9.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 67/3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/344,

14. november 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane kehtestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks metoodika, mille kohaselt viiakse läbi hindamisi eesmärgiga selgitada välja, kas on erinevusi selles, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid, kelle suhtes on võetud kriisilahendusmeetmeid, tegelikult koheldakse, ja summas, mille need aktsionärid ja võlausaldajad saanuksid, kui direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud asutuse või ettevõtja (edaspidi „üksus“) suhtes oleks kuupäeval, mil tema suhtes tehti direktiivi 2014/59/EL artikli 82 kohaselt kriisi lahendamise otsus, alustatud tavalist maksejõuetusmenetlust.

(2)	Igasugune kohtlemise erinevus, mille tulemusena konkreetne aktsionär või võlausaldaja saab kriisilahenduse korral suuremat kahju, peaks andma sellele aktsionärile või võlausaldajale õiguse saada direktiivi 2014/59/EL artikli 101 lõike 1 punkti e alusel kriisilahendusrahastust hüvitist.

(3)

Järelhindamise peab läbi viima nõutav sõltumatu isik, kes vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 (2) artiklis 38 sätestatud tingimustele (edaspidi „hindaja“), ja ta peab seda tegema niipea kui võimalik pärast kriisilahendusmeetme(te) võtmist, isegi kui hindamise lõpuleviimine peaks olema aeganõudev. Selle hindamise aluseks peaks olema üksuse kriisi lahendamise otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga kättesaadav teave, et adekvaatselt kajastada kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval esinenud konkreetseid asjaolusid, nagu pingelist turuolukorda. Pärast kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeva saadud teavet tuleks kasutada üksnes juhul, kui on võimalik mõistlikult eeldada, et see pidi sel kuupäeval teada olema.

(4)

Et tagada põhjaliku ja tõsiseltvõetava hindamise läbiviimine, peaks hindajal olema juurdepääs igasugustele asjakohastele juriidilistele dokumentidele, sealhulgas loetelule kõikidest nõuetest ja tingimuslikest nõuetest üksuse vastu, mis on liigitatud vastavalt nende nõudeõiguse järgule tavalises maksejõuetusmenetluses. Hindajal peaks olema lubatud sõlmida kokkuleppeid, et saada spetsialistilt nõu või kasutada eksperditeadmisi, kui asjaolud seda nõuavad.

(5)

Et selgitada välja, kuidas aktsionäre ja võlausaldajaid oleks koheldud juhul, kui üksuse suhtes oleks algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, peaks hindaja määrama kindlaks selliste netorahavoogude eeldatava ajastuse ja summa, mille iga aktsionär või võlausaldaja oleks saanud maksejõuetusmenetluse korral, eeldamata riigiabi andmist ja diskonteerituna vastava(te) diskontomäära(de)ga. Selliste hinnangute andmisel võib hindaja tugineda ka teabele lähiminevikus samalaadsetes krediidiasutustes aset leidnud maksejõuetusmenetluste kohta, kui selline teave on kättesaadav ja asjakohane.

(6)	Aktsionäridele ja võlausaldajatele kriisilahenduse käigus tegelikult osaks saanud kohtlemise kindlaksmääramisel tuleks arvestada seda, kas need aktsionärid ja võlausaldajad on kriisilahendusmeetme kehtestamise tulemusena saanud hüvitist vastavalt kas omakapitali, võla või raha näol.

(7)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(8)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud sellega seotud võimalikke kulusid-tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldsätted

1. Et määrata kindlaks aktsionäridele ja võlausaldajatele tavalise maksejõuetusmenetluse korral osaks saav kohtlemine, peab hindamine põhinema üksnes faktidel ja asjaoludel, mis eksisteerisid kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval ja mille kohta võib mõistlikult eeldada, et need olid sel kuupäeval teada, ja mis oleksid mõjutanud üksuse varade ja kohustuste mõõtmist sel kuupäeval, kui nad oleksid hindajale teada olnud.

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäev“ kuupäeva, mil direktiivi 2014/59/EL artikli 82 alusel võetakse vastu otsus lahendada üksuse kriis.

2. Et määrata kindlaks aktsionäridele ja võlausaldajatele kriisilahendusmenetluses tegelikult osaks saav kohtlemine, peab hindaja tuginema kättesaadavatele faktidele ja asjaoludele, mis eksisteerisid alates tegelikust kohtlemiskuupäevast või kuupäevast, mil aktsionärid ja võlausaldajad said hüvitist (edaspidi „tegelik kohtlemiskuupäev“).

3. Hindamise kontrollkuupäevaks on kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäev, mis võib erineda tegelikust kohtlemiskuupäevast. Kui hindaja leiab, et tulude diskonteerimise mõju on ebaoluline, võib kriisilahendusmeetme rakendamise kuupäeva diskonteerimata tulu võrrelda otse sellise hüpoteetilise tulu diskonteeritud summaga, mille aktsionärid ja võlausaldajad oleksid saanud juhul, kui üksuse suhtes oleks kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeval algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus.

Artikkel 2

Varade ja nõuete inventarinimestik

1. Hindaja koostab inventarinimestiku kõikidest üksusele kuuluvatest tuvastatavatest ja tingimuslikest varadest. Sellised inventarinimestikud peavad sisaldama varasid, millega seotud rahavoogude olemasolu on tõestatud või põhjendatult eeldatav.

2. Hindajale tehakse kättesaadavaks nimekiri kõigist nõuetest ja tingimuslikest nõuetest üksuse vastu. Selles nimekirjas liigitatakse kõik nõuded ja tingimuslikud nõuded vastavalt nende nõudeõiguse järgule tavalises maksejõuetusmenetluses. Hindajal on lubatud sõlmida kokkuleppeid, et saada spetsialistilt nõu või kasutada eksperditeadmisi küsimuses, kas nõuete järjestus on vastavuses kehtiva maksejõuetusõigusega.

3. Koormatud varad ja nende varadega tagatud nõuded teeb hindaja kindlaks eraldi.

Artikkel 3

Hindamise sammud

Et teha kindlaks, kas kohtlemises esineb erinevust direktiivi 2014/59/EL artikli 74 lõike 2 tähenduses, hindab hindaja järgmist:

kohtlemine, mis oleks osaks saanud aktsionäridele ja võlausaldajatele, kelle suhtes on rakendatud kriisilahendusmeetmeid, või vastav hoiuste tagamise skeem, juhul kui üksuse suhtes oleks kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeval algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus, võtmata arvesse igasugust erakorralist avaliku sektori finantstoetust;

ümberstruktureeritud nõuete väärtus pärast kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi või muude kriisilahendusõiguste ja -vahendite rakendamist või muude tulude väärtus, mille aktsionärid ja võlausaldajaid said tegelikul kohtlemiskuupäeval või tegelikel kohtlemiskuupäevadel, diskonteerituna kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeva järgi, kui seda peetakse vajalikuks, et võimaldada õiglast võrdlust punktis a osutatud kohtlemisega;

c)	kas punktis a osutatud kohtlemise tulemus on punktis b osutatud väärtusest suurem iga võlausaldaja puhul vastavalt nõudeõiguse järgule tavalises maksejõuetusmenetluses, nagu on kindlaks määratud artikli 2 kohaselt.

Artikkel 4

Aktsionäridele ja võlausaldajatele tavalise maksejõuetusmenetluse korral osaks saava kohtlemise kindlaksmääramine

1. Artikli 3 punkti a kohase hindamise metoodika piirdub tavapärase maksejõuetusmenetluse korral eeldatava rahavoo diskonteeritud summa kindlaksmääramisega.

2. Eeldatavad rahavood diskonteeritakse määra(de)ga, mis kajastavad vastavalt vajadusele kas eeldatavate rahavoogudega seotud ajastust, kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast alates valitsenud asjaolusid, riskivabasid intressimäärasid, samalaadsete üksuste poolt emiteeritud samalaadsete finantsinstrumentide riskipreemiaid, turutingimusi või potentsiaalsete omandajate kohaldatavaid diskontomäärasid ja hinnatava elemendi või hinnatavate elementide muid asjakohaseid omadusi („asjakohane diskontomäär“). Asjakohast diskontomäära ei kohaldata, kui kohaldatav maksejõuetusõigus või -tava näeb ette erimäärad, kui need on hindamise seisukohalt asjakohased.

3. Hindaja võtab tavalise maksejõuetusmenetluse korral eeldatava rahavoo diskonteeritud summa kindlaksmääramisel arvesse järgmist:

a)	asjaomases jurisdiktsioonis kehtiv maksejõuetusõigus või -tava, mis võib mõjutada selliseid tegureid nagu eeldatav võõrandamiseks kuluv aeg või varade tagastamise määrad;

b)	mõistlikult prognoositavad haldus-, tehingu-, hooldus-, võõrandamis- ja muud kulud, mida haldur või pankrotihaldur peaks kandma, aga ka finantseerimiskulud;

c)	teave lähiminevikus samalaadsetes üksustes aset leidnud maksejõuetusmenetluste kohta, kui selline teave on kättesaadav ja asjakohane.

4. Aktiivsetel turgudel kaubeldavate varade puhul kasutab hindaja täheldatud turuhindu, välja arvatud juhul, kui üksuse varade turustatavust pärsivad erilised asjaolud nagu turu kontsentratsioon, küllastumine või sügavus.

5. Varade puhul, millega aktiivsetel turgudel ei kaubelda, võtab hindaja eeldatavate rahavoogude summa ja ajastuse kindlaksmääramisel arvesse mitut tegurit, sealhulgas:

a)	hinnad, mida on täheldatud aktiivsetel turgudel, kus kaubeldakse samalaadsete varadega;

b)	hinnad, mida on samalaadsete ja samas seisundis olevate varade puhul täheldatud tavalistes maksejõuetusmenetlustes või muidu pingelises olukorras toimunud tehingutes;

c)	hinnad, mida on täheldatud samalaadsete üksustega seotud kriisilahendusmenetluse raames toimunud tehingutes, mis hõlmavad ettevõtte müüki või üleminekut sildasutusele või varavalitsemisettevõtjale;

d)	tõenäosus, et vara tekitab tavalise maksejõuetusmenetluse käigus sissetulevaid netorahavooge;

e)	etteantud võõrandamistähtaja jooksul oodatavad turutingimused, sealhulgas turu sügavus ja võime selle tähtaja jooksul sellises mahus varasid vahetada, ning

f)	etteantud võõrandamistähtaja pikkus peab kajastama kohaldatava maksejõuetusõiguse mõju, sealhulgas likvideerimismenetluse eeldatavat kestust, või asjaomaste varade eripära.

6. Hindaja peab kaaluma, kas üksuse finantsseisund oleks mõjutanud eeldatavaid rahavoogusid, sealhulgas kitsendanud haldurile potentsiaalsete ostjatega läbirääkimiste pidamisel võimaldatud mänguruumi.

7. Kui asjaomase maksejõuetusmenetluse kohaldatavatest sätetest ei tulene teisiti, peavad rahavood võimaluse korral kajastama võlausaldajate lepingulisi, seadusest tulenevaid või muid juriidilisi õigusi või tavapäraseid maksejõuetustavasid.

8. Hindamise käigus arvutatud hüpoteetilised tulud jaotatakse aktsionäride ja võlausaldajate vahel vastavalt nende nõudeõiguse järgule kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel, nagu on sätestatud artiklis 3.

9. Et määrata maksejõuetusmenetluse korral kindlaks tuletisinstrumentidega seotud nõuete tagamata summad, rakendab hindaja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1401 (4) sätestatud metoodikat ulatuses, mis vastab maksejõuetusõigusele ja -tavale.

Artikkel 5

Aktsionäridele ja võlausaldajatele kriisilahendusmenetluses tegelikult osaks saanud kohtlemise kindlakstegemine

1. Hindaja selgitab välja kõik pärast kapitaliinstrumentide allahindamist või konverteerimist ja kriisilahendusmeetmete võtmist veel rahuldamata nõuded ja loovutab need nõuded juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes olid kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeval üksuse aktsionärid või võlausaldajad. Hindaja määrab kindlaks nende tegeliku kohtlemise kooskõlas lõigetega 2–4, välja arvatud juhul, kui need juriidilised ja füüsilised isikud, kes olid kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval üksuse aktsionärid või võlausaldajad, saavad kriisilahendusmenetluse tulemusena rahalist hüvitist.

2. Kui juriidilised ja füüsilised isikud, kes olid kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäeval üksuse aktsionärid või võlausaldajad, saavad kriisilahendusmenetluse tulemusena hüvitiseks omakapitaliinstrumente, määrab hindaja kindlaks nende tegeliku kohtlemise, esitades konverteeritud kapitaliinstrumentide omanikele või nõudeõiguste teisendamises osalevatele võlausaldajatele tasuks üle antud või emiteeritud aktsiate hinnangulise koguväärtuse. See hinnang võib põhineda turuhinnal, mis on saadud üldtunnustatud hindamismeetodite kohase hindamise tulemusena.

3. Kui füüsilised ja juriidilised isikud, kes olid kriisilahendusotsuse tegemise kuupäeval üksuse aktsionärid või võlausaldajad, saavad kriisilahendusmenetluse tulemusena hüvitiseks võlainstrumente, määrab hindaja kindlaks nende tegeliku kohtlemise, võttes arvesse selliseid tegureid nagu allahindamisest või konverteerimisest tulenevad muutused lepingulistes rahavoogudes või muude kriisilahendusmeetmete rakendamine, aga ka vastavat diskontomäära.

4. Rahuldamata nõuete puhul võib hindaja koos lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud teguritega arvesse võtta ka hindu, mida on täheldatud aktiivsetel turgudel samade või samalaadsete instrumentide puhul, mille on emiteerinud kriisilahendusmenetluses olev üksus või muud samalaadsed üksused, juhul kui need andmed on kättesaadavad.

Artikkel 6

Hindamisaruanne

Hindaja koostab kriisilahendusasutusele hindamisaruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	hindamise kokkuvõte, sealhulgas ülevaade hindamisvahemikest ja hindamise ebakindluse allikatest;

b)	peamiste kasutatud metoodikate ja eelduste selgitus ning kui tundlik on hinnang nende suhtes;

c)	võimaluse korral selgitus selle kohta, miks hinnang erineb muudest asjakohastest hinnangutest, sealhulgas hinnangutest, mis on koostatud vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2018/345, või muudest seaduse alusel koostatud või arvestuslikest hinnangutest.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4) Komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks (ELT L 228, 23.8.2016, lk 7).

9.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 67/8

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/345,

14. november 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise lähtealused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kriisilahenduse korral on oluline vahet teha ühelt poolt esmasel hindamisel, mille käigus hinnatakse, kas kapitaliinstrumentide allahindamise ja konverteerimise või kriisilahenduse tingimused on täidetud, ja teiselt poolt hilisemal hindamisel, mille alusel otsustatakse kriisilahenduse ühe või mitme vahendi kasutamise üle. Esmase hindamisega seoses on vaja tagada, et selle kindlaks määramisel, kas kriisilahenduse või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise tingimused on täidetud, hinnatakse üksuse varade ja kohustuste väärtust õiglaselt ja realistlikult. Seoses hilisema hindamisega, mis annab teavet kriisilahenduse meetmete üle otsustamiseks, on oluline tagada, et üksuse varade ja kohustuste väärtuse hindamine, mille alusel valitakse jätkusuutmatuse ilmnemisel kriisilahendusmeede ja kapitaliinstrumentide võimaliku allahindamise või konverteerimise ulatus, põhineb õiglastel, usaldusväärsetel ja realistlikel eeldustel.

(2)

Et väärtuse hindamine oleks õiglane, usaldusväärne ja realistlik, on oluline, et selles prognoositaks sündmuste ja kriisilahendusasutuse võimalike eri meetmete mõju enne seda, kui võetakse jätkusuutmatuse ilmnemisel mõni kriisilahendusmeede või kasutatakse kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust.

