5.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 62/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/317,

2. märts 2018,

millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Itaalia territoriaalvetes väikese plankmudila (Aphia minuta) püüdmiseks kasutatavate paadinootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 kohaselt on keelatud veetavate püügivahendite kasutamine rannikust kuni 3 meremiili kaugusel või kuni 50 m kaugusel samasügavusjoonest, kui kõnealune sügavus saavutatakse rannikule lähemal.

(2)	Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 1 erandi, sel juhul peavad olema täidetud teatavad artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused.

(3)	Komisjon sai 10. jaanuaril 2014 Itaalialt taotluse, milles paluti teha erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 1 esimesest lõigust seoses paadinootade kasutamisega väikese plankmudila (Aphia minuta) püüdmiseks Manfredonia lahe rannikuga piirnevates Itaalia territoriaalvetes (Apuulia maakond).

(4)	Taotlus hõlmab Manfredonia merendusdirektoraadis registreeritud laevu, millega on kala püütud üle viie aasta ning mida kasutatakse vastavalt majandamiskavale, millega reguleeritakse paadinootadega toimuvat väikese plankmudila (Aphia minuta) püüki Manfredonia püügipiirkonnas.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas Itaalia taotletud erandit ja sellega seotud majandamiskava 2016. aasta juulis. STECF rõhutas, et vaja on selgitada püügikoormust, kasutatavaid püügivahendeid ning seiret käsitlevaid ja teaduslikke andmeid. Itaalia esitas komisjonile piisavad selgitused ja vaatas neile vastavalt läbi oma majandamiskava, kus ta tegi muudatusi kasutatavate püügivahendite osas, vähendas püügikoormust ja muutis seiremeetmed veelgi tõhusamaks.

(6)	Itaalia võttis majandamiskava vastu dekreediga (2) vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2.

(7)	Itaalia eranditaotlus vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(8)	Täpsemalt on kõnealusele merepiirkonnale omased teatavad geograafilised takistused, kuna mandrilava ei ulatu kaugele ja püütavat liiki esineb vaid teatavates rannikuala piirkondades ning üksnes sügavuses, mis jääb alla 50 meetri. Seega on püügiala piiratud.

(9)	Paadinootasid kasutatakse ranniku lähedal madalas vees toimuval püügil. Noodapüügi laadist tulenevalt ei ole seda muude püügivahenditega võimalik teha.

(10)	Paadinootadega püük ei mõjuta märkimisväärselt mere keskkonda ja on väga selektiivne, sest noodad heidetakse vette, ilma et need puudutaks merepõhja, kuna merepõhjast kogutud materjal kahjustaks sihtliike ja teeks sihtliigi püütud isendite väljavalimise nende erilise väiksuse tõttu võimatuks.

(11)	Itaalia taotletud erand mõjutab 100 laeva, kuid päevas antakse luba ainult 30 laevale (kasutusel on asjakohane käibel põhinev süsteem). Seega võib järeldada, et erand mõjutab vaid väheseid laevu.

(12)	Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 nõuetele.

(13)	Itaalia majandamiskavas on sätestatud kõik asjakohased kalandusalased mõisted ja selle kavaga tagatakse, et tulevikus püügikoormust ei suurendata, sest püügiload väljastatakse 100 konkreetsele laevale, kellel on juba lubatud Itaalias kala püüda.

(14)	Asjaomane püük vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 tingimustele, sest Itaalia majandamiskavas on sõnaselgelt keelatud kalapüük kaitsealuste elupaikade kohal.

(15)	Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h sätestatud nõuet ei kohaldata, sest see on seotud traaleritega.

(16)

Seoses nõudega järgida määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõiget 3, millega kehtestatakse võrgusilma alammõõt, märgib komisjon, et Itaalia andis kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõikega 7 oma majandamiskavas loa teha kõnealustest sätetest erand, arvestades, et asjaomane püük on väga selektiivne, mõjutab mere keskkonda väga vähe ja seda ei mõjuta kõnealuse määruse artikli 4 lõike 5 sätted.

(17)	Asjaomane püük toimub rannikule väga lähedal ega häiri seepärast muude laevade tegevust.

(18)

Itaalia majandamiskavaga tagatakse, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas esitatud liikide püük on minimaalne. Lisaks märgitakse, et vastavalt Itaalia majandamiskava peatükile 6.1.2 on väikese plankmudila (Aphia minuta) püügihooajaks igal aastal kehtestatud piiratud ajavahemik 1. novembrist kuni 31. märtsini.

(19)	Paadinootadega püügi eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(20)	Asjaomase püügitegevuse puhul on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (3) artiklites 14 ja 15 sätestatud registreerimisnõuded.

(21)	Itaalia majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 kolmanda lõiguga.

(22)	Seetõttu tuleks taotletud erandit lubada.

(23)	Itaalia peaks esitama komisjonile regulaarsed aruanded kooskõlas Itaalia majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(24)	Erandi kehtivusaja piiramine tagab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui komisjonile esitatav aruanne näitab püütava liigi kehva kaitsestaatust; samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(25)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erand

1. Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõiget 1 ei kohaldata Manfredonia lahe rannikuäärsetes Itaalia territoriaalvetes väikese plankmudila (Aphia minuta) püügil paadinootadega.

2. Lõikes 1 osutatud paadinootasid kasutavad laevad:

a)	mis on registreeritud Manfredonia merendusdirektoraadis;

b)	millega on kala püütud üle viie aasta ja mille puhul tulevikus ei suurendata varem kasutatud püügikoormust ning

c)	millel on püügiluba ja mis tegutsevad Itaalia poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 lõikele 2 vastu võetud majandamiskava alusel.

Artikkel 2

Seirekava ja aruanne

Itaalia esitab komisjonile ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest aruande, mis on koostatud vastavalt Itaalia majandamiskavas kehtestatud seirekavale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 8. märtsist 2018 kuni 8. märtsini 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 409, 30.12.2006, parandatud versioon ELT L 36, 8.2.2007, lk 6.

(2) „Adozione del Piano di Gestione per la pesca del rossetto (Aphia minuta) nel Compartimento marittimo di Manfredonia con l'utilizzo della sciabica da natante, in deroga alla dimensione minima della maglia della rete e della distanza dalla costa – Reg.(CE) n.1967/2006, artt.9/13-.“, vastu võetud 28. detsembril 2017.

(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

5.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 62/4

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318,

22. veebruar 2018,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) (2) alusel andmete kogumise eesmärk on anda Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) terviklik statistiline teave liikmesriikide, mille rahaühik on euro, majandussektorite ja grupiandmete esitajate riskipositsioonide kohta teatavate väärtpaberite liikide osas kõrgel disagrereerituse tasemel. See teave lihtsustab rahapoliitika ülekandemehhanismi süvaanalüüsi ja eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide riskipositsioonide hindamist. Samuti võimaldab see finantsstabiilsuse süvaanalüüsi, mis hõlmab selle riskide tuvastamist ja jälgimist.

(2)	Andmeid, mis kogutakse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (4) ja nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 (5) raamides, kasutatakse ka usaldatavusjärelevalve ja kriisilahenduse eesmärkidel ja esitatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

(3)

Grupiandmete mõiste on toodud ja määratletud määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24), võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) 2016/1384 (EKP/2016/22) (6). Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu tuvastab grupiandmete esitajad andmete kogumise eesmärgil määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel, võttes arvesse mitmeid kriteeriume, sh grupiandmete esitaja olulisust euroala ja/või konkreetse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele. Suurema õiguskindlusega tuleb sätestada, et nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 alusel vahetu EKP järelevalve alla kuuluvaid olulisi üksusi tuleb käsitleda finantssüsteemi stabiilsuse ja toimimise jaoks olulistena ja seega tuleb neid käsitleda grupiandmete esitajatena.

(4)

Pärast määruse (EL) 2016/1384 jõustumist ja asjaomase riigi keskpanga (RKP) otsust võivad grupiandmete esitajad esitada andmeid määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 3a alusel (edaspidi „grupiandmed“) vahetult EKP-le. See võimaldab EKPSi väärtpaberiosaluste statistika andmebaasi jaoks olemasoleva infotehnoloogia infrastruktuuri tõhusamat kasutust ja väldib eraldi riigisiseste andmete töötlussüsteemide loomist igas RKPs.

(5)	Juhul kui RKP otsustab grupiandmeid mitte koguda, peab ta sellest EKP-le teatama ning EKP peab üle võtma grupiandmete esitajatelt andmete vahetult kogumise ülesande. EKP ja asjaomane RKP peavad kokku leppima vajaliku korralduse.

(6)	Seetõttu tuleb määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

on võrdsed 0,5 % piirmääraga või alla selle, kui grupiandmete esitaja täidab teatavaid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid kriteeriume, millest nähtub tema tähtsus euroala finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele, näiteks seoses euroala finantseerimisasutuste vastastikuse seotusega, jurisdiktsiooniülese tegevusega, asendamatusega, äriühingu struktuuri keerukusega või EKP vahetu järelevalvega; ja/või konkreetsele euroala liikmesriigile, näiteks seoses grupiandmete esitaja suhtelise tähtsusega pangandusteenuste turu teatatavas segmendis ühes või enamas liikmesriigis või EKP vahetu järelevalvega.“

Artiklit 3a muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le lõike 5 alusel, nõuab, et grupiandmete esitajad osutaksid kord kvartalis kas „emitent on andmeid esitava grupi üksus (usaldatavusnõuete kohaldamisala)“ väärtpaberite kaupa teabe osas, ja kas „emitent on andmeid esitava grupi üksus (raamatupidamisnõuete kohaldamisala)“ väärtpaberite kaupa teabe osas ISIN koodiga või ISIN koodita väärtpaberite puhul, mida see grupp hoiab vastavalt I lisa 2. peatükile.“;

b)	lisatakse järgmine lõige 5: „5. Ilma et see mõjutaks lõiget 1, esitavad grupiandmete esitajad EKP-le grupiandmed, kui asjaomane RKP on otsustanud, et grupiandmete esitajad peavad esitama statistilise teabe vahetult EKP-le suunise EKP/2013/7 artiklite 3a ja 4b alusel.“

Artikkel 4a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4a

Erandid grupiandmete esitajatele

1. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, võivad vabastada grupiandmete esitajad artiklis 3a sätestatud aruandlusnõuetest järgmiselt:

asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP võivad lubada grupiandmete esitajatel esitada väärtpaberite kaupa statistilist teavet, mis hõlmab 95 % nende enda või nende grupi väärtpaberiosalustest kooskõlas käesoleva määrusega, kui ülejäänud 5 % grupi väärtpaberitest ei ole emiteeritud ühe emitendi poolt;

b)	asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP võivad nõuda grupiandmete esitajatelt täiendavat teavet väärtpaberite liigi kohta, mille suhtes on punkti a kohaselt tehtud erand.

2. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, võivad teha erandi aruandluskohustustest grupiandmete esitajatele, võttes arvesse artikli 3a lõike 3 osutust „emitent on andmeid esitava grupi üksus (usaldatavusnõuete kohaldamisala)“ väärtpaberite kaupa teabe osas, kui asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP saavad tuletada need andmed muudest allikatest.

3. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, võivad teha erandi aruandluskohustustest grupiandmete esitajatele kaheks aastaks alates aruandluse algusest artikli 10b lõike 2 kohaselt seoses üksusepõhise aruandlusega I lisa 2. peatükis liiduväliste üksuse osas, kui asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP saavad tuletada need andmed I lisa 2. peatüki teabest üksuste osas, mis on residendid väljaspool liitu tervikuna.“

Artikkel 4b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4b

Üldised erandid ja eranditele kohaldatav raamistik

1. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, võivad vabastada käesoleva määruse aruandlusnõuetest, kui tegelikud andmeesitajad esitavad samad andmed järgmise alusel: a) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (*1); b) määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38); c) määrus (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40); või d) määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50); või kui asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP saavad samad andmeid tuletada muul viisil, kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumnõuetega.

2. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, tagavad kohastel juhtudel ning vastavalt vajadusele käesolevas artiklis ning artiklites 4 ja 4a sätestatud tingimuste täitmise iga kalendriaasta alguses tehtavate, uuendatavate või lõpetatavate erandite osas.

3. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel ja olles konsulteerinud asjaomase RKPga, võivad panna tegelikele andmeesitajatele, kellele on antud erand käesoleva artikli, artiklite 4 või 4a alusel, täiendava aruandluskohustuse, kui asjaomane RKP või kohastel juhtudel EKP peavad vajalikuks suuremat detailsust. Tegelikud andmeesitajad peavad nõutavad andmed esitama 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist asjaomase RKP või kohastel juhtudel EKP poolt.

4. Kui asjaomane RKP on teinud erandi või juhul, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, võivad tegelikud andmeesitajad siiski täita kõiki aruandlusnõudeid. Tegelik andmeesitaja, kes otsustab asjaomase RKP või kohastel juhtudel EKP poolt tehtud erandit mitte kasutada, peab hiljem tehtud erandite kasutamiseks taotlema asjaomase RKP või kohastel juhtudel EKP nõusolekut.

(*1) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).“"

Artikkel 6a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6a

Grupiandmete tähtajalisus

1. RKPd edastavad EKP-le kvartalipõhised grupiandmed väärtpaberite kaupa kooskõlas artikli 3a lõikega 1 ja I lisa 2. peatükiga andmetega hõlmatud kvartali lõpule järgneval 55ndal kalendripäeval kella 18:00-ks Kesk-Euroopa aja järgi.

2. Juhul kui RKP otsustab artikli 3a lõike 5 alusel, et andmeesitajad peavad esitama statistilise teabe vahetult EKP-le, peavad andmeesitajad edastama selle teabe EKP-le andmetega hõlmatud kvartali lõpule järgneval 45ndal kalendripäeval kella 18:00-ks Kesk-Euroopa aja järgi.“

Artikkel 7a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7a

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitavad asjaomased andmeesitajad oma RKPd või EKPd, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu koostöölepingute alusel käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast; teade antakse pärast tegevuse kavatsuse avaldamist ja mõistliku aja jooksul enne alustamist.“

Lisatakse järgmine artikkel 10c:

„Artikkel 10c

Aruandluse algus pärast Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2018/318 (EKP/2018/7) jõustumist

Grupiandmete aruandlus kooskõlas artikliga 3a algab andmete esitamisega 2018. aasta septembri vaatlusperioodi kohta pärast Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2018/318 (EKP/2018/7) (*2) jõustumist.

(*2) Euroopa Keskpanga 22. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/318, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) (ELT L 62, 5.3.2018, lk 4).“"

8)	I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 22. veebruar 2018

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) Euroopa Keskpanga 17. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(3) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(5) Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).

(6) Euroopa Keskpanga 2. augusti 2016. aasta määrus (EL) 2016/1384, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2016/22) (ELT L 222, 17.8.2016, lk 24).

LISA

Määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa 2. peatükki muudetakse järgmiselt:

1. osa muudetakse järgmiselt:

i)	tabelile eelnev lause 1.osa lõpus asendatakse järgmisega: „Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, võib samuti nõuda grupiandmete esitajatelt väljadel 9 kuni 11 ning punktidega b või c hõlmamata juhtudel väljadel 31 kuni 37 näidatud andmeid.“;

ii)

tabeli joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

„(1)	Artikli 4a lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel tuleks üksusepõhised andmeväljad esitada vastavalt erandi andnud RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, poolt kehtestatud korrale, mis tagab, et esitatavad andmed on kohustusliku jaotuse osas homogeensed.“;

2. osa muudetakse järgmiselt:

i)	tabelile eelnev viimane lause 2. osas asendatakse järgmisega: „Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, võib nõuda grupiandmete esitajatelt ka väljadel 8 kuni 10, 12 ning punktidega b või c hõlmamata juhtudel väljadel 53 kuni 59 näidatud andmeid.“;

ii)

tabeli joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

„(1)	Artikli 4a lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamisel tuleks üksusepõhised andmeväljad esitada vastavalt erandi andnud RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, poolt kehtestatud korrale, mis tagab, et esitatavad andmed on kohustusliku jaotuse osas homogeensed.“

II lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tabelis on esitatud üksikasjalikud kirjeldused nende instrumendiliikide kohta, mis võetakse üle käesoleva määruse alusel riigi tasandil kohaldatavates liikides asjaomase riigi keskpanga (RKP) poolt või Euroopa Keskpanga (EKP) poolt, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel.“

2. osa esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tabelis on esitatud kirjeldused nende sektoriliikide kohta, mis võetakse üle käesoleva määruse alusel riigi tasandil kohaldatavates liikides asjaomase riigi keskpanga (RKP) poolt või EKP poolt, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel.“

Määratlusi 4. osa tabelis muudetakse järgmiselt:

Määratlus „Positsioonid turuväärtuses“ asendatakse järgmisega:

„Turul noteeritud väärtpaberi summa eurodes. Asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel või kohastel juhtudel EKP-l õigus jätta andmetest kogunenud intress välja.“;

ii)

määratlus „Garandi tunnuskood“ asendatakse järgmisega:

„Asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, kooskõlastatud standardkood, mis võimaldab garanti kordumatult tuvastada ning sisaldab teavet kasutatava tunnuse liigi kohta, nt juriidilise isiku tunnus, EL või riigi tunnuskood.“

Määratlusi 5. osa tabelis muudetakse järgmiselt:

i)	määratlus „EL tunnus“ asendatakse järgmisega: „EL tunnus on üldiselt kasutatav tunnuskood, mis võimaldab üksust liidus kordumatult tuvastada ja mis on kooskõlastatud asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel.“;

ii)	määratlus „Riigisisene tunnus“ asendatakse järgmisega: „Riigisisene tunnus on üldiselt kasutatav tunnuskood, mis võimaldab üksust tema asukohariigis kordumatult tuvastada ja mis on kooskõlastatud asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel.“;

iii)

määratlus „Aruandluse tasand“ asendatakse järgmisega:

„Aruandluse tasand näitab, kas andmed esitatakse üksuse- või grupipõhiselt vastavalt artikli 1 punktide 23 ja 24 määratlusele. Üksusepõhiselt esitatavate andmete osas tuleks kohaldada harmoneeritud raamatupidamis- ja konsolideerimispõhimõtteid, st. üksusepõhised andmed esitatakse võimaluse korral kooskõlas grupi raamatupidamis- ja riskiarvestuspõhimõtetega, mis on kooskõlastatud asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel.“

Määratlusi 6. osa tabelis muudetakse järgmiselt:

määratlus „Omaniku tunnuskood“ asendatakse järgmisega:

„Asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, kooskõlastatud standardkood, mis võimaldab omanikku kordumatult tuvastada ning sisaldab teavet kasutatava tunnuse liigi kohta, nt ELi või riigi tunnuskood.“;

ii)

määratlus „Omaniku vahetu emaettevõtja tunnuskood“ asendatakse järgmisega:

„Asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, kooskõlastatud standardkood, mis võimaldab juriidilist isikut, milles omanik on otseselt juriidiliselt sõltuv osa, kordumatult tuvastada ning sisaldab teavet kasutatava tunnuse liigi kohta, nt ELi või riigi tunnuskood.“

7. osa tabelis asendatakse mõiste „Emitendi tunnuskood“ määratlus järgmisega:

„Asjaomase RKPga või EKP-ga, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, kooskõlastatud standardkood, mis võimaldab emitenti kordumatult tuvastada ning sisaldab teavet kasutatava tunnuse liigi kohta, nt ELi või riigi tunnuskood.“

III lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb riikide keskpankadele (RKPd) ja EKP-le, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, edastada õigeaegselt ning järgides asjaomase RKP või kohastel juhtudel EKP poolt kehtestatud tähtaega;

b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomaste RKPde või kohastel juhtudel EKP poolt kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)	tuleb kindlaks määrata tegeliku andmeesitaja kontaktisikud;

d)	tuleb järgida tehnilisi spetsifikatsioone, mis käsitlevad andmeedastust asjaomasele RKP-le või kohastel juhtudel EKP-le.“

Punkti 2 alapunktid d ja e asendatakse järgmistega:

„d)	tegelikud andmeesitajad peavad järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mis asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, on määranud andmete tehniliseks edastamiseks;

e)	tegelikud andmeesitajad peavad järgima arvude ümardamispõhimõtteid, mis asjaomane RKP või EKP, kui grupiandmed esitatakse EKP-le artikli 3a lõike 5 alusel, on määranud andmete tehniliseks edastamiseks.“

5.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 62/10

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/319,

27. veebruar 2018,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni revisjonikomisjoni 26. istungjärgul võetav seisukoht rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade teatavate muudatuste suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on ühinenud 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga, mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „COTIFi konventsioon“), kooskõlas nõukogu otsusega 2013/103/EL (1).

(2)	COTIFi konventsiooni kohaldavad kõik liikmesriigid, välja arvatud Küpros ja Malta.

(3)

COTIFi konventsiooni artikli 13 lõike 1 punkti c kohaselt on moodustatud Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni (edaspidi „OTIF“) revisjonikomisjon (edaspidi „revisjonikomisjon“). Revisjonikomisjon kavatseb teha oma 26. istungjärgul, mis toimub 27. veebruarist kuni 1. märtsini 2018, otsuse COTIFi konventsiooni ja selle mõningate lisade, täpsemalt lisa E (infrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad – CUI), lisa F (ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses – APTU) ja lisa G (ühtsed eeskirjad tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses – ATMF) teatavate muudatuste kohta.

(4)	Revisjonikomisjon teeb oma 26. istungjärgul ka otsuse uue lisa H (rongide ohutu käitamine rahvusvahelises liikluses) vastuvõtmise kohta.

