14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/4

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline mahetoodetega kauplemise

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ühelt poolt ning

TŠIILI VABARIIK, edaspidi „Tšiili“,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

TUNNUSTADES oma pikaajalist ja kindlat kaubanduspartnerlust, mis tugineb ühistele põhimõtetele ja väärtustele, mis kajastuvad ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsiatsioonilepingus,

OLLES OTSUSTANUD aidata kaasa oma mahepõllumajandussektori arendamisele ja laiendamisele, luues uusi ekspordivõimalusi,

VANKUMATU SOOVIGA edendada mahetoodetega kauplemist ja olles veendunud, et käesolev leping hõlbustab mahepõllunduslikult kasvatatud ja toodetud toodetega kauplemist lepinguosaliste vahel,

SOOVIDES saavutada mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete järgimise, kontrollisüsteemide toimimise tagamise ja mahetoodete usaldusväärsuse kõrge taseme,

KOHUSTUDES tugevdama õigusloomealast koostööd mahepõllumajandusliku tootmisega seotud küsimustes,

TUNNISTADES, et vastastikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete kohaldamine rahvusvahelises kaubanduses on oluline kõigi sidusrühmade huvide seisukohast,

PIDADES silmas, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni tehniliste kaubandustõkete lepinguga julgustatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeid kaaluma positiivset suhtumist üles näidates teiste liikmete tehniliste eeskirjade samaväärsetena tunnustamist, isegi kui need erinevad nende eeskirjadest, tingimusel et teiste liikmete tehnilised eeskirjad täidavad piisavalt liikmete endi eeskirjade eesmärke,

MÄRKIDES, et pideval usaldusel teise lepinguosalise vastavushindamismenetluse ja kontrollisüsteemide jätkuva usaldusväärsuse vastu on sellises samaväärsuse tunnustamises oluline osa,

LÄHTUDES oma vastavatest õigustest ja kohustustest, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust ning muudest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning kokkulepetest, mille osalised nad on,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on soodustada kauplemist mahepõllumajanduslikult toodetud põllumajandustoodete ja toiduainetega liidu ja Tšiili vahel kooskõlas diskrimineerimise vältimise ja vastastikkuse põhimõtetega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„samaväärsus“ tähendab, et erinevad õigusnormid ning kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemid vastavad samadele eesmärkidele;

2)	„pädev asutus“ – ametiasutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvad III või IV lisas loetletud õigusnormid ning kes vastutab käesoleva lepingu rakendamise eest;

3)	„kontrolliasutus“ – liidu liikmesriigi asutus, millele asjaomane asutus on kooskõlas III lisas loetletud õigusnormidega kas tervikuna või osaliselt delegeerinud oma pädevuse mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kontrolle teostada ja sertifikaate väljastada;

4)	„kontrollorgan“ – sõltumatu eraõiguslik üksus, mis teostab kontrolle ja väljastab sertifikaate mahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas kooskõlas III või IV lisas loetletud õigusnormidega.

Artikkel 3

Samaväärsuse tunnustamine

1. I lisas loetletud toodete puhul tunnustab liit IV lisas loetletud Tšiili õigusnorme samaväärsetena III lisas loetletud liidu õigusnormidega.

2. II lisas loetletud toodete puhul tunnustab Tšiili III lisas loetletud liidu õigusnorme samaväärsetena IV lisas loetletud Tšiili õigusnormidega.

3. III ja IV lisas loetletud õigusnormide muutmisel, tühistamisel ja asendamisel või nende lisamisel käsitletakse uusi õigusnorme samaväärsetena teise lepinguosalise õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline selle vastavalt lõikes 4 sätestatud korrale vaidlustab.

4. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise õigusnormid või haldusmenetlused ja -tavad ei vasta enam samaväärsuse nõuetele, esitab ta teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse asjakohase õigusnormi või haldusmenetluse või -tava muutmiseks mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kolm kuud, et tagada normi või menetluse samaväärsus. Kui pärast nimetatud ajavahemiku möödumist on asjaomane lepinguosaline endiselt seisukohal, et samaväärsuse nõuded ei ole täidetud, võib ta ühepoolselt peatada III või IV lisas loetletud õigusnormide samaväärsuse tunnustamise I ja II lisas loetletud asjaomaste toodete puhul.

5. I või II lisas loetletud asjaomaste toodete puhul III või IV lisas loetletud õigusnormide samaväärsuse tunnustamise ühepoolse peatamise otsuse võib pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist teha ka juhul, kui üks lepinguosaline ei ole esitanud artikli 6 kohaselt nõutavat teavet või ei nõustu artikli 7 kohase vastastikuse hindamisega.

6. Toodete puhul, mida ei ole loetletud I või II lisas, kontrollib vastavalt artikli 8 lõike 3 punktile b ühe lepinguosalise taotluse korral samaväärsust artikli 8 lõike 1 kohaselt moodustatud ühiskomitee.

Artikkel 4

Import ja turule laskmine

1. Liit lubab I lisas loetletud tooteid mahetoodetena oma territooriumile importida ja turule lasta tingimusel, et tooted vastavad IV lisas loetletud Tšiili õigusnormidele ja neile on lisatud komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1235/2008 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta) V lisa kohane kontrollsertifikaat, mille on väljastanud kontrollorgan, mida Tšiili tunnustab ja millest on liitu teavitatud kooskõlas lõikega 3.

2. Tšiili lubab II lisas loetletud tooteid mahetoodetena oma territooriumile importida ja turule lasta tingimusel, et tooted vastavad III lisas loetletud liidu õigusnormidele ja neile on lisatud sertifikaat, mille on väljastanud liidu kontrolliasutus või kontrollorgan kooskõlas riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 29. novembri 2011. aasta resolutsiooniga nr 7880, millega kehtestatakse seaduse nr 20.089 kohaste mahepõllumajandussertifikaatide minimaalne sisu.

3. Lepinguosalised tunnustavad kontrolliasutusi või kontrollorganeid, millest teine lepinguosaline on teatanud kui asutusest või organist, mis vastutab artiklis 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise alla kuuluvate mahetoodete asjakohase kontrollimise eest ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollsertifikaadi väljastamise eest, mis on vajalik toodete importimiseks ja turule laskmiseks teise lepinguosalise territooriumil.

Koostöös teise lepinguosalisega määrab importiv lepinguosaline igale teise lepinguosalise poolt teatatud asjaomasele kontrolliasutusele ja kontrollorganile koodnumbri.

Artikkel 5

Märgistus

1. Käesoleva lepingu kohaselt peavad ühe lepinguosalise poolt teiselt lepinguosaliselt imporditud tooted vastama märgistusnõuetele, mis on sätestatud teise lepinguosalise õigusnormides, mis on loetletud III ja IV lisas. Vastavalt asjakohastele õigusnormidele võivad need tooted kanda liidu mahetoodete logo, Tšiili mahetoodete logo või mõlemat, tingimusel et need vastavad logo või logodega seotud märgistusnõuetele.

2. Lepinguosalised kohustuvad vältima mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõistete, sealhulgas nende tuletiste või deminutiivide, nagu „bio-“ ja „öko-“ väärkasutust toodete puhul, mis on hõlmatud artiklis 3 osutatud samaväärsuse tunnustamisega.

3. Lepinguosalised kohustuvad kaitsma asjaomastes õigusaktides sätestatud liidu mahetoodete logo ja Tšiili mahetoodete logo väärkasutuse ja jäljendamise eest. Lepinguosalised tagavad, et liidu mahetoodete logo ja Tšiili mahetoodete logo kasutatakse ainult III ja IV lisas loetletud õigusnormidele vastavate toodete märgistusel, reklaamides ja äridokumentides.

Artikkel 6

Teabevahetus

Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast teavet, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamise ja kohaldamisega. Eelkõige esitavad lepinguosalised üksteisele käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 31. märtsiks ning seejärel iga aasta 31. märtsiks järgmised dokumendid:

—	aruanne, mis sisaldab teavet käesoleva lepingu raames eksporditud mahetoodete liikide ja koguste kohta ning hõlmab ajavahemikku eelmise aasta jaanuarist kuni detsembrini, ning

—	aruanne pädeva asutuse poolt teostatud järelevalve ja kontrolli kohta ning saavutatud tulemuste ja võetud parandusmeetmete kohta; aruanne hõlmab ajavahemikku eelmise aasta jaanuarist kuni detsembrini.

Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igal ajal viivitamata

—	kõikidest muudatustest, mis on seotud tema pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite loeteluga, sealhulgas asjaomaste kontaktandmetega (eelkõige aadress ja internetiaadress);

—	III ja IV lisas loetletud õigusnormide kavandatud muutmisest või kehtetuks tunnistamisest, uute õigusaktide ettepanekutest ning mis tahes asjakohastest muudatustest seoses I ja II lisas loetletud mahetoodete suhtes kohaldatavate haldusmenetluste ja -tavadega;

—	III ja IV lisas loetletud õigusnormide heakskiidetud muutmisest või kehtetuks tunnistamisest, uutest õigusaktidest ning mis tahes asjakohastest muudatustest seoses I ja II lisas loetletud mahetoodete suhtes kohaldatavate haldusmenetluste ja -tavadega ning

—	igast V lisas esitatud internetiaadresside muutmisest.

Artikkel 7

Vastastikune hindamine

1. Pärast vähemalt kolmekuulist etteteatamist lubab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise määratud ametnikel või ekspertidel viia oma territooriumil läbi vastastikuseid hindamisi, et kontrollida, kas asjaomased kontrolliasutused ja kontrollorganid teostavad käesoleva lepinguga ette nähtud kontrollimisi.

2. Lepinguosalised teevad koostööd ja abistavad teist lepinguosalist kohaldatava õigusega lubatud ulatuses lõikes 1 osutatud vastastikuste hindamiste teostamisel, mis võivad hõlmata visiite asjaomaste kontrolliasutuste ja kontrollorganite kontoritesse, töötlemisrajatistesse ja sertifitseeritud ettevõtjate juurde.

Artikkel 8

Mahetoodete ühiskomitee

1. Käesolevaga asutavad lepinguosalised mahetoodete ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“), mis koosneb ühelt poolt nõuetekohaselt ametisse nimetatud liidu esindajatest ja teiselt poolt Tšiili valitsuse esindajatest.

2. Ühiskomitee raames peetakse konsultatsioone, et aidata kaasa käesoleva lepingu täitmisele ning edendada selle eesmärke.

3. Ühiskomitee ülesanneteks on:

a)	hallata käesolevat lepingut, võttes vastu selle rakendamiseks ja tõhusaks toimimiseks vajalikke otsuseid;

b)	vaadata läbi lepinguosalise taotlused I või II lisas esitatud toodete loetelu ajakohastamiseks või sinna uute toodete lisamiseks ja võtta vastu otsused I või II lisa muutmiseks, kui teine lepinguosaline on samaväärsust tunnustanud;

tõhustada koostööd, mis on seotud mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate õigusnormide, standardite ja vastavushindamismenetlustega, arutades selleks mis tahes muid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ja kontrollisüsteeme käsitlevaid tehnilisi ja õigusküsimusi, eesmärgiga lähendada õigusnorme ja standardeid;

d)	arutada kõiki muid käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi.

4. Lepinguosalised rakendavad ühiskomitee poolt lõike 3 punkti b kohaselt vastu võetud otsuseid kooskõlas oma õigusnormidega ja annavad üksteisele sellest teada kolme kuu jooksul pärast otsuste vastuvõtmist (1).

5. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra. Ühiskomitee võib moodustada allkomiteesid ja töörühmi, kes tegelevad konkreetsete küsimustega.

6. Ühiskomitee teavitab oma otsustest ja tegevusest standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise komiteed, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu artikli 88 kohaselt.

7. Ühiskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi liidus ja Tšiilis, vastastikku kokkulepitud kuupäeval. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad ühiskomitee koosolekud toimuda video- või telekonverentsina.

8. Ühiskomiteed juhatavad mõlemad lepinguosalised ühiselt.

Artikkel 9

Vaidluste lahendamine

Vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega, lahendatakse ühiskomitees lepinguosaliste vahel peetavate konsultatsioonide käigus. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele asjaomase teabe, mis on vajalik olukorra põhjalikuks uurimiseks ja vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste esindajad, eksperdid ja muud teenistujad ei tohi ka pärast nende ülesannete lõppemist avalikustada mis tahes teavet, mis on saadud käesoleva lepingu raames ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 11

Läbivaatamine

1. Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu läbivaatamist, esitab ta teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse.

2. Lepinguosalised võivad teha ühiskomiteele ülesandeks vaadata need taotlused läbi ja, kui see on asjakohane, esitada soovitused, eelkõige eesmärgiga alustada läbirääkimisi käesoleva lepingu osade üle, mida ei saa muuta vastavalt artikli 8 lõike 3 punktile b.

Artikkel 12

Lepingu rakendamine

Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste järgimine. Liikmesriigid hoiduvad kõikidest meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärgi saavutamist.

Artikkel 13

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, ja viimases sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Tšiili territooriumi suhtes.

Artikkel 15

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev leping jõustub kummagi lepinguosalise vajalike sisemenetluste lõpuleviimist kinnitava viimase teatise saamise kuupäevale järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kolmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, välja arvatud juhul, kui liit või Tšiili teavitab teist lepinguosalist enne esialgse tähtaja lõppu, et ta ei soovi lepingut pikendada.

Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kolm kuud pärast teatamist.

Artikkel 16

Autentne tekst

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris inglise ja hispaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Sõlmitud aprillikuu kahekümne seitsmendal päeval 2017. aastal Brüsselis.

Euroopa Liidu nimel

Tšiili Vabariigi valitsuse nimel

(1) Tšiili rakendab ühiskomitee otsuseid rakendusmeetmete (Acuerdos de ejecución) kaudu kooskõlas Tšiili Vabariigi põhiseaduse (Constitución Política de la República de Chile) artikli 54 lõike 1 neljanda lõiguga.

I LISA

Tšiilist pärit mahetooted, mida liit tunnustab samaväärsetena

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
0409	Naturaalne mesi
06	ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELILLED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud ainult juhul, kui tegemist on töötlemata toodetega.
0603	Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0603 90	Muud
0604	Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0604 90	Muud
07	KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD
08	SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR
09	KOHV, TEE, MATE* JA VÜRTSID	*Välja jäetud
10	TERAVILI
11	JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN
12	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VILJAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töötlemata või töödeldud kasutamiseks toiduna.
1212 21	Mere- ja muud vetikad	Välja jäetud
1212 21	Inimtoiduks sobilik	Välja jäetud
1212 29	Muud	Välja jäetud
13	ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKSTRAKTID
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)	Välja jäetud
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1302 11	Oopium	Välja jäetud
1302 19	Muud	Välja jäetud
14	TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED
15	LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1503	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)	Välja jäetud
1506	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Välja jäetud
1515 30	Riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid	Välja jäetud
1515 90	Muud	Sellest alamrubriigist on välja jäetud jojoobiõli. Muud tooted on hõlmatud ainult juhul, kui need on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1516 20	Taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna.
1518	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised	Välja jäetud
1520	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	Välja jäetud
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	Välja jäetud, v.a taimsed vahad, mis on töödeldud kasutamiseks toiduna.
17	SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED
18	KAKAO JA KAKAOTOOTED
19	TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARITOOTED
20	TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST
21	MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED
22	JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi	Välja jäetud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad	Välja jäetud
2208	Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on valmistatud põllumajandustoodetest ja töödeldud kasutamiseks toiduna.
3301	Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused	Hõlmatud ainult juhul, kui toodet kasutatakse toiduna.

Tingimused:

Käesolevas lisas loetletud mahetooted on Tšiilis toodetud töötlemata põllumajandustooted ja toiduna kasutamiseks ette nähtud Tšiilis valmistatud töödeldud põllumajandustooted, mille koostisosad on Tšiilis mahepõllunduslikult kasvatatud või Tšiilisse imporditud liidust või kolmandast riigist, korra kohaselt, mida liit tunnustab samaväärsena vastavalt nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 33 lõikele 2.

II LISA

Liidu mahetooted, mida Tšiili tunnustab samaväärsetena

Harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri koodid ja kirjeldus		Märkused
01	ELUSLOOMAD	Metsloomade küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid ei loeta mahepõllumajanduslikuks toodanguks.
02	LIHA JA SÖÖDAV RUPS	Küttimisel ja kalapüügil saadud liha ja söödav rups jäetakse välja.
03	KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD	Kalapüügitooted jäetakse välja.
04	PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIMETAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED
05	MUJAL NIMETAMATA LOOMSED TOOTED
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja:
0501	Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed
0502	Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed
0502 10	Kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed
0502 90	Muud
0505	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed
0506	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid kujusse lõikamata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0507	Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0510	Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused, värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud
0511 91	Muud
0511 99	Looduslikud loomsed käsnad
06	ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELILLED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud ainult juhul, kui tegemist on töötlemata toodetega
0603	Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0603 90	Muud
0604	Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)
0604 90	Muud
07	KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD
08	SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR
09	KOHV, TEE, MATE* JA VÜRTSID	*Välja jäetud
10	TERAVILI
11	JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN
12	ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VILJAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1211	Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud	Hõlmatud ainult juhul, kui töötlemata või töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
13	ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKSTRAKTID
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1301	Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)	Välja jäetud
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata	Hõlmatud ainult juhul, kui töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1302 11	Oopium	Välja jäetud
1302 19	Muud	Välja jäetud
14	TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED
15	LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Hõlmatud ainult juhul, kui töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1503	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Hõlmatud ainult juhul, kui töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)	Välja jäetud
1506	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Välja jäetud
1515 30	Riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid	Välja jäetud
1515 90	Muud	Sellest alamrubriigist on välja jäetud jojoobiõli. Muud tooted on hõlmatud ainult juhul, kui need on töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1520	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	Hõlmatud on ainult taimsed vahad, mis on töödeldud kasutamiseks toiduna või söödana.
16	TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEESELGROOTUTEST
17	SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED
18	KAKAO JA KAKAOTOOTED
19	TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARITOOTED
20	TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST
21	MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED
22	JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid jäetakse välja või on hõlmatud osaliselt:
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi	Välja jäetud
2202	Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad	Välja jäetud
2208	Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid	Hõlmatud ainult juhul, kui toode on valmistatud põllumajandustoodetest ja töödeldud kasutamiseks toiduna.
23	TOIDUAINETETÖÖSTUSE JÄÄGID JA JÄÄTMED; TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD LOOMASÖÖDAD
Järgmised sellesse gruppi kuuluvad koodid on hõlmatud osaliselt:
2307	Veinisete; viinakivi	Viinakivi on välistatud.
3301	Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused	Hõlmatud ainult juhul, kui toodet kasutatakse toiduna.
45	KORK JA KORGIST TOOTED	Hõlmatud ainult töötlemata kujul.
53	MUUD TAIMSED TEKSTIILKIUD; PABERLÕNG JA PABERLÕNGAST RIIE	Hõlmatud ainult töötlemata kujul.

Tingimused:

Käesolevas lisas loetletud mahetooted on liidus toodetud või töödeldud töötlemata ja töödeldud põllumajandustooted.

III LISA

Liidus kohaldatavad õigusaktid, milles käsitletakse mahepõllumajanduslikku tootmist

Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 517/2013.

Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga, viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1358/2014.

Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta, muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2015/931.

