ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 32

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

61. aastakäik
6. veebruar 2018


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/171, 19. oktoober 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/172, 28. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa ( 1 )

6

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/173, 29. november 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/936 selle I lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri koodide ajakohastamise eesmärgil

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/174, 2. veebruar 2018, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta seoses ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist, leibkonna koosseisu ja tulu muutumist käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2019. aasta loeteluga ( 1 )

35

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2018/175, 2. veebruar 2018, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) II lisa

48

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2018/176, 29. jaanuar 2018, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel vastu EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa Transport muutmisega

50

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2018/177, 2. veebruar 2018, gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohase solidaarsusmehhanismi rakendamiseks liikmesriikidevahelistesse tehnilistesse, õiguslikesse ja rahalistesse kokkulepetesse lisatavate põhielementide kohta

52

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/171,

19. oktoober 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 178 lõike 6 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna samas jurisdiktsioonis on turu- ja majandustingimused sarnased, peaksid pädevad asutused oma jurisdiktsiooni kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestama üheainsa piirmäära, mille alusel hinnata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punktis b osutatud krediidi iseloomuga nõude olulisust. Selline olulisuse piirmäär, mis peaks olema ajas järjepidev, parandab lisaks ka samasse jurisdiktsiooni kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete võrreldavust.

(2)

Ühelt poolt sõltub oluliseks peetav summa krediidi iseloomuga nõuete kogusuurusest. Teiselt poolt kalduvad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitama kõiki alla teatava taseme jäävaid summasid ebaolulistena, sõltumata nende osakaalust kõigis krediidi iseloomuga nõuetes. Seepärast peaks olulisuse piirmäär koosnema kahest komponendist: absoluutsest komponendist (absoluutsumma) ja suhtelisest komponendist (protsent, mille tähtajaks tasumata summa moodustab kõigist krediidi iseloomuga nõuetest). Tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuet tuleks seega käsitada olulisena, kui ületatakse nii absoluutsummana kui ka protsendina väljendatud piirmäära.

(3)

Keskmine tulu ja krediidi iseloomuga nõuete keskmine summa on võlgnike lõikes väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta ka olulisuse piirmäärade kehtestamisel, nii et jaenõuete ja ülejäänud nõuete piirmäära absoluutkomponendid oleksid erinevad.

(4)

Olulisuse piirmäära tuleks kohandada vastavalt iga jurisdiktsiooni kohalikele iseärasustele. Jurisdiktsioonide erinevad majandustingimused, sealhulgas erinevad hinnatasemed, õigustavad seda, et olulisuse piirmäära absoluutne komponent jurisdiktsiooniti erineb. Suhtelise komponendi puhul on selline eristamine aga harva õigustatud. Seepärast peaks suhteline komponent olema põhimõtteliselt kõigis jurisdiktsioonides sama, küll aga tuleks olla paindlikum absoluutse komponendi osas. See võimaldab pädevatel asutustel kehtestada vastava jurisdiktsiooni konkreetseid tingimusi arvestades sobiva suurusega olulisuse piirmäära, ületamata varem kindlaks määratud maksimumväärtust.

(5)

Kuigi olulisuse piirmäära kehtestamise tingimusi tuleks kogu liidus ühtlustada, peaks olema lubatud säilitada teatavad erinevused eri jurisdiktsioonides kehtivates piirmäärades, et kajastada riskitaseme erinevusi, mida asjaomased pädevad asutused peavad riigi turu iseärasusi arvestades mõistlikuks. Seepärast peaksid eri järelevalvekolleegiumid arutama, kui suur peaks sobiv olulisuse piirmäär olema.

(6)

Olulisuse piirmäär võib tugevalt mõjutada kapitalinõuete arvutamist ning asjaomase jurisdiktsiooni krediidiasutuste ja investeerimisühingute oodatava kahju määra, sõltumata arvutamisel kasutatud meetodist. Seepärast peaksid pädevad asutused võtma olulisuse piirmäära kehtestamisel arvesse eri tegureid, sealhulgas jaenõuete spetsiifilisi riskitunnuseid. Jaenõuete ja muude nõuete spetsiifilisi riskitunnuseid tuleks vaadelda eraldi.

(7)

Konkreetse jurisdiktsiooni pädeva asutuse kehtestatud olulisuse piirmäära võib olla vaja kohaldada ka piiriüleselt tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Teise jurisdiktsiooni pädeva asutuse määratud piirmäära suurus võib seetõttu olla oluline tegur selle hindamisel, kas teatava piirmäära kajastatav riskitase on mõistlik. Seepärast peaks pädeva asutuse kehtestatud olulisuse piirmäär olema läbipaistev ja see tuleks esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) avaldamiseks.

(8)

Pädevad asutused peaksid kehtestama sellise suurusega olulisuse piirmäära, mis vastab nende arvates mõistlikule riskitasemele. Kuna riskitase sõltub sellest, kuidas makseviivituse kindlakstegemise käigus olulisuse piirmäära kohaldatakse, peavad pädevad asutused piirmäära kehtestamisel tegema teatavaid oletusi selle kohta, kuidas arvutatakse summad ja määrad, mida võrreldakse olulisuse piirmäära absoluutse ja suhtelise komponendiga, ning millises makseviivituse kindlakstegemise protsessi etapis olulisuse piirmäära kohaldatakse. Selle alusel tuleks piirmäär kehtestada nii, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid kindlaks teha võlgnikud, kes kujutavad endast märkimisväärselt suuremaid riske maksete osaliste või ebaregulaarsete, kuid süstemaatiliste hilinemiste tõttu, ja saaksid piisavalt vara tuvastada tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga olulise nõude.

(9)

Tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete olulisus on osa määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punktis b esitatud makseviivituse määratlusest. Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks tähendab igasugune muudatus kõnealuses määratluses ka olulisi muudatusi krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavates reitingusüsteemides. Seepärast ei tohiks pädev asutus olulisuse piirmäära muuta, välja arvatud juhul, kui see ei sobi muutunud turu- või majandustingimuste tõttu ja see võiks märkimisväärselt takistada makseviivituse kindlakstegemist.

(10)

Pädevatel asutustel peaks olema lubatud lükata olulisuse piirmäärade kohaldamise algus edasi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mis peavad oluliselt muutma oma sisereitingute mudelit, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille jaoks selliste piirmäärade kasutamine oleks koormav, kuna nende varasem tähtajaks tasumata nõuete olulisuse kindlaksmääramise meetod erineb suuresti kõnealustest piirmääradest. Peale selle tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mis kasutavad sisereitingute meetodit, kuid mis osade nõuete puhul kasutavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 või 150 alusel standardmeetodit, kohaldada kõigi nende riskipositsioonide suhtes uusi olulisuse piirmäärasid samast kuupäevast. Et aga ennetada liidus liigseid viivitusi piirmäärade kasutuselevõtul, peaks selline ajapikendus olema piiratud.

(11)

Et kehtestada mõistliku suurusega olulisuse piirmäär, tuleks pädevatele asutustele anda piisavalt aega põhjaliku analüüsi tegemiseks.

(12)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(13)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke asjaomaseid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Olulisuse piirmäära kehtestamise tingimused jaenõuete puhul

1.   Pädev asutus kehtestab kõigile tema jurisdiktsioonis olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ühtse jaenõuete olulisuse piirmäära.

Pädev asutus võib aga kehtestada eraldi ühtse jaenõuete olulisuse piirmäära nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, mis kohaldavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud makseviivituse määratlust konkreetse krediidilimiidi tasandil.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud olulisuse piirmäär koosneb absoluutsest ja suhtelisest komponendist.

Absoluutset komponenti väljendatakse võlgniku kõigi selliste tähtajaks tasumata kohustuste maksimaalse summana, mis tal on krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle emaettevõtja või mis tahes tütarettevõtja ees (edaspidi „tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuded“). Maksimaalne summa ei tohi ületada 100 eurot või samaväärset summat vastava riigi vääringus.

Suhtelist komponenti väljendatakse protsendina, mis kajastab tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete summa osakaalu krediidiasutuse või investeerimisühingu, emaettevõtja või mis tahes selle tütarettevõtja bilansis võlgniku vastu olevate nõuete kogusummast (välja arvatud omakapitali investeeringud). See protsent peab jääma 0 ja 2,5 % vahele ja selle tasemeks määratakse 1 % alati, kui see kajastab riskitaset, mida pädev asutus peab artikli 3 kohaselt mõistlikuks.

3.   Lõike 1 teises lõigus osutatud olulisuse piirmäär kehtestatakse vastavalt teises lõigus sätestatud tingimustele ainult selle erinevusega, et „tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõue“ ja „krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kõnealuse võlgniku vastu olevate nõuete kogusumma“ osutab võlgniku krediidi iseloomuga nõuete summale, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu, emaettevõtja või mis tahes tütarettevõtja antud ühest krediidiliinist.

4.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse jaenõuete riskitunnuseid ja jaenõuete kriteeriume, mis sisereitingute meetodit kasutavate pankade puhul on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147 ja standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kõnealuse määruse artiklis 123.

5.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel eeldab pädev asutus, et võlgnik on makseviivituses, kui nii olulisuse piirmäära absoluutkomponendina väljendatud künnist kui ka piirmäära suhtelise komponendina väljendatud künnist ületatakse kas 90 või 180 päeva järjest – viimane ajavahemik kehtib juhul, kui kõik tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete arvutamisesse haaratud positsioonid on tagatud elamukinnisvara või VKE ärikinnisvaraga ja 90 päeva on nende nõuete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punkti b kohaselt asendatud 180 päevaga.

Artikkel 2

Olulisuse piirmäär muude kui jaenõuete puhul

1.   Pädev asutus kehtestab kõigile tema jurisdiktsioonis olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ühtse muude kui jaenõuete olulisuse piirmäära.

2.   Lõikes 1 osutatud olulisuse piirmäär kehtestatakse vastavalt artikli 1 lõikes 2 sätestatud tingimustele ainult selle erinevusega, et kõnealuse olulisuse piirmäära absoluutne komponent ei tohi ületada 500 eurot või sellega samaväärset summat vastava riigi vääringus.

3.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse muude kui jaenõuete riskitunnuseid.

4.   Käesoleva artikli kohaselt olulisuse piirmäära kehtestamisel eeldab pädev asutus, et võlgnik on makseviivituses, kui nii olulisuse piirmäära absoluutkomponendina väljendatud künnist kui ka piirmäära suhtelise komponendina väljendatud künnist ületatakse kas 90 või 180 päeva järjest – viimane ajavahemik kehtib juhul, kui tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõuete arvutamisesse haaratud positsioonid on nõuded avaliku sektori asutuse vastu ja 90 päeva on nende nõuete puhul määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punkti b kohaselt asendatud 180 päevaga.

Artikkel 3

Riskitase

Pädev asutus on seisukohal, et olulisuse piirmäär peegeldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d kohaselt mõistlikku riskitaset, kui selle piirmäära tõttu ei tuvastata liiga palju makseviivitusi, mis tulenevad muudest asjaoludest kui võlgniku finantsraskused, ega viibi võlgniku makseraskustest tingitud makseviivituste kindlakstegemine märkimisväärselt.

Artikkel 4

Olulisuse piirmääradest teavitamine

Pädev asutus teavitab EBAt oma jurisdiktsioonis kehtestatud olulisuse piirmääradest. Pädev asutus, mis kehtestab olulisuse piirmäära suhtelise komponendi, mis on suurem või väiksem kui 1 %, peab seda EBA-le põhjendama.

Artikkel 5

Olulisuse piirmäärade ajakohastamine

Kui olulisuse piirmäära absoluutne komponent kehtestatakse muus vääringus kui euro ja kui valuutakursi kõikumise tõttu on see komponent jaenõuete puhul suurem kui 100 eurot või muude kui jaenõuete puhul suurem kui 500 eurot, siis piirmäära ei muudeta, välja arvatud juhul, kui pädev asutus tõendab EBA-le, et olulisuse piirmäär ei peegelda enam pädeva asutuse poolt mõistlikuks peetavat riskitaset.

Artikkel 6

Olulisuse piirmäärade kohaldamise algusaeg

Pädev asutus kehtestab olulisuse piirmäära kohaldamise alguskuupäeva, mis võib krediidiasutuste ja investeerimisühingute lõikes erineda, kuid mis määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul ei ole hiljem kui 31. detsembril 2020.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. maist 2018

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/6


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/172,

28. november 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I ja V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 649/2012 on rakendatud teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon (edaspidi „Rotterdami konventsioon“), millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ning mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2).

(2)

3-detseen-2-ooni ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 (3) heaks kiidetud, mistõttu on selle aine pestitsiidina kasutamine keelatud ning see tuleks seega lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loeteludesse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel ei ole esitatud toimeaine karbendasiimi heakskiidu pikendamise taotlust, mistõttu on karbendasiimi kasutamine taimekaitsetoodete rühma kuuluva pestitsiidina keelatud ning see tuleks seega lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. osas esitatud kemikaalide loetelusse.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel ei ole esitatud toimeaine tepraloksüdiimi heakskiidu pikendamise taotlust, mistõttu on tepraloksüdiimi kasutamine pestitsiidina keelatud ning see tuleks seega lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loeteludesse.

(5)

Tsübutriini ega triklosaani ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (4) biotsiidides kasutamiseks heaks kiidetud, mistõttu on nende ainete pestitsiidina kasutamine keelatud ning need tuleks seega lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loeteludesse.

(6)

Triflumurooni ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 biotsiidides kasutamiseks heaks kiidetud, mistõttu on selle aine kasutamine alamkategooria „muu pestitsiid, k.a biotsiidid“ all keelatud ning see tuleks seega lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. osas esitatud kemikaalide loetelusse.

(7)

5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen, bensüülbutüülftalaat, diisobutüülftalaat, diarseenpentaoksiid ja tris(2-kloroetüül)fosfaat on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (5) XIV lisasse, sest need on kindlaks määratud väga ohtlike ainetena. Seetõttu on nende ainete jaoks vajalik luba. Kuna lube ei ole antud, on nende ainete tööstuslik kasutamine rangelt piiratud. Seepärast tuleks need ained lisada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 2. osasse.

(8)

Rotterdami konventsiooni osalised otsustasid 4.–15. mail 2015 toimunud seitsmendal konverentsil lisada metamidofossi kõnealuse konventsiooni III lisasse, mistõttu hakkas selle kemikaali suhtes kehtima kõnealuse konventsiooni kohane eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri nõue. Konventsiooniosaliste konverentsil otsustati ühtlasi välja jätta III lisa praegune kanne „metamidofoss (lahustuvad vedelvormid toimeaine sisaldusega üle 600 g/l)“. Seepärast tuleks kõnealuseid muudatusi kajastada määruse (EL) nr 649/2012 I lisa 1. ja 3. osas esitatud kemikaalide loeteludes.

(9)

Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (edaspidi „Stockholmi konventsioon“, kiidetud heaks nõukogu otsusega 2006/507/EÜ) (6) osalised otsustasid 4.–15. mail 2015 toimunud seitsmendal konverentsil lisada heksaklorobutadieeni ja polüklooritud naftaleenid kõnealuse konventsiooni A lisasse. Need ained on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (7) I lisa B osas ja tuleks seega Stockholmi konventsiooni rakendamiseks lisada määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse.

(10)

Pärast seda, kui Stockholmi konventsiooni osalised otsustasid 28. aprillist kuni 10. maini 2013 toimunud kuuendal konverentsil lisada heksabromotsüklododekaani (HBCDD) kõnealuse konventsiooni A lisa 1. osa loetellu, lisati see kemikaal komisjoni määrusega (EL) 2016/293 (8) määruse (EÜ) nr 850/2004 I lisa A osasse. Seepärast tuleks see kemikaal lisada määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse.

(11)

Stockholmi konventsiooni alusel on lubatud tetrabromo- ja pentabromodifenüüleetrit või heksabromo- ja heptabromodifenüüleetrit sisaldavate või sisaldada võivate toodete ringlussevõtt ning selliste toodete kasutamine ja lõplik kõrvaldamine, mis on toodetud neid aineid sisaldavatest ringlussevõetud materjalidest, tingimusel et võetakse abinõusid kõnealuste toodete ekspordi vältimiseks, kui nimetatud ainete tase või sisaldus neis toodetes ületab taset või sisaldust, mis on lubatud nende toodete müügiks, kasutamiseks, impordiks või tootmiseks vastava osalise territooriumil. Kõnealuse kohustuse rakendamiseks liidus tuleks keelata selliste toodete eksport, mis on osaliselt või täielikult valmistatud ringlussevõetud materjalist või korduskasutamiseks ette valmistatud jäätmetest saadud materjalist ja milles on nimetatud ainete sisaldus 0,1 massiprotsenti või rohkem, lisades need ained määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 649/2012 vastavalt muuta.

(13)

On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, mille vältel saaksid kõik huvitatud isikud võtta käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalikud meetmed ja mille vältel saaksid liikmesriigid võtta määruse rakendamiseks vajalikud meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 649/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)

V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse 1. aprillist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 60.

(2)  Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/106/EÜ, mis käsitleb Rotterdami konventsiooni rahvusvahelises teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri kohta heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 63, 6.3.2003, lk 27).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsus 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(8)  Komisjoni 1. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/293, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 55, 2.3.2016, lk 4).


I LISA

Määruse (EL) nr 649/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

metamidofossi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood (***)

Alamkategooria (*)

Kasutuspiirang (**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„metamidofoss (#)

10265-92–6

233–606-0

ex 2930 80 00

p(1)

b“;

 

b)

kanne „metamidofoss (lahustuvad vedelvormid toimeaine sisaldusega üle 600 g/l)“ jäetakse välja;

c)

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood (***)

Alamkategooria (*)

Kasutuspiirang (**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„3-detseen-2-oon (+)

10519-33–2

234–059-0

ex 2914 19 90

p(1)

b

 

5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen (+)

81–15-2

201–329-4

ex 2904 20 00

i(1) - i(2)

sr

 

bensüülbutüülftalaat (+)

85–68-7

201–622-7

ex 2917 34 00

i(1) - i(2)

sr

 

karbendasiim

10605-21–7

234–232-0

ex 2933 99 80

p(1)

b

 

tsübutriin (+)

28159-98–0

248–872-3

ex 2933 69 80

p(2)

b

 

diisobutüülftalaat (+)

84–69-5

201–553-2

ex 2917 34 00

i(1) - i(2)

sr

 

diarseenpentaoksiid (+)

1303-28–2

215–116-9

ex 2811 29 90

i(1) - i(2)

sr

 

tepraloksüdiim (+)

149979-41–9

ei kohaldata

ex 2932 99 00

p(1)

b

 

triklosaan (+)

3380-34–5

222–182-2

ex 2909 50 00

p(2)

b

 

triflumuroon

64628-44–0

264–980-3

ex 2924 21 00

p(2)

b

 

tris(2-kloroetüül)fosfaat (+)

115–96-8

204–118-5

ex 2919 90 00

i(1) - i(2)

sr“.

