27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2006/2004 (3) nähakse ette ühtlustatud eeskirjad ja menetlused piiriüleste tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks. Määruse (EÜ) nr 2006/2004 artiklis 21a on sätestatud kõnealuse määruse tulemuslikkuse ja toimimismehhanismide läbivaatamine. Sellise läbivaatamise põhjal järeldas komisjon, et määrus (EÜ) nr 2006/2004 ei ole ühtse turu, sealhulgas digitaalse ühtse turu jõustamise väljakutsetele tulemuslikuks vastamiseks piisav.

(2)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ märgiti nimetatud strateegia ühe prioriteedina vajadust parandada tarbijate usaldust tarbijakaitsenormide kiirema, paindlikuma ja järjepidevama täitmise tagamise kaudu. Komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamise strateegia: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ rõhutati taas, et tarbijakaitsenormide jõustamist tuleks määruse (EÜ) nr 2006/2004 reformimisega veelgi tugevdada.

(3)

Ebatõhus õigusaktide täitmise tagamine piiriüleste rikkumiste puhul, sealhulgas digitaalses keskkonnas toime pandud rikkumiste puhul, võimaldab kauplejatel õigusaktide täitmisest kõrvale hiilida, viies oma tegevuse mujale liidus, tekitades samuti riigisiseselt või piiriüleselt, internetis või väljaspool seda tegutsevate õigusakte järgivate kauplejate jaoks konkurentsimoonutusi, kahjustades seeläbi otseselt tarbijaid ja õõnestades tarbijate usaldust piiriüleste tehingute ja siseturu vastu. Seetõttu on vaja suuremal määral ühtlustamist, mis hõlmaks õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate pädevate riiklike asutuste vahelist tulemuslikku ja tõhusat täitmisalast koostööd, et avastada ja uurida käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi ning nõuda nende keelamist või lõpetamist.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 2006/2004 loodi kogu liitu hõlmav õigusaktide täitmise tagamisega tegelevate pädevate riiklike asutuste võrgustik. Vajalik on võrgustikus osalevate erinevate pädevate asutuste vaheline tulemuslik koostöö ning samuti on vaja tagada liikmesriigi tasandil teiste ametiasutuste vaheline tulemuslik koordineerimine. Ühtse kontaktasutuse koordineeriv roll tuleks anda igas liikmesriigis ühele ametiasutusele, kellel peaks olema selle põhirolli täitmiseks piisavad õigused ja ressursid. Liikmesriike julgustatakse määrama käesoleva määruse kohaselt üks pädevatest asutustest ühtseks kontaktasutuseks.

(5)

Tarbijaid tuleks kaitsta käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste eest, mis on juba lõppenud, kuid millel võivad olla kestvad kahjulikud mõjud. Pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud minimaalsed õigused rikkumiste uurimiseks ja korralduse andmiseks rikkumise lõpetamiseks või rikkumisest hoidumiseks, et vältida rikkumiste kordumist ning tagada selle kaudu tarbijakaitse kõrge tase.

(6)

Pädevatel asutustel peaksid olema teatud minimaalsed uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise õigused käesoleva määruse kohaldamiseks, omavaheliseks kiiremaks ja tõhusamaks koostööks ning kauplejate poolt käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks. Kõnealused õigused peaksid olema piisavad, et tulla tulemuslikult toime jõustamisprobleemidega elektroonilise kaubanduse ja digitaalse keskkonna puhul ning takistada nõudeid mittejärgivatel kauplejatel õigusaktide täitmise tagamise süsteemis olevate lünkade ärakasutamist tegevuse ümberviimise teel sellistesse liikmesriikidesse, kelle pädevatel asutustel puuduvad vahendid ebaseaduslike tavadega võitlemiseks. Kõnealused õigused peaksid võimaldama liikmesriikidel tagada, et pädevate asutuste vahel saab nõuetekohaselt vahetada vajalikku teavet ja tõendeid, et saavutada kõigis liikmesriikides samaväärne tulemuslik jõustamine.

(7)

Iga liikmesriik peaks tagama, et kõigil tema jurisdiktsiooni kuuluvatel pädevatel asutustel on kõik minimaalsed õigused, mis on vajalikud käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik otsustada mitte anda kõigile pädevatele asutusele kõiki õigusi, tingimusel et iga käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise suhtes saab vajaduse korral kõiki õigusi tulemuslikult kasutada. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik kooskõlas käesoleva määrusega otsustada anda teatavad ülesanded üle määratud asutustele või anda pädevatele asutustele õigus konsulteerida tarbijaorganisatsioonide, kauplejate ühenduste, määratud asutuste ja teiste asjaomaste isikutega kaupleja võetavate kohustuste tulemuslikkuse üle käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise lõpetamisel. Liikmesriikidel ei tohiks siiski olla kohustust kaasata määratud asutusi käesoleva määruse kohaldamisse ega näha ette tarbijaorganisatsioonide, kauplejate ühenduste, määratud asutuste ja teiste asjaomaste isikutega konsulteerimist käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise lõpetamiseks ette pandud kohustuste tulemuslikkuse üle.

(8)

Kui pädevad asutused on saanud teada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisest muul viisil kui tarbijakaebuste kaudu, peaks neil olema võimalus alustada uurimisi või menetlusi omal algatusel.

(9)

Pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs kõigile uurimise eseme või tarbijaturu ühisuurimisega („lauskontroll“) seotud asjakohastele dokumentidele, andmetele ja kogu teabele, et teha kindlaks, kas tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumine on toimunud või on toimumas, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks vastutav kaupleja, olenemata sellest, kellele vastavad dokumendid, andmed või teave kuuluvad, ja olenemata nende vormist või vormingust, nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik nõuda digitaalsesse väärtusahelasse kuuluvatelt kolmandatelt isikutelt vahetult kõigi asjakohaste tõendite, andmete ja kogu teabe esitamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/31/EÜ (4) ning järgides isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

(10)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik taotleda igalt oma liikmesriigi ametiasutuselt, organilt või ametilt või igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult, sealhulgas näiteks makseteenuse pakkujatelt, internetiteenuse osutajatelt, telekommunikatsioonivõrgu operaatoritelt, domeeniregistritelt ja domeeniregistrite pidajatelt ning veebimajutusteenuse pakkujatelt asjakohast teavet, et teha kindlaks, kas käesoleva määrusega hõlmatud rikkumine on toimunud või on toimumas.

(11)

Pädevad asutused peaksid saama teha kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle ja neil peaks olema õigus siseneda kõikidesse ruumidesse, maatükkidele ja transpordivahenditesse, mida uurimisalune kaupleja kasutab eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega.

(12)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik nõuda uurimisaluse kaupleja esindajalt või töötajalt selgitusi faktiliste asjaolude kohta, teavet, andmeid ja dokumente uurimise esemega seonduva kohta ning talletada vastused, mille kõnealune esindaja või töötaja annab.

(13)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik kontrollida tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide järgimist ning hankida tõendeid käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste kohta, sealhulgas rikkumiste kohta, mis leiavad aset kaupade või teenuste ostmise ajal või pärast seda. Pädevatel asutustel peaks seetõttu olema võimalik teha kaupade ja teenuste kontrolloste, vajadusel variisikuna, et avastada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi, näiteks tarbijale taganemisõiguse võimaldamisest keeldumist kauglepingute puhul, ning hankida tõendeid. Kõnealused õigused peaks samuti hõlmama õigust kontrollida, jälgida, uurida, demonteerida ja katsetada toodet või teenust, mille pädev asutus on sel eesmärgil ostnud. Õigus osta tooteid või teenuseid kontrollostudena võib hõlmata pädevate asutuste õigust tagada tehtud makse tagastamise, kui tagastamine ei oleks ebaproportsionaalne ning oleks ka muus osas kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega.

(14)

Eriti digitaalses keskkonnas peaks pädevatel asutustel olema ka võimalik käesoleva määrusega hõlmatud rikkumised kiiresti ja tulemuslikult peatada ning eelkõige juhtudel, kui kaupu või teenuseid müüv kaupleja varjab oma isikut või viib õigusaktide järgimise vältimiseks oma tegevuse üle mujale liidus või kolmandasse riiki. Tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise kahju tekitamise riski korral peaks pädevatel asutustel olema võimalik võtta kooskõlas siseriikliku õigusega vastu ajutisi meetmeid, sealhulgas eemaldada veebiliidese sisu või nõuda veebiliidesele juurdepääsul tarbijate jaoks selgesõnalise hoiatuse kuvamist. Ajutised meetmed ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks. Samuti peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda selgesõnalise hoiatuse kuvamist, kui tarbija loob juurdepääsu veebiliidesele või nõuda digitaalse infosisu eemaldamist või muutmist, kui puuduvad muud tõhusad vahendid ebaseadusliku tegevuse peatamiseks. Sellised meetmed ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks.

(15)

Taotledes käesoleva määruse eesmärke ning rõhutades, kui tähtis on kauplejate valmisolek tegutseda kooskõlas tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega ning heastada oma käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise tagajärjed, peaks pädevatel asutustel olema võimalik leppida kauplejatega kokku kohustustes, mis kätkevad endas nimetatud rikkumise suhtes kaupleja poolt astutavaid samme ja võetavaid meetmeid, eelkõige rikkumise lõpetamist.

(16)

Kuna nendel on otsene mõju sellele, mil määral riiklik jõustamine toimib kui heidutus, on karistused tarbijaõiguse rikkumise eest täitmise tagamise süsteemi oluliseks osaks. Kuna siseriiklikud karistuste kohaldamise korrad ei võimalda alati arvesse võtta rikkumiste liidusisest mõõdet, peaks pädevate asutuste miinimumõigused hõlmama õigust määrata karistusi käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste eest. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud kehtestama käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste jaoks uut karistuste kohaldamise korda. Selle asemel peaksid nad nõudma pädevatelt asutustelt sama korra kohaldamist, mida kohaldatakse riigisiseste rikkumiste puhul, võttes võimaluse korral arvesse asjaomase rikkumise tegelikku mahtu ja ulatust. Arvestades komisjoni aruandes tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta esitatud järeldusi võib osutuda vajalikuks karmistada liidu tarbijaõiguse rikkumise puhul kohaldatavaid karistusi.

(17)

Tarbijatel peaks olema õigus käesoleva määrusega hõlmatud rikkumistest põhjustatud kahju heastamisele. Sõltuvalt juhtumist peaks pädeva asutuse õigus saada kauplejalt kaupleja algatusel olukorra heastamiseks täiendavate kohustuste võtmist väidetavast käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisest mõjutatud tarbijate kasuks, või asjakohasel juhul püüda saavutada kauplejalt kohustuste võtmist, millega pakutakse piisavaid õiguskaitsevahendeid väidetavast rikkumisest mõjutatud tarbijatele, aitama kõrvaldada tarbijatele piiriülesest rikkumisest tulenevat negatiivset mõju. Õiguskaitsevahendid võivad muu hulgas olenevalt asjaoludest hõlmata parandustöid, asendamist, hinna alandamist, lepingu lõpetamist või kaupade või teenuste eest tasutud hinna hüvitamist, et leevendada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise negatiivset mõju asjaomasele tarbijale kooskõlas liidu õigusest tulenevate nõuetega. See ei tohiks piirata tarbijate õigust taotleda kahju heastamist asjakohaste vahenditega. Kui see on kohaldatav, peaksid pädevad asutused asjakohasel viisil teavitama käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise tagajärjel väidetavalt kahju saanud tarbijaid hüvitise taotlemise võimalustest siseriikliku õiguse alusel.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks õiguste rakendamine ja kasutamine olema proportsionaalne ning vastama tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumise olemusele ja rikkumisest tuleneva tegeliku või võimaliku kahju olemusele. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma kõiki juhtumiga seotud fakte ja asjaolusid ning valima kõige sobivamad meetmed, mis on käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise käsitlemiseks olulised. Kõnealused meetmed peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad.

(19)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks õiguste rakendamine ja kasutamine vastama muudele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, sealhulgas arvestades kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja põhiõiguste järgimist. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kehtestada siseriiklike õigusaktidega õiguste teostamisele tingimusi ja piiranguid kooskõlas liidu õigusaktidega. Juhul, kui näiteks siseriiklike õigusaktide kohaselt on asjaomase liikmesriigi õigusasutuselt nõutav eelnevalt saada luba füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse sisenemiseks, tuleks sellistesse ruumidesse sisenemise õigust kasutada üksnes pärast sellise eelneva loa saamist.

(20)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida, kas pädevad asutused kasutavad neid õigusi otse omal vastutusel, teiste pädevate asutuste või ametiasutuste poole pöördudes, määratud asutustele korraldusi andes või pädevatesse kohtutesse pöördudes. Liikmesriigid peaksid tagama, et neid õigusi kasutatakse tulemuslikult ja õigeaegselt.

(21)

Vastastikuse abi mehhanismi kaudu esitatud taotlustele reageerides peaksid pädevad asutused vajaduse korral kasutama ka muid neile siseriiklikul tasandil antud õigusi või meetmeid, sealhulgas õigust algatada kriminaalmenetlust või edastada materjalid selle alustamiseks. On äärmiselt tähtis, et kohtutel ja teistel ametiasutustel, eelkõige kriminaalmenetlusega seotud asutustel, oleks pädevate asutustega tulemusliku ja õigeaegse koostöö tegemiseks vajalikud vahendid ja õigused.