(3)

Hindajal peaks olema juurdepääs kõigile olulise teabe allikatele ja eksperditeadmistele, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisestele andmetele, süsteemidele ja mudelitele. Kriisilahendusasutus peaks direktiivi 2014/59/EL artikli 15 kohase kriisilahenduskõlblikkuse hindamise raames hindama ettevõttesiseste vahendite ja süsteemide võimet toetada kriislahendusmenetluses väärtuse hindamisi. Hindajal peaks samuti olema lubatud sõlmida kokkuleppeid spetsialistilt nõu saamiseks või eksperditeadmiste kasutamiseks. Spetsialistilt nõu saamine või eksperditeadmiste kasutamine võib olla oluline näiteks direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 8 kohase hinnangu koostamisel kohtlemise erinevuse kohta. Seepärast peaks kriisilahendusasutus veenduma, et hindajal on juurdepääs kas kõigi nõuete nimekirjale, sealhulgas tingimuslikele nõuetele üksuse vastu, kus nõuded on liigitatud tavalise maksejõuetusmenetluse kohase nõudeõigus- ja rahuldamisjärgu alusel, või saab ta kasutada asjakohast juriidilist nõu sellise nimekirja koostamiseks.

(4)

Selle, kas üksus on maksejõuetu või jääb selleks tõenäoliselt, võib vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktile a kindlaks teha kas pädev asutus või kriisilahendusasutus. Krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või selleks tõenäoliselt muutumise kindlakstegemisel peaks pädev asutus võtma arvesse käesoleva määruse II peatükis sätestatud väärtuse hindamist (kui see on juba olemas) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 6 kohaselt välja antud suuniseid, millega ühtlustatakse kõnealuse kriisilahendustingimuse kindlaksmääramisega seotud tavasid.

(5)

Hindamised, mis peaksid andma teavet pädevatele või kriisilahendusasutustele selle üle otsustamiseks, kas kriisilahenduse või kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise tingimused on täidetud, peaksid olema kooskõlas kohaldatavate arvestusstandardite ja usaldatavusnõudeid käsitleva õigusraamistikuga. Hindajal peaks siiski olema võimalik kalduda kõrvale eeldustest, mida üksuse juhtkond kasutas finantsaruande koostamisel, tingimusel et kõrvalekaldumine on kooskõlas kohaldatavate arvestusstandardite ja usaldatavusnõudeid käsitleva õigusraamistikuga. Kõnealustest eeldustest kõrvalekaldumise korral tuleks väärtuse hindamisel tugineda parimale kättesaadavale teabele ja järgida kehtivaid järelevalvesuuniseid või arvestusstandardite muid üldiselt tunnustatud tõlgendusi, et üksuse finantsseisundit kajastataks õiglaselt ja realistlikult.

(6)

Asjakohane on reeglitega tagada, et väärtuse hindamised, mille alusel valitakse või kavandatakse kriisilahendusmeede või kavandatakse kapitaliinstrumentide allahindamise ja konverteerimise ulatust jätkusuutmatuse ilmnemisel, on õiglased, usaldusväärsed ja realistlikud, et tagada kõigi kahjumite täielik kajastamine kriisilahenduse vahendite rakendamise või asjaomaste kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamise ajal. Kriisilahendusasutuse poolt kaalutava konkreetse kriisilahendusmeetme jaoks tuleks valida kõige sobivam mõõtmisalus (hoidmis- või võõrandamisväärtus).

(7)

Hindamistel, mis jätkusuutmatuse ilmnemisel peavad andma teavet kriisilahendusmeetme või kapitaliinstrumentide allahindamise ja konverteerimise ulatuse valimiseks või kavandamiseks, tuleks hinnata majanduslikku, mitte aga arvestuslikku väärtust. Sellistel hindamistel tuleks võtta arvesse nende rahavoogude nüüdisväärtust, mida üksus võib mõistlikult eeldada, isegi kui selleks on vaja kõrvale kalduda arvestuse või usaldatavusnõuete kohastest hindamisraamistikest.

(8)

Hindamised, mis peavad andma teavet kriisilahendusmeetmete valimiseks ja kavandamiseks, peaksid peegeldama asjaolu, et rahavood võivad tuleneda varade hoidmise jätkumisest, samas aga võtma arvesse kriisilahenduse võimalikku mõju tulevastele rahavoogudele ning õiglasi, usaldusväärseid ja realistlikke eeldusi seoses makseviivituse määrade ja kahjumi suurusega. Peale selle, et määrata kindlaks aktsiate konverteerimisjärgne omakapitali väärtus, peaks hindaja saama võtta arvesse mõistlikke eeldusi frantsiisiväärtuse kohta.

(9)

Või kui üksus ei suuda varasid hoida või nende võõrandamist peetakse kriisilahenduse eesmärkide saavutamisel vajalikuks või asjakohaseks, peaks väärtuse hindamine peegeldama seda, et kõnealused rahavood võivad kindlaksmääratud võõrandamisperioodi jooksul tuleneda varade, kohustuste või äriliinide võõrandamisest.

(10)

Võõrandamisväärtus peaks üldiselt vastama turul täheldatavale hinnale, mida võiks saada konkreetse vara või varade rühma eest turul ja seda võib olla diskonteeritud ulatuses, mis on üleantavate varade summa seisukohast asjakohane. Hindaja peaks siiski saama võõrandamisväärtuse kindlakstegemisel vähendada täheldatavat turuhinda, et võtta arvesse võimalikku kiirendatud müügi allahindlust, kui see on kriisilahendusskeemi alusel võetavate meetmete seisukohast asjakohane. Kui varadel puudub likviidne turg, tuleks võõrandamisväärtus kindlaks teha täheldatavate hindade alusel turgudel, kus kaubeldakse sarnaste varadega, või mudelarvutuste alusel, kasutades täheldatavaid turuparameetreid, rakendades mittelikviidsuse puhul vajaduse korral diskonteerimist. Kui kaalutakse ettevõtte võõrandamise või sildasutuse vahendi kasutamist, võidakse võõrandamisväärtuse kindlaksmääramisel võtta arvesse frantsiisiväärtuse mõistlikke eeldusi.

(11)

Et direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikega 8 nõutud hinnang aktsionäride ja võlausaldajate klasside eeldatavale kohtlemisele, kui krediidiasutus või investeerimisühing või üksus oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses, ja kõnealuse direktiivi artikli 74 kohane kriisilahendusjärgse kohtlemise hinnang arvutataks ühtselt, on oluline, et hindaja järgiks vajaduse korral kõnealusele hindamisele kehtestatud kriteeriume.

(12)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 9 kohane esialgne hindamine, mille alusel tehakse otsus sobiva kriisilahendusmeetme võtmise kohta, peaks sisaldama puhvrit, mille suurus on ligilähedane täiendava kahjumi summale. See puhver peaks põhinema kõnealuse täiendava kahjumi õiglasel, usaldusväärsel ja realistlikul hinnangul. Puhvri arvutust toetavaid otsuseid ja eeldusi tuleks hindamisaruandes piisavalt selgitada ja põhjendada.

(13)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 15 punktides a ja c osutatud hindamisel peaks hindaja selgitama ja põhjendama põhieeldusi, kahtlusi ja hinnangu tundlikkust nende põhieelduste ja kahtluste suhtes. Märkimisväärsed erinevused hindamisel kasutatud eelduste ja arvestuse või õigusalase teabe aluseks olevate eelduste vahel, kui need on hindajale teada, tuleks esitada hindamisaruandes. Hindaja peaks selles aruandes esitama ka mis tahes asjakohase lisateabe, mis tema arvates võiks kriisilahendusasutust aidata.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume tuleks arvesse võtta ainult direktiivi 2014/59/EL artikli 36 kohase hindamise tegemisel. Need ei tohiks asendada ega muuta arvestuspõhimõtteid ega -standardeid või usaldatavusnõudeid käsitlevat õigusraamistikku, mida kohaldatakse üksuste suhtes muu kui kriisilahendusega seoses. Siiski peaks olema võimalik kasutada hindamise käigus saadud teavet, et tuvastada, kui üksus ei ole järginud arvestusstandardeid või usaldatavusnõudeid käsitlevat õigusraamistikku, või teha kindlaks muutused üksuse arvestusmeetodites, eeldustes või hinnangutes, millest sõltub varade ja kohustuste mõõtmine. Selliseid asjaolusid tuleks näiteks võtta arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 6 kohase ajakohastatud bilansi koostamisel. Selleks peaks hindaja esitama piisava selgituse kehtiva ja ajakohastatud bilansi erinevuste kohta.

(15)	Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(16)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „väärtuse hindamine“– üksuse varade ja kohustuste hindamine, mille teeb hindaja vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikele 1 või esialgne hindamine, mille teeb kriisilahendusasutus või vajaduse korral hindaja vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 36 lõigetele 2 ja 9;

b) „hindaja“– sõltumatu hindaja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 (3) artikli 38 tähenduses või kriisilahendusasutus, kes teeb esialgse hindamise vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõigetele 2 ja 9;

c) „üksus“– direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud krediidiasutus, investeerimisühing või üksus;

d) „õiglane väärtus“– hind, mida saadaks asjaomase arvestusraamistiku kohasel hindamise päeval turuosaliste nõuetekohase tehingu põhjal vara müügi eest või mida makstaks kohustuse üleandmisel;

e) „hoidmisväärtus“– selliste rahavoogude asjakohaselt diskonteeritud nüüdisväärtus, mida üksus võib mõistlikult prognoosida teatavate varade ja kohustuste säilitamise korral õiglaste, usaldusväärsete ja realistlike eelduste kohaselt, võttes arvesse tegureid, mis kriisilahenduse korral mõjutavad kliendi või vastaspoole käitumist või muid hindamisparameetreid;

f) „võõrandamisväärtus“– artikli 12 lõikes 5 osutatud mõõtmisalus;

g) „frantsiisiväärtus“– rahavoogude neto nüüdisväärtus, mida võib mõistlikult prognoosida varade ja kohustuste ja äritegevuse säilimise ja uuendamise korral ning mis sisaldab mis tahes ärivõimaluste mõju, sealhulgas neid, mis tulenevad hindaja hinnatud eri kriisilahendusmeetmetest. Frantsiisiväärtus võib olla suurem või väiksem väärtusest, mis tuleneb varade ja kohustuste lepingutingimustest hindamise kuupäeva seisuga;

h) „omakapitali väärtus“– üle antud või emiteeritud aktsiate hinnanguline turuhind, mis saadakse üldiselt tunnustatud hindamismeetodit kasutades. Sõltuvalt varade ja äritegevuse laadist võib omakapitali väärtus sisaldada frantsiisiväärtust;

i) „mõõtmisalus“– meetod hindaja esitatava varade või kohustuste rahalise summa kindlaksmääramiseks;

j) „kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäev“– kuupäev, mil direktiivi 2014/59/EL artikli 82 kohaselt on vastu võetud otsus lahendada üksuse kriis.

Artikkel 2

Üldkriteeriumid

1. Hindamisel kaalub hindaja eeldatavaid rahavoogusid mõjutavaid asjaolusid ning üksuse varade ja kohustuste suhtes kohaldatavat diskontomäära ning püüab õiglaselt esitada üksuse finantsseisundit, võttes arvesse tema võimalusi ja riske.

2. Hindaja peab avalikustama hindamisel kasutatud põhieeldused ja põhjendama neid. Hindamisel mis tahes märkimisväärne kõrvalekaldumine eeldustest, mida üksuse juhtkond kasutas finantsaruannete koostamisel ja üksuse regulatiivse kapitali ja kapitalinõuete arvutamisel, peab tuginema parimale kättesaadavale teabele.

3. Hindaja peab esitama teatava vara, kohustuse või nende kombinatsiooni väärtuse parima punkthinnangu. Vajaduse korral tuleb hindamistulemused esitada ka väärtuse vahemikena.

4. Üksuse üksikute varade ja kohustuste mõõtmise kriteeriume, mis on sätestatud käesolevas määruses, kohaldatakse sõltuvalt asjaoludest ka portfellide, vararühmade või kombineeritud varade ning kohustuste, äriliinide või kogu üksuse mõõtmise suhtes.

5. Hindamisel jagatakse võlausaldajad klassidesse vastavalt maksejõuetusseaduse kohasele nõudeõiguse järgule ja hindamine peab sisaldama järgmisi hinnanguid:

a)	iga klassi nõuete väärtus vastavalt kehtivale maksejõuetusseadusele, ning kui see on asjakohane ja seda on võimalik kindlaks teha, vastavalt nõuete omanikele lepinguga antud õigustele;

b)	tulu, mida iga klass saaks, kui üksus oleks lõpetatud ja likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses. Esimese lõigu punktide a ja b kohaselt hinnanguid arvutades võib hindaja kohaldada vajaduse korral komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/344 artiklis 4 sätestatud kriteeriume.

6. Vajaduse ja võimaluse korral, võttes arvesse hindamise aega ja usaldusväärsust, võib kriisilahendusasutus nõuda mitut hindamist. Sellisel juhul peab kriisilahendusasutus kehtestama kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kuidas kasutada kõnealuseid hindamisi direktiivi 2014/59/EL artiklis 36 sätestatud eesmärkidel.

Artikkel 3

Hindamise kuupäev

Hindamise kuupäev on üks järgmistest:

a)	kontrollkuupäev, mille on hindaja kindlaks määranud selle kuupäeva alusel, mis on võimalikult vähe enne kuupäeva, mil kriisilahendusasutus tõenäoliselt teeb otsuse käivitada üksuse kriisilahenduse või kasutada kapitaliinstrumentide allahindamise või konverteerimise õigust;

b)	kui tehakse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 10 kohane lõplik järelhindamine, kriisilahendusotsuse vastuvõtmise kuupäev;

c)	tuletislepingutest tulenevate kohustuste korral ajahetk, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1401 (4) artikli 8 kohaselt.

Artikkel 4

Teabeallikad

Hindamine peab põhinema mis tahes teabel, mida hindaja peab hindamise kuupäeval asjakohaseks. Lisaks üksuse finantsaruannetele, seonduvatele auditiaruannetele ja regulatiivsele aruandlusele alates perioodi algusest, mis lõppeb võimalikult hindamiskuupäeva lähedal, võib kõnealune teave sisaldada järgmist:

a)	ajakohastatud finants- ja regulatiivsed aruanded, mille üksus on koostanud võimalikult hindamiskuupäeva lähedal;

b)	selliste peamiste meetodite, eelduste ja hinnangute selgitus, mida üksus on kasutanud finants- ja regulatiivsete aruannete koostamisel;

c)	üksuse kirjetes sisalduvad andmed;

d)	olulised turuandmed;

e)	hindaja juhtkonna ja audiitoritega peetud arutelude põhjal tehtud järeldused;

f)	olemasolu korral järelevalveasutuste hinnangud üksuse finantsseisundile, sealhulgas teave, mis on saadud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 27 lõike 1 punktile h;

g)	sektoripõhised hinnangud vara kvaliteedile, kui see on üksuse varade seisukohast asjakohane, samuti stressitestide tulemused;

h)	vastastikused hindamised, mida on asjakohaselt kohandatud, et võtta arvesse üksuse konkreetseid asjaolusid;

i)	varasem teave, mida on asjakohaselt kohandatud, et jätta välja tegurid, mis ei ole enam asjakohased, ja et lisada muud tegurid, mis ei mõjutanud varasemat teavet; või

j)	suundumuste analüüsid, mida on asjakohaselt kohandatud, et võtta arvesse üksuse konkreetseid asjaolusid.

Artikkel 5

Grupisisesed kokkulepped

1. Kui üksus kuulub gruppi, peab hindaja võtma arvesse mõju, mis grupisisest toetust käsitlevatel kehtivatel kokkulepetel võib olla varade ja kohustuste väärtusele, kui asjaolude põhjal on tõenäoline, et neid kokkuleppeid jõustatakse.

2. Hindaja võtab arvesse üksnes muid ametlikke ja mitteametlikke kokkuleppeid grupi sees, kui asjaolude põhjal on tõenäoline, et need kokkulepped kehtivad ka grupi pingelise finantsseisundi või kriisilahenduse korral.

3. Hindaja peab kindlaks tegema, kas gruppi kuuluva üksuse vahendeid saab kasutada grupi teiste üksuste kahjumite katmiseks.