IV LISA

Tšiilis kohaldatavad õigusaktid, milles käsitletakse mahepõllumajanduslikku tootmist

17. jaanuari 2006. aasta seadus nr 20.089, millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseerimissüsteem;

põllumajandusministeeriumi 29. jaanuari 2016. aasta määrus nr 3, millega kiidetakse heaks seaduse nr 20.089 (millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseerimissüsteem) kohaldamine;

põllumajandusministeeriumi 22. jaanuari 2016. aasta määrus nr 2, millega kiidetakse heaks seaduse nr 20.089 (millega luuakse põllumajanduslike mahetoodete riiklik sertifitseerimissüsteem) tehnilised eeskirjad;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 7. veebruari 2007. aasta resolutsioon nr 569, millega kehtestatakse standardid mahetoodete sertifitseerimisasutuste registreerimiseks;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 4. märtsi 2008. aasta resolutsioon nr 1110, millega kiidetakse heaks mahetoodete ja samaväärsete toodete ametlik märgistus;

riikliku põllumajandus- ja karjakasvatusameti 29. novembri 2011. aasta resolutsioon nr 7880, millega kehtestatakse seaduse nr 20.089 kohaste mahepõllumajandussertifikaatide minimaalne sisu.

V LISA

Internetiaadressid, kus on kättesaadavad III ja IV lisas loetletud õigusnormid, sealhulgas kõik muutmised, tühistamised, asendamised või lisamised ja ka konsolideeritud versioonid, ning kõik artikli 8 lõike 3 punkti b kohaselt I või II lisas või loetletud toodete suhtes kohaldatavad uued õigusaktid

Liit:	http://eur-lex.europa.eu
Tšiili:	http://www.sag.gob.cl/ambitos-de-accion/certificacion-de-productos-organicos-agricolas/132/normativas

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2309,

13. detsember 2017,

millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1345

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2016. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EL) nr 1367/2014 (2),

—	nõukogu määrus (EL) 2015/2072 (3),

—	nõukogu määrus (EL) 2016/72 (4) ning

—	nõukogu määrus (EL) 2016/73 (5).

(2)

Püügikvoodid 2017. aastaks kehtestati järgmiste õigusaktidega:

—	nõukogu määrus (EL) 2016/1903 (6),

—	nõukogu määrus (EL) 2016/2285 (7),

—	nõukogu määrus (EL) 2016/2372 (8) ning

—	nõukogu määrus (EL) 2017/127 (9).

(3)	Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 (10) on vähendatud teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)	Teatavate liikmesriikide puhul ei olnud rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 siiski võimalik ülepüütud kalavarude kvootidest mahaarvamisi teha, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei ole 2017. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 (11) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha kvootidest, mis on eraldatud asjaomaste kalavarude püügiks samale laevastikule, kes püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(7)	Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud selle üle, et teha kavandatud mahaarvamised kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(8)

2016. aastal ületas Hispaania talle eraldatud valge odanina püügikvooti Atlandi ookeanis (WHM/ATLANT). Määruse (EL) 2017/1345 kohaselt tehakse mahaarvamine terve 2017. aastaks eraldatud valge odanina püügikvoodi ulatuses vastavalt teatises 2012/C 72/07 sätestatud suunistele. Kuna 2017. aastaks ette nähtud valge odanina püügikvoot Atlandi ookeanis ei ole mahaarvamise tegemiseks piisav, taotles Hispaania 9. augusti 2017. aasta kirjas, et ülejäänud osa, sealhulgas eelmiste aastate eest mahaarvamata kogused, arvataks maha 2017. aastaks eraldatud mõõkkala püügikvoodist Altlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N). See taotlus tuleks rahuldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikega 5.

(9)

2016. aastal ületas Hispaania talle eraldatud pikkuim-tuuni püügikvooti Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N). 20. juuli 2017. aasta kirjas taotles Hispaania mahaarvamise jaotamist kolmele aastale. Pidades silmas esitatud teavet ja võttes arvesse, et Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) täiendava soovituse 13-05 (Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni varude taastamise programmi kohta) (12) punkti 5 kohaselt tuleb ülepüük kvoodist maha arvata kuni kahe aasta jooksul, võib heaks kiita alternatiivse lahenduse, mille järgi jagatakse mahaarvatav kogus võrdselt kahe aasta vahel.

(10)

Lisaks avastasid Hispaania kalandusasutused, et 2016. aasta püüginäitajad, mis esitati komisjonile pikkuim-tuuni püügi kohta Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust, ei olnud õiged. Hispaania 4. augustil 2017 edastatud korrigeeritud andmetest ilmneb, et Hispaania kvooti pikkuim-tuuni püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ületati väiksema koguse võrra kui see, mille põhjal nähti rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 ette mahaarvamised. 2017. aastaks pikkuim-tuuni püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust Hispaaniale eraldatud kvoodist mahaarvatavat kogust tuleks seetõttu muuta.

(11)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2017/1345 avaldamist avastasid Portugali kalandusasutused, et 2016. aasta püüginäitajad, mis esitati komisjonile mõõkkala püügi kohta Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N), ei olnud õiged. Portugali 22. augustil 2017 edastatud korrigeeritud andmetest ilmneb, et Portugali kvooti mõõkkala püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust ületati väiksema koguse võrra kui see, mille põhjal nähti rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 ette mahaarvamised. 2017. aastaks mõõkkala püügiks Atlandi ookeanis põhja pool 5° põhjalaiust Portugalile eraldatud kvoodist mahaarvatavat kogust tuleks seetõttu muuta.

(12)

Leedu esitas 17. mail 2017 taotluse oma püügiaruannete ajakohastamiseks seoses hariliku makrelli püügiga IIa püügipiirkonna liidu vetes ning IVa püügipiirkonna liidu ja Norra vetes (MAC/*4A-EN). Leedu samal kuupäeval edastatud ajakohastatud andmetest selgub, et ületati Leedu 2016. aasta kvooti hariliku makrelli püügiks IIa püügipiirkonna liidu vetes ning IVa püügipiirkonna liidu ja Norra vetes, samuti kvooti päritoluvarude püügiks, nimelt hariliku makrelli püügiks VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (MAC/2CX14-). Vastavad mahaarvamised tuleks seepärast lisada rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisasse.

(13)

Ühendkuningriik teatas 10. augustil 2017 komisjonile, et andmed, mis esitati hariliku ogahai kaaspüügi kohta I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (DGS/*15X14), olid ekslikud. Ühendkuningriigi 30. augustil 2017 püügi koondandmete aruandlussüsteemi kaudu esitatud parandatud andmetest nähtus, et hariliku ogahai kaaspüügi maht I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes oli väiksem kui 2016. aastaks eraldatud kvoot. Seepärast tuleks asjaomased mahaarvamised rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisast välja jätta.

(14)	2017. aasta oktoobris ilmnes püügi koondandmete aruandlussüsteemi algoritmides tehtud paranduse tulemusena Taani poolne hariliku süvameregarneeli ülepüük NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (PRA/N1GRN.). Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisa vastavalt muuta.

(15)

Täpse saaki käsitleva teabe esitamise võimaldamiseks määruses (EL) 2017/127 sätestatud kalavarude püügipiirkondade määratluste muutmisest tulenevalt peaks Madalmaade suhtes kohaldatavaid mahaarvamisi seoses põhjaatlandi süsika ülepüügiga 2016. aastal III ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes (POK/2A34) kohaldama nüüd 2017. aastaks IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna liidu vetes (POK/2C3A4) põhjaatlandi süsika püügiks eraldatud kvoodi suhtes.

(16)

2017. aastal muutis Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma nõuandes ja 2016. aasta võrdlusalusele tuginedes tobiavarude majandamise piirkondi. Taani ja Ühendkuningriigi puhul tehakse mahaarvamised, mis tulenevad tobia ülepüügist tobiavarude majandamise piirkonna 1 (SAN/234_1) liidu vetes 2016. aastal, seepärast 2017. aasta kvoodist, mis on eraldatud tobia püügiks tobiavarude majandamise piirkonna 1r (SAN234_1R) liidu vetes.

(17)

Lisaks näivad teatavad rakendusmäärusega (EL) 2017/1345 nõutud vähendamised olevat suuremad kui 2017. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused maha arvata järgmistel aastatel saadaolevatest kohandatud kvootidest, kuni kogu ülepüütud kogus on tasa tehtud.

(18)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/1345 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud, määrustega (EL) 2016/1903, (EL) 2016/2285, (EL) 2016/2372 ja (EL) 2017/127 aastaks 2017 kehtestatud püügikvoote vähendatakse, kohaldades mahaarvamisi muude kalavarude kvootidest vastavalt kõnealusele lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2017/1345 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu 15. detsembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1367/2014, millega kehtestatakse liidu kalalaevadele 2015. ja 2016. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügi võimalused (ELT L 366, 20.12.2014, lk 1).

(3) Nõukogu 17. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2072, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2016. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1221/2014 ja määrust (EL) 2015/104 (ELT L 302, 19.11.2015, lk 1).

(4) Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).

(5) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/73, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks (ELT L 16, 23.1.2016, lk 1).

(6) Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 295, 29.10.2016, lk 1).

(7) Nõukogu 12. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2285, millega kehtestatakse 2017. ja 2018. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas ja muudetakse määrust (EL) 2016/72 (ELT L 344, 17.12.2016, lk 32).

(8) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2372, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2017. aastaks (ELT L 352, 23.12.2016, lk 26).

(9) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).

(10) Komisjoni 18. juuli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1345, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 186, 19.7.2017, lk 6).

(11) Komisjoni teatis „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2012/C 72/07) (ELT C 72, 10.3.2012, lk 27).

(12) https://www.iccat.int/Documents/Recs/compendiopdf-e/2013-05-e.pdf

I LISA

MAHAARVAMISED MUUDE KALAVARUDE KVOOTIDEST

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossitavad kogused 2016. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)

Kogupüük 2016. aastal (kogus kilogrammides)

Kvoodi kasutamine (%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3) (4)

Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)

2017. aasta mahaarvamised (kogus kilogrammides)

Mahaarvamised, mida on 2017. aastal juba sama varu suhtes kohaldatud (kogus kilogrammides) (6)

Ülejäänud kogus, mis arvatakse maha muude kalavarude kvoodist (kogus kilogrammides)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

2 118

Ei kohaldata

2 118

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

ARU

34-C.

Põhjaatlandi hõbekala

III ja IV püügipiirkonna liidu veed

2 118

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

1 350

Ei kohaldata

1 350

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

1 350

NOP

04-N.

Norra tursik

IV püügipiirkonna Norra veed

22 880

Ei kohaldata

22 880

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

NOP

2A3A4.

Norra tursik

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

22 880

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

3 920

Ei kohaldata

3 920

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

POK

2C3A4

Põhjaatlandi süsikas

IIIa ja IV; IIa püügipiirkonna liidu veed

3 920

SAN

04-N.

Tobias

IV püügipiirkonna Norra veed

19 860

Ei kohaldata

19 860

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SAN

234_2R

Tobias

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (tobiavarude majandamise piirkond 2)

19 860

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

13 396

Ei kohaldata

13 396

20 094

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

20 094

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

9 000

27 600

306,67 %

18 600

1,0

27 900

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

RED

1N2AB

Meriahven

I ja II püügipiirkonna Norra veed

27 900

WHM

ATLANT

Valge odanina

Atlandi ookean

2 460

9 859

400,77 %

7 399

1,0

138 994

150 092

2 427

147 665

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

SWO

AN05N

Mõõkkala

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

147 665

POK

1/2/INT

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna liidu veed

2 352

Ei kohaldata

2 352

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

POK

2C3A4

Põhjaatlandi süsikas

IIIa ja IV; IIa püügipiirkonna liidu veed

2 352

RED

51214S

Meriahvenad (madalvee pelaagilised)

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

29 827

Ei kohaldata

29 827

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

BLI

5B67-

Sinine molva

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

29 827

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

5 969

Ei kohaldata

5 969

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

HER

1/2-

Heeringas

I ja II püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

5 969

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

1 260

Ei kohaldata

1 260

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

COD

2A3AX4

Tursk

IV; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

1 260

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIIb-k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

559

26 220

Ei kohaldata

25 661

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

HAD

2AC4

Kilttursk

IV; IIa püügipiirkonna liidu veed

25 661

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

18 487

Ei kohaldata

18 487

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

RED

1N2AB

Meriahven

I ja II püügipiirkonna Norra veed

18 487

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

17 776

Ei kohaldata

17 776

Mahaarvamine tehakse järgmiste kalavarude kvoodist

PLE

2A3AX4

Atlandi merilest

IV; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

17 776

(1) Liikmesriigile asjakohaste kalapüügivõimalusi käsitlevate määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a ja nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a kohast kvootide ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4) Täht „A“ osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2014, 2015 ja 2016 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5) Määrusega (EL) 2017/162 muudetud määruse (EL) 2016/2226 kohaselt ettenähtud mahaarvamised, mida ei saanud 2016. aastal arvesse võtta, sest kvoote ei olnud piisavalt või need puudusid üldse.

(6) Kogused, mille võib sama varu kvoodist maha arvata tänu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohasele püügivõimaluste vahetamisele.

II LISA

„

LISA

MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik	Liigi kood	Piirkonna kood	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Esialgne kvoot 2016. aastal (kogus kilogrammides)	Lubatud lossitavad kogused 2016. aastal (kogu kohandatud kogus kilogrammides) (1)	Kogupüük 2016. aastal (kogus kilogrammides)	Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe	Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)	Korrutustegur (2)	Täiendav korrutustegur (3) (4)	Eelmiste aastate eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)	2017. aastal kohaldatavad mahaarvamised (kogus kilogrammides) (6)	Mahaarvamised, mida on 2017. aastal juba kohaldatud (kogus kilogrammides) (7)	Vähendamine 2018. ja järgneva(te)l aasta(te)l (kogus kilogrammides)
(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)	(12)	(13)	(14)	(15)	(16)
BE	SOL	7FG	Harilik merikeel	VIIf ja VIIg	487 000	549 565	563 401	102,52 %	13 836	/	/	/	13 836	13 836	/
BE	SOL	8AB	Harilik merikeel	VIIIa ja VIIIb	42 000	281 638	287 659	102,14 %	6 021	/	C (8)	/	6 021	6 021	/
BE	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	87 000	86 919	91 566	105,35 %	4 647	/	/	/	4 647	4 647	/
BE	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas ja sile kammeljas	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	329 000	481 000	514 275	106,92 %	33 275 (9)	/	/	/	33 275	33 275	/
DE	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	0	0	2 118	Ei kohaldata	2 118	/	/	/	2 118	2 118	/
DE	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	22 751 000	21 211 759	22 211 517	104,71 %	999 758	/	/	/	999 758	999 758	/
DK	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	0	0	1 350	Ei kohaldata	1 350	/	/	/	1 350	1 350	/
DK	HER	1/2-	Heeringas	I ja II püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed	7 069 000	10 331 363	10 384 320	100,51 %	52 957	/	/	/	52 957	52 957	/
DK	JAX	4BC7D	Stauriid ja seotud kaaspüük	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed	5 519 000	264 664	265 760	100,42 %	1 096	/	/	/	1 096	1 096	/
DK	MAC	2A34	Harilik makrell	IIIa ja IV; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	19 461 000	13 354 035	14 677 440	109,91 %	1 323 405	/	/	/	1 323 405	1 323 405	/
DK	MAC	2A4A-N	Harilik makrell	IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed	14 043 000	14 886 020	16 351 930	109,85 %	1 465 910	/	/	/	1 465 910	1 465 910	/
DK	NOP	04-N.	Norra tursik	IV püügipiirkonna Norra veed	0	0	22 880	Ei kohaldata	22 880	/	/	/	22 880	22 880	/
DK	OTH	*2AC4C	Muud liigid	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	6 018 300	3 994 920	4 508 050	112,84 %	513 130	1,2	/	/	615 756	615 756	/
DK	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	3 920	Ei kohaldata	3 920	/	/	/	3 920	3 920	/
DK	PRA	N1GRN.	Harilik süvameregarneel	NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed	1 300 000	2 700 000	2 727 690	101,03 %	27 690	/	/	/	27 690	27 690	/
DK	SAN	04-N.	Tobias	IV püügipiirkonna Norra veed	0	0	19 860	Ei kohaldata	19 860	/	/	/	19 860	19 860	/
DK	SAN	234_1 (11)	Tobias	Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed	12 263 000	12 517 900	12 525 750	100,06 %	7 850	/	/	/	7 850	7 850	/
ES	ALB	AN05Ns	Põhjapoolne pikkuimtuun	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust	14 917 370	14 754 370	16 645 498	112,82 %	1 891 128	1,2	/	/	2 269 354	1 134 677 (12)	1 134 677 (12)
ES	ALF	3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	67 000	86 159	79 185	91,90 %	– 6 974	/	/	817	0	0	/
ES	BSF	8910-	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	12 000	24 004	16 419	68,41 %	– 7 585	/	/	2 703	0	0	/
ES	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	0	0	13 396	Ei kohaldata	13 396	/	A	/	20 094	20 094	/
ES	COD	1/2B	Tursk	I ja IIb	13 192 000	9 730 876	9 731 972	100,01 %	1 096	/	/	/	1 096	1 096	/
ES	GHL	1N2AB.	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	9 000	27 600	306,67 %	18 600	1,0	A	/	27 900	27 900	/
ES	GHL	N3LMNO	Süvalest	NAFO 3LMNO	4 067 000	4 070 000	4 072 999	100,07 %	2 999	/	C (8)	/	2 999	2 999	/
ES	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k kpüügipiirkonna liidu veed	876 000	459 287	469 586	102,24 %	10 299	/	/	/	10 299	10 299	/
ES	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 057 000	925 232	956 878	103,42 %	31 646	/	A	131 767	179 236	179 236	/
ES	WHM	ATLANT	Valge odanina	Atlandi ookean	2 460	2 460	9 859	400,77 %	7 399	1,0	A	138 994	150 092	150 092 (13)	/
FR	LIN	04-C	Harilik molva	IV püügipiirkonna liidu veed	162 000	262 351	304 077	115,91 %	41 726	1,0	/	/	41 726	41 726	/
FR	POK	1/2/INT	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna liidu veed	0	0	2 352	Ei kohaldata	2 352	/	/	/	2 352	2 352	/
FR	RED	51214S	Meriahvenad (madalvee pelaagilised)	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	0	0	29 827	Ei kohaldata	29 827	/	/	/	29 827	29 827	/
FR	SBR	678-	Besuugo	VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	6 000	28 817	31 334	108,72 %	2 517	/	/	/	2 517	2 517	/
FR	SRX	07D	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	663 000	630 718	699 850	110,96 %	69 132	1,0	A	/	103 698	103 698	/
FR	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	3 255 000	3 641 000	39 254	101,08 %	39 254	/	/	/	39 254	39 254	/
FR	WHG	08	Merlang	VIII	1 524 000	2 406 000	2 441 333	101,47 %	35 333	/	/	/	35 333	35 333	/
IE	PLE	7FG	Atlandi merilest	VIIf ja VIIg	200 000	66 332	67 431	101,66 %	1 099	/	/	/	1 099	1 099	/
IE	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	5 969	Ei kohaldata	5 969	/	/	/	5 969	5 969	/
IE	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	1 048 000	949 860	980 960	103,27 %	31 056	/	A (8)	/	31 056	31 056	/
LT	MAC	*4A-EN	Harilik makrell	IIa püügipiirkonna liidu veed; IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed.	0	900 000	901 557	100,17 %	1 557	/	/	/	1 557	1 557	/
LT	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	140 000	2 027 000	2 039 332	100,61 %	12 332	/	/	/	12 332	12 332	/
NL	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	0	0	1 260	Ei kohaldata	1 260	/	/	/	1 260	1 260	/
NL	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed	/	559	26 220	Ei kohaldata	25 661	/	/	/	25 661	25 661	/
NL	HER	*25B-F	Heeringas	II, Vb põhja pool 62° põhjalaiust (Fääri saarte veed)	736 000	477 184	476 491	99,86 %	– 693	/	/	23 551	22 858	22 858	/
NL	OTH	*2A-14	Stauriidiga seotud kaaspüük (hirvkala, Vaikse ookeani mintai, harilik makrell)	IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	1 663 800	1 777 300	2 032 689	114,37 %	255 389	1,2	/	/	306 467	306 467	/
NL	POK	2A34 (14)	Põhjaatlandi süsikas	IIIa ja IV; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed	68 000	110 846	110 889	100,04 %	43 (10)	/	/	1 057	1 057	1 057	/
NL	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas ja sile kammeljas	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	2 493 000	2 551 261	2 737 636	107,31 %	186 375	/	/	/	186 375	186 375	/
PT	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	49 550	49 550	50 611	102,14 %	1 061	/	/	/	1 061	1 061	/
PT	GHL	1N2AB	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	18 487	Ei kohaldata	18 487	/	/	/	18 487	18 487	/
PT	MAC	8C3411	Harilik makrell	VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed	6 971 000	6 313 658	6 823 967	108,08 %	510 309	/	/	/	510 309	510 309	/
PT	SRX	89-C	Railased	VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed	1 051 000	1 051 000	1 068 676	101,68 %	17 676	/	/	/	17 676	17 676	/
PT	SWO	AN05N	Mõõkkala	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust	1 161 950	1 541 950	1 560 248	101,19 %	18 298	/	/	/	18 298	18 298	/
UK	DGS	2AC4-C	Harilik ogahai	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	0	0	17 776	Ei kohaldata	17 776	/	/	/	17 776	17 776	/
UK	HER	4AB	Heeringas	IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53° 30′ põhjalaiust	70 348 000	70 710 390	73 419 998	103,83 %	2 709 608	/	/		2 709 608	2 709 608	/
UK	MAC	2CX14-	Harilik makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	208 557 000	195 937 403	209 143 232	106,74 %	13 205 829	/	A (8)	/	13 205 829	13 205 829	/
UK	SAN	234_1 (11)	Tobias	Tobiavarude majandamise piirkonna 1 liidu veed	268 000	0	0	Ei kohaldata	0	/	/	1 466 168	1 466 168	1 466 168	/
UK	SRX	67AKXD	Railased	VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu veed	2 076 000	2 006 000	2 008 431	100,12 %	2 431	/	/	/	2 431	2 431	/
UK	T/B	2AC4-C	Harilik kammeljas ja sile kammeljas	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	693 000	522 000	544 680	104,34 %	22 680	/	/	/	22 680	22 680	/

“

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast seda, kui on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõike 8 kohast püügivõimaluste vahetamist ning nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2, nõukogu määruse (EL) nr 1221/2014 (ELT L 330, 15.11.2014, lk 16) artikli 5a, nõukogu määruse (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2015, lk 1) artikli 18a, määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast kvootide ülekandmist 2015. aastast 2016. aastasse või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohast püügivõimaluste ümberjaotamist ja mahaarvamist.