 

2)

2. osa muudetakse järgmiselt:

a)

metamidofossi käsitlev kanne jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood (***)

Kategooria (*)

Kasutuspiirang (**)

„3-detseen-2-oon

10519-33–2

234–059-0

ex 2914 19 90

p

b

5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen

81–15-2

201–329-4

ex 2904 20 00

i

sr

bensüülbutüülftalaat

85–68-7

201–622-7

ex 2917 34 00

i

sr

tsübutriin

28159-98–0

248–872-3

ex 2933 69 80

p

b

diisobutüülftalaat

84–69-5

201–553-2

ex 2917 34 00

i

sr

diarseenpentaoksiid

1303-28–2

215–116-9

ex 2811 29 90

i

sr

tepraloksüdiim

149979-41–9

ei kohaldata

ex 2932 99 00

p

b

triklosaan

3380-34–5

222–182-2

ex 2909 50 00

p

b

tris(2-kloroetüül)fosfaat

115–96-8

204–118-5

ex 2919 90 00

i

sr“.

3)

3. osa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine kanne:

Kemikaal

Asjaomane (asjaomased) CASi number (numbrid)

HS-kood

Puhas aine (**)

HS-kood

Ainet sisaldavad segud (**)

Kategooria

„metamidofoss

10265-92–6

ex ex 2930.80

ex ex 3808.59

pestitsiid“;

b)

kanne „metamidofoss (lahustuvad vedelvormid toimeaine sisaldusega üle 600 g/l)“ jäetakse välja.


II LISA

Määruse (EL) nr 649/2012 V lisa 1. osasse lisatakse järgmised kanded:

Ekspordikeelu alla kuuluvate kemikaalide või toodete kirjeldus

Lisaandmed vajaduse korral (nt kemikaali nimi, EC-number, CASi nr jne)

 

„heksaklorobutadieen

EC-nr 201-765-5

CASi nr 87-68-3

CN-kood 2903 29 00

 

polüklooritud naftaleenid

EC-nr 274-864-4

CASi nr 70776-03-3 ja muud

CN-kood 3824 99 93

 

heksabromotsüklododekaan

EC-nr 247-148-4, 221-695-9

CASi nr 25637-99-4, 3194-55-6, 134237-50-6, 134237-51-7, 134237-52-8 ja muud

CN-kood 2903 89 80

Tooted, mis on osaliselt või täielikult valmistatud ringlusse võetud materjalist või korduskasutamiseks ette valmistatud jäätmetest saadud materjalist ja milles on tetrabromo-, pentabromo-, heksabromo- või heptabromodifenüüleetri sisaldus 0,1 massiprotsenti või rohkem.

tetrabromodifenüüleeter

EC-nr 254-787-2 ja muud

CASi nr 40088-47-9 ja muud

CN-kood 2909 30 38

pentabromodifenüüleeter

EC-nr 251-084-2 ja muud

CASi nr 32534-81-9 ja muud

CN-kood 2909 30 31

heksabromodifenüüleeter

EC-nr 253-058-6 ja muud

CASi nr 36483-60-0 ja muud

CN-kood 2909 30 38

heptabromodifenüüleeter

EC-nr 273-031-2 ja muud

CASi nr 68928-80-3 ja muud

CN-kood 2909 30 38 “.


6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/12


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/173,

29. november 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/936 selle I lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri koodide ajakohastamise eesmärgil

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/936 teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 35,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2015/936 on sätestatud teatavatest kahepoolsete lepingute, protokollide või muude kokkulepetega ja liidu impordi erieeskirjadega hõlmamata kolmandatest riikidest pärit tekstiiltoodete impordi ühised eeskirjad. Kõnealuse määruse I lisas on artiklis 1 osutatud tekstiiltoodetele määratud asjakohased kombineeritud nomenklatuuri koodid.

(2)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (2) on kehtestatud kombineeritud nomenklatuur. Kõnealuse määruse I lisa ajakohastatakse igal aastal ja see avaldatakse eraldiseisva rakendusmäärusena, et viia kombineeritud nomenklatuur vastavusse võimalike muudatustega, mille on vastu võtnud Maailma Tolliorganisatsioon harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris või Maailma Kaubandusorganisatsioon kokkuleppeliste tollimaksumäärade osas.

(3)

6. oktoobril 2016 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2016/1821, (3) millega muudeti mõne määruse (EL) 2015/936 I lisaga hõlmatud toote nomenklatuuri.

(4)

Selleks, et viia määrus (EL) 2015/936 vastavusse rakendusmäärusega (EL) 2016/1821, tuleks määruse (EL) 2015/936 I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2015/936 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 160, 25.6.2015, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(3)  Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 294, 28.10.2016, lk 1).


LISA

I lisa A jaotis asendatakse järgmisega:

„A.   ARTIKLIS 1 OSUTATUD TEKSTIILTOOTED

1.

Ilma et see mõjutaks kombineeritud nomenklatuuri (CN) klassifitseerimise üldreeglite kohaldamist, on kauba kirjelduse sõnastus vaid soovituslik, sest iga kategooria alla kuuluvad kaubad on käesolevas lisas kindlaks määratud CN-koodide abil. Kui CN-koodi ees on tähis „ex“, määrab iga kategooria kaubad kindlaks CN-koodi ja vastava kirjelduse ulatus.

2.

Rõivad, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute rõivastega, klassifitseeritakse naiste ja tüdrukute rõivasteks.

3.

Märgistus „väikelaste rõivad“ tähendab rõivaid kuni suurusnumbrini 86 (kaasa arvatud).

Kategooria

Kirjeldus

CN-kood 2017

Vastavustabel

tükki/kg

g/tükk

IA RÜHM

1

Puuvillane lõng, jaemüügiks pakendamata

 

 

5204 11 00 , 5204 19 00 , 5205 11 00 , 5205 12 00 , 5205 13 00 , 5205 14 00 , 5205 15 10 , 5205 15 90 , 5205 21 00 , 5205 22 00 , 5205 23 00 , 5205 24 00 , 5205 26 00 , 5205 27 00 , 5205 28 00 , 5205 31 00 , 5205 32 00 , 5205 33 00 , 5205 34 00 , 5205 35 00 , 5205 41 00 , 5205 42 00 , 5205 43 00 , 5205 44 00 , 5205 46 00 , 5205 47 00 , 5205 48 00 , 5206 11 00 , 5206 12 00 , 5206 13 00 , 5206 14 00 , 5206 15 00 , 5206 21 00 , 5206 22 00 , 5206 23 00 , 5206 24 00 , 5206 25 00 , 5206 31 00 , 5206 32 00 , 5206 33 00 , 5206 34 00 , 5206 35 00 , 5206 41 00 , 5206 42 00 , 5206 43 00 , 5206 44 00 , 5206 45 00 , ex 5604 90 90

 

 

2

Puuvillane riie, v.a ažuurne riie, froteeriie, telgedel kootud pael, karusriie, šenill, tüll ja muu võrkriie

 

 

5208 11 10 , 5208 11 90 , 5208 12 16 , 5208 12 19 , 5208 12 96 , 5208 12 99 , 5208 13 00 , 5208 19 00 , 5208 21 10 , 5208 21 90 , 5208 22 16 , 5208 22 19 , 5208 22 96 , 5208 22 99 , 5208 23 00 , 5208 29 00 , 5208 31 00 , 5208 32 16 , 5208 32 19 , 5208 32 96 , 5208 32 99 , 5208 33 00 , 5208 39 00 , 5208 41 00 , 5208 42 00 , 5208 43 00 , 5208 49 00 , 5208 51 00 , 5208 52 00 , 5208 59 10 , 5208 59 90 , 5209 11 00 , 5209 12 00 , 5209 19 00 , 5209 21 00 , 5209 22 00 , 5209 29 00 , 5209 31 00 , 5209 32 00 , 5209 39 00 , 5209 41 00 , 5209 42 00 , 5209 43 00 , 5209 49 00 , 5209 51 00 , 5209 52 00 , 5209 59 00 , 5210 11 00 , 5210 19 00 , 5210 21 00 , 5210 29 00 , 5210 31 00 , 5210 32 00 , 5210 39 00 , 5210 41 00 , 5210 49 00 , 5210 51 00 , 5210 59 00 , 5211 11 00 , 5211 12 00 , 5211 19 00 , 5211 20 00 , 5211 31 00 , 5211 32 00 , 5211 39 00 , 5211 41 00 , 5211 42 00 , 5211 43 00 , 5211 49 10 , 5211 49 90 , 5211 51 00 , 5211 52 00 , 5211 59 00 , 5212 11 10 , 5212 11 90 , 5212 12 10 , 5212 12 90 , 5212 13 10 , 5212 13 90 , 5212 14 10 , 5212 14 90 , 5212 15 10 , 5212 15 90 , 5212 21 10 , 5212 21 90 , 5212 22 10 , 5212 22 90 , 5212 23 10 , 5212 23 90 , 5212 24 10 , 5212 24 90 , 5212 25 10 , 5212 25 90 , ex 5811 00 00 , ex 6308 00 00

 

 

2 a)

millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

 

 

5208 31 00 , 5208 32 16 , 5208 32 19 , 5208 32 96 , 5208 32 99 , 5208 33 00 , 5208 39 00 , 5208 41 00 , 5208 42 00 , 5208 43 00 , 5208 49 00 , 5208 51 00 , 5208 52 00 , 5208 59 10 , 5208 59 90 , 5209 31 00 , 5209 32 00 , 5209 39 00 , 5209 41 00 , 5209 42 00 , 5209 43 00 , 5209 49 00 , 5209 51 00 , 5209 52 00 , 5209 59 00 , 5210 31 00 , 5210 32 00 , 5210 39 00 , 5210 41 00 , 5210 49 00 , 5210 51 00 , 5210 59 00 , 5211 31 00 , 5211 32 00 , 5211 39 00 , 5211 41 00 , 5211 42 00 , 5211 43 00 , 5211 49 10 , 5211 49 90 , 5211 51 00 , 5211 52 00 , 5211 59 00 , 5212 13 10 , 5212 13 90 , 5212 14 10 , 5212 14 90 , 5212 15 10 , 5212 15 90 , 5212 23 10 , 5212 23 90 , 5212 24 10 , 5212 24 90 , 5212 25 10 , 5212 25 90 , ex 5811 00 00 , ex 6308 00 00

 

 

3

Sünteesstaapelkiududest või nende jäätmetest riie, v.a telgedel kootud pael, karusriie (sh froteeriie) ja šenill

 

 

5512 11 00 , 5512 19 10 , 5512 19 90 , 5512 21 00 , 5512 29 10 , 5512 29 90 , 5512 91 00 , 5512 99 10 , 5512 99 90 , 5513 11 20 , 5513 11 90 , 5513 12 00 , 5513 13 00 , 5513 19 00 , 5513 21 00 , 5513 23 10 , 5513 23 90 , 5513 29 00 , 5513 31 00 , 5513 39 00 , 5513 41 00 , 5513 49 00 , 5514 11 00 , 5514 12 00 , 5514 19 10 , 5514 19 90 , 5514 21 00 , 5514 22 00 , 5514 23 00 , 5514 29 00 , 5514 30 10 , 5514 30 30 , 5514 30 50 , 5514 30 90 , 5514 41 00 , 5514 42 00 , 5514 43 00 , 5514 49 00 , 5515 11 10 , 5515 11 30 , 5515 11 90 , 5515 12 10 , 5515 12 30 , 5515 12 90 , 5515 13 11 , 5515 13 19 , 5515 13 91 , 5515 13 99 , 5515 19 10 , 5515 19 30 , 5515 19 90 , 5515 21 10 , 5515 21 30 , 5515 21 90 , 5515 22 11 , 5515 22 19 , 5515 22 91 , 5515 22 99 , 5515 29 00 , 5515 91 10 , 5515 91 30 , 5515 91 90 , 5515 99 20 , 5515 99 40 , 5515 99 80 , ex 5803 00 90 , ex 5905 00 70 , ex 6308 00 00

 

 

3 a)

millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

 

 

5512 19 10 , 5512 19 90 , 5512 29 10 , 5512 29 90 , 5512 99 10 , 5512 99 90 , 5513 21 00 , 5513 23 10 , 5513 23 90 , 5513 29 00 , 5513 31 00 , 5513 39 00 , 5513 41 00 , 5513 49 00 , 5514 21 00 , 5514 22 00 , 5514 23 00 , 5514 29 00 , 5514 30 10 , 5514 30 30 , 5514 30 50 , 5514 30 90 , 5514 41 00 , 5514 42 00 , 5514 43 00 , 5514 49 00 , 5515 11 30 , 5515 11 90 , 5515 12 30 , 5515 12 90 , 5515 13 19 , 5515 13 99 , 5515 19 30 , 5515 19 90 , 5515 21 30 , 5515 21 90 , 5515 22 19 , 5515 22 99 , ex 5515 29 00 , 5515 91 30 , 5515 91 90 , 5515 99 40 , 5515 99 80 , ex 5803 00 90 , ex 5905 00 70 , ex 6308 00 00

 

 

IB RÜHM

4

Särgid, T-särgid, kerged rull-, polo- või püstkaelusega peenkoes džemprid ja pulloverid (v.a lambavillast ja muude loomade villast), alussärgid jms tooted, silmkoelised või heegeldatud

6,48

154

6105 10 00 , 6105 20 10 , 6105 20 90 , 6105 90 10 , 6105 90 90 , 6109 10 00 , 6109 90 20 , 6109 90 90 , 6110 20 10 , 6110 30 10

5

Kampsunid, pulloverid, käisteta pulloverid, vestid, kaheosalised komplektid pulloverist ja kampsunist, kardiganid, ööjakid ja džemprid (v.a jakid, pintsakud ja bleiserid), anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, silmkoelised või heegeldatud

4,53

221

ex 6101 90 80 , 6101 20 90 , 6101 30 90 , 6102 10 90 , 6102 20 90 , 6102 30 90 , 6110 11 10 , 6110 11 30 , 6110 11 90 , 6110 12 10 , 6110 12 90 , 6110 19 10 , 6110 19 90 , 6110 20 91 , 6110 20 99 , 6110 30 91 , 6110 30 99

6

Meeste ja poiste riidest põlvpüksid, lühikesed püksid, v.a supelrõivad ja pikad püksid; naiste ja tüdrukute riidest püksid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipüksid, v.a kategooriasse 16 või 29 kuuluvad, puuvillased või keemilistest kiududest

1,76

568

6203 41 10 , 6203 41 90 , 6203 42 31 , 6203 42 33 , 6203 42 35 , 6203 42 90 , 6203 43 19 , 6203 43 90 , 6203 49 19 , 6203 49 50 , 6204 61 10 , 6204 62 31 , 6204 62 33 , 6204 62 39 , 6204 63 18 , 6204 69 18 , 6211 32 42 , 6211 33 42 , 6211 42 42 , 6211 43 42

7

Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud või mitte

5,55

180

6106 10 00 , 6106 20 00 , 6106 90 10 , 6206 20 00 , 6206 30 00 , 6206 40 00

8

Meeste ja poiste päevasärgid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud

4,60

217

ex 6205 90 80 , 6205 20 00 , 6205 30 00

IIA RÜHM

9

Puuvillane froteerätikuriie jm froteeriie; vannilinad, käte- ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud, puuvillasest froteerätikuriidest ja froteeriidest

 

 

5802 11 00 , 5802 19 00 , ex 6302 60 00

 

 

20

Voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud

 

 

6302 21 00 , 6302 22 90 , 6302 29 90 , 6302 31 00 , 6302 32 90 , 6302 39 90

 

 

22

Lõng sünteesstaapelkiududest või sünteeskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata

 

 

5508 10 10 , 5509 11 00 , 5509 12 00 , 5509 21 00 , 5509 22 00 , 5509 31 00 , 5509 32 00 , 5509 41 00 , 5509 42 00 , 5509 51 00 , 5509 52 00 , 5509 53 00 , 5509 59 00 , 5509 61 00 , 5509 62 00 , 5509 69 00 , 5509 91 00 , 5509 92 00 , 5509 99 00

 

 

22 a)

millest: akrüülkiud

 

 

ex 5508 10 10 , 5509 31 00 , 5509 32 00 , 5509 61 00 , 5509 62 00 , 5509 69 00

 

 

23

Lõng tehisstaapelkiududest või tehiskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata

 

 

5508 20 10 , 5510 11 00 , 5510 12 00 , 5510 20 00 , 5510 30 00 , 5510 90 00

 

 

32

Karusriie ja šenill (v.a puuvillane froteerätikuriie või froteeriie ja telgedel kootud pael) ja villased, puuvillased või keemilistest kiududest taftingpinnad

 

 

5801 10 00 , 5801 21 00 , 5801 22 00 , 5801 23 00 , 5801 26 00 , 5801 27 00 , 5801 31 00 , 5801 32 00 , 5801 33 00 , 5801 36 00 , 5801 37 00 , 5802 20 00 , 5802 30 00

 

 

32 a)

millest: puuvillane pesusamet

 

 

5801 22 00

 

 

39

Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a puuvillasest froteerätikuriidest vm puuvillasest froteeriidest

 

 

6302 51 00 , 6302 53 90 , ex 6302 59 90 , 6302 91 00 , 6302 93 90 , ex 6302 99 90

 

 

IIB RÜHM

12

Sukkpüksid, retuusid, sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms tooted, silmkoelised või heegeldatud, v.a väikelastele mõeldud, sh veenilaiendite ravisukad, v.a kategooriasse 70 kuuluvad tooted

24,3 paari

41

ex 6115 10 10 , 6115 10 90 , 6115 22 00 , 6115 29 00 , 6115 30 11 , 6115 30 90 , 6115 94 00 , 6115 95 00 , 6115 96 10 , 6115 96 99 , 6115 99 00

13

Meeste ja poiste aluspüksid, naiste ja tüdrukute pikendatud sääreosaga aluspüksid ja püksikud, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

17

59

6107 11 00 , 6107 12 00 , 6107 19 00 , 6108 21 00 , 6108 22 00 , 6108 29 00 , ex 6212 10 10 , ex 9619 00 50

14

Meeste ja poiste riidest mantlid, vihmamantlid, keebid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a parkad) (kuuluvad kategooriasse 21)

0,72

1 389

6201 11 00 , ex 6201 12 10 , ex 6201 12 90 , ex 6201 13 10 , ex 6201 13 90 , 6210 20 00