Artikkel 6

Hindamisaruanne

Hindaja koostab kriisilahendusasutusele hindamisaruande, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	kui direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 9 ei ole ette nähtud teisiti, teave, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 36 lõike 6 punktides a–c;

b)	kui direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 9 ei ole ette nähtud teisiti, teave, millele on osutatud kõnealuse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 8;

c)	tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste väärtuse hindamine, mis on tehtud kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1401;

d)	hindamise kokkuvõte, kus on selgitatud parimat punkthinnangut, väärtuse vahemikke ja hindamise ebakindluse allikaid;

hindamisel kasutatud peamiste meetodite ja eelduste selgitus, samuti selgitus selle kohta, kui tundlik on hinnang meetodite ja eelduste valiku suhtes ja võimaluse korral selgitus, kuidas kõnealused meetodid ja eeldused erinevad muude asjaomaste hindamiste käigus kasutatust, sealhulgas kriisilahenduse mis tahes eelhindamistest;

f)	mis tahes muu teave, mis võiks hindaja arvates aidata pädeval või kriisilahendusasutusel kohaldada direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikeid 1–11.

II PEATÜKK

VÄÄRTUSE HINDAMISE KRITEERIUMID ARTIKLI 36 LÕIKE 4 PUNKTI a KOHALDAMISEL

Artikkel 7

Üldpõhimõtted

1. Direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktis a osutatud põhjustel tehtud hindamine peab põhinema õiglastel ja realistlikel eeldustel ning püüdma tagada, et asjaomase stsenaariumi kohased kahjumid on täielikult kajastatud. Kui selline hindamine on olemas, peab see andma teavet pädevale asutusele või kriisilahendusasutusele selle kindlakstegemiseks, kas krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis a. Kehtivate järelevalvesuuniste või muude üldtunnustatud allikate alusel, milles on sätestatud eri liiki varade ja kohustuste õiglase ja realistliku mõõtmise kriteeriumid, võib hindaja vaidlustada eeldusi, andmeid, meetodeid ja hinnanguid, mille alusel üksus koostas oma hinnangud finantsaruandluse kohustuste täitmiseks või arvutas regulatiivse kapitali või kapitalinõuded, ning jätta need hindamisel arvesse võtmata.

2. Hindaja peab kindlaks määrama kõige sobivama hindamismeetodi, mis võib tugineda üksuse sisemudelitele, kui hindaja peab seda sobivaks, võttes arvesse üksuse riskijuhtimisraamistiku laadi ning kättesaadavate andmete ja teabe kvaliteeti.

3. Hindamistel tuleb järgida kehtivaid arvestusstandardeid ja usaldatavusnõudeid käsitlevat õigusraamistikku.

Artikkel 8

Hindamisel eritähelepanu vajavad valdkonnad

Hindaja peab eriti keskenduma valdkondadele, kus valitseb suur ebakindlus ja millel on kogu hindamisele märkimisväärne mõju. Nende valdkondade puhul esitab hindaja hindamise tulemused punkthinnanguna ja vajaduse korral väärtuse vahemikena, nagu sätestatud artikli 2 lõikes 3. Nende valdkondade hulka kuuluvad:

laenud või laenuportfellid, eeldatavad rahavood, mis sõltuvad vastaspoole võimest, soovist või kavatsusest täita oma kohustust, kui kõnealused ootused on ajendatud eeldustest, mis on seotud maksevõlgnevuse määrade, makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäära või instrumendi tunnustega, eriti kui neid toetab laenuportfelli kahjumuster;

b)	uuesti omandatud vara, rahavood, mida mõjutavad nii varade õiglane väärtus ajal, mil realiseeritakse üksuse tagatis või tagatiskokkulepe, kui ka kõnealuse väärtuse eeldatav muutumine pärast seda;

c)	õiglases väärtuses mõõdetud instrumendid, kui selle õiglase väärtuse kindlaksmääramine vastavalt arvestus- või usaldatavusnõuetele turuhinnas või mudelipõhiselt ei ole asjaolusid arvestades enam võimalik või kehtiv;

d)	firmaväärtus ja immateriaalsed varad, kui väärtuse languse test võib sõltuda subjektiivsest hinnangust, sealhulgas seoses mõistlikult saavutatava rahavoo, diskontomäärade ja raha teenivate üksuste ulatusega;

e)	õigusalased vaidlused ja regulatiivsed meetmed, millega seotud eeldatavate rahavoogude summa ja/või ajastuse puhul võib esineda erineva ulatusega ebakindlust;

f)	kirjed, mis sisaldavad pensionivarasid ja -kohustusi ning edasilükkunud tulumaksu kirjeid.

Artikkel 9

Hindamist mõjutavad tegurid

1. Hindaja peab võtma arvesse üldisi tegureid, mis võivad mõjutada põhieeldusi, millel varade ja kohustuste väärtus artiklis 8 osutatud valdkondades põhineb, sealhulgas järgmised tegurid:

a)	üksust mõjutavad majanduslikud ja sektoripõhised asjaolud, sealhulgas asjaomased turusuundumused;

b)	üksuse ärimudel ja muutused tema strateegias;

c)	üksuse varade valiku kriteeriumid, sealhulgas laenude väljastamise põhimõtted;

d)	asjaolud ja tavad, mis tõenäoliselt põhjustavad maksešoki;

e)	asjaolud, mis mõjutavad parameetreid, mida kasutatakse miinimumkapitalinõuete arvutamisel riskiga kaalutud varade kindlaksmääramiseks;

f)	üksuse finantsstruktuuri mõju üksuse võimele säilitada varad eeldatava hoidmisperioodi jooksul ja üksuse võime luua prognoositavad rahavood;

g)	üldine või üksusepõhine likviidsus või rahastamisraskused.

2. Hindaja peab selgelt eraldama hindamisprotsessi käigus tuvastatud mis tahes olulised realiseerimata kasumid tingimusel, et neid ei ole kajastatud hinnangus, ja esitama hindamisaruandes asjakohase teabe sellise kasumi tekitanud erakorraliste asjaolude kohta.

III PEATÜKK

VÄÄRTUSE HINDAMISE KRITEERIUMID ARTIKLI 36 LÕIKE 4 PUNKTIDE b–g JA ARTIKLI 36 LÕIKE 9 TEISE LÕIGU KOHALDAMISEL

Artikkel 10

Üldpõhimõtted

1. Hindaja peab hindama mõju iga sellise kriisilahendusmeetme hindamisele, mille kriisilahendusasutus võib vastu võtta, et saada teavet direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktides b–g osutatud otsuste tegemiseks. Ilma et see piiraks hindaja sõltumatust, võib kriisilahendusasutus konsulteerida hindajaga, et määrata kindlaks mitmesugused kõnealuse asutuse kaalutavad kriisilahendusmeetmed, sealhulgas kriisilahenduskavas sisalduvad meetmed või mis tahes soovitatud kriisilahendusskeemid, kui need erinevad eelmistest.

2. Et tagada õiglane, usaldusväärne ja realistlik hindamine, peab hindaja vajaduse korral kriisilahendusasutusega konsulteerides esitama eraldi hinnangud, mis kajastavad piisavalt erinevate kriisilahendusmeetmete mõju.

3. Hindaja peab tagama, et kriisilahendusvahendite rakendamisel või kui kasutatakse õigust hinnata kapitaliinstrumendid alla või need konverteerida, kajastatakse täielikult üksuse mis tahes kahjum varadelt stsenaariumide alusel, mis on mitmesuguste kaalutavate kriisilahendusmeetmete seisukohast asjakohased.

4. Kui hindamise väärtused erinevad märkimisväärselt üksuse poolt finantsaruannetes esitatud väärtustest, kasutab hindaja kõnealuse hindamise eelduseid, et saada teavet eelduste ja arvestusmeetodite kohandamiseks, mida on vaja direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 6 kohaselt ajakohastatud bilansi koostamiseks, viisil, mis on kooskõlas kohaldatava arvestusraamistikuga. Mis puutub hindaja tuvastatud kahjumitesse, mida ei saa kajastada ajakohastatud bilansis, siis hindaja peab täpsustama summa, selgitama kahjumite kindlaksmääramise aluspõhjuseid ning nende tekkimise tõenäosust ja aega.

5. Kui kapitaliinstrumendid või muud kohustused konverteeritakse omakapitaliks, peab hindaja esitama hinnangu selliste uute aktsiate konverteerimisjärgsele omakapitali väärtusele, mis anti üle või emiteeriti tasuna konverteeritud kapitaliinstrumentide omanikele või muudele võlausaldajatele. Kõnealuse hinnangu alusel määratakse kindlaks konverteerimise määrad vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 50.

Artikkel 11

Mõõtmisaluse valik

1. Kõige sobivama mõõtmisaluse või -aluste valikul peab hindaja võtma arvesse mitmesuguseid kriisilahendusmeetmeid, mida tuleb kontrollida vastavalt artikli 10 lõikele 1.

2. Hindaja määrab kindlaks rahavood, mida üksus võib oodata õiglaste, usaldusväärsete ja realistlike eelduste alusel olemasolevatest varadest ja kohustustest pärast kontrollitud kriisilahendusmeetme või -meetmete vastuvõtmist, mida on diskonteeritud asjakohase määraga, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 6.

3. Rahavood tuleb kindlaks määrata, kasutades sobival tasemel agregeerimist, ulatudes üksikutest varadest ja kohustustest portfellide või äriliinideni ja võttes nõuetekohaselt arvesse riskiprofiilide erinevusi.

4. Kui artikli 10 lõikes 1 osutatud kriisilahendusmeetmed eeldavad, et tegevust jätkav krediidiasutus või investeerimisühing säilitab varad ja kohustused, peab hindaja kasutama asjakohase mõõtmisalusena hoidmisväärtust. Hoidmisväärtus võib, kui pidada seda õiglaseks, usaldusväärseks ja realistlikuks, ennustada turutingimuste normaliseerumist.

Hoidmisväärtust ei kasutata mõõtmisalusena, kui varad antakse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 42 üle vara valitsemise ettevõtjale või vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 40 sildasutusele, või kui vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 38 kasutatakse ettevõtte võõrandamise vahendit.

5. Kui artikli 10 lõikes 1 osutatud kriisilahendusmeetmed näevad ette varade võõrandamise, peavad eeldatavad rahavood vastama võõrandamisväärtusele, mida eeldatava võõrandamisperioodi puhul prognoositakse.

6. Diskontomäär määratakse kindlaks, võttes arvesse mõõdetava vara või kohustuse puhul asjakohast rahavoogude ajastust, riskiprofiili, rahastamiskulusid ja turutingimusi, aga samuti kavandatavat võõrandamisstrateegiat ja üksuse kriisilahendusjärgset finantsseisundit.

Artikkel 12

Spetsiifilised tegurid, mis on seotud eeldatavate rahavoogude hindamise ja diskonteerimisega

1. Rahavoogude hindamisel peab hindaja lähtuma mõõdetavate varade või kohustuste põhitunnuste kindlakstegemisel oma eksperdihinnangust. Samuti peab hindaja lähtuma oma eksperdihinnangust selle kindlaksmääramisel, kuidas kõnealuste varade või kohustuste jätkumine, võimalik uuendamine või refinantseerimine, väljavool või võõrandamine, nagu kavandatud kontrollitud kriisilahendusmeetmes, mõjutab kõnealuseid rahavoogusid.

2. Kui kriisilahendusmeetmega nähakse ette, et üksus hoiab vara, säilitab kohustuse või jätkab äritegevust, võib hindaja võtta arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tulevasi rahavoogusid, sealhulgas järgmist:

a)	eelduste või ootuste muutumine pärast hindamise kuupäeva, mis on kooskõlas varasema pikaajalise suundumusega ja mis kehtivad mõistliku aja jooksul, mis on kooskõlas varade kavandatud hoidmisaja või üksuse finantsseisundi taastamisega, või

b)	täiendavad või alternatiivsed hindamisalused või meetodid, mida hindaja peab sobivaks ja mis on kooskõlas käesoleva määrusega, sealhulgas seoses aktsiate omakapitali väärtusega pärast konverteerimist.

3. Mis puutub varade ja kohustuste rühmadesse või äritegevusse, mis kava kohaselt kaotatakse, siis hindaja peab võtma arvesse sellega seotud kulusid ja kasu.

4. Kui üksuse olukord ei võimalda tal vara hoida või tegevust jätkata või kui kriisilahendusasutus peab võõrandamist muul põhjusel vajalikuks, et saavutada kriisilahenduse eesmärgid, seotakse eeldatavad rahavood võõrandamisväärtustega, mida asjaomasel võõrandamisperioodil oodatakse.

5. Hindaja määrab võõrandamisväärtuse kindlaks rahavoogude alusel, millest on maha arvatud võõrandamiskulud ja mis tahes antud garantiide eeldatav väärtus, mida üksus võib mõistlikult eeldada hetkel valitsevate turutingimuste alusel varade ja kohustuste nõuetekohase võõrandamise või üleandmise korral. Vajaduse korral, võttes arvesse kriisilahendusskeemi alusel võetavaid meetmeid, võib hindaja määrata võõrandamisväärtuse kindlaks, vähendades võimaliku kiirmüügi allahindlust kõnealuse müügi või üleandmise täheldatava turuhinna puhul. Kui varadel puudub likviidne turg, peab hindaja võõrandamisväärtuse kindlakstegemiseks arvesse võtma täheldatavaid hindu turgudel, kus sarnaste varadega kaubeldakse, või mudelarvutusi, kasutades täheldatavaid turuparameetreid, rakendades mittelikviidsuse puhul vajaduse korral diskonteerimist.

6. Hindaja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada võõrandamisväärtuseid ja selleks kuluvat aega, sealhulgas järgmist:

a)	sarnaste tehingute puhul täheldatud võõrandamisväärtused ja võõrandamiseks kulunud aeg, mida on asjakohaselt kohandatud, et võtta arvesse tehingupoolte ärimudelite ja finantsstruktuuride erinevusi;

b)	konkreetse tehingu eelised või puudused tehingupoolte või teatava turuosaliste rühma jaoks;

c)	vara või tegevuse konkreetsed tunnused, mis võivad olla olulised ainult võimalikule ostjale või turuosaliste teatavale rühmale;

d)	eeldatava müügi tõenäoline mõju üksuse frantsiisiväärtusele.

7. Äritegevuse väärtuse hindamisel ettevõtte võõrandamise või sildasutuse vahendi kasutamiseks võib hindaja võtta arvesse frantsiisiväärtuse mõistlikke prognoose. Kõnealustes frantsiisiväärtuse prognoosides võetakse arvesse varade uuendamist, avatud portfelli refinantseerimist või äritegevuse jätkumist või taastamist seoses kriisilahendusmeetmetega.

8. Kui hindaja leiab, et mõistlikult eeldades puudub realistlik väljavaade vara või tegevus võõrandada, ei nõuta võõrandamisväärtuse kindlaksmääramist, kuid ta peab prognoosima asjaomaseid rahavoogusid tegevuse jätkumise või lõppemise väljavaadete alusel. Seda sätet ei kohaldata varade eraldamise või ettevõtte võõrandamise vahendi suhtes.

9. Varade rühma või tegevuste puhul, mis tõenäoliselt likvideeritakse tavapärase maksejõuetusmenetluse alusel, võib hindaja kaaluda võõrandamisväärtuseid ja võõrandamiseks kulunud aega, mida on täheldatud sarnast laadi varasid või tingimusi hõlmavatel oksjonitel. Eeldatavate rahavoogude kindlaksmääramisel võetakse arvesse likviidsuse puudumist, võõrandamisväärtuse kindakstegemiseks usaldusväärsete sisendandmete puudumist ja sellest tulenevat vajadust tugineda mittejälgitavatel sisendandmetel põhinevatele hindamismeetoditele.

Artikkel 13

Metoodika täiendava kahjumi puhvri arvutamiseks ja väärtuse hindamisele lisamiseks

1. Et kõrvaldada ebakindlus seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 4 punktide b–g kohase esialgse hindamisega, peab hindaja kasutama hindamisel puhvrit, et peegeldada andmeid ja asjaolusid, mis toetavad selliste täiendavate kahjumite olemasolu, mille suurus või aeg ei ole kindel. Et vältida ebakindluse topelt arvessevõtmist, peab hindaja puhvri arvutust toetavaid eeldusi asjakohaselt selgitama ja põhjendama.