(2) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(6) 2017. aastal tehtavad mahaarvamised.

(7) 2017. aastal tehtavad mahaarvamised, mida saab käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kasutada olevat kvooti arvestades tegelikult kohaldada.

(8) Täiendavat korrutustegurit ei kohaldata, kuna ülepüük ei ületa 10 % lubatud lossitavatest kogustest.

(9) Belgia taotlusel lubati vastavalt määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikele 3 lisakoguste lossimist kuni 10 % ulatuses T/B kvoodist.

(10) Koguseid alla ühe tonni arvesse ei võeta.

(11) Arvatakse maha SAN/234_1R kvoodist (tobiavarude majandamise piirkond 1r).

(12) Hispaania taotluse põhjal jaotatakse 2017. aastal mahaarvatav kogus 2 269 354 kilogrammi võrdselt kahe aasta peale (2017 ja 2018).

(13) Sellest 2 427 kilogrammi arvatakse maha 2017. aasta WHM/ATLANT kvoodist ja 147 665 kilogrammi arvatakse maha SWO/AN05N 2017. aasta kvoodist.

(14) Arvatakse maha POK/2C3A4 kvoodist.

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/57

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/2315,

11. detsember 2017,

millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 46 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 10) Euroopa Liidu lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö kohta,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Itaalia Vabariigi ettepanekut,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 42 lõigetes 2 ja 6 on sätestatud, et liikmesriigid, kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö.

(2)

13. novembril 2017 said nõukogu ning kõrge esindaja 23 liikmesriigilt ning 7. detsembril 2017 veel kahelt liikmesriigilt ELi lepingu artikli 46 lõike 1 kohase ühisteate, et kõik nimetatud liikmesriigid kavatsevad osaleda alalises struktureeritud koostöös, tuginedes nende poolt eespool nimetatud nõuete järgimisele selles valdkonnas ning üksteise ees käesoleva otsuse lisas nimetatud siduvamate kohustuste võtmisele ja kõikidele muudele teates esitatud elementidele, sealhulgas preambul ja I lisas esitatud alalise struktureeritud koostöö juhtpõhimõtted, millele nad on jätkuvalt täielikult pühendunud, ning tuletades samuti meelde ELi lepingu artiklit 42, sealhulgas artikli 42 lõige 7 (1).

(3)	Käesoleva otsuse lisas sätestatud siduvamad kohustused on kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud eesmärkide ning kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustuste täitmisega.

(4)

Liikmesriikide otsus osaleda alalises struktureeritud koostöös on vabatahtlik ja see ei mõjuta nende suveräänsust ega teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära. Osalevate liikmesriikide panused alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste täitmiseks tehakse kooskõlas liikmesriikide kohaldatavate põhiseaduslike sätetega.

(5)

Alalise struktureeritud koostöö alusel võetavate siduvamate kohustuste hulka kuulub üha suurema arvu kaitsevõime arendamise ühis- ja koostööprojektide algatamine. Selliseid projekte võib toetada liidu eelarvest tehtavate maksetega kooskõlas aluslepingutega ning asjakohaste liidu õigusaktide ja programmidega.

(6)	Osalevad liikmesriigid on sätestanud riiklikes rakenduskavades oma suutlikkuse täita vastastikku võetud siduvamaid kohustusi.

(7)	Kuna vajalikud tingimused on täidetud, on nõukogu jaoks asjakohane võtta vastu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta.

(8)	Liikmesriigid, kes soovivad osaleda alalises struktureeritud koostöös hiljem, võivad teatada oma vastavast kavatsusest nõukogule ning kõrgele esindajale kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 3.

(9)	Kõrge esindaja on täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

(10)	Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide ja muude ÜVJP meetmete ja liidu muude poliitikavaldkondade vahel peaks valitsema sidusus. Nõukogu, ja nende vastavate volituste piires, kõrge esindaja ja komisjon, peaksid tegema asjakohasel juhul koostööd sünergiate maksimeerimiseks.

(11)	Kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seega ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alalise struktureeritud koostöö loomine

Liidu raamistikus luuakse alaline struktureeritud koostöö liikmesriikide vahel, kelle sõjalised võimed vastavad protokolli nr 10 artiklis 1 osutatud kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on vastastikku võtnud selles valdkonnas kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustusi, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone ja aidates saavutada liidu kaugelevaatavad eesmärgid.

Artikkel 2

Osalevad liikmesriigid

Alalises struktureeritud koostöös osalevad järgmised liikmesriigid:

—

Belgia,

—	Bulgaaria,

—	Tšehhi Vabariik,

—

Saksamaa,

—

Eesti,

—

Iirimaa,

—

Kreeka,

—	Hispaania,

—	Prantsusmaa,

—	Horvaatia,

—

Itaalia,

—

Küpros,

—

Läti,

—

Leedu,

—	Luksemburg,

—

Ungari,

—	Madalmaad,

—

Austria,

—

Poola,

—

Portugal,

—

Rumeenia,

—	Sloveenia,

—	Slovakkia,

—

Soome,

—

Rootsi.

Artikkel 3

Protokollis nr 10 osutatud siduvamad kohustused

1. Et saavutada protokolli nr 10 artiklis 1 sätestatud eesmärgid ning täita kõnealuse protokolli artiklis 2 osutatud kohustused, annavad osalevad liikmesriigid panuse, mis võimaldab täita lisas esitatud vastastikku võetud siduvamad kohustused.

2. Selleks vaatavad osalevad liikmesriigid igal aastal läbi oma riiklikud rakenduskavad, milles kirjeldatakse siduvamate kohustuste täitmist ning täpsustatakse igas etapis seatavate kitsamate eesmärkide täitmist, ning ajakohastavad neid vastavalt vajadusele. Ajakohastatud riiklikud rakenduskavad edastatakse igal aastal Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Kaitseagentuurile ning need tehakse kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Artikkel 4

Alalise struktureeritud koostöö juhtimine

1. Alalise struktureeritud koostöö juhtimine korraldatakse

—	nõukogu tasandil ning

—	nende osalevate liikmesriikide rühmade ellu viidavate projektide raamistikus, kes on omavahel selliste projektide läbiviimises kokku leppinud.

2. Nõukogu, kes tegutseb ELi lepingu artikli 46 lõike 6 kohaselt, võtab vastu otsuseid ja soovitusi, millega

a)	antakse alalise struktureeritud koostöö strateegilised juhised ja suunised;

b)	kehtestatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste eri täiteetapid kahe järjestikuse esialgse etapi (aastad 2018–2020 ja 2021–2025) vältel ning iga etapi alguses täpsustatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste täitmiseks kitsamad eesmärgid;

vajaduse korral ajakohastatakse ja suurendatakse lisas esitatud siduvamaid kohustusi, võttes aluseks alalise struktureeritud koostöö saavutused, et kajastada liidu muutuvat julgeolekukeskkonda. Sellised otsused tehakse eeskätt lõike 2 punktis b osutatud etappide lõpus, tuginedes strateegilisele läbivaatamisele, mille käigus hinnatakse alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustuste täitmist;

d)	hinnatakse osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust vastavalt artiklis 6 kirjeldatud mehhanismile;

e)	koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri, kajastades nii toetust võimearendusele kui ka vahendite ja võimete raames antavat olulist toetust ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika operatsioonide ja missioonide jaoks;

f)	kehtestatakse ühised projektijuhtimise reeglid, mida üksikprojektis osalevad liikmesriigid saaksid asjaomase projekti jaoks kohandada;

g)	kehtestatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt õigel ajal üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda üksikprojektides osalema kolmandaid riike, ning tehakse artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaks, kas kolmas riik vastab nimetatud tingimustele, ning

h)	võetakse mis tahes muud käesoleva otsuse edasiseks rakendamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 5

Alalise struktureeritud koostöö projektid

1. Kõrge esindaja võib üksikprojektides osaleda kavatsevate osalevate liikmesriikide ettepanekul esitada artikli 7 kohaselt antavate hinnangute alusel pärast sõjalise nõu saamist Euroopa Liidu sõjaliselt komiteelt (ELSK) soovituse nõukogu otsuste ja soovituste kohta, mis võetakse vastu vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile e alalise struktureeritud koostöö projektide kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

2. Osalevad liikmesriigid, kes kavatsevad teha ettepaneku üksikprojekti kohta, teavitavad teisi osalevaid liikmesriike aegsasti enne oma ettepaneku esitamist, et saada nende toetus ja anda neile võimalus ühineda, esitades projekti ettepaneku ühiselt.

Projektiosalised on osalevad liikmesriigid, kes esitasid ettepaneku. Iga üksikprojekti projektiosaliste loetelu lisatakse artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud nõukogu otsusele.

Projektis osalevad liikmesriigid võivad leppida omavahel kokku, et nad lubavad ühineda teistel liikmesriikidel, kes soovivad hiljem projektis osaleda.

3. Projektis osalevad liikmesriigid lepivad kokku oma koostöö korralduses ja ulatuses ning projektijuhtimises. Projektis osalevad liikmesriigid teavitavad nõukogu vastavalt vajadusele regulaarselt projekti seisust.

Artikkel 6

Järelevalve, hindamine- ja aruandluskord

1. Nõukogu tagab ELi lepingu artikli 46 lõike 6 raames alalise struktureeritud koostöö ühtsuse, sidususe ja tõhususe. Neid eesmärke aitab saavutada ka kõrge esindaja.

2. Kooskõlas protokolliga nr 10 on kõrge esindaja täielikult kaasatud alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse.

3. Kõrge esindaja esitab igal aastal nõukogule alalist struktureeritud koostööd käsitleva aruande. Aruanne tugineb Euroopa Kaitseagentuuri panusele vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a ning Euroopa välisteenistuse panusele vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile a. Kõrge esindaja aruandes kirjeldatakse alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisu, sealhulgas iga osaleva liikmesriigi kohustuste täitmise seisu vastavalt oma riiklikule rakenduskavale.

ELSK annab poliitika- ja julgeolekukomiteele alalise struktureeritud koostöö iga-aastase hindamisega seoses sõjalist nõu ja soovitusi.

Kõrge esindaja esitatud alalise struktureeritud koostöö aastaaruande põhjal analüüsib nõukogu kord aastas, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt artiklis 3 osutatud siduvamaid kohustusi.

4. Otsus mõne liikmesriigi osalemise peatamise kohta võetakse vastu kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 4 alles pärast seda, kui liikmesriigile on antud selge ajakava individuaalseks nõupidamiseks ja reageerimismeetmete võtmiseks.

Artikkel 7

Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri tugi

1. Kõrge esindaja (kes on ühtlasi Euroopa Kaitseagentuuri juht) vastutusel täidavad Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS), ning Euroopa Kaitseagentuur ühiselt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadi muul kui nõukogu tasandil ja sellega seonduvat ühtse kontaktpunkti funktsiooni.

2. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, toetavad alalise struktureeritud koostöö toimimist eeskätt järgmiselt:

a)	aitavad kõrgel esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, kuidas on osalevad liikmesriigid panustanud operatiivaspektidesse vastavalt artiklile 6;

kooskõlastavad artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamist eeskätt kättesaadavuse, koostalitlusvõime, paindlikkuse ja jõudude siirmise seisukohast. Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELSS, analüüsivad projektiettepanekuid eriti eesmärgiga teha kindlaks, kas need vastavad ja aitavad kaasa operatiivvajadustele.

3. Euroopa Kaitseagentuur toetab alalist struktureeritud koostööd eriti järgmiselt:

a)	aitab kõrgel esindajal koostada alalist struktureeritud koostööd käsitleva aastaaruande jaoks hinnangut selle kohta, milline on olnud osalevate liikmesriikide artikli 6 kohane panus kaitsevõime, eriti artiklis 3 osutatud siduvamate kohustustega kooskõlas antud panuse seisukohast;

aitab viia ellu kaitsevõime arendamise projekte, eriti artiklis 5 kirjeldatud projektiettepanekute hindamise kooskõlastamise kaudu eeskätt kaitsevõime arendamise valdkonnas. Euroopa Kaitseagentuur toetab liikmesriike selle tagamisel, et ei toimuks ebavajalikku dubleerimist, pidades silmas olemasolevaid algatusi ka muus institutsioonilises kontekstis.

Artikkel 8

Rahastamine

1. Käesoleva otsuse rakendamisest liidu institutsioonidele ja Euroopa välisteenistusele tekkivad halduskulud kaetakse liidu eelarvest. Euroopa Kaitseagentuuri halduskulusid reguleeritakse Euroopa Kaitseagentuuri rahastamisreeglite alusel kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2015/1835 (2).

2. Alalise struktureeritud koostöö raames algatatud projektide operatiivkulud kannavad peamiselt üksikprojektis osalevad liikmesriigid. Selliseid projekte võib rahastada osaliselt ka liidu üldeelarvest kooskõlas aluslepingute ja liidu vastavate õigusaktidega.

Artikkel 9

Kolmandate riikide osalemine üksikprojektides

1. Üldtingimused kolmandate riikide osalemiseks üksikprojektides nähakse ette nõukogu otsusega, mis võetakse vastu kooskõlas artikli 4 lõikega 2 ning mis võib sisaldada kolmandate riikidega tehtavate halduskokkulepete tüüpvormi.

2. Kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6 otsustab nõukogu, kas kolmas riik, keda üksikprojektis osalevad liikmesriigid soovivad projekti kutsuda, vastab lõikes 1 nimetatud otsuses sätestatud nõuetele.

3. Pärast lõikes 2 osutatud positiivset otsust võivad projektis osalevad liikmesriigid sõlmida asjaomase kolmanda riigiga halduskokkuleppeid viimase osalemiseks projektis. Sellised kokkulepped peavad olema kooskõlas liidu menetlustega ja otsustusprotsessi sõltumatusega.

Artikkel 10

Julgeolekueeskirjad

Alalise struktureeritud koostöö suhtes kohaldatakse nõukogu otsuses 2013/488/EL sätestatud sätteid (3).

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. detsember 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 65.

(2) Nõukogu 12. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1835, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord (ELT L 266, 13.10.2015, lk 55).

(3) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

LISA

Osalevate liikmesriikide võetud kaugelevaatavad ja siduvamad ühised kohustused protokolli nr 10 artiklis 2 sätestatud viies valdkonnas

„a)	tegema alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud eesmärkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaatama, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi.“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1.	Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2.	Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3.	Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4.	Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukaitsekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5.	Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b)	viima oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades.“

6.	Täita olulist rolli ELi kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7.	Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8.	Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on ELi jaoks lisaväärtus.

9.	Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10.	Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11.	Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c)	võtma konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhustamiseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vajadusel läbi vaatama oma siseriikliku otsuste vastuvõtmise korra.“

12.

Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—	lisaks ELi lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi kaugelevaatavate eesmärkide saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus ei hõlma kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

—	arendada välja üksnes osalevate liikmesriikide ja panustavate riikide jaoks juurdepääsetav usaldusväärne vahend (nt andmebaas) eesmärgiga registreerida olemasolevad ja kiiresti siiratavad jõud, et hõlbustada ja kiirendada vägede moodustamist;

—	võtta eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

—

näha oma vahendite ja võimaluste piires ette märkimisväärne tugi ÜJKP operatsioonidele (nt EUFOR) ja missioonidele (nt ELi väljaõppemissioonid) – personal, varustus, väljaõpe, tugi õppustel, taristu vms –, mis on otsustatud ühehäälselt nõukogus ja mis ei mõjuta mingil viisil otsuseid ÜJKP operatsioonide jaoks antava panuse kohta ega võimalikke põhiseaduslikke piiranguid;

—

anda märkimisväärne panus ELi lahingugruppidesse ning kinnitada oma põhimõtteline panus vähemalt neli aastat ette, kehtestades valmisolekuperioodi, mis on kooskõlas ELi lahingugruppide kontseptsiooniga, ning võttes kohustuse korraldada ELi lahingugruppide jaoks õppuseid ELi ühtse väekogumina tegutsemiseks (juhtiv riik) ja/või nendes õppustes osaleda (kõik ELi lahingugruppide kontseptsioonis osalevad ELi liikmesriigid);

—	hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13.

Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—

arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

—	võttes kohustuse leppida kokku ELi ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavustõendamine;

—	võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

—	optimeerida rahvusvahelisi struktuure: osalevad liikmesriigid võiksid võtta kohustuse liituda Euroopa kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste struktuuridega (EUROCORPS, EUROMARFOR, EUROGENDFOR, MCCE/ATARES/SEOS) ja võtta neis aktiivse rolli;

14.	Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas kaugelevaatava lähenemise võtmise poole, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratud ühistest kuludest.

