2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/306,

18. detsember 2017,

millega määratakse kindlaks lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad seoses tursa ja atlandi merilesta püügiga Läänemerel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) eesmärk on kaotada kogu liidus toimuva kalapüügi puhul järk-järgult saagi tagasiheide, kehtestades lossimiskohustuse sellistest liikidest koosnevale saagile, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldatakse lossimiskohustust räime- ja kilupüügi ning suuremahulise püügi suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2015.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt kohaldatakse lossimiskohustust nende Läänemerel püütavate liikide puhul, mis ei ole hõlmatud kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 punktiga a, püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2015 ja kõigi muude liikide suhtes, millele kohaldatakse püügi piirnorme, hiljemalt 1. jaanuarist 2017. Turska loetakse teatavat püüki määratlevaks liigiks Läänemeres. Atlandi merilesta püütakse peamiselt kaaspüügina teataval tursapüügil. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt kohaldatakse tursa suhtes lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015 ja atlandi merilesta suhtes alates 1. jaanuarist 2017.

(4)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 6 on sätestatud, et kui asjaomase kalapüügi suhtes ei ole vastu võetud mitmeaastast kava, on komisjonil õigus võtta vastu tagasiheitekava, milles on esitatud üksikasjad lossimiskohustuse ajutise rakendamise kohta.

(5)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1396/2014 (3) on kehtestatud tagasiheitekava lõhe, räime, kilu ja tursa püügi kohta Läänemerel. Kõnealune tagasiheitekava hõlmab muu hulgas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohast erandit lossimiskohustusest tursa ja lõhe puhul, kuna nende liikide suur ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud. Delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2017.

(6)

Määrusega (EL) 2016/1139 on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ning nende varude püügi mitmeaastane kava. Mitmeaastane kava sisaldab ka atlandi merilesta varu suhtes kohaldatavaid sätteid. Määruse (EL) 2016/1139 artikli 7 lõikega 1 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega vastu lossimiskohustusega seotud sätteid, mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjakohaste nõuandekomisjonidega.

(7)

Taanil, Saksamaal, Eestil, Lätil, Leedul, Poolal, Soomel ja Rootsil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Läänemerel. Need liikmesriigid esitasid pärast konsulteerimist Läänemere nõuandekomisjoniga ja asjaomastelt teadusasutustelt teaduslike andmete saamist 31. mail 2017 komisjonile ühise soovituse (4).

(8)	Ühise soovitusega tehakse ettepanek määrusega (EL) nr 1396/2014 ettenähtud püünisvõrkude, lõkspüüniste ja mõrdade, rüsa ja seisevnoodaga püütud tursa ja atlandi merilesta puhul jätkata lossimiskohustuse erandi ja tursavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu kohaldamist pärast 31. detsembrit 2017.

(9)	Ühine soovitus põhineb Läänemere piirkondliku kalandusfoorumi (BALTFISH) esitatud teaduslikel tõenditel suure ellujäämismäära kohta, mille on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

(10)

STECF märkis, et üksikasjalikumast teabest atlandi merilesta kohta oleks kasu ka tagasiheite ellujäämuse esinduslikkuse ja kvaliteedi hindamisel. STECF jõudis aga järeldusele, et kuna sellised püügivahendid sulgevad kala seisva võrgustruktuuri sisse, vastupidiselt püügile nakkevõrgu või õngega, siis võib tõenäoliselt eeldada, et selliste püügivahendite kasutamisel on suremus väike.

(11)	Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 10 ja määruse (EL) 2016/1139 artikli 7 punkti d kohaselt võib noorte mereorganismide kaitse tagamiseks kehtestada alammõõdud. Võttes arvesse, et STECF on järeldanud, et võib olla mõistlikke bioloogilisi põhjendusi kehtestada alammõõduks 35 cm, tuleks tursa puhul jätkuvalt kohaldada delegeeritud määrusega (EL) nr 1396/2014 kehtestatud alammõõtu 35 cm.

(13)

Määrusega (EL) 2016/1139 ei ole kehtestatud lossimiskohustusest tehtava, ellujäämismääral põhineva erandi kohaldamise ajapiirangut. Sellest hoolimata on asjakohane tagada, et sellise erandi mõju vaadatakse parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal regulaarselt läbi. Uute tõendite puhul tuleks erandit vastavalt muuta.

(14)

Määruse (EL) 2016/1139 artikli 16 lõike 2 kohaselt antakse komisjonile alates 20. juulist 2016 viieks aastaks õigus võtta vastu lossimiskohustust käsitlevaid delegeeritud õigusakte. Seetõttu on asjakohane lossimiskohustusest tehtava, ellujäämismääral põhineva erandi mõju läbi vaadata käesoleva määruse kolmandal kohaldamisaastal.

(15)	Kuna delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014 kaotab kehtivuse 31. detsembril 2017, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses määratakse kindlaks lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad räime, kilu ja tursa püügi raames Läänemerel püütud tursa ja atlandi merilesta puhul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet:

„Läänemeri“– ICESi IIIb, IIIc ja IIId rajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (5) III lisas.

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust tursa ja atlandi merilesta suhtes, mis on püütud püünisvõrkude, lõkspüüniste ja mõrdade, rüsa ja seisevnoodaga räime, kilu ja tursa püügil.

2. Kui nimetatud liigid on lõikes 1 osutatud juhtudel püütud ilma vastava kvoodita või nende isendid on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad, siis lastakse need merre tagasi.

Artikkel 4

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

Läänemerel püütud tursa alammõõt on 35 cm.

Artikkel 5

Lõppsätted

1. Otsese majandamishuviga liikmesriigid esitavad 1. märtsiks 2019 komisjonile teabe, mis võimaldab hinnata püünisvõrkude, lõkspüüniste ja mõrdade, rüsa ja seisevnoodaga püütud atlandi merilesta tagasiheite ellujäämuse esinduslikkust ja kvaliteeti.

2. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab lõikes 1 osutatud teabele hinnangu hiljemalt 1. augustiks 2019.

Artikkel 6

Ellujäämismääral põhineva erandi läbivaatamine

Komisjon hindab STECFi nõuande põhjal ellujäämismääral põhineva erandi mõju asjaomastele kalavarudele ja nende varude püügile käesoleva määruse kolmandal kohaldamisaastal.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 191, 15.7.2016, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses kalapüügiga Läänemerel (ELT L 370, 30.12.2014, lk 40).

(4) „BALTFISHi kõrgetasemelise töörühma ühine soovitus tagasiheitekava eelnõu kohta seoses kalapüügiga Läänemerel“, edastatud 31. mail 2017.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/5

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/307,

28. veebruar 2018,

millega laiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 seoses Salmonella spp.-ga sätestatud eritagatisi broilerite (Gallus gallus) lihale, mis on ette nähtud Taani saatmiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele koos teatavate eritagatistega teatava loomset päritolu toidu puhul, mis on ette nähtud Soome ja Rootsi turu jaoks. Seetõttu peavad toidukäitlejad, kes kavatsevad vastavalt määratletud loomade liha neis liikmesriikides turule viia, järgima teatavaid salmonellaga seoses kohaldatavaid eeskirju. Samuti on määrusega ette nähtud, et selliste lihasaadetistega peab kaasas olema kaubadokument, mis kinnitab, et kooskõlas liidu õigusaktidega on tehtud mikrobioloogiline test, mille tulemused olid negatiivsed.

(2)	Lisaks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1688/2005 (2) kõnealuseid eritagatisi täpsustatud, sätestades eeskirjad sellisest lihast proovide võtmiseks ja mikrobioloogilised meetodid nende proovide uurimiseks. Samuti on selles sätestatud lihasaadetistele lisatav kaubadokument.

(3)

5. oktoobril 2007 esitas Taani veterinaar- ja toiduamet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 komisjonile taotluse lubada Taanil kohaldada eritagatisi kogu Taani territooriumil seoses salmonellaga broilerite (Gallus gallus) lihas. Taotlus sisaldab Taanis broilerite (Gallus gallus) liha suhtes kohaldatava salmonella tõrje programmi kirjeldust.

(4)

Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee saavutas oma 18. juuni 2008. aasta koosolekul kokkuleppe komisjoni talituste töödokumendi „Guidance document on the minimum requirements for Salmonella control programmes to be recognised equivalent to those approved for Sweden and Finland in respect of meat and eggs of Gallus gallus“ („Juhenddokument salmonella tõrje programmide miinimumnõuete kohta, et neid saaks liigi Gallus gallus lindude liha ja munade puhul tunnistada samaväärseks Rootsi ja Soome puhul heakskiidetud programmidega“) (3) (edaspidi „juhenddokument“) osas.

(5)

Taanis broilerite (Gallus gallus) liha suhtes kohaldatav salmonella tõrje programm on tunnustatud samaväärseks Rootsi ja Soome puhul heaks kiidetud programmidega ning on kooskõlas juhenddokumendiga. Taanis oli salmonella levimus liigi Gallus gallus aretuskarjades siiski suurem juhenddokumendis ette nähtud ülempiirist, seepärast ei saanud seda pidada samaväärseks Soome ja Rootsi olukorraga.

(6)	6. veebruaril 2017 edastas Taani veterinaar- ja toiduamet andmed salmonella levimuse kohta liigi Gallus gallus aretuskanade tarbekarjades, täiskasvanud aretuskarjades ja broilerite karjades ning lihas aastatel 2011–2016. Aastatel 2015–2016 oli levimus kooskõlas juhenddokumendis seatud ülempiiriga.

(7)

Seepärast tuleks eritagatisi laiendada broilerite (Gallus gallus) liha saadetistele, mis on ette nähtud Taani saatmiseks. Lisaks tuleks kõnealuste saadetiste suhtes kohaldada määruses (EÜ) nr 1688/2005 sätestatud eeskirju sellisest lihast proovide võtmise, proovide mikrobioloogilise uurimise meetodite ja kaubadokumendi kohta.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Taani võib kohaldada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 8 lõikes 2 seoses Salmonella spp.-ga sätestatud eritagatisi broilerite (Gallus gallus) liha saadetiste suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1.1 määratlusele ning mis on ette nähtud Taani saatmiseks.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud liha saadetistele peab olema lisatud määruse (EÜ) nr 1688/2005 IV lisas esitatud näidisele vastav kaubadokument.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2) Komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1688/2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 853/2004 salmonelloosiga seotud lisatagatiste osas, mis on ette nähtud teatavate Soome ja Rootsi saadetavate liha- ja munapartiide puhul (ELT L 271, 15.10.2005, lk 17).

(3) https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/biosafety_food-borne-disease_salmonella_guidance_min-req_eggs-poultry-meat.pdf

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/308,

1. märts 2018,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL rakenduslikud tehnilised standardid seoses vormingute, vormide ja määratlustega, mille alusel teevad kriisilahendusasutused kindlaks ja esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 45 lõike 17 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kriisilahendusasutustele on seatud ülesandeks kehtestada igale krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue (edaspidi „MREL“) vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklis 45 sätestatud nõuetele ja menetlustele, mida on täiendavalt täpsustatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1450 (2).

(2)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 16 on ette nähtud, et kriisilahendusasutused peavad pädevate asutustega kooskõlastatult teavitama kehtestatud nõuetest Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA). Kõnealuse teabe kindlakstegemise ja EBA-le esitamise ühtsed vormingud, vormid ja määratlused tuleks kindlaks määrata nii, et need hõlbustaksid EBA-l MRELi kehtestamise otsuste jälgimist ja tagaksid kogu liidus ühtse lähenemisviisi.

(3)

Seoses gruppidega, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud MRELi, tuleb selgitada, milline kriisilahendusasutus peaks esitama EBA-le teabe esiteks MRELi kohta, mis on kindlaks määratud asjaomase emaettevõtja jaoks, ja teiseks MRELi kohta, mida kohaldatakse tütarettevõtjate suhtes kas grupitasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtja eest individuaalselt vastutava kriisilahenduse ühisotsuse alusel või ühisotsuse puudumise korral tütarettevõtja kriisilahendusasutuse otsuse alusel. Tagamaks, et EBA-le esitatakse vajalik teave nii emaettevõtjate kui ka tütarettevõtjate kohta, peaks asjaomane grupitasandi kriisilahendusasutus konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega kooskõlastatult teavitama EBAt nii individuaalselt kindlaks määratud MREList kui ka konsolideeritud alusel asjaomase emaettevõtja puhul kindlaks määratud MREList, ning grupi tütarettevõtjate eest vastutavad kriisilahendusasutused peaksid pädevate asutusega kooskõlastatult teavitama EBAt MREList, mis on kehtestatud igale nende jurisdiktsiooni kuuluvale krediidiasutusele.

(4)	Selleks et edendada MRELi kehtestamise otsustega seotud tavade lähenemist ja tugevdada EBA seirepädevust, tuleks kehtestada ühtsed aruandlusperioodid ja teabe esitamise tähtajad, mida kriisilahendusasutused peavad EBA-le teabe esitamisel järgima.

(5)	Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(6)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimaliku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vormides esitatav teave

1. Selleks et teavitada EBAt omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest (edaspidi „MREL“) ning vajaduse korral direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 13 sätestatud nõudest, mis on vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 45 lõikele 16 kehtestatud igale nende jurisdiktsiooni kuuluvale krediidiasutusele individuaalselt ja konsolideeritud alusel, esitavad kriisilahendusasutused pädevate asutustega kooskõlastatult EBA-le käesoleva määruse I ja II lisas esitatud vormides ette nähtud teabe.

2. Seoses krediidiasutustega, mis kuuluvad gruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud MRELi, esitavad kriisilahendusasutused pädevate asutustega kooskõlastatult EBA-le ka teabe, mis on kindlaks määratud III lisas esitatud vormis.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel esitavad kriisilahendusasutused, kui see on ette nähtud II lisas esitatud vormis, kvalitatiivse teabe, millega võimalikult hästi põhjendatakse MRELi kehtestamise otsuseid, sealhulgas vajaduse korral viited individuaalsetele või grupi kriisilahenduskavadele, kriisilahendusasutuste avalikele otsustele või poliitilistele avaldustele või muudele tõendavatele dokumentidele.

4. II lisas kasutatud mõistetel on tähendus, mis on neile omistatud asjakohaste sätetega, millele on osutatud kõnealuse lisas esitatud tabeli asjakohases veerus.

