ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 45

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
17. veebruar 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/230, 16. veebruar 2018, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Monor, Monori (KPN)

1

 

*

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2018/231, 26. jaanuar 2018, pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2)

3

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/232, 15. veebruar 2018, milles käsitletakse biotsiidide VectoMax G ja Aqua-K-Othrine turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamisega seoses Belgia võetud meetme kehtivuse pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 1 (teatavaks tehtud numbri C(2018) 759 all)

31

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/233, 15. veebruar 2018, millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2018) 818 all)  ( 1 )

33

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2018/234, 14. veebruar 2018, 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta

40

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

ELi-Ukraina kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsus nr 1/2017, 30. mai 2017, millega võetakse vastu allkomitee kodukord [2018/235]

44

 

 

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

 

*

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kokkulepe, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 4

46

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/230,

16. veebruar 2018,

millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus „Monor, Monori“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Ungari taotluse registreerida nimetus „Monor, Monori“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Monor, Monori“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Monor, Monori“ (KPN) võetakse kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT C 329, 30.9.2017, lk 4.


17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/3


EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/231,

26. jaanuar 2018,

pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et statistikaaruandluse nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et pensionifondid (PFd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh monetaar- ja finantsstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 3 kohustab EKPd kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis ja võimaldab tal vabastada teatavad andmeesitajate klassid statistikaaruandluse nõuetest osaliselt või täielikult.

(2)

PFde statistikaaruandluse kohustuse eesmärk on anda EKP-le piisav statistika PFde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“). PFde kohta statistilise teabe kogumine on vajalik EKP regulaarsete ja ühekordsete analüüside puhul, et toetada EKP monetaar- ja finantsanalüüsi ja EKPSi panust finantssüsteemi stabiilsuses.

(3)

RKPdel peab olema pädevus koguda ja kontrollida vajalikku teavet PFde kohta tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt laiema, muude eesmärkidega statistikaaruandluse raames, juhul kui see ei sea ohtu EKP statistikaaruandluse nõuete täitmist. Sellistel juhtudel on kohane läbipaistvuse tagamiseks teavitada andmeesitajaid erinevatest statistikaeesmärkidest, mille jaoks andmeid kogutakse. PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks peaks RKPdel olema võimalus ühendada käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõudeid Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) (3) sätestatud aruandluse nõuetega.

(4)

PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks ja kooskõlas kohalike koostöölepetega peab RKPdel lisaks sellele olema pädevus koguda vajalikku PFde teavet asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu, kes juba kogub PFde andmeid.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (4) kehtestatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (edaspidi „ESA 2010“) kohaselt esitatakse andmed institutsionaalsete üksuste varade ja kohustuste kohta residendiks olemise riigis.

(6)

Kohaldada tuleb konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid.

(7)

Kuigi Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna õigusi ega pane kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui euroalaväliste liikmesriikide suhtes. EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik euroalaväliste liikmesriikide poolt kohaseks peetud meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriigiks.

(8)

Kuigi käesolev määrus on adresseeritud eelkõige pensionifondidele, võib terviklik teave PFde varade kohta osutuda kättesaamatuks vahetult pensionifondidest, mistõttu võib asjaomane RKP tegelikus andmeid esitavas üldkogumis hõlmata ka pensioniskeemi haldurid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei ole täitnud EKP määrustes või otsustes sätestatud statistikaaruandluse nõudeid.

(10)

Aastaks 2022 peab EKP nõukogu hindama tulu ja kulu järgmise osas: a) varade kohta andmete edastamise tähtaja lühendamine andmeesitajatele viiele nädalale pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse; ja b) statistikaaruandluse nõuete ulatuse laiendamine laenude kaupa aruandluse hõlmamiseks pensionifondide poolt, võttes arvesse selle sektori majandusliku tähtsuse kasvu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „pensionifond (PF)“ (pension fund) (ESA 2010 allsektor S.129)– finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ja sageli muid hüvitisi surma ja puude korral.

Mõiste ei hõlma järgmist:

a)

investeerimisfondid (investment funds) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (5) artikli 1 tähenduses;

b)

väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (6) artikli 1 tähenduses;

c)

rahaloomeasutused (RAd) (monetary financial institutions, MFI) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (7) artikli 1 tähenduses;

d)

kindlustusseltsid (insurance corporations) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) (8) artikli 1 tähenduses;

e)

mitteiseseisvad pensionifondid (non-autonomous pension funds), mis ei ole institutsionaalsed üksused ja jäävad neid loonud institutsionaalsete üksuste osaks;

f)

ESA 2010 punktis 2.117 määratletud sotsiaalkindlustusfondid (social security funds);

2.   „andmeesitaja“ (reporting agent)– määratlus määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

3.   „resident“ (resident)– määratlus määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1. Käesoleva määruse eesmärgil ning juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse residentsus majandusterritooriumi alusel, mille õigusaktide alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, kasutatakse kriteeriumina asukohta, milleks on riik, mille õigusaktide alusel on üksus moodustatud ja tegutseb;

4.   „asjaomane RKP“ (relevant NCB)– RKP liikmesriigis, kus pensionifond ja/või pensioniskeemi haldur on resident;

5.   „asjaomane riiklik pädev asutus“ (relevant NCA)– riiklik pädev asutus liikmesriigis, kus pensionifond ja/või pensioniskeemi haldur on resident;

6.   „pensioniskeemi haldur“ (pension manager)– määratlus ESA 2010 punktis 5.185;

7.   „andmed väärtpaberite kaupa“ (security-by-security data)– üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine;

8.   „andmed kirjete kaupa“ (item-by-item data)– üksikute varade ja kohustuste kaupa andmete kogumine;

9.   „agregeeritud andmed“ (aggregated data)– andmed, mida ei esitata üksikute varade ja kohustuste kaupa;

10.   „finantstehing“ (financial transaction)– tehing, mis tuleneb finantsvara või kohustuste omandiõiguse tekkimisest, lõppemisest või muutusest kirjelduse kohaselt II lisa 5. osas;

11.   „ümberhindluskorrigeerimine“ (revaluation adjustments)– muutused varade ja kohustuste hindamises, mis tulenevad varade ja kohustuste hinna muutustest, ja/või valuutakursi muutustest tulenev mõju välisvaluutas nomineeritud, kuid eurodes väljendatud varade ja kohustuste väärtusele kirjelduse kohaselt II lisa 5. osas.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1.   Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb euroala liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest pensionifondidest.

2.   Tegeliku andmeesitajate üldkogumi pensionifondid peavad esitama statistikanõuete osas täisaruandluse, kui nende suhtes ei kohaldata artiklis 7 sätestatud erandit.

3.   Ilma et see mõjutaks lõiget 1, võib asjaomane RKP PFde varade ja kohustuste teabe kogumise eesmärgil kooskõlas I lisa 3. osaga otsustada, et tegelik andmeid esitav üldkogum hõlmab liikmesriigis residendiks olevad konkreetsed pensioniskeemi haldurid. Sellistel juhtudel võib RKP anda erandi selle tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluva pensioniskeemi halduriga seotud pensionifondile, kui I lisa 3. osa kohaselt nõutavat statistilist teavet kogutakse muudest kättesaadavatest allikatest. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga järgmise kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada need kokkuleppel EKPga.

Artikkel 3

Statistilistel eesmärkidel koostatud pensionifondide nimekiri

1.   EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel peetavat pensionifondide ja pensioniskeemide haldurite nimekirja, mis moodustavad käesoleva määruse kohaselt tegeliku andmeid esitava üldkogumi. Nimekirja aluseks võivad olemasolu korral olla riigi ametiasutuste poolt koostatud nimekirjad, millele lisatakse muud artikli 1 pensionifondide ja pensioniskeemide haldurite mõistega hõlmatud pensionifondid ja pensioniskeemide haldurid.

2.   RKPd ja EKP võimaldavad juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3.   Kui lõikes 2 osutatud nimekirja viimane elektrooniline versioon on ebatäpne, ei kohalda EKP sanktsioone ühegi andmeesitaja suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 4

Statistikaaruandluse nõuded

1.   Kohalike koostöölepete alusel ja kooskõlas I ja II lisaga esitavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu järgmised andmed:

a)

kvartaliandmed pensionifondide varade ja kohustuste positsioonide kvartalilõpu seisuga ning kohastel juhtudel kvartali ümberhindluskorrigeerimise või varade finantstehingute andmed kooskõlas artikliga 5;

b)

aastaandmed pensionifondide varade ja kohustuste positsioonide aastalõpu seisuga ning kohastel juhtudel aasta ümberhindluskorrigeerimise või kohustuste finantstehingute andmed kooskõlas artikliga 5;

c)

aastaandmed pensioniskeemi liikmete arvu kohta aastalõpu seisuga, eristades aktiivsed liikmed, edasilükatud pensioniga liikmed ja pensionile jäänud liikmed.

2.   RKPd tuletavad kvartaliprognoosi pensionifondide kohustuste kohta andmeesitajate poolt artikli 4 lõike 1 punkti b esitatud aastaandmete põhjal.

3.   RKPd teavitavad andmeesitajaid nende poolt kogutud andmete erinevatest eesmärkidest.

4.   PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks peab RKPdel olema pädevus kombineerida käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõudeid määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud aruandluse nõuetega.