„d)	tegema koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja ilma et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames.“

15.	Aidata kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16.	Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostööpõhist lähenemisviisi ning võtta riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17.	Võtta osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e)	osalema vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18.	Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19.	Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20.	Tagada koostööprogrammide, mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on ELi territooriumil tõendatav lisaväärtus, ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

TÕLGE

Teade nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö kohta

Preambul

Osalevad liikmesriigid,

tuletades meelde, et liidu eesmärgiks on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb „liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel“ (ELi lepingu artikli 24 lõige 2), ning et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa;

arvestades, et ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagab liidule operatiivse tegutsemisvõime, kasutades tsiviil- ja sõjaväevahendeid, ning et julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine nõuab liikmesriikide poolseid jõupingutusi sõjaliste võimete valdkonnas;

tuletades samuti meelde Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide pühendumust edendada reeglitel põhinevat maailmakorda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes asub Ühendatud Rahvaste Organisatsioon;

tuletades meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõiget 6, mille kohaselt „[l]iikmesriigid, kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone, loovad liidu raames alalise struktureeritud koostöö“;

arvestades, et alaline struktureeritud koostöö võib oluliselt aidata kaasa ELi ambitsioonitaseme saavutamisele, pidades sealhulgas silmas kõige nõudlikumaid missioone ja operatsioone, ja et see võiks hõlbustada liikmesriikide kaitsevõime arendamist rahvusvahelistes hankeprojektides intensiivse osalemise ja asjaomaste tööstusettevõtetega, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega koostöö tegemise kaudu, ning tõhustada Euroopa kaitsekoostööd, kasutades täielikult ära aluslepingute võimalused;

võttes arvesse alalist struktureeritud koostööd käsitlevas protokollis nr 10 sätestatud ja ELi lepingu artiklis 46 osutatud alalise struktureeritud koostöö eesmärke ja liikmesriikide kohustusi need saavutada;

märkides, et Euroopa Ülemkogu järeldas oma 15. detsembri 2016. aasta kohtumisel, et eurooplased peavad võtma oma julgeoleku eest suurema vastutuse, ning et selleks, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset keerulises geopoliitilises keskkonnas ning oma kodanikke paremini kaitsta, kinnitades sellega seoses varem antud lubadusi, rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust teha senisest rohkem, sealhulgas teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, võttes samas arvesse liikmesriikide olusid ja juriidilisi kohustusi, ning nende liikmesriikide puhul, kes on ka NATO liikmesriigid, asjakohaseid NATO suuniseid kaitsekulutuste tegemise kohta;

tuletades ühtlasi meelde, et Euroopa Ülemkogu kutsus samuti üles tõhustama nõutavate võimete arendamiseks tehtavat koostööd ning võtma kohustuse teha need võimed vajaduse korral kättesaadavaks, ning et ülemkogu rõhutas, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad suutma otsustavalt panustada ühistesse jõupingutustesse, aga samuti tegutseda iseseisvalt alati kui vajalik ning koos partneritega alati kui võimalik;

arvestades, et Euroopa Ülemkogu kutsus 2017. aasta juunis üles ühiselt arendama liikmesriikide poolt ühiselt kokku lepitud võimetealaseid projekte, et kaotada praegused olulised puudujäägid ja töötada välja tulevikutehnoloogiad, mis on väga oluline Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris heaks kiidetud ELi ambitsioonitaseme saavutamiseks; väljendas heameelt komisjoni teatise üle Euroopa Kaitsefondi kohta, mis koosneb teadusuuringute vahendist ja kaitsevõime vahendist; ning kutsus liikmesriike üles tegema kindlaks sobivad võimetealased projektid Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi jaoks;

tuletades eelkõige meelde, et Euroopa Ülemkogu palus kõrgel esindajal esitada ettepanekud kaasava alalise struktureeritud koostöö elementide ja võimaluste kohta, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil ja võimalike projektide väljatöötamisel;

tuletades meelde, et välisasjade nõukogu leppis 6. märtsil 2017 kokku vajaduses jätkata tööd kaasava alalise struktureeritud koostööga, põhinedes modulaarsel lähenemisviisil, mis peaks olema avatud kõigile liikmesriikidele, kes soovivad võtta vajalikke siduvaid kohustusi ja täita kriteeriume, mis põhinevad ELi lepingu artikli 42 lõikel 6 ja artiklil 46 ning protokollil nr 10;

olles otsustanud jõuda uuele tasemele liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulises kujundamises, nagu on kutsutud üles ELi lepingu artikli 42 lõikes 2, seades Euroopa Liidu raames sisse alalise struktureeritud koostöö; võttes samal ajal arvesse kõikide liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära;

tuletades meelde ELi lepingu artikli 42 lõike 7 kohast kohustust anda vastastikust abi;

tuletades meelde, et vastavalt ELi lepingu artikli 42 lõikele 7 on koostöö ja kohustused ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika vallas „kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks“;

rõhutades, et Euroopa Ülemkogu leppis 22.–23. juunil 2017 kokku „vajaduses alustada kaasava ja ambitsioonika alalise struktureeritud koostööga“, ning vastates Euroopa Ülemkogult saadud volitusele koostada kolme kuu jooksul „ELi lepingu artikli 42 lõikega 6 ja artikliga 46 ning protokolliga 10 täielikus kooskõlas oleva kriteeriumide ja siduvate kohustuste ühise nimekirja – sealhulgas pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone […] – koos täpse ajakava ja konkreetsete hindamismehhanismidega, et võimaldada neil liikmesriikidel, kelle jaoks see on võimalik, anda viivitamatult teada oma osalemiskavatsusest“;

TEATAVAD KÄESOLEVAGA nõukogule ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös;

KUTSUVAD nõukogu ÜLES võtma kooskõlas Euroopa Liidu lepingu asjakohaste sätete ja aluslepingutele lisatud protokolliga nr 10 ning I lisas määratletud põhimõtete, II lisas esitatud ühiste siduvamate kohustuste ja III lisas esitatud juhtimist käsitlevate ettepanekute alusel vastu otsuse, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö;

ESITAVAD enne nõukogu poolt alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva otsuse vastuvõtmist oma riiklikud rakenduskavad, mis tõendavad nende suutlikkust vastata II lisas esitatud siduvamatele kohustustele.

Kahe tuhande seitsmeteistkümnenda aasta novembrikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.

*	Iirimaa andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale teada oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

*	Portugali Vabariik andis 7. detsembril 2017 nõukogule ja kõrgele esindajale teada oma kavatsusest osaleda alalises struktureeritud koostöös ning ühines käesoleva ühisteatega.

I LISA – ALALISE STRUKTUREERITUD KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

„Alaline struktureeritud koostöö“ on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklitega 42 ja 46 ning aluslepingute protokolliga nr 10. Seda saab alustada üks kord ja see luuakse kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetava nõukogu otsusega, et tuua kokku kõik kaitse valdkonnas koostööd teha soovivad liikmesriigid, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele“ ja kes on võtnud „siduvamaid kohustusi […], pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“ ja operatsioone.

Alaline struktureeritud koostöö on ambitsioonikas, siduv ja kaasav Euroopa õigusraamistik investeeringute tegemiseks ELi territooriumi ja selle kodanike julgeolekusse ja kaitsesse. Alaline struktureeritud koostöö annab kõikidele liikmesriikidele samuti olulise poliitilise raamistiku oma vastavate sõjaliste vahendite ja kaitsevõimete parandamiseks siduvamatel kohustustel tuginevate hästi koordineeritud algatuste ja konkreetsete projektide kaudu. ELi liikmesriikide tõhusamad kaitsevõimed toovad kasu ka NATO-le. Need tugevdavad alliansi Euroopa sammast ja vastavad korduvatele nõudmistele tugevama atlandiülese koormuse jagamise järele.

Alaline struktureeritud koostöö on tähtis samm ühise kaitsepoliitika tugevdamise suunas. See võib olla üks element võimalikus liikumises ühiskaitse suunas, kui nõukogu peaks nii ühehäälselt otsustama (nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 42 lõikes 2). Alalise struktureeritud koostöö pikaajaline visioon võiks olla kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum – vastastikuses täiendavuses NATOga, mis jääb oma liikmete kollektiivse kaitse nurgakiviks.

Me peame kaasavat alalist struktureeritud koostööd kõige tähtsamaks instrumendiks, et edendada ühist julgeolekut ja kaitset valdkonnas, kus on tarvis rohkem sidusust, järjepidevust, koordineerimist ja koostööd. Euroopa sellesuunalised jõupingutused peavad olema ühendatud, koordineeritud ja mõttekad ning põhinema ühiselt kokku lepitud poliitilistel suunistel.

Alaline struktureeritud koostöö pakub usaldusväärse ja siduva õigusraamistiku ELi institutsioonilises raamistikus. Osalevad liikmesriigid täidavad oma siduvaid kohustusi, kinnitades, et alalise struktureeritud koostöö loomine ja rakendamine toimub täielikus kooskõlas ELi lepingu sätetega ja aluslepingutele lisatud protokollidega ning austades liikmesriikide põhiseaduslikke sätteid.

Alalise struktureeritud koostöö kohustuste siduv laad tagatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja läbiviidava regulaarse iga-aastase hindamisega, mida toetab eelkõige Euroopa Kaitseagentuur (EDA) võimete arendamise aspektide puhul (nagu on kirjeldatud protokolli nr 10 artiklis 3) ja Euroopa välisteenistus, sealhulgas Euroopa Liidu sõjaline staap ja muud ÜJKP struktuurid, alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektide puhul. Alalise struktureeritud koostöö kaudu saab liit teha tööd selle nimel, et saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum, kuna alaline struktureeritud koostöö täiendaks olemasolevaid või tulevasi alt ülespoole struktuure ja jõupingutusi ülevalt allapoole koordineerimise ja suunistega.

Alaline struktureeritud koostöö saab anda liikmesriikidele võimaluse parandada kaitsevõimeid hästi koordineeritud algatustes ja konkreetsetes ühisprojektides osalemise kaudu, kasutades võimaluse korral ära olemasolevaid piirkondlikke klastreid. Alalises struktureeritud koostöös osalemine on vabatahtlik ja ei mõjuta riikide suveräänsust.

Kaasav alaline struktureeritud koostöö on tugev poliitiline signaal meie kodanikele ja välismaailmale: ELi liikmesriikide valitsused võtavad ühist julgeolekut ja kaitset tõsiselt ja viivad seda edasi. ELi kodanike jaoks tähendab see suuremat julgeolekut ja on selge märk kõikide liikmesriikide tahtest tugevdada ühist julgeolekut ja kaitset, et saavutada ELi üldise strateegia eesmärgid.

Alaline struktureeritud koostöö on tulemustele suunatud ja peaks võimaldama saavutada reaalset edu seoses kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega, koostöövõime arendamise eesmärkidega ning siirdavate kaitsevõimete kättesaadavusega kombineeritud missioonide ja operatsioonide jaoks, tunnistades ühtsete jõudude põhimõtet. Alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise peamiseks edasiviivaks jõuks on ELi ambitsioonitasemega ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide ja prioriteetidega seotud võimetealaste puudujääkide kõrvaldamine.

Alalise struktureeritud koostöö „kaasav“ ja „modulaarne“ laad, nagu Euroopa Ülemkogu kirjeldas 2016. aasta detsembris, ei tohi viia koostöö vähenemiseni. „Ambitsioonika“ alalise struktureeritud koostöö eesmärk rõhutab vajadust, et kõik alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid järgivad eesmärkide ja kohustuste ühist nimekirja. Nagu tuletas meelde Euroopa Ülemkogu 2017. aasta juunis, on alaline struktureeritud koostöö „kaasav ja ambitsioonikas“.

Järgnev kohustuste loetelu peab aitama saavutada nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes kirjeldatud ja Euroopa Ülemkogu poolt 2016. aasta detsembris kinnitatud ELi ambitsioonitaseme ning seega tugevdama nii eurooplaste kui ka ELi strateegilist sõltumatust.

II LISA – LOETELU AMBITSIOONIKATEST JA SIDUVAMATEST ÜHISTEST KOHUSTUSTEST PROTOKOLLI nr 10 ARTIKLIS 2 NIMETATUD VIIES VALDKONNAS

„a)	teha alates Lissaboni lepingu jõustumisest koostööd kaitsevarustuse investeerimiskulude tasemega seotud heakskiidetud eesmärkide saavutamiseks ning neid eesmärke regulaarselt läbi vaadata, pidades silmas julgeolekukeskkonda ja liidu rahvusvahelisi kohustusi;“

Tuginedes 2007. aastal kehtestatud ühistele sihttasemetele, võtavad osalevad liikmesriigid järgmised kohustused.

1.	Suurendada kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt kaitse-eelarvet reaalmahus.

2.	Suurendada keskmises perspektiivis järk-järgult kaitseinvesteeringute kulusid 20 %-ni kogukaitsekuludest (ühine sihttase), et täita strateegilise võime alased lüngad, osaledes kaitsevõimeprojektides kooskõlas võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega.

3.	Suurendada ühisprojektide ja koostöö vormis toimuvate strateegilise kaitsevõime projektide arvu. Selliseid ühis- ja koostööprojekte tuleks vajaduse korral ja asjakohaselt toetada Euroopa Kaitsefondist.

4.	Suurendada kaitseuuringute ja -tehnoloogia jaoks ette nähtud kulude osakaalu, et jõuda lähemale kogukaitsekulude 2 % eesmärgile (ühine sihttase).

5.	Kehtestada nõue vaadata nimetatud kohustused regulaarselt läbi (eesmärgiga saada nõukogu heakskiit).

„b)	viia oma kaitsesüsteemid võimalikult suures osas üksteisega vastavusse, eelkõige ühtlustades oma sõjaliste vajaduste kindlaksmääramist, võttes ühisesse kasutusse ja vajadusel spetsialiseerides oma kaitsevahendeid ja -võimekust ning ergutades koostööd koolituse ja logistika valdkondades;“

6.	Täita olulist rolli ELi kaitsevõime arendamisel, sealhulgas kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise raames, et tagada Euroopa ambitsioonitaseme saavutamiseks vajalik kaitsevõime.

7.	Kohustus toetada maksimaalselt kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, võttes arvesse läbivaatamise vabatahtlikku olemust ja osalevate liikmesriikide individuaalpiiranguid.

8.	Kohustus osaleda aktiivselt tulevase Euroopa Kaitsefondi rahvusvahelistes hangetes, millel on ELi jaoks lisaväärtus.

9.	Kohustus koostada osalevate liikmesriikide vahel kokku lepitud võimearendusprojektide ühtlustatud nõuded.

10.	Kohustus kaaluda olemasoleva kaitsevõime ühiskasutust, et optimeerida olemasolevaid ressursse ja suurendada nende üldist tõhusust.

11.	Kohustus tagada järjest suuremad pingutused küberkaitsekoostöö valdkonnas (näiteks teabevahetus, väljaõpe, operatiivtugi).

„c)	võtta konkreetseid meetmeid oma jõudude kättesaadavuse, koostoimimisvõime, paindlikkuse ja ümberpaigutatavuse tõhustamiseks, seades eelkõige ühiseid eesmärke jõudude eraldamise osas, sealhulgas vaadata vajadusel läbi oma siseriikliku otsuste vastuvõtmise kord;“

12.

Seoses jõudude kättesaadavuse ja siirdavusega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—	lisaks ELi lahingugruppide võimalikule siirmisele teha ELi ambitsioonitaseme saavutamiseks lisaks kättesaadavaks strateegiliselt siiratavad formeeringud. Nimetatud kohustus ei hõlma kõrgvalmidusega, alalisi ega reservvägesid;

—	arendada välja üksnes osalevate liikmesriikide ja panustavate riikide jaoks juurdepääsetav usaldusväärne vahend (nt andmebaas) eesmärgiga registreerida olemasolevad ja kiiresti siiratavad jõud, et hõlbustada ja kiirendada vägede moodustamist;

—	võtta eesmärgiks kiire poliitiline tegutsemine riigi tasandil, sealhulgas vaadata võimaluse korral läbi riiklikud otsustusprotsessid;

—

—	hõlbustada ja standardida piiriülest sõjalist transporti Euroopas, et võimaldada kaitseotstarbelise varustuse ja personali kiiret siirmist.

13.

Seoses jõudude koostalitlusvõimega on osalevad liikmesriigid otsustanud järgmist:

—

arendada oma jõudude koostalitlusvõimet:

—	võttes kohustuse leppida kokku ELi ühtse väekogumi ühistes hindamis- ja heakskiitmiskriteeriumides, mis on kooskõlas NATO standarditega, kuid mille puhul säilib riigi tasandi vastavustõendamine;

—	võttes kohustuse leppida kokku jõudude ühtsetes tehnilistes ja operatiivstandardites, tunnistades vajadust tagada nende koostalitlusvõime NATOga;

—	optimeerida rahvusvahelisi struktuure: osalevad liikmesriigid võiksid võtta kohustuse liituda Euroopa kaitsealases välistegevuses osalevate peamiste olemasolevate ja tulevaste struktuuridega (EUROCORPS, EUROMARFOR, EUROGENDFOR, MCCE/ATARES/SEOS) ja võtta neis aktiivse rolli.

14.	Osalevad liikmesriigid püüdlevad ÜJKP sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühise rahastamise valdkonnas ambitsioonika lähenemise võtmise poole, mis läheb kaugemale nõukogu nn Athena otsuses kindlaks määratavatest ühistest kuludest.

„d)	teha koostööd, et tagada nende poolt vajalike meetmete võtmine „võimete arendamise mehhanismi“ raames ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas riikidevahelise lähenemisviisi kaudu ja ilma et see piiraks sellega seonduvaid kohustusi NATO raames;“

15.	Aidata kaotada võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealased puudujäägid. Võimearendusprojektid suurendavad Euroopa strateegilist sõltumatust ning tugevdavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

16.	Kasutada riigi tasandil avastatud võimealaste puudujääkide kaotamiseks esmalt Euroopa koostöövalmiduse lähenemisviisi ning võtta riigi tasandi lähenemisviis üldjuhul üksnes siis, kui esimest lähenemisviisi on juba kasutatud.

17.	Võtta osa vähemalt ühest alalise struktureeritud koostöö projektist, milles arendatakse liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimet või tehakse see kättesaadavaks.

„e)	osaleda vajadusel Euroopa Kaitseagentuuri raames oluliste ühiste või Euroopa varustusprogrammide arendamisel.“

18.	Kohustus kasutada Euroopa Kaitseagentuuri ühiskaitsevõime arendamise Euroopa foorumina ning kaaluda Relvastuskoostöö Organisatsiooni OCCAR kasutamist eelistatud programmijuhtimisorganisatsioonina.

19.	Tagada, et kõik osalevate liikmesriikide suunatavat kaitsevõimet käsitlevad projektid suurendavad Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet tarbetut kattumist ära hoidva asjakohase tööstuspoliitika kaudu.

20.	Tagada koostööprogrammide (mida saavad kasutada üksnes üksused, kellel on ELi territooriumil tõendatav lisaväärtus) ning osalevate liikmesriikide hankestrateegiate positiivne mõju Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile.

III LISA – JUHTIMINE

1. Osalevad liikmesriigid on otsuste tegemise protsessi keskmes, otsused kooskõlastatakse kõrge esindajaga

Alaline struktureeritud koostöö on osalevate liikmesriikide juhitav raamistik ning see kuulub peamiselt nende pädevusse. Mitteosalevatele ELi liikmesriikidele tagatakse läbipaistvus.

Et alaline struktureeritud koostöö oleks asjakohaselt kooskõlastatud üldise ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), mille lahutamatu osa see on, kaasatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja täielikult alalise struktureeritud koostööga seotud menetlustesse. Kõrge esindaja vastutab Euroopa Ülemkogu poolt nõutud ja allpool 4. osas kirjeldatud iga-aastase hindamise eest. Euroopa välisteenistus, sh ELi sõjaline staap (ELSS), ja Euroopa Kaitseagentuur (EDA) tagavad alalisele struktureeritud koostööle sekretariaaditeenused tihedas koostöös välisteenistuse ÜJKP ja kriisidele reageerimise valdkonna asepeasekretäriga.

Kooskõlas ELi lepinguga, aluslepingutele lisatud protokolli nr 10 artikliga 3 ja Euroopa Kaitseagentuuri asutava nõukogu otsusega toetab EDA kõrget esindajat alalise struktureeritud koostöö võimete arendamise aspektides. Välisteenistus toetab kõrget esindajat eelkõige alalise struktureeritud koostöö operatiivaspektides, muu hulgas ELSSi ja muude ÜJKP struktuuride kaudu.

Märgitakse, et ELi lepingu artikli 41 lõike 1 kohaselt kaetakse „[h]alduskulud, mida institutsioonidele toob kaasa käesoleva peatüki rakendamine, […] liidu eelarvevahenditest“.