(5)	Revisjonikomisjoni kodukorra muudatuste eesmärk on ajakohastada teatavaid sätteid tulenevalt sellest, et 2011. aastal ühines liit COTIFi konventsiooniga, eelkõige sätteid, millega reguleeritakse piirkondlike organisatsioonide hääleõigust ja määratakse kindlaks kvoorum.

(6)

COTIFi konventsiooni muudatuste eesmärk on parandada ja lihtsustada COTIFi konventsiooni läbivaatamise menetlust, et tagada COTIFi konventsiooni ja selle lisade muudatuste järjepidev ja kiire rakendamine ning vältida praeguse aeganõudva läbivaatamismenetluse negatiivset mõju, sealhulgas sisemiste vastuolude riski, kui revisjonikomisjoni ja OTIFi üldkogu vastu võetud muudatused ei ole omavahel kooskõlas, ja väliseid vastuolusid, eelkõige liidu õigusega.

(7)	Lisa E (CUI) muudatuste eesmärk on täpsustada CUI ühtsete eeskirjade kohaldamisala, et tagada kõnealuste eeskirjade süstemaatilisem kohaldamine ettenähtud eesmärgil, s.o rahvusvahelises raudteeliikluses, näiteks kaubaveokoridorides ja rahvusvaheliste reisirongide suhtes.

(8)	Lisade F (APTU) ja G (ATMF) muudatuste eesmärk on saavutada OTIFi ja liidu eeskirjade ühtlustamine, seda eelkõige pärast liidu neljanda raudteepaketi vastuvõtmist 2016. aastal.

(9)	Uue lisaga H kavatsetakse suurendada koostalitlust väljaspool liitu, lähtudes ühtlustatud kriteeriumidest, mille alusel riigiasutused annavad raudteeveo-ettevõtjatele välja ohutustunnistusi selle tõenduseks, et kõnealused ettevõtjad suudavad ronge asjaomases riigis ohutult käitada.

(10)	Enamik muudatusettepanekutest on kooskõlas liidu õiguse ja strateegiliste eesmärkidega ning seetõttu peaks liit neid toetama. Mõnda muudatust on vaja liidus rohkem arutada ja need tuleks revisjonikomisjoni 26. istungjärgul tagasi lükata.

(11)	Seetõttu peaks liidu seisukoht revisjonikomisjoni 26. istungjärgul põhinema käesoleva otsuse lisal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) moodustatud revisjonikomisjoni 26. istungjärgul, põhineb käesoleva otsuse lisal.

2. Käesoleva otsuse lisas osutatud dokumentide väiksemates muudatustes võivad liidu esindajad revisjonikomisjonis kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Revisjonikomisjoni otsus avaldatakse pärast selle vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. veebruar 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA

(1) Nõukogu 16. juuni 2011. aasta otsus 2013/103/EL Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vahelise lepingu (Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) allakirjutamise ja sõlmimise kohta (ELT L 51, 23.2.2013, lk 1).

LISA

1. SISSEJUHATUS

OTIFi peasekretär on kokku kutsunud COTIF 99 läbivaatamiskomitee 26. istungjärgu, mis toimub 27. veebruarist kuni 1. märtsini 2018 Šveitsis Bernis. Istungjärgu päevakorrapunkte käsitlevad dokumendid on saadaval OTIFi veebisaidil aadressil http://otif.org/en/?page_id=126.

2. MÄRKUSED PÄEVAKORRAPUNKTIDE KOHTA

1. päevakorrapunkt – Koosoleku avamine ja kvoorumi määramine

Dokumendid: puuduvad

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: ei kohaldata

Seisukoht: puudub

2. päevakorrapunkt – Juhataja ja asejuhataja valimine

Dokumendid: puuduvad

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: liikmesriigid

Seisukoht: puudub

3. päevakorrapunkt – Päevakorra vastuvõtmine

Dokumendid: LAW-17125-CR 26/3.1

Pädevus: liidu (jagatud ja ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit

Seisukoht: pooldatakse päevakorra kavandi vastuvõtmist.

4. päevakorrapunkt – Kodukorra muutmine

Dokumendid: LAW-17125-CR 26/4

Pädevus: liidu (jagatud ja ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit

Seisukoht: toetatakse OTIFi läbivaatamiskomitee kodukorra muudatusettepanekuid, v a järgmised punktid:

a.	Kodukorra artikli 9 lõikes 2 tuleks sätestada, et „Kui dokument esitatakse kõigis kolmes töökeeles, on nimetatud tähtaeg 12 nädalat“; ning

b.	Kodukorra artikli 9 lõike 4 muudatus keeleversioonide puudumise korral toimuva hääletamise kohta lükatakse tagasi.

Läbivaatamiskomitee praegune kodukord võeti vastu enne seda, kui liit COTIFiga ühines; seetõttu on teatavad sätted aegunud ja vajavad ajakohastamist. Selleks et järgida COTIFi artiklit 38 ja ELi-OTIFi lepingut, tuleb eelkõige muuta sätteid, mis käsitlevad liidu hääleõigusi ja kvoorumi määramist (artiklid 4, 20 ja 21).

5. päevakorrapunkt – Konventsiooni põhiosa osaline läbivaatamine: COTIFi läbivaatamise menetluse muutmine

Dokumendid: LAW-17126-CR 26/5

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: liikmesriigid

Seisukoht: toetatakse konventsiooni artikli 34 kavandatavat läbivaatamist, et sätestada üldkogu poolt vastu võetud lisade muudatuste jõustumiseks kindel ajavahemik (36 kuud) ja samuti paindlikkuse klausel, mis võimaldab pikendada sellist tähtaega igal üksikjuhul eraldi, kui üldkogu on COTIFi artikli 14 lõike 6 kohase häälteenamusega sedasi otsustanud.

Ettepaneku eesmärk on parandada ja lihtsustada COTIFi läbivaatamise menetlust, et tagada konventsiooni ja selle lisade muudatuste järjepidev ja kiire rakendamine ning vältida praeguse aeganõudva läbivaatamismenetluse negatiivset mõju, sealhulgas sisemisi vastuolusid, kui läbivaatamiskomitee ja üldkogu poolt vastu võetud muudatused ei ole omavahel kooskõlas, ja väliseid vastuolusid, eelkõige liidu õigusega. OTIFi sekretariaadi soovitus peegeldas selle küsimusega tegelenud asjaomase töörühma valdavat arvamust; sellega kehtestati, et OTIFi liikmed peaksid suutma vastuvõetud muudatused üle võtta, sealhulgas parlamentaarsete menetlustega, kolme aasta jooksul. OTIFi tõhusa toimimise ja arendamise toetamise seisukohast on ettepanek vajalik.

6. päevakorrapunkt – CIMi ühtsete eeskirjade osaline läbivaatamine: peasekretäri aruanne

Dokumendid: LAW-17126-CR 26/6

Pädevus: liidu (jagatud ja ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit (kui hääletamine toimub)

Seisukoht: võetakse teadmiseks peasekretäri aruanne, esitatakse teavet asjaomase käimasoleva tegevuse ja arengusuundumuste kohta, toetatakse edasist tööd tollialaste ja raudteetranspordi eeskirjade vaheliste liideste hindamisel ning õigusekspertide töörühma loomist või olemasolevates OTIFi organites alternatiivse koordineerimiskorra kehtestamist seoses tolliküsimustega ja kaubaveodokumentide digiteerimisega.

7. päevakorrapunkt – CUI ühtsete eeskirjade osaline läbivaatamine

Dokumendid: LAW-17128-CR 26/7.1; LAW-17129-CR 26/7.2

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: liikmesriigid

Seisukoht: toetatakse CUI artikli 1 lõigete 1 ning 2 ja 3 (uus punkt aa ning punktide b, c ja g muudatused), artikli 5 lõike 1, artikli 5bis lõigete 1 ja 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõigete 1 ja 2, artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 3 muutmise ettepanekuid ning taotletakse, et OTIFi peasekretär esitaks kõik CUI ühtsete eeskirjade muudatused üldkogule otsustamiseks.

Peamise olulise muudatuse eesmärk on selgitada CUI ühtsete eeskirjade kohaldamisala, lisades artiklisse 3 määratluse mõistele „rahvusvaheline raudteeliiklus“, mis on „liiklus, mille jaoks on vaja kasutada rahvusvahelist raudteeliini või mitut järjestikust riigisisest raudteeliini, mis asuvad vähemalt kahes liikmesriigis ja mida koordineerivad asjaomased taristuettevõtjad“, ja muutes vastavalt artiklit 1 (kohaldamisala), säilitades ühtlasi seose CIVi ja CIMi ühtsete eeskirjadega.

Eesmärk on tagada, et CUI ühtseid eeskirju kohaldatakse süstemaatilisemalt nende kavandatud eesmärgi, st rahvusvahelise raudteeliikluse jaoks. Läbivaatamiskomiteele esitatud muudatusettepanekud vastavad kompromisstekstile, mis koostati OTIFi ajutise töörühma töö tulemusel; töörühm tuli kokku 10. detsembril 2014, 8. juulil 2015, 24. novembril 2015 ja 31. mail 2016. Komisjon aitas kaasa lõpptulemuse saavutamisele, mis kooskõlas COTIFi kohaldamisala ja eesmärgiga (s.o rahvusvaheline vedu) kinnitab CUI ühtsete eeskirjade kohaldamist rahvusvahelises raudteeliikluses vastavalt uuele määratlusele.

Komisjoni hinnangul on OTIFi sekretariaadi esitatud artiklite 1 ja 3 muudatusettepanekud kooskõlas liidu õigustiku määratluste ja sätetega, mis käsitlevad raudteetaristu haldamist ja taristuettevõtjatevahelist koordineerimist (nt direktiivi 2012/34/EL (uuesti sõnastatud) artiklid 40, 43 ja 46).

OTIFi sekretariaadi poolt esitatud artikli 8 (ettevõtja vastutus) muudatusettepanek on redaktsiooniline ega mõjuta sätte ulatust ega sisu. Artikli 9 ning artiklite 3, 5, 5bis, 7 ja 10 kohta esitatud muudatusettepanekud on üksnes redaktsioonilised.

8. päevakorrapunkt – Uus lisa H, mis käsitleb rongide ohutut käitamist rahvusvahelises liikluses

Dokumendid: LAW-17130-CR26/8/9/10; LAW-17131-CR26/8.1; LAW-17132-CR 26/8.2

Pädevus: liidu (ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit

Seisukoht:

toetatakse (dokumendiga LAW-17131-CR26/8.1) COTIFisse uue lisa H lisamist, mis käsitleb rongide ohutut käitamist rahvusvahelises liikluses, ja selle esitamist üldkogule otsustamiseks vastavalt järgmisele (väljajäetud tekst on läbi kriipsutatud; lisatud tekst on alla joonitud, kui see on asjakohane):

—

Artikli 2 punkt b: sõna „sertifitseerimisasutus“ asendatakse sõnadega „ohutuse sertifitseerimise asutus“. Asendamine tuleks teha läbivalt kogu tekstis. Saksa keeles asendatakse sõna „Zertifizierungsbehörde“ sõnaga „Sicherheitsbescheinigungsbehörde“. Prantsuse keeles asendatakse sõnad „autorité de certification“ sõnadega „autorité de certification de sécurité“.