2. Selleks et määrata kindlaks puhvri suurus, peab hindaja tuvastama tegurid, mis võivad tõenäoliselt võetavate kriisilahendusmeetmete tõttu mõjutada eeldatavaid rahavoogusid.

3. Lõike 2 kohaldamisel võib hindaja üksuse osa varade eeldatavaid kahjumeid ekstrapoleerida üksuse ülejäänud bilansile. Kui selline teave on olemas, võib konkurentide varade eeldatavat keskmist kahjumit samuti ekstrapoleerida, tehes vajalikud kohandused vastavalt erinevustele ärimudelis ja finantsstruktuuris.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3) Komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 23. mai 2016.aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks (ELT L 228, 23.8.2016, lk 7).

9.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 67/30

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2018/350,

8. märts 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ seoses geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 27,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2001/18/EÜ on sätestatud geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) keskkonnariski hindamise nõuded.

(2)	4. detsembril 2008 võttis nõukogu vastu geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad järeldused, milles ta rõhutas GMOde keskkonnariski hindamise ajakohastamise ja tugevdamise vajadust, eelkõige seoses pikaajalise keskkonnamõju hindamisega.

(3)

Komisjoni taotluse põhjal võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) 2010. aasta oktoobris vastu teadusliku arvamuse, millega kehtestati suunised geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamise kohta (2) (edaspidi „suunised“), mis on eelmiste suuniste läbivaadatud versioon. Muud EFSA ja Euroopa Ravimiameti välja antud suunisdokumendid on asjakohased muude GMOde kui taimede keskkonnariski hindamise puhul.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/412 (3) artikliga 3 on ette nähtud, et 3. aprilliks 2017 peab komisjon ajakohastama direktiivi 2001/18/EÜ lisasid seoses keskkonnariski hindamisega, et kõnealused suunised, mis ei ole õiguslikult siduvad, lisadega lõimida ja neis aluseks võtta.

(5)	Tehnika arengu arvessevõtmiseks ning geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamisel saadud kogemusi arvestades tuleks suuniste olulised osad lisada direktiivi 2001/18/EÜ. Seda tehes tuleks lähtuda keskkonnariski juhtumipõhise hindamise põhimõttest.

(6)

Kui suunised on eelkõige mõeldud geneetiliselt muundatud organismide turuleviimise taotluste jaoks (edaspidi „C osa kohased taotlused“), siis direktiivi 2001/18/EÜ II lisa kohaldatakse nii C osa kohaste taotluste kui ka muude kui turuleviimise taotluste suhtes (edaspidi „B osa kohased taotlused“). Seepärast tuleks teatavaid nõudeid, mis tulenevad suuniste lisamisest II lisasse, kohaldada üksnes C osa kohaste taotluste suhtes, kuna need ei oleks asjakohased ega proportsionaalsed B osa kohaste taotluste puhul, mis puudutavad peamiselt eksperimentaalset keskkonda viimist.

(7)	Direktiivi 2001/18/EÜ II lisa C osas käsitletakse keskkonnariski hindamise metoodikat. Seda tuleks ajakohastada, et eelkõige lisada suunistes kirjeldatud hindamisviisi kuue etapi kirjeldamiseks kasutatud terminoloogia.

(8)

Direktiivi 2001/18/EÜ II lisa D osa kohaldatakse keskkonnariski hindamise järelduste suhtes ning see sisaldab kahte eraldi punkti, millest ühes käsitletakse muid GMOsid kui kõrgemad taimed (punkt D.1) ning teises geneetiliselt muundatud kõrgemaid taimi (punkt D.2). Suunistes käsitletakse seitset konkreetset riskivaldkonda, mida tuleb geneetiliselt muundatud taimede keskkonnariski hindamisel järelduste koostamiseks käsitleda. Nende riskivaldkondade arvessevõtmiseks tuleks II lisa punkti D.2 ülesehitust ja sisu ajakohastada.

(9)

Kui keskkonnariski hindamine puudutab geneetiliselt muundatud taime, mis on muudetud herbitsiidi suhtes tolerantseks, peaks hindamise ulatus olema kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ. Taimekaitsevahendite muu hulgas geneetiliselt muundatud taimedel kasutamise keskkonnariski hindamine kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (4) kohaldamisalasse ning seda tehakse liikmesriigi tasandil, et võtta arvesse konkreetseid põllumajanduslikke tingimusi.

(10)

Direktiivi 2001/18/EÜ III B lisas on loetletud geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede keskkonda viimise taotluses nõutav teave ning seda lisa kohaldatakse nii C osa kui ka B osa kohaste taotluste suhtes. Suunistega kooskõla tagamiseks tuleks kõnealuse lisa ülesehitust, sisu ja üksikasjalikkuse taset muuta. Kuna enamik suunistest tulenevatest muudatustest puudutavad C osa kohaste taotlustega seotud keskkonnariski hindamist ning taotlejate ja pädevate asutuste jaoks selguse ja lihtsuse tagamiseks on asjakohane muuta III B lisa ülesehitust nii, et C osa kohaseid taotlusi käsitlevad nõuded eraldatakse B osa kohaseid taotlusi käsitlevatest nõuetest.

(11)

Enamik geneetiliselt muundatud taimede turuleviimise loa taotlusi esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1829/2003 (5). Lihtsustamise huvides on seega asjakohane ühtlustada võimalikult suures ulatuses direktiivi 2001/18/EÜ III B lisas C osa kohaste taotluste puhul nõutava teabe järjekord komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 503/2013 (6) kasutatud järjekorraga.

(12)	Direktiivi 2001/18/EÜ IV lisas on esitatud üksnes C osa kohaste taotluste puhul kohaldatavad täiendavad teabenõuded. Kõnealuses lisas esitatud nõudeid määramismeetodite kohta tuleks tehnika arengut silmas pidades ajakohastada, eelkõige seoses võrdlusmaterjali saatmisega taotlejate poolt.

(13)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2001/18/EÜ II, III, III B ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 29. septembriks 2019. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(2) EFSA Journal 2010; 8(11):1879.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/412, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist (ELT L 68, 13.3.2015, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(6) Komisjoni 3. aprilli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 157, 8.6.2013, lk 1).

LISA

Direktiivi 2001/18/EÜ muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt:

C osa asendatakse järgmisega:

„C. Metoodika

Käesoleva osa rakendamiseks C osa kohaste taotluste suhtes on kättesaadavad Euroopa Toiduohutusameti juhised.

C.1. Keskkonnariski hindamisel arvessevõetavad üldised ja konkreetsed kaalutlused

1. Ettekavatsetud ja -kavatsemata muutused

A osas osutatud võimaliku kahjuliku mõju kindlakstegemise ja hindamise osana tehakse keskkonnariski hindamise käigus kindlaks geneetilisest muundamisest tulenevad ettekavatsetud ja -kavatsemata muutused ning hinnatakse seda, kuivõrd need võivad avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

Geneetilisest muundamisest tulenevad ettekavatsetud muutused on need, mille ilmnemine on ette nähtud ning mis täidavad geneetilise muundamise algset eesmärki.

Geneetilisest muundamisest tulenevad ettekavatsemata muutused on püsivad muutused, mis ulatuvad geneetilise muundamisega ettekavatsetud muutus(t)est kaugemale.

Ettekavatsetud ja -kavatsemata muutustel võib olla mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, kusjuures tegemist võib olla otsese või kaudse, kohese või viitmõjuga.

2. C osa kohaste taotlustega seotud keskkonnariski hindamisel käsitletav pikaajaline kahjulik mõju ning kumulatiivne pikaajaline mõju

GMO pikaajaline mõju tuleneb kas organismide või nende järglaste hilisest reaktsioonist pikaajalisele või kroonilisele kokkupuutele GMOga või GMO laialdasest kasutamisest ajas ja ruumis.

Kui tehakse kindlaks ja hinnatakse GMO võimalikku pikaajalist kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, võetakse arvesse järgmist:

a)	GMO ja vastuvõtva keskkonna pikaajalised vastastikmõjud;

b)	GMO omadused, mis on olulised pikaajalise mõju aspektist;

c)	andmed, mis on saadud GMO pikaajalise korduva tahtliku keskkonda viimise või turuleviimise tulemusena.

Kui tehakse kindlaks ja hinnatakse võimalikku kumulatiivset pikaajalist kahjulikku mõju, millele on osutatud II lisa sissejuhatavas osas, võetakse arvesse ka varem tahtlikult keskkonda viidud või turuleviidud GMOsid.

3. Andmete kvaliteet

Käesoleva direktiivi C osa kohase taotlusega seotud keskkonnariski hindamiseks kogub taotleja teaduskirjandusest või muudest allikatest, sealhulgas seirearuannetest juba olemasolevaid andmeid ning loob vajalikud andmed, tehes selleks võimaluse korral asjakohaseid uuringuid. Vajaduse korral põhjendab taotleja keskkonnariski hindamise dokumentides, miks andmete loomine uuringute abil ei olnud võimalik.

Käesoleva direktiivi B osa kohaste taotlustega seotud keskkonnariski hindamine põhineb vähemalt sellistel andmetel, mis on teaduskirjandusest või muudest allikatest juba kättesaadavad, ning neid võib täiendada taotleja loodud andmetega.

Kui keskkonnariski hinnangus esitatakse väljaspool Euroopat loodud andmeid, tuleb põhjendada nende asjakohasust liidu vastuvõtva keskkonna (vastuvõtvate keskkondade) suhtes.

Käesoleva direktiivi C osa kohaste taotlustega seotud keskkonnariski hinnangus esitatud andmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

kui keskkonnariski hinnang sisaldab toksikoloogilisi uuringuid inimeste ja loomade tervisega seotud riski hindamiseks, esitab taotleja tõendid selle kohta, et kõnealused uuringud tehti asutuses, mis vastavad järgmistele nõuetele:

i)	direktiivi 2004/10/EÜ nõuded; või

ii)	OECD hea laboritava põhimõtted (OECD Principles on Good Laboratory Practice (GLP)), kui uuring tehti liidust väljaspool;

kui keskkonnariski hinnang sisaldab muid kui toksikoloogilisi uuringuid, vastavad need järgmistele tingimustele:

i)	vajaduse korral direktiivis 2004/10/EÜ sätestatud hea laboritava põhimõtetele või

ii)	neid peavad tegema asjakohase ISO standardi kohaselt akrediteeritud organisatsioonid või

iii)	asjakohase ISO standardi puudumisel peavad need olema tehtud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega;

c)	teave punktis a ja b osutatud uuringutest saadud tulemuste ja kasutatud uuringuprotokollide kohta peab olema usaldusväärne ja kõikehõlmav ning sisaldama algandmeid elektroonilisel kujul, mis on sobiv statistiliste või muude analüüside tegemiseks;

d)	taotleja peab võimaluse korral märkima iga uuringu puhul, milline on kindlakstehtava mõju ulatus, ning seda põhjendama;

e)	väliuuringukohad valitakse asjaomase vastuvõtva keskkonna põhjal, pidades silmas võimalikku kokkupuudet ja mõju, mis ilmneks GMO keskkonda viimise korral. Kohavalikut põhjendatakse keskkonnariski hinnangus;

f)	geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjal peab olema sobiv asjakohase vastuvõtva keskkonna (asjakohaste vastuvõtvate keskkondade) jaoks ning selle geneetiline taust peab olema GMOga võrreldav. Võrdlusmaterjali valikut põhjendatakse keskkonnariski hinnangus.

4. Mitmekordse transformatsiooni korral C osa kohastes taotlustes esitatav teave

Mitmekordse transformatsiooniga GMO keskkonnariski hindamise suhtes kohaldatakse C osa kohaste taotluste puhul järgmist:

a)	taotleja esitab GMO iga transformatsiooniga seotud keskkonnariski hinnangu või osutab kõnealuste transformatsioonide kohta varem esitatud taotlustele;

taotleja esitab hinnangu järgmiste aspektide kohta:

i)	transformatsioonide stabiilsus;

ii)	transformatsioonide ekspressioon;

iii)	transformatsioonide kombineerimisest tulenev võimalik aditiivne, sünergiline või antagonistlik mõju;

kui GMO järglane võib sisaldada mitmekordsete transformatsioonide erinevaid alakombinatsioone, esitab taotleja teadusliku põhjenduse, milles näidatakse, et asjaomaste alakombinatsioonide kohta ei ole sõltumata nende päritolust katseandmeid vaja, või esitab sellise teadusliku põhjenduse puudumise korral asjakohased katseandmed.

C.2. GMO ja selle keskkonda viimise kirjeldus

Keskkonnariski hindamisel tuleb arvesse võtta asjakohaseid teaduslikke ja tehnilisi üksikasju, mis on seotud järgmisi aspekte käsitlevate omadustega:

—	retsipient- või vanemorganism(id);

—	geneetiline muundus või geneetilised muundused, mis võivad seisneda geneetilise materjali sisestamises või eemaldamises, ning asjakohane teave vektori ja doonori kohta;

—

GMO;

—	tahtlik keskkonda viimine või kasutamine, kaasa arvatud selle määr;

—	võimalik vastuvõttev keskkond (võimalikud vastuvõtvad keskkonnad), kuhu GMO viiakse ning kus transgeen võib levida; ning

—	kõnealuste omaduste vastastikmõju(d).

Keskkonnariski hindamisel võetakse arvesse asjakohast teavet samade või samalaadsete GMOde ja samalaadsete tunnustega organismide varasema keskkonda viimise ning nende ja samalaadsete vastuvõtvate keskkondade biootilise ja abiootilise vastastikmõju kohta, sealhulgas selliste organismide seire tulemusena saadud teavet, kohaldades artikli 6 lõiget 3 või artikli 13 lõiget 4.

C.3. Keskkonnariski hindamise etapid

Artiklites 4, 6, 7 ja 13 osutatud keskkonnariski hindamine tehakse iga punktis D.1 või D.2 osutatud asjakohase riskivaldkonna kohta eraldi järgmises kuues etapis:

1. Probleemi määratlemine, sealhulgas ohu kindlakstegemine

Probleemi määratlemine hõlmab järgmist:

a)	tehakse kindlaks kõik organismi omaduste muutused, mis on seotud geneetilise muundusega, võrreldes kõnealuse GMO omadusi geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjali omadustega samasugustes keskkonda viimise ja kasutamise tingimustes;

tehakse kindlaks võimalik kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale, mis on seotud punkti a kohaselt kindlaks tehtud muutustega;

Võimalikku kahjulikku mõju ei jäeta arvestamata seepärast, et selle tekkimine on vähe tõenäoline.

Võimalik kahjulik mõju on eri juhtumite puhul erinev ja võib olla järgmine:

—	mõju vastuvõtva keskkonna liikide populatsioonide dünaamikale ja iga populatsiooni pärilikule mitmekesisusele, mis võib viia bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni;

—	muudetud vastuvõtlikkus patogeenidele, mis soodustab nakkushaiguste levikut või uute reservuaaride või vektorite teket;

—	profülaktiliste või terapeutiliste inim- või veterinaarravi ja taimekaitsemeetmete tõhususe vähenemine näiteks inim- või veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsust edasikandvate geenide ülekandumise tõttu;

—	biogeokeemiline mõju (mõju biogeokeemilisele aineringele), sealhulgas süsiniku- ja lämmastikuringele, mis on tingitud sellest, et muutub orgaanilise aine lagunemine mullas;

—	inimeste haigused, kaasa arvatud allergilised või toksilised reaktsioonid;

—	loomade ja taimede haigused, kaasa arvatud toksilised ja, loomade puhul olenevalt juhtumist, allergilised reaktsioonid;

Kui tehakse kindlaks, et GMO-l võib olla pikaajaline kahjulik mõju, hinnatakse seda kättesaadava teabe põhjal, kasutades võimaluse korral üht või mitut võimalust järgmistest:

i)	varasemal kogemusel põhinevad tõendid;

ii)	kättesaadavad andmekogumid või olemasolev kirjandus;

iii)	matemaatilised mudelarvutused;

tehakse kindlaks asjakohased hindamisel kasutatavad kaitstava loodusvara või sellega seotud teenuse omadused.