Artikkel 2

Lihtsustatud aruandlusnõuded krediidiasutuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse erandit, ja krediidiasutuste puhul, kelle puhul on rekapitaliseerimissumma null

1. Erandina käesoleva määruse artiklist 1 esitavad kriisilahendusasutused seoses krediidiasutustega, kelle puhul on vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõigetele 11 või 12 MRELi kohaldamisest loobutud, EBA-le käesoleva määruse I lisas ja II lisa veergudes 10–90 ette nähtud teabe, ja seoses krediidiasutustega, kes kuuluvad gruppi, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud MRELi, käesoleva määruse III lisas ette nähtud teabe.

2. Erandina käesoleva määruse artiklist 1 esitavad kriisilahendusasutused seoses krediidiasutustega, kelle puhul on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõikele 2 rekapitaliseerimissumma null, EBA-le käesoleva määruse I lisas ja II lisa veergudes 10–120 ette nähtud teabe, ja seoses krediidiasutustega, kes kuuluvad gruppi, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud MRELi, käesoleva määruse III lisas ette nähtud teabe.

Artikkel 3

Aruandev asutus gruppide puhul

Seoses gruppidega, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud MRELi, esitatakse artiklites 1 ja 2 osutatud teave järgmiselt:

asjakohane grupitasandi kriisilahendusasutus teavitab konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega kooskõlastatult EBAt nii individuaalselt kindlaks määratud MREList kui ka konsolideeritud alusel liidus tegutseva emaettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (4) artiklis 2 osutatud emaettevõtja puhul kindlaks määratud MREList;

b)	asjakohased kriisilahendusasutused teavitavad pädeva asutusega kooskõlastatult EBAt MREList, mida kohaldatakse nende jurisdiktsiooni kuuluvate grupi tütarettevõtjate suhtes individuaalselt.

Artikkel 4

Aruandlusperioodid ja teabe esitamise tähtajad

1. Kriisilahendusasutused esitavad artiklis 1 osutatud teabe põhjendamatu viivituseta pärast MRELi kehtestamise otsuse vastuvõtmist või ajakohastamist.

2. Kriisilahendusasutused esitavad artiklis 2 osutatud teabe MRELi kohta, mis on kindlaks määratud ja mida kohaldatakse iga aasta 1. aprilli seisuga, sama aasta 30. aprilliks.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2) Komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1450, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid (ELT L 237, 3.9.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

I LISA

Teave aruandva kriisilahendusasutuse kohta

Aruandev kriisilahendusasutus

Esitamise kuupäev

Kontaktisik
Nimi
E-post
Telefon

Üldised märkused (kui on)

II LISA

Teave MRELi kohta

Kohustuslik

Lihtsustatud aruandlusvorm

(kui veerus 90 vastatakse „Jah“)

Ei ole kohustuslik krediidiasutustele, kelle puhul on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõikele 2 rekapitaliseerimissumma null

Täidavad kõik krediidiasutused

Täidavad krediidiasutused, kelle puhul on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõikele 2 rekapitaliseerimissumma null

Nõude liik

Kohustused ja omavahendid kokku

Koguriskipositsioon

Finantsvõimenduse määra nimetaja

Kahjumi katmise summa

Rekapitaliseerimissumma

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste, suuruse, süsteemse riski ja hoiuste tagamise skeemide osamaksetega seotud korrigeerimised

MRELi kombineeritud hindamine

Ülemineku- või kriisilahendusjärgne kord (kui see on ajakohane)

Viide õigussättele

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõiked 7 ja 8 või määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12 lõige 8

Üldine teave

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõiked 11 ja 12 või määruse (EL) nr 806/2014 artikli 12 lõige 10

Lihtsustatud aruandlusvorm

(kui see on asjakohane)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/962 artikli 1 lõige 4

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõige 4

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõike 5 punkti b alapunkt i ja/või alapunkt ii

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõiked 9 ja 10

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 7 lõige 2

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõige 3 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõiked 3 ja 4 (1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõige 3 ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 lõiked 4–11

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõige 4

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõike 5 punkti b alapunkt i

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõike 5 punkti b alapunkt ii

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõiked 5 ja 6

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõiked 7 ja 8

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõige 8

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõige 9

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 2 lõige 10

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikkel 3

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikkel 5

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikkel 6

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 7 lõige 1

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 7 lõige 2

Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõige 13

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikkel 8

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 8 lõige 2

Juriidilise isiku tunnus (LEI kood)

Konsolideeritud või individuaalne nõue?

Üksuse nimi

Asutamisjärgne liikmesriik

Kas aruandev kriisilahendusasutus on grupitasandi kriisilahendusasutus?

MRELi kehtestamise otsuse või erandi tegemise otsuse kuupäev

Kas kriisilahendusasutus on MRELi kohaldamisest loobunud?

Märkused

Lihtsustatud aruandlusvorm (kui see on asjakohane)

Krediidiasutuse kategooria (kui see on asjakohane)

Kas MREL võrdub vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summaga?

Kahjumi katmise summa korrigeerimise liik (kui see on asjakohane)

Ühisotsusega kehtestatud MREL

Praegune

Kirje 140 aruandekuupäev

Praegune

Kirje 160 aruandekuupäev

Eeldatav pärast kriisilahendust

Märkused

Praegune

Kirje 200 aruandekuupäev

Eeldatav pärast kriisilahendust

Märkused

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1450 artikli 1 lõike 4 kohane vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summa

Ülespoole korrigeerimine

Ülespoole korrigeerimise liik (liigid)

Märkused

Allapoole korrigeerimine

Allapoole korrigeerimise liik (liigid)

Märkused

Kokku (240 + 250 + 280)

Tegevusloa saamise tingimuste täitmiseks

Vaikimisi ette nähtud täiendav summa turu usalduse säilitamiseks puhvrite nõuete täitmise teel

Korrigeerimine turu usalduse säilitamiseks pärast võrdlusgrupiga võrdlemist

Märkused

Allapoole korrigeerimine, võttes arvesse pädevalt asutuselt saadud teavet krediidiasutuse ärimudeli, rahastamismudeli ja üldise riskiprofiili kohta

Märkused

Veeru 330 korrigeerimine seoses grupi tütarettevõtjatega

Märkused

Kokku (320 + 330 + 340 + 360 + 380)

Seoses kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast väljajätmisega

Märkused

Seoses suuruse ja süsteemse riskiga

Märkused

Seoses hoiuste tagamise skeemi osamaksetega kriisilahenduse rahastamiseks

Märkused

Kokku (410 + 430 + 450)

Kokku (310 + 400 + 470)

MREL %na kohustuste ja omavahendite kogusummast (480 / 140)

MRELi %, mis tuleb täita lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditega

Kuupäev, mil veerus 490 märgitud nõue peab olema täidetud

Üleminekukorra liik

Kavandatud MREL (%na kohustuste ja omavahendite kogusummast)

Kavandatud kohaldamise alguskuupäev

Kavandatud MREL (%na kohustuste ja omavahendite kogusummast)

Kavandatud kohaldamise alguskuupäev

Kavandatud MREL (%na kohustuste ja omavahendite kogusummast)

Kavandatud kohaldamise alguskuupäev

Kavandatud MREL (%na kohustuste ja omavahendite kogusummast)

Kavandatud kohaldamise alguskuupäev

Raamatupidamistava

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

490

500

510

520

530

540

550

560

570

580

590

600

610

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

III LISA

MRELi asukoht

Krediidiasutus			Kõrgeima tasandi emaettevõtja			Liidus tegutsev emaettevõtja			Asjakohane vahetu emaettevõtja
Juriidilise isiku tunnus (LEI kood)	Üksuse nimi	Asutamisjärgne liikmesriik	LEI kood	Üksuse nimi	Asutamisjärgne riik	LEI kood	Üksuse nimi	Asutamisjärgne liikmesriik	LEI kood	Üksuse nimi	Asutamisjärgne riik

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/309,

1. märts 2018,

milles käsitletakse toimeaine propineebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2003/39/EÜ (2) kanti toimeaine propineeb nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine propineebi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. jaanuaril 2019.

(4)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus propineebi heakskiidu pikendamiseks.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 1. oktoobril 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamise aruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

15. novembril 2016 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas propineeb võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et taimsete ja loomsete toodete puhul ei ole võimalik hinnata tarbijatele avalduvat riski manustamisel toidu kaudu. Toimikus esitatud andmetele tuginedes ei olnud võimalik viia lõpule propineebi asjakohaste metaboliitide hindamist.

(9)

Lisaks rõhutas toiduohutusamet kriitilist probleemi propineebi puhul, mis on seotud asjaomase metaboliidi 4-metüülimidasolidiin-2-tiooniga (PTU), millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused ja mis on klassifitseeritud 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning mis on mürgine kilpnäärme suhtes.

(10)	Lisaks ei olnud toiduohutusametil võimalik lõpule viia hindamist meemesilaste vastsetele avalduva riski kohta ning amet jõudis järeldusele, et propineebi puhul ei saa välistada suurt riski meemesilaste vastsete arengule.

(11)

Komisjon palus, et taotluse esitaja esitaks oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta. Lisaks palus komisjon rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt, et taotleja esitaks oma märkused pikendamist käsitleva esialgse aruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(12)	Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(13)

Tuvastatud riskide põhjal võib öelda, et vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisi puhul ei ole leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega on asjakohane jätta toimeaine propineebi heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.

(14)	Seepärast tuleks komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(15)	Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega propineebi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasi võtmiseks.

(16)	Kui liikmesriigid annavad propineebi sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 22. juunil 2019.

(17)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/84 (7) pikendati propineebi heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2019, et uuendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna aga pikendamata jätmise kohta on otsus tehtud enne kuupäeva, mil heakskiidu pikendamine aegub, tuleks hakata käesolevat määrust kohaldama nii kiiresti kui võimalik.

(18)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust propineebi heakskiitmiseks.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine propineebi heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas jäetakse välja 54. rida, milles käsitletakse propineebi.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid võtavad toimeainet propineebi sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi hiljemalt 22. juunil 2018.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõppeb hiljemalt 22. juunil 2019.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 15. mai 2003. aasta direktiiv 2003/39/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete propineebi ja propüsamiidi lisamisega (ELT L 124, 20.5.2003, lk 30).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2016. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance propineb („Järeldused toimeaine propineebi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“). EFSA Journal 2016;14(11):4605, 26 lk, doi:10.2903/j.efsa.2016.4605.

(7) Komisjoni 19. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/84, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete kloropürifossi, metüülkloropürifossi, klotianidiini, vaseühendite, dimoksüstrobiini, mankotseebi, mekoprop-P, metiraami, oksamüüli, petoksamiidi, propikonasooli, propineebi, propüsamiidi, püraklostrobiini ja zoksamiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 16, 20.1.2018, lk 8).

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/310,

1. märts 2018,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 2. märtsist 2018

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 183,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 642/2010 artikli 1 lõikega 1 (2) on ette nähtud, et CN-koodide 1001 11 00, 1001 19 00, ex 1001 91 20 (pehme seemnenisu), ex 1001 99 00 (kõrgekvaliteediline pehme nisu, v.a seemnenisu), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga mida on suurendatud 55 % ning vähendatud vastava partii CIF-impordihinna võrra. Kõnealune imporditollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 1 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud imporditollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealuses lõikes osutatud toodetele regulaarselt tüüpilised CIF-impordihinnad.

(3)	Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav impordihind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud nimetatud määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Alates 21. septembrist 2017 arvutatakse Kanadast pärit ja CN-koodide 1001 11 00, 1001 19 00, ex 1001 99 00 (kõrgekvaliteediline pehme nisu, v.a seemnenisu) 1002 10 00 ja 1002 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 5 kohaselt.

(5)	Seepärast tuleks alates 2. märtsist 2018 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(6)	Kooskõlas määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikega 2 peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 1 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 2. märtsist 2018, on sätestatud käesoleva määruse I lisas, lähtudes II lisas esitatud teabest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2018

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas (ELT L 187, 21.7.2010, lk 5).

I LISA

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 2. märtsist 2018
CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (2) (eurot/tonn)
1001 11 00	Kõva NISU, seemneks	0,00
1001 19 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
	keskmise kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
	madala kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
ex 1001 91 20	Harilik NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Harilik NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00	RUKIS, seemneks	0,56
1002 90 00	RUKIS, v.a seemneks	0,56
1005 10 90	MAISITERAD, seemneks (v.a hübriidid)	0,56
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (3)	0,56
1007 10 90	TERASORGO, seemneks (v.a hübriidid)	0,56
1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks	0,56

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 euro võrra tonni kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres (alates Gibraltari väinast) või Musta mere ääres ning kaup saabub liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu,

—	2 euro võrra tonni kohta, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani ääres.

(2) Kanadast pärit ja CN-koodide 1001 11 00, 1001 19 00, ex 1001 99 00 (kõrgekvaliteediline pehme nisu, v.a seemnenisu), 1002 10 00 ja 1002 90 00 alla kuuluvate toodete puhul arvutatakse tollimaks määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 5 kohaselt.

(3) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 euro võrra tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artiklis 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I LISAS KEHTESTATUD IMPORDITOLLIMAKSUDE ARVUTAMISEL ARVESTATAVAD TEGURID

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/tonn)
	Pehme nisu (1)	Mais
Börs	Minneapolis	Chicago
Noteering	193,300	117,450
Mehhiko lahe lisatasu	84,902	21,549
Suure järvistu lisatasu	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:	17,471 eurot/t
Lasti veokulud: Suur järvistu – Rotterdam:	— eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot tonni kohta sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/23

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/311,

27. veebruar 2018,

millega määratakse kindlaks liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsust 2014/242/EL Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (2) (edaspidi „leping“) artikli 12 alusel on moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“). Kõnealuse artikliga on ette nähtud, et eelkõige teostab ühiskomitee järelevalvet lepingu rakendamise üle.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 810/2009 (3) on kehtestatud kord ja tingimused, mille alusel antakse viisasid liikmesriikide territooriumi läbivaks transiidiks ja liikmesriikide territooriumil kavandatud kuni 90päevaseks viibimiseks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(3)	On vaja ühiseid suuniseid, et tagada lepingu ühetaoline rakendamine liikmesriikide diplomaatilistes ja konsulaaresindustes ning selgitada seoseid lepingu sätete ja lepinguosaliste selliste õigusaktide vahel, mille alusel väljastatakse lepinguga hõlmamata viisasid.