—	Artikli 4 lõige 1: lisatakse lause „Artikli 6 lõikes 1 nimetatud ohutuse sertifitseerimise asutus ja järelevalveasutus võivad olla kaks eri üksust või need võivad kuuluda samasse organisatsiooni.“

—	Artikli 6 lõige 1: lisatakse lause „Artikli 4 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus ja ohutuse sertifitseerimise asutus võivad olla kaks eri üksust või need võivad kuuluda samasse organisatsiooni.“

—

Artikli 8 lõige 3: sõnastust muudetakse järgmiselt: „Selleks et rakendada käesolevad ühtsed eeskirjad ühtlustatud viisil, hõlmavad kõnealuste ühtsete eeskirjade lisad järgmist:

[…]

[…]a)

ohutusjuhtimise süsteemi nõuetega seotud ühine ohutusmeetod, mida ohutuse sertifitseerimise asutused kasutavad ohutustunnistuste väljaandmisel ning raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad oma ohutusjuhtimise süsteemi väljatöötamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ja täiendamisel;

[…]b)

jälgimisega seotud ühine ohutusmeetod, mida kasutavad raudteeveo-ettevõtjad […], taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused;

c)	vajalikud viited ühise ohutusmeetodi seostele riskihindamise ja -analüüsiga, mida raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused kasutavad tehniliste, talitluslike või organisatsiooniliste muudatuste tegemisel raudteesüsteemis;

d)	järelevalvega seotud ühine ohutusmeetod, mida kasutavad järelevalveasutused.“

—	Artikli 2 punktis f tehakse redaktsiooniline parandus, vastavusse viimine liidu terminoloogiaga (saksakeelne versioon): „„Eisenbahnsystem“ das Schienennetz in jedem Vertragsstaat, bestehend aus […]Strecken, Bahnhöfen, Drehscheiben und Terminals“.

—

Artikli 7 lõikes 4 tehakse redaktsiooniline parandus (saksakeelne versioon): „Die am Betrieb von Zügen im internationalen Verkehr beteiligten Infrastrukturbetreiber und Eisenbahnunternehmen haben […] ein Sicherheitsmanagementsystem einzurichten und dessen korrekte Anwendung in Übereinstimmung mit diesen Einheitlichen Rechtsvorschriften zu kontrollieren.“

Nõustutakse peasekretäri taotlusega muuta selgitavat aruannet uue lisa H toetamiseks ja esitada see üldkogule heakskiitmiseks.

Toetatakse (dokumendiga LAW-17131-CR26/8.2) COTIFi artiklite 2, 6, 20, 33 ja 35 muutmist, et lisada COTIFisse uus lisa H, ning nõustutakse peasekretäri taotlusega esitada see üldkogule otsustamiseks.

Uue lisa H kavandis esitatakse sätted, mis reguleerivad rongide ohutut käitamist rahvusvahelises liikluses, eesmärgiga ühtlustada COTIFit liidu õigustikuga ja toetada koostalitlust väljaspool Euroopa Liitu. Kavandatav tekst on kooskõlas uue ohutusdirektiivi (EL) 2016/798 sätetega ja seonduvate teiseste õigusaktidega, välja arvatud väheolulised küsimused, mida tuleks käsitleda vastavalt eespool esitatud ettepanekutele. Nagu juba märgitud, on kõnealuse uue lisa H lisamiseks vaja muuta ka teatavaid COTIFi sätteid.

9. päevakorrapunkt – ATMFi ühtsete eeskirjade osaline läbivaatamine

Dokumendid: LAW-17130-CR26/8/9/10; LAW-17133-CR26/9; LAW-17134-CR26/09–10

Pädevus: liidu (ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit

Seisukoht: toetatakse OTIFi sekretariaadi esildatud ATMFi ühtsete eeskirjade osalist läbivaatamist vastavalt järgmisele (väljajäetud tekst on läbi kriipsutatud, lisatud tekst on alla joonitud, kui see on asjakohane):

—

Artikli 7 lõike 1a sõnastus on järgmine: „Veeremid peavad vastama ühtsetele tehnilistele nõuetele, mis kehtivad heakskiitmise, ajakohastamise või uuendamise taotluse esitamise ajal, vastavalt nendele ühtsetele eeskirjadele ja võttes arvesse migratsioonistrateegiat ühtsete tehniliste nõuete kohaldamiseks, nagu on sätestatud APTU artikli 8 lõikes 2a ja artikli 8 lõike 4 punktis f, ning võimalusi erandite kehtestamiseks, nagu on sätestatud ATMFi artiklis 7a ; seda vastavust tuleb iga veeremi kasutamise ajal pidevalt säilitada.

—	Tehniliste ekspertide komitee kaalub vajadust töötada nende ühtsete eeskirjade jaoks välja lisa, sealhulgas sätted, mis pakuvad taotlejatele suuremat õiguskindlust seoses kohaldatavate nõuetega, ja seda juba enne, kui nad esitavad veeremite heakskiitmise, ajakohastamise või uuendamise taotluse .“

—

Artikli 2 punktis w muudetakse määratlust ja kasutatakse sõna „veerem“ läbivalt kogu tekstis (kõikides keeltes). Määratluse sõnastus on järgmine: „raudteeliinidel oma ratastel sõitev raudteeveerem kas vedurita või ilma.“ Tekstis tuleks kasutada läbivalt sõna „veerem(id)“, mitte sõna „raudteeveerem(id)“, mida esineb mõnes kohas.

—

Artiklis 5 tehakse redaktsiooniline parandus (saksakeelne versioon): sõna „Notifikation“ asendatakse sõnaga „Notifizierung“ lauses „Jeder Vertragsstaat hat durch […]Notifizierung […] .“ ja ka lauses „Die […]Notifizierungen können durch regionale Organisationen, die dem COTIF beigetreten sind, im Namen von Vertragsstaaten, die Mitglied der betreffenden Organisation sind, vorgenommen werden.“

—

Artiklis 10 tehakse redaktsiooniline parandus (saksakeelne versioon): sõna „Verzeichnis“ asendatakse sõnaga „Dossier“ lauses „Wenn eine neue Betriebszulassung erforderlich ist, hat der Antragsteller dem betreffenden Vertragsstaat ein das Vorhaben beschreibendes […]Dossier zu übersenden.“ ja ka lauses „Der Vertragsstaat hat seine Entscheidung spätestens vier Monate nach der Vorlage des voll-ständigen […]Dossiers durch den Antragsteller zu treffen.“

—

Artikli 13 lõike 1 punkti a tehakse redaktsiooniline parandus (inglis- ja saksakeelne versioon): lühend „CTE“ asendatakse komitee täisnimega lauses „comply with the specifications adopted by the […] Committee of Technical Experts ;“ ja lauses „mit den vom […] Fachausschuss für technische Fragen angenommenen Spezifikationen übereinstimmen;“.

—

Lisatakse artikkel 14: „Artikkel 14 – Lisad ja soovitused

§ 1	Tehniliste ekspertide komitee otsustab, kas võtta vastu lisa või säte, mis muudab seda vastavalt konventsiooni artiklites 16 ja 20 ning artikli 33 lõikes 6 sätestatud menetlusele. Otsused jõustuvad vastavalt konventsiooni artikli 35 lõigetele 3 ja 4.

§ 2

Lisa või seda muutva sätte vastuvõtmise taotluse võib esitada: a) iga osalisriik; b) iga piirkondlik organisatsioon, mis on määratletud ATMFi artikli 2 punktis x; c) iga esindav rahvusvaheline assotsiatsioon, mille liikmete jaoks on lisa olemasolu nende tegevuse seisukohast hädavajalik ohutusalastel ja majanduslikel põhjustel.

§ 3	Lisade ettevalmistamise eest vastutab tehniliste ekspertide komitee, keda abistavad asjaomased töörühmad ja peasekretär lõike 2 kohaselt esitatud taotluste alusel.

§ 4	Tehniliste ekspertide komitee võib soovitada meetodeid ja tavasid, mis on seotud rahvusvahelises liikluses kasutatavale raudteematerjalile tehnilise kasutusloa andmisega.“

ATMFi ühtsete eeskirjade sätted on kooskõlas Euroopa Liidu koostalitlusvõime direktiiviga 2008/57/EÜ ja ohutusdirektiivi 2009/49/EÜ osaga. Neljanda raudteepaketi vastuvõtmisega muutis liit mitmeid selle õigustiku sätteid. Komisjoni tehtud analüüsi alusel valmistasid OTIFi sekretariaat ja asjaomased töörühmad ette muudatused, mis käsitlevad ATMFi ühtsete eeskirjade artikleid 2, 3a, 5, 6, 7, 10, 10b, 11 ja 13. Need muudatused on vajalikud, et ühtlustada terminoloogiat uute ELi sätetega ja võtta arvesse ELi menetluslikke muudatusi, eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu Raudteeamet on pädev andma välja veeremilube. Muutmisettepanekud ei mõjuta ATMFi põhikontseptsiooni.

10. päevakorrapunkt – APTU ühtsete eeskirjade osaline läbivaatamine

Dokumendid: LAW-17130-CR26/8/9/10; LAW-17135-CR26/10; LAW-17134-CR26/09–10

Pädevus: liidu (ainupädevus)

Hääleõiguste kasutamine: liit

Seisukoht: toetatakse COTIFi lisa F artikli 8 muudatuste vastuvõtmist ja asjakohase selgitava aruande muudatuste heakskiitmist.

ATMFi ühtsete eeskirjade sätted on kooskõlas koostalitlusvõime direktiivi 2008/57/EÜ sätetega, eelkõige nendega, mis käsitlevad ühtsete tehniliste nõuete sisu ja nende samaväärsust Euroopa Liidus kehtivate koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKd). Neljanda raudteepaketi ja eelkõige uuesti sõnastatud koostalitlusvõime direktiivi (EL) 2016/797 vastuvõtmisega muutis liit selle õigustiku mitmeid sätteid. Komisjoni tehtud analüüsi alusel valmistasid OTIFi sekretariaat ja asjaomased töörühmad ette muudatused, mis käsitlevad APTU ühtseid eeskirju, et tagada jätkuv ühtlustamine liidu õigusega. Muudatused käsitlevad APTU ühtsete eeskirjade artiklit 8 ja nendega lisatakse ühtsete tehniliste nõuete sisuosale kaks osa, mis on samaväärsed ELi KTKdega. Need muudatused on vajalikud, tagamaks, et tulevaste Euroopa Liidu KTKde sisu ja COTIFi ühtsed tehnilised nõuded jääksid samaväärseks. Muutmisettepanekud ei mõjuta APTU põhikontseptsiooni.

