamise valdkonnas;

g)	pardaseadmete arenduskavade kooskõlastamine ja ühtlustamine selleks, et tagada õhuruumi kasutajatele suurim majanduslik kasu, ning

h)	tehnilisi küsimusi ja lennutegevust käsitlevate muudatuste koordineeritud rakendamine, et saavutada/säilitada lennuliikluse tõrgeteta toimimine õhuruumi kasutajate jaoks.

2) Teabehaldus

Teabehaldus on seatud tähelepanu keskpunkti selleks, et tagada lennuliikluse korraldamisega seotud täpse ja asjakohase teabe õigeaegne ja tõrgeteta (koostalitluslik), turvaline ning ühiste otsuste tegemist toetav levitamine sidusrühmade hulgas. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

a)	süsteemidevahelise teabekorralduse (SWIM) koostalitlusvõime;

b)	lennundusteabehalduse (AIM) koostalitlusvõime ning

c)	meteoroloogilise teabe vahetamine.

3) Trajektoorihaldus

Trajektoorihaldus hõlmab neljamõõtmelisi (4D) trajektoore käsitleva teabe vahetamist nii õhk-õhk kui ka õhk-maa suunal, mis nõuab ühtse käsitlusviisi kohaldamist nii terminoloogia, määratlemise kui ka lennuteabe vahetamise suhtes igal ajahetkel ja kõikides lennuetappides. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

a)	ühistrajektoori määratlemine ja sellekohase teabe vahetamine;

b)	lendude planeerimine ja lennuplaanide dünaamiline ajakohastamine;

c)	lennuliikluse korraldamine (sh trajektoorilõiming ja trajektooriennustus);

d)	mehitamata õhusõidukite süsteemide (UAS) lõimimine lennuliikluse korraldamise süsteemidega ning

e)	SESARi ja NextGeni toimimispõhimõtete, teenuste määratluste ja nende rakenduste, sh neljamõõtmeliste (4D) lennutrajektooride määratlemise ja vahetusvormingu rakenduste lähendamine.

4) Side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide (CNS) ning pardaseadmete koostalitlusvõime.

Side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ning pardaseadmete koostalitlusvõime hõlmab pardasüsteemide kavandamist ning vastastikku koostalitlusvõimeliste õhk-õhk ja õhk-maa rakenduste ning süsteemide väljaarendamist. Selles valdkonnas kavatsevad osalised käsitleda järgmisi küsimusi:

pardaseadmete koostalitlusvõime, sealhulgas:

i)	õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS);

ii)	pardaseadmete arenduskava ning

iii)	õhus hajutamise abisüsteem (ASAS) nii õhk-õhk kui ka õhk-maa hajutamise abistamiseks;

sidesüsteemid, sealhulgas:

i)	andmesideteenused ja -tehnoloogia ning

ii)	paindliku ehitusega sidevõrgud;

navigatsioonisüsteemid, sealhulgas:

i)	sooritusel põhinev navigatsioon (PBN) ning

ii)	ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) rakendused lennuks nii marsruutidel kui ka lähenemisalas, sealhulgas vertikaalse juhendamisega lähenemisprotseduurid (APV);

seiresüsteemid, sealhulgas:

i)	automaatse sõltuva seirega (ADS) seotud teenused ja tehnoloogia ning

ii)	maapealse liikluse seire vahendid.

5) Koostööprojektid

Koostööprojektid hõlmavad selliseid ad hoc projekte, mille puhul mõlema osalise arvates tuleks rõhk panna koordineerimisele ja koostööle.

Osalised koostavad vajaduse korral vastastikkuse alusel, kas iseseisvalt või ühiselt, vahetamise eesmärgil aruandeid, milles kirjeldatakse lennuliikluse korraldamisega seotud tehnilisi ja operatsioonilisi kasutuspõhimõtteid, mudeleid, prototüüpe, hinnanguid, valideerimisi ja võrdlusuuringuid. Hinnangute ja valideerimiste puhul võib kasutada mitmeid vahendeid, näiteks simulatsioone ja tegelikes oludes läbiviidavaid katseid.

V artikkel

Juhtimine

Rahaliste vahendite olemasolu korral algatavad ja juhivad osalised projekte ja toiminguid ning tagavad, et tehtav töö oleks tulemusele orienteeritud, praktiline ja õigeaegne, tekitades sünergiat ja vältides dubleerimist. Sel eesmärgil asutatakse koordineerimiskomitee, mis/mille:

A)	tööd juhivad kaks kaasesimeest – üks Föderaalse Lennuameti ja teine Euroopa Komisjoni esindaja või nende määratud isikud;

B)	koosneb võrdsest arvust Föderaalse Lennuameti ja Euroopa Komisjoni määratud isikutest;

tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas, et:

1)	jälgida ja üle vaadata edusamme seoses liidestes määratletud käimasolevate ühisprojektide ja -toimingutega, mida teostavad käesoleva artikli punkti F kohaselt asutatud töörühmad;

2)	hinnata saavutatud tulemusi;

3)	teha vajaduse korral ettepanekuid uute projektide ja tegevuste algatamiseks;

4)	töötada välja ettepanekuid käesoleva liite liideste või liideste muudatuste kohta ja esitada need täitevkomiteele heakskiitmiseks ning

5)	jälgida ja tagada käesoleva liite tõhusat rakendamist ja vajaduse korral konsulteerida tööstuse osalemise mehhanismide küsimustes või paluda küsimuste lahendamisel abi täitevkomiteelt;

D)	koostab oma töökorra. Kõik otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel. Kõnealused otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning neile peavad alla kirjutama kaasesimehed või nende määratud isikud;

E)	annab aru memorandumi 1. lisa IV artikli kohaselt asutatud täitevkomiteele;

vajaduse korral asutab käesoleva liite konkreetsete projektide või tegevuste jaoks töörühmi. Iga töörühm koosneb asjakohasest ja piiratud arvust liikmetest, kes esindavad osalisi. Töörühmad tulevad kokku vastavalt vajadusele, järgivad koordineerimiskomitee juhiseid ja annavad koordineerimiskomiteele korrapäraselt aru.

VI artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva liite või asjaomase liidese alusel võetavate meetmetega seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

VII artikkel

Rakendamine

Kogu käesoleva liite alusel tehtavat tööd kirjeldatakse liidestes, millest pärast nende jõustumist saab käesoleva liite lahutamatu osa.

Iga liides sisaldab osaliste või osaliste määratud töörühmade tehtava töö kirjeldust, kaasa arvatud töö tegemise koht ja selle kavandatav kestus; töö tegemiseks vajalik personal ja muud ressursid; hinnangulised kulud ning asjaomase tööga seotud muu teave.

VIII artikkel

Finantssätted

Kumbki osaline kannab ise oma tegevusega seotud kulud, kui käesoleva liite asjaomases liideses ei ole sätestatud teisiti.

IX artikkel

Kontaktpunktid

Käesoleva liite koordineerimise ja juhtimisega tegelevad määratud ametiasutused on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Affairs (rahvusvaheliste suhete osakond)

Africa, Europe & Middle East Office, AEU (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU))

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Avenue, S.W.

Washington D.C. 20591 – USA

Telefon: + 1 202-267-1000

Faks: + 1 202-267-7198

Euroopa Liidus:

Single European Sky Unit (Ühtse Euroopa taeva üksus)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Directorate for Air Transport (lennutranspordi direktoraat)

European Commission (Euroopa Komisjon)

Rue de Mot 24

1040 Brussels - Belgium

Telefon: + 32 2 296 84 30

Konkreetsete meetmetega seotud tehniliste programmide kontaktisikud määratakse kindlaks vastavalt käesoleva memorandumi lisades, liidetes ja liidestes sätestatud tingimustele.

X artikkel

Lõpetamine

Käesoleva liite kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka osaliste poolt käesoleva liite kohaselt sõlmitud liideste kehtivus.

1. lisa 1. liite 1. liides

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö horisontaalsete meetmete alal ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

Käesolev Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa 1. liite (edaspidi „1. liide“) 1. liides sätestab tingimused koostööks NextGeni ja SESARi programmide horisontaalse iseloomuga meetmete (edaspidi „horisontaalsed meetmed“) alal ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks.

Käesolevas liideses:

1)	kirjeldatakse tehtavat tööd ning

2)	täpsustatakse võimalikke erandeid memorandumi VIII artiklis esitatud intellektuaalomandiõiguste kaitse sätetest.

II artikkel

Koostöö ulatus

Ameerika Ühendriigid ja EL (edaspidi „osalised“) lepivad kokku rea horisontaalse meetmete, eelkõige allpool kirjeldatud meetmete koordineerimises. Ameerika Ühendriikide poolt on käesoleva liidese rakendajaks Föderaalne Lennuamet. ELi poolt on käesoleva liidese rakendajaks Euroopa Komisjon, kes võib määrata käesoleva liidese kohase koostöö tegijaks ühisettevõtte SESAR.

Osalised teevad tööd toimimispõhimõtete ühiste määratluste väljatöötamiseks valdkondades, kus on vaja tagada õhuruumi kasutajate optimaalne sooritus ja koostalitlusvõime ning püüavad kokku leppida ühises rakendamise ajakavas. See töö hõlmab konkreetseid koordineerimistegevusi, mis omakorda hõlmavad hajutamismeetodeid ja seonduvate lennuliikluse korraldamise teenuste määratlemist. Kõnealuseid koordineerimistegevusi tehes võtavad osalised arvesse:

1)	kõnealuste tegevuste olulist rolli muude käesoleva liidese ja 1. liite muude liideste alusel toimuvate koordineerimistegevuste toetamisel ning

vajadust teha järgmist: i) kooskõlastada vaated ja saavutada ühine arusaamine SESARi ja NextGeni põhielementide osas, eelkõige, mis puudutab asjakohaste toimimis-, keskkonna-, turvalisuse ja julgeolekueesmärkide saavutamist; ii) töötada välja täiendavad eeskirjad ning iii) luua võimalused koostalitlusvõime saavutamiseks ja säilitamiseks kavandatavate kasutuselevõtmiste ajal.

Osalised koordineerivad üksteisega oma 1. liites kirjeldatud horisontaalsete meetmetega seoses olevate standardimist ja õiguslikku reguleerimist puudutavate tegevuskavade arengusuundi, et vältida suuremaid koostalitlusvõimega seotud probleeme ülemaailmsel tasandil, mille põhjuseks on kooskõla puudumine uute vastuvõtmisel. Samal põhjusel püüavad osalised määrata Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni raames kindlaks ühtset käsitlusviisi rahvusvahelisele õiguslikule reguleerimisele ja standarditele, mis puudutavad käitamist ja tehnilist võimekust, ning seda käsitlusviisi edendada.

Osalised koordineerivad oma käsitlusviisi kasutuselevõtuga seotud tegevuste, vahendite ja planeerimise osas, et hõlbustada tõrgeteta tehniliste ja käitamisega seotud muudatuste tegemist Ameerika Ühendriikide ja ELi lennuliikluse korraldamise süsteemides ja saavutada operatiivselt kasutuselevõtu tähtaegade ja kuupäevade kooskõla seal, kus vajadus koostalitlusvõime järele on suurim.

Osalised koordineerivad oma käsitlusviisi käitamisega seonduvate muudatuste tegemisel, et saavutada parim tulemus ohutuse, turvalisuse, keskkonna ja inimtegurite osas ning projektide põhjendamiselstandardite ja õigusaktide. Selles valdkonnas püütakse leida ja kooskõlastada parimaid modelleerimistavasid ja parendamise meetodeid, eelkõige silmas pidades täiendavate eesmärkide seadmist ja põhjustest aru saamist, selleks et SESARi ja NextGeni tulemuslikkust näitavate elementide ja mõju võrdlus oleks paikapidav.

III artikkel

Juhtimine ja rakendamine

Käesoleva liidese alusel tehtava töö juhtimine toimub 1. liite V artiklis sätestatud tingimustel. Osalised määratlevad horisontaalsete meetmete haldamise üksikasjalikumalt ühise haldamise kohta koostatavas dokumendis, mille kiidab heaks 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee. Selles dokumendis kirjeldatakse vahendeid, rolle, vastutusi ja osalejaid igas konkreetses horisontaalsete meetmete ettevõtmises ning tööprotsesse.

Käesoleva liidese kohaselt tehtav töö jagatakse hiljem üksikuteks seotud horisontaalseteks meetmeteks või meetmete rühmadeks. Töödokumendis, mille 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee heaks kiidab, kirjeldatakse üksikasjalikult iga üksiku horisontaalse meetme või meetmete rühma raames tehtava koostöö ulatust, määratakse kindlaks mõlema osalise tehnilise programmi kontaktisikud ja kirjeldatakse iga meetme seost teiste meetmetega.

IV artikkel

Rahastamine

Kumbki osaline kannab ise oma käesoleva liidese alusel tehtava töö kulud.

V artikkel

Intellektuaalomandi õigused

Kohaldatakse memorandumi VIII artiklis (Intellektuaalomandi õigused) sätestatud tingimusi. Kui üks osaline vajab juurdepääsu teise osalise omanduses olevale intellektuaalomandile, selleks et oleks võimalik kasutada käesoleva liidese alusel osaliste ühiselt loodud intellektuaalomandit, võimaldab omanik talle juurdepääsu memorandumi VIII artikli lõikes B üksikasjalikult kirjeldatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui osalised on erandkorras kokku leppinud rangemates juurdepääsutingimustes.

VI artikkel

Kontaktpunktid

Osalised edastavad teineteisele teabe käesoleva liidese alusel võetavate horisontaalsete meetmete tehnilise koordineerimise ja juhtimise kontaktpunktide kohta.

1. lisa 1. liite 2. liides

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö teabehalduse alal ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

Käesolev Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa 1. liite (edaspidi „1. liide“) 2. liides sätestab tingimused koostööks teabehalduse alal NextGeni ja SESARi programmide ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks.

Käesolevas liideses:

1)	kirjeldatakse tehtavat tööd ning

2)	täpsustatakse võimalikke erandeid memorandumi VIII artiklis esitatud intellektuaalomandiõiguste kaitse sätetest.

II artikkel

Koostöö ulatus

Ameerika Ühendriigid ja EL (edaspidi „osalised“) lepivad kokku rea teabehalduse valdkonna meetmete koordineerimises, eelkõige silmas pidades võrgukeskset lennuliikluse korraldamise koostalitlusvõimelisust toetavat teabevahetust, mis toetub süsteemidevahelise teabehalduse (SWIM) kontseptsioonile (üheskoos „teabehalduse meetmed“), mida kirjeldatakse täpsemalt järgmistes lõigetes. Ameerika Ühendriikide poolt on käesoleva liidese rakendajaks Föderaalne Lennuamet. ELi poolt on käesoleva liidese rakendajaks Euroopa Komisjon, kes võib määrata käesoleva liidese kohase koostöö tegijaks ühisettevõtte SESAR.

Osalised teevad koostööd süsteemidevahelise teabehalduse koostalitlusvõimelise tehnilise taristu määratlemiseks ja rakendamiseks. Kõnealuses töös määratletakse süsteemidevahelise teabehalduse koostalitlusvõimelise tehnilise taristu põhilised võimekused. mis on muu hulgas järgmised: ühtsed sõnumite vahetamise mallid; registriteenused (sealhulgas kataloog ja (teabe) leidmine); turvalisusega seotud teenused; vahetatava põhiteabe, sealhulgas atribuutide, ühetaoline disain; mis võimaldavad optimaalset operatiivse lennuliikluse korraldamist SESARi ja NextGeni piirkondade vahel. Vajaduse korral määratletakse ühised teabehalduse funktsioonid. Osalised kaaluvad õhusõidukite ja lennujaamade integreerimist süsteemidevahelise teabehalduse tehnilisse taristusse.

Osalised töötavad välja ühtse terminoloogia, mis toetab ühiste lennuliikluse korraldamist puudutavate otsuste tegemist, võimaldades õigeaegselt, täpselt ja ohutult edastada teavet maapealseteks ja õhus toimuvateks tegevusteks, kus sellise terminoloogia kasutamine suurendaks ja/või säilitaks koostalitlusvõimet ja seega toimimise tulemuslikkust. Ühtse terminoloogia väljatöötamisel võtavad osalised arvesse, kuidas asjaomane terminoloogia toetaks käesoleva ja muude liideste alusel toimuvaid koordineerimistegevusi. Samuti aitavad osalised levitada ühist arusaama, et nii SESARi kui ka NextGeni toimimispõhimõtetes on oluline järgmine: aidata saavutada, et õige teave jõuaks õigel ajal õigete inimesteni, et toetada õigete operatiivotsuste tegemist.

Osalised koordineerivad oma vastavaid teabehalduse meetmeid, et saavutada ühtne teabehaldus kogu lennundusteabehalduse raames, meteoroloogiateabe vahetamine ja lendude kavandamine, vastavalt 1. liite 3. liideses märgitule, võttes arvesse tavalisi tegevusstsenaariume, mille puhul on teave vajalik, et i) toetada strateegilist planeerimist, teostamist ja lennujärgseid etappe ning ii) saavutada koostalitlusvõimelised ja ühtsed teabe esitamise nõuded.

Osalised laiendavad teabehalduse alase koostöö ulatust muudele teabevahetuse valdkondadele, kui see on vajalik SESARi ja NextGeni tulemuslikkuse ja mõju parendamiseks.

III artikkel

Juhtimine ja rakendamine

Käesoleva liidese alusel tehtava töö juhtimine toimub 1. liite V artiklis sätestatud tingimustel. Osalised määratlevad teabehalduse meetmete haldamise üksikasjalikumalt ühise haldamise kohta koostatavas dokumendis, mille kiidab heaks 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee. Selles dokumendid kirjeldatakse vahendeid, rolle, vastutusi ja osalejaid igas konkreetses teabehalduse meetmetega seotud ettevõtmises ning vastavaid tööprotsesse.

Käesoleva liidese kohaselt tehtav töö jagatakse hiljem üksikuteks seotud teabehalduse meetmeteks või meetmete rühmadeks. Töödokumendis, mille 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee heaks kiidab, kirjeldatakse üksikasjalikult iga üksiku teabehalduse meetme või meetmete rühma raames tehtava koostöö ulatust, määratakse kindlaks mõlema osalise tehnilise programmi kontaktisikud ja kirjeldatakse iga meetme seost teiste meetmetega.

IV artikkel

Rahastamine

Kumbki osaline kannab ise oma käesoleva liidese alusel tehtava tööga seotud kulud.

V artikkel

Intellektuaalomandi õigused

VI artikkel

Kontaktpunktid

Osalised edastavad teineteisele teabe käesoleva liidese alusel võetavate teabehalduse meetmete tehnilise koordineerimise ja juhtimise kontaktpunktide kohta.

1. lisa 1. liite 3. liides

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö trajektoorihalduse alal ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

Käesolev Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa 1. liite (edaspidi „1. liide“) 3. liides sätestab tingimused koostööks trajektoorihalduse valdkonna meetmete (edaspidi „trajektoorihalduse meetmed“) alal NextGeni ja SESARi programmide ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks.

Käesolevas liideses:

1)	kirjeldatakse tehtavat tööd ning

2)	täpsustatakse võimalikke erandeid memorandumi VIII artiklis esitatud intellektuaalomandiõiguste kaitse sätetest.

II artikkel

Koostöö ulatus

Ameerika Ühendriigid ja EL (edaspidi „osalised“) lepivad kokku rea trajektoorihalduse meetmete koordineerimises. See valdkond on SESARi ja NextGeni toimimispõhimõtte üks peamisi võimekusi ja koordineerimine on vajalik, selleks et tagada ühine arusaamine trajektoorist, selle seostest lendude kavandamise, strateegilise planeerimise, teostamise ja lennujärgsete etappidega ja kõikide õhuruumi kasutajatega, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemidega. Kõnealuseid tegevusi käsitletakse täpsemalt järgmistes lõigetes. Ameerika Ühendriikide poolt on käesoleva liidese rakendajaks Föderaalne Lennuamet. ELi poolt on käesoleva liidese rakendajaks Euroopa Komisjon, kes võib määrata käesoleva liidese kohase koostöö tegijaks ühisettevõtte SESAR.

Osalised teevad koostööd eri tegevusstsenaariumite puhuks neljamõõtmelise (4D) trajektoori ühiseks määratlemiseks, mis kirjeldaks tulevast lennuliikluse korraldamise keskkonda ning andmete vahetamise formaati (mis toetaks nii õhk-maa, õhk-õhk ja maa-maa suunal andmete vahetamist kui ka üleminekut süsteemidevahelise teabehalduse formaatidele), mis viiks koostöövõimelise ja tulemusliku lahenduseni, mida oleks võimalik formaliseerida asjakohaste EUROCAE, RTCA ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni standardimistegevuste kaudu, nagu on mõeldud 1. liite 1. liideses.

4D trajektooride kontekstis koordineerivad osalised järgmiste kontseptsioonide väljatöötamist: lendude kavandamine ja käitamise strateegiline kavandamine; kavandamine lendude teostamise ajal; dünaamiline trajektoori värskendamine lendude teostamise ajal ja lennujärgne analüüs ja arhiveerimine. Kõnealuse koordineerimise eesmärgiks on ühised ülemaailmset koostalitlusvõimelisust tagavad toimimisnõuded.

Osalised kooskõlastavad nõudluse ja suutlikkuse tasakaalustamise, liikluse sünkroniseerimise ja konfliktihaldamise rakenduste kontseptsioone. Kõnealune koordineerimine hõlmab teabevahetust aluseksoleva õhul ja maal baseeruva trajektoori prognoosimise kohta ja selle integreerimist süsteemidesse ja käitamisprotseduuridesse, mis viib ühiste ülemaailmselt koostöövõimeliste ja tulemuslike lahendusteni.

Osalised koordineerivad käitamismeetodite, protseduuride ja tehnoloogiliste nõuete arendamist mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise integreerimiseks õhuruumi, kus kehtivad tsiviil-instrumentaallennureeglid, mis viib ühiste ülemaailmselt koostöövõimeliste ja tulemuslike lahendusteni. Kõnealuse koordineerimise eesmärgiks on mehitamata õhusõidukite süsteemide käitamise ohutu integreerimine õhuruumi, kus toimuvad mehitatud tsiviillennud.

III artikkel

Juhtimine ja rakendamine

Käesoleva liidese alusel tehtava töö juhtimine toimub 1. liite V artiklis sätestatud tingimustel. Osalised määratlevad trajektoorihalduse meetmete haldamise üksikasjalikumalt ühise haldamise kohta koostatavas dokumendis, mille kiidab heaks 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee. Selles dokumendis kirjeldatakse vahendeid, rolle, vastutusi ja osalejaid igas konkreetses trajektoorihalduse meetmega seotud ettevõtmises ning vastavaid tööprotsesse.

Käesoleva liidese kohaselt tehtav töö jagatakse hiljem üksikuteks seotud trajektoorihalduse meetmeteks või meetmete rühmadeks. Töödokumendis, mille 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee heaks kiidab, kirjeldatakse üksikasjalikult iga üksiku trajektoorihalduse meetme või meetmete rühma raames tehtava koostöö ulatust, määratakse kindlaks mõlema osalise tehnilise programmi kontaktisikud ja kirjeldatakse iga meetme seost teiste meetmetega.

IV artikkel

Rahastamine

Kumbki osapool kannab ise oma käesoleva liidese alusel tehtava tööga seotud kulud.

V artikkel

Intellektuaalomandi õigused

VI artikkel

Kontaktpunktid

Osalised edastavad teineteisele teabe käesoleva liidese alusel võetavate trajektoorihalduse meetmete tehnilise koordineerimise ja juhtimise kontaktpunktide kohta.