5.   Kui asjaomane RKP ei ole otsustanud hõlmata pensioniskeemi halduri tegelikus andmeid esitavas üldkogumis artikli 2 lõike 3 kohaselt, peab artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavaid aruandlusandmeid omav pensioniskeemi haldur edastama need andmed õigeaegselt pensionifondile, et pensionifond saaks järgida oma statistikaaruandluse nõudeid kooskõlas artikliga 8. Kui PF ei täida statistikaaruandluse nõudeid põhjusel, et pensioniskeemi haldur ei ole PF-le andmeid esitanud, peab RKP hõlmama pensioniskeemi halduri tegelikus andmeid esitavas üldkogumis kooskõlas artikli 2 lõikega 3.

Artikkel 5

Ümberhindluskorrigeerimised ja finantstehingud

1.   Teavet ümberhindluskorrigeerimiste ja finantstehingute kohta saadakse järgmiselt.

a)

Andmeesitajad peavad asjaomase RKP juhiseid järgides esitama agregeeritud teabe ümberhindluskorrigeerimiste ja finantstehingute kohta.

b)

RKPd tuletavad väärtpaberite tehingute ligikaudse väärtuse väärtpaberite kaupa esitatavatest andmetest või koguvad neid andmeid vahetult andmeesitajatelt väärtpaberite kaupa saadud tehingute põhjal. RKPd võivad kasutada sama meetodit mis varade (v.a väärtpaberite) kirjete kaupa andmete kogumise puhul.

c)

Kui pensionifond annab välja pensioniõigusi, tuletavad finantstehingute ligikaudse väärtuse:

i)

andmeesitajad kooskõlas asjaomase RKP juhistega euroala parima ühise tava kohaselt; või

ii)

asjaomane RKP pensionifondide poolt esitatud andmete põhjal.

2.   Täiendavad juhised ümberhindluskorrigeerimiste või finantstehingute koostamise kohta on sätestatud II lisas.

Artikkel 6

Raamatupidamiseeskirjad

1.   Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks pensionifondide poolt järgitavad raamatupidamiseeskirjad need, millega võetakse riigis üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, (9) või pensionifondide suhtes kohaldatavad muud riigisisesed või rahvusvahelised standardid, võttes arvesse RKPde juhiseid.

2.   Põhisummas ei võeta arvesse laenu kustutamist ja väärtuse vähendamist kohaldatava raamatupidamistava alusel ja see aruandlus toimub eraldi.

3.   Ilma et see piiraks euroala liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistel eesmärkidel esitada finantsvarad ja kohustused brutosummana.

Artikkel 7

Erandid

1.   Väikestele pensionifondidele võib teha järgmisi erandeid.

a)

RKPd võivad teha erandeid varade kogumahu seisukohalt väikseimatele pensionifondidele, juhul kui agregeeritud kvartalibilansis arvessevõetud pensionifondide bilansiseisud moodustavad vähemalt 85 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

b)

Kooskõlas artikliga 13 võivad RKPd teha erandeid väikseimatele pensionifondidele, kui viimaste aastaandmete põhjal või 2018. aasta osas esitatud aruandluse alguse põhjal, mis on RKP-le või riiklikule pädevale asutusele kättesaadav, on pensionifondi varade kvartali agregeeritud maht alla 25 miljoni euro või sellel on alla 100 liikme. Asjaomane RKP peab tagama, et agregeeritud kvartalibilansis võetakse arvesse pensionifondid, kelle osa moodustab vähemalt 80 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

c)

Pensionifondid, kellele on antud erand aruandlusnõuetest artikli 4 punkti a või b alusel, peavad järgima aastaaruandluse nõudeid artikli 4 lõike 1 punkti a alusel, kui agregeeritud kvartalibilansis arvessevõetud pensionifondide bilansiseisud moodustavad vähemalt 95 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

d)

Pensionifond, kellele on antud erand punkti a või b alusel, peab esitama vähemalt aastaaruanded koguvarade kohta, milles näidatakse võlaväärtpaberid, omandiväärtpaberid, investeerimisfondide aktsiad/osakud ja muud saadavad/makstavad arved.

e)

RKPd kontrollivad punktides a kuni c sätestatud tingimuste täitmist õigeaegselt, et sellest alates teise kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada.

2.   Pensionifondid võivad soovi korral eranditest loobuda ja täita artiklis 4 sätestatud aruandluse nõudeid täielikult. Pensionifondi sellise valiku korral peab ta saama asjaomase RKP eelneva nõusoleku mis tahes erandite kasutamiseks.

Artikkel 8

Tähtajalisus

1.   Kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega edastavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le, pädevale riiklikule asutusele või mõlemale nõutavad kvartaliandmed vähemalt kümme nädalat pärast kvartalilõppu, mille kohta andmeid esitatakse. See tähtaeg lüheneb ühe nädala võrra igal järgmisel aastal ja on seitse nädalat aastal 2022.

2.   Kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega edastavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le, pädevale riiklikule asutusele või mõlemale nõutavad aastaandmed vähemalt 20 nädalat pärast aastalõppu, mille kohta andmeid esitatakse. See tähtaeg lüheneb kahe nädala võrra igal järgmisel aastal ja on 14 nädalat aastal 2022.

Artikkel 9

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1.   Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.

2.   Riikide keskpangad sätestavad ja rakendavad aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 10

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitab asjaomane andmeesitaja asjaomast RKPd otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast pärast selle toimingu teostamise kavatsuse avaldamist ja mõistliku aja jooksul enne selle teostamist.

Artikkel 11

Kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 12

Aruandluse algus

1.   Aruandlus algab varade kvartaliandmetega 2019 kolmanda kvartali ning kohustuste ja liikmete aastaandmetega 2019. aasta kohta. Need andmed esitatakse kooskõlas artikliga 8.

2.   Artikli 7 lõike 1 punktides c ja d osutatud pensionifondid esitavad varade aastaandmed kooskõlas nende sätetega aruandlusperioodi 2018 kohta 2019. aasta lõpuks.

3.   Pensionifondide kvartalihinnangute tuletamiseks kohustuste kohta 2019. aasta osas kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kasutavad RKPd asjaomasele RKP-le või riiklikule pädevale asutusele kättesaadavaid 2018. aasta kohustuste andmeid.

Artikkel 13

Üleminekusätted

Juhul kui RKP teeb erandi artikli 7 lõike 1 punkti b alusel, peab asjaomane RKP tagama, et agregeeritud kvartalibilansis esindatud pensionifondid moodustavad aruandluse alguses vähemalt 75 % asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide koguvaradest hiljemalt kuupäeval, mil andmeesitajad peavad edastama kvartali- ja aastaandmed 2022. aasta osas artikli 8 alusel.

Artikkel 14

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 26. jaanuar 2018

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  Arvamus, 26. september 2017.

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).

(6)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).

(7)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1374/2014, 28. november 2014, kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 36).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).


I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

1. OSA

Statistikaaruandluse üldnõuded

1.

Tegelik andmeid esitav üldkogum peab kord kvartalis esitama järgmise statistikateabe:

a)

väärtpaberite kaupa andmed ISIN koodidega väärtpaberite osas;

b)

ISIN koodideta väärtpaberite andmed kas väärtpaberite kaupa või agregeeritult, jaotustega instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kohta;

c)

varade andmed, v.a väärtpaberid, kas kirjete kaupa või agregeeritult, jaotustega instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kohta.

2.

Agregeeritud andmed tuleb esitada bilansiseisu kohta asjaomase RKP juhiste kohaselt järgmise osas: a) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamine või b) finantstehingud.

3.

Lisaks sellele peavad euroala liikmesriigis residendiks olevad pensionifondid (PF) esitama kord aastas andmed kohustuste kohta II lisa kohaselt.

4.

ISIN koodiga väärtpaberite osas tuleb andmed esitada asjaomasele RKP-le väärtpaberite kaupa tabeli 2.1 kohaselt ja ISIN koodita väärtpaberite osas tabeli 2.2 kohaselt. Agregeeritud kvartalistatistika aruandlus bilansiseisude ning hinna, valuutakursi või finantstehingutest tuleneva ümberhindluse kohta on sätestatud tabelites 1a ja 1c. Agregeeritud aastastatistika aruandlus bilansiseisude ning hinna, valuutakursi või finantstehingutest tuleneva ümberhindluse kohta on sätestatud tabelis 1b. Aastaandmed, mis tuleb esitada pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kohta, on sätestatud tabelis 3.

2. OSA

Pensionifondide eraldised

1.

Pensionifondide eraldiste puhul peavad andmeesitajad tuletama allpool toodud aastaaruandluse nõuetekohased andmed, kui neid ei saa otseselt tuvastada, kooskõlas asjaomase RKP juhistega parima ühise tava kohaselt, mis on euroala tasandil määratletav:

pensioniskeemi alusel tasumisele kuuluvad summad määratud sissemaksega ja määratud väljamaksega skeemide kaupa;

ümberhindluskorrigeerimised (sh valuutakursi muutusest tulev korrigeerimine) või finantstehingud kõikide nõutavate jaotuste kaupa tabeli 1b kohaselt.

2.

RKPd tuletavad kvartaliandmed andmeesitajate poolt edastatud aastaandmete põhjal.