15

Naiste ja tüdrukute riidest mantlid, vihmamantlid, keebid; jakid, pintsakud ja bleiserid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a parkad) (kuuluvad kategooriasse 21)

0,84

1 190

6202 11 00 , ex 6202 12 10 , ex 6202 12 90 , ex 6202 13 10 , ex 6202 13 90 , 6204 31 00 , 6204 32 90 , 6204 33 90 , 6204 39 19 , 6210 30 00

16

Meeste ja poiste ülikonnad ja komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; meeste ja poiste puuvillased või keemilistest kiududest voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest

0,80

1 250

6203 11 00 , 6203 12 00 , 6203 19 10 , 6203 19 30 , 6203 22 80 , 6203 23 80 , 6203 29 18 , 6203 29 30 , 6211 32 31 , 6211 33 31

17

Meeste ja poiste jakid, pintsakud ning bleiserid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

1,43

700

6203 31 00 , 6203 32 90 , 6203 33 90 , 6203 39 19

18

Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6207 11 00 , 6207 19 00 , 6207 21 00 , 6207 22 00 , 6207 29 00 , 6207 91 00 , 6207 99 10 , 6207 99 90

 

 

Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6208 11 00 , 6208 19 00 , 6208 21 00 , 6208 22 00 , 6208 29 00 , 6208 91 00 , 6208 92 00 , 6208 99 00 , ex 6212 10 10 , ex 9619 00 50

 

 

19

Taskurätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud

59

17

6213 20 00 , ex 6213 90 00

21

Parkad; anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipluusid, v.a kategooriasse 16 või 29 kuuluvad, puuvillast või keemilistest kiududest

2,3

435

ex 6201 12 10 , ex 6201 12 90 , ex 6201 13 10 , ex 6201 13 90 , 6201 91 00 , 6201 92 00 , 6201 93 00 , ex 6202 12 10 , ex 6202 12 90 , ex 6202 13 10 , ex 6202 13 90 , 6202 91 00 , 6202 92 00 , 6202 93 00 , 6211 32 41 , 6211 33 41 , 6211 42 41 , 6211 43 41

24

Meeste ja poiste öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

3,9

257

6107 21 00 , 6107 22 00 , 6107 29 00 , 6107 91 00 , ex 6107 99 00

Naiste ja tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud

6108 31 00 , 6108 32 00 , 6108 39 00 , 6108 91 00 , 6108 92 00 , ex 6108 99 00

26

Naiste ja tüdrukute kleidid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

3,1

323

6104 41 00 , 6104 42 00 , 6104 43 00 , 6104 44 00 , 6204 41 00 , 6204 42 00 , 6204 43 00 , 6204 44 00

27

Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud

2,6

385

6104 51 00 , 6104 52 00 , 6104 53 00 , 6104 59 00 , 6204 51 00 , 6204 52 00 , 6204 53 00 , 6204 59 10

28

Püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

1,61

620

6103 41 00 , 6103 42 00 , 6103 43 00 , ex 6103 49 00 , 6104 61 00 , 6104 62 00 , 6104 63 00 , ex 6104 69 00

29

Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; naiste ja tüdrukute voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest, puuvillased või keemilistest kiududest

1,37

730

6204 11 00 , 6204 12 00 , 6204 13 00 , 6204 19 10 , 6204 21 00 , 6204 22 80 , 6204 23 80 , 6204 29 18 , 6211 42 31 , 6211 43 31

31

Rinnahoidjad, riidest, silmkoelised või heegeldatud

18,2

55

ex 6212 10 10 , 6212 10 90

68

Väikelaste rõivad ja rõivamanused, v.a kategooriatesse 10 ja 87 kuuluvad väikelaste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, ning kategooriasse 88 kuuluvad väikelaste sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6111 90 19 , 6111 20 90 , 6111 30 90 , ex 6111 90 90 , ex 6209 90 10 , ex 6209 20 00 , ex 6209 30 00 , ex 6209 90 90 , ex 9619 00 50

 

 

73

Spordidressid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

1,67

600

6112 11 00 , 6112 12 00 , 6112 19 00

76

Meeste ja poiste töö- või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6203 22 10 , 6203 23 10 , 6203 29 11 , 6203 32 10 , 6203 33 10 , 6203 39 11 , 6203 42 11 , 6203 42 51 , 6203 43 11 , 6203 43 31 , 6203 49 11 , 6203 49 31 , 6211 32 10 , 6211 33 10

 

 

Naiste ja tüdrukute põlled, kitlid ja muud töö- või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6204 22 10 , 6204 23 10 , 6204 29 11 , 6204 32 10 , 6204 33 10 , 6204 39 11 , 6204 62 11 , 6204 62 51 , 6204 63 11 , 6204 63 31 , 6204 69 11 , 6204 69 31 , 6211 42 10 , 6211 43 10

 

 

77

Suusakostüümid, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6211 20 00

 

 

78

Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 26, 27, 29, 68, 72, 76 ja 77

 

 

6203 41 30 , 6203 42 59 , 6203 43 39 , 6203 49 39 , 6204 61 85 , 6204 62 59 , 6204 62 90 , 6204 63 39 , 6204 63 90 , 6204 69 39 , 6204 69 50 , 6210 40 00 , 6210 50 00 , 6211 32 90 , 6211 33 90 , ex 6211 39 00 , 6211 42 90 , 6211 43 90 , ex 6211 49 00 , ex 9619 00 50

 

 

83

Mantlid, jakid, pintsakud, bleiserid ja teised rõivad, sh suusaülikonnad, silmkoelised ja heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 4, 5, 7, 13, 24, 26, 27, 28, 68, 69, 72, 73, 74, 75

 

 

ex 6101 90 20 , 6101 20 10 , 6101 30 10 , 6102 10 10 , 6102 20 10 , 6102 30 10 , 6103 31 00 , 6103 32 00 , 6103 33 00 , ex 6103 39 00 , 6104 31 00 , 6104 32 00 , 6104 33 00 , ex 6104 39 00 , 6112 20 00 , 6113 00 90 , 6114 20 00 , 6114 30 00 , ex 6114 90 00 , ex 9619 00 50

 

 

IIIA RÜHM

33

Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms, laiusega alla 3 m

 

 

5407 20 11

 

 

Kotid kaupade pakendamiseks, valmistatud ribadest vms, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6305 32 19 , 6305 33 90

 

 

34

Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms, laiusega 3 m ja rohkem

 

 

5407 20 19

 

 

35

Sünteesfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks

 

 

5407 10 00 , 5407 20 90 , 5407 30 00 , 5407 41 00 , 5407 42 00 , 5407 43 00 , 5407 44 00 , 5407 51 00 , 5407 52 00 , 5407 53 00 , 5407 54 00 , 5407 61 10 , 5407 61 30 , 5407 61 50 , 5407 61 90 , 5407 69 10 , 5407 69 90 , 5407 71 00 , 5407 72 00 , 5407 73 00 , 5407 74 00 , 5407 81 00 , 5407 82 00 , 5407 83 00 , 5407 84 00 , 5407 91 00 , 5407 92 00 , 5407 93 00 , 5407 94 00 , ex 5811 00 00 , ex 5905 00 70

 

 

35 a)

millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

 

 

ex 5407 10 00 , ex 5407 20 90 , ex 5407 30 00 , 5407 42 00 , 5407 43 00 , 5407 44 00 , 5407 52 00 , 5407 53 00 , 5407 54 00 , 5407 61 30 , 5407 61 50 , 5407 61 90 , 5407 69 90 , 5407 72 00 , 5407 73 00 , 5407 74 00 , 5407 82 00 , 5407 83 00 , 5407 84 00 , 5407 92 00 , 5407 93 00 , 5407 94 00 , ex 5811 00 00 , ex 5905 00 70

 

 

36

Tehisfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks

 

 

5408 10 00 , 5408 21 00 , 5408 22 10 , 5408 22 90 , 5408 23 00 , 5408 24 00 , 5408 31 00 , 5408 32 00 , 5408 33 00 , 5408 34 00 , ex 5811 00 00 , ex 5905 00 70

 

 

36 a)

millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

 

 

ex 5408 10 00 , 5408 22 10 , 5408 22 90 , 5408 23 00 , 5408 24 00 , 5408 32 00 , 5408 33 00 , 5408 34 00 , ex 5811 00 00 , ex 5905 00 70

 

 

37

Tehisstaapelkiududest riie

 

 

5516 11 00 , 5516 12 00 , 5516 13 00 , 5516 14 00 , 5516 21 00 , 5516 22 00 , 5516 23 10 , 5516 23 90 , 5516 24 00 , 5516 31 00 , 5516 32 00 , 5516 33 00 , 5516 34 00 , 5516 41 00 , 5516 42 00 , 5516 43 00 , 5516 44 00 , 5516 91 00 , 5516 92 00 , 5516 93 00 , 5516 94 00 , ex 5803 00 90 , ex 5905 00 70

 

 

37 a)

millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud

 

 

5516 12 00 , 5516 13 00 , 5516 14 00 , 5516 22 00 , 5516 23 10 , 5516 23 90 , 5516 24 00 , 5516 32 00 , 5516 33 00 , 5516 34 00 , 5516 42 00 , 5516 43 00 , 5516 44 00 , 5516 92 00 , 5516 93 00 , 5516 94 00 , ex 5803 00 90 , ex 5905 00 70

 

 

38 A

Silmkoeline või heegeldatud sünteetiline kardinakangas, sh võrkriidest kardinakangas

 

 

ex 6005 36 00 , ex 6005 37 00 , ex 6005 38 00 , ex 6005 39 00 , ex 6006 31 00 , ex 6006 32 00 , ex 6006 33 00 , ex 6006 34 00

 

 

38 B

Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6303 91 00 , ex 6303 92 90 , ex 6303 99 90

 

 

40

Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

 

 

ex 6303 91 00 , ex 6303 92 90 , ex 6303 99 90 , 6304 19 10 , ex 6304 19 90 , 6304 92 00 , ex 6304 93 00 , ex 6304 99 00

 

 

41

Sünteesfilamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata, v.a tekstureerimata ühekordne lõng, nullkeeruga või keerdumusega kuni 50 keerdu meetril

 

 

5401 10 12 , 5401 10 14 , 5401 10 16 , 5401 10 18 , 5402 11 00 , 5402 19 00 , 5402 20 00 , 5402 31 00 , 5402 32 00 , 5402 33 00 , 5402 34 00 , 5402 39 00 , 5402 44 00 , 5402 48 00 , 5402 49 00 , 5402 51 00 , 5402 52 00 , 5402 53 00 , 5402 59 00 , 5402 61 00 , 5402 62 00 , 5402 63 00 , 5402 69 00 , ex 5604 90 10 , ex 5604 90 90

 

 

42

Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata

 

 

5401 20 10

 

 

Tehiskiududest lõng; tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng

 

 

5403 10 00 , 5403 32 00 , ex 5403 33 00 , 5403 39 00 , 5403 41 00 , 5403 42 00 , 5403 49 00 , ex 5604 90 10

 

 

43

Lõng keemilistest filamentkiududest, lõng tehisstaapelkiududest, puuvillane lõng, jaemüügiks pakendatud

 

 

5204 20 00 , 5207 10 00 , 5207 90 00 , 5401 10 90 , 5401 20 90 , 5406 00 00 , 5508 20 90 , 5511 30 00

 

 

46

Kraasitud või kammitud lamba- või tallevill või muude loomade vill

 

 

5105 10 00 , 5105 21 00 , 5105 29 00 , 5105 31 00 , 5105 39 00

 

 

47

Lõng lamba või tallede kraasvillast (kraaslõng) või muude loomade kraasvillast, jaemüügiks pakendamata

 

 

5106 10 10 , 5106 10 90 , 5106 20 10 , 5106 20 91 , 5106 20 99 , 5108 10 10 , 5108 10 90

 

 

48

Lõng lamba või tallede kammvillast (kammlõng) või muude loomade kammvillast, jaemüügiks pakendamata

 

 

5107 10 10 , 5107 10 90 , 5107 20 10 , 5107 20 30 , 5107 20 51 , 5107 20 59 , 5107 20 91 , 5107 20 99 , 5108 20 10 , 5108 20 90

 

 

49

Lõng lamba- või tallevillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud

 

 

5109 10 10 , 5109 10 90 , 5109 90 00

 

 

50

Riie lamba või tallede villast või muude loomade villast

 

 

5111 11 00 , 5111 19 00 , 5111 20 00 , 5111 30 10 , 5111 30 80 , 5111 90 10 , 5111 90 91 , 5111 90 98 , 5112 11 00 , 5112 19 00 , 5112 20 00 , 5112 30 10 , 5112 30 80 , 5112 90 10 , 5112 90 91 , 5112 90 98

 

 

51

Kraasitud ja kammitud puuvill

 

 

5203 00 00

 

 

53

Puuvillane ažuurne riie

 

 

5803 00 10

 

 

54

Tehisstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud

 

 

5507 00 00

 

 

55

Sünteesstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud

 

 

5506 10 00 , 5506 20 00 , 5506 40 00 , 5506 90 00

 

 

56

Lõng sünteesstaapelkiududest (sh jäätmed), jaemüügiks pakendatud

 

 

5508 10 90 , 5511 10 00 , 5511 20 00

 

 

58

Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte

 

 

5701 10 10 , 5701 10 90 , 5701 90 10 , 5701 90 90

 

 

59

Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, v.a kategooriasse 58 kuuluvad vaibad

 

 

5702 10 00 , 5702 31 10 , 5702 31 80 , 5702 32 00 , ex 5702 39 00 , 5702 41 10 , 5702 41 90 , 5702 42 00 , ex 5702 49 00 , 5702 50 10 , 5702 50 31 , 5702 50 39 , ex 5702 50 90 , 5702 91 00 , 5702 92 10 , 5702 92 90 , ex 5702 99 00 , 5703 10 00 , 5703 20 12 , 5703 20 18 , 5703 20 92 , 5703 20 98 , 5703 30 12 , 5703 30 18 , 5703 30 82 , 5703 30 88 , 5703 90 20 , 5703 90 80 , 5704 10 00 , 5704 20 00 , 5704 90 00 , 5705 00 30 , ex 5705 00 80

 

 

60

Käsitsi valmistatud seinavaibad (gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad

 

 

5805 00 00

 

 

61

Telgedel kootud paelad ja muud paelad (lauspaelad), mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata, v.a kategooriasse 62 kuuluvad etiketid jms tooted

Elastikriie ja -posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud), mis on valmistatud kumminiidiga ühendatud tekstiilmaterjalidest

 

 

ex 5806 10 00 , 5806 20 00 , 5806 31 00 , 5806 32 10 , 5806 32 90 , 5806 39 00 , 5806 40 00

 

 

62

Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist)

 

 

5606 00 91 , 5606 00 99

 

 

Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena

 

 

5804 10 10 , 5804 10 90 , 5804 21 00 , 5804 29 00 , 5804 30 00

 

 

Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, meetrikaubana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud

 

 

5807 10 10 , 5807 10 90

 

 

Punutud paelad ja posamendid meetrikaubana; tutid jms tooted

 

 

5808 10 00 , 5808 90 00

 

 

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

 

 

5810 10 10 , 5810 10 90 , 5810 91 10 , 5810 91 90 , 5810 92 10 , 5810 92 90 , 5810 99 10 , 5810 99 90

 

 

63

Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist kumminiiti

 

 

5906 91 00 , ex 6002 40 00 , 6002 90 00 , ex 6004 10 00 , 6004 90 00

 

 

Raššelpits ja sünteetilistest kiududest kõrge karusega kangas

 

 

ex 6001 10 00 , 6003 30 10 , ex 6005 36 00 , ex 6005 37 00 , ex 6005 38 00 , ex 6005 39 00

 

 

65

Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriatesse 38 A ja 63 kuuluv kangas, villane, puuvillane või keemilistest kiududest

 

 

5606 00 10 , ex 6001 10 00 , 6001 21 00 , 6001 22 00 , ex 6001 29 00 , 6001 91 00 , 6001 92 00 , ex 6001 99 00 , ex 6002 40 00 , 6003 10 00 , 6003 20 00 , 6003 30 90 , 6003 40 00 , ex 6004 10 00 , 6005 90 10 , 6005 21 00 , 6005 22 00 , 6005 23 00 , 6005 24 00 , 6005 35 00 , ex 6005 36 00 , ex 6005 37 00 , ex 6005 38 00 , ex 6005 39 00 , 6005 41 00 , 6005 42 00 , 6005 43 00 , 6005 44 00 , 6006 10 00 , 6006 21 00 , 6006 22 00 , 6006 23 00 , 6006 24 00 , ex 6006 31 00 , ex 6006 32 00 , ex 6006 33 00 , ex 6006 34 00 , 6006 41 00 , 6006 42 00 , 6006 43 00 , 6006 44 00

 

 

66

Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised ja heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

 

 

6301 10 00 , 6301 20 90 , 6301 30 90 , ex 6301 40 90 , ex 6301 90 90

 

 

IIIB RÜHM

10

Silmkoelised või heegeldatud sõrm-, laba- ja sõrmedeta kindad

17 paari

59

6111 90 11 , 6111 20 10 , 6111 30 10 , ex 6111 90 90 , 6116 10 20 , 6116 10 80 , 6116 91 00 , 6116 92 00 , 6116 93 00 , 6116 99 00

67

Silmkoelised või heegeldatud rõivamanused, v.a väikelastele; silmkoeline või heegeldatud iga liiki kodutekstiil; kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed, silmkoelised või heegeldatud; silmkoelised või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud silmkoelised või heegeldatud tooted, sh rõivaste või rõivamanuste osad

 

 

5807 90 90 , 6113 00 10 , 6117 10 00 , 6117 80 10 , 6117 80 80 , 6117 90 00 , 6301 20 10 , 6301 30 10 , 6301 40 10 , 6301 90 10 , 6302 10 00 , 6302 40 00 , ex 6302 60 00 , 6303 12 00 , 6303 19 00 , 6304 11 00 , 6304 20 00 , 6304 91 00 , ex 6305 20 00 , 6305 32 11 , ex 6305 32 90 , 6305 33 10 , ex 6305 39 00 , ex 6305 90 00 , 6307 10 10 , 6307 90 10 , ex 9619 00 40 , ex 9619 00 50

 

 

67 a)

millest: kotid kaupade pakendamiseks, polüetüleen- või polüpropüleenribadest

 

 

6305 32 11 , 6305 33 10

 

 

69

Naiste ja tüdrukute kombineed ja alusseelikud, silmkoelised või heegeldatud

7,8

128

6108 11 00 , 6108 19 00

70

Sünteeskiududest sukkpüksid ja retuusid, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi (6,7 teksi)