Võimalikku kahjulikku mõju, mis võib mõjutada hindamisel kasutatavaid kaitstava loodusvara või sellega seotud teenuse kindlakstehtud omadusi, võetakse arvesse riskihindamise järgmistes etappides.

tehakse kindlaks kokkupuuteviisid või muud mehhanismid, mille kaudu kahjulik mõju võib tekkida, ja kirjeldatakse neid.

Kahjulik mõju võib ilmneda nii otseselt kui ka kaudselt, kusjuures kokkupuuteviisid või muud mehhanismid võivad olla järgmised:

—	GMO(de) levimine keskkonnas;

—	sisseviidud geneetilise materjali ülekandumine geneetiliselt muundatud või muundamata samale organismile või muudele organismidele;

—	fenotüübiline ja geneetiline ebastabiilsus;

—	vastastikmõjud muude organismidega;

—	muutused majandamises, kaasa arvatud vajaduse korral põllumajanduses;

e)	sõnastatakse katsetatav hüpotees ning määratakse sobiv kaitstava loodusvara omaduste muutumist kajastav kvantitatiivne näitaja, mis võimaldab võimalikke kahjulikke mõjusid vajaduse korral kvantitatiivselt hinnata;

f)	võetakse arvesse võimalikku mõõtemääramatust, sealhulgas teadmistelünki ja metoodilisi piiranguid.

2. Ohu kirjeldamine

Tuleb hinnata iga võimaliku kahjuliku mõju ulatust. Hindamisel tuleb eeldada, et selline kahjulik mõju tekib. Keskkonnariski hindamisel võetakse arvesse, et mõju ulatust võib (võivad) tõenäoliselt mõjutada vastuvõttev keskkond (vastuvõtvad keskkonnad), kuhu GMO kavatsetakse viia, ja keskkonda viimise ulatus ja tingimused.

Võimaluse korral väljendatakse hindamise tulemusi kvantitatiivselt.

Kui hindamise tulemusi väljendatakse kvalitatiivselt, kasutatakse erinevaid kirjeldamise kategooriaid (nt „kõrge“, „mõõdukas“, „väike“ või „minimaalne“) ning iga kategooria puhul esitatakse selgitus mõju ulatuse kohta.

3. Kokkupuute kirjeldamine

Kokkupuute kui tõenäosuse suhtelise näitaja kohta kvantitatiivse hinnangu saamiseks, või kui see ei ole võimalik, kokkupuute kohta kvalitatiivse hinnangu saamiseks hinnatakse iga kindlakstehtud võimaliku kahjuliku mõju esinemise tõenäosust. Võetakse arvesse vastuvõtva keskkonna (vastuvõtvate keskkondade) omadusi ning taotluse ulatust.

Kui hindamise tulemusi väljendatakse kvalitatiivselt, kasutatakse erinevaid kokkupuute kirjeldamise kategooriaid (nt „kõrge“, „mõõdukas“, „väike“ või „minimaalne“) ning iga kategooria puhul esitatakse selgitus mõju ulatuse kohta.

4. Riski kirjeldamine

Kvantitatiivse või poolkvantitatiivse riskihinnangu saamiseks kombineeritakse riski kirjeldamiseks iga võimaliku kahjuliku mõju ulatus selle mõju ilmnemise tõenäosusega.

Kui riski kvantitatiivne või poolkvantitatiivne hindamine ei ole võimalik, esitatakse kvalitatiivne riskihinnang. Sellisel juhul kasutatakse riski kirjeldamiseks erinevaid kategooriaid (nt „kõrge“, „mõõdukas“, „väike“ või „minimaalne“) ning iga kategooria puhul esitatakse selgitus mõju ulatuse kohta.

Vajaduse korral kirjeldatakse iga kindlakstehtud riskiga seotud mõõtemääramatust ja väljendatakse seda võimaluse korral kvantitatiivselt.

5. Riskijuhtimisstrateegiad

Kui tehakse kindlaks riskid, mille kirjelduse põhjal on nende juhtimiseks vaja võtta meetmeid, tuleb koostada riskijuhtimisstrateegia.

Riskijuhtimisstrateegiaid kirjeldatakse lähtudes ülesandest vähendada ohtu või kokkupuudet või mõlemat ning need strateegiad peavad olema proportsionaalsed riski soovitud vähendamise, keskkonda viimise ulatuse ja tingimuste ning keskkonnariski hindamisel kindlakstehtud mõõtemääramatusega.

Võimaluse korral esitatakse kvantitatiivselt üldise riski vähenemine.

6. Üldise riski hindamine ja järeldused

Tehakse GMOga kaasneva üldise riski kvalitatiivne ja vajaduse korral kvantitatiivne hindamine, võttes arvesse riski kirjeldust, kavandatud riskijuhtimisstrateegiaid ja seotud mõõtemääramatust.

Üldise riski hindamine hõlmab vajaduse korral iga kindlakstehtud riski juhtimiseks kavandatud strateegiaid.

Üldise riski hindamine ja järeldused sisaldavad ka konkreetseid nõudeid GMOga seotud seirekava ja vajaduse korral kavandatud riskijuhtimismeetmete tulemuslikkuse seire kohta.

Direktiivi C osa kohaste taotluste puhul hõlmab üldine riskihindamine ka selgitust keskkonnariski hindamise käigus tehtud oletuste ning riskidega seotud mõõtemääramatuse laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud riskijuhtimismeetmete põhjendust.“

D osa pealkiri ja sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„D. Järeldused keskkonnariski hindamisel käsitletud konkreetsete riskivaldkondade kohta

Järeldused GMOde keskkonda viimise või turuleviimisega seotud võimaliku mõju kohta asjakohases vastuvõtvas keskkonnas koostatakse muude kui kõrgemate taimede puhul punktis D.1 või geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede puhul punktis D.2 loetletud iga asjakohase riskivaldkonna kohta B osas esitatud põhimõtete ja C osas kirjeldatud meetodite kohaselt tehtud keskkonnariski hindamise põhjal ning III lisa kohaselt nõutava teabe alusel.“

Punkt D.2 asendatakse järgmisega:

„D.2. Geneetiliselt muundatud kõrgemad taimed

„Kõrgemad taimed“ on paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede hõimkondadesse kuuluvad taimed.

1.	Geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede püsivus ja invasiivsus, sealhulgas geeniülekanne taimelt taimele.

2.	Geeniülekanne taimelt mikroorganismile.

3.	Geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede ja sihtorganismide vaheline vastastikmõju.

4.	Geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede ja mittesihtorganismide vaheline vastastikmõju.

5.	Konkreetsete viljelemis-, majandamis- ja koristusmeetodite mõju.

6.	Mõju biogeokeemilistele protsessidele.

7.	Mõju inimeste ja loomade tervisele.“

III lisa asendatakse järgmisega:

„

III LISA

TAOTLUSES NÕUTAV TEAVE

Üldjuhul peavad käesoleva direktiivi B ja C osa kohased taotlused sisaldama muude GMOde kui kõrgemad taimed puhul III A lisas esitatud teavet ja geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede puhul III B lisas esitatud teavet.

III A lisas või III B lisas loetletud teatava teabe esitamist ei nõuta, kui see ei ole konkreetse taotlusega seotud riskihindamise puhul asjakohane või vajalik, pidades eelkõige silmas teatava GMO omadusi, selle keskkonda viimise ulatust ja tingimusi või kavandatud kasutuse tingimusi.

Iga teabekogumi puhul nõutav üksikasjalikkuse aste võib oleneda ka kavandatava keskkonda viimise laadist ja ulatusest.

Iga nõutava teabekogumi kohta esitatakse järgmine teave:

i)	taotluses osutatud uuringute kokkuvõtted ja tulemused, sealhulgas vajaduse korral selgitus selle kohta, miks need uuringud on keskkonnariski hindamisel asjakohased;

ii)

käesoleva direktiivi C osa kohaste taotluste puhul lisad, milles on esitatud üksikasjalik teave kõnealuste uuringute kohta, sealhulgas kasutatud meetodite ja materjalide kirjeldus või viide standarditud või rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditele ning uuringute tegemise eest vastutava(te) asutus(t)e nimi.

Edasine areng geneetilise muundamise alal võib tingida vajaduse kohandada käesolevat lisa tehnika arenguga või välja töötada käesoleva lisa kohta suunavad märkused. Edaspidi, kui liidus saadakse piisavalt kogemusi asjakohaste GMOde keskkonda viimise taotlustega, võib olla võimalik teabele esitatavate nõuete täiendav eristamine eri liiki GMOde (nagu mitmeaastased taimed ja puud, ainuraksed, kalad või putukad) või GMOde erikasutusviiside (nagu vaktsiinide väljatöötamine) puhul.

“

III B lisa asendatakse järgmisega:

„

III B LISA

GENEETILISELT MUUNDATUD KÕRGEMATE TAIMEDE (PALJASSEEMNETAIMED JA KATTESEEMNETAIMED) KESKKONDA VIIMISE TAOTLUSES ESITATAV TEAVE

I. ARTIKLITE 6 JA 7 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSTES NÕUTAV TEAVE

A. Üldteave

Taotleja nimi ja aadress (äriühing või asutus)

Vastutava(te) teadlas(t)e nimi (nimed), kvalifikatsioon ja kogemused

Projekti pealkiri

Keskkonda viimisega seotud teave:

a)	keskkonda viimise eesmärk;

b)	keskkonda viimise kavandatav(ad) kuupäev(ad) ja kestus;

c)	geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede keskkonda viimise meetod;

d)	keskkonda viimise koha ettevalmistamise ja majandamise meetod enne ja pärast keskkonda viimist ning keskkonda viimise ajal, kaasa arvatud viljelusviisid ja saagikoristusmeetodid;

e)	taimede ligikaudne arv (või taimede arv m2 kohta).

Keskkonda viimise kohaga seotud teave:

a)	keskkonda viimise koha (kohtade) suurus ja asukoht;

b)	keskkonda viimise koha ökosüsteemi kirjeldus, kaasa arvatud kliima, taimestik ja loomastik;

c)	metsikute või viljeldavate sugulastaimede olemasolu;

d)	lähedus ametlikult tunnustatud biotoopidele või kaitsealadele, mida võidakse mõjutada.

B. Teaduslikud andmed

Retsipient- või (vajaduse korral) vanemtaimedega seotud teave:

täielik nimetus:

sugukond,

ii)

perekond,

iii)

liik,

iv)

alamliik,

v)	sort või aretusliin,

vi)	üldnimetus;

b)	taime geograafiline levik ja viljelemine liidus;

teave paljunemise kohta:

i)	paljunemisviis(id),

ii)	paljunemist mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb,

iii)	generatsiooniaeg;

d)	suguline sobivus teiste viljeldavate või metsikute taimeliikidega, sealhulgas sobivate liikide levik Euroopas;

ellujäämus:

i)	võime moodustada ellujäämiseks vajalikke või puhkestruktuure;

ii)	konkreetsed ellujäämust mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb;

levik:

i)	levimise viisid ja ulatus,

ii)	konkreetsed levikut mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb;

g)	juhul kui taimeliiki liidus tavaliselt ei kasvatata, kirjeldada taime looduslikke elupaiku ning tema looduslikke fütofaage, parasiite, konkurente ja sümbionte;

h)	geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja muude organismide vaheline võimalik ning kõnealuse taime suhtes asjakohane vastastikmõju ökosüsteemis, kus seda tavaliselt kasvatatakse, või mujal, sealhulgas teave toksilise mõju kohta inimestele, loomadele ja muudele organismidele.

Molekulaarne kirjeldus:

geneetilise muundamisega seotud teave:

i)	geneetilisel muundamisel kasutatud meetodite kirjeldus,

ii)	kasutatud vektori laad ja päritolu,

iii)	transformatsiooniks kasutatud doonornukleiinhappe (-hapete) päritolu, sisseviimiseks mõeldud piirkonna iga koostisesse kuuluva fragmendi suurus ja kavandatud otstarve;

geneetiliselt muundatud kõrgema taimega seotud teave:

i)	lisatud või muudetud tunnus(t)e ja omaduste üldkirjeldus,

ii)

teave tegelikult sisseviidud/eemaldatud järjestuste kohta:

—	kõigi insertide suurus ja koopiate arv ning selle/nende kirjeldamiseks kasutatud meetodid;

—	eemaldatud piirkonna (piirkondade) suurus ja funktsioon, juhul kui on tegemist eemaldamisega;

—	inserdi (insertide) rakusisene asukoht taimerakus (-rakkudes) (esinemine integreerituna tuumas, kloroplastis või mitokondris või esinemine mitteintegreeritud püsivormina) ja selle/nende kindlaksmääramise meetodid;

iii)	taimeosad, milles insert ekspresseerub;

iv)	inserdi geneetiline stabiilsus ja geneetiliselt muundatud kõrgema taime fenotüüpiline püsivus;

c)	molekulaarse kirjelduse järeldused.

Teave konkreetsete riskivaldkondade kohta:

a)	muutused geneetiliselt muundatud kõrgema taime püsivuses ja invasiivsuses ning sellise taime võimes geneetilist materjali sugulastaimedele üle kanda ning selle kahjulik keskkonnamõju;

b)	muutused geneetiliselt muundatud kõrgema taime võimes kanda geneetilist materjali üle mikroorganismidele ning selle kahjulik keskkonnamõju;

c)	geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja sihtorganismide vahelise vastastikmõju mehhanism (vajaduse korral) ning selle kahjulik keskkonnamõju;

d)	võimalikud muutused geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja mittesihtorganismide vahelises vastastikmõjus, mis tulenevad geneetilisest muundamisest, ning selle kahjulik keskkonnamõju;

e)	geneetilisest muundamisest tulenevad võimalikud muutused põllumajandustavades ja geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede majandamises, ning sellega seotud kahjulik keskkonnamõju;

f)	võimalik vastastikmõju abiootilise keskkonnaga ning selle kahjulik keskkonnamõju;

g)	teave toksilise, allergeense või muu geneetilisest muundamisest tingitud kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele;

h)	järeldused konkreetsete riskivaldkondade kohta.

Teave kontrolli-, seire-, keskkonda viimise järgse perioodi ja jäätmekäitluskavade kohta.

Kõik võetud meetmed, sealhulgas:

i)	ruumiline ja ajaline isolatsioon sugulastaimedest, nii metsikutest kui ka kultuurtaimedest;

ii)	meetmed, et miinimumini viia või vältida geneetiliselt muundatud kõrgema taime paljunemiselundite levikut;

b)	kirjeldus meetoditest, mida kasutatakse keskkonda viimise koha hooldamiseks pärast keskkonda viimist;

c)	kirjeldus meetoditest, mida kasutatakse geneetiliselt muundatud taimematerjali, sealhulgas jäätmete käitlemisel pärast keskkonda viimist;

d)	seirekavade ja -meetodite kirjeldus;

e)	hädaolukorra lahendamise kavade kirjeldus;

selliste meetmete ja korra kirjeldus, millega:

i)	välditakse või vähendatakse miinimumini geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede levikut väljapoole keskkonda viimise kohta;

ii)	kaitstakse keskkonda viimise kohta sinna loata sisenejate eest;

iii)	välditakse muude organismide tungimist keskkonda viimise kohta või vähendatakse seda miinimumini.

Geneetiliselt muundatud taimega seotud avastamis- ja väljaselgitamismeetodite kirjeldus.

Vajaduse korral teave geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede eelnevate keskkonda viimiste kohta.

II. ARTIKLI 13 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSTES NÕUTAV TEAVE

A. Üldteave

Taotleja nimi ja aadress (äriühing või asutus)

Vastutava(te) teadlas(t)e nimi (nimed), kvalifikatsioon ja kogemused

Geneetiliselt muundatud kõrgema taime nimetus ja kirjeldus

Taotluse ulatus:

a)	kultiveerimine,

b)	muu kasutusviis (täpsustada taotluses).