3. OSA

Aruandlustabelid

Tabel 1a

VARAD

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Kvartaalselt esitatavad andmed

 

Kokku

Riigisisene/riigivälised euroala riigid (kokku)

Välismaailm (kokku)

 

rahaloomeasutused (S.121 + 122)

mitterahaloomeasutused kokku

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

VARAD (kokku)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21, F.22 ja F.29)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest arveldushoiused (ESA 2010: F.22)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

Laenud (ESA 2010: F.4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle viie aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F.512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.521)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.522)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest võlakirjafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest aktsiafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest segafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest kinnisvarafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest riskimaandusfondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Pensionifondide eraldised (ESA 2010: F.6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest edasikindlustusest tulenevad sissenõutavad summad (F.61)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

Mittefinantsvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1b

KOHUSTUSED

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Kord aastas  (1) esitatavad andmed

 

Kokku

Riigisisene/riigivälised euroala riigid (kokku)

Välismaailm (kokku)

 

rahaloomeasutused (S.121 + 122)

mitterahaloomeasutused kokku

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (4)

KOHUSTUSED (kokku)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10

Laenud (ESA 2010: F.4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 1 ja kuni 5 aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.5, F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

Kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6)  (2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.1

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.2

Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.3

Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (ESA 2010: F.65)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14

Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.71)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16

Netoväärtus (ESA 2010: B.90)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 1c

JAOTUS RIIKIDE KAUPA

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Varade andmed tuleb esitada kord kvartalis ja kohustuste andmed kord aastas  (5)

 

Muud riigivälised euroala residendid

 

BE

DE

EE

IE

EL

ES

FR

IT

CY

LV

LT

LU

MT

NL

AT

PT

SI

SK

FI

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Mitteosalevad liikmesriigid

 

BG

CZ

DK

HR

HU

PL

RO

SE

UK

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Peamised ELi-välised tehingupooled

 

Brasiilia

Kanada

Hiina

Hong Kong

India

Jaapan

Venemaa

Šveits

USA

ELi institutsioonid

Muud rahvusvahelised organisatsioonid

Offshore finantskeskused (kontsernina)

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2

Nõutavad andmed väärtpaberite kaupa

Andmed tabelite 2.1 ja 2.2 lahtrites tuleb esitada iga väärtpaberi kohta, mis kuulub liiki „Võlaväärtpaberid“, „Omandiväärtpaberid“ ja „Investeerimisfondide aktsiad/osakud“ II lisa 1. osa tabeli A kohaselt. Tabel 2.1 on ISIN koodiga väärtpaberite kohta ja tabel 2.2 on ISIN koodita väärtpaberite kohta.

Tabel 2.1: ISIN koodiga väärtpaberiosalused

Andmed tuleb esitada lahtrites iga väärtpaberi kohta järgmiste reeglite kohaselt.

1.

Andmed lahtris 1 on kohustuslikud.

2.

Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks lahtrit kolmest 2, 3 ja 4 (st lahtrid 2 ja 3, lahtrid 2 ja 4 või lahtrid 3 ja 4). Kui andmeid kogutakse lahtri 3 osas, tuleb neid koguda ka lahtri 3b osas.

3.

Kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb esitada andmed ka järgmistes lahtrites:

a)

5; või 6 ja 7; ja

b)

4; või 2 ja 3.

4.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 8, 9, 10 ja 11 andmeid.

5.

Asjaomane RKP peab tagama, et esitatud andmed hõlmavad 95 % ISIN koodiga väärtpabereid, kuid RKP ei pea andmeid esitavat üldkogumit suurendama koguvara alusel, kui on tehtud erandeid artikli 7 alusel.

Lahter

Nimetus

1

ISIN kood

2

Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus

3

Hind

3b

Noteerimise alus

4

Turuväärtuse kogusumma

5

Finantstehingud

6

Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)

7

Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)

8

Vääring, milles väärtpaber on kirjendatud

9

Muud muutused mahtudes nimiväärtuse põhjal

10

Muud muutused mahtudes turuväärtuse põhjal

11

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Tabel 2.2: ISIN koodita väärtpaberiosalused

Andmeväljad tuleb esitada kas: a) iga väärtpaberi kohta; või b) agregeerides mistahes arvu väärtpabereid üheks kirjeks.

Juhtumi a puhul kehtivad järgmised reeglid.

1.

Esitatakse andmed lahtrites 1, 12, 13, 14, 15 ja 17.

2.

Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks lahtrit kolmest 2, 3 ja 4 (st lahtrid 2 ja 3, lahtrid 2 ja 4 või lahtrid 3 ja 4).

3.

Kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb esitada andmed ka järgmistes lahtrites:

a)

5; või 6 ja 7; ja

b)

4; või 2 ja 3.

4.

Kui andmeid kogutakse lahtri 3 osas, tuleb neid koguda ka lahtri 3b osas.

5.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 3b, 8, 9, 10 ja 11 andmeid.

Juhtumi b puhul kehtivad järgmised reeglid.

1.

Esitatakse andmed lahtrites 4, 12, 13, 14 ja 15.

2.

Esitatakse andmed lahtrites 5 või 10 ja 16.

3.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 8, 9 ja 11 andmeid.

Lahter

Nimetus

1

Väärtpaberi tunnuskood

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

3

Hind

3b

Noteerimise alus

4

Turuväärtuse kogusumma

5

Finantstehingud

6

Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)

7

Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)

8

Vääring, milles väärtpaber on kirjendatud

9

Muud muutused mahtudes nimiväärtuse põhjal

10

Muud muutused mahtudes turuväärtuse põhjal

11

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

12

Instrument:

Võlaväärtpaberid (F.3)

Omandiväärtpaberid (F.51)

sellest noteeritud aktsiad (F.511)

sellest noteerimata aktsiad (F.512)

sellest muud omandiväärtpaberid (F.519)

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (F.52)

sellest rahaturufondide aktsiad ja osakud (F.521)

sellest muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522)

13

Väärtpaberite emiteerimiskuupäev ja lunastamiskuupäev. Alternatiivselt esitatakse tähtajad järgmiselt: algne tähtaeg kuni üks aasta, üks kuni kaks aastat, üle kahe aasta ja järelejäänud tähtaeg kuni üks aasta, üks kuni kaks aastat, kaks kuni viis aastat, üle viie aasta.

14

Emitendi sektor või allsektor:

Keskpank (S.121)

Hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

Rahaturufondid (S.123)

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Valitsemissektor (S.13)

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (9)

15

Emitendi riik

16

Ümberhindluskorrigeerimine

17

Splittimise kuupäev (10) ja spliti faktor (11)

Tabel 3

Pensioniskeemides osalevate liikmete arv

Kord aastas esitatavad andmed – aasta lõpu seisuga

 

Kokku

 

sellest aktiivsed liikmed

sellest edasilükatud pensioniga liikmed

sellest pensionil liikmed

Liikmete arv

 

 

 

 


(1)  Kvartalihinnangu teeb RKP.

(2)  Tehniliste eraldiste kogusumma võib sisaldada elukindlustust.

(3)  Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid on määratud väljamaksega skeemide kogumis.

(4)  Hüvitised, mis on asjakohased ainult kodumajapidamistele (S.14).

(5)  Kvartalihinnangud teeb RKP.

(6)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(7)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(8)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(9)  Asjaomane RKP võib nõuda tegelikel andmeesitajatel eraldi kajastada allsektoreid „Kodumajapidamised“ (S.14) ja „Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid“ (S.15).

(10)  Splittimise kuupäev on viimase aktsiatükelduse või pöördtükelduse toimumise kuupäev. Aktsiaspliti puhul toimub olemasolevate aktsiate tükeldus, mis võrdses proportsioonis vähendab nende hinda ja suurendab nende arvu turul. Pöördspliti puhul suureneb võrdses proportsioonis aktsiahind ja väheneb nende arv turul.

(11)  Spliti faktor arvutatakse jagades splitijärgse aktsiate arvu splitieelse aktsiate arvuga.


II LISA

KIRJELDUSED

1. OSA

Instrumendiliikide kirjeldused

1.

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumendiliikide ülevaade, mille riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabelis toodud finantsinstrumentide nimekiri ja neile vastavad kirjeldused ei ole ammendavad. Kirjeldused viitavad Euroopa arvepidamise süsteemile, mis kehtestati määrusega (EL) nr 549/2013 (edaspidi „ESA 2010“).

2.

Mõne instrumendiliigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Tähtaja puhul osutatakse algsele tähtajale (st tähtaeg emissiooni hetkel), mis on finantsinstrumendile määratud ja enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid) või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid).

3.

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumendi puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt“, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

Tabel A

Pensionifondide varade ja kohustuste instrumendiliikide kirjeldused

VARAD

Instrumendiliigid

Peamiste omaduste kirjeldus

1.

Sularaha ja hoiused

Ringluses olevate euro ja välisvaluuta pangatähtede ja müntide hoiused, mida pensionifondid (PF) tavaliselt kasutavad maksete tegemiseks ja hoiustamiseks rahaloomeasutuste juures (RAd). Siia võivad kuuluda üleöö hoiused, tähtajalised hoiused ja etteteatamisega lõpetatavad hoiused, samuti pöördrepodest tulenevad nõuded või väärtpaberite laenud sularaha tagatisel (kehtib ainult siis, kui tehingupool on hoiuseid kaasav ettevõte (ESA 2010, punkt 5.130).