1. lisa 1. liite 4. liides

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ning pardaseadmete koostalitlusvõime alal ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

A. Käesolev Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa 1. liite (edaspidi „1. liide“) 4. liides sätestab tingimused koostööks side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ning pardaseadmete koostalitlusvõime alaste meetmete alal NextGeni ja SESARi programmide ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks.

B. Käesolevas liideses:

1)	kirjeldatakse tehtavat tööd ning

2)	täpsustatakse võimalikke erandeid memorandumi VIII artiklis esitatud intellektuaalomandiõiguste kaitse sätetest.

II artikkel

Koostöö ulatus

Ameerika Ühendriigid ja EL (edaspidi „osalised“) lepivad kokku side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ning pardaseadmete koostalitlusvõime alaste meetmete koordineerimises, eelkõige järgmistes lõigetes sätestatud tegevustes. Ameerika Ühendriikide poolt on käesoleva liidese rakendajaks Föderaalne Lennuamet. ELi poolt on käesoleva liidese rakendajaks Euroopa Komisjon, kes võib määrata käesoleva liidese kohase koostöö tegijaks ühisettevõtte SESAR.

A. Sidesüsteemid

Osalised teevad tööd, et saavutada tulevaste sidesüsteemide tehnoloogiate koostalitlusvõime, sealhulgas:

a)	õhk/maa ja õhk/õhk andmevahetusteenused (Air/Ground and Air/Air datalink services);

alamvõrkude, sealhulgas maapealse süsteemi (nt L-band Digital Aeronautical Communication System), lennujaamakeskse kõrge ribalaiusega lähialasüsteemi (nt Aeronautical Mobile Airport Communication System), tulevaste satelliitsidelahenduste ja sidesüsteemide haldusfunktsioonide (nt mitmikühenduse haldus, teenuste kvaliteedi haldus, turve), ning

c)	võimalik sõjalennukite ühendamine lennuliikluse korraldamise süsteemi militaarandmesidesüsteemi kaudu.

Osalised koordineerivad tegevust, et tagada tõhus raadiosagedusspektri kasutamine ning et uued tehnoloogiad oleksid kahjulike häireteta.

Samuti koordineerivad osalised oma käsitlusviisi avioonika arendamise osas, eelkõige seoses paindliku ehitusega sidevõrkude arendamisega, näiteks tarkvara määratletud raadiod lennuki pardal kasutamiseks.

B. Navigatsioon

Osalised töötavad selle nimel, et tagada koostalitlusvõimeline navigatsioonitaristu, mis toetaks suutlikkuspõhiseid navigatsiooniprotseduure marsruudil ja lähenemisalal, kaaluvad võimalust ratsionaliseerida maapealset navigatsioonitaristut (nt VHF-ringsuunaline raadiomajakas (VOR)). Osaliste vahel toimuva koordineerimise käigus navigatsioonitaristu koostalitlusvõime valdkonnas peetakse silmas järgmist:

1)	lahendused peavad põhinema ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (GNSS);

2)	tuleb otsida ühiseid lahendusi täppislähenemisele ja mitte-täppislähenemisele maapealseid või satelliidipõhiseid tugisüsteeme kasutades ning

3)	sealhulgas koordineeritakse ka käsitlusviise paljumoodilise vastuvõtja avioonika arendamise osas.

C. Seire

Osalised töötavad selle nimel, et tagada nende vastavate üldsaatega automaatse sõltuva seire (ADS-B) arenguplaanide kooskõla, toetades nii maapealseid seirerakendusi kui ka õhus hajutamise abisüsteeme (ASAS) ADS-B välja/sisse võimekuse arendamise abil.

Osalised võivad kaaluda võimalusi i) 1090 ADS-B süsteemi kasuliku eluea pikendamiseks ja ii) uue ADS-B süsteemi sisseseadmist.

D. Pardaseadmete koostalitlusvõime

Osalised tagavad, et pardaseadmete arenduskavadega seotud tegevused oleksid SESARis ja NextGenis ühtlustatud eesmärgiga kehtestada ühtsed avioonikastandardid, mis vastavad nii SESARi kui ka NextGeni vajadustele.

Osalised koordineerivad funktsionaalse ülesehituse loomist, mis toetab nii SESARi kui ka NextGeni kontseptsioonielemente (nt neljamõõtmeline käitamine, õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS) ja selle funktsioonid) ning samuti neid toetavaid vahendeid (nt side-, navigatsiooni- ja seiresüsteeme), mida on võimalik rakendada paljude õhusõidukite platvormide puhul (nt pealiin, piirkondlik, üldlennundus, militaarne), võttes seejuures arvesse nii tulevase sobivuse kui ka moderniseerimise aspekte.

E. Spekter

Osalised teevad järgmist:

1)	koordineerivad omavahel spektri-tõhusate side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide arendamist ning

2)	teevad koostööd, et kaitsta aeronavigatsioonis kasutatavat raadiosagedusspektrit kahjulike häirete eest ning tagada olemasolevate ja tulevaste side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide toimimiseks vajaliku spektri kättesaadavus.

III artikkel

Juhtimine ja rakendamine

A. Käesoleva liidese alusel tehtava töö juhtimine toimub 1. liite V artiklis sätestatud tingimustel. Osalised määratlevad side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ja pardaseadmete koostalitlusvõime meetmete haldamise üksikasjalikumalt ühise haldamise kohta koostatavas dokumendis, mille kiidab heaks 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee. Selles dokumendis kirjeldatakse vahendeid, rolle, vastutusi ja osalejaid igas konkreetses side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ja pardaseadmete koostalitlusvõime meetmega seotud ettevõtmises ning vastavaid tööprotsesse.

B. Käesoleva liidese kohaselt tehtav töö jagatakse hiljem üksikuteks side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ja pardaseadmete koostalitlusvõimega seotud meetmeteks või meetmete rühmadeks. Töödokumendis, mille 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee heaks kiidab, kirjeldatakse üksikasjalikult iga üksiku side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ja pardaseadmete koostalitlusvõimega seotud meetme või meetmete rühma raames tehtava koostöö ulatust, määratakse kindlaks mõlema osalise tehnilise programmi kontaktisikud ja kirjeldatakse iga meetme seost teiste meetmetega.

IV artikkel

Rahastamine

Kumbki osapool kannab ise oma käesoleva liidese alusel tehtava tööga seotud kulud.

V artikkel

Intellektuaalomandi õigused

VI artikkel

Kontaktpunktid

Osalised edastavad teineteisele teabe käesoleva liidese alusel võetavate side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide ja pardaseadmete koostalitlusvõimega seotud meetmete tehnilise koordineerimise ja juhtimise kontaktpunktide kohta.

1. lisa 1. liite 5. liides

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostööprojektidega seotud koostöö ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

A. Käesolev Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) 1. lisa 1. liite (edaspidi „1. liide“) 5. liides sätestab tingimused programmide NextGen ja SESAR koostööprojektidega seotud koostööks ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks.

B. Käesolevas liideses:

1)	kirjeldatakse tehtavat tööd ning

2)	täpsustatakse võimalikke erandeid memorandumi VIII artiklis esitatud intellektuaalomandiõiguste kaitse sätetest.

II artikkel

Koostöö ulatus

Ameerika Ühendriigid ja EL (edaspidi „osalised“) lepivad kokku rea koostööprogrammide koordineerimises, mis hõlmab eelkõige järgmistes lõigetes sätestatud tegevuste koordineerimist, kuid ei piirdu sellega. Ameerika Ühendriikide poolt on käesoleva liidese rakendajaks Föderaalne Lennuamet. ELi poolt on käesoleva liidese rakendajaks Euroopa Komisjon, kes võib määrata käesoleva liidese kohase koostöö tegijaks ühisettevõtte SESAR.

A. Osalised lepivad kokku, et käesoleva liidese kohaste koostööprogrammide eesmärk on parendada transatlantiliste lendude toimivust, keskendudes tehnoloogiate kasutuselevõtule ja kasutajatele vajalikele protseduuridele lennunduse valdkonnas. Kõnealuse koostöö raames on lubatud ka andmete kogumine, mis võimaldab analüüside ja parameetrite standardiseerimist.

B. Osalised teevad koostööd Atlandi koostalitlusvõime algatuse heitgaaside ja müra vähendamiseks (AIRE kokkuleppe) raames, et kiirendada keskkonnasõbralike lennuliikluse korraldamise lahenduste kasutuselevõtmist. Koostöö võib hõlmata, ent ei pea piirduma teabevahetusega parimate tavade kohta, programmi ühise kavandamisega ja, kus võimalik, ühiste või kooskõlastatud käitamiseelsete valideerimisprojektide elluviimisega.

III artikkel

Juhtimine ja rakendamine

A. Käesoleva liidese alusel tehtava töö juhtimine toimub 1. liite V artiklis sätestatud tingimustel. Osalised määratlevad koostööprojektide haldamise üksikasjalikumalt ühise haldamise kohta koostatavas dokumendis, mille kiidab heaks 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee. Kõnealuses dokumendis kirjeldatakse vahendeid, rolle, vastutusi ja osalejaid koostööprojektide igas konkreetses ettevõtmises ning tööprotsesse.

B. Käesoleva liidese kohaselt tehtav töö jagatakse hiljem üksikuteks koostööprojektideks või koostööprojektide rühmadeks. Töödokumendis, mille 1. liite kohaselt asutatud koordineerimiskomitee heaks kiidab, kirjeldatakse üksikasjalikult iga üksiku koostööprojekti või koostööprojektide rühma raames tehtava koostöö ulatust, määratakse kindlaks mõlema osalise tehnilise programmi kontaktisikud ja kirjeldatakse iga meetme seost teiste meetmetega.

IV artikkel

Rahastamine

Kumbki osapool kannab ise oma käesoleva liidese alusel tehtava tööga seotud kulud.

V artikkel

Intellektuaalomandi õigused

VI artikkel

Kontaktpunktid

Osalised edastavad teineteisele teabe oma käesoleva liidese kohaselt teostatavate koostööprojektide tehnilise koordineerimise ja juhtimise kontaktpunktide kohta.

1. lisa 2. liide

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

Koostöö lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse mõõtmisel

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva liite eesmärgiks on rakendada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406AUnion (edaspidi „memorandum“) 1. lisa, sätestades tingimused koostööks, et arendada välja võrreldavad tegevuse tulemuslikkuse mõõdikud, sealhulgas väravast-väravani tegevuse tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta, samuti lennuliikluse korraldamise süsteemi mõju kohta tõhusamale kütusekasutusele. Võrreldavad mõõdikud ja meetodid on olulise tähtsusega tegevusharus üksmeele saavutamiseks ja koostöö tegemiseks. See töö on jätkuks Föderaalse Lennuameti ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) koostatud USA ja Euroopa lennuliikluse korraldamise tulemuslikkust võrdlevatele aruannetele, mis avaldati esmakordselt 2009. aastal.

II artikkel

Põhimõtted

Käesoleva liite alusel tehakse koostööd vastastikkuse alusel kooskõlas memorandumi I artikli lõikes C sätestatud põhimõtetega.

Käesoleva liite rakendamist jälgib käesoleva liite IV artikli kohaselt asutatud tulemuslikkuse analüüsimise kontrollikomitee (PARC). Tulemuslikkuse analüüsimise kontrollikomitee võib käesoleva liite IV artikli kohaselt teha ettepanekuid liideste kohta kindlaksmääratud valdkondades.

III artikkel

Koostöö ulatus

Koostöö hõlmab osalemist lennuliikluse korraldamise ühtse tulemuslikkuse mõõtmise raamistiku väljatöötamises. Töö võib muu hulgas hõlmata käesoleva artikli punktides A1 ja A2 märgitud tegevusi.

1)	Ühiste määratluste ja andmete väljatöötamine, et hõlbustada õppeeesmärgil teabe vahetamist osalistele väljakutset pakkunud kogemuste ja edusammude kohta lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse mõõtmisel.

2)	Standardse metoodika väljatöötamine lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse hindamiseks valdkondades, mis on ühiselt tähelepanu keskmesse võetud. Väljatöötamise aluseks võetakse praegu Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides kasutusel olevad tulemuslikkuse raamistikud.

Osalised koostavad vastastikkuse alusel, kas üksi või üheskoos, omavahel vahetamiseks analüüse ja aruandeid, milles keskendutakse ühistele metoodikatele võrreldavate tulemuste saamiseks, järgides järgmisi suuniseid.

1)	Töös toetutakse Föderaalse Lennuameti ja EUROCONTROLi 2009. aastal avaldatud ühisaruandele, milles võrreldakse lennuliikluse korraldamise tulemuslikkust.

2)	Analüüsid peavad sisaldama üksikasjalikke andmeid viivituste ja kütuse kasutamise tõhususe kohta lennu etappide kaupa (värav, ruleerimine, väljumine, reis ja laskumine).

3)	Analüüs peab sisaldama ka tulemuslikkust seadme tasandil, sellises ulatuses nagu mõlemad osalised leiavad kohase olevat, kooskõlas viimaste Föderaalse Lennuameti ja EUROCONTROLi aruannetega.

4)	Analüüsi ettevalmistamise ajal jagavad osalised omavahel andmeid ja üksikasjalikke meetodeid, et tagada meetodite ühtsus.

5)	Analüüsides tuleb kindlaks teha tegurid, mis põhjustavad erinevusi tulemuslikkuses, sealhulgas ilmastikutingimused, sõiduplaanide koostamise tavad ning lennuliikluse korraldamises kasutatavad tehnoloogiad ja menetlused.

Osalised nõustuvad, et tulevikus võib koostöö hõlmata aeronavigatsiooniteenuste kulude analüüsimist ja sellega seotud tulemuslikkuse mõõtmist.

Osalised on seisukohal, et ühisanalüüside või perioodiliste aruannete koostamist saavutatud tulemuslikkuse kohta jätkatakse ka tulevikus. Osalised nõustuvad, et kõnealuse töö tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks, juhul kui osalised ühiselt ei otsusta teisiti ja juhul kui see on kooskõlas kehtiva õigusega.

IV artikkel

Juhtimine

Rahaliste vahendite olemasolu korral algatavad ja juhivad osalised projekte ja toiminguid ning tagavad, et tehtav töö oleks praktiline, õigeaegne ja tulemusele orienteeritud, tekitades sünergiat ja vältides dubleerimist. Sel eesmärgil asutatakse tulemuslikkuse analüüsimise kontrollikomitee (PARC), mis/mille:

A.	tööd juhivad kaks kaasesimeest – üks Föderaalse Lennuameti ja teine Euroopa Komisjoni esindaja või nende määratud isikud;

B.	koosneb võrdsest arvust Föderaalse Lennuameti ja Euroopa Komisjoni määratud isikutest;

tuleb kokku vähemalt üks kord aastas, et:

1)	vaadata üle käesoleva liite III artikli kohased tegevused;

2)	hinnata saavutatud tulemusi;

3)	töötada välja ettepanekuid uute projektide või ühistegevuste kohta, mida käesoleva liite liidestena või liideste muudatustena jõustada ja mille tulemuslikkuse analüüsimise kontrollikomitee esitab memorandumi 1. lisa IV artikli kohaselt asutatud täitevkomiteele heakskiitmiseks;

4)	vajadusel konsulteerida memorandumi 1. lisa IV artikli kohaselt asutatud täitevkomiteega tööstuse osalemise mehhanismide küsimustes või paluda täitevkomiteelt käesoleva liite tegevusi puudutavate küsimuste lahendamisel abi ning

5)	kiita heaks käesoleva liite III artiklis märgitud perioodilisi analüüse ja aruandeid enne nende avaldamist või levitamist.

D.	kehtestab oma töökorra. Kõik otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel. Kõnealused otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning neile peavad alla kirjutama kaasesimehed või nende määratud isikud;

E.	annab aru täitevkomiteele;

asutab käesoleva liite konkreetsete projektide või tegevuste jaoks töörühmi, kui see on asjakohane; Iga töörühm koosneb asjakohasest ja piiratud arvust osalisi esindavatest osalejatest. Töörühmad tulevad kokku vastavalt vajadusele, järgivad tulemuslikkuse analüüsimise kontrollikomitee juhiseid ja annavad sellele korrapäraselt aru.

V artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised arutavad vastavalt vajadusele käesoleva liite või asjaomase liidese alusel võetavate meetmetega seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

VI artikkel

Rakendamine

Kogu käesoleva liite alusel tehtavat tööd kirjeldatakse vajadusel liidestes, millest pärast nende jõustumist saab käesoleva liite lahutamatu osa.

Iga liides sisaldab tehtava töö kirjeldust, kaasa arvatud töö tegemise koht ja selle kavandatav kestus, töö teostamiseks vajalik personal ja muud ressursid, hinnangulised kulud ning tööga seotud muu asjakohane teave.

VII artikkel

Finantssätted

Kumbki osaline kannab ise oma tegevusega seotud kulud, kui käesoleva liite asjaomases liideses ei ole sätestatud teisiti.

VIII artikkel

Kontaktpunktid

Käesoleva liite koordineerimise ja juhtimisega tegelevad määratud ametiasutused on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Affairs (rahvusvaheliste suhete osakond)

Africa, Europe & Middle East Office, AEU-10 (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU-10))

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Avenue, S.W.

Washington, D.C. 20591 – USA

Telefon: + 1 202-267-1000

Faks: + 1 202-267-7198

Euroopa Liidus:

Directorate for Aviation and International Transport Affairs (lennunduse ja rahvusvahelise transpordi direktoraat)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

European Commission (Euroopa Komisjon)

Rue de Mot 24

1040 Brussels - Belgium

Telefon: + 32 2 296 84 30

IX artikkel

Lõpetamine

Käesoleva liite kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka osaliste poolt käesoleva liite kohaselt sõlmitud liideste kehtivus.

1. lisa 3. liide

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406A

SESARi ja NextGeni koostöö kasutuselevõtuga seotud tegevustes ja ülemaailmse koostalitlusvõime saavutamiseks

I artikkel

Eesmärk

Käesoleva liite eesmärk on rakendada Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelist koostöömemorandumit NAT-I-9406A (edaspidi „memorandum“) ning sätestada tingimused, mille kohaselt osalised teevad koostööd eesmärgiga saavutada nende lennuliikluse korraldamise ajakohastamise programmide (NextGeni ja SESARi) kasutuselevõttu puudutavate programmide ja projektide osas ülemaailmne koostalitlusvõime, võttes arvesse nii tsiviil- kui ka sõjalennundusega seotud õhuruumi kasutajate huve.

II artikkel

Põhimõtted

Käesoleva liite alusel tehakse koostööd vastastikkuse alusel kooskõlas memorandumi I artikli lõikes C sätestatud põhimõtetega. Käesoleva liite IV artikli alusel moodustatud kasutuselevõtu koordineerimiskomitee (Deployment Coordination Committee (DCOM)) jälgib käesoleva liite rakendamist ja teeb kindlaks valdkonnad, kus on konkreetsed võimalused mõlema osalise nõuandvates organites, algatustes ning kasutuselevõttu puudutavates programmides ja projektides osalemiseks. Kasutuselevõtu koordineerimiskomitee võib käesoleva liite IV artikli kohaselt teha ettepanekuid liideste kohta kindlaksmääratud valdkondades.

III artikkel

Koostöö ulatus

Koostöö sisuks on osaliste lennuliikluse korraldamisel kasutuselevõtuga seotud meetmete kaudu ülemaailmse koostalitlusvõime edendamine. Koostöö võib muu hulgas sisaldada käesoleva artikli punktides A.1–A.3 märgitud meetmeid.

1) Koostöövaldkonnad on üldjoontes järgmised:

a)	teabe ja arvamuste vahetamine kasutuselevõtuks (rakendamiseks) vajalike standardite ja menetluste ülemaailmse ühtlustamise kohta;

b)	teabe vahetamine NextGeni ja SESARi rakendamisplaanide kohta, eesmärgiga teha kindlaks rakendamise prioriteedid ja sünergiad;

c)	käitamisprotseduuride, vastava koolituse ja tehniliste nõuete ühtlustamine;

d)	standardite rakendamise ühtlustamine;

e)	ülemaailmse koostalitlusvõime suhtes oluliste rakendustegevuste sünkroniseerimine, kui see on teostatav;

f)	potentsiaalsete lünkade ja vajaduste kindlakstegemine lennundussektori standardite osas;

g)	koostalitlusvõime ja ülemaailmse ühtlustamisega seotud potentsiaalsete lünkade, riskide, probleemide ja võimaluste kindlakstegemine ning teabe vahetamine potentsiaalsete soovitatavate leevendavate meetmete kohta;

h)	programmi õigeaegse rakendamisega seotud riskide, probleemide, prioriteetide ja võimaluste kindlakstegemine ning võimalike leevendusstrateegiate jagamine;

i)	riskide, probleemide ja võimaluste jälgimine ja seejärel osaliste vahel vastavate tegevuste tulemuste jagamine;

j)	kindlaksmääramine, mis toob edu lennuliikluse korraldamise ajakohastamisel ja ühtlustamisel ning seejärel edenemise tagamiseks tegevuste seire;

k)	rakendamise käigus parimate tavade ja kogemuste jagamine nii operatiivtegevustes kui ka projektijuhtimises;

l)	projektide põhjendamine ja investeerimisotsused;

teabe jagamine asjakohaste kasutuselevõtuga seotud horisontaalsete probleemide kohta; sealhulgas, ent mitte nimetatuga piirdudes, rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (International Civil Aviation Organization (ICAO)) algatuste rakendamise kohta. Ülemaailmselt ja ICAO raames rakendamisega seotud tehniliste toimingute koordineerimine lennuliikluse korraldamise ajakohastamise valdkonnas, ning

n)	täieliku elutsükli vaate hindamine ja kogu elutsükli strateegiate väljatöötamine kasutuselevõtu seisukohast.

2) Koostöö programmilised sihtvaldkonnad:

a)	side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemid (CNS), sealhulgas Data Communication (USA) / Datalink Services (EL);

teabehaldus, sealhulgas süsteemidevahelise teabehalduse (SWIM) (USA/EL) koostalitlusvõime, mis hõlmab järgmist:

—	SWIMi juhtimine;

—	SWIMi standardite kasutamine;

—	SWIMi teenuste kasutamine;

c)	saabumise haldamine, sealhulgas ajapõhine voo juhtimine (Time-Based Flow Management (TBFM)) – (USA) / saabumise haldamine (Arrival Management (AMAN)) – (EL);

d)	programmi tulemuslikkuse hindamine ning rakendamist toetavad stimuleerivad meetmed.

Igas koostöö programmilises sihtvaldkonnas tehakse kindlaks ühtlustamisega seotud riskid, probleemid ja võimalused ning esitatakse selle kohta aruanne, ning (mille puhul võimalik) töötatakse välja ettepanekud valdkonna küsimuste lahendamiseks. Kasutuselevõtu koordineerimiskomitee (DCOM) võib käesoleva liite IV artikli kohaselt välja selgitada uusi tulevase koostöö valdkondi.

3) Koostööprojektid

Koostööprojektid hõlmavad valdkondi, kus peetakse vajalikuks rakendamisel tekkivate koostalitlusvõime ja ühtlustamise riskide leevendamist. Koostööprojektid võivad hõlmata selliseid ad hoc projekte, mille puhul mõlema osalise arvates tuleks keskenduda koordineerimisele või ühtlustamisele.

Osalised jagavad omavahel või koostavad, vastastikkuse alusel ja vastavalt vajadusele, kas iseseisvalt või ühiselt omavahel vahetamise eesmärgil analüüse ja aruandeid, milles kirjeldatakse nende kasutuselevõtuprogramme, projekte ja tegevusi, mis on seotud lennuliikluse korraldamise tehniliste ja operatiivsete aspektidega.