(22)

Vastastikuse abi mehhanismi tulemuslikkust ja tõhusust tuleks parandada. Taotletud teave tuleks esitada käesolevas määruses sätestatud tähtaegade jooksul ning vajalikud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmed tuleks vastu võtta õigeaegselt. Pädevad asutused peaksid teabe- ja õigusaktide täitmise tagamise taotlustele vastama seatud tähtaegade jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pädeva asutuse kohustused vastastikuse abi mehhanismis peaksid püsima muutumatuna, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et väljaspool vastastikuse abi mehhanismi siseriiklikul tasandil võetud õigusaktide täitmise tagamise meetmed ja haldusotsused tagaksid liidusisese rikkumise kiire ja tõhusa lõpetamise või keelustamise. Sellega seotud haldusotsuseid tuleks käsitada otsustena, millega rakendatakse liidusisese rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks võetud meetmeid. Kõnealustel erandjuhtudel peaks pädevatel asutustel olema õigus keelduda õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotluse rahuldamisest vastastikuse abi mehhanismis.

(23)

Komisjonil peaks olema parem võimalus koordineerida ja jälgida vastastikuse abi mehhanismi toimimist ning anda probleemide tekkimisel liikmesriikidele suuniseid ja soovitusi ning esitada arvamusi. Samuti peaks komisjon paremini suutma pädevaid asutusi tulemuslikult ja kiiresti abistada nende vastastikuse abi mehhanismist tulenevate kohustuste tõlgendamist puudutavate eriarvamuste lahendamisel.

(24)

Käesoleva määrusega peaks sätestama ühtlustatud eeskirjad, millega nähakse ette menetlused laiaulatuslike rikkumistega ja liidu meetmega laiaulatuslike rikkumistega seotud uurimise ja täitmise tagamise meetmete koordineerimiseks. Laiaulatuslike rikkumiste ja liidu meetmega laiaulatuslike rikkumiste vastu suunatud koordineeritud tegevus peaks tagama, et pädevad asutused oleksid võimelised valima kõige asjakohasemad ja tõhusamad vahendid nende rikkumiste peatamiseks ja vajaduse korral saama või püüdma saavutada vastutavatelt kauplejatelt heastamiskohustuste võtmist tarbijate kasuks.

(25)

Selleks et laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumisega tulemuslikult võidelda ja see lõpetada või keelustada, peaksid asjaomased pädevad asutused kooskõlastama osana koordineeritud tegevusest oma uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid. Selleks peaksid pädevad asutused vahetama kõiki vajalikke tõendeid ja kogu teavet ning osutama vajalikku abi. Laiaulatuslikust rikkumisest või liidu mõõtmega laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud pädevad asutused peaksid võtma vajalikke täitmise tagamise meetmeid koordineeritud viisil, et rikkumine lõpetada või keelustada.

(26)

Iga pädeva asutuse osalemine koordineeritud tegevuses ning eelkõige selliste uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmete võtmine, mida pädevalt asutuselt nõutakse, peaks olema piisav laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise tõhusaks menetlemiseks. Nimetatud rikkumisest mõjutatud pädevatel asutustel peaks olema kohustus võtta üksnes selliseid uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid, mida on tarvis kõigi vajalike tõendite ja kogu teabe saamiseks laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise kohta, ning rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks. Nimetatud rikkumisest mõjutatud pädeva asutuse kasutada olevate vahendite puudumist ei tuleks siiski pidada õigustatud põhjuseks, et koordineeritud tegevuses mitte osaleda.

(27)

Laiaulatuslikust rikkumisest või liidu mõõtmega laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud asjaomased pädevad asutused, kes koordineeritud tegevuses osalevad, peaksid olema võimelised sama rikkumise suhtes läbi viima siseriiklikke uurimisi ja rakendama õigusaktide täitmise tagamise meetmeid sama rikkumise ning sama kaupleja vastu. Samal ajal peaks säilima muutumatuna pädeva asutuse kohustus koordineerida oma uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise toiminguid koordineeritud tegevuse raames teiste nimetatud rikkumisest mõjutatud pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et väljaspool koordineeritud tegevust liikmesriigi tasandil võetud õigusaktide täitmise tagamise meetmed ja haldusotsused tagaksid laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise kiire ja tõhusa lõpetamise või keelustamise. Vastavasisulisi haldusotsuseid tuleks käsitada otsustena, millega rakendatakse rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks võetud meetmeid. Kõnealustel erandjuhtudel peaks pädevatel asutustel olema õigus keelduda koordineeritud tegevuses osalemisest.

(28)

Kui on põhjendatud kahtlus laiaulatusliku rikkumise toimumise kohta, peaksid sellest rikkumisest mõjutatud pädevad asutused alustama kokkuleppel koordineeritud tegevust. Selleks et kindlaks teha, millised pädevad asutused on laiaulatuslikust rikkumisest mõjutatud, tuleks arvesse võtta nimetatud rikkumise kõiki olulisi aspekte, eelkõige kaupleja asutamis- või asukohta, kaupleja varade asukohta, väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbijate asukohta ning kaupleja müügikohtade, nimelt poodide ja veebisaitide asukohta.

(29)

Komisjon peaks tegema tihedamat koostööd liikmesriikidega, et hoida ära ulatuslike rikkumiste esinemist. Seetõttu peaks komisjon pädevaid asutusi teavitama kui ta kahtlustab käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise toimumist. Kui näiteks pädevate asutuste antud hoiatusteateid jälgides tekib komisjonil põhjendatud kahtlus, et on toimunud liidu mõõtmega laiaulatuslik rikkumine, peaks ta teavitama väidetavast rikkumisest mõjutatud pädevate asutuste ja ühtsete kontaktasutuste kaudu liikmesriike ning esitama oma teates võimalikku koordineeritud tegevust õigustavad põhjused. Asjaomased pädevad asutused peaksid läbi viima asjakohase uurimise, tuginedes nende käsutuses olevale või hõlpsasti kättesaadavale teabele. Nad peaksid teavitama oma uurimise tulemustest nimetatud rikkumisest mõjutatud teisi pädevaid asutusi, asjaomaseid ühtseid kontaktasutusi ja komisjoni. Kui asjaomased pädevad asutused jõuavad järeldusele, et selline uurimine näitab, et rikkumine on tõenäoliselt toimumas, peaksid nad alustama koordineeritud tegevust, võttes selles määruses sätestatud meetmeid. Koordineeritud tegevust, mis käsitleb liidu mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist, peaks alati koordineerima komisjon. Kui on selge, et liikmesriik on kõnealusest rikkumisest mõjutatud, peaks ta osalema koordineeritud tegevuses, et aidata koguda rikkumisega seotud kõiki vajalikke tõendeid ja kogu teavet ning rikkumine lõpetada või keelustada. Õigusaktide täitmise tagamise meetmete puhul ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine mõjutada liikmesriikides läbiviidavaid kriminaal- ja kohtumenetlusi. Järgida tuleks ne bis in idem põhimõtet. Kui sama kaupleja siiski kordab samu tegevusi või tegevusetust, mis kujutavad endast käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi, mille suhtes on juba läbi viidud täitmise tagamise toimingud, mille tulemusena kõnealune rikkumine lõpetati või keelustati, tuleks neid tegevusi või tegevusetust käsitada uue rikkumisena ning pädevad asutused peaksid seda menetlema.

(30)

Asjaomased pädevad asutused peaksid võtma vajalikke uurimismeetmeid, et teha kindlaks laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise üksikasjad, ning eelkõige kaupleja isiku, kaupleja poolt toime pandud tegevused või tegevusetus ja rikkumise mõju. Pädevad asutused peaksid võtma uurimise tulemustel põhinevaid õigusaktide täitmise tagamise meetmeid. Vajaduse korral tuleks uurimise tulemused ja laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise hinnang esitada koordineeritud tegevuses osalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel kokku lepitud ühises seisukohas ja see tuleks adresseerida rikkumise eest vastutavatele kauplejatele. Ühine seisukoht ei peaks endast kujutama pädevate asutuste siduvat otsust. See peaks siiski andma adressaadile võimaluse ühise seisukoha osaks olevates küsimustes arvamust avaldada.

(31)

Laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste kontekstis tuleks kinni pidada kauplejate õigusest kaitsele. Eelkõige tähendab see, et kauplejale tuleb anda õigus arvamuse avaldamiseks ning menetluse käigus ametliku keele või ühe ametliku keele kasutamiseks, mida kasutatakse ametlikel eesmärkidel selles liikmesriigis, kus ta on asutatud või asub. Samuti on äärmiselt oluline tagada avalikustamata oskusteabe ja äriteabe kaitset käsitlevate liidu õiguse järgimine.

(32)

Asjaomased pädevad asutused peaksid võtma vajalikud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmed oma jurisdiktsiooni piires. Laiaulatuslike rikkumiste või liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste mõju ei piirdu üksnes üksikute liikmesriikidega. Pädevate asutuste koordineeritud tegevus on seega nõutav, et rikkumiste vastu võidelda ja need lõpetada või keelustada.

(33)

Käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste tulemuslikku avastamist tuleks toetada teabe vahetamisega pädevate asutuste ja komisjoni vahel, andes hoiatusteateid, kui selliste rikkumiste kohta on põhjendatud kahtlus. Komisjon peaks teabevahetuse toimimist koordineerima.

(34)

Tarbijaorganisatsioonid omavad olulist rolli tarbijate teavitamisel nende õigustest ja nende huvide kaitsmisel, sealhulgas vaidluste lahendamisel. Tarbijaid tuleks julgustada tegema pädevate asutustega koostööd, et tugevdada käesoleva määruse kohaldamist.

(35)

Tarbijaorganisatsioonidel ja kui see on asjakohane, kauplejate ühendustel, peaks olema lubatud teatada pädevatele asutustele kahtlustatavatest käesoleva määrusega hõlmatud rikkumistest ning jagada nendega teavet, mida on vaja rikkumiste avastamiseks, uurimiseks ja peatamiseks, avaldada arvamust uurimiste või rikkumiste kohta ning teavitada pädevaid asutusi tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide rikkumisest.

(36)

Käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid andma määratud asutustele, Euroopa tarbijakeskustele, tarbijaorganisatsioonidele ja -ühendustele ning vajadusel kauplejate ühendustele, kellel on vajalikud teadmised, õiguse anda välishoiatusi asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile kahtlustatavatest käesoleva määrusega hõlmatud rikkumistest ning esitada nende käsutuses olevat vajalikku teavet. Liikmesriikidel võivad olla asjakohased põhjused jätta sellistele üksustele nimetatud tegevuseks õigus andmata. Sellega seoses, kui liikmesriik otsustab ühele neist üksustest välishoiatuse andmise õigust mitte anda, peaks ta esitama oma sellist otsust põhjendava selgituse.

(37)

Lauskontrollid on veel üks jõustamise koordineerimise vorm, mis on osutunud tõhusaks tarbijaõiguste kaitset käsitlevate liidu õigusaktide rikkumiste vastaseks vahendiks ning seda tuleks säilitada ja edaspidi tugevdada nii internetis kui ka väljaspool seda toimivate sektorite puhul. Lauskontrolle tuleks läbi viia eelkõige seal, kus turusuundumused, tarbijate kaebused või muud näitajad viitavad sellele, et võib olla toimunud või võib toimuda tarbijaõiguste kaitset käsitlevate liidu õigusaktide rikkumine.

(38)

Tarbijate kaebustega seotud andmed võivad aidata liidu ja liikmesriigi tasandi poliitikakujundajatel hinnata tarbijaturgude toimimist ja avastada rikkumisi. Selliste andmete vahetamist liidu tasandil tuleks edendada.

(39)

On oluline, et niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks, teavitaksid liikmesriigid üksteist ja komisjoni oma tegevusest tarbijate õiguste kaitsmisel, sealhulgas tarbijate esindajate tegevuse toetamisest, tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate organite tegevuse toetamisest ja tarbijate toetamisest juurdepääsul õigusemõistmisele. Koostöös komisjoniga peaksid liikmesriigid suutma tegutseda ühiselt tarbijapoliitikaalase teabe vahetamisel eespool nimetatud valdkondades.

(40)

Õigusaktide täitmise tagamisega seotud probleemid ulatuvad liidu piiridest väljapoole ja liidu tarbijate huve tuleb kolmandate riikide petturlike kauplejate eest kaitsta. Seega on kolmandate riikidega vaja pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, mis käsitlevad vastastikust abi tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide täitmise tagamisel. Kõnealused rahvusvahelised lepingud peaksid hõlmama käesoleva määrusega reguleeritavat teemat ning nende üle tuleks pidada läbirääkimisi liidu tasandil, et tagada liidu tarbijate optimaalne kaitse ja sujuv koostöö kolmandate riikidega.

(41)

Pädevate asutuste vahelisele teabevahetusele kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid ning ameti- ja ärisaladuse kaitse nõudeid tagamaks, et ei kahjustataks uurimisi ega kahjustataks ebaõiglaselt kauplejate mainet. Pädevad asutused peaksid tegema otsuse teabe avalikustamise kohta üksnes siis, kui see on asjakohane ja vajalik, ning tegutsedes kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse avalikke huvisid, nagu avalik julgeolek, tarbijate kaitse, rahvatervis ja keskkonnakaitse ning kriminaaluurimiste nõuetekohane läbiviimine, ning seda juhtumipõhiselt.

(42)

Selleks et suurendada koostöövõrgustiku läbipaistvust ning parandada teadlikkust tarbijate ja avalikkuse seas üldiselt, peaks komisjon koostama iga kahe aasta järel ülevaate käesoleva määrusega sätestatud jõustamisraamistiku raames kogutud teabest, statistikast ja arengusuundumustest tarbijaõiguse täitmise tagamise valdkonnas ning tegema selle üldsusele kättesaadavaks.