1.1

Arveldushoiused

Arveldushoiused on need hoiused, mida saab kohe nõudmisel üle kanda maksete tegemiseks muudele majandustegevuses osalejatele, kasutades tavalisi maksevahendeid, näiteks krediitkorraldust ja otsedebiteerimise korraldust või krediit- või deebetkaarti, e-raha ülekannet, tšekki või samalaadseid vahendeid ilma olulise viivituseta, piirangute või trahvita. Hoiused, mida saab sularaha ja/või hoiuse väljavõtmiseks kasutada ainult võttes välja või kandes üle sama omaniku muu konto kaudu, ei ole arveldushoiused.

2.

Võlaväärtpaberid

Võlaväärtpaberite positsioonidega, mis on kaubeldavad võlga tõendavad finantsinstrumendid, kaubeldakse tavaliselt järelturul. Neid saab turul tasaarvestada ja need ei anna positsiooni omanikule omandiõigust emiteeriva asutuse üle.

Siia liiki kuulub järgmine:

väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase hinnanoteeringu kohta, näiteks ostu-müügikursi vahe. Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, tuleb need liigitada 3. liiki „Laenud“ (vt ka sama liigi jaotust „kaubeldavad laenud“);

allutatud laen võlakirjade kujul (vt ka 3. liigi „Allutatud laen hoiuse või laenu kujul“).

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omandajabilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte valikuvõimalus. Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina.

3.

Laenud

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see liik pensionifondide poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või pensionifondide omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.

Siia kuuluvad järgmised kirjed:

mittekaubeldavate võlaväärtpaberite positsioonid: omatavad väärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

kaubeldavad laenud: laenud, mis on reaalselt muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse „Laenude“ alla juhul, kui nendega järelturul kauplemine ei ole tõendatud. Muul juhul liigitatakse need „Võlaväärtpaberite“ alla (2. liik);

allutatud võlg laenu kujul: allutatud võlainstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite“ teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude“ või „Võlaväärtpaberite“ alla. Kui kõiki pensionifondide hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas ühe arvuna, tuleb see arv esitada liigis „Võlaväärtpaberid“, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;

pöördtehingutest tulenevad nõuded või väärtpaberite laenamine sularaha tagatisel (ainult juhul, kui tehingupool ei ole hoiuseid kaasav ettevõte (ESA 2010, punkt 5.130): sularaha vastaskirje arvel tehtud makse andmeesitajatelt ostetud väärtpaberite eest teatava hinnaga ja samade või sarnaste väärtpaberite sama hinnaga tagasimüügi kohustusega kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud kuupäeval; või väärtpaberite laen sularaha tagatisel.

Siia liiki ei kuulu pensionifondide poolt hoiustatud varad (kuuluvad 1. liiki).

4.

Omandiväärtpaberid

Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast.

Siia liiki kuuluvad noteeritud ja noteerimata aktsiad ja muud omandiväärtpaberid.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingute alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberid“ kohaselt.

4.1

Noteeritud aktsiad

Börsinimekirjadesse kantud omandiväärtpaberid. See börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mis tahes muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks.

4.2

Noteerimata aktsiad

Noteerimata aktsiad on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.

4.3

Muud omandiväärtpaberid

Muud omandiväärtpaberid hõlmab omandiväärtpaberite liike, mis ei ole noteeritud aktsiad ega noteerimata aktsiad

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

Siia liiki kuuluvad rahaturufondide (MMF) ja investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

5.1

MMF aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2 määratletud MMFide poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

5.2

Investeerimisfondide (v.a MMF) aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1 määratletud investeerimisfondide (v.a MMF) poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

6.

Pensionifondide eraldised

Siia liiki kuulub järgmine:

pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele ESA 2010 punktide 5.186 ja 17.78 kohaselt;

pensionifondide finantsnõuded edasikindlustusseltside vastu, mis on seotud pensionieraldistega (edasikindlustusest sissenõutavad summad).

7.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Siia liiki kuulub järgmine:

optsioonid;

aktsiaostutähed;

futuurid;

forvardlepingud;

vahetuslepingud;

krediididerivatiivid.

Tuletisinstrumendid kirjendatakse turuväärtuses bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata.

Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, kirjendatakse need positsioonid.

See liik ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.

8.

Muud saadavad/makstavad arved

See on bilansi varade poole jääknäitaja, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud“. RKPd võivad nõuda selle liigi teatavate allkirjete aruandlust, näiteks:

saadavad dividendid;

hoiustelt saadavad kogunenud intressid;

laenudelt saadav kogunenud intress;

võlaväärtpaberitelt saadav kogunenud intress;

saadav kogunenud rent;

saadavad summad, mis ei ole seotud pensionifondide põhitegevusega.

9.

Mittefinantsvara

Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara.

Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.


KOHUSTUSED

Instrumendiliigid

Peamiste omaduste kirjeldus

10.

Saadud laenud

PFde poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia liiki kuulub järgmine:

laenud: PFdele antud laenud, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud;

repod ja repolaadsed tehingud sularaha tagatisel: PFde poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest saadud sularaha vastaskirje kohustusega osta samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi. Summad, mida PFd on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja“) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte valikuvõimalus. See tähendab, et kogu risk ja tulu tehingu aluseks olevate väärtpaberite suhtes jääb pensionifondidele;

väärtpaberite laenamise eest saadav sularaha tagatis: summad, mis on saadud kolmandatele isikutele ajutiselt sularahatagatise eest üle kantud väärtpaberite eest väärtpaberite laenutehingute alusel;

kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

PFde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust.

12.

Omandiväärtpaberid

Vt 4. liik.

13.

Tehnilised reservid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

13.1

sellest pensioniõigused

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita pensioniskeemide tulevasi nõudeid.

Pensioniõigused; sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita määratud sissemaksega poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad väljamaksed pensioniskeemi poolt omandatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on fondi varade jooksev turuväärtus.

Pensioniõigused; sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita määratud väljamaksega poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud hüvitiste nüüdisväärtusega.

Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid rühmitatakse määratud väljamaksega pensioniskeemideks (ESA 2010, punkt 17.59). Tinglik määratud sissemaksega pensioniskeem on sarnane määratud sissemaksega skeemiga, kuid garanteeritud minimaalse väljamakstava summaga. Kombineeritud skeemidel on nii määratud väljamakse kui ka määratud sissemakse elemendid. Skeem liigitatakse „kombineerituks“, kui esinevad nii määratud väljamakse kui ka määratud sissemakse sätted või kui, olles tinglik määratud sissemaksega pensioniskeem, on ta samas ka i määratud väljamakse või määratud sissemakse sätestusega.

13.2

Pensioniskeemide nõuded pensionifondide halduritele

Vt 6. liik.

13.3

Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised

Netoosamaksete see osa, mis ületab hüvitisi, on kindlustusskeemi kohustuse suurenemine hüvitisesaajate suhtes (määratletud ESA 2010 punktis 5.187).

14.

Tuletisinstrumendid

Vt 7. liik.

15.

Muud saadavad/makstavad arved

Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud“. RKPd võivad nõuda selle liigi teatavate allkirjete aruandlust, näiteks:

PFde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud, jne;

eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid, jne;

netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;

tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad;

laenudelt saadav kogunenud intress.

16.

Netoväärtus

See on bilansi tasakaalustav kirje (B.90) (ESA 2010, punkt 7.02). Bilansis kirjendatud varade ja kohustuste positsioonid hinnatakse kohaselt; tavaliselt eelistatakse turuhinda bilansiseisu kuupäeval. Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne lubatud väljamaksete nüüdisväärtusega ja seetõttu võib määratud väljamaksega pensioniskeemi netoväärtus olla nullist erinev.

Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad väljamaksed pensioniskeemi poolt omandatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on fondi varade jooksev turuväärtus. Fondi netoväärtus on alati null.

2. OSA

Väärtpaberite kaupa aruandluse omaduste kirjeldus

Tabel B

Väärtpaberite kaupa aruandluse omaduste kirjeldus

Lahter

Kirjeldus

Väärtpaberi tunnuskood

Väärtpaberi unikaalne tunnuskood RKP juhiste kohaselt (näiteks RKP tunnusnumber, CUSIP, SEDOL). See kood ei tohi ajas muutuda.

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

Väärtpaberite kogus või agregeeritud nimiväärtus, juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte kogustes, v.a kogunenud intress.

Hind

Ühe väärtpaberi turuväärtus või protsent agregeeritud nimiväärtusest, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte kogustes. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi aruandlust.

Noteerimise alus

Osutab, kas väärtpaber noteeritakse protsendina või kogusena.

Kogusumma

Väärtpaberi turuväärtus kokku. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse kogustes, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud ühe väärtpaberi hind. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte kogustes, võrdub kogusumma agregeeritud nimiväärtus korda hind, mida väljendatakse protsendina nimiväärtusest.

RKPd peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel õigus jätta andmetest kogunenud intress välja.

Finantstehingud

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostude summa miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel) eurodes.

Ostetud (varad) või emiteeritud (kohustused) väärtpaberid

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostude summa kokku (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).

Müüdud (varad) või tagasiostetud (kohustused) väärtpaberid

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügisumma kokku (väärtpaberid varade poolel) või lunastamised kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).

Väärtpaberi kirjendamise vääring

Vääringu ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse väärtpaberi hinna ja/või jäägi väljendamiseks.

Muud mahumuutused nimiväärtuse põhjal

Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse nimiväärtuses nimivaluutas või eurodes.

Muud mahumuutused turuväärtuses

Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse turuväärtuses eurodes.

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Investeeringu otstarve maksebilansi statistika liigituse põhjal (1).