30,4 paari

33

ex 6115 10 10 , 6115 21 00 , 6115 30 19

Naiste sünteeskiududest sukad

ex 6115 10 10 , 6115 96 91

72

Supelrõivad, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

9,7

103

6112 31 10 , 6112 31 90 , 6112 39 10 , 6112 39 90 , 6112 41 10 , 6112 41 90 , 6112 49 10 , 6112 49 90 , 6211 11 00 , 6211 12 00

74

Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid

1,54

650

6104 13 00 , 6104 19 20 , ex 6104 19 90 , 6104 22 00 , 6104 23 00 , 6104 29 10 , ex 6104 29 90

75

Meeste ja poiste kostüümid ja komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid

0,80

1 250

6103 10 10 , 6103 10 90 , 6103 22 00 , 6103 23 00 , 6103 29 00

84

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villast, puuvillast või keemilistest kiududest

 

 

6214 20 00 , 6214 30 00 , 6214 40 00 , ex 6214 90 00

 

 

85

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest

17,9

56

6215 20 00 , 6215 90 00

86

Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte

8,8

114

6212 20 00 , 6212 30 00 , 6212 90 00

87

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6209 90 10 , ex 6209 20 00 , ex 6209 30 00 , ex 6209 90 90 , 6216 00 00

 

 

88

Sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud; muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6209 90 10 , ex 6209 20 00 , ex 6209 30 00 , ex 6209 90 90 , 6217 10 00 , 6217 90 00

 

 

90

Sünteeskiududest nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte

 

 

5607 41 00 , 5607 49 11 , 5607 49 19 , 5607 49 90 , 5607 50 11 , 5607 50 19 , 5607 50 30 , 5607 50 90

 

 

91

Telgid

 

 

6306 22 00 , 6306 29 00

 

 

93

Riidest kotid kaupade pakendamiseks, v.a polüetüleen- või polüpropüleenribadest

 

 

ex 6305 20 00 , ex 6305 32 90 , ex 6305 39 00

 

 

94

Tekstiilvatt ja tooted sellest; tekstiilkiud pikkusega maksimaalselt 5 mm (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed

 

 

5601 21 10 , 5601 21 90 , 5601 22 10 , 5601 22 90 , 5601 29 00 , 5601 30 00 , 9619 00 30

 

 

95

Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, v.a põrandakatted

 

 

5602 10 19 , 5602 10 31 , ex 5602 10 38 , 5602 10 90 , 5602 21 00 , ex 5602 29 00 , 5602 90 00 , ex 5807 90 10 , ex 5905 00 70 , 6210 10 10 , 6307 90 91

 

 

96

Lausriie ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, kaetud või katmata, lamineeritud või lamineerimata

 

 

5603 11 10 , 5603 11 90 , 5603 12 10 , 5603 12 90 , 5603 13 10 , 5603 13 90 , 5603 14 10 , 5603 14 90 , 5603 91 10 , 5603 91 90 , 5603 92 10 , 5603 92 90 , 5603 93 10 , 5603 93 90 , 5603 94 10 , 5603 94 90 , ex 5807 90 10 , ex 5905 00 70 , 6210 10 92 , 6210 10 98 , ex 6301 40 90 , ex 6301 90 90 , 6302 22 10 , 6302 32 10 , 6302 53 10 , 6302 93 10 , 6303 92 10 , 6303 99 10 , ex 6304 19 90 , ex 6304 93 00 , ex 6304 99 00 , ex 6305 32 90 , ex 6305 39 00 , 6307 10 30 , 6307 90 92 , ex 6307 90 98 , ex 9619 00 40 , ex 9619 00 50

 

 

97

Nöörist, paelast või köiest võrgud ja võrgulinad ning valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, paelast või köiest

 

 

5608 11 20 , 5608 11 80 , 5608 19 11 , 5608 19 19 , 5608 19 30 , 5608 19 90 , 5608 90 00

 

 

98

Muud tooted lõngast, nöörist, paelast, trossidest või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted

 

 

5609 00 00 , 5905 00 10

 

 

99

Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie

 

 

5901 10 00 , 5901 90 00

 

 

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

 

 

5904 10 00 , 5904 90 00

 

 

Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks

 

 

5906 10 00 , 5906 99 10 , 5906 99 90

 

 

Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse 100 kuuluv riie

 

 

5907 00 00

 

 

100

Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie

 

 

5903 10 10 , 5903 10 90 , 5903 20 10 , 5903 20 90 , 5903 90 10 , 5903 90 91 , 5903 90 99

 

 

101

Nöörid, paelad, köied ja trossid, punutud või mitte, v.a sünteeskiududest

 

 

ex 5607 90 90

 

 

109

Presentkatted, purjed, markiisid ja päikesekatted

 

 

6306 12 00 , 6306 19 00 , 6306 30 00

 

 

110

Riidest õhkmadratsid

 

 

6306 40 00

 

 

111

Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid

 

 

6306 90 00

 

 

112

Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse 113 ja 114 kuuluvad tooted

 

 

6307 20 00 , ex 6307 90 98

 

 

113

Põranda-, nõudepesu- ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6307 10 90

 

 

114

Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks

 

 

5902 10 10 , 5902 10 90 , 5902 20 10 , 5902 20 90 , 5902 90 10 , 5902 90 90 , 5908 00 00 , 5909 00 10 , 5909 00 90 , 5910 00 00 , 5911 10 00 , ex 5911 20 00 , 5911 31 11 , 5911 31 19 , 5911 31 90 , 5911 32 11 , 5911 32 19 , 5911 32 90 , 5911 40 00 , 5911 90 10 , 5911 90 91 , 5911 90 99

 

 

IV RÜHM

115

Linane või ramjeelõng

 

 

5306 10 10 , 5306 10 30 , 5306 10 50 , 5306 10 90 , 5306 20 10 , 5306 20 90 , 5308 90 12 , 5308 90 19

 

 

117

Linane või ramjeeriie

 

 

5309 11 10 , 5309 11 90 , 5309 19 00 , 5309 21 00 , 5309 29 00 , 5311 00 10 , ex 5803 00 90 , 5905 00 30

 

 

118

Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6302 29 10 , 6302 39 20 , 6302 59 10 , ex 6302 59 90 , 6302 99 10 , ex 6302 99 90

 

 

120

Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6303 99 90 , 6304 19 30 , ex 6304 99 00

 

 

121

Nöörid, paelad, köied ja trossid lina- või ramjeekiust, punutud või mitte

 

 

ex 5607 90 90

 

 

122

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

ex 6305 90 00

 

 

123

Karusriie ja šenill lina- või ramjeekiust, v.a telgedel kootud pael

 

 

5801 90 10 , ex 5801 90 90

 

 

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud

 

 

ex 6214 90 00

 

 

V RÜHM

124

Sünteesstaapelkiud

 

 

5501 10 00 , 5501 20 00 , 5501 30 00 , 5501 40 00 , 5501 90 00 , 5503 11 00 , 5503 19 00 , 5503 20 00 , 5503 30 00 , 5503 40 00 , 5503 90 00 , 5505 10 10 , 5505 10 30 , 5505 10 50 , 5505 10 70 , 5505 10 90

 

 

125 A

Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 41 kuuluv lõng

 

 

5402 45 00 , 5402 46 00 , 5402 47 00

 

 

125 B

Sünteesmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

 

 

5404 11 00 , 5404 12 00 , 5404 19 00 , 5404 90 10 , 5404 90 90 , ex 5604 90 10 , ex 5604 90 90

 

 

126

Tehisstaapelkiud

 

 

5502 10 00 , 5502 90 00 , 5504 10 00 , 5504 90 00 , 5505 20 00

 

 

127 A

Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 42 kuuluv lõng

 

 

5403 31 00 , ex 5403 32 00 , ex 5403 33 00

 

 

127 B

Tehistekstiilmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal

 

 

5405 00 00 , ex 5604 90 90

 

 

128

Loomakarvad, kraasitud või kammitud

 

 

5105 40 00

 

 

129

Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

 

 

5110 00 00

 

 

130 A

Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng

 

 

5004 00 10 , 5004 00 90 , 5006 00 10

 

 

130 B

Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid

 

 

5005 00 10 , 5005 00 90 , 5006 00 90 , ex 5604 90 90

 

 

131

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng

 

 

5308 90 90

 

 

132

Paberlõng

 

 

5308 90 50

 

 

133

Kanepilõng

 

 

5308 20 10 , 5308 20 90

 

 

134

Metalliseeritud lõng

 

 

5605 00 00

 

 

135

Loomakarvadest või hobusejõhvist riie

 

 

5113 00 00

 

 

136

Siidist või siidijääkidest riie

 

 

5007 10 00 , 5007 20 11 , 5007 20 19 , 5007 20 21 , 5007 20 31 , 5007 20 39 , 5007 20 41 , 5007 20 51 , 5007 20 59 , 5007 20 61 , 5007 20 69 , 5007 20 71 , 5007 90 10 , 5007 90 30 , 5007 90 50 , 5007 90 90 , 5803 00 30 , ex 5905 00 90 , ex 5911 20 00

 

 

137

Siidist või siidijääkidest karusriie, šenill ja telgedel kootud pael

 

 

ex 5801 90 90 , ex 5806 10 00

 

 

138

Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee

 

 

5311 00 90 , ex 5905 00 90

 

 

139

Metallniidist või metalliseeritud lõngast riie

 

 

5809 00 00

 

 

140

Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

 

 

ex 6001 10 00 , ex 6001 29 00 , ex 6001 99 00 , 6003 90 00 , 6005 90 90 , 6006 90 00

 

 

141

Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud

 

 

ex 6301 90 90

 

 

142

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted sisalist või muude agaavi perekonna taimede kiust või manillakanepist

 

 

ex 5702 39 00 , ex 5702 49 00 , ex 5702 50 90 , ex 5702 99 00 , ex 5705 00 80

 

 

144

Loomakarvadest vilt

 

 

ex 5602 10 38 , ex 5602 29 00

 

 

145

Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist

 

 

ex 5607 90 20 , ex 5607 90 90

 

 

146 A

Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude agaavi perekonna taimede kiust

 

 

ex 5607 21 00

 

 

146 B

Nöörid, paelad või köied sisalist või muude agaavi perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146 A kuuluvad tooted

 

 

ex 5607 21 00 , 5607 29 00

 

 

146 C

Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

 

 

ex 5607 90 20

 

 

147

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata

 

 

ex 5003 00 00

 

 

148 A

Džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest lõng

 

 

5307 10 00 , 5307 20 00

 

 

148 B

Kookoslõng

 

 

5308 10 00

 

 

149

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega üle 150 cm

 

 

5310 10 90 , ex 5310 90 00

 

 

150

Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega kuni 150 cm; džuudist või muudest niinekiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid

 

 

5310 10 10 , ex 5310 90 00 , 5905 00 50 , 6305 10 90

 

 

151 A

Kookoskiust põrandakatted

 

 

5702 20 00

 

 

151 B

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted džuudist või muudest niinekiududest, v.a tafting- ja flokeeritud tooted

 

 

ex 5702 39 00 , ex 5702 49 00 , ex 5702 50 90 , ex 5702 99 00

 

 

152

Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niinekiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted

 

 

5602 10 11

 

 

153

Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest

 

 

6305 10 10

 

 

154

Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid

 

 

5001 00 00

 

 

Toorsiid (nullkeeruga)

 

 

5002 00 00

 

 

Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata

 

 

ex 5003 00 00

 

 

Lambavill, kraasimata ja kammimata

 

 

5101 11 00 , 5101 19 00 , 5101 21 00 , 5101 29 00 , 5101 30 00

 

 

Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata

 

 

5102 11 00 , 5102 19 10 , 5102 19 30 , 5102 19 40 , 5102 19 90 , 5102 20 00

 

 

Lamba- vm loomade villa või karvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid

 

 

5103 10 10 , 5103 10 90 , 5103 20 00 , 5103 30 00

 

 

Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäägid

 

 

5104 00 00

 

 

Linakiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

 

 

5301 10 00 , 5301 21 00 , 5301 29 00 , 5301 30 00

 

 

Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookoskiud ja abaka

 

 

5305 00 00

 

 

Puuvill, kraasimata ja kammimata

 

 

5201 00 10 , 5201 00 90

 

 

Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

 

 

5202 10 00 , 5202 91 00 , 5202 99 00

 

 

Kanep (Cannabis sativa L.), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

 

 

5302 10 00 , 5302 90 00

 

 

Abaka (manillakanep ehk Musa textilis Nee), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

 

 

5305 00 00

 

 

Džuut jm niinekiud (v.a lina-, kanepi- ja ramjeekiud), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: džuudi jt niinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

 

 

5303 10 00 , 5303 90 00

 

 

Muud taimsed tekstiilkiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

 

 

5305 00 00

 

 

156

Naiste ja tüdrukute pluusid ja pulloverid siidist või siidijääkidest, silmkoelised või heegeldatud

 

 

6106 90 30 , ex 6110 90 90

 

 

157

Rõivad, silmkoelised või heegeldatud, v.a kategooriatesse 1–123 ja 156 kuuluvad rõivad

 

 

ex 6101 90 20 , ex 6101 90 80 , 6102 90 10 , 6102 90 90 , ex 6103 39 00 , ex 6103 49 00 , ex 6104 19 90 , ex 6104 29 90 , ex 6104 39 00 , 6104 49 00 , ex 6104 69 00 , 6106 90 50 , 6106 90 90 , ex 6107 99 00 , ex 6108 99 00 , 6110 90 10 , ex 6110 90 90 , ex 6111 90 90 , ex 6114 90 00

 

 

159

Kleidid, pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised või heegeldatud, siidist või siidijääkidest

 

 

6204 49 10 , 6206 10 00

 

 

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms tooted siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised või heegeldatud

 

 

6214 10 00

 

 

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist või siidijääkidest

 

 

6215 10 00

 

 

160

Taskurätikud siidist või siidijääkidest

 

 

ex 6213 90 00

 

 

161

Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, mis ei kuulu kategooriatesse 1–123 ja 159

 

 

6201 19 00 , 6201 99 00 , 6202 19 00 , 6202 99 00 , 6203 19 90 , 6203 29 90 , 6203 39 90 , 6203 49 90 , 6204 19 90 , 6204 29 90 , 6204 39 90 , 6204 49 90 , 6204 59 90 , 6204 69 90 , 6205 90 10 , ex 6205 90 80 , 6206 90 10 , 6206 90 90 , ex 6211 20 00 , ex 6211 39 00 , ex 6211 49 00 , ex 9619 00 50

 

 

163

Ažuurne riie ja tooted ažuursest riidest, jaemüügiks pakendatud

 

 

3005 90 31 “

 

 


6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/35


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/174,

2. veebruar 2018,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta seoses ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist, leibkonna koosseisu ja tulu muutumist käsitlevate teiseste sihtmuutujate 2019. aasta loeteluga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1177/2003 tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõike 2 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1177/2003 kehtestati tulu ja elutingimusi käsitleva Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks ühine raamistik, millega tagatakse, et riiklikul ja liidu tasandil on kättesaadavad võrreldavad ja ajakohastatud läbilõike- ja kestevandmed tulu ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme ja struktuuri kohta.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1177/2003 artikli 15 lõike 2 punkti f kohaselt võetakse igal aastal vastu rakendusmeetmed, et määrata kindlaks EU-SILCi läbilõikeosasse asjaomasel aastal lisatavad teisesed sihtvaldkonnad ja -muutujad. Seepärast tuleks vastu võtta rakendusmeetmed, millega määratakse kindlaks ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist, leibkonna koosseisu ja tulu muutumist käsitleva 2019. aasta mooduli teisesed sihtmuutujad ja nende identifikaatorid.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

EU-SILCi läbilõikeosasse kuuluva ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist, leibkonna koosseisu ja tulu muutumist käsitleva 2019. aasta mooduli teiseste sihtmuutujate ja identifikaatorite loetelu on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 165, 3.7.2003, lk 1.


LISA

EU-SILCi läbilõikeosasse kuuluva ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist, leibkonna koosseisu ja tulu muutumist käsitleva 2019. aasta mooduli teisesed sihtmuutujad ja identifikaatorid on järgmised.

1.   Üksused

Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist kajastavate muutujate andmed esitatakse kõigi praeguste leibkonnaliikmete kohta või asjakohasel juhul kõigi valitud andmeesitajate kohta, kelle vanus on üle 24 ja alla 60 aasta.

Tulu muutumist ja leibkonna koosseisu kajastav teave esitatakse leibkondade tasandil ja see kajastab kogu leibkonda.

2.   Andmete kogumise viis

Üksikisiku tasandi muutujate puhul on andmete kogumise viisiks isikuküsitlus kõigi leibkonnaliikmetega või asjakohasel juhul kõigi valitud andmeesitajatega, kelle vanus on üle 24 ja alla 60 aasta.

Leibkonna tasandi muutujate puhul on andmete kogumise viisiks isikuküsitlus leibkonna andmeesitajaga.

Kui asjaomane isik ajutiselt puudub või on vastamisvõimetu, on erandina lubatud vahendatud küsitlus.

3.   Vaatlusperiood

Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelist ülekandumist kajastavate muutujate puhul on vaatlusperiood aeg, mil küsitletav oli umbes 14aastane.

Tulu muutumist ja leibkonna koosseisu kajastavate muutujate puhul (leibkonnamaatriks) on vaatlusperiood praegune aeg.

4.   Ebasoodsate asjaolude põlvkondadevahelise ülekandumise alased mõisted

1)   Isa: inimene, keda küsitletav pidas oma isaks, kui ta oli 14aastane. Üldiselt on isa bioloogiline isa, aga kui küsitletav pidas vaatlusperioodil oma isaks kedagi teist, peavad vastused käsitlema seda inimest, isegi kui bioloogiline isa elas ja oli teada.

2)   Ema: inimene, keda küsitletav pidas oma emaks, kui ta oli 14aastane. Üldiselt on ema bioloogiline ema, aga kui küsitletav pidas vaatlusperioodil oma emaks kedagi teist, peavad vastused käsitlema seda inimest, isegi kui bioloogiline ema elas ja oli teada.

3)   Leibkond: leibkond, kus andmeesitaja elas, kui ta oli 14aastane.

Kui andmeesitaja vanemad olid lahutatud või elasid eraldi ja olid võrdselt tema hooldajad (pool aega kumbki lapsevanem), antakse andmeesitajale valikuvõimalus valida emb-kumb leibkond kas

objektiivsel alusel, st selle järgi, mis oli tema põhiaadress, kui ta oli 14aastane (vastavalt sellele, mis oli tema aadress rahvastikuregistris ja/või isikut tõendaval dokumendil), või

subjektiivsel alusel, st. selle järgi, kus ta tundis end rohkem kodus olevat, kui ta oli 14aastane.