(4)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega.

(5)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (4) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (5) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(7)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu artikli 12 alusel moodustatud ühiskomitees seoses lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. veebruar 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA

(1) ELT L 128, 30.4.2014, lk 47.

(2) ELT L 128, 30.4.2014, lk 49.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(4) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(5) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

EELNÕU

EUROOPA LIIDU JA ASERBAIDŽAANI VABARIIGI VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/201…,

…,

nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist viisade väljastamise lihtsustamise lepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 12,

ning arvestades, et leping jõustus 1. septembril 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas sätestatakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu rakendamise ühised suunised.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Euroopa Liidu nimel

Aserbaidžaani Vabariigi nimel

(1) ELT L 128, 30.4.2014, lk 49.

LISA

EUROOPA LIIDU JA ASERBAIDŽAANI VABARIIGI VAHELISE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU RAKENDAMISE ÜHISED SUUNISED

1. septembril 2014 jõustunud Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on lihtsustada vastastikkuse põhimõtte alusel viisade väljastamist liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele, kelle kavandatav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepinguga on kehtestatud vastastikkuse põhimõtte alusel õiguslikult siduvad õigused ja kohustused, et lihtsustada liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele viisade väljastamise korda.

Käesolevad suunised on vastu võtnud lepingu artikli 12 alusel moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) ning nende eesmärk on tagada lepingu ühetaoline rakendamine liidu liikmesriikide (edaspidi „liikmesriigid“) ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. Käesolevad suunised ei moodusta lepingu osa ega ole seetõttu õiguslikult siduvad. Sellegipoolest on soovitatav, et diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajad järgiksid neid lepingu rakendamisel järjepidevalt.

Käesolevaid suuniseid ajakohastatakse vastavalt lepingu rakendamisel saadud kogemustele; selle eest vastutab ühiskomitee.

Kooskõlas viisade väljastamise lihtsustamise ühiskomitee töökorraga suhtlevad lepinguosalised ühiskomitee ametlike koosolekute vahelisel ajal kiirete küsimuste lahendamiseks mitteametlikus korras, et tagada lepingu järjepidev ja ühetaoline rakendamine. Ühiskomitee järgmisel koosolekul esitatakse nende küsimuste ja mitteametliku suhtluse kohta üksikasjalikud aruanded.

I. ÜLDISED KÜSIMUSED

1.1. Eesmärk ja kohaldamisala

Lepingu artiklis 1 on sätestatud: „Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse viibida riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.“

Lepingut kohaldatakse kõigi liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Lepingut ei kohaldata kodakondsuseta isikute suhtes, kellel on mis tahes liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi elamisluba. Nimetatud isikute suhtes kehtivad liidu viisaõigustiku ja Aserbaidžaani Vabariigi õiguse sätted.

1.2. Lepingu kohaldamisala

Lepingu artiklis 2 on sätestatud:

„1. Käesolevas lepingus sätestatud viisasoodustusi kohaldatakse nende liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes ei ole Aserbaidžaani Vabariigi või liidu või liikmesriikide õigusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisakohustusest vabastatud.

2. Aserbaidžaani Vabariigi, liikmesriikide või liidu õigusakte kohaldatakse selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sisenemiskeeld ja väljasaatmismeetmed.“

Ilma et see piiraks lepingu artikli 10 kohaldamist (millega nähakse ette kehtivat diplomaatilist passi kasutavate liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike viisanõudest vabastamine), ei mõjuta leping viisanõuet ja sellest vabastamist käsitlevaid eeskirju. Näiteks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (1) artiklile 4 võivad liikmesriigid viisanõudest vabastada lisaks muudele isikute kategooriatele ka tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed.

Seda silmas pidades tuleks lisada, et vastavalt konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, (2) artiklile 21 peavad kõik Schengeni liikmesriigid tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Kõik Schengeni liikmesriigid tunnustavad Schengeniga assotsieerunud riikide ning Schengeniga assotsieerunud riigid tunnustavad Schengeni liikmesriikide elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 810/2009 (3) (viisaeeskiri) kohaldatakse kõikides lepinguga reguleerimata küsimustes, nagu viisataotluse menetlemise eest vastutava Schengeni liikmesriigi kindlaksmääramine, viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus negatiivne otsus edasi kaevata, taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldeeskirjad ja viisataotluse kohta kogu asjakohase teabe andmine. Lisaks kohaldatakse ka edaspidi Schengeni eeskirju, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 (4) (s.o sisenemiskeeld territooriumile, tõendid toimetulekuks piisavate vahendite kohta jne) ning vajaduse korral riiklikku õigust lepinguga reguleerimata küsimustes, nagu reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine, sissepääsu keelamine liikmesriigi territooriumile ja väljasaatmismeetmed.

Isegi juhul, kui lepingu tingimused on täidetud, näiteks kui mõnda lepingu artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata määruse (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artiklis 6 sätestatud tingimused, st isikul puudub kehtiv reisidokument, tema kohta on Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatusteade, isikut peetakse ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule jne.

Kehtima jäävad ka muud viisaeeskirjaga ettenähtud viisade väljastamisel paindlikkust võimaldavad sätted. Näiteks juhul, kui on täidetud viisaeeskirja artikli 24 nõuded, võib väljastada pika, maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordse viisa ka muudele kui lepingu artiklis 5 osutatud isikutele. Samuti jäävad kehtima viisaeeskirja artikli 16 lõigete 5 ja 6 sätted viisatasust loobumise ja selle vähendamise kohta.

Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatakse rände-eeskirju (5) ja muid vastavaid Aserbaidžaani Vabariigi normatiivseid õigusakte kõikides lepinguga reguleerimata küsimustes, nagu viisa väljastamisest keeldumise põhjused, õigus negatiivne otsus edasi kaevata või taotlejaga isikliku vestluse korraldamise üldeeskirjad ja teabe andmine viisataotluse kohta, reisidokumentide tunnustamine, tõendid toimetulekuks piisavate vahendite kohta, sisenemiskeeld Aserbaidžaani Vabariiki, väljasaatmismeetmed.

Muid Aserbaidžaani Vabariigi õigusega lubatud paindlikkusmeetmeid viisade väljastamisel kohaldatakse edasi juhul, kui need tagavad taotlejale soodsama olukorra. Näiteks jääb kehtima Aserbaidžaani Vabariigi riigilõivuseaduse artikli 17 lõige 2 viisalõivust vabastamise võimaldamise kohta ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade artikkel 38 elektrooniliste viisade väljastamise võimaldamise kohta.

Isegi juhul, kui lepingu tingimused on täidetud, näiteks kui mõnda artiklis 4 sätestatud kategooriasse kuuluv viisataotleja esitab reisi eesmärki tõendava dokumendi, võib keelduda viisa väljastamisest, kui on täitmata Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade artiklis 36 (v.a selle lõikes 36.1.7) sätestatud tingimused või kui esinevad Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade artiklis 16 loetletud asjaolud.

1.3. Lepingu kohaldamisalasse kuuluvad viisad

Lepingu artikli 3 punktis d on määratletud „viisa“ kui „liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi väljastatud luba liikmesriigi territooriumilt läbisõiduks või liikmesriigi territooriumil kavatsetud viibimiseks kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile.“

Lepinguga ettenähtud lihtsustus kehtib nii kõigi liikmesriikide territooriumil kehtivate ühtsete viisade kui ka piiratud territoriaalse kehtivusega viisade suhtes.

Lepinguga ettenähtud lihtsustus kehtib kõigi Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjade 5. peatükis määratletud viisade suhtes.

1.4. Viisa alusel riigis viibimise kestuse arvutamine

Schengeni piirieeskirjades määratletaakse lühiajalise viibimise mõiste järgmiselt: „90 päeva mis tahes 180päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180päevase ajavahemiku arvestamist“.

See määratlus kehtib kooskõlas lepinguga ka Aserbaidžaani Vabariigi väljastatud lühiajaliste viisade kohta.

Sisenemiskuupäevaks loetakse liikmesriikide territooriumil viibimise esimene päev ja väljumiskuupäevaks liikmesriikide territooriumil viibimise viimane päev. Väljend „mis tahes“ osutab sellele, et kohaldatakse liikuvat 180-päevast võrdlusperioodi ning et vaadeldakse liikmesriikide territooriumil viibimise kõiki päevi viimase 180 päeva jooksul, et kontrollida, kas nõue, mille kohaselt on liikmesriigi territooriumil lubatud viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, on endiselt täidetud. See tähendab, et kui liikmesriikide territooriumil ei ole viibitud katkematu 90-päevase ajavahemiku jooksul, on lubatud uus kuni 90-päevane viibimine.

Lühiajalise viibimise kalkulaatori, millega saab arvutada uute eeskirjade kohaselt lubatud viibimisaja, leiab internetist aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/what-we-do/policies/borders-and-visas/border-crossing/index_en.htm.

Näide viibimise kestuse arvutamisest kehtiva määratluse alusel.

Üheaastase (18. aprill 2014–18. aprill 2015) mitmekordse viisaga isik siseneb liikmesriikide territooriumile esimest korda 19. aprillil 2014 ja viibib seal kolm päeva. 18. juunil 2014 siseneb ta uuesti ja viibib 86 päeva. Milline on olukord konkreetsetel kuupäevadel? Millal võib nimetatud isik uuesti liikmesriikide territooriumile siseneda?

11. septembri 2014 seisuga on isik viimase 180 päeva jooksul (16. märts 2014–11. september 2014) viibinud liikmesriikide territooriumil kolm päeva (19.– 21. aprill 2014) pluss 86 päeva (18. juuni 2014–11. september 2014) ehk kokku 89 päeva. Viibimise lubatud kestust ei ole ületatud. Isik võib liikmesriikide territooriumil viibida veel ühe päeva.

16. oktoobri 2014 seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda ja viibida seal veel kolm päeva (16. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. aprillil 2014, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja); 17. oktoobril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 20. aprillil 2014, sest see jääb 180päevasest ajavahemikust välja, jne.

15. detsembri 2014 seisuga võib isik liikmesriikide territooriumile siseneda veel 86 päevaks, kuna 15. detsembril 2014 ei võta enam arvesse viibimist 18. juunil 2014, mis jääb 180päevasest ajavahemikust välja; 16. detsembril 2014 ei võeta enam arvesse viibimist 19. juunil 2014 jne.

1.5. Olukord seoses liikmesriikidega, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda, liikmesriikidega, kes ei osale liidu ühises viisapoliitikas, ja assotsieerunud riikidega.

Liiduga 2004. aastal (Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia), 2007. aastal (Bulgaaria ja Rumeenia) ja 2013. aastal (Horvaatia) ühinenud liikmesriikide suhtes kohaldatakse lepingut alates selle jõustumisest.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ei rakenda Schengeni acquis'd veel täielikult. Nad annavad endiselt välja oma riigi viisasid, mis kehtivad ainult nende territooriumil. Kui need liikmesriigid hakkavad Schengeni acquis'd täielikult rakendama, kohaldavad nad lepingut täies ulatuses.

Kuni nimetatud liikmesriikides Schengeni acquis' täieliku rakendamise kuupäevani kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimustes riiklikku õigust. Alates kõnealusest kuupäevast kohaldatakse lepinguga reguleerimata küsimustes Schengeni eeskirju ja/või riiklikku õigust.

Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia võivad lubada lühiajalist viibimist oma territooriumil Schengeni liikmesriikide ja assotsieerunud riikide väljastatud elamislubade, D-viisade ja lühiajaliste viisade alusel (6).

Vastavalt 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu (kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel) rakendamise konventsiooni artiklile 21 peavad kõik konventsiooniosalised tunnustama üksteise pikaajalisi viisasid ja elamislube ning võimaldama nende alusel lühiajalist viibimist oma territooriumil. Nad tunnustavad assotsieerunud riikide ning assotsieerunud riigid tunnustavad konventsiooniosaliste elamislube, D-viisasid ja lühiajalisi viisasid ning võimaldavad nende alusel oma territooriumile sisenemist ja seal lühiajalist viibimist.

Lepingut ei kohaldata Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi suhtes, kuid see sisaldab ühisdeklaratsioone, milles soovitatakse nimetatud liikmesriikidel sõlmida Aserbaidžaani Vabariigiga kahepoolsed viisade väljastamise lihtsustamise lepingud.

Kuigi Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits on ühinenud Schengeni koostööga, ei ole nad seotud lepinguga. Leping sisaldab siiski ühisdeklaratsiooni, milles soovitatakse neil Schengeniga assotsieerunud riikidel sõlmida viivitamata Aserbaidžaani Vabariigiga kahepoolsed lepingud lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamiseks.

Viisade väljastamise lihtsustamise leping Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Norra Kuningriigi valitsuse vahel kirjutati alla 3. detsembril 2013 ja see jõustus 1. juunil 2015. Viisade väljastamise lihtsamise leping Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Föderaalnõukogu vahel kirjutati alla 10. oktoobril 2016 ja see jõustus 1. aprillil 2017. Peale selle jõustus 15. veebruaril 2017 Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse ja Liechtensteini Vürstiriigi valitsuse vaheline leping „Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingus“ nimetatud õigusnormide vastastikkuse kohaldamise kohta.

1.6. Leping ja kahepoolsed lepingud

Lepingu artiklis 13 on sätestatud:

„Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, niivõrd kui need hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.“

Lepingu jõustumise kuupäevast alates ei kohaldata enam neid liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheliste kahepoolsete lepingute sätteid, mis käsitlevad lepinguga reguleeritud küsimusi. Kooskõlas liidu õigusega tuleb liikmesriikidel kõrvaldada vastuolud oma kahepoolsete lepingute ja lepingu vahel.

Nende liikmesriikide suhtes, kellel on Aserbaidžaani Vabariigiga sõlmitud kahepoolne leping või kokkulepe lepinguga reguleerimata küsimuses, näiteks teenistuspassi kasutajate viisanõudest vabastamine, kohaldatakse kõnealust erandit ka pärast lepingu jõustumist.