Emitendi riik

Emitendi residentsus. Investeerimisfondide aktsiate/osakute puhul osutab emitendi riik kohale, kus investeerimisfond, mitte fondivalitseja, on resident.

3. OSA

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kirjeldus

Tabel C

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kirjeldus

Liik

Kirjeldus

1.

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu (kokku)

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kokku. See summa võrdub aktiivsete liikmete, edasilükatud pensioniga liikmete ja pensionile jäänud liikmete summaga.

Vt liigid 2, 3 ja 4.

2.

sellest aktiivsed liikmed

Pensioniskeemi aktiivsete liikmete arv.

Pensioniskeemi aktiivne liige on isik, kes teeb sissemakseid (ja/või kelle eest tehakse sissemakseid) ja kes kogub varasid või kogus varad minevikus ja kes ei ole veel pensionile jäänud.

3.

sellest edasilükatud pensioniga liikmed

Pensioniskeemi edasilükatud pensioniga liikmete arv.

Pensioniskeemi edasilükatud pensioniga liige on isik, kes enam ei tee sissemakseid skeemi ja kelle suhtes ei kogune varad, kuid kes ei ole veel hakanud skeemist pensionihüvitist saama.

4.

sellest pensionile jäänud liikmed

Pensioniskeemi pensionile jäänud liikmete arv

Pensioniskeemi pensionile jäänud liige on isik kes enam ei tee sissemakseid skeemi ja kelle suhtes ei kogune varad ja kes on hakanud skeemist pensionihüvitist saama.

4. OSA

Sektorite kirjeldused

Sektorite liigitus põhineb ESA 2010 standardil. Tabel D kirjeldab detailselt sektoreid, mille RKPd peavad kooskõlas käesoleva määrusega riigisiseses liigituses üle võtma. Euroala liikmesriikide residendiks olevad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistika eesmärgil hoitavate nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers“ toodud juhistest tehingupoolte liigituseks.

Tabel D

Sektorite kirjeldused

Sektor

Kirjeldus

1.

Rahaloomeasutused (RAd)

RAd määruse (EL) nr 1071/2013 artikli 1 tähenduses (EKP/2013/33). Sektor hõlmab RKPd (S.121), liidu õigusaktides määratletud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides peamiselt tegelevad finantsvahendusega (S.122).

2.

Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113).

3.

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud, või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. Finantsvahendusettevõtted määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) määratluses kuuluvad siia allsektorisse (ESA 2010, punkt 2.86 kuni 2.94).

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97).

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel, ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010, punktid 2.98 kuni 2.99).

4.

Investeerimisfondid (v.a rahaturufondid)

Investeerimisfondid määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 tähenduses. Allsektor hõlmab kõiki ühisinvesteerimisettevõtjaid (v.a rahaturufondid), kes investeerivad finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine (S.124).

5.

Kindlustusseltsid

Kindlustusseltsid määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 1 tähenduses (S.128).

6.

Pensionifondid

Pensionifondid käesoleva määruse artikli 1 tähenduses (S.129).

6.1

Pensioniskeemide haldurid

Pensioniskeemide haldurid käesoleva määruse artikli 1 tähenduses.

7.

Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.50).

8.

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning ühinguid, millel puudub juriidiline staatus, v.a need, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 ja 2.130).

5. OSA

Finantstehingute ja ümberhindluskorrigeerimise kirjeldused

1.

Finantstehingud on seotud muutustega finantsvara või kohustuste omandis, selle tekkimise või lõppemisega. Finantstehingud saadakse vahena aruandluse perioodi lõpu seisude vahel, millest kõrvaldatakse mõju, mis tuleneb ümberhindluskorrigeerimisega seotud muutustest (mis on tingitud hinna ja valuutakursi muutustest) ning ümberliigitamise ja muu korrigeerimisega. Finantstehingute andmete koostamiseks vajab EKP statistilist teavet korrigeerimise kohta, mis hõlmaks „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise“ ja „Hinna ja valuutakursi ümberhindamise“.

2.

„Ümberhindluskorrigeerimine“ osutab muutustele varade ja kohustuste hindamises, mis tulenevad varade ja kohustuste hinna muutustest ja/või valuutakursi muutustest, mis mõjutavad välisvaluutas nomineeritud, kuid eurodes väljendatud varade ja kohustuste väärtust. Varade/kohustuste ümberhindamisega seotud korrigeerimine viitab muutustele varade/kohustuste hindamises, mis tekib varade/kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Hinna ümberhindamine hõlmab muutused perioodi lõpu väärtuspositsioonides seoses muutustega nende kirjendamise kontrollväärtuses, st kasum/kahjum. Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade/kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ega tulene finantstehingutest, tuleb see mõju tehingute teabest kõrvaldada. Põhimõtteliselt peaks ka ümberhindluskorrigeerimine hõlmama hindamise muutusi, mis tulenevad varade/kohustuste tehingutest, s.o realiseeritud kasum/kahjum, kuid riikidel on selles osas erinevad tavad.

3.

Osalised/lõplikud mahakandmised osutavad bilansis kajastatud laenu väärtuse vähenemisele, kui laenu käsitletakse väärtusetu varana (lõplik mahakandmine) või eeldatakse laenu osalist tagastamist (osaline mahakandmine). Kui see on tuvastatav, siis kuulub siia ka osaline/lõplik mahakandmine, mida määratletakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule.


(1)  Euroopa Keskpanga suunis EKP/2011/23, 9. detsember 2011, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT L 65, 3.3.2012, lk 1).


III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1.

Edastamise miinimumnõuded:

a)

andmed tuleb edastada õigeaegselt ja asjaomase riigi keskpanga (RKP) seatud tähtaegade jooksul;

b)

statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomaste RKPde kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)

andmeesitajad peavad esitama ühe või mitme kontaktisiku andmed asjaomasele RKP-le;

d)

tuleb järgida tehnilisi spetsifikatsioone, mis käsitlevad andmeedastust asjaomasele RKP-le;

e)

väärtpaberite kaupa aruandluse korral peavad andmeesitajad esitama asjaomase RKP taotlusel täiendavat teavet (näiteks emitendi nimi, emissiooni kuupäev), mis on vajalik nende väärtpaberite tuvastamiseks, mille puhul tunnuskoodid ei ole täpsed või avalikult kättesaadavad.

2.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele);

b)

andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, mis on edastatud andmete kohaselt toimunud;

c)

statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomaseid RKPsid teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)

andmeesitajad peavad järgima proportsioone, ümardamispõhimõtteid ja kümnendkohti, mis RKPd on määranud andmete tehniliseks edastamiseks.

3.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)

kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesoleva määruse kohase meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle;

c)

andmeesitajad peavad suutma selgitada andmete esitamise katkemist, mis ilmneb esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.

Andmete parandamise miinimumnõuded:

Tuleb järgida EKP ja asjaomaste RKPde sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.


OTSUSED

17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/31


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/232,

15. veebruar 2018,

milles käsitletakse biotsiidide VectoMax G ja Aqua-K-Othrine turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamisega seoses Belgia võetud meetme kehtivuse pikendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõikele 1

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 759 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 55 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

3. mail 2017 võttis Belgia vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 esimesele lõigule vastu otsuse lubada kuni 31. oktoobrini 2017 teha Flandria piirkonnas turul kättesaadavaks biotsiidid VectoMax G ja Aqua-K-Othrine ning kasutada neid, et tõrjuda perekonda Aedes kuuluvate sääskede vastseid ja täiskasvanud invasiivseid eksootilisi sääski (edaspidi „sääsed“) ning iga uut sääsepopulatsiooni, mis on avastatud Flandria piirkonnas eksootiliste sääskede seire projektiga, mida tuntakse Belgias nimetuse „MEMO“ all. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 55 lõike 1 teisele lõigule teavitas Belgia viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealusest meetmest ja selle põhjendusest.

(2)

VectoMax G sisaldab toimeainena mikroorganismi Bacillus thuringiensis subsp. israelensis serotüübi H14 tüve AM65-52 ja mikroorganismi Bacillus sphaericus subsp. 2362 tüve ABTS-1743 (edaspidi vastavalt „Bacillus thuringiensis israelensis“ ja „Bacillus sphaericus“) ning Aqua-K-Othrine sisaldab toimeainena deltametriini; mõlemaid kasutatakse määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 18 kuuluvates toodetes. Vastavalt Belgia esitatud teabele on meedet vaja rahvatervise kaitseks, sest kõnealused sääsed, keda on Belgias leitud Ida-Flandria provintsi kahes kohas, võivad olla selliste haiguste nagu denguepalaviku ja Chikungunya viiruspalaviku siirutajad ning nende võimalikku paljunemist tuleks takistada nii palju ja nii vara kui võimalik.

(3)

Komisjon sai 27. septembril 2017 Belgialt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 kolmanda lõigu kohase põhjendatud taotluse meetme kehtivuse pikendamiseks. Põhjendatud taotlus tehti sääskedest rahvatervisele tuleneva ohu tõttu. Et Belgias tuvastatud sääsepopulatsioonide tõrje kampaania ei ole veel lõpetatud ja seireprojekt MEMO kestab edasi, oleks kõnealuseid tooteid vaja Flandria piirkonnas juba tuvastatud sääsepopulatsioonide ja iga uue sääsepopulatsiooni tõrjeks, kuna Belgias puuduvad asjakohased alternatiivsed tooted.