Kui andmeesitaja vanemad olid lahutatud või elasid eraldi ning ei olnud võrdselt tema hooldajad, käsitatakse leibkonnana seda leibkonda, kus vastaja elas kogu aeg või enamasti.

Teisesed sihtmuutujad tuleb komisjonile (Eurostat) saata leibkonnaandmete toimikus (H-toimik) ja isikuandmete toimikus (P-toimik) esmaste sihtmuutujate järel.

 

Testmoodul 2019

Ebasoodsate asjaolude ülekandumine ühelt põlvkonnalt teisele

Muutuja

Kood

Sihtmuutuja

Perekonna andmed

PT220

 

Leibkonna tüüp, kui vastaja oli 14aastane

1

Tavaleibkond

2

Elas asutusleibkonnas või institutsioonis

PT220_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT230

 

Kas vastaja elas koos emaga, kui ta oli 14aastane?

1

Jah

2

Ema ei elanud samas leibkonnas, kuid me pidasime ühendust

3

Ema ei elanud samas leibkonnas ja meil puudus ka kontakt

4

Ei, ema oli surnud

PT0230_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT240

 

Kas vastaja elas koos isaga, kui ta oli 14aastane?

1

Jah

2

Isa ei elanud samas leibkonnas, kuid me pidasime ühendust

3

Isa ei elanud samas leibkonnas ja meil puudus ka kontakt

4

Ei, isa oli surnud

PT240_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT020

 

Mitu täiskasvanut elas leibkonnas, kui vastaja oli 14aastane?

Arv (kahekohaline) 0–99

PT020_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT030

 

Mitu last elas leibkonnas, kui vastaja oli 14aastane?

Arv (kahekohaline) 0–99

PT030_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT040

 

Mitu töötavat isikut elas leibkonnas, kui vastaja oli 14aastane?

Arv (kahekohaline) 0–99

PT040_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT250

 

Mis tüüpi asulas vastaja elas, kui ta oli 14aastane?

1

Suurlinn (üle 100 000 elaniku)

2

Linn või eeslinn (10 000 – 100 000 elanikku)

3

Maakoht, väikelinn või küla (alla 10 000 elaniku)

PT250_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT210

 

Omandisuhe elamispinna suhtes, kui vastaja oli 14aastane

1

Omanduses

2

Renditud

3

Eluase oli tasuta

– 1

Ei oska öelda

PT210_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

Vanemate taust

PT060

 

Isa sünniriik

 

Isa sünniriik (SCL GEO kahetäheline kood)

– 1

Ei oska öelda

PT060_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT070

 

Isa kodakondsus

 

Peamine riik, mille kodakondsus tal oli (SCL GEO kahetäheline kood)

– 1

Ei oska öelda

PT070_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT090

 

Ema sünniriik

 

Ema sünniriik (SCL GEO kahetäheline kood)

– 1

Ei oska öelda

PT090_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT100

 

Ema kodakondsus

 

Peamine riik, mille kodakondsus tal oli (SCL GEO kahetäheline kood)

– 1

Ei oska öelda

PT100_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

Andmed hariduse kohta

PT110

 

Isa kõrgeim omandatud haridustase

1

Madal haridustase (alus- või algharidus või keskhariduse madalam aste)

2

Keskmine haridustase (keskhariduse ülemine aste, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil)

3

Kõrge haridustase (keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus, magister või sellega võrdsustatud haridus, doktor või sellega võrdsustatud haridus)

– 1

Ei oska öelda

PT110_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT120

 

Ema kõrgeim omandatud haridustase

1

Madal haridustase (alus- või algharidus või keskhariduse madalam aste)

2

Keskmine haridustase (keskhariduse ülemine aste, kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil)

3

Kõrge haridustase (keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus, magister või sellega võrdsustatud haridus, doktor või sellega võrdsustatud haridus)

– 1

Ei oska öelda

PT120_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

Andmed töötamise kohta

PT130

 

Isa tööhõiveseisund, kui vastaja oli 14aastane

1

Täisajaga töötav töötaja

2

Osaajaga töötav töötaja

3

Töötas füüsilisest isikust ettevõtjana või pereettevõttes

4

Töötu/tööotsija

5

Pensionär

6

Alalise puudega ja/või töövõimetu

7

Tegi koduseid töid ja hooldas

8

Muu mitteaktiivne isik

– 1

Ei oska öelda

PT130_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT140

 

Kas isa töötas juhtival ametikohal, kui vastaja oli 14aastane?

1

Jah

2

Ei

– 1

Ei oska öelda

PT140_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 4

Ei kohaldata (isa ei töötanud / ei olnud töösuhtes)

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT150

 

Isa amet, kui vastaja oli 14aastane

 

ISCO-08(COM) kood (ühekohaline)

– 1

Ei oska öelda

PT150_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 4

Ei kohaldata (isa ei töötanud / ei olnud töösuhtes)

– 5

Ei kohaldata (isa viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT160

 

Ema tööhõiveseisund, kui vastaja oli 14aastane

1

Täisajaga töötav töötaja

2

Osaajaga töötav töötaja

3

Töötas füüsilisest isikust ettevõtjana või pereettevõttes

4

Töötu/tööotsija

5

Pensionär

6

Alalise puudega ja/või töövõimetu

7

Tegi koduseid töid ja hooldas

8

Muu mitteaktiivne isik

– 1

Ei oska öelda

PT160_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT170

 

Kas ema töötas juhtival ametikohal, kui vastaja oli 14aastane?

1

Jah

2

Ei

– 1

Ei oska öelda

PT170_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 4

Ei kohaldata (ema ei töötanud / ei olnud töösuhtes)

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT180

 

Ema amet, kui vastaja oli 14aastane

 

ISCO-08(COM) kood (ühekohaline)

– 1

Ei oska öelda

PT180_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 4

Ei kohaldata (ema ei töötanud / ei olnud töösuhtes)

– 5

Ei kohaldata (ema viibis eemal ja temaga puudus kontakt või oli surnud)

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

Materiaalne puudus

PT190

 

Leibkonna rahaline olukord, kui vastaja oli 14aastane

1

Väga halb

2

Halb

3

Mõõdukalt halb

4

Mõõdukalt hea

5

Hea

6

Väga hea

– 1

Ei oska öelda

PT190_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT260

 

Kas kooli jaoks hädavajalik (õpikud ja varustus) oli olemas, kui vastaja oli 14aastane?

1

Jah

2

Ei (rahapuuduse tõttu)

3

Ei (muudel põhjustel)

PT260_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT270

 

Kas vastaja sai 14aastasena iga päev liha-, kana- või kalatoitu (või samaväärset taimetoitu)?

1

Jah

2

Ei (rahapuuduse tõttu)

3

Ei (muudel põhjustel)

PT270_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

PT280

 

Kas vastajal oli 14aastasena ühenädalane puhkus kodunt eemal?

1

Jah

2

Ei (rahapuuduse tõttu)

3

Ei (muudel põhjustel)

PT280_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (elas asutusleibkonnas või institutsioonis)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 6

Ei ole vanuses 25–59

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

 

Valikuline testmoodul 2019

Sissetulekute ja leibkonna koosseisu muutumine

Muutuja

Kood

Sihtmuutuja

HI010

 

Sissetuleku muutumine võrreldes eelmise aastaga (MITTEKOHUSTUSLIK)

1

Suurenes

2

Jäi enam-vähem samaks

3

Vähenes

HI010_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

HI020

 

Suurenemise põhjus (MITTEKOHUSTUSLIK)

1

Palga indekseerimine/ümberhindamine

2

Tööaja pikenemine või palgatõus (samal töökohal)

3

Tööturule naasmine pärast haigust, lapse sündi, lapsehoolduspuhkust või lapse või haige või puudega isiku hooldamist

4

Tööleminek või töökohavahetus

5

Muutus leibkonna koosseisus

6

Sotsiaaltoetuste suurenemine

7

Muud

HI020_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (HI010≠1)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

HI030

 

Sissetuleku vähenemise põhjus (MITTEKOHUSTUSLIK)

1

Tööaja lühenemine, palga vähenemine (samal töökohal), soovimatu palga vähenemine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes

2

Lapse sünd või lapsehoolduspuhkus, lapse, haige või puudega isiku hooldamine

3

Töökohavahetus

4

Töö kaotus, töötuks jäämine, (oma) ettevõtte pankrot

5

Töövõime kaotus haigestumise või puude tõttu

6

Lahutus, kooselu lõppemine või muu muutus leibkonna koosseisus

7

Pensionile jäämine

8

Sotsiaaltoetuste vähenemine

9

Muud

HI030_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei kohaldata (HI010≠3)

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

HI040

 

Tulevane sissetulek (MITTEKOHUSTUSLIK)

1

Suureneb

2

Jääb samaks

3

Väheneb

HI040_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 3

Ei ole „valitud andmeesitaja“

– 7

Ei kohaldata (RB010≠2019)

HGYX (1)

 

Leibkonnamaatriks (MITTEKOHUSTUSLIK)  (2)

10

Elukaaslane (madal)

11

Abikaasa / registreeritud elukaaslane (kõrge)

12

Partner/vabaabielukaaslane (kõrge)

20

Poeg/tütar (madal)

21

Bioloogiline/lapsendatud poeg/tütar (kõrge)

22

Võõraspoeg/-tütar (kõrge)

30

Väimees/minia (madal; kõrge)

40

Lapselaps (madal; kõrge)

50

Vanem (madal)

51

Bioloogiline vanem / lapsendanud vanem (kõrge)

52

Võõrasvanem (kõrge)

60

Abikaasa vanem (madal; kõrge)

70

Vanavanem (madal; kõrge)

80

Vend/õde (madal)

81

Bioloogiline vend/õde (kõrge)

82

Võõrasvend/-õde (kõrge)

90

Muu sugulane (madal; kõrge)

95

Muu isik, kellega sugulus puudub (madal; kõrge)

99

Andmeid ei esitatud (madal; kõrge)

HGYX_F

1

Täidetud

– 1

Täitmata

– 2

Ei ole asjakohane (ühe inimesega leibkond)

– 7

Ei ole asjakohane (RB010≠2019)


(1)  X = 1,…, isikute arv leibkonnas – 1

Y = 2,…, isikute arv leibkonnas

Y > X.

(2)  Kasutada tuleb vastuse detailsusastet „madal“ või „kõrge“ või mõlemat.


6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/48


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2018/175,

2. veebruar 2018,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) II lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, (1) eriti selle artiklit 26,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas on sätestatud, et 9. tootekategooria „Puuviljadest valmistatud kange alkohoolne jook“ piiritusjookide müüginimetus peab olema „kange alkohoolne jook“, mis asub puuvilja, marja või köögivilja nimetuse järel. Mõnes ametlikus keeles on tavaks kasutada müüginimetusena puuvilja nimetust koos asjakohase järelliitega. Seepärast tuleks neis ametlikes keeltes lubada puuviljadest valmistatud kangete alkohoolsete jookide etiketil kasutada ka vastava järelliitega täiendatud puuviljanimetust sisaldavat müüginimetust.

(2)

Määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisas ei ole 10. tootekategooria „Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook“ määratlemisel selgelt ette nähtud õuna- ja pirnisiidri koos destilleerimise võimalust kõnealuse kategooria piiritusjoogi saamiseks. Mõnel juhul saadakse aga piiritusjooki traditsiooniliselt õuna- ja pirnisiidri koos destilleerimisel. Seepärast tuleks kõnealuse piiritusjoogikategooria määratlust muuta, et võimaldada sõnaselgelt õuna- ja pirnisiidri koos destilleerimist, kui see on traditsiooniliste tootmismeetodite korral ette nähtud. Nendeks juhtudeks on vaja kindlaks määrata ka vastavat müüginimetust käsitlevad eeskirjad. Selleks et mitte tekitada raskusi ettevõtjatele, on samuti asjakohane kehtestada enne käesoleva määruse jõustumist toodetud piiritusjookide müüginimetusi käsitlev üleminekusäte.

(3)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piiritusjoogituru komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

9. tootekategooria punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

puuviljadest valmistatud kange alkohoolse joogi müüginimetus on „kange alkohoolne jook“, mis asub puuvilja, marja või köögivilja nimetuse järel, näiteks: kirssidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk kirsch, ploomidest valmistatud kange alkohoolne jook ehk slivovits, mirabellidest, virsikutest, õuntest, pirnidest, aprikoosidest, viigimarjadest, tsitrusviljadest või viinamarjadest valmistatud kange alkohoolne jook või muud puuviljadest valmistatud kanged alkohoolsed joogid. Horvaadi, kreeka, poola, rumeenia, slovaki, sloveeni ja tšehhi keeles võib müüginimetusena kasutada ka puuvilja nimetust koos vastava järelliitega.

Neid võib koos puuvilja nimetusega tähistada ka nimetusega „wasser“.

Puuvilja nimetus võib müüginimetusena asendada sõna „kange alkohoolne jook“, millele eelneb puuvilja nimetus, üksnes järgmiste puuviljade või marjade puhul:

mirabell (Prunus domestica L. subsp. syriaca (Borkh.) Janch. ex Mansf.),

ploom (Prunus domestica L.),

ploom sordist ’Quetsch’ (Prunus domestica L.),

maasikapuu vili (Arbutus unedo L.),

õunasort ’Golden Delicious’.

Kui valitseb oht, et üks neist müüginimetustest ei ole lõpptarbijale hõlpsasti mõistetav, kasutatakse märgistamisel sõna „kange alkohoolne jook“, millele võib lisada selgituse.“;

2)

10. tootekategooria asendatakse järgmisega:

„10.

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook, pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ning õuntest ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook

a)

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook, pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ning õuntest ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook on piiritusjoogid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

i)

joogid on valmistatud ainult õuna- või pirnisiidri destilleerimisel alkoholisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, nii et destillaadil on puuviljadest tulenev lõhn ja maitse;

ii)

lenduvate ainete sisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on vähemalt 200 grammi;

iii)

maksimaalne metanoolisisaldus joogis ühe hektoliitri 100-mahuprotsendilise alkoholi kohta on 1 000 grammi.

Alapunktis i osutatud tingimusega ei välistata piiritusjooke, mis on saadud traditsiooniliste tootmismeetodite abil, mis võimaldavad õuna- ja pirnisiidrit koos destilleerida. Sellisel juhul on müüginimetus „õuntest ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook“.

b)

Õuntest valmistatud kange alkohoolse joogi, pirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi ning õuntest ja pirnidest valmistatud kange alkohoolse joogi minimaalne alkoholisisaldus on 37,5 mahuprotsenti.

c)

Joogile ei tohi lisada lahjendatud või lahjendamata alkoholi I lisa punkti 5 tähenduses.

d)

Õuntest valmistatud kange alkohoolne jook, pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ega õuntest ja pirnidest valmistatud kange alkohoolne jook ei tohi olla maitsestatud.

e)

Õuntest valmistatud kangele alkohoolsele joogile, pirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile ning õuntest ja pirnidest valmistatud kangele alkohoolsele joogile võib olla lisatud ainult karamelli värvuse parandamiseks.“

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa 10. tootekategooriasse kuuluvaid piiritusjooke, mille müüginimetused vastavad kõnealuse määruse nõuetele käesoleva määruse jõustumise ajal, võib turule viia kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.


OTSUSED

6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/50


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/176,

29. jaanuar 2018,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel vastu EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa „Transport“ muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu XIII lisa „Transport“.

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL (3).

(4)

Seetõttu tuleks EMP lepingu XIII lisa „Transport“ vastavalt muuta.

(5)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees põhinema lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees seoses EMP lepingu XIII lisa „Transport“ muutmise ettepanekuga, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. jaanuar 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PORODZANOV


(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).


EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2018,

…,

millega muudetakse EMP lepingu III lisa „Transport“

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (EMP leping), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2010/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (1).

(2)

Seetõttu tuleks EMP lepingu XIII lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu XIII lisa punkti 5 (välja jäetud) järele lisatakse järgmine punkt:

„5a.

32014 L 0094: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

a)

EFTA riikide puhul loetakse artikli 3 lõikes 5 fraasi „ELi toimimise lepingus“ asemel „EMP lepingus“;

b)

artiklit 6 ei kohaldata Islandi suhtes;

c)

käesolevat direktiivi ei kohaldata Liechtensteini suhtes.“

Artikkel 2

Direktiivi 2014/94/EL islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […], eeldusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*1).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP ühiskomitee sekretärid


(1)  ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

(*1)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]


SOOVITUSED

6.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/52


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2018/177,

2. veebruar 2018,

gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohase solidaarsusmehhanismi rakendamiseks liikmesriikidevahelistesse tehnilistesse, õiguslikesse ja rahalistesse kokkulepetesse lisatavate põhielementide kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1938 (mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010) (1) artikli 13 lõiget 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 lõikes 1 on sätestatud, et ELi energiapoliitika eesmärk on tagada energiaga varustamise kindlus liidus, tehes seda liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus.

(2)

Gaasivarustuskindluse määruse eesmärk on suurendada solidaarsust ja usaldust liikmesriikide vahel ja võimaldada gaasi siseturul toimida võimalikult kaua ka tarnete nappuse korral.

(3)

Määrusega kehtestatakse esimest korda liikmesriikidevahelise solidaarsuse mehhanism, mille abil leevendada tõsise hädaolukorra mõju liidus ning tagada, et gaas jõuks solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijateni.

(4)

Solidaarsusmehhanismi rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks peavad liikmesriigid leppima kahepoolsetes kokkulepetes kokku paljudes tehnilistes, õiguslikes ja rahalistes küsimustes ja esitama need kokkulepped oma hädaolukorra lahendamise kavades.

(5)

Selleks et abistada liikmesriike rakendamisel, koostas komisjon pärast gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerimist käesolevad mittesiduvad juhised sellistesse kokkulepetesse lisatavate põhielementide kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid järgima käesoleva soovituse lisas esitatud õiguslikult mittesiduvaid juhiseid. Kõnealused juhised peaksid aitama liikmesriikidel koostada tehnilisi, õiguslikke ja rahalisi kokkuleppeid määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 sätestatud solidaarsuskohustuste täitmiseks ja kirjeldada neid kõnealuse määruse kohaselt koostatavates hädaolukorra lahendamise kavades.

2.

Käesolev soovitus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. veebruar 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Miguel ARIAS CAÑETE


(1)  ELT L 280, 28.10.2017, lk 1.


LISA

I.   SISSEJUHATUS

Määruses (EL) 2017/1938 (edaspidi „määrus“), selgitatakse solidaarsuse põhimõtte praktilist kasutamist ning kehtestatakse liikmesriikide solidaarsuse mehhanism, mida kasutatakse siis, kui asjakohastes sätetes ette nähtud tingimused on täidetud. Solidaarsus on viimase võimaluse mehhanism: see võimaldab tänu solidaarsusele gaasi katkematut liikumist kõige haavatavamate varustamiseks. Kõige haavatavamad on kodutarbijad ja ka teatavate esmaste teenuste osutajad, kes on määratletud kui solidaarsuse alusel kaitstud tarbijad määruse artikli 2 punktis 6.