Järgmistel liikmesriikidel on Aserbaidžaani Vabariigiga kahepoolne leping, mille kohaselt ei nõuta viisat teenistuspassi kasutajatelt: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Läti ja Slovakkia (7).

Teenistuspassi kasutajad, kelle liikmesriik on vabastanud viisanõudest, võivad viisata reisida ainult asjaomases liikmesriigis, mitte aga teistesse Schengeni liikmesriikidesse.

II. ERISÄTTED

2.1. Eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi viisataotlejate suhtes

Tuleb meeles pidada, et allpool nimetatud lihtsustusi, mis käsitlevad viisatasu, viisataotluste menetlemise kestust, riigist lahkumist, kui dokumendid on kaotatud või varastatud, ning erandkorras viisa kehtivuse pikendamist, kohaldatakse kõikide viisataotlejate ja viisaomanike, sh turistide suhtes, kes on Aserbaidžaani Vabariigi või lepinguga seotud liikmesriigi kodanik.

2.1.1. Viisataotluse menetlemise tasu

Lepingu artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„1. Viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.“

Vastavalt lepingu artikli 6 lõikele 1 on viisataotluse menetlemise tasu 35 eurot. Nimetatud tasu kohaldatakse kõikide Aserbaidžaani Vabariigi ja liidu kodanikest viisataotlejate, sealhulgas turistide suhtes, kes taotlevad lühiajalist viisat, olenemata sisenemiste arvust.

Lepingu artikli 6 lõikes 2 on sätestatud:

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on viisataotluse menetlemise tasu maksmisest vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:

lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke, liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke, Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selles liikmesriigis, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke;

ametlike delegatsioonide liikmed, sealhulgas alalised liikmed, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

c)	õpilased, üliõpilased, kraadiõppurid ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames;

d)	puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud;“

Selleks et viisataotlejad vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb neil esitada tõendid selle kohta, et mõlemad viisataotlejad kuuluvad kõnealusesse kategooriasse. Juhul kui viisataotleja puue on ilmne (nt pime või ühe jäsemega isik), on aktsepteeritav puude visuaalne tuvastamine viisat väljastavas konsulaaresinduses.

Põhjendatud juhtudel võib viisataotluse esitada puudega isiku esindaja või eestkostja.

„e)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud; (NB! Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata)

f)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

g)	isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad kas vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi (ning sellist isikut saatev isik), osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast;

h)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;“

Viisa menetlemise tasust vabastuse saamiseks tuleb kõnealuse kategooria isikutel esitada tõend liikmesriigis või Aserbaidžaani Vabariigis registreeritud kodanikuühiskonna organisatsiooni või kasumit mittetaotlevasse organisatsiooni kuulumise koht — vt lepingu artiklit 4.

„i)	pensionärid;“

Selleks et kõnealusesse kategooriasse kuuluv viisataotleja vabastataks viisa menetlemise tasust, tuleb tal esitada tõend selle kohta, et ta on pensionär. Kui reisi eesmärgiks on tasustatava töö tegemine, ei ole viisa menetlemise tasust vabastamine põhjendatud.

„j)	alla 12aastased lapsed;

k)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad.“

Viisa menetlemise tasust vabastuse saamiseks tuleb kõnealuse kategooria isikutel esitada tõend ajakirjanduse või meedia valdkonna kutseorganisatsiooni kuulumise kohta — vt lepingu artiklit 4.

Liikmesriigid vabastavad eespool nimetatud isikutekategooriad viisa menetlemise tasust. Lisaks vabastatakse viisaeeskirja artikli 16 lõike 4 alusel viisa menetlemise tasust ka järgmiste kategooriate isikud:

—	kolmandate riikide teadlased, kes reisivad Euroopa Liidus teadusliku uurimistegevuse eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitusele 2005/761/EÜ (8);

—	kuni 25 aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 6 on sätestatud:

„6. Üksikjuhtudel võib võetavat viisatasu vähendada või selle nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuuri- või spordihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel.“

Viisaeeskirja artikli 16 lõikes 7 on sätestatud, et viisatasu võetakse eurodes, selle kolmanda riigi omavääringus või selles kolmandas riigis tavaliselt kasutatavas vääringus, kus taotlus esitatakse, ja see ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhtudel, kui taotlus on vastuvõetamatu või kui konsulaat ei ole pädev.

Selleks et vältida erinevusi, mis võivad kaasa tuua soodsama viisakohtlemise otsimise, peaksid liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused Aserbaidžaani Vabariigis püüdma tagada muus vääringus võetava viisatasu puhul kõigile Aserbaidžaani viisataotlejatele sarnased viisatasud.

Samamoodi vabastatakse Aserbaidžaani Vabariigis vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi riigilõivuseaduse artikli 17 lõikele 2 lõivust järgmised välismaalaste kategooriad:

—	riiklike delegatsioonide liikmed ja ametnikud;

—	rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide esindajad Aserbaidžaani Vabariigis;

—	isikud, kes õpivad või osalevad õppetegevuses riiklike programmide raames;

—	riigikaitseküsimustes reisivad isikud.

Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi viisataotlejatele antakse tasutud viisalõivu vastu kviitung.

Lepingu artikli 6 lõikes 3 on sätestatud:

„3. Kui liikmesriik või Aserbaidžaani Vabariik teeb viisade väljastamisel koostööd välise teenuseosutajaga, võib väline teenuseosutaja selle eest teenustasu võtta. Kõnealune tasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel, ning ei tohi ületada 30 eurot. Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse oma konsulaadis.

Liidu puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktidega.

Aserbaidžaani Vabariigi puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi ja ELi liikmesriikide õigusaktidega.“

Mis puutub väliste teenuseosutajatega tehtava koostöö üksikasjadesse, siis viisaeeskirja artiklis 43 on sätestatud üksikasjalik teave nende ülesannete kohta.

2.1.2. Viisataotluste menetlemise kestus

Lepingu artiklis 7 on sätestatud:

„1. Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljastamise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljastamiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus nõuab põhjalikumat läbivaatamist.

3. Kiireloomulistel juhtudel võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.“

Otsus viisataotluse kohta tehakse üldiselt 10 kalendripäeva jooksul pärast vastuvõetavaks peetava viisataotluse esitamist.

Kõnealust ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhtudel, kui taotlust on vaja põhjalikumalt läbi vaadata, või seoses esindamisega, kui konsulteeritakse esindatava liikmesriigi ametiasutustega.

Tähtaja algus on hetk, kui viisataotlus on täielik, st kuupäev, kui saadud on viisataotlus ja kõik täiendavad dokumendid.

Üldjuhul nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste puhul, kus on kasutusel vastuvõtuaja süsteem, ei arvestata vastuvõtuni kuluvat ooteaega menetlemise aja sisse. Selles ja muudes viisataotluse esitamisega seotud praktilistes küsimustes kohaldatakse viisaeeskirja artiklis 9 ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjades sätestatud üldeeskirju.

Lepingu artikli 7 lõikes 3 on sätestatud:

„Kui taotlejad peavad paluma taotluse esitamiseks vastuvõttu, toimub see reeglina kahe nädala jooksul vastuvõtu taotlemise hetkest.“

„Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel (näiteks viisataotlust ei olnud võimalik varem esitada asjaolude tõttu, mida taotlejal ei olnud võimalik ette näha), võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotluse vastuvõtule tulemata või antakse talle kohe vastuvõtuaeg.“

Lepingu artikli 7 lõike 3 rakendamiseks tuleks vastuvõtuaega kokku leppides võtta arvesse viisataotleja osutatud võimalikku kiireloomulisust. Otsuse viisataotluse kohta otsuse tegemise tähtaja lühendamise kohta teeb konsulaartöötaja.

2.1.3. Riigist lahkumine isikut tõendavate dokumentide kaotamise või varguse korral

Lepingu artiklis 8 on sätestatud:

„Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljaantud kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad neil piiri ületada.“

Isikut tõendavate dokumentide kaotamise või varastamise korral piisab viisaomanikule piiri ületamiseks Aserbaidžaani Vabariigist või Schengeni alalt lahkumiseks diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljastatud kehtivast isikut tõendavast dokumendist. Vastuvõttev riik ei saa nõuda ei viisaomanikult ega konsulaaresinduselt mingeid täiendavaid dokumente, lube ega formaalsusi.

2.1.4. Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Lepingu artiklis 9 on sätestatud:

„Kui Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikel ei ole võimalik Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda viisale märgitud ajaks vääramatu jõu tõttu, pikendatakse nende viisa kehtivust ja/või lubatud riigis viibimise kestust nende elukohariiki tagasipöördumiseks vajalikuks ajaks tasuta vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidele.“

Mis puutub viisa kehtivusaja pikendamisse mõjuvate isiklike põhjuste korral, mille tõttu viisaomanik ei saa liikmesriigi territooriumilt lahkuda viisakleebisel märgitud kuupäevaks, kohaldatakse viisaeeskirja artiklit 33, tingimusel et see on kooskõlas lepinguga. Lepingu kohaselt pikendatakse vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste korral viisat tasuta.

Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatakse Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aja pikendamise puhul rände-eeskirju.

Välismaalaste Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aja pikendamise otsus on ametlik dokument, millega lubatakse välismaalastel Aserbaidžaani Vabariigis ajutiselt viibida.

Välismaalased, kelle Aserbaidžaani Vabariigis ajutise viibimise aega on pikendatud, võivad riigist lahkuda riigi piiriületuspunktide kaudu, esitades passi või muu piiriületusdokumendi ja ajutise viibimise aja pikendamise otsuse.

2.2. Eeskirjad, mida kohaldatakse teatavate viisataotlejate kategooriate suhtes

2.2.1. Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

Lepingu artikli 4 lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvad isikud peavad esitama ainult seal nimetatud reisi eesmärki tõendavad dokumendid. Vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 3 ei ole vaja esitada muud põhjendust, kutset ega kinnitust reisi eesmärgi kohta.

See ei tähenda siiski loobumist üldisest nõudest, mille kohaselt tuleb viisataotluse ja näiteks toimetulekuks vajalike vahendite kohta täiendavate dokumentide esitamiseks isiklikult kohale ilmuda.

Üksikjuhtudel, kui reisi eesmärki tõendava dokumendi ehtsuse kohta on kahtlusi, võidakse viisataotleja vastavalt viisaeeskirja artikli 21 lõikele 8 ja Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjadele kutsuda täiendavale vestlusele saatkonda ja/või konsulaati, kus talt võidakse küsida reisi tegelikku eesmärki või selgitada välja tema kavatsus tagasi pöörduda. Sellistel üksikjuhtudel võib viisataotleja esitada vabatahtlikult või konsulaartöötaja erandjuhul nõuda täiendavaid dokumente. Selline toimimisviis ei tohi olla aga süstemaatiline ja seda kohaldatakse ühiskomitee järelevalve all.

Üldiselt esitatakse koos viisataotlusega lepingu artikli 4 lõikes 1 ettenähtud dokumendi originaal. Samas võib konsulaat alustada viisataotluse menetlemist ka faksi teel saadetud dokumentide ja dokumentide koopiate alusel. Esimese viisataotluse korral võib konsulaat nõuda ka originaaldokumendi esitamist ja nõuab selle esitamist neil üksikjuhtudel, kui tekib kahtlusi.

Lepingu artiklis 4 nimetamata kategooriatesse kuuluvate isikute (näiteks turistid) suhtes kohaldatakse ka edaspidi reisi eesmärki tõendavate dokumentide kohta käivaid üldeeskirju. Sama kehtib dokumentide suhtes, millega tõendatakse vanemate nõusolekut alla 18aastaste laste reisimiseks.

Lepinguga reguleerimata küsimustes, näiteks reisidokumentide tunnustamine, tagasipöördumistagatis ning piisavate elatusvahendite olemasolu, kohaldatakse Schengeni eeskirju ja riiklikku õigust.

Lepingu artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:

„1. Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike puhul piisab, kui teise lepinguosalise territooriumile tehtava reisi eesmärgi tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid:

lähisugulased: abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke:

—	vastuvõtva isiku kirjalik kutse;“

Kutse esitaja allkirja ehtsust peab olema tõendanud tema elukohariigi pädev asutus vastavalt riiklikele õigusaktidele. Kutse kehtivus peaks olema pädevate asutuste poolt kinnitatud.

Kõnealust sätet kohaldatakse ka diplomaatiliste esinduste ja konsulaatide töötajate sugulaste suhtes, kes kavatsevad kuni 90 päeva jooksul külastada oma pereliikmeid liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil, kuid liikmesriigis seadusliku elamise ja perekondlike sidemete tõendamist nende puhul ei nõuta.

„b)

ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ametlike delegatsioonide liikmetele, sealhulgas alalistele liikmetele, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil:

—

liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu institutsiooni kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib tema delegatsiooni koosseisus või delegatsiooni alalise liikmena teise lepinguosalise territooriumile, et osaleda eespool nimetatud üritustel; sellega koos esitatakse ametliku kutse koopia;“

Pädeva asutuse kirjas tuleb märkida viisataotleja nimi ning kinnitada, et ta on ametliku delegatsiooni liige ja osaleb teise lepinguosalise territooriumil toimuval ametlikul kohtumisel. Viisataotleja nimi ei pea olema ametlikul koosolekukutsel tingimata märgitud, kuigi seda võidakse nõuda, kui kutse on esitatud konkreetsele isikule.

Kõnealust sätet kohaldatakse ametlike delegatsioonide liikmete suhtes olenemata passi liigist, mida nad kasutavad (teenistus- või tavapass).

„c)

ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad:

—

vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on vastavalt riiklikule õigusele kinnitanud pädevad ametiasutused;“

Lisaks eelöeldule annab riiklik äriregister välja dokumendi, mis tõendab ettevõtlusorganisatsiooni olemasolu.

„d)

autojuhtide puhul, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis:

—	rahvusvahelise autoveoga tegeleva Aserbaidžaani Vabariigi äriühingu või veoettevõtjate üleriigilise ühenduse (liidu) või liikmesriikide veoettevõtjate üleriigiliste ühenduste kirjalik taotlus, milles on esitatud reiside eesmärk, marsruut, kestus ja sagedus;“

Kirjalikku taotlust välja andma pädev ühendus on autojuhi päritoluriigi riiklik ühendus. Liikmesriikide riiklike ühenduste piirkondlikud või muud filiaalid võivad samuti kirjalikke taotlusi välja anda.