2. Juhtimine hõlmab kahte tasandit: üldine tasand alalise struktureeritud koostöö sidususe ja ambitsioonikuse säilitamiseks ning seda täiendavad konkreetsed juhtimisalased menetlused projektide tasandil

2.1. Üldisel tasandil vastutatakse alalise struktureeritud koostöö sidususe ja usaldusväärse rakendamise eest

Selles tuginetakse olemasolevatele struktuuridele. ELi välis- ja kaitseministrid võiksid käsitleda alalise struktureeritud koostöö küsimusi, kui nad kohtuvad välisasjade nõukogu / kaitseministrite ühisel istungil (tavaliselt kaks korda aastas). Kui nõukogu koguneb alalise struktureeritud koostöö küsimuste käsitlemiseks, on hääleõigus osalevate liikmesriikide esindajatel. Sellistel puhkudel võivad osalevad liikmesriigid võtta ühehäälselt vastu uusi projekte (kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6), saada hinnanguid osalevate liikmesriikide jõupingutustele, eelkõige vastavalt käesoleva lisa 3. osas kirjeldatule, ja kinnitada pärast kõrge esindajaga konsulteerimist kvalifitseeritud häälteenamusega uue liikmesriigi osalemist vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 3.

Kui osalev liikmesriik ei vasta enam kriteeriumidele või ei saa või ei taha täita enam alalise struktureeritud koostöö raames võetud või seatud kohustusi, võib nõukogu kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 4 viimase abinõuna peatada asjaomase liikmesriigi osalemise, tingimusel et eelnevalt on antud selgelt piiritletud ajavahemik individuaalseteks konsultatsioonideks ja meetmete võtmiseks.

Asjakohased olemasolevad nõukogu ettevalmistavad organid kogunevad alalise struktureeritud koostöö formaadis, mis tähendab, et kõik ELi liikmesriigid on esindatud, kuid töökorraldus peegeldab nõukogus kehtivat korda, mille kohaselt on hääleõigus ainult osalevatel liikmesriikidel. Poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) koosolekud võiks alalise struktureeritud koostöö formaadis kokku kutsuda selleks, et käsitleda osalevatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid küsimusi, planeerida ja arutada projekte või arutada uute liikmete lisandumist. Selle tööd toetab poliitilis-sõjaline töörühm, pidades alalise struktureeritud koostöö formaadis koosolekuid. ELi sõjaline komitee hakkab samuti alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuma ning sellelt küsitakse eelkõige sõjalist nõu. Lisaks võidakse korraldada mitteametlikke kohtumisi, millel on esindatud üksnes osalevad liikmesriigid.

2.2. Projektide juhtimine

2.2.1. Alalise struktureeritud koostöö projektide üle kontrolli teostamine põhineb hindamisel, mida kõrge esindaja teeb välisteenistuse, sh ELSSi, ja EDA abil; projektid valib välja nõukogu

Osalevad liikmesriigid võivad esitada mis tahes projekte, mida nad peavad alalise struktureeritud koostöö jaoks kasulikuks. Nad teevad oma kavatsuse avalikuks, et saada toetust ja esitada projekt alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile ühiselt, ning projekti levitatakse samaaegselt kõigi osalevate liikmesriikide seas.

Projektid peaksid aitama täita teate II lisas osutatud kohustusi, millest paljud on seotud liikmesriikide poolt strateegiliseks hinnatud võimete arendamise või kättesaadavaks tegemisega ja mille puhul on kokku lepitud, et need annavad ELi tasandil lisaväärtust, samuti mis puudutavad oma vahendite ja võimaluste piires märkimisväärse toe andmist ÜJKP operatsioonidele (EUFOR) ja missioonidele (nt ELi väljaõppemissioonid) kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 6.

Et tagada alalise struktureeritud koostöö erisuguste projektide sidusus ja järjepidevus, teeme ettepaneku kehtestada piiratud arvu projekte, mis on konkreetselt missioonide ja operatsioonide suunitlusega vastavalt ELi ambitsioonitasemele. Teised projektid toetaksid neid projekte ning neil oleks hõlbustav ja kaasaaitav roll. Projektid tuleks asjakohaselt rühmitada.

Alalise struktureeritud koostöö sekretariaat koordineerib projektiettepanekute hindamist. Võimete arendamise projektide puhul tagab EDA, et välditakse dubleerimist muudes rahvusvahelistes kontekstides olemas olevate algatustega. Operatsioonidele ja missioonidele keskendatud projektide puhul hindab ELSS seda, kas need vastavad ELi ja selle liikmesriikide operatiivvajadustele ja aitavad neid rahuldada. Seda arvesse võttes esitab kõrge esindaja soovituse nende projektiettepanekute kohta, mis on kõige ambitsioonikamad, aitavad kaasa ELi ambitsioonitaseme saavutamisele ja sobivad kõige paremini Euroopa strateegilise sõltumatuse edendamiseks. Projektide valik peab kajastama sobivat tasakaalu rohkem võimete arendamiseks ettenähtud projektide ning rohkem operatsioonide ja missioonide valdkonna projektide vahel.

Nõukogu kehtestab alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, lähtudes kõrge esindaja soovitusest ning alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuva ELi sõjalise komitee sõjalisest nõuandest ja samas formaadis kohtuva PJK tegevuse kaudu. Nõukogu teeb otsuse osalevate liikmesriikide esindajate poolt antud häältega ühehäälselt kooskõlas ELi lepingu artikli 46 lõikega 6.

Mitteosalevad ELi liikmesriigid võivad alati anda märku oma kavatsusest osaleda projektides, võttes endale alalise struktureeritud koostööga kaasnevad kohustused ja ühinedes koostööga.

Projektis osalejad võivad erandjuhtudel kutsuda osalema kolmandaid riike kooskõlas üldise korraga, mille nõukogu määrab aegsasti kindlaks vastavalt ELi lepingu artikli 46 lõikele 6. Need riigid peavad andma projektile olulist lisaväärtust, aitama tugevdada alalist struktureeritud koostööd ja ÜJKPd ning täitma suuremaid kohustusi. See ei anna sellistele kolmandatele riikidele otsustusõigust alalise struktureeritud koostöö juhtimise küsimustes. Peale selle otsustab alalise struktureeritud koostöö formaadis kohtuv nõukogu, kas üldises korras kehtestatud tingimused on iga vastavate projektis osalejate poolt osalema kutsutud kolmanda riigi poolt täidetud.

2.2.2. Projekti juhtimise eest vastutavad esmajoones osalevad liikmesriigid

Kui nõukogule esitatakse otsustamiseks alalise struktureeritud koostöö projektide loetelu, tuleb sellele lisada ka asjaomaste projektidega seotud olevate osalevate liikmesriikide nimekiri. Projektis osalevad liikmesriigid on esitanud selle varem ühiselt.

Projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid lepivad omavahel ühehäälselt kokku oma koostöö korra ja ulatuse, sealhulgas projektiga ühinemiseks vajaliku panuse. Nad kehtestavad projekti juhtimise reeglid ja otsustavad projekti käigus uute osalevate liikmesriikide liitumise üle, andes neile kas osaleja või vaatleja staatuse. Tuleks siiski välja töötada ühised juhtimiseeskirjad, mida saaks konkreetsetes projektides kohandada. See tagaks teatava standardse juhtimise kõigis projektides ja lihtsustaks nende käivitamist. Eelkõige võimete arendamise projektide puhul vastutavad projekti juhtimise eest (kirjeldused, hankestrateegia, rakendusameti valik, tööstusettevõtete valimine jne) üksnes projektiga seotud olevad osalevad liikmesriigid.

Osalevad liikmesriigid teavitavad vastavalt vajadusele projektidest mitteosalevaid liikmesriike.

3. Täpne etapiviisiline lähenemine, kus iga etapi jaoks on määratud realistlikud ja siduvad eesmärgid

Osalevate liikmesriikide võetud kohustusi täidetakse riiklike jõupingutuste ja konkreetsete projektide kaudu.

Realistlik etapiviisiline lähenemine on määrav selleks, et säilitada alalises struktureeritud koostöös liikmesriikide tuumiku osalemine ja hoida seeläbi alal ambitsiooni ja kaasavuse põhimõtteid. Kuigi osalevad liikmesriigid hakkavad töötama kõikide võetud kohustuste täitmise nimel kohe pärast alalise struktureeritud koostöö ametlikku käikulaskmist, on osa kohustusi võimalik täita varem kui teisi. Seetõttu peavad osalevad liikmesriigid leppima kokku etapiviisilise lähenemise.

Etappide määramisel võetakse arvesse muid ajakavu (nt Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamine, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algus 2021. aastal ja liikmesriikide poolt muudes raamistikes juba võetud kohustused). Kohustusi täidetakse kahes järjestikuses etapis (2018–2021 ja 2021–2025). Pärast 2025. aastat korraldatakse läbivaatamine. Selleks hindavad osalevad liikmesriigid kõigi alalise struktureeritud koostöö alusel võetud kohustuste täitmist ja otsustavad uute kohustuste üle, et minna edasi uue etapiga Eurooa julgeoleku- ja kaitsealase integratsiooni suunas.

4. Alalise struktureeritud koostöö juhtimiseks on vaja riiklikel rakenduskavadel põhinevat hästi läbimõeldud ja ambitsioonikat hindamismehhanismi

Kõik osalevad liikmesriigid kannavad hoolt kohustuste täitmise eest ja kõrge esindaja annab sellest aru kooskõlas protokollis nr 10 (artikkel 3) sätestatud regulaarse hindamise põhimõttega. Kokkulepitud kohustuste siduv laad ja nende täitmise usutavus tagatakse järgmise kahetasandilise hindamismehhanismiga.

4.1. Riiklikud rakenduskavad

Selleks et näidata oma võimet ja tahet täita kokkulepitud kohustusi, kohustub iga osalev liikmesriik esitama enne alalise struktureeritud koostöö loomist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist riikliku rakenduskava, milles nad kirjeldavad oma suutlikkust täita siduvaid kohustusi. Läbipaistvuse eesmärgil tehakse need rakenduskavad kättesaadavaks kõigile osalevatele liikmesriikidele.

Osalevate liikmesriikide poolt kokkulepitud kohustuste täitmiseks antud panust hinnatakse kord aastas riiklike rakenduskavade alusel; hindamise viib läbi alalise struktureeritud koostöö sekretariaat kõrge esindaja alluvuses (keda toetab EDA kaitseinvesteeringute ja võimete arendamise valdkonnas ning välisteenistus, sh ELSS, operatiivaspektides). See hinnang saadetakse nõukogu vastutusel PJK-le (alalise struktureeritud koostöö formaat) ja ELi sõjalisele komiteele (alalise struktureeritud koostöö formaat) nõuande saamiseks.

Hindajad keskenduvad sellele, kui usutavad on alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustused, sõeludes läbi liikmesriikide riiklikud rakenduskavad, faktilised asjaolud ja projektidele ettenähtud panused.

Pärast alalise struktureeritud koostöö käivitamist ajakohastavad osalevad liikmesriigid oma riiklikke rakenduskavu vastavalt vajadusele, et järgida etapiviisilise lähenemise nõuet.

Iga etapi alguses täpsustatakse võetud kohustusi, milleks osalevad liikmesriigid lepivad omavahel kokku täpsemates eesmärkides, mis hõlbustab hindamisprotsessi.

4.2. Iga-aastane läbivaatamine ja strateegiline läbivaatamine iga etapi lõpus

Kõrge esindaja esitab vähemalt kord aastas nõukogule (välis- ja kaitseministrite ühises koosseisus) aruande, mille koostamisele on aidanud kaasa EDA (protokolli nr 10 artikkel 3) ja välisteenistus, sh ELSS. Selles aruandes antakse ülevaade alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisust, sealhulgas osalevate liikmesriikide poolt oma kohustuste täitmisest vastavalt riiklikele rakenduskavadele. See aruanne võetakse pärast ELi sõjalise komitee nõuande saamist nõukogus aluseks ELi lepingu artikli 46 kohaselt soovituste ja otsuste vastuvõtmiseks.

Iga etapi lõpus (2021, 2025) korraldatakse strateegiline läbivaatamine, et hinnata kavandatud kohustuste täitmist asjaomases etapis, otsustada järgmise etapi käivitamise üle ning ajakohastada vajaduse korral järgmise etapi jaoks kohustusi.

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/81

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2318,

13. detsember 2017,

Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 25 lõike 4 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistanud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(2)	Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõiget 1 kohaldatakse üksnes aktsiate kohustusliku kauplemiskoha suhtes. Kohustusliku kauplemiskoha nõue ei hõlma muid kapitaliinstrumente, nt hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde, sertifikaate ega muid sarnaseid finantsinstrumente.

(3)

Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014, (3) direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele kaasa aitamist, turu terviklikkust, investorite kaitset ja mitte sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(4)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljanda lõigu kohaselt võib kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks, kui raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele: a) turgudel on tegevusluba ning turgude suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid; b) turgudel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad; c) väärtpaberite emitentidel peaks olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, ning d) turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(5)

Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas õiguslikult siduvad nõuded, mida Austraalias kohaldatakse seal asutatud ja tegevusloa saanud ning Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni (edaspidi „ASIC“) järelevalvatavate väärtpaberibörside suhtes, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6)

2001. aasta äriseadustiku (edaspidi „äriseadustik“) kohaselt on finantsturg mehhanism, mille kaudu regulaarselt tehakse või võetakse vastu finantstoodete omandamise või võõrandamise pakkumisi. Finantsturg peab toimima mittediskrimineerivaid reegleid järgiva mitmepoolse süsteemina. Tal ei ole tehingute täitmisel kaalutlusõigust ja ta ei või kaubelda oma nimel ega teha kliendikorralduste sobitamistehinguid. Lisaks peab finantsturg andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad olema erapooletud ja läbipaistvad ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt. Selle tagamiseks peavad finantsturu tegevusreeglid sisaldama mõistlikke ja mittediskrimineerivaid juurdepääsu- ja sobivusnõudeid. ASIC vaatab need reeglid läbi.

(7)	Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud börside suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(8)	Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(9)

Finantsturgu korraldaval isikul peab selleks olema Austraalia turuluba (edaspidi „turuluba“). Äriseadustiku kohaselt on turuloa andmise õigus ministril. Äriseadustiku paragrahvi 795A kohaselt tuleb turuloa taotlus esitada ASICile, kes ministrile taotluse kohta nõu annab. Luba antakse muu hulgas ainult juhul, kui minister on veendunud, et taotleja on kehtestanud kohaldatavatele nõuetele vastava korra ning taotleja suudab kohaldada nõuetekohast turujärelevalvet, jälgida osaliste tegevust ja tagada turu tegevusreeglite täitmise (äriseadustiku paragrahv 795B). Pärast loa saamist peavad finantsturud jooksvalt järgima loa tingimusi ja säilitama turu korraldamise asjakohase korra, sh olukorra jälgimise ja tegevusreeglite täitmise tagamise korra (äriseadustiku paragrahv 792A).

(10)

ASIC on avalik-õiguslik asutus, mis loodi Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni 2001. aasta seadusega (edaspidi „ASICi seadus“) ning mis vastutab Austraalia finantsturge käsitlevate õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise eest. ASICil on järelevalve- ja täitmise tagamise volitused muu hulgas kahtlustatavate õigusrikkumiste uurimiseks, rikkumisteatiste väljaandmiseks ja kohtutelt tsiviilõiguslike sanktsioonide taotlemiseks. ASIC saab algatada süüdistuse esitamise selliste äriseadustikus sätestatud kohustuste rikkumise eest, mille puhul on ette nähud nende täitmise tagamine kriminaalkorras. Lisaks on ASICil õigus ette teatamata kontrollida finantsturgusid, sealhulgas registreid, andmekandjaid ja dokumente. Lisaks võib finantsteenuste minister anda finantsturu korraldajale kirjaliku korralduse konkreetsete meetmete kohta, mida finantsturu korraldaja peaks võtma finantsturu loa omamisest tulenevate kohustuste täitmiseks juhul, kui minister leiab, et need kohustused ei ole täidetud (äriseadustiku paragrahv 794A). Kui finantsturg korraldust ei täida, võib ASIC pöörduda kohtusse, et taotleda kohtult korralduse täitmise ettekirjutust (äriseadustiku paragrahv 794A). Samuti on ASICil õigus anda suuniseid üksustele (sealhulgas turukorraldajatele ja turuloa saanud turgude osalistele), kui ta leiab, et on vajalik või avalikes huvides kaitsta finantstoodete või finantstoodete klassidega kauplevaid isikuid (äriseadustiku paragrahv 798J). Lisaks võib ASIC oma regulatiiv- ja uurimismeetmete elluviimiseks pöörduda kohtu poole taotlusega ettekirjutuse tegemiseks ja menetluse algatamiseks. ASIC võib pöörduda kohtusse, et taotleda ettekirjutust järgida ASICi meetmeid, mille ta oma regulatiiv- ja uurimisvolituste raames on võtnud (ASICi seaduse paragrahv 70). Juhul kui üksus äriseadustiku kohaselt antud korraldust ei täida, võib ASIC samuti pöörduda kohtusse, et taotleda korralduse täitmiseks ettekirjutuse tegemist. Lisaks peavad finantsturud äriseadustiku kohaselt olema suutelised tagama, et nende liikmed täidavad äriseadustiku sätteid, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma turu tegevusreegleid (äriseadustiku paragrahv 792A). Samuti on loa saanud börs kohustatud lahendama oma liikmete võimalikud turu tegevusreeglite või äriseadustiku rikkumised ja ASICi sellistest võimalikest rikkumistest teavitama.

(11)	Seega võib järeldada, et Austraalia väärtpaberibörsidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(12)	Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(13)

Kehtestatud on üldkohustused, mille kohaselt peab finantsturgude korraldaja hindama, kas tema korraldataval turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega saab kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja läbipaistvalt. Äriseadustiku paragrahvis 793A on sätestatud õiguslikult siduvad nõuded, millega on tehtud kohustuslikuks väärtpaberite kauplemisele lubamist reguleerivate tegevusreeglite olemasolu. Finantsturgude tegevusreeglites on kindlaks määratud tingimused, mis peavad olema täidetud enne noteeritud üksuse aktsiate turul noteerimist. Üksus peab taotlema kauplemisele lubamist kohas, kus tema aktsiatega edaspidi kaubeldakse, ning taotlema luba kõigi oma väärtpaberite põhilisse liiki kuuluvate väärtpaberite noteerimiseks finantsturu ametlikus nimekirjas ja selle loa saama. Turu korraldaja avaldab kauplemisele lubatud üksuste nimekirja ja ajakohastab seda iga kauplemispäeva järel. ASIC vaatab läbi, kas finantsturgude reeglid, süsteemid ja protsessid on piisavad, et selgitada välja, kas finantstoode vastab kauplemisele lubamise suhtes finantsturgude ja seadusest tulenevatele kriteeriumidele, sh tagades, et väärtpaberitega kauplemist ebamõistlikult ei piirata. Kõik väärtpaberid, millega loa saanud börsil kaubeldakse, peavad vastama kindlatele noteerimisreeglitele, mis esitatakse läbivaatamiseks ASIC-le. Väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele kriteeriumidele nii väärtpaberite avaliku pakkumise suhtes kui ka väärtpaberile emitendi määratava hinna suhtes. Loa saanud börs ei saa noteerida väärtpabereid, mille puhul emiteeritud väärtpabereid ja emitenti käsitlev teave ei ole avalikult kättesaadav. Lisaks võivad ASIC ja minister väärtpaberitega kauplemise nõuetekohasuse tagamiseks peatada loa saanud börsil kauplemise finantstootega või teatud liiki finantstoodetega.