(4)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kinnitab, et invasiivsete sääskede, nende seas perekonda Aedes kuuluvate sääskede ülemaailmse leviku olulist suurenemist on lihtsustanud eelkõige inimtegevus ning sellest võib kujuneda tõsine terviseoht.

(5)

Kuna sääskede levikut ei ole võimalik muude vahenditega takistada ning asjakohase tõrje puudumine võiks ohustada rahvatervist, siis on asjakohane lubada Belgial pikendada meetme kehtivust teatavatel tingimustel kuni 550 päeva.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Belgia võib pikendada kuni 550 päeva võrra selle meetme kehtivust, millega lubatakse turul kättesaadavaks teha ja kasutada biotsiide VectoMax G ja Aqua-K-Othrine määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 18 kuuluvates toodetes, et siirutajasääski tõrjuda, tagades, et neid tooteid kasutavad üksnes sertifitseeritud ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 15. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.


17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/33


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/233,

15. veebruar 2018,

millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 818 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (1) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 96/23/EÜ on sätestatud meetmed kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade kontrollimiseks. Kõnealuse direktiivi artikli 29 kohaselt peavad kolmandad riigid, kellelt liikmesriigid võivad importida kõnealuse direktiiviga hõlmatud loomi ja loomseid tooteid, esitama jääkide kontrolli kava (edaspidi „kava“), millega nähakse ette nõutavad tagatised. Kõnealust kava tuleks kohaldada vähemalt eespool nimetatud I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade suhtes.

(2)

Komisjoni otsusega 2011/163/EL (2) kiideti heaks teatavate kolmandate riikide esitatud kavad, milles käsitletakse selliseid loomi ja loomseid saadusi, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas.

(3)

Kuigi Andorra ei ole esitanud jääkide kontrolli kava kohapeal toodetud sigade kohta, on kõnealune riik esitanud tagatised seoses sigade toorainega, mis on pärit sellise tooraine Euroopa Liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Andorra loetelusse kanda seoses sigadega ning koos asjakohase joonealuse märkusega.

(4)

Burkina Faso on komisjonile esitanud mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Burkina Faso loetelusse kanda seoses meega.

(5)

Benin on komisjonile esitanud mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Benin loetelusse kanda seoses meega.

(6)

Kuigi Mauritius ei ole esitanud jääkide kontrolli kava kohapeal toodetud mee kohta, on kõnealune riik esitanud tagatised seoses mee toorainega, mis on pärit sellise tooraine Euroopa Liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Mauritius loetelusse kanda seoses meega ning koos asjakohase joonealuse märkusega.

(7)

San Marino on komisjonile esitanud piima käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks San Marino loetelusse kanda seoses piimaga.

(8)

Lõuna-Aafrika on praegu loetelusse kantud seoses tehistingimustes peetavate ulukitega. Viimane komisjoni tehtud audit Lõuna-Aafrikas on siiski kinnitanud puudusi Lõuna-Aafrika ametiasutuste suutlikkuses tehistingimustes peetavaid ulukeid usaldusväärselt kontrollida. Seega tuleks Lõuna-Aafrika puhul tehistingimustes peetavaid ulukeid käsitlev kanne loetelust välja jätta. Lõuna-Aafrikat on sellest teavitatud.

(9)

Zimbabwe on praegu loetelusse kantud seoses vesiviljeluse ja tehistingimustes peetavate ulukitega. Zimbabwe ei ole aga esitanud direktiivi 96/23/EÜ artikliga 29 nõutud kava ning on teatanud, et jääkide kontrollimist praegu ei toimu ja ei ole ette näha, et seda tehtaks, ning et vesiviljelustoodete eksportimist ELi ei saa enam toimuda. Seega tuleks Zimbabwe puhul vesiviljelust ja tehistingimustes peetavaid ulukeid käsitlevad kanded loetelust välja jätta. Zimbabwet on sellest teavitatud.

(10)

Kaubandushäirete vältimiseks tuleks kehtestada üleminekuperioodid Lõuna-Aafrikast ja Zimbabwest pärit asjaomastele saadetistele, mis lähetati liitu enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva.

(11)

Seepärast tuleks otsust 2011/163/EL vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2011/163/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Liikmesriigid lubavad üleminekuperioodil kuni 15. aprillini 2018 tehistingimustes peetavate ulukite saadetisi Lõuna-Aafrikast ja Zimbabwest, tingimusel et importija suudab tõendada, et sellised saadetised on sertifitseeritud ja lähetatud liitu vastavalt otsusele 2011/163/EL enne 1. märtsi 2018.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(2)  Komisjoni 16. märtsi 2011. aasta otsus 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (ELT L 70, 17.3.2011, lk 40).


LISA

LISA

ISO2 kood

Riik

Veised

Lambad/kitsed

Sead

Hobuslased

Kodulinnud

Vesiviljelus

Piim

Munad

Küülikud

Looduslikud ulukid

Tehistingimustes peetavad ulukid

Mesi

AD

Andorra

X

X

X (3)

X

 

 

 

 

 

 

 

X

AE

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

 

X (3)

X (1)

 

 

 

 

 

AL

Albaania

 

X

 

 

 

X

 

X

 

 

 

 

AM

Armeenia

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

AR

Argentina

X

X

 

X

X

X

X

X

X

X

X

X

AU

Austraalia

X

X

 

X

 

X

X

 

 

X

X

X

BA

Bosnia ja Hertsegoviina

 

 

 

 

X

X

X

X

 

 

 

X

BD

Bangladesh

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

BF

Burkina Faso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

BJ

Benin

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

BN

Brunei

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

BR

Brasiilia

X

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

X

BW

Botswana

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

BY

Valgevene

 

 

 

X (2)

 

X

X

X

 

 

 

 

BZ

Belize

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

CA

Kanada

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

CH

Šveits

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

CL

Tšiili

X

X

X

 

X

X

X

 

 

X

 

X

CM

Kamerun

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

CN

Hiina

 

 

 

 

X

X

 

X

X

 

 

X

CO

Colombia

 

 

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

CR

Costa Rica

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

CU

Kuuba

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

DO

Dominikaani Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

EC

Ecuador

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

ET

Etioopia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

FK

Falklandi saared

X

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

FO

Fääri saared

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

GE

Gruusia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

GH

Ghana

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

GL

Gröönimaa

 

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

GT

Guatemala

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

HN

Honduras

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

ID

Indoneesia

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

IL

Iisrael (7)

 

 

 

 

X

X

X

X

 

 

X

X

IN

India

 

 

 

 

 

X

 

X

 

 

 

X

IR

Iraan

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

JM

Jamaica

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

JP

Jaapan

X

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

KE

Keenia

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

KG

Kõrgõzstan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

KR

Lõuna-Korea

 

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

 

LK

Sri Lanka

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

MA

Maroko

 

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

 

MD

Moldova

 

 

 

 

X

X

 

X

 

 

 

X

ME

Montenegro

X

X

X

 

X

X

X

X

 

 

 

X

MG

Madagaskar

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

MK

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (4)

X

X

X

 

X

X

X

X

 

X

 

X

MM

Myanmari Liidu Vabariik

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

MU

Mauritius

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X (3)

MX

Mehhiko

 

 

 

 

 

X

 

X

 

 

 

X

MY

Malaisia

 

 

 

 

X (3)

X

 

 

 

 

 

 

MZ

Mosambiik

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

NA

Namiibia

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NC

Uus-Kaledoonia

X (3)

 

 

 

 

X

 

 

 

X

X

X

NI

Nicaragua

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

NZ

Uus-Meremaa

X

X

 

X

 

X

X

 

 

X

X

X

PA

Panama

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

PE

Peruu

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

PH

Filipiinid

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

PM

Saint-Pierre ja Miquelon

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

PN

Pitcairn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

PY

Paraguay

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RS

Serbia (5)

X

X

X

X (2)

X

X

X

X

 

X

 

X

RU

Venemaa

X

X

X

 

X

 

X

X

 

 

X (6)

X

RW

Rwanda

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

SA

Saudi Araabia

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

SG

Singapur

X (3)

X (3)

X (3)

X (8)

X (3)

X

X (3)

 

 

X (8)

X (8)

 

SM

San Marino

X

 

X (3)

 

 

 

X

 

 

 

 

X

SR

Suriname

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

SV

El Salvador

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

SZ

Svaasimaa

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TH

Tai

 

 

 

 

X

X

 

 

 

 

 

X

TN

Tuneesia

 

 

 

 

X

X

 

 

 

X

 

 

TR

Türgi

 

 

 

 

X

X

X

X

 

 

 

X

TW

Taiwan

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

TZ

Tansaania

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

UA

Ukraina

X

 

X

 

X

X

X

X

X

 

 

X

UG

Uganda

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

US

Ameerika Ühendriigid

X

X

X

 

X

X

X

X

X

X

X

X

UY

Uruguay

X

X

 

X

 

X

X

 

 

X

 

X

VE

Venezuela

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

VN

Vietnam

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

X

ZA

Lõuna-Aafrika Vabariik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

ZM

Sambia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X


(1)  Üksnes kaamelipiim.

(2)  Tapmiseks ette nähtud elushobuslaste eksport liitu (ainult toiduks tarvitatavad loomad).

(3)  Kolmandad riigid, kus kasutatakse üksnes toorainet, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt sellise tooraine liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest.