(43)

Laiaulatuslikud rikkumised tuleks lahendada tulemuslikult ja tõhusalt. Selle saavutamiseks tuleks võtta kasutusele õigusaktide täitmise tagamise alaste prioriteetide iga kahe aasta tagant toimuva vahetamise süsteem.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused andmebaasi toimimiseks vajaliku praktilise ja tegevuskorra kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(45)

Käesolev määrus ei piira liidu valdkondlikke eeskirju, mis näevad ette valdkondlike reguleerimisasutuste vahelise koostöö ega liidu valdkondlikke kohaldatavaid eeskirju, mis käsitlevad kõnealuste eeskirjade rikkumistest tuleneva kahju hüvitamist tarbijatele. Käesolev määrus ei piira liidu muudes sektoripõhistes õigusaktides ette nähtud koostöösüsteemide ja -võrgustike kasutamist. Käesolev määrus soodustab koostööd ja koordineerimist tarbijakaitsevõrgustiku ning liidu sektoripõhiste õigusaktide alusel asutatud reguleerimisasutuste võrgustike seas. Käesoleva määrusega ei tohiks piirata tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö raames võetavate meetmete kohaldamist liikmesriikides.

(46)

Käesoleva määrusega ei piirata õigust taotleda individuaalset või kollektiivset hüvitist, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, ega nähta ette nende taotluste täitmise tagamist.

(47)

Käesoleva määruse kontekstis tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (8).

(48)

Käesolev määrus ei piira nende kohaldatavate liidu õigusnormide kohaldamist, mis puudutavad liidu sektoripõhiste õigusaktide alusel asutatud siseriiklike reguleerimisasutuste õigusi. Vajaduse ja võimaluse korral peaksid kõnealused asutused kasutama neile liidu õiguse ja siseriikliku õigusega antud õigusi käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste lõpetamiseks või keelustamiseks ning abistama selles pädevaid asutusi.

(49)

Käesolev määrus ei piira pädevate asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve rolli ega õigusi seoses tarbijate kollektiivsete huvide kaitsega maksekonto teenuste või elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutega seotud küsimustes, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/17/EL (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/92/EL (10).

(50)

Arvestades direktiivide 2014/17/EL ja 2014/92/EL kohaseid olemasolevaid koostöömehhanisme, ei peaks vastastikuse abi mehhanismi kohaldama kõnealuste direktiivide liidusiseste rikkumiste korral.

(51)

Käesolev määrus ei piira nõukogu määruse nr 1 (11) kohaldamist.

(52)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja mis on esindatud liikmesriikide põhiseaduslikes tavades. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud õiguste ja põhimõtetega. Käesolevas määruses sätestatud miinimumõiguste kasutamisel peaksid pädevad asutused leidma sobiva tasakaalu põhiõigustega, näiteks kõrgetasemelise tarbijakaitse, ettevõtlusvabaduse ja teabevabadusega kaitstud huvide vahel.

(53)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelist koostööd, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada seetõttu, et üksinda tegutsedes ei suuda nad tagada koostööd ja koordineerimist, küll aga saab seda eesmärki selle territoriaalse ja isikulise kohaldamisala tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54)

Määrus (EÜ) nr 2006/2004 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

tegevus või tegevusetus alguse sai või toimus,

b)

on tegevuse või tegevusetuse eest vastutava kaupleja asukoht või

c)

võib leida tegevusega või tegevusetusega seotud tõendeid või kaupleja varasid;

a)

tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis on kahjustanud, kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada nende tarbijate kollektiivseid huvide, kes elavad vähemalt kahes muus liikmesriigis kui see, kus

b)

tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktidega vastuolus olev tegevus või tegevusetus, mis on kahjustanud, kahjustab või võib tõenäoliselt kahjustada tarbijate kollektiivseid huve ja millel on ühiseid tunnuseid sealhulgas sama ebaseaduslik tava, sama huvi rikkumine ja toimepanemine sama kaupleja poolt samaaegselt vähemalt kolmes liikmesriigis;

a)

määratud asutus ei suuda saada vajalikku teavet või lõpetada või keelustada viivitamatult käesoleva määrusega hõlmatud rikkumine, või

b)

käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisest mõjutatud pädevad asutused ei ole ühel meelel, et korralduse võib lõike 1 kohaselt määratud asutusele anda.

a)

pädevate asutuste, ühtse kontaktasutuse, määratud asutuste või artikli 27 lõike 1 kohaselt välishoiatusi andvate üksuste identifitseerimis- ja kontaktandmed; ning

b)

teave pädevate asutuste struktuuri, õiguste ja ülesannete kohta.

a)

õigus saada juurdepääs asjakohastele käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisega seotud mis tahes vormis või vormingus dokumentidele, andmetele ja teabele, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast;

b)

õigus nõuda oma liikmesriigi igalt ametiasutuselt, organilt ja ametilt ja igalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult asjakohase, mis tahes vormis või vormingus teabe, andmete või dokumentide esitamist, olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast või kohast, eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud või esineb käesoleva määrusega hõlmatud rikkumine, ja eesmärgiga teha kindlaks sellise rikkumise üksikasjad, sealhulgas jälgida finants- ja andmevoogusid, teha kindlaks finants- ja andmevoogudega seotud isikuid ning selgitada välja teavet pangakontode kohta ja veebisaitide omanikke;

c)

õigus teostada vajalikke kohapealseid kontrolle, mis hõlmab õigust siseneda kõikidesse ruumidesse, maatükkidele ja transpordivahenditesse, mida uurimisalune kaupleja kasutab eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega, või nõuda seda teistelt ametiasutustelt, eesmärgiga uurida, arestida, teha või hankida koopiaid teabest, andmetest või dokumentidest olenemata nende talletamiseks kasutatavast andmekandjast; õigus arestida teavet, andmeid ja dokumente uurimiseks vajalikuks ajaks ja vajalikus ulatuses; õigus nõuda uurimisaluse kaupleja esindajalt või töötajalt selgitusi faktiliste asjaolude kohta, teavet, andmeid ja dokumente uurimise esemega seonduva kohta ning talletada vastused;

d)

õigus osta tooteid ja teenuseid kontrollostudena, vajaduse korral variisikuna, et avastada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi ning koguda tõendeid, sealhulgas õigus kaupu ja teenuseid kontrollida ning jälgida, uurida, demonteerida ja katsetada.

a)

õigus võtta vastu ajutisi meetmeid, et hoida ära tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise kahju tekkimise oht;

b)

õigus püüda saavutada, et käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise eest vastutav kaupleja võtaks kohustuse rikkumine lõpetada, või õigus nõustuda kaupleja kohustuse võtmisega;

c)

õigus saada kauplejalt kaupleja algatusel olukorra heastamiseks täiendavate kohustuste võtmist tarbijate kasuks, kellele on väidetavast käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisest tekkinud kahju, või kui see on asjakohane, püüda saavutada, et kaupleja võtaks kohustuse, mis pakuks nimetatud rikkumisest mõjutatud tarbijatele piisavaid õiguskaitsevahendeid;

d)

kui see on kohaldatav, õigus teavitada asjakohasel viisil käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise tagajärjel väidetavalt kahju kannatanud tarbijaid hüvitise taotlemise võimalustest siseriikliku õiguse alusel;

e)

õigus teha kauplejale kirjalik korraldus käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise lõpetamiseks;

f)

õigus lõpetada või keelustada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumised;

g)

kui puuduvad muud tõhusad võimalused käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste lõpetamiseks või keelustamiseks et hoida ära tarbijate kollektiivsetele huvidele tõsise kahju tekkimise oht:

sealhulgas nõuda kolmandalt isikult või muult ametiasutuselt nende meetmete rakendamist;

h)

õigus määrata karistusi, näiteks trahve või perioodilisi karistusmakseid, käesoleva määrusega hõlmatud rikkumiste eest, ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud otsuste, korralduste, ajutiste meetmete, kaupleja kohustuste või muude meetmete järgimata jätmise eest.

a)

pädevate asutuste omal algatusel;

b)

pöördudes teiste pädevate asutuste või muude ametiasutuste poole, kui see on asjakohane;

c)

andes korraldusi määratud asutustele, kui see on kohaldatav, või

d)

pöördudes kohtusse, kes on pädev vajalikku otsust langetama, esitades asjakohasel juhul apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.

a)

kas määrati ajutisi meetmeid,

b)

kas rikkumine lõppes,

c)

millised meetmed on võetud ja kas neid meetmeid on rakendatud,

d)

millises ulatuses on väidetavast rikkumisest mõjutatud tarbijatele pakutud heastamiskohustusi.

a)

pärast taotluse esitanud asutusega konsulteerimist ilmneb, et taotletud teave ei ole taotluse esitanud asutusele vajalik selleks, et kindlaks teha, kas liidusisene rikkumine on toimunud või toimumas või kas on põhjust kahtlustada, et rikkumine võib toimuda;

b)

kui taotluse esitanud asutus ei nõustu, et selle teabe suhtes kohaldatakse artiklis 33 sätestatud konfidentsiaalsust ning ameti- ja ärisaladust käsitlevaid sätteid;

c)

sama liidusisese rikkumise suhtes ja sama kaupleja vastu on taotluse saanud või esitanud asutuse liikmesriigi õigusasutustes juba algatatud eeluurimine või alustatud kohtumenetlust.

a)

sama kaupleja suhtes on seoses sama liidusisese rikkumisega juba algatatud kriminaaluurimine või kohtumenetlus või selle kohta on olemas kohtuotsus, kohtulik kokkulepe või kohtumäärus taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusasutustes;

b)

liidusisese rikkumise kiireks ja tõhusaks lõpetamiseks või keelustamiseks on sama liidusisese rikkumise suhtes ja sama kaupleja vastu taotluse saanud asutuse liikmesriigis juba algatatud vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed või selle kohta on juba tehtud haldusotsus;

c)

pärast taotluse saanud asutuse tehtud asjakohaseid uurimistoiminguid jõuab taotluse saanud asutus järeldusele, et liidusisest rikkumist ei ole toimunud;

d)

taotluse saanud asutus jõuab järeldusele, et taotluse esitanud asutus ei ole andnud artikli 13 lõike 1 kohaselt vajalikku teavet;

e)

taotluse saanud asutus on nõustunud kaupleja võetud kohustusega lõpetada liidusisene rikkumine määratud tähtaja jooksul ja see tähtaeg ei ole veel möödunud.

a)

selles pädeva asutuse liikmesriigis on sama rikkumise suhtes ja sama kaupleja vastu juba algatatud eeluurimine või alustatud kohtumenetlust, on tehtud kohtuotsus või sõlmitud kohtulik kokkulepe;

b)

laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise kiireks ja tõhusaks lõpetamiseks või keelustamiseks on kõnealuses liikmesriigis sama rikkumise suhtes ja sama kaupleja vastu juba enne artikli 17 lõike 3 kohase hoiatusteate andmist käivitatud vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed või selle kohta on juba tehtud haldusotsus;

c)

pärast asjakohaseid uurimistoiminguid on ilmne, et väidetava laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise tegelik või võimalik mõju selle pädeva asutuse liikmesriigis on väike ja sellel pädeval asutusel ei ole seega vaja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid vastu võtta;

d)

asjaomase pädeva asutuse liikmesriigis ei ole toimunud laiaulatuslikku rikkumist või liidu mõõtmega laiaulatuslikku rikkumist ja sellel pädeval asutusel ei ole seega vaja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid vastu võtta;

e)

pädev asutus on nõustunud laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutava kaupleja võetud kohustusega lõpetada laiaulatuslik rikkumine selle pädeva asutuse liikmesriigis ning see kohustus on täidetud ja sellel pädeval asutusel ei ole vaja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid vastu võtta.

a)

rikkumise kiireks ja tõhusaks lõpetamiseks või keelustamiseks on kiiresti vaja võtta õigusaktide täitmise tagamise meetmeid;

b)

on ebatõenäoline, et rikkumise eest vastutava kaupleja võetud kohustuste tulemusel rikkumine lõpeb;

c)

rikkumise eest vastutav kaupleja ei tee kohustuste võtmise ettepanekut enne asjaomaste pädevate asutuste sätestatud tähtaja möödumist;

d)

kohustused, mida rikkumise eest vastutav kaupleja ette paneb ei ole piisavad rikkumise lõpetamise tagamiseks või, kui see on asjakohane, rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatele kahju heastamise tagamiseks; või

e)

rikkumise eest vastutav kaupleja ei ole täitnud artikli 20 lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul rikkumise lõpetamiseks võetud kohustusi või, kui see on asjakohane, ei ole suutnud rikkumise tõttu kannatada saanud tarbijatele kahju heastada.

a)

tagab, et asjaomaseid pädevaid asutusi ja komisjoni teavitatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt uurimise või vajaduse korral õigusaktide täitmise tagamise meetme edenemisest, samuti eeldatavatest järgmistest sammudest ja võetavatest meetmetest;

b)

koordineerib ja jälgib asjaomaste pädevate asutuste käesoleva määruse kohaselt läbiviidavaid uurimistoiminguid;

c)

koordineerib kõigi vajalike dokumentide koostamist ja jagamist asjaomaste pädevate asutuste ja komisjoni vahel;

d)

hoiab ühendust kaupleja ning teiste uurimistoimingutest või vajaduse korral täitmise tagamise toimingutest mõjutatud osalistega, kui asjaomased pädevad asutused ja koordinaator ei ole teisiti kokku leppinud;

e)

koordineerib vajadusel asjaomaste pädevate asutuste poolset hindamist, konsultatsioone ja järelevalvet ning teisi samme, mis on vajalikud asjaomaste kauplejate ette pandud kohustuste käsitlemiseks ja täitmiseks;

f)

koordineerib vajadusel asjaomaste pädevate asutuste võetud täitmise tagamise toimingute läbiviimist;

g)

koordineerib asjaomaste pädevate asutuste poolt III peatüki kohaselt esitatud vastastikuse abi taotluste esitamist.