1.   Solidaarsusmehhanism

Kui liikmesriik taotleb solidaarset kaitset, toob solidaarsusmehhanism kaasa kohustuse, et teised otse ühendatud liikmesriigid peavad kodumaiste solidaarsuskaitseta tarbijatega võrreldes seadma esikohale solidaarsuse alusel kaitstavad tarbijad solidaarsust taotlevas liikmesriigis. Seda üksnes sel juhul, kui turg ei suuda tarbijaid varustada vajalike gaasikogustega (1). Liikmesriigi osutatava abi piirid on määratud:

olemasoleva ülekandevõimsusega;

gaasikogusega, mida tal on vaja tarnida oma solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele, kui gaasivarustus satub ohtu;

enda gaasivõrgu ohutusega ning

teatavate riikide puhul selle kriitilise gaasikogusega, mida on vaja gaasiga töötavate elektrijaamade töös hoidmiseks elektrivarustuskindluse tagamiseks.

Kuna solidaarsusmeede on viimane abinõu, saab solidaarsust taotlev liikmesriik selle käivitada üksnes juhul, kui turg ei suuda taotluse esitanud liikmesriigis ega ühegi võimaliku tarnija riigis pakkuda vajalikke gaasikoguseid, sealhulgas gaasikogused, mida pakuvad kaitsmata tarbijad vabatahtlikult, et rahuldada solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate vajadust. Taotluse esitanud liikmesriigil peavad olema võetud kõik hädaolukorra lahendamise kava meetmed, sealhulgas kohustuslik tarbimise piiramine solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate tasemeni. Vaatamata sellistele rangetele solidaarsusmehhanismi käivitamise tingimustele tagab see mehhanism kodumajapidamistele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele katkematu gaasivarustuse kindluse.

Sellises olukorras on tõenäoline, et juba on hakatud võtma mitteturupõhiseid meetmeid või piirama tarbimist või on seda peatselt oodata ka võimalikes solidaarsust pakkuvates liikmesriikides. Vastupidisel juhul on aga ikkagi olemas teatud gaasikoguste pakkumised ning gaas liigub hinnasignaalide (eeldusel, et hinnasignaale on) järgi sinna, kus gaasi vajatakse, ning solidaarsusmeedet ei ole vaja käivitada. Solidaarsusmehhanism kujutab endast ajutise iseloomuga ümberjaotamist, mille puhul jaotatakse ühe liikmesriigi solidaarsuskaitseta tarbijatest järele jäänud gaasi teise liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele ühtsel Euroopa lõimitud gaasiturul. Solidaarsusmeedet võib kasutada ainult siis, kui gaasivõrk suudab endiselt gaasi turvaliselt jaotada ja kohale toimetada (2).

Solidaarsuse õiguslikke, tehnilisi ja rahalisi tahke käsitlevate kahepoolsete kokkulepete eri elemendid on osaliselt sätestatud määruse artiklis 13. Lisaks sellele peavad liikmesriigid oma kahepoolsetes kokkulepetes kokku leppima kõik vajalikud elemendid ja üksikasjad, et oleks tagatud kõigi solidaarsusmehhanismi toimimisse kaasatud osaliste kindlus ja turvalisus. Sellised kokkulepped tuleb kirja panna vastavasse hädaolukorra lahendamise kavasse; see peab eelkõige sisaldama hüvitamismehhanismi kirjeldust või vähemalt selle kokkuvõtet.

Artiklis 13 kirjeldatud hüvitamine on väga ulatuslik. See hõlmab makseid, mida tehakse, et tasuda solidaarsust taotlenud liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele tarnitava gaasi ja lisakulude (nt edastamine) eest, ning makseid solidaarsust pakkuva liikmesriigi tarbijatele, kelle gaasitarbimist on piiratud. Käesolevates juhistes osutatakse sellisele hüvitisele laiemas tähenduses kui solidaarsushüvitisele. Hüvitist tarbimise piiramisest põhjustatud kahjude eest nimetatakse tarbimise piiramise hüvitamiseks.

Et solidaarsus õigesti toimiks, tuleb täita mitmeid tingimusi.

Esiteks tuleks turupõhiseid meetmeid rakendada nii kaua kui võimalik. Liikmesriigid peavad tegema kõik võimaliku, et luua mehhanism või platvorm, mis võimaldab tarbimisel vabatahtlikult reageerida. See on nii võimaliku solidaarsust pakkuva kui ka taotleva liikmesriigi huvides, sest vastupidisel juhul tuleks juba varasemas järgus võtta mitteturupõhiseid meetmeid, nagu sunniviisiline asenduskütuse kasutamine ja tarbimise piiramine. Samuti on see kooskõlas määruses sätestatud üldpõhimõttega, et gaasivarustuskindluse küsimuste lahendamiseks tuleb turule anda võimalikult palju tegutsemisvabadust.

Teiseks tuleks lubada hulgimüügihindadel vabalt kujuneda ja seda ka hädaolukorras; hindade külmutamine või piiramine ei võimalda hindadel kajastada täiendava gaasi vajadust ning seetõttu ei liigu gaas sinna, kus seda vajatakse.

Kolmandaks tuleks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2009 (3) igal ajal, ka hädaolukorras, tehniliselt ja ohutult tagada piiriülene juurdepääs taristule. Vastavalt iga liikmesriigi tehnilistele piirangutele tuleks kokkulepetega tagada, kui see on asjakohane, et mõlemal pool piiri tegutsevatele turuosalistele oleksid võrkudevahelised ühendused, veeldatud maagaasi terminalid, maa-alused gaasihoidlad, gaasi kauplemiskohad ja nõudlusega seotud pakkumused täies ulatuses kättesaadavad. See aitaks tarneraskustega võitleval liikmesriigil edasi lükata vajadust taotleda kaitset solidaarsuse alusel.

Neljandaks ergutatakse liikmesriike tegema koostööd hädaolukorra eri järkudes. Tõhus koostöö hädaolukorra algusjärgus aitaks edasi lükata vajadust taotleda kaitset solidaarsuse alusel. See aitaks ka vältida võimalust, et ühendatud turgudel kujunevad erinevad gaasihinnad (nt vastavalt nende tarbijarühmade saamata energia väärtusele, kelle tarbimist on piiratud) ning võiks seega vähendada solidaarsusmeetme kasutamist (asjaomast tarnimist).

2.   Õiguslik alus

Määruse artikli 13 lõikes 12 on sätestatud, et komisjon peab pärast gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerimist esitama 1. detsembriks 2017 õiguslikult mittesiduvad juhised tehniliste, õiguslike ja rahaliste kokkulepete põhielementide kohta. Sellised juhised peavad eelkõige hõlmama seda, kuidas kohaldada artikli 13 lõigetes 8 ja 10 kirjeldatud elemente praktikas.

3.   Juhiste kohaldamisala

Määruse artiklis 13 on sätestatud mitu solidaarsusmehhanismi elementi ja tahku, mille osas tuleb kokku leppida ja mis tuleb lisada kahepoolsetesse kokkulepetesse. Selleks et anda kasulikke nõuandeid selliste ja muude asjaomastesse kokkulepetesse lisatavate tahkude kohta, on vaja paremini mõista olukorda, mille korral võidakse solidaarsust taotleda, ning millised jõupingutused ja põhimõtted aitaksid ära hoida sellise olukorra teket. Käesolevate mittesiduvate juhiste eesmärk ei ole ega saagi olla esitada kõikide liikmesriikide jaoks sobiv täielik ja ammendav loetelu meetmetest ja näpunäidetest, sest liikmesriikidele peab jääma võimalus valida neile kõige sobivamad lahendused, võttes arvesse nende suutlikkust, olemasolevaid raamistikke, olukorda ja esmatähtsaid küsimusi. Selle asemel soovitatakse juhistes kasutada vajalike ja valikuliste elementide kogumit, kirjeldatakse teatavate solidaarsusmeetmete kasutamise võimalikke viise ning esitatakse näiteid ja parimaid tavasid.

Liikmesriikidele soovitatav lähenemisviis on kasutada olemasolevaid riiklikke raamistikke ja menetlusi, kui see on võimalik, või kohandada neid vastavalt solidaarsuse eesmärgile. See võib hõlmata näiteks olemasolevate nõudlusega seotud meetmetele keskenduvate keskkondade või olemasolevate tarbijate kulude hüvitamise mehhanismide kasutamist.

II.   ÕIGUSLIKUD, TEHNILISED JA RAHALISED KOKKULEPPED

1.   Õiguslikud kokkulepped

Õiguslike kokkulepete eesmärk on õiguskindluse tagamine kõikidele, kes on seotud gaasi pakkumise või saamisega solidaarsuse alusel. Liikmesriikidel, kes osalevad solidaarsusmehhanismis, soovitatakse teha selged, läbipaistvad ja tõhusad õiguslikud kokkulepped, et sidusrühmad teaksid, millised eeskirjad ja menetlused kehtivad piiriülese solidaarsuse puhul.

Määruse artikli 13 lõikega 10 nõutakse kokkulepete tegemist ühendatud liikmesriikide vahel. Praegu on liikmesriike, kes ei ole füüsiliselt ühendatud ühegi teise liikmesriigiga, (4) on liikmesriikide rühm, mille riigid on omavahel ühendatud, kuid ei ole ühendatud teiste liikmesriikidega, (5) ning mitu liikmesriiki, kellel on ühine piir või majandusvöönd, kuid mis ei ole omavahel otse ühendatud (6). Praegu arendatavate ühendusi käsitlevate taristuprojektide elluviimisega võib see olukord muutuda. Kui need ühendused saavad kasutusvalmiks pärast 1. detsembrit 2018, peavad liikmesriigid esimesel võimalusel kehtestama tehnilised, õiguslikud ja rahalised kokkulepped määruse artikli 13 lõike 10 kohaselt.

1.1.   Asjaomased liikmesriigid ja kolmandate riikide kindlaksmääramine (artikli 13 lõige 2)

Solidaarsusmehhanismiga seotud liikmesriigid on:

solidaarsust taotlenud liikmesriik ning

kõik liikmesriigid, kes on taotluse esitanud liikmesriigiga otse ühendatud.

Kõik otse ühendatud liikmesriigid peavad eelnevalt sõlmima kahepoolsed kokkulepped solidaarsusmehhanismi kohaldamise kohta, välja arvatud juhul, kui määrus näeb ette vabastuse sellisest kohustusest. Kui solidaarsust saab osutada rohkem kui üks liikmesriik, peab taotlev liikmesriik konsulteerima kõigi nende liikmesriikidega ja küsima pakkumuse sellise gaasikoguse kohta, mida ta vajab solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele gaasi tarnimiseks. Iga sellise pakkumusega antakse eelneva kahepoolse kokkuleppe raames sõlmitud gaasihinna lepingule konkreetne vorm. Selles kokkuleppes võib olla viide turuhinnale või gaasihinna arvutamise kokkuleppelisele meetodile. Kui solidaarsust taotlev liikmesriik valib ühe või mitu pakkumust, määrab see liikmesriik ühtlasi kindlaks liikmesriigi(d), kes on seotud solidaarsuse pakkumisega.

Teiste solidaarsust pakkunud liikmesriikide kohustused peatatakse ajutiselt, kui nende pakkumust ei ole valitud. Kui pakkumusi küsinud riigi olukord halveneb veelgi, võib ta igal ajal pöörduda nende riikide poole solidaarsustaotlusega. Taotlus tuleb aga uuesti esitada, arvestades et olukord võib aja jooksul tõenäoliselt muutuda (näiteks gaasihind võib muutuda või potentsiaalselt kättesaadav gaasikogus võib väheneda). Liikmesriigil, kes saab sellise taotluse, soovitatakse oma pakkumust ajakohastada, võttes arvesse muutunud olukorda (gaasikogus maa-aluses hoidlas, gaasivood, temperatuur, tarbimine jne). Sellepärast tuleks neid liikmesriike, kelle kohustused ajutiselt peatati, hoida kursis taotluse esitanud liikmesriigi olukorraga. Komisjon jälgib tähelepanelikult olukorda solidaarsust vastuvõtvas liikmesriigis.

Eriolukordades hõlmab otse ühendatud liikmesriigi mõiste ka kolmanda riigi kaudu ühendatud liikmesriiki. Solidaarsuse taotlemise õigus ja pakkumise kohustus sõltub kehtivatest liikmesriikidevahelistest kokkulepetest ja kokkuleppest asjaomase kolmanda riigiga. Liikmesriikidevahelises kokkuleppes tuleks osutada sellele, et kolmas riik kohustub lubama gaasi transiiti oma territooriumi kaudu, kui gaasi pakutakse solidaarsuse alusel. Ilma sellise kohustuseta võib solidaarsusmeede jääda rakendamata.

1.2.   Solidaarsustaotlus

Hädaolukorras on vaja kiiresti tegutseda. Seega peaks solidaarsustaotlus olema lühike, standardne ja sisaldama minimaalset vajalikku teavet. Ideaaljuhul peaksid liikmesriigid kahepoolse kokkuleppe sõlmimisel töötama välja solidaarsustaotluse vormi ja esitama selle kokkulepp lisas. Järgmine teave peaks olema minimaalne teave, mida on vaja, et tõhusalt vastata solidaarsustaotlusele:

taotluse esitanud liikmesriigi nimi, sealhulgas vastutav üksus ja kontaktisik(ud);

ülekandesüsteemihalduri või turupiirkonna halduri (kui see on asjakohane) nimi ja vastutav(ad) kontaktisik(ud);

nõutav gaasikogus (mõõdetakse ühiselt kokkulepitud ühikutes);

teave gaasi rõhu kohta;

solidaarsustaotluse esitanud liikmesriigi eelistatav(ad) tarnepunkt(id);

pakkumus(t)e taotlus(ed), sealhulgas hind (vt punkt 3.1), kogus, tarnepunktid ja tarneaeg;

nõue märkida esimese võimaliku tarne aeg ja tarne eeldatav kestus (märkida eeldatav ajavahemik, mille kestel asjaomane liikmesriik pakub solidaarsust);

viide taotleva liikmesriigi kohustusele maksta hüvitist solidaarsustarnete eest.

Taotleva liikmesriigi vastuste jaoks ette nähtud vorm aitab saada parema ülevaate solidaarsuse alusel pakutavatest kogustest ja tingimustest. Vorm võiks olla eelnevalt täidetud teabega, mis on liikmesriikide kahepoolsete kokkulepete sõlmimisel teada, ja see tuleks lisada vastavale hädaolukorra lahendamise kavale.

1.3.   Solidaarsusmeetme võtmise algus- ja lõppaeg

Solidaarsustaotlus hakkab kehtima ja käivitab solidaarsuse pakkumise kohustuse taotluse esitamise hetkest. Seda ei mõjuta kontrollimine, mida komisjon teeb määruse artikli 11 lõike 8 kohaselt, et teha kindlaks, kas hädaolukorra tõttu solidaarsustaotluse esitamine oli õigustatud ning milliseid hädaolukorra lahendamise kavas loetletud meetmeid on võetud. Komisjonil on viis päeva aega teha sellist kontrollimist. On ebatõenäoline, et liikmesriik taotleb solidaarsust vähem kui viis päeva pärast hädaolukorra väljakuulutamist, kuna tavaliselt kulub aega, kuni gaasivarustuse probleemid saavutavad sellise taseme, mis õigustab niisuguse taotluse tegemist. Kui ta teeb seda, ei ole komisjon hädaolukorra väljakuulutamise põhjendatuse kontrollimisega veel valmis. Kuid selline käimasolev kontrollimine ei peaks mõjutama solidaarsustaotluse kehtivust.

Solidaarsusmehhanismi kuritarvitamine põhjendamatu solidaarsustaotluse esitamise näol on väga ebatõenäoline, kuna see toob kaasa kaugeleulatuvaid tagajärgi ning enne solidaarsusmehhanismi käivitamist peavad olema täidetud järgmised karmid nõuded:

tuleb võtta kõik hädaolukorra lahendamise kavas esitatud meetmed ning

solidaarsust taotlevas liikmesriigis tuleb piirata solidaarsuskaitseta tarbijate tarbimist.

Kui komisjoni kontrolli käigus järeldatakse, et solidaarsustaotlus ei ole põhjendatud, hüvitab põhjendamatu solidaarsustaotluse esitanud liikmesriik oma otse ühendatud naabritele saadud gaasi ja lisaks sellele hüvitab lisakulud abi osutanud liikmesriikidele.

Solidaarsuse pakkumise kohustust ei kohaldata:

kui pärast kontrollimist jõuab komisjon järeldusele, et hädaolukorra väljakuulutamine ei ole põhjendatud;

kui solidaarsust taotlenud liikmesriik teatab solidaarsust pakkunud liikmesriikidele, et ta suudab ise tarnida gaasi oma solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele ning

kui solidaarsust pakkuv liikmesriik ei suuda enam ise varustada oma solidaarsuse alusel kaitstavaid tarbijaid.

Samuti on võimalik, et vaatamata jätkuvale suurele gaasipuudusele oma riigis otsustab algselt solidaarsust taotlenud liikmesriik loobuda oma sellisest õigusest näiteks seetõttu, et ta ei suuda maksta.

1.4.   Ülesanded ja kohustused

Liikmesriigid peaksid võtma lõppvastutuse solidaarsusmehhanismi rakendamise eest. See hõlmab eelkõige otsust taotleda solidaarsust ja jälgida üldiselt seda, kuidas konkreetsete ülesannete täitmise eest vastutavad üksused rakendavad kõnealust mehhanismi. Määrusega ei ole ette nähtud uute spetsiifiliste üksuste loomist. Võimaluse korral soovitatakse liikmesriikidel anda ülesanded olemasolevatele üksustele või, eriolukorras, uutele üksustele, võttes arvesse nende organisatsioonilist struktuuri ja kogemusi kriisiohje ja hädaolukorras reageerimise valdkonnas. Selleks, et vähendada kulusid ja eelkõige püsikulusid, peaksid liikmesriigid võimaluse korral kasutama olemasolevaid mehhanisme. Siin on juhtpõhimõtteks see, et solidaarsust tuleks pakkuda tõhusalt ja tulemusrikkalt.