IV artikkel

Juhtimine

Rahaliste vahendite olemasolu korral algatavad ja juhivad osalised projekte ja toiminguid ning tagavad, et tehtav töö oleks praktiline, õigeaegne ja tulemusele orienteeritud, tekitades sünergiat ja vältides dubleerimist. Sel eesmärgil asutatakse kasutuselevõtu koordineerimiskomitee (DCOM), mis/mille:

A.	tööd juhivad kaks kaasesimeest – üks Föderaalse Lennuameti ja teine Euroopa Komisjoni esindaja või nende määratud isikud;

B.	koosneb võrdsest arvust Föderaalse Lennuameti ja Euroopa Komisjoni määratud osalejatest;

tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas, et:

1)	vaadata üle käesoleva liite III artikli kohased tegevused;

2)	hinnata saavutatud tulemusi;

3)	teha vajadusel ettepanekuid uute projektide ja tegevuste algatamiseks;

4)	töötada välja ettepanekuid käesoleva liite liideste või liideste muudatuste kohta, mille kasutuselevõtu koordineerimiskomitee esitab memorandumi 1. lisa IV artikli kohaselt asutatud täitevkomiteele vastuvõtmiseks, ning

5)	jälgida ja tagada käesoleva liite tõhus rakendamine ja vajadusel konsulteerida tööstuse osalemise mehhanismide küsimustes või paluda küsimuste lahendamisel abi täitevkomiteelt.

D.	koostab oma töökorra. Kõik otsused võetakse vastu kaasesimeeste konsensuse alusel. Kõnealused otsused peavad olema koostatud kirjalikult ning neile peavad alla kirjutama kaasesimehed või nende määratud isikud;

E.	annab aru täitevkomiteele;

asutab käesoleva liite konkreetsete projektide või tegevuste jaoks töörühmi, kui see on asjakohane. Iga töörühm koosneb asjakohasest ja piiratud arvust osalisi esindavatest osalejatest. Töörühmad tulevad kokku vastavalt vajadusele, järgivad kasutuselevõtu koordineerimiskomitee juhiseid ja annavad sellele korrapäraselt aru.

V artikkel

Puutumatus ja vastutus

Osalised võivad vastavalt vajadusele arutada käesoleva liite asjaomase liidese alusel võetavate meetmetega seotud puutumatus- ja vastutusküsimusi.

VI artikkel

Rakendamine

Kogu käesoleva liite alusel tehtavat tööd kirjeldatakse liidestes, millest pärast nende jõustumist saab käesoleva liite lahutamatu osa.

Iga liides sisaldab osaliste või osaliste määratud töörühmade tehtava töö kirjeldust, sealhulgas: töö teostamise kohta ja selle kavandatavat kestust, töö teostamiseks vajalikku personali ja muid ressursse, hinnangulisi kulusid ning asjaomase tööga seotud muud teavet.

VII artikkel

Finantssätted

Kumbki osaline kannab ise oma tegevusega seotud kulud, kui käesoleva liite asjaomases liideses ei ole sätestatud teisiti.

VIII artikkel

Kontaktpunktid

Käesoleva liite koordineerimise ja juhtimisega tegelevad määratud ametiasutused on järgmised:

Ameerika Ühendriikides:

Federal Aviation Administration (Föderaalne Lennuamet)

Office of International Affairs (rahvusvaheliste suhete osakond)

Africa, Europe & Middle East Office, AEU (Aafrika, Euroopa ja Lähis-Ida büroo (AEU))

Wilbur Wright Bldg., 6th Floor, East

600 Independence Avenue, S.W.

Washington D.C. 20591 – USA

Telefon: + 1 202-267-1000

Faks: + 1 202-267-7198

Euroopa Liidus:

European Commission (Euroopa Komisjon)

Directorate-General for Mobility and Transport (liikuvuse ja transpordi peadirektoraat)

Lennunduse direktoraat

Ühtne Euroopa taevas

Rue de Mot 24

1040 Brussels - Belgium

Telefon: + 32 2 296 84 30

Konkreetsete meetmetega seotud tehniliste programmide kontaktisikud määratakse kindlaks vastavalt käesoleva liite liidestes sätestatud tingimustele.

IX artikkel

Lõpetamine

Käesoleva liite kehtivuse lõpetamisega lõpetatakse ka osaliste poolt käesoleva lisa kohaselt sõlmitud liideste kehtivus.

6.4.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 90/38

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/540,

23. november 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) nr 347/2013 moodustab raamistiku selleks, et määrata kindlaks, kavandada ja rakendada ühishuviprojekte, mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri-, gaasi- ja naftavaldkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektriülekande kiirteede ja CO2-transpordivõrkude valdkonnas.

(2)	Määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt on komisjonil õigus kehtestada ühishuviprojektide ELi loend (edaspidi „ELi loend“).

(3)	ELi loendisse kantavaid esitatud projekte on hinnanud piirkondlikud rühmad ja need vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Ühishuviprojektide piirkondlike loendite kavandid kiideti heaks piirkondlike rühmade tehnilisel tasandil toimuvatel kohtumistel. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“) oli 10. oktoobril 2017 esitanud oma positiivse arvamuse hindamiskriteeriumide järjepideva kohaldamise ja kulude-tulude analüüsi kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid 17. oktoobril 2017 vastu piirkondlikud loendid. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt tuleb enne kavandatavate projektide piirkondliku loendi vastuvõtmist saada heakskiit kõigilt liikmesriikidelt, kelle territooriumiga projektid on seotud.

(5)	ELi loendisse kantavate projektide üle konsulteeriti asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide, sealhulgas tootjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega.

(6)	Ühishuviprojekte tuleks loetleda määruse (EL) nr 347/2013 I lisas sätestatud järjekorras strateegilise üleeuroopalise energiataristu prioriteetide kaupa. ELi loendis ei tohiks projekte loetleda tähtsuse järjekorras.

(7)	Ühishuviprojektid tuleks loendisse kanda kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva rühma osana, sest nad on üksteisest sõltuvad või (potentsiaalselt) konkureerivad.

(8)	ELi loend koostatakse iga kahe aasta järel, mistõttu komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/89 (2) koostatud ELi loend ei ole enam ajakohane ja tuleks asendada.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 347/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2) Komisjoni 18. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/89, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga (ELT L 19, 27.1.2016, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa asendatakse järgmisega:

„

VII LISA

ELi ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND („ELi LOEND“), MILLELE OSUTATAKSE ARTIKLI 3 LÕIKES 4

A. PÕHIMÕTTED, MIDA KOHALDATAKSE ELI LOENDI KEHTESTAMISELE

1) Ühishuviprojektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Määratletud on järgmised ühishuviprojektide klastrite liigid:

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte“. Selline klaster on moodustatud selliste ühishuviprojektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud ühe ja sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks rakendada kõik ühishuviprojektid;

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti“. Selline klaster näitab, et riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse suhtes valitseb ebakindlus. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust ühishuviprojektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus, ning

konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest“. Sellises klastris tegeldakse ühe ja sama kitsaskohaga. Kitsaskoha ulatus on aga selgem kui eespool potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klastri puhul, seepärast tuleb rakendada ainult üks ühishuviprojekt. See jääb turu otsustada, milline ühishuviprojektidest rakendatakse, ning see sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust ühishuviprojektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus.

Kõigil ühishuviprojektidel on ühesugused määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigused ja kohustused.

2) Alajaamade ja kompressorjaamade seisund

Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse ühishuviprojektide osana siis, kui need asuvad ülekandeliinide geograafilises läheduses. Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse eraldiseisvate ühishuviprojektidena ja loetletakse selgesõnaliselt ELi loendis, kui nad asuvad ülekandeliinidest geograafiliselt kaugel. Nende suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigusi ja kohustusi.

3) Projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina, ja projektid, mis said muude ühishuviprojektide osaks

Mitut projekti, mis olid loetletud määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) nr 2016/89 kehtestatud ELi loendites, ei käsitleta enam ühishuviprojektina ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

—	projekt on juba kasutusse võetud või võetakse kasutusse lähitulevikus ning seega ei saa projekt kasu määruse (EL) nr 347/2013 sätetest;

—	uute andmete kohaselt ei vasta projekt üldkriteeriumidele;

—	projekti arendaja ei ole projekti uuesti esitanud sellesse ELi loendisse valimise menetlusele, või

—	projekti tähtsus hinnati loendisse valimise menetlusel väiksemaks kui muude kavandatud ühishuviprojektide tähtsus.

Nende projektide (v.a kasutusse võetud projektid) puhul võib kaaluda lisamist järgmisse ELi loendisse, kui põhjused, miks neid ei võetud senisesse ELi loendisse, enam ei kehti.

Sellised projektid ei ole ühishuviprojektid, kuid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides käesoleva lisa C osas kui projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina.

Lisaks on mõned määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) nr 2016/89 kehtestatud ELi loendites esitatud projektid muutunud rakendamise käigus muude ühishuviprojektide (klastrite) lahutamatuks osaks.

Selliseid projekte ei käsitleta enam iseseisva ühishuviprojektina, kuid projektid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides käesoleva lisa C osass kui projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks.

4) Mõiste „ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee“

„Ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee“, tähendab ühishuviprojekti, mis kuulub ühte esmatähtsatest elektrikoridoridest ja ühte esmatähtsasse elektrienergia kiirteede valdkonda.

B. ELI ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND

1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

Määratlus

1.1

Klaster Belgia–Ühendkuningriik (praegu tuntud projektina NEMO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.1.1.

Gezelle'i (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.1.2.

Richborough' lähiümbruse ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.3

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.6

Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Cotentini (FR) ja Exeteri lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.7.4.

Le Havre'i (FR) ja Lovedeani (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina AQUIND)

1.7.5.

Dunkerque'i (FR) ja Kingsnorthi (UK) lähiümbruste võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Gridlink)

1.8

Klaster Saksamaa–Norra (praegu tuntud projektina NordLink)

1.8.1.

Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine

1.8.2.

Siseliinide täiustamine Lõuna–Norras

1.9

1.9.1.

Iirimaa–Ühendkuningriigi võrkude sidumine Wexfordi (IE) ja Walesis asuva Pembroke'i (UK) vahel (praegu tuntud projektina Greenlink)

1.10

Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.10.1.

Blythe'i (UK) and Kvilldali (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina North Sea Link)

1.10.2.

Peterheadi (UK) ja Simadaleni (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NorthConnect)

1.12

Ühendkuningriigi elektrisalvestusrajatiste klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.12.1.

Larne'i pneumoakumulatsioonijaam

1.12.2.

Cheshire'i pneumoakumulatsioonijaam

1.12.3.

Middlewichi pneumoakumulatsioonijaam (praegu tuntud projektina CARES)

1.12.4.

Cruachan II pumpelektrijaam

1.12.5.

Coire Glasi pumpelektrijaam

1.13

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14

Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Viking Link)

1.15

Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.16

Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine

1.17

Zuidwendingi (NL) pneumoakumulatsioonijaam

1.18

Avamere pumpelektrijaamad Belgias (praegu tuntud projektina iLand)

2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

Määratlus

2.2

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude esimene ühendus (praegu tuntud projektina ALEGrO)

2.2.4.

Teine ühendus Belgia ja Saksamaa vahel

2.4

Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SACOI 3)

2.5

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.7

Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Biskaia laht)

2.9

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (praegu tuntud projektina Ultranet)

2.10

Saksamaa Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (praegu tuntud projektina Suedlink)

2.13

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.13.1.

Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.13.2.

Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.14

Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Greenconnector)

2.15

2.15.1.

Airolo (CH) ja Baggio (IT) võrkude sidumine

2.16

Riigisiseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.16.1.

Pedralva ja Sobrado (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Pedralva ja Alfena (PT)

2.16.3.

Vieira do Minho, Ribeira de Pena ja Feira (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Frades B, Ribeira de Pena ja Feira (PT)

2.17

Portugali–Hispaania võrkude sidumine Bearizi-Fontefría (ES) ja Fontefría (ES) – Ponte de Lima (PT) vahel (varem Vila Fria/Viana do Castelo) ning Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT) vahel (varem Vila do Conde) (PT), sealhulgas järgmised alajaamad: Beariz (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT)

2.18

Pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Tiroolis Kaunertalis (AT)

2.23

Belgia riigisisesed liinid põhjapiiri läheduses, Zandvlieti ja Lillo-Liefkenshoeki (BE) ning Liefkenshoeki ja Mercatori vahel sealhulgas Lillo (BE) alajaam, (praegu tuntud projektina BRABO II + III)

2.24

Lääne-Belgia riigisisene põhiliin Horta ja Mercatori (BE) vahel

2.27

2.27.1.

Aragóni (ES) ja atlandiäärsete Püreneede (FR) võrkude sidumine

2.27.2.

Navarra (ES) ja Landes'i (FR) võrkude sidumine

2.28

2.28.1.

Mont-Negre (ES) pumpelektrijaam

2.28.2.

Navaleo (ES) pumpelektrijaam

2.28.3.

Girones & Raïmats (ES) pumpelektrijaam

3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

Määratlus

3.1

Klaster Austria–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.1.1.

St. Peteri (AT) ja Isari (DE) võrkude sidumine

3.1.2.

St. Peteri ja Tauerni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.1.4.

Lääne-Tirooli ja Zell-Zilleri (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2

3.2.2.

Lienzi ja Obersielachi (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.4

Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) võrkude sidumine

3.7

Klaster Bulgaaria–Kreeka (Maritsa East 1 ja N. Santa vahel ja vajaduse korral Bulgaaria siseliinide täiustamine), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.7.1.

Maritsa East 1 (BG) ja N. Santa (EL) võrkude sidumine

3.7.2.

Maritsa East 1 ja Plovdivi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.3.

Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.4.

Maritsa East 1 ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8

Klastri Bulgaaria–Rumeenia ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina Musta mere koridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.8.1.

Dobrudža ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.4.

Cernavoda ja Stalpu (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.5.

Gutinase ja Smardani (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.9

3.9.1.

Žerjaveneci (HR), Hévízi (HU) ja Cirkovce (SI) võrkude sidumine

3.10

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (praegu tuntud projektina EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.11

Tšehhi Vabariigi siseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.11.1.

Vernerovi ja Vitkovi (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.2.

Vitkovi ja Prestice (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.3.

Prestice ja Kocini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.4.

Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.5.

Mirovka ja liini V413 (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.12

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

3.14

Poola siseliinide täiustamise klaster (osa sellest on praegu tuntud projektina GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.14.2.

Krajniki ja Baczyna (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.3.

Mikułowa ja Świebodzice (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.4.

Baczyna ja Plewiska (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.16

3.16.1.

Ungari–Slovakkia võrkude sidumine Gabčikovo (SK), Gönyü (HU) ja Veľký Ďuri (SK) vahel

3.17

Ungari–Slovakkia võrkude sidumine Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) vahel

3.21

Salgareda (IT) ja Divača-Bericevo piirkonna (SI) võrkude sidumine

3.22

Klaster Rumeenia–Serbia (praegu tuntud projektina Mid Continental East Corridor) ja Itaalia–Montenegro, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.22.1.

Resita (RO) ja Pancevo (RS) võrkude sidumine

3.22.2.

Portile de Fieri ja Resita (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.3.

Resita ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.4.

Aradi ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.5.

Villanova (IT) ja Lastva (ME) võrkude sidumine

3.23

Yadenitsa (BG) pumpelektrijaam

3.24

Amfilochia (EL) pumpelektrijaam

3.27

Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TU) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ELMED)

4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

Määratlus

4.1

Klaster Taani–Saksamaa: Ishøj/Bjæverskovi (DK) ja Bentwisch (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

4.2

Klaster Eesti–Läti: Kilingi-Nõmme ja Riia võrkude sidumine (praegu tuntud projektina 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.2.1.

Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) võrkude sidumine

4.2.2.

Harku ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.2.3.

Riia 2. koostootmisjaama ja Riia hüdroelektrijaama (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4

4.4.1.

Ventspilsi, Tume ja Imanta (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4.2.

Ekhyddani ja Nybro/Hemsjö (SE) vaheline riigisisene elektriliin

4.5

4.5.2.

Stanisławówi ja Ostrołęka (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.6

Eesti pumpelektrijaam

4.7

Kruonise (LT) pumpelektrijaama võimsuse suurendamine

4.8

Balti riikide elektrivõrkude lõimimine ja sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.8.1.

Tartu (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.2.

Balti SEJ ja Tartu (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.3.

Tsirguliina (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.4.

Eesti SEJ ja Tsirguliina (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.5.

Leedu alajaama ja riigipiiri (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.7.

Paide ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.8.

Vilniuse ja Nerise (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.9.

Täiendavad taristuaspektid Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Euroopa võrkudega

4.10

Klaster Soome–Rootsi (praegu tuntud projektina Soome–Rootsi 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.10.1.

Põhja-Soome ja Põhja-Rootsi võrkude sidumine

4.10.2.

Keminmaa ja Pyhänselkä (FI) vaheline riigisisene elektriliin

5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)

Määratlus

5.1

5.1.1.

Füüsiline vastassuunavoog Moffati ühenduspunktis (IE-UK)

5.1.2.

Šotimaalt Põhja-Iirimaale suunduva torujuhtme (SNIP) kaasajastamine füüsilise vastassuunavoo kasutuselevõtuks Ballylumfordi ja Twynholmi vahel

5.1.3.

Larne'is (Põhja-Iirimaa) asuva Islandmagee maa-aluse gaasihoidla väljaehitamine

5.3

Shannoni veeldatud maagaasi terminal ja ühendavad torujuhtmed (IE)

5.4

5.4.1.

Hispaania–Portugali võrkude sidumine (3. ühenduse 1 etapp)

5.4.2.

Hispaania–Portugali võrkude sidumine (3. ühenduse 2 etapp)

5.5

5.5.1.

Lõuna-transiitühendus Ida-Püreneedes (praegu tuntud projektina STEP)

5.5.2.

Hispaania–Prantsusmaa gaasitelje idaosa – ühenduspunkt Pürenee poolsaare ja Prantsusmaa vahel, sh kompressorjaamad St-Avit, Palleau ja St. Martin de Crau (praegu tuntud projektina Midcat)

5.10

Vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Saksamaal

5.11

Vastassuunavooühendus Itaalia ja Šveitsi vahel Passo Gries' ühenduspunktis

5.19

Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas

5.21

Vähese kütteväärtusega gaasi kütteväärtuse suurendamine Prantsusmaal ja Belgias

6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)

Määratlus

6.2

Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari võrkude sidumine ning taristute asjakohane riigisisene täiustamine, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.2.1.

Poola–Slovakkia vaheline ühendus

6.2.2.

Põhja-lõuna suunaline gaasikoridor Ida-Poolas

ning

6.2.10.

Poola–Tšehhi Vabariigi vaheline ühendus (praegu tuntud projektina Stork II)

6.2.11.

Põhja-lõuna suunaline gaasikoridor Lääne-Poolas

6.2.12.

Tvrdonice–Libhošťi torujuhe, sealhulgas Břeclavi (CZ) kompressorjaama moderniseerimine

ja järgmised ühishuviprojektid:

6.2.13.

Slovakkia ja Ungari vahelise torujuhtme ülekandevõimsuse suurendamine

6.2.14.

Ungari ülekandesüsteemi laiendamine Vecsése ja Városföldi vahel, mis on vajalik Slovakkia ja Ungari vahelise ühenduse ülekandevõimsuse suurendamiseks

6.4

Ühishuviprojekt: Austria–Tšehhi kahesuunaline ühendus (BACI) Baumgarteni (AT), Reinthali (CZ–AT piir) ja Brečlavi (CZ) vahel võimsusega kuni 6,57 miljardit kuupmeetrit aastas (1)

6.5

Klaster: Krki veeldatud maagaasi terminal ning ühendus- ja varutorujuhtmed Ungarisse ja kaugemale, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1.

I etapp – Krki (HR) veeldatud maagaasi terminali (võimsusega kuni 2,6 miljardit kuupmeetrit aastas) arendamine ning torujuhe Omišalj–Zlobin (HR)

6.5.5.

Horvaatia gaasiülekandesüsteemi 1. kompressorjaam

6.5.6.

II etapp – Krki (HR) veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine üle 2,6 miljardi kuupmeetri aastas ning Zlobin – Bosiljevo – Sisak – Kozarac – Slobodnica (HR) varutorujuhe

6.8

Klaster: Kreeka–Bulgaaria võrkude sidumine (vajalik täiustamine Bulgaarias), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.8.1.

Kreeka ja Bulgaaria ühendus (praegu tuntud projektina IGB) Komotini (EL) ja Stara Zagora (BG) vahel ning Kipi (EL) kompressorjaam

6.8.2

Bulgaaria ülekandesüsteemi rekonstrueerimine, kaasajastamine ja laiendamine

6.9

6.9.1

Veeldatud maagaasi terminal Põhja-Kreekas.

6.10

Ühishuviprojekt: gaasiühendus Bulgaaria ja Serbia vahel (praegu tuntud projektina IBS)

6.20

Klaster: gaasihoidlate mahutavuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.20.2.

Chireni maa-aluse gaasihoidla laiendamine (BG)

6.20.3.

Lõuna-Kavala (EL) maa-alune gaasihoidla ning gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam

ja üks järgmistest ühishuviprojektidest:

6.20.4.

Depomureși hoidla Rumeenias

6.20.6.

Sarmaseli maa-alune gaasihoidla Rumeenias

6.23

Ungari–Sloveenia ühendus (Nagykanizsa–Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo)

6.24

Klaster võimsuse suurendamiseks Bulgaaria–Rumeenia–Ungari–Austria kahesuunalises gaasikoridoris (praegu tuntud projektina ROHUAT/BRUA) ülekandevõimsuseni 1,75 miljardit kuupmeetrit aastas 1. etapis ja 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas 2. etapis, sealhulgas Musta mere uute varude teine ja/või kolmas etapp:

6.24.1.

ROHUAT/BRUA esimene etapp, sh:

—	Rumeenia–Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota kompressorjaama 1. järk

—	ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenias Podișori ja Recasi vahel, sh uus torujuhe, mõõtejaam ja kolm uut kompressorjaama (Podisor, Bibesti, Jupa)

—	Gas Connect Austria Mosonmagyarovari kompressorjaam (arendus Austria poolel)

6.24.4.

ROHUAT/BRUA teine etapp, sh:

—	Városföld-Ercsi–Győri torujuhe (HU)

—	Ercsi–Százhalombatta torujuhe (HU)

—	Városföldi kompressorjaam (HU)

—	ülekandevõimsuse suurendamine Rumeenias Recasi ja Horia vahel Ungari suunas kuni 4,4 miljardi kuupmeetrini aastas, sh Podisori, Bibesti ja Jupa kompressorjaamade laiendamine

—	torujuhe Musta mere kallas – Podișor (RO) Mustal merel toodetud gaasi vastuvõtmiseks

—	Rumeenia–Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota või Algyő (HU) kompressorjaama 2. järk

6.24.10.

ROHUAT/BRUA 3. etapp, sh:

—	Rumeenia ülekandesüsteemi laiendamine Onesti ja Isaccea vahel ning vastassuunavoog Isacceas

—	Rumeenia ülekandesüsteemi laiendamine Onesti ja Nadlaci vahel

—	Rumeenia ülekandesüsteemi pikendamine gaasi vastuvõtmiseks Musta mere rannikul

6.25

Klaster: taristu uuteks gaasitarneteks Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkonda, mille eesmärk on mitmekesistada tarneallikaid ja mis hõlmab järgmisi kooskõlastatult ja tõhusalt arendatavaid ühishuviprojekte:

6.25.1.

Rumeeniat ja Ungarit läbiv torujuhtmesüsteem Bulgaariast Slovakkiasse (praegu tuntud projektina Eastring)

6.25.4.

Taristu, mis on vajalik Bulgaaria gaasisõlme väljaarendamiseks

6.26

6.26.1.