a)

tegevuse või tegevusetuse kirjeldus, mis kujutab endast rikkumist;

b)

rikkumisega seotud toote või teenuse üksikasjad;

c)

liikmesriikide nimed, keda rikkumine mõjutab või võib mõjutada;

d)

kaupleja või kauplejate isik(ud), kes on või keda kahtlustatakse olevat rikkumise eest vastutav;

e)

võimalike meetmete õiguslik alus, viidates siseriiklikele õigusaktidele ning lisas loetletud vastavatele liidu õigusaktide sätetele;

f)

rikkumise suhtes algatatud kohtumenetluste, õigusaktide täitmise tagamise meetmete või muude meetmete kirjeldus ning nende kuupäevad ja kestus, samuti nende staatus;

g)

kohtumenetlusi ja muid meetmeid kohaldava pädeva asutuse andmed.

a)

oma käesoleva määruse kohaldamisega seotud ametnike koolitus;

b)

tarbijate kaebusi puudutavate andmete kogumine, klassifitseerimine ja vahetus;

c)

ametnike valdkonnaspetsiifiliste võrgustike arendamine;

d)

info- ja sidevahendite arendamine; ning

e)

vajaduse korral käesoleva määruse kohaldamist puudutavate standardite, metoodika ja suuniste väljatöötamine;

a)

tõendada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumisi, või

b)

lõpetada ja keelustada käesoleva määrusega hõlmatud rikkumised.

a)

taotluse saanud asutus teatab komisjonile artikli 12 lõike 2 kohaselt, et liidusisene rikkumine on lõppenud;

b)

koordinaator teatab artikli 22 lõike 1 kohaselt koordineeritud tegevuse lõpetamisest; või

c)

teave sisestati andmebaasi kõigil muudel juhtudel.

a)

teave turusuundumuste kohta, mis võiks mõjutada tarbijate huve asjaomases liikmesriigis ja teistes liikmesriikides;

b)

ülevaade käesoleva määruse alusel viimase kahe aasta jooksul toimunud tegevusest, eelkõige laiaulatuslike rikkumistega seotud uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise meetmetest;

c)

artiklis 26 osutatud hoiatusteadete kaudu vahetatud statistika;

d)

tarbijate huve kaitsvate liidu õigusaktide jõustamise esialgsed prioriteetvaldkonnad asjaomases liikmesriigis järgmise kahe aasta jooksul; ja

e)

kavandatavad prioriteetvaldkonnad liidu tasandil tarbijate huve kaitstavate liidu õigusaktide jõustamisel järgmise kahe aasta jooksul.

27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/27

(1)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas 24. juulil 2014 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 „Finantsinstrumendid“ (edaspidi „IFRS 9“). IFRS 9 eesmärk on parandada finantsinstrumentide aruandlust, käsitledes selles valdkonnas finantskriisi ajal tekkinud mureküsimusi. Eelkõige võetakse IFRS 9-s arvesse G20 üleskutset minna üle finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisele kui rohkem tulevikku suunatud mudelile. Seoses finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisega asendab IFRS 9 rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39.

(2)

Komisjon võttis IFRS 9 vastu komisjoni määrusega (EL) 2016/2067 (4). Kooskõlas nimetatud määrusega peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSi oma finantsaruannete koostamiseks, kohaldama IFRS 9 alates oma 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

(3)

IFRS 9 kohaldamine võib kaasa tuua eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise ning sellest tulenevalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahendite järsu vähenemise. Samal ajal, kui Baseli pangandusjärelevalve komitees on käimas arutelud eeldatava krediidikahjumi eraldiste pikemaajalise regulatiivse käsitlemise üle, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (5) näha ette üleminekukord, mis võimaldaks leevendada eeldatava krediidikahjumi arvestusest tuleneda võivat märkimisväärset negatiivset mõju esimese taseme põhiomavahenditele.

(4)

Oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (6) nõudis Euroopa Parlament nimetatud standardi järkjärgulise kasutuselevõtu korda, mis leevendaks IFRS 9-s esitatud väärtuse vähenemise mudeli kui uue mudeli mõju.

(5)

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu algbilanss IFRS 9 kohaldamise esimese päeva seisuga kajastab esimese taseme põhiomavahendite vähenemist selliste eeldatava krediidikahjumi eraldiste suurenemise tõttu, mis hõlmavad finantsinstrumendi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi puhul sellise finantsvara allahindlust, mille väärtus on langenud, nagu on määratletud IFRS 9 (mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 (7) lisas) (edaspidi „IFRS 9 käsitlev lisa“) lisas A, võrreldes eelmise päeva lõppbilansiga, peaks krediidiasutusel või investeerimisühingul olema lubatud arvata üleminekuperioodi jooksul oma esimese taseme põhiomavahendite hulka osa eeldatava krediidikahjumi suurenenud eraldistest. Üleminekuperiood peaks kestma kõige rohkem viis aastat ning algama 2018. aastal. Eeldatava krediidikahjumi eraldiste osa, mille võib üleminekuperioodi jooksul arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka, peaks aja jooksul vähenema nullini, et tagada IFRS 9 täielik rakendamine üleminekuperioodi lõpule vahetult järgneval päeval. Eeldatava krediidikahjumi eraldiste mõju esimese taseme põhiomavahenditele ei tohiks üleminekuperioodil täielikult neutraliseerida.

(6)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid otsustama, kas seda üleminekukorda kohaldada, ja teavitama vastavalt pädevaid asutusi. Krediidiasutusel või investeerimisühingul peaks olema üleminekuperioodi jooksul võimalus oma algne otsus üks kord tagasi võtta, tingimusel et tal on selleks eelnev luba pädevalt asutuselt, kes peaks tagama, et selline otsus ei ole motiveeritud õigusliku arbitraaži kaalutlustest.

(7)

Kuna pärast krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt IFRS 9 esimest korda kohaldamise päeva tehtud eraldised võivad makromajanduslike väljavaadete halvenemise tõttu ootamatult suureneda, tuleks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimaldada sellistel juhtudel lisaleevendust.

(8)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes otsustavad kohaldada üleminekukorda, peaksid kohandama nende regulatiivsete kapitalinõuete arvutamist, mida eeldatava krediidikahjumi eraldised vahetult mõjutavad, tagamaks, et nad ei saa sobimatut kapitalileevendust. Näiteks spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, millega vähendatakse riskipositsiooni väärtust krediidiriski standardmeetodi alusel, tuleks vähendada teguriga, mis riskipositsiooni väärtust suurendab. See tagaks, et krediidiasutus või investeerimisühing ei saa samal ajal kasu nii oma esimese taseme põhiomavahendite suurenemisest tulenevalt üleminekukorrast kui ka riskipositsiooni väärtuse vähenemisest.

(9)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes otsustavad kohaldada käesolevas määruses sätestatud IFRS 9 üleminekukorda, peaksid avalikustama oma omavahendid, omavahendite suhtarvud ja finantsvõimenduse määra nii üleminekukorra kohaldamise kui ka kohaldamata jätmise korral, et võimaldada üldsusel teha kindlaks sellise üleminekukorra mõju.

(10)

Samuti on asjakohane näha ette üleminekukord, et teha erand riskide kontsentreerumise piirmäärast ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavate avaliku sektori suhtes võetavate riskipositsioonide puhul. Üleminekuperiood peaks kestma kolm aastat alates 1. jaanuarist 2018 seda tüüpi riskipositsioonide puhul, mis on võetud 12. detsembril 2017 või pärast seda, samal ajal kui enne nimetatud kuupäeva võetud seda tüüpi riskipositsioonide suhtes tuleks kohaldada varem kehtinud nõudeid ja need peaksid jätkuvalt saama kasu riskide kontsentreerumise suhtes kohaldatavast erandist.

(11)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud üleminekukordi oleks võimalik kohaldada alates 1. jaanuarist 2018, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 473a

IFRS 9 kasutuselevõtt

1.   Erandina artiklist 50 ning kuni käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud üleminekuperioodi lõpuni võivad alljärgnevad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka summa, mis arvutatakse käesoleva lõike kohaselt:

Esimeses lõigus osutatud summa arvutatakse järgmiste summana:

a)

riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABSA): kus: A2,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2; A4,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel; f= lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; t= esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summadega A2,SA ja A4,SA seonduvate maksude mahaarvamisest;

b)

riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABIRB): kus: A2,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2 ja mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktiga a; A4,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktidega b ja c; f= lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; t= esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summadega A2,IRB ja A4,IRB seonduvate maksude mahaarvamisest.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summad A2,SA ja A2,IRB, mis vastavad käesoleva lõike punktides a ja b toodud summadest suuremale summale eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad summa, mille võrra punktis a osutatud summa on suurem kui punktis b osutatud summa, eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:

4.   Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, kui lõike 3 punkti a kohaselt kindlaks määratud summa on suurem kui lõike 3 punktis b kindlaks määratud summa, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud A4,SA väärtuseks nimetatud summade vahe, vastasel korral määravad nad A4,SA väärtuseks nulli.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kui lõike 3 punkti a kohaselt kindlaks määratud summa on pärast lõike 5 punkti b kohaldamist suurem kui nende riskipositsioonide summa, nagu on kindlaks määratud lõike 3 punktis b, pärast lõike 5 punkti c kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud A4,IRB väärtuseks nimetatud summade vahe, vastasel korral määravad nad A4,IRB väärtuseks nulli.

5.   Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikeid 2–4 järgmiselt:

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud ABSA and ABIRB summade arvutamiseks järgmisi tegureid:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2018, kuid enne 1. jaanuari 2019, kohandavad esimese lõigu punktides a–e osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2019 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–e, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.

7.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing arvab oma esimese taseme põhiomavahendite hulka käesoleva artikli lõike 1 kohase summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mis kasutavad mis tahes järgmist kirjet, võtmata arvesse mõju, mida krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt esimese taseme põhiomavahendite hulka arvatud eeldatava krediidikahjumi eraldised avaldavad nendele kirjetele:

b)

riskipositsiooni väärtus, mis on määratud kooskõlas artikli 111 lõikega 1, kusjuures spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, mille võrra riskipositsiooni väärtust vähendatakse, korrutatakse järgmise korrigeerimisteguriga (sf): kus: ABSA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 teise lõigu punktiga a; RASA = spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma;

8.   Lisaks VIII osas nõutud teabe avalikustamisele avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud ajavahemikul omavahendite, esimese taseme põhiomavahendite ja esimese taseme omavahendite summad, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu, koguomavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra, mis neil oleks juhul, kui nad käesolevat artiklit ei kohaldaks.

9.   Krediidiasutus või investeerimisühing otsustab, kas ta kohaldab üleminekuperioodi jooksul käesolevas artiklis sätestatud korda, ja teavitab oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse üks kord tagasi võtta. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 4, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Sellisel juhul määrab krediidiasutus või investeerimisühing lõikes 1 osutatud A4 väärtuseks nulli. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse üks kord tagasi võtta. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.

10.   EBA annab 30. juuniks 2018 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised käesolevas artiklis sätestatud avalikustamisnõuete kohta.“

2)

Artiklisse 493 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Erandina artikli 395 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võtta käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud mis tahes riskipositsiooni, mis vastab käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimustele, järgmiste maksimaalsete piirmäärade ulatuses:

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud piirmäärasid kohaldatakse riskipositsiooni väärtustele pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403.

5.   Lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse järgmiste riskipositsioonide suhtes:

Esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda üksnes selliste varakirjete ja muude nõuete suhtes, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, mida käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu. Kui varakirjeid ja muid nõudeid, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda ainult siis, kui kõnealuseid nõudeid piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse artikli 115 lõike 2 kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu.

6.   Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse ainult siis, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riskipositsioon vastab kõigile järgmistele tingimustele:

7.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riskipositsioonile, mis võeti enne 12. detsembrit 2017 ja millele 31. detsembril 2017 määrati riskikaal 0 % vastavalt artikli 495 lõikele 2, artikli 395 lõiget 1 ei kohaldata.“

27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/34

(1)

Pärast komisjoni teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (edaspidi „investeerimiskava“) esitlemist 26. novembril 2014 on tingimused investeeringute kasutamiseks paranenud ning usk Euroopa majandusse ja majanduskasvu taastumas. Liidu majandus on neljandat aastat järjest mõõdukalt elavnenud: 2015. aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt 2 %, kuigi töötuse määr on endiselt kõrgem, kui see oli enne kriisi. Olgugi et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) täielikku mõju majanduskasvule ei ole veel võimalik hinnata, sest suuremate investeerimisprojektide makromajanduslik mõju ei saa olla kohene, annavad investeerimiskavaga algatatud laiaulatuslikud jõupingutused juba konkreetseid tulemusi. Investeeringute kasv on 2017. aastal järkjärgult hoogustunud, kuid tempo on veel tagasihoidlik ja ikka veel allpool varasemat määra.

(2)

Seda positiivset investeerimishoogu tuleks hoida ja tuleks jätkata jõupingutusi, et muuta investeeringud taas pikaajalisteks ja jätkusuutlikeks, nii et need jõuaksid ka reaalmajandusse. Investeerimiskava mehhanismid toimivad ning neid tuleks tugevdada, et jätkata erainvesteeringute kaasamist Euroopa tuleviku seisukohalt tähtsatesse sektoritesse, kus esineb veel turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, et avaldada märkimisväärset makromajanduslikku mõju ja aidata kaasa töökohtade loomisele.