11. päevakorrapunkt – Üldine arutelu vajaduse üle ühtlustada juurdepääsutingimusi

Dokumendid: LAW-17130-CR26/11

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: ei kohaldata

Seisukoht: puudub

12. päevakorrapunkt – Muud küsimused

Dokumendid: LAW-17130-CR26/12

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: liikmesriigid

Seisukoht: ei olda vastu õigusekspertide töörühma loomisele, et abistada ja lihtsustada OTIFi olemasolevate organite tegevust õigusvaldkonnas ning tagada konventsiooni tõhus haldamine.

13. päevakorrapunkt – CUVi ühtsete eeskirjade osaline läbivaatamine

Dokumendid: LAW-17144-CR 26/13 (Šveitsi edastatud ettepanek)

Pädevus: liidu (jagatud)

Hääleõiguste kasutamine: liikmesriigid

Seisukoht: ollakse vastu Šveitsi esitatud ettepanekule kaaluda CUVi ühtsete eeskirjade artikli 7 muutmist.

CUVi ühtsete eeskirjade artikli 7 lõikes 1 käsitletakse veeremi valdaja ja veeremi kasutaja (raudteeveo-ettevõtja) vastutust veeremi tekitatud kahju korral, mille on põhjustanud veeremi defekt. Esildatud muudatusettepanekuga lisatakse uus kriteerium, et veeremi defektist põhjustatud kahju korral tuleb esitada tõend valdaja vastutuse kohta. Kui lepinguosalised kohaldavad CUVi ühtsete eeskirjade kehtivat artiklit 7, siis selle alusel vastutab veeremi valdaja üksnes juhul, kui on tõendatud, et veeremi tekitatud kahju tuleneb rikkest, mille eest ta vastutab. Tundub, et muudatusettepanekuga lisatakse ka teine kriteerium, mille kohaselt valdaja peab tõendama, et ta ei vastuta kahju põhjustanud defekti eest.

CUVi kehtiva artikli 7 lõikes 2 täpsustatakse, et „[l]epinguosalised võivad kokku leppida sätetes, mis kalduvad kõrvale lõikes 1 sätestatust“. Selle alusel pidasid kõnealuse sektori ettevõtjad ajavahemikul 2013–2016 läbirääkimisi, mille tulemusel koostati kokkulepe, mille kiitsid heaks 600 raudtee-ettevõtjat ja mis võimaldab teha vajalikke muudatusi vagunite kasutamise üldisesse lepingusse (GCU), et selgitada paremini vagunite valdajate vastutust. Allakirjutatud kokkuleppega kehtestati GCU uus artikkel 27, mis käsitleb vastutuse põhimõtet vaguni tekitatud kahju korral, et saavutada parem tasakaal ja tagada suurem selgus kogu kõnealuses sektoris vaguni tekitatud kahju korral. Samuti kehtestatakse sellega mõiste „süü eeldus“, mis võimaldab kohaldada vastutust valdaja suhtes veeremirikke eest, mille põhjustas hooldamiskohustuse rikkumine. Seda muudatust on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2017. Praegu kohaldab suurem osa liidus tegutsevaid valdajaid ja raudteeveo-ettevõtjaid GCUd. Seepärast ei ole Šveitsi esitatud ettepanek vajalik, kuna kõnealuse sektori ettevõtjate saavutatud kokkulepped on piisavad, et määrata selgelt kindlaks valdaja ja raudteeveo-ettevõtjate vastutus kahju korral, mille on tekitanud müügilepinguga hõlmatud veerem. Puuduvad märgid selle kohta, et kõnealuse kokkuleppega ei oleks võimalik saavutada tasakaalu vastavate osaliste vahel. Samuti ei sisalda ettepanek kavandatud muudatuste kohta usaldusväärseid kaalutlusi ja piisavaid põhjendusi.

5.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 62/18

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/320,

28. veebruar 2018,

milles käsitletakse liidusisesel salamandritega kauplemisel ja nende liitu toomisel rakendatavaid loomade tervisekaitsemeetmeid seoses seenega Batrachochytrium salamandrivorans

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1208 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 2013. aastast on Belgias, Madalmaades ja Ühendkuningriigis esinenud uut salamandrite jaoks patogeenset seent Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal). See ohustab nii peetavate kui ka looduses elavate salamandrite populatsioone ning see võib põhjustada neis populatsioonides märkimisväärselt palju haigestumis- ja surmajuhtumeid. Bsal on teatavate salamandriliikide jaoks surmav, samas kui teised liigid on selle suhtes täielikult või osaliselt resistentsed, kuid võivad Bsal'i oma nahal edasi kanda ning seetõttu olla teiste salamandriliikide jaoks nakkuse või saastumise reservuaariks ja allikaks.

(2)

Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA“) poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (3) raames esitatud loomataudide loetellu kandmise ja liigitamise hinnangus oleva teadusliku arvamuse (4) kohaselt, kuhu on kogutud viimased Bsal'i käsitlevad teaduslikud andmed, tundub Bsal olevat endeemiline vähemalt Jaapanis, Tais ja Vietnamis, kus seda esineb 3 %-l looduses elavate salamandrite populatsioonist. Üldiselt peetakse seda Ida-Aasiast pärinevaks ning seal laialt levinuks ja endeemiliseks. Samal ajal on vähe teavet selle kohta, kui laialt levinud on see on mujal maailmas. Samuti ollakse üldiselt seisukohal, et nakatunud või haiguskandjatest salamandrid aitavad kaasa Bsal'i levikule.

(3)

Kättesaadavate andmete kohaselt kaubeldakse nii resistentsete kui ka vastuvõtlike salamandriliikidega. Nõukogu direktiivis 92/65/EMÜ (5) on sätestatud loomatervisenõuded selliste loomadega kauplemiseks ning nende impordiks liitu, kelle suhtes ei kohaldata selle direktiivi F lisas loetletud konkreetsete liidu õigusaktide loomatervisenõudeid. Liidu loomatervisealastes õigusaktides, sh direktiivis 92/65/EMÜ, ei ole salamandritega kauplemise või nende liitu importimise suhtes praegu sätestatud mingeid konkreetseid loomatervisenõudeid, mis kaitseksid loomade tervist Bsal'i leviku eest liidus.

(4)

EFSA hindas oma teadusaruandes „Scientific and technical assistance concerning the survival, establishment and spread of Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) in the EU“ („Seene Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) püsimist, kohandumist ja levikut käsitlev teadus- ja tehniline abi“) (6) (edaspidi „EFSA aruanne“), mil määral võib Bsal kahjustada peetavate ja looduses elavate salamandrite tervist liidus, Bsal'i avastamiseks kättesaadavate diagnostikameetodite kehtivust, usaldusväärsust ja robustsust ning võimalikke alternatiivseid meetodeid ja teostatavaid riskivähendusmeetmeid, mis aitaksid nii rahvusvaheliselt kui ka liidusiseselt tagada ohutu salamandritega kauplemise.

(5)	EFSA aruande kohaselt on kõnealuse kahjustaja levikut takistavad peamised riskivähendusmeetmed salamandrite karantiin, nende testimine, tõestamaks et nad ei ole Bsal'iga nakatunud, salamandrite liikumise piiramine, hügieeniprotseduurid ja bioturvalisuse meetmed või salamandrite Bsal'i vastane ravi.

(6)

EFSA aruandes rõhutati ka arvukaid lünki ja ebamäärasust Bsal'iga seotud praeguste teadmiste puhul. Eelkõige sedastati, et taksonoomia keerukuse, aga ka olemasolevate tõendite puudulikkuse tõttu selle kohta, millised liigid on Bsal'ile vastuvõtlikud, on taksonoomilistel kategooriatel põhinevad eeskirjad ilmselt liigipõhistest eeskirjadest nii tõhusamad kui ka otstarbekamad.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada loomade tervisekaitsemeetmed liidusiseseks salamandrisaadetistega kauplemiseks ning selliste saadetiste liitu toomiseks seltsi Caudata suhtes, et tagada Bsal'i leviku vältimine liidusisesel kõnealuste loomadega kauplemisel ja nende liitu toomisel. Nende meetmete puhul tuleks arvestada EFSA aruandes viidatud riskivähendusmeetmetega ja näha eelkõige ette salamandrite asjakohane karantiin, diagnostiline testimine ja ravi, samuti nende tervisliku seisundi tõendamine nendega kauplemiseks ja nende liitu toomiseks. Meetmed on erakorralised ja neid ei käsitata erimeetmetena nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ artikli 18 lõike 2 tähenduses.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 (7) on sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse määruse I lisas loetletud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes, ning kahepaiksed kuuluvad selles lisas loetletud loomade hulka. Käesolevas otsuses sätestatud loomade tervisekaitsemeetmeid ei tuleks kohaldada lemmikloomadena peetavate salamandrite mittekaubandusliku liikumise suhtes, mis kuulub oma eripära ja sellist liikumist puudutava teabe puudulikkuse tõttu määruse (EL) nr 576/2013 kohaldamisalasse.

(9)	Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada vaatamata muudele salamandritega kauplemise ja nende sissetoomise seisukohalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige nõukogu määrusele (EÜ) nr 338/97 (8).

(10)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) lisas 21.–26. mail 2017 peetud 85. korralisel istungil Bsal'i põhjustatud infektsiooni oma veeloomade tervise koodeksisse. Üksikasjalikke rahvusvahelisi standardeid ei ole aga praegu veel saadaval ning puudub teave maailma veterinaarteenistuste ja -laborite Bsal'i testimise tehnilise võimekuse kohta, samas kui Euroopa Liidu erinevad asjaomased sidusrühmad on Bsal'i diagnoosimisel ja ravil ning kaubeldavate salamandrite ohutul käitlemisel esirinnas. Seepärast on asjakohane, et enamiku riskivähendusmeetmete, eelkõige kaubeldavate ja sissetoodavate salamandrite asjakohasesse ettevõttesse karantiini paigutamise, testimise ja ravi kohustus jääks liidus asuvatele pädevatele veterinaarasutustele, ettevõtjatele ja laboritele.

(11)

EFSA aruande kohaselt on võimalik, et Bsal levib eri piirkondade pärismaiste salamandriliikide vahel ja ristsaastumine võib toimuda mitmesugustes salamandrite aretus-, kogumis- ja jaotamisettevõtetes. See muudab kaubeldavate salamandrite puhul Bsal'i ohu esinemise sõltumatuks nende päritolukohast ja looduses valitsevast olukorrast. Seepärast tuleks kõigi liidusiseselt kaubeldavate või liitu toodavate salamandrisaadetiste suhtes kohaldada riskivähendusmeetmeid.

(12)	Salamandrite karantiiniks kasutatavate asjakohaste ettevõtete bioturvalisuse tagamiseks tuleks sätestada miinimumnõuded ning nendes ettevõtetes surnud salamandrite käitlemine peaks toimuma vastavalt kehtivatele erieeskirjadele, mis on sätestatud loomsete kõrvalsaaduste määruses (9).

(13)

Täpsustada tuleks karantiinis olevate epidemioloogiliste üksuste miinimumsuurus, mille põhjal võib diagnostiliste testide tulemused negatiivseks lugeda, sest parima kättesaadava reaalajas jälgitava kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) meetodi tundlikkus on piiratud ja meetodi kasutamine on piisavalt usaldusväärne ainult juhul, kui epidemioloogilisse üksusse kuulub vähemalt 62 salamandrit.