Määruse kohased pädevad asutused vastutavad raamistiku rakendamise eest, kusjuures ülesanded ja kohustused tuleb selgelt määrata asjaomastele osalistele, nagu näiteks ülekandesüsteemihalduritele, riiklikule reguleerivale asutusele ja gaasiettevõtjatele. Pädevatel asutustel on ka parimad võimalused valmistada ette kahepoolseid kokkuleppeid otse ühendatud liikmesriikide pädevate asutustega. Need kokkulepped moodustavad hiljem solidaarsuse õigusliku aluse, mis hõlmab hüvitise maksmist ja rahalist arveldamist pärast solidaarsuse osutamist. Ka on liikmesriikidel või pädevatel asutustel head võimalused solidaarsustaotluse esitamiseks ja vastu võtmiseks, gaasikoguste pakkumuste esitamiseks ning solidaarsustaotluse peatamise teate esitamiseks. Ka rahalise hüvitamise lõppvastutust peaks kandma liikmesriik.

Võttes arvesse iga liikmesriigi tehnilisi ja õiguslikke piiranguid, on riigi reguleerivatel asutustel parimad võimalused, et juhtida kulude hüvitamise arvutamist vastavalt meetodile, mis on varem välja töötatud ja hädaolukorra lahendamise kavas esitatud, või vähemalt selles osaleda. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet võiks olla ka sellesse protsessi kaasatud. Vajaliku gaasikoguse saatmise eest peaksid vastutama ülekandesüsteemihaldurid ja nad peaksid seda tegema kulutõhusal viisil.

Ülekandesüsteemihalduritel (või tasakaalustaval üksusel) on kõige paremad võimalused kanda vastutust tehniliste küsimuste kooskõlastamise eest ja vajalike töömeetmete võtmise eest solidaarsusmeetme kohaldamisel. Solidaarsust pakkuva liikmesriigi vastav üksus võiks olla ka see üksus, kelle ülesanne on koguda gaasi- ja lisakulude nõudeid, kontrollida neid ja suunata need solidaarsustarnet kasutava liikmesriigi vastutavale üksusele. Sellega seoses sobiks kasutada ühtse kontaktpunkti lähenemisviisi. Liikmesriikidel soovitatakse määrata kindlaks ja leppida kokku, millise üksuse ülesanne on koguda ja suunata edasi tarbimise piiramisest tulenevaid hüvitamisnõudeid.

Kui liikmesriikidevaheliste kahepoolsete kokkulepetega nähakse ette vahendaja tegevus, annaks see mõlemale liikmesriigile kindlust nii hüvitatavate kulude maksmise kui ka nende arvutamise osas. Vahendaja aitaks lahendada makstava hüvitise suurusega seotud võimalikke erimeelsusi.

1.5.   Kahepoolsete kokkulepete õiguslik vorm

Kahepoolsete kokkulepete õigusliku vormi kohta puuduvad selgesõnalised nõuded. Liikmesriigid võivad vabalt valida õigusliku vormi, millega nähakse ette õigused ja kohustused solidaarsusmehhanismi kohaldamise korral. Õigus taotleda solidaarsust ja kohustus pakkuda solidaarsust on sätestatud määruse artiklis 13. Kahepoolsete kokkulepetega määratakse kindlaks, kuidas selliseid liidu õigusega kehtestatud õigusi ja kohustusi järgitakse. Kokkulepped on operatiivse iseloomuga, mitte poliitilised. Esmapilgul võib asjaomastele asutustele olla rakendamiseks piisav, kui sõlmitakse siduv halduskokkulepe. See võib hõlmata olemasoleva kahepoolse lepingu sätteid, ülekandesüsteemihaldurite vahelisi kokkuleppeid või gaasiettevõtjate konkreetseid loatingimusi, kui asjaomased pädevad asutused teostavad nende üle kontrolli. Teisalt ei oleks aga õiguslikult mittesiduv vahend, nt vastastikuse mõistmise memorandum, piisav, sest see ei too kaasa osalejate õiguslikke kohustusi. Seega ei vasta vastastikuse mõistmise memorandumi kujul koostatud kokkulepe artikli 13 nõuetele luua õiguslikult siduv süsteem solidaarsuse osutamiseks ja seda võidakse tõlgendada artikli 13 lõike 10 ebapiisava rakendamisena.

2.   Tehnilised kokkulepped

Tehniliste kokkulepete eesmärk on täpsustada kõiki vajalikke tehnilisi sätteid ja tingimusi, mis võimaldaksid solidaarsusmehhanismi tegelikkuses rakendada. See eeldab kohustuslikku eelnevat teabe jagamist asjaomase gaasitaristu tehniliste võimaluste ja piirangute kohta ning selle kohta, milline on teoreetiliselt suurim võimalik gaasikogus solidaarsuse osutamiseks; lisada tuleb kinnitus, et puuduvad põhjendamatud tehnilised piirangud, mis muudaksid solidaarsuse osutamise keeruliseks. Kui tehnilised või muud piirangud on olemas, soovitatakse liikmesriikidel solidaarsusmehhanismi käivitamisel kindlaks määrata ja kokku leppida ühenduspunktides kohaldatavad mõlemale poolele vastuvõetavad lahendused.

Sõltuvalt iga liikmesriigi tehnilistest piirangutest võib juhtuda, et ülekandesüsteemihalduritel (või tasakaalustaval üksusel) on parimad võimalused võtta enda kanda tehniliste tahkude kooskõlastamine ja solidaarsuse osutamiseks vajalike käitamismeetmete võtmine, arvestades nende teadmisi gaasisüsteemidest ja nende olemasolevaid piiriülese koostöö kavasid (7). Neid olemasolevaid koostööstruktuure, kokkuleppeid ja kogemusi tuleks arvesse võtta, aga need võivad isegi olla solidaarsuse osutamise aluseks. Igal juhul tuleb selgelt kindlaks määrata üldine raamistik (kui see on juba olemas) või see kehtestada, sealhulgas tehnilised tingimused, et koostöö vajaduse korral oleks tagatud õiguskindlus.

Neid tehnilisi andmeid saab vajaduse korral kavades ajakohastada.

2.1.   Tehnilised lahendused ja kooskõlastamine (artikli 13 lõike 10 punkt c)

Tehnilised lahendused võib koostada ning kokkulepped teha asjaomase liikmesriigi taristu erinevate osade kohta. Nii saadakse selge ülevaade võimalikust abist ja tehnilistest piirangutest ning parem hinnang iga meetme (kui see on asjakohane) rakendamise kuludele. Kuna tekkivad hädaolukorrad võivad olla väga erinevad, on tähtis, et ülekandesüsteemihalduritel (või tasakaalustaval üksusel) oleks lai valik võimalusi ja vahendeid. Soovitusliku mittetäieliku tehniliste lahenduste loetelu võib esitada tehniliste kokkulepete osas, nii et kumbki osapool teaks, mida saab ette võtta kas enne hädaolukorra ilmnemist või hädaolukorras solidaarsuse osutamiseks. Solidaarsusmeetmete hüdrauliline modelleerimine võib olla sobiv sellisteks olukordadeks valmistumisel.

Vajalik on kooskõlastamine asjaomaste ülekandesüsteemihalduritega või turupiirkonna halduritega, jaotussüsteemihalduritega, riiklike hädaolukorra koordinaatoritega, pädevate asutustega ja üksustega, kes tegelevad gaasi tarnimisega solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele. See tähendab, et ühes liikmesriigis nõudluse vähendamisel ülejäävat gaasi saab teha kättesaadavaks otse ühendatud liikmesriigis, mis on esitanud solidaarsustaotluse. Ülekandesüsteemihaldurid, jaotussüsteemihaldurid, riiklikud hädaolukorra koordinaatorid ja muud üksused, kes on seotud gaasi tarnimisega solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele, peavad varakult alustama solidaarsussätete arutamist ja tegema koostööd solidaarsuskokkulepete rakendamisel.

Ülekandesüsteemihalduritel peaks olema õigus kasutada kasutamata ülekandevõimsust, vaatamata sellele, kas seda on jaotatud või mitte. Igal juhul tuleb ülekande eest maksta hüvitist vastavalt kokkulepitud põhimõtetele.

Kauplemiskohtadele ja -keskkondadele tuleb tagada juurdepääs võimalikult kaua, isegi hädaolukorras (määruse artikli 13 lõige 4), et ei oleks vaja käivitada solidaarsusmeedet. Seepärast peab olema pidev juurdepääs veeldatud maagaasi terminalidele, hoidlatele ja ülekandetaristule, sealhulgas kahesuunalisele taristule, et gaasivoogusid saaks tõhusalt üle piiri edastada (artikli 13 lõike 10 punkt c). Selliseid küsimusi tuleks selgesõnaliselt käsitleda tehnilistes kokkulepetes.

2.2.   Gaasikogused või nende määramise meetod (määruse artikli 13 lõike 10 punkt d)

Selleks et tagada läbipaistvus ja kasutada andmeid kokkulepete üle peetavatel läbirääkimisel, peaksid liikmesriigid oma naaberliikmesriikidele (st võimalikele solidaarsuse osutajatele) teatama, milline on teoreetine maksimaalne gaasikogus, mida nad võivad taotleda, ja ühendustoru ülekandevõimsus. Täpsed vajatavad ja tarnitavad gaasikogused selguvad alles siis, kui käivitatakse solidaarsusmeede. Selliste teoreetiliste maksimaalsete gaasikoguste arvutamisel tuleks arvesse võtta vähemalt järgmisi elemente:

solidaarsuse alusel kaitstavad tarbijad;

kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad (kui see on asjakohane) ja vastavad gaasikogused ning

omamaine gaasitoodang gaasi tootvates liikmesriikides.

Sobiv lähtekoht sellisteks arvutusteks on standardsed tarnestsenaariumid, mida tuleks kohandada solidaarsuse alusel kaitstavatele tarbijatele.

Iga liikmesriik peab määrama kindlaks oma solidaarsuse alusel kaitstavad tarbijad, kasutades määruse artikli 2 punktis 6 esitatud määratlust, ja vastavate tarbijate aastase gaasitarbimise (keskmine tarbimine ja tipptarbimine).

Esmatähtsad gaasielektrijaamad ja nende tarbitavad gaasikogused aastas (määruse artikli 13 lõike 1 teine lõik) võivad mõjutada solidaarsusmeetme jaoks kättesaadavaid gaasikoguseid. Solidaarsust osutavas liikmesriigis võivad sellised gaasikogused piirata solidaarsustarneks potentsiaalselt kättesaadavat gaasikogust; mõnes gaasi saavas liikmesriigis seatakse esmatähtsad gaasielektrijaamad esikohale solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijatega võrreldes, kuid nende tööks vajalikud gaasikogused ei mõjuta vajaminevaid gaasikoguseid.

Kokkulepetes tuleks esitada üksikasjalik loetelu sellistest elektrisüsteemi seisukohast esmatähtsatest gaasielektrijaamadest (määruse artikli 11 lõige 7), mille jaoks tuleks maagaasi tarnida ka solidaarsusmeetme kasutamise ajal. Selline loetelu tuleks koostada gaasi ülekandesüsteemihaldurite ja elektri põhivõrguettevõtjate tehtud taotluste ja hindamise põhjal. Elektrijaamade loetelu tuleks nõuetekohaselt põhjendada ning tõendada, et kõnealuste jaamade lühiajaline sulgemine võiks ohustada elektrisüsteemi töökindlust. Lisaks võiksid liikmesriigid arutada, kui tihti tuleks seda loetelu kontrollida ja ajakohastada.

Sõltuvalt konkreetsest kriisiolukorrast võetakse solidaarsuse taotlemisel arvesse ainult kokkulepetes esmatähtsaks kuulutatud elektrijaamades vajatavaid gaasikoguseid. See võib puudutada näiteks teatava piirkonna elektrijaamasid. Olukorda käsitlevat teavet tuleks vahetada liikmesriikide asjaomaste üksuste (ülekandesüsteemihaldur, pädev asutus) vahelise teabevahetuse raames nii enne solidaarsuse osutamist kui ka selle ajal.

Gaasi tootvad liikmesriigid peavad teatama, kui suur on nende aastatoodang.

Eespool nimetatud kogused võib kindlaks teha iga gaasiaasta alguses või muu sagedusega, lähtudes viimastest olemasolevatest andmetest, kava ajakohastamisest või juhtumipõhiselt.

2.3.   Võrkude ohutu käitamine (määruse artikli 13 lõige 7)

Kokkulepetes võib kirjeldada selliste üksikute gaasivõrkude tehnilisi võimalusi ja piiranguid, mida tuleb järgida, et gaasisüsteem oleks ohutu ja töökindel. Selline teave on tähtis nii gaasi tarnivale kui ka gaasi saavale liikmesriigile. Tuleb kirjeldada vähemalt järgmisi elemente:

milline on võrkudevahelise ühenduse suurim eksportvõimsus ja mis tingimustel tarnib ülekandesüsteemihaldur gaasi kuni suurima eksportvõimsusega. Muud tingimused, nt süsteemi rõhk, mahuvaru, gaasi kättesaadavus teatavates sisendpunktides, gaasi hoiustamine ja asjaomane väljastusvõimsus. Ideaaljuhul tuleks need andmed esitada üksikute ühenduspunktide kohta;

maksimaalne omamaine toodang ja piirangud, kui see on asjakohane. Omamaise toodangu olemasolul võidakse seda teatavatel ajavahemikel suurendada. Võidakse kirjeldada asjaomaseid võimalusi ja piiranguid;

kui see on asjakohane, siis kolmanda riigi kaudu saadav võimsus ja sellise kokkuleppe tehnilised andmed (määruse artikli 13 lõige 2).

3.   Rahalised kokkulepped

Rahaliste kokkulepetega tuleks tagada, et solidaarsusmehhanismi alusel tarnitud gaasi eest makstakse nõuetekohast hinda. Kokkulepete puhul tuleks kirjeldada kulude arvutamist, solidaarsuse osutamise eest hüvitamist (sealhulgas hüvitis tarbimise piiramise eest) ning maksete tegemise korda, nagu see on kindlaks määratud ja kehtestatud asjaomaste üksuste vahel.

Tarbimise piiramise hüvitamise mehhanism peaks sisaldada stiimuleid, mis lähtuvad turu loogikast, nagu nt enampakkumised ja reageerimine nõudlusele (määruse artikli 13 lõige 4). See võib hõlmata viiteid riigi hädaolukorra mehhanismidele, mis aitavad kaudselt solidaarsust osutada, tagades solidaarsust pakkuva liikmesriigi turu toimimise võimalikult kaua. Rahalised kokkulepped ei tohiks tekitada kahjustavaid stiimuleid, nagu gaasi kinnipidamine või gaasi hinnaga spekuleerimine, tekitades hädaolukorra hilisemas etapis hinnatõusu, mis võiks käivitada solidaarsuse vajaduse. Solidaarsuse eest makstava hüvitisega tuleks katta tegelikult tehtud kulutused; see ei saa olla gaasi tarniva üksuse kasuallikas. Solidaarsust vastuvõttev liikmesriik peaks gaasi tarninud liikmesriigile maksma saadud gaasi eest viivitamata õiglast hinda. Tarniv liikmesriik määrab kindlaks, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja kuidas need sobivad kokku kehtiva tasakaalustamise neutraalsuse korraga.

Hädaolukorras tarbimise piiramise eest makstav hüvitis, olgu tegemist tarbijatega, kelle tarbimist piiratakse piiriülese solidaarsuse või riigisisese hädaolukorra tõttu, peab olema sama, nagu on ette nähtud riigisisese õigusega.

Eespool toodut arvestades võivad liikmesriigid kasutada olemasolevat riigisisest (tarbimise piiramise eest makstava hüvitise) mehhanismi puhtalt riigisisese hädaolukorra puhul (st kui puudub solidaarsustaotlus). See jätab liikmesriigile võimaluse valida, kas maksta hüvitist tööstusharule, kelle tarbimist piiratakse. Kui aga riigi hädaolukord nõuab piiriülese solidaarsuse taotlemist, on olemas ka selline võimalus, et solidaarsust taotlenud riigilt saadud hüvitis jaotatakse kõigi nende tarbijarühmade vahel, kelle tarbimist on piiratud, sõltumata sellest, kas tarbimise piiramine toimus enne või pärast solidaarsusmeetme käivitamist. Selle poliitikavaliku puhul järgitaks skeemi, mille töötab välja solidaarsust osutav liikmesriik, kuid see peaks eelistatavalt põhinema nn saamata energia hinnal. Teise võimalusena võivad liikmesriigid otsustada maksta solidaarsuse osutamise eest saadud hüvitised keskselt hallatavasse solidaarsusfondi. Sel juhul jäävad liikmesriigi riigisisesed tarbimise piiramise hüvitise maksmise mehhanismid riigi otsustada ning liikmesriikide erinevad käsitlused selles küsimuses ei põhjusta tarbijarühmade erinevat kohtlemist riigi piires juhul, kui osutatakse piiriülest solidaarsust, mille puhul hüvitamine on kohustuslik.

Solidaarsuse eest makstav hüvitis koosneb peamiselt gaasihinnast ja lisakuludest, mis abistaval liikmesriigil tekivad selletõttu, et tuleb tagada gaasi liikumine üle piiri, ning need põhinevad tegelikel kuludel, mille hüvitamine on abistava riigi õigusraamistikuga ette nähtud.

Võidakse kokku leppida ja lubada kasutada eri viise gaasihinna määramiseks, sõltuvalt turu arengust liikmesriigis, kättesaadavatest meetmetest ja hädaolukorra arengust. Seejuures on aga oluline, et kokkulepetes oleks selgelt esitatud kokkulepitud lähenemisviis ja kokkulepete kohaldamise tingimused ning et kasutatavad elemendid (nt lisatasu, kui on otsustatud valida viimase tehingu hind pluss lisatasu) oleksid selgelt määratletud.

3.1.   Gaasihind

Rahalised kokkulepped peavad sisaldama viidet tarnitava gaasi hinnale ja/või hinna määramise meetodile, võttes arvesse mõju turutehingutele (määruse artikli 13 lõike 10 punkt b). Viimast tingimust võib mõista nii, et hind ega meetod ei tohi moonutada turgu ega tekitada kahjustavaid stiimuleid. Solidaarsuse eest makstava hüvitise aluseks oleva gaasihinna määrab solidaarsust pakkuv liikmesriik (kas turu alusel või muul viisil).

a)   Turuhind

Juhtpõhimõtteks on see, et gaasihind ei tohi olla madalam kui turuhind, kuna see tekitaks kahjustavaid stiimuleid. Kui hind jääb vabaks ning see saab järgida gaasi nõudluse ja pakkumise dünaamikat, võib hind anda signaale isegi hädaolukorras. Väljakujunenud turgudel järgiksid gaasi maksimumvood hinnasignaale ja liiguksid võrkudevahelistes ühendustes hädaolukorras olevatesse liikmesriikidesse. Sellistes tingimustes ei eeldata solidaarsusmeetme käivitamist.