(4)  Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik; selle riigi lõplik nomenklatuur lepitakse kokku pärast ÜRO tasemel toimuvate läbirääkimiste lõppemist.

(5)  Välja arvatud Kosovo (kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).

(6)  Ainult põhjapõdrad Murmanski ja Jamali Neenetsi piirkonnast.

(7)  Siin tähenduses Iisraeli Riik, v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta juunist.

(8)  Üksnes kaup, mis on toodetud Uus-Meremaalt pärit värskest lihast ja mida viiakse liitu Singapuri kaudu ning laaditakse Singapuris maha või ümber või mida veetakse läbi Singapuri seda seal ladustades või seal ladustamata.


SOOVITUSED

17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/40


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2018/234,

14. veebruar 2018,

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.

(2)

Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 kinnitatakse, et igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias ja et otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

(3)

Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 7 on märgitud, et Euroopa Ülemkogu peab Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi esitamisel võtma arvesse Euroopa Parlamendi valimisi.

(4)

Selleks et muuta Euroopa Parlamendi valimisi euroopalikumaks ja viia need tõhusamalt läbi, on vaja aegsasti enne 2019. aasta valimisi ajakohastada ja täiendada komisjoni soovituse 2013/142/EL (1) teatavaid elemente.

(5)

On ülioluline suurendada ELi demokraatlikku legitiimsust ja tagada kodanike osalemine poliitilises elus Euroopa tasandil. Kodanikud oleksid rohkem valmis Euroopa Parlamendi valimistel hääletama, kui nad oleksid paremini kursis sellega, kuidas ELi poliitika nende igapäevaelu mõjutab, ning kui nad saaksid olla kindlad, et nad saavad avaldada arvamust liidu kõige olulisemate valikute puhul, näiteks ELi institutsioonide juhtide valiku ning liidu tulevikuprioriteetide kindlaksmääramise puhul.

(6)

Vajadus suurendada vastutust ja läbipaistvust mõjutab ka komisjoni. Komisjon on vaadanud läbi komisjoni liikmete käitumisjuhendi (2). Uue juhendiga antakse komisjoni liikmetele luba kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, ilma et nad peaksid selleks puhkuse võtma. Selle muudatuse arvesse võtmiseks on muudetud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe asjakohaseid eeskirju (3).

(7)

Euroopa tasandil kindlaks määratud poliitika mõjutab otseselt kodanike igapäevaelu ja olukorda kohalikul tasandil. Kodanikud peavad teadma, milline tähtsus on Euroopa tasandil tehtavatel otsustel, et teha oma valik Euroopa Parlamendi valimistel. Kodanike Euroopa küsimustest teavitamisega soodustame kodanike demokraatlikku osalust ELi poliitikakujundamises. Praegune komisjon on alates 2015. aasta jaanuarist korraldanud 478 kodanikudialoogi kõigis liikmesriikides, tehes ka koostööd selliste institutsiooniliste partneritega nagu Euroopa Parlament, liikmesriikide parlamendid, Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. 2018. aasta veebruarist kuni 9. maini 2019 korraldab komisjon või aitab korraldada ligikaudu 500 täiendavat dialoogi koostöös liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega.

(8)

Mitu liikmesriiki on teatanud oma valmidusest osaleda Euroopa tulevikku käsitlevates laiaulatuslikes avalikes aruteludes ning kõnealused riiklikud dialoogid toimuvad juba mitmes liikmesriigis. Kui liikmesriigid suhtlevad kodanikega kõikjalt Euroopast ja korraldavad nende vastavate poliitiliste struktuuride ja tavade kohaselt teavitamisüritusi, siis võivad nad aidata suurendada kodanike teadlikkust kodanike hääle olulisusest Euroopa projekti kõige paremini edendava visiooni kindlaks määramisel. Need üritused peaksid toimuma ajavahemikus, mis jääb 23. veebruaril 2018 toimuva juhtide kohtumise ja vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi 9. mail 2019 toimuva Sibiu tippkohtumise (mille käigus teevad riigipead ja valitsusjuhid eeldatavasti järeldused liidu võetavate järgmiste meetmete kohta) vahele.

(9)

Euroopa tasandi erakondadel on oluline osa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisel, valimisaktiivsuse edendamisel ja liidu kodanike tahte väljendamisel. Seda rolli oleks võimalik suurendada, kui Euroopa tasandi erakonnad võtaksid tulevastel kuudel liikmesriikides ühendust oma siduserakondade ja kodanikuühiskonnaga ning suurendaksid teadlikkust Euroopa tulevikku mõjutavatest valikutest ja nende esindatavatest kodanike huvidest.

(10)

Komisjoni presidendi esikandidaatide (Spitzenkandidaten) süsteem võeti esimest korda kasutusele 2014. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ajal.

(11)

See protsess on aidanud suurendada liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust, mis tugineb kahele sambale, millest esimene on kodanike otseesindatus Euroopa Parlamendis ja teine kodanike kaudne esindatus liikmesriikide valitsuste kaudu Euroopa Ülemkogus ja nõukogus. See on aidanud ka tugevdada komisjoni vastutust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikega 7. Seda protsessi tuleks 2019. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste puhul jätkata ja täiustada.

(12)

Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakonnad peaksid aegsasti enne valimiskampaania algust ja parimal juhul 2018. aasta lõpuks teatavaks tegema, millist kandidaati Euroopa Komisjoni presidendi kohale nad toetavad, ja tutvustama parimal juhul 2019. aasta alguseks tema valimisplatvormi. Sel moel muutuks läbipaistvamaks seos liidu kodaniku poolt Euroopa Parlamendi valimistel konkreetsele erakonnale antud hääle, selle erakonna toetatud Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi ning tema Euroopa tulevikuvisiooni vahel.

(13)

Kui Euroopa tasandi erakonnad ja nende liikmeserakonnad liikmesriikides valivad esikandidaadid avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil, näiteks nn eelvalimiste teel, siis tugevdavad nad seda protsessi veelgi. Seeläbi oleks võimalik saada rohkem tähelepanu ja suurendada valijate valimisaktiivsust.

(14)

Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikega 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 12 lõikega 2 antakse Euroopa tasandi erakondadele oluline roll. Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja rahastamist reguleeritakse Euroopa tasandil. Komisjon on teinud Euroopa tasandi erakondade läbipaistvuse, kontrolli ja demokraatliku vastutuse huvides ettepaneku muuta asjakohaseid eeskirju enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi (4). Eelkõige tuleks seada Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise saamise eeltingimuseks, et siduserakonnad avaldavad asjaomase Euroopa tasandi erakonna programmi ja logo. Kodanikele tuleks anda eelnevalt selget ja asjakohast teavet, et nad mõistaksid, milline mõju on nende häältel Euroopa tasandi erakondadele. Erakondade ürituste, näiteks liikmesriikide erakondade kongresside ja valimiskampaaniate korraldamine on asjakohane ja tõhus lisameetod, kuidas anda sellest seotusest teada ja muuta see selgelt märgatavaks.

(15)

Kui Euroopa Parlamendi valimiskampaania algab eelmiste aastatega võrreldes palju varem ja enne kampaania algust antakse teada, milliste Euroopa tasandi erakondadega on seotud osalevad liikmesriikide erakonnad, siis peaks suurenema kõnealuste valimiste Euroopa mõõde.

(16)

Võttes arvesse liikmesriikide erakondade poliitilise konteksti eripärasid, kutsutakse Euroopa tasandi erakondi üles teatama enne kampaania algust ja eelistatavalt siis, kui nad teatavad oma kandidaadid komisjoni presidendi ametikohale, millise Euroopa Parlamendi fraktsiooniga nad kavatsevad järgmisel ametiajal ühineda või millise fraktsiooni nad kavatsevad luua. See suurendaks liikmesriikide erakondade, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide vahelise seose läbipaistvust.

(17)

Kui liikmesriigid julgustavad ja soodustavad liikmesriikide erakondade seotuse kohta Euroopa tasandi erakondadega valijatele teabe esitamist Euroopa Parlamendi valimiskampaaniate ajal ning võimaluse korral ka nende kampaaniate käigus kasutatavatel hääletussedelitel, siis suurendavad nad Euroopa tasandi erakondade ja nende poolt välja pakutud platvormide märgatavust kogu Euroopa valimiste protsessi käigus.

(18)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõikele 2, mida rakendatakse nõukogu direktiiviga 93/109/EÜ, (5) on liidu kodanikel õigus hääletada ja esitada oma kandidatuur Euroopa Parlamendi valimistel oma elukohaliikmesriigis.

(19)

Selleks et toetada kodanike osalemist Euroopa Parlamendi valimistel ja nende valimiste Euroopa mõõdet, soovitatakse teha kindlaks parimad tavad ja meetmed, mida liikmesriigid on rakendanud kõnealusteks valimisteks ettevalmistumisel ja nende korraldamisel, sealhulgas seoses teises liikmesriigis elavate Euroopa Liidu kodanike hääleõigusega ning alaesindatud rühmade, näiteks puudega inimeste seas valimisõiguste kasutamise edendamisega, ning neid levitama.

(20)

Võttes arvesse küberrünnete ja väärinfo esitamise tõttu valimisprotsessi ohustavaid riske, millest andsid tunnistust hiljutised valimised ja kampaaniad, tuleks julgustada liikmesriike jagama selles valdkonnas saadud kogemusi.