(14)

Äriseadustikus sätestatud õiguslikult siduvast kohustusest kaubelda õiglaselt, korrakohaselt ja läbipaistvalt tuleneb, et finantsturud peavad tehinguid ning ostu- ja müügipakkumisi käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks tegema. Lisaks on kehtestatud kohustus, et osaleja ei tohi tehingut sooritada, kui seda ei sooritata tellimusraamatus sisalduva kauplemiseelse läbipaistva korralduse sobitamisega. Teatavate tehingute puhul on võimalikud erandid, nt blokktehingute või parandatud hinnaga tehingute korral. Kui turuosaline kasutab üht neist eranditest, peab ta registreerima andmed, millest nähtub, et tehing vastas erandi aluseks olevatele kriteeriumidele. Konkurentsialaste turu terviklikkuse eeskirjadega on ette nähtud, et finantsturud peavad kauplemisajal laekunud kauplemiseelse teabe viivitamata kättesaadavaks tegema. See teave tuleb mõistlikel kaubanduslikel tingimustel ja mittediskrimineerivalt esitada jooksvalt ja reaalajas. Pärast kauplemisaega laekunud teabe puhul peab turu korraldaja kauplemiseelse teabe kättesaadavaks tegema hiljemalt siis, kui kauplemine taas avatakse. Austraalia regulatiivse raamistikuga on kehtestatud nõuded ka kauplemisjärgse teabe pideva ja reaalajas avaldamise kohta. Finantsturud peavad kauplemisjärgse teabe kättesaadavaks tegema avalikult juurdepääsetaval veebisaidil, tasuta ja kõige enam 20 minutilise viivitusega.

(15)	Seega võib järeldada, et Austraalia väärtpaberibörsidel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(16)	Kolmanda tingimuse kohaselt peab väärtpaberite emitentidel olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(17)

Austraalia reguleeriva raamistikuga on aasta- ja vahefinantsaruannetele kehtestatud selged, ammendavad ja täpsed avalikustamise nõuded. Emitendid, kelle väärtpaberid lubatakse kauplemisele Austraalia väärtpaberibörsil, peavad avaldama aasta- ja poolaastafinantsaruandeid (paragrahvid 292 ja 302). Aruanded peavad vastama raamatupidamisstandarditele (äriseadustiku paragrahvid 296 ja 304) ning andma tõese ja usaldusväärse pildi üksuse finantsseisundist ja tulemuslikkusest (äriseadustiku paragrahvid 297 ja 305). Lisaks peavad aastaaruanded olema läbinud auditi ja saada tuleb audiitori aruanne (äriseadustiku paragrahv 301). ASIC talletab äriühingut käsitleva teabega seotud andmed, sh prospekti ja äriühingu raamatupidamise aastaaruanded. Väärtpaberite emitentide kohta põhjaliku ja õigeaegse teabe avalikustamine võimaldab investoritel hinnata emitentide majandustulemusi ja tagab teabe korrapärase edastamisega piisava läbipaistvuse.

(18)	Seega võib järeldada, et emitentidel, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemiseks Austraalias ASICi loa saanud börsidel, on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(19)	Neljanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagama turu läbipaistvuse ja terviklikkuse seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(20)

Austraalia väärtpaberiseadustega on loodud põhjalik regulatiivne ja järelevalveraamistik, mille eesmärk on tagada turu terviklikkus, keelata loa saanud börsidel pettus ja eksitamine ning väärtpaberite või emitentide kohta väär- või eksitava teabe esitamine ning hoida ära siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine. Turu kuritarvitamise sätted on esitatud äriseadustiku osas 7.10. Mõned keelud on sätestatud ka äriseadustiku paragrahvi 798G lõike 1 kohaselt loodud turu terviklikkuse eeskirjades, mida kohaldatakse reguleeritud finantsturgude ja nendel turgudel tegutsevate turuosaliste suhtes. Äriseadustiku paragrahvide 1041E ja 1041F kohaselt on keelatud finantstoodete kohta vale- või eksitavate väidete esitamine ning väär- või eksitava teabe abil finantstoodetega kauplemisele kallutamine, samuti finantstootega seotud ebaaus käitumine ja/või ebaaus käitumine finantsteenuste pakkumiseks tegevusloa omajana (paragrahvid 1041G ja 1041H). Äriseadustiku osa 7.10 jagu 2 sisaldab mitmeid turuga manipuleerimise keelde. Lisaks on äriseadustiku osa 7.10 jao 3 kohaselt sõnaselgelt keelatud siseteabe alusel kauplemine. ASIC kasutab nende nõuete täitmise tagamiseks oma ulatuslikke volitusi, mis on talle antud nii kahtlase turupõhise tegevuse uurimiseks kui ka tuvastatud rikkumiste korral süüdistuse esitamiseks.

(21)	Seega võib järeldada, et Austraalia õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud turu läbipaistvus ja terviklikkus seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(22)

Seega võib lisaks järeldada, et Austraalias ASICi järelevalve all tegutsevate finantsturgude puhul vastab õigus- ja järelevalvekord neljale eespool nimetatud tingimusele ning seepärast tuleb tunnustada, et tagatud on direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 596/2014 ja direktiivis 2004/109/EÜ kauplemiskohtadele kehtestatud nõuetega samaväärne süsteem.

(23)

Arvestades, et väga paljude Austraalias emiteeritud ja kauplemiseks lubatud aktsiatega kaubeldakse ka ELi kauplemiskohtades, on vaja käesoleva otsusega tagada, et kõik investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet, saavad ka edaspidi kaubelda aktsiatega, mis on lubatud kauplemiseks Austraalia börsidel. Kuna selliste aktsiate puhul on Austraalia börside kaudu võimalik märkimisväärne alternatiivne likviidsus, on vaja tunnustada Austraalia õigus- ja järelevalveraamistikku ja seda eriti selleks, et investeerimisühingutel oleks võimalik täita klientide ees parimal viisil täitmise kohustust.

(24)

Käesolev otsus põhineb andmetel, millest nähtub, et kokkuvõttes kaubeldakse ELis mitmete Austraalia börsil kauplemisele lubatud aktsiatega nii sageli, et ühingud, kelle suhtes kohaldatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi, ei saaks kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 punkti a kohast erandit. See tähendab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet tuleks kohaldada väga paljude Austraalias kauplemisele lubatud aktsiate suhtes.

(25)	Otsust täiendavad koostöökokkulepped, millega tagada riiklike pädevate asutuste ja ASICi vaheline tõhus teabevahetus ning järelevalvetegevuse koordineerimine.

(26)

Käesolev otsus põhineb Austraalias käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad finantsturge. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima reguleeritud turgude õigus- ja järelevalvekorra arengut, olukorra jälgimise ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(27)

Komisjon peaks Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda korrapäraselt kontrollima. See ei piira komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust. Uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(28)	Kuna määrust (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, on vajalik, et käesolev otsus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(29)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 kohaldamisel loetakse Austraalias tegevusloa saanud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud finantsturgude suhtes seal kohaldatav õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 600/2014, määrusest (EL) nr 596/2014 ja direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega ning leitakse, et nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

LISA

Finantsturud:

a)	ASX Limited

b)	Chi-X Australia Pty Ltd

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/87

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2319,

13. detsember 2017,

Hongkongi erihalduspiirkonnas tunnustatud börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(2)	Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõiget 1 kohaldatakse üksnes aktsiate kohustusliku kauplemiskoha suhtes. Kohustusliku kauplemiskoha nõue ei hõlma muid kapitaliinstrumente, nt hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde, sertifikaate ega muid sarnaseid finantsinstrumente.

(3)

Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014, (3) direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele kaasa aitamist, turu usaldusväärsust, investorite kaitset ja mitte sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(4)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljanda lõigu kohaselt võib kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks, kui raamistik vastab vähemalt järgmistele tingimustele: a) turgudel on tegevusluba ning turgude suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid; b) selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad; c) väärtpaberite emitentidel peaks olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, ning d) turu läbipaistvus ja terviklikkus peaks olema tagatud seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(5)

Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas Hongkongis on õiguslikult siduvad nõuded, mida kohaldatakse Hongkongi väärtpaberite ja futuuride määruse (edaspidi „SFO“) kohaselt asutatud ja tegevusloa saanud ning väärtpaberi- ja futuurikomisjoni (edaspidi „SFC“) järelevalvatavate tunnustatud börside (ingl k recognised exchange companies) suhtes, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6)

Mis puudutab turgude tegevusloa olemasolu ning turgude suhtes pideva tulemusliku järelevalve ja täitemeetmete kohaldamise tingimusi, siis SFO (Hongkongi seaduste peatükk 571) kohaselt peab tunnustatud börs kasutama mittediskrimineerivaid reegleid järgivat mitmepoolset süsteemi. Tal ei ole tehingute täitmisel kaalutlusõigust ja ta ei või kaubelda oma nimel ega teha kliendikorralduste sobitamistehinguid. Lisaks peab tunnustatud börs andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad olema erapooletud ja läbipaistvad ning neid tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt. Selle tagamiseks peavad tunnustatud börsi tegevusreeglid sisaldama mõistlikke ja mittediskrimineerivaid juurdepääsu- ja sobivusnõudeid. SFC vaatab börsireeglid läbi ja kiidab need heaks. Tunnustatud börsi kauplemissüsteemile juurdepääsu saamiseks on vaja saada tunnustatud börsi kaudu börsiosaliseks. Börsiosalised peavad vastama teatavatele kriteeriumidele. Muu hulgas nõutakse, et tegemist oleks Hongkongis asutatud äriühinguga, millel on SFO paragrahvi 116 lõike 1 kohane litsents ja ettevõtte registreerimise määruse kohane kehtiv registreerimistunnistus.

(7)	Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud kauplemiskohtade suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(8)	Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(9)

SFO paragrahvi 19 lõike 1 punktis a on sätestatud, et aktsiaturu teenuseid võib pakkuda üksnes isik, kes on tunnustatud börs. SFC võib äriühingut börsina tunnustada juhul, kui ta on veendunud, et tunnustamine on jaeinvestorite või avalikkuse või väärtpaberituru nõuetekohase reguleerimise huvides. SFC võib pärast avalikkusega ja seejärel Hongkongi erihalduspiirkonna rahandusministriga konsulteerimist nõustuda äriühingu börsina tunnustamisega. Samuti võib SFC rahandusministri nõusolekul nõustuda börsi kontrollija tunnustamisega. SFC võib kehtestada tunnustamise tingimused. Pärast tunnustamist peab aktsiaturgu korraldav tunnustatud börs tagama, et tema alla kuuluvatel börsidel on väärtpaberitega kauplemiseks nõuetekohane, teabepõhine ja õiglane turg. SFO III osa jagude 2–4 kohaselt peab tunnustatud börs tagama, et tema äritegevuse ja toimingutega seotud riske hallatakse konservatiivselt. Neid ülesandeid täites tuleb tegutseda avalikkuse huvides ja eelkõige jaeinvestorite huvisid arvestades ning tagada, et juhul, kui esineb avalike huvide ja tunnustatud börsi või tunnustatud börsi kontrollija huvide konflikt, lähtutakse avalikest huvidest. Tunnustatud börs peab täitma kõiki talle seaduse või eeskirjadega kehtestatud õiguspäraseid nõudeid ja muid õiguslikke nõudeid.

(10)

Hongkongis reguleerib väärtpaberiturge SFC. SFO III osa kohaselt vastutab SFC tunnustatud börside ja tunnustatud börsi kontrollijate tegevuse järelevalve, jälgimise ja reguleerimise eest. SFC jälgib tunnustatud börsi, et hinnata seadusest tulenevate kohustuste täitmist alguses algetapis ja hiljem pidevalt. Kui tunnustatud börs neid kohustusi ei täida, on SFC-l õigus võtta SFO III osas sätestatud asjakohaseid meetmeid. SFO paragrahvidega 28 ja 72 on ette nähtud, et SFC võib äriühingu börsina tunnustamise kehtetuks tunnistada. SFO kohaselt on SFC-l reguleerimis-, haldus- ja uurimisvolitused ning SFO paragrahvide 213 ja 214 kohaselt võib ta taotleda kohtukorralduste tegemist tsiviilkohtumenetluses ning kohaldada haldus- või kriminaalkaristusi, samuti saab ta kriminaalmenetlust algatada või taotleda selle algatamist. Lisaks võib SFC kooskõlas SFO paragrahvi 399 lõikega 1 avaldada eeskirju või suuniseid, mida ta peab vajalikuks oma regulatiivsete eesmärkide, ülesannete ja SFO mis tahes sätte täitmise tagamise huvides juhiste andmisel asjakohaseks. Tunnustatud börsid vastutavad oma börsiosaliste vastavuse tagamiseks vajalike kauplemisreeglite kehtestamise ja täitmise tagamise eest. Selleks et tagada SFO nõuete jätkuv täitmine, võib SFC tunnustatud börside ja tunnustatud börsi kontrollijate tegevust, nende elektroonilisi kauplemis- ja kliiringsüsteeme ning riskijuhtimist läbi vaadata ja auditeerida. SFO paragrahvi 23kohaselt võib SFC käskida tunnustatud börsil vastu võtta või muuta mis tahes reegleid, mille vastuvõtmine on selle sätte kohaselt lubatud. SFC võib tunnustatud börsilt nõuda tellimus- ja tehinguraamatute, registreeritud andmete ja tema äritegevusega või väärtpaberitega kauplemisega seotud mis tahes muu teabe esitamist. Samuti võib SFC tunnustatud börsilt nõuda konkreetsete meetmete võtmist, sh seda, et tunnustatud börs võtaks selliseid meetmeid oma äritegevuse juhtimise, tavade või igapäevase tegevuse suhtes või hoiduks äritegevuse juhtimise, tavade või igapäevase tegevuse suhtes SFO paragrahvi 92 lõike 1 kohases piiranguteates nimetatud meetmete võtmisest. Lisaks on SFC-l SFO paragrahvi 29 kohaselt õigus peatada väärtpaberitega kauplemine ja sulgeda tunnustatud börs, kui ta leiab, et nõuetekohane kauplemine aktsiaturul on ohus. SFOga on SFC-le antud õigus määrata distsiplinaarkaristusi (SFO IX osa) ja väärtpaberitega seotud õigusrikkumiste eest süüdistusi esitada (SFO paragrahv 388). SFC jälgimisülesanded ja distsiplinaarjärelevalve ei piirdu börsil noteeritud äriühingute ja turuosaliste litsentsiaatidega, sh investoritega. SFC-l on SFO kohaselt õigus turu kuritarvitamise korral algatada distsiplinaar-, tsiviil- ja kriminaalmenetlusi. SFO XIII osa kohaselt on SFC-l õigus pöörduda turu kuritarvitamist uurivasse kohtusse ja vajaduse korral määrata tsiviilkaristusi. Seevastu SFO XIV osa kohaselt võib SFC asja edasi suunata kriminaalkohtusse. Vajaduse korral võib SFC ka taotleda luba ruumide läbiotsimiseks kooskõlas SFO paragrahviga 191 ning teha SFO paragrahvi 186 kohaste uurimiste toimetamiseks koostööd kohalike ja välismaiste reguleerivate asutustega.

(11)

SFC järelevalve, börsiosaliste järelevalve ja turujärelevalve küsimustes börsi kontrollija ja SFC vahel 2001. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga on ette nähtud, et tunnustatud aktsiabörsid esitavad SFC-le andmeid regulaarselt ja nõudmise korral. Järelevalve eesmärgil on SFC-l juurdepääs korraldustele ja tehinguteabele reaalajas. Vastastikuse mõistmise memorandumi II lisa punkti 16 kohaselt peab tunnustatud börs teavitama SFCd oluliseks peetavatest asjadest nii pea kui võimalik ja jagama SFCga teavet omavahel kokkulepitud tähtaegade jooksul. SFO paragrahvi 27 kohaselt võib SFC nõuda, et tunnustatud börs esitaks oma äritegevusega või kaubeldavate finantsinstrumentidega seotud tellimus- ja tehinguraamatud ning registreeritud andmed; ja igasuguse muu teabe oma äritegevuse või väärpaberite, futuurlepingute või börsiväliste tuletisinstrumentidega kauplemise kohta. Tunnustatud börs peab registreerima kõik finantsinstrumentidega seotud korraldused ja tehingud, mille puhul on mõistlik eeldada, et SFC võib neid oma ülesannete täitmiseks vajada. Tunnustatud börs peab selliseid andmeid säilitama vähemalt seitse aastat.

(12)	Seega võib järeldada, et Hongkongis tunnustatud börsidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(13)	Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(14)

Tunnustatud börs on SFO paragrahvi 21 kohaselt kohustatud tagama nõuetekohase, teabepõhise ja õiglase turu. Noteerimisreeglid on börsieeskirjades SFO kohaselt sätestatud nõuded, millega turu korraldaja kehtestab sisereeglid, et tagada väärtpaberititega kauplemiseks õiglane, nõuetekohane ja tõhus turg ning nõuda, et väärtpaberite emiteerimine toimuks õiglaselt ja nõuetekohaselt ning kõiki emiteeritud väärtpaberite hoidjaid koheldaks õiglaselt ja võrdselt. Noteerimisreeglites on võetud kokku väärtpaberite noteerimise lubamise põhinõuded. Need reeglid sisaldavad ka nõudeid, mis peavad olema täidetud enne, kui väärtpabereid võib noteerida, samuti edasisi kohustusi, millest emitendid peavad kinni pidama pärast noteerimiseks vastuvõtmist. SFO paragrahvi 24 kohaselt peab SFC noteerimisreeglid heaks kiitma. Noteerimise taotleja peab olema nõuetekohaselt asutatud, vastama teatavatele kapitalinõuetele, avalikustamise nõuetele ja olema juhtkonna tasandil Hongkongis piisavalt esindatud. Nii taotleja kui ka tema ettevõte peavad turu korraldaja arvates olema noteerimiseks sobivad. Tunnustatud börsile jääb noteerimise taotluse vastuvõtmise või tagasilükkamise suhtes alati viimane sõna. Noteerimisreeglitest vabastamist saab taotleda ainult konkreetsetele asjaoludele tuginedes igal üksikjuhul eraldi. Kui tegemist on üldise vabastusega, on selleks alati vaja SFC eelnevat nõusolekut. Tunnustatud börs peab SFC-le kinnitama, et väärtpaber on noteerimiseks ja hinnapakkumisteks heaks kiidetud. Väärtpaberidpeavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele väärtpaberite avaliku pakkumise kriteeriumidele. Samuti võib SFC väärtpaberitega kauplemise nõuetekohasuse tagamiseks peatada tunnustatud börsil kauplemise finantstootega või teatud liiki finantstoodetega.

(15)

Tunnustatud börsi kohustus tagada, et kauplemine oleks nõuetekohane, teabepõhine ja õiglane, sisaldab ka kohustust tagada kauplemisel piisav läbipaistvus õigel ajal ja võrdsetel alustel. Kauplemiseelne teave sisaldab parimaid ostu- ja müügipakkumisi ning turusügavust. Täielik tellimusraamat, sh jooksvad ostu- ja müügihinnad ning kauplemishuvi nende hindade juures, avalikustatakse pidevkauplemise jooksul pidevalt ja reaalajas. Turuosalised saavad kauplemiseelse teabega tutvuda turuandmeid kajastavate börsisüsteemide kaudu vahetult või teabepakkujate kaudu kaudselt. Kauplemiseelsele läbipaistvusele erandeid ei tehta. Tunnustatud börsil tehtud tehingute suhtes kehtib kauplemisjärgne teabe avalikustamise kohustus. Tehinguandmed edastatakse börsil tehtud tehingute puhul reaalajas ja need sisaldavad muu hulgas hindu, sulgemishindu ja teavet turu käibe kohta. Turuosalised saavad kauplemisjärgse teabega tutvuda turuandmeid kajastavate börsisüsteemide kaudu vahetult või teabepakkujate kaudu kaudselt.