Vähem arenenud turgudel, kus hinnad ei tarvitse järgida hädaolukorra kujunemist, võib osutuda vajalikuks kasutada erinevaid meetmeid gaasi hinna määramiseks, kuid need võiksid siiski olla turupõhised. Kõrgeim võrdlushind solidaarsusmeetme gaasi eest peaks vastama ELi gaasibörsi või virtuaalse kauplemiskeskkonna viimase tehingu hinnale, mille usaldusväärsust peaks kontrollima eeskirjade kohaselt. Ka võivad liikmesriigid kokku leppida, et gaasihind seotakse teatava kauplemiskohaga.

Liikmesriikides, kus on olemas strateegiline varu, otsustab liikmesriik või riigi pädev asutus, millisel ajahetkel, kui hädaolukord seda nõuab, võetakse kasutusele gaas strateegilisest varust. Nn turuhind sel hetkel või vahetult enne seda, kui varu lubatakse kasutusele võtta, oleks hind, mida peaks maksma solidaarsust vastuvõttev liikmesriik (8).

b)   Halduslik hinnakujundus ja tarbimise piiramine

Kui turuhinda ei ole, võib kasutada teisi viise gaasi hinna määramiseks, näiteks viimast teadaolevat turuhinda või keskmist turuhinda lähimal juurdepääsetaval börsil, lähimas virtuaalses kauplemiskeskkonnas või kokkulepitud kauplemiskohas. Keskmise määramiseks võiks valida mõistliku ajavahemiku enne tarnimist (nt 5–7 päeva) ja samasuguse ajavahemiku pärast tarnimist ja see võib sisaldada lisatasu. Teise võimalusena võib võrdlushinnana kasutada viimase teadaoleva gaasitehingu või meetme hinda kas lisatasuga või ilma. Lisatasu kasutamist võib kaaluda, et katta vahe – kui selline vahe on olemas – viimase teadaoleva hinna ja tarbimise piiramise korral tarbijate saamata energia hinna vahel (9). Samuti võib hinna määrata sellise muu kütuse hinna järgi, mille peab kasutusele võtma solidaarsust osutav liikmesriik, et vabastada vajalikus koguses maagaasi.

Saamata energia hinna arvutust võib kasutada selleks, et arvutada selle gaasi hinda, mille võrra on tarbimist piiratud, kuna asjaomased tööstustarbijad eeldatavasti teavad seda väärtust. Nimetatud väärtus kajastab seda, millest asjaomane tarbijarühm on pidanud loobuma tarbimise piiramise tõttu. Sellise lähenemisviisi korral peaks see olema riigi pädeval või reguleerival asutusel teada või tuleks talle sellest eelnevalt teatada. Tavaliselt on see ka kirjas riigi hädaolukorra lahendamise kavas tarbimise piiramise korralduses. Lisaks võimaldab see lähenemisviis hõlpsasti eri liikmesriikide pakkumusi võrrelda (vt määruse artikli 13 lõige 4).

Ka võib vaadata riigi pädeva või reguleeriva asutuse hinnakujunduse meetodit või kasutada mingit lähendit, nagu ostuoptsioonide hinda.

c)   Valmisolek maksmiseks

Mõistlik oleks kindlaks määrata maksimumsumma, mida iga liikmesriik on valmis maksma solidaarsuse alusel pakutava gaasi eest. Maksimaalne hind on tõenäoliselt asjaomase liikmesriigi solidaarsuse alusel kaitstavate tarbijate saamata energia hind. Kui gaasihind selle ületab, ei ole liikmesriik enam huvitatud gaasi solidaarsusmeetme alusel hankima. Seda teavet aga ei pea tingimata kajastama kokkulepetes või hädaolukorra lahendamise kavades.

3.2.   Muud kululiigid

Rahalised kokkulepped peaksid hõlmama ka muid kulukategooriaid, sealhulgas asjakohaseid ja mõistlikke kulusid seoses eelnevalt kehtestatud meetmetega (määruse artikli 13 lõike 8 punkt b), mis tuleb hüvitada õiglaselt ja viivitamata (artikli 13 lõike 10 punkt e). Lisakulud tuleks hoida minimaalsetena ja tuleks vältida kahekordset arvesse võtmist, sest paljud lisakulude elemendid võivad juba kajastuda gaasihinnas. Võib eeldada, et gaasihind sisaldab juba enamikku lisakulusid, välja arvatud edastamiskulud.

a)   Edastamiskulud ja sellega seotud kulud

Hüvitis peaks katma edastamiskulusid ja muid sellega seotud kulusid, nt veeldatud maagaasi transportimise kulu, taasgaasistamistasu jmt. Liikmesriigid võivad kokku leppida, et vajaduse korral tellitakse solidaarsuse osutamiseks vajalik ülekandevõimsus, nii et edastamisega seotud kulud hüvitatakse ülekandesüsteemihaldurite tavapärase korra alusel.

b)   Strateegiliste varude vabastamise kulud või strateegiliste varude hoidmise kohustus

Strateegiliste varude olemasolu korral võib lisada gaasikoguse maksumusele selliste varude vabastamise kulud, kui need on eelnevalt kindlaks määratud ja kui neid ei ole arvestatud gaasihinnas.

Kui on teada turuhind strateegilistest varudest täiendava gaasikoguse vabastamise hetke seisuga, peaks turuhind põhimõtteliselt juba kajastama sellisest meetmest tulenevat lisakulu, sealhulgas selle eelneva kindlakstegemise maksumust. Vastasel korral ei oleks sel hetkel sellist meedet võetud, kuna leiduks odavamaid meetmeid.

Selliste turuväliste varustuskindluse tagamise meetmete kulusid hüvitatakse tavaliselt ühiselt ja need kajastuvad lõppkasutaja arvel. Lisakuludele, mida hüvitab vastuvõttev liikmesriik, võib lisada kokkuleppelise täiendava osa, mis on võrdeline solidaarsuse alusel vabastatud kogusega.

Hoiustamise kohustus tähendab seda, et teatavat gaasikogust tuleb hoida alles talvehooaja alguseks; pärast seda kasutatakse hoiustatud gaasi vastavalt nõudlusele ja hindadele. Seepärast ei tuleks vabastamisel lisada hinnale muid kulusid peale gaasihinna ja edastamiskulu. Igal juhul tuleb arvesse võtta seda, kuidas liikmesriik haldab oma varusid ja millised on hoiustamise kohustused.

c)   Suurendatud tarnenormi vähendamise kulu

Suurendatud tarnenormi vähendamine tavapärasele tasemele on määruse järgne kohustus juhuks, mil naaberliikmesriigis algab hädaolukord ja piiriülene mõju on tõenäoline. Suurendatud tarnenormi vähendamise ja solidaarsuse taotluse vahel seost ei ole, seega ei saa selliste meetmete kulusid katta hüvitisega.

d)   Kahju, mida kannatab piiratud tarbimisega tööstusharu (hüvitis tarbimise piiramise eest)

Muude kuludega võib katta ka kulusid, mis on seotud kohustusega maksta hüvitist abistavale liikmesriigile, sealhulgas tööstusharule, kes kannab kahju seetõttu, et tema tarbimist on piiratud. Selliseid kulusid võib lisada hüvitisele, kui riigisisene õigusraamistik näeb ette kohustuse maksta lisaks gaasihinnale hüvitist tööstusharule, kes kannab kahju seetõttu, et tema tarbimist on piiratud. Asjakohane arvutusmeetod tuleb lisada kokkulepetele. Võidakse teha kokkulepe, et tegelikult kantud kahju hüvitavad need üksused, kes kasutavad solidaarsusmeetmega saadud gaasi solidaarsust vastuvõtvas liikmesriigis.

Kuid piiratud tarbimisega tööstusharu kahju saab hüvitada üksnes sel juhul, kui kahjutasu ei ole arvestatud gaasihinnas, mida maksab solidaarsust taotlev liikmesriik; solidaarsust taotlenud liikmesriik ei peaks maksma ühe ja sama kulu eest hüvitist kahekordselt.

e)   Kohtumenetluse kulud solidaarsust pakkuvas liikmesriigis

Muud kulud võivad olla seotud ka hüvitistega, mis tulenevad sellistest kohtumenetlustest, vahekohtumenetlustest või sarnastest menetlustest ja vaidluste lahendamisest, mis hõlmavad solidaarsust pakkuvat liikmesriiki sellise solidaarsuse pakkumisega seotud üksuste kaudu (määruse artikli 13 lõike 8 punkt c). Kuid sellist hüvitist makstakse ainult sel juhul, kui esitatakse tõend tekkinud kulude kohta.

Kui tekib solidaarsust osutavat liikmesriiki ja üksust hõlmav kohtuvaidlus selle üle, kas hüvitis, mida maksab solidaarsust vastuvõttev liikmesriik, on ikka piisav, peaksid olemas olema meetmed, mis kaitsevad solidaarsust vastuvõtvat liikmesriiki solidaarsust osutava liikmesriigi ja üksuse vahelise kokkumängu eest. Võib esineda olukordi, kus asjaomane üksus ja üksuse asukoha liikmesriik lähevad üksteise vastu kohtusse seoses kõrgema gaasihinnaga või seoses suurema hüvitisega üksusele ning teevad kokkuleppe solidaarsust taotlenud liikmesriigi kahjuks, kuigi viimane ei osalegi kohtumenetluses. Sellist olukorda tuleks vältida.

Eespool nimetatud olukord erineb olukorrast, kus solidaarsust osutava liikmesriigi äriühing algatab kohtumenetluse solidaarsust vastuvõtva liikmesriigi üksuse vastu kas gaasihinna üle või tarbimise piiramise korral makstava hüvitise üle. Sellisel juhul kannab asjaomased kulud see äriühing või üksus, kes vaidluse kaotab.

3.3.   Õiglase hüvitise arvutamise näide (artikli 13 lõike 10 punkt f)

Järgmiseid meetodeid võib kasutada õiglase hüvitise arvutamiseks.

Kõikide eespool kirjeldatud elementide summa.

Raha ajaväärtus: makse tuleks teha viivitamata. Liikmesriigid võivad aga kokku leppida, millist viivisemäära kohaldada hüvitise suhtes, kui solidaarsuse kasutamisest on möödunud mõistlik aeg ning täpne hüvitise summa on arvutatud ja kokku lepitud.

Kokkulepe erinevaid vääringuid kasutavate liikmesriikide vahel selle kohta, millises vääringus hüvitis arvutatakse, sealhulgas asjakohane vahetuskurss.

3.4.   Kõiki asjakohaseid ja mõistlikke kulusid sisaldava hüvitise arvutamine ning ettevõtja, kellel on hüvitise maksmise kohustus (artikli 13 lõige 3)

Tõenäoliselt saab täpse arvutuse selle kohta, milline hüvitis tuleb maksta solidaarsust osutavale liikmesriigile ja kõnealuse liikmesriigi üksustele, teha alles mõne aja möödudes pärast solidaarsusmehhanismi raames toimunud gaasitarnet. Liikmesriigid võivad teha kahepoolseid kokkuleppeid selle kohta, kuidas tuleb arvutada gaasihinda ja lisakulusid ning milline on mõistlik tasumise tähtpäev.

Teave tegelikult tarnitud gaasikoguste kohta ja muu asjakohane teave hüvitise arvutamise kohta tuleb saata asjaomasele kontaktisikule asjaomases liikmesriigis, kes on seotud solidaarsusmeetmega, nii et mõlemad saaksid teha lõpliku hüvitise arvutuse. Sõltuvalt võetavast meetmest võib teavet saada ülekandesüsteemihaldurilt, jaotussüsteemihaldurilt, hoiustamishaldurilt, tarnijalt või turupiirkonna haldurilt. Hüvitise arvutamise võib suunata teisele üksusele, mis on selleks eelnevalt kindlaks määratud.

3.5.   Maksmise kord (määruse artikli 13 lõike 8 viimane lõik)

Juhtpõhimõtteks on see, et tuleb järgida liikmesriigi olemasolevaid riigisiseste maksete ja hüvitiste menetlusi või tasakaalustamise-tüüpi toiminguid ning asjaomaseid rolle ja kohustusi ning neid alati võimaluse korral kohaldada liikmesriikidevahelise solidaarsuse eest tehtavate hüvitiste maksmise suhtes. Liikmesriikidevahelistes kokkulepetes tuleks pöörata tähelepanu sellele, kuidas ühendada olemasolevaid riiklikke raamistikke või luua sidemed nende vahele. Solidaarsuse laadist tulenevalt võib osutuda vajalikuks anda liikmesriigile või tema pädevale asutusele lõpliku finantsvastutuse kandja roll.

3.6.   Ülesanded ja kohustused: kes kellele maksab või kes korraldab maksmise

Kui abistavas riigis on võimalikud vabatahtlikud nõudluse-poole meetmed, tuleb säilitada juurdepääs asjaomasele keskkonnale ja ülekandevõimsusele. Teisel pool piiri asuval ostjal peaks olema võimalik üle piiri maksta samal viisil, nagu teeb makseid kohalik gaasiostja – kas otse gaasiettevõttele või, kui gaasi tarnib tasakaalustav ettevõtja, tasakaalustamiskeskkonna kaudu, selliste makseviisidega, nagu on ette nähtud asjaomase keskkonna puhul (10).

Kui rakendatakse tarbimise piiramist, võidakse kasutada või kohaldada olemasolevaid õigusraamistikke, maksemenetlusi või asutust, kes vastutab maksete haldamise eest liikmesriigis, kes osutab solidaarsust, või neid võidakse kohandada vastavalt sellele, nagu see on vajalik hüvitismaksete tegemiseks naaberriigist.

Lõplikud solidaarsuse kasusaajad on kodutarbijad. Neile toimetab gaasi kohale tarnija, kasutades üle piiri liikuvaid vooge, mida haldab ülekandesüsteemihaldur ja mida seejärel tarnivad jaotussüsteemihaldurid. Tarbimise piiramise korral peab piiratud tarbimisega kaitseta tarbijale tarneid tegev tarnija olema kindel, et maksed jätkuvad, võttes arvesse solidaarsuse alusel eraldatud koguseid. Makseid tuleks teha vastavalt asjaomase liikmesriigi hüvitussüsteemile. Asjaomaseid rolle ja kohustusi võib jaotada, nagu seda on kirjeldatud punktis 1.4.

3.7.   Makseprotsessi sammud ja kirjeldus

Vastavalt olemasolevatele raamistikele ja sellele, kuidas on liikmesriigid kokku leppinud raamistikevaheliste sidemete osas, tuleb kokkulepitud protsessid lisada kokkulepetesse.

Eeldades, et pärast solidaarsusgaasi tarnimist teevad liikmesriigid omavahel koostööd rahalistes küsimustes, aga eelkõige järelevalves, kontrollimises ja kaebuste edastamises, arvutab solidaarsust osutanud liikmesriigi asjaomane üksus välja hüvitise suuruse, tuginedes tarnitud gaasikogusele, kokkulepitud hinnaelementidele ning kasutades kokkulepitud arvutusviisi ning esitab oma maksenõude solidaarsust taotlenud liikmesriigi asjaomasele üksusele. Solidaarsusgaasi vastu võtnud liikmesriik kinnitab saadud solidaarsusgaasi koguse, kontrollib arvutuse üle ning maksab selle nõutud tähtajaks, kui tal ei ole vastuväiteid. Liikmesriikide rahalised protsessid, nagu näiteks hüvitise jaotamine või solidaarsuse eest hüvitise nõudmine, toimuvad vastavalt riigisisestele eeskirjadele (nt võidakse otse kohaldada pakkuva üksuse või piiratud tarbimisega üksuse suhtes või nad kannavad neid kulusid koos).

Tuleb kokku leppida hüvitise arvutamise tähtajad, kuidas toimub asjaomane kontrollimine ja makse tegemine. Sama kehtib kohaldatava õiguse ja vahekohtumenetluse võimaluste kohta, kui solidaarsusmehhanismi kasutamisel tekib vaidlus.

III.   JÄRELDUS

Tänu gaasivarustuskindluse määrusele on esimest korda ELi energiapoliitikas saanud liikmesriikide solidaarsuse poliitiline tahe tegelikkuseks. Lisaks sellele ülendab see määrus riikliku tasandi solidaarsuse kogu Euroopa Liitu haaravaks solidaarsuseks kõige haavatavamate kaitseks. Sellega sätestatakse kaugele ulatuvad õigused ja kohustused, millega tagatakse kodumajapidamistele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele katkematu gaasivarustuse kindlus. Käesolevas dokumendis toodud juhised annavad palju võimalusi solidaarsusmehhanismi tööle rakendamiseks, kuid need jätavad liikmesriikidele vabaduse valida endale kõige sobivamaid lahendusi.


(1)  vt määruse artikli 2 punkt 6 ja artikkel 13.

(2)  Seetõttu tuleb hädaolukorra lahendamise kava meetmetega tagada, et solidaarsuse alusel kaitset taotleva liikmesriigi gaasi ülekandesüsteem oleks tehniliselt võimeline edastama sisenevat gaasivoogu (seega peab olema vajalikul määral mahuvaru), kui solidaarsusmeede on algatatud hädaolukorra hilisemas järgus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

(4)  Malta, Küpros ja Soome.

(5)  Eesti, Leedu ja Läti.

(6)  Poola-Leedu, Soome-Eesti, Soome-Rootsi, Malta-Itaalia, Küpros-Kreeka, Ungari-Sloveenia. Poola-Tšehhi Vabariik, Poola-Slovakkia, Prantsusmaa-Itaalia.

(7)  Ülekandesüsteemihaldurid juba teevad koostööd seoses juurdepääsuga paindlikule gaasivarustusele naaberliikmesriikides. Mõnel neist on lähimate ülekandesüsteemihalduritega koostatud käitamise tasakaalustamise kokkulepped. Sellised kokkulepped võimaldavad teha koostööd ja täita jääktasakaalustamise nõudeid ning samal ajal juhtida lühiajalisi tarnehäireid ja paremini korraldada sisend- ja väljundvoogude järelevalvet.

(8)  Näiteks Itaalia strateegilise varu gaasi hind on 63 eurot/MWh; Ungari strateegilise varu hind on seotud TTFi hinnaga mõni päev enne kasutuseks vabastamist, millele lisandub lisatasu.

(9)  Võib esineda juhtumeid, mille korral lisatasu katab vabastatud gaasi kindlustusväärtuse, mis võib sõltuvalt tööstusharust olla 0,5 kuni 1 euro/MWh.

(10)  Näiteks NetConnect Germany puhul makstakse lühiajalise tasakaalustamistootena ostetud gaasi eest spetsiaalselt selleks loodud kontole, mida haldab turupiirkonna haldur.