Klaster Horvaatia–Sloveenia–Austria, mis hõlmab järgmist:

—	Horvaatia–Sloveenia võrkude sidumine (Lučko–Zabok–Rogatec)

—	Kidričevo kompressorjaam, kaasajastamise 2. etapp (SI)

—	Horvaatia gaasiülekandesüsteemi 2. ja 3. kompressorjaam

—	august 2015, Gas Connect Austria: Murfeldi (AT) ühendus

—	Murfeldi–Ceršaki ühenduse kaasajastamine (AT–SI)

—	Rogateci ühenduse kaasajastamine

7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)

Määratlus

7.1

Ühishuviprojektide klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning sellega seotud seadmed vähemalt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi ELi lõppturgudele Kreekas ja Itaalias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

7.1.1.

Gaasijuhe Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist läbi Gruusia ja Türgi kuni ELini (praegu tuntud projektide Trans-Kaspia gaasijuhe (TCP), Lõuna-Kaukasuse torujuhtme tulevane laiendamine (SCPFX) ja Trans-Anatoolia maagaasi torujuhtme (TANAP) kombinatsioonina)

7.1.3.

Torujuhe Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse (praegu tuntud projektina Trans-Aadria torujuhe (TAP)), sh Nea Messimvria gaasimõõte-, gaasireguleer- ja kompressorjaam

7.3

Ühishuviprojektide klaster: taristu gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest, sh:

7.3.1.

Torujuhe gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest Kreeta kaudu Kreeka maismaale (praegu tuntud EastMedi torujuhtmena) koos Megalopoli gaasimõõte- ja gaasireguleerjaamaga

ja sellega seotud järgmised ühishuviprojektid:

7.3.3.

Avamere torujuhe Kreekast Itaaliasse (praegu tuntud projektina Poseidoni torujuhe)

7.3.4.

Itaalia riigisisese põhja-lõunasuunalise ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina „Adriatica Line“)

7.5

Küprose gaasitaristu arendamine (praegu tuntud projektina „Cyprus Gas2EU“)

8) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)

Määratlus

8.1

8.1.1.

Eesti–Soome ühendus (praegu tuntud nimetuse all Balticconnector) ning

8.2

Klaster: taristu kaasajastamine Läänemere piirkonna idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.2.1.

Läti–Leedu ühenduse laiendamine

8.2.2.

Eesti–Läti ühenduse laiendamine

8.2.4.

Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla (LV) laiendamine

8.3

Taristute klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.3.1.

Poola–Taani ühenduse täiustamine Nybros

8.3.2.

Poola–Taani ühendus (praegu tuntud projektina Baltic Pipe)

8.5

Poola–Leedu ühendus (praegu tuntud projektina GIPL)

8.6

Göteborgi veeldatud maagaasi terminal Rootsis

8.7

Poola Świnoujście veeldatud maagaasi terminali mahutavuse suurendamine

9) Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)

Määratlus

9.1

Adamowo–Brody torujuhe: see ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola)

9.2

Bratislava–Schwechati torujuhe: torujuhe, mis ühendab Bratislava (SK) ja Schwechati (AT)

9.4

Torujuhe Litvinov (Tšehhi Vabariik) – Spergau (Saksamaa): toornaftajuhtme Družba pikendamine ettevõtjale Tiroler Rohre GmbH kuuluva Spergau rafineerimistehaseni

9.5

Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

9.5.1.

Naftaterminali ehitus Gdańskis (II etapp)

9.5.2.

Pommeri torujuhtme pikendamine: torujuhtme paralleeltoru

9.6

TAL Plus: torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel

10) Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt

Nr	Määratlus
10.3	SINCRO.GRID (Sloveenia ja Horvaatia) – tehnoloogial põhinevate koostoimivate valmislahenduste uuenduslik lõimimine, et parandada samaaegselt nii Sloveenia kui ka Horvaatia elektrisüsteemide toimimise turvalisust
10.4	ACON (Tšehhi Vabariik, Slovakkia) – ACONi (Again COnnected Networks) peamine eesmärk on toetada Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia elektriturgude lõimimist
10.5	ALPGRID (Austria, Itaalia) – tehnoloogial põhinevate koostoimivate valmislahenduste uuenduslik lõimimine, et tõhustada samaaegselt nii Itaalia kui ka Austria piirkondlike elektrisüsteemide toimimist
10.6	Arukate piiride algatus (Prantsusmaa, Saksamaa) – arukate piiride algatus koondab Prantsusmaa ja Saksamaa kavandatud meetmeid, mille eesmärk on linnade ja piirkondade toetamine energiaalaste üleminekustrateegiate rakendamisel ja Euroopa turu lõimimine

11) Esmatähtis valdkond: elektrienergia ülekande kiirteed

Selliste ühishuviprojektide loend, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee

Määratlus

Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

1.1

1.1.1.

Gezelle'i (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.3

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4

Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.6

Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Cotentini (FR) ja Exeteri lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.7.4.

Le Havre'i (FR) ja Lovedeani (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina AQUIND)

1.7.5.

Dunkerque'i (FR) ja Kingsnorthi (UK) lähiümbruste võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Gridlink)

1.8

Klaster Saksamaa–Norra (praegu tuntud projektina NordLink)

1.8.1.

Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine

1.8.2.

Siseliinide täiustamine Lõuna–Norras

1.10

Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.10.1.

Blythe'i (UK) and Kvilldali (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina North Sea Link)

1.10.2.

Peterheadi (UK) ja Simadaleni (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NorthConnect)

1.13

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14

Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Viking Link)

1.15

Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.16

Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

2.2

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude esimene ühendus (praegu tuntud projektina ALEGrO)

2.2.4.

Teine ühendus Belgia ja Saksamaa vahel

2.4

Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SACOI 3)

2.5

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.7

Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Biskaia laht)

2.9

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (praegu tuntud projektina Ultranet)

2.10

Saksamaa Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (praegu tuntud projektina Suedlink)

2.13

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.13.1.

Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

2.13.2.

Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) võrkude sidumine

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

3.10

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (praegu tuntud projektina EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.12

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

3.27

Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TU) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ELMED)

Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

4.1

Ühishuviprojekt Taani–Saksamaa, Tolstrup Gaarde (DK) ja Bentwischi (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

12) Riikidevaheline CO2-transpordivõrk

Nr	Määratlus
12.1	Teesside'i (UK) CO2-käitlusjaam (edaspidi kaasatakse ka Madalmaad, Belgia ja Saksamaa)
12.2	Transpordi- ja taristuprojekt CO2-Sapling (Ühendkuningriik, järgmistes etappides Madalmaad, Norra)
12.3	Rotterdam Nucleus (Madalmaad ja Ühendkuningriik)
12.4	Piiriülesed transpordiühendused Madalmaades ja Ühendkuningriigis asuvate CO2-heite allikate ning Norras asuva hoidla vahel

C. LOENDID PROJEKTIDEST, MIDA EI KÄSITLETA ENAM ÜHISHUVIPROJEKTINA JA PROJEKTIDEST, MIS SAID MUUDE ÜHISHUVIPROJEKTIDE LAHUTAMATUKS OSAKS

1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

1.1.3

1.2

1.5

1.9.2

1.9.3

1.9.4

1.9.5

1.9.6

1.11.1

1.11.2

1.11.3

1.11.4

2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

2.2.2

2.2.3

2.3.1

2.3.2

2.5.2

2.6

2.8

2.11.1

2.11.2

2.11.3

2.12

2.15.2

2.15.3

2.15.4

2.16.2

2.19

2.20

2.21

2.22

2.25.1

2.25.2

2.26

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
2.1	3.1.4

3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

3.1.3

3.2.1

3.2.3

3.3

3.5.1

3.5.2

3.6.1

3.6.2

3.8.2

3.8.3

3.8.6

3.9.2

3.9.3

3.9.4

3.13

3.14.1

3.15.1

3.15.2

3.16.2

3.16.3

3.18.1

3.18.2

3.19.2

3.19.3

3.20.1

3.20.2

3.25

3.26

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
3.19.1	3.22.5

4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

4.5.1

4.5.3

4.5.4

4.5.5

4.8.6

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
4.3	4.8.9
4.9	4.8.9

5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

5.2

5.6

5.7.1

5.7.2

5.9

5.12

5.13

5.14

5.15.1

5.15.2

5.15.3

5.15.4

5.15.5

5.16

5.17.1

5.17.2

5.18

5.20

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
5.8.1	5.5.2
5.8.2	5.5.2

6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

6.3

6.5.3

6.5.4

6.7

6.8.3

6.9.2

6.9.3

6.11

6.12

6.16

6.17

6.19

6.20.1

6.20.5

6.21

6.22.1

6.22.2

6.25.2

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
6.1.1	6.2.10
6.1.2	6.2.11
6.1.3	6.2.11
6.1.4	6.2.11
6.1.5	6.2.11
6.1.6	6.2.11
6.1.7	6.2.11
6.1.8	6.2.2
6.1.9	6.2.11
6.1.10	6.2.2
6.1.11	6.2.2
6.1.12	6.2.12
6.2.3	6.2.2
6.2.4	6.2.2
6.2.5	6.2.2
6.2.6	6.2.2
6.2.7	6.2.2
6.2.8	6.2.2
6.2.9	6.2.2
6.5.2	6.5.6
6.6	6.26.1
6.8.4	6.25.4
6.13.1	6.24.4
6.13.2	6.24.4
6.13.3	6.24.4
6.14	6.24.1
6.15.1	6.24.10
6.15.2	6.24.10
6.18	7.3.4
6.24.2	6.24.1
6.24.3	6.24.1
6.24.5	6.24.4
6.24.6	6.24.4
6.24.7	6.24.4
6.24.8	6.24.4
6.24.9	6.24.4
6.25.3	6.24.10
6.26.2	6.26.1
6.26.3	6.26.1
6.26.4	6.26.1
6.26.5	6.26.1
6.26.6	6.26.1

7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

7.1.2

7.1.5

7.1.7

7.2.1

7.2.2

7.2.3

7.4.1

7.4.2

Projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number	Selle ühishuviprojekti number, mille lahutamatu osa projekt nüüd on
7.1.6	7.1.3
7.1.4	7.3.3
7.3.2	7.5

8) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

8.1.2.1

8.1.2.2

8.1.2.3

8.1.2.4

8.2.3

8.4

8.8

9) Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

9.3

10) Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

10.1

10.2

11) Esmatähtis valdkond: elektrienergia ülekande kiirteed

Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

1.5

“

(1) BACI kui ühishuviprojekti rakendamine sõltub katseprojekti „Trading Regional Upgrade“ tulemusest.

6.4.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 90/66

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/545,

4. aprill 2018,

millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis (EL) 2016/797 osutatud veeremile loa andmise menetluse praktiline kord peaks veeremile loa andmise menetlust lihtsustama ning muutma selle lühemaks ja odavamaks, tagama ühetaolised tingimused veeremitüübi loa ja/või veeremi liidu turule laskmise loa ühtlustamiseks ning toetama koostööd kõikide veeremile loa andmise menetluses osalejate vahel. Selleks et muuta veeremile loa andmise menetlus lühemaks ja odavamaks, peaksid tähtajad jääma praktikas võimalikult lühikeseks.

(2)

Võttes arvesse riiklike ohutusasutuste poolt loa andmise menetluse käigus ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 14 osutatud koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi, peetakse heaks tavaks võtta taotlejaga varakult ühendust koordineerimistöö vormis (edaspidi „eelnev tegevus“), et soodustada veeremile loa andmise menetluses osalejate vaheliste suhete arengut. Sellist eelneva tegevuse võimalust tuleks pakkuda enne veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse esitamist, et lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused saaksid projektiga tutvuda. Selleks et taotleja oleks toimuvaga kursis, tuleks eelneva tegevuse etapis selgitada taotlejale kohaldatavaid eeskirju, anda taotlejale üksikasjalikku teavet veeremile loa andmise menetluse kohta, sealhulgas otsuste tegemise protsessi kohta, ja veenduda, et taotleja on saanud piisavalt teavet. Taotleja kohustuseks on tagada, et kõik nõuded on täidetud, kui ta esitab veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse. Taotlejat abistavad tema ülesannete täitmisel teised üksused, nagu näiteks vastavushindamisasutused, tarnijad ja teenuseosutajad.

(3)

Mastaabisäästu saavutamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil peaks veeremitüübi luba andma taotlejale võimaluse toota mitu sama konstruktsiooniga veeremit ja hõlbustama neile loa andmist. Veeremitüübiga määratakse kindlaks konstruktsioon, mida kasutatakse kõigi sellele tüübile vastavate veeremite puhul. Iga uue veeremitüübi suhtes tuleks kohaldada loa andmise menetlust ja uus tüüp tuleks luua üksnes siis, kui selleks on luba.

(4)

Kasutusele tuleks võtta veeremitüübi variandi ja versiooni mõisted, et oleks võimalik määrata kindlaks konfiguratsiooni valikud või olemasolevas veeremitüübis selle tööea jooksul tehtud muudatused; variantide ja versioonide vaheline erinevus seisneb selles, et variantide jaoks on vaja luba, kuid versioonide jaoks mitte.

(5)

Tagamaks et veeremitüüp vastab aja jooksul jätkuvalt nõuetele ja et kõik konstruktsiooni muudatused, mis mõjutavad peamisi konstruktsiooniomadusi, oleksid kajastatud veeremitüübi uue variandina ja/või uue versioonina, tuleks kasutada veeremitüübi konfiguratsiooni juhtimise protsessi. Veeremitüübi konfiguratsiooni juhtimise eest vastutab taotleja, kes on saanud veeremitüübi loa.

(6)	Veeremite puhul on vaja konfiguratsiooni juhtimise protsessi, mis piirdub muudatustega, mille haldamine ei toimu loa saanud veeremitüübi konfiguratsiooni juhtimise protsessi abil.

(7)

Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) peaks kehtestama suunised, milles kirjeldatakse ja vajaduse korral selgitatakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Suuniseid tuleks ajakohastada ning need tuleks avaldada ja teha üldsusele tasuta kättesaadavaks. Selleks et ühtlustada teabe vahetamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (2) artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu ja selle salvestamiseks seal, peaksid suunised sisaldama ka näidisvorme, mille amet töötab välja koos riiklike ohutusasutustega.

(8)	Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid veeremile loa andmise menetluse nõuete täitmise tagamiseks rakendama sisekorda või -menetlusi.

(9)

Arvestades seda, et saadud kogemuste rakendamist peetakse heaks tavaks, tuleks riiklikke ohutusasutusi ja ametit julgustada jagama mis tahes seonduvat asjakohast teavet. Sellise teenuse pakkumiseks peaks amet kehtestama korra ja menetlused teabe salvestamiseks ning vahetamiseks ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel.

(10)	Topelthindamise vältimiseks ning halduskoormuse ja taotleja kulude vähendamiseks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused võtma asjakohasel juhul arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigete 14 ja 15 kohaselt sõlmitud koostöölepinguid ja mitmepoolseid lepinguid.

(11)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid registreerima kogu asjakohase teabe ja otsuse dokumenteeritud põhjendused ühtses kontaktpunktis, et põhjendada veeremile loa andmise menetluse igas etapis tehtud otsuseid. Kui ametil ja riiklikel ohutusasutustel on hindamise jaoks oma teabehaldussüsteemid, peaksid nad tagama, et kogu asjakohane teave edastatakse samal otstarbel ka ühtsele kontaktpunktile. Selleks et lihtsustada huvitatud poolte vahelist teabevahetust, peaksid ameti ja riiklike ohutusasutuste suunised sisaldama praktilist korda selliseks teabevahetuseks, mis ei ole otsuste tegemise seisukohast oluline ja mis ei pea seetõttu toimuma ühtse kontaktpunkti kaudu.

(12)

Kui veeremitüübi kavandatav kasutusala piirdub vaid ühe liikmesriigi võrgustiku või võrgustikega, kehtib luba ilma kasutusala laiendamiseta ka veeremitele, mis liiguvad sarnaste võrgustikuomadustega naaberliikmesriikide jaamadesse, kui need jaamad asuvad piiri lähedal. Sellisel juhul võib taotleja esitada veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse ametile või riiklikule ohutusasutusele. Kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, siis peab ta konsulteerima asjaomaste riiklike ohutusasutustega vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8 ja võtma arvesse asjakohaseid piiriüleseid lepinguid.

(13)

Kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, peaks taotlejal olema õigus esitada oma taotlus ametile ühes liidu ametlikus keeles, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 IV lisa punkti 2.6 kohaldamist. Riiklikel ohutusasutustel peaks hindamise jooksul olema õigus saata hindamisega seotud dokumente ametile oma liikmesriigi keeles, ilma et tal oleks kohustust neid tõlkida.

(14)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid välja töötama sisekorra või -menetlused veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise haldamiseks, et vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Seoses sellega peaks taotlejal olema võimalus esitada taotlustoimikus dokumentide koopiaid. Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid saama kontrollida originaaldokumente pärast veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmist.

(15)

On vaja ühtlustada hindamismenetluses käsitletavate küsimuste kategoriseerimine selle tagamiseks, et taotleja mõistab ameti või riikliku ohutusasutuse tõstatatud mis tahes küsimuse olulisust. Kategoriseerimine on eriti tähtis siis, kui hindamisse on kaasatud mitu riiklikku ohutusasutust. Selleks et lihtsustada veeremile loa andmise menetlust ja vähendada halduskoormust juhul, kui puuduvad kohaldatavad siseriiklikud eeskirjad, peaks amet konsulteerima kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega üksnes siis, kui tegemist on kasutusala nõuetekohase määratlemisega asjaomase liikmesriigi puhul. Kui koostalitluse tehnilised kirjeldused (edaspidi „KTKd“) sisaldavad erisätteid, peaks kasutusala hõlmama kogu liidu võrgustikku ja ameti tehtavad kontrollid peaksid olema piisavad.

(16)

Veeremile ja veeremitüübile antud load peavad jääma kehtima vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikele 2, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 21 lõike 12 ja artikli 24 lõike 3 kohaldamist. Kõnealuste veeremite uuendamise või ümberehitamise korral tuleb käesoleva määruse sätteid kohaldada direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 12 kohaselt.

(17)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 54 lõikele 4 hakkab uus veeremile loa andmise kord kehtima alates 16. juunist 2019. Liikmesriikidel on siiski võimalus teatada kõnealuse direktiivi artikli 57 lõike 2 kohaselt ametile ja komisjonile, et nad on ülevõtmisperioodi pikendanud ning võivad seetõttu kuni 16. juunini 2020 jätkata veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/57/EÜ (3). 16. juunist 2019 kuni 15. juunini 2020 võivad kehtida kaks eri õiguskorda, mille puhul lube väljaandvad asutused on erinevad. Seepärast on vaja selgitada, kuidas tuleks uut korda kohaldada paralleelselt vanaga, kui kavandatud kasutusala hõlmab üht või mitut sellist liikmesriiki.

(18)

Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ta ei suuda veeremitüübi luba ja/või veeremi kasutuselevõtu luba direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt välja anda kas enne 16. juunit 2019, või enne 16. juunit 2020 nende liikmesriikide puhul, kes on ametit ja komisjoni direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud, peaks lube väljaandvaks asutuseks olev amet aktsepteerima riikliku ohutusasutuse tehtud hindamise tulemusi, et vältida topelthindamist ning taotleja jaoks lisakoormust ja viivitusi.

(19)

Selleks et lihtsustada veeremi turule laskmist ja vähendada halduskoormust, tuleks ameti väljaantud veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba käsitada samaväärsena direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 26 osutatud veeremitüübi loaga ning direktiivi 2008/57/EÜ artiklites 22 ja 24 osutatud veeremi kasutuselevõtu loaga.

(20)	Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 4 lõike 3 punkti f ja siseriiklike eeskirjade kohaselt tuleks KTKdega ette näha astmeline üleminek, võttes eelkõige arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 2 punktis 23 määratletud edasijõudnud arengujärgus projekte.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (4) artikli 21 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse nõuded, mida peab järgima:

a)	taotleja, kui ta esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse;

b)	amet ja riiklik ohutusasutus, kui ta töötleb veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotlust ja seoses eelneva tegevusega;

c)	lube väljaandev asutus, kui ta teeb otsuse veeremitüübi loa või veeremi turule laskmise loa andmise kohta;

d)	taristuettevõtja, kui ta loob tingimused oma raudteevõrgus katsete tegemiseks ja annab teavet veeremile loa andmise kohta seoses kasutusalaga.

2. Käesoleva määrus kohaldamine ei piira direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigete 16 ja 17 kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „lube väljaandev asutus“– asutus, kes annab välja veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa;

2) „peamised konstruktsiooniomadused“– parameetrid, mida kasutatakse veeremitüübi kindlaksmääramiseks vastavalt veeremitüübi loas täpsustatule ja lubatud veeremitüüpide Euroopa registrisse (edaspidi „ERATV“) kantule;

3) „konfiguratsiooni juhtimine“– süstemaatiline organisatsiooniline, tehniline ja haldusprotsess, mis on ette nähtud veeremi ja/või veeremitüübi kogu tööea jaoks, et tagada dokumentide vastavuse ja muudatuste jälgitavuse kehtestamine ja säilitamine nii, et:

a)	asjakohasest liidu õigusest ja asjakohastest liikmesriigi eeskirjadest tulenevad nõuded on täidetud;

b)	muudatused on kontrollitud ja dokumenteeritud tehnilises toimikus või väljaantud loale lisatud toimikus;

c)	on tagatud teabe ja andmete ajakohasus ja täpsus;

d)	asjaomaseid osalisi teavitatakse muudatustest nõuete kohaselt;

4) „taotluse kättesaamise kuupäev“–

a)	kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, siis nii ameti kui ka kavandatava kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste ühine esimene tööpäev pärast taotluse kättesaamise kinnitamist;

b)	kui lube väljaandvaks asutuseks on riiklik ohutusasutus, siis asjaomase liikmesriigi esimene tööpäev pärast taotluse kättesaamise kinnitamist;

5) „muudatusi haldav üksus“– veeremitüübi loa omanik, valdaja või üksus, kellele nad on andnud vastava õiguse;

6) „veeremitüübi loa omanik“– füüsiline või juriidiline isik, kes on esitanud veeremitüübi loa taotluse ja saanud veeremitüübi loa, või tema õigusjärglane;

7) „põhjendatud kahtlus“– artikli 41 lõike 1 punkti d kohaselt „4. tüübi“ alla liigitatud probleem (põhjenduse ja täiendavate tõenditega), mille on tõstatanud lube väljaandev asutus ja/või kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused ning mis käsitleb taotleja poolt taotluses esitatud teavet;

8) „kasutusalaga seotud riiklik ohutusasutus“– riiklik ohutusasutus, kui ta täidab üht või mitut järgmistest ülesannetest:

a)	direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 5 punktis b täpsustatud hindamine;

b)	direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikega 8 nõutud konsulteerimine;

c)	vajaduse korral ajutiste lubade väljaandmine veeremi kasutamiseks katsete tegemiseks võrgustikus ja meetmete võtmine, et tagada võrgustikus tehtavate katsete toimumine vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 3;

9) „eelnev tegevus“– loa taotluse esitamisele eelnev menetlusetapp, mis toimub taotleja palvel;

10) „eelneva tegevuse alus“– lube väljaandva asutuse ja kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste arvamus eelneva tegevuse toimiku kohta;

11) „nõuete koostamine“– nõuete kindlakstegemise, määramise, rakendamise ja valideerimise protsess, mille viib läbi taotleja, et tagada asjakohaste liidu ja riiklike nõuete järgimine. Nõuete koostamise võib lisada tootearenduse protsessi;

12) „ohutu integreerimine“– direktiivi (EL) 2016/797 III lisas täpsustatud oluliste ohutusnõuete täitmine tehnilise ühilduvuse seisukohast osade ühendamisel ühtseks tervikuks, näiteks veeremiks või allsüsteemiks, samuti veeremi ja võrgustiku vahel;

13) „veeremitüübi variant“– veeremitüübi konfiguratsiooni valik, mis kehtestatakse veeremitüübile esimese loa andmisel vastavalt artikli 24 lõikele 1, või olemasolevas veeremitüübis selle tööea jooksul tehtud muudatused, mille tõttu on vaja veeremitüübile anda uus luba vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 12;

14) „veeremitüübi versioon“– veeremitüübi või veeremitüübi versiooni konfiguratsiooni valik või olemasolevas veeremitüübis või veeremitüübi variandis selle tööea jooksul tehtud muudatused, mis kajastavad peamiste konstruktsiooniomaduste muudatusi, mis ei nõua veeremitüübile uue loa andmist vastavalt artikli 24 lõikele 1 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 12;

15) „veeremi turule laskmise luba“– lube väljaandva asutuse otsus, mis põhineb piisaval kinnitusel, et taotleja ning veeremi projekteerimises, tootmises, vastavustõendamises ja valideerimises osalevad üksused on täitnud oma vastavad kohustused ja ülesanded, et tagada vastavus kohaldatavate õigusaktide olulistele nõuetele või vastavus loa saanud veeremitüübile, mis võimaldab veeremi turule lasta ja seda kasutusalal ohutult kasutada vastavalt kasutustingimustele ja vajaduse korral muudele piirangutele, mis on täpsustatud veeremile antud loas ja veeremitüübile antud loas;

16) „veeremitüübi luba“– lube väljaandva asutuse otsus, mis põhineb piisaval kinnitusel, et taotleja ning veeremi projekteerimises, tootmises, vastavustõendamises ja valideerimises osalevad üksused on täitnud oma vastavad kohustused ja ülesanded, et tagada vastavus kohaldatavate õigusaktide olulistele nõuetele, mis võimaldab kõnealuse projekti kohaselt toodetud veeremi turule lasta ja seda veeremitüübi kasutusalal ohutult kasutada vastavalt veeremi kasutamise tingimustele ja vajaduse korral muudele piirangutele, mis on täpsustatud veeremitüübile antud loas ja mida tuleb kohaldada kõikide veeremite suhtes, millele on luba antud vastavalt kõnealusele tüübile;

17) „asjaomane kuupäev“– 16. juuni 2019, välja arvatud nende liikmesriikide puhul, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõikega 2, et nad on pikendanud direktiivi ülevõtmisperioodi, ning sel juhul on asjaomane kuupäev 16. juuni 2020.