(16)	Seega võib järeldada, et Hongkongis tunnustatud börsidel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(17)	Kolmanda tingimuse kohaselt peab väärtpaberite emitentidel olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(18)

Tunnustatud börsi noteerimisreeglitega tuleb aasta- ja vahefinantsaruannetele kehtestada selged, ammendavad ja täpsed avalikustamise nõudeid. Emitendid, kelle väärtpaberid kauplemisele lubatakse, peavad börsi eeskirjade kohaselt avaldama raamatupidamise aasta- ja poolaastaaruanded. Aruanded peavad olema auditeeritud ja vastama üldtunnustatud raamatupidamisstandarditele. Tunnustatud börs peab jälgima emitentide pidevat vastavust noteerimisreeglite kohastele avalikustamise nõuetele. Lisaks vaatab tunnustatud börs läbi emitentide aastaaruanded, kontrollides eelkõige, kas emitendid vastavad noteerimisreeglitele ning on avalikustanud pideva jälgimise ja vastavuse raames olulised sündmused ja muutused. SFC jälgib aktiivselt äriühingu tegevust ja analüüsib põhjalikult valitud noteeritud äriühinguid, et tuvastada, kas äriühing vastab igas suhtes nõuetele ega ole rikkumisi toime pannud. Väärtpaberite emitentide kohta põhjaliku ja õigeaegse teabe avalikustamine võimaldab investoritel hinnata emitentide majandustulemusi ja tagab teabe korrapärase edastamisega piisava läbipaistvuse.

(19)	Seega võib järeldada, et emitentidel, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemiseks Hongkongis tunnustatud börsil, on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(20)	Neljanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagama turu läbipaistvuse ja terviklikkuse seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(21)

Nagu allpool kirjeldatud, on Hongkongi väärtpaberiseadustega loodud põhjalik regulatiivne ja järelevalveraamistik, et tagada turu terviklikkus, keelata tunnustatud börsidel pettus või eksitamine ja väärtpaberite või emitentide kohta väär- või eksitava teabe esitamine ning hoida ära siseteabe alusel kauplemine ja turuga manipuleerimine. SFO reguleerib turu kuritarvitamist ning kehtestab turu kuritarvitamise menetlemise tsiviil- ja kriminaalkorra. SFO määratluse kohaselt hõlmab turu kuritarvitamine kuut õigusrikkumist, st siseteabe alusel kauplemist (SFO paragrahvid 270 ja 291), näilikku kauplemist (SFO paragrahvid 274 ja 295), hinnaga manipuleerimist (SFO paragrahvid 275 ja 296), keelatud tehingute kohta teabe avalikustamist (SFO paragrahvid 276 ja 297), tehingu tegemisele kallutamiseks väär- ja eksitava teabe avalikustamist (SFO paragrahvide 277 ja 298) ning turuga manipuleerimist (SFO paragrahvid 278 ja 299). Tsiviilkorras menetletavate rikkumiste puhul võib SFC pöörduda turu kuritarvitamist uurivasse kohtusse. Kriminaalkorras menetletavate rikkumiste puhul on SFC volitatud asja lahendama magistraadikohtus kiirmenetluses. SFC võib taotleda isikule SFO paragrahvi 107 kohaselt kriminaalkaristust, kui isik on pettuse või hooletusega asjaolusid moonutades kallutanud kedagi väärtpabereid müüma või ostma, või isik on SFO paragrahvi 298 kohaselt avaldanud väär- või eksitavat teavet, mis tõenäoliselt kallutab kedagi väärtpabereid ostma. SFO paragrahvi 277 kohaselt loetakse neist viimast rikkumiseks ka turu kuritarvitamise tsiviilkorra järgi. Lisaks on SFO paragrahvis 300 sätestatud kriminaalvastutus, kui isik sooritab väärtpaberitehingu pettusega või kelmusega või kasutab petmiseks või eksitamiseks mõeldud vahendit või skeemi.SFO paragrahviga 384 on ette nähtud kriminaalvastutus, kui isik teadlikult või hooletusest annab SFC-le või tunnustatud börsi kontrollijale vale- või eksitavat teavet. Kui äriühing leitakse olevat rikkumises süüdi, laieneb kriminaalvastutus SFO paragrahvi 390 kohaselt kõikidele ametnikele, kes rikkumise toimepanekuga nõustusid, seda kavandasid või eirasid.

(22)	Seega võib järeldada, et Hongkongis on õigus- ja järelevalveraamistikuga tagatud turu läbipaistvus ja terviklikkus seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(23)

Seega võib lisaks järeldada, et Hongkongis SFC järelevalve all tegutsevate tunnustatud börside puhul vastab õigus- ja järelevalvekord neljale eespool nimetatud tingimusele ning seepärast tuleb tunnustada, et tagatud on direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 596/2014 ja direktiivis 2004/109/EÜ kauplemiskohtadele kehtestatud nõuetega samaväärne süsteem.

(24)

Arvestades, et väga paljude ELis emiteeritud ja ELi kauplemiskohtades kauplemiseks lubatud ja kaubeldavate aktsiatega kaubeldakse ka Hongkongi kauplemiskohtades, on Hongkongi kauplemiskohad selliste ELis emiteeritud aktsiate jaoks tihti täiendavad likviidsuse keskused. See võimaldab ELi investeerimisühingutel kaubelda ELis emiteeritud ja ELi kauplemiskohtades kauplemiseks lubatud ja kaubeldavate aktsiatega ka väljaspool ELi kauplemiskohtade tavapärast kauplemisaega. Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistiku tunnustamisega oleks ELi investeerimisühingutel võimalik jätkata kauplemist ELis emiteeritud aktsiatega väljaspool ELi kauplemiskohtade tavapärast kauplemisaega.

(25)

Käesolev otsus põhineb andmetel, millest nähtub, et kokkuvõttes kaubeldakse ELis mitmete Hongkongis börsidel kauplemisele lubatud aktsiatega nii sageli, et ühingud, kelle suhtes kohaldatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi, ei saaks kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 punkti a kohast erandit. See tähendab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõuet tuleks kohaldada väga paljude Hongkongis kauplemisele lubatud aktsiate suhtes.

(26)	Otsust täiendavad koostöökokkulepped, millega tagatakse riiklike pädevate asutuste ja SFC vaheline tõhus teabevahetus ning järelevalvetegevuse koordineerimine.

(27)

Käesolev otsus põhineb Hongkongis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal tunnustatud börside suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima nimetatud kauplemiskohtade õigus- ja järelevalvekorra arengut, turusuundumusi, olukorra jälgimise ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(28)

Komisjon peaks Hongkongis tunnustatud börside suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda korrapäraselt kontrollima. See ei piira komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust. Uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(29)	Kuna määrust (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, on vajalik, et käesolev otsus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(30)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 kohaldamisel loetakse Hongkongi erihalduspiirkonnas tegevusloa saanud ja käesoleva otsuse lisas sätestatud tunnustatud börside suhtes seal kohaldatav õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 600/2014, määrusest (EL) nr 596/2014 ja direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega ning leitakse, et nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

LISA

Tunnustatud börsid

The Stock Exchange of Hongkong Limited (SEHK)

14.12.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 331/94

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2320,

13. detsember 2017,

riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme käsitleva Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 23 lõike 1 kohaselt peavad investeerimisühingud tagama, et reguleeritud turgudel kauplemisele võetud või kauplemiskohas kaubeldavate aktsiatega sooritatavad tehingud toimuksid reguleeritud turgudel, mitmepoolsetes kauplemissüsteemides või kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu või kolmanda riigi kauplemiskohas, mille komisjon on tunnistatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a kohaselt samaväärseks.

(2)	Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõiget 1 kohaldatakse üksnes aktsiate kohustusliku kauplemiskoha suhtes. Kohustusliku kauplemiskoha nõue ei hõlma muid kapitaliinstrumente, nt hoidmistunnistusi, börsil kaubeldavaid fonde, sertifikaate ega muid sarnaseid finantsinstrumente.

(3)

Kolmandates riikides asutatud kauplemiskohtade samaväärsuse tunnustamise menetluse (nagu on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a) eesmärk on võimaldada investeerimisühingutel sooritada tehinguid aktsiatega, mille suhtes kehtib liidus kohustusliku kauplemiskoha nõue, kolmandate riikide samaväärsena tunnustatud kauplemiskohtades. Komisjon peaks hindama, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemiskoht vastab õiguslikult siduvatele nõuetele, mis on samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 596/2014 (3), direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/109/EÜ (4) tulenevate nõuetega, ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid. Seejuures tuleb silmas pidada nimetatud õigusaktide eesmärke, eelkõige siseturu loomisele ja toimimisele kaasa aitamist, turu terviklikkust, investorite kaitset ja mitte sugugi vähem olulisena finantsstabiilsust.

(4)

(5)

Käesoleva samaväärsuse hindamise eesmärk on hinnata muu hulgas seda, kas õiguslikult siduvad nõuded, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“) seal asutatud ning USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni(edaspidi „SEC“) juures registreeritud ja järelevalvatavate riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes ning mille suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid, on samaväärsed määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ning direktiivist 2004/109/EÜ tulenevate nõuetega.

(6)

Turgude tegevusloa olemasolu ning turgude suhtes pideva tulemusliku järelevalve ja täitemeetmete kohaldamise tingimuste puhul on asjakohane, et 1934. aasta väärtpaberituru seaduse (edaspidi „väärtpaberituru seadus“) paragrahvi 3 lõike a punktis 1 on börs määratletud kui mis tahes organisatsioon, liit või isikute ühendus, mis moodustab kauplemispaiga või -koha, seda haldab või vahendab, et viia kokku väärtpaberite ostjad ja müüjad või teha muid tavapäraseid väärtpaberitega seotud börsitoiminguid. Börs on SECi reeglis 3b-16 täpsemalt määratletud kui organisatsioon, liit või isikute ühendus, mis 1) viib kokku paljude ostjate ja müüjate väärtpaberikorraldused ning 2) kasutab (kauplemiskohana või reeglite kehtestamisega) sissetöötatud mittediskrimineerivaid meetodeid, mille alusel sellised korraldused vastastikku mõjuvad ning korraldusi tegevad ostjad ja müüjad selliste kauplemiseeskirjadega nõustuvad. Järelikult peab börs toimima mittediskrimineerivaid reegleid järgiva mitmepoolse süsteemina. Börs peab olema registreeritud SECi juures riikliku väärtpaberibörsina maakler-diilerina ja täitma mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni nõudeid.

(7)

Lisaks peab riiklik väärtpaberibörs andma liikmetele erapooletu juurdepääsu oma turgudele ja teenustele. Juurdepääsukriteeriumid peavad lisaks olema läbipaistvad ja nende kohaldamine ei tohi olla ebaõiglaselt diskrimineeriv. Selle tagamiseks peavad riiklikud väärtpaberibörsid olema kehtestanud reeglid, millega on ette nähtud, kuidas saavad registreeritud maakler-diilerid liikmesust taotleda. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike b kohaselt vaatab SEC läbi riiklikule väärtpaberibörsile lubamise reeglid. Riiklik väärtpaberibörs peab olema kehtestanud mõistlikud juurdepääsunõuded, tagades nende nõuetega ühtlasi, et ebamõistlikult diskrimineeriv keeldumine juurdepääsu andmisest ei ole võimalik. Riiklik väärtpaberibörs ei tohi liikmeks võtta registreerimata maakler-diilereid ja võib keelduda sellise maakler-diileri liikmeks võtmisest, kes on seadusest tulenevalt diskvalifitseeritud.

(8)

Föderaaleeskirjade koodeksi 17. peatüki 242. osa paragrahvis 242.300 („mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsioon“) on mitmepoolne kauplemissüsteem määratletud kui mis tahes organisatsioon, liit, isik või isikute ühendus või süsteem, mis pakub kauplemispaika, kus viia kokku väärtpaberite ostjad ja müüjad või teha muid tavapäraseid väärtpaberitega seotud börsitoiminguid väärtpaberituru seaduse reegli 3b-16 tähenduses. Mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni kohaselt peab börsi määratlusele vastav üksus registreeruma riikliku väärtpaberibörsina või maakler-diilerina ja täitma mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni nõudeid. Mitmepoolne kauplemissüsteem peab toimima mitmepoolse süsteemina, kus osalised sooritavad tehinguid, järgides mittediskrimineerivaid reegleid. Mitmepoolsed kauplemissüsteemid, kus mingi kapitaliväärtpaberi tehingud moodustavad teataval ajavahemikul selle keskmisest päevasest kauplemismahust vähemalt 5 %, peavad vastama mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni paragrahvi 242.301 lõike b punkti 5 alapunkti ii kohastele õiglase juurdepääsu nõuetele. Täpsemalt peavad nad kehtestama kirjalikud nõuded, mille alusel saab juurdepääsu asjaomase väärtpaberiga kauplemisele nende süsteemis, ja neid nõudeid oma dokumentides kajastama. Mitmepoolsel kauplemissüsteemil on keelatud põhjendamatult takistada või piirata isikute juurdepääsu teenustele, mida ta pakub seoses kapitaliväärtpaberitega, mille keskmisest päevasest kauplemismahust moodustab mitmepoolne kauplemissüsteem kindlaksmääratud ajavahemikul vähemalt 5 %, ning ta ei tohi kohaldada asjaomaseid nõudeid ebaõiglaselt ega diskrimineerivalt. Juurdepääsunõuded tuleb nõudmise korral esitada SECile.

(9)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punkti a neljandas lõigus esitatud neli tingimust peavad olema täidetud, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda võiks pidada nendes riikides tegevusloa saanud riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes samaväärseks direktiivis 2014/65/EL sätestatud korraga.

(10)	Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi kauplemiskohtadel olema tegevusluba ning nende suhtes tuleb kohaldada pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(11)

Riiklik väärtpaberibörs peab olema enne tegevuse alustamist SECi juures registreeritud. SEC rahuldab registreerimistaotluse, kui leiab, et taotleja vastab tema suhtes kohaldatavatele nõuetele. Vastasel juhul peab SEC registreerimistaotluse rahuldamata jätma (väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike a punkt 1). Väärtpaberituru seaduses on nõutud, et börs kehtestab korra, millega reguleeritakse kõiki toiminguid ja tegevusi, millega taotleja soovibtegeleda. Pärast registreerimist peab riiklik väärtpaberibörs vastavalt tema seadusest tulenevatele kohustustele säilitama eeskirjad, põhimõtted ja menetlused ning tal peab olema piisav suutlikkus oma kohustuste täitmiseks. Pärast registreerimist muutub riiklik väärtpaberibörs eneseregulatsiooni organiks. Selle pädevuse raames jälgib riiklik väärtpaberibörs olukorda ja tagab, et tema liikmed ja liikmetega seotud isikud täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. Juhul kui liikmed riiklike väärtpaberibörside reegleid ei täida, peavad riiklikud väärtpaberibörsid lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised, kasutades eneseregulatsiooni organi võimalusi. Samuti peab riiklik väärtpaberibörs olulistest rikkumistest SECi teavitama.

(12)

Mitmepoolne kauplemissüsteem peab vastama mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsioonile, milles on muu hulgas nõutud, et mitmepoolne kauplemissüsteem oleks registreeritud SECis maakler-diilerina väärtpaberituru seaduse paragrahvi 15 kohaselt. Mitmepoolsed kauplemissüsteemid peavad maakler-diileritena astuma vähemalt ühe eneseregulatsiooni organi (nt finantssektorit reguleeriv asutus (edaspidi „FINRA“)) liikmeks. Maakler-diileri taotluse esitaja peab esitama teabe oma tausta kohta, sh kavandatava äritegevuse liik, taotleja otseste ja kaudsete omanike ning teiste kontrolliõigusega isikute (sh tegevjuhtide) nimed ja teave selle kohta, kas taotleja või tema kontrollitavate tütarettevõtete suhtes on kunagi algatatud investeerimisega seotud tegevuse eest kriminaal-, regulatiiv- või tsiviilmenetlust. Vastasel juhul peab SEC registreerimistaotluse rahuldamata jätma (väärtpaberituru seaduse paragrahv 15).

(13)

USA raamistiku kohaselt on riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide registreeringu kehtivuse tingimuseks algsete registreerimistingimuste jätkuv täitmine. Registreeritud riiklik väärtpaberibörs ja mitmepoolne kauplemissüsteem peab vastavalt talle föderaalsetest väärtpaberiseadustest ja õigusnormidest tulenevatele kohustustele säilitama eeskirjad, põhimõtted ja menetlused ning tal peab olema piisav suutlikkus oma kohustuste täitmiseks.

(14)

Tulemuslikku järelevalvet reguleerivad peamised esmased õigusaktid, millega USAs on kehtestatud väärtpaberitega kauplemise õiguslikult siduv kord, on 1933. aasta väärtpaberiseadus („väärtpaberiseadus“) ja väärtpaberituru seadus. Väärtpaberituru seadusega on SECile antud ulatuslikud õigused väärtpaberite valdkonna kõikides aspektides, sh õigus maakler-diilereid (sh mitmepoolsed kauplemissüsteemid), arveldusagente ja kliiringuasutusi, samuti USA eneseregulatsiooni organeid (kelle hulka kuuluvad ka väärtpaberibörsid ja FINRA), registreerida, nende tegevust reguleerida ja nende üle järelevalvet teostada. Samuti on väärtpaberituru seadusega määratletud ja turul keelatud teatavad tegevusmustrid ning antud SECile õigus määrata reguleeritud üksustele ja nendega seotud isikutele distsiplinaarkaristusi. Samuti on väärtpaberituru seaduses antud SECile õigus nõuda, et börsil avalikult kaubeldavate väärtpaberitega ettevõtjad esitaksid perioodilisi aruandeid. Eneseregulatsiooni organite süsteemi kaudu toimuv turuvahendajate eneseregulatsioon on USA regulatiivse raamistiku üks olulisimaid elemente. USA raamistikus on eneseregulatsiooni organid reguleerivateks asutusteks, kellel lasub põhivastutus selle eest, et kehtestatakse reeglid, mida nende liikmed peavad oma äritegevuses järgima, ning jälgitakse liikmete äritegevust. Juhul kui liikmed mitmepoolse kauplemissüsteemi reegleid ei täida, peab mitmepoolne kauplemissüsteem lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised, kasutades eneseregulatsiooni organi võimalusi. Samuti peab mitmepoolne kauplemissüsteem olulistest rikkumistest SECi teavitama.

(15)

Väärtpaberituru seaduse kohaselt peavad kõik registreeritud riiklikud väärtpaberibörsid olema suutelised tagama, et nende liikmed ja liikmetega seotud isikud täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. Riiklike väärtpaberibörside jooksva järelevalve osana hindab SEC iga börsi suutlikkust oma liikmeid ja nende kauplemistegevust jälgida. Samuti on riiklik väärtpaberibörs kohustatud lahendama oma liikmete võimalikud turureeglite või föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumised ja SECi sellistest võimalikest rikkumistest teavitama. Riikliku väärtpaberibörsi kohustus tagada, et tema liikmed nõudeid täidaksid, sisaldab ka kohustust uurida väärtpaberituru seaduse, vastavate reeglite ja määruste võimalikke rikkumisi ning vajaduse korral karistusi määrata. Samuti võib SEC omal äranägemisel uurida väärtpaberituru seaduse ja vastavate reeglite rikkumisi ning selliste rikkumiste eest süüdistusi esitada. Maakler-diilerite (sh mitmepoolsete kauplemissüsteemide) eneseregulatsiooni organ FINRA peab tagama, et selle liikmed, sh mitmepoolsed kauplemissüsteemid, täidavad väärtpaberituru seadust, vastavaid reegleid ja määrusi ning oma reegleid. SEC vaatab eneseregulatsiooni organi reeglid läbi. Kui SEC leiab, et eneseregulatsiooni organ on ilma piisava põhjenduseta jätnud selliste nõuete täitmise tagamata mis tahes liikme või selle liikmega seotud isiku puhul, siis on tal väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike h alusel õigus määrata sellele eneseregulatsiooni organile karistusi. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 21 kohaselt võib SEC rikkumisi uurida ja taotleda karistuste määramist eneseregulatsiooni organi liikmele, kes eneseregulatsiooni organi reeglit rikkus. Eneseregulatsiooni organite jooksva järelevalve osana hindab SEC iga riikliku väärtpaberibörsi ja FINRA suutlikkust teostada oma liikmete ja nende kauplemistegevuse üle järelevalvet. Riiklikud väärtpaberibörsid ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid peavad SECi alati oma reeglite muutmisest teavitama.