B. Teaduslikud andmed

Retsipient- või (vajaduse korral) vanemtaimedega seotud teave:

täielik nimetus:

sugukond,

ii)

perekond,

iii)

liigid,

iv)

alamliik,

v)	sort/aretusliin

vi)	üldnimetus;

b)	taime geograafiline levik ja viljelemine liidus;

teave paljunemise kohta:

i)	paljunemisviis(id),

ii)	paljunemist mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb,

iii)	generatsiooniaeg;

d)	suguline sobivus teiste viljeldavate või metsikute taimeliikidega, sealhulgas sobivate liikide levik liidus;

ellujäämus:

i)	võime moodustada ellujäämiseks vajalikke või puhkestruktuure;

ii)	konkreetsed ellujäämust mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb;

levik:

i)	levimise viisid ja ulatus;

ii)	konkreetsed levikut mõjutavad tegurid, juhul kui neid esineb;

g)	juhul kui taimeliiki liidus tavaliselt ei kasvatata, kirjeldada taime looduslikke elupaiku ning tema looduslikke fütofaage, parasiite, konkurente ja sümbionte;

h)	geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja muude organismide vaheline võimalik ning kõnealuse taime suhtes asjakohane vastastikmõju ökosüsteemis, kus seda tavaliselt kasvatatakse, või mujal, sealhulgas teave toksilise mõju kohta inimestele, loomadele ja muudele organismidele.

Molekulaarne kirjeldus:

geneetilise muundamisega seotud teave:

i)	geneetilisel muundamisel kasutatud meetodite kirjeldus,

ii)	kasutatud vektori laad ja päritolu,

iii)	transformatsiooniks kasutatud doonornukleiinhappe (-hapete) päritolu, sisseviimiseks mõeldud piirkonna iga koostisesse kuuluva fragmendi suurus ja kavandatud otstarve;

teave geneetiliselt muundatud taime kohta:

i)	lisatud või muudetud tunnus(t)e ja omaduste kirjeldus;

ii)

teave tegelikult sisseviidud või eemaldatud järjestuste kohta:

—	kõigi avastatavate, nii osaliste kui ka täielike insertide suurus ja koopiate arv ning selle/nende kirjeldamiseks kasutatud meetodid;

—	sisestatud geneetilise materjali korraldatus ja järjestus igas sisestamiskohas standardsel elektroonilisel kujul;

—	eemaldatud piirkonna (piirkondade) suurus ja funktsioon, juhul kui on tegemist eemaldamisega;

—	inserdi (insertide) rakusisene asukoht (esinemine integreerituna tuumas, kloroplastis või mitokondris või esinemine mitteintegreeritud püsivormina) ja selle/nende kindlaksmääramise meetodid;

—	kui tegemist on teistsuguse muundamisega kui sisestamine või eemaldamine, muundatud geneetilise materjali funktsioon enne ja pärast muundamist, samuti geenide ekspresseerumise otsesed muutused muundamise tagajärjel;

—	järjestuse andmed standardsel elektroonilisel kujul 5′- ja 3′- külgneva ala kohta igas sisestamiskohas;

—	bioinformaatiline analüüs, milleks kasutatakse ajakohaseid andmebaase, et uurida võimalikke tuntud geenide katkestamisi;

—

kõik avatud lugemisraamid (Open Reading Frames, ORF), mis esinevad inserdis (kas selle ümberkorraldamise tõttu või mitte) ja need, mis luuakse geneetilise muundamise tulemusel genoomse DNAga ühenduse kohal. Avatud lugemisraam on nukleotiidijärjestus, mis sisaldab koodonite järjestust, mida ei katkesta stoppkoodoni esinemine samas lugemisraamis;

—	ajakohaste andmebaaside abil tehtav bioinformaatiline analüüs, et uurida võimalikke sarnasusi avatud lugemisraamide ja selliste tuntud geenide vahel, millel võib olla kahjulik mõju;

—	uue ekspresseeritud valgu primaarstruktuur (aminohapete järjestus) ja vajaduse korral muud struktuurid;

—	ajakohaste andmebaaside abil tehtav bionformaatiline analüüs, et uurida võimalikku järjestuste homoloogiat ja vajaduse korral struktuurseid sarnasusi uue ekspresseeritud valgu ja selliste tuntud valkude või peptiitide vahel, millel võib olla kahjulik mõju;

iii)

teave inserdi ekspressiooni kohta:

—	ekspressiooni analüüsiks kasutatud meetod(id) koos selle tulemuslikkuse kriteeriumidega;

—	teave inserdi arengu ekspressiooni kohta taime elutsükli kestel;

—	taimeosad, milles insert/muundatud järjestus ekspresseerub;

—	punkti ii) seitsmenda taande alusel kindlaks tehtud uute avatud lugemisraamide võimalik tahtmatu ekspressioon, mille ohutuse suhtes on kahtlus;

—	valgu ekspressiooni andmed, sh algandmed, mis on saadud väliuuringutel ja on seotud tingimustega, milles põllukultuuri kasvatatakse;

iv)	inserdi geneetiline stabiilsus ja geneetiliselt muundatud kõrgema taime fenotüüpiline püsivus;

c)	molekulaarse kirjelduse järeldused.

Põllumajanduslike ja fenotüüpiliste omaduste ja koostise võrdlev analüüs

a)	vastava tavapärase toote ja muude võrdlusmaterjalide valik;

b)	väliuuringukohtade valik;

katsekava ja väliuuringutel saadud andmete statistiline analüüs võrdleva analüüsi jaoks:

i)	väliuuringute kava kirjeldus;

ii)	vastuvõtvate keskkondade asjakohaste aspektide kirjeldus;

iii)	statistiline analüüs;

d)	analüüsitava taimematerjali valik, kui see on asjakohane;

e)	põllumajanduslike ja fenotüüpiliste omaduste võrdlev analüüs;

f)	koostise võrdlev analüüs, kui see on asjakohane;

g)	võrdleva analüüsi järeldused.

Konkreetne teave iga riskivaldkonna kohta

II lisa punktis D.2 osutatud iga seitsme riskivaldkonna puhul kirjeldab taotleja kõigepealt kahju tekkimise kulgu, selgitades põhjuslikkuse ahelas, kuidas geneetiliselt muundatud kõrgema taime keskkonda viimine võib viia kahju tekkimiseni, võttes arvesse nii ohtu kui ka kokkupuudet.

Taotleja esitab järgmise teabe, välja arvatud juhul, kui see ei ole GMO kavandatud kasutusviisi silmas pidades asjakohane:

püsivus ja invasiivsus, sealhulgas geeniülekanne taimelt taimele:

i)	hinnang selle kohta, kas geneetiliselt muundatud kõrgem taim võib muutuda püsivamaks või invasiivsemaks ning milline on selle kahjulik keskkonnamõju;

ii)	hinnang selle kohta, kas geneetiliselt muundatud kõrgem taim võib edasi kanda transgeene sugulastaimedele ning selle kahjulik keskkonnamõju;

iii)	järeldused geneetiliselt muundatud kõrgema taime püsivuse ja invasiivsusega, sealhulgas taimelt taimele toimuva geeniülekandega seotud kahjuliku keskkonnamõju kohta;

geeniülekanne taimelt mikroorganismile:

i)	hinnang selle kohta, kas geneetiliselt muundatud kõrgemale taimele sisestatud DNA võib üle kanduda mikroorganismidele ning milline on selle kahjulik mõju;

ii)	järeldused geneetiliselt muundatud kõrgemale taimele sisestatud DNA mikroorganismidele ülekandumise tõttu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kohta;

geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede ja sihtorganismide vaheline vastastikmõju, kui see on asjakohane:

i)	hinnang selle kohta, kas geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja sihtorganismide vahelises otseses ja kaudses vastastikmõjus võib toimuda muutusi ning milline on selle kahjulik keskkonnamõju;

ii)	hinnang selle kohta, kas sihtorganismil võib tekkida resistentsus ekspresseeritud valgu suhtes (varem tavapäraste pestitsiidide või samalaadsete tunnustega transgeensete taimede suhtes tekkinud resistentsuse põhjal) ning milline on selle kahjulik keskkonnamõju;

iii)	järeldused geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja sihtorganismide vahelisest vastastikmõjust tingitud kahjuliku keskkonnamõju kohta;

geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja mittesihtorganismide vaheline vastastikmõju:

hinnang selle kohta, kas geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja mittesihtorganismide (sh kaitsealuste liikide) vahel võib tekkida otsene ja kaudne vastastikmõju ning milline on selle kahjulik keskkonnamõju.

Hindamisel võetakse arvesse ka võimalikku kahjulikku mõju asjakohastele ökosüsteemiteenustele ja neid teenuseid osutavatele liikidele;

ii)	järeldused geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja mittesihtorganismide vahelisest vastastikmõjust tingitud kahjuliku keskkonnamõju kohta;

konkreetsete viljelemis-, majandamis- ja koristusmeetodite mõju:

i)	viljelemiseks ettenähtud geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede puhul hinnang konkreetsetes kasvatamis-, majandamis- ja koristusmeetodites toimuvate muutuste ning selle kahjuliku keskkonnamõju kohta;

ii)	järeldused konkreetsete viljelemis-, majandamis- ja koristusmeetodite kahjuliku keskkonnamõju kohta;

mõju biogeokeemilistele protsessidele:

i)	hinnang selle kohta, millised muutused toimuvad geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede kasvatamise koha ja laiema keskkonna biokeemilistes protsessides ning milline on nende kahjulik mõju;

ii)	järeldused biokeemilistele protsessidele avalduva kahjuliku mõju kohta;

mõju inimeste ja loomade tervisele:

hinnang selle kohta, milline võib olla geneetiliselt muundatud kõrgema taime ja nende isikute vaheline otsene ja kaudne vastastikmõju, kes töötavad geneetiliselt muundatud kõrgemate taimedega või puutuvad nendega kokku muu hulgas töödeldud geneetiliselt muundatud kõrgemalt taimelt pärit õietolmu või tolmu kaudu, ning hinnang sellisest vastastikmõjust inimeste tervisele tuleneva kahjuliku mõju kohta;

ii)

selliste geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede puhul, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, kuid mille retsipient- või vanemorganismi (-organisme) võidakse kasutada inimtoiduna, hinnang selle kohta, kui tõenäoliselt avaldub juhuslikul tarbimisel inimeste tervisele kahjulik mõju ning milline see mõju on;

iii)	hinnang selle kohta, milline võib olla loomade poolt juhuslikult tarbitava geneetiliselt muundatud kõrgema taime või sellest saadud materjali kahjulik mõju loomade tervisele;

iv)	järeldused inimeste ja loomade tervisele avalduva mõju kohta;

h)	üldise riski hindamine ja järeldused. Esitatakse iga riskivaldkonna kohta tehtud järelduste kokkuvõte. Kokkuvõttes võetakse arvesse II lisa punktis C.3 esitatud meetodi 1.–4. etapi kohaselt koostatud riskikirjeldust ning II lisa punkti C.3 alapunkti 5 alusel kavandatud riskijuhtimisstrateegiaid.

Geneetiliselt muundatud taimega seotud avastamis- ja väljaselgitamismeetodite kirjeldus.

Vajaduse korral teave geneetiliselt muundatud kõrgemate taimede eelnevate keskkonda viimiste kohta.

“

IV lisa A osa muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	toodete kavandatavad kaubanimed ning toodetes sisalduvate GMOde nimed ning ettepanek komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2004 (*1) kohaselt asjaomase GMO jaoks loodud kordumatu tunnuse kohta. Pärast nõusoleku saamist tuleks iga uus kaubanimi teatavaks teha pädevale asutusele,

(*1) Komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 65/2004, millega luuakse süsteem geneetiliselt muundatud organismide kordumatute tunnuste väljatöötamiseks ja määramiseks (ELT L 10, 16.1.2004, lk 5).“;"

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

transformatsioonide avastamise, identifitseerimise ja vajaduse korral kvantifitseerimise meetodid; GMO(de) proovid ja nende kontrollproovid ning teave selle kohta, kus on võimalik juurdepääs viitematerjalile. Tuleks välja selgitada teave, mida konfidentsiaalsuse tõttu ei saa kanda artikli 31 lõikes 2 osutatud registri(te) üldsusele kättesaadavasse osasse,“.

9.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 67/46

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/351,

8. märts 2018,

millega lükatakse tagasi kohustused, mis pakuti välja seoses Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt ja Ukrainast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artiklit 8,

pärast liikmesriikide teavitamist

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2017/1795 (2) Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja lõpetas uurimise Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (edaspidi „lõplik määrus“).

(2)

Kõnealuse tollimaksu kehtestamise tinginud uurimise käigus tegid viis Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina eksportivat tootjat hinnakohustuse pakkumise. Kuna sellised pakkumised tehti pärast täiendavat lõplikku avalikustamist uurimise lõppetapis, ei suutnud komisjon enne lõpliku määruse vastuvõtmise tähtpäeva analüüsida nende hinnakohustuste vastuvõetavust. Arvestades olukorra erandlikkust, võttis komisjon seepärast kohustuse viia kõnealuse viie pakkumise analüüs lõpule hiljem. Pärast uurimise lõpetamist ja lõpliku määruse avaldamist tegi kuues eksportiv tootja hinnakohustuse pakkumise.

(3)

18. detsembril 2017 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid, et hinnakohustuste pakkumiste hindamisest lähtudes kavatseb ta kõik hinnakohustuse pakkumised tagasi lükata („komisjoni hinnang“). Selle teabe põhjal koostasid huvitatud isikud kirjaliku esildise, milles kommenteerisid hindamist ja mõnel juhul ka muutsid oma pakkumist. Ärakuulamist taotlenud huvitatud isikutele võimaldati ka ärakuulamine.

(4)	3. jaanuaril 2018 sai komisjon taotluse Ukraina valitsuselt kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepingu (3) artikliga 50A. Konsultatsioonid toimusid 26. jaanuaril 2018. Kirjalikud märkused esitati 31. jaanuaril 2018.

2. KOHUSTUSED

(5)	Kõikide pakkumiste nõuetekohasuse ja otstarbekuse hindamisel võeti aluseks kohaldatav õigusraamistik ja Ukraina eksportiva tootja puhul ELi-Ukraina assotsieerimisleping.

2.1. Pakutud kohustused ja nende hindamine

2.1.1. Companhia Siderúrgica Nacional (Brasiilia)

(6)	Kõnealune eksportiv tootja pakkus ühe minimaalse impordihinna liitu eksporditava konkreetse kaubamahu tonni kohta ja teise kõrgema minimaalse impordihinna seda kaubamahtu ületava mahu tonni kohta. Eksportiv tootja pakkus ka välja hinnakohandusmehhanismi.

(7)

Ühel keskmisel minimaalsel impordihinnal põhinev pakkumine ei ole piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab dumpinguhinnaga eksportiva tootja põhjustatud kahju täpsemalt kui minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse kahju tollimaksu abil täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu. Lisaks hõlmab pakkumine omavahel seotud üksuste vahelisi tehinguid. Just selliste suhete laad võimaldab mitmesuguseid ristkompenseerimisi. Kahe omavahel seotud üksuse mis tahes tehingut, laenu või toetust on võimalik kasutada minimaalse impordihinna mõju kompenseerimiseks. Komisjon ei suuda selliseid tehinguid jälgida ja tal puuduvad asjakohased võrdlusnäitajad, mis võimaldaksid kontrollida, kas need tehingud on tegelikud või kompenseerivat laadi.

(8)

Peale selle ei oleks otstarbekas kõnealust pakkumist vastu võtta. Eksportival tootjal on seotud ettevõtjaid mitmes liikmesriigis ja mõned need ettevõtjad töötlevad asjaomast toodet edasi. Eksportiv tootja müüb liidu tarbijatele ka muid tooteid ja temaga seotud importija müüb muudest allikatest pärit samasuguseid tooteid. Seega ei suuda komisjon kõnealuseid toiminguid ega ekspordimahust sõltuva kahe erineva minimaalse impordihinna rakendamist tõhusalt jälgida.