Artikkel 3

Taotleja kohustused

Taotleja esitab veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse vastavalt käesoleva määruse sätetele.

Taotleja kohustuseks on tagada, et kohaldatavate õigusaktide asjakohased nõuded on kindlaks määratud ja täidetud, kui ta esitab veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse.

Artikkel 4

Lube väljaandva asutuse kohustused

1. Lube väljaandev asutus väljastab veeremitüübi load ja/või veeremi turule laskmise load (edaspidi „load“) vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklitele 21, 24 ja 25 ning käesoleva määruse sätetele.

2. Loa andmise või loa andmisest keeldumise eesmärgil teeb lube väljaandev asutus järgmist:

a)	koordineerib asjaomastele pooltele ülesannete määramist ja kehtestab nende vahel koordineerimiskorra;

b)	hindab taotlustoimikut, et saada piisavat kinnitust selle kohta, et veeremitüüp ja/või veerem vastab kohaldatavatele seadustele;

c)	koondab vastavalt käesolevale määrusele mis tahes täiendavad dokumendid, kõikide asjakohaste hindamiste tulemused ja loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse dokumenteeritud põhjendused.

3. Kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, siis koordineerib ta kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste tegevust seoses veeremitüübi loaga ja/või veeremi turule laskmise loaga.

4. Lube väljaandev asutus osaleb taotleja palvel eelnevas tegevuses.

5. Lube väljaandev asutus täidab oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt, kasutab kutsealast otsustusvõimet, on erapooletu ja proportsionaalne ning esitab iga otsuse kohta dokumenteeritud põhjendused.

6. Lube väljaandev asutus kehtestab veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise haldamiseks sisekorra või -menetlused. Sisekorra või -menetluste puhul võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 14 osutatud lepinguid ja vajaduse korral direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 15 osutatud mitmepoolseid lepinguid.

7. Kui taotleja märgib artikli 5 lõike 2 alusel, et on avaldunud mõju veeremitüübi loa kehtivusele, ajakohastab lube väljaandev asutus vastavalt lubatud veeremitüüpide Euroopa registrit.

8. Kui taotleja märgib oma taotlusse, et veeremi(te) või veeremitüüpide kavandatav kasutusala hõlmab sarnaste võrgustikuomadustega naaberliikmesriikide jaamasid, kui need jaamad asuvad piiri lähedal, teeb lube väljaandev asutus järgmist:

a)	saab naaberliikmesriikide riiklikelt ohutusasutustelt kinnituse, et asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad ja asjakohastest piiriülestest lepingutest tulenevad kohustused on täidetud, enne kui annab välja veeremitüübi loa ja/või veeremile antava loa, ning

b)	täpsustab väljaantud loas, et veeremitüübi luba ja/või veeremile antav luba kehtib sellistes jaamades ka ilma kasutusala laiendamiseta.

Artikkel 5

Veeremitüübi loa omaniku kohustused

1. Veeremitüübi loa omanik vastutab veeremitüübi konfiguratsiooni juhtimise ja artikli 46 kohaselt tehtud otsusele lisatud toimiku eest.

2. Ilma et see piiraks artiklite 53 ja 54 kohaldamist, teatab veeremitüübi loa omanik veeremitüübi konfiguratsiooni juhtimise osana lube väljaandvale asutusele, kes andis välja veeremitüübi loa, kõikidest liidu õiguse muudatustest, mis mõjutavad veeremitüübi loa kehtivust.

Artikkel 6

Taristuettevõtja kohustused

1. Kasutusalal piirduvad veeremitüübi loast ja/või veeremi turule laskmise loast tulenevad taristuettevõtja kohustused – artikli 18 kohaselt taotleja poolt esitatud teabele tuginedes – sellega, et ta määrab kindlaks ja kehtestab järgmise:

a)	käitamistingimused, mida kohaldatakse veeremi kasutamisel katsete tegemiseks võrgustikus;

b)	vajalikud meetmed, mida tuleb võtta taristu suhtes, et tagada võrgustikus tehtavate katsete ajal ohutu ja usaldusväärne käitamine;

c)	taristurajatistega seotud vajalikud meetmed, et teha võrgustikus katseid.

2. Kasutusalaga seotud asjaomased taristuettevõtjad:

a)	toetavad taotlejat tingimuste puhul, mis on seotud veeremi kasutamisega võrgustikus tehtavates katsetes;

b)	annavad mittediskrimineerival viisil taristu kohta teavet seoses veeremi kasutamisega võrgustikus tehtavates katsetes;

c)	määravad kindlaks ja kehtestavad tingimused ja meetmed, mis on seotud veeremi kasutamisega võrgustikus tehtavates katsetes direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigetes 3 ja 5 täpsustatud ajakava jooksul, tuginedes taotleja esitatud teabele;

d)	osalevad kokkuleppel taotlejaga eelnevas tegevuses.

Artikkel 7

Kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste kohustused

1. Veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmise eesmärgil vastutavad kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused:

a)	oma hindamisosa eest kooskõlas artikliga 40;

b)	hindamistoimiku andmise eest lube väljaandvale asutusele vastavalt artikli 40 lõikele 6.

2. Oma kohustuste täitmisel täidavad kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt, kasutavad kutsealast otsustusvõimet, on erapooletud ja proportsionaalsed ning esitavad tehtud järelduste kohta dokumenteeritud põhjendused.

3. Kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused osalevad taotleja palvel eelnevas tegevuses.

4. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused jagavad ametiga ja kõigi teiste riiklike ohutusasutustega kogu teavet, mis on saadud tehniliste ja käitamisküsimustega seotud kogemustest ning mis võib olla veeremitüübi ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmise seisukohast asjakohane, nagu näiteks:

a)	direktiivi (EL) 2016/798 artikli 4 lõike 5 punkti b kohaselt saadud teave;

b)	olulistele nõuetele mittevastavus, mis võib kaasa tuua loa muutmise või tühistamise vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 26;

c)	KTK puudused vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 6.

5. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused kehtestavad veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise haldamiseks sisekorra või -menetlused. Sisekorra või -menetluste puhul võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 14 osutatud lepinguid ja vajaduse korral direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 15 osutatud mitmepoolseid lepinguid.

6. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused koostavad, avaldavad ja ajakohastavad suuniseid, milles kirjeldatakse nende keelepoliitikat, teabevahetussätteid ja ajutise loa andmise protsessi, kui see on riikliku õigusraamistiku kohaselt nõutav, ning teevad need üldsusele tasuta kättesaadavaks.

Artikkel 8

Ameti kohustused

1. Amet koostab, avaldab ja ajakohastab suuniseid, milles kirjeldatakse ja selgitatakse käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning teeb need kõikides liidu ametlikes keeltes üldsusele tasuta kättesaadavaks. Suunised sisaldavad ka näidisvorme, mida lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud riiklikud asutused võivad kasutada teabe vahetamiseks ja salvestamiseks, ning taotluse näidisvorme, mida võib kasutada taotleja.

2. Amet kehtestab korra ja menetlused artikli 7 lõikes 4 osutatud teabe salvestamiseks ja vahetamiseks. Teised mõjutatud või asjaomased pooled võivad saada juurdepääsu asjakohasele teabele tingimusel, et on tagatud teabe konfidentsiaalsus.

Artikkel 9

Loa saanud veeremi kasutamine

Pärast direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 23 osutatud kontrollide tegemist võib raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja kasutada veeremit kasutusalal vastavalt veeremi kasutamise tingimustele ja muudele piirangutele, mis on täpsustatud veeremitüübi loas ja/või veeremi turule laskmise loas.

Artikkel 10

Keel

1. Kui veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba tuleb välja anda vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigetele 5–7, teeb taotleja järgmist:

a)	esitab taotluse ja taotlusele lisatava toimiku ühes liidu ametlikus keeles;

b)	tõlgib palve korral taotlusele lisatava toimiku osad vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 IV lisa punktile 2.6. Sel juhul määrab kasutatava keele kindlaks riiklik ohutusasutus ja see on märgitud artikli 7 lõikes 6 osutatud suunistes.

2. Kõik veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmisega seotud otsused, mille amet on teinud, sealhulgas otsuse dokumenteeritud põhjendused ning vajaduse korral veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba, esitatakse lõike 1 punktis a osutatud keeles.

Artikkel 11

Tramm-ronge käsitlev veeremile loa andmise menetlus ühtses Euroopa raudteepiirkonnas

1. Sellise tramm-rongi veeremitüübi loa ja/või tramm-rongi veeremi turule laskmise loa puhul, mida kavatsetakse käitada liidu raudteesüsteemis, ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 kohaldamist, ja kui asjaomase tramm-rongi veeremi või tramm-rongi veeremitüübi puhul ei kohaldata ühtegi koostalitluse tehnilist kirjeldust (edaspidi „KTK“), nagu on kirjeldatud direktiivi (EL) 2016/797 artikli 1 lõike 5 punktis b, võivad liikmesriigid kasutada riiklikus õigusraamistikus tramm-rongi veeremitüübi loa ja/või tramm-rongi veeremi turule laskmise loa suhtes kehtestatud menetlust. Sel juhul viitab taotleja asjaomase liikmesriigi raamistikule, milles käsitletakse tramm-rongi veeremitüübi loa ja/või tramm-rongi veeremi turule laskmise loa puhul järgitavat menetlust.

2. Sellise tramm-rongi veeremitüübi loa ja/või tramm-rongi veeremi turule laskmise loa puhul, mida kavatsetakse käitada liidu raudteesüsteemis piiriüleselt, ja kui asjaomase tramm-rongi veeremitüübi puhul ei kohaldata ühtegi KTKd, esitab taotleja taotluse asjaomaste liikmesriikide määratud lube väljaandvatele asutustele, kes teevad koostööd eesmärgiga anda välja tramm-rongi veeremitüübi luba ja/või tramm-rongi veeremi turule laskmise luba.

3. Muudel juhtudel antakse direktiivi (EL) 2016/797 kohaldamisalasse kuuluvale tramm-rongi veeremile ja tramm-rongi veeremitüübile luba vastavalt käesolevas määruses sätestatud menetlusele.

Artikkel 12

Piiriülesed lepingud

1. Riiklikud ohutusasutused teevad oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks menetluse, mida tuleb järgida piiriüleste lepingute puhul, mille kohaselt luba hõlmab naaberliikmesriikide jaamasid vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8, eelkõige:

a)	riiklike ohutusasutuste vaheliste selliste olemasolevate piiriüleste lepingute puhul, mida võib olla vaja kasutada;

b)	menetluse puhul, mida tuleb järgida siis, kui selliseid piiriüleseid kokkuleppeid ei ole.

2. Kui tegemist on piiriülese lepinguga, mis käsitleb loa väljaandmist naaberliikmesriikide jaamade hõlmamiseks vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8, täpsustavad riiklikud ohutusasutused kohaldatava menetluse ja esitavad vähemalt järgmised andmed:

a)	menetlusetapid,

ajakavad,

c)	tehniline ja geograafiline kohaldamisala,

d)	asjaomaste poolte rollid ja ülesanded ning

e)	asjaomaste pooltega konsulteerimise praktiline kord.

2. PEATÜKK

TAOTLUSE ETTEVALMISTAMINE

Artikkel 13

Nõuete koostamine

1. Kooskõlas üldeesmärgiga kindlakstehtud riske juhtida ja vähendada neid vastuvõetavale tasemele alustab taotleja enne taotluse esitamist nõuete koostamise protsessi, millega tagatakse, et kõik vajalikud nõuded, mis hõlmavad veeremi konstruktsiooni selle kasutusea jooksul, on:

a)	nõuetekohaselt kindlaks määratud,

b)	määratud funktsioonide või allsüsteemide kohta või neid käsitletakse kasutustingimuste või muude piirangute kaudu, ning

c)	rakendatud ja valideeritud.

2. Taotleja poolt nõuete koostamine hõlmab eelkõige järgmisi nõudeid:

a)	direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 3 osutatud ja III lisas täpsustatud olulised nõuded allsüsteemide jaoks,

b)	allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremis,

c)	allsüsteemide ohutu integreerimine veeremis ning

d)	veeremi tehniline ühilduvus kasutusala võrgustikuga.

3. Taotleja kasutab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 (5) I lisas esitatud riskijuhtimismenetlust nõuete koostamise meetodina veeremi ja allsüsteemidega seotud oluliste ohutusnõuete puhul ning allsüsteemidevahelise ohutu integreerimise puhul, kui tegemist on aspektidega, mis ei ole hõlmatud KTKde ja siseriiklike eeskirjadega.

Artikkel 14

Asjakohase loa kindlaksmääramine

1. Taotleja määrab kindlaks ja valib järgmiste seast välja asjakohase loa:

esimene luba: veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba, mille lube väljaandev asutus on välja andnud uue veeremitüübi jaoks, sealhulgas selle variantide ja/või versioonide jaoks (kui neid on), ja vajaduse korral teatava tüübi esimese veeremi jaoks vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 1;

b)	veeremitüübi uuendatud luba: veeremitüübi loa uuendamine vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 24 lõikele 3, kui selleks ei ole vaja muuta veeremitüübi konstruktsiooni;

c)	laiendatud kasutusala: veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba, mille lube väljaandev asutus on välja andnud juba loa saanud veeremitüübi ja/või veeremi jaoks, et laiendada kasutusala, kuid mitte konstruktsiooni, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 13;

d)	uus luba: veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba, mille lube väljaandev asutus on välja andnud pärast sellise veeremi ja/või veeremitüübi muutmist, mis on juba saanud loa, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 12 või artikli 24 lõikele 3;

tüübile vastavuse luba: veeremi turule laskmise luba sellise veeremi või veeremiseeria jaoks, mis vastab juba loa saanud ja kehtivale veeremitüübile selle tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 25 lõikele 1. Vajaduse korral on selgelt kindlaks määratud veeremitüübi versioon ja/või veeremitüübi variant, millega veerem või veeremiseeria peab vastavuses olema.

2. Kui taotleja on kehtiva veeremitüübi loa omanik, otsustab ta punktide c ja d kohaste veeremitüübi lubade puhul, kas loa tulemusel luuakse:

a)	uus veeremitüüp või

b)	olemasoleval tüübil põhinev uus veeremitüübi variant.

Kui taotleja ei ole kehtiva tüübiloa omanik, luuakse loa tulemusel uus tüüp vastavalt artikli 15 lõikele 4.

3. Taotleja võib ühendada:

a)	uue loa taotluse laiendatud kasutusala loa taotlusega või

b)	esimese loa taotluse tüübile vastavuse loa taotlusega.

Ühendatud taotluse suhtes kohaldatakse artikli 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemikke. Kui see on asjakohane, võib lube väljaandev asutus selle tulemusel teha mitu loa andmise otsust.

Artikkel 15

Loa saanud veeremitüübi muudatused

1. Kõiki loa saanud veeremitüübi muudatusi analüüsitakse ja need liigitatakse ühena järgmistest muudatustest ning nende jaoks tuleb saada luba vastavalt allpool esitatule:

muudatus, mis ei kujuta endast kõrvalekallet allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilisest toimikust. Sel juhul ei ole vaja vastavushindamisasutuse tehtud kontrolli ning allsüsteemide esialgne EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja veeremitüübi deklaratsioon jäävad kehtima ja muutmata;

muudatus, mis kujutab endast kõrvalekallet allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilisest toimikust ja võib nõuda uusi kontrollimisi ning seega ka vastavustõendamist vastavalt kohaldatavatele vastavushindamise moodulitele, kuid millel ei ole mingit mõju veeremitüübi peamistele konstruktsiooniomadustele ja mis ei nõua uue loa andmist vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 12 sätestatud kriteeriumidele;

c)	veeremitüübi peamiste konstruktsiooniomaduste muudatus, mis ei nõua uue loa andmist vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 12 sätestatud kriteeriumidele;

d)	muudatus, mis nõuab uue loa andmist vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 12 sätestatud kriteeriumidele.

2. Lõike 1 punkti b või c alla kuuluva muudatuse puhul ajakohastatakse allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilist toimikut ja veeremitüübi loa omanik hoiab asjakohase teabe kättesaadavana, kui lube väljaandev asutus ja/või kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused seda taotlevad.

3. Lõike 1 punkti c alla kuuluva muudatuse puhul loob veeremitüübi loa omanik veeremitüübi uue versiooni või veeremitüübi variandi uue versiooni ning esitab lube väljaandvale asutusele asjakohase teabe. Lube väljaandev asutus registreerib veeremitüübi uue versiooni või veeremitüübi variandi uue versiooni lubatud veeremitüüpide Euroopa registris kooskõlas artikliga 50.

4. Kui muudatusi haldav üksus ei ole veeremitüübi loa omanik ja olemasolevasse veeremitüüpi tehtud muudatused liigitatakse vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kohaldatakse järgmist:

a)	luuakse uus veeremitüüp,

b)	muudatusi haldavast üksusest saab taotleja ning

c)	uue veeremitüübi loa taotlus võib põhineda olemasoleval veeremitüübil ja taotleja võib valida artikli 14 lõike 1 punktis d täpsustatud loa.

Artikkel 16

Loa saanud veeremi muudatused

1. Loa saanud veeremi muudatuste puhul, mis käsitlevad hooldusega seotud asendamist ning piirduvad veeremi ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamisega samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega, ei ole vaja turule laskmise luba.

2. Kõiki teisi muudatusi analüüsitakse ja need liigitatakse vastavalt artikli 15 lõikele 1.

3. Kui muudatus kuulub artikli 15 lõike 1 punkti d alla, taotleb muudatusi haldav üksus uut turule laskmise luba vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile d.

4. Kui loa saanud veeremiga seotud muudatusi haldav üksus, mis on liigitatud vastavalt artikli 15 lõike 1 punktidele b ja c, ei ole veeremitüübi loa omanik, teeb ta järgmist:

a)	hindab kõrvalekaldeid allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilisest toimikust;

b)	teeb kindlaks, et ükski direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 12 sätestatud kriteerium ei ole täidetud;

c)	ajakohastab allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile lisatud tehnilist toimikut;

d)	teatab muudatustest lube väljaandvale asutusele.

Seda võib kohaldada ühe veeremi või mitme identse veeremi puhul.

Lube väljaandev asutus võib nelja kuu jooksul välja anda põhjendatud otsuse, millega nõutakse loa taotluse esitamist vale liigitamise või ebapiisavalt põhjendatud teabe puhul.

5. Veeremi iga muudatus eeldab konfiguratsiooni juhtimist, mille eest vastutab loa valdaja või üksus, kellele valdaja on andnud vastava õiguse.

Artikkel 17

Eeskirjade kindlaksmääramine, sealhulgas KTKde kohaldamata jätmine

1. Võttes aluseks loa valiku vastavalt artiklile 14 ja artiklis 13 sätestatud nõuete koostamise, määrab taotleja kindlaks kõik kohaldatavad eeskirjad, eelkõige KTKd ja siseriiklikud eeskirjad.

Samuti tutvub taotleja ameti veebisaidil avaldatud loeteluga KTKde puudustest ja võtab seda arvesse.

Sel juhul määrab taotleja kindlaks ameti esitatud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid, mida tuleb kasutada koos KTKdega veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa menetluse korral, kui tehakse kindlaks vastavus KTKdele.

2. Taotleja määrab kindlaks kõik juhtumid, mis eeldavad KTKde kohaldamata jätmist, ja esitavad oma taotluse asjaomasele liikmesriigile kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 7. Kui KTKde kohaldamata jätmine puudutab veeremeid, mille kasutusala hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki, peavad lube väljaandev asutus ja veeremi kasututusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused kooskõlastama taotlejaga alternatiivsed meetmed, mida tuleb võtta projekti lõpliku koostalitluse edendamiseks.

3. Kui KTK uues versioonis esitatakse üleminekumeetmed, võib taotleja valida nõuded välja kõnealuse KTK uuest versioonist juba üleminekuperioodil, kui see on uue versiooniga otseselt lubatud.

4. Kui lõike 3 kohaselt valitakse nõuded KTK uuemast versioonist, kohaldatakse järgmist:

taotleja võib valida kohaldatavad nõuded KTK eri versioonidest ning:

i)	põhjendab ja dokumenteerib KTK eri versioonidest valitud kohaldatavate nõuete kooskõla;

ii)	täpsustab loa taotluse jaoks KTK eri versioonidest nõuete osalist valimist, nagu on nõutud I lisaga;

iii)	kui on olemas eelneva tegevuse alus ja kui see on asjakohane, taotleb taotleja asjaomase KTKga seoses lube väljaandvalt asutuselt kõnealuse eelneva tegevuse aluse muutmist või ajakohastamist vastavalt artikli 24 lõike 4 sätetele;

b)	lube väljaandev asutus kontrollib taotluse hindamisel taotleja esitatud KTK nõuete täielikkust;

c)	taotleja ei ole kohustatud nende nõuete kohta esitama KTK kohaldamata jätmise taotlust vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 7.

5. Kui see on ette nähtud liikmesriikide õigusaktidega, võib taotleja valida nõuded siseriiklikest eeskirjadest samal viisil, nagu on sätestatud KTKde kohta lõikes 3.