(3)

1. juunil 2016 esitas komisjon teatise pealkirjaga „Euroopa investeerib taas: Euroopa investeerimiskava täitmise ülevaade“, milles toodi välja investeerimiskava senised saavutused ja kavandati järgmisi samme, sealhulgas EFSI kestuse pikendamine kauemaks kui algselt ette nähtud kolm aastat, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) komponendi laiendamine olemasolevas raamistikus ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse arendamine.

(4)

11. novembril 2016 võttis Euroopa Kontrollikoda vastu arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017) eelnõu ning sellele lisatud hinnangu kohta, mille komisjon koostas kooskõlas määruse (EL) 2015/1017 artikli 18 lõikega 2 ning mille pealkiri on „EFSI: varajane ettepanek fondi kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks“.

(5)

Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi hallatav ja kaastoetatav EFSI on kvantitatiivsest seisukohast vaadatuna saavutamas eesmärki, mille kohaselt tuleks 2018. aasta keskpaigaks tuua reaalmajandusse vähemalt 315 000 000 000 eurot lisainvesteeringuid. Turg on võimalustest kinni haaranud ja investeeringud vastu võtnud eriti kiiresti VKEde komponendi puhul, kus EFSI tulemused on oodatust palju paremad ka seetõttu, et fondi kiireks käimalükkamiseks kasutati Euroopa Investeerimisfondi (EIF) süsteeme ja kehtivat mandaati (InnovFin VKEde tagatissüsteemi, COSME laenutagamisrahastu ja EIP riskikapitalivahendite mandaat). Juulis 2016 suurendati VKEde komponenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 (4) olemasolevatest näitajatest lähtudes 500 000 000 euro võrra. Arvestades et VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur, tuleks VKEdele eraldada rahastamisvahenditest senisest suurem osa. Sellega seoses tuleks 40 % EFSI tõhustatud riskivõtmisvõimest suunata sellele, et suurendada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

(6)

28. juunil 2016 tõdes Euroopa Ülemkogu, et Euroopa investeerimiskava, eelkõige EFSI on juba andnud konkreetseid tulemusi ning on oluline samm, mis aitab kaasata erasektori investeeringuid, samal ajal arukalt kasutades nappe eelarvevahendeid. Euroopa Ülemkogu märkis, et komisjon kavatseb peatselt esitada ettepanekud EFSI tuleviku kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid esmatähtsana läbi vaatama.

(7)

EFSI loodi algselt kolmeks aastaks ja selle eesmärk oli tagada investeeringuteks vähemalt 315 000 000 000 eurot, toetades sellega majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamise eesmärki. Püüd täita peamist eesmärki ei tohiks siiski olla olulisem kui valitud projektide täiendavus. Seetõttu ei soovi liit mitte üksnes pikendada EFSI investeerimisperioodi ja suurendada finantssuutlikkust, vaid ka suurendada keskendumist täiendavusele. Pikendamine hõlmab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku perioodi ja peaks tagama 2020. aastaks vähemalt 500 000 000 000 euro väärtuses investeeringuid. Et suurendada EFSI võimsust veelgi ja saavutada investeerimissihi kahekordistamise eesmärk, peaksid liikmesriigid panustamist EFSisse samuti käsitlema kui prioriteeti.

(8)

EFSI ja selle rakendamise potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada ilma selliseid meetmeid rakendamata, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu, luua soodne ettevõtluskeskkond ning viia ellu sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutlikke struktuurireforme. Peale selle on EFSI edu tagamiseks otsustava tähtsusega hästi struktureeritud projektid, mis on osa liikmesriikide tasandi investeerimis- ja arengukavadest.

(9)

2020. aastale järgnevaks perioodiks kavatseb komisjon esitada vajalikud ettepanekud, et jätkata strateegiliste investeeringute tegemist kestlikul tasemel. Seadusandlik ettepanek peaks põhinema komisjoni aruande järeldustel ning sõltumatu hindamise, sealhulgas investeeringute toetamise kava jätkamise kasulikkuse makromajandusliku hindamise tulemustel. Nimetatud aruande ja sõltumatu hindamise käigus tuleks käsitleda kohaldatavas ulatuses ka käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2015/1017 kohaldamist EFSI pikendatud rakendamisperioodi kestel.

(10)

Käesoleva määrusega pikendatud EFSI peaks tegelema järelejäänud turutõrgete kõrvaldamise ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamisega ning jätkuvalt kasutama erasektori rahastamist investeeringute puhul, mis on olulised Euroopas töökohtade loomiseks tulevikus, sealhulgas noorte jaoks, ning majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohalt, pidades seejuures silmas toetatavate projektide suuremat täiendavust. Sellised investeeringud hõlmavad investeeringuid sellistesse valdkondadesse nagu energeetika, keskkond ja kliimameetmed, sotsiaal- ja inimkapital ning seonduv taristu, tervishoid, teadusuuringud ja innovatsioon, piiriülene ja säästev transport ning digitaliseerimine. Eelkõige tuleks suurendada nende toimingute rahastamist, mida EFSI toetab, et saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) liidu seatud ambitsioonikad eesmärgid ja täita liidu võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80 kuni 95 %. EFSI toetatavate kliimameetmete tugevdamiseks peaks EIP tuginema oma kogemustele maailma ühe suurima kliimameetmete rahastajana ja kasutama viimastele standarditele vastavat rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodikat, et määrata usaldusväärselt kindlaks projektide kliimameetmetega seotud elemendid või kulude osakaal. Projekte ei tohiks kunstlikult liigendada nii, et need vastaksid VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlusele. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka energiaühendusega seotud prioriteetsetele projektidele ja energiatõhususe projektidele.

Lisaks peaks EFSI toetus kiirteede jaoks olema piiratud era- ja/või avaliku sektori transpordiinvesteeringute toetamisega Ühtekuuluvusfondist rahastatavates riikides, vähem arenenud piirkondades või piiriüleste transpordiprojektide puhul või juhtudega, mil see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide seadmete arendamiseks, üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate olemasolevate kiirteede nõuetekohasuse ja terviklikkuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, keskkonnahoidliku alternatiivkütuse tanklaid ja elektrisõidukite laadimise süsteeme, või aitama kaasa üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamisele 2030. aastaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 1316/2013 (5) ja (EL) nr 1315/2013 (6). Digitaalsektoris ja liidu kõikehõlmava digitaalmajanduse poliitika raames tuleks seada uued digitaaltaristu sihid tagamaks, et digitaalne lõhe ületatakse ja et liidust saab uuel nn asjade interneti, blokiahela tehnoloogia, küber- ja võrguturvalisuse ajastul ülemaailmne teerajaja. Kuigi põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ning laiema biomajanduse muude elementide valdkonnas on projektid juba toetuskõlblikud, tuleks selguse huvides sõnaselgelt sätestada, et sellised projektid kuuluvad üldiste eesmärkide alla, mis vastavad EFSI toetuse saamise tingimustele.

(11)

Kultuuri- ja loomesektor etendab Euroopa tööstuse taastamisel tähtsat rolli, soodustab majanduskasvu ning on strateegiliselt võimeline tekitama innovatsioonieeliste ülekandumist teistesse majandusharudesse, näiteks turismi, jaemüüki ja digitaalsetesse tehnoloogiatesse. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 (7) loodud programmile „Loov Euroopa“ ja käesoleva määruse kohaselt loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisrahastule peaks EFSI aitama nendes sektorites ületada kapitalipuudujääki, pakkudes lisarahastamist, mis peaks täiendama programmi „Loov Euroopa“ ja kultuuri- ja loomesektori tagatisrahastu toetust, et võimaldada rahastada suuremal arvul selliseid suure riskiga projekte.

(12)

EFSI peaks samuti toetama liidus asuvaid üksusi hõlmavaid ja liidust väljapoole ulatuvad toiminguid, kui need edendavad investeeringuid liidus, eriti kui need sisaldavad piiriüleseid elemente. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks pakkuma ennetavat tuge selliste toimingute edendamiseks ja ergutamiseks.

(13)

Projektide valimisel tuleks rohkem järgida täiendavuse kriteeriumi, mis on üks EFSI aluspõhimõtteid. Eelkõige tuleks EFSIst toetust anda ainult neile meetmetele, mille eesmärk on kõrvaldada tuvastatud turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Toimingud, mida tehakse taristu- ja innovatsioonikomponendi raames seoses kaht või enamat liikmesriiki ühendava füüsilise taristuga, sealhulgas e-taristu, eelkõige lairibataristu, ning sellise taristu ehitamiseks, rakendamiseks, hooldamiseks või toimimiseks vajalikud teenused, peaksid andma selget tunnistust täiendavusest, arvestades nende keerukust ja suurt lisaväärtust liidu jaoks.

(14)

EFSI peaks keskenduma üldjuhul projektidele, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel, ning EFSI investeeringute komitee (edaspidi „investeeringute komitee“) peaks täiendavuse hindamisel arvesse võtma investeeringuid takistavaid riske, nagu riigile, sektorile või piirkonnale omased riskid ja innovatsiooniga seotud riskid, eelkõige majanduskasvu, jätkusuutlikkust ja tootlikkust suurendavate katsetamata tehnoloogiate puhul.

(15)

EFSI laiema geograafilise katvuse tagamiseks ja EFSI sekkumise tõhususe suurendamiseks tuleks ergutada kombineeritud ja/või segarahastamistoiminguid, milles kombineeritakse tagastamatu toetus ja/või liidu üldeelarves olevad rahastamisvahendid, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid või määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (8) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames eraldatavad vahendid, ning EIP grupi rahastust, sealhulgas EFSI raames antavad EIP vahendid, ja muude investorite toetus. Kombineeritud ja/või segarahastamise eesmärk on suurendada liidu eelarvest tehtavate kulutuste lisaväärtust, meelitades ligi täiendavaid vahendeid erainvestoritelt, ning tagada toetatavate meetmete majanduslik ja finantsalane elujõulisus. Selleks paigutati samal ajal, kui esitati komisjoni ettepanek käesoleva määruse vastuvõtmiseks, 1 000 000 000 euro väärtuses assigneeringuid Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahenditest ümber rahastu toetuste ossa, et hõlbustada segarahastamist koos EFSIga. Sel eesmärgil algatati 2017. aasta veebruaris edukalt segarahastamise projektikonkurss. Veel 145 000 000 eurot paigutatakse ümber muudesse asjakohastesse rahastamisvahenditesse, eelkõige nendesse, mis on ette nähtud energiatõhususe suurendamiseks. Vaja on täiendavaid meetmeid, et tagada liidu vahendite ja EFSI toetuse hõlbus kombineeritavus. Kuigi komisjon on juba avaldanud selle kohta konkreetsed suunised, tuleks EFSI ja liidu vahendite kombineerimise võimalusi edasi arendada, eesmärgiga suurendada investeeringuid, mille puhul kasutatakse EFSI ja liidu vahendite kombineerimisest tulenevat finantsvõimendust, võttes arvesse võimalikke seadusandlikke arenguid. Majandusliku tõhususe ja piisava finantsvõimenduse tagamiseks ei tohiks selline kombineeritud rahastamine üldjuhul ületada vähem arenenud piirkondades 90 % projekti kogumaksumusest ja kõigis muudes piirkondades 80 %.

(16)

Selleks et ergutada EFSI kasutuselevõttu vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades, tuleks laiendada EFSI toetuse tingimustele vastavate üldeesmärkide ulatust. Projektid peaks läbi vaatama investeeringute komitee ja need peaksid tagatise („ELi tagatis“) kasutamiseks vastama samadele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele nagu määruses (EL) 2015/1017 sätestatud, sealhulgas täiendavuse põhimõttele. Kuna EFSI toetusele kvalifitseeruvate projektide suurust ei peaks piirama, ei tohiks takistada väikesemahulistel projektidel taotleda EFSIst rahastamist. Pigem on vaja lisameetmeid vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades tehnilise abi ja EFSI tutvustusmeetmete suurendamiseks.

(17)

Investeerimisplatvormid on oluline vahend turutõrgete kõrvaldamiseks, eelkõige mitut projekti ühendavate, piirkondlike või sektoripõhiste projektide, sealhulgas energiatõhususe projektide ja piiriüleste projektide rahastamisel. Samuti on oluline ergutada partnerlusi liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega, sealhulgas investeerimisplatvormide loomiseks. Selles võib etendada olulist rolli ka koostöö finantsvahendajatega. Sellega seoses peaks EIP vajaduse korral delegeerima väikesemahuliste allprojektide hindamise, valimise ja järelevalve finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele.

(18)

Juhul kui väikesemahuliste projektide hindamine, valimine ja järelevalve on delegeeritud finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele, ei tohiks investeeringute komiteele jätta õigust kiita heaks ELi tagatise kasutamine selliste EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohaste allprojektide puhul, kus EFSI panus sellistesse väikesemahulistesse allprojektidesse on allpool kindlaksmääratud künnist. Kui see on kohane, peaks EFSI juhatus (edaspidi „juhatus“) esitama juhised investeeringute komitee poolt nimetatud künnist ületavate allprojektide hindamiseks kasutatava menetluse kohta.

(19)

Kogu investeerimisperioodi jooksul peaks liit selleks, et EFSI raames saaks investeeringuid toetada, andma ELi tagatise, mis ei tohiks kunagi olla suurem kui 26 000 000 000 eurot, millest kuni 16 000 000 000 eurot peaks olema kättesaadav enne 6. juulit 2018.