(9)

Vastuseks komisjoni hinnangule väitis eksportiv tootja, et pakkumises esitatud minimaalne impordihind kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju, sest uurimisetapis pakkus komisjon välja samasuguse minimaalse impordihinna. Eksportiv tootja osutas asjaolule, et see minimaalne impordihind põhineb kõikide tooteliikide impordihindade kaalutud keskmisel. Seega ei kahjustaks see minimaalne impordihind liidu tootjaid, kuna odavama hinnaklassi tooteliike turustataks ettenähtust kõrgemate hindadega ja sellega kompenseeritaks kõrgema hinnaklassi tooteliike. Eksportiv tootja väitis, et kui uurimisperioodil kohaldataks sellist loogikat tema eksporditavate tooteliikide valiku suhtes, piisaks sellest minimaalsest impordihinnast dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks. Lisaks väitis eksportiv tootja, et minimaalse impordihinna kohandamisel ei tohiks arvestada seotud ettevõtja kaudu korraldatavat müüki, tulenevalt muu hulgas ka sellest, kuidas ekspordihind lõplikus määruses kehtestati. Siis väitis eksportiv tootja, et ristkompenseerimine ei ole võimalik mitmel põhjusel, eelkõige seetõttu, et see kajastuks eksportiva tootja ja temaga seotud ettevõtjate aastaaruannetes. Ühtlasi muutis eksportiv tootja oma hinnakohustuspakkumist. Uues pakkumises kohustus eksportiv tootja lõpetama kuumvaltsitud lehttoodete edasimüügi liidus temaga seotud üksuse kaudu ja andma aru muude liitu müüdavate toodete kohta.

(10)

Mis puudutab märkust, et kavandatud minimaalne impordihind kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju, sest on samaväärne komisjoni poolt uurimisetapis pakutud hinnaga, märkis komisjon, et lõppkokkuvõttes jäeti see lahendus kõrvale. Kõrvalejätmise põhjused on muu hulgas esitatud lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655, mis on kokku võetud eespool põhjenduses 7. Kaalutud keskmistel impordihindadel põhinevat minimaalset impordihinda käsitlev märkus ei mõjutanud järeldust, et kõnealune minimaalne impordihind ei kõrvalda dumpingu kahjulikku mõju kõige kallimatele tooteliikidele. Komisjonil ei õnnestunud saada andmeid, mis toetaksid väidet, et minimaalne impordihind oleks kõrvaldanud dumpingu kahjuliku mõju tulenevalt uurimisperioodil eksporditud tooteliikide valikust. Aga taotleja ei esitanud ka neid andmeid. Isegi kui komisjonil oleksid olnud seda väidet toetavad andmed, leidis ta, et miski ei takista seda, et kõnealuselt tooteliikide valikult minnakse üle kõrgema hinnaklassi tooteliikidele. Minimaalse impordihinna kohaldamine võiks seda üleminekut vägagi soodustada. Seoses väitega, et minimaalse impordihinna kohandamisel ei tohiks arvestada seotud ettevõtja kaudu toimuvat müüki, on komisjon nõus, et võttes arvesse kõnealuse juhtumi asjaolusid uurimisperioodil ja eelkõige seda, kuidas selle eksportiva tootja ekspordihind lõplikus määruses kehtestati, ei oleks selline kohandamine õigustatud. Samas puudub igasugune garantii selle kohta, et asjaolud ei muutu, eriti seetõttu, et ettevõtjad on omavahel seotud. Lõpetuseks märkis komisjon seoses pakkumise muutmisega ja ristkompenseerimise ohtudega, et kuigi kohustus mitte müüa edasi asjaomast toodet vähendaks mõnda ristkompenseerimise ohtu, jääb alles põhiprobleem, täpsemalt see, et minimaalset impordihinda kohaldatakse seotud üksuste vahelistes tehingutes. Selline kahe üksuse vaheline seos pakub arvukalt võimalusi ristkompenseerimiseks, mida komisjon ei suuda tõhusalt jälgida. Mitte kõik need ei kajastuks aastaaruannetes ja aruannetes kajastuvate puhul napiks komisjonil asjakohaseid võrdlusaluseid, mille abil hinnata, kas tehingud on kompenseerivat laadi. Seotud müüki hõlmav hinnakohustus võib olla vastuvõetav üksnes juhul, kui asjaomast toodet müüakse lõpuks edasi sõltumatule kliendile ja kui nende tehingute suhtes saab kohaldada asjakohaselt kohandatud minimaalset impordihinda. Kui asjaomane toode muudetakse mõneks muuks tooteks, on see võimatu.

2.1.2. Usinas Siderurgicas de Minas Gerais S.A. (Brasiilia)

(11)	See eksportiv tootja pakkus ühe minimaalse impordihinna kogu oma eksporditava kaubamahu tonni kohta.

(12)

Ühel keskmisel minimaalsel impordihinnal põhinev pakkumine ei ole piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab dumpinguhinnaga eksportiva tootja põhjustatud kahju täpsemalt kui ühtne minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt ühtsest minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse tollimaksuga kahju täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu. Pakkumine on ebapiisav ka seetõttu, et eksportiv tootja ei teinud ettepanekut kohandamismehhanismi kohta, samal ajal kui kuumvaltsitud lehttoodete hinnad kipuvad aja jooksul suuresti varieeruma.

(13)

Peale selle ei oleks kõnealust pakkumist ka otstarbekas vastu võtta. Eksportiva tootja üleilmse struktuuri ja müügitegevuse tõttu ei oleks tema pakutud hinnakohustuse täitmist võimalik tõhusalt jälgida, sest hinna ristkompenseerimise võimalusi on mitu. Eksportival tootjal on mitu seotud ettevõtjat mitmes liikmesriigis ja väljaspool liitu. Peale selle müüb kõnealune eksportiv tootja liitu ka muid tooteid. Seega ei suuda komisjon kõiki neid tegevusvaldkondi tõhusalt jälgida.

2.1.3. Mobarakeh Steel Company (Iraan)

(14)	See eksportiv tootja pakkus ühe minimaalse impordihinna kogu oma ekspordimahu tonni kohta, kohandatuna liidus asuva kaupleja kaudu korraldatavale müügimahule.

(15)

Ühel keskmisel minimaalsel impordihinnal põhinev pakkumine ei ole piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud kahjulikku dumpingut täpsemalt kui minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse tollimaksuga kahjulik dumping täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu. Pakkumine on ebapiisav ka seetõttu, et eksportiv tootja ei teinud ettepanekut kohandamismehhanismi kohta, samal ajal kui kuumvaltsitud lehttoodete hinnad kipuvad aja jooksul suuresti varieeruma.

(16)

Peale selle ei oleks kõnealust pakkumist ka otstarbekas vastu võtta. Kuna eksportiv tootja müüb liitu ka muid tooteid, ei oleks pakutud hinnakohustuse täitmist võimalik tõhusalt jälgida, sest hinna ristkompenseerimise võimalusi on mitu. Seega ei suuda komisjon kõiki neid tegevusvaldkondi tõhusalt jälgida.

(17)

Vastuseks komisjoni hinnangule väitis eksportiv tootja, et komisjon ei ole midagi öelnud selle kohta, et tema pakkumine on kooskõlas ettepanekuga, mille komisjon tegi uurimisetapis. Eksportiv tootja nõudis selgitust selle kohta, miks kõnealuse ettepanekuga samaväärne pakkumine ei sobi. Ta väitis, et kavandatud minimaalne impordihind on kõrgem kui see, millega komisjon tuli välja uurimise ajal, ja määratluse kohaselt kõrvaldab hinnakohustuses pakutud minimaalne impordihind seega kahju liidu tootmisharule. Eksportiv tootja väitis ka seda, et minimaalse impordihinna ja konkreetse tonnipõhise tollimaksu vahel puudub erinevus, mis puudutab dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamist kõige kallima toote puhul, mistõttu ei ole see väide asjakohane. Eksportiv tootja väitis, et tõsiasi, et ta müüb liitu muidki tooteid, et tekita automaatselt ristkompenseerimise ohtu. Lõpetuseks väitis ta, et kinnitusarvetega kõrvaldataks mis tahes sekkumis- või ristkompenseerimisoht täpselt samamoodi nagu kehtiva faktuurarvega, mille kohta tehti ettepanek lõplikus üldises avalikustamisdokumendis.

(18)

Komisjon märkis, et tema sõnaselge hinnang ei käi mitte üksnes hinnakohustuse pakkumise ja uurimisetapis kaalutud variandi vaheliste sarnasuste kohta, vaid et eespool esitatud põhjenduses 15 osutab ta kokkuvõtlikult lõpliku määruse osale, kus on selgitatud pakkumise tagasilükkamise põhjuseid. Sama kehtib ka eksportiva tootja märkuse kohta, milles võrreldakse kinnitusarveid uurimise ajal kaalutud ühe lahendusega, mille komisjon lõpuks tagasi lükkas. Asjaolu, et eksportiva tootja pakutud minimaalne impordihind on kõrgem kui komisjoni poolt teatavas uurimisetapis käsitletud hind, ei tähenda, et see kindlalt kõrvaldaks dumpingu kahjuliku mõju. Erinevus on väike ega mõjutanud põhjendust, et keskmine minimaalne impordihind ei ole piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Märkus, et minimaalne impordihind ja koguseline tollimaks on ühtmoodi ebatõhusad, on samuti eksitav. Erinevalt minimaalsest impordihinnast sunnib koguseline tollimaks importijaid rohkem maksma kallimate tooteliikide eest, kuna nende makstava hinna ühe osa moodustab tooteliigi turuhind ja teise osa tollimaks. Kõikide tooteliikide jaoks ühesuguse minimaalse impordihinna puhul see nii ei ole. Lõpetuseks tuleb möönda, et liitu suunatud muude toodete müüki saab kasutada ristkompenseerimiseks ainult juhul, kui neid müüakse klientidele, kes on ka kuumvaltsitud lehttoodete tarbijad. Komisjon märkis siiski, et ristkompenseerimine ja selle oht on kaks eri asja. Näiteks on komisjonile teada, et eksportiv tootja müüb liitu muidki tooteid, kuid tal puuduvad andmed eksportiva tootja kõnealuste toodete tarbijate kohta. Eksportiv tootja ei eitanudki, et müüb kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele ka muid tooteid, ega võtnud endale kohustust seda tulevikus mitte teha. Kuigi selline olukord ei tõenda ristkompenseerimist, on selgelt tegemist ristkompenseerimise ohuga, mida komisjon jälgida ei suuda.

2.1.4. PJSC Magnitogorsk Iron and Steel Works (Venemaa)

(19)

Kõnealune eksportiv tootja pakkus välja kaks minimaalset impordihinda – ühe lehtedena ja teise rullis turustatavate toodete tonni kohta. Ühtlasi pakkus ta välja hinnakohandamismehhanismi ja muudetud pakkumises võttis kohustuse müüa asjaomast toodet üksnes otse liidu sõltumatutele klientidele ning mitte müüa muid tooteid oma kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele liidus.

(20)

Eksportiv tootja esitas pakkumise pärast uurimise lõpetamist ja seepärast tuleks see tagasi lükata. Kuigi alusmääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt võib erandlike asjaolude esinemise korral esitada pakkumise kohustuste kohta ka pärast alusmääruse artikli 20 lõikes 5 vastuväidete esitamiseks kehtestatud tähtaja lõppu, tuleks seda teha mõistliku aja jooksul enne uurimise lõpetamist.

(21)

Isegi kui pakkumine esitati õigel ajal, ei ole kahel keskmisel minimaalsel impordihinnal põhinev pakkumine piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud kahjulikku dumpingut täpsemalt kui minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse tollimaksuga kahjulik dumping täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu.

(22)

Peale selle ei oleks kõnealust pakkumist ka otstarbekas vastu võtta. Eksportiva tootja üleilmse struktuuri ja müügitegevuse tõttu oleks võimatu tema pakutud hinnakohustuse täitmist tõhusalt jälgida, sest hinna ristkompenseerimise võimalusi on mitu. Eksportival tootjal on mitu seotud ettevõtjat ja ta müüb liitu ka muid terastooteid. Seega ei suuda komisjon kõiki neid tegevusvaldkondi tõhusalt jälgida.

(23)	Eksportiv tootja väljendas rahulolematust komisjoni hinnanguga ja rõhutas, kui olulised on tema lisakohustused kasutada üksnes üht müügikanalit ja mitte müüa muid tooteid kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele.

(24)

Seoses lisakohustustega märkis komisjon, et eksportiva tootja ja tema klientide üleilmset struktuuri silmas pidades on võimatu jälgida kõiki olemasolevaid ristkompenseerimise võimalusi. Näiteks kui hinnakohustusega hõlmatud ettevõtjad ei müü liidus asuvatele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele muid tooteid, ei takista miski nendega seotud ettevõtjaid, olgu nad siis liidus või väljaspool liitu, tegemast potentsiaalseid ristkompenseerimistehinguid kõnealuste klientidega või oma seotud üksustega. Kuigi eksportiv tootja oli vastu hinnangule, et tema pakkumine ei ole piisav, ei esitanud ta ühtki lisavastuväidet komisjoni järelduse kohta.

2.1.5. Novolipetsk Steel OJSC (Venemaa)

(25)

See eksportiv tootja pakkus kõigepealt välja mitu minimaalset impordihinda tonni kohta, sõltuvalt tooteliigist. Siis muutis ta oma pakkumist ja käis välja ühe minimaalse impordihinna kõikide tooteliikide tonni kohta ning kuumvaltsitud lehttoodete keskmistel hindadel põhineva kohandamismehhanismi. Lisaks tegi ta ettepaneku kehtestada iga-aastane koguseline ülemmäär ning võttis kohustuse müüa ainult oma seotud ettevõtjale liidus ja üksnes edasiseks töötlemiseks.

(26)

Ühel keskmisel minimaalsel impordihinnal põhinev pakkumine ei ole piisav, sest sellega ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud kahjulikku dumpingut täpsemalt kui minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse tollimaksuga kahjulik dumping täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu. Lisaks hõlmab pakkumine omavahel seotud üksuste vahelisi tehinguid. Just selliste suhete laad võimaldab mitmesuguseid ristkompenseerimisi. Kahe omavahel seotud üksuse mis tahes tehingut, laenu või toetust on võimalik kasutada minimaalse impordihinna mõju kompenseerimiseks. Komisjon ei suuda selliseid tehinguid jälgida ja tal puuduvad asjakohased võrdlusnäitajad, mis võimaldaksid kontrollida, kas need tehingud on tegelikud või kompenseerivat laadi.

(27)

Kõnealust pakkumist ei oleks ka otstarbekas vastu võtta. Eksportiva tootja üleilmse struktuuri ja müügitegevuse tõttu oleks võimatu tema pakutud hinnakohustuse täitmist tõhusalt jälgida, sest hinna ristkompenseerimise võimalusi on mitu. Pealegi toodavad ja müüvad samasugust toodet ka liidu ettevõtjad. Seega ei suuda komisjon kõiki neid tegevusvaldkondi tõhusalt jälgida.

(28)

Vastuseks komisjoni hinnangule väitis eksportiv tootja, et komisjon jättis arvesse võtmata tema pakkumise kaks põhielementi, täpsemalt koguselise ülemmäära ja lõppkasutuskohustuse (st üksnes edasine töötlemine). Eksportiva tootja sõnade kohaselt tagavad need kaks kohustust, et dumpinguhindadega eksport lakkaks, kuna asjaomast toodet ei eksporditaks liidu vabaturule. Seejärel väitis ta, et lõplikus määruses ei avastanud komisjon kahju tootmisharusisesel turul. Neist väidetest olenemata muutis eksportiv tootja igakülgse koostöö vaimus oma pakkumist ning pakkus kakskümmend kaks minimaalset impordihinda tooteliikide kaupa. Seoses ristkompenseerimisega väitis eksportiv tootja, et kuna vabaturule ei müüda, on tegelikult ebaoluline, missuguse miinimumhinnaga asjaomast toodet grupisiseselt müüakse. Kuna selline miinimumhind on ebaoluline, on ristkompenseerimise oht samamoodi ebaoluline. Eksportiv tootja väitis veel seda, et grupisisesed tehingud sõltuvad grupi siirdehinnapoliitikast ja seepärast ei saa neid kasutada ristkompenseerimiseks.