(21)

Liikmesriigid ning Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakonnad kannavad erilist vastutust Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikuma ja tõhusama elluviimise eest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Euroopa Liidu kodanikega suhtlemine enne Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa küsimuste teemal peetavate arutelude käigus

1.

Alates 23. veebruaril 2018 toimuvast juhtide kohtumisest ja võttes arvesse vastavaid riiklikke poliitilisi struktuure ja tavasid, peaksid liikmesriigid korraldama teavitusüritusi, et kaasata kodanikud avalikesse aruteludesse Euroopa Liidu küsimuste ja Euroopa tuleviku üle. Neid teavitusüritusi tuleks korraldada kuni vahetult enne Euroopa Parlamendi valimisi 9. mail 2019 Sibius toimuva juhtide kohtumiseni.

Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakonnad peaksid sama ajavahemiku vältel aitama suurendada kodanike teadlikkust liidu tasandil olulistest küsimustest ja viisidest, kuidas nad kavatsevad nendega järgmise ametiaja jooksul tegeleda.

Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi toetamine

2.

Iga Euroopa tasandi erakond peaks piisavalt varakult enne Euroopa Parlamendi valimisi ja parimal juhul 2018. aasta lõpuks andma teada, keda nad toetavad kandidaadina Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale. Nad peaksid parimal juhul 2019. aasta alguseks teatama ka selle kandidaadi valimisplatvormi.

Euroopa tasandi erakondi ja nende liikmeserakondi liikmesriikides kutsutakse valima oma esikandidaadid avatud, kaasaval ja läbipaistval viisil.

Liikmesriikide erakonnad peaksid tagama, et nad kasutavad oma poliitilist teabevahetust, sealhulgas Euroopa Parlamendi valimistega seotud poliitilisi esinemisi, et teavitada kodanikke ka kandidaadist, kelle valimist nad Euroopa Komisjoni presidendi kohale toetavad, ja et tutvustada oma kandidaadi valimisplatvormi.

Valijate teavitamine liikmesriikide erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahelisest seotusest

3.

Võttes arvesse liikmesriikide erakondade poliitilise konteksti eripärasid, peaksid Euroopa Parlamendi valimistel osalevad liikmesriikide erakonnad enne neid valimisi ja enne valimiskampaania algust andma avalikkusele teada, kas nad on seotud mõne Euroopa tasandi poliitilise erakonnaga, ja kui jah, siis millisega, ning millist esikandidaati nad toetavad.

Liikmesriikide erakonnad peaksid võimaluste piires kuvama seda teavet, ja kui see on asjakohane, siis ka Euroopa tasandi erakonna logo, nähtavalt kõikidel kampaaniamaterjalidel ning teadete ja poliitiliste esinemiste korral.

Euroopa tasandi erakondi kutsutakse üles teatama enne kampaania algust ja eelistatavalt siis, kui nad teatavad oma kandidaadid komisjoni presidendi ametikohale, millise Euroopa Parlamendi fraktsiooniga nad kavatsevad järgmisel ametiajal ühineda või millise fraktsiooni nad kavatsevad luua.

Valijatele liikmesriikide erakondade ja Euroopa tasandi erakondade vahelise seotuse kohta teabe esitamise toetamine ja lihtsustamine

4.

Liikmesriigid peaksid toetama ja lihtsustama valijaskonnale teabe esitamist liikmesriikide ja Euroopa tasandi erakondade vahelise seotuse ning nende esikandidaatide kohta enne Euroopa Parlamendi valimisi ja valimiste ajal, näiteks lubades see seotus märkida kõnealustel valimistel kampaaniamaterjalile, riiklike ja piirkondlike liikmeserakondade veebisaitidele ja võimaluse korral hääletussedelitele ning kutsudes erakondi üles seda tegema.

Tõhus rakendamine

5.

Selleks, et tagada teises liikmesriigis elavatele Euroopa Liidu kodanikele võimalus kasutada oma õigust hääletada selles liikmesriigis, et edendada alaesindatud rühmade, näiteks puudega inimeste seas valimisõiguse kasutamist ning toetada kokkuvõttes valimiste demokraatlikku läbiviimist ja suurt osalemisprotsenti, julgustatakse liikmesriikide ametiasutusi kohtuma komisjoni toetusel 2018. aasta kevadel, et vahetada parimaid tavasid ja praktilisi meetmeid.

Liikmesriikide pädevaid asutusi kutsutakse ka tegema liikmesriikide saadud kogemuste põhjal kindlaks küberrünnete ja väärinfo esitamise tõttu valimisprotsessi ohustavate riskide kindlakstegemise, maandamise ja haldamise parimad tavad.

Soovitus on adresseeritud liikmesriikidele ning Euroopa tasandi ja liikmesriikide erakondadele.

Brüssel, 14. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  Komisjoni 12. märtsi 2013. aasta soovitus 2013/142/EL Euroopa Parlamendi valimiste demokraatlikuma ja tõhusama läbiviimise kohta (ELT L 79, 21.3.2013, lk 29).

(2)  Komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta otsus Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta (C(2018) 700 final)

(3)  Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2018. aasta otsus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe läbivaatamise kohta (2017/2233(ACI)).

(4)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist – COM(2017) 481, 13. september 2017.

(5)  Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34).


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/44


ELi-UKRAINA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2017,

30. mai 2017,

millega võetakse vastu allkomitee kodukord [2018/235]

ELi-UKRAINA KAUBANDUSE JA SÄÄSTVA ARENGU ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 300,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikli 486 kohaselt kohaldatakse lepingu osi, sealhulgas IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 13. peatükki („Kaubandus ja säästev areng“) ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016.

(2)

Lepingu artiklis 300 on sätestatud, et kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kontrollib lepingu IV jaotise 13. peatüki rakendamist.

(3)

Lepingu artikli 300 lõike 1 kohaselt võtab kaubanduse ja säästva arengu allkomitee vastu oma kodukorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kodukord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. mai 2017

ELi-Ukraina kaubanduse ja säästva arengu allkomitee nimel

esimees

M. TUININGA

sekretärid

M. VADIS

D. KRAMER


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.


LISA

ELi-Ukraina kaubanduse ja säästva arengu allkomitee kodukord

Artikkel 1

Üldsätted

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artikli 300 kohaselt moodustatud kaubanduse ja säästva arengu allkomitee abistab lepingu artikli 465 lõikes 4 osutatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2.   Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) 13. peatükis („Kaubandus ja säästev areng“).

3.   Kaubanduse ja säästva arengu allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste kaubanduse ja säästva arengu küsimuste eest vastutavate ametiasutuste esindajad.

4.   Euroopa Komisjoni või Ukraina esindaja, kes vastutab kaubanduse ja säästva arengu küsimuste eest, tegutseb kaubanduse ja säästva arengu allkomitee eesistujana.

5.   Käesolevas kodukorras kasutatakse lepingu artiklis 482 sätestatud lepinguosaliste määratlust.

Artikkel 2

Erisätted

1.   ELi-Ukraina assotsieerimiskomitee kodukorra artikleid 2–14 kohaldatakse mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui käesolevas kodukorras on sätestatud teisiti.

2.   Viiteid assotsieerimisnõukogule käsitatakse viidetena kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Viiteid assotsieerimiskomiteele või kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käsitatakse viidetena kaubanduse ja säästva arengu allkomiteele.

Artikkel 3

Koosolekud

Kaubanduse ja säästva arengu allkomitee tuleb kokku vajaduse korral. Lepinguosalised seavad eesmärgiks kohtuda allkomitee raames kord aastas.

Artikkel 4

Muutmine

Käesolevat kodukorda võib muuta kaubanduse ja säästva arengu allkomitee otsusega vastavalt lepingu artikli 300 lõikele 1.


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.


INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/46


EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA KOMISJONI KOKKULEPE,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punkti 4

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe (1) punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Komisjoni liige võtab poliitilise vastutuse tegevuse eest oma vastutusalas, ilma et see piiraks komisjoni kollegiaalsuse põhimõtet.

Komisjoni president vastutab täielikult võimaliku huvide konflikti kindlakstegemise eest, mille tõttu komisjoni liige ei ole võimeline oma ülesandeid täitma.

Samuti vastutab komisjoni president sellises olukorras võetavate edasiste meetmete eest ja teavitab viivitamata kirjalikult parlamendi presidenti.

Komisjoni liikmete osalemist valimiskampaaniates reguleerib Euroopa Komisjoni liikmete tegevusjuhend.

Komisjoni liikmed võivad osaleda Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, sealhulgas kandidaadina. Euroopa tasandi erakonnad võivad neid valida ka esikandidaadiks („Spitzenkandidat“) Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.

Komisjoni president teavitab parlamenti õigeaegselt, kui üks või mitu komisjoni liiget osaleb kandidaadina Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, samuti meetmetest, mida võetakse ELi toimimise lepingu artiklis 245 ja Euroopa Komisjoni liikmete tegevusjuhendis ette nähtud sõltumatuse, aususe ja diskreetsuse põhimõtte järgimiseks.

Komisjoni liige, kes kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel või osaleb Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, kohustub hoiduma kampaania käigus seisukohavõttudest, mis on vastuolus tema konfidentsiaalsuskohustusega või kollegiaalsuse põhimõttega.

Komisjoni liige, kes kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel või osaleb Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, ei tohi kasutada komisjoni töötajaid ega materiaalseid vahendeid valimiskampaaniaga seotud tegevuseks.“

Strasbourg, 7. veebruar 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Euroopa Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.