(20)

Eeldatakse, et ELi tagatise kombineerimisel EIP eraldatava summaga 7 500 000 000 eurot peaks EFSI toetus võimaldama teha täiendavaid EIP ja EIFi investeeringuid 100 000 000 000 euro ulatuses. EFSI toetatavad 100 000 000 000 eurot peaksid võimaldama genereerida 2020. aasta lõpuks vähemalt 500 000 000 000 euro ulatuses täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse.

(21)

Selleks et osaliselt rahastada liidu üldeelarvest lisainvesteeringute toetamiseks ELi tagatisfondile eraldatavat panust, tuleks assigneeringuid ümber paigutada määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu olemasolevast rahastamispaketist, samuti Euroopa ühendamise rahastu laenupõhise rahastamisvahendi tuludest ja tagasimaksetest ning 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri fondist (Marguerite’i fond). Tulude ja tagasimaksete ümberpaigutamine nõuab erandi tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (9) artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, et lubada nende kasutamist muus rahastamisvahendis.

(22)

Tuginedes EFSI toetatavate investeeringutega seoses saadud kogemustele, peaks tagatisfondi sihtsumma olema 35 % ELi tagatisega võetavate kohustuste kogusummast, et tagada piisav kaitsetase.

(23)

Kuna VKEde nõudlus EFSIst rahastamise järele on turul erakordselt suur ja eeldatavasti sellisena ka püsib, tuleks EFSI VKEde komponenti laiendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja sotsiaalteenustele, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalteenuste sektori vajaduste ja eripäradega kooskõlas olevate uute vahendite väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kaudu.

(24)

EIP ja EIF peaksid tagama, et lõppkasusaajad, sealhulgas VKEd, oleksid EFSI toetuse olemasolust teadlikud, et suurendada ELi tagatise nähtavust. Asjaomases EFSI toetuse andmise lepingus tuleks esitada sellele sõnaselge viide.

(25)

Selleks et suurendada EFSI toimingute läbipaistvust, peaks investeeringute komitee otsustes, mis avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks, põhjendama, miks ta leiab, et toimingule tuleks anda ELi tagatis, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Kohe pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist tuleks avaldada näitajate tulemustabel. Avaldatavad materjalid ei peaks sisaldama tundlikku äriteavet.

(26)

Ranges vastavuses käesoleva määrusega ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1558 (10) ja selle lisaga peaks investeeringute komitee tulemustabelit kasutama sõltumatu ja läbipaistva hindamisvahendina, seades prioriteediks ELi tagatise kasutamise toimingute puhul, millel on paremad näitajad ja lisaväärtus. EIP peaks eelnevalt välja arvutama punktid ja näitajad ning kõrvutama neid tulemustega pärast projekti lõpetamist.

(27)

Tõhustamaks projektide hindamist, peaks juhatus kehtestama EFSI strateegilise suuna dokumendis tulemustabeli iga samba jaoks minimaalse tulemuse.

(28)

Asjakohane liidu poliitika maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes on sätestatud liidu õigusaktides ja nõukogu järeldustes, eelkõige 8. novembri 2016. aasta järelduste lisas, ning kõikides hilisemates ajakohastustes.

(29)

Käesoleva määruse kohaste EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul peaks hoolsuskohustus tähendama kohaldatavate liidu õigusaktide ning rahapesu, terrorismi rahastamise, maksupettuste ja maksustamise vältimise vastast võitlust käsitlevate kokkulepitud rahvusvaheliste ja liidu standardite järgimise põhjalikku kontrollimist. Lisaks peaks EIP andma EFSI aruandluse kontekstis riikide lõikes teavet EFSI toimingute vastavuse kohta koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide küsimuses kehtivale EIP ja EIFi poliitikale ning esitama nende vahendajate nimekirja, kellega EIP ja EIF koostööd teevad.

(30)

On asjakohane esitada teatavaid tehnilisi selgitusi seoses EFSI juhtimist käsitleva kokkuleppe sisuga, ELi tagatise andmisega ja instrumentidega, mida kokkulepe hõlmab, sealhulgas vahetuskursi riski katmisega teatavates olukordades. EFSI juhtimist ning ELi tagatise andmist käsitlevat kokkulepet EIPga tuleks vastavalt käesolevale määrusele kohandada.

(31)

Mõjutamata Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärki tegutseda olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenistustele tuginedes ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus, tuleks tema tegevust tõhustada ja see peaks keskenduma ka aktiivsele osalemisele EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse suurendamises ning toetama EIPd ja liikmesriikide tugipanku või finantseerimisasutusi eelkõige vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades toimingute algatamisel ja arendamisel ning aitama vajaduse korral kujundada nõudlust EFSI toetuse järele. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks püüdma sõlmida iga liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega vähemalt ühe koostöölepingu. Liikmesriikides, kus liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus puudub, peaks Euroopa investeerimisnõustamise keskus pakkuma vajaduse korral ja asjaomase liikmesriigi taotluse korral sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamisel ennetavat tuge ja nõu. Euroopa investeerimisnõustamise keskus peaks erilist tähelepanu pöörama nende projektide ettevalmistamise toetamisele, mis aitavad kaasa kaht või enamat liikmesriiki kaasavate projektide ja COP21 eesmärkide saavutamisele. Samuti peaks keskus aktiivselt osalema investeerimisplatvormide loomises ja andma nõu EFSI vahendite kombineerimiseks muude liidu rahastamisallikatega. Vajaduse korral tuleks tagada Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kohapealne esindatus, võttes arvesse olemasolevaid tugisüsteeme, et anda kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi.

(32)

Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta põhineb liikmesriikide eelarve-, makromajandus- ja struktuurireformide kavade üksikasjalikul analüüsil ning selle raames esitatakse liikmesriikidele riigipõhised soovitused. Sellega seoses peaks EIP komisjoni teavitama liikmesriikides käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel täheldatud investeerimistakistustest ja -kitsaskohtadest. Komisjonil palutakse võtta täheldatud takistusi ja kitsaskohti arvesse muu hulgas investeerimiskava kolmanda sambaga seotud töös.

(33)

Turutõrgete ja -lünkadega tegelemiseks, piisavate lisainvesteeringute tegemise stimuleerimiseks ning EFSI toetatud toimingute geograafilise ja piirkondliku tasakaalu edendamiseks tuleb majanduskasvu, töökohtade ja investeeringute edendamise eesmärgi puhul rakendada integreeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi. EFSI rahastamise kulud peaks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitama.

(34)

Määruses (EL) 2015/1017 sätestatud investeerimiseesmärkide edendamiseks tuleks vajaduse korral ergutada segarahastamist koos olemasolevate fondidega, et pakkuda piisavaid soodustusi EFSI toimingute rahastamistingimuste, kaasa arvatud kulude puhul.

(35)

Olukordades, kus pingelised finantsturu tingimused takistaksid elujõulise projekti elluviimist või kus on vaja hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus esineb olulisi turutõrkeid või valitseb ebasoodne investeerimisolukord, peaksid EIP ja komisjon tegema muudatusi, eelkõige ELi tagatise tasus, et aidata vähendada EFSI raames EIP rahastuse saaja kantavaid toimingute rahastamiskulusid, et hõlbustada projekti elluviimist. Vajaduse korral tuleks teha sarnaseid jõupingutusi selleks, et tagada EFSI toetus väikesemahulistele projektidele. Kui kohalike või piirkondlike vahendajate kasutamine võimaldab väikesemahuliste projektide puhul EFSI rahastamiskulusid vähendada, tuleks samuti kaaluda vahendajate kasutamist.

(36)

Pidades silmas vajadust tagada EFSI rahastamise jätkusuutlikkus, peaksid finantsturu pingelistes tingimustes või selleks, et hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus esineb olulisi turutõrkeid või valitseb mitteoptimaalne investeerimisolukord, olema EFSI toimingute rahastamiskulude vähendamise jõupingutused kooskõlastatud EIP grupi kasutatavate muude kättesaadavate liidu rahaliste ressursside ja finantsinstrumentidega.

(37)

Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 vastavalt muuta,

1)

Artikli 2 punkti 4 alapunkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus“ EFSI toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist, ei oleks ilma EFSI toetuseta saadud EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil üldse või samas ulatuses sooritada. EFSIst toetatud projektidega toetatakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärke, nende abil püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning neil on üldjuhul EIP tavatoimingutega toetatud projektidega võrreldes kõrgem riskiprofiil. EFSI portfelli üldine riskiprofiil on kõrgem EIP tavapärase investeerimispoliitika kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist toetatud investeeringute portfelli riskiprofiilist.

Selleks et paremini kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning eelkõige selleks, et lihtsustada investeerimisplatvormide kasutamist väikesemahuliste projektide puhul, tagades seejuures täiendavuse ja seega hoides ära samalt turult osaliste väljatõrjumise, iseloomustab EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust eelistatavalt ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel järgmine:

Ilma et see mõjutaks nõuet vastata esimeses lõigus sätestatud täiendavuse määratlusele, viitavad täiendavusele arvestataval määral järgmised aspektid:

4)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

7)

Artikli 10 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega:

8)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

9)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt.

10)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt.

11)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EIP esitab iga kuue kuu tagant, asjakohasel juhul koos EIFiga, komisjonile käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta aruande. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama iga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta nii eraldi kui ka koondatuna statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid. Kord aastas tuleb aruandes esitada ka teave selle kohta, milliseid investeerimistakistusi on EIP käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel kogenud.“

12)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

„EIP ja EIF annavad või kohustavad finantsvahendajaid andma lõppkasusaajatele, sealhulgas VKEdele, EFSI toetuse olemasolust teada, esitades selle teabe eriti VKEde puhul EFSI toetuse lepingus märgataval viisil, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades EFSI nähtavust.“

15)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele või kogu teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.“

16)

Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EIP ja EIF järgivad käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldatavaid liidu õigusakte ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ning ei toeta seetõttu käesoleva määruse alusel projekte, mis soodustavad rahapesu, terrorismi rahastamist, maksustamise vältimist, maksupettust või maksudest kõrvalehoidumist.

Peale selle ei alusta EIP ega EIF uusi ega uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonis, mis on vastava liidu poliitika raames kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*3) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi tõhusalt läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid, mis on kokku lepitud liidu või rahvusvahelisel tasandil.

Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad EIP ja EIF käesolevas artiklis viidatud nõuded üle asjaomastesse lepingutesse ning nõuavad, et finantsvahendajad annaksid nõuete järgimisest aru.

Hiljemalt pärast seda, kui maksustamise eesmärgil koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide liidu loetelu on vastu võetud, vaatavad EIP ja EIF läbi oma poliitika, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes.

Seejärel esitavad EIP ja EIF Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad on koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide poliitikat EFSI rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldanud, ning lisavad aruandele riikide lõikes esitatud teabe ja nende vahendajate loetelu, kellega nad koostööd teevad.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).“"

17)

Artikli 23 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist.“

18)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

1)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega.

„1.   Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 30 192 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:

Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (*4) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

(*4)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).“"

2)

Artiklisse 14 lisatakse järgmised lõiked.

„5.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditest ning määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud rahastamisvahenditest, mis on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 liidetud käesoleva määrusega kehtestatud rahastamisvahenditega, sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (*5) kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 125 000 000 euro ulatuses.

6.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest ja kolmandast lõigust, käsitletakse tulusid ja tagasimakseid määrusega (EÜ) nr 680/2007 kehtestatud 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri fondist (nn Marguerite’i fond) sihtotstarbelise sisetuluna määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jaoks kuni 25 000 000 euro ulatuses.

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).“"

27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/53

(1)

Nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ (3) ja 96/50/EÜ (4) on esimesed sammud siseveelaevanduses osalevate laevapere liikmete kutsekvalifikatsioonide ühtlustamise ja tunnustamise suunas.

(2)

Nõuded Reini jõel sõitvatele laevapere liikmetele ei kuulu direktiivide 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ kohaldamisalasse ning need on kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon vastavalt Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitlevale korrale.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (5) kohaldatakse siseveeteedega seotud elukutsete suhtes, v.a kiprid. Diplomite ja tunnistuste vastastikune tunnustamine direktiivi 2005/36/EÜ alusel ei ole siiski täielikult kohandatud korrapärasele ja sagedasele piiriülesele tegevusele siseveeteede valdkonna elukutsete puhul, mis eksisteerivad eeskätt teise liikmesriigi siseveeteedega ühenduses olevatel siseveeteedel.

(4)

Hindamisuuringus, mille komisjon korraldas 2014. aastal, rõhutati tõsiasja, et direktiivide 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ kohaldamisala piiramine kipritega ning see, et nende direktiivide kohaselt välja antud laevajuhitunnistusi Reini jõe puhul automaatselt ei tunnustata, pärsib laevapere liikmete liikuvust siseveelaevanduses.

(5)

Liikuvuse hõlbustamiseks, laevasõiduohutuse tagamiseks ning inimelude ja keskkonna kaitsmise tagamiseks on hädavajalik, et tekimeeskonnal, eelkõige reisilaevadel hädaolukordade puhul vastutavatel isikutel ja veeldatud maagaasi ekspertidel oleks kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused. Tõhusa järelevalve eesmärgil peaksid need isikud kandma tunnistust kutseülesannete täitmise ajal kaasas. Need kaalutlused kehtivad ka noorte suhtes, kelle puhul on tähtis, et nende tööohutust ja töötervishoidu kaitstakse vastavalt nõukogu direktiivile 94/33/EÜ (6).

(6)

Laevajuhtimine sporditegevusena või vaba aja veetmiseks, selliste parvlaevade ekspluatatsioon, mis ei liigu iseseisvalt ning relvajõudude või hädaabiteenistuste laevajuhtimine on tegevused, mille puhul ei ole vaja kaupade ja inimeste veoks mõeldud professionaalse laevanduse omadega sarnaseid kvalifikatsioone. Seetõttu ei peaks nende tegevustega tegelevad isikud olema käesoleva direktiiviga hõlmatud.