(14)	Salamandreid, keda on liidus karantiinis peetud ja kelle testitulemused on negatiivsed või keda on rahuldavalt ravitud, ei tohiks uuesti karantiini panna või testida, kui neid on hoitud asjakohases ettevõttes teistsuguse terviseseisundiga salamandritest isoleerituna.

(15)	Raviviise tuleks täpsustada ja need peaksid olema kooskõlas EFSA aruandes esile toodud retsenseeritud teaduskirjanduses juba kirjeldatud või samaväärsete protokollidega.

(16)

Kehtestada tuleks nimekiri kolmandatest riikidest, kellele on antud luba välja anda veterinaarsertifikaate salamandrite toomiseks liitu, ning selles tuleks piirduda riikidega, kes on juba pakkunud sertifikaatide väljaandmiseks piisavalt tagatisi, mis aitavad ära hoida eksitavate või võltssertifikaatide väljaandmist ja mis on vähemalt samaväärsed nõukogu direktiivis 96/93/EMÜ (10) sätestatuga. Seepärast on asjakohane viidata nimekirjadele, mis on juba kättesaadavad seoses muude kaupade sissetoomisega liitu. Sellised kolmandad riigid on loetletud vastavalt komisjoni otsuse 2004/211/EÜ (11) I lisas, komisjoni otsuse 2007/777/EÜ (12) II lisa 2. osas, komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (13) I lisas, komisjoni määruse (EÜ) nr 119/2009 (14) I lisa 1. osas, komisjoni määruse (EL) nr 206/2010 (15) II lisa 1. osas või komisjoni määruse (EL) nr 605/2010 (16) I lisas.

(17)	Salamandrisaadetisi tohib liitu tuua üksnes siis, kui nad vastavad kõigile nõuetele, ja tingimusel, et sisenemise piiripunkti pädev veterinaarasutus saab ka välja selgitada, et asjakohase sihtettevõtte eest vastutav ettevõtja võtab saadetised vastu, et need nõuetekohaselt karantiini panna.

(18)

Kolmandatest riikidest liitu toodavate salamandrisaadetiste tegelik saabumine nende karantiinikohta liidus tuleks registreerida määruse (EÜ) nr 282/2004 (17) I lisas sätestatud ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi elektroonilises versioonis, mida hallatakse ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES kaudu, nii et sisenemise piiripunkti pädev veterinaarasutus oleks nende saabumisest tõendatavalt teavitatud.

(19)

Käesoleva otsusega tuleks ette näha üleminekuperiood, et anda liikmesriikidele, pädevatele asutustele ja ettevõtjatele aega vajalike menetluste kasutuselevõtmiseks, nii et nad suudaksid järgida käesolevas otsuses sätestatud eeskirju. Kõnealuse ajavahemiku pikkus peaks olema piiratud mõne kuuga. Samal ajal tuleks juba kohaldada sihtliikmesriigi nõutaval kaitsetasemel põhinevaid riskivähendusmeetmeid.

(20)

Eeldatavasti saab lähiaastatel teadusallikate ja liikmesriikide ametlike kontrollide tulemuste kaudu kättesaadavaks rohkem Bsal'i käsitlevat teavet, mis täiendab praegusi teadmisi selle haiguse kohta. Seepärast peaksid käesolevas otsuses sätestatud loomade tervisekaitsemeetmed olema ajutist laadi. Siiski tuleks meetmeid kohaldada vähemalt 31. detsembrini 2019, et liikmesriigid saaksid neid ühe aasta jooksul rakendada, mille järel esitatakse aruanne ja analüüsitakse seda, samas kui püsivad loomatervishoiu eeskirjad võib kehtestada vastavalt loomataude käsitlevale uuele määrusele (EL) 2016/429, nii et neid kohaldataks alates kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevast.

(21)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas otsuses sätestatakse loomade tervisekaitsemeetmed liidusiseseks salamandrisaadetistega kauplemiseks ning selliste saadetiste liitu toomiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „salamandrid“– kõik seltsi Caudata kuuluvad kahepaiksed;

b) „Bsal“– Batrachochytrium salamandrivorans (seeneriik, Phylum Chytridiomycota, selts Rhizophydiales);

c) „epidemioloogiline üksus“– salamandrite rühm, kellel on ühesugune tõenäosus Bsaliga kokku puutuda;

d) „karantiin“– salamandrite pidamine isoleeritult ilma otsese või kaudse kokkupuuteta nende epidemioloogilisest üksusest väljapoole jäävate salamandritega, millega tagatakse, et Bsal ei levi siis, kui isoleeritud loomi kindla ajavahemiku jooksul jälgitakse, testitakse ning vajaduse korral ravitakse;

e) „ettevõtja“– füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab salamandrite eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a lemmikloomapidajad;

f) „asjakohane ettevõte“– valdused,

i)	kus salamandreid hoitakse karantiinis enne nende teise liikmesriiki lähetamist või pärast nende sissetoomist liitu; ja

ii)	mis on registreeritud pädeva asutuse poolt enne karantiini alguskuupäeva;

g) „asjakohane diagnostiline test“– reaalajas jälgitava kvantitatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) meetod, mille puhul kasutatakse Bsal'i 119 nukleotiidi pikkuse DNA fragmendi amplifitseerimiseks liigispetsiifilisi praimereid STerF ja STerR;

h) „ühine veterinaariaalane sisenemisdokument“ või „CVED“– dokument, millega teatatakse loomade saabumisest liitu, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 282/2004 artikliga 1, ning mis on koostatud vastavalt kõnealuse määruse I lisas sätestatud näidisele ja mida hallatakse ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES kaudu;

i) „kinnitatud Bsal'i juhtum“– kinnitus salamandrite kudedel või kudedes esineva Bsal'i või selle geneetilise materjali kohta asjakohase diagnostilise testi abil.

Artikkel 3

Loomatervisenõuded liidusiseseks salamandritega kauplemiseks

1. Liikmesriigid keelavad salamandrisaadetiste lähetamise teistesse liikmesriikidesse, v.a juhul, kui niisugused saadetised vastavad järgmistele loomatervisenõuetele:

a)	nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidisele;

b)	salamandritel ei tohi veterinaarjärelevalve ametniku poolt läbivaatamise ajal esineda Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ega haavandeid; läbivaatus tuleb teha 24 tunni jooksul enne saadetise lähetamist sihtliikmesriiki;

c)	salamandrid peavad olema pärit populatsioonist, kus ettevõtja ei ole täheldanud suremust Bsal'i tõttu ega Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ja haavandeid;

saadetis peab koosnema:

vähemalt 62 salamandrist, keda on I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi väljaandmisele vahetult eelnenud vähemalt kuuenädalase ajavahemiku jooksul peetud ühe epidemioloogilise üksusena karantiinis asjakohases ettevõttes, mis vastab II lisas sätestatud miinimumtingimustele, ning saadetise salamandrite nahalt karantiiniperioodi viiendal nädalal kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud valimimahuga võetud tampooniproovidelt peavad asjakohase diagnostilise testi abil olema saadud Bsal'i suhtes negatiivsed tulemused; või

ii)	salamandritest, keda on Bsal'i vastu ravitud pädevat asutust rahuldaval viisil kooskõlas III lisa 1 punkti alapunktiga b.

2. Kui salamandrisaadetised on liitu toodud kolmandast riigist ja neid on juba vastavalt artiklile 6 asjakohases sihtettevõttes karantiinis peetud, lubavad liikmesriigid nende lähetamist teise liikmesriiki ainult siis, kui sellised saadetised vastavad järgmistele tingimustele:

a)	lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud loomatervisenõuded;

b)	salamandreid on nende liitu toomisele järgnenud karantiiniperioodi lõpu ja I lisa A osas sätestatud veterinaarsertifikaadi väljaandmise vahelisel ajal peetud karantiinis asjakohases ettevõttes, mis vastab II lisas sätestatud miinimumtingimustele.

Artikkel 4

Loomatervisenõuded salamandrisaadetiste liitu toomiseks

Liikmesriigid keelavad salamandrisaadetiste toomise kolmandatest riikidest liitu, v.a juhul, kui niisugused saadetised vastavad järgmistele nõuetele:

nad on pärit kolmandatest riikidest, mis on loetletud ühes järgmises õigusaktis:

i)	otsuse 2004/211/EÜ I lisa;

ii)	otsuse 2007/777/EÜ II lisa 2. osa;

iii)	määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa;

iv)	määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osa;

v)	määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa, või

vi)	määruse (EL) nr 605/2010 I lisa;

b)	nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis vastab I lisa B osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidisele;

c)	salamandritel ei tohi veterinaarjärelevalve ametniku poolt läbivaatamise ajal esineda Bsal'i kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ega haavandeid; läbivaatus peab olema tehtud 24 tunni jooksul enne saadetise lähetamist liitu;

enne punktis b osutatud veterinaarsertifikaadi väljaandmist tuleb saadetise salamandritest koosnev epidemioloogiline üksus teistest salamandritest eraldada hiljemalt veterinaarsertifikaadi väljaandmise eesmärgil tehtava läbivaatuse ajaks ning nad ei tohi alates sellest ajast olla kokku puutunud teiste salamandritega.

Artikkel 5

Asjakohase sihtettevõtte heakskiitmine

Liikmesriigid tagavad, et piiripunktides lubatakse salamandrisaadetised liitu ainult siis, kui importijad või nende esindajad esitavad kirjaliku tõendi selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus liitu toomise piiripunkt asub, ning tõendile on alla kirjutanud asjakohase sihtettevõtte eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja selles on järgmine teave:

a)	asjakohase sihtettevõtte nimi ja aadress;

b)	kinnitus, et asjakohane sihtettevõte vastab II lisas sätestatud miinimumnõuetele;

c)	kinnitus, et salamandrisaadetis paigutatakse karantiini.

Artikkel 6

Liitu toodud salamandrisaadetiste karantiinieeskirjad

Liikmesriigid tagavad järgmise.

1.	Asjakohase sihtettevõtte eest vastutav veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst registreerib kolmandast riigist liitu toodud salamandrisaadetise saabumise ühise veterinaariaalase sisenemisdokumendi elektroonilise versiooni 3. osa lahtris 45.

2.	Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst tagab, et ettevõtja peab salamandrisaadetist asjakohases sihtettevõttes karantiinis ühe epidemioloogilise üksusena.

3.	Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst kontrollib iga salamandrisaadetise karantiinitingimusi; see hõlmab suremuse arvestuse kontrollimist ja salamandrite kliinilist läbivaatust heakskiidetud sihtasutuses, kontrollides eelkõige nahavigastuste ja haavandite esinemist.

4.	Kui saadetises on 62 või rohkem salamandrit, viib veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst Bsal'i uuringud, testimise ja ravi läbi vastavalt III lisa punktides 1 ja 2 osutatud menetlustele pärast salamandrisaadetise saabumist asjakohasesse sihtasutusse.