(16)

Õigusnormide täitmise tulemuslikuks tagamiseks on SECil ulatuslikud õigused uurida föderaalsete väärtpaberiseaduste, sh väärtpaberituru seaduse ja vastavate reeglite tegelikke või võimalikke rikkumisi. SEC võib oma järelevalvevolituste raames reguleeritud üksustelt dokumente hankida. Lisaks on SECil õigus nõuda dokumentide esitamist või ütluste andmist igalt USAs viibivalt isikult või üksuselt. SECil on õigus võtta täitemeetmeid, algatades selleks föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumise eest, sh siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise eest tsiviilmenetluse föderaalses ringkonnakohtus või haldusmenetluse SECi halduskohtuniku ees. Tsiviilmenetluses võib SEC taotleda ebaseaduslikult saadud vara loovutamist, intresse alates rikkumise kuupäevast, tsiviilõiguslikke rahatrahve, ettekirjutusi ning börsil noteeritud äriühingu täitevjuhi või juhatajana töötamise või nn rämpsaktsiate pakkumises osalemise keelamise korraldust, samuti muude kõrvalnõuete täitmist (nt kostja saadud tulu sissenõudmist). Haldusmenetlustes võivad karistused lisaks ebaseaduslikult saadud vara loovutamisele või isikutele tegevuskeelu kehtestamisele või üksuste registreeringu tühistamisele hõlmata noomitusi, tegevuse piiranguid ja tsiviilkaristusi. SECil on õigus algatada eneseregulatsiooni organi (nt riiklik väärtpaberibörs või FINRA) suhtes tegevusetuse või nõutud ülesannete puudulike täitmise eest täitemeetmed.

(17)

SEC on samuti volitatud uurima USA föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumisi ja võtma distsiplinaarmeetmeid või muid täitemeetmeid mitmepoolse kauplemissüsteemi puhul. Lisaks on SEC volitatud koordineerima oma täitemeetmeid siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Näiteks võib SEC uurimise mis tahes etapis asja edasi suunata USA justiitsministeeriumile, et see algataks kriminaalmenetluse, või mõnele teisele kriminaalasjadega tegelevale või reguleerivale asutusele. Lisaks on SEC volitatud jagama tema valduses olevat mitteavalikku teavet siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega.

(18)	Seega võib järeldada, et USA SECis registreeritud riiklikel väärtpaberibörsidel ja mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel peab olema tegevusluba ning nende suhtes kohaldatakse pidevat tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

(19)	Teise tingimuse kohaselt peavad kolmandate riikide kauplemiskohtadel olema selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(20)

Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 12 lõike a kohaselt peab USA riiklikul väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberid riikliku väärtpaberibörsi juures registreerima emitent. Väärtpaberi registreerimiseks peab emitent esitama taotluse börsile, kus ta väärtpaberite noteerimist taotleb; samuti peab emitent esitama registreerimisavaldused SECile. Börsiasutus väljastab SECile vastava kinnituse pärast seda, kui riiklik väärtpaberibörs on väärtpaberi noteerimiseks ja registreerimiseks vastu võtnud. Kõik riiklikul väärtpaberibörsil kaubeldavad väärtpaberid ja mitmepoolses kauplemissüsteemis noteeritud väärtpaberid peavad vastama noteerimise nõuetele, mis on kehtestatud noteerimise reeglitega, mis peavad olema esitatud SECile väärtpaberituru seaduse paragrahvi 19 lõike b ja reegli 19b-4 kohaselt. Mitmepoolses kauplemissüsteemis avalikult kaubeldavate börsinimekirja kandmata väärtpaberite suhtes kehtivad SECi avalikustamise reeglid ja muud avalikult kaubeldavate väärtpaberite nõuded. SECi reeglid ja noteerimise nõuded kohustavad emitenti aegsasti avalikustama teavet, mis oleks investoritele oluline või mõjutaks tõenäoliselt oluliselt emitendi väärtpaberite hinda. Paragrahvi 10A lõike m ja vastava reegliga 10A-3 kästakse riiklikul väärtpaberibörsil keelduda sellise emitendi väärtpaberite noteerimisest, kes ei vasta seaduses ja reeglis sätestatud auditikomitee nõuetele. Väärtpaberiseadusega on ette nähtud, et investoritele tuleb esitada avalikuks müügiks pakutavate väärtpaberite ja nende emitentide kohta finants- ja muud olulist teavet, ning väärtpaberite müümisel on keelatud kelmus, eksitamised ja muu pettus. Riiklikud väärtpaberibörsid peavad väärtpaberite kauplemisele lubamiseks kehtestama selged ja läbipaistvad reeglid. Väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja vastama teatavatele kriteeriumidele nii väärtpaberite avaliku pakkumise suhtes kui ka väärtpaberi ja emitendi kohta väärtpaberi hindamiseks vajaliku teabe suhtes. Riiklik väärtpaberibörs ei saa registreerida väärtpabereid, mille kohta ei ole väärtpabereid ja emitenti käsitlev teave avalikult kättesaadav. Lisaks tagab väärtpaberite nõuetekohase kauplemise riiklikul väärtpaberibörsil või mitmepooles kauplemissüsteemis see, et SEC on volitatud eriolukorras kauplemist peatama ja erakorralisi korraldusi andma. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 12 lõike k punkti 1 alapunkti A kohaselt võib SEC, kui see on vajalik avalikkuse huvides ja investorite kaitsmiseks, anda kiirkorralduse, millega peatatakse konkreetse väärtpaberiga kauplemine.

(21)

USA regulatiivses raamistikus on muu hulgas kehtestatud nõuded turuosalistele kauplemiseelse teabe avaldamise kohta. Kui väärtpaberiga kaubeldakse riiklikel väärtpaberibörsidel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, kus toimub riikliku turusüsteemi konkreetse väärtpaberiga kauplemise mahust vähemalt 5 %, on väärtpaberiseadustes ja -reeglites ning eneseregulatsiooni organite reeglitega ette nähtud, et parimaid ostu- ja müügipakkumisi ning hinnapakkumise mahtude teavet esitatakse reaalajas ja korraldusi kuvatakse kõigile. 5 %-line piirmäär põhineb reeglitel 301(b)(3) ja 301(b)(5) ning selle arvutamiseks kasutatakse USA kauplemiskoondteabe pakkujatele teatatud aktsiamahte. SEC on volitatud kontrollima, kas mitmepoolne kauplemissüsteem vastab föderaalsetele väärtpaberiseadustele ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsioonile, sh kas mitmepoolne kauplemissüsteem on ületanud kõnealust 5 % piirmäära ja vastab vajaduse korral mitmepoolsete kauplemissüsteemide regulatsiooni reeglile 301(b)(3). SECi reegli 602 kohaselt on iga riiklik väärtpaberibörs kohustatud koguma, töötlema ja huvitatud pakkujatele kättesaadavaks tegema iga asjakohase väärtpaberi parima ostu- ja müügipakkumise ning hinnapakkumise kogumahud. Teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kohaselt. Avalikkuse huvides ja vajaduse korral investorite huvide kaitsmiseks ning õiglaste ja korrakohaste turgude edendamiseks on väärtpaberituru seaduse paragrahvi 11A lõike a punkti 1 alapunktis C ja vastavates reeglites sätestatud, et riiklikud väärtpaberibörsid peavad tagama maakleritele, diileritele ja investoritele väärtpaberite hinnapakkumiste ja tehingute alase teabe kättesaadavuse. USA regulatiivses raamistikus on samuti kehtestatud nõuded turuosalistele aegsasti kauplemisjärgse teabe, sh hinna, mahu ja tehingute aja esitamise kohta. Riikliku turusüsteemi regulatsiooni reegliga 601(a) on ette nähtud, et börsid ja FINRA peavad tehinguaruannete kavad heakskiitmiseks SECile esitama. SECi ja eneseregulatsiooni organi reeglitega nõutakse börsidelt ja mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt tehingute aruandlust reaalajas. Maakler-diilerid, sh mitmepoolsed kauplemissüsteemid, peavad esitama tehinguteabe levitamiseks FINRA-le.

(22)

Seega võib järeldada, et USA SECis registreeritud riiklikel väärtpaberibörsidel ja mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel on selged ja läbipaistvad väärtpaberite kauplemisele lubamise reeglid, nii et selliste väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglasel, nõuetekohasel ja tõhusal moel ning väärtpaberid on vabalt võõrandatavad.

(23)	Kolmanda tingimuse kohaselt peab väärtpaberite emitentidel olema kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(24)

Emitendid, kelle väärtpaberid lubatakse USA riiklikul väärtpaberibörsil kauplemisele, peavad avaldama aasta- ja vahefinantsaruandeid. Noteeritud emitentide ja kauplemisele lubatud aktsiatega ettevõtete suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, mis on sätestatud väärtpaberituru seaduse paragrahvi 13 lõikes a või paragrahvi 15 lõikes d. USA riiklikul väärtpaberibörsil kauplemisele lubatud väärtpaberitega võib kaubelda ka muudel riiklikel väärtpaberibörsidel või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Selliste aruandvate emitentide aruandluskohustust kohaldatakse olenemata kohast, kus üksikud tehingud toimuvad. Väärtpaberite emitentide kohta põhjaliku ja õigeaegse teabe avalikustamine võimaldab investoritel hinnata emitentide majandustulemusi ja tagab teabe korrapärase edastamisega piisava läbipaistvuse.

(25)	Seega võib järeldada, et emitentidel, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemiseks registreeritud riiklikel väärtpaberibörsidel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, on kohustus esitada korrapäraselt ja pidevalt teavet, et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse.

(26)	Neljanda tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagama turu läbipaistvuse ja terviklikkuse seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(27)

USA föderaalsete väärtpaberiseadustega on loodud põhjalik regulatiivne raamistik turu terviklikkuse tagamiseks ning siseteabe alusel kauplemise ja turuga manipuleerimise ärahoidmiseks. Kõnealuse raamistikuga on keelatud tegevus, mis võib moonutada turgude toimimist (nt turuga manipuleerimine ja vale- või eksitava teabe edastamine), ning volitatud SEC sellise tegevuse suhtes täitemeetmeid kasutama (mh väärtpaberituru seaduse paragrahvi 9 lõige a, paragrahvi 10 lõige b, paragrahvi 14 lõige e, paragrahvi 15 lõige c ja vastav reegel 10b-5). Föderaalsete väärtpaberiseadustega on keelatud ka siseteabe alusel kauplemine (mh väärtpaberiseaduse paragrahvi 17 lõige a, väärtpaberituru seaduse paragrahvi 10 lõige b ja vastav reegel 10b-5). SEC võib algatada täitemeetmed isiku suhtes, kes ostab või müüb väärtpabereid sellise olulise mitteavaliku teabe alusel, mis saadi või mida kasutati või mis edastati usaldussuhtest tulenevat kohustust või usalduskohustust või saladuse hoidmise kohustust rikkudes (väärtpaberiseaduse paragrahvi 17 lõige a ning väärtpaberituru seaduse paragrahvi 10 lõige b ja reegel 10b-5).

(28)	Seega võib järeldada, et USA õigus- ja järelevalveraamistikuga on tagatud turu läbipaistvus ja terviklikkus seeläbi, et takistatakse turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

(29)

Seega võib lisaks järeldada, et SECi juures registreeritud riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide puhul vastab õigus- ja järelevalvekord neljale eespool nimetatud tingimusele, ning seepärast tuleb tunnustada, et tagatud on direktiivis 2014/65/EL, määruses (EL) nr 600/2014, määruses (EL) nr 596/2014 ja direktiivis 2004/109/EÜ kauplemiskohtadele kehtestatud nõuetega samaväärne süsteem.

(30)

Käesolev otsus põhineb õigus- ja järelevalveraamistikul, millega reguleeritakse SECi juures registreeritud riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme, kus pärast riiklikul väärtpaberibörsil kauplemiseks eraldi loa saamist kaubeldakse ka ELis kauplemisele lubatud aktsiatega. Seega ei hõlma käesolev otsus mitmepoolseid kauplemissüsteeme, kus kaubeldakse ELis kauplemisele lubatud aktsiatega ilma selleks eraldi luba hankimata.

(31)	Otsust täiendavad koostöökokkulepped, millega tagatakse riiklike pädevate asutuste ja SECi vaheline tõhus teabevahetus ning järelevalvetegevuse koordineerimine.

(32)

Käesolev otsus põhineb USAs käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme. Komisjon peaks jätkuvalt pidevalt jälgima nimetatud kauplemiskohtade õigus- ja järelevalvekorra arengut, turusuundumusi, olukorra jälgimise ja õigusnormide täitmisega seotud järelevalve alase koostöö tulemuslikkust ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(33)

Selleks peaks komisjon USAs riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda korrapäraselt kontrollima. See ei piira komisjoni võimalust korraldada mis tahes ajal spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste suundumuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust, võttes eelkõige arvesse käesoleva otsuse jõustumisele järgneva aasta jooksul mitmepoolsetes kauplemissüsteemides tehingute sooritamisel saadud kogemusi. Uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

(34)	Kuna määrust (EL) nr 600/2014 ja direktiivi 2014/65/EL kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018, on vajalik, et käesolev otsus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(35)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1 tähenduses loetakse Ameerika Ühendriikides USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud riiklike väärtpaberibörside ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide suhtes, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, kohaldatav õigus- ja järelevalveraamistik samaväärseks reguleeritud turgude suhtes kohaldavate nõuetega, mis tulenevad direktiivist 2014/65/EL, määrusest (EL) nr 596/2014, direktiivi 2014/65/EL III jaotisest, määruse (EL) nr 600/2014 II jaotisest ja direktiivist 2004/109/EÜ, ning leitakse, et nende suhtes kohaldatakse tulemuslikku järelevalvet ja täitemeetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. detsember 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

LISA

USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud riiklikud väärtpaberibörsid, mida käsitatakse samaväärsetena direktiivis 2014/65/EL määratletud kauplemiskohtadega:

a)	BOX Options Exchange LLC

b)	Cboe BYX Exchange, Inc. (varem Bats BYX Exchange, Inc.; BATS Y-Exchange, Inc.)

c)	Cboe BZX Exchange, Inc. (varem Bats BZX Exchange, Inc.; BATS Exchange, Inc.)

d)	Cboe C2 Exchange, Inc.

e)	Cboe EDGA Exchange, Inc. (varem Bats EDGA Exchange, Inc.; EDGA Exchange, Inc.)

f)	Cboe EDGX Exchange, Inc. (varem Bats EDGX Exchange, Inc.; EDGX Exchange, Inc.)

g)	Cboe Exchange, Inc.

h)	Chicago Stock Exchange, Inc.

i)	The Investors Exchange LLC

j)	Miami International Securities Exchange

k)	MIAX PEARL, LLC

l)	Nasdaq BX, Inc. (varem NASDAQ OMX BX, Inc.; Boston Stock Exchange)

m)	Nasdaq GEMX, LLC (varem ISE Gemini)

n)	Nasdaq ISE, LLC (varem International Securities Exchange, LLC)

o)	Nasdaq MRX, LLC (varem ISE Mercury)

p)	Nasdaq PHLX LLC (varem NASDAQ OMX PHLX, LLC; Philadelphia Stock Exchange)

q)	The Nasdaq Stock Market

r)	New York Stock Exchange LLC

s)	NYSE Arca, Inc.

t)	NYSE MKT LLC (varem NYSE AMEX ja the American Stock Exchange)

u)	NYSE National, Inc. (varem National Stock Exchange, Inc.)

USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud mitmepoolsed kauplemissüsteemid, mida käsitatakse samaväärsetena direktiivis 2014/65/EL määratletud kauplemiskohtadega:

a)	Aqua Securities L.P.

ATS-1

ATS-4

ATS-6

e)	Barclays ATS

f)	Barclays DirectEx

g)	BIDS Trading, L.P.

CIOI

CitiBLOC

CITICROSS

k)	CODA Markets, Inc

l)	Credit Suisse Securities (USA) LLC

m)	Deutsche Bank Securities, Inc

eBX LLC

o)	Instinct X

p)	Instinet Continuous Block Crossing System (CBX)

q)	Instinet, LLC (Instinet Crossing, Instinet BLX)

r)	Instinet, LLC (BlockCross)

JPB-X

t)	J.P. Morgan ATS („JPM-X“)

JSVC LLC

v)	LiquidNet H2O ATS

w)	Liquidnet Negotiation ATS

x)	Luminex Trading & Analytics LLC

y)	National Financial Services, LLC

POSIT

(aa)

SIGMA X2

(bb)	Spot Quote LLC

(cc)	Spread Zero LLC

(dd)

UBS ATS

(ee)	Ustocktrade

(ff)	Virtu MatchIt

(gg)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 331

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. aastakäik 14. detsember 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/2307, 9. oktoober 2017, Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise mahetoodetega kauplemise lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline mahetoodetega kauplemise leping	4
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2308, 13. detsember 2017, milles käsitletakse Bacillus subtilis'e (DSM 5750) ja Bacillus licheniformis'e (DSM 5749) preparaadi uue kasutusviisi lubamist piimapõrsaste toidulisandina (loa hoidja Chr. Hansen A/S) ( 1 )	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2309, 13. detsember 2017, millega tehakse mahaarvamised teatavate kalavarude 2017. aasta püügikvootidest muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1345	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2310, 13. detsember 2017, millega avatakse 2018. aasta tariifikvoot Norrast pärit teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 510/2014 hõlmatud põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaupade importimiseks liitu	36
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2311, 13. detsember 2017, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2016/2292 ( 1 )	39
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2312, 13. detsember 2017, milles käsitletakse Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) preparaadi uue kasutusviisi lubamist emiste, piimapõrsaste ja koerte söödalisandina (loa hoidja Asahi Calpis Wellness Co. Ltd, keda esindab Asahi Calpis Wellness Co. Ltd Europe Representative Office) ( 1 )	41
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2313, 13. detsember 2017, milles sätestatakse liidu territooriumil vedamiseks vajaliku ning kaitstavasse piirkonda sissetoomiseks ja seal vedamiseks vajaliku taimepassi vormi nõuded	44
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2314, 13. detsember 2017, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 20. novembrist 2017 kuni 30. novembrini 2017 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel piima- ja piimatoodetesektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. juulist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 kehtestatud kogustele	53
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/2315, 11. detsember 2017, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri	57
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2316, 12. detsember 2017, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 92/176/EMÜ ANIMO võrgus kasutamiseks ettenähtud kaartide kohta (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8316 all) ( 1 )	78
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2317, 13. detsember 2017, vabatahtliku sertifitseerimiskava Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks	79
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2318, 13. detsember 2017, Austraalias finantsturgude suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 )	81
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2319, 13. detsember 2017, Hongkongi erihalduspiirkonnas tunnustatud börside suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 )	87
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/2320, 13. detsember 2017, riiklikke väärtpaberibörse ja mitmepoolseid kauplemissüsteeme käsitleva Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalveraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 )	94

Islandilt pärit tooted
Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4205	—	—
09.4206	—	—

Uus-Meremaalt pärit tooted
Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4514	—	7 000 000
09.4515	—	4 000 000
09.4182	—	16 806 000
09.4195	—	20 540 500

Ukrainast pärit tooted
Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient – alaperioodiks 1.1.2018 kuni 30.6.2018 esitatud taotlused (%)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1.7.2018 kuni 31.12.2018 saada olevatele kogustele (kg)
09.4600	—	3 777 000
09.4601	—	1 250 000
09.4602	0,608872	—