„e)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning muude õpingutega seotud ürituste raames:

—	vastuvõtva ülikooli, akadeemia, instituudi, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, milles osaletakse;“

Üliõpilaspilet on reisi eesmärki tõendava dokumendina vastuvõetav üksnes juhul, kui selle on väljastanud vastuvõttev ülikool, kolledž või kool, kus õpingud toimuvad või kus koolitus aset leiab.

„f)

isikud, kes osalevad teadus-, akadeemilisel, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

—	korraldava organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad:

—

kutseorganisatsiooni või taotleja tööandja väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik, ning milles on märgitud, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine, või millega tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel;“

Kõnealusesse kategooriasse ei kuulu vabakutselised ajakirjanikud ja nende abilised.

Esitada tuleb ajakirjanike kutseorganisatsiooni või viisataotleja tööandja poolt välja antud tõend või dokument selle kohta, et viisataotleja on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, ning millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööüleannete täitmisel.

„h)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

—	vastuvõtva organisatsiooni, pädeva asutuse, liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi üleriigilise spordialaliidu või Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi olümpiakomitee kirjalik kutse;“

Rahvusvaheliste spordiürituste puhul võivad saatvate isikute nimekirja kuuluda ainult sportlast saatvad isikud, kes täidavad ametiülesandeid: treenerid, massöörid, mänedžer, meditsiinitöötajad ja spordiklubi juhataja. Poolehoidjaid saatjate hulka ei arvata.

„i)

sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

—	nende linnade linnavalitsuse juhi kirjalik kutse;“

Selliseks linna või muu kohaliku omavalitsusüksuse juhiks või linnapeaks, kes on pädev väljastama kirjalikku kutset, on selle linna linnapea või kohaliku omavalitsusüksuse juht, kus toimub sõpruslinnade või muude partneromavalitsuste üritus. Kõnealune kategooria hõlmab vaid ametlikku partnerlust.

„j)

isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel, ja isikud, kes peavad neid saatma:

—	meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse, et arstiabi tuleb osutada selles meditsiiniasutuses ja et saatev isik on vajalik, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;“.

Esitatakse meditsiiniasutuse välja antud dokument, millega tõendatakse kolme asjaolu: vajadus osutada arstiabi kõnealuses meditsiiniasutuses, saatva isiku vajalikkus ning tõend ravi eest tasumiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta (nt tõend ettemaksu kohta).

„k)

kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;“.

Esitada tuleb kodanikuühiskonna organisatsiooni väljastatud dokument, mis kinnitab, et viisataotleja esindab kõnealust organisatsiooni.

Leping ei hõlma kodanikuühiskonna organisatsioonide üksikliikmeid.

„m)

sugulased, kes osalevad matusetseremoonial:

—	surma fakti tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetava omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav kinnitus;

isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

—	haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.“

Lepingus ei ole täpsustatud, millise riigi ametiasutus peaks eespool nimetatud ametliku dokumendi välja andma – kas riik, kus asub matmispaik, või riik, kus elab hauaplatsi külastada sooviv isik. Seega peaks olema vastuvõetav mõlema riigi pädeva asutuse väljastatud ametlik dokument.

Esitada tuleb haua olemasolu ja säilimist tõendav ametlik dokument ning viisataotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav dokument.

Lepinguga ei looda kirjalikke taotlusi esitavate füüsiliste ja juriidiliste isikute jaoks uusi vastutust käsitlevaid eeskirju. Valetaotluste esitajate suhtes kohaldatakse asjakohast liidu ja/või riiklikku õigust.

2.2.2. Mitmekordsete viisade väljastamine

Viisataotlejale, kes reisib sageli liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile, võidakse anda välja mitmekordne lühiajaline viisa, kui tema viibimiste kogukestus ei ületa 90 päeva 180 päeva jooksul.

Lepingu artiklis 5 on sätestatud:

„1. Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad 5aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

abikaasa, alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke;

ametlike delegatsioonide alaliste liikmete puhul, kes osalevad korrapäraselt liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga, eelkõige:

—	punktis a osutatud isikute puhul, kui seaduslikult liikmesriigis elavale Aserbaidžaani Vabariigi kodanikule või seaduslikult Aserbaidžaani Vabariigis elavale liikmesriigi kodanikule väljastatud seadusliku elamisloa kehtivusaeg;

—	punktis b osutatud isikute puhul, kui nende ametlike delegatsioonide alaliseks liikmeks oleku aeg

on vähem kui viis aastat.“

Võttes arvesse kõnealustesse kategooriatesse kuuluvate isikute tööalast staatust või perekondlikku suhet liikmesriikide territooriumil seaduslikult elava Aserbaidžaani Vabariigi kodanikuga, Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elava liidu kodanikuga või liidu kodanikuga, kes elab samas liikmesriigis, mille kodakondsus tal on, on põhjendatud väljastada neile mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on viis aastat, või kui nende ametiaeg või riigis viibimise luba kehtib vähem kui viis aastat, siis mitmekordne viisa, mille kehtivusaeg on piiratud selle ajavahemikuga.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga a hõlmatud isikud peavad tõendama, et kutse esitaja elab liikmesriigis seaduslikult.

Lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute puhul tuleks tõendada nende tööalast staatust ja volituste tähtaega.

Kõnealust sätet ei kohaldata nende lepingu artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud isikute suhtes, kes on lepinguga viisanõudest vabastatud, st nad kasutavad diplomaatilist passi.

Juhtudel, kui sageli või korrapäraselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg kõnealuse ajavahemikuga.

„2. Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

a)	üliõpilased ja kraadiõppurid, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

b)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad;

c)	sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

d)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis;

e)	isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt ja isikud, kes peavad neid saatma;

f)	rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

g)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

h)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

i)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigile, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

k)	ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, kes korrapäraselt reisivad Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.“

Kui eespool nimetatud kategooriatesse kuuluval viisataotlejal, kellele on eelmise aasta (12 kuu) jooksul antud vähemalt üks viisa ja kes on kasutanud seda kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega (näiteks ta ei ole ületanud lubatud viibimisaega), on põhjust taotleda mitmekordset viisat, antakse talle üldjuhul üheaastase kehtivusajaga mitmekordne viisa.

Juhul kui üheaastase kehtivusega viisa väljastamine ei ole põhjendatud (näiteks kui vahetusprogrammi kestus on alla aasta või kui isikul puudub vajadus reisida terve aasta jooksul), kuid muud viisa saamise tingimused on täidetud, antakse lühema kui aastase kehtivusajaga viisa.

„3. Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused annavad välja vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, millisel juhul piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil 180 päeva jooksul kokku kuni 90 päeva.“

Lepingu artikli 5 lõikes 2 osutatud kategooriatesse kuuluvatele viisataotlejatele väljastatakse vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta (24 kuud) jooksul kasutanud kaht üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat kooskõlas külastatud riigi (riikide) riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivate õigusaktidega ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad. Tuleb märkida, et vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid väljastatakse vaid viisataotlejale, kellele eelneva kahe aasta (24 kuud) jooksul on antud kaks aastase kehtivusajaga viisat, ja kes on kasutanud neid kooskõlas sihtriigi (sihtriikide) riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevate õigusaktidega. Diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa kehtivusaja (kaks kuni viis aastat) konkreetse viisataotluse läbivaatamise tulemusel.

Viisataotlejale, kes ei ole varem väljastatud viisat kasutanud, ei pea mitmekordset viisat väljastama.

2.2.3. Diplomaatilise passi kasutajad

Lepingu artiklis 10 on sätestatud:

„1. Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumile siseneda või nendest läbi sõita ilma viisata.

2. Lõikes 1 nimetatud isikud võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi territooriumil viisavabalt viibida 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.“

Leping ei hõlma diplomaatide liikmesriikidesse lähetamise menetlusi. Selle suhtes kohaldatakse tavapärast akrediteerimismenetlust.

III. KOOSTÖÖ REISIDOKUMENTIDE VALDKONNAS

Lepingule lisatud ühisdeklaratsioonis on lepinguosalised kokku leppinud, et ühiskomitee peaks hindama asjaomaste reisidokumentide turvataseme mõju lepingu toimimisele. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et nad teavitavad teineteist korrapäraselt meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.

IV. STATISTIKA

Selleks et ühiskomitee saaks teostada lepingu rakendamise üle tõhusat järelevalvet, peavad liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused esitama komisjonile iga kuue kuu järel statistilisi andmeid. Võimaluse korral tuleks kõnealused statistilised andmed esitada iga kuu kohta eraldi ja need peaksid hõlmama järgmist:

—	viisa väljastamisest keeldumiste arv;

—	väljastatud mitmekordsete viisade arv;

—	väljastatud mitmekordsete viisade kehtivusaeg;

—	tasuta väljastatud viisade arv.

(1) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(5) Aserbaidžaani Vabariigi rände-eeskirjad võeti vastu Aserbaidžaani Vabariigi 2. juuli 2013. aasta seadusega nr 713-IVQ ning need jõustusid 1. augustil 2013.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 565/2014/EL, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ (ELT L 157, 27.5.2014, lk 23). Diplomaatiliste suhete puudumise tõttu jätab Küpros praegu Aserbaidžaani passidega (v.a diplomaatiliste passidega) isikud otsuse nr 565/2014/EL sätetest välja.

(7) Vabastus viisanõudest kooskõlas määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 4 lõikega 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitus 2005/761/EÜ liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmise hõlbustamise kohta kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil (ELT L 289, 3.11.2005, lk 23).

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/39

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/312,

27. veebruar 2018,

millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Hispaania valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Iñigo de la SERNA HERNÁIZE ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Concepción GAMARRA RUIZ-CLAVIJO, Alcaldesa de Logroño.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. veebruar 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ZAHARIEVA

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/40

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/313,

28. veebruar 2018,

millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide nimekirja ja süsteemi TRACES kuuluvate veterinaarasutuste loetelu osas

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1149 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1 ja 3,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 6 lõike 4 teise lõigu teist lauset ja artikli 6 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuses 2009/821/EÜ (4) on sätestatud nimekiri piirikontrollipunktidest, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ. See nimekiri on esitatud kõnealuse otsuse I lisas.

(2)	Belgia teatas komisjonile, et Brüssel-Zaventemi lennujaama piirikontrollipunktis paiknevate kontrollikeskuste Avia Partner ja WFS heakskiit peaks piirduma üksnes teatavatel reguleeritud temperatuuridel hoitavate toodetega. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(3)	Taani ettepaneku alusel peaks Kopenhaageni sadama piirikontrollipunkti heakskiit piirduma ainult pakendatud toodetega. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(4)	Saksamaa teatas komisjonile, et ta on tagasi võtnud Hannover-Langenhageni lennujaama piirikontrollipunkti heakskiidu teatavate toodete puhul. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(5)	Iirimaa teatas komisjonile, et ta on tagasi võtnud Shannoni lennujaama piirikontrollipunkti heakskiidu elusate kabiloomade puhul. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(6)	Hispaania teatas komisjonile, et ta on peatanud Alicante lennujaama piirikontrollipunkti heakskiidu elusloomade ja muuks kui inimtoiduks ettenähtud toodete puhul. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(7)	Hispaania ettepaneku alusel tuleks nimekirja lisada Madridi lennujaama piirikontrollipunkti uus kontrollipunkt Alaire ning Vigo sadama piirikontrollipunktis asuva Frigalsa kontrollikeskuse heakskiit tuleks taastada. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(8)	Otsuse 2009/821/EÜ II lisas on esitatud keskasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste loetelu ühtses veterinaariaalases elektroonilises süsteemis (TRACES).

(9)	Horvaatialt saadud teabe alusel tuleks kõnealuse liikmesriigi puhul teha TRACESi süsteemi kohalike asutuste loetelus teatavad muudatused. Seepärast tuleks otsust 2009/821/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/821/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(3) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(4) Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsus 2009/821/EÜ, millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES (ELT L 296, 12.11.2009, lk 1).

LISA

Otsuse 2009/821/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

Belgiat käsitlevas osas asendatakse kanne Brüssel-Zaventemi lennujaama kohta järgmisega:

„Brussel-Zaventem Bruxelles-Zaventem	BE BRU 4	A	Flight Care 2	NHC(2)	U, E, O
			Avia Partner	HC-T(2)
			WFS	HC-T(CH)(2)
			Swiss Port	HC(2)“

Taanit käsitlevas osas asendatakse kanne Kopenhaageni sadama kohta järgmisega:

„København

DK CPH 1

HC(1)(2), NHC-T(FR)(2), NHC-NT(2)“

Saksamaad käsitlevas osas asendatakse kanne Hannover-Langenhageni lennujaama kohta järgmisega:

„Hannover-Langenhagen

DE HAJ 4

O(10)“

Iirimaad käsitlevas osas asendatakse kanne Shannoni lennujaama kohta järgmisega:

„Shannon

IE SNN 4

HC(2), NHC(2)

E“

Hispaaniat käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne Alicante lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Alicante

ES ALC 4

HC(2), NHC(2) (*)

O(10) (*)“

ii)

kanne Madridi lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Madrid	ES MAD 4	A	Iberia	HC-T(FR)(2) (), HC-NT(2) (), NHC(2)	U, E, O
			Swissport	HC(2), NHC(2)	O
			PER4	HC-T(CH)(2)
			WFS: World Wide Flight Services	HC(2), NHC-T(CH)(2), NHC-NT	O
			Alaire	HC-T(2)“

iii)

kanne Vigo sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Vigo	ES VGO 1	P	T.C. Guixar	HC, NHC-T(FR), NHC-NT
			Frioya	HC-T(FR)(2)(3)
			Frigalsa	HC-T(FR)(3)
			Pescanova	HC-T(FR)(2)(3)
			Fandicosta (*)	HC-T(FR)(2)(3) (*)
			Frig. Morrazo	HC-T(FR)(3)“

II lisas Horvaatiat käsitlevas osas asendatakse kanded järgmistega:

„HR00001	BJELOVAR
HR00007	GRAD ZAGREB
HR00002	VUKOVAR
HR00003	PULA
HR00009	ŠIBENIK
HR00008	SLAVONSKI BROD
HR00004	SPLIT
HR00005	VARAŽDIN
HR00006	ZAGREB
HR00010	KARLOVAC
HR00011	SISAK
HR00012	VIROVITICA“

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/44

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/314,

1. märts 2018,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1401 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/247 (3) võeti vastu pärast H5-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid mitmes liikmesriigis (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) ning asjaomaste liikmesriikide pädeva asutuse poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ (4) artikli 16 lõikele 1.