5.	Kui saadetises on vähem kui 62 salamandrit, tagab veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst, et saadetise Bsal'i vastane ravi toimub pädevat asutust rahuldaval viisil kooskõlas III lisa punktiga 3.

Veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst annab salamandrisaadetise asjakohasest sihtettevõttest vabastamiseks kirjaliku loa järgmiselt:

a)	III lisa punkti 1 alapunkti a kohase testimise korral – eeldusel, et karantiiniperioodi algusest on möödunud vähemalt kuus nädalat ja mitte enne negatiivsete testitulemuste saamist, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem;

b)	III lisa punkti 1 alapunkti b kohase ravi korral – alles pärast ravi rahuldavat lõpuleviimist.

Artikkel 7

Meetmed, mida tuleb võtta kinnitatud Bsal'i juhtumi korral asjakohases sihtettevõttes

1. Liikmesriigid tagavad, et kui karantiini ajal leiab kinnitust, et vähemalt üks epidemioloogilise üksuse salamander on nakatunud Bsal'iga, võtab asjakohane sihtettevõte järgmisi meetmeid:

kõik üha ja sama epidemioloogilise üksuse salamandrid

i)	saavad pädevat asutust rahuldaval viisil Bsal'i vastast ravi kooskõlas III lisa 3 punktiga; või

ii)	tapetakse ja hävitatakse loomsete kõrvalsaadustena vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 12;

b)	pärast punktis a osutatud meetmete lõpuleviimist puhastatakse ja desinfitseeritakse asjakohase sihtettevõtte see ala, kus epidemioloogilist üksust peeti, pädevat asutust rahuldaval viisil.

2. Pädev asutus võib nõuda ravitud salamandrite testimist, et veenduda punkti 1 alapunkti a alapunktis i osutatud ravi tõhususes, ja vajaduse korral kordusravi, et hoida ära Bsal'i levikut.

Artikkel 8

Kulud

Liikmesriigid tagavad, et kõik karantiini, testimise ning vajaduse korral ka riskivähendamismeetmete ja raviga seotud kulud kannab ettevõtja või importija.

Artikkel 9

Aastaaruandluse nõuded

Alates 2019. aastast esitavad need liikmesriigid, kes on eelmisel aastal salamandrisaadetisi käidelnud, hiljemalt iga aasta 30. juuniks komisjonile järgmise eelmist aastat käsitleva teabe, esitades eraldi teabe liidusisese salamandritega kauplemise kohta ja salamandrisaadetiste liitu sissetoomise kohta:

a)	selliste epidemioloogiliste üksuste arv, kus esines vähemalt üks kinnitatud Bsal'i juhtum;

b)	selliste epidemioloogiliste üksuste arv, mille käitlemisel ei esinenud kinnitatud juhtumeid;

c)	mis tahes täiendav teave, mida nad peavad asjakohaseks saadetiste testimise, ravi või käitlemise ning käesoleva otsuse rakendamise seisukohast.

Artikkel 10

Üleminekumeetmed

1. Kuni 6. septembrini 2018 kestva üleminekuperioodi jooksul võivad sihtliikmesriigid lubada oma territooriumile teistest liikmesriikidest pärit salamandrisaadetisi, mis ei vasta artiklis 3 sätestatud loomatervisenõuetele, kui nad kohaldavad asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, mille määrab kindlaks pädev asutus pärast konsulteerimist ettevõtjate ja vajaduse korral päritoluliikmesriigiga.

2. Kuni 6. septembrini 2018 kestva üleminekuperioodi jooksul võivad sihtliikmesriigid lubada oma territooriumile kolmandatest riikidest liitu toodud salamandrisaadetisi, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud loomatervisenõuetele, tingimusel et neid käideldakse kooskõlas artiklitega 5–7.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2019.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(4) The EFSA Journal 2017; 15(11):5071.

(5) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(6) The EFSA Journal 2017; 15(2):4739.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(8) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(10) Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/93/EÜ loomade ja loomsete toodete sertifitseerimise kohta (EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28).

(11) Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsus 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ (ELT L 73, 11.3.2004, lk 1).

(12) Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsus 2007/777/EÜ, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(13) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(14) Komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 119/2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 39, 10.2.2009, lk 12).

(15) Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(16) Komisjoni 2. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel (ELT L 175, 10.7.2010, lk 1).

(17) Komisjoni 18. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 282/2004, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimise ja veterinaarkontrolli dokument (ELT L 49, 19.2.2004, lk 11).

I LISA

A OSA

VETERINAARSERTIFIKAAT

salamandrite liidusisese kaubanduse jaoks

Tekst pildi

Euroopa Liit

Salamandrid

II. Terviseteave

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b. Kohalik viitenumber

Mina, alla kirjutanud veterinaarjärelevalve ametnik, kinnitan, et I osas kirjeldatud loomad vastavad järgmistele nõuetele.

II.1. Salamandreid (1) on kontrollitud ning kontrollimise ajal, mis toimus 24 tunni jooksul enne saadetise planeeritud lähetamist, ei olnud neil seenega Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) nakatumise kliinilisi tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ega haavandeid;

II.2. Ettevõtja kinnitab, et salamandrid on pärit populatsioonist, kus ettevõtja ei ole täheldanud suremust Bsal’i tõttu ega Bsal’i tunnuseid, eelkõige nahakahjustusi ja haavandeid;

II.3. Saadetises on:

(2) kas [i) vähemalt 62 salamandrist koosnev epidemioloogiline üksus, mida on käesoleva sertifikaadi väljaandmisele vahetult eelnenud vähemalt kuuenädalase ajavahemiku jooksul peetud teistest salamandritest eraldatuna asjakohases ettevõttes karantiinis, ning

ii) salamandrite naha tampooniproovid, mis on võetud karantiini viiendal nädalal ja millelt on saadud Bsal’i suhtes negatiivsed tulemused asjakohase diagnostilise testiga, mis on tehtud kooskõlas komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/320 III lisa 1. punkti alapunktis a sätestatud valimimahuga.]

(2) või [salamandrid, kellele on pädevat asutust rahuldaval viisil tehtud Bsal’i vastane ravi kooskõlas komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/320 III lisa 1. punkti alapunktiga b.]

(2) või [salamandrid, kes on toodud Euroopa Liitu ja kes on läbinud karantiini või ravi ja keda on hoitud asjakohases sihtettevõttes eraldatuna teistest salamandritest pärast liitu toomisele järgnenud karantiiniaja lõppu kuni käesoleva sertifikaadi väljaandmiseni.]

Märkused

(1) „Salamandrid“ – kõik seltsi Caudata kuuluvad kahepaiksed.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

— Käesoleva sertifikaadiga nõutavad andmed tuleb sisestada TRACESi süsteemi sertifikaadi väljaandmise päeval ja vähemalt 24 tunni jooksul selle väljaandmisest.

— Pitsati ja allkirja värv peab erinema sertifikaadi teiste elementide värvist.

— Käesolev sertifikaat kehtib 10 päeva alates allakirjutamise kuupäevast.

II osa. Sertifitseerimine

Veterinaarjärelevalve ametnik

Nimi (trükitähtedega): Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kohalik veterinaarüksus: Kohaliku veterinaarüksuse nr:

Kuupäev: Allkiri:

Tempel:

B OSA

VETERINAARSERTIFIKAAT

salamandrisaadetiste toomiseks Euroopa Liitu

Tekst pildi

II LISA

ASJAKOHASTELE SIHTETTEVÕTETELE KEHTESTATUD MIINIMUMNÕUDED

Asjakohane sihtettevõte vastab järgmistele tingimustele:

a)	ettevõttes on süsteem, mis tagab salamandrite piisava jälgimise;

b)	ettevõte on veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all;

c)	ettevõtet puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt pädeva asutuste juhistele.

Asjakohase ettevõtte käitaja tagab järgmise:

a)	kui salamandrite vedamiseks kasutatud mahuteid, kaste või muid nakkuse ülekandetegureid ei hävitata, puhastatakse need viisil, mis hoiab ära Bsal'i leviku;

b)	jäätmed ja reovesi kogutakse korrapäraselt, säilitatakse ning töödeldakse seejärel viisil, mis hoiab ära Bsal'i leviku;

c)	karantiinis hoitud salamandrite rümpasid uuritakse pädeva asutuse määratud laboris;

d)	vajalik salamandrite testimine ja ravi viiakse läbi veterinaarjärelevalve ametnikuga või heakskiidetud veterinaararstiga konsulteerides ja tema kontrolli all.

Asjakohase ettevõtte käitaja teavitab veterinaarjärelevalve ametnikku või heakskiidetud veterinaararsti karantiini ajal haigestunud ja surnud salamandritest.

Asjakohase ettevõtte käitaja registreerib:

a)	iga salamandrisaadetise sissetoomise ja väljaviimise kuupäeva, salamandrite arvu ja liigi;

b)	salamandrisaadetisega kaasas olevate veterinaarsertifikaatide ja ühiste veterinaariaalaste sisenemisdokumentide koopiad;

c)	haigusjuhud ja surmajuhtude arvu päevas;

d)	testimise kuupäevad ja tulemused;

e)	ravi liigi ja selle tegemise kuupäevad ning ravi saanud loomade arvu.

III LISA

UURINGUD, PROOVIVÕTT, TESTIMINE JA RAVI BSALi PUHUL

Karantiini ajal läbivad salamandrid järgmised protseduurid:

kui epidemioloogilise üksuse suurus on 62 või enam isendit, tuleb asjakohasesse sihtettevõttesse saabumise kuupäevale järgneval viiendal nädalal veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all teha karantiinis olevate salamandrite naha tampooniproovide uurimiseks asjakohane diagnostiline test kooskõlas viitetabelis sätestatud valimimahuga, välja arvatud juhul, kui ettevõtja teeb valiku punkti b kohase ravi kasuks.

Viitetabel (1):

Epidemioloogilise üksuse suurus	62	186	200	250	300	350	400	450
Valimimaht	62	96	98	102	106	108	110	111

kui käitaja valib ühe punktis 3 loetletud raviviisi või kõigil juhtudel, kui epidemioloogilise üksuse suurus on väiksem kui 62 isendit, peab käitaja tegema kõigile saadetises olevatele salamandritele Bsal'i vastast ravi veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all ning pädevat asutust rahuldaval viisil;

c)	punktis b osutatud juhtudel võib veterinaarjärelevalve ametnik või heakskiidetud veterinaararst nõuda epidemioloogilise üksuse representatiivset testimist asjakohase diagnostilise testiga enne ravi, et jälgida Bsal'i esinemist, või pärast ravi, et kontrollida Bsal'i puudumist;

kõigi surnud või kliiniliselt haigete salamandrite naha tampooniproove, eelkõige neid, mis on võetud nahakahjustustega salamandritelt, tuleb veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all uurida asjakohase diagnostilise testiga nahakahjustuse tekkimise või haigestumise või surma korral, olenevalt sellest, mis on varasem;

e)	kõigile salamandritele, kes surevad asjakohases ettevõttes, tuleb teha surmajärgne uurimine veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti kontrolli all, eelkõige selleks et kontrollida Bsal'i esinemisnähte ning kinnitada või välistada võimaluse piires Bsal surma põhjustajana.