6. Taotleja ja teavitatud asutus või asutused võivad enne asjaomaste KTKde vastuvõtmist kasutada EÜ vastavustõendamisel direktiivi (EL) 2016/797 artikli 6 lõikes 3 osutatud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid.

7. Taotleja ja määratud asutus või asutused võivad kasutada siseriiklikele eeskirjadele vastavuse tõendamisel direktiivi (EL) 2016/797 artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid.

Artikkel 18

Selliste meetmete kindlaksmääramine ja määratlemine, mis on vajalikud veeremi kasutamiseks võrgustikus tehtavates katsetes

Taotleja määrab kindlaks ja määratleb katseid käsitlevate siseriiklike eeskirjade alusel vajalikud meetmed, mis on seotud veeremi kasutamisega võrgustikus tehtavates katsetes.

Artikkel 19

Ajutine luba kasutada veeremit võrgustikus tehtavates katsetes

1. Ajutise loa kasutada veeremit võrgustikus tehtavates katsetes võib välja anda üksnes riiklik ohutusasutus, kui see on nõutud ja täpsustatud liikmesriigi õigusraamistikus.

2. Riiklikud ohutusasutused hindavad ajutiste lubade taotlusi, mis käsitlevad veeremi kasutamist võrgustikus tehtavates katsetes, kooskõlas asjakohase riikliku õigusraamistikuga.

Artikkel 20

Veeremi kasutamise kavandatud tingimuste ja muude piirangute kindlaksmääramine

Taotleja määrab kindlaks veeremi kasutamise kavandatud tingimused ja muud veeremitüübiga seotud piirangud.

Artikkel 21

Vastavushindamiste kindlaksmääramine

Taotleja määrab kindlaks vajalikud vastavushindamised vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 IV lisa sätetele.

3. PEATÜKK

EELNEV TEGEVUS

Artikkel 22

Eelnev tegevus

1. Taotleja taotluse korral käsitlevad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused eelneva tegevuse taotlusi, et kehtestada eelneva tegevuse alus, enne kui veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotlus esitatakse. Taotleja esitab eelneva tegevuse taotluse ametlikult ühtse kontaktpunkti kaudu ja lisab sellele toimiku, mis sisaldab vähemalt artiklis 23 täpsustatud nõutavat teavet.

2. Artikli 24 lõikes 2 osutatud arvamuse esitamise ja taotleja poolt veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse esitamise vaheline aeg ei tohi ületada 84 kuud.

3. Taotleja poolt eelneva tegevuse jaoks tehtud lube väljaandva asutuse valik on siduv, kuni:

a)	taotleja on esitanud veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa saamiseks asjaomase taotluse;

b)	möödunud on artikli 24 lõikes 2 osutatud arvamuse esitamise ja taotleja poolt veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse esitamise vaheline aeg, mis on täpsustatud lõikes 2; või

c)	taotleja on taotlenud eelneva tegevuse lõpetamist.

4. Kui taotleja soovib eelneva tegevuse ajal lube väljaandvat asutust muuta, taotleb ta käimasoleva eelneva tegevuse lõpetamist. Seejärel võib taotleja saata uuele lube väljaandvale asutusele uue eelnevat tegevust käsitleva taotluse.

5. Taotleja võib esitada loa taotluse ühtse kontaktpunkti kaudu igal ajal eelneva tegevuse menetluse jooksul. Sel juhul eelneva tegevuse etapp lõpetatakse.

6. Eelneva tegevuse puhul kasutatakse probleemide väljaselgitamise ja kategoriseerimisega seotud punkte, mis on sätestatud artiklis 41, eesmärgiga jälgida küsimusi, mille on taotleja suhtes tõstatanud lube väljaandev ja vajaduse korral kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused.

Artikkel 23

Eelneva tegevuse toimik

Eelneva tegevuse taotlusele lisatud eelneva tegevuse toimik sisaldab järgmist:

a)	loa saamiseks esitatava veeremitüübi ja/või veeremi kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral kavandatud variandid ja/või versioonid, ning selle väljatöötamiseks vajalike ülesannete ja tegevuste kirjeldus;

b)	taotleja valitud lube väljaandev asutus ja luba või load vastavalt artiklile 14;

c)	kavandatud kasutusala täpsustamine;

d)	veeremi kasutamise kavandatud tingimuste ja muude artikli 20 kohaste piirangute täpsustamine;

e)	taotleja plaan oma osa kohta veeremile loa andmise menetluses, sealhulgas plaan, mis hõlmab vajaduse korral võrgustikus tehtavaid katseid;

f)	meetodite kindlaksmääramine nõuete koostamise menetluse jaoks kooskõlas artikliga 13;

g)	loetelu eeskirjadest ja nõuetest, mille taotleja on kindlaks määranud kui artiklite 17 ja 18 alusel kohaldatavad;

h)	loetelu artikli 21 kohaselt kindlaksmääratud vastavushindamistest, sealhulgas kohaldatavad moodulid ja vajaduse korral vastavustõendamise vaheteatiste kasutamine;

i)	vajaduse korral praktilise korra kirjeldus veeremi kasutamiseks võrgustikus tehtavates katsetes;

j)	loetelu selliste dokumentide sisust, mille taotleja peab eeldatavalt lube väljaandvale asutusele ja kasutusalaga seotud asjaomastele riiklikele ohutusasutustele veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa saamiseks esitama;

k)	ettepanek keele kohta, mida kasutatakse veeremile loa andmise menetluse jaoks vastavalt artiklile 10;

kirjeldus selle kohta, kuidas taotleja on korraldanud oma osa veeremile loa andmise menetlusest, sealhulgas, kuid mitte ainult taotleja kontaktandmed, kontaktisikute andmed, samuti taotlused, mis käsitlevad koordineerimist ja koosolekuid lube väljaandva asutusega ja kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

Artikkel 24

Eelneva tegevuse alus

1. Ühe kuu jooksul alates eelneva tegevuse taotluse saamisest teatavad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused taotlejale, kas eelneva tegevuse toimik on täielik, või paluvad esitada asjakohast täiendavat teavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja.

2. Kui taotlejale teatatakse, et tema toimik on täielik, esitavad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused ühtse kontaktpunkti kaudu arvamuse taotleja poolt eelneva tegevuse taotluses väljapakutud lähenemisviisi kohta hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kinnituse saamist, et toimik on täielik. Esitatud arvamusega kehtestatakse eelneva tegevuse alus, sealhulgas määratakse kindlaks KTKde versioon ja siseriiklikud eeskirjad, mida tuleb kohaldada järgmise taotluse suhtes, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

3. Eelneva tegevuse aluses täpsustatakse artikli 10 alusel, millist keelt kasutatakse.

4. Muudatuste puhul, mis mõjutavad eelneva tegevuse toimikut ja mis on eelneva tegevuse aluse seisukohast asjakohased, saadab taotleja muudetud ja ajakohastatud eelneva tegevuse taotluse, mis käsitleb üksnes muudatusi ja liideseid osadega, mida ei muudeta. See võib toimuda järgmistel juhtudel:

a)	konstruktsiooni või hindamismeetodite muudatused, mis tulenevad olulistest ohutusprobleemidest;

b)	ohutusnõuete muudatused, mis muudavad eelneva tegevuse aluse kehtetuks; või

c)	kõik taotleja poolt vabatahtlikult tehtud muudatused.

5. Lube väljaandev asutus ja vajaduse korral kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused peavad ühe kuu jooksul vaatama eelneva tegevuse muudetud ja ajakohastatud taotluse läbi ja esitama selle kohta arvamuse ning lisama selle arvamuse eelneva tegevuse muudetud ja ajakohastatud alusesse.

4. PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMINE

Artikkel 25

Vastavushindamine

Iga vastavushindamisasutus vastutab artikli 26 kohaselt tehtud vastavushindamistega seotud dokumentide koostamise ja kõikide vajalike aruannete esitamise eest.

Artikkel 26

Kontrollide tegemine ja tõendite kogumine

1. Taotleja teeb iga loa korral vajalikud kontrollid, et koguda I lisas osutatud tõendeid.

2. Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused ei näe ette nõudeid tõendite kohta, mis tuleb lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvasse tehnilisse toimikusse, kuid põhjendatud kahtluse korral võivad nad paluda taotlejal teha täiendavaid kontrolle.

Artikkel 27

Mittevastavuste kõrvaldamine

1. KTKdele ja/või siseriiklikele eeskirjadele mittevastavused kõrvaldab taotleja, välja arvatud juhul, kui vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 7 on lubatud KTK kohaldamata jätta. Seda võib kohaldada mutatis mutandis siseriiklike eeskirjade suhtes, kui see on lubatud liikmesriigi õigusraamistikus.

2. Mittevastavusest tingitud olukorra leevendamiseks võib taotleja teha üht või mitut järgmistest variantidest:

a)	muuta konstruktsiooni; sel juhul alustatakse menetlust uuesti artiklis 13 sätestatud nõuete koostamisest üksnes muudetud elementide ja nende elementide puhul, mida muudatus mõjutab;

b)	kehtestada veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud vastavalt artiklile 20; sel juhul määrab veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud kindlaks taotleja ning neid kontrollib asjaomane vastavushindamisasutus.

3. Artikli 20 kohaseid veeremi kasutamise tingimusi ja muid piiranguid käsitlev taotleja ettepanek mittevastavuse kõrvaldamiseks põhineb artikli 25 kohastel vajalikel vastavushindamistel.

5. PEATÜKK

TAOTLUSE ESITAMINE

Artikkel 28

Taotlusele lisatavate tõendite esitamine

Veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotleja esitab taotlusele lisatavad tõendid:

a)	kogudes kokku veeremi moodustavate allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid ja lisades EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvasse tehnilisse toimikusse tõendid artikli 21 kohase kindlaksmääramise järel tehtud vastavushindamiste järelduste kohta;

b)	tagades, et KTKdes ja/või siseriiklikes eeskirjades määratlemata allsüsteemide vahelised liidesed on hõlmatud artiklis 13 osutatud nõuete koostamisega ja vastavad direktiivi (EL) 2016/797 artikli 3 lõikes 1 sätestatud olulistele nõuetele.

Artikkel 29

Taotlusele lisatava toimiku koostamine

1. Taotleja valmistab ette ja koostab struktureeritult sisu, mida on vaja taotlusele lisatava toimiku jaoks vastavalt I lisale.

2. Artikli 14 lõike 1 punktides b, c, d ja e osutatud loa puhul kontrollib taotleja olemasoleva veeremitüübi loa kehtivust.

3. Artikli 14 lõike 1 punktides c ja d osutatud loa puhul esitab taotleja dokumendid, mis on vajalikud lube väljaandva asutuse otsuse tegemiseks, sealhulgas eelmise loaga seotud toimikule lisatud dokumendid, kui need on olemas.

Artikkel 30

Taotluse sisu ja täielikkus

1. Selleks et lube väljaandev asutus ja vajaduse korral kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused saaksid lugeda taotluse täielikuks, peab see sisaldama I lisas esitatud teavet.

2. Artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud laiendatud kasutusala loa puhul kohaldatakse järgmist:

a)	dokumendid, mille taotleja lisab artikli 46 kohaselt tehtud otsuse juurde kuuluvale täielikule algsele toimikule, piirduvad aspektidega, mis on seotud asjakohaste siseriiklike eeskirjadega ning veeremi ja laiendatud kasutusala võrgustiku vahelise tehnilise ühilduvusega;

b)	kui algse veeremitüübi loa puhul esines KTKde kohaldamata jätmist, lisab taotleja artikli 46 kohaselt tehtud otsuse juurde kuuluvale täielikule algsele toimikule direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 kohast KTKde kohaldamata jätmist käsitlevad asjakohased otsused, mis hõlmavad laiendatud kasutusala;

c)	kui tegemist on direktiivi 2008/57/EÜ alusel või varem loa saanud veeremiga ja/või veeremitüübiga, sisaldab taotleja poolt punktiga a hõlmatud aspektide kohta algsele toimikule lisatav teave ka kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

Artikkel 31

Loa taotluse esitamine ühtse kontaktpunkti kaudu

1. Veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse esitab taotleja ametlikult määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu ja see sisaldab I lisas esitatud teavet.

2. Veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluse esitamisel valib taotleja lube väljastava asutuse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõigetele 5 ja 8.

3. Taotleja poolt tehtud lube väljaandva asutuse valik on siduv, kuni lube väljaandev asutus on teinud otsuse veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise või taotluse tagasilükkamise kohta või kuni taotleja lõpetab taotlusega seotud menetluse.

4. Taotleja toimik edastatakse ühtse kontaktpunkti kaudu kasutusalaga seotud asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

6. PEATÜKK

TAOTLUSE TÖÖTLEMINE

Artikkel 32

Taotluse täielikkuse kontroll

1. Lube väljaandev asutus kontrollib taotleja poolt taotluses esitatud teabe ja dokumentide täielikkust vastavalt artiklile 30.

2. Kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused:

a)	kontrollivad, kas kasutusala on nõuetekohaselt määratletud;

b)	tõstatavad küsimusi, mis käsitlevad III lisas täpsustatud kohaldatavate siseriiklike eeskirjade hindamiseks esitatud teabe ja dokumentide täielikkust.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud täielikkuse kontroll tähendab seda, et lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused kontrollivad, et:

a)	taotleja on esitanud veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa taotluses kogu artiklis 30 osutatud nõutava teabe ja kõik nõutavad dokumendid;

b)	esitatud teave ja dokumendid loetakse asjakohaseks, et lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused saaksid teha omapoolsed hindamised vastavalt artiklitele 38–40.

Artikkel 33

Taotluse kättesaamise kinnitamine

1. Ühtne kontaktpunkt saadab taotlejale automaatse kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

2. Taotluse hindamine algab taotluse kättesaamise kuupäeval.

Artikkel 34

Taotluse hindamise ajakava

1. Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad kõik eraldi taotluse täielikkust vastavalt artiklis 32 täpsustatule ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Lube väljaandev asutus teatab sellest taotlejale.

2. Kui taotlejale teatatakse, et tema toimik on täielik, tehakse lõplik otsus veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise kohta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kinnituse saamist, et toimik on täielik.

3. Lube väljaandva asutuse otsus tehakse ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva, kui tegemist on tüübile vastavuse loaga vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile e.

4. Kui taotlejale teatatakse, et tema toimik ei ole täielik, tehakse lõplik otsus veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise kohta hiljemalt nelja kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on esitanud puuduva teabe, välja arvatud juhul, kui taotlus on tervenisti puudulik, mille korral lükatakse see tagasi.

5. Isegi kui taotlus on vastavalt lõikele 2 täielik, võivad lube väljaandev asutus või kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused nõuda hindamise käigus mis tahes ajal lisateavet, kehtestades selle esitamiseks mõistliku tähtaja ja ilma et nad peataks hindamise, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 6 sätteid.

6. Kui lube väljaandev asutus või kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused on avaldanud põhjendatud kahtlust ja taotlejalt nõutakse lisateabe esitamist, võib lube väljaandev asutus hindamise peatada ja nõuetekohaselt dokumenteeritud kokkuleppel taotlejaga pikendada direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 4 sätestatud aega. Lisateabe esitamise aeg peab olema proportsionaalne sellega, kui keeruline on taotlejal nõutud teavet esitada. Hindamine ja ajakava jätkuvad pärast seda, kui taotleja on nõutud teabe esitanud. Kui taotlejaga kokkuleppele ei jõuta, teevad lube väljaandev asutus või kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused oma otsuse kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 35

Teabevahetus taotluse hindamise ajal

1. Lube väljaandev asutus, kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused ja taotleja vahetavad teavet ühtse kontaktpunkti kaudu kõikides artiklis 41 osutatud küsimustes.

2. Taotlejale teatatakse ühtse kontaktpunkti kaudu veeremile loa andmise menetluse kõikide etappide käik, taotluse kohta tehtud otsus ja otsuse dokumenteeritud põhjendused.

3. Lube väljaandva asutuse ja riiklike ohutusasutuste suunistes määratakse kindlaks nende omavahelise ja taotlejaga peetava teabevahetuse kord.

Artikkel 36

Taotluse hindamisega seotud teabehaldus

1. Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused registreerivad – igaüks oma vastava hindamisosa kohta – ühtses kontaktpunktis veeremile loa andmise menetluse kõikide selliste etappide tulemused, milles nad osalevad, sealhulgas kõik taotlusega seotud dokumendid, mis käsitlevad järgmist:

a)	kättesaamine,

b)	käsitlemine,

c)	hindamine,

d)	taotluse hindamise järeldused vastavalt artiklile 45,

e)	lõplik otsus veeremitüübi loa või veeremi turule laskmise loa andmise või andmata jätmise kohta,

f)	veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loaga seotud lõplik dokumentatsioon vastavalt artiklile 47.

2. Lõplik otsus veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise või andmata jätmise kohta edastatakse taotlejale ühtse kontaktpunkti kaudu.

3. Lõikes 1 loetletud dokumentide puhul kasutavad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused ühtse kontaktpunkti pakutavat dokumentide kontrolli menetlust.

4. Kui riiklikud ohutusasutused kasutavad neile saadetud taotluste töötlemiseks teabehaldussüsteemi, edastavad nad kogu asjakohase teabe ühtsesse kontaktpunkti.

Artikkel 37

Lube väljaandva asutuse ja kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahelise töö koordineerimine taotluse hindamisel

1. Kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused peavad taotluse hindamiseks kavandama ja tegema vajalikud korraldused ning nendes kokku leppima, et võtta arvesse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 14 lõikes 10 osutatud siseriiklike eeskirjade liigitamist ja vastastikust heakskiitmist. Taotluse hindamiseks kokkulepitud korraldused tehakse teatavaks lube väljaandvale asutusele ja taotlejale.

2. Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused koordineerivad oma tegevust, et lahendada mis tahes küsimusi, sealhulgas juhtumeid, mis võivad eeldada loa muutmist ja/või lisateabe esitamist, kui lisateabe esitamine mõjutab hindamise ajakava või võib mõjutada nende tööd, ning lepivad kokku edasises tegevuses.

3. Lõikes 2 osutatud koordineerimise lõpetamisel teevad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused oma osa kohta otsuse teatada taotlejale ühtse kontaktpunkti kaudu kõikidest juhtumitest, mis võivad eeldada loa muutmist ja/või lisateabe esitamist.

4. Enne kui lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused esitavad oma hindamistoimikud, peavad lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused:

a)	arutama oma vastavate hindamiste tulemusi ning

b)	leppima kokku veeremi kasutamise tingimustes ja muudes kasutusalaga seotud piirangutes ja/või erandites, mis tuleb lisada veeremitüübi loasse ja/või veeremi turule laskmise loasse.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud koordineerimise tulemuse põhjal esitab lube väljaandev asutus taotlejale oma otsuse dokumenteeritud põhjendused. Seejuures võtab ta arvesse kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste esitatud artikli 40 lõike 6 kohaseid hindamistoimikuid, mis käsitlevad veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmist või loa andmisest keeldumist, sealhulgas veeremi kasutamise tingimusi ja muid kasutusalaga seotud piiranguid ja/või erandeid, mis tuleb lisada veeremitüübi loasse ja/või veeremi turule laskmise loasse.

6. Lube väljaandev asutus registreerib koordineerimistoimingud ja säilitab neid ühtses kontaktpunktis vastavalt artiklile 36.

Artikkel 38

Taotluse hindamine

Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad taotlust, et saada piisavat kinnitust selle kohta, et taotleja ja taotlejat toetavad osalised on täitnud oma kohustused ja ülesanded veeremi ja/või veeremitüübi projekteerimis-, tootmis-, vastavustõendamis- ja valideerimisetappides, et tagada vastavus kohaldatavate õigusaktide olulistele nõuetele, mis võimaldab selle turule lasta ja seda veeremitüübi kasutusalal ohutult kasutada vastavalt taotluses täpsustatud veeremi kasutamise tingimustele ja muudele piirangutele.

Artikkel 39

Taotluse hindamine lube väljaandva asutuse poolt

1. Lube väljaandev asutus hindab II lisas täpsustatud aspekte.

2. Kui veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba tuleb välja anda kasutusala kohta, mis piirdub vaid ühe liikmesriigi võrgustikega, ja kui taotleja on palunud riiklikul ohutusasutusel olla lube väljaandvaks asutuseks vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8, hindab lube väljaandev asutus lisaks lõikes 1 täpsustatud hindamistele ka III lisas nimetatud aspekte. Sel juhul kontrollib lube väljaandev asutus lisaks III lisas loetletud aspektidele ka seda, kas vastavalt artikli 8 lõikele 2 on registreeritud muud asjakohast teavet, ja võtab seda taotluse hindamisel arvesse. Kõik tõstatatud küsimused kantakse probleemide logisse vastavalt artiklile 41.

3. Kui taotleja on nõuete koostamiseks kasutanud muid kui standardiseeritud meetodeid, hindab lube väljaandev asutus meetodeid II lisas esitatud kriteeriumide alusel.

4. Lube väljaandev asutus kontrollib nõuete koostamiseks kasutatud meetodite abil saadud tõendite täielikkust, asjakohasust ja vastavust olenemata kasutatud meetodist. Artikli 14 lõike 1 punktis d täpsustatud uue loa puhul piirdub lube väljaandva asutuse tehtud hindamine veeremi osadega, mida on muudetud, ja nende mõjuga veeremi muutmata osadele. Lube väljaandva asutuse tehtavad kontrollid, mis käsitlevad artikli 14 lõike 1 punktis c täpsustatud laiendatud kasutusala luba, piirduvad kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega ning veeremi ja laiendatud kasutusala võrgustiku vahelise tehnilise ühilduvusega. Lube väljaandev asutus ei pea kordama eelmise loaga seoses tehtud kontrolle.

5. Lube väljaandev asutus koostab hindamistoimiku, mis sisaldab järgmist:

a)	selge kinnitus selle kohta, kas hindamise tulemus on negatiivne või positiivne, kui tegemist on taotleja esitatud kasutusala käsitleva taotlusega, ning vajaduse korral kasutustingimused või piirangud;

a)	kokkuvõte tehtud hindamistest;

b)	asjaomase kasutusalaga seotud probleemide logil põhinev aruanne;

c)	täidetud kontrollnimekiri, mis tõendab, et kõik II lisas ja vajaduse korral III lisas täpsustatud aspektid on hinnatud.

Artikkel 40

Taotluse hindamine kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste poolt

1. Kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad III lisas loetletud aspekte. Kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste tehtavad hindamised käsitlevad üksnes kasutusalaga seotud asjakohaseid siseriiklikke eeskirju, võttes arvesse artikli 37 lõikes 1 osutatud kokkulepitud korraldusi.

2. Nõuete koostamise hindamisel kontrollivad kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused nõuete koostamiseks kasutatud meetodite abil taotleja poolt saadud tõendite täielikkust, asjakohasust ja vastavust.

3. Artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud uue loa puhul piirdub kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste tehtud hindamine veeremi osadega, mida on muudetud, ja nende mõjuga veeremi muutmata osadele.

4. Kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuse tehtavad kontrollid, mis käsitlevad artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud laiendatud kasutusala luba, piirduvad kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega ning veeremi ja laiendatud kasutusala võrgustiku vahelise tehnilise ühilduvusega. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused ei pea kordama eelmise loaga seoses tehtud kontrolle.

5. Vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklitele 6 ja 14 kontrollivad kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused lisaks III lisas loetletud aspektidele ka seda, kas vastavalt artikli 8 lõikele 2 on registreeritud muud asjakohast teavet, ja võtavad seda taotluse hindamisel arvesse. Kõik tõstatatud küsimused kantakse probleemide logisse vastavalt artiklile 41.

6. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused koostavad hindamistoimiku, mis sisaldab järgmist:

a)	selge kinnitus selle kohta, kas hindamise tulemus on negatiivne või positiivne, kui tegemist on taotleja esitatud kasutusala käsitleva taotlusega, ning vajaduse korral kasutustingimused ja piirangud;

b)	kokkuvõte tehtud hindamistest;

c)	asjaomase kasutusalaga seotud probleemide logil põhinev aruanne;

d)	täidetud kontrollnimekiri, mis tõendab, et kõik III lisas loetletud aspektid on hinnatud.

Artikkel 41

Küsimuste kategoriseerimine

1. Lube väljaandev asutus ja vajaduse korral kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused kannavad taotlustoimiku hindamise käigus tekkinud küsimused probleemide logisse ja kategoriseerivad need järgmiselt:

a) 1. tüüp: küsimused, mis taotlustoimiku mõistmiseks nõuavad taotlejalt reageerimist;

b) 2. tüüp: küsimused, mis võivad viia taotlustoimiku muutmiseni või nõuavad taotlejalt väikesemahuliste meetmete võtmist; võetavate meetmete üle otsustab taotleja ja need ei takista veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmist;

c) 3. tüüp: küsimus, mis eeldab taotlejalt taotlustoimiku muutmist, kuid ei takista veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa väljaandmist veeremi kasutamise tingimustega või muude piirangutega, mis on taotleja poolt taotluses täpsustatutest põhjalikumad ja/või rangemad; küsimusega tuleb siiski tegeleda, et saaks välja anda veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa; ettepaneku küsimuse lahendamiseks võetavate meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga;

d) 4. tüüp: küsimus, mis eeldab taotlejalt taotlustoimiku muutmist; veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba ei anta, kui küsimus ei ole lahendatud; ettepaneku küsimuse lahendamiseks võetavate meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga. 4. tüübi küsimus hõlmab eelkõige direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõike 2 kohast mittevastavust.

2. Pärast seda, kui taotleja on küsimusele reageerinud või sellele vastavalt meetmeid võtnud, hindavad lube väljaandev asutus või kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused tõstatatud küsimusi uuesti, kategoriseerivad need vajaduse korral uuesti ja määravad igale tõstatatud küsimusele ühe järgmistest staatustest:

a)	„lahendamata küsimus“, kui taotleja esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav ja vajatakse veel lisateavet;

b)	„lahendatud küsimus“, kui taotleja on sobivalt reageerinud ja vastuseta küsimusi ei ole.

Artikkel 42

Põhjendatud kahtlus

1. Põhjendatud kahtluse korral võivad lube väljaandev asutus ja/või kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused teha ühte või mitut järgmistest variantidest:

a)	kontrollida põhjalikumalt ja üksikasjalikumalt taotluses esitatud teavet;

b)	nõuda taotlejalt lisateavet;

c)	nõuda, et taotleja teeks võrgustikus katseid.

2. Lube väljaandva asutuse ja/või kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste taotluses täpsustatakse küsimus, mis eeldab taotlejalt tegutsemist, kuid ei täpsustata taotleja poolt võetavate parandusmeetmete laadi ega sisu. Taotleja otsustab, milline on sobivaim viis lube väljaandva asutuse ja/või kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste taotlusele vastamiseks.

3. Lube väljaandev asutus kooskõlastab taotleja pakutud meetmed kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

4. Lube väljaandev asutus ja kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused kasutavad põhjendatud kahtluse haldamiseks artiklis 41 osutatud probleemide logi, ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist. Põhjendatud kahtlusega on alati seotud järgmine:

a)	see liigitatakse artikli 41 lõike 1 punkti d kohaselt 4. tüübi alla,

b)	sellele lisatakse selgitus ning

c)	see sisaldab selget kirjeldust küsimuse kohta, millele taotleja peab vastama.

5. Kui taotleja nõustub lube väljaandva asutuse ja/või kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste taotluse korral esitama lisateavet vastavalt lõike 1 punktidele b ja c, määratakse lisateabe esitamise tähtaeg kindlaks kooskõlas artikli 34 lõigetega 5 ja 6.

6. Kui põhjendatud kahtlust on võimalik kõrvaldada, kehtestades veeremi kasutamise tingimused või muud piirangud, mis on taotleja poolt taotluses täpsustatutest põhjalikumad ja/või rangemad, ja kui taotleja sellega nõustub, võib veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa anda välja selliste veeremi kasutamise tingimuste või muude piirangute alusel.

7. Kui taotleja ei nõustu esitama lisateavet, et kõrvaldada lube väljaandva asutuse või kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste avaldatud põhjendatud kahtlust, teeb lube väljaandev asutus otsuse kättesaadava teabe põhjal.

Artikkel 43

Lube väljaandva asutuse tehtavad kontrollid, mis käsitlevad kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste tehtud hindamisi

1. Lube väljaandev asutus kontrollib, kas kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste tehtud hindamised on artikli 40 lõike 6 punktis a osutatud hindamistulemuste osas üksteisega kooskõlas.

2. Kui lõikes 1 osutatud kontrolli tulemus näitab, et kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste tehtud hindamised on üksteisega kooskõlas, kontrollib lube väljaandev asutus järgmist:

a)	artikli 40 lõike 6 punktis d osutatud kontrollnimekiri on täielikult täidetud;

b)	kõik asjakohased küsimused on lahendatud.

3. Kui lõikes 1 osutatud kontrolli tulemus näitab, et hindamised ei ole üksteisega kooskõlas, palub lube väljaandev asutus kasutusalaga seotud asjaomastel riiklikel ohutusasutustel põhjusi täiendavalt uurida. Selle uurimise tulemusel kohaldatakse üht järgmistest alternatiividest:

a)	lube väljaandev asutus võib artiklis 39 osutatud hindamise läbi vaadata;

b)	kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused võivad oma hindamise läbi vaadata.

4. Lõikes 3 osutatud kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste uurimiste tulemusi jagatakse kõikide kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutustega, kes on seotud veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loaga.

5. Kui lõike 2 punktis a osutatud kontrollnimekiri ei ole täielik või kui on veel küsimusi, mida ei ole vastavalt lõike 2 punktile b lahendatud, palub lube väljaandev asutus kasutusalaga seotud asjaomastel riiklikel ohutusasutustel põhjusi täiendavalt uurida.

6. Kasutusalaga seotud riiklikud ohutusasutused esitavad vastused lube väljaandva asutuse taotlustele, mis käsitlevad lõikes 3 osutatud hindamiste vastuolusid, lõike 2 punktis a osutatud kontrollnimekirjade mittetäielikkust ja/või küsimusi, mida ei ole lahendatud vastavalt lõike 2 punktile b. Lube väljaandev asutus võtab täielikult arvesse kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste tehtud hindamisi, mis käsitlevad kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju. Lube väljaandva asutuse tehtavad kontrollid piirduvad hindamiste kooskõlaga ning lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste täielikkusega.

7. Kui lube väljaandva asutuse ja kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste vahel esineb erimeelsusi, kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 osutatud vahekohtumenetlust.

Artikkel 44

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 7 ja määruse (EL) 2016/796 artikli 12 lõike 4 punkti b kohane vahekohtumenetlus

Kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, siis võib ta kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega konsulteerides loa andmise menetluse peatada koostöö ajaks, mida on vaja teha vastastikku vastuvõetavas hindamises kokkuleppimiseks, ja vajaduse korral selle ajani, kui apellatsiooninõukogu teeb otsuse direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul. Amet esitab taotlejale peatamise põhjused.

Artikkel 45

Taotluse hindamise järeldused

1. Lube väljaandev asutus tagab, et taotluse hindamise protsess on toimunud nõuetekohaselt, kontrollides sõltumatult, et:

a)	taotluse hindamise protsessi eri etapid on toimunud nõuetekohaselt;

b)	on piisavalt tõendeid, mis näitavad, et kõiki taotluse asjakohaseid aspekte on hinnatud;

c)	taotlejalt on saadud kirjalikud vastused 3. ja 4. tüübi küsimustele ning lisateabe esitamise taotlustele;

d)	3. ja 4. tüübi küsimused on lahendatud või kui neid ei ole lahendatud, siis on esitatud selged dokumenteeritud põhjendused;

e)	hindamised ja tehtud otsused on dokumenteeritud, õiglased ja järjepidevad;

f)	tehtud järeldused põhinevad hindamistoimikutel ja kajastavad hindamist tervikuna.

2. Kui jõutakse järeldusele, et taotluse hindamise protsess on toimunud nõuetekohaselt, piisab lõike 1 nõuetekohase kohaldamise kinnitamisest ja lisatud märkustest.

3. Kui jõutakse järeldusele, et taotluse hindamise protsess ei ole toimunud nõuetekohaselt, tuleb sellele järeldusele jõudmise kohta esitada selged ja konkreetsed põhjendused.

4. Hindamise lõpetamisel täidab lube väljaandev asutus lõiget 2 või 3 hõlmava hindamistoimiku artikli 39 lõike 5 ja artikli 40 lõike 6 kohaselt esitatud hindamistoimikute alusel.

5. Lube väljaandev asutus esitab lõikes 4 osutatud hindamistoimikus esitatud järelduste kohta dokumenteeritud põhjendused.

Artikkel 46

Loa andmise või taotluse tagasilükkamise otsus

1. Lube väljaandev asutus teeb otsuse veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise kohta või taotluse tagasilükkamise kohta ühe nädala jooksul pärast hindamise lõpetamist, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist. See otsus tehakse artikli 45 lõikes 5 osutatud dokumenteeritud põhjenduste alusel.

2. Lube väljaandev asutus annab veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa välja juhul, kui II lisas ja vajaduse korral III lisas loetletud aspektide hindamine annab piisava kinnituse selle kohta, et taotleja ja taotlejat toetavad osalised on täitnud oma ülesanded vajalikus ulatuses vastavalt artiklile 38.

3. Kui II lisas ja vajaduse korral III lisas loetletud aspektide hindamine ei anna piisavat kinnitust selle kohta, et taotleja ja taotlejat toetavad osalised on täitnud oma kohustused ja ülesanded vajalikus ulatuses vastavalt artiklile 38, lükkab lube väljaandev asutus taotluse tagasi.

4. Lube väljaandev asutus esitab oma otsuses järgmise teabe:

a)	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud;

b)	otsuse põhjendused;

c)	võimalus ja vahendid otsuse vaidlustamiseks ning asjakohased tähtajad.

5. Veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud määratakse kindlaks vastavalt veeremitüübi peamistele konstruktsiooniomadustele.

6. Loa andmise otsus ei tohi sisaldada ühtki ajaliselt piiratud veeremi kasutamise tingimust ega muud piirangut, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	see on nõutav, kuna vastavust KTKdele ja/või siseriiklikele eeskirjadele ei saa enne loa andmist täielikult tõendada, ja/või

b)	KTKde ja/või siseriiklike eeskirjadega nõutakse, et taotleja esitaks vastavuse kohta usutava hinnangu.

Sel juhul võib luba sisaldada tingimust, et hinnangule vastavat toimivust tuleb kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tegelikes oludes tõestada.

7. Lõplik otsus veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise või taotluse tagasilükkamise kohta salvestatakse ühtses kontaktpunktis ning edastatakse koos hindamistoimikuga ühtse kontaktpunkti kaudu taotlejale ja kasutusalaga seotud asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

8. Kui otsusega lükatakse taotlus tagasi või antakse veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba, mille puhul kehtivad veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud, mis erinevad taotleja poolt taotluses täpsustatutest, võib taotleja taotleda, et lube väljaandev asutus vaataks oma otsuse läbi vastavalt käesoleva määruse artiklile 51. Kui taotleja ei ole lube väljaandva asutuse vastusega rahul, võib ta esitada kaebuse pädevale asutusele vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 11.

7. PEATÜKK

LÕPLIK DOKUMENTATSIOON

Artikkel 47

Veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loaga seotud lõplik dokumentatsioon

1. Veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba vormistatakse dokumendina, mis sisaldab artiklis 48 ja/või artiklis 49 osutatud teavet.

2. Väljaantud veeremitüübi loale ja/või veeremi turule laskmise loale määratakse kordumatu Euroopa identifitseerimisnumber (EIN), mille ülesehituse ja sisu kindlaksmääramise ja haldamise eest vastutab amet.

3. Veeremitüübi luba ja/või veeremi turule laskmise luba võib sisaldada veeremi kasutamise tingimusi ja muid piiranguid, mis erinevad taotleja poolt taotluses täpsustatutest.

4. Lube väljaandev asutus kuupäevastab ja allkirjastab nõuetekohaselt veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa.

5. Lube väljaandev asutus tagab, et artikli 46 kohaselt tehtud otsus ja selle juurde kuuluv täielik toimik arhiveeritakse vastavalt artiklile 52.

Artikkel 48

Väljaantud veeremitüübi loas sisalduv teave

Lube väljaandva asutuse poolt välja antud veeremitüübi luba sisaldab järgmist teavet:

a)	õiguslik alus, mis annab lube väljaandvale asutusele õiguse anda välja veeremitüübi luba;

andmed järgmise kohta:

i)	lube väljaandev asutus,

ii)

taotlus,

iii)	artiklis 14 täpsustatud loa andmise juhtum,

iv)	veeremitüübi loa taotleja,

v)	veeremitüübi loaga seotud Euroopa identifitseerimisnumber (EIN);

veeremitüübi peamiste konstruktsiooniomaduste kindlaksmääramine:

i)	märgitud tüübi- ja/või projektihindamistõendile,

ii)	veeremi kasutusala,

iii)	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud,

iv)	määruse (EL) nr 402/2013 artikli 16 kohased viited (sealhulgas dokumendi andmed ja versioon) määruse (EL) nr 402/2013 artikli 3 punktis 11 osutatud taotleja koostatud (veeremitüüpi käsitlevale) kirjalikule deklaratsioonile;

andmed järgmise kohta:

i)	veeremitüübi tunnus vastavalt komisjoni rakendusotsuse 2011/665/EL (6) II lisale,

ii)	vajaduse korral veeremitüübi variandid,

iii)	vajaduse korral veeremitüübi versioonid,

iv)	KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused veeremiüksuse ja kasutusala vahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks,

v)	veeremitüübi vastavus asjakohastele KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele, mis on seotud lõike 1 punkti d alapunktis iv osutatud parameetritega;

e)	viited allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonidele;

f)	viited muudele liidu või siseriiklikele õigusaktidele, millega veeremitüüp on kooskõlas;

g)	viited artikli 45 lõikes 5 osutatud dokumenteeritud põhjendustele;

h)	veeremitüübile loa andmise otsuse tegemise kuupäev ja koht;

i)	veeremitüübile loa andmise otsusele allakirjutaja ning

j)	võimalus ja vahendid otsuse vaidlustamiseks ning asjakohased tähtajad, sealhulgas teave siseriikliku apellatsioonimenetluse kohta.

Artikkel 49

Väljaantud veeremi turule laskmise loas sisalduv teave

Lube väljaandva asutuse poolt välja antud veeremi turule laskmise luba sisaldab järgmist teavet:

a)	õiguslik alus, mis annab lube väljaandvale asutusele õiguse anda välja veeremi turule laskmise luba;

andmed järgmise kohta:

i)	lube väljaandev asutus,

ii)

taotlus,

iii)	artiklis 14 täpsustatud loa andmise juhtum;

iv)	veeremi turule laskmise loa taotleja,

v)	veeremi turule laskmise loaga seotud Euroopa identifitseerimisnumber (EIN);

c)	viited veeremitüübi registreerimisele ERATV-registris, sealhulgas vajaduse korral teave veeremitüübi variandi ja/või veeremitüübi versiooni kohta;

andmed järgmise kohta:

veeremid,

ii)	kasutusala,

iii)	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud;

e)	viited allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonidele;

f)	viited muudele liidu või siseriiklikele õigusaktidele, millega veerem on kooskõlas;

g)	viited artikli 45 lõikes 5 osutatud dokumenteeritud põhjendustele;

h)	artikli 14 lõike 1 punkti e kohase tüübile vastavuse loa puhul viited loa saanud veeremitüübi vastavusdeklaratsioonile, sealhulgas vajaduse korral teave veeremitüübi versiooni ja/või veeremitüübi variandi kohta;

i)	veeremi turule laskmise loa andmise otsuse tegemise kuupäev ja koht;

j)	veeremi turule laskmise loa andmise otsusele allakirjutaja ning

k)	võimalus ja vahendid otsuse vaidlustamiseks ning asjakohased tähtajad, sealhulgas teave siseriikliku apellatsioonimenetluse kohta.

Artikkel 50

Registreerimine ERATV-registris ja ERADIS-andmebaasis

1. Lube väljaandev asutus täidab ERATV-registrit, kasutades teavet, mille taotleja esitas veeremitüübi loa taotluse osana. Taotleja vastutab lube väljaandvale asutusele esitatud andmete tervikluse eest. Lube väljaandev asutus vastutab taotleja esitatud andmete kooskõla kontrollimise eest ja ERATV-registri kande avalikkusele kättesaadavaks tegemise eest.

2. Lube väljaandev asutus tagab, et Euroopa Raudteeagentuuri koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi (edaspidi „ERADIS“) ajakohastatakse vastavalt vajadusele enne veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmist.

3. Artikli 15 lõike 1 punkti c ja artikli 15 lõike 3 alusel tehtud muudatuste puhul registreerib lube väljaandev asutus veeremitüübi uue versiooni või veeremitüübi variandi uue versiooni ERATV-registris, kasutades veeremitüübi loa omaniku esitatud teavet. Veeremitüübi loa omanik vastutab lube väljaandvale asutusele esitatud andmete tervikluse eest. Lube väljaandev asutus vastutab veeremitüübi loa omaniku esitatud andmete kooskõla kontrollimise eest ja ERATV-registri kande avalikkusele kättesaadavaks tegemise eest.

Oodates veeremitüübi uue versiooni või veeremitüübi variandi uue versiooni registreerimist, võib uuele versioonile vastavaks muudetud veeremit viivitamata käitada.

Artikkel 51

Läbivaatamine direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 11 alusel

1. Kui lube väljaandva asutuse otsus sisaldab tagasilükkamist või veeremi kasutamise tingimusi ja muid piiranguid, mis erinevad taotleja poolt taotluses täpsustatutest, võib taotleja taotleda otsuse läbivaatamist ühe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Taotleja esitab taotluse ühtse kontaktpunkti kaudu.

2. Läbivaatamise taotlus sisaldab loetelu küsimustest, mida taotleja arvates ei ole veeremile loa andmise menetluse jooksul nõuetekohaselt arvesse võetud.

3. Mis tahes lisateavet, mis on koostatud ja esitatud ühtse kontaktpunkti kaudu pärast loa andmise otsuse tegemise kuupäeva, ei võeta tõendusmaterjalina arvesse.

4. Lube väljaandev asutus, kes teeb vajaduse korral koostööd kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega, tagab läbivaatamise erapooletuse.

5. Läbivaatamise käigus käsitletakse küsimusi, millega taotleja taotluse kohaselt põhjendatakse lube väljaandva asutuse negatiivset otsust.

6. Kui lube väljaandvaks asutuseks on amet, siis tuleb tema otsuse tühistamist või kinnitamist käsitlev otsus vajaduse korral läbi vaadata koostöös kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

7. Lube väljaandev asutus annab kahe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest teada, kas ta kinnitab või tühistab oma esimese otsuse. Kõnealune otsus edastatakse asjaomastele pooltele ühtse kontaktpunkti kaudu.

Artikkel 52

Artikli 46 kohaselt tehtud otsuse ja otsuse juurde kuuluva täieliku toimiku arhiveerimine

1. Artikli 46 kohaselt tehtud otsust ja otsuse juurde kuuluvat täielikku toimikut säilitatakse ühtses kontaktpunktis vähemalt 15 aastat.

2. Artikli 46 kohaselt lube väljaandva asutuse poolt tehtud otsuse juurde kuuluv täielik toimik sisaldab kõiki lube väljaandva asutuse kasutatud dokumente ja kasutusalaga seotud asjaomaste riiklike ohutusasutuste hindamistoimikuid.

3. Pärast lõikes 1 osutatud säilitamisaja lõppu kantakse artikli 46 kohaselt veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise kohta tehtud otsus ja selle juurde kuuluv täielik toimik ajaloolisse arhiivi ning neid säilitatakse viis aastat pärast veeremi kasutusea lõppemist, nagu see on märgitud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud registris.

8. PEATÜKK

VÄLJAANTUD LOA PEATAMINE, TÜHISTAMINE VÕI MUUTMINE

Artikkel 53

Väljaantud loa peatamine, tühistamine või muutmine

1. Lube väljaandev asutus võib kohaldada ajutisi ohutusmeetmeid, peatades veeremitüübi loa vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõikele 3.

2. Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõikes 3 osutatud juhtudel ja pärast tõsise ohutusriski kõrvaldamiseks võetud meetmete läbivaatamist võib loa andnud lube väljaandev asutus otsustada loa tühistada või seda muuta vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõikele 4.

3. Taotleja võib esitada otsuse peale kaebuse, et tühistada või muuta luba vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõikele 5.

4. Lube väljaandev asutus teatab ametile otsusest luba tühistada või seda muuta ja esitab oma otsuse põhjendused. Amet teatab kõikidele riiklikele ohutusasutustele otsusest luba tühistada või seda muuta ja esitab otsuse põhjendused.

Artikkel 54

Väljaantud loa peatamise, tühistamise või muutmise mõju ERATV-registris, ERADIS-andmebaasis ja raudteeveeremi registris registreerimisele

1. Kui lube väljaandev asutus teeb otsuse veeremitüübi luba tühistada, peatada või seda muuta, siis ajakohastab ta vastavalt ERATV-registrit kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 26 lõike 4 sätetega, ja tagab, et ka ERADIS-andmebaasi ajakohastatakse vastavalt.

2. Liikmesriik, kus veerem on registreeritud, tagab, et veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa tühistamise või muutmise otsus kajastub direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 osutatud registris.

9. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 55

Üleminekusätted

1. Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ta ei suuda veeremile antavat luba direktiivi 2008/57/EÜ kohaselt asjaomases liikmesriigis välja anda enne asjaomast kuupäeva, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja ametile.

2. Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 8 osutatud juhtudel otsustab taotleja, kas tema taotluse hindamist jätkab riiklik ohutusasutus või esitab ta taotluse ametile. Taotleja teavitab nii riiklikku ohutusasutust kui ka ametit ning kohaldatakse järgmist:

a)	kui taotleja on otsustanud esitada taotluse ametile, siis riiklik ohutusasutus edastab taotlustoimiku ja oma hindamise tulemused ametile. Amet aktsepteerib riikliku ohutusasutuse tehtud hindamist;

b)	kui taotleja on otsustanud jätkata menetlust riikliku ohutusasutusega, viib riiklik ohutusasutus taotluse hindamise lõpule ja teeb otsuse veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa andmise kohta vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 21 ja käesolevale määrusele.

3. Kui kasutusala ei piirdu ainult ühe liikmesriigiga, siis on lube väljaandvaks asutuseks amet ja kohaldatakse lõike 2 punktis a sätestatud menetlust.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel esitab taotleja veeremitüübi loa ja/või veeremi turule laskmise loa läbivaadatud taotluse ühtse kontaktpunkti kaudu vastavalt käesolevale määrusele. Taotleja võib toimiku täiendamiseks paluda abi asjaomastelt lube väljaandvatelt asutustelt.