(2)

Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on sätestatud, et asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas kaitse- või järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on samuti sätestatud, et direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 kohaselt tuleb kaitse- ja järelevalvetsoonides kohaldatavaid meetmeid jätkata vähemalt nende tsoonide kohta kõnealuse rakendusotsuse lisas kindlaksmääratud kuupäevani.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2017/247 vastuvõtmist on seda mitu korda muudetud, et võtta arvesse linnugripi epidemioloogilise olukorra muutumist liidus. Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti eriti komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/696, (5) et kehtestada eeskirjad seoses ööpäevaseid tibusid sisaldavate saadetiste lähetamisega rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitatud piirkondadest. Kõnealuses muudatuses võeti arvesse asjaolu, et võrreldes muude linnukasvatussaadustega on ööpäevaste tibude puhul kõrge patogeensusega linnugripi leviku risk väike.

(4)

Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudeti seejärel komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1841, (6) millega tõhustatakse kohaldatavaid tauditõrje meetmeid juhul, kui esineb suurem risk kõrge patogeensusega linnugripi levikuks. Sellest tulenevalt on rakendusotsusega (EL) 2017/247 nüüd ette nähtud pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhangut või puhanguid kehtestada liidu tasandil asjaomastes liikmesriikides täiendavad piirangutsoonid, nagu on osutatud direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikes 4, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on nüüd sätestatud ka eeskirjad eluskodulindude, ööpäevaste tibude ja haudemunade lähetamiseks täiendavatest piirangutsoonidest teistesse liikmesriikidesse teatavaid ohutusnõudeid arvestades. Rakendusotsusega (EL) 2017/1841 muudeti ka rakendusotsuse (EL) 2017/247 artiklit 5, et pikendada viimati nimetatud õigusakti kohaldamisaega kuni 31. maini 2018.

(5)	Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti seejärel mitu korda peamiselt selleks, et võtta arvesse asjaomaste liikmesriikide poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piiride muudatusi.

(6)

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/2412 (7) pärast seda, kui Madalmaad ja Itaalia teatasid uutest kõrge patogeensusega linnugripi puhangutest nimetatud kahes liikmesriigis. Kõnealused liikmesriigid on komisjonile ühtlasi teatanud, et nad on pärast kõnealuseid taudipuhanguid nõuetekohaselt võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega linnukasvatusettevõtete ümber.

(7)

Pärast rakendusotsusega (EL) 2017/2412 rakendusotsuses (EL) 2017/247 tehtud viimase muudatuse kuupäeva on Madalmaad teatanud komisjonile H5N6-alatüübi viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uuest puhangust linnukasvatusettevõttes, mis asub selle liikmesriigi põhjaosas Groningeni provintsis. Madalmaad on ühtlasi komisjonile teatanud, et nad on pärast kõnealust hiljutist taudipuhangut võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad vajalikud meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsooni nakkusega linnukasvatusettevõtte ümber.

(8)	Komisjon on koostöös Madalmaadega need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisaval kaugusel linnukasvatusettevõttest, kus haiguspuhangu esinemine on kinnitust leidnud.

(9)

Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja koostöös Madalmaadega kiiresti liidu tasandil kirjeldada kõnealuse liikmesriigi kaitse- ja järelevalvetsoone, mis on kehtestatud Madalmaades direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt pärast kõrge patogeensusega linnugripi hiljutist puhangut kõnealuses liikmesriigis.

(10)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/247 ajakohastada, et võtta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga arvesse ajakohastatud epidemioloogilist olukorda Madalmaades. Eelkõige tuleks rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas esitada kanded Madalmaade kaitse- ja järelevalvetsoonide kohta, mille suhtes praegu kohaldatakse piiranguid vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ.

(11)

Seepärast tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ Madalmaades pärast hiljutist kõrge patogeensusega linnugripi puhangut kõnealuses liikmesriigis kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid, ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus.

(12)

Võttes arvesse hiljutise kõrge patogeensusega linnugripi puhangu kinnitust Madalmaades ning kõnealuse haiguse jätkuvat riski liidus, mis võib kesta pika aja jooksul isegi suvekuudel, tuleks eespool nimetatud rakendusotsuses sätestatud meetmete kohaldamist jätkata kuni aasta lõpuni. Seetõttu on asjakohane pikendada rakendusotsuse (EL) 2017/247 kohaldamise kuupäeva kuni 31. detsembrini 2018.

(13)	Rakendusotsust (EL) 2017/247 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2017/247 muudetakse järgmiselt.

(1)	Artiklis 5 asendatakse kuupäev „31. mai 2018“ kuupäevaga „31. detsember 2018“.

(2)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. märts 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 36, 11.2.2017, lk 62).

(4) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(5) Komisjoni 11. aprilli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/696, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 101, 13.4.2017, lk 80).

(6) Komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1841, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 261, 11.10.2017, lk 26).

(7) Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2412, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 342, 21.12.2017, lk 29).

LISA

Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse järgmiselt.

A osas asendatakse Madalmaid käsitlev kanne järgmisega:

„Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1

Groningeni provintsis

—	Vanaf de kruising van Heirweg (Visvliet) en de N355, de N355 volgend in oostelijke richting tot aan de Bosscherweg.

—	De Bosscherweg volgend in noordelijke richting tot aan de Westerwaarddijk.

—	De Westwaarddijk volgend in oostelijke richting overgaand in de Oosterwaarddijk overgaand in zuidelijke richting tot aan de Pamaweg.

—	De Pamaweg volgend in oostelijke richting tot aan de Heereburen.

—	De Heereburen volgend in zuidelijke richting overgaand in oostelijke richting overgaand in zuidelijke richting overgaand in oostelijke richting tot aan de Frijtumerweg.

—	De Frijtumerweg volgend in zuidelijke richting tot aan de Balmahuisterweg.

—	De Balmahuisterweg volgend in zuidelijke richting tot aan de N355.

—	De N355 volgend in oostelijke richting overgaand in zuidelijke richting tot aan de Van Starkenborghkanaal ZZ.

—	De Van Starkenborghkanaal ZZ volgend in westelijke richting tot aan de Hoendiep Oostzijde.

—	De Hoendiep Oostzijde volgend in zuidelijke richting tot aan de Niekerkerdiep ZZ.

—	De Niekerkerdiep ZZ volgend in westelijke richting tot aan de Millinghaweg.

—	De Millinghaweg volgend in zuidelijke richting overgaand in de Fanerweg tot aan de Maarsdijk.

—	De Maarsdijk volgend in westelijke richting overgaand in noordelijke richting tot aan de N980.

—	De N980 volgend in zuidelijke richting overgaand in westelijke richting tot aan de De Noord.

—	De De Noord volgend in noordelijke richting tot aan de Caspar Roblesdijk.

—	De Caspar Roblesdijk volgend in westelijke richting tot aan de De Wieren.

—	De De Wieren volgend in noordelijke richting tot aan de Abel Tasmanweg.

—	De Abel Tasmanweg volgend in westelijke richting tot aan de Stationsweg.

—	De Stationsweg volgend in noordelijke richting tot aan de Heirweg.

—	De Heirweg volgend in oostelijke richting tot aan de kruising met de N355.

29.3.2018“

B osas asendatakse Madalmaid käsitlev kanne järgmisega:

„Liikmesriik: Madalmaad

Piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31

Groningeni provintsis

—	Vanaf de kruising van de Kuipersweg en de N355 (Buitenpost), de N355 volgen in oostelijke richting tot aan de Steenharts.

—	De Steenharst volgend in noordelijke richting tot aan de Zevenhuisterweg.

—	De Zevenhuisterweg volgend in west noordelijke richting tot aan de Hesseweg.

—	De Hesseweg volgend in oostelijke richting tot aan de Brongersmaweg.

—	De Brongersmaweg volgend in noordelijke richting tot aan de Foijingaweg.

—	De Foijingaweg volgend in oostelijke richting tot aan de Wester-Nieuwkruisland.

—	De Wester-Nieuwkruisland volgend in noordelijke richting tot aan de Kwelderweg.

—	De Kwelderweg volgend in oostelijke richting tot aan de W. van der Ploegweg.

—	De W. van der Ploegweg volgend in noordelijke richting tot aan de Hooge Zuidwal.

—	De Hooge Zuidwal volgend in oostzuidelijke richting tot aan de N388.

—	De N388 volgend in noordelijke richting tot aan de Stationsstraat.

—	De Stationsstraat volgend in noordoostelijke richting tot aan het Hunsingokanaal (Water).

—	Het Hunsingokanaal (Water) volgend in oostelijke richting tot aan de Kanaalstraat.

—	De Kanaalstraat volgend in oostzuidelijke richting tot aan de Hoofdstraat.

—	De Hoofdstraat volgend in noordelijke richting tot aan de Vlakkeriet.

—	De Vlakkeriet volgend in oostelijke richting tot aan de Kattenburgerweg.

—	De Kattenburgerweg volgend in noordelijke richting overgaand in oostelijke richting overgaand in zuidelijke richting tot aan de Zuurdijksterweg.

—	De Zuurdijksterweg volgend in oostelijke richting tot aan de N983.

—	De N983 volgend in zuidelijke richting tot aan het Reitdiep (Water).

—	Het Reitdiep (Water) volgend in oostelijke richting tot aan het Aduarderdiep (Water)

—	Het Aduarderdiep (Water) volgend in zuidelijke richting tot aan het van Starkenborgh Kanaal (Water).

—	Het Starkenborgh Kanaal (Water) volgend in oostelijke richting tot aan de Gaaikemadijk.

—	De Gaaikemadijk volgend in zuidelijke richting tot aan de N355.

—	De N355 volgend in oostelijke richting tot aan de N977.

—	De N977 volgend in zuidelijke richting tot aan de Hoendiep.

—	De Hoendiep volgend in westelijke richting tot aan de Roderwolderdijk.

—	De Roderwolderdijk volgend in zuidelijke richting tot aan de A7.

—	De A7 volgend in westelijke richting tot aan de Matsloot.

—	De Matsloot volgend in zuidelijke richting tot aan de Sandebuur.

—	De Sandebuur volgend in westelijke richting overgaand in zuidelijke richting tot aan de Sandebuursedijk.

—	De Sandebuursedijk volgend in westelijke richting tot aan de Aan De Vaart.

—	De Aan de Vaart volgend in zuidelijke richting tot aan de Damweg.

—	De Damweg volgend in westelijke richting overgaand in de Turfweg tot aan de N372.

—	De N372 volgend in west noordelijke richting tot aan de Van Panhuijslaan.

—	De Van Panhuijslaan volgend in zuidelijke richting tot aan de Lindensteinlaan.

—	De Lindensteinlaan volgend in westelijke richting tot aan de Auwemalaan.

—	De Auwemalaan volgend in zuidelijke richting tot aan de Pastoor Hopperlaan.

—	De Pastoor Hopperlaan volgend in westelijke richting overgaand in de Veenderij tot aan de Turfring.

—	De Turfring volgend in zuidelijke richting overgaand in westelijke richting tot aan de Tolbertervaart.

—	De Tolbertervaart volgend in zuidelijke richting tot aan de N979.

—	De N979 volgend in westzuidelijke richting tot aan de Carolieweg.

—	De Carolieweg volgend in noordelijke richting overgaand in westelijke richting overgaand in de Grouwweg tot aan de Jonkersweg.

—	De Jonkersweg volgend in noordelijke richting tot aan de Nieuweweg.

—	De Nieuweweg volgend in westelijke richting overgaand in de Kruisweg tot aan de N980.

—	De N980 volgend in noordelijke richting tot aan de Leidijk.

—	De Leidijk volgend in westelijke richting tot aan de Zuiderweg.

—	De Zuiderweg volgend in westelijke richting tot aan de Oude Dijk.

—	De Oude Dijk volgend in noordelijke richting tot aan de N981.

—	De N981 volgend in westelijke richting tot aan de N358.

—	De N358 volgend in noordelijke richting overgaand in Lutkepost overgaand in de Kuipersweg tot aan de kruising met de N355.

29.3.2018

—	Vanaf de kruising van Heirweg (Visvliet) en de N355, de N355 volgend in oostelijke richting tot aan de Bosscherweg.

—	De Bosscherweg volgend in noordelijke richting tot aan de Westerwaarddijk.

—	De Westwaarddijk volgend in oostelijke richting overgaand in de Oosterwaarddijk overgaand in zuidelijke richting tot aan de Pamaweg.

—	De Pamaweg volgend in oostelijke richting tot aan de Heereburen.

—	De Heereburen volgend in zuidelijke richting overgaand in oostelijke richting overgaand in zuidelijke richting overgaand in oostelijke richting tot aan de Frijtumerweg.

—	De Frijtumerweg volgend in zuidelijke richting tot aan de Balmahuisterweg.

—	De Balmahuisterweg volgend in zuidelijke richting tot aan de N355.

—	De N355 volgend in oostelijke richting overgaand in zuidelijke richting tot aan de Van Starkenborghkanaal ZZ.

—	De Van Starkenborghkanaal ZZ volgend in westelijke richting tot aan de Hoendiep Oostzijde.

—	De Hoendiep Oostzijde volgend in zuidelijke richting tot aan de Niekerkerdiep ZZ.

—	De Niekerkerdiep ZZ volgend in westelijke richting tot aan de Millinghaweg.

—	De Millinghaweg volgend in zuidelijke richting overgaand in de Fanerweg tot aan de Maarsdijk.

—	De Maarsdijk volgend in westelijke richting overgaand in noordelijke richting tot aan de N980.

—	De N980 volgend in zuidelijke richting overgaand in westelijke richting tot aan de De Noord.

—	De De Noord volgend in noordelijke richting tot aan de Caspar Roblesdijk.

—	De Caspar Roblesdijk volgend in westelijke richting tot aan de De Wieren.

—	De De Wieren volgend in noordelijke richting tot aan de Abel Tasmanweg.