(29)

Uurimisperioodil ei müünud eksportiv tootja kuumvaltsitud lehttooteid liidus asuvatele seotud üksustele. Vastupidiselt eksportiva tootja soovitatule ei jäetud ka edasiseks töötlemiseks mõeldud kuumvaltsitud lehttoodete grupisisest müüki välja kahjuliku dumpingu kohta lõplikus määruses esitatud järeldusest. Praegu on selline müük hõlmatud kohaldatava tollimaksuga ja seda järeldust ei ole võimalik hinnakohustusega kehtetuks tunnistada. Kuna eksportiva tootja väide, mille kohaselt grupisisene ristkompenseerimine on võimatu, põhineb ebaõigel eeldusel, et töötlemisotstarbeline grupisisene müük ei põhjusta kahjulikku dumpingut, lükati see väide tagasi. Grupisisene siirdepoliitika on grupisisene otsus ja seega ebapiisav tagatis ristkompenseerimise vastu. Isegi kui see oleks piisav, saab ristkompenseerimist grupisiseselt korraldada muude vahendite kaudu kui kauba müük. Seotud müüki hõlmav hinnakohustus võib olla vastuvõetav üksnes juhul, kui asjaomast toodet müüakse lõpuks edasi sõltumatule kliendile ja kui nende tehingute suhtes saab kohaldada asjakohaselt kohandatud minimaalset impordihinda. Kui asjaomane toode muudetakse mõneks muuks tooteks, on see võimatu. Tooteliikide rühmal põhineva kahekümne kahe minimaalse impordihinna pakkumine ei olnud vastuvõetav, kuna toll ei suudaks seda tõhusalt jälgida.

2.1.6. Metinvest Group (Ukraina)

(30)

See eksportiv tootja tuli oma algses pakkumises välja kahe stsenaariumiga. Esimene stsenaarium põhineb ühel minimaalsel impordihinnal tonni kohta (uurimisperioodi keskmine hind, mida suurendatakse tollimaksu võrra ja kohandatakse pärast uurimisperioodi toimuvale toorainehindade tõusule) ning võimalusel müüa kõnealusest minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga, millele lisandub tollimaks. Teine stsenaarium põhineb madalamal minimaalsel impordihinnal tonni kohta (hinda ei kohandata pärast uurimisperioodi toimuvale toorainehindade tõusule) ja puudub võimalus müüa tooteid minimaalsest impordihinnast madalama hinnaga. Seejärel muutis eksportiv tootja oma pakkumist ja lisas kõnealuse kohustuse alusel toimuva müügi iga-aastase koguselise ülemmäära.

(31)

Komisjon ei kiida heaks nn meelepäraste valikute klausleid, mis võimaldavad eksportival tootjal müüa võetud kohustuse alusel ja samal ajal allpool minimaalset impordihinda tollimaksu alusel, mistõttu tuleb ainsana arvesse teine stsenaarium. Sellise klausli heakskiitmine võimaldaks kasutada ristkompenseerimist ja minimaalse impordihinnaga tehingud tasaarvestataks minimaalsest hinnast madalama hinnaga tehtavate tehingutega.

(32)

ELi-Ukraina assotsieerimislepingu artiklis 50 eelistatakse hinnakohustuste võtmist, tingimusel et komisjon saab toimiva ja piisava pakkumise, mida on otstarbekas heaks kiita. Kõnealusel juhul ja allpool selgitatud põhjustel ei saanud komisjon toimivat hinnakohustuse pakkumist ja seetõttu ei saa ka seda eelistust kasutada.

(33)

Komisjoni hinnangul on pakkumine mitmel põhjusel ebapiisav. See põhineb ühel keskmisel minimaalsel impordihinnal, mistõttu ei kõrvaldata dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige kõige kallimatele toodetele. Nagu lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655 märgitud, leidis komisjon, et meede, mille vorm on ettevõttepõhine kindlaksmääratud summa tonni kohta, kajastab eksportiva tootja puhul kindlaks tehtud kahjulikku dumpingut täpsemalt kui minimaalne impordihind. Samuti tagatakse sellega, et erinevalt minimaalsest impordihinnast kõrvaldatakse tollimaksuga kahjulik dumping täielikult ja kaitstakse vahetult liidu tootmisharu. Eksportiv tootja ei teinud ettepanekut teha kohandusi seotud ettevõtjate kaudu korraldatava müügi põhjal. Kuigi kuumvaltsitud lehttoodete hinnad kipuvad aja jooksul suuresti varieeruma, ei teinud eksportiv tootja ettepanekut kohandamismehhanismi kohta. Pealegi on nendest kolmest tootmiskohast, kust uurimisperioodi jooksul eksporditi asjaomast toodet liitu, hinnakohustusega hõlmatud üksnes kaks. Ühtlasi tegi eksportiv tootja ettepaneku, et hinnakohustuse tingimused kehtiksid liidus asuvatele seotud üksustele suunatud müügi suhtes. Just selliste suhete laad võimaldab mitmesuguseid ristkompenseerimisi. Kahe omavahel seotud üksuse mis tahes tehingut, laenu või toetust on võimalik kasutada minimaalse impordihinna mõju kompenseerimiseks. Komisjon ei suuda selliseid tehinguid jälgida ja tal puuduvad asjakohased võrdlusnäitajad, mis võimaldaksid kontrollida, kas need tehingud on tegelikud või kompenseerivat laadi.

(34)

Kõnealust pakkumist ei oleks ka otstarbekas vastu võtta. Eksportiva tootja üleilmse struktuuri ja müügitegevuse tõttu oleks võimatu tema pakutud hinnakohustuse täitmist tõhusalt jälgida, sest hinna ristkompenseerimise võimalusi on mitu. Tal on mitu seotud ettevõtjat mitmes liikmesriigis ja väljaspool liitu, kellest mõned toodavad ja müüvad samasugust toodet. Kõnealune eksportiv tootja müüb toodangut liitu mitme sellise ettevõtja kaudu. Seega ei suuda komisjon kõiki neid tegevusvaldkondi tõhusalt jälgida.

(35)

Vastuseks komisjoni hinnangule esitas eksportiv tootja hinnakohustuse pakkumise kolmanda versiooni. Uues pakkumisversioonis tegi ta ettepaneku nelja erineva minimaalse impordihinna kohta ja võttis kohustuse neist madalama hinnaga mitte müüa. Eksportiva tootja sõnul tehti see muudatus hoolimata sellest, et tollimaksu kehtestamiseni viinud uurimise etapis leidis komisjon, et vastuvõetav on üks ühtne minimaalne impordihind kõikide tooteliikide kohta. Samuti kohustus ta lisama oma hinnakohustuse pakkumisse kolmanda tootmiskoha, mitte müüma asjaomast toodet liitu oma seotud üksuste kaudu, esitama andmeid muude toodete müügi kohta liidus asuvatele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele ning mitte müüma asjaomast toodet väljaspool liitu ega muid tooteid liidus asuvatele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele. Lõpetuseks tegi eksportiv tootja ettepaneku alandada iga-aastast koguselist ülemmäära. Eksportiv tootja pakkus välja, et sellest ülemmäärast suuremas koguses müüakse kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu alusel.

(36)	Lisaks nendele kohustustele tegi Ukraina valitsus konsultatsioonide käigus ettepaneku, et komisjonile esitatakse statistilised andmed asjaomase toote ekspordi kohta ja et luuakse eksperdirühm, mis lihtsustaks statistika ja muu teabe vahetamist.

(37)

5. veebruaril 2018 tegi eksportiv tootja oma hinnakohustuse pakkumisse veel ühe muudatuse. Ta väitis, et kogu tema müük toimub grupi range hinnakujunduspoliitika alusel ja ristkompenseerimine on välistatud. Ühtlasi väitis ta, et audititega, mida tolliasutused liidus ja Šveitsis korrapäraselt teevad, kontrollitakse põhjalikult grupi hinnakujunduspoliitikat. Sellest hoolimata võttis eksportiv tootja kohustuse mitte müüa liidus toodetud kuumvaltsitud lehttooteid ja grupis toodetud muid tooteid oma kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele, kes ostavad asjaomast toodet. See kehtiks kõikide tema klientide suhtes, välja arvatud üks, kes ostaks kuumvaltsitud lehttooteid Ukrainast ja liidust ning muid grupis toodetud tooteid.

(38)

Mis puudutab märkust, et uurimisetapis pidas komisjon kõikide tooteliikide jaoks vastuvõetavaks üht ühtset minimaalset impordihinda, märkis komisjon, et lõpuks jäeti see lahendus kõrvale. Kõrvalejätmise põhjused on muu hulgas esitatud lõpliku määruse põhjendustes 632 ja 655, mis on kokku võetud eespool põhjenduses 33.

(39)

Pakkumine on endiselt ebapiisav mitmel põhjusel. Pakutud neljast minimaalse impordihinna rühmast ühe puhul müüki vaevalt toimus, teise puhul on olemas veel üks hinnavariant ning kahe ülejäänu puhul on hinnavariante märkimisväärsel arvul. Seepärast ei kõrvalda minimaalsed impordihinnad, mis põhinevad iga tooterühma keskmistel hindadel, dumpingu kahjulikku mõju kõikidele tooteliikidele, eelkõige iga tooterühma kõige kallimatele toodetele. Pealegi oli nelja minimaalse impordihinna tase kehtestatud täiesti suvaliselt. Komisjonile ei esitatud mingeid andmeid, mis põhjendaksid minimaalsete impordihindade erinevust. Kuigi kuumvaltsitud lehttoodete hinnad kipuvad aja jooksul suuresti varieeruma, ei teinud eksportiv tootja ikkagi ettepanekut kohandamismehhanismi kohta.

(40)

Kõnealust pakutud hinnakohustust ei ole endiselt otstarbekas vastu võtta. Eksportiv tootja võttis kohustuse mitte müüa mis tahes tooteid oma liidus asuvate tarbijate üksustele väljaspool liitu. See kohustus hõlmab aga üksnes kolme tootvat ettevõtjat ja arvestamata jäetakse kümned seotud ettevõtjad, sealhulgas Šveitsis asuv kaupleja. Isegi kui need ettevõtjad oleksid selle kohustusega hõlmatud, ei oleks võimalik selle täitmist jälgida, arvestades eksportiva tootja grupi suurust ja kliendibaasi. Eksportiv tootja tegi ka ettepaneku anda aru muude toodete müügist liidus asuvatele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele. Komisjonil aga puuduvad asjakohased võrdlusalused, et hinnata, kas sellised tehingud on kompenseerivat laadi. Eksportiv tootja küll kohustus mitte müüma liidus asuvate seotud üksuste kaudu, ent liidu turul müüvad need üksused samasugust toodet. Kuigi sellised tehingud võivad puudutada samu kliente ja seega võib neid kasutada kompenseerimiseks, on need kohustuse alt täielikult välja jäetud.

(41)

Hinnakohustuse pakkumise muudatusega, mis esitati 5. veebruaril 2018 (s.o müüa asjaomast toodet üksnes kõikidele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele liidus, välja arvatud üks neist), ei kõrvaldata eespool käsitletud probleeme kõnealuse väljajäetud kliendi puhul. Arvestades eksportiva tootja grupi suurust, oleks teiste klientide puhul võimatu jälgida, kas mõni eksportiva tootjaga seotud ettevõtjatest müüb muid tooteid liidus asuvatele kuumvaltsitud lehttoodete tarbijatele või nendega seotud üksustele. Eksportiva tootja ja selle kliendi sisemine hinnakujunduspoliitika, kellele ta toodet kavatseb müüa, ei ole piisavad ristkompenseerimisvastased tagatised. Pealegi ei suutnud eksportiv tootja selgitada, kuidas liidu ja Šveitsi tolliasutuste tehtavad auditid suudavad avastada hindade ristkompenseerimist. Kokkuleppe puhul, et toodet müüakse tavapäraselt küsitavast hinnast madalama hinnaga, ei pruugi olla tegemist maksuõiguse rikkumisega. See on igapäevaste hinnaläbirääkimiste üks osa.

(42)

Iga-aastasest ülemmäärast kõrgema hinnaga müük kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu alusel ei ole vastuvõetav, sest seda on võimalik kasutada kompenseerimiseks. Põhimõtteliselt on tegemist eespool põhjenduses 31 kirjeldatud meelepäraste valikute klauslite ühe variandiga, mille kohaldamine on edasi lükatud. Seega kui kõnealust ülemmäära alandatakse alla tavapäraseid iga-aastasi ekspordikoguseid, suurendab see uus pakkumine ristkompenseerimise ohtu.

(43)

Olenemata eelistustest, mida on hinnakohustuste suhtes väljendatud ELi-Ukraina assotsieerimislepingu artiklis 50, ei ole pakkumine vastuvõetav, kuna on ebapiisav. Kui see ka oleks piisav eespool nimetatud põhjustel, oleks selle heakskiitmine ikkagi ebaotstarbekas. Ühtki eespool loetletud probleemi ei saaks piisavalt lahendada statistiliste andmete vahetamise ega eksperdirühma loomisega, mida Ukraina valitsus pakkus välja konsultatsioonide ajal.

2.2. Järeldus

(44)	Eespool esitatud põhjustel ei saa komisjon ühtki pakutud hinnakohustust heaks kiita.

2.3. Osaliste märkused ja pakutud hinnakohustuste tagasilükkamine

(45)

Huvitatud isikuid on teavitatud käesoleva otsuse põhjustest ning neile anti võimalus esitada märkusi ja olla ärakuulatud. Ukraina valitsusele pakuti ka konsultatsioonivõimalust kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepingu artikliga 50A. Konsultatsioonid Ukraina ametiasutustega toimusid 26. jaanuaril 2018 ja Ukraina valitsus esitas oma kirjalikud märkused 31. jaanuaril 2018. Lisaks korraldati mitu asjaomaste eksportivate tootjate ja liidu tootmisharu esindava Euroferi ärakuulamist. Kõiki selle protsessi käigus saadud märkusi on käsitletud eespool. Huvitatud isikute esitatud märkuste ja Ukraina valitsusega peetud konsultatsioonide põhjal ei jõutud ühelegi teistsugusele järeldusele kui see, et hinnakohustuse pakkumised lükatakse tagasi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lükatakse tagasi kohustused, mille eksportivad tootjad pakkusid välja seoses Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 8. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Komisjoni 5. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1795, millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT L 258, 6.10.2017, lk 24).

(3) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 67

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 9. märts 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/343, 5. märts 2018, Euroopa Ühenduse ja Brasiilia Liitvabariigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/344, 14. november 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused ( 1 )	3
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/345, 14. november 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise lähtealused ( 1 )	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/346, 5. märts 2018, milles käsitletakse loa andmist Lactobacillus buchneri NRRL B-50733 preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/347, 5. märts 2018, milles käsitletakse loa andmist Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 preparaadi kasutamiseks põrsaste ja emiste söödalisandina ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1847/2003 ja (EÜ) nr 2036/2005 (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS) ( 1 )	21
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/348, 8. märts 2018, milles käsitletakse ajutist erandit delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 sätestatud sooduspäritolureeglitest seoses Kambodžas toodetud jalg- ja muudes ratastes Malaisiast pärit jalgrattaosade kasutamisega kumulatsiooni alusel	24
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/349, 8. märts 2018, millega muudetakse 282. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu	28
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2018/350, 8. märts 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ seoses geneetiliselt muundatud organismide keskkonnariski hindamisega	30
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/351, 8. märts 2018, millega lükatakse tagasi kohustused, mis pakuti välja seoses Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt ja Ukrainast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega	46

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus (ühikutes)
09.8094	8712	Jalgrattad jm rattad (sh velorikšad ja kolmerattalised veojalgrattad), mootorita	9. märts 2018 – 31. detsember 2019	100 000


	(1) EMPs kohaldatav tekst