(7)

Kipritel, kes sõidavad tingimustes, kus on erilisi ohutusriske, peaks olema eriluba, eelkõige laevakaravanide juhtimiseks, veeldatud maagaasiga töötavate veesõidukite juhtimiseks, sõitmiseks piiratud nähtavuse tingimustes, sõitmiseks merelaevadele laevatatavatel siseveeteedel ja sõitmiseks veeteedel, kus on erilisi riske laevasõidule. Sellise loa omandamiseks peaks kipritel olema kohustus tõendada spetsiifiliste lisapädevuste olemasolu.

(8)

Laevasõiduohutuse tagamiseks peaksid liikmesriigid määrama vastavalt ühtlustatud kriteeriumidele kindlaks merelaevadele laevatatavad siseveeteed. Nendel veeteedel liikumiseks ette nähtud pädevusnõuded tuleks kindlaks määrata liidu tasandil. Piiramata tarbetult kiprite liikuvust, peaks liikmesriikidel – kui see on laevasõiduohutuse tagamiseks vajalik – olema ka võimalus määrata kooskõlas käesoleva direktiivi kohaste ühtlustatud kriteeriumide ja menetlustega ning vajaduse korral koostöös asjaomase Euroopa jõekomisjoniga kindlaks veeteed, kus on laevasõidule erilisi riske. Sellisel juhul tuleks asjaomased pädevusnõuded kehtestada liikmesriigi tasandil.

(9)

Eesmärgiga aidata kaasa veesõidukite ekspluatatsioonis osalevate isikute liikuvusele kogu liidus ja võttes arvesse, et kõik kooskõlas käesoleva direktiiviga välja antud kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud peaksid vastama kooskõlas ühtlustatud kriteeriumidega kehtestatud miinimumnõuetele, peaksid liikmesriigid tunnustama kooskõlas käesoleva direktiiviga sertifitseeritud kutsekvalifikatsioone. Seepärast peaks nimetatud kvalifikatsioonidega isikutel olema võimalik tegeleda oma kutsealaga kõigil liidu siseveeteedel.

(10)

Piiriülese tegevuse puudumise tõttu teatud riigisisestel siseveeteedel ja kulude vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik mitte muuta liidu kvalifikatsioonitunnistusi kohustuslikuks riigisisestel siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatava siseveeteega. Liidu tunnistused peaksid aga võimaldama juurdepääsu laevasõidule nendel ühendamata veeteedel.

(11)

Tekimeeskonna liikmete suhtes, kes on vabastatud kohustusest omada kooskõlas käesoleva direktiiviga välja antud liidu kvalifikatsioonitunnistust, ning käesoleva direktiiviga hõlmamata siseveelaevanduse kvalifikatsioonide suhtes kohaldatakse samuti jätkuvalt direktiivi 2005/36/EÜ.

(12)

Kui liikmesriigid annavad vabastuse liidu kvalifikatsioonitunnistuse kaasaskandmise kohustusest, peaksid nad tunnustama liidu kvalifikatsioonitunnistusi, mis on antud isikutele, kes sõidavad nendel riigisisestel siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, kus seda vabastust kohaldatakse. Need liikmesriigid peaksid ka kõnealuste siseveeteede puhul tagama, et liidu kvalifikatsioonitunnistust omavate isikute teenistusraamatus kinnitatakse meeskonnaliikme taotluse korral andmed laevajuhtimise aja ja sooritatud reiside kohta. Lisaks peaksid need liikmesriigid võtma ja jõustama vajalikke meetmeid ja karistusi, et ennetada pettusi ja muud õigusvastast tegevust seoses liidu kvalifikatsioonitunnistuste ja teenistusraamatutega nendel ühendamata siseveeteedel.

(13)

Kvalifikatsioonitunnistuse kaasaskandmise kohustusest vabastusi kohaldavatel liikmesriikidel peaks olema võimalik peatada liidu kvalifikatsioonitunnistusi, mis on antud isikutele, kes sõidavad nendel riigisisestel siseveeteedel, mis ei ole ühenduses laevatatavate veeteede võrgustikuga teises liikmesriigis, kus seda vabastust kohaldatakse.

(14)

Liikmesriigil, kelle ükski siseveetee ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga ja kes kooskõlas käesoleva direktiiviga otsustab liidu kvalifikatsioonitunnistusi mitte välja anda, lasuks ebaproportsionaalne ja tarbetu kohustus, kui ta peaks üle võtma ja rakendama kõik käesoleva direktiivi sätted. Seetõttu peaks selline liikmesriik olema vabastatud kohustusest kvalifikatsioonitunnistustega seotud sätted üle võtta ja rakendada seni, kuni ta otsustab liidu kvalifikatsioonitunnistusi mitte välja anda. Selline liikmesriik peaks siiski olema kohustatud tunnustama oma territooriumil liidu kvalifikatsioonitunnistusi, et edendada töötajate liikuvust liidus, vähendada tööjõu liikuvusega seotud halduskoormust ja suurendada selle kutseala ligitõmbavust.

(15)

Mitmes liikmesriigis on siseveelaevandus ebaregulaarne tegevus, mis toimub vaid kohalikes huvides või hooajaliselt veeteedel, mis ei ole teiste liikmesriikidega ühendatud. Ehkki käesoleva direktiivi kohase kutsetunnistuste tunnustamise põhimõttest tuleks kinni pidada ka nendes liikmesriikides, peaks halduskoormus olema proportsionaalne. Rakendusvahendid, nagu andmebaasid ja registrid, tooksid kaasa märkimisväärse halduskoormuse, ilma et neist reaalset kasu oleks, samas kui liikmesriikidevahelise teabevoo võib tekitada ka muude koostööviiside teel. Seepärast on õigustatud lubada asjaomastel liikmesriikidel võtta üle vaid miinimumsätted, mis on vajalikud käesoleva direktiivi kohaselt välja antud kutsetunnistuste tunnustamiseks.

(16)

Teatud liikmesriikides ei ole siseveeteedel navigeerimine tehniliselt võimalik. Liikmesriikidele pandud kohustus käesolev direktiiv üle võtta oleks nende jaoks ebaproportsionaalne halduskoormus.

(17)

On oluline, et siseveetranspordisektor suudaks pakkuda programme, mis keskenduksid nii üle 50-aastaste inimeste hoidmisele kui ka noorte oskuste ja konkurentsivõime parandamisele.

(18)

Komisjon peaks tagama võrdsed võimalused kõigile meeskonnaliikmetele, kes tegutsevad liidus ainuüksi ja regulaarselt oma ametialal, ning võitlema palkade langustrendi vastu ning samuti kodakondsuse, elukoha või lipuriigi alusel diskrimineerimise vastu.

(19)

Võttes arvesse liidu ja Reini laevaliikluse keskkomisjoni vahelist väljakujunenud koostööd, mis algas 2003. aastal ja mille tulemusel loodi Reini laevaliikluse keskkomisjoni egiidi all siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI), ning eesmärgiga lihtsustada Euroopas kutsekvalifikatsioone reguleerivaid õigusraamistikke, peaksid kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud, mis on antud välja kooskõlas Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korraga, kus on kehtestatud käesoleva direktiiviga identsed nõuded, kehtima kõigil liidu siseveeteedel. Niisuguseid kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid, mis on välja antud kolmandates riikides, tuleks liidus tunnustada vastastikkuse põhimõttel.

(20)

On oluline, et tööandjad, võttes liidus tööle meeskonnaliikmed, kelle kolmandates riikides väljastatud kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud on liidu pädevate asutuste poolt tunnustatud, kohaldaksid selle liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigust, kus asjaomane tegevus toimub.

(21)

Selleks et jätkata tööjõu liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamist ja ühtlustada veelgi Euroopas kutsekvalifikatsioone reguleerivaid õigusraamistikke, võib kõigi liidu veeteede puhul tunnustada ka kõiki kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid, mille on andnud välja kolmas riik käesolevas direktiivis sätestatuga identsete nõuete alusel, sõltuvalt komisjoni hinnangust ja sellest, kas asjaomane kolmas riik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga välja antud dokumente.

(22)

Liikmesriigid peaksid andma kvalifikatsioonitunnistused üksnes isikutele, kes on omandanud minimaalsel tasemel pädevuse, kes on ületanud vanuse alampiiri, kelle terviseseisund vastab nõuetele ja kellel on konkreetse kvalifikatsiooni omandamiseks nõutav laevajuhtimise aeg.

(23)

On oluline, et komisjon ja liikmesriigid ergutaksid noori omandama siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsiooni ning et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kasutusele erimeetmed sotsiaalpartnerite sellekohase tegevuse toetamiseks.

(24)

Kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise tagamiseks peaksid kvalifikatsioonitunnistused põhinema laevade ekspluatatsiooniks vajalikel pädevustel. Liikmesriigid peaksid tagama, et kvalifikatsioonitunnistuste saajatel oleks vastav minimaalne pädevus, mida on kontrollitud asjakohase hindamise käigus. Niisugused hindamised võiksid toimuda administratiivse eksami vormis või heakskiidetud koolitusprogrammide raames, mida rakendatakse kooskõlas ühiste nõuetega, et tagada mitmesuguste kvalifikatsioonide puhul kõigis liikmesriikides võrreldav miinimumtasemel pädevus.

(25)

Kiprid peaksid laeva juhtimisel liidu siseveeteedel olema võimelised kasutama teadmisi siseveeteede liiklusreeglite kohta, nagu Euroopa siseveeteede koodeks (CEVNI), või muud asjakohased liiklusreeglid ja veesõiduki mehitamise suhtes kohaldatavad reeglid, sealhulgas teadmisi puhkeajast, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide õigusaktides või piirkondlikul tasandil kokku lepitud spetsiifilistes kordades, nagu Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitlev kord.

(26)

Tulenevalt ohutusega seotud vastutusest, mis kaasneb kipri kutsealal tegutsemisega, laeva juhtimisega radari abil ja veeldatud maagaasiga töötavate veesõidukite punkerdamisega või selliste veesõidukite juhtimisega, on kohustuslik kontrollida praktiliste eksamitega, kas nõutav pädevustase on tegelikult saavutatud. Pädevuse hindamise edasiseks hõlbustamiseks võib need praktilised eksamid korraldada heakskiidetud simulaatorite abil.

(27)

Pardaraadio kasutamise oskused on siseveelaevanduse ohutuse tagamisel otsustava tähtsusega. On oluline, et liikmesriigid innustaksid kõiki tekimeeskonna liikmeid, kellel võib olla vaja veesõidukit juhtida, läbima sellise raadio kasutamise koolituse ja saama vastava tunnistuse. Kipritele ja roolimeestele peaks selline koolitus ja tunnistus olema kohustuslik.

(28)

Selleks et tagada koolitusprogrammide sisuline ja korralduslik vastavus ühistele miinimumnõuetele, on vaja nende programmide heakskiitmist. Niisugune vastavus võimaldab kõrvaldada tarbetud takistused kutsealal tööleasumisel, hoides ära olukorra, kus isikutelt, kes on kutsekoolituse käigus vajalikud oskused juba omandanud, nõutakse täiendavate tarbetute eksamite sooritamist. Heakskiidetud koolitusprogrammide olemasolu võib lisaks hõlbustada muudest sektoritest eelneva kogemuse saanud töötajate asumist siseveelaevanduse kutsealale, sest nad saavad kasutada sihtotstarbelisi koolitusprogramme, milles võetakse arvesse juba omandatud pädevusi.

(29)

Kiprite liikuvuse edasiseks hõlbustamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud hinnata pädevusi, mis on vajalikud laevasõiduks siseveetee sellises osas, kus on erilisi riske; hindamiseks on vajalik selle liikmesriigi nõusolek, kus selline siseveetee osa asub.

(30)

Laevajuhtimise aeg peaks olema tõendatud teenistusraamatu kinnitatud sissekannetega. Sellise tõendamise võimaldamiseks peaksid liikmesriigid väljastama teenistusraamatud ja logiraamatud ning tagama, et viimased annavad ülevaate veesõidukitega tehtud reisidest. Kandidaadi terviseseisundi vastavuse nõuetele peaks kinnitama tunnustatud arst.

(31)

Kui lastimiseks ja lossimiseks on vaja tegeleda laeva juhtimisega, näiteks süvendamise või manööverdamisega lastimis- või lossimiskohtade vahel, peaksid liikmesriigid sellisteks tegevusteks kasutatud aega käsitama laevajuhtimise ajana ja selle vastavalt registreerima.

(32)

Kui käesolevas direktiivis ette nähtud meetmetega kaasneb isikuandmete töötlemine, peaks see toimuma kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 45/2001 (7) ja (EL) 2016/679 (8).

(33)

Selleks et aidata kaasa kvalifikatsioonitunnistuste tõhusale haldamisele, peaksid liikmesriigid määrama käesoleva direktiivi rakendamiseks pädevad ametiasutused ja looma kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatuid käsitlevate andmete säilitamiseks registrid. Selleks et lihtsustada teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja komisjoniga direktiivi rakendamise, jõustamise ja hindamise eesmärgil ning statistilistel kaalutlustel, ohutuse säilitamiseks ja laevasõidu hõlbustamiseks, peaksid liikmesriigid saatma kõnealuse teabe, sealhulgas andmed kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute kohta, lisades selle komisjoni hallatavasse andmebaasi. Selle andmebaasi haldamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitse põhimõtteid.