—	De Abel Tasmanweg volgend in westelijke richting tot aan de Stationsweg.

—	De Stationsweg volgend in noordelijke richting tot aan de Heirweg.

—	De Heirweg volgend in oostelijke richting tot aan de kruising met de N355.

29.3.2018“

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/51

ELi JA ARMEENIA KOOSTÖÖNÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2017,

20. november 2017,

ELi ja Armeenia partnerluse prioriteetide kohta [2018/315]

ELi JA ARMEENIA KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, eriti selle artiklit 78,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping“) (1) kirjutati alla 22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999.

(2)	Lepingu artikli 78 kohaselt võib koostöönõukogu teha lepingu eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid soovitusi.

(3)	Lepingu artikli 95 lõike 1 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

(4)	Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek alustada partneritega tehtava koostöö uut etappi, mis looks mõlemal poolel suuremat omalustunnet.

(5)	Liit ja Armeenia on otsustanud tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides aastateks 2017–2020, et toetada ja tugevdada Armeenia toimetulekuvõimet ja stabiilsust.

(6)	Lepinguosalised on leppinud sellest tulenevalt kokku ELi ja Armeenia partnerluse prioriteetide tekstis, mis toetab lepingu rakendamist, keskendudes koostööle ühiste huvide valdkonnas,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

Artikkel 1

ELi ja Armeenia koostöönõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada lisas esitatud partnerlusprioriteete.

Artikkel 2

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 20. november 2017

Koostöönõukogu nimel

Euroopa Liit

F. MOGHERINI

Armeenia Vabariik

E. NALBANDIAN

(1) EÜT L 239, 9.9.1999, lk 3.

LISA

EUROOPA LIIDU JA ARMEENIA PARTNERLUSE PRIORITEEDID

I. TAUST

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia vaheline partnerlus-ja koostööleping (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping“) kirjutati alla 22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999. Ühelt poolt EL ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Armeenia viisid 27. veebruaril 2017 lõpule läbirääkimised laiaulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu (CEPA) üle, mille teksti valmistatakse ette allkirjastamiseks. ELi ja Armeenia partnerluse prioriteetidega soovitakse hõlbustada koostööd partnerite vahel, sealhulgas uue lepingu raames. Partnerlusprioriteetide eesmärk on tugevdada ELi ja Armeenia suhteid ning edendada üldisi väärtusi ja demokraatial, inimõigustel, õigusriigil ning jätkusuutlikul majanduskasvul ja avatusel põhinevat stabiilsust, toimetulekuvõimet, julgeolekut ja jõukust. Need on kooskõlas nii Armeenia Vabariigi kui ka ELi seatud prioriteetidega, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise käigus esitatud prioriteetidega (1). Partnerlusprioriteetides järgitakse ühisvastutuse ja diferentseerimise põhimõtteid ning need tulenevad Riias 2015. aastal toimunud idapartnerluse tippkohtumisel ühiselt kokku lepitud neljast prioriteedist (2), mille lepinguosalised kinnitasid 2016. aasta mais toimunud ELi – idapartnerluse riikide välisministrite kohtumisel tulevase töö suunava raamistikuna. Partnerlusprioriteedid on kooskõlas ka 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide ja 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega ning nendest tulenevate majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning kliimamuutuste alaste kohustustega.

ELil ja Armeenial on ühised huvid ja väärtused, pidades eelkõige silmas Armeenia osalemist majandus- ja poliitilistes reformides ning piirkondlikus koostöös, sealhulgas idapartnerluse raames. Uue laiaulatusliku lepinguga uuendatakse ja kujundatakse kahepoolsete suhete õiguslikku alust. Praegu tuleks kinni haarata võimalusest tugevdada ELi ja Armeenia suhteid, määrates muu hulgas kindlaks partnerlusprioriteedid. See uus üldine raamistik ja prioriteetsed koostöövaldkonnad tuginevad vastastikusele huvile tõhustada partnerlust, võttes arvesse ELi ja Armeenia muid rahvusvahelisi kohustusi.

Partnerlusprioriteedid tuginevad varasemale viljakale koostööle, sealhulgas koostööle, mida tehti Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamisel, mis asendatakse kõnealuste prioriteetidega. Nimetatud partnerlusprioriteetidest võiks lähtuda uue lepingu kohaste korrapäraste poliitilise dialoogi kohtumiste ja valdkondliku dialoogi puhul. Uus leping on ka prioriteetide rakendamise ja järelevalve raamistik.

Partnerlusprioriteedid on ka aluseks ELi ja Armeenia tulevasele finantskoostööle ja programmitööle, eelkõige järgmisele, 2017.–2020. aasta ühtsele toetusraamistikule Armeenia jaoks.

II. PRIORITEEDID

Partnerlusprioriteedid kajastavad ühiseid huve ja keskenduvad valdkondadele, kus koostöö on vastastikku kasulik. Armeenia ja EL jätkavad piirkondliku stabiilsuse toetamise kui keskse eesmärgi poole püüdlemist, tuginedes ühistele väärtustele ja kindlale tahtele edendada demokraatiat ja inimõigusi. Kodanikuühiskond on idapartnerluses oluline osaleja ning EL ja Armeenia hõlbustavad veelgi kodanikuühiskonna osalemist nimetatud prioriteetide rakendamisel. Majanduskoostöö jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks on suurt vastastikust huvi pakkuv valdkond, kus me uurime kõiki võimalusi, kuidas parandada ettevõtluskeskkonda. Kiirem ja kaasavam majanduskasv eeldab avaliku sektori asutuste asjakohaste oskuste parandamist, inimkapitali tugevdamist, juhtimise jätkuvat tõhustamist ning paremini ühendatud taristuid. Nende küsimustega tegelemine loob soodsad tingimused tihedamaks koostööks peamistes sektorites ja suuremaks liikuvuseks, mis on kasulik nii ELi kui ka Armeenia kodanikele. Prioriteedid on omavahel seotud ja võimendavad üksteist. Iga prioriteetne valdkond hõlmab mitut elementi multidistsiplinaarse ja valdkondadevahelise lähenemisviisi kaudu, mis on eesmärkide saavutamiseks vajalik. See hõlmab ühist aktiivset osalemist mitmepoolse koostöö foorumitel, sealhulgas idapartnerluse raames.

1. Institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine

EL ja Armeenia on otsustanud jätkata inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste edendamise alast koostööd. Nad teevad koostööd, et täiustada järjepidevalt Armeenia avalikku haldust, head valitsemistava ja kohtusüsteemi, tõhustada võitlust korruptsiooni vastu ja tugevdada kodanikuühiskonda. Kõikides koostöövaldkondades võetakse arvesse soolise võrdõiguslikkuse ning keskkonna- ja sotsiaalaspekti.

Tähelepanu keskmes on asjakohaste õigusaktide, sealhulgas uue põhiseaduse rakendamine ja täitmise tagamine. Septembris 2016 muu hulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja selle demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo soovituste alusel kokku lepitud valimisreformi rakendatakse alates 2. aprillil 2017 toimunud parlamendivalimistest. Lepinguosalised püüavad edendada ka soodsat keskkonda kodanikuühiskonna, sealhulgas sotsiaalpartnerite organisatsioonide jaoks ning edendada kodanikuühiskonna osalust otsuste tegemises. Partnerlusprioriteetide koostamisel konsulteeriti kodanikuühiskonnaga ning viimane hakkab mängima olulist rolli nende rakendamise jälgimisele kaasaaitamisega.

Lepinguosalised tõhustavad jõupingutusi, et reformida avalikku haldust, sealhulgas kohalikke omavalitsusi ja õiguskaitseasutusi. Erilist tähelepanu pööratakse õigusriigi põhimõttele, milleks edendatakse kohtute sõltumatust, õiguskaitse kättesaadavust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Reformimist alustatakse avaliku halduse reformi strateegilisest raamistikust. Meie koostöö eesmärk on tugevdada valitsemissektori vastutust ja tõhusust, rakendades tänapäevast, sootundlikku personalijuhtimist ja kasutades laialdaselt e-valitsuse lahendusi, sealhulgas tervishoiusektoris. Poliitika väljatöötamine ja hindamine põhineb selgetel tõenditel, mille on muu hulgas esitanud kvaliteetne statistikateenistus.

Armeenia õigusriigi tugevdamise püüdluse ja haldusreformi keskmes on korruptsioonivastane võitlus. Selleks et tagada ranged eetikanõuded ja vältida huvide konflikti, keskendutakse koostöös korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste tugevdamisele ja õigusaktide läbivaatamisele, eelkõige riigihangete süsteemile ja selle nõuetekohase rakendamise tagamiseks kasutatavale varade deklareerimise süsteemile, ning selliste avaliku sektori ülesannete haldamisele (hanked, toll, lubade andmine), kus majanduslikud ja muud huvid on kõige suuremad. Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ja teevad ELi ja Armeenia finantshuvide kaitsmisel koostööd vastavalt partnerluslepingu asjakohastele sätetele.

Koostööga julgeolekusektoris püütakse suurendada julgeolekusektori osalejate aruandekohustust ja käsitleda organiseeritud kuritegevuse, uimastite ja terrorismi vastase võitluse ühiseid probleeme, sealhulgas terrorismi rahastamine ja rahapesu, kasutades selleks viise, mis on kooskõlas ELi ja Armeenia suhteid reguleerivate eri lepingute vabadust, turvalisust ja õigust käsitlevate sätetega. Piirihalduse edasine ajakohastamine aitaks kaasa riiklikule ja piirkondlikule julgeolekule ning seadusliku piiriületuse hõlbustamise kaudu majanduse arengule. Lepinguosalised teevad samuti koostööd kuritegelikul teel saadud vara sissenõudmise alal, täiustades Armeenia õigusraamistikku ja luues kriminaaltulu jälitamise talituse.

2. Majandusareng ja turuvõimalused

Lepinguosaliste ühine eesmärk on Armeenia majanduse kestlik ja kaasav areng. Jätkusuutliku majanduskasvu eelduseks on usaldusväärne majanduspoliitika, mis tagab makromajandusliku ja finantsstabiilsuse. See hõlmab püsivat tähelepanu jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamisele, säilitades samal ajal kapitalimahutused ja sotsiaalkulutused ja tugevdades negatiivsete välismõjude eest kaitsvaid puhvreid. Riigi rahanduse juhtimises (mis on oluline element nii valitsemise ja demokraatia kui ka majandusarengu seisukohalt) järgitakse parimaid rahvusvahelisi tavasid. Finantssektori stabiilsuse ja vastupanuvõime suurendamiseks tugevdatakse veelgi pangandusjärelevalvet, võttes arvesse rahvusvahelisi norme ja parimat tava. Tulude tõhusamat kogumist võimaldab tolli- ja maksuhalduse ajakohastamine ja reformimine, sealhulgas rahvusvaheline koostöö ja pettusevastase võitluse tugevdamine.

Majandusarengu jaoks on ülioluline parandada ettevõtluskeskkonda. Selleks keskendutakse haldusmenetluste täiendavale lihtsustamisele ja halduskulude vähendamisele, parandatakse rahastamise kättesaadavust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks usaldusväärsel ja mitmekesisel finantsturul ning kaitstakse omandiõigusi. Tugevad ettevõtluse tugiorganisatsioonid ja ettevõtjate ühendused aitaksid majandustegevuses osalejatel kasutada uusi võimalusi ja teha end majanduspoliitika kujundamises paremini kuuldavaks. EL ja Armeenia püüavad tugevdada Armeenia ettevõtete suutlikkust osaleda rahvusvahelistes väärtusahelates, kaasates nii ELi kui ka Armeenia majandustegevuses osalejad, edendades sellega tehnoloogia ja teadmiste siiret. Ettevõtete tugiorganisatsioonide roll on selles osas määrava tähtsusega ning ELi toetus Armeenia ja Euroopa ettevõtjate kokkuviimisel aitab riiklikke jõupingutusi võimendada. Armeenia osalemine rahvusvahelistes väärtusahelates võib hõlmata välismaiseid otseinvesteeringuid. Viimastega saab ka tugevdada ja suurendada Armeenia osalust rahvusvahelistes väärtusahelates, mis võib omakorda aidata arendada välja ja tugevdada kohalikke oskusi ja pädevusi. Selleks on oluline parandada investeerimisraamistikku, suurendades selle läbipaistvust, usaldusväärsust ja tõhusust. Investeeringud äritegevust toetavasse keskkonda aitavad kaasa ka tõhusale konkurentsile toodete ja teenuste turgudel, mida tagatakse tugeva ja sõltumatu, rangeimaid eetikanorme järgiva konkurentsiametiga, kes saab kasutada konkurentsireeglite rikkumist käsitlevate õigusnormide tõhusa jõustamise mehhanismi ja kaitsta tõhusalt intellektuaalomandiõigusi, sealhulgas geograafilisi tähiseid. Majanduskasvu edendamiseks on oluline toetada äritegevuse lihtsust kõikides poliitikavaldkondades. Kaasava majandusarengu tagamiseks ning kõikide Armeenia kodanike heaolu parandamiseks on tarvis tänapäevast tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat. Siinkohal on vajalikud ka asjakohased institutsioonid, kes teeksid tulemuslikku järelevalvet töötingimuste, sealhulgas töötervishoiu ja -ohutuse üle.

Osalemaks ELi VKEde programmis COSME ning teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Horisont 2020“ ning ajakohastamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reguleerimisraamistikku ja taristut, on oluline rakendada ELi toel nii Armeenia arengu üldstrateegiat kui ka valdkondlikke strateegiad (VKEde strateegia ja SBA hinnangus sisalduvad soovitused, ekspordi edendamise strateegia, maaelu areng jne).

Armeenia majanduse ja ühiskonna ajakohastamiseks on oluline toetada digitaalmajandust, ühtlustades sealhulgas Armeenia digitaalse keskkonna ELi digitaalse ühtse turuga.

Kõnealuste strateegiate rakendamise järelevalve peaks hõlmama avaliku ja erasektori dialoogi ja konsultatsioone asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite organisatsioonidega.

Roheline majandus pakub kestlikule arengule olulist kasvuvõimalust. Keskkonnaküsimustega, sealhulgas kliimamuutustega arvestatakse kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades.