Kõiki võetud proove testitakse ja surmajärgseid uuringuid tehakse veterinaarjärelevalve ametniku või heakskiidetud veterinaararsti määratud laboris.

Rahuldavaks peetakse järgmisi raviviise:

a)	salamandrite pidamine vähemalt 25 °C juures vähemalt 12 päeva vältel;

b)	salamandrite pidamine vähemalt 20 °C juures vähemalt 10 päeva vältel koos ujutamisega polümüksiin E-d sisaldavas vannis (2 000 IU/ml) 10 minuti vältel kaks korda päevas, mille järel neid pihustatakse vorikonasooliga (12,5 μg/ml);

c)	mõni muu raviviis, mis annab Bsal'i likvideerimisel võrdväärse tulemuse ning mis on esitatud mõne teadusajakirja retsenseeritud artiklis.

(1) Eeldades, et Bsal’i levimus epidemioloogilises üksuses on 3 % ning et selle avastamine on tagatud 95 % usaldusväärsusega, kusjuures asjakohase testi arvutuslik diagnostiline tundlikkus on 80 %.

5.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 62/38

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2018/323,

22. veebruar 2018,

millega muudetakse suunist EKP/2013/7 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/8)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

määrust (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) muudeti järgmiselt: i) selgitus pangandusgrupi andmete esitajate ringi kohta, mille EKP nõukogu saab määrata tegeliku andmeid esitava üldkogumina selle määruse eesmärgil, ja ii) võimalus grupiandmete esitamiseks määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 3a alusel vahetult Euroopa Keskpangale (EKP). Euroopa Keskpanga suunist EKP/2013/7 (3) tuleb nende muudatuste arvesse võtmiseks muuta, kuna sätestatakse menetlus, mida riikide keskpangad (RKPd) peavad järgima EKP-le esitatavas aruandluses määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel.

(2)	Eelkõige peab II lisas osutatud teatis grupiandmete esitajaks liigitamise kohta määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) alusel kajastama täiendavaid määratluskriteeriume, mida EKP nõukogu kasutab grupiandmete esitajate liigitamisel.

(3)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2013/7 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2013/7 muudetakse järgmiselt.

Artiklis 3a lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Ilma et see mõjutaks lõikes 1 sätestatud aruandluskohustust, võib RKP otsustada, et grupiandmete esitajad, kes on määratletud määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 2 kohaselt, esitavad EKP-le statistilise teabe selle määruse I lisa 2. peatüki kohaselt. Sel juhul teavitab RKP sellest EKPd ja andmeesitajat, mille järel määratleb ja rakendab EKP andmeesitajate poolt järgitava aruandluskorra ning võtab üle nõutavate andmete kogumise vahetult andmeesitajatelt.“

Artiklis 4b lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Ilma et see mõjutaks lõikes 1 sätestatud aruandluskohustust, võib RKP otsustada, et grupiandmete esitajad, kes on määratletud määruse (EL) nr 1011/2012 artikli 2 kohaselt, esitavad EKP-le statistilise teabe selle määruse I lisa 2. peatüki kohaselt. Sel juhul teavitab RKP sellest EKPd ja andmeesitajat, mille järel määratleb ja rakendab EKP andmeesitajate poolt järgitava aruandluskorra ning võtab üle nõutavate andmete kogumise vahetult andmeesitajatelt.“

3)	II lisa asendatakse käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse RKPdele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Eurosüsteemi keskpangad peavad käesolevat suunist järgima alates 1. oktoobrist 2018.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 22. veebruar 2018

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) ELT L 305, 1.11.2012, lk 6.

(3) Euroopa Keskpanga suunis EKP/2013/7, 22. märts 2013, väärtpaberiosaluste statistika kohta (ELT L 125, 7.5.2013, lk 17).

LISA

Suunise EKP/2013/7 II lisa asendatakse järgmisega:

„

II LISA

TEATIS GRUPIANDMETE ESITAJALE

Teatis grupiandmete esitajaks liigitamise kohta vastavalt määrusele (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24).

[Lugupeetud xxx]

Teatame Teile Euroopa Keskpanga (EKP) nimel, et statistika eesmärgil on EKP nõukogu liigitanud [grupiandmete esitaja ärinimi] grupiandmete esitajaks kooskõlas määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 2 lõike 1 punktiga b ja artikli 2 lõikega 4.

[Grupiandmete esitaja ärinimi] aruandluskohustus grupiandmete esitajana on sätestatud määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artiklis 3a.

„Grupiandmete esitajaks“ liigitamise põhjendus

EKP nõukogu on otsustanud, et [grupiandmete esitaja ärinimi] on määratletav grupiandmete esitajana järgmiste määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud kriteeriumide alusel:

[grupiandmete esitaja ärinimi] on pangandusgrupi peaettevõtja vastavalt määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 1 lõike 10 määratlusele ning artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatule või osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutus või investeerimisühing või finatseerimisasutus, mis ei kuulu pangandusgruppi (edaspidi „üksus“) kooskõlas määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktiga ii;

[grupiandmete esitaja ärinimi] vastab järgmistele kriteeriumidele [sisesta teavitatud pangandusgrupi peaettevõtja või üksuse grupiandmete esitajaks liigitamise asjakohased kriteeriumid vastavalt EKP nõukogu otsusele]:

[[grupiandmete esitaja ärinimi] pangandusgrupi bilansivara koguväärtus või [grupiandmete esitaja ärinimi] bilansivara kogumaht ületab 0,5 % Euroopa Liidu pangandusgruppide konsolideeritud bilansivara kogumahust EKP-le kättesaadavate viimaste andmete kohaselt, s.o a) andmed käesoleva teatise postitamisele eelneva kalendriaasta detsembri lõpu seisuga, või b) kui punktis a osutatud andmed ei ole kättesaadavad, andmed eelneva aasta detsembri lõpu seisuga];

ii)

[pangandusgrupp või üksus on tähtis euroala finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele järgmistel põhjustel: [lisada põhjused, miks pangandusgruppi või üksust käsitletakse tähtsana euroala finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele, näiteks]:

—	pangandusgrupp või üksus on lähedalt ja oluliselt seotud teiste euroala finantseerimisasutustega;

—	pangandusgrupp või üksus tegutseb aktiivselt piiriüleselt;

—	pangandusgrupi või üksuse tegevus keskendub ühele euroala pangandusvaldkonnale, kus ta on suur turuosaline;

—	pangandusgrupil või üksusel on keeruline äriühingu struktuur, mis ulatub väljaspoole riigipiiri;

—	pangandusgrupp või üksus on vahetult EKP järelevalve all.]

iii)

[pangandusgrupp või üksus on tähtis [asjaomane euroala liikmesriik] finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele järgmistel põhjustel: [lisada põhjused, miks pangandusgruppi või üksust käsitletakse tähtsana asjaomase liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele, näiteks:

—	pangandusgrupp või üksus on lähedalt ja oluliselt seotud muude finantseerimisasutustega selles riigis;

—	pangandusgrupi või üksuse tegevus keskendub [täpsustada pangandusvaldkond], kus ta on suur turuosaline,

—	pangandusgrupp või üksus on vahetult EKP järelevalve all.]

„Grupiandmete esitajaks“ liigitamist põhjendav teabeallikas

EKP tuletab Euroopa Liidu üksuste või pangandusgruppide bilansivara kogumahu riigi keskpanga poolt asjaomase liikmesriigi pangandusgruppide konsolideeritud bilansimahu kohta kogutud teabe põhjal, mis arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõigetele 1, 4 ja 8, artikli 19 lõigetele 1 ja 3 ning artiklile 23 (1).

[Vajaduse korral täpsustada EKP nõukogu poolt kokku lepitud täiendavate kriteeriumide rakendamise meetodid]

Vastuväited ja nende läbivaatamine EKP nõukogu poolt

EKP nõukogule esitatavad mis tahes taotlused eespool toodud põhjustel [grupiandmete esitaja ärinimi] grupiandmete esitajaks liigitamise läbivaatamiseks tuleb esitada [lisada RKP nimi ja aadress] viieteistkümne EKP tööpäeva jooksul pärast käesoleva kirja kättesaamist. [Grupiandmete esitaja ärinimi] peab seda taotlust põhjendama ja lisama tõendavad dokumendid.

Aruandluskohustuse tekkimise kuupäev

Kui [grupiandmete esitaja ärinimi] ei esita vastuväiteid, on ta kohustatud esitama statistika vastavalt määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) artiklile 3a alates [lisada aruandluskohustuse tekkimise kuupäev, st. hiljemalt kuus kuud pärast teatise kättesaamist].

Teavitatud üksuse staatuse muutumine

Käesolevaga palume Teid teavitada [teavitava RKP nimi] mis tahes muutustest [grupiandmete esitaja ärinimi] nimes või õiguslikus vormis, [grupiandmete esitaja ärinimi] ühinemisest, restruktureerimisest ja muudest sündmustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada [grupiandmete esitaja ärinimi] aruandluskohustust, kümne EKP tööpäeva jooksul alates vastava asjaolu ilmnemisest.

Olenemata selle asjaolu ilmnemisest jääb [grupiandmete esitaja ärinimi] määruse (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) kohaselt aruandluskohuslaseks, kuni me ei ole Teile muutusest EKP nimel teatanud.

Lugupidamisega

(allkiri)

“.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 62

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 5. märts 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/317, 2. märts 2018, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Itaalia territoriaalvetes väikese plankmudila (Aphia minuta) püüdmiseks kasutatavate paadinootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel	1
	*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7)	4
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/319, 27. veebruar 2018, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni revisjonikomisjoni 26. istungjärgul võetav seisukoht rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade teatavate muudatuste suhtes	10
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/320, 28. veebruar 2018, milles käsitletakse liidusisesel salamandritega kauplemisel ja nende liitu toomisel rakendatavaid loomade tervisekaitsemeetmeid seoses seenega Batrachochytrium salamandrivorans (teatavaks tehtud numbri C(2018) 1208 all) ( 1 )	18
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/321, 2. märts 2018, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/224, millega määratakse kindlaks tehnilised ja tegevusspetsifikatsioonid, mis võimaldavad Galileo programmi raames loodud süsteemi osutataval äriteenusel täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 2 lõike 4 punktis c osutatud funktsiooni	34
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/322, 2. märts 2018, millega peatatakse uurimismenetlus seoses kaubandustõketega, mis seisnevad Türgi Vabariigi võetud meetmetes, mis mõjutavad katmata puiduvaba paberi importi	36
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2018/323, 22. veebruar 2018, millega muudetakse suunist EKP/2013/7 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/8)	38