(34)

Ametiasutused, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutused, mis annavad välja kvalifikatsioonitunnistusi, teenistusraamatuid ja logiraamatud vastavalt reeglitele, mis on identsed käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega, töötlevad isikuandmeid. Käesolevat direktiivi rakendavatel ametiasutustel ja vajaduse korral rahvusvahelistel organisatsioonidel, kes on kehtestanud asjaomased identsed reeglid, peaks olema juurdepääs komisjoni hallatavale andmebaasile käesoleva direktiivi hindamise eesmärgil, statistilistel kaalutlustel, ohutuse säilitamiseks, hõlpsa laevaliikluse tagamiseks ning direktiivi rakendamises ja jõustamises osalevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks. Selle juurdepääsu eelduseks peaks aga olema piisav andmekaitse, eriti isikuandmete puhul, ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide puhul peaks lähtuma ka vastastikkuse põhimõttest.

(35)

Selleks et siseveeteede sektorit veelgi moderniseerida ja vähendada halduskoormust, jättes samas vähem võimalusi dokumentide võltsimiseks, peaks komisjon kaaluma parema õigusloome põhimõtet arvesse võttes võimalust asendada liidu paberkujul kvalifikatsioonitunnistused, teenistusraamatud ja logiraamatud elektrooniliste vahenditega, nagu elektroonilised kutsekaardid ja elektroonilised laevaseadmed.

(36)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta, seoses vajaduse korral meetme võtmise suhtes vastuseisu väljendamisega, vastu pädevusnõuded, mis on seotud eriliste riskidega siseveeteede teatud osades. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(37)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis on seotud liidu kvalifikatsioonitunnistuste, praktilise eksami tunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute näidiste vastuvõtmisega ning tunnustamise otsuste vastuvõtmisega vastavalt artiklile 10. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(38)

Selleks et näha ette kvalifikatsioonide sertifitseerimise ühtlustatud miinimumnõuded ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikide vahel ning hõlbustada käesoleva direktiivi komisjonipoolset rakendamist, järelevalvet ja hindamist, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida komisjonile volitused võtta vastu õigusakte, millega kehtestatakse pädevusnõuded, nõuded terviseseisundile, praktiliste eksamite nõuded, simulaatorite heakskiitmise nõuded ning nõuded, millega määratakse kindlaks liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute, logiraamatute ja tunnustatud dokumentidega seotud põhiandmete koopiate hoidmiseks ette nähtud ning komisjoni hallatava andmebaasi omadused ja kasutustingimused. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta (10) institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevate komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.

(39)

Üleminekumeetmetega tuleks käsitleda mitte ainult kooskõlas direktiiviga 96/50/EÜ, Reini jõel tegutsevate laevameeskondade töökorraldust käsitleva korra või liikmesriikide teatavate õigusaktidega laevajuhtidele välja antud tunnistuste probleemi, vaid ka käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate tekimeeskonna muude kategooriate liikmetele välja antud tunnistuste probleemi. Nende meetmetega tuleks nii suures ulatuses kui võimalik tagada varem antud õigused ja anda kvalifitseeritud laevapere liikmetele mõistlik tähtaeg liidu kvalifikatsioonitunnistuse taotlemiseks. Seepärast tuleks nende meetmetega sätestada piisav ajavahemik, mille vältel võib asjaomaseid tunnistusi kasutada liidu siseveeteedel, kus need kehtisid enne ülevõtmisperioodi lõppu. Nende meetmetega tuleks samuti tagada kõigi asjaomaste tunnistuste puhul uutele eeskirjadele ülemineku süsteem, eriti juhul, kui tegu on kohalikes huvides toimuvate reisidega.

(40)

Õigusaktide ühtlustamist Euroopa siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide valdkonnas hõlbustatakse liidu ja Reini laevaliikluse keskkomisjoni tihedas koostöös ning CESNI standardite väljatöötamise teel. CESNI, mis on avatud kõigist liikmesriikidest pärit ekspertidele, koostab siseveelaevanduse valdkonnas standardid, sealhulgas standardid kutsekvalifikatsioonide kohta. Euroopa jõekomisjonid, asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja kutseühendused peaksid olema täiel määral kaasatud CESNI standardite väljatöötamisse ja koostamisse. Kui käesolevas direktiivis kehtestatud tingimused on täidetud, peaks komisjon kooskõlas käesoleva direktiiviga rakendusakte ja delegeeritud õigusakte vastu võttes viitama CESNI standarditele.

(41)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – kehtestada siseveelaevanduse valdkonna minimaalsete kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ühine raamistik – ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on eesmärki parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)

Parandamaks soolist tasakaalu siseveetranspordi sektoris, on oluline edendada naiste juurdepääsu kvalifikatsiooni omandamisele ja tööleasumist sellel kutsealal.

(43)

Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale peab teave, mille liikmesriigid on seoses direktiivi ülevõtmisega kohustatud komisjonile esitama, olema selge ja täpne. See kehtib ka käesoleva direktiivi puhul, milles nähakse ette konkreetne lähenemisviis ülevõtmise jaoks.

(44)

Direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

laevad, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit;

b)

laevad, mille pikkuse, laiuse ja süvise korrutisena arvutatud maht on vähemalt 100 kuupmeetrit;

c)

puksiirid ja tõukurid, mis on ette nähtud:

d)

reisilaevad;

e)

laevad, millel peab olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ kohane vastavustunnistus (11);

f)

ujuvmehhanismid.

a)

juhivad laeva sporditegevusena või vaba aja veetmiseks;

b)

osalevad nende parvlaevade ekspluatatsioonis, mis ei liigu iseseisvalt;

c)

osalevad relvajõudude, avalikku korda hoidvate jõudude, kodanikukaitseteenistuste, veeteede administratsioonide, tuletõrjeteenistuste ja muude hädaabiteenuste kasutatavate veesõidukite ekspluatatsioonis.

a)

teevad vaid kohalikes huvides piiratud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või

b)

juhivad laeva vaid hooajaliselt.

a)

sõidavad veeteedel, mis on artikli 8 kohaselt liigitatud merelaevadele laevatatavateks siseveeteedeks;

b)

sõidavad siseveeteede nendes osades, mis on vastavalt artiklile 9 kindlaks määratud siseveeteede osad, kus on erilisi riske;

c)

juhivad veesõidukit radari abil;

d)

juhivad veesõidukeid, mille kütusena kasutatakse veeldatud maagaasi;

e)

juhivad laevakaravane.

a)

kohaldatakse rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni;

b)

poid ja märgid vastavad meremärgistuse süsteemile;

c)

nimetatud siseveeteel on vajalik laevajuhtimine maamärkide järgi või

d)

laevajuhtimiseks nimetatud siseveeteel on vaja merevarustust, mille kasutamine nõuab eriteadmisi.

a)

sageli muutuv voolumuster ja -kiirus;

b)

siseveetee hüdromorfoloogilised omadused ning asjakohaste siseveeteid hõlmavate faarvaatriteabeteenuste puudumine või sobivate kaartide puudumine;

c)

spetsiifilise kohaliku liikluseeskirja olemasolu, mis on põhjendatud siseveetee spetsiifiliste hüdromorfoloogiliste omaduste tõttu; või

d)

spetsiifilises siseveetee osas toimuvate õnnetuste suur esinemissagedus tulenevalt puudulikust pädevusest, mis ei ole hõlmatud artiklis 17 osutatud nõuetega.

a)

oma isiku kohta;

b)

I lisas esitatud ja taotletavale kvalifikatsioonile vastava vanuse, pädevuse, haldusvastavuse ja laevajuhtimise aja miinimumnõuete täitmise kohta;

c)

vajaduse korral kooskõlas artikliga 23 selle kohta, et nende terviseseisund vastab nõuetele.

a)

oma isiku kohta;

b)

I lisas esitatud ja nende taotletavale eriloale vastava vanuse, pädevuse, haldusvastavuse ja laevajuhtimise aja miinimumnõuete täitmise kohta;

c)

selle kohta, et neil on kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistus või artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt tunnustatud tunnistus või selle kohta, et nad täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste miinimumnõudeid.

a)

oma isiku kohta;

b)

vastavuse kohta kooskõlas artikliga 20 kehtestatud pädevusnõuetele, mis on ette nähtud eriliste riskide jaoks siseveetee spetsiifilistes osades, mille jaoks on vaja luba;

c)

selle kohta, et neil on kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistus või artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt tunnustatud tunnistus või et nad täidavad käesoleva direktiiviga sätestatud kipritele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste miinimumnõudeid.

a)

tekimeeskonna liikmetele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste ja muude kui artikli 6 punktis d osutatud erilubade puhul esitatakse artikli 11 lõike 1 punktides a ja c osutatud piisavad dokumentaalsed tõendid;

b)

eritoiminguteks ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste puhul esitatakse artikli 11 lõike 1 punktides a ja b osutatud piisavad dokumentaalsed tõendid.

a)

haldusasutuse vastutusel kooskõlas artikliga 18 või

b)

kooskõlas artikliga 19 heaks kiidetud koolitusprogrammi raames.

a)

kiprile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus;

b)

eriluba veesõiduki juhtimiseks radari abil, millele on osutatud artikli 6 punktis c;

c)

veeldatud maagaasi eksperdile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus;

d)

ohutusohvitserile väljastatav liidu kvalifikatsioonitunnistus.

a)

koolituse eesmärgid, õppekavade sisu, meetodid, esitusviis, menetlused, sealhulgas vajaduse korral simulaatorite kasutamine, ja õppematerjalid on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja võimaldavad taotlejatel täita artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusnõuded;

b)

asjakohaste pädevuste hindamise programme juhivad kvalifitseeritud isikud, kellel on koolitusprogrammist põhjalikud teadmised;

c)

artikli 17 lõikes 1 osutatud pädevusnõuete täitmist tõendava eksami viivad läbi kvalifitseeritud eksamineerijad, kellel ei ole huvide konflikte.

a)

piiratud arvu reise, mida asjaomases osas tuleb teha,

b)

simulaatoril toimuvat eksamit,

c)

valikvastustega eksamit,

d)

suulist eksamit või

e)

punktides a kuni d osutatud vahendite kombinatsiooni.

a)

tekimeeskonna liikmele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse esmakordseks väljaandmiseks;

b)

kiprile ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuste taotlemiseks;

c)

tekimeeskonna liikmele ette nähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse uuendamiseks, kui täidetud on käesoleva artikli lõikes 3 täpsustatud tingimused.

a)

käesoleva direktiivi rakendamiseks, jõustamiseks ja hindamiseks;

b)

teabe vahetamiseks artiklis 25 osutatud andmebaasile juurdepääsu omavate ametiasutuste ja komisjoni vahel;

c)

statistika koostamiseks.

a)

juhised andmete andmebaasi kandmise kohta;

b)

kasutajate juurdepääsuõigused, mis on vajaduse korral eristatud vastavalt kasutaja liigile, juurdepääsu liigile ja andmete kasutamise eesmärgile;

c)

käesoleva artikli lõike 3 kohane andmete säilitamise maksimaalne aeg, mis on vajaduse korral eristatud vastavalt dokumendi liigile;

d)

juhised andmebaasi toimimise kohta ja selle koostoime kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registritega.

a)

täidetud on määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõuded ja

b)

kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei piira liikmesriikide või komisjoni juurdepääsu oma vastavale andmebaasile.

a)

korraldavad ja jälgivad artiklis 18 osutatud eksameid;

b)

kiidavad heaks artiklis 19 osutatud koolitusprogrammid;

c)

kiidavad heaks artiklis 21 osutatud simulaatorid;

d)

annavad välja, uuendavad, peatavad või tunnistavad kehtetuks tunnistusi ja annavad välja erilubasid, millele on viidatud artiklites 4, 5, 6, 11, 12, 13, 14 ja 38, ning artiklis 22 osutatud teenistusraamatuid ja logiraamatuid;

e)

kinnitavad artiklis 22 osutatud teenistusraamatutes laevajuhtimise aja;

f)

määravad kindlaks arstid, kes võivad vastavalt artiklile 23 väljastada tervisetõendeid;

g)

haldavad artiklis 25 osutatud registreid;

h)

tuvastavad artiklis 29 osutatud pettuseid ja muud õigusvastast tegevust ning võitlevad nende vastu.

a)

liidu kvalifikatsioonitunnistuste, teenistusraamatute ja logiraamatute väljaandmist, uuendamist, peatamist ja kehtetuks tunnistamist;

b)

kõiki koolituskursusi ja -programme;

c)

iga liikmesriigi poolt või selle järelevalve all korraldatavaid eksameid ja hindamisi;

d)

instruktorite ja eksamineerijate nõutavat kvalifikatsiooni ja kogemusi

a)

need standardid on kättesaadavad ja ajakohastatud;

b)

need standardid vastavad lisades kehtestatud nõuetele;

c)

CESNI otsustusprotsessis tehtavate muudatustega ei kahjustata liidu huve.

a)

need standardid on kättesaadavad ja ajakohastatud;

b)

nimetatud standardid vastavad lisades kehtestatud nõuetele;

c)

CESNI otsustusprotsessis tehtavate muudatustega ei kahjustata liidu huve.

a)

paadimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 540 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 180 päeva siseveelaevanduses;

b)

vanempaadimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 900 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 540 päeva siseveelaevanduses;

c)

roolimehele ettenähtud liidu kvalifikatsioonitunnistuse puhul: 1080 päeva pikkune laevajuhtimise aeg, sh vähemalt 720 päeva siseveelaevanduses.

a)

see siseveeteedel sõitmine leiab aset meretranspordi reisi alguses või lõpus ning

b)

liikmesriik on 16. jaanuari 2018. aasta seisuga tunnustanud käesolevas lõikes osutatud tunnistusi asjaomastel siseveeteedel vähemalt viie aasta jooksul.