EL ja Armeenia on loonud tulemusliku koostöö põllumajanduse, regionaalarengu ja maaelu arengu valdkonnas, et edendada talunike ühenduste ja lisaväärtusahelate arendamist kogu Armeenias. Kuigi põllumajandus ja elatuspõllumajandus pakuvad võimalusi toiduga kindlustamiseks ja mitteametlikuks tööhõiveks, on oluline edasi arendada asjaomase sektori konkurentsivõimet, sealhulgas suutlikkuse suurendamise ja rahastamisele juurdepääsu parandamisega. Tuginedes varasematele saavutustele ja kooskõlas avaliku halduse reformiga selle kõigil tasanditel, jätkavad lepinguosalised majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamist kogu piirkonnas.

3. Ühenduvus, energiatõhusus, keskkond ja kliimameetmed

Armeenial tuleb sisemaariigina tegelda ühenduvuse küsimustega. Ka riigisiseselt kannatavad mõned piirkonnad seetõttu, et need asuvad kaugel majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse tegevuse keskustest ning ühendused nende keskustega on piiratud. Koostöö ELi ja idapartnerluse riikidega (eelkõige Gruusiaga) eespool nimetatud valdkondades võib aidata leevendada riigi geograafilisest asukohast tulenevat negatiivset mõju.

Armeenia majanduskasvu potentsiaali saab suurendada paremate ärivõimaluste, transpordi, logistika ja väärtusahela sidustamisega, edendades paremat sisemaist ja piiriülest ühenduvust. Armeenia peamised transpordiliigid on maantee-, raudtee- ja lennutransport. Kuna Armeenia peamised kaubanduspartnerid on EL, Venemaa ja Hiina, toimub veoste transiit tavaliselt Gruusia sadamatest väljuvate raudteeparvlaevadega. Lepinguosalised teevad koostööd, et luua piiridel kiired tollivormistusmenetlused, sest need on olulised kulukate viivituste vältimiseks kõikide transpordiliikide puhul.

Parandamaks Armeenia juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele, teevad lepinguosalised selgeid prioriteete seades koostööd ka laiendatud üleeuroopalise transpordi põhivõrgu (TEN-T) raames. Edendatakse ka liiklusohutust, mis hõlmab nii taristut kui ka poliitilisi aspekte. Taristusse tehtavad investeeringud peaksid olema keskkonnahoidlikud ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised.

Tõhusate ühenduste ja turu arengu tagamiseks vahetust naabrusest kaugemal on oluline jätkata tsiviillennunduse reformi, mille tulemusel peaks tulevikus sõlmitama lennundusleping ELiga.

Hea keskkonnaalane juhtimine (eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kasutamine, keskkonnainfo kättesaadavus ning keskkonnaküsimustes kohtu poole pöördumise võimalused) ning keskkonna- ja kliimameetmete integreerimine asjaomastesse poliitikavaldkondadesse loovad tugeva aluse kestlikuks arenguks. Asjaomastele reformidele panevad aluse uues lepingus sisalduvad keskkonnaalased kohustused. Suurem energiatõhusus toob kaasa kiire, märkimisväärse ja püsiva kokkuhoiu, edendades samal ajal üleminekut vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele; eluasemesektoris on võimalik neid meetmeid siduda tegevusega linnapeade pakti raames. Kui tuumaenergiat kasutatakse selleks, et tagada riigis piisav energiavarustus, tuleb tagada tuumaohutuse kõrge tase: aluseks võetakse Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) standardid ning põhjalikus ja laiendatud partnerluslepingus sisalduvad ELi standardid ja tava.

Tänapäevase ühiskonna toimimise eelduseks on usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus ning selle kestvuse eeltingimus on keskkonnale ja kliimale avalduva mõju ohjeldamine. Suurem energia- ja ressursitõhusus, sealhulgas eluasemesektoris, ning taastuvate energiaallikate suurem kasutus aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Selleks rakendatakse energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid ja elektriturgu käsitlevaid ajakohastatud õigusakte. Neid eesmärke võiks silmas pidada ka teenuseid ja taristut hõlmavate riigihangete puhul.

Naaberriikidega ühendusi parandades ja juurde luues saab suurendada ka energiajulgeolekut. Armeenia jätkuv aktiivne osalemine idapartnerluse mitmepoolses koostöös on oluline selleks, et teha kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid, mis võiksid saada ELi finantsabi. Armeenia energiavarustuse kindluse ja energiajulgeoleku tagamiseks on määrava tähtsusega energiatõhususe parandamine ja taastuvenergia edendamine tootmisvõimsuse suurendamise ja investeeringute osas selgete prioriteetide seadmise abil.

Medzamori tuumaelektrijaama sulgemine ja selle ohutu dekomisjoneerimine koos asjakohase tegevuskava õigeaegse vastuvõtmisega on endiselt esmatähtis ülesanne. Seejuures tuleb võtta arvesse vajadust asendada see uue tootmisvõimsusega, et tagada Armeenia energiajulgeolek ning tingimused kestlikuks arenguks.

4. Liikuvus ja inimestevahelised kontaktid

Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga soodustada oma kodanike liikuvust, laiendada inimestevaheliste kontaktide ulatust sihipäraste meetmete abil, mis on muu hulgas suunatud noortele, üliõpilastele, teadlastele, kunstnikele, kultuuritegelastele ja ettevõtjatele; kinnitavad, et jätkuvalt on põhieesmärk lepinguriikide kodanike suurem liikuvus ohutus ja hästi juhitud keskkonnas, ning kaaluvad sobival ajal viisanõuet käsitleva omavahelise dialoogi avamist tingimusel, et olemas on hästi juhitud ja ohutu liikuvuse tingimused, mis hõlmab ka lepinguosaliste vahel sõlmitud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute tulemuslikku rakendamist. Nad teevad koostööd võitluses ebaseadusliku rändega, sealhulgas rakendades tagasivõtulepingut, edendades piirihalduspoliitikat ning õigus- ja tegevusraamistikke.

Rändevoogude juhtimise aluseks on viisalihtsustusleping ja tagasivõtuleping. EL tunnustab Armeenia püüdlusi lahendada Süüria pagulaste probleemi, mis võimaldab tal taotleda toetust Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondlikust usaldusfondist. (3)

Üleilmse turu probleemidega tegelemiseks on kõikidel tasanditel (ettevõtjatest avaliku sektori haldusasutusteni) tarvis tugevat oskusbaasi. Tõhustada on vaja alus-, põhi-, kesk- ja kõrgharidust ning kutseharidust ja -koolitust, samuti koostööd haridus- ja koolitussüsteemi ning ettevõtjate vahel, et nad annaksid maksimaalse panuse selliste oskuste arendamisse. Pärast Armeenia ühinemist programmiga „Horisont 2020“ pööratakse erilist tähelepanu teadusuuringutele ja innovatsioonile.

(1) JOIN(2015) 50 final, 18.11.2015.

(2) Vt II osa „Prioriteedid“ all olevat nelja pealkirja.

(3) Komisjoni 10. detsembri 2014. aasta otsus C(2014) 9615 Süüria kriisile reageerimiseks Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi (Madadi fond) loomise kohta.

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/56

Euroopa Keskpanga 4. aprilli 2017. aasta suunise (EL) 2017/697 (riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2017/9)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 101, 13. aprill 2017 )

Leheküljel 157 põhjenduses 7

asendatakse

„(7)

Valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärade suhtes erandi tegemisel tuleks ühetaoliselt kohaldada nii oluliste asutuste kui vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute osas, et tagada osalevate liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed võimalused, piirata konkreetsetest riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski ning tagada ühetaoliste miinimumstandardite kohaldamine ühtse järelevalvemehhanismi raames määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Eelkõige tuleks piirata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1, 3 ja 6 määratletud pandikirjadest tulenevat kontsentratsiooniriski ning liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsustega seotud või nende poolt tagatud riskipositsioone, kui asjaomastele nõuetele määratakse 20-protsendiline riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile. Kontsernisiseste riskipositsioonide osas, sealhulgas mis tahes osaluste puhul, tuleb tagada, et otsus asjaomaste riskipositsioonide osas erandi tegemiseks riskide kontsentreerumise piirmääradest põhineks põhjalikul hinnangul vastavalt määruse (EL) nr 2016/445 (EKP/2016/4) I lisa sätetele. Hinnangu andmisel selle kohta, kas piirkondliku või keskse krediidiasutusega, mille võrgustikku krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktide või põhikirja sätetele ning mis vastavalt neile sätetele vastutavad võrgusiseste kliiringtehingute sooritamise eest, seotud riskipositsioon, sealhulgas mis tahes osalus, vastab määruse (EL) 2016/445 (EKP/2016/4) II lisas sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärast vabastamise tingimustele, tuleks kohaldada ühtseid kriteeriume. Seejuures tuleks tagada, et võrgustikku kuuluvate olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid koheldakse ühetaoliselt. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 2 sätestatud valikuvõimaluse kasutamine vastavalt käesolevale suunisele peaks olema lubatud vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõikes 3 sätestatud valikuvõimalust.“

järgmisega:

„(7)

Valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärade suhtes erandi tegemisel tuleks ühetaoliselt kohaldada nii oluliste kui vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et tagada osalevate liikmesriikide krediidiasutustele võrdsed võimalused, piirata konkreetsetest riskipositsioonidest tulenevat kontsentratsiooniriski ning tagada ühetaoliste miinimumstandardite kohaldamine ühtse järelevalvemehhanismi raames määruse artikli 400 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Eelkõige tuleks piirata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1, 3 ja 6 määratletud pandikirjadest tulenevat kontsentratsiooniriski ning liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsustega seotud või nende poolt tagatud riskipositsioone juhul, kui asjaomastele nõuetele määratakse 20-protsendiline riskikaal vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükile. Käesoleva suunise lisa arvesse võttes tuleb hinnata, kas ühtsete kriteeriumide kohaldamine vastab käesoleva suunise lisas sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärast vabastamise tingimustele riskide osas, mis hõlmavad osalused piirkondlikus või keskses krediidiasutuses, mille võrgustikku krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktide või põhikirja sätetele ning mis vastavalt neile sätetele vastutab võrgusiseste kliiringtehingute sooritamise eest. Seejuures tuleks tagada, et võrgustikku kuuluvaid olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid koheldakse ühetaoliselt. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 400 lõikes 2 sätestatud valikuvõimaluse kasutamine vastavalt käesolevale suunisele peaks olema lubatud vaid juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole kasutanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõikes 3 sätestatud valikuvõimalust.“

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/57

Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunise (raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 20. detsember 2016 )

Leheküljel 43 artiklis 13

asendatakse

„2. Erandina artikli 3 punktist b, artikli 9 lõikest 4, artikli 15 lõikest 1 ja artikli 17 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:“

järgmisega:

„2. Erandina artikli 3 punktist 2, artikli 9 lõikest 4, artikli 15 lõikest 1 ja artikli 17 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:“

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/57

Euroopa Keskpanga 10. oktoobri 2017. aasta otsuse (EL) 2017/2081 (millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2017/30)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 295, 14. november 2017 )

Leheküljel 89 artiklis 1:

asendatakse

„1. Lisatakse järgmine artikkel 3a:“

järgmisega:

„Otsust EKP/2007/7 muudetakse järgmiselt:

1.	Lisatakse järgmine artikkel 3a:“

2.3.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 60/57

Komisjoni 18. detsembri 2017. aasta rakendusotsuse (EL) 2017/2379 (põllumajandusliku tooraine viljelusest tulenevat tüüpilist kasvuhoonegaaside heidet käsitleva Kanada aruande tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/28/EÜ) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 337, 19. detsember 2017 )

Leheküljel 87 lisa tabeli viimase veeru alapealkirjas

asendatakse

„kg CO2-ekv / MJ FAME“

järgmisega:

„g CO2-ekv / MJ FAME“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 60

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	61. aastakäik 2. märts 2018

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/306, 18. detsember 2017, millega määratakse kindlaks lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad seoses tursa ja atlandi merilesta püügiga Läänemerel	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/307, 28. veebruar 2018, millega laiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 seoses Salmonella spp.-ga sätestatud eritagatisi broilerite (Gallus gallus) lihale, mis on ette nähtud Taani saatmiseks ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/308, 1. märts 2018, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL rakenduslikud tehnilised standardid seoses vormingute, vormide ja määratlustega, mille alusel teevad kriisilahendusasutused kindlaks ja esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/309, 1. märts 2018, milles käsitletakse toimeaine propineebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	16
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/310, 1. märts 2018, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 2. märtsist 2018	19
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/311, 27. veebruar 2018, millega määratakse kindlaks liidu nimel Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alusel moodustatud ühiskomitees võetav seisukoht seoses nimetatud lepingu rakendamise ühiste suuniste vastuvõtmisega	23
	*	Nõukogu otsus (EL) 2018/312, 27. veebruar 2018, millega nimetatakse ametisse Hispaania Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee liige	39
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/313, 28. veebruar 2018, millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide nimekirja ja süsteemi TRACES kuuluvate veterinaarasutuste loetelu osas (teatavaks tehtud numbri C(2018) 1149 all) ( 1 )	40
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/314, 1. märts 2018, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2018) 1401 all) ( 1 )	44
		SOOVITUSED
	*	ELi ja Armeenia koostöönõukogu soovitus nr 1/2017, 20. november 2017, ELi ja Armeenia partnerluse prioriteetide kohta [2018/315]	51

	Parandused
*	Euroopa Keskpanga 4. aprilli 2017. aasta suunise (EL) 2017/697 (riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2017/9)) parandus ( ELT L 101, 13.4.2017 )	56
*	Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunise (raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34)) parandus ( ELT L 347, 20.12.2016 )	57
*	Euroopa Keskpanga 10. oktoobri 2017. aasta otsuse (EL) 2017/2081 (millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2017/30)) parandus ( ELT L 295, 14.11.2017 )	57
*	Komisjoni 18. detsembri 2017. aasta rakendusotsuse (EL) 2017/2379 (põllumajandusliku tooraine viljelusest tulenevat tüüpilist kasvuhoonegaaside heidet käsitleva Kanada aruande tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/28/EÜ) parandus ( ELT L 337, 19.12.2017 )	57


	(1) EMPs kohaldatav tekst