5. Veeremitüübi loast ja/või veeremi turule laskmise loast, mille amet annab välja ajavahemikus alates 16. juunist 2019 kuni 16. juunini 2020, jäetakse välja kõikide nende liikmesriikide võrgustik või võrgustikud, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõikega 2 ning kes ei ole kõnealust direktiivi veel üle võtnud ega jõustanud oma siseriiklikke ülevõtmismeetmeid. Sellise teate saatnud liikmesriikide riiklikud ohutusasutused:

a)	käsitavad ameti poolt välja antud veeremitüübi luba direktiivi 2008/57/EÜ artikli 26 kohaselt väljaantud veeremitüübi loaga samaväärsena ja kohaldavad kõnealuse veeremitüübi suhtes direktiivi 2008/57/EÜ artikli 26 lõiget 3;

b)	tunnistavad ameti poolt välja antud veeremitüübi loa direktiivi 2008/57/EÜ artikli 22 või 24 kohaselt väljaantud esimese loaga samaväärseks ja annavad välja täiendava loa vastavalt 2008/57/EÜ artiklile 23 või 25.

6. Lõike 2 punktis a ja lõikes 5 osutatud juhtudel teeb riiklik ohutusasutus koostööd ja koordineerib oma tegevust ametiga, et hinnata direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõike 5 punktis a sätestatud elemente.

7. Määruse (EL) nr 321/2013 (vagunite KTK) lisa punktile 7.1.2 ja veeremi turule laskmise loale vastavaid kaubavaguneid käsitatakse ajavahemikul 16. juunist 2019 kuni 16. juunini 2020 veeremina, millel on direktiivile 2008/57/EÜ vastav kasutuselevõtu luba, liikmesriikides, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõikega 2 ning kes ei ole kõnealust direktiivi veel üle võtnud ega jõustanud oma siseriiklikke ülevõtmismeetmeid.

Artikkel 56

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2019 liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni direktiivi (EL) 2016/797 artikli 57 lõike 2 kohaselt teavitanud. Alates 16. juunist 2020 kohaldatakse seda kõikides liikmesriikides.

Artikli 55 lõiget 1 kohaldatakse siiski kõikides liikmesriikides alates 16. veebruarist 2019. Artikli 55 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatud lihtsustavad meetmed tehakse kättesaadavaks alates 16. veebruarist 2019. Artikli 55 lõiget 5 kohaldatakse kõikides liikmesriikides alates 16. juunist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. aprill 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

(4) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).

(5) Komisjoni 30. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 3.5.2013, lk 8).

(6) Komisjoni 4. oktoobri 2011. aasta rakendusotsus 2011/665/EL lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

I LISA

Taotluse sisu

K) tähendab kohustuslikku teavet, mille taotleja peab esitama.

V) tähendab vabatahtlikku teavet, mida taotleja võib veel lisaks esitada.

1. Taotluse liik (K):

1.1.

Veeremitüübi luba

a)	Veeremitüübi variandid (vajaduse korral)

b)	Veeremitüübi versioonid (vajaduse korral)

1.2.

Turule laskmise luba

a)	Üksikveerem või

b)	Veeremiseeria

2. Loa andmise juhtum (K):

2.1.	Esimene luba

2.2.

Uus luba

2.3.	Kasutusala laiendamine

2.4.	Veeremitüübi uuendatud luba

2.5.	Veeremitüübile vastavuse luba

3. Kasutusala (K):

3.1.	Liikmesriigid

3.2.	Võrgustikud (liikmesriigi kohta)

3.3.	Sarnaste võrgustiku omadustega naaberliikmesriikide jaamad, kui need asuvad piiri lähedal vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8 (vajaduse korral)

3.4.	Laiendatud kasutusala määratlus (kehtib üksnes loatüübi „Laiendatud kasutusala“ korral)

3.5.	Kogu ELi võrgustik

4. Väljaandev asutus (K):

4.1.	Agentuur või

4.2.	Liikmesriigi riiklik ohutusasutus (asjakohane üksnes juhul, kui kasutusala piirdub ühe liikmesriigiga ja taotleja on esitanud taotluse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikele 8)

5. Taotleja andmed:

5.1.	Ärinimi (K)

5.2.	Taotleja nimi (K)

5.3.	Lühend (V)

5.4.	Täielik postiaadress (K)

5.5.	Telefon (K)

5.6.

Faks (V)

5.7.	E-post (K)

5.8.	Veebisait (V)

5.9.	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (V)

5.10.

Muu asjakohane teave (V)

6. Kontaktisiku andmed:

6.1.	Eesnimi (K)

6.2.	Perekonnanimi (K)

6.3.	Ametinimetus või -koht (K)

6.4.	Täielik postiaadress (K)

6.5.	Telefon (K)

6.6.

Faks (V)

6.7.	E-post (K)

6.8.	Kasutatavad keeled (K)

7. Veeremitüübi loa praegune omanik (ei kohaldata esimese loa puhul) (K):

7.1.	Ärinimi (K)

7.2.	Veeremitüübi loa omaniku nimi (K)

7.3.	Lühend (V)

7.4.	Täielik postiaadress (K)

7.5.	Telefon (K)

7.6.

Faks (V)

7.7.	E-post (K)

7.8.	Veebisait (V)

7.9.	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (K)

7.10.

Muu asjakohane teave (V)

8. Hindamisasutusi käsitlev teave (K):

8.1.

Teavitatud asutus(ed):

a)	Ärinimi (K)

b)	Teavitatud asutuse nimi (K)

c)	Teavitatud asutuse tunnusnumber (K)

d)	Lühend (V)

e)	Täielik postiaadress (K)

f)	Telefon (K)

Faks (V)

h)	E-post (K)

i)	Veebisait (V)

j)	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (K)

k)	Muu asjakohane teave (V)

8.2.

Teavitatud asutus(ed):

a)	Ärinimi (K)

b)	Määratud asutuse nimi (K)

c)	Lühend (V)

d)	Täielik postiaadress (K)

e)	Telefon (K)

Faks (V)

g)	E-post (K)

h)	Veebisait (V)

i)	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (K)

j)	Muu asjakohane teave (V)

8.3.

Hindamisasutus (CSM RA), ei kohaldata tüübile vastavuse loa puhul:

a)	Ärinimi (K)

b)	Hindamisasutuse (CSM RA) nimi (K)

c)	Lühend (V)

d)	Täielik postiaadress (K)

e)	Telefon (K)

Faks (V)

g)	E-post (K)

h)	Veebisait (V)

i)	Käibemaksukohustuslasena registreerimise number (K)

j)	Muu asjakohane teave (V)

9. Eelnev tegevus:

9.1.	Viide eelneva tegevuse alusele (V)

9.2.	Muu asjakohane teave projekti kohta (V)

10. Veeremitüübi kirjeldus ((*) täpsustada vastavalt otsuse 2011/665/EL II lisale) (K):

10.1.

Veeremitüübi tunnus (*)

10.2.

Veeremitüübi versioonid (vajaduse korral)

10.3.

Veeremitüübi variandid (vajaduse korral)

10.4.

ERATV-registrisse (*) kandmise kuupäev (ei kohaldata esimese loa puhul)

10.5.

Veeremitüübi nimetus (*)

10.6.

Alternatiivne veeremitüübi nimetus (*) (vajaduse korral)

10.7.

Kategooria (*)

10.8.

Alamkategooria (*)

11. Veeremit käsitlev teave (täpsustada vastavalt otsusele 2007/756/EL, (1) kui on kättesaadav) (K):

11.1.

Euroopa raudteeveeremi numbrid (EVN) või eelreserveeritud veereminumbrid

11.2.

Muu veeremite kirjeldus, kui ENV või eelreserveeritud veereminumbrid puuduvad

12. Viide olemasolevale veeremitüübi loale (ei kohaldata esimese loa puhul) (K)

13. Muudatuste kirjeldus võrreldes lubatud veeremitüübiga (asjakohane üksnes uue loa puhul) (K)

14. Veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud (täpsustada vastavalt otsuse 2011/665/EL II lisale) (K):

14.1.

Kodeeritud piirangud

14.2.

Kodeerimata piirangud

15. CCS lisafunktsioonid (K)

16. Kohaldatavad eeskirjad (K):

16.1.

KTKd, sh viide Euroopa Liidu Teatajas avaldatud õigusaktile

16.2.

KTKde erisätted kogu ELi võrgustikku hõlmava kasutusala kohta (vajaduse korral)

16.3.

KTK uuemast versioonist pärit nõuete valiku täpsustus võrreldes hindamisel kohaldatava KTKga (sh tühistatud nõuded) (vajaduse korral)

16.4.

Siseriiklikud eeskirjad (vajaduse korral)

16.5.

KTKde kohaldamata jätmine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 7 (vajaduse korral)

16.6.

Laiendatud kasutusala puhul kohaldatavad eeskirjad.

16.7.

Ajakohastatud KTKd ja/või siseriiklikud eeskirjad (kohaldatakse ainult veeremitüübi loa uuendamisel)

17. Taotleja kinnitus ja allkiri (K)

18. Lisad (K):

Taotlusse lisatav teave määratakse kindlaks eraldi iga loaandmisjuhu kohta. (x) kohaldatavat loaandmisjuhtu käsitlevas veerus märgib, et teave on konkreetsel loaandmisjuhul kohustuslik (K).

Esimene luba

Veeremitüübi uuendatud luba

Kasutusala laiendamine

Uus luba

Veeremitüübile vastavuse luba

18.1

Täiendavad tõendid nõuete koostamisel vastavalt artikli 13 lõikele 1.

Kui taotleja kasutab määruse (EL) nr 402/2013 I lisas sätestatud meetodit, kuuluvad täiendavate tõendite hulka määruse (EL) nr 402/2013 artiklis 16 osutatud taotleja deklaratsioon ja määruse nr (EL) nr 402/2013 artiklis 15 osutatud ohutuse hindamise aruanne.

Muu meetodi kasutamisel peab tõendite puhul tõendama, et need pakuvad samasugust kindlust kui määruse (EL) nr 402/2013 I lisas sätestatud meetod.

18.2

Vastavustabel, mis näitab, kust II ja III lisa kohaselt hinnatavate aspektide kohta teavet leida.

18.3

Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 kohast KTKde kohaldamata jätmist käsitlevad asjakohased otsused (vajaduse korral).

18.4

Veeremitüübi vastavusdeklaratsioon ja seonduvad dokumendid (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 24).

18.5

Liikuvate allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid, sh lisatud tehnilised toimikud (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 15).

18.6

Taotlusele ja eelmist luba käsitlevale otsusele lisatud toimik või vajaduse korral viide artikli 46 kohasele otsusele ja täielikule lisatud toimikule ühtses kontaktpunktis arhiveeritud otsuse kohta.

18.7

Nõuete koostamiseks kasutatud meetod ja vajaduse korral (2) selle kirjeldus järgmise puhul:

a)	direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 3 ja III lisas täpsustatud olulised nõuded allsüsteemide jaoks;

b)	allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremis;

c)	allasüsteemide ohutu integreerimine veeremis ning

d)	veeremi tehniline ühilduvus kasutusala võrgustikuga.

18.8

Riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruanne (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15), mis hõlmab nõuete koostamist allsüsteemidega seotud oluliste ohutusnõuete ning allsüsteemidevahelise ohutu integreerimise puhul.

18.9

KTKde ja/või siseriiklike eeskirjadega täielikult hõlmamata juhtudel dokumentaalsed tõendid veeremi tehnilise ühilduvuse kohta kasutusala võrgustikuga.

18.10

Riske käsitlev deklaratsioon (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 16), mis hõlmab nõuete koostamist allsüsteemidega seotud oluliste ohutusnõuete ning allsüsteemidevahelise ohutu integreerimisega seotud KTKde ja siseriiklike eeskirjadega hõlmamata aspektide puhul.

18.11

Riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruanne (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15), mis hõlmab veeremi üldise ohutustaseme võimalikku muutmist.

18.12

Riske käsitlev deklaratsioon (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 16), mis hõlmab veeremi üldise ohutustaseme võimalikku muutmist.

18.13

ERATV puhul nõutav teave (vastavalt otsuse 2011/665/EL II lisale).

18.14

Hooldus- ja käitamisdokumendid (sh päästedokumendid), kui neid ei käsitleta punktides 18.4 ja/või 18.5.

(1) Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all) (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

(2) Standardiseerimata meetodi korral.

II LISA

Lube väljaandva asutuse tehtava hindamise aspektid

Lube väljaandva asutuse hinnatav teave määratakse kindlaks eraldi iga loaandmisjuhu kohta. (x) kohaldatavat loaandmisjuhtu käsitlevas veerus märgib, et kõnealuse aspekti hindamine on konkreetsel loaandmisjuhul kohustuslik.

Esimene luba

Veeremitüübi uuendatud luba

Kasutusala laiendamine

Uus luba

Tüübile vastavuse luba

Taotlus vastab eelneva tegevuse alusele (vajaduse korral).

Taotleja on valinud sobiva loatüübi.

Taotleja on loetlenud õiged KTKd ja muud kohaldatavad liidu õigusaktid.

Valitud vastavushindamisasutused (teavitatud asutus(ed), hindamisasutus (CSM RA)) on nõuetekohaselt akrediteeritud või tunnustatud.

KTKde kohaldamata jätmine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikliga 7:

5.1.	kehtivus (aeg ja kasutusala);

5.2.	projekti puhul kohaldatav ning

5.3.	kooskõlas kehtestatud ja kohaldatavate eeskirjadega.

6.1.

Kas nõuete koostamisel kasutatud meetod on eesmärgipärane seoses järgmisega:

a)	kas kasutati standardiseeritud/aktsepteeritud meetodit ning

b)	kas meetod on ette nähtud ja sobilik olulisteks nõueteks, mida ta hõlmab?

6.2.

Kui kohaldatud meetod on standardiseerimata või hõlmab muid olulisi nõudeid kui need, mille jaoks see on mõeldud, kontrollitakse järgmisi aspekte, et hinnata, kas meetodi puhul on neid piisavalt arvesse võetud ja need on meetodiga piisavalt hõlmatud:

a)	kohaldatud sõltumatu hindamise ulatus;

b)	süsteemi määratlemine;

c)	ohu määratlemine ja liigitamine;

d)	riski heakskiitmiseks valitud põhimõtted;

e)	riskihindamine;

f)	kindlaksmääratud nõuded;

g)	nõuetele vastavuse tõendamine;

h)	ohtude haldamine (logi).

Nõuete koostamiseks kasutatud meetodiga saadud piisavad tõendid:

7.1.

kui nõuete koostamise meetodina on kasutatud määruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlust, kontrollitakse järgmist:

a)	riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud taotleja deklaratsioon (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 16) on taotleja poolt allkirjastatud ning kinnitavad seda, et kõik väljaselgitatud ohud ja seonduvad riskid on vastuvõetaval tasemel kontrolli all;

riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruanne (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15) toetavad artikli 13 kohaselt taotleja deklaratsiooni kindlaks määratud kohaldamisala kohta ning vähemalt allsüsteemidega seotud olulist ohutusnõuet ja nendevahelist ohutut integreerimist veeremis.

7.2.

Kui nõuete koostamise meetodina on kasutatud muud meetodit kui määruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlus, kontrollitakse järgmist:

a)	kas süsteemi määratlus on täielik ja kooskõlas veeremi konstruktsiooniga?

b)	kas ohu määratlemine ja liigitamine on järjepidev ja usutav?

c)	kas kõik riskid on nõuetekohaselt juhitud ja maandatud?

d)	kas riskijuhtimisel väljaselgitatud nõuded on nõuetekohaselt seotud konkreetse riskiga ja nõude täitmist toetavate tõenditega?

e)	kas ohtude haldamine on kogu protsessi jooksul olnud struktureeritud ja järjepidev?

f)	kas sõltumatu hinnangu järeldus on positiivne?

EÜ vastavustõendamise deklaratsioonide ja EÜ sertifikaatide (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 15) puhul kontrollitakse järgmist:

8.1.	allkirjad;

8.2.

kehtivus;

8.3.	kohaldamisala;

8.4.	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud, mittevastavused;

8.5.	KTKde kohaldamata jätmine (vajaduse korral);

8.6.	hõlmatud on kõik kohaldatavad õigusaktid, sh muud raudteevaldkonnaga mitteseotud õigusaktid;

8.7.

koostalitluse komponendid (kehtivus, kohaldamisala, kasutustingimused ja muud piirangud):

a)	EÜ vastavussertifikaadid;

b)	EÜ kasutuskõlblikkuse sertifikaadid.

Vastavushindamisasutuste aruannete (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 15) puhul kontrollitakse järgmist:

9.1.	kooskõla EÜ vastavustõendamise deklaratsioonide ja EÜ sertifikaatidega;

9.2.	hõlmatud on kõik kohaldatavad eeskirjad;

9.3.	kõrvalekalded ja mittevastavused (vajaduse korral) on välja selgitatud ja need vastavad kohaldamata jätmise taotlustele;

9.4.	kasutatavate moodulite kombineerimine on lubatud;

9.5.	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud on nõuetekohaselt välja selgitatud ja kooskõlas loa taotluse tingimustega;

9.6.	vastavushindamisasutuste kasutatavad täiendavad tõendid vastavad KTKdes kirjeldatud kohaldatavatele hindamisetappidele (konstruktsiooni läbivaatamine, tüübikatsetus jne).

Kasutusalaga seotud riiklike ohutusasutuste hinnangute kontroll vastavalt artiklile 43.

Algse veeremitüübi loa kehtivus.

Algne veeremitüübi luba kehtib asjaomases kasutusvaldkonnas.

Kehtivad veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud.

Positiivne arvamus riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruandes (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15), mis hõlmab nõuete koostamist allsüsteemidega seotud oluliste ohutusnõuete ja allsüsteemidevahelise ohutu integreerimise puhul.

Positiivne arvamus riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruandes (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15), mis hõlmab veeremi üldise ohutustaseme võimalikku muutmist (oluline muudatus).

Muutused võrreldes lubatud veeremitüübiga on piisavalt kirjeldatud ning vastavad riskihindamise ühise ohutusmeetodiga ette nähtud ohutuse hindamise aruandele (määruse (EL) nr 402/2013 artikkel 15).

EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid ja EÜ sertifikaadid on muudetud ja/või ajakohastatud eeskirjade osas nõuetekohaselt ajakohastatud.

Vastavushindamisasutuste aruanded on muudetud ja/või ajakohastatud eeskirjade osas nõuetekohaselt ajakohastatud:

18.1	muudetud ja/või ajakohastatud eeskirjad on hõlmatud;

18.2	on tõendeid, et veeremitüüp vastab endiselt nõuetele.

Tõendid, et veeremitüübi konstruktsioon ei ole muutunud.

Veeremitüübi vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud veeremi või veeremiseeriate identifitseerimine.

Veeremitüübi vastavusdeklaratsioon ja täiendavad dokumendid (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 24).

III LISA

Kasutusalaga seotud asjaomase riikliku ohutusasutuse tehtava hindamise aspektid

Käesolevat lisa ei kohaldata juhul, kui kasutusala hõlmab tervet ELi võrgustikku ja KTKd sisaldavad seda käsitlevaid eritingimusi.

Teave, mida kasutusalaga seotud asjaomased riiklikud ohutusasutused seoses asjakohaste siseriiklike eeskirjadega hindavad, määratakse kindlaks loaandmisjuhtude kaupa. (x) kohaldatavat loaandmisjuhtu käsitlevas veerus märgib, et kõnealuse aspekti hindamine on konkreetsel loaandmisjuhul kohustuslik.

Esimene luba

Uus luba

Kasutusala laiendamine

Veeremitüübi uuendatud luba

Taotlus vastab eelneva tegevuse alusele (vajaduse korral).

Kasutusala on asjaomase liikmesriigi puhul nõuetekohaselt määratletud.

Taotleja on asjaomase kasutusala puhul kindlaks määranud õiged siseriiklikud eeskirjad ja nõuded.

Asjaomase kasutusala jaoks valitud vastavushindamisasutused (määratud asutus(ed), hindamisasutus (CSM RA)) on nõuetekohaselt akrediteeritud või tunnustatud.

Nõuete koostamiseks kasutatud meetodiga saadud piisavad tõendid üksnes asjaomase kasutusala siseriiklike eeskirjade puhul:

5.1.

kui nõuete koostamise meetodina on kasutatud muud meetodit kui määruse (EL) nr 402/2013 I lisas esitatud riskijuhtimismenetlus, kontrollitakse järgmist:

a)	kas süsteemi määratlus on täielik ja kooskõlas veeremi konstruktsiooniga?

b)	kas ohu määratlemine ja liigitamine on järjepidev ja usutav?

c)	kas kõik riskid on nõuetekohaselt juhitud ja maandatud?

d)	kas riskijuhtimisest tulenevad nõuded on nõuetekohaselt seotud konkreetse riskiga ja nõude täitmist toetavate tõenditega?

EÜ vastavustõendamise deklaratsioonide ja sertifikaatide (siseriiklike eeskirjade) (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 15) puhul kontrollitakse järgmist:

6.1.	allkirjad;

6.2.

kehtivus;

6.3.	kohaldamisala;

6.4.	veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud, mittevastavused.

Vastavushindamisasutuste aruannete (direktiivi (EL) 2016/797 artikkel 15) puhul kontrollitakse järgmist:

7.1.	kooskõla EÜ vastavustõendamise deklaratsioonide ja sertifikaatidega;

7.2.	kõrvalekalded ja mittevastavused (vajaduse korral) on välja selgitatud;

7.3.	kasutamise tingimused ja muud piirangud on nõuetekohaselt välja selgitatud ja kooskõlas loa taotluse tingimustega;

7.4.	vastavushindamisasutuste kasutatavad täiendavad tõendid vastavad siseriiklikes eeskirjades kirjeldatud kohaldatavatele hindamisetappidele.

Kehtivad veeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud.

EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid ja EÜ sertifikaadid on muudetud/ajakohastatud siseriiklike eeskirjade osas nõuetekohaselt ajakohastatud.

Vastavushindamisasutuste aruanded on muudetud/ajakohastatud eeskirjade osas nõuetekohaselt ajakohastatud:

13.1.

muudetud/ajakohastatud eeskirjad on hõlmatud;

13.2.

on tõendeid, et veeremitüüp vastab endiselt nõuetele.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 90

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 6. aprill 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/538, 7. detsember 2017, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 1. muudatuse liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise koostöömemorandumi NAT-I-9406 1. muudatus	3
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/539, 20. märts 2018, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kindlustuse ja edasikindlustusega seotud usaldatavusnõudeid käsitleva kahepoolse lepingu sõlmimise kohta	36
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/540, 23. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga	38
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/541, 20. detsember 2017, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/2358 ja delegeeritud määrust (EL) 2017/2359 nende kohaldamise alguskuupäeva osas ( 1 )	59
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/542, 22. jaanuar 2018, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) 2017/86 (millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres) kreekakeelset versiooni	61
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/543, 23. jaanuar 2018, millega parandatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 812/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses veesoojendite, kuumaveesalvestite ning veesalvestiga päikesekütteseadmete energiamärgistusega) hispaaniakeelset teksti ( 1 )	63
	*	Komisjoni määrus (EL) 2018/544, 27. märts 2018, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse sinise marliini püük Atlandi ookeanil	64
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/545, 4. aprill 2018, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 ( 1 )	66
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2018/546, 15. märts 2018, omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2018/10)	105
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2018/547, 27. märts 2018, millega volitatakse tööüksuste juhte vastu võtma omavahendeid käsitlevaid delegeeritud otsuseid (EKP/2018/11)	110

Nr	01/TQ120
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	BUM/ATLANT
Liik	Sinine marliin (Makaira nigricans)
Piirkond	Atlandi ookean
Kuupäev	1.1.2018

		Parandused
	*	Nõukogu 23. jaanuari 2018. aasta määruse (EL) 2018/120 (millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/127) parandus ( ELT L 27, 31.1.2018 )	112


	(1) EMPs kohaldatav tekst